Eesti Lennuakadeemia Lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni käsiraamatu muudatuste heakskiitmine

EESTI LENNUAKADEEMIA LENNULIIKLUSTEENINDUSE KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Reg. Nr 70005699  Peatükk 0.0 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 16 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.04.17 SISUKORD OSA 0 - ÜLDOSA 0.1. Kehtivate lehekülgede loetelu. 0.2. Muudatuste register 0.3. Koopiate jaotus 0.4. Terminoloogia 0.5 Käsiraamatu määrusele vastavuse tabel OSA 1 – JUHTIMINE 1.1. Deklaratsioon 1.2. Juhtimissüsteemi üldkirjeldus 1.3. Juhtivpersonal 1.4. Juhtivpersonali kohustused ja vastutus 1.5. Kollegiaalsed struktuurid 1.6. Organisatsiooni juhtimise skeem 1.7. Õppejõudude kohustused ja vastutus 1.8. Kooltusorganisatsiooni postiaadress 1.9. Õppe- ja muude ruumide kirjeldus 1.10. Koolitusorganisatsioonis aset leidvatest muudatustest teatamise kord 1.11. Muudatuste tegemine koolitususorganisatsiooni käsiraamatusse  Peatükk 0.0 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 23 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.01.19 OSA 2 – KOOLITUSE TEOSTAMISE KORD 2.1. Kursuste organiseerimine 2.2. Õppurite valikuprotsess 2.3. Koolituse teoreetilise ja praktilise osa teostus 2.4. Õppematerjalide ettevalmistamine 2.5. Klassiruumi ja õppevahendite ettevalmistamine 2.6. Koolituskirjed ja personalitoimikud 2.7. Koolituskirjete ja personalitoimikute säilitamine 2.8. Teoreetiliste eksamite teostamise kord 2.9. Praktiliste oskuste hindamise kord 2.10. Koolitusmoodulite hindamise kord ja tunnistuste väljaandmise kord OSA 3 – KOOLITUSE KVALITEEDI JA OHUTUSE TAGAMINE 3.1. Ohutusejuhtimine 3.2. Vastavushindamine 3.3. Eksamite audit 3.4. Eksamite ja tööpraktika tulemuste analüüs 3.5. Auditi käigus avastatud puuduste kõrvaldamise kord 3.6. Rektori aastaülevaade 3.7. Õppejõudude kvalifikatsioon  Peatükk 0.0 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 3 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSOSAKONNA KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.19 OSA 4 – LISAD 4.1. Lisa 1. Õppeprogramm, kalenderplaan ja õppejõudude nimekiri 4.2. Lisa 2. Ainekavad 4.3. Lisa 3. Juhtimissüsteemi dokumendid 4.4. Lisa 4. Tunnistuse vormi näidis algkoolituse läbimise ning teadmiste ja oskuste kontrolli kohta. 4.5. Lisa 5. Eesti Lennuakadeemia põhimääruse 4. peatükk 4.6. Lisa 6. Haridus- ja Teadusministeeriumi 08.07.2019 määrus nr 25 4.7. Lisa 7. Väljavõte Eesti Lennuakadeemia õppekava statuudist 4.8. Lisa 8. Eesti Lennuakadeemia lennuliiklusteeninduse õppekava nõukogu nimekiri 4.9. Lisa 9. Väljavõte Eesti Lennuakadeemia õppekorralduseeskirjast 4.10. Lisa 10. Lennujuhtimissimulaatori kirjeldus 4.11. Lisa 11. Koostööprotseduurid alltöövõtjaga 4.12. Lisa 12. Praktikapäeviku vorm 4.13. Lisa 13. Väljavõte Õppejõu statuudist 4.14. Lisa 14. Lennujuhtimise simulaatori käivitamise ja seiskamise juhend 4.15. Lisa 15. Lennujuhtimise simulaatori logiraamatu vorm  Peatükk 0.1 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 0.1. Kehtivate lehekülgede loetelu. Osa/ Muudatuse Kuupäev Osa/ Muudatuse Kuupäev Lehekülg number. Lehekülg number. 