Leping

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Rakvere notar Irma Rahnu, kelle büroo asub aadressil Rakveres, Lai tn 14, kinnitan selle ärakirja, mis on tehtud originaaldokumentidest, õigsust. RAKVERE NOTAR IRMA RAHNU NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 3531 RIIGIVARALE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING, ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Käesoleva lepingu on koostanud ja tõestanud Rakvere notar Irma Rahnu, kelle büroo asub Rakveres Lai tn 14, kaheksandal oktoobril kahe tuhande kahekümnendal aastal (08.10.2020. a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja Majandus– ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet, registreeritud registris nr 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, elektronposti aadress [email protected] (edaspidi lepingus Maanteeamet), mille esindajana tegutseb volikirja alusel Jaan Rea, isikukood 37907204220, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel ja Väike-Maarja vald, Väike-Maarja Vallavalitsus registreeritud registris registrikoodi 75011694 all, aadress Pikk tn 7, Väike-Maarja alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond, elektronposti aadress [email protected] (edaspidi nimetatud KOV), mille esindajana tegutseb volikirja alusel Peeter Rahnik, isikukood 37105262267, kes on tõestajale tuntud. Maanteeamet ja KOV edaspidi lepingus koos nimetatud lepingupooled, kes sõlmisid käesoleva riigivarale isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu (edaspidi leping) võttes aluseks riigivaraseaduse § 19 lõikele 11, § 18 lõike 2 punktile 1 järgnevalt: I Üldsätted 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Maanteeameti ja kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) vahel lepingu eseme (riigivara) kasutamiseks andmisega ning lepingu esemele ehitatava tee ja samal kinnisasjal olemasoleva tee teehoiu korraldamisel. 1.2. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ning lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigi õigusaktidest ning hea usu põhimõttest. 1.3. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.4. Kui lepingus ei ole kehtestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on 1  kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata lepingu sisu defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. 1.5. Lepingus kasutatakse mõisteid riigivaraseaduse (RVS) ning ehitusseadustiku (EhS) ja selle alamaktide tähenduses. 1.6. Lepingu dokumentideks on leping ja lepingu lisad, sh pärast lepingu sõlmimist allkirjastatud lisad. Kõik lepingu dokumendid on lepingu lahutamatud osad. 1.7. Lepingu lisad allakirjutamise hetkel on: 1.7.1. Lisa 1 Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan IKO-01. 1.7.2. Lisa 2 Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan IKO-02. 1.7.3. Lisa 3 Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan IKO-03. 1.7.4. Lisa 4 Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan IKO-04. 1.7.5. Lisa 5 Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan IKO-05. 1.7.6. Lisa 6 Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan IKO-06. 1.7.7. Lisa 7 Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan IKO-07. 2. Lepingu ese 2.1. Lepingu esemeks on Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarja vallas, Müüriku külas asuva kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa nr 8485950, aadress 17191 Väike-Maarja-Simuna tee, Müüriku küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond, katastritunnus 92702:001:2990, pindala 5,11 ha, sihtotstarve transpordimaa (100%), riigi kinnisvararegistri objekti kood KV74079M1), km-tel 0,18-0,22 asuvat 87 m² suurust osa, km-tel 0,23-0,33 asuvat 254 m² suurust osa, km-tel 0,34–0,39 asuvat 92 m² suurust osa, km-l 0,46 asuvat 16 m² suurust osa, km-tel 0,63–0,64 asuvat 24 m² suurust osa, km-tel 0,65–0,76 asuvat 356 m² suurust osa, km-tel 0,77–0,78 asuvat 33 m² suurust osa, km-tel 1,06–1,07 