Aruanne

Töö nr 23004812 | 24.09.2024 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Tartu 2024 Kaile Eschbaum | Natura hindamise ekspert Sisukord KASUTATUD MÕISTED JA LÜHENDID ................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 5 1. OSAPOOLED ..................................................................................................................................... 7 2. KAVANDATAV TEGEVUS ................................................................................................................... 8 3. HAANJA LINNUALA NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE............................................................... 11 3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus .... 11 3.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ................... 15 3.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust?.................................................... 20 3.4. Leevendavate meetmete kavandamine.................................................................................. 20 3.5. Natura asjakohase hindamise tulemused ............................................................................... 21 4. KARULA LINNUALA NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE ............................................................... 22 4.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus .... 22 4.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ................... 28 4.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust?.................................................... 34 4.4. Leevendavate meetmete kavandamine.................................................................................. 35 4.5. Natura asjakohase hindamise tulemused ............................................................................... 36 5. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 37 4 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Kasutatud mõisted ja lühendid EELIS – Eesti looduse infosüsteem HV – harjutusväli KKK – kaitsekorralduskava LoA – Natura 2000 loodusala LiA – Natura 2000 linnuala LKS – looduskaitseseadus RKIK – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 5 Sissejuhatus Käesolev töö on kavandatava Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine kahele Natura alale – Haanja ja Karula linnualadele ning nende alade kaitse-eesmärkidele. Täpsemalt on Natura hindamise aluseks Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammis1 toodud tegevused. Asjakohase hindamise koostamisele eelnes 2023. aastal Natura eelhindamise läbiviimine Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste võimalikku mõjualasse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele.2 Eelhindamine jõudis järeldusele, et osade Nursipalu laiendamisega kaasnevate tegevuste elluviimisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Timmase loodusala ning Haanja ja Karula linnualade osadele kaitse-eesmärkidele. Kõigi nende tegevuste puhul, mille puhul ei saa eelhindamise etapis välistada, tuleb enne tegevuse lubamist viia läbi Natura asjakohane hindamine. Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 694 lõikele 1 ja kooskõlas sama seaduse § 91 lõikega 24 on Natura asjakohane hindamine algatatud 20.10.2023 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 "Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine"3. Korralduse kohaselt on asjakohane hindamine algatatud lisaks Haanja ja Karula linnualadele ka Rõuge jõge hõlmavale Timmase loodusalale. Seda põhjusel, et Natura eelhindamisel tuvastati, et välistada ei saa ebasoodsa mõju tekkimist Timmase loodusala kaitse-eesmärkidele, kui Rõuge jõe ületamiseks kasutatakse truupsilla lahendust. Kui esialgselt kavandati truupsilla lahendust ühes asukohas Rõuge jõe ületamiseks, siis käesoleva töö koostamise ajaks on arendaja otsustanud Rõuge jõele mõju välistamiseks truupsilla lahendusest loobuda ning kasutada lahendust (teraskaarsild, sammassild vms), mis ei mõjuta jõe veekeskkonda ega Timmase loodusala kaitse-eesmärke. Valitud viisil silla rajamisel eelhinnangu kohaselt Rõuge jõele negatiivne mõju puudub. Kuna Timmase loodusalale eeldatava ebasoodsa mõjuga truupsildade lahendust ei kavandata, siis puudub ka vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks käesolevas dokumendis. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“4 ning juhenditele: "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"5 ja „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)6. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb pöördumatult või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Kui Natura hindamise esimese etapi ehk eelhindamise eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda 1 Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm on kehtestatud kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 ja on kättesaadav internetist aadressil: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-content/uploads/2023/10/20230828_Nursipalu-arendusprogramm_kehtestatud-.pdf 2 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine, Skepast & Puhkim 2023 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/321102023003 4 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 5 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 6 European Commission, Directorate-General for Environment, Natura 2000 alade kaitsekorraldus – Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted, Publications Office, 2019, https://data.europa.eu/doi/10.2779/213298 6 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine asjakohase hindamise etappi, siis teises etapis e asjakohases hindamises viiakse läbi tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Juhul kui leevendavad meetmed ei taga Natura ala terviklikkust ega kaitse-eesmärkide saavutamist, tuleb kavandatavast tegevusest loobuda või jätkata Natura hindamise kolmanda etapiga e erandi tegemisega. Käesolev Natura hindamine on koostatud tuginedes nii olemasolevale teabele (Natura 2000 võrgustiku ala standard andmevormi info; kaitsekorralduskavad (KKK); EELIS andmebaas jms) kui ka käesoleva töö raames läbi viidud uuringute tulemustele7. Lisaks on mõjuhindamisse kaasatud vajalike eriteadmistega eksperdid. 7 Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalu harjutusvälja laiendus). Kotkaklubi, 2023 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 7 1. Osapooled Natura asjakohase hindamise koostajate ning protsessiga seotud asjaosaliste nimekiri koos rolli ja kontaktidega on toodud järgnevas tabelis. Tabel 1-1 Natura asjakohase hindamise kaoostajad ja protsessi osapooled Nimi Asutus Roll Kontakt Kaile Hendrikson DGE Natura hindamise e-post: [email protected] Eschbaum ekspert, elustiku ekspert (zooloog) Renno Nellis Clanga OÜ Natura asjakohase e-post: [email protected] hindamise linnustiku ekspert Rein Eesti Maaülikool vee-elustiku e-post: [email protected] Järvekülg ekspert, konsulteeris truupsildade võimaliku lahenduse osas Villem Kutti Riigi Töö tellija, e-post: [email protected] Kaitseinvesteeringute arendaja Keskus (RKIK) Helari Buht RKIK Töö tellija, e-post: [email protected] arendaja Elari Kalmaru RKIK Töö tellija, e-post: [email protected] arendaja Kersti RKIK Töö tellija, e-post: [email protected] Ristimägi arendaja Siim Vuntus Kaitsevägi Harjutusvälja e-post: [email protected] kasutaja, arendaja 8 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 2. Kavandatav tegevus Vastavalt Nursipalu harjutusvälja (HV) arendusprogrammile on Eesti iseseisva kaitsevõime väljaarendamiseks harjutusväljade arendamine ja laiendamine möödapääsmatu, võttes arvesse Kaitseväe vajadust arendada struktuuri tulenevalt uute võimete ja üksuste loomisest, uutest kasutusse võetavatest relvasüsteemidest, ajateenijate arvu suurendamisest, liitlaste kohalolu kasvust ning Eesti julgeolekut mõjutavatest ohtudest. Eeltoodu saavutamiseks on vaja kaks olemasolevat väljaõppeks kasutatavat ala Nursipalu ja Tsiatsungõlmaa liita ning laiendada, mille tulemusel tekiks ca 99 km2 suurune Nursipalu harjutusväli. Nursipalu HV laiendamise riigikaitselisi eesmärke on täpsemalt põhjendatud Vabariigi Valituse korralduses „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ 3. Nursipalu HV-le on planeeritud eelkõige diviisi 2. jalaväebrigaadi (peakasutaja) ja kohalike Kaitseliidu malevad ning liitlaste (s.h soomustehnika) väljaõppega seotud tegevused. Lisaks saavad HV-d kasutada ka teised Kaitseväe üksused ning Kaitseliidu malevad ning Siseministeeriumi valitsemisala üksused. Nursipalu harjutusväli ja selle laiendus asub Võru maakonnas Võru, Antsla ja Rõuge valla haldusterritooriumil. HV-st kirdesse jääb ca 0,3 km kaugusele Vagula järv ja ca 4 km kaugusele Tartu- Võru mnt, ca 2,2 km kaugusele itta Võru ning ca 7,2 km kaugusele läände Antsla linn. Ala põhjaserva piiriks on Valga-Koidula raudtee. Suuremad külad/alevikud, mis paiknevad harjutusvälja vahetus läheduses on Sõmerpalu, Tsooru ja Rõuge. Laiendatud harjutusvälja pindala on ca 99 km2. Plaanitava kavandatava tegevuse HV-l on eelnevate tööde käigus hindamiste läbiviimiseks (s.h Natura eelhindamine; uuringud jm) tinglikult jagatud kolmeks tegevuste rühmaks, mida viiakse läbi kahes etapis. Tegevuste rühmad on järgmised: ▪ Raadamine ja ehitustegevus. Harjutusväljale on plaanitud rajada laskeväljad, lasketiirud, UXO (sihtmärgialad ehk lõhkemata lahingumoona) alad, lõhkamisalad, demineerimispaigad, silla õppekohad (neid ei kavandata Natura 2000 võrgustiku jõgedele) ja teedevõrk koos suuremaid veekogusid ületavate sildadega. Tegevus hõlmab endas võrdlemisi ulatuslikku raadamist, kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ca 20% ulatuses) ning UXO alad 90–95% ulatuses lagedad. Lisaks on kavas vajadusel raadata umbes 2–4 m laiused piirisihid, et tagada harjutusvälja selgeks piiritlemiseks vajalike piiripostide nähtavus. Looduskaitseliste piirangutega alade puhul piirdutakse vajadusel alusmetsa eemaldamise või postide asemel puude markeerimisega. Detailne piiri märgistamine kavandatakse eraldi projekti raames. Alale ei rajata kuivenduskraavide võrgustikku, kuid kraavid võivad tulla laskeväljade raadatavate laskealade ning UXO alade servadesse, eesmärgiga hoida alad kuivemad ning takistada põlengute levikut. Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa aladest, kuhu võib olla vajalik teekraavide rajamine. ▪ Väikesekaliibrilistest relvadest8 laskmine ja taktikaline tegevus. Sõjaline väljaõpe, mis hõlmab laskmisi väikesekaliibrilistest relvadest (püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad), maastikul sõitmist ja taktikalisi harjutusi. Harjutusvälja täielikul väljaehitamisel on prognoositav taktika- ja laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Vältimaks võsa ja kulu teket, mis võivad laskmiste käigus süttida, viiakse vajadusel läbi kontrollitud põletamisi9. 8 relvad, mille kaliiber on < 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on <50 g TNT (trotüül) ekvivalent, st püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad. 9 Vastavalt siseministri 08.02.2021 määruses nr 4 „Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord“ toodud nõuetele Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 9 ▪ Suurekaliibrilistest relvadest10 laskmine. Tegevus hõlmab suurekaliibrilistest relvadest (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmist, samuti lõhkamisi. Tegevusega kaasneb kõrgem müratase võrreldes väiksekaliibriliste relvade kasutamisega. Looduskaitselistest tingimustest tulenevatest piirangustest lähtuvalt on harjutusvälja arendamine jagatud kahte etappi: Etapp I: 1. Raadamine ja ehitustegevus: Kõik tegevused erisusega, et raadamine ja ehitustööd Lääne laskevälja keskossa jääval laskeväljal toimuvad selle läänepoolsemas osas kuni 40 ha suurusel alal ja ca 300 m kaugusel veekogudest (Maru oja, Matu oja, Haki oja ja Mustjõgi). 2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Kõik laskmised ja taktikaline tegevus erisusega, et laskmised Lääne laskeväljal toimuvad vaid perioodil september–märts. 3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Kõik laskmised erisusega, et laskmised Lõuna laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääne osas toimuvad vaid perioodil september kuni märts. Etapp II: 1. Raadamine ja ehitustegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus. 2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus. 3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Tegevused kogu vajalikus mahus. Joonis 2-1 Nursipalu HV laiendus ja kavandatavad tegevused (aluskaart: Maa-amet 2024) 10 relvad, mille kaliiber on ≥ 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT (trotüül) ekvivalent, s.o suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika 10 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Nursipalu HV täielikul väljaehitamisel on selle prognoositav laskeharjutusteks kasutatav maht järgmine: ▪ laskeharjutused käsitulirelvadest – ligikaudu 145 päeval aastas; ▪ lahinglaskmise laskeharjutused – ligikaudu 50 päeval aastas; ▪ laskeharjutused kaudtulerelvadest – ligikaudu 25 päeval aastas; ▪ laskeharjutused õhutõrjerelvadest – ligikaudu 4 päeva aastas; ▪ laskeharjutused tankitõrjerelvadest – ligikaudu 20 päeval aastas; ▪ käsigranaadi viskeharjutused ja lõhketööd – ligikaudu 25 päeval aastas; ▪ taktikaharjutused – ligikaudu 250 päeval aastas. Tuleb tähele panna, et erinevad harjutused võivad toimuda paralleelselt samadel päevadel, kuid erinevatel laskeväljadel, st harjutuste arvud ei ole summeeritavad. Harjutusteks (sh lasketegevus) kasutatav päevade arv aastas on ligi 250. Aktiivsem kasutus on kavandatud jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini. Samuti on oluline välja tuua, et reeglina öisel ajal (kl 23–07) harjutusi ei korraldata. Läbiviidud mürauuringus11 on mudeldatud mitmeid erinevaid olukordi ja koostatud nende põhjal müralevikukaardid. Müra mõju analüüsimiseks vajaliku taustsüsteemi loomisel tuleb pöörata tähelepanu eelkõige järgmistele stsenaariumitele: aktiivse harjutuspäeva tüüpiline päevane müraolukord (nö kõige enam esinev, nö tüüpiline harjutuspäev, mida esineb kuni 145 korda aastas) ja suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord (kõige intensiivsema harjutustegevusega päev, väljendab suurõppuste (nt Kevadtorm) müraolukorda, mis esineb kuni 2 korda aastas). Lisaks suurõppustele ja tüüpilistele harjutuspäevadele on Nursipalu HV-l kavas korraldada veel mitmesuguseid laskeharjutusi (vt eelnevalt toodud prognoositav laskeharjutuste maht). Müramudelite põhjal jäävad nende olukordade puhul HV-lt lähtuvad keskmised müratasemed alla suurõppuste korral tekkivatele. Siinses mõjuhindamises võetakse tulenevalt ettevaatusprintsiibist Nursipalu HV laiendamisega kaasneva mürahäiringu mõjuala määratlemisel aluseks halvim võimalik modelleeritud keskmine müraolukord, milleks on suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord e suurõppused. Järgnevate Natura asjakohase hindamise peatükkides on käsitletud tegevusi, mis on Natura eelhindamise tulemustest lähtuvalt asjakohased ning vajadusel on kavandatava tegevuse sisu täpsemalt kirjeldatud. 11 Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring. AKUKON, 2024 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 11 3. Haanja linnuala Natura asjakohane hindamine Natura eelhindamises2 käsitleti Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi ja kavandatava harjutusvälja laiendamisega seotud tegevusi kolme komponendi kaupa, mis on järgnevalt esitatud koos Natura eelhindamise järeldusega Haanja linnualale (LiA): ▪ raadamine ja ehitustegevus – puuduvad negatiivsed mõjud Haanja linnualale, samuti ei avaldu tõenäoliselt ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele; ▪ väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus – puuduvad negatiivsed mõjud Haanja linnuala looduskeskkonnale, samuti ei avaldu negatiivseid mõjusid kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele; ▪ suurekaliibrilistest relvadest laskmine – puuduvad negatiivsed mõjud Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele, kui laskmised toimuvad etapp I mahus, so pesitsusperioodi välisel ajal (september–märts). Objektiivse teabe põhjal ei saa välistada negatiivset mõju Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele (rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk) kui suurekaliibrilistest relvadest laskmised toimuvad liikide pesitsusperioodil (aprill–august) ja selles osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohane hindamine viiakse järgnevalt läbi vastavalt eelhindamise tulemustele. Ülejäänud tegevuste ja linnuala kaitse-eesmärkide käsitlemine ei ole vajalik, kuna nende puhul eelhindamine ebasoodsaid mõjusid ei tuvastanud. 3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus Vastavalt eelhindamisele on Nursipalu harjutusvälja arengukava ja laiendusega seotud võimalik mõju Haanja linnuala osadele kaitse-eesmärkidele seotud suurekaliibriliste relvade (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid, tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmisega liikide pesitsusperioodil (aprill–august). Mõju ei saa välistada linnuala kaitse-eesmärkidest neljale liigile: rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Nimetatud negatiivsed mõjud võivad eelhinnangu kohaselt avalduda seoses Lõuna laskeväljal kavandatud laskmiste ja Lõuna laskevälja juurde jääva UXO ala kasutamisega. Negatiivset mõju võib avaldada nii laskmispaigast kui ka sihtmärgialalt lähtuv müra. Haanja linnuala paiknemist HV laskeväljade ning UXO alade suhtes illustreerib Joonis 3-1. 12 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Joonis 3-1 Kavandatava tegevuse ja Haanjalinnuala paiknemine (aluskaart: Maa-amet 2024) Kavandatavaks tegevuseks on suurekaliibrilistest relvadest laskmine (sealjuures ei kavandata tegevusi reeglina öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00). Suurekaliibriliste relvade kaliiber on ≥ 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT (trotüül) ekvivalent, s.o suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika. Nursipalu laiendatud HV alale ja seal kavandatavatele laskmistegevustele on läbi viidud mürauuring12, mille kohaselt ulatub tüüpilise aktiivse harjutuspäeva (145 tk aastas) ja lõhkamiste (ca 20 tk aastas, s.h Lõuna laskevälja juures oleval UXO alal) puhul Haanja linnualale ˂45 dB suurune müratase (vt ka Joonis 4-2), mis tuleneb väiksekaliibriliste relvadega laskmisest või lõhkamistest ja see ei ületa linnualal olulist häirivat mürataset ja seetõttu pole põhjust hindamises täpsemalt käsitleda. Mürauuringu tulemuste kohaselt ulatub aga suurima laskude arvuga harjutuspäeval Haanja LiA-le kuni 65 dB suurune müratase. Tegevusest on ülevaade antud järgnevalt. Suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevast müraolukorda (väikese- ja suurekaliibrilised relvad, sealjuures ei kavandata tegevusi reeglina öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00) kirjeldab vastavalt mürauuringu tulemustele Joonis 3-2. Näidatud on idast läände manöövri müraolukord, kuna see on Haanja linnuala jaoks nö ebasoodsam olukord, läänest itta manöövri korral ulatub Haanja linnualale mõnevõrra madalam müratase ja seda siinkohal eraldi ei illustreerita. Suurima laskude arvuga harjutuspäeval kasutatakse väga erinevat relvastust (nii väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid, snaiprirelvad, kergekuulipildujad kui ka suurekaliibrilisi relvi nagu miinipildujad, tankitõrjegranaadiheitjad Carl-Gustav, raketikompleks Javelin jne) kogu ala piires ning välja toodud laskude arv võib toimuda ühe päeva jooksul kogu märgitud ala ulatuses (müraolukorra modelleerimise aluseks võetud laskude arvud ja relvad on täpsemalt välja toodud mürauuringus12). Tegemist on halvima võimaliku modelleeritud stsenaariumiga, mis väljendab suurõppuste (nt 12 Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring. AKUKON, 2024 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 13 Kevadtorm) müraolukorda. Eeldatavalt esineb maksimaalse kasutuskoormusega väljaõpet kuni 2 korda aastas, millele lisanduvad mõnekümnel päeval aastas sarnase kõrge müratasemega harjutuspäevad kui kasutatakse kaudtulerelvi, õhu- või tankitõrjerelvi. Haanja linnuala väga väiksele osale levib kuni 65 dB müratase (linnuala Nursi külas asuvale piirile; Kahrila järve põhjaosasse levib kuni 60 dB, vt Joonis 3-2). Sealjuures, läbi on viidud olemasoleva müraolukorra uuring 2023. aasta kohta13. Praeguse HV piiridest on Haanja linnuala oma lähimas osas pea 2 km kaugusel. Mürauuringu tulemused näitavad, et linnualale ulatuvad suurima laskude arvuga harjutuspäeval müratasemed 45–49 dB (kuni Kahrila järve põhjapoolse osani). Tüüpilise aktiivse harjutuspäeva ja lõhkamiste puhul ulatub linnualale ˂45 dB suurune müratase. Joonis 3-2 Aktiivse harjutuspäeva suurima laskude arvuga päevane müraolukord, manööver idast läände (aluskaart: Maa-amet 2024) Uutes piirides väljaehitatud HV-l on laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas kokku ligi 250 (aktiivsem kasutus on kavandatud jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini). Hindamises on aluseks võetud müraolukorra mõttes nö halvim variant e suurõppused, mida eelnevalt ka kirjeldati. Haanja linnuala kirjeldus Haanja linnuala (RAH0000022) on esitatud Natura 2000 võrgustikku vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k14). Linnuala pindala on ca 170 km2 ha ning see on loodud kaheksa linnudirektiivis nimetatud liigi ning nende elupaikade kaitseks. Linnuala kattub Haanja looduspargiga 13 Nursipalu harjutusvälja 2023. a olukorra mürauuring. Akukon, 2024 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv 14 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine (KLO1000469), mis tagab linnuala siseriikliku kaitse. Linnuala kaitset reguleerib siseriiklikult Haanja looduspargi kaitse-eeskiri15 ja looduskaitseseadus. Haanja linnuala kaitse-eesmärkideks on: ▪ rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must- toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex) ja värbkakk (Glaucidium passerinum). Järgnevas tabelis on täpsemalt välja toodud linnuala nende kaitse-eesmärkide kirjeldused, mis on vastavalt Natura eelhindamise tulemustele tegevuse võimalikus mõjualas. Lisaks on esitatud kaitse- eesmärkideks olevate linnuliikide arvukused 2022. aastal tehtud Haanja linnuala linnustiku inventuuril (Loodustaju OÜ). Tabel 3-1 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused Pikaajaline Esinemine ja kaitse- arvukus Natura Liik kirjeldus eesmärk standard vastavalt andmevormil16 KKK-le rästas- Tegemist on ohuvälise (LC17) ja Eestis kaitsestaatuseta liigiga. Liik Rästas-roolind Pesitseb 20–30 roolind elutseb vaid suuremates roomassiivides. Kevadel saabub meile mais, on Haanja paari sügisel lahkub septembris. looduspargis haudelind. Haanja LiA on liiki registreeritud varasemalt vaid juhuvaatluste alusel. Haanja looduspargi puhul pole põhiosas tegemist tüüpilise rästas- roolinnu maastikuga.18 2022. aastal tehtud Haanja linnuala inventuuril hinnati arvukuseks 10-15 paari (Loodustaju 2022). Ohutegurid19: Eestis võib liiki kohati ohustada roo niitmine ja rooväljade hävimine tormide ja rüsijää tõttu. Vastavalt KKK-le on liigi negatiivseks mõjuteguriks linnualal: Puudub ülevaade rooalade levikust. viupart Tegemist on Eestis ohualdis (VU) ja kaitsestaatuseta jahilinnuga. Liik on Kuna viupardi Pesitseb 3–5 meil kõikjal veekogudel arvukas läbirändaja, kuid haruldane pesitseja arvukus paari (peamiselt Ida-Eestis), pesitsejate arvuks hinnatakse Eestis 50-100 Haanja LiA-l paari. alal pole teada, ei ole Liigi arvukusandmed (3-5 paari) Haanja LiA-l põhinevad 2002. a Kavadi liigile seatud ja Alajärvel tehtud vaatlustel. Tegemist on muuhulgas metsastel pikaajalist väikejärvedel pesitseva liigiga, mis üldjoontes sobib kokku Haanja LaA kaitse- maastikulise iseloomuga.18 2022. aastal tehtud Haanja linnuala eesmärki. inventuuril hinnati arvukuseks 0-5 paari (Loodustaju 2022). KKK liigi jaoks negatiivseid mõjutegureid liigi jaoks välja ei too. sinikael- Tegemist on Eestis ohuvälise (LC) ja kaitsestaatuseta jahilinnuga. Liik Sinikael-part Pesitseb 20–30 part pesitseb veekogude kallastel ja lähialadel. Sinikael-parti ohustab on Haanja paari eelkõige veekogude saastumine. Sinikael-part asustab taimestikurikkaid looduspargis madalaid veekogusid.18 2022. aastal tehtud Haanja LiA inventuuril arvukas hinnati arvukuseks 20-40 paari (Loodustaju 2022). haudelind. KKK liigi jaoks negatiivseid mõjutegureid liigi jaoks välja ei too. 15 Haanja looduspargi kaitse-eeskiri 16 Haanja linnuala Natura 2000 standard andmevorm, seisuga 6.10.2022 17 Lindude punase nimestiku ohustatuse hindamise retsenseerimisel hinnati liik kategooriasse ohulähedane (NT), Ellermaa 2023. 18 Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 21.06.2013. a käskkirjaga nr 1-4.2/13/303 19 Vastavalt 2019. aastal antud liikide ohustatuse hinnangule. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 15 Pikaajaline Esinemine ja kaitse- arvukus Natura Liik kirjeldus eesmärk standard vastavalt andmevormil16 KKK-le rukkirääk Tegemist on ohuvälise (LC20) ja III kaitsekategooria liigiga, kelle leiukohti Rukkiräägu Pesitseb 30–70 EELIS andmebaasis Haanja LiA-l registreeritud ei ole. 2022. aastal kaitse- paari tehtud Haanja linnuala inventuuril hinnati arvukuseks 30–40 paari korralduslik (Loodustaju 2022). KKK-s on hinnatud, et LiA-l võis pesitsevate paaride optimaalne arvukus varem küündida kuni 150-ni, liigi keskmine asustustihedus on arvukus on ligi kaks korda suurem Eesti keskmisest. 80–100 paari. Liigile mõjub tõenäoliselt soodsalt maastiku vaheldusrikkus, madala intensiivsusega põllumajandus ning väikeste niitude ja põldude vaheldumine metsaste aladega. Liik asustab erinevaid avamaastikke (niisked või kuivad avatud rohumaad, luhad, raiesmikud). Lind veedab suurema osa oma elust maapinnal kõrges taimestikus. Vastavalt KKK-le on liigi joaks negatiivsed mõjutegurid LiA-l: võsastumine; lamminiitudel heina purustamine; niitmine pesitsusajal enne juulit. 18 3.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele Haanja linnuala on väga ulatuslik ala, mille lähim osa jääb kavandatavast Nursipalu HV-st 0,8 km kaugusele lõunasse ja kuulub selles piirkonnas Haanja Looduspargi Pärandmaastiku piiranguvööndi koosseisu. Lähim laskeväli (Lõuna laskeväli) on linnualast u 1,3 km kaugusel. Linnuala kaugemad osad jäävad aga Nursipalu harjutusvälja piiridest paarikümne kilomeetri kaugusele. Linnuala kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele võivad avalduda häiringud seoses laiendatavalt harjutusväljalt lähtuva suurekaliibrilistest relvadest tingitud müraga. Natura eelhindamises toodi välja, et valdaval osal linnualast on piisava kauguse tõttu müra pigem fooniline ning ei põhjusta lindudele tõenäoliselt olulisi käitumuslikke reaktsioone (näiteks pesalt lahkumine või toiduotsingu katkestamine) ega elupaikade hülgamist. HV-le lähemas linnuala osas pole kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaiku registreeritud, kuid siiski leidub antud alal elupaigaks sobivaid kooslusi ja maastikke mitmele kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile (rästas- roolind, viupart, sinikael-part, rukkirääk). Seega ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele seoses mürahäiringutega. Nimetatud negatiivsed mõjud võivad avalduda seoses Lõuna laskeväljal kavandatud laskmiste ala ja Lõuna laskevälja juurde jääva UXO ala kasutamisega. Negatiivset mõju võib avaldada nii laskmispaigast kui ka sihtmärgialalt lähtuv müra. Täpsustada tuleb, et taustainfona kasutatavaid põhjalikke ja ülevaatlikke uuringuid militaarmüra mõjust lindudele on tehtud väga vähe, mistõttu on keeruline anda ühest seisukohta olulist mõju tekitada võivate militaartegevusest tingitud müratasemete ja -tegurite kohta. Näiteks on ühes 2015. a ülevaateuuringus koondatud erinevate uuringute tulemused erimüraallikate mõjust erinevatele taksonitele. Militaarmüra ja lindude puhul on selles töös koondatud uuringute põhjal leitud, et linnud reageerivad mürale (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63–80 dB21. Samas on viidatud alusuuringutes keskendutud peamiselt militaarlennuvahenditega ülelendudele seotud küsimustele. 20 Lindude punase nimestiku ohustatuse hindamise retsenseerimisel hinnati liik kategooriasse ohualdis (VU), Ellermaa 2023. 21 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological Reviews, 91 (4), 982-1005 16 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Märgatavalt rohkem on uuritud liikluse (nii maantee kui ka raudtee) ja tuulikutega seonduva müra mõju. Nende uuringute tulemused aitavad luua vajalikke paralleele ka siinse töö kontekstis. Helivahemik, mida eri linnuliigid kuulevad, võib olla väga erinev ning lindude tundlikkus mürahäiringu suhtes on nii liigispetsiifiliselt kui ka liigisiseselt isendi tasandil varieeruv. Üldjuhul peetakse lindude jaoks enim häirivamaks muutuva või tugevneva heliga olukordi. Samuti joonistub uuringutes välja, et müra suhtes on rohkem häirimistundlikud öise eluviisiga linnud22. 2007. aastal ilmunud ülevaatlikus raportis on koondatud erinevate uuringute tulemused ja leitud, et öise eluviisiga lindude (nt ka rukkirääk) mürataluvus on võrreldes päevaste lindudega väiksem jäädes keskmiselt 47 dB juurde. Seevastu päevase eluviisiga lindude (nt kanalised, erinevad kahlajad) puhul peeti häirivaks 52–58 dB tugevusega müra23. 2023. a ilmunud Poola uuringus, kus uuriti kultuurmaastikega seotud lindude (hõlmatud päevase eluviisiga linnud sh röövlinnud nagu soo- loorkull) tundlikkust suure intensiivsusega maantee müra suhtes, oli häirivaks loetav tase (53–60 dB) samas suurusjärgus 2007. a ülevaateraporti tulemustega24. On ka viiteid, et inimtekkelise müra mõju mõnede liikide ja müraallikate puhul algab juba mõõduka tugevusega helist (45 dB), kuid välja on toodud ka, et 63 dB alates muutub mitmete linnuliikide käitumine suurenenud ohutundele viitavaks25. Oluline on siinjuures märkida, et lindude tundlikkus mürahäiringu suhtes on liigispetsiifiline ja ka liigisiseselt isendi tasandil varieeruv ning samuti ei tähenda müratundlikkus automaatselt lindude sigimisedu või arvukuse langust ja sellega seotult mõjusid liikide kaitsestaatusele. Samuti on häiringutega harjumine loomariigis üldlevinud nähtus26. Nursipalu laiendatava HV kohta läbiviidud mürauuringu12 tulemused näitavad, et suurima laskude arvuga harjutuspäevadel (mida on kuni 2 korda aastas ja kasutusel on nii väikese- kui ka suurekaliibrilised relvad, millele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi) ulatuvad müratasemed linnuala loodeosas väikesel linnuala osal kuni 65 dB-ni (vt Joonis 3-2). Kirjeldatud mürasündmused on mürauuringus modelleeritud vastavalt Nursipalu laiendamise kavale, st lisanduvad uued laskeväljad ja kasutatavate relvade intensiivsus kasvab ja asukoht muutub. Mürarikkad tegevused kolivad senisest Haanja linnualale lähemale: senisele Põhja laskeväljale lisanduvad Lõuna ja Ida laskeväljad. Tuleb aga arvestada, et Haanja linnuala loodeosas on ka praeguse HV tegutsemise tõttu nö looduslikust suuremad müratasemed. Seda eeskätt just suurekaliibriliste relvade kasutamisel. 2023. aastal läbi viidud mürauuringu27 tulemused näitavad, et linnualale ulatub suurima laskude arvuga harjutuspäeval 45–49 dB (kuni Kahrila järve põhjapoolse osani). Mõju hindamine on esitatud LiA kaitse-eesmärkide kaupa järgnevas tabelis, kus toodud hinnangute andmisel on tuginetud kavandatava tegevuse sisul, kehtivas KKK-s toodud infol, ekspertteabel jm. Tabel 3-2 Mõju hindamine Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele 22 Phoenix Environmental Sciences. 2011. Assessment of the Effect of Traffic Noise on Wetland Birds: Background Study for the Roe Highway Extension Project. Unpublished report prepared in association with AECOM for South Metro Connect, Perth, WA. 23 Garniel, A. et al. 2007. Vögel und Verkehrslärm. Quantifizierung und Bewältigung entscheidungserheblicher Auswirkungen von Verkehrslärm auf die Avifauna. Schlussbericht November 2007. – FuE-Vorhaben 02.237/2003/LR des Bundesministeriums für Verkehr, Bau- und Stadtentwicklung. 273 S.. – Bonn, Kiel. 24 Wiącek, J. 2023. How farmland birds react to traffic noise? Belgian Journal of Zoology, 153. 25 Viigipuu & Tilgar 2017. Inimtekkelise müra mõju lindude kommunikatsioonile ja kohasusele. Hirundo 30 (1) 36-56. 26 Larkin, R., P. (1996). Effects of military noise on wildlife: a literature review 27 Nursipalu harjutusvälja 2023. a olukorra mürauuring. Akukon, 2024 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 17 Kaitse- Mõju hinnang Natura hindamise eesmärk kokkuvõte, leevendavate meetmete rakendamise vajadus rästas- Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis Ebasoodsat mõju ei roolind võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne esine ja liigispetsiifiliste liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid. leevendavate meetmete rakendamise vajadus Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt puudub. liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). On viiteid, et rästas-roolinnu jaoks on häirivaks müratasemeks 52 dB.23 Selle müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra vaid linnuala väikesel osal (vt Joonis 3-2): sisuliselt Rõugest loodesse jääval linnuala osal, mis moodustab kogu linnusalast pindalaliselt alla 5%. Rästas-roolind ei ole Eestis kaitstavate liikide nimekirja kuuluv liik. Teadaolevalt ei ole tegemist ka väga tundliku ega ohustatud liigiga. Arvestades, et rästas-roolinnul on Haanja linnualal, sh harjutusväljale lähimatel järvedel (nt Kahrila järv, mis on kõrgendatud müra alal) vähe sobivaid elupaikasid, ei kaasne mürataseme tõusuga selles piirkonnas liigile häirimist, mis võiks mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. Kõrgendatud müratasemed suurt osa linnualast ei hõlma. Vastavalt KKK-le on ohud liigi jaoks seotud pigem elupaikadega, mitte häirimisega. Liigi kaitsestaatust tegevused ei mõjuta. Rästas-roolinnu puhul on KKK-s seatud pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks, et liik on Haanja looduspargis (LiA-l) haudelind. Seda eesmärki kavandatav tegevus ei mõjuta, sest HV laiendamine ei saa põhjustada liigi arvukuse vähenemist või ka väljasuremist linnualal. Haanja LiA puhul on tegemist suure linnualaga, kus liigil on võimalik valida pesitsusterritooriume HV müraallikatest kuni paarikümne km kaugusel. Pigem võib liigi jaoks limiteerivaks olla sobivate elupaikade (roostike) puudumine linnualal, mitte häirimine. viupart Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis Ebasoodsat mõju ei võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne esine ja liigispetsiifiliste liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid. leevendavate meetmete rakendamise vajadus Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt puudub. liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). Kui arvestada päevase eluviisiga lindude puhul on peetud häirivaks 52–58 dB tugevusega müra28, siis sellise müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra vaid linnuala väikesel osal: sisuliselt Rõugest loodesse jääval linnuala osal (vt Joonis 3-2), mis moodustab kogu linnusalast pindalaliselt alla 5%. Viiteid on ka, et militaarmürale reageerivad 28 Garniel, A. et al. 2007. Vögel und Verkehrslärm. Quantifizierung und Bewältigung entscheidungserheblicher Auswirkungen von Verkehrslärm auf die Avifauna. Schlussbericht November 2007. – FuE-Vorhaben 02.237/2003/LR des Bundesministeriums für Verkehr, Bau- und Stadtentwicklung. 