Riigi Tugiteenuste Keskuse ohutu ja ergonoomilise töötamise juhendi kinnitamine

KÄSKKIRI 12.12.2024 nr 1-2/24/84 Riigi Tugiteenuste Keskuse ohutu ja ergonoomilise töötamise juhendi kinnitamine Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ § 20 lg 1 p 7 alusel: 1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse ohutu ja ergonoomilise töötamise juhendi 2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 26.11.2020 a. käskkirja nr 1.1- 2/0100 " Riigi Tugiteenuste Keskuse ohutu ja ergonoomilise töötamise juhendi kinnitamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Pärt-Eo Rannap peadirektor Teatavaks teha: RTK töötajad Koostaja: Maarja Käis  Kinnitatud peadirektori käskkirjaga 12.12.2024 nr 1-2/24/84 Protsess: Ohutu ja ergonoomilise töötamise juhend (K12) Protsessi omanik: personalispetsialist Versioon: 5 Kinnitatud: {regDateTime} Ohutu ja ergonoomilise töötamise juhend sisaldab: 1. ÜLDPÕHIMÕTTED......................................................................................................................................1 2. TÖÖTERVISHOID KONTORITÖÖTAJATELE: OHUD JA ENNETAMINE..........................................................2 2.1 Füüsikalised ohutegurid: .....................................................................................................................2 2.2 Bioloogilised ohutegurid: ....................................................................................................................3 2.3 Keemilised ohutegurid ........................................................................................................................3 2.4 Psühhosotsiaalsed ohutegurid: ...........................................................................................................3 2.5 Füsioloogilised ohutegurid: .................................................................................................................3 3. ERGONOOMILISE JA OHUTU TÖÖKOHA SEADISTAMINE ..........................................................................4 3.1 Soovitused kuvariga töötamisel tekkivast sundasendist tingitud kahjulike mõjude vähendamiseks:5 4. TÖÖÕNNETUSED JA NENDE UURIMINE ....................................................................................................6 Lisa 1: Soovitused töövahendite valimisel ja kasutamisel ............................................................................7 Viited .............................................................................................................................................................9 1. ÜLDPÕHIMÕTTED Sisu ja eesmärk: Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) ohutu ja ergonoomilise töötamise juhendi (edaspidi juhend) eesmärk on juhtida tähelepanu võimalikele tööga seonduvatele ohuteguritele ja anda soovitusi nende kahjustavate mõjude vähendamiseks. Juhend kehtib töökohtadele RTK ruumides kui ka väljaspool neid (näiteks kodukontoris või muudes töökeskkondades). Vastutus:  Personali- ja haldusosakonna juhataja vastutab nõutele vastava töötervishoiukorralduse ja kontori töökeskkonna loomise, sellega soetud riskide hindamise ja maandamistegevuste elluviimise, tööõnnetuste uurimise ning töötajate tervisekontrolli suunamise eest.  Töökeskkonnaspetsialist vastutab juhendi sisu ajakohastamise, vajadusel muutmise ning muudatustest teavitamise eest.  