Kiri

Sotsiaalministeerium Siseministeerium Meie 03.02.2023 nr 8-1/934 Rahandusministeerium Menetlusest osavõtjatele tasu maksmise korra muutmise eelnõu edastamine kooskõlastamisele Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ muutmise eelnõu ja seletuskirja. Palume võimalusel vastata ühe nädala jooksul kirja kättesaamisest alates. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemist https://eelnoud.valitsus.ee/ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Minister /*Lisaadressaadid: Riigiprokuratuur Riigikohus Maa- ja ringkonnakohtud Õiguskantsleri Kantselei Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik Ahtme Haigla Eesti Psühhiaatrite Selts Eesti kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia ühing Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit Anne Kruusement 620 8203 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU XX.01.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 178 lõike 5, väärteomenetluse seadustiku § 38 lõike 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 152 lõike 3, § 153 lõigete 1 ja 3 ja § 157 alusel. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruses nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1 ja § 7 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „15. augusti 2001. a määruse nr 275 „Keskmise palga arvutamise kord““ tekstiosaga „11. juuni 2009. a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord““; 2) paragrahvi 51 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 51. Eksperditasu kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemisel süüteomenetluse asjas“; 3) paragrahvi 51 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Kohtupsühhiaatriaekspertiisi ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi“ tekstiosaga „Süüteomenetluses kohtupsühhiaatriaekspertiisi“; 4) paragrahvi 51 lõikes 2 asendatakse arv „63,90“ arvuga „120“; 5) paragrahvi 51 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „määruse alusel“ sõnadega „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kaudu“; 6) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Tasu maksmise otsustamise võib lahendada ka pealdisena vastaval taotlusel või kinnitades elektrooniliselt esitatud arve.“; 7) paragrahv 52 sõnastatakse järgmiselt: „§ 52. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu suurus süüteomenetluse asjas (1) Süüteomenetluses tehtavate kohtupsühhiaatriaekspertiiside tasud on: 1) kohtupsühhiaatriaekspertiis ühe eksperdiga – 1170 eurot; 2) kohtupsühhiaatriaekspertiis vanglas ühe eksperdiga – 1290 eurot; 3) kohtupsühhiaatriaekspertiis alaealisele isikule ühe eksperdiga – 1640 eurot. (2) Ekspertide komisjoni või mitme eksperdiga kompleksekspertiisi korral suurendatakse lõikes 1 sätestatud tasu vastavalt ekspertide panusele ja arvule, kuid mitte rohkem kui kahekordseks kahe eksperdi või kolmekordseks kolme eksperdi korral. (3) Ekspertiisi erilisest keerukusest või mahukusest tingitud ajakulu suurenemise tõttu suurendatakse lõikes 1sätestatud tasu selliselt, et eksperdile makstav tasu ei oleks väiksem kui töölepinguseaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammäär. (4) Kui kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemiseks on vaja teha lisauuringuid või -analüüse, makstakse nende eest lisaks lõikes 1 sätestatud tasule tasu ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirhinnast lähtudes. (5) Kui kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemiseks paigutatakse isik menetleja määruse alusel raviasutusse, makstakse lisaks lõikes 1 sätestatud tasule voodipäevatasu ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirhinnast lähtudes.“. Kaja Kallas Lea Danilson-Järg Taimar Peterkop Peaminister Justiitsminister Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega tehakse muudatus Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruses nr 322 (RT I 2005, 71, 557) „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (lühendatult ka kord) ning muudetakse §-e 51 ja 52 ning lisaks viidet § 2 lõikes 1 ja § 7 lõikes 1. Muudatus on §-des 51 ja 52 seotud sellega, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tegi 17.11.2022 kohtuotsuse1, millega tunnistas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 5² lõike 1 punkti 2 ja sama paragrahvi lõike 3 tekstiosa „ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi” põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Korda on vaja muuta, kuna viidatatud Riigikohtu lahendi tulemusel on tekkinud kohtupsühhiaatria ja - psühholoogiaekspertiiside tasudes ebavõrdsus. Korra siiani kehtinud versioon pärineb 10. maist 2009. aastast, kui jõustusid 30.04.2009 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 73 tehtud muudatused, millega kehtestati kohtupsühhiaatrilistele ekspertiisidele teistsugused tasumäärad võrreldes muud liiki ekspertiisidega. Enne seda muudatust kehtis kohtupsühhiaatrilistele ekspertiisidele tasu tunnipõhise arvutamise üldreegel, mille suunised tulenevad menetlusseadustikest ja täpsustused sisalduvad korras. Samasugused ekspertiisitasud on ka kohtuekspertiisiseaduses (KES), mida aga muudetakse Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 644SE2. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Anne Kruusement (620 8203, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik (620 8270, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kohtupsühhiaatria ja -psühholoogiaekspertiiside tegemisest üldisemalt Esmalt tuleb selgitada kohtupsühhiaatriliste ja -psühholoogiliste ekspertiiside tegemise tausta. Täiskohaga psühhiaatri või psühholoogi palkamine üksnes kohtupsühhiaatriliste ja - psühholoogiliste ekspertiiside tegemiseks on seni olnud keerukas. Ekspertiiside tagamiseks on EKEI sõlminud ka koostöölepingud psühhiaatriakliinikutega, kes on olnud nõus ekspertiise tegema. Eestis on ka patsientide ravimisega tegelevatest psühhiaatritest suur puudus, kuid neid 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/119112022002 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4384c379-6b59-4e54-a879-1a9a918990b7/ 1 psühhiaatreid või psühhiaatriahaiglaid, kes on nõus tegema ekspertiise, on veelgi vähem. EKEI- l on õnnestunud sõlmida lepingud suuremate psühhiaatriahaiglatega üle Eesti, kuid osa neist suudavad teha väga väikese arvu ekspertiise igal aastal. Psühhiaatrid ja samuti psühholoogid soovivad eelkõige tegeleda patsientide ravimisega, mitte kohtuekspertiisiga, mis nõuab täiendavaid teadmisi õigusvaldkonnast ega ole mõeldud psüühilist haigust põdeva inimese abistamiseks, vaid pigem kohtu või kohtueelse menetleja abistamiseks. Sellest olulisemaks probleemiks on aga viimastel aastatel olnud psühhiaatriaekspertiiside eest makstav liiga väike tasu. EKEI-l on siiski õnnestunud sõlmida psühhiaatrite ja haiglatega kokkulepped ekspertiiside tegemiseks siiani kehtinud tingimustel. EKEI olukord on leevenenud 2021. aasta veebruarist alates, kui EKEI ei koordineeri enam tsiviilasjades tehtavaid psühhiaatriaekspertiise. Kuni selle ajani edastati EKEI-le kõikides menetlusliikides tehtavad psühhiaatriaekspertiiside määrused, mille EKEI-s töötanud spetsialist saatis edasi lepingupartneritele. Tegemist oli sisuliselt määruste edasisaatmise teenusega, mis sageli kulutas mitu päeva. Kui EKEI ei saanud nõusse ühtki eksperti, saatis ta määruse selle koostajale ikkagi tagasi. Probleem puudutas peamiselt tsiviilkohtumenetluse raames tehtavaid eestkoste seadmise või pikendamise ekspertiise. EKEI-l ei olnud mingit mõjutusvahendit psühhiaatritele määruste täitmiseks saatmiseks, kuid kohtul on see olemas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 295 näol, mille kohaselt on eksperdiks määratud isik kohustatud ekspertiisi tegema, kui ta on kohtuekspert või riiklikult tunnustatud ekspert või kui tema kutse- või majandustegevus toimub valdkonnas, mille tundmine on ekspertiisi tegemise eelduseks. Praktikas tellisidki paljud tsiviilkohtunikud juba varem ekspertiise otse oma piirkonna psühhiaatriakliinikust ilma EKEI vahenduseta, mis omakorda tähendas, et sageli ei võtnud kliinikud EKEI-st tööd vastu, sest neil oli otse kohtust tulnud määrustest järjekord. Selle olukorra parandamiseks tehti muudatus EKEI põhimäärusesse ning kitsendati ekspertiisiasutuse rolli. Muudatus pani küll kohtunikule eksperdi leidmise vastutuse, kuid kuna tsiviilkohtumenetluses tellitavate ekspertiiside eest ka tasutakse kohtu eelarvest ning kohtunikul on võimalik saata TsMS § 295 alusel ekspertiisimäärus igale psühhiaatrile, olenemata tolle lepingulistest suhetest riigiga, peaks see tagama suuremad võimalused ekspertiisi tellimiseks. Tuleb nentida, et suur probleem psühhiaatriaekspertiisidega on Virumaal, eriti Ida-Virumaal, kus psühhiaatriteenus ei ole kättesaadav n-ö tavapatsientidele ning kus ka EKEI-l ei ole ühtegi lepingupartnerit ning seega ei ole tsiviilkohtunikel lihtne leida psühhiaatrit, kellele saata ekspertiisimäärus täitmiseks. Teine näide on jälle vastupidine: Tartu piirkonnas on kohtunikud saatnud kogu aeg määrused otse Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse ja nende jaoks ei muutnud uus kord midagi. Kehtivas KES-is on sätestatud ekspertiiside hinnad, mis on kohustuslikud EKEI-s tehtud ekspertiiside puhul. EKEI on riigieelarveline asutus ja tegutseb iga-aastase eelarve alusel ning iga tehtud ekspertiisi pealt raha tagasi ei saa. KES-is fikseeritud summana kehtestatud ekspertiiside hinnad on aga vajalikud ekspertiisialuste isikute kaitseks, kellelt näiteks süüdimõistmise korral ekspertiisikulu riigituludesse välja mõistetakse. KES-i muudatuste eelnõu (eespool viidatud eelnõu 644SE) võttis Riigikogu vastu 18.01.2023.a ja sellega muudetakse kahte olulist aspekti, mis seonduvad ka psühhiaatriaekspertiisidega. Esiteks reguleeritakse täpsemalt lepingupartneri instituuti. Teiseks viiakse kohtuekspertiisiseadusest 2 välja ekspertiiside hinnakiri, mis kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Nimetatud muudatused peaksid aitama kaasa ka psühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiiside süsteemi korrastamisele. Muudatused on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. septembril. Kuna aga Riigikohtu lahendi tulemusel on tekkinud probleemne olukord, mille lahendamisega ei saa oodata kuni seadusemuudatuse jõustumiseni, tuleb teha kiirendatud korras vastav muudatus. Eelnõuga tehtav muudatus Eelnõu koosneb ühest punktist, millega muudetakse korra § 2 lõikes 1 ja § 7 lõikes 1 olevat viidet ning kuuest punktist (p-d 2-7), millega tehakse muudatusi korra §-des 51 ja 52. 