KÄSKKIRI
02.11.2023 nr 1-3/124
Sisejulgeolekufondi meetme 1.2
"Teabevahetuse tõhustamine ja
hõlbustamine" toetuse andmise tingimused
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.03.2022–31.08.2029
Elluviijad
Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)
Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB)
Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus
Siseministeerium
1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega
Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 „Perioodi
2021-2027 Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga - ,
Rände- ja Integratsioonifondi rahastamiskavade kinnitamine“ kinnitatud
Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 1.2 „Teabevahetuse
tõhustamine ja hõlbustamine“ (edaspidi ka meede) toetuse andmise ja kasutamise
tingimusi ja korda.
1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega
1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi
poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades
terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritege vust
ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette
Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja
kriisideks, tagades nende-vastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse
artikli 3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 1 „Tõhustada ja hõlbustada teabevahetust
pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel
ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.“.
TATi tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla:
- info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) süsteemid, koostalitlusvõ ime,
andmekvaliteet (välja arvatud seadmed);
- koolitus;
- seadmed.
1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie
inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja
töötamiseks. TATi tegevused on seotud arengustrateegia „Eesti 2035“ riigivalitse mise
sihiga ja alamsihiga „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.
TATi tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“ näitajasse: „hea valitse mise
indeks“ ja "ligipääsetavuse näitaja".
Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“
arenguvajadusi.
TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi
ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite
kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 peatüki 4.3 „Kindel
sisejulgeolek“ tegevussuunda „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus“.
TATi tegevused aitavad ellu viia programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ tegevusi 2.6
„Süüteomenetluse tõhustamine“ ja 3.2 „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane
võitlus“.
TATi tegevused aitavad täita ka Eesti Digiühiskonna arengukava 2030 eesmärki „Avalik u
sektori digimuutuste võimendamine“.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse
Sisejulgeolekufond.
2 (18)
2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid
Meetmest toetatakse tegevusi, mis:
- aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisele;
- on kooskõlas ISFi seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on
mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu
14. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalse id
põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste
põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus;
- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju
ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;
- on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.
TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemuse l,
mille mõju ja ulatus on üleriigiline.
2.1. Infosüsteemi POLIS MISX4 seiremooduli arendamine
2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti raames arendatakse infosüsteemi POLIS MISX seiremoodulit ja seda toetavaid
teenuseid, mis võimaldab tagada isikute ja objektide (sh sõidukite) nõuetekohase seire.
Arendatakse uuel kujul PPA ühiste infoobjektide andmestik ning selle haldus, päringud,
vajalikud liidestused jm analüüsist selguv seiretegevuseks vajalik.
MISX seiremoodul tagab PPAle info seiretegevuse teostamiseks, sh on see liidestatud
Schengeni infosüsteemiga läbi riigisisese ESIS5i, et tagada tagaotsimiste edastamine üle-
euroopalisse seiresse. Seiremooduli aluseks on projekti käigus uus arendatav PPA ühiste
infoobjektide (isikud, ettevõtted, aadressid, sõidukid jne) andmestik. Ühises
infoobjektide andmestikus säilitatakse vajalikku infot isikute ja objektide ning nende
seoste kohta, mis on vajalikud ka seiretegevuse võimaldamiseks. Seire all mõistetakse
seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks isikute kohta informatsiooni kogumist,
vahendamist ja meetmete rakendamist eesmärgiga tagada avalik kord, kaitsta ühiskonna
liikmete seaduslikke huvisid, ennetada ja tõkestada süütegude toimepanemist ning tagada
õigusrikkujate suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendite kohaldamist. Seiremoodulis
ning ühiste infoobjektide andmestikus olevat infot ning funktsionaalsust vajavad PPA ja
teised riigiasutused. Projekti raames kirjeldatakse ja luuakse teenused, mis on vajalikud
teistele riigiasutustele seire pärimiseks, lisamiseks ja muutmiseks.
Tänased infosüsteemid ei võimalda mõistlike kuludega ja riskideta teha vajalikke
arendusi, sh on problemaatiline riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmine (SIS ehk
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060,millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid.
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike inves teeringute
hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17
tähenduses.
4 MISX – infosüsteemi POLIS PPA menetluse infosüsteemi kontseptsiooni nimetus
5 ESIS – Schengeni infosüsteemi riiklik register
3 (18)
Schengeni viisaruumi kuulumisega seotud nõuded, Interpol ja teiste rahvusvaheliste
organisatsioonide ja süsteemide nõuded ning kohustused). MISX seiremoodul võimaldab
nii siseriiklikku kui rahvusvahelist seiramist, rahvusvahelise seire aluseks on siseriik lik
seire.
Projekt viiakse ellu, arvestades PPA liidestuvate süsteemide vajaduste/nõuetega.
2.1.2. Projekti sihtrühm: PPA
Siseriiklikud kasutajad (PPA ametnikud, teiste järelevalveasutuste ametnikud) –
seiremoodul võimaldab keskselt isikute ja objektide seiret, mida kasutatakse kogu PPA-s
(sh liidestatud infosüsteemides). Seiremoodul võimaldab PPA-l päringute kaudu vastu
võtta teiste liikmesriikide seirete infot ja ka ise rahvusvahelisse seiresse isikuid ja objekte
lisada.
Rahvusvahelised kasutajad (teiste Schengeni viisaruumi kuuluvate riikide
politseiasutused, Interpol ja muud järelevalveasutused) – seiremoodul võimaldab
rahvusvahelist seiretegevust teistele EL liikmesriikidele, sest seiremoodul on ESISi
kaudu liidestatud rahvusvahelise Schengeni infosüsteemiga SIS.
2.1.3. Projekti tulemus
Toetatavate tegevuste tulemusena valmib jätkusuutlik infosüsteemi POLIS MISX
seiremoodul ning selle aluseks olevad PPA ühiste infoobjektide andmestik ud.
Tänapäevastel tehnoloogiatel põhinev seiremoodul vastab siseriiklike ja rahvusvaheliste
seiramiste nõuetele ning seirega seotud teenuseid on võimalik pakkuda teistele
süsteemidele (sh Schengeni infosüsteem, Interpol ning teised rahvusvahelised
organisatsioonid ja süsteemid). MISX seiremoodulit kasutatakse üleriigiliselt ja
rahvusvaheliselt.
2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.01.2023 – 31.08.2029
2.1.5. Projekti elluviija: PPA
Partner: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), kellel
tekivad projekti käigus personalikulud.
Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused
ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.
2.2. Infosüsteemi POLIS KAIRI arendused
2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärk on infosüsteemi POLIS jälitusmenetluse andmestiku (KAIRI) tehniline
uuendamine ning edasiarendamine politseilise tegevuse edendamiseks. Loodavad
lahendused toetavad digitaalset menetlust, tööriistade täiendused suurendavad võimekust
tuvastada süütegusid toime pannud isikuid.
