Looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seadus

Justiitsministeerium 19.12.2024 nr 1-4/24/3855-30 Looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmine Esitame kooskõlastamiseks looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Yoko Alender kliimaminister Lisad: 1) Eelnõu 2) Seletuskiri 3) Eelnõu lisa 4) Rakendusaktid (9) Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Kaitseministeerium Kadri Alasi, 626 2882 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 1 8 . 12 . 202 4 Looduskaitseseaduse , jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seadus § 1. Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõi getega 3 ja 4 järgmises sõnastuses : „(3) Käesoleva seaduse §-s 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutami seks tagatakse maismaal 30% ulatuses riiklik kaitse . (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud r iiklik u kaitse tagavad : 1) käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel kaitse alla võetud kaitseala d ; 2) käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel kaitse alla võetud h oiualad ; 3) käesoleva seaduse § 10 lõike 2 ja § 50 lõike 2 alusel määratud püsielupai gad ; 4) käesoleva seaduse § 10 lõike 6 alusel kaitse alla võetud k aitstava d looduse üksikobjektid ; 5) käesoleva seaduse § 37 ja § 38 kohane ranna- ja kalda ehituskeelu- ja piiranguvöönd , arvestades sama seaduse §-s 35 sätestatud erisustega, väljaspool tiheasustusala ; 6) käesoleva seaduse § 51 kohase lt l õhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupai ga na kinnitatud veekogud ; 7) metsaseaduse § 23 kohased vääriselupai gad riigimaal ; 8) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisa s nimetatud metsa elupai ga tüübid riigimaal ; 9 ) I ja II kategooria taimede, samblike ja seente kasvukoh a d .“; 2 ) paragrahvi 4 lõike 5 pun k t 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodiliselt kasutatav ala ; “; 3 ) paragrahvi 7 lõi ked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(1) Loodusobjekti käesoleva seaduse alusel kaitse alla võtmise eeldus on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus , tähtsus ökosüsteemide sidususe tagamisel või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. (2) Loodusobjekt võetakse käesoleva seaduse alusel kaitse alla ka juhtudel, kui see on vajalik nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) rakendamiseks. “; 4 ) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) E ttepanek u loodusobjekti , välja arvatud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti , kaitse alla võtmiseks või kaitse-eeskirja muutmiseks esitab kaitse alla võtmise algatajale Keskkonnaamet .“; 5 ) paragrahv i 8 lõiked 2 – 5 tunnistatakse kehtetuks ; 6 ) seadust täiendatakse § - ga 8 1 järgmises sõnastuses: „§ 8 1 Hüvitus - ja leevendus ala (1) Kui seaduses sätestatud või muul riigile vajalikul juhul on vaja liiki või elupaika kahjustava tegevuse mõju hüvitada või leevendada uute piirangutega alade määramiseks, määratleb piisavad hüvitus- või leevendusalad ja kirjeldab seal rakendatavad meetmed koos ala eesmärgi, põhjenduse ja piiridega: 1) keskkonnaamet juhul kui kahjustatakse kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti; 2) planeeringu koosta mise korraldaja või tegevuseks vajaliku loa taotleja välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud juhul. ( 2 ) Hüvitus ala käesoleva seaduse tähenduses on ala, kus rakendatakse meetmeid liigile või elupaigale tekitatava kahju kompenseerimiseks . ( 3 ) L eevendusala käesoleva seaduse tähenduses on ala, kus rakendatakse meetmeid liigile või elupaigale tekitatava kahju ennetamiseks, vältimiseks või vähendamiseks . ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitatakse h üvitus- või leevendusalade ettepanek planeeringu või tegevuseks taotletava loa menetluse s esimesel võimalusel Keskkonnaameti le kooskõlastamiseks ja alade andmete kontrollimiseks . (5) Keskkonnaamet esitab hüvitus- ja leevendusalad Eesti looduse infosüsteemi kandmiseks ning tagab hilisema menetluse käigus selguvate paranduste infosüsteemi kandmise. ( 6 ) H aldusorganil, kellele on esitatud taotlus haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada Eesti looduse infosüsteemi kantud hüvitus- või leevendusala seisundit ja eesmärkide täitmist, on õigus peatada haldusakti andmise menetlus või seada tegevus eks loa andmisel tingimusi, mille järgimine tagab hüvitusala või leevendusala eesmärkide täitmi s e . “; 7 ) paragrahvi 13 täiendatakse lõi kega 3 järgmises sõnastuses: „ ( 3 ) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 seatud e esmärgi saavutamisel teeb Keskkonnaamet vastava valdkonna ministrile ettepaneku alade kaitse alt välja arvamiseks ja kaitse -eeskirjade muutmise ks lähtudes käesoleva seaduse § 2 lõi get es 1 ja 2 seatud põhimõtetest ning liikide ja elupaikade seisundi seire st ja asjakohaste uurimuste tulemustest , tagades 30 % maismaa võimalikult tõhus kaitse . “; 8 ) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punkti de ga 12 ja 13 järgmises sõnastuses: „ 12 ) poollooduslikul kooslusel niidet maha jätta ; 13 ) t eha ehitiste hooldamist või maaparandushoiutöid, mille käigus eemaldatakse setet mehhaniseeritult või reguleeritakse veerežiimi. “ ; 9 ) paragrahvi 1 4 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6) Kaitseala , püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ning hoiualal on keelatud lageraie ja veerraie , välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul hall-lepikutes pindalaga kuni 0,5 ha . V alik-, häil- ja aegjärkse raie tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud tingimustega. “; 10 ) p aragrahvi 14 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kaitstaval loodusobjektil on keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine välja arvatud mahepõllumajanduses kasutada lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine või käesoleva seaduse § 57 lõike 3 1 alusel kehtestatud nimekirja kantud võõrliigi hävitamiseks kasutamine .“; 11 ) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Riigikaitse ehitise le ja riigikaitsemaa l , kui Kaitsevägi või Kaitseliit kasutab kinnistut riigikaitse eesmärgil , ei kohaldata õuemaa kasutamisele kehtestatud nõudeid, kui need piiravad riigikaitse eesmärgi saavutamist . “ ; 12 ) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kaitsealal või hoiualal asuva või kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika või kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti või Eesti looduse infosüsteemi kantud kaitsealuse liigi leiukohta sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel peab asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp ; 2) loodusobjekti registrikood ; 3) loodusobjekti nimetus .“ ; 13 ) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(1) Kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilme ja liigikoosseis taga da selliste tegevus tega nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine . Nende tegevuste ulatus määratakse kaitse-eeskirja , kaitsekorralduskava, liigi tegevuskava või elupaiga tegevuskavaga .“; 14 ) paragrahvi 17 lõi ge 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Kaitstaval loodusobjektil võib kaitse-eeskirja, kaitsekorralduskava, liigi tegevuskava või elupaiga tegevuskavaga määrata loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vajalikud tegevused , nagu kraavide sulgemine, häilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine . “; 15 ) p aragrahvi 1 7 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud metsa- ja sookoosluse taastamistegevuse võib Keskkonnaameti nõusolekul jätta tege ta riigikaitsemaal, kui see takistab riigikaitse eesmärgi saavutamist ja oluline mõju kaitse-eesmärgi le on välistatud ning vajalikud leevendusmeetmed rakendatud .“ 16 ) paragrahvi 17 lõi ked 8 ja 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (8) Kui kinnisasja valdaja ei nõustu kaitse-eeskirja, kaitsekorralduskava, liigi tegevuskava või elupaiga tegevuskavaga määratud vajalikku tööd tegema või ei jõua tööde tegemise s kaitstava loodusobjekti valitsejaga kokkuleppele, ei ole tal õigust takistada kaitstava loodusobjekti valitsejal seda tööd korraldamast. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul korraldab vajalikke töid kaitse-eeskirja, kaitsekorralduskava, liigi tegevuskava või elupaiga tegevuskavaga määratud ulatuses kaitstava loodusobjekti valitseja riigi kulul, välja arvatud kohalikul tasandil kaitstaval loodusobjektil. “ ; 17 ) paragrahvi 18 lõi k e st 1 jäetakse välja sõnad „ Kaitseala, hoiuala või püsielupaiga “; 18 ) paragrahvi 20 lõi k e 1 1 sissejuhatav lause ja punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1 1 ) Riik ei omanda kinnisasja käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui isik on kinnisasja omandanud kaitse alla võtmise ajal ja andmed projekteeritava ala kohta on kantud Eesti looduse infosüsteemi või pärast selle kaitse alla võtmist ning võõrandamistehing sisaldas informatsiooni kaitstava loodusobjekti või kaitse alla võtmise kohta, välja arvatud juhul, kui: 1) kinnisasja suhtes kohaldatav kaitsekord muutub rangemaks või kui kehtestatakse omandamise hetkel kavandatavast kaitsekorrast rangem kaitsekord;“; 19 ) paragrahvi 20 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Kinnisasja omandamise algatamise ning omandamise otsustab Keskkonnaameti peadirektor.“; 20 ) paragrahvi 20 lõike 2 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “Kinnisasja väärtus, välja arvatud metsaga kinnisasja väärtus, määratakse tehingute võrdlemise meetodil, kusjuures käesoleva seaduse § 20 lõike 1 1 punktide 1 ja 3 sätestatud juhul arvestatakse väärtuse määramisel maatüki poole väärtusega.“; 21 ) paragrahvi 20 lõi ke 2 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Metsaga kinnisasja väärtus määratakse maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuste summana, kusjuures käesoleva seaduse § 20 l õike 1 1 punkti de 1 ja 3 sätestatud juhul arvestatakse väärtuse määramisel nii maatüki kui ka sellel kasvava metsa poole väärtusega .“; 22 ) paragrahvi 20 lõi ke 4 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks ; 23 ) paragrahvi 20 täiendatakse lõi get ega 4 1 ja 4 2 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Keskkonnaameti veebilehel avaldatakse: 1) andmed kinnisasja riigile omandamise ks tehtud avalduste laekumise järjekorra kohta - ettepaneku laekumise kuupäev, ettepaneku esitaja , seal hulgas füüsilise isiku, nimi, kinnisasja asukoha maakond ja vald ; 2) andmed riigi poolt omandatud kinnisasjade kohta - omandamise otsuse kuupäev, riigile võõrandaja , seejuures füüsilise isiku , nimi , kinnisasja asukoha maakond ja vald , kinnisasja pindala ning hind . (4 2 ) Riigile omandatud kinnisasjade andmed avaldatakse kalendriaasta kohta ja on veebilehel aval datud üks aasta. “ ; 24 ) paragrahvi 20 lõi ke s 5 asendatakse sõna „kliimaminist e r“ sõnadega „ Keskkonnaameti peadirektor “; 25 ) paragrahv i 24 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks ; 26 ) paragrahvi 25 lõike d 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: " (1) Kaitstava loodusobjekti ning ranna ja kalda kaitse korraldamiseks võib koostada kaitsekorralduskava . (2) Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise korra kehtestab ja kaitsekorralduskava kinnitaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul, määrab valdkonna eest vastutav minister . Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti veebilehel . "; 27 ) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: "(3) Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kaitsekorralduskava koostamise korraldab ja kava kinnitab kohalik omavalitsus. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel."; 28 ) paragrahvi 30 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustav tegevus , nagu mullaharimine, puittaimestiku istutamine, väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine.“; 29 ) paragrahvi 30 lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala või riigikaitse tarbeks ning tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamist ning olemasolevate ehitiste hooldustöid;“; 30 ) paragrahvi 31 lõi k e 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) häil - ja aegjärkne raie;“ ; 31 ) paragrahvi 31 lõike 2 punktist 6 jäetakse välja sõnad „maastikukaitseala eritüübina“; 32 ) paragrahvi 31 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) mahepõllumajanduses kasutada lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;“; 33 ) paragrahvi 31 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustav tegevus , nagu mullaharimine, puittaimestiku istutamine, väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine , välja arvatud kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul tehtav tegevus . “; 34 ) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6 ) Kui piiranguvööndis olemasolevate maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutööd võivad kahjustada kaitse-eesmärgi saavutamist, võib kaitse-eeskirjaga seada ne ndeks tingimusi või need tegevused keelata , kui nimetatud piirangud ei takista maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist väljaspool kaitstavat loodusobjekti . “; 35 ) paragrahvi 32 lõige 4 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „( 4 1 ) Kui kavandatav häil- ja aegj ä rgne raie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3 , on hoiualal lubatud häil- ja aegjärkse raie langi suurus kuni kaks hektarit .“ ; 36 ) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) mahepõllumajanduses kasutada lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;“; 37 ) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks ; 38 ) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 39 ) paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõike s 1 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir, välja arvatud kaldaastangul ja Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu joonobjektil. “; 40 ) paragrahvi 35 lõige 2 2 tunnistatakse kehtetuks; 41 ) paragrahvi 35 lõi k e d 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Ranna k orduva üleujutusega alal ja suurte üleujutusaladega sise veekogude kalda üleujut usalal ning kaldaastangu ülemise serva ja veepiiri vahele jääval alal kehtivad piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi nõuded.“; „(5) Üle viie meetri kõrgusel ja Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleva kaldaastangu ranna või kalda piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd arvestatakse kaldaastangu ülemisest servast ja selle (vööndi) laius on sätestatud käesoleva seaduse §-des 37 ja 38.“; 42 ) paragrahvi 37 lõike 1 punktis 3 ja § 38 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „veehoidlal“ sõnaga „tehisjärvel“; 43 ) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Korduva üleujutusaladega rannal koosneb piiranguvöönd üleujutatavast alast ja sellele liituvast 100 meetrist, kuid mitte vähem kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud vööndi laius . (1 2 ) Suurte üleujutusaladega siseveekogude või nende lõikude kaldal koosneb piiranguvöönd üleujutatavast alast ja sellele liituvast 50 meetrist, kuid mitte vähem kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ‒ 4 sätestatud vööndi laius .“; 44 ) paragrahvi 37 lõi k e 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit.“; 45 ) paragrahvi 37 täiendatakse lõi kega 7 järgmises sõnastuses: ”(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja k õrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi tagamiseks.“ ; 46 ) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) linnas asustusüksusena ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal (edaspidi tiheasustusala ) 50 meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 ja § 38 lõikes 2 sätestatud juhtudel;“; 47 ) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 1 1 ‒1 3 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Korduva üleujutusega rannal koosneb ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja sellele liituvast 50 meetrist, kuid mitte vähem kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 või lõikes 2 sätestatud vööndi laius .“ (1 2 ) Suurte üleujutusaladega siseveekogude või nende lõikude kaldal koosneb ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja sellele liituvast 25 meetrist, kuid mitte vähem kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ‒ 6 või lõikes 2 sätestatud vööndi laius .“; ( 1 3 ) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis võib elamumaa sihtotstarvet määrata või kõlvikut muuta üksnes Keskkonnaameti nõusolekul.“; 48 ) paragrahvi 38 lõik e 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veeseaduse kohasesse veekaitsevööndisse;“ ; 49 ) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) olemasoleva elamu või avalikus kasutuses oleva hoone tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja – rajatisele;“; 50 ) paragrahvi 3 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses : „11) riigi sõjalise kaitse operatiivsus e tagamiseks vajalikule ehitisele kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal.” ; 51 ) paragrahvi 38 lõike 5 punkt is 2 asendatakse sõna „veeliiklusrajatis ele “ sõnadega „ veeliiklust reguleerivale rajatisele “; 52 ) paragrahvi 38 lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) hüdromeetriajaama ja selle seirejaama ehitisele;“; 53 ) paragrahvi 38 lõike 5 punktist 6 jäetakse välja tekstiosa „riigikaitse , “ ; 54 ) paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks; 55 ) paragrahvi 40 täiendatakse lõik e ga 5 1 järgmises sõnastuses: „( 5 1 ) Väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupika linnas asustusüksusena, alevis või alevikus või nende asustusüksuste Keskkonnaameti nõusolekul § 41 lõike 2 alusel laiendatud tiheasustusalal võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda kohaliku omavalitsuse nõusolekul, kes hindab vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule .“; 56 ) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(2) Olemasoleva tiheasustusala laiendamine ranna või kalda piiranguvööndis võib toimuda ainult Keskkonnaameti nõusolekul ja kehtestatud üldplaneeringu alusel.“; 57 ) paragrahv i 42 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 58 ) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstaval loodusobjektil on lage- ja veerraie keelatud, kui kaitsekord ei sätesta teisiti.“ ; 59 ) seadust täiendatakse paragrahviga 44 1 järgmises sõnastuses: § 44 1 Kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamine (1) Kogu ulatuses k ohaliku kaitse alla võetud loodusobjektil asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, omandab kohalik omavalitsus kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest . (2) Ala sihtotstarbelist kasutamist piirab kaitsekord oluliselt juhul kui: 1) kinnisasi on valdavas ulatuses metsaseaduse tähenduses metsamaa , millel kasvava metsa vanuseline struktuur on kategoorias „valmiv” või „küps” ja kaitsekord keelab täielikult uuendusraie ; 2) hoonestamata kinnisasi on elamumaa, ärimaa või tootmismaa sihtotstarbega ja kaitsekord keelab uute ehitiste püstitamise; 3) mäetööstusmaa sihtotstarbega kinnisasjal on maavarade registris aktiivse tarbevaruna registreeritud kinnisasja oluliseks osaks olev maavara ja ala kaitsekord keelab maavara kaevandamise. (3) Kohalik omavalitsus ei omanda kinnisasja käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui isik on kinnisasja omandanud pärast selle kaitse alla võtmist ning võõrandamistehing sisaldas informatsiooni kaitstava loodusobjekti kohta, välja arvatud juhul, kui: 1) kinnisasja suhtes kohaldatav kaitsekord muutub rangemaks; 2) kinnisasi omandati pärimise teel. (4) Kohalik omavalitsus võib määrusega kehtestada omandamise ja ettepanekute menetlemise korra. (5) Kinnisasja väärtus määratakse maa hindamise seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt. (6) Kinnisasja omandamine otsustatakse omandamiseks tehtud avalduste laekumise järjekorras, kui ei esine mõjuvaid põhjusi menetluse pikendamiseks. Mõjuva põhjuse esinemisel lahendatakse avaldus pärast mõjuva põhjuse äralangemist. Andmed omandamise avalduste laekumise järjekorra kohta avaldatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel.“; 60 ) paragrahv i 45 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid või nende osi, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise alused, tingimused ja korra ning raie tõttu tekkiva kahju või ökosüsteemiteenuse vähenemise hüvitamiseks asendusistutuskohustuse kehtestab kohaliku omavalitsuse organ määrusega . “; 61 ) seadust täiendatakse paragrahviga 45 1 jär g mises sõnastuses: „ 4 5 1 . H aljastuse inventeerimine Kohalik omavalitsus võib kehtestada loodusväärtuste väljaselgitamiseks haljastuse inventeerimise kor ra , milles sätestatakse haljastuse hindamise metoodika, inventuuri tegijate kvalifikatsioon ja inventeerimise tulemuste vormistamise nõuded ning kinnistuomaniku kohustus enne kavandatavat ehitustegevust nõuetekohaselt haljastus inventeerida .“; 62 ) paragrahvi 47 lõikes 2 asendatakse tekstiosa "§ 59" tekstiosaga "§-de 56 ja 59" ; 63 ) Paragrahvi 50 täiendatakse lõi kega 3 1 järgmises sõnastuses: “(3 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohane püsielupaik ei moodustu samas lõikes nimetatud kaitsealuse linnu pesapuu ümber, kui kaitsealune liik on pesa teinud pärast seda , kui alal on rahva tervise või ohutuse huvides kehtestatud planeering või antud luba tegevuseks, mille realiseerimist püsielupaiga piirangud välistavad. “; 64 ) paragrahvi 50 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6) Püsielupaiga kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kitsendused ei kehti kinnisasja haritaval maal, olemasoleva elamu õuemaal , teel, samuti loodusliku rohumaa hooldamisel. “; 65 ) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses „( 6 1 ) V äljaspool käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud keeluaega ja püsielupaiga valitseja nõusolekul on m aastikul lubatud sõit a ja rajada maakaablit . “; 66 ) p aragrahvi 55 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ imetajate klassi kuuluva“; 67 ) paragrahvi 55 lõike 3 punktis 4 asendatakse sõna „kalakasvatuse“ sõna de ga „ kalanduse, veealade“; 68 ) paragrahvi 55 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõi k e s 2 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul tuleb looma surmamisest kirjalikult teatada Keskkonnaametile ühe tööpäeva jooksul.“; 69 ) paragrahvi 55 lõike 6 1 punkt is 2 asendatakse tekstiosa „ § 58 lõikes 7 “ tekstiosaga„ § 58 lõikes 8 “ ; 70 ) paragrahvi 55 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Keelatud on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist nende elupaigas. K eeld ei kehti liigi väheesinduslikes populatsioonides . “; 71 ) paragrahvi 55 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks; 72 ) paragrahvi 56 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Hülgetoodetega tehtavad tehingud, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 36–39) ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1850, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 271, 16.10.2015, lk 1–11), kehtestatud tingimustele, on keelatud.“; 73 ) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide levitamine loodusesse istutamise ja külvamise või nende mistahes elusate osade loodusesse viimise teel on keelatud, sealhulgas tegevused, mille eesmärgiks või tagajärjeks on looduses võõrliikide arvukuse suurenemine või leviku laienemine, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine ning nende hooldamine .“; 74 ) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nimekirja võõrliikidest , mille isendite hävitamise kohustus on kinnisasja omanikul või valdajal ning ohjamistegevuse tähtaja .“; 75 ) paragrahvi 57 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tehistingimustes peetavaid looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliigi isendeid tohib tehistingimustesse ümber asustada üksnes Keskkonnaameti loa alusel.“; 76 ) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Loomaliigi isendit, mis on omandat ud enne selle liigi looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja kandmist, on õigus pidada lemmiklooma na tema eluea lõpuni, kui välistatakse isendi paljunemine ja loodusesse pääsemine.“; 77 ) paragrahvi 5 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kodumaiste liikide võõrsilt sissetoodud elusate isendite loodusesse laskmine ja väljastpoolt Eestit pärit kodumaiste taimeliikide levitamine loodusesse istutamise ja külvamise või nende mistahes elusate osade loodusesse viimise teel on keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud taasasustamine , elupaikade taastamine Keskkonnaameti loa alusel või metsa uuendamine ja istandike rajamine metsaseaduses sätestatud korras .“; 78 ) paragrahvi 58 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kaitsealuse liigi isendit tohib loodusest eemaldada õppe-, meditsiini- või teadusotstarbel või taasasustamise eesmärgil , välja arvatud käesoleva seaduse § 55 lõikes 8 sätestatud juhtudel, Keskkonnaameti loa alusel või ümberasustamise eesmärgil üksnes siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit.“; 79 ) paragrahvi 58 lõike 8 punktis 3 asendatakse sõna „ kalakasvatuste“ sõnadega „ kalanduse, veealade “; 80 ) paragrahv 58 1 tunnistatakse kehtetuks; 81 ) paragrahvi 58 2 lõi k e s 1 asendatakse sõna „Loomaliigi“ sõnadega „Selgroogse loomaliigi“; 82 ) seadust täiendatakse §-dega 58 3 ja 58 4 järgmises sõnastuses: „ § 58 3 . Nahkhiirte ja lindude märgistamine (1) Nahkhiiri ja linde võib märgistada ainult märgistamise atesteeringut (edaspidi atesteering ) omav isik. (2) Atesteeringut võib taotleda vähemalt 16-aastane isik. (3) Atesteeritav peab järgima märgistamise nõudeid: 1) oskama määrata märgistatavaid liike, nende vanust ja sugu; 2) tundma märgistamise võtteid ja taotletavaid püüniseid; 3) oskama käsitseda püütud isendeid, põhjustamata nendele vigastusi või surma; 4) oskama märkida andmeid ning vormistada aruandeid; 5) tundma ohutustehnikat isendite märgistamisel; 6) tundma kehtivaid looduskaitse õigusakte. (4) Märgistamiseks tohib kasutada ainult Keskkonnaagentuuri väljastatud märgiseid. (5) Atesteeringut omav isik on kohustatud esitama Keskkonnaagentuurile märgistamise kohta aruandeid. (6) Nahkhiirte ja lindude märgistaja atesteerimist korraldab ja märgised väljastab Keskkonnaagentuur. (7) Nahkhiirte ja lindude märgistamise, aruande esitamise, atesteeringu taotlemise ning atesteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (8) Keskkonnaagentuur võib atesteeringu tühistada, kui märgistaja: 1) on atesteeringu taotlemisel esitanud valeandmeid; 2) rikub oluliselt või korduvalt märgistamise nõudeid; 3) ei ole esitanud märgistamise aruandeid; 4) ei ole märgistanud nahkhiiri või linde vähemalt viis aastat; 5) esitab taotluse märgistamise õiguse lõpetamiseks. (9) Märgistamise õiguse lõppemisel tagastab isik kasutamata märgised tasuta Keskkonnaagentuurile. (10) Märgistamise nõuete rikkumine loetakse käesoleva paragrahvi lõike 8 punkti 2 kohaselt oluliseks, kui märgistamisel on põhjustatud looma hukkumine või on tekitatud keskkonnakahju 32 eurot või rohkem. § 58 4 . Märgistamist tagavad tasulised teenused (1) Keskkonnaagentuur võib osutada oma põhitegevusega seotud tegevusega tasulisi teenuseid, kui see ei takista tema põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmist. (2) Tasuliste teenuste tasu alam- ja ülemmäärad teenuste liikide kaupa on järgmised: 1) atesteerimise tasu – 190 kuni 250 eurot; 2) märgise väljastamise tasu – 0,15 kuni 2 eurot märgise kohta. (3) Tasuliste teenuste eest laekunud tasu võib kasutada üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teenuste osutamise kulude katmiseks. (4) Arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja tasu määrad, võttes aluseks teenuse osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali- ja üldkulud.“; 83 ) paragrahvi 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ § 62. Abitusse olukorda sattunud loom (1) Looma abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamist ning abitusse olukorda sattunud või vigastatud looma vedu ning loodusesse tagasiviimist korraldab Keskkonnaamet või Päästeamet lähtudes liigi seisundist looduses. (2) Vigase või haige looma elujõulisuse taastamist korraldab Keskkonnaamet lähtudes liigi seisundist looduses. (3) Abitus seisundis loom käesoleva seaduse tähenduses on: 1) l ooduses või liigiomases keskkonnas inimese tegevuse või tegevusetuse tõttu silmnähtavalt vigastatud loom, kelle vigastus ei taastu iseeneslikult; 2) h üljatud noorloom, kelle orvustumine on tõendatud; 3) loom , kelle looduslikku keskkonda või liigiomasesse keskkonda naasmine inimese abita on välistatud. (4) Vigastatud või hüljatud looma elujõulisuse taastamine on käesoleva seaduse mõistes looma liigiomase seisundi taastamine ja loodusesse või liigiomasesse keskkonda tagasiviimine. “ ; 84 ) paragrahv i 63 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1850 artikli 6 lõikes 1 nimetatud pädev asutus on Kliimaministeerium .“; 85 ) paragrahvi 70 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 10 lõike 7 , § 45 ja 46 alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle te eb oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus .“ ; 86 ) paragrahvi 71 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest , välja arvatud § des 71¹‒71 9 , 73 , 74¹ , 74² ja 74⁵ ‒74 2 7 loetletud rikkumised, – k a ri statakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. “; 87 ) seadust täiendatakse §-dega 71¹‒71 9 järgmises sõnastuses: „ § 71 1 . Kaitstaval loodusobjektil majandustegevuse ja loodusvarade kasutamise keelu rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil majandustegevuse või loodusvarade kasutamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. § 71 2 . Kaitstaval loodusobjektil ehitamise nõuete rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil ebaseadusliku ehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. § 71 3 . Kaitstaval loodusobjektil viibimise keelu rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil viibimise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 75 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 eurot. § 71 4 . Kaitstaval loodusobjektil sõidukiga sõitmise nõuete rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. § 71 5 . Kaitstaval loodusobjektil telkimise ja lõkke tegemise keelu rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil telkimise või lõkke tegemise eest selleks keelatud kohas – karistatakse rahatrahviga kuni 75 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. § 71 6 . Kaitstaval loodusobjektil rahvaürituse korraldamise nõuete rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil rahvaürituse korraldamise kohta kehtestatud piirangute rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. § 71 7 . Kaitstaval loodusobjektil puittaimestiku istutamise ja raie nõuete rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil puittaimestiku istutamise või raie nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 150 000 eurot. § 7 1 8 . Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kasutamis e ja kaitse nõuete rikkumine (1) Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kasutamis e või kaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot. § 71 9 . Kaitstaval loodusobjektil poollooduslike koosluste kaitse nõuete rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil poollooduslike koosluste kaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. “; 88 ) paragrahvi 73 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Tiheasustusalal kasvava puu või selle osa ebaseadusliku raie eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot. “; 89 ) paragrahv 74 tunnistatakse kehtetuks; 90 ) paragrahvi 74 1 lõike d 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Võõrliikide kasutamisnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 0 000 eurot. “; 91 ) paragrahv 74 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 74 2 . Kaaviari pakendi märgistamise nõuete rikkumine (1) Kaaviari pakendi märgistamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot. “; 92 ) paragrahvid 74 3 ja 74 4 tunnistatakse kehtetuks; 93 ) paragrahvi 74 5 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hülgetoodete turule laskmise või impordi nõuete, mis on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 artiklis 3 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1850, rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühi kut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 15 000 eurot.“; 94 ) paragrahvi 74 6 lõikes 2 asendatakse arv „32 000“ arvuga „ 100 000“ ; 95 ) seadust täiendatakse §-dega 74 7 ‒74 2 7 järgmises sõnastuses: „ § 74 7 . Ranna ja kalda piiranguvööndis metsa kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine (1) Ranna või kalda piiranguvööndis metsa kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2 ) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 150 000 eurot. § 74 9 . Ranna ja kalda piiranguvööndis maavara kaevandamise keelu rikkumine (1) Ranna või kalda piiranguvööndis maavara kaevandamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. § 74 10 . Ranna ja kalda piiranguvööndis mootor- ja maastiku sõidukiga sõitmise nõuete rikkumine (1) Ranna või kalda piiranguvööndis mootor- või maastiku sõidukiga sõitmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. § 74 1 1 . Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitamise nõuete rikkumine (1) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis ebaseadusliku ehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. § 74 1 2 . Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtliku surmamise keelu rikkumine (1) Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtliku surmamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. § 74 1 3 . Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmise ja tahtliku häirimise keelu rikkumine (1) Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmise või tahtliku häirimise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. § 74 1 4 . I kaitsekategooria taimede ja seente kaitsenõuete rikkumine (1) I kaitsekategooria taimede või seente kahjustamise, sealhulgas korjamise või hävitamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 5 0 000 eurot. § 74 1 5 . II kaitsekategooria taimede ja seente kaitsenõuete rikkumine (1) II kaitsekategooria taimede või seente kahjustamise, sealhulgas korjamise või hävitamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 0 000 eurot. § 74 1 6 . III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade kaitsenõuete rikkumine (1) III kaitsekategooria taimede, seente või selgrootute loomade hävitamise või loodusest korjamise ulatuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 0 000 eurot. § 74 1 7 . Looduslikult esinevate lin dude tahtliku häirimise keelu rikkumine (1) Looduslikult esinevate lindude tahtliku häirimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 eurot. § 74¹⁸. L ooduslikult esinevate lindude , nende pesade ja munade tahtliku kahjustamise keelu rikkumine ( 1 ) Looduslikult esinevate lindude või nende pesade või munade tahtliku kahjustamise või pesade kõrvaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. ( 2 ) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3 0 000 eurot. § 74¹⁹. Looduslikult esinevate lin du de, nende pesade ja munade tahtliku hävitamise keelu rikkumine ( 1 ) Looduslikult esinevate lindude või nende pesade või munade tahtliku hävitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. ( 2 ) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 eurot. § 74 20 . Nahkhiirte ja lindude märgistamise nõuete rikkumine (1) Nahkhiirte ja lindude märgistamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 75 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – k aristatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot. § 74 21 . Looduslikult esinevate mittekaitsealuste loomade kaitsenõuete rikkumine (1) Looduslikult esinevate mittekaitsealuste loomaliikide kaitsenõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot. § 74 2 2 . Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliigi isendi paljunemis- ja puhkekohtade hävitamise ja kahjustamise keelu rikkumine (1) Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliikide isendite selgelt märgatavate paljunemis- või puhkekohtade hävitamise või kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. § 74 2 3 . I kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine (1) I kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. § 74 2 4 . II kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine (1) II kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 eurot. § 74 2 5 . III kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine (1) III kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot. § 74 2 6 . L ooduslikult esinevate linnuliikide isendi te ga tehingu tegemise keelu rikkumine (1) L ooduslikult esinevate linnuliikide elus või surnud isendite või nende selgelt äratuntavate kehaosade või nendest valmistatud toodete müügi, müügiks transportimise, müügi eesmärgil pidamise ja müügiks pakkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 8 000 eurot. § 74 2 7 . Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega riikidevahelise kauplemise nõuete rikkumine (1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 lisades A–D loetletud looma- ja taimeliikide kaitsenõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. “; 96 ) paragrahvi 75 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ 71, 73, 74 ja 74 2 ‒74 4 ja 74 6 “ tekstiosaga „71–71 7 , 71 9 , 74 2 , 74 6 –74 9 ja 74 12 –74 2 6 “; 97 ) paragrahvi 75 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „71, 73 ja 74“ tekstiosaga „71 8 ja 73“; 98 ) paragrahvi 75 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „74 1 ja 74 5 “ tekstiosaga „74 1 , 74 5 ja 74 2 7 “; 99 ) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ ( 5 ) Käesoleva seaduse §-des 74 10 ja 74 1 1 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonna amet või valla- või linnavalitsus. “; 100 ) paragrahvi 75 1 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „71 ja 74 1 ‒ 74 6 “ tekstiosaga „71–71 2 , 74 1 , 74 2 , 74 5 , 74 6 ja 74 12 –74 2 7 “; 101 ) paragrahvi 76 tek s tis asendatakse tekstiosa „ 7 1, 73 ja 74“ tekstiosaga „71 8 , 73, 74 10 ja 74 11 “; 102 ) paragrahvist 77 moodustatakse seaduse 11 1 . peatükk ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ 11¹. peatükk LOODUSOBJEKTILE TEKITATUD KAHJU “ ; 103 ) paragrahvi 77 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitstava loodusobjekti ja kaitsealuse liigi või muu loomaliigi, välja arvatud jahiuluk, isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega keskkonnale tekitatud kahju ulatuse ja kahju hüvitamise arvestamise alused, hüvitamise korra ja hüvitise määrad kehtestab käesoleva seaduse § -s 77 1 sätestatud piirsummasid aluseks võttes ning kaitstava loodusobjekti ohustatuse taset arvestades Vabariigi Valitsus määrusega. “; 104 ) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik riigile käesolevas peatükis sätestatud ulatuses ja korras.“; 105 ) paragrahvi 77 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kaitstava loodusobjekti, ranna või kalda piiranguvööndi piires raiutakse või raadatakse puittaimestikku keelatud ajal või tehakse seda kohas, kus kasutatav raieliik või raadamine on keelatud, või rikkudes kehtestatud raietingimusi; 106 ) paragrahvi 77 lõiget 3 täiendatakse punkti de ga 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „ 8) loodusesse lastakse võõrliigi isend või ei ole takistatud selle leviku laienemist või arvukuse suurenemist looduses ; 9) kaitstava loodusobjekti piires hävitatakse või kahjustatakse poollooduslikku kooslust. “; 107 ) p aragrahvi 77 lõiked 4‒10 1 tunnistatakse kehtetuks; 108 ) seadus e 11 1 . peatükki täiendatakse §-ga 77 1 järgmises sõnastuses: „ § 77¹. Loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise määrad ( 1 ) I kategooria kaitsealuse liigi isendi: 1) ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku loodusest eemaldamise korra l arvestatakse keskkonnakahju 384–7000 eurot isendi kohta; 2) kahjustamise korra l arvestatakse keskkonnakahju 64–3500 eurot isendi kohta. ( 2 ) II kategooria kaitsealuse liigi isendi: 1) ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku loodusest eemaldamise korral arvestatakse keskkonnakahju 256–3500 eurot isendi või 13–35 eurot isendi massi iga grammi kohta; 2) kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 24–1500 eurot isendi või 5–15 eurot isendi massi iga grammi kohta. ( 3 ) III kategooria kaitsealuse liigi isendi: 1) ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku loodusest eemaldamise korral arvestatakse keskkonnakahju 128–1500 eurot isendi või 5–15 eurot isendi massi iga grammi kohta; 2) kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 24–700 eurot isendi või 3–7 eurot isendi massi iga grammi kohta. ( 4 ) Liigi püsi elupaiga: 1) hävitamise korral arvestatakse keskkonnakahju 512–15 000 eurot ü he hektari kohta; 2) kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 128–7000 eurot ühe hektari kohta . ( 5 ) Kaitstava looduse üksikobjekti: 1) hävitamise korra l arvestatakse keskkonnakahju 1280– 7 000 eurot; 2) kahjustamise korra l arvestatakse keskkonnakahju 768– 3 500 eurot. ( 6 ) Kaitstava loodusobjekti piiresse jääva ja asjakohasesse registrisse kantud poolloodusliku koosluse: 1) hävitamise korra l arvestatakse keskkonnakahju 8000–15 000 eurot ühe hektari kohta; 2) kahjustamise korra l arvestatakse keskkonnakahju 4000–7000 eurot ühe hektari kohta. (7 ) Nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 lisades A–D nimetatud liikide isenditega tehtavateks tehinguteks ja toiminguteks nimetatud määrusega ja selle alusel kehtestatud reeglite rikkumise või sellise isendi loodusest ebaseadusliku eemaldamise eest arvestatakse keskkonnakahju 52–150 000 eurot liigi ohustatuse astme ja isendi turuväärtuse põhjal . (8 ) L iigi, välja arvatud jahiuluk , isendiga tehtud ebaseaduslik e toimingute , hävitamise, elujõuetuseni vigastamise, loodusest eemaldami se, tahtliku häirimise, pesade või munade tahtliku hävitamise, pesade kõrvaldamise või isenditega või nende selgelt äratuntavate kehaosadega või nendest valmistatud toodete või muude kaupadega tehtavate tehingute eest arvestatakse keskkonnakahju 128– 7000 eurot isendi kohta. (9 ) Võõrliikide loodusesse laskmisega ja leviku laienemise või arvukuse suurenemisega keskkonnale tekitatud kahju arvestatakse 5 0 –6400 eurot võõrliigi isendi või ruutmeetri kohta. “; 109 ) paragrahvi 91 täiendatakse lõi g e te ga 2 5 ‒ 3 1 järgmises sõnastuses: „(2 5 ) Enne käesoleva lõike jõustumist kaitse alla võetud alal on käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktis 7 ja § 31 lõike 2 punktis 13 nimetatud tegevust võimalik lubada üksnes loodusobjekti valitseja nõusolekul, kui kaitsekord ei sätesta teisiti. (2 6 ) Enne käesoleva lõike jõustumist kaitse alla võetud alal võib käesoleva seaduse § 30 lõike 4 punktis 6 sätestatud tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamist lubada üksnes loodusobjek t i valitseja nõusolekul, kui kaitsekord ei sätesta teisiti. (27) Enne käesoleva lõike jõustumist käesoleva seaduse § 20 alusel esitatud omandamise avalduse alusel algatab omandamise menetluse või teeb otsuse omandamise või sellest keeldumise kohta Keskkonnaameti peadirektor. (28) Enne käesoleva lõike jõustumist riigile omandamiseks esitatud avalduse alusel sellise kinnisasja, mis on omandatud selle kaitse alla võtmise menetluse ajal ja mille võõrandamistehing sisaldas informatsiooni loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse kohta, omandab riik käesoleva seaduse § 20 lõike 1 1 punktides 1-4 sätestatud juhul. Kui omandamise menetlus on algatatud enne käesoleva lõike jõustumist, kuid kinnisasja omandamine ei ole käesoleva seaduse § 20 lõike 1 1 kohaselt lubatud, keeldub Keskkonnaameti peadirektor kinnisasja riigile omandamisest ja tunnistab omandamise menetluse algatamise otsuse kehtetuks. (29) Enne käesoleva lõike jõustumist riigile esitatud omandamise avalduse menetluses arvestatakse käesoleva seaduse § 20 lõike 1 1 punktides 1 ja 3 sätestatud juhul väärtuse määramisel maatüki poole väärtusega. (30) Kõigile, kellele on tehtud enne käesoleva lõike jõustumist käesoleva seaduse § 20 lõike 1 1 punktides 1 ja 3 sätestatud juhul riigi poolt hinnapakkumine, tehakse uus hinnapakkumine. ( 3 1 ) Isikud, kellele on enne käesoleva lõike jõustumist välja antud kehtiv nahkhiirte ja lindude märgistamise luba, loetakse käesoleva seaduse § 58 3 tähenduses atesteerituks ja neile saadetakse atesteering e-kirjaga. Atesteeringu andmise järel kaotab märgistamise luba kehtivuse.“ ; 110 ) seaduse lisa „Valik- ja turberaie tingimused kaitstava l loodusobjekti l ning ranna ja kalda piiranguvööndis“ kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud) . § 2. Jahiseaduse muutmine Jahiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 40 lõikes 6 2 ja“ tekstiosaga „§ 40 lõigetes 6² ja 6 4 ning“; 2) Paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Käesoleva seaduse § 36 lõikes 8, § 40 lõigetes 6 2 ja 6 4 ning § 42 lõikes 8 nimetatud ülesande üleandmisel on eraõiguslikust juriidilisest isikust jahindusorganisatsioon il õigus töödelda isiku üldandmeid.“; 3) paragrahvi 23 lõike 4 punktis 3 jäetakse välja sõnad „väljaspool jahiaega “; 4 ) paragrahvi 37 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Jahitunnistuse kehtivus peatatakse Keskkonnaameti otsusega, mis toimetatakse viivitamata tunnistuse omanikule kätte.“; 5 ) paragrahvi 37 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „tunnistuse andja“ tekstiosaga „Keskkonnaameti“; 6 ) paragrahvi 40 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „riikliku loomatauditõrje komisjoni“ tekstiosaga „Põllumajandus- ja Toiduameti“; 7 ) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 6 3 ja 6 4 järgmises sõnastuses: „(6 3 ) Elektrooniline jahiluba antakse asjaomase elektroonilise infosüsteemi kaudu. (6 4 ) Infosüsteemi peab käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud eraõiguslikust juriidilisest isikust jahindusorganisatsioon või Keskkonnaamet.“; 8 ) paragrahvi 40 lõike 8 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 7) paberil antava l loa l loa andnud isiku allkiri.“; 9 ) paragrahvi 40 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks; 10 ) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Elektrooniline jahiluba täidetakse ja tagastatakse asjaomase elektroonilise infosüsteemi kaudu.“; 1 1 ) paragrahvi 47 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on tulirelvad ja gaasirelvad.“; 1 2 ) paragrahv 48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt „ § 48. Keskkonnale tekitatud kahju ja selle hüvitamine “ (1) Keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik käesolevas paragrahvis sätestatud ulatuses ja korras. (2) Keskkonnale tekitatakse käesoleva seaduse tähenduses kahju, kui: 1) jahiuluki hukati kehtiva jahiloata; 2) jahiuluk hukati keelatud viisil või vahendiga või keelatud kohas või väljaspool sellele ulukile jahipidamiseks kehtestatud jahiaega; 3) jahiuluk hukati väljaspool jahiloale märgitud kohta või kehtivusaega; 4) jahiuluki elupaik hävitati või kahjustati viisil, mille tagajärjel muutub jahiuluki urg või pesa ulukile elamiskõlbmatuks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 punktides 1-3 sätestatud juhtudel uluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär on 16 000 eurot ja alammäär 24 eurot. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud juhul arvestatakse keskkonnale tekitatud kahju vastavalt uluki liigile käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud kahjumäära kolmekordses ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot . (5) Jahiuluki väljaspool jahiaega või jahilinnu isendi pesitsusajal hukkamise korral arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud kahjumäära kolmekordses ulatuses. (6) Jahilinnu pesitsusaeg käesoleva määruse tähenduses on ajavahemik 1. aprillist kuni 31. juulini. (7) Jahiuluki ebaseadusliku hukkamisega või tema elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju suuruse kohta koostab jahiseaduse §-s 47 nimetatud isik keskkonnale tekitatud kahju kindlaksmääramise akti. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel uluki ebaseadusliku hukkamise ning uluki elupaiga hävitamise ja kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahjumäärad uluki liikide kaupa ning keskkonnale tekitatud kahju kindlaksmääramise akti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (9) Keskkonnakahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnaamet. Hüvitis kantakse riigieelarvesse“; 1 3 ) paragrahvi 50 tekstis asendatakse arv „200“ arvuga „300“; 1 4 ) paragrahvi 58 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Jahipidamise nõuete rikkumise eest jahipidamise vahendite kasutamisel või jahiohutusnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“; 1 5 ) paragrahv 61 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 61. Keskkonnaameti kehtestatud lisapiirangute, lisatingimuste, küttimismahu ja ₋struktuuri rikkumine “. § 3 . Riigivaraseaduse muutmine Riigivaraseaduse § 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Seaduses või Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud juhtudel täidab riigivara valitseja ülesandeid riigitulundusasutus, maareformi seaduses ja selle alusel antud määrustes sätestatud juhtudel Maa-amet ning looduskaitseseaduses ja selle alusel antud määrustes sätestatud juhtudel Keskkonnaamet .“ . § 4 . Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 10 , 32 ja 36 jõustuvad 2030 . aasta 1. jaanuaril . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, …………………. 202 4 . a Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel Looduskaitseseaduse , jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Looduskaitseseadus (edaspidi ka LKS ) võeti vastu 21. aprillil 2004. aastal ning selle eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega, samuti loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamisega. Eelnõukohase seadusega on kavas teha mitu suuremat muudatust: s ätesta takse raami stik , mis on vajalik looduskaitseseaduse ja Euroopa Liidu looduse kaitse eesmärkide tagamiseks , milleks on 30% Eesti maismaa tõhus kaitse riiklikul tasemel ; t äpsustatakse loodusobjektide kaitse alla võtmise korda sätestades, et ettepaneku kaitse alla võtmise algatamise otsustamise ks saab esitada vaid Keskkonnaamet (edaspidi ka KeA ) ; luuakse nõuded , et tagada nende alade kaitse, mis on määratud hüvitus - või leevendus aladeks ja kus on vaja rakendada liigile või elupaigale tekitatava kahju kompenseerimiseks meetmeid ; kaitstaval loodusobjektil keelatakse lageraie ja veerraie ning täpsustatakse muude raiete tegemise tingimusi; täpsustatakse biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamist kaitstavatel loodusobjektide , keelatakse nende kasutamine, välja arvatud mahepõllumajanduses kasutada lubatud vahendid ja võõrliigi hävitamiseks vajalike vahendite kasutamine. m aade omandamise regulatsiooni lisatakse erisus, et riik üldjuhul ei omanda kinnisasja, mille puhul oli isikule juba omandamise hetkel teada, et see kavandatakse looduskaitse alla võtta. Muudetakse teadlikult looduskaitseliste piirangutega kinnisasja omandanud isikute puhul hilisemal kaitsekorra rangemaks minekul hüvitamise arvestamist. Ja otsustusõigus kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnisasjade riigile omandamise üle antakse KeA peadirektorile. kohalikule omavalitsusele antakse alus omandada kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti l asuv kinnisasi, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab . Muudetakse §50 lõike 2 kohase nn automaatse püsielupaiga regulatsiooni, lisades võimaluse, et püsielupaik ei moodustu lõikes nimetatud kaitsealuse linnu pesapuu ümber, kui kaitsealune liik on pesa teinud pärast seda, kui alal on rahva tervise või ohutuse huvides antud luba tegevuseks, mille realiseerimist püsielupaiga piirangud välistavad. Muudetakse ja korrastatakse vastutussätteid, eelkõige suurendatakse juriidiliste isikute karistusmäärasid ja täpsustatakse väärteokoosseisud. Vastutussätete ajakohastamisega viiakse need proportsionaalseks rikkumise iseloomu ja füüsilisele isikule ette nähtud karistusmääraga. Samuti korrastatakse loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise sätteid, peamiselt I kategooria liikide ja suurkiskjate korral; t äiendatakse kavade loetelu, millega lisaks kaitsekorralduskavale määratakse loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vajalikud tegevused. Muudatus on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega nr 2022/2002; k orrastatakse ja täpsustatakse pärandniitude kaitseks kehtestatud korda. Hekseldamine ja niite maha jätmine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatakse ja sätestatakse selgemalt keeld sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustav tegevus. Samuti muudetakse loodushoiutoetuse rakendamise korda , et s eda makstakse ka väljaspool kaitstavat ala . j ahiseaduse muudatus ega täiendatakse keskkonnale tekitatud kahju määratlemist ja kahju arvutamise põhimõtteid ja tõstetakse uluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär 16 000 euroni . Samuti muudetakse jahiseadust selliselt, et jahiluba oleks võimalik väljastada elektrooniliselt ja lisatakse KeA teenistusrelvade loetel l u lisaks tulirelvadele ka gaasirelvad . . Lisaks suurematele muudatustele on plaanis täpsustada mitme LKS i sät te sõnastus t , et muuta need selgemini mõistetavaks ja üheselt tõlgendatavaks: t äpsustatakse püsielupaiga (edaspidi ka PEP) mõistet selliselt , nagu seda praktikas tõlgendatakse ja rakendatakse; täiendatakse kaitse alla võtmise eelduste loetelu ökosüsteemide sidususe aspektiga, mis annab parema võimaluse tagada ohustatud taime- ja loomaliikide levimis- ja sigimisvõimalused ökosüsteemide vahel ning aitab vältida loodusalade asurkondade geneetilist vaesestumist. täiendatakse nende kinnisasjade nimekirja , mille võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel peab asjakohane leping sisaldama loodusobjektiga seotud teavet , sinna lisatakse ka kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekt i ja kaitsealuse liigi leiukohti sisaldavad kinnisasjad; t unnistatakse kehtetuks kaitsekohustuse teatiste kättetoimetamise kord , kuna see on juba sätestatud haldusmenetluse seaduses; lisatakse võimalus lubada kaitse-eeskirjaga kaitsealade sihtkaitsevööndis (SKV) rajada tee või tehnovõrgu ja - rajatis laiemal eesmärgi l (mitte üksnes kaitsea la , kinnistu või riigikaitse tarbeks) ; p iiranguvööndisse (PV) lisatakse võimalus kaitse-eeskirjaga reguleerida ka maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutöid ja täpsustatakse kaitstavatel aladel maaparandussüsteem e käsitlevaid sätteid ; jäetakse välja veekaitsevööndi t käsitlevad sätted, kuna seda reguleerib veeseadus ; täpsustatakse ranna ja kalda piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi (edaspidi ka EKV) ulatust ja mõisteid, mis iseloomustavad mereranna ja siseveekogude üleujutatavat ala . Lisatakse võimalus ka ranna ja kalda kaitse korraldamiseks koostada kaitsekorralduskava ; antakse väljaspool kaitstavat ala tiheasustusalal ehituskeeluvööndi vähendamise üle otsustamine kohalikule omavalitsusele, et suurendada nende autonoomiat kohaliku elu korraldamisel. lisatakse võimalus r anna ja kalda piiranguvööndis KeA nõusolekul riigikaitsetegevuste korra l sõita mootorsõidukiga väljaspool selleks määratud teid ; e hituskeeluvööndi sätetes täpsustatakse linna mõiste t , kuna haldusreformiga moodustati mit u linna, mi lle koosseisu s on ka hajaasustusalasid ning kus väiksem ehituskeeluvöönd ei ole põhjendatud ; tiheasustusalal puude raie sät e t täiendatakse ja muudetakse üheselt arusaadav aks , et kohalik omavalitsus (edaspidi ka KOV ) saab vajaduse korra l reguleerida ja loastada tiheasustusalal nii üksikpuude kui ka nende osade raiumis t ning kehtestatakse raie tõttu tekkiva kahju või ökosüsteemiteenuse vähenemise hüvitamiseks asendusistutuskohustus. Samuti lisatakse võimalus kohalikul omavalitsusel kehtestada loodusväärtuste väljaselgitamiseks haljastuse inventeerimise kord ja kohustus enne kavandatavat ehitustegevust nõuetekohaselt haljastus inventeerida. täpsustatakse i sendi mõiste t tehingute tegemisel , et nn isendi laiem mõiste ( hõlmab lisaks tooteid ) rakendub ka kodumaiste kaitsealuste liikidega tehinguid tehes. Praegu kehtib isendi laiem mõiste üksnes o hustatud liikidega kauplemise rahvusvahelise konventsiooniga (CITES) kaitstud liikide isenditega tehtavate tehingute korral ; täpsustatakse v eeliiklusrajatise mõiste t . Täpsem mõiste on veeliiklust reguleeriv rajatis. täpsustatakse § 50 kohase id , nn automaatse püsielupaiga kitsendu s i, mis puudutavad sõidukitega sõitmis t ja maakaabelliinide rajamis t ; välja jäetakse täiendus, et I kaitsekategooria loomaliigi surmamise erand kehtib üksnes imetaja kohta . Samuti lisatakse välja jäänud viide, et ka I kategooria looma surmamisest tuleb teavitada Keskkonnaametit ; m ittekaitsealuste loomade surmamist reguleeriv säte tunnistatakse kehtetuks, kuna selliste loomade surmamist reguleerib juba loomakaitseseadus ; täpsustatakse võõrliik e ja kodumaiste liikide võõrsilt sissetoodud isendeid käsitlevaid sätteid . Täpsustatakse võõrtaimeliikide loodusesse levitamise keeldu ning lisatakse täpsustus ka tegevuste kohta , mille eesmär k on võõrliikide arvukuse või leviku suurendamine looduses või on see sellise tegevuse tagajärg . Võõrliikide ümberasustamise säte viiakse kooskõlla sätte algse mõttega ehk tehistingimustes ümberasustamise kord kehtib üksnes looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide korral. Ja võõrliike käsitlevat korda täiendatakse sättega, mille eesmärk on lubada pidada l oomaliigi isendit, mis omandati enne selle liigi looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja kandmist, kuni looma eluea lõpuni, kui välistatakse isendi paljunemine ja loodusesse pääsemine; lisatakse säte, mis annab selge kohustuse teatud võõrliikide tõrjet teha maaomanikul või maa valdajal; korrastatakse lindude ja nahkhiirte märgistamise korda . Märgistada võib ainult atesteeringut omav isik ja atesteerimine ning märgiste väljastamine muudetakse tasuliseks ; lisatakse abitus seisundis oleva looma mõiste ja häiritud või hüljatud looma elujõulisuse taastamise määratlus ning täpsustatakse vastavat regulatsiooni ; k orrastatakse III kategooria liikide isendite ja selgrootute loomade loodusest eemaldamise korda , muutes selle selgemaks , et välti da olukorda, kus teaduseesmärgil III kategooria taimede korjamine on rangemini reguleeritud kui nende taimede lihtsalt korjamine . M uudetakse ka olukord, kus mittekaitsealuste selgrootute loomade püüdmine ja surmamine on ran gemalt reguleeritud kui kaitseal uste selgrootute korral ; a jakohastatak s e Euroopa Liidu hülgekaubandust reguleerivate määruste viiteid . Eelnõu ettevalmistaja Seaduseelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi e l urikkuse kaitse osakonna nõunik ud Kadri Alasi (tel 626 2882, kadri.alasi@ kliimaministeerium .ee) , Merike Linnamägi (tel 626 2900, [email protected] ) , Marika Erikson ( 6262880, [email protected] ) , Mariliis Paal tel 6262875, [email protected] ) ja peaspetsialist Kris Heinsoo (tel 6272319, [email protected] ) ning metsaosakonna jahinduse nõunik Aimar Rakko (tel 626 2808, aimar.rakko @ kliimaministeerium .ee). Vastutussätete muutmise peatükk on koostatud koostöös Keskkonnaametiga. Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Džein Aunre ( tel 626 0738, [email protected] ) . Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu on seotud E Li õiguse rakendamisega. Sisulise st küljest on eelnõul puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta ning nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta; . Vastutussätete muutmine on seotud karistusõiguse revisjoni eelnõuga 554 SE . Karistusõiguse revisjonist, mille tulemusena võeti vastu ja jõustus 0 1.01.2015 karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, jäid välja keskkonna valdkonda jäävate seaduste, s h looduskaitseseaduse muudatused, mi da toonane Keskkonnaministeerium oli asunud kodifitseerim a . LKS i vastutussätete ajakohastamisel on lähtutud karistusõiguse revisjoni põhimõtetest, mis on kajastatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. Vastutussätete l on vormiline puutumus järgmiste EL i õigusaktidega, mille järgi rikkumised eraldatakse eri väärteokoosseisude alla: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 511/2014 geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus ; 2) n õukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta ; 4) n õukogu määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel . Eelnõukohase seadusega muudetakse looduskaitseseaduse redaktsiooni RT I, 11.06.2024, 10 ; jahiseaduse redaktsiooni RT I, 27.09.2023, 3 ja riigivaraseaduse redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 84 . Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduseelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna planeeritavate sätetega ei piirata ebaproportsionaalselt kodanike põhiõigusi ega kehtestata põhiseadusega vastuolus olevaid kohustusi. LKS § 20 lõike 1 1 punktides 1 ja 3 nimetatud juhul ja kaitse alla võtmise menetluse ajal kinnisasja teadlikult looduskaitseliste piirangutega kinnisasja omandanud isikule kinnisasja riigile võõrandamise muudatustega seatavat põhiseaduslikku riivet õigustab ülekaalukas avalik huvi , mis seisneb riigi raha mõistlik us ja säästlikus kasutus es . 2. Seaduse eesmärk Eelnõukohase seaduse eesmärk on ajakohastada loodus e kaitse ks kehtestatud korda . Lisaks suurematele, sisulistele muudatuste le täpsustatakse mitme te sät ete sõnastust, et muu ta need selgemaks ja looduskaitsega seotud raamistik üheselt mõistetavaks , vähendades se l viisil vaidlustega, sh eriti kohtuvaidlustega kaasnevat töökoormust ning ressursikulu . Eelnõu mõningate punktide ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsus (EIS toimiku nr 16-1029). Väljatöötamiskavatsus ( VTK ) käsitles riigi ostueesõiguse kaotamist kinnisasja võõrandamisel, vastutussätete korrastamist ( karistusmäärade ajakohastamist ja väärteokoosseisude täpsustamist) ning looma tekitatud kahju ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutuste piirmäära tõstmist. Kooskõlastusprotsessis ei esitatud nimetatud muudatuste kohta vastuväiteid. Tehti ettepanekuid seletuskirja täiendamiseks ja täpsustamiseks, mida eelnõu koostamisel ka arvestati. Ostueesõiguse kaotami st ja loomakahjude sätte i d menetleti eraldi eelnõu 301 SE raames. Enamike punktide korral ei olnud VTK kohustuslik , kuna nende rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju või on muudatused vajalikud Eesti suhtes Euroopa K omisjoni algatatud rikkumismenetluse ( nr 2022/2002) tõttu . Täpsemad eesmärgid iga punkti kohta eraldi on välja toodud seletuskirja peatükis 3. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb nelja st paragrahvist. Eelnõu § -ga 1 muudetakse l ooduskaitseseadus t. P unkti de ga 1 ja 7 täiendatakse § 2 lõikega 3 ja paragrahvi 13 lõi kega 3 . Selle täiendusega sätestatakse eesmärk kaitsta riiklikult Eesti maa - alast 30 protsenti. 30% Eesti maismaa loodusväärtuste tõhus kaitse on oluline ökoloogiline siht, mis aitab tagada looduse suuremat vastupidavust ka muutuvates kliimatingimustes ning kindlustada hea elukeskkonna säilimi n e tulevastele inimpõlvedele. 30% maismaa kaitse tagamise eesmärgiks on kindlustada läbi põlvkondade kestev kaitse Eesti looduse tuumikaladele ning kõigile Eesti loodusele omastele ökosüsteemidele, liikidele ja nende elupaikadele. Eesmärgiks on hallata kõiki kaitsealasid tulemuslikult, tagada neile parimatel teadmistel tuginev püsiv kaitse ja hea ökoloogiline seisund ning määrata selleks kindlaks selged kaitse - eesmärgid ja -meetmed ning seirata neid asjakohaselt. Muudatus on seotud Euroopa Liidu elurikkuse strateegiaga aastani 2030, mille peamiseks eesmärgiks on kaitsta õiguslikult vähemalt 30% maismaast. Samuti on eesmärgiks lõimida loodusvõrgustikku ökoloogilised koridorid ning kaitsta rangelt vähemalt kolmandikku kaitsealadest, sealhulgas kõiki veel alles olevaid loodus- ja põlismetsi. Riikliku kaitse all mõeldaks riiklike kaitsealade, hoiualade, püsielupaikade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse alla võtmist, ranna- ja kalda kaitset (va tiheasustusalad), l õhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade kaitset, vääriselupaikade kaitse t riigi maal , Loodusdirektiivi ( LoD ) I lisa elupaikade ning loodus- ja põlismetsade kaitset riigi maal ning I ja II kategooria liikide kaitset looduskaitseseaduse §55 lõike 7 kohase isendikaitse regulatsiooni alusel (taimede, samblike ja seente keskkonnaregistrisse kantud kasvukohtade kaitse) . Sealjuures on ranna ja kalda kaitseks plaanis koostada kaitsekorralduskava, mis saab aluseks nende vööndite kaitse regulatsiooni ülevaatamisel ja vajadusel muutmisel, et oleks tagatud sealsete liikide ja elupaikade sood ne seisund. Riikliku kaitsega alad moodustavad loodusvõrgustiku tuumalad, mis koos lisanduva rohevõrgustiku elementidega ja maastike mitmekesisuse tagamisega kindlustavad ka liikide levi ku ja ökosüsteemide sidusus e . Täna on kaitstavate loodusobjektidena (kai tsealad, püsielupaigad, üksikobjektid) riikliku kaitse all 20 , 8 % ( 9 40 000 ha) maismaast. Sellele lisanduvad ranna ja kalda kaitse vöönd id (v . a tiheasustusalad) (2 3 0 000 ha) , VEP-d (20 000 ha) , I ja II kategooria taime-, seene- ja samblike kasvukohad ( 600 0 ha) , l õhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaiga d (1400 ha), Natura elupaigatüübid riigimaal (4 8 000 ha) ning projekteeritava d kaitstava d alad ( 5 3 000 ha ) . K okku ligikaudu 1 30 1 000 ha ehk 2 8 ,7 % , millele lisandub elurikkuse strateegia eesmärkide täitmiseks loodus- ja põlismetsade ning väärtuslike soo - ja niiduelupaikade kaitse tagamiseks nende kaitse alla võtmine riigimaal. S ee protsess on veel pooleli. Kui mainitud siht on saavutatud , kuid looduskaitselistest vajakutest lähtuvalt on asjakohane täiendavalt loodusväärtusi riikliku kaitse alla võtta, siis saab Keskkonnaamet seire- ja teadusandmetele tuginedes kaaluda looduskaitse seisukohast vähemväärtuslike või looduskaitse väärtuse kaotanud alade riikliku kaitse alt välja arvamis t ja vajadusel nende soovitamist vabatahtlikesse looduskaitsealgatustesse. Erandiks on siinkohal Natura võrgustiku alad, kus välja arvamise võimalused tulenevad loodusdirektiivist ja kus liikmesriigi kaalutlus on viidud peaaegu nullini. Kaitse all oleva 30% maismaa kaitse eesmärkide tulemuslikkust ja tõhusust hindab regulaarselt Keskkonnaamet , kes vajadusel kaasates liikide- ja elupaikade eksperte teeb olemasolevatele andmetele ja kogunenud teadmistele tuginedes ettepaneku d uute kaitsevajakute tekkimisel väiksema kaitsevajadusega alade kaitse alt välja arvamiseks või kaitse tulemuslikumaks korraldamiseks. Ühiskonna praegune ootus on nii stabiilne majanduskeskkond, kui ka Eesti loodusruumi säilimine. Kindla raami seadmine püsiva riikliku kaitse vaatenurgast annab selguse kõigile. Seadusemuudatus ei käsitle mereala kaitset, millega tegeletakse eraldi merekaitsereformi raames. P unktiga 2 täpsustatakse § 4 lõike 5 punktis 1 püsielupaiga mõistet. Määratlust „kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik“ muudetakse, et ei tekiks vaidlust, kas see ikka kata b liigi elupaiga kõiki olulisi osi (pesa, pesapaik, pesamets, toitumisala , aga ka perioodiliselt kasutatav talvituskoht ja liikumiskoridor). K ehti v termin „perioodiliselt kasutatav koondumispaik“ katab kindlasti küll talvitumiskohti ja ka lindude rändepeatuskohti, kuid võib jääda ebamäära s e ks näiteks elupaikade vahel loomade liikumiste ede korral , kus loomad ei koondu ega pruugi peatuda. Sõnastust täpsustatakse selguse huvides ja tarbetute vaidluste vältimiseks olukordades, kus liigi liikumise eripärast sõltuvalt (nt lendorav liugleb puult puule hüpates ega ole eriti võimeline maad mööda liikuma) on vaja tagada liikumiskoridoride säilimine. Kohtuvaidlustes on käinud vaidlus selle üle, miks on lendorava PEPi koosseisu arvatud ka liikumisteed pesapuude vahel, kui need ei ole nimetatud LKSi PEPi definitsioonis § 4 lõike 5 punktis 1. Punktis 1 sätestatud „muu perioodilise koondumise paik“ on täpselt määratlemata õigusmõiste. Selle sätte sisustamisel tuleb lähtuda konkreetse liigiga seotud ökoloogilistest teguritest, samuti ei saa seda punkti tõlgendada kitsalt, et see hõlmaks vaid asustatud elupaiku või pesapuid. Selguse huvides täpsustatakse PEPi definitsioonis seda , mis on püsielupaik, ja seda, mida liigi püsielupaigas kaitse alla võetakse. Uue termini „perioodiliselt kasutatava ala“ all mõeldakse kõiki liigi elupaiga osi, mida liik kasutab iga - aastaselt või aasta jooksul korduvalt ja mis vajavad liigi soodsa seisundi saavutamiseks või säilitamiseks kaitset, sh toitumisalad, liikumiskoridorid, rändeteed, rändepeatuskohad ja talvitumisalad. Muudatus ei too automaatselt uusi piiranguid. Toitumisala või liikumiskoridori lisamine PEP definitsiooni ei tähenda, et kõik need alad kaasatakse automaatselt PEP-de hulka. See muudatus annab võimaluse PEP moodustamisel vajadusel selliste alade lisamist kaaluda. PEP moodustamise protsessi kaasatakse kõik asjasse puutuvaid maaomanikud ja huvigrupid. Väljaspool kaitstavaid objekte olevad loomade perioodiliselt kasutatavatel aladel ei kehtestata püsivaid, majandustegevust takistavaid looduskaitse piirangu i d. Täna on Eestis kaitse all 213 loomaliiki - 52 selgrootut (I kategoorias 1, II kategoorias 6 ja III kategoorias 45), 7 kala (vastavalt 0, 2 ja 5), 16 roomajat (2, 3 ja 11), 116 lindu (16, 33 ja 67) ja 22 imetajat (2, 13 ja 7). Punktiga 3 täiendatakse § 7 lõi ke i d 1 ja 2. Lõikesse 1 lisatakse kaitse alla võtmise eelduste loetel l u „tähtsus ökosüsteemide sidususe tagamisel“. Selline täiendus annab parema võimaluse loodusobjekti kaitse alla võtmisel arvestada ka elupaikade sidususega ja seega tagada ohustatud taime- ja loomaliikide levimis- ja sigimisvõimalused ökosüsteemide vahel ning aita b vältida loodusalade asurkondade geneetilist vaesestumist. Lõike 2 muudatus on normitehniline, sellega korrigeeritakse viidet loodusdirektiivile. Punktiga 4 ja 5 täpsustatakse loodusobjektide kaitse alla võtmise korda. Kuna pädevus looduskaitse praktilise kaitse osas on Keskkonnaametil , on mõistlik, et selle paremaks korraldamiseks teeb ettepaneku samuti Ke skkonnaamet . Ka täna on Ke A ülesandeks hin nata väljastpoolt tulevaid kaitse alla võtmise ettepaneku id sisulisest aspektist. Eelnõuga kavandatud muudatuse eesmärk on vähendada haldusorgani sisemist haldus- ja töökoormust, et edaspidi tuleks kaitse alla võtmise algatamise otsustamiseks ainult juba põhjalikult läbi analüüsitud ettepanekud. KeA on ka praegu peamiseks ettepaneku esitajaks just põhjusel, et valitsejana ongi tema ülesanne kaitstavate loodusobjektide seisundi jälgimine ja kaitsemeetmete toimivuse hindamine. Igaühe õigust ettepanek esitada on kasutatud ka teistel eesmärkidel, näiteks arenduste takistamiseks või isiku subjektiivsest soovist säilitada enda kinnisasja suhtes seal olev olukord ka edaspidi. Viimasel juhul ei ole tagatud ettepaneku menetlemise korral (ekspertiisi läbiviimise kohustus) riigi ressursside eesmärgipärane kasutus, mis on samuti avalik huvi. Kaitse alla võtmise menetlusele kehtivad selles osas, mida ei ole reguleeritud looduskaitseseadusega, haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS ) sätted, sh §-des 3-7 toodud haldusmenetluse põhimõtted. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Nii on ka edaspidi tagatud, et üldistes huvides kaitse alla võtmist vääriv ja vajav loodusobjekt ei jääks kaitseta ja loodusobjekti kaitse alla võtmine ei toimuks kergekäeliselt. Riiklik looduskaitse kompetentsikeskus on KeA ja juhul , kui KeA-s mingi konkreetse loodusväärtuse (nt liik, eluta looduse objekt) hindamiseks kompetents puudub , tellitakse arvamus (ekspertiis) väljast vastava eriteadmisega isikult (ekspert). Selline on praktika ka praegu, et üldjuhul eksperthinnangu koostab KeA ja vajadusel tellib juurde arvamuse konkreetse loodusväärtuse kohta. Ekspertiisi tellimisel ei ole ka praegu LKSis kohustust see tellida väliselt eksperdilt. Isikud saavad tulevikus kaitse alla võtmise ettepaneku esitada KeAle , kes menetleb seda HMSi järgides. Uurimise ja tõendamise kohustus tuleneb samuti HMSist (§ 6). Kuigi LKS edaspidi ekspertiisi tegemist ei reguleeri, ei tähenda, et hinnangut loodusväärtuste kohta andma ei pea. Ke A vaatab kõik laekunud ettepanekud üle ja annab hinnangu (ekspertiis) kaitse alla võtmise algatamise põhjendatuse kohta , seega muudatus ei too kaasa olulisi muutusi praktikas. Väheneb bürokraatia ja algatamisele jõuavad üksnes juba põhjalikult läbi analüüsitud ettepanekud. Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatab Kliimaministeerium. P unktiga 6 lisatakse seadusesse paragrahv, millega taga takse erinevate hüvitus - ja leevendus alade kaitse enne, kui need saavad oma lõpliku staatuse ja /või kaitse. Leevendusmeetmete eesmärk on mõju vältida, vähendada või ennetada. Leevendusmeetmed on meetmed, mis on suunatud kavandatud tegevuse rakendamisel tõenäoliselt tekkida võiva negatiivse mõju minimeerimisele või isegi ärahoidmisele, nii et ala terviklikkust ei kahjustata. Hüvitusmeetmete eesmärk on kompenseerida kavandatava tegevuse ebasoodne mõju, mida ei ole võimalik leevendusmeetmete abil vältida. K ui Natura hindamises jõutakse erandi menetlusse ning tekkiva kahju kompenseerimiseks j a Natura 2000 võrgustiku sidususe tagamiseks on hüvitusmeetmetena plaanis määrata lisaks kaitse alla võetavad alad, puhveralad või teatud ajutiste piirangutega alad, siis need alad kantakse hüvitusaladena EELISesse . Osa dest hüvitusaladest saavad hiljem kaitsealad, hoiualad või püsielupaigad ning pärast kaitse alla võtmise ettepaneku tegemist kantakse need alad täpsustatud piirides ka EELISe projekteeritavate alade kihile. Ala kaitse alla võtmisel kustutatakse see projekteeritavalt kihilt ja kantakse EELISesse vastavale kihile sõltuvalt kaitstava loodusobjekti tüübist. Kaitse alla võetavad alad jäävad ka hüvitusalade kihile, et oleks võimalik omada ülevaadet, millised alad on erinevate projektide raames kahjude leevendamiseks ja hüvitamiseks välja valitud. Puhveralad, kus tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju kaitseväärtuste säilimisele, jäävadki hüvitusalade kihile, et näiteks ehituslubade või kaevandamislubade andmisel, metsateatiste menetlemisel oleks üheselt selge, et vaja on hinnata kavandatava tegevuse mõju kaitstaval alal olevate loodusväärtuste säilimisele. Hüvitusmeetmete rakendamine on seaduses sätestatud Natura hindamise käigus erandi tegemisel ( KeHJS , LKS) ja taastuvenergia projektides (ENKS), kus ühe hüvitusmeetme liigina võib olla vajalik ka hüvitusalade määramine. Hüvitusalasid võib olla vaja määrata näiteks ka juhul, kui seadus võimaldab teha riigi julgeoleku t a g a miseks kavandatud tegevuse puhul erandit KMH tegemisel, kuid kaitstavate loodusobjektide kahjustamise kompenseerimiseks on vajalik hüvitusalade määramine (nt Nursipalu harjutusväljaku laiendamine). Leevendusmeetmete määramisel ( KeHJS , LKS, ENKS) võib l eevendusala olla näiteks tuuleenergeetika arendusalal kaitsealuse liigi elupaiga säilitamiseks ja tuulepargi rajamise mõju de leevendamiseks määratud läheduses säilitatav metsaala , kus on lubatud metsa majandamine püsimetsana ja raietele kehtestatud ajaline piirang . Samuti kuulub leevendusala hulka ökodukti piiranguvöönd, kus ökodukti toimivuse tagamiseks on vaja teatud tegevusi piirata (nt metsaraie, kaevandamine, ehitamine). Kui hüvitusalasid ei määra K eskkonnaamet , tuleb hüvitus- või leevendusalade määramiseks esialgse kokkuleppe saavutamise järel need alad esitada Keskkonnaameti le kooskõlastamiseks ja andmete kontrolliks . Keskkonnaamet lähtub kooskõlastamisel sellest, kas hüvitus- või leevendusala täidab oma eesmärki ehk kas kavandatava tegevuse raames kahjustatavate liikidele tagatakse algsed elutingimused. ENKSi alusel hüvitusmeetmete määramisel tuleb lähtuda ENKS § 32 14 lõikest 5 ja Keskkonnaamet hüvitusalade kooskõlastamisel sama paragrahvi lõikest 6. Hüvitus- ja leevendusalade esitamisel Keskkonnaametile tuleb tagada, et need on eelnevalt kooskõlastatud maa omanikuga, riigi omanduses olevate maade puhul maa haldajaga. ENKSis sätestatud hüvitamise kohustuse korral peab tegevusloa taotleja ise tagama vajalikud nõusolekud. Kui hüvitus- või leevendusalad esitatakse Keskkonnaametile enne planeeringu kohta seisukoha küsimise või kooskõlastamise etappi, siis peab planeeringu koostamise korraldaja kaasama vastavad maaomanikud või haldajad juba varem. HMS § 40 lõike 2 alusel tuleb enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, anda talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. HMS § 5 annab võimaluse vormivabaduseks ja § 6 toob välja uurimispõhimõtte, mille alusel on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Keskkonnaamet esitab hüvitus- ja leevendus alad EELISesse kandmiseks. Võimalikult varane alade esitamine EELISesse annab võimaluse tagada hüvitus- või leevendusalal esinevate loodusväärtuste säilimine juba enne, kui näiteks KMH või KSH kohta küsitakse Keskkonnaameti seisukohta. Vastasel korral võib juhtuda, et hüvitusalal esinevad loodusväärtused saavad kahjustada või leevendusala seisundit muudetakse, mistõttu ei ole kahju enam välditav ning tuleb asuda otsima täiendavaid hüvitus - või leevendus alasid, mis omakorda tähendab täiendavat halduskoormust nii arendajale kui ka riigiasutustele. Kui hilisema menetluse käigus hüvitus - või leevendus alade piire täpsustatakse, siis esitab Keskkonnaamet parandused EELISesse . Kui mingil põhjusel kavandatud tegevusest loobutakse ja hüvitada või leevendada ei ole vaja, siis kustutatakse ala hüvitusala kihilt. Lõplikult määratakse leevendus- ja hüvitusalad tegevusloa andmisel või planeeringu kehtestamisel. EELISesse hüvitus- ja leevendusaladena kantud alade osas on haldusorganil õigus peatada haldusakti andmise menetlus või seada tegevuseks loa andmisel tingimusi, mille järgimine tagab hüvitusala või leevendusala eesmärkide täitmise. Hüvitus- ja leevendusalad peavad olema samaväärsed hüvitatavate aladega. Vastav nõue on sätestatud Natura korral LKS § 70 1 lõikes 3 ja taastuvenergia korral loa tingimuses. Maaomanik võib ka ise loa menetluse või planeeringuprotsessi käigus toimuva mõju hindamise käigus oma maa kas leevendus- või hüvitusalana välja pakkuda juhul, kui selle abil on võimalik kahjulike mõjusid vältida või tekkivat kahju hüvitada. Hüvitusalade määratlemine on õiguslik lisavõimalus planeerimise ja mõjude hindamise või tegevusloa ettevalmistamise (projekteerimise jms.) protsessis valitud hüvitusaladele võimalikult kiire ja tõhus a kaitse tagamiseks lisaks PlanS-is fikseeritud planeeringu menetlusetappidele. Planeerimisprotsessid on pikad ja arendajatele peab olema tagatud, et kord juba valitud piisavad hüvitusalad enne planeeringu lõplikku kooskõlastust ja kehtestamist ei degradeeruks. Sellest on huvitatud ka riik, kes vastasel juhul peab hindama uute hüvitusalade piisavust. Selline muust planeeringuprotsessist kiirema võimaluse pakkumine hüvitusalade kaitseks on aluseks aladel kaitse rakend a misel, s.t hüvitusaladele tegevuslubade väljastamise kaalumisel mistahes loastaja poolt. Kui hüvitusalasid ei suudeta või pole vajadust enne planeeringu ja KSH aruande ametlikuks kooskõlastamiseks esitamist valida, siis toimub nende kooskõlastamine ja registrisse kandmine PlanSis määratud kooskõlastuse etapis. Samuti võidakse hüvitusalad valida tegevusloa menetluse käigus, mil võib samuti olla vajadus, aga alati ei pea olema, hüvitusalad juba enne tegevusloa andmist registrisse kanda. P unktiga 8 tehakse kaks muudatust. Ühe muudatusena t äiendatakse § 14 lõiget 1 punktiga, millega lisatakse maaparandussüsteemide ho iu tööd nende tegevuste hulka, mida ei või k aitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis teha kaitstava loodusobjekti valitseja ehk Keskkonnaameti nõusolekuta. Muudatus on seotud Natura hindamise käigus t ekkinud probleemidega maaparanduse mõju hindamise l . Praeguses korras on keeruline hinnata mõju tegevuse ks , mis ei vaja luba, teatise esitamist, nõusoleku küsimist või muud teavitamist. Muudatusega on lisatud suurema mõjuga tegevuste ks valitseja nõusoleku nõue. Teise muudatusega täpsustatakse poollooduslike koosluste (edaspidi ka PLK) kaitseks kehtestatud korda, mille kohta on täpsem selgitus allpool. P unktidega 9 , 30 , 35 ja 110 muudetakse raiete regulatsiooni kaitstavatel loodusobjektidel. M uudetakse § 14 lõi ke 6 sõnastust , keelat es kaitseala , püsielupaiga ja üksikobjekti piiranguvööndis ning hoiualal lager a ie ja veerraie. Lageraiepõhise metsamajandusega kaasneb oluline mõju elustikule . Veerraie on sarnase efektiga ja tekitab lisaks loodusmaastikusse sobimatuid sirgeid koridore. Lage- ja veerraie on metsa uuendamise võtted, mille käigus tekkivad lagedad alad, mi s põhjustab elupaikade ja populatsioonide lokaal se hävimi s e, killusta vad metsaliikide jaoks metsamaastik k u ning too vad kaasa ka ökoloogiliste seoste ja maastikuilme muutused. Tekkiv raiesmik loob terava ülemineku lageda ala ja metsa vahel ning tekitab sellega uue metsaserva, kus kooslus teisene b ja suurenevad häiringud, sh tuuleheiterisk. M uutused ja häiringud kahjustavad kaitstavaid loodusväärtus i ja seavad ohtu eesmärkide saavutamise. Samal eesmärgil on täiendatud seaduse lisas tingimusi, millega tuleb arvestada valik - , häil- ja aegjärgse raie tegemisel. Erandina lubatakse hall-lepikus lageraie ja veerraie langi pindalaga kuni 0,5 ha. Hall lepp on lühiealine puuliik ja metsamaa uueneks turberaievõtet kasutades sama puuliigiga (juure- ja kännuvõsud). Sätte üheks eesmärgiks on nende metsade uuendamine väärtuslikemate puuliikidega, mis toetavad elurikkuse ja kaitse-eesmärkide säilimist pikas perspektiivis. Samuti ei ole väikese langina lageraie hall-lepikutes olulise negatiivse mõjuga loodusväärtustele. M uudetakse § 31 lõi ke 2 punkt i 5 , keelat es piiranguvööndis lisaks lageraie ja veerraie le ka häil - ja aegjär kse raie, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Aegjär k se ja väikese langina häilraiega on võimalik metsa uuendada elurikkust ja maastikuilmet vähem mõjuta des . Raie tulemus on väiksema häiringuga ja sarnaneb rohkem looduslike häiringutega, mis tagab metsamaastiku sidususe. Kaitse-eeskirjaga on võimalik keeldu leevendada ja vajaduse korra l tingimusi seada. M uudetakse § 32 lõige t 4 1 ja lubatakse hoiualal uuendusraietest häil- ja aegj ä r k ne raie langi suurusega kuni kaks hektarit, kui see on kooskõlas sama paragrahvi lõigetega 2 ja 3. Aegjär k se ja häilraiega on võimalik metsa uuendada elurikkust ja maastikuilmet vähem mõjuta des . Raie tulemus on väiksema häiringuga , kui on teiste uuendusraieviiside puhul , sarnaneb rohkem looduslike häiringutega ja tagab metsamaastiku sidususe. Turberaie kuni 2 ha suuruse langina võimaldab paremini säilitada metsa looduslikkust ja vanuseliselt mitmekesist metsamaastikku. Suuremad langid killustavad metsakooslusi ja puhvertsooni ning vähendavad metsamaastiku sidusust. Samuti hoitakse ära suurte, kehva levimisvõimega liikidele ebasobilike lankide teke. Väikeste lankidena tehtud raie on sarnasem looduslikele häiringutele, vähendab langi servaaladel tuule- ja päikesekahjustusi võrreldes suuremate lankidega ja metsakooslus kui tervik taastub kiiremini. M uudetakse LKS i lisa. Lisatakse tingimused, mis hakkavad kehtima k aitseala, püsielupaiga ja kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis ning hoiualal. T ingimused lisatakse metsa uuenemise kriteeriumitele, raiejärkude vahele ja metsa koosseisule . Seatakse metsaseadusest erinev kriteerium, millal loetakse raiesmik p ärast uuendusraiet uuenenuks, et selle kõrvale uus lank teha. Kaitstaval loodusobjektil loetakse edaspidi raiesmik uuenenuks, kui noorendiku keskmine kõrgus on vähemalt 3 m. Järgmise raievõtte tegemise ks raie ga piirneval eraldisel on seatud piirang, et reguleerida metsamajanduse intensiivsust. See aitab ära hoida liikidele sobimatute suurte või paljude lagedate alade tekke lühikese aja jooksul. Puistu uuenemise nõue 3 m koos turberaie järkude vahelise aja pikendamine kümnele aastale hajutab raied pikemale perioodile ja nii tekib ka visuaalseid häile metsamaastik k u vähem . See vähendab tunduvalt vana metsa kadu, soosides sellega vana metsaga seotud elurikkuse säilimist. Samuti suurendatakse kohustuslikult jäetavate säilikpuude mahtu võrreldes majandusmetsaga. Kaitstaval loodusobjektil oleks see elustiku mitmekesisuse säilitamise eesmärgil vähemalt 15 tihumeetrit ühe hektari kohta, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Eri aegadel koostatud kaitse-eeskirja de s ei ole alati sätestatud raielangi piirmäära, mis tähendab, et sellistel aladel võiks langi maksimaalne suurus olla MS i kohaselt 10 ha. Selleks, et ü htlusta da kaitstavatel aladel raielangi suurust, seatakse LKS is lisa s raielangi maksimum i ks 2 ha, et vähendada ka nende alade raieintensiivsust. Kaitseala, püsielupaiga või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjas võib langi suurust vähendada. Seaduseelnõu Riigikogu menetluse ajal algatatakse muudatustest puudutatud kaitse-eeskirjade muutmine, et need viia kooskõlla seadusega. Kaitse-eeskirjade muutmise ajal kohaldatakse nendel kaitstavatel loodusobjektidel LKS § 8 lõiget 6. P unktidega 8 , 13 , 17 , 28 ja 33 korrastatakse ja täpsustatakse poollooduslike koosluste ( edaspidi ka PLK) kaitseks kehtestatud korda . Kehtiva seaduse alusel on võimalik poollooduslike koosluse kaitset tagada § 14 lõike 1 p unktis 1 sätestatu kohaselt. Sellega reguleerit akse katastriüksuse kõlviku piiri ja sihtotstarbe muutmist. Eesti topograafia andmekogu ( ETAK ) 2019. aasta veebruari väljavõtte alusel jäävad kaitstavate alade poollooduslikud kooslused kõlvikulise jaotuse alusel rohumaade, metsade, põõsastike, muude lagedate alade, madalsoode, põldude, veekogude hulka. ETAK kõlvikuline jaotus toob välja, et kõlviku piiri ja sihtotstarbe muutmise ga ei suudeta poollooduslikke kooslusi kaitsta. Seetõttu täiendatakse looduskaitseseaduse § 30 sihtkaitsevööndi ja § 31 piiranguvööndi sätteid, kuhu lisatakse punkt, millega taga takse poollood uslike koosluste ehk pärandniitude kaitse. Seadusesse tuuakse lõpetamata loetelu tegevus test, mis võivad poollooduslikku kooslust hävitada ja kahjustada , näiteks mullaharimine , puittaimede istutamine, põllukultuuride kasvatamine, kultuurrohumaa rajamine, väetamine jms . Päran dn iitudel on keelatud igasugune mullaharimi n e , sh randaalimise võte, mis oluliselt mõjutab olemasolevat rohukamarat. Eesmärk on säilitada päran dn iitudele omast looduslikku taimestikku ning sellega seotud teiste liigirühmade elustikku , mi s on kujunenud pika aja jooksul tänu tingimustele, kus kamarat ei ole erinevate abivahenditega oluliselt mehaaniliselt mõjuta tud. Pärandniitude pikaajaliselt kujunenud ja liigirohke iseloomuliku ökosüsteemi hävitab mullaharimine pea pöördumatult. Metsloomade ülessongitud rohukamara t või mutimullahunnikuid on lubatud tasanda da , see ei ole mullaharimi ne . Pärandniite kahjustav ad tegevus ed on ka puittaimestiku istutamine, väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine. Sealjuures puitaimena käsit atakse puituvate ja korgistuvate vartega taimi: puud, põõsad, liaanid, puhmad. Kahjustava tegevuse hulka kuulub ka niite ma apinnale jätmine . Näiteks h ekseldamise l jääb hein maha ning maapinnale tekib kulukiht (heinamatt) , mistõttu linnud ja teised väiksemad loomad ei saa enam toitu kätte. H eina maha jätmine soosib suuremakasvuliste taimeliikide pealetungi ning võib kooslusest välja viia väiksemakasvulised ja valgusnõudlikud taimeliigid, mis on poollooduslike koosluste elurikkuse oluliseks osaks. Samuti ei toimu heina maha jätmisel toitainete äraviimist, mis on poollooduslikel kooslustel elurikkuse säilitamise üheks aluseks. Näiteks h eksli mahajätmisega toimub koosluse väetamine ning aegamisi vaesestub ka kooslusega seotud elurikkus . S eetõttu on jõutud järeldusele, et igasuguse niitmise võtte teel niite maha jätmist ei saa lubada. Kaitstavatel aladel tuleb tagada pärandniitude säilimine , seal ei saa lubada kahjustavaid tegevusi. Kuid s äte annab kaitseala valitsejale ka õiguse teha kaalutlusotsus, mis arvestab konkreetse poolloodusliku koosluse tingimustega ja kaitseala kaitse eesmärkidega ning võimaldab kaalukatel põhjustel lubada niite maapinnale jätmist . M õnes kohas ei olegi võimalik iga l aasta heina ära vedada. Seetõttu on vaja niite maha jätmist teatud kohtades ja tingimustel ka luba da . Näiteks juhul , ku i hekseldamise ja sellega kaasneva niite maha jätmise alternatiiviks on ala võsastumine , mistõttu tuleb kaaluda , kumb tegevus on alal esinevatest liikidest lähtudes mõistlikum. Kuna poollooduslikke kooslusi saab majandada kõi gi põllumajandusmeetmete , sh otsetoetuse abil , kus niite maha jätmine on lubatud, siis selle sättega soovitakse kaitstavatel aladel seda tegevust just piirata ning lubada niite maha jätmist erandjuhtudel. Sellise täienduse tingis 0 1.07.2019 muudetud m aaeluministri 17. aprilli 2015. a määrus nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus “ , mille järgi võib hekseldatud heina jätta kogumata. Kaitstavatel aladel on ligi 3000 h a poollooduslikke kooslusi , kuhu taotletakse vaid otsetoetust , mille alusel võib hekseldatud heina maha jätta. L KSi § 14 l õike 1 täiendamisega suudetakse paremini taga da poollooduslike koosluste hea seisund. Päran dn iitude hooldamiseks rakendatakse ka uuel rahastusperioodil pärandniitude hooldustoetus, mis on mõe ldud kulude kompenseerimiseks. E Li ühise põllumajanduspoliitika uuel perioodil saavad poollooduslikud kooslused ehk pärandniidud põhisissetuleku toetust. Poollooduslike koosluste ulatust saab edaspidi kaitstavatel loodusobjektidel määrata lisaks kaitse-eeskirjale ja kaitsekorralduskavale ka liigi kaitse tegevuskavaga või elupaiga tegevuskavaga. LKS i § 17 lõikes 1 nimetatud dokumentide loetelu laiendatakse, et vältida juba ühes dokumendis määratud elupaiga ulatuse korduvat määramist teises dokumendis. Näiteks kui liigi tegevuskava s on määratud kaitstava l loodusobjektil elupaiga ulatus, siis edaspidi ei ole vaja sellele alale teha kaitstava ala põh jal kaitsekorralduskava. K ehtiva sätte alusel on vaja igale hoiualale koostada alapõhine kaitsekorralduskava , kuigi sisuline vajadus võis olla kaetud nii liigi kaitse tegevuskava kui ka elupaigapõhise tegevuskava ga . Selleks, et ellu viia loodus- ja linnudirektiivi ning EL i elurikkuse taastamise strateegiat kogu Eesti s , mitte vaid kaitstavatel loodusobjektidel, on LKS i § 18 lõikest välja jäetud kitsendus ja loodushoiutoetust saab maksta võimaluse korra l ka väljaspool kaitstavat ala. Elupaikade ja liikide soodsat seisundit ei saa saavutada üksnes kaitsealadel toimetades. Loodusdirektiivi tuleb rakenda da kogu Eesti s , väärtuslikke kooslusi ei taastata ega hooldata üksnes Natura 2000 võrgustiku aladel. Praegu on vaja toetada pärandniitude taastamist LKS i järgi ka KOV i aladel ja Rebala muinsuskaitsealal. Muudatus võimal dab seda tulevikus teha veel laiemalt , aga täpsemad toetusskeemi tingimused sõltuvad eelarve st ja need kehtestatakse loodushoiutoetuse määrusega. Punktidega 10 , 32 ja 36 täpsustatakse, et kaitstaval loodusobjektil on keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud mahepõllumajanduses kasutada lubatud vahendid ja võõrliigi hävitamiseks vajalike vahendite kasutamine. Muudatusega ei muudeta põhimõtet, et piiranguvööndis on üldjuhul biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti ehk nende kasutamist saab kaitse-eeskirjaga reguleerida. Muudatusega kitsendatakse seda võimalust ja antakse see üksnes mahepõllumajanduses kasutada lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamisele. Luuakse selge raamistik, millest kaitstavatel loodusobjektidel lähtuda, arvestades kestliku arengu 2030. a eesmärke kui ka kogu roheülemineku suundumust järk -järgult lähtuda pigem keskkonnakestlikest praktikatest. Vastavalt LKS § 2 kaitstakse loodust mh ka oluliste alade kasutamise piiramisega ja sooritatavate toimingute reguleerimisega. LKS § 14 selgitabki üldisi kitsendusi, mida kaitstavatele loodusobjektidele rakendatakse. Lisatud säte tuleneb vajadusest selgemalt välja tuua, mis on kaitstavate loodusobjektide puhul kooskõlas mulla ja maa pikaajalise kestliku majandamise, elurikkuse kaitse ja saastuse vähendamise ning vältimise eesmärkidega j a seda rakendatakse kaitstavate loodusobjektide puhul, mille kaitse alla võtmine on olnud vastavalt seadusele põhjendatud ja nende majandamispraktikate keskkonnakestlikkus selgelt defineeritud. Kaitstavate loodusobjektide puhul on raamistik kujundatud lähtuvalt mahepõllumajanduse reeglistikust. Mahepõllumajanduses kasutada lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamise osas tuginetakse Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1165 lisadele I ja II, kus on toodud mahepõllumajanduses kasutamiseks lubatud taimekaitsevahendite ja väetiste loetelud. Samuti on lubatud karjatamisel loomade poolt maale jäetav sõnnik. Kaitsealade poollooduslikel kooslustel võib olla vajalik loomade karjatamine ja ka mujal kaitsealal asuval rohumaal oleks karjatamise keelamine liialt piirav, kui karjatamise keeld ei tulene just mõnest konkreetse ala kaitsekorrast. Kariloomade karjatamisel pärandniidule jäänud sõnnikut ei loeta väetamiseks. Seaduse rakendumisele on sätestatud ka üleminekuaeg, mis võimaldab kaitstava l loodusobjekti l majandajal enda kestlikkuse seisukohast analüüs teostada ja rakenduva põhimõttega kooskõlla viia. Kõnealused sätted jõustuvad 2030 aasta 1. jaanuaril . Lähenemine tugineb kestliku arengu eesmärkidele aastaks 2030 (eriti eesmärgile 15), kui ka sellele, et Eestis on turustatud taimekaitsevahendite hulk viimasel kümnendil (2011–2022) kahekordistunud ja pestitsiidide ja nende jääkide hulga trend mullas näitab samuti pestitsiidide kasutuskoormuse suurenemist, seda nii pritsitud pinna kui kasutatud koguste ning toimeainete arvestuses. Kaitstavad loodusobjektid peaksid olema nende trendide osas kooskõlas keskkonna- ja kliimaeesmärkidega ja regulatsiooni täpsustamine aitab sellele ka kaasa, samas võttes arvesse üleminekuaega kuni 2030. K aitsealadel tuleb viia keskkonda potentsiaalselt koormavate ainete, sh biotsiidid, taimekaitsevahendid ja väetised, kasutamine minimaalseks. Kasu ühiskonnale on eelkõige elurikkuse ja inimtervise kaitses kui ka väärtuslike kaitstavate loodusobjektide hea seisundi säilitamises. Eelkõige on positiivne mõju keskkonnale - elustik ei hävi otseselt pritsimise tagajärjel, jäägid ei jõua mulda ega vette, külgnevatesse ökosüsteemidesse ega kuhju keskkonnas. Põllu tasemel mõjutavad elurikkust muuhulgas ka kasutatavate kemikaalide hulk nii toimeainetes kui ka kogustes. Mahepõllumajanduslikud alad, kus ei kasutata sünteetilisi väetisi ja taimekaitsevahendeid, soodustavad elurikkust. Mahepõldudel on suurem üldine elurikkus, mis tagab lülijalgsete suurema liigirikkuse ja arvukuse ning sellega seotud kahjuritõrje- ja tolmeldamisteenuse parema pakkumise ning seeläbi jätkusuutlikuma põllumajanduse. Samas on tegemist ka inimtervise ja pikaajalise jätkusuutlikkuse säilitamise eesmärgiga. Kestliku põllumajanduse ja turvalise toidu tootmise heaks on Euroopa Liit kokku pannud rohelise kokkuleppe ja strateegia „Talust taldrikule: õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“. Strateegia laiem eesmärk on tagada kestlik toidusüsteem ja toiduga kindlustatus. See tähendab ka taimekaitsevahendite ja väetiste ohutumate alternatiivi de kasutamist. Siinne muudatus käsitleb seda küll vaid kaitstavatel loodusobjektidel, aga trendi osas on mahepõllumajandus Eestis hästi rakendatud. Allpool on toodud välja kaitstavate loodusobjektidega kattuvate mahepõllumajandusliku toetuse (MAHE) ja keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) taotlejate arvud ja pindalad 2024. aastal. Kaitstavate loodusobjektidega kattumist on arvesta tud välispiiri andmetega, 01.06.2024 seisuga. Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid selles päringus ei kajastu. Maakond KSM MAHE KOKKU taotlejate arv kattuvus, ha taotlejate arv kattuvus, ha taotlejate arv kattuvus, ha Harju maakond 16 212,19 16 329,04 31 541,23 Hiiu maakond 0 0,00 25 292,18 25 292,18 Ida-Viru maakond 16 378,79 8 30,64 20 409,42 Jõgeva maakond 37 1 037,73 12 432,30 41 1 470,03 Järva maakond 31 1 730,20 11 40,83 37 1 771,03 Lääne maakond 19 543,10 24 545,27 32 1 088,37 Lääne-Viru maakond 68 941,93 29 454,54 88 1 396,48 Põlva maakond 29 126,16 7 26,99 31 153,15 Pärnu maakond 36 1 515,86 54 1 194,83 78 2 710,69 Rapla maakond 41 109,24 19 76,03 52 185,27 Saare maakond 12 97,51 38 412,32 45 509,82 Tartu maakond 60 1 694,65 42 661,33 75 2 355,99 Valga maakond 41 1 010,87 47 1 187,34 71 2 198,22 Viljandi maakond 29 438,49 18 145,20 36 583,70 Võru maakond 53 728,92 76 1 500,93 98 2 229,85 Kokku 463 10 565,63 402 7 329,79 724 17 895,42 Heal põlluharimise praktikal on tähtis roll ka süsinikuheitmete vähendamisel ja sidumisel. Kliimahoidliku toidutoomisega on võimalik vähendada süsiniku emissiooni ning suurendada mullas ja taimkattes seotud süsinikuvarusid. Kliimasõbralikku toidutoomist on võimalik saavutada heade praktikatega, mille hulgas on ka orgaaniliste väetiste kasutamine. Need lahendused aitavad suurendada mulda seotud süsinikku ning tagavad samal ajal põllumuldade viljakuse ja saagistabii lsuse ning toetab mulla elurikkust. Samuti on jätkuvalt lubatud karjatamisel loomade poolt maale jäetava sõnniku kasutamine. Kõnealustele sätetele kehtestatakse 5 aastane üleminekuperiood, kuna erinevate põllumajandusmeetmete võib olla kohustusperiood kuni 5 aastat. Oluline on silmas pidada põllumeeste poolt juba võetud kohustusi, nt ÜPP sekkumised, kus võetakse maa hooldamiseks meetmete määrustes kehtesta t ud tingimuste alusel. Kaitstavatel aladel on põllumassiivide registris põllumaid 29 400 ha (KAUR, 2024), millest osad on juba mahepõllumajanduslikud alad. Lisaks puudutab see säte pärandniite, kus taastamises ja hooldamises on 41 000 ha. P unktiga 12 täiendatakse § 16 lõike 1 sõnastust, lisades kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti ja kaitsealuse liigi leiukoh a (elupaik, kasvukoht) nende objektide loetellu, mi lle asukoha kinnisasja võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel peab asjakohane leping sisaldama selle objekti andmeid. Kehtivas seaduses on selline nõue kaitsealal või hoiualal asuva või kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika sisaldava kinnisasja korral. Kuna ka kohaliku loodusobjekti ja kaitsealuse liigi leiukohaga kaasnevad kinnistu omanikule piirangud, tuleb nendest teavitada ka kinnistu võõrandamisel. Samuti muudetakse selle teabe koosseisu . Praegu puudub vajadus viidata loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele ja loodusobjekti valitsejale. Suur hulk loodusobjekte on võetud kaitse alla aastakümne id tag asi Nõukogude Liidu aegsete õigusaktidega ning neid ja ka hilisemaid kaitse alla võtmise otsuseid on sageli mit u kord a muudetud. Viide loodusobjekti kaitse alla võtmise alusdokumendile ei anna tehinguosalistele sõlmitava tehingu seisukohast asjakohast ega vajalikku infot. Kaitstava loodusobjekti valitsejale viitamine oli ajakohane kuni 31.01.2009, kui valitsejad erinesid. Alates 01.02.2009 näeb LKS i § 21 ette, et kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti valitseja on Keskkonnaamet ning kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti valitseja on kaitse alla võtmise otsustanud kohalik omavalitsus või tema volitatud valla- või linnaasutus. Eelnõu järgi jääb kohustusliku teabe hulka loodusobjekti tüüp, registrikood ja nimetus, muu info saab vajaduse korra l registrikoodi järgi k eskkonnaportaalist. Mainitud info on notaritele kättesaadav e-notari programmi vahendusel, mis on x-tee kaudu ühenduses Maa-ameti kitsenduse rakendusega . L KSist tulevad piirangud edastatakse Maa-ametisse iga nädal ja need kantakse ühe-kahe tööpäeva jooksul kitsenduste kaardile. Kuna ka kehtiva seaduse kohaselt tuleb teatud looduskaitsega seotud piirangud kindlaks teha ja asjakohasesse lepingusse märkida, siis ei muuda kahe kitsendusi põhjustava kategooria lisamine sellesse nimekirja juba toimivat praktikat. Täiendavalt on kokku lep itud lahendus, kuidas info oleks kättesaadav ka kohtutäituritele ja pankrotihalduritele , kuna seni on nemad info võtnud avalikest registritest, kus kõiki kitsendusi ei ole. P unkti dega 13, 14 ja 16 täiendatakse § 17 lõikeid 1 3, 8 ja 9 ning lisatakse kavad, millega lisaks kaitse-eeskirjale ja kaitsekorralduskavale määratakse loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vajalikud tegevused. Samuti täiendatakse vajalike tööde aluseks olevat õigusaktide loetelu liigi ja elupaiga tegevuskavaga juhuks, kui kinnisasja omanik ise vajalikku tööd teha ei soovi ja tööd korraldab Keskkonnaamet. Muudatus on seotud k omisjon i algatatud rikkumis menetlusega nr 2022/2002, mi lles heidetakse ette, et Eesti ei ole täitnud kõiki elupaikade artikli 4 l õ ikest 4 ja artiklist 6 tulenevaid kohustusi, s h ei ole kaitsekorralduskavad (ja neis esitatud meetmed) , liigi ning elupaiga tegevuskavad õiguslikult siduvad kolmandatele isikutele , vaid on üksnes ametiasutustele . Eeskirja ja kavaga määratud vajalikud tööd kaitstaval alal viiakse ellu ainult sellises ulatuses, et see ei kahjustaks väljaspool kaitstavat ala jäävate maade maakasutust. Punktiga 15 lisatakse erisus § 17 , et Keskkonnaameti kooskõlastusel ning tingimusel, et mõju metsa- ja sookoosluste le on minimaalne ja vajalikud leevendusmeetmed on rakendatud võib riigikaitse ehitise ja riigikaitsemaa puhul jätta metsa- ja sookoosluse taastamisele esitatavad nõuded täitmata, kui see on vajalik riigikaitse eesmärgi saavutamiseks . Looduskaitseseaduse § 17 lõige 3 sätestab looduslike metsa- ja sookoosluste taastamiseks vajalikud tegevused. Praegu puuduvad nii looduskaitseseaduses kui ka selle eelnõus selgesõnalised sätted, mis võimaldaksid riigikaitseliste ehitiste ja riigikaitsemaade puhul põhjendatud juhtudel metsa- ja sookoosluste taastamisele esitatavatest nõuetest kõrvale kalduda. Selline regulatsioon on vajalik, et tagada riigikaitse ülesannete täitmine ning samal ajal arvestada võimalikult suures ulatuses looduskaitse eesmärke. Regulatsioon peab tagama, et riigikaitseobjektide ja -aladel tehtavad tegevused ei takistaks oluliselt riigikaitse tegevusi, kuid samas säiliks metsa- ja sookoosluste kaitse võimalikult suures ulatuses. Punktiga 18 lisatakse § 20 erisus, et riik üldjuhul ei omanda kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord küll oluliselt piirab, kuid mille puhul oli isikule juba omandamise hetkel teada, et see kavandatakse looduskaitse alla võtta. Looduskaitseseaduse § 20 lõike 1 järgi kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. Erandid on sätestatud looduskaitseseaduse § 20 lõikes 1 1 . Üheks omandamist mittelubavaks tingimuseks on, kui isik on teadlikult omandanud kaitse all oleva kinnisasja ja seega piirangutega saanud arvestada. Sama lõiget täiendatakse, lisades, et kui isik teadlikult omandab projekteeritava l looduskaitsealuse l objekti l asuva kinnisasja , siis hiljem kaitse alla võtmise järel riik üldjuhul ei omanda ka sellist kinnisasja, sest isik sai sarnaselt kaitse all oleva kinnisasjaga võimalike hilisemate piirangutega arvestada ja ei ole põhjendatud seda talle hiljem hüvitada. Erandiks on vaid olukord, kui kaitse alla võtmisel kehtestatakse omandamise hetkel kavandatud (projekteeritavast) kaitserežiimist rangem kaitsekord. Seega kui avalik huvi ala kaitse alla võtta on isikule teada ja kui ala otsustatakse looduskaitse alla siiski mitte võtta, siis ei mõjuta see isiku subjektiivseid õigusi negatiivselt, vaid pigem on see isikule soodne, kuna piiranguid ei tulegi. Kaitse alla võtmise menetlus on aeganõudev ja üldjuhul avalik. Erandiks on I ja II kaitsekategooria püsielupaikade moodustamine, aga sel juhul on maaomanik, kelle maale püsielupaika kavandatakse, kaasatud. Seega on võimalik isikutel teda puudutavatest kavandatavatest looduskaitselistest piirangutest eelnevalt teada saada ja oma otsuseid kujundada. Eesmärk on vältida, et isikud kinnisasju omandaksidki just eesmärgiga need hiljem riigile võõrandada. Riigi rahalised võimalused on piiratud ja seda tuleb eesmärgipäraselt kulutada, nii on võimalik just nendel isikutel omandamist taotleda, kellel puudub võimalus omandamisel piirangutega arvestada. Seda, et neid piiranguid ei ole riigil kohustus hüvitada, milles isik saab otsuseid tehes arvestada, on selgitanud ka Riigikohus. Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve asja otsuses 5-21-3 punktis 42 selgitanud, et kinnisasja omandamisel teadis kaebaja võõrandamistehingus sisaldunud info alusel, et kinnisasi paikneb osaliselt püsielupaiga sihtkaitsevööndis ja et piirangute ulatus võib muutuda (kinnisasjale projekteeritakse väike-konnakotka püsielupaika). Kaebaja pidi arvestama võimalusega, et looduskaitselised piirangud ei pruugi võimaldada kinnistul metsa raiuda ja et need võivad ettenähtavas tulevikus laieneda või muutuda rangemaks, kuid otsustas sellele vaatamata kinnisasja omandada. Riigikohus märkis, et neid asjaolusid arvestades ei saanud kaebajal tekkida põhiseadusest tulenevat õigust hüvitisele (sama otsuse p 43). Info, et ala planeeritakse kaitse alla võtta, on kättesaadav Eesti looduse infosüsteemis - see on kantud EELIS-e projekteeritavate alade kaardikihile. EELISest liigub info projekteeritavate alade kohta nii Maa-ameti Geoportaali (looduskaitse kaardirakendusse) kui Keskkonnaportaali. P rojekteeritavaid kaitstavaid alasid ei kanta Maa-ameti kitsenduste kaardikihile, kuid info on notaritele e-notari infosüsteemi kaudu kättesaadav , seal hulgas I ja II kaitsekategooria projekteeritava d püsielupaigad, ja planeeritav kaitsekord ehk erinevad kaitsealade vööndid ( kui need on selleks hetkeks kavandatud ) . Seega on tagatud võimalus, et notarid kajastaksid lepingutes nii olemasolevaid looduskaitselisi piiranguid kui ka planeeritavaid. Samuti on oluline, et info oleks kättesaadav kohtutäituritele ja pankrotihalduritele, sest omandamine saab toimuda ka pankrotihalduri ja/või kohtutäituri enampakkumise akti alusel. Täitemenetluse seaduse § 1 53 lõige 1 punkti 5 järgi märgitakse kinnisasja enampakkumise kuulutuses muu hulgas kinnisasja koormavad kinnisomandi kitsendused. Kuna teadaolevalt puudub kohtutäituritel ja pankrotihalduritel sarnane infosüsteem (arendus) x-tee kaudu looduskaitseliste kitsenduste nägemiseks, siis tuleb Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal see soovi korral tellida. Seni saavad kohtutäiturid ja pankrotihaldurid looduskaitseliste piirangute ja projekteeritavate alade kohta infot nii Maa-ameti Geoportaalist kui Keskkonnaportaalist. Kuna aga I ja II kaitsekategooria liikide püsielupaigad ei ole avalikud, siis peab enne vastava infosüsteemi arendamist, küsima eraldi kõigile kohtutäituritele ja pankrotihalduritele ligipääsu Keskkonnaportaali või Maa-ameti Geoportaali I ja II kaitsekategooria liikide püsielupaikade (sh projekteeritavate ) nägemiseks . Pikemas perspektiivis tagab mugava ja ühtlase info kättesaadavuse siiski vastav infosüsteemi arendus . Punktidega 18 , 20 ja 21 m uudetakse hüvitamise arvestamist nende isikute korral, kes teadlikult on omandanud looduskaitseliste piirangutega kinnisasja, aga mille kaitsekord on hiljem läinud rangemaks. Kehtiva regulatsiooni järgi ei omanda riik üldjuhul kinnisasju, kui isik on teadlikult omandanud kaitsealuse maa, välja arvatud looduskaitseseaduse paragrahv 20 lõige 1 1 punktides 1-4 toodud erandid. Üheks erandiks, kui riik sellisel juhul maa ära ostab, on olukord, kui kinnisaja suhtes kohaldatav kaitsekord muutub rangemaks. Küll aga ei ole põhjendatud sel juhul hüvitist rakendada täies ulatuses, sest isik on teadlikult omandanud looduskaitseliste piirangutega maa. Piirangutega kinnisasja omandamisel tuleb isikutel arvestada, et kaitsekord võib tulevikus muutuda ka rangemaks. Ala kaitse alla võtmisel on riik võtnud eesmärgi tagada või taastada seal loodusväärtuste soodne seisund, mille saavutamiseks võib olla vajalik täiendavate meetmete rakendamine. Üheks erandiks, kui riik isikult, kes teadlikult on omandanud kaitse all oleva kinnisasja, maa ära ostab, on ka olukord, kui kinnisasi omandati punktis 3 nimetatud lähisugulaselt, kes oli selle omanik enne kaitse alla võtmist või kaitsekorra rangemaks muutmist. Ka sel juhul ei ole põhjendatud hüvitist rakendada täies ulatuses, sest ka sellisel juhul isik teadlikult omandab looduskaitseliste piirangutega maa. Mõlemal juhul on isikul olnud võimalus valida, kas ta soovib saada looduskaitseliste piirangutega maa omanikuks. Nagu juba selgituses märgitud, siis on võrreldavad nii punktis 1 kui 3 nimetatud isikud ja seetõttu tuleb neid kohelda võrdselt. Kui regulatsioonist välja jätta punktis 3 nimetatud isikud, siis annab see võimaluse ikkagi teadlikult looduskaitseliste piirangutega maa omandamisel see riigile võõrandada, aga siis juba vahendatult lähisugulaste kaudu. Riik on LKS § 20 lõike 1 1 punkti 3 näol kehtestanud ühekordse soodustuse piirangute hüvitamiseks sellisel juhul kui maaomanikule pärast maa looduskaitse alla võtmist või kaitsekorra rangemaks muutumist, kui maa kasutamine on oluliselt piiratud, ei soovi piiranguid taluda (aga see võib olla ka tingitud muudest objektiivsetest asjaoludest: tervis, vanus vms) ja ta soovib kinnisasja lähisugulasele (kinkelepingu vms tehingu alusel) üle anda, on uuel omanikul võimalus soovi korral taotleda maa riigile omandamist LKSi alusel. LKSi kohaselt ei ole välistatud ka tavapärase tsiviilõigusliku tehingu alusel omandatud kinnisasjade kohta, kus esialgne omanik pärast kaitsekorra kehtestamist või selle rangemaks muutumist ei soovi maa omanikuna jätkata ja otsustab selle võõrandada lähisugulasele. Teise näitena võib tuua kaasomanikest maaomanikud, kes näiteks pärast kaasomandisse tagastatud maa (tavapärane olukord maareformi käigus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel) kaitse alla võtmist või kaitsekorra rangemaks muutumist, kas sellel või muul põhjusel soovivad kaasomandi lõpetada ühe kaasomaniku kasuks ja see, kes saab ainuomanikuks, saab soovi korral taotleda kinnisasja riigile võõrandamist. Seega on erand kehtestatud väga spetsiifilisel põhjusel ja konkreetset ühiskondlikku vajadust silmas pidades. Võib öelda, et LKS § 20 lõike 1 1 punkti 3 eesmärk, milleks see kehtestati, on tänaseks oma aktuaalsuse kaotanud, sest isikute teadlikkus looduskaitsepiirangutega kinnisasja riigile võõrandamisest on kasvanud. LKS § 20 lõike 1 1 punkt 3 on riigi soodustus seal nimetatud isikutele ja sellisel juhul põhiseadusest hüvitamiseks riigile kohustust ei tule. Põhiseaduse kohaselt tuleb riigil tagada pärimisõigus ja see on LKS § 20 lõike 1 1 punktiga 2 tagatud. Pärandit saab vastu võtta kogumis, mitte valikuliselt, seetõttu on pärija võimalus otsustusvabaduse osas oluliselt piiratud. Seejuures ei ole seadusandjal PSst tulenevat kohustust kaitsta lähedaste huve pärandaja testeerimisvabaduse realiseerimise vastu ( HYPERLINK "https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-73-04" RKÜKo 22.02.2005, 3-2-1-73-04 , p 43). Ennekõike peab omanik ise otsustama, kas soovib piiranguid taluda või mitte. Juhul, kui looduskaitsepiirangutega kinnisasja omanik ei soovi ise kinnisasja riigile võõrandamisega tegeleda, on sugulaste ringis alati võimalik kokku leppida ka esindus vms. Samuti on kaasomanikel võimalik omandamise menetluses anda nõusolek. Selleks ei pea kinnisasja edasi võõrandama. Omandamine (sõltumata sellest, kas võõrandajaks on lähisugulane või võõras) eesmärgiga kinnisasi edasi riigile võõrandada on vastuolus LKS § 20 eesmärgiga. LKS § 20 lõike 1 1 punktiga 3 riigi poolt isikutele antud soodustuse korral hüvitise määra vähendamist õigustab riigi raha otstarbekas ja säästlik kasutamine (vt ka RKÜKo 06.01.2015, 3-4-1-18-14, p 59). Regulatsioon on vajalik. Looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade hind on turul madalam kui piiranguteta kinnisasjadel, siis on soetamise ja riigile võõrandamise hinna vahe mitmekordne, kuna riik omandades looduskaitselisi piiranguid väärtuse määramisel praegu arvesse ei võta. Riik on seni omandanud looduskaitse piirangutega kinnisasjad isikutele soodsamalt, kuid arvestada tuleb ka avalikku huvi kasutada riigi raha otstarbekalt, siis ei ole selline soodustus põhjendatud. Riigikohus on sedastanud , et neid piiranguid, millega isik teadlikult kinnisasja omandas, ei tule hüvitada, siis ei pea riik turuhinda maksma. Üks peamisi kaitsekorra rangemaks minekuid on piiranguvööndi üleminek sihtkaitsevööndisse. Kohane on maksta pool väärtust. Võttes arvesse, et isik on teadlikult omandanud looduskaitseliste piirangutega maa, mille puhul ei ole kohustust hüvitist maksta, siis on meede sobiv ja mõõdukas. Looduskaitseseaduse § 20 lõike 1 2 järgi kinnisasja väärtus, välja arvatud metsaga kinnisasja väärtus, määratakse tehingute võrdlemise meetodil. Lõiget täiendatakse, lisades erisuse, et käesoleva seaduse § 20 lõike 1 1 punktides 1 ja 3 sätestatud juhul arvestatakse väärtuse määramisel maatüki poole väärtusega. Looduskaitseseaduse 20 lõige 2 2 järgi metsaga kinnisasja väärtus määratakse maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuste summana. Lõiget täiendatakse, lisades erisuse, et looduskaitseseaduse § 20 lg 1 1 punktides 1 ja 3 sätestatud juhul arvestatakse metsaga kinnisasja väärtus nii maatüki kui ka sellel kasvava metsa poole väärtuse summana. Praktikas (omandamise menetlustes) on selgunud, et isikud omandavad teadlikult kinnisasju, mille suhtes on käimas kaitse alla võtmise menetlus või kaitsekorra rangemaks muutmine. Näiteks esitavad riigile omandamisettepanekuid nii juriidilised kui ka füüsilised isikud, kes on kinnisasju omandanud ajal, mil kaitsekord on projekteerivas faasis (sh sisaldab võõrandamisleping antud informatsiooni) ja kehtiva LKS alusel ei ole olnud põhjust omandamisest keeldumiseks. Soetades kinnisasja alla tavapärast turuhinda teenitakse kasumit kinnisasja turuhinnaga riigile võõrandamise pealt. Looduskaitseliste piirangute hüvitamise eesmärk ei ole võimaldada isikutel riigi kulul rikastuda vaid hüvitada kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt kitsendavad piirangud. Looduskaitsepiirangutega kinnisasja riigile omandamine on põhjendatud juhul, kui kinnisasja omandamisel ei saanud isik selliste piirangutega arvestada. Kui aga omandamisel olid piirangud teada, pidi omandaja nendega ka arvestama. Vähemalt oli tal selleks võimalus erinevalt nendest maaomanikest, kelle omandi suhtes on piirangud kehtestatud pärast omandamist. Omand on õiguste ja kohustuste kogum ning omandi üleminekul lähevad uuele omanikule üle kõik omandiga seotud õigused ja kohustused. Seega ei saanud varem ega saa ka praegu looduskaitsepiirangutega kinnisasja omanikul tekkida ootust kasutada looduskaitsepiirangutega kinnisasja muul viisil ja tingimustel, kui neil, mis kehtisid selle kinnisasja suhtes omandi ülemineku ajal. Võttes aluseks LKSi § 20 eesmärgi, samuti looduskaitsepiirangutega kinnisasja omanikule täna kehtivad soodustused ja toetused, ei ole kinnisasjade, mille suhtes kehtivatest looduskaitsepiirangutest oli omanik omandamise ajal teadlik, riigile omandamine põhjendatud. Kehtiva regulatsiooni järgi ei omanda riik üldjuhul kinnisasju, kui isik on teadlikult omandanud kaitsealuse maa, välja arvatud looduskaitseseaduse paragrahv 20 lõige 1 1 punktides 1-4 toodud erandid. Kui isik on teadlikult omandanud kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja või kinnisasja, mille puhul oli juba omandamise hetkel teada, et see kavandatakse kaitse alla võtta, siis kaitsekorra rangemaks minekul või kui kehtestatakse kavandatust rangem kaitsekord, siis on põhjendatud käesoleva seaduse jõustumise hetkest juba ka pooleli olevates kinnisasjade omandamise menetlustes arvestada maatüki poole väärtusega. Riigikohus on PSJV asjas 5-21-3 otsuse punktis 34 leidnud, et „sõltumata sellest, kui intensiivselt kaitsekord kaebaja omandikasutamist piirab, ei tulene põhiseadusest kohustust hüvitada kaebajale juba enne kinnisasja omandamist kehtinud piiranguid (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 12. novembri 2018. a otsus kohtuasjas nr 3-16-812/61, punkt 13). Looduskaitseliste piirangutega kinnisasja omandamine oli kaebaja teadlik valik ja eeldatavasti kajastusid piirangud kinnisasja hinnas. Kaebajal ei saanud millegi põhjal tekkida õigustatud ootust, et riik hüvitab talle nende piirangute negatiivse mõju soodsamatel tingimustel, kui see on ette nähtud LKS §-s 20 ja Korras“. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on mitmes lahendis (näiteks kohtuasjades 41696/07 ja 35264/04) leidnud, et kui isik teadis vara või muu varalise õiguse suhtes kehtivatest piirangutest enne vara või varalise õiguse omandamist, ei ole piirang käsitletav omandiõiguse riivena inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni esimese protokolli artikli 1 tähenduses. Üheks erandiks, kui riik isikult, kes teadlikult on omandanud kaitse all oleva kinnisasja, maa ära ostab, on ka olukord, kui kinnisasi omandati LKS § 20 lõike 1 1 punktis 3 nimetatud lähisugulaselt, kes oli selle omanik enne kaitse alla võtmist või kaitsekorra rangemaks muutmist. Ka sel juhul ei ole põhjendatud hüvitist rakendada täies ulatuses, sest ka sellisel juhul isik teadlikult omandab looduskaitseliste piirangutega maa. Mõlemal juhul on isikul olnud võimalus valida, kas ta soovib saada looduskaitseliste piirangutega maa omanikuks. LKS § 20 lõike 1 1 punktidega 1 ja 3 hõlmatud isikud on võrreldavad ja neid tuleb kohelda võrdselt. LKS ei sätesta, et looduskaitseliste piirangutega maa peaks kuuluma riigile, sest keskkonnakaitse nõuded kehtivad kõigile (Riigikohtu otsused nr 3-3-1-79-05 p 13; nr 3-3-1-37-07, p-d 10 ja 12; nr 3-3-1-37-10; nr 3-3-1-37-14 ). Piiratud rahaliste vahendite juures ei ole riigil põhjendatud LKS § 20 lõike 1 1 punktides 1 ja 3 nimetatud juhul hüvitada piiranguid suuremas ulatuses kui isik teadlikult piirangutega kinnisasja on omandanud. Riigikohus on selgitanud ( PSJVo nr 5-21-3, p 40), et „põhiseadus ei nõua igasuguse üldistes huvides isikule seatud omandikitsenduse hüvitamist. /…/ Võrdsuspõhimõttega oleks vastuolus olukord, kus üks või mõned üksikud peaksid üldistes huvides kandma suuremaid kulutusi kui teised, kes samuti kasutavad üldistes huvides loodud vahendeid ja ressursse. Õiglase hüvitise maksmise vajadus omandipõhiõiguse riive proportsionaalsuse tagamiseks tekib olukordades, kus ühe üksikisiku varaline kaotus on võrreldes teiste isikutega ebaproportsionaalselt suur (Riigikohtu üldkogu 31. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-69-09 punkt 61; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. aprilli 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-25-11, punktid 49-50). Seejuures on isiku kohustus tema omandile seatud kitsendusi hüvitiseta taluda seda suurem, mida tugevam üldine huvi omandikitsendust õigustab. Kolleegium selgitab, et ka sedalaadi hüvitamiskohustus saab tekkida vaid siis, kui isik leiab end oma tahtest ja tegevusest sõltumata olukorrast, kus ta peab avalikes huvides taluma intensiivsemaid subjektiivsete õiguste piiranguid võrreldes teistega (vrd riigivastutuse seaduse § 16 lõike 2 punkt 1).“ LKS-s ette nähtud looduskaitseliste piirangutega kinnisasja riigile omandamise eesmärk ei ole võimaldada isikutel riigi kulul rikastuda. Riik peab oma finantsidega säästlikult ja mõistlikult toimetama ja seda avalikku huvi arvestades on negatiivse mõjuga sätte kohaldamine ka juba taotluse esitanud isikutele põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on omandamise piirangud proportsionaalsed (meede on sobiv, vajalik ja mõõdukas) ja põhiseaduslikku riivet õigustab avalik huvi kasutada riigi raha mõistlikult ja säästlikult . Punktidega 19 ja 22 antakse otsustusõigus kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnisasjade riigile omandamise puhul Keskkonnaameti peadirektorile. Kehtiva regulatsiooni järgi otsustab nii kinnisasja omandamise algatamise kui omandamise valdkonna eest vastutav minister (kliimaminister). Kuna juba praegu teeb omandamise menetluse eeltoimingud ja valmistab ette käskkirjad kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaamet), tuvastades, kas kinnisasja on looduskaitseseaduse § 20 ja Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määruse nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ (edaspidi Kord ) alusel lubatud omandada, siis haldusala töö optimeerimiseks antakse otsustusõigus Keskkonnaameti peadirektorile. Otsustusprotsess saab olema ka kiirem, sest kooskõlastusring on lühem. Lisaks looduskaitseseadusele viiakse vastavad muudatused sisse Korda. Punktiga 23 täiendatakse riigile kinnisasja omandamise andmete avaldamise nõudeid. Seoses omandamise menetlustega on seni veebilehel info avaldamine olnud reguleeritud ainult esitatud ettepanekute (avalduste), aga mitte omandamise otsuste osas . Täpsemalt on seni Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määrusega nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ reguleeritud, et ettepanekute ja nende laekumise järjekorra kohta avaldatakse Kliimaministeeriumi veebilehel ettepaneku laekumise kuupäev, ettepaneku esitaja nimi ning kinnisasja asukoha maakond ja vald. Looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade riigi poolt omandamine on tegevus, mille käigus kasutatakse riigi vahendeid. Selliste vahendite kasutamine peab olema läbipaistev, vt näiteks avaliku teabe seaduse § 36 lõike 1 punkt 9, mille kohaselt ei tohi riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest ja avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teabevaldaja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest töölepinguga töötavatele isikutele makstud töötasude ning muude tasude ja hüvitiste kohta. Seda arvestades, ning silmas pidades ühiskonna suurt huvi kõnealuse teemaga seoses, on oluline tagada, et ka omandamise andmed oleks avaldatud mahus ja viisil, mis tagaks avalikkuse piisava informeerituse. Tänaseks on küll ka 2023. aasta kohta kinnisasjade riigile omandamiste info Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud, kuid füüsiliste isikute korral ilma füüsiliste isikute nimedeta. Selleks, et avaldada info koos füüsilise isiku nimega, on vajalik luua seaduslik alus, mis täpsustab, millised andmed, kuidas ja millises ajaraamis avalikustatakse. Füüsiliste isikutega seotud andme d on isikuandme d , mille avalikustamise korral tuleb järgida nende andmete töötlemisega seotud erinõudeid. V õõrandamise täpne info võimaldab teha järeldusi füüsiliste isikute varalise seisundi kohta. Nende andmete avaldamine kujutab seega endast eraelu puutumatuse riivet. Avaliku teabe seaduse ( AvTS ) § 31 lõike 8 kohaselt tuleb teave üldiseks kasutamiseks anda viisil, mis ei kahjusta oluliselt isiku eraelu puutumatust. AvTSi § 35 lõike 1 punkti 12 kohaselt tuleb teave, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust, tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks. Selle kõrval kohaldub legitiimse eesmärgina läbipaistvuse tagamine ja selle kaudu korruptsiooniriski vähendamine, eelarvevahendite sihipärase kasutamise tagamine, üldsuse teavitamine ja tõhus kaasamine riigi otsustusprotsessidesse. Euroopa Liidu kohus on oma otsuses (liidetud kohtuasjad C 92/09 ja C 93/09) 2 selgitanud, et „läbipaistvuse põhimõte on ette nähtud ELL artiklites 1 ja 10 ning ELTL artiklis 15. See võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja tagab juhtorganitele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees demokraatlikus süsteemis (vt 6. märtsi 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑41/00 P: Interporc vs. komisjon, EKL 2003, lk I‑2125, punkt 39, ja 29. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑28/08 P: komisjon vs. Bavarian Lager , kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 54).“ (p 68). Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 kohaselt tuleb liikmesriikidel samuti ühendada üldmääruse kohane õigus isikuandmete kaitsele sõna- ja teabevabadusega ning artikkel 86 kohaselt üldsuse juurdepääsuga ametlikele dokumentidele. Eelviidatud kohtuasjas sedastab Euroopa Kohus, et „Läbipaistvuse eesmärki ei saa isikuandmete kaitse õigusele automaatselt eelistada.“ (p 85). Isikuandmete avaldamise lubatavuse hindamiseks on seega vajalik analüüsida, kas andmete avaldamine sellisel kujul ja mahus on proportsionaalne võrreldes avaldamise eesmärgiga, ehk kas andmete avaldamine on selleks vajalik ja eesmärk ei ole saavutatav muul, isikute jaoks vähem koormaval viisil. Proportsionaalsuse hindamisel tuleb kontrollida meetme sobivust, meetme vajalikkust (kas on muid vähem koormavaid meetmeid) ja mõõdukust (kas meede ei ole võrreldes eesmärgiga ebaproportsionaalselt koormav). Meede on sobiv – andmete avalikustamine aitab läbipaistvuse tagamisele kaasa. Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Andmete avaldamise taotletavat eesmärki on eespool kirjeldatud - selleks on omandamiseks ettenähtud eelarvevahendite läbipaistva kasutamise tagamine ja üldsuse teavitamine, mis tugevdab avalikkuse kontrolli kasutatud raha üle, võimaldab tõhusamat avalikkuse kaasamist otsuste tegemisse ja aitab seega kaasa avaliku sektori rahaliste vahendite optimaalsele kasutamisele. Eelarvevahendite kasutamise kontrollimiseks on olemas ka muud kontrollimehhanismid, kuid need ei ole antud juhul piisavad, arvestades, et avalikustamise põhjuseks ei ole ainuüksi vahendite kasutamise kui sellise läbipaistvuse tagamine, vaid otsustusprotsessi ja -tulemuste läbipaistvus on vajalik ka selleks, et anda avalikkusele info võimaldamaks teha järeldusi ja seega ka avaldada seisukohti menetluse kui sellise otstarbekuse ja põhjendatuse osas. Seega on andmete avaldamine oluline ühiskonna tõhusaks kaasamiseks looduskaitse valdkonna õigusnormide kujundamisse. Seda arvestades on oluline, et info, kellelt ja mis summa eest on riik omandanud oluliste looduskaitseliste piirangutega kinnisasja, on avalik. Eesmärki ei võimaldaks saavutada see, kui andmed avaldada ilma füüsiliste isikute nimedeta, kuna see ei anna võimalust andmeid kontrollida, ilma täiendavate andmete osas riigile päringut tegemata. E esmärk on tõhustada läbipaistvust ja avalikkuse kontrolli võimalusi Võrreldavat alternatiivset meedet seega ei ole. Andmete väljastamine päringupõhiselt ei võimaldaks samaväärset avalikkuse teavitamist ja kontrolli ning osalusvõimaluste loomist. Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb arvestada järgmist . 18.03.2023 jõustus Vabariigi Valitsuse 09.03.2023 määrus nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ , millega on kehtestatud ühtsed kinnisasjade väärtuse hindamise alused maa võõrandamisel riigile nii looduskaitselistel kui ka muudel eesmärkidel. Kui varasem kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja metsa väärtuse hindamise metoodika tugines eelneva kolme kalendriaasta puidumüügi statistikale, siis uus metoodika võimaldab hinnata turuväärtusele vastavat väärtust. Maaomanikule pakutavad hinnad on tõusnud kordades , viimase aja keskmine hind metsamaa puhul on olnud 18 000 eurot/ha. Ja näiteks oli 2023. aastal madalaim summa, mis maaomanikule kokku maksti, natuke üle 2 9 000 euro ja kõrgeim üle poole miljoni. Nagu eespool näidatud, on omandatavate kinnistute hinnad väga erinevad . Kui väiksemad summad ei pruugi olla oluline osa isiku sissetulekust, siis suuremad kindlasti, aga kuna tegemist riigi raha kasutamisega , siis seega ka avalik huvi selle osas suurem. Arvestades et summad on ühekordsed ei võimalda see siiski teha kaalukaid järeldusi isiku püsiva varalise olukorra kohta. Kompensatsiooni saajaid on aasta kohta mõnikümmend ja füüsilisi isikuid nende hulgas siis veel vähem . Eespool kirjeldatud eesmärkide puhul on tegemist kaalukate eesmärkidega, mis aitavad kaasa mitmete ühiskondlike väärtuste tagamisele. Seda arvestades kaaluvad eesmärgid meetmega põhjustatava riive üle ning on seega proportsionaalsed. Isikute eraelu puutumatuse riive leevendamiseks ei avaldata kogu omandamise käskkirja sisu, see tähendab, et ei avalikustata konkreetse maaüksuse andmeid, mille riik isikult ostab , arvestades, et kinnistu lähedal võib paikneda isiku elukoht. Euroopa Kohus on eelviidatud kohtuasjas pidanud võimalikuks, et proportsionaalsuse tagamiseks avalikustatakse andmed osaliselt (p 81). Looduskaitseseadusega määratakse, kus ja milline info täpselt avaldatakse nii ettepanekute kui riigile omandamise otsusete kohta . Arvestades, et alates seaduse jõustumisest läheb otsustusõigus omandamiste üle Keskkonnaametile, siis alates seaduse jõustumisest avalduste laekumise ja riigile omandamise otsuste kohta avaldatakse Keskkonnaameti veebilehel järgmine info: 1) andmed kinnisasja riigile omandamiseks tehtud avalduste laekumise järjekorra kohta: ettepaneku laekumise kuupäev, ettepaneku esitaja, sealhulgas füüsilise isiku, nimi, kinnisasja asukoha maakond ja vald; 2) andmed riigile omandatud kinnisasjade kohta: omandamise otsuse kuupäev, riigile võõrandaja, seejuures füüsilise isiku, nimi, kinnisasja asukoha maakond ja vald, kinnisasja pindala ning hind. Punktis 1 nimetatud andmed avaldatakse ka juba kehtiva seaduse kohaselt, uue aluse lisamisega seoses sõnastatakse normitehnilisel eesmärgil säte ringi. Sätte alusel on kavas avalikustada ka andmed seni omandatud kinnisasjadega seoses. Uue kavandatud § 20 lõike 4 2 kohaselt avaldatakse omandamiste andmed eelneva kalendriaasta kohta ja on veebilehel avaldatud üks aasta. Seega on kavas avalikustada andmed eelnõukohase seaduse jõustumisest arvates eelneva aasta kohta, silmas pidades, et lõikes 4 2 sätestatud tingimus oleks täidetud. A astane periood on valitud, kuna see on piisav, et huvitatud isikud on saanud tutvuda riigiraha kasutamisega. Lähtudes isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 13 lõikest 3 ja artikli 14 lõikest 4, mille kohaselt tuleb andmete algsest eesmärgist erineval töötlemisel esitada isikule eelnevalt teave töötlemise, selle eesmärgi, aluste jm andmekaitseliste asjaolude kohta, siis tuleb füüsilisi isikuid, kes on esitanud avalduse kinnisasja riigile omandamiseks enne käesoleva sätte jõustumist, eelnevalt teavitada sellest, et nende nimed veebileheküljel üles pannakse. Andmete avaldamine puudutab ka juriidilisi isikuid, kuid arvestades, et nende puhul ei ole küsimus eraelu kaitses ning avaldamise eesmärkide kaalukust, on nende puhul avaldamine põhjendatud ja proportsionaalne. P unktiga 25 t unnistatakse kehtetuks § 24 l õige 4 , mis määras, kuidas toim etatakse kätte kaitsekohustuse teatis ed. HMS i ja os „ Dokumendi kättetoimetamine“ on kõik vajalikud aspektid käsitletud ja seega on mõistlik dubleeriv säte LKS ist välja jätta . Punktidega 26 ja 27 l isatakse võimalus ka ranna ja kalda kaitse korraldamiseks koostada kaitsekorralduskava . R anna- ja kalda kaitsekorralduskava on aluseks nende vööndite kaitse regulatsiooni ülevaatamisel ja muutmisel, mis on vajalik sealsete liikide ja elupaikade soodsa seisundi tagamiseks. Tegevuskava kehtestamine ei too automaatselt kaasa piiranguid. Tegevuskavaga antakse ülevaade olemasolevast olukorrast ja ohuteguritest ning seatakse eesmärgid ja kirjeldatakse võimalikud meetmed nende saavutamiseks. Lisaks määratakse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kaitsekorralduskava koostamise korraldajaks ja kava kinnitajaks kohalik omavalitsus. Viimane tuleneb Viimsi valla ettepanekust, kes juhtis tähelepanu õigusselgusele, et ka kohalik omavalitsus võib kaitsekorralduskava kehtestada. Kuna riiklikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti eesmärgid on erinevad, siis on kohalikul omavalitsusel endal pädevus kaitsekorralduskava koostamist korraldada. P unktiga 29 lisatakse sihtkaitsevööndi tingimuste hulka ( LKS i § 30 lg 4 p 6) võimalus kaitse-eeskirjaga lubada rajada tee või tehnovõr k ja - rajatis. Sealjuures täpsustatakse ka terminit asjaõigusseaduse järgi . Kehtiv kord võimaldab rajada tee ja tehnovõr k kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala või riigikaitse tarbeks. E sinenud on olukordi, kus plaanitav tee või tehno rajatis ei teeninda küll kaitsealal paiknevat kinnistut, kaitseala ennast ega teeni ka riigikaitse eesmärke, kuid samas ei kahjusta ka ala kaitse-eesmärke ning mõlemad võiksid seetõttu olla kaitse eeskirjaga ja kaitseala valitseja nõusolekul lubat ud . Näiteks maakaablid, mille paigaldamiseks ei ole vaja suure s mahu s pinnas t teisalda da ega kasutada rasketehnika t ja mille kaitseala sihtkaitsevööndist läbiviimine aitaks trassi pikkust oluliselt vähendada. Samuti kaitseala läbiva pinnasetee või metsatee ümberehitamine uueks teeks selliselt, et olemuslikult on tegemist uue ehitise püstitamisega ehitusseadustiku mõistes. Näiteks Baltic c onnectori projekti käigus on jõutud tõdemuseni, et kaitstavat ala läbiva gaasitoru maasse paigaldamisel küll kahjustatakse ajutiselt poollooduslikke kooslusi, kuid need taastuvad pärast ehitust ja pöördumatut kahju ei teki . Tegemist ei ole lausalise kaitsekorra leevendamisega , vaid väga üksikute juhtumitega, mille vajadus kaalutakse läbi ja hinnatakse kaasnevad mõjud kaitse-eeskirja menetluse käigus. S elline vajadus on ilmnenud Parmu looduskaitsealal, kus riigipiiri ehitamise käigus on vaja rajada läbi kaitseala teid ja vedada kaableid. Kuna piir ise jääb väljapoole kaitseala, siis ei saa seda käsit ada kaitseala või kaitseala tarbeks ehitamisena. Samuti Tü n dre looduskaitsealal, kus SKVd läbib Eesti-Läti gaasitra ss, mis iseenesest ei ole rajatud kaitseala tarbeks ega teeni n da ka kaitsealal paiknevat kinnistut , aga mida on vaja mingil hetke l korrastada . P unktiga 31 jäetakse § 31 lõike 2 punktist 6 välja lauseosa „maastikukaitseala eritüübina kaitstava“, mis võib eksitavalt viidata riiklikult kaitstavale objektile . LKS i § 4 lõike 7 kohaselt on ka kohalik omavalitsus pädev parki kaitse alla võt m a ja põhjendatud sama kaitsekorra rakendamine . P unktiga 34 täiendatakse §31 lõikega 6 lisa des võimalus e reguleerida kaitse-eeskirjaga täiendavalt piiranguvööndi s maaparandussüsteemide hoiutöid ja rekonstru eer imist . Sättega ei keelata automaatselt maaparandussüsteemi hoiutööd, vaid antakse võimalus seda vajadusel kaitse-eeskirjaga teha. M uudatus võimaldaks piirata või reguleerida ning vajaduse korra l ka keelata olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja rekonstrueerimistööd . Samas on sättesse lisatud lisatingimus, et kui nimetatud piirangud ei takista oluliselt maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist väljaspool kaitstavat loodusobjekti. Maaparandussüsteemide hoiutööd ja rekonstrueerimine on tegevus ed , mis on LKS i järgi sihtkaitsevööndites eelduslikult keelatud, ent mille ks võib kaitse-eeskirjaga ette näha leevendusi. Piiranguvööndites seda tegevust kehtiv LKS i praegu ei piira. Selline olukord ei ole aga vastavuses piiranguvööndis hoitavate väärtuste kaitsevajadusega. Maaparandus ja selle hoid mõjutab otseselt kõiki naabruses asuvaid vee - , soo- ja soostunud elupaiku, samuti neist elupaikadest sõltuvaid liike. Natura alade puhul takistab sellise korra puudumine otseselt rahvusvahelise kohustuse täitmist, sest ei võimalda vältida direktiivi 92/43/EMÜ ( loodusdirektiiv ) paljude elupaigatüüpide ja liikide hävitamist või kahjustamist. Piiranguvööndites maaparanduse reguleerimise võimaluse loomine on vajalik kaitstavate alade soodsa seisundi tagamiseks, aga samas aitab ka põhjendamatult rangete piirangute seadmisest hoiduda. Näiteks ei ole soo- või soostuvaid kooslusi, kus kunagi on rajatud kraave, võimalik täna piiranguvööndi kaitsekorraga kaitsta, sest see ei võimalda soodsa veerežiimi hoidmist , ja ala pidi võtma range kaitse alla. Tihti on juba kahjustatud sookooslustes peamiseks eesmärgiks hoida väljakujunenud olukorda. Soostumise protsesse tagasi pöörata on väga keeruline ja vahel ka võimatu. Kuna nii rekonstrueerimise kui ka hoiutöödega kaasneb paratamatult oht, et süsteemi kuivendusmõjud suureneva d , siis looduskaitselisi eesmärke ei ole võimalik saavutada, kui puudub võimalus kahjulikke mõjusi d vältida või vähendada. Eelnõu k ohaselt võib keelata üksnes tegevusi, mis võivad kahjustada kaitse-eesmärgi saavutamist. Säte annab võimaluse regu leerida kaitse-eeskirja ga nii maaparandussüsteemi rekonstrueerimistöid , nagu kraavide osaline sulgemine, maaparandussüsteemi osaline ümberehitamine, keskkonnakaitseliste rajatiste raj amine ja voolusängi kuju muutmine , kui ka hoiutöid, kuna nendega võivad kaasneda järgmised riskid : sette eemaldamine võib kaasa tuua pinnase hõljumina suublasse kandumise, mis omakorda võib halvendada vee kvaliteeti ja looduslikku tasakaalu, valgustingimuste ja metsa liigendatuse muutus k raavitra sside puhastamisel ja raiumisel, niiskustingimuste muutused, t ööde käigus tekkiv mü ra, suurenev tuleoht, k iirenev pinnavee äravool võib vähendada põhjavette valguva veehulga mahtu, s uurte kraavikallete korral võib kaasneda kraavikallaste ja - põ hja erosioon, m asinate kasut amisega kaasneb lekete ja reostuse oht. Selliste riskide esinemise tõenäosus sõltub suuresti konkreetsest asukohast ning tööde iseloomust . Kaitse-eeskirja koostamisel tuleb analüüsida hoiutööde vajadus t ja eesmärk i , hinnata piirangu mõju , tasakaalustada erinevad huvid , arvestada eesvooludega, minimeerida maaomanikele avalduva d negatiivsed mõ jud ning vajaduse korra l anda kaitseala valitsejale kaalutlusõigus otsustamaks, kas ja millistel tingimustel maaparandussüsteemide hoiutöid teha võib. Huvide tasakaalustamiseks kaasab KeA kaitse-eeskirja avalikustamise ajal menetlusse Põllumajandus- ja Toiduameti. Kaitse-eeskirjaga sätestatav kaitsekord on riiklik meede avaliku huvi ‒ looduskaitse tagamiseks, ühtlasi ka enam ikul juhtudel Natura 2000 võrgustiku alal rahvusvahelise kohustuse täitmiseks (ava likes huvides antav õigusakt) . S eega peavad haldusorganid riigi esindajatena koostööd tegema, et eesmärk saavutada. Et haldusorganite koostöö laabuks , kontrollib K li M , kas KeA on avalikustamisel P õllumajandus- ja Toiduameti kaasanud. K ui seda tehtud ei ole, kaasa takse amet enne eelnõu EISi esitamist . K õnealuse sätte rakendamisel ehk kaitse-eeskirjade koostamisel tuleb vaadata, et kehtestatav kord ei läheks vastuollu § 14 muudatusega, millega lisatakse teatud maaparandussüsteemide hooldustööd nende tegevuste hulka, mida ei või k aitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis teha kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta. Sealjuures, kuna m uudatuse jõustumisel saab seada maaparanduse hooldamisel tingimusi või need keelata juba kaitse-eeskirjaga, vähendab KeA töökoormust ja kinnisasja omaniku halduskoormust § -s 14 sätestatud valitseja nõusoleku küsimi ne . P unkti ga 37 kustutatakse §33 lõike 2 punkt 7 ehk maaparandussüsteemide korral asendatakse hoiualadel teatise kohustus valitseja nõusolekuga (§14 lõike 1 täiendus) , mis annab võimaluse kaaluda nii suure mõjuga tegevuse lubamist kui ka tingimuste seadmist. P unktidega 38 , 40 , 41 , 44 , 48 , 54 ja 57 jäetakse LKSist välja veekaitsevööndit käsitlevad sätted , mis korda vad veeseadus t . Edaspidi reguleerib veekaitsevööndit vaid veeseadus. Veekaitsevööndi ulatus ning majandustegevuse kitsendused veekaitsevööndis sätestati 1995. aastal ranna ja kalda kaitse seadusega. 2004. aastal tõsteti veekaitsevööndi sät t e d veeseadusesse. Seni looduskaitseseaduses asunud sätted veekaitsevööndi ja selle ulatuse kohta viitasid mitmel juhul veeseadusele, kuid veeseadus erandite korral looduskaitseseadusele ei viidanud. Erandite vajalikkust analüüsides leiti, et kehtivas veeseaduses on veekaitsevööndi eesmärgi täitmiseks vajalikud sätted olemas ning need kattuvad looduskaitseseaduses veekaitsevööndit käsitlevate punktidega. Veekaitsevööndi tavapärasest laiema t ulatus t kehtesta da ei ole looduskaitseseaduses vaja , kuna ka üleujutusaladel erosiooni ja hajuheite vältimiseks vajalikud sätted on veeseaduses olemas. Paragrahvi 35 lõikesse 2 lisatakse viide samas paragrahvis nimetatud erisätetele . Kuigi üldsätte ja täpsustava erisätte korral kehtib ranna ja kalda kitsenduste määramisel viima sena nimetatu , sõnastatakse seaduses üldsät e selgemini. Kuna § 35 lõike 4 sõnastus võimaldab sätet tõlgendada erinevalt (ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd liituvad üleujutusalal e või need sisalduvad üleujutusalas) , on õ iguskantsler juhtinud t ähelepanu se lle probleem i lahenda mise vajadusele . Punktidega 39 , 41 , 43 ja 47 täpsustatakse veekogude äärsete kaitsevööndite arvestamist ja ulatusi ning piiranguid . LKS i § 35 lõikes 3 1 sätestatud korduva üleujutusala piiri määramise põhimõte jääb samaks. Korduva üleujutusega rannal ulatub vesi regulaarselt üleujutusala piirini . Prognooside kohaselt sagenevad kliimamuutuste tõttu kogu maailmas, sh Eestis, ekstreemsed ilmaolud (üleujutused, tormid), kaasneb merevee taseme tõus ning ranna kaitse vajadustest lähtuvalt peab säilima puhver ehitiste ja korduvate üleujutuste vahele, mis ühtlasi maandab inimeste vara kahjustamise riske ning tagab ka vaba liikumise ümber üleujutusalade. Korduva üleujutuse all on silmas peetud perioodiliselt, iga-aastaselt või üle mõne aasta maismaale ulatuvat maksimaalset veetaset. Arvestades, et mererannal võib üleujutus ulatuda väga erinevale kaugusele rannajoonest, siis ei ole põhjendatud alati liita piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi laiusele juurde § 37 ja 38 sätestatud vööndi laiust. Muudatuse kohaselt hakkab piiranguvöönd koosnema üleujutatavast alast, millele liitub rannal 100 m ja siseveekogu kaldal 50 m. E hituskeeluvöönd koosneb korduva üleujutusega rannal edaspidi korduva üleujutusega alast ja sellele liituvast 50 m. Ja siseveekogude korral liitub üleujutusalale 25 m. Kui korduva üleujutuse ulatuse ja nimetatud meetrite liitmisel on tulemuseks kitsam vöönd kui §-s 37 ja 38 sätestatud, siis on vööndi laius eks § 37 ja 38 sätestatu. Kaitsealadel on kaitse-eeskirjaga õigus määrata EKV ulatust ja muudatus ei too kaasa selle põhimõtte või olemasolevate kaitse-eeskirjade automaatset muutmist. T äpsustatakse § 35 lõike 5 sõnastust kaldaastangul vööndite arvestamiseks . Antud juhul on tegemist erandjuhtum iga , mille korral on ranna ja kalda kitsenduste lähtejoon mujal kui veekogu veepiiril. E hituskeelu- ja piiranguvööndi lähtejooneks on kaldaastangu ülemine serv . S ellisel juhul on vööndite arvestamise erisus põhjendatud LKS i § -s 34 sätestatud ranna ja kalda kaitse eesmärkide ga , mis arvestavad küll ranna asustust, kuid võimaldavad ära hoida vara ja keskkonna kahjust a mise. Punktiga 47 lisatakse täpsustus, et r anna või kalda ehituskeeluvööndis võib elamumaa sihtotstarvet määrata ja muuta kõlvikut üksnes Keskkonnaameti nõusolekul. Muudatus on vajalik, et välistada levima hakanud olukord, kus metsamaal ranna/kalda piiranguvööndi piirini ulatuvas EKVs muudetakse maa sihtostarve elamumaaks, mille tulemusena ei kehti seal enam metsaseadus ja mets raadatakse ning asutakse ehitama (vabanedes nii EKV poolest laiusest ilma sealseid kaitseväärtusi arvestamata). Muudatuse tulemusel saab KeA oma kooskõlastuse andmisel kaaluda ka ranna- ja kalda kaitse eesmärke. P unktiga 42 korrigeeritakse ekslik termin. 01.10.2019 jõustunud veeseaduse rakendussätetega muudeti ka looduskaitseseadust , kuid alalütlevas käändes olnud vorm jäi muutmata . Mõlemas seaduses kasutatakse termini veehoidla asemel terminit tehisjärv . Tehnilise veana jäi nimetatud sätetesse sisse veehoidla , mis nüüd parandatakse . K una veeseaduse järgi peetakse veekoguks tehisjärve veepeegli pindalaga üks hektar ja rohkem, siis alla 1 ha tehisjärvedele kaitsevööndi t ei teki . S ealjuures paisjärve loetakse vooluveekogu osaks. Punktiga 46 täpsustatakse LKS i § 38 lõike 1 punktis 3 linna mõistet LKS i tähenduses. LKS i § 38 lõike 1 punkt 3 on erand, mille kohaselt on linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal ehituskeeluvööndi laius 50 meetrit. Linnana on siin silmas peetud linna kui asustusüksust ning selle sätte mõte on, et ehituskeeluvöönd on väiksem tiheasustusalal, kus looduskooslused on vähem säilinud, väljakujunenud ehitusjoon tavaliselt veekogule lähemal, ehitussurve suurem. See tõlgendus tuleb välja ka punkti sõnastusest, milles aleviku ja küla korral on eraldi välja toodud, et ehituskeeluvöönd on väiksem just selgelt piiritletud kompaktse asustusega alal, mitte kogu küla või aleviku territooriumil. Muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et Eesti territooriumi haldusüksuste seaduse kohaselt võib linn olla nii haldusüksus kui ka asustusüksus ning nende piirid võivad olla erinevad. Haldusreformi järel moodustati mit u linna haldusüksuse na , mis hõlma b ka hajaasustusalasid ning kus väiksem ehituskeeluvöönd ei ole põhjendatud. P unktiga 48 lisatakse § 38 lõike 4 punkti 1 täpsustus, et selles sättes on mõeldud veeseaduse kohast vööndit. Punkti de ga 49 ja 50 täpsustatakse ja täiendatakse erandite loetuelu, millele ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehituskeeld ei laiene. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei laiene ehituskeeld olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. Sätet täiendatakse, lisades et ehituskeeld ei laiene ka avalikus kasutuses oleva hoone tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. Lisaks lisatakse §38 lõikesse täiendav punkt, mille eesmärk on võimaldada ehituskeeluvööndisse ehitada riigi sõjalise kaitse operatiivsuse tagamiseks vajalik ehitis ilma Keskkonnaameti nõusolekuta kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal . Eesmärk on tagada riigi sõjalise kaitse operatiivsus ja kiirus olukordades, kus kiire tegutsemine on hädavajalik riigi julgeoleku tagamiseks. Kehtiva seaduse nõue saada Keskkonnaameti nõusolek tegevuste jaoks võib viia viivitusteni, mis ohustavad riigi kaitsetegevuste tõhusust ja operatiivsust. Ettepanekuga võimaldatakse erandkorras ehituskeeluvööndi kasutamine riigikaitselistel eesmärkidel, mis tagab riigi kaitsevõimekuse säilimise kriitilistes olukordades. P unktidega 51 ja 52 täpsustatakse LKS i § 38 lõike 5 punktide s 2 ja 4 esitatud mõisteid – veeliiklusrajatis ja hüdromeetriateenistus . K ehtiva korra järgi ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud veeliiklusrajatisele. Kavandatud täiendus on vajalik, et seaduse tasandil täpsustada, milliseid ehitisi peab seaduseandja silmas. Kliimaministeerium on var em (2013) Keskkonnaametit informeerinud, et mõiste „ veeliiklusrajatis “ all peab seaduseandja silmas rajatisi, mis on vältimatult vajalikud veeliikluse korraldamiseks (reguleerimiseks), n äiteks rannale või kaldale paigaldatavad navigatsioonimärgid, radarimastid, poid, meremärgid jne. Erand on sätestatud, et tagada veekogul nõuetekohane ja ohutu veeliiklus. Samuti ei avalda ee s pool nimetatud rajatiste rajamine ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse eeldatavalt olulist mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkidele. Veeliiklusrajatisel laiemas tähenduses aga võib olla oluline mõju ja kui seda rajatakse ehituskeeluvööndisse, on vaja läbida ehituskeeluvööndi vähendamise kaalumise protsess. Täpsustus on eelkõige vajalik kohalikele omavalitsustele, et vältida olukorda, kus planeeringuga kavandatud veeliiklusrajatisi , nagu paadikanalid , rajatakse keskkonnale tekitatud mõju põhjalikult kaalumata. M õiste „ hüdromeetriateenistus “ ei ole enam kasutusel, kuna selliseid teenistusi ei ole olemas. Keskkonnaagentuuri l on hüdromeetriajaamad , mille kohta see säte kehtib. P unktiga 53 jäetakse § 38 lõike 5 punktist 6 välja tekstiosa „riigikaitse,“. Lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga ( v astu võetud 08.06.2022 ) täiendat i LKS i § 38 lõiget 4 ja lisat i ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) erandite hulka riigikaitseehitised. Lisaks nimetatud seaduses käsitletud riigikaitselistele ehitistele, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine , on sarnaselt piirivalve- ja päästevaldkonnale Kaitseministeeriumi valitsemisalas vajadus kavandada ka merele orienteeritud rajatisi, mille puhul on oluline nende paiknemine kalda ääres. Samuti võib olla vaja rajada ka nendele paigaldatavaid seadmeid teenindavaid tehnohooneid . Selliste hoonete puhul on oluline, et need paikneksid rajatistele suhteliselt lähedal. See tagab nii hallatava territooriumi mõistliku suuruse kui ka süsteemide tehnilise toimimise. Ku na veekogu kaldale paigaldatavad süsteemid on mõeldud eelkõige eelhoiat amiseks , siis planeerimisseaduse § 2 lõike 2 järgi ei kohaldata seadust eelhoiatusega seotud riigikaitseliste ehitiste planeerimisele ning sellele ei pea detailplaneeringut koostama. Eelhoiatusega seotud riigikaitseehitistele ei olegi võimalik kohaldada looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punktis 6 ehitamist lubavat sätet, kuna lõike sõnastus on seotud planeeringute koostamisega. Lisaks side- ja eelhoiatuse teemaga võib EKV l probleem tekkida ka teiste riigikaitseehitiste, näiteks harjutusväljade ja lasketiirude teede või nende juurdepääsuteede korral. Looduslikest, maastikust sõltuvatest või omandist tulenevatel põhjustel on vaja teha uusi teelõike või lühikesi möödasõite. Kui tee ületab kraavi või oja, millel on ka kalda ehituskeeluvöönd, siis võib tekkida ja on ka tekkinud situatsioon, kus vaid truubi rajamiseks on vaja koostada detailplaneering. Olemasoleva teekoridori muutmisest või uue tee rajamise vajadusest tingitud truubi ehitamiseks ei oleks detailplaneeringu koostamine mõistlik. Seega tuleb seoses § 38 lõike 4 täiendamisega jätta välja ka sama paragrahvi lõike 5 punktis 6 tekstiosa „riigikaitse“, kuna lõike 4 uus punkt katab ka planeeringuga kavandatud riigikaitseehitiste ehitamise. Punktiga 55 ja 56 antakse väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupika linnas asustusüksusena, alevis või alevikus või nende asustusüksuste Keskkonnaameti nõusolekul § 41 lõike 2 alusel laiendatud tiheasustusalal ehituskeeluvööndi vähendamise üle otsustamine kohalikule omavalitsusele , et suurendada nende autonoomiat kohaliku elu korraldamisel. Samuti täiendatakse tiheasustusala laiendamise sätet, et ranna ja kalda piiranguvööndis saab see toimuda üksnes Keskkonnaameti nõusolekul. Lisaks ranna ja kalda kaitse eesmärkide arvestamisele peavad kohalikud omavalitsused ehituskeeluvööndi vähendamise üle otsustami s e protsessi s arvestama veetasemete tõenäosusstsenaariumitega ja hindama üleujutustega seotud riske. Üleujutusega seotud riskide hinnangut kaasajastatakse regulaarselt iga kuue aasta tagant (viimane hinnang 2024) ja vastavad aruanded ning kaardid on kättesaadavad Kliimaministeeriumi kodulehel ja Maa - ameti geoportaalis . Kliimaministeeriumi juhtimisel koostatakse ka juhendit üleujutusohuga arvestamiseks. Punkti dega 58-6 1 täiendatakse ja täpsustatakse kohaliku omavalistuse tasandi looduskaitse sätteid. Punktiga 58 lisatakse §44 täiendav säte kohaliku tasandi kaitsealade kaitsekorra kohta, mis jätab seal kehtima tänase regulatsiooni ehk võimaluse kaitse-eeskirjaga jätkuvalt reguleerida KOV kaitsealadel lage- ja veerraiet, kuna riiklikel kaitsealadel see võimalus kaob seoses käesoleva eelnõuga kehtestatav a lage- ja veerraie keeluga. Punktiga 5 9 lisatakse täiendus, mis annab õigusliku aluse ja kohustuse KOVile kinnisasja omandamiseks. Lisatav regulatsioon on sarnane §-s 20 sätetatud riiklikku kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamise regulatsioonile. Kehtiv seadus ei näe ette kohaliku tasandi kaitsealaga seotud piirangute leevendusmeetmeid, aga ka kohaliku tasandi kaitsealal kehtiv piiranguvööndi režiim võib piirata kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist VV määruses nr 242 nimetatud põhjustel. Regulatsioon, mis seab hüvitise saamise võimaluse sõltuvusse sellest, kas omandiõigusepiirangute kehtestajaks on riik või kohalik omavalitsus, on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigusega. Võrdsusprintsiibist lähtudes peab kohalikul tasandil loodusobjekti kaitse alla võtmisel järgima samu põhimõtteid ja nõudeid, mis kohalduvad loodusobjekti riiklikul tasandil kaitse alla võtmisel. Kohalik omavalitsus peab loodusobjekti kaitse alla võtmisel hindama kaitsealale jäävate kinnistute omanike õiguste riivet, kuid kohalikul omavalitsusel puudub alus kaitsealale jääva kinnistu omandamiseks või muul viisil leevendada omandiõiguse piirangute mõju. Probleem seisneb ka selles, et kohalik omavalitsus saab kinnisasja omandada vaid kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel, kuid KAHOS ei sätesta avalikes huvides kaitsealale jääva kinnisasja omandamise õigust. KAHOS § 4 lg 1 sätestatud kinnisasja lubatavuse eelduste loetelu ei ole küll ammendav ja võimaldab, et kinnisasja omandamise alus võib tuleneda teistest seadustest, kuid kaitsealale jääva kinnisasja omandamise, sh sundvõõrandamise õigust riigile ja kohalikule omavalitsusele ei ole seadusega antud. Lahendust ei paku ka KAHOS § 4 lg 3, mis sätestab kinnisasja omaniku õiguse taotleda talle kuuluva kinnisasja omandamist riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt õiglase ja kohese tasu eest, kui kehtestatud avalik-õigusliku kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele, sest see on mitmeti tõlgendatav norm ega pruugi täita eesmärki loodusobjekti kohaliku tasandi kaitse alla võtmisel. Kui riikliku kaitse all oleva alaga seonduvalt on määrusega nr 242 kindlaks määratud kriteeriumid, mille esinemisel loetakse kaitsekorda omandiõigusi piiravaks, siis kohaliku tasandi kaitseala kohta vastav regulatsioon puudub. Kohalikule omavalitsuse üksusele ei ole kehtestatud ühtseid kriteeriumeid, mis võimaldaksid hinnata, kas on täidetud KAHOS § 4 lg 3 sätestatud eeldused, mis tingivad kinnisasja omandamise. Ka sellise regulatsiooni puudumine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna võimaldab kohalikel omavalitsustel sisustada omandiõiguse piirangute hindamise kriteeriumeid erinevalt nii riigiga kui teiste kohalike omavalitsustega võrreldes. Ka justiitsminister on märkinud (28.03.2023 vastuskiri Eesti Omanike Keskliidule nr 10-4/7248-2), et PS §-st 14 koostoimes PS § 32 lg-ga 1 tuleneb seadusandjale kohustus kehtestada kompenseerimist nõudvate omandipõhiõiguse riivete puhuks hüvitise maksmise kohustus ning menetluskord, mis võimaldaks hüvitise maksmise mõistliku aja jooksul. Tulenevalt sellest on teinud Kliimaministeeirumile , kelle valitsemisalasse kuulub riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine ja asjakohaste õigusaktide eelnõude koostamine, ettepaneku algatada LKS muutmine, et näha selles ette alus LKS §-s 20 sätestatud hüvitusmeetme kohaldamiseks ka loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise korral, kui sellega kaanevad kitsendused on sellise iseloomu ja mahuga, mis vastavad kinnisasja (riigile) võõrandamise eelduseks olevatele olulistele piirangutele LKS § 20 ja määruse nr 242 § 31 tähenduses. Kui kinnisasi ei asu kogu ulatuses kohaliku tasandi kaitsealal ei ole välistatud, et omanik jagab kinnisasja ja K OV o manda b vastava , peale jagamist tervenisti kaitsealale jääva osa sellest kinnisasjast . Punkt i ga 60 l isatakse LKS i § 45 täpsustus, et oleks üheselt mõistetav, et tiheasustusalal võib kohalik omavalitsus reguleerida ja loastada nii üksikpuude kui ka nende osade raiumis t . Sä t tesse on lisatud täpsustus , et loa andmise alused, tingimused ja korra kehtestab KOV , millega öeldakse selgelt, et KOV i l on endiselt võimalus puude osade lõikus ka vabastada loa nõudest. Seadusemuudatuse eesmärk on selgelt välja tuua, et kohalikel omavalitsustel on võimalik reguleerida ka puu osade lõikamist, mitte üksnes mahavõtmist. Säte on vajalik, et vältida näiteks puude liigset nn nudistamist, mis on probleemiks olnud mitmes asulas. Ka kehtiva sõnastuse kohaselt hõlmab termin „raiuma“ mitte ainult puude langetamist, vaid ka puude kärpimist või okste lõikamist. Kuna seaduse senist sõnastust on omavalitsustes tõlgendatud erinevalt ning see on tekitanud probleeme, on õigusselguse tagamiseks vaja sätet täiendada. Sätte sõnastuse täpsustamise vajadusele viitavad erinevad tõlgendused praktikas ning sellega kaasnenud probleemid. Sätte selgema sõnastuse vajadusele on viidanud nii õiguskantsler (15.05.2015 seisukohas nr 6-4/150580/1502173) kui ka Riigikohus (haldusasja nr 3-3-1-19-10 otsuse punkt 12). Lisaks täpsustatakse raieloa andmise volitusnormi õigusega määrata raiete tõttu tekkiva kahju või ökosüsteemiteenuse vähenemise hüvitamiseks asendusistutuskohustus. Asendusistutuskohustus võib piirata põhiseaduslikke põhiõigusi, mistõttu on vajalik, et seadus annaks KOV-dele raieloa andmisel sõnaselge õiguse kehtestada asendusistutuskohustuse. Punktiga 61 lisatakse seadusesse volitus, mis annab KOV-ile õiguse ja pädevuse kehtestada kasvukohatüüpide, väärtusliku taimestiku ja kaitsealuste liikide kasvukohtade väljaselgitamiseks haljastuse inventeerimise kord, milles sätestatakse haljastuse hindamise metoodika, inventuuri tegijate kvalifikatsiooni ja inventeerimise tulemuste vormistamise nõuded ning kinnistuomaniku kohustus enne kavandatavat ehitustegevust nõuetekohaselt haljastus inventeerida. Kohalikul omavalitsusel on kohustus planeerida elurikkust säilitavat ja suurendavat, kaitsealuseid liike kaitsvat haljastust ja tagada ohutut ja keskkonnasäästlikku ehitustegevust. Kohustused tulenevad nii erinevatest rahvusvahelistest kokkulepetest, looduskaitseseaduse § 48 lg 4, planeerimisseaduse § 126 lg 1 p-dest 8 ja 14, ehitusseadustiku §-dest 8 ja 9 jms õigusaktidest, kuid seadusandja ei ole andnud kohalikule omavalitsusüksusele nende kohustuste täitmiseks sõnaselget volitust. Euroopa Liit on seadnud EL elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiks looduse kaitsmise ja taastamise. Strateegia punktis 2.2.8 Linnaruumi ja linnalähedaste piirkondade haljastamine kirjeldatakse linna roheluse kasulikust ja tõdetakse, et linnastumisega kaasneb linnadest haljastuse vähenemine. Seetõttu soovitab strateegia lõimida ökosüsteemide ja haljastusega tegelemine linna planeerimisse ja projekteerimisse. Kohalikud omavalitsused tegelevad igapäevaselt oma territooriumil vajalike haljastuse hooldustööde organiseerimise ja planeerimise või ehitustegevuse suunamisega ning mõjutavad seeläbi otseselt elurikkust. Teadlike otsuste tegemiseks on vajalik eelnevalt inventeerida maastik ja üksikelemendid. Haljastuse inventeerimise tulemusena on võimalik suunata ehitiste ja rajatiste asukohta eesmärgiga säilitada loodusväärtusi ning vajadusel näha ette projekteerimisel erilahendusi, mis aitaksid säilitada haljastuse kasvutingimusi, samuti kindlaks määrata ehitustegevuses haljastuse säilimiseks vajalikke kaitsemeetmeid. P unktiga 62 ühtlustatakse LKS i § 47 lõikes 2 isendi definitsioon nii ohustatud liikide kui ka kaitsealuste liikide isenditega tehtavate tehingute korral . Täpsusta takse , et isendi laiem mõiste, mis hõlmab tooteid, rakendub ka kodumaiste kaitsealuste liikidega tehinguid tehes. Praegu kehtib laiem mõiste üksnes CITES i konventsiooniga kaitstud liikide isenditega tehtavate tehingute korral. Mõistlik on seaduses selgelt sätestada , et tehingute korral käsitletakse isendeid ühe definitsiooni alusel. S oovime lisaks ülemaailmselt ohustatud liikidele reguleerida ka Eesti kaitsealustest liikidest valmista t ud toodetega tehtavaid tehinguid. Täiendus muudab sätte üheselt mõistetavaks ja selgemaks, kuna juba praegu tõlgendab Keskkonna amet kodumaiste liikide isendite ga tehtud tehingute järelevalve s LKS i § 47 lõikes 1 sätestatud isendi definitsiooni laiemalt ehk äratuntava osa all käsitletakse ka toodet , nagu näiteks erinevad karulaugust valmistatud toiduained . Samuti võivad sellisteks toodeteks olla orhidee ekstrakti sisaldav kosmeetika , linnusulgedest ehted jms Punktiga 63 muudetakse §50 lõike 2 kohase nn a utomaatse püsielupaiga regulatsiooni, lisades võimaluse, et püsielupaik ei moodustu selles lõikes nimetatud kaitsealuse linnu pesapuu ümber, kui kaitsealune liik on pesa teinud pärast seda, kui alal on rahva tervise või ohutuse huvides antud luba tegevuseks, mille realiseerimist püsielupaiga piirangud välistavad Automaatse püsielupaiga mitte moodustumine ja/või alternatiivse PEP kaitse alla võtmine võib osutuda vajalikuks, kui see seab ohtu rahva tervise ja ohutuse huvides rajatava riikliku objekti rajamise. Sellisteks objektideks on riigi julgeolekut ja energia varustuskindlust tagavad objektid. Selle protsessi raames arvestatakse, et § 50 lõikes 2 nimetatud lindudest on Eesti punase nimestiku ohustatuse hindamise alusel madukotkas, suur-konnakotkas (sh suur- ja väike-konnakotka segapaarid ) ja must-toonekurg kriitilises seisundis, merikotkas, kalakotkas ja kaljukotkas ohualtis seisundis ning väike-konnakotkas ohulähedases seisundis. Kriitilises seisundis olevate liikide puhul on iga isendi ja elupaiga kaitse äärmiselt oluline. Vähem ohustatud liikide puhul ei ole mõne ebatüüpilise elupaiga kaitseta jätmine niivõrd kriitilise tähtsusega. Ebatüüpiliseks võib lugeda nt lageraielangi või noorendiku säilikpuule rajatud pesa ümbritsevat elupaika. Selline pesapuu ega elupaik ei pruugi olla kestlik, kuna üksikud säilikpuud on tundlikud tormide suhtes ning võivad murduda. Seega on väga suure avaliku tähtsusega objekti rajamise korral PEP automaatse moodustumisega kaasnev piirang elupaiga mittekestlikkust ja ebatüüpilisust ning nimetatud liikide väljasuremisohu puudumist arvestades ebaproportsionaalne. Eespool nimetatud liikidest on näiteks merikotkas ja väike-konnakotkas täna küll Eestis ohustatud liigid, kuid ei esine väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ega ole hävimisohus, väljasuremine pole tõenäoline ning merikotka nende liikide arvukus on viimastel kümnenditel kasvanud ja (väike-konnakotkal püsinud stabiilsena) ning nende kõik teadaolevad elupaigad on kaitse alla võetud. Seega võib olla põhjendatud sättes nimetatud juhul nende liikide kaitse leevenduse tegemise võimalus. P unkti de ga 64 ja 65 muudetakse § 50 lõiget 6 ja lisatakse lõige 6 1 . Muudatus võimaldab nn automaatses PEP i s sõitmist kõikidel teedel , piiramata seda avaliku teega , ja annab väljaspool pesitsusaega kaitseala valitseja le võimaluse kaaluda sõitmist ka väljaspool teid (maastikul) . Praegu on täielikult keelatud sõidukiga sõitmine erateel või muul avalikuks kasutuseks mitte määratud teel, mis aga võib olla ainus juurdepääs mingile teisele kinnistule või sama kinnistu teistele osadele ning see tõttu olla oluliselt takistatud PEPist välja jääva kinnistuosa kasutus. Kui lind on oma pesakohaks juba valinud sellise koha, mille lähedusse jääb mõni kasutatav tee, siis pole selle jätkuva kasutamise keelamine proportsionaalne ega ole õigustatud teha vahet erateel ja avalikul teel. Pr a egu on sellistel juhtudel, kus sõitmine on ilmselgelt vajalik , koostöös KOV i ga püütud tee määrata avalikuks kasutuseks, mis tähendab bürokraatiata ja halduskoormust nii KeAle kui ka KOV i le . Väljaspool teid sõitmis e lubamiseks v õib olla vajadus näiteks talvel metsa kokkuveoks , elektriliini paigald a miseks või koridori hoolduseks jms. O n tulnud ette olukordi, kus liinide hooldustöödel või metsatöödel tuleb paratamatult läbida automaatseid PEPe . Väljapool keeluaega võiks see olla lubatud. Teise täiendusena antakse LKS i § 50 kohastes automaatsetes püsielupaikades võimalus maakaablite rajamiseks. Praegu on seal igasugune ehitustegevus keelatud ning puudub ka kaalumisvõimalus. Samas on olukordi, kus olemasoleva elektriõhuliini ja liinikoridori lähedal on kotka pesa ning õhuliin läbib tekkinud püsielupaika ja näiteks t uulepargi arendaja soovi ks rajada liitumist , kasutades maakaablit , ning rajad a see juba olemasolevasse õhuliini raadatud liinikoridori. Kuid LKS i § 50 kohaselt ei ole see lubatud ning maakaablite tarbeks tuleb raadata uus kaablikoridor ümber PEPi , mis ei oleks mõistlik ei keskkonnakaitseliselt ega ka rahaliselt. S eega on mõistlik luua võimalus kaaluda ringikujulistes PEPides maakaablite rajamist. P unktiga 66 jäetakse LKS i § 55 lõikest 2 välja täiendus, et sätestatud erand kehtib üksnes imetaja kohta, kuna pole põhjendatud eristada I kat egooria imetajat teiste loomarühmade esindajatest. Punktidega 67 ja 79 täpsustatakse Loodusdirektiivist ja Linnudirektiivist tuleneva erandi sõnastust. §55 lg 3 ja §58 lg 8 muudatusettepanekud on seotud Linnudirektiivi artikkel 9 ja Loodusdirektiiv artikkel 16 ülevõtmisega looduskaitseseadusesse. Hetkel on keeruline kalavarusid kahjustavate liikide ohjamist LKSi alusel põhjendada , näiteks täna kormoranide ohjamist ja tulevikus ka mõne muu liigi ohjamist . Linnu direktiivi artikkel 9 viitab selgelt võimalusele teha erand direktiivi eesmärgist juhul , kui muuhulgas on vaja ära hoida kahjusid kalandusele ja veealadele (art 9 p1 a) kolmas taane). LKSi praegune sõnastus ütleb, et erandit võib teha looduslikult esinevate lindude pesade ja munade kahjustamiseks , kui see on vajalik põllumajanduskultuuride, põllumajandusloomade, kalakasvatuse või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks. Kalavarule ja ka kalandusele laiemalt tekitatud kahju puhul on aga rakendamine keeruline . Samuti veealade kahjustamisel. Ka Tallinna Halduskohus (Haldusasi nr 3-23-744 p. 16) on märkinud, et kuigi linnudirektiivi artiklis 9 on sõnastus „vältimaks tõsist kahju /…/ kalastuspiirkondadele ja vetele“, siis kooskõlas linnudirektiiviga tuleb kohtu hinnangul ka LKS § 55 tõlgendada nii, et tekitatud kahju peab olema oluline (tõsine) ning selline kahju ei puuduta kitsalt vaid kalakasvatusi, vaid laiemalt kalastuspiirkondi. Sellest tulenevalt on mõistlik selles osas ühtlustada direktiivide ja LKS sõnastus. P unktiga 68 lisatakse LKS i § 55 lõikesse 4 sealt ekslikult välja jäänud viide, et ka I kategooria looma surmamise korral tuleb sellest kirjalikult teatada Keskkonnaametile ühe tööpäeva jooksul. Praegu on see nõue üksnes II ja III kategooria looma surmamise korral. P unktiga 69 muudetakse LKS i § 55 lõike 6 1 punkt i 2 sõnastust , jättes sealt välja viite LKS i § 58 lõikele 7, kuna see on kehtetu ja selle asemel lisatakse viide §58 lõikele 8 . P unktiga 70 täpsustatakse III kategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitami s e ja loodusest korjamise keelu ulatust, et see ei kehti nende väheesinduslikes populatsioonides , nagu on sätestatud II kategooria puhul . Kehtiva seaduse kohaselt on III kategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine rangemalt reguleeritud, kuna puudub võimalus teha erand väheesinduslikes populatsioonides, nagu see on II kategooria korral. P unktiga 71 tunnistatakse LKS i § 55 lõige 10 kehtetuks. Kehtetuks tunnistatakse mittekaitsealuse looma tapmist reguleeriv säte, kuna selliste loomade surmamist reguleerib juba loomakaitseseadus . Loomakaitseseaduse § 10 „Looma lubatud hukkamine“ katab täielikult praegu LKS i s oleva sätte. P unktidega 72 ja 84 muudetakse Euroopa Liidu hülgekaubandust reguleerivate euromääruste viiteid. 2015 . aastal muudeti Euroopa Parlam endi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 36–39) ja sellega seoses kehtestati ka uued rakenduseeskirjad, millele on viidatud LKS i §- des 56 ja 63 1 ning vastutuse peatükis. Uus määrus on k omisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1850, 13. oktoober 2015, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Tegemist on otsekohalduva määrusega ja l ooduskaitseseaduse seisukohast sisulist muudatust viite muutmine kaasa ei too. P unktiga 73 t äpsustatakse LKS i § 57 1 lõike sõnastust, lisades keelatud tegevu s te hulka võõrtaimeliikide levitamise istutami s e ja külvami s e ning taimede elusate osade loodusesse viimise teel. Kehtivas sätte s olevate istutamise ja külvamise keelamisest ei piisa , kuna taimeliikide l evimine võib toimuda ka muul moel ja mitte otse mingi tegevuse tulemusena , vaid tegutsemata jätmisest. „Mis tahes elusad osad “ on vajalik täpsustus, sest osad võõrliigid võivad juurduda ka väljakitkutuna või tärgata seemnest, kui loodusesse jäetakse sarikad järelvalmivate seemnetega jms . Samuti lisatakse täpsustus, et keelatud on tegevused , mille eesmär k või tagajärg on suurendada võõrliikide arvukus t või laiendada leviku t vabas looduses või on ette nähtav nende arvukuse suurenemine ja leviku laienemine , kuna sellised tegevused ohustavad kodumaist loodust. Näiteks on probleemiks kui metsatöödel või ka muul põhjusel sõidetakse külmumata pinnasel läbi karuputke koloonia. Selliselt jääb karuputke seemnetega saastunud muld masina rataste või lintide külge ja võõrliik levitatakse laiemale alale või viiakse lausa uutesse kohtadesse. Metsateatistele on lisatud vastav hoiatus, samuti on karuputke kolooniate asukohad vabalt kätte saadavad Maa-ameti kaardirakenduses, seega on selline võõrliiki levitav tegevus välditav. Samuti teatud võõrliikide kasvatamisel annab see selgemad suunised, et kasvatuskeskkond peab olema selline , et võõrliigid loodusse ei pääse . Näiteks selgelt kehva konstruktsiooniga või lagunevad puurid ei ole lubatud, kuna tegevuse ettenähtavaks tagajärjeks on loomade lahti pääsemine. Varasemalt said loomaomanikud viidata et , nemad liike lahti ei lasknud . Nüüd on seaduse sõnastus laiem , et ka tegevused , mille ettenähtav tagajärg on võõrliikide loodusse sattumine, on keelatud. P unktiga 74 lisatakse volitusnorm ministri määruse kehtestamiseks , mis annab selge kohustuse maaomanikule või valdajale teatud võõrliikide tõrje tegemiseks oma maal. Var em on sarnane kohutus kehtinud kaudselt LKS i § 57 l õi g ete 1 ja 5 alusel, sh teatud võõrliike ei ole lubatud kasvatada isegi tehistingimustes (aias, pargis, toas jms inimmõjuga keskkonnas) ja samuti on keelatud nende loodusesse laskmine. Ning kuigi seadusandja eesmärk on olnud sellega öelda , et ainus viis võõrliigi kasvamist ja loodusesse levimist ära hoida on tagada tõrje, siis on see olnud vaidlustatav, kuna inimesed on viidanud, et nad ei kasvata võõrliiki , see kasvab ise. See tõttu on antud pädevus ministri määrusega kehtestada võõrliikide nimekiri, mille kasvatamine on juba ka praegu olnud keelatud, lisades sinna selge nõude tõrje tegemiseks. Ka juba kehtiva õiguse alusel on järelevalve nõudnud nende liikide tõrje tegemist ja vajadusel teinud ka ettekirjutusi. Määruses nimetatud võõrliikide tõrjesoovitused tulevad Keskkonnaameti kodulehele, osade liikide soovitused on praeguseks seal juba olemas. Eriti oluline on see karuputke võõrliikide puhul, kuna vale tegevus võib olla tervist kahjustav. Seega riik tagab , et tõrjeviiside kirjeldused on kodanikele kätte saadavad. Selleks, et anda nii maaomanikele , kui ka järelevalvele selge pidepunkt, mis tähtajaks peavad ohjamistegevused olema ellu viidud, kehtestatakse igale liigile ka ohjamistegevuste tähtaeg või tähtajad. Pargitatarde ja siidaskleebi puhul kehtestatakse üks tähtaeg ja ülejäänud liikide puhul kaks tähtaega . K una õigeaegselt teostatud tõrje puhul võivad kõrval asuvad väiksed märkamata jäänud taimed konkurentide eemaldamise järel kiirelt kasvama asuda ja õitsema minna ning tekib oht seemnete valmimiseks, seega on vaja neil liikidel tõrjet teostada kaks korda aastas. Tähtaegade eesmärk on tagada, et tõrjetegevus viiakse ellu enne , kui on oht seemnete langemiseks ja seega probleemi suurenemiseks. Oma maa hea seisundi ja looduskeskkonna hoidmise kohtusus on igal isikul . S amuti on nende liikide kasvat amise keeld kehtinud juba varasemalt, seega ei saa otseselt öelda , et tegu oleks uue kohustuse või kuluga . Seaduse ja määrusega täpsustatakse senist regulatsiooni ja Keskkonnaamet lõpetab maaomanike toetamise karuputke võõrliikide tõrjel . Võõrliikide tõrje nõudest tulenev kulu maaomanikele ei ole täpselt teada ja see sõltub nii võõrliigist , isendite arvust , kui valitud tõrjemeetmest . 2024. aastal oli Keskkonnaameti poolt tellitud karuputke tõrje keskmine hind 188,04 €/ha koos käibemaksuga (kokku telliti tõrje 2430 hektaril, maksumusega 456 928 €) . Sarnast hektari hinda võib eeldada ka juhul kui tõrje tellib maaomanik või valdaja. Samas erinevalt riigihankest, kus tõrje teostaja esitab pakkumised suurtele aladele võib eeldada, et kohalikult tõrjujalt tellides võiks hind olla ka madalam , kuna transpordi kulud on väiksemad . K ohalik teostaja võib mitte olla käibemaksukohuslane ja hind ka seetõttu madalamaks osutuda . Sõltuvalt koloonia suurusest on ilmselt enamasti tõrje teostatav ka omade jõududega ega vaja töö sisse tellimist. Näiteks kõige tõhusam karuputke tõrje on taime juurekaela labidaga läbi lõikamine ca 20 cm sügavuselt ja taime närtsima jätmine, milleks on vajalikeks vahenditeks labidas, töökindad ja aiatööks sobiv riietus – asjad, mis on enamusel maaomanikel ilmselt olemas. P unktiga 75 viiakse LKS i § 57 lõige 4 kooskõlla sätte algse mõttega ehk tehistingimustes ümberasustamise kord kehtib üksnes looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide korral. Sätte algne mõte oli omada selget ülevaadet sellest , kui ohtlikke looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike transporditakse näiteks ühest laborist teise või neid tuuakse Eesti teadusasutusse. Seega kui kusagil lahti pääsenud looduslikku tasakaalu ohustav võõrliik avastatakse , võiks leiukoht olla seostatav konkreetse liigi transportimisega seal piirkonnas ja see lihtsustaks ka isendite kinnipüüdmist või hävitamist ning vajaduse korra l loodusele tekitatud kahju menetlemist. Tehistingimuste all peetakse §-s 57 silmas kõike, mis ei ole otseselt loodus, seega on tehistingimuseks labor, aga ka kodu ja iluaed, mi da mõjutab inimene otseselt. Iga võõrliigi isendi loodusesse laskmine on keelatud, kuid võõrliigi isendi muul viisil kasutus (nt lemmikloomana või toidu ja ilutaimena) on piiratud vaid siis, kui tegemist on ohtlike looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide ga . K ehtiva sõnastuse alusel kehtib säte võõrliigi isendi igasugusele transportimisele tehistingimusest tehistingimusse (v . a lemmikloomad), seega näiteks ka toidupoest kartuli või tomati või lillepoest taime koju toomisel rikutakse selle sätte tingimusi . See ei ole olnud LKS i eesmärgiks ja seda ei ole soovi piirata. P unktiga 76 täiendatakse LKS i § 57 lõikega 5 1 . Muudatuse eesmärk on lubada pidada l oomaliigi isendit, mis omandati enne selle liigi looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja kandmist, kuni looma eluea lõpuni , kui välistatakse isendi paljunemine ja loodusesse pääsemine. Sätte eesmär k on anda üleminekuperiood lemmikloomaomanikele, ke l juhtu b olema loom, mis looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja kantakse. L ooduskaitseseaduse j ärgi on üldjuhul looduslikku tasakaalu ohustava võõrliigi isendi omamine keelatud . K ui aga inimene on omandanud selle legaalselt, enne liigi nimekirja lisamist , on oluline luua selgus , mis sellistest loomadest saab. Selliste loomade pidamise kohene keelamine tooks eeldatavalt kaasa pigem nende loodusesse vabastamise, kuna üldjuhul ei ole inimesed valmis oma lemmiklooma lihtsalt eutaneerima . Seaduse eesmärk on aga välistada selliste ohtlike loomade loodusesse sattumine, seega on ülemineku võimaldamine looma eluea ajaks parem ja toimivam lahendus. Muudatusega harmon eeritakse Eesti õigus Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidus on võõrliikide kasutamine peamiselt reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. Selles määruses antakse liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide korral eraomanikele samasugune võimalus enne piirangu kehtima hakkamist omandatud lemmiklooma pidamiseks selle eluea lõpuni , kui on välistatud looma põgenemine ja paljunemine. Punktiga 77 muudetakse §58 lõiget 1 täpsustades sarnaselt võõrliikidega ka kodumaiste liikide võõrsilt sissetoodud elusate isendite loodusesse laskmise mõistet. Tulenevalt loodusliku geneetilise mitmekesise hoidmise vajadusest on oluline, et oleks üheselt selge, et loodusesse ei tohi sattuda ka väljastpoolt Eestit pärit taimeisendeid, sh nii rohttaimi kui puittaimi. Võõrsilt pärit genotüüpide tahtliku levitamise keelamine aitab vältida kohaliku geneetilise ressursi vaesumist. Erandite loetellu lisatakse lisaks teaduslikult põhjendatud taasasustamisele ka elupaikade taastamine Keskkonnaameti loa alusel või metsa uuendamine ja istandike rajamine metsaseaduses sätestatud korras. Viimane erand on vajalik MS kohaste istandike rajamiseks, kus kasutatakse ka mujal kasvatatud istikuid. P unktiga 78 muudetakse üheselt mõistetavaks LKS i § 58 lõikes 5 kaitsealuse liigi loodusest eemaldamise kord . Paragrahvi 58 lõiget 5 täiendatakse klausliga, mis jätab loodusest eemaldamise korrast välja teatud III kaitsekategooria liikide korjamise ja hävitamise. III kaitsekategooria liikide loodusest eemaldamine on juba piisavalt reguleeritud LKS i § 55 lõikega 8 , mis ütleb, et keelatud on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Praegu on o lukord, kui teaduseesmärgil III kaitsekategooria liigi korjamiseks on igal juhul vaja Ke A luba ( LKS i § 58 lg 5) , aga niisama väik e ses ulatuses korjamiseks ei ole luba vaja ( LKS i § 55 lg 8). Täienduse tulemusena ei ole luba vajalik, kui teaduseesmärgil ei korjata elupaigast ära kõiki isendeid ehk ei ohustata liigi säilimist selles elupaigas. Kui aga soovitakse teaduseesmärgil ära korjata kõik taimed ehk soovitakse minna vastuollu LKS i § 55 lõikega 8, siis on vaja Keskkonnaameti luba. Punktidega 80 , 82 ja 109 korrastatakse lindude ja nahkhiirte märgistamise korda. T unnistatakse kehtetuks § 58 1 , mis sätestab nahkhiirte ja lindude märgistamise loa alusel ja seadusesse lisatakse uued §-d 58 3 ja 58 4 . Paragrahviga 58 3 reguleeritakse nahkhiirte ja lindude märgistamist. Nahkhiiri ja linde võib märgistada ainult märgistamise atesteeringut omav isik, seni tähtajaliselt kehtinud märgistamise luba kaob, see asendub atesteeringuga , mis on tähtajatu. Seadusega sätestatakse tingimused, milliseid märgistamise nõudeid peab atesteeritav järgima ning millised on atesteeritava kohustused (nt aruannete esitamine, märgiste tasuta tagastamine). Samuti sätestatakse seaduses, et märgistamiseks tohib kasutada ainult Keskkonnaagentuuri väljastatud märgiseid. Nahkhiirte ja lindude märgistamise, aruande esitamise, atesteeringu taotlemise ning atesteerimise kord kehtestatakse ministri määrusega. Seaduses määratakse märgistaja atesteerimise korraldamise ja märgiste väljastamise eest vastutavaks asutuseks Keskkonnaagentuur, mis tingib vajaduse muuta ka Keskkonnaagentuuri põhimäärust. Lisaks antakse Keskkonnaagentuurile õigus kaaluda atesteeringu tühistamist kui esitatud on valeandmeid, märgistaja rikub oluliselt või korduvalt märgistamise nõudeid, ei ole esitanud märgistamise aruandeid, märgistaja soovib märgistamise õiguse lõpetamist ja märgistaja ei ole märgistanud nahkhiiri või linde vähemalt viis aastat. Märgistamise aruannete korduv esitamata jätmine on piisav alus, et kaaluda atesteeringu tühistamist, ühekordset aruande esitamata jätmist ei loeta nii oluliseks rikkumiseks, et atesteering tühistada. Kui märgistaja ei ole vähemalt viie aasta jooksul märgistanud nahkhiiri või linde, puudub riigil veendumus, et märgistaja on endiselt pädev märgistamist oskuslikult ning märgistamise nõuetele vastavalt läbi viima ja isiku märgistamise õigused võib lõpetada. Märgistamise nõuete rikkumise olulise kahju põhimõte jääb samaks praegu seaduses olevaga. Paragrahviga 58 4 sätestatakse seaduse tasandil märgistamisega seotud tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused, teenuste liigid ning teenuste alam- ja ülemmäärad. Tasuliste teenuste hinnakujundus on kulupõhine, kattes konkreetse teenuse osutamiseks vajalikud kulud. Kasumit ei teenita. Tasulise teenuse hind kujuneb otsestest ja kaudsetest kuludest. Otsesed kulud on kulud, mis on otseselt seotud tasuliste teenuste osutamisega. Tasuliste teenuste hinna kujundamisel arvestatakse otsesteks kuludeks teenusega seotud osalejate tööjõukulud ja proportsionaalselt teenusele kulutatud ajale osa majanduskulust (ruumide kasutus, bürootarbed, inventar jne). Kaudsed kulud on kulud, mille tekkimise põhjus on kaudselt seostatav osutatava teenusega. Tasuliste teenuste hinna kujundamisel arvestati kaudseks kuluks teenusega kaudselt seotud tugipersonalikulud ja kaudselt seotud halduskulud, mida käsitletakse metoodikas koos üldkuludena. Tasuliste teenuste hinnastamise metoodika kohaselt on hinnakujunduse etapid: t asuliste teenuste teenindamise korraldamisega seotud üldkulude määramine (üldkulud ehk teenuse osutamise kaudsed kulud); teenuse osutamise otseste kulude määramine, lähtudes teenustest/vahenditest, mis toetavad konkreetse teenuse osutamist (majanduskulud ja tööjõukulud moodustavad otsesed kulud); tasuliste teenuste osutajate määramine ja tööaja arvestamine. Metoodika on koostatud, arvestades teenuse osutamise järgmisi põhimõtteid: teenuse tasumäärade kujundamise protsessi kulupõhisus, läbipaistvus, lihtsus ja arusaadavus; teenuse kulud kaetakse tarbijate suhtes õiglaselt. Kulude jaotus koosneb kolmest komponendist: tööjõukulud, majanduskulud ja üldkulu. Tasuliste teenuste osutamisega seotud otsesed kulud: 1. Tööjõukulud. Teenust osutava personali tööjõukulud (sh töötasu, tööandja kulud, puhkusetasud, töövõimetushüvitised, tulemustasud, koolituskulud). Keskkonnaagentuuris on otseselt seotud märgiste tasuliste teenuste osutamisega eluslooduse osakonna spetsialistid. Tööjõukulud moodustavad teenuse osutamise otsestest kuludest keskmiselt 85%. 2. Majanduskulud. Majanduskulud on materjalikulud: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, bürootarvete kulud, tööruumide haldamise kulud, märgiste maksumused jne. Ehk kõik kulud, mis on konkreetse teenuse osutamiseks vajalikud. Tasuliste teenuste osutamisega seotud kaudsed kulud on üldkulud: teenuse osutamisega seotud kaudsed kulud on administreerimiskulud, tugipersonali tööjõu- ja majanduskulud . Samuti kulud, mis on seotud üldjuhtimisega. Tugipersonali alla kuuluvad personalitöötajad, juristid, klienditeenindajad. Üldjuhtimise alla on arvestatud juhid ja juhtivspetsialistid. Kaudsed kulud tasuliste teenustele moodustavad ca 12%. Muudatusega on kavandatud märgistamise valdkonnas tasuliseks teenuseks määrata kaks teenust: atesteerimise tasu ja märgise väljastamise tasu. Tasuliste teenuste tasu määrad kehtestatakse ministri määrusega. Atesteerimise tasu. Teenus sisaldab spetsialistide poolt tasuta juhendamist ehk koolitust ja praktika võimaldamist nt riiklikus linnujaamas. Tasulise teenuse all käsitletakse täpsemalt eksami ettevalmistust ja läbiviimist ning selle tulemuse põhjal registreeringu toiminguid. Kui isik eksamit ei soorita, tuleb teenuse eest ikka tasuda, sest põhiline kulu on eksami ettevalmistus ja läbiviimine. Atesteerimine eeldab personaalset tegelemist atesteeritavaga ning taotluse ja atesteeringu menetlemist-väljastamist. Siin on arvestatud kahe tööpäeva kulu atesteeritava kohta. Märgise väljastamise tasu. Teenuse all käsitletakse märgise väljastamise toimingut ja märgise (rõnga) maksumust. Samuti märgiste info haldamist ja infovahetust märgistajatega , vajadusel juhendamist, aruannete vastuvõtmist ja andmebaasi kandmist, taasleidude menetlemist ja info edastamist märgistajale, arhiivi haldamist ja märgistajate tegevuste kontrollimist. Ühe märgise (rõnga) hinnastamise kujunemine: Märgiste väljastamise ja haldamisega seotud kulu on aastas ülal kirjeldatud metoodika alusel ca 23 700 eurot. See hõlmab vaid Keskkonnaagentuuri väliste märgistajatega seotud tegevusi ning ei sisalda muid Keskkonnaagentuuri poolt läbi viidud märgistamisega seotud kulusid. Märgiseid väljastatakse aastas keskmiselt 53 000 tk (viimase viie aasta keskmine). Seega ühe märgise maksumus on keskmiselt 45 senti. See arvutus tuleneb Keskkonnaagentuuri tasuliste teenuste metoodikast, mida kasutatakse kõikide tasuliste teenuste hinnastamisel. Kui pool haldamise kuludest katab riik, siis sellisel juhul on huvigrupile/kliendile ühe märgise hind keskmiselt 22 senti. Samas sõltub märgise maksumus selle tüübist – suuremad märgised, mida kasutatakse näiteks röövlindudel, on oluliselt kallimad kui väiksemad, mida kasutatakse värvulistel . Nii võib ühe märgise maksumus ületada kallimate märgiste puhul keskmist koguhinda mitmekordselt ning kallimad märgised moodustavad kõigist väljastatud märgistest ligikaudu kümnendiku. Ühtlasi on just kallimate märgiste kasutamine sagedamini seotud liigikaitseliste projektide ja uuringutega, mistõttu tähendaks võrdne hinnakiri teenuse osutamisel harrastusmärgistajate suhteliselt kõrgemat omaosalust. Seepärast kehtestatakse märgistele eristav hinnakiri, mis arvestab ka märgiste maksumust nende sisse tellimisel. Kui riik katab pool haldamise kuludest, on märgise väljastamise hind märgise kohta väikeste märgiste ( sisediameeter kuni 5,5 mm) puhul 15 senti, keskmiste (kõik vahepealsed suurused) puhul 60 senti ja suurte ( sisediameeter vähemalt 15 mm) puhul 1,20 eurot. Lisaks täiendatakse § 91 sättega, mille kohaselt loetakse isikud, kellel on kehtiv nahkhiirte ja lindude märgistamise luba, § 58 3 tähenduses atesteerituks ja neile saadetakse atesteering e kirjaga. Atesteeringu andmise järel kaotab märgistamise luba kehtivuse. Seega puudub kehtivat märgist a misluba omavatel isikutel vajadus atesteeringu taotlemiseks. P unktiga 81 asendatakse LKS i § 58 2 lõikes 1 sõna „loomaliigi“ sõnadega „selgroogse loomaliigi“, kuna see viib sätte vastavusse selle algse mõttega. Seaduse eesmärk on reguleerida loo m ade jälitamist, surmamist, püüdmist ja märgistamist teaduseesmärgil üksnes kõrgemate l iikide korral. Selgrootute loomade , sh ka III kaitsekategooria selgrootute loomade hävitamine ja hukkamine on teatud ulatuses lubatud ( LKS i § 55 lg 8, LoKS i § 10). Seega ei ole mõistlik sama tegevust teaduseesmärgil rangema l t reguleerida, nõudes selleks Ke A luba. Kaitsealuste selgrootute korral kehtib edasi ka LKS i § 58 lõige 5, mille alusel tohib kaitsealuse liigi isendit loodusest eemaldada õppe-, meditsiini- või teadusotstarbel või taasasustamise eesmärgil Keskkonnaameti loa alusel või ümberasustamise eesmärgil üksnes siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Paragrahvi pealkiri jäetakse muutmata, et jätta võimalus tulevikus vajaduse korra l reguleerida ka selgrootu looma püüdmist, surmamist ja märgistamist. P unktiga 83 muudetakse ja täiendatakse LKS i § 62 . Lõigetesse 1 ja 2 lisatakse kaalutlusruumi andev täpsustus, et abitusse olukorda sattunud loomadega toimetamisel lähtutakse liigi seisundist . LKS § 1 p 1 kohaselt on looduskaitseseaduse üheks eesmärgiks looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. Eesmärgi täitmises on oma osa ka abitusse olukorda sattunud metsloomade abistamisel ja eeskätt juhul, kui hätta on sattunud kaitsealune liik, kelle seisundit ei saa pidada soodsaks (LKS § 3 lg 2) . Seevastu laekub Keskkonnaametile läbi Häirekeskuse riigiinfo telefoni 1247 aastas rohkem kui 3600 teadet hättasattunud metsloomadest, kellest kaitsealused moodustavad üksnes 18% (2023. aasta andmetel). Kõige rohkem teateid laekub arvukate linnalindude kohta , nagu kajakad (966 teadet), varesed (292 teadet) ja tuvid (217 teadet). Täpsemalt ei ole liike võimalik määratleda, kuna valdav enamus teatajatest isendeid liigi tasandil määrata ei suuda. Abitute loomade abistamiseks kulutati 2023. aastal üle 1300 töötunni ning läbiti rohkem kui 54 000 kilomeetrit , teostades kokku pea 900 väljasõitu. Kehtivas sõnastuses ei võimalda LKS § 62 kaalutleda, kelle abistamisesse ja elujõulisuse taastamisse piiratud ressurssi suunata, mistõttu ootab avalikkus abi osutamist iga isendi puhul, kuigi looduse kaitsmise ja mitmekesisuse säilitamise vaates on suurema mõjuga just kaitsealuste liikide abistamine. Väga tihti ei ole abi osutamine vigastuste iseloomust tulenevalt võimalik ning isend tuleb hukata või jätta loodusesse. Näiteks vabastati 2023. aastal kannatustest 22% ning jäeti looduse hooleks 34% abitusse olukorda sattunud loomadest. Otsuse langetamisel lähtutakse looma heaolust, pidades silmas, et metslooma jaoks on igasugune inimkontakt ja looduslikust keskkonnast väljaspool viibimine suur stressiallikas. Kaaluda tuleb ka, milline on vigastusest taastumise tõenäosus ning kas pikk ravi- ning rehabiliteerimisperiood õigustab end või pikendatakse sellega looma kannatusi Muudatus annab Keskkonnaametile võimaluse triaaži tegemiseks abi osutamisel , kui selleks tekib vajadus lähtuvalt ressursside olemasolust. Abi osutamise all peetakse silmas tegevusi nagu asjaolude väljaselgitamine, esmase nõu ja käitumissoovituste andmine, vajadusel väljasõit, looma seisundi hindamine ning otsustus, kas viia loom koostööpartneri hoiukodusse, vabastada kannatustest või jätta loodus looma saatuse üle otsustajaks. Pa ragrahvi täiendatakse ka kahe uue lõi kega , millega lisatakse LKS-i abitusse olukorda sattunud looma definitsioon ja sätestatakse, mida mõistetakse looma elujõulisuse all . Täna peetakse tihti abitus seisundis loomaks kõiki, keda inimene vähegi abituna näeb, sh kurbade silmadega metsloomad. Samuti ka neid metsloomi, kes on inimese silmis abitus seisundis, kuid tegelikult on nende seisund selline looduslike l põhjustel (nt rändele minemata jätnud luiged, kes on sattunud rasketes se talvistes se oludes se ) ja inimese sekkumist ei vaja. Seetõttu on mõistlik termini d täpsustada. Abitu seisundi kohta annab vajaduse korra l hinnangu Keskkonnaamet või konkreetse liigirühma spetsialist . P unktiga 85 täpsustatakse kohaliku omavalitsuse pädevust LKS i alusel riikliku järelevalve tegemisel. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi juhitavas kohaliku omavalit s use korralduse seaduse uuendamise ja teiste muudatuste väljatööta m ise protsessis analüüsiti muuhulgas ka looduskaitseseaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse riikliku järelevalve korda . Chris Eljase 2020 . aastal koostatud analüüsis „Kohalike omavalitsuste poolt teostatav riiklik järelevalve“ on märgitud, et LKS i § 70 2 lõi k e 2 sõnastus ja viitamine keskkonna järelevalve seaduse §-le 6 on sisuliselt raskesti jälgitav ega ole üheselt arusaadav, millistele juhtudele LKS i § 70 2 lõikes 2 on viidatud (analüüsi lk 33 ja 34). Rahandusministeerium on teinud ettepaneku täpsustada sätte sõnastust. Ku na kohaliku omavalitsuse pädevuses on LKS i s sätestatud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kaitse ja tiheasustusalal puude raie nõuded, siis täpsustatakse kohaliku omavalitsuse tehtava riikliku järelevalve pädevust viidetega konkreetsetele LKS i volitusnormidele, mille alusel nõuded kehtestatakse. P unkti de ga 86 ‒ 101 muudetakse LKS i 11. peatük i „Vastutus“ sätteid . Justiitsministeerium on juhtinud varasema looduskaitseseaduse muutmise menetluses tähelepanu sellele, et analüüsida tuleks LKS i vastutussätete otstarbekust, st kas on võimalik väärteovastutuse asemel kohaldada haldussundi , ning samuti tuleks täpsustada väärteokoosseise. Justiitsministeerium on palunud LKS i vastutussätete ajakohastamisel lähtuda karistusõiguse revisjoni põhimõtetest, mis on kajastatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (eelnõu 554 SE) . Nimetatud seletuskirjas on märgitud, et väärteovastutust tuleb kohaldada üksnes siis, kui haldussund ei anna tulemust. Kui aga karistusnorm on põhjendatud, peab see olema piisavalt määratletud, et isik saaks aru, millist tegu ette heidetaks e . Justiitsministeerium on juhtinud tähelepanu ka sellele, et LKS i §-de s 74 2 , 74 3 ja 74 4 on kehtestatud kvalitatiivselt erinevaid süüteokoosseise ning LKS i s sätestatud juriidilise isiku karistusmäär on leebe võrreldes KarS i juriidilise isiku maksimaalse karistusmääraga. Eelnõukohase seadusega ajakohasta takse seaduse vastutussätteid , e eskätt juriidilise isiku karistusmäära, et tagada õiglane karistus ja vastutussätete õigusselgus. Samuti on kaalutud, millisel juhul on võimalik väärteovastutuse asemel kohaldada haldussundi. LKS is on juriidilise isiku karistusmäär püsinud muutumatuna 2004. aastast (v . a § 74 1 lg 2 ja § 74 5 lg 2) ja on kuni 3200 eurot. See on selgelt liiga leebe karistus rikkumiste eest, mis võivad meie loodust väga negatiivselt mõjutada. Sanktsioonide kehtestamisel on oluline arvesse võtta ka majanduslikku tulu, mida seaduse nõuete eiramine võib ettevõtjale anda. Praegu kehtivad juriidiliste isikute karistuste piirmäärad ei ole põhjendatud ka seetõttu, et paigast on nihutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele määratavate maksimaalsete karistuste proportsioonid. Füüsilis ele ja juriidilisele isikule ettenähtud maksimaalne karistuse määr peaks omavahel korreleeruma, kuivõrd maksimaalse karistusmäära sätestamisel nii füüsilise kui ka juriidilise isiku puhul peab arvestama nii kaitstavat õigushüve (kaitsealuse loodusobjekti säilimine) kui ka eri- ning üldpreventiivseid mõjusid. Kui füüsilisele isikule on LKS i rikkumiste eest enamasti võimalik määrata maksimumkaristus, mis on karistusseadus tiku § 47 lõike 1 kohaselt 300 trahviühikut, siis juriidiliste isikute kehtiv karistusmäär moodustub maksimaalselt vähem kui ühe sajandiku karistusseadus tikuga sätestatud maksimaalsest karistusmäärast, mis hetkel on 400 000 eurot. Täna kehtivad maksimaalsed karistusmäärad ei täida karistuse eesmärke, milleks eelkõige on üldpreventiivselt anda üldsusele signaal, et riik ei tolereeri taolist käitumist . Samuti mõjutada eripreventiivselt teo toimepanijat edaspidi vältima sarnaste süütegude toimepanemist ja tagada, et rikkumine ei tasu end majanduslikult ära. Keskkonnaamet saab oma praktika põhjal väita, et mõnel juhul on ettevõtjad võimaliku karistusega juba ette arvestanud, kuivõrd see tasub majanduslikult ära. LKS i muutmise käigus on analüüsitud kehtivaid vastutussätteid , et leida võimalusi karistuse asendamiseks haldussunniga. Vaadates LKS is kaitseala kohta sätestatut , on näha, et seadusega sätestatud keeldude ja piirangute (v.a § 74 2 lg-d 3 ja 4) eesmärk on ennetada ja ära hoida kaitstavate hüvede kahjustamist. Tegemist on selles suhtes liiklusseadusele sarnase seadusega ja kui isik mõnda piirangut rikub, on tagajärg saabunud ning haldussunniga protsessi tagasi pöörata ei ole võimalik. Samas on kohati võimalik rakendada väärteovastutust paralleelselt haldussunniga, kui rikkumisega tekkinud kahjulik tagajär g on vaja likvideeri da ( likvideerida ebaseaduslik ehitis piiranguvööndist, eemaldada piiranguvööndisse sõitnud sõiduk vms.). Kuna kaitse alla võetud loodusobjektid on ühel või teisel viisil õrnemad või tundlikumad kui meid tavapäraselt ümbritsev looduskeskkond, on kaitsealade kasutamine suurema avaliku tähelepanu all, mistõttu on ka avalik ootus, et nõuete rikkumise eest määratakse õiglane karistus. Maksimummäära tõstmine ei tähenda, et pärast määra tõstmist hakatakse maksimummäära rohkem või kergekäelisemalt määrama. Selleks, et vältida riigi või kohtute omavoli, on karistamisele kehtestatud väga selged reeglid, millest nii kohus kui kohtuväline menetleja on kohustatud kinni pidama. Väärteo eest karistuse määramisel kehtivad samad reeglid , mis kuritegude puhul ning karistuse määramise juhised ja loogika võimaldavad maksimummäära kohaldada vaid juhul, kui esinevad raskendavad asjaolud, puuduvad kergendavad asjaolud ja tegemist on nn saririkkujaga. Karistuse määramisel tuleb kaalumist alustada sanktsioonimäära keskmisest . S ellele on kohustuslik lisada või võtta maha karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud (loetletud KarS §-des 57 ja 58) ning seejärel hinnata süüd suurendavate ja vähendavate asjaolude esinemist, milledeks on varasema karistatuse olemasolu või puudumine, rikkumise ulatus, rikkumise kestvus, rikkumisega tekitatud kahju, rikkumisega saadud (konkurentsi)eelis, isiku käitumine pärast rikkumist, isiku käitumine süüteomenetluse ajal, samuti menetleja hinnang, kui suur on tõenäosus, et isik võiks tulevikus analoogseid rikkumisi toime panna ja milline karistus täidaks ka üldpreventiivselt teistele valdkonnas tegutsevatele isikutele hoiatavat eesmärki. Kuivõrd karistuse määramine käib kindlate reeglite järgi, siis maksimaalset võimalikku karistusmäära saab rakendada üksnes juhul, kui esinevad ainult karistust raskendavad asjaolud, süüd suurendavad asjaolud ja varasemad karistused on näidanud, et need ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekalt käituma. Arvestades eeltoodut, peavad karistuse raamid olema sellised, et ka maksimaalset määra rakendamata on võimalik määrata karistus, mis välistaks rikkumise majandusliku tulususe. Eesti on tihedalt seotud ka EL õigusega. Nii direktiivides kui otsekohalduvates määrustes on reeglina rõhutatud, et liikmesriik on kohustatud rakendama tõhusaid ja mõjusaid karistusi ning sageli on soovit atud või ka kohustatud karistusega ära võtma ettevõttelt rikkumise tulemusel saadud tulu. Näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115 (nn raadamismäärus) art 25 lg 2 kohaselt peavad karistused olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Punkti a) kohaselt peab kõnealuste karistuste suurus olema proportsionaalne tekitatud keskkonnakahju ning asjaomaste saaduste või toodete väärtusega, arvutades kõnealuste trahvide suuruse nii, et oleks tulemuslikult tagatud, et vastutavad isikud jäävad toime pandud rikkumistega saadud majanduslikust kasust ilma , ning suurendades korduvate rikkumiste korral trahve järk-järgult. Juriidilise isiku puhul kehtestatakse sellise trahvi maksimumsummaks vähemalt 4 % ettevõtja või kaupleja aastasest kogukäibest liidus trahviotsusele eelnenud majandusaastal, mis arvutatakse vastavalt ettevõtjate aastakäibe arvutamisele, nagu on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 ( 24 ) artikli 5 lõikes 1 ning trahvisummat suurendatakse vajaduse korral nii, et see ületaks saadud võimalikku majanduslikku kasu. P raktikas on maksimummäära kasutatud üksikud korrad. Karistuse mõistmine toimub KarS i § 56 ning Riigikohtu praktika väga kindlate reeglite järgi. Ke A lähtub viidatud alustest, väärteomenetluste kvaliteeti kontrollitakse , korraldatakse koolitusi ja välistatud on ametnike suva karistuse määramisel. Maksimaalse karistusmäära tõstmine võimaldab kohaldada teo raskusele ja iseloomule vastav at karistus t . Kergete rikkumiste korral jäävad karistused endiselt sümboolsetes se summade s s e , samas tulu saamise eesmärgil toime pandud teo eest on siis võimalik rakendada karistust, mis on kooskõlas põhimõttega, et rikkumine ei tohi end ära tasuda. Kedagi ei karistata, kui ta ei ole toime pannud rikkumist. Kui isik on toime pannud rikkumise teadmatusest (ettevaatamatus hooletuse vormis), on tema süü väike ja seda arvestatakse kindlasti karistuse määramisel. Samuti on välistatud võimalus, et riik võiks määrata põhjendamatult suuri rahatrahve, kuna kohtumenetluses kontrollitakse muuhulgas ka karistuse määramise vastavust karistusseadustikule ja levinud kohtupraktikale. KeA arvestab rikkumiste menetlemisel tahtluse aspektiga. Eelnõus on arvestatud sellega, et need koosseisud, mis on orienteeritud tahtlusele, on ka selliselt sätestatud. KarS i § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatavad nii ettevaatamatud kui ka tahtlikud teod. Kui seadus ei täpsusta, siis üldjuhul peab lähtuma sellest, et tegu on pandud toime vähemalt hooletusest (Riigikohtu lahend 3-1-1-48-05 p 6). Aga kui seadus täpsustab, et väärteokoosseis eeldab tahtlust, siis tuleb väärteomenetluse käigus tuvastada, et tegu on toime pandud tahtlikult, st vähemal t kaudse tahtlusega KarS i § 16 lõike 4 tähenduses. Näiteks on rõhutatud §-des 74 13 , §74 13 ja 74 17 sätestatud väärtegude lühikirjeldustes, et väärteokoosseis eeldab tahtlust. Tahtlus on defineeritud KarS i § s 16. Igal juhul kehtib üldreegel, et karistuse kohaldamisel tuleb hinnata KarS i § 56 lõike 1 alusel süü sisu – karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude ning süüd mõjutavate muude asjaolude kaudu. Samuti on analüüsitud kehtivate väärteokoosseisude vastavust määratluse nõuetele. Mit u väärteokoosseisu on liiga üldsõnalised, mistõttu isikud ei pruugi aru saada, mida konkreetselt neile ette heidetakse. Näiteks LKS i § 71 näeb ette vastutuse kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest. Looduskaitseseaduse kohaselt jagunevad kaitstavad loodusobjektid kuueks erineva iseloomuga objektiks, mis omakorda jagunevad tüübi või liigi järgi ( LKS i § 4). Seetõttu kirjutati enam ik LKS i § 71 vastutusalas olevad rikkumised iseseisvate väärteokoosseisudena lahti. Kui kehtivas LKS i s oli kokku üheksa väärteokoosseisu, siis eelnõu s on neid 3 5 . Viimastel aastatel on kõige rohkem, 911 korda trahve (nii juriidilistele kui ka füüsiliste le isikutele) määratud üldise sätte , LKS i § 71 „ Kaitstava loodusobjekti muude kaitsenõuete rikkumine“ alusel , kusjuures keskmine trahvisumma oli 432 eurot . Ajavahemiku l 01.01.2020 kuni 31.07.2021 on LKS i § 71 alusel menetletud pisut alla 300 väärteoasja ja füüsiliste isikute karistused jäävad 10–270 trahviühiku vahele, juriidiliste isikute karistused on vahemikus 120 kuni 1600 eurot. Eelnõu ga lisatavates paragrahvide s (§ 71¹‒71 9 ) on eraldi välja toodud üheksa rikkumist – majandustegevuse või loodusvarade kasutamise keelu rikkumine (§ 71¹ ) , ehituskeelu nõuete rikkumine ( § 71²) , telkimise või lõkketegemise nõuete rikkumine (§ 71⁵ ), rahvaürituse korraldamise nõuete rikkumine (§ 71⁶) , viibimiskeelu rikkumine (§ 71³) , sõidukiga sõitmise (§ 71⁴) , puittaimestiku istutamise või raie nõuete rikkumine (§ 71⁷) ja k aitstaval loodusobjektil poollooduslike koosluste kaitse nõuete rikkumine (§ 71 9 ) . Need tegevused on reguleeritud LKS i §- de 14, 30 ja 31 järgi ja viibimiskeel d ka §-des 15 ja 29. LKS i § 29 l õige 2 keelab reservaadis igasuguse inimtegevuse, sh viibimise , hõlmates seega vastutussätteid §-d es 71 1 , 71 3 , 71 4 , 71 5 ning 71 6 . Keelu rikkumisel määrataks trahv toimepandud rikkumise järgi, n äiteks kas inimene liikus reservaadis jalgsi või sõitis mootorsõidukiga. Sõltuvalt inimese tegevusest on rikkumise raskusaste ning häiring kaitseväärtusele erinev. Trahvimäärade määramise l on arvestatud rikkumise tagajärge. Näiteks kaitstaval loodusobjektil sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga liikumise nõuete rikkumise korral on arvestatud, et kuna kaitsevööndid on erineva rangusega piirangutega ja kooslused, mida kaitstakse, võivad olla äärmiselt tundlikud (rabas või liivasel rannal samblikukihi taastumine võib võtta aastakümneid) , siis nimetatud rikkumise tagajärg võib olla väga raske ning seetõttu on nimetatud teo eest ette nähtud maksi mumilähedane võimalik karistus. Juriidiliste isikute trahvimäära määramisel on arvestatud ka seda, et kui üksikisik rikub reeglina kaitsealal liikumise reegleid kogemata, siis juriidilise isiku puhul on reeglina tegemist vastavas valdkonnas (matkade, reiside korraldamine) tegutseva ettevõttega, kelle puhul eeldatakse eeltöö tegemist. Lisaks on ettevõtte korraldatud ürituste korral oht või kahjulik mõju loodusobjektile reeglina oluliselt suurem kui üksikisiku tegevusel . Karistuse määramisel arvestatakse, et juhul, kui kahju on võimalik heastada, eelistatakse alati heastamist ning karistus on väike või ei kohaldata üldse. Karistamine on põhjendatud juhul, kui ettevõtet on varasemalt juba hoiatatud ja tema tähelepanu loodust kahjustavale tegevusele juhitud. Alles on jäetud ka üldine vastutussäte kaitstavate loodusobjekti de kaitsenõuete rikkumiste eest. Sellisteks rikkumisteks on LKS i § 31 lõike 2 pun k tides 1, 2, 4, 7, 9 ja 12 nimetatud keelatud tegevused: uue maaparandussüsteemi rajamine; veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; jahipidamine ja kalapüük; roo varumine külmumata pinnasel. S elliseks rikkumiseks on ka LKS i § 32 lõike 2 kohane keel atud tegevus – hoiualal nende elupaikade ja kasvukohtade hävitami n e ja kahjustami n e, mille kaitseks hoiuala moodustati , ning seal kaitstavate liikide oluli n e häirimi n e, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaits tavate liikide soodsa seisundi. Sellisteks rikkumisteks on ka eelnõukohase seadusega lisatavad keelatud tegevused, milleks on piiranguvööndis olemasoleva maaparandussüsteemi hoiu- või rekonstrueerimistöödele kaitse-eeskirjaga seatud tingimuste või keeldude rikkumine , kui sellega ei kaasne puittaimestiku istutamise või raie nõuete rikkumist , mis on eraldi vastutuskoosseisuks. Üheks suuremaks määraks on kaitstaval loodusobjektil majandustegevuse või loodusvarade kasutamise keelu rikkumise ja ebaseadusliku ehitamise eest. Kuna loodusreservaadid ja sihtkaitsevööndid on erilist kaitset vajavad alad, kus majandustegevus on keelatud või väga piiratud tingimustel lubatud, peavad karistused olema juba ette hoiatavad ja mõjusad. Praktikas juhtub küll rikkumisi üliharva, kuid kui juhtub, siis reeglina kaitstav kooslus hävib. Enamasti on tegemist vanade ja väärtuslike puistute raiega, mille taastumine võtab aega vähemalt 100 aastat. Ehitamiste osas puudub enamasti võimalus hinnata tagantjärele kahju konkreetsete liikide isenditele või ka keskkonnavastutuse mõttes kahju elupaigale, seega on rahatrahv ainus hoitav meede. Kui hinnata keskmise hoone maksumust, siis see on kümnetes tuhandetes, seega peaks võimalik sanktsioonimäär seda kordades ületama. Eelnõus toodud karistus peaks välistama ka võimaluse, et ettevõte teadlikult jätkab rikkumisega seni, kuni riik asub asendustäitmist läbi viima. Teine suurima trahvide arvuga, 390 korda , on olnud LKS i § 74 sätestatud r anna ja kalda kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine , kusjuures keskmine trahvisumma oli 417 eurot (maksimaalne 2400 ja minimaalne 8 (nii väike määr on seotud kroonilt eurole ülemineku ümmardamisega) . Normitehnika reeglitest tulenevalt on üldise sisuga LKS i § 74 tun n istatud kehtetuks ja e elnõu s on er istatud viis sagedasemat rikkumist uutes vastutussätetes – ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamise (§ 74 ¹¹ ) , sõidukiga sõitmise (§ 74¹º ) ning metsa kasutamise ja kaitse nõuete rikkumi s e (§ 74 ⁷ ) ja maavara kaevandamise keelu rikkumine (§ 74⁹ ) . Ranna ja kalda piiranguvööndid on tavapärasest tundlikumad alad ja mis tahes rikkumised võivad kaasa tuua väga tõsiseid ning pöördumatuid tagajärgi, mistõttu on nende karistusmäärad maksimumi lähedased. Ranna ja kalda piiranguvööndis metsa kasutamise ja kaitse nõuete rikkumise eest trahvimäärade määramisel on arvestatud, et rannal ja kaldal kasvavatel metsadel on lisaks majanduslikule väärtusele ka looduskaitseline väärtus, mistõttu ainult majanduslikku tulu ei saa karistamisel aluseks võtta. Rannal või kaldal kasvava metsa eesmärg on hoida ära erosiooni, maalihkeid, majandamise ja muid mõjusid veekogudele jne. Seetõttu peaks selle sätte maksimaalne karistus olema sama suur või suurem kui maksimaalne karistus metsaseaduse ebaseadusliku raie eest. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitamise nõuete rikkumise korral on arvestatud, et ehitise all olevad kooslused hävivad ja kumulatiivne mõju on pikaajaline. Ehituskeeluvööndid rannal ja kaldal muutuvad tulevikus eriti oluliseks, kuna need plaanitakse arvata riiklikult kaitstavate alade hulka, mis on vajalikud kaitstavate alade pindalalise eesmärgi täitmiseks. Praktikas on kõige suurem probleem just juriidiliste isikutega (arendajad), kes looduskaunis kohas nn „miljonivaatega“ arenduste nimel eiravad kehtestatud nõudeid. Olukorras, kus mõnel juhul ei pruugi ehitist saada likvideerida, peab karistus olema mõjuv ja hoiatav. Ilma loata ehitamine ranna- või kaladaaladele on suhteliselt levinud ja üha suurenev probleem ning kuna alati ei ole võimalik likvideerimine, peab võimalik maksimaalne karistus juba preventiivselt mõjuma selliselt, et ära hoida tuleviku rikkumisi. Kaitstaval loodusobjektil puittaimestiku istutamise või raie nõuete rikkumise eest karistuse määramisel peab arvestama, et kaitstavatel metsadel on lisaks majanduslikule väärtusele ka looduskaitseline väärtus, mistõttu ainult majanduslikku tulu ei saa karistamisel aluseks võtta. Seetõttu peaks selle sätte maksimaalne karistusmäär olema sama suur või suurem kui metsaseaduse ebaseadusliku raie eest. Koosseis sisaldab lisaks raiele ka muude nõuete, nagu istutamise keeld, külmumata maaga raie keeld jms rikkumisi. Selle koosseisu alla käib ka näiteks konnakotka toitumisala hävitamine metsa istutamise läbi (Otepää looduspargis hiljutine juhtum). Samuti on hea näide täna kohtus olev menetlus, kus ettevõte istutas Võrtsjärve poldri hoiualal 80 ha suurusele alale 128 000 kuuse ja kase istikuid eesmärgiga muuta ala metsaks. Kui mingil põhjusel ei peaks saama ala taastada, häviks 80 ha täna Natura 2000 alana kaitstavat rohunepi, rukkiräägu, suurkoovitaja, hänilase jt kaitsealuste lindude elupaika. Kui kehtivas seaduses oli eraldi vastutussättena üksnes linnuliikide kaitsenõuete rikkumine (viimase viie aasta jooksul määrati trahve 13 korral, keskmine trahvisumma 173 eurot) , siis eelnõu järgi on lisaks looduslikult esinevate linnuliikide kaitsenõuete rikkumisele (§ 74 1 7 ‒74 19 ) e raldi vastutusnorm looduslikult esinevate mittekaitsealuste loomaliikide kaitsenõuete rikkumine ( § 74 21 ), mi s on regul eeritud LKS i § - des 51, 51 1 , 52, 58 ja 63 . Normitehnika reeglite alusel on kehtetuks tunnistatud LKS i § 74 ³ , mis sisaldas vastutussätteid looduslikult esinevate lindude kaitsenõuete rikkumise eest ning lindude ja nahkhiirte märgistamise nõuete rikkumise eest. Nimetatud rikkumised on eraldi koosseisudena eelnõu järgi §-d es 74 17 ‒74 19 ja 74 20 . Looduslikult esinevate linnuliikide kaitsenõuete rikkumise vastutussätted on jagatud kolmek s . Eristatud on häirimine, kahjustamine ja hävitamine. Häirimine on leebe lindude ellu sekkumine, see ei pruugi kaasa tuua pesitsuse katkemist ega lindude (munade) hukkumist, seega piisab suhteliselt leebest karistusmäärast. Kahjustamine tähendab, et negatiivne tagajärg on saabunud, st pesitus on katkenud ja linnud peavad otsima uusi pesitsuskohti või jätavad pesitsuse vahele. Hävitamine tähendab, et raie käigus hukkuvad pesades olevad munad või hävitatakse pesad koos poegadega. Selline tahtlik hävitamine ehk linnupoegade tapmine peaks sisaldama võimalust karistada maksimaalsel määral. Kui näiteks laane- või salumetsas lindude pesitsemise kõrgperioodil raiutakse lagedaks 7 ha, siis sellise raie tulemusel hävib vähemalt 40 pesa poegadega ja kui võtta iga pesa suuruseks keskmiselt 5 poega ( värvulistel rohkem, suurematel lindudel vähem), siis tapetakse sellise raiega 200 linnupoega. Linnudirektiivi kohaselt on pesitsevad linnud erilise kaitse all. Linnades on probleemiks korteriühistud, kes jätavad õigel ajal piisava hoolsusekohustuse täitmata, mistõttu tehakse katusetöid või soojustustöid lindude (räästapääsukesed, piiritajad , kajakad jt) pesitsusajal ja selle asemel, et tööd katkestada, hävitatakse teadlikult ja tahtlikult pesad, sageli koos neis olevate munadega. Direktiivi kohaselt peavad karistused olema mõjuvad, hoiatavad ja tõhusad. Kuna tegevus eeldab teadlikku ja tahtlikku pesade või munade hävitamist ja tegevus toimub reeglina tiheasustusalal kõigi pilgu all, peab karistus olema vastav süü suurusega. Lisaks korteriühistutele, kes töid organiseerivad, peab karistus olema hoiatav ja mõjus ka ehitusettevõttele, kelle igapäevaseks tegevuseks on katuste ja fassaadide renoveerimine ja kelle aastane käive ulatub sadadesse tuhandetesse eurodesse. Normitehnilistel põhjustel on eelnõus kehtetuks tunnistatud ka LKS i § 74 4 , milles sisaldu vad direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas nimetatud looma - ja taimeliikide kaitsenõuete rikkumised. Nimetatud rikkumised on kaetud vastutuskoosseisudega §-des 74 13 ‒ 74 1 6 ja 74 22 ‒74 26 . D irektiivi 92/43/EMÜ IV lisas nimetatud looma- ja taimeliigid on riigisiseselt võetud kaitse alla kas I, II või III kaitsekategoorias. Seega on nende kaitse reguleeritud riigisiseses kehtivas õiguses kaitsekategooria liikidele sätestatud nõuete ja piirangutega. Et vältida sama rikkumise eest dubleerivat vastutussätet, siis on kattuvad direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa liikide kaitse normide le ja riigisiseselt kaitse alla võetud liikide kaitse normidele vastavad koosseisud vastutussät etes ühildatud . Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtliku surmamise keelu rikkumise eest trahvimäära kehtestamisel arvestatakse, et see koosseis hõlmab ka I kaitsekategooria liikide surmamist. Näiteks on KeA praktikas juhtum, kus kotkas asus pesitsema majandusmetsas ja metsaomanik (juriidiline isik), avastades pesa ja langetas pesapuu, et vältida pesapuu ümber moodustatavat sihtkaitsevööndit. Kirjeldatud juhul ei suudetud tuvastada, kas pesas olid ka munad või pojad. Sellised rikkumised pannakse ühelt poolt toime eesmärgiga ära hoida majanduslik kahju, teisalt toob selline rikkumine juhul, kui koos pesa hävitamisega tapetakse ka poeg või pojad, kaasa suure negatiivse mõju I kaitsekategooria liigi populatsioonile. Seetõttu peab maksimaalne karistus olema suuruses, mis paneks ettevõtte olukorda, kus isendi tapmine ei oleks tulusam. Eelnõu kohase seaduse ga muudetakse LKS i § 74² vastutussätte pealkirja, ku na varem vastutussättes mitme seaduse nõude rikkumise eest ettenähtud koosseisude asemele jääb alles ainult üks – kaaviari pakendi märgistamise nõuete rikkumine. Üldsätte (§ 71) alt on eraldatud ka nende looma- ja taimeliikide isendite kaitsenõuete rikkumine, mis on loetletud nõukogu määruses (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel ehk nn CITES i isendite kaitsenõuete rikkumine (eelnõu järgi § 74 27 ) . Eraldi on eelnõus ette nähtud ka vastutussäte kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest (§ 71⁸). Nimetatud sätte menetluspädevus on antud valla- või linnavalitsusel e. K ehtivas LKS i s ei ole juriidilisele isikule kehtestatud karistusmäärad kooskõlas aja jooksul toimunud muudatustega majanduse s ning elatustaseme s , mistõttu kaaluti süüteokoosseisude juures, milline oleks teo raskuse ja keskkonnamõjuga vastavuses olev karistus. Ühtlasi hinnati erinevate süüteokoosseisude korral uuesti füüsilisele isikule kohaldatava i d maksimaalse i d karistusmäära si d ja ajakohastati menetluspädevust ning keskkonnakahju hüvitamist käsitlevaid sätteid. Muudatust tehes võeti arvesse ka rikkumise korral selle võimaliku keskkonnaohu olulisust, ohu realiseerumise tõenäosust ning kaitstava loodusobjekti võimalikku pöördumatut hävimist või kahjustumist ning asjaolu, et nimetatud tegu võib olla laiaulatuslike keskkonnaalaste ning loodusobjekti kaitse-eesmärkide täitmist mõjutavate tagajärgedega. Seega ei ole tihti üksnes haldussunni rakendamine tõhus eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks ning vaja on määrata väärteovastutus. Samuti arvestati juriidilise isiku puhul sellega, et rikkumine ei oleks majanduslikult tulusam kui maksimaalne võimalik karistus. Mitme koosseisu korral on teoalternatiivide juures alust eeldada olulise majandusliku tulu saamis t , mida peab arvestama juriidilise isiku puhul teo maksimaalse karistusmäära määramisel . Kari s tussätete karmistamise juures on oluline pöörata tähelepanu ka selgitus- ja ennetustööle. Keskkonnateemade teavitustöö on Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti ülesanne, millega aktiivselt iga päev ka tegeletakse, s h järelevalve käigus . Esmakordsete väiksemate rikkumiste korral piirdutakse tavaliselt selgitamise ja hoiatamisega ega karista ta . Selgitustöö korral on hea näide K eA initsiatiivil ja koostöös RMKga valminud Hiiumaa ja Saaremaa praamidel näidatavad videoklipid, milles selgitatakse looduses puhkamist. Samuti osaleb K eA iga-aastasel meremessil, kus selgitatakse huvilistele kaitsealadel paatidega liikumise tingimusi ning muid looduskaitsega seotud küsimusi. KeA m enetluspädevus t käsitlevast LKS i § 75 lõikest 2 on välja jäetud viide §- de le 71⁸ ja 73 . Nende sätete puhul soovitakse menetluspädevus anda üksnes valla- või linnavalitsuse le. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjad ja ü ksikpuude raie eeskirjad kehtestab iga kohalik omavalitsus eraldi ning kohaliku omavalitsuse kehtestatud õigusaktide järelevalve kohustus lasub kohalikul omavalitsusel. E elnõukohased vastutusnormid ning nende aluseks olev ad sätted LKSis : § 71. Kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 14 l õike 1 p unktides 1, 2, 9 , 10 ja 1 3 (viimane lisatakse eelnõuga), § 31 l õike 2 p unktides 1, 2, 4, 7, 9 ja 12 ja § 3 1 lõige 6 (lisatakse eelnõuga), § 32 l õikes 2, § 33 l õikes 1. § 71 1 . Kaitstaval loodusobjektil majandustegevuse ja loodusvarade kasutamise keelu rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 29 l õikes 2, § 30 l õike 2 p unktides 1 ja 2, § 31 l õike 2 p unktis 3. § 71 2 . Kaitstaval loodusobjektil ehitamise nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 30 l õike 2 p unktis 3, § 31 l õike 2 p unktis 8. § 71 3 . Kaitstaval loodusobjektil viibimise keelu rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 29 l õikes 2 ja § 30 l õike 2 p unktis 4 . § 71 4 . Kaitstaval loodusobjektil sõidu kiga sõitmise nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 29 l õikes 2, § 30 l õike 2 p unktis 5, § 31 l õike 2 p unktis 10 . § 71 5 . Kaitstaval loodusobjektil telkimise ja lõkke tegemise nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 29 l õikes 2, § 30 l õike 2 p unktis 6, § 31 l õike 2 p unktis 11 . § 71 6 . Kaitstaval loodusobjektil rahvaürituse korraldamise nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 29 l õikes 2, § 30 l õike 2 p unktis 6, § 31 l õike 2 p unktis 11 . § 71 7 . Kaitstaval loodusobjektil puittaimestiku istutamise ja raie nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on eelnõukohase seaduse ga lisatud § 14 lõikes se 7, § 29 lõikes 2, § 30 lõike 2 punktis 7 (lisatakse ee l nõuga), § 31 lõike 2 punktides 4, 5, 6 ja 13 (viimane lisatakse eelnõuga), § 32 lõikes 3. § 71⁸ . Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kasutamis- ja kaitsenõuete rikkumine ‒ LKS i § 44 järgi kohaldub kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstaval loodusobjektil LKS i § 31 kohane kaitsekord. Vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § -s 31 . § 71 9 . Kaitstaval loodusobjektil poollooduslike koosluste kaitse nõuete rikkumine - Vastutusnorm rikkumistele, mis on sätestatud § 14 lõike1 punktis 12 (lisatakse eelnõuga), §17 lõige 1 ja 2, § 30 lõike 2 punktis 7 (lisatakse eelnõuga), § 31 lõike 2 punktis 13 (lisatakse eelnõuga) ja § 33 lõike 1 punktis 5. § 73. Tiheasustusala puude ebaseaduslik raie ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § -s 45 (eelnõu ga täpsustatakse LKS i § 45 sõnastust, et oleks selge, et nõue hõlmab ka puu osi) . § 74 1 . Võõrliikide kasutamisnõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § -s 57, § 57² l õikes 6 . Paragrahvi 57 lõike 8 kohaselt kehtestatavat ministri määrust võõrliikide lindude loodusesse laskmisega seo tud teabe vahetamise ja Euroopa Komisjoniga konsulteerimise korra kohta ei ole veel kehtestatud, kuna Euroopa Komisjon ei ole täpsustanud, kuidas teabevahetus ja konsulteerimine toimuma peab, samas oli volitusnorm vaja kehtestada linnudirektiivi ülevõtmiseks. § 74 2 . Kaaviari pakendi märgistamise nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § -s 59¹ ( LKS i § 59 1 lõike 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.07.2009 määruses nr 38). § 74 5 . Hülgetoodetega tehtavate tehingute nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 56 l õikes 6 . Hülgetoodetega tehtavate tehingute n õuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta artiklis 3 ning komisjoni määruse (EL) nr 737/2010, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad , artiklis 2 . § 74 6 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 artiklites 4 ja 7. § 74 7 . Ranna ja kalda piiranguvööndis metsa kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 37 l õikes 2. § 74 9 . Ranna ja kalda piiranguvööndis maavara kaevandamise keelu rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 37 l õike 3 p unktis 5 . § 74 10 . Ranna ja kalda piiranguvööndis mootor- ja maastikusõidukiga sõitmise nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 37 l õike 3 p unktis 6 . § 74 11 . Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitamise nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § -s 38 . § 74 12 . Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtliku surmamise keelu rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 55 l õikes 1 ja § 58 lõikes 4 . § 74 13 . Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmise ja tahtliku häirimise keelu rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 55 l õikes 6 ja § 58 lõikes 4 . § 74 14 . I kaitsekategooria taimede ja seente kaitsenõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 55 l õikes 7 ja § 58 lõikes 4 . § 74 15 . II kaitsekategooria taimede ja seente kaitsenõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 55 l õikes 7 ja § 58 lõikes 4 . § 74 16 . III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade kaitsenõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 55 l õikes 8 ja § 58 lõikes 4 . § 74 17 ‒74 19 . Looduslikult esinevate linnuliikide kaitsenõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 55 l õigetes 6¹ ja 6² (eelnõuga lisatav säte). § 74 20 . Nahkhiirte ja lindude märgistamise nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § -s 58 3 . § 74 21 . Looduslikult esinevate mittekaitsealuste loomaliikide kaitsenõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § -des 51, 51 1 , 52, 58 ja 63 . § 74 2 2 . Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliigi isendi paljunemis- ja puhkekohtade hävitamise ja kahjustamise keelu rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § -s 51². § 74 2 3 . I kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 56 l õikes 2 ja lõike 2¹ punktis 2 . § 74 2 4 . II kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 56 l õikes 2 ja lõike 2¹ punktis 2 . § 74 2 5 . III kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 56 l õikes 2 ja lõike 2¹ punktis 2 . § 74 2 6 . L ooduslikult esinevate linnuliikide isenditega tehingu tegemise keelu rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 56 l õike 2¹ p unktis 1 . § 74 2 7 . Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega riikidevahelise kauplemise nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § -s 59 . P unktidega 102 - 108 eraldatakse vastutuse peatükist LKS i § 77, mis reguleerib loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamist ja mis viiakse omaette peatükki 11¹ „ Looduso b jektile tekitatud kahju “ . H ea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 24 lõike 5 nõuete järgi jagatakse § 77 sisu järgi kaheks paragrahviks, et vältida ühte pikka paragrahvi . Eelnõu kohasesse § 77 jäävad kehtiva seaduse lõiked 1‒3 ja 11 ning § 77¹ jäävad kehtiva LKS i § 77 lõiked 4 – 10¹ (kahjumäärad). Täpsustatakse § 77 lõikes 1 sätestatud volitusnormi ulatust, et oleks üheselt selge, et LKS i § 77 lõikes 3 kehtestatud aluseid, st mida loetakse loodusobjektile kahju tekitamiseks, on võimalik volitusnormi alusel täpsustada. Paragrahvi 77 on lisatud lõige 2¹ , mis sõnaselgelt sätestab, et keskkonnale kahju tekitanud isiku kohustus on tekitatud kahju hüvitada. Samuti lisatakse lõikesse 3 punkt id 8 ja 9 , millega soovitakse looduskaitseseaduse mõtet selgemini välja tuua ning ( loodusobjektile tekitat ud) kahjude loetellu lisa takse poollooduslike koosluste kahjustamine ja hävitamine ning võõrliigi loodusesse laskmine ( võõrliigi loodusesse laskmiseks loetakse nii aktiivset tegevust , nagu võõrliigist looma lahti laskmist, võõrliigist taime istutamist või külvam ist , kui ka tegevusetust, mille tõttu ei ole takistatud võõrliigi levikut loodusesse ) . LKS i § 57 lõike 1 kohaselt on keelatud võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine, v . a metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine. Kehtiva LKS i § 77 lõike 1 volitusnorm ja lõikes 10¹ sätestatud kahju määr käsitlevad kahju tekkimist võõrliigi laskmisega loodusesse, seetõttu parandatakse eelnõukohase muudatusega ilmselge eksimus ja täiendatakse ka sama sätte lõikes 3 kahju tekkimise alust. Lähtudes ee s pool selgitatud vastutusmäärade korrastamise ja tõstmise põhjenduste st , on üle vaadatud ka keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise määrad ning lisatud poollooduslike koosluste hävitamise ja kahjustamise määrad. Määrasid on tõstetud proportsionaalselt kahjustatava loodusväärtuse väärtusele ehk ohustatusele . Suurendatud on kaitsealuste liikide isendite ebaseaduslikul hävitamisel, elujõuetuseni vigastamisel või ebaseaduslikul püsielupaigast eemaldamisel ning ka kahjustamisel arvestatavaid keskkonnakahju maksimummäärasid. Samuti on proportsionaalselt suurendatud miinimummäärasid. KeA ettepanekule tuginedes on miinimummäärad tõstetud neljakordseks. I kategooria kaitsealuse liigi ebaseadusliku hävitamise määra oluline tõstmine on muuhulgas vajalik, et rakendusaktis , Vabariigi V alitsuse 08.04.2005 määruses nr 69 „ Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ (edaspidi kahjumäärus ) , oleks teatud I kategooria liikide isendite, näiteks kotkaste ebaseadusliku ja kuritahtliku hävitamise korral keskkonnakahju määraks summa, mille alusel tekiks karistusseadustiku järgi nn oluline kahju , ja KeAl oleks alus sellise teo kahtluse korral algatada kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse käigus tehtud uurimine võimaldab suurema tõenäosusega jõuda lahenduseni. Viimase viie aasta jooksul on I kategooria liikide isendite eest keskkonnakahju määratud kokku 37 800 euro ulatuses. Keskkonnakahju määrade suurendamine mõjub ka preventiivse heidutusmeetmena. Lisaks ee s pool mainitud proportsionaalsuse põhimõt tele on § 77 ¹ lõike 3 punktis 2 sätestatud III kategooria kaitsealuse liigi kahjustamise korral arvestatava keskkonnakahju piirmäära tõstmi se põhjuseks ka looduskaitseseaduse ja kalapüügiseaduse kooskõlla viimine. Praegu ületab k alapüügiseaduse (KPS) alusel püüda lubatud kalaliigi isendi ebaseadusliku püügi korral (n t elektripüük) arvestata v kahju mit u korda (vt KPS i § 73 lg 6 – 5 - ja 10 kordne määr) LKS i alusel kaitsealuse kalaliigi isendi korral arvestatavat kahjumäära. LKS i § 77 l õike 1 alusel vastuvõetud kahjumäärus ei erista kahjumäärade korral tegevusi, mille tagajärjel kahju tekkis. Seega tuleb LKS i ja KPS i alusel määratavad kahjumäärad ühtlustada . Selleks on kõige mõistlikum võimaldada teatud tegevuste korral määrata kolmekordne kahjumäär. Et kolmekordne kahjumäär vastaks LKS i piirmäärale, tuleb teha kõnealune muudatus seaduses. LKS i alusel keskkonnakahju määramisel ei ole vastuolu k eskkonnavastutus e seadusega ( edaspidi KeVS ). KeVS reguleerib keskkonnale tekitatud kahju heastamist ehk tegemist on endise olukorra taastamisega, kus keskkonnale kahju põhjustanud isik peab kahju reaalselt heastama (n t likvideerima reostuse, lisaks asustama kalapopulatsiooni taastamiseks kalamaimud, looma tingimused lindude pesitsemiseks jne) . LKS i § 77 sätestab keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise, mis on rahaline hüvitamine ega ole otseselt seotud tegeliku olukorra taastamisega. Tegemist on erinevate regulatsioonidega. Kui tegemist on kaitsealuse liigi looma hukkamisega, lähtub K eA kahju arvutamisel LKS i alusel kehtestatud kahjumääradest. Kui tegemist on kaitsealuse liigi kahjustamise või kaitseala või kaitsealuse üksikobjekti kahjustamisega, siis selgitatakse välja , kas teoga on keskkonda kahjustatud ja milles kahjustamine seisnes. Seega on tagatud, et rakendatakse olukorras kohasemat hüvit ami smeedet ning on välistatud, et samal ajal rakenduksid nii KeVS i alusel heastamine kui ka LKS i alusel kahju väljamõistmine. Kui kahju on võimalik KeVS i alusel heastada, rakendub alati heastamine ja rahalist nõuet kahju hüvitamiseks ei esitata. KeVS i rakendussä t te § 40 alusel, kui tekitatud kahju heastatakse KeVS i alusel, ei tule kahju LKS i § 77 alusel rahas tasuda. Keskkonnakahju määramisel arvestab K eA ka tahtlusega. Kahjunõue esitatakse ebaseadusliku surmamise või hävitamise korral , mis tähendab, et näiteks liikluses hukkunud linnu ega ka karu, ilvese või hundi kohta keskkonnakahjunõuet ei ole võimalik esitada, kuna tegemist on õnnetusjuhtumiga, mitte kaitsealuse isendi vastu suunatud ebaseadusliku teoga. KeVS i alusel kahju tuvastamine kaitstava liigi ja elupaiga ning elupaigatüübi puhul on väga keeruline ning kohati võimatu just algandmete puudumise tõttu. Seega on väga oluline , et on ette nähtud ka konkreetsed rahalised piirväärtused ning tekitatud keskkonnakahju on võimalik välja mõista eri seaduste alusel rahas. K eskkonnakahju on võimalik tuvastada mitme seaduse mõistes ning LKS i - järgne kahju ei ole seotud KeVS i mõistes defineeritud kahjuga. V õib olla olukord , kus KeVS i mõistes kahju tekitatud ei ole, küll aga on kahju tekkinud L KS i või mõne teise eriseaduse mõistes. Iga seadus määratleb kahju eri viisil . K eskkonnakahju mõiste on kasutusel paljudes seadustes – metsaseadus es , kalapüügiseadus es jne – ning see ei tähenda , et tegemist peab olema ka keskkonnakahjuga KeVS i mõistes . Praktikas tuvastatakse liigi ja elupaiga korral KeVS i mõi stes enamasti keskkonnakahju oht , mitte kahju . K ui näiteks metsateatise alusel on nõue jätta liigi kaitseks kasvukohta teatud tihumeetri d metsa ning seda tingimust rikutakse, siis kohe ei ole võimalik tuvastada keskkonnakahju . K ahju tekib alles võib-olla seitsme aasta pärast, kui liik kaob valgustingimuste muutuse tõttu. Seega tuvastatakse praktikas enamasti keskkonnakahju oh t , mille jär el tuleb kohe rakendada meetmeid, et keskkonnakahju ei tekiks. KeVS i alusel liigi/elupaiga juhtumeid on mõned üksikud aastas ja nendestki osadel ei tuvastata lõpuks kahju ohtu ega nõuta hüvitusmeetmeid. Praegu on menetluses KeVS i alusel keskkonnakahju ohu vältimisme etmete rakendamiseks neli juhtumit elupaigatüübi kahjustamise suhtes, mille s KeA näeb ette meetmed elupaiga taastamiseks. P unktiga 109 lisatakse seadusesse rakendussätted. P oolloodusliku koosluse kahjustamise ja hävitamise vältimiseks kehtestatakse normid, mis sätestavad LKS i mõistes keelu, mida saab leevendada kaitse-eeskirjas. Kaitse - eeskirjade muutmine on aja - ja ressursimahukas, mistõttu antakse LKS i §-s 90 rakendussäte, et enne LKS i § 30 l õike 2 p unkti 7 ja lõike 4 p unkti 6 ning § 31 l õike 2 punkti 13 jõustumist moodustatud kaits tavatel aladel on nimetatud tegevus lubatud loodusobjekti valitseja nõusolekul. Lähtudes Riigikohtu 28.11.2019 lahendist nr 3-17-740, ei ole igasugune negatiivne tegevus poollooduslikel kooslustel tingimata selline, mida tuleb vältida . Vältida tuleb olulist mõju ala terviklikkusele, võ tta arvesse ala eesmärgid ja nende täitmist mõjutavad antropogeensed ja looduslikud tegurid. Seega ilma rakendussätteta looksime me olukorra, kus kuni kaitse-eeskirjade muutmiseni puuduks KeAl võimalus kaaluda tegevuse lubamist olukorras, kus sellel puudub oluline mõju ala terviklikkusele. Selline imperatiivne keeld tooks asjaolude kokkulangemisel kaasa ebaproportsionaalsed piirangud maaomanikele, olles seega vastuolus nii Euroopa Liidu asutamislepingu artik li 5 l õikega 4 kui ka p õhiseaduse § 11 teise lausega. Samuti tuleb kehtestada rakendussäte si ht kaitsevööndis tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamise korda muut va sätte kohta, kuna praktikas võib tekkida vajadus juba varem moodustatud kaitsealadel kaalutletud otsuse põhjal lubada nimetatud rajatiste rajamist kaitsealal mitte paikneva kinnistu tarbeks, milleks varem võimalus puudus. Lõigetega 27‒30 täiendatakse LKS rakendussä tet (§ 91) , et oleks üheselt selge, et eelnõukohase seadusega LKS §-s 20 kavandatud materiaalõiguse normi muudatused ja täiendused kohalduvad jõustumisel ka juba esitatud omandamise avalduste kohta tehtavates otsustes. LKS i s ette nähtud looduskaitseliste piirangutega kinnisasja riigile omandamise eesmärk ei ole võimaldada isikutel riigi kulul rikastuda (vt ka eelnõu punktide 18, 20 ja 21 selgitust eespool). Riik peab oma finantsidega säästlikult ja mõistlikult toimetama, seda avalikku huvi arvestades on negatiivse mõjuga sätte tagasiulatuv kohaldamine juba taotluse esitanud isikutele riivet õigustav. Näiteks juhul kui riik omandaks kinnisasja poole väärtuse eest juba 2024. aastal, siis oleks riigi kokkuhoiuks ligikaudu 9 miljoni euro omandamise üldsummast 1,3 miljonit eurot. Arvestus on tehtud 2024. aastal omandatud kinnisasjade kohta. Kokkuhoid on arvestatud avalduste osas, mille kohta on tehtud omandamise menetluse algatamise otsus ja kinnisasja väärtus hinnatud. Selliseid kinnisasju oli 52-st 21, samas on kokku esitatud 18.12.2024 seisuga 176 kinnisasja omandamise avaldust, mille osas ei ole veel omandamise menetluse algatamise otsust tehtud. Se llest saab järeldada, et regulatsioon täidaks eesmärki kasutada riigi raha säästlikult ja mõistlikult. Kehtiva regulatsiooni järgi ei omanda riik üldjuhul kinnisasju, kui isik on teadlikult omandanud kaitsealuse maa, välja arvatud looduskaitseseaduse paragrahv 20 lõige 1 1 punktides 1-4 toodud erandid. Kui isik on teadlikult omandanud kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja või kinnisasja, mille puhul oli juba omandamise hetkel teada, et see kavandatakse kaitse alla võtta, siis kaitsekorra rangemaks minekul või kui kehtestatakse kavandatust rangem kaitsekord, siis on põhjendatud käesoleva seaduse jõustumise hetkest juba ka pooleli olevates kinnisasjade omandamise menetlustes arvestada maatüki poole väärtusega. Riigikohus on PSJV asjas 5-21-3 otsuse punktis 34 leidnud, et sõltumata sellest, kui intensiivselt kaitsekord kaebaja omandivabadust riivab, ei tulene põhiseadusest kohustust hüvitada kaebajale juba enne kinnisasja omandamist kehtinud piiranguid (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 12. novembri 2018. a otsus kohtuasjas nr 3-16-812/61, punkt 13). Looduskaitseliste piirangutega kinnisasja omandamine oli kaebaja teadlik valik ja eeldatavasti kajastusid piirangud kinnisasja hinnas. Kaebajal ei saanud millegi põhjal tekkida õigustatud ootust, et riik hüvitab talle nende piirangute negatiivse mõju soodsamatel tingimustel, kui see on ette nähtud LKS §-s 20 ja Korras. Üheks erandiks, kui riik isikult, kes teadlikult on omandanud kaitse all oleva kinnisasja, maa ära ostab, on ka olukord, kui kinnisasi omandati LKS § 20 lõike 1 1 punktis 3 nimetatud lähisugulaselt, kes oli selle omanik enne kaitse alla võtmist või kaitsekorra rangemaks muutmist. Ka sel juhul ei ole põhjendatud hüvitist rakendada täies ulatuses, sest ka sellisel juhul isik teadlikult omandab looduskaitseliste piirangutega maa. Mõlemal juhul on isikul olnud võimalus valida, kas ta soovib saada looduskaitseliste piirangutega maa omanikuks. LKS § 20 lõike 1 1 punktis 1 ja 3 nimetatud isikud on võrreldavad ja neid tuleb kohelda võrdselt. LKS-s ette nähtud looduskaitseliste piirangutega kinnisasja riigile omandamise eesmärk ei ole võimaldada isikutel riigi kulul rikastuda. Riik peab oma finantsidega säästlikult ja mõistlikult toimetama, ka seda avalikku huvi arvestades on negatiivse mõjuga sätte kohaldamine juba taotluse esitanud isikutele põhjendatud. Seaduse muudatuste kohaselt hakkab kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravate looduskaitseliste piirangute korral kinnisasja omandamist otsustama Keskkonnaameti peadirektor. Ühetaolise menetluse tagamiseks sätestatakse ka, et juba esitatud omandamise avalduste kohta teeb omandamise menetluse algatamise või omandamise või sellest keeldumise otsuse Keskkonnaamet. Lõikega 31 luuakse õigusselgus nahkhiire ja lindude märgistamiseks õigust andvate dokumentide kohta. Kehtiva korra kohaselt peab isikul märgistamiseks olema luba, eelnõuga kavandatakse loa kohustus kehtetuks tunnistada ja asendada atesteerimisnõudega. Rakendussättega loetakse märgistamise luba omavad isikud atesteerituks ja sätestatakse loa kehtetus ning atesteeringust teavitamine. P unktiga 110 muudetakse looduskaitseseaduse lisa. Lisas seatakse kaitstaval loodusobjektil häil- ja aegjärkse raie tegemisel tingimused metsa uuenemise kriteeriumitele, raie järkude vahele ja metsa koosseisule. Seatakse metsaseadusest erinev kriteerium, millal loetakse raiesmik peale uuendusraiet uuenenuks, et selle kõrvale uus lank teha. Kaitstaval loodusobjektil loetakse edaspidi raiesmik uuenenuks, kui noorendiku keskmine kõrgus on vähemalt 3 m. Järgmise raievõtte tegemisele raiele piirneval eraldisel on seatud piirang, et reguleerida metsamajanduse intensiivsust. See aitab ära hoida liikidele sobimatute suurte või paljude lagedate alade tekke lühikese ajaperioodi jooksul. Puistu uuenemise nõue 3 m ja turberaie järkude vahelise aja pikendamine 10-le aastale hajutab raied pikemale perioodile ja nii tekib ka visuaalseid häile metsamaastiku vähem ning vähendab tunduvalt vana metsa kadu, soosides sellega vana metsaga seotud elurikkuse säilimist. Samuti suurendatakse kohustuslikult jäetavate säilikpuude mahtu võrreldes majandusmetsaga. Kaitstaval loodusobjektil oleks see elustiku mitmekesisuse säilitamise eesmärgil vähemalt viisteist tihumeetrit ühe hektari kohta, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Eelnõu § 2. Jahiseaduse muutmine Punktidega 1 ja 2 ning 7 ‒ 10 muudetakse jahiseaduse § 10 lõiget 1 ja täiendatakse §-e 40 ja 41 selliselt, et edaspidi oleks seni vaid paberkandjal väljastatud jahilube võimalik väljastada ka elektroonilise infosüsteemi kaudu. Asjaomase elektroonilise infosüsteemi all peetakse silmas Eesti Jahimeeste Seltsi infosüsteemi nimega JAHIS. JAHIS on loodud eesmärgiga anda jahipiirkonna haldajale ja jahimehele tõhusam asjaajamise tööriist jahitunnistuste, suuruluki laskekatsete tunnistuse taotlemiseks, andmiseks ja pikendamiseks, jahilubade väljastamiseks, jahimaa haldamiseks, ulukiseire andmete kogumiseks. Kliimaministeerium on halduslepinguga Eesti Jahimeeste Seltsile (EJS) üle andnud JahiS § 36 lõikes 8, § 40 lõikes 6 2 ja § 42 lõikes 8 nimetatud ülesanded . EJS-l lasub sellega ka kohustus ja õigus lepinguga üle antud ülesannete täitmisel sellega seonduvaid andmeid koguda, töödelda ja säilitada. Eelnõu punktiga 2 antakse jahindusorganisatsioonile õigus halduslepingu täitmisega töödelda isiku üldandmeid (eesnimi, perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed), arvestades isikuandmete kaitse seaduses kehtestatud nõudeid. JAHISe turvaklass on hinnatud ja JAHIS vastab täielikult ISKE nõuetele (turbeklass keskmine (K2T2S2)), mis JAHISe turvaklassile mõeldud on. Samuti on JAHIS registreeritud RIHAs ning infosüsteemi kirjeldus RIHAs uuendatakse kohe pärast käimasolevaid süsteemiarendusi JAHISes . JahiS § 40 lg 13 tunnistatakse kehtetuks, sest jahiloale kantavad andmed on loetletud seaduse § 40 lõigetes 8 ‒ 10 ja § 41 lõigetes 1 ‒ 3 ning puudub vajadus täiendava jahiloa vormi kehtestamiseks. Punktiga 3 muudetakse JahiS § 23 lg 4 p 3 sõnastust. Sätte kohaselt korraldab keskkonnaamet jahipidamist uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks väljaspool jahiaega. Jahiajal saab ulukeid (s.h nuhtlusisendeid) küttida ainult § 22 alusel kinnitatud küttimismahust lähtuvalt. Sõltuvalt üldisest ulukite arvukusest ei kehtestata kõigile ulukitele igal jahiaastal küttimismahte, samas võib korduvate kahjude puhul tekkida vajadus nuhtlusisendite küttimiseks ka jahieeskirjas sätestatud jahiajal. Jahiajal võib tekkida vajadus ka nuhtlusisendite küttimiseks piirkondades, kuhu jooksval jahiaastal küttimismahtu ei ole kehtestatud või aladel, mis asuvad kaitsealusel loodusobjektil või kasutusse andmata jahipiirkonnas. Näitena saab tuua ilvese, kellele ei ole küttimismahtu kehtestatud juba alates 2015. aastast. Ilveste tekitatud korduvkahjude puhul ei võimalda jahiseaduse praegune sõnastus jahialal kahjude vältimiseks nuhtlusisendite küttimiseks jahti korraldada. Sarnane olukord võib tekkida hundiga piirkondades, kuhu kehtestatud küttimismahu realiseerimise järgselt tekib kahjude vältimiseks vajadus täiendava nuhtlusisendi küttimiseks või tekib see vajadus piirkonnas, kuhu jooksval jahiaastal küttimismahtu ei kehtestata. Punktiga 4 ja 5 muudetakse seadust selliselt, et jahitunnistuse peatamise otsused teeb edaspidi Keskkonnaamet. Seejärel peatab jahitunnistuse kehtivuse JAHIS-es Eesti Jahimeeste Selts. Õiguskantsleri 13.04.2016 pöördumises soovitab õiguskantsler Keskkonnaministeeriumil kaaluda jahitunnistuse kehtivuse peatamise menetluse läbiviimise pädevuse andmist Keskkonnaametile kui kohtuvälisele menetlejale . Ministeerium nõustub õiguskantsleri seisukohaga. Punktiga 6 asendatakse § 40 lõikes 4 tekstiosa „riikliku loomatauditõrje komisjoni“ tekstiosaga „Põllumajandus- ja Toiduameti. Keskkonnaametile on jahiseaduse § 40 lõikega 4 antud õigus kehtestada sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil ajavahemik ja piirkond, mille jooksul ja kuhu jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule. Vastava ettepaneku tegi loomatauditõrje seaduse (kehtetu alates 01.12.2021) alusel riiklik loomatauditõrje komisjon. 01.12.2021 kehtima hakanud veterinaarseaduse § 51 alusel teeb vastava ettepaneku Keskkonnaametile Põllumajandus- ja Toiduamet. Muudatusega viiakse vastavusse jahiseaduse sellekohane säte. Punktiga 1 1 lisatakse KeA teenistusrelvade loetelu lisaks tulirelvadele ka gaasirelvad. Relvaseaduse § 3 lõike 2 punkti 1 järgi on teenistusrelv relv, mis on ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele. Relvaseaduse § 3 lõike 5 alusel siseministri 11.09.2018 määruse nr 19 „ Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva osade käitlemise ning üleandmise kord“ § 2 järgi on teenistusrelvade liigid tulirelv, gaasirelv, külmrelv, pneumorelv , elektrišokirelv ja harjutusrelv. Relvaseaduse § 11 punkti 2 kohaselt on gaasirelv relv, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga ja § 13 kohaselt on gaasirelvade liigitus: 1) gaasipihusti ja 2) gaasipüstol, gaasirevolver – gaasirelv, mis on ette nähtud tulistamiseks ainult gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga. Keskkonnajärelevalve seaduse § 15 lõike 1 järgi on riigi ja kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril, kelle ametikohustus on kasvava metsa, jahiuluki- ja kalavaru kaitse, lubatud ametiülesannete täitmisel kanda teenistusrelva. Keskkonnaameti peadirektori 30.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/269 lisa 1 punkti 2.1 järgi on KeA teenistusrelvade liigid tulirelvad ja gaasirelvad. Praegu on kolme eriseadusega (jahiseadus, kalapüügiseadus ja metsaseadus) lubatud inspektoril tema vastu sooritatava ründe korral kasutada vaid tulirelva, mille kasutamisel on tõenäoliselt kõige karmimad tagajärjed. Selleks, et ametniku reageering oleks igal juhul kooskõlas ründe iseloomuga, oleks igati mõistlik ja vajalik, et lisaks tulirelvale oleks inspektoril õigus kasutada ka gaasirelva, eelkõige gaasipihustit. Gaasirelva võimalik kasutamine on ohutum ja seda võiksid kanda kõik inspektorid kaitseks looma rünnaku vastu. Keskkonnaametis on kolm Sisekaitseakadeemias väljaõppe läbinud ning instruktoritunnistuse saanud relvainstruktorit, kes saavad korraldada gaasirelvade kasutamise väljaõpet. Lisaks on gaasirelvade ja gaasipihustite maksumus tunduvalt odavam kui tulirelval. Punktiga 1 2 täiendatakse keskkonnale tekitatud kahju määratlemist ja kahju arvutamise põhimõtteid. Lõikes 2 täpsustatakse jahiseaduse mõistes jahiuluki ebaseadusliku hukkamisega ning jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju määrad ja kahju arvestamise regulatsioon. Need on vaja kehtestada jahiseaduses sarnaselt teiste eriseadustega nagu metsaseadus, kalapüügiseadus ja looduskaitseseadus. Vajalik on seniste kahju tekkimise aluste täpsem sõnastus, et oleks üheselt selge, millal tekib keskkonnakahju. Lisaks on vajalik täpsustada seaduses keskkonnakahju sissenõudja Keskkonnaamet. Lõigetega 3 ja 4 muudetakse kahjumäärasid. Uluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär tõstetakse 16 000 eurole ja alammäär 24 eurole. Enamiku suurulukite ebaseadusliku hukkamisega tekkinud kahju määr on sarnane, mis aastal 2002 (karu, ilves, põder, metskits, metssiga, punahirv). Nende ulukite turuväärtus ja väärtus elukeskkonna osana on aastakümnetega tuntavalt suurenenud. Näiteks keskmist kasvu põdra lihakeha väärtus lihatööstusesse müümisel on 1500 eurot, mis ületab pea kahekordselt kehtivat kahjumäära. Pruunkaru kokkuostuhind on ca 12-15 eurot kilogrammi liharümba eest, mis suuremate isendite puhul tähendaks müüjale tulu ca 2000-3000 eurot. Siia lisandub veel tasu trofee eest ning turismi korraldusega teenitav tulu Sellisel juhul ületaks see praegu kehtivat kahjumäära mitmekordselt. Kuna küttimisest saadav tulu ei tohiks olla suurem kui keskkonnale tekitatud kahju, siis on vajalik tõsta uluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär 16 000 eurole, mis arvestab ka üleüldist püsivat hinnakasvu tulevikuvaates. Konkreetse kahjumäära kehtestab minister määrusega. Piirmäära tõstmisel on muuhulgas aluseks võetud Tallinna Ülikoolis 2019. aastal kaitstud magistritöö „Jahiulukite ebaseadusliku küttimisega tekitatud väliskulu “, kus on võrreldud keskkonnale tekitatud kahju määrasid naaberriikides kehtestatutega ja arvutatud võimalikud määrad kolmel meetodil: turuhinna ja tulu ülekande meetod ning uluki väärtus seoses alampalgaga. Ulukite ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahjumäärade tõstmise vajalikkusele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Eesti Terioloogia Selts. Alammäära tõstmine uluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju puhul 3 eurolt 24 eurole on proportsionaalne kahju ülemmäära tõstmisega. Väikseimad keskkonnale tekitatud kahju määrad ebaseadusliku hukkamise korral on jahilindude puhul. Nende keskkonnakahju oleks kordades väiksem kui mittekaitsealuste lindude hävitamise puhul (LKS eelnõus 128 eurot). Elupaiga kahjustamise ülemäär on kolmekordne isendi maksimaalmäär, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot, vastavalt. Miinimummäära siin ei rakendata, kuna see arvutatakse isendite kahjumäärade alusel. Lõikega 5 kehtestatakse jahiuluki väljaspool jahiaega või jahilinnu isendi pesitsusajal hukkamise korral kolmekordne kahjumäär. Ulukid ja kõige haavatavamad just jahivälisel ajal, jahilinnud pesitsemiseajal, mil toimub järglaste saamine ja üleskasvatamine, siis tuleb sel perioodil kütitud isendite ebaseaduslikku küttimise eest rakendada kõrgemaid määrasid. Samasugust praktikat rakendatakse ka näiteks ebaseadusliku kalapüügi puhul. Lõikega 6 täpsustatakse jahilinnu pesitsusaeg 1. aprillist kuni 31. juulini. Lõikega 7 kehtestatakse jahiuluki ebaseadusliku hukkamisega või tema elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju suuruse kohta koostatava akti vormi, mille kehtestab oma määruse valdkonna eest vastutav minister (eelnõu lõige 8). Kuna kehtivas jahiseaduses ei ole määratud asutust, kes on pädev nõudma sisse jahiseaduse alusel keskkonnale tekitatud kahju, siis lisatakse § 48 lg 9, mille kohaselt nõuab keskkonnakahju hüvitise sisse KeA ning hüvitis kantakse riigieelarvesse. Punktidega 1 3 ja 1 4 tõstetakse jahiloata jahipidamise ja jahipidamise, sh jahiohutuse nõuete rikkumise trahvimäär maksimumini ehk 300 trahviühikuni. Kehtiva jahiseaduse §-s 50 (jahiloata jahipidamine) ja §-s 58 (jahipidamise nõuete rikkumine, mille alla kuulub ka jahiohutus) on sätestatud rikkumiste eest rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Jahiloata jahipidamise korral on reeglina tegemist nn salaküttimisega, millega sageli kaasneb ka keskkonnakahju ja mis jahiseaduse kontekstis kuulub raskeimate rikkumiste hulka. Seega peaks sellise teo eest olema võimalik määrata ka maksimaalne võimalik karistus. Jahipidamise nõuete rikkumist käsitleb jahiseaduse 4. peatükki, mis kirjeldab jahipidamisvahendeid ja nende kasutamise piiranguid. Jahiohutuse nõuded on kirjeldatud jahieeskirja 2. peatükis (alus jahiseaduse § 32). Jahipidamisnõuete rikkumine hõlmab ka jahiohutusnõuete rikkumisi, sh tulirelvade transportimisel, mis aeg-ajalt lõppevad jahikaaslase vigastamise või koguni surmaga. Seetõttu peaks sellise teo eest olema võimalik määrata ka maksimaalne võimalik karistus. Jahiloata jahipidamise eest on trahve määratud viimase viie aasta jooksul 27 korda ning aritmeetiline keskmine trahvisumma on 327 eurot (minimaalne 40, maksimaalne 760 eurot, maksimumilähedast karistust on määratud viiel korral). Jahiloata jahipidamise avastamine ning süüdlase tuvastamine ja karistamiseni jõudmine on üks keerukamaid menetlusi jahijärelevalves ning hoolimata trahviotsuseni jõudvate menetluste väikesest suhtarvust on tegu keeruliselt tõendatava raske rikkumisega. Jahipidamis- ja jahiohutusnõuete rikkumise eest on trahve määratud viimase viie aasta jooksul 58 korda ning keskmine trahvisumma on 204 eurot (minimaalne 40, maksimaalne 660 eurot). Jahiohutusnõuete rikkumised seisnevad peamiselt laetud jahirelva transportimises sõidukis, mis on äärmiselt ohtlik ning on viimaste aastate jooksul põhjustanud ka mitmeid õnnetusi, millest osad on lõppenud surmaga. Punktiga 1 5 täiendatakse jahiseaduse § 61, lisades väärteokoosseisu ka KeA kehtestatud lisapiirangute ja lisatingimuste rikkumise. KeA peadirektor kehtestab igaks jahiaastaks eri käskkirjadega suurkiskjate küttimismahud, suurkiskjate jahi registreerimise nõuded, küttimisest teavitamise kohustused, suurkiskjatelt bioproovide võtmise nõuded jne. Samuti kehtestab KeA käskkirjaga sigade Aafrika katku tõrjumiseks lisanõuded metssigade küttimise korraldamisele, , lisasöötmiskohtade registreerimisele, söödaautomaatidele, lisasöötmiskohtade arvule, vahekaugustele, jne. KeA kodulehel on sigade Aafrika katku tõrje eesmärgil kehtestatud käskkirjad, mis suunavad küttimismahtusid maakondade lõikes ning seavad tungimused metssigade lisasöötmisele . KeA kodulehelt leiab samuti suurkiskjate küttimisele seatud lisatingimused, mis määravad täpselt, millistest jahipiirkondadest kui palju ulukeid millisel ajavahemikul küttida võib ning kuidas on seatud tingimused küttimisest teavitamisele, et tagada ohjamisala küttimismahust kinnipidamine (vasakpoolne alamjaotus „Küttimismahud“) . Lisaks KeA-le kajastab küttimisinfot pidevalt ka Eesti Jahimeeste Selts oma veebilehel (nt pruunkarude küttimise teavitus) . Nõuete eiramiste korral (nt bioproovide võtmata jätmine, suurkiskjate jahi registreerimata jätmine, suurkiskjate küttimisest teavitamata jätmine, lisasöötmiskohtade registreerimata jätmine jne) puudub jahiseaduses vastutussäte kirjeldatud kohustuste eirajate vastutusele võtmiseks. Jahindusalase järelevalve käigus avastab KeA igal aastal kõigis maakondades kirjeldatud nõuete eiramisi. Kuivõrd tegemist on rikkumistega, mida ei ole võimalik tagantjärele haldusaktiga heastada, on õiguskuulekuse tagamiseks vaja kehtestada vastutus. Eelnõu § 3. Riigivaraseaduse muutmine Eelnõu § 1 punktidega 20 , 2 2 ja 2 3 antakse otsustusõigus kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnisasjade riigile omandamise puhul Keskkonnaameti peadirektorile. Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) kohaselt korraldab ja otsustab riigivara omandamist ja võõrandamist riigivara valitseja (ministeerium) ning üldjuhul määrab ta ka riigivaraga seotud volitatud asutuse õiguste ulatuse. RVS § 4 lõikes 3 on toodud erandid, mil seaduse alusel võib riigivara valitseja ülesandeid täita ka keegi teine, seetõttu ühetaolise kohaldamise mõttes peab antud juhul muutma RVS § 4 lõiget 3, et riigivara valitseja ülesandeid saaks täita ka Keskkonnaamet. Eelnõu § 4 . Seaduse jõustumine Paragrahviga kehtestatakse biotsiid ide , taimekaitsevahend ite ja väeti ste kasutamise reguleeri misele 5 aastane üleminekuperiood . V astavate punktide jõust u mise tähtajaks määratakse 2030. aasta 1. jaanuar. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõukohase seadusega ei võeta kasutusele uusi mõisteid. L KSis kasutatakse poollooduslik u kooslus e mõistet , kuid samatähenduslik ud on pärandniit, mida samuti kasutatakse valdkondlikus erialakirjanduses ja teadustöödes ning ka õigusaktides. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Sisulise poole pealt on eelnõul puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1143/2014, 22. oktoober 2014, looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. E Lis on võõrliikide kasutamine peamiselt reguleeritud nimetatud määrusega. Selles määruses antakse liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide puhul eraomanikele võimalus pidada enne piirangu kehtima hakkamist omandatud lemmiklooma tema eluea lõpuni tingimusel, et on välistatud looma põgenemine ja paljunemine. Eelnõu kohase seaduse ga harmon eeritakse meie seadus selle määrusega. Vastutussätete l on vormiline puutumus järgmiste EL i õigusaktidega, mille s sätestatud rikkumised eraldatakse eri väärteokoosseisude alla: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 511/2014 geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus; - n õukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta; - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta; - n õukogu määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel. 6. Seaduse mõju Seadusel puudub oluline sotsiaalne, s h demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule. Kuna tegemist on õigusakti eelnõuga, millega suuremas osas täpsustatakse kehtivat seadust ega muudeta väljakujunenud halduspraktikat, siis on tegemist suuresti juba kehtiva õigus ega , mis on oma mõju juba avaldanud. Kavandatavad muudatused ja nende mõju . 6.1. Looduskaitseseaduse muudatused (§ 1) Mõju avaldav muudatus: sätestada piirnõuded , mis on vajalikud looduskaitseseaduse ja Euroopa Liidu looduse kaitse eesmärkide tagamiseks (punkt 1) . Looduskaitseseaduse muudatuse ettepanekuga sh 30% riikliku kaitse eesmärgi sätestamisega ei võeta automaatselt alasid kaitse alla. Tegu on eesmärgiga, kuhu poole liikuda kaitstavate alade moodustamisega. Seega ei ole sättel ka otsest mõju. Seletuskirjas on kirjeldatud kaudseid ja/või tulevikus realiseeruda võivaid mõjusid. Muudatusel on positiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. See aitab paremini tagada meie ökosüsteemide ja seal leiduvate liikide kaitse. Sätte kehtestamine aitab kaasa rahvusvahelis te kohustus te täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia „ Euroopa 2020 “ kui ka tegevuskava „ Ressursitõhus Euroopa “ . E lurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud „ Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 “ (EU Biodiversity Strategy for 2030) seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2030. Säte toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist . Elurikkuse hoidmine on majanduslikult selgelt põhjendatud. On tõendatud, et hästi säilinud ja toimivad ökosüsteemis toovad märkimisväärset majanduslikku kasu, mis ületab elupaikade muutmise käigus saadud kasu. Hinnangute järgi on üldine tulude ja kulude suhe vähemalt 100:1 ( https://www.science.org/doi/10.1126/science.1073947 ). Elurikkuse säilitamine toob nii otsest kui kaudset majanduslikku kasu paljudele majandussektoritele. Paljud sektorid ja ettevõtted sõltuvad geneetilisest mitmekesisusest, liikidest ja ökosüsteemi teenustest, mis on olulisteks eeldusteks (näiteks põllumajandus) või koguni tootmissisenditeks (näiteks ravimitööstus). Suur osa SKPst sõltub loodusest ja selle hüvedest ning eriti sõltuvad sellest kolm suurimat majandussektorit – ehitus, põllumajandus (sh metsandus) ning toiduainetööstus. Oluline koht on loodusel ka turismisektoris (loodusmatkad, linnuvaatlused, taimeretked, loodusfotograafia jmt), omades positiivset mõju eeskätt kohalikule tööhõivele ja ettevõtlusele (majutus, toitlustus, transport jne) ning toetades regionaalset arengut ning asustuse säilimist maapiirkondades. Muudatusel on positiivne mõju ka sotsiaalvaldkonnale sh rahva tervisele, kuna riikliku kaitsega aladel säilitatakse looduslikud alad, kus saab jätkuvalt rekreatiivseid tegevusi ellu viia. Teadusuuringud näitavad looduse otsest positiivset mõju inimeste tervisele nii haigusi ennetavalt kui leevendavalt ja ravivalt. Positiivne mõju majanduses avaldub seega kokkuhoitud tervisekulude kaudu, kuid ka inimeste kvaliteetsema ja suurema tööpanuse kaudu. Teiselt poolt näitavad viimase aja uuringud ka otsest seost looduskoosluste hävimise ja üleilmsete haigusepideemiate puhkemise vahel Muudatusel võib olla mõju eelarvele (nii KOVi kui ka riigieelarvele) riikliku kaitse alla võetavate l aladel kehtima hakkava maamaksu vabastuste , seal makstava metsatoetuste ja võimalike kinnisasjade riigile omandamise tõttu . Nende kulude täpsemad mahud sõltuvad kaitse alla võetava maal , sh metsamaal , kehtima hakkavatest piirangutest ja see selgub kaitse alla võtmise menetluses, mille käigus pannakse paika kaitse alla võetava ala täpsed piirid, tsoneering ja kaitsekord. Sealjuures kaitse alla võtmise menetlusse on kaasatud ka kõik puudutatud maaomanikud ja kohalikud omavalitsused. T äiendavad piirang, mis tekib automaatselt seadusemuudatuse jõustumisel on piiranguvööndites lage-ja veerraie keeld, mis maamaksu ei mõjuta ja mis toetuste osas on juba täna kaetud piiranguvööndi metsatoetusega (vastavalt Eesti Maaülikooli uuringule : https://www.loodusrikaseesti.ee/sites/forest/files/2024-02/Kaitsepiirangutest-tulenevad-saamatajaavad-tulud-2024.pdf ). M aamaksu osas saab teha arvutuse lähtudes sellest, et 30%-st on kaitseta veel umbes 2,5% maismaast. Hetkel ei ole teada millise kaitsekorra need eesmärgi täitmiseks kaitse alla võetavad alad saavad, aga kui umbes pool nendest aladest läheb range kaitse alla, kus hakkab kehtima 100% soodustus ja pool leebema kaitsekorraga vööndisse, kus kehtib 50% soodustus ja võttes arvesse, et maatulundusmaal on maksimaalne maksumäär 50%, maksustamishind metsamaal on 0,13 2 €/m2 ja looduslikul rohumaal 0,2 €/m2, oleks maksimaalne saamata jääv tulu KOV-ide tulubaasi kokku ~750 000 eurot/aastas. Kui arvesse võtta ka kasvupiirang, siis tegelik laekumata maamaks oleks tõenäoliselt väiksem. KOV-dele kompenseeritakse looduskaitseliste piirangute tõttu maamaksust saamata jäänud tulu Rahandusministeeriumi hallatava tasandusfondi kaudu. Kuna täiendavate alade kaitse alla võtmisel keskendutakse valdavalt riigimaadele , siis e i ole mõju kompensatsioonimeetmete rakendamisele tehtavatele kuludele. Saamata jäänud tulu osas saab teha arvutuse lähtudes sellest, et hetkel on ilma kaitseta 1,3% maismaast ehk umbes 60 000 ha. Nendel aladel, kus mets läheb range kaitse alla ehk igasugune majandustegevus on välistatud, on otsene aastane saamata jääv tulu 167 eurot hektari kohta aastas (vastavalt RMK hinnangule ja ülalviidatud Eesti Maaülikooli uuringule) . J a Statistikaameti andmetel (EM001: Ettevõtete majandusnäitajad, näitaja, tegevusala, tööga hõivatud isikute arv ning vaatlusperiood) on metsamajandamise ja puidutööstuse agregeeritud lisandväärtus 110 eur / tm (2022. aasta seis, metsamajandamise haru puhul on arvestatud Eestist raiutud puidu hulka ja puidutööstuse puhul Eesti puidu+ imporditud puidu hulka). Sealjuures Keskkonnaagentuuri 2022. a andmete alusel on metsa keskmine tagavara 216 tm /ha kohta. Aga tegelik saamata jääv tulu ja loomata jääv lisandväärtus sõltub sellest, milline saab olema kaitse alla võetava ala kaitsekord. Arvestades, et Eesti l on E Li liikmena kohustus kasvuhoonegaaside emissioone vähendada ja süsiniku sidumist suurendada, on kliimaregulatsiooni vaatest tegemist olulise protsessiga, kuna kaitstaval alade valimil olevate loodusalade – metsade, soode ning pärandniitude biomassi on seotud kümneid miljoneid tonne süsinikku, mille rahaline väärtus CO 2 ekvivalentides on omakorda sadu miljoneid eurosid. Just elurikkus võimaldab süsiniku sidumise ja pikaaegse (sadadesse aastatesse ulatuva) looduslikes ökosüsteemides talletamise, temperatuuriregulatsiooni ja üleujutusriskide vähendamise kaudu kliimamuutuste kahjulikke mõjusid inimkonnale leevendada ja nendega kohaneda. See on tõhusaim ja odavaim viis kliimamuutuste mõju leevendamiseks. Elurikkuse hävinemine ei ole mitte ainult keskkonnaküsimus, vaid ka arengualane, majanduslik, sotsiaalne ja eetiline küsimus. Seega tuleb arvestada ka kaitsealade laiendamise mõjul laiemat ökosüsteemi teenuse kasu ühiskonnale. Ökosüsteemi teenustega arvestamist on oluliseks pidanud ka Riigikohus, kes toonitas, et riiklike looduskaitse eesmärkide täitmiseks tuleb loodusressursside kasutamisse lubamisel majanduslike argumentide kõrval arvestada ka ökosüsteemi teenuste väärtust (Allikas: Riigikohus https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-20-1657/78 ). Võttes aluseks välja töötatud maismaaökosüsteemide kaardistamise ja hinnastamise metoodika, on Keskkonnaagentuuri arvutuste kohaselt ökosüsteemiteenuste hind metsas 116 481 eur /ha , niidul 90 445 eur /ha ja soodes 210 293 eur /ha. Seajuures tegelik ökosüsteemiteenuste väärtus on suurem, sest ökosüsteemide keskmiste hindade leidmiseks on kasutatud ELME2 projekti üksnes kahe suurima rahalise väärtusega ökosüsteemiteenuse – globaalse kliimaregulatsiooni ja veevoogude reguleerimise teenuste summat, kusjuures globaalse kliimaregulatsiooni teenuse indikaatoriteks on mullas oleva orgaanilise süsiniku ning puitsesse biomassi seotud süsiniku kogus. Süsiniku hinnastamiseks on kasutatud viimase 10 aasta keskmist CO2 ETS hinda 30,7 eur /t. T ulevikus on 30% täitumisel vaja kaitse alla võtmisega paralleelselt hakata tegelema ka olemasolevate objektide kaitse alt välja arvamisega, mis tähendab sisuliselt samasugust ja sama mahukat menetlust, kui kaitse alla võtmi ne . Aga kuna ka täna hindab KeA kaitsealade kaitse tulemuslikkust ja tõhusust ning tegeleb paralleelselt ka kaitsealuste objektide kaitse alt välja arvamisega, siis lähiajal KeA koormus ei muutu . Muudatuse sihtgrupp on väga lai, kõik looduskaitse ja erinevate loodusest sõltuva majandusega seotud inimesed ja organisatsioonid. Mõju avaldav muudatus: täpsustatakse loodusobjektide kaitse alla võtmise korda (punktid 4 ja 5 ). Muudatuse mõju on väike, kuna juba praegu vaatab KeA sisuliselt kõik laekunud ettepanekud üle ja annab hinnangu kaitse alla võtmise algatamise põhjendatuse kohta. Muudatus vähendab bürokraatia t ( asutustevahelist kirjavahetust) ja optimeerib töökoormus t , kuna algatamisele jõuavad üksnes juba läbi analüüsitud ettepanekud ja seega on edasine menetlus kiirem ja efektiivsem. Mõju avaldav muudatus: k aitstaval loodusobjekti l lubatavate raiete korr a muut mine (eelnõu § 1 punktid 9, 30, 35 ja 110 ). Lageraiepõhise metsamajanduse lõppemine toob kaasa olulise positiivse mõju elustikule. Sarnase efektiga on ka veerraie keelamine, kuna tekitab loodusmaastikusse sobimatuid sirgeid koridore. Aegjärgse ja häilraiega on võimalik metsa uuendada elurikkust ja maastikuilmet vähem mõjutavalt. Raie tulemus on väiksema häiringuga kui teiste uuendusraieviiside puhul ja sarnaneb rohkem looduslike häiringutega, mis tagab metsamaastiku sidususe ehk positiivse mõju. Lageraie keelamine kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis ja hoiualal puudutab ~ 125 000 ha metsamaad (sellest eramaale jääb ~ 40 000 ha). See puudutab: 63 kaitseala , kus kaitse-eeskirja järgi on praegu väikese langina lubatud lageraie ; 18 kaitseala , kus on lubatud lageraie ainult hall-lepikutes ; 21 kaitseala , kus on lubatud lageraie ainult hall-lepikutes ja kuusikutes ; 3 kaitseala , kus on lubatud lageraie ainult kuusikutes. Lisaks metsise ja kanakulli püsielupaigad, kus piiranguvööndis on lubatu d lageraie väikese langina. Veerraie on praegu lubatud kõigis kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites ja hoiualadel. Riigimaal muudatusel mõju ei ole, kuna vastavalt RMK- le esitatud omanikuootusele ei tehta kaitstavatel objektide uuendusraieid juba täna. Nendel kaitsealadel, kus seni oli lubatud lageraie võib muudatusel olla majanduslik mõju arvestades, et lageraie on kuluefektiivsem, kui võimalus teha uuendusraiet aegjärkse - või häilraie na . Samas võib negatiivne mõju tasanduda puiduhindade tõusuga pikema raieperioodi tõttu. Kui rakendame kaitstavate loodusobjektide piiranguvööndites ja hoiualadel lageraie ja veerraie keeldu ning teistele turberaietele rakendame lisa piirangu i d (täiendame looduskaitseseaduse lisa „ V alik- ja turberaie tingimused kaitstava loodusobjekti ning ranna ja kalda piiranguvööndis “ ), ei tule tõsta piiranguvööndite tasumäära, mis on täna 60 eurot hektarile aastas. Tugineme K eskkonnainvesteeringute Keskuse poolt tellitud tööle, kus kasutati LIFE-IP projekti ForEst&FarmLand (LIFE18IPE/EE/000007) raames tellitud tööd „Natura 2000 metsaaladele seatud piirangute tõttu maaomanikul saamatajääva sissetuleku arvutamise metoodika koostamine“ . Eesti Maaülikooli arvutused, kõigi Eesti kaitsealuste erametsade kohta , arvestas muuhulgas võimalike looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõus kavandatud täiendavaid metsamajandamise piiranguid . Arvutuste tulemusel, a rvestades 2023. a hindasid , kujunes hüvitise määraks keskmiselt 61 eurot hektarile. Sihtkaitsevööndite tasumääradele looduskaitseseaduse muudatuse eelnõu mõju ei avalda, sest kaitstavate alade sihtkaitsevööndite regulatsioone ei muudeta. Mõju avaldav muudatus: täpsustatakse biotsiidide, taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist kaitstavatel loodusobjektidel (eelnõu punktidega 10 , 32 ja 36 ). Kaitstavatel aladel on põllumassiivide registris põllumaid 29 400 ha (KAUR, 2024) , millest osa on juba mahepõllumajanduslikus kasutuses . Lisaks puudutab see säte pärandniite, kus taastamises ja hooldamises on 41 000 ha. Eespool on muudetavate punktidega seotult välja toodud ka kaitstavate loodusobjektidega kattuvate mahepõllumajandusliku toetuse (MAHE) ja keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) taotlejate arvud ja pindalad 2024. aastal. Mahepõllumajanduslike praktikate kasutamise raamistiku loomine kaitstavate loodusobjektidel omab eelkõige positiivset mõju keskkonnale - elustik ei hävi otseselt pritsimise tagajärjel, jäägid ei jõua mulda ega vette ega kuhju keskkonnas. Raamistik lähtub selgetest kriteeriumitest ja on arusaadav. Lähenemine tugineb kestliku arengu 2030. a eesmärkidele ja on ka sätestatud jõustumaks 2030. a, et üleminek oleks võimalikult arvestav. Positiivne mõju on ka mulda seotud süsiniku tagavarale. Muudatus aitab vähendada süsiniku emissiooni ning suurendada mullas ja taimkattes seotud süsinikuvarusid. Samal ajal tagab põllumuldade viljakuse ja saagistabiilsuse ning toetab mulla elurikkust. Muudatus võib tuua kaasa täiendava kulu põllumeestele. Ühelt poolt võivad mahedad taimekaitsevahendid olla mõnevõrra kallimad, aga peamine faktor on selles, et taimekaitse ei seisne mitte preparaadi kasutamises, vaid muudes võtetes, mis toovad tootjale kaasa täiendavaid kulusid. Mahetootja peab oluliselt enam vaeva nägema ja tegelema probleemi ennetamisega ja mitmekesisuse hoidmisega selle eri tähendustes. Samuti on mahetootmises saagikadu suurem. Seega on oluline keskkonnasõbraliku majandamise jätkuv toetamine (rohkem teavet Keskkonnasõbraliku majandamise toetus 2024 | PRIA ). Lisaks on toiduohutuse seisukohast mahetoidus potentsiaalne suurem mükotoksiinide hulk, kuna fungitsiide ei kasutata. Lahenduseks on tegeleda ennetusega ja kasutada nt korrektset külvikorda. Parimate majandamispraktikate kirjeldamine on seega samuti suund, mis tuleb mahemajanduse suunal üle vaadata, aga pikaajaliselt olulist väärtust loov. Eesti teadus pakub selleks juba mitmeid lähenemisi ja ka arenevad iduettevõtted on võtnud kestliku maamajanduse fookusesse. Mõju avaldav muudatus: poollooduslike koosluste sätete täpsustamine (eelnõu § 1 punktid 8 , 13 , 17 , 28 ja 33 ) . Poollooduslike koosluste sätete täpsustamisel on oluline positiivne mõju keskkonnale. Eelnõu kohaselt ei tohi k aitstavatel aladel kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta poollooduslikel kooslustel niidet hekseldada ja seda maha jätta . Sätte mõju looduskeskkonnale on positiivne, kuna väheneb risk, et kaitstavatel aladel poollooduslikke kooslusi kahjustatakse . Eesmär k on ennetada põllumajandusmeetmete ga niite hekseldamise ulatuse suurenemist . Säte võib kaasa tuua loodusobjekti valitseja töökoormuse suurenemise. A rvestad es niite hekseldamise ulatust, on töökoormuse suurenemine võrreldes positiivse mõjuga looduskeskkonnale vähese tähtsusega . 2019. a asta andmetel hekseldatakse väljaspool poollooduslike koosluste hooldustoetusega ala del niidet 675 hektaril. Kaasnev mõju: s ihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi sätete täiendamine poollooduslike koosluste kaitsenõuete ga ei too kaasa olulist mõju, kuna t äpsustatakse juba olemasoleva t kor da . M õju looduskeskkonnale on positiivne, kuna vähendab võimalust, et kaitstavatel aladel poollooduslikke kooslusi siiski kahjustatakse . Sihtrühm I: poolloodusliku kooslust sisaldava kinnisasja omanikud ja /või maahooldajad . Pärandniitude hooldustoetuse taotlejaid on ligi 800 ning hooldatakse ligi 32 000 hektaril ning seal on lubatud hekseldamine vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Kui pärandn iitu hooldatakse ka mõne teise meetme , sh vaid otsetoetuse kaudu , siis n endel aladel ei ole saanud pärandniidu hooldamisviisi ega ka sobiliku ma aja seadmist suunata. Näiteks vaid otsetoetuse abil hooldamisel või b ala hekseldada juba 5. juulist, mis on aga maas pesitsevatele lindudele kahjulik. Teiste põllumajandusmeetmete abil majandatakse kaitstavatel aladel pärandniite ligi 3500 ha, millest hekseldati 675 ha. Kuna valdav osa päran d niitude majandajatest hooldusvõttena hekseldamist ei kasuta , on sihtrühm väga väike , aga uute toetusmeetmetega , mis võimaldavad endiselt hekseldamist, võib sihtrühm suur eneda . Kuna riigil tuleb tagada kaitstav atel aladel pärandniitude hea seisund, tuleb seada ka tingimused majandamisviisidele . Kui lisa tingimuste seadmine on koormav, on riik ette näinud eraldi pärandniitude hooldamise meetme, mille alusel kompenseeri takse maaomanikule või maahooldajale lisanduvad kulud. Sihtrühm II : Keskkonnaameti ametnikud . Poollooduslike koosluste kaitse t käsitlevate sätete rakendamine võib ajutiselt suurendada Keskkonnaameti ametnike töökoormust , kui t uleb kooskõlasta da varem kinnitatud kaitse-eeskirjaga kaitsealadel tegevusi poollooduslikel kooslustel. T öökoormuse kasv ei ole suur. Praegu taotle takse poolloodusliku koosluse aladest otsetoetust umbes 3 5 00 hektarile, millest hekseldatakse vähem kui 700 hektaril , mis on gi need alad , kuhu tuleb luba anda . Mõju avaldav muudatus: (eelnõu § 1 punkt 12 ) kinnisasjade nimekirja , mille võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel peab asjakohane leping sisaldama loodusobjektiga seotud teavet , lisatakse ka kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekt i ja kaitsealuse liigi leiukoht i sisaldavad kinnisasjad . Mõju on positiivne, kuna ka nende objektidega võivad kinnisasja omanikule kaasneda piirangud, seega on oluline sellest olla varakult teadlik. Mõningal määral kasvab notarite töökoormus, kuna suurema arvu kinnisasjade võõrandamisel tuleb loodusobjektiga seotud infot kajastada lepingutes. Sihtrühm I : kaitstavat loodusobjekti sisaldava te kinnistute omanikud . Sihtrühm II : n otarid , võlgniku vara enampakkumise korral ka pankrotihaldurid ja kohtutäiturid . Mõju avaldav muudatus , millega lisatakse erisus, et riik üldjuhul ei omanda kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kuid mille puhul oli isikule juba omandamise hetkel teada, et see kavandatakse looduskaitse alla võtta , LKS § 20 lõikes 1 1 punktides 1 ja 3 nimetatud juhul riigile võõrandamise korral kinnisasja poole väärtuse eest ning nende materiaalõiguse normide kohaldamine juba esitatud omandamise taotluse menetlustes (p unkt id 18 , 20, 21 ja 109 ) . Mõju on isikutele, kes on teadlikult omandanud kinnisasja, mis kavandatakse võtta kaitse alla või looduskaitseliste piirangutega kinnisasja. Omandamise menetlustes on selgunud , et selliseid juhtumeid esineb , millisel juhul isik on teadlikult omandanud projekteeritaval looduskaitsealusel objektil asuva kinnisaja ja hiljem, kaitse alla võtmise järel, teinud ettepaneku kinnisasi riigi poolt omandada. Sa muti võib selliseid ettepanekuid kindlasti ka tulevikus tulla ja on mõistlik neid juba ennetada. Seni on riik omandanud kinnisasja arvestamata sellel olevaid looduskaitselisi piiranguid, sh neid, mis olid juba kinnisasja omandamisel. Arvestades avalikku huvi kasutada riigi raha säästlikult ja mõistlikult on proportsionaalne teadlikult piirangutega kinnisasja omandamisel riigile võõrandamise erisuse korral rakendada ostuväärtuseks pool kinnisasja väärtusest. Isikutel ei ole põhiseadusest tulenevalt õiguspärast ootust, et riik hüvitab neile piirangud, millega isik kinnisasja omandades sai arvestada. Samuti ei ole isikutel õiguspärast ootust, et kui riik on varem kinnisasja omandamisel jätnud ka kinnisasja omandamisel kehtinud looduskaitselised piirangud tä helepanuta, et riik sellise soodustuse tegemisega jätkab. Riik peab säästlikult ja mõistlikult raha kasutama, samuti ei ole looduskaitseliste piirangutega kinnisasja riigile omandamise eesmärk võimaldada isikutel riigi kulul rikastuda. Rakendussättes on õigusselguse huvides sätestatud need materiaalõiguse normid kohalduma ka juba esitatud omandamise avalduste menetlustes. Võttes arvesse 2024. aastal riigi omandatud kinnisasjad , siis oleks riigi kokkuhoiuks ligikaudu 9 miljoni euro omandamise üldsummast 1,3 miljonit eurot. Arvestus on tehtud 2024. aastal omandatud kinnisasjade kohta. Kokkuhoid on arvestatud avalduste osas, mille kohta on tehtud omandamise menetluse algatamise otsus ja kinnisasja väärtus hinnatud. Selliseid kinnisasju oli 52-st 21, samas on kokku esitatud 18.12.2024 seisuga 176 kinnisasja omandamise avaldust, mille osas ei ole veel omandamise menetluse algatamise otsust tehtud. Sellest saab järeldada, et kinnisasja omandamisel poole väärtuse eest oleks riigi raha mõislik ja säästev kasutus arvestatav ja ajas järjepidev. Sihtrühm I: projekteeritavat kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnisasjade omanikud. Sihtrühm II : notarid, võlgniku vara enampakkumise korral ka pankrotihaldurid ja kohtutäiturid. Sihtrühm III isikud kes teadlikult on omandanud looduskaitseliste piirangutega kinnisasja (LKS § 20 lõikes 1 1 punktides 1 ja 3 nimetatud erandid). Riik on kohustatud hüvitama looduskaitselised piirangud, millega isik kinnisasja omandades arvestada ei saanud. Põhiseadusest ei tulene riigile hüvitamise kohustust juhul, kui isik teadlikult looduskaitseliste piirangutega kinnisasja on omandanud. Looduskaitse alla võtmise põhieesmärk on säilitada või taastada sellel alal loodusväärtuste soodne seisund, see võib tulevikus tähendada ka rangemate meetmete rakendamise vajadust ja sellega peab isik juba kinnisasja omandamisel arvestama. LKS § 20 lõike 1 1 punktis 3 on riik näinud ette ühekordse soodustuse sättes nimetatud isikutele, kes omandavad kinnisasja lähisugulaselt. Põhiseaduse kohaselt tuleb riigil tagada pärimisõigus, kuid muude tehingute korral ei ole riigil kohustust kinnisasjal olevaid looduskaitselisi piiranguid hüvitada. Sättes nimetatud soodustatud isikutel ei ole õiguspärast ootust, et riigi soodustus neile igavesti või muutumatuna kehtib. Põhiseaduse § 32 kohaselt on omandikitsenduste hüvitamine riigi otsustada arvestades riigi võimalusi. Riik ei saa tähelepanuta jätta avalikku huvi säästa ja mõistlikult kasutada riigi raha. Mõju avaldav muudatus: Võõrandamise täpne info võimaldab teha järeldusi füüsiliste isikute varalise seisundi kohta. Nende andmete avaldamine kujutab seega endast eraelu puutumatuse riivet. Avaliku teabe seaduse ( AvTS ) § 31 lõike 8 kohaselt tuleb teave üldiseks kasutamiseks anda viisil, mis ei kahjusta oluliselt isiku eraelu puutumatust. AvTSi § 35 lõike 1 punkti 12 kohaselt tuleb teave, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust, tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks. Selle kõrval kohaldub legitiimse eesmärgina läbipaistvuse tagamine ja selle kaudu korruptsiooniriski vähendamine, eelarvevahendite sihipärase kasutamise tagamine, üldsuse teavitamine ja tõhus kaasamine riigi otsustusprotsessidesse. Euroopa Liidu kohus on oma otsuses (liidetud kohtuasjad C 92/09 ja C 93/09)2 selgitanud, et „läbipaistvuse põhimõte on ette nähtud ELL artiklites 1 ja 10 ning ELTL artiklis 15. See võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja tagab juhtorganitele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees demokraatlikus süsteemis (vt 6. märtsi 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑41/00 P: Interporc vs. komisjon, EKL 2003, lk I‑2125, punkt 39, ja 29. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑28/08 P: komisjon vs. Bavarian Lager , kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 54).“ (p 68). Omandatavate kinnistute hinnad on väga erinevad. Kui väiksemad summad ei pruugi olla oluline osa isiku sissetulekust, siis suuremad kindlasti, aga kuna tegemist on riigi raha kasutamisega, siis seega ka avalik huvi selle osas suurem. Arvestades et summad on ühekordsed ei võimalda see siiski teha kaalukaid järeldusi isiku püsiva varalise olukorra kohta. Kompensatsiooni saajaid on aasta kohta mõnikümmend ja füüsilisi isikuid nende hulgas siis veel vähem. Muudatused aitavad kaasa tagada avaliku huvi riigi mõistliku rahakasutuse eesmärki. Sihtrühm I : oluliste looduskaitseliste piirangutega ol nud füüsilised isikud , ke lle kinnisaja on riik omandanud Mõju avaldav muudatus: s ihtkaitsevööndis tee või tehnovõrgu ja - rajatise rajamise võimaldamine (eelnõu § 1 punkt id 29 ja 109 ). Võimalus el rajada tee ja tehnovõrgu ja - rajatis kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis ei o le kaitstava loodusobjekti kaitseväärtustele püsivat mõju. Muudatusega luuakse võimalus lubada kaitse-eeskirjaga rajada tee ja tehnovõrgu ja -rajatis sihtkaitsevööndis . S elle rakendamise võimalus t kaalutakse iga kord eeskirja koostamise käigus. Lisaks eeldab uue te e või tehnovõrgu ja -rajatise rajamin e loodusobjekti valitseja igakordset nõusolekut, mis on ebasoovitavate mõjude vältimisel lisatagatiseks. Kaasnev mõju: m õju halduskoormusele ei ole märkimisväärne, kuna selliste rajatiste rajamise vajadus ja seega erinevate kooskõlastuste ja nõusolekute taotlemine kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndisse on pigem erandlik ja Keskkonnaameti hinnangul ei suurenda see ka ehitus survet . Sihtrühm I: k ait stava loodusobjekti vahetusse lähedusse jäävate kinnistu t e omanikud, kellel avaneb võimalus vajaduse korra l enda kinnistu tarbeks rajatav tee või tehnorajatis rajada kaitseala l . Kuna tegemist on väga üksikute juhtumitega, mille vajadus kaalutakse ja kaasnevad mõjud hinnatakse kaitse-eeskirja menetluse käigus, siis sihtrühm on väike. Sihtrühm II: Keskkonnaamet i ametnikud , kes valmistavad ette kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirju ning menetlevad nõusoleku andmiseks saabunud dokumente. Mõju avaldav muudatus antakse otsustusõigus kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnisasjade riigile omandamise puhul Keskkonnaameti peadirektorile ( p unktid 20 ja 22 ) . Kaasnev mõju: Otsustusõiguse andmisega kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnisasjade omandamise puhul Keskkonnaameti peadirektorile optimeeritakse Kliimaministeeriumi haldusalas ametnike tööd, luues ühtlasi suurema selguse kõikidele asjassepuutuvatele osapooltele. Kui täna saab kinnisasja omanik teha kinnisasja võõrandamise ettepaneku Kliimaministeeriumile kaitstava loodusobjekti valitseja kaudu ja otsuse koostab Keskkonnaamet , siis edaspidi saab ta teha avalduse samuti Keskkonnaametile, kuid sama asutuse peadirektor ka otsustab nii kinnisasja riigile omandamise algatamise või omandamisest keeldumise. Selle võrra, et Kliimaministeeriumi ametnikud otsuste eelnõusid ei kontrolli lüheneb otsuste tegemiseks kuluv aeg. Sihtrühm I: Keskkonnaameti ametnikud Arvestades, et otsuste vaidlustamine Keskkonnaametile va iete ja kohtusse kaeb uste esitamisel on riiki esindamas vaid Keskkonnaamet ja arvestades, et vaidluste arv võib seoses looduskaitseseaduse muutmisega kasvada, siis on vajalik Keskkonnaameti eelarvesse arvestada lisaks ühe töökoha raha. Vaidluste arv võib tõusta just seoses sellega, et looduskaitseseadust muudetakse muuhulgas juhuks , kui isik omanda b teadlikult looduskaitsealuse maa või omanik võõranda b kinnisasja isikule, kellele kohaldub LKS § 20 lg 1 1 punktiga 3 sätestatud erand, siis kaitsekorra rangemaks muut u mise korral omandamisel makstava hüvitamissumma arvestatakse erinevalt võrreldes isi kutega , kelle kinnisasi ei olnud maaomanikuks saades kaitse all. Sihtrühm I I : Kliimaministeeriumi ametnikud Kuna kaob vajadus omandamisteemalisi käskkirju kooskõlastada, siis tähendab see mõningast ajalist kokkuhoidu Kliimaministeeriumi ametnikele. Mõju avaldav muudatus: maaparandussüsteemide hoiutööde lisamine nende tegevuste hulka, mida ei või kaits ealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis teha kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta , ja v õimalus piiranguvööndi s kaitse-eeskirjaga reguleerida maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutöid (eelnõu § 1 punkt 8 ja 34 ) . M uudatusel on oluline positiivne mõju keskkonnale, kuna aitab paremini kaitsta ka piiranguvööndi l iike ja elupaiku, kelle jaoks veerežiim on oluline , ning vähendada maaparandustöödega kaasnevaid riske . Samuti on positiivne mõju rahvusvahelise le suhtlusele, kuna aitab lahendada Natura hindamise käigus tekkinud maaparanduse mõju hindamisega seotud probleeme (vt seletuskirja peatükk „ Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs “ ) . K aitsealade piiranguvööndisse jääb ca 19 000 ha sookooslusi ja märgasid metsasid on piiranguvööndites ligi 70 000 hektarit . Kuigi kõik nendest aladest ei ole kuivendusest mõjutatud, siis on see ligikaudne pindala, mida muudatus võib positiivselt mõjutada . Kaasnev mõju: m aaparandus, sh maaparandushoid , mõjutab ümberkaudseid elupaiku ja see ga sealseid maaomanikke. Samas kaalutakse ja arutatakse võimalikud piirangud läbi juba kaitse-eeskirja koostamise käigus, kus huvitatud maaomanikud saavad kaasa rääkida ja on võimalik leida negatiivset mõju vähendav kompromiss. Piiranguvööndis kaitse-eeskirjaga maaparandussüsteemi hoiu- ja rekonstrueerimistöödele tingimuste seadmise ja keelamise võimaluse sätestamine on proportsionaalne , ku na võimaldab veerežiimist sõltuvate liikide ja elupaikade tsoneerimist võrreldes sihtkaitsevööndiga, mis oluliselt piirab kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist, vähem sihtotstarbelist kasutamist piiravasse piiranguvööndisse. Kaitse-eeskirjaga piiranguvööndis maaparandussüsteemide hoiu- või rekonstrueerimis töödele tingimuste seadmisel või nende keelamisel kaastakse P õllumajandus- ja T oiduamet kaitse-eeskirja menetlusse ja hinnatakse piirangute seadmisega kaasnevad mõjud. Sihtrühm I: Keskkonnaamet i ametnikud . Ühelt poolt kasvab töökoormus, kuna LKS § 14 l õikesse 1 lisata kse valitseja nõusoleku kohustus maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel ja sette eemaldamisel ning h ooldustöödel poldri ehitisel . Samas väheneb § 31 täiendusega KeA töökoormus ja kinnisasja omaniku halduskoormus, kuna m uudatuse jõustumisel saab seada maaparanduse hooldamisel tingimusi või need keelata juba kaitse-eeskirjaga ja § -s 14 sätestatud valitseja nõusoleku küsimine ei ole enam asjakohane. K ui konkreetsed tingimused on kaitse- eeskirjas kirjas, siis neid tegevusi kaitsealal ka ei planeerita ja väheneb töö koormus ja bürokraatia, mis tuleb keskkonnamõju hindamise protsessi läbimisest. Sihtrühm II : m aaomanikud . Koosluste taastamistöid on kavas teha eelkõige riigimaadel, eramaadele minnakse erandjuhtudel ja üksnes juhul, kui selleks on saadud maaomaniku nõusolek. Seega on mõju maaomanikele minimaalne. Mõju avaldav muudatus: v õõrlii ki käsitlevate sätete täpsustamin e (eelnõu § 1 punktid 73 - 76 ) . Muudatused täpsustavad sätete sõnastust , viies need kooskõlla nende algse mõttega . S eega mõju on väike , aga kindlasti positiivne nii elu- ja looduskeskkonnale kui ka inimestele, kuna suurendavad õigusselgust ja vähendavad erinevast tõlgendamisest tulenevat võimalikku segadust. K una neid juba tõlgendatakse üldjuhul kooskõlas algse mõttega, siis suurt muutust ei kaasne . Sihtrühm I : lemmiklooma omanikud. Täpsustus annab selguse, mis saab inimestel kodus olevatest lemmikloomadest, kelle liik looduslikku tasakaalu ohustavate liikide nimekirja lisatakse. Samuti vähendab see karistushirmust loomade loodusesse laskmist, millel oleks negatiivne mõju keskkonnale. Lemmikloomaomanik peab tagama, et tema looduslikku tasakaalu ohustavate liikide nimekirja kantud lemmikloom ei paljune ega pääse loodusesse. Samas jäävad kehtima juba varem kehtinud keelud isendite importimisele ja omandamisele, ehk nö looma lõpuni pidamise õigus on vaid loomaomanikel, kes omandasid looma enne liigi nimekirja kandmist. Sihtrühm II : maaomanikud. Muudatusega a ntakse selge kohustus, et maaomanik või valdaja peab oma maal teatud võõrliike tõrjuma. Ka kehtiva õiguse alusel on olnud keelatud nende liikide omamine, kasvatamine ja loodusse levitamine, kuid see sõnastus on tekitanud segadust, et kas see tähendab tingimata ohjamise kohustust. Seaduseandja soov on olnud alati, et teatud eriti ohtlikke võõrliik e maaomanikud ise ohjaks, kuna vaid nii saab nende kasvu ja levikut takistada. Karuputke võõrliikide puhul, mille tõrjet on seni peamiselt organiseerinud Keskkonnaamet , on ülevaa d e kolooniate jaotusest järgmine: Eestis on teada ca 2500 ha ulatuses karuputke kolooniaid, siia lisandub ilmselt teatud mahus kolooniaid Tallinna linna ja Muhu valla territooriumil, kus tõrjet on organiseerinud kohalik omavalitsus ja seega ei ole riigi ülevaade ilmselt täpne nendes piirkondades. Munitsipaalomandis on 93,3 ha kolooniaid, neist valdava enamuse puhul on tegu pindalaga alla ühe hektari, ja vaid nelja omavalitsuse (Tallinna linn, Viljandi vald, Rae vald ja Keila linn) maal ületab pindala viit hektarit. Ebaselge omandiga ja segaomandis on maid kokku 26,74 ha, neist valdav enamus on pindalaga alla ühe hektari . E nim on sellist maad Kastre vallas ( 10,72 ha ) , järgnevad alla kolme hektarise pindalaga alad Saue vallas (2,36 ha), Viru Nigula vallas (2,42 ha) ja kaasomand Anija valla ja Horizon Tselluloosi ja Paberi AS vahel (2,83 ha). Avalik õiguslikul maal on Eesti Maaülikoolil 7,14 ha ulatuses karuputke kolooniaid. Riigiomandis on kokku karuputke kolooniaid 481,69 ha . S uurimad maavaldajad on Riigimetsa Majandamise Keskus ( 269,48 ha ) , Maa-amet ( 151,88 ha ) , Kliimaministeerium ( 20,47 ha ) , Transpordiamet ( 16,68 ha ) ja Politsei- ja Piirivalveamet ( 14,98 ha ). Eraomandis on karuputke kolooniaid teada pindalaga 1872 ha. Neist peaaegu hävinud kolooniaid üksikute taimedega või taimedeta , kuid kontrollimist vajavad kolooniad , on pindalaga 284 ha, väikseid ja kergelt tõrjutavaid kolooniaid 175 ha, keskmise raskusega kolooniaid 829 ha ning raskelt tõrjutavaid kolooniaid 571 ha. Sihtrühm : ettevõtjad. Lisatakse täpsustus, et keelatud on ka tegevused, mis põhjustavad looduses võõrliikide arvukuse suurenemist või leviku laienemist , aga s ee võib just olla mõne ettevõtja soov, juhul kui liik ise või sellest valmistatud toode on ettevõttele käibe andjaks. Sellised tegevused aga ohustavad looduskeskkonda ja seega ei saa neid lubada. Samas võib maaomanike ja valdajate kohustus võõrliike tõrjuda anda võimaluse selles valdkonnas maaomanikele teenust pakkuda . K una teatud võõrliikide tõrje on keeruline ja töömahukas , võib see olla sellele spetsialiseeruvatele ettevõtetele oluline kuid pigem hooajaline tulu allikas. Mõju avaldav muudatus: Nahkhiirte ja lindude märgistamise muudatus (eelnõu § 1 punktid 80 , 82 ja 109 ) on positiivne, sest kogu nahkhiirte ja lindude märgistamise tegevused antakse vastutada ja koordineerida ühele asutusel, kes juba täna sisuliselt koordineerib nahkhiirte ja lindude märgistamist (väljastab märgiseid, vaatab läbi märgistuse aruandeid, haldab märgiste taasleidude infot, viib läbi märgistamise koolitusi). Muudatus vähendab bürokraatiat ( asutustevahelist kirjavahetust) ja halduskoormust. Muudatuse tõttu kaob lubade süsteem ja Keskkonnaametil vajadus märgistuslube perioodiliselt uuendada, see asendatakse atesteeringuga , mida hakkab koordineerima Keskkonnaagentuur ning tegevus on väiksema halduskoormusega. Samuti kaob vajadus väljastada pidevalt uusi lube I ja II kaitsekategooria linnuliikide püüdmiseks erivahenditega märgistamise eesmärgil. Nahkhiirte ja lindude märgistamise, aruande esitamise, atesteeringu taotlemise ning atesteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seaduse § 58 2 alusel teaduseesmärgil antavad load loomade jälitamiseks, surmamiseks, püüdmiseks ja märgistamiseks (sh raadiosaatja, kiibiga) jäävad endiselt Keskkonnaametile. Need load puudutavad ka suurulukite ja kalade märgistamist, mille korraldamisega ei ole Keskkonnaagentuur varasemalt tegelenud. Muudatusega sätestatakse ka seaduse tasandil märgistamisega seotud tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused, teenuste liigid ning teenuste alam- ja ülemmäärad. Teistes Euroopa riikides (nt Belgia, Holland, Suurbritannia, Poola, Slovakkia, Tšehhi) on valdav praktika, et märgistamisega kaasnevad märgistajatele erinevad tasud, kuid Eestis on seni kogu tegevust kaetud riigieelarvest. See on aga tekitanud olukorra, kus sugugi kõik märgistajad ei tunneta selle tegevusega kaasnevat vastutust – taotletakse luba, kuigi pole plaanis aktiivselt iseseisvalt märgistamist alustada, aruandeid ei esitata (õigeaegselt), märgistamistegevuse lõpetamisel jäetakse märgised tagastamata, märgiste kaotamisest ei anta teada, vaid küsitakse nende asendamiseks uusi jne. Kõik see suurendab halduskoormust ja kulutab asjatult piiratud ressursse. Samuti on tänane keeruline majandusolukord tinginud vajaduse muuta süsteemi, kus märgistamisega seotud kulud on jäänud täielikult riigi kanda. Seejuures on oluline teadvustada, et märgistamine on kas vabatahtlik või teadustööga seotud tegevus, mille korraldamisega kaasnevad riigile töökoormus ja halduskulud. Samas, kuna märgistajad panustavad teadustöösse ja kaudselt vabatahtlikusse seiresse, on Keskkonnaagentuur ka edaspidi valmis tasuma poole märgistega seotud kuludest, teise poole tasub märgistaja. Märgiste tasustamine avaldab osaliselt mõju ka märgistavate isendite arvule kuna suure tõenäosusega väheneb harrastajate hulgas eelkõige lindude märgistamine, mistõttu väheneb ka taasleidudest saadav teave. Samuti võib kaasneda mõju loodusharidusele kuna vabatahtlikes linnujaamades võib väheneda märgistamiste arv ja väheneda seetõttu loodushuviliste külastamine. Riiklikes linnujaamades (Kabli, Pulgoja ) jätkub ka edaspidi loodushariduse edendamine, seal külastajate arvu vähenemist ette näha ei ole. Sihtrühm I: Nahkhiirte ja lindude märgistajad (üle 120). Valdkond ei ole enam jaotunud kahe asutuse vahel, mistõttu muutub märgistajaks saamine ja märgiste väljastamine eraisikule lihtsamaks ja arusaadavamaks, kuna kogu suhtlus käib läbi ühe asutuse. Märgistajatele lisanduvad tasulised teenused on küllaltki olulise mõjuga, sest varasemalt ei ole eksami ja märgiste eest pidanud märgistaja ise tasuma, kulud on katnud riik. Samas ei ole kulutused valdavale osale märgistajatest ülemäära kõrged. Kuna ühte tüüpi märgiseid väljastatakse enamasti sajast märgisest koosneva komplektina, ei ole märgiste soetamine enamikule märgistajatele iga-aastane kulu. Ligikaudu kolme neljandiku tänaste märgistajate prognoositav kulu on alla 50 euro aastas, vaid kümnendiku märgistajate prognoositav kulu on üle 200 euro aastas. Märgiste tasustamisega kaasneb oluline mõju teadustöö tegijatele, kes ei ole käimasolevates teadusprojektides märgiste tasudega arvestanud. Samas Keskkonnaagentuur katab poole märgiste kuludest ja pikaaegsemate teadusprojektide puhul on projekti kirjutajal samuti kohustus arvestada projekti kulude hulka ka võimalikud hinnatõusud (kütusekulu, materjalikulu, palgakulu jne). Atesteerimise tasu on valdavalt ühekordne. Antud teenuse eest tasumisel on atesteeringu taotlejad põhjalikult kaalunud oma soovi märgistajaks saada ja on seetõttu ka oluliselt motiveeritumad osalema koolitustel ning sooritama eksamit esimesel korral. Seejuures jätkab Keskkonnaagentuur ka edaspidi enda hallatavates linnujaamades uute märgistajate väljaõppe läbiviimist huvilistele tasuta. Hetkel kehtivat märgistamise luba omavate isikute jaoks ei ole tasulisel teenusel atesteeringu taotlemiseks mõju, kuna kehtiv luba loetakse automaatselt atesteerituks ja isik ei pea atesteerimist uuesti läbima ning teenuse eest tasuma. Sihtrühm II: Keskkonnaagentuuri töötajad. Töökoormuse olulist suurenemist ei kaasne, sest asutus koordineerib sisuliselt juba praegu nahkhiirte ja lindude märgistamise valdkonda. Varasemaga võrreldes võib halduskoormus väheneda, kui kehtestatud atesteerimise tasu tõttu loobuvad sellest juhuslikud huvilised, kes ei plaani hakata iseseisvalt märgistamisega tegelema, vaid tegelevad sellega teiste atesteeritud märgistajate juhendamisel. Mõju avaldav muudatus : v astutussätetes trahvimäärade, väärteokoosseisude ja menetluspädevuse muutmine (eelnõu § 1 punkt id 86 – 101 ). Ajakohastatud v astutussät ted (eriti juriidilise isiku karistusmäärade tõstmine) taga vad õiglasema karistuse ning vastutus e õigusselguse. Juriidiliste isikute karistusmäärade suurendamine koos väärteokoosseisude täpsustamisega muudab karistuse proportsionaalseks karistusseadustikus sätestatuga ja viib need rohkem kooskõlla rikkumise iseloomuga. Olulist negatiivset mõju see ei tohiks kaasa tuua, kuna uued määrad on kooskõlas muudatustega, mis on toimund majanduse s ning elatustaseme kvaliteedi s ja on seega ootuspärased. Samuti ei ole põhjust eeldada, et p ärast maksimummäärade tõstmis t hakatakse neid rohkem määrama. Maksimaalse võimaliku karistusmäära tõstmine avaldab kindlasti preventiivset mõju, eelkõige sellistele rikkumistele, mis praegu tegevuse kavandamisel n -ö arvestatakse eelarvesse. Sellisteks rikkumisteks on kaitsealal ehitamine, maastiku ümberkujundamine, vaadete avamine raietega. Kirjeldatud tegevuste puhul ei ole sageli võimalik (v.a raied) keskkonnale tekitatud kahju arvutada, kuigi kahju maastiku ilm ele võib olla korvamatu. Seega on vaja sätestada piisavalt tõhus karistus, mille rakendamisel rikkumine end ära enam ei tasuks. Keskkonnaameti hinnangul võiks ära hoitavate rikkumiste arv olla 10–15% ringis. Tiheasustusalal puude ebaseadusliku raie menetlemise jätmine üksnes kohaliku valla- või linnavalitsuse pädevusse ei too neile kaasa lisatööd , kuna nad tegelevad juba praegu sellega . Väärteokoosseisude täpsustamine on positiivse mõjuga, kuna suurendab õigusselgust ja võimaldab inimesel paremini aru saada, mille eest talle täpsemalt karistus on määratud. Sihtrühm: s eaduse nõuete rikkujad . Viimaste aastate menetluste statistikale tuginedes on see keskmiselt paarsada inimest aastas. Mõju avaldav muudatus: kohaliku omavalistuse tasandi looduskaitse sätete täpsustamine (Punktidega 58-61). Sihtrühm I : maaomanikud Sihtrühm II : KOV ametnikud Lage- ja veerraie sättel ei ole mõju, kuna tegemist muudatusega, mis jätab kehtima tänase regulatsiooni. Täiendusel , mis annab õigusliku aluse ja kohustuse KOVile kinnisasja omandamiseks ei ole otsest olulist mõju, kuna kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte on Eestis suhteliselt vähe, kokku 24 (seisuga 31.12.2022) ja nende kaitsekord (piiranguvöönd) ei ole selline, mis oluliselt piiraks kaitsealale jääva kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist , mis on eeltingimuseks lisatud sätte rakendumisel . Võimalik positiivne mõju on maaomanikele , kuna tagatud on nende võrdne kohtlemine sõltumata sellest, milline haldusorgan loodusobjekti kaitse alla võt ab . § 45 täpsustus tiheasustusala puude raie osas ei muuda olemasolevat regulatsiooni, aga sellel on positiivne mõju, kuna tagab, et säte oleks üheselt mõistetav ja seega välistab erinevast tõlgendusest tulenevad probleemid. Raieloa andmise volitusnormi täpsustamisel õigusega määrata raiete tõttu tekkiva kahju või ökosüsteemiteenuse vähenemise hüvitamiseks asendusistutuskohustus on positiivne mõju keskkonnale ja linnaloodusele. Samas ei ole sellel olulist mõju maaomanikule, kuna ka täna määratakse üldjuhul raieloa andmisel asendusistutuskohustus, aga kuna see võib piirata põhiseaduslikke põhiõigusi, on vajalik, et seadus annaks KOV-le asendusistutuskohustuse määramiseks sõnaselge õiguse. Volitus e lisamine, mis annab KOV-ile õiguse ja pädevuse kehtestada haljastuse inventeerimise kord ning kinnistuomaniku kohustus enne kavandatavat ehitustegevust nõuetekohaselt haljastus inventeerida omab positiivset mõju keskkonnale, kuna annab kohalikule omavalitsusele parema võimaluse planeerida elurikkust säilitavat ja suurendavat, kaitsealuseid liike kaitsvat haljastust ja tagada ohutu t ja keskkonnasäästlikku ehitustegevust. Täna tulevad sellised k ohustused erinevatest rahvusvahelistest kokkulepetest ja seadustest , kuid seadusandja ei ole andnud kohalikule omavalitsusüksusele nende kohustuste täitmiseks sõnaselget volitust , seega on sellel sättel positiivne mõju ka KOV töökorraldusele, kuna annab selged ja ühesed suunised. Mõju avaldav muudatus : §50 lõike 2 kohase nn automaatse püsielupaiga regulatsiooni täiendamine võimalusega, et püsielupaik ei moodustu pesapuu ümber, kui pesa on tehtud pärast seda, kui alal on rahva tervise või ohutuse huvides antud luba tegevuseks, mille realiseerimist püsielupaiga piirangud välistavad. Sihtrühm I: Arendajad ja arendustega seotud ametnikud. Mõju on positiivne, kuna annab kindluse, et teatud oluliste arenduste korral ei saa peale tegevusloa väljastamist alale rakenduda looduskaitse piirangud, mis välistavad planeeritud tegevuse. Seega ei ole vajalik planeerimis-, loastamis -, kooskõlastus- jms protsesside korduv läbiviimine ja sellest tulenev arenduse viibimine, peatumine või üldse ellu viimata jäämine. Mõju looduskeskkonnale võib olla negatiivne, kuna ajakohased liigid on Eestis ohustatud ja kriitilises seisundis olevate liikide puhul on iga isendi ja elupaiga kaitse äärmiselt oluline ning alternatiivsete kaitsemeetmete rakendamine ei pruugi olla piisav. 