asuvat 25 m² suurust osa, km-tel 1,08–1,21 asuvat 337 m² suurust osa, km-tel 1,22–1,35 asuvat 362 m² suurust osa, km-tel 1,43–1,44 asuvat 39 m² suurust osa ja km-tel 1,52–1,69 asuvat 530 m² suurust osa jalg-ja jalgrattatee rajamiseks ning km-tel 1,13–1,19 asuvat 92 m² suurust osa, km-tel 1,24–1,35 asuvat 136 m² suurust osa ja km-tel 0,23–0,24 asuvat 24 m² suurust osa tänavavalgustuse rajamiseks teemaale ning isikliku kasutusõiguse esemeks on lepingu ese, isikliku kasutusõiguse teostamise alad (ka kasutusõiguse alad) on lepingu lisadeks 1 kuni 7 olevatel isikliku kasutusõiguse seadmise plaanidel tähistatud viirutatud alana. 2.2. Lepingu punktis 2.1. nimetatud kinnistu on riigiteid teenindav maa. 2.3. Lepingu esemel paiknevad ehitised (vee- ja kanalisatsioonirajatised, elektri maakaabelliin, ühiskanalisatsioon, elektri maakaabelliin ja 10/0,4kV alajaam, Tudu- Roela-Avinurme-Iisaku valguskaabel mikrotorustikus, Väike-Maarja aleviku avaliku ruumi ala), mis aga ei takista antud lepingu sõlmimist ning lepingu esemele avalikult kasutatava tee rajamist, kasutamist. 2.4. Rajatava tee näol on tegemist kohaliku teega EhS § 92 lõike 7 tähenduses. KOVil on lepingu esemele rajatava avalikult kasutatava tee omaniku õigused, kohustused ja vastutus. 2  II Riigivara kasutusse andmine, riigivara isikliku kasutusõigusega koormamine, valduse üleandmine 3. Isikliku kasutusõiguse seadmine 3.1. Maanteeamet seab KOV kasuks lepingu punktis 2.1. nimetatud lepingu esemele isikliku kasutusõiguse, mille kohaselt on KOV-l õigus kasutusõiguse aladele kohaliku liikluse teenindamiseks avalikult kasutatava jalg- ja jalgrattateed ning valgustust (edaspidi tee) projekteerida ning ehitada. Isikliku kasutusõiguse sisuks on õigustatud isikule õiguse andmine lepingu punktis 2.1. nimetatud kinnistu osadele jalg- ja jalgrattatee ning valgustuse ehitamiseks ning rajatava jalg- ja jalgrattatee omamiseks, avalikuks kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.2. Lepingu esemele ehitatavat avalikult kasutatavat jalg- ja jalgrattateed on igaühel õigus kasutada arvestades õigusaktides sätestatud piirangutega. 3.3. Lepingu ese antakse KOV-le kasutamiseks tähtajatult ning isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult. 3.4. Lepingu eseme kasutamise eest KOV kasutustasu ei maksa. 3.5. Kui riigil on lepingu esemelt (riigiteed teenindavalt maalt) maamaksu või muu riigivaraga seotud kõrvalkulu, maksu või koormise maksmise kohustus, hüvitab KOV Maanteeametile maamaksu või muu riigivaraga seotud kõrvalkulu, maksu või koormise proportsionaalselt vastavalt lepingu eseme suurusele. 3.6. Punktis 3.5 nimetatud tasusid hakatakse arvestama ja KOVil tekib nende tasumise kohustus punktis 4.1. nimetatud valduse üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest arvates. 3.7. Punktis 3.5 nimetatud tasud maksab KOV järgmise perioodi eest ette Maanteeameti esitatud arve alusel kahekümne ühe (21) päeva jooksul arve kättesaamisest arvates. 4. Riigivara valduse üleandmine 4.1. Maanteeamet ja KOV vormistavad RVS § 24 lõike 2 kohaselt viieteistkümne (15) päeva jooksul lepingu allkirjastamisest arvates lepingu punktis 2.1. nimetatud lepingu eseme valduse üleandmise-vastuvõtmise akti. III Poolte avaldused ja kinnitused ning õigused ja kohustused 5. Avaldused ja kinnitused 5.1. Maanteeamet volitatud asutusena kinnitab, et lepingu punktis 2.1. nimetatud kinnistu on Eesti Vabariigi omandis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel ja riigivara valitsema volitatud asutuse Maanteeameti valduses. 5.2. Õigustatud isik (KOV) kinnitab, et: 5.2.1. kasutab lepingu eset üksnes lepingust tulenevate kohustuste täitmisel, sh projekteerib ja ehitab lepingu esemele lepingu punktis 3.1. nimetatud tee ja valgustuse ning korraldab teel teehoidu ja täidab muid KOVile lepingust tulenevaid kohustusi; 5.2.2. võtab lepingu eseme valduse üle lepingus märgitud ajal; 5.2.3. omab piisavaid vahendeid lepingu esemele rajatava tee teehoiu korraldamiseks ja tagab vajalike vahendite olemasolu kogu lepingu kehtivuse jooksul. 