Kooskõlastus

ELAMU ÜMBEREHITUSE PROJEKT,JÕGEVAVALD,SADALA ALEVIK,SUUR TN.19 SELETUSKIRI SISUKORD: 1.Asendiplaan M1:500 2.Seletuskiri 3.Vundamendi plaan M1:100 4.I korruse plaan M 1:100 5.II korruse plaan M 1:100 6.Lõige 1-1 M 1:50 7.Vaated M1:100 1.1. ÜLDANDMED 1.1.1. HOONE JA ASUKOHT Hoone kasutusotstarve: Üksikelamu,kasutusotstarbe kood 11101 Hoone asukoht: Jõgeva vald,Sadala alevik, Suur tn 19 Hoone kasutusala: Elamu Ehitustööde liik: Ümberehitus .Hoone seinad soojustatakse ja kaetakse voodrilauaga.Katuselt eemaldatakse eterniitkate ja paigaldatakse profiilplekk. 1.1.2. TELLIJA Ene Pärsim 1.1.3. PROJEKTEERIJA Cobra Grupp AS 1.1.4. KASUTATUD NORMID JA LÄHTEDOKUMENDID 1.Krundi geodeetiline alusplaan ,koostatud OÜ poolt 02.08.2020.a. 2.ET seerias avaldatud Eesti ehitusnormid 3.Siseministri määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“,vastu võetud 30.03.2017 nr 17 4.Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a. määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“ 5.Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85„Eluruumidele esitatavad nõuded" 6.EPN 16.1 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded, kaitse müra eest“ KOOSTAS :COBRA GRUPP AS 02.10.2020.a. J.ALGUS Page 1  ELAMU ÜMBEREHITUSE PROJEKT,JÕGEVAVALD,SADALA ALEVIK,SUUR TN.19 1.1.5. HOONE PÕHINÄITAJAD Krundi pindala :3463 m2 Korruste arv: 2 Pikkus: 15,6 m Laius: 9,4 m Kõrgus maapinnast : 7,3 m Hoone absoluutkõrgus : 109,8 m Ehitisealune pind : 147,2 m2 Suletud netopind: 191,1 m2 Köetav pind: 191,1 m2 Hoone maht: olemasolev maht : 318 m3 projekteeritav maht: 413 m3 Mahu suurenemine : 30 % Hoone tööiga: 50 aastat 1.2.ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Käesolevas projektis käsitletav hoone paikneb Jõgeva vallas ,Sadala alevikus,Suur tn.19 katastriüksusel. Katastriüksuse number on 81001:003:0111 .Kinnistu piirneb edelast Suure tänavaga ,mujal naaberkinnistutega.Juurdepääs krundile on Suurelt tänavalt. Maapind krundil on tasane kerge languga idasuunas,kõrguste vahe kuni 2 m. 1.3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS Hoone põhiplaan kujutab endast ristkülikut,mille kirdeseinale on lisatud läbi kahe korruse ulatuv väljaehitus.Väljaehitus on ka hoone edelapoolses katuseosas.Katuseks on viilkatus ,mis on liigendatud väljaehiuste osas.Keldrit ei ole..Kõik välisseinad on soojustatud ja kaetud värvitud voodrilauaga.Katusekatteks on profiilplekk,sokkel on soojustatud ja kaetud sokliplaadiga. 1.3.1. PLAANILAHENDUS I korrusel on järgmised ruumid: elutuba,köök,3 esikut,2magamistuba,puhkeruumWC ja tehniline ruum(vt. AE- 3,"I korruse plaan"). II korrusel on elutuba,3 magamistuba,WC/dushiruum ja panipaik.Loodepoolsele otsaseinale on lisatud katusealune rõdu.(vt. AE-5,"II korruse plaan"). 