Siseministeeriumi käskkiri

KINNITATUD Siseministri 27.01.2023 käskkirjaga nr 1-3/16 „Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ LISA 1 Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse siseturvalisuse valdkonna suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 sätestatud Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) poliitikaeesmärgi „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluva teks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 sätestatud erieesmärgi nr 3 „Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist seoses kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumi se ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu“ täitmisesse. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.01.2022-31.08.2029. TATi tegevuste elluviijateks on Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ja Keskkonnaamet. TATi eelarve on 9 502 000 eurot, sh ISFi toetus 75% (7 126 500 eurot), mille le lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (2 375 500 eurot). TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi erinevatest struktuuriüksustest ning Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Keskkonnaameti esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) välisvahendite osakonna nõunik Ülle Leht (tel 612 5078, [email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud SiM õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]). TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas. II Käskkirja sisu Sisejulgeolekufondi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 27.10.2022 otsusega nr C(2022)7920 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Sisejulgeolekufondi rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades ISFi määruse artiklis 13 toodud nõudeid. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 4 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM ISFi korraldusasutuseks (edaspidi KA), rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond. kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT sisaldab 14 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad projektid ja eesmärgid“; 3. punkt „Riigiabi“; 4. punkt „Tulemused ja näitajad“; 5. punkt „Projektide eelarved“; 6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“; 7. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“; 10. punkt „Aruandlus“; 11. punkt „TAT muutmine“; 12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 13. punkt „Vaiete lahendamine“; 14. punkt „Rakendussätted“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud ISFi erieesmärgiga nr 3. Näidatud on ka ISFi rakenduskava sekkumisvaldkonnad, millega TATi tegevused on seotud. TAT vajalikkuse põhjendus Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on „Siseturvalis use arengukava 2020-2030“ (edaspidi STAK) ning selle programm „Siseturvalisus 2023-2026“. STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud arvesse seotud Eesti ELi poliitikaeesmärke. Riiklikud strateegiad, arengukavad, programmid ja tegevuskavad täiendavad üksteist, sh programm „Siseturvalisus 2023-2026“, „Riigikaitse Arengukava 2022- 2031“ „Justiitsministeeriumi programm 2022-2025“, „Päästevõrgustiku strateegia aastani 2025“ ja „Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027“. Euroopa Liidu tasandil on rõhutatud sisejulgeoleku ohtudena mh terrorismi, piiriülese mõõtmega raske ja organiseeritud kuritegevust, suure liikuvusega kuritegevust, uimastikaubandust ja keskkonnavastased kuritegusid. ISFi eesmärkidega on seotud järgmised Eesti väljakutsete märksõnad: terrorism ja radikaliseerumine, raske ja organiseeritud kuritegevus, kohtuekspertiisi suutlikk us, kriisiennetus ning keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuuma- ja lõhkeainete (edaspidi CBRNE) tõrjumine. Nende probleemide lahendamiseks plaanitakse TATi raames rahastada seadmete soetamist. Turvalisusega seotu tagamine on kriisi ajal oluline. Tuleb tagada Politsei- ja Piirivalveame ti, Päästeameti ja teiste kriisiolukordades olulisi teenuseid osutavate institutsioonide tegevuse järjepidevus. Samuti on tähtis suurendada kohtuekspertiisi suutlikkust. Selleks, et tugevdada riigi ametiasutuste suutlikkust võidelda kuritegevuse vastu ja seda ennetada, on oluline ajakohase tehnoloogia, sh IT-tööriistade ja seadmete olemasolu. Rakendatakse meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele Rohkem tähelepanu tuleb pöörata valmisolekule reageerida CBRNE ning ohtlike materjalide intsidentidele, võttes arvesse ohtude muutumist Euroopas. Hinnangute kohaselt on Eestis üle poole miljoni teise maailmasõja aegse lõhkekeha. Nendele ligipääs on Eesti siseturvalis use 2 (9) seisukohalt suur probleem ning kujutab endast ohtu avalikkusele. Seetõttu on pommirobotite ja pommiülikondade soetamine väga oluline. ISFi programmi 2014–2020 