Taristuministri määruse "Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Rahandusministeerium Riigikantselei 13.01.2025 nr 1-4/25/161 Taristuministri määruse "Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Taristuministri määruse „Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine. Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Svet taristuminister Lisad: 1. Määruse eelnõu koos lisaga 2. Määruse eelnõu seletuskiri 3. Põhiõiguste harta kontroll-leht 4. TAT riskihindamise tabel Sama: Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed. Arvamuse avaldamiseks: keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjon Lisaadressaadid: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  MÄÄRUS EELNÕU 27.11.2024 Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027 Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning toodete korduskasutuse edendamiseks. (2) Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2024–2027 eelarvestrateegia programmi keskkonnakaitse ja -kasutuse meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste saavutamiseks. (3) Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ ja sekkumises nr 21.2.4.13 „Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine“. (4) Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Valikukriteeriumid ja -metoodika, mida kasutatakse toetatavate tegevuste valimiseks, vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. (5) Toetust ei anta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 esitatud tegevusvaldkondade projektidele. § 2. Terminid Käesoleva määruse tähenduses: 1) abikõlblik kulu on projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik toetatav kulu, sealhulgas omafinantseering, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega; 2) abikõlblikkuse periood on ajavahemik, kui projekti toetatavad tegevused algavad ja lõpevad ning projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud tekivad; 3) alginvesteering on investeering, mis vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 2 punktis 49 esitatud definitsioonile; 4) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 5) ettevõtja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 tähenduses; 6) innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks; 7) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga; 8) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 9) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kogusumma; 10) ressursid on kõige üldisemas mõistes tootmisvahendid ja -tagavarad, mida on võimalik kasutada; 11) ressursitõhusus on toodanguüksuse tootmiseks vajalike sisendite koguse vähendamine või esmaste sisendite asendamine teiseste sisenditega; 12) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta väikese või keskmise suurusega ettevõtja mõistele; 13) uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering, mis vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 esitatud definitsioonile; 14) väikese või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumidele; 15) ümberpaigutamine on sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest teise EMP lepingu osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse. Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ning EMP lepingu osalisriigis asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad; 16) Tallinna regioon on Tallinna linn, Maardu linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald; 17) Tartu regioon on Tartu linn haldusüksusena. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on vähendada Eestis toidujäätmete teket, edendada ringset pakendidisaini ja laiendada korduskasutuspakendite kasutamisvõimalusi. (2) Toetuse andmise tulemusel on Eestis vähendatud toidujäätmete teket, pakendidisainis on lähtutud ringmajanduse põhimõtetest ning korduskasutuspakendid on laialdasemalt kasutusel. (3) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi“ eesmärkide saavutamisele. (4) Määruse nõuetele vastavad projektid panustavad Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele kaasa aitamisse keskkonna- ja kliimaeesmärke ning asjakohasel juhul ka tasakaalustatud regionaalset arengut ja võrdseid võimalusi ning ligipääsetavust toetaval moel järgmiste näitajatega: 1) ringleva materjali määr; 2) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest, kohaldub tegevustele väljaspool Harjumaad; 3) keskkonnatrendide indeks; 4) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, kohaldub § 5 lõikes 2 punkti 1 ja 3 tegevuste elluviimise puhul; 5) ligipääsetavuse näitaja, kohaldub § 5 lõikes 2 punkti 1 ja 3 tegevuste elluviimise puhul. (5) Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitaja saavutamisse, milleks on „ringmajanduses toetatavad ettevõtjad“. (6) Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on „esmase toorme sääst projektidega“. (7) Toetuse andmisel on projekti täiendavad spetsiifilised näitajad järgmised: 1) välditud toidujäätmete kogus või tekkivate toidujäätmete koguse vähenemine tonnides aasta kohta § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul; 2) parandatud ringlussevõetavusega pakendite mass tonnides § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul; 3) vähendatud pakendimass tonnides § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul; 4) kasutatud teisese toorme mass tonnides § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul; 5) jäätmetekke vähenemine tonnides § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul. § 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus). 2. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. (2) Toetust antakse lõikes 1 toodud vajalike tegevuste elluviimiseks projektidele, mis: 1) vähendavad või väldivad toidujäätmete teket Eestis; 2) parandavad pakendi ringlussevõetavust pakendidisaini rakendamise kaudu Eestis; 3) loovad või laiendavad korduskasutuspakendite kasutamise võimalusi Eestis. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul tuleb taotlejal esitada Eesti taaskasutusorganisatsiooni kinnituskiri pakendi ringlussevõetavuse kohta. (4) Käesoleva paragrahvi lõikele 2 vastavad projektid ei tohi piirduda üksnes analüüside, disaini, teavitamise või IT-lahendustega. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 toodud tegevused ei hõlma ainult pakendite tootmist. Toetust antakse neile pakendiettevõtjatele, kes nii pakendavad kui lasevad Eesti turule pakendatud kaupasid. (6) Toetatavad tegevused peavad vastama asjakohastele EL-i ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. (7) Määruse alusel toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. (8) Määruse § 5 lõike 2 punktis 3 toetatavate tegevuste puhul peab kasutama asjakohasel juhul parimat võimalikku tehnikat vee säästmiseks ning reovee käitlemiseks, kogumiseks ja töötlemiseks. § 6. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Kindlasummaliste maksete puhul on kulud abikõlblikud vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1. (2) Abikõlblikud on järgmised § 3 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud, mis vastavad §-s 7 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud; 2) investeeringutega seotud seadistamise kulud; 3) seadmete liisimise kulud, mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil, tingimusel et projekti lõppedes läheb asja omandiõigus üle toetuse saajale; 4) teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud teavitusnõude täitmiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“; 5) regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud, mis on seotud alginvesteeringu või uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga materiaalsesse või immateriaalsesse varasse ja mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetes 4, 6, 7, 8 ja 9 sätestatud tingimuste järgi; 6) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava investeeringuteks ette nähtud abi andmisel on kulud abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 47 lõike 7 tingimuste järgi; 7) üldise grupierandi määruse artikli 29 mõistes protsessiinnovatsiooniks antava abi korral on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 29 lõikes 3 nimetatud kulud; 8) projektijuhtimise kulu on abikõlblik sisseostetud teenusena kuni 5 protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest; 9) otsene personalikulu on abikõlblik vastavalt ühendmääruse §-le 16 kuni 15 protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest; 10) muud kulud, mis on vajalikud § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks; 11) taristu objekti kliimakindluse tagamise hindamise kulud. (3) Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse kindlasummalise makse alusel taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses. (4) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud: 1) projektijuhtimise kulu alla 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral; 2) kulu sõiduki soetamiseks või rendiks; 3) kinnisvara ostmise või rentimise kulu; 4) üld- ja tegevuskulud; 5) muu projektiga mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline kulu; 6) riigiabi eeskirjade kohaselt abikõlbmatu kulu; 7) rendikulud. (5) Riigiabi taotlemise korral ei või kavandatavat tegevust alustada ega sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Kliimakindluse hindamise kulud on ka riigiabi taotlemise korral abikõlblikud vastavalt § 7 lõikele 1. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamisele järgnev päev välja arvatud juhul kui projektis soovitakse saada toetust kliimakindluse hindamiseks, siis on kulud abikõlblikud alates vooru väljakuulutamise päevast, ning lõpp ei või olla hilisem kui 31.12.2029. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. Juhul kui projekt eeldab kliimakindluse hindamist ja seda tehakse enne taotluse esitamist, on abikõlblikkuse periood maksimaalselt 30 kuud. (3) Toetuse saaja taotluse alusel ning mõjuva põhjuse olemasolul võib rakendusüksus abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 18 kuu võrra, ületamata lõikes 1 sätestatud tähtpäeva. § 8. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi (1) Kui käesoleva määruse alusel antakse riigiabi üldise grupierandi määruse alusel, lähtutakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatust. (2) Riigiabi antakse kas: 1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabina (edaspidi regionaalabi) üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel; 2) protsessiinnovatsiooniks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 29 alusel; 3) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava investeeringuteks ette nähtud abina üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel. (3) Käesolevat määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga. (4) Käesolevat määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga. (5) Käesoleva määruse alusel ei maksta üksikabi ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. (6) Abil peab olema ergutav mõju üldise grupierandi määruse artikli 6 kohaselt, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga. (7) Kui määruse alusel antav abi on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (8) Abi andmisel kohaldatakse VTA määruse artiklis 1 sätestatud välistusi. Ühele ettevõtjale kõigist allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme aasta jooksul ületada 300 000 eurot. (9) Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtja. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega VTA määruse artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud abi liike ühe taotluse raames kombineerida ei ole lubatud. (11) Seoses riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega tuleb rakendusüksusel: 1) riigiabi või vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid säilitada kümne aasta jooksul alates päevast, kui käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi; 2) kanda riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta. § 9. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Toetuse piirsummad on järgmised: 1) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuste korral on toetuse minimaalne summa 10 000 eurot ja maksimaalne summa 200 000 eurot projekti kohta; 2) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse korral on toetuse minimaalne summa 50 000 eurot ja maksimaalne summa 500 000 eurot projekti kohta; 3) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse korral on toetuse minimaalne summa 50 000 eurot ja maksimaalne summa 2 000 000 eurot projekti kohta. (2) Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, antakse toetust kindlasummalise maksena ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. (3) Projekti omafinantseeringuna ei käsitata teisi Euroopa Liidu ja muude välisabifondide antud tagastamatut ja tagastatavat abi. (4) Paragrahvi 10 lõike 1 punktides 1 ja 2 toodud taotleja ja partneri toetuse osakaal sõltub kohaliku omavalitsuse üksusest ja moodustab vastavalt määruse lisale 40–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, võttes arvesse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise piirmäärasid nende asjakohasuse korral. Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatut. (5) Kui projekti viivad ühiselt ellu mitu eelmises lõikes nimetatud isikut ja investeeringuobjekti asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust pole võimalik määratleda, kohaldub taotlusele suurim määruse lisas ette nähtud osakaal. (6) Kui abi puhul ei ole tegemist riigiabiga või abi antakse vähese tähtsusega abina, on toetuse osakaal kuni 47,93 protsenti. (7) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Põlva või Valga maakonnas, on toetuse osakaal keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 40 protsenti abikõlblikest kuludest. (8) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Harju, Lääne-Viru, Rapla, Järva, Pärnu, Saare, Lääne või Hiiu maakonnas, on toetuse osakaal keskmise suurusega ettevõtjale kuni 25 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 35 protsenti abikõlblikest kuludest. (9) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Ida-Viru maakonnas, on toetuse osakaal keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 45 protsenti abikõlblikest kuludest. (10) Kui abi antakse protsessiinnovatsiooniks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 29 alusel, on toetuse osakaal väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 47,93 protsenti abikõlblikest kuludest. (11) Kui abi antakse ringmajandusele ülemineku toetamiseks üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel, on toetuse osakaal väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 47,93 protsenti abikõlblikest kuludest. 3. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE § 10. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Toetust võivad taotleda ja projekti partnerid olla: 1) kohalik omavalitsus või omavalitsusliit; 2) kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus; 3) äriühing; 4) mittetulundusühing; 5) sihtasutus. (2) Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 toodud tegevuste puhul ei anta toetust taotlejale või partnerile, kelle tegevusala vastab justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (edaspidi EMTAK)“ toodud järgmistele koodidele: töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10–33). (3) Määruse alusel ei anta toetust suurettevõtjale käesoleva määruse mõistes. (4) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse §-s 3 nimetatud nõuetele. (5) Toetuse taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse §-s 2 sätestatud nõuded ning esitama rakendusüksusele info, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või taotluse rahuldamise otsuse alusel tehtavaid makseid. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei tohi ületada §-s 9 sätestatud toetuse määra ning taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist tõendavatele dokumentidele ning ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) projekti eesmärgi ja kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus, sealhulgas projekti tegevuste elluviimise asukoht; 2) kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, ning § 5 lõike 2 punkti 3 tegevuste elluviimise puhul selgitused asjakohasel juhul parima võimaliku tehnika rakendamise kohta vee säästmiseks; 3) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile või projekti üksikutele osadele toetust muudest allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta, sealhulgas toetuste kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest; 4) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ning tõendid omafinantseeringu ja projekti abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta. Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib rakendusüksus laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui taotleja on sellekohase taotluse ja asjakohase tõenduse esitanud ning finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil; 5) projektis toetatava tegevusega seotud kinnisasja või ehitise omandiõigust või kasutusõigust tõendavad dokumendid, mis kehtivad taotluse esitamise hetkel, ning kinnitus, et kinnisasja või ehitist kasutatakse sihtotstarbeliselt vähemalt viis aastat pärast projekti viimase lõppmakse saamist; 6) taotleja kinnitus, et ta nõustub teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil, elektrooniliselt esitatakse ka projektiga seotud otsused; 7) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel; 8) võrreldavad hinnapakkumused ning nende saamiseks tehtud hinnapäringud ja projekti eelarve kindlasummalise makse kasutamiseks; 9) projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, mis on realistlik ja kooskõlas §-s 7 sätestatud abikõlblikkuse perioodiga; 10) kinnitus, et taotlus ei sisaldada tegemisel olevaid või tehtud töid; 11) kinnitus, et taotluses planeeritud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; 12) selgitus taotleja ja taotluse vastavuse kohta riigiabi nõuetele koos asjakohaste lisadega rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendi järgi; 13) kinnitus, et projekti tegevused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja on taotluses märgitud tingimustel teostatavad ega ole vastuolus § 10 lõikes 3 sätestatud tegevustega; 14) kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis aastat. Kliimakindluse tagamise hindamise andmekoosseisule kohaldatakse ühendmääruse lisa 3 B-osa; 15) toetuse summa, selle osakaal abikõlblikest kuludest ja abi liik; 16) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid; 17) info, mis tõendab taotleja ja partneri ettevõtte suurust; 18) kinnitus, et toetust ei taotleta projektile, mis on seotud tootmise ümberpaigutamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti h tähenduses; 19) kinnitus, et projektis arvestatakse toetatavate tegevuste elluviimisel asjakohaste keskkonnaalaste õigusaktidega; 20) projekti tulemusena vähenevate kasvuhoonegaaside kokkuhoiu arvutamise käik rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormil; 21) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul tuleb taotlejal esitada Eesti taaskasutusorganisatsiooni kinnitus pakendi ringlussevõetavuse kohta; 22) finantsanalüüs, mis kajastab projektis osaleva organisatsiooni ja asjakohasel juhul ka partnerorganisatsiooni majanduslikku olukorda ja taotluses sisalduvat projekti ning vastab rakendusüksuse kehtestatud juhendile; 23) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul ajakohane äriplaan, mis on koostatud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi; 24) ühendmääruse § 4 lõikes 3 nõutud kinnitus; 25) juhul kui paragrahvi 5 lõike 2 punkti 1 tegevuse puhul tegeletakse toidu ümberjagamise või annetamisega, tuleb taotlejal esitada kinnitus asjakohastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise ning Põllumajandus- ja Toiduameti juhendite järgimise kohta. (3) Lõike 2 punktis 8 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevalt ettevõtjalt ühesuguse lähteülesande järgi hinnapäringu tulemusel. (4) Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas on avalikkusele pakutavates lahendustes ja teenustes ning tegevustes osalemisel tagatud ligipääsetavus erivajadustega inimestele ning kuidas on avalikkusele edastatav info ligipääsetav liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele. 4. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE JA TAOTLUSTE MENETLEMINE § 12. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine (1) Toetust antakse jooksvalt taotlusvooru kaudu eelarve ammendumiseni. Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras. Taotlused rahuldatakse tingimustele vastavaks tunnistamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (2) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Kinnitatud eelarve peab vastama käesoleva paragrahvi lõikele 3. Käskkirjas võib rakendusasutuse juht määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel. (3) Vähemalt 40 protsenti taotlusvooru eelarvest tuleb suunata toetusteks tootmisüksustesse projektidele, mis viiakse ellu väljaspool Tallinna ja Tartu regioone. (4) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis. Rakendusüksus sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või rakendusasutuse käskkirja alusel. Taotlusvooru peatamisest või sulgemisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis. (5) Projektide rahastamiseks võib taotlusvoore korraldada ühe või mitme §-s 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks, mis määratletakse taotlusvooru korraldamise käskkirjas. (6) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu §-s 11 sätestatud tingimuste kohaselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluste esitamise päevale ühendmääruse § 5 lõige 2. (7) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ning taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (8) Rakendusüksus võib anda puuduse kõrvaldamiseks taotlejale ja partnerile kuni kümne tööpäevase tähtaja. (9) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel pikendada. (10) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt ja partnerilt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist. (11) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesolevas määruses sätestatud nõuded. § 13. Valikukomisjoni moodustamine ja selle tegevus (1) Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks rakendusasutuse ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Rakendusüksus võib kaasata eksperte. (2) Valikukomisjoni liikmed peavad: 1) vastama perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast taotluse hindamisest taandama; 3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud info konfidentsiaalsuse. (3) Valikukomisjoni tööd koordineerib rakendusüksus. (4) Valikukomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi § 15 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7. § 14. Projektide hindamine, vastavus- ja valikukriteeriumid ning valikumetoodika Taotlus peab vastama järgmistele valikukriteeriumidele: 1) projekti kooskõla riigi jäätmekava 2023–2028 eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele on suunatud §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgi täitmisele ning saavutatakse § 3 kohane tulemus; 2) projekt on põhjendatud, mis on täidetud juhul, kui taotluses kajastatud tegevused vastavad §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele, projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus ning tegevuste ajakava on realistlik; 3) projekt on kuluefektiivne, mis on täidetud juhul, kui projekti eelarve on realistlik ja mõistlik ning ette nähtud tegevused on kuluefektiivsed ja planeeritud tulemuste saavutamiseks; 4) taotleja ja partner on suutlikud projekti ellu viima, mis on täidetud, kui taotlejal ja partneril on olemas projekti elluviimiseks vajalik omafinantseering, kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused, et tagada projekti tegevuste elluviimine ja tulemuste kestlikkus kavandatud viisil; 5) projekt on kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, mis on esitatud käesoleva määruse § 3 lõikes 4. § 15. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse ühendmääruse § 8 lõike 1 kohaselt, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt vastab §-s14 nimetatud kriteeriumidele. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) muud projekti elluviimiseks vajalikud kõrvaltingimused; 3) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 4) hangete läbiviimise ja kontrolli nõuded, välja arvatud kindlasummaliste maksete kohaldumisel; 5) kindlasummaliste maksete kohaldumisel nende suurused, maksete aluseks olevad tulemused ja tõendamise alused. (3) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. (4) Rakendusüksus toimetab toetuse saajale pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist otsuse kätte kolme päeva jooksul e-toetuse keskkonnas. (5) Kui toetust antakse kindlasummalise maksena, määratakse taotluse rahuldamise otsuses projekti tulemus ja toetuse summa. (6) Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise alus taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud eelarve põhjendatust hinnates, lähtudes § 11 lõike 2 punktis 8 nimetatud infost. § 16. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 toodud juhtudel. (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui see ei vasta ühendmääruse § 9 lõikele 1. Kui taotleja ei nõustu taotluse muutmise ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotluse esitaja; 4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg. (5) Rakendusüksus toimetab toetuse taotlejale taotluse rahuldamata jätmise otsuse kätte e-toetuse keskkonnas kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. § 17. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja ja partneri ettepanekul rakendusüksus esitatud taotluse toetussummat vähendada ja tegevusi muuta. Kui taotleja ja partner ei ole taotluse muutmisega nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotluse rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi. (3) Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt. (5) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt. (6) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal ja partneril õigust toetuse maksetele enne, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja ja partneri esitatud teabe põhjal või kui teavet on võimalik tuvastada infosüsteemist või andmeallikast. § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras ning kui see on kooskõlas riigiabi reeglitega. (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel: 1) soovitakse pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi käesoleva määruse § 7 lõikes 2 sätestatu kohaselt; 2) toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ette nähtud tingimustel. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui muudatusega võib kaasneda projekti tulemuse saavutamata jäämine olulises osas. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14 või § 37 lõike 7 alusel. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuses toodu korral. 5. peatükk TOETUSE SAAJA JA PARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 20. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt infot ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja ja partner peavad täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi ja muu hulgas: 1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) võimaldama ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 8 kohaselt audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 3) tagama projekti elluviimise ette nähtud tingimustel ja projektis märgitud tulemuse saavutamise; 4) säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ÜSS2021_2027 §-s 18 sätestatu kohaselt; 5) tagama Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohase teavitamistegevuse; 6) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud tegevuste kestvuse nõude täitmise viie aasta jooksul lõppmakse tegemisest. (3) Toetuse saajale ja partnerile kehtivad hankimisel järgmised kohustused: 1) järgida riigihanke ja ostumenetluse läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 sätestatud nõudeid; 2) esitada enne riigihanke või ostumenetluse väljakuulutamist riigihanke alusdokumentide või ostudokumentide kavand ja lepinguprojekt rakendusüksusele eelkontrolliks, juhul kui rakendusüksus on taotluse rahuldamise otsuses selle kohustuse sätestanud. Rakendusüksus avaldab dokumentide kohta arvamuse 20 tööpäeva jooksul; 3) esitada üle 200 000-eurose eelarvega projektide korral rakendusüksusele hanke- või ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid ja leping e-toetuse keskkonna kaudu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist; 4) esitada enne lepingu muutmist rakendusüksusele ülevaatamiseks muudatuse kavand, mille kohta rakendusüksus avaldab arvamuse 20 tööpäeva jooksul. (4) Toetuse saaja ja partner alustavad projekti tegevustega kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest. (5) Toetuse saaja ja partner tagavad projekti elluviimise käigus soetatud ja rajatud vara kasutamise taotluses kirjeldatud viisil vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. (6) Toetuse saaja ja partner peavad viivitamata teatama rakendusüksusele projekti elluviimise ajal ja lõikes 4 toodud kestuse nõude kehtivuse ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja ja partneri võimet täita taotluses ja käesolevas määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja ja partneri kohustusi. (7) Toetuse kasutamisel tuleb avalikkusele pakutavates lahendustes ja teenustes ning tegevustes osalemisel tagada ligipääsetavus erivajadustega inimestele. Samuti tuleb ligipääsetavus tagada avalikkusele edastatavale infole liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele. (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus ning rakendada vajadusel projektipõhiseid lahendusi kliimamõjuga kohanemiseks. (9) Toetatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. (10) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud tegevuste ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 15. juuliks. § 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu projekti elluviimise kohta vahearuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel ning lõpparuande projekti lõppemisel. (2) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 2) andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine); 3) toetuse saaja ja partneri hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele, k.a kohalduvate määruse näitajate prognoositav saavutustase; 4) teavitusnõude täitmise kontrollimiseks fotod või muud tõendid, kui neid ei ole veel rakendusüksusele esitatud, ja info selle täitmiseks tehtud tegevustest Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt. (3) Lõpparuandes esitab toetuse saaja kinnituse, et toetatud tegevustega panustati käesoleva määruse § 3 lõigetes 4 nimetatud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse. (4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuses täpsustada vahe- ja lõpparuandes ning järelaruandes nõutavat teavet ja selle esitamise tähtaega. (5) Paragrahvi 3 lõikes 6 toodud näitaja saavutustaset raporteerib rakendusüksus e-toetuse keskkonnas tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes ja etteantud vormil vähemalt kahel korral: üks ja viis aastat pärast projekti lõppemist. (6) Rakendusüksus kinnitab aruanded 30 tööpäeva jooksul nende e-toetuse keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. Menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.  6. peatükk TOETUSE MAKSMINE JA KASUTAMINE § 22. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel ja kindlasummalise maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. (3) Toetuse saaja ja partner esitavad rakendusüksusele makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Kuni 200 000-eurose kogumaksumusega projektide, mida rahastatakse kindlasummalise makse alusel, maksetaotlusele lisatakse taotluse rahuldamise otsuses nõutud teave. (5) Üle 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral lisatakse maksetaotlusele järgmised dokumendid: 1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole korraldatud riigihangete registris ja lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole eelnevalt rakendusüksusele esitatud; 2) lepingud, välja arvatud juhul, kui lepingud on eelnevalt rakendusüksusele esitatud või lepingud on kättesaadavad riigihangete registrist ja lepinguid ei ole muudetud; 3) lepingute muudatused, sealhulgas lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 4) arved või muud raamatupidamisdokumendid; 5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 6) kulu tasumist tõendav dokument; 7) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav dokument; 8) garantii, kindlustuse või täitmistagatise kohta dokument, kui neid nõutakse lepingutes. (6) Makse menetlemine toimub ühendmääruse §-s 25 sätestatud korras. (7) Rakendusüksus võib peatada makse menetlemise osaliselt või täielikult või toetuse maksmisest keelduda ühendmääruse §-s 33 sätestatud tingimustel. (8) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist, kuid mitte hiljem kui 17. jaanuaril 2030. Lõppmakse tehakse, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lõike 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030. 7. peatükk FINANTSKORREKTSIOONID JA VAIDED § 23. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. § 24. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (2) Auditiaruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Svet (allkirjastatud digitaalselt) Taristuminister Keit Kasemets Kantsler Lisa. Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal  Taristuministri määruse „Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Taristuministri määrusega „Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning toodete korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ (edaspidi ka TAT) reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning toodete korduskasutuse edendamiseks. Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Laurina Šinkejeva (teenistussuhe lõppenud), ringmajanduse ja finantseerimise valdkonna juht Toomas Luhse (e-post [email protected], tel 605 4315) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi on teinud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e- post [email protected], tel 626 2948). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Moonika Kuusk (e-post [email protected], tel 5886 1210). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 24 paragrahvist, mis on liigendatud seitsmesse peatükki. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine 5. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused 6. Toetuse maksmine ja kasutamine 7. Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu 1. peatükk sisaldab üldsätteid. Paragrahvi 1 lõikes 1 kirjeldatakse, millist poliitikaeesmärki aitab eelnõukohane määrus saavutada. Lõige 2 sätestab, millise programmi alusel toetust eraldatakse ning millist tulemust meede aitab saavutada. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2024–2027 eelarvestrateegia programmi keskkonnakaitse ja -kasutuse meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste saavutamiseks. Lõike 3 kohaselt kajastatakse toetus perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringamajanduse korraldamine“ ja sekkumises nr 21.2.4.13 „Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine“. Lõikes 4 täpsustatakse, et toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja -metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. Seirekomisjoni 31.05.2022 kinnitatud (muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024) „Läbivad valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3 kohaselt vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse viie kriteeriumiga. Need on järgmised: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) toetuse taotleja suutlikkus projekt ellu viia; 5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Nimetatud nõude täitmisega seotud detailne info tuuakse välja määruse eelnõu § 15 lõikes 1. Kliimaministeeriumi moodustamisega ei planeeritud eraldi riiklikku keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD). Seirekomisjoni kinnitatud esimese valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel vastava valdkonna strateegiline arengudokument („Riigi jäätmekava 2023–2028“) ning toetuse panustamine „Eesti 2035“ sihti. Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku strateegilist vaadet, mille tulemusena moodustati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima, energeetika ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus. Kliima, elurikkuse, kiirguse ja välisõhu teemad on kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonnas. Ringmajanduse, jäätmete, mere ja vee teemad on elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonnas. Ruumiandmed ja maa korralduse teemad liikusid Kliimaministeeriumi moodustamisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised uued riiklikud (valdkondadeülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma hakkavad ja millal uusi riiklikke arengukavasid koostama hakatakse. Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel „Eesti 2035“ riigi eelarvestrateegia 2024–2027 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (määruse eelnõus on need sätestatud § 3 lõigetes 3 ja 4 ning seda hinnatakse eelnõu §-s 14) ja rakenduskavas seatud erieesmärgi ning poliitikaeesmärgi saavutamiseks „Riigi jäätmekavast 2023–2028“ (seda hinnatakse eelnõu §-s 14). „Eesti 2035“ arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus nn arvamusrännaku vormis, kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks 2 tutvustati plaanitavaid rakenduskavakohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti. Tegevus toetab ka „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ eesmärkide saavutamist. Selle dokumendi punkti viis kohaselt seotakse majanduskasv lahti esmase tooraine kasutamise kasvust ressursitõhusa ringmajanduse edendamise kaudu, arvestades säästva arengu eesmärke ning eelkõige säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Soodustatakse uudsete, sealhulgas ressursside taaskasutamisel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu. Tegevus panustab „Riigi eelarvestrateegia 2024–2027“ keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi eesmärki „Ringmajanduse korraldamine“, mille kohaselt on valdkonna kitsaskoht jäätmete ringlusse võtmise jätkuvalt madal määr. 2022. aasta seisuga on olmejäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist 30,3% ning 2027. aasta sihttase on 55%. 2022. aasta seisuga on ringleva materjali määr 16% ning 2027. aasta sihttase on 21%. Toetuse andmise tingimused on kooskõlas eelnimetatud strateegiatega ning suunatud nimetatud eesmärkide saavutamisse. Toetuse andmise tingimused on kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023– 2028“ strateegiliste eesmärkidega, eelkõige panustatakse jäätmekava erieesmärki 3.1: kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine. Samuti panustatakse tegevustega riiklike sihtmäärade saavutamisse. Eelkõige on riigil probleemid olmejäätmete, sh pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade täitmisega. Pakendite ringse disaini arendamise kaudu panustatakse ka sihtmäärade saavutamisse. Samuti panustatakse järgnevatesse erieesmärkidesse: 1) vähendada pakendijäätmete teket inimese kohta 2028. aastaks vähemalt 5% võrreldes 2018. aastaga; 2) vähendada ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist 2026. aasta lõpuks 25% võrrelduna 2022. aastaga. Nendel erieesmärkidel on mh oma roll kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Toidujäätmete tekke vähendamine, ringse pakendidisaini edendamine ja korduskasutuspakendite kasutamisvõimaluste laiendamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Et aidata kaasa eesmärkide saavutamisele, tuleb suurendada kohalike ressursside väärindamist, tagades samal ajal nende jätkusuutliku ning kliima- ja elurikkuse mõjusid arvestava kasutuse. See omakorda tõhustab loodusressursside kasutamist ja aitab vähendada jäätmete teket. Lõikes 5 antakse teada, et kavandatava määruse alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist, arvestades, et toetada ei saa Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artikli 7 alusel. Paragrahvis 2 tuuakse välja eelnõukohases määruses toodud terminid. Punktides 1–17 täpsustatakse terminid määruse tähenduses, et oleks võimalik sätestada ja piiritleda rahastatavad tegevused, nende prioriteetsus ning projekti panus meetme eesmärkidesse. Punktis 1 selgitatakse, et abikõlbliku kulu aluseks olev tegevus peab olema tehtud ja kuludokument tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Kulu aluseks olev tegevus peab olema kooskõlas kehtiva õigusega, eelkõige ühendmääruse ja käesoleva määrusega. Punktis 2 selgitatakse, et abikõlblikkuse periood on ajavahemik, kui projekti toetatavad tegevused algavad ja lõpevad ning projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud tekivad. Punktis 3 selgitatakse, et alginvesteering on investeering, mis vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 3 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 2 punktis 49 esitatud definitsioonile. Punktis 4 selgitatakse, et „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Põhimõte tähendab, et toetatavad tegevused ei või oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist, milleks on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Punktis 5 selgitatakse, kes on eelnõukohase määruse mõistes ettevõtja. . Ettevõtja on majandustegevuses osalev isik, kes pakub kaupu või teenuseid, sõltumata tema juriidilisest vormist või asutamise viisist. Konkurentsiseaduse § 2 tähenduses ja riigihangete seaduse § 4 punkti 4 tähenduses on ettevõtja nii äriühing kui ka riik ja KOV ehk kõik isikud, kes tegutsevad kaubaturul, majandus- või kutsetegevuses või ettevõtja huvides. Kaubaturu mõiste on sisustatud konkurentsiseaduse §-s 3 ning kaubad § 1 lõikes 1. Kui isikule antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis selline isik on kindlasti ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses. Kui isikule antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi, siis see ei välista asjaolu, et isiku tegevus allub konkurentsiõigusele. Punktis 6 toodud innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks, mis hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist (tooteinnovatsioon), vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon), uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon), uuendusi juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon). Punktis 7 selgitatakse kliimakindluse tagamise mõistet. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda ühendmääruse lisast 3. Kliimakindluse tagamise hindamise andmekoosseisule kohaldatakse ühendmääruse lisa 3 B-osa. Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu (nt elektrivõrgud, veetaristu), jäätmete käitlussüsteemid, muud materiaalsed varad. Kliimakindlus tuleb tagada selliste taristuprojektide puhul, mille alusel rajatakse uus taristu või uuendatakse või laiendatakse olemasolevat taristut. Nende projektide korral on vaja arvestada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektid peavad suurendama energiatõhusust, et hoida kokku energiakulu ning toetada kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Punktis 8 selgitatakse, et projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse. Punktis 9 selgitatakse, et projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kogusumma. Projekti kogumaksumus on välja toodud taotluses ja toetuse andmise otsuses. Punktis 10 toodud ressursside termin katab tootmises kõiki kaupade ja teenuste valmistamiseks vajalikke tootmistegureid, sh toore, energia, vesi, jäätmed. Punktis 11 selgitatakse, et ressursitõhusus on toodanguüksuse tootmiseks vajalike sisendite koguse vähendamine või esmaste sisendite asendamine teiseste sisenditega. Punktis 12 selgitatakse, et suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta väikese või keskmise suurusega ettevõtja mõistele. Punktis 13 selgitatakse, et uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering, mis vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 esitatud definitsioonile. 4 Punktis 14 selgitatakse, et väikese või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 mõistes ja vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumidele. Punktis 15 selgitatakse, et ümberpaigutamine on sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest teise EMP lepingu osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse. Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ning EMP lepingu osalisriigis asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad. Punktis 16 selgitatakse, et määruse tähenduses mõeldakse Tallinna regiooni all Tallinna linna, Maardu linna, Harku valda, Saue valda, Saku valda, Kiili valda, Rae valda, Jõelähtme valda, Viimsi valda. Punktis 17 selgitatakse, et määruse tähenduses mõeldakse Tartu regiooni all Tartu linna haldusüksusena. Paragrahvis 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ning toetuse oodatav tulemus. Toetuse andmine on suunatud Eestis toidujäätmete tekke vähendamisele, ringse pakendidisaini edendamisele ja korduskasutuspakendite kasutamisvõimaluste laiendamisele. Toidujäätmed ja pakendijäätmed moodustavad suure osa igapäevastest jäätmetest, mis omakorda mõjutavad negatiivselt keskkonda ja suurendavad ressursside ebaefektiivset kasutamist. Jätkusuutliku arengu ja keskkonnahoiu põhimõtetest lähtuvalt on vajalik toetada ettevõtmisi ja projekte, mis aitavad vähendada tekkivaid jäätmeid ning arendada keskkonnasõbralikke lahendusi. Toetuse andmise tulemusena oodatakse konkreetseid edusamme toidujäätmete tekke ja pakendijäätmete vähendamisel, samuti ringmajanduse põhimõtete rakendamist pakendite disainis ja korduskasutuspakendite laialdasemat kasutust. Toetuse mõju väljendub nii Eesti keskkonnajalajälje vähenemises kui ka ringmajanduse põhimõtetel põhineva ettevõtluse arendamises. Ringse pakendidisaini juurutamine ja korduskasutuspakendite laialdasem kasutus aitavad vähendada vajadust esmaste ressursside järele ning toetavad kliimamuutuste leevendamise eesmärke. Vältides ja vähendades toidujäätmete teket on võimalik vähendada toodetava toidu, kasutatava energia, vee, väetiste ja põllumajandusmaa hulka. Kaasneb kokkuhoid mitte ainult nimetatud ressurssidelt, aga ka toidu ja jäätmete transpordilt ning jäätmekäitluselt. Samuti kasutatakse pakendeid üha enam ning selle pidurdamiseks ja pakendite keskkonnamõju vähendamiseks on vaja teha investeeringuid nii pakendite disaini ja tootmisse, sh parandada pakendite ringlussevõetavust, kui ka korduskasutussüsteemidesse. Tegevused aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet, kuna vähendavad vajadust toota uusi materjale ja tooteid. Sihtrühm on pakendamise vähendamist ja muud jäätmetekke vältimist praktiseerivad ettevõtted ning need, kes soovivad oma lahendusi luua või nende kasutamist laiendada. EL-i pakendi ja pakendijäätmete määruse kohaselt on vaja täita teisese tooraine sihtmäärad pakendites, mistõttu on vaja arendada ringlussevõetava materjali ja selle kasutuselevõtmise tootmisprotsesse. Toetusmeetme vajadus tuleneb ka riigi jäätmekavas märgitud vajadustest ning toetuse andmine panustab riigi jäätmekava eesmärkide saavutamisse. Ressursside tõhusamal kasutamisel ja (toidu)jäätmete tekke vältimisel on oluline mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, et aidata kaasa kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavusele ja kliimamuutustega kohanemisele. Toetatakse tegevusi, mis aitavad vähendada pakendijäätmete teket, muuta pakendeid disaini abil jätkusuutlikumaks ja edendada korduskasutuspakendite kasutuselevõttu. Eelnimetatud 5 tegevuste toetamine on oluline, et Eesti suudaks täita alates 2025. aastast rakenduvaid ringlussevõtu sihtarve (plastpakendi ringlussevõtu sihtarv on 2025. aastal 50%, 2030. aastal 55%, aga 2022. aasta andmete põhjal on see Eestis 44% juures). Lisaks peab Eesti tasuma igal aastal ca 20 mln eurot EL-i nn plastpakendi omavahendi tasu ringlusesse võtmata jäänud plastpakendite eest. Selleks, et oleks võimalik vähendada riigieelarvesse laekuvaid kulusid, on oluline, et turule lastavad pakendid oleksid ringlussevõetavad või korduskasutatavad. Üleminek ringmajandusele on konkurentsivõime suurendamise ja üleilmsete suundumuste vältimatu eeltingimus. Kavandatud meetmed on kooskõlas 2020. aasta riigiaruandega ja suunatud järgmistele teemadele: 1) olulised investeerimisvajadused ringmajanduses, 2) väike ressursitootlikkus ning 3) suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad konkurentsivõimet. Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste alus on eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu on sätestatud lisas D), samuti EL-i uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia. Toetatav tegevus aitab saavutada EL-i ringmajanduse tegevuskava eesmärki kiirendada majanduse ümberkorraldamiseks tehtavaid muudatusi, mis on ette nähtud Euroopa rohelise kokkuleppega. Lõigetes 3 ja 4 kirjeldatakse, et toetatavates tegevustes arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ja panustatakse Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“(edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse. Tuuakse välja „Eesti 2035“ siht ja näitajad, millesse määruses kirjeldatud toetatavad tegevused panustavad. Toetatavad tegevused peavad panustama „Eesti 2035“ sihti „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja alamsihti „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi“. Eesmärk on uuendusmeelne ja teadmistepõhine Eesti majandus, milles kasutatakse uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Võimalus on luua soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted saavad teha omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkonna suund on, et see kutsuks töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt. Määruse nõuetele vastavad projektid aitavad hoida „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid ja aitavad kaasa sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele moel, mis toetab keskkonna- ja kliimaeesmärke ning asjakohasel juhul ka tasakaalustatud regionaalset arengut ja võrdseid võimalusi ning ligipääsetavust. Seda tehakse järgmiste näitajate abil: 1) ringleva materjali määr; 2) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest, kohaldub tegevustele väljaspool Harjumaad; 3) keskkonnatrendide indeks; 4) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, kohaldub § 5 lõikes 2 punkti 1 ja 3 tegevuste elluviimise puhul; 5) ligipääsetavuse näitaja, kohaldub § 5 lõikes 2 punkti 1 ja 3 tegevuste elluviimise puhul. Võrdsed võimalused tagatakse sellega, et avalikkusele suunatud projektide elluviimisel arvestatakse erinevate ühiskonnarühmade (nt vanemaealised, eri rahvusest või erivajadusega inimesed) vajaduste ja eripäraga projekti lahenduste väljatöötamisel ja teenuste pakkumisel (nt 6 juurdepääsu tagamine teenuspunktidele, teenuste hinnakujundus jms), et lahendused oleksid kavandatava sihtrühma kõigile liikmetele kättesaadavad ja kasutatavad. Toetatavad tegevused panustavad näitajasse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“. Soolist võrdõiguslikkust see määrus ei puuduta, kuna määruse alusel antakse toetust ringmajanduse korraldamiseks, mida ei ole otstarbekas eraldi suunata soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks. Ligipääsetavus tagatakse eelnõukohases määruses § 20 lõikes 7 toodud nõude abil. Toetuse kasutamisel tuleb avalikkusele pakutavates lahendustes ja teenustes ning tegevustes osalemisel tagada ligipääsetavus erivajadustega inimestele. Sealhulgas näiteks ligipääs toidukappidele, jäätmekogumisele, pakendid, toidu annetamine jne. Samuti tuleb tagada, et avalikkusele edastatav info oleks ligipääsetav liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele. Sealhulgas näiteks avalikud üritused, reklaam ja tarbija igasugune teadlikkuse tõstmine. Toetatavad tegevused panustavad asjakohastel juhtudel näitajasse „Ligipääsetavuse näitaja". Regionaalarengu toetamiseks arvestatakse kohalike omavalitsuste toetamisel erinevat toetusmäära. Vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunatakse toetusteks tootmisüksustesse väljaspool Tallinna ja Tartu regioone. Hinnatakse asjakohastel juhtudel näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Selle näitaja puhul on kõige halvemas seisus Hiiumaa, Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa, jäädes 32% ja 35% vahele, samal ajal kui Harjumaal on see näitaja 121% ja Tartumaal 80%. Meetmeid rakendades tuleb püüelda selle poole, et regionaalsed erinevused väheneksid. Osa toetusi suunatakse ka Harjumaale, need projektid selles näitajas ei kajastu. Kliima- ja keskkonnahoid on väga tähtsad, sest toetatavad tegevused edendavad ressursitõhusale majandusele üleminekut. Toetuse andmise eesmärk on rakendada Eestis ringmajanduse põhimõtteid erinevatel tasanditel. Info sihi ja näitaja kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi). Projektiga panustatakse „Eesti 2035“ näitajasse „Keskkonnatrendide indeks“ ja „Säästva arengu riikliku strateegia“ näitajasse „ringleva materjali määr“. Viimane näitaja on ka valitsuse tegevusprogrammi mõõdik, mis näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu materjalikasutuses. Keskkonnatrendide indeks näitab paranevate keskkonnatrendide osatähtsust Eesti säästva arengu keskkonna valdkonna näitajates. Keskkonnatrendide indeksisse panustatakse läbi jäätmemajanduse korraldamise, toetatavad tegevused panustavad jäätmetekke vähenemisse ning kontrollitud jäätmetekkesse. Info näitajate kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOS-i). Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu EL-i põhiõiguste harta nõuetega, sh on see kooskõlas põhiõiguste harta jaotisega „Võrdsus“ (artiklid 20–26). Lõigetes 5 ja 6 kirjeldatakse rakenduskava väljundnäitajasse ja rakenduskava tulemusnäitajasse panustamist tabelis 1 ja 2 toodud andmete põhjal. Iga toetatav projekt peab panustama väljund- ja tulemusnäitajasse. Näitajate sisu ja aruandluse tingimusi kirjeldatakse perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Tabel 1. Meetme nimekirja väljundnäitaja Perioodi 2021–2027 Algtase 2024. a 2029. a Selgitav teave rakenduskava ja vahesihi sihttase väljundnäitaja aasta tase nimetus ja mõõtühik 7  Ringmajanduses Ei 0 50 Rahalist toetust saanud toetatavad ettevõtjad kohaldu unikaalsete ettevõtete arv. (ettevõtjad) Näitajasse loetakse vaid ettevõtjaid äriseadustiku tähenduses (s.o füüsilisest isikust ettevõtja, osaühing, aktsiaselts, täisühing, usaldusühing, tulundusühistu). Näitaja täitmist raporteeritakse pärast projekti tegevuste lõpetamist lõpparuandega. Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad Perioodi 2021–2027 Alg- Aasta 2024. a 2029. Selgitav teave rakenduskava tase vahe- a siht- tulemusnäitaja sihitase tase nimetus ja mõõtühik, kood Esmase toorme sääst 0 2021 ei 2000 Toetatud projekti tulemusel projektidega (tonni kohaldu tekkiva esmase toorme sääst aastas) ühe aasta kohta. Saavutustaset raporteeritakse üks aasta pärast projekti lõppemist tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes. Arvutusmetoodika on leitav KIK-i veebilehelt. Arvestatakse, et Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 on programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise valdkonna 069 (kaubandus- ja tööstusjäätmete käitlus: vältimis-, vähendus-, sorteerimis-, korduskasutus- ja ringlussevõtumeetmed) järgi. Lõikes 7 tuuakse välja, et toetuse andmisel on projekti täiendavad spetsiifilised näitajad järgmised: välditud toidujäätmete ja tekkivate toidujäätmete koguse vähenemine tonnides aasta kohta § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul, parandatud ringlussevõetavusega pakendite mass tonnides § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul, vähendatud pakendimass tonnides § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul, kasutatud teisese toorme mass tonnides § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul, jäätmetekke vähenemine tonnides § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul. Paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse määruse rakendusüksus ja -asutus. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus) ning rakendusasutus Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus). Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr. Eelnõu §-s 5 sätestatakse tegevused, mida meetme raames toetatakse. Lõikes 1 tuuakse välja, millesse peab toetust saav projekt panustama. Lõikes 2 sätestatakse tegevused, mida toetatakse. Toetust antakse toidujäätmete tekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning toodete korduskasutuse edendamiseks vajalike tegevuste elluviimiseks. 8 Toetust antakse järgmistele projektidele: 1) projektidele, mis vähendavad või väldivad toidujäätmete teket Eestis. Lõike 2 punktis 1 toetatakse tegevusi, mis aitavad vähendada toidujäätmete teket. Toidujäätmete tekke vähendamine aitab vähendada üldiseid jäätmetekke koguseid, sh biojäätmete teket. Erinevates toidutarneahela etappides on võimalus jäätmete teket erinevalt vähendada. Lisaks tuleneb toetatava tegevuse vajadus lisaks üldisele jäätmetekke vähendamisele „Riigi jäätmekava 2023–2028“ rakenduskava tegevusest „toidujäätmete tekke vältimise kava“. Vastavalt toidujäätmete tekke vältimise kava punktile 6 on planeeritud kujundada ja luua rahastusmeetmed, et vältida toidujäätmete teket. Et liikuda ÜRO kestliku arengu eesmärgi 12.3 poole, on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku jäätmete raamdirektiivi muudatusteks, mille kohaselt seatakse liikmesriikidele konkreetsed toidujäätmete tekke vähendamise eesmärgid. Muudatusettepaneku alusel on liikmesriikidele seatud eesmärk vähendada toidujäätmete teket 2030. aastaks toidutööstuses ja -tootmises 10% võrreldes 2020. aastal tekkinud kogustega ning kaubanduses, toitlustuses ja kodumajapidamistes 30% võrreldes 2020. aastal tekkinud kogustega. Euroopa Parlament sooviks kehtestada sihtarvud vastavalt 20% ja 40%. Sihtarvud lepitakse eeldatavasti kokku 2025. aastal. Lisaks tuleb Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja Eesti Maaülikooli 2020.