1.3.2. KATUS Hoone kagu- ja loodepoolsete otste viilkatus on kaldega 45 kraadi.Kirdepoolse väljaehituse katus on kaldega 18 kraadi.Edelapoolse väljaehituse katuse kalle on 30 kraadi.Katusekatteks on profiilplekk. KOOSTAS :COBRA GRUPP AS 02.10.2020.a. J.ALGUS Page 2  ELAMU ÜMBEREHITUSE PROJEKT,JÕGEVAVALD,SADALA ALEVIK,SUUR TN.19 1.3.3. VÄLISVIIMISTLUS Välisseinad on kaetud värvitud voodrilauaga.vt. AE-6,"Vaated" 1.3.4. SISEVIIMISTLUS Siseviimistlus lahendatakse vastavalt omaniku soovile. Viimistlemisel tuleb kasutadaTervisekaitsetalituse poolt heaks kiidetud materjale. Viimistlusmaterjalid peavad vastama,,Eesti ehituses kasutusohutuse nõuetele vastavate kahjulikke ühendeid sisaldavate toodete ja materjalide loetelule’’ (Eesti Ehitusteave ET-2 01välisseina10-0322, välja antud märts 2000) ning omama tuleohutusalast sertifikaati. Samuti peavad materjalid olema testitud Tervisekaitseinspektsioonis ja/või saanud Tervisekaitseinspektsiooni sertifikaadi. 1.4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID 1.4.1.ÜLDNÕUDED Projekti koostamisel on arvestatud EVS - EN 1990 :2002 „Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused” nõuetega. Alljärgnevalt on kirjeldatud põhimõttelised konstruktsioonilahendused. Ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise, selle osa või naabruses olevate teiste ehitiste varisemist ning ehitisele, selle aluspinnale või naabruses olevatele teistele ehitistele või nende aluspinnastele vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Samuti ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise, selle osade, sisseseade ega paigaldatud seadmete kahjustusi konstruktsioonide suure deformeerumise tõttu, kusjuures erakorralise sündmuse tõttu tekkinud mõjude kahjustused ei või olla ebaproportsionaalselt suured. Lumekoormus maapinnal on Eestis standardi kohaselt 125 kg/m2 saartel, kesk-Eestis,150 kg/m2, Põhja-Eestis ning 175 kg/m2 kõrgustikel. Lame- ja viilkatuste puhul võetakse lumekoormuse koefitsiendiks 0,8- tuul puhub lund maha. Varikatuste ja eendite juures võetakse aga euroopa standardi kohaselt kujuteguriks kuni 4,0. Eestis on seda piiratud 2,5-ni. See tähendab, et lumekoormus varikatusel või kõrgema seinaga piirneval katusel võib olla kuni 2,5 korda suurem kui samas kohas maapinnal. Need suurused on saadud katseliselt ja nende suurust teoreetilisel põhjendada ei ole võimalik. 1.4.2.NORMATIIVSED KOORMUSED *Omakaal – vastavalt konstruktsioonidele Profiilplekist kattega katuse omakaal on 0,3 kN/m2,puidust kandekonstruktsiooniga vahelae omakaal on 0,55 kN/m2 *Lumekoormus – maapinna lumekoormuse normisuurus sk = 1,5 kN/m2 katuse kujutegur tasasel katusel μ – 0,8 kujutegurid katuseastme juures μ – ...2,5 *Tuulekoormus – tuule mõju hoone konstruktsioonidele III maastikutüüp välispinnale mõjuv tuulerõhu baasväärtus qp(ze) - 0,5 kN/m2 KOOSTAS :COBRA GRUPP AS 02.10.2020.a. J.ALGUS Page 3  ELAMU ÜMBEREHITUSE PROJEKT,JÕGEVAVALD,SADALA ALEVIK,SUUR TN.19 *Kasuskoormus – muutuv koormus liigutatavatest asjadest või inimestest grupp A --2,0 kN/m2 1.4.4.VUNDAMENDID Olemasolev vundament soojustatakse ja ja kaetakse sokliplaadiga .