273 S.. – Bonn, Kiel. 18 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Kaitse- Mõju hinnang Natura hindamise eesmärk kokkuvõte, leevendavate meetmete rakendamise vajadus linnud (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63–80 dB29. Keskmised päevased müratasemed linnualal küündivad HV lähedasel LiA väikesel osal aktiivsetel harjutuspäevadel aga kuni 65 dB, mistõttu ei saa eeldada olulise häiriva mõju teket kogu linnuala ja liigi elupaikade kontekstis. Eestis kaitstavate liikide nimekirja viupart ei kuulu, tegemist on ohualdis jahilinnuga. KKK ei too Linnualal liigi jaoks välja ohutegureid. Teadaolevalt ei ole tegemist ka väga tundliku ega ohustatud liigiga. Arvestades, et viupardil on Haanja linnualal sobivaid elupaikasid (järved) kogu LiA piires ja eeldatavad müratasemed ei küündi valdaval osal linnualast tasemeni, mis tooks kaasa liigi jaoks olulise häirimise, mis võiks omakorda mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. KKK-s ei ole liigi jaoks seatud pikaajalist kaitse-eesmärki ja Natura standardsel andmevormil on ala kaitse-eesmärgiks 3–5 paari viuparte. Liiki on registreeritud aga Kavadi ja Alajärvel, mis asuvad joonisel 4-2 toodud müramodelleerimise tulemuste järgi väljaspool võimalikku häiriva müra mõjuala ja selles piirkonnas jäävad keskmised päevased müratasemed juba alla 45 dB ka suurõppuste ajal. Lisaks on LiA-l on palju pesitsuseks sobilikke väikejärvi. Seega ei ole linnualal oodatav liigi arvukuse langus, millest võiks tuleneda mõju liigi kaitsestaatusele. sinikael- Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis Ebasoodsat mõju ei part võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne esine ja liigispetsiifiliste liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid. leevendavate meetmete rakendamise vajadus Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt puudub. liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). Kui arvestada päevase eluviisiga lindude puhul on peetud häirivaks 52–58 dB tugevusega müra, siis sellise müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra vaid linnuala väikesel osal: sisuliselt Rõugest loodesse jääval linnuala osal (vt Joonis 3-2), mis moodustab kogu linnusalast pindalaliselt alla 5%. Viiteid on ka, et militaarmürale reageerivad linnud (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63–80 dB30. Keskmised päevased müratasemed linnualal (HV-le lähimas osas) küündivad HV lähedasel LiA väikesel osal aktiivsetel harjutuspäevadel aga kuni 65 dB mistõttu ei saa eeldada olulise häiriva mõju teket kogu linnuala ja liigi elupaikade kontekstis. Arvestades, et sinikael-pardil on Haanja linnualal sobivaid elupaikasid (järved ja jõed) ja teadaolevalt ei ole tegemist väga tundliku (pesitseb nt ka linnades jm) ega ohustatud liigiga, ei kaasne mürataseme tõusuga väikesel LiA osal liigile olulist häirimist, mis võiks mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. Liigi kaitsestaatust tegevused ei mõjuta. KKK-s seatud pikaajalist kaitse-eesmärki, et sinikael-part on Haanja looduspargis (LiA-l) arvukas haudelind, kavandatav tegevus ei mõjuta, sest HV laiendamine ei põhjusta liigi arvukuse vähenemist linnualal. Natura 29 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological Reviews, 91 (4), 982-1005 30 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological Reviews, 91 (4), 982-1005 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 19 Kaitse- Mõju hinnang Natura hindamise eesmärk kokkuvõte, leevendavate meetmete rakendamise vajadus standardsel andmevormil on ala kaitse-eesmärgiks 20–30 paari sinikael- parte. Haanja LiA puhul on tegemist suure linnualaga, kus liigil on võimalik valida pesitsusterritooriume HV müraallikatest kuni paarikümne km kaugusel. rukkirääk Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis Ebasoodsat mõju ei võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne esine ja liigispetsiifiliste liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid. leevendavate meetmete rakendamise vajadus Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt puudub. liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). On viiteid, et öise eluviisiga lindude (sh rukkirääk) mürataluvus on võrreldes päevaste lindudega väiksem jäädes keskmiselt 47 dB juurde23. Sellise müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra linnualal osaliselt, s.t ei hõlma poolt linnuala pindalast. Enamik linnualast jääb siiski väljapoole 47 dB müra taset (vt Joonis 3-2). Lisaks tuleb mainida, et mürarikkad harjutustegevused kavandatakse valdavalt jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini, s.t et mürarikastest harjutuspäevadest paljud jäävad väljapoole rukkiräägu Eestis veedetavat pesitsusaega (mai–sept). Kuigi kirjanduse andmetel on viidatud liigi jaoks liiklusmüra puhul olulise piirina 47dB, siis teada on siis Eestis on teada liigi pesitsemine ka mitmetes mürarikastes keskkondades. Sealjuures on teada mitmed liigi aktiivselt kasutatavad pesitsusterritooriumid Keskpolügooni lähedal. Need asuvad sealsetest UXO aladest 1–2 km kaugusel (nt KLO9130618, KLO9130615 jne). Seetõttu ei saa eeldada, et ka Haanja linnualal, mis asub HV lähimast laskeväljast (Lõuna laskeväli) minimaalselt u 1,3 km kaugusel, võiks tekkida liigi jaoks olulisi häiringuid. Arvestades, et rukkiräägul on Haanja linnualal palju sobivaid elupaikasid (põllud ja rohumaad) ja teadaolevalt ei ole tegemist väga tundliku liigiga ning öisel ajal reeglina laskeharjutusi ei tehta (liik laulab kõige aktiivsemalt öösiti), ei kaasne mürataseme tõusuga liigile olulist häirimist, mis võiks oluliselt mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. Liigi kaitsestaatust tegevused ei mõjuta. KKK-s seatud pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks on rukkiräägu optimaalne arvukus 80–100 paarina. 2022. aasta inventuuri alusel pesitses linnualal hinnanguliselt 30–40 paari (Loodustaju 2022). Eesmärgist väiksema arvukuse põhjused on liigi üldine arvukuse langus kõikjal Eestis, aga linnualal saab liigi seisundit parandada rohumaade säilitamise ja nende hilisema niitmisega (mis on kaitsekorralduslikud tegevused ja KKK-s ka kavandatud). Haanja LiA puhul on tegemist suure linnualaga, kus liigil on võimalik valida pesitsusterritooriume HV müraallikatest kuni paarikümne km kaugusel. Häirimisest enam võib liigi jaoks limiteerivaks olla elupaikadega seotud probleemid linnualal (KKK-s välja toodud negatiivsed mõjutegurid on nt võsastumine, niitmine pesitsusajal jm). 20 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 3.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust? Natura ala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused. Kui ebasoodsa mõju puudumist ei saa tõendada, tuleb kavandada leevendavad meetmed, mis hoiaksid ebasoodsa mõju ära. Hindamaks, kas kavandatav tegevus tervikuna või selle erinevad aspektid avaldavad tõenäoliselt ebasoodsat mõju Haanja linnuala terviklikkusele, on järgnevas tabelis esitatud kontrollküsimustik. Tabel 3-3 Kontrollküsimused Haanja linnuala terviklikkuse säilimise kohta Kas projekt võib: Jah/Ei Selgitus Vähendada ala elupaigatüüpide pindala Ei Liikide arvukuse vähenemist ei kaasne, kuna häiringu või liikidel arvukust, mille kaitseks ala mõjualasse ei jää tundlikke linnuliike, kelle pesitsusedukust loodi? ja seeläbi arvukust võiks kavandatav tegevus mõjutada. Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei HV tegevusega kaasneb mürahäiring, kuid kuna liigid, mis asurkondade suurust või liikide vahelist läbisid asjakohase hindamise, ei ole häiringu suhtes tasakaalu või asustustihedust? tundlikud ning müratasemed ei ületa liikide/liigirühmade jaoks olulisi müratasemeid, siis ei ole oodata ka asurkondade suuruse, liikide vahelise tasakaalu ega asustustiheduse muutusi. Põhjustada liikide ümberasumist ja seega Ei Linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide ümberasumist, vähendada nende liikide levikuala kavandatav tegevus kaasa ei too ega levikualasid ei mõjuta. piirkonnas? Põhjustada lisa I elupaikade või liikide Ei Killustatust kavandatav tegevus ei põhjusta, kuna tegemist killustatust? ei ole tundlike liikidega ning nende elupaigad säilitavad olemasoleva sidususe. Põhjustada peamiste tunnuste (nt Ei Kavandatav tegevus ei too kaasa peamiste tunnuste puistaimkate, loodetele avatus, iga- vähenemist ega hävimist. Linnualal säilivad elupaigad ja aastased üleujutused jne) vähenemist või tingimused olemasolevalt. hävimist? Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena Ei Tegevus ei too kaasa indikaatorliikide tasakaalu/leviku ega kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, asustustiheduse muutusi linnualal. levikut ja asustustihedust? Aeglustada või takistada ala kaitse- Ei Kuna ebasoodsat mõju ala kaitse-eesmärkidele ei eesmärkide saavutamist? tuvastatud, siis ei mõjuta tegevus ala kaitse-eesmärkide saavutamist. Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, Ei Tegevus ei too kaasa muutusi kriitilise tähtsusega ala olemust määravates aspektides (nt aspektides. Linnuala ökosüsteemid säilivad olemasoleval toitainete tasakaal), millest sõltub ala kujul. soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina. Nagu tabelist selgub, siis kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele. Haanja linnuala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud. 3.4. Leevendavate meetmete kavandamine Natura hindamise tulemusel (Tabel 3-2) selgus, et ühegi hinnatud liigi puhul ei mõjuta kavandatud tegevus kaitse-eesmärke ega nende saavutamist ning Natura linnuala terviklikkus säilib (Tabel 3-3). Leevendavate meetmete kavandamine vajalik ei ole. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 21 3.5. Natura asjakohase hindamise tulemused Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele. Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine). 22 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 4. Karula linnuala Natura asjakohane hindamine Natura eelhindamises2 käsitleti Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi ja kavandatava harjutusvälja laiendamisega seotud tegevusi kolme komponendi kaupa, mis on järgnevalt esitatud koos Natura eelhindamise järeldusega Karula linnualale: ▪ raadamine – kokkuvõttes puuduvad negatiivsed mõjud Karula linnuala looduskeskkonnale, kuid etapp II tegevuste puhul ei saa välistada negatiivsete mõjude avaldumist kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile must-toonekurele. Teistele kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid ei avaldu. Negatiivsed mõjud must-toonekurele võivad avalduda seoses Lääne laskevälja keskossa jääva laskmisala raadamisega ning Lääne ja Põhja laskeväljade vahele jääva kahest osast koosneva sihtmärgiala (UXO ala) raadamise ja välja ehitamisega (kraavide ja tuletõkkeribade rajamine ning muud pinnasetööd) ehk etapp II tegevuste korral. Ülejäänud raadatavate laskeväljade osade ja UXO alade raadamise ja väljaehitamisega must-toonekure toitumisaladele negatiivseid mõjusid ei kaasne ehk etapp II osas saab negatiivse mõju välistada. ▪ väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus – kokkuvõttes puuduvad negatiivsed mõjud, kui tegevusi viiakse ellu etapp I mahus (laskmised Lääne laskeväljal september–märts). Negatiivset mõju ei saa välistada seoses laskmistega Lääne laskeväljal must-toonekure pesitsusperioodil ehk tegevustega etapp II mahus. Ülejäänud raadatavad laskmiste alad jäävad must-toonekure võimalikest toitumisaladest kaugemale ning nende kasutusega seoses olulisi häiringuid ja negatiivseid mõjusid must- toonekurele tõenäoliselt ei kaasne. ▪ suurekaliibrilistest relvadest laskmine – Kokkuvõttes puuduvad negatiivsed mõjud Karula linnuala looduskeskkonnale, kuid ei saa välistada negatiivsete mõjude avaldumist kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile must-toonekurele, kui laskmised Lääne laskeväljal ja Lääne UXO alal toimuvad liigi pesitsusperioodil ehk aprillist augustini (so etapp II mahus). Selles osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Kui laskmisi nimetatud aladel liigi pesitsusperioodil ei toimu, siis negatiivsed mõjud puuduvad (nn etapp I). Teistele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid ei avaldu. Eelhindamise kohaselt ei saa välistada ebasoodsa mõju esinemist kõigi kolme hinnatud komponendi teatud tegevuste elluviimisel must-toonekurele. Natura asjakohane hindamine neile tegevustele ja must-toonekurele viiakse järgnevalt läbi. Ülejäänud tegevuste ja linnuala kaitse-eesmärkide käsitlemine ei ole vajalik, kuna nende puhul eelhindamine ebasoodsaid mõjusid ei tuvastanud. 4.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus Vastavalt eelhindamisele esineb Nursipalu harjutusvälja arengukava ja laiendusega seotud võimalik mõju seoses kolme erineva tegevuse komponendi elluviimisega Karula LiA ühele kaitse-eesmärgile: must-toonekurele. Karula LiA asub oma lähimas punktis Nursipalu laiendatava harjutusvälja piirist ca 4,7 km kaugusel. HV ja sealsete tegevusalade asukohti Karula LiA suhtes illustreerib Joonis 4-1. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 23 Joonis 4-1 Kavandatava tegevuse ja Karula loodusala paiknemine (aluskaart: Maa-amet 2024) Kavandatav tegevuse saab oma iseloomu põhjal jagada kaheks: Raadamine Nursipalu laiendatud harjutusväljal kavandatakse suhteliselt ulatuslikke raadamisalasid (Joonis 4-1), kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ca 20% ulatuses) ning UXO alad 90-95% ulatuses lagedad. Kokku on raadamisalasid ca 9,7 km2 ulatuses. Lisaks raadatakse teede ümbert 30 m laiune koridor. Laskeväljade väljaehitamisega kaasnevad lisaks raadamisele kraavide ja tuletõkkeribade rajamine ning muud pinnasetööd. Tegevus toimub Nursipalu HV piires ja raadatavad alad laskeväljadel jäävad LiA-st minimaalselt 7 km kaugusele. Seetõttu ei ole raadamise seos LiA must-toonekurega otsene (st linnualal elupaikade ja pesitsuskohtade tingimused ei muutu), kuid kaudne seos on võimalik läbi Karula LiA-l pesitseva must-toonekure toitumisalade kvaliteedi mõjutamisega. Väikese- ja suurekaliibrilistest relvadest laskmine Väiksekaliibrilised on relvad, mille kaliiber on <20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on <50 g TNT (trotüül) ekvivalent, st püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad. Suurekaliibriliste relvade kaliiber on ≥ 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT (trotüül) ekvivalent, s.o suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika. Nursipalu laiendatud HV alale ja seal kavandatavatele laskmistegevustele on läbi viidud mürauuring31. Aktiivse harjutuspäeva tüüpilist päevast müraolukorda kirjeldab vastavalt uuringu tulemustele Joonis 4-2 (st väikesekaliibriliste relvade kasutamist; sealjuures reeglina ei kavandata 31 Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring. AKUKON, 2024 24 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine tegevusi öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00). Tüüpiline päev lasketegevuse mõistes on selline tegevus, mis esineb paljudel päevadel aastas. Tüüpiline päev harjutusvälja kasutamise mõistes hõlmab endas erinevaid harjutusi, taktikalisi tegevusi või väljaõpet, mis ei sisalda lahingmoona kasutamist. Kasutatakse väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid ja kergkuulipildujad. Eeldatavalt esineb tüüpilisi harjutuspäevi 145 korda aastas. Joonis 4-2 Aktiivse harjutuspäeva tüüpiline päevane müraolukord (väikesekaliibrilised relvad; aluskaart: Maa-amet 2024) Suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevast müraolukorda (väikese- ja suurekaliibrilised relvad; sealjuures reeglina ei kavandata tegevusi öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00) kirjeldab vastavalt mürauuringu tulemustele Joonis 4-3. Suurima laskude arvuga harjutuspäeval kasutatakse väga erinevat relvastust (nii väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid, snaiprirelvad, kergekuulipildujad kui ka suurekaliibrilisi relvi nagu miinipildujad, tankitõrjegranaadiheitjad Carl-Gustav, raketikompleks Javelin jne) kogu ala piires ning välja toodud laskude arv võib toimuda ühe päeva jooksul kogu märgitud ala ulatuses (müraolukorra modelleerimisel aluseks võetud laskude arvud ja relvad on täpsemalt välja toodud mürauuringus12). Tegemist on halvima võimaliku modelleeritud stsenaariumiga, mis väljendab suurõppuste (nt Kevadtorm) müraolukorda. Eeldatavalt esineb maksimaalse kasutuskoormusega väljaõpe kuni 2 korda aastas, millele lisanduvad mõnekümnel päeval aastas sarnase kõrge müratasemega harjutuspäevad kui kasutatakse kaudtulerelvi, õhu- või tankitõrjerelvi. Karula linnuala väikesele osale levivad vastavalt modelleerimise tulemusele keskmised päevased müratasemed kuni 50 dB (Jõepera ja Viirapalu külade piirkond linnuala kirdepiiril). Kui Natura eelhindamine tõi välja võimaliku mürahäiringu mõju just Karula linnuala must-toonekure HV alale jäävatele toitumisaladele, siis liigi pesitsusaladele linnualal ohtu ei nähtud. Lähim registreeritud pesa asub HV piiridest 8,7 km kaugusel, selles pesas pesitsust viimastel aastatel registreeritud ei ole. Lähim aktiivselt ja pikaajaliselt kasutatav pesa asub HV piirist üle 11 km kaugusel. Olulise mürahäiringu puudumist linnu pesitusalal kinnitavad ka mürauuringu tulemused, mille kohaselt jäävad suurõppuste ajal keskmised päevased müratasemed enamike Karula LiA must- Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 25 toonekure pesituspaikades ja valdaval osal linnuala territooriumist alla 45 dB ning ühel juhul jääb pesitsuskoht32 45–50 dB piirkonda. Liikide müratundlikkuse osas on ülevaade antud ptk 3.2 ning ka aruandes „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“.33 Joonis 4-3 Aktiivse harjutuspäeva suurima laskude arvuga päevane müraolukord, manööver idast läände (aluskaart: Maa-amet 2024) Uutes piirides väljaehitatud HV-l on laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas kokku ligi 250. Hindamises on aluseks võetud eelnevalt kirjeldatud tüüpiline aktiivne harjutuspäev (mis esineb kõige sagedamini, s.t 145 päeval aastas) ja müraolukorra mõttes nö halvim variant e suurõppused (kuni 2 korda aastas ning lisanduvad mõnekümnel päeval aastas sarnase kõrge müratasemega harjutuspäevad), mida eelnevalt ka kirjeldati. Ülejäänud harjutuspäevade müraolukord jääb nende kahe kirjeldatud stsenaariumi vahele. Karula linnuala kirjeldus Karula linnuala (RAH0000634) on esitatud Natura 2000 võrgustikku vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k34). Linnuala pindala on ca 132,6 km2 ha ning see on loodud 11 linnudirektiivis nimetatud liigi ning nende elupaikade kaitseks. Linnuala kattub valdavas osas Karula rahvuspargiga (KLO1000242), väiksemas osas erinevate metsise püsielupaikadega (Koemetsa (KLO3000048), Singa(KLO3000001), Põrgujärve (KLO3000051) ja Ubajärve (KLO3000052)) ja Koemetsa väike- konnakotka püsielupaigaga (KLO3000195) jne. Nende siseriiklike kaitstavate alade kaitsekorra 32 Ähijärve leiukoht, kus viimastel aastatel ei ole pesitsust olnud 33 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele. Hendrikson DGE, 2024 34 https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv 26 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine kaudu on tagatud linnuala kaitse. Linnuala kaitset reguleerib siseriiklikult Karula rahvuspargi kaitse- eeskiri35, Looduskaitseseadus ja metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise määrus36. Karula linnuala kaitse-eesmärkideks on: ▪ väike-konnakotkas (Aquila pomarina), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must-toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakotkas (Pandion haliaetus), teder (Tetrao tetrix) ja metsis (Tetrao urogallus). Järgnevas tabelis on täpsemalt välja toodud LiA kaitse-eesmärgiks oleva must-toonekure kirjeldus, kuna see liik on vastavalt Natura eelhindamise tulemustele tegevuse võimalikus mõjualas. Tabel 4-1 Karula linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused Pikaajaline Esinemine ja kaitse-eesmärk arvukus Natura Liik kirjeldus vastavalt KKK- standard- le37 andmevormil38 must- Must-toonekurg on väheneva arvukusega linnuliik, kes Eesti Liigi elupaigad ja Liigi kohta info toonekurg punase nimestiku järgi on kriitilises seisundis (Eesti liikide toitumisalad puudub. punane nimestik 30.07.20) ning arvatud LKS alusel haruldase ja kaitsealal on hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Must- säilinud ning toonekure elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse häirimise kaitsealal ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised pesitseb metsamassiivid. vähemalt kolm paari must- Vastavalt KKK-le37 on linnualal teada 4 must-toonekure pesa, toonekurgesid. millest ühes ei ole pesitsetud üle 20 aasta; kaks on looduslike varisenud pesade asemele ehitatud tehispesad ja üks endine hiireviu pesa, mida on samuti tehislikult toestatud. Vahetult kaitseala piiri taga asub veel üks must-toonekure pesa, mille püsimisele pole inimesed kaasa aidanud. Pesade asustamine on olnud aastate lõikes erinev, kuid edukaid pesitsemisi ei ole ühelgi aastal olnud rohkem kui kahes pesas. Aastatel 2011– 2017 lennuvõimestus rahvuspargis keskmiselt 5,9 must- toonekure poega. Liiki kaitstakse läbi pesametsa ja toitumisalade kaitse. Hetkel pesitseb Karula linnualal 2–3 paari must-toonekurgi, teada on kahe paari asustatud pesad. Vastavalt KKK-le on liigi negatiivsed mõjutegurid alal: − kaitsealal on vähe must-toonekurele sobivaid toitumispaiku, toitumiseks sobivad lõigud kaitseala vooluveekogudel on lühikesed − toitumispaikade hävitamine koprapaisude likvideerimisel − hiireviu pesasse tehtud pesa on halvas seisus − võimalik pesarüüste − üks must-toonekure pesa asub vahetult kaitseala piiri taga 35 Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri 36 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine. Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1. 37 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 04.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/13 38 Karula linnuala standard andmevorm, seisuga 06.10.2022 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 27 Vastavalt must-toonekure kaitse tegevuskavale39 asub Eesti liigi areaali loodeserval ning siin ja lähemates riikides on must-toonekure seisund ebasoodne. Liigi arvukus on Eestis praegu madalseisus (2013.–2017. aastal oli arvukus 60–90 paari40, praegu tõenäoliselt 30–40 paari) ja populatsiooni produktiivsus on kesine. Kava hindab Eestis liigi jaoks suure tähtsusega ohuteguriteks mh elupaikade killustamist ja toitumisalade degradeerumist (siirdekalade rännet takistavate paisude rajamine vooluveekogudele, looduslike toitumisalade kadumine ja metsa kuivendamine; olemasolevate toitumisalade kvaliteedi vähenemine). Karula linnualal pesitseb hetkel 2–3 paari must-toonekurgi, st 4–6 isendit. Must-toonekure leiukohtadest Karula linnualal on ülevaade antud järgnevalt (Vt Joonis 4-4). Ähijärve küla (KLO9124678) leiukoht on Nursipalu laiendatavale HV-le lähimaks liigi leiukohaks linnualal. Leiukoht asub HV piiridest 8,7 km kaugusel. Pesa on EELISesse kantud 2019. aastal (pesitses kanakull). Hilisemad seireandmed pesa kohta puuduvad. Märgitud on, et elupaik on soodsas seisus. Lusti küla (KLO9128281) leiukoht asub üle 11 km kaugusel HV piirist ja see on aktiivselt ja pikaajaliselt pesitsemiseks kasutatav: seireandmed pesitsevatest must-toonekurgedest ulatuvad EELISes 1999-sse aastasse, sh viimased edukad pesitsused 2021.–2023. aastast. Viimasel kolmel aastal oli pesas kolm poega. Metsoja leiukoht Koobassaare külas (KLO9128280) asub üle 17 km kaugusel HV piirist ja on aktiivselt ja pikaajaliselt pesitsemiseks kasutatav: seireandmed pesitsevates must- toonekurgedest ulatuvad EELISes 1998-sse aastasse, viimane õnnestunud pesitsemine oli 2023. aastal (3 poega). Pautsjärve leiukoht Rebasemõisa külas (KLO9128279) asub üle 15 km kaugusel HV piirist ja on aktiivselt ja pikaajaliselt pesitsemiseks kasutatav: seireandmed pesitsevates must- toonekurgedest ulatuvad EELISes 2001. aastasse, viimati oli pesa asustatud 2022. aastal, 2023. a oli pesa asustamata. Pautsjärve pesa kohta andmeid juba 1981. aastast, mille põhjal võib öelda, et piirkonnas on liik pesitsenud väga pikka aega ja ala sobib neile. Arvestades Karula rahvuspargi pindala ja piirangutega ning asjaoluga, et rahvuspargi ümbruses leidub liigile sobilikku toitumisala, võib väita, et must-toonekurel on kaitsealal pesitsemiseks soodsad tingimused. Piiri leiukoht Koemetsa külas (KLO9128277) asub üle 15 km kaugusel HV piirist ja on EELISE andmetel asustatud olnud 2015.–2020. a, viimastel aastatel (2021. a–2022. a) on pesa olnud asutamata. 39 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105 40 https://www.eoy.ee/hirundo/files/Elts_et_al_2019-1.pdf 28 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 4-4 Must-toonekure leiukohad Karula linnualal (aluskaart: Maa-amet 2024) 4.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele Täpsemalt on kaasnevaid mõjusid Karula linnuala must-toonekurele käsitletud järgnevalt. Peatüki lõpus on mõjude hindamise põhilised aspektid ja järeldused koondatud tabelisse, kus on ka Natura hindamise järeldus (Tabel 4-2). Raadamine Raadamine (ja seotud ehitustööd) toimuvad Nursipalu HV piires ja raadatavad alad laskeväljadel jäävad LiA-st minimaalselt 7 km kaugusele ning linnualal asuvatest liigi pesadest 11–19 km kaugusele. Seetõttu ei ole raadamise ega muude tööde (kraavide ja tuletõkkeribade rajamine ning pinnasetööd) seos LiA pesitsevate must-toonekurgedega otsene, st linnualal asuvate must- toonekurgede elupaiga tingimused ei muutu ja säilivad olemasolevalt. Teada on, et must- toonekured võivad käia poegadele toitu hankimas sobivates toitumispaikades (nt kalakasvatuses) pesast kuni 40 km kaugusel. Pesitsusperioodi keskmine toitumispaiga kaugus pesast sõltub palju konkreetsest isendist (minimaalne 4,3 km pesast, maksimaalne 18,6 km pesast). Mittepesitsevad must-toonekured võivad lennata toituma hoopis teise piirkonda.39 Nursipalu HV ala asub nö liigi potentsiaalse toitumisala raadiuses. Kvaliteetseimad toitumisalad must-toonekure jaoks on väikesed looduslikud jõed ja ojad, kus on kalastiku näol piisav toidubaas. Sealjuures on oluline, et toitumisaladena kasutatavate veekogude kaldad ei võsastuks (veekogusse pole võimalik maanduda ega sealt lendu tõusta) ning ka see, et veekogu kalda valgusrežiimi ei muudetaks (nt raadamise või lageraie tagajärjel). Ala kaitsekorralduskava37 andmetel käivad Karula linnualal pesitsevad must-toonekured enamasti toitumas rahvuspargist (e LiA-st) väljas. Karula rahvuspargis pesitsevad GPS saatjaga must- toonekured käivad toitumas ka Nursipalu harjutusvälja laiendusalal, nt korduvalt on külastatud Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 29 Matu oja Hänike külas. Alloleval kaardil (Joonis 4-5) on näidatud ühe Karula linnuala põhjaosas pesitseva must-toonekure andmed (Karl II, Lusti leiukohast), kes on harjutusväljale lähim pesitsev paar, aga ka teised Karula linnualal pesitsevad must-toonekured käivad tõenäoliselt siin alal vahel toitumas. Lind on külastanud toitumiseks laiendatava harjutusvälja põhjaosas asuvat Matu jõe lõiku, mis asub olemasoleva harjutusvälja piiril, valdavalt sellest vahetult väljaspool. Üksikuid asukohapunkte on ka mujal harjutusvälja lääneosas. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 4-5 Karula linnualal pesitseva must-toonekure Karl II asukohapunktid aastatel 2021–2023 Nursipalu laiendatud harjutusväljal (punane joon). Toitumispunktid veekogudel on märgitud sinisega ja lennupunktid kollasega (andmed Kotkaklubi, aluskaart: Maa-amet 2024) Lisaks on kahe Karula linnuala põhjaosas pesitseva must-toonekure 95% kodupiirkonnad näidatud Joonis 4-6, kus on näha, et lindude põhiline kodupiirkond jääb väljapoole harjutusala ja tegevused harjutusalal (raadamine nii raadamisalal kui ka teede ümber) lindude kodupiirkondi põhiosas ei puuduta. Samuti on kaardilt näha, et kodupiirkonna suurus varieerub aastati, osadel aastatel see HV alaga ei kattu. Peamises kodupiirkonnas esinevad võimalikud ja teadaolevad toitumisveekogud (nt Ärnu jõgi, Haabsaare, Tohvri ning Leese ojad jne) säilivad olemasolevalt ja nende kasutamine toitumisveekoguna saab jätkuda olemasolevalt. 30 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 4-6 Kahe Karula linnuala (sinine joon) põhjaservas pesitseva must-toonekure 95% kodupiirkonnad (roosad jooned, üks ala näitab ühe isendi kodupiirkonda ühe aasta jooksul). Nursipalu laiendatud harjutusväli punase joonega (andmed Kotkaklubi, aluskaart: Maa-amet 2024). Nursipalu HV laienduse alal läbiviidud linnustiku uuringu41 välitöödel ei tuvastanud HV alal ojadel must-toonekurge toitumas ega linnu tegutsemisjälgi (v.a üks juhuvaatlus Rõuge jõel). Töö üheks järelduseks on, et must-toonekurg kasutab vähesel määral HV ala toitumiskohana. Liiki on kohatud üksikul juhuvaatlusel Rõuge jõel, mis on liigile suhteliselt soodsas seisundis. Nursipalu HV kavandatavatele raadamisaladele jääb looduslikke ojasid (Maru oja, Lükkä oja ja Nilbõ oja) ja suuremaid kraave ehk must-toonekurele potentsiaalselt sobivaid toitumispaiku. Matu oja, mida linnud teadaolevalt on enam kasutanud (jõe lõik Hänike külas, HV põhjaosas, Joonis 4-5), ei jää raadatavatele aladele. Samuti ei teki jõe ääres teede tõttu raadamise vajadust (tee kulgeb küll kohati jõe ääres, kuid asub seal avatud maastikus). Plaanitud raadamisaladest jäävad välja ka Ura ja Tinu oja ning Rõuge jõgi, mis on samuti must-toonekurele sobilikud toitumisveekogud. Üldiselt võib öelda, et raadamine must-toonekurele sobivate veekogude kallastel halvendab liigi jaoks tingimusi toitumisalal (valgustingimused ja looduslik kaldakooslus) ja raadatud kallastega veekogud ei ole enam liigile toitumisalana sobivad. Sarnane mõju on ka lageraietel. Antud juhul hõlmavad raadamisalad siiski vaid väikese osa Karula must-toonekurgede toitumisalast ning põhiline kodupiirkond linnualast põhjas ei ole kavandatavast tegevusest mõjutatud. Ka HV piires säilib teadaolevalt kõige enam toitumiseks kasutatav Matu oja olemasolevalt, selle kallastel raadamist ette ei nähta. Samuti mitmed muud potentsiaalsed toitumisveekogud nagu (Tinu oja). Raadatavatele aladele jäävad aga Maru, Lükkä ja Nilbõ ojade lõigud. Arvestades eelnevat (põhitoitumisalade paiknemine väljaspool HV-ala; läbiviidud uuringus vaid ühe juhuvaatluse registreerimine HV alal jm), ei too kavandatud mahus ja asukohtade raadamine kaasa ebasoodsat mõju Karula linnuala must-toonekurele. 41 Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalu harjutusvälja laiendus). Kotkaklubi, 2023 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 31 Harjutusvälja piires EELISes registreeritud must-toonekurgede leiukohtadele (Timmase (KLO9128272), Lükka (KLO9128274) ja Lükkä (KLO9128276)) mõju minimeerimiseks on seatud mitmeid leevendavad meetmed42. Kuigi Karula must-toonekurgede soodsa seisundi halvenemist HV ala väljaehitamine ja sealsed raadamised jm tegevused kaasa ei too ning meetmete seadmise vajadust ei ole, siis eelpool välja toodud Nursipalu must-toonekurgede soodsa seisundi tarbeks seatavad meetmed aitavad parendada tingimusi ka Karula LiA must-toonekurgedele. Meetmete sisu on täpsemalt kirjeldatud aruandes „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“33. Põhiline meede on, et lähemal kui 50 m vooluveekogust (Rõuge jõgi, Matu, Maru, Tinu, Lükka, Nilbõ ja Ura oja) raadamine ja lageraie välistada (Nursipalu HV-l kavandatud raadamisalade piires on see seatud soovitusena), aga samuti on välistatud raadamistööde läbiviimine lindude pesitsusperioodil. Seatud on veel mitmeid veekeskkonna ja jõgede kallastega seotud parendamise meetmeid, mida siinkohal täpsemalt välja ei tooda, kuid need toetavad meetmed aitavad parendada tingimusi ja on seega potentsiaalselt toetavad ka Karula LiA must-toonekurele. Lisaks on ette nähtud must-toonekurgede toitumisveekogusid parendavad tööd väljaspool HV ala, mille eesmärgiks on HV must-toonekurgede (Timmase, Lükka ja Lükkä leiukohad) jaoks parendada toitumisalasid väljaspool HV ning lindude suunamine toituma väljapoole häiringuala43. Arvestades, et nende töödega on muuhulgas hõlmatud ka Karula kurgede peamise toitumispiirkondade veekogud (Ärnu jõgi; Liise, Haabsaare ja Tohvri oja jne), siis toimib see linnuala kurgede toitumisalasid parendava meetmena, mis tagab, et liigi eelistatud peamised toitumisalad saavad jääda väljapoole harjutusala. Joonis 4-7 Must-toonekurele sobivad toitumisveekogud Nursipalu HV-l (aluskaart: Maa-amet 2024) Väikese- ja suurekaliibrilistest relvadest laskmine 42 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele. Hendrikson DGE, 2024 43 Vt aruande „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“. Hendrikson DGE, 2024 ptk 2.3.2 32 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et ainsa võimaliku Karula linnuala liigina esineb kavandatava tegevuse võimalik mõju must-toonekurele. Täpsemalt, väikese- kui ka suurekaliibrilistest relvadest laskmisel Nursipalu harjutusvälja Lääne laskeväljal ei saa negatiivset mõju välistada must-toonekure pesitsusperioodil ehk tegevustega etapp II mahus seoses asjaoluga, et selles piirkonnas käivad linnuala must-toonekured ojadel (Matu oja jt) toitumas. Eelhindamises tuuakse välja, et harjutusvälja alal toimuvad laskmised võivad põhjustada must-toonekurele olulisi häiringuid ja muuta harjutusvälja ala liigile toitumisalana vähemsobivaks. Negatiivsed mõjud must- toonekurele võivad avalduda seoses Lääne laskevälja keskossa jääva raadatava laskmisalaga ning Lääne ja Põhja laskeväljade vahele jääva kahest osast koosneva sihtmärgialaga (Lääne UXO ala). Mõjusid ei saa välistada ka seoses Ida laskeväljale kavandatud suurema raadatava ala idapoolse osaga (ala ca 1 km raadiuses Ura ojast), mis on etapp II tegevus. Negatiivseid mõjusid ei kaasne Põhja laskeväljale kavandatud raadatavate laskmisaladega seoses, samuti Lõuna laskeväljale kavandatud raadatavate alade ja Lõuna laskevälja juurde kavandatava UXO ala kasutusega. HV laiendusalal Lääne laskevälja piirkonnas (kus asuvad Matu ja Maru ojad) käivad teadaolevalt pesitsusperioodil toitumas must-toonekured Karula LiA-lt. Samuti on registreeritud toitumine Lõuna laskeväljal Lükkä ojal. Aktiivne pesitsusperiood on aprillist augustini, mil must-toonekured on Eestis. Rände ja talvitamise ajal (september–märts) on toonekured ära ja toitumisalaga pesa ümber seotud ei ole. Vastavalt mürauuringule on toitumisalade piirkonnas HV alal igasugustel harjutuspäevadel väga kõrged müratasemed, mis on must-toonekure jaoks häirivad ja tõenäoliselt laskmiste ajal linnud ojadel toitumas ei käi. Nt aktiivse harjutuspäeva tüüpilise päevase müraolukorra puhul (väikesekaliibrilised relvad) on Lääne laskevälja piirkonnas Maru oja ümbruses kuni 90 dB suurused müratasemed, Matu oja juures 40–45 dB (Joonis 4-2). Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel (mida on kuni 2 korda aastas ja kasutusel on nii väikese- kui ka suurekaliibrilised relvad) on HV sisesed müratasemed Lääne laskevälja juures vähemalt 75dB. Lõuna laskevälja läbiva Lükkä oja piirkonnas on samuti häirivad kõrged müratasemed nii tüüpilise harjutuspäeva laskmiste puhul kui ka suurima laskude arvuga harjutuspäevadel. Tuleb aga märkida, et vastavalt varasematele mürauuringutele olemasoleval Nursipalu harjutusväljal44 esineb väga kõrget mürataset kavandatava Lääne laskevälja piirkonnas (nt Matu oja piirkonnas ligi 94 dB) ka praegustes HV piirides läbiviidavate harjutustegevuste puhul. See tähendab, et HV laiendamine toob küll kindlasti kaasa müratasemete suurenemise ja mürarikaste tegevuste intensiivistumise, kuid HV laienduse ala ja sealsed must- toonekure toitumisveekogud on juba ka eelnevalt suurenenud militaarmüra piirkonnas. HV ala on küll Karula LiA must-toonekurgede kodupiirkonna osa (seda teadaolevalt vähemalt osade isendite puhul, osadel aastatel), kuid lindude põhiline kodupiirkond jääb siiski HV alast ja häiriva müra mõjualast välja hõlmates linnualast põhjapoole jäävaid alasid (vt ka kirjeldused raadamise alapeatükis ja Joonis 4-5, Joonis 4-6). Oodatav on, et Lääne laskeväljal (ja ka Lõuna laskeväljal) toimuvatel tüüpilistel harjutuspäevadel, mis toimuvad liigi pesitsusperioodil, valivad linnud toitumiseks HV väliseid alasid oma põhilises kodupiirkonnas. Samuti on oodatav, et linnu pesitsusperioodil toimuvate muude mürarikastel õppuste (suurõppused jm) ajal HV alal olevaid jõgesid toitumiseks ei kasutata ja piirdutakse põhilisse kodupiirkonda jäävate jm toitumisaladega. HV ala mürahäiringu piirkonnas on vaid väike osa toitumisalast ja see puudutab vaid mõnd toitumiseks kasutatavat jõelõiku. Suur osa kodupiirkonna jõgedest (Ärnu jõgi jm) on endiselt kasutatavad. Liigi arvukusele või pesitsusedukusele linnualal ebasoodsat mõju ei kaasne. Lisaks võib välja tuua, et ette on nähtud toitumisveekogusid parendavad tööd väljaspool HV ala, mille eesmärgiks on HV must-toonekugede (Timmase, Lükka ja Lükkä leiukohad) jaoks parendada 44 Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt. Keskkonnamõju hindamine. Militaarmüra hindamine. AKUKON, 2017. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 33 toitumisalasid väljaspool HV ning lindude suunamine toituma väljapoole häiringuala45. Arvestades, et nende töödega on muuhulgas hõlmatud ka Karula kurgede peamise toitumispiirkondade veekogud (Ärnu jõgi; Liise, Haabsaare ja Tohvri oja jne), siis toimib see linnuala kurgede toitumisalasid parendava meetmena, mis tagab, et liigi eelistatud peamised toitumisalad saavad jääda väljapoole harjutusala. Mõju hinnangud Karula linnuala must-toonekurele on toodud kokkuvõtlikult järgnevas tabelis. Tabel 4-2 Mõju hindamine Karula linnuala kaitse-eesmärkidele Kaitse- Mõju hinnang Natura hindamise eesmärk kokkuvõte, leevendavate meetmete rakendamise vajadus must- Raadamine. Üldiselt võib öelda, et raadamised must-toonekurgede Ebasoodsat mõju ei toonekurg toitumisveekogude kallastel halvendavad liigi jaoks tingimusi toitumisalal esine ja leevendavate (valgustingimused ja looduslik kaldakooslus) ja raadatud kallastega meetmete rakendamise veekogud ei ole enam liigile toitumisalana sobivad. Toitumisalade seisundi vajadus puudub. halvenemine ja sobivate toitumisveekogude vähenemine on liigi jaoks üheks ohuteguriks, mis mõjutab liigi soodsa seisundi saavutamist. Karula LiA isendite teadaolevad põhilised toitumisveekogud ja kodupiirkonnad jäävad aga väljapoole Nursipalu HV ala, linnualast põhjasuunas ning need säilivad olemasolevalt. HV alal on teadaolevalt enam toitumiseks kasutatud Matu oja, mille kaldad säilivad olemasolevalt ja raadamist neil ette nähtud ei ole. Plaanitud raadamisaladest jäävad välja ka Ura ja Tinu oja ning Rõuge jõgi, mis on samuti must-toonekurele sobilikud potentsiaalsed toitumisveekogud. Raadatavatele aladele jäävad aga Maru, Lükkä ja Nilbõ ojade lõigud. Arvestades eelnevat, eeskätt Karula LiA must-toonekurgede põhitoitumisalade paiknemine väljaspool HV-ala ning ka asjaolu, et läbiviidud linnustiku uuringus kohati liiki HV alal vaid ühel juhuvaatlusel, ei too kavandatud mahus ja asukohtade raadamine kaasa ebasoodsat mõju Karula linnuala must-toonekurele ning leevendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik. Vastavalt ala KKK-le on must-toonekure pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks LiA-l seatud, et liigi elupaigad ja toitumisalad kaitsealal on säilinud ning kaitsealal pesitseb vähemalt kolm paari must-toonekurgesid. Kavandatav raadamistegevus jm seotud tegevused HV alal ei mõjuta liigi elupaiku ja toitumispaiku kaitsealal (Karula rahvuspargis ja Karula LiA-l) ning need säilivad olemasolevalt. Kuna tegevus toimub Nursipalu HV piires ja raadatavad alad jm tegevused jäävad LiA-st minimaalselt 7 km kaugusele, siis liigi pesitsust need LiA-l samuti ei mõjuta. Ala kaitse-eesmärkide saavutamist tegevus ei mõjuta. Kuigi siinses hindamises Karula must-toonekurele ebasoodsat mõju ei tuvastata, on kavandatud mitmeid leevendavaid meetmeid must-toonekure HV piires asuvate leiukohtade tarbeks, mis toimivad ka Karula kurgede jaoks toetavate tegevustena. Neid kajastatakse aruandes „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“42 ja siinkohal eraldi välja ei tooda. Väikese- ja suurekaliibrilistest relvadest laskmine. Lähim LiA-l Ebasoodsat mõju ei registreeritud must-toonekure pesa asub HV piiridest 8,7 km kaugusel esine ja leevendavate (selles pesas pesitsust viimastel aastatel registreeritud ei ole) ning lähim aktiivselt ja pikaajaliselt kasutatav pesa asub HV piirist üle 11 km kaugusel. 