EE-Välispiiri projekt ER 274 SetoWWTP tõlked

Raul Lepp Setomaa Haldus OÜ [email protected] Meie 23.01.2025 nr 11.1-1/25/2115-2 EE-Välispiiri projekt ER 274 SetoWWTP tõlked Olete meile edastanud soovi saada SetoWWTP projekti ER274 rahastamisotsus ja meie 16.09.2024 saadetud kiri nr 11.1-14/24/2115-1 eestikeelsetena. Saadame Teile lisatud failidena eestikeelsed tõlked. Palun saata oma seisukoht 16.09.2024 tehtud ettepanekule hiljemalt 06.02.2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Sell toetuste arendamise osakonna juhataja Lisa: 1. Kirja tõlge 2. ER274_Rahastamisotsuse tõlge Kristi Sell 663 1821 [email protected] Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340  Projekti ER274 SetoWWTP kulude ja tähtaegade abikõlblikkus Eesti-Venemaa piiriülene koostööprogramm 2014–2020 algatati Euroopa Naabruspiirkonna Instrumendi 2014– 2020 raames. Kuid 2022. aastal alanud sõja tõttu peatati koostöö Venemaa Föderatsiooniga ning programmi elluviimine jätkus ühepoolselt Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmina. Setomaa Arendus OÜ osales Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi 6. taotlusvoorus projekti ER274 „Setomaa reoveepuhastite (SetoWWTP) reoveepuhastuse täiustamine“ (SetoWWTP) juhtpartnerina. 6. taotlusvooru avamise aluseks olid erinevad õigusaktid, sealhulgas: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2192. See määrus kehtestas erisätted muu hulgas Euroopa Naabruspiirkonna Instrumendi kohta, mille alla kuulub Eesti Euroopa Liidu välispiiri programm, programmi rakendamise katkemise korral. Määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt pikendati lepingute sõlmimise tähtaega: korraldusasutus võib sõlmida pärast 31. detsembrit 2022 ka muid lepinguid kui suurte taristuprojektide lepingud, tingimusel et kõik programmi raames rahastatavad projektitegevused lõpevad 31. detsembriks 2023. Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/879, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 897/2014, et kohandada piiriülese koostöö programmide rakendamise sätteid Euroopa Naabruspiirkonna Instrumendi raames COVID-19 pandeemia vastu võetud erimeetmete kohaselt. Rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 1 lõike 3 ja artikli 18 lõike 3 kohaselt pikendatakse projektide abikõlblikkuse perioodi ühe aasta võrra kuni 31. detsembrini 2023. Artikli 1(7)(b) kohaselt lisatakse artiklisse 48(2a) järgmine säte: 2a. Olenemata artikli 19 lõikest 1 ei vasta kulud liidupoolse rahastamise tingimustele, kui need makstakse pärast 31. detsembrit 2023.. ELi toimimise lepingu artikkel 288 sätestab, et määrus on üldiselt kohaldatav. See on kogu ulatuses siduv ja otse kohaldatav kõigis liikmesriikides. See põhimõte tagab ELi määruste ühtlase kohaldamise liidus, vältides tõlgendamis- ja rakendamisprobleeme, mis võivad tekkida riiklike õigusaktide tõttu, kuid jättes liikmesriikide ametiasutustele vabaduse valida vormi ja meetodite rakendamine. Käesoleval juhul on abikõlblikkuse tähtaeg ja tingimused väga selgelt määratletud, et tagada nende ühesugune rakendamine liikmesriikides. Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi 6. taotlusvooru juhised, projekti elluviimise juhised ja SetoWWTP toetuslepingu artikli 20.1.1 b) sätestasid, et kõik projekti kulud tuleb tasuda hiljemalt 31. detsembril 2023. Lisaks teavitas programmi ühine tehniline sekretariaat korduvalt taotlejaid ja hilisemaid projekti kasusaajaid abikõlblike kulude lõpptähtaja (31. detsember 2023) kohta seminaridel, konsultatsioonides ja kirjalikult. Taotlusvooru teave oli samuti saadaval programmi veebilehel. Setomaa Arendus OÜ ei täitnud projekti kulude abikõlblikkuse lõpptähtaega, makstes projektiga seotud kulutused pärast 31. detsembrit 2023, täpsemalt 16. jaanuaril ja 12. veebruaril 2024. 5. juunil 2024 konsulteeris programmi korraldusasutus ja ühine tehniline sekretariaat Euroopa Komisjoniga programmi Ühise Jälgimiskomitee 17. koosolekul selle küsimuse üle. Kõik osapooled leppisid kokku, et kõikidele projektidele kehtivad samad reeglid ja määrus on ühemõtteline – pärast 31. detsembrit 2023 tasutud kulud ei ole abikõlblikud. Samuti ei ole võimalik taotleda SetoWWTP projekti kulude tagasimaksmist Vabariigi Valitsuse reservist, kuna sihtotstarbelisi vahendeid abikõlbmatute välistoetuse kulude katmiseks saab taotleda ja jaotada ainult järgmistel juhtudel: • lootusetud tagasinõuded ulatuses, mida välisrahastuse andja ei kata; • väga väikesed nõuded, mida toetuse saajalt pole halduskulude vaatest mõistlik tagasi nõuda, aga mida ei saa välisrahastajale esitada; • rakendussüsteemist tingitud mitteabikõlblikud erandjuhtumid, kui otsustatakse nõuet toetuse saajale mitte esitada või seda ei ole alust esitada ning kulusid ei ole võimalik välisrahastajale tagasi maksmiseks esitada.. Käesoleval juhul ei kehti ükski lubatud valikutest. Vastavalt projekti elluviimise juhiste peatükile 8 on korraldusasutusel, ühisel tehnilisel sekretariaadil ja esimese tasandi kontrollil /audiitoritel õigus nõuda juhtpartnerilt tagasi liigselt makstud summad koos hilinemise eest tasumisele kuuluvate intressidega . Üldiselt, kui projekti aruannete kontrollimise käigus avastatakse abikõlbmatud kulud, siis need arvatakse maha (projekti maksetest) vastavas aruandlusperioodis, ilma et tehtaks finantskorrektsiooni otsust ja vähendataks projekti eelarvet. Programm kasutab eMS infovaldkonda, kus esitatakse projektitaotlused ja heakskiidetud projektide aruanded. Aruandlusprotsessi hallatakse samuti selles infosüsteemis ning esimesel tasandil kontrollimise sertifikaadid on kasusaajatele saadaval samas süsteemis. Vastavalt projekti elluviimise juhiste peatükile 8, kirjeldatakse eMS-is esimese tasandi kontrolli sertifikaadis mahaarvamise või rahalise korrigeerimise asjaolud ja põhjendused. SetoWWTP projekti sertifikaat kinnitati eMS infosüsteemis 20. märtsil 2024 ja see on olnud partneritele süsteemis kergesti kättesaadav alates sellest kuupäevast. Juhtpartnerina esitas Setomaa Arendus OÜ konsolideeritud projektiaruande 22. aprillil 2024, kasutades antud sertifikaadi andmeid. Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi 6. taotlusvooru juhiste punktis 10.7 on sätestatud, et korraldusasutus peab liigselt makstud summa koos hilinenud maksete intressidega juhtpartnerilt tagasi nõudma. Projekti elluviimise juhiste punktis 8 on sätestatud, et finantskorrektsiooni otsus, mis vähendab projekti eelarvet, tehakse kulutuste puhul, mida käsitletakse finantsregulatsioonide rikkumisena ja programmireeglite rikkumisena. Eesti Euroopa Liidu välispiiri programm tegi SetoWWTP projektis ettemakse summas 170 100,00 eurot, kuid projekti abikõlblikud kulud on 168 059,20 eurot, millest toetus (90%) on 151 253,28 eurot. Seetõttu peab juhtpartner, Setomaa Arendus OÜ, tagastama programmile 18 846,72 eurot. Arvestades, et programmi abikõlblikkuse tähtaeg on 30. september 2024, palume teil teha vabatahtlik makse nimetatud summa ulatuses hiljemalt 27. septembriks 2024. Samuti valmistame ette finantskorrektsiooni otsuse, mis arvestab seda toimingut otsustamisel. Palun võtke teadmiseks, et sellele kirjale antud vastust peetakse teie ärakuulamisõiguse kasutamiseks ning teie kommentaarid/selgitused lisatakse finantskorrektsiooni otsusesse.  