Maakonna arengustrateegiate elluviimise toetusmeede Ida-Viru maakondliku toetusõigusega projektide 2023. aasta nimekirja muutmine

Ettepaneku vorm 2023 Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede Üldandmed Projekti nimi Kergliiklustaristu projekteerimine Jõhvi linna, äripargi ja Kotinuka küla vahel Taotleja nimi Jõhvi Vallavalitsus Projekti partnerid1 Projekti abikõlblikkuse periood2 02.2025–10.2025 (märkida kuu ja aasta) Toetusena taotletav summa 52500 Omafinantseering 17500 Projekti kogumaksumus 70000 Projekti prioriteetsus taotlusvoorus (tähistada X-ga) Maakonnale eraldatud vooru eelarvesse mahtuv projekt X 1. reservprojekt 2. reservprojekt Projekti eesmärk Eesmärk peaks olema sõnastatud lühidalt, eelistatult ühe lausega, ning andma infot muutuste kohta maakonna arengus, mida projekti elluviimine aitab saavutada Projekti eesmärk on koostada Jõhvi linna, Jõhvi Äripargi ja Kotinuka küla vahelise kergliiklustee ja Tallinn-Narva maantee kergliiklejate ületuskoha tee-ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis. Projekti tegevuste lühikirjeldus Loetleda projekti raames läbi viidavad tegevused. Lühikirjeldus peaks vastama järgmistele küsimustele: - millised tegevused valitud eesmärgi saavutamiseks ja miks just need tegevused aitavad eesmärki parimal moel saavutada; - projekti tegevuste elluviimise asukoht (kui on tegemist investeeringuga siis märkida ära investeeringuobjekti omanik); - kui asjakohane, muude projektiväliste tegevuste kirjeldus, mis mõjutavad eesmärgi saavutamist ning info nende elluviimise kohta (vastutaja, ajaraam, võimendus/riskid projekti tulemuste saavutamisele) Projekti eesmärk on koostada Jõhvi linna, Jõhvi Äripargi ja Kotinuka küla vahelise kergliiklustee ja Tallinn-Narva maantee kergliiklejate ületuskoha tee-ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis. Selleks algatatakse veebruaris 2025 riigihange ja sõlmitakse töövõtuleping. Projekti tegevuste elluviimise asukoht on Jõhvi vald, Jõhvi linn, Jaama tänav ning Tallinna-Narva maantee ja Jõhvi-Uikala tee Kotinuka külas. 1 Partner on taotluses nimetatud juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatavas tegevuses ja kellel tekivad selle käigus kulud 2 Projekti abikõlblikkuse periood on periood, mille kestel tehakse projekti tegevusi ning tekivad projekti kulud. Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 24 kuud. Nimetatud perioodi sisse ei arvestata tagantjärele hüvitatavate projekti ettevalmistamisega seotud kulude tegemise perioodi. Projekti tegevuste elluviimisest kasu saav sihtrühm Projekti elluviimisest otsest kasu saav sihtrühm ja selle suurus (sh selgitada arvestamise aluseid) Projekti tegevuste sihtrühm on kõik Jõhvi linna elanikud, Jõhvi Äripargi töötajad, tööandjad ja kliendid, lisaks Kotinuka küla elanikud. Kaudne projekti sihtrühm on kõik Tallinn-Narva maanteel ja Jõhvi-Uikala teel liikuvad autojuhid, kelle jaoks tõuseb sõidutee ohutus. Samuti on projekti kaudne sihtrühm Toila valla põhjapoolsete asulate elanikud ning Toila kuurorti külastavad turistid, kelle jaoks hõlbustub ligipääs Jõhvi linnas paiknevatele teenustele ja transpordiühendustele. Vastavalt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kasusaajate arvu välja arvutamise metoodikale meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ on ainsa kergliiklustee kasusaajate arv 7878 inimest ööpäevas: (elanike arv + teenuste kasutajate arv)* 0,27 = potentsiaalsete kasutajate arv Elanike arv = elanike arv 1 kilomeetri kaugusel jalgratta- või jalgtee igast punktist. Aluseks on võetud rakendus „Eesti rahvastiku ja eluruumide loendus 2021“. Elanike arv = 4400 Teenuste kasutajate arv = jalgratta- või jalgtee igast punktist 1 kilomeetri kaugusel asuvate teenuste kasutajate ja tööl käijate ööpäevane arv. ASUTUS TÖÖTAJAD KÜLASTAJAD Farmi Piimatööstus 167 Jõhvi Äripargis ettevõtted 70 300 Tsenraal kaubanduskeskus 120 5421 JEWE kaubanduskeskus 85 4588 Nord kaubanduskeskus 75 5433 Bussijaam 2010 Raudteejaam 400 Mariine Auto 10 80 Fixus autoteenindus 20 500 Würth ehituspood 10 150 Ida-Viru Kutsehariduskeskus 90 2592 õpilast kokku, Jõhvi kohas ca 1000 Audes LLC OÜ 84 Puuetega laste tugikodu 84 300 Päikesekiir SA Jõhvi Haigla 42 250 Ivmala Grupp OÜ 20 150 Jõhvi Vallavalitsus 99 60 Jõhvi Kesklinna Kool 78 550 Jõhvi Lasteaiad Sipsik hoone 50 160 Jõhvi Kohtumaja 144 150 Corrigo Tervisekeskus 76 1200 Alutaguse Malev 18 100 Politsei- ja Päästehoone Rahu 80 500 38 Palu Tootmine OÜ 27 Terre Ehitus OÜ 25 KOKKU = 24776 (4400 + 24776)* 0,27 = 7878 (potentsiaalsete kasutajate arv ööpäevas) Projekti oodatav tulemus Kirjeldada, milline muutus on projekti elluviimise järel toimunud (millist olukorda soovitakse saavutada). Millised on peamised riskid soovitud tulemuse saavutamiseks. Liiklusloenduse 2023. aasta andmetel on Uikala ristmiku aasta keskmine ööpäevaringne liiklus ca 7760 sõiduautot. See on võrreldav Sillamäe-Viivikonna ja Tallinn-Narva maantee ristmiku andmetega, kus 2021. aastal on Transpordiamet ehitanud eritasandilise ristmiku. Hetkel puudub Uikala ristmikul tee ületuskoht, ohutussaar, tunnel või sild ning Jõhvi ja naaberomavalitsuste elanikud (äripargi töötajad ja kliendid) peavad „metsikult“ üle tee jooksma. Mõlemalt poolt olemasolevad kergliiklusteed lõpevad maanteega, millest ülepääs on lahendamata. Projekti tulemusena suureneb valmisolek taotleda rahastust piirkonna liiklusohutuse suurendamiseks. Jõhvi vald, Transpordiamet ja Jõhvi Äriparki haldav Ida-Viru Investeeringute Agentuur teevad koostööd, et leida kergliikluse ületuslahenduse väljaehitamiseks juba 2026. aastal. Lisaks võimaldab selgem perspektiiv kergliiklusühenduse peatse loomise osas kiirendada Jõhvi Äripargi investeeringuid ja meelitata uusi investoreid, sest tööjõu ja klientide ligipääs Jõhvi linna on tagatud. Peamine risk tulemuste saavutamiseks on piiratud projekti realiseerimise aeg. Eskiisi valmimisest projekti realiseerimise tähtajani (19.10.25) on suurusjärgus 7,5 kuud, mis kahtlemata on väike ajavahemik, sest sellesse perioodi jääb ka projekti tellimiseks hanke läbiviimine, väliuuringute teostamine, projekti koostamine ning liiklusohutusauditi ja ekspertiisi teostamine. Projekti valmimine koos eeltöödega on 7,5 kuu jooksul võimalik, kuid see eeldab, et kõik tegevused kulgevad tähtaegselt ilma viivitusteta. Taotleja on tihedas suhtluses Transpordiameti spetsialistide ja eskiislahenduse koostajatega ning teeb kõik enesest oleneva, et projekt õnnestuks realiseerida tähtaegselt. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus Kui projektile on vajalikud jätkutegevused, siis kuidas on kavandatud nende elluviimine (nt investeeringu puhul edasise kasutuse korraldus, projektijärgne kulude katmine ja koostöö partnerite vahel, jätkuprojektid). Kas projekti terviklik ellu viimine sõltub mõne teise projekti rahastamise otsusest. Kui tegemist on investeeringuga, siis kuidas on arvestatud sihtrühma suuruse, eelistuste, vajaduste muutumisega projektijärgselt Kirjeldada lühidalt edasiste arendustegevuste või kogu objekti terviklikku kontseptsiooni kui projekti sisu seda eeldab (näiteks: millised on edasised arendustegevused, millist lisandväärtust projekti elluviimine annab, millised on pakutavad teenused, milline on külastatavus ja kuidas seda suurendada jne) Projekti tulemused on jätkusuutlikud. Tänu projekti realiseerimisele tekib täiendav investeeringute ja toetuste taotlemise võimalus. Jõhvi Vallavalitsus soovib esitada taotluse 2025. aasta lõpus avanevasesse meetmesse „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“, kust saab taotleda kuni 500 000 eurot toetust kergliiklusteede ehitamiseks. Projekti taotluse esitamiseks on vajalik tee-ehitusprojekti olemasolu vähemalt eelprojekti staadiumis. Samuti on projekti realiseerimisse kaasatud Transpordiamet ja Ida-Virumaa Investeeringute Agentuur SA, kes mõlemad on nõus kergliiklustee ehitamist kaasfinantseerima. Täiendava toetuse mittesaamise korral otsitakse muid toetusvõimalusi, sh riigi- ja vallaeelarvest, et projekteeritud kergliiklustee ja ülekäik saaks võimalikult kiirest välja ehitatud ning kergliiklejate ohutus tagatud. Oluline on märkida, et varasemalt on Transpordiameti poolt koostatud eelprojekt Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Toila lõigu rekonstrueerimiseks 2+2 sõiduradadega maantee tingimustele vastavaks, kuid selle väljaehitamise perspektiiv on tänaseks lükatud teadmatusse tulevikku. Käesolev kergliikluse lahendus töötatakse välja tihedas koostöös Transpordiameti spetsialistidega ning võttes arvesse, et juhul kui kunagi avaneb 2+2 maanteelõigu väljaehitamise perspektiiv, toimuks võimalikult vähe ümberehitamist ning kulutatud raha oleks kasutusse suunatud optimaalseimal moel. Projekti ettevalmistuse tase Kirjeldada, millised on projekti loomiseks ja elluviimiseks vajalikud eeltingimused kui projekt neid eeldab ning kas ja kuidas on need täidetud (nt millises faasis on ehitusprojekt, üld- ja detailplaneering, erinevad load, eeluuringud jms) Novembris 2024. on Transpordiameti sõlminud ViaVelo Inseneribüroo OÜ-ga leping „Riigitee 1 Tallinna-Narva tee (E20) km 164,472 asuval Uikala ristmikul kergliiklejate riigitee ületamise lahendamiseks eskiisi koostamine“. Lepingu kohaselt valmivad veebruariks 2025 vähemalt 2 eritasandilist ja vähemalt 1 samatasandilise ristmiku ületamise eskiisi koos eeldatava maksumusega. Sellest tulenevalt valitakse, milline lahendus on kõige mõistlikum ja optimaalsem ning mis võtta põhiprojekteerimise alusvariandiks. Lisaks sellele Jõhvi Vallavalitsuse tellimusel 2024. A koostatud Jõhvi valla Kotinuka külas Uikala tee ääres kergliiklustee lõigu eskiisprojekti (piketaaž 225-960m, teostaja Landverk OÜ), mis on samuti üheks sisendiks põhiprojekti koostamisele. Projekti