Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimine

MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimine Euroopa Komisjoni 26. septembri 2024. a otsuse C(2024) 6756, millega muudetakse Euroopa Komisjoni otsust C(2022) 7173, millega on heaks kiidetud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. oktoobri 2024. a korraldusega nr 200 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktiga 8: 1. Kehtestan Haridus- ja noorteprogrammi ning Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021- 2027 ja selle lisa „Liide 2. Kuludega sidumata rahastamisel põhinev liidu osalus“ ning meetmete nimekirja meetme 21.4.4.1 „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad“ rakenduskavaga kooskõlas olevate sekkumiste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpe ning järelkasv“ (edaspidi tegevused) elluviimise korra (lisa 1). 2. Kehtestan Haridus- ja noorteprogrammi meetme „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - keskkonnad“ elluviimiseks tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ teekaardi (lisa 2). 3. Kehtestan tegevuse „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ rakendusplaani (lisa 3). 4. Kehtestan tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ rakendusplaani (lisa 4). 5. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist 2023. a. 6. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimine“ Tegevuse „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ rakendusplaan Käesolevas dokumendis täpsustatakse tegevuse „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ (edaspidi ÕKVA+) tegevussuunad, elluviija ja kaasatud osakond, tähtajad, väljundid ning töökorralduslikud põhimõtted. 1. Tulemus meetmele 1 Alus-, põhi- ja keskhariduse uute riiklike õppekavade kontseptsioonid on heaks kiidetud. 2. Tegevus, alategevus, vastutaja, tulemus, tõendus ja periood. Tegevus Alategevus Vastutaja Tulemus Tõendus Periood Meede 1. Riiklike õppekavade reformimine 1. Õppekavade 1.1. Üldhariduse Üldhariduspoliitika • Töörühm üldhariduse • Ministri käskkiri 2023 – 2024 arendus ja õppekavade osakond õppekavade üldosade töörühma rakendustugi arendamine, sh arendamiseks loodud moodustamiseks; • juhtkonna 2024 – 2025 2  • töörühma töö • Eluks vajalike üldiste protokollilised käivitamine, õppekavade toimetulekuoskuste otsused uuendamise klassifikatsioonid on lähteülesande välja töötatud koos koostamine; „Üldhariduse õppekavade üldosade arendamise“ töörühma 1.2. hinnanguga 1.3. 2025 - 2026 • uute õppekavade • Põhimõtted põhi- ja lähtealuste koostamine; keskhariduse standardi • õppekavade üldosade koostamiseks on välja koostamine; töötatud koos • ainekavade koostamine „Üldhariduse uutel alustel; õppekavade üldosade • uute õppekavade arendamise“ töörühma põhimõtete katsetamine hinnanguga üldhariduskoolides. 2026 - 2028 • Valminud vahearuanne, mis tagasisidestab esmast kontseptsiooni 1.2. Kutsehariduse Kutsehariduse ja õppe sisust ja 2023 – 2029 õppekavade oskuste poliitika korraldusest koos arendamine, sh osakond „Üldhariduse • uuringute läbiviimine õppekavade üldosade väljundpõhiste arendamise“ töörühma kutsehariduse 2.-5. hinnanguga taseme õppekavade rakendumisest; • kutsehariduse reformi läbiviimine 2.-5. taseme sh kutsekeskhariduse 3  õppekavade arendamiseks; • õppeasutuste võimestamine õppekavade arendamiseks ning õppeprotsessi paindlikuks ja õppijakeskseks korraldamiseks; • teavitustegevuse läbi viimine. 1.3. Õppija arengut Üldhariduspoliitika 2024 – 2028 toetava osakond tagasisidestamise loomine ja arendamine, sh • üldpädevustestide analüüs ja arendamine, testide kasutuskorraldus koolides. Meede 2. Õpikeskkonna muutmine 2. Õppevara ja 2.1. Õppevara arendamine Üldhariduspoliitika 2024 – 2029 õpitulemuste üldhariduses, sh osakond välishindamissüsteemi • gümnaasiumi digitaalse arendamine õppevara ajakohasena hoidmine; • õppevara kvaliteedisüsteemi arendamine ja juurutamine; 4 • hariduslike erivajadustega õppijate uue ja puuduoleva õppevara loomine, olemasolevate õppevarade ajakohastamine ja/või digiteerimine, metoodiliste juhendmaterjalide loomine õpetajatele. 2.2. Õppevara arendamine Kutsehariduse ja 2023 - 2029 kutsehariduses, sh oskuste poliitika • kutsehariduse osakond tasemeõppe õppekavade rakendamist toetava uue õppevara loomine; • olemasoleva õppevara ajakohastamine, metoodiliste juhendmaterjalide loomine õpetajatele ja tugispetsialistidele. 