Registrite ja Infosüsteemide Keskus
[email protected]
02.02.2023 nr 1-12/P1/4164
Muinsuskaitseamet
[email protected]
Mälestiste register ja Tartu Ülikooli arheoloogilise kohainfo infosüsteem
Käesolev kiri käsitleb mälestiste riikliku registriga seotud ja koos sellega Registrite ja
Infosüsteemide halduses oleva, kuid Tartu Ülikoolile kuuluva arheoloogilise ja pärimusliku
kohainfo infosüsteemiga seotud probleeme ja nende tulevikuperspektiive. Infosüsteem
(mälestiste registri moodul „Muistised ja pärimuspaigad“) sisaldab eri allikates leiduvat
arheoloogilist kohainfot, kokku ligi 110 000 kirjet, hõlmates ka Kirjandusmuuseumi
kohapärimuse andmebaasi andmeid, ning on seotud omaette, Maa-ameti aluskaarte kasutava
kaardirakendusega. Tartu Ülikool alustas infosüsteemi koostamist 2000. aasta paiku ning töö
teadete kodeerimise ning uue info lisamisega jätkub pidevalt. Kogu andmesisestustöö, samuti
infosüsteemi kaardirakenduse loomine ning andmete sidumine kaardiga, on toimunud Tartu
Ülikooli hangitud vahenditest.
Infosüsteem loodi algselt Access formaadis ning Tartu Ülikool võimaldas
Muinsuskaitseameti arheoloogidele (endised üliõpilased) andmete kasutamist igapäevatöös.
Järgnevalt tuli MKA poolt algatus siduda meie andmekogu kultuurimälestiste registriga.
Süsteemide ühildamine toimus aastatel 2007–2008 ja koostöö toimis kümme aastat
ideaalselt.
Probleemid algasid 2017, kui registriosakond sai uue juhi ning registriga liidetud infosüsteem
läks selle loonud Webexperdi haldusest Registrite ja Infosüsteemide Keskuse haldusesse.
Registriarenduste käigus on süsteemi tekkinud tõsiseid tõrkeid, mis ei ole leidnud lahendust.
Juba aastaid ei toimi Kirjandusmuuseumis pidevalt täienevate andmete sünkroniseeritud
ülekandumine, mis tõsiselt takistab sisulist teadustööd. Pole võimalik teatud otsingute
tegemine ega muististe täpsemate piiride kandmine kaardile. Kuna mälestiste register
kujutab endast suurt ja keerukat infosüsteemi, mille osad on omavahel seotud, tekib moodulis
„Muistised ja pärimuspaigad“ pidevalt uusi väiksemaid vigu, mille parandamine võtab aega
ning mis takistavad andmete igapäevast kasutamist ja haldamist. Mitmed tehnilised
probleemid on olnud järjekorras kaugelt üle poole aasta, mõned ka üle aasta. Kuna
registriarenduse poolelt vaadates kujutab meile kuuluv infosüsteem endast väikest ja
kõrvalist osa, puuduvad väljavaated olukorra paranemiseks. RIKi ja Muinsuskaitseameti
prioriteedid on teised ning RIKi jõudlus piiratud.
Võimaluste puudumine arendusteks ja tehnilised tõrked pole käesoleva kirja ainus põhjus.
Aastaid toimis Tartu Ülikooli ja Muinsuskaitseameti arheoloogilise kohainfo infosüsteemi
alane koostöö koostöölepingu alusel. Lepingu üheks partneriks oli kohapärimuse andmebaasi
süsteemiga seotuse läbi ka Kirjandusmuuseum. Viimane Tartu Ülikooli ja
Muinsuskaitseameti suhteid, õigusi ja kohustusi reguleeriv leping aegus 2019. aasta lõpus.
Uue lepingu projekt läbis Muinsuskaitseameti kooskõlastusringi, millele Tartu Ülikool ja
Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 |
[email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073
Kirjandusmuuseum andsid oma tagasiside 2020. aasta juunis. Sealt alates seisab lepingu
projekt Muinsuskaitseametis ja ootab, vaatamata meie korduvatele järelepärimistele,
tagasisidet enam kui kaks ja pool aastat.
Tõdeda tuleb ka 2019. aastaga lõppenud litsentsilepinguga määratletud kasutustingimuste
rikkumisi Muinsuskaitseameti poolt. Kuigi amet on teadlik arheoloogilise kohainfo andmete
kuulumisest Tartu Ülikoolile, on meile kuuluvate andmete kasutusõigusi antud omavoliliselt
kolmandatele isikutele ja kopeeritud Tartu Ülikoolile kuuluvad andmed MKA geoportaali
meiega kooskõlastamata. Varasemate koostöölepingus sisaldunud põhimõttega, et mõlemad
pooled otsivad vahendeid arendusteks – see lepe toimis 2017. aastani – on vastuolus ka
tõsiasi, et registriarenduse suure hanke koostamisel ei arvestatud ühegi meie sooviga.