6.1.1. Vähese või marginaalse mõjuga muudatused Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse püsielupaiga mõistet. Kuna praktikas sätet selliselt juba tõlgendatakse ja rakendatakse , aitab m uudatus vältida tarbetuid vaidlusi ja on seega po sitiiv se mõju ga. Muudatus ei too automaatselt kaasa uusi piiranguid väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika, seega ei ole sellel ka otsest mõju. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse § 7 lõiget 1, lisades kaitse alla võtmise eelduste loetelu „tähtsus ökosüsteemide sidususe tagamisel“. Sellisel täiendusel on positiivne mõju looduskeskkonnale, kuna annab parema võimaluse tagada ohustatud taime- ja loomaliikide levimis- ja sigimisvõimalused ökosüsteemide vahel ning aitab vältida loodusalade asurkondade geneetilist vaesestumist. Eelnõu §1 punktiga 26 ja 27 täpsustatakse sõnastust ja luuakse õigusselgus, et kohaliku tähtsusega loodusobjekti kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise õigus on kohalikul omavalitsusel. Muudatusega kaasnevaid mõjusid ei ole, kuna ka siiani on tõlgendatud, et kohalikul omavalitsusel on see õigus olemas. Samuti ei kaasne mõjusid seadusesse lisatava võimalusega koostada kaitsekorralduskava ka ranna ja kalda kaitse korraldamiseks , kuna t egevuskava kehtestamine ei too automaatselt kaasa piiranguid. Tegevuskavaga antakse ülevaade olemasolevast olukorrast ja ohuteguritest ning seatakse eesmärgid ja kirjeldatakse võimalikud meetmed nende saavutamiseks. Eelnõu § 1 punkti dega 38 , 40 , 41 , 44 , 48 , 54 ja 57 jäetakse LKSist välja veekaitsevööndit puudutav ad sätted , mis korda vad veeseadus es sätestatut . Muudatus ei too kaasa sisulist mõju , kuid eri seaduste s dubleerimise vähendamine muudab õigusruumi selge maks ja üheselt mõistetavaks. Eelnõu § 1 punkti de ga 39 ja 41 täpsustatakse nende sätete sõnastust, mis reguleerivad ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi arvestamist üleujutusala ja kalda astangu korral . Praktikas on vööndite arvestamise lähtejoont arvestatud astangu ülaservast ja see ei muutu, kaldaastangut puudutava sättega tagatakse õigusselgus . S õnastuse täpsustus ei too kaasa märkimist väärt mõjusid, kuna praktikas on seaduse rakendaja sätteid nii viisi ka kohaldan ud . Regulatsiooni muutmisel üleujutusalal on mõningane mõju , sest edaspidi ei liideta piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi puhul enam korduva üleujutusega alale terves ulatuses vööndi laiust. Eelnõu § 1 punkt is 42 t ermini „veehoidla“ asendamine terminiga „tehisjärv“ , mõju puudub, kuna parandatakse üksnes veeseaduse muudatusega ekslikult sisse jäänud termin. Eelnõu § 1 punktis 46 l inna mõiste täpsustamine ei mõju ta senist tegevust . Eelnõu § 1 punktide 51 ja 52 muudatused. Veeliiklusrajatise mõiste täpsustamine ei too kaasa olulist mõju, kuna ka seni on tõlgendatud seda LKSi mõistes üksnes veeliiklust reguleeriva rajatisena. Mõju looduskeskkonnale on positiivne, kuna vähendab segadust ja välistab võimaluse, et ekslikult kavandatakse planeeringuga suurema keskkonnamõjuga veeliiklusrajatisi, näiteks paadikanal e id ja - sil du , mõju põhjalikult kaalumata. Samuti on puhtalt tehniline muudatus mõiste „ hüdromeetriateenistus “ asendamine mõistega „ hüdromeetriajaam “. Mõiste „ hüdromeetriateenistus “ ei ole enam kasutusel, kuna selliseid teenistusi ei ole olemas. E elnõu § 1 punkt is 60 t iheasustusalal üksikpuude ja nende osade raiumise nõuete täpsustamine ei too kaasa olulist mõju, kuna ka seni on omavalitsused käsitanud puude raiena ka nende osade eemaldamist ning väljastanud selleks lube. Mõningane tõus KOV-de töökoormuses võib tekkida täiendusega, millega antakse neile väljapool tiheasustusala elamumaal raie reguleerimise võimalus. Aga see ei ole suur, kuna elamumaadel reeglina ei ole ulatuslikke metsaga alasid. Sätte mõju looduskeskkonnale on positiivne, kuna väheneb risk, et asulates kärbitaks oskamatu l t või põhjendamatu l t pu id ning välistatakse elamumaadel puude kontrollimatud raied . Eelnõu § 1 punkt is 62 i sendi definitsiooni ühtlustamine ei too kaasa olulist mõju, kuna juba praegu tõlgendab KeA kodumaiste liikide isendite tehingute üle järelevalvet tehes LKSi § 47 lõikes 1 sätestatud definitsiooni laiemalt ehk äratuntava osa all mõistetakse ka toodet. Eelnõu § 1 punktiga 66 jäetakse LKS i § 55 lõikest 2 välja täiendus, et sätestatud erand kehtib üksnes imetaja kohta. Mõju praktiliselt puudub, kuna kõnealust erandit kasutatakse väga harva ja selle rakendamisel ei saa teha vahet, millise loomarühmaga on tegemist , ega ole põhjendatud seda rakendada üksnes imetajat e korral . Eelnõu § 1 punktidega 67 ja 79 täpsustatakse Loodusdirektiivist ja Linnudirektiivist tuleneva erandi sõnastust. Muudatusel ei ole olulist mõju, kuna tegemist on sõnastuse korrigeerimisega viies selle paremini vastavusse direktiivide sõnastusega. Positiivne mõju on seotu d sellega, et on üheselt selge , millised on erandite tegemise alusel ja neid ei pea kaudselt , erinevate kohtuotsuste abil tõlgendama. Eelnõu § 1 punktiga 68 lisatakse LKS i § 55 lõikesse 4 viide, et ka I kategooria looma surmamise korral tuleb sellest kirjalikult teatada Keskkonnaametile ühe tööpäeva jooksul ( p raegu on see nõue üksnes II ja III kategooria looma surmamise korral). Mõju puudub, kuna tegemist on ekslikult välja jäänud viitega, mida on aga ka seni rakendatud. Eelnõu § 1 punkt i ga 69 jäetakse § 55 lõike 6 1 punktist 2 välja ekslik viide kehtetule lõikele ja asendatakse see korrektse viitega , on tehniline muudatus ega too kaasa mõjusid . Eelnõu § 1 punktiga 71 m ittekaitsealuse looma tapmist reguleeriva sätte kehtetuks tunnistamine ei too kaasa mõju, kuna sama on reguleeritud loomakaitseseaduses . Eelnõu § 1 punktides 72 ja 84 ajakohastatakse üksnes viidet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse le (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta , seega mõju puudub . Eelnõu §1 punktiga 77 muudetakse §58 lõiget 1 täpsustades sarnaselt võõrliikidega ka kodumaiste liikide võõrsilt sissetoodud elusate isendite loodusesse laskmise mõistet. Sättel on positiivne mõju looduskeskkonnale, kuna aitab tagada, et loodusesse ei satuks väljastpoolt Eestit pärit taimeisendeid, sh nii rohttaimi kui puittaimi, kuna võõrsilt pärit genotüüpide levik põhjustab kohaliku geneetilise ressursi vaesumist. Eelnõu § 1 punktis 78 k aitsealuste isendite loodusest korjamise korra täpsustamine ei too kaasa olulist mõju. Vähesel määral võib mõju olla positiivne, kuna vähendab töökoormust. Praegu küsitakse teaduseesmärgil kaitsealuste liikide isendite loodusest eemaldamiseks alati Keskkonnaametilt luba. Täpsustuse tulemusena võiks tulevikus teatud koguses III kaitsekategooria taimi, seeni ja selgrootuid teaduseesmärgil korjata ilma loata. See ei avaldaks negatiivset mõju looduskeskkonnale, kuna LKSi § 55 lõike 8 kohaselt on see juba praegu lubatud. Eelnõu § 1 punkti s 81 l oomaliigi isendi jälitamise, surmamise, püüdmise ja märgistamise kor ra täpsusta mise mõju ei ole oluline, kuna muudatusega viiakse säte vastavusse selle algse mõttega, mida on praktikas juba ka järgitud. Mõningal määral võib väheneda Keskkonnaameti töökoormus nende lubade väljastamisel, mida siiski on varem taotletud. Eelnõu §1 punktiga 83 tehtav muudatus abitute loomade regulatsioonis ei too kaasa olulisi muudatusi, kuna täpsustab mõisteid ja viib seaduse kooskõlla juba täna rakendatava praktikaga. Eelnõu § 1 punkti s 85 täpsustatakse kohaliku omavalitsuse pädevust LKS i alusel riikliku järelevalve tegemisel ja sellega olulist mõju ei kaasne, kuna tegemist ei ole sisulise muudatusega, täpsustatakse vaid normi. Pigem on mõju positiivne, kuna LKS i kehtiv sõnastus ja vii de keskkonnajärelevalve seadusele, mi da järgides ei saa ühe s elt aru, millistele juhtudele LKS i § 70 2 lõikes 2 viidatud on, asendat akse viitega konkreetsetele LKS i sätetele, mille alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle te eb järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksus või asutus. Eelnõu § 1 punkti ga 108 , millega muudetakse loodusobjektile tekitatud kahju määrade suurusi , o lulist mõju ei kaasne , kuna uued määrad viiakse kooskõlla muudatustega, mis on toimund majanduses ning elatustaseme kvaliteedis ja on seega ootuspärased. 6.2. J ahiseaduse muudatused (§ 2) Mõju avaldav muudatus: j ahiseaduse vastutussätete muudatused. Muudatused suurendavad õigusselgus t, eriti Keskkonnaameti tegevusvaldkonnas , ja on suure positiivse mõju ga keskkonnale. Jahilubade väljastamine elektrooniliselt muudab lubade väljastamise, täitmise, tagastamise ja säilitamise lihtsamaks, läbipaistvamaks, kontrollitavamaks ning säästlikumaks. Oluliselt paraneb kontroll ebaseadusliku jahipidamise üle. Gaasirelvade kasutuse le võtul on positiivne mõju, kuna nende kasutamine on ohutum ja võimaldab reageerida paremas kooskõlas ründe iseloomuga. Lisa kulu gaasirelvade kasutuselevõtt kaasa ei too, kuna need on oluliselt odavamad kui tulirelvad . S amuti ei lisandu kulu väljaõppele, kuna seda saavad korraldada KeA inspektorid ise. Sihtrühm I: Keskkonnaameti inspektorid ja ametnikud . Trahvimäärade ja keskkonnale tekitatud kahju määrade tõstmine mõjutab Keskkonnaameti töökorraldust positiivselt, aitab tõhusamalt teha menetlustoiminguid ja samuti toimib see heidutusmeetmena ning annab seega märgatava positiivse tulemuse. Trahvimäärade suurendamine tagab õiglasema karistuse ja annab ka märku , millised rikkumised on enim taunitavad. T rahvimäärade ja keskkonnakahju määrade suurendamine mõjub ka preventiivse heidutusmeetmena ja Keskkonnaameti hinnangu kohaselt võivad rikkumised väheneda kuni 10%. Keskkonnale tekitatud kahju määra tõstmine annab õiguse alustada teatud ulukite ebaseadusliku küttimise korral kriminaalmenetlus e , mis omakorda laiendab võimalusi selgitada välja süüdlas i Elektrooniline jahilubade infosüsteem muudab jahilibad taotlemise ja andmise lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Lisaks mõjutab sama positiivselt ka Ke skkonnaameti töökorraldust positiivselt, võimaldades operatiivsemalt ja tõhusamalt menetleda ebaseaduslikku jahipidamist. Kaasnev mõju : k eskkonnakahju määrade tõstmine mõjub samuti ulukeid väärtustavalt, andes selge lt märku , et riik hindab kõrgelt jätkusuutlikku ja reguleeritud jahipidamist kõigile ulukitele. Senised tagasihoidlikud ja jahiulukite tegelikule väärtusele mittevastavad keskkonnakahjud on eriti tugevas kontrastis kalapüügiseaduses kehtestatud kahjumääradega, näiteks kala püügile seatud tingimuste rikkumise korra l võivad need kordades ületada jahiulukite kahjumäärasid (üks keeluajal keelatud vahendiga püütud lõhekala kahjumäär on 900 eurot, põdra ebaseadusliku küttimise kahjumäär on 400 eurot). Seetõttu loob jahiseaduse alusel kehtestatud kahjumäärade tõstmine õigluse ka võrreldes teiste liikide kahjumääradega. Keskkonnale tekitatud kahju määrade tõstmine tagab, et ulukite ebaseaduslik küttimine tulu saamise eesmärgil ei ole majanduslikult kasulik . P araneb ka ulukite looduslik asurkond. Keskkonnakahju sissenõudja märkimine seadusesse täpsustab kehtivat korda. Jahilubade väljastamine muutub kvaliteetsemaks, sest Keskkonnaamet saab nende menetlemist kontrollida reaalajas. Sihtrühm II : Keskkonnaagentuuri ulukiseirespetsialistid. Jahilubade elektrooniline infosüsteem koondab ja säilitab küttimis- ja vaatlusandmeid, mis on ulukiseire olulised sisendid. Juba katse projekti käivitamise ja testimise käigus paranes andmete laekumine oluliselt . . Sihtrühm II I : jahimehed . Keskkonnaameti kehtestatud lisapiirangute rikkumise eest vastutuse lisamine jahiseadusesse on olulise positiivse mõjuga seaduskuulekusele. Jahipidamisel on oluline järgida mitte ainult jahiloal lubatud ulukiliigi tabamist, vaid paljude liikide korral on oluline järgida ka täpsustatud piiranguid uluki valikul ja küttimise korraldamisel, et jahipidamine oleks jätkusuutlik ning hetkeoludele vastav. Keskkonnaameti kehtestatud lisapiirangute ja lisatingimuste rikkumise vastutussätte lisamine annab jahimeestele selg use tegevuste lubatavusest ja võimaldab piirangute sihilikke rikkujaid vastutusele võtta. Jahilubade menetlemine elektroonilise infosüsteemi kaudu on jahimehele säästlikum. Ära jäävad lubade väljaandmise ja tagastamisega seotud sõidu- ja ajakulu. Jahimehe jaoks muutub lubade väljastamise süsteem läbipaistvamaks, sest ta näeb ka teisi tema jahipiirkonnas väljastatud jahilubasid. Jahipidamine muutub ohutumaks, sest jahimees näeb, kellele, mis ajaks ja kuhu on jahiload väljastatud. Jahilubade elektroonili n e infosüsteem täna juba töötab. Tänaseks on süsteemiga vabatahtlikult ühinenud 85% jahipiirkon na kasutajatest . 6.5 . Haldus- ja töökoormuse muutus P laneeritud muudatuste mõjul väheneb kokkuvõttes avaliku sektori töökoormus. P ositiivne mõju on ka Keskkonnaametile, kus töökoormus peaks vähene ma loodushoiutoetuse maksmise korra lihtsustumisel, kaitsealuste isendite loodusest korjamise korra ja teiste liigikaitse sätete täpsustumisel ning jahilubade elektrooniliseks muutumisel. Samuti vähendab töökoormust vastutussätete korrastamine, mis suurendab õigusselgust ja seega muudab järelevalve selgemaks ning tõhusamaks. Üksikute sätete, nagu pärandniitude kaitse korraldamise muudatused võivad vähesel määral suurendada Keskkonnaameti ametnike töökoormust, aga tegemist on ajutise ja väikese töökoormuse tõusuga. Seega summaarselt ei suurene muudatuste jõustumisel töökoormus ja tulud e ning kulud e suhe on samas suurusjärgus või pigem positiivne. Kodanike ja ettevõtjate halduskoormus oluliselt ei muutu või pisut väheneb. Loodushoiutoetuse maksmise korra lihtsustamisel väheneb mõningal määral toetuse taotleja halduskoormus . 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad tulud ja kulud Arendus- ja halduskulude vahendid on planeeritud riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia summade hulgas. Trahvimäärade ja keskkonnakahju määrade tõstmisega võib kaasneda rahaline tulu. Selle ulatust prognoosida on raske, kuna loodetavasti on määrade tõstmisel ka preventiivne mõju ehk rikkumised hoopis vähenevad. Seadusemuudatustega kohalikule omavalitsusüksusele antavad sõnaselged volitused erinevate kohustuste täitmiseks mõjutavad positiivselt KOV töökorraldust ja vähendavad kokkuvõttes töökoormust. 8. Rakendusaktid Seadusemuudatusega kaasneb järgmiste rakendusaktide muutmine: 1) Vabariigi Valitsuse 08.04.2005 määrus nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“; 2) Vabariigi Valitsuse 23.05.2013 määrus nr 79 „Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad“; 4 ) k eskkonnaministri 1. juuni 2006. a määrus nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ ; 5) k liimaministri määrus „ Hävitamiskohustusega võõrliikide nimekiri“ ; 6) Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määrus nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ ; 7) Kliimaministri määrus „Nahkhiirte ja lindude märgistamise, aruannete esitamise, atesteeringu taotlemise ning atesteerimise kord“; 8) Keskkonnaministri 02. veebruari 2022. a määruse nr 7 „Keskkonnaagentuuri põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ muutmine “; 9) Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määruse nr 36 „Keskkonnaagentuuri põhimäärus“ muutmine Täiendatud on LKS i § 77 lõike 1 volitusnormi sõnastust, et lisaks loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise korrale ja määradele saaks v alitsus kehtestada ka keskkonnale tekitatud kahju ulatuse ning kahju hüvitamise arvestamise alused. Muudatus on vajalik, et oleksid selged põhimõtted, millal keskkonnale on kahju tekitatud ja kuidas keskkonnale tekitatud kahju määra arvestada. LKS i § 77 lõikes 3 on sätestatud alused , mi llisel juhul tekitatakse loodusobjektile kahju ning samuti on samas paragrahvis kehtestatud loodusobjektile tekitatud kahju alam- ja ülemmäärad (eelnõus on loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise alam- ja ülemmäärad kavandatud § -s 77¹). Volitusnormi alusel antavas määruses täpsustatakse loodusobjekti tüübi ti seaduses nimetatud kahju tekitamise alused ( vajaduse korra l ka kahju tekitamise viisid) ja millises ulatuses kahjustatud loodusobjekt loetakse hävinenuks. M ääratakse põhimõtted , kui on vaja kindlaks teha kahjustatud isendite arvu või mõõtmeid (nt puu tüve mõõtmiseks keskkonnakahju arvutamisel). Samuti kahju tekitamise määramise erisused, kui kahjustatakse või hävitataks e n äiteks linnumune , kaitsealuse loomaliigi pesa või loom tiinus-, imetamis - või pesitsusajal . Muudatus on kooskõlas põhiseaduse § 113 põhimõtetega : LKSis on sätestatud või sätestatakse tekitatud kahju hüvitamiseks kohustuslikud elemendid , nagu isik, kes on kohustatud kahju hüvitama ( muudatus § 77 lg -s 2¹, õigusvastaselt kahju tekitanud isik) , tegevused, mille eest võib kahju hüvitamist nõuda ( LKS i § 77 lg 3) , kahju hüvitamise määrad ( LKS i § 77 lg-d 4‒10¹, eelnõus § 77¹), kes võib kahju hüvitamist nõuda ( LKS i § 77 lg 2, KeA ) ja nõude esitamise kord ( LKS i § 77 lg 2, hagi esitamine kohtule) , kahju tekitamise eest väljamõistetud hüvitise saaja ( LKS i § 77 lg 2, riik), kahju tekitamise eest väljamõistetud hüvitise maksmise kord ja tähtpäev ( LKS i § 77 lg 2, kohtu otsuse alusel) . LKS i § 77 lõike 1 kohane volitusnorm jääb oma asukohta, mistõttu jääb V abariigi Valitsuse 08.04.2005 määrus nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ kehtima kuni muutmiseni või uue kehtestamiseni. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üld ises korras , välja arvatud § 1 punktid 10 , 30 ja 34 , mis jõustuvad 2030. aasta 1. jaanuaril, et tagada vajalik ülemineku aeg . Seadusega kavandatud muudatused on enam jaolt kehtivaid nõudeid täpsustavad, seega ei ole vaja muudatuste jõustumiseks pikemat koha nemi s aega. Eelnõus on kavandatud ka muudatu sed , mis toovad kaasa vajaduse muuta rakendusakte . Rakendusaktide eelnõu sid on kavandatud menetleda sama l ajal seaduse eelnõu menetlusega . 10. Eelnõu kooskõlastamine 20.04.2020 esitati e elnõu esimest korda eelnõude infosüsteemi (EIS ; toimiku number 20-0469 ) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Maaeluministee r iumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile . S amuti saadeti sellekohane info Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning järgmistele huvi rühmadele : Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Erametsaliit, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Orhideekaitse Klubi, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit , Eesti Mesinike Liit , Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Sadamate Liit. Kokku laekus ligi 150 ettepanekut ja kommentaari 3 3 asutuselt ja ühingult. Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumiga on toimunud põhjalikud läbirääkimised muudatusettepanekute üle . Teis tel on võimalik saada tagasisidet enda esitatud ettepanekute ja kommentaaride kohta EIS i st . Lisaks on huvigruppidega ( Maaeluministeerium, MTÜ Eesti Erametsaliit, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Eesti Ornitoloogiaühing, Riigikogu metsanduse toetusrühm, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Toila Vallavalitsus, Eesti Seisukoerte Koolitusklubi MTÜ) toimunud kohtumiste ja arutelude käigus neid teemasid käsitletud ja tollase KeMi seisukohti tutvustatud. Laekunud ettepanekud ja nendega arvestamise või arvestamata jätmise info ning sellekohased selgitused lisati seletuskirja lisas olevasse märkustega arvestamise tabelis se . V alitsuse vahetuse tõttu esitat i eelnõu (koos seletuskirja ja selle lisaks oleva tabeliga, kus olid kajastatud eelmise kooskõlastuse märkused) 02.07.2021 uuesti EIS i kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile , Haridus- ja Teadusministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile . Märkustega kooskõlastasid eelnõu Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Maaeluministeerium . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei kooskõlastanud . Kokku laekus ligi 1 00 ettepanekut ja kommentaari 16 asutuselt ja ühingult. Justiitsministeeriumi , Kaitseministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ning Eestimaa Looduse Fondi ga on toimunud arutelud ja läbirääkimised muudatusettepanekute üle . Eelnõu ja seletuskiri esitati 01.11.2022 enne Vabariigi Valitsusele esitamist veelkord kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Kaitseministeeriumile. Kaitseministeeriumil märkusi ei olnud. Teiste ministeeriumite märkuste põhjal on täiendatud seletuskirja ja märkustega arvestamise tabelit. Eelnõus on tehtud normitehnilisi parandusi. Rahandusministeeriumi ettepanekut ei ole märkustega arvestamise tabelis kajastatud, kuna muudatused on eelnõust välja jäetud ja esitatud Riigikogu menetluses oleva elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE) juurde. Justiitsministeeriumi ettepanekul ei ol nud eelnõus esitatud kujul Keskkonnaametile jälgimisseadmestiku kasutamise õiguse andmine põhjendatud ja sätted on eelnõust välja jäetud. Kolmandat korda esitati eelnõu 12.08.2024 EIS-i kaudu (Toimiku nr : 24-0810 ) kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile , Justiitsministeerium ile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele huvi rühmadele : Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Erametsaliit, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Orhideekaitse Klubi, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Notarite koda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Loodusturismi Ühing, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Loodushoiu Keskus Kooskõlastuselt laekus tagasiside 40 asutusel ja isikult, kokku umbes 400 ettepanekut ja märkust. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Rahandusministeerium ei kooskõlastanud eelnõud. Välja toodud punktid on arutatud läbi kahepoolsetel kohtumistel ja lahendatud eelnõu täpsustuse ja/või täiendavate selgitustega ning info selle kohta edastatud ka e-kirjaga. Teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu märkustega ( Kaitseministeerium , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Justiitsministeerium ) või märkusteta ( Haridus- ja Teadusministeerium ). Laekunud ettepanekud ja nendega arvestamise või arvestamata jätmise info ning sellekohased selgitused lisati seletuskirja lisas olevasse märkustega arvestamise tabelisse . Eelnõu esitatakse EIS - i kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile. Kuna pärast teiste ministeeriumitega kooskõlastamist on eelnõud muudetud ja täiendatud, esitatakse see kooskõlastamiseks ka Kaitseministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, R ahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Samuti on eelnõu saadetud arvamuse avaldamiseks huvigruppidele. Looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa Märkustega arvestamise tabel Ettepanek/märkus Otsus Selgitus Võrumaa Metsaühistu MTÜ Täiendada §14 lg 6 sõnastust (punane) Arvestamata Selliseid kaitsealasid, kus kaitse-eeskirjaga kehtestatud uuendusraie langi (6) Kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas on keelatud piirang oleks väiksem kui 0,5 ha, ei ole. lageraie ja veerraie, välja arvatud hall-lepikutes pindalaga kuni 0,5 ha ja aladel, kus kaitse-eeskirja kohaselt uuendusraie tegemine väiksemas mahus on lubatud. Valik-, häil- ja aegjärkse raie tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud tingimustega. LKS lisa kohta kommentaarid: Arvestatud Seletuskirjas selgitatud, et 3 m noorendiku kõrguse nõue kehtib pärast 1. Noorendiku kõrgus 3 m - see punkt on äärmiselt osaliselt turberaie viimast järku, mitte turberaie järkude vahel. Valikraie ebaselge, kuidas sellise kõrgusega noorendikku on rinnaspindala nõudeid käesoleva seaduse muudatusega ei muudeta. Sellises võimalik kasvatada ja see punkt vajab sõnastuses säte ei muuda hetkel kehtivat olukorda, kõigil kaitsealadel ja ümbersõnastamist püsielupaikades on kinnitatud kaitse-eeskiri, kus on erinevad 2. Rinnaspindala määrad üle vaadata; regulatsioonid. Eesmärk on teha muudatus korraga kõikidel kaitstavatel 3. langi maksimaalse suuruse osas sõnastus: loodusobjektidel ja vältida looduse mitmekesisuse kahjustamist ja suurte Kui kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava lagedate alade tekkimist. loodusobjekti kaitseeeskirjas ei ole sätestatud teisiti, on aegjärkne ja häilraie lubatud kuni 2 ha suuruse langina ja lageraie puhul lubatud 1 ha suuruse langina  Kuna piiranguvööndites kohati juba on (Karula) ja Arvestamata Looduskaitseseaduse muutmise seadusega ei kehtestata erametsatoetuste plaanis on lisada piiranguid, mis teevad võimatuks, ühikumäärasid. raskendavad või muudavad põhjendamatult kalliks metsa majandamise, teha ettepanek võrdsustada SKV ja PV eest makstav Natura toetuse määr Kõikide maaomanikega tuleb teha kirjalik Arvestamata Riik näeb ette, et looduskaitseliste kohustuslikeks kompensatsioonideks on kokkulepe looduskaitseliste piirangute suuruse ja omandamine ja maamaksusoodustus. Toetuste rakendamine on riigi jaoks piirangute tõttu saadava kahju hüvitamise kohta. vabatahtlik meede, mida Kliimaministeerium peab oluliseks. Kuid vorm, mis kujul toetusi rakendatakse, lähtutakse halduskoormusest kui ka eelarvelistest vahenditest. Eelnõudest ja seletuskirjadest ei leia sealt infot, et Selgitatud Kliimaministeeriumi LIFE-IP projekti “Loodusrikas Eesti“ kaudu on suureneksid piirangute tõttu kompensatsioonid koostöös Eesti Maaülikooli ja Eesti Erametsaliiduga töötatud välja Natura maaomanikele. Ainuke info on see, et täpsustub 2000 erametsatoetuse arvutamise metoodika ning selle alusel on üle-eesti kaitsealuste maade riigile ostu kord. Küll lisandub kaitstavatel aladel hinnatud võimalikke tasumäärasid. Tasumäärade tugevalt piiranguid metsade majandamisele ja ka arvutamisel võeti arvesse looduskaitseseaduse muutmise eelnõus karistuse suurused tõusevad hüppeliselt, täiendavaid metsamajandamisepiirangud ning keskmiseks tasumääraks põhjendusega, et need on ajale jalgu jäänud. Samast saadi 60 eur/ha. ajast on ka toetuste suurused, seega on ka need ajale Selleks, et toetus oleks tulevikus maaomanikele õiglasem, kaardistatakse jalgu jäänud ning vajavad samas proportsioonis võimalusi tänaste ühikumäärade täiendavaks diferentseerimiseks. karistustega suurendamist Eesti Mereinstituut  paragrahvi 57 lõike 1 sõnastuse muudatusest ei ole Selgitatud Lauses "sealhulgas tegevused, mille eesmärgiks või tagajärjeks on looduses täiesti selge, et kas "... võõrliikide arvukuse võõrliikide arvukuse suurenemine või leviku laienemine" on viidatud suurenemine või leviku laienemine" käib vaid võõrliikidele, kui kõigile võõrliikidele. taimeliikide või kõikide võõrliikide kohta. Siin võib Erinevate tegevustega on inimestel hoolsuskohustus et mitte võõrliike seda sõnastust muuta näiteks selliselt "mille levitada ega nende arvukust suurendada. Näiteks paljude raielankide eesmärgiks või tagajärjeks on looduses ükskõik võõrliikide probleem tuleneb ka suuresti sellest, et külmumata pinnasel millise võõrliigi arvukuse suurenemine või leviku tegeletakse metsa väljaveoga läbi võõrliikide kolooniate, levitades nii laienemine". seemnetega saastunud mulda. Seda tuleb vältida. Selles lauses on erandina välja toodud võõrliikidest Teised toodud näited, mis räägivad võõrliikide kokku kogumisest või metsapuude istutamine. Kuid ühe teise erandina kokku meelitamisest - neid saab rakendada ka edaspidi, kuid oleks mõistlik sinna lisada loodust taastavad meelituspunktid peavad jääma olemasoleva levila piiresse, et mitte tegevused umbes sellise sõnastusega "ning välja meelitada liike uutele aladele. arvatud juhul, kui tegevus on seotud võõrliigi aktiivse eemaldamisega looduskeskkonnast." Näiteks võib tuua olukorra, kus meil kliimamuutuste tagajärjel saabub metsadesse üha enam uusi võõrliike, kelle mõju metsamajandusele on laastav, kuid teatud majandamismeetod nt. kuivanud puude ja/või mingi tehismaterjali hoidmine metsaelupaigas, võimaldab võõrliiki sinna ajutiselt koondada ja seejärel aktiivselt eemaldada. Sarnane olukord on meil ka meres ja siseveekogudes, kus paljud võõrliigid levivad vastsestaadiumis veesambas ning kui me neid veesambast mingite looduslike ja/või tehissubstraatidega välja korjame, on võimalik võõrliikide arvukust ohjata. Praeguse sõnastusega võib seadus piirata võõrliikide eemaldamisega seotud ja loodust taastavaid tegevusi ning sellest oleks kahju, kuna tihti alternatiivseid majandamismeetodeid ei ole. MTÜ Hoiame Loodust Mitte seada 30% looduskaitsealade lage Selgitatud Ühiskonna praegune ootus on nii stabiilne majanduskeskkond, kui ka Eesti seadusloomesse loodusruumi säilimine. 30% raamistiku seadmine püsiva riikliku kaitse vaatenurgast annab suuna ja selguse. Meie eesmärk on selles raamistikus targalt tegutseda, oleme nõus, et üksnes pindala kriteerium ei taga meie looduskaitse eesmärkide, liikide ja elupaikade soodsa seisundi saavutamise.  Looduskaitseseaduse eelnõust tuleks eemaldada Arvestamata Igaüks võib edaspidi teha ettepaneku Keskkonnaametile, kes hindab selle punkt 4 ja 5 ehk jätta kehtima hetkel kehtiv põhjendatust ja otstarbekust. Ettepanekut menetletakse haldusmenetluse Looduskaitse seaduslik kord täies ulatuses, mis seaduse alusel, kaalutlusõiguse (HMS § 4) ja uurimispõhimõtte (HMS § 6) tagab igaühe õiguse esitada kaitse alla võtmise reeglid arvestades. Kui see on põhjendatud, esitab KeA selle alusel algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla ettepaneku KLIM-ile. võtmiseks. Keelata kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades Arvestamata Ohustatud elupaigad on tsoneeritud valdavalt sihtkaitsevööndisse, intensiivse majandustegevuse eesmärgil läbi viidud piiranguvööndisse jäävate elupaikade kaitse on tagatud läbi LKS § 14 raied. Alles jätta ainult kujundusraie, mida tehakse muudatuse. Väljaspool elupaikasid piiranguvööndis ja hoiualal väikese kaitsealuste liikide heaolu parandamiseks langina, kehtestatavaid tingimusi arvestades tehtav häil- ja aegjärgne raie ei ole intensiivne majandustegevus ja ei ohusta vööndi eesmärkide täitmist Eemaldada loodusliku metsa- ja sookoosluse Arvestamata Tegemist on lõpetamata loeteluga ja toodud näitena, loetelust välja jätmine taastamiseks vajalike tegevuste loetelust „maapinna ei muuda seda, et kui see on taastamistegevusena vajalik, saaks seda ikka mineraliseerimine“ (§17 lg 3) teha. Võib olla põhjendatud kui tegemist nt looduslikkuse suurendamiseks tehtud häilu uuendamiseks. Eemaldada punkt, millega kehtestatakse erand Arvestamata Antud muudatus ei ole uus regulatsioon, see ühtlustab II ja III kategooria kahjustamise keelust III kategooria liikide liikide kohta käiva vastavad sätte. Ka III kategooria liikidel on leiukohti, väheesinduslikes populatsioonides (§ 55 lg 8) mis ei ole liigi säilimise seisukohast olulised, nagu üksikisendid, juhuleiud, ebatüüpiline kasvukoht/elupaik, kasvukoht tiheasustusalal jne ja kus isendikaitse ei ole põhjendatud, kuna ei takistaks konkreetse väheesindusliku populatsiooni hääbumist või ei annaks juurde liigi soodsa seisundi saavutamisel. „Väheesinduslik populatsioon" on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamisel tuleb lähtuda konkreetse liigi kasvutingimustest ja kaitsevajadusest ning konkreetse kasvukoha potentsiaalist Riik peab jätkama rahalise toega võõrliikide Arvestamata Omandi heas seisus hoidmine on maaomaniku ülesanne. Kasvatuskeeluga ohjamist Eesti riigis (§ 57 lg 31) võõrliikide kasvatamise keeld on enamus viidatud liikide puhul kehtinud enam kui kümnendi. Seoses riigieelarve kärpega ei ole võimalik senisel kujul maaomanikele tõrjeteenuse pakkumisega jätkata ja maaomanikud peavad tagama tõrjega esmalt liigi edasise leviku peatamise ja pikemas vaates keelatud võõrliikide kolooniate hääbumise. Viimsi Vallavalitsus Leiame, et hetkel ei tule LKS-is selgelt välja, et Selgitatud Looduskaitseseaduse kõik kaitsealasid puudutavad sätted ei kehti kaitsealasid puudutavad sätted kehtivad ka kohaliku automaatselt ka kohaliku omavalitsuse tasandil loodud kaitsealadele. omavalitsuse (KOV) tasandil loodud kaitsealade Kohaliku omavalitsuse tasandi kaitstavate loodusobjektide sh kaitsealade kohta osas on LKS-s selgelt välja toodud erisused Juhime tähelepanu ebatäpsusele sätte punktide Arvestatud Numeratsioon eelnõus on parandatud. numeratsioonis. Eelnõu punktis 8 kirjutatakse, et LKS § 14 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11 ja 12, aga § 14 lõikel 1 on juba punkt 11 olemas ja see käib hoonestusloa andmise kohta. Lisada saaks punktid 12 ja 13. Eelnõu punkt 30 ja 34 ei ole asjakohased ja sätte Arvestamata Lisaks viidatud piiranguvööndi ja hoiuala sätetele täiendatakse seadust ka tekst räägib seletuskirjas toodule vastu. Kehtivas lõikega (§14 lg 7), millega keelatakse kaitstaval loodusobjektil tavaväetise LKS-is on piiranguvööndis väetiste kasutamine kasutamine, seega võimalikuks jääb üksnes mahepõllumajanduses kasutada keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. lubatud väetise kasutamise reguleerimine. Eelnõu kohaselt saaks kaitse-eeskirjaga piirata nende ainete kasutamist vaid piiranguvööndi mahepõllumajandusaladel, mis ilmselt ei ole selle eelnõu eesmärk. Eelnõu kohaselt ei pea ka hoiualal enam teatist esitama väetise kasutamise kohta vaid piisab kui seda tehakse vaid mahepõllumajanduses kasutada lubatud väetise kasutamise kohta Täpsustavad küsimused eelnõu punkti 53 kohta Selgitatud 1. Väljaspool linna kui asustusüksust, alevit ja alevikku jääb kehtima Kui üldplaneeringuga on tiheasustusala piirid senine regulatsioon ehituskeeluvööndi vähendamiseks ehk see saab kehtestatud juba enne LKS-i, kas siis sellisel juhul toimuda vaid Keskkonnaameti nõusolekul. 2. Kohalikul omavalitsusel peab KOV ka edaspidi ehituskeeluvööndi tekib õigus ehituskeeluvööndit vähendada ainult väljaspool kaitseala, vähendamiseks tiheasustusalal (väljaspool linna, hoiuala või püsielupika linnas asustusüksusena, alevis või alevikus või alevit ja alevikku) küsima nõusolekut nende asustusüksuste Keskkonnaameti nõusolekul § 41 lõike 2 alusel Keskkonnaametilt? laiendatud tiheasustusalal. Kas KOV-il on eelnõu kohaselt õigus väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika alal, mis ei ole üldplaneeringuga tiheasustusalaks määratud (näiteks valglinnastumise tõttu tekkinud külad olemasolevate alevite servades) samuti ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada? (§ 40 lg 5 1 ) Mõistet seletatakse lahti mõiste enda sõnadega. Arvestatud Punkti 3 sõnastus muudetud järgmiselt: Eelnõu punkt 75 teeb ettepaneku täiendada LKS § 3) loom, kelle looduslikku keskkonda või liigiomasesse keskkonda 62 lõikega 3, mille puhul lõike 3 tekst on „Abitus naasmine inimese abita on välistatud seisundis loom käesoleva seaduse tähenduses on:“ ja punkt 3 jätkab seda lauset sõnadega „abitus seisundis loom“ Võõrliikide hävitamisega seoses kasutatakse Selgitatud Norm on kehtinud ka varasemalt, tegu on senise normi täpsustamisega. väljendeid “hävitamise kohustus” ja „hävitamise Omandi heas seisus hoidmine on maaomaniku ülesanne. Kasvatuskeeluga tagab“, aga kas sellisel viisil kirjutatud norm on võõrliikide kasvatamise keeld on enamus viidatud liikide puhul kehtinud proportsionaalne? enam kui kümnendi. Seoses riigieelarve kärpega ei ole võimalik senisel kujul maaomanikele tõrjeteenuse pakkumisega jätkata ja maaomanikud peavad tagama tõrjega esmalt liigi edasise leviku peatamise ja pikemas vaates keelatud võõrliikide kolooniate hääbumise. Eelnõus toodud vastutust puudutavate sätete puhul Arvestatud Jah, KOV saab rakendada nii § 711–717 kui ka LKS § 718 ja 718 kehtib (punkt 79) ei ole KOV kaitsealade eriregulatsioon ja selgitatud ülejäänute ehk nende rikkumiste kohta, mis ei ole toodud § 711-717 ja seega mõistlik ja proportsionaalne: ei ole vaja täiendavaid erikoosseise sätestada. Karistusmäärasid *Praeguse sõnastuse järgi saaks KOV tegelikult korrigeeritud. rakendada nii LKS § 711–717 sätteid kui ka LKS § 718, sest KOV tasandil kaitseala on kaitstav loodusobjekt LKS § 4 lõike 1 punkti 6 alusel. • Miks LKS § 711–717toob välja “kaitsenõuete rikkumise” erinevad koosseisud, aga LKS § 71 8 puhul jäetakse see tegemata? • Kui LKS § 718 saab seadusesse ja KOV saab kasutada vaid seda sätet, siis ei ole karistusmäärad proportsionaalsed võrreldes LKS § 711–717 tooduga Mootorsõidukiga sõitmise puhul on palju erinevaid Selgitatud Rakendatakse vastavalt KarSile. Kui isik on toime pannud ühe teo, mis sätteid erinevate karistusmääradega ja on ebaselge vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle milline kehtib, näiteks kui sõidetakse kalda üks karistus seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. piiranguvööndis, mis jääb kaitstavale loodusobjektile, siis milline (KOV ala, kaitseala, ranna-kalda) säte rakendub? Kaitsealuse looma vigastamine on sama Arvestatud Vigastamist loetakse häirimiseks, aga selle normi rakendamisel raskusastmega tegu kui tema häirimine. Vastutuse arvestatakse häirimise ulatust. Kui seadus täpsustab, et väärteokoosseis sätetest ei leia infot looma vigastamise olukorra eeldab tahtlust, siis tuleb väärteomenetluse käigus tuvastada, et tegu on kohta, kuigi selle saaks ilmselt liigitada looma toime pandud tahtlikult, st vähemalt kaudse tahtlusega KarSi § 16 lõike 4 häirimise alla. tähenduses. Karistusmäärasid on ka korrigeeritud. Jääb ka selgusetuks, kas tahtliku häirimise koosseis saab täidetud kaudse häirimise puhul Eelnõu punkt 48, LKS § 38 lõike 4 punkti 9 osas Selgitatud Lisaks olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja rajatisele, vajalik seletuskirjas lahti sisustada, millisel juhul on tekib võimalus ehituskeeluvööndit vähendamata avalikus kasutuses oleva võimalik rakendada erandit hoone tarbeks hoone tarbeks tehnovõrku ja -rajatist ehitada. tehnorajatiste rajamisel ja millisel juhul tuleb läbi viia planeeringumenetlus. Eesti Jahimeeste Selts Sõnastada § 37. Jahitunnistuse kehtivuse peatamine Arvestatud Seda muudatust toetab ka KeA. Muudatus sisse viidud. lõige 2 järgnevalt: "Jahitunnistuse kehtivus peatatakse Keskkonnaameti otsusega, mis toimetatakse viivitamata tunnistuse omanikule kätte väljastusteatega tähtkirjaga. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul võib otsuse avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui otsust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud kümme päeva selle Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamist." Tänase regulatsiooniga on ühe rikkumise puhul tegemist kahe menetlusega. Kõigepealt menetleb KeA ja siis saadab mõne aja möödudes materjalid EJS-i, kes hakkab kodaniku rikkumist uuesti menetlema, et peatada jahitunnistuse kehtivus. § 61 lõikega 2 on lisatud uue sõnastusega Arvestamata Muudatusega täpsustatakse vaid sätte sõnastust, trahvimäära füüsilisele väärteokoosseisu ka KeA kehtestatud lisapiirangute isikule ei muudeta ja see jääb varasemast kehtima. Kõik KeA seatud ja lisatingimuste rikkumised. Võimalik on määrata lisapiirangud ja tingimused (metssigade, suurkiskjate küttimismahud, karistused (jahimehele kuni 300 x 8= 2 400 eurot) eriload jahipidamiseks väljaspool jahiaega) tehakse avalikuks ka EJS-ile. KeA kehtestatud lisapiirangute ja lisatingimuste Lõpliku nimekirja seletuskirja lisada ei ole võimalik, sest see muutub ajas rikkumise eest. Kuna need kehtestatakse igal aastal pidevalt. uue käskkirjaga, on regulatsioone palju ja jahimeestel puudub kindlustunne oma õiguspärase käitumise osas. Karistusi võidakse määrata rikkumiste eest, millest kõik jahimehed pole teadlikud või mis pole piisavalt selgelt sõnastatud ja üheselt mõistetavad, omavad tõlgendamisruumi jne. . Seaduses või seletuskirjas peaks olema lõplik nimekiri lisapiirangutest ja tingimustest. Eesti Maaülikool Palume eemaldada eelnõu punkti 1 sättes sõna Arvestamata Looduskaitse seaduse eesmärkide saavutamiseks on vaja teatud alasid “riiklik” ja seada eesmärgid seaduse eelnõuga. tõhusalt kaitsta ja seda saab tagada riiklike kaitsealade või seadusest Täielikult on käsitlemata jäänud merekaitsele seatud tulenevate piirangutega. KOV ja era kaitsealade korral ei ole riigil võimalik üleeuroopaliste eesmärkide täitmiseks, palume nende loomist ja kaitse korraldust suunata ning kaitse tõhusust ja väärtuste seadust vastavalt täiendada säilimist pikas vaates kindlustada. Seadusemuudatus hetkel ei käsitle mereala kaitset. Sellega tegeletakse eraldi merekaitsereformi raames, mille tulemustest sõltub, kus ja millisel kujul täpsemalt merekaitse eesmärkide täitmine sätestatakse. Teeme ettepaneku eelnõu punkt 2 kustutada (PEP Arvestamata Muudatus ei too automaatselt uusi piiranguid. Toitumisala või mõiste täiendamine liikumiskoridoriga) liikumiskoridori lisamine PEP definitsiooni ei tähenda, et kõik need alad kaasatakse automaatselt PEP-de hulka. See muudatus annab võimaluse PEP moodustamisel vajadusel selliste alade lisamist kaaluda. PEP moodustamise protsessi kaasatakse kõik asjasse puutuvaid maaomanikud ja huvigrupid. Väljaspool kaitstavaid objekte olevad loomade perioodiliselt kasutatavatel aladel ei kehtestata püsivaid, majandustegevust takistavaid looduskaitse piirangud. Seletuskirja on vastavad selgitused lisatud Teeme ettepaneku eelnõu punkt 3 kustutada (kaitse Arvestamata Täiendus annab vajadusel võimaluse arvestada loodusobjekti kaitse alla alla võtmise eesmärgi täiendamine kriteeriumiga võtmisel ka elupaikade sidususega, et tagada ohustatud taime- ja “tähtsus ökosüsteemide sidususe tagamisel” loomaliikide levimis- ja sigimisvõimalused neile oluliste ökosüsteemide vahel. Punkt 4. Palume selgitada, kuidas toimub edaspidi Arvestatud KLIM-ile saab edaspidi kaitse alla võtmise ettepaneku teha KeA. Minister loodusobjekti kaitse alla võtmise protsess ning ja selgitatud teeb menetluse algatamise otsuse kui see on põhjendatud ja otstarbekas. kuidas on tagatud läbipaistvus ja ettepaneku Igaühe õigus esitada ettepanek säilib, see tuleb teha KeA-le. Ettepanekut põhjendatuse hindamine. menetletakse haldusmenetluse seaduse alusel, kaalutlusõiguse (HMS § 4) ja uurimispõhimõtte (HMS § 6) reegleid arvestades. Palume punktiga 6 lisatud hüvitus- ja Arvestatud Hüvitus- ja leevendusalade regulatsiooni on oluliselt täiendatud leevendusalade regulatsiooni oluliselt täiendada või eelnõu punkt 6 kustutada. Teeme ettepaneku eelnõu punktiga 6 kavandatud § 81 lõige 6 kustutada. Teeme ettepaneku muuta seaduse eelnõu punkti 7 ja Arvestatud Eelnõud on muudetud. 30% täitumisel, kui looduskaitselistest vajakutest sõnastada see järgnevalt osaliselt lähtuvalt on asjakohane täiendavalt loodusväärtusi riikliku kaitse alla võtta, “Paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises siis on Keskkonnaameti ülesandeks teha ettepanekud looduskaitse sõnastuses: seisukohast vähemväärtuslike alade riikliku kaitse alt välja arvamiseks. „(3) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 seatud eesmärgi Keskkonnaamet on täna ja ka edaspidi kaasatud kaitsealade kaitse tagamise maismaal ja merel kuni 30% kaitse tagamist ja ja kaitse tõhususe ning liikide ja elupaikade soodsa seisundi jälgimise kaitse tõhusust ning liikide ja elupaikade soodsat protsessi. seisundit jälgib Keskkonnaamet”. Seadusemuudatus hetkel ei käsitle mereala kaitset, kuna sellega tegeletakse  eraldi merekaitsereformi raames, mille tulemustest sõltub, kus ja millisel kujul täpsemalt merekaitse eesmärkide täitmine sätestatakse. Palume punktiga 8 lisatud nõusoleku andmise Arvestamata Hooldustööde kriteeriumid on paika pandud MPS-iga, kuid neid on kohustuse regulatsiooni oluliselt täpsustada või praktikas sageli väga laialt tõlgendatud ning hooldustööde nime all tehakse eelnõu punkt 8 kustutada. (valitseja nõusolek sisuliselt kuivendusvõrkude rekonstrueerimist või uuendamist. Ka maaparandussüsteemidele) korrektselt teostatud hooldustöödel võib kaitsealustele loodusobjektidele olla oluline negatiivne mõju ja KeA-l ei ole võimalik tagada liikide ja elupaikade kaitse-eesmärkide täitmist, kui pole võimalik suunata olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Eeldus, et loastamist mitte nõudva tegevuse teostaja peab ise hindama võimalikku mõju nt Natura eesmärkidele, praktikas ei toimi. Palume häil- ja aegjärkse raie keeld PV-s ilma Arvestamata Kui raie teostatakse koosluse kujundamise ja kaitse-eesmärgi saavutamise kaitse-eeskirjata eelnõust eemaldada, kuna nt eesmärgil, on tegemist kujundusraiega, sh on kujundusraiega väikese häilraiet kasutatakse lisaks ka koosluse lageda ala (häilu) tekitamine lubatud. LKS-i lisas toodud tingimuste kujundamisel ja liigikaitselistel eesmärkidel, siis eesmärk on suurte lagedate alade vältimine, elustiku mitmekesisuse keelu kehtestamine piiranguvööndis pole kohane. tagamise eesmärgist lähtuvalt ei ole metsa uuenemise kiirus oluline. Teeme ettepaneku lisada seaduse eelnõusse punkt, millega tühistatakse kehtiva looduskaitseseaduse lisa, millega sätestatakse valik- ja turberaie tingimused kaitstava loodusobjekti ning ranna ja kalda piiranguvööndis. Leiame, et biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise Arvestamata Vastavalt PS § 5 ja LKS § 1 tuleb võtta meetmeid, et kasutada riigi kasutamise eelnõus planeeritud kujul reguleerimise loodusvarasid säästlikult ja tulenevalt tagada nende soodne seisund. korral on tegemist ebaproportsionaalse ja Vastavalt LKS § 2 kaitstakse loodust mh ka oluliste alade kasutamise põhjendamata piiranguga, mistõttu palume antud piiramisega ja sooritatavate toimingute reguleerimisega. Kaitstavad punktid eelnõust kustutada. loodusobjektid on toodud LKS § 4. § 14 selgitab üldisi kitsendusi, mida sh kaitstavatele loodusobjektidele rakendatakse. Lisatud säte on kooskõlas mulla ja maa pikaajalise kestliku majandamise, elurikkuse kaitse ja saastuse vähendamise ja vältimise eesmärkidega ja seda rakendatakse kaitstavate loodusobjektide puhul, mille kaitse alla võtmine on olnud vastavalt seadusele põhjendatud. Seaduse rakendumisele on sätestatud ka üleminekuaeg, mis võimaldab kaitstava loodusobjekti majandajal enda kestlikkuse seisukohast analüüs teostada ja rakenduva põhimõttega kooskõlla viia. Nimelt seaduse § 1  punktid 10, 32 ja 36, mis käsitlevad seda seonduvaid sätteid, jõustuvad 2030. aasta 1. jaanuaril. Punktis 14 välja toodud näiteid metsa- ja Arvestamata Tegemist on lõpetamata loeteluga, mis tähendab seda, et see sisaldab ka sookoosluse taastamiseks tuleb täiendada vastavalt kõiki muid vajalikke tegevusi Metsade loodusliku taastamise juhendile (http://hdl.handle.net/10492/8866) surnud puude ja lamapuidu tekitamisega, kontrollitud ülepõletamisega või kirjutada juurde “ja muud vajalikud tegevused”. Märgime, et paragrahvi 17 lõike 3 muudatusega Arvestatud Regulatsioonis on täiendus "... kui nimetatud piirangud ei takista oluliselt laiendatakse oluliselt tegevuse mõjuala asendades ja selgitatud maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist väljaspool kaitstavat endise termini “kaitsealad” sõnaga “kaitstavad loodusobjekti.“; Kaitsealad ei hõlma tavatähenduses hoiualasid ja loodusobjektid”. Palume seletuskirjas selgitada püsielupaiku, mille puhul on nt maaparanduse mõjude kaalumine ja sulgemisega kaasneva mõju vältimise mehhanismi nendega arvestamise äärmiselt oluline. Tegemist on termini täpsustamisega tsoonile, kus majandustegevus on lubatud (29 tuhat mitmetimõistetavuse vältimiseks. Seletuskirja lisatakse, et kõigi ha põllumajandusmaad) ning väljaspool kaitstava sulgemisprojektide puhul hindavad nii projekteerijad kui töö tellijad ja loodusobjekti oleval maa-alale kooskõlastajad juba praegu võimalikke mõjusid taastamisaladega piirnevatele aladele ning kavandatakse vastavad meetmed negatiivsete mõjude, sh senise maakasutuse takistamise vältimiseks. Vajadusel räägitakse meetmed maaomanikega läbi ning teadaolevalt ei ole seni taastamisalade läheduses väljaspool kaitsealuseid objekte senises või soovitud maakasutuses probleeme esinenud. Seaduse eelnõu punktis 24 muudetakse paragrahvi Arvestamata Nõustume, et ka praegune seadusandlus võimaldab kaitsekorralduskavasid 25 lõiget 1: “Kaitstava loodusobjekti, ranna ja kalda koostada, aga selle sättega rõhutatakse teema olulisust ja näitab riigi ning soomuldade kaitse korraldamiseks võib kavandatavat suunda ranna, kalda ja soomuldade kaitsel. koostada kaitsekorralduskava”. Miks täiendati kaitsekorralduskava koostamist just nende alade kaitse korraldamiseks? Samamoodi võib ükskõik millise muu objekti või rühma välja tuua ning korraldada looduse kaitset väljaspool kaitstavat loodusobjekti. Leiame, et taoline vajadus koos kitsendustega peaks olema määratud seaduse tasemel või kui teatud alade kaitse osutub otstarbekaks, siis tuleks need ala põhiselt Vabariigi Valitsuse poolt kaitse alla võtta. Juhul kui ranna ja kalda kaitseks on kavas regulatsioon üle vaadata, siis saab seda teha ka ilma seaduses oleva volitusnormita. Teeme ettepaneku eelnõu punkt 24 kustutada Seaduse eelnõu punktid 26, 31, 34 nimetavad Arvestamata Kaitstavatel loodusobjektidel ei saa lubada tegevusi, mis kahjustavad poollooduslike koosluste hävitamiseks ja poollooduslikke kooslusi. rikkumiseks tavapäraseid traditsioonilisi viise nagu mullaharimine või puittaimede istutamine. Kuna poollooduslike koosluste näol on tegemist inimmõjutatud kooslustega, siis ei ole selline keeldude seadmine otstarbekas, eriti veel piiranguvööndis ja hoiualal. Teeme ettepaneku eelnõu punktid 26, 31 ja 34 kustutada. Seaduse eelnõu punktis 32 on kirjas hinnang “kui Arvestatud Väljaspool kaitstavaid alasid tuleb tagada maaparandussüsteemide nimetatud piirangud ei takista oluliselt ja selgitatud toimimine mahus, et oleks võimalik senist maakasutust jätkata. Kahjuks maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist pole võimalik täielikult vältida mitte-täpseid termineid, vaid peab jääma ka väljaspool kaitstavat loodusobjekti”. Kuidas hinnata teatav kaalutlusruum. “olulist või mitteolulist” mõju? Palume hoiduda selliste ebamääraste mõistete kasutamise seaduses. Lisaks palume hinnata võimalikku vastuolu maaparandusseaduses sätestatud maaparandussüsteemide hooldusnõuetega.  Seaduse eelnõu punktiga 36 muudetakse paragrahvi Arvestatud Muudatus on eelnõusse sisse viidud 33 ja lubatakse hoiualal maaparandussüsteemi rajamist üksnes hoiuala valitseja nõusolekul. Maaparandussüsteemi rajamise nõusoleku vajadus on toodud seaduse §-s 14. Rajamine eeldab projekteerimistingimusi, ehitusluba jne, mis on eelnevalt reguleeritud, mistõttu on see lõige mittevajalik kordus tuleks kustutada. Teeme ettepaneku eelnõu punkt 36 kustutada. Teeme ettepaneku eelnõu punkt 64 (raidmete punkt) Arvestatud Punkt eelnõust kustutatud, kuna see ei loo uut normi vaid täpsustab kustutada ja täpsustada seaduse § 55 tahtlikkuse olemasolevaid liigikaitse sätteid, mis kehtivad nii kui nii määratlust ja keelata üheselt looduslikult esinevate lindude kavatsetud ja otsese tahtlik hävitamine, kahjustamine või häirimine. Seaduse eelnõu punktis 69 pannakse maaomanikule Arvestamata Mõistame et võõrliik ei pruugi olla sattunud maaomaniku maale tema enda kohustus hävitada enda maaomandil võõrliike tegevuse tagajärjel, kuid kui sellele ei järgne võõrliigi tõrje on väga ettekirjutatud viisil. Juhime tähelepanu, et sageli ei tõenäoline, et antud võõrliik levib maaüksuselt edasi. Seega hoolimata ole võõrliik sattunud maaomaniku maale tema enda algse süü puudumisest on oluline tõrje tagada. soovil või tegevuste tagajärjel. Tegemist võib olla Omandi heas seisus hoidmine on maaomaniku ülesanne. Kasvatuskeeluga vägagi koormava kohustusega, mida ka riik ei ole võõrliikide kasvatamise keeld on enamus viidatud liikide puhul kehtinud suutnud seni täiel määral täita. Maaomanikule enam kui kümnendi. Seoses riigieelarve kärpega ei ole võimalik senisel täiendava koormise seadmine ei ole põhjendatud kujul maaomanikele tõrjeteenuse pakkumisega jätkata ja maaomanikud ning võõrliikidega tegelemise kohustus peab jääma peavad tagama tõrjega esmalt liigi edasise leviku peatamise ja pikemas riigile. Teeme ettepaneku eelnõu punkt 69 kustutad vaates keelatud võõrliikide kolooniate hääbumise. Teeme ettepaneku seaduse seletuskirja oluliselt Arvestatud Eelnõu seletuskirja sh mõjude osa täiendatud täiendada, sealhulgas objektiivselt hinnata muudatustega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid mõjusid. Kodumetsad OÜ Ettepanek: Kaitsealade määrale ei tohiks lisada lage. Arvestamata Ühiskonna praegune ootus on nii stabiilne majanduskeskkond, kui ka Eesti Teksti tuleks lisada „vähemalt“ 30%. Kaitsealade loodusruumi säilimine. 30% raamistiku seadmine püsiva riikliku kaitse protsendi hulka peaksid kuuluma ainult range vaatenurgast annab suuna ja selguse. Meie eesmärk on selles raamistikus kaitsega alad. Kaitsealustest maadest peaks targalt tegutseda, oleme nõus, et üksnes pindala kriteerium ei taga meie vähemalt 30% moodustama metsaga metsamaa kui looduskaitse eesmärkide, liikide ja elupaikade soodsa seisundi saavutamise. meie kõige suurema pindalaga kooslus. 30% hulka on arvatud alad, kus riik saab tagada liikide ja elupaikade pikaajalise kaitse ja need alad moodustavad loodusvõrgustiku tuumalad, mis koos rohevõrgustiku elementidega ja maastike mitmekesisuse tagamisega kindlustavad ka liikide leviku ja ökosüsteemide sidususe.  Metsamaa kaitse % sätestamine seaduses ei ole mõistlik, kuna metsamaa osakaal maismaa pindalast on pidevas muutumises. Me ei ole nõus uuendusraiete lubamisega Arvestamata Nii püsimetsanduse kui väikese langina tehtava häil- ja aegjärgse raie muudatustes punktides 9, 28, 33 ja 102, parema eesmärk on sama, võimaldada mõõdukas metsa kasutamine ja metsa tulemuse loodushoius annab valikraietega järelkasvu tekitamine, põhjustamata suuremaid häiringuid ja võimalust püsimetsakasvatus. Raieliikidega kaitsealadel, säilitada elustiku mitmekesisust. Isegi kui kaitse-eeskirjaga on lageraie hoiualadel ja püsielupaigas tuleb üle minna kõikide lubatud, on iga metsateatise puhul tegemist kaalutlusotsusega, lubatakse uuendusraiete keelule, st piiranguvööndis on lubatud juhul kui see ei kahjusta konkreetses kohas olevaid väärtuseid ainult püsimetsakasvatus. Hall-lepikutes tuleb lageraie asendada valikraie lubamisega. Peale uuendusraiete tuleb kaitsealadel keelata alusmetsa raie ja väärtusliku järelkasvu raie  Looduskaitseseadus § 55 lõige 6 1 punktid 1 ja 2 ei Arvestamata Linnukaitse sätted on meil looduskaitseseaduses, metsaseaduses ja kajasta kevadsuvist raierahu aega. Raierahu (lindude loomakaitseseaduses. Peamine regulatsioon on looduskaitseseaduses, pesitsusrahu) aeg peab kehtima kõikjal Eestis 15. millega on alates aastast 2009 üle võetud Linnudirektiiv 2009/147/EÜ aprillist 15. juulini, piiranguvööndites 15. märtsist (LKS § 55 lõige 6(1) ja millega on keelatud looduslikult esinevate lindude 31. augustini. pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. Samuti on keelatud lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Seega õiguslik raamistik on olemas.Riigimetsas hoitakse kevadisel pesitsusajal raierahu juba aastaid ja nii see jääb ka edaspidi. Erametsade osas on viimastel aastatel aina paremini tööle hakanud Keskkonnaameti poolt välja töötatud metoodika, kus metsad on kaardistatud linnurohkuse alusel. Vastava maatriksi alusel teavitatakse metsaomanikke, kui plaanitava raiega kaasneb suur oht pesitsevatele lindudele. Linnurohketes kohtades hoiatatakse pesitsusaegse raie tegemise eest ja kui keegi raiub, siis raie peatatakse. Aasta-aastalt on eraomanike teadlikkus aina tõusnud, Keskkonnaameti juhtnööre on hakatud paremini järgima, peatatud raieid on ka aasta-aastalt vähem. Lisaks peatamiste üldisele vähenemisele on ka trend, et kaitsealadel ja linnurohketes puistutes on peatamised kõvasti vähenenud, ehk inimesed tõesti järgivad Keskkonnaameti juhiseid ja mõistavad raiete mõju lindudele.Lisaks sellele on LKS muutmise raames plaanis kaitsealadel ja hoiualadel välistada lageraie ja veerraie, raieliigid, mis teadlaste hinnangul ka kõige rohkem linde mõjutavad.2023 aasta lõpus tegi Riigikohus päringu Euroopa Kohtule, milles taotleb EK eelotsust linnudirektiivi tõlgendamiseks. Peale seda saame otsustada, kas või kuidas oma seadustes linnukaitse/raierahu regulatsiooni täpsustada. Lähtudes eeltoodust ei ole hetkel plaanis konkreetseid kuupäevi seadusesse lisada, keskendume kaitsealade tõhusamale kaitsele ja metsaomanike paremale informeerimisele. Teeme ettepaneku muudatuste kaalumisel kasutada Arvestatud Seaduse muudatuste taustaks ongi nn „kestliku kolmandiku printsiip“ kogu kestliku kolmandiku printsiipi riigi tasandil MTÜ Roheline Läänemaa Teeme ettepaneku aususe ja selguse huvides neid Selgitatud hektareid, mis on reaalsuses oma kaitseväärtuse Kaitstavate loodusobjektide seisundi jälgimine on pidev protsess. kaotanud kaitstavate loodusobjektide hulka mitte Keskkonnaamet jälgib ja hindab kaitsealade kaitse tõhusust ning liikide ja arvestada. Samuti tuleb eemaldada kaitstavate elupaikade soodsa seisundi tagamist ning seire- ja teadusandmetele loodusobjektide nimekirjast hetkarid, mis piirangute tuginedes kaalub jooksvalt looduskaitse seisukohast vähemväärtuslike või puudumise tõttu tulevikus hävinevad. looduskaitse väärtuse kaotanud alade riikliku kaitse alt ja seega ka 30% alade arvestusest välja arvamist PLK kaitse sätted on väga tervitatavad, aga kui me Selgitatud Hindame, et kõlviku muutmine on õiguslikult piisavalt reguleeritud, kuid võrdleme PRIA põllumassiivi kõlvikuid 2010-2021- tõdeme, et parandada tuleb riigiasutuste vahelist koostööd. Lisaks ga, siis on nähtav, et tegelikult on PRIA kaudu informeerime, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi juhtimisel tehtud kõlviku muutusi kaitstavates toimub rohumaade inventuur, et selgitada välja, kus asuvad veel säilinud loodusobjektides: pikaajaline rohumaa on muutunud liigirikkad rohumaad. põllukultuurina kaitstavaks loodusobjektiks ja elurikkus on hävinenud. Samuti on probleem, et kuna suur osa looduslikest rohumaadest või muud maad kaitsealadel on inventeerimata, siis need alad ei ole registreeritud pärandniitudena. Teeme ettepaneku keelata kõik kõlviku muudatused (PRIA kaudu ja katastritunnuse kaudu) kaitstavatel loodusobjektidel. Teeme ettepanek eemalda seletuskirjast laused, mis Selgitatud Eesmärk ongi tagada 30% maismaa võimalikult tõhus kaitse meie liikidele selgitavad, et peale 30% täitumist saab kaaluda ja elupaikadele looduskaitse seisukohast vähemväärtuslike või looduskaitse väärtuse kaotanud alade riikliku kaitse alt välja arvamist. Kui alad olid siiani riikliku kaitse all ja selle aja jooksul pole neile tegelikku kaitset tagatud, siis peab riik ka vastutama täitmata kohustuste eest ja leidma asendusmeetmed või hüvitusmeetmed, mis korvavad, heastavad või asendavad selliselt tekitatud kahjud. Teeme ettepaneku mitte muuta loodusobjektide Selgitatud Igaühe, sh MTÜ-de õigus esitada infot loodusväärtuste esinemise kohta ja kaitse alla võtmise korda. Esiteks on tegemist teha ettepanek kaitse alla võtmiseks säilib, see tuleb teha edaspidi Põhiseadusest ja Århusi konventsioonist tuleneva Keskkonnaametile. Kui KeA hindab seda põhjendatuks, esitab selle alusel õigusega ja teiseks on kohalikel MTÜ-del detailsem ettepaneku KLIM-ile. kohalik ülevaade ja rohkem aega, mida KeA-l tihti ei ole. Teeme ettepaneku keelata lageraie üldiselt Selgitatud Halli lepa raievanus on 30 aastat, viljakatel kasvukohtadel mahulise kaitstavatel loodusobjektidel. Looduskaitselises küpsuse saavutavad juba 15–20-aastaselt, lageraie keelamine lepikute mõttes ei ole hall lepp vähem väärtuslik puuliik. uuendamise algust ei muuda. Lepikud tekivad ka endiste põllumaade Vastupidi, vanades lepikutes on tihti suur elurikkus. metsastumisel, lageraie annab võimaluse asendada lank mõne teise puuliigiga. Teeme ettepaneku hakata päriselt kaitsma kõiki Selgitatud Kehtestatavad tingimused uuendusraiatele võimaldavad loodusväärtuste kaitstavaid loodusobjekte: kõik uuendusraied säilitamist, ala kaitse-eesmärkide täitmist ja elu jätkumist maal. Täielik peavad olema keelatud. Kaitse-eesmärk peab olema uuendusraie keeld tähendab maa sihtotstarbelise kasutuse olulist piiramist kaitsta kaitseala. ja riigile kõikide metsaga kinnistuste omandamise kohustust. Vastavalt RMK-le esitatud omaniku ootusele riigimaal uuendusraieid ei teostata. Teeme ettepaneku kaitsta kõiki kaitstavaid Arvestamata Loodusväärtuste kaitseks on erineva rangusastmega vööndid, loodusobjekte rangemalt, nii need alad, mis on täna piiranguvööndisse on tsoneeritud väärtused, mille kaitset ja seisundit on alles säiliksid hästi kaitstuna ja need alad mis on võimalik tagada ka ala mõõdukalt majandades, piirangud peavad olema juba hävitatud, saaksid taastuda. Eesmärk ei ole proportsionaalsed, et saaks jätkuda ka elu maal majandamise lubamine vaid eesmärk peab olema igal pool tagada püsiv kaitse ja hea ökoloogiline seisund. Majandamine ei ole kaitstavatel loodusobjektidel eesmärk, eesmärk on tagada püsiv kaitse ja hea ökoloogiline seisund. Kaitstavad loodusobjektide päris kaitse tähendab ka Selgitatud Kaitstavatel aladel on võimalus kaitse-eeskirjaga reguleerida rohumaadel näiteks rakendada pesitsusrahu kaitsealadel asuvatel niitmise aega, arvesse võttes ka kaitse-eesmärgiks olevaid liike. Üldine looduslikel rohumaadel. Nendele aladel puuduvad norm LKSis ei ole vajalik, seda saab reguleerida kaitse-eeskirjaga. piirangud näiteks niitmise kuupäevade kohta ja nii on tulemuseks lindude, näiteks nurmkana ja rukkiräägu munade või poegade hakseldamine Natura 2000 aladel, kui esimene kord niidetakse liiga vara lindude jaoks. See on kindlasti vastuolus ka Loodusdirektiivi ja Linnudirektiiviga Kaitstavates Loodusobjektides toimuvad tihti Arvestamata Elupaikadele tekitatud kahju sh pinnase kahjustamise ulatus määratakse kujundusraietööd. Oleme käinud tihti vaatamas ja järelevalve käigus tuginedes LKS rakendusaktile VV 08.04.2005 määrusele oleme näinud, et tihti on tööd tehtud külmumata nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise mullaga, tulemuseks on suured rööpad. KeA või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud järelvalve on vastanud, et on lubatud teha rööpad keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ kuni 30cm süguvusega. Teeme ettepanekud mitte lubada rööpaid, kuna need kahjustavad mulda ja taimestikku pikaks ajaks Lisaks Kaitstavad Loodusobjektid vajavad Selgitatud Oleme nõus, et esinduslikud I ja II kategooria liikide elupaigad ja kaitsetsooni, mis kaitseb negatiivse mõju vastu, mis väärtuslikud Natura elupaigad koos neid ümbritsevate vajalike tuleb väljaspoolt. Kui Kliimaministeerium hakkab puhvertsoonidega vajavad riiklikku kaitset ja seda arvestatakse ka 30% otsima hektareid juurde, et täita eesmärk kaitsta 30% maismaa kaitse määramisel. maismaast, siis oleks loogiline liita loodusväärtuslikud alad, mis piirnevad kaitstavate loodusobjektidega. Veel on palju suuri alasid, kus on I ja II kategooria liikide elupaigad või kasvukohad või Loodusdirektiivi Natura elupaigad. Need vajavad kindlasti kaitset.  