Harjumaa Rae vald Vaida alevik Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

65303:003:0085 x= 6572050 Hoidla tee 7 x= 6572050 Ø11 y= 556100 y= 556200 0PE kra 47.41 av A H ll ha V iil 47.05 Ø11 0PE at 47.38 la tp 45. be 82 45. 45.9 65301:001:5670 H 93 Hoidla tee 9a 45.83 ll 2 Ø300 Plast 65303:003:0108 ha Va 45.43-45.38 V iil 46.91 Hoidla tee 9 id 47.23 a- A 46.61 kill A Urg 46.77 0PE e 46.51 Ø11 tee 46.86 47.04 1 kraav 45. 46.71 45. kraa 120 45. 81 79 92 2 (H v looduses leidmata oid A a v kra latee 45.89 Ø1 45. 10P 46.97 79 ) 47.05 45. E 79 46.97 x= 6572000 45. 45.87 45. 45. 61 28 y= 556050 53 47.00 46.75 47.51 47.27 45. 45. 45. 45.73 72 23 59 45. kra 85 a 45. v 94 45. 96 45.57 Ø1 47.34 45.79 45.44 10P E 46.83 45.51 45. 45.50 H 45. 8 65301:001:4333 45. 89 1 ll 27 45.44 ha Tuulepealse 3 3 4 V iil 45.77 45.60 45.53 47.71 45. 46.76 45.64 89 47.82 45.41 46. 46.77 46. 01 46.03 11 46.86 45.55 45.63 46.84 45.90 47.71 46.23 45.55 x= 6571950 y= 556250 45 46.52 65303:003:0372 2 .84 45 46.11 45.70 45 11155 Vaida tee .24 46.78 46.76 45.75 .52 46.83 46. 45.50 79 46.92 46.9 46.80 0 46.53 45 46.07 .98 46.43 46.04 48.74 46 46 .12 46.77 46 45.54 .92 3 .27 kra 65303:003:0387 47 .0 Ø1 a 46.34 11202 Vaida-Urge tee v 48.22 10P 46.98 E 65301:001:3375 .55 45.58 46 Vana-Vaida tee 15 45.61 45.57 50.01 49.81 45.70 46 46.55 .09 46.17 46.88 46.92 45 40 48.04 .13 45 .78 46.62 47.01 .72 46 46 .01 46.65 46 50.52 50.22 46.01 .18 45.64 65301:001:4340 46 50.99 46.58 .33 Madara 45.61 .62 49.88 46 46.61 46 50.85 50.97 kra 39 49.93 .04 46.54 46 a 46 v .1 46.59 46 45 2 .47 45.64 46.4 .22 .05 50.99 45 46.41 48.72 46.22 46. 0 46 .59 46.43 1 46.7 5 46.6 .3 12 x= 6571900 x= 6571900 50.08 6 .50 50.91 45.66 46 kr 45.95 aa 46.53 45.28 46 v y= 555900 y= 555950 38 .3 65303:003:0051 45.60 0 48.31 46.3 Vana-Vaida tee 38 50.27 45.33 37 46.63 45 9 Ø1 46.28 46.58 .5 46.48 1 46.66 10P 46 .1 49.25 36 1 48.42 47 E 46. 45.40 2 46 .9 45.58 45 .28 7 .90 5 46.76 45 Va 46.34 47.29 48.93 46.20 6 46 id 25 Ø400 Plast 46. TP .43 kr 46.91 46.55 44.97-44.93 aa 8 at 47.54 45.56 35 0 46.22 v El a 3 46. 46 klump ee Ø1 .3 45.22 45 5 Ø1 46.30 .0 sa 10P 45.97 2 1 46.07 9 10P 45.89 46.89 45 47.89 115 E .6 1 E 45.78 34 115 14 33 02 11 45.38 5 (V 46.0 46. 46. 08 46. m 08 32 46. 46.06 46.20 itt 10 46.89 an 0 31 46.50 et 41 öö 30 12 45.57 a -V 46.04 29 ta .01 46.39 46 v 42 43 46.68 ai d 47.07 01 44 13 46.37 45.27 46. 46.28 at 99 07 45. 45 46. 14 45.04 ee 46.27 95 46.36 45. 45.41 46 15 ) 46.23 46.56 46.06 2PE 47 Ø3 46.25 48 46.04 46.56 TP 45.54 45.93 45.84 45.27 45. 45.58 65303:003:0335 45.09 49 95 Vana-Vaida tee 40 46.56 A 50 45.74 Ø liin) pinge 11 46.15 (Kesk A 46.40 0P 0 kV 51 45.76 in 1-2 E õhuli 46.33 45.9 7 52 Elektri 16 45. 46.35 53 II:ARU 2 45. Vaida vi OÜ 8 54 45. 17 45.22 89 45.88 le Elektri 45.00 55 95 56 45.90 18 46.08 45.92 45.19 Ø1 57 59 45.82 46.58 45.08 Ø 58 10P 11 60 46.63 0P E 45 v 45.63 45.39 E öta 61 .95 62 63 0.8 45.05 etö 45.04 67 64 mitt 45.67 46.13 46.28 46.17 69 45 .79 65 46.15 45 45.77 TP 66 .83 68 71 E l as a 70 73 46.12 65303:003:0414 11202 Vaida-Urge tee 72 m 75 itt 45 .92 74 45.72 45 et 44.97 78 45 .92 45.04 öö .7 46.45 45.03 4 ta 46.14 45.87 76 77 v 45.88 44 65303:003:0394 46.42 45.12 44.94 .3 0 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 46.37 kr 45 45.96 aa as 45 46.15 .7 inn bet 44 .7 5 v p 46.26 4 .1 65303:003:0389 4 91 79 82 46.12 45.25 45. El e Hoidla tee 1 45 80 81 84 45.87 65303:003:0672 45.59 ktr .8 .97 7 45 Vana-Vaida tee 17 iõh A 83 uli 85 in 46.08 45 87 H 46.36 1- .8 sjaam 45.71 86 20 5 90 öötlu kV Veet 45 .9 Ø Va A 0 11 8889 92 (K E l e i da es El a 0P 46.35 kp 65303:003:0386 E 91 95 bet 46.26 ktr II:A ing 11202 Vaida-Urge tee ile sa 46.35 46.12 93 vi RU 45 28 25 26 A eli .9 94 O in) 44 46 7 Ü .0 46.18 45.42 96 .1 27 45 44.97 TP 5 1 45.02 .8 97 6 44.89 44.85 x= 6571800 Ø 98 kr aa 45 11 99 46.34 45.03 44.77 .6 8 TP 0P 100 102 45.94 65303:003:0245 46.17 v E 45.37 46.01 101 104 mit 11202 Vaida-Urge tee y= 555850 45.20 Ø1100PPE 44 Ø11 45 .0 103 106 45.82 44.74 E tet .8 0P 3 44.72 7 105 108 45.97 11 46.27 öö 46.19 46.13 45 107 45.42 Ø 110 112 E 46.61 tav .70 45.03 45.09 44.96 45.86 109 Ø600 Plast .92 24 44.90 45.57 45 Ø400 Plast TP 45.04-44.97 44.15-44.06 111 114 1.0 .04 45 113 46.16 45.62 45 .93 PE .21 46 Ø110 44.89 46.15 46 .31 46 kra a v .83 .0 kra 45.05 46 46.07 5 46.14 46.04 a 45.36 46 v 45 .74 TP TP 19 45.13 44.94 45.40 46.16 .02 Ø1 .05 4 45.16 A 47 45 5.87 1.2 46.11 46.00 20 22 PE 10 46. .99 10 pumpla 45.42 46. 61 46 21 Ø1 46.2 PE 44 32 .92 46 .6 45.94 45.19 .21 45. 23 Ø110PE Ø110PE 65303:003:0391 45.95 46 Ø11 4 73 .51 46.34 Ø110PE 5 45.13 Ø110PE TP 45.40 46 46.00 11202 Vaida-Urge tee 45.17 0PE .09 44.91 95 E 45.05 kraav 45.03 46. Ø110P 44.96 A 46 46 45.29 .15 A .05 45.74 44.56 kraav 44.83 9 45.9 46.28 45.75 45.34 46.6 1 Ø600 Plast 45.58 kraav 44.65 46.39 46.60 A .84 46.2 46.2 4 TP 44.75 46.31 46 65303:003:0484 46. 6.06 44.16-44.11 Ø110PE 44.74 45.80 45.85 45.98 46.08 11 45.53 45.71 45.76 1 46.14 46.35 1 7 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 46. 46.18 44.66 45.81 45.81 45.83 45.90 46.64 46.7 6 45.1 20 44.1 3 Ø110PE 45.86 kraav 45.93 45.99 45.90 45.86 65303:003:0185 3 PE 45.94 A 46.18 46.40 46.6 46 45.91 44.71 46.04 45.90 45.88 11202 Vaida-Urge tee 46.55 v kraa PE 45.97 Ø50 .24 4 Ø110PE 46.11 46.24 A 46.11 46.35 46.42 1 46.5 46.24 46.09 45.88 Ø110 45.2 E 46.24 44.26 46.07 44.78 46.27 45.80 Ø50P Ø110PE ana-Vaida tee) 46.02 46.1 46.00 45.83 46.20 Vaida tee 11155 (V 46.2 4 Ø110PE 46.01 44.59 kraav 46.36 45.90 kraav 46.40 0 .62 46.32 46.2 45.61 3 A A 29 46.05 45 44.57 46.45 46.46 46. Ø600 Plast 46.3 44.22 kraav 46.25 A 45.74 43.95-43.76 46.3 46.48 Ø32PE 46. 2 44.34 44.43 39 1 46.36 46.45 46.38 46.52 46.53 Ø50PE 65301:001:4339 46 46.38 A 46.64 .2 46.42 Ø600 Plast Sirbi 8 A 46.57 46.46 Ø32PE 46.40 46.34 46.42 46.53 44.90-44.86 .35 46 46.48 46.47 46.59 46.51 A 65303:003:0412 46 46.50 46.55 65301:001:5654 .38 46.56 .37 11202 Vaida-Urge tee TP 46 46.56 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 46.61 46.33 x= 6571750 46.32 Ø5 0.4 Vare 0P TP E y= 556100 45.98 TP 45.97 46.45 46.14 65301:001:4043 65303:003:0428 Pajuveere Vana-Vaida tee 50 65303:003:0409 Tõnise 65303:003:0342 Paju 65301:001:5630 65303:003:0708 Vana-Vaida tee L1 Vana-Inno 65303:003:0709 65301:001:5616 Vana-Inno Vana-Vaida tee L2 65301:001:5525 Vana-Inno Märkused: Planeeritava ala topoaluse mõõdistas Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ, reg. nr 10434933, MTR EG10434933-0001, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, A. Adamsoni tn 26, 10137, +3726613742, mõõdistaja Ilmar Hein, töö nr TT-6052 "Harju maakond, Rae vald, Vaida alevik, Madara kinnistu topo-geodeetilised uurimustööd", mõõdistatud 16.08.2021. Koordinaadid L-EST 97, kõrgused EH2000 süsteemis. Kõrgusliku sidumise aluseks on Geosofti GNSS-püsijaamade võrgustik. Piirid saadud Maa-ametist seisuga 16.08.2021. Hüdrandi teenindusala R100 m TELLIJA PROJEKT Ojamäe OÜ Planeeritava ala piir TELLIJA AADRESS Metsa tn 3, Jüri a, Rae v, Harju mk Madara kinnistu ja lähiala detailplaneering TELLIJA ESINDAJA UUSEHITIS ÜMBEREHITUS LAMMUTAMINE Rando Ottel, Kristo Peerna JUURDEEHITUS REKONSTRUEERIMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE Puurkaevu kaitsevöönd KINNISTU OMANIK AADRESS Ojamäe OÜ OMANIKU AADRESS Madara, Vaida a, Rae v, Harju mk Tehnovõrkude kaitsevööndid Metsa tn 3, Jüri a, Rae v, Harju mk LEPING NR. TÖÖ NR. STAADIUM OMANIKU ESINDAJA Rando Ottel, Kristo Peerna #Project ID OM0121 DPE III väärtusklassi puu PROJEKTI JUHT Madis Karu KUUPÄEV MÕÕT LEHT NR. PROJEKTI AUTOR 30.03.2026 A0 1:500 03 Madis Karu IV väärtusklassi puu JOONIS Tugiplaan ARHITEKT Veiko Koppe JOONESTAJA V väärtusklassi puu Madis Karu Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001 Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata! 65303:003:0085 x= 6572050 Hoidla tee 7 x= 6572050 Ø11 PER TEAED y= 556100 y= 556200 0PE kra 47.41 LAS av A SPEK Koolihoone olemasolev H ll ha parkla hakkab teenindama V iil 47.05 Ø11 0PE at 47.38 ka rajatavat rekreatsiooniala tp la LP E 45. TIIVN be 82 45. 45.9 65301:001:5670 H 93 Hoidla tee 9a 45.83 ll 2 Ø300 Plast Keskpinge 65303:003:0108 ha Va 45.43-45.38 V iil 46.91 Hoidla tee 9 õhuliini id 47.23 mast nr 11 a- E A 46.61 kill A Urg 46.77 0PE e 46.51 Ø11 KOO tee 46.86 47.04 1 kraav 45. 46.71 45. kraa 120 45. Sidekanalisatsioonitorustik viiakse 81 79 92 ELA SA olemasolevasse sidekappi e 2 (H te L Vana-Vaida tee 13 krundi ees, vaata ta looduses v t ra leidmata oid A ka sidekanalisatsiooni paiknemisskeem lg ja 0 20. a v kra j a la - lg ja tee 45.89 Ø1 ne 45. 10P 46.97 iiv 79 kt ) 47.05 pe 45. E rs 79 46.97 pe 4.0 x= 6572000 pe 45. 45.87 45. 45. rsp 61 28 y= 556050 53 ekt 47.00 46.75 iivn nis e ja Kün lg- 47.51 47.27 45. ja j 45. 45. 45.73 72 23 59 al g 52.5 rat Katusealune tat 45. kra ee Väliklass 85 a 45. v 7.8 94 45. 96 45.57 03 Ø1 47.34 45.79 45.44 10P E 4.0 46.83 45.51 45. 45.50 H 45. 8 65301:001:4333 45. 89 1 Üh 100% ll 27 45.44 ha nis Tuulepealse 3 3 12.0 1600 4 V iil 45.77 45.60 45.53 Kün 1/6 47.71 55. 3/– 1600 45. 46.76 tee 5 45.64 4.0 89 8.6 47.82 tta 45.41 46. 54031 m2 46.77 ra jal g 46. 01 20.3 46.03 ja 11 lg- 46.86 45.55 e ja etapp 1 46.84 4.0 rsp ekt iivn 45.63 42.3 pe 45.90 47.71 46.23 45.55 x= 6571950 Palkidest istmed y= 556250 45 46.52 65303:003:0372 2 .84 45 46.11 45.70 45 11155 Vaida tee .24 46.78 46.76 45.75 .52 46.83 46. 45.50 79 jal g 46.92 46.9 46.80 0 rat 46.53 45 tad 46.07 .98 Va 46.43 46.04 48.74 46 nis 25 id 46 Kün .12 46.77 46 45.54 .92 3 a- tee .27 tk kra 65303:003:0387 47 tta .0 a Ø1 a r 46.34 11202 Vaida-Urge tee g Urg l v 48.22 ja - ja 4 10P jal g 46.98 e .0 Istumise ala ne E 65301:001:3375 .55 45.58 ktiiv tee 46 4.0 Vana-Vaida tee 15 rs pe 45.61 pe 45.57 50.01 1 Jõulinnak 12 49.81 45.70 46 46.55 .09 46.17 02 46.88 46.92 45 40 48.04 .13 45 (Ho .78 Varjualune 46.62 47.01 .72 i dl 46 46 .01 at 46.65 46ee 50.52 50.22 46.01 ja .18 ) lg 65301:001:4340 45.64 ra P120 46 50.99 46.58 Koolihoone olemasolev tta .33 Madara 45.61 46 .62 49.88 d 25 parkla hakkab teenindama 46.61 tk nis Kün 46 02 50.85 50.97 kra 39 ka rajatavat rekreatsiooniala 49.93 .04 46.54 46 a 46 v .1 46.59 46 45 2 .47 45.64 46.4 .22 .05 50.99 45 46.41 48.72 46.22 46. 0 46 .59 46.43 1 46.7 5 46.6 .3 12 x= 6571900 x= 6571900 50.08 6 .50 50.91 EK 100% 45.66 46 kr 45.95 aa 46.53 45.28 46 v y= 555900 y= 555950 38 10.0 4800 .3 65303:003:0051 45.60 3/1 0 48.31 46.3 Vana-Vaida tee 38 50.27 3 / -1 4800 45.33 jää alun va r 37 46.63 45 9 Ø1 46.28 46.58 .5 46.48 22521 m2 tme e ju 1 46.66 10P 46 .1 49.25 36 1 50. 48.42 47 te E 46. 45.40 2 46 .9 45.58 45 .28 0 7 .90 45 Laste mänguväljak 5 46.76 Va 46.34 P120 P0 jal g 47.29 48.93 46.20 6 46 id 25 Ø400 Plast 46. nis TP .43 kr 46.91 44.97-44.93 Kün ratt 46.55 aa 8 at 45.56 jalgrattad 25 47.54 35 0 46.22 v El a 3 46. 46 Istumise ala etapp 3 a ee Ø1 .3 45.22 45 2 82. d2 5 Ø1 46.30 .0 sa 10P 45.97 2 1 46.07 9 10P 45.89 5 tk 46.89 45 47.89 115 E Laste mänguväljak .6 1 E 45.78 34 115 14 33 02 11 45.38 LP V05 5 (V 46.0 46. 46. 46. 08 nis tk m Kün 08 32 46. 46.06 46.20 itt 10 46.89 LP K05,06 an 0 31 46.50 et 41 öö 30 12 45.57 a -V 46.04 29 ta .01 46.39 46 v 42 43 46.68 ai d 47.07 01 44 13 46.37 45.27 46. 46.28 at 99 07 45. 45 46. 14 15 atraktsiooni 4.0 45.04 ee 46.27 5 .95 vanemad 45.41 46.36 4 46 15 ) 46.23 46.56 46.06 lapsed Ø3 2PE 47 46.25 4.0 48 46.04 46.56 TP 45.54 45.93 45.84 15 atraktsiooni 45.27 45. 45.58 nooremad 65303:003:0335 45.09 49 95 Vana-Vaida tee 40 46.56 lapsed A 50 45.74 Ø liin) pinge 11 46.15 (Kesk A 46.40 0P 0 kV 51 45.76 in 1-2 E õhuli 46.33 45.9 7 52 Elektri 16 45. 46.35 53 II:ARU 2 45. Vaida vi OÜ 8 54 tk nis 45. 17 5 45.22 ttad 2 89 le Kün 45.88 Elektri 45.00 55 jalgra 95 56 45.90 18 46.08 45.92 45.19 Ø1 57 59 45.82 46.58 45.08 Ø 58 10P 11 60 46.63 0P E 45 v 45.63 45.39 E öta 61 .95 62 63 0.8 01 45.05 etö 45.04 67 64 mitt 45.67 46.13 46.28 46.17 69 45 .79 65 46.15 45 45.77 TP 66 .83 68 71 jalgrattad 25 tk EK 100% E l as a 70 73 46.12 65303:003:0414 11202 Vaida-Urge tee 72 m 75 10.0 4800 itt 45 .92 74 45.72 3/1 45 et 44.97 78 Istumise ala 45 .92 3 / -1 4800 45.04 öö .7 46.45 45.03 4 ta 46.14 45.87 76 77 v 45.88 22522 m 2 44 65303:003:0394 46.42 45.12 44.94 .3 0 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 46.37 kr 45 45.96 aa as 45 46.15 .7 inn bet 44 .7 5 v p 46.26 4 .1 65303:003:0389 4 91 79 82 46.12 P120 P0 45.25 45. El e Hoidla tee 1 45 80 81 84 45.87 65303:003:0672 45.59 ktr .8 .97 7 45 Vana-Vaida tee 17 iõh A 83 etapp 2 R 50.0 uli 85 in 46.08 45 87 H 46.36 1- 4.0 .8 sjaam 45.71 86 20 5 90 öötlu kV Veet 45 .9 Ø Va A 0 11 8889 92 (K E l e i da es El a 0P 46.35 kp 65303:003:0386 E 91 95 bet 46.26 ktr II:A ing tee 11202 Vaida-Urge tee ile atta sa 46.35 46.12 93 vi RU jalgr 45 28 25 26 A eli perspekti .9 94 O in) ivne jalg ja 44 jalg- 46 7 Ü - ja jalgra .0 46.18 45.42 96 iivne .1 27 45 44.97 TP ttatee 5 1 pekt 45.02 .8 4.0 97 6 pers 44.89 44.85 x= 6571800 Ø 98 kr aa 45 11 99 46.34 45.03 44.77 .6 8 TP 0P 100 102 45.94 65303:003:0245 46.17 v E 45.37 46.01 101 104 mit 11202 Vaida-Urge tee y= 555850 45.20 Ø1100PPE 44 Ø11 45 .0 103 106 45.82 44.74 E tet .8 0P 3 44.72 7 105 108 45.97 11 Künnis 46.27 Künnis öö 46.19 46.13 Künnis 45 107 45.42 Ø 110 112 E 46.61 tav .70 45.03 45.09 44.96 45.86 109 Ø600 Plast .92 24 44.90 45.57 45 Ø400 Plast TP 45.04-44.97 44.15-44.06 111 114 1.0 .04 45 113 46.16 45.62 45 .93 PE .21 Ø110 Künnis 46.15 46 46 v 46 44.89 .31 kra a .83 45.05 46 P120 46.07 .0 kra 5 a 46.14 45.36 46.04 v 45 TP 19 45.13 45.40 46.16 .02 Künnis 46 .74 TP 44.94 Ø1 .05 4 45.16 A 47 45 5.87 1.2 46.11 46.00 20 22 PE 10 46. .99 10 pumpla 45.42 46. 61 46 21 Ø1 46.2 PE 44 32 .92 46 .6 45.94 45.19 .21 45. 23 Ø110PE 45.95 Künnis Ø110PE 65303:003:0391 46 Ø11 4 73 .51 46.34 Ø110PE 5 45.13 Ø110PE TP 45.40 46 46.00 jäätmete 11202 Vaida-Urge tee 45.17 0PE .09 44.91 95 varjualune Ø110P E 45.05 44.96 kraav 45.03 46. A 46 46 45.29 .15 A .05 45.74 44.56 kraav 44.83 9 45.9 46.28 45.75 45.34 46.6 1 Ø600 Plast 45.58 kraav 44.65 46.39 46.60 A .84 46.2 46.2 4 TP 44.75 46.31 46 65303:003:0484 46. 6.06 44.16-44.11 Ø110PE 45.80 45.98 46.08 30.0 11 45.53 44.74 45.71 45.76 45.85 1 46.14 46.35 1 7 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 46. 46.18 44.66 45.81 45.81 45.83 45.90 46.64 46.7 6 45.1 20 44.1 3 Ø110PE 45.86 kraav 45.93 45.99 45.90 45.86 65303:003:0185 3 PE 45.94 A 46.18 46.40 46.6 46 45.91 44.71 46.04 45.90 45.88 11202 Vaida-Urge tee 46.55 v kraa PE 45.97 Ø50 .24 Ø110PE LP K01,02,03 46.11 46.24 A 46.11 46.35 46.42 1 46.5 4 46.24 46.09 45.88 Ø110 45.2 E 46.24 44.26 46.07 44.78 46.27 45.80 Ø50P Ø110PE ana-Vaida tee) 46.02 46.1 46.00 45.83 46.20 Vaida tee 11155 (V 46.2 4 Ø110PE 46.01 44.59 kraav 46.36 45.90 kraav 46.40 0 .62 46.32 46.2 45.61 3 A A 29 46.05 45 44.57 46.45 46.46 46. Ø600 Plast 46.3 44.22 kraav 46.25 A 45.74 43.95-43.76 46.3 46.48 Ø32PE 46. 2 44.34 44.43 39 1 46.36 46.45 46.38 46.52 46.53 Ø50PE 65301:001:4339 46 46.38 A 46.64 .2 46.42 Ø600 Plast Sirbi 8 A 46.57 46.46 Ø32PE 46.40 46.34 46.42 46.53 44.90-44.86 .35 46 46.48 46.47 46.59 46.51 A 65303:003:0412 Vaida tee 11155 (Vana-Vaida 46 46.50 46.55 65301:001:5654 .38 tee) 46.56 .37 11202 Vaida-Urge tee TP 46 46.56 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 46.61 46.33 x= 6571750 46.32 Maakasutuse bilansi koondtabel: Ø5 0.4 Vare Vana-Vaida tee 19 loodav kinnistu: 22522 m2 50% elamumaa 100% (korterelamu maa 85%, parkmetsa maa 15%) 0P TP E Hoidla tee 1 loodav kinnistu: 22521 m2 50% elamumaa 100% (korterelamu maa 85%, parkmetsa maa 15%) y= 556100 45.98 TP 45.97 46.45 46.14 Madara olemasolev kinnistu: 42996 m2 95.5% maatulundusmaa 100% Hoidla tee 1 olemasolev kinnistu: 2047 m2 4.5% maatulundusmaa 100% ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS 65301:001:4043 pos krundi krundi plan. krundi plan. moodustatakse lahutatavad ja osade senine märkused Pajuveere nr aadress sihtotstarve suurus m2 kinnistutest nr. liidetavad osad sihtotstarve 65303:003:0428 Vana-Vaida tee 50 Madara EK 85% + 65301:001:4340 +21890 M100% Uue kinnistu aadressi ettepanek on 65303:003:0409 01 22522 Tõnise 65303:003:0342 Hoidla tee 1 HM 15% 65303:003:0389 +632 M100% Vana-Vaida tee 19 Paju 65303:003:0708 Madara EK 85% + 65301:001:4340 +21106 M100% Uue kinnistu aadressi ettepanek on 65301:001:5630 01 22521 Vana-Vaida tee L1 Vana-Inno Hoidla tee 1 HM 15% 65303:003:0389 +1415 M100% Hoidla tee 1 65303:003:0709 65301:001:5616 Vana-Inno Vana-Vaida tee L2 KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED, KITSENDUSED NING ARHITEKTUURSED NÕUDED Maa sihtotstarve 65301:001:5525 krundi krundi max Hooneid max min. parkimiskohti, Hoonete Abihoonete ja osakaalu %: Vana-Inno pos aadress / plan. ehitiste krundil maapealne tule- normatiivne / max korrus; max korrus; DP liikide kaupa / nr aadressi pind alune KE - korterelamu suletud püsi- kavandatud max kõrgus max kõrgus A - abihoone katastriüksuse ettepanek m2 pind m2 H - muu hoone brutopind vus liikide kaupa Vana- 4800 3 / -1; EK100% 120.0max 1 Vaida 22522 (sh. 80 m2 1; 5 m 3KE+1A 9600 TP3 10 m / -3 m Elamumaa 100% / 120max tee 19 abihoonele) Hoidla 4800 3 / -1; EK100% 120.0max 2 22521 (sh. 80 m2 1; 5 m 3KE+1A 9600 TP3 tee 1 abihoonele) 10 m / -3 m Elamumaa 100% / 120max Vana- Üh100% 3 / -1; 40.0max 3 -Vaida 54031 1600* 1; 5 m 1H* Ühiskondlike ehitiste 4800* TP3* 10 m / -3 m* / 42max tee 15 maa 100% Rae valla üldplaneering, teekaitsevöönd 30 m / 10 m, keskpinge õhuliini kaitsevöönd 10+10 m, puurkaevu kaitsevöönd R50 m, kitsen- dused madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1+1 m, veetorustiku kaitsevöönd 2+2 m, kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2+2 m või 2.5 + 2.5 m, survekanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 1+1 m, sajuveekanalisatsiooni kaitsevöönd 1+1 m Välisilmelt peavad olema hooned otstarbeka ja atraktiivse vormikeelega, historitsistlike ja järeleaimavate (enam kui 120 aasta vanuste) stiilide ja ehisdetailide kasutamine ei ole lubatud. Asukoha eripära arvestades soositakse projekteeritavate hoonete väljapaistva vormikeele kasutamist. Välisviimistluseks on lubatud kasutada järgmisi materjale: peamiselt puitu (laudis, vineer), arhitektuuri- jm. nõuded millega võib kombineerida valikuliselt kivi, tellist või krohvi. Katusekatetena kasutada rullmaterjali, laudist, muru, kivi või plekki. Välisviimistlusmaterjalide nõuded kehtivad nii põhi- kui ka abihoonetele. Krunte ei piirata aiaga. Abihoonete ehitisealune pind võib olla kuni 80 m2. Korterelamutes kokku tohib olla kuni 150 korterit – kinnistute koormusindeks on 300 m2/korter. Katusekalded on Märkused: JALG- JA JALG- JA Planeeritavad maaküttetorustike alad Planeeritav kõrghaljastus, istiku Planeeritav abihoone, illustratiivne asukoht Planeeritav veetorustik vahemikus 0°…45°. Hoonete sokli kõrgus ja hoonete esimese korruse põrandapinna absoluutkõrgus määrata arhitektuurse Joonisel esitatud hoonete kujud ja asukohad ning kinnistusisesed planeeritavad jalgratta- ja jalgteed, HALJASALA JALGRATTATEE HALJASALA JALGRATTATEE miinimumkõrgus 3.5 m projektiga, ent mitte kõrgem kui +50 cm planeeritavast pinnase kõrgusest hoonete ümber. Krundi iga 300 m2 kohta vähemalt 1 1.0 3.0 4.0 2.5 Maantee kaitsevöönd 30 m / 10 m Servituudiala ettepanek Rae valla kasuks, puu, mille täiskasvamiskõrgus on min 6 m. Läbivate teede äärde rajada puudealleed. Joonisel märgitud parkimisalad sisaldavad rekreatsioonialad ja tehnovõrgud on illustratiivsed ja lahendatakse hoonete projektide koosseisus. Planeeritava ala piir mõõdetuna topoaluse teekatendi servast kergliiklustee rajamiseks ja avalik kasutus Planeeritav reoveekanalisatsioonitorustik lisakohti jagamismajandusautodele. Maaküttetorustiku paiknemine ja kõrghaljastus lahendatakse hoonete projekteerimise käigus Maantee kaitsevöönd 30 m Loodaval elamumaa 100% sihtotstarbega kinnistul (pos 1) määrakse Pääsud planeeritavatesse hoonetesse Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusest Planeeritav elektrikanalisatsioon maastikuarhitekti ja tehnovõrkude projekteerija koostöös selliselt, et maaküttetorustike aladele puid ei loodav rekreatsioonitaristu avalikku kasutusse, avaliku kasutusega TELLIJA Ojamäe OÜ PROJEKT istutata. Kehtestatav elamumaa sihtotstarve Planeeritav hüdrant, hüdrandi vähim kaugus ala pind on kokku vähemalt 6757 m2 (15%). Eraldi üldkasutatava Planeeritav sidekanalisatsioon TELLIJA AADRESS Madara kinnistu ja lähiala detailplaneering hooneteni R30 m, teenindusala R100 m maa kinnistut ei looda. Metsa tn 3, Jüri a, Rae v, Harju mk Tabelis tärniga märgitud ehitusõigused kehtivad Vana-Vaida tee 15 kinnistu planeeringuga hõlmatavas TELLIJA ESINDAJA Rando Ottel, Kristo Peerna UUSEHITIS ÜMBEREHITUS LAMMUTAMINE Pos JUURDEEHITUS REKONSTRUEERIMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE osas. Ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarve Puurkaevu kaitsevöönd Planeeritavad jalgratta - ja jalgteed, 2.5 m laiad Planeeritav keskpinge maakaabel KINNISTU OMANIK AADRESS Ojamäe OÜ Madara, Vaida a, Rae v, Harju mk Nähtavuskolmnurgad riigi kõrvalmaanteel nr 11155 "Vaida tee" (kohalik nimetus Vana-Vaida tee) on Kehtestatav hoonestusala Tehnovõrkude kaitsevööndid Planeeritavad jalgratta - ja jalgteed, 3.0 m laiad, OMANIKU AADRESS Metsa tn 3, Jüri a, Rae v, Harju mk määratakse avalikku kasutusse LEPING NR. TÖÖ NR. STAADIUM tuletatud järgmistest tabeliväärtustest: projektkiirus 50 km/h, peatumiskohustusega ristmik, Arendusetappide piiride soovitusliku asukohad OMANIKU ESINDAJA Rando Ottel, Kristo Peerna #Project ID OM0121 DPE peatumisnähtavus 60 m. sihtotstarve Planeeritavad hooned, illustratiivne asukoht Planeeritavad varjualused, illustratiivne asukoht Parkmetsa maa, avalik kasutus PROJEKTI JUHT KUUPÄEV MÕÕT LEHT NR. Madis Karu 30.03.2026 A0 1:500, 1:100 05 Nähtavuskolmnurgad riigi kõrvalmaanteel nr 11202 "Vaida-Urge tee" (kohalik nimetus vaadeldaval lõigul on hoone H maapealne pind hooneid PROJEKTI AUTOR Madis Karu W1.1 W1.1 Korruseid abihooneid Ümberkujundatav küngas Planeeritavad parkimiskohad Ilutaimed või -põõsad Kavandatav jõulinnak JOONIS "Hoidla tee") on tuletatud järgmistest tabeliväärtustest: projektkiirus 70 km/h, teeandmiskohustusega ristmik, maapealne / maa-alune Põhijoonis ARHITEKT / maa-alune pind Veiko Koppe liitumisnähtavus 160 m. Kinnistu pind jäätmete JOONESTAJA Madis Karu 0.5 0.5 Võimalikud sademeveeimmutusalad varjualune Planeeritavad jäätmete varjualused Istumisalad Kavandatav mänguväljak Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001 Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata! Vastused Teie 17.03.2026 nr 7.2-2/26/9548-9 kirjas toodud märkustele. 1. Planeeringu põhijoonisel on korrigeeritud riigitee nr 11202 Vaida-Urge tee liikluskorralduslikku lahendust ning planeeringualale on ette nähtud juurdepääs olemasolevalt ristumiskohalt riigitee km 2.612. Arvestades, et 13.05.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/95482 seisukohtade väljastamise ajal kehtisid teised normid, mis on tänaseks leevenenud, saame aktsepteerida joonisel 1 näidatud ristumiskoha asukohta. Kehtivate normide kohaselt on kõrvalmaanteel liiklussagedusega vahemikus 500-1500 sõidukit ööpäevas (antud lõigus 892 sõidukit ööpäevas) ristmike vähim vahekaugus 100 m, kui liituva tee on liiklussagedus ületab 20 sõiduki ööpäevas. Joonisel 1 näidatud ristmiku vahekaugus ristumiskohtadega riigitee km 2.461 ja km 2.735 ristumiskohtadega on tagatud. Kuna olemasolev ristumiskoht teenindab praegu maatulundusmaad, tuleb see ümber ehitada, et tagada planeeringualalt tuleneva liikluskoormuse vastuvõtmine. Seletuskirja p 7.1 tuleb korrigeerida ja eemaldada vastuoluline väide "Ühe juurdepääsuristmiku asukoht võiks olla olemasolevast juurdepääsust (tee 11202 km 2.613) ligikaudu 60 meetrit põhja pool (tee 11202 km 2.550)." Vastuolu kõrvaldatud. Tegemist on liiklusuuringu väitega, mis on koostatud DP esialgse lahenduse alusel. Kuna lahendus on oluliselt muudetud, siis liiklusuuringu väide ei ole enam kohane. Seletuskirjas on liiklusuuringu väited ja nende vastused paremini eristatud. 2. Kirja p 2 esitatud märkust on osaliselt arvestatud. Planeeringu põhisjoonisel on riigitee äärse parkla parkimiskohtade arvuks märgitud 96 (vt joonis 2), kuid seletuskirja p 7.1 Liiklusuuringu liiklusalased ettepanekud on endiselt märgitud parkimiskohti 150. Palume kõrvaldada vastuolu. Vastuolu kõrvaldatud. Tegemist on liiklusuuringu väitega, mis on koostatud DP esialgse lahenduse alusel. Kuna lahendus on oluliselt muudetud, siis liiklusuuringu väide ei ole enam kohane. Seletuskirjas on liiklusuuringu väited ja nende vastused paremini eristatud. 3. Kirja p 6 märkust kergliiklusteede kohta ei ole piisavalt arvesse võetud. Esitatud lahendus ei võimalda hinnata selle seotust olemasoleva taristuga, loogilisust ega funktsionaalsust ning ei taga kergliiklejatele järjepidevat ja ohutut liikumist. Endiselt esinevad puudused (nt ebaselged diagonaalsed ristumised, katkestused ja eksitavad tingmärgid. Samuti ei ole selge, kelle kohustuseks jääb kergliiklusteede rajamine. Palume analüüsida kergliiklusteede lahenduse piisavust, kirjeldada seletuskirjas selgelt arendaja ülesanded ja näidata põhijoonisel, millised teed rajatakse arendaja ja millised on perspektiivsed. Samuti tuleb analüüsida jalakäijate liikumissuundi ja vajadusi ning eristada arendaja rajatavad kergliiklusteed neist, mis on kavandatud perspektiivsena vastavalt kohaliku omavalitsuse plaanidele ja eesmärkidele. Kergliikluse osa täiendatud, lisatud joonis 08 "Jalg- ja jalgrattateed" ning seletuskirjas täiendatud p. 7.2. 4. Planeeringu materjale tuleb täpsustada vastavalt hetkel kehtivatele normidele. Palume planeeringu seletuskirjas selgelt kirjeldada kõikide ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade parameetrite väärtuseid (vt kirja p 7). Korrigeerida põhijoonisel näidatud ristumiskohtade nähtavuskolmnurki. Arvestusega, et nähtavuskolmnurga mõõtmist tuleb alustada ristumiskoha keskelt riigitee markeeringu servast kinnistu suunas ja haarad ulatuvad riigitee suunas kuni selle teljeni. Nähtavuskolmnurgad korrigeeritud, nende parameetrid esitatud nii seletuskirjas kui ka joonisel (põhijoonise vasakul all märkuste osas). 5. Planeeringu tehnovõrkude joonisel on veetorustiku- ja reoveekanalisatsioonitorustiku -V2- ja -K2- liitumispunktid kavandatud riigitee km 2.612 ristumiskohale. Palume leida võimalusel neile liitumispunktidele teine asukoht. Samuti vajab täpsustamist planeeritav elektrikanalisatsioon -W2- ja selle liitumispunkt. Jooniselt ei selgu nimetatud tehnovõrgu liitumiskoht. Vajadusel esitada skeemina. Ebaselgeks jääb ka planeeritava sidekanalisatsiooni -S2- liitumine. Palume see täpsustada või esitada skeemina. Tehnovõrkude ja nende liitumispunktide asukohad korrigeeritud. 6. Planeeringu seletuskirja p 3.1 Piirangud kohaselt on kavandatud keskpinge õhuliini likvideerimine ja asendamine maakaabliga. Palume viia seletuskiri ja tehnovõrkude joonis omavahel kooskõlla – joonisel märkida õhuliin likvideeritavaks. Lisaks eemaldada planeeritava -WW2- maakaabli kaitsevöönd, kuna tegemist on põhimõttelise lahendusega, mis täpsustub projekteerimisel. Korrigeerida tingmärkide sõnastust selgelt arusaadavaks. Joonis korrigeeritud. 7. Planeeringu seletuskirja p 17.1 Sademevee käitlemine eemaldada lause "Tänu teede ääres olevatele kraavidele on välistatud vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele." Seletuskirja lisada, et vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Riigitee kraavid on riigitee konstruktsiooni osa ja on ette nähtud vee ärajuhtimiseks teekattelt, muldkehast ja nõlvadelt ning peavad tagama riigitee toimimise ja püsivuse. Kraavid ei ole rajatud maaparanduslikel eesmärkidel ning need ei ole maaparandusobjektide (arendatavate kinnistute) kuivendamisel immutusaladeks, eesvooluks, kraaviks ega veejuhtmeks, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi eesvoolu. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist on sademevee juhtimine riigitee alusele maaüksusele keelatud. Kuna kinnistutel on piisavalt ruumi, tuleb sademevee probleem lahendada planeeringuala piires (koguda, immutada). Seletuskiri täiendatud ja soovitud lause eemaldatud. Sademeveed immutatakse omal krundil. 8. Kirja p 7 esitatud märkus on endiselt lahendamata. Palume korrigeerida seletuskirja vastav punkt. Nähtavuskolmnurgad lahendatud ja esitatud vastavalt kehtivatele normidele. 9. Korrigeerida planeeringu jooniseid, kasutades riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. Joonised korrigeeritud. Palun vaadake esitatud materjalid üle ja kiitke heaks. Ette tänades, Lugupidamisega, Madis Karu juhatuse liige Arhitektuuribüroo Nafta OÜ Tallinn, Sõbra 24b, 10920 [email protected] +3725281979 Va id aA- Jalg- ja jalgrattatee liitub Hhall t Viil t plaa perspektiivse Vaida-Urge Urg Hhall be tee äärse kergliiklusteega, V iil e ill A suunaga põhja poole tee k A 1120 A 2 (H oid la tee ) Hhall V iil Jalg- ja jalgrattatee liitub olemasoleva Vaida koolimaja parkimisalaga Va id at ee 1 115 5 (V an a -V ai d Jalg- ja jalgrattatee liitub A olemasoleva Vaida tee A at äärse kergliiklusteega ee ) nas bet pin Jalg- ja jalgrattatee liitub H sjaam A öötlu t olemasoleva Vaida tee VAeet A be äärse kergliiklusteega A A A A A ana-Vaida tee) A VaidAa tee 11155 (V A A A A A Vare Jalg- ja jalgrattatee liitub perspektiivse Vaida-Urge Jalg- ja jalgrattatee võimaldab pääsu tee äärse kergliiklusteega, Vana-Vaida tee 17 kinnistuni ja võimaldab suunaga lõuna poole Tõnise, Paju ja Puidu kinnistutele (Vaida teest lõunas) juurdepääsu, Märkus: vajaduseta liikuda jalgsi piki sõiduteed Joonisel antud jalg- ja jalgrattateede asukohad on illustratiivsed, täpsed paiknemised, lahendused ja liitumised olemasoleva teedevõrgustikuga antakse jalg- ja jalgrattateede kohta koostatavates ehitusprojektides. TELLIJA PROJEKT Planeeritava ala piir Ojamäe OÜ TELLIJA AADRESS Metsa tn 3, Jüri a, Rae v, Harju mk Madara kinnistu ja lähiala detailplaneering Planeeritav abihoone, illustratiivne asukoht TELLIJA ESINDAJA Rando Ottel, Kristo Peerna UUSEHITIS JUURDEEHITUS ÜMBEREHITUS REKONSTRUEERIMINE LAMMUTAMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE KINNISTU OMANIK AADRESS Ojamäe OÜ Planeeritavad parkimiskohad OMANIKU AADRESS Madara, Vaida a, Rae v, Harju mk Metsa tn 3, Jüri a, Rae v, Harju mk LEPING NR. TÖÖ NR. STAADIUM Planeeritavad jalgratta - ja jalgteed, 2.5 m laiad OMANIKU ESINDAJA Rando Ottel, Kristo Peerna #Project ID OM0121 DPE PROJEKTI JUHT KUUPÄEV MÕÕT LEHT NR. Planeeritavad jalgratta - ja jalgteed, 3.0 m laiad, Madis Karu 30.03.2026 A3 1:1500 08 määratakse avalikku kasutusse PROJEKTI AUTOR Madis Karu JOONIS Jalg- ja jalgrattateed ARHITEKT Veiko Koppe Planeeritavad hooned, illustratiivne asukoht JOONESTAJA Madis Karu Perspektiivsed jalg- ja jalgrattateed, ei kuulu käesoleva DP arendamiskohustuse alla Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001 Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata! Kehtiv Vaida alevik Saarepuu, Saarevõsa, Saarepõllu ja Saaremaja kinnistute detailplaneering (vaida tehnopark) (DP0356) Kehtiv Vaida alevik Saare põik 5 ja 5a kinnistute ja nende lähiala detailplaneering (DP0478) Kehtiv Suuresta küla Kännu kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1156) Kehtiv Vaida alevik Saarepargi-I kinnistu Piirkond 1 ja lähiala detailplaneering (DP0607) Kehtiv Vaida alevik Vaida liiklussõlme Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0097) detailplaneeringu (DP1348) algatamise taotlus Kehtiv Vaida alevik Tuuliku tee 8 kinnistu detailplaneering (DP1114) Piirkond 3 Kehtiv Vaida alevik Vana-Tartu mnt Kehtiv Vaida alevik Rukkilille tn 1 21 krundi detailplaneering (DP0048) kinnistu detailplaneering (DP0984) Kehtiv Vaida alevik Rukkilille tn 6 kinnistu Vaidasoo küla Rukki kinnistu ja lähiala Algatatud Vaida alevik Vana-Vaida tee 12 ja lähiala detailplaneering (DP1287) DP (DP1088) algatamise taotlus kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1061) Piirkond 4 Pii Bussipeatus rko Vaida kauplus Piirkond 5 nd Vaida raamatukogu 2 Lasteaed "Pillerpall" Kehtiv Vaidasoo küla Kaera kinnistu Bussipeatus ja lähiala detailplaneering (DP0576) Vaida Põhikool Piirkond 6 Kehtiv Vaidasoo küla Pressimetsa kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0957) Jalakäijate sild Kehtiv Vaidasoo küla Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute detailplaneering (DP0517) Kehtiv Vaidasoo küla Vanaveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0830) Kehtiv Vaida alevik Vana-Vaida tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0874) Kehtiv Vaidasoo küla Metsoja kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1047) Tootmismaa sihtotstarve Maatulundusmaa sihtotstarve Elamumaa sihtotstarve Ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarve Transpordimaa sihtotstarve TELLIJA PROJEKT Sihtotstarbeta maa Ojamäe OÜ TELLIJA AADRESS Metsa tn 3, Jüri a, Rae v, Harju mk Madara kinnistu ja lähiala detailplaneering Kehtestatud DP TELLIJA ESINDAJA Rando Ottel, Kristo Peerna UUSEHITIS JUURDEEHITUS ÜMBEREHITUS REKONSTRUEERIMINE LAMMUTAMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE KINNISTU OMANIK AADRESS Ojamäe OÜ Algatatud DP OMANIKU AADRESS Madara, Vaida a, Rae v, Harju mk Metsa tn 3, Jüri a, Rae v, Harju mk LEPING NR. TÖÖ NR. STAADIUM Kinnistu piir OMANIKU ESINDAJA Rando Ottel, Kristo Peerna #Project ID OM0121 DPE PROJEKTI JUHT KUUPÄEV MÕÕT LEHT NR. Madis Karu Planeeritava ala piir PROJEKTI AUTOR 30.03.2026 A2 1:10000 04 Madis Karu JOONIS Kontaktvöönd ARHITEKT Veiko Koppe Kontaktvööndi piir JOONESTAJA Madis Karu Ruumilise analüüsiga hõlmatud ala piir Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001 Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata! 65303:003:0085 x= 6572050 Hoidla tee 7 x= 6572050 Ø11 PER TEAED y= 556100 y= 556200 0PE kra LAS av A SPEK H ll ha V iil Ø11 0PE la at tp LP E TIIVN be 65301:001:5670 H Hoidla tee 9a 45.83 ll Ø300 Plast Keskpinge 65303:003:0108 ha Va 45.43-45.38 Hoidla tee 9 V iil õhuliini id mast nr 11 a- E A kill A Urg 0PE e Ø11 KOO tee LP Side, ELASA sidekapp 085J01 asukoht Vana-Vaida tee 13 kinnistu ees 1 kraav 120 Sidekanalisatsioonitorustik viiakse kra ELA SA olemasolevasse sidekappi 2 (H L av Vana-Vaida tee 13 krundi ees, vaata looduses leidmata oid A ka sidekanalisatsiooni paiknemisskeem a v kra la tee Ø1 10P ) E x= 6572000 y= 556050 Sidekanalisatsioonitorustiku ulatus põhijoonisel ja tehnovõrkude joonisel Katusealune kra Väliklass va 03 Ø1 10P E H 65301:001:4333 Üh 100% ll ha Tuulepealse 12.0 1600 V iil 1/6 3/– 1600 8 554 54031 m2 20 29 9 x= 6571950 Palkidest istmed y= 556250 65303:003:0372 11155 Vaida tee kra 65303:003:0387 Ø1 a 11202 Vaida-Urge tee v 10P Istumise ala Sidekanalisatsiooni skeem E 65301:001:3375 Vana-Vaida tee 15 Jõulinnak väljaspool planeeringuala Varjualune M 1:2000 65301:001:4340 Madara 02 kra v a x= 6571900 x= 6571900 EK 100% kr aa v y= 555900 y= 555950 65303:003:0051 10.0 4800 3/1 Vana-Vaida tee 38 3 / -1 4800 jää alun va r Ø1 22521 m2 tme e ju 10P te E Laste mänguväljak Va P120 P0 46.20 id TP Ø400 Plast kr 44.97-44.93 aa at v El a Istumise ala ee Ø1 Ø1 sa 10P 1 10P 115 E Laste mänguväljak E LP V05 5 (V m itt LP K05,06 an et öö a -V ta v ai d at ee ) 2PE Ø3 TP 65303:003:0335 Vana-Vaida tee 40 A Ø ) geliin 11 eskpin A ( K 0P -2 0 kV in 1 E õhuli Elektri II:ARU Vaida vi OÜ le Elektri Ø1 Ø 10P 11 0P E v E öta 01 etö mitt TP a EK 100% El as 65303:003:0414 11202 Vaida-Urge tee m 10.0 4800 itt 3/1 et 3 / -1 4800 Istumise ala öö ta v 65303:003:0394 22522 m2 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee kr aa nas pin bet v P120 P0 65303:003:0389 65303:003:0672 El e Hoidla tee 1 ktr Vana-Vaida tee 17 iõh A uli in H 1- sjaam 20 öötlu kV Ø Veet Va A 11 (K E l e i da es El a 0P kp 65303:003:0386 E bet ktr II:A ing 11202 Vaida-Urge tee ile sa A vi U R eli O in) Ü TP x= 6571800 Ø kr aa 11 v TP 0P 65303:003:0245 E mit 11202 Vaida-Urge tee y= 555850 Ø1100PPE Ø11 E tet 0P 11 öö Ø E 46.61 tav 45.86 Ø600 Plast Ø400 Plast TP 45.04-44.97 44.15-44.06 PE Ø110 kra a v kra a v TP TP Ø1 A E 0P 10 1 pumpla Ø1 PE Ø110PE Ø110PE 65303:003:0391 Ø11 Ø110PE Ø110PE TP jäätmete 11202 Vaida-Urge tee 0PE varjualune Ø110P E kraav A A kraav 46.28 kraav A Ø600 Plast TP 65303:003:0484 44.16-44.11 Ø110PE 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee Ø110PE kraav 65303:003:0185 PE A 11202 Vaida-Urge tee kraa v PE Ø50 Ø110PE LP K01,02,03 A Ø110 E Ø50P Ø110PE ana-Vaida tee) Vaida tee 11155 (V Ø110PE kraav kraav A A 46.05 Ø600 Plast kraav A 43.95-43.76 Ø32PE Ø50PE A 46.64 65301:001:4339 A Ø600 Plast Sirbi Ø32PE 44.90-44.86 A 65303:003:0412 65301:001:5654 11202 Vaida-Urge tee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee TP x= 6571750 Ø5 Vare 0P TP E y= 556100 TP 65301:001:4043 65303:003:0428 Pajuveere Vana-Vaida tee 50 65303:003:0409 Tõnise 65303:003:0342 Paju 65301:001:5630 65303:003:0708 Vana-Vaida tee L1 Vana-Inno 65303:003:0709 65301:001:5616 Vana-Inno Vana-Vaida tee L2 65301:001:5525 Vana-Inno JALG- JA JALG- JA Planeeritavad maaküttetorustike alad Planeeritav kõrghaljastus, istiku Planeeritav veetorustik HALJASALA JALGRATTATEE HALJASALA JALGRATTATEE miinimumkõrgus 3.5 m 1.0 3.0 4.0 2.5 Servituudiala ettepanek Rae valla kasuks, Planeeritava ala piir Olemasolev maantee kaitsevöönd kergliiklustee rajamiseks ja avalik kasutus Planeeritav reoveekanalisatsioonitorustik Loodaval elamumaa 100% sihtotstarbega kinnistul (pos 1) määrakse Pääsud planeeritavatesse hoonetesse loodav rekreatsioonitaristu avalikku kasutusse, avaliku kasutusega Planeeritav elektrikanalisatsioon TELLIJA PROJEKT Ojamäe OÜ Planeeritav hüdrant, hüdrandi vähim kaugus ala pind on kokku vähemalt 6757 m2 (15%). Eraldi üldkasutatava Planeeritav sidekanalisatsioon TELLIJA AADRESS Madara kinnistu ja lähiala detailplaneering hooneteni R30 m, teenindusala R100 m maa kinnistut ei looda. Metsa tn 3, Jüri a, Rae v, Harju mk TELLIJA ESINDAJA UUSEHITIS ÜMBEREHITUS LAMMUTAMINE Rando Ottel, Kristo Peerna Pos JUURDEEHITUS REKONSTRUEERIMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE Ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarve Puurkaevu kaitsevöönd Planeeritavad jalgratta - ja jalgteed, 2.5 m laiad Planeeritav keskpinge maakaabel KINNISTU OMANIK AADRESS Ojamäe OÜ Madara, Vaida a, Rae v, Harju mk Hoonestusala Tehnovõrkude kaitsevööndid Planeeritavad jalgratta - ja jalgteed, 3.0 m laiad, Likvideeritav keskpinge õhuliin OMANIKU AADRESS Metsa tn 3, Jüri a, Rae v, Harju mk määratakse avalikku kasutusse LEPING NR. TÖÖ NR. STAADIUM OMANIKU ESINDAJA Rando Ottel, Kristo Peerna #Project ID OM0121 DPE sihtotstarve Planeeritavad hooned, illustratiivne asukoht Planeeritavad varjualused, illustratiivne asukoht Parkmetsa maa, avalik kasutus PROJEKTI JUHT KUUPÄEV MÕÕT LEHT NR. Madis Karu hoone H maapealne PROJEKTI AUTOR 30.03.2026 1:500, A0 1:100, 1:2000 06 pind hooneid Madis Karu W1.1 W1.1 Korruseid maapealne / maa-alune abihooneid Ümberkujundatav küngas Planeeritavad parkimiskohad Ilutaimed või -põõsad Kavandatav jõulinnak JOONIS Tehnovõrgud ARHITEKT / maa-alune pind Veiko Koppe Kinnistu pind jäätmete JOONESTAJA Madis Karu 0.5 0.5 Võimalikud sademeveeimmutusalad varjualune Planeeritavad jäätmete varjualused Istumisalad Kavandatav mänguväljak Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001 Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata! Vaida aleviku Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistute ja lähiala detailplaneering, kov ID DP1175 Tellija: Ojamäe OÜ Aadress: HARJU maakond, RA E vald , Jüri alevik , M etsa t n 3-16, 75301 Töö nr. OM 01 21 Staadium DP E DATE \@ "dd.MM.yyyy" 30.03.2026 Planeerija: Madis Karu Projektijuht: Madis Karu Vastutav spetsialist: Madis Karu Huvitatud isik : Ojamäe OÜ Sisukord 1. Seletuskiri TOC \o "1-3" \t "Heading 2,1,Heading 3,1" 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid PAGEREF _Toc197960967 \h 4 1.1. Planeerijad PAGEREF _Toc197960968 \h 5 2. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus PAGEREF _Toc197960969 \h 5 3. Praegune olukord PAGEREF _Toc197960970 \h 6 3.1. Piirangud PAGEREF _Toc197960971 \h 7 4. Teostatud uuringud PAGEREF _Toc197960972 \h 8 4.1. Ehitusgeoloogilised tingimused PAGEREF _Toc197960973 \h 8 4.1.1. Põhjavesi PAGEREF _Toc197960974 \h 9 4.1.2. Vundeerimissoovitused ja lähteandmed vundeerimiseks PAGEREF _Toc197960975 \h 9 4.2. Liiklusuuring PAGEREF _Toc197960976 \h 9 4.2.1. Liiklusloendused PAGEREF _Toc197960977 \h 9 4.2.2. Ühistransport PAGEREF _Toc197960978 \h 10 4.2.3. Jalgratta- ja jalgsiliiklus PAGEREF _Toc197960979 \h 10 4.2.4. Liiklusprognoosi tulemused PAGEREF _Toc197960980 \h 11 4.3. Müra hinnangu kokkuvõte PAGEREF _Toc197960981 \h 11 4.4. Haljastuse inventuur PAGEREF _Toc197960982 \h 12 5. Kontaktvöönd PAGEREF _Toc197960983 \h 12 6. Planeering ja ehitusõigus PAGEREF _Toc197960984 \h 15 6.1. Arhitektuurivõistluse tulemus PAGEREF _Toc197960985 \h 15 6.1.1. Asula eripära arvestava asustuse planeerimine PAGEREF _Toc197960986 \h 15 6.1.2. Inimtegevusest lähtuva kahju piiramiseks rakendatavad abinõud PAGEREF _Toc197960987 \h 16 6.2. Planeerimispõhimõtted PAGEREF _Toc197960988 \h 16 6.2.1. Planeerimislahendus - teed, kinnistud, hoonestusalad PAGEREF _Toc197960989 \h 17 6.2.2. Vastavus kõrgematele planeeringutele PAGEREF _Toc197960990 \h 17 6.2.3. Muud rajatised ja väikevormid PAGEREF _Toc197960991 \h 18 6.3. Ehitusõigus PAGEREF _Toc197960992 \h 19 7. Liiklus ja parkimine PAGEREF _Toc197960993 \h 20 7.1. Liiklusuuringu liiklusalased ettepanekud PAGEREF _Toc197960994 \h 20 7.2. Liikluslahendus PAGEREF _Toc197960995 \h 21 8. Heakorrastus ja haljastus PAGEREF _Toc197960996 \h 23 8.1. Välialade lahendused PAGEREF _Toc197960997 \h 24 8.2. Raietööd ja kõrghaljastuse kaitse PAGEREF _Toc197960998 \h 25 9. Vertikaalplaneerimine PAGEREF _Toc197960999 \h 26 10. Planeeritava ala bilanss PAGEREF _Toc197961000 \h 26 11. Keskkonnakaitse nõuded PAGEREF _Toc197961001 \h 26 11.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevated keskkonnamõjud PAGEREF _Toc197961002 \h 27 11.2. Radooniohjemeetmed PAGEREF _Toc197961003 \h 28 12. Nõuded kuritegevuse vältimiseks PAGEREF _Toc197961004 \h 29 13. Tuleohutusnõuded PAGEREF _Toc197961005 \h 29 14. Tervisekaitsenõuded PAGEREF _Toc197961006 \h 30 15. Elektrivarustus PAGEREF _Toc197961007 \h 30 16. Sidevarustus PAGEREF _Toc197961008 \h 30 17. Veevarustus ja kanalisatsioon PAGEREF _Toc197961009 \h 30 17.1. Sademevee käitlemine PAGEREF _Toc197961010 \h 31 18. Soojusvarustus PAGEREF _Toc197961011 \h 32 18.1. Kasutatud alusdokumendid: PAGEREF _Toc197961012 \h 32 18.2. Küttevarustuslahenduse valikuvõimalused PAGEREF _Toc197961013 \h 32 18.3. Vaida aleviku kaugküttevõrgu olukord PAGEREF _Toc197961014 \h 32 18.4. Planeeringus kaalutud küttevarustuslahenduste võrdlus PAGEREF _Toc197961015 \h 33 18.5. Lahendus 1, kaugküttevõrguga liitumine PAGEREF _Toc197961016 \h 33 18.6. Lahendus 2, maaküte ja -jahutus ning päikesepaneelid PAGEREF _Toc197961017 \h 34 18.7. Lahenduste võrdlus PAGEREF _Toc197961018 \h 34 18.8. Planeeringulahendus PAGEREF _Toc197961019 \h 35 19. Planeeringu elluviimine, arendusetapid PAGEREF _Toc197961020 \h 35 2. Joonised 1. Asukoha skeem 01 M 1:2000 2. Tugiplaan 02 M 1:500 3. Kontaktvööndi skeem 03 M 1:1100 4. Põhijoonis 04 M 1:500 5. Tehnovõrkude plaan 05 M 1:500 3. Lisad ja tehnilised tingimused 1. H uvitatud isiku korraldatud kutsetega arhitektuurikonkursi võidutöö Raadius Arhitektid OÜ koostatud piirkonna arhitektuurse idee visualiseering 2. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 16.08.2021 koostatud "Harju maakond, Rae vald, Vaida alevik, Madara kinnistu topo-geodeetilised uurimustööd, töö nr TT-6052"; 3. LEMMA OÜ 10.10.2022 koostatud "Vaida aleviku Madara kinnistu, Hoidla tee 1 kinnistu ja Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang"; 4. Arborgreen OÜ 27.09.2022 koostatud "Dendroloogiline inventeerimine Rae valla, Vaida aleviku Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistutel"; 5. Inseneribüroo Stratum 20.09.2022 koostatud " Vaida aleviku Madara kinnistu, Hoidla tee 1 kinnistu ja Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring"; 6. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 08.09.2022 koostatud "Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne, Madara maaüksus, Harju maakond, Rae vald, Vaida alevik, töö nr GE-3129"; 7. AS ELVESO 25.10.2022. väljastatud t ehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks nr. SO-TT-007/22 ; 8. Telia Eesti AS 19.10.2022. väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37328742 ; 9. AS ELVESO 13.10.2022. väljastatud t ehnilised tingimused nr VK-TT 124 ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ühendamiseks ; 10. Elektrilevi OÜ 23.09.2022. väljastatud tehnilised tingimused nr 426573 elektrivarustuse planeerimiseks; 1. SELETUSKIRI Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid Käesoleva detailplaneeringu koostamise aluseks on: 0) Rae Vallavalitsuse 29.04.2025 korraldus nr 617, "Vaida alevik Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee kinnistute ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine"; 1) Rae Vallavalitsuse 07.06.2022 korraldus nr 843, "Vaida aleviku Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine" ; 2) Ojamäe OÜ-ga sõlmitud töövõtuleping nr. OM _ 01 21 _DP ; 3 ) huvitatud isiku korraldatud kutsetega arhitektuurikonkursi võidutöö: Raadius Arhitektid OÜ koostatud piirkonna arhitektuurse idee visualiseering ; 4 ) Ra e valla üldplaneering; 5) Harju maakonnaplaneering 2030+ 6 ) Planeerimisseadus, Looduskaitseseadus, Ehitusseadustik, Asjaõigusseadus; 7 ) Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 11, " Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas " ; 8 ) Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18, " Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded "; 9 ) Rae Vallavalitsuse 15.02. 2 011 määrus nr 13 , „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord” ; 10) Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024-2035 ; 11) Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 14 , “Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend“; 12) Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 , „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; 13) Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded (keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32); 14) Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine (Rae Vallavolikogu 19.11.2024 määrus nr 51); 15) Rae valla jäätmehoolduseeskiri (Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73); 16) Rae valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord (Rae Vallavalitsuse 25.10.2022 määrus nr 23); 1 7 ) Rae Vallavalitsuse 12.01.2016 korraldusega nr 24 kehtestatud Vana-Vaida tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering. 18) kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud; 19) muud asjakohased õigusaktid, standardid, normatiivid. Detailplaneeringu koostamisel on juhindutud Eesti Vabariigis planeerimist ning vara ja maaomandit reguleerivatest seadustest ja õigusaktidest. Vastavalt DP lähteülesande (korraldus nr 843 , 07.06.2022 , p.4.2.1 ) on arendaja korraldanud kutsutud arhitektuurivõistluse, et leida parim lahendus piirkonna ruumilise terviklahenduse saamiseks ja sobivaima hoonestustüübi leidmiseks. Konkursi võidutöö täpsem a lahendus e ja DP-ga integreerimise kirjeldus on antud käesoleva seletuskirja p.6 ja alapunktid es . Detailplaneeringu kov ID on DP1175. P lan eerijad P laneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rae Vallavalitsus, reg. nr. 75026106 , Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, Harju maa kond, 75 3 01 , https://ra e .ee/kontaktid -yld Planeeringu koosta ja on Arhitektuuribüroo Nafta OÜ, reg. nr. 10222546, MTR EP10222546-0001, Sõbra tn 24b , Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10 920 . Planeerija Madis Karu, [email protected], +3725281979 , Eesti Kunstiakadeemia diplom MK000180, arhitektuuri ja linnaplaneerimise magister, 2010. DP illustratsiooni ja arhitektuurse eskiisi koostaja on Raadius Arhitektid OÜ, reg nr. 14290361, MTR EEP004029, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Parda tn 12, 10151. Arhitektid Kaspar Stroom, +37256927772, [email protected] ja Hanna-Loore Õunpuu, +37253544775, [email protected]. DP haljastuse osa koostaja on Pruuli Plant Projects OÜ, reg. nr. 16448470, Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Pauastvere küla, Kaasiku, 48017, haljastusarhitekt Miina Pruuli +372 53264085, [email protected] . Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus Detailplaneeringuga lahendatakse planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala määramine, krundi ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, ehitise ehituslike tingimuste määramine, ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine, müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine, maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine, eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva kavandatava puhkeala avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimine. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringuala le kavandada elamumaa sihtotstarbeli ne krunt ja üldkasutatava maa sihtotstarbeli ne krun t . Elamumaa k run di le planeeritakse kompaktse põhiplaaniga kortermajad ning määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendatakse juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013. otsusega nr 462 „Rae valla üldplaneeringu kehtestamine“, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on osaliselt perspektiivne elamumaa, osaliselt perspektiivne keskusemaa, osaliselt perspektiivne ühiskondlike hoonete maa ja osaliselt perspektiivne haljasala ja parkmetsamaa. Detailplaneeringu koostamise ga luuakse võimalus Vaida aleviku tuumikala (mis on piiratud Vana-Vaida teega, Hoidla teega ja Saare teega) lõunaosasse olemasoleva võsastunud ja kasutuseta ala asemele kompaktse maa-asula tehiskeskkonda sobituva ruumiliselt läbimõeldud ja arhitektuurselt kõrgetasemelise ning aleviku südamikku sobituva elukeskkonna rajamise võimaldamine, mis aita b kaasa aleviku keskosa teenuste säilimisele tänu kasvavale rahvastikule asulas. DP-ga määra takse Hoidla tee 1 ja Madara kinnistule hoonestusõigus, lahendatakse Vana-Vaida tee 15 kinnistu heakorrastus, lahendatakse kinnistute tehnovõrkudega varustamine , juurdepääsu d , rekreatsioonialad ning jalgsi ja kergliiklusvahenditega liikuvuse taristu. Madara ja Hoidla tee 1 kinnistud liidetakse ühe ks elamu maa k rundi ks , kuhu planeeritakse kokku kuus kolmekorruselist kortermaja , abihooneid planeerita kse üks . Hoonete arvu hulka arvestatakse ka ehitusloakohustuseta hooned . Vana-Vaida tee 15 kinnistu lõunapoolne osa, kus hetkel paikneb lisaks isetekkelisele haljastusele ka inimtekkeline kõrge ja järsunõlvaline küngas, on kavas käesoleva DP-ga lahendada tervele alevikule kasutatava rekreatsioonialana. Ettepanek Vana-Vaida tee 15 kinnistu heakorrastamata lõunaosa liitmiseks Hoidla tee 1 ja Madara kinnistute planeeringualaga on esitatud Rae vallavalitsuse, Vaida põhikooli ja kohaliku kogukonna poolt, täpsemalt on Vana-Vaida tee 15 kinnistu lõunaosa planeeringuga liitmist käsitletud DP seletuskirja p.12. "Nõuded kuritegevuse vältimiseks." Praegune olukord Planeeritav ala asub Vaida aleviku lõunaosa s . Detailplaneeringuga hõlmatavad kinnistud: 1. Madara katastriüksus suurusega 42996 m 2 , katastritunnus 65301:001:4340, registriosa nr 8331150, sihtotstarve 100% maatulundusmaa; 2. osa Vana-Vaida tee 15 katastriüksusest suurusega 54031 m 2 , katastritunnus 65301:001:3375, registriosa nr 14617302, sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste maa; 3. Hoidla tee 1 katastriüksus suurusega 2047 m 2 , katastritunnus 65303:003:0389, registriosa nr 8908002, sihtotstarve 100% maatulundusmaa; Planeeritav ala asub kõrvalmaanteest nr 11155 "Vaida tee" (kohaliku nimega "Vana-Vaida tee") idas ja põhjas, kõrvalmaanteest nr 11202 "Vaida - Urge" (kohaliku nimega "Hoidla tee") läänes. Madara kinnistul on idaosas noor lehtpuusalu, mis ulatub Hoidla tee 1 kinnistu loodeossa. Vana-Vaida tee 15 kinnistu paikneb Vana-Vaida teest idas, planeeringuga on hõlmatud ~1/3 kinnistust, lõunapoolne osa ~60 m laiuse ribana. Juurdepääs ud Madara kinnistule luuakse lõunast Vana-Vaida teelt ja idast Hoidla teelt. Reljeefilt on maa-ala pigem tasane, Vana-Vaida tee 15 kinnistu lõunaosas paikneb enamasti järsunõlvaline inimtekkeline küngas, mille lauget läänenõlva saab kasutada hetkel kelgumäena. Detailplaneeringu alast vahetult idas ja kagus asuvad järgmised kinnistud: 1. 65303:003:0245 on 11202 Vaida-Urge tee, transpordimaa 100%, pindala 29721 m 2 , ulatub kuni Vaida aleviku põhjaosani välja 2. 65303:003:0387 on 11202 Vaida-Urge tee, transpordimaa 100%, pindala 1441 m 2 3. 65303:003:0414 on 11202 Vaida-Urge tee, transpordimaa 100%, pindala 1817 m 2 4. 65303:003:0386 on 11202 Vaida-Urge tee, transpordimaa 100%, pindala 6134 m 2 5. 65303:003:0391 on 11202 Vaida-Urge tee, transpordimaa 100%, pindala 45 m 2 Käesolevas planeeringus ei nähta ette nende kinnistute struktuuri loodusliku ja tehisliku olukorraga korrelatsiooni viimist. Hilisemas perspektiivis on sobilik eraldi detailplaneeringuga lahendada kogu Hoidla tee ja Vana-Vaida tee ristumiskoha ümbrus, kuna tulevase DP alasse peaks olema hõlmatud ka Vana-Vaida teest lõunasse jäävad alad. Piirangud Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 korraldusega nr 1.1-4/78) olulisi konkreetseid maakasutuspiiranguid DP alale ei sea. Vaida alevik on määrat let ud kohaliku keskusena. Alal kehtib Rae valla üldplaneering. Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu kohaselt on tegu alaga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud osaliselt perspektiivne elamumaa, osaliselt perspektiivne keskusemaa, osaliselt perspektiivne ühiskondlike hoonete maa ja osaliselt perspektiivne haljasala parkmetsamaa. Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024-2035 kohaselt asub planeeringuala ühisveevärgi ja kanalisatsiooni piirkonnas, mille vee-ettevõtjaks on määratud AS ELVESO. Detailplaneeringuala asub osaliselt endisel maaparandusalal. Planeeritav ala külgneb maaparandusehitise reguleeriva võrguga HIIE-1-2 (maaparandussüsteemi kood: 4108920020050). Lähim pinnavee objekt on ca 180 m kaugusel lõunas asuv kuivenduskraav (K-1), mille eesvool on alla 10 km 2 . Kuivendusk r aa v on osa maaparandussüsteemist HIIE-1-2. Planeeritavale alale jääb puurkaev u PRK0001644 sanitaarkaitse ala raadiusega 50 m. Sanitaarkaitsealal keelatud asjakohased tegevused on toodud veeseaduse §127 lõigetes 1-2, §129 lõikes 7, §151 lõigetes 1-3. Kinnistu d asu vad pinnase radooniriski kaardi järgi madala radooniriskiga piirkonnas (10-30 kBq/m 3 ). Radooniohjemeetmed vaata käesoleva seletuskirja p. 6.3.2. Kinnistu paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil lasub 2 - 10 meetri paksune moreenikiht või kuni kahe meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20 - 40 meetri paksune liiva- või kruusakiht. Nõrgalt kaitstud põhjaveealadel võib hajutatult immutada kuni 10 m 3 ööpäevas bioloogilist puhastatud heitvett. Vastavalt teostatud geoloogilisele uuringule pinnases liigniiskust ei esine, s uurte sadude ja sulavete ajal on võimalik lühiajaline ülavee kogunemine halbade filtratsiooniomadustega moreenile. Kinnistute ida-, lõuna- ja lääneservades paikneb Vana-Vaida teest , Hoidla teest ja 3. Vaida ühendusteest tulenev ad teekaitsevöönd id 30 m , samuti Vana-Vaida teest ja Hoidla teest tulenevad tänava kaitsevööndid 10 m . Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee kaitsevöönd DP alale ei ulatu. Madara ja Vana-Vaida tee 15 kinnistut läbiv keskpinge õhuliin kaitsevööndiga 10+10 m on kavas likvideerida ja asendada sobivas asukohas oleva maakaabliga, likvideerimiseks ja maakaabliga asendamiseks koostada eraldi projekt peale DP kehtestamist. Vana-Vaida tee 15 kinnistul paikneb madalpinge õhuliin, mis teenindab Vana-Vaida tee 17 kinnistut, madalpinge õhuliini kaitsevöönd on 2+2 m. Vana-Vaida tee 15 kinnistul paiknevad mitmed madalpinge kaablid, nende kaitsevöönd on 1+1 m. Madara kinnistu põhjaosa läbib Hoidla tee 9 asuva viilhalli toiteks madalpinge maakaabel kaitsevööndiga 1+1 m. Vana-Vaida tee 15 kinnistu idaservas asub ELASA kaablikanalisatsioon kaitsevööndiga 1+1 m. Vana-Vaida tee 15, Madara, Hoidla tee 1 ja 11202 Vaida - Urge tee (65303:003:0391) kinnistul paiknevad AS Elveso le kuuluvad vee- ja kanalisatsiooni torustikud: veetorustik kaitsevööndiga 2+2 m, survekanalisatsioonitorustik kaitsevööndiga 2+2 ; isevoolne kanalisatsioonitorustik kaitsevööndiga 2.5+2.5 m. Mainitud torustikud paiknevad valdavalt Vana-Vaida tee ja Hoidla tee ääres. Vana-Vaida tee 15 kinnistul on ka kaks hüljatud veetoru, millele kaitsevööndit ei määrata. Kruntidele ulatuvad piirangud (kaitsevööndid) on kantud planeeritava ala plaanile ja ehitusõiguse tabelisse (vt 04 “Põhijoonis”). Teostatud uuringud Käesoleva detailplaneeringu koostamise ks on teostatud järgmised uuringud (DP lisad 2 - 6 ) : 1) Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 16. 0 8 .2021 koostatud "Harju maakond, Ra e vald, Vaida alevik , M adara kinnistu topo-geodeetili s e d uurimustööd , töö nr TT-6052 "; 2 ) LEMMA OÜ 10.10.2022 koostatud " Vaida aleviku Madara kinnistu, Hoidla tee 1 kinnistu ja Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang "; 3 ) Arborgreen OÜ 27.09.2022 koostatud " Dendroloogiline inventeerimine Rae valla, Vaida aleviku Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistutel "; 4 ) Inseneribüroo Stratum 20.09.2022 koostatud " Vaida aleviku Madara kinnistu, Hoidla tee 1 kinnistu ja Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring "; 5 ) Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 08.09.2022 koostatud "E hitusgeoloogilise uurimistöö aruanne , M adara maaüksus , H arju maakond, R ae vald, V aida alevik , töö nr GE -3129 " . Käesoleva DP seletuskirjas on allpool esitatud olulisimad lõigud uuringutest. Ehitusgeoloogilised tingimused Uurimispiirkond jääb geoloogilise ehituse järgi kergelt lainjale moreentasandikule. Pinnakattes on esindatud muld ja liustikuline moreen. Maa-ala oli varem kasutusel põllumaana, seetõttu on mullakihi paksus mõnel pool suhteliselt suur. Aluspõhja moodustab siin Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu lubjakivi. Piirkond on tasase reljeefiga, mille üldine kallakus on läände (Pirita jõe suunas). Maapinna absoluutkõrgused uuringupunktides on vahemikus 45.15 ... 46.55 m. Maa-ala geoloogilised kihistused ülalt alla: Kiht 1. Muld. Uuringuala on kaetud 0.2 ... 0.8 m paksuse kasvukihiga. Tegemist on mittedreeniva kihiga. KIHT 2. Savimöllmoreen järgneb mullakihile, absoluutkõrgusel 44.75 ... 46.35 m. Moreen on sortimata või halvasti sorditud mandrijäätekkeline pinnas, mis koosneb saueosakestest kruusa ja veeristeni ning võib sisaldada ka rahne / lubjakivi lahmakaid. Moreenikiht on 3.25 ... 8.3 m paksune, sitke kuni kõva konsistentsiga ning kruusa ja veeriste sisaldus on visuaalsel hinnangul enamasti 25 ... 35%. Löökpenetreerimisel on löökide arv 20 cm läbimiseks kihis vahemikus 3 ... 70, keskmiselt 28 lööki, vastav dünaamiline takistus (qd) 2.11 ... 38.57 MPa, keskmiselt 16.6 MPa. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga. KIHT 3. Murenenud lubjakivi. Puuraugu PA-12 piirkonnas on aluspõhja ülemine osa 0.5 m paksuselt murenenud. Kiht ilmus maapinnast 3.6 m sügavusel, absoluutkõrgusel 41.7 m. KIHT 4. Lubjakivi avati puuraukudes maapinnast 4.1 ... 8.6 m sügavusel, absoluutkõrgusel 36.9 ... 41.25 m. Aluspõhi on kesktugev kuni tugev kaljupinnas. Põhjavesi Vabapinnaline põhjaveekiht Kvaternaarisetetes toitub sademetest ja on veepideme puudumise tõttu hüdrauliliselt ühendatud aluspõhja lubjakivis oleva Ordoviitsiumi põhjaveega. Pinnasevee ehk põhjavee esimese veekihi tase registreeriti uurimistööde ajal (31.08.2021.) peale veetaseme stabiliseerumist hoonete puuraukudes maapinnast 1.5 ... 3.1 m sügavusel. Hüdrogeoloogiliste kaartide andmetel lasub alal Silur-Ordoviitsiumi veelademe tase absoluutkõrgusel ca 40 m. Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli L1.T1. niiskuspaikkonna määrangul kuulub uuringupiirkond valdavalt 2. niiskuspaikkonda. V undeerimissoovitused ja lähteandmed vundeerimiseks Ehitusgeoloogilised tingimused krundil on head. Projekteeritavate hoonete vundeerimiseks sobib madalvundament. Vundeerimissügavusele jääb heade geotehniliste omadustega moreen . Moreenpinnaste normatiivne (keskmine maksimaalne) külmumissügavus piirkonnas on 1.2 m. Teede puhul tuleb silmas pidada, et moreen on külmakerkeline pinnas. Liiklusuuring Liiklusuuringu kokkuvõttes on öeldud: Madara DP alale ette nähtud objektid (kortermajad) võib rajada kasutades olemasolevat teedevõrku. Riigiteede rekonstrueerimine ei ole vajalik. Vajalik on rajada juurdepääsud DP alale, selleks sobib Transpordiameti mahasõit tüüp I 6.0 m laiuse asfaltkattega (6.0 m on asfaltkatte laius mahasõidu tee osal, tüüplahenduse joonisel tähisega b) . Liiklusloendused Töö raames teostati käsiloendus kõrvalmaan teede 11202 " Vaida-Urge " (kohalik nimetus "Hoidla tee") ja 11155 " Vaida tee " (kohalik nimetus "Vana-Vaida tee") ristmikul (hommikune, lõunane ja õhtune tippaeg) ning automaatloendus teedel 11202 ja 11155 lõigetes: • tee 11202 Vaida – Urge km 2 . 53; • tee 11155 Vaida tee km 0 . 35. Ristmiku suurim summaarne liiklussagedus 92 a/h oli hommikusel tipptunnil, õhtusel tipptunnil oli summaarne liiklussagedus 81 a/h ja lõunasel tipptunnil 43 a/h. Teeregistri andmetel oli 2021. aastal teel 11202 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 690 a utot ööp äevas ja teel 11155 350 a utot ööp äevas . Tee 11202 liiklust iseloomustab suur suunaline erinevus hommikusel ja õhtusel tipptunnil. Õhtusel tipptunnil sõidetakse rohkem tee 11155 (Vana-Vaida tee) kaudu, kuna selle ääres on kohalik Coop kauplus, Vaida lasteaed ja Vaida põhikool. Oluline on see, et kahe juurdepääsuga Madara DP lahenduse pu h ul on tee 11155 Vaida aleviku keskosa liiklus teatud määral väiksem. Need, kellel ei ole vaja õhtul koju tulles kauplust külastada ning koolist-lasteaiast läbi mina, saavad sõita koju mööda teed 11202. Ühistransport DP alale lähim peatus (370 m) on „Vaida põhikool“ , kuid see teenindab peamiselt kooliõpilasi (liinid R3 ja R5 ja 138). Siiski on tööpäeviti hommikusel ajal võimalik sõita Tallinna (2 väljumist). Suurema väljumiste arvuga on peatu s „Vaida“, mis asub Madara DP ala keskpunktist 850 meetri kaugusel. Peatusest „Vaida“ on tööpäeviti 28 väljumist, kusjuures hommikusel tippajal on Tallinna suunas 5 väljumist ning õhtusel tippajal 3 Tallinna suunalt saabumist. Seega on võimalus ühistranspordiga Tallinnasse sõita olemas ning selle kasutamine sõltub sellest, kus asuvad sihtkohad Tallinnas. Ümberistumise vajaduse korral on suurem tõenäosus, et igapäevasõitudeks kasutatakse sõiduautot, sest ajaline kaotus ühistransporti kasutades kujuneb liiga suureks. Ühistranspordi kasutamise võimalused Rae valla keskuste vahel on järgmised: Vaida - Jüri , päevas enam kui kümme väljumist (bussiliinid 105, 130, 131, 134, 138) Vaida - Peetri, päevas enam kui kümme väljumist (bussiliinid 105, 130, 131, 134, 138) Vaida - Lagedi, otseliinid puuduvad, ümberistumine Ülemiste jaamas Vaida - Järveküla, otseliinid puuduvad, ümberistumine Ülemiste jaamas Kokkuvõtvalt ühistranspordi osas on esmatasandil ühendus Tallinnaga olemas, kuid igapäevasteks liikumisteks kasutatakse eeldatavasti suuremas osas sõiduautot. Sellega on arvestatud Madara DP ala liiklusprognoosi koostamisel. Jalgratta- ja jalgsiliiklus DP alalt on jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalused olemas Vaida aleviku sees. Jalgratta tavapärasesse teeninduspiirkonda (kuni 5 km) jääb ka Patika, kuid eraldi jalgrattateed Vaida ja Patika vahel ei ole. Jalgrattaga (sh. elektritõuksid, elektrirattad) pääsuks Jürisse on otstarbekas kasutada Jüri - Vaida kõrvalmaanteed, mis on Vaida - Pajupea teest Golfi teeni ~2.4 km pikkusel lõigul ilma jalg- ja jalgrattateedeta, ent on samas suhteliselt hõreda autoliiklusega. Kuigi DP aluseks olnud liiklusuuringus ei ole prognoositud jalgsi ja jalgrattaga liikumist, siis võib oletada, et tänu Vaida aleviku kompaktsusele ja olemasolevatele hästitoimivatele jalg- ja jalgrattateede võrgustikule suureneb oluliselt jalgsi ja jalgrattaga liiklejate arv Vaida alevikus. Liiklusprognoosi tulemused Arvutused on teostatud kolmele ristmikule, millest riigiteede ristmik on olemasolev ning juurdepääsuristmikud perspektiivsed Madara DP realiseerimisel: • riigiteede 11202 ja 11155 ristmik; • riigitee 11202 ja suurema parkla juurdepääsu ristmik; • riigitee 11155 ja väiksema parkla juurdepääsu ristmik. Ristmikute liikluse olukorra hindamiseks on kasutatud teenindustasemeid A...F (vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad). Teenindustasemed A ja B tähendavad sujuvat ja ilma oluliste ooteaegadeta liiklust (ooteajad kuni 15 sekundit), teenindustasemed C ja D tähendavad kõrvaltee suundadel teatud ooteaegasid (keskmi n e oote ae g tipptunnil 15-35 sekundit) ning teenindustasemed E ja F on pikema ooteajaga (üle 35 sekundi). Liiklusuuringus toodud r istmike läbilaskvusarvutused näitavad, et Madara DP ala objektide lisamisel koos teede 11155 ja 11202 baasprognoosiga on kõikide ristmikute teenindustasemed A ning seda suure läbilaskevõime varuga (ristmike reservläbilaskevõime on &gt;964 a/h). Müra hinnangu kokkuvõte Mürahinnang us on esitatud m üra modelleerimise tulemusena mürakaardid päevase ja öise aja kohta olemasoleva (2022. a) liiklussageduse korral, perspektiivse (2042. a) liiklussageduse korral koos käesoleva detailplaneeringuga ning perspektiivse (2024. a) liiklussageduse korral ilma käesoleva detailplaneeringuta. Koostati ka tootmisala müramodelleering. Peamiste müraallikatena käsitletakse käesolevas mürahinnangus DP alast lõuna suunda jäävat Vaida kõrvalmaanteed nr 11155, ida suunda jäävat Vaida - Urge kõrvalmaanteed nr 11202 ja lääne suunda jäävaid 3. Vaida ühendusteed nr 1137 ja Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa põhimaanteed nr 2 ning põhja suunda jääv tootmisala. M ürahinnangus on Vaida kõrvalmaantee nr 11155 ja Vaida–Urge kõrvalmaantee nr 11202 liiklussageduste osas lähtutud Inseneribüroo Stratum 2022. a koostatud projektist nr 2022-T091 „Vaida aleviku Madara kinnistu, Hoidla tee 1 kinnistu ja Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring“. Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa põhimaantee nr 2 (20.960 - 26.038 km) ja 3.Vaida ühendustee nr 1137 (0 - 0.822 km) liiklussageduste puhul on lähtutud transpordiameti liiklussageduste andmetest. Tööstusmüra osas lähtuti Euroopa Komisjoni juhenddokumendis WG-AEN välja töötatud soovituslike tootmismüra emissiooniandmeid. Käesolevas mürahinnangus on planeeringualast põhja suunda jäävat tootmisala (Hoidla tee 9 kinnistut) käsitletud kergetööstusalana. Müra modelleerimisel arvestatud, et tegemist on kergetööstuse aladega ehk aladele rakendatakse müraemissiooni L w =60 dB/m 2 päevaajal 16 h vältel. Mürahinnagus esitatud modelleerimiste järgi on olemasolevad ja perspektiivsed müratasemed madalamad kui keskkonnaministri määrusega nr 71 "V älisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid " kehtestatud liiklus- ja tööstusmüra piirväärtused , seega ei ole tarvis leevendavaid meetmeid rakendada. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni-nõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada keskkonna ministri 16 . 12 .20 16 määruses nr 71 „ Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid ” nõudeid. Haljastuse inventuur Dendroloogiline inventeerimine viidi läbi territooriumil 2022 . aasta suvel. Määrati puude ja põõsaste liigiline koosseis. Märgiti ära kuivanud, tuulte poolt murtud ja haiguste poolt kahjustatud puud, mis tuleks eemaldada. Hinnati puittaimede seisundit, mille põhjal anti soovituslikud hooldusvõtted. Puudele anti väärtushinnang, mille aluseks on võetud viieastmeline skaala „Puude haljastuslike väärtuste hindamise skaala”. Plaanil on olulised puud märgitud rohelisega, väheväärtuslikud puud, põõsad ja puude grupid märgitud kollasega ja likvideeritavad puud, põõsad ja puudegrupid pruuniga. Inventeeritaval alal ei leidu I-II väärtusklassi puid. Vaida aleviku Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistute inventeerimise tulemusena selgus, et antud kinnistutel kasvab kokku 12 eri liiki puittaimi. Kinnistute puittaimestik koosneb üksikpuudest ja ühest suuremast puudegrupist. Välitööde käigus hinnati ära 115 dendroloogilist objekti. Vana-Vaida tee 15 kinnistul olev puittaimestik omab märksa kõrgemat haljastuslikku väärtust kui Madara kinnistul. Koolipoolsel küljel olevatest üksipuudest koosnev puude rivi on maa-alal kõige paremas seisus ja peamiselt on seal III väärtusklassi kuuluvad harilikud vahtrad ja saared , n eid tuleks võimalusel kindlasti säilitada. Kinnistu Vana-Vaida 15 teepoolses ääres kasvavad rivis mitmed eri liiki puid. Kooli poolses otsas kasvavad kuused, vahtrad ja saared on üldselt heas seisukorras ning need tuleks säilitada. K uivanud ning üraski kahjustusega kuuse d tuleks kindlasti raiuda, et vältida teiste kuuskede välja langemist. Haljastusuuringu järgi ei kasva Madara ja Hoidla tee 1kinnistul ei kasva ühtegi I, II ja III väärtusklassi kuuluvaid puid. Madara ja Hoidla tee 1 kinnistul kasvavad peamiselt remmelgad. Puud on peamiselt alla 8 cm diameetriga ja kasvavad maa-alal ühe suure puude grupina (nö. võsa). Kõrghaljastuslikult neil väärtust pole. Haljastuse hinnangus on antud soovitus terveid puid võimalusel säilitada, kuna nad annavad üldist kõrghaljastuslikku rohemassi ja on mingil määral ka Tartu maanteelt tuleva müra tõkkeks. Raie- ja ehitustööde teostamisel on keelatud l ooduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (looduskaitseseadus § 55 lg 61 p 1 ja 2). R aieid ja mürarikkaid töid tuleb teha väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, milleks on 15. märts kuni 31. juuli. Kontaktvöönd Kontaktvööndi ulatus on vastavalt DP lähteülesandele kogu Vaida alevik, osaliselt Suuresta ja osaliselt Vaidasoo küla. Suuresta külast on kontaktvööndi alasse hõlmatud Saare teest kuni ~600 m põhja poole jäävad alad, kus paiknevad Saarevõsa ja Saarepõllu teede äärsed äri- ja tootmismaa kinnistud, mis on DP koostamise ajal hoonestamata, ning Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteest lääneedelasse jäävad alad, kus paiknevad kõrvalmaanteele Vaida - Urge tee viivad rambid. Vaidasoo küla Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteest lääneedelasse jäävad kontaktvööndiga hõlmatud alad on Pirita jõest idas. Palvemaja tee ja Ojapõllu tee ääres paiknevad äri- ja tootmismaa kinnistud, mis on DP koostamise ajal hoonestamata. Alal on ka mõned üksikud talukohad. Jalakäijatel on pääs Vaida alevikust alale üle Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteed ületava jalakäijate silla, autoliiklus vaid Vaida - Urge tee rampide kaudu, hädavajadusel ka kohalikke kruusakattega teid pidi Aruvalla kaudu. Saare teest põhja poole ja Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteest lääneedelasse jäävad alad käesoleva DP mõttes ruumilist mõju omavad vähesel määral, potentsiaalsed uued elanikud võivad kaasa tuua varasemalt loodud äri- ja tootmismaade kinnistute arendamiseks stiimuleid, võivad tekkida uued kohalikud töökohad lähipiirkonda. Hoidla teest itta ja Vana-Vaida teest lõunasse jäävad kontaktvööndi alad Vaidasoo küla maadel on valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega ja kasutusel põllumaadena. Alal on paarkümmend h ajali paiknevat talukohta, tihedamalt on neid Vaidasoo küla keskosas (kontaktvööndi ala kaguosas) ja Vaida alevikust vahetult lõunas, Tartu maantee servas. Vaida aleviku piiridest väljajäävate kontaktvööndi alade kohta võib kokkuvõtteks öelda, et nende puhul on tegu valdavalt maapiirkonna ja hajaasustusega aladega, millel on planeeritava ala suhtes linnalähedase keskuse loodusliku tagamaa roll, pakkudes avaraid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, pigem vaatlemiseks kui viibimiseks, kuna põllumaad on valdavalt kasutuses ja Pirita jõgi läänes ja Pikavere soo idas ei soosi lähialade metsade kasutamist rekreatsioonialadena. Vaida alevik, mis on täielikult hõlmatud kontaktvööndi alasse, on jaotatav järgmisteks eriilmelisteks piirkondadeks: 1. Saare teest põhjaloode poole jäävad alad; 2. Vana-Vaida teest lääne poole kuni Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteeni jäävad alad; 3. Saare tee, Vana-Vaida tee, Hoidla tee ja Piibelehe tänava vahele jäävad alad; 4. Vana-Vaida tee, Hoidla tee, Rukkilille tänava ja Piibelehe tänava vahele jää v ad alad; 5. Rukkilille tänava, Vana-Vaida tee ja Hoidla tee vahelise ala Vaida koolist põhja poole jääv ala, Vaida aiandi ala; 6. Rukkilille tänava, Vana-Vaida tee ja Hoidla tee vahelise ala Vaida koolist lõuna poole jääv ala, kus paikneb ka käesoleva planeeringuga hõlmatud ala; Piirkonnas 1 on lääne pool mitmed üksikelamute krundid Saarepargi tee ja Saarepargi põik tee ääres, ida pool on Golfi tee ääres mõned tootmishooned. Vaida - Urge tee rampide ja liiklussõlme tõttu ei ole piirkond 1 väga hästi Vaida aleviku keskosaga integreeritud, ent juurdepääsud on tänu jalgratta- ja jalgteedele siiski head. Hoonestus piirkonnas on kompaktne ja eriilmeline, kinnistute struktuur pigem kirju. Pi i rkonnas 2 on lääneedela piiriks Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maantee äärne müratõkkesein pisut enam kui 1.0 km pikkuselt. Piirkonnas on mitmeid üksikelamuid ja ka maa-asulatele iseloomulikke väikseid tüüprojektide järgi ehitatud kortermaju. Siin asub ka Vaida lasteaed Pillerpall. Hoonestus piirkonnas on joondunud pigem Vana- V aida tee äärde. Hoonestus piirkonnas on eriilmeline, kinnistute struktuur pigem korrapäratu. Piirkonnas 3 on dominandiks Hoidla tee äärde jääv aianduskoperatiivide ala. Tuuliku tee, mis piirkonda 3 ~põhja-lõunasuunaliselt läbib, on valdavalt palistatud uute üksikelamutega. Eeldatavasti lähiajal toimub areng Hoidla tee poolses servas, samuti on potentsiaali piirkonna loodeosas, mis on alevikku peamisel sisenemisteel sobilik äri- ja teenindusettevõtete rajamiseks. Piirkond 4 on Vaida aleviku kõige tihedamini asustatud ala, idaosas on 3 viiekorruselist kortermaja ja 2 kolmekorruselist kortermaja. Kortermajadest läänes on ~60 m laiune Rukk i lille tee 7 kinnistu, mis on kasutusel aiamaana , misjärel järgnevad kolme- ja kahekorruselised kortermajad. Maa-asulale iseloomulikkus ja kõrghaljastuse osakaal kasvavad piirkonnas 4 lääne suunas. Piirkonnas 5 paikneb idas Hoidla tee ääres Elveso katlamaja. Vana-Vaida tee ääres on raamatukogu, kauplus. Piirkond 5 loodeosa võib lugeda Vaida aleviku keskuseks. Piirkond 5 lõunaosas on endine aiand mitmete endiste kasvuhoonetega. Aiandi alal on potentsiaali pakkuda rohket täiendust aleviku keskosale uue ja läbimõeldud hoonestusega, mille ümber on aleviku keskossa sobituvad