2.3. Õpitulemuste Üldhariduspoliitika • Loodud e- Harno väljavõte 2024 -2027 hindamisvahendite osakond, hindamisvahendid arendamine, sh tehnoloogia põhikooli õppekava • põhikooli e- juhtimise osakond, õpiväljundite hindamisvahendite saavutamise loomine; hindamiseks • riigieksamite e- eksamiainetes hindamisvahendite • Loodud e- Harno väljavõte 2024 – 2029 loomine; hindamisvahendid 5  • e-tasemetöööde riigieksamite tulemuste infopanga uuendamine; hindamiseks • testide andmekogu töö tagamine. 2025 -2029 3. Paindlikud õpiteed 3.1. Ennastjuhtiva õppija Üldhariduspoliitika 2024 - 2029 digitaalselt toetatud osakond; personaalne õpitee, sh tehnoloogia • personaliseeritud juhtimise osakond õpiteede aluskontseptsiooni loomine; • personaliseeritud õpiteid toetava õpikäsituse ja õppekorralduse rakendamine; • personaliseeritud õpiteede mudeli katsetamine; • digitaalsete tugiteenuste ja infosüsteemide arendamine. Korraldatakse konkursse haridusasutustele. 3.2. Põhihariduse järgsete Üldhariduspoliitika • Uuringu lõpparuanne: Juhtkonna 2024 - 2025 õpiteede disain, sh osakond „Põhihariduse järgsete protokollilised otsused • uuringuülesannete koolikohtade jaotamise koostamine ja tsentraalne mehhanism läbiviimine. ja selle piloteerimine“ kinnitatud • Uuringu lõpparuanne: 2025 - 2026 „Üleminekumudelite kavandamine ja 6  katsetamine põhikoolijärgse õppe toetamiseks“ kinnitatud 3.3. Karjääriteenuste Üldhariduspoliitika • Valminud on Juhtkonna 2024 – 2029 tulemuslikkuse osakond juhendmaterajal protokolliline otsus tõstmine koolidele haridusvaldkonnas, sh karjääriteenuste • teenuse standardi välja läbiviimiseks töötamine; • Ette on valmistatud 2027– 2028 • karjääri- ja täienduskoolituskavad ettevõtlusõppe karjääri- ja koolituskavade ettevõtlusõppe koostamine; läbiviimiseks ning • õppe läbiviimine. koolitused partnerite Korraldatakse konkursse poolt kokkulepitud karjääriteenuste mahus läbi viidud rakendamiseks maakondades. 3.4. Mitteformaalõppe Noorte- ja • Valminud on Juhtkonna 2023-2029 paindlik lõiming andepoliitika formaalõppe ja protokolliline otsus formaalõppega, sh osakond mitteformaalõppe • metoodilise lõimingu metoodiline juhendmaterjali juhendmaterjal koostamine ja rakendamine. Korraldatakse konkursse formaalõppe ja mitteformaalõppe lõimumistegevuse toetamiseks omavalitsustes. 7 3. Partnerid Tegevus Partner 1.1. Avalik-õiguslikud ülikoolid 1.2. Riigi kutseõppeasutused, Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus, Tartu Rakenduslik Kolledž (pidaja Tartu Linnavalitsus) 1.3. Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool 2.1. Tartu Emajõe Kool 2.2. Riigi kutseõppeasutused, Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus, Tartu Rakenduslik Kolledž (pidaja Tartu Linnavalitsus) 2.3. Haridus- ja Noorteamet 3.3. Tartu Ülikool 3.4. Haridus- ja Noorteamet 4. Indikatiivne eelarve (sh Euroopa Liidu osalus ja riiklik kaasfinantseering). Nr Tegevus Summa Meede 1 RIIKLIKE ÕPPEKAVADE REFORMIMINE 11 284 940 1. Õppekavade arendus ja rakendustugi 11 284 940 1.1. Üldhariduse õppekavade arendamine 7 404 940 1.2. Kutsehariduse õppekavade arendamine 1 480 000 1.3. Õppija arengut toetava tagasisidestamise loomine ja arendamine 2 400 000 Meede 2 ÕPIKESKKONNA MUUTMINE 2. Õppevara ja õpitulemuste välishindamisvahendite arendamine 10 742 000 2.1. Õppevara arendamine üldhariduses 2 352 000 2.2. Õppevara arendamine kutsehariduses 1 500 000 2.3. Õpitulemuste hindamisvahendite arendamine 6 890 000 3. Paindlikud õpiteed 8 477 500 3.1. Ennastjuhtiva õppija digitaalselt toetatud personaalne õpitee 4 540 000 3.2. Põhihariduse järgsete õpiteede disain 1 520 000 3.3. Karjääriteenuste tulemuslikkuse tõstmine haridusvaldkonnas 1 500 000 3.4. Mitteformaalõppe paindlik lõiming formaalõppega 917 500 448 000 Horisontaalne projektijuhtimine KOKKU (Grandi kood 1G10-SF21-04412-OKVA) 30 952 440 8  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja„Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimine“ Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimise kord 1. Eesmärk Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ (ÕKVA+) ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ (HANO) elluviimise kord (edaspidi kord) kehtestab tegevuste elluviimise põhimõtted, tegevuste elluviija, partneri valiku põhimõtted ja partneri tegevuste elluviimise, tegevuste elluviimise perioodi, elluviija ja partneri kohustused, partneri rahastamise põhimõtted ning aruandluse nõuded Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021-2027 kooskõlas olevate meetmete nimekirja sekkumiste elluviimiseks. 