Kiri

Vladimir Libman Teie 04.12.2018 nr 1-8/70 Paekivitoodete Tehase OÜ [email protected] Meie 11.01.2019 nr 17-1/18-0148/279 Peterburi tee 34 11415 Tallinn Paekivikillustiku ja uute tehnoloogiate kasutamisest teedeehitusel Austatud Vladimir Libman Oma 01.12.2018 kirjas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile palusite ministeeriumi arvamust paekivi varustuskindluse küsimuste ja teedeehituses kasutatava materjalile esitatavate nõuete osas. Eelkõige on murekohaks see, et Põhja-Eestis on tõsiseid probleeme ehitusmaavarade (ennekõike paekivikillustiku) varustuskindlusega. Lubjakivi varustuskindlus Harjumaal ei ole rahuldav, kusjuures eriti kriitiline on olukord tugevama purunemiskindlusega lubjakiviga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab Teie kirjas välja toodud seisukohta, et on oluline tagada piirkonna jätkusuutlik varustamine kvaliteetse lubjakiviga, et aidata kaasa Eesti majanduskasvule ja ekspordile. Kuna mäetööstusettevõtetel on viimasel ajal kerkinud hulgaliselt probleeme, siis palusite riiklikul tasemel sekkumist kindlustamaks seda, et Harjumaa idaosas oleksid lubjakivi varud uuritud ja kaardistatud. Oleme tellinud Eesti Riiklikult Geoloogiateenistuselt uurimistöö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“. Nimetatud tööle tuginedes saame planeerida edaspidiseid suundi ja tegevusi ehitusmaavarade kasutuselevõtmisel. Olete väitnud, et põhjendamatult vähe kasutatakse teede ehituses sidumata segusid. Selgitusena märgime, et killustikaluse ehitamist teedevaldkonnas reguleerivad mitmed normdokumendid, mis ei sea piiranguid sidumata segude kasutamisel. Kehtivad normdokumendid võimaldavad alternatiividena kasutada fraktsioneeritud killustikku, nn ridakillustiku ning sidumata segu. Seejuures killustikaluse valik on jäetud projekteerija otsustada. Projekteerija ülesanne, mis riigiteedel on tagatud töövõtulepinguga, on koostada erinevate katendikonstruktsioonide tehnilis- majanduslik võrdlus ning selle alusel valida võimalikult kuluefektiivne lahendus. On oluline märkida, et aina enam on teedeehituses kasutatud aluste stabiliseerimist, mis võimaldab taaskasutada vana konstruktsiooni materjale ning millel on mitmed teekatete vastupidavust ja kestvust mõjutavaid eelised. Ühtlasi on stabiliseeritud alus tihtipeale ka kõige kuluefektiivsem lahendus. Ainuüksi viimase viie aasta jooksul on stabiliseeritud aluse ehitusmahud tõusnud kolm korda. Samuti märkisite oma kirjas, et põhjendamatult vähe kasutatakse teede ehituses paekiviliiva. Vastuseks sellele väitele selgitame, et asjakohased normdokumendid reguleerivad Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 tee ehitusmaterjalide kasutamist üksnes lähtudes ühes või teises katendkihis nõutud kvaliteedinäitajatest. Seetõttu ei ole paekiviliiv keelatud katendikonstruktsioonis ning seda võidakse kasutada, kui täidetud on vastavad nõuded. Teostatud paekiviliiva omaduste uuringud näitavad, et paekiviliival on ebapiisav vastupidavus koormustele, mis teedeehituses on olulisemaid ehitusmaterjali näitajaid. Seetõttu ei vasta töötlemata paekiviliiv tee-ehitusmaterjalidele esitatud nõuetele. Mõningal määral saab paekiviliiva omadusi parendada ja kasutada katendkihtides, kui kasutada seda segatult teiste materjalidega või rakendada muid tehnoloogiaid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Ene Jürjens 625 6327 [email protected] 2 (2)  Ando Leppiman Majandus- ja Teie 26.08.2020 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 08.10.2020 nr 1-21/20/41288-2 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Sisend Paekivitoodete tehase kirjas toodud väidete kohta Olles tutvunud Paekivitoodete tehase (PKT) kirjaga 26.08.2020 „Pestud paekiviliiva kasutamisest“, ei saa Maanteeamet