Lõppdokument

HOOLDUSKAEV Ø1000/600 ISEANKURDUV h = (1800 mm toru peale) Survetorustiku läbimõõt 200 mm. Märkused: Nr. Nimetus Materjal Mõõdud Tk. 1 Kaevu korpus klaasplast Ø1000, H=2700 1 2 RV toru (AISI316) reoveele DN 200 1 3 Kummikiilsiiber malm DN 200 1 4 Luuk (x) x malm Ø600, 40 t 1 klaasplast Ø600, 0,2 t 5 Soojustuskaas polüstüreen Ø600 1 6 Redel Al h=2300 1 7 Tõsteaas Fe 2 Joonise nimetus: HOOLDUSKAEV Ø1000/600 Joonise nr: Kuupäev: Mõõtkava: 1:25  TAVIKO OÜ Raja 15 Kuressaare 93818 Reg: 11321032 Tel. 5658855 [email protected] MTR: EEP-000947 Tellija: Mapri Ehitus OÜ Töö nr: 0126 Kuupäev: 07.03.2026 TARTU MAAKOND ELVA VALD KAARLIJÄRVE KÜLA SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK PÕHIPROJEKT Projektijuht: T. Viljus Vastutav Insener: T. Viljus Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 2026 Tartu maakond, Elva vald, Kaarlijärve küla Põhiprojekt Survekanalisatsioonitorustik 07.03.2026 SISUKORD 1. ÜLDOSA......................................................................................................................................3 1.1. Üldandmed .............................................................................................................................. 3 1.1.1. Ehitise asukoht .................................................................................................................3 1.1.2. Ehitise lühikirjeldus..........................................................................................................3 1.1.3. Lähteandmed ....................................................................................................................3 1.1.4. Projekteerija .....................................................................................................................3 1.1.5. Alusdokumendid ..............................................................................................................3 2. SURVEKANALISATSIOON ......................................................................................................4 2.1. Üldandmed .............................................................................................................................. 4 2.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ................................................................................................4 2.2. Reovee kanalisatsioonivõrk..................................................................................................... 4 2.2.1. Projekteeritud kanalisatsioon ...........................................................................................4 2.2.2. Õhutuskaev .......................................................................................................................5 2.2.3. Hoolduskaev .....................................................................................................................5 2.2.4. Sulgeseadmed ...................................................................................................................5 2.3. Ehitustööd ............................................................................................................................... 6 2.3.1. Tööde teostamine .............................................................................................................6 2.3.2. Torustike paigaldamisele esitatavad tehnilised nõuded ...................................................7 2.4. Geoloogia ................................................................................................................................ 8 2.5. Katete taastamise üldised nõuded............................................................................................ 8 2.6. Keskkonnakaitse...................................................................................................................... 8 3. Põhimaterjalide loetelu.................................................................................................................9 JOONISED 1. Asendiplaan VK-4-01 2. Asendiplaan VK-4-02 3. Survetorustiku pikiprofiil VK-6-01 4. Õhueralduskaev VK-7-01 5. Tühjenduskaev VK-7-02 Töö nr. 0126 Taviko OÜ 2/9 Tartu maakond, Elva vald, Kaarlijärve küla Põhiprojekt Survekanalisatsioonitorustik 07.03.2026 SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1. Üldandmed 1.1.1. Ehitise asukoht Projekteeritav torustik paikneb kinnistutel: Tartu maakond, Elva vald, Kaarlijärve küla:  Kaarlijärve meierei 66601:005:0020  47 Sangla-Rõngu tee 66601:005:0026  Kaarlijärve meierei 17101:001:1553  Kaarlipõllu 17101:001:1554  Kiivitaja 66601:004:0150  Kure 17101:001:0169  Saare tee 6 17101:001:0170 1.1.2. Ehitise lühikirjeldus Käesoleva projektiga lahendatakse läga ja digestaadi survetorustike osa vastavalt lähteülesandele. 1.1.3. Lähteandmed  OÜ Hades geodeetiline alusplaan töö nr. HG-4719 1.1.4. Projekteerija OÜ Taviko Registrikood: 11321032 Tel. 5658855 [email protected] Projektijuht: T. Viljus Vastutav Insener VK: T. Viljus Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 1.1.5. Alusdokumendid 1.1.5.1. Normdokumendid Projekteerimisel lähtuda dokumentidest: • Ehitusseadustik • Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile¹“ • Soome ehitusnormide kogumikud D1, D2, E7, LVI RYL-2002 • EVS 848:2021. Väliskanalisatsioonivõrk • Eesti Standard EVS 932:2017 Ehitusprojekt • RIL 77-1990 "Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend" • Hoone tehnosüsteemide RYL2002 "Ehitustööde üldised kvaliteedi nõuded" Töö nr. 0126 Taviko OÜ 3/9 Tartu maakond, Elva vald, Kaarlijärve küla Põhiprojekt Survekanalisatsioonitorustik 07.03.2026 • Maa RYL 2000 "Ehitustööde üldised kvaliteedi nõuded" • Vabariigi valitsuse määrus nr. 171“Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“. 