"Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2023. a määruse nr 22„Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ muutmine"

Ministeeriumid 20.12.2024 nr 1-4/24/6174 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 09.03.2023 määruse nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ muutmise“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 09.03.2023 määruse nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ muutmise“ eelnõu ja seletuskirja koos lisadega. Eelnõu on kättesaadav ka eelnõude infosüsteemis aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume kooskõlastust või arvamust viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Yoko Alender kliimaminister Lisad: 1) Kinnisasja erakorralise hindamise korra muutmise eelnõu; 2) Kinnisasja erakorralise hindamise korra muutmise seletuskiri; 3) Lisa 2. Metsa väärtuse arvutamise käik; 4) Lisa 3. Metsa kasvatamise algoritmid; 5) Lisa 5. Arvestuslik sortimenteerimine; 6) Lisa 7. Likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulude arvutamine. Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing MTÜ, Eesti Omanike Keskliit MTÜ, MTÜ Eesti Erametsaliit; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda MTÜ, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit MTÜ, Eesti Keskkonnaühenduste Koda Epp Kikas, 600 0149 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 31.10.2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2023. a määruse nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse maa hindamise seaduse § 8 lõike 2, riigivaraseaduse § 181 lõike 4 ja § 46 lõike 5 ja looduskaitseseaduse § 20 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2023. a määruses nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 17 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vahetatavate kinnisasjade väärtus hinnatakse sama kuupäeva seisuga ja ühetaoliste varade puhul samadel alustel.“; 2) paragrahvi 23 lõike 6 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses: „Turupõhine kasutustasu määratakse ühe euro täpsusega.“; 3) paragrahvi 23 lõike 6 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) lühemaks kui kümneks aastaks kasutada andmise korral on ühekordseks kasutustasuks kinnisasja kasutusperioodile vastav osa, kuid mitte vähem kui kümme eurot.“; 4) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Lühemaks kui aastaks kasutada andmise korral määratakse ühekordseks kasutustasuks kinnisasja kasutusperioodile vastav osa, kuid mitte vähem kui kümme eurot.“ 5) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) kasvava metsa hariliku väärtuse määramisel kasutatakse võrdluseks nii suuremate kokkuostjate puiduturu hinnaülevaates esitatud puidusortimentide keskmisi lõpplaohindu, millest on maha arvatud transpordikulu, kui ka Riigimetsa Majandamise Keskuse viimases avaldatud metsamaterjali müügistatistikas kajastatud kinnisasja hindamisele eelnenud viimase kuu vastavate sortimentide vahelaohindu, välja arvatud hakkepuit, mille puhul arvatakse müügistatistikas avaldatud hinnast maha hakkimis- ja transpordikulu;“; 6) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „31) transpordikulude arvutamisel lähtutakse Riigimetsa Majandamise Keskuse avaldatud veotariifidest; 32) kui suuremate kokkuostjate puiduturu hinnaülevaatuses mõne sortimendi hind puudub, kasutatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse müügistatistikas avaldatud vastava sortimendi vahelaohinda, välja arvatud hakkepuidu puhul, mille hinna puudumise korral kasutatakse suuremate kokkuostjate küttepuidu hinda;“; 7) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) hindamisel hüvitamise eesmärgil kõikidele sortimentidele ühikuhinna määramisel Riigimetsa Majandamise Keskuse viimases avaldatud metsamaterjali müügistatistikas kajastatud kinnisasja hindamisele eelnenud 12 kalendrikuu seast valitud kolme kõrgema kaalutud keskmise hinnaga kuu vastavate sortimentide aritmeetilisi keskmisi vahelaohindu, võttes arvesse punktide 5 ja 6 alusel asendatud hindu;“; 8) paragrahvi 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 34 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kasvava metsa ülestöötamise kulude hindamiseks kasutatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse raieliigile, tüvemahule ja kokkuveokaugusele vastavaid ülestöötamis- ja kokkuveokulusid 1 m³ kohta ning arvestuslikku keskmist kokkuveokaugust, mis leitakse metsaeraldiste pindaladega kaalutud teekondade keskmisena ning teekond on iga hinnatava metsaeraldise keskpunktist leitud kaugus lähima metsaveoautoga ligipääsetava pealelaadimiseks sobiva alani.“; 10) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Üldjuhul lähtutakse Riigimetsa Majandamise Keskuse avaldatud metsamaterjali müügistatistikast. Kui § 34 lõike 1 punktis 3 nimetatud suuremate kokkuostjate puiduturu hinnaülevaate alusel hinnatud ja Riigimetsa Majandamise Keskuse müügistatistika alusel hinnatud väärtused erinevad rohkem kui 20 protsenti, lähtutakse suuremate kokkuostjate hindadest.“; 11) paragrahvi 36 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „kulu“ sõnaga „regiooniti;“; 12) määruse lisad 2, 3, 5 ja 7 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Kristen Michal Peaminister Vladimir Svet Taristuminister Yoko Alender Kliimaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 2. Metsa väärtuse arvutamise käik; Lisa 3. Metsa kasvatamise algoritmid; Lisa 5. Arvestuslik sortimenteerimine; Lisa 7. Likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulude arvutamine.  Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2023. a määruse nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2023. aasta määrust nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ (edaspidi määrus). Muudatused on vajalikud, et kõrvaldada kasvava metsa hindamise arvutusmetoodikast metsa hindamise infosüsteemi (MEHIS) arendamise käigus ilmnenud puudused. Muudatustega täpsustatakse kasvava metsa väärtuse arvutamise käiku ning täiendatakse kasutustasu määramise reegleid, et tagada täpsem ja õiglasem hindamine. Esimese olulise muudatusena täpsustatakse kokkuveokauguse arvutamist, et arvestada metsamassiivide tegelikku paiknemist ja kaugust ligipääsetavatest teedest. Varasemalt arvutati kokkuveokaugus metsamassiivi keskpunktist kuni laoplatsini, kuid täpsustatud metoodika järgi leitakse kokkuveokaugus iga eraldise tsentrist kuni määratud ühe või mitme laoplatsini. Koondkaugus arvutatakse kaalutud keskmisena, kus kaaluks on eraldise pindala. See muudatus võimaldab täpsemaid tulemusi kokkuveokauguse määramisel. Teiseks asendatakse metsauuendustööde aritmeetiline keskmine regioonipõhise kuluga, kuna piirkonniti erinevad kulud mõjutavad metsamajandamise tegelikke vajadusi ning selle kaudu metsa väärtust. Lisaks on määruses täpsustatud hakkepuidu hindamist. Hakkepuidu hinna arvutamisel lahutatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) statistikas toodud hinnast hakkimis- ja veokulu, mis eristab seda teistest RMK hinnastatistikas esitatavatest puidusortimentidest, kuna teised sortimentide hinnad on vahelao hinnad, aga hakke hind on lõplik. Samuti kohandatakse sortimentide tabel vastavaks turu hinnastatistikates kajastatavaga, et hindamismetoodika oleks turu tegeliku olukorraga paremini kooskõlas. Täiendavalt on tehtud parandusi ja täpsustusi valemites ning sõnastustes, et vähendada eksimisvõimalusi ja tagada paremat arusaadavust metoodikast. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maa-amet koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaametiga. Õigusliku ekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov. Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel. Määruse on ette valmistanud Maa-ameti järgmised spetsialistid: 1) maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal ([email protected]); 2) maakorralduse osakonna peaspetsialist Tiiu Vaus ([email protected]); 3) maakorralduse osakonna jurist Hellis Võsu ([email protected]); 4) maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind ([email protected]); 5) kasutusõiguste ja maade arvestuse büroo juhataja Tea Faber ([email protected]); 6) kinnisvara hindamise osakonna juhataja Marje Kolmar-Grüner (marje.kolmar- [email protected]; 7) õigusosakonna jurist Kadri Vainomäe ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Maa hindamise seaduse § 8 lõike 2 ja looduskaitseseaduse § 20 lõike 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kinnisasja erakorralise hindamise korra, sealhulgas kasvava metsa hindamise metoodika. Riigivaraseaduse (RVS) § 181 lõike 4 ja § 46 lõike 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kinnisasja kasutustasu ja kinnisasja hariliku väärtuse hindamise korra ning nõuded hindamisaruandele ja selle tellimisele. Looduskaitseseaduse § 20 lõike 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigipoolse omandamise ja ettepanekute menetlemise korra ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, samuti kinnisasja väärtuse määramise korra ja alused. Eelnõu koosneb 13 punktist. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 17 lõiget 2 põhimõttega, mille alusel tuleb lisaks kinnisasjade väärtuse määramisele sama kuupäeva seisuga teha seda ühetaoliste varade puhul ka samadel alustel. Paragrahviga 17 reguleeritakse väärtuse hindamist kinnisasjade vahetamise korral. Lõikes 1 sätestatud üldpõhimõttena koostab vahetatavate kinnisasjade hindamisaruanded sama kutseline hindaja, sama menetleja või Maa-amet. Erandeid on lubatud teha põhjendatud juhul. Selliselt on võimalik tagada, et hindamisel lähtutakse samadest kriteeriumitest ja varade väärtuste vahe ei tulene varade erinevast hindamisviisist. Oluline on siiski ka hinnata ühetaolisi varasid sarnasel viisil. Näiteks ei saa omavahel võrrelda turuväärtust ning määruse § 12 lõikes 5 märgitud bilansilisel jääkmaksumusel põhinevat väärtust, samuti ei pruugi olla võrreldavad turuväärtus ja maa maksustamishind, sest masshindamise meetodil maa maksustamishinna määramisel ei arvestata kolmandate isikute õiguste, kasvava metsa, parenduste, teatud juhtudel planeeringute jms omaduste mõju väärtusele. Kaks turuväärtust seevastu on omavahel võrreldavad juhul, kui need on saadud ilma üksteisest eristuvate eelduste või piiravate tingimusteta, sest turuväärtust hinnates tuleb kõik sisendid tuletada kinnisvaraturult ning teoreetiliselt peaks näiteks võrdlusmeetodil ja tulumeetodil hinnatud turuväärtused olema sarnased. Samuti võivad olla omavahel võrreldavad menetleja või Maa-ameti määratud harilik väärtus ja kutselise hindaja hinnatud turuväärtus juhul, kui menetleja või Maa-amet on järginud samamoodi nagu kutseline hindajagi hindamise häid tavasid, st arvestanud nii parima kasutuse kui ka turuanalüüsi tulemustega ning selgitanud piisavalt hindamiskäiku, sealhulgas võrdlustehingute valikut. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 23 lõiget 6 esimese lausega, mille kohaselt määratakse turupõhine kasutustasu ühe euro täpsusega. Määruse § 10 lõige 3 reguleerib hindamistulemuse hindamisaruandes esitamise täpsust. Viidatud sätte viimase lause kohaselt ei esitata hindamistulemust täpsemalt kui ühe euro täpsusega, pindalaühikule taandatud hindamistulemus ühe sendi täpsusega. Paragrahv 23 reguleerib aga hindamisaruandes märgitud hindamistulemuse määramist kasutustasuna ehk hindaja leitud turupõhise kasutustasu ümardamist menetleja poolt. Enamikel juhtudel on hindamisaruandes kajastatud hindamistulemus ka määratavaks kasutustasuks, paragrahv 23 teeb aga erandi ning reguleerib olukordi, kus alla 10 euro suurune aastane turupõhine kasutustasu ümardatakse kümneks euroks. Praktikas on aga ette tulnud ka olukordi, kus hindamisaruandes märgitud üle 10 euro suurune aastane turupõhine kasutustasu tuleb jagada mitme kasutaja vahel (nt riigi kinnisasjal asuv tee, mida soovivad kasutada mitme kinnisasja omanikud). Näiteks kui hindamisaruandes on kasutustasuks leitud 47 eurot, aga sama ala soovivad kasutada kolm kasutajat, siis peaks igaüks tasuma aastas 15,66 eurot. Sellises olukorras oleks otstarbekas samamoodi nagu hindamisaruandes hindamistulemuse ümardamise korral võimaldada ka kasutustasu määrata ühe euro täpsusega. Lisanduv ümardamisreegel kehtib juhtudel, kus kasutustasu on suurem kui 10 eurot. Kui jagamise tulemusena on aastane kasutustasu alla 10 euro, siis rakendatakse paragrahvi 23 teist lauset ning kasutustasuks määratakse igale kasutajale 10 eurot. Kasutustasu ümardamisel ühe euro täpsusega lähtutakse tavapärastest matemaatilistest ümardamisreeglitest. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse § 23 lõike 6 punkti 2 selliselt, et kinnisasja lühiajalisel kasutada andmisel on kasutustasu vähemalt 10 eurot. Riigivara antakse kasutada muu hulgas ka RVS-i § 19 lõike 4 punkti 1 ja § 181 lõike 2 punktide 1–3 alusel (nn lihtsustatud korras kasutada andmine). Tegemist on olukordadega, kus riigivara soovitakse kasutada lühiajaliselt või väikeses ulatuses (nt kinnisasja kasutatakse kuni üks aasta või tunnipõhise kasutamise korral kuni 1000 tundi kalendriaastas, kasutatav pind on kuni 100 ruutmeetrit või eeldatav kasutustasu koos käibemaksuga on kuni 1000 eurot kalendriaastas). Praktikas on eelviidatud alustel kasutada andmise korral ette tulnud olukordi, kus kasutusperioodile vastav ühekordne tasu kujuneb väiksemaks kui kümme eurot või isegi väiksemaks kui üks euro. Näiteks soovitakse paigaldada kolmeks aastaks mesitarud ja aastane kasutustasu on 2 eurot (kasutusperioodile vastav tasu on seega 2 × 3 ehk 6 eurot). Selleks, et ka sellistel juhtudel oleks võimalik rakendada ühekordset tasu, mis ei ole väiksem kui 10 eurot, on vaja täiendada paragrahvi 23 lõike 6 punkti 2. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 23 uue lõikega 7. Lisatav lõige on vajalik, et nn lihtsustatud korras kasutada andmise juhtude puhul (RVS-i § 181 lõike 2 punktid 1–3) oleks võimalik määrata ühekordseks kasutustasuks 10 eurot ka juhul, kui aastaseks kasutustasuks kujuneb üle 10 euro. Näiteks kui aastane kasutustasu on 11 eurot, siis ei ole võimalik paragrahvi 23 rakendada ning näiteks pooleaastase kasutuse puhul tuleks kehtiva korra järgi kasutustasuks määrata 5,50 eurot. See ei ole õiglane, sest näiteks juhul, kui aastane kasutustasu on 9 eurot, tuleks kehtiva korra kohaselt pooleaastase kasutuse puhul määrata vastavalt paragrahvi 23 lõike 6 punktile 2 kasutustasuks 10 eurot. See tekitaks olukorra, kus vähem väärtusliku maa eest tuleks kasutajal maksta rohkem kasutustasu kui väärtuslikuma maa eest. Seega on vajalik reguleerida ka olukorda, kus aastane kasutustasu on küll üle kümne euro, aga kasutusperioodi lühiajalisuse tõttu kujuneb kasutusperioodile vastav tasu väiksemaks kui 10 eurot. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 34 lõike 1 punkti 3 selliselt, et arvutused tehakse nii Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsamaterjali müügistatistikas avaldatud sortimentide hindade kui ka suuremate kokkuostjate puiduturu hinnaülevaatuses esitatud puidusortimentide keskmiste lõpplaohindade alusel, millest arvatakse maha transpordikulu ehk taandatakse lõpplaohinnad vahelaohindadeks, mis võimaldab arvutuse lõpptulemusi omavahel võrrelda. Teise muudatusena täiendatakse sätet, välistades selle kohaldamise hakkepuidu suhtes. Erand on vajalik, kuna RMK müügistatistikas avaldatud hind ei ole vahelaohind ning selle saamiseks tuleb müügistatistikas avaldatud hinnast lahutada hakkepuidu hakkimis- ja veokulu. Tavaliselt on arvutuse tegemise ajal kättesaadav RMK üle-eelmise kuu hinnastatistika. Juhul, kui värskema statistika avaldamine viibib, võib RMK hindade puhul kasutada ka viimast kättesaadavat statistikat. Tavapäraselt on arvutuse tegemise ajal kättesaadav suuremate kokkuostjate eelmise kuu puiduturu hinnaülevaade, mis on kättesaadav MTÜ Eesti Erametsaliidu kodulehel, samuti Maalehes. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määruse § 34 lõiget 1 punktidega 31 ja 32. Tegemist on formaalse muudatusega, millega viiakse seni lõikes 4 asunud kord selguse huvides punktidesse 31 ja 32 ning § 35 lõikesse 11, kuna need seonduvad lõike 1 punktis 3 tehtavate muudatustega ning lisatava § 35 lõikega 11. Punktiga 32 lisatakse erand, mida kohaldatakse hakkepuidu hinna asendamisel, vältimaks olukorda, kus asendamiseks kasutatav RMK hakkepuidu vahelaohind on kõrgem suuremate kokkuostjate küttepuidu lõpplaohinnast. Eelnõu punktiga 7 täpsustatakse määruse § 34 lõike 1 punkti 4 sõnastust selliselt, et 12 kalendrikuu seast valitakse välja kolm RMK avaldatud kaalutud keskmiste kõrgemate hindadega kuud, näiteks jaanuar, märts ja november. Teise muudatusena lisatakse sättesse täiendus, mille kohaselt tuleb võtta arvesse punktide 5 ja 6 järgi asendatud hindu. Konkreetse sortimendi ühikuhinna leidmiseks kasutatakse väljavalitud kolme kuu aritmeetilist keskmist ühikuhinda. RMK igakuises statistikas puuduva või kõrgema/madalama klassi sortimendi ühikuhinna korral tehakse asendused enne kolme kuu aritmeetilise keskmise sortimendi ühikuhinna arvutamist, et saada objektiivsem tulemus. Eelnõu punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks § 34 lõige 4, kuna vastav kord on selguse huvides paigutatud ümber § 34 lõike 1 punktidesse 31 ja 32 ning § 35 lõikesse 11. Eelnõu punktiga 9 muudetakse määruse § 34 lõiget 5. Edaspidi tuleb arvesse võtta metsaeraldise pindala alusel kaalutud keskmist teekonna pikkust metsaeraldise keskpunktist kuni lähima metsaveoautoga ligipääsetava pealelaadimiseks sobiva alani. Suurtel maaüksustel võib valida ka mitu sobivat laoplatsi. Iga hinnatava metsaeraldise puhul mõõdetakse kaugus tsentrist laoplatsini ja seda kaalutakse hinnatava eraldise pindalaga. Muudatus annab varasemast õigema tulemuse kokkuveokauguse määramisel. Kaalutud teekondade pikkuste alusel arvutatakse aritmeetiline keskmine kokkuveokaugus. Ühtlasi võimaldab see arvestada kinnisasja eri osade metsa väärtuse hindamisel kõigi lahustükkide kokkuveokaugust eraldi ja anda kaalumise teel täpsema lõpliku tulemuse. Eelnõu punktiga 10 täiendatakse määruse § 35 lõikega 11. MEHISe arendus võimaldab teha erinevate lähteandmetega arvutusi automaatselt. RMK müügistatistika kajastab umbes 1/3 kogu puidu müügimahust ja lähtub tegelikest müügitehingutest. Seetõttu on RMK müügistatistika kõige usaldusväärsem ja stabiilsem kättesaadav andmestik ning üldjuhul määratakse kasvava metsa väärtuse hindamisel just sellest. Kui kokkuostjate puiduturu ülevaate alusel tehtud arvutused erinevad RMK hindadega tehtud arvutustest rohkem kui 20%, kajastab see turul toimuvaid kiireid muutusi ning suurte muutuste korral on põhjendatud lähtuda hetkel aktiivsest turust. Eelnõu punktiga 11 täiendatakse määruse § 36 lõike 3 esimest lauset sõnadega „regiooniti“. Täiendus tuleb teha, kuna RMK edastatav metsauuendustööde kulu on regiooniti erinev ja regioonide aritmeetilise keskmise kasutamine on liigselt üldistav. Seetõttu on õigem kasutada maatüki asukoha regiooni metsauuendustööde kulusid. Eelnõu punktiga 12 kehtestatakse määruse lisad nr 2, 3, 5 ja 7 uues sõnastuses. Lisades on täpsustatud tehnilist kirjeldust ning parandatud ebatäpsusi. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatused on pigem redaktsioonilised ja nendega ei kehtestata uusi metsa hindamise põhimõtteid, vaid täpsustatakse kehtivaid, mistõttu on määruse mõjud väheolulised. MEHIS võimaldab riigiasutustel lihtsamalt hinnata kasvava metsa väärtust kinnisasjade avalikes huvides ja looduskaitseseaduse alusel omandamise ning riigimaade otsustuskorras võõrandamise menetlustes. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei ole vajalikud kulutused riigieelarvest. Määruse rakendamisega ei teki lisatulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidu MTÜ-le, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu MTÜ-le, Eesti Omanike Keskliidu MTÜ-le, MTÜ-le Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja MTÜ-le, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu MTÜ-le, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele.  Vabariigi Valitsuse määrus „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ Lisa 2 Metsa väärtuse arvutamise käik Igale metsaeraldisele leitakse kaks väärtust: harilik väärtus ja hüvitamise eesmärgil hinnatud väärtus. Hariliku väärtuse arvutamisel kasutatakse punktides 2.4 ja 2.5 kirjeldatud tulude ja kulude arvutamise metoodikat. Nooremate kui keskealiste metsade puhul leitakse lisaks uuenenud metsa väärtus punktis 1.1 kirjeldatud viisil. Tulemust võrreldakse punktide 2.4 ja 2.5 järgi esimesele ja alusmetsa rindele leitud väärtusega. Kasutatakse eelnimetatud variantidest suuremat väärtust, millele liidetakse üksikpuude ning kütteväärtusega surnud ja lamapuidu väärtus. Metsa hüvitamise eesmärgil hinnatava väärtuse arvutamine sõltub metsa arenguklassist ja diameetrist. Kui metsa arenguklass on lage ala, selguseta ala, noorendik või latimets ja puistu enamuspuuliigi diameeter on alla 12 cm, siis leitakse üksikpuude rinde väärtus punktide 2.4 ja 2.5 alusel ning saadud väärtusele liidetakse uuenenud metsa väärtus, kasutades metsa väärtuse arvutamiseks punktides 1.1 kuni 1.6 kirjeldatud metoodikat. Kui puistu arenguklass on keskealine või vanem või enamuspuuliigi diameeter on vähemalt 12 cm, siis kasutatakse metsa väärtuse arvutamisel punktides 2.1 kuni 2.9 esitatud metoodikat. 1. Metsa väärtuse hindamine, kui enamuspuuliigi diameeter on alla 12 cm või mets on noorem kui keskealine 1.1. Leitakse metsa uuenduskulu, mis saadakse RMK-lt eelmise aasta metsauuendustööde (kõik tööd kuni metsa uuenenuks arvestamiseni) keskmise kulu (baaskultiveerimiskulu) ja puuliigipõhise koefitsiendi korrutisena. Arvutus on koefitsiendipõhine ja arvestab 1500 puuga hektaril. Seega kui koefitsiendiga 1 puid on hektari kohta 1500 või rohkem, siis edasised arvutused tehakse koefitsiendiga 1 puude koosseisu järgi. Kui koefitsiendiga 1 puid on hektaril alla 1500, siis kaasatakse arvutustesse koefitsiendiga 0,2 puid ja vajaduse korral koefitsiendiga 0,1 puid nii, et puude arv hektaril on 1500. Kui kõikide noorte puude arv hektaril jääb alla 1500, siis arvutatakse summa olemasolevate puude koosseisu järgi ning puidu lõplik hüvitusväärtus arvutatakse punkti 1.6 alusel. Tabel 1.1. Metoodikas kasutatavad puuliikide koodid Kood Nimetus Kood Nimetus MA Mänd VA Vaher KU Kuusk JA Jalakas NU Nulg KP Künnapuu LH Lehis KS Kask SD Seedermänd HB Haab TS Ebatsuuga LM Sanglepp JP Jugapuu LV Hall lepp TA Tamm PN Pärn SA Saar PP Pappel RE Remmelgas Puuliigipõhised koefitsiendid: A. Kultiveeritud MA, SD, LH, KU, NU, TS, TO, TA, SA, JA, VA, KP, PN, KS, HB, LM – 1 ja LV – 0,1. B. Looduslik uuendus MA, KU, TA, SA, JA, VA, KP – 0,2; PN, KS, HB, LM ja LV – 0,1. 1.2. Arvutatakse hind, kui puistu oleks diameetriga alla 12 cm või vanusega alla 0,5 küpsusvanusest. 1.2.1. Arvutatakse teoreetilised tulevikus lageraielt ja harvendusraietelt saadavate sortimentide mahud (palk, peenpalk, paberipuit ja küttepuit) valemiga (konstandid a ja b on tabelis 1.2): 𝐻100 𝑏 𝑚=𝑎×( ) 𝐻100 + 1 1.2.2. Arvutatakse teoreetilised keskmised tüvemahud harvendus- ja lageraie korral ning raieteni kuluv aeg (konstandid a ja b on tabelis 1.3): 𝐻100 𝑏 𝑣, 𝐴𝐸𝐺 = 𝑎 × ( ) 𝐻100 + 1 1.2.3. Punkti 1.2.1 järgi leitud sortimentide mahud korrutatakse sortimentide vahelaohindadega (kui kasutatakse lõpplaohindasid, siis vahelaohinna saamiseks arvatakse lõpplaohinnast maha transpordikulu – lisa 7 punkt 4) ning liidetakse kokku. Saadud summast arvatakse maha ülestöötamiskulud, asjaomane valem on esitatud lisas 7. Keskmine tüvemaht arvutatakse punktis 1.2.2 esitatud valemiga. Eraldi harvendusraie ja lageraie kulud ja tulud diskonteeritakse. Selleks kasutatakse punkti 1.2.2 järgi leitud raieni kuluvat aega ja intressi, mille arvutamist on kirjeldatud punktis 2.7. Kui harvendusraiest saadav puhastulu (tulud – kulud) on negatiivne, siis võrdsustatakse see nulliga. Tabel 1.2. Sortimendi tulevikuhindade arvutusvalemite konstandid sõltuvalt puu- ja raieliigist Lageraie Harvendusraie Puu- Kons- Peen- Paberi- Kütte- Peen- Paberi- Kütte- liik tant Palk Palk palk puit puit palk puit puit MA, a 559,5 71,6 33,3 25,9 286,9 143,6 44,1 20,6 SD, LH b 27,43 21,66 −2,86 17,8 44,54 34,12 8,98 19,36 KU, a 508,4 61,8 114,1 102,4 95 32,8 20,1 14,5 NU, TS b 23,36 10,73 23,61 22,66 22,54 6,04 6,2 5,82 a 40054,6 907,1 233 67,9 2086 3307,7 91,2 10,9 KS b 184,58 114,08 22,46 20,75 172,99 174,65 27,31 6,58 a 22359,4 0 557 31,5 0 0 282,6 23,6 HB b 204,2 0 34,9 11,92 0 0 64,08 45,06 a 111859,6 0 0 423,3 167209 0 0 268,9 LM b 225,52 0 0 27,21 300,2 0 0 41,35 a 71111,2 0 0 1019,4 0 0 0 13322,4 LV* b 221,26 0 0 59,28 0 0 0 195,92 *Kõikide tabelis nimetamata puuliikidele kohaldatakse LV konstante. Tabel 1.3. Keskmise tüvemahu ja keskmise aja arvutamise valemite konstandid Puu- Kons- Keskmine tüvemaht Aeg liik tant Harvendusraiel Lageraiel Harvendusraieni Lageraieni MA, a 0,53 1,26 25,58 42,94 SD, LH b 20,80 13,99 7,29 −8,05 KU, a 0,53 1,33 12,93 32,18 NU, TS b 21,23 21,47 −8,37 −5,76 a 0,77 3,51 5,26 40,94 KS b 47,22 57,22 −13,80 2,56 a 0,37 1,66 0,67 13,36 HB b 54,21 52,34 −26,89 −10,24 a 1,13 4,35 3,71 45,69 LM b 56,91 65,78 −11,96 7,01 a 0,21 1,47 0,36 15,00 LV* b 68,43 73,32 87,82 0,00 *Kõikide tabelis nimetamata puuliikidele kohaldatakse LV konstante. 1.3. Kui punkti 1.2 järgi arvutatud hind (HindL) on väiksem kui punkti 1.1 kohaselt leitud hind (HindA), siis võrdsustatakse punkti 1.2 järgi saadud hind punkti 1.1 järgi leitud hinnaga. 