väljundnäitajad Ettepanekus tuleb välja tuua, kas projekt panustab (vastavalt arengustrateegiale) ettevõtlus ja ettevõtluskeskkonna arendamisse (märkides indikaatoritena ettevõtete arvu ja/või loodud töökohtade arvu) VÕI elukeskkonna arendamisse (märkides indikaatoriks vastava toetuse mahu). Indikaatorite määramise metoodika on leitav: Meede: Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede | Riigi Tugiteenuste Keskus (rtk.ee). Väljundnäitaja3 (MATA väljundnäitajateks on regionaalpoliitika Algtase Sihttase programmi järgmised mõõdikud) kasu saanud ettevõtete arv 0 0 Kasu saavate ettevõtjatena loetakse nii toetuse saaja kui projekti partnerina rahalist abi saavaid ettevõtjaid ja ka mitterahalist abi saavaid ettevõtjaid, kes saavad otsest või kaudset kasu elluviidud projektidest. Kaudse kasusaajana saab käsitleda näiteks potentsiaalseid ettevõtteid, kes võivad alustada tegutsemist projekti elluviimise tulemusena (nt ettevõtjad, kes asuvad tööstusalale, inkubaatorisse tulevad inkubandid, külastusobjekti kõrvale tekkinud kohvik jne). toetuse abil loodud töökohtade arv 0 0 Loetakse projekti elluviimise tulemusena nii taotleja kui partneri poolt kõik loodud töökohad s.t nii otseselt projekti raames loodud kui ka projekti mõju tulemusena loodud töökohad. Kõnealust väljundnäitajat loendatakse hiljemalt 1 aasta pärast projekti lõppu. sh maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga töökohad Loetakse projekti elluviimise tulemusena nii taotleja kui partneri poolt loodud töökohad, mis on maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga s.t nii otseselt projekti raames loodud kui ka projekti mõju tulemusena loodud töökohad. Kõnealust väljundnäitajat loendatakse hiljemalt 1 aasta pärast projekti lõppu. elukeskkonda arendavate projektide toetuse maht 0 52500 Kajastada projekti raames elukeskkonda arendamist toetatava tegevuse taotleva toetuse maht (numbriline näitaja). muu projekti sisust tulenev väljundnäitaja muu projekti sisust tulenev väljundnäitaja muu projekti sisust tulenev väljundnäitaja 3 Kohustuslik on esitada infot meetme määrusest tulenevate väljundnäitajate kohta, valides neist vähemalt ühe asjakohase näitaja. Projekti sisu ja tulemuste edasiandmiseks võib lisada muid projekti sisust tulenevaid väljundnäitajaid. Põhjendus/selgitus projekti panustamise kohta regionaalpoliitika programmi4 mõõdikute sihttasemete saavutamisse Kirjeldada mil viisil projekt panustab regionaalpoliitika programmi mõõdikute sihttaseme saavutamisse. Selgitage väljundnäitajate valikut ja kirjeldage täpsemalt seatud näitaja eesmärki. Kirjeldada millised töökohad luuakse, kes on abi saavad ettevõtjad jne Projekt panustab regionaalpoliitika programmi 2024-2027 järgmiste mõõdikute sihttasemete saavutamisse: Meede 1: Regionaalareng Tegevus 1. Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng Mõõdik 1: Kasusaanud ettevõtete arv (tänu toetuse rakendamisele kasu saanud ettevõtete arv kasvab. Projekti eesmärk on ühendada Jõhvi Äripargi ettevõtlusala koos Jõhvi linnaga ning luua turvaline kergliiklejate riigitee ülekäigukoht.) Mõõdik 2: Toetuste kaasabil loodud töökohtade arv (juhul kui ühendused töötajate jaoks on paremad ja turvalisemad, siis luuakse rohkem töökohti ja investeeringuid äripargis või Jaama tn lähedal) Mõõdik 3: Elukeskkonda arendavate toetuste maht, m€ (elukeskkonda panustatakse vähemalt 52500 eurot juurde. Tulevikus on plaanis taotleda täiendavalt 500 000 eurot toetust kergliiklustee ehitamiseks). Meede 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Tegevus 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Mõõdik 1: KOV teenustega rahulolu, > (rahulolu kasvab) Kirjeldada, milles väljendub projekti mõju maakondlik ulatus (Harju ja Ida-Virumaa puhul vähemalt 5 kohaliku omavalitsuse ülene mõju) Mõjuulatust saab eelkõige selgitada läbi elluviijate ringi (projekti elluviimisse kaasatud osapooled üle maakonna, elluviimise delegeerimine ühele osapoolele eelnevalt ühiselt kokku lepitud (nt maakonnaüleste teenuste puhul) või kasusaajate ringi (projekti elluviimisest saavad otsest ja regulaarset kasu ettevõtjad, organisatsioonid, elanikud kogu maakonnast). Projekt aitab lahendada kogu maakonna jaoks olulist probleemkohta ja paremini rakendada arengueeldusi, mis on kasvutrendis seoses nii Jõhvi Äripargi arenguga kui ka kergliiklusvahendite populariseerumisega piirkonnas üldisemalt. Viimane hõlbustab piirkonnasisese liikuvuse kasvu. Elektriliste abimootoritega kergliiklusvahendid viimastel aastatel oluliselt laiendanud ka vahekauguseid, mille osas inimesed on valmis autotranspordile eelistama kergliiklust. Rajatav objekt asub Ida-Virumaa põhjaranniku omavalitsusi ühendaval põhimaanteel, ühendab maakonnakeskust maanteega ja dünaamiliselt areneva Jõhvi Äripargiga. ning ainukest Ida-Virumaa prügilat Uikalas, kuhu viiakse valdav enamus Ida-Viru omavalitsustest kogutud jäätmetest. Projektist saavad, vähemalt kaudselt kasu kõik maakonna elanikud, sest kedagi ei jäta puudutamata Tallinn-Narva põhimaantee ning jalg- ja jalgrattateede võrgustiku komplekssus. Vähemal või suuremal moel kasutavad neid kõik maakonna elanikud. Ida-Viru maakonna rahvaarv on 01.01.2024 seisuga 132 268 inimest. Allikas: Statistikaamet. Otsesed kasusaajad on Jõhvi valla, Toila valla, Sillamäe linna, Narva-Jõesuu linna ja ka Narva linna elanikud. Samuti kasutavad ristmiku ja põhimaanteed ka Kohtla-Järve linnast sõidukid, näiteks linna keskuse - Järve linnaosa ja Oru linnaosa vahelises liikluses. Seega Uikala ristmik on sisuliselt maakonnaülese tähtsusega ning võimaldab tõsta peamist põhjarannikul asuvate omavalitsuste ühendava põhimaantee ohutust ning rajada juurde jalg- ja 4 https://www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja-poliitika jalgrattateed. Maakonna arengustrateegia strateegiline eesmärk, mida projekt aitab saavutada Tuua välja eesmärgi sõnastus ning eesmärgiga otseselt seotud mõju- ja tulemusnäitajad, millesse projekt panustab. Lisada viide arengustrateegia dokumendile aktiivse hüperlingina ning info täpse asukoha kohta dokumendis (lk nr) Vältida pikkade tekstilõikude kopeerimist maakonna arengustrateegiast Elukeskkonna ja taristu eesmärk ET1. ,Aastaks 2030+ on Ida-Viru maakonnal kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele energialahendustele. ET1; E1; T1 Kiire ja mugava kauba ning inimeste liikumise tagamine (sh neljarealine Tallinna – Narva maantee, kiire rongiühendus ja rongiühenduse elektrifitseerimine, laevaühendus Soomega, lennuväli (tšarterlendude ja uuenduslike lahenduste vastuvõtmise võimekusega). ET1; E1; T1 Taristu arendamine minimaalse eraautode kasutamise suunas MK lehekülg 38 https://ivol.ee/documents/9867329/37206687/Ida-Viru_maakonna_arengustrateegia_2023- 2035_170423.pdf/ccb6d600-2bb4-4721-af28-5d07a982c3e6 Projekti kajastatus maakonna arengustrateegia tegevuskavas Esitada olulisem info projekti kohta tegevuskavas (sh tegevuse nimetus, ajakava, vastutajad, rahastamine, tegevussuund, mille raames ellu viiakse ja asjakohased seirenäitajad). Lisada viide tegevuskava dokumendile aktiivse hüperlingina ning info täpse asukoha kohta dokumendis (lk nr) II. Ida-Viru maakonna rohepööret toetavad tegevused Tegevus – kergliiklusteede maakondliku võrgustiku välja arendamine. Tegevuse periood – 2023- 2029. Indikatiivne maksumus – 30 mln eurot. Partnerid – kohalikud omavalitsused. lk 10. Tegevus - Jõhvi-Sompa; Jõhvi-Kose-Rausvere; Jõhvi-Kotinuka kergliiklusteede arendamine. Partnerid – Jõhvi vald, naaber KOV-id. Indikatiivne maksumus – 3,5 mln eurot. Tegevuse periood – 2025-2029. lk 19. https://ivol.ee/documents/9867329/37206687/Ida-Viru_maakonna_arengustrateegia_2023- 2035_lisa_tegevuskava_2023-2029.pdf/6ddbd560-c3b9-4cfd-bee3-aaa74a7d3643 Kui ettepaneku esitaja on projektile või projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi toetusmeetmetest, esitada vastav teave Puuduvad. Projekti eelarve (topelt klikiga tabeli suvalises lahtris avaneb Excel tabel) Tegevus Kogumaksumus Toetuse Toetusmäär Omafinantseeringu summa allikas Kergliiklustee ja 70 000,00 52 500,00 75,00% Jõhvi Vallavalitsus, riigimaanteeületuskoha Transpordiamet põhiprojekti koostamine KOKKU 70 000,00 52 500,00 75,00% Hinnakalkulatsioon (maksumuste põhjendused) Projekti maksumuse aluseks on võetud Transpordiameti projekteerimise üksuse juhataja Kaie Kruusmaa hinnang. Ettepaneku vorm 2023 Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede Üldandmed Projekti nimi Narva Maitsed 2025 , maakonnaülene toidufestival Taotleja nimi Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ame t Projekti partnerid Projekti abikõlblikkuse periood 0 2 . 202 5 – 0 7 . 