2. SURVEKANALISATSIOON 2.1. Üldandmed 2.1.1. Projekteerimistöö piiritlus Käesolevas projektis lahendatakse perspektiivsete pumplate vaheline läga ja digestaadi survekanalisatsiooni osa. Projekteeritakse kaks läga survekanalisatsiooni torustikku. 2.2. Reovee kanalisatsioonivõrk 2.2.1. Projekteeritud kanalisatsioon Survekanalisatsioonitorustik ehitatakse De200 PEPN10 (EVS-EN 12201) survekanalisatsioonitorudest vastavalt standardile. Survekanalisatsioonitorustiku kõrgemasse punkti paigaldatakse õhutus ehk vantuusikaev ja torustiku madalamasse punkti torustiku tühjendamise kaev. Torustik, mille lagi rajatakse kõrgemale kui 1.2m allpool maapinda, tuleb soojustada nt. STYROFOAM 250 50mm soojustusplaatidega minimaalse laiusega 30cm mõlemale poole toru. Survetorustik ühendatakse elektrikeevisühendusega ja paigaldatakse minimaalse sügavusega 1.80 m toru peale. Pöörangutes lahendada 90 kraadised nurgad 45 kraadiste põlvedega. Torustiku kohale 30 cm kõrgusele toru laest paigaldada hoiatuslint. Torustik paigaldada pruuni triibuga, hoiatuslindi värv kollane ja kirjaga: SURVEKANALISATSIOON. Kõigile survetorustikele teha omanikujärelevalve inseneri juuresolekul surveproov ja vormistada surveproovi akt. Survetorustiku ristumisel olemasolevate teedega paigaldatakse torustik tee alla kinnisel meetodil. Torustik paigaldatakse hülsstorusse. Puurimiskaeviku minimaalne kaugus tee äärest on 3,0m. 2.2.1.1. Arvutuslik vooluhulk Ööpäevane arvutusäravool: QK = 150m3/d Arvutusäravool: QK;a = 7 l/s Töö nr. 0126 Taviko OÜ 4/9 Tartu maakond, Elva vald, Kaarlijärve küla Põhiprojekt Survekanalisatsioonitorustik 07.03.2026 2.2.2. Õhutuskaev Õhutuskaevu kasutatakse survelistes kanalisatsioonitorustikes tekkiva õhu eraldamiseks, välistamaks hüdraulilisi lööke mis võivad kahjustada torustiku toimimist ja seadmete eluiga. Õhueralduskaevu läbimõõt D1000/600. Õhueralduskaevud valmistatakse klaasplastist või PE materjalist, mis tagab strukturaalse tugevuse, pika kasutusaja ja korrosioonikindluse. Õhutuskaev paigaldada vastavalt tootjapoolsele paigaldusjuhendile. Õhutuskaevule tagada hoolduseks juurdepääs transpordiga. 2.2.3. Hoolduskaev Survetorustiku tühjenduskaev paigaldada läbimõõduga D1000/600. Hoolduskaev ühendatakse peatorustikuga sulgsiibriga DN200. Kaev peab olema teleskoopne, PE või PP materjalist ning vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2. Kaev varustada teisaldatava pumbaga. Hooldusaev paigaldada vastavalt tootjapoolsele paigaldusjuhendile. Hoolduskaevule tagada juurdepääs transpordiga. Põllumaale rajatavatele hoolduskaevudele paigaldada kaitseks ümber betoonist kaevurake (d=3,0m). 2.2.4. Sulgeseadmed Siibrid peavad olema surveklassiga vähemalt PN16. Paigaldamisel kasutada tuntud toojate nt. Hawle ja AVK siibreid/maakraane. Kõik siibrid malmist epoksiidkattega. Kinnitamiseks kasutatavad poldid, seibid ja mutrid tuleb projekteerida roostevabast terasest (minimaalselt A2), kinnitamiselkasutadakeermemääret. Survetorustike liitmike, siibrite puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen- propüleen-dieenkummist (EPDM)ja vastama kehtivale standardile. Spindlipikendused Siibrite ja maakraanide spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest ning teleskoopilised. Spindlipikendused peavad olema ühendatud fiksaatori abil siibri külge. Siibrite spindlipikenduste kapede kandevõime peab olema liiklusalal 40 tonni, väljaspool liiklusala 20 tonni. Siibri kaped peavad olema “ujuvat“ tüüpi, luuk ilma fiksaatorpoldita. Kape luugipuhasava peab olema minimaalselt 140mm. Spindlipikendus peab jääma mitte sügavamale kui 15 cm maapinnast. Töö nr. 0126 Taviko OÜ 5/9 Tartu maakond, Elva vald, Kaarlijärve küla Põhiprojekt Survekanalisatsioonitorustik 07.03.2026 2.3. Ehitustööd 2.3.1. Tööde teostamine Ehitustöödel tuleb jälgida pinnase liiki, põhjavee taset, maapinna kõrgusarve ja pinnavorme samuti ehitusala reguleerivaid õigusakte ja tööohutusjuhendeid. Ristumisel kaablitega, paigaldada kaabel lõhestatud hülsstorusse DN100 1,0 m mõlemale poole. Transpordi ja montaaži käigus tuleb vältida torustikule mehaaniliste vigastuste tekitamist. Jälgida tuleb, et majast tuleval kanalisatsioonitorul oleks olemas kanalisatsiooni õhustus. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse ja ladustatakse objektil vastavalt Tellija/järelevalve poolt heakskiidetud alal. Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale, veetakse ehitusplatsilt ära Tellija/järelevalve poolt näidatud kohta. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks taimestiku ja murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab luua taimestiku kasvuks minimaalse kihi (150 mm). Ülejäänud sobiv pinnas tuleb viia varusse või kuhjata Tellija/järelevalve poolt kindlaks määratud kohtadesse. Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Kasvupinnast ei tohi kasutada vahetult pärast vihma või tugeva vihma ajal. Töövõtja peab kindlustama, et kasvupinnas ei seguneks alusmulla, kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järelejääva materjali või ehitusmaterjalidega. Mullatööde puhul tuleb mõõtmise, liinide, kallakute, laiuse ja tasasuse puhul kinni pidada tööde ohutusnõuetest. Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni. Kaevetööde puhul tuleb järgida projekti jooniseid ja nõutud täpsusega järgida seal esitatud suundasid, pikkus-, laius ja kõrgusmõõtmeid. Juhul kui ei ole võimalik kinni pidada projektis nõutust, tuleb teostada projektimuudatus. Varem paigaldatud kaablite, torude seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omanike juhendite kohaselt. Kaevetööd kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, madalpingekaablite, elektriliinide, sidekaablite, sideliinide vahetusläheduses 2 m raadiuses ning kõrgepingeliinide juures 10 m raadiuses, tuleb kaevetööd kooskõlastada võrguvaldajatega (AS Eesti Energia, AS Telia). Tööde teostamisel kaablite tsoonis täpsustada nende asukoht ja maandamissügavus vastavate kommunikatsioonid omanike valdajate juuresolekul. Kaableid ja torusid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades labidatega välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Pärast seda peab ekskavaatori abil kaevatav kaugus kaablist olema 20 cm. Ekskavaatori kasutamine kaablite vahetus läheduses eeldab selleks kaeveetapiks sobiva kopa olemasolu. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma eelpoolmainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 2 m märgistatud kaablitele. Külmade ilmadega takistatakse kaeviku põhja jäätumist kas sellega, et lõpuni kaevatakse vahetult enne seda, kui torud paigaldatakse või kasutatakse selleks sobivaid kaitsemeetmeid. Baaskraavid, külgkallakud ja aluskiht tuleb hoolikalt välja kaevata ning kujundada vastavalt projektis ettenähtud suundadele, tasanditele ja kallakutele. Kallakute kujundamisel tuleb olla täpne, kasutada abivahendeid, et saavutada projektijoonistes ettenähtud maapinna kõrgusmärgid ja kalded. Töö nr. 0126 Taviko OÜ 6/9 Tartu maakond, Elva vald, Kaarlijärve küla Põhiprojekt Survekanalisatsioonitorustik 07.03.2026 Paigaldatavad materjalid peavad olema varustatud nende standardile vastavust tõendava dokumentatsiooniga. Varem kasutusel olnud materjale ei ole lubatud kasutada. Materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt markeeritud. 2.3.2. Torustike paigaldamisele esitatavad tehnilised nõuded Torustiku paigaldamisel järgida RIL 77-1990 nõudeid. Töövõtja peab vältima keskkonnareostuse ohu tekkimist. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta. Kaeviku põhi täidetakse tasandatud 15 cm killustiku või liiva kihiga. Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,95, vahetult toru kohal asuvat algtäidet mehaaniliselt tihendada ei tohi. Lõpptäide tee-alal tihendusastmeni 0,98. Tihendada tuleb kihtide kaupa, kihipaksus sõltub kasutatavast tihendustehnikast, kuid ei tohi ületada ühelgi juhul 500 mm. Mitteliiklusaladel tuleb tagasitäide teha ja tihendada nii, et ei tekiks maapinna ulatuslikke ja pikaajalisi vajumeid. Selleks tuleb tavapärase sügavusega (kuni 2,5 m) kaevikute lõpptäidet mitteliiklusaladel tihendada vähemalt kahes kihis ning tagada minimaalselt tihendusaste 0,9. Täiteks võib kasutada väljakaevatavat pinnast, kui see on mehaaniliselt tihendatav. Lõpptäide liiklusaladel tuleb teostada mittekülmakerkelise ja tihendatava mineraalse pinnasega. Täitematerjal peab olema laboratoorselt kontrollitud ning nõuetele vastav. Nõuded tagasitäite materjalile: • Fraktsioon - ei tohi sisaldada üle 75mm mõõduga tükke; • Filtratsioonimoodul - vähemalt 2,0m/d Tihendada tuleb kihtide kaupa, kihipaksus sõltub kasutatavast tihendustehnikast, kuid ei tohi ületada ühelgi juhul 500mm. Nõutav lõpptäite tihendusaste on määratud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 nr 101). Liiklusala lõpptäite nõuded kehtivad lisaks liiklusaladele ka nende vahetus läheduses (kuni 1m kauguseni liiklusala servast). Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema:  sõiduteel ≥170 MPa;  jalgteel ≥140 MPa; Lõpptäite tihendamise kvaliteeti kontrollitakse üldjuhul käsipenetromeetriga. Sidekanali hülsstoru paigaldatakse survetorustikega ühte kaevikusse vastavalt sidepaigaldisetele ettenähtud ehitusnõuetele. Töö nr. 0126 Taviko OÜ 7/9 Tartu maakond, Elva vald, Kaarlijärve küla Põhiprojekt Survekanalisatsioonitorustik 07.03.2026 2.4. Geoloogia Piirkonna geoloogiline läbilõige on väljatoodud tabelis 1. Tabel 1. Piirkonna geoloogiline läbilõige lähima puuraugu andmetel (Kaarlijärve meierei mü) Geoloogilise läbilõike Geoloogiline Kihi Kihi lamami Veekihi lasuvus- Nr kirjeldus indeks tüsedus, m sügavus, m sügavus, m 1 savi, liiv, kruus gQIII-fQIII 18 18 2 peeneteraline liivakivi D2ar 9 27 liivakivi savi 3 D2ar 20 47 vahekihtidega 4 liivakivi D2nr 8 55 liivakivi dolomiidi 5 D2nr 42 97 vahekihtidega lubjakivi dolomiidi 6 D2pr 31 128 101 - 128 vahekihtidega 2.5. Katete taastamise üldised nõuded Tänavakatete taastamisel tuleb juhinduda majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 nr 101) ja kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirja nõuetest. Tee katendi konstruktsioonikihid tuleb taastada vähemalt olemasoleva katendiga samaväärse materjaliga ja samasuguse paksusega. Kaevude/kapede ümbrus tuleb eelnevalt üle tihendada nõuetele vastavaks. Kui omavalitsuse esindaja näeb ette rangemad nõuded parandustööde teostamisel, siis tuleb lähtuda nendest. Pärast teostavaid kaevetöid tuleb taastada endine olukord, mis oli enne kaevetööde algust (haljastus, teed, aiad jne). 