2.2.2. Projekti sihtrühm:
infosüsteemi POLIS jälitusmenetluse andmestiku kasutajad PPAs ja partnerasutustes.
2.2.3. Projekti tulemus
loodavad arendused edendavad tõhusamat infokogumist, teabe analüüsi, jälitusmenetluse
võimekuse suurendamist ja parendamist ning koostööd partneritega. Planeerita vate
4 (18)
arendustega kaasajastatakse ja luuakse uusi jälitusmenetlusega seotud funktsionaals us i.
Loodavad lahendused toetavad digitaalset menetlust.
2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.01.2023–31.08.2029
2.2.5. Projekti elluviija: PPA
2.3. RABi aruandlus portaal
2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärk on luua RABi teatamise ja aruandluse portaal, mis koondab kokku
teadete ja aruannete edastamise funktsionaalsuse ühte keskkonda. Uus portaal pakub
turvalist, efektiivset ja kasutajasõbralikku keskkonda kohustatud isikutele andmete
edastamiseks RABile. Koos tagasisidestamise, riskihinnangute ja uute andmekontro lli
funktsionaalsustega tagatakse parem suhtlus RABi ja kohustatud isikute vahel ning
suurendatakse edastatud andmete hulka ja kvaliteeti, läbi mille tõstetakse RABi
analüüsivõimekust. RABi iseteenindusportaali arenduse käigus luuakse turvaline
veebiportaal ja kasutuskeskkond ning täiendatakse RABi infosüsteemi RABIS.
Portaal on ligipääsetav puuetega inimestele.
Portaali arendamisel on planeeritud järgmised tegevused:
- eelanalüüs, millest selgub lahenduse täpne funktsionaalsus, funktsionaalsed ja
mittefunktsionaalsed nõuded, portaali visuaalne lahendus ja tarkvaraline platvorm
ning liidestused;
- tarkvara arendamine, hankimine, juurutamine, sh vajadusel tarkvara komponentide
kasutuslitsentsid projekti eluajal;
- riistvara soetamine lahenduse käitamiseks.
2.3.2. Projekti sihtrühm: RAB
2.3.3. Projekti tulemus
loodud on RABi teatamise ja aruandluse portaal, kus ühes keskkonnas on teadete ja
aruannete edastamise funktsionaalsus.
2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.11.2023–31.12.2025
2.3.5. Projekti elluviija: RAB
Partner: SMIT, kes soetab riistvara vastavalt eelanalüüsis selgunud konfiguratsioonile.
Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused
ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.
5 (18)
2.4 Kriminaalpolitsei OSINT6 ja analüüsivõimekuse suurendamine
2.4.1. Projekti sisu ja eesmärk
Hetkel puudub süsteemne ning terviklik OSINT teabe kogumise ja töötlemise platvorm,
mis vastaks PPAs süütegude menetlemisega seotud vajadustele. Andmemahud on
aastatega kasvanud selliselt, et kasutusel olevad tarkvarad ning muu kasutusel olevad
vahendid ei suuda tagada ressursisäästlikku ja õigeaegset analüüsi läbiviimist.
Kriminaalpolitsei igapäevatöö lahutamatuks osaks on aina enam teabe kogumine
avalikest allikatest. Projekti tulemusena arendatakse välja tõhusam avalikest allikatest
andmete kogumise, töötlemise ja analüüsimise võimekus ning sellega tagatakse ühtlasi
ka politseile pandud ülesannete efektiivne ja tulemuslik täitmine.
Eesmärk on välja arendada keskkond, mis võimaldab turvaliselt OSINT meetoditega
teavet koguda nii, et on tagatud tehniliselt turvaline brausimine, kogutud teabe
salvestamine ja süstematiseerimine. Brauseri külge ehitakse vabavaralisi OSINT
tööriistu, mida saaks ühest kohast kasutada ning mis võimaldaks kiiremini ja
efektiivsemalt teavet erinevatest keskkondadest otsida. Samuti on eesmärk luua
automaatne vaatlusprotokollide genereerimise võimalus, mis automaatselt lisab pildid ja
teksti õigele dokumendivormile, koos täpsete kuupäevadega jne. Samuti luuakse veebi
kraapimismoodul, mis võimaldab märgitud keskkondadest teavet koguda, salvestada ning
hiljem selle peal otsinguid teha.
Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo on mitme aasta jooksul arendanud tarkvara,
mis pakub erinevaid andmetöötlus- ja analüüsi lahendusi ning on peaasjalikult
konfigureeritud ja arendatud spetsiifiliselt küberkuritegude uurimiseks vajaliku
informatsiooni töötlemiseks. Teatud modifikatsioonidega on võimalik seda süsteemi
kohandada kasutatavaks ka kriminaalteabe taktikalise analüüsi jaoks. Projekti raames
kohandatakse edasiste arenduste käigus juba loodud lahendused üldise mate
analüüsiülesannete jaoks, st kõikide kuriteoliikide taktikalise analüüsi läbiviimiseks.
Enne tööriista arendamist analüüsitakse alternatiive, mis on kasutusel siseriiklikult või
rahvusvaheliselt.
2.4.2. Projekti sihtrühm:
PPA ametnikud, sh PPA keskkriminaalpolitsei ja teised PPAs, Kaitsepolitseiame tis,
Maksu- ja Tolliametis, RABis OSINT teabe kogumise ja -analüüsiga tegelevad
ametnikud
2.4.3. Projekti tulemus
Ametnike jaoks on välja töötatud platvorm, mis võimaldab jätkusuutlikult ja ühetaolise lt
tegeleda OSINT teabe kogumise ja -analüüsiga.
2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.03.2022 – 31.08.2029
2.4.5. Projekti elluviija: PPA
Partner: SMIT
6 Open Source Intelligence – andmed, mis kogutakse avalikult kättesaadavatest allikatest
6 (18)
Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused
ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.
2.5 Tegevustoetus - OSINT süsteemi püsikulud
2.5.1 Projekti sisu ja eesmärk
Eesmärk on tagada OSINT ja analüüsi tegevuste väljaarendatud süsteemide toimimiseks
vajaliku IKT riist- ja tarkvara elukaar ning hooldus. Samuti tõhustatakse rahvusvahe list
koostööd, oskusteabe ja kogemuste täiendamist ning vahetamist.
2.5.2. Projekti sihtrühm:
PPA keskkriminaalpolitsei ja teised PPAs OSINT teabe kogumise ja -analüüs iga
tegelevad ametnikud.
2.5.3. Projekti tulemus
Tagatud on OSINT ja analüüsi tegevuste toimimiseks vajaliku IKT riistvara ja tarkvara
toimimine ning hooldus. OSINT ja analüüsi teabevaldkonnas toimib efektiivne
rahvusvaheline koostöö, teabevahetus ning täiendatakse teadmisi ja kogemusi.