45 Vt aruande „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“. Hendrikson DGE, 2024, ptk 2.3.2 34 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Kaitse- Mõju hinnang Natura hindamise eesmärk kokkuvõte, leevendavate meetmete rakendamise vajadus Olulise mürahäiringu puudumist LiA must-toonkure pesitusalal kinnitavad meetmete rakendamise mürauuringu tulemused, mille kohaselt jäävad suurõppuste ajal (s.o vajadus puudub. müraolukorra mõttes nö halvim variant) keskmised päevased müratasemed enamike Karula LiA must-toonekure pesitsuspaikades ja valdaval osal LiA territooriumist alla 45 dB ning ühel (asustamata pesa) juhul jääb pesitsuskoht kuni 50 dB piirkonda. Müratasemed jäävad alla kriitiliste tasemete (vt ka ptk 3.2 müratasemete kohta) ja oodatav ei ole lindude häirimine ja sellega seotud sigimisedu langus vm. Vastavalt mürauuringule on HV alale jäävate toitumisalade piirkonnas igasugustel harjutuspäevadel kohati väga kõrged müratasemed, mis on must-toonekure jaoks häirivad ja tõenäoliselt laskmiste ajal linnud ojadel toitumas ei käi. Nt aktiivse harjutuspäeva tüüpilise päevase müraolukorra puhul (väikesekaliibrilised relvad) on Lääne laskevälja piirkonnas Maru oja ümbruses kuni 90 dB suurused müratasemed, Matu oja juures 40–45 dB. Mõlemaid on teadaolevalt Karula linnuala must-toonekured toitumisel külastanud. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel on HV sisesed müratasemed Lääne laskevälja juures vähemalt 75dB. Lõuna laskevälja läbiva Lükkä oja piirkonnas on samuti häirivad kõrged müratasemed nii tüüpilise harjutuspäeva laskmiste puhul kui ka suurima laskude arvuga harjutuspäevadel. HV ala on küll Karula LiA must-toonekurgede kodupiirkonna osa (seda teadaolevalt vähemalt osade isendite puhul, osadel aastatel), kuid lindude põhiline kodupiirkond jääb siiski HV alast ja häiriva müra mõjualast välja hõlmates linnualast põhjapoole jäävaid alasid. Oodatav on, et linnu pesitsusperioodil toimuvate mürarikaste õppuste (suurõppused, osadel tüüpilistel harjutuspäevadel sõltuvalt harjutustegevuse iseloomust ja asukohast) ajal linnud HV alal olevaid jõgesid toitumiseks ei kasutata ja piirdutakse põhilisse kodupiirkonda jäävate jm toitumisaladega. HV ala mürahäiringu piirkonnas on vaid väike osa toitumisalast ja see puudutab vaid mõnd jõe lõiku. Valdav osa kodupiirkonna jõgedest (Ärnu jõgi Liise, Haabsaare ja Tohvri oja jne) on endiselt kasutatavad. Liigi arvukusele või pesitsusedukusele linnualal ebasoodsat mõju ei kaasne. Vastavalt ala KKK-le on must-toonekure pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks LiA-l seatud, et liigi elupaigad ja toitumisalad kaitsealal on säilinud ning kaitsealal pesitseb vähemalt kolm paari must-toonekurgesid. Kavandatavad harjutustegevused HV alal ja nendega seotud müra ei mõjuta liigi elupaiku ega toitumispaiku kaitsealal (Karula rahvuspargis ja Karula LiA-l) ning need säilivad olemasolevalt. Samuti säilivad väljapool LiA asuvad lindude teadaolevad toitumisalad ning need jäävad häiringualast välja. Liigi pesitsust LiA-l samuti ei mõjuta, kuna LiA-l paiknevad liigi pesapaigad ei asu võimaliku häiriva müra alas. Ala kaitse-eesmärkide saavutamist tegevus ei mõjuta. 4.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust? Natura ala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused. Kui ebasoodsa mõju puudumist ei saa tõendada, tuleb kavandada leevendavad meetmed, mis hoiaksid ebasoodsa mõju ära. Hindamaks, kas kavandatav tegevus tervikuna või selle erinevad aspektid avaldavad tõenäoliselt ebasoodsat mõju Karula linnuala terviklikkusele, on järgnevas tabelis esitatud kontrollküsimustik. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 35 Tabel 4-3 Kontrollküsimused Karula linnuala terviklikkuse säilimise kohta Kas projekt võib: Jah/Ei Selgitus Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või ei Liigi elupaigad linnualal säilivad olemasolevas ulatuses ja liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi? väärtuses, liikide arvukuse muutust seoses kavandatava tegevusega ei toimu. Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada ei HV ala asub linnualast minimaalselt 4,7 km kaugusel, lähim asurkondade suurust või liikide vahelist must-toonekure leiukoht asub HV-st ca 8,7 km kaugusel. HV tasakaalu või asustustihedust? müra küll ulatub küll osadel juhtudel linnualale, kuid ala piisava kauguse tõttu ei teki mürataseme tõusu, mis võiks põhjustada must-toonekure asurkonna suurust või asusutstihedust või ka liikidevahelist tasakaalu häirida. Põhjustada liikide ümberasumist ja seega ei Must-toonekure ega muude liikide ümberasumist linnualalt vähendada nende liikide levikuala oodata ei ole, kuna häiringute tase oluliselt LiA-l ei tõuse. piirkonnas? Põhjustada lisa I elupaikade või liikide ei Kavandatav tegevus ei killusta liikide elupaiku, kuid toob kaasa killustatust? must-toonekurge kodupiirkonna väikese nihkumise (HV alal olevaid toitumisveekogusid mürarikaste õppuste ajal tõenäoliselt ei kasutata), kuid põhiline kodupiirkond ei muutu, sest see asub väljaspool HV ja häiringuala. Põhjustada peamiste tunnuste (nt ei Kavandatav tegevus ei too kaasa peamiste tunnuste puistaimkate, loodetele avatus, iga- vähenemist ega hävimist linnualal. LiA elupaigad säilivad aastased üleujutused jne) vähenemist või olemasolevalt. hävimist? Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena ei Ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut tasakaalu, levikut ja asustustoihedust ei häirita. Linnuala must- ja asustustihedust? toonekurgede jaoks säilib linnuala olemasolevalt. Aeglustada või takistada ala kaitse- ei Kaitse-eesmärkide saavutamine ei ole takistatud ega eesmärkide saavutamist? aeglustatud. Ala pikaajaline kaitse-eesmärk on, et must- toonekure elupaigad ja toitumisalad kaitsealal oleksid säilinud ning kaitsealal pesitseb vähemalt kolm paari must- toonekurgesid. HV tegevused ei mõjuta must-toonekure elupaiku ega toitumisalasid kaitsealal ega ka muid aspekte, mis võiks pesitsemisedukust alla viia. Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala ei Tegevus ei too kaasa muutusi kriitilise tähtsusega aspektides. olemust määravates aspektides (nt Linnuala ökosüsteemid säilivad olemasoleval kujul. toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina. Nagu tabelist selgub, siis kavandatava tegevuse elluviimisel ei kaasne ebasoodsat mõju Karula linnuala kaitse-eesmärgile (must-toonekurg). Karula linnuala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud. 4.4. Leevendavate meetmete kavandamine Natura hindamise tulemusel (Tabel 4-2) selgus, et ühegi hinnatud liigi puhul ei mõjuta kavandatud tegevus kaitse-eesmärke ega nende saavutamist ning Natura linnuala terviklikkus säilib (Tabel 4-3). Leevendavate meetmete kavandamine vajalik ei ole. 36 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 4.5. Natura asjakohase hindamise tulemused Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Karula linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning ala terviklikkus säilib. Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine). Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 37 5. Kokkuvõte Käesolev töö hõlmab kavandatava Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste Natura asjakohast hindamist. Asjakohase hindamise koostamisele eelnes 2023. aastal Natura eelhindamise läbiviimine Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste võimalikku mõjualasse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele.46 Eelhindamine jõudis järeldusele, et osade Nursipalu laiendamisega kaasnevate tegevuste elluviimisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Haanja ja Karula linnualade osadele kaitse- eesmärkidele. Seetõttu viidi käesolevas töös läbi Natura asjakohane hindamine Haanja ja Karula linnualade nendele kaitse-eesmärkidele, mille osas olulist mõju eelhindamine ei välistanud. Haanja linnuala puhul käsitles asjakohane Natura hindamine suurekaliibriliste relvade (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmisega seotud kõrgendatud müra häirivat mõju linnuala nendele liikidele, mille puhul eelhindamine alusel ei saanud olulist mõju välistada. Need liigid olid rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Haanja linnuala Natura asjakohane hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning ala terviklikkus säilib. Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine). Karula linnuala puhul käsitles Natura asjakohane hindamine mõjusid must-toonekurele, kes on HV alaga seotud toitumisalade kaudu. Hinnati mõju seoses harjutusväljal liigi toitumisalal plaanitavate raadamistegevustega, samuti hinnati väikese- ja suurekaliibriliste relvade laskmisega seotud kõrgendatud müra häirivat mõju. Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Karula linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning ala terviklikkus säilib. Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine). 46 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine, Skepast & Puhkim 2023 Jrk Kuupäev Esitaja Ettepanek/küsimus/arvamus Vastus nr 1. 08.10.2024 T. L. 1. Soode kuivendamise vältimiseks tuleks kasutada Planeeringualale ei rajata uut kuivenduskraavide alternatiivseid lahendusi, nagu näiteks kõrgendatud teede ja võrgustikku, kuid välistatud pole kraavide rajamine rajatiste ehitamine, mis võimaldavad säilitada looduslikku raadatavate laskealade ja UXO alade servadesse nende veerežiimi. Selle asemel, et soid kuivatada, võiks neid läbivad kuivendamiseks ja põlengute leviku takistamiseks. taristud kohandada nii, et looduslik hüdroloogiline tasakaal Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka säiliks ja soode süsiniku sidumise võime püsiks. teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud Kui kuivendamine on vältimatu teatud kohtades, tuleks muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on rakendada taastamismeetmeid, mille käigus taastatakse soode ja hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide märgalade looduslik veerežiim. See aitab minimeerida pikaajalist võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa süsiniku vabanemist ja võimaldab soodel taas hakata süsinikku aladest, kuhu võib olla tarvis rajada teekraave. siduma. 2. Metsade raadamine tuleks läbi viia ainult seal, kus see on Raadatavaid alasid on vähendatud võimalikult palju hädavajalik harjutusvälja infrastruktuuri rajamiseks. Lisaks tuleks ning raadamisi viiakse läbi minimaalselt vajalikus raadatavaid alasid vähendada maksimaalselt ning säilitada mahus. Harjutusväljale koostatakse koostöös metsaalad, mis on olulised looduslike ökosüsteemide toimimise Keskkonnaametiga metsamajandamiskava, mis jaoks. arvestab riigikaitselisi ja looduskaitselisi vajadusi. Kuni Kui metsaraie on vältimatu, tuleks kaaluda metsamajanadamiskava valmimiseni on harjutusväljal kompensatsioonimeetmeid, nagu näiteks uute metsade lubatud ainult hädavajalikud raied. istutamine või looduskaitsealade loomine mujal, et tasakaalustada raadamise mõju. Samuti võiks kaaluda metsade raadamise eest makstavate keskkonnamaksude kehtestamist, mille tulu suunataks metsade taastamise ja kaitseprojektide rahastamiseks. 3. Projekti käigus tuleks paigaldada müratõkked ja helibarjäärid Harjutusvälja kasutamisel arvestatakse ajaliste ja piirkondadesse, kus mürahäiring on kõige suurem, eriti keskkonnakaitseliste piirangutega. tihedamini asustatud aladel ja kaitsealadel. Need tõkked võivad Harjutusvälja arendamisel testitakse müravalli oluliselt vähendada müra levikut harjutusvälja ümbrusesse, võimalikku efektiivsust. parandades kohalike elanike elukvaliteeti. Samuti võiks kehtestada harjutusvälja harjutuste läbiviimiseks ajutised piirangud, eriti öösel ja tundlikel perioodidel, nagu lindude pesitsusajad või puhkepäevad. Sellised piirangud aitaksid vähendada müra mõju kohalikele elanikele ja tundlikele looduslikele liikidele. 4. Harjutusvälja laiendamise käigus tekkivaid süsinikuemissioone Harjutusvälja laiendamisega on ette nähtud saab kompenseerida, rahastades projekte, mis vähendavad CO2 kompenseerimismeetmed metsistele, mille käigus emissioone või suurendavad süsiniku sidumist. Näiteks võib võetakse sihtkaitsevööndiga kaitse alla mitmed alad toetada metsastamis- või taastamisprojekte Eestis või mujal Kagu-Eestis (ca 7000 ha ulatuses), kus seetõttu peatub maailmas, mis aitavad tasakaalustada projekti käigus vabanenud tavapärane metsamajandus. süsinikku. Soometsade veerežiimi taastamiseks suleti 2020. a Keretü soo ja ümbritsevate turbaalade taastamine ja kaitse Keretü soos harjutusvälja mõjude kompenseerimiseks peaks olema prioriteet, et tagada süsinikubilansi paranemine. ca 600 ha suurusel alal kuivenduskraavid, eesmärgiga Kui suudetakse suurendada taastatava ala pindala ja kiirendada paranda soo ja soometsade seisundit. Raadatavaid taastamisprotsesse, siis saaks vähendada emissioone ja alasid on vähendatud võimalikult palju ning neid suurendada CO2 sidumist. Näiteks kui 600 hektarit taastatavat viiakse läbi minimaalselt vajalikus mahus. ala suurendatakse või laiendatakse teistele kahjustatud aladele, Harjutusväljale koostatakse koostöös võib see oluliselt suurendada süsiniku sidumise potentsiaali. Keskkonnaametiga metsamajandamiskava, mis Arvestades, et raadamise ja kuivendamise mõju võib põhjustada arvestab riigikaitselisi ja looduskaitselisi vajadusi. Kuni suuri CO2 heitmeid, tuleks kaaluda süsinikukompensatsiooni metsamajanadamiskava valmimiseni on harjutusväljal mehhanisme. Rahalised vahendid ja projektid võiksid lubatud ainult hädavajalikud raied. keskenduda emissioonide vähendamisele läbi taastamisprojektide rahastamise ja raadamise vähendamise. 5. Projekti taristu ja ehitusmaterjalide valikul tuleks eelistada Arvestatakse tööde läbi viimisel. energiatõhusaid ja madala süsinikusisaldusega lahendusi, mis aitavad vähendada otseseid süsinikuemissioone. Näiteks tuleks kasutada materjale, mille tootmine on süsinikuvaene, ja arendada taastuvenergia lahendusi harjutusvälja energiavarustuseks. 6. Kohalikud elanikud tuleks aktiivselt kaasata projekti Võimalusel arvestatakse. erinevatesse etappidesse, korraldades avalikke koosolekuid ja konsultatsioone, kus neil on võimalus väljendada oma muresid ja ettepanekuid. Selline läbipaistvus aitab suurendada usaldust kohaliku kogukonna ja projekti elluviijate vahel. Kohalikele elanikele, kelle varaõigused või elukvaliteet on projekti tõttu kahjustatud, tuleks pakkuda õiglaseid kompensatsioone. Lisaks võiks kaaluda eriprogramme, mis toetavad kohaliku majanduse ja elutingimuste parandamist, näiteks infrastruktuuri parandamise või kohalike teenuste arendamise kaudu. 7. Nursipalu projekti suurte võimalike süsinikuemissioonide tõttu VV korraldusest nr 266 nähtuvad täiendavad uuringud, on äärmiselt oluline läbi viia rangem ja põhjalikum mis oli vaja teostada enne kogu mahus kavandatavate keskkonnamõju hindamine, mis võtab arvesse kogu turbaala, tegevuste lubamiseks. Täiendavate uuringute vajadus mitte ainult otseselt raadatavaid või ehitatavaid alasid. lähtus ekspertide poolt koostatud keskkonnaülevaate tulemustest. Käesoleva korralduse eelnõu koostamise ajaks on kõik asjakohased ja nõutud uuringud teostatud. 8. Nursipalu projektis tuleks kaaluda alternatiivseid Võetakse teadmiseks ning edasiste tegevuste käigus stsenaariumeid, kus infrastruktuur suunatakse vähem tundlikele võimalusel arvestatakse aladele või kohandatakse rajatiste ulatust, et minimeerida keskkonnamõju. Samuti võiks kaaluda vähem invasiivseid ehitusmeetodeid, mis vähendavad veetaseme muutusi ja turbaalade kahjustusi. 9. Kui projektiga kaasneb kuivendamine, juhitakse osa sademe- Harjutusvälja laiendamisel ei kavandata ulatuslikku ja pinnavett kuivenduskraavidesse, mis võivad vee suunata kuivenduskraavide rajamist, kuid välistatud pole eemale looduslikest voogudest, sealhulgas Võhandu jõest. See üksikute kraavide rajamine. Nõustume, et vähesed võib vähendada jõe veetaset, eriti kuivadel perioodidel, kui sellega seonduvad tegevused tuleb teha ettevaatlikult. sademevesi on peamine veeallikas. Sellest lähtuvalt on ka mõjude hindamisel esitatud Kui eemaldatakse metsad või tehakse ulatuslikku raadamist, võib tingimus, et võimalike kuivenduskraavide rajamisel või see suurendada sademevee äravoolu kiirust. Tulemuseks on vee olemasolevate uuendamisel tuleb välistada sette vooluhulga järsud kõikumised jões, mis võivad põhjustada liikumist ojadesse ja jõgedesse. Samuti on viidatud, et üleujutusi suurte sademete ajal. Üleujutuste järgselt võib aga kaitsealuste liikide ja koosluste kaitseks tuleb reeglina kuivadel perioodidel jõe veetase oluliselt väheneda, kuna säilitatavate metsade kuivendussüsteemid jätta metsade veeregulatsiooni funktsioon on kadunud. uuendamata. Kuivenduse suhtes tundlikud alad Infrastruktuuri, nagu teede ja laskmisalade rajamine, võib kaardistati 2023. a keskkonnaülevaates. mõjutada Võhandu jõe veerežiimi kaudselt, muutes veevoolu ja Kavandatavatest raadamisaladest kattuvad nendega sademevee suunamist. Ida laskeväljale jäävad. Nimetatud alad on juba praegu Võhandu jõgi on koduks mitmesugustele ökosüsteemidele, mis kaetud väga tiheda kuivenduskraavide võrgustikuga, sõltuvad jõe stabiilsest veevoolust ja veetasemest. Kui Nursipalu mistõttu võib eeldada, et raadamisega kaasneda võiv projekt viib jõe vooluhulga muutuseni, võivad sellel olla tõsised täiendav mõju sademevee vooluhulkadele on tagajärjed jõe ökosüsteemile. väheoluline. Kavandatud tegevusega ei Soovitav on seirata Võhandu jõe veetaset ja vooluhulka projekti kaasne kuivenduse mõju looduslike veekogude jooksul, et tuvastada varajasi märke veerežiimi muutustest. veerežiimile, mistõttu ei ole asjakohane ega vajalik Kuivendustöid tuleks teha ettevaatlikult, et vältida jõe seiremeetmete seadmine. veetaseme langust ja põhjavee kahanemist. Sh tuleb välja tuua, et Võhandu jõe hüdroloogilist Metsade ja turbaalade säilitamine on võtmetähtsusega, et hoida tasakaalu mõjutavavad väga mitmed asjaolud Võhandu jõe veetasakaalu ja vältida erosiooni ning vee kvaliteedi (paisutus, ulatusliku valgalaga seotud kuivendus jm), halvenemist. mis ei ole valdavas osas seotud Nursipalu alaga ning Kui Keretü soo ümbrus kuivendatakse ja metsad raadatakse, võib looduslike veekogude osas viiakse seiret läbi riiklikul Võhandu jõe veetase suurvee ajal tõusta oluliselt kiiremini ja tasemel, kus vee kvaliteedi ja ökoloogilise seisundi kõrgemale, kuna looduslik veehoidla ja imbumisvõime kaob. hindamine toimub hüdroloogiliste, morfoloogiliste, Kuivendamine võib viia jõe veetaseme tõusuni 30–50 cm või füüsikalis-keemiliste, bioloogiliste jm näitajate kaudu. rohkem, sõltuvalt kuivenduse ja metsaraiumise ulatusest. Lisaks Kümnete kilomeetrite kaugusel asuv Räpina järv on suureneb vee äravoolu kiirus, mis süvendab üleujutuste ohtu ja paisjärv ja selle veetase on kunstlikult määratud ja võib mõjutada allavoolu alasid. Lisaks sellele võivad sellised regulaatoriga reguleeritav, mistõttu veetaseme muutused kiirendada pinnase erosiooni ja halvendada jõe seiramisel ei oleks sisulist tähendust. Nursipalu veekvaliteeti. looduskaitseliste objektide aruandes on siiski Räpina järve ja Võhandu jõe hüdroloogiline tasakaal sõltub käistletud kuivenduse mõju konkreetsetes suuresti piirkonna veemajandusest. Nursipalu harjutusväljaku asukohtades (nt kalakotka Kubja elupaiga idapiiri taha mõju võimendub kuivendamise ja raadamisega, seega on oluline kavandatava tee tarbeks rajatavate kraavide puhul) rakendada meetmeid, mis vähendavad veetaseme kõikumisi ja ning aruandes on üldmeetmena seatud settekoormuse kaitsevad veekogude kvaliteeti. tõusu vältimise meede rajatavate kuivenduskraavide Arendada veemajanduse süsteeme, mis aitaksid suunata liigvett tarbeks. kontrollitud viisil ja vähendada setete sattumist veekogudesse. Alale ei rajata uut kuivenduskraavide võrgustikku, kuid Lisaks võiks kaaluda turbapinnase taastamise projekte, mis välistatud pole kraavide rajamine raadatavate aitavad säilitada ala looduslikku võimet vett talletada ja aeglaselt laskealade ja UXO alade servadesse nende vabastada. kuivendamiseks ja põlengute leviku takistamiseks. On oluline läbi viia pidevat seiret, et jälgida Võhandu jõe ja Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka Räpina järve veetaseme muutusi ning nende mõju teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud ökosüsteemidele. muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on Enne projektiga alustamist tuleks põhjalikult uurida pinnase hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide tüüpe ja nende tundlikkust üleujutuste suhtes. Samuti tuleks võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa planeerida tõhusad kuivendussüsteemid, et vältida vee liigset aladest, kuhu võib olla tarvis rajada teekraave. kogunemist ja pinnase küllastumist. Metsade ja looduslike alade säilitamine aitab vähendada üleujutuste riski, kuna need alad toimivad looduslike veehoidlatena ja aitavad pinnasel vett imada. 10. Oluline on võtta meetmeid, et vähendada turbaalade Matsalu rahvuspark ei ole Nursipalu harjutusvälja kuivendamist ja metsade raadamist, et vältida suuremahulist alaga funktsionaalselt seotud. Rahvuspargi ja CO2 emissiooni, mis mõjutab kliimat ja Matsalu rahvuspargi Nursipalu vahel on pea mitusada kilomeetrit ja need ökosüsteeme. alad kuuluvad erinevatesse vesikondadesse ning ei ole Matsalu märgalad sõltuvad stabiilsest veerežiimist, seega tuleks omavahel seotud ka pinnase ega põhjavee kaudu. vältida tegevusi, mis häirivad pinnase ja põhjavee tasakaalu, et Matsalu rahvuspargi ökosüsteemid ei ole Nursipalu tagada Matsalu märgalade pikaajaline säilimine. harjutusvälja laiendamise ja kaasenvate tegevuste On oluline säilitada looduslikud liikumiskoridorid ja alad, mis mõjualas. ühendavad erinevaid kaitsealasid ja võimaldavad loomade ning lindude liikumist. Looduslike elupaikade ja märgalade kaitse peab olema prioriteet, et säilitada Matsalu rahvuspargi elurikkus ja ökoloogiline tasakaal. 11. On oluline kaitsta looduslikke veekogusid ja märgalasid, Alale ei rajata uut kuivenduskraavide võrgustikku, kuid vältides nende liigset kuivendamist või üleujutamist. Looduslike välistatud pole kraavide rajamine raadatavate veerežiimide säilitamine aitab tagada ökosüsteemi tasakaalu ja laskealade ja UXO alade servadesse nende vähendada üleujutuste mõju. kuivendamiseks ja põlengute leviku takistamiseks. Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa aladest, kuhu võib olla tarvis rajada teekraave. Arvestades, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ei ole ette näha looduslike veekogude veerežiimi olmaoslevast oluliselt erinevaid muutusi, siis ei ole ette näha ka muutusi ökosüsteemide tasakaalus. 2. 17.10.2024 K. R. 1.Hoida kohalikke elanikke tegelikkusega kursis. Harjutusvälja kasutusinfo on elanikele kättesaadav https://mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/ #t-nursipalu. Elanikud on saanud tutvuda VV korralduste eelnõudega ning lisatud materjalidega ja esitada ettepanekuid. On korraldatud avalikke koosolekuid (sh mürauuringu tutvustus, aknameetme toetuse tutvustus, eelnõude arutelud). 2. Kui tugevat müra teevad 4 kasutuses olevat laskeväljakut? Uuring on kättesaadav RKIK kodulehel aadressil Pole sellest (mudeluuringust) kuulnud. https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipal u/ Mürauuringu avalik tutvustus toimus 10.06.2024 Võrus. 3. Kui palju ja milliseid mürgiseid aineid õhku ja pinnasesse Harjutusvälja mõju välisõhu kvaliteedile on seotud satub? laskmiste ning sõidukite liikumisega harjutusväljal. Laskmistega seotud plahvatustel vabaneb lämmastikdioksiid (NO2), mis vabaneb trotüüli (võib sisaldada lisandeid, nt alumiinium) ja püroksüliini (nn suitsuta püssirohi) plahvatamisel ning mis on välisõhu kvaliteeti enim mõjutav tegur. Veel paiskub õhku süsinikoksiidi (CO), süsinikdioksiidi (CO2) ja ammoniaaki (NH3; ammoniitide kasutamisel). Sõidukite liiklemise mõju on seotud mootorites kütuse põlemisel eralduvate saasteainetega ning sõidukite liiklemisel tekkiva tolmuga. Võimaliku reostuse avastamiseks korraldatakse harjutusväljal pinna- ja põhjavee ning õhuseiret. Laiendatud harjutusväljale on tellitud pinna- ja põhjavee seirekava. 4. Kas Ojapalu lähedale Nilbõ küla äärde on planeeritud ka Harjutusväljale ei ole planeeritud helikopteritele helikopterite ja lennukite kasutamine? Kui tihti külale lähedal spetsiaalseid maandumisväljakuid, kuid HV piiride sees Lõuna laskeväljal lastakse suurekaliibrilistest relvadest? võivad need maanduda kohtadesse, kus on selleks sobiv ümbrus (piisavalt vaba ruumi, pinnase kandevõime jms) ning kui looduskaitselised piirangud seda võimaldavad. Lennukite maandumisradasid planeeritud ei ole. Erineva relvastuse orienteeruv kasutussagedus on välja toodud arendusprogrammis ning erinevates HV arendamisega setud analüüsides (https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipa lu/avatud-menetlus-harjutusvalja-laiendamiseks/) – kaudtulerelvad ligikaudu 25 ja tankitõrjerelvad ligikaudu 20 päeval aasta. Reeglina üritatakse suurekaliibriliste relvade laskmised viia läbi pigem põhja- või läänelaskeväljal, kuid ei saa välistada ka lõunalaskevälja kasutamist mõne harjutuse või õppuse raames. 5. Kas on mõeldud kohalike elanike (nagu aknatoetuse puhul) Nursipalu HV mõjualas elavatele inimeste eluruumide elektritarbimise (teatud osas) hüvitamisele. parendamise meetme aluseks olev toetuse (akende, uste jm vahetamine) määrus töötati koostöös KOV- dega välja 2024. aasta kevadel ja jõustus augustis. Toetuse taotlusvoor avatud 29. novembrini. Elektritarbimise hüvitamist kohalikele elanikele plaanis ei ole. 6. Kuna harjutusväli on õppimiskoht ja vead on õppimise Läbi eluruumide parendamise meetme on eesmärk loomulik osa, kas on mõeldud kohalike elanike hoonete ja tervise vähendada HV-st tulenevat häiringut. Kindlustamise kindlustusele? (ei hoonete ega elanike) osas tegevusi plaanis ei ole. 7. Kuidas toetatakse sõjaväebaaside, (kus lastakse Ka teistes NATO riikides planeeritakse väljaõpet suurekaliibrilistest relvadest) lähedal elavaid inimesi teistes ajaliselt (nt võimalusel välditakse müra tegemist NATO riikides. nädalavahetustel ja öösiti), teavitatakse kohalikke elanikke väljaõppe aegadest ning tegevustest, tegeletakse keskkonnamõjude vähendamise ning müraanalüüsidega.  8. Kas ja millal ja kuidas on planeeritud Nursipalu 3. laiendus? Kolmandat laiendust ei ole planeeritud. 9. Kuigi kõik lihtinimesed maailmas soovivad rahus elada, miks Pole seotud korraldusega. kuuleb nii vähe rahu hoidmisest, diplomaatiast? 10. Milline tuleb arvatav elukvaliteet Nilbõ küla Tammetalus, mis Harjutusväljaga kaasnevad alati häiringud. Peamine asub 93 m kaugusel planeeritavast laiendusest? Märkus. häiring elukeskkonnale on eeldatavalt õppustega Planeeritava lõhkamisala (Lükka külas) kohas elanud pere koera kaasnev müra. Harjutusvälja ümber asuvate elumajade haukumine oli vaiksetel hommikutel meile kuulda. Mida juures ei kujune koostatud mürauuringu kohaselt soovitate? müratase tervistkahjustavaks, kuid võib olla siiski häiriv. Kuna väga üheselt ja täpselt pole võimalik kindlaks teha häiringute ulatust igale elanikule, on peamiseks kompenseerivaks meetmeks riigi poolt toetuste eraldamine kohalikele omavalitsustele eesmärgiga kasutada toetust elukeskkonna parandamiseks. 3. 28.10.2024 Muinsus- Muinsuskaitseamet kooskõlastab eelnõu alljärgneva märkusega: Eelnõud täiendatakse vastavalt ettepanekule. kaitse- Punkti 3.3.3. Arheoloogilise uuringu etapp I lisada lõik amet „Tulenevalt Muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1 ja § 60 tuleb kõigil pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestistel, nende kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestisi ja nende kaitsevööndite ala. Leidja on kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.“ 4. 28.10.2024 S. P, P.P 1. Teen ettepaneku x osas korralduse tühistamiseks ja Kinnistut ei saa välja arvata, kuna see on vajalik harjutusvälja välispiirist, mis on fikseeritud VV korraldusega nr harjutusvälja toimimiseks. Viidatud kinnistu asukoht 266 ja muudetaud eelnimetatud eelnõuga, välja arvamiseks on oluline, et tagada harjutusvälja nõuetekohane järgmistel põhjustel: rajamine ja toimimine, sealhulgas ühendused ja Maaomanikuna ei soovi ma maad müüa ja pole veendunud ohutus. Ilma selle kinnistuta ei oleks harjutsvälja asjaolus, et minu maa omandamine riigi poolt on riigile riigikaitse funktsionaalsus ja ohutus tagatud. Harjutusvälja või eesmärgil vältimatult vajalik. konkreetse kinnistu riigikaitselises vajaduses on Maaomanikuna ei saa olla eelnõule tuginedes veendunud, et üksikisikutel väga keeruline veenduda, sest neil harjutusvälja piiri asukoht ei võiks muutuda selliselt, et mulle puudub kogu vajalik info sellise hinnangu andmiseks. kuuluv maaomand jäetaks harjutusvälja alast välja. Nursipalu harjutusvälja laiendamise riigikaitseline Minule kuuluv kinnistu on PÕLISTALU mis on omandatud aasta vajadus on selgunud mitmete Kaitseväe, Riigi 1874, asub kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslikul alal (ÜRO Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseministeeriumi Inimõiguste ülddeklaratsiooni Artikkel 1, 2, 3, 13, 17 järgi on ekspertide analüüsist ja hinnangust ning on kinnitatud õigus omada oma esivanemate maad. Keskonnaamet on Vabariigi Valitsuse poolt tingimustel, mille seadis Tammemäel määratlenud põlispuude kaisevööndi tammedele ja relvaseaduses Riigikogu. Need kaalutlused on pärnadele. Minule kuuluva maa talu keldris talvituvad kirjeldatud Nursipalu harjutuvälja laiendanud Vabariigi kaitsealused nahkhiired) Valitsuse 2023. a korralduses nr 266. Kinnistute omandamine riigi poolt (mh sundvõõrandamine) toimub kooskõlas kinnisasja avalikse huvides omandamise seaduse, Eesti Vabariigi Põhiseaduse ning ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooniga. Nii Eesti õigus kui rahvusvaheline õigus arvestavad, et teatud tingimustel on riigil õigus inimeste vara ühiskonna ühiseks hüvanguks kasutada. 5. 28.10.2024 M. S. 1. Teen ettepaneku x osas korralduse tühistamiseks ja Kinnistut ei saa välja arvata, kuna see on vajalik harjutusvälja välispiirist, mis on fikseeritud VV korraldusega nr harjutusvälja toimimiseks. Viidatud kinnistu asukoht 266 ja muudetaud eelnimetatud eelnõuga, välja arvamiseks on oluline, et tagada harjutusvälja nõuetekohane järgmistel põhjustel: rajamine ja toimimine, sealhulgas ühendused ja Maaomanikuna ei soovi ma maad müüa ja pole veendunud ohutus. Ilma selle kinnistuta ei oleks harjutusvälja asjaolus, et minu maa omandamine riigi poolt on riigile riigikaitse funktsionaalsus ja ohutus tagatud. Harjutusvälja või eesmärgil vältimatult vajalik. konkreetse kinnistu riigikaitselises vajaduses on Maaomanikuna ei saa olla eelnõule tuginedes veendunud, et üksikisikutel väga keeruline veenduda, sest neil harjutusvälja piiri asukoht ei võiks muutuda selliselt, et mulle puudub kogu vajalik info sellise hinnangu andmiseks. kuuluv maaomand jäetaks harjutusvälja alast välja. Nursipalu harjutusvälja laiendamise riigikaitseline Minule kuuluv kinnistu on PÕLISTALU mis on omandatud aasta vajadus on selgunud mitmete Kaitseväe, Riigi 1874, asub kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslikul alal (ÜRO Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseministeeriumi Inimõiguste ülddeklaratsiooni Artikkel 1, 2, 3, 13, 17 järgi on ekspertide analüüsist ja hinnangust ning on kinnitatud õigus omada oma esivanemate maad. Keskonnaamet on Vabariigi Valitsuse poolt tingimustel, mille seadis määratlenud põlispuude kaisevööndi tammedele ja pärnadele. relvaseaduses Riigikogu. Need kaalutlused on Minule kuuluval maal elavad mitmed kaitsealused loomad nagu kirjeldatud Nursipalu harjutusvälja laiendanud mudakonnad ja kivisisalikud) Vabariigi Valitsuse 2023. a korralduses nr 266. Kinnistute omandamine riigi poolt (mh sundvõõrandamine) toimub kooskõlas kinnisasja avalikse huvides omandamise seaduse, Eesti Vabariigi Põhiseaduse ning ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooniga. Nii Eesti õigus kui rahvusvaheline õigus arvestavad, et teatud tingimustel on riigil õigus inimeste vara ühiskonna ühiseks hüvanguks kasutada. 6. 28.10.2024 Ü. N. 1. Teen ettepaneku X osas korralduse tühistamiseks ja Kinnistut ei saa välja arvata, kuna see on vajalik harjutusvälja välispiirist, mis on fikseeritud VV korraldusega nr harjutusvälja toimimiseks. Viidatud kinnistu asukoht 266 ja muudetud eelnimetatud eelnõuga, välja arvamiseks on oluline, et tagada harjutusvälja nõuetekohane järgmistel põhjustel: Maaomanikuna ei soovi ma maad müüa ja rajamine ja toimimine, sealhulgas ühendused ja pole veendunud asjaolus, et minu maa omandamine riigi poolt ohutus. Ilma selle kinnistuta ei oleks harjutusvälja on riigile riigikaitse eesmärgil vältimatult vajalik. Maaomanikuna funktsionaalsus ja ohutus tagatud. ei saa olla eelnõule tuginedes veendunud, et harjutusvälja piiri asukoht ei võiks muutuda selliselt, et mulle kuuluv maaomand jäetaks harjutusvälja alast välja. Minule kuuluv X, asub kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslikul alal (ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooni Artikkel 1, 2, 3, 13, 17 järgi on õigus omada oma esivanemate maad. Keskonnaamet on määratlenud põlispuude kaisevööndi tammedele ja pärnadele. Meie talu maadel oleva tiigis elavad tähnikvesilikud ja harivesilikud. Harivesilik on Eestis haruldane liik, keda leidub vaid Ida- ja Kagu-Eestis. 7. 28.10.2024 Rõuge Riigile omandatud kinnisasjade arvelt harjutusvälja laiendamine Ettepanekuga arvestatakse. Juhul kui peaks selliseid vald ei ole meie hinnangul hea praktika ja võib kaasa tuua kohaliku olukordi tekkima, siis Rõuge Vallavalitsust kaasatakse kogukonna täiendavat usaldamatust protsessi osas. Rõuge varasemas staadiumis. Vallavalitsusele ei ole teada, milliste kokkulepete alusel või tingimustel omandab Kaitseministeerium väljaspool Nursipalu harjutusvälja asuvaid eraomandis olevaid kinnisasju. Rõuge Vallavalitsus on seisukohal, et antud viisil harjutusvälja laiendamisel ei ole kohalikul kogukonnal palju võimalusi kaasa rääkida ja oma seisukohti esitada. Meid teeb ettevaatlikuks asjaolu, et ühel hetkel seisame olukorra ees, kus harjutusvälja piir on märkamatult liikunud küladele häirivalt lähedale. Eelkirjeldatu vältimiseks teeme ettepaneku edaspidi kaasata Rõuge Vallavalitsus menetlusse juba muudatuste kavandamisel juhtudel, kui Nursipalu harjutusvälja piiri muutmine puudutab Rõuge valla territooriumi, et oleksime asjaga paremini kursis ja saaksime teavitada (kaasata) ka kohalikku kogukonda, keda muudatus võib mõjutada. Sellisel viisil laiendamisega kaasneb ka oht/võimalus, et piirkonna elanikud, kes kriteeriumite järgi on tegelikult õigustatud saama harjutusväljalt lähtuvate häiringute eest hüvitist, ei teagi, et nad toetuse saajate õigustatud ringi kuuluvad. Harjutusvälja laiendamine eraomandis olevate kinnisasjade arvelt toob iseenesest kaasa avaliku tähelepanu ning seeläbi on kogukond jõulisemalt kaasatud ja ka informeeritud asjaoludest. 8. 08.11.2024 MTÜ Ettepanek, et kavandatava Nursipalu harjutusvälja laienduse Kinnistuid ei saa välja arvata, kuna need on vajalikud Meie piiridest jäetaks välja harjutusvälja toimimiseks. Viidatud kinnistute Nursipalu järgmised kinnisasjad: asukohad on olulised, et tagada harjutusvälja 1) Linnupalu (kinnistu nr 800341, katastriüksuse nr nõuetekohane rajamine ja toimimine, 69701:002:1030), mis asub Tsirgupalu külas Rõuge vallas; sealhulgas ühendused ja ohutus. Ilma nende 2) Kase (kinnistu nr 1688041, katastriüksuse nr kinnistuteta ei oleks harjutusvälja funktsionaalsus ja 69701:002:0752), mis asub Tsirgupalu külas Rõuge vallas; ohutus tagatud.Harjutusvälja või konkreetse kinnistu 3) Jõekääru (kinnistu nr 1864741, katastriüksuse nr riigikaitselises vajaduses on üksikisikutel väga 69701:002:1390), mis asub Tsirgupalu külas Rõuge vallas; keeruline veenduda, sest neil puudub kogu vajalik info 4) Tammemäe (kinnistu nr 2799641, katastriüksuse nr sellise hinnangu andmiseks. Nursipalu harjutusvälja 14303:003:0038 ja 14303:003:0039), mis asub Piisi külas Antsla laiendamise riigikaitseline vajadus on selgunud vallas; mitmete Kaitseväe, Riigi Kaitseinvesteeringute 5) Lillemäe (kinnistu nr 2482741, katastriüksuse nr Keskuse ja Kaitseministeeriumi ekspertide analüüsist 14303:003:0036), mis asub Piisi külas Antsla vallas; ja hinnangust ning on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6) Rosenhof (ehk Roosihoovi, nr 190941, katastriüksus nr poolt tingimustel, mille seadis relvaseaduses Riigikogu. 