Vimma kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine

Abihoone Vimma, Pällu küla, Saue vald KÜ 72704:001:0018 Seletuskiri 1. Üldosa Käesolevas dokumendis kirjeldatakse abihoonet, mis on plaanis rajada Vimma kinnistule, Pällu külas, Saue vallas (KÜ 72704:001:0018). Abihoonel on kaks peamist kasutuseesmärki: 1. kohad kuni 3 sõiduauto hoidmiseks, 2. hooajalise spordi- ja muu varustuse hoiustamine. Abihoone on plaanis rajada kinnistu Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla maantee poolsesse ossa, kus paikneb juba ka olemasolev elamu (kaugus planeeritavast abihoonest 20,14 m). Kinnistu maanteest kaugemal olev osa on plaanis hoida autovaba. Seal kasvavad vilja- ja ilupuud ning -põõsad. Kaugemas osas on ka puhkeala aiamööbli ja grillimisvõimalustega. Täpsem info leitav Asendiplaanil (VAH2_PP_AS-4-01_v01_asendiplaan.pdf) Plaanitav abihoone on puitkarkassiga viilkatusega kahekorruseline ehitis. Hoone on põhiplaanilt risttahuka kujuline. Välisviimistluseks on värvitud horisontaallaudis. Katusekatteks terasprofiil. Esimesele korrusele on planeeritud kohad kolmele sõiduautole. Siseruum on ilmastiku eest kolmest küljest kaitstud välisseintega. Ühes küljes (esikülg – jääb olemasoleva elamu poole) on välisseinas 3 ilma ukseta sissesõiduava. Viilkatuse all paiknevat teist korrust kasutatakse rehvide, purjetamise-, purjelauavarustuse ja muu sarnase hooajaliselt kasutatava varustuse hoiustamiseks. Teisele korrusele pääseb hoone paremas otsaseinas oleva luugi kaudu. Käesoleva projekti koostamisel on kasutatud järgnevaid normdokumente: - Ehitusseadustik (RT I, 10.07.2020, 40) - Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” - Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 a määrus nr 3 “Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded” - Siseminister 30.03.2017 a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded veevarustusele“ - Tuleohutuse seadus (RT I, 05.05.2010, 24, 116) - Abimaterjal ehitusprojekti tuleohutusosa koostamiseks. Päästeamet 3. Konstruktiivne lahendus Allpool kirjeldatud konstruktsioonid leiab vertikaallõikelt joonisel VAH2_PP_AR-6-01_v01_2korrus- vertikaalloige.pdf 3.1. Vundament Vundament on lintvundament. Vundamendi alt eemaldatakse kasvupinnas kuni puutumatu aluspinnaseni. Põhiprojekt Andres Vimb Seletuskiri Lk. 1 / 3 17.06.2020 VAH2 ver.1 Abihoone Vimma, Pällu küla, Saue vald KÜ 72704:001:0018 Vundamendi alla tehakse ~200 mm paksune tihendatud killustikupadi (fraktsioon 16..32 mm). Killustikukihi peale valatakse 200 mm paksune ja 500 mm laiune taldmik. 50 mm kõrgusele taldmiku põhjast paigaldatakse sarrus. Taldmiku alumine külg on 1000 mm allpool 0-nivood. Taldmiku valamisel kasutatakse betoonsegu survetugevusklassiga C25/30. Vundament laotakse taldmiku peale 200 mm laiustest betoonplokkidest. Vundamendi ehitamisel jälgitakse plokkide tootja juhendeid. Vundamendi välisküljele kinnitatakse vertikaalselt 50 mm paksused vahtpolüstüreenplaadid. 3.2. Põrand Põranda alla tehakse ~200 mm paksune tihendatud killustikupadi. Killustikupadja peale paigaldatakse 100 mm kiht vahtpolüstüreenplaate ja nende peale ehituskile. Eelnevalt kirjeldatud põhjale valatakse 150 mm paksune betoonpõrand (betoonisegu survetugevusklassiga C25/30). 50 mm kõrgusele põranda põhjast paigaldatakse sarrus (armatuurvõrk Ø8 mm, silmaga 150x150 mm). 3.3. Kandekonstruktsioon Kandekonstruktsioon koosneb kahest peamisest osast: 1. Sokkel 2. Karkass 3.3.1. Sokkel Sokkel on laotud betoonplokkidest, nagu ka vundament. Sokli kõrgus on 600 mm üle 0-nivoo. Sarnaselt vundamendile kinnitatakse sokli välisküljele vertikaalselt 50 mm paksused vahtpolüstüreenplaadid. Vahtpolüstüreenplaatide väliskülg krohvitakse. 3.3.2. Karkass Karkassi konstruktsioonis kasutatakse 50x150 mm prusse. Vertikaalsed prussid on karkassis 600 mm sammuga. Karkassi üla- ja alaservas on vöö, milles kasutatakse samuti 50x150 mm prusse. Puitkarkass on betoonplokkidest soklist eraldatud hüdroisolatsioonmaterjaliga. Karkassile annab lisajäikust karkassi välisküljele kinnitatav tuuletõkkeplaat. 3.4. Välisseinad Välisseinad kaetakse väljapoolt horisontaalsete välisvoodrilauaga. Voodrilauad kinnitatakse vertikaalsetele distantsliistudele (25x100 mm), mille abil moodustatakse tuuletõkkeplaadi ja välisvoodrilaudade vahele tuulutusvahe. Distantsliistud kinnitatakse läbi tuuletõkkeplaadi karkassi postide külge. Seespoolt seinu ei vooderdata. Soojustust seintesse ei lisata. 