Kiri

Hiiumaa Vallavolikogu 16.04.2026 otsuse nr 29 Lisa 1 Lähteseisukohad Kärdla linna Sõnajala tn 2 kinnistu detailplaneeringule 1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid 1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus 1.2 Hiiu Maakonnaplaneering 2030+ 1.3 Kärdla Linnavolikogu 21.6.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna üldplaneering 1.4 Projekteerimisvaldkonna seadused, nõuded ja standardid. 1.5 Keskkonnaameti 12.03.2026 kiri nr 6-5/26/2420-2 2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus Detailplaneeringu alana mõistetakse Sõnajala tn 2 kinnistut (vt. joonis 1) Planeeringuala andmed: Katastritunnus 37101:010:0400 Planeeritava katastriüksuse suurus 8086 m² Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve elamumaa 100% Planeeritavate kruntide sihtotstarve elamumaa Kinnisturaamatu registriosa nr korteriomandid 620833, 620933, 621033, 621133 Hoonestus hoonestatud Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa- ja Ruumiameti andmetel sideehitise kaitsevööndid, elektripaigaldise kaitsevöönd, geodeetilise märgi kaitsevöönd ja avalikult kasutatava tee kaitsevöönd. Planeeringuala asub Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringu alal. Üldplaneering on kinnistule määranud juhtfunktsiooniks korterelamu maa ning paikneb I klassi väärtuslikul maastikul ja detailplaneeringu kohustusega alal. Juurdepääs uutele moodustatavatele kruntidele planeeritakse Sõnajala tänavalt (20501:001:0143). Kortermaja krundile säilib olemas mahasõit. Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on planeeringualale määratud korterelamu maakasutuse juhtotstarbe (EK), kus on lubatud nelja ja enama korteriga, ridaelamu, ühiselamu, jms alaliseks elamiseks mõeldud hoone ja elamutevahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava maa kasutuse juhtotstarbega (mänguväljakud, kohalikud väikepoed, lastehoid, garaaž jne) maa-ala. Maad ja ehitust puudutavad toimingud loetakse üldplaneeringu kohaseks, kui need vastavad vähemalt 60% ulatuses üldplaneeringus esitatud maakasutuse juhtotstarvetele, ruumilise tervikuna käsitletava ala ulatuses. 3. Detailplaneeringu algatamise põhjendus Planeeringu koostamise eesmärgiks on Sõnajala tn 2 kinnistu (katastritunnus 37101:010:0400) kruntimine kaheks vähemalt 1500 m2 suuruseks üksikelamukrundiks ja üheks korterelamu krundiks. Üksikelamukruntidele ehitusõiguse määramine üksikelamu ja kuni 2 abihoone püstitamiseks (ehitisalune pind ühel krundil 300 m2), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, kruntidele sihtotstarbe määramine. Üldplaneering on kinnistule määranud korterelamumaa juhtotstarbe. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest on vaja muuta üldplaneeringus määratud kortelelamumaa juhtotstarvet osaliselt korterelamumaaks ning osaliselt pere- ja ridaelamumaaks. Planeeringuala paikneb valdavalt üksikelamutega hoonestatud piirkonnas, kus madalhoonestus on kujunenud domineerivaks hoonestuslaadiks. Üksikelamute rajamine tagab ruumilise järjepidevuse ja piirkonna iseloomu säilimise. Planeeritav ala asub eramajade piirkonnas, kus on laienemise potentsiaali kasutuses väljas olevale lagedale alale. Saab moodustada piisava suurusega krundid, olemas on ligipääs avalikule tänavale, piirkonnas on olemas tehnovõrgud. Kortermaja õuemaast välja jääv maa-ala pole piisavalt suur ning piirkond ei ole piisavalt atraktiivne, et mõni investor sooviks maa-alale hakata rajama üldplaneeringu kohast uut korterelamut. Planeeringuga kavandatud kaks uut elamukrunti toetavad piikonna juba väljakujunenud keskkonda. Hoonestusala ja hooned tuleb sobitada väljakujunenud keskkonda. Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ja Ruumiameti ortofotot ja kitsenduste kaardikihti) detailplaneeringuala Joonis 2 Detailplaneeringu esialgne lahendusskeem Hiiu maakonnaplaneering 2030+: Riigihalduse minister kehtestas Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi ei asu planeeringuala väärtuslikul maastikul ega puhkealal. Seega kavandatav tegevus ei ole vastuolus Hiiu maakonnaplaneeringuga 2030+. 4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks 4.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Sõnajala tn 2 kinnistu jagatakse kolmeks krundiks: kaheks vähemalt 1500 m2 suuruseks üksikelamukrundiks ja üheks korterelamu krundiks. 4.2 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine Planeeringuga määratakse planeeringualal hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega. 4.3 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et: • arhitektuursete nõuete ja hoonestusalade määramisel tuleb lähtuda lähipiirkonna hoonestusest; • hoonestuse korruselisus on kuni 2 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus 9 m; • kummagi üksikelamu krundi ehitisalune pind kokku 300 m2; • ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest;  • hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale; • hooned kavandada kinnistu piirist vähemalt 4 m kaugusele. 4.4 Liikluskorralduse määramine Juurdepääsud moodustatavatele kruntidele planeeritakse Sõnajala tänavalt. Parkimine lahendada kruntide siseselt ning tänavale parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad 4.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Kruntide haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva keskkonnaga ja kitsendustega ning tagada privaatsus. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse osas. 4.6 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavatelt ettevõtetelt. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada liitumisega ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Selgitada välja tingimused krunti läbivate trasside ümbertõstmiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks uue hoone paremaks paigutuseks krundile. Planeeringualale jääb üks varasema kõrgusliku võrgu märk nr 0657 (GPA ID 26719; 62-422 90657; seinareeper). Nimetatud geodeetilise märgi kaitsevöönd on 0,5 m ehitise pinnast horisontaalsuunas ning 3,2 m vertikaalsuunas. Nimetatud geodeetiline märk tuleb võimalusel säilitada selle praeguses asukohas, samuti peab olema tagatud juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste läbiviimine geodeetilisel märgil. Kui detailplaneeringu realiseerumise tulemusel ei ole võimalik nimetatud geodeetilist märki praeguses asukohas säilitada, võib märgi kõrvaldada ning seda asendama ei pea. Geodeetilise märgi kõrvaldamisest tuleb teavitada MaRu. 4.7 Kujade määramine Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest dokumentidest ja normidest. 4.8 Servituutide vajaduse määramine Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused. 4.9 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 4.10 Tuleohutuse tagamine Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht. 4.11 Keskkonnatingimused Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini. 4.12 Vajalike uuringute koostamine Detailplaneeringu koostamise käigus koostada värsked topo-geodeetline (tehnovõrkude paiknemise andmetega) uuring, täpsusastmes mis on vajalik edasisel ehitiste projekteerimisel. 5. Detailplaneeringu koostamine 5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi: planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: Tegevus Aeg Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, KSH veebruar- märts 2026 eelhinnangu koostamine, KSH algatamise vajaduse kaalumine, ettepanekute küsimine, lähteseisukohtade koostamine Detailplaneeringu algatamine ja KSH algatamata jätmise aprill 2026 otsustamine, Hiiumaa Vallavalitsuses planeerimisseaduse § 130 kohase halduslepingu sõlmimine Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse mai-juuli 2026 vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele august-september 2026 ülevaatamiseks, eskiisi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamiseks ning vajalike paranduste sisseviimine Detailplaneeringu koostamine oktoober 2026 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, november-detsember vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine 2026 Detailplaneeringu vastu võtmine juuni 2025 Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku jaanuar-veebruar 2027 väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste märts 2027 alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse Riigihalduse ministri poolne detailplaneeringu heakskiitmine aprill-mai 2027 Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide Juuni 2027 konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid 5.2 Detailplaneeringu vormistamine Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest: • seletuskiri; • joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) – ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani; • ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega); • lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated) 5.3 Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega: - Maa- ja Ruumiamet - Päästeameti Lääne Päästekeskus - Elektrilevi OÜ - Telia Eesti AS - AS Kärdla Veevärk - ELASA - Enefit AS Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi. Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute valdajad: Sõnajala tn 4 20501:001:0755 Nõmme tn 42 37101:010:0250 Sõnajala tn 5 37101:010:0080 Sõnajala tn 3 37101:010:0100 5.4 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile [email protected]. Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada kinnistu omaniku, tehnovõrkude valdajate ja Päästeametiga. 5.5 Detailplaneeringu kehtestamine Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb esitada Hiiumaa Vallavalitsusele kaks paberkandjal toimikut, mis sisaldavad digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega ja Planeeringute andmekogule esitamiseks nõuetekohane materjal. Lähteseisukohad koostas: Maiken Lukas [email protected]  Hiiumaa Vallavalitsus Teie 20.04.2026 nr 9-6.1/656 [email protected] Keskväljak 5a Meie 20.05.2026 nr 7.2-2/26/6700-2 92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn Seisukohtade väljastamine Kärdla linna Sõnajala tn 2 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks Olete teavitanud meid Kärdla linna Sõnajala tn 2 kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus 37101:010:0400, edaspidi planeering) algatamisest 16.04.2026 Hiiumaa Vallavolikogu otsusega nr 29. Planeeringu koostamise eesmärgiks on Sõnajala tn 2 kinnistu kruntimine kaheks üksikelamukrundiks, kus on ehitusõigus üksikelamu ja kuni 2 abihoone ehitamiseks krundile, ning üheks korterelamu krundiks. Planeeritav ala asub riigitee nr 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee (edaspidi riigitee nr 80) läheduses ja jääb km 26,1-26,16 kaitsevööndisse. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1740 autot. Planeeringuala jääb ka Kärdla lennuvälja lähiümbruse piirangupindadega kaetud alale. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Juurdepääsuna tuleb kasutada kohalikku teed nr 3710053 Sõnajala tänav ning otstarbekas on kavandada üks ühine juurdepääs kõigile kolmele planeeritavale krundile. Riigiteele nr 80 uusi ristumiskohti mitte planeerida. 2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7. 3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. 5. Kergliiklustee kavandmisel näha ette selle sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine väljapoole planeeringuala. 6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. 9. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 10. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 11. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast. 12. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 13. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala läheduses on riigitee, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: 29-Lisa 1_Lähteseisukohad Mildred Liinat 58786958, [email protected] 2 (2)