Kiri

Raasiku Vallavalitsus Teie 29.10.2020 [email protected] Tallinna mnt 24 Meie 06.10.2020 nr 15-2/20/42070-3 Aruküla alevik, Raasiku vald, 75201, Harju maakond Riigitee nr 11103 Maardu-Raasiku km 13,314- 13,664 kaitsevööndis jalgratta- ja jalgtee projekti koostamise nõuded Olete taotlenud Maanteeametilt nõuded Harju maakonnas Raasiku vallas riigitee nr 11103 Maardu-Raasiku km 13,314-13,664 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale ning osaliselt riigitee alusele maale jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt) koostamiseks. Käesolev JJT on kavandatud kohaliku teena ning ei kuulu riigitee koosseisu, mistõttu annab JJT ehituseks ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) EhS § 39 lg1 ja § 101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab anda peale Maanteeameti poolset projekti kooskõlastust ja vajadusel riigitee aluse maa kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute sõlmimist. Juhime tähelepanu, et vastavalt ehitusseadustiku (EhS § 99 lg 2) annab tee, välja arvatud riigitee, projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega KOVile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena või läbi detailplaneeringu protsessi. MA huvi on riigitee püsimine ja korrakohane kasutamine. Nendel erandjuhtudel kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, tuleb vähemalt projekti sellele osale koostada ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Kirjas 07.09.2020 nr 4-3/16 informeerite vajadusest projekteerida JJT riigitee muldesse so riigitee alusele maale Tallinna mnt 1 ja Tallinna mnt 3 kinnistute ulatuses (ca 100 meetrit) ning annate teada, et olete teadlik asjaoludest ja nõuetest, millega tuleb JJT projektis täiendavalt arvestada. Nõustume, et erandkorras on Maanteeamet JJT rajamist riigitee muldesse lubanud, kui selleks on olemas vajalik maa ja lahendust on võimalik liiklusohutuna realiseerida. Antud teelõigul puudub riigitee alusel maal vajalik ruum tee laienduse, JJT ja kraavi mahutamiseks, st ka äärekiviga lahendus eeldab Tallinna mnt 1 ja Tallinna mnt 3 kinnistutesse sisse minemist. Maanteeameti hinnangul äärekiviga lahendus ei sobi, mida selgitame alljärgnevalt: Riigitee alune maa on eelkõige riigitee teenindamiseks, mistõttu teelõigul tuleb: - säilitada riigitee laiendamise võimalus. Olemasoleva tee laius ei vasta IV klassi teele. - säilitada riigitee äärne kraav kui riigitee osa, mille ülesanne on tagada muldkeha kuivendamine. Riigi huvi on riigitee laiendamise tagamine ja kraavi säilitamine. JJT rajamiseks vajalik ruum puudub. Maanteeameti hinnangul on olukorras, kus niikuinii tuleb minna kinnistute sisse, otstarbekam ja odavam lahendus eraldada sõidutee JJT-st vaheribaga. Kraav nihutada vaheriba peale. Erandliku vaheriba laius sõltub kraavi sügavusest, kuid on orienteeruvalt 2-3 meetrit. Eskiislahendus esitada Maanteeametile tutvumiseks võimalikult varajases projekteerimise staadiumis. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ning majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid), esitab Maanteeamet üldised nõuded 11103 km 13,314-13,664 JJT projekti koostamiseks: 1. JJT ehitamiseks koostada tee ehitusprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 2. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise pädevus. 3. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee). 4. JJT ja selle kooseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljaspoole riigiteealust maad. 5. Juhul kui JJT projekteeritakse erandkorras riigitee alusele maale, tuleb projekti koosseisus esitada kasutusõiguse seadmiseks isikliku kasutusõiguse plaanid (IKÕ plaanid) või riigitee aluse maa võõrandamiseks krundijaotuskavad.. Plaanidel tuua eraldi välja riigitee aluse maa kasutusse andmine tehnovõrgu teenindamiseks (teevalgustus, side- ja elektripaigaldised, sademeveekanalisatsioon vms). IKÕ plaanide koostamine vt juhis MA kodulehel. 6. Peale projekti kooskõlastust esitada taotlus Maanteeameti teemaa osakonnale [email protected] riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks või võõrandamiseks. 6.1. Isikliku kasutusõiguse seadmiseks esitada taotlus blanketil „Riigivara kasutamiseks andmise taotlus“ (www.mnt.ee/et/ametist/blanketid). 6.2. Võõrandamise puhul tuleb arvestada, et riigitee aluse maa võõrandamine JJT ehituse eesmärgil on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsuse pädevuses vastavalt riigivaraseadusele (edaspidi RVS). 7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga: 7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 2 (5)  kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ 7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses. Mõõdistada ala piki riigiteed ja ristuvad teed, kraavid, vooluveekogud vähemalt 50 m projekteeritava trassi asukohast mõlemas suunas. 7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 7.