2025 (märkida kuu ja aasta) Toetusena taotletav summa 30 000 EUR Omafinantseering 10 000 EUR Projekti kogumaksumus 40 000 EUR Projekti prioriteetsus taotlusvoorus (tähistada X- ga ) Maakonnale eraldatud vooru eelarvesse mahtuv projekt 1. reservprojekt 2. reservprojekt Projekti eesmärk Eesmärk peaks olema sõnastatud lühidalt, eelistatult ühe lausega, ning andma infot muutuste kohta maakonna arengus, mida projekti elluviimine aitab saavutada Projekti " Narva Maitsed 2025, maakonnaülene toidufestival " eesmärk on korraldada keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik , maakonnaülene toidufestival / toidulaat, mis edendab Ida-Virumaa ettevõtlust ja turismi, toetab piirkonna majandusarengut, suurendab kogukonna keskkonnateadlikkust ning soodustab koostööd erinevate organisatsioonide ja kogukonna vahel, muutes Narva ja Ida-Virumaa atraktiivsemaks elukeskkonnaks ja külastuskohaks. Projekti tegevuste lühikirjeldus Loetleda projekti raames läbi viidavad tegevused. Lühikirjeldus peaks vastama järgmistele küsimustele: millised tegevused valitud eesmärgi saavutamiseks ja miks just need tegevused aitavad eesmärki parimal moel saavutada; projekti tegevuste elluviimise asukoht (kui on tegemist investeeringuga siis märkida ära investeeringuobjekti omanik) ; kui asjakohane, muude projektiväliste tegevuste kirjeldus, mis mõjutavad eesmärgi saavutamist ning info nende elluviimise kohta (vastutaja, ajaraam, võimendus/riskid projekti tulemuste saavutamisele) Toidu festivali korraldamise planeeritav kuupäev on 31. mail 2025 , planeeritud asukoht on Narva Joaoru Puhkeala territoorium (aadressil Raja tn 5/Linnuse tn 2, Narva ). Ü rituse kavandatud kestus on ca 6 tundi . Ürituse ettevalmistuste hulka kuulub osalejatele ja külastajatele suunatud info koostamine ja tõlkimine i nglise ja soome keelde , et tagada teadlikkus ürituse tegevustest ja osalejate reklaamimise võimalused. Turundustegevustes kasutatakse peamiselt digitaalseid ja keskkonnasõbralikke lahendusi, vältides paberreklaami. Reklaam levitatakse Ida-Virumaal, Tallinnas, Tartus ja Soomes, et kaasata lai sihtrühm ja suurendada osalejate arvu. Mugava ja funktsionaalse ürituspaiga loomiseks tellitakse ja paigaldatakse vajalikud telgid ja mööbel . Keskkonnasõbraliku mõtteviisi edendamiseks paigaldatakse jäätmete sorteerimiseks konteinerid ja kasutatakse korduvkasutatavate pandinõude kogumisteenust . Külastajate ja osalejate hügieeni ning mugavuse tagamiseks tellitakse biokäimlad ja desinfektorid . Meelelahutusliku ja atraktiivse programmi tagamiseks valmistatakse ette mitmekesine kultuurikava , kaasatakse päevajuhid ning korraldatakse foto- ja videosalvestus , mis dokumenteerib ürituse ja aitab suurendada Narva nähtavust turismisihtkohana. Lisaks korraldatakse ürituse ajal territooriumi koristamine , et tagada puhas ja meeldiv keskkond. Kõik tegevused on suunatud ürituse edukale läbiviimisele, eesmärgiga tõsta piirkonna atraktiivsust , soodustada majanduskasvu le ja elukvaliteedi tõusu le ja tugevdada kogukondlikku koostööd. Projekti tegevuste elluviimisest kasu saav sihtrühm Projekti elluviimisest otsest kasu saav sihtrühm ja selle suurus (sh selgitada arvestamise aluseid) Üritusest saavad kasu Ida-Virumaa toitlustusteenuse pakkujad , piirkonna elanikud, sise - ja välisturistid , käsitöölised ja loomemajanduse sektori ettevõtted, turismifirmad, vabatahtlikuna kaasatud noored ning teised ürituse partnerorganisatsioonid. Toidulaada e eldatav osalejate arv on vähemalt 30 ettevõtet , sealhulgas toitlustus-, meelelahutus-, turismi- ja käsitööettevõtted. Eeldatav laada külastajate arv on vähemalt 1 000 inimest. Projekti oodatav tulemus Kirjeldada, milline muutus on projekti elluviimise järel toimunud (millist olukorda soovitakse saavutada). Millised on peamised riskid soovitud tulemuse saavutamiseks. Projekti tulemusel on läbiviidud toidulaat „Narva Maitsed 2025“ keskkonnasõbraliku üritusena, o n kaasatud piirkondlikud ettevõtted ja organisatsioonid, suurene nud kogukonna keskkonnateadlikkus, tugevne nud koostöö erinevate organisatsioonide ja kogukonna vahel ning parenenud Narva ja Ida-Virumaa atraktiivsus elukeskkonna ja külastuskohana . Vähemalt 30 Ida-Virumaa ettevõtet on saanud turunduskampaania käigus võimaluse tasuta reklaamiks ning oma toodete ja teenuste tutvustamiseks ja pakkumiseks toidulaada külastajatele. Projekti riskide kirjeldus: 1. Projekti elluviimise meeskond nõrk . Koordineeritud ja motiveeritud koostöö puudumine projekti meeskonna liikmete vahel ei võimalda kvaliteetset teostust ja eelduseid jätkusuutlikuks tegevuseks. Riski maandamiseks detailselt läbi räägitud ja kokku lepitud projekti eesmärgid ja tegevused, osapoolte huvid ja vastutus ning tegevuskava koos konkreetsete vastutajate ja tähtaegade määramisega projekti elluviimiseks ja turismitoote edasiseks haldamiseks ning opereerimiseks. 2. Finantsvahenditest ei piisa. Projekti jooksul ei saavutata oodatud tulemusi ning ürituse kvaliteet kannatab. Riski maandamiseks projekti ettevalmistamise käigus on kõikidele kuludele võetud hinnapakkumised, mille põhjal on koostatud realistlik eelarve. Vajadusel suurendatakse omavahendeid / kaasatakse partnereid . 3. Projekti tegevused viibivad ja ajakava venib . Ürituse korraldamiseks vajalikute teenuste osutajaid ei ole võimalik leida tähtajaks ja planeeritud eelarve eest. Ürituse kvaliteet kannatab. Riski maandamiseks ürituse korraldab kogenenud spetsialist, kellel on suur kogemus just selle ürituse korraldamises. Talle abiks on Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti meeskond ning ajakavas on planeeritud ka puhveraeg ning ettevalmistustööd on alustanud . 4. Ürituses ei osale planeeritud osalejate ning külastajate arv . Riski maandamiseks planeeritud individuaalne töö iga toidulaada osalejaga, kes pakub toitu või teenust, ning turundustegevuste abil suurendada ürituse külastajate osakaalu, kaasates mitte ainult Na rva ja Ida-Viru linna elanikke, vaid ka külastajaid Tallinnast ja Tartust ning väljastpoolt Eestit / Soomest . Projekti tulemuste jätkusuutlikkus Kui projektile on vajalikud jätkutegevused, siis kuidas on kavandatud nende elluviimine (nt investeeringu puhul edasise kasutuse korraldus, projektijärgne kulude katmine ja koostöö partnerite vahel, jätkuprojektid). Kas projekti terviklik ellu viimine sõltub mõne teise projekti rahastamise otsusest. Kui tegemist on investeeringuga, siis kuidas on arvestatud sihtrühma suuruse, eelistuste, vajaduste muutumisega projektijärgselt Kirjeldada lühidalt edasiste arendustegevuste või kogu objekti terviklikku kontseptsio oni kui projekti sisu seda eeldab (näiteks: millised on edasised arendustegevused, millist lisandväärtust projekti elluviimine annab, millised on pakutavad teenused, milline on külastatavus ja kuidas seda suurendada jne) Projekti jätkutegevusteks on planeeritud tulemuste avalikustamine, traditsioonilise toidulaada jätkamine, arvestades keskkonnasõbralikke põhimõtteid ja kaasates erinevaid organisatsioone, vabatahtlikke ja elanikkonda, et soodustada piirkonna atraktiivsus e tõstmis t , majanduskasvu ja kogukondlikku koostöö tugevdamis t . Projekti ettevalmistuse tase tõsta piirkonna atraktiivsust , soodustada majanduskasvu le ja elukvaliteedi tõusu le ja tugevdada kogukondlikku koostööd Kirjeldada, millised on projekti loomiseks ja elluviimiseks vajalikud eeltingimused kui projekt neid eeldab ning kas ja kuidas on need täidetud (nt millises faasis on ehitusprojekt, üld - ja detailplaneering, erinevad load, eeluuringud jms) Projekt ei eelda eeldokumentatsiooni valmistamist. Projekti väljundnäitajad Ettepanekus tuleb välja tuua, kas projekt panustab (vastavalt arengustrateegiale) ettevõtlus ja ettevõtluskeskkonna arendamisse (märkides indikaatoritena ettevõtete arvu ja/või loodud töökohtade arvu) VÕI elukeskkonna arendamisse (märkides indikaatoriks vastava toetuse mahu). I ndikaatorite määramise metoodika on leitav : Meede: Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede | Riigi Tugiteenuste Keskus (rtk.ee) . Väljundnäitaja (MATA väljundnäitaja teks on regionaalpoliitika programmi järgmised mõõdikud) Algtase Sihttase kasu saanud ettevõtete arv Kasu saavate ettevõtjatena loetakse nii toetuse saaja kui projekti partnerina rahalist abi saavaid ettevõtjaid ja ka mitterahalist abi saavaid ettevõtjaid, kes saavad otsest või kaudset kasu elluviidud projektidest. Kaudse kasusaajana saab käsitleda näiteks potentsiaalseid ettevõtteid, kes võivad alustada tegutsemist p rojekti elluviimise tulemusena (nt ettevõtjad, kes asuvad tööstusalale, inkubaatorisse tulevad inkubandid , külastusobjekti kõrvale tekkinud kohvik jne) . 30 toetuse abil loodud töökohtade arv Loetakse projekti elluviimise tulemusena nii taotleja kui partneri poolt kõik loodud töökohad s . t nii o ts eselt projekti raames loodud kui ka projekti mõju tulemusena loodud töökohad. Kõnealust väljundnäitajat loendatakse hiljemalt 1 aasta pärast projekti lõppu. 0 sh maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga töökohad Loetakse projekti elluviimise tulemusena nii taotleja kui partneri poolt loodud töökohad, mis on maakonna keskmis est palgast kõrgema palgaga s . t nii ot seselt projekti raames loodud kui ka projekti mõju tulemusena loodud töökohad. Kõnealust väljundnäitajat loendatakse hiljemalt 1 aasta pärast projekti lõppu. 0 elukeskkonda arendavate projektide toetuse maht Kajastada projekti raames elukeskkonda arendamist toetatava tegevuse taotleva toetuse maht (numbriline näitaja). 