0.0/1 16 01.04.17 2.9/1 24 01.09.19 0.0/2 23 01.01.19 2.9/2 24 01.09.19 0.0/3 24 01.09.19 2.9/3 24 01.09.19 0.1/1 26 30.04.20 2.9/4 24 01.09.19 0.1/2 26 30.04.20 2.9/5 24 01.09.19 0.1/3 26 30.04.20 2.9/6 24 01.09.19 0.2/1 25 01.01.20 2.9/7 24 01.09.19 0.3/1 16 01.04.17 2.9/8 24 01.09.19 0.4/1 16 01.04.17 2.9/9 24 01.09.19 0.5/1 16 01.04.17 2.9/10 24 01.09.19 0.5/2 16 01.04.17 2.9/11 24 01.09.19 1.1/1 25 01.01.20 2.10/1 24 01.09.19 1.2/1 24 30.09.19 2.10/2 22 01.09.18 1.2/2 24 30.09.19 3.1/1 24 30.09.19 1.3/1 24 30.09.19 3.1/2 24 30.09.19 1.4/1 23 01.01.19 3.1/3 16 01.04.17 1.4/2 18 01.09.17 3.2/1 24 30.09.19 1.4/3 16 01.04.17 3.2/2 16 01.04.17 1.5/1 24 01.09.19 3.2/3 23 01.01.19 1.6/1 16 01.04.17 3.3/1 16 01.04.17 1.7/1 24 30.09.19 3.4/1 16 01.04.17 1.8/1 26 30.04.20 3.5/1 23 01.01.19 1.9/1 16 01.04.17 3.6/1 24 30.09.19 1.10/1 26 30.04.20 3.7/1 24 30.09.19 1.11/1 24 30.09.19 2.1/1 23 01.01.19 2.1/2 21 01.09.18 2.1/3 21 01.09.18 2.1/4 21 01.09.18 2.2/1 12 01.09.14 2.2/2 6 01.09.12 2.3/1 16 01.04.17 2.4/1 8 01.07.13 2.5/1 6 01.09.12 2.6/1 16 01.04.17 2.7/1 16 01.04.17 2.8/1 16 01.04.17 2.8/2 23 01.01.19 allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt Eesti Lennuakadeemia Lennuamet  Peatükk 0.1 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.1/1 26 13.03.20 4.2/41 26 30.04.20 4.1/2 26 13.03.20 4.2/42 26 30.04.20 4.2/1 24 30.09.19 4.2/43 26 30.04.20 4.2/2 26 30.04.20 4.2/44 26 30.04.20 4.2/3 26 30.04.20 4.2/45 26 30.04.20 4.2/4 26 30.04.20 4.2/46 26 30.04.20 4.2/5 26 30.04.20 4.2/47 26 30.04.20 4.2/6 26 30.04.20 4.2/48 26 30.04.20 4.2/7 26 30.04.20 4.2/49 26 30.04.20 4.2/8 26 30.04.20 4.2/50 26 30.04.20 4.2/9 26 30.04.20 4.2/51 26 30.04.20 4.2/10 26 30.04.20 4.2/52 26 30.04.20 4.2/11 26 30.04.20 4.2/53 26 30.04.20 4.2/12 26 30.04.20 4.2/54 26 30.04.20 4.2/13 26 30.04.20 4.2/55 26 30.04.20 4.2/14 26 30.04.20 4.2/56 26 30.04.20 4.2/15 26 30.04.20 4.2/57 26 30.04.20 4.2/16 26 30.04.20 4.2/58 26 30.04.20 4.2/17 26 30.04.20 4.2/59 26 30.04.20 4.2/18 26 30.04.20 4.2/60 26 30.04.20 4.2/19 26 30.04.20 4.2/61 26 30.04.20 4.2/20 26 30.04.20 4.2/62 26 30.04.20 4.2/21 26 30.04.20 4.2/63 26 30.04.20 4.2/22 26 30.04.20 4.2/64 26 30.04.20 4.2/23 26 30.04.20 4.2/65 26 30.04.20 4.2/24 26 30.04.20 4.2/66 26 30.04.20 4.2/25 26 30.04.20 4.2/67 26 30.04.20 4.2/26 26 30.04.20 4.2/68 26 30.04.20 4.2/27 26 30.04.20 4.2/69 26 30.04.20 4.2/28 26 30.04.20 4.2/70 26 30.04.20 4.2/29 26 30.04.20 4.2/71 26 30.04.20 4.2/30 26 30.04.20 4.2/72 26 30.04.20 4.2/31 26 30.04.20 4.2/73 26 30.04.20 4.2/32 26 30.04.20 4.2/74 26 30.04.20 4.2/33 26 30.04.20 4.2/75 26 30.04.20 4.2/34 26 30.04.20 4.2/76 26 30.04.20 4.2/35 26 30.04.20 4.2/77 26 30.04.20 4.2/36 26 30.04.20 4.2/78 26 30.04.20 4.2/37 26 30.04.20 4.2/79 26 30.04.20 4.2/38 26 30.04.20 4.2/80 26 30.04.20 4.2/39 26 30.04.20 4.2/81 26 30.04.20 4.2/40 26 30.04.20 4.2/82 26 30.04.20 allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt Eesti Lennuakadeemia Lennuamet  Peatükk 0.1 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 3 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2/83 26 30.04.20 4.11/1 24 30.09.19 4.2/84 26 30.04.20 4.12/1 8 01.07.13 4.2/85 26 30.04.20 4.12/2 8 01.07.13 4.2/86 26 30.04.20 4.12/3 11 19.05.14 4.2/87 26 30.04.20 4.12/4 8 01.07.13 4.2/87 26 30.04.20 4.12/5 8 01.07.13 4.2/87 26 30.04.20 4.12/6 8 01.07.13 4.2/87 26 30.04.20 4.12/7 8 01.07.13 4.2/87 26 30.04.20 4.12/8 8 01.07.13 4.2/87 26 30.04.20 4.13/1 22 01.09.18 4.2/88 26 30.04.20 4.13/2 22 01.09.18 4.2/89 26 30.04.20 4.13/3 22 01.09.18 4.2/90 26 30.04.20 4.14/1 6 01.09.12 4.2/91 26 30.04.20 4.14/2 8 01.07.13 4.2/92 26 30.04.20 4.14/3 6 01.09.12 4.3/1 23 01.01.19 4.14/4 8 01.07.13 4.3/2 23 01.01.19 4.14/5 8 01.07.13 4.3/3 23 01.01.19 4.15/1 6 01.09.12 4.3/4 23 01.01.19 4.3/5 23 01.01.19 4.3/6 23 01.01.19 4.3/7 23 01.01.19 4.4/1 14 01.09.15 4.4/2 14 01.09.15 4.5/1 24 01.09.19 4.5/2 24 01.09.19 4.5/3 24 01.09.19 4.6/1 24 01.09.19 4.6/2 24 01.09.19 4.7/1 22 01.09.18 4.7/2 22 01.09.18 4.8/1 23 01.01.19 4.9/1 23 01.01.19 4.9/2 23 01.01.19 4.9/3 23 01.01.19 4.10/1 26 30.04.20 4.10/2 26 30.04.20 4.10/3 26 30.04.20 4.10/4 26 30.04.20 4.10/5 26 30.04.20 allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt Eesti Lennuakadeemia Lennuamet  Peatükk 0.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 0.2. Muudatuste register 0.2.1 Muudatus nr 26, muudatuse kuupäev 30.04.2020 Osa/ Muudatuse sisu Käsiraamatu Lennuameti Punkt originaali inspektor haldaja 1.8 Postiaadressis valla nimetuse muutus allkirjastatud allkirjastatud digitaalselt digitaalselt 1.10 Lennuameti heakskiit ei ole vajalik rektori vahetusele allkirjastatud allkirjastatud digitaalselt digitaalselt 4.1 Eriolukorrast tingitud õppetöö ajakava muudatused allkirjastatud allkirjastatud digitaalselt digitaalselt 4.2 ADI(TWR), APS(TCL), ACS, APP pädevusõppe allkirjastatud allkirjastatud ainekavadest jääb välja teema Kutsungite muutmine digitaalselt digitaalselt eriolukorras (tuleneb (määruse 2015/340 osa ATCO AMC muudatusest 3) 4.10 Simulaatoris häälkommunikatsiooni ning allkirjastatud allkirjastatud koordineerimise jäljendamise tarkvara ja riistvara digitaalselt digitaalselt uuendamine, pseudo-pilootide positsioonidel monitoride uuendamine  Peatükk 0.4 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 16 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.04.17 0.4. Terminoloogia Rektor (Vastutav juht) Lennuameti poolt tunnustatud isik, kelle ülesandeks on tagada kõikide toimingute kohaldatavatele nõuetele vastav rahastamine ja teostamine. Vastutav juht kehtestab juhtimissüsteemi ja selle säilitamise. Eesti Lennuakadeemia (ELA) rektor on ATSTO vastutavjuht. Juhtimissüsteem Süsteem, mis määratleb vastutused, kirjeldab juhtimise põhimõtted ja protseduurid, kehtestab ohutuspoliitika, haldab töötajate koolituste korraldamist, dokumenteerimist ja säilitamise põhimõtteid ning vastavushindamise protseduure. Vastavushindamine Planeeritud