2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.03.2023–31.08.2029
2.5.5. Projekti elluviija: PPA
2.6. Tegevustoetus - küberüksuse tarkvaralitsentside ülalpidamiskulud
2.6.1. Projekti sisu ja eesmärk
küberüksuste tarkvaralised uuendused (litsentsid).
2.6.2. Projekti sihtrühm:
PPA küberüksused
2.6.3. Projekti tulemus
soetatud on tööks vajalikud litsentsid.
2.6.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.03.2023–31.08.2029
2.6.5. Projekti elluviija: PPA
2.7. Digikriminalistika võimekuse suurendamine (riistvara, tarkvara, koolitused)
2.7.1. Projekti sisu ja eesmärk
Projekti eesmärk on tõsta PPA-s tehnilist võimekust tulla toime digitaalvaldkonnas ja
süüteomenetluses kiire, kvaliteetse ja ajasäästliku tõendite tuvastamise, kogumise,
käitlemise ja säilitamisega. Lisaks tagatakse valmisolek täisdigitaalse le
süüteomenetlusele üleminekuks.
Tõendite tuvastamiseks on oluline krüpteeritud IT-seadmetes olevatele andmetele
ligipääsu saamine. Samuti võimaldavad spetsiaalsed kopeerimisseadmed efektiivsema lt,
ajasäästlikumalt ja kvaliteetsemalt andmete kogumist.
7 (18)
Tõendite käitlemisel on vajalik analüüsida ja läbi töötada suur maht eriliigilist
andmestikku (koopiafailid, digitaalsed dokumendid, pangakontod, kõneeristused jne), et
leida nende omavahelisi seoseid ning kokku panna süüteomenetluses vajalik
tõendusmaterjal.
Analüüsi teostamiseks on vajalik töös rakendada piisava jõudlusega servereid, mis
annavad digikriminalistidele võimaluse tarkvara abil andmed uurijatele ette valmistada
sisuvaatluse teostamiseks läbi ajakohaste arendatud süsteemide. Asjakohase tarkvara abil
saab luua kogutud tõendite ja muude andmete põhjal tõendamiseks vajalikke seoseid
(näiteks organiseeritud kuritegevuses erinevate grupeeringute vahel). Läbi töötatud
materjali on võimalik visualiseerida graafiliselt, tuvastamaks seoseid erinevatest
andmeallikatest.
Tõendite säilitamisel on oluline, et kogutud ja analüüsitud digitõendid ja muu vajalik
digitaalne materjal (originaalfailid, töödeldud andmestik ja välja valitud tõendid) säiliks id
terve süüteomenetluse protsessi jooksul. Selleks, et tulla toime järjest kasvava
andmemahuga on vaja kasutusele võtta turvaline andmehoidla.
Projekti raames soetatakse süsteemide arendamiseks ja toimimiseks vajalikud tarkvarad
ja serverid. Enne tööriista arendamist ja seadmete soetamist analüüsitakse alternatiive,
mis on kasutusel siseriiklikult või rahvusvaheliselt.
Samuti koolitatakse PPA ametnikke digikriminalistika ja digitõendite käitlemise
valdkonnas ning tehakse koostööd erinevate välispartneritega. Koolitustel osalemine ja
koolituse kohta käiv info ja kommunikatsioon tehakse nii füüsiliselt kui ka digitaalse lt
ligipääsetavaks, kui koolitustel osalejad seda vajavad.
2.7.2. Projekti sihtrühm:
PPA, prokuratuur, kohtud, Maksu- ja Tolliamet, Kaitsepolitseiamet, Eesti
Kohtuekspertiisi Instituut
2.7.3. Projekti tulemus
Soetatud on süsteemide toimimiseks vajalikud tarkvarad ja serverid. PPA ametnikud on
koolitatud ja rahvusvaheline koostöö toimib.
2.7.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.03.2023–31.08.2029
2.7.5. Projekti elluviija: PPA
2.8. Tegevustoetus - digikriminalistika ülalpidamiskulud (riist- ja tarkvara uuenduse d,
litsentsid)
2.8.1. Projekti sisu ja eesmärk
Digikriminalistika IKT süsteemide (sh riist- ja tarkvara) elukaare tagamine.
2.8.2. Projekti sihtrühm:
PPA
2.8.3. Projekti tulemus
Soetatud on tööks vajalikud riist- ja tarkvarad.
8 (18)
2.8.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.01.2024 – 31.08.2029
2.8.5. Projekti elluviija:
PPA
2.9. SIRENE töövoosüsteemi (ehk iSPOCi7) arendamine
2.9.1. Projekti sisu ja eesmärk
Eesmärk on viia SIRENE töövoosüsteem (uuele tehnoloogilisele platvormile ehk
sisuliselt arendada uus SIRENE töövoosüsteem, tagamaks võimekus realiseerida Euroopa
Liidu õigusaktidest (sh koostalitusvõime määrustest8 , õiguskaitseasutuste teabevahetuse
direktiivist 9 ) tulenevaid uusi nõudeid, mida olemasolev platvorm ei võimalda ning et
jätkuvalt tagada infosüsteemi turvaklassi ja andmekaitse nõuetele vastavus. Projekti
eelarvest rahastatakse arendusressurssi, st arendatakse uus SIRENE töövoosüsteem
osaliselt.
SIRENE töövoosüsteemi üleviimine uuele platvormile/tehnoloogilise baasi uuendamine
aitab muuta tööprotsesse automaatsemaks ehk vähendada käsitsi tehtavat tööd. Lisaks
võimaldab uus SIRENE töövoosüsteem arendada välja uued ja/või parendatud
funktsionaalsused (mh Schengeni hindamistel saadud soovitused kasutusmugavuse ja
automatiseerimise osas, statistikamoodul, piirangute määramine teabele, kasutajale
andmete kuvamise vorm ja sisu, seoste leidmine ja loomine) aga samuti täiendada
kasutajaprofiile ning luua teenused tabamuste kohta teabe edastamiseks turvalises kanalis
lõppkasutaja rakendusest. SIRENE töövoosüsteemi uuele platvormile üleviimine on
eelduseks õigusaktides nõutud andmekogude liidestuste ja/või funktsionaals uste
arendamiseks.
2.9.2. Projekti sihtrühm:
PPA Rahvusvahelise ametiabi keskus (Interpol10 , BRIIS11 , SIRENE12 , NCC10 , Europol11)
2.9.3. Projekti tulemus
ISFi eesmärkidega kooskõlas olevad uue SIRENE töövoosüsteemi arendused on osaliselt
realiseeritud.
2.9.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.01.2024–31.08.2029
2.9.5. Projekti elluviija: PPA
Partner: SMIT
Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused
ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.
