Kiri

Lisa 1 Järva Vallavalitsuse 21.04.2026 korralduse nr 201 „Ambla alevikus Heina tn 4 kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade andmine“ juurde Ambla alevikus Heina tn 4 kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad 1. Detailplaneeringu koostamise vajadus 1.1. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Idakeskus OÜ. 1.2. Lähtudes planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punktist 2 on detailplaneeringu koostamine nõutav alevikes ja üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Ambla alevikus asuv Heina tn 4 kinnistu (KÜ 13401:001:0079, pindala ligikaudu 4 ha, sihtotstarve 100% elamumaa) on detailplaneeringu kohustusega alal nii planeerimisseaduse mõistes kui ka kehtiva Järva valla üldplaneeringu (2026) järgi. Joonis 1. Planeeringuala asukoht. Maa- ja ruumiameti kaldaerofoto 2022 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid 2.1. Ambla alevikus asuv Heina tn 4 kinnistu on hoonestamata elamumaa. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on luua eeldused uute elamukruntide moodustamiseks ning elukeskkonna terviklikuks välja arendamiseks koos juurdepääsude, tehnilise taristu, haljastuse ja avaliku ruumi lahendustega. Eesmärgi saavutamiseks jagatakse kinnistu elamukruntideks ning määratakse ehitusõigus. Planeeringuga antakse lahendus hoonestuse iseloomule, kruntide suurusele ja paiknemisele, juurdepääsudele ning tehnovõrkude ühendustele. 2.2. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada, et planeeringuala asub Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundlikul alal ning nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. 2.3. Kinnistutele juurdepääsud kavandatakse riigimaanteelt 15118 Räsna-Ambla tee ja kohalikult teelt 1340262 Paju tänav. Arendajal on võimalik välja ehitada juurdepääsu tarbeks vallale kuuluv Heina tänav. Joonis 2. Ambla alevik, Heina tn 4 ja kontaktvöönd 3. Detailplaneeringu ülesanded Detailplaneeringus tuleb lahendada planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktides 1-9 nimetatud ülesanded: 1) planeeringuala kruntideks jaotamine; 2) krundi hoonestusala määramine; 3) krundi ehitusõiguse määramine; 4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; 5) ehitise ehituslike tingimuste määramine; 6) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; 7) liikluskorralduse põhimõtete määramine; 8) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 9) kuja määramine; 10) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; 11) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja isolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. Lisaks märgitakse vajadusel servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus, lahendatakse tuletõrjevesi vastavalt kehtivatele nõuetele, seatakse ehitustingimused põhjendatud juhul nendele ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav ning lahendatakse muud eelpool nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. Elamurajooni planeerimisel hinnatakse kogu avaliku ruumi vajadus ja kavandatakse see vastavalt – jalakäijate teed, kvartalisisesed prügimajad, tänavaruum, puhkeala vms. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine on kohustuslik. Järva valla üldplaneering annab väikeelamu maa-alale järgmised hoonestustingimused:  Enam kui 2 ha suuruse elamumaa (planeeringuga, mille ala suurus on üle 2 ha, jagatakse maa hoonestatavateks maaüksusteks) maa-ala detailplaneeringu koostamise käigus tuleb vähemalt 10% planeeritavast maast kavandada piirkonda teenindavaks üldmaaks (üldmaa alla ei kuulu piirkonda teenindavad teed ja tänavamaa), millele on õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel. Üldmaa on vajalik inimeste, eriti laste, sotsiaalseks läbikäimiseks ja tervislike eluviiside harrastamiseks. Üldmaa edaspidine omand ja hooldamine tuleb kokku leppida detailplaneeringu koostamise käigus enne detailplaneeringu kehtestamist.  Kasutusotstarve: Korter või ridaelamu, üksikelamu, paariselamu, suvila, aiamaja või ühiselamu.  Suurim lubatud hoonete arv ja asukoht määratakse detailplaneeringuga.  Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse suurim lubatud täisehitusprotsent 30%.  Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: kuni 2 maapealset korrust.  Korterelamu suurim lubatud kõrgus: kuni kolm maapealset korrust.  Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: arhitektuurne lahendus peab olema kõrge kvaliteediga, kohapõhistest oludest lähtuvalt määrab detailplaneering.  Ehitusuuringu tegemise vajadus: hinnata radooniohtu, muud uuringud määrab detailplaneering. Kõrge radooniriskiga (pinnaseõhus üle 50 kBq/m³) alale ehitamisel tuleb rakendada hoonete projekteerimisel ja ehitamisel radooni tõkestamise meetmeid vastavalt standardile (EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes).  Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: maaüksuse tänavapoolsel küljel on piirde suurim lubatud kõrgus 1,5 m tee tasapinnast, piire peab olema avaustega (osaliselt läbipaistev) ning sobituma teiste ümbruskonnas levinud piiretega. Ohutuse tagamiseks ning negatiivsete keskkonnahäiringute leevendamiseks võib teha erandeid. Tiheasustusega aladel tuleb piirde/heki olemasolul ristmiku nähtavuskolmnurgas (EVS standard Linnatänavad) tagada ohutu nähtavus valides vastav kõrgus või piisav läbipaistvus. Tegevuste kavandamisel tuleb arvestada invasiivsete võõrliikide levikuga omavalitsuse haldusterritooriumil ning vajadusel võtta kasutusele meetmeid selliste liikide tõrjumiseks.  Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus: 1500 m2. Joonis 3. Ambla aleviku põhijoonis. Väljavõte Järva valla üldplaneeringust 2026 4. Detailplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud 4.1. Enne detailplaneerimist on planeeringualal vajalik koostada ehitusgeodeetiline uurimistöö (topo-geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500), mille aruanne esitada Järva Vallavalitsusele. 