Kiri

LAHENDUSSKEEM N rohekoridor MU SU S IN REB KAIT ALA SEA MU LA INS KAIT USK 501,68 SEV AIT SEA ÖÖ ND LA Olemasolevad väikeelamud TINGMÄRGID Planeeritava ala piir Kontaktvööndi piir Katastriüksuse piir Olemasolev hoone Olemasolev autoliikluse ala aadress maakasut. sihtotstarve pindala Kinnistu andmed katastritunnus Kinnismälestise kaitsevöönd Rebala muinsuskaitseala piir Maaparandussüsteem Männisalu, kuivendussüsteemi reguleeriv võrk tööt kinnismälestise maju ajate 91 ÜP-järgne rohevõrgustik kaitsevöönd tush Teekaitsevöönd oon ed 83 8 Olemasoleva elektriõhuliini kaitsevöönd Olemasolevad hooldushoone 0 = abs +32.00 Planeeritav autoliikluse ala MU korruselisus -1 kuni 3k 80 INS Planeeritav kergliikluse ala US RE golfiväljakud h=12m KA BA ITS LA sündmusruum EA Veekogu MU LA INS ennetus- ja taastuskeskus KA MA nnis US Mä ITS AP alu KA EV AR , k ITS ÖÖ AN uive EA DU nd Planeeritav hoone võimalik asukoht ND LA SS uss ÜS üs 0 = abs +33.00 TE tee EM mi 66 KO Illustratiivne haljastus korruselisus -1 kuni 2k reg I LA ule eriv h=9m võ TE rk E 0 = abs +30.00 Muinsuskaitseameti arvamus (Reg.nr: korruselisus -1 kuni 3k 5-14/2942-2): Rebala h=14m muinsuskaitsealale planeeritavad spordiväljakud ning minimaalsel 0 = abs +32.00 AK määral ja mahuga osaliselt korruselisus -2 kuni 3k LJ maa-alused hooned selliselt, et säilib Krundi kasutamise sihtotstarbed (vastavalt „Ruumilise planeerimise leppemärgid“ Siseministeerium 2013): h=14m VÄ maastiku avatus ja vaated ning uued 0 = abs +30.00 Tee ja tänavamaa (LT), lennuvälja maa (LL), kuni -1k h=6m I rajatised sulanduvad ET puhke- ja spordirajatise maa (PS), maastikku, on põhimõtteliselt lubatud. IK sotsiaalhoolekandeasutuse maa (ÜP)/eriotstarbeline tervishoiu- ja sotsiaalasutuse maa (ÜE), kriketiklubi KR kultuuri- ja spordiasutuse maa (ÜK), loodusspaa-hotell E majutushoone maa (ÄM), TE (abs +30.00) kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK), E KR AH looduslik maa (HL), I V KE metsamaa (MM)/muu looduslik maa (ML) ND tehisveekogu (VT), LA TI EL tehisjärv VÄ L 0 = abs +32.00 JA (abs +30.00) korruselisus -1 kuni 3k K h=14m Kassiallika Maatulundusmaa 166706 m² 24504:008:0383 terviseküla 0 = abs +29.00 kuni -1k h=5m MU INS USK AIT SEA REB LA ALA KAIT MU SEV INS ÖÖ USK ND AIT SEA LA Hein poloklubi AK LJ VÄ (abs +30.00) PO LO 0 = abs +29.00 kuni -1k h=4m rekreatsiooniala mikrolennundusklubi LE NN UK I MA A ND (abs +30.00) UM IS Kassisaba RA LE DA NN UK IM AA ND UM IS RA Maatulundusmaa 402945 m² LE DA NN UK IM AA ND UM IS RA 24504:008:0385 AD MÄRKUSED: n Alusena on kasutatud HADES GEODEESIA OÜ poolt koostatud Kassiallika ja Kassisaba maa-ala plaani tehnovõrkudega, töö nr HG-4343. Litsentsid: 546 MA-k, 411 MA. n Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused Euroopa kõrgussüsteemis EH2000, mõõdistamise aeg märts 2025, töö valmimise aeg aprill 2025. Piirid saadud Maa- ja Ruumiameti registri kaardilt seisuga 26.03.2025. n Lahenduse on koostanud KOLM PLUSS ÜKS OÜ arhitektid. Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu lahendusskeem' M 1:2000  Jõelähtme Vallavalitsus Teie 29.04.2026 nr 6-4/2313 [email protected] Postijaama tee 7 Meie 21.05.2026 nr 7.2-2/26/7484-2 74202, Harju maakond, Jõelähtme vald, Jõelähtme küla Seisukohtade väljastamine Jõelähtme küla Kassiallika ja Koila küla Kassisaba maaüksuste detailplaneeringu koostamiseks Olete taotlenud seisukohti Harju maakonna Jõelähtme valla Jõelähtme küla Kassiallika ja Koila küla Kassisaba maaüksuste detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 24504:008:0383; 24504:008:0385, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud. Planeeringu eesmärgiks on ligikaudu 58 ha suurusele alale tervikliku puhke- ja teenuskeskuse kavandamine, kuhu nähakse ette tervise- ja taastusteenuste, sportimis- ja vaba aja veetmise võimaluste, turismi- ja rekreatsioonifunktsioonide ning neid teenindava taristu rajamine. Planeeringuga soovitakse kujundada looduslähedane ja maastikku sobituv mitmeotstarbeline arendusala ning selle elluviimiseks tehakse ettepanek muuta Jõelähtme valla kehtiva üldplaneeringu põhilahendust. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11258 Ellandvahe tee (edaspidi riigtee) km 1,38-2,20. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 388 autot ja kehtib kiiruspiirang 60 km/h. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7. Eelistada juurdepääsuna olemasolevat ristumiskohta riigitee km 2,08. Kavandada nimetatud ebamäärase kujuga ristmiku piirkonna ümberehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Kuna riigitee liiklussagedus on madal, siis oleme planeeringu eskiislahenduse alusel valmis kaaluma täiendava ristmiku rajamist. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). 2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. 4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  paiknevate planeeringute lahendustega. 5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest. 5.1. Tagada kergliiklusteede sidumine tõmbepunktide ja bussipeatustega ning nende jätkuvus, sh väljaspool planeeringuala. 5.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41. 6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. 7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist on sademevee juhtimine riigitee alusele maaüksusele keelatud. 10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest. 13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast. 14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jana Prost peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa. Lahendusskeem Jana Prost 5792 4753, [email protected] 3 (3)