Looduslikud rohumaad vajavad riiklikku kaitset. Selgitatud Pärandniitude kaitset reguleeritakse kaitstavatel aladel läbi Looduslikud rohumaad (pärandniidud) on looduskaitseseaduse. Selleks, et tagada veelgi tõhusam kaitse, täiendatakse inventeerimata ja viimasel 20 aasta jooksul on suur looduskaitseseadust ning tuuakse selgelt välja tegevused, mis kahjustavad osa ülesküntud, koos elurikkusega….Need, mis on pärandniitude säilimist, ning need keelustataks. Lisaks rakendatakse säilinud, vajavad kohe kaitset. Tendents on, et looduslike rohumaade kaitset läbi põllumajanduspoliitika. Natura 2000 nendele aladele istutatakse puid ja muudetakse võrgustikus asuvate turvasmuldadega rohumaadel ja väärtuslike metsamaaks. See peab kohe lõppema, kuna need püsirohumaadel on keelatud kasutusotstarbe muutmine ning uuendamine. pärandniidud on vist kõige harvem biotoop Väljaspool riiklikult kaitstavaid alasid säilitatakse pärandniite läbi kohaliku tänapäeval Eestis. omavalitsuse kehtestatud kaitsealade ning Riigimetsa Majandamise Keskusele püstitatud omanikuootuse, kus on välja toodud muuhulgas ka pärandniitude kaitse. Samuti on korraliku kaitseta VEPid. Kuna VEPid on Selgitatud VEP-ide kaitse riigimaadel on tagatud, nii väljaspool kaitstavaid tihti väikesed, vajavad need kindlasti juurde ka loodusobjekte kui kaitstavatel loodusobjektidel VEPi kaitsetsooni. Kui kaitstavad loodusobjektid oleksid rangemalt kaitstud, siis VEPide probleem kaitsealal oleks ka lahendatud. Praegu on VEPi kaitse problemaatiline just kaitsealal, kus VEPi kaitselepingut teha ei luba Metsaseadus. See on absurdne olukord, et põlismets on kaitsmata kaitsealadel. Veel oleks vajalik ühendada kaitstavad Selgitatud Need on valdavalt ühendatud Kalev Sepa metoodikale tuginevalt loodusobjektidega omavahel. Need alad on tihti loodusliku maakattega aladega. Seni ei ole selgelt välja toodud, et kõik maakonnaplaneeringus mainitud rohevõrgustiku ühendusalad peaks tingimata olema valdavalt metsaga ja et raied peaks tuumalana ja koridorina, aga jäävad ilma kaitseta olema kõikjal lausaliselt välistatud. Siinne ettepanek jääb piisavalt kuna vallad ei ole nõus panema lisatingimusi üldiseks, kuna lausalist raiekeeldu kogu rohevõrgustikus ei saa pidada üldplaneeringusse. Praegu on suur osa nendest piisavalt põhjendatuks. aladest juba raiutud. Rohevõrgustikud on aga väga tähtsad alad ka kaitstavatele loodusobjektidile, kuna Katkematuid koridore kaitstavate liikide kaitse eesmärgil lahendatakse nad tekitavad koridori printsiibi. Kuna kaitset liikide tegevuskavadest tulenevate meetmete ja suunistega ja vajadusel kohalike omavalitsuste tasemel ei tule, kuna nendel võetakse vastavad ühendusalad kaitse alla, nt lendorav. Selle lähenemise on teistsugused prioriteedid, siis on hädavajalik et paremaks rakendamiseks on eelnõus ka muudatus, mis lisab PEP nendel aladel on riiklik kaitse. kriteeriumite hulka ka loomade perioodiliselt kasutatavad alad, mille all mõeldakse eelkõige liikumiskoridore MTÜ Loomus Põhiline tähelepanek on see, et jahiseadus lähtub Arvestamata Puudub konkreetne ettepanek. Jahiajad ja -liigid võetakse eraldi ette ikka veel inimese soovist loomi kasutada. Maailmas, jahieeskirja muutmise käigus kus imetajate kogu biomassist vaid 4% moodustavad metsikud imetajad ja ülejäänud ongi inimesed koos oma kariloomadega, on oluline metsloomadele jätta võimalikult palju ruumi ja võimalust elada. Lindude arvukus on näiteks Eestis juba aastakümneid olnud languses ca 1% aastas. Kõige esmased eesmärgid jahiseaduses võiksid juba ammu olla need, et meelelahutuslik jaht, sh trofeejaht ja jahiturism saavad Eestis taunitavaks ja keelatuks. Niisamuti on arusaamatu (hetkel tolereeritud) linnujaht, eriti nende lindude jaht, kes on langeva arvukusega ja/või kaitsealused ja ka see, kui mõne liigi jaht algab siis, kui osadel neist alles pesitsemine pooleli või et linnujahil pole päevalimiiti. Metsaseadusse peaks aga iseenesestmõistetavalt Arvestamata Linnukaitse sätted on meil looduskaitseseaduses, metsaseaduses ja sisse minema selgelt kuupäevadega määratud loomakaitseseaduses. Peamine regulatsioon on looduskaitseseaduses, pesitsusrahu (15.03-31.08 katab enamiku lindude millega on alates aastast 2009 üle võetud Linnudirektiiv 2009/147/EÜ pesitsemisaja). Loomus rõhutab, et (LKS § 55 lõige 6(1) ja millega on keelatud looduslikult esinevate lindude seadusemuudatuste kavandamine ja eelnõude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade koostamine peaks olema konsulteeritud nii kõrvaldamine. Samuti on keelatud lindude tahtlik häirimine, eriti loodusekspertide kui loomade eestkostjatega ning ka pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Seega õiguslik raamistik on nendega, kes jahti üldse ei poolda, et saada teemale olemas. laiem, kogu ühiskonda hõlmav vaade. Riigimetsas hoitakse kevadisel pesitsusajal raierahu juba aastaid ja nii see jääb ka edaspidi. Erametsade osas on viimastel aastatel aina paremini tööle hakanud Keskkonnaameti poolt välja töötatud metoodika, kus metsad on kaardistatud linnurohkuse alusel. Vastava maatriksi alusel teavitatakse metsaomanikke, kui plaanitava raiega kaasneb suur oht pesitsevatele lindudele. Linnurohketes kohtades hoiatatakse pesitsusaegse raie tegemise eest ja kui keegi raiub, siis raie peatatakse. Aasta-aastalt on eraomanike teadlikkus aina tõusnud, Keskkonnaameti juhtnööre on hakatud paremini järgima, peatatud raieid on ka aasta-aastalt vähem. Lisaks peatamiste üldisele vähenemisele on ka trend, et kaitsealadel ja linnurohketes puistutes on peatamised kõvasti vähenenud, ehk inimesed tõesti järgivad Keskkonnaameti juhiseid ja mõistavad raiete mõju lindudele. Lisaks sellele on LKS muutmise raames plaanis kaitsealadel ja hoiualadel välistada lageraie ja veerraie, raieliigid, mis teadlaste hinnangul ka kõige rohkem  linde mõjutavad. 2023 aasta lõpus tegi Riigikohus päringu Euroopa Kohtule, milles taotleb EK eelotsust linnudirektiivi tõlgendamiseks. Peale seda saame otsustada, kas või kuidas oma seadustes linnukaitse/raierahu regulatsiooni täpsustada. Lähtudes eeltoodust ei ole hetkel plaanis konkreetseid kuupäevi seadusesse lisada, keskendume kaitsealade tõhusamale kaitsele ja metsaomanike paremale informeerimisele. Eesti Erametsaliit Palume täiendada looduskaitseseadust paragrahviga Arvestamata Kaitstavatele aladele jäävate erametsaomanikele on looduskaitseseaduses 181 järgmises sõnastuses: ette nähtud kompensatsioonimeetmetena maamaksuvabastus/-soodustus ja „§ 181 Uuendusraie piirangutega seotud kahju riigile maa omandamine. hüvitamine“ Metsaraie on reguleeritud tegevus (metsaseadus ja teised seadused nt LKS, (1) Erametsaomanikule hüvitatakse uuendusraie VeeS, PlanS). Metsaomanikul ei ole õiguspärast ootust, et saab raiet teha piiramise tõttu tekkinud kahju ja saamata jäänud kõige tulusamal viisil. Raie õiguse saamiseks tuleb läbida haldusmenetlus. tulu. Hüvitise arvutamise alused ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister lähtudes kahjust, mis on tekkinud erametsaomanikule uuendusraie piiramise tõttu.“ (2) Uuendusraie piirangud hüvitab riik ja seda finantseeritakse riigieelarvest ja riigitulundusasutuse eelarvest";. Palume Looduskaitseseaduse paragrahvi 20 lõiget 1 Arvestamata Kinnisasjade riigile omandamine LKS alusel ja kinnisasja avalikes huvides täiendada järgmise lausega: „Kaitstavat omandamise seaduse (KAHOS) alusel on kaks erineva eesmärgiga loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamisel protsessi. Esimesel juhul on tegemist kompensatsioonimeetmega (lisaks rakendatakse kinnisasja avalikes huvides maamaksusoodustusele ja metsatoetustele) ja vabatahtliku võõrandamisega omandamise seadust, kui käesolev seadus ei sätesta ehk isikul on valida, kas ta talub looduskaitselisi piiranguid või teeb teisiti.“;Looduskaitseseaduse paragrahvid 20 lõiked ettepaneku maa riigile võõrandamiseks. KAHOS-e alusel omandamisel on 21, 22, 3, 4, 5, 6 ja 7 tuleb tunnistada tegemist otseselt riigi huvist tuleneva omandamisega, kus omaniku tahtel kehtetuks.Kinnisasja avalikes huvides omandamise suurt tähtsust ei ole. Sellisel juhul algatab menetluse riik. Ka põhiseaduse seaduse paragrahvi 4 lõiget 1 tuleb täiendada järgi, mis jagab omandiõiguse riived kaheks, on tegemist kahe erinevat punktiga 202 järgmises sõnastuses: „kaitstavat tüüpi omandiõiguse riivega. Esimesel juhul on tegemist omandiõiguse loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamiseks.“ piiramisega, milleks põhiseadus isegi ei näe ette kompenseerimise kohustust, teisel juhul on omandiõiguse äravõtmisega avalikes huvides (sundvõõrandamine). Palume täiendada Looduskaitseseaduse paragrahvi Selgitatud Omandamise kriteeriumid, mis on sätestatud eraldi määrusega, on 20 lõiget 13 punktiga 3 järgmiselt: ülevaatamisel. „3) kinnisasi on valdavas ulatuses maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa ja kaitseala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekorraga on uuendusraie piiratud.“ Palume Looduskaitseseaduse paragrahvi 8 lõiget 4 Selgitatud Kõnealune punkt on plaanis kustutada, eelnõuga täpsustatakse täiendada lausega 2 järgmises sõnastuses: loodusobjektide kaitse alla võtmise korda ja edaspidi teeb ettepaneku kaitse „Käesoleva seaduse tähenduses eeldatakse, et alla võtmiseks Keskkonnaamet, kes kindlasti arvestab selle juures ka loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ei ole hoonete ja nende teenindamiseks vajaliku ehitiste paiknemisega, jättes need täidetud või ala kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas võimalusel kaitseala piiridest välja. olemasoleva hoone ja selle teenindamiseks vajaliku ehitise vahetus läheduses.“; Täiendada eelnõu Eesti Erametsaliidu poolt 03.01. Arvestamata Eraloodushoiu õiguslikud alused ja võimalused on alles analüüsimisel ja 2024 esitatud ettepanekutega eraloodushoidu õigusanalüüs koostamisel võimaldavate sätete osas (lisatud uuesti EEML kirjale) Sõnastada eelnõu punkt 1 uuesti järgmises Selgitatud Ühiskonna praegune ootus on nii stabiilne majanduskeskkond, kui ka Eesti sõnastuses: loodusruumi säilimine. 30% raamistiku seadmine on seotud Euroopa Liidu „(3) Käesoleva seaduse §-s 1 ja käesoleva elurikkuse strateegiaga aastani 2030, mille peamiseks eesmärgiks on kaitsta paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide õiguslikult vähemalt 30% maismaast ja merealast. Meie eesmärk on selles saavutamiseks tagatakse maismaal 20% ulatuses raamistikus targalt tegutseda. 30% hulka on arvatud alad, kus riik saab kaitse avaliku võimu poolt kehtestatud piirangute tagada liikide ja elupaikade pikaajalise kaitse ehk seda saab teha riiklike ning eraomandis oleva kinnisasja omaniku ja riigi kaitsealade või seadusest tulenevate piirangutega. KOV ja era kaitsealade vahel sõlmitava lepingu alusel“ korral ei ole riigil võimalik nende loomist ja kaitse korraldust suunata ning kaitse tõhusust ja väärtuste säilimist pikas vaates kindlustada. 20% nõue on sätestatud Euroopa Liidu looduse taastamise määruses, mis aga ei käsitle alade kaitse alla võtmist. Taastamise määrus näeb ette, et seitsme aasta pärast peab looduse kehv seisund olema paranenud 20% Euroopa Liidu maismaast ja 20% merest. 2050. aastaks tuleb taastada kõik taastamist vajavad ökosüsteemid ehk Loodusdirektiivi I lisas loetletud elupaigatüüpide esinemiskohad, mis ei ole heas seisundis. Eelnõu punktis 2 (§ 4 lõike 5 punkti 1 uudatus) olev Arvestatud Muudatusega ei tooda sisse uut ajalist määrangut, termin "perioodiliselt" on mõiste „perioodiliselt kasutatav“ on määratlemata ka kehtivas sõnastuses. Muudatusega muudetakse kohamäärang - õigusmõiste, mille rakendamiseks puuduvad "koondumispaik" asendatakse "kasutatav ala" ja selle tähendust ja vajadust riigivõimu jaoks selged piirid. Teeme ettepaneku on seletuskirjas selgitatud. Lisatud on perioodilisuse selgitus. sätte sõnastus üle vaadata ning selgelt määratleda, millist ajaperioodi mõiste „perioodiliselt kasutatav“ hõlmaks. Leiame, et juhul kui kohaliku omavalitsuse poolt Selgitatud Ökosüsteemide sidususe aspekt on oluline ka riiklike kaitsealade korral. moodustatud rohevõrgustiku alasid ei arvestata looduskaitse all oleva nö protsendi sisse, ei ole põhjust muuta § 7 (kaitse alla võtmise eeldus) Määratlus „tähtsus ökosüsteemide sidususe tagamisel” hõlmab ka nn KAH alasid ning KOV-ide rohevõrgustiku alasid. Peame mõistlikuks, et igal isikul ei ole võimalust Arvestamata Sellist loodusobjekti, nagu erakaitseala ei ole seaduse järgi olemas, teha ettepanekut loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. vabatahtliku/lepingulise looduskaitse võimaluste analüüs alles käib. Küll aga vajaks säte täiendamist maaomanikule võimaluse andmisega eraloodushoiu põhimõtete korras looduskaitsesse panustada. Ettepanek sõnastada paragrahv 8 lõige 1 järgmiselt „(1) Ettepaneku loodusobjekti, välja arvatud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtmiseks või erakaitseala loomiseks või kaitse-eeskirja muutmiseks esitab kaitse alla võtmise algatajale Keskkonnaamet.“; Ettepanek mitte kaotada looduskaitseseadusest Arvestamata Seaduse muudatusega antakse KLIM-ile kaitse alla võtmise ettepaneku ekspertiisi koostamise kohustust loodusobjekti tegemise õigus Keskkonnaametile, sealjuures kaalutlusõiguse (HMS § 4) ja kaitse alla võtmisel uurimispõhimõtte (HMS § 6) reeglid kehtivad kaitse alla võtmise menetluse algatamise kaalumise puhul endiselt, tegemist on kaalutlusotsusega. Kohus on tunnistanud, et Keskkonnaamet on pädev asutus kaitse vajaduse hindamiseks ja eksperthinnangu koostamiseks Leiame, et ka hüvitus- ja leevendusalade Selgitatud Hüvitusalade määramisel tuleb lähtuda LKS § 70.1 lg 3 toodust: regulatsioonis peaks arvestama maaomaniku Hüvitusmeetmed peavad olema suunatud ebasoodsalt mõjutatavatele võimalusega ise pakkuda maa-alasid hüvitus- ja elupaikadele ja liikidele ning olema oma ulatuselt võrdelised tekitatava leevendusalade hulka. kahjuga; Ettepanek sõnastada §-ga 81 lg 3 järgmiselt: toimima ebasoodsalt mõjutatavale elupaigale võimalikult lähedal; „Kui seaduses sätestatud või muul riigile vajalikul tagama ebasoodsalt mõjutatava ala Natura 2000 võrgustiku alaks valimise juhul on vaja liiki või elupaika kahjustava tegevuse eesmärkidega samaväärsete eesmärkide saavutamise; mõju hüvitada või leevendada, määrab maaomanik täitma rakendus- ja kaitsekorralduslikke eesmärke, nii et nende meetmete või tegevuseks vajaliku loa menetluse käigus abil saaks säilitada või suurendada Natura 2000 võrgustiku sidusust. planeeringu kehtestaja või tegevuseks loa andja Leevendusmeetmed peavad olema sellised, mille tulemusena liigile või piisavad hüvitus- või leevendusalad ja kirjeldab seal elupaigale ebasoodne mõju ei esine. Kui maaomaniku maa vastab nendele rakendatavad meetmed koos ala eesmärgi, nõuetele, siis võib maaomanik oma maa leevendus- või hüvitusmeetmeks põhjenduse ja piiridega“. välja pakkuda, seda ei pea eraldi seaduses sätestama. Seletuskirja on täiendav selgitus lisatud. Ei saa nõustuda, et hüvitus- ja leevendusalasid ei Arvestatud Need hüvitusalad, mis võetakse hilisemas protsessis kaitse alla kaitsealana, loeta 30% kaitsepiiranguga alade hulka. Sellisel hoiualana või püsielupaigana, arvestatakse 30% kaitsepiirangute alade juhul ei ole mõtet protsendina määratult piirangute sisse. ulatust kehtestada, kuna kõiksugu eranditega on võimalik looduskaitseliste piirangutega maa pindala suurendada määramatuseni. Ettepanek hüvitus- ja leevendusala sätetest lõige 6 kustutada Samuti jääb arusaamatuks, millised piirangud Selgitatud Hüvitusaladest, millest moodustatakse kaitseala, hoiuala või püsielupaik hüvitus- ja leevendusaladel kehtiksid. Kuna täpsem ning neid alasid ei jäeta 30% arvestusest välja. regulatsioon puudub, võib hüvitus- ja leevendusaladel kehtida ka sihtkaitsevööndite reeglitega samane regulatsioon ehk rangete piirangutega alade hulka on võimalik piiritult laiendada, kuna protsentuaalsesse arvestusse neid alasid ei arvestata. Lager- ja veeraie keelamisega ja valik-, häil- ja Arvestamata Tuginedes EMÜ uuringule õiglase metsatoetuse määrade kohta, on praegu aegjärkse raie tingimustega muudetakse oluliselt piiranguvööndis kehtiv toetus 60 eur/ha kohta aastas piisav ka lage-ja piiranguvööndite majandamisreegleid, muutes veerraie keelu kehtestamise korral koosmõjus seaduse lisas toodud täiendavate tingimustega piiranguvööndid sisuliselt mittemajandavateks (range kaitsega) aladeks. Tegemist on olulise omandipiiranguga, mis tuleb erametsaomanikele õiglaselt ja koheselt hüvitada. Ilmselgelt ei ole piisav hüvitis praegu aastas makstav summa kuni 60 eur/ha Eriti ei saa nõustuda veerraie keelamisega. Ettepanek võtta eelnõust välja punktid 9), 28) ja 33) Ettepanek sõnastada väetiste säte uuesti järgmises Arvestamata Leiame, et säte on sõnastatud selgelt, keelatud on biotsiidi, sõnastuses: taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud lause teises osas § 14 „(7) Kaitstaval loodusobjektil on keelatud välja toodud viisil. Sõnastuse esimese osa täiendus ei muudaks seda biotsiidi, mittebioloogilise taimekaitsevahendi ja põhimõtet, aga võib tekitada küsimusi nende terminite osas. keemiliselt sünteesitud mineraalväetise kasutamine välja arvatud mahepõllumajanduses kasutada lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine või käesoleva seaduse § 57 lõike 31 alusel kehtestatud nimekirja kantud võõrliigi hävitamiseks kasutamine.“; Maaparandussüsteemide rajamine võib tõepoolest Arvestamata Maaparandussüsteemide hoiutöödel võib olla kaitse-eesmärkidele väga nõuda Keskkonnaameti täiendavat kaalutlust, kuid oluline negatiivne mõju (setteladestusalad ja -viisid, kasutatav tehnika, leiame, et maaparandussüsteemide korrashoidmine tööde teostamise aeg jms.) ja vajab seetõttu tingimuste seadmise võimalust ei tohiks vajada lisapiiranguid. Ettepanek sõnastada paragrahvi 14 lõike 1 p 12) ja §31 lõige 6 järgmiselt: 12) luua uusi maaparandussüsteeme, teha hooldustöid poldri ehitisel, maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatisel, maaparandussüsteemi maa-alal paikneval maaparandussüsteemi teenindaval teel.“ (6) Kui piiranguvööndis olemasolevate maaparandussüsteemide rekonstrueerimistööd võivad kahjustada kaitse-eesmärgi saavutamist, võib kaitse-eeskirjaga seada nendeks tingimusi või need tegevused keelata, kui nimetatud piirangud ei takista oluliselt maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist väljaspool kaitstavat loodusobjekti.“; Ettepanek võtta eelnõust välja punktid 13), 14) ja Arvestamata Muudatused on vajalikud kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärkide 15) millega luuakse riigile oluliselt suurem õigus saavutamiseks. Muudatustega kaasnevad kohustused kaitstava objekti kohustada maaomanikku teatud tegevuste valitsejale, kes tagab vajalike tööde elluviimise. eluviimiseks kaitstaval loodusobjektil. Kui otsustatakse kitsendada kinnisasja omandamise Arvestamata Rakendussätet muudetud ja täiendatud, samuti seletuskirja täiendatud. eest tasumist (makstakse ainult pool väärtusest), on oluline arvestada sellega, millal kaitsepiirangutega kinnistu on omandatud. Ettepanek sõnastada § 20 lõike 12 esimene lause järgmiselt: “Kinnisasja väärtus, välja arvatud metsaga kinnisasja väärtus, määratakse tehingute võrdlemise meetodil, kusjuures käesoleva seaduse § 20 lõike 11 punktide 1 ja 3 sätestatud juhul arvestatakse väärtuse määramisel maatüki poole väärtusega, juhul kui kinnisasi on omandatud pärast 01.01.2026“; Sõnastada § 20 lõike 22 esimene lause järgmiselt: „Metsaga kinnisasja väärtus määratakse maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuste summana, kusjuures käesoleva seaduse § 20 lõike 11 punktide 1 ja 3 sätestatud juhul arvestatakse väärtuse määramisel nii maatüki kui ka sellel kasvava metsa poole väärtusega, juhul kui kinnisasi on omandatud pärast 01.01.2026“ Ettepanek säilitada § 16 lõikes 1 toodud loetelus Arvestamata Registrikoodi järgi, mis lisatakse lepingusse saab Keskkonnaportaalist viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele vaadata kogu asjassepuutuvat infot, sh loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse osas. Seejuures võib olla loodusobjekt kaitse alla võetud ühe otsusega, kaitsekord kehtestatud teisega ja piirid kolmandaga. Kohalikule omavalitsusele on otstarbekas anda Arvestamata Ranna ja kalda kaitse eesmärkidest lähtuvalt ei saa ettepanekuga nõustuda. õigus ranna-kalda piirangutega ala ulatust üldplaneeringuga kui kohaliku elanikkonna sotsiaalset kokkulepet kajastava aktiga vähendada. Ettepanek täiendada§ 37 lõigetega 11 ja järgmises sõnastuses: Korduva üleujutusaladega rannal koosneb piiranguvöönd üleujutatavast alast ja sellele liituvast 100 meetrist, kuid mitte vähem kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud vööndi laius. Kohalikul omavalitsusel on õigus üldplaneeringuga vähendada eelmises lauses nimetatud ala ulatust väiksemaks kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud vööndi laius. Õuemaal ei pea tingimata paiknema elamu, võib Arvestamata Erand on põhjendatud ükses juhul, kui tegemist tõesti majaga, kus inimene paikneda mõni muu hoone. elab, kõikide õuemaade erandi alla käimine ei ole põhjendatud. Ettepanek sõnastada § 50 lõige 6 järgmiselt : (6) Püsielupaiga kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kitsendused ei kehti kinnisasja haritaval maal, õuemaal, teel ning loodusliku rohumaa hooldamisel. Arusaamatu, et metsamajanduslike tegevuste üks Arvestatud Punkt eelnõust kustutatud, kuna see ei loo uut normi vaid täpsustab episood leiab normi tekstis eraldi ära märkimist! olemasolevaid liigikaitse sätteid, mis kehtivad nii kui nii Linde häirivaid tegevusi on ühiskonnas palju. Võrdse kohtlemise põhimõtte alusel tuleb ka muudele tegevustele samalaadsed piirangud seada.Ettepanek punkt 64) eelnõust välja võttaAlternatiivselt sõnastada paragrahv 55 lõige 62 järgmiselt:Kõigi inimeste tegevuste kavandamisel ja elluviimisel, sealhulgas meelelahutus- spordisündmuste korraldamisel ning erapidude planeerimise ja läbi viimsiel, linnalises piirkonnas renoveerimise ja ehitustööde teostamisel, teehooldustööde tegemisel, kalastamisel võrkude väljavõtmisel, põllumajandusseadmetega toiduvarumise eesmärgil tehtavatel põllutöödel, pool-looduslike koosluste hooldamise ja loomise töödel, kaitsekorralduskavaga ette nähtud tööde elluviimisel, raidmete purustamisel ja teisaldamisel, tuleb vältida käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ sätestatud nõuete rikkumist Ei ole mõistlik, et maaomanik peab hakkama ise Arvestamata Mõistame et võõrliik ei pruugi olla sattunud maaomaniku maale tema enda võõrliike hävitama. Selline kohustuslik tegevus võib tegevuse tagajärjel, kuid kui sellele ei järgne võõrliigi tõrje on väga olla maaomanikele rahaliselt ebamõistlikult tõenäoline, et antud võõrliik levib maaüksuselt edasi. Seega hoolimata koormav. Enamasti ei ole maaomanikud ise neid algse süü puudumisest on oluline tõrje tagada. Seda täpselt kelle süü tõttu liike toonud ja lisaks on nt karuputkega toimetamine on võõrliik antud kohta levinud või levitatud ei ole kahjuks võimalik inimesele ohtlik. Maaomanikule saab kohustuse enamasti tõestada, seega ei ole sellise täpsustuse tegemine võimalik. panna vaid nende võõrliikide osas, mille levikus on Omandi heas seisus hoidmine on maaomaniku ülesanne. Kasvatuskeeluga ta ise süüdi. Praeguse sõnastusega ei saa me mitte võõrliikide kasvatamise keeld on enamus viidatud liikide puhul kehtinud mingil tingimusel nõustuda. enam kui kümnendi. Seoses riigieelarve kärpega ei ole võimalik senisel Ettepanek sõnastada § 57 lõige 31 järgmiselt: kujul maaomanikele tõrjeteenuse pakkumisega jätkata ja maaomanikud (31) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab peavad tagama tõrjega esmalt liigi edasise leviku peatamise ja pikemas määrusega nimekirja võõrliikidest, mille isendite vaates keelatud võõrliikide kolooniate hääbumise. hävitamise kohustus on kinnisasja omanikul või valdajal, kui omanik või valdaja on võõrliigi leviku ise põhjustanud, ning võõrliikide hävitamise viisi.“; Eelnõuga muudetakse oluliselt trahvimäärasid Arvestatud Juriidiliste isikute trahvimäärad korrigeeritud, enamus määrasid oluliselt juriidilistele isikutele. Tegemist on absoluutselt vähendatud ja seletuskirja põhjendustega täiendatud ebaproportsionaalse trahvimäärade tõstmisega. Tarbijahinnaindeks on võrreldes aastaga 2006 (mil väidetavalt on viimati trahvimäärasid muudetud) suurenenud 108,6%. Kui trahvimäärasid ka suurendada, siis ainult nimetatud ulatuses. Praegune looduses tegutsevate ettevõtjate hirmutamisel põhinev trahvimäärade viimine kosmilisele tasemele tuleb aga ära jätta. Ettepanek võtta eelnõust välja punktid 78 - 87 Lisaks märgime, et peame täiesti ebamõistlikuks Arvestatud Muudatus jääb hetkel eelnõust välja. Puudub trahvimära tõstmise selge eelnõuga jahiseadusesse tehtavat muudatust, mille eesmärk ja mõju analüüs. Tuleks välja tuua rikkumiste statistika vähemalt kohaselt oleks juriidilisele isikule võimalik trahvi viimase 5 aasta kohta ja veenvalt näidata, et senised trahvimäärad pole määrata kuni 300 000 euro ulatuses. Nimetatud olnud eesmärkide saavutamiseks piisavalt tõhusad. Vaatame kogu JahiS juriidilised isikud on päriselus trahvide ja kahjutasude määrad ja nende kehtestamise korra üle ning mittetulundusühingud, kelle jaoks eksimusest räägime need läbi ka asjaoalistega (KeA, jahimehed, põhjustatud rikkumise eest kasvõi ainult kümnetesse keskkonnaorganisatsioonid) järgmise JahiS muudatusega. tuhandetesse eurodesse ulatuva trahvi määramine võib tähendada mittetulundusühingule sisulist likvideerimisotsust. Kui riigil on soov jahindusorganisatsioonide tegevus lõpetada, võiks selle selgelt välja öelda, mitte kasutada tegelike eesmärkide varjamiseks eripäraseid õiguslikke konstruktsioone seaduse lisa „Valik- ja turberaie tingimused Arvestamata Seaduse lisa nõudeid arvestades on jätkuvalt võimalus piiranguvööndis kaitstaval loodusobjektil ning ranna ja kalda ja selgitatud mõõdukalt majandada. Tuginedes EMÜ uuringule õiglase metsatoetuse piiranguvööndis“ uue sõnastuse tulemusena määrade kohta, on praegu piiranguvööndis kehtiv toetus 60 eur/ha kohta muutuvad piiranguvööndid mittemajandatavateks. aastas piisav ka lage-ja veerraie keelu kehtestamise korral. Ranna- ja kalda Kui NATURA alasid moodustati, lubati inimestele, piiranguvööndit lisa muudatused ei puuduta, valikraie kriteeriumid jäävad et piiranguvööndites saab majandustegevus jätkuda. samaks. Nüüd seda lubadust murtakse. Piiranguvööndid muutuvad sisuliselt range kaitsega aladeks. Ilmselgelt ei ole sellistel puhkudel piisavaks senine kompensatsioon kuni 60 eur/ha kohta aastas. Ettepanek Punkt 102 eelnõust välja võtta Eelnõule lisatud rakendusakt nr 6 Vabariigi Arvestamata Saabuvate avalduste hulka, mis tehakse kinnisasjade riigile Valitsuse 08.07.2004 määruse nr 242 „Kaitstavat võõrandamiseks, ei ole võimalik ette näha ja seaduse kohaselt kinnisasja loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamine otsustatakse omandamiseks tehtud avalduste laekumise omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning järjekorras, mistõttu ei ole võimalik anda kindlat tähtaega. kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ muudatusega on kavas kehtestada tähtaeg, et kui kokkulepet ei saavutata kuue kuu jooksul, arvates omandaja poolt nõustumise või vastuväite esitamisest, võib Keskkonnaameti peadirektor lõpetada omandamise menetluse. Mõistame sellise tähtaja kehtestamise vajadust. Samas leiame, et analoogne tähtaeg peaks kehtima ka riigi suhtes. Ettepanek täiendada looduskaitseseaduse § 20 lg 2 lisades selle lõppu järgmise lause: Kinnisasja omandamise menetlus viiakse läbi ühe aasta jooksul alates kinnisasja omandamise ettepaneku tegemisest Teatud liigid on määratletud I kategooria liikideks Arvestamata LKS §50 lõikes 2 on nimetatud liigid, mille osas on seadusandja pidanud seaduse tasandil (looduskaitseseaduse § 10 lg 3 ja § vajalikuks moodustada automaatne kaitse ja seadusandja peab ka 50 koosmõju). Seaduses I kategooria kaitsealuste otsustama, kui mõne liigi osas sellist vajadust enam ei ole. Seega tulebki liikide ära määratlemine toob kaasa ebatarviliku teha esmalt muudatus looduskaitseseaduse §50 lõikes 2 ja seejärel saab jäikuse, kui peaks olema vajalik nimekirjas muuta Vabariigi Valitsuse määrusega I kategooria liikide nimekirja. muudatusi teha (Merikotka näide) Ettepanek muuta Hetkel on käimas liikide kaitse tõhususe analüüs, mille raames vaadatakse looduskaitseseaduse § 10 lg 3 tühistades selle teise üle ka merikotka ja teiste §50 lõikes 2 nimetatud liikide kaitse vajadused. lause. Analüüsi tulemustest lähtuvalt otsustatakse ka vastavate õigusaktide muutmine.  Alternatiivselt muuta looduskaitseseaduse § 50 lg 2 Lisaks on eelnõusse lisatud võimalus, et püsielupaik ei moodustu tühistades selle punkt 2 kaitsealuse linnu pesapuu ümber, kui kaitsealune liik on pesa teinud pärast seda, kui alal on rahva tervise või ohutuse huvides antud luba tegevuseks, mille realiseerimist püsielupaiga piirangud välistavad Eesti Metsa Abiks Kliimaministeerium ei täida ühiskondlikku Selgitatud Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ja tutvumiseks ministeeriumitele ja ka kokkulepet ning Eesti riigikantselei poolt avaldatud 16-le huvirühmale ja nende katusorganisatsioonile. “Kaasamise hea tava” juhendit, mis sätestab Lisaks on korraldatud ka kohtumisi suuremate huvirühmade sh EMA esimeste punktidena: “Valitsusasutused kaasavad esindajatega. huvirühmi ning avalikkust neid puudutavate otsuste kujundamisse, et tagada otsuste parim võimalik kvaliteet ning legitiimsus. Palume EMA-t edaspidi kõikidesse looduskaitse- ja metsaseaduse muutmise eelnõude aruteludesse kaasata. Käesolev olukord, kus seadusandluses ei ole Arvestamata Linnukaitse sätted on meil looduskaitseseaduses, metsaseaduses ja pesitsusrahu endiselt kehtestatud, on vastuolus loomakaitseseaduses. Peamine regulatsioon on looduskaitseseaduses, linnudirektiivi eesmärkidega, ebaeetiline pesitsevate millega on alates aastast 2009 üle võetud Linnudirektiiv 2009/147/EÜ lindude suhtes ning põhjustab järelevalveks (LKS § 55 lõige 6(1) ja millega on keelatud looduslikult esinevate lindude ebamõistlikult suurt ressursikulu. pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade ettepanek on: Kaitsealuste nahkhiirte ja lindude kõrvaldamine. Samuti on keelatud lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise tagamiseks tuleb kehtestada pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Seega õiguslik raamistik on seadusejärgne raierahu kaitsealadel 15. märtsist kuni olemas. 31. augustini ja mujal 1. aprillist kuni 15. juulini. Riigimetsas hoitakse kevadisel pesitsusajal raierahu juba aastaid ja nii see jääb ka edaspidi. Erametsade osas on viimastel aastatel aina paremini tööle hakanud Keskkonnaameti poolt välja töötatud metoodika, kus metsad on kaardistatud linnurohkuse alusel. Vastava maatriksi alusel teavitatakse metsaomanikke, kui plaanitava raiega kaasneb suur oht pesitsevatele lindudele. Linnurohketes kohtades hoiatatakse pesitsusaegse raie tegemise eest ja kui keegi raiub, siis raie peatatakse. Aasta-aastalt on eraomanike teadlikkus aina tõusnud, Keskkonnaameti juhtnööre on hakatud paremini järgima, peatatud raieid on ka aasta-aastalt vähem. Lisaks peatamiste üldisele vähenemisele on ka trend, et kaitsealadel ja linnurohketes puistutes  on peatamised kõvasti vähenenud, ehk inimesed tõesti järgivad Keskkonnaameti juhiseid ja mõistavad raiete mõju lindudele. Lisaks sellele on LKS muutmise raames plaanis kaitsealadel ja hoiualadel välistada lageraie ja veerraie, raieliigid, mis teadlaste hinnangul ka kõige rohkem linde mõjutavad. 2023 aasta lõpus tegi Riigikohus päringu Euroopa Kohtule, milles taotleb EK eelotsust linnudirektiivi tõlgendamiseks. Peale seda saame otsustada, kas või kuidas oma seadustes linnukaitse/raierahu regulatsiooni täpsustada. Lähtudes eeltoodust ei ole hetkel plaanis konkreetseid kuupäevi seadusesse lisada, keskendume kaitsealade tõhusamale kaitsele ja metsaomanike paremale informeerimisele. Ettepanek: Seaduses on vaja reguleerida Arvestamata Ettepanekus ei sisaldu ettepanekut, millised need tingimused peaksid rohevõrgustike kaitse, kus kehtivad metsaraiele olema/võiksid olla. Rohevõrgustiku regulatsioon on praegu välja töötamisel eritingimused. Tingimused peavad olema sätestatud ja selle raames otsustatakse kus ja kuidas seal metsaraiet reguleerida. uuendusraielangi suurusele, kõrvaloleva langi uuenemisele ning lankide arvule/pindalale ühel rohevõrgustiku alal. Ettepanek: Nagu Euroopa Liidu elurikkuse Arvestamata Ühiskonna praegune ootus on nii stabiilne majanduskeskkond, kui ka Eesti strateegias sõnastatud, tuleb kaitsta vähemalt 30% loodusruumi säilimine. 30% raamistiku seadmine püsiva riikliku kaitse maismaast. Lisaks tuleb kaitsta vähemalt 30% vaatenurgast annab suuna ja selguse. Meie eesmärk on selles raamistikus metsaga metsamaast. targalt tegutseda, üksnes pindala kriteerium ei taga meie looduskaitse eesmärkide, liikide ja elupaikade soodsa seisundi saavutamise. Metsamaa kaitse % sätestamine seaduses ei ole mõistlik, kuna metsamaa osakaal maismaa pindalast on pidevas muutumises. ettepanek: Kaitse alla võtmise ettepanekuid peaksid Arvestamata KLIM-ile saab edaspidi kaitse alla võtmise ettepaneku teha KeA. Igaühe saama õigus esitada ettepanek säilib, see tuleb teha KeA-le. Ettepanekut teha lisaks Keskkonnaametile ka menetletakse haldusmenetluse seaduse alusel, kaalutlusõiguse (HMS § 4) looduskaitseorganisatsioonid. ja uurimispõhimõtte (HMS § 6) reeglid arvestades.  Mitte mingil juhul ei saa lubada, et kõikide I ja II Arvestamata LKS muudatustega antakse võimalus piiranguvööndis ala kaitse-eeskirjaga kaitsekategooria liikide elupaikade ja selgitatud lubada kuni 2 ha langina häil- ja aegjärgst raiet ja 0,5 ha suuruse langina piiranguvööndites lubatakse ühtemoodi lageraiet hall-lepikus. Isegi kui see on kaitseala valitseja nõusolekul uuendusraieid (aegjärkne ja häilraie) ilma lubatud, siis valitseja ei kooskõlasta tegevust kui see kahjustab ala mõjuhinnanguid tegemata, kuidas need raied eesmärgi saavutamist. liikidele individuaalselt mõjuvad. Mitte ühegi liigi elupaigas, kelle trend on languses, ei tohi uuendusraieid mitte mingil juhul lubada. Mitte mingil juhul ei tohi lubada kaitsealade piiranguvööndites uuendusraieid. Jõelähtme Vallavalitsus Teeme ettepaneku § 40 lõikega 51 sätestaud Arvestamata Leevendus kehtivast piirangust on tehtud linnalistele asustusaladele. erisusega (tiheasustusala EKV vähendamine KOV- le) oleks hõlmatud ka külad kui asustusüksused. Eelnõuga soovitake olulisel määral piirata KOV-i Arvestamata Muudatusega just suurendatakse KOV autonoomiat kohaliku elu autonoomiat, nähes ette, et tiheasustusala ja selgitatud korraldamisel, andes neile üle teatud tiheasustusaladel ehituskeeluvööndi laiendamiseks peab lisaks kehtestatud vähendamise otsustamine. üldplaneeringule olema KOV-il veel ka KeA nõusolek rannal ja kaldal tiheasustusala laiendamisel tagab, et seni Keskkonnaameti nõusolek. Kuna sellise muudatuse looduslike alade tiheasustusaladeks määramisel arvestatakse ka sealsete tegemiseks puuduvad põhjendused ja vajadus, siis loodusväärtustega. teeme ettepaneku jätta eelnõu punkt 54 eelnõust välja ning looduskaitseseaduse § 41 lg 2 muutmata. Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda Ettepanek on kehtestada nii kaitsealuse maismaa kui Arvestatud Ühiskonna praegune ootus on nii stabiilne majanduskeskkond, kui ka Eesti metsamaa maksimaalseks ja selgitatud loodusruumi säilimine. 30% raamistiku seadmine püsiva riikliku kaitse piiriks 30% vaatenurgast annab suuna ja selguse. Meie eesmärk on selles raamistikus Ei saa nõustuda olukorraga, kus riikliku kaitse alla targalt tegutseda, üksnes pindala kriteerium ei taga meie looduskaitse võetud ala, mis on kaitse tulemusel oma väärtuse eesmärkide, liikide ja elupaikade soodsa seisundi saavutamise. Metsamaa kaotanud, asendatakse uue kaitsealaga. Omanik saab kaitse % sätestamine seaduses ei ole mõistlik, kuna metsamaa osakaal aga tagasi majanduslikult väärtusetu ala maismaa pindalast on pidevas muutumises. Praegu välja toodud kaitstavate alade protsent ei Eelnõusse on lisatud 30% riiklike kaitstavate alade loetelu. kajasta kõiki piirangutega alasid, nagu nt valdade Kaitstavatele aladele jäävate alade maaomanikele on kaitse all olemise ja poolt kehtestatud piiranguid jms. Puudub täpne piirangute talumise eest ette nähtud kompensatsioonimeetmetena loetelu, millised alad on 27,7% sees ja millised maamaksuvabastus/-soodustus ja riigile maa omandamise võimalus. Lisaks kaitstavad alad ei ole sinna sisse arvatud ning miks. erinevad toetused. „Riiklik kaitse” ei ole defineeritud. Eelduslikult Looduskaitse seaduse eesmärkide saavutamiseks on vaja teatud alasid välistatakse sõnastusega kõik (tuleviku) tõhusalt kaitsta ja seda saab tagada riiklike kaitsealade või seadusest erakaitsealad. Euroopa Taastamismääruse art. 14 tulenevate piirangutega. KOV ja era kaitsealade korral ei ole riigil võimalik punkt 18 lubab riikliku taastamisplaani nende loomist ja kaitse korraldust suunata ning kaitse tõhusust ja väärtuste elluviimiseks kasutada erinevaid koostöövorme, säilimist pikas vaates kindlustada. mille tõlgenduseks on muuseas, kuid mitte ainult, ka eralooduskaitsealad. Ettepanek on jätta seletuskirjast välja ”ja tuulepargi Arvestatud Seletuskirjas on näiteid täpsustatud. rajamise mõjude leevendamiseks määratud osaliselt läheduses säilitatav metsaala” ning sõnastada lause järgnevalt: leevendusala on näiteks tuuleenergeetika arendusalal kaitsealuse liigi elupaik, kus on lubatud metsa majandamine püsimetsana ja raietele kehtestatud ajaline piirang Ei saa nõustuda püsielupaiga definitsiooni Selgitatud Muudatus ei too automaatselt uusi piiranguid. Toitumisala või sellekohase sõnastusega, kus püsielupaik hakkab liikumiskoridori lisamine PEP definitsiooni ei tähenda, et kõik need alad hõlmama ka toitumisalasid, liikumiskoridore, kaasatakse automaatselt PEP-de hulka. See muudatus annab võimaluse rändeteid, rändepeatuskohti PEP moodustamisel vajadusel selliste alade lisamist kaaluda. PEP moodustamise protsessi kaasatakse kõik asjasse puutuvaid maaomanikud ja huvigrupid.Väljaspool kaitstavaid objekte olevad loomade perioodiliselt kasutatavatel aladel ei kehtestata püsivaid, majandustegevust takistavaid looduskaitse piirangud.Seletuskirja on vastavad selgitused lisatud Ettepanek on jätta välja eelnõu paragrahv 7 lõikest 1 Arvestamata Muudatus on vajalik, täiendus annab vajadusel võimaluse arvestada „ tähtsus ökosüsteemide sidususe tagamisel või“ loodusobjekti kaitse alla võtmisel ka elupaikade sidususega, et tagada ning sõnastada see järgnevalt: „(1) Loodusobjekti ohustatud taime- ja loomaliikide levimis- ja sigimisvõimalused neile käesoleva seaduse alusel kaitse alla võtmise eeldus oluliste ökosüsteemide vahel. on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus ja rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.“ Ettepanek sõnastada paragrahv 8 lõige (1) Arvestamata Igal ühel säilib õigus teha ettepanekut loodusväärtuste kaitse alla järgnevalt: „(1) Ettepaneku loodusobjekti, välja võtmiseks. See tuleb edaspidi teha Keskkonnaametile, kes menetleb seda arvatud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava HMS-i alusel. Sellist loodusobjekti, nagu erakaitseala seaduse järgi ei loodusobjekti kaitse alla võtmiseks või kaitse- eksisteeri. eeskirja muutmiseks esitab kaitse alla võtmise algatajale Keskkonnaamet. Ettepaneku erakaitseala loomiseks teeb maaomanik.“ Ei saa olla nõus § 8 lõike 4 (ekspertiisi nõue) Arvestamata HMS §-de 4 ja 6 kohaldamist eelnõuga kavandatud muudatus ei puuduta, eemaldamisega. Tegu on Euroopa Liidu (EU Charter ja selgitatud neid tuleb endiselt haldusmenetluses kohaldada. of Fundamentals Title II Freedoms Article 17 Right to property) ja Eesti Vabariigi Põhiseadusliku riivega. Ekspertiisi olemasolu on tarvis, kaitse alla võtmise ettepaneku juures või menetlemisel, et tagada Haldusmenetlusseaduse täitmine ehk et ei oleks rikutud uurimispõhimõtet (HMS § 6) ja kaalutlusreegleid (HMS § 4 lg 2) Ettepanek on lisada hüvitus- ja leevendusalad, mis Arvestatud Need hüvitusalad, mis võetakse hilisemas protsessis kaitse alla kaitsealana, võetakse riikliku kaitse alla hoiualana või püsielupaigana, arvestatakse 30% sisse. riiklikult kaitstava ala 30% arvestusse. Ettepanek on täiendada paragrahvi 81. „Hüvitus- ja Selgitatud Hüvitusalad määratakse seadusest tuleneva kohustuse korral juhul kui leevendusala“ lõikega, milles tuuakse välja nendel loodusväärtusi kahjustatakse, tegemist on keskkonnakahju kompenseeriva aladel tekkivate piirangute hüvitamise kord ning meetmega, mis ei võrdu ala kaitse alla võtmisega. Keskkonna säästmine ja seada ajalised määrangud Keskkonnaametile keskkonnale tekitatud kahju hüvitamine on igaühe põhiseaduslik kohustus tegevuse peatamise ja tingimuste seadmise korral (PS § 53). Kui hüvitusala võetakse kaitse alla kaitsealana, hoiualana või püsielupaigana, rakenduvad neile ka vastavad kompensatsioonimeetmed. Ettepanek muuta lõike (3) sõnastust: (3) Kui Arvestatud Hüvitusalade eesmärk on kompenseerida loodusväärtustele tekitatud kahju. seaduses sätestatud või muul riigile vajalikul juhul osaliselt Seda võib teha ka eramaal, kui eramaa vastab hüvitamiseks sobivate alade on vaja liiki või elupaika kahjustava tegevuse mõju tingimustele ja selles osas on seletuskirja täiendatud. Hüvitusalad, millest hüvitada või leevendada, määrab maaomanik või moodustatakse hilisemas etapis kaitseala, hoiuala või püsielupaik, ei jäeta tegevuseks vajaliku loa menetluse käigus 30% arvestusest välja. planeeringu kehtestaja või tegevuseks loa andja piisavad hüvitus- või leevendusalad ja kirjeldab seal rakendatavad meetmed koos ala eesmärgi, põhjenduse ja piiridega. Euroopa Liidu Taastamismääruse Art 14, lg 18 näeb ette võimaluse luua eralooduskaitsealasid. See võimaldaks maaomanikul oma kinnisasjade ulatuses määrata hüvitis- ja leevendusalasid ning rakendada meetmeid, lähtuvalt fikseeritud eesmärgist, põhjendustest ja piiridest Ettepanek muuta lõike (6) sõnastust: (6) Hüvitus- ja leevendusalad võetakse riiklikult kaitstava ala arvestusse käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud eesmärkide saavutamiseks, kuid ei võeta riikliku kaitse alla.; Ettepanek lisada lõige (7): (7) Hüvitus ja Selgitatud Hüvitusalad ja leevendusalad määratakse KSH või KMH või tulevikus leevendusalade puhul tuleb läbi viia ekspertiis ja Natura hindamise käigus. Hüvitus- ja leevendusalade valimisel tulebki neid keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) igatpidi põhjendada, see on vastava eksperdi ülesanne, kes mõju hindamist läbi viib. Ei saa nõustuda § 14 lõike 6 veerraiete keelamisega. Arvestamata Veerraiega, nagu ka lageraiega tekivad lagedad alad, millega kaasnevad Ettepanek sõnastada paragrahvi 14 lõige 6 kõige drastilisemad häiringud metsa ökosüsteemile, põhjustades kahju järgmiselt: „(6) Kaitseala piiranguvööndis, hoiualal metsa elustikule ja ala eesmärkide saavutamisele ja püsielupaigas on keelatud lageraie, välja arvatud hall-lepikutes pindalaga kuni 0,5 ha. Valik-, veer-, häil- ja aegjärkse raie tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud tingimustega. Ettepanek muuta §15 lõiget (2) järgnevalt: (2) Arvestamata Sätte eesmärk on tagada, et vahetult eluhoonete läheduses olevate Õuemaal ja elamumaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjektide külastamisel ei häiritaks seal elavaid inimesi ja seepärast üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja tuleb enne luba küsida ka omanikult. Elamumaa sihtotstarve võib olla valdaja nõusolekul. suuretel ja ilma hooneteta maatükkidel, kus üksikobjekti külastamine ei häiri kedagi ja seega ei ole sätte laiendamine põhjendatud. Täiendada § 17 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt: Arvestamata Ebasoovitavate mõjude vältimise mehhanism on see, et tegevusest „(3) Kaitstaval loodusobjektil võib kaitse-eeskirja, ja selgitatud mõjutatud maaomanikele tutvustatakse veerežiimi taastamisprojekti, kaitsekorralduskava, liigi tegevuskava või elupaiga räägitakse see läbi, mõjud minimeeritakse aktsepteeritavasse ulatusse ja tegevuskavaga määrata loodusliku metsa- ja maakasutust muutvad ebasoovitavad mõjud välistatakse. sookoosluse taastamiseks vajalikud tegevused, nagu kraavide sulgemine, kui see ei tekita kahju kraavi valgalale jäävatele kinnistutele, häilude rajamine ja maapinna mineraliseerumine.“ Kraavide sulgemine võib muuta oluliselt kogu valgalale jäävate maade veerežiimi ka väljaspool kaitstavat loodusobjekti. On lubamatu, et veerežiimi muutusega halveneks teiste kinnistute või sama kinnistu teised kooslused. Kraavide sulgemisele peab eelnema tegevuse mõjude hinnang kaasata tuleb maaomanikud, kelle kinnistuid kraavide sulgemisest tingitud veerežiimi muutus mõjutab jätta § 45 tekstist ära volitus väljaspool Arvestatud Säte eelnõust kustutatud tiheasustusala elamumaal kasvava metsa raie reguleerimiseks. regulatsioon. Selle täiendusega, kus omavalitsused peavad hakkama reguleerima ka väljaspool tiheasustusala elamumaal paikneva metsa raiet, suurendatakse oluliselt kohalike omavalitsuste halduskoormust, seatakse täiendavad kohustused, mille täitmiseks tuleb leida ka vahendid juhime tähelepanu, et karistusmäärade kuni 125 Arvestatud Juriidiliste isikute trahvimäärad korrigeeritud, enamus määrasid oluliselt kordne tõstmine ei ole kooskõlas vähendatud ja seletuskirja põhjendustega täiendatud elatustaseme tõusu või inflatsiooni tõusuga. Murettekitav on ka eelnõu punkt 32, millega Selgitatud Maaparandust ei keelata ära, vaid antakse võimalus reguleerida, seada lisatakse võimalus reguleerida kaitseeeskirjaga tingimusi jm, mille raames arvestatakse kaasnevate asjaoludega, täiendavalt piiranguvööndis maaparandussüsteemide kooskõlastusnõude seadmise vajadused selgitatud seletuskirjas hoiutöid ja rekonstrueerimist. On väga oluline, et igasuguste maaparandussüsteemide hoiutööde ja rekonstrueerimistööde keelamisel arvestatakse ka kaasneva mõjuga teistele mõjualas olevatele maaparandussüsteemidele. Ei saa nõustuda, et selle punkti sõnastusega kaob võimaluse täita maaomanikel EL Taastamismäärust muul alal kui märgalad. Taastamismäärus loetleb Lisas 4 ökohüvede ja elurikkuse parendajana muuhulgas meie jaoks defineeritavaid „maaparandussüsteemi rajamise” abil tekkivaid objekte nagu kraavid ja väiketiigid Seletuskirja eelnõust ei selgu, kuidas on väetiste Arvestatud Vastavalt PS § 5 ja LKS § 1 tuleb võtta meetmeid, et kasutada riigi keelu rakendamine otseselt seotud kaitstava ja selgitatud loodusvarasid säästlikult ja tulenevalt tagada nende soodne seisund. loodusobjektiga, vaid põhjendatakse keelu vajadust Vastavalt LKS § 2 kaitstakse loodust mh ka oluliste alade kasutamise turustatud taimekaitsevahendite koguse kasvuga, piiramisega ja sooritatavate toimingute reguleerimisega. Kaitstavad mullas pestitsiidide ja nende jääkide hulga trendi loodusobjektid on toodud LKS § 4. § 14 selgitab üldisi kitsendusi, mida sh kasvuga ning pritsitud pinna ja kasutatud koguste ja kaitstavatele loodusobjektidele rakendatakse. Lisatud säte on kooskõlas toimeainete arvestuse suurenemisega. mulla ja maa pikaajalise kestliku majandamise, elurikkuse kaitse ja Samuti puudub eelnõu seletuskirjas mõjuhinnang, saastuse vähendamise ja vältimise eesmärkidega ja seda rakendatakse mis kaasneb sellise keelu rakendamisele ligi 30 000 kaitstavate loodusobjektide puhul, mille kaitse alla võtmine on olnud hektarile vastavalt seadusele põhjendatud. Eelnevast tulenevalt ei saa eelnõu antud punkti Seaduse rakendumisele on sätestatud ka üleminekuaeg, mis võimaldab sellisel kujul kooskõlastada. Leiame, et selline kaitstava loodusobjekti majandajal enda kestlikkuse seisukohast analüüs põllumajandustegevuse piiramine ei ole antud teostada ja rakenduva põhimõttega kooskõlla viia. Nimelt seaduse § 1 seaduse pädevuses ning arusaamatu on ettepaneku punktid 10, 30 ja 34, mis käsitlevad seda seonduvaid sätteid, jõustuvad seos kaitstavate loodusobjektide säilimisega. 2030. aasta 1. jaanuaril. Põllumaadel asuvad loodusobjektid nagu kivikalmud, säilikpuud jne on olnud maastikel aastakümneid ning nende säilimise/kaitse seisukohalt ei ole probleeme esinenud. Küll aga seab sellise keelu sätestamine, omamata selget arusaama selle mõjust, tõsiselt ohtu Eesti põllumajandusettevõtete elujõulisuse. Ettepanek täiendada § 49 lõiget 2 (liigi tegevuskava Arvestamata See on eelkõige liigi tegevuskava koostamise juhendi teema, kõiki detaile sisu) punktidega järgmises sõnastuses: ei ole vajalik ja põhjendatud seaduse tasandil ette määrata, praegune 7) liigi arvukuse suurenemisega sõnastus annab selle alusel juhendit täiendada. põllumajandusloomale, lemmikloomale, põllumajandukultuuri ning metsapuude omanikele tekkiva kahju suurenemise prognoos ning selle rahaline väärtus ning kompenseerimine kord. 8) kaitstava liigi arvukuse suurenemisega kaasnev mõju liigi saakloomade arvukusele (igale loomale eraldi) tegevuskava jooksul Täiendada § 55 lõiget (2) ( I kat looma surmamise Arvestamata II kat liigi korral on see erand olemas. I kat kuuluvad valdavalt haruldased erand) punktiga 3) järgmises sõnastuses: ja hävimisohus liigid, kelle hukkamist tuleks vältida ja kasutada tuleks 3) kui loom on eelnevalt surmanud muid ennetavaid võimalusi, et selliseid olukordi ei tekiks. Kirjast ei selgu, põllumajanduslooma, lemmiklooma või on miks on sellise erandi lubamine hädavajalik. tekitanud tõsist kahju omaniku varale, teistkordse või jätkuva rünnaku korral. vastavalt § 55 lõikele 4 tuleb looma surmamisest Arvestamata Elektrooniline teatamine on ka teatamine, selles osas me regulatsiooni ei tuleb kirjalikult teatada ühe tööpäeva jooksul. Kas muuda, seni on see toiminud. elektrooniline teatamine on samuti kirjalik? Lisaks soovime saada selgitust 1 tööpäeva mõistele. Näide: surmamine toimub laupäeval, kontrollametnik/politseiametnik satub teole peale pühapäeval. Sisuliselt pean teatama alles esmaspäeval, kirjaliku teavitamise puhul pannakse kiri postkasti esmaspäeval ja kohale jõuab 2-3 päeva hiljem. Kuidas kehtima hakkavad nõuded sellist olukorda käsitlevad? Paragrahv 55 lõige 8 täiendus -kus on määratud Arvestamata Muudatus puudutab III kat, kus taimede korjamine lubatud kui kõike ära ei väheesindusliku populatsiooni suurus? Ettepanek korjata. Väheesinduslikus populatsioonis on vähe taimi ja nende kõigi ära siduda taimede arvuga 1 m2, vastasel juhul tekib korjamist võib tõesti olla keeruline pärast tõestad, seega see ka on lubatud. kaebealusel kohustus tõendada väheesindusliku Suure populatsiooni korral on keeruline pärast öelda, et see oli tegelikult populatsiooni suurus. väike. Keeruline taimede arvuga siduda, kuna taimed ja nende tihedus on väga erinev, sõltub liigist jne. Ja kui kõik on ära korjatud, siis ei oleks sellest määratlusest ka abi tagantjärele tõestamisel.  Arvestamata Muudatus on dubleerimise vältimiseks. Sama regulatsion on ja jääb On üsna tõenäoline, et § 55 lõike 10 kaotamine loomakaitseseadusesse seadusest toob kaasa olukorra kus näriliste, putukate, tigude ja lestade kaitsega tegelevatel organisatsioonidel on võimalus nõuda hiireja rotilõksude kaotamist ning tigude ja nälkjate tõrjumise vaid Keskkonnaameti loal või korralduse alusel jne Kas on õiglane nõuda omanikult tigude ja jms. Selgitatud Eelnõuga oli kaasas ka ministri määruse kavand, kuhu on lisatud vaid liigid võõrliikide kui omanik ei ole teda omale maale mille impordi, müügi ja muude tehingute ning kasvatamise keeld on toonud ja riik ei ole siiani resoluutselt võõrliikide kehtinud juba aastaid. Ohjamiskohustus käib kaasas liikidega, mille riiki ja riiki toomist reguleerinud ega keelanud või loodusesse sattumise ärahoidmiseks on kehtestatud kõik võimalikud kontrollinud. On tulemas lõputud kohtuvaidlused õigusnormid. erinevate liikide ja organismide kaitsega tegelevate MTÜde ning keskkonnakaitseorganisatsioonidega. Kes defineerib võõrliigi, kas sinna alla hakkavad kuuluma ka kährikkoerad või mingid? Kas seadus defineerib ka kodumaise ning kohaliku Selgitatud Kodumaine ja kohalik liik on samatähenduslikud. Oleme nõus, et seaduses liigi (§ 58) mõiste ning nende mõistete erinevus või peaks need mõisted ühtlustama, plaanime selle ette võtta järgmise LKS kehtestatakse nimekiri erinevate liikidega? muudatusega. Paragrahv 58 lõige (24):" Käesoleva paragrahvi Arvestamata Antud eelnõuga ei muudeta seda lõiget. Seda võib kaaluda tulevikus, aga lõike 21 punktides 3 ja 4 nimetatud eesmärkidel see pole selle eelnõu teema praegu. Loomulikult eeldab see ka PTA-ga tohib jahiuluki loodusest eemaldada, kui jahiulukite läbirääkimist. tehiskeskkonnas hoidmise koht on Keskkonnaametis registreeritud." Seame kahtluse alla vajaduse Keskkonnaametile halduskoormust lisada. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil (PRIA) on sellekohane võimekus olemas. Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi 58 lõikega Arvestamata Seda ei reguleerita jahiseadusega, seda juba reguleerib LKS. LKS § 58 lg 3 (27) järgmises sõnastuses: kohaselt toimub kohaliku loomaliigi tehiskeskkonnas peetud isendi Jahiuluki kasvatamine ja loodusesse laskmine loodusesse laskmine üksnes liigi tegevuskava alusel, mille koostamise toimub Jahiseaduses sätestatud korras. käigus kaalutakse kõik asjaolud läbi, kas ja kuidas jne saab jahiulukit Tingimused vabastamiseks kehtestab valdkonna eest loodusesse lasta. vastutav minister määrusega.  Ettepanek täiendada peatükki vastava paragrahviga, Arvestamata Valitsusväliste organisatsioonide kaebeõigus on tagatud Arhusi et seada vastutus kaebajale. Kolmanda osapoole konventsiooniga. Ettepanekust ei selgu, mis kahju kohtusse kaebuse (näit. linnu- ,looma-, looduskaitse organisatsioonid) esitamisel vara omanikul tekib. Kui kohus on kulude või kahju hüvitamise algatatud kohtuvaidluse ajal kompenseerib vaidluse määranud, siis kuulub jõustunud lahend täitmisele. LKSiga ei saa algataja vara omanikule tekkinud kahjud otsust reguleerida kohtuvaldkonda kuuluvat. arutava kohtu poolt määratud ajaks. Selline praktika paneks tulevikus vastutuse tekkimise oma otsuste tegemisel, hetkel ei vastuta menetluse ajal keegi kahju tekkimise eest vara omanikule. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ETTEPANEK NR 1: § 2 lg 3 sõnastuseks: Selgitatud ja Ühiskonna praegune ootus on nii stabiilne majanduskeskkond, kui ka Eesti „Käesoleva seaduse §-s 1 ja käesoleva paragrahvi osaliselt loodusruumi säilimine. 30% raamistiku seadmine püsiva riikliku kaitse lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamine arvestatud vaatenurgast annab suuna ja selguse. Meie eesmärk on selles raamistikus tagatakse maismaal 30 protsendi ulatuses kaitse“; targalt tegutseda, üksnes pindala kriteerium ei taga meie looduskaitse ETTEPANEK NR 1.2 : Lisada § 2 täiendav lg 4, eesmärkide, liikide ja elupaikade soodsa seisundi saavutamise. alljärgnevas sõnastuses Eelnõusse on lisatud 30% riiklike kaitstavate alade loetelu. § 2 lg 4. Kaitse ulatuse hulka maismaal loetakse Looduskaitse seaduse eesmärkide saavutamiseks on vaja teatud alasid järgmised objektid ja kavandatud alad tõhusalt kaitsta ja seda saab tagada riiklike kaitsealade või seadusest 1) kaitsealad; tulenevate piirangutega. KOV ja era kaitsealade korral ei ole riigil võimalik 2) hoiualad; nende loomist ja kaitse korraldust suunata ning kaitse tõhusust ja väärtuste 3) kaitsealused liigid ja kivistised; säilimist pikas vaates kindlustada. 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid; 7) hüvitus- ja leevendusalad; 8) lepingutega kaitstavad alad eramaadel; 9) loodus- ja põlismetsad; 10) vääriselupaigad riigimaal ja lepingulised vääriselupaigad eramaal; 11) ranna ja kalda piiranguvööndid; 12) I ja II kategooria liig id (loomad, taimed, seened, samblikud) elupaigad, leiukohad ja kasvukohad; 13) metsad, mille kasvukohatüübile on seatud lageraie pindala piirangud alla 5 hektari; 14) Natura 2000 elupaigad; 15) lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigad; LKS-st peab eemaldama kõik ajaloolis-kultuurilise Selgitatud Loodus on väga tihedalt seotud ajaloolis-kultuuriliste väärtustega (nagu ja esteetiline väärtusega seonduva. Seda pärandkultuur ja pärandniidud, ajalooline maakasutus) reguleerivad teised õigusaktid, nt Muinsuskaitseseadus. LKS peaks reguleerima vaid looduskaitsega seotud teemasid. ETTEPANEK nr 2: §7 lg 1 sõnastuseks „Loodusobjekti käesoleva seaduse alusel kaitse alla võtmise eeldus on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik väärtus, tähtsus ökosüsteemide sidususe tagamisel või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.“ Hüvitus- või leevendusalade puhul peab samuti Selgitatud Hüvitus- ja leevendusalad määratakse mõju hindamise käigus ehk eelnema ekspertiis. Tuleb täiendada ka asjakohaseid ekspertiis tehakse ära KMH, KSH ja teatud juhtudel ka Natura hindamise normatiivakte, mille kohaselt hüvitus- ja raames. Hüvitus- ja leevendusalad määratakse juhul kui on vaja leevendusalade eest makstakse kompensatsiooni kompenseerida tekitatavat keskkonnakahju (kahju loodusväärtustele). Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades Kahju hüvitamise kohustus on kahju tekitajal ja ei ole põhjendatud kahju elurikkuse soodustamise toetus ja peavad tekitamist riiklike hüvitistega toetada. Kui ala võetakse riikliku kaitse alla, kohalduma maamaksu soodustused sarnaselt rakenduvad tavapärased kompensatsioonimeetmed. sihtkaitsevööndite ja piiranguvöönditega. ETTEPANEK nr 3: § 81 lg 6 sõnastuseks Arvestatud Hüvitus- ja leevendusalad, mis võetakse kaitse alla kaitseala, hoiuala või „Hüvitus- ja leevendusalad võetakse kaitstava ala püsielupaigana, võetakse 30% arvestusse. arvestusse käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud eesmärkide saavutamiseks.“ Raske on mõista eraldi uue erialakomisjoni loomise Arvestatud Eelnõud on muudetud, erialakomisjon on välja jäetud. 30% täitumisel, kui vajadust. Seletuskirjas uue erialakomisjoni vajadust looduskaitselistest vajakutest lähtuvalt on asjakohane täiendavalt lahti ei seletata. Eestis töötab hästi toimiv loodusväärtusi riikliku kaitse alla võtta, siis on Keskkonnaameti ülesandeks Keskkonnaagentuur, kes seirab kaitstavaid teha ettepanekud looduskaitse seisukohast vähemväärtuslike alade loodusobjekte. Keskkonnaagentuur peaks koostama riikliku kaitse alt välja arvamiseks. Keskkonnaamet on täna ja ka edaspidi kaitse alla võtmist vajavate objektide pingerea, kust kaasatud kaitsealade kaitse tagamise ja kaitse tõhususe ning liikide ja siis Keskkonnaamet valib ja teeb ettepaneku elupaikade soodsa seisundi jälgimise protsessi. ministrile ja Vabariigi Valitsusele, milline ala võtta või välja arvata kaitse alt. ETTEPANEK nr 4: § 13 lg 3 ja 4 sõnastuseks „Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 seatud eesmärgi maismaal 30% kaitse tagamist ja kaitse tõhusust ning liikide ja elupaikade soodsat seisundit jälgib Keskkonnaagentuur.“ ETTEPANEK nr 5: Muuta § 13 lg 4 sõnastust : „Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 seatud eesmärgi saavutamisel teeb Keskkonnaagentuur vastava valdkonna ministrile ettepaneku kaitse-eeskirjade muutmiseks lähtudes käesoleva seaduse § 2 lõigetes 1 ja 2 seatud põhimõtetest ning liikide ja elupaikade seisundi seirest ja asjakohaste uurimuste tulemustest, tagades 30 % maismaa võimalikult tõhus kaitse.“ ETTEPANEK nr 6: Lõige 5 järele pole vajadust. Jätta välja. § 14 lg 1 p 12 sõnastus on Maaparandusseadusest Arvestamata Meie kogemuste kohaselt on ka hoiutöödel otsene ja vahetu mõju tulenevate kohustustega vastuolus. ümbritsevale keskkonnale, mis hoolduste vahepealsel perioodil on hakanud Maaparandussüsteemi hooldustööd, sh setete vähenema. Oluline on tagada kaitstavate objektide eesmärgiks seatud eemaldamine ei tekita ega suurenda seletuskirjas loodusväärtuste säilimine, millesse KeA saab tingimusi seades panustada. toodud maaparanduse mõju, kuna Meil on mitmed positiivsed näited (sh teehooldustöödelt), kuidas vajalikud maaparandussüsteem on juba loodud ja seega mõju hoiutööd said tehtud ka KeA soovitatud tingimustel, kuid siis oluliselt tehtud. Maaparandussüsteemi teenindava tee keskkonnahoidlikumalt. Kahjuks on ka vastupidiseid näiteid, kus hoiutöid parandamine on hädavajalik hooldustöö nii on tehtud rekonstrueerimise mahus ja ebasobival viisil, mille tõttu on tuleohutuse tagamise kui ka looduses liikumise loodusväärtused kannatada saanud. seisukohalt. Pole mõistlik selleks Keskkonnaametit koormata nõusoleku küsimisega. Meenutagem, et Vabariigi Valitsus on võtnud seisukoha, et riigi bürokraatiat ja halduskoormust tuleb vähendada. ETTEPANEK nr 7: § 14 lg 1 p 12 sõnastuseks: „maaparandussüsteeme rekonstrueerida, teha hooldustöid poldri ehitisel ja maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatisel.“ ETTEPANEK nr 8: § 14 lg sõnastuseks Arvestamata Kaitstavatel aladel ei ole eesmärk kiire uue metsapõlve kasvatamine, „Kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas on lubatud muudatuste eesmärk on suuremate häiringute vältimine, mis elustiku väikesed kuni 2 hektari suurused lageraied, v.a mitmekesisust ja eesmärkide täitmist ohustavad. nõmme- ja palumetsades, kus lubatud vaid häil- ja aegjärksed raied pindalaga kuni 5 hektarit.“. ETTEPANEK nr 9: § 14 lg 7 sõnastuseks: Arvestamata Leiame, et säte on sõnastatud selgelt, keelatud on biotsiidi, „Kaitstaval loodusobjektil on keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud lause teises osas mittebioloogilise taimekaitsevahendi ja keemiliselt välja toodud viisil. Sõnastuse esimese osa täiendus ei muudaks seda sünteesitud mineraalväetise kasutamine välja põhimõtet, aga võib tekitada küsimusi nende terminite osas. arvatud mahepõllumajanduses kasutada lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine või käesoleva seaduse § 57 lõike 31 alusel kehtestatud nimekirja kantud võõrliigi hävitamiseks kasutamine.“; Kui PLK vastab metsa tingimustele ja ala soovitakse Arvestatud Sätte sõnastusettepanekuga osaliselt arvestatud, esimeses lauses "tuleb" muuta pärandniiduks, siis peab Eesti õigusruumi ja osaliselt sõna asemel kasutame seaduses juba kehtivat sõnastust "on vajalik". EUDR alusel tegema raadamise. Raadamise Toome välja, et EUDRi ei saa tõlgendada lahusolevana teistest ELi eemaldamisega tekitame olukorra, kus enam PLK- õigusaktidest ning esitatud seisukohad ei ole tõesed. Pärandniitude sid (poollooduslik kooslus) taastada ei saa. Miks taastamine ei ole raadamine nii EL raadamis- kui taastamismääruse muudetakse „on vajalik“ sõnaga „tuleb“. Kui tõlgenduses. Pärandniitude taastamist reguleeritakse läbi looduskaitse- ja maaomanik ei soovi võtta endale kohustust PLK metsaseaduse. Toome veelkord välja, et looduskaitseseaduse § 17 hooldada (seda enam, et hekseldamine keelatakse), muudatused on seotud Euroopa komisjoni algatatud rikkumismenetlusega siis ei saa maaomanikku sundida metsa raadama ja nr 2022/2002, milles heidetakse ette, et Eesti ei ole täitnud kõiki sellest PLK teha. loodusdirektiivis artikli 4 lõikest 4 ja artiklist 6 tulenevaid kohustusi, sh ei ole kaitsekorralduskavad (ja neis esitatud meetmed), liigi ning elupaiga ETTEPANEK nr 10: § 17 lg 1 sõnastuseks: tegevuskavad õiguslikult siduvad kolmandatele isikutele, vaid on üksnes „Kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste ametiasutustele. esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine. Nende tegevuste ulatus määratakse kaitse-eeskirja, kaitsekorralduskava, liigi tegevuskava või elupaiga tegevuskavaga.“; Seletuskirjas ei selgu, miks on § 17 lg 3 „Kaitseala“ Selgitatud Ei ole tegemist näpuveaga, nimetatud tegevusi võib teatud juhtudel olla laiendatud kõikidele kaitstavatele loodusobjektidele. vajalik ellu viia ka muudel kaitstavatel loodusobjektidel kui kaitsealadel, nt Tegemist võib olla pigem seaduse muudatuste hoiualadel, püsielupaikades. koostaja näpuveaga. ETTEPANEK nr 11: § 17 lg 3 sõnastuseks: „Kaitsealal võib kaitse-eeskirja, kaitsekorralduskava, liigi tegevuskava või elupaiga tegevuskavaga määrata loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vajalikud tegevused, nagu kraavide sulgemine, häilude rajamine ja maapinna mineraliseerumine.“ Pole teaduslikku põhjendust kaitsekorralduskava Arvestamata Kaitsekorralduskavas käsitletaksegi eraldi kõiki rannale ja kaldale jäävaid (§25) ala laiendamiseks. Rand ja kallas ning loodusväärtusi. §25 muudatus annab aluse kava koostamiseks. soomullad on laia pintsliga tõmmatud kaitserežiimid. Seal on väga eriilmelisi kooslusi ja elupaiku, nendele ei saa luua ühist kaitsekorralduskava. LKS toodud nõuded on igati piisavad. ETTEPANEK nr 12: Mitte muuta kehtiva seaduse sõnastust. § 31 lg 2 punktis 7 ja § 33 lõige 1 p peaks ära Arvestamata Leiame, et säte on sõnastatud selgelt, keelatud on biotsiidi, fikseerima, millised väetised on üldnormina taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud lause teises osas keelatud, mitte igakord käima Keskkonnaametist välja toodud viisil. Sõnastuse esimese osa täiendus ei muudaks seda nõusolekut küsimas. Looduslikud vahendid peaksid põhimõtet, aga võib tekitada küsimusi nende terminite osas. olema lubatud. ETTEPANEK nr 13: § 31 lõige 2 p 7 sõnastuseks: „keemiliselt sünteesitud mineraalväetiste ja mittebioloogilise taimekaitsevahendite kasutamine.“ ETTEPANEK nr 16: § 33 lõige 1 p 4 sõnastuseks: „keemiliselt sünteesitud mineraalväetiste ja mittebioloogilise taimekaitsevahendite kasutamine.“ § 31 lg 6 lisamise juures seletuskirjas on toodud, et Arvestatud Hoiutööd suurendavad ja jätkavad kuivenduse mõju, mis ajas kumuleerub. eesmärgiks on piirata kuivendusmõjude osaliselt Regulatsiooni on täpsustatud. suurendamist. Hoiutööd ei suurenda ega muuda kuivenduse mõju. Kui kaitstava loodusobjekti ekspertiisi ja tsoneerimisega on leitud, et ala jääb piiranguvööndisse, siis on leitud, et käesolevad tingimused, sh maaparandussüsteem sobivad sellesse keskkonda. Arusaadav, et uue süsteemi rajamine ja rekonstrueerimine vajavad põhjalikumat analüüsi ning võimalusel ka mõnel üksikul juhul keelamist. ETTEPANEK nr 14: § 31 lg 6 sõnastuseks „Kui piiranguvööndis olemasolevate maaparandussüsteemide rekonstrueerimistööd võivad kahjustada kaitse-eesmärgi saavutamist, võib kaitse-eeskirjaga seada nendeks tingimusi või need tegevused keelata, kui nimetatud piirangud ei takista oluliselt maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist väljaspool kaitstavat loodusobjekti.“ Seletuskirjas ei ole välja toodud teaduslikku Arvestamata Väiksemad häiringud suurendavad looduslikkust. Hoiualad on reeglina ka põhjendust, kas turberaie pindala vähendamine ja selgitatud Natura võrgustiku alad, suured häiringud ja lagedad alad kahjustavad ala suurendab oluliselt looduslikkust. Seletuskirjas ei eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade seisundit. ole arusaadavalt põhjendatud, miks keelatakse hoiualadel väikesed, kuni 2 ha suurused lageraied. Seletuskirjast ei selgu millistele teadustöödele põhineb selline muudatusettepanek. Kui on väga suur kihk lageraie hoiualadel keelata, siis turberaie pindala vähendamisel pole arusaadavat põhjendust. ETTEPANEK nr 15: § 32 lg 41 sõnastuseks„Kui kavandatav uuendusraie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3, on hoiualal lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja häil- ja aegjärkne raie langi suurus kuni viis hektarit.“ Selguse mõttes vajalik täiendada § 55 lisatava lõige Arvestatud Eelnõu on muudetud ja kõnealune punkt eelnõust kustutatud, kuna see ei muude tegevuste loetelu, et ei jääks mulje, et loo uut normi vaid täpsustab olemasolevaid liigikaitse sätteid, mis kehtivad raidmete purustamine ja teisaldamine on justkui nii kui nii saatanast ja muu tegevus on tegelikult lubatud. ETTEPANEK nr 17: § 55 lg 62 sõnastuseks: „Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel, sealhulgas meelelahutus- ja spordisündmustel, loodusretkedel, linnuvaatlustel, hoonete ehitustöödel, teehooldustöödel, kalastamisel, raudtee- ja maanteetranspordil, põllutöödel, poollooduslike koosluste hooldamisel, soode taastamisel, raidmete purustamisel ja teisaldamisel, tuleb vältida käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ sätestatud nõuete rikkumist.“; Võõrliike peaks laiendama ka kodumaiste liikide Selgitatud Täielik võõrgenotüüpide keeld võib tulevikus takistada ka teatud liikide võõrgenotüüpide osas. Näiteks kodumaitse taasasustamist, seega on mõistlik sellele keelule anda ka teatud erisused. niidutaimede Beneluxi maade genotüüpide Eesti Küsimus on hetkel kaetud LKS §58 lg 1 "Kodumaiste liikide võõrsilt loodusesse viimine peaks ka olema keelatud. sissetoodud elusate isendite loodusesse laskmine on keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud taasasustamine Keskkonnaameti loa alusel", mis ETTEPANEK nr 18: § 57 lg 1 sõnastuseks: üldnormina keelab võõrgenotüübid, kuid jätab Keskkonnaametile „Võõrliikide ja -genotüüpide elusate isendite taasasustamisel kaalutlusotsuse õiguse. loodusesse laskmine ning nende levitamine loodusesse istutamise ja külvamise või nende mistahes elusate osade loodusesse viimise teel on keelatud, sealhulgas tegevused, mille eesmärgiks või tagajärjeks on looduses võõrliikide ja –genotüüpide arvukuse suurenemine või leviku laienemine, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine ning nende hooldamine.“ Ei ole mõistlik, et maaomanik peab hakkama ise Arvestamata Mõistame et võõrliik ei pruugi olla sattunud maaomaniku maale tema enda karuputke hävitama. Enamasti ei ole maaomanikud tegevuse tagajärjel, kuid kui sellele ei järgne võõrliigi tõrje on väga ise neid liike toonud ja lisaks on nt karuputkega tõenäoline, et antud võõrliik levib maaüksuselt edasi. Seega hoolimata toimetamine inimesele ohtlik ning teadmatu inimene algse süü puudumisest on oluline tõrje tagada. võib saada tõsiseid tervise kahjustusi. Kinnisaja Omandi heas seisus hoidmine on maaomaniku ülesanne. Kasvatuskeeluga omanikule või valdajale saab kohustuse panna vaid võõrliikide kasvatamise keeld on enamus viidatud liikide puhul kehtinud nende osas, mille levikus on ta ise süüdi. enam kui kümnendi. Seoses riigieelarve kärpega ei ole võimalik senisel kujul maaomanikele tõrjeteenuse pakkumisega jätkata ja maaomanikud ETTEPANEK nr 19: § 57 lg 31 sõnastuseks peavad tagama tõrjega esmalt liigi edasise leviku peatamise ja pikemas „Valdkonna eest vastutav minister kehtestab vaates keelatud võõrliikide kolooniate hääbumise. määrusega nimekirja võõrliikidest, mille isendite Karuputke tõrje ohutuks läbi viimiseks on Keskkonnaameti kodulehel hävitamise kohustus on kinnisasja omanikul või juhismaterjalid. valdajal, kui omanik või valdaja on võõrliigi leviku ise põhjustanud, ning võõrliikide hävitamise viisi.“ ETTEPANEK nr 20 Arvestatud Juriidiliste isikute trahvimäärad korrigeeritud, enamus määrasid oluliselt Rahatrahvi määrasid tõsta mitte rohkem kui 2 korda. vähendatud ja seletuskirja põhjendustega täiendatud Looduskaitseseaduse muutmise seaduses on Arvestamata Lisa kehtetuks tunnistamine ei ole võimalik. Muudatused on vajalikud metsade majandamise piiramise käsitlus väär ja kaitstavate looduobjektide kaitse-eesmärgi saavutamiseks. Suured lagedad ebaõiglane metsaomanike suhtes ning Eesti looduse alad kahjustavad elustiku mitmekesisut ja maastikuilmet, mis ei võimalda ja majanduse ning kliimapoliitika suhtes kaitse-eesmärkide saavutamist. ebamõistlik. ETTEPANEK nr 21 Kõikides majanduspiirangutega metsades tuleb lubada väikeseid, kuni 2 hektarilisi lageraieid ja kuni 5 hektarilisi turberaieid. EMPL on erandina valmis tegema kompromissi, et nõmme- ja palumännikutes on lageraie keelatud ja lubatud vaid kuni 5 hektarilised turberaied metsa uuendamiseks. Samuti teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks Looduskaitseseaduse Lisa, kuna Metsaseadus reguleerib piisavalt valik- ja turberaiete piiranguid ja nõudeid. Kui Looduskaitse seaduse Lisa kehtetuks tunnistamist ei peeta siiski võimalikuks palume alternatiivselt lähtuda alltoodud ettepanekutest: ettepanekud LKS lisa muudatuse kohta: Arvestamata Valikraie tingimuste seadmine ühtemoodi kaitstavatel aladel ja Metsaseaduses muudetakse oluliselt valikraie majandusmetsas ei ole põhjendatud, kaitstavatel aladel on eesmärgiks põhimõtteid. Need peaksid sobima eriti ka loodusväärtuste säilitamine, majandusmetsas tulu saamine. kaitstavatele loodusobjektidele. ETTEPANEK nr 22 Lisast tuleb välja arvata valikraie tingimused. Teaduslikult on põhjendatud, et suure täiusega vana metsa all uus metsapõlv kasvama ei saa hakata. Vana metsa täius tuleb viia 30% juurde. ETTEPANEK nr 23 Aegjärksel raiel ei tohi raiega viia puistu esimese rinde täiust pärast esimest raiejärku madalamale kui 30%. Puudub arusaam, miks on määratud 3 meetrit. 50% täiuse juures on see praktiliselt võimatu enamuses kasvukohatüüpides. Piisab nõudest, et järkude vahe peab olema 10 aastat ja punkt 4 eelnõust eemaldada. ETTEPANEK nr 24 Järkude vahe on 10 aastat ja punkt 4 seaduse muudatustest eemaldada. 2 ha nõue on seatud ka seaduse eelnõusse, seega ei pea seda enam Lisas määrama. Siiski jääb arusaamatuks, kuidas ja miks on leitud 2 hektarit. ETTEPANEK nr 25 Kui kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjas ei ole sätestatud teisiti, on aegjärkne ja häilraie lubatud kuni 5 ha suuruse langina.  Õigusselguse loomiseks on vaja LKS-si ära määrata, Arvestatud Kõnealuse sätte muudatus eelnõust välja jäetud et tavapärased tööd ei ole lindude tahtlik häirimine. Tahtlik häirimine on tegevus, mis on otseselt seotud looduslikult esinevate lindude ja/või nende pesade hävitamiseks. ETTEPANEK nr 26: Muuta § 55 lõiget 61 punki 2 ja sõnastatakse järgmiselt: Tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul, millal häirimisest tuleb kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt üks tööpäev pärast häirimist, käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2– 5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel ja käesoleva seaduse § 58 lõikes 7 sätestatud juhul. Tahtlikuks häirimiseks ei loeta tavapäraseid metsamajanduse, põllumajanduse ning raudtee- ja maanteetranspordi tegevusi. Ka I kaitsekategooriate puhul peab jääma riigil Arvestatud I kategooriasse kuuluvad ohustatud liigid, paljudel juhtudel on tegemist kaalutlemisotsus, kas need alad on piisavalt osaliselt väljasurevate ja kriitilises seisundis liikidega ja nende soodsa seisundi esinduslikud. Samuti ka praktiliselt ei jõua kõiki saavutamisel on vajalik kaitse tagada kõikides elupaikades, olenemata elupaiku ja kasvukohti piisava operatiivsusega nende esinduslikkusest. kaitse alla võtta. Aga eelnõusse on lisatud võimalus, et püsielupaik ei moodustu kaitsealuse linnu pesapuu ümber, kui kaitsealune liik on pesa teinud pärast seda, kui ETTEPANEK nr 27: Muuta § 48 lõiget 1 ja alal on rahva tervise või ohutuse huvides antud luba tegevuseks, mille sõnastatakse järgmiselt: realiseerimist püsielupaiga piirangud välistavad I kaitsekategooria liikide vähemalt 90 protsendi teadaolevate ja Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Notarite Koda  Eelnõu § 1 punktiga 12 on kavas muuta Selgitatud Notariteni jõuab teadaolevalt e-notari süsteemi kaudu nii projekteeritavate looduskaitseseaduse (LKS) § 16 lõiget 1. Tegemist kaitstavate alade kui muu looduskaitseliste kitsenduste info. on sättega, mis puudutab otseselt notari ametitegevust, kuna näeb ette selle, mida peab sisaldama notariaalne leping loodusobjekti kohta. Meile jääb arusaamatuks, millisel põhjusel peab asjaõigusega koormamise lepingus kajastama kinnistuga seotud looduskaitse objekti teavet. Kui seadusandja leiab, et eeltoodud teabe kajastamine notariaalsetes lepingutes on põhjendatud, siis märgime, et LKS § 16 lõikes 1 nimetatud andmed peavad muudatuste jõustumise ajaks olema kindlasti notarile kättesaadavad e-notari infosüsteemi vahendusel, mis on x-tee kaudu ühenduses Maa-ameti kitsenduse rakendusega. Samuti loodame, et ka EELIS-esse kantud andmed kohaliku kaitse alla võetud loodusobjektidest ja projekteeritavatest aladest saavad muudatuste jõustumise ajaks notaritele olema e-notari infosüsteemi kaudu kättesaadavad. Lisaks märgime ära tõenäolised vead eelnõu sätetes: Arvestatud Vead eelnõus parandatud. 