1) Määruse § 2 lõikes 1 ja § 7 lõikes 1 viidatakse 15.08.2001 määrusele „Keskmise palga arvutamise kord“, mis on juba umbes 15 aastat kehtetu. Seega tuleb teha muudatus neis sätetes ja asendada viide kehtivaga, milleks on Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“. Algul oli kavas lahendada kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia tasudega seotud probleemid uue KES-i vastuvõtmisel ja jõustumisel, kuid Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tegi 17.11.2022. a kohtuotsuse, millega tunnistas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 5² lõike 1 punkti 2 ja sama paragrahvi lõike 3 tekstiosa „ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi” põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Sel põhjusel on vaja teha muudatused korra §-des 51 ja 52, mis reguleerivad kohtupsühhiaatria ja -psühholoogiaekspertiise. Täpsemalt § 51 muudatustest 2–3) Muudetakse § 51 pealkirja ning lõike 1 tekstiosa selliselt, et jäetakse välja viide kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisile. Selle asemel täiendatakse pealkirja ja lõike 1 tekstiosa viitega, et regulatsioon kehtib vaid neile kohtupsühhiaatriaekspertiisidele, mis tehakse süüteomenetluse asjades. Järgnevalt põhjendame muudatuse tegemist selliselt, et see kohalduks vaid süüteomenetluse asjades. Eespool on märgitud, et alates 2021. aasta veebruarist ei koordineeri EKEI enam psühhiaatrilisi ekspertiise tsiviilasjades ning nende eest maksab kohus selleks ettenähtud arvestuslikust eelarvest. Kuigi korra § 4 lõige 1 võimaldab kehtestada mingile ekspertiisiliigile teistsugust tasu kui 10–40-kordne tunnipalga alammäär, siis näiteks TsMS § 153 lõike 1 sõnastus viitab pigem korra üldreeglile, andes Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada oma määrusega eksperdile makstava tunnitasu alam- ja ülemmäära. Seega ei kehtestata korras enam fikseeritud hindu tsiviilasjades tehtavatele kohtupsühhiaatriaekspertiisidele ja nende hinnad kujunevad edaspidi korra § 4 alusel. Süüteomenetluses3, mis kohtupsühhiaatriaekspertiiside vaates on enamasti kriminaalmenetlus, koordineerib psühhiaatriliste ekspertiiside tegemist ja nende eest tasumist EKEI, kes teeb seda 3 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2 ütleb, et kui seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kuna VTMS-is ei ole 3 enamikul juhtudest oma lepingupartnerite4 ehk psühhiaatriakliinikute kaudu. EKEI on pidanud psühhiaatriakliinikutega läbirääkimisi ning ettepanek on kehtestada süüteomenetluse asjades tehtavatele psühhiaatriaekspertiisidele fikseeritud hinnad muu hulgas järgmistel põhjustel. Lepingupartnerite juures tehakse suurel arvul ekspertiise ning neist igaühe puhul ei ole mõeldav ega otstarbekas esitada detailset aruannet ekspertiisiga seotud tegevustele kulunud aja ja vahendite kohta. Psühhiaatriakliinikutes on välja kujunenud töökorraldus kohtuekspertiiside tegemiseks ning tunnipõhise arvestuse ja detailse põhjenduse nõude kehtestamine tooks kaasa täiendava bürokraatia ning seega võiks väheneda veelgi psühhiaatrite huvi ekspertiisi tegemise vastu. EKEI ja tema lepingupartnerite vahel on kokku lepitud, et kriminaalasjade keskmine arvestuslik ekspertiisiaeg on 30 tundi ja fikseeritud hinnad korra §-s 52 on sellest kokkuleppest tulenevalt arvestatud. Hindade fikseerimine on vajalik ka EKEI enda jaoks, kes ekspertiiside eest maksab, et oleks võimalik eelarvelisi vahendeid planeerida. Hindade fikseerimine ei ole vastuolus ka KrMS-iga, mille § 178 lõikes 5 sisalduva volitusnormi alusel saab Vabariigi Valitsus kehtestada oma määrusega eksperdile jt-le makstava tasu suuruse ning maksmise korra (TsMS-is on see sõnastatud alam- ja ülemmäärana). Siiski on ka KrMS § 178 lõikega 2 ette antud maksimaalne määr, mille kohaselt eksperdile jt-le makstav tunnitasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt. Nende piiridega on korra muudatuste juures arvestatud. Järgnevalt on selgitatud muudatuse tegemist seoses sellega, et määrus ei nimeta enam eraldi psühhiaatriaekspertiiside alaliike. Kehtiva korra §-de 51 ja 52 pealkirjad ning esimese lõike tekstiosad sisaldavad mittetäielikku loetelu psüühiliste haigustega seonduvatest ekspertiisiliikidest, nimetades vaid kohtupsühhiaatriaekspertiisi ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi. Samas nimetab korra § 52 lg 1 p 3 lisaks komisjonilist kohtupsühhiaatriaekspertiisi ja p 4 kohtupsühholoogiaekspertiisi, mida aga ei ole pealkirjas ja esimeses lõikes nimetatud. Kuna korra §-de 51 ja 52 regulatsioonid laienevad edaspidi ainult süüteomenetluses tehtavatele ekspertiisidele, siis on lähtutud muudatuse tegemisel KrMS regulatsioonist, mis ei loetle süüdivuse või psüühiliste seisundite uurimiseks tehtavaid ekspertiise, vaid nimetab neid kohtupsühhiaatriaekspertiisideks (vt KrMS 16. ptk – psühhiaatrilise sundravi kohaldamine; § 99 – ekspertiisi ja uuringu tagamine; § 102 – kahtlustatava või süüdistatava sundpaigutamine raviasutusse). Kuigi KrMS ei nimeta kordagi psühholoogiaekspertiisi või ekspertiisi, mida teevad koos psühhiaater ja psühholoog või ka nt neuroloog, ei tähenda see, et vajaduse korral ei saaks menetleja sellist ekspertiisi määrata, kuid nende eraldi nimetamine korras ei ole otstarbekas ning tervikliku loetelu moodustamine ei ole samuti võimalik. Kuigi korra §-d 51 ja 52 ei kohaldu eelnõu jõustumisel enam tsiviilasjadele, võib tuua näitena ka TsMS § 522 lõike 11, milles on selgesõnaliselt kirjas, et eksperdiks võib olla üksnes psühhiaater ning komisjoni- ja kompleksekspertiisi tegemisel võib eksperdina osaleda ka muu eriteadmistega isik. Seaduses ei ole nimetatud, milliseid eriteadmisi silmas peetakse. Ilmselgelt ei saa see olla vaid psühholoog ning tegemist võib-olla ka näiteks neuroloogiga vm meditsiinivaldkonna spetsialistiga või hoopis mõne muu valdkonna eriteadmistega isikuga. erisätteid kohtupsühhiaatriaekspertiiside kohta, kohaldatakse KrMS-i vastavaid sätteid. Edaspidi toodud viited KrMS-is käivad seega ka väärteomenetluse kohta. 