Vastus selgitustaotlusele

SISSEJUHATUS Nursipalu harjutusvälja laiendamise projekt on Eesti riigikaitse seisukohalt üks tähtsamaid arenguid, mille eesmärk on tugevdada kaitsevõimekust ja tagada kaasaegsed väljaõppevõimalused nii Eesti kaitseväele kui ka rahvusvahelistele liitlasüksustele. Laiendatud harjutusala võimaldab Eesti ja liitlasvägedele suuremat manööverdusruumi, et korraldada keerukaid ja intensiivseid sõjalisi õppusi. Samas, harjutusvälja laiendamisel on sügavad keskkondlikud ja sotsiaalsed mõjud, mis puudutavad kohalikke elanikke, looduskeskkonda ning Eesti pikaajalisi kliimaeesmärke. Projekti elluviimise käigus tekivad olulised vastuolud riigikaitse vajaduste ja keskkonnakaitse eesmärkide vahel. Natura 2000 kaitsealad ja loodusväärtustega sood võivad kannatada harjutusvälja infrastruktuuri laiendamise tõttu, mis hõlmab metsaraie ja märgalade kuivendamise vajadust. Lisaks tekitab projekt kohalikele elanikele müra ja häiringuid, samas kui riiklikul tasandil on projektil tugev julgeolekualane põhjendus. Käesolev analüüs käsitleb Nursipalu harjutusvälja laiendamise eesmärke, projekti potentsiaalseid vastuolusid, selle mõju Eesti süsinikubilansile aastani 2050 ning esitab ettepanekud ja leevendusmeetmed, mis võivad aidata tasakaalustada julgeolekuvajadusi ja keskkonnakaitset. PROJEKTI EESMÄRGID Nursipalu harjutusvälja laiendamise projekti keskne eesmärk on suurendada Eesti riigikaitse võimekust, pakkudes suuremaid ja mitmekesisemaid väljaõppevõimalusi nii Eesti kaitseväele kui ka liitlasvägedele. Lisaks kaitsealastele eesmärkidele on projektil ka laiemad sotsiaalsed ja majanduslikud sihid, mis on seotud piirkonna arenguga. Järgnevalt on kirjeldatud peamised projekti eesmärgid: Riigikaitse tugevdamine ja Kaitseväe väljaõppe parandamine Projekti peamine eesmärk on suurendada Eesti iseseisvat kaitsevõimet, tagades kaasaegsed harjutustingimused, mis vastavad tänapäeva sõjalistele vajadustele. Laiendatud harjutusvälja infrastruktuur võimaldab korraldada keerulisi ja integreeritud sõjalisi õppusi, mis hõlmavad mitmesuguseid üksusi, sealhulgas jalaväge, soomusüksusi, suurtükiväge ja õhujõude. See on oluline Eesti kaitseväe väljaõppe kvaliteedi tõstmiseks ning üksuste lahinguvõimekuse parandamiseks, arvestades tänapäeva julgeolekukeskkonna nõudmisi. Rahvusvahelise koostöö ja NATO liitlasvägede väljaõppevõimaluste suurendamine Harjutusvälja laiendamine võimaldab suurendada koostööd NATO liitlastega, pakkudes neile väljaõppeks vajalikku harjutusala. Laiem harjutusväli toetab mitmesuguseid õppusi ja operatsioone, mis hõlmavad erinevate riikide vägesid, parandades NATO kollektiivset julgeolekut ja koostöövõimekust. See suurendab ka Eesti kaitsevõimet, kuna võimaldab korraldada suuremahulisi rahvusvahelisi õppusi, mis on olulised NATO valmisoleku ja ühtsuse säilitamiseks. Kohaliku ja riikliku julgeoleku tagamine Laiendatud harjutusväljal on oluline roll ka kohaliku ja riikliku julgeoleku tagamisel, kuna see võimaldab Eesti kaitseväel tõhusamalt reageerida võimalikele ohtudele ning parandada oma operatiivvõimekust. Harjutusvälja strateegiline asukoht ja suurenenud väljaõppevõimalused toetavad Eesti pikaajalist julgeolekupoliitikat ja annavad võimaluse treenida keerulistes ja realistlikes lahingutingimustes. Majanduslik ja piirkondlik areng Projekti elluviimine toob kaasa ajutisi ja pikaajalisi majanduslikke hüvesid, sealhulgas töökohtade loomise ehitus- ja hooldustööde jaoks ning kohalike teenuste ja infrastruktuuri arengut. Kaitseväe ja liitlaste üksuste harjutusvälja aktiivne kasutamine suurendab majanduslikku aktiivsust piirkonnas, mis võib kasuks tulla kohalikele ettevõtjatele ja teenusepakkujatele. Strateegiline infrastruktuur ja tuleviku vajaduste rahuldamine Laiendatud harjutusväli loob pikaajalise infrastruktuuri, mis toetab Eesti kaitseväe ja liitlasvägede vajadusi mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus. Uus infrastruktuur, sealhulgas lasketiirud, soomusüksuste harjutusalad ja suurtükiväe harjutusväljad, tagab, et Eesti suudab reageerida tulevastele sõjalistele väljakutsetele ja suurenenud julgeolekunõuetele.  PEAMISED VASTUOLUD Kuigi Nursipalu harjutusvälja laiendamise projekt on riigikaitseliselt oluline, tekitab see mitmeid vastuolusid, eriti keskkonnakaitse, kohalike elanike huvide ja riiklike julgeolekueesmärkide vahel. Allpool on välja toodud peamised vastuolud, mis ilmnevad projekti elluviimise käigus. Riigikaitse vajadused vs. keskkonnakaitse Projekti üks suurimaid vastuolusid ilmneb riigikaitse vajaduste ja looduskaitse eesmärkide vahel. Harjutusvälja laiendamine hõlmab metsaraieid ja kuivendamist, mis kahjustavad kohalikke ökosüsteeme, sealhulgas Natura 2000 alasid. Need alad on määratud kaitsmaks elupaiku ja ohustatud liike, nagu must-toonekurg, väike-konnakotkas ja metsis. o Elupaikade hävimine: Harjutusvälja infrastruktuuri arendamiseks vajalik raadamine ja soode kuivendamine põhjustab kaitsealuste elupaikade hävitamist, mis on vastuolus Natura 2000 eesmärkidega. See võib põhjustada tundlike liikide arvukuse vähenemist ja elupaikade fragmenteerumist. o Müra ja häiringud: Sõjalised harjutused, eriti rasketehnika ja suurtükiväe harjutused, tekitavad märkimisväärset müra ja vibratsiooni, mis võib häirida kohalikke eluslooduse liike. See probleem on eriti tõsine kaitsealuste liikide pesitsusperioodidel, kui häiringud võivad viia pesade hülgamiseni või paljunemisvõime vähenemiseni. Kohalike elanike õigused vs. riiklikud huvid Projekti elluviimine toob kaasa vastuolu kohalike elanike varaõiguste ja riiklike julgeolekueesmärkide vahel. Projekti jaoks võib osutuda vajalikuks maa sundvõõrandamine ja kohalike elanike vara kasutuspiirangud, mis võivad põhjustada vastuseisu ja sotsiaalseid pingeid. o Maa sundvõõrandamine: Kohalike maaomanike vara võib osaliselt võõrandada harjutusvälja laiendamise tarbeks, mis tekitab tugevat vastuseisu. Kohalike elanike jaoks on see seotud vara väärtuse vähenemise ja piiratud ligipääsuga oma maale. o Mürahäiring ja elukvaliteedi langus: Harjutusvälja laiendamine suurendab kohalike elanike jaoks müra- ja vibratsioonihäiringuid, mis tulenevad laskmisharjutustest ja sõjatehnika kasutamisest. See võib oluliselt mõjutada nende elukvaliteeti ja vaimset heaolu, eriti kui harjutusvälja tegevus toimub öösel või nädalavahetustel.  Majanduslikud hüved vs. keskkonnamõjud Projekti majanduslikud hüved, nagu ajutiste töökohtade loomine ja piirkondliku majanduse elavdamine, on vastuolus keskkonnamõjude ja loodusväärtuste kadumisega. Kuigi harjutusväli pakub töövõimalusi ja infrastruktuuri arengut, kaasnevad sellega pikaajalised keskkonnakahjud, mida on keeruline kompenseerida. o Metsade raadamine ja süsinikuheide: Metsi raadatakse, et luua uusi harjutusalasid ja taristut. Selle tulemusena vabaneb süsinik, mis oli metsade biomassis ja mullas talletatud, suurendades Eesti süsinikuemissioone. See on vastuolus Eesti pikaajalise kliimapoliitikaga, mis keskendub süsinikuemissioonide vähendamisele ja kliimaneutraalsuse saavutamisele aastaks 2050. o Ökosüsteemide kahjustamine: Kuigi projekt võib ajutiselt elavdada kohalikke majandustegevusi, on selle pikaajaline mõju kohalikele ökosüsteemidele ja looduslikele elupaikadele pöördumatu. Eriti kahjustatud on sood ja märgalad, mille kuivendamine põhjustab nende hävimist ja olulise süsiniku sidumise võime kaotust. Kliimaeesmärgid vs. süsinikuemissioonide suurenemine Eesti ja Euroopa Liidu kliimapoliitika seab selged eesmärgid vähendada süsinikuemissioone ja saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Nursipalu harjutusvälja laiendamisega kaasnev raadamine, kuivendamine ja infrastruktuuri rajamine suurendavad aga märkimisväärselt süsinikuemissioone. o Süsiniku sidumise kaotus: Metsa ja soode raadamise ja kuivendamise tulemusena kaotatakse suur hulk süsiniku sidumisvõimekust. Need alad toimivad looduslike süsinikuhoidlatena, ja nende kadumine suurendab Eesti süsinikubilanssi, aidates kaasa kasvuhoonegaaside hulga suurenemisele atmosfääris. o CO2 heide ehitustöödest ja harjutusvälja tegevusest: Ehitustööde ja sõjaliste harjutuste käigus kasutatakse märkimisväärseid koguseid energiat ja ressursse, mis tekitavad täiendavaid CO2 heitmeid. See on vastuolus riigi kliimaeesmärkidega ja suurendab survet vähendada heitkoguseid teistes sektorites.  CO2 MÕJU JA SÜSINIKUHEITMED Nursipalu harjutusvälja laiendamise projekt avaldab märkimisväärset mõju Eesti süsinikubilansile aastani 2050. Metsade raadamine, soode kuivendamine ja sõjaliste harjutuste läbiviimine suurendavad süsinikuemissioone, mis lähevad vastuollu Eesti ja Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkidega saavutada kliimaneutraalsus. Allpool on esitatud projekti erinevate komponentide mõju süsinikuheidetele ja süsinikutsüklile. Metsaraie ja süsiniku sidumise kaotus Metsad toimivad looduslike süsinikuhoidlatena, kuna nad seovad ja talletavad atmosfäärist süsinikdioksiidi. Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks on aga vajalik ulatuslik metsaraie, mis toob kaasa olulise süsiniku sidumise võimekuse kaotuse. Raadatud metsades talletunud süsinik vabaneb atmosfääri ning süsiniku sidumise protsess peatub, kuna puud ja muud taimed ei suuda enam süsinikku omastada. o Süsiniku vabanemine raadamisest: Iga hektari metsaraie võib vabastada keskmiselt 150–200 tonni CO2, sõltuvalt metsa liigist ja vanusest. Kui projekti käigus raadatakse näiteks 200 hektarit metsa, võib see põhjustada kokku umbes 30 000–40 000 tonni CO2 vabanemist atmosfääri. o Süsiniku sidumise võime kaotus: Metsade raadamise tagajärjel kaotab Eesti pikaajaliselt ka süsiniku sidumise võime. Looduslik mets suudab aastas siduda umbes 2–4 tonni CO2 hektari kohta. Kui metsaraie mõjutab sadade hektarite suurust ala, siis aastani 2050 võib see tähendada kokku 12 000–24 000 tonni CO2 sidumise kaotust (arvestades 200 hektarit). Soode kuivendamise mõju süsinikuemissioonidele Sood ja märgalad on ühed kõige tõhusamad süsiniku talletajad, kuna nad suudavad orgaanilise aine kujul pikaajaliselt salvestada atmosfäärist pärit süsinikku. Kui need alad kuivendatakse, hakkab turvas lagunema ning sinna salvestunud süsinik eraldub atmosfääri süsinikdioksiidi ja metaani kujul. o CO2 ja metaani emissioonid turba lagunemisest: Kuivendatud sood võivad aastas eraldada 10–20 tonni CO2 hektari kohta. Kui kuivendatakse näiteks 100 hektarit  soid, võib see aastas vabastada 1000–2000 tonni CO2. Aastani 2050 tähendab see kokkuvõttes 30 000–60 000 tonni CO2 emissioone. o Süsiniku sidumise kaotus: Kuivendamise tõttu kaob ka soode võime süsinikku siduda. Iga hektar looduslikku sood suudab aastas siduda 0,2–0,5 tonni CO2. Kui soode pindala väheneb, kaotatakse aastani 2050 veel umbes 6000–15 000 tonni CO2 sidumisvõime (arvestades 100 hektarit). Ehitustegevuse ja infrastruktuuri rajamise süsinikujalajälg Harjutusvälja laiendamise käigus tuleb ehitada uusi rajatisi, sealhulgas lasketiire, soomusüksuste harjutusalasid ja tugitaristut. Ehitusmaterjalide, nagu betoon ja teras, tootmine on süsinikumahukas, lisades projekti otseseid süsinikuemissioone. o Betooni ja terase tootmine: Betooni tootmine tekitab umbes 0,5 tonni CO2 iga toodetud tonni kohta. Kui harjutusvälja laiendamiseks kasutatakse 50 000 tonni betooni ja 10 000 tonni terast, siis võib see tekitada kokku ligikaudu 43 000 tonni CO2 emissioone. o Ehitusseadmete ja transpordi emissioonid: Ehitustööde käigus kasutatakse ka rasketehnikat ja transpordivahendeid, mis töötavad fossiilkütustel. Need masinad võivad ehituse kestel tekitada veel täiendavalt 5000–10 000 tonni CO2, sõltuvalt ehitustööde intensiivsusest ja kestusest. Sõjaliste harjutuste mõju süsinikuemissioonidele Pärast harjutusvälja rajamist põhjustavad pidevad sõjalised harjutused ja operatsioonid täiendavaid süsinikuemissioone. Harjutuste käigus kasutatakse diislikütusel töötavaid soomukeid, relvasüsteeme ja võib-olla ka lennukeid ja helikoptereid, mis suurendavad harjutusvälja otsest süsinikujalajälge. o Soomukite ja relvasüsteemide süsinikuheide: Näiteks ühe soomusmasina intensiivne kasutamine võib kulutada kuni 500 liitrit kütust päevas. Kui harjutusvälja kasutatakse aktiivselt 250 päeva aastas ja igal harjutusel osaleb 10 soomukit, siis võib see põhjustada aastas 3250 tonni CO2 emissioone (250 päeva * 10 soomukit * 500 liitrit * 2,6 kg CO2/liitri kohta). o Lennunduse süsinikuheide: Kui harjutusväljal kasutatakse ka lennukeid ja helikoptereid, võib see süsinikuemissioone veelgi suurendada. Näiteks üks tund lennukiharjutust võib tekitada umbes 10 tonni CO2. Aastane lennutundide arv võib lisada kuni 500 tonni CO2 emissioone.  Kumulatiivne mõju aastani 2050 Projekti erinevate komponentide süsinikuemissioonid ja süsiniku sidumise kaotus võivad aastani 2050 märkimisväärselt suurendada Eesti süsinikubilanssi. Kogumõju võib ulatuda: o Metsaraie ja süsiniku sidumise kaotus: 30 000–40 000 tonni CO2 vabanemist raadamisest ja 12 000–24 000 tonni CO2 sidumise kaotust. o Soode kuivendamise mõju: 30 000–60 000 tonni CO2 vabanemist turba lagunemisest ja 6000–15 000 tonni CO2 sidumise kaotust. o Ehitus ja infrastruktuur: Umbes 43 000 tonni CO2 betooni ja terase tootmisest ning 5000–10 000 tonni CO2 ehitustehnika ja transpordi kasutamisest. o Sõjaliste harjutuste süsinikuheide: Aastased emissioonid kuni 3250 tonni CO2 soomukite kasutamisest ja kuni 500 tonni CO2 lennundusest. ETTEPANEKUD JA LEEVENDUSMEETMED Nursipalu harjutusvälja laiendamise negatiivsete mõjude leevendamiseks on vaja rakendada strateegilisi ja tõhusaid meetmeid, mis suudavad tasakaalustada riigikaitse eesmärke ja keskkonnakaitset. Allpool on välja toodud mõned peamised ettepanekud ja leevendusmeetmed, mis aitavad minimeerida projekti keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid. Kuivendamise vältimine ja soode kaitse Soode ja märgalade kuivendamine on üks kõige olulisemaid keskkonnamõjusid, mida tuleb minimeerida, kuna need ökosüsteemid talletavad ja seovad suurel hulgal süsinikku ning pakuvad olulisi elupaiku mitmetele kaitsealustele liikidele. Kuivendamise vältimine aitab säilitada nende alade ökosüsteemi funktsioone ja vähendada süsinikuheiteid. o Alternatiivsed infrastruktuuri lahendused: Soode kuivendamise vältimiseks tuleks kasutada alternatiivseid lahendusi, nagu näiteks kõrgendatud teede ja rajatiste ehitamine, mis võimaldavad säilitada looduslikku veerežiimi. Selle asemel, et soid kuivatada, võiks neid läbivad taristud kohandada nii, et looduslik hüdroloogiline tasakaal säiliks ja soode süsiniku sidumise võime püsiks. o Veerežiimi taastamine: Kui kuivendamine on vältimatu teatud kohtades, tuleks rakendada taastamismeetmeid, mille käigus taastatakse soode ja märgalade looduslik  veerežiim. See aitab minimeerida pikaajalist süsiniku vabanemist ja võimaldab soodel taas hakata süsinikku siduma. Metsaraie minimeerimine ja elupaikade kaitse Metsade raadamine on projekti üks suurimaid keskkonnamõjusid, mis viib oluliste süsiniku sidumisvõimaluste kaotuseni ja kahjustab kohalikke elupaiku. Selle mõju minimeerimiseks tuleks metsade raadamine viia miinimumini ja rakendada tõhusaid kompensatsioonimeetmeid. o Metsade säästlik raadamine: Metsade raadamine tuleks läbi viia ainult seal, kus see on hädavajalik harjutusvälja infrastruktuuri rajamiseks. Lisaks tuleks raadatavaid alasid vähendada maksimaalselt ning säilitada metsaalad, mis on olulised looduslike ökosüsteemide toimimise jaoks. o Kompensatsioonimehhanismid: Kui metsaraie on vältimatu, tuleks kaaluda kompensatsioonimeetmeid, nagu näiteks uute metsade istutamine või looduskaitsealade loomine mujal, et tasakaalustada raadamise mõju. Samuti võiks kaaluda metsade raadamise eest makstavate keskkonnamaksude kehtestamist, mille tulu suunataks metsade taastamise ja kaitseprojektide rahastamiseks. Müravastased meetmed ja elanike kaitse Müra on kohalike elanike jaoks üks peamisi projekti puudutavaid probleeme, eriti seoses suurtükiväe ja rasketehnika harjutustega. Müravastased meetmed on hädavajalikud, et vähendada müra mõju kohalike elanike tervisele ja elukvaliteedile. o Müratõkked ja helibarjäärid: Projekti käigus tuleks paigaldada müratõkked ja helibarjäärid piirkondadesse, kus mürahäiring on kõige suurem, eriti tihedamini asustatud aladel ja kaitsealadel. Need tõkked võivad oluliselt vähendada müra levikut harjutusvälja ümbrusesse, parandades kohalike elanike elukvaliteeti. o Harjutuste ajutised piirangud: Samuti võiks kehtestada harjutusvälja harjutuste läbiviimiseks ajutised piirangud, eriti öösel ja tundlikel perioodidel, nagu lindude pesitsusajad või puhkepäevad. Sellised piirangud aitaksid vähendada müra mõju kohalikele elanikele ja tundlikele looduslikele liikidele. Süsiniku kompenseerimine ja kliimaeesmärkide arvestamine Projekti süsinikujalajälje vähendamiseks on vajalik rakendada kompensatsioonimehhanisme, mis aitavad neutraliseerida projekti käigus tekitatud CO2 emissioone. Eesti on pühendunud kliimaneutraalsuse saavutamisele aastaks 2050, mistõttu tuleks projekti elluviimisel arvestada riiklikke ja rahvusvahelisi kliimapoliitika eesmärke. o Süsiniku kompenseerimisprojektid: Harjutusvälja laiendamise käigus tekkivaid süsinikuemissioone saab kompenseerida, rahastades projekte, mis vähendavad CO2 emissioone või suurendavad süsiniku sidumist. Näiteks võib toetada metsastamis- või taastamisprojekte Eestis või mujal maailmas, mis aitavad tasakaalustada projekti käigus vabanenud süsinikku. o Energiatõhususe parandamine: Projekti taristu ja ehitusmaterjalide valikul tuleks eelistada energiatõhusaid ja madala süsinikusisaldusega lahendusi, mis aitavad vähendada otseseid süsinikuemissioone. Näiteks tuleks kasutada materjale, mille tootmine on süsinikuvaene, ja arendada taastuvenergia lahendusi harjutusvälja energiavarustuseks. Kohaliku kogukonna kaasamine ja läbipaistvus Kohalike elanike õiguste ja huvide kaitsmine on kriitiline, et tagada projekti edukas elluviimine ja sotsiaalne vastuvõetavus. Kohaliku elanikonna kaasamine otsustusprotsessi ja nende arvamuse arvestamine aitab vältida konflikte ja leida kompromisslahendusi. o Avalikud konsultatsioonid ja koosolekud: Kohalikud elanikud tuleks aktiivselt kaasata projekti erinevatesse etappidesse, korraldades avalikke koosolekuid ja konsultatsioone, kus neil on võimalus väljendada oma muresid ja ettepanekuid. Selline läbipaistvus aitab suurendada usaldust kohaliku kogukonna ja projekti elluviijate vahel. o Kompensatsioonikavad ja toetusmeetmed: Kohalikele elanikele, kelle varaõigused või elukvaliteet on projekti tõttu kahjustatud, tuleks pakkuda õiglaseid kompensatsioone. Lisaks võiks kaaluda eriprogramme, mis toetavad kohaliku majanduse ja elutingimuste parandamist, näiteks infrastruktuuri parandamise või kohalike teenuste arendamise kaudu.  KERETÜ SOO ARVUTUSED CO2 HEITMETEST JA KASUDEST Maa-amet 2024. Mullastik Keretü soo taastamise võimalik mõju Keretü soo taastamine (600 hektarit) võiks aastas siduda:  Madalama hinnangu alusel: 600 tonni CO2 aastas.  Kõrgema hinnangu alusel: 1800 tonni CO2 aastas. Kui taastamine toimub 25 aasta jooksul, siis seotaks selle ajaga kokku:  Madalama hinnangu alusel: 15 000 tonni CO2.  Kõrgema hinnangu alusel: 45 000 tonni CO2. Need väärtused on suhteliselt tagasihoidlikud võrreldes potentsiaalsete emissioonidega, kuid need näitavad selgelt, et soo taastamine on üks võimalus aidata vähendada Eesti üldist süsinikubilanssi. Nursipalu projekti võimalikud heitmed Nursipalu projekti raames toimuv raadamine ja kuivendamine võib viia suuremate emissioonideni:  Keretü soo raadamine (63 ha): Võib põhjustada aastase süsinikuheite vahemikus 5040 – 12 600 tonni CO2 aastas.  Ümbritseva turbaala (5590 ha) kuivendamine ja lagunemine: Võib aastas põhjustada 111 800 – 167 700 tonni CO2 emissioone. Kokku tähendab see aastast süsinikuheite kasvu vahemikus: 5040 + 111800 = 116840 tonni CO2 kuni 12600 + 167700 = 180300 tonni CO2 aastas. 25 aasta jooksul võib see tähendada:  Madalama hinnangu alusel: 2 921 000 tonni CO2.  Kõrgema hinnangu alusel: 4 507 500 tonni CO2. Taastamisplaani ja Nursipalu projekti tasakaal Kui taastamiskava ja Nursipalu projekti mõju vaadata koos, näeme järgmist:  Taastamise mõju aastas: 600 – 1800 tonni CO2 sidumine.  Nursipalu projekti mõju aastas: 116 840 – 180 300 tonni CO2 heidet. Ehk iga tonni CO2, mis taastamisega seotakse, on potentsiaalselt kaotatud umbes 65 – 300 korda suurema heite tõttu, mis tuleneb Nursipalu projekti negatiivsetest mõjudest. Poliitikakujundamise ja projekti planeerimise soovitused 1. Vajadus rangema keskkonnamõju hindamise järele Nursipalu projekti suurte võimalike süsinikuemissioonide tõttu on äärmiselt oluline läbi viia rangem ja põhjalikum keskkonnamõju hindamine, mis võtab arvesse kogu turbaala, mitte ainult otseselt raadatavaid või ehitatavaid alasid. 2. Märgalade ja turbaalade kaitse poliitikad Eesti kliimapoliitika peaks keskenduma mitte ainult süsiniku heite vähendamisele, vaid ka süsiniku looduslikule sidumisele märgalade ja turbaalade taastamise kaudu. Keretü soo ja ümbritsevate turbaalade taastamine ja kaitse peaks olema prioriteet, et tagada süsinikubilansi paranemine.  Taastamisprojektide kiirendamine: Kui suudetakse suurendada taastatava ala pindala ja kiirendada taastamisprotsesse, siis saaks vähendada emissioone ja suurendada CO2  sidumist. Näiteks kui 600 hektarit taastatavat ala suurendatakse või laiendatakse teistele kahjustatud aladele, võib see oluliselt suurendada süsiniku sidumise potentsiaali. 3. Süsinikukompensatsioon ja rahastamine Arvestades, et raadamise ja kuivendamise mõju võib põhjustada suuri CO2 heitmeid, tuleks kaaluda süsinikukompensatsiooni mehhanisme. Rahalised vahendid ja projektid võiksid keskenduda emissioonide vähendamisele läbi taastamisprojektide rahastamise ja raadamise vähendamise. 4. Alternatiivsed arengustsenaariumid Nursipalu projektis tuleks kaaluda alternatiivseid stsenaariumeid, kus infrastruktuur suunatakse vähem tundlikele aladele või kohandatakse rajatiste ulatust, et minimeerida keskkonnamõju. Samuti võiks kaaluda vähem invasiivseid ehitusmeetodeid, mis vähendavad veetaseme muutusi ja turbaalade kahjustusi. Kokkuvõte: Projekti mõju kliimapoliitikale ja keskkonnale Keretü soo taastamine ja turbaalade kaitse on oluline osa Eesti süsinikueesmärkide saavutamiseks. Nursipalu projekt, kui seda ei juhita rangelt keskkonna seisukohast, võib viia suurte süsinikuemissioonideni ja seada ohtu Eesti kliimapoliitika eesmärgid. Kõige olulisem on viia läbi põhjalik ja läbipaistev keskkonnamõju hindamine ning leida viise, kuidas leevendada Nursipalu projekti mõju, suurendades samal ajal taastamisprojektide ulatust ja tõhusust. VÕHANDU JÕE TÄHTSUS Võhandu jõgi on üks pikimaid ja olulisimatest jõgedest Lõuna-Eestis, olles ökoloogiliselt ja kultuuriliselt tähtis veekogu. Kui Nursipalu projekt mõjutab Võhandu jõge, võib see avaldada pikaajalisi mõjusid nii jõe veetasemele, ökoloogiale kui ka ümbritsevale keskkonnale. Siin on detailne analüüs Võhandu jõe võimalike mõjutegurite kohta seoses Nursipalu projektiga. 