Rahandusministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus 06.01.2025 nr 1-4/25/43
Majandus- ja taristuministri 20. detsembri 2021. a
määruse nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise
toetamine“ muutmine
Esitame kooskõlastamiseks taristuministri määruse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad
eelnõude infosüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Svet
taristuminister
Lisad: 1. Taristuministri määruse eelnõu
2. Seletuskiri
Lisaadressaadid: Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon
Kaie Kunst, 625 6366
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
06.12.2024
TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja taristuministri 20. detsembri 2021. a
määruse nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise
toetamine“ muutmine
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri
2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise
üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.
Majandus- ja taristuministri 20. detsembri 2021. a määruses nr 81 „Korterelamute
rekonstrueerimise toetamine“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 28 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 28 lõike 35 punktist 4 jäetaks välja tekstiosa „, mis vastab vähemalt viiele
protsendile rekonstrueerimistööde kogumaksumusest“;
3) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesoleva määruse § 28 lõike 31 ja lõike 35 punkti 4 2025. aasta jaanuaris vastu võetud
muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 22. detsembrist 2023. aastal.“.
Vladimir Svet
taristuminister Keit Kasemets
kantsler
1
06.12.2024
Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 20. detsembri 2021. a
määruse nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ muutmine“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri
2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise
üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.
Määruse eelnõu on koostatud taristuministri määrusena, kuna peaministri 12.08.2024. a
korralduse nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 11 kohaselt kuulub elamumajandus taristuministri
vastutusvaldkonda.
Määruse eesmärk on kaotada toetuse makse suurusele kehtestatud piirang ja muuta seeläbi
maksete regulatsioon paindlikumaks ning ühtlustada rekonstrueerimisturul tegutsevaid
ettevõtjaid puudutavad nõuded.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna
peaspetsialist Kaie Kunst (tel 625 6366, e-post
[email protected]). Eelnõu
õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov (tel 626 2918,
e-post
[email protected]). Keeletoimetuse tegi Justiitsministeeriumi
õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest punktist.
Punktidega 1 ja 2 kavandatud muudatusega kaotatakse toetuse makse minimaalse suuruse
piirang.
Kehtiva määruse kohaselt ei või makse olla väiksem kui 10% või juhul, kui korterelamu
rekonstrueerimisel kasutatakse eeltoodetud elemente, 5% rekonstrueerimistööde
maksumusest. Selleks, et toetada Ida-Viru maakonnas rekonstrueerimissektori toimimist, on
otstarbekas ja põhjendatud ühtlustada eri rahastusallikatest toetuse makse tegemise
tingimused. Kavandatuga sarnane paindlik kord kehtib perioodi 2021–2027 ja Õiglase
Ülemineku Fondi vahenditest toetuse maksetele.
Punktiga 3 täiendatakse määrust rakendussättega, mille kohaselt kohaldatakse muudatusi
tagasiulatuvalt alates 22. detsembrist 2023. a, mil jõustusid Ida-Virumaale suunatud toetuse
andmise tingimused.
Põhiseaduse § 12 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse ja diskrimineerimiskeelu. See tähendab,
et ilma mõistliku ja asjakohase põhjenduseta ei tohi isikuid erinevalt kohelda. Võrdselt tuleb
kohelda võrreldavaid rühmi.
1
Praegu on võrreldavateks rühmadeks ühelt poolt isikud, kes on kehtiva määruse alusel
taotluse esitanud, ja need, kes taotlust ei esitanud, kuid oleks taotluse esitanud siis, kui
väljamaksete suurus oleks olnud piiramata.
Kehtiva määruse tingimustes on rekonstrueerimistööde tegemiseks võimekad korteriühistud
juba taotluse esitanud. Ei saa aga pidada tõenäoliseks, et üksnes väljamaksete kord on saanud
takistuseks toetuse taotluse esitamisele. Teisiti öeldes on olemas kaks rühma, kellest ühe
puhul on teada nende suutlikkus teha rekonstrueerimistöid, ja teine rühm, kelle võime neid
teha ei ole teada. Esimene on oma võimet ja valmisolekut näidanud, teine seda teinud ei ole.
Seega ei ole tegemist võrreldavate isikute rühmadega ja neid on õiguspärane erinevalt
kohelda.
Lisaks on mainitud kahe rühma erinevaks kohtlemiseks legitiimne eesmärk. Mõistlik ja
asjakohane põhjendus on avalik huvi viia ellu toetuse andmise eesmärgid. See on oluline, et
tagada Vabariigi Valitsuse heakskiidetud hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia
elluviimine. Samuti on oluline legitiimne eesmärk raha otstarbekas ja säästlik kasutamine.
Alternatiiv kavandatavale kohaldamisalale on korraldada uus taotlusvoor. Protsesside
edasilükkamine ja kordamine tekitab samas olemasolevates toetuse saajates nende õigustatud
ootuse petmist ja usaldamatust riigi kui partneri suhtes.
Määruse muudatused ei ole toetuse andmise tingimusi kui tervikut silmas pidades otsustava
tähtsusega ja uue taotlusvooru korraldamisega kaasnev kahju võib osutuda suuremaks, kui on
sellest saadav kasu, mistõttu on kõnealuste rühmade erinev kohtlemine ka vajalik, sobiv ja
mõõdupärane.
Korterelamu rekonstrueerimise soovi ja selle tegemise suutlikkusega korteriühistud on
taotluse esitanud ning arvestades nende õigustatud ootusi, tuleb ka nimetatud isikute rühmaga
edasi minna.
Valitud lähenemine on sobiv, kuna uue taotlusvooru avamine seab ohtu toetuse andmise
eelarve tähtaegse kasutamise ja võib põhjustada projekti ebaõnnestumise. Alternatiivina uue
taotlusvooru korraldamine ei oleks olemasolevate toetuse saajate huve silmas pidades sobiv
lahendus.
Määruse muutmine on mõõdupärane, kuna rekonstrueerimise toetamise korda arvesse võttes
on tehtavad muudatused väikesed. Riive, mida kujutab määruse muudatuste eelsete toetuse
taotlejate kõrvalejätmine, on vähene, kui arvestada, et uue taotlusvooruga kaasnev ajakulu
tähendab kogu projekti ebaõnnestumist.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/241,
millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75).
4. Määruse mõjud
Otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning laiemalt majandusele tuleb
toetuse kaudu, mitte eelnõust, mille mõju on pigem kaudne ja mis aitab kaasa toetuse
andmise eesmärkide saavutamisele.
2
Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,
sotsiaalvaldkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega muud otsest või
kaudset olulist mõju.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei nõua lisakulusid ega eeldata sellest tulusid. Samuti ei too see kaasa
lisatööd kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile.
Toetust rahastatakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu korterelamute
rekonstrueerimiseks ettenähtud vahenditest. Toetuse kogueelarve on 9,4 mln eurot.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine ning avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile
ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Eelnõu ei saadetud mitteametlikule kooskõlastamisele, kuna muudatused ei sea uusi
tingimusi. Tegemist on pigem tehnilise muudatusega, mis võimaldab toetust välja maksta turu
vajaduse järgi. Väljamaksetaotlusi on juba laekunud ja esitamisel ning toetuse saajal on
tekkinud kohustused, mida omafinantseeringust ei ole võimalik katta.
3