7 iSPOC on PPA Rahvusvahelise ametiabikeskuse töövoo infosüsteem
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2019/8177 ja (EL) 2019/8188
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/977
10 Interpol on rahvusvaheline kriminaalpolitsei organisatsioon
11 BRIIS on broneeringuifo andmekogu (PNR)
12 SIRENE tähendab täiendava teabe taotlemist riiklikest kannetest. SIRENE büroo vastutab teabe vahetamise ja
SISi hoiatusteadetega seotud tegevuse koordineerimise eest
10 NCC on riiklik koordinatsioonikeskus
11 Europol on Euroopa Politseiamet
9 (18)
3. Riigiabi
Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.
4. Tulemused ja näitajad
4.1 Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.
Kõikide näitajate algtase on 0.
Projekt Näitaja kood ja Näitaja Siht- Siht- Selgitav teave
nimetus mõõt- tase tase
ühik 2024 2029
Infosüsteemi O.1.3 Välja arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara
POLIS MISX töötatud/ ja andmeid.
seiremooduli kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti loodud/
arendamine hooldatud IKT- kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.
süsteemide arv IKT-süsteemide loomine tähendab uue
IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/
hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki
muudatusi pärast IKT-süsteemi
kasutuselevõttu, et parandada vigu,
parandada jõudlust vm, sealhulgas
lisada olemasolevale IKT-süsteemile
uusi funktsioone või uuendada riistvara
Infosüsteemi O.1.3 Välja arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara
POLIS KAIRI töötatud/ ja andmeid.
arendused kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti loodud/
hooldatud IKT- kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.
süsteemide arv IKT-süsteemide loomine tähendab uue
IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/
hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki
muudatusi pärast IKT-süsteemi
kasutuselevõttu, et parandada vigu,
parandada jõudlust vm, sealhulgas
lisada olemasolevale IKT-süsteemile
uusi funktsioone või uuendada riistvara
RABi O.1.3 Välja arv 1 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara
aruandlusportaal töötatud/ ja andmeid.
kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti loodud/
hooldatud IKT- kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.
süsteemide arv IKT-süsteemide loomine tähendab uue
IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/
hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki
muudatusi pärast IKT-süsteemi
kasutuselevõttu, et parandada vigu,
parandada jõudlust vm, sealhulgas
lisada olemasolevale IKT-süsteemile
uusi funktsioone või uuendada riistvara
10 (18)
Kriminaalpolitsei O.1.3 Välja arv 1 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara
OSINT ja töötatud/ ja andmeid.
analüüsivõimekus kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti loodud/
e suurendamine hooldatud IKT- kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.
süsteemide arv IKT-süsteemide loomine tähendab uue
IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/
Tegevustoetus - hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki
OSINT süsteemi muudatusi pärast IKT-süsteemi
püsikulud kasutuselevõttu, et parandada vigu,
parandada jõudlust vm, sealhulgas
lisada olemasolevale IKT-süsteemile
uusi funktsioone või uuendada riistvara
Tegevustoetus - O.1.3 Välja arv 1 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara
Küberüksuse IKT töötatud/ ja andmeid.
ülalpidamiskulud kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti loodud/
hooldatud IKT- kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.
süsteemide arv IKT-süsteemide loomine tähendab uue
IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/
hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki
muudatusi pärast IKT-süsteemi
kasutuselevõttu, et parandada vigu,
parandada jõudlust vm, sealhulgas
lisada olemasolevale IKT-süsteemile
uusi funktsioone või uuendada riistvara
Digikriminalistika O.1.1 arv 12 32 Osaleja - füüsiline isik, kes saab
võimekuse Koolitustegevuses otseselt koolitusest kasu. Kui üks ja
suurendamine osalejate arv sama isik saab ühe projekti raames
(riistvara, tarkvara, erinevat tüüpi koolitust, tuleb temast
koolitused) projekti aruandluses teatada ainult üks
kord.
O.1.4 Ostetud arv 6 6 Seadmed on materiaalne vara, millele
seadmete arv on antud inventarinumber.
See näitaja koondab IKT-süsteemide
jaoks ostetud seadmeid ja hõlmab ka
renditud või liisitud seadmeid.
Tegevustoetus - O.1.3 Välja arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara
Digikriminalistika töötatud/ ja andmeid.
ülalpidamiskulud kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti loodud/
(riist- ja tarkvara, hooldatud IKT- kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.
uuendused, süsteemide arv IKT-süsteemide loomine tähendab uue
litsentsid) IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/
hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki
muudatusi pärast IKT-süsteemi
kasutuselevõttu, et parandada vigu,
parandada jõudlust vm, sealhulgas
lisada olemasolevale IKT-süsteemile
uusi funktsioone või uuendada riistvara
11 (18)
SIRENE O.1.3 Välja arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara
töövoosüsteemi töötatud/ ja andmeid.
(ehk iSPOCi) kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti loodud/
arendamine hooldatud IKT- kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.
süsteemide arv IKT-süsteemide loomine tähendab uue
IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/
hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki
muudatusi pärast IKT-süsteemi
kasutuselevõttu, et parandada vigu,
parandada jõudlust vm, sealhulgas
lisada olemasolevale IKT-süsteemile
uusi funktsioone või uuendada riistvara
4.2 Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.
Kõikide näitajate algtase on 0.
Projekt Näitaja kood ja Näitaja Siht- Selgitav teave
nimetus mõõt- tase
ühik 2029
Infosüsteemi POLIS R.1.5 Liikmesriikides arv 1 Süsteemide koostalitlusvõimeliseks
MISX seiremooduli / julgeolekuga seotud muutmine tähendab, et süsteemid on
arendamine ELi ja võimelised teavet/andmeid
detsentraliseeritud vahetama ja kasutama. Näitaja
infosüsteemidega / hõlmab koostalitlusvõimet riiklike
rahvusvaheliste info- ja
andmebaasidega kommunikatsioonitehnoloogia
koostalitlusvõimelise süsteemide ning riiklike süsteemide
ks muudetud IKT- ja ELi, detsentraliseeritud
süsteemide arv süsteemide ja rahvusvaheliste
andmebaaside vahel.
Digikriminalistika R.1.7 Nende osalejate arv 22 Selleks et teha kindlaks, kas osaleja
võimekuse arv, kes peavad peab koolitust kasulikuks, tuleb
suurendamine koolitust oma töö igalt osalejalt küsida tema arvamust.
(riistvara, tarkvara, jaoks kasulikuks Osaleja arvamuse saab registreerida
koolitused) ja esitada kohe pärast koolituse
toimumist.