1. Võhandu jõe üldine tähtsus Võhandu jõgi algab Kuremäe lähedalt ja voolab üle 162 kilomeetri, suubudes lõpuks Lämmijärve. Jõgi on tuntud oma rikkaliku bioloogilise mitmekesisuse, looduskaunite paikade ja majandusliku tähtsuse poolest. See on koduks mitmetele kalaliikidele ning toetab rikkalikke ökosüsteeme, sealhulgas jõgikonna metsi, niite ja turbaalasid. 2. Võhandu jõe toitumine ja veetaseme reguleerimine Võhandu jõgi saab vett nii pinnaveest, sademetest kui ka põhjaveest. Jõgi on osaliselt toidetud ümbritsevate alade, sealhulgas turbaalade, soode ja väikeste jõgede veest.   Pinnase- ja turbaalad: Turbaalad ja niisked alad, nagu Keretü soo ja selle lähedased alad, on Võhandu jõe veeallikad. Kui need alad kuivendatakse või nende veerežiimi muudetakse, võib see vähendada jõkke voolavat veekogust.  Põhjaveetaseme langus: Võhandu jõgi sõltub teatud määral ka põhjavee voogudest. Kui Nursipalu projekt viib kuivendamiseni või vähendab maapinna vee imamisvõimekust, võib see vähendada põhjavee taset, mis omakorda mõjutab jõkke jõudva vee hulka. 3. Nursipalu projekti võimalikud mõjud Võhandu jõele Nursipalu projekt võib Võhandu jõele avaldada mitmeid erinevaid otseseid ja kaudseid mõjusid, sealhulgas: a) Kuivendustööd ja nende mõju Võhandu jõe veetasemele Kui Nursipalu projekti käigus rajatakse kuivenduskraave või tehakse muid veetaseme alandamisega seotud töid, võivad need vähendada Võhandu jõe täiendust ümbritsevatest aladest, eriti soodest ja turbaaladest. Seda saab vaadelda järgmistest aspektidest:  Veetaseme langus: Kui projektiga kaasneb kuivendamine, juhitakse osa sademe- ja pinnavett kuivenduskraavidesse, mis võivad vee suunata eemale looduslikest voogudest, sealhulgas Võhandu jõest. See võib vähendada jõe veetaset, eriti kuivadel perioodidel, kui sademevesi on peamine veeallikas.  Pikaajaline veevoolu vähenemine: Turbaalade kuivendamine võib põhjustada püsivat veetaseme langust piirkonnas, mis tähendab, et Võhandu jõe vooluhulk võib pikaajaliselt väheneda. Turbaalad on looduslikud veereservuaarid, mis vabastavad vett aeglaselt, ja nende kuivendamine võib põhjustada vee kiiret äravoolu ning vähendada põhjavee taset, mis tavaliselt toidab jõge. b) Metsaraie ja tormivee vooluhulk Võhandu jões Metsad Võhandu jõe ümbruses toimivad oluliste veeregulaatoritena, neelates sademevett ja aeglustades selle jõudmist jõkke.  Tormivete suurenemine: Kui Nursipalu projekti käigus eemaldatakse metsad või tehakse ulatuslikku raadamist, võib see suurendada sademevee äravoolu kiirust. Tulemuseks on vee vooluhulga järsud kõikumised jões, mis võivad põhjustada üleujutusi suurte sademete ajal. Üleujutuste järgselt võib aga kuivadel perioodidel jõe veetase oluliselt väheneda, kuna metsade veeregulatsiooni funktsioon on kadunud.  Veetaseme kõikumised ja erosioon: Järsud veetaseme muutused võivad põhjustada erosiooni jõekallastel ja jõekeskkonna struktuuri muutusi. See võib mõjutada nii jõe looduslikku tasakaalu kui ka elupaiku. c) Infrastruktuuri rajamise mõju veerežiimile ja jõgedele Infrastruktuuri, nagu teede ja laskmisalade rajamine, võib mõjutada Võhandu jõe veerežiimi kaudselt, muutes veevoolu ja sademevee suunamist.  Pinnase tihendamine: Teede ja rajatiste ehitamisel tihendatakse pinnast, mis vähendab vee imendumist maasse ja suurendab otse äravoolu jõkke. See tähendab, et sademevesi  ei jõua maapinda imenduda ja ei täienda põhjaveekihti, mis võib põhjustada jõe veetaseme langust kuivadel perioodidel.  Veekogumisvõimekuse vähenemine: Kui looduslikud veeimavad alad, näiteks metsad ja turbaalad, kaovad infrastruktuuri rajamise käigus, võib see põhjustada vee kogumisvõimekuse vähenemist, mis omakorda vähendab jõkke jõudva vee hulka. 4. Võhandu jõe ökosüsteemi ja vee kvaliteedi muutused Võhandu jõgi on koduks mitmesugustele ökosüsteemidele, mis sõltuvad jõe stabiilsest veevoolust ja veetasemest. Kui Nursipalu projekt viib jõe vooluhulga muutuseni, võivad sellel olla tõsised tagajärjed jõe ökosüsteemile:  Kalade elupaikade kadumine: Võhandu jõgi on tuntud kalaliikide mitmekesisuse poolest, sealhulgas haug, särg ja ahven. Kui jõe veetase langeb, võivad kalade elupaigad väheneda ja vee temperatuur võib tõusta, mis mõjutab nende paljunemis- ja toitumistingimusi.  Veekvaliteedi halvenemine: Kui veevool jõest väheneb, väheneb ka vee loomulik filtreerimine ja hapniku sisaldus. See võib põhjustada vees toitainete ja saasteainete kontsentratsiooni suurenemist, mis mõjutab negatiivselt vee kvaliteeti ja elupaikade tervist.  Elurikkuse vähenemine: Jõe ja selle ümbruse ökosüsteemid on väga sõltuvad veerežiimi stabiilsusest. Veetaseme ja vooluhulga kõikumised võivad põhjustada märkimisväärseid muutusi taimede ja loomade elupaikades, vähendades bioloogilist mitmekesisust. 5. Kliimamuutuste mõju süvenemine Kui Nursipalu projekt viib turbaalade ja metsade hävitamiseni, võib see kiirendada kliimamuutusi piirkonnas. Turbaalad on olulised süsiniku sidujad ning nende kuivendamine võib vabastada suures koguses CO2. Kliimamuutused võivad omakorda põhjustada suuremaid veetaseme kõikumisi Võhandu jões, muutes selle voolu vähem stabiilseks. Kokkuvõte ja soovitused:  Võhandu jõe veetaset ja vooluhulka võib Nursipalu projekt mõjutada kuivendamise, metsaraie ja infrastruktuuri rajamise kaudu, põhjustades veetaseme langust ja suuremaid vooluhulga kõikumisi.  Ökosüsteemi ja elurikkuse vähenemine: Võhandu jõgi on koduks mitmetele kalaliikidele ja elurikkusele, mis sõltuvad stabiilsest veetasemest. Jõe voolu muutused võivad põhjustada kalade ja teiste liikide elupaikade kadumist ning halvendada vee kvaliteeti.  Erosiooni ja üleujutuste suurenemine: Infrastruktuuri rajamine ja metsade raadamine võivad suurendada jõe kallaste erosiooni ja põhjustada üleujutusi. Soovitused:  Veetaseme seire: Soovitav on seirata Võhandu jõe veetaset ja vooluhulka projekti jooksul, et tuvastada varajasi märke veerežiimi muutustest.  Kuivendustööde piiramine: Kuivendustöid tuleks teha ettevaatlikult, et vältida jõe veetaseme langust ja põhjavee kahanemist.   Metsade ja niiskete alade säilitamine: Metsade ja turbaalade säilitamine on võtmetähtsusega, et hoida Võhandu jõe veetasakaalu ja vältida erosiooni ning vee kvaliteedi halvenemist. VÕHANDU JÕGI SUURVEE AJAL Kui Keretü soo ümbrus kuivendatakse ja metsad raadatakse, võib see oluliselt mõjutada Võhandu jõe veetaset ja üleujutuste ulatust suurvee ajal. Selle mõju hindamine sõltub mitmetest teguritest, nagu pinnase omadused, kuivenduse ulatus, maastiku topograafia ja kliimatingimused. Siiski saab anda üldise hinnangu, mis põhineb kuivendamise ja metsaraiumise mõjudel veerežiimile. Kuivendamise mõju veetasemele ja suurvetele Kuivendamine vähendab soode ja märgalade võimet säilitada vett, mis suurendab otse äravoolu jõgedesse ja veekogudesse. Soos ja metsaalustes olev turvas ja taimestik toimivad loodusliku käsnana, mis suudab hoida suurt kogust vett, aeglustades selle äravoolu. Kui see looduslik veehoidla hävitatakse, võib suurvee ajal veetase tõusta palju kiiremini ja kõrgemale, kuna rohkem vett juhitakse jõkke korraga.  Võhandu jõe tõus suurvee ajal: Kuivendamine võib põhjustada äkilisema ja kõrgema veetaseme tõusu suurvee perioodidel, kuna vesi jõuab kiiremini jõkke ja paisutab veetaset. Kuivendatud soo ja raielangid ei suuda vett kinni pidada, mistõttu on veetase suurvee ajal kõrgem. Erinevates piirkondades on mõõdetud, et selliste kuivenduste tagajärjel võivad jõe veetasemed tõusta suurvee ajal kuni 30–50 cm võrra või rohkem, sõltuvalt kuivendatud ala suurusest ja vee juurdevoolu kiirusest.  Tormivete kiirenemine ja üleujutuste suurenemine: Lisaks kõrgemale veetasemele võib ka vesi jõkke jõuda kiiremini, mis suurendab üleujutusohtu. Kui looduslik maapind ei suuda vett säilitada, põhjustab see kiiret tormivete voolamist ja suurendab üleujutuste ulatust madalamates piirkondades, sealhulgas allavoolu asuvates maades ja asulates. Metsaraiumise mõju veehoidmisele ja pinnase erosioonile Metsad aitavad oluliselt kaasa vee aeglasele imbumisele ja hoidmisele pinnases, samuti vähendavad nad pinnase erosiooni. Kui metsad Keretü soo ümbruses raadatakse, vähendatakse veelgi ala võimet hoida sademevett.   Vee äravoolu suurenemine: Metsade raadamine suurendab pinnase vee äravoolu, sest puud ja nende juurestik, mis suudavad vett imada ja aeglaselt pinnasesse juhtida, kaovad. See põhjustab kiiremat ja suuremat veevoolu Võhandu jõkke.  Pinnase erosioon: Metsade raadamine toob kaasa ka pinnase erosiooni, mis võib lisaks suurendada setete sattumist jõkke. See võib süvendada jõe setete kogunemist ja vähendada jõe läbilaskevõimet, mis omakorda suurendab üleujutusohtu. Erosioon võib kiirendada pinnase kadumist ja halvendada vee kvaliteeti, suurendades veekogudesse jõudva sete ja toitaineid. Kliimamuutuste mõju suurvete sagedusele ja intensiivsusele Kuivendamine ja metsaraiumine süvendavad ka kliimamuutuste mõjusid. Kliimamuutuste tingimustes on oodata, et sademed suurenevad ja suurveed muutuvad sagedasemaks ja intensiivsemaks. Kui Keretü soo piirkond kaotab oma loodusliku veehoidmise võime, võivad suurveed muutuda veelgi raskemini kontrollitavateks.  Suurvete sagenemine ja tugevnemine: Kui kliimamuutuste tõttu suureneb suurte vihmasadude sagedus ja intensiivsus, võib Võhandu jõe veetase tõusta veelgi enam kui traditsiooniliste suurvete ajal. Kuivendatud ja metsata aladel puudub võime neid sademeid talletada, mis suurendab üleujutusohtu. Kokkuvõte: Kui Keretü soo ümbrus kuivendatakse ja metsad raadatakse, võib Võhandu jõe veetase suurvee ajal tõusta oluliselt kiiremini ja kõrgemale, kuna looduslik veehoidla ja imbumisvõime kaob. Kuivendamine võib viia jõe veetaseme tõusuni 30–50 cm või rohkem, sõltuvalt kuivenduse ja metsaraiumise ulatusest. Lisaks suureneb vee äravoolu kiirus, mis süvendab üleujutuste ohtu ja võib mõjutada allavoolu alasid. Lisaks sellele võivad sellised muutused kiirendada pinnase erosiooni ja halvendada jõe veekvaliteeti. VÕHANDU JÕE MÕJU RÄPINA JÄRVELE Võhandu jõe mõju Räpina järvele ja selle võimalikud muutused seoses Nursipalu harjutusväljaku laiendamise, kuivendamise ja metsaraiega on keeruline hüdroloogiline küsimus, mis hõlmab mitmeid ökoloogilisi ja tehnilisi aspekte. Võhandu jõgi on oluline veekogu, mis ühendab mitmeid järvi, sealhulgas Tamula järve, Vagula järve ja lõppkokkuvõttes Räpina järve, enne kui jõgi suubub Peipsi järve. Nursipalu harjutusväljaku mõju ulatub kaugemale kohalikest piirkondadest, mõjutades veerežiimi ja veekogude hüdroloogilist seisundit. Võhandu jõe ja Räpina järve omavaheline hüdroloogiline ühendus Võhandu jõgi on Räpina järve peamine veekogu, mis toidab järve ja reguleerib selle veetaset. Võhandu jõe vooluhulk ja selle dünaamika mõjutavad otseselt Räpina järve veetaset ja vee kvaliteeti. Jõgi suunab oma vett läbi mitmete järvede ja niiskete alade, pakkudes tasakaalu vee äravoolu ja sissevoolu vahel. Räpina järve veetase ja hüdroloogiline seisund sõltuvad Võhandu jõe veerežiimist. a) Võhandu jõe vooluhulk ja veetaseme kõikumine Võhandu jõe vooluhulk on hooajaline ja sõltub suuresti sademete hulgast ning piirkonna veemajandusest. Kevadel, kui lumi sulab ja sademeid on rohkem, suureneb jõe vooluhulk märkimisväärselt, mis tõstab Räpina järve veetaset. Kui Nursipalu harjutusväljakult kuivendatud vesi jõuab läbi Võhandu jõe Räpina järve, võib see suurendada järve veetaset ja mõjutada selle ökoloogilist tasakaalu. Nursipalu harjutusväljaku mõju veerežiimile Nursipalu harjutusväljaku kuivendamine ja metsaraiumine võivad oluliselt muuta piirkonna veerežiimi, mõjutades Võhandu jõkke jõudva vee kogust ja kvaliteeti. a) Kuivendamise ja metsaraiumise mõju äravoolule  Kiirenenud äravool: Kuivendamise ja metsade raadamise tulemusel liigub vesi kiiremini turbaaladelt ja metsadest Võhandu jõkke. See kiirendatud äravool võib suurendada Võhandu jõe veetaset, eriti kevadise suurvee perioodil, kui sulavesi ja vihmasajud toovad lisavett jõkke. Kuivendatud alad ei suuda enam sademevett imada ja aeglaselt vabastada, mis viib suurenenud vooluhulgani Võhandu jões ja seega ka Räpina järves.  Suurenenud üleujutuste risk: Kui Nursipalu harjutusväljaku piirkond kuivendatakse ulatuslikult, võib suurvee ajal vesi suunduda kiiremini Võhandu jõkke, põhjustades jõe taseme kiire tõusu. See suurendab üleujutuste riski Võhandu jõe alamjooksul, sealhulgas Räpina järves. Räpina järv võib kogeda ajutisi veetaseme tõuse, mis mõjutavad järve ümbrust ja elupaiku. b) Setete ja toitainete lisandumine Metsaraiumise ja kuivendamise tagajärjel võivad suurenenud erosioon ja setete äravool viia võõrsete materjalide, sealhulgas toitainete ja setete, kogunemiseni Võhandu jõkke ja sealt edasi Räpina järve. See võib kaasa tuua eutrofeerumise ehk vee toitainete liigse rikastumise, mis põhjustab vetikate vohamist ja hapniku vähenemist vees. Räpina järv on ökosüsteem, mis võib olla tundlik toitainete koormuse suurenemise suhtes, mis omakorda kahjustab kalu ja teisi veeorganisme.  Mõju Räpina järve ökosüsteemile ja veekvaliteedile Nursipalu harjutusväljakul toimuvad kuivendustööd ja metsaraie mõjutavad kaudselt Räpina järve ökosüsteemi, muutes veekogude vahelist tasakaalu ja vooluhulki. a) Ökosüsteemi häired ja bioloogiline mitmekesisus  Vee taseme tõus ja vähenemine: Räpina järve veetase võib suurvee ajal tõusta märgatavalt, kui Võhandu jõgi toob rohkem vett järve, mis omakorda võib põhjustada järveäärsete alade üleujutusi. Sellised veetaseme kõikumised võivad häirida järve kaldal asuvaid ökosüsteeme, sealhulgas lindude pesitsusalasid ja veetaimestikku.  Vee kvaliteedi halvenemine: Toitainete ja setete voolamine Võhandu jõest Räpina järve võib halvendada vee kvaliteeti, põhjustades vee hägusust ja madalamat hapnikusisaldust. See võib kahjustada veekogude elurikkust, eriti kalade ja vee selgrootute populatsioone, kes sõltuvad puhtast ja hästi hapnikustatud veest. b) Räpina järve kasutamine ja sotsiaalne mõju  Mõju kalandusele: Räpina järve kasutatakse kalapüügiks ja vee rekreatiivseks tegevuseks. Kui veekvaliteet halveneb või veetasemed muutuvad ebastabiilseks, võib see kahjustada kohaliku kalanduse sektori tulusid ning piirata rekreatiivset kasutust, sealhulgas turismi.  Elamupiirkondade ja infrastruktuuri mõju: Räpina järve lähedal asuvad elamupiirkonnad võivad olla ohus, kui veetase tõuseb suurvee ajal. Kuivendustööde ja metsaraie tõttu kiirenenud vee äravool võib suurendada üleujutusohtu järve läheduses, põhjustades ajutisi või püsivaid kahjusid kinnisvarale ja infrastruktuurile. Tulevikuohud ja leevendamisstrateegiad Räpina järve ja Võhandu jõe hüdroloogiline tasakaal sõltub suuresti piirkonna veemajandusest. Nursipalu harjutusväljaku mõju võimendub kuivendamise ja raadamisega, seega on oluline rakendada meetmeid, mis vähendavad veetaseme kõikumisi ja kaitsevad veekogude kvaliteeti.  Drenaaži juhtimine ja taastamisprojektid: Võimalik lahendus oleks arendada veemajanduse süsteeme, mis aitaksid suunata liigvett kontrollitud viisil ja vähendada setete sattumist veekogudesse. Lisaks võiks kaaluda turbapinnase taastamise projekte, mis aitavad säilitada ala looduslikku võimet vett talletada ja aeglaselt vabastada.  Veekvaliteedi ja ökosüsteemide jälgimine: On oluline läbi viia pidevat seiret, et jälgida Võhandu jõe ja Räpina järve veetaseme muutusi ning nende mõju ökosüsteemidele. See aitab varakult tuvastada võimalikud riskid ja võtta tarvitusele meetmeid, et vältida pikaajalisi kahjustusi. Kokkuvõte: Võhandu jõgi on Räpina järve peamine veevarustusallikas, mistõttu kõik muutused Võhandu jõe veerežiimis, eriti seoses Nursipalu harjutusväljaku kuivendamise ja metsaraiega, võivad otseselt mõjutada Räpina järve. Kiirendatud äravool suurendab üleujutusohtu ja võib halvendada vee kvaliteeti, tuues kaasa setete ja toitainete kogunemise, mis põhjustab eutrofeerumist ja elurikkuse vähenemist. Strateegiline veemajanduse ja looduskaitse planeerimine on kriitilise tähtsusega, et tagada Räpina järve ja Võhandu jõe ökosüsteemide tasakaal ning vähendada kahjulikke mõjusid. KERETÜ SOO JA SELLE ÜMBRUS JÄÄVAD LOODUSLIKUKS Kui Keretü soo ja selle ümbrus jäävad looduslikuks ning seal ei toimu kuivendamist ega metsaraiumist, siis vee hulk, mis jõuab Võhandu jõkke, väheneb võrreldes olukorraga, kus piirkonda on kuivendatud ja metsad on maha raiutud. Selle põhjuseks on looduslike ökosüsteemide, nagu sood ja metsad, võime säilitada vett ja aeglustada selle voolamist jõgedesse. Järgnevalt on toodud hinnang, kui palju väheneb vee hulk, mis jõuab Võhandu jõkke ilma kuivendamise ja metsaraiumiseta. 1. Veehoidmise võime looduslikes tingimustes  Sood ja märgalad: Sood toimivad looduslike käsnadena, mis suudavad suures koguses vett säilitada ja aeglaselt vabastada. Märgalad, sealhulgas Keretü soo, suudavad sademete ajal ja kevadiste suurvete perioodil talletada vett, mis vähendab tormivete kiiret jõkke voolamist. Nende veepidamisvõime võib hoida ära äkilised veetaseme tõusud ning tagada veevoolu ühtlasema ja aeglasema liikumise.  Metsad: Metsad aitavad samuti vett talletada läbi puude juurestiku ja taimestiku, mis aeglustab vee imbumist pinnasesse ja sealt jõkke. Metsaalad suudavad vähendada äravoolu kiirust ja kogust, hoides sademed kohapeal pikemaks ajaks. 2. Kuivendamata ja metsata alade mõju vee kogusele Ilma kuivendamise ja metsaraiumiseta aeglustub vee voolamine jõkke ning osa veest imendub pinnasesse või aurustub. Looduslikes tingimustes võib suurem osa sademetest jääda pinnasesse ja sügavamatesse mullakihtidesse, kust see järk-järgult jõuab jõkke, mitte ei voola sinna otse suurte tormivete ajal.  Vee aurustumine ja imbumine: Kuivendamata aladel jääb suurem osa veest pinnasesse ja see aurustub tagasi atmosfääri või imbub maa alla, kus see võib jõuda  põhjaveekihtidesse. Ilma kuivendamiseta ja metsaraiumiseta võib arvestada, et umbes 20–50% sademetest imendub pinnasesse ja aurustub, sõltuvalt konkreetsetest pinnaseomadustest ja taimestiku tihedusest.  Veehulk jõkke: Kuivendatud ja raielankideta aladel jõuab Võhandu jõkke vähem vett, kuna looduslikud ökosüsteemid säilitavad ja aeglustavad vee äravoolu. Vee äravoolu vähenemine võib olla umbes 20–40% võrreldes kuivendatud aladega, sõltuvalt ala suurusest ja kuivenduse ulatusest. 3. Keretü soo ja ümbruse panus Võhandu jõkke Kui me võtame arvesse, et Keretü soo ja selle ümbruse ala (umbes 5590 hektarit) kogub keskmiselt 3,3–4,5 miljonit kuupmeetrit vett aastas kuivendatud tingimustes, siis ilma kuivendamise ja metsaraiumiseta võib see vee kogus väheneda umbes 20–40%. See tähendab, et looduslikul alal võib Võhandu jõkke jõudva vee kogus olla ligikaudu 2,0–3,6 miljonit kuupmeetrit aastas. 4. Kuivendamata ala mõju veetasemele ja üleujutustele Looduslikes tingimustes, kus kuivendamist ja metsaraiumist ei toimu, väheneb ka äkiliste tormivete voolamine Võhandu jõkke. See tähendab, et veetase jõel tõuseb suurvee ajal aeglasemalt ja madalamale, mis vähendab üleujutuste riski. Samuti jaguneb vesi ühtlasemalt läbi aasta, kuna metsad ja sood vabastavad vett aeglaselt, mitte ühekorraga. Kokkuvõte: Kui Keretü soo ümbruses ei tehta kuivendust ega metsaraiumist, võib Võhandu jõkke jõudva vee kogus väheneda 20–40%, võrreldes kuivendatud aladega. See tähendab, et looduslikul alal võib jõkke voolav vesi ulatuda umbes 2,0–3,6 miljoni kuupmeetrini aastas. Looduslikud ökosüsteemid, nagu sood ja metsad, aitavad aeglustada vee voolamist jõkke ja vähendavad üleujutuste riski suurvee perioodil. MATSALU RAHVUSPARK Matsalu rahvuspark on Lääne-Eestis asuv kaitseala, mis on tuntud kui üks Euroopa tähtsamaid linnualasid ja rändlindude peatuspaiku. Rahvuspark on laialdase rahvusvahelise tähtsusega, kuuludes ka Ramsari märgalade hulka, ja on osa Natura 2000 võrgustikust. Matsalu rahvuspark koosneb erinevatest ökosüsteemidest, sealhulgas rannaniitudest, roostikest, metsadest, madalsoodest ja lahtedest, ning seal leidub mitmeid haruldasi linnuliike, taimi ja loomi. Kuigi Nursipalu projekt asub Lõuna-Eestis, võib sellel olla kaudne mõju Matsalu rahvuspargile, eriti kliimamuutuste, veetaseme ja ökoloogiliste protsesside kaudu. Alljärgnevalt on süvitsi analüüs selle kohta, kuidas Nursipalu projekt võib mõjutada Matsalu rahvusparki ja selle ökosüsteeme.  Matsalu rahvuspargi ökoloogiline ja rahvusvaheline tähtsus a) Linnurände peatuspaik Matsalu rahvuspark on üks olulisemaid linnurände peatuspaiku kogu Euroopas. Igal aastal peatuvad seal tuhanded rändlinnud, sealhulgas haned, lagled ja pardid, kes kasutavad Matsalu lahtesid ja niite pesitsus- ja toitumispaigana.  Ramsari ala: Matsalu rahvuspark kuulub Ramsari märgalade hulka, mis tähendab, et seda kaitstakse rahvusvahelise lepingu alusel. Märgalad on ökoloogiliselt äärmiselt olulised, sest nad pakuvad elupaiku ja toitumisvõimalusi linnuliikidele, kellel on pikk rändeteekond. b) Mitmekesised ökosüsteemid Matsalu rahvuspargi maastikku iseloomustab suur mitmekesisus – seal on madalsoid, rannaniite, roostikke, metsasid ja lahtesid. Need ökosüsteemid pakuvad elupaiku väga laiale valikule taime- ja loomaliikidele.  Rannaniidud ja roostikud: Need on eriti olulised elupaigad mitmetele haruldastele linnuliikidele ja väikestele maismaa loomadele. Rannaniidud pakuvad toitu rändlindudele, samal ajal kui roostikud on tähtsad pesitsusalad.  Madalsood ja metsad: Soodsad veerežiimid ja niisked alad on olulised ökosüsteemide säilitamiseks. Veerežiimi muutused või piirkondade kuivendamine võivad oluliselt kahjustada neid looduskooslusi. Nursipalu projekti potentsiaalne mõju Matsalu rahvuspargile Kuigi Nursipalu projekt asub Lõuna-Eestis ja ei ole otseselt Matsalu rahvuspargi vahetus läheduses, võib sellel olla kaudne mõju Matsalu ökosüsteemidele. See mõju võib avalduda läbi kliimamuutuste, veerežiimi muutuste ja ökoloogiliste protsesside mõjutamise. a) Kliimamuutused ja süsinikuheide Nursipalu projekti käigus võivad tekkida ulatuslikud süsinikuheitmed, eriti kui projekt hõlmab turbaalade kuivendamist, metsade raadamist ja pinnasetöid. Need tegevused võivad mõjutada globaalseid kliimatingimusi ja seega ka Matsalu rahvuspargi ökosüsteeme.  Turbaalade kuivendamine: Kui Nursipalu projekti käigus kuivendatakse turbaalasid, võib see vabastada suure hulga süsinikku, mis omakorda süvendab kliimamuutusi. Kliimamuutused võivad mõjutada Matsalu rahvuspargi veetaset ja bioloogilist mitmekesisust, kuna muutuvad sademete mustrid ja temperatuurid võivad häirida lindude pesitsemis- ja rändeperioode.  