1.4. Arvutatakse teoreetiline latimetsa ja keskealise piiril oleva puistu kõrgus (valemi konstandid c, d ja f on esitatud tabelis 1.4): 𝐻𝑚𝑎𝑘𝑠,𝑀𝐴,𝐾𝑈,𝐿𝑀 = 𝑐 + 𝑑 × ln(𝐻100 ); 2 𝐻𝑚𝑎𝑘𝑠,𝐾𝑆,𝐻𝐵 = 𝑐 + 𝑑 × 𝐻100 + 𝑓 × 𝐻100 ; 𝐻𝑚𝑎𝑘𝑠,𝐿𝑉 = 𝑐 × 𝑒 𝑑 × 𝐻100 . Tabel 1.4. Latimetsa ja keskealise piiril oleva puistu kõrguse arvutamise konstandid Puuliik c D f MA, SD, LH −0,4373 3,2674 KU, NU, TS −10,018 6,4518 KS −8,349 1,3114 −0,0176 HB −1,0615 0,4291 0 LM −22,228 10,607 LV* 0,8909 0,0802 *Kõikide tabelis nimetamata puuliikidele kohaldatakse LV konstante. 1.5. Arvutatakse metsa hind (H – puistu kõrgus, m) (𝐻𝑖𝑛𝑑𝐿 − 𝐻𝑖𝑛𝑑𝐴 ) × (𝐻 − 0,3) 𝐻𝑖𝑛𝑑 = 𝐻𝑖𝑛𝑑𝐴 + (𝐻𝑚𝑎𝑘𝑠 − 0,3) 1.6. Kui puistus on hektari kohta alla 1500 elujõulise puu (arenguklass selguseta ja lage ala), siis punkti 1.5 järgi leitud hind korrutatakse läbi elujõuliste puude arvuga hektaril ja jagatakse 1500-ga. 2. Metsa väärtuse hindamine, kui enamuspuuliigi diameeter on vähemalt 12 cm või metsa arenguklass on keskealine või vanem 2.1. Kontrollitakse, kas mets on küps. Selleks võrreldakse esimese rinde puuliikide kaalutud vanust, enamuspuuliigi diameetrit või täiust küpsusnormatiivides sätestatud normidega (keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 3). Kui mets on küps, tehakse arvestuslik lageraie. Selleks antakse muutujale Rok väärtuseks 1 (Rok = 1) ning suundutakse punkti 2.4 juurde. Kui mets ei ole küps, suundutakse punkti 2.2 juurde. 2.2. Kontrollitakse, kas mets vajab harvendusraiet. Selleks kasutatakse määruse lisades 4 ja 6 esitatud algoritme. Kui mets ei vaja harvendusraiet, suundutakse punkti 2.3 juurde. Kui mets vajab harvendusraiet, kasutatakse lisa 4 alusel raiemahtude hindamiseks arvutatud abisuurust Rok ning suundutakse punkti 2.4 juurde. Harvendusraiet ei tehta, kui küpsusvanuseni on jäänud kümme või vähem aastat. 2.3. Kasvatatakse metsade andmeid ühe aasta võrra. Selleks kasutatakse määruse lisas 3 esitatud algoritmi. Pärast andmete suurendamist suundutakse uuesti punkti 2.1 juurde. 2.4. Selgitatakse välja raiest saadavad sortimendid. Sortimentide kindlakstegemiseks kasutatakse lisa 5, mis omakorda lähtub sama määruse lisast 6. Leitakse raietulud, korrutades sortimentide kogused sortimentide ühikuhindadega (kui kasutatakse lõpplaohindasid, siis vahelaohinna saamiseks arvatakse lõpplaohinnast maha transpordikulu – lisa 7). 2.4.1. Kui esineb surnud puid või lamapuitu ja puistu ei ole küps, arvatakse see 80% ulatuses metsainventeerimise andmetes esitatud tagavarast küttepuidu sortimenti. 2.4.2. Kui esineb alusmetsa rinne, siis arvutatakse ka alusmetsa rinde tagavara. Alusmetsa rinde tagavara (MA) arvutamise valem: 𝐿 𝐾𝑓 𝑀𝐴 = 3,88 × 𝐻1,41 × 100 𝐴 × 100, kus MA – alusmetsa rinde tagavara, tm/ha; H – alusmetsa rinde kõrgus, m; LA – alusmetsa rinde liitus, %; Kf – koosseisu koefitsient mitmeliigilise alusmetsa rinde korral. Arvutus tehakse elementide kaupa ja tulemused liidetakse. 2.4.3. Hüvitusväärtuse hindamisel arvutatakse alusmetsa eest saadav ühekordne tulu (tagavara korrutatakse hakkepuidu ühikuhinnaga) ilma kasvatamiseta ja diskonteerimiseta. Kui alusmetsast saadav puhastulu on negatiivne, siis võrdsustatakse see nulliga. Alusmetsa ja lisa 5 põhjal leitud raidmete väärtuse hindamisel arvestatakse 70%-ga nende kogutagavarast. Leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo, kanarbiku ja sambliku metsakasvukohatüüpides KL, KN, LL, LU ja SM raidmete ja alusmetsa tagavaraga ei arvestata. Suundutakse järgmise punkti juurde. 2.4.4. Kui esineb järelkasvu rinne, siis arvutatakse järelkasvu rinde tagavara valemiga: 𝑏 𝑀𝐽𝑘 = 0,0000785 × 𝐷2 × 𝐻 × (𝑎 + 𝐻 𝑐) × 𝑁, kus M – tagavara, tm/ha; D – keskmine rinnasläbimõõt, cm; H – keskmine kõrgus, m; N – puude arv, tk/ha; a, b ja c – kordajad vastavalt tabelile: Tabel 1.5. Järelkasvu rinde mahu arvutusvalemi konstandid Puuliik Kordaja MA, LH, KU, NU, KS, PN HB, LM, LV, PP, TA, SA, VA, SD TS RE TL* a 0,6321 0,6819 0,5922 0,5964 0,5922 b 13,4558 55,1416 46,7815 28,1186 46,7815 c 3,3642 4,7457 4,1932 3,7832 4,1932 * Teised lehtpuuliigid Kui järelkasvu rinde keskmine kõrgus on alla 1,3 m, loetakse diameeter võrdseks nulliga. Kui üle 1,3 m kõrguse järelkasvu rindel inventeerimise andmetes diameeter puudub, arvutatakse see valemiga: 𝐷 = 0,75 × 𝐻, kus H – keskmine kõrgus, m. Järelkasvu arvestatakse ainult hariliku väärtuse arvutamisel. Hüvitusväärtuse arvutamisel toimub metsa kasvatamine raieküpseks ja seejärel lageraie, mille käigus tuleks järelkasv säilida. 2.5. Raiekulud arvutatakse määruse lisa 7 põhjal. 2.6. Leitakse kõikide sortimentide ning raidmete tulude ja kulude nüüdisväärtus. Selleks korrutatakse raietest saadavad tulud ja nendega seoses tehtud kulud läbi diskonteerimisteguriga. 2.7. Diskonteerimistegur leitakse valemiga: 1 DK = , (1 + INTR 100)AEG kus DK – diskonteerimistegur; INTR – intressimäär, mis on arvutatud määruse § 37 lõike 1 alusel; AEG – aeg käesolevast aastast kuni teoreetilise raieaastani, aastates. 2.8. Kui oli tegemist harvendusraiega, jätkatakse arvutusi, suundudes tagasi punkti 2.3 juurde. Lageraie korral suundutakse punkti 2.9 juurde. 2.9. Metsa väärtuse leidmiseks liidetakse kõikidest raietest saadud tulude ja nendega seoses tehtud kulude nüüdisväärtused (mis on arvutatud käesoleva lisa alusel). Punkti 2.9 täitmisega lõpeb eraldisel kasvava metsa väärtuse arvutamine.  Vabariigi Valitsuse määrus „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ Lisa 5 Arvestuslik sortimenteerimine 1. Arvestuslik sortimenteerimine tehakse puistuelementide kaupa. Arvestusliku sortimenteerimise lõpptulemusena liidetakse kõikide puistuelementide sortimenteerimisel saadud tulemused. Puistuelemendi arvestuslikul sortimenteerimisel kasutatakse takseertunnuseid: puuliik, diameeter – d (cm), kõrgus – h (m), tagavara – M (m3), kahjustatud puude osakaal – k (%). 