R.1.8 Nende osalejate arv 22 3-6 kuud pärast koolituse toimumist
arv, kes teatavad tuleb igalt koolitusel osalejalt küsida
kolm kuud pärast tema arvamust ja alles siis saab
koolitust, et nad tema arvamuse registreerida ja
kasutavad koolituse esitada selle näitaja all.
käigus omandatud
oskusi ja pädevust
5. Projektide eelarved
Projekt ISF toetus (75% Riiklik Kokku Kaudsete
abikõlblikest kaasfinantseering kulude
kuludest) EUR (25% EUR määr (%
abikõlblikest otsestest
kuludest) EUR kuludest)
12 (18)
Infosüsteemi POLIS MISX
1 741 959 580 653 2 322 612
seiremooduli arendamine 1,1%
Infosüsteemi POLIS KAIRI
1 080 000 360 000 1 440 000
arendused 3,1%
RABi aruandlusportaal 200 000 (sh kuni 2,5%
150 000 50 000 70 000 eurot
seadmete
soetamiseks)
Kriminaalpolitsei OSINT ja 997 500 332 500 1 330 000 4,4%
analüüsivõimekuse
suurendamine
Tegevustoetus - OSINT 750 000 250 000 1 000 000 0%
süsteemi püsikulud
Tegevustoetus - Küberüksuse 750 000 250 000 1 000 000 0%
IKT ülalpidamiskulud
Digikriminalistika võimekuse 924 750 308 250 1 233 000 (sh 0%
suurendamine (riistvara, kuni 521 135 eurot
tarkvara, koolitused) seadmete
soetamiseks)
Tegevustoetus - 1 295 291 431 764 1 727 055 0%
Digikriminalistika
ülalpidamiskulud (riist- ja
tarkvara, uuendused, litsentsid)
SIRENE töövoosüsteemi (ehk 1 125 000 375 000 1 500 000 4,41%
iSPOCi) arendamine
KOKKU 8 814 500 2 938 167 11 752 667
6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus
Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab
Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita.
SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info
struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.
7. Kulude abikõlblikkus
7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a
määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.
7.2. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb
lisaks ühendmäärusele lähtuda ISFi määruse lisa VII punktis 1 sätestatust.
7.3. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6
nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid
hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblik est
otsestest kuludest.
7.4. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.
7.5. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.
13 (18)
7.6. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh
7.6.1. ühendmääruse § 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalik ulud
võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest;
7.6.2. koolituste, seminaride ja konverentside korraldamise kulu (sh ruumide ja tehnika rent,
toitlustus, reisikulud, lektori/koolitaja tasu ja tema kulud seoses koolitusega (sh majutus -
ja reisikulud), jmt);
7.6.3. koolitusmaterjalide kulu (sh materjalide koostamine, toimetamine kujundamine,
trükkimine, paljundamine ja tootmine);
7.6.4. tõlkekulu (sh koolitusmaterjalide tõlkekulu, koolituse tõlge);
7.6.5. temaatilistel koolitustel, seminaridel, õppereisidel, konverentsidel osalemise kulud
(sh päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides
toimuvatel üritustel (sh koolitustel, seminaridel, õppereisidel, konverentsidel) osalemine
tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse
keskkonna kaudu vähemalt 60 päeva enne koolituse toimumist;
7.6.6. ligipääsetavusega seotud kulud, kui sihtrühmas olijad vajavad erilahendusi;
7.6.7. tarkvaralahenduse eelanalüüs;
7.6.8. tarkvara/infosüsteemi arendamine;
7.6.9. tarkvara juurutus ja paigaldus;
7.6.10. tarkvara testimise kulud (sh läbivustesti kulu);
7.6.11. litsentside kulu;
7.6.12. seadmete soetamise ja rentimise kulu punktis 5 toodud piirmäära ulatuses;
7.6.13. tegevustoetuse projektides infosüsteemi töös hoidmise kulu;
7.6.14. teavitamise kulu (sh vajalike märgiste tellimine);
7.6.15. erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks.
7.7. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning seadmete ja
transpordivahendite soetamise ja rentimise kulud, välja arvatud punktides 7.6.2, 7.6.11 ja
7.6.12 nimetatud juhul.
7.8. Rahastatavaid seadmeid ja IKT-süsteeme võib lisaks kasutada piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu hõlmatud täiendavates valdkondades. Seadmete kasutamine
piirihalduse ja viisapoliitika rahastu täiendavates valdkondades ei tohi ületada 30% nende
seadmete kogu kasutusajast. IKT-süsteemid, mida kasutatakse piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu täiendavas valdkonnas, pakuvad andmeid ja teenuseid kuritegude
ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks. Ristkasutust tuleb kirjeldada tegevusarua ndes
ja tõendada.
8. Toetuse maksmise tingimused ja kord
8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.
8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on
tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.3 kohaselt.
8.3. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile:
8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti
kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija
kuludest;
8.3.2. asutuse riigihangete korra;
8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia;
8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on
varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist
muudetud. Elluviija või partner esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.
14 (18)
8.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord
poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis.
8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide
saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või
kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada
nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra,
teavitades sellest elluviijat.
8.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on
sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate
dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste
maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh
aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse
kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.
8.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.
Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud
lõpparuande kinnitamist.
9. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused
9.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) ja selle
alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.
9.2. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmäär use
§-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise
nõudeid.
9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks
ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;
9.3.2. esitama SiMile kinnitamiseks projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa SiMi
väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest. Tegevuskava ja
eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile
15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda
järgmistel juhtudel:
- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;
- eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;
- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus;
9.3.3. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi
väljatöötatud vormil TATi kinnitamisest alates;
9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt
14 päeva enne ürituse toimumist;
9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust
teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l
osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete
osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise
ajaks;
15 (18)
9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:
9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;
9.3.8.2. TAT-i muutmise vajalikkusest;
9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse
saavutamist.
9.4. Elluviija ja partner kohustuvad andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli,
auditisse või hindamisse.
9.5. Elluviija ja partner peavad säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/1060 artikli 82
lõikele 1 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates.
9.4. Ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 13 täitmisel on lubatud erisused, kui ELi või riiklik u
õiguse kohaselt ei ole informatsiooni avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra,
kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas Euroopa
parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrusega (EL) 2016/679[1].
10. Aruandlus
10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise
vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta
15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse
elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande
esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks
tähtpäevaks.
10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise
lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikk use
perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi
lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.
10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,
esitatakse ainult lõpparuanne. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“
aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud
tegevusi ja tegevuste tulemusi.
10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt
e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule.
10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande
tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale
vea kõrvaldamist.
10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne
on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.
10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.
[1] Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1.
16 (18)
10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul
peale puuduste kõrvaldamist.
10.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti
lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande.
10.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemus te
kohta.
11. TAT muutmine
11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.
11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikk use
perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise
taotlus).