3 6. Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused 6.1. KOVil on õigus: 6.1.1. kasutada lepingu eset lepingu punktis 3.1. nimetatud eesmärgil; 6.1.2. nõuda Maanteeameti riigitee teehoiu täitmise kohustuse täitmist viisil, mis ei takista KOVi tee teehoiu kohustuse täitmist. 6.2. KOVil on kohustus: 6.2.1. kasutada lepingu eset vaid lepingu punktis 3.1. nimetatud tegevusteks või muuks seaduses nimetatud tegevuseks; 6.2.2. korraldada avalikult kasutataval teel teehoidu, tee kasutamist ja kaitset vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele; 6.2.3. mitte halvendada liiklust 17191 Väike-Maarja-Simuna tee, Müüriku küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond km-tel 0,18-0,22, km-tel 0,23-0,33, km-tel 0,34–0,39, km-l 0,46, km-tel 0,63–0,64, km-tel 0,65–0,76, km-tel 0,77–0,78, km-tel 1,06–1,07, km-tel 1,08–1,21, km-tel 1,22–1,35, km-tel 1,43–1,44, km-tel 1,52–1,69, km-tel 1,13–1,19, km-tel 1,24–1,35 ja km-tel 0,23–0,24, mitte kahjustada riigitee kaitsevööndit ega takistada Maanteeameti riigitee teehoiu teostamise kohustuse täitmist; 6.2.4. anda põhjendatud seisukohti lepingu esemele kavandatavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude või –rajatiste ehitamise kohta; 6.2.5. tagada lepingu esemele rajatava jalg- ja jalgrattatee avalik kasutamine; 6.2.6. esitada Maanteeametile vajalikud dokumendid lepingu esemele rajatud tee teeregistrisse kandmiseks; 6.2.7. täita muid tee omanikule õigusaktidest tulenevaid kohustusi, sh hüvitama nõuete rikkumisest tingitud ja liiklejatele tee kasutamiskõlbmatuse tõttu tekitatud kahju; 6.2.8. kanda kõik KOVi tegevusega kaasnevad lepingu esemele rajataval teel liikluse sulgemise või piiramisega kaasnevad kulud; 6.2.9. säilitada lepingu esemele rajatava teega seotud olulised dokumendid (nt projekt, teostusjoonised jm dokumendid) lepingu kehtivuse perioodil; 6.2.10. tagada vara majanduslik säilimine. 7. Maanteeameti õigused ja kohustused 7.1. Maanteeametil on õigus: 7.1.1. kontrollida KOVi tegevust lepingust tulenevate kohustuste täitmisel; 7.1.2. nõuda KOVilt tee teehoiu kohustuse täitmist viisil, mis ei takista Maanteeametil riigitee teehoiu teostamist; 7.1.3. teostada lepingu esemele rajatava tee osas järelevalvet õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. 7.2. Maanteeametil on kohustus: 7.2.1. vormistada lepingu esemel üleandmise-vastuvõtmise akt lepingu eseme valduse üleandmiseks KOVile; 7.2.2. hoiduda tegevustest, mis lepingu esemel või sellega piirneval alal riigitee kaitsevööndis halvendaks lepingu esemele rajataval teel liiklust ja kahjustaks poolte ning kolmandate isikute vara või õigusi või mis takistaks KOVil lepingu esemele rajataval teel teehoiu teostamist; 7.2.3. kooskõlastada KOViga lepingu esemele kavandatavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude või –rajatiste ehitamise taotlused. 4  IV Poolte vastutus ja vaidluste lahendamine 8. Poolte vastutus 8.1. Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või nõuetekohaselt täitmata jätmise korral on KOV kohustatud hüvitama Maanteeametile või kolmandatele isikutele oma tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses. 8.2. Maanteeametil on KOVi suhtes õigus rakendada leppetrahvi iga rikkumise korral kuni viissada (500) eurot. 8.3. Põhjendatud olukorras, kui lepingu esemele tee ehitamine võib mõjutada Maanteeameti seadusest tulenevate ülesannete täitmist riigiteel, tuleb KOVil Maanteeameti nõudmisel sõlmida vastutuskindlustuse leping tee ehitamiseks ja võimaliku tekkiva kahju hüvitamiseks kogu kahju ulatuses. 8.4. Kui KOV ei hüvita punktis 3.5. nimetatud tasusid ettenähtud maksetähtajaks, on Maanteeametil õigus nõuda viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Viivisenõude esitab Maanteeamet kirjalikult. 9. Vaidluste lahendamine 9.1. Pooled kohustuvad lahendama kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused läbirääkimiste teel. 9.