14301:001:0219), mis asub Luhametsa külas Antsla vallas. Need kaalutlused on kirjeldatud Nursipalu 7) Ojapalu, (katastriüksus 69701:001:0220 ja Ojapalu harjutusvälja laiendanud Vabariigi Valitsuse 2023. a Maaomanikud ei soovi oma maad müüa ja pole veendunud korralduses nr 266. Kinnistute omandamine riigi poolt asjaolus, et nende maa omandamine riigi poolt on riigile (mh sundvõõrandamine) toimub kooskõlas kinnisasja riigikaitse eesmärgil vältimatult vajalik. Antud ettepanekus avalikes huvides omandamise seaduse, Eesti Vabariigi nimetatud kinnistud on olulised välja arvata ka põhjusel, et neilPõhiseaduse ning ÜRO Inimõiguste esineb mitmeid väärtusi. Riigikaitseks rajatavat harjutusvälja eiülddeklaratsiooniga. Nii Eesti õigus kui rahvusvaheline saa pidada iseeneslikult ülimuslikuks. õigus arvestavad, et teatud tingimustel on riigil õigus inimeste vara ühiskonna ühiseks hüvanguks kasutada. Lisaks teeme ettepaneku välja jätta kõik kinnistud, mis ei olnud VV korraldusest nr 266 nähtub, et II etapi menetluses VV korralduse nr 266 kohaselt harjutusvälja ala sisse määratud. võidakse harjutusvälja välispiiri korrigeerida. Arvestades asjaolusid, et looduses on tuvastatud optimaalsemaid trasse, kuidas Nursipalu harjutusvälja välispiiri efektiivsemalt tähistada (st piiri on viidud teede/sihtide äärde), ning et korralduse koostamise ajaks on riik omandanud vahetult harjutusvälja piiri äärde jäävate eraomandis olevate kinnisasjade omanike ettepanekul kinnistuid ka kehtivast  harjutusvälja piirist väljapool ja mitmed sarnased omandamised on menetluses, korrigeeritakse VV korraldusega nr 266 laiendatud Nursipalu harjutusvälja välispiiri. Nõuame, et minister täidaks oma antud lubadusi ja annaks Kinnistuid ei saa välja arvata, kuna need on vajalikud menetluse läbiviijale RKIKile selged ja konkreetsed suunised oma harjutusvälja toimimiseks. Viidatud kinnistute lubaduste täitmiseks, milleks on: asukohad on olulised, et tagada harjutusvälja ● Luhametsa külas harjutusväljaku piiri korrigeerimine nõuetekohane rajamine ja toimimine, sissepoole, nii piirist jääksid välja ka veel omandamata sealhulgas ühendused ja ohutus. Ilma nende hoonestatud kinnistud Lillemäe, Tammemäe ja Rosenhof. kinnistuteta ei oleks harjutusvälja funktsionaalsus ja ● Luhametsa külas lõpetataks meeldevaldne arendaja RKIK ohutus tagatud. Harjutusvälja või konkreetse kinnistu poolne maade kokku ostmine ja oleks tagatud metsapuhver. riigikaitselises vajaduses on üksikisikutel väga ● Kui kinnistu omanikud on väljendanud konkreetset ja keeruline veenduda, sest neil puudub kogu vajalik info põhjendatud kindlat soovi oma kinnistut mitte müüa, mitte sellise hinnangu andmiseks. Nursipalu harjutusvälja rentida riigile on tal täielik õigus lasta oma kinnistu arenduse laiendamise riigikaitseline vajadus on selgunud piiridest välja lõigata. Rõhutame, et viimast soovi on ka eelpool mitmete Kaitseväe, Riigi Kaitseinvesteeringute nimetanud mitmed kinnistu omanikud ka kirjalikult kinnitanud. Keskuse ja Kaitseministeeriumi ekspertide analüüsist RKIK on mitmetes dokumentides kinnitanud, et piir on ja hinnangust ning on kinnitatud Vabariigi Valitsuse muutumises. Järelikult saab seda muuta vastavalt käesolevale poolt tingimustel, mille seadis relvaseaduses Riigikogu. ettepanekule, korrigeerides piiri ka nii, et kinnistuid arvataks välja. RKIK ja Kaitseministeerium peaks pidama kinni enda Eramaade osakaal oli üheks otsustavaks kriteeriumiks. põhjendusest, mille kohaselt valiti Nursipalu laiendatavaks RKIK ja Kaitseministeerium järgivat põhimõtet, et harjutusvälja alaks just eramaade osakaalu tõttu. Tuleb seega eramaid omandatakse nii vähe kui võimalik. Jätkuvalt järgida põhimõtet, et omandataks võimalikult vähe eramaid. on Nursipalus eramaade osakaal väiksem kui muudes asukohtades, mis olid kaalumisel. Eelnõust jääb mulje, justkui harjutusvälja piire korrigeeritaks Eelnõu lisades on kaart, kust on näha piirimuudatused. minimaalselt, 8,3 ha. Numbriliselt on 8,3 ha õige, kuid tegemist on eksitava infoga, kuna piire on nö tagasi tõmmatud riigimaade arvelt ca 150 ha võrra, samaväärselt laiendatud väljapoole eramaade arvelt. Seega arendaja RKIK on “mänginud” piiride muutmisel ca 150 ha maadega. Rõhutame, et siinkohal oleks eelnõus asjakohane tuua välja piiri korrigeerimise pindalad, nii eramaade kui riigimaade võrdluses ja ka täpsustus, kas eramaade arvelt on piiri laiendatud rohkem või vähem, pidades silmas, et riik võiks võimalusel laiendada harjutusvälja ikkagi esmajoones kasutades riigimaad, mitte eraomandit. Sellisel juhul oleks tõene RKIK poolt korduvalt kinnitatud väide, et riik ikkagi ei suhtu kergekäeliselt eraomandi omandamisse ja laiendab harjutusvälja pigem riigimaade arvelt. Rõhutame veelkord üle, et arendjala RKIKi ja Kaitseministeeriumi Avalikult kasutatav tee peab jääma väljapoole valitsemisel on täna, võttes arvesse praeguse eelnõu harjutusväljast. harjutusväljaku piiri, veel lisaks täiendavalt ca 300 ha maad, mida pole kasutatud piiri laiendamiseks. Seda maad pole kasutatud piiride laiendamiseks, vaid kasutatud on eramaid, mis on vastuolus KAHOSes toodud eramaade omastamise lubatavusega. Kui on arendajal võimalik kasutada riigimaad tuleb seda ka teha. Ka eramaade omandamisel tuleks vahet teha kas omandataks Põhiseaduse § 32 lg 1 sätestab, et igaühe omand on ilma hooneteta kinnistuid või inimeste kodusid. RKIK ei ole puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku maade omandamisel absoluutselt arvestanud, et võimalusel nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud inimeste kodud laiendatavast alast välja jätta. On hoopis juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese toimitud vastupidi. Võttes aluseks Eesti Põhiseadust § 13, § 26, § hüvituse eest. KAHOS § 4 lg 1 p 19 kohaselt on 32 ja § 33 tuleks need kodud, mis selles ettepanekus on kinnisasja lubatud omandada riigikaitseliseks nimetatud, laiendatavast alast välja jätta. Tuleb lõpetada vajaduseks. KAHOS § 2 lg 1 kohaselt on kinnisasja koheselt inimeste psühholoogiline ja juriidiline survestamine avalikes huvides omandamine, sh sundvõõrandamine, RKIK ametnike poolt. Vastasel juhul rikutakse (ja on juba rikutud) kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja Inimõiguste ülddeklaratsiooni sätteid, artikleid 2, 3, 5, 7, 12,13, kohese hüvitise eest. Kinnisasi omandatakse 17, 23. kokkuleppel omanikuga või sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata. Kinnisasjade omandamine on vajalik, kuna harjutusvälja väljaarendamine on hädavajalik seoses üldise avaliku huvi, s.o riigikaitse ja riigi julgeoleku huvi realiseerimisega. Harjutusvälja arendamine ja kasutamine samal ajal muul eesmärgil, kui seda on riigikaitse, ei ole tsiviilisikute ohutust arvestades võimalik. Seetõttu on harjutusvälja piiridesse jäävatele eraomandis olevatele kinnisasjadele välistatud ka isikliku kasutusõiguse või sundvalduse seadmine. Riigi huvi on eelkõige saavutada kinnisasjade omanikega kokkulepped kinnisasja omandamiseks. Kinnisasjad omandatakse KAHOS alusel makstud õiglase hüvitise eest ning asetades kahju kannatava isiku olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. RKIK on ületanud volitusi, mida andis VV korraldus nr 266. Kinnistud omandatakse kokkuleppel omanikega ja Omandatud on isegi kodusid väljastpoolt harjutusvälja piiri (2 tulenevalt riigikaitselisest vajadusest KAHOS alusel. VV hoonestatud kinnistut). RKIK ei omasta kinnistuid kehtiva korralduses nr 266 on kinnistute arv korralduse korralduse nr. 266 toodud lubatavate kinnistute arvust ja andmise seisuga. kehtestatud piirist lähtuvalt, vaid omavoliseb ja ei järgi kehtivat korraldust, omastades maid meelevaldses järjekorras ja meelevaldsetest asukohtades ning ajas etteulatuvalt. Ehk kinnistuid, milleks kehtiv korraldus veel puudub. Õigus laiendatud piirides uute kinnistute omandamiseks peab tulenema alles selle korralduse muudatuse (ehk käesoleva eelnõu) kehtestamisest. Juhime sellele eriliselt tähelepanu, kuna omandada on lubatud praegu kehtiva korraldusega ainult harjutusvälja piirist sissepoole jäävaid kinnistuid või kinnistu osasid. Kuna praegust korrigeeritud piiri pole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud, ei saa öelda, et RKIKl oleks olnud juriidiliselt õigus omastada ilma kehtiva korralduseta kinnistuid juba praeguses piirides, ajas etteulatuvalt. Samuti tuleb tähelepanu juhtida, et kuigi harjutusväljaku piir poolitab paljusid kinnistuid on RKIK järginud maade omandamisel põhimõtet, et poolikuid kinnistuid ei omandata ja lepingutes viidatakse KAHOse seadusele, kus kogu kinnistu omandamiseks leitakse põhjus, et kinnistut pole võimalik samal sihtotstarbel enam kasutada ja omandataske kinnistu tervenist. Selline kehtiva korralduse teadlik eiramine viib harjutusväljaku piiramatu laiendamiseni, millel ei tule lõppu ja õigusriived eraisikutele aina suurenevad. Seega ei saa mitte mingil juhul väita, et antud ettepanekus nimetatud kinnistuid ei saaks harjutusvälja alast välja jätta põhjendusel, et need on olnud varem harjutusvälja ala sees. Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas, et kodu on puutumatu. EV põhiseaduse § 34 ütleb, et igaühel on õigus vabalt elukohta valida. Inimesed on ehitanud ja soetanud oma kodud teadmisega (võttes arvesse Eesti üleriigilist planeeringut, Võru maakonnaplaneeringut, kohalike omavalitsuste planeeringuid), et piirkonda pole olnud planeeritud üleriigilisi arendusi, mis nende elukohta puudutaks. Nad ei olegi saanud sellega kuidagi arvestada. Inimesed on heas usus rajanud oma kodusid ja neil ei ole olnud varasemalt mitte ühtegi võimalust Nursipalu laiendamisega seotud otsuses kaasa rääkida. Lähtudes Eestis kehtinud ja kehtivatest seadustest on olnud inimestel õigustatud ootus elada oma kodus, arendada seda enda ja oma laste tarbeks. Me ei saa lubada Eestis praktikat, kus ühe ministri koostatud ettepaneku järgi võidakse jõuda olukorda, kus sundvõõrandatakse inimeste põlvest põlve rajatud kodud. Ala sees on 34 hoonestatud kinnistut. Neile lisanduvad maad, mis on osaliselt alas sees, mis on omandamata või on olnud täiesti väljaspool. Ehk kui liita kokku kõik kodudega kinnistud, mis eelnõu kohaselt jääks tervikuna või osaliselt harjutusvälja sisse, siis on neid 57. ANTUD EELNÕUGA EI TÄIDETA ALGSELT SEATUD JA AVALIKKUSELE KOMMUNIKEERITUD2 EESMÄRKI - OMANDADA VÕIMALIKULT VÄHE ERAMAID. Vastuolu algse väidetava eesmärgiga ja KAHOS põhimõtetega on ilmselge. TULEB LÕPETADA MAADE OMANDAMINE VÄLJASTPOOLT VV Kinnistud omandatakse kokkuleppel omanikega ja KORRALDUSE NR 266 KOHAST PIIRI. tulenevalt riigikaitselisest vajadusest KAHOSe alusel. Nagu eelnevalt juba välja tõime, on RKIK omandanud maid ka VV korralduses nr 266 on kinnistute arv korralduse väljastpoolt andmise seisuga. harjutusvälja piiri. TULEB KOHESELT LÕPETADA RIIGIRAHA MITTESIHIPÄRANE KASUTAMINE. MÜRA MÕJU EI OLE TEADA, EI OLE UURITUD MÜRA MÕJU Müra mõju inimese tervisele saab hinnata tekkivate INIMESE TERVISELE. TULEB UURIDA MÜRA MÕJU INIMESE müratasemete kaudu. Müratsoonis elamine võib TERVISELE JA OTSUSED HARJUTUSVÄLJA LAIENDAMISE JA põhjustada häiringut, pikemaajaline kõrges MAADE OMANDAMISE KOHTA TULEB TEHA UURINGU müratasemes (soovituslikud normtasemed on TULEMUSTEST LÄHTUVALT. ületatud) elamine võib kaasa tuua tervisekahjustusi. Vastavalt läbiviidud mürauuringule ei ole laiendatud harjutusvälja tüüpilisel aktiivsel harjutuspäeval soovituslik kriitiline normtase (Ld=65) lähimate mõjualasse jäävate eluhoonete juures ületatud (Ld=45-49). Suurima laskude arvuga harjutuspäeval ja suurima helivõimsusega relva maksimaalse laskude arvuga harjutuspäeval on soovituslik kriitiline normtase ületatud lähimate eluhoonete juures, kuid selliseid harjutuspäevi esineb eeldatavalt 1-2 korda aastas ning eelnevalt teavitatakse elanikkonda. Võimalike kuulmiskahjustuste hindamisel kasutatakse müra indikaatorit LCpeak (135 dB), mis vastavalt mürauuringu tulemustele ei ole ühelgi juhul mõjualaasse jäävate eluhoonete juures ületatud. TEHTUD MÜRAUURING MODELLEERIMISE TEEL EI OLE Harjutusvälja laiendusele koostatud mürauuring on ASJAKOHANE, SEE EI OLE VALMIS JA SEDA EI SAA VÕTTA valmis. ALUSEKS ANTUD KORRALDUSE OTSUSTAMISEL. Mürauuringus on modelleeritud erinevad Tänaseks alles on tehtud müra modelleerimine, mille tulemusi müraolukorrad, sh tüüpiline aktiivne harjutuspäev ning tutvustati juunis 2024 ja mille tutvustamisel ei olnud veel teada suurima müraga tegevused: suurima laskude arvuga võimalik suurim müraolukord. Elari Kalmaru kinnitas 19.09.2024. harjutuspäevad ja suurima helivõimsusega relva a toimunud koosolekul Kaitseministeeriumis kõigi asjaosaliste maksimaalse laskude arvuga harjutuspäev. kuuldes, et militaarmüra tegelik uuring koos reaalsete müra Objektidele, mida ei ole välja ehitatud ning mida ei ole mõõtmistega toimub alles 2025. aastal. Hetkel on läbi viidud, veel võimalik täies mahus kasutada, hinnatakse müra vaid modelleerimised ning ei ole arvestatud erinevate modelleerimise teel. mürasituatsioonide koosesinemist. Märkida tuleb, et 2025.a on plaanis liikursuurtükkide testlaskmised, modelleerimisel ei arvestatud toimunud ulatuslike raietega, mille raames müra reaalselt mõõdetakse. erinevate laskeharjutustega, sh suurõppused ja lennukitelt Mõjuhindamise kontekstis ongi tavapärane, et müra pommitamise, pikamaarelvadega tulistamine väljastpoolt mõju hindamine toimub modelleeritud laskeala üle inimeste peade ja kodude harjutusväljale sisse seal mürasituatsioonide alusel. Müra mõõtmisi asuvatele lõhkealadele, veealused lõhkamised jmt. Kõik need kavandatavale tegevusele saabki läbi viia kavandatava tegevused on harjutusvälja arendusprogrammi järgi tegevuse rakendumisel. Nursipalusse planeeritud. Seega ei ole müra modelleerimine Militaarmüra uuringutes ei ole suuri metsamassiive kindlasti piisav, et olla objektiivseks aluseks Natura mõjude müra leviku arvutustes arvestatud, kuna mets võib ajas hindamisel. Reaalseid müra mõõtmisi pole tehtud. RKIK sõnul muutuda (raied, juurdekasv, tuulemurrud, talvised ja planeeritakse seda alles kevadel 2025. Seega ei saa ka Natura suvised muutused jne) Seega müralevikukaardid on asjakohane hindamine põhineda objektiivsetel andmetel. konservatiivse lähenemisega ning vahepealsete raiete toimumine ei mõjuta modelleerimise tulemusi. Arvutusmudeliga saab hinnata müra levimist mujalgi kui ainult mõõtmispunktides. Arvutamisega saab katta oluliselt suurema ala, saavutades täpsemad ja usaldatavad tulemused võrreldes lühiaegsete mõõtmistega. Arvutusmeetodi eeliseks on, et müra levimisel arvestatakse keskmisi ilmastikutingimusi ja päeva keskmist või muud etteantud müra toimimise sagedust jms. Reaalsed mõõtmised näitavad konkreetsel päeval konkreetsetel asukohtadel toimuvate laskmiste müra olukorda, mida mõjutab ka ilm. Planeeritavad mõõtmised tehakse K9 laskmistele. ● Kas või kuna liidetakse riigikaitselist ehitist Tsiatsungõlmaad, Vabariigi Valitsuse 04.05.2015 määruse nr 55 „Volituse Sänna linnakut, Sänna baasi laiendatud Nursipalu andmine kaitseministrile ehitusseadustiku alusel harjutusväljaga. määruse andmiseks” alusel on kaitseminister andnud ● Millise dokumendi alusel kuulutatakse kehtetuteks 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise olemasoleva Nursipalu, Tsiatsungõlmaa, Sänna linnaku kehtivad töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja piirnaguvööndid. andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ● Millise dokumendi alusel kinnitatakse käesoleva korraldusega ehitiste kohta“, mille lisas 1 on kehtestatud laiendatud Nursipalu harjutusväljaku piiranguvöönd. piiranguvööndid riigikaitselistele ehitistele, sealhulgas Nursipalu harjutusväljale, Sänna linnakule, Tsiatsungõlmaa lasketiirule ja teistele, millele see on vajalik. Need piiranguvööndid kehtivad seni kuni määruse 16 lisa 1 ei ole muudetud. Praegu on Kaitseministeeriumis ette valmistamisel määruse nr 16 muutmine. Uued piiranguvööndid hakkavad kehtima siis, kui vastav määruse muudatus jõustub. Käesoleva korralduse juurest puudub Nursipalu harjutusväljaku Kasutuseeskiri on dokument, mis reguleerib kasutuseeskiri, mis on äärmiselt oluline dokument ja peab olema harjutusvälja kasutamist väljaõppeks. Kasutuseeskirjas antud korralduse juures, kuid puudub. Käesolevale korraldusele on toodud kohustused, võimalused ja piirangud on esitatud puudlikud dokumendid. harjutusvälja kasutajale. Eeskirjas arvestatakse erinevatest mõju hindamistest tulenevate piirangutega. Kasutuseeskirja saab koostada VV korralduse andmise järgselt. Arheoloogiauuringu II etappi ei olegi plaanis kasutada käesoleva VV korralduse eelnõus on toodud arheoloogiauuringu korralduse raames, kuigi I osa uuringus on öeldud, et tuleb töö tulemus, mis seab tingimused edasiseks uuringu II osa, kuid korraldus väidab, et seda on vaja ainult siis tegevuseks: "Lõppkokkuvõttes määratleti 15 teha kui arenduse ehitustegevus neid alasid puudutab, muul arheoloogiatundlikku objekti/ala, mis jäävad Nursipalu juhul mitte. HV laienduse alale. Antud piirkondade osas tuleks ehitustegevusele või muude algset pinnast kahjustavale tegevusele eelneda vastav arheoloogiline uuring, mille lõpliku sisu määrab Muinsuskaitseamet. Täiendavad arheoloogilised uuringud on vajalikud vaid juhul, kui antud kohta on plaanis rajada rajatised, teostada sissekaeveid (näiteks laskepesad, kaevikud) või teha muid pioneeri toiminguid. Kui antud kohad jäävad sihtmärgi alale, on vajalikud ka vastavad arheoloogiliste uuringute järgmised etapid. Vastavate arheoloogiliste uuringute järgmiste etappide läbiviimise otsustab Muinsuskaitseamet vajaduspõhiselt paralleelselt Nursipalu HV arendamisega. Muinsuskaitseametile esitati korralduse eelnõu arvamuse avaldamiseks ja vastavalt Muinsuskaitseameti esitatud ettepanekule on korralduse eelnõud korrigeeritud Mürauuringu materjalid ei ole selgelt ja kättesaadavalt Mürauuringu materjalid on selgelt kättesaadavad ja inimestele avalikult välja pandud. Mürauuringute avalikud. Materjalid on sedavõrd mahukad, et dokumentidega tutvumiseks tuli sisestada parool ja need tehniline lahendus neid avalikkusega jagada on hetkel eelnevalt pilvekeskkonnast alla laadida, mis eeldas piisava mahu pilveteenus, millele sisenemiseks tuleb kasutada ja kiirusega interneti kasutamist. Info on kodanikele raskesti parooli. Parool on toodud otse pilveteenuse lingi kättesaadavaks tehtud. Samuti polnud sealt võimalik laadida nt juures RKIK veebilehel eelnõu materjalide lehel. alla faile ühekaupa. Lisaks polnud seda uuringut pandud ka välja paberkandjal kohalikes omavalitsustes, et inimestel oleks olnud võimalik nendega kui asjakohaste dokumentidega tutvuda. Oleme MTÜ poolt juhtinud asjaolule tähelepanu, kuid seda on ignoreeritud. RKIK on eksitanud inimesi andmetega info jagamisel. Korralduse 20.10.2023 VV korralduse nr 266 andmise ajal ei olnud eelmine osa pandi avalikkusele välja august 2023. RKIK jagas harjutusvälja laienduse mürauuring veel valminud. eelnõuga seotud dokumentidena hoopis 2017 aasta Uuring valmis 2024.a keskpaigas, seda tutvustati mürauuringut ja olemasoleva (mitte laiendatava) Nursipalu alaavalikul koosolekul ning uuring on avalik. kohta. Samas puudus isegi asjakohasem, 2020 a, uuring Informatiivse materjalina on RKIK kodulehel 2017. a nimetusega “NURSIPALU HARJUTUSVÄLJA MÜRAUURING24 mürauuring, mis käsitles tollal plaanis olnud (koosatud 28.05.2020, töö nr. 200583-1). harjutusvälja arenduse müraolukorda. 2020.a teostatud uuringus mõõdeti ühe nö näidispäeva müra ning mõõtmisandmete põhjal arvutati ning modeleeriti tolle päeva (07.04.2020) müraolukord ning võrreldi seda militaarmüra regulatsioonis toodud normtasemetega. Välja on töötatud müra kategoriseerimise dokument, mida pole Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu raames on aga lisatud, kuigi seal on määratletud kõik müratsoonid välja töötatud juhendmaterjal müratasemete detsibellidega, Seda infot pole inimestega jagatud. kategoriseerimiseks harjutusväljadel. Töö on hetkel kättesaadav https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/file s/sisulehed/Soodla/24189- 01_harjutusvaljade_muratasemete_kategoriseerimin e_0.pdf Töös toodud ettepanekuid (tasemeid)ei ole harjutusväljade kasutusinfo kuvamisel veel rakendatud. Kui tasemed rakendatakse, ilmub vastavasisuline info ka harjutusväljade kasutusinfo juurde. 2012. a on koostatud Tsiatsungõlmaa lasketiirude kohta Harjutusvälja laiendamise mürauuringus on tehtud mürauuring, kus on käsitletud ka koosmõju olemasoleva (mitte müra modelleerimine arendusprogrammis kajastatud VV korralduse nr 266 kohase, vaid olemasoleva) Nursipalu tegevustele. Müramodelleerimisel on arvestatud harjutusväljaga. RKIK on kohtule väitnud, et Tsiatsungõlmaa on erinevate tõenäoliste teoreetiliste stsenaariumitega Nursipalust eraldiseisev. seega puuduvad Tsiatsungõlmaa kohta laiendatud harjutusvälja kasutamisel, kuid ei ole Nursipalu laiendamisega seotud uuringud ja mõjuanalüüsid. võimalik arvestada kõikvõimalike erinevate UURINGUD PEAKS HÕLMAMA SIISKI KOGU PLANEERITAVAT kasutuskombinatsioonidega ega tegevuste NURSIPALU ALA, MITTE VAID OSALISELT. positsioonidega. Mõjude hindamisel on aluseks võetud mürauuringu tulemuste põhjal suurimate tekkivate müratasemetega olukord ehk suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord, mis väljendab suurõppuste müraolukorda. Tsiatsungõlmaa lasketiirudes kasutatakse ainult käsitulirelvasid ning lasketiirud on ümbritsetud muldvallidega, läbiviidav tegevus sumbub laiendatud Nursipalu harjutusvälja tegevusse ning ei suurenda müratasemeid Nursipalu harjutusvälja laienduse alast väljapool. Eelnõus on esitatud valeandmed välispiiri pikkuse kohta. Näiteks Korralduses toodud andmed on õiged. on öeldud eelnõus punktis 3.4. Nursipalu HV piiri korrigeerimine: “Nursipalu HV pindala suureneb muudatustest lähtuvalt 8,33 ha võrra ja välispiiri pikkus 208,23 m võrra….” Andmed välispiiri pikkuse kohta on valed. RKIK kodulehel ei ole avalikustamise teate juures avaldatud kogu Asjassepuutuvad dokumendid nagu eelnõu, asjassepuutuvat dokumentatsiooni. Selleks, et infot saada, peab seletuskiri, kaart, Natura asjakohane hindamine, uurima erinevaid lehekülgi, viited avalikustamise teate juures hindamine kaitstavatele loodusobjektidele, neile puuduvad. Avaliku väljapaneku ajal muudeti RKIK arheoloogiline uuring ning mürauuring on kodulehekülge ja tõsteti erinevat infot ümber, mistõttu oli raske avalikustamise teate juures kättesaadavad kogu aja. dokumente üles leida, samuti ei töötanud RKIK koduleheküljele Käesoleva VV korralduse eelnõu avalikustamise teate viitavad lingid menetluse juurde, kuna kodulehekülge uuendati. juurde lisatud veebilehe link https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipal u/ viib otse korralduse eelnõuga seotud teate ning dokumentideni. RKIK kodulehe uuendamisega ei tööta enam 2023.a VV  korralduse avalikustamise teate juurde lisatud link, kuid materjalid on endiselt RKIK lehel kõigile kättesaadavad (Nursipalu alamlehel avaliku istungi sakis). Natura 2000 aladele mõjude hindamisel on tehtud järgmised Natura eelhindamine ei ole VV II korralduse osa, vaid vead: oli osa I korraldusest ja sellele sai I korralduse avaliku 1. Aluseks on eelhinnang, mis ei vasta Looduskaitseseaduses ega väljapaneku käigus ettepanekuid esitada. See EL direktiividega sätestatud Natura eelhinnangule kehtestatud kooskõlastati Keskkonnaameti poolt. nõuetele; Asjakohase hindamise sisuline käsitlus tugineb 2. Aluseks on Natura eelhinnang, mis ei vasta Natura hindamise parimale teabele: olemasolevale infole, liikide metoodikale; ökoloogiale, tundlikkusele ja ohustatusele, aga ka 3. Natura eelhinnangu andmisel ei ole otsutaja saanud lähtuda ekspertteabele. Seega ei saa nõustuda väitega nagu asjakohasest teabest, kuna Natura eelhinnangu dokument ei asjakohasel hindamisel ei oleks asjakohasest ja sisaldanud nõutavat teavet. objketiivsest teabest lähtutud. 4. Natura asjakohaseks hindamiseks on seega antud vale lähteülesanne. 5. Natura asjakohane hindamine on läbi viidud valedel alustel. 6. Natura asjakohasest hindamisest on välja jäetud Timmase, Vagula, Tamula Natura alad, samuti Koiva-Mustjõe, Pärlijõe Natura alad. Kuna võimalikku negatiivset mõju objektiivse ja asjakohase teabe põhjal neile nimetatud aladele ei saa välistada, tulnuks kõigi nende nimetatud alade suhtes mõju asjakohaselt hinnata. 7. Haanja ja Karula Natura alade asjakohasel hindamisel ei ole lähtutud asjakohasest ja objektiivsest teabest. Natura eelhinnangu dokumendi koostamise ajal ei olnud Natura Natura eelhindamine ei ole VV II korralduse osa, vaid 2000 võrgustiku ala tõenäoliselt mõjutavaid andmeid: puudus oli osa I korraldusest ja sellele sai I korralduse avaliku mürauuring (müra modelleerimine kindlasti piisav, et olla väljapaneku käigus ettepanekuid esitada. See objektiivseks aluseks Natura mõjude hindamisel); puudus info kooskõlastati Keskkonnaameti poolt. planeeritavate tegevuste kohta (Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm kinnitati alles peale Natura eelhinnangu valmimist). Natura eelhinnangu dokumendis peab olema antud ülevaade kavandatava tegevuse vastavuse kohta kehtivatele planeeringutele. Üheski planeeringus (ei kohalike omavalitsuste, maakonna ega ka riigi tasandil) ei olnud eelhinnangu dokumendi koostamise ajal arvestatud Nursipalu harjutusvälja laiendamisega. Eelhinnangu andmisel olemasolevate planeeringutega ei arvestatud. Natura eelhinnangu dokumendis ja eelhinnangu andmisel ei ole arvestatud teiste teadaolevate olulise mõjuga tegevustega, mis võivad eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku alasid. Natura eelhinnangu koostamise ajal ja eelhinnangu andmisel on eeldatavalt ebasoodsat mõju avaldavaid tegevusi või asjaolusid (seejuures eraldi või koos muude tegevustega) arvestatud puudulikult. Seega ka seda seadusest tulenevat nõuet ei saa lugeda täidetuks. Natura eelhinnangu dokumendis ja eelhinnangu andmisel peaks olema välja toodud mõju kõigile tõenäoliselt otseselt või kaudselt mõjutatavatele Natura 2000 võrgustiku aladele, võttes arvesse nende kaitse-eesmärke. Seda tehtud ei ole. Natura eelhinnangu dokument põhineb justkui mingil lisadokumendil, mida nimetatakse keskkonnaülevaateks ja mille sisu seadus kuidagi ei reguleeri ehk see ei saa olla osa eelhinnangust. Väide, et Natura eelhindamine on keskkonnaülevaate loogiline osa, on eksitav. Keskkonnaülevaadet võib ju hindaja kasutada oma töömaterjalina aga avalikkusele ja otsustajatele presenteerida, et üks justkui lähtub teisest, kuigi seadus selle dokumendi koostamist ei reguleeri, on vale. Kuid mille alusel võttis keskkonnamõjude hindaja volitused Natura eelhinnang oli eraldiseisev dokument, VV koostada seadusega mitte reguleeritud kirjeldav dokument ja korralduse nr 266 lisa. VV korraldusest nr 266 tuleneb, esitada see avalikkusele ja otsustajatele justkui dokument, mis et KeHJS kohane keskkonnamõju jäetakse hindamata, hindab mõjusid ja näeb ette mõningaid keskkonnameetmeid. Ja kuid tegevuse elluviimisel tuleb eelnevalt siiski enamgi veel - mille alusel võttis keskkonnamõjude hindaja asjakohased mõjud hinnata. Oluline on tagada, et volitused koostada sellesama, seadusega mittereguleeritud tegevuse vastavus õigusaktides sisalduvatele nõuetele. kirjelduse põhjal Natura eelhinnang. Mõjud Natura aladele ei ole asjakohaselt hinnatud. Natura asjakohane hindamine lähtub eelhindamise Looduskaitseseadus § 691 lg 1 ütleb selgelt: ” Kavandatavat tulemustest, mis selgitas välja need tegevuse aspektid, tegevust, sealhulgas korduvat või jätkuvat tegevust (edaspidi mille puhul ebasoodsa mõju tekkimine ei ole välistatud kavandatav tegevus), mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal ja ka Natura alad (kaitse-eesmärgid), mille puhul mõju välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale eraldi ei saa välistada. või koos muude tegevustega, võib lubada ning strateegilise planeerimisdokumendi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 tähenduses (edaspidi strateegiline planeerimisdokument) võib kehtestada, kui on selge, et seda tegevust ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimist lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning need ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust”. Euroopa Kohus on aga leidnud (C-304/05, p 69), et hindamine pole piisav, kui selles on lüngad ja see ei sisalda täpseid, täielikke ja lõplikke seisukohti ja järeldusi, mis hajutaksid kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused tegevuse mõju kohta. Veehaardeid ei ole üldse Natura hindamisel käsitletud, kuigi vahetusse lähedusse jäävad ka Vagula ja Tamula, mis samuti kuuluvad Natura 2000 alade võrgustikku. 9. 08.11.2024 Keskkon- 1. Korralduse eelnõu seletuskirja ptk 8 järgi esitatakse korralduse Eelnõus ja seletuskirjas ebakõla kõrvaldatakse naamet eelnõu ja seletuskiri arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile. Sama on kirjas e-kirjas2, millega korralduse eelnõu on Keskkonnaametile saadetud. Kaitseministeeriumi kaaskirjas nimetatakse küll kooskõlastamist. Korralduse eelnõu lk 3 on kirjas: „LKS § 696 lõike 3 kohaselt on enne otsuse tegemist Vabariigi Valitsusel kohustus edastada Natura asjakohase hindamise aruanne Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Natura asjakohase hindamise aruanne esitatakse koos käesoleva korralduse eelnõuga eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks Keskkonnaametile.“ Palume korralduse eelnõu ja seletuskiri üle vaadata ning ebakõla kõrvaldada. 2. Korralduse eelnõus tuleks õiguslike aluste hulka lisada ka LKS Ettepanekut kaalutakse § 69/1 lõige 1. 3. Korralduse eelnõu kokkuvõttes (lk 26) on kirjas: „Nursipalu HV Korrigeeritakse korralduse kokkuvõtet selguse mõttes. arendamiseks ja kasutamiseks vajalike tegevuste elluviimisele on Selgitame, et korralduse eelnõu koostamise ajaks on kohustus arvestada käesoleva korralduse punktis 3.3.1. toodud läbiviidud Natura asjakohane hindamine ja ebasoodne keskkonnameetmetega ja mistahes kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele elluviimisel eelnevalt veenduda Natura 2000 alade kaitse- on välistatud. Korralduse eelnõu resolutsiooni kohaselt eesmärkide täitmises. Käesoleva korralduse andmine ei välista lubatakse ellu viia vaid Nursipalu HV tegevuslubade ja kaitseala valitseja nõusoleku küsimise vajadust, arendusprogrammist tulenevaid kavandatud tegevusi, näiteks metsa raadamisteks.“ See jätab mulje, et läbiviidud mille osas on mõjud hinnatud. Natura asjakohane hindamine ei olegi andnud ammendavat hinnangut, kas kavandatava tegevuse elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele välistatud või mitte. Või millal peaks nö uuesti veenduma, et mõju Naturale pole. See osa tuleks ümber sõnastada, nt nii: „Nursipalu HV arendamiseks ja kasutamiseks vajalike tegevuste elluviimisele on kohustus arvestada käesoleva korralduse punktis 3.3.1. toodud keskkonnameetmetega. Käesoleva korralduse andmine ei välista tegevuslubade ja kaitseala valitseja nõusoleku või kooskõlastuse küsimise vajadust, näiteks metsa raadamisteks. Kui kavandatava tegevuse sisu või maht erineb Natura hindamise aluseks olnud tegevusest, tuleb korrata Natura hindamist vajalikus täpsusastmes.“ 4. Korralduse eelnõu resolutiivosa p 1 kohaselt: „Lubada Täiendatakse korralduse eelnõu resolutiivosa p 1. käesoleva korralduse punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmete rakendamisel /…/“ Lk 19 on omaette punktis käsitletud seiret (ei ole lisatud keskkonnameetmete alla). Kuna korralduse eelnõu resolutiivosa p 1 nimetab keskkonnameetmeid, siis selle järgi eraldi nimetatud seiret ei pea rakendama. Eelnõu tuleks täpsustada, et rakendama peab ka seiret. 5. Korralduse eelnõu alaptk-s 3.3.1 on nimetatud Meetmed, mis on välja toodud tingimuste all on keskkonnameetmetena mitmeid nö jätkutegevusi kohustuslikud. Soovituslikud meetmed on sellised, (taastamiskavade koostamine, püsielupaikade moodustamine, mida võimalusel harjutusvälja arendamisel ja ala lisamine looduskaitseala koosseisu, kompenseerimise kasutamisel järgida üritatakse. Samamoodi on meetmete kavandamine jne). Täpsustada tuleb eelnõu punktis igasugused jätkutegevused (taastamiskavad jne) 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmete rakendamist. kohustused edaspidi läbi viia. Nende töödega on RKIK Resolutsiooni punktist 1 tulenevalt on vajalikud tegevused ka juba alustanud. lubatud punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmete Eelnõu resolutsioonis on välja toodud, et RKIKil tagada rakendamisel, kuid mitmed punktis 3.3.1 on nimetatud Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal kavandatavate keskkonnameetmed on nö jätkutegevused (taastamiskavade tegevuste osas keskkonnameetmete rakendamine koostamine, püsielupaikade moodustamine, ala lisamine kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kuna nt ka looduskaitseala koosseisu, kompenseerimise meetmete taastamiskavade koostamine on toodud kavandamine jne). Lisaks on mitmed punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmena, siis tuleb resolutsiooni punktist keskkonnameetmed sõnastatud mitteimperatiivselt: mõned on välja, et RKIKil tagada nende koostamine. toodud eraldi soovitustena, mõned on nimetatud ka tingimuste Selgitame, et nõuetekohaste lubade menetluses (nt all. Sealhulgas must-toonekure tingimuse nr 1 teine lause (lk 13) metsateatiste menetluses) peaks KeA arvestama on sõnastatud soovitusena. Meede on kirjas tingimuste all (mitte korralduses nimetatud keskkonnameetmetega (nt esitatud eraldi soovituste all, nagu on näiteks kanakulli juures lk- must-toonekure tingimus nr 1 raadamiste ja lageraiete l 17), mistõttu jääb ebaselgeks, kas meedet tuleb täita või mitte. osas).Vabariigi Valitsuse pädevuses aga ei ole Samuti on osaliselt soovituslikuna sõnastatud kanakulli tingimus vastavate lubade menetlus, mistõttu korraldust selles lk-l 16, millest samuti jääb arusaamatuks, kas see on järgimiseks osas ei täiendata. kohustuslik (nagu võiks järeldada resolutsioonist). Lisaks on eelnõu lk-l 19 nimetatud soovitus sõnastatud „Reeglina tuleb vältida…“, seega mitte soovitusena, vaid imperatiivselt. Seega jääb ebaselgeks, kuidas tuleb mõista ning millal ja kelle poolt rakendada nö jätkutegevuste ning soovitustena sõnastatud keskkonnameetmeid ning kas rakendamise seisukohast on vahet, kas meede on eraldi toodud soovituste või tingimuste all. Ettepanek on eelnõus ja/või seletuskirjas täpsustada, kas ja millised punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmetest kuuluvad rakendamisele eelnõu resolutsioonis nimetatud „nõuetekohaste lubade“ menetlustes (nt metsateatise menetluses), st on nõuetekohaste lubade andmise tingimuseks. 6. RKIK tellimusel Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatavas Punkti 3.3.1. alapunkti 6 täiendatakse. Nursipalu harjutusvälja metsiste elupaigakao hüvituskavas on täpsustatud mõjusid metsise elupaikadele ning leitud, et Nursipalu osapopulatsiooni hääbumine on väga tõenäoline, mistõttu palub Keskkonnaamet hüvituskavast lähtuvalt täiendada ka Hendrikson DGE koostatud aruannet „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektideleˮ ning näha ette koheselt kõikide harjutusväljal asuvate metsise elupaikade hüvitamine. Eelnevast lähtuvalt muuta ka korralduse eelnõu punkti 3.3.1 alapunkti 6 „Metsisˮ ning seada selles tingimuseks  kõikide hüvituskavaga määratud hüvitusalade (Hurda, Koemetsa, Kõrgepalu, Kõvera, Kääpa, Lüütsepa, Meenikunno, Petra ja Ubajärve) kaitse alla võtmine. 21.11.2024 Keskkon- 7. Kokkuvõttes teeb Keskkonnaamet ettepaneku sõnastada Mõjude hindamisel tugineti Kotkaklubi MTÜ poolt naamet punkt 6 järgmiselt: 2023. a valminud uuringu "Nursipalu HV kaitsealuste linnuliikide inventuur" lõpparuandele. „6. Otsida ja võtta kaitse alla vähemalt üks seni leidmata ja Kompenseerimismeetmed on välja töötanud kaitsmata väike-konnakotka elupaik, juhul kui seired näitavad, sõltumatud eksperdid ning kuna Eestis pole hetkel et Kaagu väike-konnakotkas on häiringute tõttu pesitsusala ühtseid kompenseerimise põhimõtteid välja töötatud, hüljanud. Lõpliku otsuse püsielupaiga moodustamise võeti aluseks parim võimalik teadmine, st Soome otstarbekuse kohta teeb Kliimaministeerium.” analoogia. Uuringule esitas arvamuse Keskkonnaamet, kuid väike-konnakotka elupaiga osas Keskkonnaametil Eelnevast tulenevalt on vajalik täpsustada ka mõjude hindamise märkusi ei olnud. aruannet. 10. 21.11.2024 Kliima- 1. Palume täiendada Vabariigi Valitsuse korralduse punkti 3.3.1 Punkti 3.3.1. alapunkti 6 täiendatakse. ministee- „6. Metsise keskkonnameetmed“ esimest tingimust ning lisada rium sinna Juba ja Keretü metsise elupaigad. Selle täiendamisel ei ole teine tingimus enam asjakohane ning selle võib korraldusest kustutada. Kuna Nursipalu harjutusväljaku laiendamisel on eksperdid tuvastanud mõju metsisele, siis tuleb korralduses ära muuta metsise olukorra kirjeldus (lk 12). Metsise mõjuhinnangut tuleb vastavalt täpsustada ka korralduse lisas 2 olevas töös: „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“. 2. Lisada V peatükki „Otsus“ täiendav punkt: V peatükki "Otsus" lisatakse täiendav punkt „Kliimaministeeriumil tagada Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud Nursipalu harjutusvälja metsiste elupaigakao kompensatsioonimeetmete elluviimine“. 3. Samuti palume lisada Vabariigi Valitsuse korraldusse täiendav Antud ettepanekut ei ole asjakohane VV korraldusse punkt, millega sätestatakse, et RMK majandusmetsa lisada. Teemat käsitletakse VV kabinetis. hüvitusaladena kaitse alla võtmisest tulenevat tulude vähenemist arvestatakse RMK finantsprognoosis ning RES 2026-  2029 koostamisel RMK poolt makstavate dividendide planeerimisel. 11. 25.11.2024 Küsija Miks Natura asjakohases hindamises ei hinnatud mõjusid Natura eelhindamises leiti, et ebasoodsat mõju ei saa Avalik Timmase loodusalale? välistada juhul, kui Timmase loodusalale rajatakse istung truupsild. Et aga truupsilla rajamisest on loobutud, siis Natura asjakohast hindamise läbi viimine polnud vajalik ning seega ka läbi ei viidud. Rõuge Millise loogika alusel harjutusvälja piiri muudeti? Kui Harjutusvälja piiri on korrigeeritud väga vähe ja ainult valla harjutusvälja piiri lähedal müüakse eramaid ja riik neid ostab, siis selles osas, mis teeb praktiliselt harjutusvälja esindaja kas sellega kaasneb ka edasisi piiri laienemisi? kasutamise tõhusamaks või mugavamaks. Korrigeeritud on nii sisse kui väljapoole, näiteks piirid on joonistatud mööda looduslikke joon-orjentiire. Harjutusvälja ei plaanita rohkem laiendada. Keskkonnaamet Roheline tn 64, 80010 Pärnu [email protected] 02.12.2024 nr 4-1/24/5459 Natura asjakohase hindamise aruanne Edastame Keskkonnaametile looduskaitseseaduse (LKS) § 696 lõike 3 alusel kooskõlastamiseks lõpliku Natura asjakohase hindamise aruande. Lähtuvalt LKS § 698 lõikest 1 oli Natura asjakohase hindamise aruanne avalikul väljapanekul koos Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“ eelnõuga 27. september 2024. a – 8. november 2024. a. Käesolevale kirjale on lisatud avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute tabel, mis hõlmab ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse selgitusi. Avalikul väljapanekul esitati huvitatud isikute poolt arvamusi Natura asjakohase hindamise aruande kohta, kuid need olid seotud enamjaolt Natura eelhindamisega, mistõttu korraldust ega aruannet ei täiendatud. Keskkonnaamet kooskõlastas märkustega arvestamisel 8. novembri 2024. a kirjaga nr 6-3/24/20029-2 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja Natura asjakohase hindamise aruande. Keskkonnaameti esitatud märkust korralduse täiendamiseks Natura hindamise osas arvestati osaliselt ning korraldust korrigeeriti, kuid Natura asjakohase hindamise aruannet ei olnud vajalik korrigeerida. Natura asjakohase hindamise aruande koostaja on teinud aruandes vaid tehnilised korrektuurid, sisulisi muudatusi aruandes tehtud ei ole, mistõttu jäi ka aruande koostamise kuupäev samaks. Palume Keskkonnaametilt kooskõlastust käesolevale kirjale lisatud Natura asjakohase hindamise aruandele hiljemalt 6. detsembriks 2024.a. Natura asjakohase hindamise aruande juurdepääsu piirangut sisaldav dokument saadetakse Keskkonnaametile eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Magnus-Valdemar Saar Peadirektor Lisad: 1. Natura asjakohase hindamise aruanne.pdf 2. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute tabel.pdf Järve 34a / 11314 Tallinn / 717 0400 / [email protected] / www.kaitseinvesteeringud.ee Registrikood 70009764  Töö nr 23004812 | 24.09.2024 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Tartu 2024 Kaile Eschbaum | Natura hindamise ekspert Sisukord KASUTATUD MÕISTED JA LÜHENDID ................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 5 1. OSAPOOLED ..................................................................................................................................... 7 2. KAVANDATAV TEGEVUS ................................................................................................................... 8 3. HAANJA LINNUALA NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE............................................................... 11 3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus .... 11 3.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ................... 15 3.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust?.................................................... 20 3.4. Leevendavate meetmete kavandamine.................................................................................. 20 3.5. Natura asjakohase hindamise tulemused ............................................................................... 21 4. KARULA LINNUALA NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE ............................................................... 22 4.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus .... 22 4.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ................... 28 4.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust?.................................................... 34 4.4. Leevendavate meetmete kavandamine.................................................................................. 35 4.5. Natura asjakohase hindamise tulemused ............................................................................... 36 5. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 37 4 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Kasutatud mõisted ja lühendid EELIS – Eesti looduse infosüsteem HV – harjutusväli KKK – kaitsekorralduskava LoA – Natura 2000 loodusala LiA – Natura 2000 linnuala LKS – looduskaitseseadus RKIK – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 5 Sissejuhatus Käesolev töö on kavandatava Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine kahele Natura alale – Haanja ja Karula linnualadele ning nende alade kaitse-eesmärkidele. Täpsemalt on Natura hindamise aluseks Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammis1 toodud tegevused. Asjakohase hindamise koostamisele eelnes 2023. aastal Natura eelhindamise läbiviimine Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste võimalikku mõjualasse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele.2 Eelhindamine jõudis järeldusele, et osade Nursipalu laiendamisega kaasnevate tegevuste elluviimisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Timmase loodusala ning Haanja ja Karula linnualade osadele kaitse-eesmärkidele. Kõigi nende tegevuste puhul, mille puhul ei saa eelhindamise etapis välistada, tuleb enne tegevuse lubamist viia läbi Natura asjakohane hindamine. Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 694 lõikele 1 ja kooskõlas sama seaduse § 91 lõikega 24 on Natura asjakohane hindamine algatatud 20.10.2023 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 "Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine"3. Korralduse kohaselt on asjakohane hindamine algatatud lisaks Haanja ja Karula linnualadele ka Rõuge jõge hõlmavale Timmase loodusalale. Seda põhjusel, et Natura eelhindamisel tuvastati, et välistada ei saa ebasoodsa mõju tekkimist Timmase loodusala kaitse-eesmärkidele, kui Rõuge jõe ületamiseks kasutatakse truupsilla lahendust. Kui esialgselt kavandati truupsilla lahendust ühes asukohas Rõuge jõe ületamiseks, siis käesoleva töö koostamise ajaks on arendaja otsustanud Rõuge jõele mõju välistamiseks truupsilla lahendusest loobuda ning kasutada lahendust (teraskaarsild, sammassild vms), mis ei mõjuta jõe veekeskkonda ega Timmase loodusala kaitse-eesmärke. Valitud viisil silla rajamisel eelhinnangu kohaselt Rõuge jõele negatiivne mõju puudub. Kuna Timmase loodusalale eeldatava ebasoodsa mõjuga truupsildade lahendust ei kavandata, siis puudub ka vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks käesolevas dokumendis. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“4 ning juhenditele: "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"5 ja „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)6. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb pöördumatult või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Kui Natura hindamise esimese etapi ehk eelhindamise eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda 1 Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm on kehtestatud kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 ja on kättesaadav internetist aadressil: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-content/uploads/2023/10/20230828_Nursipalu-arendusprogramm_kehtestatud-.pdf 2 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine, Skepast & Puhkim 2023 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/321102023003 4 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 5 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 6 European Commission, Directorate-General for Environment, Natura 2000 alade kaitsekorraldus – Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted, Publications Office, 2019, https://data.europa.eu/doi/10.2779/213298 6 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine asjakohase hindamise etappi, siis teises etapis e asjakohases hindamises viiakse läbi tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Juhul kui leevendavad meetmed ei taga Natura ala terviklikkust ega kaitse-eesmärkide saavutamist, tuleb kavandatavast tegevusest loobuda või jätkata Natura hindamise kolmanda etapiga e erandi tegemisega. Käesolev Natura hindamine on koostatud tuginedes nii olemasolevale teabele (Natura 2000 võrgustiku ala standard andmevormi info; kaitsekorralduskavad (KKK); EELIS andmebaas jms) kui ka käesoleva töö raames läbi viidud uuringute tulemustele7. Lisaks on mõjuhindamisse kaasatud vajalike eriteadmistega eksperdid. 7 Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalu harjutusvälja laiendus). Kotkaklubi, 2023 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 7 1. Osapooled Natura asjakohase hindamise koostajate ning protsessiga seotud asjaosaliste nimekiri koos rolli ja kontaktidega on toodud järgnevas tabelis. Tabel 1-1 Natura asjakohase hindamise kaoostajad ja protsessi osapooled Nimi Asutus Roll Kontakt Kaile Hendrikson DGE Natura hindamise e-post: [email protected] Eschbaum ekspert, elustiku ekspert (zooloog) Renno Nellis Clanga OÜ Natura asjakohase e-post: [email protected] hindamise linnustiku ekspert Rein Eesti Maaülikool vee-elustiku e-post: [email protected] Järvekülg ekspert, konsulteeris truupsildade võimaliku lahenduse osas Villem Kutti Riigi Töö tellija, e-post: [email protected] Kaitseinvesteeringute arendaja Keskus (RKIK) Helari Buht RKIK Töö tellija, e-post: [email protected] arendaja Elari Kalmaru RKIK Töö tellija, e-post: [email protected] arendaja Kersti RKIK Töö tellija, e-post: [email protected] Ristimägi arendaja Siim Vuntus Kaitsevägi Harjutusvälja e-post: [email protected] kasutaja, arendaja 8 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 2. Kavandatav tegevus Vastavalt Nursipalu harjutusvälja (HV) arendusprogrammile on Eesti iseseisva kaitsevõime väljaarendamiseks harjutusväljade arendamine ja laiendamine möödapääsmatu, võttes arvesse Kaitseväe vajadust arendada struktuuri tulenevalt uute võimete ja üksuste loomisest, uutest kasutusse võetavatest relvasüsteemidest, ajateenijate arvu suurendamisest, liitlaste kohalolu kasvust ning Eesti julgeolekut mõjutavatest ohtudest. Eeltoodu saavutamiseks on vaja kaks olemasolevat väljaõppeks kasutatavat ala Nursipalu ja Tsiatsungõlmaa liita ning laiendada, mille tulemusel tekiks ca 99 km2 suurune Nursipalu harjutusväli. Nursipalu HV laiendamise riigikaitselisi eesmärke on täpsemalt põhjendatud Vabariigi Valituse korralduses „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ 3. Nursipalu HV-le on planeeritud eelkõige diviisi 2. jalaväebrigaadi (peakasutaja) ja kohalike Kaitseliidu malevad ning liitlaste (s.h soomustehnika) väljaõppega seotud tegevused. Lisaks saavad HV-d kasutada ka teised Kaitseväe üksused ning Kaitseliidu malevad ning Siseministeeriumi valitsemisala üksused. Nursipalu harjutusväli ja selle laiendus asub Võru maakonnas Võru, Antsla ja Rõuge valla haldusterritooriumil. HV-st kirdesse jääb ca 0,3 km kaugusele Vagula järv ja ca 4 km kaugusele Tartu- Võru mnt, ca 2,2 km kaugusele itta Võru ning ca 7,2 km kaugusele läände Antsla linn. Ala põhjaserva piiriks on Valga-Koidula raudtee. Suuremad külad/alevikud, mis paiknevad harjutusvälja vahetus läheduses on Sõmerpalu, Tsooru ja Rõuge. Laiendatud harjutusvälja pindala on ca 99 km2. Plaanitava kavandatava tegevuse HV-l on eelnevate tööde käigus hindamiste läbiviimiseks (s.h Natura eelhindamine; uuringud jm) tinglikult jagatud kolmeks tegevuste rühmaks, mida viiakse läbi kahes etapis. Tegevuste rühmad on järgmised: ▪ Raadamine ja ehitustegevus. Harjutusväljale on plaanitud rajada laskeväljad, lasketiirud, UXO (sihtmärgialad ehk lõhkemata lahingumoona) alad, lõhkamisalad, demineerimispaigad, silla õppekohad (neid ei kavandata Natura 2000 võrgustiku jõgedele) ja teedevõrk koos suuremaid veekogusid ületavate sildadega. Tegevus hõlmab endas võrdlemisi ulatuslikku raadamist, kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ca 20% ulatuses) ning UXO alad 90–95% ulatuses lagedad. Lisaks on kavas vajadusel raadata umbes 2–4 m laiused piirisihid, et tagada harjutusvälja selgeks piiritlemiseks vajalike piiripostide nähtavus. Looduskaitseliste piirangutega alade puhul piirdutakse vajadusel alusmetsa eemaldamise või postide asemel puude markeerimisega. Detailne piiri märgistamine kavandatakse eraldi projekti raames. Alale ei rajata kuivenduskraavide võrgustikku, kuid kraavid võivad tulla laskeväljade raadatavate laskealade ning UXO alade servadesse, eesmärgiga hoida alad kuivemad ning takistada põlengute levikut. Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa aladest, kuhu võib olla vajalik teekraavide rajamine. ▪ Väikesekaliibrilistest relvadest8 laskmine ja taktikaline tegevus. Sõjaline väljaõpe, mis hõlmab laskmisi väikesekaliibrilistest relvadest (püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad), maastikul sõitmist ja taktikalisi harjutusi. Harjutusvälja täielikul väljaehitamisel on prognoositav taktika- ja laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Vältimaks võsa ja kulu teket, mis võivad laskmiste käigus süttida, viiakse vajadusel läbi kontrollitud põletamisi9. 8 relvad, mille kaliiber on < 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on <50 g TNT (trotüül) ekvivalent, st püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad. 9 Vastavalt siseministri 08.02.2021 määruses nr 4 „Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord“ toodud nõuetele Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 9 ▪ Suurekaliibrilistest relvadest10 laskmine. Tegevus hõlmab suurekaliibrilistest relvadest (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmist, samuti lõhkamisi. Tegevusega kaasneb kõrgem müratase võrreldes väiksekaliibriliste relvade kasutamisega. Looduskaitselistest tingimustest tulenevatest piirangustest lähtuvalt on harjutusvälja arendamine jagatud kahte etappi: Etapp I: 1. Raadamine ja ehitustegevus: Kõik tegevused erisusega, et raadamine ja ehitustööd Lääne laskevälja keskossa jääval laskeväljal toimuvad selle läänepoolsemas osas kuni 40 ha suurusel alal ja ca 300 m kaugusel veekogudest (Maru oja, Matu oja, Haki oja ja Mustjõgi). 2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Kõik laskmised ja taktikaline tegevus erisusega, et laskmised Lääne laskeväljal toimuvad vaid perioodil september–märts. 3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Kõik laskmised erisusega, et laskmised Lõuna laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääne osas toimuvad vaid perioodil september kuni märts. Etapp II: 1. Raadamine ja ehitustegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus. 2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus. 3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Tegevused kogu vajalikus mahus. Joonis 2-1 Nursipalu HV laiendus ja kavandatavad tegevused (aluskaart: Maa-amet 2024) 10 relvad, mille kaliiber on ≥ 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT (trotüül) ekvivalent, s.o suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika 10 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Nursipalu HV täielikul väljaehitamisel on selle prognoositav laskeharjutusteks kasutatav maht järgmine: ▪ laskeharjutused käsitulirelvadest – ligikaudu 145 päeval aastas; ▪ lahinglaskmise laskeharjutused – ligikaudu 50 päeval aastas; ▪ laskeharjutused kaudtulerelvadest – ligikaudu 25 päeval aastas; ▪ laskeharjutused õhutõrjerelvadest – ligikaudu 4 päeva aastas; ▪ laskeharjutused tankitõrjerelvadest – ligikaudu 20 päeval aastas; ▪ käsigranaadi viskeharjutused ja lõhketööd – ligikaudu 25 päeval aastas; ▪ taktikaharjutused – ligikaudu 250 päeval aastas. Tuleb tähele panna, et erinevad harjutused võivad toimuda paralleelselt samadel päevadel, kuid erinevatel laskeväljadel, st harjutuste arvud ei ole summeeritavad. Harjutusteks (sh lasketegevus) kasutatav päevade arv aastas on ligi 250. Aktiivsem kasutus on kavandatud jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini. Samuti on oluline välja tuua, et reeglina öisel ajal (kl 23–07) harjutusi ei korraldata. Läbiviidud mürauuringus11 on mudeldatud mitmeid erinevaid olukordi ja koostatud nende põhjal müralevikukaardid. Müra mõju analüüsimiseks vajaliku taustsüsteemi loomisel tuleb pöörata tähelepanu eelkõige järgmistele stsenaariumitele: aktiivse harjutuspäeva tüüpiline päevane müraolukord (nö kõige enam esinev, nö tüüpiline harjutuspäev, mida esineb kuni 145 korda aastas) ja suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord (kõige intensiivsema harjutustegevusega päev, väljendab suurõppuste (nt Kevadtorm) müraolukorda, mis esineb kuni 2 korda aastas). Lisaks suurõppustele ja tüüpilistele harjutuspäevadele on Nursipalu HV-l kavas korraldada veel mitmesuguseid laskeharjutusi (vt eelnevalt toodud prognoositav laskeharjutuste maht). Müramudelite põhjal jäävad nende olukordade puhul HV-lt lähtuvad keskmised müratasemed alla suurõppuste korral tekkivatele. Siinses mõjuhindamises võetakse tulenevalt ettevaatusprintsiibist Nursipalu HV laiendamisega kaasneva mürahäiringu mõjuala määratlemisel aluseks halvim võimalik modelleeritud keskmine müraolukord, milleks on suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord e suurõppused. Järgnevate Natura asjakohase hindamise peatükkides on käsitletud tegevusi, mis on Natura eelhindamise tulemustest lähtuvalt asjakohased ning vajadusel on kavandatava tegevuse sisu täpsemalt kirjeldatud. 11 Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring. AKUKON, 2024 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 11 3. Haanja linnuala Natura asjakohane hindamine Natura eelhindamises2 käsitleti Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi ja kavandatava harjutusvälja laiendamisega seotud tegevusi kolme komponendi kaupa, mis on järgnevalt esitatud koos Natura eelhindamise järeldusega Haanja linnualale (LiA): ▪ raadamine ja ehitustegevus – puuduvad negatiivsed mõjud Haanja linnualale, samuti ei avaldu tõenäoliselt ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele; ▪ väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus – puuduvad negatiivsed mõjud Haanja linnuala looduskeskkonnale, samuti ei avaldu negatiivseid mõjusid kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele; ▪ suurekaliibrilistest relvadest laskmine – puuduvad negatiivsed mõjud Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele, kui laskmised toimuvad etapp I mahus, so pesitsusperioodi välisel ajal (september–märts). Objektiivse teabe põhjal ei saa välistada negatiivset mõju Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele (rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk) kui suurekaliibrilistest relvadest laskmised toimuvad liikide pesitsusperioodil (aprill–august) ja selles osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohane hindamine viiakse järgnevalt läbi vastavalt eelhindamise tulemustele. Ülejäänud tegevuste ja linnuala kaitse-eesmärkide käsitlemine ei ole vajalik, kuna nende puhul eelhindamine ebasoodsaid mõjusid ei tuvastanud. 3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus Vastavalt eelhindamisele on Nursipalu harjutusvälja arengukava ja laiendusega seotud võimalik mõju Haanja linnuala osadele kaitse-eesmärkidele seotud suurekaliibriliste relvade (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid, tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmisega liikide pesitsusperioodil (aprill–august). Mõju ei saa välistada linnuala kaitse-eesmärkidest neljale liigile: rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Nimetatud negatiivsed mõjud võivad eelhinnangu kohaselt avalduda seoses Lõuna laskeväljal kavandatud laskmiste ja Lõuna laskevälja juurde jääva UXO ala kasutamisega. Negatiivset mõju võib avaldada nii laskmispaigast kui ka sihtmärgialalt lähtuv müra. Haanja linnuala paiknemist HV laskeväljade ning UXO alade suhtes illustreerib Joonis 3-1. 12 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Joonis 3-1 Kavandatava tegevuse ja Haanjalinnuala paiknemine (aluskaart: Maa-amet 2024) Kavandatavaks tegevuseks on suurekaliibrilistest relvadest laskmine (sealjuures ei kavandata tegevusi reeglina öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00). Suurekaliibriliste relvade kaliiber on ≥ 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT (trotüül) ekvivalent, s.o suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika. Nursipalu laiendatud HV alale ja seal kavandatavatele laskmistegevustele on läbi viidud mürauuring12, mille kohaselt ulatub tüüpilise aktiivse harjutuspäeva (145 tk aastas) ja lõhkamiste (ca 20 tk aastas, s.h Lõuna laskevälja juures oleval UXO alal) puhul Haanja linnualale ˂45 dB suurune müratase (vt ka Joonis 4-2), mis tuleneb väiksekaliibriliste relvadega laskmisest või lõhkamistest ja see ei ületa linnualal olulist häirivat mürataset ja seetõttu pole põhjust hindamises täpsemalt käsitleda. Mürauuringu tulemuste kohaselt ulatub aga suurima laskude arvuga harjutuspäeval Haanja LiA-le kuni 65 dB suurune müratase. Tegevusest on ülevaade antud järgnevalt. Suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevast müraolukorda (väikese- ja suurekaliibrilised relvad, sealjuures ei kavandata tegevusi reeglina öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00) kirjeldab vastavalt mürauuringu tulemustele Joonis 3-2. Näidatud on idast läände manöövri müraolukord, kuna see on Haanja linnuala jaoks nö ebasoodsam olukord, läänest itta manöövri korral ulatub Haanja linnualale mõnevõrra madalam müratase ja seda siinkohal eraldi ei illustreerita. Suurima laskude arvuga harjutuspäeval kasutatakse väga erinevat relvastust (nii väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid, snaiprirelvad, kergekuulipildujad kui ka suurekaliibrilisi relvi nagu miinipildujad, tankitõrjegranaadiheitjad Carl-Gustav, raketikompleks Javelin jne) kogu ala piires ning välja toodud laskude arv võib toimuda ühe päeva jooksul kogu märgitud ala ulatuses (müraolukorra modelleerimise aluseks võetud laskude arvud ja relvad on täpsemalt välja toodud mürauuringus12). Tegemist on halvima võimaliku modelleeritud stsenaariumiga, mis väljendab suurõppuste (nt 12 Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring. AKUKON, 2024 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 13 Kevadtorm) müraolukorda. Eeldatavalt esineb maksimaalse kasutuskoormusega väljaõpet kuni 2 korda aastas, millele lisanduvad mõnekümnel päeval aastas sarnase kõrge müratasemega harjutuspäevad kui kasutatakse kaudtulerelvi, õhu- või tankitõrjerelvi. Haanja linnuala väga väiksele osale levib kuni 65 dB müratase (linnuala Nursi külas asuvale piirile; Kahrila järve põhjaosasse levib kuni 60 dB, vt Joonis 3-2). Sealjuures, läbi on viidud olemasoleva müraolukorra uuring 2023. aasta kohta13. Praeguse HV piiridest on Haanja linnuala oma lähimas osas pea 2 km kaugusel. Mürauuringu tulemused näitavad, et linnualale ulatuvad suurima laskude arvuga harjutuspäeval müratasemed 45–49 dB (kuni Kahrila järve põhjapoolse osani). Tüüpilise aktiivse harjutuspäeva ja lõhkamiste puhul ulatub linnualale ˂45 dB suurune müratase. Joonis 3-2 Aktiivse harjutuspäeva suurima laskude arvuga päevane müraolukord, manööver idast läände (aluskaart: Maa-amet 2024) Uutes piirides väljaehitatud HV-l on laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas kokku ligi 250 (aktiivsem kasutus on kavandatud jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini). Hindamises on aluseks võetud müraolukorra mõttes nö halvim variant e suurõppused, mida eelnevalt ka kirjeldati. Haanja linnuala kirjeldus Haanja linnuala (RAH0000022) on esitatud Natura 2000 võrgustikku vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k14). Linnuala pindala on ca 170 km2 ha ning see on loodud kaheksa linnudirektiivis nimetatud liigi ning nende elupaikade kaitseks. Linnuala kattub Haanja looduspargiga 13 Nursipalu harjutusvälja 2023. a olukorra mürauuring. Akukon, 2024 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv 14 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine (KLO1000469), mis tagab linnuala siseriikliku kaitse. Linnuala kaitset reguleerib siseriiklikult Haanja looduspargi kaitse-eeskiri15 ja looduskaitseseadus. Haanja linnuala kaitse-eesmärkideks on: ▪ rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must- toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex) ja värbkakk (Glaucidium passerinum). Järgnevas tabelis on täpsemalt välja toodud linnuala nende kaitse-eesmärkide kirjeldused, mis on vastavalt Natura eelhindamise tulemustele tegevuse võimalikus mõjualas. Lisaks on esitatud kaitse- eesmärkideks olevate linnuliikide arvukused 2022. aastal tehtud Haanja linnuala linnustiku inventuuril (Loodustaju OÜ). Tabel 3-1 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused Pikaajaline Esinemine ja kaitse- arvukus Natura Liik kirjeldus eesmärk standard vastavalt andmevormil16 KKK-le rästas- Tegemist on ohuvälise (LC17) ja Eestis kaitsestaatuseta liigiga. Liik Rästas-roolind Pesitseb 20–30 roolind elutseb vaid suuremates roomassiivides. Kevadel saabub meile mais, on Haanja paari sügisel lahkub septembris. looduspargis haudelind. Haanja LiA on liiki registreeritud varasemalt vaid juhuvaatluste alusel. Haanja looduspargi puhul pole põhiosas tegemist tüüpilise rästas- roolinnu maastikuga.18 2022. aastal tehtud Haanja linnuala inventuuril hinnati arvukuseks 10-15 paari (Loodustaju 2022). Ohutegurid19: Eestis võib liiki kohati ohustada roo niitmine ja rooväljade hävimine tormide ja rüsijää tõttu. Vastavalt KKK-le on liigi negatiivseks mõjuteguriks linnualal: Puudub ülevaade rooalade levikust. viupart Tegemist on Eestis ohualdis (VU) ja kaitsestaatuseta jahilinnuga. Liik on Kuna viupardi Pesitseb 3–5 meil kõikjal veekogudel arvukas läbirändaja, kuid haruldane pesitseja arvukus paari (peamiselt Ida-Eestis), pesitsejate arvuks hinnatakse Eestis 50-100 Haanja LiA-l paari. alal pole teada, ei ole Liigi arvukusandmed (3-5 paari) Haanja LiA-l põhinevad 2002. a Kavadi liigile seatud ja Alajärvel tehtud vaatlustel. Tegemist on muuhulgas metsastel pikaajalist väikejärvedel pesitseva liigiga, mis üldjoontes sobib kokku Haanja LaA kaitse- maastikulise iseloomuga.18 2022. aastal tehtud Haanja linnuala eesmärki. inventuuril hinnati arvukuseks 0-5 paari (Loodustaju 2022). KKK liigi jaoks negatiivseid mõjutegureid liigi jaoks välja ei too. sinikael- Tegemist on Eestis ohuvälise (LC) ja kaitsestaatuseta jahilinnuga. Liik Sinikael-part Pesitseb 20–30 part pesitseb veekogude kallastel ja lähialadel. Sinikael-parti ohustab on Haanja paari eelkõige veekogude saastumine. Sinikael-part asustab taimestikurikkaid looduspargis madalaid veekogusid.18 2022. aastal tehtud Haanja LiA inventuuril arvukas hinnati arvukuseks 20-40 paari (Loodustaju 2022). haudelind. KKK liigi jaoks negatiivseid mõjutegureid liigi jaoks välja ei too. 15 Haanja looduspargi kaitse-eeskiri 16 Haanja linnuala Natura 2000 standard andmevorm, seisuga 6.10.2022 17 Lindude punase nimestiku ohustatuse hindamise retsenseerimisel hinnati liik kategooriasse ohulähedane (NT), Ellermaa 2023. 18 Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 21.06.2013. a käskkirjaga nr 1-4.2/13/303 19 Vastavalt 2019. aastal antud liikide ohustatuse hinnangule. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 15 Pikaajaline Esinemine ja kaitse- arvukus Natura Liik kirjeldus eesmärk standard vastavalt andmevormil16 KKK-le rukkirääk Tegemist on ohuvälise (LC20) ja III kaitsekategooria liigiga, kelle leiukohti Rukkiräägu Pesitseb 30–70 EELIS andmebaasis Haanja LiA-l registreeritud ei ole. 2022. aastal kaitse- paari tehtud Haanja linnuala inventuuril hinnati arvukuseks 30–40 paari korralduslik (Loodustaju 2022). KKK-s on hinnatud, et LiA-l võis pesitsevate paaride optimaalne arvukus varem küündida kuni 150-ni, liigi keskmine asustustihedus on arvukus on ligi kaks korda suurem Eesti keskmisest. 80–100 paari. Liigile mõjub tõenäoliselt soodsalt maastiku vaheldusrikkus, madala intensiivsusega põllumajandus ning väikeste niitude ja põldude vaheldumine metsaste aladega. Liik asustab erinevaid avamaastikke (niisked või kuivad avatud rohumaad, luhad, raiesmikud). Lind veedab suurema osa oma elust maapinnal kõrges taimestikus. Vastavalt KKK-le on liigi joaks negatiivsed mõjutegurid LiA-l: võsastumine; lamminiitudel heina purustamine; niitmine pesitsusajal enne juulit. 18 3.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele Haanja linnuala on väga ulatuslik ala, mille lähim osa jääb kavandatavast Nursipalu HV-st 0,8 km kaugusele lõunasse ja kuulub selles piirkonnas Haanja Looduspargi Pärandmaastiku piiranguvööndi koosseisu. Lähim laskeväli (Lõuna laskeväli) on linnualast u 1,3 km kaugusel. Linnuala kaugemad osad jäävad aga Nursipalu harjutusvälja piiridest paarikümne kilomeetri kaugusele. Linnuala kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele võivad avalduda häiringud seoses laiendatavalt harjutusväljalt lähtuva suurekaliibrilistest relvadest tingitud müraga. Natura eelhindamises toodi välja, et valdaval osal linnualast on piisava kauguse tõttu müra pigem fooniline ning ei põhjusta lindudele tõenäoliselt olulisi käitumuslikke reaktsioone (näiteks pesalt lahkumine või toiduotsingu katkestamine) ega elupaikade hülgamist. HV-le lähemas linnuala osas pole kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaiku registreeritud, kuid siiski leidub antud alal elupaigaks sobivaid kooslusi ja maastikke mitmele kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile (rästas- roolind, viupart, sinikael-part, rukkirääk). Seega ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele seoses mürahäiringutega. Nimetatud negatiivsed mõjud võivad avalduda seoses Lõuna laskeväljal kavandatud laskmiste ala ja Lõuna laskevälja juurde jääva UXO ala kasutamisega. Negatiivset mõju võib avaldada nii laskmispaigast kui ka sihtmärgialalt lähtuv müra. Täpsustada tuleb, et taustainfona kasutatavaid põhjalikke ja ülevaatlikke uuringuid militaarmüra mõjust lindudele on tehtud väga vähe, mistõttu on keeruline anda ühest seisukohta olulist mõju tekitada võivate militaartegevusest tingitud müratasemete ja -tegurite kohta. Näiteks on ühes 2015. a ülevaateuuringus koondatud erinevate uuringute tulemused erimüraallikate mõjust erinevatele taksonitele. Militaarmüra ja lindude puhul on selles töös koondatud uuringute põhjal leitud, et linnud reageerivad mürale (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63–80 dB21. Samas on viidatud alusuuringutes keskendutud peamiselt militaarlennuvahenditega ülelendudele seotud küsimustele. 20 Lindude punase nimestiku ohustatuse hindamise retsenseerimisel hinnati liik kategooriasse ohualdis (VU), Ellermaa 2023. 21 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological Reviews, 91 (4), 982-1005 16 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Märgatavalt rohkem on uuritud liikluse (nii maantee kui ka raudtee) ja tuulikutega seonduva müra mõju. Nende uuringute tulemused aitavad luua vajalikke paralleele ka siinse töö kontekstis. Helivahemik, mida eri linnuliigid kuulevad, võib olla väga erinev ning lindude tundlikkus mürahäiringu suhtes on nii liigispetsiifiliselt kui ka liigisiseselt isendi tasandil varieeruv. Üldjuhul peetakse lindude jaoks enim häirivamaks muutuva või tugevneva heliga olukordi. Samuti joonistub uuringutes välja, et müra suhtes on rohkem häirimistundlikud öise eluviisiga linnud22. 2007. aastal ilmunud ülevaatlikus raportis on koondatud erinevate uuringute tulemused ja leitud, et öise eluviisiga lindude (nt ka rukkirääk) mürataluvus on võrreldes päevaste lindudega väiksem jäädes keskmiselt 47 dB juurde. Seevastu päevase eluviisiga lindude (nt kanalised, erinevad kahlajad) puhul peeti häirivaks 52–58 dB tugevusega müra23. 2023. a ilmunud Poola uuringus, kus uuriti kultuurmaastikega seotud lindude (hõlmatud päevase eluviisiga linnud sh röövlinnud nagu soo- loorkull) tundlikkust suure intensiivsusega maantee müra suhtes, oli häirivaks loetav tase (53–60 dB) samas suurusjärgus 2007. a ülevaateraporti tulemustega24. On ka viiteid, et inimtekkelise müra mõju mõnede liikide ja müraallikate puhul algab juba mõõduka tugevusega helist (45 dB), kuid välja on toodud ka, et 63 dB alates muutub mitmete linnuliikide käitumine suurenenud ohutundele viitavaks25. Oluline on siinjuures märkida, et lindude tundlikkus mürahäiringu suhtes on liigispetsiifiline ja ka liigisiseselt isendi tasandil varieeruv ning samuti ei tähenda müratundlikkus automaatselt lindude sigimisedu või arvukuse langust ja sellega seotult mõjusid liikide kaitsestaatusele. Samuti on häiringutega harjumine loomariigis üldlevinud nähtus26. Nursipalu laiendatava HV kohta läbiviidud mürauuringu12 tulemused näitavad, et suurima laskude arvuga harjutuspäevadel (mida on kuni 2 korda aastas ja kasutusel on nii väikese- kui ka suurekaliibrilised relvad, millele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi) ulatuvad müratasemed linnuala loodeosas väikesel linnuala osal kuni 65 dB-ni (vt Joonis 3-2). Kirjeldatud mürasündmused on mürauuringus modelleeritud vastavalt Nursipalu laiendamise kavale, st lisanduvad uued laskeväljad ja kasutatavate relvade intensiivsus kasvab ja asukoht muutub. Mürarikkad tegevused kolivad senisest Haanja linnualale lähemale: senisele Põhja laskeväljale lisanduvad Lõuna ja Ida laskeväljad. Tuleb aga arvestada, et Haanja linnuala loodeosas on ka praeguse HV tegutsemise tõttu nö looduslikust suuremad müratasemed. Seda eeskätt just suurekaliibriliste relvade kasutamisel. 2023. aastal läbi viidud mürauuringu27 tulemused näitavad, et linnualale ulatub suurima laskude arvuga harjutuspäeval 45–49 dB (kuni Kahrila järve põhjapoolse osani). Mõju hindamine on esitatud LiA kaitse-eesmärkide kaupa järgnevas tabelis, kus toodud hinnangute andmisel on tuginetud kavandatava tegevuse sisul, kehtivas KKK-s toodud infol, ekspertteabel jm. Tabel 3-2 Mõju hindamine Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele 22 Phoenix Environmental Sciences. 2011. Assessment of the Effect of Traffic Noise on Wetland Birds: Background Study for the Roe Highway Extension Project. Unpublished report prepared in association with AECOM for South Metro Connect, Perth, WA. 23 Garniel, A. et al. 2007. Vögel und Verkehrslärm. Quantifizierung und Bewältigung entscheidungserheblicher Auswirkungen von Verkehrslärm auf die Avifauna. Schlussbericht November 2007. – FuE-Vorhaben 02.237/2003/LR des Bundesministeriums für Verkehr, Bau- und Stadtentwicklung. 273 S.. – Bonn, Kiel. 24 Wiącek, J. 2023. How farmland birds react to traffic noise? Belgian Journal of Zoology, 153. 25 Viigipuu & Tilgar 2017. Inimtekkelise müra mõju lindude kommunikatsioonile ja kohasusele. Hirundo 30 (1) 36-56. 26 Larkin, R., P. (1996). Effects of military noise on wildlife: a literature review 27 Nursipalu harjutusvälja 2023. a olukorra mürauuring. Akukon, 2024 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 17 Kaitse- Mõju hinnang Natura hindamise eesmärk kokkuvõte, leevendavate meetmete rakendamise vajadus rästas- Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis Ebasoodsat mõju ei roolind võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne esine ja liigispetsiifiliste liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid. leevendavate meetmete rakendamise vajadus Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt puudub. liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). On viiteid, et rästas-roolinnu jaoks on häirivaks müratasemeks 52 dB.23 Selle müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra vaid linnuala väikesel osal (vt Joonis 3-2): sisuliselt Rõugest loodesse jääval linnuala osal, mis moodustab kogu linnusalast pindalaliselt alla 5%. Rästas-roolind ei ole Eestis kaitstavate liikide nimekirja kuuluv liik. Teadaolevalt ei ole tegemist ka väga tundliku ega ohustatud liigiga. Arvestades, et rästas-roolinnul on Haanja linnualal, sh harjutusväljale lähimatel järvedel (nt Kahrila järv, mis on kõrgendatud müra alal) vähe sobivaid elupaikasid, ei kaasne mürataseme tõusuga selles piirkonnas liigile häirimist, mis võiks mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. Kõrgendatud müratasemed suurt osa linnualast ei hõlma. Vastavalt KKK-le on ohud liigi jaoks seotud pigem elupaikadega, mitte häirimisega. Liigi kaitsestaatust tegevused ei mõjuta. Rästas-roolinnu puhul on KKK-s seatud pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks, et liik on Haanja looduspargis (LiA-l) haudelind. Seda eesmärki kavandatav tegevus ei mõjuta, sest HV laiendamine ei saa põhjustada liigi arvukuse vähenemist või ka väljasuremist linnualal. Haanja LiA puhul on tegemist suure linnualaga, kus liigil on võimalik valida pesitsusterritooriume HV müraallikatest kuni paarikümne km kaugusel. Pigem võib liigi jaoks limiteerivaks olla sobivate elupaikade (roostike) puudumine linnualal, mitte häirimine. viupart Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis Ebasoodsat mõju ei võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne esine ja liigispetsiifiliste liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid. leevendavate meetmete rakendamise vajadus Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt puudub. liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). Kui arvestada päevase eluviisiga lindude puhul on peetud häirivaks 52–58 dB tugevusega müra28, siis sellise müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra vaid linnuala väikesel osal: sisuliselt Rõugest loodesse jääval linnuala osal (vt Joonis 3-2), mis moodustab kogu linnusalast pindalaliselt alla 5%. Viiteid on ka, et militaarmürale reageerivad 28 Garniel, A. et al. 2007. Vögel und Verkehrslärm. Quantifizierung und Bewältigung entscheidungserheblicher Auswirkungen von Verkehrslärm auf die Avifauna. Schlussbericht November 2007. – FuE-Vorhaben 02.237/2003/LR des Bundesministeriums für Verkehr, Bau- und Stadtentwicklung. 