11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest
ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.
11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT
muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks
ettenähtud tähtaja võrra.
11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval
nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.
11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks
elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võima lik
jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.
11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada
ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.
11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.
12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.
12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37
lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.
13. Vaiete lahendamine
SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaid luse
lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud
või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad
ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide
esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse
Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.
17 (18)
14. Rakendussätted
Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.03.2022.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
Lisa 1. Seletuskiri
Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise
kontroll-leht
18 (18)
KINNITATUD
Siseministri 02.11.2023 käskkirjaga
nr 1-3/124
„Sisejulgeolekufondi meetme 1.2
"Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine"
toetuse andmise tingimused“
LISA 1
Seletuskiri
I Sissejuhatus
Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse siseturvalisuse valdkonna suutlikkust. Toetuse
andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1
sätestatud Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) poliitikaeesmärgi „Aidata tagada kõrget
julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja
organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes
kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluva teks
julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt
juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 sätestatud erieesmärgi nr 1 „Tõhustada ja
hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja
asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvahelis te
organisatsioonidega“ täitmisesse. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.03.2022-31.08.2029.
TATi tegevuste elluviijaks on Politsei- ja Piirivalveamet ja Rahapesu Andmebüroo. TAT eelarve
on 11 752 667 eurot, sh ISF toetus 75% (8 814 500 eurot), millele lisandub riiklik
kaasfinantseering 25% (2 938 167 eurot).
TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad
Siseministeeriumi erinevatest struktuuriüksustest ning Politsei- ja Piirivalveameti ja Rahapesu
Andmebüroo esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi välisvahendite osakonna
nõunik Ülle Leht (
[email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja
juriidilise ekspertiisi on teinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk
(
[email protected]).
TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas.
II Käskkirja sisu
Sisejulgeolekufondi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 27.10.2022 otsusega
nr C(2022)7920 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Sisejulgeolekufondi rakenduskava
perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades ISFi määruse
artiklis 13 toodud nõudeid.
Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1
punkti 4 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM ISFi korraldusasutuseks (edaspidi KA),
rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027
§ 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1
alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme
rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste
kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seost „Eesti 2035“ sihtide ja
arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse
Sisejulgeolekufond.
TAT sisaldab 14 punkti:
1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“;
2. punkt „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“;
3. punkt „Riigiabi“;
4. punkt „Tulemused ja näitajad“;
5. punkt „Projektide eelarved“;
6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“;
7. punkt „Kulude abikõlblikkus“;
8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;
9. punkt „Elluviija ja partneri õigused ja kohustused“;
10. punkt „Aruandlus“;
11. punkt „TAT muutmine“;
12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;
13. punkt „Vaiete lahendamine“;
14. punkt „Rakendussätted“.
Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“
Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti
2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud ISFi
erieesmärgiga nr 1. Näidatud on ka ISFi rakenduskava sekkumisvaldkonnad, millega TATi
tegevused on seotud.
Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on „Siseturvalis use
arengukava 2020-2030“ (edaspidi STAK) ning selle programm „Siseturvalisus 2023-2026“.
STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja
sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud arvesse seotud Eesti ELi
poliitikaeesmärke. Samuti on TAT eesmärgid seotud muude dokumentidega nagu
„PPA 2030“ ning Siseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloo gia
strateegia“, mis omakorda arvestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeer iumi
väljatöötatud digiühiskonna arengukava „Eesti digiühiskond 2030“2 põhimõtteid.
TAT vajalikkuse põhjendus
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine ning selleks teabevahetuse tõhustamine
on ISFi olulisemaid eesmärke. Selle eesmärgi saavutamiseks plaanitakse TATi raames luua,
kohandada ja hooldada ISFi eesmärkidele vastavaid info- ja sidesüsteeme.
Turvalisuse tagamise põhitegur on luua ja ajakohastada turvalisi infosüsteeme ja e-lahendus i.
Kuigi digiteerimine on juba aastaid olnud üks Eesti lipulaevadest, on see alarahastatud ja turul
ei ole piisavalt arendajaid. Samal ajal tuleb täita uusi liikmesriikidele esitatavaid nõudeid, et
tagada turvalisusega seotud teabevahetus. On suureks väljakutseks, kuidas teavet paremini
koguda, analüüsida ning asjaomaste pädevate asutuste sees ja vahel vahetada.
On oluline, et kõiki kuritegusid menetletaks võimalikult kiiresti ning pädevatel asutustel oleks
õiguspärane juurdepääs vajalikele riiklikele ja rahvusvahelistele andmebaasidele. Selleks tuleb
töötada välja asjakohased infosüsteemid ja andmebaasid ning tagada nende koostalitlusvõ ime,
võttes arvesse infoturbemeetmeid ja tagades tõhusa järelevalve.
Eestis on veel valdkondi, kus andmevahetus ei ole digitaalne ja tehakse palju tööd käsitsi.
Kriminaalmenetlus ei ole täielikult digiteeritud ja see mõjutab menetluse kiirust. Politseiuur ija
ja kohtuekspertiisi teadlase suhtlust konkreetse juhtumi kohta tuleb tehnoloogia kasutamise abil
veel parandada. Vaja on uut üleriigilist seiret (nt sõidukite, isikute ja objektide üle), mis oleks
ühendatud Schengeni infosüsteemiga ning tagaks rahvusvaheliste kohustuste täitmise võitluses
2 „Eesti digiühiskond 2030“
2 (9)
terrorismi ning raskete ja varjatud kuritegude vastu.
Tuleb suurendada järelevalvesuutlikkust, sh parandada andmete kogumist ja asjakohast
teabevahetust nii keskkriminaalpolitsei sees kui ka teiste asutustega. Muu hulgas tuleb
ajakohastada riiklikke süsteeme ja soetada vajalikke IKT-seadmeid. Operatiivse järelevalve
tööriist, mida Eesti õiguskaitseorganid praegu kasutavad, vajab ajakohastamist. On vaja töötada
välja uus järelevalvemoodul, et teha seiret ja taktikalist analüüsi tervikuna ühes keskkonnas
koos võimalusega teha eri päringuid (sh asjaomastes ELi infosüsteemides) ning vahetada infot.
Operatiivse järelevalve tööriist suhtleb Europoli infosüsteemiga ja Schengeni infosüsteemiga.
Rahapesu, mis rahastab suuremat osa raskest ja organiseeritud kuritegevusest, on üks selle
valdkonna peamisi liikumapanevaid jõude. Selleks, et suurendada ja hõlbustada ettevõtete,
teenuseosutajate, finantseerimisasutuste ja virtuaalvaluuta teenuse osutajate vastutust rahapesu
ja terrorismi rahastamise ennetamisel, tuleb luua asjakohane aruandlusportaal.