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, siis lahendatakse vaidlus õigusaktidega sätestatud korras ministeeriumi asukohajärgses kohtus. 9.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 9.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. V Lepingu muutmine ja lõppemine 10. Lepingu muutmine 10.1. Kõik lepingu muudatused vormistatakse poolte notariaalselt tõestatud kokkuleppena, mis on lepingu lahutamatu osa. 10.2. Lepingu muutmist või täiendamist sooviv pool esitab vastava ettepaneku teisele poolele, kes on kohustatud sellele vastama kirjalikult kolmekümne (30) päeva jooksul ettepaneku saamisele järgnevast päevast arvates. 10.3. Pooled ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise poole nõusolekuta. KOV võib anda riigivara kolmanda isiku kasutusse allkasutuslepingu alusel üksnes juhul, kui selleks on Maanteeameti nõusolek ja allkasutuslepingus lepitakse kokku lepingu avalikustamises avaliku teabe seaduse kohaselt. 11. Lepingu lõppemine 11.1. Pool võib lepingu üles öelda, teatades sellest teistele pooltele ette vähemalt 6 (kuus) kuud. Maanteeamet jätab endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus 5  kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 11.2. Maanteeamet saab lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada teatades sellest teistele pooltele ette kolmkümmend (30) päeva, kui KOVi üle järelevalvet teostava asutuse ettekirjutus lepingu täitmise kohta on jäetud korduvalt täitmata või see takistab lepingu edasist täitmist või lepingu edasine täitmine võib põhjustada kahju Eesti Vabariigile või Maanteeametile. 11.3. Lepingu lõppemisel võib KOV lepingu alusel rajatud tee likvideerida ainult Maanteeameti kirjalikul nõusolekul. Kuus (6) kuud enne lepingu ülesütlemist peab KOV pöörduma Maanteeameti poole, et selgitada välja Maanteeameti seisukoht tee säilitamiseks ja KOVi teehoiu kohustuse ülevõtmiseks või tee likvideerimiseks. Juhul kui Maanteeamet annab nõusoleku tee likvideerimiseks, kohustub KOV tee likvideerima ja taastama maaüksusel lepingu sõlmimisele eelnenud seisukorra omal kulul ilma Maanteeametilt täiendavat hüvitist saamata. Juhul, kui Maanteeamet ei anna nõusolekut tee likvideerimiseks, läheb tee omand ning kohustus teostada teehoidu üle Maanteeametile, kusjuures KOVil ei ole õigust saada tee omandamise eest Maanteeametilt hüvitist. 11.4. Lepingu lõppemisel on KOV kohustatud teehoiu korraldamise kohustuse järjepidevuse tagamiseks Maanteeametile üle andma kogu teehoiu korraldamisega seotud dokumentatsiooni. Lepingu eseme ning dokumentide üleandmise kohta vormistatakse üleandmisevastuvõtmise akt. VI Asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus 12.1. Eesti Vabariigi nimel Maanteamet ja KOV (Väike-Maarja vald) on kinnistule nr 8485950 isikliku kasutusõiguse seadmises kokku leppinud ning käsitlevad eeltoodut asjaõiguslepinguna. Maanteeamet lubab ja KOV avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 8485950 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale Väike-Maarja valla kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus jalg- ja jalgrattatee ning valgustuse ehitamiseks, omamiseks, avalikuks kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt lepingu p 3.1. ja lepingule lisatud plaanidele 1 kuni 7. VII Notari selgitused 13. Notar on lepingupooltele selgitanud, et 13.1. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastav mõnele reaalservituudile. 13.2. Isiklik kasutusõigus ei ole üleantav, välja arvatud juhud, kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis. 13.3. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. 13.4. Kinnisasja koormavad kinnistusraamatusse kantud asjaõigused jäävad kinnisasja omandi ülekandmise korral seda kinnisasja edasi koormama. 13.5. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel kustutakse kanne kinnistusraamatust kas poolte kokkuleppel asjaõiguslepingu alusel või seaduses sätestatud korras ja tingimustel. 6  VIII Lõppsätted 14. Teabe vahetamine 14.