2. Tegevuste elluviimise põhimõtted 2.1. Teekaardil (käesoleva käskkirja lisa 2) esitatakse tegevuste elluviimisel saavutatavad tulemused, tõendamise allikad, riskid, tegevuste eelarved, tähtajad ning maksete hüvitamise ajakava. 2.2. Rakendusplaanidega (käesoleva käskkirja lisad 3 ja 4) täpsustatakse teekaardil kirjeldatud visiooni tegevuste elluviimiseks, vastutust ning rakendamiseks olulist organisatsioonilist ja tegevuslikku töökorraldust. 2.3. Rakendusplaanide alusel koostab elluviija iga-aastased tegevuskavad ja eelarved, mille kinnitab kantsler. 2.4. Tegevuskavad sisaldavad vähemalt järgmist teavet: 2.4.1. tegevuste ja alategevuste kirjeldused ning tulemused, tulemuste saavutamise hindamiseks kasutatavad mõõdikud ja nende sihid; 2.4.2. tegevuste läbiviimise eest vastutajad ja partnerid; 2.4.3. tegevuste ja alategevuste eelarved. 2.5. Tegevuste elluviimisel lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetest, tegevuste elluviimist ja nende rahastamiseks riigieelarveliste vahendite kasutamist reguleerivatest riiklikest õigusaktidest, sealhulgas konkurentsiseadus ja riigihangete seadus, ning Haridus- ja Teadusministeeriumi sisemistest töökordadest, sealhulgas aastasest tööplaanist, hankeplaanist, uuringute plaanist, raamatupidamise sise-eeskirjast ja kordadest. 2.6. Tegevuste elluviimisel ja rakendamisel on kõik osapooled kohustatud järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid : aidata kaasa tasakaalustatud regionaalsele arengule, soolise võrdõiguslikkuse 1  edendamisele, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ning keskkonna- ja kliimaeesmärkid e saavutamisega arvestamisele. 2.7. Tegevuste tegemisel panustatakse toetaval moel järgmistesse „Eesti 2035“ näitajatesse: „Tööjõus osalemise määr“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“. 3. Tegevuste elluviija 3.1. Teekaardi ja rakendusplaanide koostamise ning õigeaegse ja tulemusliku elluviimise eest vastutab elluviijana Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakond. 3.2. Tegevuste elluviimisel võib elluviija teha koostööd või anda ülesandeid partneritele Haridus- ja Teadusministeeriumi teistest osakondadest, valitsemisala asutustest või partnerorganisatsioonidest. 4. Partneri valiku põhimõtted ja partneri tegevuste elluviimine 4.1. Partner käesoleva käskkirja mõistes on isik või asutus, kes viib ellu käesoleva käskkirja lisades 3 ja 4 nimetatud tegevusi, mis on isiku või asutuse põhitegevus (avalik ülesanne) või keda volitatakse tegevuse elluviimiseks avalikku ülesannet täitma halduskoostöö seaduse tähenduses. 4.2. Käesoleva lisa punktis 2 nimetatud tegevuskava elluviimiseks lähtutakse partneri valikul halduskoostöö seaduses sätestatud haldusülesande (avalik ülesanne) täitmise volitamise põhimõtetest. 4.3. Avaliku ülesande täitmiseks sõlmitakse partneriga (välja arvatud Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad asutused) partnerlusleping tegevuste elluviimise perioodiks. Partnerluslepingus lepitakse kokku tegevuse eesmärk, oodatavad tulemused, osapoolte kohustused ja õigused ning aruandluskohustus. 4.4. Iga-aastaseks rahaliste vahendite eraldamiseks sõlmitakse eelarveaastaks lepingu lisa, milles lepitakse kokku tegevuskava ja eelarveaastaks eraldatav summa. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate asutuste rahalised vahendid eraldatakse tavapärase Haridus- ja Teadusministeeriumis kehtiva eelarvestamise protsessi käigus. 4.5. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate asutuste kaasamisel koostab elluviija iga- aastased tegevuskavad, mis kinnitatakse käesoleva lisa punktides 2.3. ja 2.4 viidatud korras. 4.6. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavatele asutustele ülesande andmisel määratakse ja eraldatakse täitmiseks vajalikud rahalised vahendid hallatava asutuse eelarvesse iga- aastase eelarvestamise protsessi käigus ministri käskkirjaga. 5. Tegevuste elluviimise periood Tegevuste elluviimise periood on 1. oktoober 2023. a kuni 31. august 2029. a. 6. Elluviija ja partneri kohustused 6.1. Elluviijale ja partnerile kohalduvad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 10 lõike 1 punktides 1-3, 5, 6, 8, 9, 111 , 13, 131 14 ja 15 sätestatud kohustused. 