selles kirjas esitatud väidetega nõustuda. Kirjas korratakse üle aastate jooksul mitmel korral esitatud eksitavat väidet, et Maanteeamet keelab projekteerijatel ja töövõtjatel paekiviliiva kasutamist, viidates Rambolli koostatud uuringule ning lisaks tuuakse välja, et erinevat PKT tellitud hilisemad uuringud tõestavad paekiviliiva kõrget kvaliteeti ja sobivust teedeehitusse. Maanteeamet on nende uuringutega tuttav ja on neid uuringuid kasutanud asjakohaste juhendmaterjalide koostamisel, mis reguleerivad tee-ehitusmaterjalide kasutamist, lähtudes katendkihtides nõutud kvaliteedinäitajatest. Teedeehituse seisukohast on oluline märkida, et kõik materjalid ei pruugi sobi igale poole (katendikihti) - mõni on liiga nõrk, mistõttu ei pea katendikiht ja ka konstruktsioon tervikuna nõutavat aega vastu; mõne materjali kasutamine on kihi funktsiooni silmas pidades tarbetult kallis; mõni materjal ei ole konkurentsivõimeline, kuna tema transport konkreetsele objektile on kallim, võrreldes kohalike saadaolevate materjalidega jne. Seetõttu on ka juhendites sätestatud, kus ja mis tingimustel teatud omadustega materjale saab kasutada nii, et tee ei laguneks ennem oma planeeritud eluea lõppu. Nagu ka PKT oma kirjas viitab, on Maanteeamet muldkeha juhises p.6.3 (tegelikult juba 2014 aastast) sätestanud tingimused karbonaatset settekivimit sisaldavale täitematerjalile, mis kohaldub ka paekiviliivale. Samuti saab paekiviliiva kasutada asfaltsegudes. Paekiviliiv ei ole maanteede katendikonstruktsioonis keelatud ning seda võib kasutada, kui on täidetud asjakohased nõuded. Siinkohal rõhutame, et paekiviliiv ei ole oma omadustelt samaväärne kvartsliivaga, olles tehislik purustatud teradega oluliselt nõrgem materjal, mis ei kannata dünaamilist koormust ja mille tihendamine on keeruline ning tihendamise käigus tekib materjalis (konstruktsioonikihis) juurde peenosiseid, mis halvendavad nõutavaid omadusi (st paekiviliiv ei ole pärast tihendamist sama, mis ennem tihendamist), ei talu vee ega soola mõju (st. materjal laguneb külmumis-sulamistsüklite tingimustes). Kõik PKT viidatud paekiviliiva uuringud kinnitavad üldjoontes eeltoodut. Uuringud on tehtud veidi erinevalt, uuritud on erinevaid aspekte. Konsulteerisime kirjast tulenevalt ka mitmeid viidatud uuringuid kas teostanud või neis osalenud Peeter Talvistega – Eesti üks pädevaim Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) geotehnik, geoloogiadoktor ja Eesti volitatud ehitusinsener geotehnika erialal. Kokkuvõtvalt jõudsime järeldusele, et uuringud kinnitavad, et (tihendamata)paekiviliival on: 1. Hea ja suur filtratsioonimoodul, kui seda õnnestub tihendada nii, et terad paigaldusprotsessid (tihendamise käigus) peenemaks ei purune. Endiselt jääb probleemiks eelpool viidatud vastupidavus külmumisele ja sooladele. 2. Kui paekiviliiv on paigaldatud tee alla nii, et seda pole märkimisväärselt tihendamise käigus purustatud, siis alates 0,7 m sügavuses teekatendi pinnast liikluskoormuse mõjul see enam edasi ei purune, kuid jäävad probleemideks tsükliline külmumine ja soolad. 3. Eelmise kirjeldatud punktiga seoses on vaja rõhutada, et paekiviliiv puruneb paigaldamisel niikuinii, sest nõutava tiheduse saavutamiseks on vaja materjali mehaaniliselt tihendada. Dünaamiline tihendamine rulli või plaadiga purustab rohkem kui staatiline tihendamine. 4. Vanade teekonstruktsioonide uuringute alusel, kus on kasutatud paekivisõelmeid, saab välja tuua, et selline materjal ei ole vastupidav tsüklilisele külmumisele ning ilmselt on oma osa sellest ka soolatamisel, mistõttu materjal ekspluatatsioonis puruneb. 