30 000 muu projekti sisust tulenev väljundnäitaja muu projekti sisust tulenev väljundnäitaja muu projekti sisust tulenev väljundnäitaja Põhjendus/selgitus projekti panustamise kohta regionaalpoliitika programmi mõõdikute sihttasemete saavutamisse Kirjeldada mil viisil projekt panustab regionaalpoliitika programmi mõõdikute sihttaseme saavutamisse. Selgita ge väljundnäitajate valikut ja kirjeldage täpsemalt seatud näitaja eesmärki. Kirjeldada millised töökohad luuakse, kes on abi saavad ettevõtjad jne Projekt panustab regionaalpoliitika programmi mõõdikute sihttaseme saavutamisse, toetades kohaliku ettevõtluse, kogukonna koostöö ning keskkonnasõbralike lahenduste edendamist. Projekt on suunatud Ida-Virumaa kui atraktiivse ja jätkusuutliku sihtkoha tutvustamisele, pakkudes platvormi piirkondlike toodete ja teenuste esitlemiseks ning luues lisandväärtust nii kohalikule majandusele kui ka sotsiaalsele sidususele. Kirjeldada, milles väljendub projekti mõju maakondlik ulatus (Harju ja Ida-Virumaa puhul vähemalt 5 kohaliku omavalitsuse ülene mõju) Mõjuulatust saab eelkõige selgitada läbi elluviijate ringi (projekti elluviimisse kaasatud osapooled üle maakonna, elluviimise delegeerimine ühele osapoolele eelnevalt ühiselt kokku lepitud (nt maakonnaüleste teenuste puhul) või kasusaajate ringi (projekti elluviimisest saavad otsest ja regulaarset kasu ettevõtjad, organisatsioonid, elanikud kogu maakonnast). T oidulaat kaasab osalejaid üle kogu maakonna, aidates seeläbi kaasa ettevõtluse edendamisele maakonnaülesel tasandil. Toidulaada turunduskampaania käigus tutvustatakse nii piirkonna unikaalseid maitseid kui ka mitmekülgseid puhkusevõimalusi , mis tõsta b esile kohalikku toidukultuuri ja loob võimalusi turistide arvu kasvatamiseks, soodustades seeläbi kogu piirkonna arengut. Maakonna arengustrateegia strateegiline eesmärk, mida projekt aitab saavutada Tuua välja eesmärgi sõnastus ning eesmärgiga otseselt seotud mõju- ja tulemusnäitajad, millesse projekt panustab. Lisada viide arengustrateegia dokumendile aktiivse hüperlingina ning info täpse asukoha kohta dokumendis (lk nr) Vältida pikkade tekstilõikude kopeerimist maakonna arengustrateegiast Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035 Kultuurivaldkonna eesmärk K1 Projekti mõju väljendub kultuuriharrastuse võimaluste mitmekesistumises, osalejate ja külastajate arvu kasvus kultuurisündmustel ning uute koostöötegevuste tekkes kultuurivaldkonnas. Majandusvaldkonna eesmärk E1 Projekt aitab kaasa loomemajanduse ettevõtete arvu ja käibe suurenemisele ning ettevõtjate koostöö tugevnemisele kultuuri ja turismi lõimumisel. Turismivaldkonna eesmärk T1 Turismivaldkonnas avaldub mõju Ida-Virumaa kui turismisihtkoha positsiooni paranemises, piirkonna maine tõusus ning rahvusvaheliste külastajate osakaalu kasvus. Projekti kajastatus maakonna arengustrateegia tegevuskavas Esitada olulisem info projekti kohta tegevuskavas (sh tegevuse nimetus, ajakava, vastutajad, rahastamine, tegevussuund, mille raames ellu viiakse ja asjakohased seirenäitajad). Lisada viide tegevuskava dokumendile aktiivse hüperlingina ning info täpse asukoha kohta dokumendis (lk nr) Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035 lisa: tegevuskava 2023-2029 I. Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste ühised arendustegevused Tegevus: Maakonna ühine turismiturundus Partnerid : Turismiklastri partnerid , sh KOVid Indikatiivne maksumus : 4,1 mln eurot Ajaline raamistik : 2024- 2026 Selgitused : Ida-Viru turismisihtkoha arendamine ja turundamine . Tegevus: Ida-Viru Ettevõtjate ja Investorite ürituste sari Partnerid : IVIA ( KOVid teevad tihedat koostööd IVIAga ettevõtluse arendamisel ja investorite kaasamisel) Indikatiivne maksumus : 1 mln eurot Ajaline raamistik : 2023- 2029 Selgitused : Maakonna äriplaani rakendamise tegevused Tegevus: Ida- Virumaa kohaturundus Partnerid : IVIA ( KOVid teevad tihedat koostööd IVIAga ettevõtluse arendamisel ja investorite kaasamisel) Indikatiivne maksumus : 0,65 mln eurot Ajaline raamistik : 2023- 2035 Selgitused : Maakonna ettevõtlusvaldkonna turundustegevused Tegevus: Kogukonna keskkonnateadlikkuse kasvatamine Partnerid : Taltech VK, TÜ NK, Sisekaitseakadeemia, TTK Indikatiivne maksumus : 0,5 mln eurot Ajaline raamistik : 2025- 2029 Selgitused : Kogukonna teadlikkuse (ringmajandus, prügi sorteerimine, energiakokkuhoid, tervis, liikumine, küberkaitse , kultuur, poliitika jms) tõstmisele suunatud tegevuste jätkamine Kui ettepaneku esitaja on projektile või projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi toetusmeetmetest, esitada vastav teave Ei taotlenud Projekti eelarve ( topelt klikiga tabeli suvalises lahtris avaneb Excel tabel) Hinnakalkulatsioon (maksumuste põhjendused) Hinnakalkulatsioon on koostatud eelmiste aastate toidulaada korraldamise kulude põhjal. Riigi Tug i teenuste Keskus 21 .0 1 .202 5 [email protected] Maakondade arengustrateegia toetusmeetme (MATA) Ida-Viru maakonna 202 3 aasta asendus projekti ettepaneku kaaskiri Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit maakondliku arendusorganisatsioonina (MARO) esitab ettepaneku MATA 202 2 aasta asendus projekti osas koos selgitu ste ja põhjendu stega . MATA 202 3 aasta projektide Ida-Viru maakondliku nimekirja koostamine Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatus kinnitas 10. veebruar 2023 nr 1 otsusega „Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede Ida-Viru maakondliku toetusõigusega projektide 2023. aasta nimekirja“ ning muutis seda 17. august 2023 nr 5 otsusega „Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede Ida-Viru maakondliku toetusõigusega projektide 2023. aasta nimekirja muutmine“. 21. novembril andis Riigi Tugiteenuste Keskus Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule teada, et SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus loobus projektist „Ida-Viru turismisihtkoha väljaarendamine: etapp 3: turundus Eestis ja Soomes ning Eesti rekordpaikade tähistamine Ida-Viru KOVdes“ ja sellest tulenevalt vabanesid maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede (edaspidi MATA) Ida-Viru maakondliku toetusõigusega projektide 2023. aasta nimekirjas vahendid summas 269 989,00 eurot. Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede § 131 sätestab, et ärajäänud projektide korral võib MARO esitada rakendusüksusele ettepaneku taotlemisõigusega projektide nimekirja muutmiseks. Võttes aluseks arengustrateegia töörühma 6. detsembri 2024 ettepanekud, arutelu käigus esitatud seisukohad ning Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede § 131 ning Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 12 lg 1, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatus otsustas muuta Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede Ida-Viru maakonna 202 3 . aasta toetusõiguslike projektide nimekirja ja lisada nimekirja „ Ida-Virumaa kui turismisihtkoha arendamine ja külastatavuse suurendamine “ , „Kergliiklustaristu projekteerimine Jõhvi linna, äripargi ja Kotinuka küla vahel“, „Narva Maitsed 2025, maakonnaülene toidufestival“ ja Ida-Viru Loomeklastri maakondlikud arendustegevused. MATA meetme Ida-Viru 202 3 aasta projektide ettepanekute väljundnäitajad: Projekti väljundnäitajad Väljundnäitaja (MATA väljundnäitajateks on regionaalpoliitika programmi järgmised mõõdikud) Algtase Sihttase abi saavate ettevõtjate arv Abi saavate ettevõtjatena loetakse nii toetuse saaja kui projekti partnerina rahalist abi saavaid ettevõtjaid ja ka mitterahalist abi saavaid ettevõtjaid, kes saavad otsest või kaudset kasu elluviidud projektidest. Kaudse kasusaajana saab käsitleda näiteks potentsiaalseid ettevõtteid, kes võivad alustada tegutsemist projekti elluviimise tulemusena (nt ettevõtjad, kes asuvad tööstusalale, inkubaatorisse tulevad inkubandid, külastusobjekti kõrvale tekkinud kohvik jne). 40 kasu saanud ettevõtete arv Kasu saavate ettevõtjatena loetakse nii toetuse saaja kui projekti partnerina rahalist abi saavaid ettevõtjaid ja ka mitterahalist abi saavaid ettevõtjaid, kes saavad otsest või kaudset kasu elluviidud projektidest. Kaudse kasusaajana saab käsitleda näiteks potentsiaalseid ettevõtteid, kes võivad alustada tegutsemist p rojekti elluviimise tulemusena (nt ettevõtjad, kes asuvad tööstusalale, inkubaatorisse tulevad inkubandid, külastusobjekti kõrvale tekkinud kohvik jne) . 6 0 elukeskkonda arendavate projektide toetuse maht Kajastada projekti raames elukeskkonda arendamist toetatava tegevuse taotleva toetuse maht (numbriline näitaja). 8 2500 2. M uudetud projektide ettepanekud Projekt nr 1 : Ida-Virumaa kui turismisihtkoha arendamine ja külastatavuse suurendamine Tegevusuund : Turismiklastri arendamine ja laiendamine Tegevus: Turismiklastri arendamine Taotleja nimi: Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA (IVEK) Projekti kogumaksumus: 164 000 € Toetuse summa: 123 000 € Toetuse määr: 75,00 % Projekti vastavus hindamiskriteeriumidele: 1) projekti vastavus regionaalpoliitika programmi eesmärkidele; Projekt panustab Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 (ERAS) sihttasemete saavutamisse järgnevalt: Mõõdik: Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutamine 2) projekti panus maakonna arengustrateegia eesmärkide saavutamisse; „Aastaks 2030+ on Ida-Viru maakond Tallinna järel esimene turismisihtkoht Eestis.“ Arengustrateegia lk. 45. Otseselt seotud tulemusnäitajaga: majutatute ööbimiste arv Maakonnastrateegias baasväärtus 393 178 ööd (2017), siht 1 000 000 ööd (2030+). 2019 väärtus 481 000 ööd (ümardatult 500 000). Prognoos 2024 ca 375 000 ööd (jaan-okt 294 000 ööd). Taastumine toimub MATA, PEEK toel. Lisaks kaudselt seotud tulemusnäitajaga: voodikohtade arv Baasväärtus 4106 (2017), siht 6000 (2030+). 3) kas projekti mõju on vähemalt maakondliku ulatusega, Harjumaa ja Ida-Virumaa puhul vähemalt viie kohaliku omavalitsuse üksuse mõju ulatusega; Kõigis KOVdes on plaanis Eesti rekordkoht ära tähistada (vähemalt 2). 4) projekti tulemuste jätkusuutlikkus. Tähistatud rekordpaikade hooldamise võtavad enda peale KOVd Projekt nr 2 : Kergliiklustaristu projekteerimine Jõhvi linna, äripargi ja Kotinuka küla vahel Tegevusuund : Elukeskkonna ja taristu eesmärk ET1 Tegevus: Kergliiklustee ja riigimaantee ületuskoha põhiprojekti koostamine Taotleja nimi: Jõhvi Vallavalitsus Projekti kogumaksumus: 70 000 € Toetuse summa: 52 5 00 € Toetuse määr: 75,00 % Projekti vastavus hindamiskriteeriumidele: 1) projekti vastavus regionaalpoliitika programmi eesmärkidele; Projekt panustab regionaalpoliitika programmi 2024-2027 järgmiste mõõdikute sihttasemete saavutamisse: Meede 1: Regionaalareng Tegevus 1. Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng Mõõdik 1: Kasusaanud ettevõtete arv (tänu toetuse rakendamisele kasu saanud ettevõtete arv kasvab. Projekti eesmärk on ühendada Jõhvi Äripargi ettevõtlusala koos Jõhvi linnaga ning luua turvaline kergliiklejate riigitee ülekäigukoht.) Mõõdik 2: Toetuste kaasabil loodud töökohtade arv (juhul kui ühendused töötajate jaoks on paremad ja turvalisemad, siis luuakse rohkem töökohti ja investeeringuid äripargis või Jaama tn lähedal) Mõõdik 3: Elukeskkonda arendavate toetuste maht, m€ (elukeskkonda panustatakse vähemalt 52500 eurot juurde. Tulevikus on plaanis taotleda täiendavalt 500 000 eurot toetust kergliiklustee ehitamiseks). Meede 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Tegevus 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Mõõdik 1: KOV teenustega rahulolu, &gt; (rahulolu kasvab) 2) projekti panus maakonna arengustrateegia eesmärkide saavutamisse; Elukeskkonna ja taristu eesmärk ET1. ,Aastaks 2030+ on Ida-Viru maakonnal kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele energialahendustele. ET1; E1; T1 Kiire ja mugava kauba ning inimeste liikumise tagamine (sh neljarealine Tallinna – Narva maantee, kiire rongiühendus ja rongiühenduse elektrifitseerimine, laevaühendus Soomega, lennuväli (tšarterlendude ja uuenduslike lahenduste vastuvõtmise võimekusega). ET1; E1; T1 Taristu arendamine minimaalse eraautode kasutamise suunas MK lehekülg 38 3) kas projekti mõju on vähemalt maakondliku ulatusega, Harjumaa ja Ida-Virumaa puhul vähemalt viie kohaliku omavalitsuse üksuse mõju ulatusega; Projekt aitab lahendada kogu maakonna jaoks olulist probleemkohta ja paremini rakendada arengueeldusi, mis on kasvutrendis seoses nii Jõhvi Äripargi arenguga kui ka kergliiklusvahendite populariseerumisega piirkonnas üldisemalt. Viimane hõlbustab piirkonnasisese liikuvuse kasvu. Elektriliste abimootoritega kergliiklusvahendid viimastel aastatel oluliselt laiendanud ka vahekauguseid, mille osas inimesed on valmis autotranspordile eelistama kergliiklust. Rajatav objekt asub Ida-Virumaa põhjaranniku omavalitsusi ühendaval põhimaanteel, ühendab maakonnakeskust maanteega ja dünaamiliselt areneva Jõhvi Äripargiga ning ainukest Ida-Virumaa prügilat Uikalas, kuhu viiakse valdav enamus Ida-Viru omavalitsustest kogutud jäätmetest. Projektist saavad, vähemalt kaudselt kasu kõik maakonna elanikud, sest kedagi ei jäta puudutamata Tallinn-Narva põhimaantee ning jalg- ja jalgrattateede võrgustiku komplekssus. Vähemal või suuremal moel kasutavad neid kõik maakonna elanikud. Ida-Viru maakonna rahvaarv on 01.01.2024 seisuga 132 268 inimest. Allikas: Statistikaamet. Otsesed kasusaajad on Jõhvi valla, Toila valla, Sillamäe linna, Narva-Jõesuu linna ja ka Narva linna elanikud. Samuti kasutavad ristmiku ja põhimaanteed ka Kohtla-Järve linnast sõidukid, näiteks linna keskuse - Järve linnaosa ja Oru linnaosa vahelises liikluses. Seega Uikala ristmik on sisuliselt maakonnaülese tähtsusega ning võimaldab tõsta peamist põhjarannikul asuvate omavalitsuste ühendava põhimaantee ohutust ning rajada juurde jalg- ja ralgrattateid. 4) projekti tulemuste jätkusuutlikkus. Projekti tulemused on jätkusuutlikud. Tänu projekti realiseerimisele tekib täiendav investeeringute ja toetuste taotlemise võimalus. Jõhvi Vallavalitsus soovib esitada taotluse 2025. aasta lõpus avanevasesse meetmesse „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“, kust saab taotleda kuni 500 000 eurot toetust kergliiklusteede ehitamiseks. Projekti taotluse esitamiseks on vajalik tee-ehitusprojekti olemasolu vähemalt eelprojekti staadiumis. Samuti on projekti realiseerimisse kaasatud Transpordiamet ja Ida-Virumaa Investeeringute Agentuur SA, kes mõlemad on nõus kergliiklustee ehitamist kaasfinantseerima. Täiendava toetuse mittesaamise korral otsitakse muid toetusvõimalusi, sh riigi- ja vallaeelarvest, et projekteeritud kergliiklustee ja ülekäik saaks võimalikult kiirest välja ehitatud ning kergliiklejate ohutus tagatud. Oluline on märkida, et varasemalt on Transpordiameti poolt koostatud eelprojekt Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Toila lõigu rekonstrueerimiseks 2+2 sõiduradadega maantee tingimustele vastavaks, kuid selle väljaehitamise perspektiiv on tänaseks lükatud teadmatusse tulevikku. Käesolev kergliikluse lahendus töötatakse välja tihedas koostöös Transpordiameti spetsialistidega ning võttes arvesse, et juhul kui kunagi avaneb 2+2 maanteelõigu väljaehitamise perspektiiv, toimuks võimalikult vähe ümberehitamist ning kulutatud raha oleks kasutusse suunatud optimaalseimal moel. Projekt nr 3 : Narva Maitsed 2025, maakonnaülene toidufestival Tegevusuund : Kultuurivaldkonna eesmärk K1 Tegevus: Maakonna ühine turismiturundus Taotleja nimi: Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet Projekti kogumaksumus: 4 0 000 € Toetuse summa: 3 0 0 00 € Toetuse määr: 75,00 % Projekti vastavus hindamiskriteeriumidele: 1) projekti vastavus regionaalpoliitika programmi eesmärkidele; Projekt panustab regionaalpoliitika programmi mõõdikute sihttaseme saavutamisse, toetades kohaliku ettevõtluse, kogukonna koostöö ning keskkonnasõbralike lahenduste edendamist. Projekt on suunatud Ida-Virumaa kui atraktiivse ja jätkusuutliku sihtkoha tutvustamisele, pakkudes platvormi piirkondlike toodete ja teenuste esitlemiseks ning luues lisandväärtust nii kohalikule majandusele kui ka sotsiaalsele sidususele. 2) projekti panus maakonna arengustrateegia eesmärkide saavutamisse; Kultuurivaldkonna eesmärk K1 Projekti mõju väljendub kultuuriharrastuse võimaluste mitmekesistumises, osalejate ja külastajate arvu kasvus kultuurisündmustel ning uute koostöötegevuste tekkes kultuurivaldkonnas. Majandusvaldkonna eesmärk E1 Projekt aitab kaasa loomemajanduse ettevõtete arvu ja käibe suurenemisele ning ettevõtjate koostöö tugevnemisele kultuuri ja turismi lõimumisel. Turismivaldkonna eesmärk T1 Turismivaldkonnas avaldub mõju Ida-Virumaa kui turismisihtkoha positsiooni paranemises, piirkonna maine tõusus ning rahvusvaheliste külastajate osakaalu kasvus. 3) kas projekti mõju on vähemalt maakondliku ulatusega, Harjumaa ja Ida-Virumaa puhul vähemalt viie kohaliku omavalitsuse üksuse mõju ulatusega; Toidulaat kaasab osalejaid üle kogu maakonna, aidates seeläbi kaasa ettevõtluse edendamisele maakonnaülesel tasandil. Toidulaada turunduskampaania käigus tutvustatakse nii piirkonna unikaalseid maitseid kui ka mitmekülgseid puhkusevõimalusi, mis tõstab esile kohalikku toidukultuuri ja loob võimalusi turistide arvu kasvatamiseks, soodustades seeläbi kogu piirkonna arengut. 4) projekti tulemuste jätkusuutlikkus. Projekti jätkutegevusteks on planeeritud tulemuste avalikustamine, traditsioonilise toidulaada jätkamine, arvestades keskkonnasõbralikke põhimõtteid ja kaasates erinevaid organisatsioone, vabatahtlikke ja elanikkonda, et soodustada piirkonna atraktiivsuse tõstmist, majanduskasvu ja kogukondlikku koostöö tugevdamist. Projekt nr 4 : Ida-Viru Loomeklastri maakondlikud arendustegevused Tegevusuund : Ettevõtlusvaldkonna eesmärk E3 , Haridusvaldkonna eesmärk H1 Tegevus: Ida-Viru Loomeklastri käivitamine Taotleja nimi: Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA (IVEK) Projekti kogumaksumus: 80 611,25 € Toetuse summa: 64 489 € Toetuse määr: 80 ,00 % Projekti vastavus hindamiskriteeriumidele: 1) projekti vastavus regionaalpoliitika programmi eesmärkidele; Kasusaanud ettevõtete arv; Suureneb KOV usaldusväärsus elanike hulgas, läbi kohaliku ettevõtluse 2) projekti panus maakonna arengustrateegia eesmärkide saavutamisse; Projekt aitab saavutada Ida-Viru maakonna arengustrateegiast järgmiseid eesmärke: * Haridusvaldkonna eesmärk H1 - "Aastaks 2035 pakutakse Ida-Virumaal individuaalsetel õpiradadel põhinevat teadmistele tuginevat säästva arengu põhimõtteid järgivat elukaareülest kvaliteetset haridust. Haridus Ida-Virumaal annab lisaks valdkondlikele teadmistele võimekuse hakkamasaamiseks erinevates keelekeskkondades, IT pädevused ja ettevõtliku ellusuhtumise." (Ida-Virumaa arengustrateegia 2023-20235; 3.1.1. Haridusvaldkonna eesmärgid ja arengusuunad, lk 15) * Ettevõtlusvaldkonna eesmärk E3 - "Ida-Virumaal toimib 2035. aastal mitmekesine ja äriliselt edukas loomemajanduse klaster." 3) kas projekti mõju on vähemalt maakondliku ulatusega, Harjumaa ja Ida-Virumaa puhul vähemalt viie kohaliku omavalitsuse üksuse mõju ulatusega; Projekti tegevusse on kaasatud loomemajanduse ettevõtjad üle maakonna ning õpilasfirmad üle maakonna st kaasatud on kogu maakond: Alutaguse vald, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Lüganuse vald, Narva linn, Narva-Jõesuu linn, Sillamäe linn, Toila vald . 4) projekti tulemuste jätkusuutlikkus. Online sündmuste planeerimissüsteemi arendamine on planeeritud koostöös KOV-dega kuni 2027.aastani. Siia on arvestatud iga KOV-i poolt rahaline panus. Teiste piirkondade näidete põhjal saame väita, et loomemajanduse pikaajaline arendamine regioonis loob positiivset ja ettevõtlikku hoiaku kohalikus kogukonnas ning on atraktiivne ka turistidele. Järjest rohkem tuntakse huvi kohalike toodete vastu, eriti pärast COVID perioodi. Loomemajanduse arendamine loob lisaväärtust ka turismisektori jaoks. Õpilasfirmade arendamine on pikaajalise ja strateegilise vaatega tegevus maakonna jaoks. Kui meil ei ole aktiivseid ja ettevõtlikke noori, kes soovivad kodukohas midagi ära teha ja positiivseid muutuseid ise ellu kutsuda siis on ka maakonna pikem perspektiiv vähe atraktiivne meie kõigi jaoks. Õpilasfirmade alustamine ja hilisem edukus sõltub motiveeritud ja oskustega juhendajatest, keda maakonnas on vaja koolitada ning toetavatest tegevustest noorte jaoks. 3. Esitatud ettepanekute menetlemine hindamiskomisjonis Ida-Viru maakonda esindab hindamiskomisjonis Hardi Murula e-post [email protected] telefon 5036817 . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Kuusk tegevjuht Ettepaneku vorm 202 3 Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede Üldandmed Projekti nimi Ida-Virumaa kui turismisihtkoha arendamine ja külastatavuse suurendamine Taotleja nimi Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA (IVEK) Projekti partnerid Puuduvad Projekti abikõlblikkuse periood detsember 202 4 - oktoober 202 5 ( 1 0 kuud) Toetusena taotletav summa 123 000 eur Omafinantseering 41 000 eur Projekti kogumaksumus 164 000 eur Projekti prioriteetsus taotlusvoorus (tähistada X-ga) Maakonnale eraldatud vooru eelarvesse mahtuv projekt X 1. reservprojekt 2. reservprojekt Projekti eesmärk Eesmärk peaks olema sõnastatud lühidalt, eelistatult ühe lausega, ning andma infot muutuste kohta maakonna arengus, mida projekti elluviimine aitab saavutada Aastaks 203 5 + on Ida-Viru maakond Tallinna järel esimene turismisihtkoht (maakonna arengustrateegia). Käesolev projekt arendab välja KOV des ühise rekordite ringi mis suurendab Ida-Virumaa külastatavust. Projekti tegevuste lühikirjeldus Loetleda projekti raames läbi viidavad tegevused. Lühikirjeldus peaks vastama järgmistele küsimustele: millised tegevused valitud eesmärgi saavutamiseks ja miks just need tegevused aitavad eesmärki parimal moel saavutada; projekti tegevuste elluviimise asukoht (kui on tegemist investeeringuga siis märkida ära investeeringuobjekti omanik) ; kui asjakohane, muude projektiväliste tegevuste kirjeldus, mis mõjutavad eesmärgi saavutamist ning info nende elluviimise kohta (vastutaja, ajaraam, võimendus/riskid projekti tulemuste saavutamisele) Tegevused: Tootearendus: turismi reko r dite ja piiritähis te paigaldamine jaan - oktoober 202 5 2.1.Eesti rekordid Ida-Virus ning turismisihtkoha piiritähised: tootmine, paigaldus . Virtuaalmängu loomine ja kasutuselevõtt. 2.2. Projektijuhtimine ja ekspertiis Lühikirjeldus Tegevus e sisu on Ida-Virumaal asuvate Eesti rekordpaikade tähistamine, samuti Ida-Viru kui tuirsmisihtkoha piiride tähistamine koostöös 8 Ida-Viru KOVga. See loob uusi põhjusi külastuseks ning sisu turunduseks. Olukorras kus Ida-Virumaa on kaotanud peamise välisturu Ven emaa ning näeme, et siseturul on väga tihe konkurents teiste maakondadega , on Eesti rekordpaikade tähistamine väga suureks toeks turistide maakonda meelitamisel . Reokordpaigad on meie un i kaalne väärtus, need kõnetavad nii sise - kui mis eriti oluline-ka Eestist külastavat välisturisti. Plaanis teostada 1 0 kuuga, sõltub formaalsest teostatavusest (kooskõlastused ametiasutustega) . Rekordite baasil luuakse autoorienteerumise mäng https://www.roadgames.com/en Tegevused viiakse ellu Ida-Virumaal Projekti tegevuste elluviimisest kasu saav sihtrühm Projekti elluviimisest otsest kasu saav sihtrühm ja selle suurus (sh selgitada arvestamise aluseid) 1 )Ida-Viru 8 KOV, kes saavad uued turismiobjektid- Eesti rekordpaiga tähised (nt.Narva-Eesti idapunkt, Narva-Jõesuu Eesti pikim kuurortrand , Alutaguse Eesti noorim rahvuspark jne) 2)Ida-Viru turismisektori ettevõtted (ca 200) . Ida-Virumaa kui turismisihtkoha atraktiivsus suureneb sest tähistatud turismirekordite paigad on hea põhjus piirkonna külastamiseks. S.h.välisturistidele. Projekti oodatav tulemus Kirjeldada, milline muutus on projekti elluviimise järel toimunud (millist olukorda soovitakse saavutada). Millised on peamised riskid soovitud tulemuse saavutamiseks. Käesoleva projekti peamiseks sihiks on T ähista tud on märkimisväärseimad Eesti rekordpaigad Ida-Virumaal ( 16 -24 ) Kasutatav on auto - orienteerumismäng mööda rekordeid Prognoositav on turistide arvu suurenemine teatud määral (ca 10 000 öö /a) Riskid: Suurim risk on rekordite ja sihtkoha piiride tähiste kooskõlastuste keerukus. Selleks planeerime projekti alguses leida rekordi ja piiritähistele parimad asukohad kooskõlas ametiasutuste soovitustele. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus Kui projektile on vajalikud jätkutegevused, siis kuidas on kavandatud nende elluviimine (nt investeeringu puhul edasise kasutuse korraldus, projektijärgne kulude katmine ja koostöö partnerite vahel, jätkuprojektid). Kas projekti terviklik ellu viimine sõltub mõne teise projekti rahastamise otsusest. Kui tegemist on investeeringuga, siis kuidas on arvestatud sihtrühma suuruse, eelistuste, vajaduste muutumisega projektijärgselt Kirjeldada lühidalt edasiste arendustegevuste või kogu objekti terviklikku kontseptsio oni kui projekti sisu seda eeldab (näiteks: millised on edasised arendustegevused, millist lisandväärtust projekti elluviimine annab, millised on pakutavad teenused, milline on külastatavus ja kuidas seda suurendada jne) Tähistatud rekordpaikade hooldamise võtavad enda peale KOVd Projekti ettevalmistuse tase Kirjeldada, millised on projekti loomiseks ja elluviimiseks vajalikud eeltingimused kui projekt neid eeldab ning kas ja kuidas on need täidetud (nt millises faasis on ehitusprojekt, üld- ja detailplaneering, erinevad load, eeluuringud jms) 1. Tegevuse aluseks on 20 20 .a. TÜ poolt koostatud raport Eesti rekordpaikadest mis asuvad Ida-Virumaal https://idaviru.ee/rekordpaigad/ 2. Tegevus sisu ja eelarve on koostatud koostöös Ida-Viru 8 KOV esindajatega. Projekti väljundnäitajad Väljundnäitaja Algtase Sihttase abi saavate ettevõtjate arv Abi saavate ettevõtjatena loetakse nii toetuse saaja kui projekti partnerina rahalist abi saavaid ettevõtjaid ja ka mitterahalist abi saavaid ettevõtjaid, kes saavad otsest või kaudset kasu elluviidud projektidest. Kaudse kasusaajana saab käsitleda näiteks potentsiaalseid ettevõtteid, kes võivad alustada tegutsemist p rojekti elluviimise tulemusena (nt ettevõtjad, kes asuvad tööstusalale, inkubaatorisse tulevad inkubandid, külastusobjekti kõrvale tekkinud kohvik jne) . 4 0 lisanduvate töökohtade arv Loetakse projekti elluviimise tulemusena nii taotleja kui partneri poolt kõik loodud töökohad s.h. otseselt projekti raames loodud ja ka projekti mõju tulemusena loodud töökohad. Kõnealust väljundnäitajat loendatakse hiljemalt 1 aasta pärast projekti lõppu. 0 sh maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga töökohad Loetakse projekti elluviimise tulemusena nii taotleja kui partneri poolt loodud töökohad, mis on maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga s.h. otseselt projekti raames loodud ja ka projekti mõju tulemusena loodud töökohad. Kõnealust väljundnäitajat loendatakse hiljemalt 1 aasta pärast projekti lõppu. 0 elukeskkonda arendavate projektide toetuse maht Kajastada projekti raames elukeskkonda arendamist toetatava tegevuse taotleva toetuse maht (numbriline näitaja). Uued tooted 17 40 kasusaavat ettevõtet on eelkõige turismiklastri partnerid , kes asuvad rekordite ringi kasutama oma turunduses Uued tooted on vähemalt 16 tähistatud rekordpaika, lisaks auto-orienteerumise mäng. Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 (ERAS) eesmärk, millesse projekt eelkõige panustab Eesmärk Kõige olulisem eesmärk tähistada X-ga Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutamine X Piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõimekus Kirjeldada, milles väljendub projekti mõju maakondlik ulatus (Harju ja Ida-Virumaa puhul vähemalt 5 kohaliku omavalitsuse ülene mõju) Mõjuulatust saab eelkõige selgitada läbi elluviijate ringi (projekti elluviimisse kaasatud osapooled üle maakonna, elluviimise delegeerimine ühele osapoolele eelnevalt ühiselt kokku lepitud (nt maakonnaüleste teenuste puhul) või kasusaajate ringi (projekti elluviimisest saavad otsest ja regulaarset kasu ettevõtjad, organisatsioonid, elanikud kogu maakonnast). K õigis KOVdes on plaanis Eesti rekordkoht ära tähistada (vähemalt 2 ) . Maakonna arengustrateegia strateegiline eesmärk, mida projekt aitab saavutada Tuua välja eesmärgi sõnastus ning eesmärgiga otseselt seotud mõju- ja tulemusnäitajad, millesse projekt panustab. Lisada viide arengustrateegia dokumendile aktiivse hüperlingina ning info täpse asukoha kohta dokumendis (lk nr) Vältida pikkade tekstilõikude kopeerimist maakonna arengustrateegiast „Aastaks 2030+ on Ida-Viru maakond Tallinna järel esimene turismisihtkoht Eestis.“ Arengustrateegia lk. 45. Otseselt seotud tulemusnäitajaga: majutatute ööbimiste arv Maakonnastrateegias b aasväärtus 393 178 ööd (2017), siht 1 000 000 ööd (2030+). 2019 väärtus 481 000 ööd (ümardatult 500 000) . Prognoos 20 2 4 ca 3 75 000 ööd (jaan- okt 294 000 ööd). Taastumi ne toimub MATA, P EEK toel . Lisaks kaudselt seotud tulemusnäitajaga: voodikohtade arv Baasväärtus 4106 (2017), siht 6000 (2030+). Projekti kajastatus maakonna arengustrateegia tegevuskavas Esitada olulisem info projekti kohta tegevuskavas (sh tegevuse nimetus, ajakava, vastutajad, rahastamine, tegevussuund, mille raames ellu viiakse ja asjakohased seirenäitajad). Lisada viide tegevuskava dokumendile aktiivse hüperlingina ning info täpse asukoha kohta dokumendis (lk nr) Tegevussuund: Turismiklastri arendamine ja laiendamine Tegevus: Turismiklastri arendamine Tegevuskavas lk 6 Periood 2020-2023, vastutaja IVEK, elluviimine koostöös turismiklastri partneritega. Rahastamine Omaosalus, PATEE, arengurahad. Seirenäitajad taotluse eelmises infokastis. Kui ettepaneku esitaja on projektile või projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi toetusmeetmetest, esitada vastav teave Ei taotle mujalt toetust Projekti eelarve ( topelt klikiga tabeli suvalises lahtris avaneb Excel tabel) Hinnakalkulatsioon (maksumuste põhjendused) 1. Esialgne kalkulatsioon 2.hinnapakkumised (projektjuhtimine, roadgames mäng) Ettepaneku vorm 2023 Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede Üldandmed Projekti nimi Ida-Viru Loomeklastri maakondlikud arendustegevused Taotleja nimi SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus Projekti partnerid Projekti abikõlblikkuse periood 01 .0 1 .2025 – 19.10.2025 (märkida kuu ja aasta) Toetusena taotletav summa 64 489,00 Omafinantseering 16 122,25 Projekti kogumaksumus 80 611,25 Projekti prioriteetsus taotlusvoorus (tähistada X-ga) Maakonnale eraldatud vooru eelarvesse mahtuv projekt 1. reservprojekt 2. reservprojekt Projekti eesmärk Eesmärk peaks olema sõnastatud