Eesti ELi välispiiri programm 2014–2020 Toetusleping projekti elluviimiseks (üks toetusesaaja) ER274 Reoveepuhastuse parandamine Setomaa reoveepuhastites(SETOWWTP) Preambul Käesolev toetusleping (edaspidi leping) sõlmitakse Riigi Tugiteenuste Keskuse (registrikood 70007340), Lõkke 4, Tallinn 10122, Eesti mis tegutseb Eesti EL välispiiriprogrammi 2014–20201 („Programm“) korraldusasutusena (KA), mida esindab korraldusasutuse juhataja kohusetäitja Külli KAARE, ühelt poolt, ja Setomaa Haldus OÜ (originaalkeeles: Setomaa Haldus OÜ) (reg.nr 10322845, eraõiguslik isik), Pikk 30, Värska 64001, Eesti, keda esindab juhatuse liige Raul LEPP, mis tegutseb toetusesaajana („toetusesaaja“), teiselt poolt, (pooled) on kokku leppinud projekti ER274 Reoveepuhastuse parandamine Setomaa reoveepuhastites (SetoWWTP) (edaspidi „Projekt“) elluviimises järgmiselt: Artikkel 1 – Õigusraamistik 1. Peamine toetusesaaja tagab, et artiklis 2 osutatud projekti rakendatakse ja juhitakse kooskõlas järgmiste määruste ja eeskirjadega ning Euroopa Liidu ja riiklike horisontaalsete poliitikatega: 1.1 Eesti Vabariigi siseriiklikud reeglid 1.2 Euroopa Liidu õigusaktid: 1.2.1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 232/2014 (ENI määrus); 1 Vastavalt komisjoni rakendusotsusele C(2014)7172 on programmi juriidiline nimi Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014–2020, kuid Euroopa Liidu, Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise rahastamislepingu peatamise ning 23. mail 2022 tehtud ühise seirekomitee otsuse tõttu on Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014–2020 ajutiselt Eesti-ELi välispiiri programm. 1  1.2.2 Nõukogu määrus (EÜ, EURATOM) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust; 1.2.3 Nõukogu 18. detsember 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta; 1.2.4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus nr 236/2014, milles sätestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused; 1.2.5 Komisjoni 18. augusti 2014. aasta rakendusmäärus nr 897/2014, erisätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend) alusel rahastatavate piiriülese koostöö programmide rakendamiseks; 1.2.6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus); 1.2.7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2192, millega kehtestatakse erisätted Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist ja Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames toetatavate 2014.–2020. aasta koostööprogrammide jaoks programmi rakendamise häire korral. 1.3 Eesti-Vene piiriülese koostöö ühine operatiivprogramm 2014–2020, mille Euroopa Komisjon kiitis heaks 18. detsembril 2015 (otsus nr C(2015)9193) ja mille viimased muudatused kiideti heaks 16.12.2020. 1.4 6. taotlusvooru suunised. 1.5 Projekti elluviimise juhised ja nende lisad. Artikkel 2 — Eesmärk 2.1 Käesoleva lepingu eesmärgiks on toetuse andmine KA poolt, et ellu viia projekti nr ER274, peakirjaga: Reoveepuhastuse parandamine Setomaa reoveepuhastites (SetoWWTP), mis on toodud lisas I. 2.2 Leping allkirjastatakse vastavalt programmi ühise seirekomitee (ÜSK) 25.–26. aprilli 2023. a otsusele ja KA nr 43/2023 otsusele anda projektile toetus. 2.3 Peamisele toetusesaajale (edaspidi „toetusesaaja“) antakse toetus käesolevas lepingus ja lisas I sätestatud tingimustel, mille kohta toetusesaaja kinnitab käesolevaga, et on need läbi lugenud ja heaks kiitnud. 2.4 Toetusesaaja võtab toetuse vastu ja kohustub vastutama projekti elluviimise eest. Artikkel 3 — Projekti elluviimise periood 3.1 Käesolev leping jõustub teise poole allakirjutamise kuupäeval. 3.2 Projekti elluviimise periood algab 30.06.2023 ja lõpeb 29.12.2023. Projekti elluviimise periood võib olla: 1. päev, mis järgneb päevale, mil nii toetusesaaja kui ka korraldusasutus on lepingule alla kirjutanud; 2. lepingus kokku lepitud hilisem kuupäev, kuid mitte hiljem kui 1. juuli 2023. 3.3 Käesoleva lepingu elluviimise periood lõpeb, kui KA on teinud lõppmakse, kui seda ei pikendata vastavalt käesoleva lepingu punktile 18.4. 2 Artikkel 4 — Projekti rahastamine 4.1 Projekti abikõlblike kulude kogusumma on hinnanguliselt 315 000,00 eurot, nagu on sätestatud lisas I. 4.2 Korraldusasutus kohustub rahastama programmi eelarvest maksimaalselt 283 500,00 eurot. 4.3 Lisaks on toetus piiratud 90 protsendiga projekti tegelikult kantud abikõlblikest kogukuludest. 4.4 Eesti Vabariigi toetusesaaja tegevusele kohaldatakse järgmisi riigiabi või vähese tähtsusega abi reegleid: Projekti Tegevus Tegevuse Tegevuse Abi Abi Asjaomane partneri kogumaksumus abikõlblikud osatähtsus summa riigiabi / nimi (eurodes) (sh kulud (%) eurodes vähese käibemaks) (eurodes) tähtsusega abi määruse artikkel Setomaa Obinitsa 302,616.00 252,180.00 90.00 Määrus Haldus (EL) nr reoveepuhasti 226,962.00 651/2014, OÜ rekonstrueerimine Artikkel 56 Saatse 59,784.00 49,820.00 90.00 44,838.00 Vähese tähtsusega abi reoveepuhasti rekonstrueerimine Omanikujärelevalve 14,400.00 12,000.00 90.00 10,800.00 Vähese tähtsusega abi teenused Teabevahetus 1,200.00 1,000.00 90.00 900.00 Määrus (EL) nr 651/2014, artikkel 56 4.5 Toetusesaaja tagab käesoleva lepingu alusel, et ta võib anda kaudset vähese tähtsusega abi projektis osalejatele. Sellisel juhul kogub toetusesaaja andmeid kaudse vähese tähtsusega abi saajatelt, kontrollib, et mis tahes uus abi ei ületaks asjakohast ülemmäära, ning teavitab abi saavat ettevõtjat kirjalikult kavandatavast abisummast väljendatuna brutotoetuse ekvivalendina ja selle vähese tähtsusega iseloomust, viidates vastavale ELi määrusele ning osundades selle pealkirjale ja selle avaldamismärkele Euroopa Liidu Teatajas. Toetusesaaja peab teavitama projekti tegevuste osalejaid vähese tähtsusega abi saamise kohta enne projekti tegevuse toimumist. 4.6 Eesti Vabariigi avaliku sektori toetusesaaja, kes saab riigiabi või vähese tähtsusega abi suuremas ulatuses kui programmi kaasrahastamise määr, loetakse iseenda jaoks riigiabi või vähese tähtsusega abi andjaks, välja arvatud juhul, kui nende kaasrahastamine pärineb välisest rahastamisest kujul, mis ei sisalda riiklikku toetust (nt muust majandustegevusest või laenudest). 4.7 Toetusesaaja abikõlblike kaudsete kulude kindla määra protsent on 0%, mis on arvutatud vastavalt rakendussuuniste punktile 2.5.6.2. Kindla määra alusel deklareeritud 3 kulud peavad vastama artiklites 20.1 ja 20.2 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Neid ei pea kinnitama raamatupidamis- ega muude tugidokumentidega. 