Metsade raadamine: Metsade kadumine võib vähendada CO2 sidumisvõimet, mis tähendab, et atmosfääri eraldub rohkem süsinikku. See suurendab kliimamuutuste mõju,  mis võib põhjustada märgalade kuivamist ja muuta Matsalu niitude ja roostike veerežiimi. b) Vee- ja veerežiimi muutused Kui Nursipalu projekti käigus muutub veerežiim, eriti kui projekt hõlmab ulatuslikku kuivendamist, võib see mõjutada ka Matsalu rahvuspargi ökosüsteeme, sest paljud sealsetest aladest sõltuvad stabiilsest veerežiimist.  Põhjaveetaseme langus: Kui projekt mõjutab põhjaveetaset, võib see vähendada vee hulka, mis toidab madalsoid ja märgalasid Matsalu rahvuspargis. Madalsood ja märgalad sõltuvad pidevast veetaseme täiendamisest, ja põhjavee vähenemine võib põhjustada nende alade osalist kuivamist, mis omakorda vähendab nende võimekust toetada rändlinde ja muid liikmeid.  Vee kvaliteedi langus: Kui veerežiimi häiritakse, võib see põhjustada vee kvaliteedi halvenemist. Näiteks, kui pinnavesi liigub kiiremini ja kannab kaasa rohkem saasteaineid, võib see suurendada toitainete kontsentratsiooni Matsalu märgalades, mis omakorda soodustab vetikate õitsengut ja mõjutab veekeskkonda negatiivselt. c) Mõju ökosüsteemidele ja rändlindudele Nursipalu projekt võib mõjutada Matsalu ökosüsteeme kaudselt läbi kliima- ja veerežiimi muutuste, mis omakorda mõjutab rändlinde ja nende elupaiku.  Rändlindude elupaikade vähenemine: Kliimamuutuste ja veerežiimi häirituse tõttu võivad Matsalu rahvuspargis väheneda rändlindudele sobivad toitumis- ja pesitsusalad. Kuna rändlinnud sõltuvad stabiilsest toitumisallikast ja pesitsustingimustest, võib nende liikumismustrite muutumine või rändeaja nihkumine mõjutada Matsalu rahvuspargi ökoloogilist tasakaalu.  Elurikkuse vähenemine: Kliimamuutused võivad põhjustada teatud liikide kadumist ja teiste liikide levikut. See võib muuta Matsalu rahvuspargi kooslusi ja häirida ökoloogilist tasakaalu, mis omakorda võib vähendada rahvuspargi bioloogilist mitmekesisust. Kaugmõju ja piirkondade vahelised ökoloogilised ühendused Kuigi Nursipalu projekt ja Matsalu rahvuspark asuvad füüsiliselt kaugel üksteisest, on nende vahel ökoloogilised ühendused, mida ei tohiks alahinnata.  Looduslikud ühendused ja liikumiskoridorid: Eesti on osa suurematest ökoloogilistest võrgustikest, kus eri looduspiirkonnad on omavahel seotud. Rändlindude jaoks on oluline, et looduslike alade vahel oleks säilinud liikumiskoridorid ja üleminekud. Kui Nursipalu projekt katkestab olulised looduslikud elupaigad või ökosüsteemid, võib see mõjutada ka rändlinde, kes kasutavad mõlemat piirkonda eri aegadel.   Kliimamuutuste levik üle riigipiiride: Kliimamuutused, mis tulenevad süsinikuheite suurenemisest ja looduslike alade hävitamisest Nursipalu projektis, võivad avaldada laiemat mõju kogu Eesti ja Euroopa ökosüsteemidele, sealhulgas Matsalu rahvuspargile. Pikaajalised mõjud ja soovitused a) Kliimamuutustega kohanemine Kuna Matsalu rahvuspargi ökosüsteemid on kliimamuutuste suhtes väga tundlikud, tuleb tagada, et Nursipalu projekti süsinikuheiteid ja kliimamuutusi minimeeritakse.  Süsinikuheite vähendamine: Oluline on võtta meetmeid, et vähendada turbaalade kuivendamist ja metsade raadamist, et vältida suuremahulist CO2 emissiooni, mis mõjutab kliimat ja Matsalu rahvuspargi ökosüsteeme.  Veerežiimi kaitse: Matsalu märgalad sõltuvad stabiilsest veerežiimist, seega tuleks vältida tegevusi, mis häirivad pinnase ja põhjavee tasakaalu, et tagada Matsalu märgalade pikaajaline säilimine. b) Ökosüsteemide terviklikkuse säilitamine Matsalu rahvuspargi unikaalne ökosüsteem sõltub looduslike alade ja elupaikade terviklikkusest, mistõttu tuleks hoolikalt hinnata Nursipalu projekti kaudseid mõjusid.  Looduslike liikumiskoridoride säilitamine: On oluline säilitada looduslikud liikumiskoridorid ja alad, mis ühendavad erinevaid kaitsealasid ja võimaldavad loomade ning lindude liikumist.  Elurikkuse kaitse: Looduslike elupaikade ja märgalade kaitse peab olema prioriteet, et säilitada Matsalu rahvuspargi elurikkus ja ökoloogiline tasakaal. Kokkuvõte Kuigi Nursipalu projekt asub geograafiliselt kaugel Matsalu rahvuspargist, võivad kliimamuutuste, veerežiimi häirituse ja ökoloogiliste protsesside kaudu tekkida kaudsed mõjud. Kliimamuutuste tõttu võivad Matsalu ökosüsteemid, eriti märgalad ja rändlindude peatuspaigad, kannatada. Seetõttu on oluline võtta meetmeid, et vähendada Nursipalu projekti keskkonnamõjusid ja kaitsta laiemat ökosüsteemi, millest Matsalu rahvuspark on osa. MÕJU HAANJA LINNUALALE KUI KA KAUGEMAL ASUVALE MATSALU RAHVUSPARGILE Nursipalu harjutusväljaku laiendamine, mis hõlmab ulatuslikku kuivendamist ja metsade raadamist, võib avaldada laialdast negatiivset mõju nii Haanja linnualale kui ka kaugemal asuvale Matsalu rahvuspargile. Need kaks piirkonda on olulised looduskaitsealad, millel on ökoloogiliselt tähtis roll erinevate liikide kaitses ja rändlindude elupaigana. Mõju analüüsimisel tuleb vaadelda mitmeid ökoloogilisi ja hüdroloogilisi tegureid, kuna kuivendamine ja metsade raadamine toovad kaasa häiringuid veerežiimis, elupaikade killustumist ning müra- ja saastemõjusid. Mõju Haanja linnualale a) Elupaikade kadumine ja killustumine  Metsade raadamine Haanja linnuala vahetus läheduses või sellega piirnevatel aladel tähendab, et mitmed olulised linnuliigid kaotavad oma pesitsus- ja toitumisalad. Haanja linnuala on tähtis kaitseala mitmetele metsaliikidele, sealhulgas metsnugisele, metsisele ja paljudele rändlindudele, kes sõltuvad looduslikust metsast ja turvalistest pesitsuskohtadest.  Elupaikade killustumine tähendab, et liikide vaheline liikumine ja rändeteed häiruvad, mis võib viia kohaliku liikide arvu vähenemiseni ning tekitada isolatsiooni populatsioonide vahel. Kuna Haanja linnuala on osa laiemast ökosüsteemide võrgustikust, mõjutab selle piirkonna killustumine ka laiemat looduskaitselist konteksti, sealhulgas kaugemaid alasid. b) Müra- ja inimhäiringud  Sõjalised õppused ja mürasaaste võivad häirida tundlikke linnuliike, eriti pesitsusperioodil. Lindudel, kes on mürale tundlikud, võib esineda pesitsemisprobleeme ja nad võivad piirkonnast lahkuda. See kahjustab nii piirkonna kui ka laiemat linnustiku ökosüsteemi tasakaalu.  Inimtegevuse suurenemine harjutusväljakul võib viia haruldaste liikide, näiteks metsise, arvu vähenemiseni, kuna need liigid vajavad vaikseid ja inimmõjude eest kaitstud alasid. c) Veerežiimi muutused  Kuivendamine Haanja piirkonnas võib vähendada märgalade ja soode veetaset, mis mõjutab otseselt niiskust vajavaid ökosüsteeme. Märgalad on olulised elupaigad paljudele liikidele, ja nende kuivendamine muudab ala elamiskõlbmatuks mitmetele taimedele ja loomadele. Kuivendamine vähendab ka piirkonna võimet vett talletada, suurendades äravoolu kiirust ja kahjustades looduslikku veerežiimi. Mõju Matsalu rahvuspargile Kuigi Matsalu rahvuspark asub Nursipalu harjutusväljakust geograafiliselt kaugemal, on selle ala ökoloogilised ja hüdroloogilised süsteemid seotud Läänemere ja rändlindude võrgustikuga. Nursipalu kuivendamise ja raadamise kaudne mõju võib avalduda mitmel viisil. a) Rändlindude mõjutamine  Haanja linnuala ja Matsalu rahvuspark on olulised rändepeatuskohad paljudele rändlindudele, kes kasutavad Eestit vahepeatuseks oma rändeteel Põhja-Euroopa ja Aafrika vahel. Kui Haanja linnuala elupaigad degradeeruvad, võib see mõjutada rändlinde, kes peatuvad Matsalu rahvuspargis. Kuna rändlinnud vajavad pidevaid peatusalasid oma teekonnal, võib Haanja linnuala häirimine vähendada Matsalu rahvusparki jõudvate lindude arvu ning mõjutada rahvuspargi bioloogilist mitmekesisust.  Rändekoridoride katkemine võib viia selleni, et lindudel on vähem võimalusi vahepeatusteks ja nad ei jõua Matsalu märgaladele. See vähendab Matsalu rahvuspargi kui rahvusvaheliselt olulise rändlindude peatuskoha tähtsust. b) Hüdroloogiline mõju Läänemerele ja Matsalu märgaladele  Vee äravool ja toitainete koormus: Nursipalu kuivendamise ja metsaraie tõttu võib suurenenud äravool kiirendada toitainete, setete ja saasteainete voolu jõgedesse, mis lõpuks suunduvad Läänemerre. Matsalu rahvuspark asub Läänemere rannikul ja sõltub kohalike veekogude ning Läänemere tervisest. Toitainete liig võib põhjustada eutrofeerumist Matsalu märgalades, mis viib vetikate vohamiseni ja vähendab vee kvaliteeti, mõjutades negatiivselt veetaimestikku ja loomastikku.  Setete ja erosiooni mõju: Kui Nursipalu alalt voolab suur hulk setet ja pinnaseosakesi Läänemere vesikonda, võib see halvendada Matsalu märgalade veekvaliteeti ja vähendada elupaikade sobivust mitmetele liikidele. 3. Kliimamuutuste mõju süvenemine  Turbaalade ja metsade raadamine: Kuivendamine ja metsade raadamine vabastavad atmosfääri suure hulga süsinikku, kuna turvas ja metsad on olulised süsiniku sidujad. Sellised muutused võivad kiirendada piirkondlikke kliimamuutusi, mõjutades nii Haanja linnuala kui ka Matsalu rahvuspargi kliima- ja veerežiime. Märgalade kuivendamine suurendab ka metaani eraldumist, mis on võimas kasvuhoonegaas, mõjutades laiemalt Läänemere piirkonda. Kokkuvõte: Nursipalu harjutusväljaku kuivendamine ja metsade raadamine avaldab ulatuslikku mõju nii Haanja linnualale kui ka Matsalu rahvuspargile. Haanja linnuala seisukohalt tähendab see elupaikade kadu ja häirimist, mis vähendab sealsete liikide elupaigavõimalusi ning häirib rändlinde, kellel on seos Matsalu rahvuspargiga. Samuti mõjutab kuivendamine veerežiimi ja suurendab erosiooni ning toitainete äravoolu, mis võib kaudselt halvendada Matsalu märgalade seisukorda ja vee kvaliteeti. Mõlema ala kaitse ja säilitamine on kriitiline, et säilitada Eesti elurikkust ja ökosüsteemide terviklikkust. RÄNDEPEATUSKOHT PALJUDELE RÄNDLINDUDELE Haanja linnuala on oluline rändepeatuskoht paljudele rändlindudele, kes kasutavad seda puhke- ja toitumisalana oma teekonnal Matsalu rahvusparki. Haanja piirkond, oma metsaste ja soiste aladega, pakub ideaalseid tingimusi lindudele, kes peatuvad rände ajal energiavarude täiendamiseks. Siin on mõned peamised rändlinnud, kes kasutavad Haanja linnuala ja suunduvad seejärel Matsalu rahvusparki: 1. Haned ja Luiged  Suur-laukhaned ja väikelaukhaned kasutavad Haanja piirkonda vahepeatuseks kevad- ja sügisrände ajal, kus nad toituvad niisketel aladel ja põldudel. Nad liiguvad edasi Matsalu rahvusparki, kus nad peatuvad enne lõplikku rännet talvitusaladele.  Laululuiged ja väikeluiged järgivad sarnast rändeteed, peatudes Haanjas, et koguda jõudu pikaks teekonnaks. 2. Kured  Sookured kasutavad Haanja metsaseid ja niiskeid alasid peatuspunktina enne liikumist Matsalu piirkonda, kus nad kogunevad suurtes parvedes. Matsalu rahvuspark on üks olulisemaid koondumispaiku kurgedele enne rännet talvitusaladele Lõuna-Euroopas ja Aafrikas. 3. Partlased ja Kurvitsalised  Sinikael-pardid, soopardid ja tildrid kasutavad Haanja linnuala väiksemaid veekogusid ja märgalasid toitumiseks. Nende rändeteekond viib nad sageli edasi Matsalu märgaladele, kus on rohkelt sobivaid toitumis- ja puhkekohti. 4. Röövlinnud  Hiireviu ja konnakotkas on kaks olulist röövlindu, kes peatuvad Haanja piirkonnas rände ajal ja liiguvad seejärel edasi Matsalu suunas. Matsalu rahvuspark on oluline ala ka röövlindudele, kes jälgivad sealset rikkalikku saakloomi. Kokkuvõte: Haanja linnuala on mitmete rändlindude jaoks kriitiline vahepeatus, kus nad saavad toitu ja puhata, enne kui nad jätkavad teekonda Matsalu rahvusparki. Need alad on omavahel ökoloogiliselt seotud, kuna rändlinnud kasutavad Eestit rändekoridorina, kus mõlemad kaitsealad mängivad võtmerolli rändeteekonna eri etappides. SOOKURE (GRUS GRUS) RÄNNE EESTIS Sookure (Grus grus) ränne Eestis sõltub mitmest olulisest tegurist, sealhulgas sobivate rändepeatuskohtade olemasolust ja kvaliteedist. Sellised kohad nagu Haanja linnuala, Võhandu jõgi, ja Nursipalu harjutusväli võivad mõjutada sookurgede rännet, kuna need alad pakuvad lindudele elutähtsaid toitumis- ja puhkepaiku. Nende alade keskkonnamuutused võivad omakorda mõjutada ka Matsalu rahvusparki, mis on üks olulisemaid sookurgede peatuskohti Eestis. Haanja linnuala mõju sookure rändele Haanja linnuala asub Lõuna-Eestis ja koosneb mitmekesistest maastikest, sealhulgas metsadest, niitudest ja väiksematest märgaladest. Kuigi Haanja piirkond ei ole sookurgedele nii kriitiline kui Lääne-Eesti märgalad, on see siiski oluline vahepeatus, eriti rände ajal.  Elupaikade kvaliteet: Haanja linnuala säilitamine aitab tagada, et sookured leiaksid rändeteel piisavalt sobivaid peatus- ja toitumiskohti. Piirkond on oluline osaliselt ka selle kõrguste tõttu, pakkudes rahulikku maastikku, mis võib toimida peatusena kurgedele, kes liiguvad Lõuna- või Kesk-Eestist edasi põhja või lääne poole.  Ohud ja elupaikade muutmine: Kui Haanja piirkonnas toimuks ulatuslik metsade raadamine, kuivendamine või maastike killustumine, väheneks lindudele kättesaadavate niitude ja põllumaade pindala, mida nad kasutavad toitumiseks. Elupaikade killustumine ja inimtegevuse suurenemine võivad vähendada sookurgede suutlikkust peatuda ja toituda.  Võhandu jõe mõju sookure rändele Võhandu jõgi on Lõuna-Eestis asuv peamine veekogu, mis ühendab mitmeid väiksemaid märgalasid ja soid. Jõe veerežiim mõjutab otseselt ümbritsevate niiskete alade niiskustaset, mis on sookurgedele toitumis- ja puhkepaigaks rände ajal.  Niiskete alade tähtsus: Võhandu jõe lähedal asuvad märgalad ja niidud on olulised sookurgedele, sest need pakuvad sobivaid toitumisalasid. Kui jõe veerežiimi häiritakse (nt kuivenduse või veekogude süvendamise kaudu), võib see viia niiskete alade kadumiseni, mis vähendab sobivate peatuskohtade kättesaadavust.  Kuivendamise mõju: Kui Võhandu jõe valgalas tehakse ulatuslikke kuivendustöid, mõjutab see kohalike soode ja niitude niiskusrežiimi. Niisked rohumaad ja põllud, mida sookured rände ajal kasutavad, võivad kuivendamise tulemusel muutuda vähem atraktiivseks. Nursipalu harjutusvälja mõju sookure rändele Nursipalu harjutusväli on suur harjutusala Lõuna-Eestis, kus plaanitakse ulatuslikku laiendamist, sealhulgas metsade raadamist ja võimalikke kuivendustöid. Need muutused võivad märkimisväärselt mõjutada sookurgede rännet, kuna elupaigad degradeeruvad ja häiringud suurenevad. a) Metsade raadamine ja elupaikade kadumine Nursipalu harjutusvälja laiendamisega kaasneb ulatuslik metsade raadamine ja võimalikke niiskete alade kuivendamine. Sookurgede jaoks tähendab see sobivate puhkekohtade ja toitumisalade kadumist, kuna linnud eelistavad rände ajal niiskeid rohumaid ja soid, kus nad saavad rahus toituda ja puhata. b) Mürasaaste ja häirimine Sõjaline tegevus ja müra Nursipalu harjutusväljal võivad häirida rändavaid sookurgi, kes vajavad vaikseid alasid puhkamiseks ja energiavarude kogumiseks. Mürasaaste, eriti sügisesel rändeperioodil, võib vähendada nende alade sobivust, sundides linde otsima uusi ja kaugemaid peatuspaiku. Mõju Matsalu rahvuspargile Matsalu rahvuspark on sookurgede rände üks olulisemaid peatuskohti kogu Läänemere piirkonnas. Kui Haanja linnuala, Võhandu jõe ja Nursipalu harjutusvälja piirkonnad muutuvad sookurgedele vähem sobivaks, võib see mõjutada Matsalu rahvusparki mitmel viisil:  Surve suurenemine Matsalu märgaladele: Kui Lõuna-Eestis asuvad rändepeatuskohad degradeeruvad, võib rohkem sookurgi koonduda Matsalu rahvusparki. See võib põhjustada kohalike toitumisalade ülekoormuse ja vähendada toidu kättesaadavust, eriti sügisel, kui rändel olevate lindude arv kasvab kiiresti.   Rändemustrite muutumine: Kui Võhandu jõe või Nursipalu harjutusvälja piirkonnas elupaigad hävitatakse või muutuvad vähem atraktiivseks, võib see põhjustada sookurgede rändemustrite muutumist, sundides linde kasutama uusi teid või pikemaid vahemaid läbima. See võib pikemas perspektiivis mõjutada Matsalu rahvusparki jõudvate lindude arvu ja nende füüsilist seisundit. Kokkuvõte: Haanja linnuala, Võhandu jõgi ja Nursipalu harjutusväli mõjutavad sookurgede rännet otseselt ja kaudselt. Haanja linnuala pakub sobivaid vahepeatusi, kuid on tundlik elupaikade kadumise ja killustumise suhtes. Võhandu jõgi mõjutab kohalike märgalade ja niiskete niitude veetaset, mille muutmine võib mõjutada kurgede toitumisvõimalusi. Nursipalu harjutusväli võib oma ulatusliku laiendamise ja sõjaliste tegevustega vähendada lindude jaoks sobivate elupaikade arvu ning suurendada häiringut müra tõttu. Need muutused avaldavad mõju ka Matsalu rahvuspargile, mis võib kogeda suuremat survet ja muutusi rändemustrites, kui Lõuna-Eestis asuvad rändepeatused kaovad või degradeeruvad.  ÜLEUJUTUSE MÕJU NURSIPALU PINNASELE JA ÜMBRUSELE Maa-amet 2024. Üleujutusalad Üleujutuste mõju Nursipalu piirkonna pinnasele ja ümbrusele on oluline küsimus, mis võib mõjutada nii projektialal toimuvaid ehitustöid, pinnase stabiilsust kui ka kohaliku ökosüsteemi tasakaalu. Selle mõju täpsustamine nõuab sügavat arusaamist pinnase omadustest, veerežiimist ja üleujutuste dünaamikast. Järgnevalt on esitatud süvitsi ja detailselt analüüs selle kohta, kuidas üleujutused võivad mõjutada Nursipalu pinnast ja ümbritsevat ala. Nursipalu piirkonna pinnase üldine iseloomustus ja tundlikkus üleujutustele a) Pinnase tüüp ja koostis Nursipalu ala pinnase struktuur võib koosneda erinevatest mullatüüpidest, sealhulgas turbaaladest, liivasest pinnasest, gleimullast ja savikattest. Pinnase omadused määravad, kuidas see reageerib üleujutustele, kuivendusele ja ehitustegevusele.   Turbaalad ja niisked alad: Turbaalad ja niisked pinnad on eriti tundlikud üleujutustele. Nendes piirkondades on mullakiht niigi veerohke ja üleujutuse korral võib vesi kiiresti koguneda, mis omakorda võib põhjustada veetaseme olulist tõusu ja pinnase liikumist.  Liivmullad ja erosioonirisk: Liivased mullad, mis on tavaliselt parema vee läbilaskvusega, võivad üleujutuste ajal kiiresti läbi imbuda ja muutuda ebastabiilseks. See suurendab erosiooniriski, eriti järskudel nõlvadel, kus pinnas võib kergesti lahti tulla ja liikuda.  Savimullad ja veekogumine: Savimullad on tavaliselt vett halvasti läbilaskvad, mis tähendab, et üleujutuse korral koguneb vesi pinnale ja võib jääda seisma pikaks ajaks. See võib muuta pinnase väga niiskeks ja raskeks, põhjustades ehitusobjektidel tõsiseid probleeme, kuna maapind muutub ebastabiilseks ja võib vajuda. b) Pinnase veeimavus ja kuivendamine Pinnase veeimavus määrab, kui kiiresti pinnas suudab sademevett või üleujutusvett imada. Kuivendustööd ja pinnase muutmine Nursipalu projektis võivad mõjutada pinnase looduslikku võimekust vee kogumiseks ja selle äravooluks.  Turbaalade veeimavus: Turbaalad on suure veehoidmisvõimega ja suudavad vett pikemaks ajaks salvestada. Kui need alad saavad üleujutuse ajal vett juurde, võib see turba stabiilsuse märgatavalt häirida. Liigne vesi turbaaladel põhjustab turba paisumist ja võib vähendada selle kandevõimet, mis omakorda mõjutab rajatiste ja teede stabiilsust.  Pinnase küllastumine veega: Kui pinnas muutub üleujutuse ajal küllastunuks, ei suuda see enam vett imada, mis tähendab, et üleujutuse kestel võib tekkida pinnaveekogum, mis jääb püsima pikemaks ajaks. See võib põhjustada erosiooni ja pinnasevajumisi, eriti kui hiljem toimub pinnase kuivamine ja kokkutõmbumi. Üleujutuse mõju Nursipalu pinnase omadustele ja struktuurile a) Pinnase erosioon ja stabiilsuse vähenemine Üleujutuste ajal tekib sageli pinnase erosioon, eriti piirkondades, kus pinnase koostis on lõdvem ja tundlikum vee voolule. Kui Nursipalu projektialal toimuvad ehitustööd ja pinnase eemaldamine või tihendamine, võib see suurendada erosiooniriski.  Vee voolukiirus ja erosioon: Suuremad veevood, mis tekivad intensiivsete vihmade või üleujutuste tagajärjel, võivad kaasa tuua pinnase kiire erosiooni. See on eriti probleemne järskude nõlvade ja orgudega piirkondades, kus vesi võib kergesti pinnast lõhkuda ja seda alla voolata. Erosioon võib häirida ka ehitusobjekte ja teid, tekitades pinnase nihkeid ja vajumisi.  Pinnase erosiooni mõju infrastruktuurile: Kui Nursipalu projekt hõlmab teede ja rajatiste rajamist, võib erosioon mõjutada nende stabiilsust. Veevool võib alustada pinnase alt ära kandmist, mis võib põhjustada teede ja rajatiste vajumist või nende  purunemist. See on eriti tõenäoline, kui rajatised ehitatakse savi- või turbaalale, mis on üleujutustele tundlikud. b) Pinnase küllastumine veega ja pinnase vajumine Üleujutuste mõju pinnasele ei piirdu ainult erosiooniga. Pinnase küllastumine veega võib põhjustada pinnase vajumist ja struktuurseid muutusi, eriti siis, kui veetase langeb ja pinnas hakkab kuivama.  Pinnase vajumine pärast üleujutusi: Kui pinnas, eriti turvas või savi, saab üleujutuse ajal veest küllastunud, võib see oma kaalu all vajuda. Pärast üleujutust, kui vesi hakkab taanduma ja pinnas kuivab, võib tekkida pinnase kokkutõmbumine ja vajumine, mis muudab pinnase kandevõimet. See võib põhjustada ehitiste või infrastruktuuri kahjustusi, kuna maapind muutub ebastabiilseks.  Pikaajalised mõjud pinnasele: Pikaajalised üleujutused võivad põhjustada mulla struktuuri muutusi, eriti happelistes või soistes piirkondades. Pikaajaline vee olemasolu pinnases võib häirida looduslikke mikroorganismide protsesse ja vähendada mulla elurikkust, mis omakorda mõjutab selle stabiilsust ja võimekust toetada taimestikku või rajatisi. Üleujutuste mõju Nursipalu ümbritsevale keskkonnale ja ökosüsteemidele a) Märgade alade laienemine ja veerežiimi muutused Üleujutused võivad põhjustada märgalade laienemist või uute niiskete alade tekkimist, mis mõjutab Nursipalu piirkonna looduslikku veerežiimi. See võib omakorda mõjutada piirkonna ökosüsteeme ja elurikkust.  Märgade alade suurenemine: Kui Nursipalu projekt mõjutab looduslikke kuivendussüsteeme või viib suurte veekoguste kogunemiseni, võivad märgalad piirkonnas laieneda. Märgalad on olulised ökosüsteemid, kuid nende liigne laienemine võib mõjutada infrastruktuuri ja põllumajandusmaid. Suuremad veekogused võivad piirata piirkonnas elavate taimede ja loomade liikumist ning tekitada uusi ökoloogilisi tasakaalutusi.  Veetaseme ja voolukiiruse kõikumine: Üleujutused võivad põhjustada veetaseme järske muutusi, mis omakorda mõjutab kohalikke jõgesid ja veekogusid. Veetaseme tõus võib tekitada veekogude üleujutusi ja suurendada setete kandumist, mis võib muuta veekogude koostist ja häirida seal elavaid organisme. b) Taimestiku ja loomastiku muutused Üleujutused ja veetaseme muutused võivad avaldada olulist mõju piirkonna taimestikule ja loomastikule, kuna paljud liigid on kohastunud konkreetse niiskustasemega keskkonnas.   Taimede juurestiku kahjustus: Pikaajalised üleujutused võivad kahjustada taimestiku juurestikku, eriti kuivemates piirkondades kasvavaid taimi, mis ei ole harjunud püsiva niiskusega. See võib põhjustada taimede massilist hukkumist, eriti siis, kui pinnas jääb üleujutuste järel pikka aega liigniiskeks.  