–2021. aastal tehtud uuringu „Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas“1 soovitustest välja, et tuleks laiendada kiiresti riknevate toiduainete annetamise süsteemi, toetades külmutusseadmete soetamist ja Toidupanga koostöövõrgustiku laiendamist. Jätkuvalt tuleks pakkuda riiklikku, aga ka omavalitsuste toetust Toidupanga jooksvate kulude (sh transpordikulude), infrastruktuuri laiendamise ja uute arendustega seotud kulude katmiseks. Lisaks toodi uuringus välja, et toetada võiks ka muid annetamisele suunatud algatusi, organisatsioone ja projekte. Samal ajal on oluline tagada, et toidu annetamisega seotu oleks läbipaistev ja korrektselt korraldatud. See eeldab, et organisatsioonid, kellele toitu annetatakse, peaksid selgelt ja arusaadavalt näitama, kuhu ja kellele annetatud toit edastatakse. Toetuse eesmärk on vähendada toidujäätmete teket ning edendada jätkusuutlikke lahendusi, mis aitavad vältida tarbimiskõlbliku toidu raiskamist. Toidujäätmete vähendamine on oluline, et saavutada rohepöörde eesmärgid, kuna toidutootmine ja raiskamine avaldavad keskkonnale suurt mõju, sh kaasnevad kasvuhoonegaaside heitkogused, raisatakse ressursse ja kaob bioloogiline mitmekesisus. Toetatavad projektid on näiteks digilahendused ja tehnoloogilised uuendused. Need lahendused võivad näiteks aidata planeerida toidukoguseid, jälgida ja optimeerida toidu ladustamise ja tarbimise protsessi, eesmärgiga vähendada toidujäätmete teket. Toetatavad projektid võivad olla näiteks kaubanduses toidukoguste planeerimise või toidu säilivusaja jälgimise ja haldamise süsteemid, mis kasutavad tehisintellekti ja andmeanalüütikat, või nutikad rakendused, mis aitavad tarbijatel planeerida ja optimeerida toidu ostmist, säilitamist ja tarbimist. Seega toetatakse protsessides selliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste kasutuselevõttu, mille tagajärjel tekib vähem toidujäätmeid. 1 „Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas“, uuringu lõpparuanne https://www.sei.org/wp- content/uploads/2021/05/toidujaatmete-ja-toidukao-teke-eesti-toidutarneahelas-2021.pdf. 9 Toetatavad on ka projektid, mis loovad või arendavad platvorme ja süsteeme, mis võimaldavad tarbijatel ja ettevõtetel annetada või muul viisil ümber jaotada toitu, mis muidu läheks raisku (toidujagamist edendavad projektid). Näiteks toetatakse toidujagamiskappide rajamist, kohalike toidupankade, kirikute või heategevusorganisatsioonidega seotud toidujagamisalgatusi ning veebiplatvorme ja digilahendusi, mis aitavad edendada toidujagamist ja vähendavad toidujäätmete teket. Samuti toetatakse nutikaid lahendusi, mis vähendavad toitlustussektoris ja kaubanduses toidujäätmete teket, sh et suunata üle jääv toit annetusteks ja/või toidujagamisalgatustele, näiteks toitlustusasutustele kiirjahutusseadmete hankimise abil. Toidu ümberjagamisel ja annetamisel tuleb järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid toiduohutuse nõudeid ning arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel2 toidu ümberjagamise ja annetamise teema all viidatud juhendites tooduga. 2) projektidele, mis parandavad pakendite ringlussevõetavust pakendidisaini rakendamise kaudu Eestis. Lõike 2 punktis 2 toetatakse tegevusi, mis parandavad ühekordsete pakendite ringlussevõetavust pakendidisaini rakendamise kaudu. Pakendite disainimine selliselt, et neid saaks hiljem jäätmeteks muutumisel ringlusse võtta, on üks tõhusamaid meetmeid parandada pakendiringlust ning suurendada pakendite ringlussevõtu määra. Riigi jäätmekavas on sätestatud eesmärk, et 2030. aastaks on kõik Eesti turule lastavad pakendid kas korduskasutatavad või ringlussevõetavad. Ohutu materjaliringluse suurendamiseks on oluline, et juba pakendite disainimisel ja tootmisel on arvestatud sellega, kui lihtsalt on konkreetne pakend ringlussevõetav või korduvkasutatav, kui pakend pärast kasutamist jäätmeteks on muutunud. Eestis on pakendijäätmete ringlussevõtt korraldatud taaskasutusorganisatsioonide kaudu. Seega peaks pakendiettevõtja enne uue pakendi disainimist konsulteerima taaskasutusorganisatsiooniga, et välja selgitada, kas loodavale või kasutusele võetavale pakendilahendusele on olemas käitusvõimekus ringlussevõtuks. Toetust antakse neile, kes kasutavad pakendeid toote turule laskmiseks ehk pakendavad ja lasevad Eesti turule pakendatud kaupasid. Punktiga 2 toetatakse näiteks seda, kui ettevõte soovib välja vahetada pakendiliinid või selle osad, et kasutusele võtta või asendada olemasolevad komposiitsed pakendimaterjalid ringlussevõetavate pakendite või pakkematerjalidega (tegevused võivad olla uute pakendamisseadmete soetamine või väljavahetamine, täiendamine ja tehnoloogiate uuendamine). Kui uue pakendidisaini loomisega seotud kulud on tervikliku projekti osa, siis toetatakse ka pakendidisaini. Toetatava tegevuse alla liigitub ka näiteks projekt, kus pakendiettevõtja olemasoleva ringlussevõetava pakendi väiksema kaaluga ringlussevõetava pakendi vastu välja vahetab ja kui sellise muudatuse jaoks on ettevõttel vaja välja vahetada pakendiliinid või selle osad. Toetuse abil kasutusele võetud pakendite materjalide valikul ja pakendite disainimisel on abiks pakendite disainijuhend3. Kasutusele võetavad pakendid peavad olema ringlussevõetavad ja seda peab kinnitama vähemalt üks Eesti taaskasutusorganisatsioon. 3) projektidele, mis loovad või laiendavad korduskasutuspakendite kasutamise võimalusi Eestis. Lõike 2 punkti 3 alusel toetatakse tegevusi, mis loovad või laiendavad korduskasutuspakendite kasutamise võimalusi Eestis. Riigi jäätmekavas on sätestatud eesmärk vähendada pakendijäätmete teket inimese kohta 2028. aastaks vähemalt 5% võrreldes 2018. aastaga ning vähendada ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist 2026. aasta lõpuks 25% võrrelduna 2022. aastaga. Jäätmetekke vältimine on kõige tõhusam 2 Toidu ümberjagamine ja annetamine: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidu-annetamine. 3 Pakendite disainijuhend: https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Pakendite%20disainijuhend_2022.pdf. 10 viis, kuidas parandada ressursitõhusust ja vähendada jäätmete mõju keskkonnale. Seepärast on oluline, et ettevõtjad rakendaksid asjakohaseid meetmeid jäätmetekke vähendamiseks, kõrvaldades kasutusest liigsed pakendid ja lõpetades teatavate pakendivormide kasutamise, pikendades pakendite kasutusiga, disainides tooted või müügistrateegiad ümber nii, et ei oleks vaja kasutada pakendit või pakendataks vähem, seda ka hulgimüügi korral, ning minnes ühekorrapakenditelt üle korduskasutuspakenditele. Toetatavad projektid hõlmavad tegevusi, mis aitavad luua ja laiendada korduskasutuspakendite süsteeme ning muuta need tarbijate ja ettevõtete jaoks mugavamaks ja atraktiivsemaks. Süsteemi loomine on korduskasutuspakendite toimimise alus, tagades tarbijatele lihtsa ja tõhusa viisi pakendite kasutamiseks ja tagastamiseks. Toetuse saajad võivad arendada süsteeme, mis hõlmavad pakendite jaotust, kogumist, puhastamist ja ümberjaotamist, et tagada pakendite ringlus ja korduskasutus. Korduskasutussüsteem on organisatsiooniline, tehniline või rahaline korraldus koos stiimulitega, mis võimaldab korduskasutamist kas suletud või avatud tsükli süsteemis, nagu tagatisrahasüsteem, millega tagatakse pakendite kogumine korduskasutamiseks. Toetatakse tegevusi, mis muudavad korduskasutuspakendite kasutamise tarbijate ja ettevõtete jaoks lihtsamaks ja mugavamaks (kättesaadavamaks). Projektid peavad olema suunatud ühekordselt kasutatavate pakendite asendamisele korduskasutuspakenditega. Samuti toetatakse investeeringuid korduskasutuspakendite tagastamisse ja logistikataristu arendamisse (sh nendega seotud IT-arendused ja pesuliinide paigaldus). Selle eesmärgi saavutamisele aitab kaasa korralik ja toimiv infrastruktuur pesemiseks ja laiali jagamiseks ning logistika tagasivõtuks, mis on kasutajale mugav ning millel on tagastamise stiimul. Toetatav tegevus on näiteks pakiautomaatides korduskasutuspakendite kasutuselevõtmine, samuti toidutööstuses korduskasutuspakendite kasutamine toidu pakendamisel. Kogukondlikud korduskasutuspakendite lahendused, nt suurlinnadest eemal või linnaosa tasemel kogukondlik korduskasutuse edendamine, millega erinevad osapooled on hõlmatud, on samuti näited projektidest, millele saab selle sätte alusel toetust taotleda. Toetatakse ka projekte, mis keskenduvad korduskasutuspakendite kasutamisele avalikel üritustel, toidupoodides, restoranides ja teistes müügipunktides, sh e-kaubanduses. Kogumissüsteemid hõlmavad lahendusi, mis võimaldavad tarbijatel lihtsasti korduskasutuspakendeid laenata ja tagastada. Tõhusa kogumissüsteemi loomine tagab pärast kasutamist korduskasutuspakendite tagasijõudmise ringlusse. Võimalike projektide raames võidakse kasutada ka spetsiaalseid puhastusliine, et tagada korduskasutuspakendite ohutus ja kvaliteet pärast iga kasutuskorda. Puhastusliinid peavad toidupakendite (sh toidunõude ja söögiriistade) puhul vastama toiduhügieeni standarditele ja olema ressursisäästlikud. Abikõlblik on korduskasutuspakendi disainimine siis, kui on ära tõendatud, et see panustab tervikliku korduskasutussüsteemi rajamisse. Terviklahenduse all on mõeldud, et pakend läheb kasutusse ja on sobilik korduskasutamiseks piisav arv kordi, et selle keskkonnamõju on selgelt väiksem kui ühekordselt kasutataval pakendil, ja et oleks läbi mõeldud kogu tegevusahel (nt tootmine, kasutus, kogumine, pesemine, tagasi ringlusse suunamine, andmete kogumine, toote eluea lõppedes selle käitlemine jne). Näiteks kuulub toetatava tegevuse alla tagatisrahaga pakendite süsteemi loomine jaekettides korduskasutatavate karpide (sh oma jaekettide tootmistes) kogumiseks läbi kasutusel olevate või uute taaraautomaatide või kiibisüsteemi loomine koos korduskasutuse võimalusega. Oluline on tegevuse piirkondlikult laialdane mõju ja ristkasutuse võimaldamine. 11 Toetuse abil kasutusele võetud pakendite materjalivalikul ja pakendite disainimisel on abiks pakendite disainijuhend3. Lõike 3 kohaselt tuleb lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul taotlejal esitada Eesti taaskasutusorganisatsiooni kinnituskiri pakendi ringlussevõetavuse kohta. Taaskasutusorganisatsiooni kinnitusest peab nähtuma, kas pakendid on selle organisatsiooni poolt ringlusse suunatavad ning kes on pakendite ringlusse võtja. Lõikes 4 tuuakse välja, et paragrahvi lõikele 2 vastavad projektid ei tohi piirduda üksnes analüüside, disaini, teavitamise või IT lahendustega. Projekti terviklahendused võivad sisaldada eelnevaid tegevusi, kuid nende projekti tulem peab sisaldama kasutatavaid materiaalseid tulemusi või reaalseid käegakatsutavaid väljundeid. Need tegevused on abikõlblikud juhul kui need on kasutatavad toetatavate tegevuste tulemuste saavutamiseks. Toetuse tulemusel peab Eestis vähenema toidujäätmete teke või turule lastakse pakendeid, mille pakendidisainis on lähtutud ringmajanduse põhimõtetest või korduskasutuspakendid on laialdasemalt kasutusel. Toetust antakse projektidele, mille otsene tulemus on jäätmetekke vähenemine. Abikõlbmatud kulud on ainult immateriaalse vara loomisele suunatud tegevused, nt disaini- ja IT-lahendused, kui projekti raames ei ole planeeritud neid tegevusi füüsiliselt ellu viia ning tegevuse tulemusel ei vähene otseselt jäätmeteke. Lõikes 5 on toodud, et lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevused ei hõlma ainult pakendite tootmist. Toetust antakse neile pakendiettevõtjatele, kes nii pakendavad kui lasevad Eesti turule pakendatud kaupasid. Lõikes 7 kirjeldatakse, et toetatavad tegevused on üldiselt kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse (852/2020) artikli 17 tähenduses. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (ingl do no significant harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonnaeesmärki. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson & Ko. Analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas DNSH printsiibiga. Taksonoomiamääruse artiklis 17 on määratletud, mida tähendab keskkonnaeesmärkide oluline kahjustamine. Selleks, et määrus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav tegevus kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke: 1) kliimamuutuste leevendamine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet. Toetatavad tegevused ei tekita eeldatavalt kahju hinnatavale eesmärgile, neil puudub negatiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele, pigem on mõju positiivne. Väiksemast ressursivajadusest tingituna, kasutades ringlussevõetud materjale ja korduskasutades väheneb vajadus toota uusi materjale, mille tootmisega kaasneks kasvuhoonegaaside heide. Toidujäätmete tekke ennetamisega väheneb vajadus toidu tootmiseks, mis vähendab kasvuhoonegaaside heidet, samuti vähenevad toidujäätmete käitlemisega kaasnevad mõjud; 2) kliimamuutustega kohanemine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Määruse alusel toetatavatel tegevustel puudub otsene mõju kliimamuutustega kohanemisele; 3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas 12 pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali või mereala head keskkonnaseisundit. Määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki, pigem on mõju positiivne, sest tänu ringmajandusele väheneb ka uute pakendite tootmisel veekasutus. Toidujäätmete ja toidukao teket vähendavad lahendused aitavad paremini ära kasutada olemasolevat toitu ning väheneb vajadus toota suuremas koguses toitu, millega kaasneks ka suurem veekasutus. Pakendite parem ringlussevõtt ning ringlussevõetud materjalidest pakendite tootmine vähendab vajadust toota uusi materjale, millega kaasneks ka suurem veekasutus. Korduskasutuspakendite kasutamise lahenduste loomine võib teatud juhtudel tuua kaasa suurema veekasutuse. Toetatakse projekte, kus vett kasutatakse säästlikult ning jälgitakse, et saasteained ei satuks veekogudesse; taotleja esitab vastavad selgitused; 4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda. Määruse tegevustel on positiivne mõju. Määruses kirjeldatud toetavate tegevuste rakendamisega ehk toidujäätmete tekke ennetamisega väheneb toidujäätmete hulk. Korduskasutuspakendite kasutuselevõtt vähendab pakendite teket ja ringlussevõetava materjali sisaldus pakendis vähendab toormaterjali kasutust. Monomaterjalist pakend on ringlussevõetav; 5) saastuse vältimine ja tõrje: määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Ringmajanduse rakendamisel väheneb reostuse oht, kuna korduskasutades ja jäätmeteket ennetades tekib jäätmeid vähem; 6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Määruse raames toetatavatel tegevustel on kaudne positiivne mõju. Tänu ringmajanduse rakendamisele väheneb uue ressursi hankimise vajadus ja korduskasutades väheneb võimalike jäätmete keskkonda sattumise oht ja sellega seoses mõju looduskeskkonnale. Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Kliimaministeerium tegi analüüsi ise ning võttis aluseks ka perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ analüüsi. Seega taotlejal ei ole vaja teha täiemahulist DNSH hindamist. Taotleja kinnitab, et tegevused on kooskõlas põhimõtetega „ei kahjusta oluliselt“ ning lõike 2 punkti 3 tegevuse puhul tuleb esitada selgitused vee kasutamise kohta. Lõike 8 kohaselt tuleb lõike 2 punkti 3 tegevuste puhul jälgida, et vett kasutatakse säästlikult ja saasteained ei satuks keskkonda; selle kohta tuleb taotlejal esitada vastavad selgitused. Nt selleks, et mikroplast ei satuks keskkonda, peaks hoidma vett võimalikult kaua protsessis ringluses. Tehnika võib olla ka juhtimisvõte (nt keskkonnajuhtimissüsteem), ei pea olema tehnoloogia. Paragrahvis 6 sätestatakse abikõlblikud kulud. Lõike 1 järgi on kulu abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse ja kehtestatavas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Kulud on abikõlblikud kindlasummalise makse alusel ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, käsitatakse toetust kindlasummalise maksena ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise alus taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud eelnõu § 11 lõike 2 punkti 8 järgi. 13 Lõikes 2 määratakse abikõlblikeks nende tegevuste kulud, mis on kirjeldatud eelnõu §‑s 5, mis saavutavad sellised tulemused, nagu on kirjeldatud eelnõu §‑s 3, ja mis jäävad §‑s 9 sätestatud piirmääradesse ning vastavad otsusele, mis tehti taotluse rahuldamisel. Samuti on välja toodud abikõlblikkuse tingimused üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul. Lõike 2 punkti 11 kohaselt on abikõlblik ka kliimakindluse analüüsi koostamise kulu. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projekti tegevustest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimakindluse tagamiseks tehakse kliimakindluse hindamine ning esitatakse vastav analüüs koos taotlusega. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda ühendmääruse lisast 3, kohaldatakse B- osa. Kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis aastat, esitatakse rakendusüksuse kehtestatud juhendi kohaselt. Andmekoosseisus kirjeldatakse hindamise dokumentatsiooni sisule esitatavaid minimaalseid nõudeid. Lõikes 3 määratakse, et kuni 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral on kulud abikõlblikud kindlasummalise makse alusel. Kogusumma arvutab rakendusüksus eelarveprojekti põhjal. Selleks on taotleja esitanud hinnavõrdluse. Hinnavõrdluse tegemiseks esitab taotleja võrreldavad hinnapakkumused üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumuse lähteülesande kirjelduse koos küsitud pakkumuste infoga kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate hinnapakkumuste saamiseks, millega tagada konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega. Pakkumuste võtmise protsess peab olema selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks tuleb anda piisavalt aega ning taotleja peab tehtud päringud dokumenteerima, et tagada kontrolljälje olemasolu (sh võimalike auditite raames). Kindlasummalise makse suuruse määrab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses, lähtudes taotleja koostatud ja põhjendatud projekti eelarvest. Lõikes 4 loetletakse kulud, mis ei ole abikõlblikud. Lõikes 5 tuuakse välja, et riigiabi taotlemise korral ei või kavandatavat tegevust alustada ega sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Kliimakindluse hindamise kulud on ka riigiabi taotlemise korral abikõlblikud vastavalt § 7 lõikele 1. Projekti raames võib teha enne ära eeltööd, nt kliimakindluse hindamine jmt. Nõue tuleneb üldise grupierandi määruse artiklist 6, st abi andmisel peab olema täidetud ergutava mõju nõue. Võimalikud eeltööd on toodud ära üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 23. Paragrahvi 7 lõigetes 1 kuni 3 käsitletakse täpsemalt meetme raames toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi detaile. Lõikes 1 selgitatakse, et projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise järgnev päev ning lõpp ei või olla hilisem kui 31.12.2029. See tähendab, et kõik projekti tegevused ja ka kulud peavad jääma abikõlblikkuse perioodi. Erandina on abikõlblik periood pikem, kui projektis on olnud vajalik eelnevalt hinnata kliimakindlust ja selleks soovitakse toetust saada. Lõikes 2 selgitatakse, et projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. See tähendab, et projekti tegevused ja kulud on abikõlblikud maksimaalselt 24 kuud. Juhul kui projekt eeldab kliimakindluse hindamist ja see viiakse läbi enne taotluse esitamist, on abikõlblikkuse periood maksimaalselt 30 kuud. Lõikes 3 selgitatakse, et toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib rakendusüksus abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 18 kuu võrra. See tähendab, et abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada ka lõikes 2 nimetatud perioodi. Projekti tegevustega alustamiseks loetakse näiteks hinnapakkumiste võtmist, hanke väljakuulutamist, 14 lepingute sõlmimist, hankimise või ostumenetlusega alustamist jms. Kindlasummalise makse korral loetakse tegevuse alguseks esimese kulu tegemist. Paragrahvi 8 lõiked 1–11 kirjeldavad riigiabi andmisega seonduvat ja vähese tähtsusega abi andmist. Riigiabi antakse meetmes üldise grupierandi määruse artiklite 14, 29 ja 47 alusel. Üldise grupierandi määruse artikli 14 keskne nõue on, et tegemist peab olema investeeringuga materiaalsesse või immateriaalsesse varasse ja investeering peab vastama alginvesteeringu mõistele üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 49. Alginvesteeringu liigid on tootmisvõimsuse suurendamine, toodangu mitmekesistamine, tootmise täielik ümberkorraldamine, uue ettevõtte rajamine. Üldise grupierandi määruse artikli 29 alusel saab toetada protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooni. Peamine tingimus on vastavus protsessiinnovatsiooni mõistele artikli 2 punktis 97. Üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel saab anda investeeringuabi ringmajandusele üleminekuks sama artikli lõike 2 punktide b kuni d järgi (arvestades kehtestatava määruse piiranguid). Üldise grupierandi määruse artikli 47 lõige 4 sätestab, et abi ei tohi vabastada jäätmeid tekitavaid ettevõtjaid mis tahes kuludest ega kohustustest, mis on seotud nende jäätmete töötlemisega, mille eest ettevõtjad vastutavad liidu või riikliku õiguse alusel, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse kavade alusel, või kuludest, mida võib pidada ettevõtja tavakuludeks. See säte tähendab muu hulgas seda, et tootjavastutusega seotud kohustuste (näiteks pakendeid ja probleemtooteid puudutavad kohustused) otseseks täitmiseks abi anda ei tohi. Üldise grupierandi määruse artikli 47 lõige 5 sätestab, et abi ei tohi soodustada jäätmeteket ega suurendada ressursikasutust. Üldise grupierandi määruse artikli 47 lõige 6 sätestab, et abi ei saa kogu liidus juba kasumlikuks juurdunud kaubandustavaks saanud investeeringud, mis on seotud tehnoloogiaga. Nimetatud nõudele vastavuse kohta peab taotleja esitama rakendusüksuse kodulehel avaldatava juhise järgi põhjendatud selgituse, tõendades kasutatava tehnoloogia erinevust Euroopa Liidus kasumlikuks juurdunud kaubandustavast. Üldise grupierandi määruse artikli 47 lõike 7 kohaselt on abikõlblikud kulud täiendavad investeerimiskulud, mis määratakse kindlaks, võrreldes projekti investeeringu kogukulusid vähem keskkonnasõbraliku projekti või tegevuse kuludega, kasutades sama lõike punktides a) kuni c) toodud meetodeid. Selle info esitab taotleja rakendusüksuse kodulehel avaldatava juhendi järgi. Abi ei tohi anda, kui investeeringud tehakse selleks, et järgida liidu normatiive, mis on juba vastu võetud ja jõustunud. Abi võib anda investeeringute tegemiseks, et järgida liidu normatiive, mis on vastu võetud, aga ei ole veel jõustunud, kui investeering tehakse ja viiakse lõpule vähemalt 18 kuud enne normatiivi jõustumist. Põhjenduse selle nõude täitmise kohta esitab taotleja rakendusüksuse kodulehel avaldatava juhendi järgi. Paragrahvis 9 sätestatakse määrusega antava toetuse piirsumma ja osakaal. Lõikes 1 sätestatakse minimaalne ja maksimaalne toetus kõikidele tegevustele. Lõikes 4 sätestatakse toetuse määr ja osakaal kohalikele omavalitsustele. Toetuse määr on kuni 70%. Toetuse osakaal on vastavalt määruse lisale 40–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Tegemist on maksimaalse toetuse osakaaluga, millele vastavalt tuleb taotlejal planeerida minimaalne omafinantseeringu osakaal ja vahendid eelarves. Määruse lisas määratakse toetuse maksimaalne osakaal eraldi igale kohaliku omavalitsuse üksusele. Kohaliku omavalitsuse üksus on finantsjuhtimise seaduse kohaselt sõltuv üksus raamatupidamise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult avalik- 15 õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse üksustelt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest. Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetuse määra leidmisel kasutatakse põhimõtet, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuste jagamisel toetusmäära vahemikus 40–70% kasutatakse valemit, mille järgi jagatakse kohaliku omavalitsuse tulud Eesti keskmisega. Aluseks on võetud regionaal- ja põllumajandusministri 07.08.2023 kirjas nr 1.4-2/1642-1 soovitatud toetusmäärade kasutamine kohalike omavalitsuste lõikes. Määruse väljatöötamisel tehti analüüs ja võeti arvesse riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ alusel antavate toetuste osakaalud. Nende kujunemise detailid on toodud samas määruses ja kohalduvad ka kehtestatavale määrusele. Regionaalne diferentseerimine tagab toetuse andmise vastavuses kohaliku omavalitsuse suutlikkusele ise projekti panustada. Tegevust toetatakse meetmest „Ringmajanduse korraldamine“. Riiklik Rakenduskavaga Oma- EL-i toetuse kaas- Kogu- Meede kooskõlas olevad finantseerin eelarve finantseerin maksumus sekkumised g g Ringmajandus Ringmajanduspõhis 111 028 963, 2 122 758 118 500 000 231 651 72 e te tootmis- ja 0 1 korraldamine tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus; tööstus- ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe suurendamine ja auditite toetamine; jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine; jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine; ringlussevõtu 16  võime suurendamine ja ohutu materjaliringluse tagamine. Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise number on 21.2.4.13, rahastatud tegevuste detailne hinnanguline jagunemine on lisatud allpool tabelis 3. Toetuse kasutamise vajalik protsent oleks määruse alusel 50. EL-i Rakenduskavaga kooskõlas EL-i toetuse Oma- toetuse Kogu- olev sekkumine eelarve finantseering osakaal maksumus Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine (sekkumise number on 21.2.4.13). 10 000 000 50% 10 000 000 20 000 000 Tabel 3. Sekkumise nr 21.2.4.13 eelarve kasutamise plaan Meetme nimekirjas on ringmajanduse korraldamisel Euroopa Liidu toetuse protsent keskselt 47,93. Kuna toetuse andmisel tuleb arvestada riigiabiga, siis omafinantseeringu panus muutub. EL-i toetuse protsent on arvestuslikult 47,9292631352473 ning omafinantseeringu protsent on 52,0707368647527. Reaalselt toetuse kasutamise soov on koondina erinev planeeritust. Kui kasutatakse väiksema toetuse protsendiga eelarvet, siis suurendatakse teises sekkumises toetuse osakaalu (kogusumma on sekkumistes paigas). Kliimaministeeriumi struktuuritoetuste ringmajanduse korraldamise osa eelarve jaotuse vajadus on alljärgnev. Rakenduskavaga EL-i EL-i toetuse Riiklik kaas- Oma- kooskõlas olevad toetuse Kogu- eelarve finantseering finantseering sekkumised osakaal maksumus Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus 9 000 000 63% 794 117 4 500 000 14 294 117 a) TAT käskkiri teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000 Lisaraha (sekkumisest 21.2.4.15) 2 000 000 85% 352 941 0 2 352 941 b) TAT käskkiri pärandmõjud (toorme allikate taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706 17 Lisaraha (sekkumisest 21.2.4.15) 1 000 000 85% 176 470 0 1 176 470 c) TAT määrus avatud taotlemine 4 500 000 50% 0 4 500 000 9 000 000 Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine 34 500 000 33,33% 0 69 000 000 103 500 000 a) TAT määrus – audit (ressursi- ja kemikaaliaudit) 1 000 000 33,33% 0 2 000 000 3 000 000 b) TAT määrus – investeering 33 500 000 33,33% 0 67 000 000 100 500 000 Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine (määrus) (sekkumise number on 21.2.4.13). 