4 2021. aastal teostasid lepingupartnerid psühhiaatrilisi ekspertiise järgmiselt: Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik 315, neist 5 alaealisele, kriminaalasjades kokku 181; Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik 88, neist 8 alaealisele, kriminaalasjades kokku 48; Ahtme Haigla 97, neist kriminaalasjades 40. 4 Kirjeldatud põhjustel kasutatakse edaspidi ka korras sarnaselt menetlusseadustikele kohtupsühhiaatriaekspertiisi ja -eksperti ning kui tegemist on ekspertide komisjoniga või kompleksekspertiisiga, määrab menetleja lisaks psühhiaatrile teised eriteadmistega isikud ise vastavalt vajadusele. 4) Tehakse muudatus § 51 lõikes 2, kus asendatakse arv „63,90“ arvuga „120“. Tegemist on eksperdile hüvitatava sõidukulu maksimummäära muutmisega, mida makstakse ekspertiisialuse isiku viibimiskohta ja sealt tagasi sõidu kulude hüvitamiseks. Endiselt hüvitatakse kulud vastavalt läbitavale vahemaale, arvestades 0,25 eurot iga läbitud kilomeetri kohta, kuid maksimaalset võimalikku summat (kehtivas korras 63,90 eurot) on suurendatud kuni 120 euroni ühe ekspertiisi kohta. Selle hüvitatava summa suurandamine on tingitud kütusehinna olulisest kallinemisest alates ajast, millal hüvitiste määra viimati muudeti. Samaks jääb ühe kilomeetri hind, mis tähendab, et lühemate vahemaade hüvitisi maksimaalne määr ei puuduta. Maksimaalne hüvitise määr on arvestatud Eestimaa kaugeimatesse paikadesse sõitmise vajaduse järgi, kuigi praktikas määratakse ekspert võimaluse korral lähimast psühhiaatriakliinikust, et vältida vajadust sõita väga kaugele. 5–6) Muudatusega lisatakse § 51 lõikesse 5 täiendus selle kohta, et kohtupsühhiaatriaekspertiisi eest makstakse tasu uurimisasutuse, prokuratuuri, väärteoasja kohtuvälise menetleja või kohtu määruse alusel ning seda tehakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kaudu. Tegemist on kehtiva olukorra täpsustamisega korras. Korra § 9 lõige 1 reguleerib samuti süüteomenetluses makstavaid tasusid, seda nii kannatanule, tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile, eksperdile kui ka spetsialistile ning need tasud makstakse vastava asutuse eelarvest selleks ettenähtud tasudest. Kuna süüteomenetluse valdkonna kohtupsühhiaatriaekspertiiside eest makstakse EKEI eelarvest (vt ka TTKS § 52 lg 2 p 2), on arusaamatuste vältimiseks toodud see eraldi välja § 51 lõikes 5. Süüteomenetluses tehtavate muude ekspertiiside (nt ehitusekspertiis, kinnisvaraekspertiis vms, mida ei tehta ega koordineerita EKEI-s) korral rakendub endiselt § 9 lõike 1 regulatsioon. Samuti täiendatakse § 51 uue lõikega 6, mille lisamise põhjendus on eelnevaga samasugune. Korra § 9 lõikes 1 on reguleeritud, et menetlusest osavõtja kulude hüvitamise võib menetleja lahendada pealdisena vastaval taotlusel (vt ka KrMS § 189 lg 51). Kuna §-d 51 ja 52 on eriregulatsioon süüteomenetluses tehtavatele kohtupsühhiaatriaekspertiisidele, siis on selguse huvides põhjendatud see põhimõte ka siia lisada. Lõige 6 on sõnastatud selliselt, et see võimaldaks otsustada kulude hüvitamise pealdisega ehk teha vastava märke nii paberdokumendile kui ka elektroonselt infosüsteemide kaudu esitatud arvele. Täpsemalt § 52 muudatustest 7) Korra § 52 muudetakse ja kehtestatakse uuesti tervikuna järgmises sõnastuses: § 52. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu suurus süüteomenetluse asjas (1) Süüteomenetluses tehtavate kohtupsühhiaatriaekspertiiside tasud on järgmised: 1) kohtupsühhiaatriaekspertiis ühe eksperdiga – 1170 eurot; 2) kohtupsühhiaatriaekspertiis vanglas ühe eksperdiga – 1290 eurot; 3) kohtupsühhiaatriaekspertiis alaealisele isikule ühe eksperdiga – 1640 eurot; (2) ekspertide komisjoni või mitme eksperdiga kompleksekspertiisi korral suurendatakse lõikes 1 sätestatud tasu vastavalt ekspertide panusele ja arvule, kuid mitte rohkem kui kahekordseks kahe eksperdi või kolmekordseks kolme eksperdi korral. (3) Erandlikel juhtudel suurendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu selliselt, et eksperdile makstav tasu ei oleks väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. 5 (4) Kui kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemiseks on vaja teha lisauuringuid või -analüüse, makstakse nende eest lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasule tasu Haigekassa hinnakirja alusel. (5) Kui kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemiseks paigutatakse isik menetleja määruse alusel raviasutusse, makstakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasule voodipäevatasu Haigekassa hinnakirja alusel. Esiteks muudetakse paragrahvi pealkirja ja lõike 1 teksti analoogselt §-le 51, jättes välja viite kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisile ning lisades täienduse süüteomenetlusele, mille kohta § 52 edaspidi käib. Nende muudatuste põhjendusi me ei korda, need on olemas § 51 muudatuste 1–2 juures. Oluline muudatus on lõikes 1 olevate ekspertiisihindade muutmine. Samuti muudetakse loetelu moodustamise aluseid. Vt ka § 51 muudatuste 1–2 juures selgitust selle kohta, miks määrus ei nimeta enam eraldi psühhiaatriaekspertiidide alaliike. Korra § 52 lõige 1 sisaldas enne 17.11.2022. a Riigikohtu lahendi tegemist loetelu eri liiki psühhiaatriaekspertiiside fikseeritud hindadest järgmiselt: 1) kohtupsühhiaatriaekspertiis – 255 eurot; 2) kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis – 380 eurot; 3) komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis – 380 eurot; 4) kohtupsühholoogiaekspertiis – 125 eurot. Lõige 3 aga võimaldas lõikes 1 olevat tasu suurendada kuni kolm korda, kui tegemist on eriliselt keeruka või mahuka ekspertiisiga. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis oma 17.11.2022. a otsuses, et § 52 lõike 1 punktis 2 sätestatud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tasu 380 eurot on põhiseadusega vastuolus olev ja kehtetu. Samamoodi on põhiseadusega vastuolus ja kehtetu lõikes 3 olev võimalus suurendada ekspertiisi hinda just selle ekspertiisiliigi korral. Riigikohtu lahendi tulemusel on nüüd teiste § 52 lõike 1 loetelus (punktid 1, 3 ja 4) olevate ekspertiiside hinna arvutamise alused oluliselt erinevad kui kohtupsühhiaatria- kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi puhul. Kui regulatsiooni ei muudeta, võib see lähiajal mõjutada veelgi olukorda, kus puudu on psühhiaatritest ja psühholoogidest, kes oleksid nõus ja valmis tegema ekspertiise. Kuna Riigikohus tegi otsuse vaid kohtupsühhiaatria- kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kohta, on vaja korda muuta ja tagada kõigi kohtupsühhiaatria ja -psühholoogiaekspertiisi liikide eest konkurentsivõimeline tasu. Riigikohtu lahendiga kehtetuks tunnistatud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi senise hinna asemel rakendub nüüd neis ekspertiisides korra § 4, mille kohaselt makstakse eksperdile ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10–40-kordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnipalga alammäär. Sellisel moel hinna kujunemine tekitab aga olukorra, kus ekspertiisi tellija ja selle eest maksja ei tea ette ekspertiisi hinda ega saa teha kalkulatsioone. Kuna süüteomenetluses nõutakse süüdi tunnistamise korral ekspertiisialuselt isikult ekspertiisi hinna eest tasumist, võib see tähendada ka süüdimõistetutele suurt hinnatõusu. Seega kehtestatakse siiski fikseeritud hinnad süüteomenetluses tehtavatele psühhiaatriaekspertiisidele, kuid võrreldes kehtiva korraga tõstetakse hinda selliselt, et see oleks konkurentsivõimeline. Kuni Riigikohtu lahendini kehtinud korras oli aluseks võetud arvestus, et keskmisel kohtupsühhiaatriaekspertiisil teeb üks ekspert tööd 8 tundi. Keerukama või mahukama 6 ekspertiisi korral oli summat võimalik kahekordistada või kolmekordistada. Riigikohus on oma 17.11.2022. a otsuses viidanud Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2021. a määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1, mille kohaselt on tunnitasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2022. a 3,86 eurot. Kuna kord võimaldab maksta eksperditasu 10–40-kordsena töötasu alammäärast, siis on selleks minimaalselt 3,86 x 10 = 38,6 eurot. Kui arvestada minimaalseks ekspertiisi tegemisele kuluvaks ajaks 8 tundi, teeb see kokku 308,8 eurot. Seega tuleb nõustuda, et korras sätestatud hind on jäänud ajale jalgu ja ka fikseeritud hinna kehtestamise eelduseks olnud ajakulu (8 tundi) puhul on see väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Määruse muudatusega kehtestatakse kolm fikseeritud hinda, mis kõik on arvestuslikult ühe psühhiaatri tehtavad ekspertiisid selliselt, et punktis 1 nimetatud ekspertiisi teeb psühhiaater täisealisele isikule, kes tuleb ise psühhiaatri vastuvõtule või kelle juurde psühhiaater läheb nt hooldekodusse või tervishoiuasutusse; punktis 2 kehtestatud hind kehtib isiku suhtes, kes viibib vanglas, seal tehtava ekspertiisi hind on p-s 1 olevast hinnast 1,1 korda kõrgem. Punktis 3 olev hind kehtib samuti ühe psühhiaatri ekspertiisi korral ja see rakendub alaealisele isikule ekspertiisi tegemisel ning on p-s 1 olevast hinnast 1,4 korda kõrgem. Põhjused, miks on vaja suurendada ekspertiisitasu vanglas tehtava ekspertiisi ja alaealise ekspertiisialuse puhul, on järgnevad. Kuna vanglates ei tööta psühhiaatreid, kes saaksid seal viibivatele isikutele ekspertiise teha, peavad vanglasse minema psühhiaatriakliinikus töötavad psühhiaatrid. Vangla keskkond laiemalt ning seal viibivate isikute potentsiaalselt suurem ohtlikkus on asjaolud, mis ei soosi psühhiaatrite leidmist, kes oleksid valmis vanglas viibivatele isikutele ekspertiisi tegema. Arvestades üldist psühhiaatrite vähesust, on vaja keerulisemates tingimustes tehtava ekspertiisi eest maksta lisatasu, et motiveerida eksperte tegema ekspertiise ka vanglas viibivatele isikutele. Samamoodi on suur probleem psühhiaatrite puudus, kes oleksid pädevad ning võimelised tegema ekspertiise süüteomenetluses alaealistele isikutele. Et motiveerida psühhiaatreid tulevikus tegema vajalikus hulgas ekspertiise alaealistele, on vaja maksta neile suuremat tasu. Ekspertiistasu määrad eelnõus on arvestatud järgmiselt. Ühe eksperdiga täisealisele isikule süüteomenetluses tehtav kohtupsühhiaatriaekspertiis võiks keskmiselt aega võtta umbes 30 tundi5 ning selle eest arvestatav tunnitasu määr on kahekordne eriarsti6 tasu, mis 2023. aasta 1. aprillist saab olema 19,45 eurot7 x 2 = 38,9 eurot x 30 tundi = 1167 eurot, mis on ülespoole ümardatuna 1170 eurot. Vanglas tehtava ekspertiisi tasu on arvutatud vastavalt 1167 eurot x koefitsient 1,1 = 1283,7 eurot, mis on ülespoole ümardatuna 1290 eurot. Alaealisele tehtud 5 Riigikohus ei hinnanud oma 17.11.2022 otsuses tundide arvu, mis kohtupsühhiaatria ja - psühholoogiaekspertiiside tegemisele võiks kuluda. Küll on aga sellele viidanud vaidlusaluses juhtumis ringkonnakohus, kelle varasemale praktikale tuginedes võiks arvata, et n-ö tavalisele ühe psühhiaatriga ekspertiisile võiks kuluda keskmiselt 20–30 tundi ja kompleksekspertiisile kokku 40–60 tundi. 