2.6. Keskkonnakaitse Peale ehitustööde lõpetamist tuleb ehitustsoonis heakord taastada. Planeerida pinnas, eemaldada ehituspraht. Haljasalal taastada kasvumulla kiht, tasandada ja haljastada. Ehitusel ei tohi kasutada keskkonnaohtlikke materjale ja aineid. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale. Töö nr. 0126 Taviko OÜ 8/9 Tartu maakond, Elva vald, Kaarlijärve küla Põhiprojekt Survekanalisatsioonitorustik 07.03.2026 3. Põhimaterjalide loetelu Survekanalisatsioon 1 Survetorustik De200PE PN10 2590 m 2 Õhueralduskaev D1000/600 2 kompl. 3 Torustiku hoolduskaev D1000/600 6 kompl. 4 Torustiku paigaldus kinnisel meetodil 150 m 5 Torustiku paigaldus lahtisel meetodil 2440 tk 6 Side hülsstoru paigaldus 1320 kompl. Töö nr. 0126 Taviko OÜ 9/9  Objekti aadress Töö nimetus SURVETORUSTIKU RAJAMINE Töö nr. Tartu mk, Elva vald, 0126 Kaarlijärve küla Joonis Mõõt Staadium Kuupäev Survetorustiku pikiprofiil 1 : 500 Põhiprojekt 07.03.2026 Taviko OÜ Joonise nr. Raja 15 Vastutav Insener T. Viljus 93818 KURESSAARE VK-6-01 [email protected] Projekteerija T. Viljus MTR-EEP000947 Form. Tellija Mapri Ehitus OÜ  V3 V3 V3 V3 V3 TINGMÄRGID V3 V3 V3 V3 V3 V3 KS2 KS2 KS2 Olemasolev veetoru V3 KS2 KS2 KS2 KS2 Olemasolev läga survetoru V3 V3 Olemasolev kanalisatsioonitoru V3 KS 2 V3 Olemasolev gaasitoru KS 2 V3 Olemasolev MP kaabel V3 V3 Olemasolev KP kaabel 2 KS V3 Olemasolev sidekaabel V3 2 KS V3 Olemasolev sademeveetoru V3 2 KS Olemasolev drenaažitoru V3 V3 2 KS V3 V3 2 Proj. survetoru (paigaldus lahtisel meetodil) KS V3 V3 2 KS V3 V3 2 V3 KS V3 2 V3 KS V3 V3 2 KS V3 KS 3 2 V V3 Proj. pumpla V3 KS V3 2 V3 KS V3 2 V3 KS V3 2 V3 KS V3 2 KS 3 3 KS KS 3 V3 KS 3 KS V3 2 3 KS V3 S2 3 K KS V3 V3 KS 3 3 KS KS V3 2 V3 KS2 V3 V3 V3 V3 V3 KS 2 V3 V3 V3 V3 KS 2 V3 V3 V3 V3 KS 2 V3 V3 V3 V3 KS 2 V3 V3 V3 V3 Teostada torustike ümberehitus KS 2 V3 V3 V3 projekteeritava pumplaga V3 KS 2 vastavalt tehnoloogilisele osale V3 V3 V3 KS 2 V3 V3 Märkused: KS 2 V3 1. Survekanalisatsioonitorustik paigaldada vähemalt 1.8 m V3 KS 2 sügavusele planeeritavast maapinnast torustiku peale mõõdetuna V3 V3 2. Torustikud ühendada elektrikeevisliitmikutega KS 2 V3 3. Ristumisel kaablitega, paigaldada kaabel lõhestatud hülsstorusse DN100 V3 KS 2 1,0 m mõlemale poole V3 V3 5. Torustik, mille lagi rajatakse kõrgemale kui 1,2m allpool maapinda, tuleb KS 2 V3 soojustada nt. STYROFOAM 250 100mm soojustusplaatidega V3 KS minimaalse laiusega 30cm mõlemale poole toru V3 2 V3 6. Drenaažitorustikega ristumise asukohad täpsustada ehitustööde käigus, KS V3 2 vältida drenaažitorustike vigastusi ehitustööde käigus V3 KS 7. Survetorustike ühendused pumplatega teostatakse vastavlt V3 2 V3 tehnoloogilise projekti osale KS V3 2 8. Jooniste juurde kuulub lahutamatu osana projekti seletuskiri V3 KS V3 2 V3 V3 V3 V3 KS 2 V3 KS 2 V3 V3 2 V3 V3 KS KS V3 2 V3 Objekti aadress Töö nimetus SURVETORUSTIKU RAJAMINE Töö nr. Tartu mk, Elva vald, 0126 Kaarlijärve küla Joonis Mõõt Staadium Kuupäev ASENDIPLAAN 1 : 500 Põhiprojekt 07.03.2026 Taviko OÜ Joonise nr. Raja 15 Vastutav Insener T. Viljus CERTIFIED 93818 KURESSAARE VK-4-02 ISO 9001 [email protected] Projekteerija T. Viljus MTR-EEP000947 Form. A2 Tellija Mapri Ehitus OÜ  ÕHUERALDUSKAEV Ø1000/600 ISEANKURDUV h = torustiku sügavus maapinnast h = (standardkõrgus 1800 mm) Survetorustiku läbimõõt 200 mm. Märkused: Nr. Nimetus Materjal Mõõdud Tk. 1 Kaevu korpus klaasplast Ø1000, H=2050 1 2 Õhueraldusklapp (x) tarbeveele DN 1 x reoveele DN 3 Kummikiilsiiber malm DN 1 4 Luuk (x) x malm Ø600, 40 t 1 klaasplast Ø600, 0,2 t 5 Soojustuskaas polüstüreen Ø600 1 6 Redel Al h=1600 1 7 Vabaäärik silumiin DN 2 8 Tõsteaas Fe 2 Kliendijoonise nimetus: ÕHUERALDUSKAEV Ø1000/600 Joonise nr: Kuupäev: Mõõtkava: 1:25 Projekt.: Kontr.: Kinnitas: Objekt: Fertil OÜ, Peterburi tee 2A 11415 Tallinn, Estonia tel. (+372) 621 5392 faks (+372) 621 1259 www.fertil.ee, info @ fertil.ee  Kehtiv alates: Nimetus: TÜÜPSITUATSIOONID KAEVETÖÖDEL JA KAITSEMEETODID SIDEEHITISTE SÄILITAMISEKS 15.01.2016 Antud valdkondlik üldinfo ja soovitused on mõeldud abiks projekteerijale projekti koostamisel ning ehitajale ehitustööde planeerimisel ja teostamisel Telia Eesti AS (edaspidi nimetatud Telia) sideehitiste kaitsevööndis ja sellega külgneval ehitusalal. Igal konkreetsel juhul täpsustab vajalikke kaitsemeetodeid ja nõudeid Telia tehniliste tingimuste väljastaja, projekti kooskõlastaja ja/või Telia sideehitiste järelevalve esindaja. 