1) Eelnõu punktis 17 nähakse ette LKS § 20 lõike 2 1 muudatus, kuid tõenäoliselt on silmas peetud LKS § 20 lõike 12 muutmist. 2) Eelnõu punktis 18 nähakse ette LKS § 20 lõike 12 muudatus, kuid tõenäoliselt on silmas peetud LKS § 20 lõike 21 muutmist. Eesti Maaparandajate Selts Kustutada eelnõu punkt 8 (§14 lg 1 täiendus Selgitatud Ka kohustuslikud tegevused võivad olla kooskõlastamise nõudega, kui maaparanduse punktiga)Eelnõus ei käsitleta nende teostamise viisile ja ajale tingimusi seades on võimalik Maaparandusseaduse muutmist, millega keskkonnaeesmärke paremini täita. Hoiutööde vastutuse jätmine vaid maaparandushoid (koosneb uuenduses- ja maaomanikule on põhjustanud mitmetes kohtades olulist negatiivset hooldustöödest) on maaomanikule kohustuslikud keskkonnamõju (kaitsealustele liikidele või elupaikadele, vee seetõttu ka hoiutööd ei saa olla nõusoleku sissevoolualadele setteladustusalade rajamine, hooldusraied vajadusega.Maaparanduse hoiutööde alla käivad nii pesitsusperioodil, suured settekoormused, tööde teostamine veerohkel ajal, kraaviäärte niitmine kui ka vooluta-kistuste mil vee-elustik on väga tundlik jms). Hooldustööd on asendatud eemaldamine kraavidest, tee äärte niitmine, tee hoiutöödega. Rekonstrueerimise kooskõlastamise kohustus on kaetud hööveldamine ja ka teele kukkunud puude ehitusloa kooskõlastamise kohustusega. eemaldamine. Eeltoodud tegevuste kooskõlastamise kohustus on ebapraktiline ja nii maaomanikele kui ka riigile ebamõisli-kult kallis ning aeganõudev. Muud märkused:Terminite kasutus on punktis mittetäie-lik või tasakaalust välja. On üldmõisted rekonstrueerimine ja maaparandus-hoid, mis jaguneb uuenduseks ja hoolduseks, praeguses sõnastuses uuendust tegevus ei hõlma. Sette eemaldamine on tööliik, mis toimub kõigi eelpool nimetatud tegevuste juu-res ja seaduse tasandil ülearune täp-sustus. Rekonstrueerimist pole vajalik eraldi välja tuua (on kordamine), sest see on loakohustuslik eeldades projek-teerimistingimusi, mis on olemasole-vas seaduses § 14 Lg 1, punktidega 6, 7 ja 8 reguleeritud § 17 lõige 3 muudatuse juures (metsa-ja Selgitatud Ebasoovitavate mõjude vältimise mehhanism on see, et tegevusest sookooslustes vajalik tegevus) selgitada mõjutatud maaomanikele tutvustatakse veerežiimi taastamisprojekti ja seletuskirjas kraavide sulgemis teemaga kaasneva räägitakse see läbi, mõjud minimeeritakse aktsepteeritavasse ulatusse ja mõju vältimise mehhanismi tsoonile, kus maakasutust muutvad ebasoovitavad mõjud välistatakse. majandustegevus lubatud (29 tuhat ha põllu- vt. ka eelnevaid kommentaare samadel teemal majandusmaad) ning väljaspool kaitstava loodusobjekti oleval maa-alale. Lõikega 3 laiendati oluliselt tegevuse mõjuala asendades endise termini kaitsealad sõnaga kaitstavad loodusobjektid § 25 täiendus soomuldadele kaitsekorralduskava Arvestatud Soomuldade kaitsekorralduskava teema sellest eelnõust kustutatud. teemal. Kas soomuldade all peetakse silmas Vajadusel tullakse selle juurde tagasi järgmise LKS muudatuse raames, kuivendusest mõjutamata turvasmuldasid või kõiki mille väljatöötamisel kaasatakse ka erinevaid huvigruppe turvasmuldasid? Kui peetakse silmas kõiki turvasmuldasid siis tuleb arvestada sellega, et 7 % Eesti põllumajandusmaadest ja üle 22 % metsamaadest on soomullad. Kas kaitsekorralduskavaga planeeritakse seada täiendavaid piiranguid väljaspoole kaitsealasid? Kas need piirangud lähevad planeeritava paragrahvi 2 lõi-ge 3 arvestuse (30% maismaast) alla? Kustutada § 30 lõike 2 täiendav punkt 7 (PLK). Arvestamata Kaitstavatel aladel asuvad poollooduslikud kooslused ka Mittevajalik punkt. Lõige 2 on sihtkaitsevööndi sihtkaitsevööndites, seetõttu on antud regulatsioon vajalik. Lisaks juhime kohta, kus majandustegevus punktiga 1 keelatud. tähelepanu, et looduskaitseseaduse § 17 lõike 10 alusel ei loeta kaitseala, Lisatav punkt 7 on majandustegevus. hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilitamiseks vajaliku töö tegemist majandustegevuseks ega ettevõtluseks. mitte tunnistada kehtetuks § 33 lõike 1 punkti 7. Selgitatud § 33 lõike 1 punkti 7 nõuab hoiuala teatist, kuigi rekonstrueerimise ja uue Maaparandussüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine süsteemi rajamise puhul on vaja projekteerimist ja ehitusluba, mis § 14 nõuab vastavalt § 14(Üldised kitsendused), juba kohaselt vajab alati KeA kooskõlastust. Teatise esitamisel pole nii enam projekteerimistingimuste väljaandmise faasis sisulist mõtet, vastav nõue tuleks eemaldada. kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut. Siin on projekt olemas ja ehitusluba välja antud, millega kaasneb ka hoiuala valitseja nõusolek. Ebaselge on paragrahvi 33 eesmärk so paragrahvi pealkiri ja lõike 1 sõnastus. Võimalik et siin on tahetud pidada silmas ehitamise alustamise teatist (vaata lõige 2 sisu). Ehitusseadustiku või Maaparandusseaduse järgi kehtib ehitusluba viis kuni seitse aastat. See tähendab ehitustegevusega võib pärast ehitusloa väljaandmist ja kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut alustada mitme aasta pärast teatades loaandjale 3 päeva ette. Kaitse eesmärgist ja konkreetse alustamise keskkonnatingimustest lähtudes võib tekkida vajadus seada täiendavaid ajalisi või tehnoloogilisi piiranguid. Küsimus tekib teatamise ja vastuse ajas – kas kokku 2 kuud on reaalne?  § 33 täiendamine lõikega 8 (maaparandussüsteemi Arvestatud Sellega on eespool nõustutud kui sisulise kordusega. rajamine lubatud üksnes hoiuala valitseja nõusolekul) tuleb kustutada, kuna rajamise nõusoleku vajadus on toodud § 14 (Üldised kitsendused). Rajamine eeldab projekteerimistingimusi, ehitusluba jne, mis on eelnevalt reguleeritud. See lõige on mittevajalik kordus. Foreko OÜ Ettepanek 1: sõnastada LKS § 2 lg 3 järgmiselt: „(3) Arvestamata Ühiskonna praegune ootus on nii stabiilne majanduskeskkond, kui ka Eesti Käesoleva seaduse §-s 1 ja käesoleva paragrahvi loodusruumi säilimine. 30% raamistiku seadmine püsiva riikliku kaitse lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vaatenurgast annab suuna ja selguse. Meie eesmärk on selles raamistikus tagatakse maismaal, sealhulgas eraldi arvestatuna targalt tegutseda, üksnes pindala kriteerium ei taga meie looduskaitse metsamaal, 30% ulatuses õiguslik kaitse. Seejuures eesmärkide, liikide ja elupaikade soodsa seisundi saavutamise. ei ületa rangelt kaitstavate alade osakaal 10% Metsamaa kaitse % sätestamine seaduses ei ole mõistlik, kuna metsamaa maismaast, sh eraldi arvestatuna metsamaast. osakaal maismaa pindalast on pidevas muutumises. Ettepanek 2: sõnastada seletuskirja lk 5 lõigu 3 Eelnõusse on lisatud 30% riiklike kaitstavate alade loetelu. esimene lause järgmiselt: „Õigusliku kaitse all Looduskaitse seaduse eesmärkide saavutamiseks on vaja teatud alasid mõeldakse riiklike kaitsealade, hoiualade, tõhusalt kaitsta ja seda saab tagada riiklike kaitsealade või seadusest püsielupaikade ja kaitstavate looduse üksikobjektide tulenevate piirangutega. KOV ja era kaitsealade sh rohevõrgustiku korral kaitse alla võtmist, ranna- ja kalda kaitset (va ei ole riigil võimalik nende loomist ja kaitse korraldust suunata ning kaitse tiheasustusalad), hüvitus- ja leevendusalad, lõhe, tõhusust ja väärtuste säilimist pikas vaates kindlustada. jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade kaitset, vääriselupaikade kaitset riigi- ja eramaal, LoD I lisa elupaikade ning loodus- ja põlismetsade kaitset riigi- ja eramaal ning I ja II kategooria liikide kaitset looduskaitseseaduse isendikaitse regulatsiooni alusel (taimede, samblike ja seente kasvukohtade kaitse). Ka oluliste majanduspiirangutega rohevõrgustiku alad tuleb lugeda õiguslikult kaitstud aladeks Ettepanek jätta eelnõu § 1 p 5) (§ 8 lõigete 2 – 5 Arvestamata Seletuskirja on täiendatud selgitustega, kuidas ettepanekute menetlus ja kehtetuks tunnistamine) eelnõust välja või sõnastada milliseid nõudeid järgides toimuma hakkab. see järgmiselt: „paragrahvi 8 lõige 2(mida ettepanek peab sisaldama) tunnistatakse kehtetuks“ Nii eelnõus kui seletuskirjast jääb täielikult Selgitatud Kui hüvitusalade määramine on vajalik riigi huvides, siis määratakse arusaamatuks, kas hüvitus- ja leevendusalasid hüvitusalad valdavalt riigimaale. Kui hüvitamise kohustus on era- või määratakse üksnes riigimaale või ka eramaadele. juriidilisel isikul, siis on tal võimalik endal hüvitusalaks maad välja Eelnõu praegune väga üldine ning maaomanike pakkuda. huve isegi mitte mainiv sõnastus viitab pigem riigimaadele. Kui nii, peab see sõnaselgelt nähtuma ka seaduse tekstist. Ettepanek lisada kavandatavasse LKS § 81 täiendav lõige järgmises sõnastuses: „Hüvitus- või leevendusala määratakse riigi omandis olevale alale või maaomaniku nõusolekul eraomandis olevale alale.“ Kuna hüvitus- või leevendusala määramisega isiku Selgitatud Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga kahjustamise korral määrab hüvitus- ja kinnistule kaasnevad paratamatult piirangud, tuleb leevendusalad Keskkonnaamet. Hüvitamine peab toimuma vähemalt KeA-le anda ka seaduse tasandil täpsem võrdeliselt tekkiva kahjuga. Natura erandi tegemisel võib Euroopa volitusnorm, kes ja mida alade määramise juhistes Komisjon samuti ette kirjutada, et väljapakutud hüvitusala ei ole piisav , täpsemalt võib kehtestada. Seejuures on oluline, et seetõttu pole võimalik seda üldaktis reguleerida. hüvitamise koefitsiendid (sh kui suur ala on vajalik konkreetses ala hüvitus- või leevendusalaks märata) oleksid sätestatud seaduse või vähemalt määruse tasandil, et oleks tagatud isikuid kõige enam mõjutada võimate asjaolude piisav ja mitmekülgne õiguslik kontroll ning põhjendatus. Ettepanek lisada kavandatavasse LKS § 81 täiendav lõige järgmises sõnastuses: „Hüvitus- ja leevendusalade määramise korra, sealhulgas hüvitamise koefitsiendid, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Ettepanek 2: sõnastada LKS § 81 lg 6 järgmiselt: Arvestatud Need hüvitusalad, mis võetakse hilisemas protsessis kaitse alla kaitsealana, „(6) Hüvitus- ja leevendusalad, sealhulgas need, mis hoiualana või püsielupaigana, ei arvestata 30% kaitsepiirangute alast välja. võetakse riikliku kaitse alla, on käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud eesmärkide saavutamiseks seatud riiklikult kaitstava ala arvestuses. MaaparS § 47 lg-st 11 tulenevalt on maaomanikul Selgitatud Teemad käsitletud juba eelpool, sh mõistete osa. kohustus tagada maaparandussüsteemi toimimine ning voolutakistuste ja üleujutuste vältimine. § 14 lg 1 täiendamine maaparandustööde nõusoleku nõudegahooldustöödele võib tekitada olukorra, kus maaomanikul ei olegi võimalik õiguspäraselt käituda – MaaParS § 47 lg 11 kohast kohustust täites rikuks ta LKS § 14 lg 1 p 12 ning vastupidi. Hooldustöödele KeA nõusoleku tingimuse seadmine on ebaproportsionaalne ja põhjendamata. Ka uuendustööde puhul tuleks selgelt välja tuua, milles täpsemalt võib nende puhul suurem mõju seisneda, st asjakohaselt põhjendada miks on nende puhul vajalik KeA kooskõlastus. Märkimist väärib ka asjaolu, et eelnõu sõnastus hetkel isegi uuendustöid ei maini, vaid seab kooskõlastamise kohustuse üksnes leebema mõjuga hooldustöödele. See näitab, et eelnõus tuleks üle vaadata ka mõistete kasutus ning arusaamatuste ja segaduse vältimiseks tuleb kasutada mõisteid samas tähenduses nagu MaaParS- is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides Ettepanek enne eelnõu § 1 punkti 8) kehtestamist lahendada MaaParS § 47 lg-s 11 ja kavandatava LKS § 14 lg 1 p-st 12 tulenevate kohustuste vaheline konflikt maaomaniku jaoks. Ettepanek sõnastada eelnõu LKS § 14 lg 1 p 12 järgmiselt: „12) maaparandussüsteeme rekonstrueerida ja teha maaparandussüsteemide uuendustöid. Ettepanek sõnastada LKS § 14 lõige 6 järgmiselt: Arvestamata Veerraie nagu lageraie tulemuseks on lagedad alad, mis on oluline häiring „(6) Kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas on keelatud kaitstava ala väärtustele. Valik, häil- ja aegjärgse raietele samade lageraie, välja arvatud kuusikutes ja hall-lepikutes tingimuste seadmist, nagu majandusmetsas ei pea põhjendatuks, pindalaga kuni 1 ha. Valik-, veer-, häil- ja aegjärkse kaitstavatel aladel on eesmärgiks loodusväärtuste säilitamine, mitte raie tegemisel tuleb arvestada metsaseaduses ja selle võimalikult efektiivne metsa uuenemine. alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud raieliikidele sätestatud tingimusi.“ Alternatiivina sõnastada LKS § 14 lõige 6 järgmiselt: „(6) Kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas on keelatud lageraie, välja arvatud kuusikutes ja hall-lepikutes pindalaga kuni 1 ha. Valik-, veer-, häil- ja aegjärkse raie tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud tingimustega.“ ja sätestada LKS lisas leebemad tingimused (toodud täpsemalt ettepanekus lk 9) Ettepanek sõnastada LKS § 14 kavandatav täiendav Arvestamata Taimekaitsevahendite kasutamine on lubatud, kui see vastab lõige 7 järgmiselt: „(7) Kaitstaval loodusobjektil on mahepõllumajanduses lubatud parameetritele, kasutamiseks ka metsa- ja keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise istandiku majandamisel ennetavaid ja tõrjuvaid meetmeid. kasutamine välja arvatud mahepõllumajanduses kasutada lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, käesoleva seaduse § 57 lõike 31 alusel kehtestatud nimekirja kantud võõrliigi hävitamiseks kasutamine ja metsa- ja istandiku majandamisel uluki- ja seenkahjustuste ennetamiseks ja tõrjumiseks kasutatavaid taimekaitsevahendeid.“; muudatusega eelnõu p 13 (PLK vajalik tegevus ja Arvestamata Me ei pea vajalikuks täiendada regulatsiooni selliselt, et erinevatel selle alus) soovitakse anda haldusorganile võimalus kaitstavatel loodusobjekti tüüpidel oleks lähenemine erinev. Antud olenemata kaitstava loodusobjekti tüübist, määrata muudatus on vajalik halduskoormuse vähendamiseks. Sättes laiendatakse maaomanikku mõjutavad olulisi tegevused, mida dokumentide loetelu, et vältida juba ühes dokumendis määratud elupaiga saab ellu viia ka ilma maaomaniku nõusolekuta (vt ulatuse korduvat määramist teises dokumendis. Näiteks kui liigi LKS § 17 lg 8), halduse siseaktiga tegevuskavas on määratud kaitstaval loodusobjektil elupaiga ulatus, siis (kaitsekorralduskava, liigi tegevuskava või elupaiga edaspidi ei ole vaja sellele alale teha kaitstava ala põhjal tegevuskava). Halduse siseakti menetluses ei ole kaitsekorralduskava. Kehtiva sätte alusel on vaja igale hoiualale koostada piisavalt tagatud haldusväliste isikute huvid ja alapõhine kaitsekorralduskava, kuigi sisuline vajadus võis olla kaetud nii õigused. Veelgi enam – enamasti puudub neil isegi liigi kaitse tegevuskava kui ka elupaigapõhise tegevuskavaga. võimalus menetluses osaleda ja kaasa rääkida. Eelnevast tulenevalt ei ole maaomaniku õigusi nii oluliselt mõjutada võivate tegemiste otsustamine halduse siseaktiga põhjendatud ning see on vastuolus hea halduse tavagaEttepanek jätta see punt eelnõust välja või alternatiivselt sõnastada LKS § 17 lg 1 järgmiselt: „(1) Kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste esinemisaladel tuleb nende ilme ja liigikoosseis tagada selliste tegevustega nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. Nende tegevuste ulatus määratakse hoiualadel kaitsekorralduskava, liigi tegevuskava või elupaiga tegevuskavaga, teistel kaitstavatel loodusobjektidel kaitse-eeskirjaga. LKS § 17 lg 3 muudatus metsa ja sookoosluste Selgitatud Kui kavad puudutavad maaomanike ja huvigruppide õiguseid ja huve taastamine. Seletuskirjast ei selgu, miks seni vaid kaasatakse nad kava koostamisse. kaitsealade suhtes kehtestatud regulatsiooni on vajalik laiendada kõigile kaitstavatele loodusobjektidele. Lisaks eeldab teatavate tegevuskavade õiguslik siduvus kolmandate isikute suhtes seda, et nad on kavade kehtestamisse kaasatud ning neil on võimalus oma õigusi ja huve kaitsta. Seega ei ole kohane lahendada olemasolevat probleemi pelgalt erinevate kavade loetlemisega LKS-is Ettepanek jätta § 1 punkt 14 eelnõust välja. Maaomanikke ei saa hüvitamise seisukohast Arvestamata Seletuskirja täiendatud. käsitleda võrdselt – ühe jaoks tähendab sihtkaitsevööndi kehtestamine seniste pea piirangutevaba tegevuse täielikku lõpetamist, teise puhul juba niigi tugevalt piiratud tegevuse lõpetamist. Ettepanek sõnastada LKS § 20 lõike 21 ja 22 esimesed laused järgmiselt: “Kinnisasja väärtus, välja arvatud metsaga kinnisasja väärtus, määratakse tehingute võrdlemise meetodil, kusjuures käesoleva seaduse § 20 lõike 1 1 punktis 3 sätestatud juhul arvestatakse väärtuse määramisel maatüki poole väärtusega.“ „Metsaga kinnisasja väärtus määratakse maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuste summana, kusjuures käesoleva seaduse § 20 lõike 11 punktis 3 sätestatud juhul arvestatakse väärtuse määramisel nii maatüki kui ka sellel kasvava metsa poole väärtusega.“ Tuginedes toodud selgitustele veerraie keelamise Arvestamata Veerraie nagu lageraie tulemuseks on lagedad alad, mis on oluline häiring ebavajalikkuse ja põhjendamatuse kohta LKS § 14 kaitstava ala väärtustele. lg-s 6 , tuleks ka § 31 lg 2 p 5 sõnastust täiendada ja lisada juurde veerraie. Ettepanek sõnastada § 31 lg 2 p 5 järgmiselt: „5) veer-, häil- ja aegjärkne raie; maaparnadussüsteemi hooldustööde mõju on väga Selgitatud Väide ei ole õige (vt kommentaari eespool). Kuivenduse mõju on ajas väike ning nende tulemusena kuivendusmõjud ei kumuleeruv ega avaldu koheselt. Nt turvasmuldade degradeerumine jätkub suurene. Süsteemi rajamisega on mõju juba tekkinud veel pika aja vältel pärast esmast kuivendamist, kraavide mõjualadele ning hooldamisega üksnes hoitakse seda mõju kasvav puittaimestik suurendab kuivendusefekti veelgi. Hoiutöödega stabiilsena, mitte ei suurendata seda. Seega ei ole kaasneb vähemalt ajutiselt ka settekoormuse tõus (kuni kraavinõlvade uue kavandatava piiranguvööndi kraavide rekkimise kamardumiseni jne). Hoiutööde teostamise viisil ja ajal on väga oluline sätte (§ 31 lg 6) hooldustöödele kohaldamine roll. proportsionaalne ega põhjendatud. Ka uuendustööde puhul ei ole kuivendusmõju suurenemine igakord paratamatu, vaid see vajab igal konkreetsel juhul eraldi hindamist ja kindlaks tegemist Ettepanek jätta eelnõu § 1 punkt 32) eelnõust välja Kuna t veerraie keelamiseks puuduvad mõistlikud Arvestamata Veerraie nagu lageraie tulemuseks on lagedad alad, mis on oluline häiring põhjendused ning selle täieliku keelamise asemel kaitstava ala väärtustele. oleks sobivam seada selle tegemisele täiendavad tingimused on ettepanek sõnastada LKS § 32 lõige 41 järgmiselt: „Kui kavandatav veer-, häil- ja aegjärgne raie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3, on hoiualal lubatud veer-, häil- ja aegjärkse raie langi suurus kuni viis hektarit.“ Seletuskirja kohaselt võimaldab LKS § 50 lg 6 Arvestatud Sätte sõnastus muudetud muudatus nn automaatses PEPis sõitmist kõikidel teedel, piiramata seda avaliku teega. Samas eelnõus väljapakutud sõnastusest ja lauseehitusest tuleneb, et kitsendused ei kehti (st sõita võib) vaid olemasoleva elamu teel. See on vastuolus muudatusega taotletava eesmärgiga. Normi üheselt arusaadavuse tagamiseks tuleb eelnõu lauseehitust korrigeerida - „(6) Püsielupaiga kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kitsendused ei kehti kinnisasja haritaval maal, olemasoleva elamu õuemaal, teel ja loodusliku rohumaa hooldamisel. § 55 täiendamine lõikega 62 (nn raidmete säte) ei Arvestatud Punkt eelnõust kustutatud, kuna see ei loo uut normi vaid täpsustab ole kuidagi vajalik isikute tegevuse reguleerimiseks, olemasolevaid liigikaitse sätteid, mis kehtivad nii kui nii sest enne keeldu rikkuda võivate tegevustega alustamist tuleb nagunii veenduda, et rikkumine oleks välistatud. Ettepanek jätta eelnõu § 1 punkt 64) eelnõu tekstist välja. LKS § 55 lg 8 täiendamisel väheesinduslike Selgitatud Selle muudatusega ühtlustame II ja III kat regulatsiooni. Seda, kas see populatsioonide erandiga tekitab küsimusi, kuidas väheesindusliku populatsiooni erand on vajalik, on läbi kaalutud juba II määratakse populatsiooni esinduslikkus olukorras, kaitsekategooria liigile sellise erandi kehtestamisel. Muudatus puudutab III kus kõik liigi esindajad on konkreetsest elupaigast kat, kus taimede korjamine lubatud kui kõike ära ei korjata. ära korjatud või hävitatud. Populatsiooni Väheesinduslikus populatsioonis on vähe taimi ja nende kõigi ära korjamist esinduslikkuse määramisest sõltub sellisel juhul võib tõesti olla keeruline pärast tõestad, seega see ka on lubatud. Suure otseselt see, kas seadust on rikutud ning kas isiku populatsiooni korral on keeruline pärast öelda, et see oli tegelikult väike. suhtes kohaldatakse sanktsioone või mitte. Seletuskirjas sellele küsimustele vastuseid ei leidu. Ettepanek täiendada eelnõud või seletuskirja infoga populatsiooni esinduslikkuse määramise kohta § 57 täiendamisel lõikega 31 pannakse võõrliikide Arvestatud Seletuskirja täiendatud, muudetud ka seaduse sõnastust, määrusega hävitamise kohustuse isikule, kellel puuduvad osaliselt kehtestatakse võõrliikide nimekiri ja ohjamistähtajad. Meetmete soovitused selleks vajalikud teadmised ja vahendid. On teada, tulevad Keskkonnaameti kodulehele, määrusega meetmeid ei kehtestata et mitmed võõrliigid (sh määruse kavandis kuna nt lubatud herbitsiidid ajas muutuvad ja tõrje teostajal tuleb järgida nimetatud karuputked) võivad valesti käsitlemisel kehtivaid õigusnorme. põhjustada tervisekahjustusi. See asjaolu on Karuputke tõrje ohutuks läbi viimiseks on Keskkonnaameti kodulehel seletuskirjas täielikult tähelepanuta jäetud. juhismaterjalid. Vastupidiselt eelnõu punktis 69 esitatud sätte Omandi heas seisus hoidmine on maaomaniku ülesanne. Kasvatuskeeluga sõnastusele, ei nähtu ka määruse võõrliikide kasvatamise keeld on enamus viidatud liikide puhul kehtinud „Hävitamiskohustusega võõrliikide nimekiri“ enam kui kümnendi. Seoses riigieelarve kärpega ei ole võimalik senisel kavandist kujul maaomanikele tõrjeteenuse pakkumisega jätkata ja maaomanikud viise, kuidas selles loetletud võõrliike ohutult ja peavad tagama tõrjega esmalt liigi edasise leviku peatamise ja pikemas tõhusalt hävitada. Samuti on analüüsimata vaates keelatud võõrliikide kolooniate hääbumise. maaomanikele tõrjega tekkivate kulude suurus. Seega on kokkuvõttes põhjendamata ka kavandatava kohustuse maaomanikule panemise sobivus, vajalikkus ja proportsionaalsus. Ettepanek jätta eelnõu § 1 punkt 69) eelnõust välja Ettepanek jätta eelnõu punktid 78) - 87) ja 100) Arvestatud Juriidiliste isikute trahvimäärad korrigeeritud, enamus määrasid oluliselt praegusel kujul eelnõust välja ning määrata vähendatud ja seletuskirja põhjendustega täiendatud juriidilise isiku trahvimäärad ja keskkonnakahju miinimum- ja maksimummäärad tuginedes asjakohastele andmetele, analüüsidele ja põhjendustele Luua kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või Arvestamata Looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade vahetamist ei ole plaanis kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja taastada. vahetamise regulatsioon Sätestada põhimõte, et eraomandis olevatele Arvestamata Looduskaitseliste piirangute koheseks ja õiglaseks kompenseerimiseks on kinnisasjadele looduskaitseliste piirangute seadmine looduskaitseseaduses ette nähtud maade omandamine ja hüvitatakse maaomanikule õiglaselt ja koheselt ning maamaksuvabastus. kehtestada piirangute hüvitamise regulatsioon  Sageli on püsielupaigad ja pesapuud ajutised. Üha Selgitatud ja Kui esineb selline erandjuht, siis kaalume looduslike piiridega pep-i sagedamini teevad kotkad pesasid osaliselt tegemist, mille käigus saame nende kõigi asjaoludega arvestada ja vastava uuendusraielankidel olevatele säilikpuudele ning arvestatud kuju ning regulatsiooniga pep-i moodustada (näiteks langi osa hõlmata piirangute seadmise hetkel on metsaomanik teinud piiranguvööndisse). investeeringud metsa uuendamiseks. Sätestada Lisaks on eelnõusse lisatud võimalus, et püsielupaik ei moodustu põhimõte, mis sätestab lubatavad tegevused kaitsealuse linnu pesapuu ümber, kui kaitsealune liik on pesa teinud pärast püsielupaikades. Silmas on peetud neid seda, kui alal on rahva tervise või ohutuse huvides antud luba tegevuseks, püsielupaikasid, mis tekivad automaatselt mille realiseerimist püsielupaiga piirangud välistavad kaitsealuse liigi avastamisel, näiteks merikotka pesapuu ja seda ümbritseva ala 200 meetri raadiuses. Nendes elupaikades tuleb lubada kõik metsamajandamise tegevused va uuendusraie väljaspool elupaigas viibimise ajalist piirangut Vormsi Vallavalitsus ettepanek LKS § 38 lg1 punktide 1 ja 2 muutmiseks Arvestamata Ei pea põhjendatuks väikesaarte puhul erinevat lähenemist. Eelnõu kohase järgmises sõnastuses: ehituskeeluvööndi ulatuse arvestamise muutmisega üleujutusaladel on § 38. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd tehtud oluline leevendus. (1) Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: 1) mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel, v.a. püsiasustusega väikesaartel, 200 meetrit; 2) mererannal, püsiasustusega väikesaarte, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; Lahemaa Maaomanike Liit Täiendada looduskaitseseadust järgmiselt: Arvestamata Loodusväärtuste kaitset ja liikide ning elupaikade soodsat seisundit ei ole „§ 4. Kaitstavad loodusobjektid võimalik tagada ainult riigimaadel ja vabatahtlikkuse alusel. Põhiseaduse § (21) Kaitseala asub riigimaal. Eramaal võib kaitsela 53 sätestab põhiseadusliku kohustusena igaühe kohustuse säästa elu- ja asuda juhul, kui eramaa omanik looduskeskkonda. Looduskaitse eesmärgil kinnisasja kasutamise piiramine on sõlminud riigi esindajaga vastava lepingu.“ on kooskõlas PS §-des 5 ja 53 sätestatuga. Tunnistada kehtetuks looduskaitseseaduse § 31 Arvestamata Uute ehitiste püstitamine on väga olulise mõjuga looduskeskkonnale, see Piiranguvöönd lõike 2 (Kui kaitseeeskirjaga ei võib mõjutada ala eesmärgiks olevaid väärtuseid kuni nende hävitamiseni sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud) punkt välja. Reeglina lubatakse seda eeskirjaga kaitseala valitseja nõusolekul. 8: Valitseja hindab selle võimalikku mõju väärtustele ja saab seada vastavalt "8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine sellele tingimusi. Rahvuspargis on ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine“. Maiu Paloots 2. LKS paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 Arvestatud Looduskaitseseaduse muudatuse ettepanekutes toodud 30% riikliku kaitse järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva seaduse §-s 1 ja selgitatud eesmärk ei tähenda automaatset alade kaitse alla arvamist vaid sihti, mis ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keskendub liikide ja elupaikade kaitsevajakute täitmisele. eesmärkide saavutamiseks tagatakse maismaal 30% Kaitstavate loodusobjektide seisundi jälgimine on pidev protsess. ulatuses riiklik kaitse.“ Kuivõrd ei ole suudetud Keskkonnaamet jälgib ja hindab kaitsealade kaitse tõhusust ning liikide ja asjakohaselt korraldada kaitset juba olemasolevatel elupaikade soodsa seisundi tagamist ning seire- ja teadusandmetele kaitstavatel loodusobjektidel, on põhjendamatu tuginedes kaalub jooksvalt looduskaitse seisukohast vähemväärtuslike või riikliku kaitse alla võtta täiendavaid alasid. Puudub looduskaitse väärtuse kaotanud alade riikliku kaitse alt ja seega ka 30% majanduslik hinnang, kui suur on uute alade kaitse alade arvestusest välja arvamist. alla võtmisega kaasnev kulu ja mõjud majandusele. Seletuskirja täiendatud kaasnevate kulude ja mõjude osas. Eelnõuga kavandatakse looduskaitset muuta oluliselt rangemaks, mistõttu on põhjendamatu ilma asjakohase majandusliku hinnanguta kaitsealade täiendav laiendamine. 3. LKS paragrahvi 14 lõikega 6 keelatakse Selgitatud Kõigile piiranguvöönditele on seatud kaitse-eesmärgid. Piiranguvööndisse kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas lageraie ja on tsoneeritud väärtused, mille säilimine on võimalik tagada ka mõõdukalt veerraie, välja arvatud hall-lepikutes pindalaga kuni majandades, välja arvatud Natura elupaigatüübid. Keelatakse raied, millega 0,5 ha. Valik-, häil- ja aegjärkse raie tegemisel tuleb kaasnevad häiringud, mis ohustavad kaitse-eesmärkide täitmist. Pärast arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud seaduse jõustumist viiakse kaitse-eeskirjad seadusega kooskõlla. tingimustega.“ Kaitsealad on erinevate kaitse- eesmärkidega ja erinevad on kaitsealade erinevad osad. Kaitsealade piiranguvööndites on looduslikke elupaiku, kui tavalisi majandusmetsi. On põhjendamatu eraomandis olevatele metsadele, mis ei ole looduslikud elupaigad, seada lausalist lageraie ja veerraie keeldu. Seda ei nõua ka loodusdirektiiv. Piiranguvööndi kaitsekorra sätestab LKS § 31 ning seda normi ei muudeta, samuti ei muudeta kehtivaid kaitse-eeskirju. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas LKS paragrahvi 14 lõige 6 keeldu käsitletakse kaitsekorra rangemaks muutumisena. See küsimus peab saama eelnõu seletuskirjas selge vastuse. Palun eelnõu seletuskirjas anda vastus, kas LKS Selgitatud Kui konkreetse kaitseala piiranguvööndis oli lage- ja veerraie varasemalt paragrahvi 14 lõige 6 lageraie ja veerraie keeldu lubatud ja enam ei lubata, siis käsitletakse seda kaitsekorra rangemaks käsitletakse kaitsekorra rangemaks (§20 kontekst) minekuna LKS § 20 tähenduses. Lisaks peab konkreetset juhtu vaatama  muutumisena kaitsealadel mille piiranguvööndites koos omandamise kriteeriumite määrusega, sest kui see ei vasta oli lageraie ja veerraie varasemalt lubatud. omandamise kriteeriumitele, siis ei kuulu kinnisasi omandamisele. Eelnõu § 7417, § 74¹⁸ ja § 74¹⁹ sätestatakse Arvestatud Juriidiliste isikute trahvimäärad korrigeeritud, enamus määrasid oluliselt ebaproportsionaalsed trahvid, mis seavad ohtu vähendatud ja seletuskirja põhjendustega täiendatud põllumajandussektori ja metsandussektori (sh ka metsatööstuste) tegevuse ja konkurentsivõime. Raied ei ole lindude pesitusperioodil keelatud. Raied ei tähenda eelduslikult lindude tapmist, mistõttu tuleb seletuskirjast eemaldada väited, mis omistavad raie tegijale automaatselt lindude tapmise tahtluse. ELVL Leiame, et hetkel ei tule LKS-is selgelt välja, et Selgitatud Hetkel ei kehti looduskaitseseaduse kõik kaitsealasid puudutavad sätted kaitsealasid puudutavad sätted kehtivad ka kohaliku automaatselt ka kohaliku omavalitsuse tasandil loodud kaitsealadele. omavalitsuse (KOV) tasandil loodud kaitsealade Kohaliku omavalitsuse tasandi kaitstavate loodusobjektide sh kaitsealade kohta. KOV kaitsealadel peaks saama rakendada osas on LKS-s selgelt välja toodud erisused. Kõikide LKS vastavate sätete kõiki LKS-is toodud kaitsealasid puudutavaid kehtestamine ka KOV kaitsealadele on väga suure mõjuga põhimõtteline sätteid (palune seadust täpsustada), kui pole selgelt muudatus, mis eeldaks ka põhjalikku analüüsi ja seega ei olei ole võimalik toodud välja, et KOV tasandil loodud kaitsealadel seda teha käesoleva eelnõu raames. mingi piirang või võimalus ei rakendu. Viide loodusobjekti kaitse alla võtmise Selgitatud Eelnõuga ongi kavas täpsustada § 16 ja loodusobjekti valitseja nime ei pea alusdokumendile ei anna tehinguosalistele sõlmitava enam kandma võõrandamise lepingusse. See asendatakse registrikoodiga, tehingu seisukohast asjakohast ega vajalikku infot. mille kaudu saab Keskkonnaportaalist vaadata kogu asjassepuutuvat infot Kaitstava loodusobjekti valitsejale viitamine oli sh loodusobjekti valitseja kohta. ajakohane kuni 31.01.2009, kui valitsejad erinesid. Teeme ettepaneku täiendada LKS 7. peatükki, et Arvestatud Peatükki 7 täiendatud vastava paragrahviga oleks võimalik arvestada EL elurikkuse strateegias aastani 2030 sätestatud kohustustega linnades ning Euroopa looduse taastamise määruses linnaökosüsteemide taastamise kohustustega. Palume lisada volitusnorm, mis annab KOV-ile õiguse ja pädevuse kehtestada kasvukohatüüpide, väärtusliku taimestiku ja kaitsealuste liikide kasvukohtade väljaselgitamiseks haljastuse inventeerimise kord ja mh oleks kinnistuomaniku kohustus enne kavandatavat ehitustegevust nõuetekohaselt haljastus inventeerida. Lisaks palume täpsustada raieloa andmise Arvestatud § 45 muudatust täiendatud vastava volitusnormiga volitusnormi õigusega määrata raiete tõttu tekkiva kahju või ökosüsteemiteenuse vähenemise hüvitamiseks asendusistutuskohustus. Asendusistutuskohustus võib piirata põhiseaduslikke põhiõigusi, mistõttu on vajalik, et seadus annaks KOV-dele raieloa andmisel sõnaselge õiguse kehtestada asendusistutuskohustuse. Palume täpsustada, kas kogu riigis olevat ranna ja Selgitatud Ranna- ja kalda piiranguvööndid ei ole looduskaitseseaduse mõistes kalda ala tuleb edaspidi käsitleda kui kaitsealasid, kaitsealad. Kaitsekorralduskava koostamisse kaasatakse ka asjasse kui ranna ja kalda kaitseks koostatakse puutuvad huvirühmad sh kohalikud omavalitsused. kaitsekorralduskava. Samuti palume selgitada, milline on KOV-i roll kaitsekorralduskava koostamisel ja kinnitamisel ning kui suur sõnaõigus jääb omavalitsusele kaasa rääkida selles küsimuses. Eelnõu punkt 53 lisab LKS-i § 40 lõike 5¹, mis Selgitatud Ettepaneku kohaselt hakkaks ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuid annab KOV-ile õiguse vähendada menetlema KOV, kelle ülesanne on otsustamisel kaaluda ranna ja kalda ehituskeeluvööndit teatud aladel. Palume täpsustada, kaitse eesmärke, vastavalt LKS § 40 lõikes 1 sätestatule. kes menetleb ehituskeeluvööndi vähendamisi ja milline on KOV-i roll, õigused ja kohustused selles küsimuses. Kui üldplaneeringuga on tiheasustusala piirid Selgitatud Jah, peab. kehtestatud juba enne LKS-i, kas siis peab KOV ka edaspidi ehituskeeluvööndi vähendamiseks tiheasustusalal (väljaspool linna, alevit ja alevikku) küsima nõusolekut Keskkonnaametilt? Kas KOV-il on eelnõu kohaselt õigus väljaspool Selgitatud Eelnõu kohaselt oleks KOVil õigus ehituskeeluvööndit vähendada mitte kaitseala, hoiuala või püsielupaika alal, mis ei ole kõikjal tiheasustusalal, vaid linnas asustusüksusena, alevis ja alevikus. üldplaneeringuga tiheasustusalaks määratud (näiteks valglinnastumise tõttu tekkinud külad olemasolevate alevite servades) samuti ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada? Eelnõu punktidega 38, 40, 42 ja 46 on soovitud Arvestamata Veekogu äärseid kaitsevööndeid puudutav sõnastus on piisavalt selge. täpsustada veekogude äärsete kaitsevööndite arvestamist ja ulatusi ning muuta sõnastust selgemaks ja üheselt mõistetavaks. Välja pakutud uus käsitlus uues sõnastuses on ikkagi raskesti jälgitav, endiselt segadust tekitav ning võimaldab mitmeti tõlgendada. Ka seletuskirjast ei selgu, mille alusel või kust tulenevad § 37 lõigetes 1¹ ja 1² toodud väärtused 100m ja 50m ning § 38 lõigetes 1¹ ja 1² toodud väärtused 50m ja 25m. Soovitame muuta sõnastust veelgi selgemaks. teeme ettepaneku kaotada § 38 lg 1 punktis 1 toodud Arvestamata EKV regulatsiooni muudetud ja nii ei liideta üleujutusalale enam täies erisus meresaartel kohalduva ehituskeeluvööndi ulatuses LKS § 38 nimetatud vööndi ulatust. Seega paljudes kohtades laiuseks 200m ning jätta meresaartele kehtima § 38 kokkuvõttes väheneb ehituskeeluvööndi ulatus. lg 1 punktis 2 mererannale määratud ehituskeeluvööndi laius 100m. Ettepanek muuta § 38 lg 1 p 1 sõnastust järgmiselt: „mererannal Narva- Jõesuu linna piires 200 meetrit;" Palume täpsustada LKS § 38 lõike 4 punkti 9 Selgitatud Mõistlik on võimaldada tehnovõrgu ja -rajatise rajamist ka avalikus sõnastust, mis puudutab erandit hoone tarbeks kasutuses oleva hoone (näiteks koolimaja) tarbeks mitte ainult elamu tehnorajatiste rajamisel. tarbeks teeme ettepaneku lisada järgmised erandid, millele Selgitatud LKS § 38 lõikes 4 nimetatud erandite kohta on küsinud ehituskeeld ei laiene keskkonnaameti nõusolekul: Kliimaministeeriumi sisendit Riigikogu keskkonnakomisjon, kes seda a. avalikus kasutuses olevad rajatised, nagu puudutavat eelnõud menetlema hakkab. mänguväljakud, koerteväljakud, jõulinnakud jm terviseradade atraktsioonid b. kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks vajalikud rajatised (nagu linnutornid, laudteed) Teeme ettepaneku täiendada LKS § 37 lõike 3 Arvestamata Ranna ja kalda kaitse eesmärke arvestades ei ole ettepanek põhjendatud. punkti 6 selliselt, et erand hõlmaks lisaks veesõidukile ka muu kalapüügiks vajaliku varustuse (mitte ainult veesõiduki, vaid ka muu vajalik varustus, nt kahlamisülikond) veekogusse viimist ja ära toomist, et võimaldada ligipääs kalurile ka siis, kui veesõidukit ei kasutata (sh püütud kalade äraveoks). Palume täpsustada võõrliikide tõrjega seotud Selgitatud Võõrliikide tõrje on üldjuhul aastate pikkune pingutus, maaomaniku või kohustusi ja vastutust (LKS § 57 lõikega 3¹). valdaja kohustus on tagada, et efektiivsed tõrje meetodid on rakendatud. Ei Arvestades, et näiteks pargitatrast on peaaegu eeldata, et maaomanik saab oma maal paiknevast kolooniast lahti koheselt. võimatu lahti saada ja Keskkonnaamet ise ka katsetab erinevaid meetodeid, millest ükski ei ole 100% efektiivne, siis kas riik saab panna kinnistu omanikule või valdajale nii suurt ja kallist kohustust? Samuti palume kaaluda, kas on õiglane lugeda Arvestamata Oma olemuselt on võõrliikide levimine üks keskkonnareostuse vorm, mille loodusobjektile tekitatud keskkonnakahjuks puhul on edasise leviku ära hoidmine eriti oluline just kaitstavatel olukorda, kus maaomanik ei ole takistanud võõrliigi loodusobjektidel. Üldjuhul saab selles vastutusele võtta pigem isikuid, kes leviku laienemist, nagu on pakutud eelnõu punktis silmnähtavalt soodustavad võõrliikide levikut. Juhul kui tegu on võõrliikide 98. Selle sätte rakendamine nõuab võrdlust (olukord leviku võimaldamisega teadmatusest võetakse seda arvesse. Samuti enne ja pärast) ning maaomaniku teadmist, et tal järelevalvemenetluste puhul üldiselt esimese asjana tehakse ettekirjutus üldse võõrliik alal olemas on. rikkumise lõpetamiseks, mille käigus isikule ka selgitatakse rikkumise iseloomu ja saab fikseerida hetkeseisu. Sellega võrreldes saab hiljem tõestada ka võimalikku olukorra halvenemist. Lõike 3¹ koostoime lõikega 3, mille kohaselt Selgitatud Keskkonnaamet korraldab tegevust andes selleks vajalikud suunised loodusesse sattunud võõrliigi isendite arvukuse näiteks kodulehel, teatud juhtudel võttes vastu liigi ohjamiskavad. reguleerimist korraldab Keskkonnaamet, jääb ebaselgeks. Palume üle vaadata vastutust puudutavad sätted, Selgitatud KOV saab rakendada nii § 711–717 kui ka LKS § 718 ja 718 kehtib eriti KOV kaitsealade eriregulatsiooni osas. Tuuakse ülejäänute ehk nende rikkumiste kohta, mis ei ole 711-717 kaetud. sisse eraldi LKS § 71⁸ (KOV tasandil kaitstava 718 maksimummäär on küll kõrgem, aga see on maksimummäär ja selle loodusobjekti kasutamise ja kaitse nõuete raames saab määrata rikkumisele proportsionaalse karistuse. rikkumine), mille karistusmäärad ei ole proportsionaalsed võrreldes teiste sätetega. Näiteks saab KOV tasandil loodud kaitsealal telkimise või lõkke tegemise selleks keelatud kohas nõude rikkumise eest määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aga muul kaitsealal kuni 75 trahviühikut. Praeguse sõnastuse järgi saaks KOV tegelikult rakendada nii LKS § 71¹–71⁷ sätteid kui ka LKS § 71⁸, sest KOV tasandil kaitseala on kaitstav loodusobjekt LKS § 4 lõike 1 punkti 6 alusel. Ei ole selge, miks LKS § 71¹–71⁷ toob välja "kaitsenõuete rikkumise" erinevad koosseisud, aga LKS § 71⁸ puhul jäetakse see tegemata. Kui LKS § 71⁸ saab  seadusesse ja KOV saab kasutada vaid seda sätet, siis ei ole karistusmäärad proportsionaalsed võrreldes LKS § 71¹–71⁷ tooduga. See võib viia ebavõrdse kohtlemiseni ja õigusselgusetuseni. Palume kaaluda erandite lisamist maavara Arvestamata Piiranguvööndis ei ole ranna ja kalda kaitse eesmärkides tulenevalt kaevandamise keelule ranna ja kalda põhjendatud nii olulise mõjuga tegevuse lubamine. piiranguvööndis Samuti palume paremini defineerida mõisteid Arvestatud Ettepanekus toodud mõisted on defineeritud LKSis. "piiranguvöönd" (koos näidete toomisega: kaitsevöönd, looduskaitse üksikobjekti kaitseks mõeldud vöönd, ranna ja kalda piiranguvöönd jms) ja "ranna ja kalda piiranguvöönd" ning nende omavahelisi suhteid. Talllinn LV Ettepanek on säilitada LKS § 8 lõige 1 seni kehtiv Selgitatud Isikud saavad jätkuvalt esitada kohaliku kaitse alla võtmise ettepaneku sõnastus. Muuhulgas koab sätte muutmisega ära kohalikule omavalitsusele, kes on menetluse algataja ja selle läbiviija regulatsioon kohaliku omavalitsuse tasandil HMSi alusel. Kuigi LKS edaspidi ekspertiisi tegemist ei reguleeri, ei kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. tähenda, et hinnangut väärtuste esinemise ja kaitse põhjendatuse kohta andma ei pea. Uurimise ja tõendamise kohustus tuleneb samuti HMSist (§ 6).Kohalikul omavalitsusel on õigus sätestada ise nõuded kaitse alla võtmise ettepaneku kohta. Juhul, kui seadusemuudatusega välistatakse Selgitatud Iga KOV saab ise kehtestada nõuded, mida ja millisel kujul ettepaneku igaüheõigus esitada loodusobjekti riikliku kaitse alla tegija peab esitama. võtmiseks, tuleks nõuded loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekule ja selle menetlemise regulatsioon (§ 8 lõiked 2-5) säilitada selliselt, et need kehtiksid kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepaneku osas. Ettepanekud: Arvestatud Seletuskirja on 1. ettepaneku osas täpsustatud: Leevendusmeetmete 1) sõnastada selgelt terminid „hüvitamine“ ja ja selgitatud eesmärk on mõju vältida, vähendada või ennetada. Leevendusmeetmed on „leevendamine“. Hüvitus- ja leevendusalade meetmed, mis on suunatud kavandatud tegevuse rakendamisel tõenäoliselt mõisted ettepandud sõnastuses ei ole selged, et oleks tekkida võiva negatiivse mõju minimeerimisele või isegi ärahoidmisele, nii võimalik eristada hüvitamist leevendamisest; et ala terviklikkust ei kahjustata. Hüvitusmeetmete eesmärk on 2) kaaluda võimalusi rakendada hüvitusala (või kompenseerida kavandatava tegevuse ebasoodne mõju, mida ei ole leevendusala) mõistet /rakendumise mehhanismi ka võimalik leevendusmeetmete abil vältida. 2. ettepaneku teema on kohaliku linnakeskkonna asendusistutuse süsteemi puhul, kus omavalitsuse otsustada. linnakeskkonnas mittemetsamaalt puude raiumise puhul rakendub kohustus need asendada uute istutatavate puudega eesmärgiga hüvitada linnakeskkonnale puude raiega tekitatav keskkonnakahju /vastava ökosüsteemiteenuse kadu. Ettepanek on kaaluda § 14 lõike 1 täiendust selliselt, Arvestamata Ettepanek vajab kõikides KOV-ides eelnevat läbi arutamist ja ühtset et § 14 lg 1 olemasolevad ja lisanduvad punktid seisukohta rakenduksid ka kohaliku omavalitsuse tasandi kaitsealade puhul. Ettepanek on kasutada § 14 lõike 6 lisamisel Arvestamata Ettepanek vajab kõikides KOV-ides eelnevat läbi arutamist ja ühtset (lageraie keeld) sõnastust, mille puhul rakenduks seisukohta muudatus ka kohaliku omavalitsuse tasandi kaitsealade puhul (nt asendada valitud kaitstavate alade loetelu praeguse terminiga ehk „kaitstaval loodusobjektil“). Ettepanek on §i 20 lõiked, mis käsitlevad kaitstavat Arvestatud LKS § 20 käsitleb riikliku kaitse all oleva maa omandamist riigile, lisatud loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamist, osaliselt eraldi paragrahv - kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti sisaldava sõnastada selliselt, et need oleksid rakendatavad ka kinnisasja omandamine. kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide puhul. Ettepanek on kaaluda sõnastuse täpsustuse (§ 35 lg Arvestatud Arvestame tehtud ettepanekuga, lisades LKS § 35 lõigetesse 4 ja 5 "üle 5 4 ja 5) vajadust järgnevalt: m kaldaastangu". „(4) Ranna korduva üleujutusega alal ja suurte üleujutusaladega siseveekogude kalda üleujutusalal ning üle 5 meetrise kaldaastangu ülemise serva ja veepiiri vahele jääval alal kehtivad piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi nõuded.“ Ettepanek on kaaluda täpsustuse vajadust sõnastuses Arvestatud Arvestame tehtud ettepanekuga. LKS § 38 lõikes 4 nimetatud erandite (§38 lg 4 p 9): olemasoleva elamu või avalikus kohta on küsinud Kliimaministeeriumi sisendit Riigikogu kasutuses oleva olemasoleva hoone tarbeks keskkonnakomisjon, kes seda puudutavat eelnõud menetlema hakkab. rajatavale tehnovõrgule ja – rajatisele; Ettepanek on lisada järgmised erandid, millele Selgitatud LKS § 38 lõikes 4 nimetatud erandite kohta on küsinud ehituskeeld ei laiene keskkonnaameti nõusolekul Kliimaministeeriumi sisendit Riigikogu keskkonnakomisjon, kes seda (täiendus lõige 4 punkt 10): puudutavat eelnõud menetlema hakkab. a) avalikus kasutuses olevad rajatised, nagu mänguväljakud, koerteväljakud, jõulinnakud jm terviseradade atraktsioonid b) kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks vajalikud rajatised (nagu linnutornid, laudteed) täiendada looduskaitseseaduse 7. peatükki Arvestatud Peatükki 7 täiendatud vastava paragrahviga volitusnormiga, mis annab kohalikule omavalitsusüksusele õiguse ja pädevuse kehtestada kasvukohatüüpide, väärtusliku taimestiku ja kaitsealuste liikide kasvukohtade väljaselgitamiseks haljastuse inventeerimise korra, milles sätestatakse haljastuse hindamise metoodika, inventuuri tegijate kvalifikatsiooni ja inventeerimise tulemuste vormistamise nõuded ning kinnistuomaniku kohustus enne kavandatavat ehitustegevust nõuetekohaselt haljastus inventeerida. on vaja täpsustada raieloa andmise volitusnormi. Arvestatud § 45 muudatust täiendatud vastava volitusnormiga Tagamaks puude raietega tekitatud kahju ja ökoteenuste vähenemise leevendamise võimalused tiheasutusalal, on vajalik, et seadus annaks KOV- dele raieloa andmisel sõnaselge õiguse kehtestada asendusistutuskohustuse.  Ettepanek on jätta välja välistus (§ 55 lg 8): „Keeld Arvestamata Antud muudatus ei ole uus regulatsioon, see ühtlustab II ja III kategooria ei kehti liigi väheesinduslikes populatsioonides.“ liikide kohta käiva vastavad sätte. Ka III kategooria liikidel on leiukohti, Vabariigi Valitsuse määrused I, II ja III mis ei ole liigi säilimise seisukohast olulised, nagu üksikisendid, juhuleiud, kaitsekategooria liikide loeteludest on aegunud ja ei ebatüüpiline kasvukoht/elupaik, kasvukoht tiheasustusalal jne ja kus vasta juba ammu tegelikule vajadusele. Välistus isendikaitse ei ole põhjendatud, kuna ei takistaks konkreetse võib ohustada III kaitsekategooria liigi seisundit väheesindusliku populatsiooni hääbumist või ei annaks juurde liigi soodsa Eestis tervikuna, sest III kat liik võib tänaseks olla seisundi saavutamisel. „Väheesinduslik populatsioon" on määratlemata sama ohustatud kui II kat. Kui on vaja erandit, siis õigusmõiste, mille sisustamisel tuleb lähtuda konkreetse liigi võiks see toimuda Keskkonnaameti nõusolekul, kasvutingimustest ja kaitsevajadusest ning konkreetse kasvukoha nagu see on toimunud seni. Esinduslikkused on potentsiaalist kaitsealustel liikidel valdavalt määratlemata, Hetkel on käimas ka liikide kaitsekategooriate ülevaatamine, mille mistõttu sätte sisu on vaieldav. tulemusel need ajakohastatakse. § 57 täiendava lõike 31 koostoime lõikega 3, mille Selgitatud Keskkonnaamet korraldab tegevust andes selleks vajalikud suunised kohaselt loodusesse sattunud võõrliigi isendite näiteks kodulehel, teatud juhtudel võttes vastu liigi ohjamiskavad. arvukuse reguleerimist korraldab Keskkonnaamet, jääb ebaselgeks, mis on võõrliigi tõrjel Keskkonnaameti ja mis maaomaniku ülesanded ja kohustus. Eerik Leibak tuleks täiendada LKS § 29 selliselt: Arvestamata LKS §29 võimaldab tegevusi kaitse korraldamise eesmärgi, kui see on - lisada lõige (5) Loodusreservaadis on kaitseala ja selgitatud vajalik vööndi eesmärgi täitmiseks ja loodusliku arengu tagamiseks. valitseja nõusolekul lubatud võõrliigi isendi eemaldamine. - lisada lõige (6) Loodusreservaadis võib kaitse- eeskirjaga lubada veerežiimi taastamist. - muuta lõike (2) lõpuosa: ...... käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 sätestatud juhtudel. MTÜ Vääna Selts Ettepanek on täiendada sõnastust „tagatakse Arvestamata Ühiskonna praegune ootus on nii stabiilne majanduskeskkond, kui ka Eesti maismaal vähemalt 30% ulatuses riiklik kaitse,“ et ja selgitatud loodusruumi säilimine. 30% raamistiku seadmine püsiva riikliku kaitse viia LK seaduse muudatused koos seletuskirjaga vaatenurgast annab suuna ja selguse. Meie eesmärk on selles raamistikus vastavusse EL elurikkuse strateegia eesmärgiga targalt tegutseda, oleme nõus, et üksnes pindala kriteerium ei taga meie kaitsta õiguslikult vähemalt 30% maismaa-aladest looduskaitse eesmärkide, liikide ja elupaikade soodsa seisundi saavutamise. Palume kaitsta meie tervikliku looduse säilimist. 30% hulka on arvatud alad, kus riik saab tagada liikide ja elupaikade Palun lisada 30% looduskaitse alla minevate alade pikaajalise kaitse ja need alad moodustavad loodusvõrgustiku tuumalad, hulka peamised rohekoridorid, mis ühendavad mis koos rohevõrgustiku elementidega ja maastike mitmekesisuse erinevaid looduskaitsealasid. tagamisega kindlustavad ka liikide levi ja ökosüsteemide sidususe. KOV ja era kaitsealade sh rohevõrgustiku korral ei ole riigil võimalik nende  Palume seadusesse mitte lisada 30% ületava osa loomist ja kaitse korraldust suunata ning kaitse tõhusust ja väärtuste ülevaatamist vaid lubada üle 30% olemist. säilimist pikas vaates kindlustada, mistõttu neid ei arvestata 30% hulka MTÜ Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts Eesti looduse säilimise tagamiseks on oluline Selgitatud Rohevõrgustiku metoodika ei ole eristanud nn peamisi koridore. Säilimise riiklikult kaitsta rohevõrgustiku peamisi koridore, tagamisel on peetud piisavaks loodusliku maakatte säilimist, mis aga ei ole mis ühendavad erinevaid looduskaitsealasid. tähendanud lausaliselt metsamajandamise keeldu. Rohevõrgustik on ruumilise planeerimise tööriist, milles on võimalik seada reegleid selleks, et tagada tasakaalustatud maakasutus. KUi ettepaneku esitajate hinnangul on vajalik neid alasid senisest teistmoodi kaitsta ja teha seda riiklikult, on otstarbekas esitada vastavad ettepanekud ÜRP 2050-le. Rohevõrgustiku säilimine tagatakse läbi planeeringute, eriti selles osas, mis ei ole kaitstud LKS-le vastavalt. Seetõttu on oluline, et õigusaktides ei sätestataks Arvestamata Ühiskonna praegune ootus on nii stabiilne majanduskeskkond, kui ka Eesti rangeid piirmäärasid, mis lubaksid üle 30% kaitse ja selgitatud loodusruumi säilimine. 30% raamistiku seadmine püsiva riikliku kaitse all oleva maismaa ülevaatamist ja potentsiaalset vaatenurgast annab suuna ja selguse. Meie eesmärk on selles raamistikus piirmäära ületavate alade kaitse alt välja arvamist. targalt tegutseda, oleme nõus, et üksnes pindala kriteerium ei taga meie Pigem tuleks lubada, et kaitse alla jääv maismaa looduskaitse eesmärkide, liikide ja elupaikade soodsa seisundi saavutamise. osakaal võib ületada 30%, kui see on vajalik looduskaitse eesmärkide saavutamiseks ja elurikkuse säilitamiseks. EKO ja PEM Kaitsealade osakaalu ülempiiri ei seata ning 30% Arvestatud Seadusemuudatus hetkel ei käsitle mereala kaitset. Sellega tegeletakse eesmärk seatakse ka merealadele. osaliselt eraldi merekaitsereformi raames, mille tulemustest sõltub, kus ja millisel Plaanitav LKS § 2 lg 3 sõnastatakse: “Käesoleva kujul täpsemalt merekaitse eesmärkide täitmine sätestatakse. seaduse §-s 1 ja käesoleva paragrahvi Eelnõusse on lisatud 30% riiklike kaitstavate alade loetelu. lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tagatakse riiklik kaitse vähemalt 30% ulatuses maismaal ja vähemalt 30% ulatuses merel hiljemalt 2030. aastaks.“ Määratleda seaduse tasandil, et 30% hulka loetakse üksnes riiklike kaitsealade, püsielupaikade, üksikobjektide ja hoiualadena kaitse alla võetud alad. Kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndid saab seejuures lugeda tõhusalt kaitstud aladeks üksnes juhul, kui alade kaitse-eesmärgiks olevate liikide, koosluste ja elupaikade soodsat seisundit ohustavad tegevused (nt uuendusraie, lausaline kuivendus) on keelatud ja regulatsioon võimaldab taastamistegevusi. Loobuda eelnõus LKS § 8 muutmisest ja jätta see Arvestamata Igaühel (sh ekspertidel ja vabaühendustel) esitada infot loodusväärtuste kehtima praeguses sõnastuses; kohta ja teha ettepanekuid nende kaitse alla võtmiseks, lihtsalt need tuleb Vaadata kaitse alla võtmise menetluste teema edaspidi esitad a Keskkonnaametile. Ettepanekuid menetletakse HMS edaspidi sisuliselt üle, kaasates alusel sellesse ülevaatamisse ka keskkonnaeksperdid ja vabaühendused. 1) Keelata kaitsealade piiranguvööndis kõik Arvestamata Loodusväärtuste kaitseks on erineva rangusastmega vööndid, uuendusraied ning säilitada piiranguvööndisse on tsoneeritud väärtused, mille kaitset ja seisundit on piiranguvööndis vaid täna kehtivad püsimetsanduse võimalik tagada ka ala mõõdukalt majandades, piirangud peavad olema võimalused. proportsionaalsed, et saaks jätkuda ka elu maal 2) Taastada varasemalt kasutusel olnud regulatsioon Ohustatud elupaigad on tsoneeritud valdavalt sihtkaitsevööndisse, mitte lubada kaitsealadel piiranguvööndisse jäävate elupaikade kaitse on tagatud läbi LKS § 14 sanitaarraieid. muudatuse. Väljaspool elupaikasid piiranguvööndis ja hoiualal väikese 3) Lisada nõue, et raiete korral kaitsealadel peab langina, kehtestatavaid tingimusi arvestades tehtav häil- ja aegjärgne raie ei täius jääma alati minimaalselt 50%. ole intensiivne majandustegevus ja ei ohusta vööndi eesmärkide täitmist. 4) Sätestada kaitstavatel aladel raie teostamise Sanitaarraie on kaitsealadel alati olnud lubatud. masinapargi raskuse piirang. Teha parandused ja täiendused LKS järgmistesse Arvestamata Linnukaitse sätted on meil looduskaitseseaduses, metsaseaduses ja paragrahvidesse: loomakaitseseaduses. Peamine regulatsioon on looduskaitseseaduses, 1) LKS § 14 täiendada lõikega 7 järgmises millega on alates aastast 2009 üle võetud Linnudirektiiv 2009/147/EÜ sõnastuses: „(7) Loomastiku kaitseks nende (LKS § 55 lõige 6(1) ja millega on keelatud looduslikult esinevate lindude sigimisperioodil on pindalaliselt kaitse alla võetud pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kaitstavatel loodusobjektidel metsaraie keelatud kõrvaldamine. Samuti on keelatud lindude tahtlik häirimine, eriti ajavahemikul 15. märtsist kuni 31. augustini, välja pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Seega õiguslik raamistik on arvatud § 17 sätestatud kaitstaval loodusobjektil olemas. vajalike tegevuste läbiviimiseks”. Riigimetsas hoitakse kevadisel pesitsusajal raierahu juba aastaid ja nii see jääb ka edaspidi. Erametsade osas on viimastel aastatel aina paremini tööle 2) LKS § 55 täiendada lõikega 6.2 järgmises hakanud Keskkonnaameti poolt välja töötatud metoodika, kus metsad on sõnastuses: „(6.2) Looduslikult esinevate kaardistatud linnurohkuse alusel. Vastava maatriksi alusel teavitatakse lindude pesade ja munade hävitamise ja metsaomanikke, kui plaanitava raiega kaasneb suur oht pesitsevatele kahjustamise ning pesitsemise ja poegade lindudele. Linnurohketes kohtades hoiatatakse pesitsusaegse raie tegemise üleskasvatamise aegse häirimise vähendamise eest ja kui keegi raiub, siis raie peatatakse. Aasta-aastalt on eraomanike eesmärgil on metsaraie keelatud teadlikkus aina tõusnud, Keskkonnaameti juhtnööre on hakatud paremini ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. juulini, välja järgima, peatatud raieid on ka aasta-aastalt vähem. Lisaks peatamiste arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 7 sätestatud üldisele vähenemisele on ka trend, et kaitsealadel ja linnurohketes puistutes juhul on peatamised kõvasti vähenenud, ehk inimesed tõesti järgivad Keskkonnaameti juhiseid ja mõistavad raiete mõju lindudele. Lisaks sellele on LKS muutmise raames plaanis kaitsealadel ja hoiualadel välistada lageraie ja veerraie, raieliigid, mis teadlaste hinnangul ka kõige rohkem linde mõjutavad. 2023 aasta lõpus tegi Riigikohus päringu Euroopa Kohtule, milles taotleb EK eelotsust linnudirektiivi tõlgendamiseks. Peale seda saame otsustada, kas või kuidas oma seadustes linnukaitse/raierahu regulatsiooni täpsustada. Lähtudes eeltoodust ei ole hetkel plaanis konkreetseid kuupäevi seadusesse lisada, keskendume kaitsealade tõhusamale kaitsele ja metsaomanike paremale informeerimisele. 1) analüüsida ning kinnitada, kas LKS § 29 Arvestamata LKS-i praegune regulatsioon võimaldab kaitse korraldamisega seotud praegune sõnastus on Kliimaministeeriumi tegevusi, mis tagavad vööndi eesmärkide täitmise, sh looduslikku arengut hinnangul piisav alus loodusreservaadi kooslusi takistava kraavi sulgemist või võõrliigi isendi eemaldamist. mõjutavate mittelooduslike protsesside kõrvaldamiseks; 2) kui see analüüs ei anna ühest kinnitust LKS praeguse sõnastuse juriidilise piisavuse kohta, täiendada LKS § 29 lõigetega 5 ja 6: „(5) Loodusreservaadis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud võõrliigi isendi eemaldamine. (6) Loodusreservaadis võib kaitse-eeskirjaga lubada veerežiimi taastamist.“ ja 3) muuta lõike (2) lõpuosa: ”...... käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 sätestatud juhtudel”. Mitte lubada sihtkaitsevööndites täiendavat teede, Arvestamata Nimetatud tegevused on kaitse-eeskirjade järgi lubatud kaitseala valitseja tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamise õigust ja selgitatud nõusolekul, tegevust saab lubada juhul kui see ei kahjusta kaitse- eesmärkide saavutamist. Jahiseaduse ettepanekud:1) Täpsustada, millal Arvestatud Eelnõus on täpsustatud kahju hüvitamise kord ja uuendatud kahju kohaldub jahiulukile kahju hüvitamise hüvitamise piirmäärad (isendi kui ka elupaiga hävitamise eest). Pärast kontekstislooduskaitseseadus ja millal jahiseadus. seaduse jõustumist muudetakse kehtestatakse uued kahju määrad ministri Kuna väljaspool küttimise perioodi ning mitte määrusega. jahieesmärkidel liigi ja tema järelkasvu kahjustamine (v.a. eritingimused võõrliikide osas) ei peaks ka jahiulukite puhul jääma hüvitamise nõudeta, tuleks sellistes olukordades kohaldada ka jahiliikidele § 771 lg 8.2) Selgitada ja täpsustada kahju hüvitiste väljanõudmise korda ning seda, kas trahvidLKS rikkumise eest ning kahju hüvitamine rakenduvad paralleelselt või erinevatesolukordades ning mille alusel KeA otsustab kahju hüvitamise nõude esitamise.3) Kui LKS jahiliikidele siiski kahju hüvitamise kontekstis kohalduma ei hakka, siistäpsustada jahiseaduse § 48 nii, et uluki ebaseaduslik hukkamine hõlmaks kajahiliikideks olevate lindude pesade ja munade ebaseaduslikku kahjustamist jahävitamist.4) Samuti täiendada sel juhul Vabariigi Valitsuse määruse nr 79 „Jahiulukiebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisegakeskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad“ §-i 1, laiendadesjahiuluki ebaseadusliku hukkamise definitsiooni lindude munade korjamiselt kamunade kahjustamisele ja hävitamisele, lisada määruse lisa 1  liikide hulka kormoranning tõsta tänaseks juba aegunud kahju hüvitamise määrasid kõigi liikide osas.5) Tõsta oluliselt uluki elupaiga hävitamise ja kahjustamisega keskkonnale tekitatudkahju ülemmäära.6) Tõsta oluliselt uluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahjualammäära. Eesti Omanike Keskliit LKS-s tuleb sätestada põhimõte, et kohaliku kaitse Arvestatud Vastav regulatsioon eelnõusse lisatud alla võetud maa-ala piires asuva kinnistu omanikul on õigus looduskaitseseaduse §20 toodud alustel nõuda kohalikult omavalitsuselt maa omandamist LKS §20 sätestatud korras Seega tuleb §2 lg 3 täiendada sättega, mille kohaselt Arvestatud Looduskaitse seaduse eesmärkide saavutamiseks on vaja teatud alasid tagatakse riikliku kaitse eesmärk eelkõige riigi ja osaliselt tõhusalt kaitsta ja seda saab tagada riiklike kaitsealade või seadusest kov maavalduste arvelt tulenevate piirangutega. KOV ja era kaitsealade korral ei ole riigil võimalik nende loomist ja kaitse korraldust suunata ning kaitse tõhusust ja väärtuste  säilimist pikas vaates kindlustada ja seega neid ei saa arvata 30% arvestusse LKS-st täiendatakse §8´ hüvitus-ja leevendusala Selgitatud Hüvitus- ja leevendusaladele kehtib piirang sätestatakse eelnõuga (§8' lg instrumendiga. Selle ala sees rakendatavad meetmed 5). Osa hüvitusaladest võetakse hiljem kaitse alla kaitsealana, ja kehtestatvad piirangud peavad tulenema püsielupaigana või hoiualana, mille raames sätestatakse konkreetsed seadusest, sest hetkel jääb selle ala sisu piirangud ja nende alade osas hakkavad kehtima kaitstavatele aladele arusaamatuks, samuti peab seadus sätestama suunatud kompensatsioonimeetmed. kitsenduste hüvitusmehhanismi. LKS eelnõu § 1 p-iga 5 soovitakse paragrahvi 8 Selgitatud Kaalutlusõiguse (HMS § 4) ja uurimispõhimõtte (HMS § 6) reeglid lõiked 2–5 tunnistada kehtetuks. Oleme seisukohal, kehtivad kaitse alla võtmise menetluse algatamise kaalumise puhul et ekspertiis on oluline, kuna selle käigus tuleb endiselt, tegemist on kaalutlusotsusega. Kohus on tunnistanud, et objektiivselt ja erapooletult (eksperdiks/hindajaks ei Keskkonnaamet on pädev asutus kaitse vajaduse hindamiseks ja saa olla Keskkonnaameti töötaja või sellega lähedalt eksperthinnangu koostamiseks seotud isik) hinnata kaitse alla võtmise menetluse algatamise vajadust. LKS §15 täiendatakse õue mõistega. Teeme Arvestamata Sätte eesmärk on tagada, et vahetult eluhoonete läheduses olevate ettepaneku muuta (21) järgmiselt: Õuemaal ja üksikobjektide külastamisel ei häiritaks seal elavaid inimesi ja seepärast elamumaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, tuleb enne luba küsida ka omanikult. Elamumaa sihtotstarve võib olla võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja suuretel ja ilma hooneteta maatükkidel, kus üksikobjekti külastamine ei nõusolekul. häiri kedagi ja seega ei ole sätte laiendamine põhjendatud. ettepanek muuta §50 lg 6 sõnastust: (6) Püsielupaiga Arvestamata Erand on põhjendatud üksnes juhul, kui tegemist tõesti majaga, kus kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud inimene elab, mitte kõik õuemaad ei peaks käima erandi alla. kitsendused ei kehti kinnisasja haritaval maal, õuemaal ja avalikus kasutuses oleval teel, samuti loodusliku rohumaa hooldamisel. LKS-s tuleb taastada looduskaitseliste piirangutega Arvestamata Kinnisasjade riigile omandamine LKS alusel ja kinnisasja avalikes huvides maade vahetamise võimalus riigiga. Täiesti omandamise seaduse (KAHOS) alusel on kaks erineva eesmärgiga arusaamatu ja ebavõrdne kohtlemine on olukord, protsessi. Esimesel juhul on tegemist kompensatsioonimeetmega (lisaks kus KAHOS-e alusel on avalikes huvides maade maamaksusoodustusele ja metsatoetustele) ja vabatahtliku võõrandamisega vahetamine võimalik ja looduskaitse kui avaliku ehk isikul on valida, kas ta talub looduskaitselisi piiranguid või teeb huvi puhul aga mitte ettepaneku maa riigile võõrandamiseks. KAHOS-e alusel omandamisel on tegemist otseselt riigi huvist tuleneva omandamisega, kus omaniku tahtel suurt tähtsust ei ole. Sellisel juhul algatab menetluse riik. Ka põhiseaduse järgi, mis jagab omandiõiguse riived kaheks, on tegemist kahe erinevat tüüpi omandiõiguse riivega. Esimesel juhul on tegemist omandiõiguse piiramisega, milleks põhiseadus isegi ei näe ette kompenseerimise  kohustust, teisel juhul on omandiõiguse äravõtmisega avalikes huvides (sundvõõrandamine). Kahetsusväärselt ei tegele eelnõu ranna -ja kalda Selgitatud Ettepanekut on arvesse võetud- KOVidele antakse suurem otsustusõigus piiranguvööndites kehtuvate kitsenduste ehituskeeluvööndi vähendamiseks linnas asustusüksusena, alevis ja leevendamisega ja ollakse kinni 30 aastat tagasi alevikus. kehtestatud ranges reziimis. Täna oleme ühiskonnana sealmaal, et kaldale ehitamise piirangud peaks olema leebemad, omanike huve arvestavamad ja siin tuleb detsentraliseerida suuremat otsustusõigust kohaliku tasandile, kes vastutab planeerimise ja ehitusvaldkonna eest. LKS §38 lg 4 punkt 9 osas tuleks täiendada, et Arvestamata Ettepanekut ei arvestata, kuna selline erand soodustaks ehituskeeluvööndis tehnorajatisi võib ehitada ka muude olemasolevate hoonete muutmist elamuteks. Ehituskeeluvööndi üheks olemasolevate hoonete kui elamute tarbeks. Täiesti eesmärgiks on asustuse suunamine ehituskeeluvööndist väljapoole. põhjendamatu oleks näiteks piirata piiranguvööndis veetrassi rajamist krundil oleva laudani või saunani ja lubada seda vaid oleva elamu tarvis. Oleme vastu LKS §45 kehtestavale piirangule, et Arvestatud Säte eelnõust kustutatud hajaasustuses elamumaal kasvava metsa raiumiseks on vaja lisaks riigi kooskõlastusele ka kov luba. Sellise loa andmise kriteerimid jäävad täiesti lahtiseks ja seega on norm õigusvastane. Oleme vastu uutele omandikitsendustele ja topeltbürokraatia suurendamisele, mille vähendamise istuv valitsus on võtnud oma suureks eesmärgiks. LKS §57 paneb võõrisendi hävitamise kohustuse Arvestamata Omandi heas seisus hoidmine on maaomaniku ülesanne. Kasvatuskeeluga omanikule. Sunnitöö uue liigi võõrliikide kasvatamise keeld on enamus viidatud liikide puhul kehtinud kehtestamine ning kulude omanike õlule panemine enam kui kümnendi. Seoses riigieelarve kärpega ei ole võimalik senisel pole põhjendatud ja lubatud, kui sellega ei kaasne kujul maaomanikele tõrjeteenuse pakkumisega jätkata ja maaomanikud hüvitismehhanismi. peavad tagama tõrjega esmalt liigi edasise leviku peatamise ja pikemas vaates keelatud võõrliikide kolooniate hääbumise. Fridays For Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu) Toetame Eesti Keskkonnaühenduste Koja ning Kommentaarid vastavate ettepanekute juures Päästame Eesti Metsad MTÜ seisukohti, mis on esitatud 13.09.2024 seoses looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõudega. Kaitseministeerium Teeme ettepaneku lisada looduskaitseseadusesse Arvestamata Senine praktika looduskaitse objektide ja harjutusväljade kattumisel näitab, erand, mille kohaselt ei võeta kaitse alla et võimalik on ka nende koos eksisteerimine. Juba täna kaalutakse looduskaitsealuseid objekte, mis asuvad Kaitseväe otstarbekuse alusel (LKS § 8 lõige 5, §111 lõige 1) sellistel juhtumitel või Kaitseliidu harjutusväljadel ja täiendada erinevaid variante väga põhjalikult ja võimalusel ei võeta huvide konflikti looduskaitseseadust § 9 lõikega 13 järgmises vältimiseks nimetatud aladel loodusobjekte kaitse alla. Seetõttu ongi sõnastuses: „(13) Käesolevas paragrahvis sätestatud kaitsealade moodustamine viidud VV tasemel, et erinevate valdkondade nõudeid ega menetlust ei kohaldata, kui huvid oleks riigi tasandil kaalutud. Samuti on harjutusväljade loomine VV loodusobjekt asub Kaitseväe või Kaitseliidu tasandil (relvaseadus § 85 lõige 3). harjutusväljal.“ Vajalik on kehtestada vastav regulatsioon, mis Arvestatud Säte eelnõusse lisatud, kuigi ilmselt tegemist eksliku ettepanekuga. LKS lubaks riigikaitselise ehitise ja riigikaitsemaa puhul sätestab õuemaale erisuse neljal juhul ja kõigil juhul on tegemist erandkorras õuemaale esitatavatest nõuetest kõrvale lihtsustava erandiga muidu rangemast regulatsioonist, mis pakutud kalduda. täienduse korral ei kehtiks siis riigikaitse ehitise õuemaale. See ilmselt ei Teeme ettepaneku sõnastada § 15 lõige 22 ole olnud antud ettepaneku eesmärk. järgmiselt: „(22) Riigikaitselise ehitise ja riigikaitsemaa puhul ei kohaldata õuemaa kasutamisele kehtestatud nõudeid, kui need piiravad riigikaitselise eesmärgi saavutamist. Erandit kohaldatakse üksnes juhul, kui Kaitsevägi või Kaitseliit kasutab kinnistut riigikaitselisel eesmärgil.“ Teeme ettepaneku täiendada looduskaitseseaduse § Arvestatud Säte eelnõusse lisatud, Paragrahvi 17 täiendatakse vastava lõikega 17 lõikega 31 järgmises sõnastuses: "(31) Keskkonnaameti kooskõlastusel ning tingimusel, et mõju metsa- ja sookoosluste taastamisele on minimaalne ja vajalikud leevendusmeetmed on rakendatud võib riigikaitselise ehitise ja riigikaitsemaa puhul jätta metsa- ja sookoosluse taastamisele esitatavad  nõuded täitmata, kui see on vajalik riigikaitselise eesmärgi saavutamiseks.“ Teeme ettepaneku täiendada looduskaitseseaduse § Arvestatud Säte eelnõusse lisatud 37 lõikega 7 järgmises sõnastuses: ”(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja, kui ranna või kalda piiranguvööndit kasutatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi tagamiseks.“ Teeme ettepaneku muuta § 38 lõiget 4 p 10 tekst Arvestamata Ei ole tagatud ranna ja kalda kaitse eesmärkidega arvestamine järgmiselt: „riigikaitselisele ehitisele või muule ehitisele riigikaitse eesmärgi tagamiseks.” Teeme ettepaneku täiendada looduskaitseseaduse § Arvestatud Säte eelnõusse lisatud 38 lõiget 4 punktiga 11 järgmises sõnastuses: „(11) ehituskeeluvööndi kasutamisele kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi tagamiseks.” Teeme ettepaneku täiendada looduskaitseseaduse § Arvestamata Lahendus on kehtivas seaduses juba olemas. Linnudirektiivi artiklis 9 on 55 lõikega 63, et kehtestada pesitsusrahu erand sätestatud tingimused, millisel juhul on võimalik looduslike linnuliikide Kaitseväe jaoks riigi sõjalisel kaitsmisel ja selleks rangest kaitsest teha erandeid. Eesti on selle regulatsiooni ettevalmistamisel. Täiendus tagab, et riigikaitseline looduskaitseseadusesse üle võtnud ja sellele täiendavaid leevendusi teha ei tegevus oleks võimalikult vähe piiratud pesitsusaja ole direktiivi alusel võimalik. Nende erandite piires saab toimetada ka tõttu, kuid samal ajal arvestatakse võimaluse korral Kaitsevägi. Protseduuri lihtsustamiseks ja kiirendamiseks on võimalik load looduskaitseliste piirangutega ning tehakse sel taotleda korraga mitme erineva tegevuse jaoks ja pikema ajaperioodi kohta. eesmärgil koostööd Keskkonnaametiga. Juhul kui Maksimaalne loa kehtivusaeg on 1 aasta. Euroopa Liidu nõuded ei võimalda täielikku välistust, siis palume kehtestada alternatiivne lihtsustatud kord, näiteks asja lahendamine üksnes registreeringuga või mõne muu lihtsustatud protseduuriga Eesti Kaubandus- Tööstuskoda § 8 lõiked 2-5 tunnistatakse kehtetuks, sh lõiked 3 ja Selgitatud Kaalutlusõiguse (HMS § 4) ja uurimispõhimõtte (HMS § 6) reeglid 4, mis reguleerivad ekspertiisi loodusobjekti kaitse kehtivad kaitse alla võtmise menetluse algatamise kaalumise puhul alla võtmise menetluse jaoks tehtava ekspertiisi endiselt, tegemist on kaalutlusotsusega. läbiviimise kohustust. Kaubanduskoja hinnangul ei ole seletuskirjas piisavalt kaalutud ning põhjendatud, kuidas loodusobjekti kaitse alla võtmise või mittevõtmise otsustamisel on võimalik järgida haldusmenetluse seaduse (HMS) põhimõtteid. Näeme võimalikku HMS-is toodud kaalutlusõiguse (HMS § 4) ja uurimispõhimõtte (HMS § 6) rikkumist, kui kaob ekspertiisi kohustus, sest ekspertiisiga kontrollitakse ka kaitse alla võetava kinnistu omanike põhiseaduslikke õiguste riivet. Näeme vajadust hinnata eelnõu § 1 punktis 6 toodud Selgitatud Leevendus- ja hüvitusmeetmed määratakse reeglina riigimaal. Eramaal hüvitus- ja leevendusalasid puudutava regulatsiooni saab alasid määrata eraomanikuga kokkuleppel. kooskõla HMS-iga. Eelnõus välja pakutud sõnastuse puhul saab hüvitus- ja leevendusala määrata HMS-i järgimata ka eraomandis olevatele kinnistutele. Teeme ettepaneku kogu raieid puudutava Arvestamata Regulatsioonide välja töötamisel on võetud arvesse teadusuuringuid ja regulatsiooni eelnõus esitatud kujul seadusest välja ja selgitatud kaitse tulemuslikkuse hinnanguid jätta. Raiete regulatsioon tuleb luua kooskõlas teadusuuringute ja metsaseaduses sätestatuga. Teeme ettepaneku jätta maaparandussüsteeme Arvestatud Regulatsiooni sõnastust on täpsustatud puudutav regulatsioon eelnõust välja või viia eelnõu vastavate sätete sõnastus MaaParS-iga vastavusse Teeme ettepaneku täiendavalt hinnata eelnõu Arvestatud Juriidiliste isikute trahvimäärad korrigeeritud, enamus määrasid oluliselt vastutuse ja karistusmäärade proportsionaalsust ja vähendatud ja seletuskirja põhjendustega täiendatud kooskõla põhiseadusega. Üheselt mõistetavalt ei selgu eelnõu § 1 punktiga 6 Selgitatud Leevendus- ja hüvitusmeetmed määratakse reeglina riigimaal. Eramaal LKS-i lisatavast §-i 81 hüvitis- ja leevendusala saab alasid määrata eraomanikuga kokkuleppel. regulatsioonist, kelle kinnistutele neid alasid määratakse, kas riigi, KOV-i või eramaale Soovime juhtida tähelepanu veale seaduse sätte Arvestatud Numeratsioon korrigeeritud numeratsioonis. Nimelt on eelnõu § 1 punkti 8 järgi plaanis LKS § 14 lõikele 1 lisada punktid 11 ja 12, kuid hetkel kehtivas seaduses on lõikel 1 punkt 11 juba olemas (hoonestusloa andmine). Seega ei ole võimalik eelnõuga lisada § 14 lõikele 1 punkte 11 ja 12. Eelnõus on probleeme kasutatud mõistete Arvestatud Mõisteid täpsustatud eelnõus ja seletuskirjas defineerimisega. Näiteks ei ole eelnõus ega seletuskirjas lahti seletatud § 1 punktis 1 kasutatud mõistet „riiklik kaitse“. Samuti on ebaselge abitus seisundis looma tähendus. Ja „poollooduslike koosluste“ mõiste asemel on kasutuses „pärandniitude“ mõiste ning õigusselguse huvides peaks kõigis looduskaitset puudutavates õigusaktides (sh tegevusi ja toetusi reguleerivad) kasutama samu mõisteid. Samuti on eelnõus probleeme Arvestatud Regulatsiooni sõnastust on täpsustatud maaparandussüsteemidega seotud mõistete kasutamisega. Nimelt ei kasutata eelnõus mõisteid samas tähenduses kui maaparandusseaduses, näiteks mõisted maaparandushoid, maaparandussüsteemi uuendamine ja hooldamine. Eelnõu aga ei näe ette maaparandusseaduse muutmist, mistõttu ei ole kohane muuta eelnõuga mõisteid. Seletuskirjas ei ole selgitusi ja põhjendust § 1 Selgitatud Kõik veekaitsevööndiga seonduv on veeseaduses punktis 55 toodud plaanile tunnistada kehtetuks LKS § 42 lõige 5, mille kohaselt supelrannal ei ole veekaitsevööndit Teeme ettepaneku objektiivselt täiendavalt hinnata Arvestatud Seletuskirja täiendatud kaasnevate kulude ja mõjude osas. eelnõuga kaasnevaid negatiivseid ja positiivseid mõjusid ühiskonnale, maksumaksjatele, riigivalitsemisele, kinnistu omanikele ja ettevõtjatele. Lisaks on oluline hinnata eelnõu kooskõla põhiseaduse ja teiste seadustega, mis on seotud eelnõuga (kirjas ka näited, mis puudulik)  Teeme ettepaneku lisada eelnõusse regulatsioon Arvestamata Looduskaitseliste piirangute kompensatsioonide regulatsioon on seaduses looduskaitseliste piirangute seadmise hüvitamiseks olemas. Rakendame looduskaitseseaduses maade omandamist ja kinnisasja omanikule. maamaksuvabastust. Toetuste maksmise kohustust ei lisata looduskaitseseadusesse. Erametsaomanikele makstakse toetuse läbi põllumajanduspoliitika (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika riikliku strateegiakava 2023- 2027) ning metsaseaduse kaudu. Selgitame, Kliimaministeerium juhib LIFE-IP projekti “Loodusrikas Eesti“, mille kaudu on koostöös Eesti Maaülikooli ja Eesti Erametsaliiduga töötatud välja Natura 2000 erametsatoetuse arvutamise uus metoodika ning selle alusel on üle-eesti kaitstavatel aladel hinnatud võimalikke tasumäärasid. Tasumäärade arvutamisel võeti arvesse looduskaitseseaduse muutmise eelnõus täiendavaid metsamajandamisepiirangud. Täna kaardistatakse võimalusi ühikumäärade täiendavaks diferentseerimiseks. MKM Eelnõuga planeeritud täiendavate kaitsemeetmete Arvestatud Seletuskirja täiendatud kaasnevate kulude ja mõjude osas. osas tuleks mõjuhinnangut täiendada, sest meie hinnangul võib nendel muudatustel tegelikkuses olla teatud mõju raie mahule, riigieelarve tuludele, ettevõtete halduskoormusele ja konkurentsivõimele (mis majandusliku ebakindluse tõttu väheneda võib) jm. Eeltoodust tulenevalt palume hinnata nii probleemide kui lahenduste mõju vastavalt mõjude hindamise metoodikale, tuues mu hulgas välja nii mõju majandusele, ettevõtjate halduskoormusele jt olulistele valdkondadele ja sihtgruppidele. Asjakohane oleks mõjusid hinnata ka koostoimes teiste paralleelselt menetluses olevate eelnõudega, mis metsa majandamist puudutavad. Seletuskirjas jääb arusaamatuks, kas 30 % osas on Selgitatud ja Ühiskonna praegune ootus on nii stabiilne majanduskeskkond, kui ka Eesti tegu numbrilise eesmärgi seadmisega või on osaliselt loodusruumi säilimine. 