Asjaomaste asutuste suutlikkuse arendamine, et tegeleda luureandmetega avalikest allikate st
(edaspidi OSINT), on samuti prioriteet.
Digitaalse kriminalistika valdkonnas tuleb näha ette iga-aastased eritarkvara (uuendused, tasud,
litsentsid) kulud, et tagada digitõendite tuvastamine, kogumine, käitlemine ja säilitamine.
Küberkuritegevuse ja OSINTi valdkonnas tuleb katta eritarkvara ja võrguseadmete iga-aastased
hoolduskulud, et suurendada ja säilitada politsei suutlikkust teavet süstemaatiliselt hallata ja
analüüsida.
Kõigis nimetatud valdkondades (v.a rahapesu) on lõplik toetuse saaja PPA, kes vastutab seaduse
järgi riigi turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest.
Punkt 2 „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“
TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste ISFi määruse II lisas toodud
meetmete tegevustega: „Võtta kasutusele, kohandada ja säilitada julgeolekuga seotud ELi ja
detsentraliseeritud infosüsteeme, sealhulgas tagades nende koostalitlusvõime, ning töötada
välja asjakohased vahendid tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks“ ja „Toetada asjakohaseid
riiklikke meetmeid, sealhulgas julgeolekuga seotud riiklike andmebaaside omavahelist seotust
ja kõnealuste andmebaaside sidumist liidu andmebaasidega, kui see on asjaomaste õiguslike
alustega ette nähtud ja vajalik artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärk ide
rakendamiseks.“.
TAT tegevused kuuluvad ka ISFi määruse IV lisas toodud meetmega „Projektid, mille eesmärk
on ELi infosüsteemide ja riiklikke IKT-süsteemide koostalitlusvõime parandamine liidu või
liikmesriigi õiguses sätestatud ulatuses.“.
Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkti 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises
arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 3 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed
põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse
põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine,
rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute
erivajadused. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO
puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga.
TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel tagatakse eri soost, vanuses, rassist või rahvus lik u
kuuluvusega, usutunnistuse või veendumuse või seksuaalse sättumusega inimestele võrdsed
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL)
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid.
3 (9)
võimalused tegevustes (nt koolitustel) osalemiseks. Erivajadustega sihtrühmas olijate le
tagatakse ligipääsetavus tegevustes osalemiseks ning seadmete kasutamiseks, sealhulgas
kättesaadavus infole ja kommunikatsioonile.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 4 on sätestatud jätkusuutlik u
investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei
kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või
sotsiaalset eesmärki. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2020/8525 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutlik u
arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid
keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Elluviijad korraldavad
sündmusi keskkonnahoidlikult.
TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mille puhul ei ole ette
näha olulist keskkonnamõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele:
- kliimamuutuste leevendamine;
- kliimamuutustega kohanemine;
- vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse;
- ringmajandus;
- reostuse vältimine ja kontroll;
- bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine.
Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse
asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud
keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati ISFi rakenduskva
keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi
rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6
sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. ISFi rakenduskava tegevused ei tekita
potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete
kehtestamiseks puudub vajadus.
Erinevalt Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse
juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult EL-i majandus-, eelarve-, töö- ja
sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole
Sisejulgeolekufond loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks, vaid adresseerib
EL raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi ja radikaliseerumise vastu võitle mise
poliitikaeesmärke. Sellest ning ISFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tuleneva lt
aidatakse TATi raames ellu viidavate projektidega kaasa riigi pikaajalises arengustratee gias
kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele: sisejulgeoleku alase
võimekuse suurendamine aitab tagada turvalist keskkonda ja Eesti 2035 sihtide suunas liikuda.
Elluviidaval tegevusel ei ole regionaalset mõõdet.
Osades projektides on partneriks Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
(edaspidi SMIT). Osades projektides ei ole SMIT partner, küll aga võib ta tegevusi ellu viia, nt
osaleb SMIT mõnes TATi projektis hankijana, kuid maksjaks jääb elluviija, mistõttu SMITil
kulusid ei teki.
Punktides 2.1 – 2.2 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust
käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris.
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088.
4 (9)
projekti juures näidatakse projekti sisu ja eesmärk, sihtrühm, tulemus, abikõlblikkuse periood,
elluviija ja partner. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis
ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti
abikõlblikkuse perioodi jooksul.
Projektidel puudub omafinantseerimise kohustus.
Punkt 3 „Riigiabi“
Punktis 3 sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi.
TAT eesmärk on kuritegevuse ennetamine ja sellega võitlemine. Riigiabi reguleerivad ELi
õigusaktid ning riigisiseselt konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise
lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik
missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades
teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see
kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne
nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu
praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad
järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit
kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka
konkurendid.
Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustege vuse
toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijaks ja partneriks on valitud selline riigi
valitsemisala asutus, kes saab olla ainuvõimalik tegevuste elluviija.
Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruse kohaselt on Politsei- ja Piirivalvea met
Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, mille ülesanne on mh süütegude ennetamine ja
riikliku järelevalve teostamine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras, süütegude
menetlemine ning ameti tegevusvaldkonnas Euroopa Liidu õigusaktist või muust
rahvusvahelisest kohustusest tuleneva riikliku kontaktpunkti ülesannete täitmine.
Rahapesu Andmebüroo on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus,
mille ülesandeks on mh rahapesu ja terrorismi tõkestamine, sellele viitava teabe vastuvõtmine,
kogumine, väljanõudmine , registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine.
SMIT on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus, mille tegevusvaldkond on ministeer iumi
valitsemisala ülesannete täitmiseks vajalike IKT teenuste arendamine, haldamine ja hankimine.
Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviijad teenuseid
tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetluse ga,
mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist.
Seega ei ole tegemist riigiabiga.
Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“
Tabelis on projektide kaupa esitatud tulemus- ja väljundinäitajad ning nende sihttase med
aastateks 2024 ja 2029. Väljundnäitajate puhul näidatakse aastaks 2029 saavutatav sihttase.
Samuti on esitatud näitajate sisu. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud projektide
elluviijate poolt saadetud sisendi alusel. Sisendi aluseks on mh eelnevad koolitused, hanked ja
turu-uuringud. Majanduslik keskkond on küll oluliselt muutunud seoses COVID-19 puhangu
ning sõjaga Ukrainas, kuid Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid ei ole võima lik
rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama
hilisemas aruandluses.
TAT panustab järgmistesse ISFi määruse V lisas toodud ühistesse näitajatesse:
Väljundnäitajad:
- välja töötatud/ kohandatud/ hooldatud IKT-süsteemide arv
- ostetud seadmete arv;
5 (9)
- koolitustegevuses osalejate arv.