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukord (vaatlus, pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja. 7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 8. Juhul kui JJT projekteeritakse erandkorras riigitee muldele, tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile. 9. Selgitada välja ning arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja valgustusprojektidega. 10. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 ning kasutada riikliku teeregistri kohased teede numbreid ja nimetusi. Projekti seletuskirjas kirjeldada projekteeritud rajatiste paigutus riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 11. Projektis käsitleda JJT seotud riigitee liikluskorraldust, liiklussagedust ning teisi vajalikke näitajaid, mis on avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris 12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega., et tekiks katkestusteta teedevõrk. 13. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mille laius on määratud normide tabelis 7.5 (tase rahuldav). Eraldusriba on vajalik liiklusest tuleneva ohu vähendamiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning teehoiutööde teostamiseks (sh lume vallitamine). 14. Arvestada, et JJT projekteerimine riigitee muldesse on eelkõige erandlik lahendus, mis on Maanteeameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat kokkulepet. Saame nõustuda (EHS § 99 lg 3) madalama projekteerimistaseme kasutamisega või JJT projekteerimisega sõidutee muldesse lühikestel lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) põhjendatud vajaduse korral (füüsiline takistus, so olemasolev hoonestus), kui tagatud on liiklusohutus. 15. NB! Arvestada lahenduse koostamisel ja lisada seletuskirja, et äärekiviga ristlõike vms puhul võib riigitee muldkeha nõlva lahti kaevata maksimaalselt 30 päevaks. 16. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses ja asustusega ühele poole riigiteed liigsete teeületuste vältimiseks. 17. JJT lõikumisel riigiteega projekteerida ohutud teeületused. 18. Riigiteega ristumisel tagada Normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel 7.10) ja riigitee külgnähtavus (tabel 2.14), Projekteerida nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vm likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 19. Üksnes põhjendatult võib projektis näha ette uusi Normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti. Uusi ristumiskohti saab kavandada ainult läbi KOVi poolt väljastatavate jalgratta- ja jalgtee projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri värvi tingmärkidega. Ristumiskohtade rajamise ja ümberehitamise lahendused koos põhjendusega käsitleda projektis. 20. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine (koos materjalidele esitatavate minimaalsete nõuetega). 3 (5) 21. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu piirid, katted, muldkeha, veeviimarid, valgustus, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-elementide kaugused olemasoleva sõidutee välimisest servast. 22. Koostada JJT ja vajadusel riigitee liikluskorraldus vastavalt projekteeritud lahendusele. Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest - DSL1-DSL3)). Projektis näidata olemasolevad, likvideeritavad ja projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 23. Projekteerida sademevete ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vete piki- ja põiksuunaline äravoolu projekteeritava ja olevate teede katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste suurvetega. 24. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Maanteeametiga. 25. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Põhjendatud juhul ja eelneva kokkuleppe alusel lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale Normidest ptk 8 „Tehnovõrgud“ ja Maanteeameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest. 26. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, muldkeha, veeviimarid vm) taastamine või korrastamine. 27. JJT projekteerimine era- või riigi omandis olevatele maaüksustele kooskõlastada maaomanikega krundijaotuskava/kasutusplaani alusel. 28. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja ametkondadega. 29. Koostada kululoend vastavalt „Teetööde tehnilised kirjeldused“ kehtivale kirjeldusele. Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (KOV) tellimisel ehitatud JJT jääb KOV omandiks ja hooldamisele sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab KOV. Maanteeamet ei teosta põhiprojektide ekspertiisi ja ei vastuta projekti võimalike puuduste eest. Seetõttu palume huvitatud isikul tellida tee ehituse põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ vähemalt osas, kus JJT on erandkorras lõiguti riigitee muldkeha küljes. Ekspertiis tellida Maanteeameti poolt heakskiidetud projektlahendusele enne projekti kooskõlastamist/projektile nõusoleku andmist. Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Maanteeametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99 lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected] Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond 4 (5) Merike Joonsaar 58627078 [email protected] 5 (5)