30% raamistiku seadmine püsiva riikliku kaitse eesmärk tagada sisuline kaitse. Seletuskirja kohaselt arvestatud vaatenurgast annab suuna ja selguse. Meie eesmärk on selles raamistikus ei ole kaitstava protsendi hulka arvestatud kohaliku targalt tegutseda, üksnes pindala kriteerium ei taga meie looduskaitse omavalistuse poolt kehtestatud piiranguid, mis ei ole eesmärkide, liikide ja elupaikade soodsa seisundi saavutamise. kooskõlas eesmärgi selgitusega (vastupidavus Eelnõusse on lisatud 30% riiklike kaitstavate alade loetelu. muutuvates kliimatingimustes, kindlustada hea Kaitstavatele aladele jäävate alade maaomanikele on kaitse all olemise ja elukeskkonna säilimise tulevastele inimpõlvedele). piirangute talumise eest ette nähtud kompensatsioonimeetmetena Juhime tähelepanu, et EL elurikkuse strateegia maamaksuvabastus/-soodustus ja riigile maa omandamise võimalus. Lisaks eesmärgid on riikidele soovituslikud, mitte erinevad toetused. Tasumäärade arvutamisel on arvesse võetud kohustuslikud. Leiame, et täiendava kaitse muudatusega kaasnevad täiendavad metsamajandamisepiirangud. planeerimise mõju ettevõtlusele, kohalikule Looduskaitse seaduse eesmärkide saavutamiseks on vaja teatud alasid kogukonnale ja turismile on hindamata. Tööstuse ja tõhusalt kaitsta ja seda saab tagada riiklike kaitsealade või seadusest ettevõtluse poolelt on olnud probleemiks just tulenevate piirangutega. KOV ja era kaitsealade korral ei ole riigil võimalik looduskaitse piirangute tõttu loastamismenetluse nende loomist ja kaitse korraldust suunata ning kaitse tõhusust ja väärtuste pikkused, mistõttu on oluline kirjeldada kaasnevate säilimist pikas vaates kindlustada. muudatuste mõjud laiemalt. Seletuskiri on liiga üldsõnaline ja sisulisi vastuseid paraku ei paku, mistõttu tuleks eelnõu ja seletuskirja täiendada. Juhul, kui selgub, et muudatuste mõju ettevõtjatele on negatiivne, siis tuleks kaaluda ka leevendavaid meetmeid, sh näiteks asjakohaseid kompensatsioonimeetmeid metsaomanikele. Lisaks teeme ettepaneku arvata kohaliku omavalistuse kehtestatud piirangute alad kaitstavate alade arvestusse Nõustume, et lage ja veer-raiete keeld Selgitatud Lageraie % piiranguvööndite ja hoiualade erametsamaast viie aasta jooksul piiranguvööndis on positiivne elustikule, kuid on olnud ~3%. edaspidi asenduvad lageraied häil- ja aegjärgsete raietega. seletuskiri ei anna ülevaadet kuidas see mõjutab Metsamaa pindala kaitsealadel, kus on praegu on lageraie lubatud erametsaomanikke ning puidu kättesaadavust turul. (väljaspool Natura alade metsaelupaikasid) on 86 916 ha., sellest Juhime tähelepanu, et Kliimaseaduse, metsaseaduse riigimaale jääb 45 591 ha ja eramaale 40 744 ha (sh lepikuid ja kuusikuid ja looduskatiseseaduse muudatusi tuleks hinnata jääb alale, kus hetkel on lageraie lubatud ~7000 ha eramaal ja ~7000 ha kompleksselt ja seda ei ole tehtud üheski nimetatud riigimaal). eelnõu seletuskirjas  Eelnõu kohaselt seatakse kaitstaval loodusobjektil Selgitatud Looduskaitseseadusega ei reguleerita erametsatoetuste tingimusi ega häil- ja aegjärkse raie tegemisel tingimused metsa ühikumäärasid. Toetuste süsteemi uuendamine on töös ning arvestame uuenemise kriteeriumitele, raie järkude vahele ja võimaluste piires antud ettepanekut. metsa koosseisule. Antud muudatus seab naabrid ebavõrdsesse olukorda ja võib kaasa tuua olukorra kus naaberkinnistu raie tõttu ei saa maaomanik omandit kasutada mitukümmend aastat. Sellest tulenevalt tekib olukord, kus piiranguvööndis metsa omamine tähendab sisuliselt sihtkaitsevööndi kaitsekorda, mistõttu tuleks kogu eelnõu piirangute mõju hinnata kompleksselt ja kehtestada sihtkaitsevööndiga sarnased hüvitismeetmed. JuM Palume 30% piirmäära sätestamise vajadust Arvestatud Eelnõud ja seletuskirja 30% sätte osas täiendatud selgitada seletuskirjas põhjalikumalt ja analüüsida, kas sätte pakutud sõnastus vastab soovitud eesmärgile. Eelnõu § 1 p 6 (LKS § 81) – kavandatava lõikega 4 Arvestatud Eelnõus on sõna "register" asendatud infosüsteemiga". Eesti looduse nähakse muu hulgas ette, et KeA kontrollib alade ja selgitatud infosüsteem ei hõlma isikuandmeid. andmeid ja esitab need Eesti looduse infosüsteemi kandmiseks ning tagab hilisema menetluse käigus selguvate paranduste registrisse kandmise. Ilmselt on registri all peetud silmas samuti Eesti looduse infosüsteemi. Selleks, et tagada õigusselgus, tuleks sama mõiste tähistamiseks kasutada sama terminit. Palume sättes teha vastav muudatus. Lisaks eelnevale palume täpsustada seletuskirjas, kas andmed, mille Keskkonnaamet esitab Eesti looduse infosüsteemi hõlmab ka isikuandmeid. Kui jah, siis tuleb isikuandmete kategooriad sätestada seaduse tasandil Eesti looduse infosüsteemi reguleerivasse sättesse. Eesti looduse infosüsteem – keskkonnaseadustiku Arvestamata EELISe eesmärgi sõnastamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja üldosa seaduse (KeÜS) § 395, mis näeb ette Eesti Nõukogu direktiiviga 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja looduse infosüsteemi regulatsiooni, ei vasta nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta andmekaitseõiguse nõuetele. KeÜS § 395 lõikes 1 (keskkonnateabe direktiiv). Keskkonnateabe direktiivi artikli 1 lõige 2 on ette nähtud, et andmekogu eesmärk on koguda ja sätestab direktiivi eesmärgina mh selle tagamise, „et keskkonnateave oleks avalikustada süstematiseeritult teavet järgmiste üldsusele üha enam kättesaadav ja et seda levitataks üha laiemalt, et keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta. Juhime saavutada keskkonnateabe võimalikult laialdane süstemaatiline tähelepanu, et andmekogu eesmärk ei saa olla kättesaadavus ja levik elanikkonna hulgas. Keskkonnateabe direktiivi pelgalt koguda ja avalikustada andmeid, vaid artikkel 7 „Keskkonnateabe levitamine“ kohustab liikmesriike tagama, et kogumine ja avalikustamine toimub mingil kindlal keskkonnateave saaks üha enam kättesaadavaks elektrooniliste eesmärgil, seega tuleb KeÜS § 395 lõiget 1 muuta andmebaaside kaudu. nähes selles ette, mis eesmärgil andmeid kogutakse EELISe eesmärk on koguda ja avalikustada süstematiseeritult teavet ja avalikustatakse. selliste ruumiobjektide kohta, mis tulenevad peamiselt Lisaks sellele, tuleb andmete säilitustähtajad näha keskkonnavaldkonna seadustest ja mille andmekogus kirjeldamine on ette seaduse tasandil, kuid hetkel ei ole seda Eesti oluline teiste seaduste rakendamiseks, s.o objektid, mille suhtes looduse infosüsteemi puhul tehtud. Palume ka selles kehtestatakse piiranguid, kohustusi või õigusi ning mille olemasolu ruumis osas KeÜS-i regulatsiooni täiendada peab olema üldsusele kättesaadav teave. Leiame, et EELISe eesmärgi sõnastus ei vaja hetkel muutmist, kuna eesmärk koguda ja avalikustada teavet keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta vastab täielikult keskkonnateabe direktiivi nõuetele. Andmekogu Eesti looduse infosüsteem (EELIS) on hinnatud arhiiviväärtuslikuks Rahvusarhiivi 31.10.2017 hindamisotsusega 51 (vt https://www.ra.ee/astra/site/databases). ArhS §2 lg 3 sätestab, et arhivaal on osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt . Arhiiviseadusest tulenevalt sätestab KeÜS (§ 395 lg 8), et Eesti looduse infosüsteemi kogutud keskkonnateavet säilitatakse tähtajatult. Võttes arvesse, et jahiseaduse (JahiS) § 15 lõike 1 Arvestamata Vastavad muudatused viiakse sisse eelnõuga „Keskkonnaseadustiku üldosa kohaselt edastatakse jahipiirkonna seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu“, mille esitame kasutusloa taotlemiseks andmed keskkonnaotsuste Vabariigi Valitsusele I kvartal 2025. infosüsteemi ning selle sama lõike 1 kohaselt esitatakse sinna ka isikuandmed, tuleb infosüsteemi regulatsiooni juures sätestada ka töödeldavate isikuandmete kategooriad (täpsema andmekoosseisu võib välja tuua andmekogu põhimääruses) ning andmete säilitustähtajad. Palume täiendada keskkonnaotsuste infosüsteemi regulatsiooni, nähes ette seaduse tasandil töödeldavate isikuandmete kategooriad, andmete säilitustähtajad, täiendada põhimääruse volitusnormi, nähes ette, mida põhimääruses täpsemalt reguleeritakse ning sõnastada ümber lõikes 3 ette nähtud AK alus selliselt, et sealt nähtuks igakordne kaalumiskohustus. Eelnõu § 1 p 78 (LKS § 14) − palume analüüsida, Arvestatud Väärteo koosseisud on üle analüüsitud ja üldkoosseisust on eraldatud kas oleks võimalik terve üldkoosseis kaitstaval loodusobjektil poollooduslike koosluste kaitse nõuete rikkumine. konkreetsete rikkumisnormidega asendada ja üldnorm ära jätta Eelnõu § 1 p 78 (LKS § 14 lg) ja karistuse määr − Arvestatud Trahvimäär tõstetud 100 trahviühiku peale LKS § 71 lg 1 näeb ette füüsilise isiku karistuse suuruseks kuni 50 trahviühikut. Teeme ettepaneku karistuste proportsionaalse tasakaalu eesmärgil suurendada selle karistuse maksimummäära 100 trahviühiku peale. Karistussätete selgitused – palume seletuskirja Arvestatud Seletuskirja täiendatud trahvimäärade selgituste ja põhjendustega täiendada selliselt, et konkreetse väärteokoosseisu osaliselt sisu ja karistusmäära selgitus ning põhjendatus oleks paremini jälgitav. Füüsiliste isikute trahvimäärad varieeruvad vahemikus 50 000 kuni 300 000 eurot. Palume iga sätte puhul selgitada karistusmäära valikut. Eelnõu § 2 p-s 2 (JahiS § 36 lõige 9, § 40 lõige 13 ja Arvestatud Muudatus jäetakse eelnõust välja § 42 lõige 3) kavandatud muudatustega asendatakse sõna „vorm“ sõnaga „andmekoosseis“ Jääb aga selgusetuks, mida kehtestatakse täpsemalt JahiS § 40 lõike 13 alusel, mis näeb ette volitusnormi jahiloa andmekoosseisu kehtestamiseks, kui jahiloal esitatavad andmed on sätestatud JahiS § 40 lõikes 8. Kui JahiS § 40 lõikes 8 loetletud andmeid täpsustatakse, siis tuleks volitusnormi täpsustada sõnaga „täpsem“. Kuna eelnõule lisatud rakendusakti (jahiloa  andmekoosseisu määrus) kavandil puuduvad lisad, milles andmekoosseisud ette nähakse, siis ei ole võimalik hinnata määruse vastavust seadusele. Palume teisel kooskõlastusringil need määruse lisad esitada Leiame, et JAHIS tuleb seaduse tasandil asutada ja Arvestatud Küsimust arutati täiendavalt JuMiga, kes pärast JAHISega seotud näha JahiS-s ette vähemalt andmekogu asutamise osaliselt asjaolude analüüsimist leidis, et andmekogu asutamine olukorras, kus riik eesmärk; töödeldavate isikuandmete liigid, andmete on haldusülesanded üle andnud lepinguga jahindusorganisatsioonile, pole säilitamise tähtaeg, andmekogu vastutav töötleja vajalik. JuMi ettepanekul lisatakse eelnõusse täiendus, et haldusülesannete ning volitusnorm põhimääruse kehtestamiseks, mis täitmisel on jahindusorganisatsioonil õigus töödelda isiku üldandmeid. loetleb, mida põhimääruses reguleeritakse, nt pidamise kord, andmeandjad, andmevahetus teiste andmekogudega, volitatud töötleja ja tema ülesanded, juurdepääs ja väljastamise kord, muud korralduslikud küsimused.Juhime tähelepanu, et andmekogu vastutav töötleja saab siinkohal olla kas Kliimaministeerium või siis tuleb nimeliselt vastutav töötleja seaduses määrata (nt Keskkonnaamet). Kokkuvõttes palume täiendada JahiS eelpool avatud andmekogu regulatsiooniga. Mõju analüüsis on eelnõu muudatusi hinnatud liiga Arvestatud Seletuskirja täiendatud üldiselt, enamike muudatuste puhul ei ole osaliselt määratletud mõjutatud sihtrühma. Vastavalt HÕNTE § 1 lg (1) p 7 tuleks mõju hinnata lähtuvalt neljast kriteeriumist: sihtrühma suurus, mõju avaldumise ulatus ja sagedus, ebasoovitava mõju esinemise risk. Palume eelnõu seletuskirjas mõjuanalüüsi täiendada. ReM Palume selgitust eelnõu § 1 punkti 2 osas. Kas Selgitatud Muudatus ei too automaatselt uusi piiranguid. Toitumisala või termini „perioodiliselt koondumise paiga“ asemel liikumiskoridori lisamine PEP definitsiooni ei tähenda, et kõik need alad kasutatav termin „perioodiliselt kasutatav ala“ toob kaasatakse automaatselt PEP-de hulka. See muudatus annab võimaluse kaasa uusi piiranguid ka väljaspool kaitseala, PEP moodustamisel vajadusel selliste alade lisamist kaaluda. PEP hoiuala või püsielupaika? moodustamise protsessi kaasatakse kõik asjasse puutuvaid maaomanikud ja huvigrupid. Väljaspool kaitstavaid objekte olevad loomade perioodiliselt kasutatavatel aladel ei kehtestata püsivaid, majandustegevust takistavaid looduskaitse piirangud. Seletuskirja on vastavad selgitused lisatud Teeme ettepaneku eelnõu § 1 punktis 6 sätestatud Arvestatud Regulatsioon muudetud. Uue regulatsiooni kohaselt määratleb kaitseala looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu § 81 kahjustamise korral piisavad hüvitus- või leevendusalad ja kirjeldab seal lõikest 3 välja jätta sõnad „planeeringu või“ ja rakendatavad meetmed koos ala eesmärgi, põhjenduse ja piiridega „planeeringu kehtestaja või“. Eelnõu koostamise Keskkonnaamet. käigus ei ole sätet planeeringuliikide ülesannete ja Teistel juhtudel planeeringu koostamise korraldaja või tegevuseks vajaliku planeeringute menetlemise kontekstis loa taotleja. planeerimisalase tegevuse korraldajaga läbi Uus sõnastus läbi räägitud ka ReM esindajatega. arutatud. Planeeringu kehtestaja lisamine regulatsiooni on sellisel kujul läbi mõtlemata ning selle rakendamise mõjud ja riskid hindamata. Samuti ei ole sätte seoseid ruumilise planeerimisega ning planeeringu kehtestajale lisanduvaid kohustusi eelnõu seletuskirjas põhjendatud. Palume § 1 punkti 8 muutmiskäsud üle kontrollida. Arvestatud Numeratsioon korrigeeritud Kas punkti 8 muudatusega ei peaks täiendama mitte looduskaitseseaduse § 14 lõiget 1 punktidega 12 ja 13, sest punkt 11 on §-s 14 juba olemas? Eelnõu § 1 punkti 8 muudatusega, mis puudutab Arvestatud KeA ja ReM maaparanduse valdkonna ekspertidega koostöös regulatsioon maaparandustöid, ei saa nõustuda. Eelnõu ja ja sõnastus muudetud, et kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti seletuskiri ei ole vastavuses, kuna sättega ei valitseja nõusolekuta teha ehitiste hooldamist või maaparandushoiutöid, reguleerita vaid maaparandussüsteemi hoiutööde mille käigus eemaldatakse setet mehhaniseeritult või reguleeritakse tegemist, nagu selgitab seletuskiri. Samuti on § 14 veerežiimi. Eelnõud ja seletuskirja vastavalt korrigeeritud lõike 1 punktis 12 kasutatav sõnastus ebaselge ning jääb arusaamatuks, mida soovitakse sättega reguleerida, ka seletuskiri ei ava sätte ulatust. Palume sätte sõnastamisele kaasata Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maaparanduse valdkonna eksperte. Eelnõu § 1 punktis 10 sätte jõustumisel oleks Arvestamata Vastavalt PS § 5 ja LKS § 1 tuleb võtta meetmeid, et kasutada riigi edaspidi sellisel alal võimalik ainult loodusvarasid säästlikult ja tagada nende soodne seisund. Vastavalt LKS § mahepõllumajandus, samas ei ole tootjatele nii suure 2 kaitstakse loodust mh ka oluliste alade kasutamise piiramisega ja kohustusliku ülemineku jaoks ette nähtud sooritatavate toimingute reguleerimisega. § 14 selgitab üldisi kitsendusi, hüvitusmeetmeid. Samuti puudub hinnang mida kaitstavatele loodusobjektidele rakendatakse. Lisatud säte on saagikusele, toidu varustuskindlusele kooskõlas mulla ja maa pikaajalise kestliku majandamise, elurikkuse kaitse ningmajandusele (nt tootjate tegevuse lõpetamine, ja saastuse vähendamise ja vältimise eesmärkidega ning seda rakendatakse eksport, investeeringud erinevatesse kaitstavate loodusobjektide puhul, mille kaitse alla võtmine on olnud tootmisseadmetesse, maa hind jne). vastavalt seadusele põhjendatud. Põllumajandustootmine on ettevõtlus ning ilma Muudatuse rakendumisele on sätestatud ka üleminekuaeg (2030. aasta 1. põhjenduseta ei ole mõeldav nii suure mõjuga jaanuar), mis võimaldab kaitstava loodusobjekti majandajal enda (tavatootja peab hakkama mahetootjaks) kohustuste kestlikkuse seisukohast analüüs teostada ja tegevus rakenduva põhimõttega tekitamine. kooskõlla viia. Väetiste kasutamise keelu osas ei ole põhjendatud, Seletuskirja mõjude ja hinnangute osa täiendatud selgitustega sh miks keeld laieneb ka orgaanilistele väetistele. Ei orgaaniliste väetiste edasise kasutamise võimaluste osas. ole praegu eelnõus üheselt arusaadav, kas orgaanilise väetisega väetamine on lubatud. Soovime, et ka kaitstavatel aladel säiliks maaelu ja ekstensiivne toidutootmine, sh karjatamine, seega on orgaaniliste väetiste kasutamise keelamine ebaproportsionaalne ja ebavajalik piirang ning töötab vastu ka kliima- ja keskkonnaeesmärkidele. Eelnõu § 1 punktides 10, 30 ja 34 viidatakse Arvestatud Seletuskirja vastavalt täiendatud ja selgitatud, et jätkuvalt on lubatud mahepõllumajanduses kasutada lubatud biotsiidi, karjatamisel loomade poolt maale jäetava sõnniku kasutamine. taimekaitsevahendi ja väetise kasutamisele. Seletuskirjas võiks selguse huvides viidata komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1165 lisadele I ja II, kus on toodud mahepõllumajanduses kasutamiseks lubatud taimekaitsevahendite ja väetiste loetelud. Samuti palume eelnõu § 1 punktidesse 30 ja 34 lisada, et lubatud on karjatamisel loomade poolt maale jäetav sõnnik. Kaitsealade poollooduslikel kooslustel võib olla vajalik loomade karjatamine ja ka mujal kaitsealal asuval rohumaal oleks karjatamise keelamine liialt piirav, kui karjatamise keeld ei tulene just mõnest konkreetse ala kaitsekorrast. Seletuskirja võiks lisada ka täiendava selgituse, et kariloomade karjatamisel pärandniidule jäänud sõnnikut ei loeta väetamiseks. Eelnõu § 1 punkt 11, millega täiendatakse Arvestatud Kõnealune punkt on hetkel eelnõust välja jäetud ja vajadusel töötatakse looduskaitseseadust § 15 lõikega 21 , muudatus välja parem sõnastus. Hetkel probleemi aktuaalsus vähenenud seoses sellisel kujul toob märkimisväärse töökoormuse vahepeal jõustunud Maakatastriseaduse muudatusega ja võimalikud kasvu Maa-ametile. vaidluskohad lahendatakse kehtiva regulatsiooni abil. Leiame, et kooskõlastuskirjas mainitud asjaolud tuleb eelnevalt läbi analüüsida, kuna need põhjustavad Maa-ametile märkimisväärset töömahu suurenemist ning eeldavad täiendavaid rahalisi ressursse Eelnõu § 1 punktist 13 ei selgu, kellele kohaldub Arvestatud Säte on suunatud kaitseala valitsejale, kus tuuakse välja, millised tegevused looduskaitseseaduse § 17 lõike 1 muudatus, mille on poollooduslikel kooslustel vajalikud ning milliste dokumentidega kohaselt tuleb kaitstava loodusobjekti määratakse nende tegevuste ulatus. Kuid selguse huvides arvestame poollooduslike koosluste esinemisaladel tagada ettepanekuga ja sätte esimeses lauses asendame sõna "tuleb" sõnaühendiga niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde "on vajalik" ehk kasutame täna kehtivat sõnastust. kujundamine ja harvendamine. Palume selguse huvides välja tuua, kas poolloodusliku koosluse kaitsekorra kohane hooldamine muutub kinnisasja valdajale või omanikule seadusest tulenevaks kohustuseks või mitte. EL ühise põllumajanduspoliitika eelarvest on aastaid makstud pärandniitude ehk poollooduslike koosluste hooldamise toetust. Leiame, et maahoolduse kohustust maa valdajale või omanikule panna oleks liialt koormav. Toetame vabatahtlikku maahoolduskohustust, mida teatud korra kohaselt tehes on võimalik saada kompensatsiooni. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punkte 14 ja 15 Selgitatud Seletuskirjas selgitatud, et eeskirja ja kavaga määratud vajalikud tööd selliselt, et tegevuskavas tuleb arvestada kaitstaval alal viiakse ellu ainult sellises ulatuses, et see ei kahjustaks ümberkaudse veerežiimi ja maaomanike väljaspool kaitstavat ala jäävate maade maakasutust. maakasutuse vajadustega, kui vastavates kavades määratakse loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vajalikud tegevused, millega võivad kaasneda takistused ja kahju väljaspool kaitseala maaomanike maakasutusele. Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse Arvestatud Seletuskirja täpsustatud selgitusega, et muudatusega ei muudeta põhimõtet, looduskaitseseaduse § 31 lõike 2 punkti 7, kus et piiranguvööndis on üldjuhul biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kehtiva seaduse kohaselt on piiranguvööndis kasutamine keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti ehk nende keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamist saab kaitse-eeskirjaga reguleerida. Muudatusega kitsendatakse kasutamine, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. tänast võimalust ja antakse see üksnes mahepõllumajanduses kasutada Muudatuse kohaselt muudetakse ja sõnastatakse § lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamisele. 31 lõike 2 punkt 7 uuesti ning uue teksti kohaselt on piiranguvööndis keelatud mahepõllumajanduses kasutada lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine. Seletuskirjast on võimalik vastupidist välja lugeda. Palume viia eelnõu ja seletuskirja tekst omavahel vastavusse Ei saa nõustuda eelnõu § 1 punktiga 32, sest Arvestatud Sättega ei keelata automaatselt maaparandussüsteemi hoiutööd, vaid piiranguvööndis läbivate maaparandussüsteemi antakse võimalus seda vajadusel kaitse-eeskirjaga teha. Samuti on sättesse eesvoolude hoiuseisundist sõltub põllumajandusmaa lisatud lisatingimus, et nimetatud piirangud ei takista oluliselt ning metsamaa sihipärane kasutamine väljaspool maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist väljaspool kaitstavat kaitstavat loodusobjekti, mistõttu peab loodusobjekti. piiranguvööndis säilima võimalus teha maaparandushoiutöid vähemalt sellises mahus, et on võimalik likvideerida eesvooludes ja kuivenduskraavides olevaid voolutakistusi ja koprapaise. Eelnõu § 1 punkti 60 puhul on seletuskirjas Arvestatud Kuna KAUR ja ReM eksperdid ei jõudnud ühisele arusaamisele sätte arvuliselt jäetud selgitamata, mida tähendab rakendamise osas, siis punkt sellest eelnõust kustutatud. Vajadusel tullakse temperatuuri muutmine, on see 0,5 või 10 kraadi. selle juurde tagasi järgmise LKs muudatuse raames. Eelnõu § 1 punktiga 69 sätestatakse maaomanikule Arvestatud Omandi heas seisus hoidmine on maaomaniku ülesanne. Kasvatuskeeluga või -valdajale kohustus hävitada teatud võõrliigid. osaliselt võõrliikide kasvatamise keeld on enamus viidatud liikide puhul kehtinud Peame ka sellise kohustuse panemist kinnisasja enam kui kümnendi. Seoses riigieelarve kärpega ei ole Keskkonnaametil omanikule või valdajale liialt koormavaks. Peame võimalik senisel kujul tõrjetegevusega ja seega maaomanikele tõrjeteenuse oluliseks siin riigipoolset koordineeritud ja pakkumisega jätkata. Maaomanikud peavad tagama tõrjega esmalt liigi professionaalset tõrjetegevust. Kindlasti on oluline edasise leviku peatamise ja pikemas vaates keelatud võõrliikide kolooniate maaomaniku või valdaja teadlikkuse tõstmine, et hääbumise. Keskkonnaamet jätkab kindlasti teadlikkuse tõstmist (vajalik neil oleks võimalik oma võimaluste piires info sh määruses nimetatud võõrliikide tõrjesoovitused, tõrjeviiside vabatahtlikult võõrliikide tõrjesse panustada. Hetkel kirjeldused jms on pandud üles Keskkonnaameti kodulehel) ja nõustab pole ka seletuskirjas välja toodud raskesti vajadusel maaomanikke ka konkreetsetes küsimustes. tõrjutavate võõrliikide hävitamisega kaasnevat Mõjude osas on seletuskirja täiendatud. negatiivset majanduslikku mõju maaomanikule või -valdajale, kes peab ise võõrliigi hävitama või tellima selle hävitamise teenuse. Täiendavate alade kaitse alla võtmise korral (30%) Arvestatud Seletuskirjas selgitatud, et 30% riikliku kaitse eesmärk ei tähenda ei ole seletuskirjas välja toodud mõju automaatset alade kaitse alla arvamist vaid sihti, mis keskendub liikide ja maamaksuvabastustele ja maamaksu laekumisele. elupaikade kaitsevajakute täitmisele. Seda, kui palju nendel täiendavalt Palume anda hinnang, kui suur osa täiendavalt kaitse alla võetavatel aladel hakkab kehtima maamaksusoodustus, selgub kaitse alla võetavatest maadest hakkab saama kaitse alla võtmise menetluses, mille käigus selguvad kaitse alla võetava maksuvabastust ning kuidas mõjutab täiendavate ala täpsed piirid, tsoneering, kaitsekord. Sealjuures kaitse alla võtmise alade kaitse alla võtmine KOVide maamaksutulu. menetlusse on kaasatud ka kõik puudutatud maaomanikud ja kohalikud Palume esitada KOVide maamaksu tulude omavalitsused. vähenemise prognoos stsenaariumi korral, kui Täiendav piirang, mis tekib automaatselt seadusemuudatuse jõustumisel on kaitstav pind on 30 protsenti maismaast. piiranguvööndites lage-ja veerraie keeld, mis maamaksu ei mõjuta ja mis toetuste osas on juba täna kaetud piiranguvööndi metsatoetusega (vastavalt Eesti Maaülikooli uuringule: https://www.loodusrikaseesti.ee/sites/forest/files/2024- 02/Kaitsepiirangutest-tulenevad-saamatajaavad-tulud-2024.pdf). Väga üldiselt, taustaks saab maamaksu osas teha arvutuse lähtudes sellest, et 30%-st on kaitseta veel umbes 2,5% maismaast (va projekteeritavad kaitsealad). Hetkel ei ole teada millise kaitsekorra need eesmärgi täitmiseks kaitse alla võetavad alad saavad, aga kui umbes pool nendest aladest läheb range kaitse alla, kus hakkab kehtima 100% soodustus ja pool leebema kaitsekorraga vööndisse, kus kehtib 50% soodustus ja võttes arvesse, et maatulundusmaal on maksimaalne maksumäär 50%, maksustamishind metsamaal on 0,13 2 €/m2 ja looduslikul rohumaal 0,2 €/m2, oleks maksimaalne saamata jääv tulu KOV-ide tulubaasi kokku ~750 000 eurot/aastas. Kui arvesse võtta ka kasvupiirang, siis tegelik laekumata  maamaks oleks tõenäoliselt väiksem. KOV-dele kompenseeritakse looduskaitseliste piirangute tõttu maamaksust saamata jäänud tulu Rahandusministeeriumi hallatava tasandusfondi kaudu. Kuna täiendavate alade kaitse alla võtmisel keskendutakse valdavalt riigimaadele, siis ei ole mõju kompensatsioonimeetmete rakendamisele tehtavatele kuludele. Samuti palume eelnõu seletuskirjas üle vaadata Arvestatud Ettepanekuga arvestatud ning seletuskirja vastavalt muudetud. terminid. Maamaksu kontekstis palume kasutada terminit „maamaksuvabastus“, kuna tegemist on maa põhise vabastusega. Maamaksusoodustused on isikupõhised (nt koduomaniku soodustus). Termineid „pestitsiid“, „biotsiid“ ja „kemikaal“ Arvestatud Seletuskirjas terminid üle vaadatud ja parandatud kasutatakse läbisegi. Samuti kasutatakse seletuskirjas termineid, mis ei ole õiged, nt „mahedad taimekaitsevahendid“ ning läbisegi kasutatakse termineid „kestlik toidutootmine“ ja „turvaline toidutootmine“ Seletuskirjas on mainitud ka Rahandusministeeriumi Arvestatud Viide ministeeriumile seletuskirjas muudetud juhitavat kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse uuendamist. Kuna ministeeriumide töö ümberkorralduse käigus on nimetatud seadust koostav osakond liikunud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse, palume parandada ministeeriumi nimi Palume seletuskirjas selgitada, mis on soomuld ning Arvestatud Soomuldade kaitsekorralduskava teema sellest eelnõust kustutatud. kas see rakendub ka kasutatavale Vajadusel tullakse ReM eksperte kaasates selle juurde tagasi järgmise põllumajandusmaale, kus täna piirangud puuduvad. LKS muudatuse raames Palume hinnata punktide 8 ja 32 mõjusid Arvestatud Seletuskirja mõjude osa täiendatud ja selgitatud, et koosluste taastamistöid maaomanikele. Punktide 8 ja 32 mõjude hindamisel on kavas teha eelkõige riigimaadel, eramaadele minnakse erandjuhtudel ja ei ole välja toodud mõju sihtrühmale II – üksnes juhul, kui selleks on saadud maaomaniku nõusolek ja, et seega mõju maaomanikud. Kui alal asub maaparandussüsteem, maaomanikule minimaalne siis aaomanikel on õigustatud ootus kasutada oma omanduses olevat maatulundusmaad sihtotstarbeliselt. Hoiutööde tegemisel nt sette eemaldamise keelamine või selleks igakordne nõusoleku küsimine mõjutab maaomanikke negatiivselt. Hoiutööd on vajalikud selleks, et tagada maaparandussüsteemi järjepidev toimimine. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu ja sõnastada Arvestamata Selleks on vaja muuta relvaseadust, mis lubaks jahirelva kasutada ka jahiseaduse § 26 lõige 8 järgmiselt: muudel eesmärkidel kui jahipidamine (RelvS § 29 lg 3). „(8) Jahitulirelva tohib kasutada Jahiseadus ei reguleeri ega ka keela jahirelva kasutamist muul otstarbel kui põllumajanduslooma hädatapmiseks Põllumajandus- jahipidamine. Kui RelvS muutmisel siiski ilmneb, et muuta on vaja ka ja Toiduameti eelneval kooskõlastusel ja jahiseaduse ja loomakaitseseaduse sätteid, siis saab vastavad muudatused loomakaitseseaduse § 10 lõikes 2 sätestatud lisada RelvS muutmise eelnõu juurde. tingimustel.“ Palume lisada jahiseadusesse mõiste otsene või Arvestamata See on täiendav ettepanek ja vajab kindlasti põhjalikumat mõjuanalüüsi, vahetu suurkiskja ründe oht, mille korral jahirelva ja mida praeguse eelnõu menetluse käigus teha ei jõua. Oluline on näidata, et jahitunnistust omaval isikul on õigus surmata see aitab probleemi lahendada ja ei tekita selle asemel probleeme juurde. põllumajandus- või lemmiklooma ründav uluk (suurkiskja) väljaspool jahihooaega. Palume mitte lisada mõistesse „otsene või vahetu suurkiskja ründe oht“ kriteeriumeid „esmakordne“ või „korduv“, sest ka esmakordne rünne vigastab, hirmutab ja surmab saaklooma.  Ühtlasi teeme ettepaneku sätestada Keskkonnaameti Arvestamata KeA teeb järelevalvet küttimismahtude ja lisasöötmiskohtade pädevused uluki kaudu leviva haiguse (sh sigade registreerimise üle. Muud nõuded on kehtestanud PTA ning nende üle Aafrika katku) tõkestamisel jahiseaduses nii, et järelevalve tegemine on ühtlasi ka nende pädevus ja kohustus. Kui eesmärk Keskkonnaametil oleks õigus kehtestada haiguse on see kohustus PTA-lt üle anda KeA-le, siis tuleb see nende asutustega tõkestamiseks vajalikud lisanõuded ulukite läbi rääkida ja kokku leppida. Kuna seda ettepanekut pole osapooltega küttimise korraldamise, proovide võtmise ja arutatud, siis hetkel ei saa seda praegusesse eelnõusse lisada. esitamise ning lisasöötmise korraldamise kohta ja teha nende nõuete täitmise üle järelevalvet. Jahiseadus peaks andmaselged pädevused mitte ainult sigade Aafrika katku leviku korral, vaidvõimaldama tõhusat koostööd ka uute loomataudide leviku korral metsloomapopulatsioonis. ReM täiendavad ettepanekud (saadetud e-kirjaga Arvestatud Eelnõud ja seletuskirja vastavalt täiendatud. 9.09.2024) seoses nn linnudirektiivi Eelnõusse lisatud järgmised punktid: rakendamisega/üle võtmisega. §55 lõike 3 punktis 4 "paragrahvi 55 lõike 3 punktis 4 asendatakse sõna „kalakasvatuse“ ja §58 lõike 8 punktis 3 asendada mõiste sõnadega „kalanduse, veealade“; "kalavarud" mõistega "kalanduse, veeala". "paragrahvi 58 lõike 8 punktis 3 asendatakse sõna „ kalakasvatuste“ §58 lõike 6 prim punktis 2 asendada viide "§58 lg7" sõnadega „kalanduse, veealade“; viitega "§58 lg 8". RaM ei ole läbi viidud põhjalikku analüüsi selle kohta, Arvestatud Seletuskirja täiendatud kaasnevate kulude ja mõjude osas. kui suur võib olla mõju riigieelarvele ja KOVide maamaksu laekumistele. Nii ulatusliku muudatuse puhul peab kindlasti olema tehtud võimalikult põhjalik eelarve mõjude analüüs, kuid praegu ei ole seda kahjuks üldse analüüsitud. Muudatust tehes tuleb ette näha ka riigieelarvest vahendid isikutele- omanikele õiglase hüvitise maksmiseks, mis jääb neil piirangute tõttu saamata. Lisaks, kui piirangutega maalt vähendatakse maamaksu kohustust, siis tuleks leida võimalus, et maa asukoha KOV saaks need kaotatud tulud tagasi mõnest muust allikast Eelnõu § 1 punkti 17 sissejuhatavas osas on ilmselt Arvestatud Lõike numbrid korrigeeritud mõeldud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 20 lõiget 1¹ (mitte lõiget 2¹). Eelnõu § 1 punkti 18 sissejuhatavas osas on ilmselt mõeldud LKS § 20 lõiget 2¹ (mitte lõiget 1²). Eelnõu § 1 punktidega 19, 21 ja 22 antakse Arvestatud Eelnõusse lisatud riigivaraseaduse vastav muudatus. otsustusõigus kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnisasjade riigile omandamise puhul Keskkonnaameti peadirektorile. Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) kohaselt korraldab ja otsustab riigivara omandamist ja võõrandamist riigivara valitseja (ministeerium) ning üldjuhul määrab ta ka riigivaraga seotud volitatud asutuse õiguste ulatuse. RVS § 4 lõikes 3 on toodud erandid, mil seaduse alusel võib riigivara valitseja ülesandeid täita ka keegi teine, seetõttu peaks ühetaolise kohaldamise mõttes antud juhul muutma RVS § 4 lõiget 3, näiteks nii: “Seaduses või Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud juhtudel täidab riigivara valitseja ülesandeid riigitulundusasutus, maareformi seaduses ja selle alusel antud määrustes sätestatud juhtudel Maa-amet ning looduskaitseseaduses ja selle alusel antud määrustes sätestatud juhtudel Keskkonnaamet. Eelnõu seletuskirja lk 34 on toodud selgitused Arvestatud Muudetud seletuskirja. Mitteasjakohane, varasemast redaktsioonist jahiseaduse § 14 lõike 9 muutmise kohta, aga ekslikult jäänud lõik seletuskirjast kustutatud. eelnõus seda sätet ei ole ja viidatud paragrahv on kehtetu.  Küsitav on seletuskirja lk 33-34 toodud järeldus, et Arvestatud Küsimust arutati täiendavalt JuMiga, kes pärast JAHISega seotud asjaolude JAHIS ei ole andmekogu ja seepärast puudub osaliselt analüüsimist leidis, et andmekogu asutamine pole vajalik antud olukorras, vajadus andmekogu asutamise volitusnormi kus riik on haldusülesanded üle andnud lepinguga loomiseks ning andmekogu põhimääruse jahindusorganisatsioonile. JuMi ettepanekul on eelnõusse lisatud täiendus, kehtestamiseks. Avaliku teabe seadus määratleb et haldusülesannete täitmisel on jahindusorganisatsioonil õigus töödelda andmekoguks riigi, kohaliku omavalitsuse või muu isiku üldandmeid. avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogumi, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Antud juhul on tegemist korrastatud andmete kogumiga, mida kasutatakse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Lisaks tuleb täiendada eelnõu seletuskirja punktis 7 Arvestatud Seletuskirja täiendatud ja lisatud kokkuvõte, et summaarselt ei suurene kulude ja tulude osa. Seletuskirja mõjude peatükis muudatuste jõustumisel töökoormus ja tulude ning kulude suhe on samas kirjeldatakse erinevate nõuete puhul nii vähenevat suurusjärgus või pigem positiivne. töökoormust asutustele kui ka suurenevat töökoormust. Seejuures tulude/kulude peatükk ei kajasta summaliselt kui suured on rahalised mõjud erinevate töökoormuste muutumisel. Juhul kui kulud summaarselt suurenevad, tuleb välja tuua, kuidas on planeeritud kulud katta. HTM Kooskõlastame looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu märkusteta. MTÜ Vaibla Linnujaam Eelnõus ei ole midagi mainitud atesteeringu Arvestatud Seletuskirja täiendatud ja lisatud, et atesteering on tähtajatu. kehtivusaega. Kas atesteering kehtib tähtajatult või tuleb hakata seda teatud aja tagant uuendama? Kas praegu märgistusluba omavad inimesed, kes saavad automaatselt atesteeringu, peavad saama uue atesteeringu varasema märgistusloa kehtivuse lõppedes või kehtib see sarnaselt uute atesteeringu saajatega? Eelnõus võiks selgelt välja tuua et atesteering on tähtajatu (kui see on nii). § 58³ lõige 8 ja 9 kirjeldavad märgistamise "õigust", Arvestatud Täpsustatud lõike 8 sõnastust. just selle õiguse lõppemist või äravõtmist. Eelmistes lõigetes ei käsitleta märgistamise "õigust" vaid atesteeringut. Sisuliselt on aru saadav, et atesteering on toiming, mille käigus antakse "õigus". Sellekohaselt peaks olema sätestatud lõikes (1) Nahkhiirte ja lindude märgistamise õiguse saamiseks peab isik läbima Keskkonnaagentuuri poolt korraldatava atesteerimise. millele järgneb protseduuri kirjeldus. Teine võimalus on mitte rääkida õiguse äravõtmisest vaid atesteeringu tühistamisest. Sama sõnastust kasutada ka määruses. § 58³ lõige 9 sätestab märgiste tasuta tagastamise Arvestamata Riik katab poole märgiste kuludest, tagastatud märgised lähevad rõngastustegevuse lõppemisel. Korrektne oleks utiliseerimisele ja märgiste tagastamise protsess on täiendav halduskulu. tagastada tasuta juhul, kui märgised on tasuta saadud, vastasel juhul tuleks tagastamisel isikule tagastada ka nende eest tasutud summa. § 58³ lõige 10 juures jääda varasemas seaduses Arvestamata Märgistamise nõuete rikkumise olulise kahju põhimõte jääb samaks praegu olnud lõike 13 sõnastuse juurde seaduses olevaga, lisatud on täpsustav viide märgistamise nõuetele, mis praegu puudub. Ettepanek jätta atesteerimistasu seletuskirjast välja Arvestamata Atesteerimise tasu ei sisalda kogu koolituse tasu, mistõttu oleks tasu viide praktikale, sest seda see tasu nagunii piisaval oluliselt suurem, kuid tasu sisse on arvestatud minimaalne juhendamise määral ei sisalda. kulu. Arvame, et täiskasvanud tööinimesele on Arvestamata Keskkonnaalase huvihariduse toetamine on Haridus-ja atesteerimistasu pakutud määras taskukohane, ent Teadusministeeriumi, seltside ja ühingute pädevuses. Noortel on võimalik teeksime ettepaneku alla 20 aastastele kehtestada omandada kogemusi riiklikes linnujaamades tasuta. oluliselt soodsam tasu (50,- kuni 100,- eurot).  Ettepanek arvestada suuremate rõngastusprojektide Arvestamata Riik katab poole märgiste kuludest. Keskkonnaalase huvihariduse puhul nende panust uute märgistajate väljaõppesse. toetamine on Haridus-ja Teadusministeeriumi, seltside ja ühingute Selleks näha seaduses ette alused tasust pädevuses. Huvihariduse juures on täiesti loomulik omaosaluse tasumine, vabastamiseks või tasu vähendamiseks. palume kaaluda selle rakendamise võimalusi. Kas rõngastustegevuse korraldamine sobiks Selgitatud Hetkel väljastab märgistamise lube Keskkonnaamet (KeA), kuid sisuliselt olemuslikult (vähemalt osaliselt) siiskipigem koordineerib lindude ning nahkhiirte märgistamist (väljastab rõngaid, Keskkonnaameti fookusesse? Või vajab agentuuri vaatab läbi rõngastusaruandeid, haldab rõngaste taasleidude infot, viib läbi põhimäärus täiendamist ja selle valdkonna tähendus märgistamise koolitusi) Keskkonnaagentuur (KAUR). Matsalu laiemat mõtestamist? Rõngastuskeskus oli varem KeA alluvuses, kuid alates 2013. a viidi rõngastuskeskuse töötajad üle KAURi koosseisu. Matsalu Rõngastuskeskus ei ole enam eraldiseisev struktuuriüksus, vaid rahvusvaheliseks ja siseriiklikuks suhtluseks loodud kanal, millele vastab e-postiaadress [email protected]. Seda aadressi haldavad KAURi eluslooduse osakonna töötajad, kes ühtlasi täidavad ka kõiki ülal nimetatud tegevusi. Seetõttu tegigi KeA ettepaneku nahkhiirte ja lindude märgistamise valdkond viia tervikuna KAURi. Märgistamise määruse kavandi § 4. lõige 1. Arvestamata Vahearuande esitamine on oluline taasleidude info pärast. Kui aruanne Vahearuande esitamine 20. septembriks nõue tuleks ainult aasta lõpus, siis ei oleks Keskkonnaagentuuril infot värskelt kaotada või jätta vabatahtlikuks. leitud lindude kohta. Aruande puudumisel suureneks ajakulu taasleidude Piirduda koguaruandega. Vaibla Linnujaama jooksva info vahetamisel Keskkonnaagentuuri ja märgistajate vahel seisukohalt on vahearuande esitamine keset oluliselt. rõngastushooaega keeruline kuna pärast aktiivse hooaja lõppu toimub veel andmete kontrollimine ja korrastamine. Terioloogia Selts Teeme ettepaneku nimetada LKS „§ 583. Nahkhiirte Arvestamata Määrus täpsustab püügi, seaduse eelnõu § 58(3) on üldisem ja ei sisalda ja lindude märgistamine ümber “Nahkhiirte ja infot ainult püügi kohta. Seadus annab alused, määrusega täpsustatakse. lindude püüdmine märgistamiseks” (või hoopis rõngastamiseks? või eluagseks märgistamiseks/ püsimärgistamiseks?). Siis on selgelt aru saada, et asjal on kaks poolt ja see on seaduses edaspidi käsitletavast teaduspüügist eraldiseisev tegevus. Viimase puhul ei pruugi märgistamine töö osa olla või kasutatavad märgised võivad olla hoopis raadiomärgised. Sel juhul on vaja aga KeA luba. See võiks tuua ka selgust näiteks juhul kui välismaa teadlased Eestis loomade püüdmiseks luba vajavad. Sel juhul saaks nad taotleda teaduspüügi loa ja kohaliku märgistamise süsteemiga kursis olema ei peaks. Praeguses määruse kavandis jääb ebaselgeks, kust Arvestamata Kui tehakse püüki märgistamise eesmärgil, siis selleks on vaja tekib õigus loomasid püüda. Määruse § 1. lõige 6 atesteeringut. Ainult püüdmine käib LKS § 582 alusel. ütleb, et “Atesteeringu taotlemisel on vaja eraldi taotleda õigust püüda”. See jätab mulje, et tegemist on eraldiseisva menetlusega. Selles osas tuleks sõnastust selgemaks teha (ettepanek toodud allpool). Tasuks ka kaaluda, kas püüdmise luba peab alati käima koos rõngastamise loaga või on võimalik saada atesteering ka ainult püüdmisele. Nahkhiirte puhul ei ole rõngastamine ilmtingimata eesmärgiks, kuna püüdmine võib olla vajalik ka vaid liigimäärangu kinnitamiseks. Määruse kavandis peaks läbivalt silmas pidama, et Arvestamata Pealkirja muutmine ei ole vajalik, võib jääda üldisema nimetusega. tegu on nahkhiirte ja lindude püüdmisega märgistamiseks. Näiteks “ § 1. Nahkhiirte ja lindude märgistamise atesteeringu taotlemine” asemele peaks olema sõnastus selline, et ka püüdmine oleks seal sees. Atesteering koosneks kahest osast - püütavatest rühmadest (lõige 5) ja püügimeetoditest, mida atesteeritul on õigus kasutada (lõige 6). Praegune sõnastus “(6) Atesteeringu taotlemisel on vaja eraldi taotleda õigust püüda” tekitab segadust.  Teeme ettepaneku muuta ka püütavate taksonite Arvestamata Ministri määrust on võimalik täiendada kui peaks tekkima selleks vajadus loetelu (lõige 5) loogikat ja eristada taksoneid ja kaitsekategooriate muutumise tõttu. Lisaks on oluline jätta röövlindude kaitsekategooriaid. juurde I kaitsekategooria erisus, sest nende rõngastamine toimub valdavalt Õigus püüda I kategooria isendeid, mis antaks pesades ja selleks on vaja eriluba. Määruse menetluse juures on võimalk erandjuhtudel, täpsustada eraldi lõikes. Siis oleks see loetelu uuesti üle vaadata. loetelu üldine ja ajakindlam juhuks kui liikide (ka nahkhiirte) kategooriad muutuma peaksid. Tuleks analüüsida ka seda, kas I (ja II?) kategooria liikide püüdmisel atesteeringu alusel ei teki vastuolu mõne muu LKS-i sättega nende kohta (häirimine jms), mis võiks siiski tingida KeA loa vajaduse. Seltsi liikmed tõid § 584. Märgistamist tagavad Arvestamata Lg 2 p 1: Keskkonnaalase huvihariduse toetamine on Haridus-ja tasulised teenused kohta veel välja järgnevat: Teadusministeeriumi, seltside ja ühingute pädevuses. Noortel on võimalik lõige 2 pt 1 - selline hinnastamine võib olla omandada kogemusi riiklikes linnujaamades tasuta. takistuseks uutele noortele märgistajatele, kellele võib tasu olla liialt suur. Kas see peaks olema riigi Lg 8 p 2 alla ei lähe liikumispiirangute rikkumine, märgistamise nõuded on või erialaseltside lahendada on arutelukoht. loetletud lõikes 3. Lõige 8 pt 2 - kas märistamise nõuete rikkumise alla läheb ka kaitstava ala liikumispiirangute Lg 8 p 3 osas oleme arvamusel, et viis aastat on siiski piisavalt pikk aeg, et rikkumine? kaotada vilumus märgistamist oskuslikult ning märgistamise nõuetele Lõige 8 pt 3 - ütleb, et atesteering on õigus ära võtta vastavalt läbi viia. Isikutel on võimalik märgistada linde ka riiklikus kui loomade märgistamisega ei ole tegeletud eelneva linnujaamas, ilma oma atesteeringut kaotamata. 5 aasta vältel. Leiame, et tegemist on liialt lühikese ajaperioodiga ning selle ajaga oskused ei unune. Tartu Ülikool Jeffrey Carbillet, Kakrarahu kalakajakate koloonias märgistatakse igal Arvestamata Riik katab poole märgiste kuludest. Keskkonnaagentuuri ülesanne ei ole teadur hooajal teadustöö eesmärgil 2500 lindu. Aastas teaduse rahastamine. Pikaaegsemate teadusprojektide puhul on projekti lisanduks märgiste eest projekti lisakuluna 1500 kirjutajal kohustus arvestada projekti kulude hulka ka võimalikud eurot. Nende kuludega me pole arvestanud. Kas hinnatõusud (kütusekulu, materjalikulu, palgakulu jne). oleks võimalik mõelda erinevat märgiste maksumust vastavalt märgiste kogusele erinevates projektides? Tartu Ülikool loomaökoloogid Jaanis Lodjak, Tuul Sepp Teadusprojektid, mis on keskendunud Arvestamata Riik katab poole märgiste kuludest. Keskkonnaagentuuri ülesanne ei ole longitudinaalsele populatsiooni märgistamisele teaduse rahastamine. Pikaaegsete teadusprojektide puhul on projekti peavad kasutama ca. 2000 ja enam märgist aastas kirjutajal kohustus arvestada projekti kulude hulka ka võimalikud (antud hetkel minuga seonduvalt keskmisi rõngaid). hinnatõusud (kütusekulu, materjalikulu, palgakulu jne). See on märgatav aastane kulu, mida projektidesse kirja pole pandud ja sellele ei tohi ega saagi teadusraha kasutada. Teadusprojektid on üldjuhul 5 aastat pikad ning 7000 kuni 9000 eurot on tõsine hoop meie võimekusele personali palgal hoida ning seatud eesmärke saavutada. Seega oleks tervitatav välja töötada eraldi meede rõngastusjaamade ja teadusprojektide rõngaostude toetuseks. Märgistamise määruse kavandis lisada § 1 lg 5 Arvestatud Lisatud viidatud nimekirja piiritaja punkti 2 suluspesitsejate hulka ka piiritaja, et välistada võimalik klassifitseerimise raskus tulevikus. Märgistamise määruse kavandis § 1 lg 5 punktis 2 Arvestatud Täpsustatud määruse kavandit. Vajadusel saab määruse menetlemisel sõtkas ja jääkoskel: Hanelised, seega tuleks nimekirjad uuesti üle vaadata. täpsustada, kuidas tuleb taotlus esitada nende liikide jaoks. Kas on vaja taotleda ainult pt 2 või ka kaasata pt 3. Millal rakendub 250€, mis on nimetatud Selgitatud Seaduse eelnõus on teenuse alam- ja ülempiirid, määrusega täpsustatakse LKS_rõngastamine_EN dokumendis? fikseeritud hind. Vajadusel suurendatakse piirmäära ulatuses vastavat tasu. Kuidas on koostatud või kas on koostatud mõju Selgitatud Mõjude analüüs on leitav seletuskirjast. analüüs?  Märgistamise määruse kavandis lisada § 1 lõikes 1 Selgitatud Sellised ajutised märgised ei lähe antud määruse kavandi alla, vaid neile mõiste „värvilisi plastikust“. Väikeste värvuliste kohaldub LKS 58(2), need load väljastab Keskkonnaamet. poegadel kasutatakse väikeseid pehmeid ühevärvilisi märgiseid (mis kukuvad ära UV käes kiiresti aga on vajalikud pesasiseseks märgistuseks pesapoegade perioodil). Sellisel juhul ei saa kasutada metallrõngast sest jalg on liialt pehme. Seega palun defineerida täpselt, et mis on ’märgis’, sest kõik märgised peaks olema saadud Keskkonnaagentuuri käest nagu on kirjas. Eesti Ornitoloogiaühing Kui rõngad muuta tasuliseks, peaks süsteem olema Arvestamata Riik katab poole märgiste kuludest. Keskkonnaalase huvihariduse diferentseeritud ning tasu kohaldamine peaks toetamine on Haridus-ja Teadusministeeriumi, seltside ja ühingute sõltuma aasta jooksul isiku poolt rõngastatavate pädevuses. Huvihariduse juures on täiesti loomulik omaosaluse tasumine, lindude arvust, et mitte karistada kõige mille rakendamise võimalusi on võimalik kaaluda. pühendunumaid rõngastajaid nende vabatahtliku panuse eest lindude uurimisse. Arvestades väga suurt loodushariduslikku panust ja noorte kaasamist lindude uurimisse, peaksid rõngastamist juhendavad (era)linnuajaamad olema rõngatasust vabastatud või oluliselt madalama tasuga kui 0,15 senti rõnga kohta. Samuti peaks alternatiivina kaaluma rõngatasu Arvestamata Jahi puhul tarbitakse loodusressurssi, mis on maksustatud jahiõiguse asemel hoopis märgistusloa aastatasu sisseseadmist, aastatasuga. Lindude märgistamine ei ole siinkohal võrreldav, linnud mis võiks olla eraisikutest rõngastatel ja pääsevad loodusesse tagasi. Seetõttu ei määrata märgistamisloa aastatasu. linnujaamadel erinev. Võrdlusena on jahipidamiseõiguse aastatasu püsinud 11 aastat 10 euro juures, ning see tõuseb 1.jaanuarist 25 eurole. Atesteerimise tasule ei ole vastu, kuid see peaks Arvestamata Keskkonnaalase huvihariduse toetamine on Haridus-ja olema samuti vanuseliselt diferentseeritud, et Teadusministeeriumi, seltside ja ühingute pädevuses. Noortel on võimalik koolinoori ja tudengeid mitte heidutada. omandada kogemusi riiklikes linnujaamades tasuta. Eesti Maaülikool (märgistmine) Kas seaduse eelnõu § 583 lg 9 on õiguspärane nõue? Selgitatud Riik katab poole märgiste kuludest, tagastatud märgised lähevad utiliseerimisele ja märgiste tagastamise protsess on täiendav halduskulu. Seega on see säte asjakohane. Miks on määruse kavandi § 1 lõikes 5 nii palju Selgitatud Pikem liikide loetelu on vajalik seetõttu, kui isik tahab rõngastada ainult variante? Atesteeringu andja peab suutma siis ka konkreetset liigirühma (nt kanalised), siis isik ei pea läbima liigitundmist läbi viia vastava koolituse. Kindlasti peaks värvuliste kohta jm liigirühmade kohta, atesteeringu taotlemine muutub lihtsustama. Osade liikide, näiteks kanalised, isikule lihtsamaks. Liigirühmadel on ka nt erinevad püügiviisid. märgistamine on reeglina juhuslik ja seetõttu ei ole mõistlik neid eraldi „üksuseks“ jagada. Määruse kavandis peaks täpsustama, mida Selgitatud Seaduse eelnõu § 58(3) lõikes 4 on vastav info toodud. Teadaolevalt mõeldakse metallist märgise all. Kui see on Matsalu väljastab Keskkonnaagentuur metallmärgiseid, mis kannavad signatuuri Rõngastuskeskuse tähisega metallrõngas, siis seda ESTONIA MATSALU. peaks ka välja ütlema, sest muidu võib ka arvata, et see on analoog plastikmärgisele aga ainult metallist. See võiks olla ka vajadusel kooskõlastamise Arvestamata Märgiste määruse menetluse juures on võimalik selle detaili juurde tagasi protseduur, kuidas toimus värviliste märgiste tulla ning vajadusel ka vastavad täiendused teha. rahvusvaheline kooskõlastamine, sest näiteks sookurgede värvilisel märgistamisel ei ole konkreetset juhti vaid see toimub eri riikide esindusisikute kooskõlastamise läbi. Vahearuannet ei peaks esitama, või siis võiks olla Arvestamata Vahearuande esitamine on oluline taasleidude info pärast. Kui aruanne võimalus veebirakenduses jooksvalt andmeid lisada. tuleks ainult aasta lõpus, siis ei oleks Keskkonnaagentuuril infot värskelt leitud lindude kohta. Aruande puudumisel suureneks ajakulu taasleidude jooksva info vahetamisel Keskkonnaagentuuri ja märgistajate vahel oluliselt. Keskkonnaagentuur tegeleb aruannete esitamise lihtsustatud võimaluste otsimisega, loodetavasti läheb lähitulevikus aruannete esitamine märgistaja jaoks lihtsamaks. Millises vormis esitatakse aruandeid? Selgitatud Esitamise vorm täpsustatakse Keskkonnaagentuuri poolt aga mitte määruses Kas kaob võimalus õppida praktiku kõrvalt, kes pole Selgitatud Ei kao võimalus õppida praktiku kõrvalt. Atesteeringu andja juures tuleb riiklik atesteerija? koolitus läbida, et atesteeringut saada. Määruse kavandis on praktiku kõrval rõngastamise võimalus toodud §-s 9 Märgistamine ilma atesteeringuta. Kas märgistamisel peab atesteerimise otsus kaasas Selgitatud Seda määruse kavand ette ei näe. olema? Puudub hinnang mõjule märgistatavate isendite Arvestatud Seletuskirja mõjude osa täiendatud. arvu, saadava keskkonnateabe, loodushariduse ja – kultuuri seisukohalt. Sirje Pulk Ettepanek eelnõust välja jätta punktid 18 ja 20 Arvestamata Poole väärtuse arvestamist teadlikult looduskaitseliste piirangutega (mille järgi ei hüvitata maa omanikule mitte kogu kinnisasja omandanud isikute puhul on seletuskirjas põhjendatud. kinnisasja väärtus, vaid ainult ½ selle väärtusest § 20 lõike 11 punktides 1 ja 3 toodud juhtudel ehk juhul kui kaitsekord muutub rangemaks või kui teatud tingimustel kinnisasi omandati lähisugulaselt), kuna piirangud võivad oluliselt rangemaks muutuda ja seega on põhjendamatu maksta vaid ½ maatüki hinnast. Kui peetakse vajalikuks mingeid kitsendus teha, siis võiks kaaluda piirangute tegemist juhul, kui kinnisasi on ostetud, kuna sel juhul võib eesmärgiks olla olnud edaspidi maatüki võõrandamine ostuhinnast kallimalt riigile. Kui eelnõud siiski selles osas ei muudeta, tuleks Arvestatud Eelnõus rakendussätet muudetud ja täiendatud. Kui taotlus kinnisasja selguse mõttes selgitama seletuskirjas või seaduse riigile võõrandamiseks on esitatud enne seaduse jõustumist, siis sätestatud, rakendussätetes, kuidas toimitakse nendel juhtudel et seaduse jõustumisest rakendub juba ka pooleli olevatele omandamise kui taotlus kinnisasja võõrandamiseks on esitatud menetlustele. Ja seaduse muudatuste kohaselt hakkab kinnisasja enne seaduse jõustumist. Suuliselt vastati mulle, et sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravate looduskaitseliste piirangute muudatused neid juhtumeid ei puuduta. korral kinnisasja omandamist otsustama Keskkonnaameti peadirektor ja Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 5 kohaselt kui ühetaolise menetluse tagamiseks sätestatakse ka, et juba esitatud haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid omandamise avalduste kohta teeb omandamise menetluse algatamise või muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse omandamise või sellest keeldumise otsuse Keskkonnaamet. alguses kehtinud õigusnorme. Selgitada palun ka seda, et muudatused ei puuduta ka hinna määramist. Samas võib tekkida ka küsimus, kes otsused väljastab, kas kliimaminister või Keskkonnaameti peadirektor. Kuidas toimitakse juhul, kui menetluse käigus on kaitsekord rangemaks muutunud. Kehtestatakse kord kaitstava loodusobjekti Selgitatud Looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamise kriteeriumid on poollooduslike koosluste esinemisaladele. paralleelselt looduskaitseseaduse muutmise eelnõuga ülevaatamisel. Kinnisasja omanikul ei ole võimalik sel alal tegeleda Vabariigi Valitsuse nr 242 määruse muutmise eelnõud hakatakse muu tegevusega kui tagada niitmise (millele eelnõu menetlema eraldi. kohaselt kehtestatakse kindlad reeglid) või karjatamisega poolloodusliku koosluse hoidmist. Selle eest makstakse küll hoolduse toetust, kui näiteks minu maatüki osas ei kataks see niitmisega seotud kulusid (kinnisasi asub Tallinn-Paldiski maantee ääres, 7 km Tallinnast). Seega sel maatükil isiku tegevus on oluliselt piiratud. Samas Vabariigi Valitsuse määruse 242 kohaselt ei ole tegemist oluliste piirangutega. Eelnõule lisatud rakendusaktide kava kohaselt ei ole plaanis neid kriteeriume muuta. Teen ettepaneku need kriteeriumid üle vaadata ja kui vajalik, siis kaalumisotsuse andmist. Nimetatud määruse § 31 lõike 2 kohaselt sihtkaitsevööndis piirab kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt. Toodud on juhtumid, kui piirang ei ole oluline, milleks on punkti 1 järgi juhtum, kui kinnisasi on valdavas osas maatulundusmaa sihtotstarbega loodusliku rohumaa või muu maa kõlvik, millel on lubatud poollooduslike koosluste hooldustööd. Nimetatud punkti tuleks täpsustada. See ei tohiks hõlmata juhtumeid, kui maatükil on hooldetööd kohustuslikud ja seda maatükki ei tohi muuks otstarbeks kasutada. Seaduse eelnõu kohaselt kui maa omanik ei soovi tegeleda hooldetöödega, teeb seda riik. Samuti ei peaks nimetatud punktis 1 olema „muu maa kõlvik“, kuna seal ei tehta poollooduslike koosluste hooldetöid. Nimetatud sätet on Keskkonnaamet erinevalt tõlgendanud. Minu kinnistu kõrvalasuva Merekindluse kinnistu puhul loeti „muu maa“ sihtkaitsevööndis, et see piirab kinnisasja kasutamist oluliselt ja minule kuuluva „muu maa“ osas, et see ei piira kinnisasja kasutamist oluliselt (tegemist samasuguse maaga, lihtsalt ühel pool piiri üks käsitlus ja teisel pool teine käsitlus). Eelnõus puudub analüüs, kuidas muudatused Selgitatud Seletuskirja täiendatud. kinnisasja omanikke mõjutab. Kuna antud juhul riivatakse põhiõigusi, siis tuleks teha ka põhiseaduslik analüüs.  KAVAND 2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn 2024 nr Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2005 määruse nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 77 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2005 määruses nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega keskkonnale tekitatud kahju ulatuse ja hüvitamise arvestamise alused, hüvitamise kord ja hüvitise määrad“; 2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Määrusega kehtestatakse kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega keskkonnale tekitatud kahju ulatuse ja hüvitamise arvestamise alused, hüvitamise kord ja hüvitise määrad.“; 3) paragrahvi 15 lõiked 1‒3 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgroogse loomaliigi isendi kahjustamise eest on 3500 eurot isendi kohta. (2) Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest: 1) kahepaikseliigi isendi korral on 1900 eurot isendi kohta; 2) linnuliigi või imetajaliigi isendi korral on 7000 eurot isendi kohta. (3) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgrootu loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise korral on 960 eurot isendi kohta.“.  KAVAND 2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn 2024 nr Vabariigi Valitsuse 23. mai 2013. a määruse nr 79 „Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad“ muutmine Määrus kehtestatakse jahiseaduse § 48 alusel. Vabariigi Valitsuse 23. mai 2013. a määruse nr 79 „Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad“ lisas 1 muudetakse jahiuluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju määrad järgmiselt: Jahiuluki nimetus Kahjumäär isendi kohta Eestikeelne nimetus Teaduslik nimetus Pruunkaru Ursus arctos Ilves Felis lynx Hunt Canis lupus Hallhüljes Halichoerus grypus  KAVAND 2024 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2024 nr Keskkonnaministri 1. juuni 2006. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 18 lõike 3 alusel. Keskkonnaministri 1. juuni 2006. a määruses nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tara võib olla rajatud võrkaiana, okastraataiana, elektritarana või valmistatud kohalikust traditsioonilisest materjalist otsuses märgitud tingimustel.“; 2) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Taotluse rahuldamise korral saadab korraldaja taotlejale loodushoiutoetuse otsuse projekti.“; 3) paragrahvid 8 ja 9 sõnastatakse järgmiselt: 4) paragrahvi 10 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) selliste puuduste avastamise korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada, või eelmises punktis nimetatud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral lõpetatakse toetuse saajale toetuse maksmine ning nõutakse toetuse saajalt sisse leppetrahv;“.  KAVAND 2024 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Tallinn .2024 nr ….. Hävitamiskohustusega võõrliikide nimekiri Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 57 lõike 31alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse selliste võõrliikide nimekiri, mille isendite hävitamise tagab ning leviku ja paljunemise takistamiseks võtab tarvitusele meetmed kinnisasja omanik või valdaja. Tõrjetegevus peab olema ellu viidud kindlaks kuupäevaks või kaks korda aastas kindlateks kuupäevadeks. § 2. Hävitamiskohustusega võõrtaimeliikide nimekiri 1) Asclepias syriaca – siidaskleep peab olema tõrjutud 1. juuliks; 2) Heracleum mantegazzianum – hiid-karuputk peab olema tõrjutud 1. juuliks ja 1. septembriks; 3) Heracleum persicum – pärsia karuputk peab olema tõrjutud 1. juuliks ja 1. septembriks; 4) Heracleum sosnowskyi – Sosnovski karuputk peab olema tõrjutud 1. juuliks ja 1. septembriks; 5) Impatiens glandulifera – verev lemmmalts peab olema tõrjutud 1. augustiks ja 15. septembriks; 6) Lysichiton americanus – ameerika kevadvõhk peab olema tõrjutud 1. juuniks ja 1. augustiks; 7) Reynoutria japonica (sün. Fallopia japonica, Polygonum japonicum) – vooljas pargitatar (vooljas kirburohi) peab olema tõrjutud 15. septembriks; 8) Reynoutria sachalinensis (sün. Fallopia sachalinensis, Polygonum sachalinense) - sahhalini pargitatar (sahhalini kirburohi) peab olema tõrjutud 15. septembriks; 9) Reynoutria x bohemica – värd-pargitatar peab olema tõrjutud 15. septembriks;  KAVAND 2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn 2024 nr Vabariigi Valitsuse 8. juuli .2004. a määruse nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 20 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 8. juuli.2004. a määruses nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 1 punkti 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) kaitstava loodusobjekti valitsejal või kliimaministril“; 2) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseala valitseja poolt käesoleva määruse § 4 lõike 2 alusel kogutud informatsiooni põhjal otsustab Keskkonnaameti peadirektor omandamise algatamise või omandamisest loobumise. Omandamismenetluses on kinnisasja omanikuga läbirääkimiste pidamisel riigi esindajaks Keskkonnaamet ja pärast omandamisotsuse tegemist on riigi nimel lepingut sõlmima volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.“; 3) paragrahvi 6 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kinnisasja omanik võib teha Keskkonnaameti peadirektorile omandamise ettepaneku, milles on märgitud:“; 4) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui „looduskaitseseaduse” §-s 20 sätestatust tulenevalt ei ole ettepanekus nimetatud kinnisasja lubatud omandada, otsustab Keskkonnaameti peadirektor omandamisest keeldumise ja keeldumise otsus edastatakse kinnisasja omanikule.“ ; 5) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui „looduskaitseseaduse” §-s 20 ja käesolevas määruses sätestatust tulenevalt on ettepanekus nimetatud kinnisasja lubatud omandada otsustab Keskkonnaameti peadirektor omandamismenetluse algatamise. Omandamismenetluse algatamise otsus edastatakse avaldajale. Omandamismenetluses on kinnisasja omanikuga läbirääkimiste pidamisel riigi esindajaks Keskkonnaamet ja pärast omandamisotsuse tegemist riigi nimel lepingut sõlmima volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.“; 6) paragrahvi 61 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. 7) paragrahvi 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui kokkulepet ei saavutata kuue kuu jooksul, arvates omandaja poolt nõustumise või vastuväite esitamisest, võib Keskkonnaameti peadirektor omandamise menetluse lõpetada.“; 8) paragrahvi 11 tekstsõnastatakse järgmiselt: „Kinnisasja omaniku ettepanekuga nõustumisel või pärast omaniku nõusoleku saamist riigi omandamisettepanekule esitab riigi esindaja omandamise toimiku koos asjakohase käskkirja eelnõuga otsustamiseks Keskkonnaameti peadirektorile, kes otsustab kinnisasja omandamise või keeldub sellest.“; 9) paragarahvis 111 asendatakse sõna „isik“ sõnadega „Riigimetsa Majandamise Keskus“  Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise (Natura hindamine) seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 KAVAND 4 2024 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2024 nr Kliimaministri ….. 2024. a määrus nr … „Nahkhiirte ja lindude märgistamise, aruannete esitamise, atesteeringu taotlemise ning atesteerimise kord“ Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 583 lõike 7 alusel. § 1. Nahkhiirte ja lindude märgistamise atesteeringu taotlemine (1) Nahkhiirte ja lindude märgistamise atesteeringu saamiseks esitab atesteeringu taotleja Keskkonnaagentuurile (edaspidi atesteeringu andja) avalduse. (2) Avaldus peab sisaldama järgmiseid andmeid atesteerimist taotleva isiku kohta: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg; 3) kontaktandmed (e-post ja telefon); 4) varasem märgistamise staaž, sh loetelu liikidest; 5) taotletavad liigid ja püügiviisid; 6) atesteeritud märgistaja soovituskiri. (3) Atesteeringu andjal on õigus nõuda vajaduse korral atesteeringu taotleja esitatud avalduse juurde täiendavaid dokumente ja küsida dokumentides sisalduvate andmete täpsustamiseks lisateavet. (4) Atesteeringu andja säilitab taotlusi ja muid atesteeringu menetlemisega seotud dokumente 30 aastat. (5) Atesteeringu taotlemisel on vaja eraldi taotleda õigust märgistada järgmiste liigirühmade isendeid: 1) kõik värvulised; 2) mittevärvulised suluspesitsejad (jääkoskel, sõtkas, õõnetuvi, piiritaja, jäälind, vaenukägu, rähnilised); 3) veelinnud (muud hanelised, kurelised, pütilised, kaurilised); 4) kurvitsalised; 5) kanalised; 6) röövlinnud (v.a I kaitsekategooria liigid); 7) I kaitsekategooria linnuliigid; 8) valitud linnuliigid (nimetada); 9) kõik nahkhiireliigid. (6) Atesteeringu taotlemisel on vaja eraldi taotleda õigust püüda: 1) ilma abivahenditeta (sh käsitsi, lennult, lennuvõimetu isendi piiramine); 2) abivahendiga (sh kahv, valgus, termokaamera); 3) pesalt; 4) lõksuga; 5) loorvõrguga; 6) mõrraga (sh Helgolandi mõrd). § 2. Märgistamine värviliste märgistega (1) Värvilisi plastikust märgiseid on lubatud kasutada ainult koos metallist märgistega. (2) Värviliste märgiste kasutamise õigus on ainult atesteeritud isikul, kes peab esitama Keskkonnaagentuurile taotluse järgmiste andmetega: 1) märgistamise eesmärk; 2) uuritava liigi nimetus (liikide nimetused) ja märgistatavate isendite ligikaudne arv; 3) piirkonna ja perioodikirjeldus, kus ja millal märgistamine toimub; 4) värviliste märgiste kasutamise metoodika; 5) värviliste märgiste kasutamise korral kooskõlastus liigi või liigirühma värviliste märgiste kasutamise rahvusvahelise projekti juhiga; 6) projekti kaasatud märgistajate nimed. § 3. Püügi läbiviimine märgistamise eesmärgil (1) Püügivahendid peavad olema tähistatud andmetega, mis võimaldavad püügi läbiviija tuvastamist. Püügivahenditele tuleb märkida atesteeritud märgistaja nimi, atesteeringu number, kontaktandmed ja püügi eesmärk. (2) Suuremõõtmelistel statsionaarsetel püügivahenditel, sh võrgud, mõrrad, labürindid jt, peavad püügi läbiviija andmeid sisaldavad tähised olema püügivahendi mõlemas otsas või kõigis välimistes nurkades. § 4. Märgistamise aruande esitamine (1) Igal kalendriaastal tuleb esitada kasutatud märgiste vahearuanne hiljemalt 20. septembril. (2) Iga kalendriaasta kasutatud märgiste aruanne tuleb esitada hiljemalt järgmise kalendriaasta 20. jaanuaril koos märgiste jäägi aruandega. § 5. Atesteerimise kord (1) Atesteeringu taotleja peab enne atesteerimist läbi tegema märgistamise koolituse ja tasuma atesteerimise tasu. Märgistamise koolitusi korraldab atesteeringu andja ning avalikustab vajaliku info oma kodulehel. (2) Atesteerimine koosneb: 1) taotletavate liikide, ohutustehnika ja looduskaitsenõuete tundmise kirjalikust testist; 2) andmete märkimisest ja aruannete vormistamisest; 3) praktiliste ülesannete sooritamisest. (3) Atesteerimise ülesanded ja kirjaliku testi küsimused koostab ja kinnitab atesteeringu andja. (4) Atesteerimine loetakse sooritatuks kui: 1) atesteeringu taotleja tunneb liikide määramise ja märgistamise põhimõtteid ja 2) aruannete täitmise ning liikide määramise, ohutustehnika ja õigusaktide tundmise testis tehtud vigade arv ei ületa 10%. (5) Atesteeringu taotlejat ei atesteerita, kui ta põhjustab märgistatava isendi vigastusi või surma. (6) Atesteeringu andja hindab atesteeritava teadmisi ja oskusi järgmiselt: 1) atesteeritud; 2) ei ole atesteeritud. § 6. Atesteerimise tulemuste vaidlustamine ja kordusatesteerimine (1) Isik, kes ei ole nõus atesteerimise tulemusega, võib pöörduda atesteeringu andja poole selgituse saamiseks või taotleda kordusatesteerimist. (2) Kordusatesteerimise aja määrab atesteeringu andja. § 7. Atesteeringu andmine Atesteeringu andja saadab e-kirjaga taotlejale atesteeringu andmise otsuse 30 päeva jooksul atesteerimise sooritamisest arvates. § 8. Atesteeringu lõpetamine Atesteeringu andja saadab e-kirja teel märgistajale otsuse atesteeringu tühistamise kohta. § 9. Märgistamine ilma atesteeringuta Atesteeringuta isik võib märgistada nahkhiiri ja linde ainult atesteeringut omava märgistaja järelevalve all, kasutades selleks vastutavale märgistajale väljastatud märgiseid. Yoko Alender Minister Keit Kasemets Kantsler  KAVAND 5 2024 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2024 nr Keskkonnaministri 02. veebruari 2022. a määruse nr 7 „Keskkonnaagentuuri põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ muutmine Keskkonnaministri 02. veebruari 2022. a määruses nr 7 „Keskkonnaagentuuri põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ tehakse järgmised muudatused: 1) preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse keskkonnaseire seaduse § 41 lõike 4 ja looduskaitseseaduse § 584 lõike 4 alusel.“; 2) paragrahvi täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) atesteerimise tasu – 190 eurot; 8) märgise väljastamise tasu – väike märgis (sisediameeter kuni 5,5 mm) 0,15 eurot; keskmine märgis (kõik vahepealsed mõõdud) 0,60 eurot ja suur märgis (sisediameeter vähemalt 15 mm) 1,20 eurot.“. Yoko Alender Minister Keit Kasemets Kantsler  KAVAND 6 2024 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2024 nr Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määruse nr 36 „Keskkonnaagentuuri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2009. a määruse nr 186 „Kliimaministeeriumi põhimäärus” § 10 punktiga 18. Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määruses nr 36 „Keskkonnaagentuuri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 täiendatakse punktidega 141, 142 ja 143 järgmises sõnastuses: „141) korraldab ja viib läbi nahkhiirte ja lindude püüki ning märgistamist; 142) korraldab nahkhiirte ja lindude märgistamise taotlejatele atesteerimist; 143) väljastab nahkhiirte ja lindude märgiseid;“ 2) paragrahvi 9 lõike 5 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) eluslooduseosakonna ülesanne on planeerida, korraldada ja teha eluslooduse ja ulukiseiret ning rakendusuuringuid; kontrollida, töödelda ja analüüsida seireandmeid; hallata ja analüüsida looduskaitset, loodusvarasid käsitlevaid ning nahkhiirte ja lindude märgistamisega seotud andmeid ning täita valdkonna andmekogude volitatud töötleja ülesandeid; korraldada nahkhiirte ja lindude märgistamise atesteeringu taotlejatele koolitusi ja atesteerimise läbiviimist ning märgistamisega seotud toiminguid; korraldada riiklikes linnujaamades hooajalist lindude märgistamist; koostada ettepanekuid ulukiressursi kasutamiseks ja kaitseks ning hinnata ulukikahjustuste ulatust;“. Yoko Alender Minister Keit Kasemets Kantsler 1