2. Puud jagatakse diameetriklassidesse. Diameetriklassidesse jagamine on esitatud tabelis 4.1. Ülemisel real on diameetriklassi suhtelised suurused võrrelduna keskmise diameetriga ning alumisel real puude arv vastavas diameetriklassis. Jaotus on esitatud 1000 puu kohta. Tabel 4.1. Puude jagamine suhtelistesse diameetriklassidesse ds 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 n" 7 35 95 161 184 181 131 89 63 33 15 5 1 3. Leitakse kõrgusekõvera parameeter kh: kh = h' / (1,3 + c1 × (d' / (d' + c2))^c3), kus kh – kõrgusekõvera parameeter; h' – puistuelemendi arvutatavale vanusele kasvatatud kõrgus, m; d' – puistuelemendi arvutatavale vanusele kasvatatud diameeter, cm; c1, c2, c3 – tabelis 4.2 esitatud kõrgusekõvera parameetrid. Tabel 4.2. Kõrgusekõvera parameetrid Puuliik c1 c2 c3 MA, SD, LH, TO 32,7621 1,1 9,9241 KU, NU, TS 37,2351 1,3 10,858 LM, HB, PP, TL 31,6953 4,3 2,4979 TA, SA, JA, VA, KP 35,8659 1,6 8,2934 KS, LV, PN, RE, PA, eespool nimetamata 31,9851 8 1,4625 puuliigid 4. Leitakse diameetriklassides olevatele puudele sortimendid. Arvutus on vaja teha kõikide tabelis 4.1 esitatud diameetriklasside kohta. Alljärgnevalt on kirjeldatud arvutust ühe diameetriklassi kohta (kõikide diameetriklasside puhul toimub arvutamine analoogselt). 4.1. Leitakse diameetriklassi suurus D (ds – suhteline diameeter tabelist 4.1, d' – puistuelemendi arvutatavale vanusele kasvatatud diameeter): D = ds × d' 4.2. Leitakse diameetriklassile vastav kõrgus H (kh – punktis 3 leitud parameeter; c1, c2 ja c3 – tabelis 4.2 esitatud valemi parameetrid): H = kh × (1,3 + c1 × (D / (D + c2))^c3) 4.3. Arvutatakse diameetriklassi ühe puu sortimendid. Sisendid on puuliik, D ja H. Tabelis 4.3 on esitatud puuliikide kaupa erinevate sortimentide mõõdud. Sortimendid, millel müügihind puudub, sortimenteeritakse madalamasse klassi. Tabel 4.3. Sortimentide loend kooreta diameetrite ja pikkustega Diameeter, cm Pikkus, m Ülemõõt, mis Puuliik Sortiment min. maks. min. samm maks. lahutatakse mahust Jämepalk 18 99 3,1 0,3 6,1 0,1 Peenpalk 10 18 3,1 0,3 6,1 0,1 MA, SD, LH Paberipuit 5 99 3,0 0 3,0 Küttepuit 3 99 3,0 0 3,0 Jämepalk 18 99 3,1 0,3 6,1 0,1 Peenpalk 10 18 3,1 0,3 6,1 0,1 KU, NU, TS Paberipuit 5 99 3,0 0 3,0 Küttepuit 3 99 3,0 0 3,0 Spoonipakk 24 99 2,8 0,1 3,4 0,1 Palk 16 99 2,8 0,1 3,4 0,1 KS Peenpalk 12 16 2,8 0,1 3,4 0,1 Paberipuit 5 99 3,0 0 3,0 Küttepuit 3 99 3,0 0 3,0 Palk 16 99 2,5 0,3 3,4 0,1 Peenpalk 12 16 2,5 0,3 3,4 0,1 HB Paberipuit 5 99 3,0 0 3,0 Küttepuit 3 99 3,0 0 3,0 Palk 16 99 2,5 0,3 3,4 0,1 LM 12 16 2,5 0,3 3,4 0,1 Küttepuit 3 99 3,0 0 3,0 Palk 16 99 2,5 0,3 3,1 0,1 LV 12 16 2,5 0,3 3,1 Küttepuit 3 99 3,0 0 3,0 Palk 16 99 3,1 0 3,1 0,1 TA Küttepuit 3 99 3,0 0 3,0 Palk 16 99 3,1 0 3,1 0,1 SA Küttepuit 3 99 3,0 0 3,0 Eespool Küttepuit 3 99 3,0 0 3,0 nimetamata puuliigid Arvutamise käik, mille tulemusena saadakse ühe puu maht (mpu) ning sellest saadavate sortimentide kogused. Arvutuskäik on alljärgnev: 4.3.1. Kui puu on väike – diameetriga alla 8 cm või kõrgusega alla 5 m –, arvutatakse vaid terve puu maht mpu ja sortimentide kogused on 0. Puu maht arvutatakse järgmise valemiga:  mpu = 0,000019 + 0,00001142 × (D + 2)^2,61614 × H^0,76489 4.3.2. Muudel juhtudel sortimenteeritakse puu järgmiselt. 4.3.2.1. Arvutatakse terve puu maht (vastavalt lisas 6 esitatud mudelile, kusjuures sortimendi alguseks on 0 ja lõpuks puu kõrgus) (mpu). 4.3.2.2. Leitakse koore osamaht KOOR (a1, a2 ja a3 on valemis kasutatavad parameetrid, mis on esitatud tabelis 4.4): KOOR = a1 × ((D + a2) / (D + a2 + 1))^a3 / 100. Tabel 4.4. Koore suhtelise mahu arvutamise valemi parameetrid Puuliik a1 a2 a3 MA, SD, TO 6,0 10 −17,5 KU, LH, NU, TS 8,0 2 −4,9 KS, PN 11,1 3 −4,9 HB, PP, TA, SA, VA, JA, KP, TL 12,0 2 −3,2 LM, LV, RE, eespool nimetamata puuliigid 10,8 2 −4,0 4.3.2.3. Arvutatakse kännu kõrgus koos saetee paksustega. Kui D ≤ 30 cm, siis kännu kõrgus on HS = 0,1. Kui D > 30, siis kännu kõrgus on HS = D / 300. 4.3.2.4. Sortimentide leidmist alustatakse suurima minimaalse diameetriga sortimendist, mis erineb puuliikide sortimentide kaupa. Iga sortimendi eemaldamise järel saadakse uus sortimendi alguse kõrgus HS. Esmalt kontrollitakse, kas seda sortimenti on võimalik saada. Selleks arvutatakse tüve diameeter kõrgusel HS + 0,01 + Lmin (sortimendi minimaalne pikkus). Kui diameeter on suurem sortimendi minimaalsest diameetrist või võrdne, jätkatakse arvutamist selle sortimendiga. Vastasel korral valitakse järgmine sortiment ning alustatakse selle punktiga algusest. Sortimendi pikkuse leidmiseks kasutatakse minimaalset (Lmin) ja maksimaalset pikkust (Lmaks) ning pikkuse sammu (Lsamm). Leitakse puu diameetrid kõrgustel HS + 0,01 + Hmin kuni kõrguseni HS + 0,01 + Hmaks, muutes kõrgust pikkuse sammu (Lsamm) võrra. Iga uue kõrguse juures arvutatakse kooreta diameeter ning kontrollitakse, kas see on suurem vastava sortimendi minimaalsest kooreta diameetrist. Kui diameeter on väiksem kui viimati arvutatud tüve diameeter, kasutatakse sortimendi pikkusena eelmist pikkust, kus diameeter oli suurem sortimendi minimaalsest diameetrist või sellega võrdne. Kui tüve diameeter kõrgusel HS + 0,01 + Hmaks on suurem minimaalsest sortimendi diameetrist, tehakse arvutus uuesti kõrgustel HS + 0,02 + 2 × Hmin kuni kõrguseni HS + 0,02 + 2 × Hmaks, vajaduse korral kõrgustel HS + 0,03 + 3 × Hmin kuni kõrguseni HS + 0,03 + 3 × Hmaks jne. Diameetri leidmisel on lähtetunnusteks puuliik, puu kõrgus – H (m), puu diameeter – D (cm) ja soovitud diameetri kõrgus – HS (m). Diameetri leidmiseks kasutatakse järgmisi valemeid, mis annavad diameetri DS (cm): abi1 = 1,3 / H; abi2 = (((((a6 × abi1 + a5) × abi1 + a4) × abi1 + a3) × abi1 + a2) × abi1 + a1) × abi1 + a0; abi3 = HS / H; abi4 = (((((a6 × abi3 + a5) × abi3 + a4) × abi3 + a3) × abi3 + a2) × abi3 + a1) × abi3 + a0; abi5 = p × (H – h0) + q × (D – d0); DS = D × (1 + (abi3 × abi3 – 0,01) × abi5) × abi4 / ((1 +(abi1 × abi1 – 0,01) × abi5) × abi2), kus DS – leitud diameeter kõrgusel HS, cm; abi1, abi2, abi3, abi4, abi5 – abimuutujad; a0, a1, a2, a3, a4, a5, a6, p, q, h0, d0 – tabelis 5.1 (lisas 6) esitatud valemi parameetrid. Koore paksusega korrigeerides saadakse kooreta diameeter: DS = DS / (1 + KOOR)^0,5 4.3.2.5. Kui sortimendi maht arvestatakse ülemõõduta, arvutatakse iga sortimendi tüükapoolsest otsast maha ülemõõdu pikkusega tüvelõigu maht. 4.3.2.6. Valitakse sortimentide tabelist järgmine sortiment ning siirdutakse uuesti punkti 4.3.2.4 juurde, kuni tabeli kõikide sortimentide kogused on leitud. 4.3.2.7. Sortimenteerimise käigus kontrollitakse pidevalt, kas puu kõrgus H on väiksem juba sortimentidesse järgatud puutüve pikkuse ja järgmise sortimendi pikkuse summast. Kui on, arvutatakse ladva maht lisas 6 kirjeldatud viisil, kus sortimendi alguseks on eelmise sortimendi lõpp tüvel ning lõpuks on puu kõrgus. 