Rõuge vallas Haanja külas riigitee nr 25161 km 11,180-11,935 äärde jalgratta- ja jalgtee rajamise projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega

EELNÕU Lisa 1 Rõuge Vallavalitsuse .....2020 korraldusele nr 2-3/….. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Rõuge vallas Haanja külas Haanja küla kergliiklustee rajamise ehitusprojekti koostamiseks 1. KAVANDATAV EHITUSTEGEVUS 1.1 Haanja küla kergliiklustee rajamine (valgustusvalmidusega): 1.1.1. geodeetilised mõõdistused ja alusplaani koostamine; 1.1.2. ehitusgeoloogilised uuringud ja aruande koostamine; 1.1.3. teede-ehitusliku osa eelprojekt; 1.1.4. teede-ehitusliku osa põhiprojekt; 1.1.5. välisvalgustuse osa põhiprojekt; 1.1.6. tehnovõrkude ja -rajatiste ümberehituste põhiprojektid (vajadusel); 1.1.7. detailne töömahtude loend koos ehituskulude arvestusega. 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA: Asutus: Rõuge Vallavalitsus Asutuse registrikood: 77000217 Ametniku nimi: Krislyn Prants (785 9322, [email protected]) Ametniku ametinimetus: planeeringu- ja ehitusspetsialist 3. ÜLDANDMED: 3.1. Asukoht: Rõuge vald haanja külas Kose-Käbli maantee (tee nr 25161) ääres katastriüksustel: Munamäe parkla (18101:001:0233), 25161 Kose-Käbli tee (18101:001:3560), Pajusaare (18101:001:3080), Haavaniidu (18101:001:0902), 25186 Rõuge-Rebäse-Haanja tee (18101:001:3790), Haanja ringtee 11 (18101:001:0009), Haanja ringtee L2 (18101:001:0235), Võru tee 15 (18101:001:0010), Haanja ringtee L1 (18101:001:0234), Võru tee 13 (18101:001:0179), Võru tee 11 (18101:001:0011), Võru tee 7 (18101:001:0019), Võru tee 5 (18101:001:0073), Spordi (18101:001:0042). 3.2. Ehitise asukoha kohased avalik-õiguslikud kitsendused:  Haanja looduspargi Keskusala piiranguvöönd;  Natura 2000 Haanja loodus- ja linnuala;  avalikult kasutatavate teede kaitsevööndid;  elektripaigaldiste kaitsevööndid;  sideehitiste kaitsevööndid;  ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitrasside kaitsevööndid. 4. PROJEKTEERIMISEL ARVESTATAVAD ALUSED JA LÄHTEMATERJALID 4.1. Projekteeritava ehitise kavandamisel tuleb lähtuda ehitusseadustiku § 7-11 ning teistest valdkonna õigusaktidest. 4.2. Ehitusprojekti koostaja peab vastama ehitusseadustiku § 21-23 sätestatud tingimustele. 4.3. Ehitusprojekt peab vastama ehitusseadustiku § 13 lg 3 alusel kehtestatud nõuetele, heale projekteerimistavale, kehtivatele standarditele ja projekteerimisnormidele. 4.4.Teede-ehituslikud projektid koostada vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 “Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 4.5.Välisvalgustuse ehitusprojekt koostada vastavalt kehtivatele Eesti Vabariigi Standarditele.  EELNÕU 4.6.Arvestamisele kuuluvad kehtivad planeeringud ja projektid:  Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81 kehtestatud Võru maakonnaplaneering 2030+;  Haanja valla üldplaneering (kehtestatud Haanja Vallavolikogu 29.12.2011 määrusega nr 19);  Haanja kauplus-söökla ja sellega piirnevate alade detailplaneering (kehtestatud Haanja Vallavolikogu 29.09.2003 määrusega nr 13). 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU: 5.1. Projekteeritav ehitis: Haanja küla kergliiklustee (jalgratta- ja jalgtee, edaspidi JJT). 5.2. Kasutamise otstarve: 21100 - Teed. Kasutamise otstarve vastavalt Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”; 5.3. Suurim lubatud arv maa-alal: projekteerimistingimustega lubatud rajada JJT ja teenindavad rajatised. 5.4. Asukoht: asukohavalikul arvestada avalik-õiguslike kitsendustega. Asukoht märgitud käesolevate projekteerimistingimuste Lisas 2 „Haanja küla kergliiklustee asukohaskeem“. Täpne paigutus lahendada projekteerimise käigus. Ehitisele asukoha ja ehitusmetoodika valimisel võtta arvesse hetkel kehtivaid norme JJT projekteerimisel ning Maanteeameti poolseid tehnilisi tingimusi ja põhimõtet, et JTT asukoht koormaks võimalikult minimaalselt erakinnistuid. 5.5. Lubatud suurim ehitisealune pind: ei ole määratud. 5.6. Kõrgus ja vajaduse korral sügavus: ei ole määratud. 