Loomade elupaikade vähenemine: Veetaseme muutused ja üleujutused võivad vähendada loomade elupaikade suurust, eriti metsloomade puhul, kes sõltuvad kuivematest aladest. Üleujutused võivad sundida loomi oma elupaikadest lahkuma, mis omakorda mõjutab ökosüsteemi tasakaalu ja liigirikkust. Kokkuvõte ja soovitused a) Üleujutuste vältimine ja kahjude vähendamine Üleujutuste mõju vähendamiseks Nursipalu piirkonnas tuleks võtta kasutusele järgmised meetmed:  Pinnase uurimine ja kuivendussüsteemide planeerimine: Enne projektiga alustamist tuleks põhjalikult uurida pinnase tüüpe ja nende tundlikkust üleujutuste suhtes. Samuti tuleks planeerida tõhusad kuivendussüsteemid, et vältida vee liigset kogunemist ja pinnase küllastumist.  Metsade ja looduslike alade säilitamine: Metsade ja looduslike alade säilitamine aitab vähendada üleujutuste riski, kuna need alad toimivad looduslike veehoidlatena ja aitavad pinnasel vett imada. b) Ökosüsteemide tasakaalu säilitamine Üleujutused võivad mõjutada piirkonna ökosüsteemide tasakaalu, mistõttu on oluline säilitada looduslik veerežiim ja vältida tegevusi, mis võivad kahjustada kohalikke elupaiku.  Vee ja märgalade kaitse: On oluline kaitsta looduslikke veekogusid ja märgalasid, vältides nende liigset kuivendamist või üleujutamist. Looduslike veerežiimide säilitamine aitab tagada ökosüsteemi tasakaalu ja vähendada üleujutuste mõju. Kokkuvõttes on üleujutuste mõju Nursipalu pinnasele ja ümbritsevale alale oluline arvestada projekti planeerimisel. Pinnase tüüp, veerežiim ja looduslikud ökosüsteemid võivad kõik mõjutada üleujutuste tagajärgi, seega on vajalik põhjalik pinnase- ja veekaitseplaneerimine, et vältida kahjulikke mõjusid.  VÕRU LINN Nursipalu harjutusvälja laiendamine või rajamine Keretü soo piirkonnas võib avaldada mitmekülgset mõju Võru linnale ja selle ümbritsevale keskkonnale. Seda mõju võib vaadelda mitmest vaatenurgast, sealhulgas hüdroloogilisest (vee liikumine ja üleujutuste risk), ökoloogilisest (metsade ja soode kadumine), sotsiaalsest ja majanduslikust vaatenurgast (kohaliku elanikkonna ja turismi mõju). Hüdroloogiline mõju Võrule Nursipalu harjutusväljaku rajamine, eriti kui see hõlmab kuivendustöid ja metsaraiet, võib oluliselt muuta piirkonna veerežiimi, millel on otsene mõju Võrule, sealhulgas Tamula järve ja Võhandu jõe veetasemele. a) Vee äravoolu kiirenemine ja suurvee mõju  Kuivendustööde mõju: Märgalade ja metsade kuivendamine vähendab ala võimet vett imada ja talletada, mis põhjustab suuremat ja kiirendatud äravoolu. Keretü soo ja ümbritsevate metsade kadumine tähendab, et suurvee perioodidel, nagu kevadine lume sulamine, võib vesi kiiremini jõuda madalamatesse piirkondadesse, sealhulgas Võru linna veekogudesse (Tamula järv ja Võhandu jõgi).  Suurenenud üleujutuste risk: Kuna Võru linn asub justkui madalamas kausis ja on ümbritsetud kõrgematest aladest (sealhulgas Haanja kõrgustik), toovad suuremad veekogused alla kõrgemalt maastikult. Kui Nursipalu harjutusväljakul toimub metsade raadamine ja maapinna kuivendamine, võib see põhjustada intensiivsemaid üleujutusi Võrus, eriti kevadeti. 2024. aasta kevadel tõusis Tamula järve veetase juba umbes 80 cm võrra, ning lisavee voolamine Nursipalust võib seda veelgi süvendada. b) Setete ja erosiooni suurenemine  Metsaraiumise ja kuivendamise mõju erosioonile: Metsade raadamine põhjustab pinnase erosiooni, mis viib suurema hulga setete sattumiseni Tamula järve ja Võhandu jõkke. Setete kogunemine võib vähendada nende veekogude läbilaskevõimet, mis omakorda suurendab üleujutusohtu.  Vee kvaliteedi halvenemine: Erosioonist ja setete voolamisest põhjustatud veekvaliteedi halvenemine võib mõjutada Tamula järve ja Võhandu jõe ökoloogilist tasakaalu, vähendades nende veekogude elurikkust ja potentsiaalselt mõjutades kohalikke kalavarusid.  Ökoloogiline mõju Nursipalu harjutusväljak asub Keretü soo ja ümbritsevate metsade lähedal, mis on ökoloogiliselt tundlikud alad. Need alad pakuvad elupaika mitmetele haruldastele liikidele, ning harjutusväljaku laiendamine võib nende ökosüsteemide tasakaalu oluliselt mõjutada. a) Metsade ja soode kadumine  Elupaikade hävimine: Metsade raadamine ja soode kuivendamine harjutusväljaku jaoks vähendab kohalike liikide, sealhulgas lindude ja loomade, elupaiku. Selliste ökosüsteemide kadumine võib viia kohaliku elurikkuse vähenemiseni. Eriti kahjustavad metsade kadumine ja suurenenud inimmüra tundlikke liike, nagu näiteks metsis ja teised soodele omased linnud.  Kliimamuutuste mõju süvenemine: Metsad ja sood on olulised süsiniku sidujad. Nende alade kuivendamine ja raadamine vabastab atmosfääri suurtes kogustes süsinikku, mis suurendab piirkonna süsinikdioksiidi emissioone ja süvendab kliimamuutuste mõjusid. b) Müra ja saaste mõju ökosüsteemidele  Mürareostus: Sõjaväeliste harjutusväljaku tegevuste (nt relvaharjutused ja õppused) intensiivne müra võib häirida kohalikke loomi ja linde, sundides neid lahkuma oma elupaikadest. Eriti võivad mõjutatud olla metsloomad ja rändlinnud, kes kasutavad piirkonda pesitsemiseks või rändeteena.  Saaste ja kemikaalid: Sõjaväe harjutused võivad kaasa tuua pinnase ja veekogude reostuse kemikaalide ja kütuselekete kaudu. See võib põhjustada veekvaliteedi halvenemist, mis mõjutab omakorda Tamula järve ja Võhandu jõe elustikku ning Võru piirkonna joogiveevarusid. Sotsiaalne ja majanduslik mõju Võrule a) Mõju turismile ja kohalikule elukvaliteedile  Puhkealade kahjustamine: Võru linna ja Tamula järve ääres asuvad puhke- ja rekreatsioonialad on olulised nii kohalikele elanikele kui ka turistidele. Tamula järv on populaarne vaba aja veetmise koht. Kui Nursipalu harjutusväljaku rajamine põhjustab suurenenud üleujutusi või veekvaliteedi halvenemist Tamula järves, võivad need piirkonnad muutuda vähem atraktiivseks turistidele ja kohalikud elanikud kaotavad väärtuslikud puhkevõimalused.  Turismi majandusliku kasu vähenemine: Võru linna turismisektor sõltub suuresti Tamula järvest ja selle ümbrusest. Veetaseme tõus või halvenenud veekvaliteet võib mõjutada järveäärsete restoranide, majutuskohtade ja teenindussektori ettevõtete tulusid. Lisaks võib harjutusväljaku laiendamine ja sellest tulenev keskkonnamõju vähendada piirkonna atraktiivsust turistidele. b) Elamispindade ja kinnisvara kahjustamine  Kinnisvara väärtuse vähenemine: Kui Nursipalu harjutusväljak põhjustab suurenenud üleujutusohtu või halvendab piirkonna keskkonda, võib see vähendada Võru linnas ja selle ümbruses asuva kinnisvara väärtust. Üleujutusriskiga alad, eriti madalamates kohtades Tamula järve lähedal, võivad muutuda vähem atraktiivseks potentsiaalsetele ostjatele ja investoritele. 4. Julgeoleku ja sotsiaalse mõju aspektid  Kohaliku kogukonna vastuseis: Nursipalu harjutusväljakuga seotud laiendused ja tegevused võivad tekitada kohalikes elanikes rahulolematust ja vastuseisu. Eriti võivad mõjutatud olla piirkonnad, mis paiknevad harjutusväljaku lähedal ning kus inimesed peavad taluma müra ja harjutusväljakuga seotud häiringuid. See võib kaasa tuua sotsiaalseid pingeid ja nõuda täiendavat kommunikatsiooni kohalike kogukondadega. Kokkuvõte: Nursipalu harjutusväljakul võib olla märkimisväärne mõju Võru linnale ja selle ümbrusele. Peamised riskid hõlmavad suurenenud üleujutusohtu ja halvenenud veekvaliteeti Tamula järves ja Võhandu jões, mis võivad mõjutada kohalikke elanikke, infrastruktuuri ja turismisektorit. Lisaks võivad harjutusväljakuga seotud tegevused häirida kohalikke ökosüsteeme ja vähendada piirkonna bioloogilist mitmekesisust, tuues kaasa ulatuslikke keskkonnamuutusi. Kaitseministeerium [email protected] Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] [email protected]. 08.11.2024 ETTEPANEKUD EELNÕULE SEOSES NATURA 2000 ALADELE MÕJUDE HINDAMISEGA Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 266 “„Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ muutmiseks ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseks” kohta. Eelnõu tuleb tagasi lükata järgmistel põhjustel: 1. Natura eelhindamine on olnud puudulik. 2. Natura asjakohaseks hindamiseks on antud vale sisend. 3. Natura asjakohane hindamine ei ole nõuetekohaselt läbi viidud. Natura 2000 aladele mõjude hindamisel on tehtud järgmised vead: 1. Aluseks on eelhinnang, mis ei vasta Looduskaitseseaduses ega EL direktiividega sätestatud Natura eelhinnangule kehtestatud nõuetele; 2. Aluseks on Natura eelhinnang, mis ei vasta Natura hindamise metoodikale; 3. Natura eelhinnangu andmisel ei ole otsutaja saanud lähtuda asjakohasest teabest, kuna Natura eelhinnangu dokument ei sisaldanud nõutavat teavet. 4. Natura asjakohaseks hindamiseks on seega antud vale lähteülesanne. 5. Natura asjakohane hindamine on läbi viidud valedel alustel. 6. Natura asjakohasest hindamisest on välja jäetud Timmase, Vagula, Tamula Natura alad, samuti Koiva-Mustjõe, Pärlijõe Natura alad. Kuna võimalikku negatiivset mõju objektiivse ja asjakohase teabe põhjal neile nimetatud aladele ei saa välistada, tulnuks kõigi nende nimetatud alade suhtes mõju asjakohaselt hinnata. 7. Haanja ja Karula Natura alade asjakohasel hindamisel ei ole lähtutud asjakohasest ja objektiivsest teabest. SELGITUS JA PÕHJENDUSED I Natura eelhinnang ei vasta nõuetele 1. Looduskaitseseadus § 693 sätestab nõuded Natura eelhinnangule. Eelhinnangu andmisel peab lähtuma otsustaja järgmisest teabest: 1) tõenäoliselt mõjutatavat Natura 2000 võrgustiku ala iseloomustavad andmed (sealhulgas kaitse-eesmärgid); 2) kas kavandatav tegevus on seotud kaitsekorraldusega; 3) kavandatavat tegevust iseloomustavad andmed; 4) kavandatava tegevuse vastavus kehtivatele planeeringutele; 1  5) teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses asjakohase Natura 2000 võrgustiku alaga; 6) eeldatavalt ebasoodsat mõju avaldavad tegevused või asjaolud, seejuures eraldi või koos muude tegevustega; 7) mõju kõigile tõenäoliselt otseselt või kaudselt mõjutatavatele Natura 2000 võrgustiku aladele, võttes arvesse nende kaitse-eesmärke; 8) põhjendatud juhul muu asjakohane teave. Natura eelhinnang ei saagi vastata Natura eelhinnangu nõuetele, sest: 1. Natura eelhinnangu dokumendi koostamise ajal ei olnud Natura 2000 võrgustiku ala tõenäoliselt mõjutavaid andmeid: 1) puudus mürauuring VV korralduse 226 eelnõu materjalidele oli lisatud 2017 aasta mürauuring, mis ei ole absoluutselt asjakohane, kuna see oli tehtud juba olemasoleva Nursipalu harjutusvälja (mitte laiendatava ala) kohta. Pealegi, on olemas ka 2020 aastal tehtud mürauuring1, mida ei kasutatud Natura eelhinnangu koostamisel. Laiendatava Nursipalu harjutusvälja kohta ei ole mürauuring valmis2. On tehtud müra modelleerimine3, mille tulemusi tutvustati juunis 20244 ja mille tutvustamisel ei olnud veel teada võimalik suurim müraolukord. Ka 19.09.2024 toimunud kohtumisel5 kinnitas Elari Kalmaru kõigile asjaosalistele, et mürauuring ei ole valmis. Müra on aga harjutusvälja puhul vaieldamatult oluline tegur, millega peab hindamisel arvestama. Märkida tuleb, et modelleerimisel ei arvestatud toimunud ulatuslike raietega, erinevate laskeharjutustega, sh suurõppused ja lennukitelt pommitamise, pikmaarelvadega tulistamine väljastpoolt laskeala üle inimeste peade ja kodude harjutusväljale sisse seal asuvatele lõhkealadele, veealused lõhkamised jmt. Kõik need tegevused on harjutusvälja arendusprogrammi järgi Nursipalusse planeeritud. Seega ei ole müra modelleerimine kindlasti piisav, et olla objektiivseks aluseks Natura mõjude hindamisel. Reaalseid müra mõõtmisi pole tehtud. RKIK sõnul planeeritakse seda alles kevadel 2025. 2) puudus info planeeritavate tegevuste kohta, Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm kinnitati alles peale Natura eelhinnangu valmimist. Leping keskkonnaülevaate koostamiseks sõlmiti dets. 2022, muudeti seda mais 2023. Dokumendil “Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine” on valmimise kuupäev 25.08.2023. Dokumendil Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm aga kinnitamise kuupäev 28.08.2024. Seega ei ole olnud võimalik hinnata võimalikku mõju tegevustele, mis ei olnud isegi veel teada, kinnitatud. Samuti puudus info planeeritava Nursipalu harjutusvälja suuruse, paiknemise kohta. Esialgne võimalik piir kinnitati alles 20.10.2023. 2. Natura eelhinnangu koostamise ajal puudusid Natura 2000 võrgustiku alal kavandatavat tegevust iseloomustavad andmed: 1) Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm ei olnud teada, ei olnud kinnitatud. 1 Nursipalu harjutusvälja mürauuring, 28.05.2020, https://mil.ee/wp-content/uploads/2021/05/Akukon- 200583-1-Nursipalu-harjutusvalja-murauuring.pdf 2 Hnkeleoping ei ole lõpetatud, 3 Modelleerimise teel tehtud mürauuring 2024 https://pilv.kra.ee/index.php/s/a7pwbMXtQwDdzw8 , parool lehele pääsemiseks: bQ7B67fMaw 4 10.06.2024 müra modelleerimise tutvustus Võrus https://www.youtube.com/watch?v=t4alMgn8zvU&t=2642s 5 Kohtumine kaitseministeeriumis, kus osalesid omavalitsuste juhid, Kaitseministeeriumi, RKIK ja MTÜ esindajad. 2 2) VV korralduse 266 kohaselt laiendatava Nursipalu harjutusvälja kohta puudub tänaseni uus kasutus-eeskiri. Need andmed, mis iseloomustaks alal kavandatavaid konkreetseid tegevusi, on täiesti puudunud. 3. Natura eelhinnangu dokumendis peab olema antud ülevaade kavandatava tegevuse vastavuse kohta kehtivatele planeeringutele. Üheski planeeringus (ei kohalike omavalitsuste, maakonna ega ka riigi tasandil) ei olnud eelhinnangu dokumendi koostamise ajal arvestatud Nursipalu harjutusvälja laiendamisega. Eelhinnangu andmisel olemasolevate planeeringutega ei arvestatud. 4. Natura eelhinnangu dokumendis ja eelhinnangu andmisel ei ole arvestatud teiste teadaolevate olulise mõjuga tegevustega, mis võivad eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku alasid. 1) Kuna VV korraldusest nr 266 jäeti välja Sänna linnak, Tsiatsungõlmaa lasketiir ja nendega seotud arendus- ja muud tegevused, ei ole nende tegevustega Natura eelhinnangu andmisel arvestatud. 2) RMK ja Kaitseministeeriumi esitatud metsateatiste alusel on alates dets 2022 raiutud Nursipalu planeeritaval harjutusvälja alal üle 1000 hektaril üle 100 000 tm puitu. Sellega ei ole eelhinnangu andmisel arvestatud. 5. Natura eelhinnangu koostamise ajal ja eelhinnangu andmisel on eeldatavalt ebasoodsat mõju avaldavaid tegevusi või asjaolusid (seejuures eraldi või koos muude tegevustega) arvestatud puudulikult. Seega ka seda seadusest tulenevat nõuet ei saa lugeda täidetuks. 1) Eeldatavalt ebasoodsat mõju avaldavad tegevused ja asjaolud ei olnud eelhinnangu dokumendi koostamise ajal ja eelhinnangu andmise ajaks teada, kuna juba eelpool nimetatud dokumente ei olnud olemas (puudusid tegevusi planeerivad dokumendid, mürauuring) 6.) Natura eelhinnangu dokumendis ja eelhinnangu andmisel peaks olema välja toodud mõju kõigile tõenäoliselt otseselt või kaudselt mõjutatavatele Natura 2000 võrgustiku aladele, võttes arvesse nende kaitse-eesmärke. Seda tehtud ei ole. Eelhinnangu andmisel tulebki välja selgitatada kas võib olla mõju, millega tuleks Natura asjakohase hindamise puhul arvestada, ehk tuua välja kõik Natura 2000 alade, milledele võib nende kaitse-eesmärgist lähtuvalt olla mõju kas otseselt või kaudselt. Eelhindamise ülesandeks ei saa olla hinnangute andmine mõju avaldumise või mitteavaldumise kohta, nii nagu on teinud Aide Kaar oma keskkonnamõjude ülevaates. Kuna Aide Kaar on justnimelt andnud eelhindamise dokumendis hinnanguid mõju avaldumise kohta, siis on antud Natura asjakohaseks hindamiseks vale sisend. 7.) Natura eelhinnagu dokumendis on rohkelt vigu faktides, arvudes. 8.) Natura eelhinnangu dokument põhineb justkui mingil lisadokumendil, mida nimetatakse keskkonnaülevaateks ja mille sisu seadus kuidagi ei reguleeri ehk see ei saa olla osa eelhinnangust. Dokumendi koostaja Aide Kaar on selle dokumendi sissejuhatuses lk 5 öelnud: “Keskkonnaülevaate koostamise eesmärk on anda ülevaade Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnast, et kaardistada uuringute vajadust ning tuvastada täiendavat hindamist vajavad potentsiaalsed olulised 3  keskkonnamõjud. Keskkonnaülevaates tuuakse välja täiendavate uuringute ja inventuuride vajadus ning milliste alade arendamiste ja milliste tegevuste kavandamise puhul tuleb täiendavalt hinnata nendega seoses avalduvaid mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele. Keskkonnaülevaate koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) toodud asjakohastest nõuetest keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise programmi sisu kohta. Siiski pole tegu vormikohase keskkonnamõju eelhinnanguga. Käesolev keskkonnaülevaade keskendub enam looduskeskkonnale ja kaitstavatele loodusobjektidele avalduvatele mõjudele. Natura eelhindamine on keskkonnaülevaate loogiline osa, kuid see on vormistatud eraldi dokumendina. Käesolev keskkonnaülevaade on koostatud tellijalt ja avalikest andmebaasidest saadud teabe põhjal”. Selliselt juhteksperdi poolt antud info on eksitav. Jäetakse mulje, justkui tuleneks keskkonnaülevaate koostamine KeHJS-st. Natura eelhindamine ei saa olla Eestis keskkonnamõjude hindamist käsitlevate seaduste mõistes keskkonnaülevaate loogiline osa. Ehk siis Aide Kaar on koostanud kirjeldava dokumendi mingi huviala kohta, öelnud, et Natura eelhindamine on selle loogiline osa, teinud dokumendid valmis enne uue arendusprogrammi kinnitamist ja Nursipalu laiendamise otsust. Millistel lähteandmetele juhtekspert tugineb uuringuvajaduste ja potentsiaalsete oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamisel, on arusaamatu. Kasutatud andmeallikates vastav info puudub. Väide, et Natura eelhindamine on keskkonnaülevaate loogiline osa, on eksitav. Keskkonnaülevaadet võib ju hindaja kasutada oma töömaterjalina aga avalikkusele ja otsustajatele presenteerida, et üks justkui lähtub teisest, kuigi seadus selle dokumendi koostamist ei reguleeri, on vale. Looduskaitseseadus § 693 sätestab, mida peab Natura eelhinnang sisaldama. Aide Kaar selgituse järgi justkui lähtuti keskkonnamõjude eelhindamisest, mis sisu ega nõuete kohaselt ei olnud keskkonnamõjude eelhindamine ja selle järgi tehti siis Natura eelhindamine. Keskkonnamõjude eelhindamine ja Natura mõjude eelhindamine on aga nii metoodiliselt kui menetluslikult täiesti erinevad. Keskkonnamõjude hindajaile ei ole antud õigust neid erinevaid hindamisi selliselt siduda. Siinkohal veel märgime, et keskkonnamõjude eelhindamine sisuliselt keskkonnaülevaade ka ju ei olnud. Kuna keskkonnaülevaate kui sellise koostamist KeHJS ei reguleeri, siis justkui ei pidanukski antud dokumendi koostamisel KeHJS-st lähtuma. Kuid mille alusel võttis keskkonnamõjude hindaja volitused koostada seadusega mitte reguleeritud kirjeldav dokument ja esitada see avalikkusele ja otsustajatele justkui dokument, mis hindab mõjusid ja näeb ette mõningaid keskkonnameetmeid. Ja enamgi veel - mille alusel võttis keskkonnamõjude hindaja volitused koostada sellesama, seadusega mittereguleeritud kirjelduse põhjal Natura eelhinnang. Dokument “Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne” on valminud 28.08.2023 ehk siis oluliselt varem kui tehti otsus Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks keskkonnamõju hindamata. Vastav otsus tehti alles oktoobris 2023, eelnõu avalikustati 29.08.2023. Kuidas sai keskkonnamõjude juhtekspert ette näha, et valitsus otsustab muuhulgas keskkonnamõjusid Nursipalus mitte hinnata? Ja millistel kaalutlustel ta tegi nn Natura eelhindamise dokumendi enne valmis? Aide Kaar ei ole järginud 4 keskkonnamõjude hindamist reguleerivat seadusandlust, eksitanud avalikkust ja otsustajaid. II Mõjud Natura aladele ei ole asjakohaselt hinnatud Looduskaitseseadus § 691 lg 1 ütleb selgelt: ” Kavandatavat tegevust, sealhulgas korduvat või jätkuvat tegevust (edaspidi kavandatav tegevus), mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale eraldi või koos muude tegevustega, võib lubada ning strateegilise planeerimisdokumendi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 tähenduses (edaspidi strateegiline planeerimisdokument) võib kehtestada, kui on selge, et seda tegevust ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimist lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning need ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust”. Nursipalu harjutusvälja laiendamisel soovitakse ellu viia Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi6. Nii on öeldud VV korralduses nr 2667 peatükis I (asjaolud ja menetluse käik). Natura eelhinnangu koostaja A. Kaar on andnud otsustajale sisendi dokumendi “Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine” näol ja just selle põhjal on otsustaja otsustanud algatada Natura asjakohase hindamine ehk VV korralduse nr 266 punktis 3.2.1.1 toodud mahus ja viisil II etapi tegevuste suhtes. Euroopa Kohus on aga leidnud (C-304/05, p 69), et hindamine pole piisav, kui selles on lüngad ja see ei sisalda täpseid, täielikke ja lõplikke seisukohti ja järeldusi, mis hajutaksid kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused tegevuse mõju kohta. Toome siinkohal vaid ühe näite, et kahtlused tegevuse mõju kohta ei ole hajutatud. Näiteks on planeeritud sihtmärgialad Lääne laskeväljal alale, kust Matu oja, Maru oja ja tihe kraavidevõrk kannab veed Mustjõkke, mis on aga Koiva-Mustjõe Natura ala osa. On reaalne oht, et sihtmärgialadelt, kuhu akumuleerub nii lõhkenud kui lõhkemata moon, hakataks tegema kontrollitud põletamisi (mille kustutamiseks kasutataks spetsiaalseid aineid, mis on mürgised), kanduvad mürgised ühendid Mustjõkke. See oht ei ole välistatud. Veehaardeid ei ole üldse Natura hindamisel käsitletud, kuigi vahetusse lähedusse jäävad ka Vagula ja Tamula, mis samuti kuuluvad Natura 2000 alade võrgustikku. SEEGA EELNEVAST TULENEVALT EI SAA VÄITA, ET NURSIPALU LAIENDAMISE MÕJU NATURA ALADELE OLEKS ASJAKOHASELT HINNATUD. Lugupidamisega Maarika Niidumaa MTÜ Meie Nursipalu Juhatuse liige 6 https://rouge.kovtp.ee/documents/822972/36359423/20230828_Nursipalu- arendusprogramm_kehtestatud.pdf/eed5035e-9d69-49d3-9086-da458c8d5651 , kinnitatud kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/321102023003 5 Maarika Niidumaa Teie: 30.11.2024 nr 1.1-1/202 Meie Nursipalu MTÜ [email protected] Meie: 09.12.2024 nr 6-3/24/5425-2 Vastus selgitustaotlusele Austatud proua Niidumaa Olete oma 30.11.2024 saadetud selgitustaotluses soovinud teada, millal edastas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ muutmine tulenevalt keskkonnale avalduvate mõjude hindamisest ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“ eelnõu avalikustamise käigus laekunud küsimused, info ja vastuväited Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohase hindamise aruande koostajale ning mis info täpselt väljastati. Aruande koostajale väljastati Natura asjakohase hindamise aruande sisu puudutanud ettepanekud ja vastuväited (lisatud) täies mahus nende laekumise järgselt 14. oktoobril ja 11. novembril. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Elari Kalmaru harjutusväljade portfellijuht Lisad: 1. Nursipalu harjutusväljaku mõjud ja ettepanekud, Nursipalu hajutusväljaku mõjud ja ettepanekud.pdf 2. Ettepanekud eelnõule seoses natura 2000 aladele mõjude hindamisega, ETTEPANEKUD EELNÕULE Natura.pdf Järve 34a / 11314 Tallinn / 717 0400 / [email protected] / www.kaitseinvesteeringud.ee Registrikood 70009764  Kaitseministeerium [email protected] Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] [email protected]. 08.11.2024 ETTEPANEKUD EELNÕULE SEOSES NATURA 2000 ALADELE MÕJUDE HINDAMISEGA Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 266 “„Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ muutmiseks ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseks” kohta. Eelnõu tuleb tagasi lükata järgmistel põhjustel: 1. Natura eelhindamine on olnud puudulik. 2. Natura asjakohaseks hindamiseks on antud vale sisend. 3. Natura asjakohane hindamine ei ole nõuetekohaselt läbi viidud. Natura 2000 aladele mõjude hindamisel on tehtud järgmised vead: 1. Aluseks on eelhinnang, mis ei vasta Looduskaitseseaduses ega EL direktiividega sätestatud Natura eelhinnangule kehtestatud nõuetele; 2. Aluseks on Natura eelhinnang, mis ei vasta Natura hindamise metoodikale; 3. Natura eelhinnangu andmisel ei ole otsutaja saanud lähtuda asjakohasest teabest, kuna Natura eelhinnangu dokument ei sisaldanud nõutavat teavet. 4. Natura asjakohaseks hindamiseks on seega antud vale lähteülesanne. 5. Natura asjakohane hindamine on läbi viidud valedel alustel. 6. Natura asjakohasest hindamisest on välja jäetud Timmase, Vagula, Tamula Natura alad, samuti Koiva-Mustjõe, Pärlijõe Natura alad. Kuna võimalikku negatiivset mõju objektiivse ja asjakohase teabe põhjal neile nimetatud aladele ei saa välistada, tulnuks kõigi nende nimetatud alade suhtes mõju asjakohaselt hinnata. 7. Haanja ja Karula Natura alade asjakohasel hindamisel ei ole lähtutud asjakohasest ja objektiivsest teabest. SELGITUS JA PÕHJENDUSED I Natura eelhinnang ei vasta nõuetele 1. Looduskaitseseadus § 693 sätestab nõuded Natura eelhinnangule. Eelhinnangu andmisel peab lähtuma otsustaja järgmisest teabest: 1) tõenäoliselt mõjutatavat Natura 2000 võrgustiku ala iseloomustavad andmed (sealhulgas kaitse-eesmärgid); 2) kas kavandatav tegevus on seotud kaitsekorraldusega; 3) kavandatavat tegevust iseloomustavad andmed; 4) kavandatava tegevuse vastavus kehtivatele planeeringutele; 1  5) teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses asjakohase Natura 2000 võrgustiku alaga; 6) eeldatavalt ebasoodsat mõju avaldavad tegevused või asjaolud, seejuures eraldi või koos muude tegevustega; 7) mõju kõigile tõenäoliselt otseselt või kaudselt mõjutatavatele Natura 2000 võrgustiku aladele, võttes arvesse nende kaitse-eesmärke; 8) põhjendatud juhul muu asjakohane teave. Natura eelhinnang ei saagi vastata Natura eelhinnangu nõuetele, sest: 1. Natura eelhinnangu dokumendi koostamise ajal ei olnud Natura 2000 võrgustiku ala tõenäoliselt mõjutavaid andmeid: 1) puudus mürauuring VV korralduse 226 eelnõu materjalidele oli lisatud 2017 aasta mürauuring, mis ei ole absoluutselt asjakohane, kuna see oli tehtud juba olemasoleva Nursipalu harjutusvälja (mitte laiendatava ala) kohta. Pealegi, on olemas ka 2020 aastal tehtud mürauuring1, mida ei kasutatud Natura eelhinnangu koostamisel. Laiendatava Nursipalu harjutusvälja kohta ei ole mürauuring valmis2. On tehtud müra modelleerimine3, mille tulemusi tutvustati juunis 20244 ja mille tutvustamisel ei olnud veel teada võimalik suurim müraolukord. Ka 19.09.2024 toimunud kohtumisel5 kinnitas Elari Kalmaru kõigile asjaosalistele, et mürauuring ei ole valmis. Müra on aga harjutusvälja puhul vaieldamatult oluline tegur, millega peab hindamisel arvestama. Märkida tuleb, et modelleerimisel ei arvestatud toimunud ulatuslike raietega, erinevate laskeharjutustega, sh suurõppused ja lennukitelt pommitamise, pikmaarelvadega tulistamine väljastpoolt laskeala üle inimeste peade ja kodude harjutusväljale sisse seal asuvatele lõhkealadele, veealused lõhkamised jmt. Kõik need tegevused on harjutusvälja arendusprogrammi järgi Nursipalusse planeeritud. Seega ei ole müra modelleerimine kindlasti piisav, et olla objektiivseks aluseks Natura mõjude hindamisel. Reaalseid müra mõõtmisi pole tehtud. RKIK sõnul planeeritakse seda alles kevadel 2025. 2) puudus info planeeritavate tegevuste kohta, Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm kinnitati alles peale Natura eelhinnangu valmimist. Leping keskkonnaülevaate koostamiseks sõlmiti dets. 2022, muudeti seda mais 2023. Dokumendil “Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine” on valmimise kuupäev 25.08.2023. Dokumendil Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm aga kinnitamise kuupäev 28.08.2024. Seega ei ole olnud võimalik hinnata võimalikku mõju tegevustele, mis ei olnud isegi veel teada, kinnitatud. Samuti puudus info planeeritava Nursipalu harjutusvälja suuruse, paiknemise kohta. Esialgne võimalik piir kinnitati alles 20.10.2023. 2. Natura eelhinnangu koostamise ajal puudusid Natura 2000 võrgustiku alal kavandatavat tegevust iseloomustavad andmed: 1) Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm ei olnud teada, ei olnud kinnitatud. 1 Nursipalu harjutusvälja mürauuring, 28.05.2020, https://mil.ee/wp-content/uploads/2021/05/Akukon- 200583-1-Nursipalu-harjutusvalja-murauuring.pdf 2 Hnkeleoping ei ole lõpetatud, 3 Modelleerimise teel tehtud mürauuring 2024 https://pilv.kra.ee/index.php/s/a7pwbMXtQwDdzw8 , parool lehele pääsemiseks: bQ7B67fMaw 4 10.06.2024 müra modelleerimise tutvustus Võrus https://www.youtube.com/watch?v=t4alMgn8zvU&t=2642s 5 Kohtumine kaitseministeeriumis, kus osalesid omavalitsuste juhid, Kaitseministeeriumi, RKIK ja MTÜ esindajad. 2 2) VV korralduse 266 kohaselt laiendatava Nursipalu harjutusvälja kohta puudub tänaseni uus kasutus-eeskiri. Need andmed, mis iseloomustaks alal kavandatavaid konkreetseid tegevusi, on täiesti puudunud. 3. Natura eelhinnangu dokumendis peab olema antud ülevaade kavandatava tegevuse vastavuse kohta kehtivatele planeeringutele. Üheski planeeringus (ei kohalike omavalitsuste, maakonna ega ka riigi tasandil) ei olnud eelhinnangu dokumendi koostamise ajal arvestatud Nursipalu harjutusvälja laiendamisega. Eelhinnangu andmisel olemasolevate planeeringutega ei arvestatud. 4. Natura eelhinnangu dokumendis ja eelhinnangu andmisel ei ole arvestatud teiste teadaolevate olulise mõjuga tegevustega, mis võivad eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku alasid. 1) Kuna VV korraldusest nr 266 jäeti välja Sänna linnak, Tsiatsungõlmaa lasketiir ja nendega seotud arendus- ja muud tegevused, ei ole nende tegevustega Natura eelhinnangu andmisel arvestatud. 2) RMK ja Kaitseministeeriumi esitatud metsateatiste alusel on alates dets 2022 raiutud Nursipalu planeeritaval harjutusvälja alal üle 1000 hektaril üle 100 000 tm puitu. Sellega ei ole eelhinnangu andmisel arvestatud. 5. Natura eelhinnangu koostamise ajal ja eelhinnangu andmisel on eeldatavalt ebasoodsat mõju avaldavaid tegevusi või asjaolusid (seejuures eraldi või koos muude tegevustega) arvestatud puudulikult. Seega ka seda seadusest tulenevat nõuet ei saa lugeda täidetuks. 1) Eeldatavalt ebasoodsat mõju avaldavad tegevused ja asjaolud ei olnud eelhinnangu dokumendi koostamise ajal ja eelhinnangu andmise ajaks teada, kuna juba eelpool nimetatud dokumente ei olnud olemas (puudusid tegevusi planeerivad dokumendid, mürauuring) 6.) Natura eelhinnangu dokumendis ja eelhinnangu andmisel peaks olema välja toodud mõju kõigile tõenäoliselt otseselt või kaudselt mõjutatavatele Natura 2000 võrgustiku aladele, võttes arvesse nende kaitse-eesmärke. Seda tehtud ei ole. Eelhinnangu andmisel tulebki välja selgitatada kas võib olla mõju, millega tuleks Natura asjakohase hindamise puhul arvestada, ehk tuua välja kõik Natura 2000 alade, milledele võib nende kaitse-eesmärgist lähtuvalt olla mõju kas otseselt või kaudselt. Eelhindamise ülesandeks ei saa olla hinnangute andmine mõju avaldumise või mitteavaldumise kohta, nii nagu on teinud Aide Kaar oma keskkonnamõjude ülevaates. Kuna Aide Kaar on justnimelt andnud eelhindamise dokumendis hinnanguid mõju avaldumise kohta, siis on antud Natura asjakohaseks hindamiseks vale sisend. 7.) Natura eelhinnagu dokumendis on rohkelt vigu faktides, arvudes. 8.) Natura eelhinnangu dokument põhineb justkui mingil lisadokumendil, mida nimetatakse keskkonnaülevaateks ja mille sisu seadus kuidagi ei reguleeri ehk see ei saa olla osa eelhinnangust. Dokumendi koostaja Aide Kaar on selle dokumendi sissejuhatuses lk 5 öelnud: “Keskkonnaülevaate koostamise eesmärk on anda ülevaade Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnast, et kaardistada uuringute vajadust ning tuvastada täiendavat hindamist vajavad potentsiaalsed olulised 3  keskkonnamõjud. Keskkonnaülevaates tuuakse välja täiendavate uuringute ja inventuuride vajadus ning milliste alade arendamiste ja milliste tegevuste kavandamise puhul tuleb täiendavalt hinnata nendega seoses avalduvaid mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele. Keskkonnaülevaate koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) toodud asjakohastest nõuetest keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise programmi sisu kohta. Siiski pole tegu vormikohase keskkonnamõju eelhinnanguga. Käesolev keskkonnaülevaade keskendub enam looduskeskkonnale ja kaitstavatele loodusobjektidele avalduvatele mõjudele. Natura eelhindamine on keskkonnaülevaate loogiline osa, kuid see on vormistatud eraldi dokumendina. Käesolev keskkonnaülevaade on koostatud tellijalt ja avalikest andmebaasidest saadud teabe põhjal”. Selliselt juhteksperdi poolt antud info on eksitav. Jäetakse mulje, justkui tuleneks keskkonnaülevaate koostamine KeHJS-st. Natura eelhindamine ei saa olla Eestis keskkonnamõjude hindamist käsitlevate seaduste mõistes keskkonnaülevaate loogiline osa. Ehk siis Aide Kaar on koostanud kirjeldava dokumendi mingi huviala kohta, öelnud, et Natura eelhindamine on selle loogiline osa, teinud dokumendid valmis enne uue arendusprogrammi kinnitamist ja Nursipalu laiendamise otsust. Millistel lähteandmetele juhtekspert tugineb uuringuvajaduste ja potentsiaalsete oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamisel, on arusaamatu. Kasutatud andmeallikates vastav info puudub. Väide, et Natura eelhindamine on keskkonnaülevaate loogiline osa, on eksitav. Keskkonnaülevaadet võib ju hindaja kasutada oma töömaterjalina aga avalikkusele ja otsustajatele presenteerida, et üks justkui lähtub teisest, kuigi seadus selle dokumendi koostamist ei reguleeri, on vale. Looduskaitseseadus § 693 sätestab, mida peab Natura eelhinnang sisaldama. Aide Kaar selgituse järgi justkui lähtuti keskkonnamõjude eelhindamisest, mis sisu ega nõuete kohaselt ei olnud keskkonnamõjude eelhindamine ja selle järgi tehti siis Natura eelhindamine. Keskkonnamõjude eelhindamine ja Natura mõjude eelhindamine on aga nii metoodiliselt kui menetluslikult täiesti erinevad. Keskkonnamõjude hindajaile ei ole antud õigust neid erinevaid hindamisi selliselt siduda. Siinkohal veel märgime, et keskkonnamõjude eelhindamine sisuliselt keskkonnaülevaade ka ju ei olnud. Kuna keskkonnaülevaate kui sellise koostamist KeHJS ei reguleeri, siis justkui ei pidanukski antud dokumendi koostamisel KeHJS-st lähtuma. Kuid mille alusel võttis keskkonnamõjude hindaja volitused koostada seadusega mitte reguleeritud kirjeldav dokument ja esitada see avalikkusele ja otsustajatele justkui dokument, mis hindab mõjusid ja näeb ette mõningaid keskkonnameetmeid. Ja enamgi veel - mille alusel võttis keskkonnamõjude hindaja volitused koostada sellesama, seadusega mittereguleeritud kirjelduse põhjal Natura eelhinnang. Dokument “Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne” on valminud 28.08.2023 ehk siis oluliselt varem kui tehti otsus Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks keskkonnamõju hindamata. Vastav otsus tehti alles oktoobris 2023, eelnõu avalikustati 29.08.2023. Kuidas sai keskkonnamõjude juhtekspert ette näha, et valitsus otsustab muuhulgas keskkonnamõjusid Nursipalus mitte hinnata? Ja millistel kaalutlustel ta tegi nn Natura eelhindamise dokumendi enne valmis? Aide Kaar ei ole järginud 4 keskkonnamõjude hindamist reguleerivat seadusandlust, eksitanud avalikkust ja otsustajaid. II Mõjud Natura aladele ei ole asjakohaselt hinnatud Looduskaitseseadus § 691 lg 1 ütleb selgelt: ” Kavandatavat tegevust, sealhulgas korduvat või jätkuvat tegevust (edaspidi kavandatav tegevus), mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale eraldi või koos muude tegevustega, võib lubada ning strateegilise planeerimisdokumendi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 tähenduses (edaspidi strateegiline planeerimisdokument) võib kehtestada, kui on selge, et seda tegevust ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimist lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning need ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust”. Nursipalu harjutusvälja laiendamisel soovitakse ellu viia Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi6. Nii on öeldud VV korralduses nr 2667 peatükis I (asjaolud ja menetluse käik). Natura eelhinnangu koostaja A. Kaar on andnud otsustajale sisendi dokumendi “Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine” näol ja just selle põhjal on otsustaja otsustanud algatada Natura asjakohase hindamine ehk VV korralduse nr 266 punktis 3.2.1.1 toodud mahus ja viisil II etapi tegevuste suhtes. Euroopa Kohus on aga leidnud (C-304/05, p 69), et hindamine pole piisav, kui selles on lüngad ja see ei sisalda täpseid, täielikke ja lõplikke seisukohti ja järeldusi, mis hajutaksid kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused tegevuse mõju kohta. Toome siinkohal vaid ühe näite, et kahtlused tegevuse mõju kohta ei ole hajutatud. Näiteks on planeeritud sihtmärgialad Lääne laskeväljal alale, kust Matu oja, Maru oja ja tihe kraavidevõrk kannab veed Mustjõkke, mis on aga Koiva-Mustjõe Natura ala osa. On reaalne oht, et sihtmärgialadelt, kuhu akumuleerub nii lõhkenud kui lõhkemata moon, hakataks tegema kontrollitud põletamisi (mille kustutamiseks kasutataks spetsiaalseid aineid, mis on mürgised), kanduvad mürgised ühendid Mustjõkke. See oht ei ole välistatud. Veehaardeid ei ole üldse Natura hindamisel käsitletud, kuigi vahetusse lähedusse jäävad ka Vagula ja Tamula, mis samuti kuuluvad Natura 2000 alade võrgustikku. SEEGA EELNEVAST TULENEVALT EI SAA VÄITA, ET NURSIPALU LAIENDAMISE MÕJU NATURA ALADELE OLEKS ASJAKOHASELT HINNATUD. Lugupidamisega Maarika Niidumaa MTÜ Meie Nursipalu Juhatuse liige 6 https://rouge.kovtp.ee/documents/822972/36359423/20230828_Nursipalu- arendusprogramm_kehtestatud.pdf/eed5035e-9d69-49d3-9086-da458c8d5651 , kinnitatud kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/321102023003 5  SISSEJUHATUS Nursipalu harjutusvälja laiendamise projekt on Eesti riigikaitse seisukohalt üks tähtsamaid arenguid, mille eesmärk on tugevdada kaitsevõimekust ja tagada kaasaegsed väljaõppevõimalused nii Eesti kaitseväele kui ka rahvusvahelistele liitlasüksustele. Laiendatud harjutusala võimaldab Eesti ja liitlasvägedele suuremat manööverdusruumi, et korraldada keerukaid ja intensiivseid sõjalisi õppusi. Samas, harjutusvälja laiendamisel on sügavad keskkondlikud ja sotsiaalsed mõjud, mis puudutavad kohalikke elanikke, looduskeskkonda ning Eesti pikaajalisi kliimaeesmärke. Projekti elluviimise käigus tekivad olulised vastuolud riigikaitse vajaduste ja keskkonnakaitse eesmärkide vahel. Natura 2000 kaitsealad ja loodusväärtustega sood võivad kannatada harjutusvälja infrastruktuuri laiendamise tõttu, mis hõlmab metsaraie ja märgalade kuivendamise vajadust. Lisaks tekitab projekt kohalikele elanikele müra ja häiringuid, samas kui riiklikul tasandil on projektil tugev julgeolekualane põhjendus. Käesolev analüüs käsitleb Nursipalu harjutusvälja laiendamise eesmärke, projekti potentsiaalseid vastuolusid, selle mõju Eesti süsinikubilansile aastani 2050 ning esitab ettepanekud ja leevendusmeetmed, mis võivad aidata tasakaalustada julgeolekuvajadusi ja keskkonnakaitset. PROJEKTI EESMÄRGID Nursipalu harjutusvälja laiendamise projekti keskne eesmärk on suurendada Eesti riigikaitse võimekust, pakkudes suuremaid ja mitmekesisemaid väljaõppevõimalusi nii Eesti kaitseväele kui ka liitlasvägedele. Lisaks kaitsealastele eesmärkidele on projektil ka laiemad sotsiaalsed ja majanduslikud sihid, mis on seotud piirkonna arenguga. Järgnevalt on kirjeldatud peamised projekti eesmärgid: Riigikaitse tugevdamine ja Kaitseväe väljaõppe parandamine Projekti peamine eesmärk on suurendada Eesti iseseisvat kaitsevõimet, tagades kaasaegsed harjutustingimused, mis vastavad tänapäeva sõjalistele vajadustele. Laiendatud harjutusvälja infrastruktuur võimaldab korraldada keerulisi ja integreeritud sõjalisi õppusi, mis hõlmavad mitmesuguseid üksusi, sealhulgas jalaväge, soomusüksusi, suurtükiväge ja õhujõude. See on oluline Eesti kaitseväe väljaõppe kvaliteedi tõstmiseks ning üksuste lahinguvõimekuse parandamiseks, arvestades tänapäeva julgeolekukeskkonna nõudmisi. Rahvusvahelise koostöö ja NATO liitlasvägede väljaõppevõimaluste suurendamine Harjutusvälja laiendamine võimaldab suurendada koostööd NATO liitlastega, pakkudes neile väljaõppeks vajalikku harjutusala. Laiem harjutusväli toetab mitmesuguseid õppusi ja operatsioone, mis hõlmavad erinevate riikide vägesid, parandades NATO kollektiivset julgeolekut ja koostöövõimekust. See suurendab ka Eesti kaitsevõimet, kuna võimaldab korraldada suuremahulisi rahvusvahelisi õppusi, mis on olulised NATO valmisoleku ja ühtsuse säilitamiseks. Kohaliku ja riikliku julgeoleku tagamine Laiendatud harjutusväljal on oluline roll ka kohaliku ja riikliku julgeoleku tagamisel, kuna see võimaldab Eesti kaitseväel tõhusamalt reageerida võimalikele ohtudele ning parandada oma operatiivvõimekust. Harjutusvälja strateegiline asukoht ja suurenenud väljaõppevõimalused toetavad Eesti pikaajalist julgeolekupoliitikat ja annavad võimaluse treenida keerulistes ja realistlikes lahingutingimustes. Majanduslik ja piirkondlik areng Projekti elluviimine toob kaasa ajutisi ja pikaajalisi majanduslikke hüvesid, sealhulgas töökohtade loomise ehitus- ja hooldustööde jaoks ning kohalike teenuste ja infrastruktuuri arengut. Kaitseväe ja liitlaste üksuste harjutusvälja aktiivne kasutamine suurendab majanduslikku aktiivsust piirkonnas, mis võib kasuks tulla kohalikele ettevõtjatele ja teenusepakkujatele. Strateegiline infrastruktuur ja tuleviku vajaduste rahuldamine Laiendatud harjutusväli loob pikaajalise infrastruktuuri, mis toetab Eesti kaitseväe ja liitlasvägede vajadusi mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus. Uus infrastruktuur, sealhulgas lasketiirud, soomusüksuste harjutusalad ja suurtükiväe harjutusväljad, tagab, et Eesti suudab reageerida tulevastele sõjalistele väljakutsetele ja suurenenud julgeolekunõuetele.  PEAMISED VASTUOLUD Kuigi Nursipalu harjutusvälja laiendamise projekt on riigikaitseliselt oluline, tekitab see mitmeid vastuolusid, eriti keskkonnakaitse, kohalike elanike huvide ja riiklike julgeolekueesmärkide vahel. Allpool on välja toodud peamised vastuolud, mis ilmnevad projekti elluviimise käigus. Riigikaitse vajadused vs. keskkonnakaitse Projekti üks suurimaid vastuolusid ilmneb riigikaitse vajaduste ja looduskaitse eesmärkide vahel. Harjutusvälja laiendamine hõlmab metsaraieid ja kuivendamist, mis kahjustavad kohalikke ökosüsteeme, sealhulgas Natura 2000 alasid. Need alad on määratud kaitsmaks elupaiku ja ohustatud liike, nagu must-toonekurg, väike-konnakotkas ja metsis. o Elupaikade hävimine: Harjutusvälja infrastruktuuri arendamiseks vajalik raadamine ja soode kuivendamine põhjustab kaitsealuste elupaikade hävitamist, mis on vastuolus Natura 2000 eesmärkidega. See võib põhjustada tundlike liikide arvukuse vähenemist ja elupaikade fragmenteerumist. o Müra ja häiringud: Sõjalised harjutused, eriti rasketehnika ja suurtükiväe harjutused, tekitavad märkimisväärset müra ja vibratsiooni, mis võib häirida kohalikke eluslooduse liike. See probleem on eriti tõsine kaitsealuste liikide pesitsusperioodidel, kui häiringud võivad viia pesade hülgamiseni või paljunemisvõime vähenemiseni. Kohalike elanike õigused vs. riiklikud huvid Projekti elluviimine toob kaasa vastuolu kohalike elanike varaõiguste ja riiklike julgeolekueesmärkide vahel. Projekti jaoks võib osutuda vajalikuks maa sundvõõrandamine ja kohalike elanike vara kasutuspiirangud, mis võivad põhjustada vastuseisu ja sotsiaalseid pingeid. o Maa sundvõõrandamine: Kohalike maaomanike vara võib osaliselt võõrandada harjutusvälja laiendamise tarbeks, mis tekitab tugevat vastuseisu. Kohalike elanike jaoks on see seotud vara väärtuse vähenemise ja piiratud ligipääsuga oma maale. o Mürahäiring ja elukvaliteedi langus: Harjutusvälja laiendamine suurendab kohalike elanike jaoks müra- ja vibratsioonihäiringuid, mis tulenevad laskmisharjutustest ja sõjatehnika kasutamisest. See võib oluliselt mõjutada nende elukvaliteeti ja vaimset heaolu, eriti kui harjutusvälja tegevus toimub öösel või nädalavahetustel.  Majanduslikud hüved vs. keskkonnamõjud Projekti majanduslikud hüved, nagu ajutiste töökohtade loomine ja piirkondliku majanduse elavdamine, on vastuolus keskkonnamõjude ja loodusväärtuste kadumisega. Kuigi harjutusväli pakub töövõimalusi ja infrastruktuuri arengut, kaasnevad sellega pikaajalised keskkonnakahjud, mida on keeruline kompenseerida. o Metsade raadamine ja süsinikuheide: Metsi raadatakse, et luua uusi harjutusalasid ja taristut. Selle tulemusena vabaneb süsinik, mis oli metsade biomassis ja mullas talletatud, suurendades Eesti süsinikuemissioone. See on vastuolus Eesti pikaajalise kliimapoliitikaga, mis keskendub süsinikuemissioonide vähendamisele ja kliimaneutraalsuse saavutamisele aastaks 2050. o Ökosüsteemide kahjustamine: Kuigi projekt võib ajutiselt elavdada kohalikke majandustegevusi, on selle pikaajaline mõju kohalikele ökosüsteemidele ja looduslikele elupaikadele pöördumatu. Eriti kahjustatud on sood ja märgalad, mille kuivendamine põhjustab nende hävimist ja olulise süsiniku sidumise võime kaotust. Kliimaeesmärgid vs. süsinikuemissioonide suurenemine Eesti ja Euroopa Liidu kliimapoliitika seab selged eesmärgid vähendada süsinikuemissioone ja saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Nursipalu harjutusvälja laiendamisega kaasnev raadamine, kuivendamine ja infrastruktuuri rajamine suurendavad aga märkimisväärselt süsinikuemissioone. o Süsiniku sidumise kaotus: Metsa ja soode raadamise ja kuivendamise tulemusena kaotatakse suur hulk süsiniku sidumisvõimekust. Need alad toimivad looduslike süsinikuhoidlatena, ja nende kadumine suurendab Eesti süsinikubilanssi, aidates kaasa kasvuhoonegaaside hulga suurenemisele atmosfääris. o CO2 heide ehitustöödest ja harjutusvälja tegevusest: Ehitustööde ja sõjaliste harjutuste käigus kasutatakse märkimisväärseid koguseid energiat ja ressursse, mis tekitavad täiendavaid CO2 heitmeid. See on vastuolus riigi kliimaeesmärkidega ja suurendab survet vähendada heitkoguseid teistes sektorites.  