4.3.2.8. Kõigi sortimentide mahud on koos koorega mahud. Kuna jämepalkide, palkide, peenpalkide ja paberipuidu arvestus käib ilma kooreta mahtudega, on vaja enne sortimenteerimise lõpetamist arvutada vastavatele sortimentidele ilma kooreta mahud. Selleks korrutatakse vastavate sortimentide kogused läbi avaldisega 1 – KOOR. 4.4. Korrutatakse saadud sortimentide kogused puude arvuga diameetriklassis (tabel 4.1) ning jätkatakse arvutamist järgmise diameetriklassiga. 5. Igas diameetriklassis saadud puude mahud (mpu) ja sortimentide mahud liidetakse kokku ning korrutatakse tegeliku mahu (M') ja 1000 puu mahu suhtega. Lisaks leitakse raidmete maht, mis saadakse eespool leitud ladvamahtude ning okste mahu summana. Okste mahud arvutatakse tagavara korrutamisel puuliigipõhise koefitsiendiga 0,07 (MA, SD, LH), 0,08 (KU, TS, NU, TO, HB, PP, LM, LV), 0,1 (TA, SA) või 0,06 (kõik teised puuliigid). 6. Kui puistuelemendi kahjustust metsas ei ole määratud, korrigeeritakse sortimentide koguseid vastavate mudelitega (punkt 8). Kui on kahjustuse osakaal metsas hinnatud, arvutatakse kahjustatud puude tõttu sortimentide koguste korrigeerimised punktis 7 toodud metoodika alusel. Kui ühel puistuelemendil esinevad erinevad kahjustused, arvutatakse sortimentide koguste muutused selle kahjustuse alusel, mida esineb kõige rohkem. Kui puistuelemendil on määratud üks kahjustus kahjustuse määraga 1%, siis loetakse puistuelement sortimenteerimisel riketeta elemendiks. 7. Korrigeeritakse sortimentide koguseid kahjustustega alljärgnevalt. 7.1. Kahjustatud puudest saadavast tarbepuidu (palgid ja paberipuit) dimensioonidega sortimentidest küttesse mineva puidu osakaal võetakse tabelist 4.5. 7.2. Kahjustatud puudest saadava tarbepuidu palgi fraktsioonist paberipuiduks mineva puidu osakaal võetakse tabelist 4.5. Tabel 4.5. Sortimentide koguste muutmiseks vajalikud näitajad Kahjustatud puude Kahjustatud tarbepuidu puudest saadava jämedusega tarbepuidu palgi Kood Kahjustaja Puuliik sortimentidest fraktsioonist küttepuiduks paberipuiduks mineva puidu mineva puidu osakaal, % osakaal, % 1 Tuli MA 50 50 KU 50 75 Teised okaspuud 75 0 KS, HB 50 100 Teised lehtpuud 100 0 2 Üleujutus MA 50 50 KU 50 75 Teised okaspuud 75 0 Lehtpuud 100 0 3 Torm MA 0 50 KU 0 75 Teised okaspuud 0 0 KS, HB 0 100 Teised lehtpuud 100 0 6 Külm MA 0 50 KU 0 75 Teised okaspuud 0 0 KS, HB 0 100 Teised lehtpuud 100 0 7 Lumi MA 0 50 KU 0 75 Teised okaspuud 0 0 KS, HB 0 100 Teised lehtpuud 100 0 10 Ulukid MA 0 50 KU 50 75 Teised okaspuud 75 0 KS, HB 50 100 Teised lehtpuud 100 0 38 Tüve putukkahjurid MA 50 50 KU 50 75 Teised okaspuud 75 0 KS, HB 50 100 Teised lehtpuud 100 0 39 Võra putukkahjurid MA 50 50 KU 50 75 Teised okaspuud 75 0 KS, HB 50 100 Teised lehtpuud 100 0 40 Juurepess MA 50 50 KU 50 75 Teised okaspuud 75 0 KS, HB 50 100 Teised lehtpuud 100 0  49 Teised MA 50 50 tüvemädanikud (seened) KU 50 75 Teised okaspuud 75 0 KS, HB 50 100 Teised lehtpuud 100 0 43 Männi-koorepõletik MA 50 50 44 Haavataelik HB 50 100 48 Viirushaigused MA 50 50 (vähid) KU 50 75 Teised okaspuud 75 0 KS, HB 50 100 Teised lehtpuud 100 0 50 Muul põhjusel MA 50 50 tekkinud kahjustused KU 50 75 Teised okaspuud 75 0 KS, HB 50 100 Teised lehtpuud 100 0 52 Langala MA 50 50 (põlevkivikaevandus ed) KU 50 75 Teised okaspuud 75 0 KS, HB 50 100 Teised lehtpuud 100 0 53 Mehaanilised MA 50 50 vigastused KU 50 75 Teised okaspuud 75 0 KS, HB 50 100 Teised lehtpuud 100 0 54 Saaresurm SA 100 0 8. Kui inventeerimisandmetes puuduvad kahjustuse kohta kirjed, korrigeeritakse sortimentide koguseid kahjustustega alljärgnevalt. 8.1. Leitakse suhtarv, mis saadakse, kui jagatakse arv 1 puistuelemendi sortimentide summaga: 1 / (palgid + paberipuit + küttepuit). 8.2. Punktis 8.1 saadud suhtarvuga korrutatakse kõik sortimendid ja tüvemahud (mpu). 8.3. Arvutatakse palkide mahu vähenemine: 𝐴 𝐴 𝑛 ∆ = 𝑒 𝑎 + 𝑏 × ln(𝐴+1) + 𝑐 × [ln(𝐴+1)] , kus Δm – mahu erinevus, A – puistuelemendi vanus (aasta), n – astendaja (tabel 4.6), a, b, c – kordajad, mis arvutatakse valemiga: 𝑎, 𝑏, 𝑐 = 𝑘 + 𝑙 × 𝐵𝑛 + 𝑚 × 𝐵𝑛2 , kus a, b, c – valemi kordajad, Bn – puistu boniteedi klass, mis arvutatakse kõrgusindeksi H100 järgi (33,5 – H100) / 4, k, l, m – kordajad (tabel 4.6). Tabel 4.6. Mahu muutmisvalemite astendajad ja kordajate a, b ja c arvutamisvalemi kordajad Kons- Valemi kordajad Puuliik Valem tant k l m n a −2.259 0.24693 −0.01345 Palgi b 11.35752 −2.10076 0.1712 3 vähendamine Mänd, lehis, c 894.235 −304.766 28.869 seedermänd a −3.3503 0.0159 −0.0013 Küttepuidu b 1.5375 −0.0271 0.0022 2 suurendamine c 1.5328 −0.0261 0.0021 a −0.89371 −0.13886 0.01049 Palgi Kuusk, b 29.4603 4.36432 −0.33114 4 vähendamine ebatsuuga, c −366800 −228124 −4093 nulg, teised a −1.66542 −0.06081 0.0012 Küttepuidu okaspuud b 29.59224 0.27817 0.09189 4 suurendamine c −115756 −24063 89.533 a −0.39607 0.06595 −0.0032 Palgi b 28.784 −1.088 0.042 5 vähendamine c 3829316 885112 80082 a −1.67591 0.01012 −0.00097 Küttepuidu Kask b 25.21899 −0.21777 0.02076 4 suurendamine c −211985 7782.9 −749.88 a −2.7282 −0.2457 −0.0683 Spoonipaku b 30.281 12.921 −1.639 4 väljatulek c 12.655 0.8226 0.2254 a 0.09015 0.01429 −0.00061 Palgi b 27.49482 −0.06593 −0.01049 4 vähendamine c −150369 7285 −387 Haab a −1.34789 −0.01386 0.0011 Küttepuidu b 46.31225 0.04688 −0.00447 5 suurendamine c 10507971 920148 −82200 a −0.1908 0.02548 −0.00134 Küttepuidu Sanglepp b 40.93382 0.00426 −0.0413 6 suurendamine c −450926217 59320849 −4532195 Hall-lepp ja a −0.82187 −0.30129 0.00434 Küttepuidu teised b 58.03680 −0.13325 5.87003 7 suurendamine puuliigid c 304822294488 −288718369031 4241642454977 8.4. Analoogselt punktis 8.3 kirjeldatuga arvutatakse küttepuidu suurendamise suhtarv. 8.5. Küttepuidu suhtarvule liidetakse eelmise punkti järgi leitud suhtarv. 8.6. Kuna erinevaid palgisortimente võib olla mitu, siis leitakse palkide mahu korrigeerimiseks abimuutuja. Viimase arvutamiseks jagatakse punkti 8.3 järgi leitu palgisortimentide suhtarvude (punkti 8.2 järgi arvutatud) summaga. Kui saadud tulemus on suurem kui 1, antakse abimuutujale väärtuseks 1. 8.7. Kõikide palgisortimentide puhul korrutatakse punkti 8.2 järgi leitud palgisortimentide suhtarvud avaldisega 1 miinus punkti 8.6 järgi leitud abimuutuja. 8.8. Leitakse paberipuidu suhtarv, mille saamiseks lahutatakse 1-st palgisortimentide suhtarvud (punkti 8.7 järgi saadud tulemused) ja küttepuidu suhtarv (punkti 8.5 järgi arvutatud). 