6.2. Täiendusõppe korraldamisel lähtutakse haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirjaga nr 321 kinnitatud Haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsioonist. Täiendusõppele registreerimise, õpingute alustamise ja lõpetamise staatus (sh info kvalifikatsiooni omandamise kohta) ja muu vajalik info peab kajastuma täienduskoolituste infosüsteemis Juhan. 2 6.3. Partner kogub täiendusõppes osalejatelt tagasisidet, mis võimaldab hinnata pakutud kursuste kvaliteeti ning õpitu rakendamist. Tagasiside kokkuvõtted esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile koos aastaaruannetega. 6.4. Partner kogub ja töötleb tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ tegevustes osalejate kohta perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud andmeid ja esitab need regulaarselt Riigi Tugiteenuste Keskusele läbi Sündmuste infosüsteemi (SIS – projektis osalevate isikute andmekorjeks mõeldud e-keskkond). Osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel lähtutakse Rahandusministeeriumi juhendist „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 7. Partnerite rahastamise põhimõtted 7.1. Partneritele antud ülesande täitmisel rahastatakse tegevusi, mis on põhjendatud ja vajalikud käesoleva käskkirjaga kehtestatud rakendusplaanide täitmiseks. 7.2. Personalikulude rahastamisel lähtutakse ühendmääruse §-st 16 ja § 21 lõikest 3 kaudsed kulud, võivad moodustada kuni 15% otsestest personalikuludest, lähtudes ühendmääruse § 21 lõigetest 1, 4 ja 5. 8. Tegevuste elluviimise aruandlus 8.1. Partner esitab elluviijale iga-aastaselt lõppenud eelarveaasta tegevuskava täitmise aruande (aastaaruande) hiljemalt 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta aruande 15. augustiks (30. juuni seisuga). Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate asutuste aruanded esitatakse asutuse tegevusaruannete raames. 8.2. Partneri aruannetes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 8.2.1. ülevaade partneri tegevuskava elluviimisest, sh kirjeldus partnerile seatud tulemuste ning nende saavutamise hindamiseks kasutatavate mõõdikute edenemisest; 8.2.2. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest; 8.2.3. aastaaruandes partneri hinnang aasta jooksul ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele. 8.3. Partner esitab elluviijale tegevuste elluviimise lõpparuande 30 päeva jooksul alates tegevuste lõppemisest, kuid mitte hiljem kui 30.09.2029. a. 8.4. Lõpparuandes esitab partner lisaks punktis 8.2 nõutud infole kokkuvõtva hinnangu ülesande täitmise tulemuslikkusele ning analüüsi koos järeldustega ellu viidud tegevuste mõjust punktis 2.6. nimetatud horisontaalsete põhimõtete edendamisele ja punktis 2.7. nimetatud Eesti 2035 näitajate saavutamisele. 8.5. Elluviija koostab tegevuste elluviimise perioodil tegevuste iga-aastase vahearuande ja esitab selle Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtkonnale kinnitamiseks hiljemalt 15. veebruaril. 8.6. Elluviija poolt koostatud vahearuanded katavad kogu perioodi. Iga vahearuanne hõlmab lõppenud kalendriaasta tegevuste ülevaadet, välja arvatud esimene vahearuanne ja lõpparuanne. 2026. a esitatav aruanne hõlmab teavet pikema (sh enne 2025. a toimunud tegevusi ja vahetulemuste saavutamist). Lõpparuanne hõlmab teavet lühema ajavahemiku kohta (elluviimise viimane aasta). Aruandele lisatakse tulemuste saavutamise tõendusmaterjalid. 8.7. Igas elluviija poolt koostatud aruandes, sh lõpparuandes, esitatakse järgmine teave: 8.7.1. punktis 2.1. nimetatud teekaardi saavutatud tulemused ja tõendusmaterjalid; 8.7.2. punktis 2.4. nimetatud tegevuskavade täitmine; 8.7.3. analüüs tegevuste elluviimisel esinevatest riskidest koos maandamistegevustega; 8.7.4. lõpparuandes esitatakse eraldi peatükis selgitused ja järeldused tulemuste saavutamise kohta ning analüüs koos järeldustega ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna 3  arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ning punktis 2.6. nimetatud horisontaalsete põhimõtete edendamisele ja punktis 2.7. nimetatud Eesti 2035 näitajate saavutamisele. 8.8. Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtkond teeb kantsleri koosoleku protokollilise otsuse iga-aastase aruande kinnitamise kohta. 8.9. Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler kinnitab tegevuste iga-aastased vahearuanded ja lõpparuande juhul, kui on veendunud aruandes sisalduva teabe õigsuses ja esitatud tõendid ja väljundid on loodud või tulemused saavutatud kooskõlas teekaardi ja rakendusplaanidega. 8.10. Elluviija esitab kinnitatud iga-aastased vahearuanded ja lõpparuande struktuuritoetuste rakendusüksusele e-toetuse keskkonnas hiljemalt 5 tööpäeva jooksul peale kinnitamist. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele hiljemalt 31. oktoobril 2029. a. 8.11. Elluviija esitab vajadusel struktuuritoetuste rakendusüksusele täiendavat infot tõendamaks tulemuste korrektset täitmist. 8.12. Kõik käesoleva lisa punktis 2.1. mainitud teekaardil nimetatud dokumendid ja partnerite esitatud aruanded, mis on tegevuse väljunditeks või tulemuseks ja mille loomist tuleb aasta- ja lõpparuandes tõendada, registreeritakse ja säilitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis. 4  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimine“ Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ teekaart Eelarve Vahearuanded (31. märts) Lõpp- Saavutatavad tulemused ja aruanne Riskid (eur)* tõendamise allikad 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 D01 D03 D05 D07 D09 D11, D13 Tegevus: Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika (ÕKVA+) Meede 1. Riiklike õppekavade reformimine 11 284 940 X X X X X X X C1 Kehtiv ministri käskkiri uue Riskid puuduvad X õppekava töörühma loomisest. A1 Eluks vajalike üldiste *töörühmal ei valmi X toimetulekuoskuste hinnang õigeaegselt; klassifikatsiooni välja töötamine *HTM ei võta koos Üldhariduse õppekavade esitatud dokumenti üldosade arendamise töörühma vastu (ei vasta hinnanguga. nõuetele); Vastutaja: HTM *HTM-le saadetud Allikas: HTM dokumendile ei anna dokumendihaldussüsteemis töörühm positiivset tegevuse aruandlus, töörühma hinnangut; esitatud dokumentatsioon. *töörühma hinnangul pole välja töötatud 1  toimetulekuoskuste klassifikatsioon piisav alus õppekava arendustööga jätkamiseks. A4 Põhimõtted põhi- ja keskhariduse *töörühmal ei valmi X standardi koostamiseks on HTM-i hinnang õigeaegselt; juhtkonna poolt heaks kiidetud. *HTM ei võta Vastutaja: HTM esitatud dokumenti Allikas: HTM vastu (ei vasta dokumendihaldussüsteemis nõuetele); tegevuse aruandlus, töörühma *HTM-le saadetud esitatud dokumentatsioon. dokumendile ei anna töörühm positiivset hinnangut. A6 Valminud on vahearuanne, mis *töörühmal ei valmi X tagasisidestab esmast dokument kontseptsiooni õppe sisust ja õigeaegselt; korraldusest koos Üldhariduse *HTM ei võta õppekavade üldosade arendamise esitatud dokumenti töörühma hinnanguga. vastu (ei vasta Vastutaja: HTM nõuetele). Allikas: HTM dokumendihaldussüsteemis tegevuse aruandlus, kirjavahetus, sh töörühmaga, dokumentatsioon. R1 HTM-i juhtkond on kinnitanud *HTM ei võta X X D13 ning minister on allkirjastanud esitatud dokumenti ettepanekud eelnõudeks, mis vastu (ei vasta käsitlevad kaasajastatud riiklike nõuetele); õppekavade kontseptsioone alus-, *HTM juhtkond ei põhi- ja keskhariduses. kiida heaks valminud Vastutaja: HTM riiklike õppekavade Allikas: HTM kontseptsioone. dokumendihaldussüsteemis 2  juhtkonna koosoleku protokoll(id), tegevuse aruandlus, kirjavahetus). Meede 2. Õpikeskkonna muutmine 19 219 500 X X X X X X X A2 Valminud on uuringu lõpparuanne: *hanke X „Põhihariduse järgsete ebaõnnestumine; koolikohtade jaotamise tsentraalne *uuring ei valmi mehhanism ja selle piloteerimine“. õigeaegselt; Vastutaja: HTM *HTM ei võta lõpparuannet vastu Allikas: HTM (ei vasta nõuetele). dokumendihaldussüsteemis tegevuse aruandlus, dokumentatsioon. A3 Valminud on formaalõppe ja *dokument ei valmi X mitteformaalõppe lõimingu õigeaegselt; metoodiline juhendmaterjal. *HTM ei kiida Vastutaja: HTM juhendmaterjali heaks (ei vasta nõuetele). Allikas: HTM dokumendihaldussüsteemis tegevuse aruandlus, dokumentatsioon. A5 Üleminekumudelid on kavandatud *üleminekumudelid X ja sujuvad üleminekud on ei valmi ja saa katsetatud. katsetatud Vastutaja: HTM õigeaegselt; *HTM ei kiida Allikas: HTM üleminekumudeleid dokumendihaldussüsteemis heaks (ei vasta tegevuse aruandlus, nõuetele). dokumentatsioon. A7 Loodud on e-hindamisvahendid *e-hindamisvahendid X põhikooli õppekava õpiväljundite ei valmi õigeaegselt; saavutamise hindamiseks *HTM ei kiida eksamiainetes. loodud e- Vastutaja: HTM hindamisvahendeid 3  Allikas: HTM ja partneri heaks (ei vasta dokumendihaldussüsteemis