1. Materjalid ja tehnoloogiad Hooneväliste sideehitiste, kaablite jms ehitamisel ning hooldus- ja remonditöödel kasutatakse standardites EVS- EN 61386 ja SFS 5608 kirjeldatud materjale ja tehnoloogiaid. Hooneväline kaablikanalisatsioon on kaablite kaitsesüsteem, mis on ette nähtud kaablite kaitseks ja sellesse kaablite paigaldamiseks ning mis võimaldab kaablite sisse- ja väljatõmbamist kogu tema kasutusea vältel. Üldjuhul on kaablikanalisatsiooni torustiku ehitusel ja remontimisel kasutusel klass A ja klass B tüüpi kaablikanalitorud ja liitmikud:  Klass A muhvotstega kaablikanalitorusid kasutatakse liivapadjal kaevikutes teemaal, samuti muudel intensiivse liikluse ja sagedase kaevetööde riskiga aladel, läbiviikudes teede ja tänavate alt, samuti juhtudel, kui paigaldussügavus on 1,6 … 3,6 m. o Klass A kaablikanalitorude (näit. PVC Opto) tehn.andmed: rõngasjäikus 16 kN/m2, survetugevus 1250 N, löögitugevus 6J, seina paksus 4,8 mm, pikkus 6000 mm, läbimõõt 50 ja 100 mm  Klass B muhvotstega kaablikanalitorusid kasutatakse liivapadjal kaevikutes väljaspool teemaad, kui paigaldussügavus on <1,6 m ja betoonalusel kanalites. o Klass B kaablikanalitorude (näit. PVC Opto) tehn.andmed: rõngasjäikus 8 kN/m2, survetugevus 750 N, löögitugevus 2J, seina paksus 2,2…3,0 mm, pikkus 6000 mm, läbimõõduga 50 ja 100 mm Lisaks on kasutusel poolitatavad PEH ja PVC PVC poolitatavad kaablikaitsetorud, läbimõõtudega 58, 83, 102, 110, kaablikaitsetorud 125, 160 mm ning kaablikaitsetorud (nn. kiikertorud) läbimõõtudega 25, 32, 40 ja 50 mm (näit. PE Opto). PE Opto kiikertorud Poolitatavaid kaablikaitsetorusid kasutatakse olemasoleva kaablikanalisatsiooni väikesemahuliste hooldus- ja remonditööde teostamisel kaablite kaitseks mehaaniliste vigastuste eest (näit. purunenud kaitsetorude asendamisel varem rajatud kanalites). Optiliste kaablite paigalduseks on kasutusel mitmeid erinevaid liitmikke, kiiker- ja mikrotorusid. Pikaajalise praktika ja läbiviidud uuringute põhjal on selgunud, et tasandatud kaeviku põhjale rajatav, ühtlane ja normaalselt looklev plastist kaablikanalitorude baasil kaablikanalisatsioon on otstarbekas ehitada <60 m pikkuste lõikudena. Normaalselt looklevaks loetakse kaablikanalit, milles on 3…4 lauget kaart (kaare raadiusega R > 30 m) ja 1…2 järsemat, alla 60o kaart (15 m < R < 30 m). Järsemate painutuste puhul toru ümar kuju ei säili ning kaablite paigaldus on takistatud. Suunamuutused kaablikanalites üritatakse teostada reeglina võimalikult laugjad, et hõõrdumine kaablite paigaldusel oleks võimalikult väike. Painutatavate torude otsad tuleb toestada nii, et vääne ei rakenduks liidetele ja muhvühendustele. Järsemate suunamuutuste teostamiseks kasutatakse 45o ja 90o poognaid, mis ühendatakse torudega standardsete muhvühenduste abil. Üldinfo ja soovitused projekteerijale, ehitajale, tellijale, järelevalve töötajale Leht 1  Kehtiv alates: Nimetus: TÜÜPSITUATSIOONID KAEVETÖÖDEL JA KAITSEMEETODID SIDEEHITISTE SÄILITAMISEKS 15.01.2016 2. Töötamine kaevikutes 2.1. Liivapadjal kaevikuid rajatakse kergetes montaažitingimustes, näit. mõõduka koormusega teede ja tänavate, kergliiklus- ja kõnniteede piirkonnas, kus pinnaseks on näit. kruus, liiv, moreen või kuiv savi ning torude käänakute raadius R >300 x d (d = toru läbimõõt). Nõudlikes tingimustes (näit. viaduktid, ristumised suurte liiklussõlmedega, läbiviigud tunnelitest või kõrghoone vundamendist jms) on eelistatud kaablikanali monoliitvalu või r/b monteeritavate kanalite ehitus. 2.2. Kraavi külgede kallak ja kaevatud pinnase ladustamispaigad valitakse selliselt, et kõik tööd oleks võimalik sooritada otstarbekalt ja ohutult nii, et varingud oleks välditud ja sideehitiste terviklikkus tagatud. Suuremate kivide ja pinnase tükkide eemaldamine säästab kaableid ja torusid võimalike vigastuste eest. 2.3. Sideehitiste terviklikkuse tagamiseks nähakse ebastabiilse pinnase ja sügavate kaevikute toestamiseks ette standardsete toestuskilpide, sulundseinte, terastugede kasutamine koos raketispaneelidega vms. 2.4. Kaeviku põhi tasandatakse, et vertikaalsuunaline looklemine ei suurendaks hõõrdumist kaablite torudesse sissevedamisel. Tasandatud kaeviku põhi kaetakse >150 mm paksuse liivakihiga ning tihendatakse enne torude paigaldust vibroplaadi vms abil, arvestades pinnase hilisemat vajumist. 2.5. Mitmes kihis kaablikanalitorude paigaldusel asetatakse esmalt paigale esimene kiht torusid, võimalusel vahedega >50 mm ning torude vahed ja pealne täidetakse kaitsekihiks kasutatava materjaliga (näit. sõelutud liiv). Torusid ümbritsevat kaitsekihti tihendatakse iga torudekorruse järel mehhanisme kasutamata. Ülemise torudekorruse peale lisatakse >150 mm paksune tasanduskiht, mis tihendatakse samuti käsitsi, näit. vesitihendamise teel. 2.6. Tasanduskihi peal võib väljaspool teemaad täidisena kasutada kaevikust väljakaevatud pinnast. Täidis ei tohi sisaldada suuri kive, kasvumulda, turvast, kände, juurikaid ega jäätunud tükke. 2.7. Täidisekihi tihendamine sõltub projekteerimistingimustest, kohalikest pinnaseomadustest jms. Teemaal peab täidis ja selle tihedusaste vastama tee ehitusnõuetele. 2.8. Plastist kaablikanalitorude ja side maakaablite kohal tohib üldjuhul alustada mehaanilise tihendamisega, kui ülemise torudekorruse või maakaabli ja tihendusplaadi vahele jääb >300 mm tasandus- ja täidisekiht. 2.9. Kaeviku tagasitäitmisel paigutatakse kaablikanalitorude või side maakaablite kohale ülemisest torude korrusest või maakaablist >150 mm kõrgemale hoiatav märkelint. 2.10. Sideehitiste kaitsevööndis töötades tuleb arvestada, et varasematel perioodidel rajatud tehnovõrkude puhul ei ole märkelinti alati paigaldatud ning sideehitiste paiknemissügavus võib olla erinev täna kehtivatest nõuetest. Kehtivad paiknemissügavused ja kujad – vt. lisatud joonis eraldi lehel. 