raames tehti sarnaseid tegevusi nagu planeeritakse käesoleva TATi raames (nt pommirobotite ja pommiülikondade ostmine), millel oli kõnealuses valdkonnas väga hea mõju. ISFi programmi 2014–2020 raames toetati ka kiirgusohu, sh radioaktiivse pommi eest varajase hoiatamise süsteemi ajakohastamist. Süsteemi plaanitakse käesoleva TATi raames edasi arendada. Valdkond, kuhu Eesti kavatseb lähitulevikus rohkem panustada, on mehitamata õhusõiduk ite laiem ja süstemaatilisem kasutamine kuritegevusvastases võitluses. See parandaks märkimisväärselt suutlikkust avastada ja reageerida turvalisusintsidentidele ning aitaks kaitsta inimesi ja avalikku ruumi. Samuti aitab see politseil tugevdada koostööd Euroopa Liidu õiguskaitseasutustega võitluses raske ja organiseeritud kuritegevusega. Julgeoleku valdkonnas on raske ja organiseeritud kuritegevus, terrorism ning teised julgeolekuohud oma olemuselt üha enam piiriülesed. Selliste ohtude ennetamiseks ja nendega tegelemiseks on oluline, et riigid teeksid omavahel koostööd ja nende õiguskaitseasutused koordineeriksid oma tegevust, et toimuks teabevahetus, et korraldataks ühisuurimisi ja -operatsioone, kasutataks koostalitusvõimelist tehnoloogiat ning tehtaks ühiseid ohu- ja riskihinnanguid. Organiseeritud kuritegevus Eestis on viimasel ajal muutunud üha rahvusvahelisemaks, mille üheks eesmärgiks on eelkõige materiaalse kasu saamine. Selleks tehakse ka tihedat koostööd kuritegelike grupeeringutega väljapool Eestit. Riigipiirid ei sea piire kuritegevusele. Koostööd tehakse aktiivset rahvusvahelisel tasapinnal erinevate kuriteo liikide osas. Piiriülese organiseeritud kuritegevuse vaatest on Eesti nii transiitmaa, siht- ja lähteriik kui ka üks „akendest“ kolmandest riikidest pärineva organiseeritud kuritegevuse jaoks. Punkt 2 „Toetatavad projektid ja eesmärgid“ TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste ISFi määruse II lisas toodud meetmete tegevustega: omandada vajalikke seadmeid ning rajada või ajakohastada spetsiaalsed õppevahendeid ja muud olulist julgeolekuga seotud taristut, et suurendada valmisolek ut, vastupidavust ja avalikkuse teadlikkust ning reageerida adekvaatselt julgeolekuohtudele. Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10602 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 3 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõtet. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliit ika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 3 (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 4 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoid like hangete põhimõtteid. TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mille puhul ei ole ette näha olulist keskkonnamõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele: - kliimamuutuste leevendamine; - kliimamuutustega kohanemine; - vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; - ringmajandus; - reostuse vältimine ja kontroll; - bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati ISFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. ISFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Kui projekti raames vahetatakse välja vanad seadmed uute vastu, on elluviijal kohustus vanad seadmed üle anda vastavat käitlusõigust omavale isikule ning tagada võimalikult suures ulatuses seadmete taaskasutamine ja ringlussevõtt. Erinevalt Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult EL-i majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole Sisejulgeolekufond loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks vaid adresseerib EL raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi ja radikaliseerumise vastu võitle mise poliitikaeesmärke. Sellest ning ISFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamise le. TATi raames viiakse ellu projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Punktides 2.1 – 2.6 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga projekti juures näidatakse projekti sisu ja eesmärk, sihtrühm, tulemus, abikõlblikkuse periood ja elluviija. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projektidel puudub omafinantseerimise kohustus. Punkt 3 „Riigiabi“ Punktis 3 sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi. TAT eesmärk on kuritegevuse ennetamine ning siseturvalisuse valdkonna suutlikk use suurendamine seadmete soetamise kaudu. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisiseselt konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid võ i 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. 