4.8 Üle kantud, kuid toetusesaaja poolt kasutamata jäänud summad tuleb tagastada korraldusasutusele. Artikkel 5 — Suhtlus programmiasutustega 5.1 Igasugune käesoleva lepinguga seotud suhtlus programmi ametiasutustega toimub elektroonilises seiresüsteemis (eMS) aadressil https://ems.estoniarussia.eu. Artikkel 6 — Lisad 6.1 Lepingu lahutamatuks osaks on järgmised dokumendid:  Viimane täielik projektitaotlus koos lisadega, mille on heaks kiitnud ÜSK/KA/ÜTS ja mis on üles laaditud eMS-i 6.2 Käesoleva lepingu ja selle lisa sätete vastuolu korral kehtib lepingus sätestatu. Artikkel 7 — Üldsätted Üldpõhimõtted 7.1 Toetusesaaja ja korraldusasutus on käesoleva lepingu ainsad pooled. Andmekaitse 7.2 Kõiki isikuandmeid töödeldakse ainult käesoleva lepingu täitmise, haldamise ja järelevalve eesmärgil ning neid võib edastada ka Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õiguse alusel järelevalve- või inspekteerimisülesannete eest vastutavatele asutustele. Kui toetusesaajal on isikuandmete töötlemise kohta küsimusi, suunab ta need korraldusasutusele. Korraldusasutus ja toetusesaaja peavad võtma kõik meetmed, et täita ELi isikuandmete kaitse üldmääruse ja riiklike õigusaktide nõudeid. Toetusesaajal ja korraldusasutusel on õigus pöörduda igal ajal Euroopa Andmekaitseinspektori poole. 7.3 Toetusesaaja tagab, et programmis osalevate füüsiliste isikute isikuandmeid kogutakse, säilitatakse ja edastatakse nende nõusolekul programmi eest vastutavate asutuste ja juhtorganite andmebaasides. Toetusesaaja piirab juurdepääsu isikuandmetele ja nende kasutamist sellega, mis on tingimata vajalik käesoleva lepingu täitmiseks, haldamiseks ja järelevalveks, ning võtab kõik asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised turvameetmed, mis on vajalikud rangeima konfidentsiaalsuse säilitamiseks ja nendele andmetele juurdepääsu piiramiseks. Toetusesaaja kohustused: 7.4 tõhusa ja usaldusväärse projekti elluviimise süsteemi (strateegiline, igapäevane operatiiv- ja finantsjuhtimine) loomine ja haldamine, s.t: projekti ressursside tõhusa kasutamise tagamine; nende ülesannete hilisema täitmise tagamine; nõuetekohase suhtluse tagamine laiema avalikkusega, kui see on asjakohane; 7.5 projekti esindamine – toetusesaaja on kontaktisik KA, ÜSK, riikliku asutuse (RA), auditeerimisasutuse (AA) ja ühise tehnilise sekretariaadi (ÜTS) juures seoses projekti rakendamisega ning peaks tagama pideva suhtluse programmiga (ÜTS); 7.6 projekti edenemine seoses selle rahalise ja füüsilise teostamisega ning eelkõige väljundite ja tulemuste saavutamise tagamine kooskõlas projektitaotlusega; 7.7 projekti asjakohase järelevalve- ja hindamissüsteemi loomine, mis tagab projekti väljundite ja tulemuste õigeaegse sooritamise nõuetekohase kvaliteediga; 4 7.8 tagamine, et KA, ÜTS-i, ÜSK liikmetel, samuti programmi ametiasutuste volitatud sõltumatutel hindajatel ja Euroopa Komisjoni esindajatel on järelevalve- või hindamismissioonide, kohapealsete kontrollide ja auditite läbiviimisel juurdepääs kõikidele projekti dokumentidele, objektidele ja ruumidele; juurdepääs antakse rangelt konfidentsiaalsetel tingimustel kolmandate isikute suhtes, ilma et see piiraks nende suhtes kehtivaid avalik-õiguslikke kohustusi; 7.9 õigeaegne ja korrektne aruandlus vastavalt käesoleva lepingu punktile 8; 7.10 maksete taotlemine ja saamine korraldusasutuselt; 7.11 programmi eeskirjadest ja nõuetest , ELi, EURATOMi ja riiklikest õigusaktidest, mis käsitlevad finantsjuhtimist ja -kontrolle, riigihankeid, kodakondsust ja päritolu käsitlevaid eeskirju, teavitamist ja avalikustamist ning riigiabi eeskirju, kinnipidamine ja nende järgimine; 7.12 projekti raamatupidamissüsteemi ja dokumentide õigsuse tagamine. Toetusesaajal peab olema eraldi raamatupidamissüsteem või vastav raamatupidamiskood projekti rahaliste vahendite ja kulude kohta; 7.13 tagamine, et toetusesaaja kulud on kantud, tõendatud arvetega või dokumenteeritud raamatupidamisdokumentidega ja kolmandatele isikutele arusaadavate piisavate tõendavate dokumentidega ning toetusesaaja on need tegelikult välja maksnud vastavalt Rakendamise Juhendile ja mitte hiljem kui 31. detsembriks 2023; 7.14 tagamine, et toetusesaaja poolt esitatud kulud on kantud projekti elluviimise eesmärgil ja vastavad taotlusele, ning kontrollimine, et kulutused on läbi vaadatud ametiisiku poolt; 7.15 tagamine kõigi kontrollimiseks ja auditeerimiseks vajalike dokumentaalsete tõendite koostamine ja säilitamine toetusesaaja tasandil; 7.16 projekti õigeaegse ja nõuetekohase lõpetamise tagamine; 7.17 alusetult makstud summade tagasimaksmine korraldusasutusele vastavalt finantskorrektsiooni otsusele; 7.18 ELi panuse piisava nähtavuse tagamine projektis, samuti osaleva riigi Eesti panus, et suurendada avalikkuse teadlikkust Eesti ja ELi poolt võetavatest meetmetest ning luua järjepidev kuvand Eesti ja ELi toetusele projektis. Artikkel 8 — Aruandlusega seotud kohustused 8.1 Kuna projekti kestus on ainult 6 kuud, peab toetusesaaja koostama ainult lõpparuande. 8.2 Toetusesaaja koostab individuaalse lõpparuande ja täidab teabe eMS-is 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppu. Individuaalne lõpparuanne koosneb aruandeperioodil kantud ja makstud kulude kirjeldusest ja finantsaruandest; 8.3 Ametnik kontrollib 60 kalendripäeva jooksul, kas toetusesaaja deklareeritud kulud ja projekti tulud on tegelikud, täpselt dokumenteeritud ja käesoleva lepingu alusel abikõlblikud, ning koostab kulude kontrollimise aruande. 8.4 Toetusesaaja koostab kontrollitud individuaalse aruande põhjal konsolideeritud lõpparuande ja esitab selle eMS-i kaudu ÜTS-ile. Toetusesaaja esitab konsolideeritud aruande ÜTS-ile 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui ametnik on kontrollinud individuaalset lõpparuannet. Konsolideeritud aruanne sisaldab kogu vajalikku teavet projekti väljundite saavutamise kohta, projekti läbiviimise tingimuste üksikasjalikku kirjeldust, teavet programmi rahastamise nähtavuse tagamiseks võetud meetmete kohta, teavet, mille abil projekti väljundeid hinnata, omandiõiguse ülemineku tõendit (vajaduse korral) jne. 5 Ühisel tehnilisel sekretariaadil ja korraldusasutusel on konsolideeritud aruande kontrollimiseks ja kinnitamiseks aega 25 tööpäeva. 8.5 Toetusesaaja esitab korraldusasutusele kogu vajaliku teabe projekti elluviimise kohta. Aruandes kirjeldatakse projekti rakendamist vastavalt kavandatud tegevustele, tekkinud raskustele ja probleemide lahendamiseks võetud meetmetele, tehtud võimalikele muudatustele ning selle tulemuste (mõju, tulemused või väljundid) saavutamise astmele, mõõdetuna vastavate näitajatega. Aruanded koostatakse nii, et oleks võimalik jälgida projekti eesmärki(eesmärke), kavandatud või kasutatud vahendeid ja eelarve üksikasju. Detailsuse tase mis tahes aruandes peaks vastama projekti ja projekti eelarve tasemele. 