(vt.AE- 5“Lõige 1-1“) 1.4.5.SEINAD Olemasolevad palkseinad ja sõrestikseinad(väljaehitused)soojustatakse min.villaga (paksus 150 mm),kaetakse tuuletõkkega 12 mm ja voodrilauaga. (vt.AE-5“Lõige 1-1“) 1.4.6.KATUS Katuse kandekonstruksiooniks on pennsarikad ristlõikega 50x150 mm,,mis toetuvad müürlatile 50x150mm. Sarikatele kinnitatakse aluskate ja roovitus 25x100 mm.Katusekatteks on profiilplekk. Vihmaveesüsteemid, katuseredel, katusesild jm. katusetarvikud paigaldada vastavalt tootja paigaldusjuhenditele Katuse ehitustööd teostada vastavalt kehtivatele normidele ja standarditele- EVS 920-3:2013 „Katuseehitusreeglid. 1.4.7.PÕRANDAD I korruse põrandad valatakse armeeritud monoliitbetoonist paksusega 80 mm.Armatuuriks on terasvõrk 5/5/20/20.Uuesti ülesehitatava osa aluspõrandaks on plaatvundant paksusega 150 mm.Enne põrandate valamist tuleb teostada kõik torustike läbiviigud ning paigaldada põrandatealused torustikud. Põrandaplaadi alla paigaldatakse vahtpolüstüroolplaadid kogupaksusega 150mm. Soojustuse all on tihendatud liivalus. II korruse põrandaks on laetaladele kiniitatud põrandalauad. Põrandate katted vastavalt ruumide kasutusotstarbele – parkett ,põrandalaud või keraamiline plaat.(vt.joonis AE-5“Lõige 1-1“) 1.4.8.VAHELAED Vahelae kandekonstruktsiooniks on puittalad ristlõikega 100 x200 mm,talade vahel min.vill.Taladele kinnitatakse altpoolt puitroov ja sisevoodrilaud või kipsplaat ja pealtpoolt põrandalauad. 1.4.9.AVATÄITED 1.4.9.1.AKNAD Aknad tehakse PVC-st raamidega,kolmekordsete klaaspakettidega 1.4.9.2.VÄLISUKSED Välisuksed tehakse puidust või PVC-st KOOSTAS :COBRA GRUPP AS 02.10.2020.a. J.ALGUS Page 4  ELAMU ÜMBEREHITUSE PROJEKT,JÕGEVAVALD,SADALA ALEVIK,SUUR TN.19 1.4.9.3.SISEUKSED Siseuksed tehakse puidust. 1.5. VENTILATSIOON Paigaldatakse soojustagastusega ventilatsioon 1.6. KÜTE Hoonet köetakse maakütte soojuspumbaga .Soojuskandjaks on I korrusel põrandaküte ja II korrusel radiaatorid. Lisaks on hoones I korrusel kamin, 2 ahju ja pliit soojamüüriga.II korrusel on 2 ahju. 1.7.ELEKTER JA NÕRKVOOL Elekter : Hoone ühendamiseks madalpinge elektrivõrguga väljastakse tehnilised tingimused kohaliku võrgu valdaja poolt. Elektriga varustamine toimub maakaablitega.Liitumine -olemasolev Side :Täpsem side ja nõrkvoolu lahendus antakse elektripaigaldise projekti nõrkvoolu osas. Majja paigaldatakse autonoomne tulekahju- ja valve signalisatsioon. 1.8.VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Vesi võetakse asula võrgust ja kanalisatsioon juhitakse asula võrku (vt.AE- 1“Asendiplaan“) NB! Kõikide eriosade projektid tellitakse vajaduse korral eraldi . 