lühidalt, eelistatult ühe lausega, ning andma infot muutuste kohta maakonna arengus, mida projekti elluviimine aitab saavutada Projekt toetab loomemajandusest huvitatud inimesi sh noori ning loomemajanduse ettevõtjaid, tõstab valdkonna teadlikkust, annab ettevõtjatele uusi teadmisi ja oskusi ning toetab maakonna loomemajanduse ettevõtete tootearenduse ja turunduse võimekust. Projekti tegevuste lühikirjeldus Loetleda projekti raames läbi viidavad tegevused. Lühikirjeldus peaks vastama järgmistele küsimustele: millised tegevused valitud eesmärgi saavutamiseks ja miks just need tegevused aitavad eesmärki parimal moel saavutada; projekti tegevuste elluviimise asukoht (kui on tegemist investeeringuga siis märkida ära investeeringuobjekti omanik) ; kui asjakohane, muude projektiväliste tegevuste kirjeldus, mis mõjutavad eesmärgi saavutamist ning info nende elluviimise kohta (vastutaja, ajaraam, võimendus/riskid projekti tulemuste saavutamisele) Projekt koosne b kahest suurest nö tegevuste osast : Ida-Viru Loomemajanduse arendamine, sihtgrupp mikro- ja väike ettevõtted ; KOV kultuurijuhid üle maakonna, kaasatud nii eesti kui vene keelne sihtgrupp. Online sündmuste planeerimissüsteem i lõpuni arendamine ja rakendamine , mille arendamine on toimunud viimasel kahel aastal koostöös KOV kultuurijuhtidega. Süsteemiga liitumisest on huvitatud ka maakonna spordiliit. Süsteemi arendamist on IT-ettevõte tänaseks alustanud, esimene etapp töödest valmib 202 5.a. aprilliks. Käesoleva projektiga jätkame selle rakendamist ja arendustöid. . Arendustegevused loomemajanduse arendamiseks maakonnas (fookuses ettevõtjad) : Valdkonna s uursündmuste külastamine maakonna ühispinnaga – Mardilaat ja Disainiöö Tallinnas. Mõlemad on sündmused, kus toimub ka reaalne müük ja tellimuste sõlmimine. Õppereis Lääne-Virumaale – loovad väikeettevõtted, kes on nähtavad üle Eesti ja jõuavad oma toodetega ka välismaale. Kuidas toetab seda arengut KOV? Mi llist koostööd teevad ettevõtjad ise? Me näeme, et oskuseid ja ettevõtlikkust on olemas vene keelses kogukonnas, kuid neil puudub eesti keelne kontaktvõrgustik . Maakonna majandusmudeli mitmekesistamiseks ja mikroettevõtluse arendamiseks sh. naiste aktiviseerimiseks tööturul on vajalik teema arendamisega tegeleda. Noorte ettevõtlikkuse arendamine maakonnas, sihtgrupp 10 kooli üle maakonna. Läbi õpilasfirmade tegevusmudeli arendada loovmõtlemist ja ettevõtlikkust meie nooremas põlvkonnas . Ida-Virumaa on aastaid olnud madalaima ettevõtluse aktiivsusega maakond Eestis. Maakonna ettevõtlikkuse näitajate ja seniste hoiakute muutmine algab noorte põlvkonnast, seepärast on õpilasfirmade arendamine strateegiline arengusuund lähematel aastatel. Õpilasfirmade arendamisega on üle Eesti tegeletud juba aastaid, see loob ee lduse ettevõtlikku põlvkonna kasvamiseks ning selleks, et põlvkond väärtustab oma kodukohta. Aktiivne eluhoiak ja eduelamused , et nende panus ja tegevus on väärtustatud gümnaasiumis õppimise ajal , loovad omakorda eeldused, et noored pöörduvad maakonda hiljem tagasi. Viimane uudis oli Lõuna-Eestist, kus sündmust on korraldatud 11.aastat ja os ales 51 õpilasfirmat. Võrdl. Ida-Viru kogu maakonna peale on see number olnud seni madal, vaid 6-8 ettevõtet aastas. https://www.err.ee/1609538305/varska-opilasfirmade-laadal-osales-tanavu-rekordarv-ettevotteid Projekti tegevuste elluviimisest kasu saav sihtrühm Projekti elluviimisest otsest kasu saav sihtrühm ja selle suurus (sh selgitada arvestamise aluseid) Projekti tegevustesse kaasame nii eesti kui ka vene keelset kogukonda; nii mehi kui naisi; vanusgrupi osas alustame juba noortest, alates 15.eluaastast. Tegevused on avatud üle maakonna st ei ole piiritletud ühe konkreetse omavalitsusega. * Ida-Viru Loomeklaster on Ida-Viru maakonnas tegelenud loomemajanduse teema arendamisega 2021.aastast alates. Loomeklastriga alustades oli meil loomemajanduse valdkonna koostöövõrgustikus 5 0 erinevat kontakti. Tänaseks on infokirjas 1 8 0 kontakti nii avalikust sektorist; erasektorist kui ka kolmandast sektorist ning ka eraisikuid. * Ida-Virumaal on Statistikaameti andmetel noori vanuses 10-19 umbes 13404, kellel on võimalus luua oma õpilas-, mini-, või mini-minifirma. Õpilas- ja minifirmade juhendaja koolituse kehtiv tunnistus on 72 Ida-Viru õpetajal, aktiivselt tegelevad teema arendamisega ca 30 juhendajat. Projekti oodatav tulemus Kirjeldada, milline muutus on projekti elluviimise järel toimunud (millist olukorda soovitakse saavutada). Millised on peamised riskid soovitud tulemuse saavutamiseks. * Suurenenud on õpilasfirmade arv maakonnas. * Suurenenud on loomemajanduse valdkonna aktiivsus maakonnas. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus Kui projektile on vajalikud jätkutegevused, siis kuidas on kavandatud nende elluviimine (nt investeeringu puhul edasise kasutuse korraldus, projektijärgne kulude katmine ja koostöö partnerite vahel, jätkuprojektid). Kas projekti terviklik ellu viimine sõltub mõne teise projekti rahastamise otsusest. Kui tegemist on investeeringuga, siis kuidas on arvestatud sihtrühma suuruse, eelistuste, vajaduste muutumisega projektijärgselt Kirjeldada lühidalt edasiste arendustegevuste või kogu objekti terviklikku kontseptsio oni kui projekti sisu seda eeldab (näiteks: millised on edasised arendustegevused, millist lisandväärtust projekti elluviimine annab, millised on pakutavad teenused, milline on külastatavus ja kuidas seda suurendada jne) Online sündmuste planeerimissüsteemi arendamine on planeeritud koostöös KOV-dega kuni 2027.aastani. Siia on arvestatud iga KOV -i poolt rahaline panu s. Teiste piirkondade näidete põhjal saame väita, et loomemajanduse pikaajaline arendamine regioonis loob positiivset ja ettevõtlikku hoiaku kohalikus kogukonnas ning on atraktiivne ka turistidele. Järjest rohkem tuntakse huvi kohalike toodete vastu, eriti pärast COVID perioodi. Loomemajanduse arendamine loob lisaväärtust ka turi s misektori jaoks. Õpilasfirmade arendamine on pikaajalise ja strateegilise vaatega tegevus maakonna jaoks. Kui meil ei ole aktiivseid ja ettevõtlikke noori, kes soovivad kodukohas midagi ära teha ja positiivseid muutuseid ise ellu kutsuda siis on ka maakonna pikem perspektiiv vähe atraktiivne meie kõigi jaoks . Õpilasfirmade alustamine ja hilisem edukus sõltub motiveeritud ja oskustega juhendajatest, keda maakonnas on vaja koolitad a ning toetavatest tegevustest noorte jaoks. Projekti ettevalmistuse tase Kirjeldada, millised on projekti loomiseks ja elluviimiseks vajalikud eeltingimused kui projekt neid eeldab ning kas ja kuidas on need täidetud (nt millises faasis on ehitusprojekt, üld- ja detailplaneering, erinevad load, eeluuringud jms) Maakonna ülene Online planeerimissüsteem ; IT -teenuse arendustööd on juba alustatud , I etapp on valmis 2025a. aprilliks . 2025.a. jooksul toimub rakendamine ja arendustööd. Messide ühispinnad loovettevõtjatele on eel - broneeritud. Õpilasfirmade koolitus- ja arendusprogrammi eelkokkulepped 2025.a. on tehtud. Projekti väljundnäitajad Ettepanekus tuleb välja tuua, kas projekt panustab (vastavalt arengustrateegiale) ettevõtlus ja ettevõtluskeskkonna arendamisse (märkides indikaatoritena ettevõtete arvu ja/või loodud töökohtade arvu) VÕI elukeskkonna arendamisse (märkides indikaatoriks vastava toetuse mahu). I ndikaatorite määramise metoodika on leitav : Meede: Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede | Riigi Tugiteenuste Keskus (rtk.ee) . Väljundnäitaja (MATA väljundnäitaja teks on regionaalpoliitika programmi järgmised mõõdikud) Algtase Sihttase kasu saanud ettevõtete arv Kasu saavate ettevõtjatena loetakse nii toetuse saaja kui projekti partnerina rahalist abi saavaid ettevõtjaid ja ka mitterahalist abi saavaid ettevõtjaid, kes saavad otsest või kaudset kasu elluviidud projektidest. Kaudse kasusaajana saab käsitleda näiteks potentsiaalseid ettevõtteid, kes võivad alustada tegutsemist p rojekti elluviimise tulemusena (nt ettevõtjad, kes asuvad tööstusalale, inkubaatorisse tulevad inkubandid, külastusobjekti kõrvale tekkinud kohvik jne) . ÕF – 10 tk LM – 2 0 tk toetuse abil loodud töökohtade arv Loetakse projekti elluviimise tulemusena nii taotleja kui partneri poolt kõik loodud töökohad s . t nii o ts eselt projekti raames loodud kui ka projekti mõju tulemusena loodud töökohad. Kõnealust väljundnäitajat loendatakse hiljemalt 1 aasta pärast projekti lõppu. sh maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga töökohad Loetakse projekti elluviimise tulemusena nii taotleja kui partneri poolt loodud töökohad, mis on maakonna keskmis est palgast kõrgema palgaga s . t nii ot seselt projekti raames loodud kui ka projekti mõju tulemusena loodud töökohad. Kõnealust väljundnäitajat loendatakse hiljemalt 1 aasta pärast projekti lõppu. elukeskkonda arendavate projektide toetuse maht Kajastada projekti raames elukeskkonda arendamist toetatava tegevuse taotleva toetuse maht (numbriline näitaja). muu projekti sisust tulenev väljundnäitaja muu projekti sisust tulenev väljundnäitaja muu projekti sisust tulenev väljundnäitaja Põhjendus/selgitus projekti panustamise kohta regionaalpoliitika programmi mõõdikute sihttasemete saavutamisse Kirjeldada mil viisil projekt panustab regionaalpoliitika programmi mõõdikute sihttaseme saavutamisse. Selgita ge väljundnäitajate valikut ja kirjeldage täpsemalt seatud näitaja eesmärki. Kirjeldada millised töökohad luuakse, kes on abi saavad ettevõtjad jne Kasusaanud ettevõtete arv ; Suureneb KOV usaldusväärsus elanike hulgas, läbi kohaliku ettevõtluse toetamise. Kirjeldada, milles väljendub projekti mõju maakondlik ulatus (Harju ja Ida-Virumaa puhul vähemalt 5 kohaliku omavalitsuse ülene mõju) Mõjuulatust saab eelkõige selgitada läbi elluviijate ringi (projekti