273 S.. – Bonn, Kiel. 18 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Kaitse- Mõju hinnang Natura hindamise eesmärk kokkuvõte, leevendavate meetmete rakendamise vajadus linnud (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63–80 dB29. Keskmised päevased müratasemed linnualal küündivad HV lähedasel LiA väikesel osal aktiivsetel harjutuspäevadel aga kuni 65 dB, mistõttu ei saa eeldada olulise häiriva mõju teket kogu linnuala ja liigi elupaikade kontekstis. Eestis kaitstavate liikide nimekirja viupart ei kuulu, tegemist on ohualdis jahilinnuga. KKK ei too Linnualal liigi jaoks välja ohutegureid. Teadaolevalt ei ole tegemist ka väga tundliku ega ohustatud liigiga. Arvestades, et viupardil on Haanja linnualal sobivaid elupaikasid (järved) kogu LiA piires ja eeldatavad müratasemed ei küündi valdaval osal linnualast tasemeni, mis tooks kaasa liigi jaoks olulise häirimise, mis võiks omakorda mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. KKK-s ei ole liigi jaoks seatud pikaajalist kaitse-eesmärki ja Natura standardsel andmevormil on ala kaitse-eesmärgiks 3–5 paari viuparte. Liiki on registreeritud aga Kavadi ja Alajärvel, mis asuvad joonisel 4-2 toodud müramodelleerimise tulemuste järgi väljaspool võimalikku häiriva müra mõjuala ja selles piirkonnas jäävad keskmised päevased müratasemed juba alla 45 dB ka suurõppuste ajal. Lisaks on LiA-l on palju pesitsuseks sobilikke väikejärvi. Seega ei ole linnualal oodatav liigi arvukuse langus, millest võiks tuleneda mõju liigi kaitsestaatusele. sinikael- Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis Ebasoodsat mõju ei part võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne esine ja liigispetsiifiliste liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid. leevendavate meetmete rakendamise vajadus Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt puudub. liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). Kui arvestada päevase eluviisiga lindude puhul on peetud häirivaks 52–58 dB tugevusega müra, siis sellise müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra vaid linnuala väikesel osal: sisuliselt Rõugest loodesse jääval linnuala osal (vt Joonis 3-2), mis moodustab kogu linnusalast pindalaliselt alla 5%. Viiteid on ka, et militaarmürale reageerivad linnud (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63–80 dB30. Keskmised päevased müratasemed linnualal (HV-le lähimas osas) küündivad HV lähedasel LiA väikesel osal aktiivsetel harjutuspäevadel aga kuni 65 dB mistõttu ei saa eeldada olulise häiriva mõju teket kogu linnuala ja liigi elupaikade kontekstis. Arvestades, et sinikael-pardil on Haanja linnualal sobivaid elupaikasid (järved ja jõed) ja teadaolevalt ei ole tegemist väga tundliku (pesitseb nt ka linnades jm) ega ohustatud liigiga, ei kaasne mürataseme tõusuga väikesel LiA osal liigile olulist häirimist, mis võiks mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. Liigi kaitsestaatust tegevused ei mõjuta. KKK-s seatud pikaajalist kaitse-eesmärki, et sinikael-part on Haanja looduspargis (LiA-l) arvukas haudelind, kavandatav tegevus ei mõjuta, sest HV laiendamine ei põhjusta liigi arvukuse vähenemist linnualal. Natura 29 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological Reviews, 91 (4), 982-1005 30 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological Reviews, 91 (4), 982-1005 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 19 Kaitse- Mõju hinnang Natura hindamise eesmärk kokkuvõte, leevendavate meetmete rakendamise vajadus standardsel andmevormil on ala kaitse-eesmärgiks 20–30 paari sinikael- parte. Haanja LiA puhul on tegemist suure linnualaga, kus liigil on võimalik valida pesitsusterritooriume HV müraallikatest kuni paarikümne km kaugusel. rukkirääk Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis Ebasoodsat mõju ei võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne esine ja liigispetsiifiliste liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid. leevendavate meetmete rakendamise vajadus Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt puudub. liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). On viiteid, et öise eluviisiga lindude (sh rukkirääk) mürataluvus on võrreldes päevaste lindudega väiksem jäädes keskmiselt 47 dB juurde23. Sellise müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra linnualal osaliselt, s.t ei hõlma poolt linnuala pindalast. Enamik linnualast jääb siiski väljapoole 47 dB müra taset (vt Joonis 3-2). Lisaks tuleb mainida, et mürarikkad harjutustegevused kavandatakse valdavalt jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini, s.t et mürarikastest harjutuspäevadest paljud jäävad väljapoole rukkiräägu Eestis veedetavat pesitsusaega (mai–sept). Kuigi kirjanduse andmetel on viidatud liigi jaoks liiklusmüra puhul olulise piirina 47dB, siis teada on siis Eestis on teada liigi pesitsemine ka mitmetes mürarikastes keskkondades. Sealjuures on teada mitmed liigi aktiivselt kasutatavad pesitsusterritooriumid Keskpolügooni lähedal. Need asuvad sealsetest UXO aladest 1–2 km kaugusel (nt KLO9130618, KLO9130615 jne). Seetõttu ei saa eeldada, et ka Haanja linnualal, mis asub HV lähimast laskeväljast (Lõuna laskeväli) minimaalselt u 1,3 km kaugusel, võiks tekkida liigi jaoks olulisi häiringuid. Arvestades, et rukkiräägul on Haanja linnualal palju sobivaid elupaikasid (põllud ja rohumaad) ja teadaolevalt ei ole tegemist väga tundliku liigiga ning öisel ajal reeglina laskeharjutusi ei tehta (liik laulab kõige aktiivsemalt öösiti), ei kaasne mürataseme tõusuga liigile olulist häirimist, mis võiks oluliselt mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. Liigi kaitsestaatust tegevused ei mõjuta. KKK-s seatud pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks on rukkiräägu optimaalne arvukus 80–100 paarina. 2022. aasta inventuuri alusel pesitses linnualal hinnanguliselt 30–40 paari (Loodustaju 2022). Eesmärgist väiksema arvukuse põhjused on liigi üldine arvukuse langus kõikjal Eestis, aga linnualal saab liigi seisundit parandada rohumaade säilitamise ja nende hilisema niitmisega (mis on kaitsekorralduslikud tegevused ja KKK-s ka kavandatud). Haanja LiA puhul on tegemist suure linnualaga, kus liigil on võimalik valida pesitsusterritooriume HV müraallikatest kuni paarikümne km kaugusel. Häirimisest enam võib liigi jaoks limiteerivaks olla elupaikadega seotud probleemid linnualal (KKK-s välja toodud negatiivsed mõjutegurid on nt võsastumine, niitmine pesitsusajal jm). 20 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 3.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust? Natura ala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused. Kui ebasoodsa mõju puudumist ei saa tõendada, tuleb kavandada leevendavad meetmed, mis hoiaksid ebasoodsa mõju ära. Hindamaks, kas kavandatav tegevus tervikuna või selle erinevad aspektid avaldavad tõenäoliselt ebasoodsat mõju Haanja linnuala terviklikkusele, on järgnevas tabelis esitatud kontrollküsimustik. Tabel 3-3 Kontrollküsimused Haanja linnuala terviklikkuse säilimise kohta Kas projekt võib: Jah/Ei Selgitus Vähendada ala elupaigatüüpide pindala Ei Liikide arvukuse vähenemist ei kaasne, kuna häiringu või liikidel arvukust, mille kaitseks ala mõjualasse ei jää tundlikke linnuliike, kelle pesitsusedukust loodi? ja seeläbi arvukust võiks kavandatav tegevus mõjutada. Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei HV tegevusega kaasneb mürahäiring, kuid kuna liigid, mis asurkondade suurust või liikide vahelist läbisid asjakohase hindamise, ei ole häiringu suhtes tasakaalu või asustustihedust? tundlikud ning müratasemed ei ületa liikide/liigirühmade jaoks olulisi müratasemeid, siis ei ole oodata ka asurkondade suuruse, liikide vahelise tasakaalu ega asustustiheduse muutusi. Põhjustada liikide ümberasumist ja seega Ei Linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide ümberasumist, vähendada nende liikide levikuala kavandatav tegevus kaasa ei too ega levikualasid ei mõjuta. piirkonnas? Põhjustada lisa I elupaikade või liikide Ei Killustatust kavandatav tegevus ei põhjusta, kuna tegemist killustatust? ei ole tundlike liikidega ning nende elupaigad säilitavad olemasoleva sidususe. Põhjustada peamiste tunnuste (nt Ei Kavandatav tegevus ei too kaasa peamiste tunnuste puistaimkate, loodetele avatus, iga- vähenemist ega hävimist. Linnualal säilivad elupaigad ja aastased üleujutused jne) vähenemist või tingimused olemasolevalt. hävimist? Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena Ei Tegevus ei too kaasa indikaatorliikide tasakaalu/leviku ega kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, asustustiheduse muutusi linnualal. levikut ja asustustihedust? Aeglustada või takistada ala kaitse- Ei Kuna ebasoodsat mõju ala kaitse-eesmärkidele ei eesmärkide saavutamist? tuvastatud, siis ei mõjuta tegevus ala kaitse-eesmärkide saavutamist. Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, Ei Tegevus ei too kaasa muutusi kriitilise tähtsusega ala olemust määravates aspektides (nt aspektides. Linnuala ökosüsteemid säilivad olemasoleval toitainete tasakaal), millest sõltub ala kujul. soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina. Nagu tabelist selgub, siis kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele. Haanja linnuala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud. 3.4. Leevendavate meetmete kavandamine Natura hindamise tulemusel (Tabel 3-2) selgus, et ühegi hinnatud liigi puhul ei mõjuta kavandatud tegevus kaitse-eesmärke ega nende saavutamist ning Natura linnuala terviklikkus säilib (Tabel 3-3). Leevendavate meetmete kavandamine vajalik ei ole. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 21 3.5. Natura asjakohase hindamise tulemused Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele. Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine). 22 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 4. Karula linnuala Natura asjakohane hindamine Natura eelhindamises2 käsitleti Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi ja kavandatava harjutusvälja laiendamisega seotud tegevusi kolme komponendi kaupa, mis on järgnevalt esitatud koos Natura eelhindamise järeldusega Karula linnualale: ▪ raadamine – kokkuvõttes puuduvad negatiivsed mõjud Karula linnuala looduskeskkonnale, kuid etapp II tegevuste puhul ei saa välistada negatiivsete mõjude avaldumist kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile must-toonekurele. Teistele kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid ei avaldu. Negatiivsed mõjud must-toonekurele võivad avalduda seoses Lääne laskevälja keskossa jääva laskmisala raadamisega ning Lääne ja Põhja laskeväljade vahele jääva kahest osast koosneva sihtmärgiala (UXO ala) raadamise ja välja ehitamisega (kraavide ja tuletõkkeribade rajamine ning muud pinnasetööd) ehk etapp II tegevuste korral. Ülejäänud raadatavate laskeväljade osade ja UXO alade raadamise ja väljaehitamisega must-toonekure toitumisaladele negatiivseid mõjusid ei kaasne ehk etapp II osas saab negatiivse mõju välistada. ▪ väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus – kokkuvõttes puuduvad negatiivsed mõjud, kui tegevusi viiakse ellu etapp I mahus (laskmised Lääne laskeväljal september–märts). Negatiivset mõju ei saa välistada seoses laskmistega Lääne laskeväljal must-toonekure pesitsusperioodil ehk tegevustega etapp II mahus. Ülejäänud raadatavad laskmiste alad jäävad must-toonekure võimalikest toitumisaladest kaugemale ning nende kasutusega seoses olulisi häiringuid ja negatiivseid mõjusid must- toonekurele tõenäoliselt ei kaasne. ▪ suurekaliibrilistest relvadest laskmine – Kokkuvõttes puuduvad negatiivsed mõjud Karula linnuala looduskeskkonnale, kuid ei saa välistada negatiivsete mõjude avaldumist kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile must-toonekurele, kui laskmised Lääne laskeväljal ja Lääne UXO alal toimuvad liigi pesitsusperioodil ehk aprillist augustini (so etapp II mahus). Selles osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Kui laskmisi nimetatud aladel liigi pesitsusperioodil ei toimu, siis negatiivsed mõjud puuduvad (nn etapp I). Teistele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid ei avaldu. Eelhindamise kohaselt ei saa välistada ebasoodsa mõju esinemist kõigi kolme hinnatud komponendi teatud tegevuste elluviimisel must-toonekurele. Natura asjakohane hindamine neile tegevustele ja must-toonekurele viiakse järgnevalt läbi. Ülejäänud tegevuste ja linnuala kaitse-eesmärkide käsitlemine ei ole vajalik, kuna nende puhul eelhindamine ebasoodsaid mõjusid ei tuvastanud. 4.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus Vastavalt eelhindamisele esineb Nursipalu harjutusvälja arengukava ja laiendusega seotud võimalik mõju seoses kolme erineva tegevuse komponendi elluviimisega Karula LiA ühele kaitse-eesmärgile: must-toonekurele. Karula LiA asub oma lähimas punktis Nursipalu laiendatava harjutusvälja piirist ca 4,7 km kaugusel. HV ja sealsete tegevusalade asukohti Karula LiA suhtes illustreerib Joonis 4-1. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 23 Joonis 4-1 Kavandatava tegevuse ja Karula loodusala paiknemine (aluskaart: Maa-amet 2024) Kavandatav tegevuse saab oma iseloomu põhjal jagada kaheks: Raadamine Nursipalu laiendatud harjutusväljal kavandatakse suhteliselt ulatuslikke raadamisalasid (Joonis 4-1), kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ca 20% ulatuses) ning UXO alad 90-95% ulatuses lagedad. Kokku on raadamisalasid ca 9,7 km2 ulatuses. Lisaks raadatakse teede ümbert 30 m laiune koridor. Laskeväljade väljaehitamisega kaasnevad lisaks raadamisele kraavide ja tuletõkkeribade rajamine ning muud pinnasetööd. Tegevus toimub Nursipalu HV piires ja raadatavad alad laskeväljadel jäävad LiA-st minimaalselt 7 km kaugusele. Seetõttu ei ole raadamise seos LiA must-toonekurega otsene (st linnualal elupaikade ja pesitsuskohtade tingimused ei muutu), kuid kaudne seos on võimalik läbi Karula LiA-l pesitseva must-toonekure toitumisalade kvaliteedi mõjutamisega. Väikese- ja suurekaliibrilistest relvadest laskmine Väiksekaliibrilised on relvad, mille kaliiber on <20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on <50 g TNT (trotüül) ekvivalent, st püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad. Suurekaliibriliste relvade kaliiber on ≥ 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT (trotüül) ekvivalent, s.o suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika. Nursipalu laiendatud HV alale ja seal kavandatavatele laskmistegevustele on läbi viidud mürauuring31. Aktiivse harjutuspäeva tüüpilist päevast müraolukorda kirjeldab vastavalt uuringu tulemustele Joonis 4-2 (st väikesekaliibriliste relvade kasutamist; sealjuures reeglina ei kavandata 31 Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring. AKUKON, 2024 24 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine tegevusi öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00). Tüüpiline päev lasketegevuse mõistes on selline tegevus, mis esineb paljudel päevadel aastas. Tüüpiline päev harjutusvälja kasutamise mõistes hõlmab endas erinevaid harjutusi, taktikalisi tegevusi või väljaõpet, mis ei sisalda lahingmoona kasutamist. Kasutatakse väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid ja kergkuulipildujad. Eeldatavalt esineb tüüpilisi harjutuspäevi 145 korda aastas. Joonis 4-2 Aktiivse harjutuspäeva tüüpiline päevane müraolukord (väikesekaliibrilised relvad; aluskaart: Maa-amet 2024) Suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevast müraolukorda (väikese- ja suurekaliibrilised relvad; sealjuures reeglina ei kavandata tegevusi öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00) kirjeldab vastavalt mürauuringu tulemustele Joonis 4-3. Suurima laskude arvuga harjutuspäeval kasutatakse väga erinevat relvastust (nii väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid, snaiprirelvad, kergekuulipildujad kui ka suurekaliibrilisi relvi nagu miinipildujad, tankitõrjegranaadiheitjad Carl-Gustav, raketikompleks Javelin jne) kogu ala piires ning välja toodud laskude arv võib toimuda ühe päeva jooksul kogu märgitud ala ulatuses (müraolukorra modelleerimisel aluseks võetud laskude arvud ja relvad on täpsemalt välja toodud mürauuringus12). Tegemist on halvima võimaliku modelleeritud stsenaariumiga, mis väljendab suurõppuste (nt Kevadtorm) müraolukorda. Eeldatavalt esineb maksimaalse kasutuskoormusega väljaõpe kuni 2 korda aastas, millele lisanduvad mõnekümnel päeval aastas sarnase kõrge müratasemega harjutuspäevad kui kasutatakse kaudtulerelvi, õhu- või tankitõrjerelvi. Karula linnuala väikesele osale levivad vastavalt modelleerimise tulemusele keskmised päevased müratasemed kuni 50 dB (Jõepera ja Viirapalu külade piirkond linnuala kirdepiiril). Kui Natura eelhindamine tõi välja võimaliku mürahäiringu mõju just Karula linnuala must-toonekure HV alale jäävatele toitumisaladele, siis liigi pesitsusaladele linnualal ohtu ei nähtud. Lähim registreeritud pesa asub HV piiridest 8,7 km kaugusel, selles pesas pesitsust viimastel aastatel registreeritud ei ole. Lähim aktiivselt ja pikaajaliselt kasutatav pesa asub HV piirist üle 11 km kaugusel. Olulise mürahäiringu puudumist linnu pesitusalal kinnitavad ka mürauuringu tulemused, mille kohaselt jäävad suurõppuste ajal keskmised päevased müratasemed enamike Karula LiA must- Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 25 toonekure pesituspaikades ja valdaval osal linnuala territooriumist alla 45 dB ning ühel juhul jääb pesitsuskoht32 45–50 dB piirkonda. Liikide müratundlikkuse osas on ülevaade antud ptk 3.2 ning ka aruandes „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“.33 Joonis 4-3 Aktiivse harjutuspäeva suurima laskude arvuga päevane müraolukord, manööver idast läände (aluskaart: Maa-amet 2024) Uutes piirides väljaehitatud HV-l on laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas kokku ligi 250. Hindamises on aluseks võetud eelnevalt kirjeldatud tüüpiline aktiivne harjutuspäev (mis esineb kõige sagedamini, s.t 145 päeval aastas) ja müraolukorra mõttes nö halvim variant e suurõppused (kuni 2 korda aastas ning lisanduvad mõnekümnel päeval aastas sarnase kõrge müratasemega harjutuspäevad), mida eelnevalt ka kirjeldati. Ülejäänud harjutuspäevade müraolukord jääb nende kahe kirjeldatud stsenaariumi vahele. Karula linnuala kirjeldus Karula linnuala (RAH0000634) on esitatud Natura 2000 võrgustikku vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k34). Linnuala pindala on ca 132,6 km2 ha ning see on loodud 11 linnudirektiivis nimetatud liigi ning nende elupaikade kaitseks. Linnuala kattub valdavas osas Karula rahvuspargiga (KLO1000242), väiksemas osas erinevate metsise püsielupaikadega (Koemetsa (KLO3000048), Singa(KLO3000001), Põrgujärve (KLO3000051) ja Ubajärve (KLO3000052)) ja Koemetsa väike- konnakotka püsielupaigaga (KLO3000195) jne. Nende siseriiklike kaitstavate alade kaitsekorra 32 Ähijärve leiukoht, kus viimastel aastatel ei ole pesitsust olnud 33 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele. Hendrikson DGE, 2024 34 https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv 26 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine kaudu on tagatud linnuala kaitse. Linnuala kaitset reguleerib siseriiklikult Karula rahvuspargi kaitse- eeskiri35, Looduskaitseseadus ja metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise määrus36. Karula linnuala kaitse-eesmärkideks on: ▪ väike-konnakotkas (Aquila pomarina), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must-toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakotkas (Pandion haliaetus), teder (Tetrao tetrix) ja metsis (Tetrao urogallus). Järgnevas tabelis on täpsemalt välja toodud LiA kaitse-eesmärgiks oleva must-toonekure kirjeldus, kuna see liik on vastavalt Natura eelhindamise tulemustele tegevuse võimalikus mõjualas. Tabel 4-1 Karula linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused Pikaajaline Esinemine ja kaitse-eesmärk arvukus Natura Liik kirjeldus vastavalt KKK- standard- le37 andmevormil38 must- Must-toonekurg on väheneva arvukusega linnuliik, kes Eesti Liigi elupaigad ja Liigi kohta info toonekurg punase nimestiku järgi on kriitilises seisundis (Eesti liikide toitumisalad puudub. punane nimestik 30.07.20) ning arvatud LKS alusel haruldase ja kaitsealal on hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Must- säilinud ning toonekure elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse häirimise kaitsealal ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised pesitseb metsamassiivid. vähemalt kolm paari must- Vastavalt KKK-le37 on linnualal teada 4 must-toonekure pesa, toonekurgesid. millest ühes ei ole pesitsetud üle 20 aasta; kaks on looduslike varisenud pesade asemele ehitatud tehispesad ja üks endine hiireviu pesa, mida on samuti tehislikult toestatud. Vahetult kaitseala piiri taga asub veel üks must-toonekure pesa, mille püsimisele pole inimesed kaasa aidanud. Pesade asustamine on olnud aastate lõikes erinev, kuid edukaid pesitsemisi ei ole ühelgi aastal olnud rohkem kui kahes pesas. Aastatel 2011– 2017 lennuvõimestus rahvuspargis keskmiselt 5,9 must- toonekure poega. Liiki kaitstakse läbi pesametsa ja toitumisalade kaitse. Hetkel pesitseb Karula linnualal 2–3 paari must-toonekurgi, teada on kahe paari asustatud pesad. Vastavalt KKK-le on liigi negatiivsed mõjutegurid alal: − kaitsealal on vähe must-toonekurele sobivaid toitumispaiku, toitumiseks sobivad lõigud kaitseala vooluveekogudel on lühikesed − toitumispaikade hävitamine koprapaisude likvideerimisel − hiireviu pesasse tehtud pesa on halvas seisus − võimalik pesarüüste − üks must-toonekure pesa asub vahetult kaitseala piiri taga 35 Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri 36 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine. Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1. 37 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 04.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/13 38 Karula linnuala standard andmevorm, seisuga 06.10.2022 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 27 Vastavalt must-toonekure kaitse tegevuskavale39 asub Eesti liigi areaali loodeserval ning siin ja lähemates riikides on must-toonekure seisund ebasoodne. Liigi arvukus on Eestis praegu madalseisus (2013.–2017. aastal oli arvukus 60–90 paari40, praegu tõenäoliselt 30–40 paari) ja populatsiooni produktiivsus on kesine. Kava hindab Eestis liigi jaoks suure tähtsusega ohuteguriteks mh elupaikade killustamist ja toitumisalade degradeerumist (siirdekalade rännet takistavate paisude rajamine vooluveekogudele, looduslike toitumisalade kadumine ja metsa kuivendamine; olemasolevate toitumisalade kvaliteedi vähenemine). Karula linnualal pesitseb hetkel 2–3 paari must-toonekurgi, st 4–6 isendit. Must-toonekure leiukohtadest Karula linnualal on ülevaade antud järgnevalt (Vt Joonis 4-4). Ähijärve küla (KLO9124678) leiukoht on Nursipalu laiendatavale HV-le lähimaks liigi leiukohaks linnualal. Leiukoht asub HV piiridest 8,7 km kaugusel. Pesa on EELISesse kantud 2019. aastal (pesitses kanakull). Hilisemad seireandmed pesa kohta puuduvad. Märgitud on, et elupaik on soodsas seisus. Lusti küla (KLO9128281) leiukoht asub üle 11 km kaugusel HV piirist ja see on aktiivselt ja pikaajaliselt pesitsemiseks kasutatav: seireandmed pesitsevatest must-toonekurgedest ulatuvad EELISes 1999-sse aastasse, sh viimased edukad pesitsused 2021.–2023. aastast. Viimasel kolmel aastal oli pesas kolm poega. Metsoja leiukoht Koobassaare külas (KLO9128280) asub üle 17 km kaugusel HV piirist ja on aktiivselt ja pikaajaliselt pesitsemiseks kasutatav: seireandmed pesitsevates must- toonekurgedest ulatuvad EELISes 1998-sse aastasse, viimane õnnestunud pesitsemine oli 2023. aastal (3 poega). Pautsjärve leiukoht Rebasemõisa külas (KLO9128279) asub üle 15 km kaugusel HV piirist ja on aktiivselt ja pikaajaliselt pesitsemiseks kasutatav: seireandmed pesitsevates must- toonekurgedest ulatuvad EELISes 2001. aastasse, viimati oli pesa asustatud 2022. aastal, 2023. a oli pesa asustamata. Pautsjärve pesa kohta andmeid juba 1981. aastast, mille põhjal võib öelda, et piirkonnas on liik pesitsenud väga pikka aega ja ala sobib neile. Arvestades Karula rahvuspargi pindala ja piirangutega ning asjaoluga, et rahvuspargi ümbruses leidub liigile sobilikku toitumisala, võib väita, et must-toonekurel on kaitsealal pesitsemiseks soodsad tingimused. Piiri leiukoht Koemetsa külas (KLO9128277) asub üle 15 km kaugusel HV piirist ja on EELISE andmetel asustatud olnud 2015.–2020. a, viimastel aastatel (2021. a–2022. a) on pesa olnud asutamata. 39 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105 40 https://www.eoy.ee/hirundo/files/Elts_et_al_2019-1.pdf 28 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 4-4 Must-toonekure leiukohad Karula linnualal (aluskaart: Maa-amet 2024) 4.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele Täpsemalt on kaasnevaid mõjusid Karula linnuala must-toonekurele käsitletud järgnevalt. Peatüki lõpus on mõjude hindamise põhilised aspektid ja järeldused koondatud tabelisse, kus on ka Natura hindamise järeldus (Tabel 4-2). Raadamine Raadamine (ja seotud ehitustööd) toimuvad Nursipalu HV piires ja raadatavad alad laskeväljadel jäävad LiA-st minimaalselt 7 km kaugusele ning linnualal asuvatest liigi pesadest 11–19 km kaugusele. Seetõttu ei ole raadamise ega muude tööde (kraavide ja tuletõkkeribade rajamine ning pinnasetööd) seos LiA pesitsevate must-toonekurgedega otsene, st linnualal asuvate must- toonekurgede elupaiga tingimused ei muutu ja säilivad olemasolevalt. Teada on, et must- toonekured võivad käia poegadele toitu hankimas sobivates toitumispaikades (nt kalakasvatuses) pesast kuni 40 km kaugusel. Pesitsusperioodi keskmine toitumispaiga kaugus pesast sõltub palju konkreetsest isendist (minimaalne 4,3 km pesast, maksimaalne 18,6 km pesast). Mittepesitsevad must-toonekured võivad lennata toituma hoopis teise piirkonda.39 Nursipalu HV ala asub nö liigi potentsiaalse toitumisala raadiuses. Kvaliteetseimad toitumisalad must-toonekure jaoks on väikesed looduslikud jõed ja ojad, kus on kalastiku näol piisav toidubaas. Sealjuures on oluline, et toitumisaladena kasutatavate veekogude kaldad ei võsastuks (veekogusse pole võimalik maanduda ega sealt lendu tõusta) ning ka see, et veekogu kalda valgusrežiimi ei muudetaks (nt raadamise või lageraie tagajärjel). Ala kaitsekorralduskava37 andmetel käivad Karula linnualal pesitsevad must-toonekured enamasti toitumas rahvuspargist (e LiA-st) väljas. Karula rahvuspargis pesitsevad GPS saatjaga must- toonekured käivad toitumas ka Nursipalu harjutusvälja laiendusalal, nt korduvalt on külastatud Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 29 Matu oja Hänike külas. Alloleval kaardil (Joonis 4-5) on näidatud ühe Karula linnuala põhjaosas pesitseva must-toonekure andmed (Karl II, Lusti leiukohast), kes on harjutusväljale lähim pesitsev paar, aga ka teised Karula linnualal pesitsevad must-toonekured käivad tõenäoliselt siin alal vahel toitumas. Lind on külastanud toitumiseks laiendatava harjutusvälja põhjaosas asuvat Matu jõe lõiku, mis asub olemasoleva harjutusvälja piiril, valdavalt sellest vahetult väljaspool. Üksikuid asukohapunkte on ka mujal harjutusvälja lääneosas. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 4-5 Karula linnualal pesitseva must-toonekure Karl II asukohapunktid aastatel 2021–2023 Nursipalu laiendatud harjutusväljal (punane joon). Toitumispunktid veekogudel on märgitud sinisega ja lennupunktid kollasega (andmed Kotkaklubi, aluskaart: Maa-amet 2024) Lisaks on kahe Karula linnuala põhjaosas pesitseva must-toonekure 95% kodupiirkonnad näidatud Joonis 4-6, kus on näha, et lindude põhiline kodupiirkond jääb väljapoole harjutusala ja tegevused harjutusalal (raadamine nii raadamisalal kui ka teede ümber) lindude kodupiirkondi põhiosas ei puuduta. Samuti on kaardilt näha, et kodupiirkonna suurus varieerub aastati, osadel aastatel see HV alaga ei kattu. Peamises kodupiirkonnas esinevad võimalikud ja teadaolevad toitumisveekogud (nt Ärnu jõgi, Haabsaare, Tohvri ning Leese ojad jne) säilivad olemasolevalt ja nende kasutamine toitumisveekoguna saab jätkuda olemasolevalt. 30 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 4-6 Kahe Karula linnuala (sinine joon) põhjaservas pesitseva must-toonekure 95% kodupiirkonnad (roosad jooned, üks ala näitab ühe isendi kodupiirkonda ühe aasta jooksul). Nursipalu laiendatud harjutusväli punase joonega (andmed Kotkaklubi, aluskaart: Maa-amet 2024). Nursipalu HV laienduse alal läbiviidud linnustiku uuringu41 välitöödel ei tuvastanud HV alal ojadel must-toonekurge toitumas ega linnu tegutsemisjälgi (v.a üks juhuvaatlus Rõuge jõel). Töö üheks järelduseks on, et must-toonekurg kasutab vähesel määral HV ala toitumiskohana. Liiki on kohatud üksikul juhuvaatlusel Rõuge jõel, mis on liigile suhteliselt soodsas seisundis. Nursipalu HV kavandatavatele raadamisaladele jääb looduslikke ojasid (Maru oja, Lükkä oja ja Nilbõ oja) ja suuremaid kraave ehk must-toonekurele potentsiaalselt sobivaid toitumispaiku. Matu oja, mida linnud teadaolevalt on enam kasutanud (jõe lõik Hänike külas, HV põhjaosas, Joonis 4-5), ei jää raadatavatele aladele. Samuti ei teki jõe ääres teede tõttu raadamise vajadust (tee kulgeb küll kohati jõe ääres, kuid asub seal avatud maastikus). Plaanitud raadamisaladest jäävad välja ka Ura ja Tinu oja ning Rõuge jõgi, mis on samuti must-toonekurele sobilikud toitumisveekogud. Üldiselt võib öelda, et raadamine must-toonekurele sobivate veekogude kallastel halvendab liigi jaoks tingimusi toitumisalal (valgustingimused ja looduslik kaldakooslus) ja raadatud kallastega veekogud ei ole enam liigile toitumisalana sobivad. Sarnane mõju on ka lageraietel. Antud juhul hõlmavad raadamisalad siiski vaid väikese osa Karula must-toonekurgede toitumisalast ning põhiline kodupiirkond linnualast põhjas ei ole kavandatavast tegevusest mõjutatud. Ka HV piires säilib teadaolevalt kõige enam toitumiseks kasutatav Matu oja olemasolevalt, selle kallastel raadamist ette ei nähta. Samuti mitmed muud potentsiaalsed toitumisveekogud nagu (Tinu oja). Raadatavatele aladele jäävad aga Maru, Lükkä ja Nilbõ ojade lõigud. Arvestades eelnevat (põhitoitumisalade paiknemine väljaspool HV-ala; läbiviidud uuringus vaid ühe juhuvaatluse registreerimine HV alal jm), ei too kavandatud mahus ja asukohtade raadamine kaasa ebasoodsat mõju Karula linnuala must-toonekurele. 41 Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalu harjutusvälja laiendus). Kotkaklubi, 2023 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 31 Harjutusvälja piires EELISes registreeritud must-toonekurgede leiukohtadele (Timmase (KLO9128272), Lükka (KLO9128274) ja Lükkä (KLO9128276)) mõju minimeerimiseks on seatud mitmeid leevendavad meetmed42. Kuigi Karula must-toonekurgede soodsa seisundi halvenemist HV ala väljaehitamine ja sealsed raadamised jm tegevused kaasa ei too ning meetmete seadmise vajadust ei ole, siis eelpool välja toodud Nursipalu must-toonekurgede soodsa seisundi tarbeks seatavad meetmed aitavad parendada tingimusi ka Karula LiA must-toonekurgedele. Meetmete sisu on täpsemalt kirjeldatud aruandes „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“33. Põhiline meede on, et lähemal kui 50 m vooluveekogust (Rõuge jõgi, Matu, Maru, Tinu, Lükka, Nilbõ ja Ura oja) raadamine ja lageraie välistada (Nursipalu HV-l kavandatud raadamisalade piires on see seatud soovitusena), aga samuti on välistatud raadamistööde läbiviimine lindude pesitsusperioodil. Seatud on veel mitmeid veekeskkonna ja jõgede kallastega seotud parendamise meetmeid, mida siinkohal täpsemalt välja ei tooda, kuid need toetavad meetmed aitavad parendada tingimusi ja on seega potentsiaalselt toetavad ka Karula LiA must-toonekurele. Lisaks on ette nähtud must-toonekurgede toitumisveekogusid parendavad tööd väljaspool HV ala, mille eesmärgiks on HV must-toonekurgede (Timmase, Lükka ja Lükkä leiukohad) jaoks parendada toitumisalasid väljaspool HV ning lindude suunamine toituma väljapoole häiringuala43. Arvestades, et nende töödega on muuhulgas hõlmatud ka Karula kurgede peamise toitumispiirkondade veekogud (Ärnu jõgi; Liise, Haabsaare ja Tohvri oja jne), siis toimib see linnuala kurgede toitumisalasid parendava meetmena, mis tagab, et liigi eelistatud peamised toitumisalad saavad jääda väljapoole harjutusala. Joonis 4-7 Must-toonekurele sobivad toitumisveekogud Nursipalu HV-l (aluskaart: Maa-amet 2024) Väikese- ja suurekaliibrilistest relvadest laskmine 42 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele. Hendrikson DGE, 2024 43 Vt aruande „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“. Hendrikson DGE, 2024 ptk 2.3.2 32 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et ainsa võimaliku Karula linnuala liigina esineb kavandatava tegevuse võimalik mõju must-toonekurele. Täpsemalt, väikese- kui ka suurekaliibrilistest relvadest laskmisel Nursipalu harjutusvälja Lääne laskeväljal ei saa negatiivset mõju välistada must-toonekure pesitsusperioodil ehk tegevustega etapp II mahus seoses asjaoluga, et selles piirkonnas käivad linnuala must-toonekured ojadel (Matu oja jt) toitumas. Eelhindamises tuuakse välja, et harjutusvälja alal toimuvad laskmised võivad põhjustada must-toonekurele olulisi häiringuid ja muuta harjutusvälja ala liigile toitumisalana vähemsobivaks. Negatiivsed mõjud must- toonekurele võivad avalduda seoses Lääne laskevälja keskossa jääva raadatava laskmisalaga ning Lääne ja Põhja laskeväljade vahele jääva kahest osast koosneva sihtmärgialaga (Lääne UXO ala). Mõjusid ei saa välistada ka seoses Ida laskeväljale kavandatud suurema raadatava ala idapoolse osaga (ala ca 1 km raadiuses Ura ojast), mis on etapp II tegevus. Negatiivseid mõjusid ei kaasne Põhja laskeväljale kavandatud raadatavate laskmisaladega seoses, samuti Lõuna laskeväljale kavandatud raadatavate alade ja Lõuna laskevälja juurde kavandatava UXO ala kasutusega. HV laiendusalal Lääne laskevälja piirkonnas (kus asuvad Matu ja Maru ojad) käivad teadaolevalt pesitsusperioodil toitumas must-toonekured Karula LiA-lt. Samuti on registreeritud toitumine Lõuna laskeväljal Lükkä ojal. Aktiivne pesitsusperiood on aprillist augustini, mil must-toonekured on Eestis. Rände ja talvitamise ajal (september–märts) on toonekured ära ja toitumisalaga pesa ümber seotud ei ole. Vastavalt mürauuringule on toitumisalade piirkonnas HV alal igasugustel harjutuspäevadel väga kõrged müratasemed, mis on must-toonekure jaoks häirivad ja tõenäoliselt laskmiste ajal linnud ojadel toitumas ei käi. Nt aktiivse harjutuspäeva tüüpilise päevase müraolukorra puhul (väikesekaliibrilised relvad) on Lääne laskevälja piirkonnas Maru oja ümbruses kuni 90 dB suurused müratasemed, Matu oja juures 40–45 dB (Joonis 4-2). Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel (mida on kuni 2 korda aastas ja kasutusel on nii väikese- kui ka suurekaliibrilised relvad) on HV sisesed müratasemed Lääne laskevälja juures vähemalt 75dB. Lõuna laskevälja läbiva Lükkä oja piirkonnas on samuti häirivad kõrged müratasemed nii tüüpilise harjutuspäeva laskmiste puhul kui ka suurima laskude arvuga harjutuspäevadel. Tuleb aga märkida, et vastavalt varasematele mürauuringutele olemasoleval Nursipalu harjutusväljal44 esineb väga kõrget mürataset kavandatava Lääne laskevälja piirkonnas (nt Matu oja piirkonnas ligi 94 dB) ka praegustes HV piirides läbiviidavate harjutustegevuste puhul. See tähendab, et HV laiendamine toob küll kindlasti kaasa müratasemete suurenemise ja mürarikaste tegevuste intensiivistumise, kuid HV laienduse ala ja sealsed must- toonekure toitumisveekogud on juba ka eelnevalt suurenenud militaarmüra piirkonnas. HV ala on küll Karula LiA must-toonekurgede kodupiirkonna osa (seda teadaolevalt vähemalt osade isendite puhul, osadel aastatel), kuid lindude põhiline kodupiirkond jääb siiski HV alast ja häiriva müra mõjualast välja hõlmates linnualast põhjapoole jäävaid alasid (vt ka kirjeldused raadamise alapeatükis ja Joonis 4-5, Joonis 4-6). Oodatav on, et Lääne laskeväljal (ja ka Lõuna laskeväljal) toimuvatel tüüpilistel harjutuspäevadel, mis toimuvad liigi pesitsusperioodil, valivad linnud toitumiseks HV väliseid alasid oma põhilises kodupiirkonnas. Samuti on oodatav, et linnu pesitsusperioodil toimuvate muude mürarikastel õppuste (suurõppused jm) ajal HV alal olevaid jõgesid toitumiseks ei kasutata ja piirdutakse põhilisse kodupiirkonda jäävate jm toitumisaladega. HV ala mürahäiringu piirkonnas on vaid väike osa toitumisalast ja see puudutab vaid mõnd toitumiseks kasutatavat jõelõiku. Suur osa kodupiirkonna jõgedest (Ärnu jõgi jm) on endiselt kasutatavad. Liigi arvukusele või pesitsusedukusele linnualal ebasoodsat mõju ei kaasne. Lisaks võib välja tuua, et ette on nähtud toitumisveekogusid parendavad tööd väljaspool HV ala, mille eesmärgiks on HV must-toonekugede (Timmase, Lükka ja Lükkä leiukohad) jaoks parendada 44 Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt. Keskkonnamõju hindamine. Militaarmüra hindamine. AKUKON, 2017. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 33 toitumisalasid väljaspool HV ning lindude suunamine toituma väljapoole häiringuala45. Arvestades, et nende töödega on muuhulgas hõlmatud ka Karula kurgede peamise toitumispiirkondade veekogud (Ärnu jõgi; Liise, Haabsaare ja Tohvri oja jne), siis toimib see linnuala kurgede toitumisalasid parendava meetmena, mis tagab, et liigi eelistatud peamised toitumisalad saavad jääda väljapoole harjutusala. Mõju hinnangud Karula linnuala must-toonekurele on toodud kokkuvõtlikult järgnevas tabelis. Tabel 4-2 Mõju hindamine Karula linnuala kaitse-eesmärkidele Kaitse- Mõju hinnang Natura hindamise eesmärk kokkuvõte, leevendavate meetmete rakendamise vajadus must- Raadamine. Üldiselt võib öelda, et raadamised must-toonekurgede Ebasoodsat mõju ei toonekurg toitumisveekogude kallastel halvendavad liigi jaoks tingimusi toitumisalal esine ja leevendavate (valgustingimused ja looduslik kaldakooslus) ja raadatud kallastega meetmete rakendamise veekogud ei ole enam liigile toitumisalana sobivad. Toitumisalade seisundi vajadus puudub. halvenemine ja sobivate toitumisveekogude vähenemine on liigi jaoks üheks ohuteguriks, mis mõjutab liigi soodsa seisundi saavutamist. Karula LiA isendite teadaolevad põhilised toitumisveekogud ja kodupiirkonnad jäävad aga väljapoole Nursipalu HV ala, linnualast põhjasuunas ning need säilivad olemasolevalt. HV alal on teadaolevalt enam toitumiseks kasutatud Matu oja, mille kaldad säilivad olemasolevalt ja raadamist neil ette nähtud ei ole. Plaanitud raadamisaladest jäävad välja ka Ura ja Tinu oja ning Rõuge jõgi, mis on samuti must-toonekurele sobilikud potentsiaalsed toitumisveekogud. Raadatavatele aladele jäävad aga Maru, Lükkä ja Nilbõ ojade lõigud. Arvestades eelnevat, eeskätt Karula LiA must-toonekurgede põhitoitumisalade paiknemine väljaspool HV-ala ning ka asjaolu, et läbiviidud linnustiku uuringus kohati liiki HV alal vaid ühel juhuvaatlusel, ei too kavandatud mahus ja asukohtade raadamine kaasa ebasoodsat mõju Karula linnuala must-toonekurele ning leevendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik. Vastavalt ala KKK-le on must-toonekure pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks LiA-l seatud, et liigi elupaigad ja toitumisalad kaitsealal on säilinud ning kaitsealal pesitseb vähemalt kolm paari must-toonekurgesid. Kavandatav raadamistegevus jm seotud tegevused HV alal ei mõjuta liigi elupaiku ja toitumispaiku kaitsealal (Karula rahvuspargis ja Karula LiA-l) ning need säilivad olemasolevalt. Kuna tegevus toimub Nursipalu HV piires ja raadatavad alad jm tegevused jäävad LiA-st minimaalselt 7 km kaugusele, siis liigi pesitsust need LiA-l samuti ei mõjuta. Ala kaitse-eesmärkide saavutamist tegevus ei mõjuta. Kuigi siinses hindamises Karula must-toonekurele ebasoodsat mõju ei tuvastata, on kavandatud mitmeid leevendavaid meetmeid must-toonekure HV piires asuvate leiukohtade tarbeks, mis toimivad ka Karula kurgede jaoks toetavate tegevustena. Neid kajastatakse aruandes „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“42 ja siinkohal eraldi välja ei tooda. Väikese- ja suurekaliibrilistest relvadest laskmine. Lähim LiA-l Ebasoodsat mõju ei registreeritud must-toonekure pesa asub HV piiridest 8,7 km kaugusel esine ja leevendavate (selles pesas pesitsust viimastel aastatel registreeritud ei ole) ning lähim aktiivselt ja pikaajaliselt kasutatav pesa asub HV piirist üle 11 km kaugusel. 