nõuetele). tegevuse aruandlus, dokumentatsioon. A8 Loodud on e-hindamisvahendid *e-hindamisvahendid X riigieksamite tulemuse ei valmi õigeaegselt; hindamiseks. *HTM ei kiida Vastutaja: HTM loodud e- hindamisvahendeid Allikas: HTM ja partneri heaks (ei vasta dokumendihaldussüsteemis nõuetele). tegevuse aruandlus, dokumentatsioon. Horisontaalne projektijuhtimine 448 000 X X X X X X X Maksete hüvitamise ajakava 4 669 143 5 571 000 7 119 000 6 036000 4643000 1 814 000 1 100 297 Tegevus: Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv (HANO) Meede 3. Haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalse arengu 26 482 500 X X X X X X X toetamine D02 200 Koolituse lõppedes *koolitustega ei X D04 1 800 kvalifikatsiooni omandanud alustata tähtaegselt; X D06 5 400 osalejate arv. *koolitusgrupid ei X D08 8 250 Vastutaja: HTM koostöös täitu piisavalt; X D10 11 700 partneritega. *osalemine jäetakse X Allikas: täienduskoolituste pooleli või ei jõuta infosüsteem Juhan ja sündmuste lõpetamiseni infosüsteem (SIS). õigeaegselt. D12 12 563 Koolituse lõppedes X X R2 kvalifikatsiooni omandanud osalejate arv. Vastutaja: HTM koostöös partneritega. Allikas: täienduskoolituste infosüsteem Juhan ja sündmuste infosüsteem (SIS). Maksete hüvitamise ajakava 3 972 000 5 296 000 5 297 000 5 296 000 5 297 000 1 324 500 *Eelarve ja maksed sisaldavad EL osalust ja riiklikku kaasfinantseeringut . 4  Lisa 4 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimine“ Tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ rakendusplaan 1. Eesmärk Käesolevas dokumendis täpsustatakse tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ (edaspidi HANO) mõisted, tegevussuunad, partnerid, tähtajad, tulemus- ja väljundnäitajad ning töökorralduslikud põhimõtted. 2. Mõisted Haridusasutus – koolieelne lasteasutus, üldhariduskool, huvikool, kutseõppeasutus (sh kutseõpet pakkuv kõrgkool kutseõpet võimaldavate õppekavade osas). Haridusvaldkonna töötajad – alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad, tugispetsialistid (eripedagoogid, logopeedid, sotsiaalpedagoogid, psühholoogid, sh haridusasutustele teenust osutavad tugispetsialistid), vastavate haridusasutuste juhid (sh õppejuhid, arendusjuhid jt juhtkonna liikmed) ning teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud. Noorsootöö asutus – noortepoliitikat, noorsootööd ja selle erinevaid tegevussuundi (noorteinfo, avatud noorsootöö, huvitegevus jne) korraldav asutus. Noortevaldkonna töötajad – huvihariduses, huvitegevuses ja noorsootöös vahetult noortega töötavad spetsialistid ning noorsootööd, noorte huviharidust ja huvitegevust pakkuvate või koordineerivate asutuste juhid. Haridus- ja/või noortevaldkonna asutuse pidaja esindaja (edaspidi pidaja) ja haridusametnik – kohalikul või riigi tasandil haridus- ja/või noortevaldkonna eest vastutav ametnik/spetsialist või eraõppeasutuse omaniku esindaja. Täiendusõpe – süsteemne tegevus, mis on haridus- ja noortevaldkonna töötajate enesearengu kaudu suunatud laste ja noorte arengu toetamisele. Täiendusõpe on tööalane enesetäiendamine ehk õppimine laiemalt, mis hõlmab nii kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist kui ka individuaalset enesetäiendamist õppematerjalide jmt abil, kursustel osalemist, õpet juhendaja abil, õppimist teiste juhendamisel, õppereise, kolleegide vastastikkust tööalast nõustamist, sh parimate kogemuste ja teadmiste jagamist jmt. Täiendusõppe korraldamisel lähtutakse haridus- ja teadusministri 21.11.2023 käskkirjaga nr 321 kinnitatud Haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsioonist. 1 Baaskoolitus – kutsestandardites ja kompetentsimudelites kirjeldatud kompetentse arendavad ja riiklikest täiendusõppe prioriteetidest lähtuv täiendusõpe. Maht 32-64 akadeemilist kontakttundi (veebis või auditooriumis vm keskkonnas), millele lisandub iseseisev õpe, mis on vajalik õpiväljundite saavutamiseks. Lisaeriala/mikrokvalifikatsioon/mikrokraadiprogramm - täiendava aine, eriala õpetamise või lisakompetentsi omandamine. Maht 6-30 EAP-d. Õpetajate Akadeemia – Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostööprogramm, mille üldeesmärk on suurendada ülikoolide akadeemiliste töötajate ning koolide ja koolieelsete lasteasutuste õpetajate järelkasvu ning teadus-arendustöö võimekust neljas fookusvaldkonnas – loodusteaduste didaktika, matemaatika didaktika, eesti keele õpetamine muu kodukeelega õpilastele ja lastele, eesti keeles õpetamine ning kaasav haridus. 