5.7.Tehnovarustus ja nõuded tehnovõrkudele, keskkonnaalased nõuded: 5.7.1. Välisvalgustus – JJT projekteerida välisvalgustuse hilisema ehituse võimalusega. Kõik liinid ja ühendused lahendada maakaabliga. Tänavatega ristumisel projekteerida välisvalgustuse kaablite hülsid. Projekteerida kaasaegsed keskkonnasõbralikud lahendused valgustusele (LED-tehnoloogia, päikesepatareidel valgustus jms). 5.7.2. Elektrivarustus – taotleda tehnilised tingimused Elektrilevi OÜ-lt. 5.7.3. Pinnas, mida ei ole võimalik taaskasutada käesoleva projekti realiseerimisel, vedada ladustamiskohta kooskõlastatult Rõuge Vallavalitsuse majandusosakonnaga. 5.7.4. Rajatava JJT teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud projekteerida vastavalt vajadusele arvestades lähialal paiknevaid avalik-õiguslikke kitsendusi; 5.7.5. Puude likvideerimisel välja juurida kännud. Kõlbmatu lammutusmaterjal ja kännud utiliseerida. 5.7.6. Selgitada välja projekteeritava kergliiklustee koridoris paiknevate tehnovõrkude ümberpaigutamise vajadus. 5.8. Arhitektuurilised, ehituslikud ja liikluskorralduslikud tingimused: 5.8.1. Projekteeritava JJT pikkus on ca 1130 m, JJT laius on ca 2 m. JTT täpne pikkus ja laius määratakse projekteerimise käigus. 5.8.2. JJT projekteerida tolmuvaba kattega (asfaltbetoon, unikivi vms). Teekatte pind peab olema kõva, tasane, libisemiskindel ning kergesti hooldatav. Sõiduteega paralleelselt kulgevad kergliiklusteed on soovitav rajada mitte halvema kattega kui kõrvalasuv sõidutee. 5.8.3. Kavandada turvaline ühendus olemasolevate tänavatega ja kinnistutele sissesõitudega. 5.8.4. JJT peaks omama nõuetekohast: teemärgistust, viitasid, ohutusmeetmeid, ülekäigukohti, truupe või sildasid (või olemasoleva teetruubi pikendusi).  EELNÕU 5.8.5. Teede kõrgusmärgid määrata lähtudes lähiümbruse projekteeritud/olemasolevatest kõrgustest. 5.8.6. JJT peab olema mugav ja võimaldama ka liikumispuudega isikutel seda kasutada. 5.8.7. Projektis kajastada vajadusel JTT ehituseks ja teenindamiseks vajalike kruntide moodustamine. 5.9. Haljastuse ja heakorra põhimõtted: 5.9.1. Näha ette puhkekohad vandaalikindlate istepinkide ja prügikastidega. 5.9.2. Projektiga näha ette tee ümbruse haljastamine ja olemasoleva taastamine. 5.9.3. JJT peab olema kavandatud nii, et seda on võimalik nii lumest puhastada kui ka vältida vihmavee kogumist või ülevoolamist sellele. 5.10. Ehitusuuringu tegemise vajadus: 5.10.1. Ehitusgeoloogiliste uuringute tulemusena saadud pinnaste nimetused, niiskuspiirkonnad ja muud andmed peavad olema kooskõlas „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis“ tooduga ning kasutatavad teekatendite ja rajatiste projekteerimisel. 5.10.2. Geodeetilise ja tehnovõrkude mõõdistuse alusel koostada geodeetiline asendiplaan sellises mahus, mis on vajalik projekteerimiseks, ehitamiseks ja ehitusloa taotlemiseks. Projekti koostamise aluskaardiks kasutada aktualiseeritud (olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) digitaalselt mõõdistatud geodeetilist plaani täpsusega M 1:500, mis on kooskõlastatud insenervõrkude valdajatega. Asjakohasel juhul peab, asendiplaan olema koostatud kooskõlas keskkonnaministri 28.06.2013 määrusega nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“. Uuringute teostaja peab vastama ehitusseadustiku § 21-23 sätestatud nõuetele. Ehitusgeoloogiliste uuringute vajaduse määrab projekteerija. 6. TÄIENDAVAD TINGIMUSED 6.1. Projekteerimisel taotleda tehnilised tingimused Maanteeametilt ja tehnovõrkude valdajatelt. 7. NÕUTAVAD KOOSKÕLASTUSED JA KOOSTÖÖ 7.1. Ehitusprojekti koostamisel tehakse ehitusprojekti koostaja poolt koostööd:  Ehitustööde maa-alal olevate ja projekteeritavate tehnovõrkude valdajatega;  Kinnistuomanikega, kelle kinnistutele projekteeritakse JJT ja keda tee-ehituse projektiga seotud tööd otseselt mõjutavad ning kelle ehitusõigust ja maakasutust projekt mõjutab. 7.2. Ehitusloa andja kooskõlastab ehitusloa andmise:  Maanteeametiga  Keskkonnaametiga 8. PROJEKTDOKUMENTATSIOONI VORMISTAMINE JA ESITAMINE: 8.1. Projektdokumentatsioon esitada põhiprojekti staadiumis, lisaks teede-ehituslik osa eelprojekti staadiumis. 8.2. Projekti mahus esitada töömahtude koondtabel tööliikide lõikes koos arvestuslike hindadega.  