45 Vt aruande „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“. Hendrikson DGE, 2024, ptk 2.3.2 34 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Kaitse- Mõju hinnang Natura hindamise eesmärk kokkuvõte, leevendavate meetmete rakendamise vajadus Olulise mürahäiringu puudumist LiA must-toonkure pesitusalal kinnitavad meetmete rakendamise mürauuringu tulemused, mille kohaselt jäävad suurõppuste ajal (s.o vajadus puudub. müraolukorra mõttes nö halvim variant) keskmised päevased müratasemed enamike Karula LiA must-toonekure pesitsuspaikades ja valdaval osal LiA territooriumist alla 45 dB ning ühel (asustamata pesa) juhul jääb pesitsuskoht kuni 50 dB piirkonda. Müratasemed jäävad alla kriitiliste tasemete (vt ka ptk 3.2 müratasemete kohta) ja oodatav ei ole lindude häirimine ja sellega seotud sigimisedu langus vm. Vastavalt mürauuringule on HV alale jäävate toitumisalade piirkonnas igasugustel harjutuspäevadel kohati väga kõrged müratasemed, mis on must-toonekure jaoks häirivad ja tõenäoliselt laskmiste ajal linnud ojadel toitumas ei käi. Nt aktiivse harjutuspäeva tüüpilise päevase müraolukorra puhul (väikesekaliibrilised relvad) on Lääne laskevälja piirkonnas Maru oja ümbruses kuni 90 dB suurused müratasemed, Matu oja juures 40–45 dB. Mõlemaid on teadaolevalt Karula linnuala must-toonekured toitumisel külastanud. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel on HV sisesed müratasemed Lääne laskevälja juures vähemalt 75dB. Lõuna laskevälja läbiva Lükkä oja piirkonnas on samuti häirivad kõrged müratasemed nii tüüpilise harjutuspäeva laskmiste puhul kui ka suurima laskude arvuga harjutuspäevadel. HV ala on küll Karula LiA must-toonekurgede kodupiirkonna osa (seda teadaolevalt vähemalt osade isendite puhul, osadel aastatel), kuid lindude põhiline kodupiirkond jääb siiski HV alast ja häiriva müra mõjualast välja hõlmates linnualast põhjapoole jäävaid alasid. Oodatav on, et linnu pesitsusperioodil toimuvate mürarikaste õppuste (suurõppused, osadel tüüpilistel harjutuspäevadel sõltuvalt harjutustegevuse iseloomust ja asukohast) ajal linnud HV alal olevaid jõgesid toitumiseks ei kasutata ja piirdutakse põhilisse kodupiirkonda jäävate jm toitumisaladega. HV ala mürahäiringu piirkonnas on vaid väike osa toitumisalast ja see puudutab vaid mõnd jõe lõiku. Valdav osa kodupiirkonna jõgedest (Ärnu jõgi Liise, Haabsaare ja Tohvri oja jne) on endiselt kasutatavad. Liigi arvukusele või pesitsusedukusele linnualal ebasoodsat mõju ei kaasne. Vastavalt ala KKK-le on must-toonekure pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks LiA-l seatud, et liigi elupaigad ja toitumisalad kaitsealal on säilinud ning kaitsealal pesitseb vähemalt kolm paari must-toonekurgesid. Kavandatavad harjutustegevused HV alal ja nendega seotud müra ei mõjuta liigi elupaiku ega toitumispaiku kaitsealal (Karula rahvuspargis ja Karula LiA-l) ning need säilivad olemasolevalt. Samuti säilivad väljapool LiA asuvad lindude teadaolevad toitumisalad ning need jäävad häiringualast välja. Liigi pesitsust LiA-l samuti ei mõjuta, kuna LiA-l paiknevad liigi pesapaigad ei asu võimaliku häiriva müra alas. Ala kaitse-eesmärkide saavutamist tegevus ei mõjuta. 4.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust? Natura ala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused. Kui ebasoodsa mõju puudumist ei saa tõendada, tuleb kavandada leevendavad meetmed, mis hoiaksid ebasoodsa mõju ära. Hindamaks, kas kavandatav tegevus tervikuna või selle erinevad aspektid avaldavad tõenäoliselt ebasoodsat mõju Karula linnuala terviklikkusele, on järgnevas tabelis esitatud kontrollküsimustik. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 35 Tabel 4-3 Kontrollküsimused Karula linnuala terviklikkuse säilimise kohta Kas projekt võib: Jah/Ei Selgitus Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või ei Liigi elupaigad linnualal säilivad olemasolevas ulatuses ja liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi? väärtuses, liikide arvukuse muutust seoses kavandatava tegevusega ei toimu. Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada ei HV ala asub linnualast minimaalselt 4,7 km kaugusel, lähim asurkondade suurust või liikide vahelist must-toonekure leiukoht asub HV-st ca 8,7 km kaugusel. HV tasakaalu või asustustihedust? müra küll ulatub küll osadel juhtudel linnualale, kuid ala piisava kauguse tõttu ei teki mürataseme tõusu, mis võiks põhjustada must-toonekure asurkonna suurust või asusutstihedust või ka liikidevahelist tasakaalu häirida. Põhjustada liikide ümberasumist ja seega ei Must-toonekure ega muude liikide ümberasumist linnualalt vähendada nende liikide levikuala oodata ei ole, kuna häiringute tase oluliselt LiA-l ei tõuse. piirkonnas? Põhjustada lisa I elupaikade või liikide ei Kavandatav tegevus ei killusta liikide elupaiku, kuid toob kaasa killustatust? must-toonekurge kodupiirkonna väikese nihkumise (HV alal olevaid toitumisveekogusid mürarikaste õppuste ajal tõenäoliselt ei kasutata), kuid põhiline kodupiirkond ei muutu, sest see asub väljaspool HV ja häiringuala. Põhjustada peamiste tunnuste (nt ei Kavandatav tegevus ei too kaasa peamiste tunnuste puistaimkate, loodetele avatus, iga- vähenemist ega hävimist linnualal. LiA elupaigad säilivad aastased üleujutused jne) vähenemist või olemasolevalt. hävimist? Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena ei Ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut tasakaalu, levikut ja asustustoihedust ei häirita. Linnuala must- ja asustustihedust? toonekurgede jaoks säilib linnuala olemasolevalt. Aeglustada või takistada ala kaitse- ei Kaitse-eesmärkide saavutamine ei ole takistatud ega eesmärkide saavutamist? aeglustatud. Ala pikaajaline kaitse-eesmärk on, et must- toonekure elupaigad ja toitumisalad kaitsealal oleksid säilinud ning kaitsealal pesitseb vähemalt kolm paari must- toonekurgesid. HV tegevused ei mõjuta must-toonekure elupaiku ega toitumisalasid kaitsealal ega ka muid aspekte, mis võiks pesitsemisedukust alla viia. Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala ei Tegevus ei too kaasa muutusi kriitilise tähtsusega aspektides. olemust määravates aspektides (nt Linnuala ökosüsteemid säilivad olemasoleval kujul. toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina. Nagu tabelist selgub, siis kavandatava tegevuse elluviimisel ei kaasne ebasoodsat mõju Karula linnuala kaitse-eesmärgile (must-toonekurg). Karula linnuala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud. 4.4. Leevendavate meetmete kavandamine Natura hindamise tulemusel (Tabel 4-2) selgus, et ühegi hinnatud liigi puhul ei mõjuta kavandatud tegevus kaitse-eesmärke ega nende saavutamist ning Natura linnuala terviklikkus säilib (Tabel 4-3). Leevendavate meetmete kavandamine vajalik ei ole. 36 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 4.5. Natura asjakohase hindamise tulemused Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Karula linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning ala terviklikkus säilib. Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine). Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 37 5. Kokkuvõte Käesolev töö hõlmab kavandatava Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste Natura asjakohast hindamist. Asjakohase hindamise koostamisele eelnes 2023. aastal Natura eelhindamise läbiviimine Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste võimalikku mõjualasse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele.46 Eelhindamine jõudis järeldusele, et osade Nursipalu laiendamisega kaasnevate tegevuste elluviimisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Haanja ja Karula linnualade osadele kaitse- eesmärkidele. Seetõttu viidi käesolevas töös läbi Natura asjakohane hindamine Haanja ja Karula linnualade nendele kaitse-eesmärkidele, mille osas olulist mõju eelhindamine ei välistanud. Haanja linnuala puhul käsitles asjakohane Natura hindamine suurekaliibriliste relvade (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmisega seotud kõrgendatud müra häirivat mõju linnuala nendele liikidele, mille puhul eelhindamine alusel ei saanud olulist mõju välistada. Need liigid olid rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Haanja linnuala Natura asjakohane hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning ala terviklikkus säilib. Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine). Karula linnuala puhul käsitles Natura asjakohane hindamine mõjusid must-toonekurele, kes on HV alaga seotud toitumisalade kaudu. Hinnati mõju seoses harjutusväljal liigi toitumisalal plaanitavate raadamistegevustega, samuti hinnati väikese- ja suurekaliibriliste relvade laskmisega seotud kõrgendatud müra häirivat mõju. Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Karula linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning ala terviklikkus säilib. Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine). 46 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine, Skepast & Puhkim 2023  Jrk Kuupäev Esitaja Ettepanek/küsimus/arvamus Vastus nr 1. 08.10.2024 T. L. 1. Soode kuivendamise vältimiseks tuleks kasutada Planeeringualale ei rajata uut kuivenduskraavide alternatiivseid lahendusi, nagu näiteks kõrgendatud teede ja võrgustikku, kuid välistatud pole kraavide rajamine rajatiste ehitamine, mis võimaldavad säilitada looduslikku raadatavate laskealade ja UXO alade servadesse nende veerežiimi. Selle asemel, et soid kuivatada, võiks neid läbivad kuivendamiseks ja põlengute leviku takistamiseks. taristud kohandada nii, et looduslik hüdroloogiline tasakaal Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka säiliks ja soode süsiniku sidumise võime püsiks. teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud Kui kuivendamine on vältimatu teatud kohtades, tuleks muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on rakendada taastamismeetmeid, mille käigus taastatakse soode ja hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide märgalade looduslik veerežiim. See aitab minimeerida pikaajalist võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa süsiniku vabanemist ja võimaldab soodel taas hakata süsinikku aladest, kuhu võib olla tarvis rajada teekraave. siduma. 2. Metsade raadamine tuleks läbi viia ainult seal, kus see on Raadatavaid alasid on vähendatud võimalikult palju hädavajalik harjutusvälja infrastruktuuri rajamiseks. Lisaks tuleks ning raadamisi viiakse läbi minimaalselt vajalikus raadatavaid alasid vähendada maksimaalselt ning säilitada mahus. Harjutusväljale koostatakse koostöös metsaalad, mis on olulised looduslike ökosüsteemide toimimise Keskkonnaametiga metsamajandamiskava, mis jaoks. arvestab riigikaitselisi ja looduskaitselisi vajadusi. Kuni Kui metsaraie on vältimatu, tuleks kaaluda metsamajanadamiskava valmimiseni on harjutusväljal kompensatsioonimeetmeid, nagu näiteks uute metsade lubatud ainult hädavajalikud raied. istutamine või looduskaitsealade loomine mujal, et tasakaalustada raadamise mõju. Samuti võiks kaaluda metsade raadamise eest makstavate keskkonnamaksude kehtestamist, mille tulu suunataks metsade taastamise ja kaitseprojektide rahastamiseks. 3. Projekti käigus tuleks paigaldada müratõkked ja helibarjäärid Harjutusvälja kasutamisel arvestatakse ajaliste ja piirkondadesse, kus mürahäiring on kõige suurem, eriti keskkonnakaitseliste piirangutega. tihedamini asustatud aladel ja kaitsealadel. Need tõkked võivad Harjutusvälja arendamisel testitakse müravalli oluliselt vähendada müra levikut harjutusvälja ümbrusesse, võimalikku efektiivsust. parandades kohalike elanike elukvaliteeti. Samuti võiks kehtestada harjutusvälja harjutuste läbiviimiseks ajutised piirangud, eriti öösel ja tundlikel perioodidel, nagu lindude pesitsusajad või puhkepäevad. Sellised piirangud aitaksid vähendada müra mõju kohalikele elanikele ja tundlikele looduslikele liikidele. 4. Harjutusvälja laiendamise käigus tekkivaid süsinikuemissioone Harjutusvälja laiendamisega on ette nähtud saab kompenseerida, rahastades projekte, mis vähendavad CO2 kompenseerimismeetmed metsistele, mille käigus emissioone või suurendavad süsiniku sidumist. Näiteks võib võetakse sihtkaitsevööndiga kaitse alla mitmed alad toetada metsastamis- või taastamisprojekte Eestis või mujal Kagu-Eestis (ca 7000 ha ulatuses), kus seetõttu peatub maailmas, mis aitavad tasakaalustada projekti käigus vabanenud tavapärane metsamajandus. süsinikku. Soometsade veerežiimi taastamiseks suleti 2020. a Keretü soo ja ümbritsevate turbaalade taastamine ja kaitse Keretü soos harjutusvälja mõjude kompenseerimiseks peaks olema prioriteet, et tagada süsinikubilansi paranemine. ca 600 ha suurusel alal kuivenduskraavid, eesmärgiga Kui suudetakse suurendada taastatava ala pindala ja kiirendada paranda soo ja soometsade seisundit. Raadatavaid taastamisprotsesse, siis saaks vähendada emissioone ja alasid on vähendatud võimalikult palju ning neid suurendada CO2 sidumist. Näiteks kui 600 hektarit taastatavat viiakse läbi minimaalselt vajalikus mahus. ala suurendatakse või laiendatakse teistele kahjustatud aladele, Harjutusväljale koostatakse koostöös võib see oluliselt suurendada süsiniku sidumise potentsiaali. Keskkonnaametiga metsamajandamiskava, mis Arvestades, et raadamise ja kuivendamise mõju võib põhjustada arvestab riigikaitselisi ja looduskaitselisi vajadusi. Kuni suuri CO2 heitmeid, tuleks kaaluda süsinikukompensatsiooni metsamajanadamiskava valmimiseni on harjutusväljal mehhanisme. Rahalised vahendid ja projektid võiksid lubatud ainult hädavajalikud raied. keskenduda emissioonide vähendamisele läbi taastamisprojektide rahastamise ja raadamise vähendamise. 5. Projekti taristu ja ehitusmaterjalide valikul tuleks eelistada Arvestatakse tööde läbi viimisel. energiatõhusaid ja madala süsinikusisaldusega lahendusi, mis aitavad vähendada otseseid süsinikuemissioone. Näiteks tuleks kasutada materjale, mille tootmine on süsinikuvaene, ja arendada taastuvenergia lahendusi harjutusvälja energiavarustuseks. 6. Kohalikud elanikud tuleks aktiivselt kaasata projekti Võimalusel arvestatakse. erinevatesse etappidesse, korraldades avalikke koosolekuid ja konsultatsioone, kus neil on võimalus väljendada oma muresid ja ettepanekuid. Selline läbipaistvus aitab suurendada usaldust kohaliku kogukonna ja projekti elluviijate vahel. Kohalikele elanikele, kelle varaõigused või elukvaliteet on projekti tõttu kahjustatud, tuleks pakkuda õiglaseid kompensatsioone. Lisaks võiks kaaluda eriprogramme, mis toetavad kohaliku majanduse ja elutingimuste parandamist, näiteks infrastruktuuri parandamise või kohalike teenuste arendamise kaudu. 7. Nursipalu projekti suurte võimalike süsinikuemissioonide tõttu VV korraldusest nr 266 nähtuvad täiendavad uuringud, on äärmiselt oluline läbi viia rangem ja põhjalikum mis oli vaja teostada enne kogu mahus kavandatavate keskkonnamõju hindamine, mis võtab arvesse kogu turbaala, tegevuste lubamiseks. Täiendavate uuringute vajadus mitte ainult otseselt raadatavaid või ehitatavaid alasid. lähtus ekspertide poolt koostatud keskkonnaülevaate tulemustest. Käesoleva korralduse eelnõu koostamise ajaks on kõik asjakohased ja nõutud uuringud teostatud. 8. Nursipalu projektis tuleks kaaluda alternatiivseid Võetakse teadmiseks ning edasiste tegevuste käigus stsenaariumeid, kus infrastruktuur suunatakse vähem tundlikele võimalusel arvestatakse aladele või kohandatakse rajatiste ulatust, et minimeerida keskkonnamõju. Samuti võiks kaaluda vähem invasiivseid ehitusmeetodeid, mis vähendavad veetaseme muutusi ja turbaalade kahjustusi. 9. Kui projektiga kaasneb kuivendamine, juhitakse osa sademe- Harjutusvälja laiendamisel ei kavandata ulatuslikku ja pinnavett kuivenduskraavidesse, mis võivad vee suunata kuivenduskraavide rajamist, kuid välistatud pole eemale looduslikest voogudest, sealhulgas Võhandu jõest. See üksikute kraavide rajamine. Nõustume, et vähesed võib vähendada jõe veetaset, eriti kuivadel perioodidel, kui sellega seonduvad tegevused tuleb teha ettevaatlikult. sademevesi on peamine veeallikas. Sellest lähtuvalt on ka mõjude hindamisel esitatud Kui eemaldatakse metsad või tehakse ulatuslikku raadamist, võib tingimus, et võimalike kuivenduskraavide rajamisel või see suurendada sademevee äravoolu kiirust. Tulemuseks on vee olemasolevate uuendamisel tuleb välistada sette vooluhulga järsud kõikumised jões, mis võivad põhjustada liikumist ojadesse ja jõgedesse. Samuti on viidatud, et üleujutusi suurte sademete ajal. Üleujutuste järgselt võib aga kaitsealuste liikide ja koosluste kaitseks tuleb reeglina kuivadel perioodidel jõe veetase oluliselt väheneda, kuna säilitatavate metsade kuivendussüsteemid jätta metsade veeregulatsiooni funktsioon on kadunud. uuendamata. Kuivenduse suhtes tundlikud alad Infrastruktuuri, nagu teede ja laskmisalade rajamine, võib kaardistati 2023. a keskkonnaülevaates. mõjutada Võhandu jõe veerežiimi kaudselt, muutes veevoolu ja Kavandatavatest raadamisaladest kattuvad nendega sademevee suunamist. Ida laskeväljale jäävad. Nimetatud alad on juba praegu Võhandu jõgi on koduks mitmesugustele ökosüsteemidele, mis kaetud väga tiheda kuivenduskraavide võrgustikuga, sõltuvad jõe stabiilsest veevoolust ja veetasemest. Kui Nursipalu mistõttu võib eeldada, et raadamisega kaasneda võiv projekt viib jõe vooluhulga muutuseni, võivad sellel olla tõsised täiendav mõju sademevee vooluhulkadele on tagajärjed jõe ökosüsteemile. väheoluline. Kavandatud tegevusega ei Soovitav on seirata Võhandu jõe veetaset ja vooluhulka projekti kaasne kuivenduse mõju looduslike veekogude jooksul, et tuvastada varajasi märke veerežiimi muutustest. veerežiimile, mistõttu ei ole asjakohane ega vajalik Kuivendustöid tuleks teha ettevaatlikult, et vältida jõe seiremeetmete seadmine. veetaseme langust ja põhjavee kahanemist. Sh tuleb välja tuua, et Võhandu jõe hüdroloogilist Metsade ja turbaalade säilitamine on võtmetähtsusega, et hoida tasakaalu mõjutavavad väga mitmed asjaolud Võhandu jõe veetasakaalu ja vältida erosiooni ning vee kvaliteedi (paisutus, ulatusliku valgalaga seotud kuivendus jm), halvenemist. mis ei ole valdavas osas seotud Nursipalu alaga ning Kui Keretü soo ümbrus kuivendatakse ja metsad raadatakse, võib looduslike veekogude osas viiakse seiret läbi riiklikul Võhandu jõe veetase suurvee ajal tõusta oluliselt kiiremini ja tasemel, kus vee kvaliteedi ja ökoloogilise seisundi kõrgemale, kuna looduslik veehoidla ja imbumisvõime kaob. hindamine toimub hüdroloogiliste, morfoloogiliste, Kuivendamine võib viia jõe veetaseme tõusuni 30–50 cm või füüsikalis-keemiliste, bioloogiliste jm näitajate kaudu. rohkem, sõltuvalt kuivenduse ja metsaraiumise ulatusest. Lisaks Kümnete kilomeetrite kaugusel asuv Räpina järv on suureneb vee äravoolu kiirus, mis süvendab üleujutuste ohtu ja paisjärv ja selle veetase on kunstlikult määratud ja võib mõjutada allavoolu alasid. Lisaks sellele võivad sellised regulaatoriga reguleeritav, mistõttu veetaseme muutused kiirendada pinnase erosiooni ja halvendada jõe seiramisel ei oleks sisulist tähendust. Nursipalu veekvaliteeti. looduskaitseliste objektide aruandes on siiski Räpina järve ja Võhandu jõe hüdroloogiline tasakaal sõltub käistletud kuivenduse mõju konkreetsetes suuresti piirkonna veemajandusest. Nursipalu harjutusväljaku asukohtades (nt kalakotka Kubja elupaiga idapiiri taha mõju võimendub kuivendamise ja raadamisega, seega on oluline kavandatava tee tarbeks rajatavate kraavide puhul) rakendada meetmeid, mis vähendavad veetaseme kõikumisi ja ning aruandes on üldmeetmena seatud settekoormuse kaitsevad veekogude kvaliteeti. tõusu vältimise meede rajatavate kuivenduskraavide Arendada veemajanduse süsteeme, mis aitaksid suunata liigvett tarbeks. kontrollitud viisil ja vähendada setete sattumist veekogudesse. Alale ei rajata uut kuivenduskraavide võrgustikku, kuid Lisaks võiks kaaluda turbapinnase taastamise projekte, mis välistatud pole kraavide rajamine raadatavate aitavad säilitada ala looduslikku võimet vett talletada ja aeglaselt laskealade ja UXO alade servadesse nende vabastada. kuivendamiseks ja põlengute leviku takistamiseks. On oluline läbi viia pidevat seiret, et jälgida Võhandu jõe ja Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka Räpina järve veetaseme muutusi ning nende mõju teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud ökosüsteemidele. muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on Enne projektiga alustamist tuleks põhjalikult uurida pinnase hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide tüüpe ja nende tundlikkust üleujutuste suhtes. Samuti tuleks võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa planeerida tõhusad kuivendussüsteemid, et vältida vee liigset aladest, kuhu võib olla tarvis rajada teekraave. kogunemist ja pinnase küllastumist. Metsade ja looduslike alade säilitamine aitab vähendada üleujutuste riski, kuna need alad toimivad looduslike veehoidlatena ja aitavad pinnasel vett imada. 10. Oluline on võtta meetmeid, et vähendada turbaalade Matsalu rahvuspark ei ole Nursipalu harjutusvälja kuivendamist ja metsade raadamist, et vältida suuremahulist alaga funktsionaalselt seotud. Rahvuspargi ja CO2 emissiooni, mis mõjutab kliimat ja Matsalu rahvuspargi Nursipalu vahel on pea mitusada kilomeetrit ja need ökosüsteeme. alad kuuluvad erinevatesse vesikondadesse ning ei ole Matsalu märgalad sõltuvad stabiilsest veerežiimist, seega tuleks omavahel seotud ka pinnase ega põhjavee kaudu. vältida tegevusi, mis häirivad pinnase ja põhjavee tasakaalu, et Matsalu rahvuspargi ökosüsteemid ei ole Nursipalu tagada Matsalu märgalade pikaajaline säilimine. harjutusvälja laiendamise ja kaasenvate tegevuste On oluline säilitada looduslikud liikumiskoridorid ja alad, mis mõjualas. ühendavad erinevaid kaitsealasid ja võimaldavad loomade ning lindude liikumist. Looduslike elupaikade ja märgalade kaitse peab olema prioriteet, et säilitada Matsalu rahvuspargi elurikkus ja ökoloogiline tasakaal. 11. On oluline kaitsta looduslikke veekogusid ja märgalasid, Alale ei rajata uut kuivenduskraavide võrgustikku, kuid vältides nende liigset kuivendamist või üleujutamist. Looduslike välistatud pole kraavide rajamine raadatavate veerežiimide säilitamine aitab tagada ökosüsteemi tasakaalu ja laskealade ja UXO alade servadesse nende vähendada üleujutuste mõju. kuivendamiseks ja põlengute leviku takistamiseks. Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa aladest, kuhu võib olla tarvis rajada teekraave. Arvestades, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ei ole ette näha looduslike veekogude veerežiimi olmaoslevast oluliselt erinevaid muutusi, siis ei ole ette näha ka muutusi ökosüsteemide tasakaalus. 2. 17.10.2024 K. R. 1.Hoida kohalikke elanikke tegelikkusega kursis. Harjutusvälja kasutusinfo on elanikele kättesaadav https://mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/ #t-nursipalu. Elanikud on saanud tutvuda VV korralduste eelnõudega ning lisatud materjalidega ja esitada ettepanekuid. On korraldatud avalikke koosolekuid (sh mürauuringu tutvustus, aknameetme toetuse tutvustus, eelnõude arutelud). 2. Kui tugevat müra teevad 4 kasutuses olevat laskeväljakut? Uuring on kättesaadav RKIK kodulehel aadressil Pole sellest (mudeluuringust) kuulnud. https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipal u/ Mürauuringu avalik tutvustus toimus 10.06.2024 Võrus. 3. Kui palju ja milliseid mürgiseid aineid õhku ja pinnasesse Harjutusvälja mõju välisõhu kvaliteedile on seotud satub? laskmiste ning sõidukite liikumisega harjutusväljal. Laskmistega seotud plahvatustel vabaneb lämmastikdioksiid (NO2), mis vabaneb trotüüli (võib sisaldada lisandeid, nt alumiinium) ja püroksüliini (nn suitsuta püssirohi) plahvatamisel ning mis on välisõhu kvaliteeti enim mõjutav tegur. Veel paiskub õhku süsinikoksiidi (CO), süsinikdioksiidi (CO2) ja ammoniaaki (NH3; ammoniitide kasutamisel). Sõidukite liiklemise mõju on seotud mootorites kütuse põlemisel eralduvate saasteainetega ning sõidukite liiklemisel tekkiva tolmuga. Võimaliku reostuse avastamiseks korraldatakse harjutusväljal pinna- ja põhjavee ning õhuseiret. Laiendatud harjutusväljale on tellitud pinna- ja põhjavee seirekava. 4. Kas Ojapalu lähedale Nilbõ küla äärde on planeeritud ka Harjutusväljale ei ole planeeritud helikopteritele helikopterite ja lennukite kasutamine? Kui tihti külale lähedal spetsiaalseid maandumisväljakuid, kuid HV piiride sees Lõuna laskeväljal lastakse suurekaliibrilistest relvadest? võivad need maanduda kohtadesse, kus on selleks sobiv ümbrus (piisavalt vaba ruumi, pinnase kandevõime jms) ning kui looduskaitselised piirangud seda võimaldavad. Lennukite maandumisradasid planeeritud ei ole. Erineva relvastuse orienteeruv kasutussagedus on välja toodud arendusprogrammis ning erinevates HV arendamisega setud analüüsides (https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipa lu/avatud-menetlus-harjutusvalja-laiendamiseks/) – kaudtulerelvad ligikaudu 25 ja tankitõrjerelvad ligikaudu 20 päeval aasta. Reeglina üritatakse suurekaliibriliste relvade laskmised viia läbi pigem põhja- või läänelaskeväljal, kuid ei saa välistada ka lõunalaskevälja kasutamist mõne harjutuse või õppuse raames. 5. Kas on mõeldud kohalike elanike (nagu aknatoetuse puhul) Nursipalu HV mõjualas elavatele inimeste eluruumide elektritarbimise (teatud osas) hüvitamisele. parendamise meetme aluseks olev toetuse (akende, uste jm vahetamine) määrus töötati koostöös KOV- dega välja 2024. aasta kevadel ja jõustus augustis. Toetuse taotlusvoor avatud 29. novembrini. Elektritarbimise hüvitamist kohalikele elanikele plaanis ei ole. 6. Kuna harjutusväli on õppimiskoht ja vead on õppimise Läbi eluruumide parendamise meetme on eesmärk loomulik osa, kas on mõeldud kohalike elanike hoonete ja tervise vähendada HV-st tulenevat häiringut. Kindlustamise kindlustusele? (ei hoonete ega elanike) osas tegevusi plaanis ei ole. 7. Kuidas toetatakse sõjaväebaaside, (kus lastakse Ka teistes NATO riikides planeeritakse väljaõpet suurekaliibrilistest relvadest) lähedal elavaid inimesi teistes ajaliselt (nt võimalusel välditakse müra tegemist NATO riikides. nädalavahetustel ja öösiti), teavitatakse kohalikke elanikke väljaõppe aegadest ning tegevustest, tegeletakse keskkonnamõjude vähendamise ning müraanalüüsidega.  8. Kas ja millal ja kuidas on planeeritud Nursipalu 3. laiendus? Kolmandat laiendust ei ole planeeritud. 9. Kuigi kõik lihtinimesed maailmas soovivad rahus elada, miks Pole seotud korraldusega. kuuleb nii vähe rahu hoidmisest, diplomaatiast? 10. Milline tuleb arvatav elukvaliteet Nilbõ küla Tammetalus, mis Harjutusväljaga kaasnevad alati häiringud. Peamine asub 93 m kaugusel planeeritavast laiendusest? Märkus. häiring elukeskkonnale on eeldatavalt õppustega Planeeritava lõhkamisala (Lükka külas) kohas elanud pere koera kaasnev müra. Harjutusvälja ümber asuvate elumajade haukumine oli vaiksetel hommikutel meile kuulda. Mida juures ei kujune koostatud mürauuringu kohaselt soovitate? müratase tervistkahjustavaks, kuid võib olla siiski häiriv. Kuna väga üheselt ja täpselt pole võimalik kindlaks teha häiringute ulatust igale elanikule, on peamiseks kompenseerivaks meetmeks riigi poolt toetuste eraldamine kohalikele omavalitsustele eesmärgiga kasutada toetust elukeskkonna parandamiseks. 3. 28.10.2024 Muinsus- Muinsuskaitseamet kooskõlastab eelnõu alljärgneva märkusega: Eelnõud täiendatakse vastavalt ettepanekule. kaitse- Punkti 3.3.3. Arheoloogilise uuringu etapp I lisada lõik amet „Tulenevalt Muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1 ja § 60 tuleb kõigil pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestistel, nende kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestisi ja nende kaitsevööndite ala. Leidja on kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.“ 4. 28.10.2024 S. P, P.P 1. Teen ettepaneku x osas korralduse tühistamiseks ja Kinnistut ei saa välja arvata, kuna see on vajalik harjutusvälja välispiirist, mis on fikseeritud VV korraldusega nr harjutusvälja toimimiseks. Viidatud kinnistu asukoht 266 ja muudetaud eelnimetatud eelnõuga, välja arvamiseks on oluline, et tagada harjutusvälja nõuetekohane järgmistel põhjustel: rajamine ja toimimine, sealhulgas ühendused ja Maaomanikuna ei soovi ma maad müüa ja pole veendunud ohutus. Ilma selle kinnistuta ei oleks harjutsvälja asjaolus, et minu maa omandamine riigi poolt on riigile riigikaitse funktsionaalsus ja ohutus tagatud. Harjutusvälja või eesmärgil vältimatult vajalik. konkreetse kinnistu riigikaitselises vajaduses on Maaomanikuna ei saa olla eelnõule tuginedes veendunud, et üksikisikutel väga keeruline veenduda, sest neil harjutusvälja piiri asukoht ei võiks muutuda selliselt, et mulle puudub kogu vajalik info sellise hinnangu andmiseks. kuuluv maaomand jäetaks harjutusvälja alast välja. Nursipalu harjutusvälja laiendamise riigikaitseline Minule kuuluv kinnistu on PÕLISTALU mis on omandatud aasta vajadus on selgunud mitmete Kaitseväe, Riigi 1874, asub kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslikul alal (ÜRO Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseministeeriumi Inimõiguste ülddeklaratsiooni Artikkel 1, 2, 3, 13, 17 järgi on ekspertide analüüsist ja hinnangust ning on kinnitatud õigus omada oma esivanemate maad. Keskonnaamet on Vabariigi Valitsuse poolt tingimustel, mille seadis Tammemäel määratlenud põlispuude kaisevööndi tammedele ja relvaseaduses Riigikogu. Need kaalutlused on pärnadele. Minule kuuluva maa talu keldris talvituvad kirjeldatud Nursipalu harjutuvälja laiendanud Vabariigi kaitsealused nahkhiired) Valitsuse 2023. a korralduses nr 266. Kinnistute omandamine riigi poolt (mh sundvõõrandamine) toimub kooskõlas kinnisasja avalikse huvides omandamise seaduse, Eesti Vabariigi Põhiseaduse ning ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooniga. Nii Eesti õigus kui rahvusvaheline õigus arvestavad, et teatud tingimustel on riigil õigus inimeste vara ühiskonna ühiseks hüvanguks kasutada. 5. 28.10.2024 M. S. 1. Teen ettepaneku x osas korralduse tühistamiseks ja Kinnistut ei saa välja arvata, kuna see on vajalik harjutusvälja välispiirist, mis on fikseeritud VV korraldusega nr harjutusvälja toimimiseks. Viidatud kinnistu asukoht 266 ja muudetaud eelnimetatud eelnõuga, välja arvamiseks on oluline, et tagada harjutusvälja nõuetekohane järgmistel põhjustel: rajamine ja toimimine, sealhulgas ühendused ja Maaomanikuna ei soovi ma maad müüa ja pole veendunud ohutus. Ilma selle kinnistuta ei oleks harjutusvälja asjaolus, et minu maa omandamine riigi poolt on riigile riigikaitse funktsionaalsus ja ohutus tagatud. Harjutusvälja või eesmärgil vältimatult vajalik. konkreetse kinnistu riigikaitselises vajaduses on Maaomanikuna ei saa olla eelnõule tuginedes veendunud, et üksikisikutel väga keeruline veenduda, sest neil harjutusvälja piiri asukoht ei võiks muutuda selliselt, et mulle puudub kogu vajalik info sellise hinnangu andmiseks. kuuluv maaomand jäetaks harjutusvälja alast välja. Nursipalu harjutusvälja laiendamise riigikaitseline Minule kuuluv kinnistu on PÕLISTALU mis on omandatud aasta vajadus on selgunud mitmete Kaitseväe, Riigi 1874, asub kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslikul alal (ÜRO Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseministeeriumi Inimõiguste ülddeklaratsiooni Artikkel 1, 2, 3, 13, 17 järgi on ekspertide analüüsist ja hinnangust ning on kinnitatud õigus omada oma esivanemate maad. Keskonnaamet on Vabariigi Valitsuse poolt tingimustel, mille seadis määratlenud põlispuude kaisevööndi tammedele ja pärnadele. relvaseaduses Riigikogu. Need kaalutlused on Minule kuuluval maal elavad mitmed kaitsealused loomad nagu kirjeldatud Nursipalu harjutusvälja laiendanud mudakonnad ja kivisisalikud) Vabariigi Valitsuse 2023. a korralduses nr 266. Kinnistute omandamine riigi poolt (mh sundvõõrandamine) toimub kooskõlas kinnisasja avalikse huvides omandamise seaduse, Eesti Vabariigi Põhiseaduse ning ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooniga. Nii Eesti õigus kui rahvusvaheline õigus arvestavad, et teatud tingimustel on riigil õigus inimeste vara ühiskonna ühiseks hüvanguks kasutada. 6. 28.10.2024 Ü. N. 1. Teen ettepaneku X osas korralduse tühistamiseks ja Kinnistut ei saa välja arvata, kuna see on vajalik harjutusvälja välispiirist, mis on fikseeritud VV korraldusega nr harjutusvälja toimimiseks. Viidatud kinnistu asukoht 266 ja muudetud eelnimetatud eelnõuga, välja arvamiseks on oluline, et tagada harjutusvälja nõuetekohane järgmistel põhjustel: Maaomanikuna ei soovi ma maad müüa ja rajamine ja toimimine, sealhulgas ühendused ja pole veendunud asjaolus, et minu maa omandamine riigi poolt ohutus. Ilma selle kinnistuta ei oleks harjutusvälja on riigile riigikaitse eesmärgil vältimatult vajalik. Maaomanikuna funktsionaalsus ja ohutus tagatud. ei saa olla eelnõule tuginedes veendunud, et harjutusvälja piiri asukoht ei võiks muutuda selliselt, et mulle kuuluv maaomand jäetaks harjutusvälja alast välja. Minule kuuluv X, asub kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslikul alal (ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooni Artikkel 1, 2, 3, 13, 17 järgi on õigus omada oma esivanemate maad. Keskonnaamet on määratlenud põlispuude kaisevööndi tammedele ja pärnadele. Meie talu maadel oleva tiigis elavad tähnikvesilikud ja harivesilikud. Harivesilik on Eestis haruldane liik, keda leidub vaid Ida- ja Kagu-Eestis. 7. 28.10.2024 Rõuge Riigile omandatud kinnisasjade arvelt harjutusvälja laiendamine Ettepanekuga arvestatakse. Juhul kui peaks selliseid vald ei ole meie hinnangul hea praktika ja võib kaasa tuua kohaliku olukordi tekkima, siis Rõuge Vallavalitsust kaasatakse kogukonna täiendavat usaldamatust protsessi osas. Rõuge varasemas staadiumis. Vallavalitsusele ei ole teada, milliste kokkulepete alusel või tingimustel omandab Kaitseministeerium väljaspool Nursipalu harjutusvälja asuvaid eraomandis olevaid kinnisasju. Rõuge Vallavalitsus on seisukohal, et antud viisil harjutusvälja laiendamisel ei ole kohalikul kogukonnal palju võimalusi kaasa rääkida ja oma seisukohti esitada. Meid teeb ettevaatlikuks asjaolu, et ühel hetkel seisame olukorra ees, kus harjutusvälja piir on märkamatult liikunud küladele häirivalt lähedale. Eelkirjeldatu vältimiseks teeme ettepaneku edaspidi kaasata Rõuge Vallavalitsus menetlusse juba muudatuste kavandamisel juhtudel, kui Nursipalu harjutusvälja piiri muutmine puudutab Rõuge valla territooriumi, et oleksime asjaga paremini kursis ja saaksime teavitada (kaasata) ka kohalikku kogukonda, keda muudatus võib mõjutada. Sellisel viisil laiendamisega kaasneb ka oht/võimalus, et piirkonna elanikud, kes kriteeriumite järgi on tegelikult õigustatud saama harjutusväljalt lähtuvate häiringute eest hüvitist, ei teagi, et nad toetuse saajate õigustatud ringi kuuluvad. Harjutusvälja laiendamine eraomandis olevate kinnisasjade arvelt toob iseenesest kaasa avaliku tähelepanu ning seeläbi on kogukond jõulisemalt kaasatud ja ka informeeritud asjaoludest. 8. 08.11.2024 MTÜ Ettepanek, et kavandatava Nursipalu harjutusvälja laienduse Kinnistuid ei saa välja arvata, kuna need on vajalikud Meie piiridest jäetaks välja harjutusvälja toimimiseks. Viidatud kinnistute Nursipalu järgmised kinnisasjad: asukohad on olulised, et tagada harjutusvälja 1) Linnupalu (kinnistu nr 800341, katastriüksuse nr nõuetekohane rajamine ja toimimine, 69701:002:1030), mis asub Tsirgupalu külas Rõuge vallas; sealhulgas ühendused ja ohutus. Ilma nende 2) Kase (kinnistu nr 1688041, katastriüksuse nr kinnistuteta ei oleks harjutusvälja funktsionaalsus ja 69701:002:0752), mis asub Tsirgupalu külas Rõuge vallas; ohutus tagatud.Harjutusvälja või konkreetse kinnistu 3) Jõekääru (kinnistu nr 1864741, katastriüksuse nr riigikaitselises vajaduses on üksikisikutel väga 69701:002:1390), mis asub Tsirgupalu külas Rõuge vallas; keeruline veenduda, sest neil puudub kogu vajalik info 4) Tammemäe (kinnistu nr 2799641, katastriüksuse nr sellise hinnangu andmiseks. Nursipalu harjutusvälja 14303:003:0038 ja 14303:003:0039), mis asub Piisi külas Antsla laiendamise riigikaitseline vajadus on selgunud vallas; mitmete Kaitseväe, Riigi Kaitseinvesteeringute 5) Lillemäe (kinnistu nr 2482741, katastriüksuse nr Keskuse ja Kaitseministeeriumi ekspertide analüüsist 14303:003:0036), mis asub Piisi külas Antsla vallas; ja hinnangust ning on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6) Rosenhof (ehk Roosihoovi, nr 190941, katastriüksus nr poolt tingimustel, mille seadis relvaseaduses Riigikogu. 