3. Tegevussuunad 3.1. Haridus- ja noortevaldkonna töötajate järelkasvu tagamine ning kvalifikatsiooni tõstmine 3.1.1. Eesmärk on tagada piisaval hulgal kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajaid, et rakendada nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtteid ning pakkuda kvaliteetseid haridus- ja noortevaldkonna teenuseid. 3.1.2. Eesmärgi saavutamiseks: 3.1.2.1. Õpetajate Akadeemia raames kutsutakse õppejõudude järelkasvu tagamiseks ellu külalislektorite programm, millega kasvatatakse õppe kvaliteeti, õpetamise võimekust ja mahtu neljas fookusvaldkonnas – loodus- ja täppisteaduste, matemaatika, muu kodukeelega lastele eesti keele ja eesti keeles õpetamine ning kaasav haridus; 3.1.2.2. Õpetajate Akadeemia raames töötatakse välja ja rakendatakse senisest paindlikumad õpetajate esma-, täiendus- ja ümberõppe õpirajad ning pakutakse õpetajahariduses uuenduslikku mikrokraadiõpet (mikrokvalifikatsioone) loodus- ja täppisteaduste õpetamise, matemaatika õpetamise ning kaasava hariduse valdkonnas kvalifikatsiooni saavutamiseks ja tõstmiseks; 3.1.2.3. töötatakse välja ning pakutakse kvaliteetseid ja mõjusaid täiendusõppe programme (baaskoolitused, mikrokraadiprogrammid jne) lähtuvalt kokkulepitud täiendusõppe prioriteetidest; 3.1.2.4. Distantsilt Targemaks sarja raames korraldatakse laiema sihtrühmani jõudmiseks prioriteetsetel teemadel lühema kestvusega seminare jt lühemas formaadis õpisündmusi (sh järelevaadatavaid veebiseminare). 3.1.3. Täiendusõppe sihtrühmad on haridus- ja noortevaldkonna asutuste töötajad, pidajad ja ametnikud. Õpingute alustamise tingimused, sihtrühm, õppe sisu, maht, lõpetamise tingimused jmt täpsustatakse iga koolituse/programmi õppekavas. 3.1.4. Tegevussuunda viiakse ellu aastatel 2023-2029. 3.1.5. Vastutaja HTM, partnerina osalevad tegevustes 3.1.2.1, 3.1.2.2, 3.1.2.3. Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool ning tegevuses 3.1.2.4 Haridus- ja Noorteamet. 2 3.2. Haridus- ja noortevaldkonna asutuste juhtimiskvaliteedi tõstmine ning organisatsioonikultuuri arendamine 3.2.1. Eesmärk on haridus- ja noortevaldkonna juhtide professionaalse arengu süsteemne toetamine, et tagada juhtide aja- ja asjakohased teadmised ja oskused ning asutustes hooliv, koostöine ja demokraatlik organisatsioonikultuur, mis toetab üldpädevuste arengut ja kõigi osaliste heaolu, sh paremat füüsilist ja vaimset tervist, erimeelsuste ja kriiside konstruktiivset lahendamist ning võimaldab igal selle liikmel õppida ja areneda. 3.2.2. Eesmärgi saavutamiseks: 3.2.2.1. toetatakse haridusjuhi uuendatud kompetentsi- ja karjäärimudeli kasutuselevõttu, sh luuakse pidajatele võimalused oma kompetentsi kasvatamiseks juhtide värbamisel, nende töö tagasisidestamisel ja hindamisel ning professionaalse arengu toetamisel; 3.2.2.2. luuakse juhtidele kvaliteetseid ja mõjusaid täiendusõppe võimalusi kokkulepitud prioriteetsetel teemadel, et juhtide pädevus oleks aja- ja asjakohane ning professionaalne areng oleks toetatud kogu karjääri vältel; 3.2.2.3. töötatakse välja ja viiakse läbi koosõppe programme juhtidele ja pidajatele, et toetada nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist, formaalse ja mitteformaalse hariduse lõimimist ja parimate tõenduspõhiste praktikate jagamist (sh välisriikide ekspertiisi kaasates); 3.2.2.4. viiakse läbi arenguprogramme ametis alustavate kooli- ja lasteaia direktorite toetamiseks ning juhtide järelkasvu tagamiseks; 3.2.2.5. korraldatakse mentorite baasväljaõpet ning luuakse mentorite võrgustik, mille liikmetel on kõrge motivatsioon ja kompetentsid, et pakkuda juhtidele ja meeskondadele professionaalset tuge. Võrgustike liikmetele viiakse läbi professionaalset arengut toetavaid tegevusi, mis võimaldavad neil oma oskusi arendada ning spetsialiseeruda. 3.2.3. Tegevussuuna sihtrühmaks on haridus- ja noorsootöö asutuste juhid, pidajad ja ametnikud. Täiendusõppe puhul määratakse õpingute alustamise tingimused, sihtrühm, õppe sisu, maht, lõpetamise tingimused jmt täpsustatakse iga koolituse/programmi õppekavas. 3.2.4. Tegevussuunda viiakse ellu aastatel 2023-2029. 3.2.5. Vastutaja HTM, partnerina osalevad tegevustes 3.2.2.1–3.2.2.5 Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool ning tegevuses 3.2.2.5 (2023. ja 2024. aastal) Haridus- ja Noorteamet. 