4 (9) teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindla lt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustege vuse toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijad on valitud sellised riigi valitsemisa la asutused, kes saavad olla ainuvõimalikud tegevuste elluviijad. Politsei- ja Piirivalvea me ti põhimääruse kohaselt on Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi valitsemisa la valitsusasutus, mille ülesanne on mh süütegude ennetamine. Päästeameti põhimääruse kohaselt on Päästeamet Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, mille ülesanne on mh demineerimistöö tegemiseks valmisoleku tagamine. Eesti Kohtuekspertiisi Instituud i põhimääruse kohaselt on tegu Justiitsministeeriumi hallatava riigiasutusega, mille tegevusvaldkonda kuulub kohtuekspertiiside- ja uuringute tegemine. Mh teeb Eesti Kohtuekspertiisi Instituut kohtuarstlikke, kohtubioloogia-, kohtukeemia- kohtupsühhiaatria-, ja kriminalistikaekspertiise ning seaduse või riigiasutuste vaheliste kokkulepete alusel oma pädevusvaldkonnas muid ekspertiisivaldkondadega seonduvaid uuringuid, mida võimalda vad instituudi personali eriteadmised ning tema käsutuses olevad seadmed ja vahendid. Keskkonnaameti põhimääruse kohaselt on Keskkonnaamet Keskkonnaministeer iumi valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja mille tegevusvaldkonnaks on mh kiirguskaitse korraldamine. Keskkonnaameti ülesandeks on kiirgusohutustege vuse korraldamine. Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviijad teenuseid tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetluse ga, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga. Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“ Tabelis on projektide kaupa esitatud väljundnäitajad ja nende sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud projektide elluviijate poolt saadetud sisendi alusel. Sisendi aluseks on mh eelnevad soetused ja turu-uuringud. Majanduslik keskkond on küll oluliselt muutunud seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas, kuid Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid ei ole võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses. TAT panustab ISFi määruse V lisas toodud ühisesse näitajasse „ostetud seadmete arv“. Punkt 5 „Projektide eelarved“ Punktis 5 on toodud TATi punktides 2.1-2.6 nimetatud projektide kogueelarved ning ISFi ja riikliku kaasfinantseeringu määr. Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“ Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 § 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab SiM. Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest. TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad. 5 (9) Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimisega ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Kui projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti heaks tööd tehtava aja ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteeriumi „projekti kuluefektiivs us “, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 ja § 21 lõikele 1 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreer iva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest. Iga projekti kaudsete kulude protsent on sätestatud TAT punktis 5. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu projekti elluviimise ajal. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Oluline on silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. Vastavalt ISFi määruse artikli 13 punktile 11 peab liikmesriik konsulteerima Euroopa Komisjoniga, kui rakendatakse projekte koos kolmanda riigiga, kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga. Seetõttu tuleb kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine eelnevalt kooskõlastada SiMiga, kes omakorda kooskõlastab selle Euroopa Komisjoniga. Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus või soetus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile maksetaotlused. See tagab, SiM saab abikõlblikud kulud omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui 6 kuu jooksul kulusid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Punkt 9 „Elluviija õigused ja kohustused“ Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata ühendmääruse § 11 toodud ostumenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse järgimisele, sh tuleb järgida asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine “ ning kasutada määruse lisas 2 toodud logo jooniseid. SiM sisestab projektid struktuuritoetuse registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama 15 tööpäeva jooksul pärast TAT kinnitamist iga projekti kohta projekti kirjelduse ja projekti eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade 6 (9) (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile vastava taotluse. Halduskoormuse optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 9.2.1 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea. Kuna ISFi toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus, peab SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks. Punkt 10 „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Punkt 