EELNÕU 8.3. Väljastatud projekteerimistingimused, tehnilised tingimused ja geodeetiline alusplaan lisada projekti koosseisu. 8.4. Projekti mahus esitada järgmised tööjoonised:  asendiskeem;  põhijoonis koos tehnovõrkudega, välisvalgustuse valgustuspostidega, istepinkide asukohtadega ning liikluskorraldusega;  kergliiklustee rist- ja pikiprofiilid koos tee konstruktsiooni äratoomisega;  vertikaalplaneerimise joonis koos haljastuse lahenduse ja sademevee ärajuhtimisega; 8.5. Projekti joonised tuleb esitada ka digitaalselt, mis peab olema dgn (dwg) formaadis ja seotud kohaliku koordinaatide süsteemiga. 8.6. Projektis peavad olema viited, kus säilitatakse dokumentide originaale, kui projekti on lisatud dokumentide tõestatud koopiad. 8.7. Võrguettevõtetega ja asjassepuutuvate maaomanikega kooskõlastatud projekt esitada kolmes identses eksemplaris (üks eksemplar köidetud vastavalt arhiveerimisnõuetele) Rõuge Vallavalitsusele. 9. ERINÕUDED: Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse kinnisasja omaniku nõusolekul. Maakatastriseaduse §18 lg 1 punkti 3 kohaselt määratakse ehitist teenindavale katastriüksusele kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel. Enne ehitisele ehitusloa taotlemist peavad olema asjakohasel juhul moodustatud JJT aluse ja teenindava maa katastriüksused vastava maa kasutuse sihtotstarbega, milleks on transpordimaa. Projekteerimistingimused kehtivad vastavalt ehitusseadustiku § 33 lg 1 viis aastat alates nende väljastamise korralduse kuupäevast. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Rein Loik vallavalitsuse liige Eve Mändmaa vallavanema ülesannetes vallasekretär  EELNÕU Lisa 2 Rõuge Vallavalitsuse .....2020 korraldusele nr 2-3/…. HAANJA KÜLA KERGLIIKLUSTEE ASUKOHASKEEM Rõuge vallas Haanja külas TINGMÄRGID: Projekteeritava kergliiklustee orienteeruv asukoht (ca 1130 m) Koostas: Krislyn Prants Planeeringu- ja ehitusspetsialist  Rõuge Vallavalitsus Teie 21.09.2020 nr 7-6/5-2 [email protected] Meie 06.10.2020 nr 15-2/20/43873-2 Rõuge vallas Haanja külas riigitee nr 25161 km 11,180-11,935 äärde jalgratta- ja jalgtee rajamise projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Võru maakonnas Rõuge vallas Haanja külas paikneva jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ja valgustuse projekti koostamise eelnõu. Eelnõule on lisatud Lisa 1 Projekteerimistingimused ja Lisa 2 JJT asendiskeem. Kavandatav JJT paikneb Haanja külas Spordi maaüksuse (katastritunnus 18101:001:0042) ja Munamäe parkla (katastritunnus 18101:001:0233) vahel. Kergliiklustee rajamine Rõuge vallas Haanja külas on vajalik ohutuma liiklemise tagamiseks kompaktse asustusega piirkonnas. Palume arvestada, et JJT on kavandatud kohaliku teena ning ei kuulu riigitee koosseisu, mistõttu annab JJT ehituseks ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) EhS § 39 lg1 ja § 101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab anda peale Maanteeameti poolset projekti kooskõlastust ja vajadusel riigitee aluse maa kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute sõlmimist. Juhime tähelepanu, et vastavalt ehitusseadustiku (EhS § 99 lg 2) annab tee, välja arvatud riigitee, projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega KOVile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena või läbi detailplaneeringu protsessi. MA huvi on riigitee püsimine ja korrakohane kasutamine. Nendel erandjuhtudel kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, tuleb vähemalt projekti sellele osale koostada ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. Alljärgnevalt on skeemina esitatud ülevaade riigiteega külgnevale maa-alale JJT projekteerimisega kaasnevast protsessist. Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 2 p 2 ja lg 3, § 71 lg 1 ja § 99 lg 3, Maanteeamet kooskõlastab Haanja külas riigitee nr 25161 km 11,180-11,935 äärde jalgratta- ja jalgtee Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) rajamise projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse alljärgnevate märkustega: 1. JJT ehitamiseks koostada tee ehitusprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise ja valgustuse projekteerimise pädevus. 3. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee). Tiheasustusalal võib juhinduda Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”. 4. JJT ja selle kooseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljaspoole riigiteealust maad 5. Juhul kui JJT projekteeritakse riigitee alusele maale, tuleb projekti koosseisus esitada kasutusala või võõrandamise plaanid. Plaanidel tuua eraldi välja riigitee aluse maa kasutusse andmine tehnovõrgu teenindamiseks (teevalgustus, side- ja elektripaigaldised, sademeveekanalisatsioon vms). 6. Peale projekti kooskõlastust esitada taotlus Maanteeameti teemaa osakonnale [email protected] riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks või võõrandamiseks. 6.1. Juhul kui on kasutamiseks andmine, siis palume täita taotluse blankett „Riigivara kasutamiseks andmise taotlus“ (www.mnt.ee/et/ametist/blanketid). 6.2. Juhul kui võõrandamine, siis arvestada, et riigitee aluse maa võõrandamine JJT ehituse eesmärgil on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsuse pädevuses vastavalt riigivaraseadusele (edaspidi RVS). 7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga: 7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ 7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses. Mõõdistada ala piki riigiteed ja ristuvad teed, kraavid, vooluveekogud vähemalt 50 m projekteeritava trassi asukohast mõlemas suunas. 7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 7.4. Alusplaanil tuua välja kavandatava valgustustrassi läheduses olevate puude võra ulatus. 7.5. Mõõdistada olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukord (vaatlus, pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja. 7.6. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 8. Juhul kui JJT projekteeritakse riigitee muldele, tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile. 9. Selgitada välja ning arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja valgustusprojektidega. 10. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 3 ning riikliku teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projekti seletuskirjas kirjeldada projekteeritud rajatiste paigutus riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 2 (5) 11. Projektis käsitleda JJT seotud riigitee liikluskorraldus, liiklussagedus ning teised vajalikud näitajad, mis on avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris. 12. JJT ühendada olemasolevate teedega bussipeatuste ning tõmbekeskustega. 13. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mis on vajalik teehoiutööde teostamiseks sh lume kogumiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning liiklusest tuleneva ohu vähendamiseks. Projekteeritava JJT ja riigitee vahelise eraldusriba minimaalne laius peab vastama normide tabeli 7.5 alusel lähtetasemele rahuldav ja olema vastav antud riigitee lõigus kehtivale kiiruspiirangule. Üksnes põhjendatult (näiteks olev hoonestus) ja Maanteeametiga eelnevalt kooskõlastatult (EhS § 99 lg 3 alusel) võib kasutada lühikestel lõikudel madalamat projekteerimise taset või äärekivi/piirdega lahendit. 14. NB!Arvestada lahenduse koostamisel ja lisada seletuskirja, et äärekiviga ristlõike vms puhul võib riigitee muldkeha nõlva lahti kaevata maksimaalselt 30 päevaks. 15. Tulenevalt riigitee 2019.a ööpäevasest liiklussagedusest 512 autot/ööp ning arvestades 20 aasta perspektiivse liikluse kasvuga, tuleb JJT kauguse ja eraldusriba laiuse määramisel arvestada olemasoleva riigitee IV klassi ristlõikele laiendamise vajadusega. 16. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses ja asustusega ühele poole riigiteed ning vältida põhjendamatuid ristumisi riigiteega. 17. Riigiteega ristumisel tagada Normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel 7.10) ja riigitee külgnähtavus (tabel 2.14) (tänavatel võib viidata EVS 843). Projekteerida nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vm likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 18. Üksnes põhjendatult võib projektis näha ette uusi Normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti. Uusi ristumiskohti saab kavandada ainult läbi KOVi poolt väljastatavate jalg- ja jalgrattatee projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri värvi tingmärkidega. Ristumiskohtade rajamise ja ümberehitamise lahendused koos põhjendusega käsitleda projektis. 19. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine (koos materjalidele esitatavate minimaalsete nõuetega). 20. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu piirid, katted, muldkeha, veeviimarid, valgustus, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-elementide kaugused olemasoleva ja perspektiivse sõidutee välimisest servast. 21. Koostada JJT ja vajadusel riigitee liikluskorraldus vastavalt projekteeritud lahendusele. Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest - DSL1-DSL3)). Projektis näidata olemasolevad, likvideeritavad ja projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 22. Projekteerida sademevete ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vete piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste suurvetega. 23. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Maanteeametiga. 24. Lahendada projekti maastikukujunduse osa, milles määrata puhkekoha, pingi, aia, heki vm haljastuse asukoht ja rajamise nõuded. 25. JJT Valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju. Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui: Lm=0,04 cd/m2 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m2 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavat maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine teevalgustusega või kombineeritult. 26. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele 3 (5)  langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks , et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015. 27. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi. 28. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17 ja EVS 843 joonistest 5.2-5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid). 29. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes Normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus. 30. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). 31. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 31.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi); 31.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus. 32. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast; toitekaablite iseloomulikud näitajad. 33. Tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda valdaja esitatud tehnilistest tingimustest. 34. Kõik tehnovõrgu ristumised riigiteega projekteerida kinnisel meetodil paigaldatuna kaitsehülssi. 35. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, muldkeha, veeviimarid vm) taastamine või korrastamine. 36. JJT projekteerimine era- või riigi omandis olevatele maaüksustele kooskõlastada maaomanikega krundijaotuskava/kasutusplaani alusel. 37. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja ametkondadega. 38. Koostada kululoend vastavalt „Teetööde tehnilised kirjeldused“ kehtivale kirjeldusele. Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (KOV) tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV omandiks ja hooldamisele sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT ja valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab KOV. Maanteeamet ei teosta põhiprojektide ekspertiisi ja ei vastuta projekti võimalike puuduste eest. Seetõttu palume huvitatud isikul tellida tee ehituse põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ vähemalt osas, kus JJT on erandkorras lõiguti riigitee muldkeha küljes. Ekspertiis tellida Maanteeameti poolt heakskiidetud projektlahendusele enne projekti kooskõlastamist/projektile nõusoleku andmist. Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Maanteeametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99 lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected] 4 (5) Maanteeamet on valmis võimalusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul. Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Lisa 1_ Projekteerimistingimused, eelnõu Lisa 2_ JJT asendiskeem Herkki Rõõm 5219446 [email protected] 5 (5)