1.9. TULEOHUTUS 1.9.1 Ehitise tuleohuklass, kasutusviis, kasutusotstarve Objekt:Elamu Hoone tulepüsivusklass: TP – 3 Hoone korruste arv: 2 Hoone kasutusviis : I Kasutajate arv : kuni 5 inimest 1.9.2. Ehitise tuleohutuse tagamise põhimõtted Ehitis vastab Siseministri määruses „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“,vastu võetud 30.03.2017 nr 17 kehtestatud nõuetele. Ehitis on projekteeritud selliselt, et võimaliku tulekahju puhkemise korral säiliks ehitise kandevõime ettenähtud aja jooksul. Kandekonstruktsioonidele tulepüsivuse nõudeid ei esitata.Põlemiskoormus hoones jääb alla 600 MJ/ m2. KOOSTAS :COBRA GRUPP AS 02.10.2020.a. J.ALGUS Page 5  ELAMU ÜMBEREHITUSE PROJEKT,JÕGEVAVALD,SADALA ALEVIK,SUUR TN.19 Ehitise lubatud minimaalne tuletundlikkuse klass siseseinte ja lagede puhul ( I kasutusviis, TP-3) on D-s2,d2, kusjuures seinapindade väikseid osi võib katta ka klassifitseerimata materjalidega. Tehnilise ruumi seinte ja lae tuletundlikkus peab olema vahemalt B s1,D0 ja porandal D FL-S1. Rõdu põranda minimaalne tuletundlikkuse klass on D FL-S1. Katuse kate – profiilplekk , vastupidavus välisele tulele -B roof. Lähim naaberkinnistu hoone ,Suurtn.15 abihoone,asub 28 m kaugusel. 1.9.3 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele Päästemeeskonna juurdepääs hoonele on tagatud Suurelt tänavalt ja kohalikult juurdepääsuteelt. 1.9.4.Evakuatsioonilahendus Evakuatsioon toimub läbi välisukse.Hädaväljapääsuna saab kasutada II korruse aknaid ja rõduust. Evakuatsioonitee maksimaalne pikkus on 16 m. 1.9.5.Pääsud pööningule ja katusele Katusele pääs on lahendatud välisredeli abil .II korruse elutoas on pööninguluuk 600x800 mm. 1.9.6. Kütteseadmete tuleohutus Küttekolded ja korstnad peavad olema ehitatud vastavuses Eesti standardile EVS 812-3:2018 "Ehitiste tuleohutus .Osa 3 :Küttesüsteemid" Hoonet koetakse maaküttel soojuspumbaga.Alternatiivina on võimalik hoonet kütta ka tahkeküttel kütteseadmetega. I korrusel kamin ,2 ahju ja pliit ning II korrusel 2 ahju. Tahke kütusega köetava ahju ,pliidi ja kamina suu ees peab olema kas mittepõlevast materjalist põrand või põleva põrandakatte puhul mittepõlev kate järgmiste mõõtmetega: - uksega kolde puhul on kaitstava ala suurus 100 mm uksest kummalegi poole ning 400 mm selle ette. - lahtise kolde puhul vastatavalt 150 mm kummalegi poole ning 750 mm selle ette. Küttekollete ees peab olema vähemalt 1 m ja tahmaluukide ees vähemalt 0,6 m vaba ruumi. Korsten isoleeritakse katuse, vaheseinte ja vahelagede puitosadest tuletõkkeplaatidega materjalitihedusega 100 kg/m3 töötemperatuuriga vähemalt 600 kraadi.Isolatsioonikihi minimaalne paksus 100 mm.Korsten on projekteeritud 100 cm üle katuse pinna. Korstna temperatuuriklass on T400. KOOSTAS :COBRA GRUPP AS 02.10.2020.a. J.ALGUS Page 6  ELAMU ÜMBEREHITUSE PROJEKT,JÕGEVAVALD,SADALA ALEVIK,SUUR TN.19 Korsten isoleeritakse katuse, vaheseinte ja vahelagede puitosadest tuletõkkeplaatidega tihedusega 100 kg/m3,töötemperatuuriga vähemalt 600 kraadi.Kuna vahelae paksus on üle 200 mm,peab isolatsioonikihi minimaalne paksus korstnal olema 250 mm. Korstna välispinna ja põrandalaudise, seinavoodri, vahelae alumise pinna vms põlevmaterjalist voodri kaugus korstna välispinnast peab olema minimaalselt 30 mm. Korstna välispinnale