3.3. Uuringud, analüüsid ja täiendusõppe süsteemi arendamine 3.3.1. Eesmärk on nüüdisaegse õpikäsituse rakendamise tõhustamiseks toetada süsteemselt ja tõenduspõhiselt haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalset arengut kogu ametikaare üleselt. 3.3.2. Eesmärgi saavutamiseks: 3.3.2.1. viiakse läbi valdkonna arendamiseks ja rakendusplaani tegevuste mõju hindamiseks vajalikke uuringuid, sh rahvusvaheline õppimise- ja õpetamise uuring TALIS, analüüse ning arendustegevusi; 3 3.3.2.2. lepitakse kokku mõjusa täiendusõppe kriteeriumites, mis on aluseks täiendusõppe pakkumisel, õpitu praktikas rakendamise mõju hindamisel, seirel ning kohandamisel; 3.3.2.3. hoitakse aja- ja asjakohasena valdkonna arendamiseks vajalikke kompetentsimudeleid (sh õpetaja kompetentsimudelid) ning vajadusel luuakse uusi; 3.3.2.4. toetatakse kompetentsimudelitel põhinevate arengu- ja tagasisidetööriistade loomist, uuendamist ning kasutuselevõttu ning vajadusel arendatakse haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe sujuvaks korraldamiseks ning vajaliku aruandluse ning andmekorje tagamiseks täiendusõppe infosüsteemi Juhan vastavaid funktsionaalsusi ning kasutajamugavust; 3.3.2.5. viiakse ellu tegevusi valdkonna professionaalide järelkasvu tagamiseks, lähtudes 2024. a koostatud Haridus- ja noortevaldkonna professionaalide väärtustamise ja ameti atraktiivsuse kasvu kontseptsioonist. 3.3.3. Tegevussuuna sihtrühm on haridus- ja noortevaldkonna töötajad, pidajad, ametnikud, noored ja muu töökogemusega inimesed, kes võiksid valdkonna ameteid õppida või karjääripööret kaaluda. 3.3.4. Tegevussuunda viiakse ellu aastatel 2023-2029. 3.3.5. Vastutaja HTM, partnerina osaleb tegevustes 3.3.2.1, 3.3.2.3, 3.3.2.4 ja 3.3.2.5 Haridus- ja Noorteamet. 3.4. Uuenduslike arendusprojektide rakendamine, täiendusõppe tellimine avatud turult 3.4.1. Eesmärk on pakkuda haridusasutustele võimalust piloteerida uuenduslikke lahendusi nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisel ning tagada täiendusõppe pakkumine haridus- ja noortevaldkonna töötajatele valdkondades, kus avatud turul on välja kujunenud vajalik kompetents, mida partnerülikoolid ei ole veel välja arendanud või pole valmis vajalikus mahus ja tingimustel pakkuma (nt kutseõpetajate erialane täiendusõpe). 3.4.2. Eesmärgi saavutamiseks: 3.4.2.1. kehtestatakse määrus ja korraldatakse projektikonkursid. Projektides osalemise ja hindamise kriteeriumid, tähtajad, kvalifitseerimistingimused, nõuded teostamisele ja aruandlus määratakse kindlaks projektikutses. 3.4.3. Tegevussuunda viiakse ellu aastatel 2025-2029. 4. Tulemus- ja väljundnäitajad Tabelis 1 on esitatud täiendusõppes osalejate ja kvalifikatsiooniga lõpetajate indikatiivsed kumulatiivsed arvud iga aasta kohta. Näitajad põhinevad rakenduskava ja meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajatel PSO24 ja PSR221 . Tabel 1. Tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad Näitaja liik Näitaja Algt 2024 2025 2026 2027 2028 Sihtta nimetus ja ase se mõõtühik 2023 2029 1Näitajate mõõtmismetoodika, andmete kogumise kord, sihttasemete seadmise alused jm täpsem info on kirjeldatud Rahandusministeeriumi koostatud perioodi 2021 -2027 näitajate metoodikas. 4  Väljundnäit Koolitustel (maht 0 500 2400 7200 11 000 15 600 16 750 aja vähemalt 32 ak tundi) osalenud haridus- ja noortevaldkonna töötajate arv Koolituse 0 200 1800 5400 8250 11 700 12 563 Tulemusnäi lõppedes taja kvalifikatsiooni saanud haridus- ja noortevaldkonna töötajad (arv)* * Tabelis on esitatud kvalifikatsiooni saavutanud absoluutarvudena, mis on kooskõlas rakenduskava ja meetmete nimekirja tulemusnäitajaga, mille kohaselt kvalifikatsiooni saanute arv peab 2029. aasta lõpuks moodustama 75% osalenute arvust. 5. Eelarve Tabelis 2 on esitatud indikatiivne eelarve jagunemine tegevussuundade vahel. Tabel 2. Indikatiivne eelarve tegevussuundade lõikes (sh Euroopa Liidu osalus ja riiklik kaasfinantseering) Tegevussuunad Eelarve 3.1. Haridus- ja noortevaldkonna töötajate järelkasvu 15 550 000 tagamine ning kvalifikatsiooni tõstmine 3.2. Haridus- ja noortevaldkonna asutuste juhtimiskvaliteedi 5 500 000 tõstmine ning organisatsioonikultuuri arendamine 3.3. Uuringud, analüüs ja täiendusõppe süsteemi arendamine 2 932 500 3.4. Uuenduslike arendusprojektide rakendamine, 2 500 000 täiendusõppe tellimine avatud turult Kokku 26 482 500 5