Personalipartner vastutab juhendi tutvustamise eest uutele töötajatele.  Iga töötaja vastutab:  juhendis toodud nõuannete järgimise ja enda tervist säästva tööviisi valimise eest;  oma töökoha seadistamise eest kontoris; 1   kodukontoris endale ohutu ja ergonoomilise töökoha- ja keskkonna loomise eest, sh selle riskide hindamise ja kahjulike mõjude vähendamise eest;  kahjulike mõjude ilmnemise korral vahetu juhi või töökeskkonnaspetsialisti teavitamise eest;  regulaarse tervisekontrolli läbimise eest;  tööõnnetusse sattumise korral tööandja teavitamise eest. 2. TÖÖTERVISHOID KONTORITÖÖTAJATELE: OHUD JA ENNETAMINE Töö RTK-s toimub püsivatel kontoritüüpi töökohtadel (RTK kontor, kodukontor või arhiivihoidla, sõltuvalt ametikohast) ning sisaldab valdavalt arvutitööd. Lisaks arvutitööle tuleb töötajatel osaleda koosolekutel, käia lähetustes, teostada paikvaatlusi ning arhivaaridel täita oma tööülesandeid arhiivihoidlas. Töö iseloomust ja keskkonnast tulenevalt võivad töötajate tervist mõjutada mitmed ohutegurid. Nende kahjulike mõjude leevendamise meetmed on kirjeldatud peamiselt töötaja vaatenurgast, rõhutades, mida saab teha oma töökoha piires kodukontoris ning töö korraldamisel. Tervisekontrolli suunamise aluseks on kuvariga seotud tööga kaasnev terviserisk või arhiivihoidlas töötamisega kaasnev terviserisk. 2.1 Füüsikalised ohutegurid:  Töökoha valgustatus, mis võib olla ebapiisav või liiga intensiivne, põhjustades silmade pinget ja väsimust.  Siseõhu kvaliteet, sealhulgas ventilatsioon ja temperatuur, mis võivad mõjutada töötaja heaolu ja keskendumisvõimet.  Tule- ja elektrilöögioht, mis võib tuleneda vigastest elektriseadmetest või tuleohutusnõuete eiramisest.  Oht sattuda liiklus- või lennuõnnetusse, peamiselt töölähetuste ja väljasõitude korral.  Komistamis- ja kukkumisoht, mis tuleneb lahtistest juhtmetest, korrastamata tööpinnast või libedatest põrandatest.  Lõikehaavad, mis võivad tekkida teravate paberi äärte, lõikeriistade või muude teravate esemete kasutamisest töökeskkonnas. Soovitused füüsikaliste ohutegurite mõju vähendamiseks:  Töötamiseks sobiva valgustuse tagamiseks:  jälgi, et valgustus oleks ühtlane, mitte liiga intensiivne ega värelev ning väldi varje tööpinnal (kuvar ei tohiks olla otse akna ees ega tugeva valgusallika suunas, vajadusel kasuta nt aknakatteid);  kohanda ekraani heledust ja kontrastsust vastavalt ruumi valgustingimustele;  kasuta kohtvalgustust koos üldvalgustusega, et vältida liigseid valguskontraste ruumis.  Siseõhu hea kvaliteedi tagamiseks tuuluta ruume, väldi tuuletõmbust ja kasuta vajadusel õhuniisutit.  Hoia oma töökoht korras, väldi liikumisteedel lahtisi juhtmeid, tee pikematel autosõitudel puhkepause ning järgi kõiki ohutusnõudeid, sealhulgas tuleohutusega seotud juhiseid.  Enne elektriseadmete kasutamist veendu, et need on töökorras ja ohutud. Kontrolli, et pistikupesad oleksid terved ja töökorras. Väldi vedelike sattumist arvutisse, kuvarisse või teistesse seadmetesse. Vedeliku sattumise korral eemalda seade kohe elektrivõrgust.  IT- seadmete rikete korral pöördu IT-abisse. 2 2.2 Bioloogilised ohutegurid:  Viirusnakkuste oht, mis võib levida otsese kontakti teel nakatunud inimestega, õhu kaudu (näiteks köhimisel või aevastamisel) või saastunud pindade kaudu.  