10 000 000 50% 0 10 000 000 20 000 000 Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine 35 528 963 69% 975 699 15 000 000 51 504 662 a) TAT käskkiri (riigi poolt vajaliku taristu arendamine) 740 769 47,93% 804 778 0 1 545 547 b) TAT avatud taotlemine 34 788 194 70% 170 921 15 000 000 49 959 116 Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine (avatud taotlemine, määrus) 22 000 000 52% 352 942 20 000 000 42 352 942 Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele. Paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Lõikes 1 selgitatakse, kes võivad toetust taotlema tulla. Lõikes 2 selgitatakse, et § 5 lõike 2 punktis 1 toodud tegevuste puhul ei anta toetust taotlejale, kelle tegevusala vastab justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (edaspidi EMTAK)“ toodud järgmistele koodidele: töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10–33). Lõikes 3 selgitatakse, et määruse alusel ei anta toetust suurettevõtjale. Suurettevõtetel on tihti parem ligipääs turupõhistele rahastamisvõimalustele ning võimekus teostada suuri projekte ka ilma riikliku toetuseta. Seetõttu suunatakse toetusvahendid eelkõige sinna, kus nende mõju on kõige suurem ja vajadus kõige pakilisem. Riiklikud toetusmeetmed peavad olema proportsionaalsed ja vajalikud. Toetusmeede peab olema suunatud nendele ettevõtjatele ja tegevustele, mille puhul on ilmne, et riiklik sekkumine on oluline tulemuste saavutamiseks. Suurettevõtted, kellel on sageli stabiilsem rahavoog ja suuremad ressursid, ei vaja toetust sama ulatuslikult kui väiksemad ettevõtted, mistõttu nende välistamine aitab vältida ülemäärast sekkumist turumehhanismidesse. Suurettevõtted viivad investeeringuid läbi suurema tõenäosusega ka ilma toetuseta, mis tähendab, et toetuse lisandväärtus nende puhul on sageli 18 piiratud. Vastupidiselt on väikese või keskmise suurusega ettevõtjatel tihti just toetus otsustavaks teguriks investeeringu või projekti elluviimisel, mistõttu on nende puhul toetuste mõju oluliselt suurem. Lõikes 4 tuuakse välja, et taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse §-le 3. Lõikes 5 tuuakse välja, et taotlejal on kohustus teatada rakendusüksusele infost, mis mõjutab toetuse andmise otsust. Info, mille põhjal otsus langetatakse, peab olema võimalikult asjakohane, et vältida hilisemaid vaidlusi ja tagasinõudeid. Taotleja peab selgitama, kuidas vastab taotlus määruse nõuetele. Paragrahvi 11 lõigetes 1 kuni 4 sätestatakse nõuded toetuse taotlusele. Lõikes 1 nõutakse, et toetus, mida taotletakse, ei ületaks §-s 9 sätestatud piirmäärasid ning vastaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule. Lõikes 2 selgitatakse, milliseid lisaandmeid ja -dokumente peab taotlus sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist tõendavatele dokumentidele ning ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele. Taotlus peab vastama määruse tingimustele, mis tagab, et toetust antakse eesmärgipärasteks tegevusteks ning projekt on tulemuslik. Taotlus peab sisaldama paragrahvis kirjeldatud andmeid ja dokumente. Lõike 2 punkti 2 kohaselt tuleb esitada kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Kinnitus tuleb esitada rakendusüksuse kehtestatud juhendi alusel, juhend avaldatakse taotlusvooru avamisel rakendusüksuse kodulehel. Taotlejal tuleb esitada selgitused vee säästmiseks parima võimaliku tehnika rakendamise kohta. Taotleja selgitab, millist parimat võimalikku tehnikat kasutatakse vee säästmiseks ning reovee käitlemiseks, kogumiseks ja töötlemiseks jäätmete ringmajanduseks ettevalmistamise ja liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtu projektis. Kui reovett ei suunata ühiskanalisatsiooni, tuleb see puhastada ja suunata suublasse. Sama vett peaks kasutama protsessis võimalikult kaua. Vältida tuleb saasteainete (ka mikroplasti) sattumist keskkonda. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali või mereala head keskkonnaseisundit. Sellist tegevust ei toetata, kuna see pole kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Lõike 2 punkti 14 kohaselt tuleb esitada kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute puhul (näiteks hoone), mille kestvus on vähemalt viis aastat. Hinnang esitatakse rakendusüksuse kehtestatud juhendi kohaselt, mis põhineb ühendmääruse lisal 3 ning kohaldatakse B-osa. Andmekoosseisus kirjeldatakse hindamise dokumentatsiooni sisule esitatavaid minimaalseid nõudeid. Lõike 2 punkti 19 kohaselt peab taotleja arvestama projekti tegevuste elluviimisel kõiki asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte. Struktuurivahendite kasutamiseks tuleb tutvuda ja kohaldumisel arvestada korraldusasutuse veebilehel4 toodud keskkonnanõuetega. Taotleja kinnitab, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Enne kinnituse andmist tutvub taotleja „ei kahjusta oluliselt“ teabelehega, mis on lisatud taotlusmaterjalide juurde, et taotleja saaks anda informeeritud kinnituse. Rakendusüksus lisab e-toetuse keskkonda sellised kinnitused, mis kohalduvad kõikidele taotlejatele ühtemoodi. Lõike 2 punkti 21 kohaselt tuleb § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul taotlejal esitada Eesti taaskasutusorganisatsiooni kinnitus pakendi ringlussevõetavuse kohta. Taaskasutusorganisatsiooni kinnitusest peab nähtuma, kas see organisatsioon suunab pakendid ringlusse ning kes on pakendite ringlusse võtja. Lõike 2 punkti 23 kohaselt tuleb § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul esitada ajakohane äriplaan, mis on koostatud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi. 4 https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/keskkonnanouded 19 Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba projekteerimise käigus ning üldjuhul arvestab projekteerija ehitusprojekti koostamisel ka tuleviku kliimatrendidega. Lõikes 3 selgitatakse, et lõike 2 punktis 8 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis ja vastavas turusektoris tegutsevalt ettevõtjalt ühesuguse lähteülesande järgi hinnapäringu tulemusel. Et teha hinnavõrdlus kindlasummalise makse kehtestamiseks, on vaja kirjalikult taasesitataval vormil võrreldavaid hinnapakkumusi üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjeldust koos küsitud pakkumuste infoga. Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate hinnapakkumuste saamiseks, millega tagada konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega. Ühe ettevõtte esitatud pakkumusega ei saa piirduda (sh juhtudel, kus pakkujad on näiteks pakkumuste esitamisest loobunud). Seejuures on oluline, et pakkumuste võtmise protsess on selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega ning taotleja on selle dokumenteerinud, et tagada kontrolljälje olemasolu (sh võimalike auditite raames). Lõikes 4 selgitatakse, et taotluses peab olema täpselt ja põhjalikult kirjeldatud, kuidas on avalikkusele pakutavates lahendustes ja teenustes ning tegevustes osalemisel tagatud ligipääsetavus erivajadustega inimestele. Samuti kuidas on avalikkusele edastatav info ligipääsetav liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele. Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemise ja taotluste menetlemise protsessi. Paragrahvi 12 lõikes 1 selgitatakse, et toetust antakse jooksva taotlusvooru kaudu. Lõikes 2 sätestatakse, et taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Kinnitatud eelarve peab vastama käesoleva paragrahvi lõikele 3, mille kohaselt vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata toetusteks tootmisüksustesse väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Käskkirjas võib rakendusasutuse juht määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel. Käesolev regulatsioon võimaldab toetust paindlikumalt suunata erinevatele tegevustele ja taotlejatele. Lähtutakse nii riiklikest prioriteetidest kui ka turu nõudlusest. Lõikes 3 sätestatakse, et 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. See nõue kehtestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 ülesande „Analüüs ja ettepanekud „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetuste suunamiseks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone“ alusel. Ülesanne tuleneb Vabariigi Valitsuse üldisest eesmärgist ja valitsusliidu aluspõhimõttest nr 7.1.5 „Tugevdame Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamisel ettevõtlustoetuste regionaalse jaotamise põhimõtet“. Selleks kehtestame suuremat regionaalset tasakaalu loovad tingimused toetuste taotlemiseks ja kasutamiseks, eesmärgiga suunata „Nutikam Eesti“ ja „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Rakendusüksus jälgib ja tagab, et see nõue on täidetud. Kui 40% eelarvest ammendub, avatakse ka Tallinna ja Tartu regiooni eelarve väljaspool seda regiooni taotlevatele ettevõtetele. Juhul, kui projekt on regioonideülene, hõlmates nii Tallinna või Tartu regiooni kui ka väljaspool neid asuvaid piirkondi, arvestatakse selle projekti toetuse eelarve väljaspool Tallinna ja Tartu regiooni suunatuks. Lõikes 4 selgitatakse, et rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis (sõltub avatava taotlusvooru tegevustest). Taotlusvooru peatamisest või sulgemisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis. Rakendusüksus sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või rakendusasutuse käskkirja alusel. 20 Lõikes 5 selgitatakse, et projektide rahastamiseks võib taotlusvoore korraldada ühe või mitme § s 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks, mis määratletakse taotlusvooru korraldamise käskkirjas. Lõikes 6 selgitatakse, et taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu §-s 11 sätestatud tingimuste kohaselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluste esitamise päevale ühendmääruse § 5 lõige 2. Lõikes 7 selgitatakse, et taotluse menetlemine koosneb taotluse ning taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Lõikes 8 selgitatakse, et rakendusüksus võib anda puuduse kõrvaldamiseks taotlejale ja partnerile kuni kümne tööpäevase tähtaja. Lõikes 9 selgitatakse, et rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel pikendada. Senine praktika eelmistel rahastusperioodidel on näidanud, et potentsiaalselt toetatavad projektid on keeruka iseloomuga ning menetlused võivad vajada korduvaid lisapäringuid, mistõttu on menetlusaja pikendamine põhjendatud. Lõikes 10 selgitatakse, et rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt ja partnerilt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist. Lõikes 11 selgitatakse, et rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesolevas määruses sätestatud nõuded. Paragrahvis 13 sätestatakse valikukomisjoniga seotud tegevused. Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks ministeeriumi ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Rakendusüksus võib kaasata eksperte. Kõik valikukomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni. Valikukomisjoni tööd korraldab rakendusüksus, kutsudes vajaduse korral kokku koosoleku. Valikukomisjoni eksperte üldjuhul ei avalikustata, et taotlejatel ei oleks võimalik neid mõjutada. Eksperte ei avalikustata üldjuhul ka tagantjärele, et tagada võimalus samade ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides. Paragrahvis 14 sätestatakse projektide hindamine, vastavus- ja valikukriteeriumid ning valikumetoodika. Valikukomisjon hindab projekti kriteeriumide alusel, mis on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Sättes nähakse ette, et toetuse taotluses kajastatud projekt kuulub rakendusüksuse poolt rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult üksnes juhul, kui on täidetud kõik taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt neile nõuetele vastab. Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus alljärgnevatest valikukriteeriumidest. 1. Projekt peab olema kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ eesmärkidega ning omama mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele. Toetuse andmise tingimused on kooskõlas riigi jäätmekava strateegiliste eesmärkidega, eelkõige panustatakse jäätmekava erieesmärki 3.1 „kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine“. Riigi jäätmekavas on erieesmärgi selgitustes välja toodud, et pakendijäätmete vältimisel mängivad olulist rolli pakendatud kaupade tootjad ja kaubandus, kes saavad pakendijäätmete kogust mõjutada pakendidisaini (sh korduskasutuspakendi kasutamise) ja -koguse kaudu. Eestisse sisse toodud pakendatud kaupade 21 puhul on kohalike meetmetega raske pakendidisaini ja -kogust muuta. Küll aga saavad seda teha kohalikud pakendatud toodete tootjad ja kaubandus. Toetatavad tegevused panustavad riiklike sihtmäärade saavutamisse, mis on näiteks vähendada ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist 2026. aasta lõpuks 25% võrrelduna 2022. aastaga. Sellel erieesmärgil on mh oma roll kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Toidujäätmete tekke vähendamine, ringse pakendidisaini edendamine ja korduskasutuspakendite kasutamisvõimaluste laiendamine panustab kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. Eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks tuleb suurendada kohalike ressursside väärindamist, tagades samal ajal kohalike ressursside jätkusuutliku ning kliima- ja elurikkuse mõjusid arvestava kasutuse. See omakorda tõhustab loodusressursside kasutamist ja aitab vähendada jäätmete teket. Valikukriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärki. Toetatavate tegevuste väljatöötamisel on eelnimetatud kriteeriume arvestatud. Toetuse taotleja kinnitab projekti kooskõla riigi jäätmekava eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärki saavutamisele. 2. Projekti põhjendatus. Projekt on põhjendatud juhul, kui toetuse taotluses kajastatud tegevused vastavad toetuse määruse §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele. Kriteeriumi raames hinnatakse, kas: 1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus; 2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ette nähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. See tähendab, et projekti tegevused peavad olema teostatavad ja jätkusuutlikud ning rakendusüksusel tuleb vastavat asjaolu kontrollida. Kriteeriumi kontrollimisel lähtutakse taotlusvormis esitatud infost või taotleja TAT § 11 lõike 2 punkti 28 alusel koostatud äriplaanist. Nende alusel tuvastatakse, kas projekti organisatsiooniline ülesehitus, taotleja infrastruktuur, projekti tehniline lahendus, õiguslikud eeldused, sisendvoogude tagatus ja nõudlus projekti väljundi järele on piisavad, et projekti saab lugeda teostatavaks ja jätkusuutlikuks. Rakendusüksus võib lisaks nõuda huvikirjade esitamist sisendvoogude tagatuse ja projektiväljundi nõudluse tõendamiseks. Huvikirja puhul on tegemist nõudlusanalüüsi kinnitava ja täiendava elemendiga. Huvikirjast nähtuvad võimaliku partneri poolt käsitletavad konkreetsed mahud ning see annab rakendusüksusele kindlust, et turul on potentsiaalsete materjalide järele nõudlus; 3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust ning muid võimalikke faktilisi asjaolusid (näiteks teistest õigusaktidest tulenevad kohustused, loamenetlused ning planeeringud jne). 