6 Kahekordne eriarsti tasu on arvestamise aluseks võetud sel põhjusel, et psühhiaatriakliinikute palgakorraldus lähtub samast põhimõttest näiteks öövalvete eest tasumisel vm lisategevuste korral. Kuna ekspertiisitegevus ei ole võrreldav psühhiaatri igapäevase tööga, nõuab menetlusdokumentidega tutvumist ja järelduste tegemist, see on pigem võrreldav lisatööga ja mõistlik on aluseks võtta kahekordne eriarsti tasu. 7 Arstide palgakokkulepe sõlmitakse kollektiivlepinguga. 2023-2024 a kokkulepe kokkuleppe kohaselt on eriarsti tunnitasuks 2023 aastal 19,45 eurot. Sellest summast on ekspertiisitasu kehtestamisel lähtutud. https://arstideliit.ee/wp-content/uploads/2023/01/Tervishoiuvaldkonna_kollektiivleping_2023_2024.pdf 7 ekspertiisi tasu on arvutatud vastavalt 1167 eurot x koefitsient 1,4 = 1633,8 eurot, mis on ülespoole ümardatuna 1640 eurot. § 52 lg 1 sisaldab lisaks lg 1 p-des 1–3 kehtestatud ühe eksperdi tehtavate ekspertiiside hindadele lõiget 2, mis kehtestab hinna kujunemise alused mitme eksperdi korral. Kuna hinna kujunemisel ei ole vahet, kas tegemist on ekspertide komisjoniga või kompleksekspertiisiga, ei ole otstarbekas neid hindu eraldi kehtestada. Regulatsioon on sõnastatud paindlikult, et lisaks ekspertiisis osalevate ekspertide arvule oleks võimalik arvestada ka nende panust. Õige ei ole eeldada, et kui ekspertiisis osaleb kaks eksperti, siis nad mõlemad panustavad täpselt sama palju kui üksinda ekspertiisi tehes. Nii ekspertide komisjoni kui kompleksekspertiisi korral võib olla tööjaotus selline, et üks ekspert teeb põhiosa ja teine panustab väiksemas mahus, näiteks ühel kulub ekspertiisile 30 tundi ja teisel näiteks 5, 15 või 25 tundi. Sellisel juhul on põhjendatud arvestada ekspertiisitasu suuruseks ühe eksperdi tasu täies mahus ning teise osa vastavas ulatuses, kokku seega näiteks 15 tunni korral 1170 x 1,5 = 1755 eurot. Kui aga ekspertiisi teeb näiteks kolm eksperti, kes kõik panustavad võrdes mahus, siis kujuneb ekspertiisitasuks 1170 x 3 = 3510 eurot. Selleks et välistada arusaama, et mitme eksperdiga ekspertiisi korral saab summat lõputult suurendada, on lisatud täiendus, et maksimaalne suurendamine saab olla iga eksperdi kohta täishind ehk 1170 eurot, kui tegemist on ekspertiisiga täisealisele isikule, kes ei viibi vanglas. Lõikes 3 sätestatakse siiski erandlikeks juhtudeks, mis võib olla eelkõige seotud keerukamatel juhtudel ajakulu suurenemisega, võimalus suurendada fikseeritud ekspertiisitasu. Nagu eespool märgitud, on fikseeritud tasu arvestatud selliselt, et süüteomenetluses kulub keskmisele ekspertiisile u 30 tundi. Kuna ekspertiise teevad enamasti EKEI lepingupartnerid, on arvestatud sellega, et mõni ekspertiis võib tegelikkuses võtta ka kauem aega, nt 40 tundi, aga mõni teine jälle vähem, nt 20 tundi. Kui tegemist on erakordselt mahuka ekspertiisiga, mille tegemine võtab aega näiteks mitusada tundi ja fikseeritud hinna korral oleks selle tunnihind madalam isegi täistööajaga töötajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, siis suurendatakse vastavalt ekspertiisitasu. Ei ole otstarbekas piirata erandkorras tasu suurendamise vajaduse korral seda kordajaga või piirsummaga, kuna ka kordaja puhul võib tasu jääda liiga väikeseks võrreldes minimaalse töötasu määraga. Kuna selliseid erandlikke ekspertiise tuleb ette väga harva, siis tuleb nende eest makstava tasu üle otsustada samuti erakorraliselt. Lõikes 4 sätestatakse täiendava tasu maksmine psühhiaatriaekspertiisi käigus lisaks vajalikele uuringutele või analüüsidele. Mõeldud on selliseid lisauuringuid või -analüüse, mis ei ole käsitletavad ekspertiisi tavaliste osadena ja mille vajadus on tingitud kas konkreetsest ekspertiisialusest või konkreetsest juhtumist ja ekspertiisiülesandest. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise täpne viis ja metoodika sõltuvad kindlasti ekspertiisialusest isikust ning samuti ekspertiisi tegevast eksperdist. Täisealise isiku ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus teeb psühhiaater vähemalt järgmisi toiminguid: intervjuu ekspertiisialuse isikuga; tema kohta koostatud meditsiinidokumentidega tutvumine; võimaluse korral ka muude dokumentidega tutvumine, mis kajastavad nt isiku 8 sotsiaalset tausta; kriminaalasja materjalidega tutvumine; dokumentidest kokkuvõtte tegemine; diagnoosi panemine või täpsustamine; eksperdiarvamuse kujundamine; ekspertiisiakti koostamine. Reeglina ambulatoorse ekspertiisi korral lisauuringuid ei tehta. Kui ekspertiisialusele on vaja eksperdiarvamuse andmiseks (nt diagnoosi täpsustamiseks või süüdivusseisundi kindlakstegemiseks vm põhjusel) teha lisauuringuid, siis enamasti suunatakse ta statsionaarseks ekspertiisiks psühhiaatriahaiglasse. Seal tehakse talle kliinilis-laboratoorsed analüüsid ja EKG. Töö dokumentidega ning ekspertiisiakti koostamine toimuvad sarnaselt ambulatoorse ekspertiisiga. Haiglas jälgimisel oleva isiku puhul tegelevad temaga igapäevaselt lisaks psühhiaatrile ka muud meditsiinitöötajad ning kompleksekspertiisi korral sageli ka psühholoog. Personal suhtleb ekspertiisialusega ning jagab infot omavahel, toimuvad juhtumiarutelud. Kui tegemist on psühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiga, siis