3. Läbiviigud, sidekaevud, täiendavad meetmed ja nõuded 3.1. Kaablikanalitorude veekindlad läbiviigud (näit. betoonseintest vms) teostatakse spetsiaalsete läbistushülsside abil. Hülss kaitseb toru pinda koormusest tingitud lõikejõudude eest läbistuskohal. Hülsi sees on tihendid ning välispinnal olev liivapuiste tagab hea nakke ehitusseguga. 3.2. Kohtades, kus puudub vajadus veekindla läbiviigu teostamiseks, kasutatakse läbistushülsi asemel paigaldatavast torust suurema läbimõõduga lühikest kaitsetoru ning läbiviigu tihendamiseks kasutatakse vähepaisuvat montaaživahtu, neutraalset silikooni vms. 3.3. Koormuse hajutamisele tuleb erilist tähelepanu pöörata ehitusalal tegutsevate sõidukite liikumisel, ajutiste ligipääsuteede jms rajamisel: olemasolevaid sideehitisi (sidekaevud, -kanalid, -kaablid) tuleb sel juhul kaitsta (ajutiselt) täidisekihi ja betoon- või metallplaatidega. 3.4. Pinnase koorimisel tuleb tagada sideehitiste paiknemissügavuse nõuete täitmine. Selleks nähakse töömahtudes vajadusel ette olemasolevate kaablikanali- või kaitsetorude ümberpaigutamine, allapoole viimine ning sellega kaasnevad plaanilised sidekatkestused. Üldinfo ja soovitused projekteerijale, ehitajale, tellijale, järelevalve töötajale Leht 2  Kehtiv alates: Nimetus: TÜÜPSITUATSIOONID KAEVETÖÖDEL JA KAITSEMEETODID SIDEEHITISTE SÄILITAMISEKS 15.01.2016 3.5. Kui kaablikanalitorude või maakaablite minimaalset paiknemissügavust projekteeritud teepinnast ei ole võimalik tagada, nähakse sideehitiste kohale >200 mm kõrgusele koormuse hajutamiseks vajadusel ette statsionaarsed >1 m laiused betoon- või metallplaadid. 3.6. Kui sidekaevud paiknevad liiklusalas (teed, parklad jms), kasutatakse ujuvluuke (üldjuhul vähemalt tüüp D400, vt EN 124) ja tugevdatud konstruktsiooniga sidekaeve. 3.7. Peale tööde lõppu ja teekatete paigaldust peavad kaevuluugid asetsema tee või tänavaga samas tasapinnas, kui projektiga ei ole ette nähtud teisiti. 3.8. Sidekaevu paiknemisel mulde või süvendi nõlval, kraavi pervel vms peab tugipeenraga samal kõrgusel asuva tihendatud mulde laius süvendi suunas olema vähemalt ½ sidekaevu kõrgusest, arvates sidekaevu seinast ja pinnasekihi paksus kaevu lael >0,3 m. Vajadusel nähakse ette nõlval pinnase täiendav armeerimine, tugevdamine betoonplaatide, geosünteetide, gabioonide vms abil. 3.9. Erilist tähelepanu tuleb pöörata pinnase hoolikale tihendamisele kaablikanalisatsiooni, kaitsetorude ja sidekaevude ümbert. Soovitatav on kaablite ja torustike lähialal rakendada pinnase veega tihendamist. Vajadusel võtta pinnasetiheduse proovid. 3.10. Sideehitiste kaitsemeetmeid, paigaldussügavusi ja kujasid täpsustatakse projekteerimise käigus, projekteerimise tehniliste tingimuste koostamisel ja projekti kooskõlastamisel olenevalt ehitise tüübist, asukoha reljeefist, muude allmaarajatiste ja külgnevate ehitiste paiknemisest jms ning need kajastatakse projektdokumentatsioonis. 3.11. Lahtikaevatud kaablid ja torud kaitstakse täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimisteks (näit. paigaldatakse kaablid ajutiselt laudkasti, kasutatakse kaablikanali karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms, vt. lisatud joonis eraldi lehel). 3.12. Sideehitiste ajutine toestamine, kaevetööd, pinnase tihendamine ja muud ehitustööd teostatakse viisil, mis tagab side maakaablite, kaablikanalisatsiooni jms sidesideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse. 4. Ristumine maakaablite või kaablikanalisatsiooniga 4.1. Kommunikatsioonide ristumisel side maakaablite või kaablikanalisatsiooniga kaaluda esmajärjekorras kinnise meetodi kasutamist. Läbisurumist ja puurimist teostatakse reeglina sideehitise poolelt. 4.2. Ristumisel side maakaablitega nähakse vajadusel ette kaablite kaitsmine poolitatavate kaablikaitsetorudega >1,5 m mõlemale poole sidega ristuva rajatise teljest ning teemaa piirist väljapoole kauguseni >1,0 m. 4.3. Kui olemasoleva kaablikanalisatsiooni funktsionaalsust ehitusalal ei ole võimalik tagada, nähakse ristumisel kaablikanalitorudega ette: a) torude eemaldamine ja utiliseerimine kaevetööde alal ning b) kaablite kaitsmine poolitatavate kaablikaitsetorudega >1,5 m mõlemale poole ristuva rajatise teljest ning teemaa piirist väljapoole kauguseni >1,0 m ja vajadusel c) kaablikaitsetorude või maakaablite kõrvale jaotuskohtade ja/või sidekaevude vahelistel lõikudel 100 mm kaablikanali asendustorude ja täiendavate sidekaevude ehitus ning elektrooniliste markerite (markerpallide) paigaldus. 5. Paralleelne kulgemine maakaablite või kaablikanalisatsiooniga 5.1. Kommunikatsioonide paralleelsel kulgemisel side maakaablite või kaablikanalisatsiooniga sideehitiste kaitsevööndis kaaluda esmajärjekorras kinnise meetodi kasutamist. 5.2. Kommunikatsioonide paralleelsel kulgemisel sideehitiste kaitsevööndis või sideehitiste vahetus läheduses kaaluda kaeviku nihutamist olemasolevatest sideehitisest kõrvale või kaablite ja kaablikanali ajutist teisaldamist ehitustööde ajaks. 