Bakteriaalsete nakkuste oht, mis võib levida halva hügieeni või saastunud pindade kaudu.  Tolm ja allergilised reaktsioonid, mis võivad mõjutada hingamisteid ja põhjustada allergiasümptomeid. Soovitused bioloogiliste ohutegurite mõju vähendamiseks:  Väldi viirushaigena kontakte teistega, jää haiguslehele või kergematel juhtudel tööta kodukontoris.  Võimalike allergeenide ilmnemisel kontoris teavita sellest büroojuhti.  Hoia oma töölaual ja ümbruses puhtust, puhastades regulaarselt tolmu. 2.3 Keemilised ohutegurid Kontori tolm võib sisaldada nii keemilisi kui ka bioloogilisi ohutegureid, nagu tolmuosakesed paberist, elektroonilistelt seadmetelt, riidekiududest jms. Need võivad mõjutada õhu kvaliteeti ja põhjustada hingamisteede ärritust või allergilisi reaktsioone. Seetõttu on oluline hoida tööruumid puhtad ja regulaarselt hooldada ventilatsioonisüsteeme. 2.4 Psühhosotsiaalsed ohutegurid:  Üksi töötamine ja sotsiaalne isolatsioon, eriti kaugtöö puhul, mis võivad vähendada toetust ja koostöövõimalusi ning mõjutada töötaja vaimset heaolu ja motivatsiooni.  Suur töökoormus ja vaimne pinge, mis võivad põhjustada stressi, läbipõlemist ning mõjutada vaimset ja füüsilist heaolu.  Suhtlemine keeruliste klientidega, mis võib suurendada emotsionaalset koormust ja pinget.  Ebaselged ootused või juhised tööülesannete täitmisel, mis võivad põhjustada ebakindlust ja stressi.  Tehnostress ja ekraaniväsimus võivad põhjustada väsimust, keskendumisvõime langust, demotiveeritust jne. Soovitused psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju vähendamiseks:  Jälgi oma enesetunnet erinevates töösituatsioonides ja vali selle põhjal endale sobivaim töö tegemise koht (kontor, kodukontor või nende kombinatsioon) ning tööviis (keskendumine pikemalt ühele teemale või mitme ülesande täitmine vaheldumisi).  Hoia regulaarselt ühendust oma kolleegide ja juhiga, osale aktiivselt personalivestlustel ning anna juhile tagasisidet võimalike stressiallikate kohta, mis sind kõige enam mõjutavad, ja selgita, millist toetust vajad nendega toimetulekuks.  Osale aktiivselt vaimse tervise teemalistel koolitustel ja pöördu vajadusel vaimse tervise edendamise spetsialisti, töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnaspetsialisti või personalipartneri poole. 2.5 Füsioloogilised ohutegurid:  Istuv sundasend ja staatilised tööasendid (pikaajaline seismine või istumine) võivad põhjustada lihaspingeid, vereringehäireid ning rühiprobleeme.  Korduvad liigutused, näiteks klaviatuuri ja hiire pidev kasutamine, võivad viia lihasväsimuse, karpaalkanali sündroomi ja ülekoormussündroomi tekkeni.  Silmade väsimus ja ülepinge tulenevad pikast ekraaniajast ja ebasobivast valgustusest, mis võivad põhjustada nägemisprobleeme.  Ebasobiv töökoha seadistus võib põhjustada kehva rühti ning liigset koormust liigestele ja lihastele, eriti randme- ja kaelapiirkonnas. 3 Soovitused füsioloogiliste ohutegurite mõju vähendamiseks:  Muuda regulaarselt tööasendit, et vältida lihaspinget ja ülekoormust.  Vahelda istumist ja püstist tööasendit. Seistes jälgi, et monitori kõrgus oleks silmadega ühel tasapinnal ning küünarvarred toetatud, nagu ka istuvas asendis.  Lisa tööpäeva "aktiivse istumise perioode". Näiteks istu mõnikord suurel pallil või tooli eesmisel osal, et tugevdada kehatüve sirutajalihaseid. Pea siiski meeles, et toetamata istumine sobib vaid lühiajaliseks tegevuseks, kuna pikaajaliselt võib see põhjustada lihaste ülekoormust.  