ja süstemaatilised tegevused, mis aitavad luua piisava kindlustunde, et kogu koolitustegevus vastab kehtestatud nõuetele/ standarditele (sh puuduste ja korrigeerivate tegevuste tagasisidesüsteem vastutavale juhile). Kvaliteedijuht isik, kes täidab ohtusjuhi ja vastavushindamisjuhi kohustusi ning vastutab juhtimissüsteemi, sh ohutusjuhtimise, vastavushindamise rakendamise ja haldamise ning parendustegevuste elluviimise eest. Audit Süstemaatiline ja sõltumatu kvaliteedialaste tegevuste ja selle tulemuste hindamine, et kindlaks teha, kas need on kooskõlas planeerituga ning kas need tegevused on rakendatud efektiivselt ja on sobilikud eesmärkide saavutamiseks. Õppejõud Teooriaõpetajad, praktika instruktorid, tasemetestijad. Lennuamet (LA) Pädev asutus teostab järelvalvet ja sertifitseerib. „Sertifitseeritud koolitusorganisatsioon”, mille Lennuliiklusteeninduse põhitegevus on lennuliiklusteeninduse spetsialistide koolitusorganisatsioon koolitamine. (ATSTO)  Peatükk 0.5 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 16 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.04.17 0.5. Käsiraamatu määrusele vastavuse tabel Määruse viide Määruse osa pealkiri Käsiraamatu viide EL nr 2015/340 ATCO.D.001 Koolituse eesmärgid 2.1 ATCO.D.005 Koolituse liigid 2.1 ATCO.D.010 Algkoolituse sisu 2.1 ATCO.D.015 Algkoolituse kava ATCO.D.015 (a) 2.1; 4.2 ATCO.D.015 (b) 2.1; 4.1 ATCO.D.015 (c) osa 2 ATCO.D.015 (d) 2.1 ATCO.D.015 (e) 2.1.6; 4.1 ATCO.D.015 (f) 2.1; 2.10 ATCO.D.015 (g) 2.8; 2.9; 2.10; 4.2 ATCO.D.015 (h) 1.7; 3.7 ATCO.D.015 (i) 2.10 ATCO.D.015 (j) 2.10.9; 4.9 ATCO.D.015 (k) 2.6; 2.7 ATCO.D.015 (l) 1.10; 1.11; 2.1.18; 4.7 ATCO.D.020 Baas- ja pädevuskoolituse kurused ATCO.D.020(a) 2.1.6 ATCO.D.020(b) 1.2.1 ATCO.D.020(c) 2.8; 2.9; 2.10 ATCO.D.020(d) 2.10 ATCO.D.020(e) 2.10 ATCO.D.025 Baaskoolitus eksamid ja hindamised 2.8; 4.2 ATCO.D.030 Baaskoolituse tegevuseeesmärgid 4.2 ATCO.D.035 Pädevuskoolitus eksamid ja hindamised 2.9; 4.2 ATCO.D.040 Pädevuskoolituse tegevuseeesmärgid 4.2 ATCO.D.090 Praktiliste oskuste instruktorite koolitus 4.2.22; 4.2.23  Peatükk 0.5 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 16 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.04.17 ATCO.OR.B.010 Sertifikaadi tingimused 1.1; 2.3.7; 4.11 ATCO.OR.B.015 Muudatused organisatsioonis 1.10; 1.11 ATCO.OR.B.020 Sertifikaadi kehtivus 1.10.2 ATCO.OR.B.025 Juurdepääs ruumidele ja andmetele 1.2 p10 ATCO.OR.B.030 Puudused 3.5 ATCO.OR.B.035 Reageerimine ohutusprobleemile 3.1.9 ATCO.OR.B.040 Juhtumites teatamine 3.1 ATCO.OR.C.001 Juhtimissüsteem ATCO.OR.C.001(a) 1.2; 1.3; 1.4; 1.6 ATCO.OR.C.001(b) 3.1 ATCO.OR.C.001(c) 4.3.5 ATCO.OR.C.001(d) 1.2; 3.7 ATCO.OR.C.001(e) 1.2.6; 1.10 ATCO.OR.C.001(f) 3.2 ATCO.OR.C.001(g) 1.2 ATCO.OR.C.005 Allhanketoimingud 4.11 ATCO.OR.C.010 Töötajatele esitatavad nõuded ATCO.OR.C.010(a) 1.3 ATCO.OR.C.010(b) 1.3; 1.4 ATCO.OR.C.010(c) 1.7 ATCO.OR.C.010(d) 2.6; 2.7 ATCO.OR.C.010(e) 3.7 ATCO.OR.C.010(f) 3.7 ATCO.OR.C.010(g) 3.7.2 ATCO.OR.C.015 Ruumid ja seadmed 1.9; 4.10 