on kliinilise psühholoogi ülesanded tavapäraselt järgmised: ekspertiisialuse isiku kohta erinevate andmete kogumine ja dokumentidega tutvumine (nt kriminaalasja materjalid; ka info varasematest kohtuasjadest ja karistustest; meditsiinidokumendid; isiku sotsiaalset tausta kajastavad dokumendid jne) ja nende pinnalt järelduste tegemine; kliiniline intervjuu ekspertiisialusega ning kognitiivsete funktsioonide ja isiksuse hindamine piiritletud ajavahemikus; arutelud psühhiaatriga, järelduste tegemine, eksperdiarvamuse kujundamine ning ekspertiisiakti vormistamine. Vajaduse korral määratakse statsionaarsel jälgimisel olevale ekspertiisialusele lisauuringud kehalise seisundi täpsustamiseks. Näiteks peaaju orgaanilise kahjustuse välistamiseks või diagnoosimiseks võidakse teha elektroentsefalograafia (EEG), magnetresonantstomograafia (MRT) või kompuutertomograafia (CT). Kuna selliste uuringute vajadus sõltub konkreetsest ekspertiisialusest, ei ole võimalik ega otstarbekas kehtestada ühtset uuringute loetelu ja hinnakirja. Seepärast tuleb lisauuringute tegemise korral lähtuda Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loeteluga kehtestatud konkreetse uuringu piirhinnast (vt viide Haigekassa hinnakirjale ja selgitused järgmise lõike selgitustes). Lõige 5 sätestab, et kui kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemiseks on vaja paigutada ekspertiisialune isik jälgimiseks või lisauuringute tegemiseks raviasutusse ehk teha talle statsionaarne kohtupsühhiaatriaekspertiis, siis makstakse selle eest haiglale voodipäevatasu ja seda samadel alustel kui tavameditsiinis. Varem on olnud voodipäevatasu hind fikseeritud 59 eurot, kuid see ei ole korrektne, sest kriminaalmenetluse raames raviasutusse paigutatud isikule kulub toidu, majutuse, personali jm peale sama palju raha kui vabatahtlikult raviasutuses viibivale patsiendile ning seega ei ole põhjendatud kriminaalmenetluse korral väiksema voodipäevatasu maksmine. Kuna ravikindlustusseaduse § 30 lg 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu8 korrigeeritakse sageli isegi iga-aastaselt9, ei ole otstarbekas kehtestada korraga uut fikseeritud hinda, vaid tuleb teha viide 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122022044 9 01.01.2023 jõustunud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2022 määrusega nr 140 9 Haigekassa hinnale. Voodipäeva arvestus haiglas on Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu §-s 15. Kui tegemist on isikuga, kes paigutatakse statsionaarseks ekspertiisiks raviasutusse tema tahtest olenemata (sundpaigutamine), siis kasutavad haiglad selleks koodi 2058, kui isik jääb haiglasse ekspertiisile vaba tahte alusel, siis kasutatakse koodi 2065, ja alla 19-aastaste laste puhul kasutatakse koodi 2060. Kohtuekspertiisi korral ei ole põhjendatud muu summa kehtestamine ja eelnõu jõustumisel tuleb lähtuda Haigekassa regulatsioonist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Kavandatav muudatus Seoses Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.11.2022. a kohtuotsusega, millega tunnistati Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 5² lõike 1 punkt 2 ja sama paragrahvi lõike 3 tekstiosa „ja kohtupsühhiaatria- kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi” põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks, tehakse muudatused sama korra §-des 51 ja 52, mis reguleerivad kohtupsühhiaatria ja - psühholoogiaekspertiiside tasude suurust ja nende kujunemise aluseid. Sihtrühm Muudatuse sihtrühmaks on kohtupsühhiaatria ja -psühholoogiaekspertiise tegevad eksperdid, neid tellivad kohtud ja kriminaalmenetluse kohtueelsed menetlejad. Eestis on umbes 220 psühhiaatrit ja umbes 50 neist teeb ekspertiise. Psühholoogide osakaal, kes teevad ekspertiise, on väiksem, kuid täpne arv ei ole teada. Kohtupsühhiaatrilisi ja - psühholoogilisi ekspertiise tellitakse kriminaalasjades aastas umbes 30010, tsiviilasjade kohta ei ole viimaste aastate andmeid teada, kuna need tellitakse otse kohtust11. Kohtunikke on maakohtutes12 kokku 152, kuid kõik neist ei tegele asjadega, kus on vaja tellida ekspertiise psühhiaatritelt või psühholoogidelt. Samuti on EKEI-s 2 töötajat, kes tegelevad süüteosasjades psühhiaatriaekspertiiside tellimise koordineerimisega. Puudutatud võivad olla kriminaalmenetluses tehtavate psühhiaatriliste ekspertiiside korral isikud, kellele tehakse ekspertiis, kuid kes ei osutu süüdimatuks ja kes mõistetakse süüdi ning peavad ekspertiisitasu eest maksma. Nende täpne arv ei ole teada, kuid võib arvata, et tegemist on üksikjuhtumitega. Ekspertiisialustelt, kes osutuvad süüdimatuks, ei 10 EKEI andmetel on tehtud süüteoasjade ekspertiise järgnevalt: 2016 – 377; 2017 – 331; 2018 – 452; 2019 – 398; 2020 – 322; 2021 – 329. 11 Varem tehti psühhiaatriaekspertiise aastas kokku u 2000 (nt 2019 – 1917; 2018 – 1875), seega tsiviilkohtumenetluses tehti umbes 1500 ekspertiisi. Justiitsministeeriumi siseauditi osakond tegi 2022. aasta lõpus eelanalüüsi, kus vaatas lähemalt mais-juunis 2022 kohtute esitatud psühhiaatriliste ekspertiiside arveid, ja selle analüüsi tulemused kinnitavad varasemat arvu – kahe vaadeldud kuu jooksul esitati arveid 268 psühhiaatriaekspertiisi kohta tsiviilkohtumenetluses. 12 https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtunikud 10 nõuta ekspertiisi eest raha, see jäetakse riigi kanda ning seega eelnõuga tehtav muudatus neid ei mõjuta. Kokkuvõttes on puudutatud isikute arv väike ning põhjalik mõjuanalüüs ei ole vajalik. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Muudatusel puuduvad sotsiaalsed mõjud. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Kuna ekspertiisitasude maksmise kord jääb endiseks, ei muutu maksmises midagi. Mõningane mõju on muudatusel seetõttu, et kui varem kontrollis kohus tsiviilasjades ekspertiisitasu üle otsustamisel arvel oleva hinna vastavust määruses fikseeritud hinnale ja tasu suurendamise korral pidi kohus kontrollima selle põhjendatust, siis edaspidi tuleb iga juhtumi puhul kontrollida põhjendatust ja teha otsus, kas rahuldada eksperdi taotletav tasu või mitte. Arvestades asjaolu, et tsiviilkohtumenetluses hindavad kohtunikud samade üldpõhimõtete järgi ka kõigi muude ekspertiisiliikide puhul tasu põhjendatust, ei ole tegemist millegi põhimõtteliselt uuega. Kriminaalasjade eest tasutakse ka edaspidi ekspertidele EKEI kaudu ja eelnõuga hinna suurendamine mõjutab EKEI eelarvet. Alljärgnevas tabelis on näha EKEI kulud kohtupsühhiaatriaekspertiisidele aastatel 2019–2021. Arvestada tuleb, et 2021. aasta veebruarist alates hakkas vähenema EKEI kaudu tsiviilasjades ekspertiiside tellimine ning nende eest tasumine. Samal ajal tuli suurendada osa lepingupartnerite juures tehtavate kriminaalasjade psühhiaatriaekspertiiside hinda kaks kuni kolm korda, kuna lepingupartnerid ei olnud enam nõus ühekordse fikseeritud hinnaga ekspertiise tegema. Sellele lisandus sõidukulu ja statsionaarsete ekspertiiside puhul voodipäevatasu. Tabelis olevat arvu ei saa seega mehaaniliselt jagada ekspertiiside arvuga. Näiteks 2019. aasta puhul tuleks 656 056 jagamisel ekspertiiside koguarvuga (1917) ühe ekspertiisi hinnaks 342 eurot, kuid minimaalne hind on 255 eurot, komisjoni ja kompleksekspertiisi tasud on suuremad. TABEL: EKEI kohtupsühhiaatriaekspertiiside kulud eurodes (2019–2021) 2019. a 2020. a 2021. a 656 056 669 495 356 083 Kuna EKEI vaates tuleb edaspidi arvestada vaid kriminaalasjade eest tasumisega, siis juhul kui kõik u 300 ekspertiisi aastas tehakse vaid ühe psühhiaatriga ja täisealisele isikule, kes ei viibi vanglas, oleks vajaminev kulu eelnõuga kehtestatavate hindade korral 300 x 1120 = 351 000 eurot. See summa on samas suurusjärgus, kui kulutati 2021. aastal, mil vähemalt jaanuaris ja osaliselt ka veebruaris ning veel märtsis tasuti tsiviilasjades tehtud ekspertiiside eest. Samas on kõrgem tasumäär ette nähtud vanglas ja alaealistele tehtavate ekspertiiside korral ning mitme eksperdiga ekspertiisi puhul, kuid nende täpset arvu ei ole võimalik ette näha. Lisandub ka voodipäevatasu, mis siiani on 59 eurot ühe voodipäeva kohta. Maksimaalse kuuajase13 haiglas 13 Tähtaeg sisaldub KrMS § 102 lõikes 3 11 jälgimisel oleku aja eest tuli siiani tasuda 1770 eurot. Kui edaspidi rakendada Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu §-s 15 koodi 2065, milles voodipäevatasu piirhinnaks on 157,07 eurot, siis sama pika jälgimisel oleku aja eest tuleb edaspidi tasuda 4712,10 eurot. Statsionaarseid ekspertiise on vaja määrata siiski väga üksikuid ja pigem harva. Täpset hulka ning selleks kuluvat summat ei ole võimalik siiski ette näha. Samuti ei saa ennustada sõidukulude vajaduse täpset suurenemist (praegu maksimaalne summa 63,9 eurot, muudatuse korral 120 eurot), kuid pigem püütakse ka edaspidi leida ekspert ekspertiisialusele võimalikult lähedalt ning sel juhul sõidukulu ei suurene. Kokkuvõttes suurenevad EKEI kulud eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusel, kuid lisaraha EKEI selleks juurde ei vaja. Esiteks on EKEI-l vabanenud mõningane ressurss tsiviilasjade eest tasumise üleminekuga kohtute arvestuslikku eelarvesse 2021. aasta jooksul ning teiseks on 2023. aasta riigieelarvega EKEI-le juba ette nähtud täiendavad vahendid kohtupsühhiaatriaekspertiiside tasude suurendamiseks. Neljast mõju olulisuse kriteeriumist lähtuvalt ei kvalifitseeru määruse muudatus oluliseks ning põhjalik mõjuanalüüs ei ole vajalik. 5. Määruste rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine nõuab täiendavaid kulusid (vt eelmise punkti selgitust), aga ei too kaasa tulusid. Kriminaalasjades makstakse kohtupsühhiaatria ja -psühholoogiaekspertiiside eest EKEI kaudu. Eelnõuga tehtavad muudatused ei nõua täiendavaid rahalisi vahendeid riigieelarvest, kuna 2021. aastal tehtud muudatused tsiviilkohtumenetluses määratavate psühhiaatriaekspertiisidega ning täiendavate rahaliste vahendite eraldamine 2023. aasta riigieelarvest võimaldavad EKEI-l tõsta ekspertiisitasu ja sellega seonduvaid tasusid (sõidukulu, voodipäevatasu, täiendavate uuringute tasu) kriminaalasjades. Määruse rakendamisega ei nähta ette täiendavaid kulusid, kuna kõik muudatused tehakse planeeritud ja olemasoleva eelarve raames. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna ei ole vaja teha täiendavaid ettevalmistusi ja rahalised vahendid muudatuste elluviimiseks on juba olemas. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 1 kohaselt kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, EKEI suurematele lepingupartneritele: Põhja- Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikule, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikule, Ahtme Haiglale; Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Eesti kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia ühing, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidule, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Riigikohtule ning maa- ja ringkonnakohtutele. 12