Tee regulaarselt pause, vältides sel ajal ekraani vaatamist. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast (nt 50 minutit tööd ja vähemalt 6 minutit pausi). Pauside ajal on soovitatav teha aktiivseid harjutusi.  Anna regulaarselt oma silmadele puhkust, tõstes pilgu kuvarilt ja vaadates ringi ruumis või kaugusesse läbi akna.  Püüa korraldada oma töö nii, et arvutiga tehtavad ülesanded vahelduksid arvutivabade tegevustega, näiteks kirjutamise, koosolekute või aruteludega. 3. ERGONOOMILISE JA OHUTU TÖÖKOHA SEADISTAMINE Kõik RTK kontorites olevad töölauad ja toolid on reguleeritava kõrgusega, mis võimaldab nende seadistamist vastavalt vajadustele. Soovitusi teiste töövahendite kasutamiseks ja töölaua- ning toolide valimiseks kodukontori sisustamisel loe korra lõpus lisast 1. Tutvu kõigepealt videojuhendiga töökoha ergonoomiliseks seadistamiseks, mis on leitav RTK siseveebis. Töölaua, töökoha ja ekraani seadistamine  Töölaua ja töötooli kõrgused on omavahel sobivad, kui küünarnukid saavad toetuda horisontaalselt tooli käetoele või lauale.  Kuvar, klaviatuur, hiir ja muud töövahendid paiguta selliselt, et säilitada mugav tööasend.  Hoia selg ja jalad toetatuna kogu tööaja jooksul; vajadusel kasuta jalatuge. 4 Joonis 1: Töölaua, töökoha ja ekraani seadistamine 5 Joonis 1: Töölaua, töökoha ja ekraani seadistamine 3.1 Soovitused kuvariga töötamisel tekkivast sundasendist tingitud kahjulike mõjude vähendamiseks:  Kuvariga töötamisel:  Jälgi, et pea ja keha ei oleks ekraani suhtes pööratud.  Kasutades kahte monitori, aseta põhimonitor otse enda ette ja abimonitor selle kõrvale.  Kasutades mõlemat monitori võrdselt, aseta need lauale nii, et monitore vaadates tuleb pead võimalikult vähe pöörata.  Ekraanil kuvatava teksti suurus on kergesti loetav.  Võimalusel toeta aeg-ajalt ka ülaselga ja kaela-pead, et lihased saaksid puhata.  Sülearvutiga töötamisel:  Pikemaajalisel sülearvutiga töötamisel tõsta sülearvuti ekraan silmade kõrgusele, kasutades näiteks sülearvuti alust või eraldiseisvat monitori.  Kasuta eraldi klaviatuuri ja hiirt, et säilitada ergonoomiline tööasend.  Klaviatuuri ja hiire kasutamisel:  Jäta klaviatuuri ette piisavalt ruumi käte ja randmete toetamiseks.  Klaviatuuril trükkides ja hiirt kasutades hoia randmed sirged; vajadusel kasuta randmetuge.  Küünarvarred toeta tooli käetugedele või lauale, et vähendada lihaspingeid.  Vali õige suurusega hiir ja jälgi, et kasutamisel saad toetuda küünarvarrega lauale. 6 4. TÖÖÕNNETUSED JA NENDE UURIMINE Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööülesandeid täites, tööandja loal tehtaval tööl, tööajale kuuluval vaheajal või muul ajal, kui töötaja tegutses tööandja huvides. Tööõnnetusena ei käsitata juhtumit, kus tervisekahjustus või surm ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga, isegi kui see leidis aset eelpool nimetatud olukordades. Samuti ei loeta tööõnnetuseks õnnetust, mis juhtus teel tööle või töölt koju. Tööõnnetusse sattumisest peab töötaja teavitama oma vahetut juhti esimesel võimalusel. Tööandja uurib tööõnnetust või kutsehaigestumist vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele. 7 Lisa 1: Soovitused töövahendite valimisel ja kasutamisel Ergonoomilise töökoha seadistamine on oluline nii tervise kui ka töö produktiivsuse tagamiseks. Töövahendite valimisel on soovitatav järgida ergonoomika soovitusi, välja arvatud juhul, kui inimesel on erivajadused, mille puhul tavalahendused ei sobi. Peamised soovitused töövahendite valimiseks ja kasutamiseks: Töötool:  Kõrgus ja kaldenurk on reguleeritavad.  