11 „TAT muutmine“ Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimus e l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“ Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 13 „Vaiete lahendamine“ Nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja. Punkt 14 „Rakendussätted“ TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2022 III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149. IV TAT mõju TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt siseministri kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötle mise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema 7 (9) tagatud andmete kaitse ja turvalisus. V TAT kooskõla ISFi üldiste valikukriteeriumitega 1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi panust erieesmärgi väljudnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis 4. Projektidel ei ole sobivaid ISFi määruse lisas V toodud tulemusnäitajaid. 2. TAT põhjendatus TATi projektid aitavad kaasa ISFi erieesmärgi nr 3. saavutamisele. TAT eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktides 4 ja 7. 4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia TATi elluviijad on riigiasutused - Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ja Keskkonnaamet, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud seletuskirja punktis 2. Nimetatud avalikke ülesandeid saavad täita vaid selleks pädevad asutused. 5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud käskkirja eelnõu punktis 1. TAT mõjutab: Regionaalareng ☐jah ☒ei TAT tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga suurendab TATi elluviimine kogu Eesit elanikkonna turvatunnet. Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati ISFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kuna TAT on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ja ei oma selget kokkupuudet kliima- (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 art 9 ja 73) ega keskkonnahoiu eesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Infoühiskond ☒jah ☒ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest mõju infoühiskonnale. Riigivalitsemine ☐jah ☒ei Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? ☐jah ☒ei Kas TAT üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? ☐jah ☒ei Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või avalike teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei TAT tegevused on suunatud Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Kohtuekspertiis i Instituudi ja Keskkonnaameti võimekuse suurendamisele. Võrdsed võimalused Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas) ☐jah ☒ei TAT ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Küll 8 (9) aga peetakse tegevuste elluviimisel silmas võrdse kohtlemise printsiipi. ☐jah ☒ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi sooküsimuste lõimimise TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse ☐jah ☒ei Võrdne kohtlemine ☐jah ☒ei a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine –TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel tagatakse, et inimese ea tõttu ei diskrimineerita ühtegi TAT sihtrühma liiget. b) puudega inimeste võrdne kohtlemine, sh kirjeldada, kas ja milliseid tegevusi võetakse TAT- s ette puudega inimestele juurdepääsu tagamiseks TAT tegevustes tagatakse vajadusel võimalus ka puuetega inimeste osalemiseks ja seadmete kasutamiseks. c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvuse st, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest. VI TAT rakendamine TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2022. VII TAT kooskõlastamine Justiitsministeerium ja Keskkonnaministeerium kooskõlastasid käskkirja eelnõu Eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu märkusteta ning Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeer ium vaikimisi. 9 (9) KÄSKKIRI 27.01.2023 nr 1-3/16 Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2022–31.08.2029 Elluviijad Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Keskkonnaamet Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus: Siseministeerium 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.4 „Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nende vastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 3 „Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist seoses kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu.“. TAT sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad sekkumise liigi „seadmed“ alla. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud „Kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond“. Selle saavutamiseks tuleb teha investeeringuid seadmete soetamisse. TAT on seotud ka „Eesti 2035“ sihiga „Eesti on uuendusmee lne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik - avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud“. TAT tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse „Usaldus riigi institutsioonide vastu“ ja „Elukeskkonnaga rahulolu“. Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. 1.1.3. TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite kasutamiseks. TAT panustab järgmiste Siseturvalisuse arengukava 2020 – 2030 eesmärkide täitmisse : eesmärk 4.2 „Kiire ja asjatundlik abi“, alaeesmärk „Reageerimine õnnetustele ja ohtudele“; eesmärk 4.3. „Kindel sisejulgeolek“, alaeesmärk: „Raske ja organiseer itud kuritegevuse vastane võitlus“; eesmärk 4.5. „Tark ja innovaatiline siseturvalis us “, alaeesmärk: „Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine “. TAT tegevused panustavad programmi „Siseturvalisus 2023-2026“ järgmis te võimekuste eesmärkide täitmisesse: 2.3.1. „Demineerimine“, 2.6.4. „Kriminalistika arendamine“. TAT on seotud valdkondliku arengukavaga „Riigikaitse Arengukava 2022-2031“ ja panustab eesmärgi „Sisekaitse erioperatsioonid“ täitmisesse. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond. 2 (11)  TAT on seotud Päästeameti strateegiadokumendiga „Päästevõrgustiku strateegia aastani 2025“, mille kohaselt lõhkematerjali plahvatuses ei hukku inimesi ja lõhkematerjalide ga seotud õnnetusi ei toimu. TAT on seotud valdkondliku arengukavaga „Kiirgusohutuse riiklik arengukava (KORAK) 2018-2027“ ja panustab eesmärgi nr 4 täitmisse: „Tagatud on valmiso lek kiirgussündmuste ennetamiseks ja lahendamiseks“. TAT on seotud ka Justiitsministeeriumi programmi 2022-2025 eesmärkidega „Ennetada kuritegevust, tagada menetlusosaliste (kannatanute, kahtlustatavate ja kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust“ ja „Kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbra lik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike“. 2. Toetatavad projektid ja eesmärgid Meetmest toetatakse projekte, mis: – aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 3 täitmisesse; – on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades määruse nr 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus; – on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; – on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. TATi raames viiakse ellu järgmisi projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. 2.1. Pommiülikondade hankimine 2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Soetatakse demineerimistööks vajalikud rasked pommiülikonnad. Nende soetamine tagab, et oleme Eestis paremini valmis kriisideks ja igapäevasteks demineerimistöödeks. Tänu erivarustusele suudavad demineerijad pakkuda kvaliteetsemat teenust ja vähendada riske enda ja teiste inimeste eludele. Vahetu plahvatusohu tõrjumisel on rasked pommiülikonnad peamised töövahendid. Uute pommiülikondade soetamine suurendab oluliselt pommi- ja plahvatusohu teenuse kvaliteeti tagades distantsilt plahvatusohtliku esemega töötades demineerija ohutuse. 2.1.2. Projekti tulemus Toetatavate tegevuste tulemusena on hangitud pommiülikonnad. 2.1.3. Projekti sihtrühm Pommiülikonnad soetatakse Päästeametile, kuid kasu saavad kõik Eestis elavad inimesed, kes tarbivad pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenust ja läbi selle saavad suurema turvatunde. Väheneb risk nende elule ja tervisele, mis võib tingitud olla 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 3 (11)  lõhkematerjali plahvatusohust. Kasu saavad ka teised ametkonnad (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi, Keskkonnaamet, Kaitsepolitseiamet), kes vajavad oma ülesannete täitmiseks Päästeametilt ametkondlikku toetust. 2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.12.2022 – 01.12.2024 2.1.5. Projekti elluviija Päästeamet 2.2. Pommirobotite hankimine 2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Soetatakse demineerimistööks vajalikud suured pommirobotid. Nende soetamine tagab, et oleme Eestis paremini valmis kriisideks ja igapäevasteks demineerimistöödeks. Tänu erivarustusele suudavad demineerijad pakkuda kvaliteetsemat teenust ja vähendada riske enda ja teiste inimeste eludele. Vahetu plahvatusohu tõrjumisel on suured pommirobotid peamised töövahendid. Uute pommirobotite soetamine suurendab oluliselt pommi- ja plahvatusohu teenuse kvaliteeti tagades distantsilt plahvatusohtlik u esemega töötades demineerija ohutuse. Lisaks on pommiroboteid võimalik kasutada erinevate teiste eluohtlike sündmuste lahendamiseks, kus võivad ohtu sattuda sündmusele reageerivate teenistujate elud. 2.2.2. Projekti sihtrühm Pommirobotid soetatakse Päästeametile, kuid kasu saavad kõik Eestis elavad inime sed, kes tarbivad pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenust ja läbi selle saavad suurema turvatunde. Väheneb risk nende elule ja tervisele, mis võib tingitud olla lõhkemater ja li plahvatusohust. Kasu saavad ka teised ametkonnad (nt Politsei- ja Piirivalvea me t, Kaitsevägi, Keskkonnaamet, Kaitsepolitseiamet), kes vajavad oma ülesanne te täitmiseks Päästeametilt ametkondlikku toetust. 