3.5. Katus Viilkatuse kandekonstruktsiooni moodustavad fermid, mis toetuvad hoone esimese korruse karkassile. Fermidele kinnitatakse aluskattekile, distantsliistud (25x50 mm), roovitus (25x100 mm, samm 600 mm). Fermide täpse konstruktsiooni koostab fermide tootja. Katusekattematerjaliks on terasest katuseprofiilid. Katuse kalle on 37⁰. Räästa laius on 600 mm. Teise korruse põranda moodustab fermide horisontaalsele talale (vahelaetalale) kinnitatud põrandalaudis. Põhiprojekt Andres Vimb Seletuskiri Lk. 2 / 3 17.06.2020 VAH2 ver.1 Abihoone Vimma, Pällu küla, Saue vald KÜ 72704:001:0018 3.6. Avatäited Aknad on karkassi puitkonstruktsioonis – abihoone tagaküljes. Aknad on 2-kihilise klaaspaketiga. Teisele korrusele viib otsaseinas olev luuk. Luuk on kaetud samasuguse voodrilauaga nagu välissein. 3.7. Välisviimistlus Katus – terasest katuseprofiil. Seinad – puitu kaitsva värvikihiga kaetud puitvooderdis. Aknad – tagaseinas on kolm akent, mis tagavad siseruumi parema valgustuse. Aknaraamide värvus sobitatud välisseina värvusega. Akende veeplekkide värvus samuti sobitatud välisseina värvusega. Sokkel – krohv. 4. Veevarustus ja kanalisatsioon Puudub. 5. Küte ja ventilatsioon Küte puudub. Ventilatsiooniks on õhu loomulik liikumine läbi autode sissesõiduavade. 6. Elektrivarustus Puudub. 7. Haljastus Olemasolev haljastus säilitatakse. Ehitustööde käigus võimalike kahjustusi saanud muru ja hekk taastatakse. 8. Tuleohutus Rajatava hoone tulepüsivusklass on TP-3, kasutusviis I (elamu abihoone). Kasutamisotstarve on 12744 – Elamu, kooli vms abihoone. Lähim TP-3 tulepüsivusklassi hoone paikneb 20,14 m kaugusel. Naaberkinnistul asuv hoone on 25,82 m kaugusel. Lähim koht tuletõrjevee võtmiseks on elamu küljes olev välikraan, mis paikneb ~ 25 m kaugusel. Hoonesse paigaldatakse vähemalt üks 6 kg pulberkustuti. Põhiprojekt Andres Vimb Seletuskiri Lk. 3 / 3 17.06.2020 VAH2 ver.1   Saue Vallavalitsus Teie 22.09.2020 menetlus nr 229743 [email protected] Tule 7 Meie 06.10.2020 nr 15-2/20/43773-2 Saue vald, 76505, Saue, Harju maakond Vimma kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saue valla Pällu küla Vimma kinnistu (katastritunnus 72704:001:0018) ehitusteatise ehitusloa eelnõu (menetlus nr 229743). Kinnistu asub riigitee nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 0,510–0,565 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse välja abihoone ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Abihoone, Vimma, Pällu küla, Saue vald“ projekt (koostaja Andres Vimb, töö nr VAH2). Projekteerimistingimuste eelnõu menetlusse Maanteeametit kaasatud varasemalt pole ning projekt ei vasta Maanteeameti tüüpilistele nõuetele. Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektlahenduses ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 p 2 ja lg 3, § 71 lg-d 1 ja 2 alusel jätame ehitusloa kooskõlastamata. Palume korrigeerida projektlahendust vastavalt Maanteeameti tüüpilistele nõuetele, mis on toodud kirja lisas 1. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: - Lisa 1. Vimma kinnistu abihoone projektile esitatavad nõuded. [dokumendi lõpus] - Lisa 2. Seletuskiri [VAH2_PP_AA-3-01_v01_seletuskiri.pdf] - Lisa 3. Asendiplaan [VAH2_PP_AS-4-01_v01_asendiplaan.pdf] Hans Keskrand 59819102 [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisa 1. Vimma kinnistu abihoone projektile esitatavad nõuded. 1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd. 2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud riigitee lõigu teekaitsevööndis on olemasolev hoonestusjoon, mistõttu anname nõusoleku ehitada ehitusloakohustusliku hoone teekaitsevööndisse, kuid mitte ligemale kui ca 24 m sõidutee servast. 4. Juurdepääs kavandada Uue–Hindreku (katastritunnus 72704:001:0189) maaüksusel paikneva juurdepääsutee kaudu. Täiendavaid mahasõite maaüksusele mitte kavandada. Oleme alustamas järelevalve menetlust riigiteele omavoliliselt rajatud mahasõidu likvideerimiseks ning algse liikluskeskkonna taastamiseks. 5. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette näha. 6. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 7. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Seejuures ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. 8. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid vms) peab jääma mõõdistatud alusele. 9. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 2 (2)