8.6 Individuaalsed ja konsolideeritud lõpparuanded koostatakse eMS-is inglise keeles ja vastavalt elluviimise juhistele. Lõpparuanne: a) peab olema esitatud eMSi kaudu ja hõlmama projekti tervikuna, sõltumata sellest, millist osa sellest rahastab KA; b) koosneb selgitustest ja finantsosast; c) annab täieliku ülevaate projekti elluviimise kõikidest aspektidest, kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet hõlmatud perioodi kohta, mis on vajalik käesolevas lepingus sätestatud tingimuste täitmise tõendamiseks, sh kindla määraga summa kohta; d) sisaldab tulemusi ajakohastatud tabelis, mis põhineb loogilise raamistiku maatriksil, sealhulgas projektiga saavutatud tulemused, mida mõõdetakse vastavate näitajate, kokkulepitud lähtetaseme ja eesmärkide ning asjakohaste kontrollallikatega; e) peab olema koostatud eurodes (EUR) ja inglise keeles; f) sisaldab teavet kommunikatsiooni- ja nähtavustegevuste kohta, järgides artiklis 12 sätestatud nõudeid; g) sisaldab kõik projektiga seotud asjakohased aruanded, väljaanded, pressiteated ja uuendused. h) sisaldab tõendeid omandiõiguse ülemineku kohta, nagu on osutatud artiklis 13 (vajaduse korral). 8.7 ametnik, ühine tehniline sekretariaat ja korraldusasutus võivad vajaduse korral küsida toetusesaajalt aruannete kohta täiendavat teavet. Sellisel juhul antakse toetusesaajale selle teabe esitamiseks konkreetne ajakava. Aruannete kinnitamise tähtaeg algab uuesti selle teabe saamise päevast. 8.8 Kui toetusesaaja ei esita aruannet või ei esita programmi ametiasutuste nõutud lisateavet määratud tähtaja jooksul ilma vastuvõetava ja kirjaliku selgituseta põhjuste kohta, võib korraldusasutus käesoleva lepingu lõpetada vastavalt käesoleva lepingu punkti 18.2 alapunktidele a ja f. Artikkel 9 — Vastutus 9.1 Korraldusasutust ei saa ühelgi juhul ega mingil põhjusel pidada vastutavaks kahjude või vigastuste eest, mis tekivad toetusesaaja töötajatele või varale projekti teostamise ajal või selle tagajärjel. Seetõttu ei saa KA sellise kahju või vigastusega seoses aktsepteerida hüvitisnõudeid ega makseid suurendada. 9.2 Toetusesaaja on ainuvastutav kahjude või vigastuste eest, mis tekivad toetusesaajaga seotud kolmandatele isikutele, sealhulgas vastutus kahjude või vigastuste eest, mis on talle tekkinud projekti teostamise ajal või selle tagajärjel. Toetusesaaja vabastab 6 korraldusasutuse igasugusest vastutusest, mis tuleneb mis tahes nõudest või hagist, mis tuleneb tema töötajate või üksikisikute, kelle eest need töötajad vastutavad, eeskirjade või määruste rikkumisest või kolmanda isiku õiguste rikkumisest. Artikkel 10 — Huvide konflikt ja hea tava 10.1 Toetusesaaja võtab kõik vajalikud meetmed, et vältida või lõpetada mis tahes olukord, mis võib ohustada käesoleva lepingu erapooletut ja objektiivset täitmist. Selline huvide konflikt võib tuleneda eelkõige majanduslikest huvidest, poliitilisest või rahvuslikust kuuluvusest, perekondlikest või emotsionaalsetest sidemetest või muudest asjakohastest sidemetest või ühistest huvidest. 10.2 Igasugusest huvide konfliktist, mis võib tekkida käesoleva lepingu täitmise käigus, tuleb viivitamata kirjalikult korraldusasutust teavitada. Sellise konflikti korral võtab toetusesaaja viivitamata kõik vajalikud meetmed selle lahendamiseks. 10.3 KA jätab endale õiguse kontrollida, kas võetud meetmed on asjakohased, ja võib vajaduse korral nõuda lisameetmete võtmist. 10.4 Toetusesaaja tagab, et projekti töötajaid, sealhulgas selle juhte, ei seata olukorda, mis võib põhjustada huvide konflikti. Ilma et see piiraks tema käesolevast lepingust tulenevat kohustust, tagab toetusesaaja sellises olukorras olevate projekti töötajate viivitamatu ja ilma korraldusasutuse hüvitiseta asendamise. 10.5 Toetusesaaja tagab, et projekti rakendamisel järgivad kõik projekti töötajad inimõigusi ja kohaldatavaid keskkonnaalaseid õigusakte, sealhulgas mitmepoolseid keskkonnalepinguid, samuti rahvusvaheliselt kokkulepitud põhilisi tööstandardeid. Artikkel 11 — Konfidentsiaalsus 11.1 KA ja toetusesaaja kohustuvad hoidma konfidentsiaalsena mis tahes teavet, olenemata selle vormist, mis on käesoleva lepingu rakendamisega seoses kirjalikult või suuliselt avalikustatud ja kirjalikult konfidentsiaalseks tunnistatud, kuni vähemalt 5 aastat pärast lõppmakse tegemist või vastavalt siseriiklikes õigusaktides sätestatud tähtajale. 11.2 Toetusesaaja ei kasuta konfidentsiaalset teavet ühelgi muul eesmärgil kui käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, välja arvatud juhul, kui korraldusasutusega on kokku lepitud teisiti. 11.3 Pooled, kes on volitanud juurdepääsu projektiga seotud dokumentidele, säilitavad samasuguse konfidentsiaalsuse taseme. Artikkel 12 — Nähtavus 12.1 Kui korraldusasutus ei nõustu ega nõua teisiti, võtab toetusesaaja kõik vajalikud meetmed, et avalikustada asjaolu, et programm on projekti kaasrahastanud. Sellised meetmed peavad vastama kommunikatsiooni ja nähtavuse suunistele projektide elluviimiseks kooskõlas kommunikatsiooni ja nähtavuse juhistega Eesti Vabariigist pärit toetusesaajatele. 12.2 Eelkõige mainib toetusesaaja programmi rahalist panust projekti lõppsaajatele antavas teabes, oma aruannetes ja mis tahes suhtluses meediaga. Toetusesaaja esitab programmi logo kõigis kohastes olukordades ja vastavalt Eesti Vabariigist pärit toetusesaajatele mõeldud kommunikatsiooni ja nähtavuse juhistele. 12.3 Mis tahes teates või väljaandes, mille toetusesaaja on seoses projektiga avaldanud, sealhulgas konverentsidel või seminaridel, märgitakse, et projekt on saanud programmi rahalist toetust. Toetusesaaja poolt mis tahes vormis ja mis tahes andmekandjal, 7 sealhulgas internetis, avaldatav teave peab sisaldama lahtiütlust, nagu on täpsustatud Eesti Vabariigist pärit toetusesaajate kommunikatsiooni ja nähtavuse juhistes. 12.4 Toetusesaaja volitab RA-d, KA-d, ÜTS-i, ÜSK-i liikmeid ja Euroopa Komisjoni avaldama oma nime ja aadressi, rahvuse, toetuse eesmärgi, kestuse ja asukoha, samuti toetuse maksimumsumma ja projekti kulude rahastamise määra, nagu on sätestatud käesoleva lepingu punktis 3. Selle teabe avaldamisest võib teha erandi, kui see võib ohustada toetusesaajat või kahjustada tema huve. Artikkel 13 — Tulemuste ja varade omandiõigus/kasutamine 13.1 Projekti tulemuste, aruannete ja muude sellega seotud dokumentide omandiõigus ja käsutusõigus ning intellektuaal- ja tööstusomandi õigused kuuluvad toetusesaajale. 13.2 Ilma et see piiraks artikli 13.1 kohaldamist, annab toetusesaaja RA-le, KA-le, ÜTS-ile, ÜSK liikmetele ja Euroopa Komisjonile õiguse kasutada vabalt ja vastavalt oma äranägemisele ning eelkõige säilitada, muuta, tõlkida, kuvada, reprodutseerida mis tahes tehnilise protseduuri abil, avaldada või edastada mis tahes kandjal kõiki projektist tulenevaid dokumente, olenemata nende vormist, tingimusel et see ei riku olemasolevaid tööstus- ja intellektuaalomandi õigusi. 13.3 Eesti Vabariigil ja Euroopa Komisjonil on õigus kasutada, avaldada või avaldada kolmandatele isikutele projekti raames tehtud mis tahes uuringuid. 13.4 Väljundite ja tulemuste omandiõiguse, tööstus- ja intellektuaalomandi õiguste üleandmise korral toimub üleandmine vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Projektis määratletud jätkusuutlikkuse nõudeid ei tohiks ohustada ja omandiõiguse üleandmine ei tohiks kaasa tuua kasumit toetusesaajale. 