3. Tuuakse välja vajadus analüüsida projekti kuluefektiivsust. Kriteeriumi puhul hinnatakse, kas: 1) ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks (projekti väljundi jaoks vajalike tegevuste ja eelarve suhe peab olema põhjendatud ja kavandatavad tegevused otseselt suunatud projekti väljundite saavutamiseks); 2) planeeritud eelarve on realistlik (planeeritud tegevused, hind ja elluviimise aeg on tasakaalus) ja mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning taotleja on suuteline rahastama projektile järgnevaid püsikulusid. Oluline on samuti saada info kindlasummalise makse kehtestamiseks eelarveprojekti alusel. 4. Tuuakse välja vajadus analüüsida toetuse taotleja suutlikkust projekt ellu viia. Kontrollitakse, kas taotlejal on kogemus, õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti 22 elluviimiseks kavandatud viisil, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud). 5. Taotlus peab olema kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi riigi pikaajalise arengustrateegia näitajatesse, mis on sätestatud §-s 3. Taotlus panustab sellesse teemasse siis, kui taotluses toodud toetavad tegevused on lubatud määruse § 5 järgi ning on võimalik panustada § 3 lõikes 4 sätestatud näitajatesse. Rakendusüksus kontrollib taotluses märgitud sisuliste tegevuste kooskõla eespool kirjeldatuga. Paragrahvi 15 lõigetes 1–6 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Lõikes 1 sätestatakse tingimused, millal tehakse taotluse rahuldamise otsus. Lõikes 2 loetletakse taotluse rahuldamise otsuses olevad toetuse saaja õigused, kohustused ja tingimused. Punkti 5 kohaldatakse mh kindlasummaliste maksete korral, sh käsitletakse maksete suurusi ja tingimusi. Paragrahv 16 sätestab taotluse rahuldamata jätmise täpsemad tingimused ja korra. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Lõikes 2 öeldakse, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui selles soovitud toetuse suurus ületab meetme eelarve vaba jäägi ja seda ei ole võimalik osaliselt rahuldada, nagu on sätestatud ühendmääruse § 9 lõikes 1. Lõikes 3 kirjeldatakse rakendusüksuse õigusi juhul, kui taotlus ei vasta ühendmääruse § 9 lõikele 1. Lõikes 4 loetletakse andmed, mis pannakse kirja taotluse rahuldamata jätmise otsuses. Lõikes 5 sätestatakse viis, kuidas taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlejale edastatakse. Paragrahv 17 sätestab täpsemad tingimused, millal taotlus rahuldatakse osaliselt või kõrvaltingimusega. Lõike 1 kohaselt on taotluse osaline rahuldamine lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. Lõikes 2 tuuakse välja, mis tingimustel saab taotlust osaliselt rahuldada. Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 järgi. Lõikes 4 kirjeldatakse juhtu, kui toetus on otsustatud tingimuslikult rahuldada. Sellisel juhul saab taotleja toetust alles pärast seda, kui on täitnud rakendusüksuse poolt ette kirjutatud tingimused. Maksete saamise õigus tekib toetuse saajal pärast seda, kui ta on rakendusüksusele tõendanud kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Lõikes 5 sätestatakse, millal saab taotluse rahuldamise otsuse teha kõrvaltingimusega. See toimub ühendmääruse § 9 lõigete 2 ja 3 järgi. Paragrahv 18 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise protsessi. Lõikes 1 sätestatakse võimalused, mille alusel saab taotluse rahuldamise otsust muuta. Lõikes 2 loetletakse juhud, kui toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Lõikes 3 sätestatakse, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, seda juhul, kui muutub oluliselt projekti oodatav tulemus. Ühendmääruse § 12 lõike 6 kohaselt on kindlasummalise makse kasutamisel lubatud muuta üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi. Seega tuleb projekti tegevuste ja tulemuste määramisel olla väga hoolikas. Lõikes 4 reguleeritakse tähtaeg, mille jooksul peab rakendusüksus muutmise otsuse tegema. 23 Paragrahv 19 sätestab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise. Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja partneri õiguseid ja kohustusi. Paragrahv 20 sätestab toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada projekti elluviimiseks rakendusüksuselt infot ja selgitusi projekti koordineerima määratud projektikoordinaatorilt. Toetuse saaja kohustus on projekt taotluse alusel ellu viia, projekti tegevustega alustada kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates ning projekti tulemust taotluses kirjeldatud viisil kasutada ja säilitada viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. Viie aasta säilitamiskohustus sellisel perioodil on oluline, kuna toetuse abil tehakse suuremahuline investeering ning see muutub kulutõhusaks pikema perioodi jooksul. Viieaastane periood annab ka kindluse, et investeeringuga soetatud seadmeid ja tarkvara kasutatakse sihipäraselt piisava aja jooksul ja see toetab meetme eesmärkide saavutamist. Lisaks soodustab see soetama seadmeid, mis kestavad kauem ja toetavad seeläbi ka ringmajanduse põhimõtet. Projekti tegevustega alustamiseks loetakse näiteks hinnapakkumuste võtmist, hanke väljakuulutamist, lepingute sõlmimist, hankimise või ostumenetlusega alustamist. Kindlasummalise makse korral loetakse üldjuhul tegevuse alguseks esimese kulu tekkimist. Kindlasummalise makse korral tuleb toetuse saajal esitada rakendusüksusele dokumendid tegevuse alustamise kohta. Toetuse saajal, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, tuleb riigihangete korraldamisel järgida riigihangete seadust ning eelistada keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume. Projekti elluviimisel peab toetuse saaja järgima asjakohaseid kohalduvaid keskkonnaalaseid õigusakte ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. Projekt ei tohi riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguseid. Paragrahvis 21 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord ja aruandes kajastatud teave. Rakendusüksus võib täpsustada aruannetes esitatavat teavet. Lõigetes 1–6 sätestatakse, mida peab toetuse saaja aruandes kajastama, millal ja kuidas selle esitama. Projektide korral, mille puhul on kohustus esitada kliimakindluse analüüs, peavad toetuse saajad lõpparuandes esitama mh teabe, milliseid kliimakindluse tagamise leevendusmeetmeid või lahendusi projekti elluviimisel rakendati. Aruande esitamisel on oluline roll rakendusüksusel, kes täpsustab vastavalt taotlusele, kui tihti ja millal peab aruande esitama. Eeldatavalt toimub järelaruandlus aastaste tulemuste esitamise baasil esimesel ja viiendal aastal peale projekti lõppu rakendusüksuse etteantud vormi alusel. „Eesti 2035“ näitajatesse panustamine fikseeritakse ainult kinnitamise teel, eraldi infot ei koguta. Lõikes 5 nimetatud § 3 lõikes 6 toodud näitaja saavutustaset hinnatakse järgnevalt. 1. Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul arvestatakse esmase toorme säästuna välditud toidujäätmete kogust või tekkivate toidujäätmete koguse vähenemist tonnides aasta kohta. Projektiga välditakse toidujäätmete teket, kui projekti tegevuse raames näiteks jagatakse või müüakse potentsiaalselt realiseerimata jääv toit kolmandatele osapooltele inimestele tarbimiseks. Toetuse saaja raporteerib saavutustaset aasta kohta tonnides KIK-i etteantud arvutusmetoodika alusel. 2. Paragrahvi 5 lõike 2 punkti 2 projektide puhul arvestatakse esmase toorme säästuna turule lastava pakendi massi ulatuses, mis kasutab teisest tooret ning uue ja vana pakendi massi vahet. Näiteks ettevõte laseb turule pakendi, mis on 50 g kergem ja sisaldab 100 g ulatuses teisest tooret, siis esmase toorme säästuna arvestatakse massi, mida üldse ei kasutatud (50 g), ning teisese toorme massi (100 g). Toodud näite puhul on esmase toorme sääst pakendi kohta 150 g. 24 3. Paragrahvi 5 lõike 2 punkti 3 projektide puhul arvestatakse esmase toorme säästuna ja jäätmetekke vähenemisena tonnides pakendite kogust aastas koos nende käitlemistarvikutega, mis jääb antud projekti tulemusel vähemaks võrreldes ühekordse pakendi kasutusega sama tegevuse läbiviimisel. Näiteks, kui varem kasutati aastas 10 000 ühekordset pakendit kaaluga 10 g ja nüüd kasutatakse sama tegevuse jaoks aastas 100 korduskasutatavat pakendit elueaga üks aasta ja kaaluga 20 g ning antud pakendit ole vaja hooldada, siis saavutatav esmase toorme sääst on 100 t – 2 t = 98 t/a. Kui korduskasutuspakendi tootmisel on osaliselt kasutatud teisest tooret, siis väheneb maha arvestatav osa teisese toorme massi võrra. Nt kui eelnevas näites 50% korduskasutuspakendi toormest on teisene toore, siis esmase toorme sääst on 100 t – 2 t × 0,5 = 99 t/a. Pakendi transpordi, hoolduse ja puhastuse korral lähevad esmase toorme arvestusse ka aastas kasutatavad transpordikütused, hooldustarvikud ja puhastuvahendid ning vesi, arvestusse ei lähe transpordiseadmed, puhastusseadmed ja hooldusseadmed. Nt kui eelnevas näites kulub aastas tarneahelas pakendi kokku kogumisele ja laiali vedamisele 5 t kütust ja pakendite puhastusele 5 t vett koos pesuvahenditega, siis esmase toorme sääst on 100 t – 2 t × 0,5 – 5 t – 5 t = 89 t/a. Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise ja kasutamise tingimusi. Paragrahvis 22 sätestatakse, et toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 ja kindlasummalise maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. Maksetaotluse menetlemine ja selle peatamine toimub ühendmääruses sätestatud korras. Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja vaideid. Paragrahv 23 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse. See tehakse ÜSS2021_2027 §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 põhjal. Paragrahvis 24 kirjeldatakse vaide esitamise protsessi. Vaie tuleb ÜSS2021_2027 § 31 järgi esitada enne halduskohut rakendusüksusele ning see vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi kohaselt võib esitada vaide, mis on tehtud auditi aruande alusel. 4. Eelnõu vastavus EL-i õigusele Eelnõu alus on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706). Määruse koostamisel lähtutakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. 5. Määruse mõjud Määrusega reguleeritava meetme tulemused aitavad ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Määruse koostamise hetkel teadaoleva info põhjal hindame, et määruse eelarve vahenditega saavutatakse rakenduskavaga seatud näitajate sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. 5.1. Määruse üldine mõju. 25 Määruses planeeritud tegevused lähtuvad „Eesti 2035“ strateegiast ning selle juurde kuuluvast tegevuskavast, mille raames on Vabariigi Valitsus kokku leppinud reformides ja muudatustes, mis on vajalikud strateegiliste sihtide saavutamiseks ja Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud riigipõhiste soovituste elluviimiseks. Meetme tegevusega panustatakse ettevõtete rohepöördesse, kuna selle saavutamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahtisidumist suurenevast ressursikasutusest ning tootmise keskkonnamõju vähendamist. 5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Vähendatakse imporditava toorme kasutust tänu tõhusamale ressursikasutusele ehk suureneb ressursisõltumatus teisese toorme kasutuse suurendamise kaudu. 5.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale. Meetmest tehtud investeeringute tulemusena väheneb esmase toorme ammutamisega kaasnev mõju elu- ja looduskeskkonnale. Meetme raames rahastatavad projektid aitavad kaasa ka kasvuhoonegaaside heidete vähenemisele, keskkonnahoiu suurenemisele, ressursside tõhusamale kasutusele ja ringmajanduse edenemisele ning laiemalt rohepöörde saavutamisele. 5.4. Mõju majandusele. EL-i vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Meetme tulemusel parandatakse ettevõtete võimalusi teha investeeringuid jäätmetekke vähendamisse ning pakendite ringlussevõetavuse parandamiseks ja korduskasutuseks, sh panustatakse Eesti ressursitootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu. 5.5. Mõju regionaalarengule. Kuna meetme tegevuse käigus saavutatakse esmase toorme sääst, on eeldatavalt kaudne positiivne mõju regionaalarengule jätkusuutlikumad ettevõtted, kes kohalikku elu aitavad üleval hoida. Toetatava sihtgrupi põhjal võib eeldada toetuse suuremat koondumist tööstuspiirkondadesse. Võib eeldada, et piirkonnad, kus on vähem elanikke ja seega jäätmeteket, on huvi toetuste vastu väiksem. Teisese toorme kasutuse suurendamine aitab kaasa Eesti majanduse kasvule. Samuti väheneb sõltuvus esmasest, sh imporditavast toorainest, väärtustatakse rohkem Eestis saadavat teisest toorainet. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine tagatakse sättega, mille kohaselt vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunatakse toetusteks tootmisüksustesse väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei, Euroopa Komisjoni, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmete ning Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjonile. 26  Taristuministri …. määruse nr … „Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduvkasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ Lisa Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär1 Kohaliku omavalitsuse Maksimaalne toetusmäär üksus Alutaguse vald 40% Anija vald 60% Antsla vald 69% Elva vald 64% Haapsalu linn 70% Haljala vald 65% Harku vald 43% Hiiumaa vald 63% Häädemeeste vald 67% Jõelähtme vald 49% Jõgeva vald 69% Jõhvi vald 70% Järva vald 64% Kadrina vald 66% Kambja vald 51% Kanepi vald 65% 1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2021. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfondi eelarvetulude tasanduse osa ning elanike arv rahvastikuregistri 1. jaanuari 2021. a seisuga. Kastre vald 56% Kehtna vald 66% Keila linn 58% Kihnu vald 70% Kiili vald 46% Kohila vald 58% Kohtla-Järve linn 70% Kose vald 55% Kuusalu vald 59% Loksa linn 70% Luunja vald 52% Lääne-Harju vald 63% Lääne-Nigula vald 64% Lääneranna vald 70% Lüganuse vald 70% Maardu linn 69% Muhu vald 65% Mulgi vald 70% Mustvee vald 70% Märjamaa vald 69% Narva linn 70% Narva-Jõesuu linn 58% Nõo vald 59% Otepää vald 66% Paide linn 69% Peipsiääre vald 69% Põhja-Pärnumaa vald 69% Põhja-Sakala vald 66% Põltsamaa vald 67% Põlva vald 70% Pärnu linn 69% Raasiku vald 58% Rae vald 40% Rakvere linn 69% Rakvere vald 64% Rapla vald 66% Ruhnu vald 65% Rõuge vald 69% Räpina vald 70% Saarde vald 69% Saaremaa vald 69% Saku vald 43% Saue vald 51% Setomaa vald 70% Sillamäe linn 70% Tallinna linn 55% Tapa vald 70% Tartu linn 63% Tartu vald 53% Toila vald 63% Tori vald 64% Tõrva vald 67% Türi vald 70% Valga vald 70% Viimsi vald 40% Viljandi linn 70% Viljandi vald 67% Vinni vald 67% Viru-Nigula vald 70% Vormsi vald 52% Võru linn 70% Võru vald 66% Väike-Maarja vald 66%