„Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogrammi toetus“ muutmine

MÄÄRUS 27.01.2025 nr 3 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 12. oktoobri 2023. a määruse nr 61 „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogrammi toetus“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 12. oktoobri 2023. a määruses nr 61 „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogrammi toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 19 tähenduses või vähese tähtsusega abi;“; 2) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi;“; 3) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) võrkudega liitumine ning hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine.“; 4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Abikõlblikud on järgmised § 6 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud: 1) projekteerimise kulu; 2) hoonete ja rajatiste ehitamise ja rekonstrueerimise ning sellega otseselt seonduv kulu; 3) kliimakindluse tagamise hinnangu koostamise kulu; 4) võrguühendusega liitumise või olemasoleva võrguühenduse muutmise kulu.“; 5) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse arv „200 000“ arvuga „300 000“; 6) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Kui toetust antakse kooskõlas vähese tähtsusega abi määrusega, on toetuse osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest: 1) mikroettevõtjast ja väikese suurusega ettevõtjast toetuse saajal kuni 60 protsenti; 2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal kuni 50 protsenti.“; 7) paragrahvi 12 täiendatakse punktiga 13¹ järgmises sõnastuses: „13¹) kliimakindluse tagamise hinnang, kui toetust taotletakse, et ehitada või rekonstrueerida hoone või rajatis, mille kestvus on vähemalt viis aastat;“. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  23.01.2025 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 12. oktoobri 2023. a määruse nr 61 „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogrammi toetus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Muudatus on vajalik, tagamaks välisvahendite kasutamise parem vastavus ettevõtjate ilmnenud vajadustele. Eelnõuga võimaldatakse toetust taotleda võrkudega liitumiseks ning hoonete ja rajatiste ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Messidel osalemist toetatakse lisaks vähese tähtsusega abina antavale toetusele ka kooskõlas üldise grupierandi määrusega antava riigiabina. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna tööstuse valdkonna ekspert Kaupo Sempelson (625 6350, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (639 7652, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest punktist. Eelnõu punktiga 1 luuakse ettevõtjale võimalus saada messidel osalemiseks toetust ka kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 19. Seega on võimalik toetada ka ettevõtjaid, kellel on vähese tähtsusega abi määr täitunud või kes ei soovi nimetatud tegevuseks kasutada vähese tähtsusega abi. Eelnõu punktiga 2 sätestatakse, et eelnõuga § 6 lõikesse 1 lisatavas punktis 6 sätestatud tegevuste elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi. Tulenevalt eelnõu punktis 1 tehtud muudatusest, sätestatakse määruse § 6 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevuseks antava abi liik, milleks on jätkuvalt vähese tähtsusega abi, lisatava § 2 lõike 3 punktis 4¹. Nimetatud punktid sätestatakse tegevused, mida toetatakse kooskõlas vähese tähtsusega abi määrusega. Sisulist muudatust ei tehta. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse § 6 lõiget 1 punktiga 6. Täiendusega muudetakse toetatavaks tegevuseks hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ja võrkudega liitumine. Muudatus on vajalik, sest tegu on olulise aspektiga ettevõtluse arendamisel, nagu on näidanud majandus- ja infotehnoloogiaministri 09.06.2023 määruse nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord“ rakendamine. Eelnõu punktiga 4 avatakse eelneva punkti sisu, määratledes, millised kulud on abikõlblikud. Abikõlblikud on projekteerimise, ehitamise ja rekonstrueerimise ning sellega otseselt seotud kulud. Ehitamise ja rekonstrueerimisega otseselt seotud kulu võib olla näiteks keskkonnamõju hindamine, ehitusloa taotlemisega seotud kulud, aga ka ehitusmaterjalide transport, ladustamine jms. Ehitamise ja rekonstrueerimisega otseselt seotud kulude põhjendatust hindab rakendusüksus. Toetatakse ka võrguühenduse rajamist või olemasoleva muutmist. Võrgu all peetakse silmas elektri-, gaasi- vee- ja kanalisatsioonivõrku. Samuti on abikõlblik „kliimakindluse hinnangu koostamise kulud, juhul kui see on vajalik projekti realiseerimiseks. Eelnõu punktiga 5 määratakse, et toetuse maksimaalne suurus on 300 000 eurot senise 200 000 euro asemel, mis võimaldab realiseerida suuremaid projekte ja arvestab ka lisandunud abikõlblikke kulusid. Eelnõu punktiga 6 suurendatakse toetuse osakaalu, kui toetust taotletakse vähese tähtsusega abina. Taotluse esitanud isik, kelle taotluse suhtes ei ole muudatuste jõustumise ajal veel otsust tehtud, võib taotlust muuta, lähtudes eelnõus sätestatud toetuse määradest. Eelnõu punktiga 7 sätestatakse, et kliimakindluse tagamise hinnang esitatakse koos taotlusega, kui toetuse abil ehitatava või rekonstrueeritava hoone või rajatise kestvus on vähemalt viis aastat. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas Euroopa Liidu 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu, jäätmete käitlemise süsteemid, muud materiaalsed varad. Taristu hõlmab nii uut taristut kui ka olemasoleva taristu uuendamist, ajakohastamist ja laiendamist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse muudatused on kooskõlas riigiabi reeglitega. Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELTL 2023/2831, 15.12.2013, lk1–12). 2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). 4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud ja määruse mõjud Määruse rakendamisel on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel, kes nõustab taotlejaid, võtab vastu taotlusi, analüüsib, kas toetuse andmine on riigiabi või vähese tähtsusega abi, teeb vastavuskontrolli ja korraldab hilisemat hindamist, teeb otsuseid, maksab välja ja vajaduse korral nõuab toetusi tagasi. Tagamaks sihtrühma kuuluvate ettevõtjate informeeritust toetuse olemasolust ja tingimustest, kavandab EIS vajadusel täiendavaid teavitustegevusi, kaasates ka maakondlikke arenduskeskuseid ja teisi asjakohaseid partnereid. Muudatusel puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele, võrreldes meetme senise rakendamisega. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Märkustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale.  Majandus- ja infotehnoloogiaministri 12. oktoobri 2023. a määruse nr 61 „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogrammi toetus“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja lisa Märkustega arvestamise tabel Kooskõlastaja Märkus MKMi kommentaar Rahandus- Kooskõlastas vaikimisi ministeerium Regionaal- ja Vähendada lisandväärtuse kasvu ambitsiooni Mittearvestatud. Pidades Põllumajandus- § 21 lõikes 3. Selleks analüüsida sihtgrupi silmas nii toetuse osakaalu ministeerium ettevõtte algset majandustulemuste taset (nt kui toetuse summa käive, kasum või muud finantsnäitajad), märkimisväärset kasvu, ettevõtte tegevuste ja investeeringute mahtu, muutub seatud eesmärgi mis soodustavad lisandväärtuse kasvu ning saavutamine, mis niigi on majanduskeskkonda, sealhulgas piirkonna pigem mõõduka arengut, konkurentsi ja nõudlust ning ambitsiooniga, märksa kehtestada 15% asemel reaalne, ettevõtjate lihtsamaks. Meetme võimekusi silmas pidades, lisandväärtuse tulemusel peab ettevõtja kasvu nõue. saavutama mõõdetava arenguhüppe. Meetme eesmärgi revideerimine ei olnud käesoleva muudatuse eesmärk. Vähendada TA tegevuste ning ekspordi Mittearvestatud. Pidades müügitulu nõude