13.5 Rakenduseeskirjade artikli 39 lõike 3 kohaselt maksab iga taristukomponenti sisaldav projekt tagasi liidu toetuse ja Eesti Vabariigi toetuse, kui viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist või vajaduse korral riigiabi eeskirjades sätestatud ajavahemiku jooksul toimub selle olemust, eesmärke või rakendamistingimusi mõjutav oluline muutus, mis võib kahjustada selle algseid eesmärke. Projektiga seoses alusetult makstud summad nõuab korraldusasutus tagasi proportsionaalselt ajavahemikuga, mille jooksul nõue ei ole täidetud. 13.6 Projekti tulemuste omandi muutumisest tuleb teavitada KA-d projekti elluviimise perioodil ja viis aastat pärast projekti lõpetamist. 13.7 Toetusesaaja tagab, et tal on kõik õigused käesoleva lepingu rakendamiseks vajalike olemasolevate intellektuaalomandi õiguste kasutamiseks. Artikkel 14 — Projekti hindamine/järelevalve 14.1 Projekti elluviimise järelevalvet teostavad korraldusasutus ja ühine tehniline sekretariaat. Seire toimub tulemustele orienteeritud hindamise alusel. Toetusesaaja peab olema valmis andma aru projektiga saavutatud väljunditest ja tulemustest projekti rakendamise mis tahes etapis. 14.2 Kui Euroopa Komisjon viib läbi vahe- või järelhindamise või järelevalvemissiooni, kohustub toetusesaaja tagama talle ja/või tema volitatud isikutele, samuti RA-le, KA-le, ÜTS-ile ja volitatud sõltumatutele hindajatele juurdepääsu projekti objektile ning hindamis- või järelevalvemissiooniks vajalikud dokumendid või teabe. Juurdepääs tuleks anda rangelt konfidentsiaalsetel tingimustel kolmandate isikute suhtes, ilma et see piiraks nende suhtes kehtivaid avalik-õiguslikke kohustusi. 14.3 Kui projekti raames on planeeritud ehitustööd/renoveerimistööd, siis 2 nädala jooksul pärast ehitustööde/renoveerimistööde lepingu allkirjastamist projekti raames teavitab 8 toetusesaaja ehitustöödest/renoveerimistöödest koos tööde alguskuupäevaga ÜTS-i. Lisaks peaks toetusesaaja teavitama ÜTS-i enne ka muid olulisi projekti sündmusi. 14.4 Kui kas toetusesaaja või programm viib läbi või tellib projekti käigus hindamise, esitab ta teisele hindamisaruande koopia. Artikkel 15 — Lepingu muutmine 15.1 Lepingut ja projekti saab muuta vastavalt rakendussuuniste punktis 5.10 sätestatule. 15.2 Muudatuse eesmärk või tagajärg ei tohi olla käesoleva lepingu muutmine, mis seaks toetuse andmise otsuse kahtluse alla või oleks vastuolus taotlejate võrdse kohtlemisega. Käesoleva lepingu punktis 4.2 nimetatud maksimaalset toetust ei või suurendada. 15.3 Muudatuste abikõlblikkuse vastutus lasub toetusesaajal ja seda kontrollivad audiitorid. Artikkel 16 — Lepingud tarnijatega/teenuseosutajatega 16.1 Hankemenetlustes tuleb järgida Eesti Vabariigi riigihangete seadust. Artikkel 17 — Tähtaja pikendamine ja peatamine Pikendamine 17.1 Programmi tasandi abikõlblikkus projekti elluviimiseks lõpeb 31. detsembril 2023, mis tähendab, et kõik projekti tegevused peavad olema selleks kuupäevaks ilma pikendamise võimaluseta lõpule viidud, kulud kantud ja maksed tehtud. Toetusesaaja poolt peatamine 17.2 Toetusesaaja võib peatada projekti või selle mis tahes osa rakendamise, kui erakorralised asjaolud, eelkõige vääramatu jõud, muudavad sellise rakendamise ülemäära raskeks või ohtlikuks. Toetusesaaja teatab sellest viivitamata korraldusasutusele, märkides ära peatamise laadi, tõenäolise kestuse ja prognoositavad mõjud. 17.3 Toetusesaaja või KA võib seejärel käesoleva lepingu lõpetada vastavalt punktile 17.4. Kui lepingut ei lõpetata, püüab toetusesaaja minimeerida selle peatamise aega ja võimalikke kahjustusi ning jätkab rakendamist niipea, kui asjaolud seda võimaldavad, teavitades sellest vastavalt KA-d. Peatamine KA poolt 17.5 KA võib taotleda toetusesaajalt projekti või selle mis tahes osa elluviimise peatamist, kui erakorralised asjaolud, eelkõige vääramatu jõud, muudavad sellise elluviimise ülemäära raskeks või ohtlikuks. Selleks teatab KA sellest viivitamata toetusesaajale, märkides ära peatamise laadi, tõenäolise kestuse ja prognoositavad mõjud. 17.6 Toetusesaaja või korraldusasutus võib seejärel käesoleva lepingu lõpetada kooskõlas punktiga 17.7. Kui lepingut ei lõpetata, püüab toetusesaaja minimeerida selle peatamise aega ja võimalikke kahjustusi ning jätkab elluviimist niipea, kui asjaolud seda võimaldavad ja pärast KA heakskiidu saamist. 17.8 Samuti võib KA peatada käesoleva lepingu või toetusesaaja osalemise selles lepingus, kui tal on tõendeid selle kohta, et või kui ta objektiivsetel ja põhjendatud põhjustel peab vajalikuks kontrollida, kas eeldatavasti: a) toetuse andmise menetluses või projekti elluviimisel on esinenud olulisi vigu, eeskirjade eiramisi või pettusi; 9  b) toetusesaaja on rikkunud mis tahes olulist käesolevast lepingust tulenevat kohustust. 17.9 Toetusesaaja esitab nõutud teabe, selgitused või dokumendid 30 päeva jooksul alates KA saadetud taotluste kättesaamisest. Kui hoolimata toetusesaaja esitatud teabest, selgitustest või dokumentidest selgub, et toetuse andmise menetluses või toetuse elluviimisel on esinenud olulisi vigu, eeskirjade eiramisi, pettusi või kohustuste rikkumisi, võib korraldusasutus käesoleva lepingu lõpetada vastavalt artikli 18.2 alapunktile h. Vääramatu jõud 17.10 „Vääramatu jõud” – mis tahes ettenägematu ja erakorraline olukord või sündmus, mis ei ole poolte kontrolli all ja mis takistab kummalgi poolel oma kohustuste täitmist, mis ei ole tingitud nende (või nende töövõtjate, agentide või töötajate) veast või hooletusest ning osutub hoolimata kogu hoolsuskohustusest ületamatuks. Vääramatu jõuna ei saa käsitada seadmete või materjalide defekte või nende kättesaadavaks tegemise viivitust, töövaidluseid, streike ega rahalisi raskusi. 17.11 Kumbki pool ei vastuta käesolevast lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui nende täitmist takistavad vääramatu jõu asjaolud, tingimusel, et ta rakendab meetmeid võimaliku kahju minimeerimiseks ja teisi pooli nõuetekohaselt teavitatakse. Artikkel 18 — Lepingu lõpetamine 18.1 Punktides 17.2 ja 17.4 sätestatud juhtudel, kui toetusesaaja või korraldusasutus usub, et käesolevat lepingut ei saa enam tõhusalt või asjakohaselt täita, konsulteerib ta vastavalt nõuetele teise poolega. Kui lahenduses kokkuleppele ei jõuta, võib toetusesaaja või korraldusasutus käesoleva lepingu lõpetada kahekuulise kirjaliku etteteatamisega, ilma et ta oleks kohustatud hüvitist maksma. Lõpetamine KA poolt 18.2 Ilma et see piiraks punkti 18.1 kohaldamist, võib korraldusasutus järgmistel asjaoludel, olles nõuetekohaselt konsulteerinud toetusesaajaga, lõpetada käesoleva lepingu ilma omapoolse hüvitiseta, kui: a) toetusesaaja ei täida põhjendamatult mis tahes olulist kohustust pärast seda, kui teda on kirja teel teavitatud neid kohustusi täitma, ei tee seda endiselt või ei esita rahuldavat selgitust 30 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest; b) toetusesaaja või mis tahes isik, kes võtab endale piiramatu vastutuse toetusesaaja võlgade eest, on pankrotis, tema suhtes on käimas maksejõuetus- või likvideerimismenetlus, tema vara haldab likvideerija või kohus, on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, on peatanud äritegevuse või on analoogilises olukorras, mis tuleneb sarnasest menetlusest, mis on ette nähtud toetusesaaja suhtes