5.3. Side maakaablite kaitseks nähakse vajadusel ette kaablite kaitsmine poolitatavate kaablikaitsetorudega ehitusalal ning teemaa piirist väljapoole kauguseni >1,0 m. 5.4. Kui olemasoleva kaablikanalisatsiooni funktsionaalsust ehitusalal ei ole võimalik tagada, nähakse ette: Üldinfo ja soovitused projekteerijale, ehitajale, tellijale, järelevalve töötajale Leht 3  Kehtiv alates: Nimetus: TÜÜPSITUATSIOONID KAEVETÖÖDEL JA KAITSEMEETODID SIDEEHITISTE SÄILITAMISEKS 15.01.2016 a) torude eemaldamine ja utiliseerimine kaevetööde alal ning b) kaablite kaitsmine poolitatavate kaablikaitsetorudega ehitusalal ning teemaa piirist väljapoole kauguseni >1,0 m ja vajadusel c) kaablikaitsetorude või maakaablite kõrvale jaotuskohtade ja/või sidekaevude vahelistel lõikudel 100 mm kaablikanali asendustorude ja täiendavate sidekaevude ehitus ning elektrooniliste markerite (markerpallide) paigaldus. 6. Külmunud pinnas, madalad temperatuurid 6.1. Külmunud pinnase korral vältida mehhanismide kasutamist sideehitiste kaitsevööndis ja sellega külgneval alal. Sideehitiste kõrgendatud purunemisriski korral võib järelevalve esindaja nõuda tööde peatamist. 6.2. Pinnase töödeldavuse parandamiseks teostada pinnase eelnev sulatamine (näit. kuum liiv vms). 6.3. Avatud kaevikus pinnase külmumise vältimiseks kasutada katte- ja soojustusmaterjale (näit. kerge puistematerjal, turvas, saepuru, korduvkasutusega mineraalvillast spets. talvematid vms). 6.4. Temperatuuril alla -15oC ei teostata sideehitiste plaanilisi hooldusremondi- ja ehitustöid, temperatuuril alla -5oC ei teostata eelsoojendamata sidekaablite hooldusremondi- ja ehitustöid. Vajadusel nähakse tööde teostamise kohas ette suletav ja soojendatav tellingukate, telk vms. 7. Tegutsemine sideehitiste kaitsevööndis, sideehitiste järelevalve ja taastamine 7.1. Sideehitiste kaitsevööndis tegutsemine on lubatud sideehitise omaniku poolt väljastatud tegutsemisloa alusel. Enne kaevetöödega alustamist tuleb kohale kutsuda sideehitiste järelevalve esindaja olemasolevate sideehitiste asukohtade ja sügavuste täpsustamiseks ning mahamärkimiseks looduses. 7.2. Sideehitise omanikul on õigus nõuda pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis tegutsevalt isikult sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks selle käsitsi lahtikaevamist. 7.3. Tööde teostajal on kohustus kirjalikult kooskõlastada sideehitiste järelevalve esindajaga kõik tööde käigus ilmnevad sideehitistega seotud ehitusprojekti ja tööde tegemise tingimuste muudatused enne nende realiseerimist. 7.4. Sideehitiste järelevalve esindaja vahetu järelevalve all tehtavad tööd: a) projektiga ette nähtud sideehitiste kaitsemeetmete rakendamine b) käsitsi lahtikaevamine sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks c) sideehitisega seotud kaetud tööde ja kaeviku tagasitäitmise teostamine d) projektist tingitud või muud järelevalve esindaja poolt ettenähtud juhtumid 7.5. Enne kaetud tööde akti vormistamist ja sideehitiste katmist kutsutakse kohale sideehitiste järelevalve esindaja teostatud tööde ülevaatuseks. 7.6. Enne kaevetööde algust ja pinnase või teekatete taastamist teemaal teostatakse kaablikanali või kaitsetorude läbitavuse kontroll ja vajadusel hooldus- või taastamistööd. Tööde teostamiseks pöörduda sideehitiste järelevalve esindaja poole. 7.7. Purunenud või muul viisil mittevastavate sideehitiste avastamisel ehitustööde käigus tuleb sellest teatada sideehitiste järelevalve esindajale, kes korraldab puuduste kõrvaldamise. Omaalgatuslik sideehitiste ja - ühenduste taastamine ja/või asukohtade muutmine jms ei ole lubatud. 7.8. Purunenud sidekaablite muhvühendusi või jätke ei tehta kaablikanalisatsiooni- või kaablikaitsetorudes, samuti kõvakattega alal, teede või tänavate all. 7.9. Õhuliinide ühendusi või jätke ei tehta kinnituskohtade vahelisel alal. Vajadusel nähakse ehitusalal ette meetmed ajutiseks õhuliinide tõstmiseks, postide toestamiseks ja tõmmitsate kaitseks. 7.10. Sideehitise kahjustamise korral on sideehitise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud: a) koheselt peatama oma tegevuse ja piiritlema ohutsooni märkelintidega b) viivitamata teavitama sideehitise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat c) võtma tarvitusele abinõud sideehitisele edasiste kahjustuste ärahoidmiseks d) kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast 7.11. Sideehitiste kahjustuste ja vigastuste likvideerimisega seotud kulud kannab nende põhjustamise eest vastutav isik. LISA: Joonised – tehnovõrkude ristumine ja paralleelne kulgemine sideehitistega ning tehnovõrkude paiknemise sügavused ja kujad. Üldinfo ja soovitused projekteerijale, ehitajale, tellijale, järelevalve töötajale Leht 4  JOONIS 1 SIDE MAAKAABLI AJUTINE TOESTUS, JOONIS 2 KAABLIKANALISATSIOONI AJUTINE TOESTUS, KAABLIKAITSETORU PAIGALDUS JA KUJAD KAABLIKAITSE- JA ASENDUSTORUDE PAIGALDUS JA KUJAD A B TEEMAA LAIUS TEEMAA LAIUS KAABLIKANALISATSIOONI AJUTINE TOESTUS SIDE MAAKAABLI AJUTINE TOESTUS KOORMARIHMAD VMS OLEMASOLEV SIDE MAAKAABEL PAIGALDATAV KAABLIKAITSETORU PAIGALDATAVAD KAABLIKAITSETORUD A B KOORMARIHMAD VMS KAABLIKANALISATSIOONI AJUTINE TOESTUS KOORMARIHMAD VMS PAIGALDATAVAD KAABLIKAITSETORUD TEEKATTE KIHID TEE ALUSKIHID A. SIDE MAAKAABLITE, KAABLIKANALISATSIOONI, KAITSETORUDE, SIDEKAEVUDE JMS SIDEEHITISTE AJUTINE TOESTAMINE B. KUI OLEMASOLEVA KAABLIKANALISATSIOONI FUNKTSIONAALSUST KAABLITE TERVIKLIKKUST EHITUSALAL EI OLE TAGADA, KAABLIKANALISATSIOON ASENDUSTORUD JA KAABLIKAITSETORUD ETTE KAABLIKANALITORUDE EEMALDAMINE JA UTILISEERIMINE NING KAABLITE KAITSMINE POOLITATAVATE KAABLIKAITSE- TORUDEGA MUUDE KULGEMISEL KOGU EHITUSALAL