ATCO.OR.C.020 Andmete säilitamine 2.6; 2.7 ATCO.OR.C.025 Rahastamine ja kindlustus 4.11 ATCO.OR.D.001 Kursused ja koolitusplaanid 4.1; 4.2 ATCO.OR.D.005 Õppetulemused ja tunnistused 2.8.20; 2.9.18 ; 2.10.12  Peatükk 1.1 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 25 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.01.20 1. Juhtimine 1.1. Juhtimispoliitika ja ohutuspoliitika Eesti Lennuakadeemia lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni (ATSTO) vastutav juht on rektor, kes vastutab kogu ATSTO tegevuse eest. Rektoril on volitused ja tema käsutuses on vahendid koolituseks vajalike ruumide, koolitusvahendite, koolitusmaterjalide ja kvalifitseeritud personali ülalpidamiseks. Rektoril on õigus vajaduse korral delegeerida oma kohustused ja vastutus vastava kvalifikatsiooniga asetäitjatele, kuid see ei vabasta teda ülalmainitud üldisest vastutusest. Käesolev käsiraamat määratleb nõuded kogu ATSTO tegevusele ning juhtimissüsteemile, sh vastavushindamise ja ohutusjuhtimise süsteemile, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2018/1139, komisjoni määrustele (EL) nr 2015/340, Euroopa Lennuohutusameti (EASA) Osa ATCO.OR heakskiidetud täitmise meetoditele (AMC) ja juhendmaterjalidele (GM), mis on koolitus- organisatsiooni sertifitseerimise aluseks. Juhtimissüsteemi eesmärk on tõsta süsteemse juhtimise ja pideva parendamisega koolitamise kvaliteeti ning tagada lennundusohutus ja koolituse vastavus kehtivatele nõuetele. Käsiraamatus määratletud protseduurid on allakirjutanu poolt heaks kiidetud ja kuuluvad sellistena täitmisele. Ohutusjuhtimise eesmärk on tagada lennundusohutus ATSTO koolitustegevuses läbi lennundusohutust mõjutavate ohtude hindamise ja riskide juhtimise, sh riskide vähendusmeetmete rakendamine ja nende tulemuslikkuse kontrollimine. ATSTO tagab ohutuse kõrgeimal tasemel, kehtestatud nõuete täitmise ja parimate praktikate kasutamise, vajalikud ressursid. Ohutuse tagamine on kõrgeima prioriteediga võrreldes majanduslike, operatsiooniliste, keskkonnapoliitiliste või sotsiaalsete otsustega. Ohutuse tagamine on juhtide ja töötajate peamine vastutus. Töötajate ja üliõpilaste kohustus on teatada kõigist märgatud ohtudest. Ohutusjuhtimise süsteemi ülesanne on ohtudest teatamise ja põhjuste uurimise tulemusena parandada ohutust ning vähendada lennuõnnetuse juhtumise riske nii palju kui võimalik. Kedagi ei süüdistata info edastamise eest. Otsustamisel lähtutakse õigluskultuuri põhimõtetest. Käesoleva käsiraamatuga kehtestatud protseduure ei tule järgida vaid sellisel juhul, kui Euroopa Lennuohutusameti või Eesti Lennuameti poolt on väljastatud uusi või muudetud nõudeid, mis lähevad vastuollu varasemate nõuetega. Võtame teadmiseks, et Lennuamet tunnustab Eesti Lennuakadeemiat lennuliiklusteeninduse spetsialistide koolitusorganisatsioonina seni kuni on veendunud, et Eesti Lennuakadeemia järgib koolitustegevuses kõiki rahvusvahelisi ja siseriiklikke õigusakte ning käesolevas käsiraamatus kinnitatud menetlusi ja standardeid. Võtame teadmiseks, et Lennuametile jääb õigus ajutiselt peatada, muuta või tühistada koolitusorganisatsioonile väljastatud sertifikaat, kui leidub tõendeid selle kohta, et Eesti Lennuakadeemia ei järgi kehtestatud protseduure ja nõudeid. Rektori allkiri: allkirjastatud digitaalselt  Peatükk 1.