ei ole lubatud paigaldada põlevmaterjalist põranda- ega katteliiste. Vuugivahed kaetakse mittepõlevast materjalist katteliistudega. Korstna puhastamiseks paigaldatakse katusele paikne väline redel 1.9.7.Ehitises asuvad tuleohupaigaldised Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur (sireeniga suitsuandur) peab olema hoones paiknevate eluruumide vähemalt ühes ruumis.Hoone varustatakse esmaste tulekustutusvahenditega, soovitav on AB klassi pulberkustuti ja kustutusteki olemasolu. Suitsu eemaldamine toimub avatavate uste ja akende kaudu. 1.9.8.Väliskustutusvesi Välise tulekustutusvee saamise võimalus on hoonest 142 m kauguse asuvast tuletõrje veevõtukohast(vt.AE-1,"Asendiplaan",“Asukoha skeem“) Väliskustutusvee normvooluhulk EVS 812-6:2012/A1:2013 järgi on 10 l/ sekundis 3 tunni jooksul . 1.9.9. Projekti tuleohutuse osa koostamisel kasutatud õigusaktid: 1.Siseministri määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“,vastu võetud 30.03.2017 nr 17 2. EVS 812-7: 2018.Ehitise tuleohutus.Osa 7, Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 17.07.2015.a.nr. 97 „ Nõuded ehitusprojektile” 4. EVS 812-3:2018 Ehitise tuleohutus: Osa 3,Küttesüsteemid 5. Tuleohutuse seadus, 01.09.2010 6. EVS 812-6: 2012 A1:2013 – Ehitise tuleohutus: Tuletõrje veevarustus 2.HEAKORRASTUS,HALJASTUS Teostatakse eraldi haljastusprojekti alusel 3.KESKKONNAKAITSE ,MIKROKLIIMA KOOSTAS :COBRA GRUPP AS 02.10.2020.a. J.ALGUS Page 7  ELAMU ÜMBEREHITUSE PROJEKT,JÕGEVAVALD,SADALA ALEVIK,SUUR TN.19 Õhu, vee ja pinnase puhtus tagatakse ventilatsiooniseadmete, veevarustuse ja kanalisatsiooni nõuetekohase väljaehitamisega. Kõigis tubades on tagatud loomulik päevavalgus, mis vastab normides nõutud aknaavade ja põrandapinna suhtele. Kommunikatsioonide tehniline teostus peab olema selline, et see ei halvendaks konstruktsioonide helipidavuse näitajaid. 4. EHITUSJÄRELEVALVE Ehitusaegne tellija järelevalve ja autorijärelevalve määratakse lepingutega. Kõik tekkivad küsimused lahendatakse järelevalve käigus. 5.ENERGIATÕHUSUS Projekteerimisel on lähtutud Ehitusseadusest ja Vabariigi Valituse määrusest Valitsuse määrusest 11.12.2018 nr 63 „Energiatõhususe miinimumnõuded Vastavalt EhS § 3 2 lg 1: Projekteerimisettevõtja annab energiamärgise hoone laiendamisel, kui laiendatava osa maksumus on suurem kui üks neljandik laiendatava hoonega samaväärse hoone ehitusmaksumusest. Sellest lähtuvalt ei ole ontud projekti puhul energiamärgis nõutav. 6.JÄÄTMETE KÄITLEMINE Tööde käigus tekkivate jäätmete kogumisel ja käitlemisel tuleb juhinduda alljärgnevatest dokumentidest: 1. Jäätmeseadus ( jõustunud 01.05.2004) 2. Jõgeva valla jäätmehoolduseeskiri KOOSTAS :COBRA GRUPP AS 02.10.2020.a. J.ALGUS Page 8  Suur tn 17 81001:003:0047 102.86 Y=650350 103.21 PROJEKTIS KÄSITLETAV HOONE K1 103.53 103.22 101.29 101.40 102.97 X=6527750 108.29 10 102.74 102.53 3.1 K1 3 102.11 17 104.04 2. 