RISTUMISEL >1,5 m POOLE RISTUVA RAJATISE TELJEST JA TEEMAA PIIRIST KAUGUSENI >1,0 m NING VAJADUSEL KAABLIKAITSETORUDE MAAKAABLITE JAOTUSKOHTADE SIDEKAEVUDE VAHELISTEL 100 mm KAABLIKANALI ASENDUSTORUDE JA SIDEKAEVUDE EHITUS NING ELEKTROONILISTE MARKERITE (MARKERPALLIDE) PAIGALDUS C. KAEVIKU MAA-ALUSED SIDEEHITISED 0,15 m PAKSUSE LIIVAKIHIGA JA 0,15 m SIDE D. KUI KAABLIKANALITORUDE MAAKAABLITE PROJEKTEERITUD TEEPINNA SUHTES EI OLE TAGADA, TULEB SIDE MAAKAABEL KAABLIKANALITORUD JA VIIA NENDE KOHALE 0,2 m * E. JA KUJADE KOHTA VT. STANDARD EVS 843 JA MAANTEEAMETI F. SIDEEHITISTE KAITSEMEETMEID, PAIGALDUS- JA NING KUJASID PROJEKTEERIMISE TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAMISEL JA PROJEKTI OLENEVALT EHITISE ASUKOHA RELJEEFIST, MUUDE G. www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule  KS2 V3 KS2 V3 TINGMÄRGID KS2 V3 V3 Ol.olev. puurkaev Olemasolev veetoru KS2 V3 Olemasolev läga survetoru V3 Olemasolev kanalisatsioonitoru V3 KS2 Olemasolev gaasitoru Ristumine KP kaabliga V3 Olemasolev MP kaabel KS2 V3 V1 Ristumine MP kaabliga V1 Olemasolev KP kaabel V1 V3 V3 KS2 V3 V3 V3 V3 Olemasolev sidekaabel De200PE P N10 Proj. torustiku KS2 V3 hoolduskaev D1000/600 0 PN1 KS2 V3 V3 V3 KS2 Olemasolev sademeveetoru E V3 V3 00P De2 V3 V3 V3 V3 De200PE P V3 V3 V3 N10 V3 V3 V3 Proj. torustiku ühendus PN10 RR55 Olemasolev drenaažitoru V3 V3 olemasoleva De200PE De200PE 00 Proj. torustiku torustikuga ~1250m V3 hoolduskaev D1000/600 KS2 Proj. torustiku KS2 KS2 hoolduskaev D1000/600 EP N10 De200P V3 V3 Proj. survetoru (paigaldus lahtisel meetodil) ~1314m KS 2 Proj. survetoru (paigaldus kinnisel meetodil) V3 Proj. torustiku hoolduskaev D1000/600 KSV3 Proj. sidekaablite hülsstoru 2 V3 KS V3 2 V3 Sõlme number 2 3 KS V Maapinna kõrgusmärk V3 2 3 KS V V3 Kõrgusmärk toru peale 2 V3 KS V3 a V3 2 KS V3 V3S2 K V3 V3 KS V3 2 V3 KS V3 2 V3 KS V3 Proj. õhueralduskaev 2 D1000/600 De200PE PN10 Proj. kaitseks betoonist kaevurake D3000 h=1.5m De200PE ühendus ol. oleva torustikuga Proj. õhueralduskaev D1000/600 Torustiku ühendus perspektiivse pumplaga Projekteeritav pumpla Torustike ühendused projekteeritava pumplaga vastavalt tehnoloogilisele osale Märkused: 1. Survekanalisatsioonitorustik paigaldada vähemalt 1.8 m sügavusele planeeritavast maapinnast torustiku peale mõõdetuna Ristumine KP kaabliga koormarihmad kaitsehülss De110 (De160) klass a olemasolev kaabel 2. Torustikud ühendada elektrikeevisliitmikutega pruss kaabli toestus prussil Ristumine KP kaabliga 3. Ristumisel kaablitega, paigaldada kaabel lõhestatud hülsstorusse DN100 min 1.0m sõidutee all min 0.7m sõidutee välisel alal min 2.0m min 2.0m 1,0 m mõlemale poole 5. Torustik, mille lagi rajatakse kõrgemale kui 1,2m allpool maapinda, tuleb Torustiku paigaldus soojustada nt. STYROFOAM 250 100mm soojustusplaatidega Torustiku paigaldus kinnisel meetodil, kaitsehülsis minimaalse laiusega 30cm mõlemale poole toru kinnisel meetodil, kaitsehülsis 6. Drenaažitorustikega ristumise asukohad täpsustada ehitustööde käigus, Proj. torustiku hoolduskaev rajatav torustik D1000/600 vältida drenaažitorustike vigastusi ehitustööde käigus 7. Survetorustike ühendused pumplatega teostatakse vastavlt Proj. torustiku hoolduskaev D1000/600 tehnoloogilise projekti osale Objekti aadress Töö nimetus Töö nr. SURVETORUSTIKU RAJAMINE 8. Jooniste juurde kuulub lahutamatu osana projekti seletuskiri Tartu mk, Elva vald, 0126 Kaarlijärve küla Joonis Mõõt Staadium Kuupäev ASENDIPLAAN 1 : 500 Põhiprojekt 07.03.2026 Proj. kaevu kaitseks betoonist kaevurake D3000 h=1.5m Taviko OÜ Joonise nr. Raja 15 Vastutav Insener T. Viljus CERTIFIED 93818 KURESSAARE VK-4-01 ISO 9001 [email protected] Projekteerija T. Viljus MTR-EEP000947 Form. Tellija Mapri Ehitus OÜ  Elva Vallavalitsus Teie 19.05.2026 [email protected] Kesk tn 32 Meie 20.05.2026 nr 7.1-2/26/8687-2 61507, Elva vald, Elva, Tartu maakond Tehnovõrkude projekti kooskõlastamine riigitee nr 47 kaitsevööndis Olete taotlenud Transpordiameti ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 3 kohast nõusolekut tehnovõrkude ehitusprojektile riigitee nr 47 kaitsevööndis km 5,98. Projektiga kavandatakse kanalisatsiooni- ja siderajatiste paigaldamist. Riigiteealusele maale rajatisi ei kavandata. Võttes aluseks EhS § 70 lg 3, anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt TAVIKO OÜ tööle nr 0126 „TARTU MAAKOND ELVA VALD KAARLIJÄRVE KÜLA SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK“. Nõusolek tugineb asjaolule, et projekti realiseerimisest huvitatud isik ja tehnovõrgu omanik on nõus arvestama Transpordiameti poolt esitatud ettepanekute ja järgmiste nõuetega: 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed ega selle korrakohast kasutamist. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek. 2. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 3. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 4. Töövõtjal näha ette paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste taastamine. Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet ehitusseadustikus kehtestatud korras. Käesolev nõusolek kehtib kaks aastat. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Uibo peaspetsialist planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: failid (6).zip Peeter Uibo 5159766, [email protected] 2 (2)