Seljatugi toetab selgroogu ja nimmeosa.  Istmeplaat on piisavalt lai ja sügav, valmistatud mittelibisevast materjalist ning ümarate servadega.  Käetoed on reguleeritavad.  Tooli jalg on ratastega ning soovitatavalt viie toetuspunktiga. Töölaud:  Kõrgus on reguleeritav, võimaldades töötada nii istudes kui ka seistes.  Laua kõrgus on sobiv, kui istudes käed rippu lastes jäävad küünarnukid laua kõrgusele.  Istudes peab laua ja reite vahele jääma 10–15 cm vaba ruumi.  Laua all on piisavalt ruumi jalgade vabalt liigutamiseks, ilma segavate esemeteta.  Tööpind peab olema piisava suurusega, et mahutada kõik vajalikud töövahendid.  Laud on valmistatud stabiilsest ja tugevast materjalist, mis ei paindu ega vibreeri. Monitor:  Märgid kuvariekraanil peavad olema selged nii ühe rea ulatuses kui ka erinevates ridades.  Märkide nähtavus ja kontrastsus ekraanipildi tausta suhtes peab olema reguleeritav.  Ekraanipilt peab olema püsiv ja vaba virvendustest.  Ekraani kõrgus ja kaldenurk peavad olema muudetavad. Valgustus:  Valgusti peab tagama tööpinna piisava valgustatuse, vältides varje ja pimedamaid alasid.  Valgustus peab vastama töö iseloomule ja töötaja nägemisteravusele.  Pimestamise vältimiseks ei tohiks valgus langeda otse ekraanile ega töötaja silmadesse.  Lamp tuleks paigutada nii, et valgus oleks hajutatud ja suunatud sobivas nurgas.  Valgustuse heledust peaks saama reguleerida vastavalt ruumi valgustingimustele.  Valgusti peab olema suunatav, et tagada täpne valgustus just seal, kus seda kõige rohkem vajatakse.  Kontoriruumides kuvaritöökohtadel peab tööpiirkonna valgustustihedus olema vähemalt 500 luksi. Hiir:  Ergonoomilise kujuga, mis vähendab käe ja randme pinget.  Sobib käe suurusega, pakkudes loomulikku ja mugavat haaret.  Reageerib kiirelt ja täpselt liigutustele.  Tundlikkust peab olema võimalik reguleerida vastavalt kasutaja eelistustele.  Nuppude paigutus peab olema mugav ning kerimisfunktsioon sujuv ja efektiivne. Klaviatuur:  Klaviatuur peaks olema eraldiasetsev ja kergelt kaldu, et hoida randmed sirged.  Märgid klaviatuuril on selgelt eristuvad taustavärvist ning kergesti loetavad. Randmetugi:  Randmetugi on piisavalt pikk, et toetada rannet kogu klaviatuuri pikkuses.  Kõrgus on sobiv, et hoida randmed sirged ja neutraalasendis.  Valmistatud hingavast ja nahka mitteärritavast materjalist. 8   Pealispind on sile ja servad ümarad, et tagada mugav ja pikaajaline kasutus. Jalatugi:  Kaldenurka ja kõrgust on võimalik reguleerida.  Piisavalt lai ja kaetud libisemisvastase kattematerjaliga.  Püsib kasutamise ajal hästi paigal. 9 Viited  Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS);  Vabariigi Valitsuse määrus „Kuvariga töötamise ja töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“;  RTK väärtuspakkumine;  RTK töökeskkonna riskianalüüs (Tallinn, Tartu ja Viljandi kontorite kohta);  RTK psühhosotsiaalsed ohutegurid ja nende maandamine;  RTK koduse kontoritöökoha hindamise ja seadistamise juhend. 10