CO2 MÕJU JA SÜSINIKUHEITMED Nursipalu harjutusvälja laiendamise projekt avaldab märkimisväärset mõju Eesti süsinikubilansile aastani 2050. Metsade raadamine, soode kuivendamine ja sõjaliste harjutuste läbiviimine suurendavad süsinikuemissioone, mis lähevad vastuollu Eesti ja Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkidega saavutada kliimaneutraalsus. Allpool on esitatud projekti erinevate komponentide mõju süsinikuheidetele ja süsinikutsüklile. Metsaraie ja süsiniku sidumise kaotus Metsad toimivad looduslike süsinikuhoidlatena, kuna nad seovad ja talletavad atmosfäärist süsinikdioksiidi. Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks on aga vajalik ulatuslik metsaraie, mis toob kaasa olulise süsiniku sidumise võimekuse kaotuse. Raadatud metsades talletunud süsinik vabaneb atmosfääri ning süsiniku sidumise protsess peatub, kuna puud ja muud taimed ei suuda enam süsinikku omastada. o Süsiniku vabanemine raadamisest: Iga hektari metsaraie võib vabastada keskmiselt 150–200 tonni CO2, sõltuvalt metsa liigist ja vanusest. Kui projekti käigus raadatakse näiteks 200 hektarit metsa, võib see põhjustada kokku umbes 30 000–40 000 tonni CO2 vabanemist atmosfääri. o Süsiniku sidumise võime kaotus: Metsade raadamise tagajärjel kaotab Eesti pikaajaliselt ka süsiniku sidumise võime. Looduslik mets suudab aastas siduda umbes 2–4 tonni CO2 hektari kohta. Kui metsaraie mõjutab sadade hektarite suurust ala, siis aastani 2050 võib see tähendada kokku 12 000–24 000 tonni CO2 sidumise kaotust (arvestades 200 hektarit). Soode kuivendamise mõju süsinikuemissioonidele Sood ja märgalad on ühed kõige tõhusamad süsiniku talletajad, kuna nad suudavad orgaanilise aine kujul pikaajaliselt salvestada atmosfäärist pärit süsinikku. Kui need alad kuivendatakse, hakkab turvas lagunema ning sinna salvestunud süsinik eraldub atmosfääri süsinikdioksiidi ja metaani kujul. o CO2 ja metaani emissioonid turba lagunemisest: Kuivendatud sood võivad aastas eraldada 10–20 tonni CO2 hektari kohta. Kui kuivendatakse näiteks 100 hektarit  soid, võib see aastas vabastada 1000–2000 tonni CO2. Aastani 2050 tähendab see kokkuvõttes 30 000–60 000 tonni CO2 emissioone. o Süsiniku sidumise kaotus: Kuivendamise tõttu kaob ka soode võime süsinikku siduda. Iga hektar looduslikku sood suudab aastas siduda 0,2–0,5 tonni CO2. Kui soode pindala väheneb, kaotatakse aastani 2050 veel umbes 6000–15 000 tonni CO2 sidumisvõime (arvestades 100 hektarit). Ehitustegevuse ja infrastruktuuri rajamise süsinikujalajälg Harjutusvälja laiendamise käigus tuleb ehitada uusi rajatisi, sealhulgas lasketiire, soomusüksuste harjutusalasid ja tugitaristut. Ehitusmaterjalide, nagu betoon ja teras, tootmine on süsinikumahukas, lisades projekti otseseid süsinikuemissioone. o Betooni ja terase tootmine: Betooni tootmine tekitab umbes 0,5 tonni CO2 iga toodetud tonni kohta. Kui harjutusvälja laiendamiseks kasutatakse 50 000 tonni betooni ja 10 000 tonni terast, siis võib see tekitada kokku ligikaudu 43 000 tonni CO2 emissioone. o Ehitusseadmete ja transpordi emissioonid: Ehitustööde käigus kasutatakse ka rasketehnikat ja transpordivahendeid, mis töötavad fossiilkütustel. Need masinad võivad ehituse kestel tekitada veel täiendavalt 5000–10 000 tonni CO2, sõltuvalt ehitustööde intensiivsusest ja kestusest. Sõjaliste harjutuste mõju süsinikuemissioonidele Pärast harjutusvälja rajamist põhjustavad pidevad sõjalised harjutused ja operatsioonid täiendavaid süsinikuemissioone. Harjutuste käigus kasutatakse diislikütusel töötavaid soomukeid, relvasüsteeme ja võib-olla ka lennukeid ja helikoptereid, mis suurendavad harjutusvälja otsest süsinikujalajälge. o Soomukite ja relvasüsteemide süsinikuheide: Näiteks ühe soomusmasina intensiivne kasutamine võib kulutada kuni 500 liitrit kütust päevas. Kui harjutusvälja kasutatakse aktiivselt 250 päeva aastas ja igal harjutusel osaleb 10 soomukit, siis võib see põhjustada aastas 3250 tonni CO2 emissioone (250 päeva * 10 soomukit * 500 liitrit * 2,6 kg CO2/liitri kohta). o Lennunduse süsinikuheide: Kui harjutusväljal kasutatakse ka lennukeid ja helikoptereid, võib see süsinikuemissioone veelgi suurendada. Näiteks üks tund lennukiharjutust võib tekitada umbes 10 tonni CO2. Aastane lennutundide arv võib lisada kuni 500 tonni CO2 emissioone.  Kumulatiivne mõju aastani 2050 Projekti erinevate komponentide süsinikuemissioonid ja süsiniku sidumise kaotus võivad aastani 2050 märkimisväärselt suurendada Eesti süsinikubilanssi. Kogumõju võib ulatuda: o Metsaraie ja süsiniku sidumise kaotus: 30 000–40 000 tonni CO2 vabanemist raadamisest ja 12 000–24 000 tonni CO2 sidumise kaotust. o Soode kuivendamise mõju: 30 000–60 000 tonni CO2 vabanemist turba lagunemisest ja 6000–15 000 tonni CO2 sidumise kaotust. o Ehitus ja infrastruktuur: Umbes 43 000 tonni CO2 betooni ja terase tootmisest ning 5000–10 000 tonni CO2 ehitustehnika ja transpordi kasutamisest. o Sõjaliste harjutuste süsinikuheide: Aastased emissioonid kuni 3250 tonni CO2 soomukite kasutamisest ja kuni 500 tonni CO2 lennundusest. ETTEPANEKUD JA LEEVENDUSMEETMED Nursipalu harjutusvälja laiendamise negatiivsete mõjude leevendamiseks on vaja rakendada strateegilisi ja tõhusaid meetmeid, mis suudavad tasakaalustada riigikaitse eesmärke ja keskkonnakaitset. Allpool on välja toodud mõned peamised ettepanekud ja leevendusmeetmed, mis aitavad minimeerida projekti keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid. Kuivendamise vältimine ja soode kaitse Soode ja märgalade kuivendamine on üks kõige olulisemaid keskkonnamõjusid, mida tuleb minimeerida, kuna need ökosüsteemid talletavad ja seovad suurel hulgal süsinikku ning pakuvad olulisi elupaiku mitmetele kaitsealustele liikidele. Kuivendamise vältimine aitab säilitada nende alade ökosüsteemi funktsioone ja vähendada süsinikuheiteid. o Alternatiivsed infrastruktuuri lahendused: Soode kuivendamise vältimiseks tuleks kasutada alternatiivseid lahendusi, nagu näiteks kõrgendatud teede ja rajatiste ehitamine, mis võimaldavad säilitada looduslikku veerežiimi. Selle asemel, et soid kuivatada, võiks neid läbivad taristud kohandada nii, et looduslik hüdroloogiline tasakaal säiliks ja soode süsiniku sidumise võime püsiks. o Veerežiimi taastamine: Kui kuivendamine on vältimatu teatud kohtades, tuleks rakendada taastamismeetmeid, mille käigus taastatakse soode ja märgalade looduslik  veerežiim. See aitab minimeerida pikaajalist süsiniku vabanemist ja võimaldab soodel taas hakata süsinikku siduma. Metsaraie minimeerimine ja elupaikade kaitse Metsade raadamine on projekti üks suurimaid keskkonnamõjusid, mis viib oluliste süsiniku sidumisvõimaluste kaotuseni ja kahjustab kohalikke elupaiku. Selle mõju minimeerimiseks tuleks metsade raadamine viia miinimumini ja rakendada tõhusaid kompensatsioonimeetmeid. o Metsade säästlik raadamine: Metsade raadamine tuleks läbi viia ainult seal, kus see on hädavajalik harjutusvälja infrastruktuuri rajamiseks. Lisaks tuleks raadatavaid alasid vähendada maksimaalselt ning säilitada metsaalad, mis on olulised looduslike ökosüsteemide toimimise jaoks. o Kompensatsioonimehhanismid: Kui metsaraie on vältimatu, tuleks kaaluda kompensatsioonimeetmeid, nagu näiteks uute metsade istutamine või looduskaitsealade loomine mujal, et tasakaalustada raadamise mõju. Samuti võiks kaaluda metsade raadamise eest makstavate keskkonnamaksude kehtestamist, mille tulu suunataks metsade taastamise ja kaitseprojektide rahastamiseks. Müravastased meetmed ja elanike kaitse Müra on kohalike elanike jaoks üks peamisi projekti puudutavaid probleeme, eriti seoses suurtükiväe ja rasketehnika harjutustega. Müravastased meetmed on hädavajalikud, et vähendada müra mõju kohalike elanike tervisele ja elukvaliteedile. o Müratõkked ja helibarjäärid: Projekti käigus tuleks paigaldada müratõkked ja helibarjäärid piirkondadesse, kus mürahäiring on kõige suurem, eriti tihedamini asustatud aladel ja kaitsealadel. Need tõkked võivad oluliselt vähendada müra levikut harjutusvälja ümbrusesse, parandades kohalike elanike elukvaliteeti. o Harjutuste ajutised piirangud: Samuti võiks kehtestada harjutusvälja harjutuste läbiviimiseks ajutised piirangud, eriti öösel ja tundlikel perioodidel, nagu lindude pesitsusajad või puhkepäevad. Sellised piirangud aitaksid vähendada müra mõju kohalikele elanikele ja tundlikele looduslikele liikidele. Süsiniku kompenseerimine ja kliimaeesmärkide arvestamine Projekti süsinikujalajälje vähendamiseks on vajalik rakendada kompensatsioonimehhanisme, mis aitavad neutraliseerida projekti käigus tekitatud CO2 emissioone. Eesti on pühendunud kliimaneutraalsuse saavutamisele aastaks 2050, mistõttu tuleks projekti elluviimisel arvestada riiklikke ja rahvusvahelisi kliimapoliitika eesmärke. o Süsiniku kompenseerimisprojektid: Harjutusvälja laiendamise käigus tekkivaid süsinikuemissioone saab kompenseerida, rahastades projekte, mis vähendavad CO2 emissioone või suurendavad süsiniku sidumist. Näiteks võib toetada metsastamis- või taastamisprojekte Eestis või mujal maailmas, mis aitavad tasakaalustada projekti käigus vabanenud süsinikku. o Energiatõhususe parandamine: Projekti taristu ja ehitusmaterjalide valikul tuleks eelistada energiatõhusaid ja madala süsinikusisaldusega lahendusi, mis aitavad vähendada otseseid süsinikuemissioone. Näiteks tuleks kasutada materjale, mille tootmine on süsinikuvaene, ja arendada taastuvenergia lahendusi harjutusvälja energiavarustuseks. Kohaliku kogukonna kaasamine ja läbipaistvus Kohalike elanike õiguste ja huvide kaitsmine on kriitiline, et tagada projekti edukas elluviimine ja sotsiaalne vastuvõetavus. Kohaliku elanikonna kaasamine otsustusprotsessi ja nende arvamuse arvestamine aitab vältida konflikte ja leida kompromisslahendusi. o Avalikud konsultatsioonid ja koosolekud: Kohalikud elanikud tuleks aktiivselt kaasata projekti erinevatesse etappidesse, korraldades avalikke koosolekuid ja konsultatsioone, kus neil on võimalus väljendada oma muresid ja ettepanekuid. Selline läbipaistvus aitab suurendada usaldust kohaliku kogukonna ja projekti elluviijate vahel. o Kompensatsioonikavad ja toetusmeetmed: Kohalikele elanikele, kelle varaõigused või elukvaliteet on projekti tõttu kahjustatud, tuleks pakkuda õiglaseid kompensatsioone. Lisaks võiks kaaluda eriprogramme, mis toetavad kohaliku majanduse ja elutingimuste parandamist, näiteks infrastruktuuri parandamise või kohalike teenuste arendamise kaudu.  KERETÜ SOO ARVUTUSED CO2 HEITMETEST JA KASUDEST Maa-amet 2024. Mullastik Keretü soo taastamise võimalik mõju Keretü soo taastamine (600 hektarit) võiks aastas siduda:  Madalama hinnangu alusel: 600 tonni CO2 aastas.  Kõrgema hinnangu alusel: 1800 tonni CO2 aastas. Kui taastamine toimub 25 aasta jooksul, siis seotaks selle ajaga kokku:  Madalama hinnangu alusel: 15 000 tonni CO2.  Kõrgema hinnangu alusel: 45 000 tonni CO2. Need väärtused on suhteliselt tagasihoidlikud võrreldes potentsiaalsete emissioonidega, kuid need näitavad selgelt, et soo taastamine on üks võimalus aidata vähendada Eesti üldist süsinikubilanssi. Nursipalu projekti võimalikud heitmed Nursipalu projekti raames toimuv raadamine ja kuivendamine võib viia suuremate emissioonideni:  Keretü soo raadamine (63 ha): Võib põhjustada aastase süsinikuheite vahemikus 5040 – 12 600 tonni CO2 aastas.  Ümbritseva turbaala (5590 ha) kuivendamine ja lagunemine: Võib aastas põhjustada 111 800 – 167 700 tonni CO2 emissioone. Kokku tähendab see aastast süsinikuheite kasvu vahemikus: 5040 + 111800 = 116840 tonni CO2 kuni 12600 + 167700 = 180300 tonni CO2 aastas. 25 aasta jooksul võib see tähendada:  Madalama hinnangu alusel: 2 921 000 tonni CO2.  Kõrgema hinnangu alusel: 4 507 500 tonni CO2. Taastamisplaani ja Nursipalu projekti tasakaal Kui taastamiskava ja Nursipalu projekti mõju vaadata koos, näeme järgmist:  Taastamise mõju aastas: 600 – 1800 tonni CO2 sidumine.  Nursipalu projekti mõju aastas: 116 840 – 180 300 tonni CO2 heidet. Ehk iga tonni CO2, mis taastamisega seotakse, on potentsiaalselt kaotatud umbes 65 – 300 korda suurema heite tõttu, mis tuleneb Nursipalu projekti negatiivsetest mõjudest. Poliitikakujundamise ja projekti planeerimise soovitused 1. Vajadus rangema keskkonnamõju hindamise järele Nursipalu projekti suurte võimalike süsinikuemissioonide tõttu on äärmiselt oluline läbi viia rangem ja põhjalikum keskkonnamõju hindamine, mis võtab arvesse kogu turbaala, mitte ainult otseselt raadatavaid või ehitatavaid alasid. 2. Märgalade ja turbaalade kaitse poliitikad Eesti kliimapoliitika peaks keskenduma mitte ainult süsiniku heite vähendamisele, vaid ka süsiniku looduslikule sidumisele märgalade ja turbaalade taastamise kaudu. Keretü soo ja ümbritsevate turbaalade taastamine ja kaitse peaks olema prioriteet, et tagada süsinikubilansi paranemine.  Taastamisprojektide kiirendamine: Kui suudetakse suurendada taastatava ala pindala ja kiirendada taastamisprotsesse, siis saaks vähendada emissioone ja suurendada CO2  sidumist. Näiteks kui 600 hektarit taastatavat ala suurendatakse või laiendatakse teistele kahjustatud aladele, võib see oluliselt suurendada süsiniku sidumise potentsiaali. 3. Süsinikukompensatsioon ja rahastamine Arvestades, et raadamise ja kuivendamise mõju võib põhjustada suuri CO2 heitmeid, tuleks kaaluda süsinikukompensatsiooni mehhanisme. Rahalised vahendid ja projektid võiksid keskenduda emissioonide vähendamisele läbi taastamisprojektide rahastamise ja raadamise vähendamise. 4. Alternatiivsed arengustsenaariumid Nursipalu projektis tuleks kaaluda alternatiivseid stsenaariumeid, kus infrastruktuur suunatakse vähem tundlikele aladele või kohandatakse rajatiste ulatust, et minimeerida keskkonnamõju. Samuti võiks kaaluda vähem invasiivseid ehitusmeetodeid, mis vähendavad veetaseme muutusi ja turbaalade kahjustusi. Kokkuvõte: Projekti mõju kliimapoliitikale ja keskkonnale Keretü soo taastamine ja turbaalade kaitse on oluline osa Eesti süsinikueesmärkide saavutamiseks. Nursipalu projekt, kui seda ei juhita rangelt keskkonna seisukohast, võib viia suurte süsinikuemissioonideni ja seada ohtu Eesti kliimapoliitika eesmärgid. Kõige olulisem on viia läbi põhjalik ja läbipaistev keskkonnamõju hindamine ning leida viise, kuidas leevendada Nursipalu projekti mõju, suurendades samal ajal taastamisprojektide ulatust ja tõhusust. VÕHANDU JÕE TÄHTSUS Võhandu jõgi on üks pikimaid ja olulisimatest jõgedest Lõuna-Eestis, olles ökoloogiliselt ja kultuuriliselt tähtis veekogu. Kui Nursipalu projekt mõjutab Võhandu jõge, võib see avaldada pikaajalisi mõjusid nii jõe veetasemele, ökoloogiale kui ka ümbritsevale keskkonnale. Siin on detailne analüüs Võhandu jõe võimalike mõjutegurite kohta seoses Nursipalu projektiga. 1. Võhandu jõe üldine tähtsus Võhandu jõgi algab Kuremäe lähedalt ja voolab üle 162 kilomeetri, suubudes lõpuks Lämmijärve. Jõgi on tuntud oma rikkaliku bioloogilise mitmekesisuse, looduskaunite paikade ja majandusliku tähtsuse poolest. See on koduks mitmetele kalaliikidele ning toetab rikkalikke ökosüsteeme, sealhulgas jõgikonna metsi, niite ja turbaalasid. 2. Võhandu jõe toitumine ja veetaseme reguleerimine Võhandu jõgi saab vett nii pinnaveest, sademetest kui ka põhjaveest. Jõgi on osaliselt toidetud ümbritsevate alade, sealhulgas turbaalade, soode ja väikeste jõgede veest.   Pinnase- ja turbaalad: Turbaalad ja niisked alad, nagu Keretü soo ja selle lähedased alad, on Võhandu jõe veeallikad. Kui need alad kuivendatakse või nende veerežiimi muudetakse, võib see vähendada jõkke voolavat veekogust.  Põhjaveetaseme langus: Võhandu jõgi sõltub teatud määral ka põhjavee voogudest. Kui Nursipalu projekt viib kuivendamiseni või vähendab maapinna vee imamisvõimekust, võib see vähendada põhjavee taset, mis omakorda mõjutab jõkke jõudva vee hulka. 3. Nursipalu projekti võimalikud mõjud Võhandu jõele Nursipalu projekt võib Võhandu jõele avaldada mitmeid erinevaid otseseid ja kaudseid mõjusid, sealhulgas: a) Kuivendustööd ja nende mõju Võhandu jõe veetasemele Kui Nursipalu projekti käigus rajatakse kuivenduskraave või tehakse muid veetaseme alandamisega seotud töid, võivad need vähendada Võhandu jõe täiendust ümbritsevatest aladest, eriti soodest ja turbaaladest. Seda saab vaadelda järgmistest aspektidest:  Veetaseme langus: Kui projektiga kaasneb kuivendamine, juhitakse osa sademe- ja pinnavett kuivenduskraavidesse, mis võivad vee suunata eemale looduslikest voogudest, sealhulgas Võhandu jõest. See võib vähendada jõe veetaset, eriti kuivadel perioodidel, kui sademevesi on peamine veeallikas.  Pikaajaline veevoolu vähenemine: Turbaalade kuivendamine võib põhjustada püsivat veetaseme langust piirkonnas, mis tähendab, et Võhandu jõe vooluhulk võib pikaajaliselt väheneda. Turbaalad on looduslikud veereservuaarid, mis vabastavad vett aeglaselt, ja nende kuivendamine võib põhjustada vee kiiret äravoolu ning vähendada põhjavee taset, mis tavaliselt toidab jõge. b) Metsaraie ja tormivee vooluhulk Võhandu jões Metsad Võhandu jõe ümbruses toimivad oluliste veeregulaatoritena, neelates sademevett ja aeglustades selle jõudmist jõkke.  Tormivete suurenemine: Kui Nursipalu projekti käigus eemaldatakse metsad või tehakse ulatuslikku raadamist, võib see suurendada sademevee äravoolu kiirust. Tulemuseks on vee vooluhulga järsud kõikumised jões, mis võivad põhjustada üleujutusi suurte sademete ajal. Üleujutuste järgselt võib aga kuivadel perioodidel jõe veetase oluliselt väheneda, kuna metsade veeregulatsiooni funktsioon on kadunud.  Veetaseme kõikumised ja erosioon: Järsud veetaseme muutused võivad põhjustada erosiooni jõekallastel ja jõekeskkonna struktuuri muutusi. See võib mõjutada nii jõe looduslikku tasakaalu kui ka elupaiku. c) Infrastruktuuri rajamise mõju veerežiimile ja jõgedele Infrastruktuuri, nagu teede ja laskmisalade rajamine, võib mõjutada Võhandu jõe veerežiimi kaudselt, muutes veevoolu ja sademevee suunamist.  Pinnase tihendamine: Teede ja rajatiste ehitamisel tihendatakse pinnast, mis vähendab vee imendumist maasse ja suurendab otse äravoolu jõkke. See tähendab, et sademevesi  ei jõua maapinda imenduda ja ei täienda põhjaveekihti, mis võib põhjustada jõe veetaseme langust kuivadel perioodidel.  Veekogumisvõimekuse vähenemine: Kui looduslikud veeimavad alad, näiteks metsad ja turbaalad, kaovad infrastruktuuri rajamise käigus, võib see põhjustada vee kogumisvõimekuse vähenemist, mis omakorda vähendab jõkke jõudva vee hulka. 4. Võhandu jõe ökosüsteemi ja vee kvaliteedi muutused Võhandu jõgi on koduks mitmesugustele ökosüsteemidele, mis sõltuvad jõe stabiilsest veevoolust ja veetasemest. Kui Nursipalu projekt viib jõe vooluhulga muutuseni, võivad sellel olla tõsised tagajärjed jõe ökosüsteemile:  Kalade elupaikade kadumine: Võhandu jõgi on tuntud kalaliikide mitmekesisuse poolest, sealhulgas haug, särg ja ahven. Kui jõe veetase langeb, võivad kalade elupaigad väheneda ja vee temperatuur võib tõusta, mis mõjutab nende paljunemis- ja toitumistingimusi.  Veekvaliteedi halvenemine: Kui veevool jõest väheneb, väheneb ka vee loomulik filtreerimine ja hapniku sisaldus. See võib põhjustada vees toitainete ja saasteainete kontsentratsiooni suurenemist, mis mõjutab negatiivselt vee kvaliteeti ja elupaikade tervist.  Elurikkuse vähenemine: Jõe ja selle ümbruse ökosüsteemid on väga sõltuvad veerežiimi stabiilsusest. Veetaseme ja vooluhulga kõikumised võivad põhjustada märkimisväärseid muutusi taimede ja loomade elupaikades, vähendades bioloogilist mitmekesisust. 5. Kliimamuutuste mõju süvenemine Kui Nursipalu projekt viib turbaalade ja metsade hävitamiseni, võib see kiirendada kliimamuutusi piirkonnas. Turbaalad on olulised süsiniku sidujad ning nende kuivendamine võib vabastada suures koguses CO2. Kliimamuutused võivad omakorda põhjustada suuremaid veetaseme kõikumisi Võhandu jões, muutes selle voolu vähem stabiilseks. Kokkuvõte ja soovitused:  Võhandu jõe veetaset ja vooluhulka võib Nursipalu projekt mõjutada kuivendamise, metsaraie ja infrastruktuuri rajamise kaudu, põhjustades veetaseme langust ja suuremaid vooluhulga kõikumisi.  Ökosüsteemi ja elurikkuse vähenemine: Võhandu jõgi on koduks mitmetele kalaliikidele ja elurikkusele, mis sõltuvad stabiilsest veetasemest. Jõe voolu muutused võivad põhjustada kalade ja teiste liikide elupaikade kadumist ning halvendada vee kvaliteeti.  Erosiooni ja üleujutuste suurenemine: Infrastruktuuri rajamine ja metsade raadamine võivad suurendada jõe kallaste erosiooni ja põhjustada üleujutusi. Soovitused:  Veetaseme seire: Soovitav on seirata Võhandu jõe veetaset ja vooluhulka projekti jooksul, et tuvastada varajasi märke veerežiimi muutustest.  Kuivendustööde piiramine: Kuivendustöid tuleks teha ettevaatlikult, et vältida jõe veetaseme langust ja põhjavee kahanemist.   Metsade ja niiskete alade säilitamine: Metsade ja turbaalade säilitamine on võtmetähtsusega, et hoida Võhandu jõe veetasakaalu ja vältida erosiooni ning vee kvaliteedi halvenemist. VÕHANDU JÕGI SUURVEE AJAL Kui Keretü soo ümbrus kuivendatakse ja metsad raadatakse, võib see oluliselt mõjutada Võhandu jõe veetaset ja üleujutuste ulatust suurvee ajal. Selle mõju hindamine sõltub mitmetest teguritest, nagu pinnase omadused, kuivenduse ulatus, maastiku topograafia ja kliimatingimused. Siiski saab anda üldise hinnangu, mis põhineb kuivendamise ja metsaraiumise mõjudel veerežiimile. Kuivendamise mõju veetasemele ja suurvetele Kuivendamine vähendab soode ja märgalade võimet säilitada vett, mis suurendab otse äravoolu jõgedesse ja veekogudesse. Soos ja metsaalustes olev turvas ja taimestik toimivad loodusliku käsnana, mis suudab hoida suurt kogust vett, aeglustades selle äravoolu. Kui see looduslik veehoidla hävitatakse, võib suurvee ajal veetase tõusta palju kiiremini ja kõrgemale, kuna rohkem vett juhitakse jõkke korraga.  