14301:001:0219), mis asub Luhametsa külas Antsla vallas. Need kaalutlused on kirjeldatud Nursipalu 7) Ojapalu, (katastriüksus 69701:001:0220 ja Ojapalu harjutusvälja laiendanud Vabariigi Valitsuse 2023. a Maaomanikud ei soovi oma maad müüa ja pole veendunud korralduses nr 266. Kinnistute omandamine riigi poolt asjaolus, et nende maa omandamine riigi poolt on riigile (mh sundvõõrandamine) toimub kooskõlas kinnisasja riigikaitse eesmärgil vältimatult vajalik. Antud ettepanekus avalikes huvides omandamise seaduse, Eesti Vabariigi nimetatud kinnistud on olulised välja arvata ka põhjusel, et neilPõhiseaduse ning ÜRO Inimõiguste esineb mitmeid väärtusi. Riigikaitseks rajatavat harjutusvälja eiülddeklaratsiooniga. Nii Eesti õigus kui rahvusvaheline saa pidada iseeneslikult ülimuslikuks. õigus arvestavad, et teatud tingimustel on riigil õigus inimeste vara ühiskonna ühiseks hüvanguks kasutada. Lisaks teeme ettepaneku välja jätta kõik kinnistud, mis ei olnud VV korraldusest nr 266 nähtub, et II etapi menetluses VV korralduse nr 266 kohaselt harjutusvälja ala sisse määratud. võidakse harjutusvälja välispiiri korrigeerida. Arvestades asjaolusid, et looduses on tuvastatud optimaalsemaid trasse, kuidas Nursipalu harjutusvälja välispiiri efektiivsemalt tähistada (st piiri on viidud teede/sihtide äärde), ning et korralduse koostamise ajaks on riik omandanud vahetult harjutusvälja piiri äärde jäävate eraomandis olevate kinnisasjade omanike ettepanekul kinnistuid ka kehtivast  harjutusvälja piirist väljapool ja mitmed sarnased omandamised on menetluses, korrigeeritakse VV korraldusega nr 266 laiendatud Nursipalu harjutusvälja välispiiri. Nõuame, et minister täidaks oma antud lubadusi ja annaks Kinnistuid ei saa välja arvata, kuna need on vajalikud menetluse läbiviijale RKIKile selged ja konkreetsed suunised oma harjutusvälja toimimiseks. Viidatud kinnistute lubaduste täitmiseks, milleks on: asukohad on olulised, et tagada harjutusvälja ● Luhametsa külas harjutusväljaku piiri korrigeerimine nõuetekohane rajamine ja toimimine, sissepoole, nii piirist jääksid välja ka veel omandamata sealhulgas ühendused ja ohutus. Ilma nende hoonestatud kinnistud Lillemäe, Tammemäe ja Rosenhof. kinnistuteta ei oleks harjutusvälja funktsionaalsus ja ● Luhametsa külas lõpetataks meeldevaldne arendaja RKIK ohutus tagatud. Harjutusvälja või konkreetse kinnistu poolne maade kokku ostmine ja oleks tagatud metsapuhver. riigikaitselises vajaduses on üksikisikutel väga ● Kui kinnistu omanikud on väljendanud konkreetset ja keeruline veenduda, sest neil puudub kogu vajalik info põhjendatud kindlat soovi oma kinnistut mitte müüa, mitte sellise hinnangu andmiseks. Nursipalu harjutusvälja rentida riigile on tal täielik õigus lasta oma kinnistu arenduse laiendamise riigikaitseline vajadus on selgunud piiridest välja lõigata. Rõhutame, et viimast soovi on ka eelpool mitmete Kaitseväe, Riigi Kaitseinvesteeringute nimetanud mitmed kinnistu omanikud ka kirjalikult kinnitanud. Keskuse ja Kaitseministeeriumi ekspertide analüüsist RKIK on mitmetes dokumentides kinnitanud, et piir on ja hinnangust ning on kinnitatud Vabariigi Valitsuse muutumises. Järelikult saab seda muuta vastavalt käesolevale poolt tingimustel, mille seadis relvaseaduses Riigikogu. ettepanekule, korrigeerides piiri ka nii, et kinnistuid arvataks välja. RKIK ja Kaitseministeerium peaks pidama kinni enda Eramaade osakaal oli üheks otsustavaks kriteeriumiks. põhjendusest, mille kohaselt valiti Nursipalu laiendatavaks RKIK ja Kaitseministeerium järgivat põhimõtet, et harjutusvälja alaks just eramaade osakaalu tõttu. Tuleb seega eramaid omandatakse nii vähe kui võimalik. Jätkuvalt järgida põhimõtet, et omandataks võimalikult vähe eramaid. on Nursipalus eramaade osakaal väiksem kui muudes asukohtades, mis olid kaalumisel. Eelnõust jääb mulje, justkui harjutusvälja piire korrigeeritaks Eelnõu lisades on kaart, kust on näha piirimuudatused. minimaalselt, 8,3 ha. Numbriliselt on 8,3 ha õige, kuid tegemist on eksitava infoga, kuna piire on nö tagasi tõmmatud riigimaade arvelt ca 150 ha võrra, samaväärselt laiendatud väljapoole eramaade arvelt. Seega arendaja RKIK on “mänginud” piiride muutmisel ca 150 ha maadega. Rõhutame, et siinkohal oleks eelnõus asjakohane tuua välja piiri korrigeerimise pindalad, nii eramaade kui riigimaade võrdluses ja ka täpsustus, kas eramaade arvelt on piiri laiendatud rohkem või vähem, pidades silmas, et riik võiks võimalusel laiendada harjutusvälja ikkagi esmajoones kasutades riigimaad, mitte eraomandit. Sellisel juhul oleks tõene RKIK poolt korduvalt kinnitatud väide, et riik ikkagi ei suhtu kergekäeliselt eraomandi omandamisse ja laiendab harjutusvälja pigem riigimaade arvelt. Rõhutame veelkord üle, et arendjala RKIKi ja Kaitseministeeriumi Avalikult kasutatav tee peab jääma väljapoole valitsemisel on täna, võttes arvesse praeguse eelnõu harjutusväljast. harjutusväljaku piiri, veel lisaks täiendavalt ca 300 ha maad, mida pole kasutatud piiri laiendamiseks. Seda maad pole kasutatud piiride laiendamiseks, vaid kasutatud on eramaid, mis on vastuolus KAHOSes toodud eramaade omastamise lubatavusega. Kui on arendajal võimalik kasutada riigimaad tuleb seda ka teha. Ka eramaade omandamisel tuleks vahet teha kas omandataks Põhiseaduse § 32 lg 1 sätestab, et igaühe omand on ilma hooneteta kinnistuid või inimeste kodusid. RKIK ei ole puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku maade omandamisel absoluutselt arvestanud, et võimalusel nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud inimeste kodud laiendatavast alast välja jätta. On hoopis juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese toimitud vastupidi. Võttes aluseks Eesti Põhiseadust § 13, § 26, § hüvituse eest. KAHOS § 4 lg 1 p 19 kohaselt on 32 ja § 33 tuleks need kodud, mis selles ettepanekus on kinnisasja lubatud omandada riigikaitseliseks nimetatud, laiendatavast alast välja jätta. Tuleb lõpetada vajaduseks. KAHOS § 2 lg 1 kohaselt on kinnisasja koheselt inimeste psühholoogiline ja juriidiline survestamine avalikes huvides omandamine, sh sundvõõrandamine, RKIK ametnike poolt. Vastasel juhul rikutakse (ja on juba rikutud) kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja Inimõiguste ülddeklaratsiooni sätteid, artikleid 2, 3, 5, 7, 12,13, kohese hüvitise eest. Kinnisasi omandatakse 17, 23. kokkuleppel omanikuga või sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata. Kinnisasjade omandamine on vajalik, kuna harjutusvälja väljaarendamine on hädavajalik seoses üldise avaliku huvi, s.o riigikaitse ja riigi julgeoleku huvi realiseerimisega. Harjutusvälja arendamine ja kasutamine samal ajal muul eesmärgil, kui seda on riigikaitse, ei ole tsiviilisikute ohutust arvestades võimalik. Seetõttu on harjutusvälja piiridesse jäävatele eraomandis olevatele kinnisasjadele välistatud ka isikliku kasutusõiguse või sundvalduse seadmine. Riigi huvi on eelkõige saavutada kinnisasjade omanikega kokkulepped kinnisasja omandamiseks. Kinnisasjad omandatakse KAHOS alusel makstud õiglase hüvitise eest ning asetades kahju kannatava isiku olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. RKIK on ületanud volitusi, mida andis VV korraldus nr 266. Kinnistud omandatakse kokkuleppel omanikega ja Omandatud on isegi kodusid väljastpoolt harjutusvälja piiri (2 tulenevalt riigikaitselisest vajadusest KAHOS alusel. VV hoonestatud kinnistut). RKIK ei omasta kinnistuid kehtiva korralduses nr 266 on kinnistute arv korralduse korralduse nr. 266 toodud lubatavate kinnistute arvust ja andmise seisuga. kehtestatud piirist lähtuvalt, vaid omavoliseb ja ei järgi kehtivat korraldust, omastades maid meelevaldses järjekorras ja meelevaldsetest asukohtades ning ajas etteulatuvalt. Ehk kinnistuid, milleks kehtiv korraldus veel puudub. Õigus laiendatud piirides uute kinnistute omandamiseks peab tulenema alles selle korralduse muudatuse (ehk käesoleva eelnõu) kehtestamisest. Juhime sellele eriliselt tähelepanu, kuna omandada on lubatud praegu kehtiva korraldusega ainult harjutusvälja piirist sissepoole jäävaid kinnistuid või kinnistu osasid. Kuna praegust korrigeeritud piiri pole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud, ei saa öelda, et RKIKl oleks olnud juriidiliselt õigus omastada ilma kehtiva korralduseta kinnistuid juba praeguses piirides, ajas etteulatuvalt. Samuti tuleb tähelepanu juhtida, et kuigi harjutusväljaku piir poolitab paljusid kinnistuid on RKIK järginud maade omandamisel põhimõtet, et poolikuid kinnistuid ei omandata ja lepingutes viidatakse KAHOse seadusele, kus kogu kinnistu omandamiseks leitakse põhjus, et kinnistut pole võimalik samal sihtotstarbel enam kasutada ja omandataske kinnistu tervenist. Selline kehtiva korralduse teadlik eiramine viib harjutusväljaku piiramatu laiendamiseni, millel ei tule lõppu ja õigusriived eraisikutele aina suurenevad. Seega ei saa mitte mingil juhul väita, et antud ettepanekus nimetatud kinnistuid ei saaks harjutusvälja alast välja jätta põhjendusel, et need on olnud varem harjutusvälja ala sees. Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas, et kodu on puutumatu. EV põhiseaduse § 34 ütleb, et igaühel on õigus vabalt elukohta valida. Inimesed on ehitanud ja soetanud oma kodud teadmisega (võttes arvesse Eesti üleriigilist planeeringut, Võru maakonnaplaneeringut, kohalike omavalitsuste planeeringuid), et piirkonda pole olnud planeeritud üleriigilisi arendusi, mis nende elukohta puudutaks. Nad ei olegi saanud sellega kuidagi arvestada. Inimesed on heas usus rajanud oma kodusid ja neil ei ole olnud varasemalt mitte ühtegi võimalust Nursipalu laiendamisega seotud otsuses kaasa rääkida. Lähtudes Eestis kehtinud ja kehtivatest seadustest on olnud inimestel õigustatud ootus elada oma kodus, arendada seda enda ja oma laste tarbeks. Me ei saa lubada Eestis praktikat, kus ühe ministri koostatud ettepaneku järgi võidakse jõuda olukorda, kus sundvõõrandatakse inimeste põlvest põlve rajatud kodud. Ala sees on 34 hoonestatud kinnistut. Neile lisanduvad maad, mis on osaliselt alas sees, mis on omandamata või on olnud täiesti väljaspool. Ehk kui liita kokku kõik kodudega kinnistud, mis eelnõu kohaselt jääks tervikuna või osaliselt harjutusvälja sisse, siis on neid 57. ANTUD EELNÕUGA EI TÄIDETA ALGSELT SEATUD JA AVALIKKUSELE KOMMUNIKEERITUD2 EESMÄRKI - OMANDADA VÕIMALIKULT VÄHE ERAMAID. Vastuolu algse väidetava eesmärgiga ja KAHOS põhimõtetega on ilmselge. TULEB LÕPETADA MAADE OMANDAMINE VÄLJASTPOOLT VV Kinnistud omandatakse kokkuleppel omanikega ja KORRALDUSE NR 266 KOHAST PIIRI. tulenevalt riigikaitselisest vajadusest KAHOSe alusel. Nagu eelnevalt juba välja tõime, on RKIK omandanud maid ka VV korralduses nr 266 on kinnistute arv korralduse väljastpoolt andmise seisuga. harjutusvälja piiri. TULEB KOHESELT LÕPETADA RIIGIRAHA MITTESIHIPÄRANE KASUTAMINE. MÜRA MÕJU EI OLE TEADA, EI OLE UURITUD MÜRA MÕJU Müra mõju inimese tervisele saab hinnata tekkivate INIMESE TERVISELE. TULEB UURIDA MÜRA MÕJU INIMESE müratasemete kaudu. Müratsoonis elamine võib TERVISELE JA OTSUSED HARJUTUSVÄLJA LAIENDAMISE JA põhjustada häiringut, pikemaajaline kõrges MAADE OMANDAMISE KOHTA TULEB TEHA UURINGU müratasemes (soovituslikud normtasemed on TULEMUSTEST LÄHTUVALT. ületatud) elamine võib kaasa tuua tervisekahjustusi. Vastavalt läbiviidud mürauuringule ei ole laiendatud harjutusvälja tüüpilisel aktiivsel harjutuspäeval soovituslik kriitiline normtase (Ld=65) lähimate mõjualasse jäävate eluhoonete juures ületatud (Ld=45-49). Suurima laskude arvuga harjutuspäeval ja suurima helivõimsusega relva maksimaalse laskude arvuga harjutuspäeval on soovituslik kriitiline normtase ületatud lähimate eluhoonete juures, kuid selliseid harjutuspäevi esineb eeldatavalt 1-2 korda aastas ning eelnevalt teavitatakse elanikkonda. Võimalike kuulmiskahjustuste hindamisel kasutatakse müra indikaatorit LCpeak (135 dB), mis vastavalt mürauuringu tulemustele ei ole ühelgi juhul mõjualaasse jäävate eluhoonete juures ületatud. TEHTUD MÜRAUURING MODELLEERIMISE TEEL EI OLE Harjutusvälja laiendusele koostatud mürauuring on ASJAKOHANE, SEE EI OLE VALMIS JA SEDA EI SAA VÕTTA valmis. ALUSEKS ANTUD KORRALDUSE OTSUSTAMISEL. Mürauuringus on modelleeritud erinevad Tänaseks alles on tehtud müra modelleerimine, mille tulemusi müraolukorrad, sh tüüpiline aktiivne harjutuspäev ning tutvustati juunis 2024 ja mille tutvustamisel ei olnud veel teada suurima müraga tegevused: suurima laskude arvuga võimalik suurim müraolukord. Elari Kalmaru kinnitas 19.09.2024. harjutuspäevad ja suurima helivõimsusega relva a toimunud koosolekul Kaitseministeeriumis kõigi asjaosaliste maksimaalse laskude arvuga harjutuspäev. kuuldes, et militaarmüra tegelik uuring koos reaalsete müra Objektidele, mida ei ole välja ehitatud ning mida ei ole mõõtmistega toimub alles 2025. aastal. Hetkel on läbi viidud, veel võimalik täies mahus kasutada, hinnatakse müra vaid modelleerimised ning ei ole arvestatud erinevate modelleerimise teel. mürasituatsioonide koosesinemist. Märkida tuleb, et 2025.a on plaanis liikursuurtükkide testlaskmised, modelleerimisel ei arvestatud toimunud ulatuslike raietega, mille raames müra reaalselt mõõdetakse. erinevate laskeharjutustega, sh suurõppused ja lennukitelt Mõjuhindamise kontekstis ongi tavapärane, et müra pommitamise, pikamaarelvadega tulistamine väljastpoolt mõju hindamine toimub modelleeritud laskeala üle inimeste peade ja kodude harjutusväljale sisse seal mürasituatsioonide alusel. Müra mõõtmisi asuvatele lõhkealadele, veealused lõhkamised jmt. Kõik need kavandatavale tegevusele saabki läbi viia kavandatava tegevused on harjutusvälja arendusprogrammi järgi tegevuse rakendumisel. Nursipalusse planeeritud. Seega ei ole müra modelleerimine Militaarmüra uuringutes ei ole suuri metsamassiive kindlasti piisav, et olla objektiivseks aluseks Natura mõjude müra leviku arvutustes arvestatud, kuna mets võib ajas hindamisel. Reaalseid müra mõõtmisi pole tehtud. RKIK sõnul muutuda (raied, juurdekasv, tuulemurrud, talvised ja planeeritakse seda alles kevadel 2025. Seega ei saa ka Natura suvised muutused jne) Seega müralevikukaardid on asjakohane hindamine põhineda objektiivsetel andmetel. konservatiivse lähenemisega ning vahepealsete raiete toimumine ei mõjuta modelleerimise tulemusi. Arvutusmudeliga saab hinnata müra levimist mujalgi kui ainult mõõtmispunktides. Arvutamisega saab katta oluliselt suurema ala, saavutades täpsemad ja usaldatavad tulemused võrreldes lühiaegsete mõõtmistega. Arvutusmeetodi eeliseks on, et müra levimisel arvestatakse keskmisi ilmastikutingimusi ja päeva keskmist või muud etteantud müra toimimise sagedust jms. Reaalsed mõõtmised näitavad konkreetsel päeval konkreetsetel asukohtadel toimuvate laskmiste müra olukorda, mida mõjutab ka ilm. Planeeritavad mõõtmised tehakse K9 laskmistele. ● Kas või kuna liidetakse riigikaitselist ehitist Tsiatsungõlmaad, Vabariigi Valitsuse 04.05.2015 määruse nr 55 „Volituse Sänna linnakut, Sänna baasi laiendatud Nursipalu andmine kaitseministrile ehitusseadustiku alusel harjutusväljaga. määruse andmiseks” alusel on kaitseminister andnud ● Millise dokumendi alusel kuulutatakse kehtetuteks 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise olemasoleva Nursipalu, Tsiatsungõlmaa, Sänna linnaku kehtivad töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja piirnaguvööndid. andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ● Millise dokumendi alusel kinnitatakse käesoleva korraldusega ehitiste kohta“, mille lisas 1 on kehtestatud laiendatud Nursipalu harjutusväljaku piiranguvöönd. piiranguvööndid riigikaitselistele ehitistele, sealhulgas Nursipalu harjutusväljale, Sänna linnakule, Tsiatsungõlmaa lasketiirule ja teistele, millele see on vajalik. Need piiranguvööndid kehtivad seni kuni määruse 16 lisa 1 ei ole muudetud. Praegu on Kaitseministeeriumis ette valmistamisel määruse nr 16 muutmine. Uued piiranguvööndid hakkavad kehtima siis, kui vastav määruse muudatus jõustub. Käesoleva korralduse juurest puudub Nursipalu harjutusväljaku Kasutuseeskiri on dokument, mis reguleerib kasutuseeskiri, mis on äärmiselt oluline dokument ja peab olema harjutusvälja kasutamist väljaõppeks. Kasutuseeskirjas antud korralduse juures, kuid puudub. Käesolevale korraldusele on toodud kohustused, võimalused ja piirangud on esitatud puudlikud dokumendid. harjutusvälja kasutajale. Eeskirjas arvestatakse erinevatest mõju hindamistest tulenevate piirangutega. Kasutuseeskirja saab koostada VV korralduse andmise järgselt. Arheoloogiauuringu II etappi ei olegi plaanis kasutada käesoleva VV korralduse eelnõus on toodud arheoloogiauuringu korralduse raames, kuigi I osa uuringus on öeldud, et tuleb töö tulemus, mis seab tingimused edasiseks uuringu II osa, kuid korraldus väidab, et seda on vaja ainult siis tegevuseks: "Lõppkokkuvõttes määratleti 15 teha kui arenduse ehitustegevus neid alasid puudutab, muul arheoloogiatundlikku objekti/ala, mis jäävad Nursipalu juhul mitte. HV laienduse alale. Antud piirkondade osas tuleks ehitustegevusele või muude algset pinnast kahjustavale tegevusele eelneda vastav arheoloogiline uuring, mille lõpliku sisu määrab Muinsuskaitseamet. Täiendavad arheoloogilised uuringud on vajalikud vaid juhul, kui antud kohta on plaanis rajada rajatised, teostada sissekaeveid (näiteks laskepesad, kaevikud) või teha muid pioneeri toiminguid. Kui antud kohad jäävad sihtmärgi alale, on vajalikud ka vastavad arheoloogiliste uuringute järgmised etapid. Vastavate arheoloogiliste uuringute järgmiste etappide läbiviimise otsustab Muinsuskaitseamet vajaduspõhiselt paralleelselt Nursipalu HV arendamisega. Muinsuskaitseametile esitati korralduse eelnõu arvamuse avaldamiseks ja vastavalt Muinsuskaitseameti esitatud ettepanekule on korralduse eelnõud korrigeeritud Mürauuringu materjalid ei ole selgelt ja kättesaadavalt Mürauuringu materjalid on selgelt kättesaadavad ja inimestele avalikult välja pandud. Mürauuringute avalikud. Materjalid on sedavõrd mahukad, et dokumentidega tutvumiseks tuli sisestada parool ja need tehniline lahendus neid avalikkusega jagada on hetkel eelnevalt pilvekeskkonnast alla laadida, mis eeldas piisava mahu pilveteenus, millele sisenemiseks tuleb kasutada ja kiirusega interneti kasutamist. Info on kodanikele raskesti parooli. Parool on toodud otse pilveteenuse lingi kättesaadavaks tehtud. Samuti polnud sealt võimalik laadida nt juures RKIK veebilehel eelnõu materjalide lehel. alla faile ühekaupa. Lisaks polnud seda uuringut pandud ka välja paberkandjal kohalikes omavalitsustes, et inimestel oleks olnud võimalik nendega kui asjakohaste dokumentidega tutvuda. Oleme MTÜ poolt juhtinud asjaolule tähelepanu, kuid seda on ignoreeritud. RKIK on eksitanud inimesi andmetega info jagamisel. Korralduse 20.10.2023 VV korralduse nr 266 andmise ajal ei olnud eelmine osa pandi avalikkusele välja august 2023. RKIK jagas harjutusvälja laienduse mürauuring veel valminud. eelnõuga seotud dokumentidena hoopis 2017 aasta Uuring valmis 2024.a keskpaigas, seda tutvustati mürauuringut ja olemasoleva (mitte laiendatava) Nursipalu alaavalikul koosolekul ning uuring on avalik. kohta. Samas puudus isegi asjakohasem, 2020 a, uuring Informatiivse materjalina on RKIK kodulehel 2017. a nimetusega “NURSIPALU HARJUTUSVÄLJA MÜRAUURING24 mürauuring, mis käsitles tollal plaanis olnud (koosatud 28.05.2020, töö nr. 200583-1). harjutusvälja arenduse müraolukorda. 2020.a teostatud uuringus mõõdeti ühe nö näidispäeva müra ning mõõtmisandmete põhjal arvutati ning modeleeriti tolle päeva (07.04.2020) müraolukord ning võrreldi seda militaarmüra regulatsioonis toodud normtasemetega. Välja on töötatud müra kategoriseerimise dokument, mida pole Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu raames on aga lisatud, kuigi seal on määratletud kõik müratsoonid välja töötatud juhendmaterjal müratasemete detsibellidega, Seda infot pole inimestega jagatud. kategoriseerimiseks harjutusväljadel. Töö on hetkel kättesaadav https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/file s/sisulehed/Soodla/24189- 01_harjutusvaljade_muratasemete_kategoriseerimin e_0.pdf Töös toodud ettepanekuid (tasemeid)ei ole harjutusväljade kasutusinfo kuvamisel veel rakendatud. Kui tasemed rakendatakse, ilmub vastavasisuline info ka harjutusväljade kasutusinfo juurde. 2012. a on koostatud Tsiatsungõlmaa lasketiirude kohta Harjutusvälja laiendamise mürauuringus on tehtud mürauuring, kus on käsitletud ka koosmõju olemasoleva (mitte müra modelleerimine arendusprogrammis kajastatud VV korralduse nr 266 kohase, vaid olemasoleva) Nursipalu tegevustele. Müramodelleerimisel on arvestatud harjutusväljaga. RKIK on kohtule väitnud, et Tsiatsungõlmaa on erinevate tõenäoliste teoreetiliste stsenaariumitega Nursipalust eraldiseisev. seega puuduvad Tsiatsungõlmaa kohta laiendatud harjutusvälja kasutamisel, kuid ei ole Nursipalu laiendamisega seotud uuringud ja mõjuanalüüsid. võimalik arvestada kõikvõimalike erinevate UURINGUD PEAKS HÕLMAMA SIISKI KOGU PLANEERITAVAT kasutuskombinatsioonidega ega tegevuste NURSIPALU ALA, MITTE VAID OSALISELT. positsioonidega. Mõjude hindamisel on aluseks võetud mürauuringu tulemuste põhjal suurimate tekkivate müratasemetega olukord ehk suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord, mis väljendab suurõppuste müraolukorda. Tsiatsungõlmaa lasketiirudes kasutatakse ainult käsitulirelvasid ning lasketiirud on ümbritsetud muldvallidega, läbiviidav tegevus sumbub laiendatud Nursipalu harjutusvälja tegevusse ning ei suurenda müratasemeid Nursipalu harjutusvälja laienduse alast väljapool. Eelnõus on esitatud valeandmed välispiiri pikkuse kohta. Näiteks Korralduses toodud andmed on õiged. on öeldud eelnõus punktis 3.4. Nursipalu HV piiri korrigeerimine: “Nursipalu HV pindala suureneb muudatustest lähtuvalt 8,33 ha võrra ja välispiiri pikkus 208,23 m võrra….” Andmed välispiiri pikkuse kohta on valed. RKIK kodulehel ei ole avalikustamise teate juures avaldatud kogu Asjassepuutuvad dokumendid nagu eelnõu, asjassepuutuvat dokumentatsiooni. Selleks, et infot saada, peab seletuskiri, kaart, Natura asjakohane hindamine, uurima erinevaid lehekülgi, viited avalikustamise teate juures hindamine kaitstavatele loodusobjektidele, neile puuduvad. Avaliku väljapaneku ajal muudeti RKIK arheoloogiline uuring ning mürauuring on kodulehekülge ja tõsteti erinevat infot ümber, mistõttu oli raske avalikustamise teate juures kättesaadavad kogu aja. dokumente üles leida, samuti ei töötanud RKIK koduleheküljele Käesoleva VV korralduse eelnõu avalikustamise teate viitavad lingid menetluse juurde, kuna kodulehekülge uuendati. juurde lisatud veebilehe link https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipal u/ viib otse korralduse eelnõuga seotud teate ning dokumentideni. RKIK kodulehe uuendamisega ei tööta enam 2023.a VV  korralduse avalikustamise teate juurde lisatud link, kuid materjalid on endiselt RKIK lehel kõigile kättesaadavad (Nursipalu alamlehel avaliku istungi sakis). Natura 2000 aladele mõjude hindamisel on tehtud järgmised Natura eelhindamine ei ole VV II korralduse osa, vaid vead: oli osa I korraldusest ja sellele sai I korralduse avaliku 1. Aluseks on eelhinnang, mis ei vasta Looduskaitseseaduses ega väljapaneku käigus ettepanekuid esitada. See EL direktiividega sätestatud Natura eelhinnangule kehtestatud kooskõlastati Keskkonnaameti poolt. nõuetele; Asjakohase hindamise sisuline käsitlus tugineb 2. Aluseks on Natura eelhinnang, mis ei vasta Natura hindamise parimale teabele: olemasolevale infole, liikide metoodikale; ökoloogiale, tundlikkusele ja ohustatusele, aga ka 3. Natura eelhinnangu andmisel ei ole otsutaja saanud lähtuda ekspertteabele. Seega ei saa nõustuda väitega nagu asjakohasest teabest, kuna Natura eelhinnangu dokument ei asjakohasel hindamisel ei oleks asjakohasest ja sisaldanud nõutavat teavet. objketiivsest teabest lähtutud. 4. Natura asjakohaseks hindamiseks on seega antud vale lähteülesanne. 5. Natura asjakohane hindamine on läbi viidud valedel alustel. 6. Natura asjakohasest hindamisest on välja jäetud Timmase, Vagula, Tamula Natura alad, samuti Koiva-Mustjõe, Pärlijõe Natura alad. Kuna võimalikku negatiivset mõju objektiivse ja asjakohase teabe põhjal neile nimetatud aladele ei saa välistada, tulnuks kõigi nende nimetatud alade suhtes mõju asjakohaselt hinnata. 7. Haanja ja Karula Natura alade asjakohasel hindamisel ei ole lähtutud asjakohasest ja objektiivsest teabest. Natura eelhinnangu dokumendi koostamise ajal ei olnud Natura Natura eelhindamine ei ole VV II korralduse osa, vaid 2000 võrgustiku ala tõenäoliselt mõjutavaid andmeid: puudus oli osa I korraldusest ja sellele sai I korralduse avaliku mürauuring (müra modelleerimine kindlasti piisav, et olla väljapaneku käigus ettepanekuid esitada. See objektiivseks aluseks Natura mõjude hindamisel); puudus info kooskõlastati Keskkonnaameti poolt. planeeritavate tegevuste kohta (Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm kinnitati alles peale Natura eelhinnangu valmimist). Natura eelhinnangu dokumendis peab olema antud ülevaade kavandatava tegevuse vastavuse kohta kehtivatele planeeringutele. Üheski planeeringus (ei kohalike omavalitsuste, maakonna ega ka riigi tasandil) ei olnud eelhinnangu dokumendi koostamise ajal arvestatud Nursipalu harjutusvälja laiendamisega. Eelhinnangu andmisel olemasolevate planeeringutega ei arvestatud. Natura eelhinnangu dokumendis ja eelhinnangu andmisel ei ole arvestatud teiste teadaolevate olulise mõjuga tegevustega, mis võivad eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku alasid. Natura eelhinnangu koostamise ajal ja eelhinnangu andmisel on eeldatavalt ebasoodsat mõju avaldavaid tegevusi või asjaolusid (seejuures eraldi või koos muude tegevustega) arvestatud puudulikult. Seega ka seda seadusest tulenevat nõuet ei saa lugeda täidetuks. Natura eelhinnangu dokumendis ja eelhinnangu andmisel peaks olema välja toodud mõju kõigile tõenäoliselt otseselt või kaudselt mõjutatavatele Natura 2000 võrgustiku aladele, võttes arvesse nende kaitse-eesmärke. Seda tehtud ei ole. Natura eelhinnangu dokument põhineb justkui mingil lisadokumendil, mida nimetatakse keskkonnaülevaateks ja mille sisu seadus kuidagi ei reguleeri ehk see ei saa olla osa eelhinnangust. Väide, et Natura eelhindamine on keskkonnaülevaate loogiline osa, on eksitav. Keskkonnaülevaadet võib ju hindaja kasutada oma töömaterjalina aga avalikkusele ja otsustajatele presenteerida, et üks justkui lähtub teisest, kuigi seadus selle dokumendi koostamist ei reguleeri, on vale. Kuid mille alusel võttis keskkonnamõjude hindaja volitused Natura eelhinnang oli eraldiseisev dokument, VV koostada seadusega mitte reguleeritud kirjeldav dokument ja korralduse nr 266 lisa. VV korraldusest nr 266 tuleneb, esitada see avalikkusele ja otsustajatele justkui dokument, mis et KeHJS kohane keskkonnamõju jäetakse hindamata, hindab mõjusid ja näeb ette mõningaid keskkonnameetmeid. Ja kuid tegevuse elluviimisel tuleb eelnevalt siiski enamgi veel - mille alusel võttis keskkonnamõjude hindaja asjakohased mõjud hinnata. Oluline on tagada, et volitused koostada sellesama, seadusega mittereguleeritud tegevuse vastavus õigusaktides sisalduvatele nõuetele. kirjelduse põhjal Natura eelhinnang. Mõjud Natura aladele ei ole asjakohaselt hinnatud. Natura asjakohane hindamine lähtub eelhindamise Looduskaitseseadus § 691 lg 1 ütleb selgelt: ” Kavandatavat tulemustest, mis selgitas välja need tegevuse aspektid, tegevust, sealhulgas korduvat või jätkuvat tegevust (edaspidi mille puhul ebasoodsa mõju tekkimine ei ole välistatud kavandatav tegevus), mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal ja ka Natura alad (kaitse-eesmärgid), mille puhul mõju välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale eraldi ei saa välistada. või koos muude tegevustega, võib lubada ning strateegilise planeerimisdokumendi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 tähenduses (edaspidi strateegiline planeerimisdokument) võib kehtestada, kui on selge, et seda tegevust ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimist lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning need ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust”. Euroopa Kohus on aga leidnud (C-304/05, p 69), et hindamine pole piisav, kui selles on lüngad ja see ei sisalda täpseid, täielikke ja lõplikke seisukohti ja järeldusi, mis hajutaksid kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused tegevuse mõju kohta. Veehaardeid ei ole üldse Natura hindamisel käsitletud, kuigi vahetusse lähedusse jäävad ka Vagula ja Tamula, mis samuti kuuluvad Natura 2000 alade võrgustikku. 9. 08.11.2024 Keskkon- 1. Korralduse eelnõu seletuskirja ptk 8 järgi esitatakse korralduse Eelnõus ja seletuskirjas ebakõla kõrvaldatakse naamet eelnõu ja seletuskiri arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile. Sama on kirjas e-kirjas2, millega korralduse eelnõu on Keskkonnaametile saadetud. Kaitseministeeriumi kaaskirjas nimetatakse küll kooskõlastamist. Korralduse eelnõu lk 3 on kirjas: „LKS § 696 lõike 3 kohaselt on enne otsuse tegemist Vabariigi Valitsusel kohustus edastada Natura asjakohase hindamise aruanne Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Natura asjakohase hindamise aruanne esitatakse koos käesoleva korralduse eelnõuga eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks Keskkonnaametile.“ Palume korralduse eelnõu ja seletuskiri üle vaadata ning ebakõla kõrvaldada. 2. Korralduse eelnõus tuleks õiguslike aluste hulka lisada ka LKS Ettepanekut kaalutakse § 69/1 lõige 1. 3. Korralduse eelnõu kokkuvõttes (lk 26) on kirjas: „Nursipalu HV Korrigeeritakse korralduse kokkuvõtet selguse mõttes. arendamiseks ja kasutamiseks vajalike tegevuste elluviimisele on Selgitame, et korralduse eelnõu koostamise ajaks on kohustus arvestada käesoleva korralduse punktis 3.3.1. toodud läbiviidud Natura asjakohane hindamine ja ebasoodne keskkonnameetmetega ja mistahes kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele elluviimisel eelnevalt veenduda Natura 2000 alade kaitse- on välistatud. Korralduse eelnõu resolutsiooni kohaselt eesmärkide täitmises. Käesoleva korralduse andmine ei välista lubatakse ellu viia vaid Nursipalu HV tegevuslubade ja kaitseala valitseja nõusoleku küsimise vajadust, arendusprogrammist tulenevaid kavandatud tegevusi, näiteks metsa raadamisteks.“ See jätab mulje, et läbiviidud mille osas on mõjud hinnatud. Natura asjakohane hindamine ei olegi andnud ammendavat hinnangut, kas kavandatava tegevuse elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele välistatud või mitte. Või millal peaks nö uuesti veenduma, et mõju Naturale pole. See osa tuleks ümber sõnastada, nt nii: „Nursipalu HV arendamiseks ja kasutamiseks vajalike tegevuste elluviimisele on kohustus arvestada käesoleva korralduse punktis 3.3.1. toodud keskkonnameetmetega. Käesoleva korralduse andmine ei välista tegevuslubade ja kaitseala valitseja nõusoleku või kooskõlastuse küsimise vajadust, näiteks metsa raadamisteks. Kui kavandatava tegevuse sisu või maht erineb Natura hindamise aluseks olnud tegevusest, tuleb korrata Natura hindamist vajalikus täpsusastmes.“ 4. Korralduse eelnõu resolutiivosa p 1 kohaselt: „Lubada Täiendatakse korralduse eelnõu resolutiivosa p 1. käesoleva korralduse punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmete rakendamisel /…/“ Lk 19 on omaette punktis käsitletud seiret (ei ole lisatud keskkonnameetmete alla). Kuna korralduse eelnõu resolutiivosa p 1 nimetab keskkonnameetmeid, siis selle järgi eraldi nimetatud seiret ei pea rakendama. Eelnõu tuleks täpsustada, et rakendama peab ka seiret. 5. Korralduse eelnõu alaptk-s 3.3.1 on nimetatud Meetmed, mis on välja toodud tingimuste all on keskkonnameetmetena mitmeid nö jätkutegevusi kohustuslikud. Soovituslikud meetmed on sellised, (taastamiskavade koostamine, püsielupaikade moodustamine, mida võimalusel harjutusvälja arendamisel ja ala lisamine looduskaitseala koosseisu, kompenseerimise kasutamisel järgida üritatakse. Samamoodi on meetmete kavandamine jne). Täpsustada tuleb eelnõu punktis igasugused jätkutegevused (taastamiskavad jne) 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmete rakendamist. kohustused edaspidi läbi viia. Nende töödega on RKIK Resolutsiooni punktist 1 tulenevalt on vajalikud tegevused ka juba alustanud. lubatud punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmete Eelnõu resolutsioonis on välja toodud, et RKIKil tagada rakendamisel, kuid mitmed punktis 3.3.1 on nimetatud Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal kavandatavate keskkonnameetmed on nö jätkutegevused (taastamiskavade tegevuste osas keskkonnameetmete rakendamine koostamine, püsielupaikade moodustamine, ala lisamine kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kuna nt ka looduskaitseala koosseisu, kompenseerimise meetmete taastamiskavade koostamine on toodud kavandamine jne). Lisaks on mitmed punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmena, siis tuleb resolutsiooni punktist keskkonnameetmed sõnastatud mitteimperatiivselt: mõned on välja, et RKIKil tagada nende koostamine. toodud eraldi soovitustena, mõned on nimetatud ka tingimuste Selgitame, et nõuetekohaste lubade menetluses (nt all. Sealhulgas must-toonekure tingimuse nr 1 teine lause (lk 13) metsateatiste menetluses) peaks KeA arvestama on sõnastatud soovitusena. Meede on kirjas tingimuste all (mitte korralduses nimetatud keskkonnameetmetega (nt esitatud eraldi soovituste all, nagu on näiteks kanakulli juures lk- must-toonekure tingimus nr 1 raadamiste ja lageraiete l 17), mistõttu jääb ebaselgeks, kas meedet tuleb täita või mitte. osas).Vabariigi Valitsuse pädevuses aga ei ole Samuti on osaliselt soovituslikuna sõnastatud kanakulli tingimus vastavate lubade menetlus, mistõttu korraldust selles lk-l 16, millest samuti jääb arusaamatuks, kas see on järgimiseks osas ei täiendata. kohustuslik (nagu võiks järeldada resolutsioonist). Lisaks on eelnõu lk-l 19 nimetatud soovitus sõnastatud „Reeglina tuleb vältida…“, seega mitte soovitusena, vaid imperatiivselt. Seega jääb ebaselgeks, kuidas tuleb mõista ning millal ja kelle poolt rakendada nö jätkutegevuste ning soovitustena sõnastatud keskkonnameetmeid ning kas rakendamise seisukohast on vahet, kas meede on eraldi toodud soovituste või tingimuste all. Ettepanek on eelnõus ja/või seletuskirjas täpsustada, kas ja millised punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmetest kuuluvad rakendamisele eelnõu resolutsioonis nimetatud „nõuetekohaste lubade“ menetlustes (nt metsateatise menetluses), st on nõuetekohaste lubade andmise tingimuseks. 6. RKIK tellimusel Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatavas Punkti 3.3.1. alapunkti 6 täiendatakse. Nursipalu harjutusvälja metsiste elupaigakao hüvituskavas on täpsustatud mõjusid metsise elupaikadele ning leitud, et Nursipalu osapopulatsiooni hääbumine on väga tõenäoline, mistõttu palub Keskkonnaamet hüvituskavast lähtuvalt täiendada ka Hendrikson DGE koostatud aruannet „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektideleˮ ning näha ette koheselt kõikide harjutusväljal asuvate metsise elupaikade hüvitamine. Eelnevast lähtuvalt muuta ka korralduse eelnõu punkti 3.3.1 alapunkti 6 „Metsisˮ ning seada selles tingimuseks  kõikide hüvituskavaga määratud hüvitusalade (Hurda, Koemetsa, Kõrgepalu, Kõvera, Kääpa, Lüütsepa, Meenikunno, Petra ja Ubajärve) kaitse alla võtmine. 21.11.2024 Keskkon- 7. Kokkuvõttes teeb Keskkonnaamet ettepaneku sõnastada Mõjude hindamisel tugineti Kotkaklubi MTÜ poolt naamet punkt 6 järgmiselt: 2023. a valminud uuringu "Nursipalu HV kaitsealuste linnuliikide inventuur" lõpparuandele. „6. Otsida ja võtta kaitse alla vähemalt üks seni leidmata ja Kompenseerimismeetmed on välja töötanud kaitsmata väike-konnakotka elupaik, juhul kui seired näitavad, sõltumatud eksperdid ning kuna Eestis pole hetkel et Kaagu väike-konnakotkas on häiringute tõttu pesitsusala ühtseid kompenseerimise põhimõtteid välja töötatud, hüljanud. Lõpliku otsuse püsielupaiga moodustamise võeti aluseks parim võimalik teadmine, st Soome otstarbekuse kohta teeb Kliimaministeerium.” analoogia. Uuringule esitas arvamuse Keskkonnaamet, kuid väike-konnakotka elupaiga osas Keskkonnaametil Eelnevast tulenevalt on vajalik täpsustada ka mõjude hindamise märkusi ei olnud. aruannet. 10. 21.11.2024 Kliima- 1. Palume täiendada Vabariigi Valitsuse korralduse punkti 3.3.1 Punkti 3.3.1. alapunkti 6 täiendatakse. ministee- „6. Metsise keskkonnameetmed“ esimest tingimust ning lisada rium sinna Juba ja Keretü metsise elupaigad. Selle täiendamisel ei ole teine tingimus enam asjakohane ning selle võib korraldusest kustutada. Kuna Nursipalu harjutusväljaku laiendamisel on eksperdid tuvastanud mõju metsisele, siis tuleb korralduses ära muuta metsise olukorra kirjeldus (lk 12). Metsise mõjuhinnangut tuleb vastavalt täpsustada ka korralduse lisas 2 olevas töös: „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“. 2. Lisada V peatükki „Otsus“ täiendav punkt: V peatükki "Otsus" lisatakse täiendav punkt „Kliimaministeeriumil tagada Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud Nursipalu harjutusvälja metsiste elupaigakao kompensatsioonimeetmete elluviimine“. 3. Samuti palume lisada Vabariigi Valitsuse korraldusse täiendav Antud ettepanekut ei ole asjakohane VV korraldusse punkt, millega sätestatakse, et RMK majandusmetsa lisada. Teemat käsitletakse VV kabinetis. hüvitusaladena kaitse alla võtmisest tulenevat tulude vähenemist arvestatakse RMK finantsprognoosis ning RES 2026-  2029 koostamisel RMK poolt makstavate dividendide planeerimisel. 11. 25.11.2024 Küsija Miks Natura asjakohases hindamises ei hinnatud mõjusid Natura eelhindamises leiti, et ebasoodsat mõju ei saa Avalik Timmase loodusalale? välistada juhul, kui Timmase loodusalale rajatakse istung truupsild. Et aga truupsilla rajamisest on loobutud, siis Natura asjakohast hindamise läbi viimine polnud vajalik ning seega ka läbi ei viidud. Rõuge Millise loogika alusel harjutusvälja piiri muudeti? Kui Harjutusvälja piiri on korrigeeritud väga vähe ja ainult valla harjutusvälja piiri lähedal müüakse eramaid ja riik neid ostab, siis selles osas, mis teeb praktiliselt harjutusvälja esindaja kas sellega kaasneb ka edasisi piiri laienemisi? kasutamise tõhusamaks või mugavamaks. Korrigeeritud on nii sisse kui väljapoole, näiteks piirid on joonistatud mööda looduslikke joon-orjentiire. Harjutusvälja ei plaanita rohkem laiendada.