elluviimisse kaasatud osapooled üle maakonna, elluviimise delegeerimine ühele osapoolele eelnevalt ühiselt kokku lepitud (nt maakonnaüleste teenuste puhul) või kasusaajate ringi (projekti elluviimisest saavad otsest ja regulaarset kasu ettevõtjad, organisatsioonid, elanikud kogu maakonnast). P rojekti tegevusse on kaasatud loomemajanduse ettevõtjad üle maakonna ning õpilasfirmad üle maakonna st kaasatud on kogu maakond: Alutaguse vald, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Lüganuse vald, Narva linn, Narva-Jõesuu linn, Sillamäe linn, Toila vald Maakonna arengustrateegia strateegiline eesmärk, mida projekt aitab saavutada Tuua välja eesmärgi sõnastus ning eesmärgiga otseselt seotud mõju- ja tulemusnäitajad, millesse projekt panustab. Lisada viide arengustrateegia dokumendile aktiivse hüperlingina ning info täpse asukoha kohta dokumendis (lk nr) Vältida pikkade tekstilõikude kopeerimist maakonna arengustrateegiast Projekt aitab saavutada Ida-Viru maakonna arengustrateegiast järgmiseid eesmärke: * Haridusvaldkonna eesmärk H1 - "Aastaks 2035 pakutakse Ida-Virumaal individuaalsetel õpiradadel põhinevat teadmistele tuginevat säästva arengu põhimõtteid järgivat elukaareülest kvaliteetset haridust. Haridus Ida-Virumaal annab lisaks valdkondlikele teadmistele võimekuse hakkamasaamiseks erinevates keelekeskkondades, IT pädevused ja ettevõtliku ellusuhtumise." (Ida-Virumaa arengustrateegia 2023-20235; 3.1.1. Haridusvaldkonna eesmärgid ja arengusuunad, lk 15) * Ettevõtlusvaldkonna eesmärk E3 - "Ida-Virumaal toimib 2035. aastal mitmekesine ja äriliselt edukas loomemajanduse klaster." (Ida-Virumaa arengustrateegia 2023-2035; 3.2.2. Ettevõtlusvaldkonna eesmärgid ja arengusuunad , lk 32). Ida-Viru maakonna strateegia dokumendid on leitavad siit: https://ivol.ee/maakonna-arengustrateegia Projekti kajastatus maakonna arengustrateegia tegevuskavas Esitada olulisem info projekti kohta tegevuskavas (sh tegevuse nimetus, ajakava, vastutajad, rahastamine, tegevussuund, mille raames ellu viiakse ja asjakohased seirenäitajad). Lisada viide tegevuskava dokumendile aktiivse hüperlingina ning info täpse asukoha kohta dokumendis (lk nr) Projekt toetab tegevuskava ühistegevust: Ida-Viru Loomeklastri käivitamine. (vt. Ida-Virumaa arengustrateegia 2023 - 2035, LISA. Tegevuskava 2023-2029, lk 3) Kui ettepaneku esitaja on projektile või projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi toetusmeetmetest, esitada vastav teave Oleme taotlenud loomemajanduse arendustegevusteks omafinantseeringu toetust Kultuuriministeeriumist . Otsus tuleb veebruaris 202 5.a. Projekti eelarve ( topelt klikiga tabeli suvalises lahtris avaneb Excel tabel) Hinnakalkulatsioon (maksumuste põhjendused) Hinnakalkulatsioon on hinna pakkumiste alusel. Kergliiklustaristu projekteerimine Jõhvi linna, äripargi ja Kotinuka küla vahel Asukohaskeem X = 6586755, Y = 695502 Riigitee 1 km 164,472 asuv Uikala ristmik, kus tuleb lahendada kergliiklejate riigitee ületus Projekteeritava eritasandilise ülekäigukoha eskiisvariant nr 1 2 Eritasandilise lahenduse puhul tuleks viadukt kergliiklejatele mõistlike pikikallete tagamiseks nihutada ristmikust veidi Narva suunal. Selgituseks tuleb lisada, et rohelise tooniga on joonisele näidatud kõrguslikest erinevustest tekkiv muldkeha. Selles osas, kus muldkeha näidatud ei ole, tuleks ruumipuuduse ja kitsenduste tõttu kergliiklustee rajada tugimüüridele või postidele. Selle lahenduse illustreerimiseks on lisatud fotodsarnasest viadukti lahendusest, mis on rajatud Taani. Näide Taanist: 3  Projekteeritava samatasandilise ülekäigukoha ja ristmiku eskiisvariant nr 1 Samatasandiliseks teeületuseks ei leidnud eskiisi koostaja kahjuks sellist lahendust, kus saaks säilitada neljakülgse ristmiku. Neljakülgse ristmiku puhul jääb lahendusse liialt palju konfliktipunkte. Seega näeb eskiisi koostaja, et variant on muuta neljaharuline ristmik kaheks kolmeharuliseks ristmikuks rajades osaliselt uue teelõigu ning kasutades osaliselt olemasolevat Põllu tänavat. Uikala ristmikul tekib sellise lahendusega kergliikleja jaoks turvalisem teeületus, kus ta saab korraga ületada ühe sõiduraja ning sõiduradade vahel on võimalik teeületust oodata füüsilisel ohutussaarel. 4  Puuduvate Jaama tn kergliiklustee lõikude projekteerimine ca 500m Jaama tänaval projekteeritakse täiendavalt tänava idapoolsel serval korralik kergliiklustee. Hetkel ta lõpeb Corrigo tervisekeskusega ning tee ühendamiseks Uikala ristmikuga ning äripargiga on vajalik täiendavalt projekteerida ca 500 m lõik kuni olemasoleva kergliiklusteeni. 5  Jõhvi-Uikala tee kergliiklustee põhiprojekti koostamine ca 850 m Jõhvi Vallavalitsuse tellimusel 2024. a koostatud Jõhvi valla Kotinuka külas Uikala tee ääres kergliiklustee lõigu eskiisprojekti (piketaaž 225-960m, teostaja Landverk OÜ), mis on samuti üheks sisendiks põhiprojekti koostamisele. 6 JUHATUSE OTSUS Jõhvi 18. detsember 2024 nr 18 Maakonna arengustrateegiate elluviimise toetusmeede Ida-Viru maakondliku toetusõigusega projektide 2023. aasta nimekirja muutmine Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatus kinnitas 10. veebruar 2023 nr 1 õtsusega „Maa- kõndade arengustrateegiate elluviimise tõetusmeede Ida-Viru maakõndliku tõetusõigu- sega prõjektide 2023. aasta nimekirja“ ning muutis seda 17. august 2023 nr 5 õtsusega „Maakõndade arengustrateegiate elluviimise tõetusmeede Ida-Viru maakõndliku tõetu- sõigusega prõjektide 2023. aasta nimekirja muutmine“. 21. nõvembril andis Riigi Tugiteenuste Keskus Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule teada, et SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus lõõbus prõjektist „Ida-Viru turismisihtkõha valjaarenda- mine: etapp 3: turundus Eestis ja Sõõmes ning Eesti rekõrdpaikade tahistamine Ida-Viru KOVdes“ ja sellest tulenevalt vabanesid maakõndade arengustrateegiate elluviimise tõe- tusmeede (edaspidi MATA) Ida-Viru maakõndliku tõetusõigusega prõjektide 2023. aasta nimekirjas vahendid summas 269 989,00 eurõt. Maakõndade arengustrateegiate elluviimise tõetusmeede § 131 satestab, et arajaanud prõjektide kõrral võib MARO esitada rakendusuksusele ettepaneku taõtlemisõigusega prõjektide nimekirja muutmiseks. Võttes aluseks arengustrateegia tõõruhma 6. detsembri 2024 ettepanekud, arutelu kaigus esitatud seisukõhad ning Maakõndade arengustrateegiate elluviimise tõetusmeede § 131 ning Kõhaliku õmavalitsuse kõrralduse seaduse § 12 lg 1, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatus o t s u s t a b: 1. Muuta MATA Ida-Viru maakõnna 2023. aasta tõetusõiguslike prõjektide nimekirja all- jargnevalt: 1.1 Lisada nimekirja prõjekt „Ida-Viru Loomeklastri maakondlikud arendustegevused“. Prõjekti kõgumaksumus 80 611,25 eurõt, õmafinantseering 16 122,25 eurõt ja taõtletav tõetus 64 489 eurõt. 1.2 Lisada nimekirja prõjekt „Ida-Virumaa kui turismisihtkoha arendamine ja külastata- vuse suurendamine“ Prõjekti kõgumaksumus 164 000 eurõt, õmafinantseering 41 000 eurõt ja taõtletav tõetus 123 000 eurot. 1.3 Lisada nimekirja prõjekt „Kergliiklustaristu projekteerimine Jõhvi linna, äripargi ja Kotinuka küla vahel“. Prõjekti kõgumaksumus 70 000 eurõt, õmafinantseering 17 500 eurõt ja taõtletav tõetus 52 500 eurot. 1.4 Lisada nimekirja prõjekt „Narva Maitsed 2025, maakonnaülene toidufestival“ Prõjekti kõgumaksumus 40 000 eurõt, õmafinantseering 10 000 eurõt ja taõtletav tõetus 30 000 eurot.  2. Esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele avaldus MATA 2023. aasta tõetusõiguslike prõ- jektide nimekirja muutmiseks. 3. Maarata Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esindajaks prõjektide ettepanekute kaitsmi- sel Riigi Tugiteenuste Keskuses tegevjuht Meelis Kuusk. (allkirjastatud digitaalselt) Eve East Juhatuse esimees 2 Saatja: Meelis Kuusk / IVOL <[email protected]> Saaja: Tiina Loorand, Hardi Murula, Merle Liiv Teema: RE: MATA 2023 asendusprojektid Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere Tiina Saadan Maakondade arengustrateegia toetusmeetme (MATA) Ida-Viru maakonna 2023 aasta asendus projekti ettepaneku kaaskirja. Meie poolt osaleb hindamiskomisjoni kohtumisel Hardi Murula. Meelis Kuusk 53006106 From: Tiina Loorand <[email protected]> Sent: neljapäev, 23. jaanuar 2025 12:55 To: Meelis Kuusk / IVOL <[email protected]> Subject: RE: MATA 2023 asendusprojektid Tere Palun saada kaaskiri hiljemalt homme õhtuks. Heade soovidega, Tiina Loorand Teenusekoordinaator Toetuste rakendamise osakond Mob: +372 529 6034 Telefon: +372 663 1888 www.rtk.ee <https://www.rtk.ee> [email protected] <mailto:[email protected]> <https://www.rtk.ee/sites/default/files/RTK-mailijalus-173x71.jpg> From: Tiina Loorand Sent: Monday, January 13, 2025 4:25 PM To: 'Meelis Kuusk / IVOL' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: MATA 2023 asendusprojektid Aitäh, Meelis! Heade soovidega, Tiina Loorand From: Meelis Kuusk / IVOL <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, January 13, 2025 4:11 PM To: Tiina Loorand <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: MATA 2023 asendusprojektid Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere Saadan projektid ja homme panen teele kaaskirja. Meelis From: Tiina Loorand <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: reede, 10. jaanuar 2025 15:45 To: Meelis Kuusk / IVOL <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Automaatvastus: MATA 2023 asendusprojektid Tere! Tänan e-kirja eest. Olen 10.01 kontorist väljas ja kirju tavapärase regulaarsusega ei loe. Kiireloomulise küsimuse korral palun helista mulle 529 6034, kui kohe kõnele vastata ei saa siis helistan tagasi. Lugupidamisega, Tiina Loorand ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message. ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.