Võhandu jõe tõus suurvee ajal: Kuivendamine võib põhjustada äkilisema ja kõrgema veetaseme tõusu suurvee perioodidel, kuna vesi jõuab kiiremini jõkke ja paisutab veetaset. Kuivendatud soo ja raielangid ei suuda vett kinni pidada, mistõttu on veetase suurvee ajal kõrgem. Erinevates piirkondades on mõõdetud, et selliste kuivenduste tagajärjel võivad jõe veetasemed tõusta suurvee ajal kuni 30–50 cm võrra või rohkem, sõltuvalt kuivendatud ala suurusest ja vee juurdevoolu kiirusest.  Tormivete kiirenemine ja üleujutuste suurenemine: Lisaks kõrgemale veetasemele võib ka vesi jõkke jõuda kiiremini, mis suurendab üleujutusohtu. Kui looduslik maapind ei suuda vett säilitada, põhjustab see kiiret tormivete voolamist ja suurendab üleujutuste ulatust madalamates piirkondades, sealhulgas allavoolu asuvates maades ja asulates. Metsaraiumise mõju veehoidmisele ja pinnase erosioonile Metsad aitavad oluliselt kaasa vee aeglasele imbumisele ja hoidmisele pinnases, samuti vähendavad nad pinnase erosiooni. Kui metsad Keretü soo ümbruses raadatakse, vähendatakse veelgi ala võimet hoida sademevett.   Vee äravoolu suurenemine: Metsade raadamine suurendab pinnase vee äravoolu, sest puud ja nende juurestik, mis suudavad vett imada ja aeglaselt pinnasesse juhtida, kaovad. See põhjustab kiiremat ja suuremat veevoolu Võhandu jõkke.  Pinnase erosioon: Metsade raadamine toob kaasa ka pinnase erosiooni, mis võib lisaks suurendada setete sattumist jõkke. See võib süvendada jõe setete kogunemist ja vähendada jõe läbilaskevõimet, mis omakorda suurendab üleujutusohtu. Erosioon võib kiirendada pinnase kadumist ja halvendada vee kvaliteeti, suurendades veekogudesse jõudva sete ja toitaineid. Kliimamuutuste mõju suurvete sagedusele ja intensiivsusele Kuivendamine ja metsaraiumine süvendavad ka kliimamuutuste mõjusid. Kliimamuutuste tingimustes on oodata, et sademed suurenevad ja suurveed muutuvad sagedasemaks ja intensiivsemaks. Kui Keretü soo piirkond kaotab oma loodusliku veehoidmise võime, võivad suurveed muutuda veelgi raskemini kontrollitavateks.  Suurvete sagenemine ja tugevnemine: Kui kliimamuutuste tõttu suureneb suurte vihmasadude sagedus ja intensiivsus, võib Võhandu jõe veetase tõusta veelgi enam kui traditsiooniliste suurvete ajal. Kuivendatud ja metsata aladel puudub võime neid sademeid talletada, mis suurendab üleujutusohtu. Kokkuvõte: Kui Keretü soo ümbrus kuivendatakse ja metsad raadatakse, võib Võhandu jõe veetase suurvee ajal tõusta oluliselt kiiremini ja kõrgemale, kuna looduslik veehoidla ja imbumisvõime kaob. Kuivendamine võib viia jõe veetaseme tõusuni 30–50 cm või rohkem, sõltuvalt kuivenduse ja metsaraiumise ulatusest. Lisaks suureneb vee äravoolu kiirus, mis süvendab üleujutuste ohtu ja võib mõjutada allavoolu alasid. Lisaks sellele võivad sellised muutused kiirendada pinnase erosiooni ja halvendada jõe veekvaliteeti. VÕHANDU JÕE MÕJU RÄPINA JÄRVELE Võhandu jõe mõju Räpina järvele ja selle võimalikud muutused seoses Nursipalu harjutusväljaku laiendamise, kuivendamise ja metsaraiega on keeruline hüdroloogiline küsimus, mis hõlmab mitmeid ökoloogilisi ja tehnilisi aspekte. Võhandu jõgi on oluline veekogu, mis ühendab mitmeid järvi, sealhulgas Tamula järve, Vagula järve ja lõppkokkuvõttes Räpina järve, enne kui jõgi suubub Peipsi järve. Nursipalu harjutusväljaku mõju ulatub kaugemale kohalikest piirkondadest, mõjutades veerežiimi ja veekogude hüdroloogilist seisundit. Võhandu jõe ja Räpina järve omavaheline hüdroloogiline ühendus Võhandu jõgi on Räpina järve peamine veekogu, mis toidab järve ja reguleerib selle veetaset. Võhandu jõe vooluhulk ja selle dünaamika mõjutavad otseselt Räpina järve veetaset ja vee kvaliteeti. Jõgi suunab oma vett läbi mitmete järvede ja niiskete alade, pakkudes tasakaalu vee äravoolu ja sissevoolu vahel. Räpina järve veetase ja hüdroloogiline seisund sõltuvad Võhandu jõe veerežiimist. a) Võhandu jõe vooluhulk ja veetaseme kõikumine Võhandu jõe vooluhulk on hooajaline ja sõltub suuresti sademete hulgast ning piirkonna veemajandusest. Kevadel, kui lumi sulab ja sademeid on rohkem, suureneb jõe vooluhulk märkimisväärselt, mis tõstab Räpina järve veetaset. Kui Nursipalu harjutusväljakult kuivendatud vesi jõuab läbi Võhandu jõe Räpina järve, võib see suurendada järve veetaset ja mõjutada selle ökoloogilist tasakaalu. Nursipalu harjutusväljaku mõju veerežiimile Nursipalu harjutusväljaku kuivendamine ja metsaraiumine võivad oluliselt muuta piirkonna veerežiimi, mõjutades Võhandu jõkke jõudva vee kogust ja kvaliteeti. a) Kuivendamise ja metsaraiumise mõju äravoolule  Kiirenenud äravool: Kuivendamise ja metsade raadamise tulemusel liigub vesi kiiremini turbaaladelt ja metsadest Võhandu jõkke. See kiirendatud äravool võib suurendada Võhandu jõe veetaset, eriti kevadise suurvee perioodil, kui sulavesi ja vihmasajud toovad lisavett jõkke. Kuivendatud alad ei suuda enam sademevett imada ja aeglaselt vabastada, mis viib suurenenud vooluhulgani Võhandu jões ja seega ka Räpina järves.  Suurenenud üleujutuste risk: Kui Nursipalu harjutusväljaku piirkond kuivendatakse ulatuslikult, võib suurvee ajal vesi suunduda kiiremini Võhandu jõkke, põhjustades jõe taseme kiire tõusu. See suurendab üleujutuste riski Võhandu jõe alamjooksul, sealhulgas Räpina järves. Räpina järv võib kogeda ajutisi veetaseme tõuse, mis mõjutavad järve ümbrust ja elupaiku. b) Setete ja toitainete lisandumine Metsaraiumise ja kuivendamise tagajärjel võivad suurenenud erosioon ja setete äravool viia võõrsete materjalide, sealhulgas toitainete ja setete, kogunemiseni Võhandu jõkke ja sealt edasi Räpina järve. See võib kaasa tuua eutrofeerumise ehk vee toitainete liigse rikastumise, mis põhjustab vetikate vohamist ja hapniku vähenemist vees. Räpina järv on ökosüsteem, mis võib olla tundlik toitainete koormuse suurenemise suhtes, mis omakorda kahjustab kalu ja teisi veeorganisme.  Mõju Räpina järve ökosüsteemile ja veekvaliteedile Nursipalu harjutusväljakul toimuvad kuivendustööd ja metsaraie mõjutavad kaudselt Räpina järve ökosüsteemi, muutes veekogude vahelist tasakaalu ja vooluhulki. a) Ökosüsteemi häired ja bioloogiline mitmekesisus  Vee taseme tõus ja vähenemine: Räpina järve veetase võib suurvee ajal tõusta märgatavalt, kui Võhandu jõgi toob rohkem vett järve, mis omakorda võib põhjustada järveäärsete alade üleujutusi. Sellised veetaseme kõikumised võivad häirida järve kaldal asuvaid ökosüsteeme, sealhulgas lindude pesitsusalasid ja veetaimestikku.  Vee kvaliteedi halvenemine: Toitainete ja setete voolamine Võhandu jõest Räpina järve võib halvendada vee kvaliteeti, põhjustades vee hägusust ja madalamat hapnikusisaldust. See võib kahjustada veekogude elurikkust, eriti kalade ja vee selgrootute populatsioone, kes sõltuvad puhtast ja hästi hapnikustatud veest. b) Räpina järve kasutamine ja sotsiaalne mõju  Mõju kalandusele: Räpina järve kasutatakse kalapüügiks ja vee rekreatiivseks tegevuseks. Kui veekvaliteet halveneb või veetasemed muutuvad ebastabiilseks, võib see kahjustada kohaliku kalanduse sektori tulusid ning piirata rekreatiivset kasutust, sealhulgas turismi.  Elamupiirkondade ja infrastruktuuri mõju: Räpina järve lähedal asuvad elamupiirkonnad võivad olla ohus, kui veetase tõuseb suurvee ajal. Kuivendustööde ja metsaraie tõttu kiirenenud vee äravool võib suurendada üleujutusohtu järve läheduses, põhjustades ajutisi või püsivaid kahjusid kinnisvarale ja infrastruktuurile. Tulevikuohud ja leevendamisstrateegiad Räpina järve ja Võhandu jõe hüdroloogiline tasakaal sõltub suuresti piirkonna veemajandusest. Nursipalu harjutusväljaku mõju võimendub kuivendamise ja raadamisega, seega on oluline rakendada meetmeid, mis vähendavad veetaseme kõikumisi ja kaitsevad veekogude kvaliteeti.  Drenaaži juhtimine ja taastamisprojektid: Võimalik lahendus oleks arendada veemajanduse süsteeme, mis aitaksid suunata liigvett kontrollitud viisil ja vähendada setete sattumist veekogudesse. Lisaks võiks kaaluda turbapinnase taastamise projekte, mis aitavad säilitada ala looduslikku võimet vett talletada ja aeglaselt vabastada.  Veekvaliteedi ja ökosüsteemide jälgimine: On oluline läbi viia pidevat seiret, et jälgida Võhandu jõe ja Räpina järve veetaseme muutusi ning nende mõju ökosüsteemidele. See aitab varakult tuvastada võimalikud riskid ja võtta tarvitusele meetmeid, et vältida pikaajalisi kahjustusi. Kokkuvõte: Võhandu jõgi on Räpina järve peamine veevarustusallikas, mistõttu kõik muutused Võhandu jõe veerežiimis, eriti seoses Nursipalu harjutusväljaku kuivendamise ja metsaraiega, võivad otseselt mõjutada Räpina järve. Kiirendatud äravool suurendab üleujutusohtu ja võib halvendada vee kvaliteeti, tuues kaasa setete ja toitainete kogunemise, mis põhjustab eutrofeerumist ja elurikkuse vähenemist. Strateegiline veemajanduse ja looduskaitse planeerimine on kriitilise tähtsusega, et tagada Räpina järve ja Võhandu jõe ökosüsteemide tasakaal ning vähendada kahjulikke mõjusid. KERETÜ SOO JA SELLE ÜMBRUS JÄÄVAD LOODUSLIKUKS Kui Keretü soo ja selle ümbrus jäävad looduslikuks ning seal ei toimu kuivendamist ega metsaraiumist, siis vee hulk, mis jõuab Võhandu jõkke, väheneb võrreldes olukorraga, kus piirkonda on kuivendatud ja metsad on maha raiutud. Selle põhjuseks on looduslike ökosüsteemide, nagu sood ja metsad, võime säilitada vett ja aeglustada selle voolamist jõgedesse. Järgnevalt on toodud hinnang, kui palju väheneb vee hulk, mis jõuab Võhandu jõkke ilma kuivendamise ja metsaraiumiseta. 1. Veehoidmise võime looduslikes tingimustes  Sood ja märgalad: Sood toimivad looduslike käsnadena, mis suudavad suures koguses vett säilitada ja aeglaselt vabastada. Märgalad, sealhulgas Keretü soo, suudavad sademete ajal ja kevadiste suurvete perioodil talletada vett, mis vähendab tormivete kiiret jõkke voolamist. Nende veepidamisvõime võib hoida ära äkilised veetaseme tõusud ning tagada veevoolu ühtlasema ja aeglasema liikumise.  Metsad: Metsad aitavad samuti vett talletada läbi puude juurestiku ja taimestiku, mis aeglustab vee imbumist pinnasesse ja sealt jõkke. Metsaalad suudavad vähendada äravoolu kiirust ja kogust, hoides sademed kohapeal pikemaks ajaks. 2. Kuivendamata ja metsata alade mõju vee kogusele Ilma kuivendamise ja metsaraiumiseta aeglustub vee voolamine jõkke ning osa veest imendub pinnasesse või aurustub. Looduslikes tingimustes võib suurem osa sademetest jääda pinnasesse ja sügavamatesse mullakihtidesse, kust see järk-järgult jõuab jõkke, mitte ei voola sinna otse suurte tormivete ajal.  Vee aurustumine ja imbumine: Kuivendamata aladel jääb suurem osa veest pinnasesse ja see aurustub tagasi atmosfääri või imbub maa alla, kus see võib jõuda  põhjaveekihtidesse. Ilma kuivendamiseta ja metsaraiumiseta võib arvestada, et umbes 20–50% sademetest imendub pinnasesse ja aurustub, sõltuvalt konkreetsetest pinnaseomadustest ja taimestiku tihedusest.  Veehulk jõkke: Kuivendatud ja raielankideta aladel jõuab Võhandu jõkke vähem vett, kuna looduslikud ökosüsteemid säilitavad ja aeglustavad vee äravoolu. Vee äravoolu vähenemine võib olla umbes 20–40% võrreldes kuivendatud aladega, sõltuvalt ala suurusest ja kuivenduse ulatusest. 3. Keretü soo ja ümbruse panus Võhandu jõkke Kui me võtame arvesse, et Keretü soo ja selle ümbruse ala (umbes 5590 hektarit) kogub keskmiselt 3,3–4,5 miljonit kuupmeetrit vett aastas kuivendatud tingimustes, siis ilma kuivendamise ja metsaraiumiseta võib see vee kogus väheneda umbes 20–40%. See tähendab, et looduslikul alal võib Võhandu jõkke jõudva vee kogus olla ligikaudu 2,0–3,6 miljonit kuupmeetrit aastas. 4. Kuivendamata ala mõju veetasemele ja üleujutustele Looduslikes tingimustes, kus kuivendamist ja metsaraiumist ei toimu, väheneb ka äkiliste tormivete voolamine Võhandu jõkke. See tähendab, et veetase jõel tõuseb suurvee ajal aeglasemalt ja madalamale, mis vähendab üleujutuste riski. Samuti jaguneb vesi ühtlasemalt läbi aasta, kuna metsad ja sood vabastavad vett aeglaselt, mitte ühekorraga. Kokkuvõte: Kui Keretü soo ümbruses ei tehta kuivendust ega metsaraiumist, võib Võhandu jõkke jõudva vee kogus väheneda 20–40%, võrreldes kuivendatud aladega. See tähendab, et looduslikul alal võib jõkke voolav vesi ulatuda umbes 2,0–3,6 miljoni kuupmeetrini aastas. Looduslikud ökosüsteemid, nagu sood ja metsad, aitavad aeglustada vee voolamist jõkke ja vähendavad üleujutuste riski suurvee perioodil. MATSALU RAHVUSPARK Matsalu rahvuspark on Lääne-Eestis asuv kaitseala, mis on tuntud kui üks Euroopa tähtsamaid linnualasid ja rändlindude peatuspaiku. Rahvuspark on laialdase rahvusvahelise tähtsusega, kuuludes ka Ramsari märgalade hulka, ja on osa Natura 2000 võrgustikust. Matsalu rahvuspark koosneb erinevatest ökosüsteemidest, sealhulgas rannaniitudest, roostikest, metsadest, madalsoodest ja lahtedest, ning seal leidub mitmeid haruldasi linnuliike, taimi ja loomi. Kuigi Nursipalu projekt asub Lõuna-Eestis, võib sellel olla kaudne mõju Matsalu rahvuspargile, eriti kliimamuutuste, veetaseme ja ökoloogiliste protsesside kaudu. Alljärgnevalt on süvitsi analüüs selle kohta, kuidas Nursipalu projekt võib mõjutada Matsalu rahvusparki ja selle ökosüsteeme.  Matsalu rahvuspargi ökoloogiline ja rahvusvaheline tähtsus a) Linnurände peatuspaik Matsalu rahvuspark on üks olulisemaid linnurände peatuspaiku kogu Euroopas. Igal aastal peatuvad seal tuhanded rändlinnud, sealhulgas haned, lagled ja pardid, kes kasutavad Matsalu lahtesid ja niite pesitsus- ja toitumispaigana.  Ramsari ala: Matsalu rahvuspark kuulub Ramsari märgalade hulka, mis tähendab, et seda kaitstakse rahvusvahelise lepingu alusel. Märgalad on ökoloogiliselt äärmiselt olulised, sest nad pakuvad elupaiku ja toitumisvõimalusi linnuliikidele, kellel on pikk rändeteekond. b) Mitmekesised ökosüsteemid Matsalu rahvuspargi maastikku iseloomustab suur mitmekesisus – seal on madalsoid, rannaniite, roostikke, metsasid ja lahtesid. Need ökosüsteemid pakuvad elupaiku väga laiale valikule taime- ja loomaliikidele.  Rannaniidud ja roostikud: Need on eriti olulised elupaigad mitmetele haruldastele linnuliikidele ja väikestele maismaa loomadele. Rannaniidud pakuvad toitu rändlindudele, samal ajal kui roostikud on tähtsad pesitsusalad.  Madalsood ja metsad: Soodsad veerežiimid ja niisked alad on olulised ökosüsteemide säilitamiseks. Veerežiimi muutused või piirkondade kuivendamine võivad oluliselt kahjustada neid looduskooslusi. Nursipalu projekti potentsiaalne mõju Matsalu rahvuspargile Kuigi Nursipalu projekt asub Lõuna-Eestis ja ei ole otseselt Matsalu rahvuspargi vahetus läheduses, võib sellel olla kaudne mõju Matsalu ökosüsteemidele. See mõju võib avalduda läbi kliimamuutuste, veerežiimi muutuste ja ökoloogiliste protsesside mõjutamise. a) Kliimamuutused ja süsinikuheide Nursipalu projekti käigus võivad tekkida ulatuslikud süsinikuheitmed, eriti kui projekt hõlmab turbaalade kuivendamist, metsade raadamist ja pinnasetöid. Need tegevused võivad mõjutada globaalseid kliimatingimusi ja seega ka Matsalu rahvuspargi ökosüsteeme.  Turbaalade kuivendamine: Kui Nursipalu projekti käigus kuivendatakse turbaalasid, võib see vabastada suure hulga süsinikku, mis omakorda süvendab kliimamuutusi. Kliimamuutused võivad mõjutada Matsalu rahvuspargi veetaset ja bioloogilist mitmekesisust, kuna muutuvad sademete mustrid ja temperatuurid võivad häirida lindude pesitsemis- ja rändeperioode.  Metsade raadamine: Metsade kadumine võib vähendada CO2 sidumisvõimet, mis tähendab, et atmosfääri eraldub rohkem süsinikku. See suurendab kliimamuutuste mõju,  mis võib põhjustada märgalade kuivamist ja muuta Matsalu niitude ja roostike veerežiimi. b) Vee- ja veerežiimi muutused Kui Nursipalu projekti käigus muutub veerežiim, eriti kui projekt hõlmab ulatuslikku kuivendamist, võib see mõjutada ka Matsalu rahvuspargi ökosüsteeme, sest paljud sealsetest aladest sõltuvad stabiilsest veerežiimist.  Põhjaveetaseme langus: Kui projekt mõjutab põhjaveetaset, võib see vähendada vee hulka, mis toidab madalsoid ja märgalasid Matsalu rahvuspargis. Madalsood ja märgalad sõltuvad pidevast veetaseme täiendamisest, ja põhjavee vähenemine võib põhjustada nende alade osalist kuivamist, mis omakorda vähendab nende võimekust toetada rändlinde ja muid liikmeid.  Vee kvaliteedi langus: Kui veerežiimi häiritakse, võib see põhjustada vee kvaliteedi halvenemist. Näiteks, kui pinnavesi liigub kiiremini ja kannab kaasa rohkem saasteaineid, võib see suurendada toitainete kontsentratsiooni Matsalu märgalades, mis omakorda soodustab vetikate õitsengut ja mõjutab veekeskkonda negatiivselt. c) Mõju ökosüsteemidele ja rändlindudele Nursipalu projekt võib mõjutada Matsalu ökosüsteeme kaudselt läbi kliima- ja veerežiimi muutuste, mis omakorda mõjutab rändlinde ja nende elupaiku.  Rändlindude elupaikade vähenemine: Kliimamuutuste ja veerežiimi häirituse tõttu võivad Matsalu rahvuspargis väheneda rändlindudele sobivad toitumis- ja pesitsusalad. Kuna rändlinnud sõltuvad stabiilsest toitumisallikast ja pesitsustingimustest, võib nende liikumismustrite muutumine või rändeaja nihkumine mõjutada Matsalu rahvuspargi ökoloogilist tasakaalu.  Elurikkuse vähenemine: Kliimamuutused võivad põhjustada teatud liikide kadumist ja teiste liikide levikut. See võib muuta Matsalu rahvuspargi kooslusi ja häirida ökoloogilist tasakaalu, mis omakorda võib vähendada rahvuspargi bioloogilist mitmekesisust. Kaugmõju ja piirkondade vahelised ökoloogilised ühendused Kuigi Nursipalu projekt ja Matsalu rahvuspark asuvad füüsiliselt kaugel üksteisest, on nende vahel ökoloogilised ühendused, mida ei tohiks alahinnata.  Looduslikud ühendused ja liikumiskoridorid: Eesti on osa suurematest ökoloogilistest võrgustikest, kus eri looduspiirkonnad on omavahel seotud. Rändlindude jaoks on oluline, et looduslike alade vahel oleks säilinud liikumiskoridorid ja üleminekud. Kui Nursipalu projekt katkestab olulised looduslikud elupaigad või ökosüsteemid, võib see mõjutada ka rändlinde, kes kasutavad mõlemat piirkonda eri aegadel.   Kliimamuutuste levik üle riigipiiride: Kliimamuutused, mis tulenevad süsinikuheite suurenemisest ja looduslike alade hävitamisest Nursipalu projektis, võivad avaldada laiemat mõju kogu Eesti ja Euroopa ökosüsteemidele, sealhulgas Matsalu rahvuspargile. Pikaajalised mõjud ja soovitused a) Kliimamuutustega kohanemine Kuna Matsalu rahvuspargi ökosüsteemid on kliimamuutuste suhtes väga tundlikud, tuleb tagada, et Nursipalu projekti süsinikuheiteid ja kliimamuutusi minimeeritakse.  Süsinikuheite vähendamine: Oluline on võtta meetmeid, et vähendada turbaalade kuivendamist ja metsade raadamist, et vältida suuremahulist CO2 emissiooni, mis mõjutab kliimat ja Matsalu rahvuspargi ökosüsteeme.  Veerežiimi kaitse: Matsalu märgalad sõltuvad stabiilsest veerežiimist, seega tuleks vältida tegevusi, mis häirivad pinnase ja põhjavee tasakaalu, et tagada Matsalu märgalade pikaajaline säilimine. b) Ökosüsteemide terviklikkuse säilitamine Matsalu rahvuspargi unikaalne ökosüsteem sõltub looduslike alade ja elupaikade terviklikkusest, mistõttu tuleks hoolikalt hinnata Nursipalu projekti kaudseid mõjusid.  Looduslike liikumiskoridoride säilitamine: On oluline säilitada looduslikud liikumiskoridorid ja alad, mis ühendavad erinevaid kaitsealasid ja võimaldavad loomade ning lindude liikumist.  Elurikkuse kaitse: Looduslike elupaikade ja märgalade kaitse peab olema prioriteet, et säilitada Matsalu rahvuspargi elurikkus ja ökoloogiline tasakaal. Kokkuvõte Kuigi Nursipalu projekt asub geograafiliselt kaugel Matsalu rahvuspargist, võivad kliimamuutuste, veerežiimi häirituse ja ökoloogiliste protsesside kaudu tekkida kaudsed mõjud. Kliimamuutuste tõttu võivad Matsalu ökosüsteemid, eriti märgalad ja rändlindude peatuspaigad, kannatada. Seetõttu on oluline võtta meetmeid, et vähendada Nursipalu projekti keskkonnamõjusid ja kaitsta laiemat ökosüsteemi, millest Matsalu rahvuspark on osa. MÕJU HAANJA LINNUALALE KUI KA KAUGEMAL ASUVALE MATSALU RAHVUSPARGILE Nursipalu harjutusväljaku laiendamine, mis hõlmab ulatuslikku kuivendamist ja metsade raadamist, võib avaldada laialdast negatiivset mõju nii Haanja linnualale kui ka kaugemal asuvale Matsalu rahvuspargile. Need kaks piirkonda on olulised looduskaitsealad, millel on ökoloogiliselt tähtis roll erinevate liikide kaitses ja rändlindude elupaigana. Mõju analüüsimisel tuleb vaadelda mitmeid ökoloogilisi ja hüdroloogilisi tegureid, kuna kuivendamine ja metsade raadamine toovad kaasa häiringuid veerežiimis, elupaikade killustumist ning müra- ja saastemõjusid. Mõju Haanja linnualale a) Elupaikade kadumine ja killustumine  Metsade raadamine Haanja linnuala vahetus läheduses või sellega piirnevatel aladel tähendab, et mitmed olulised linnuliigid kaotavad oma pesitsus- ja toitumisalad. Haanja linnuala on tähtis kaitseala mitmetele metsaliikidele, sealhulgas metsnugisele, metsisele ja paljudele rändlindudele, kes sõltuvad looduslikust metsast ja turvalistest pesitsuskohtadest.  Elupaikade killustumine tähendab, et liikide vaheline liikumine ja rändeteed häiruvad, mis võib viia kohaliku liikide arvu vähenemiseni ning tekitada isolatsiooni populatsioonide vahel. Kuna Haanja linnuala on osa laiemast ökosüsteemide võrgustikust, mõjutab selle piirkonna killustumine ka laiemat looduskaitselist konteksti, sealhulgas kaugemaid alasid. b) Müra- ja inimhäiringud  Sõjalised õppused ja mürasaaste võivad häirida tundlikke linnuliike, eriti pesitsusperioodil. Lindudel, kes on mürale tundlikud, võib esineda pesitsemisprobleeme ja nad võivad piirkonnast lahkuda. See kahjustab nii piirkonna kui ka laiemat linnustiku ökosüsteemi tasakaalu.  Inimtegevuse suurenemine harjutusväljakul võib viia haruldaste liikide, näiteks metsise, arvu vähenemiseni, kuna need liigid vajavad vaikseid ja inimmõjude eest kaitstud alasid. c) Veerežiimi muutused  Kuivendamine Haanja piirkonnas võib vähendada märgalade ja soode veetaset, mis mõjutab otseselt niiskust vajavaid ökosüsteeme. Märgalad on olulised elupaigad paljudele liikidele, ja nende kuivendamine muudab ala elamiskõlbmatuks mitmetele taimedele ja loomadele. Kuivendamine vähendab ka piirkonna võimet vett talletada, suurendades äravoolu kiirust ja kahjustades looduslikku veerežiimi. Mõju Matsalu rahvuspargile Kuigi Matsalu rahvuspark asub Nursipalu harjutusväljakust geograafiliselt kaugemal, on selle ala ökoloogilised ja hüdroloogilised süsteemid seotud Läänemere ja rändlindude võrgustikuga. Nursipalu kuivendamise ja raadamise kaudne mõju võib avalduda mitmel viisil. a) Rändlindude mõjutamine  Haanja linnuala ja Matsalu rahvuspark on olulised rändepeatuskohad paljudele rändlindudele, kes kasutavad Eestit vahepeatuseks oma rändeteel Põhja-Euroopa ja Aafrika vahel. Kui Haanja linnuala elupaigad degradeeruvad, võib see mõjutada rändlinde, kes peatuvad Matsalu rahvuspargis. Kuna rändlinnud vajavad pidevaid peatusalasid oma teekonnal, võib Haanja linnuala häirimine vähendada Matsalu rahvusparki jõudvate lindude arvu ning mõjutada rahvuspargi bioloogilist mitmekesisust.  