kehtivate siseriiklike õigusaktidega; c) toetusesaaja või mis tahes seotud üksus või isik on tunnistatud süüdi oma ametialase käitumisega seotud õigusrikkumises, mida on tõendatud mis tahes viisil; d) lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega või KA valduses oleva tõendiga on tõendatud, et toetusesaaja on süüdi pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus organisatsioonis osalemises, rahapesus või terrorismi rahastamises, terroriaktides, lapstööjõu kasutamises või muudes inimkaubanduse vormides või on toime pannud eeskirjade rikkumise; 10  e) toetusesaaja õigusliku, rahalise, tehnilise, organisatsioonilise või omandiga seonduva olukorra muutus või toetusesaaja osalemise lõpetamine mõjutab oluliselt käesoleva lepingu rakendamist või seab kahtluse alla toetuse andmise otsuse; f) toetusesaaja või mis tahes seotud isik on süüdi hankemenetluses või projekti rakendamisel nõutava teabe vääras esitamises või ei esita – käesolevas lepingus sätestatud tähtaegade jooksul – mis tahes teavet, mis on seotud projektiga, mida nõuab korraldusasutus; g) toetusesaaja ei ole täitnud oma kohustusi seoses asutamisriigis kehtivate sotsiaalkindlustusmaksete või maksude maksmisega; h) korraldusasutusel on tõendeid selle kohta, et toetusesaaja või seotud üksus või isik on teinud olulisi vigu, eiranud eeskirju või petnud hankemenetluses või projekti rakendamisel; i) toetusesaaja suhtes kohaldatakse artiklis 18.8 osutatud halduskaristust; j) KA-l on tõendeid selle kohta, et toetusesaajal on huvide konflikt; k) korraldusasutusel on tõendeid selle kohta, et toetusesaaja on toime pannud süsteemseid või korduvaid vigu või eeskirjade eiramisi, pettusi või rikkunud oluliselt kohustusi, mis tulenevad muudest programmist rahastatavatest toetustest, mis on antud sellele konkreetsele toetusesaajale sarnastel tingimustel, tingimusel et kõnealused vead, eeskirjade eiramised, pettused või kohustuste oluline rikkumine mõjutavad oluliselt seda toetust. Punktide b, c, d, h, j ja k kohased lõpetamise juhud võivad viidata ka isikutele, kes on toetusesaaja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed ja/või isikutele, kellel on volitus esindada toetusesaajat, teha tema suhtes otsuseid või teda kontrollida. 18.3 Eespool punktides c, f, h ja k nimetatud juhtudel tähendab seotud isik füüsilist isikut, kellel on volitused esindada, otsustada või kontrollida toetusesaajat. Iga seotud üksus tähendab eelkõige mis tahes üksust, millel on aktsionäride või liikmete häälteenamus või õigus kasutada valitsevat mõju teise ettevõtte üle vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Lõplik tähtpäev 18.4 Programmi maksekohustused käesoleva lepingu alusel lõpevad 6 kuud pärast käesoleva lepingu punktis 3 sätestatud elluviimise perioodi, välja arvatud juhul, kui käesolev leping lõpetatakse vastavalt punktile 18. KA võib selle lõppkuupäeva oma maksekohustuste täitmiseks edasi lükata kõigil juhtudel, kui toetusesaaja on esitanud maksetaotluse vastavalt lepingusätetele või vaidluse korral kuni artiklis 19 sätestatud vaidluste lahendamise menetluse lõpuleviimiseni. KA teavitab toetusesaajat lõppkuupäeva edasilükkamisest. Lõpetamise tagajärjed 18.5 Käesoleva lepingu lõppemisel võtab toetusesaaja kõik viivitamatud meetmed projekti kiireks ja korrektseks lõpetamiseks ning edasiste kulutuste minimeerimiseks. Ilma et see piiraks artikli 20 kohaldamist, on toetusesaajal õigus saada makseid ainult teostatud projekti osa eest, välja arvatud jooksvate kulukohustustega seotud kulud, mis tuleb täita pärast lõpetamist. Selleks esitab toetusesaaja KA-le maksetaotluse artiklis 21.3 sätestatud tähtaja jooksul alates lepingu lõpetamise kuupäevast. Lepingu lõpetamise korral vastavalt artiklile 18.1 võib korraldusasutus nõustuda hüvitama etteteatamisaja jooksul tekkinud vältimatud jääkkulud, tingimusel et artikli 18.7 esimene lõik on nõuetekohaselt täidetud. 11 Artikli 18.2 punktides a, c, d, f, h ja k ette nähtud lõpetamise korral võib korraldusasutus pärast toetusesaajaga nõuetekohast konsulteerimist ja sõltuvalt puuduste tõsidusest taotleda projekti eest alusetult makstud summade täielikku või osalist tagasimaksmist. Halduskaristused 18.6 Ilma et see piiraks käesolevas lepingus sätestatud muude õiguskaitsevahendite kohaldamist, võib pärast ärakuulamismenetlust määrata karistuse kõigist programmi raames rahastatavatest lepingutest ja toetustest väljaarvamise eest toetusesaajale, eriti kui ta a) on süüdi tõsises ametialases üleastumises, on toime pannud rikkumisi või on leitud, et ta on oluliselt rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Toetuse saamise õigusest ilmajätmise kestus ei tohi ületada lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega määratud kestust või selle puudumisel kolme aastat; b) on süüdi pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus organisatsioonis osalemises, rahapesus, terrorismiga seotud kuritegudes, lapstööjõu kasutamises või inimkaubanduses. Toetuse saamise õigusest ilmajätmise kestus ei tohi ületada lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega määratud kestust või selle puudumisel viit aastat; 18.7 Kui korraldusasutusel on õigus määrata rahalisi karistusi, tehakse rahalised karistused ja korrektsioonid vastavalt finantskorrektsiooni otsusele. KA võib sellised rahalised karistused maha arvata mis tahes summadest, mis kuuluvad toetusesaajale tasumisele, või nõuda vastava tagatise kasutamist. 18.8 Halduskaristuste määramise otsuse võib avaldada spetsiaalsel veebisaidil, nimetades selgesõnaliselt toetusesaaja. 18.9 Eespool nimetatud halduskaristusi võib määrata ka isikutele, kes on toetusesaaja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed, isikutele, kellel on toetusesaaja suhtes esindus-, otsustus- või kontrolliõigus. Artikkel 19 — Kohaldatav õigus ja kaebuste esitamise kord 19.1 Ilma et see piiraks kohaldatava Euroopa õiguse kohaldamist, kohaldatakse käesolevale lepingule Eesti Vabariigi õigust. 19.2 Käesoleva lepingu pooled teevad kõik endast oleneva, et lahendada käesoleva lepingu täitmise käigus nende vahel tekkivad vaidlused sõbralikult. Selleks saavad nad kas üksteisega kohtuda või oma seisukohtadest kirjalikult teada anda. Kirjaliku teatise korral tuleb vastus esitada 30 päeva jooksul alates kirjaliku teatise kättesaamisest. 