avalikud alad ja rohke kõrghaljastus. Hetkel on piirkond pigem tühermaa. Piirkond 6 kätkeb endas Vana-Vaida tee ääres Vaida põhikooli koos staadioniga (ala keskosas) ja Hoidla tee ääres Hoidla tee 9 kinnistul asub Vaida aleviku suurima ehitisealuse pinnaga hoone. Koolihoonest kagusse jääb pinnasekuhi, mida kasutatakse kelgumäena, Madara kinnistul on tihe noor puudesalu. Piirkondade 5 ja 6 ulatuses kasvab Vana-Vaida tee ääres kuuskede rivi. Lähemalt on kontaktvööndi alal vaadeldud ja analüüsitud arhitektuurse ilme, avaliku ruumi ja haljastuse osas planeeritava t ala ja tema naaberkinnistu i d , sealhulgas ka teisel pool Vana-Vaida teed oleva i d üksikelamukinnistu i d (kontaktvööndi joonisel tumedama sinise joonega piiratud ala) . Planeeringu ala lähiala on valdavalt detailplaneeringute ga ka tmata , ainus DP on Vana-Vaida tee 15 ja lähiala kehtestatud detailplaneering . Analüüsitaval alal on elamumaa, maatulundus maa , tootmismaa ja ühiskondlike ehitiste maa kinnistu id enam-vähem võrdsel pinnal. T eed on transpordimaa sihtotstarbega, osa teed est on sihtotstarbeta maad . Analüüsitaval ala l on maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu d pigem ala kaguservas , elamumaa sihtotstarbega on kinnistud ala edela- ja loodeservas , tootmismaa kinnistu on ala kirdenurgas ja ala keskel puurkaevu teenindusalal . Kinnistud on alal valdavalt keerulise kujuga, suuruseliselt laialt varieeruvad. Vana-Vaida teest läänes ja lõunas olevad elamumaa kinnistud on pigem hoonestatud, abihooneid reeglina enam kui 1. Maatulundusmaad on reeglina hoonestamata. Arhitektuursete mahtude poolest seostub planeeritav hoonestus pigem aleviku keskosas (Rukkilille ja Piibelehe tänavate läheduses , eelpool kirjeldatud piirkond 4 lääneosas ) olevate väiksemate korterelamutega. Kokkuvõtte k s võib öelda, et Vaida alevik on eriilmeline ja mitmetahuline, ühtset joont mille järgi tuleks joonduda, et mitte kaotada aleviku eripära, ei ole. K oostatav detailplaneering on oma lahenduselt erinev vahetus läheduses oleva ruumilise olukorraga võrreldes , ent planeeringuga loodav uus ruum sobitub aleviku keskkonda, võimaldab aleviku lõunaosa tühermaa asendada aleviku le sobiva looduslähedase tehiskeskkonnaga ja annab võimaluse ühtlasemaks üleminekuks keskuse alalt looduskeskkonda . Planeering ja ehitusõigus Planeerimisel on uue elukeskkonna loomisel lähtutud järgmisest: 1. sotsiaalsed aspektid – hea elukeskkond; mõistlikud, madalad ja kontrollitavad kulud; hoonete tervislik sisekliima; terviklikult lahendatud ühiskasutusega haljasalad koos liikumis- ja mängualadega; 2. keskkonnaaspektid – taastuvenergia kasutamise võimalused; madalad ja kontrollitavad energiakulud; mitmekesine haljastus ja avalik ruum; 3. majanduslikud aspektid – mõistlikud ja ratsionaalsed arenduskulud; mõistlikud ja ratsionaalsed majandamiskulud. Kvaliteetse ja kaasaegse planeeringulahendusega on eelpoolloetletud aspektid arvesse võetud ja on loodud meeldiv elukeskkond, kus on tasakaalus asula varem väljakujunenud ilme ja lähiala looduskeskkond. Arhitektuurivõistluse tulemus Välja valitud arhitektuurne lahendus eristus alternatiivsetest eeskätt hoonete ja parkimisalade paigutuse poolest. Pakutud lahenduse näol tekib suur ja paindliku kasutusega õueala, kus autodega liikumist ei toimu ning parkimine (ka jäätmeautode sõit jms) on paigutatud planeeringuala äärde võimalikult kompaktselt ning liigendatult. Selline lahendus seab esimesele kohale elanikud ja loob vaikses õueruumis võimalused erinevateks tegevusteks kõikidele vanusegruppidele. Hoonete vahele tekkinud vabavormiline haljasalade geomeetria ja maastikuarhitektuurne lahendus mõjub kui lilleaed. Samuti läbi vad ala jalg - ja jalgratta tee d , mis on avatud ka kõigile teistele ümberkaudsetele elanikele, eesmärgiga rikastada eristuva ja kõrgetasemelise arhitektuuriga tervet piirkonda. Kortermajade mahuline ja väline arhitektuur toetab hästi planeeringulist kontseptsiooni. Hooned on otstarbekate mõõtmete ga ja kompaktse põhiplaaniga, mis võimaldab hõlpsasti hooneid alale kaootiliselt paigutada. Seeläbi suhestuvad hooned hästi lookleva te välialade lahendusega. Selline hoonete paigutus aitab vältida n-ö korduvate fassaadide mulje teket ja pakub ruumiliselt põnevamaid vaateid kui ühe suure hoone rajamine krundile. Arhitektuurselt räägib ka ootilise lt paigutatud ja kompaktse põhiplaaniga majade rajamise kasuks energiatõhusa siseruumi teke. Esimese korruse korteritele on ette nähtud terrassid, mis koos hoonete puidust välisviimistlusega soosivad inimsõbraliku ja aedlinliku miljöö tekkimist. Asula eripära arvestava asustuse planeerimin e Uus hoonestus planeeritava te l maaüksus t el arvestab lähialal olemasoleva elu- ja looduskeskkonnaga. Uus hoonestus on ette nähtud projekteerida silmapaistva ja looduslähedase vormikeelega. Hoone te projekteerimisel on nõutud kinnistu (reljeef, haljastus), lähinaabrite ja piirkonna miljööga sobivusega arvestamist. Planeeritav hoonestus võib erine da lähiala hoonestustavast , kuna planeeritakse kompaktne , väliskeskkonnaga hästisuhestuv ja ajaliselt lühikese perioodi jooksul valmiv ala . Vältimaks olemasolevate teede äärde hoonestuse "müüride" teket, mis välistaksid võimaluse seostada kinnistusisesed rekreatsioonialad ja jalgratta- ja jalgteed orgaaniliselt aleviku võrgustikega, on välditud planeeringulahendust, kus planeeritav hoonestus kujundaks selgelt välja tänavaruumi, paiknedes põhiteede ääres ning elamualade siseosas paikneksid rekreatsioonialad. Selle asemel on kavandatud kompaktse te mahtudena hoonestusühikud näiliselt vabaplaneeringulise paigutusega, planeeritava hoonestuse vahel oleks paremini maa-asulasse sobivalt looduskeskkonda sulanduvad rekreatsioonialad , seetõttu ka kohustuslikku ehitusjoont ei määrata . Tänavaruumi kujun damisek s istutatakse liiklusmüra vähendav kõrghaljastus kinnistu teepoolsetesse servades se . Inimtegevusest lähtuva kahju piiramiseks rakendatavad abinõud Olmeprügi käitlemine ja äravedu lahendatakse vastavalt Ra e valla jäätmekäitluseeskirjadele. Kui ehitusprojektis paigutatakse jäätmekonteiner(id) lähemale kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Olmeprügi kogutakse elamumaa krundi juurdepääsute e de lähedusse planeeritud sorteeritud jäätmete varjualustesse ( sillutatud alus e l jäätme konteinerite varjualuse d erinevat tüüpi olmejäätmete konteineritega). N ähakse ette s orteeritud jäätmete kogumis eks varjualu s e d , mis on ette nähtud kõvakattega ning sinna peab mah t u ma vähemalt 4 erinevat konteinerit ( segaolmejäätmed (20 03 01); biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); paber ja kartong (20 01 01); segapakendid (15 01 06 , planeerida on vajalik vähemalt üks tagatisrahata pakendijäätmete kogumiskoht ) ) . Ehitusprojektidega tuleb tagada prügikonteineritele prügiveosõiduki võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. Jäätmekonteinerite varjualuste võimalik asukoht on näidatud illustratiivselt põhijoonisel . Veekäitluse keskkonnakaitselised tingimused vaata käesoleva seletuskirja p. 11. ja 16. Käesoleva planeeringuga ei seata rangemaid nõudeid kavandatavate hoonete energiatõhususele kui hoonete projekteerimise ajal kehtivas seadusandluses on nõutud. Planeerimispõhimõtted Alal kehtib üldplaneeringu nõue, mis sätestab, et detailplaneeringualal, millega nähakse ette rohkem kui 5 elamu maa krunti , tuleb minimaalset 15% detailplaneeringu alast jätta üldkasutatavaks haljasala ja parkmetsa maaks, kuhu saab rajada laste mänguväljakuid, palliplatse vms ; planeeringuga moodustatakse 2 elamumaa krunt i . Madara ja Hoidla tee 1 kinnistud liidetakse , krun tide le määratakse ehitusõigus ed ja juurdepääs ud avalikult teelt , planeeritavatele jalgratta- ja jalgtee dele ja rekreatsioonialadele määratakse avalik kasutus . Jalg- ja jalgrattateede pindala on kokku 3307 m 2 , lisaks nähakse ette veel parkmetsa ala sid vähemalt ~8000 m 2 ulatuses, seega avalikult kasutatava haljasala ja parkmetsa maa pind on vähemalt 15% kogu pos 1 krundi pinnast (enam kui 6756 m 2 ) . Kinnistute avalike alade majandamise kord on kirjeldatud käesoleva seletuski r ja p.19 "Planeeringu elluviimine". K rundi le pos 01 määratakse 100% elamumaa sihtotstarve , krundile pos 02 määratakse 100% elamumaa sihtotstarve . Lisaks Madara ja Hoidla tee 1 kinnistutele rajatavate avalikult kasutatavatele aladele nähakse ette Vana-Vaida tee 15 kinnistule arendaja poolt rajatav rekreatsiooniala ja avalik haljasala ( korrastatav haljaspuhver elamualade ja ühiskondlike ehitiste maa vahel) , mis lahendatakse käesolevas planeeringus selliselt, et planeeritavate korterelamute avalikud alad (kinnistute sises ed jalgratta- ja jalgtee d ja rekreatsioonialad, laste mänguväljakud, palliplatsid jms) oleks orgaaniliselt liidetud aleviku rekreatsiooni taristuga ning jalgratta- ja jalgteede struktuuriga. Planeeritavast alast väljapoole kavanda takse ~ 65 m pikkuselt jalgratta- ja jalgtee ühendamaks planeeritavale alale planeeritud jalgratta- ja jalgtee d Hoidla tee ja Vana-Vaida tee ristmikuga. Planeerimislahendus - teed, kinnistud, hoonestusalad Uute hoonestusalade paigutamisel on arvestatud tellija ja Ra e valla soovi de ja olemasoleva olukorraga. Hooneid on lubatud ehitada hoonestusala de le. Hoonestusala d jää vad krundi piiri de st 4 .0 m kaugusele ja arvesta vad teekaitsevöönditega ja Vana-Vaida tee 17 kinnistul paikneva puurkaevu kaitsevööndiga . T eekaitsevööndisse planeeritu d ehitised on parkimisplatsid ja tehnovõrgud, teekaitsevööndisse ei planeeri ta hoonestust ega rekreatsioonialasid . Kinnistut läbivad ebasobivas asukohas tehnovõrgud tõstetakse ringi, õhuliinid asendatakse maakaablitega sobivas asukohas. Pääs ud kinnistule, hoonete ja rajat i ste soovituslik paiknemine on näidatud joonisel 04 “Põhijoonis”. Vastavus kõrgematele planeeringutele Detailplaneering ei sisalda konta k tvööndi alal koostatavate planeeringute muutmise ettepanekuid. Detailplaneering vastab valdavalt kehti vale Ra e valla üldplaneeringule , põhjendused erinemiseks ja kvaliteetset ruumiloomet tagava te lahendus te kirjeldus ed on esitatud allpool . Erinevused üldplaneeringust: 1 . Ν õue p arkimiskohtade arv korteri kohta 2 parkimiskohta. Käesoleva DP liikluse ja parkimise peatükis on kirjeldatud põhjendused, miks on eelistatud parkimiskohtade arvutamisel kasutada standardit EVS 843:2016, kus keskmine parkimiskohtade arv korteri kohta on 1.6. Väiksem parkimiskohtade arv soosib alternatiivsete liikuvuslahenduste kasutamist ja elavdab kohalikku kogukonda – jala või jalgrattaga aleviku poe külastamine aitab kohaliku elukeskkonna arengule paremini kaasa kui autoga pealinna sõi tmise harjumuse kultiveerimine. Samuti on Vaida põhikool kohe naaberkinnistul, mistõttu tulevastel elanikel puudub valdavalt vajadus laste kooli sõidutamiseks. 2 . Kergliiklusteed Vana-Vaida tee ja Hoidla tee ääres . Tagamaks peamised liikumissuunad Vaida aleviku keskusest Vana-Vaida tee ja Hoidla tee ristmikuni ning Hoidla tee äärde jäävate elamute juurest Vana-Vaida tee ja Hoidla tee ristmikuni, on planeeringualale kavandatud jalg- ja jalgrattateed valdavalt planeeringuala siseselt, mis võimaldab tagada liikuvuse jätkuvuse alale ja alalt välja, samas pakkudes jalgsi ja jalgrattaga liiklejaile mugavamat ligipääsu planeeritavate hoonete juurde ning võimalust liikuda kaugemal autoliiklusest tekitatud mürast . Antud lahendus vastab üldplaneeringu mõttele ja pakub otstarbekamat väliruumi kasutusvõimalust. 3 . Nõue üks põhihoone kinnistu kohta. Planeeringuala on lahendatud kompleksselt ja punktmahtudena käsitletavad kortermajad on paigutatud DP alale võimalikult ühtlaselt, et oleks tagatud hoonetevahelised maksimaalsed distantsid (privaatsus), päikesevalgus ja kaugused autoteedest , väiksem arv juurdepääse avalikelt teedelt, võimalus planeerida parklad ühistena ja DP ala servadesse . Planeeritavad kuus kortermaja on aleviku maa-asula ilmega oluliselt paremini sobituvad kui näiteks üks hiigelsuur kortermaja. Kortermajade arv kinnistute kohta käesolevas detailplaneeringus on k olm . Sellise lahenduse puhul on oluliselt lihtsam planeeringuala arendada etapiliselt, jaotada jäätmekäitlustaristut, parkimisplatse, juurdepääsuteid, DP ala siseseid kergliiklusteid, haljastust, rekreatsioonialasid ja laste mänguväljakuid võrrelduna näiteks kuu e eraldi kinnistuga lahenduse puhul. Samuti on avalike alade kasutuse jms notariaalseid kokkuleppeid oluliselt hõlpsam sõlmida ja vajadusel hiljem täiendada/täpsustada kui kuue erineva kinnistuga lahenduse puhul. Ühe kinnistu ja ühe hiigelsuure kortermajaga lahenduse puhul oleks keerukas luua aleviku ilmega suhestuvana piisavalt liigendatud ühte hoonet, mis tagaks samaväärsena väiksemate hoonetega koduse tunde. Ülisuure kortermaja linkimine välialadega on oluliselt keerukam lahendada ja samaväärselt hubase avaliku ruumi loomiseks vajalikud kulutused on ebamõistlikud. Sama põhjendus kehtib ka Vana-Vaida tee 15 krundil planeeritava alaga hõlmatud osas – ühe põhihoone puhul peaks koolihoonet vajadusel mitmes etapis laiendama, mis ühel hetkel tekitaks aleviku ruumilisse situatsiooni sobimatu mahu. Üldplaneeringu graafilise osa muutmiseks ei ole koostatud muutmist kajastavat kaardiväljavõtet, kuna tegemist ei ole graafilise osa muudatusega. Tegemist ei ole üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Muud rajatised ja väikevormid Hooneprojekti de koosseisus tuleb k oosta da krun t i de le heakorrastusprojek t , mille järgi raja takse uus haljastus , jalgratta- ja jalgtee d, tänavavalgustus , rekreatsioonialad . Piirdeaedade rajamine ei ole lubatud, lubatud on piirata vaid väikelastele planeeritud mänguväljakuid . Väikelaste mänguväljakute p iirdeaedade lubatud asukohad antakse heakorrastusprojektis . Lubatud on võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad, mis ei tohi olla kõrgemad kui 1. 5 meetrit. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine , samuti ei tohi rajad a teravate otstega piiret, kuhu võivad metsloomad kinni jääda. Piirdeaia lahendus peab sobituma elamu te arhitektuurilahendusega ja vastama piirkonna piirdeaiatavadele, väravad ei tohi avaneda tänava poole. Vana-Vaida tee 15 krundi planeeringuga hõlmatud osasse on ette nähtud olemasoleva inimtekkelise künka kohandamine kelgumäeks, väliklass koos varjualusega ja pinkidega künka nõlval, neli istumisala (arvestada ka liikumispuuetega inimeste vajadusega), jõulinnak koos jõumasinate ja vajalike varjualustega, laste mänguväljak atraktsioonidega erinevatele vanusegruppidele (sealhulgas ronimis- ja turnimisatraktsioonidega) . Atraktsioonide arv Vana-Vaida tee 15 kinnistule ette nähtud laste mänguväljakul on vähemalt kahekümneneljale lapsele sobival arvul. R ekreatsiooniala projekteerimisel analüüsida ala kasutajate ohutust, sealhulgas inimtekkelise künka kelgumäekskujundamisel liulaskmise ala ulatust, määrata liulaskjate ja mänguväljaku-istumisala kasutajate ohutuse tagamiseks tingimused, näiteks ala ääres vastukalle vms. Kelgumäe täpne kuju ja vertikaalplaneering lahendatakse projekteerimise käigus selliselt, et kelgutamise trajektoori ja istumisala eraldi olemine ja mõlema kasutajate ohutus on tagatud . Ehitusõigus Hoidla tee 1 ja Madara k innistu te liitmisel tekkiv ajutine krunt jagatakse planeeringuga kaheks elamumaa krundiks, pindaladega 22022 m 2 ja 22021 m 2 . Mõlema loodava krundi maksimaalne lubatud ehitis tealune pind on 48 00 m 2 . Eelistada võimalikult väikese ja kompakstete mahtude ga hooneid, et sobituda aleviku miljööga ja vältida suurte katusepindade kahjul i kke mõjusid (suurenevad sajuvete immutusvajadused, võimalikud soojussaared). Hoonestusala piires võib ehitada planeeritavatele elamumaa k runtid ele kokku kuni kuus (kaks krunti, mõlemale kuni kolm korterelamut) k olm ekorruselis t korter elamu t . Korterelamute koormusindeks on 1/300 ( elamumaa sihtotstarbega kruntide pin d ala d kokku on 45043 m 2 , kuni 1 50 korterit) . Kortere lamu d on ette nähtud k olm ekorruseli sed ja kuni ühe maa-aluse korrusega . Katusekalded on vahemikus 0 °… 45 °, elamute kõrgus max 1 0 .0 m, sügavus max 3.0 m; mõõdetuna hoonet ümbritsevast keskmisest maapinnast. Hoone te sokli kõrgus ja hoonete esimese korruse põrandapinna absoluutkõrgus määrata arhitektuurse projektiga, ent mitte kõrgem kui +50 cm planeerita vast pinnase kõrgusest hoonete ümber . Abihoonetena ei käsitleta jalgrataste, lapsevankrite ja muude kergliiklusvahendite varjualuseid ega jäätmete varjualuseid , juhul kui nende välisseinte läbipaistvus on enam kui 50%, välisseinte (metallvõred, hõre laudis vms materjalide kombinatsioon) konstruktsioon ja viimistlus peab olema ohutu (mitte turnitav) ja piisavalt tugev, et hoiustatav oleks kaitstud. Eelpoolloetletud varjualuseid on lubatud rajada kuni 10 tk, kõrgusega kuni 4.0 m ja nende ehitisealune pind tohib olla kuni 40 m 2 / tükk ja kokku kuni 400 m 2 . Varjualused peavad paiknema hoonestusalas. Hoonete projekteerimisel tuleb jälgida nende sobivust väljakujunenud miljööga piirkonda. Välisilmelt peavad olema hooned otstarbeka ja pigem tagasihoidliku looduslähedase vormikeelega, historitsistlike (enam kui 120 aasta vanuste) ja järeleaimavate stiilide ja ehisdetailide kasutamine ei ole lubatud. Välisviimistluseks on lubatud kasutada järgm isi materjale - peamisena puitu (laudis), millega kombineerida valikuliselt looduskivi, tellist ja/või krohvi. Katusekatetena kasutada rullmaterjali, laudist, muru või plekki. Imiteerivate materjalide kasutamine välisviimistluses ei ole lubatud. Tehnoseadmed on soovitav integreerida hoone arhitektuuriga, varjata või paigutada hoone mahtu, v.a hoone visuaalset terviklikust vähe mõjutavad tehnoseadmed. Korteritele näha ette panipaigad hoonete mahus. Suured hoonemahud liigendada horisontaalselt ja vertikaalselt. Projekteerida lapsevankrite ja rataste hoiuruumid igapäevaselt mugavalt kasutatavana, eelistatult õuest otsepääsuga. Tagada tänava tasapinnalt ligipääs hoonesse, arvestades liikumis- ja nägemispuudega inimeste erivajadusi ning kõigi vanuserühmadega. Soovitav on projekteerimisel määrata üldised põhimõtted avalikku ruumi ehitatavate terrasside piirkonda haljastuse kavandamiseks. Välisviimistlusmaterjalide nõuded kehtivad nii korter elamutele kui ka varjualus tele. V arjualused ja väikelaste mänguväljakute piir d e aia d pea vad sobi tu ma korter elamu te arhitektuuriga. Hoonete eskiisprojekt id tuleb kooskõlastad a Rae valla arhitektiga. Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa, mis kuulub planeeringualasse, on planeeritud järgmiselt: planeeringuga hõlmatud alale on määratud ehitusõigus ühele kuni kolmekorruselisele ühiskondlikule hoonele kõrgusega kuni 12.0 m. Planeeringu koostamise ajal ei ole täpsemalt teada Vana-Vaida tee 15 kinnistu planeeritavale osale hoonestuse vajadust, mistõttu põhijoonisele ei ole võimaliku hoonestuse illustratsiooni näidatud. Kui kunagi peaks vallal/koolil tekkima vajadus kinnistu osa hoonestada, siis käesolev DP seda võimaldab. Vana-Vaida tee 15 kinnistu käesolevas planeeringus käsitletavale osale on näidatud pinnasekuhja kujundamine kelgumäeks , väliklass koos varjualusega ja pinkidega künka nõlval, neli istumisala (arvestada ka liikumispuuetega inimeste vajadusega), jõulinnak koos vajalike varjualustega, laste mänguväljak atraktsioonidega erinevatele vanusegruppidele. Atraktsioonide arv Vana-Vaida tee 15 kinnistule ette nähtud laste mänguväljakul on vähemalt kahekümne neljale lapsele sobival arvul. Vana-Vaida tee 15 rekreatsioonialal tuleb lahendada haljastus, kergliiklusteed jms terviklahenduse saavutamiseks. Lisaks peab olema rekreatsioonialal lahendatud välisvalgustus ning muu väliinventar (näiteks pingid, prügikastid jne) . Liiklus ja parkimine Juurdepääsud sõiduautodele planeeritavale k rundi le pääsuks luuakse riigi kõrvalmaanteedelt nr 11155 "Vaida tee" ja 11202 "Vaida - Urge". Juurdepääsud Vaida teele rajatakse, arvestada nähtavuskolmnurkadega, nähtavuskolmnurgad on näidatud joonisel 04 "Põhijoonis". Olemasolev juurdepääs Madara kinnistule "Vaida - Urge" teelt (km 2.613) rekonstru eeritakse. Elamumaa k rundi le planeeritud jalgratta- ja jalgtee d liidetakse aleviku jalgratta- ja jalgtee de võrgustikuga , neile eraldi k runte ei moodustata . Põhijoonisel on eraldi tähistatud ala läbivad ja Vaida alevikku ning lähiala külasid teenindavad jalgratta- ja jalgtee de osad. Parkimine on lahendatud planeeritavate l kruntidel . Liiklus uuringu liiklus alased ettepanekud Käesolevas peatükis on esitatud liiklusuuringus esitatud ettepanekud ja nendega arvestamise või mittearvestamise selgitused. Mõned vastuolud liiklusuuringus esitatud ettepanekute ja käesoleva DP lahenduse vahel tulenevad asjaolust, et liiklusuuringu koostamise ajal oli DP lahendus teistsugune ja mitmed liiklusuuringus tehtud ettepanekud on kaotanud oma aktuaalsuse. Ettepanek liiklusuuringust: Teega 11202 külgnevale suuremale parklale (150 kohta ) ei ole vaja kahte juurdepääsu. Piisab ühest reguleerimata lihtristmikust, lisaradasid ei ole vaja. Ühe juurdepääsuristmiku asukoht võiks olla olemasolevast juurdepääsust (tee 11202 km 2.613) ligikaudu 60 meetrit põhja pool (tee 11202 km 2.550). Vastus liiklusuuringu ettepanekule: DP 2020. aasta versioon oli liiklusuuringu koostamise aluseks ja ei ole enam Vaida-Urge tee äärse parkla lahenduse osas relevantne. Tee 11202 poole on 120 -kohalisele parklale ette nähtud ü ks juurdepääs lihtristmik u ga, ilma lisaradadeta, kasutatakse olemasolevat juurdepääsu (km 2.613) , täpne juurdepääsu lahendus antakse teeprojektis . Ettepanek liiklusuuringust: Madara DP alal suuremas parklas vältida pikkade sirgete tekkimist, joonisel on need üle 100 meetri pikkused. Parkla osad tuleks liigendada nii, et pikim sirge lõik ei ületaks 40 - 50 meetrit. See on vajalik parklas sõidukite kiiruse madalal hoidmiseks. Vastus liiklusuuringu ettepanekule: Ettepanekuga on arvestatud. Parkla i d ei ole küll oluliselt liigendatud , ent parkla tesse tuleb ehitusprojektides ette näha meetmed sõidukiiruste madalal hoidmiseks (künnised, haljasaladega parkimiskohtade vaheliste teede kitsendamised . Ettepanek liiklusuuringust: Parkimiskohad näha ette 2.7 meetri laiustena (autode gabariidid aina kasvavad!). Vastus liiklusuuringu ettepanekule: Ettepanekuga ei ole arvestatud. Parklad projekteerida võimalikult väikesele pinnale, et vähendada sillutatud aladelt tulevate sajuvete immutamisega kaasnevaid probleeme. Ettepanek liiklusuuringust: Transpordiameti kirjas Rae vallavalitsusele (13.05.2022 nr 7.2-2/22/9548-2) punktis 1 toodud nõue teele 11202 juurdepääsu mitte planeerida ei ole põhjendatud. Hetkel on juurdepääs (tee 11202 km 2.613) olemas. Normide kohane nähtavus on tagatud (suure varuga). Juurdepääsuristmiku läbilaskvusarvutus näitab ristmiku teenindustasemeks A aastal 2042. Juurdepääsuristmiku asukoht on kooskõlas juhendis „Juhis ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine, Transpordiamet 2021“ toodud nõuetega (minimaalne kaugus ristmikust &gt;100 meetrit). Madara DP põhijoonisel toodud lahendus kahe parklaga võimaldab liiklust hajutada ning teatud määral ka vähendab Vaida alevikku läbiva tee 11155 lõigu liiklust (lõigul on kauplus, lasteaed ja kool). Vastus liiklusuuringu ettepanekule: Ettepanek ei ole käesoleva DP versiooni lahendust arvestades enam relevantne . Parklasse on ette nähtud juurdepääs teelt 11202 (Vaida - Urge tee, kohalik nimetus Hoidla tee) , kasutades selleks olemasolevat juurdepääsu (km 2.613) . Ettepanek liiklusuuringust: Madara DP põhijoonisele lisada nähtavuskolmnurgad (25 m juurdepääsul ja 105 m peateel). Vastus liiklusuuringu ettepanekule: Ettepanekuga on arvestatud, nähtavuskolmnurgad on näidatud põhijoonisel. Ettepanek liiklusuuringust: Vaida alevikus peab liiklusmärgid 571/572 ümber paigutama tiheasutusala piirile ehk kohtadesse, kus keskkond muutub maakeskkonnast alevikuks. Ettepanek asula alguse/lõpu märkida ja 40 km/h piirkiirusega lõikude kohta on esitatud liiklusuuringu pildil 9. Kui tulevikus tee 11202 Vaida alevikuga külgnev lõik rekonstrueeritakse ning see saab eraldiseisva jalgratta- ja jalgtee, võib teel 11202 piirkiiruse 40 km/h märgid ära võtta, kehtima jääb asula piirkiirus (50 km/h) ja liikluskorraldus. Vastus liiklusuuringu ettepanekule: Ettepanekuga ei ole arvestatud. Liikluslahendus Rae valla üldplaneeringus toodud parkimiskohtade arv - 2 parkimiskohta korteri kohta - tooks kaasa 1 50 korteri planeerimise puhul minimaalse nõutud parkimiskohtade arvu suurenemise 60 koha võrra, iga koha ruumivajadus on vähemalt 2 1 . 9 m 2 , 60 koha puhul suureneks parklate pind ~1 3 2 0 m 2 võrra. Seda suurenemist on hinnatud käesolevas DP-s liiga suureks nõudmiseks järgmistel põhjendustel: 1. Suureneks sillutatavate alade pindala. 2. Suureneks võimalike soojussaarte pindala. 3. Samavõrra suureneks ka vajadus sajuvete immutusalade jaoks. 4. Samavõrra väheneks haljasalade pind, kuhu oleks võimalik istutada mürakaitsehaljastust. 5. Suurema parkimisnormatiivi rakendamisel kasvab vajadus jaotada erinevate liikluskorraldusvahenditega parklaid, et sirgete lõikude pikkused ei ületaks 50 m (et kiirused parklates oleksid madalad). Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt EVS 84 6 :2016 Linnatänavad. Projekteeritud elamute parkimisnormatiiv alal : 1.5 kohta / 1-2 toaline korter; 3- või enam a toaline korter 1.7 kohta ( normatiivsete parkimiskohtade arvutus: eeldatav 1 - 2-toaliste korterite arv 75 tk, eeldatav 3-toaliste korterite arv 75 tk &gt;&gt; 75 *1.5+ 75 *1.7= 240 ) . Planeeringu alale on ette nähtud kokku kuni 2 4 0 sõiduautode parkimis kohta , lisaks jalgrataste parklad EVS 846 :2016 nõuet ületavalt – iga korteri kohta vähemalt 0.5 jalgratta parkimiskohta asemel on kavandatud 2 jalgratta parkimiskoht a iga kavandatava korteri kohta , neist pooled on kavandatud hoonete panipaikade sse, pooled jalgrataste varjualuste alla . Parklatesse näha ette ka laadimispunktid elektriautodele , üks laadimispunkt 20 auto kohta . Parkimiskohad planeerida ja projekteerida vastavalt Linnatänavate standardile (EVS 843:2016) : Minimaalne parkimiskoha laius on 2 . 6 meetrit , kui manööverdusruumi on 7 . 5 meetrit. Minimaalne parkimiskoha laius on 2 .7 meetrit , kui manööverdusruumi on 7 .0 meetrit. Sel le ks, et tagada kortermajade vahelisel alal turvaline keskkond lastele ja võimalikud suured rekreatsiooni- ja haljasalad , siis parkimisalad on ette nähtud rajada Vaida-Urge tee ja Vaida tee lähedale, planeerit a vatest korterelamutest võimalikult kaugele. Parkimine on lahendatud liigendatult haljastusega ja erinevate sillut usviisidega, et v ä ltida suuri lagedaid parkimisalasid ja hoida autode liikumiskiirused parklates madalatena . Parkimisalade liigendamisel kõrghaljastusega nähakse ette kõrg- ja madalhaljastuse istutamine. Kõrghaljastus aitab vähendada tekkivate soojussaarte negatiivset mõju. Liigendamata tohib olla kuni 20 parkimiskohta (reas). Parklad varustada õli- ja liivapüüduritega. Parklate sissesõitudele ei ole lubatud tõkkepuud . Juurdepääsutee d parklatest hooneteni pea vad olema sobiv ad tuletõrjetranspordile ja kolimis veokitele, seda nii kandevõime kui ka pöörderaadiuste ja ümberpööramisvõimaluste osas , juurdepääsuteed hooneteni on põhijoonisel eraldi tähistatud. T agada loogilised jalgsikäigu ühendused parklate ja hoonete vahel . Planeeringuala sisesed jalgratta- ja jalgteed peavad olema lahendatud vastavalt Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 29.05.2018. määrusele nr 28. "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele". Alevikku teenindavad jalgratta- ja jalgtee d näha ette vähemalt 3.0 m laiad , hoonete ja parklatevahelised vähemalt 2. 5 m laiad . Planeeritud on kõikidest planeeritavatest hoonetest sobilikud ja otsesed pääsud parklatesse ning suundadele Vaida aleviku keskus, Vaida-Urge tee ja Vaida tee ristmik, Vaida-Urge tee põhjasuund, pääs Vana-Vaida tee 15 planeeritavale rekreatsioonialale ja õuesõppeklassi, pääs Vaida jalakäijate sillale üle Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee , joonisel 08 "Jalg- ja jalgrattateed" on välja toodud perspektiivselt rajatavad jalg- ja jalgrattateede lõigud, muud jalg- ja jalgrattateed rajab arendaja. Kõikidele Madara ja Hoidla tee 1 kinnistutele loodavatele jalgratta - ja jalg teedele määrat akse avalik kasutus , v.a ainult korterelamute teenindamiseks mõeldud teed ele. Vana-Vaida tee 15 kinnistule loodava rekreatsiooniala parkimiskorraldus lahendatakse kinnistul olemasoleva parklaga , asukoht olemasoleva koolihoone ja Vana-Vaida tee vahelisel alal . Nähtavuskolmnurgad riigi kõrvalmaanteel nr 11155 " Vaida tee " on tuletatud järgmistest tabeliväärtustest: projektkiirus 5 0 km/h, peatusmikohustusega ristmik, haarade pikkused 6 0 m. Nähtavuskolmnurgad riigi kõrvalmaanteel nr 11202 " Vaida - Urge tee " on tuletatud järgmistest tabeliväärtustest: projektkiirus 7 0 km/h, teeandmiskohustusega ristmik , haarade pikkused 1 6 0 m. Põhijoonisel märkuste osas on antud samad nähtavuskolmnurkade kirjeldused. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ega planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. K õik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral ning tehnovõrkude kavandamiseks riigitee alusele maale tuleb EhS §99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks. Heakorrastus ja haljastus Vastavalt koostatud dendroloogilisele uuringule paiknevad planeeringualal III, IV ja V väärtusklassi puud, I väärtusklassi (väga väärtuslik) ja II väärtusklassi (väärtuslik) puid planeeringualal ei esine. Planeeringulahenduses nähakse ette IV ja V väärtusklassi puud e likvideerimine vajadusel , III väärtusklassi puude säilitamine. Samuti nähakse ette, et säilib Vana-Vaida tee äärne kuusehekk (enamasti IV ja V klassi puud), kuuseheki noorendamist käesoleva DP-ga ette ei nähta. Haljastusprojekti koostamisse tuleb kaasata maastikuarhitekt ning ala tuleb lahendada tervikuna . Koostada eraldi projekt haljastuse ja väikevormide kohta, jalgratta- ja jalgteed liidestada asula olemasolevate teedega . Haljastus e puhul näha ette rohu-, puhma-, põõsa- ja puurinnete omavaheline kombineerimine, et haljastus oleks vaheldusrikas, eriilmeline ja õues viibimist soodustav. Vastavalt ÜP-le näha ette elamumaa krundi iga 300 m 2 kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamise kõrgus on min 6 m , uusistutuse istikute minimaalne kõrgus on vähemalt 3.5 m . Käesoleva detailplaneeringu mahus ei määrata istutusobjektide loetelu peale eelmainitud üldplaneeringu nõude. Terrasside äärde mitte kavandada piiretena mõjuvaid hekke. Elupuuhekke mitte kavandada. Haljastuse liigilise koosseisu määramisel eelistada kodumaiseid liike, mis on külmakindlad, taluvad hästi liiklusest tulenevat saastet ja häiringuid (lumekoristus, soolamine, pügamine jms) ja vajavad vähest hooldus. Haljastuse valikul vältida monokultuurilist muru ja elupuuhekke. Haljastusprojektis näha ette ka tänavate ja teede haljastuspõhimõtted , a rvestada tuleb vastavate istutuspiirangutega. Sõiduteede äärde näha ette puuderivi, mis võib olla kombineeritud põõsastega, arvestada külgnähtavusaladega ja nähtavuskolmnurkadega. Jalgratta - ja jalgteede äärne haljastus peab olema vaheldusrikas ja soosima turvalist keskkonda. Rekreatsioonialade ja mänguväljakute ümbruse haljastus peab pakkuma varju. Rohurinde kavandamisel näha ette erinevate rohttaimedega elurikkuse saarte rajamine, et murualad oleks vaheldusrikkad ja väheneks muruniitmise vajadusega alade pind. Sademevee immu tusalade haljastamisel kasutada liigniiskust eelistavaid puid ja põõsaid. Parklate liigendamisel haljastusega arvestada, et valitud liikide juurestik ei hakkaks lõhkuma sillutist. Haljastusprojektiga määrata ka kogukonnaaedade asukohad ja kujundusvõtted; anda juhised ja lahendused haljasmassi komposteerimiseks ja taaskasutuseks. Planeeringu elluviimisel teostatavate haljastustööde käigus kasutatavat e istikute ja nende käitlemise nõuded on kirjeldatud Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määruses nr 18 “Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded”, ptk 3, §8 - 17 , planeeringualale või selle osale koostatava haljastusprojekti koostamisel tuleb eelpoolmainitud määruse nõuetega arvestada. R ekreatsiooniala kujundamiseks tuleb kaasata projekteerimisstaadiumis maastikuarhitekt. Välialade lahendused H oonete vaheli s e ühiskasutuses olev a avalik u ruum i kohta koostada planeeritavate hoonete ehitus projekti de koosseisus koos haljastusprojektiga puhkekohtade, jalgratta- ja jalgteede , spordiplatside, mänguväljakute jms projekt . Mänguväljakud planeerida arvestades erinevaid vanusegruppe. V äliinventari loetelu kooskõlastada vallaarhitektiga hoonete eskiisprojektide koosseisus, arvestades, et iga vii e planeeritava korteri kohta rajada vähemalt üks atraktsioon või rekreatsioonivõimalus . Avalike alade projektis lahendada rekreatsiooniala de hooldamise ja kasutamise tingimused. Laste tegevusalade rajamiseks koostada eraldi projektiosa hooneprojekti koosseisus. Lisaks istepinkidele, jäätmeurnidele jms toetavale taristule peab olema mänguväljakul vähemalt üks atraktsioon või tegevus planeeritava hoone viie korteri kohta (võivad olla kombineeritud, näiteks ühel raamil olev redel ja nöörredel on kaks atraktsiooni). Enam kui kahele lapsele mõeldud atraktsioonide puhul lugeda üksiku atraktsiooni arvuks kasutavate laste arv (näiteks nööridest ronimispüramiid kuuele lapsele = kuus tinglikku atraktsiooni). Kinnistutele kavandatakse alad noorematele lastele (0-8) ja vanematele lastele (8-12) eraldi , paiknemise ettepanekud näidatud põhijoonisel . Väikelaste alale nähakse ette kii ged 2 tk, vedrukiiged 2 tk ja liivaala või liivakast, kuhu mahub kuni 6 last korraga, suuremate laste alale nähakse ette kiiged 2 tk, väike linnak või turnimismoodustis pehmel alusel . Hooneprojekti de s on lubatud sobilikud asendused, võimaldamaks kinnistule kavandatud atraktsioonidel mängida korraga ~ 7 -l lapsel. Lisaks lastele mõeldud tegevusaladele tuleb funktsionaalselt mitmekülgse väliruumi loomiseks korterelamu õue- ja üldkasutatavatel aladel kujundada alad ka teistele sihtrühmadele (noored, täiskasvanud, eakad, erivajadustega inimesed) ja nende vajadustega arvestada. Erinevatele elanikkonnarühmadele õue- ja üldkasutatavate alade loomisel ja kujundamisel arvestada sobivuse ja ligipääsetavuse osas universaaldisaini põhimõtteid ja lahendusi. Täpne lahendus anda planeeritava hoone kohta koostatava ehitusprojekti koosseisus. Planeeritava ala servadesse planeeritud jalg- ja jalgrattateede äärde nähakse ette nelja puhkepingi paigaldamine, igaühel ka prügiurn ja sillutatud tasku ratastooliga parkimiseks. Atraktsioonide , puhkepinkide jms vundamendid teha võimalusel mitte sügavamad kui 30 cm, et vältida konflikte maaküttetorustikega. Avalike alade võimaliku lahenduse illustratsioon on antud DP põhijoonisel. Raietööd ja kõrghaljastuse kaitse Raietöödel ja kõrghaljastuse kaitsel arvestada Rae vallavolikogu 18.10.2022 määrust nr 11, " Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas ". Kruntidel tuleb vajalikud alad võsast ja surnud/ohtlikest puudest puhastada. Eelistatavalt mitte likvideerida ühtegi elujõulist haljastuspuud, neid on soovituslik vajadusel ümber istutada. Kõrghaljastuse likvideerimist ja asendusistutust kajastada hoonete kohta koostatavate projektide koosseisus vastavalt kohaliku omavalitsuse määrustele - raie vastavalt Rae valla Raieloa andmise korrale, üksikpuude kaupa. Vastavalt Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määruse nr 11 § 5 lg 3 p 2 kohaselt, kui ehitustegevuse käigus ei ole võimalik vältida III väärtusklassi kõrghaljastuse raiet, siis tuleb asendusistutuse määramisel lähtuda asjaolust, et III väärtusklassi kõrghaljastuse raiel tuleb iga raiutava puu asemel istutada 2 samaväärset liigiehtsat puu istikut – planeeringus ei ole ette nähtud III väärtusklassi kõrghaljastuse raiet. Ehituse ajaks tuleb säilitatavate puude tüvesid, võrasid ja ka juuri kaitsta. Tüvede umber paigaldada laudadest kaitsekilbid, mille kõrgus peab olema selline, et välditud oleks võimalikud vigastused kopa ja muude sarnaste töömasinate tõstekõrgusel (~4 meetrit). Laudise all kasutada pehmendusi. Laudis peab olema paigaldatud viisil, mis väldib selle nihkumise kontaktil ehitusmehhanismidega. Puude all ei tohi sõita masinatega, kuna see põhjustab pinnase liigset tihenemist ja juurte purunemist. Kui masinatega liikumine puude all on vältimatu, peab enne rajama masinatele killustikaluse, mis kannab nende raskust ilma kasvupinnast oluliselt mõjutamata. Võrade kaitse seisneb okste kaitsmises ehitusmehhanismide ja masinate poolt tekitavate vigastuste eest. Madalale langevad oksad tuleb rihmade abil kõrgemale tõsta, kuid tuleb vältida nende murdumist. Kuivanud oksad tule b tööde käigus likvideerida. Puudele on lubatud teha kujunduslõikust. Kõik okste ja kujunduslõikusega seonduvad tööd teostada vastava spetsialisti poolt. Puude puhul tuleb arvestada puude võrastiku olemasoluga ja selle juurdekasvuga ning puu juurestikuga. Vastavalt Rae valla heakorraeeskirja §2: juurekaitsevöönd on puude ja põõsaste juurte kaitsevöönd, mis võrdub võraprojektsiooniga maapinnal ja lisaks 1 . 5 m võraprojektsiooni raadiusest väljapoole . Puujuurte kaitsetsooni määramiseks võib erijuhtudel kasutada järgmisi valemeid: 1. kaitsetsooni läbimõõt võrdub võra läbimõõt meetrites pluss 2 meetrit; 2. kaitsetsooni raadius meetrites võrdub tüve läbimõõt sentimeetrites korda 0.12; 3. normaalseks peetakse suurte puude puhul tüve ümber 4 x 4 m vaba pinda; 4. normaalseks kasvuks vajavad puujuured vähemalt 3 m laiust tihendamata mullaga ala, kus ei tohi asuda maa-aluseid tehnovõrke; 5. rahvusvaheliselt tunnustatud kasvuruum puujuurtele on: suured puud vähemalt 10 m 3 , väikesed puud vähemalt 6 m 3 , soovitatav on jätta suurtele puudele kasvuruumi 15 ... 