8.9. Tegelikud sortimentide kogused saadakse, kui punktide 8.5, 8.7 ja 8.8 järgi saadud suhtarvud korrutatakse puistuelemendi tagavara ja kogupuu suhtarvu (punkt 8.2) jagatisega.  Vabariigi Valitsuse määrus „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ Lisa 7 Likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulude arvutamine 1. Raiekulu arvutamise valem (1) Likviidset metsamaterjali andvate metsaraiete raiekulu arvutatakse järgmise valemiga: 𝒂 𝑹𝑲 = 𝒂𝟎 + 𝒂 +𝟏 𝒗 + 𝒂𝟑 × 𝒗𝒂𝟒 + 𝒂𝟓 × 𝑲𝑽𝑲, 𝟐 kus RK – raiekulu, €/m3; v – keskmine raiutav tüvemaht, m3 (= 1, kui keskmine tüvemaht on suurem kui 1 m3); KVK – keskmine kokkuveokaugus, m; a0, a1, a2, a3, a4, a5 – konstandid, mis sõltuvad raieviisist. (2) Raidmete ja alusmetsa puhul kasutatakse vaid kokkuveokulu, mis arvutatakse järgmise valemiga: 𝑹𝑲𝑹𝒂𝒊𝒅𝒎𝒆𝒅, 𝒂𝒍𝒖𝒔𝒎𝒆𝒕𝒔 = 𝒃𝟎 + 𝒃𝟏 × 𝑲𝑽𝑲 + 𝒃𝟐 × 𝑲𝑽𝑲𝟐 , kus RKRaidmed, alusmets – raidmete ja alusmetsa kokkuveokulu, €/m3; KVK – keskmine kokkuveokaugus, m; b0, b1, b2 – konstandid. 2. Metsamaterjali ülestöötamise kulu arvutamine Metsamaterjali ülestöötamise kulu leitakse raiekulu (eurot/m3) ja määruse lisas 5 kirjeldatud viisil sooritatud arvestusliku sortimenteerimise tulemusena leitud likviidsete sortimentide mahtude summeerimisel saadud kogumahu korrutisena. Raidmete kulu arvutatakse, korrutades kokkuveokulu raidmete kogusega. 3. Kulude arvutamiseks vajalike muutujate leidmine Keskmine raiutav tüvemaht (v) määratakse määruse lisade 3–5 parameetrite ja valemite abil. Lähima võimaliku esmase vahelaoplatsi asukoha andmed määratakse metsa inventeerimisel, paikvaatlusega või kaardimaterjali alusel ja näidatakse punktina inventeerimisandmetes sisalduval digitaalsel metsakaardil. Kokkuveokaugus (KVK) määratakse meetrites hinnatava metsamassiivi keskpunktist lähima võimaliku esmase laoplatsi asukoha punktini. Raie- ja kokkuveokulu valemite konstantide a0, a1, a2, a3, a4, a5, b0, b1 ja b2 väärtused leitakse regressioonanalüüsiga RMK väljastatud vastavate andmete järgi (raiekulu jaoks tabel, milles on esitatud raiekulud keskmise tüvemahu ja raieliigi kaupa, ning kokkuveokulu jaoks tabel, milles on esitatud kokkuveokulud erinevate kokkuveokauguste kaupa). 4. Transpordikulu arvutamine lõpplaohindade puhul Lõpplaohindade puhul lahutatakse hinnast transpordikulu, milleks kasutatakse RMK-s kasutusel olevaid transpordikulusid. Transpordikulu sõltub veokaugusest, mis arvutatakse alljärgnevalt: 𝑉𝑒𝑜𝑘𝑎𝑢𝑔𝑢𝑠 = 0,00125 × √(𝑥1 − 𝑥2 )2 + (𝑦1 − 𝑦2 )2 , kus veokaugus – veokaugus, km; x1, y1 – vahelao koordinaadid, m; x2, y2 – lõpplao koordinaadid, m.  Vabariigi Valitsuse määrus „Kinnisasja erakorralise hindamise kord” Lisa 3 Metsa kasvatamise algoritmid 1. Summeeritakse puude arv esimeses rindes (Nsum). Selleks liidetakse esimese rinde kõikide puistuelementide puude arv ha-l. 2. Leitakse puistu esimese rinde hõredus: L = 10 000 / Nsum0,5, kus L – puistu esimese rinde hõredus, cm; Nsum – puude arv esimeses rindes, tk/ha. 3. Kasvatatakse kõikide puistuelementide kõrgust, kasutades järgmisi A. Kiviste moodpuistute mudeleid. Kõrguse juurdekasvu arvutamiseks kasutatakse nelja valemit järgmises järjekorras: betH = c4 – 493 × Log(OHOR + 1) + 1355 × k × kP; dH = betH / 50c1; rH = SQRT((H – dH)2 + 4 × betH × H / Ac1); zH = (H + dH + rH) / (2 + 4 × betH × (A + 1)(–c1) / (H – dH + rH)) – H, kus zH – kõrguse juurdekasv, m; betH, dH, rH – abimuutujad; c1, c4, kP – tabelis 2.1 esitatud valemi parameetrid; Log – logaritm; OHOR – kõduhorisondi tüsedus, cm; k – kui kultuur, siis 1, muul juhul 0; SQRT – ruutjuur; A – puistuelemendi vanus, a; H – puistuelemendi kõrgus, m. Tabel 2.1. Metsa kasvatamise valemite kasutamiseks vajalikud parameetrid Puuliik c1 c4 kP MA, LH, SD 1,58 8319 1 KU, NU, TS, TO 1,71 12867 1 KS, PN 1,48 4990 0 HB, PP 1,30 3882 0 LM 1,41 4228 0 LV 1,38 2749 0 TA 1,61 6742 0 SA 1,35 3732 0 Muud 1,48 4990 0 Kui mulla organogeense horisondi tüsedus (OHOR) ei ole takseerandmetes kirjeldatud, võetakse see näitaja kasvukoha tüübist, lähtudes tabelist 2.2. Tabel 2.2. Kasvukohatüübile vastav organogeense horisondi tüsedus KKT OHOR, cm KL, ND, SL, LP, SP, MP, SP 1 LL, LU 2 SM, PH, JP, JK 4 KN 5 JM 6 MS, AN 10 KM 13 SJ, TA 15 SN, OS, TR, KR 20 RB, SS, MD, LD, MO, JO, TP 50 4. Leitakse esimesele rindele kasvatatud puude arv, arvestades loomulikku väljalangevust: Nuus = Nsum × 0,997; KN = Nuus / Nsum, kus Nuus – kasvatatud metsa puude arv esimeses rindes; KN – puude arvu muutumise koefitsient; Nsum – esimese rinde puude arv. 5. Leitakse igale puistuelemendile tagavara juurdekasv zM. 5.1. Leitakse enamuspuuliigi puistuelemendile boniteediklass, kasutades keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ (edaspidi määrus nr 2) lisas 2 esitatud valemit. Kui kõrgusindeks inventeerimise andmetes puudub, siis arvutatakse see valemiga: 𝐻100 = 33,5 − 4 × 𝐵, kus B – boniteediklass. 5.2. Leitakse igale puistuelemendile täius, kasutades määruse nr 2 lisa 11 punktis 2 esitatud valemit. Samuti liidetakse kokku esimese rinde puistuelementide täiused. 5.3. Leitakse igale puistuelemendile tagavara juurdekasv, kasutades määruse nr 2 lisas 12 esitatud valemit. 6. Arvutatakse igale puistuelemendile diameetri juurdekasv zD. 6.1. Leitakse igale puistuelemendile normaalpuistu tagavara Mn, kasutades kõrguse sisendiks kasvatatud kõrgust H + zH ning määruse nr 2 lisa 11 punktis 1.2 esitatud valemit. 6.2. Leitakse igale puistuelemendile täius peale kasvatamist: T = (M + zM) × 100 / Mn, kus T – puistuelemendi täius, %; M – puistuelemendi tagavara enne kasvatamist, m3; zM – puistuelemendi juurdekasv, m3 (vt punkt 5); Mn – normaalpuistu tagavara peale kasvatamist, m3 (vt punkt 6.1). 6.3. Leitakse puistuelemendi ristlõikepindala G peale kasvatamist, kasutades punkti 6.2 järgi arvutatud täiust ning määruse nr 2 lisa 11 punktis 2 esitatud valemit, tuletades ristlõikepindala G täiuse arvutamise valemist ning kasutades normaalpuistu rinnaspindalade summa Gn valemis punktis 3 kasvatatud kõrgust H. 6.4. Arvutatakse igale puistuelemendile diameeter peale kasvatamist: D = SQRT(40000 × G / π / Nuus), kus D – puistuelemendi diameeter peale kasvatamist, cm; SQRT – ruutjuur; G – puistuelemendi ristlõikepindala, m2(vt punkt 6.3); Nuus – puistuelemendi puude arv peale kasvatamist (vt punkt 4). 7. Omistatakse igale puistuelemendile uued tunnuste väärtused: vanus (A = A + 1), kõrgus (H = H + zH), diameeter (D) ja puude arv (N = Nuus).