19.3 Haldusotsuseid saab vaidlustada kohtueelse menetluse raames vastavalt kaebuste esitamise üldeeskirjadele. Finantssätted Artikkel 20 — Abikõlblikud kulud Kulude abikõlblikkuse kriteeriumid 20.1 Abikõlblikud kulud on toetusesaaja tegelikud kulud, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele: 1) need on kantud ja tasutud käesoleva lepingu artiklites 3 ja 20.1 sätestatud projekti elluviimise või ettevalmistusperioodi jooksul. Eriti: 12  a) teenuste ja töödega seotud kulud on seotud elluviimise perioodi jooksul teostatud tegevustega. Tarnetega seotud kulud on seotud kaupade tarnimise ja paigaldamisega elluviimise perioodi jooksul. Lepingu allkirjastamine, tellimuse esitamine või kulukohustuste võtmine elluviimise perioodi jooksul teenuste, ehitustööde või asjade edaspidiseks tarnimiseks pärast rakendusperioodi lõppu ei vasta sellele nõudele; b) kõik kantud kulud tuleb tasuda hiljemalt 31. detsembril 2023; c) toetusesaaja võib olla algatanud käesoleva lepingu artiklis 16 osutatud lepingute sõlmimise menetlused ja sõlminud lepingud enne projekti elluviimise perioodi algust, tingimusel et artikli 16 sätteid on järgitud; 2) need on näidatud projekti hinnangulises kogueelarves; 3) need on projekti rakendamiseks vajalikud; 4) need on tuvastatavad ja kontrollitavad, eelkõige kirjendatud toetusesaaja raamatupidamisdokumentides ning määratud kindlaks vastavalt toetusesaaja suhtes kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele ja tavapärastele kuluarvestustavadele; 5) need on kooskõlas kohaldatavate maksustamist ja sotsiaalvaldkonda käsitlevate õigusaktidega; 6) need on mõistlikud, põhjendatud ja vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele, eelkõige ökonoomsuse ja tõhususe poolest; 7) neid tõendavad arved või samaväärse tõendusjõuga dokumendid. Abikõlblikud kulud 20.2 Kui artiklist 20.1 ei tulene teisiti, on abikõlblikud kulud sätestatud 6 .. konkursi suuniste artiklis 7. Abikõlbmatud kulud 20.2 Abikõlbmatud on kulud, mis on sätestatud 6. taotlusvooru suuniste artiklis 7.3.3. Artikkel 21 — Maksed Maksed ja ettemaksed toetusesaajale 21.1 Korraldusasutus peab toetuse toetusesaajale välja maksma vastavalt 6. taotlusvooru suuniste punktis 10.2.3 sätestatud maksekorrale: a) Avansiline makse (pärast toetuslepingu allkirjastamist) 60% ulatuses antud toetusest; b) lõppmakse tasumine (pärast projekti lõpetamist) pärast konsolideeritud lõpparuande kinnitamist. 21.2 Toetusesaajale maksete tegemise aluseks on: a) Leping, millele on alla kirjutanud KA juht ja toetusesaaja – avansilise makse tegemiseks; b) Konsolideeritud lõpparuanne koos kulude kontrollimise aruandega, mille on heaks kiitnud korraldusasutus – lõppmakse tegemiseks. Lõpparuanne sisaldab igal juhul kogu projekti hõlmavate kulude üksikasjalikku jaotust. Maksmine ei tähenda esitatud deklaratsioonide ja teabe korrektsuse või autentsuse, täielikkuse ja õigsuse tunnustamist. 13 Maksetähtaja peatamine 21.3 Ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist, võib maksete tähtaegu peatada, teatades toetusesaajale, et: a) tema maksetaotluses märgitud summa ei kuulu tasumisele või; b) nõuetekohaseid tõendavaid dokumente ei ole esitatud või c) individuaalses või konsolideeritud lõpparuandes on vaja esitada selgitusi, muudatusi või lisateavet või d) kulude abikõlblikkuses on kahtlusi ja on vaja teha lisakontrolle, sealhulgas kohapealseid kontrolle, et veenduda kulude abikõlblikkuses, või e) on vaja kontrollida, kas toetuse andmise menetluses või projekti elluviimisel on ilmnenud olulisi vigasid, eeskirjade rikkumisi või pettust või; f) on vaja kontrollida, kas toetusesaaja on rikkunud käesolevast lepingust tulenevaid olulisi kohustusi või g) artiklis 12 sätestatud nähtavuskohustusi ei täideta. Maksetähtaegade peatamine algab ülaltoodud teate saatmisega toetusesaajale. Tähtaeg hakkab uuesti kulgema kuupäeval, mil ülaltoodud teatele on rahuldavalt vastatud ja vajaduse korral esitatud korrektselt sõnastatud maksetaotlus. Toetusesaaja esitab nõutud teabe, selgitused või dokumendid 30 päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Kui hoolimata toetusesaaja esitatud teabest, selgitustest või dokumentidest on maksetaotlus endiselt vastuvõetamatu või kui toetuse andmise menetluses või toetuse rakendamisel on ilmnenud olulisi vigu, eeskirjade eiramisi, pettusi või kohustuste rikkumisi, võib korraldusasutus keelduda maksete edasisest tegemisest ja võib artiklis 18 ettenähtud juhtudel käesoleva lepingu vastavalt lõpetada. Lisaks võib korraldusasutus ettevaatusabinõuna peatada maksed ette teatamata, enne käesoleva lepingu lõpetamist või selle asemel, nagu on sätestatud artiklis 18. Artikkel 22— Arvepidamine, tehniline ja finantskontroll ning audit Arvepidamine 22.1 Toetusesaaja peab projekti elluviimise kohta täpset ja korrapärast raamatupidamisarvestust, kasutades asjakohast arvestust ja kahekordset raamatupidamissüsteemi. Toetusesaaja peab kasutama tekkepõhist raamatupidamisarvestust, et kulude kontrollimist saaks korrektselt teostada. Arvepidamine: a) võib olla toetusesaaja tavapärase süsteemi lahutamatu osa või täiendus; b) peab järgima asjaomases riigis kehtivaid raamatupidamispõhimõtteid ja - eeskirju; c) peab võimaldama projektiga seotud tulusid ja kulusid hõlpsasti jälgida, tuvastada ja kontrollida. 22.2 Toetusesaaja tagab, et kõiki artikli 8 kohaselt nõutavaid aruandeid saab nõuetekohaselt ja hõlpsasti ühitada raamatupidamis- ja arvestussüsteemiga ning aluseks olevate raamatupidamis- ja muude asjakohaste dokumentidega. Audit 22.3 Korraldusasutus, auditeerimisasutus (AA), Euroopa Komisjon, Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja Euroopa Kontrollikoda ning kõik nende institutsioonide ja asutuste volitatud välisaudiitorid või ametiisikud võivad audiitorite rühma toetusel läbi viia 14 dokumentaalseid ja kohapealseid kontrolle käesoleva lepingu kohase projekti rahastamise kasutamise kohta ning vajaduse korral viia läbi täieliku auditi tõendavate raamatupidamisdokumentide ja raamatupidamisdokumentide ning muude projekti rahastamisega seotud dokumentide alusel kogu käesoleva programmi kestel ja arvestuse pidamise perioodil. Kontrolli teostavatele asutustele tuleb teatada nende dokumentide täpne asukoht, kus neid säilitatakse. Vajaduse korral võivad tulemused viia korraldusasutuse tagasinõudeni. Juurdepääsuõigus 22.4 Toetusesaaja tagab punktis 22.5 nimetatud asutustele, samuti RA-le, KA-le, ÜTS-ile ja nende volitatud esindajatele juurdepääsu käesoleva lepingu alusel rahastatavate toimingute teostamise kohtadele ja ruumidele, sealhulgas nende arvutisüsteemidele, ning kõikidele dokumentidele ja elektroonilistele andmetele, mis on seotud nende toimingute tehnilise ja finantsjuhtimisega, ning võtab kõik asjakohased meetmed nende töö hõlbustamiseks, välja arvatud andmed, mis on vastavalt siseriiklikele õigusaktidele liigitatud riigisaladuseks. Juurdepääs antakse konfidentsiaalsetel tingimustel kolmandate isikute suhtes, ilma et see piiraks nende suhtes kehtivaid avalik-õiguslikke kohustusi. 22.5 Toetusesaaja lubab ülalnimetatud üksustel: a) juurdepääsu objektidele ja asukohtadele, kus projekti rakendatakse; b) tutvuda oma raamatupidamis- ja infosüsteemide, dokumentide ja andmebaasidega, mis puudutavad projekti tehnilist ja finantsjuhtimist; c) teha dokumentidest koopiaid; d) teha kohapealseid kontrolle e) viia läbi täieliku auditi kõigi raamatupidamisdokumentide ja muude projekti rahastamisega seotud dokumentide alusel. 22.6 Lisaks lubatakse Eesti Vabariigi ja Euroopa Pettustevastase Ameti volitatud isikutel teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu finantshuvide kaitset pettuste ja muude rikkumiste eest käsitlevates õigusaktides sätestatud korrale. Vajaduse korral võivad tulemused viia korraldusasutuse tagasinõudeni. 