proportsiooni § 21 lõikes 3. silmas nii toetuse osakaalu Selleks analüüsida tingimust „Kui toetuse kui toetuse summa saaja TA tegevuse kulud ei moodusta märkimisväärset kasvu, vähemalt 25 protsenti toetatud projekti muutub seatud eesmärgi mahust, peab toetuse saaja ekspordi saavutamine, mis niigi on müügitulu kasvama vähemalt 15 protsenti pigem mõõduka projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemise ambitsiooniga, märksa aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks“, lihtsamaks. Meetme ja muuta tingimus ettevõtjale jõukohaseks. tulemusel peab ettevõtja saavutama mõõdetava arenguhüppe. Meetme eesmärgi revideerimine ei olnud käesoleva muudatuse eesmärk. Tõsta toetuse maksimumsummat 200 000 Arvestatud osaliselt. eurolt 500 000 euroni, kuna eelnõus Maksimaalne summa kavandatavate muudatustega soovitakse tõuseb kolmandiku võrra, lisaks toetada projekteerimist, hoonete ja 300 000 euroni. Summa rajatiste ehitamist ja renoveerimist ning suurendamine tähendab võrkudega liitumist, mis oma olemuselt on ühtlasi toetatavate rahamahukad tegevused ja vajavad suuremat ettevõtjate hulga täiendavat ressurssi. vähenemist.  Tõsta toetuse osakaalu mikroettevõtjast ja Arvestatud. väikese suurusega ettevõtjast toetuse saajal praeguselt 45 protsendilt kuni 60 protsendini ja keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal praeguselt 35 protsendilt kuni 50 protsendini. Palume eelnõu seletuskirjas välja tuua, Arvestatud. milliseid täiendavaid tegevusi taotlejate informeerimiseks ja nõustamiseks kavandatakse. Kavandatud muudatuste teadlikkuse tõstmiseks palume koostöös regionaalsete partneritega kavandada ja läbi viia taotlejatele suunatud teavitustegevused, samuti selgitada välja ja viia ellu vajalikud nõustamised ettevõtjate taotlemisvõimekuse kasvatamiseks. Palume seirata tingimuste muudatuste Arvestatud. järgselt toetusskeemis kohustuste võtmist sh piirkondade lõikes ja vajadusel kavandada täiendavad muudatused toetusskeemi tingimustes või lisategevusi taotlejate teavitamisel ja nõustamisel. Riigi Toetusmäära tõstmisega seoses palun läbi Mittearvestatud. Tugiteenuste mõelda taotlejaid kõige vähem riivavam Selgitame. Keskus lahendus. Kui on jooksev taotlemine, siis Rakendussäte on vajalik niikaua, kuni taotlemine on avatud, loetakse siis, kui muudatuste kõik taotlejad ühes voorus osalejateks ja neid jõustumisel halveneb peab võrdselt kohtlema. Seega kui tõstetakse nende taotlejate või toetuse toetuse summat ja piirmäära, on varasemad saajate olukord, kes on toetuse taotlejad ja toetuse saajad ebavõrdselttaotluse esitanud enne koheldud võrreldes tulevaste taotlejate ja muudatuste jõustumist toetuse saajatega. Palume kaaluda taotlemise ning muudatus on nende muutmist edaspidi vooruliseks, s.t et sel juhuljaoks negatiivne (nt tuleb konkureerivad ühes voorus esitatud taotlused esitada lisadokumente või ning ebavõrdse kohtlemise olukorda ei teki. teha lisategevusi, väheneb toetuse summa vms). Kui soovite jooksva taotlemisega jätkata, siis Praegu me lisame juurde palun kindlasti läbi mõelda üleminek uue toetatava tegevuse varasemalt regulatsioonilt uuele ja kaaluda (võrkudega liitumine ning vajadust rakendussätteks. hoonete ja rajatiste ehitamine või rekonstrueerimine) ning ühel juba olemasoleval tegevusel (§ 6 lg 1 p 4) võimaldame lisaks VTA-le anda toetust ka üldise grupierandi määruse alusel. Eelnõu p. 5 suurendame toetuse maksimaalset  summat ning kui toetus on VTA, tõstame eelnõu p. 6 toetuse osakaalu. Kohustus esitada kliimakindluse tagamise hinnang (eelnõu p. 7) kehtib ainult neile, kes taotlevad toetust eelnõuga lisatavaks uueks tegevuseks. Kui taotlus on esitatud ja menetluses, võib taotleja taotlust muuta. Kõik muudatused on taotlejatele positiivsed. Voorulise taotlemise puhul tekiks ebavõrdne olukord, ent jooksva taotlemise puhul mitte. Kliima- Esitas sõnastusettepanekud „kliimakindluse“ Arvestatud. ministeerium ja „ei kahjusta oluliselt“ kohta.