5. Segamisel liivaga väheneks purunemise määr tihendamisel ning samuti väheneks vee ja soola mõju materjali toimivusele, kuna ka paekiviliiva osakaal konstruktsioonikihis oleks väiksem. Erinevad uuringud soovitavad/lubavad segada paekiviliiva koos 50-70% kvartsliivaga. Kasutegur on suurem, kui tegemist on väga ühtlase liivaga. Selle tulemusena oleksid paekiviliiva terad ümbritsetud kvartsliivaga ning materjali saaks tihendada ka dünaamiliselt. Lisaks paraneks materjali vastupidavus külmumis-sulamistsüklitele. Samas säiliks osaliselt probleem, et peakiviliiva terad imavad vett ja külmudes paisuksid, mis viiks siiski teataval määral muutusteni materjalis ja konstruktsioonikihis. Selle mõju on täna põhjalikult uurimata. Lisada tuleb, et sarnased probleemid tekivad ka purustatud graniidi peenfraktsioonide kasutamise, sh pestud graniidiliivaga, ehk tegemist ei ole ainult paekiviliiva erinevusega kvartsliivast. Kokkvõtvalt paekiviliivast: Maanteeamet ei ole keelanud paekiviliiva kasutamist, vaid sätestanud uuringutega (ka PKT kirjas viidatud uuringute lõppjäreldustega) kooskõlas olevad nõuded. Paekiviliiva kasutamist ehitajatel piirab ilmselt ka teedeehituses kohapealse sobiva materjali saadavus, mida ei ole vaja Tallinnast PKT-st üle Eesti vedada ja selle eest maksta. Maanteeamet on juba aastaid tegelenud tehniliste võimaluste otsimisega, mille tulemusena saaks kasutada nii objektil kui ka objektilähedasi materjale maksimaalsel määral. Uuringutest on selge, et puhas paeliiv ei sobi vahetult tee alusesse, kuna pole meie kliimatingimustes ja hooldusmeetmete (soolade kasutamine libedustõrjel) suhtes vastupidav. Seda kinnitab näiteks PKT kirjas viitamata 2014 aasta Tallinna Tehnikakõrgkooli uuringu „Kaevandamise jääkmaterjalide kasutusvõimaluste uuringu“ aruanne. Väikeses koguses liivaga segatud paekiviliiv on teede alustes sobivam, selle külmakerkelisust on uuritud ja see ei ole osutunud probleemiks. Samas ei ole aga uuritud terade vastupidavust külmumistsüklitele ja ka materjali ümberpaigutust konstruktsioonikihis pärast purunemist ning kuidas see mõjutab segu/kihi omadusi. Võimalik on, et materjal paigutub ümber paekiviliiva pooridesse ja segu kaotab mahus kuni 20%, mis väljendub konstruktsioonikihis ebaühtlase vajumisena (roopad, pikisuunaline ebatasasus jne). Liivaga segatud paeliiva soolakindlus vajab uurimist, kuid selle tulemusel ei suureneks paekiviliiva kasutus, vaid see võib hoopis väheneda. Kirjas mainiti ka „Maanteeameti aktiivset vastuseisu ja tegevusetust uute tehnoloogiate ja materjalide kasutuselevõtul seoses PKT toodetavate sidumata segudega“, viidates nagu lähtuksime selles osas järjekindlalt vanadest nõukogude tee -ehituspraktikatest. Ka sellele oleme vastanud iga aasta mitu korda ja viimati 2019 alguses aitasime MKMil vastata sarnasele päringule, (vastus lisatud) millele lisame, et kuigi Maanteeameti katendiarvutuse juhis põhineb nõukogude ajal välja töötatud normidel, on seda metoodikat aastate jooksul korduvalt täiustatud. Lisaks tuleb märkida, et ka nendes nõukogudeaegsetes normides oli sidumata segu olemas juba enne Eesti 2 (3) taasiseseisvumist ja katendiarvutuse juhend on kogu aeg ette näinud selle kasutamist, kui see on konkurentsivõimeline, võrreldes lähemalt saadaolevate materjalidega, millel ei lisandu transpordikulud Tallinnast Väo karjäärist. Lisaks täpsustame, et sidumata segude kontseptsioon võeti Euroopas päevakorda aastakümneid hiljem (sidumata segude tootestandard EN 13285 esimene versioon pärineb aastast 2003) kui Vene sidumata segud olid juba enne 1990ndate aastate algust nõukogude katendiarvutuses olemas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raido Randmaa teehoiudirektor peadirektori ülesannetes Lisad: MKM kiri Paekivitoodete tehasele Paekivikillustiku ja uute tehnoloogiate kasutamisest teedeehitusel 11.01.2019 nr 17-1/18-01487279 Taivo-Ahti Adamson 6119335 [email protected] 3 (3)