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus kehtestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 14.2. Kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja teave on ametlikult ning kooskõlas lepinguga esitatud, kui nimetatud teated on edastatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Maanteeametile e-posti aadressil [email protected] ning KOVile e-posti aadressil [email protected]. 14.3. Maanteeameti kontaktisik on Jaan Rea, telefon 337 2693, e-post [email protected]. 14.4. KOVi kontaktisik on Peeter Rahnik, tel. 329 5750, e-post [email protected]. 14.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele 3 (kolme) tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 14.6. Käesoleva lepingu tõestamisega loetakse pooltevahelised varasemad kokkulepped lepingu eseme KOV-le kasutusse andmise kohta lõppenuks. 15. Lepingu tõestaja poolt on kontrollitud 15.1. Osalejate isikusamasus. 15.2. Kinnistu kuulumine Maanteeametile ja kinnistute käsutusõiguse olemasolu vastavalt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 8485950 väljatrükile. 15.3. Käesoleva lepingu sõlmimise alus vastavalt Maanteeameti peadirektori 29.09.2020. a käskkirjale nr 1-2/20/0810 ja Väike-Maarja Vallavalitsuse 07.10.2020. a korraldusele nr 725. 15.4. Maanteeameti esindaja esindusõigus vastavalt volikirjale, mis on tõestatud Tallinna notar Marika Rei asendaja Kersti Paeveeri poolt 31.10.2019. a (not.reg.nr 2520). 15.5. KOVi esindaja esindusõigus vastavalt volikirjale, mis on tõestatud Rakvere notar Toomas Saaveri poolt 04.07.2019. a (not.reg.nr 1360). 16. Notariaalakti originaal ja ärakirjade väljastamine 16.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. 16.2. Lepingupooltele väljastatakse nende soovil notariaalakti ärakirjad. 16.3. Lepingu tõestaja esitab notariaalakti digitaalärakirja kinnistusosakonnale. 16.4. Osalejad volitavad käesolevaga notarit nende nimel allkirjastama ja esitama kinnistusosakonnale avaldusi käesolevas lepingus sisalduva asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse muutmiseks ja/või täiendamiseks, kui see on vajalik kinnistusraamatu kannete tegemiseks. 16.5. Vastavalt notariaadimäärustiku §-le 23¹ on tehinguosalisel pärast notariaalakti tõestamist ja sellest kinnitatud digitaalse ärakirja valmistamist X-tee teenusena riigiportaali www.eesti.ee kaudu juurdepääsuõigus endaga seotud notariaalselt tõestatud dokumendile 17. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 17.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud (notari tasud ja riigilõivu) tasub KOV. 17.2. Notari tasu tasutakse notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Lepingu 7  tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 17.3. Riigilõiv tasutakse rahandusministeeriumi kontole enne kandeavalduse läbivaatamist. Lepingu tõestaja on juhtinud lepinguosaliste tähelepanu, et kinnistamisotsuse tegemine ja kinnistamisavalduses taotletu sissekandmine kinnistusraamatusse saab toimuda alles siis, kui on tasutud kinnistamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv. Käesolev notariaalakt on osalejatele lepingu tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja lepingu tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati osalejatele tutvumiseks, kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati lepingu tõestaja juuresolekul omakäeliselt. Vastavalt notari tasu seaduse §-le 10 lg 3 on reaalservituudi minimaalne tehinguväärtus kuussada kolmkümmend üheksa (639) eurot. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: Notari tasu seadus § 3, 10, 12, 22, 23 p 2). Käibemaks 7,66 eurot. Koos käibemaksuga 45,96 eurot. Eelnimetatule lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Riigilõiv 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1). Käesolev notariaalakti originaal on üheteistkümnel (11) järjestikku nummerdatud, nööritud ja pitseeritud lehel a _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri 8