Tulemusnäitajad:
- liikmesriikides/julgeolekuga seotud ELi ja detsentraliseer itud
infosüsteemidega/rahvusvaheliste andmebaasidega koostalitlusvõimeliseks muudetud
IKT-süsteemide arv;
- nende osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks;
- nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolituse läbimist, et nad kasutavad
koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.
Punkt 5 „Projektide eelarved“
Punktis 5 on toodud TATi punktides 2.1-2.8 nimetatud projektide kogueelarved ning ISFi ja
riikliku kaasfinantseeringu määr ning kaudsete kulude määr. Nende projektides, milles on
lubatud seadmete ostmine või rentimine, on märgitud maksimaalne summa, mida tohib
kasutada seadmete ostmiseks või rentimiseks.
Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“
Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 § 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab
SiM.
Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“
Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda
ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 2 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta
kohaldamata, kui see tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisiti.
Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb järgida
ISFi määruse lisa VII lõikes 1 sätestatut, seega rakendatakse tegevustoetuse erisuste loomise l
ühendmääruse § 1 lõiget 2.
TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik.
Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega,
kui projekti kontrollijad seda nõuavad.
Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt
ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimisega ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide
ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Kui projekti heaks töötavad isikud
täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama
projekti elluviimisega seotud täiendavad teenistusülesanded vastavas käskkirjas või muus
sellekohases asutusesiseses dokumendis. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteer iumi
„projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib
moodustada kuni 10% projekti eelarvest.
Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 ja § 21 lõikele 1 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult
ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete
kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks oleva id
arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid
kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreer iva
personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel
hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest.
Kaudsete kulude protsent iga projekti kohta on sätestatud TAT punktis 5. Kaudsete kulude
protsent jääb samaks kogu projekti elluviimise ajal. Kui kontrolli või auditi tulemus e l
kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka
kaudne kulu. Oluline on silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu
on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3.
Vastavalt ISFi määruse artikli 13 punktile 11 peab liikmesriik konsulteerima Euroopa
6 (9)
Komisjoniga, kui rakendatakse projekte koos kolmanda riigiga, kolmandas riigis või seoses
kolmanda riigiga. Seetõttu tuleb kolmandates riikides toimuvatel koolitustel jm ürituste l
osalemine eelnevalt kooskõlastada SiMiga.
Lisaks ühendmääruse §-s 17 sätestatud kuludele on mitteabikõlblikud ka seadmete ja
transpordivahendite soetamise ja rentimise kulud, v. a projektides, kus TAT punkti 5 kohaselt
on need kulud lubatud. Seadmete ja transpordivahendite soetamise ja rentimise kulud on
üldjuhul mitteabikõlblikud, kuna ISFi määruse artikli 13 kohaselt võib kuni 35% ISFi
rakenduskava vahenditest kasutada seadmete või transpordivahendite soetamiseks või
rentimiseks.
Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“
Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse §-s 24 ning makse
menetlemine kirjeldatud ühendmääruse §-s 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmäär use
§ 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse
tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte
saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud
ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel.
Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord
kvartalis. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id
riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiM ile
maksetaotlused. See tagab, SiM saab abikõlblikud kulud omakorda lisada Euroopa Komisjonile
esitatavasse maksetaotlusse. Kui 6 kuu jooksul kulusid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust
esitada ei tule.
Punkt 9 „Elluviija ja partneri õigused ja kohustused“
Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale
sätestatud kohustused ning partnerile ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–10 ja 13−16
ning §-is 11 nimetatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata ühendmäär use
§ 11 toodud ostumenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse järgimisele, sh tuleb järgid a
asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine “ ning kasutada
määruse lisas 2 toodud logo jooniseid. Kui projekti maksumus on üle 100 000 euro, tuleb
investeeringu või seadme asukohta püstitada tahvel kohe pärast investeeringuga seotud
toimingu või ostetud seadme paigaldamisega alustamist. Tahvel peab vastama avalikusta mise
määruse § 6 toodud nõuetele. Kooskõlas ELi ühissätete määruse artikli 50 punktiga e ei pea
tahvlit püstitama, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole selline avaldamine lubatud
julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel
kooskõlas määrusega (EL) 2016/6796 .
SiM sisestab projektid Struktuuritoetuse registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis
sisalduvale informatsioonile esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist iga
projekti kohta projekti kirjelduse ja eelarve. Projekti kirjelduses, mille allkirjastavad nii
elluviija kui partner, sisaldub kinnitus, et elluviija kui partner vastavad ühendmääruse § 3
nõuetele. Projektis eelarves tuuakse eelarve jagunemine aastate kaupa eelarveridade
(alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab
elluviija SiMile vastava taotluse. Halduskoormuse optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust
lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni. Punktis 9.3.2. on
6 Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1.
7 (9)
toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea.
Elluviija peab projekti raames planeeritavatest üritustest (sh koolitusest, seminaride st,
konverentsidest, õppereisidest) teavitama SiM välisvahendite osakonda e-toetuse keskkonna
kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist, et võimaldada kohapealse kontrolli tegemist.
Kuna ISFi toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus, peab
SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise
maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga
projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks.
Punkt 10 „Aruandlus“
Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise
kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord.
Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TATi tegevuste/projektide edenemist ja
tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämiste le,
samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.
Punkt 11 „TAT muutmine“
Punktis sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja
aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi
muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat
halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades
sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi
kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks
või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi
rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimus e l,
et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi
tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud.
Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“
Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.
Punkt 13 „Vaiete lahendamine“
Nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja.
Punkt 14 „Rakendussätted“
TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.03.2022
III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste
Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149.
IV TAT mõju
TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik
ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt siseministri kinnitatud toetuse andmise
tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust
puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötle mise
nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse
üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema
8 (9)
tagatud andmete kaitse ja turvalisus.
V TAT kooskõla ISFi üldiste valikukriteeriumitega
1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele
TATi seotus erieesmärgiga on kirjeldatud käskkirja punktis 2.
TATi panust erieesmärgi väljund- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis 4.
2. TAT põhjendatus
TAT tegevused aitavad kaasa ISFi erieesmärgi nr 1 saavutamisele. TAT eesmärgi ja
vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja
eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis.
3. Kuluefektiivsus
Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud seletuskirja punktides 5 ja 7.
4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia
TATi elluviijad on riigiasutused - Politsei- ja Piirivalveamet ning Rahapesu Andmebüroo ja
SMIT, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud seletuskirja punktis 2.
Nimetatud avalikke ülesandeid saab täita vaid selleks pädev asutus.
5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud
käskkirja eelnõu punktis 1.
VI TAT rakendamine
TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.03.2022.
VII TAT kooskõlastamine
Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu märkusteta ja
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeer ium
vaikimisi.
9 (9)