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.09.19 1.2. Juhtimissüsteemi üldkirjeldus 1. Lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsioon on Lennuameti poolt sertifitseeritud organisatsioon, mille põhitegevus on lennuliiklusteeninduse spetsialistide koolitamine. 2. Sertifikaat ja käsiraamat on kättesaadavad akadeemia dokumendihaldussüsteemis. 3. Eesti Lennuakadeemia tervikuna on keeruline organisatsioon ja ATSTO on seetõttu keeruline organisatsioon. ATSTO eraldi üksusena on olemuselt mitte-keeruline organisatsioon, kuna peamine tegevus on algkoolitus ja selleks vajalik juhtimissüsteem tagab nõuete täitmise ning vajalikud ressursid. Lepingu alusel läbiviidav praktika on täiendav nõutud õppetööle ja on tagatud selle haldamine. Praktiliste oskuste instruktori koolitust korraldatakse vastavalt vajadusele ja selle läbiviimiseks tagatakse täiendavad ressursid. 4. ATSTO kehtestab, rakendab ja haldab juhtimissüsteemi, mis aitab tagada lennundusohutuse ja ATSTO tegevuse kehtivatele nõuetele vastavuse. 5. ATSTO lähtub oma tegevuses: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 2018/1139; 2) komisjoni määrustest (EL) nr 2015/340; 3) Euroopa Lennuohutusameti (EASA) Osa ORA heakskiidetud täitmise meetoditest (AMC) ja juhendmaterjalidest (GM). 6. Juhtimissüsteem hõlmab alljärgneva: 1) määratleb vastutused ja vastutajad, sh rektori otsese ohutusalase vastutuse (peatükk 1.2 ja 1.3); 2) ohutusjuhtimise põhimõtted (peatükk 1.1 ja 3.1); 3) lennundusohutust mõjutavate ohtude hindamise ja riskide juhtimise põhimõtted, sh riskivähendusmeetmed ja nende tulemuslikkuse kontroll (peatükk 3.1); 4) töötajate tööülesannete täitmiseks vajalike koolituste korraldamise ning nende pädevuste tagamise (peatükk 3.7); 5) kõikide juhtimissüsteemi põhiprotsesside dokumentatsiooni, sh töötajatele nende vastutusalade teadvustamise korda ning dokumentatsiooni muutmise menetlemist (peatükk 1.10 ja 3.2); 6) vastavusehindamise põhimõtted, sh tagasisidesüsteemi rektorile, et tagada parendustegevuste rakendamine (peatükk 3.2 ja 3.6); 7) lepingulised tegevused (lisa 4.11). 7. Juhtimissüsteemi põhimõtted: 1) täidame rahvusvaheliste lennundusorganisatsioonide, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Lennuameti nõudmisi ning ettekirjutusi;  Peatükk 1.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.09.19 2) arendame õppekava ja õpetamismetoodikat; 3) valime õpetama kvalifitseeritud õppejõud ja planeerime täienduskoolitust ning õppejõudude järelkasvu; 4) valime sobivaimad üliõpilaskandidaadid; 5) arendame õppekeskkonda ja õppematerjale; 6) parendame õppetöö korraldust. 8. Kvaliteedijuht vastutab ohutusjuhtimise ja vastavushindamise ning selle haldamise eest. 9. Vastutus lepinguliste tegevuste kvaliteedi ja ohutuse eest jääb akadeemia ATSTO- le. 10. ATSTO tagab Lennuametile juurdepääsu vajalikele ruumidele ja andmetele.  