22.7 Juurdepääs Euroopa Komisjoni, Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Kontrollikoja esindajatele ning mis tahes välisaudiitorile või ametnikule, kelle korraldusasutus on volitanud kontrolle läbi viima, on konfidentsiaalne kolmandate isikute suhtes, ilma et see piiraks nende suhtes kehtivaid avalik-õiguslikke kohustusi. Andmete säilitamine 22.8 Projekti raamatupidamisdokumente ja muid asjassepuutuvaid dokumente ning tõendavaid dokumente tuleb säilitada viis aastat alates programmi lõppmakse tegemisest või kuni riigiabi reeglites sätestatud kuupäevani (kui need kohalduvad). Niikaua kui lõppmakse tähtpäev on teadmata, on kokku lepitud, et nii programmi kui ka projekti tasandi arvestust ja tõendavaid dokumente tuleb säilitada vähemalt 2030. aasta lõpuni. Korraldusasutus teavitab toetusesaajat EK-lt lõppmakse saamise kuupäevast. Need peavad olema hõlpsasti kättesaadavad ja arhiveeritud, et hõlbustada nende läbivaatamist, ning toetusesaaja teavitab korraldusasutust nende täpsest asukohast. Toetusesaaja on kohustatud kasutama tekkepõhist raamatupidamisarvestust, et auditit oleks võimalik korrektselt läbi viia. 22.9 Kõik tõendavad dokumendid peavad olema kättesaadavad originaalvormis, sh ka elektroonilises vormis. Juhul, kui toetusesaaja ei saa dokumendi originaali säilitada, peaks olema kättesaadav dokumendi tõestatud koopia. 15 22.10 Lisaks artiklis 8 nimetatud aruannetele hõlmavad käesolevas artiklis nimetatud dokumendid muu hulgas järgmist: a) Toetusesaaja raamatupidamissüsteemi raamatupidamisdokumendid (arvutipõhised või paberkandjal), nagu pearaamat, alamregistrid ja palgakontod, põhivararegistrid ja muud asjakohased raamatupidamisandmed, organisatsiooni asjakohaste sisemiste menetluste reeglid (vajaduse korral); b) Hankemenetluste tõendid, näiteks hankedokumendid, pakkujate pakkumused ja hindamisaruanded; c) Kohustuste tõendamine, näiteks lepingud ja tellimisvormid; d) Teenuste osutamise tõendid, nagu heakskiidetud aruanded, allkirjastatud ajakavad, sõidupiletid, seminaridel, konverentsidel ja koolituskursustel osalemise tõendid (sh asjakohased dokumendid ja saadud materjalid, tunnistused) jne; e) Kaupade kättesaamise tõendid, näiteks tarnijatelt saadud saatelehed; f) Tööde lõpetamise tõendid, näiteks vastuvõtutunnistused; g) Ostutõendid, näiteks arved ja kviitungid; h) Maksetõendid, nagu pangaväljavõtted, võlateated, töövõtja poolse arvelduse tõend; i) Tõend selle kohta, et tasutud makse ja/või käibemaksu ei saa tegelikult tagasi nõuda; j) Kütusekulude kohta kokkuvõtlik loetelu läbitud vahemaast, kasutatud sõidukite keskmisest tarbimisest, kütusekuludest ja hoolduskuludest; k) Personali- ja palgadokumendid, nagu lepingud, palgalehed ja allkirjastatud tööajatabelid. 22.11 Punktides 22.1–22.11 sätestatud kohustuste täitmata jätmine on käesolevast lepingust tuleneva olulise kohustuse rikkumine. Sellisel juhul võib korraldusasutus eelkõige peatada lepingu, maksed või maksetähtaja, lõpetada lepingu ja/või vähendada toetust. Artikkel 23 — Toetuse lõplik summa Lõplik summa 23.1 Toetus ei tohi ületada käesoleva lepingu punktis 4.2 sätestatud maksimaalset ülemmäära. Kui projekti abikõlblikud kulud on projekti lõpus väiksemad kui käesoleva lepingu punktis 4.1 osutatud hinnangulised abikõlblikud kulud, piirdub toetus summaga, mis saadakse, kohaldades käesoleva lepingu punktis 4.3 sätestatud protsendimäära korraldusasutuse poolt heaks kiidetud projekti abikõlblike kulude suhtes. 23.2 Lisaks ja ilma et see piiraks tema õigust lõpetada käesolev leping vastavalt artiklile 18, kui projekti rakendatakse ebakvaliteetselt või osaliselt – ja seetõttu mitte kooskõlas lisas I toodud projekti nõuetega – või hilinemisega, võib korraldusasutus nõuetekohaselt põhjendatud otsusega ja pärast seda, kui ta on lubanud saajal esitada oma kommentaarid, vähendada esialgset toetust kooskõlas projekti tegeliku elluviimisega ja kooskõlas käesoleva lepingu tingimustega. See kehtib ka seoses artiklis 12 sätestatud nähtavuskohustustega. 16 Kasumikeeld 23.3 Toetus ei tohi tuua toetusesaajale kasumit. Kasumit määratletakse laekumiste ülejäägina, mis ületab toetuskõlblikke kulusid, mille korraldusasutus on heaks kiitnud lõppmakse taotluse esitamisel või vastavalt riigiabi määrusele, kui projekti puhul on riigiabi küsimus asjakohane. 23.4 Kui lepingu kohaselt määratud toetuse lõplik summa toob kaasa kasumi, vähendatakse seda kasumi protsendi võrra, mis vastab programmi lõplikule sissemaksele KA poolt heaks kiidetud tegelikult kantud abikõlblikest kuludest. Artikkel 24 — Tagasinõue Tagasinõue 24.1 Kui mis tahes summa on toetusesaajale alusetult makstud või kui tagasinõue on käesoleva lepingu tingimuste kohaselt põhjendatud, kohustub toetusesaaja need summad KA-le tagasi maksma. Tagasimaksed tehakse vastavalt finantskorrektsiooni otsuses sätestatule. 24.2 Eelkõige ei välista tehtud maksed korraldusasutuse võimalust teha finantskorrektsiooni otsus. 24.3 Reeglina esitatakse finantskorrektsiooni otsus toetusesaajale eMS-i või mõne muu asjakohase kanali kaudu. 24.4 Eesti Vabariigi RA-l või Euroopa Komisjonil on õigus nõuda KA-le võlgnetava summa tagasimaksmist Eesti Vabariigis asutatud toetusesaaja poolt juhul, kui toetusesaaja ei ole põhjendamatult kulutatud vahendeid KA-le tagasi maksnud. Intress ja viivis 24.5 Korraldusasutus nõuab intressi, kui tagastatava toetuse tagasimaksmisega viivitatakse ja ebaseadusliku riigiabi korral vastavalt programmi ÜSK poolt heaks kiidetud finantskorrektsioonide suunistele. Kui summasid ei ole toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi makstud, nõuab korraldusasutus viivist vastavalt programmi ÜSK poolt heaks kiidetud finantskorrektsioonide suunistele. Tasaarvestus 24.6 KA-le tagastatavad summad võib pärast sellekohast teavitamist tasaarvestada mis tahes summadest, mis kuuluvad tasumisele toetusesaajale. See ei mõjuta poolte õigust leppida kokku osamaksetes. Muud sätted 24.7 KA-le võlgnetavate summade tagasimaksmisega seotud pangatasud kannab täielikult toetusesaaja. 24.8 Ilma et see piiraks KA eelisõigust, võib Euroopa Liit vajaduse korral doonorina mis tahes viisil tagasinõude esitada. Artikkel 25 – Kohaldatav õigus Ilma et see piiraks asjakohase Euroopa õiguse kohaldamist, kohaldatakse käesolevale lepingule Eesti Vabariigi õigust. Kohtualluvuse koht on Tallinn, Eesti. 17 Artikkel 26 – Makse- ja kontaktandmed 26.1 KA teeb toetusesaajale makseid eurodes järgmisele käesolevas lepingus nimetatud pangakontole, mis võimaldab tuvastada KA poolt makstud rahalisi vahendeid: Makseandmed Panga nimi Swedbank AS IBAN: EE672200001120242093 SWIFT: HABAEE2X Pangakonto omanik: OÜ Setomaa Haldus 26.2 KA ja toetusesaaja kontaktandmed KA nimel Külli Kaare Korraldusasutuse juhi kohusetäitja Toetuste arendamise osakond Riigi Tugiteenuste Keskus Lõkke 4, Tallinn 10122, Eesti E-post: [email protected] Telefon: +372 663 1950 Toetusesaaja nimel Raul Lepp Juhatuse liige Setomaa Haldus OÜ Pikk 30, Värska 64001, Eesti E-post: [email protected] Telefon +372 518 3557 Allkirjad 18