4.2. Planeeringu koostamisele asumisel selgitada välja tehnorajatiste olemasolu krundil. Detailplaneeringu algatamise hetkel teadaolevalt asuvad kinnistul teisele omanikule kuuluvad elektriõhuliinid. 4.3. Detailplaneeringu algatamise hetkeks muude uuringute vajadust ette ei nähta. Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et detailplaneeringu koostamise raames on vajalik teha uuringuid, analüüse, ekspertiise, vms, siis tuleb need teha vajaduse tekkimisel. 5. Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud 5.1. Detailplaneeringuala hõlmab täies ulatuses Heina tn 4 kinnistut. Planeeringuala ulatub riigimaantee 15118 Räsna-Ambla tee ja kohalikult teelt 1340262 Paju tänavani, mis on vajalik juurdepääsuteede planeerimiseks. Planeeringuala idaküljel asub välja ehitamata Heina tänav T2 kinnistu. Detailplaneeringuala naaberkinnistud on Tapa mnt 20, Tapa mnt 24, Tapa mnt 26, Tapa mnt 30, munitsipaalomandis olev tänavalõik Tapa maantee T3, Tapa mnt 32, Tapa mnt 34 ha Heina tn 2. Planeeritava elamurajooni mõjualasse jäävad veel Tapa mnt 28, Taga-Niidu, Spordi tn 4 ja Rehe tn 3 kinnistud. 5.2. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb teha koostööd kõikide planeeringualal asuvate ning sinna planeeritavate trasside ja tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringu koostamisele asumisel taotleda trasside valdajatelt tehnilised tingimused. 5.3. Kinnistul asub arheoloogiamälestis nr 9516 kultusekivi. 5.3. Kinnistule ulatub riigimaantee teekaitsevöönd ja elektripaigaldiste kaitsevöödid. 5.4. Planeeringu koostamisel osalevate asutustega koostöö tegemisel lähtuda kehtivates õigusaktides sätestatust. Detailplaneeringu algatamise hetkeks teadaolevalt tuleb koostööd teha Keskkonnaametiga, Muinsuskaitseametiga, Transpordiametiga, Päästeametiga ja Terviseametiga. 6. Detailplaneeringu koostamine ja vormistamine 6.1. Koostada situatsiooniskeem ja kirjeldada funktsionaalsed seosed kontaktvööndiga. 6.2. Detailplaneeringu mahus anda ehituslikud ja arhitektuursed nõuded, mis sobivad piirkonda. 6.3. Näidata joonistel planeeringuala olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. 6.4. Planeeringu vormistamisel järgida kehtivaid norme. 6.5. Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas 1:500, situatsiooniskeemi võib vormistada teises mõõtkavas. 6.6. Näidata servituudi seadmise vajadus. 6.7. Lahendada tuletõrjeveega varustamine. 6.8. Käsitleda avalikku kasutusse planeeritavate rajatiste ehitamine ja avalikku kasutusse andmine. 6.9. Anda ülevaade tekkivatest jäätmetest, jäätmete käitlemise lahendus, sh sorteeritud jäätmete kogumise vajadus. 6.10. Detailplaneeringu mahus esitada planeeringu elluviimise tegevuskava. 6.11. Detailplaneeringu projektile lisada illustreeriv(ad) 3D-joonis(ed) olemasolevate ja planeeritavate ehitiste, olulisemate mahuliste rajatistega, üldise planeeringulise lahendusega ning planeeringus ettenähtud kõrghaljastusega arvestades tegelikule situatsioonile vastavaid maapinna kõrgusi. 6.12. Detailplaneeringu põhijoonis, tugiplaan ja geodeetiline alusplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg failidena. 6.13. Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseadusele. Lähteseisukohad koostas: Triin Pärsim, arenduse peaspetsialist /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Tenisson-Alev Vallasekretär  Järva Vallavalitsus Teie 29.04.2026 nr 7-1/2026/5-1 [email protected] Pikk tn 56 Meie 20.05.2026 nr 7.2-2/26/7504-2 73301, Järva maakond, Järva vald, Järva-Jaani alev Seisukohtade väljastamine Ambla alevikus Heina tn 4 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks Olete teavitanud meid Ambla alevikus Heina tn 4 kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus 13401:001:0079, edaspidi planeering) algatamisest 21.04.2026 Järva Vallavalitsuse korraldusega nr 201. Planeeringu koostamise eesmärgiks on luua eeldused uute elamukruntide moodustamiseks ning elukeskkonna terviklikuks välja arendamiseks koos juurdepääsude, tehnilise taristu, haljastuse ja avaliku ruumi lahendustega. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 15118 Räsna-Ambla tee (edaspidi riigitee nr 15118) km 0,90– 0,92. Riigitee kiiruspiirang on 50 km/h ja keskmine ööpäevane liiklussagedus on 300 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Juurdepääsuna kasutada kohalikke teid nr 1340262 Paju tänav ja nr 1340261 Heina tänav. Kui soovitakse juurdepääsu ka riigiteelt nr 15118, siis see on võimalik Tapa maantee T3 katastriüksusele (katastritunnus 25501:001:0722) jääva olemasoleva ristumiskoha nihutamisega asukohta, mis sobib planeeringu elluviimiseks. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida. 2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). 3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. 5. Kergliiklusteede kavandamisel näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapoole planeeringuala. 6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 9. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh libeduse- ja tolmutõrjet). 10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega, millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile. 11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. 12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 15. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast. 16. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile 2 (3)  nõusoleku saamiseks. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: Lisa nr 1 Heina 4 DP lähteseisukohad 11.11.2025 Mildred Liinat 58786958, [email protected] 3 (3)