Rändekoridoride katkemine võib viia selleni, et lindudel on vähem võimalusi vahepeatusteks ja nad ei jõua Matsalu märgaladele. See vähendab Matsalu rahvuspargi kui rahvusvaheliselt olulise rändlindude peatuskoha tähtsust. b) Hüdroloogiline mõju Läänemerele ja Matsalu märgaladele  Vee äravool ja toitainete koormus: Nursipalu kuivendamise ja metsaraie tõttu võib suurenenud äravool kiirendada toitainete, setete ja saasteainete voolu jõgedesse, mis lõpuks suunduvad Läänemerre. Matsalu rahvuspark asub Läänemere rannikul ja sõltub kohalike veekogude ning Läänemere tervisest. Toitainete liig võib põhjustada eutrofeerumist Matsalu märgalades, mis viib vetikate vohamiseni ja vähendab vee kvaliteeti, mõjutades negatiivselt veetaimestikku ja loomastikku.  Setete ja erosiooni mõju: Kui Nursipalu alalt voolab suur hulk setet ja pinnaseosakesi Läänemere vesikonda, võib see halvendada Matsalu märgalade veekvaliteeti ja vähendada elupaikade sobivust mitmetele liikidele. 3. Kliimamuutuste mõju süvenemine  Turbaalade ja metsade raadamine: Kuivendamine ja metsade raadamine vabastavad atmosfääri suure hulga süsinikku, kuna turvas ja metsad on olulised süsiniku sidujad. Sellised muutused võivad kiirendada piirkondlikke kliimamuutusi, mõjutades nii Haanja linnuala kui ka Matsalu rahvuspargi kliima- ja veerežiime. Märgalade kuivendamine suurendab ka metaani eraldumist, mis on võimas kasvuhoonegaas, mõjutades laiemalt Läänemere piirkonda. Kokkuvõte: Nursipalu harjutusväljaku kuivendamine ja metsade raadamine avaldab ulatuslikku mõju nii Haanja linnualale kui ka Matsalu rahvuspargile. Haanja linnuala seisukohalt tähendab see elupaikade kadu ja häirimist, mis vähendab sealsete liikide elupaigavõimalusi ning häirib rändlinde, kellel on seos Matsalu rahvuspargiga. Samuti mõjutab kuivendamine veerežiimi ja suurendab erosiooni ning toitainete äravoolu, mis võib kaudselt halvendada Matsalu märgalade seisukorda ja vee kvaliteeti. Mõlema ala kaitse ja säilitamine on kriitiline, et säilitada Eesti elurikkust ja ökosüsteemide terviklikkust. RÄNDEPEATUSKOHT PALJUDELE RÄNDLINDUDELE Haanja linnuala on oluline rändepeatuskoht paljudele rändlindudele, kes kasutavad seda puhke- ja toitumisalana oma teekonnal Matsalu rahvusparki. Haanja piirkond, oma metsaste ja soiste aladega, pakub ideaalseid tingimusi lindudele, kes peatuvad rände ajal energiavarude täiendamiseks. Siin on mõned peamised rändlinnud, kes kasutavad Haanja linnuala ja suunduvad seejärel Matsalu rahvusparki: 1. Haned ja Luiged  Suur-laukhaned ja väikelaukhaned kasutavad Haanja piirkonda vahepeatuseks kevad- ja sügisrände ajal, kus nad toituvad niisketel aladel ja põldudel. Nad liiguvad edasi Matsalu rahvusparki, kus nad peatuvad enne lõplikku rännet talvitusaladele.  Laululuiged ja väikeluiged järgivad sarnast rändeteed, peatudes Haanjas, et koguda jõudu pikaks teekonnaks. 2. Kured  Sookured kasutavad Haanja metsaseid ja niiskeid alasid peatuspunktina enne liikumist Matsalu piirkonda, kus nad kogunevad suurtes parvedes. Matsalu rahvuspark on üks olulisemaid koondumispaiku kurgedele enne rännet talvitusaladele Lõuna-Euroopas ja Aafrikas. 3. Partlased ja Kurvitsalised  Sinikael-pardid, soopardid ja tildrid kasutavad Haanja linnuala väiksemaid veekogusid ja märgalasid toitumiseks. Nende rändeteekond viib nad sageli edasi Matsalu märgaladele, kus on rohkelt sobivaid toitumis- ja puhkekohti. 4. Röövlinnud  Hiireviu ja konnakotkas on kaks olulist röövlindu, kes peatuvad Haanja piirkonnas rände ajal ja liiguvad seejärel edasi Matsalu suunas. Matsalu rahvuspark on oluline ala ka röövlindudele, kes jälgivad sealset rikkalikku saakloomi. Kokkuvõte: Haanja linnuala on mitmete rändlindude jaoks kriitiline vahepeatus, kus nad saavad toitu ja puhata, enne kui nad jätkavad teekonda Matsalu rahvusparki. Need alad on omavahel ökoloogiliselt seotud, kuna rändlinnud kasutavad Eestit rändekoridorina, kus mõlemad kaitsealad mängivad võtmerolli rändeteekonna eri etappides. SOOKURE (GRUS GRUS) RÄNNE EESTIS Sookure (Grus grus) ränne Eestis sõltub mitmest olulisest tegurist, sealhulgas sobivate rändepeatuskohtade olemasolust ja kvaliteedist. Sellised kohad nagu Haanja linnuala, Võhandu jõgi, ja Nursipalu harjutusväli võivad mõjutada sookurgede rännet, kuna need alad pakuvad lindudele elutähtsaid toitumis- ja puhkepaiku. Nende alade keskkonnamuutused võivad omakorda mõjutada ka Matsalu rahvusparki, mis on üks olulisemaid sookurgede peatuskohti Eestis. Haanja linnuala mõju sookure rändele Haanja linnuala asub Lõuna-Eestis ja koosneb mitmekesistest maastikest, sealhulgas metsadest, niitudest ja väiksematest märgaladest. Kuigi Haanja piirkond ei ole sookurgedele nii kriitiline kui Lääne-Eesti märgalad, on see siiski oluline vahepeatus, eriti rände ajal.  Elupaikade kvaliteet: Haanja linnuala säilitamine aitab tagada, et sookured leiaksid rändeteel piisavalt sobivaid peatus- ja toitumiskohti. Piirkond on oluline osaliselt ka selle kõrguste tõttu, pakkudes rahulikku maastikku, mis võib toimida peatusena kurgedele, kes liiguvad Lõuna- või Kesk-Eestist edasi põhja või lääne poole.  Ohud ja elupaikade muutmine: Kui Haanja piirkonnas toimuks ulatuslik metsade raadamine, kuivendamine või maastike killustumine, väheneks lindudele kättesaadavate niitude ja põllumaade pindala, mida nad kasutavad toitumiseks. Elupaikade killustumine ja inimtegevuse suurenemine võivad vähendada sookurgede suutlikkust peatuda ja toituda.  Võhandu jõe mõju sookure rändele Võhandu jõgi on Lõuna-Eestis asuv peamine veekogu, mis ühendab mitmeid väiksemaid märgalasid ja soid. Jõe veerežiim mõjutab otseselt ümbritsevate niiskete alade niiskustaset, mis on sookurgedele toitumis- ja puhkepaigaks rände ajal.  Niiskete alade tähtsus: Võhandu jõe lähedal asuvad märgalad ja niidud on olulised sookurgedele, sest need pakuvad sobivaid toitumisalasid. Kui jõe veerežiimi häiritakse (nt kuivenduse või veekogude süvendamise kaudu), võib see viia niiskete alade kadumiseni, mis vähendab sobivate peatuskohtade kättesaadavust.  Kuivendamise mõju: Kui Võhandu jõe valgalas tehakse ulatuslikke kuivendustöid, mõjutab see kohalike soode ja niitude niiskusrežiimi. Niisked rohumaad ja põllud, mida sookured rände ajal kasutavad, võivad kuivendamise tulemusel muutuda vähem atraktiivseks. Nursipalu harjutusvälja mõju sookure rändele Nursipalu harjutusväli on suur harjutusala Lõuna-Eestis, kus plaanitakse ulatuslikku laiendamist, sealhulgas metsade raadamist ja võimalikke kuivendustöid. Need muutused võivad märkimisväärselt mõjutada sookurgede rännet, kuna elupaigad degradeeruvad ja häiringud suurenevad. a) Metsade raadamine ja elupaikade kadumine Nursipalu harjutusvälja laiendamisega kaasneb ulatuslik metsade raadamine ja võimalikke niiskete alade kuivendamine. Sookurgede jaoks tähendab see sobivate puhkekohtade ja toitumisalade kadumist, kuna linnud eelistavad rände ajal niiskeid rohumaid ja soid, kus nad saavad rahus toituda ja puhata. b) Mürasaaste ja häirimine Sõjaline tegevus ja müra Nursipalu harjutusväljal võivad häirida rändavaid sookurgi, kes vajavad vaikseid alasid puhkamiseks ja energiavarude kogumiseks. Mürasaaste, eriti sügisesel rändeperioodil, võib vähendada nende alade sobivust, sundides linde otsima uusi ja kaugemaid peatuspaiku. Mõju Matsalu rahvuspargile Matsalu rahvuspark on sookurgede rände üks olulisemaid peatuskohti kogu Läänemere piirkonnas. Kui Haanja linnuala, Võhandu jõe ja Nursipalu harjutusvälja piirkonnad muutuvad sookurgedele vähem sobivaks, võib see mõjutada Matsalu rahvusparki mitmel viisil:  Surve suurenemine Matsalu märgaladele: Kui Lõuna-Eestis asuvad rändepeatuskohad degradeeruvad, võib rohkem sookurgi koonduda Matsalu rahvusparki. See võib põhjustada kohalike toitumisalade ülekoormuse ja vähendada toidu kättesaadavust, eriti sügisel, kui rändel olevate lindude arv kasvab kiiresti.   Rändemustrite muutumine: Kui Võhandu jõe või Nursipalu harjutusvälja piirkonnas elupaigad hävitatakse või muutuvad vähem atraktiivseks, võib see põhjustada sookurgede rändemustrite muutumist, sundides linde kasutama uusi teid või pikemaid vahemaid läbima. See võib pikemas perspektiivis mõjutada Matsalu rahvusparki jõudvate lindude arvu ja nende füüsilist seisundit. Kokkuvõte: Haanja linnuala, Võhandu jõgi ja Nursipalu harjutusväli mõjutavad sookurgede rännet otseselt ja kaudselt. Haanja linnuala pakub sobivaid vahepeatusi, kuid on tundlik elupaikade kadumise ja killustumise suhtes. Võhandu jõgi mõjutab kohalike märgalade ja niiskete niitude veetaset, mille muutmine võib mõjutada kurgede toitumisvõimalusi. Nursipalu harjutusväli võib oma ulatusliku laiendamise ja sõjaliste tegevustega vähendada lindude jaoks sobivate elupaikade arvu ning suurendada häiringut müra tõttu. Need muutused avaldavad mõju ka Matsalu rahvuspargile, mis võib kogeda suuremat survet ja muutusi rändemustrites, kui Lõuna-Eestis asuvad rändepeatused kaovad või degradeeruvad.  ÜLEUJUTUSE MÕJU NURSIPALU PINNASELE JA ÜMBRUSELE Maa-amet 2024. Üleujutusalad Üleujutuste mõju Nursipalu piirkonna pinnasele ja ümbrusele on oluline küsimus, mis võib mõjutada nii projektialal toimuvaid ehitustöid, pinnase stabiilsust kui ka kohaliku ökosüsteemi tasakaalu. Selle mõju täpsustamine nõuab sügavat arusaamist pinnase omadustest, veerežiimist ja üleujutuste dünaamikast. Järgnevalt on esitatud süvitsi ja detailselt analüüs selle kohta, kuidas üleujutused võivad mõjutada Nursipalu pinnast ja ümbritsevat ala. Nursipalu piirkonna pinnase üldine iseloomustus ja tundlikkus üleujutustele a) Pinnase tüüp ja koostis Nursipalu ala pinnase struktuur võib koosneda erinevatest mullatüüpidest, sealhulgas turbaaladest, liivasest pinnasest, gleimullast ja savikattest. Pinnase omadused määravad, kuidas see reageerib üleujutustele, kuivendusele ja ehitustegevusele.   Turbaalad ja niisked alad: Turbaalad ja niisked pinnad on eriti tundlikud üleujutustele. Nendes piirkondades on mullakiht niigi veerohke ja üleujutuse korral võib vesi kiiresti koguneda, mis omakorda võib põhjustada veetaseme olulist tõusu ja pinnase liikumist.  Liivmullad ja erosioonirisk: Liivased mullad, mis on tavaliselt parema vee läbilaskvusega, võivad üleujutuste ajal kiiresti läbi imbuda ja muutuda ebastabiilseks. See suurendab erosiooniriski, eriti järskudel nõlvadel, kus pinnas võib kergesti lahti tulla ja liikuda.  Savimullad ja veekogumine: Savimullad on tavaliselt vett halvasti läbilaskvad, mis tähendab, et üleujutuse korral koguneb vesi pinnale ja võib jääda seisma pikaks ajaks. See võib muuta pinnase väga niiskeks ja raskeks, põhjustades ehitusobjektidel tõsiseid probleeme, kuna maapind muutub ebastabiilseks ja võib vajuda. b) Pinnase veeimavus ja kuivendamine Pinnase veeimavus määrab, kui kiiresti pinnas suudab sademevett või üleujutusvett imada. Kuivendustööd ja pinnase muutmine Nursipalu projektis võivad mõjutada pinnase looduslikku võimekust vee kogumiseks ja selle äravooluks.  Turbaalade veeimavus: Turbaalad on suure veehoidmisvõimega ja suudavad vett pikemaks ajaks salvestada. Kui need alad saavad üleujutuse ajal vett juurde, võib see turba stabiilsuse märgatavalt häirida. Liigne vesi turbaaladel põhjustab turba paisumist ja võib vähendada selle kandevõimet, mis omakorda mõjutab rajatiste ja teede stabiilsust.  Pinnase küllastumine veega: Kui pinnas muutub üleujutuse ajal küllastunuks, ei suuda see enam vett imada, mis tähendab, et üleujutuse kestel võib tekkida pinnaveekogum, mis jääb püsima pikemaks ajaks. See võib põhjustada erosiooni ja pinnasevajumisi, eriti kui hiljem toimub pinnase kuivamine ja kokkutõmbumi. Üleujutuse mõju Nursipalu pinnase omadustele ja struktuurile a) Pinnase erosioon ja stabiilsuse vähenemine Üleujutuste ajal tekib sageli pinnase erosioon, eriti piirkondades, kus pinnase koostis on lõdvem ja tundlikum vee voolule. Kui Nursipalu projektialal toimuvad ehitustööd ja pinnase eemaldamine või tihendamine, võib see suurendada erosiooniriski.  Vee voolukiirus ja erosioon: Suuremad veevood, mis tekivad intensiivsete vihmade või üleujutuste tagajärjel, võivad kaasa tuua pinnase kiire erosiooni. See on eriti probleemne järskude nõlvade ja orgudega piirkondades, kus vesi võib kergesti pinnast lõhkuda ja seda alla voolata. Erosioon võib häirida ka ehitusobjekte ja teid, tekitades pinnase nihkeid ja vajumisi.  Pinnase erosiooni mõju infrastruktuurile: Kui Nursipalu projekt hõlmab teede ja rajatiste rajamist, võib erosioon mõjutada nende stabiilsust. Veevool võib alustada pinnase alt ära kandmist, mis võib põhjustada teede ja rajatiste vajumist või nende  purunemist. See on eriti tõenäoline, kui rajatised ehitatakse savi- või turbaalale, mis on üleujutustele tundlikud. b) Pinnase küllastumine veega ja pinnase vajumine Üleujutuste mõju pinnasele ei piirdu ainult erosiooniga. Pinnase küllastumine veega võib põhjustada pinnase vajumist ja struktuurseid muutusi, eriti siis, kui veetase langeb ja pinnas hakkab kuivama.  Pinnase vajumine pärast üleujutusi: Kui pinnas, eriti turvas või savi, saab üleujutuse ajal veest küllastunud, võib see oma kaalu all vajuda. Pärast üleujutust, kui vesi hakkab taanduma ja pinnas kuivab, võib tekkida pinnase kokkutõmbumine ja vajumine, mis muudab pinnase kandevõimet. See võib põhjustada ehitiste või infrastruktuuri kahjustusi, kuna maapind muutub ebastabiilseks.  Pikaajalised mõjud pinnasele: Pikaajalised üleujutused võivad põhjustada mulla struktuuri muutusi, eriti happelistes või soistes piirkondades. Pikaajaline vee olemasolu pinnases võib häirida looduslikke mikroorganismide protsesse ja vähendada mulla elurikkust, mis omakorda mõjutab selle stabiilsust ja võimekust toetada taimestikku või rajatisi. Üleujutuste mõju Nursipalu ümbritsevale keskkonnale ja ökosüsteemidele a) Märgade alade laienemine ja veerežiimi muutused Üleujutused võivad põhjustada märgalade laienemist või uute niiskete alade tekkimist, mis mõjutab Nursipalu piirkonna looduslikku veerežiimi. See võib omakorda mõjutada piirkonna ökosüsteeme ja elurikkust.  Märgade alade suurenemine: Kui Nursipalu projekt mõjutab looduslikke kuivendussüsteeme või viib suurte veekoguste kogunemiseni, võivad märgalad piirkonnas laieneda. Märgalad on olulised ökosüsteemid, kuid nende liigne laienemine võib mõjutada infrastruktuuri ja põllumajandusmaid. Suuremad veekogused võivad piirata piirkonnas elavate taimede ja loomade liikumist ning tekitada uusi ökoloogilisi tasakaalutusi.  Veetaseme ja voolukiiruse kõikumine: Üleujutused võivad põhjustada veetaseme järske muutusi, mis omakorda mõjutab kohalikke jõgesid ja veekogusid. Veetaseme tõus võib tekitada veekogude üleujutusi ja suurendada setete kandumist, mis võib muuta veekogude koostist ja häirida seal elavaid organisme. b) Taimestiku ja loomastiku muutused Üleujutused ja veetaseme muutused võivad avaldada olulist mõju piirkonna taimestikule ja loomastikule, kuna paljud liigid on kohastunud konkreetse niiskustasemega keskkonnas.   Taimede juurestiku kahjustus: Pikaajalised üleujutused võivad kahjustada taimestiku juurestikku, eriti kuivemates piirkondades kasvavaid taimi, mis ei ole harjunud püsiva niiskusega. See võib põhjustada taimede massilist hukkumist, eriti siis, kui pinnas jääb üleujutuste järel pikka aega liigniiskeks.  Loomade elupaikade vähenemine: Veetaseme muutused ja üleujutused võivad vähendada loomade elupaikade suurust, eriti metsloomade puhul, kes sõltuvad kuivematest aladest. Üleujutused võivad sundida loomi oma elupaikadest lahkuma, mis omakorda mõjutab ökosüsteemi tasakaalu ja liigirikkust. Kokkuvõte ja soovitused a) Üleujutuste vältimine ja kahjude vähendamine Üleujutuste mõju vähendamiseks Nursipalu piirkonnas tuleks võtta kasutusele järgmised meetmed:  Pinnase uurimine ja kuivendussüsteemide planeerimine: Enne projektiga alustamist tuleks põhjalikult uurida pinnase tüüpe ja nende tundlikkust üleujutuste suhtes. Samuti tuleks planeerida tõhusad kuivendussüsteemid, et vältida vee liigset kogunemist ja pinnase küllastumist.  Metsade ja looduslike alade säilitamine: Metsade ja looduslike alade säilitamine aitab vähendada üleujutuste riski, kuna need alad toimivad looduslike veehoidlatena ja aitavad pinnasel vett imada. b) Ökosüsteemide tasakaalu säilitamine Üleujutused võivad mõjutada piirkonna ökosüsteemide tasakaalu, mistõttu on oluline säilitada looduslik veerežiim ja vältida tegevusi, mis võivad kahjustada kohalikke elupaiku.  Vee ja märgalade kaitse: On oluline kaitsta looduslikke veekogusid ja märgalasid, vältides nende liigset kuivendamist või üleujutamist. Looduslike veerežiimide säilitamine aitab tagada ökosüsteemi tasakaalu ja vähendada üleujutuste mõju. Kokkuvõttes on üleujutuste mõju Nursipalu pinnasele ja ümbritsevale alale oluline arvestada projekti planeerimisel. Pinnase tüüp, veerežiim ja looduslikud ökosüsteemid võivad kõik mõjutada üleujutuste tagajärgi, seega on vajalik põhjalik pinnase- ja veekaitseplaneerimine, et vältida kahjulikke mõjusid.  VÕRU LINN Nursipalu harjutusvälja laiendamine või rajamine Keretü soo piirkonnas võib avaldada mitmekülgset mõju Võru linnale ja selle ümbritsevale keskkonnale. Seda mõju võib vaadelda mitmest vaatenurgast, sealhulgas hüdroloogilisest (vee liikumine ja üleujutuste risk), ökoloogilisest (metsade ja soode kadumine), sotsiaalsest ja majanduslikust vaatenurgast (kohaliku elanikkonna ja turismi mõju). Hüdroloogiline mõju Võrule Nursipalu harjutusväljaku rajamine, eriti kui see hõlmab kuivendustöid ja metsaraiet, võib oluliselt muuta piirkonna veerežiimi, millel on otsene mõju Võrule, sealhulgas Tamula järve ja Võhandu jõe veetasemele. a) Vee äravoolu kiirenemine ja suurvee mõju  Kuivendustööde mõju: Märgalade ja metsade kuivendamine vähendab ala võimet vett imada ja talletada, mis põhjustab suuremat ja kiirendatud äravoolu. Keretü soo ja ümbritsevate metsade kadumine tähendab, et suurvee perioodidel, nagu kevadine lume sulamine, võib vesi kiiremini jõuda madalamatesse piirkondadesse, sealhulgas Võru linna veekogudesse (Tamula järv ja Võhandu jõgi).  Suurenenud üleujutuste risk: Kuna Võru linn asub justkui madalamas kausis ja on ümbritsetud kõrgematest aladest (sealhulgas Haanja kõrgustik), toovad suuremad veekogused alla kõrgemalt maastikult. Kui Nursipalu harjutusväljakul toimub metsade raadamine ja maapinna kuivendamine, võib see põhjustada intensiivsemaid üleujutusi Võrus, eriti kevadeti. 2024. aasta kevadel tõusis Tamula järve veetase juba umbes 80 cm võrra, ning lisavee voolamine Nursipalust võib seda veelgi süvendada. b) Setete ja erosiooni suurenemine  Metsaraiumise ja kuivendamise mõju erosioonile: Metsade raadamine põhjustab pinnase erosiooni, mis viib suurema hulga setete sattumiseni Tamula järve ja Võhandu jõkke. Setete kogunemine võib vähendada nende veekogude läbilaskevõimet, mis omakorda suurendab üleujutusohtu.  Vee kvaliteedi halvenemine: Erosioonist ja setete voolamisest põhjustatud veekvaliteedi halvenemine võib mõjutada Tamula järve ja Võhandu jõe ökoloogilist tasakaalu, vähendades nende veekogude elurikkust ja potentsiaalselt mõjutades kohalikke kalavarusid.  Ökoloogiline mõju Nursipalu harjutusväljak asub Keretü soo ja ümbritsevate metsade lähedal, mis on ökoloogiliselt tundlikud alad. Need alad pakuvad elupaika mitmetele haruldastele liikidele, ning harjutusväljaku laiendamine võib nende ökosüsteemide tasakaalu oluliselt mõjutada. a) Metsade ja soode kadumine  Elupaikade hävimine: Metsade raadamine ja soode kuivendamine harjutusväljaku jaoks vähendab kohalike liikide, sealhulgas lindude ja loomade, elupaiku. Selliste ökosüsteemide kadumine võib viia kohaliku elurikkuse vähenemiseni. Eriti kahjustavad metsade kadumine ja suurenenud inimmüra tundlikke liike, nagu näiteks metsis ja teised soodele omased linnud.  Kliimamuutuste mõju süvenemine: Metsad ja sood on olulised süsiniku sidujad. Nende alade kuivendamine ja raadamine vabastab atmosfääri suurtes kogustes süsinikku, mis suurendab piirkonna süsinikdioksiidi emissioone ja süvendab kliimamuutuste mõjusid. b) Müra ja saaste mõju ökosüsteemidele  Mürareostus: Sõjaväeliste harjutusväljaku tegevuste (nt relvaharjutused ja õppused) intensiivne müra võib häirida kohalikke loomi ja linde, sundides neid lahkuma oma elupaikadest. Eriti võivad mõjutatud olla metsloomad ja rändlinnud, kes kasutavad piirkonda pesitsemiseks või rändeteena.  Saaste ja kemikaalid: Sõjaväe harjutused võivad kaasa tuua pinnase ja veekogude reostuse kemikaalide ja kütuselekete kaudu. See võib põhjustada veekvaliteedi halvenemist, mis mõjutab omakorda Tamula järve ja Võhandu jõe elustikku ning Võru piirkonna joogiveevarusid. Sotsiaalne ja majanduslik mõju Võrule a) Mõju turismile ja kohalikule elukvaliteedile  Puhkealade kahjustamine: Võru linna ja Tamula järve ääres asuvad puhke- ja rekreatsioonialad on olulised nii kohalikele elanikele kui ka turistidele. Tamula järv on populaarne vaba aja veetmise koht. Kui Nursipalu harjutusväljaku rajamine põhjustab suurenenud üleujutusi või veekvaliteedi halvenemist Tamula järves, võivad need piirkonnad muutuda vähem atraktiivseks turistidele ja kohalikud elanikud kaotavad väärtuslikud puhkevõimalused.  Turismi majandusliku kasu vähenemine: Võru linna turismisektor sõltub suuresti Tamula järvest ja selle ümbrusest. Veetaseme tõus või halvenenud veekvaliteet võib mõjutada järveäärsete restoranide, majutuskohtade ja teenindussektori ettevõtete tulusid. Lisaks võib harjutusväljaku laiendamine ja sellest tulenev keskkonnamõju vähendada piirkonna atraktiivsust turistidele. b) Elamispindade ja kinnisvara kahjustamine  Kinnisvara väärtuse vähenemine: Kui Nursipalu harjutusväljak põhjustab suurenenud üleujutusohtu või halvendab piirkonna keskkonda, võib see vähendada Võru linnas ja selle ümbruses asuva kinnisvara väärtust. Üleujutusriskiga alad, eriti madalamates kohtades Tamula järve lähedal, võivad muutuda vähem atraktiivseks potentsiaalsetele ostjatele ja investoritele. 4. Julgeoleku ja sotsiaalse mõju aspektid  Kohaliku kogukonna vastuseis: Nursipalu harjutusväljakuga seotud laiendused ja tegevused võivad tekitada kohalikes elanikes rahulolematust ja vastuseisu. Eriti võivad mõjutatud olla piirkonnad, mis paiknevad harjutusväljaku lähedal ning kus inimesed peavad taluma müra ja harjutusväljakuga seotud häiringuid. See võib kaasa tuua sotsiaalseid pingeid ja nõuda täiendavat kommunikatsiooni kohalike kogukondadega. Kokkuvõte: Nursipalu harjutusväljakul võib olla märkimisväärne mõju Võru linnale ja selle ümbrusele. Peamised riskid hõlmavad suurenenud üleujutusohtu ja halvenenud veekvaliteeti Tamula järves ja Võhandu jões, mis võivad mõjutada kohalikke elanikke, infrastruktuuri ja turismisektorit. Lisaks võivad harjutusväljakuga seotud tegevused häirida kohalikke ökosüsteeme ja vähendada piirkonna bioloogilist mitmekesisust, tuues kaasa ulatuslikke keskkonnamuutusi.