20 m 3 , piir on kuni 75 m 3 , millest veelgi suurem kasvuruum ei oma juurte jaoks enam erilist tähtsust; 6. optimaalne vihmale/õhule avatud ala puu all tüve ümber on 1.8 m või enam, vähim 1.2 m; 7. puu tüvele lähemal kui 2.5 m maa-aluseid trasse ei kaevata; 8. üle nelja sentimeetrise läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda. Raietööd teostada enne ehitustöödega alustamist, r aietöödel tuleb arvestada lindude pesitsusajaga ( p esitsusrahu periood on 15.0 3 – 3 1 .0 7 ). Puude ja põõsaste raie puhul arvestada looduskaitseseaduse § 55 lõikest 6 1 punktidest 1 ja 2 tulenevate piirangutega: keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (v.a seadusest tulenevatel erisustel). Vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneerimisega juhtida sade me veed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest eemale ja immutada pinnasesse. Vältida sade me vete valgumist naaberkruntidele ja teedealusele maale , krundi maapinda ei tohi tõsta kõrgemale naaberkinnistute pinnast. Sademeveed tuleb juhtida ja vajadusel puhastada (sh õli- ja settepüüdurid) sobivate lahendustega, mis tagavad ohutu ja kontrollitud äravoolu ja immutamise planeeritaval krundil . Vastavalt geoloogilisele uuringule on pinnasevee esimese veekihi tase maapinnast 1.5 – 3.1 m sügavusel, vesi liigub savimöllmoreeni liivakamates vahekihtides, põhjavee liikumine on vastavalt maapinna langusele, suurte sadude ja sulavete ajal on võimalik lühiajaline ülavee kogunemine halbade filtratsiooni omadustega moreenile. Kuna pinnasevesi asub suhteliselt sügaval, siis sademevete vastuvõtmiseks on pinnaseolud soodsad. Planeeringus on k avanda tud sademevee immu tuse alad, kuhu on v õ imalik suunata valingvihmade ajal tekkinud sademeveehulk (hoonete katustelt, sillutatud aladelt). Sademeveeimmutuse alade asukohad ja suurused lahendatakse hoonete projektide koosseisus vertikaalplaneeringu osas. Riigiteede alustel maadel olevatesse kraavidesse planeeritava ala sajuvett ei suunata. Hoonete 0.00 ettepanek vt. joonis 04 “Põhijoonis”. Planeeritud kõrgusmärke vajadusel korrigeerida vastavalt geoloogilistele uuringutele ja teeprojektile. Olemasolevat maapinda võib tõsta maksimaalselt 0. 5 m hoonestusala piires , ent tagamaks keskkonnasäästu, on soovitav ehitiste alt ülejääva pinnase jäätmetena transportimise asemel kasutada ülejäävat pinnast planeeringualal haljasalade ja rekreatsioonialade reljeefi mitmekesistamiseks, haljasaladel taaskasutatava pinnase kõrguse tõstmisele piirangut ei seata , täpne lahendus koos pinnasemahtude äranäitamisega anda haljastusprojektis. Planeeritava ala bilanss 1. Planeeritav ala 6. 4 ha 2. Elamumaa 100% 45043 m 2 3. Suletud brutopind (plan. elamud) &lt; 192 00 m 2 4 . Elamute arv 6 korter elamu t 5 . Parkimiskohti 2 40 6 . Avaliku kasutusega alad &gt; 6757 m 2 (Madara ja Hoidla tee 1 kinnistu tel) 7 . Korterelamute koormusindeks 300 (1 50 korterit, 45043 m 2 elamumaad) Keskkonnakaitse nõuded Kinnistule kruntide planeerimisel , neile hoonestusalade määramisel ning hoonete, tehnovõrkude ja muude rajatiste soovituslike asukohtade valimisel on lähtutud vajadusest võimalikult vähe kahjustada olemasolevat looduskeskkonda . Ehitatavate le korter elamu te l e luuakse ühendused aleviku tehnovõrkudega . Planeeritavate h oonete ehitamise järel ala heakorrastatakse ja haljastatakse (eelistatavalt kodumaiste, tehiskeskkonda ja intensiivset inimtegevust hästitaluvate liikidega). Kruntide valdajad peavad järgima Ra e valla jäätmehoolduseeskirja ja sõlmima lepingu jäätmekäitlusettevõttega. Korterelamutes peab elanikele olema võimaldatud vähemalt järgmiste jäätmete liigiti kogumine ja äravedu (sulgudes jäätmekood): segaolmejäätmed (20 03 01); biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); paber ja kartong (20 01 01); segapakendid (15 01 06) piirkondades, kus pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid või jäätmevedaja seda teenust korteriühistutele võimaldavad. Jäätmed koguda sorteeritult konteineritesse, mis paigutada krun t i de sissesõiduteede lähedale varjualustesse . Ehitusaegsete jäätmete käitlemine lahendada planeeritavate hoonete kohta koostatavate projektide koosseisus, kus näha ette meetmed tekkivate jäätmekoguste vähendamiseks ja taaskasutuse ettevalmistamiseks, näha ette meetmed prahi leviku piiramiseks, näha ette ehitusjäätmete konteinerite ja kuhjade alad ja viisid nende ohutuks teenindamiseks, näha ette meetmed pinnase jäätmetega reostuse vältimiseks. Sissepääsuteed ja parkimisplatsid sillutada. Vertikaalplaneerimisega juhtida sade me veed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest eemale ja immutada pinnasesse omal krundil, riigiteede alustel maadel olevatesse kraavidesse planeeritava ala sajuvett ei suunata . Planeeritavate hoonete k asutusaegse õhukvaliteedi tasemete väärtus te tagamiseks ( vastava lt keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ ), on kavandatud teede ja tänavate äärde kõrghaljastus, planeeritavatele hoonetele on ette nähtud soojusvahetitega sundventilatsiooni ehitamine koos õhu filtreerimisega. Planeeritavate hoonete küttelahenduse osas (käesoleva seletuskirja p.18) on kirjeldatud taastuvate kütteliikide kasutamine hoonete kütteks, mistõttu õhukvaliteeti on hõlpsam tagada, kuna Vaida katlamaja (p laneeritava st ala st ca 450 m kaugusel põhja suunas asub AS - ile E LVESO kuulu v katlamaja, millele on väljastatud paikse heiteallika käitaja registreering nr. PHRR/334649 ) heitkoguste määr ei suurene . Soojussaarte mõju vähendamiseks kavandatud meetmed on peamiselt kirjeldatud käeso l eva seletuskirja p.7 "Liiklus ja parkimine" ning p.8 "Haljastus", kus on ette nähtud parklate jaotamine kõrghaljastusega väiksemateks osadeks. Suurte soojussaarte tekke vältimist toetab ka hoonete arhitektuurne lahendus – kompaktsete hoonete katused on pigem väikesed. Planeeritava tegevuse elluviimiseks ei ole vaja taodelda keskkonnalubasid. Kavandatav tegevus ei vaja vee erikasutusluba, ei kavandata maavarade kaevandamist, ei kavandata jäätmete ümbertöötlemist ega lõppladestuskoha loomist, ei kavandata saasteainete viimist paiksest saasteallikast õhku, ei kavandata uue kiirgusallika loomist. Planeeringu elluviimisega kaasnevated k eskkonnamõju d Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 l õ ikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik. Antud detailplaneeringu korral liidetakse maatulundus maa kinnistu d üh eks k rundi ks , mille le määratakse ehitusõigus ja elamumaa 100% sihtotstarve ; olemasoeval ühiskondlike hoonete maa krundil säilib ühiskondlike hoonete maa sihtotstarve . Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagaj ä rgi nagu vee-, pinnase- v õ i õhusaastatus, jää tmeteke, m ü ra, vibratsioon v õ i valgus-, soojus-, kiirgus- ja l õ hnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist m õ ju ning ei p õ hjusta keskkonnas p öö rdumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuurip ä randit ega vara. Planeeringu koostamise k ä igus kaalu ti läbi v õ imalikud avariiolukorrad ja nende v ä ltimise meetmed v õ i nende korral k ä itumise lahendused ; nähti ette radooniohjemeetmed; selgita ti välja kavandatava tegevusega kaasnevad v õ imalikud keskkonnam õ jud ning sellest tulenevalt n ä h ti ette haljastuse ja heakorrastuse p õ him õ tted ning m ü ra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad n õ uded . D etailplaneeringu elluviimis ega eeldatavalt kaasneda võivad a) majanduslikud mõjud: Piirkonna majanduslikule arengule aitab detailplaneeringus kavandatu elluviimine kaasa, uute elanike ga suureneb kohaliku ettevõtluse võimalik tulubaas , uute elanike alevikku kolimisel on tõenäoline, et lähialale luuakse uusi ettevõtteid nii uute elanike töökohtadena kui ka teenuste tagamiseks . b) sotsiaalsed mõjud: Detailplaneeringus kavandatu elluviimine on lähipiirkonnas sotsiaalselt positiiv se mõjuga , kavandatud rekreatsioonialade avalik kasutus vähendab alevikus sotsiaalset segregatsiooni . Uute kortermajade loomisega aleviku lõunaossa nihkub aleviku mõtteline keskosa rohkem kooli poole. Uute kortermajade rajamisega kasvavad alevikus olemasoleva lasteaia, kooli, raamatukogu ja muude avalike teenuste tarbijaskond, mistõttu on võimalik osutada kogu aleviku ja lähiala külade elanikkonnale kvaliteetsemaid avalikke teenuseid. c) kultuurilised mõjud : Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga eeldatavalt kaasa lähialal negatiivseid kultuurilisi mõjusid, planeeringu elluviimine ei kahjusta Ra e valla s paiknevate kultuuripärandi objektide väärtust. d) mõju looduskeskkonnale : Detailplaneeri n gus kavandatu elluviimine ei too endaga kaasa looduskeskkonna kahjustumist, kinnistute kasutuselevõtt korter elamu te rajamiseks ei halvenda lähiala looduskeskkonna olukorda. Radooniohjemeetmed Kinnistu d asu vad pinnase radooniriski kaardi järgi madala radooniriskiga piirkonnas (10-30 kBq/m 3 ). Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, tarindite radoonik i ndlad lahendused, nõuetekohased ventilatsiooni lahendused. Soovitatav on tihendada ja hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht kui ka toru või kaabli ning hülsi vahe. Siseruumides tuleb tagada radooni ohutu keskkond vastavalt EVS 840:20 23 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Hoone ruumiõhu radooni tase peab vastama Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ toodud normidele . Nõuded kuritegevuse vältimiseks Projekteerimisel on lähtutud EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” nõuetest. Planeeritava ala suurim kuritegevusrisk on hetkel korrastamata Vana-Vaida tee 15 kinnistu lõunaosa, mis on osaliselt võsastunud ja tänu kõrgele pinnasekuhjale on kirdeosas avalikelt teedelt juhusliku mööduja jaoks halvasti vaadeldav . Looduslikud eeldused annavad seal soodsad võimal used näiteks noortekampade ja/või asotsiaalse kontingendi kogunemi st e le . Planeeritud korterelamute ala paremaks sidumiseks Vaida alevikuga nähakse käesolevas detailplaneeringus ette tingimused Vana-Vaida tee 15 kinnistu lõunaosa heakorrastami s e ks , et olemasolev tühermaa ei oleks takistuseks loodava elukeskkonna ja aleviku olemasoleva heakorrastatud tänavaruumi vahel . Loodavad valgustatud jalgratta- ja jalgtee d, haljas- ja rekreatsioonialad ( välijõusaal varjualustega , istumisalad, õuesõppeklass / külaplatsi lava koos istepinkidega , laste mänguväljak, kelgumägi) annavad võimaluse kogukonnatunde tekkimiseks turvalises keskkonnas, likvideeritakse võimalikud noortekampade vms elemendi redutamispaigad. Hoonete projekteerimisel näha ette abinõud, mis vähendaksid kuritegevuse riski (näit. akende ja uste konstruktsioon ja lukustus). Hoonete välisvalgustuseks näha ette turvaautomaatikal töötavad välisvalgustid. Kuritegevuse vältimiseks mõeldud välisvalgustid pea vad olema varustatud liikumisanduritega ja olema tundlikkusega, mis reageerib inimestele ja suurtele loomadele, et vältida liigset valgusreostust looduslikus piirkonnas. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist , v ajadusel näha ette leevendavaid meetmeid. Leevendusmeetmete rakendamisel ehitusprojektide lähtuda standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 /AC:2022 "Päevavalgus hoonetes". Tuleohutusnõuded Detailplaneering on koostatud vastavuses Sise ministri 30 .0 3 .201 7 . määrusele nr. 17 „ Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “ . Hoonete v ähim lubatud tulepüsivusklass on TP 3 . Tänavatel olemasolevate hüdrantide paiknemine võimaldab tagada kustut u svee olemasolu 10 L/sek 3 h jooksul, planeeritav hoonestus jääb olemasolevate hüdrantide 1 0 0 m teenindusraadiuste alal t osaliselt välja, hoonestuse katmiseks tulekustutusvee teenindusala de ga täielikult rajatakse planeeritava le ala le ü ks uu s hüdrant , planeeritava hüdran di asukoh t koos teenindusalaga R100 m on näidatud põhijoonisel. Hüdran di asukoh a valikul on arvestatud, et päästetööde ohutuse tagamiseks ei tohi lähimad hoone d olla hüdran di le lähemal kui 30 m, vastava raadiusega ala on samuti näidatud põhijoonisel . Loodavad j uurdepääsutee d parkimisaladelt hoonete vahetusse lähedusse peavad vasta ma standardile EVS 812-7:2018 ja siseministri määrusele nr 17: tee laius peab olema vähemalt 3.5 m ja tee otsas peab olema päästetehnikale ümberpööramise plats. Tervisekaitsenõuded Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vastavalt teostatud mürauuringule on alal liiklusmüra ja tootmismüra alla määrusega nr 71 kehtestatud liiklus- ja tööstusmüra piirväärtus test, müra leevendavad meetmed näha ette planeeritavate hoonete ehitusprojektides. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need ei oleks suunatud teiste elamute poole. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi elamualadel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Elektrivarustus Käesoleva detailplaneeringu projektiga käsitletavate elektripaigaldiste arvutuslik võimsus on: 6 tk, 3 x 200 A (kortermajad) + 3 tk 32A (elektriautode laadimispunktid) . Vana-Vaida tee 15 kinnistule kavandatud rekreatsiooniala ja õuesõppeklassi tarbija te elektrivarustus lahendada koolihoone kaudu . Kinnistute elektrienergiaga varustamiseks nähakse ette 0.4 kV maakaablitega toiteliinid alates Madara kinnistu põhjaossa planeeritavast alajaamast . Sidevarustus Elasa kaablikanalisatsioon asub Vana-Vaida tee 15 kinnistu lääneservas . Projekteeritavate hoonete sidevarustus l ahendatakse sidevõrku laiendades planeeritavate hooneteni , täpne lahendus anda projekteeritava te hoone ehitusprojekti koosseisus . Kinnistusisene sidevõrk lahendada operaatorineutraalse sidetaristu baasil, mis peab olema teenusvalmidusega ning võimaldama tarbijal liitumist vähemalt viie erineva sideoperaatoriga. Veevarustus ja kanalisatsioon Planeeringu koostamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast , ühisveevär gi ja - kanalisatsioo ni torustikud asuvad Vana-Vaida tee ääres ja Hoidla tee ääres . Planeeritavate hoonete vee- ja kanalisatsiooniühendused lahendatakse vastavalt kohaliku vee-ettevõtte liitumistingimustele . M õlemal loodaval k rundi l 1 liitumispunkt . Vee tarbimise m õõtmine toimub mõlema loodava krundi jaoks eraldi , paigaldatavates mõõtekaevu de s, kauglugeriga . Krundis ise ste vee- ja kanalisatsioonitrasside asukohad täpsusta takse hoonete kohta koostatavate ehitus projektid e koosseisus komplektselt . Prognoositud vooluhulgad elamumaa k rundi kohta: Vesivarustus: 1 50 x 0. 7 = 105 m 3 /ööp Kanalisatsioon: 1 50 x 0. 7 = 105 m 3 /ööp Välisvõrgud: V ee ja kanalisatsiooni torustike kohta koostatakse eraldi projekt peale DP kehtestamist . Sademevee käitlemine Parklate rajamisel ja sademevete ä rajuhtimisel tuleb l ä htuda standardist EVS 843 :2016 „Linnatänavad“ ja EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“. Sademevee minimeerimise osa peab vastama veeseaduse §129 lõigetes 1 - 3 toodud põhimõtetele ning Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024-2035 peat ü kis 9 . 3 toodud põhimõtetele. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 m ää rusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karj ää ri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirv ää rtused“. Soovitav on kasutada edasisel haljastuse ja sademeveekäitluslahenduste projekteerimisel juhendmaterjali "Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused". Planeeritud hoonete korterite arvule (kortereid kuni 1 50 , sellest kuni 75 ühe- kuni kahe toa l ist korterit ja kuni 75 kolme- või enamatoalist korterit, parkimiskohtade vajadusega vastavalt 1.5 ja 1.7 kohta korterile) kogu planeeritaval alal on kuni 2 40 parkimiskohta sõiduautodele, ühe parkimiskoha kohta vajaminev pind on 2. 6 0 x 8.5 = 2 2 . 1 m 2 , kokku vaja parklatele vähemalt 4597 m 2 pinda, lisaks sissesõiduteed ja manööverdamisalad. Enam kui 25-kohalised parklad on vaja varustada õli-, liiva- ja mudapüüduritega. Parklad liigendada kõrg- ja madalhaljastusega väiksemateks aladeks, et sajuvetel oleks võimalik voolata sillutatud aladelt haljastatud immutusaladele. Täpsem parklate suuruse ja parkimiskorralduse info on antud käesoleva seletuskirja p. 7 "Liiklus ja parkimine". J algratta- ja jalgtee de pind on ~0.5 ha, sajuvete kogus ~40 L/s. J algratta- ja jalgtee delt tulevad sajuveed juhitakse teede kõrval pinnasesse, max kogus ~432 m 3 . Parklatel kogupindalaga ~0. 5 ha sajuvete kogus on ~ 35 L/s . K ortermajade ja varjualus te katus te pindala kokku on kavandatud hoonete arhitektuurse lahenduse puhul ~0. 5 ha, sajuvete kogus ~3 5 L/s. 3-tunnise valingvihma puhul on kanaliseeritav sajuvete kogus parklatelt ~ 378 m 3 , hoonete katustelt ~3 78 m 3 . Kokku on kanaliseeritavate sajuvete maksimaalne kogus ~ 7 6 0 m 3 . Planeeritavale alale on ette nähtud kokku ~2600 m 2 sademevee immu tusalasid (täpne lahendus anda haljastusprojektis ja sademeveetorustike / immu tusalade projektides) koos rohkelt vett tarbiva kõrghaljastusega, mis võimaldavad vältida planeeritava ala liigniiskeks muutumist ja tagada, et teede ääres olevatesse kraavidesse planeeritava ala sademeve se ei valgu . Ja lgratta- ja jalgtee de ja katuste pinda käsitletakse antud DP-s "puhta" sademevee aladena, parklate pinda "musta" sademevee alana. Planeeritavate hoonete projektide koosseisus lahendada ka sademevee käitlemine selliselt, et p uhta ja reostunud sademevee segunemi ne oleks v ä l ditud . J algratta- ja jalgtee de puhul on ette nähtud nende rajamine selliselt, et võimalikult palju sajuvett imbub otse läbi teekatte, kaotamata siiski teekatte omadusi ja talvise lumekoristuse võimalusi. Sad e mevete ä ravoolu reguleerimiseks ja sademevee immutamise/puhastamiseks vajalike rajatiste ruumivajadusega on planeerimisel arvesta tud, sademevete rahustus - ja immutus alad on näidatud põhijoonisel ja tehnovõrkude joonisel . Hoonete kohta koostatavates projektides lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaa ž ivee immuta mine kruntidel . T ransiitvee ä rajuhtimise vajaduse ga piirkonnad planeeringualal puuduvad . V astavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Riigitee kraavid on riigitee konstruktsiooni osa ja on ette nähtud vee ärajuhtimiseks teekattelt, muldkehast ja nõlvadelt ning peavad tagama riigitee toimimise ja püsivuse. Kraavid ei ole rajatud maaparanduslikel eesmärkidel ning need ei ole maaparandusobjektide (arendatavate kinnistute) kuivendamisel immutusaladeks, eesvooluks, kraaviks ega veejuhtmeks, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi eesvoolu. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist on sademevee juhtimine riigitee alusele maaüksusele keelatud. Vertikaalplaneerimise nõuded on täpsemalt kirjeldatud käesoleva seletuskirja p. 9 "Vertikaalplaneerimine". Soojusvarustus Planeeritavate hoonete küttevõimsuseks on arvestatud 35-40 W/m 2 neto . Planeeritavate hoonete (põhijoonisel esitatud illustratiivsed ristkülikud, mis vastavad gabariitidelt planeeritava ala kohta koostatud arhitektuurse eskiislahenduse joonistele) ehitisealused pinnad on 609 m 2 . Kuue kolmekorruselise korterelamu köetavad pin nad on kokku umbes 609 • 6 • 3 • 0.8 2 = ~ 90 00 m 2 . Kokku seega on vajalik küttevõimsus kõigi planeeritavate hoonete kohta kokku kuni ~3 6 0 kW. Kui võtta, et tarbevee soojendamiseks kulub umbes samapalju kui 1/3 ruumide kütmiseks kuluvast energiast ehk ~120 kW, siis kogu planeeritava ala kohta vajalik küttevõimsus on ~480 kW. Kasutatud alusdokumendid: Seadused : Planeerimisseadus; Ehitusseadustik; Kaugkütteseadus; Energiamajanduse korralduse seadus 1 . Määrused : Energiamajanduse arengukava aastani 2030; Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Rae valla määrused : Rae valla kliima- ja energiakava; Rae valla kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja soojusettevõtjate arenduskohustus; Rae valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2016 – 2026) . Tehnilised tingimused : AS ELVESO väljastatud tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks SO-TT-007/22. Küttevarustuslahenduse valikuvõimalused Vastavalt Planeerimisseadusele tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Vastavalt Kaugkütteseadusele tohib kaugküttepiirkonnas ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi, kui on kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras. Erandiks, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat. Vaida aleviku kaugküttevõrgu olukord ASi ELVESO hallatava Vaida kaugküttevõrgu pikkus on 1727 m ja soojaga varustatakse 18 hoonet. 2021. aastal oli soojuse tarbimine 2486 MWh. Kaugküttevõrgu üldine tehniline seisukord on hea, kaugküttevõrgu torustik on täies ulatuses maa-alustes eelisoleeritud torudes ja 2021. aasta soojuskadu oli 12.2%. Biokütuse osatähtsus väljastatava soojuse tootmisel 2021. aastal 97.9%. Kohalike taastuvate energiaallikate (peamiselt biomass) osakaal soojusvarustuses kasvab ja peab jätkuvalt kasvama. Kaugküttes olevad hooned on põhiliselt renoveeritud, kuid täiendavate meetmete rakendamine võib vähendada soojuse tarbimist umbes 10% võrra. Soojuse hind tarbijatele koos käibemaksuga (2024. aastal 22%) on Vaida kaugküttevõrgus 82.26 €/MWh. Võrdluseks on näiteks Jüri piirkonnas kaugkütte hind 72.64 €/MWh koos käibemaksuga. Vastavalt Rae valla soojusmajanduse arengukavale 2016 – 2026 on olukord Vaida kaugküttesüsteemis vastuoluline. Heade näitajatena on välja toodud väga heas seisukorras ja madalate soojuskadudega kaugküttevõrk, väga heas seisukorras kaasaegsed tarbijate soojussõlmed ja biokütuse osatähtsus väljastatava soojuse tootmisel keskmiselt 99%. Kehvade näitajatena on esile toodud erakordselt kõrged püsikulud (ca 60% kogukuludest) ja katlamaja madal kasutegur, mistõttu soojuse hind on suhteliselt kõrgel (koos käibemaksuga 82.26 €/MWh). Seejuures soojuse kõrge hinna peapõhjuse na Rae valla soojusmajanduse arengukava a (aastateks 2016 – 2026) välja toodud just püsikulude kõrge tase. Planeeringus kaalutud küttevarustuslahenduste võrdlus Käesoleva planeeringu soojavarustuse lahendamisel on võrreldud kohaliku kaugküttevõrguga liitumist ja alternatiivsete kütteliikide kasutamist. Vastavalt Rae Vallavolikogu 19.03.2013. a määrusele nr 100 "Rae valla kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja soojusettevõtjate arenduskohustus" asub planeeritav ala kaugküttepiirkonnas. Kaugküttevõrguga liitumise alternatiivina saab vastavalt Rae Vallavolikogu määruse nr 100 väljatoodud erisustele näha ette planeeritava hoonestuse soojusega varustamiseks maaküttesüsteemide ja päikesepaneelide paigaldamise ja nende omavahelise koostöö, mis tagab paneeritava hoonestuse soojusega varustamise kütusevabadest taastuvatest allikatest. Soojusvarustuse erinevad lahendused, mille mõju ja asjakohasust kaaluti, on: 1. kaugküte Vaida aleviku katlamajast aadressil Hoidla tee 21; 2. maaküttesoojuspumbad kombineerituna elektrit tootvate päikesepaneelidega. Lahendus 1, kaugküttevõrguga liitumine Kaugküttevõrgu kasutamisel oleks negatiivseks aspektiks katlamaja kaugus planeeritavast uuest hoonestusest: vajalik on rajada katlamajast planeeritavale alale kavandatud hoonete soojussõlmedeni ~1000 m uut kaugküttetrassi, mis moodustab umbes 58% kogu Vaida aleviku hetkel olemasolevast kaugküttetorustiku pikkusest ja hakkaks teenindama vaid planeeritavale alale kavandatud kortermaju. Uus kaugküttetrass oleks aleviku elanikele tänu võrreldavalt suuremale suhtelisele tarbimisele (MWh/m 2 ) üldkulude kasvu tõttu koormaks ja praegusega võrreldes rahaliseks lisakuluks. Samuti ei ole teada, kas katlamaja praegune võimsusreserv võimaldab lisanduva küttekoormuse tagamist. Kaugkütte rajamisel on vajadus paigutada trassid kas Hoidla tee kinnistule või tulla Hoidla tee servast läbi Vana-Vaida tee 13, Hoidla tee 13, Hoidla tee 9, Hoidla tee 7, Hoidla tee 9a kinnistute – antud lahendus toob kaasa trasside servituutide seadmise vajadused soojatrassi valdaja (AS ELVESO) kasuks. Kaugküttevõrgu ehitamise kulud on 1 044 694€ + km. Hind sisaldab hoonete soojussõlmesid, geodeetilisi töid, servituutide seadmise töid, projekteerimistöid, katendite taastamise töid, kaugküttetrassi ehitamise kulu 990 jm ulatuses. Määramatu komponent on Hoidla tee katlamaja võimsusvaru ja selle võimalik suurendamise vajadus. Lahendus 2, maaküte ja -jahutus ning päikesepaneelid Kortermajade soojusvarustuse planeerimisel maaküttetorustike ja -seadmetega ning nende kombineerimisega elektrit tootvate päikesepaneelidega hoonete katustel ja võimalusel ka parklate varjualuste katustel vähendab päikesepaneelide kasutus soojussaarte mõju, mis omakorda leevendab hoonete jahutusvajadust. Maaküttekontuuride kahes kihis paigutamisel on võimalik vähendada maaküttekontuuriga hõlmatava ala pinda, päikesepaneelide abil on võimalik päikesevalguse rohkel aastaajal akumuleerida soojusenergiat maapinda ja ühtlasi vältida külmadel aastaaegadel seeläbi igikeltsa teket. Lisajahutusmoodulite kasutamisel saab samuti akumuleerida jääksoojust: kuumadel päevadel jahutab maaküttesüsteem siseruume, jääksoojus aga suunatakse hoiule maapinda kuni järgmise talveni. Tavakonditsioneeriga võrreldes vajab selline jahutussüsteem minimaalseid paigalduskulutusi ja on väikeste käituskuludega . Maaküttesoojuspumbad kombineerituna elektrit tootvate päikesepaneelidega annavad seega suurema keskkonnasäästu võrrelduna kaugküttelahendusega. Maaküttesüsteemide, soojussõlmede ja elektrit tootvate päikesepaneelide (20 kW iga planeeritava kortermaja katusel) paigalduse hind kokku on 540 000€ + km. Lahenduste võrdlus Kütusevaba küttelahenduse kasutamisel ei teki CO 2 jäätmeid, negatiivseid mõjusid keskkonnale ekspluatatsioonil ei teki. Küttelahenduste rajamise hinnavõrdlus (maaküte + päikesepaneelid 540 000€ + km &lt;&gt; kaugküte 1 044 694€ + km) toob välja, et kütusevaba alternatiivküttega lahenduse kasutamine on peaaegu 2 korda soodsam võrreldes asulas oleva kaugküttevõrguga liitumisega. Samuti oleks kütusevaba alternatiivküttega lahenduse kasutamine keskkonda säästvam ja kohalikule kogukonnale vähem koormav, kuna arendusega ei kaasneks Vaida aleviku küttetrasside amortisatsioonikulude märgatavat kasvu praegustele tarbijatele. Sotsiaalsest ja investeeringu efektiivsuse aspektist vaadelduna oleks kaugküttevõrguga liitumine seega koormavam lahendus nii aleviku praegustele kui ka arendusala tulevastele elanikele. Kütusevaba küttelahenduse korral on majanduslik mõju elanikkonnale oluliselt väiksem tänu päikesepaneelide kasutamisele. Varustuskindluse poolest on kütusevaba küttelahenduse kasutamine mõnevõrra riskivabam – ei sõltu katlamaja kütuse tarnekindlusest ega katelde/torustike hooldustööde vajadustest. Kaugküttevõrguga liitumisel on ehitusaegne ebamugavus kohalikele elanikele suurem tänu vajadusel korraldada ümber liiklust kaugküttevõrgu rajamise ajal. Maaküttetorustiku paigaldamisel on mõju arendusala sisene. Eelnevale tuginedes ei ole käesolevas detailplaneeringus ette nähtud kaugküttevõrguga liitumist. Planeeringulahendus Maasoojussüsteemi projekteerimisel hinnata, milline süsteem (horisontaalne-, vertikaalne või kombineeritud) on antud asukohas kavandatavatele hoonetele sobivaim. Vertikaalse maasoojussüsteemi puhul on lubatud kasutada kinnist süsteemi. Maaküttesüsteemi projekteerimisel pöörata tähelepanu olemasolevatele puurkaevudele, hüdrogeoloogilistele tingimustele ja põhjavee liikumise suunale, näha ette meetmed põhjavee reostumise vältimiseks. Käesoleva DP-ga on ette nähtud horisontaalse maaküttetorustiku rajamise võimalus, torustiku ala näidatud põhijoonisel (küttesüsteem peab olema naaberkinnistust vähemalt 2 m kaugusel ja ei tohi ulatuda tehnovõrkude kaitsevöönditesse). Säilitatavate puude puhul tuleb tähelepanu pöörata juurekaitsevöönditele ( võraprojektsioon maapinnal ja lisaks 1 . 5 m võraprojektsiooni raadiusest väljapoole ) , tagada tuleb p. 8 kirjeldatud haljastusnõude täitmine (kõrghaljastust ei saa rajada küttetorustiku peale). Planeeritavate hoonete maakütteseadmete väliskontuurid võivad vajadusel ulatuda üle kinnistu piiride arenduse sisestel aladel. Sellise lahenduse vajadusel seatakse vastavad servituudid hoonete ehitusloa menetluses. Maakütte kontuurid ei tohi meelevaldselt ristuda teiste võrguvaldajate trassidega, välja arvatud peatrassid üksikutes kohtades. Soojuspuuraukude rajamine peab vastama keskkonnaministri 09.07.2015 määrusele nr 43. Päikesepaneele on lubatud paigaldada hoonete ja varjualuste katustele, eelistatavalt tänavalt vaadeldes varjatud katusetahkudele. Päikesepaneelide paigaldamisel arvestada, et naaberkinnistutel ei tekiks ebamugavaid päikese peegeldustega alasid. Kütteliikidena ei kavandata otseelektrikütet, vedelkütust ega küttegaasi, tahketest kütteainetest vältida kivi- ja pruunsütt, põlevkivi jms saastavaid kütteaineid. Õhksoojuspumpade kasutamist ei keela ta , ent seda ka ei soosita , planeeritavate hoonete fassaadidele õhksoojuspumpade välisosasid paigaldada ei tohi . Tuuleenergia kasutamist ette ei nähta. Planeeringuga ei piirata tulevastel elanikel puuküttekaminate paigaldamist. Planeeringu elluviimine , arendusetapid Planeering on kavas ellu viia kolme s etapis. Esimeses etapis rajatakse Vana-Vaida tee 15 kinnistule avalike alade taristu. Tei ne etapp oleks loodav ale k rundile pos 0 1 arendamiseks vajalikud tegevused , arvestades iga korterelamu t k olm est vabas järjekorras . kolmas etapp oleks loodavale krundile pos 0 2 arendamiseks vajalikud tegevused, arvestades iga korterelamu t k olm est vabas järjekorras. Etapid 2 kuni 3 hõlmavad endas ka vajalikke tegevusi teiste arendusetappide aladel, mis on tarvilikud antud etapi arendustegevuste liidestamiseks aleviku avalike alade ja teedega ning varasemalt elluviidud arendusetappidega . Taristuprojektide mahus on vajalik näidata taristu etapiviisilise rajamise võimalikkus . Avalike alade taristu kortermajade ümbruses on vaja rajada etapiti seetõttu, et ehitamistegevus võib rikkuda varemehitatud avalike alade taristut. Etappide piiride ettepanekud kattuvad planeeritavate kruntide piiridega . Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist , arvestades teede ehitamisel eelpooltoodud arendusetappe ja vajadust hoonete ehitamisega mitte rikkuda varemehitatud taristut. Planeerimisseaduse § 140 lg 8 alusel muutub käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel Ra e Vallav alits u se 1 2.0 1 .201 6 . korraldu sega nr. 24 . kehtestatud Vana-Vaida tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP number (kovID) DP0874) kehtetuks joonisel 05 „ Vana-Vaida tee 15 kinnistu ja lähiala DP kehtetuks muutuva ala joonis“ näidatud ulatuses. Ra e Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmisid halduslepingu , millega lepiti kokku detailplaneeringukohaste rajatiste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamise kohustused ja kasutamise tingimused. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Ra e valla valitsuse le kohustust planeeritud jalgratta- ja jalgteede , riigimaanteedelt mahasõitude ja nend ega seonduvate rajatiste ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Planeeringus kavandatud jalgratta- ja jalgteede koos tänavavalgustusega ja muu planeeringualal oleva avaliku ala ja sinna rajatud taristu projekteerimine ja rajamine on arendaja kohustus. Planeeringuga loodavale k rundi le pos 0 1 ja pos 02 rajatavate a valike alade ja sinna rajatu va taristu edasine hooldus, korrashoid ja remont, jalgratta- ja jalgtee de äärse tänavavalgustuse elektrikäit, korrashoid ja elektrikulu on kinnistuomanike kohustus , mujal planeeringualal Rae Vallavalitsuse kohustus . Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima planeeritava krundi omanik. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb täpsustada hoonete asukohad, juurdepääsutee d ja parkimisalad, haljastuslahendus ning tehnovõrkude täpne paiknemine krundil. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik ühendused tehnovõrkudega vastavalt hoone te täpsele paigutusele hoonestusalas. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Elektriühenduse loomisel tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga, kes projekteerib ja rajab elektri madalpingekaablid ise. Elektriliinidele tuleb seada servituudid tööprojekti koostamise ajal. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kinnistul määratakse avalikku kasutusse valgustatud jalgratta- ja jalgtee d ja muud põhijoonisel avalikku kasutusse määratavad alad , välja arvatud ainult korterelamute teenindamiseks mõeldud teed . Kinnistul määratakse avalikku kasutusse ka põhijoonisel Rae valla kasuks määratud servituudiala ettepanek Hoidla tee 9 krundi servas ning planeeritava ala kaguservas . Mainitud servituudiala de l on Rae vallal õigus rajada soovi korral jalg- ja jalgrattatee lõik. J oonisel 08 "Jalg- ja jalgrattateed" on välja toodud perspektiivselt rajatavad jalg- ja jalgrattateede lõigud, muud jalg- ja jalgrattateed rajab arendaja. Kinnistul avalikku kasutusse määratavate alade ja rajatiste avalikku kasutusse määramise notari- ja muud kulud tasub detailplaneeringust huvitatud isik. Avalikel aladel keelatud tegevused on kirjeldatud Korrakaitseseaduses. Raietööd teostada enne ehitustöödega alustamist, r aietöödel tuleb arvestada lindude pesitsusajaga ( p esitsusrahu periood on 15.0 3 – 3 1 .0 7 ). Puude ja põõsaste raie puhul arvestada looduskaitseseaduse § 55 lõikest 6 1 punktidest 1 ja 2 tulenevate piirangutega: keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (v.a seadusest tulenevatel erisustel). Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpooltoodud järjekorras saavutamaks detailplaneeringus sätestatut: maakorralduslike toimingute teostamine, servituutide ja avaliku kasutusega alade määramine. Planeeritud tehnovõrkudele, mis asuvad transpordimaal , on vajalik seada isiklik kasutusõigus nende omanike ( AS ELVESO, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS) ja transpordimaa omaniku Transpordiameti vahel. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise järgselt projekti realiseerimise staadiumis ; kinnistuväliste tehnovõrkude, rajatiste ja teede tehniliste tingimuste hankimine, projektide koostamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega, vajadusel; ehituslubade väljastamine Ra e Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks, vajadusel; uute planeeritud tehnovõrkude ja teede ehitamise lõpetamine ja kasutuslubade väljastamine Ra e Vallavalitsuse poolt, vajadusel; avaliku ruumi väljaehitamine vastavalt halduslepingus kokku lepitule, arvestades ehitusetappe ( Vana-Vaida tee 15 kinnistule avaliku ruumi rajamine saab toimuda vaid esimese etapis ) ; hoonetele ja rajatistele ehituslubade väljastamine . Arendaja on kohustatud tagama, et d etailplaneeringuga ettenähtud kruntidele hoonete ehitamiseks ei esitata Vallale ehitusloa taotlusi enne, kui on täidetud haldusl epingu punktides 3.1 ja 3.2 sätestatud kohustused ning Taristule ja Avalikule ruumile on kasutusload väljastatud ; enne mistahes hoonele kasutusloa väljastamist pea vad olema nõuetekoha s e d ristumiskoh ad riigi tee de ga välja ehitatud ja likvideeritavad ristumiskohad likvideeritud; hoonetele ja rajatistele kasutuslubade väljastamine. K orterelamu te le ei väljastata enne ehi tus - ega kasutus luba sid (arvestades ehitusetappe) , kui detailplaneeringukohased rajatised, s eal h ulgas avalikuks kasutamiseks mõeldud rajatised/alad on välja ehitatud ja kasutatavad. Arendaja loob ühe korteriühistu k rundi kohta. Avalike alade halduskulud (loodava krundi siseste avalikus kasutuses olevate jalgratta- ja jalgteede ja muude avalike alade hooldamiseks, puhastamiseks, valgustamiseks, lumekoristustuseks ja muudeks korrashoidu tagavateks tegevusteks vajalikud kulud), jagatakse proportsionaalselt vastavalt korteriühistu kasutuses oleva te hoonete pindala de le , ehk kulud jagunevad kõigi arendusalale loodavate korterite vahel võrdselt . Rae vallal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud planeerimisseaduse § 131 lõikes 2 kohaselt võetud kohustusi . Saatja: "Melika Alliksoo" <[email protected]> Saaja: "MNT Teed" <[email protected]> Teema: FW: Vaida alevik, Madara ja Hoidla tee 1 DP parandatud materjalid 2026.03.30 Kuupäev: 2026-05-18 07:39 From: Jana Prost <[email protected]> Sent: Monday, May 18, 2026 10:22 AM To: Melika Alliksoo <[email protected]> Subject: FW: Vaida alevik, Madara ja Hoidla tee 1 DP parandatud materjalid 2026.03.30 Tere, Palun registreeri mulle tööülesanne. Olin kirja kuhugi unarusse jätnud, proovin kiiresti vastata 😊 Viit 7.2-2/26/9548-9 Jana From: [email protected] <mailto:[email protected]> <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, April 1, 2026 10:57 AM To: Jana Prost <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Veiko Koppe <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Veigo Gutmann <[email protected] <mailto:[email protected]> >; kristo.peerna <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Vaida alevik, Madara ja Hoidla tee 1 DP parandatud materjalid 2026.03.30 Tervist! Lisatud parandatud joonised, seletuskiri ja märkuste vastused. Palun vaadake esitatud materjalid läbi ja kiitke heaks. Kui parandatud lahenduses jääb midagi ebaselgeks, siis palun küsige telefonitsi selgitusi või kutsuge külla lahendusvõimalusi arutama. Ette tänades, Lugupidamisega, Madis Karu juhatuse liige Arhitektuuribüroo Nafta OÜ Tallinn, Sõbra 24b, 10920 [email protected] <mailto:[email protected]> +3725281979