2.2.3. Projekti tulemus Toetatavate tegevuste tulemusena on hangitud suured pommirobotid. 2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.12.2022 – 01.12.2025 2.2.5. Projekti elluviija Päästeamet 2.3. Võrguskänneri uuendamine 2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu Eesmärk on hankida võrguskänner, mida kasutab Politsei- ja Piirivalveamet inime lude päästmiseks ning raskete peitkuritegude avastamiseks ja tõkestamiseks. Vajadusel abistatakse ka partnerasutusi. 2.3.2. Projekti sihtrühm Võrguskänner soetatakse Politsei- ja Piirivalveametile, kuid laiemalt saavad kasu Eesti Vabariigi territooriumil viibivad isikud. Oluline on siin kõigi inimeste turvalis use tagamine. 2.3.3. Projekti tulemus Võrguskänner on hangitud ja selle tulemusena paraneb inimelude päästmiseks ja raskete peitkuritegude avastamiseks vajalik tehniline võimekus. 4 (11) 2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2023 – 31.08.2029 2.3.5. Projekti elluviija Politsei- ja Piirivalveamet 2.4. Professionaalse lähimaa seirevõimekuse loomine 2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu Luuakse mehitamata õhusõidukitega lähimaa seirevõimekus nelja prefektuur i operatiivkeskustesse ja keskkriminaalpolitseis. Professionaalse võimekuse loomine võimaldab politseil operatiivsemalt reageerida ohtudele. Loodav võimekus ja soetatavad seadmed toetavad politsei võimekus t tõhustada koostööd Euroopa Liidu õiguskaitseasutustega raske ja organiseer itud kuritegevuse vastases võitluses. Samuti suureneb võimekus avastada ohte avalik us ruumis ja ennetada kuritegevustest või terrorismist tingituid ohte. 2.4.2. Projekti sihtrühm Politsei- ja Piirivalveamet 2.4.3. Projekti tulemus Toetatavate tegevuste tulemusena on võimalik laialdasema õhutoetuse kaudu ennetada ohtu ning osutada kiiremat abi kõrgendatud ja vahetu ohuga sündmuste le reageerimiseks. 2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2023 – 31.08.2029 2.4.5. Projekti elluviija Politsei- ja Piirivalveamet 2.5. Kohtuekspertiisi laboriseadmete soetamine 2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi võimekuse suurendamine raske ja organiseeritud ning terrorismiga seotud kuritegude menetlemisel ja nende avastamisel. Hangitakse seadmed lõhkeainete ja pürotehniliste segude avastamiseks ja koostisainete tuvastamis eks, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tuvastamiseks ning kuriteo toimepannud isikute identifitseerimiseks biomeetriliste tunnuste kaudu. 2.5.2. Projekti sihtrühm Seadmed soetatakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Kasu saavad ekspertiise tegevad kohtueksperdid ning kuritegusid uurivad politsei- menetlejad ja prokurörid. 2.5.3. Projekti tulemus Hangitud kohtuekspertiisi seadmed, mille tulemusena kasvab Eesti Kohtuekspertiis i Instituudi võimekus plahvatuste uurimisel lõhkeainete ja pürotehniliste segude avastamiseks ja koostisainete tuvastamiseks, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tuvastamiseks ning kuriteo toimepannud isikute identifitseerimiseks biomeetrilis te tunnuste kaudu. See tagab uurimisasutuste parema võimekuse raske ja organiseer itud ning terrorismiga seotud kuritegude menetlemisel ja nende avastamisel. 2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2022 – 31.12.2023 5 (11)  2.5.5. Projekti elluviija Eesti Kohtuekspertiisi Instituut 2.6. Kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi ajakohastamine 2.6.1. Projekti sisu ja eesmärk Seadmete soetamine varajase hoiatamise võrgustiku jaoks (kiirgusolukorra jälgimis eks keskkonnas, kiirgusandmete analüüsiks laboris) – vananenud seademete väljavahetamine, võrgustiku tihendamine ja kiirgusolukorra hindamise võimekuse parandamine. 2.6.2. Projekti sihtgrupp Keskkonnaamet 2.6.3. Projekti tulemus Toetatavate tegevust tulemusena tagatakse kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi jätkuv toimimine ning kiirgusohust võimalikult varajane teadasaamine ja ohuolukor ra hindamiseks vajalikud sisendid, mille lõpliku tulemusena tagatakse turvaline elukeskkond kõigile inimestele. 2.6.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2025 – 31.12.2028 2.6.5. Projekti elluviija Keskkonnaamet 3. Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 4. Tulemused ja näitajad Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood Näitaja Sihttase 2024 Sihttase Selgitav teave ja nimetus mõõtühik 2029 Pommiülikondade O.3.3 Ostetud arv 8 8 Seadmed on hankimine seadmete arv materiaalne vara, Pommirobotite O.3.3 Ostetud arv 3 3 millele antakse hankimine seadmete arv inventarinumber. Võrguskänneri O.3.3 Ostetud arv 0 1 See näitaja ei hõlma uuendamine seadmete arv immateriaalset vara. See näitaja hõlmab Professionaalse lähimaa O.3.3 Ostetud arv 4 4 ka renditud või seirevõimekuse loomine seadmete arv liisitud seadmeid. Kohtuekspertiisi O.3.3 Ostetud arv 5 5 laboriseadmete soetamine seadmete arv Kiirgusohust varajase O.3.3 Ostetud arv 0 3 hoiatamise süsteemi seadmete arv ajakohastamine 5. Projektide eelarved Projekt ISF toetus (75% ) Riiklik Kokku Kaudsete EUR kaasfinantseering EUR kulude määr (25%) EUR 6 (11)  (% otsestest kuludest) Pommiülikondade hankimine 0% 864 000 288 000 1 152 000 Pommirobotite hankimine 0% 2 137 500 712 500 2 850 000 Võrguskänneri uuendamine 0,1% 1 875 000 625 000 2 500 000 Professionaalse lähimaa 1,2% 1 425 000 475 000 1 900 000 seirevõimekuse loomine Kohtuekspertiisi laboriseadmete 0% soetamine 525 000 175 000 700 000 Kiirgusohust varajase hoiatamise 0% 300 000 100 000 400 000 süsteemi ajakohastamine Kokku 7 126 500 2 375 500 9 502 000 6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikes t otsestest kuludest. 7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel. 7.5. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh 7.5.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest; 7.5.2. seadmete ja nende varuosade ost; 7.5.3. seadmete paigaldamise ja seadistamise kulu; 7.5.4. seadmete tarnimisega seotud tolliformaalsuste ja strateegilise kauba vormistamise kulud; 7.5.5. seadmete varakindlustus ja vastutuskindlustus projekti abikõlblikkuse perioodil; 7.5.6. seadmete kasutamise koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate töötasu) ning õppevisiitide, messide külastamise ja seminaridel osalemise kulud (sh päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, messidel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus 7 (11)  esitada SiMile Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 30 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist ; 7.5.7. tõlkekulu (sh koolitusmaterjalide, kasutusjuhendite tõlkekulu); 7.5.8. avalikustamiskulu (sh vajalike märgiste tellimine); 7.5.9. professionaalse lähimaa seirevõimekuse loomise projektis olemasolevate sõidukite kohandamine mehitamata õhusõidukite opereerimiseks. 7.6. Soetatud varustust on lubatud kasutada Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu eesmärkide täitmiseks. Ristkasutust tuleb kirjeldada tegevusaruandes ja tõendada. 7.7. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud. 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt. 8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile: 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; 8.3.2. asutuse riigihangete korra; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia; 8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäe va dokumentide saamisest arvates. 8.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 8.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 9. Elluviija õigused ja kohustused 9.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid. 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: 9.3.1.1.projekti kirjelduse; 8 (11) 9.3.1.2.projekti tegevuskava ja eelarve. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: - eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub detailne kirjeldus. 9.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.3. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest; 9.3.4. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.5. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hilje ma lt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks; 9.3.6. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.6.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.6.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.7. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9.4. Tegevuse elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. 9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviija le tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiab i reeglitest tuleneb teisiti. 10. Aruandlus 10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikk use perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 10.5. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. 9 (11) 10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 10.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande. 10.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemus te kohta. 11. TAT muutmine 11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikk use perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta. 11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini. 11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võima lik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. 13. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaid luse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 10 (11) 14. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht 11 (11)