Peatükk 1.3 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.09.19 1.3. Juhtivpersonal 1.3.1. Rektor Eesti Lennuakadeemia rektoril lasub vastutus kogu Eesti Lennuakadeemia tegevuse eest. Ta on koolitusorganisatsiooni üldjuht selles mõistes, nagu sätestab Kõrgharidusseadus paragrahv 24 ning üldvastutaja ohutusalaste nõuete täitmise eest. 1.3.2. Lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuht Lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuht vastutab koolituse igapäevase korralduse eest, õppeprogrammi järgimise eest ja valvab, et õppejõud/instruktorid ja koolitatavad järgiksid kõiki koolitustegevusse ja ohutuse tagamisse puutuvaid eeskirju ja juhiseid. 1.3.3. Kvaliteedijuht Kvaliteedijuht suunab ja ohjab Eesti Lennuakadeemias lennuliiklusteeninduse spetsialistide koolitamise kvaliteediga seonduvaid tegevusi ning vastutab juhtimissüsteemi, sh ohutusjuhtimise ja vastavushindamise haldamise eest. 1.3.4. Vastutavate isikute nimed on kinnitatud rektori käskkirjaga (struktuuri käskkiri).  Peatükk 1.4 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 23 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.01.19 1.4. Juhtivpersonali kohustused ja vastutus 1.4.1. Rektori kohustused ja vastutus: a) rektor vastutab selle eest, et tehtav lennuliiklusteeninduse alane koolitus on rahastatud ja toimub vastavalt kehtestatud nõuetele; b) rektor peab jälgima, et koolitusruumid, -varustus ja –materjalid oleksid olemas, õppejõudude-eksaminaatorite ja praktikajuhendajate kvalifikatsioon ja kogemused vastaksid Lennuameti poolt aktsepteeritavatele standarditele; c) rektor peab tagama, et Lennuliiklusteeninduse Koolitusorganisatsiooni käsiraamatu sisu koos kõigi muudatustega ei läheks vastuollu Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ja Euroopa Lennunavigatsiooni Ohutuse Organisatsiooni ja teiste vastavate lennundusnõuetega ning oleks Lennuameti poolt aktsepteeritav; d) rektor peab tagama koolitusorganisatsiooni koosseisu tasemel, mis on piisav selleks, et teoreetiline ja praktiline koolitus toimuks vastavalt Lennuameti poolt aktsepteeritud standarditele; e) rektor kehtestab ja säilitab juhtimissüsteemi, sh ohutusjuhtimine ja vastavushindamine ning viib läbi juhtimise hindamisi. Kui rektor peab vajalikuks, võib ta delegeerida kõik oma kohustused vastavalt kvalifitseeritud asetäitjatele, mis ei vabasta teda siiski üldisest vastutusest koolitusorganisatsiooni tegevuse eest.  Peatükk 1.4 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 18 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.17 1.4.2. Lennuliiklusteeninduse koolitusosakonna koolitusjuhi ülesanded ja vastutus. Koolitusjuht töötab rektori otsealluvuses. 