Asjaolu, et Tartu Ülikooli soovid andmebaasiga tehtavateks väiksemateks sisulisteks ja
tehnilisteks arendusteks ei ole enam kui viie viimase aasta vältel realiseerunud ning aastaid
on püsinud lahenduseta mitmed registri arendustööde käigus süsteemi töösse tekkinud vead,
takistab teadustöö eesmärke silmas pidades loodud süsteemi kasutamist selle algset otstarvet
silmas pidades. Küsimus on muutunud eriti aktuaalseks seoses Eesti Teadusagentuuri
viieaastase suure rühmagrandi (PRG1931) saamise ja käivitumisega alates 1. jaanuarist 2023.
Vaatamata korduvatele mitteametlikele pöördumistele ja meeldetuletustele nii arheoloogia
valdkonna/osakonna kui registri ja pärandihalduse osakonna tasandil, samuti suhtlusele
Muinsuskaitseameti eelmise peadirektoriga, ei ole enam kui kaks ja pool aastat seisnud
koostöölepingu projektile tulnud tagasisidet. Muististe ja pärimuspaikade infosüsteemi küll
kasutatakse Muinsuskaitseametis arheoloogiapärandi kaitse alases igapäevatöös, kuid ei
arvestata ülikooli kui andmete omaniku õiguste, soovide ja huvidega. Kokkuvõttes ei
julgusta senine kogemus meid kahjuks enam nägema väljavaateid positiivseteks arenguteks.
Ülaltoodust tulenevalt on Tartu Ülikool sunnitud võtma suuna arheoloogilise ja
pärimusliku kohainfo infosüsteemi eraldamisele mälestiste registrist ning selle
iseseisvale haldamisele ja arendamisele. Käesolevaga palume ülevaadet mõnede
üleminekuprotsessi tehniliste aspektide kohta.
Esiteks jääme ootama Teie seisukohta eraldumise lähenemistee valiku küsimuses. Soovime
teada, kas mälestiste registri tarkvarast / programmi koodist on võimalik teha koopia (ilma
muu registrisse sisestatud infota), et saaksime edasiseks töötlemiseks sealt välja lõigata
Muististe ja pärimuspaikade mooduliga seotud tarkvara alamhulga. Selline lähenemine
lihtsustaks Muinsuskaitseameti huvitatuse korral andmete jätkuvat sünkroniseeritud
ülekandumist ja nende kasutamist muinsuskaitsetöös – seda juhul, kui sõlmitakse toimiv
koostööleping.
Kui tarkvaramooduli eraldamine registrist ei ole tehniliselt või muudel põhjustel võimalik,
peame looma andmetele uue halduskeskkonna mingis teises tarkvarasüsteemis, mis tuleb
kas luua või vastavaks vajaduseks kohaldada. Ka on andmete võimaliku edasise
sünkroniseeritud ülekandumise korraldamine mälestiste registrisse – juhul kui amet peaks
selle vastu huvi tundma – tõenäoliselt märksa töömahukam kui senise tarkvaraplatvormi
jätkumise korral. Sellisel juhul peaks arenduskulud mõistagi katma arendusest huvitatud
osapool.
Teiseks palume edasiste tegevuste ja andmete halduse planeerimiseks teada anda, kui suur
on Muististe ja kohapärimuse mooduli andmemaht. Meiepoolseks kontaktisikuks
infotehnoloogilistes küsimustes on Kaarel Sikk (
[email protected]).
Kuigi oleme võtnud suuna süsteemide lahutamisele, peame jätkuvalt vajalikuks korrektset
asjaajamist ja Tartu Ülikoolile kuuluvate andmete kasutamist reguleeriva lepingu sõlmimist
meie andmetele uue keskkonna loomise jaoks vajalikuks üleminekuperioodiks.
2 (3)
Pärast üleminekuperioodi lõppemist oleme vastava lepingu sõlmimisel valmis andma
Muinsuskaitseameti töötajatele Muististe ja kohapärimuse infosüsteemile kasutajaõigusi, et
andmeid saaks jätkuvalt kasutada arheoloogiapärandi kaitse eesmärgil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Vassil
teadusprorektor
Heiki Valk
737 5653,
[email protected]
3 (3)