10 102.70 Suur tn 19 d lille 81001:003:0111 lille 2.1 8 Suur tn 23 102.97 102.81 d 10 81001:003:0790 10 K1 2. 73 102 .88 102.83 108.07(hari 81 2. 10 10 107.61 2.9 3 TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT 10 2. 102.31 67 105.45(hari 103.12 102.03 ten 102.98 110.82(kors 10 19 2. 1W1 70 105.43(hari 1W1 106.53 102.12 102.89 2Hamu el or 107.97(hari 9 ie 105.18 102.8 10 K nt 2. ten 103.71 44 110.80(kors lill kr ASUKOHA SKEEM 1:1 ed 102.27 15 101.93 V1 ,6 103.18 102.94 K1 69 2. ed 10 lill SU kr. V1 10 103.20 102.01 3. .16 UR 102.56 6 UK 102 33 7, 9,5 TÄ 104.08 1 NA 1W 10 5 2.6 kil 3. 10 V 10 H 11 3. l 10 103.60 K1 31 2. 103.96 75 102.45 V1 10 lill 109.57 2. 10 ed 77 2.3 TINGMÄRGID HOONE PÕHINÄITAJAD 0 103.48 105.30 Krundi pindala :3463 m2 Korruste arv: 2 H Kinnistu piir 104.09 10 Pikkus: 15,6 m 3.1 5 Laius: 9,4 m Projekteeritav hoone Kõrgus maapinnast : 7,3 m Hoone absoluutkõrgus : 109,8 m Y=650300 17192 Simuna-Vaiatu tee Ehitisealune pind : 147,2 m2 81001:003:1420 H Olemasolevad hooned Suletud netopind: 191,1 m2 X=6527700 Köetav pind: 191,1 m2 Hoone maht: olemasolev maht : 318 m3 Olemasolevad teed ja platsid projekteeritav maht: 413 m3 Mahu suurenemine : 30 % Muru ja heinamaa Hoone tööiga: 50 aastat 1W1 Olemasolev madalpinge õhuliin K1 Olemasolev kanalisatsioonitoru V1 Olemasolev veetoru TELLIJA: ENE PÄRSIM ELAMU ÜMBEREHITUSE PROJEKT JÕGEVA VALD ASUKOHT SADALA ALEVIK ASENDIPLAAN SUUR TN.19 PROJEKTEERIS: COBRA GRUPP AS EP 10388577-0001 M 1:500 STAADIUM EP PROJEKT: J.ALGUS tel. 50 82 630 KUUPÄEV: 02.10.2020.A. JOONIS: AE- 1  Jõgeva Vallavalitsus Teie 06.10.2020 menetlus nr 232057 [email protected] Suur 5 Meie 08.10.2020 nr 15-2/20/46084-2 Jõgeva vald, 48306, Jõgeva, Jõgeva maakond Sadala alevik Suur tn 19 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Jõgeva maakonna Jõgeva valla Sadala aleviku Suur tn 19 kinnistu (katastritunnus 81001:003:0111) ehitusloa eelnõu (ehitusteatise menetlus nr 232057). Kinnistu asub riigitee nr 17192 Simuna-Vaiatu km 26,05-26,12 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse välja teekaitsevööndis asuva olemasoleva elamu ümberehitamiseks ja laiendamiseks alla 33%. Ehitusloa aluseks on Suur tn 19 elamu ümberehituse projekt (Cobra Grupp AS, töö nr EP 10388577-0001) Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu riigitee km 26,114 asuvalt Suur tänav L1 kinnistult (katastritunnus 24701:001:0764). 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 5. Projektis on lahtiseks jäetud elektri-ja nõrkvoolupaigaldiste ühendamine kohaliku võrguga (sh sidelahendus). Palume arvestada, et tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Vastavalt EhS § 99 lg 3 tuleb tehnovõrkude kavandamisel tee piirides taotleda nõuded projektile Maanteeametilt. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  6. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist Lisad: 1. PROJEKT242_EP_AA-1-03_v01_seletus 2. PROJEKT242_EP_AA-1-02_v01_asend Kristi Kuuse 58603278 [email protected] 2 (2)