1.4.2.1. Ülesanded: a) lennuliiklusteeninduse koolitusosakonna igapäevane juhatamine; b) koolitustegevuse juhatamine, alluvate juhendamine, inventari hooldus ja muud osakonna tegevuseks vajalikud administratiivkohustused; c) aastaplaanide koostamine kindlustamaks ressursside sobiva jaotumise d) plaanide täitmise jälgimine ja aastaplaani täitmise aruande koostamine ükskord aastas; e) suhtlemine riiklike asutuste ja muude organisatsioonidega kõigis lennuliiklusteeninduse spetsialistide koolitust puudutavates küsimustes; f) osakonna personali valik ja kvalifikatsiooni hindamine, täienduskoolituste planeerimine ning töötajate motiveerimine kindlustamaks osakonna eesmärkide ja ülesannete täitmist; g) detailsed õppeplaanide koostamine, tagamaks õppetöö optimaalse organiseerituse ja teostuse; h) oma osakonna tegevuse perioodiline monitooring, et veenduda tegevuse efektiivsuses; i) koosseisude, ruumide ja varustuse vajaduse määratlemine õppetööks. 1.4.2.2. Vastutus: a) vastutab selle eest, et õpitulemuste hindamine toimub vastavalt Eesti Lennuakadeemia hindamissüsteemile; b) koolitusjuht tagab, et Lennuliiklusteeninduse Koolitusorganisatsiooni Käsiraamat oleks ajakohane, selle sisu personalile teada ning selle menetlused ja standardid personali poolt järgitud; c) koolitusjuht vastutab auditite käigus avastatud puuduste plaanijärgse kõrvaldamise eest; d) koolitusjuht tagab õppejõudude kompetentsuse; e) koolitusjuht vastutab õppejõudude toimikute pidamise eest.  Peatükk 1.4 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 3 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 16 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.04.17 1.4.3. Kvaliteedijuhi kohustused ja vastutus: a) tundma ja järgima koolitusorganisatsiooni käsiraamatu protseduure, siseriiklikke ja rahvusvahelisi regulatsioone; b) haldama ja arendama juhtimissüsteemi, sh ohutusjuhtimist ja vastavushindamist; c) jälgida ATSTO koolituse nõuetele vastavust, teoreetiliste teadmiste kontrollimist ja praktiliste oskuste hindamise korrektset läbiviimist, samuti ettenähtud protseduuride järgimist ja nende ajakohasust; d) planeerima, kavandama, läbi viima auditeid (sh teooriakoolituse ja eksami auditeid) või määrama vastavate kompetentsidega audiitori auditeerima; e) kooskõlastama meetmed võimalike puuduste likvideerimiseks ja likvideerimise tähtajad; f) viima läbi järelkontrolli ja koostama aruande tulemustest; g) dokumenteerima ning säilitama auditeerimise ja vastavushindamisalased tegevused; h) andma tagasisidet rektorile auditi käigus avastatud puuduste parendustegevuste kohta; i) säilitama dokumendid kahe aasta jooksul nende kirjutamise päevast; j) tagama töötajate teavitamise juhtimissüsteemi muudatustest; k) omama juurdepääsu kogu ATSTO tegevusele, sh allhankena tegutsevatele organisatsioonidele, auditeerimise eesmärgil; l) tagama lennundusohutust mõjutavate ohtude kindlaksmääramise, neile antud hinnangute ja nendega seotud riskide juhtimise, sh riskide vähendamise meetmete võtmist ja nende tulemuslikkuse kontrollimist; m) omama otsest sidet rektoriga.  Peatükk 1.5 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSOSAKONNA KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.19 1.5. Kollegiaalsed struktuurid 1.5.1. Eesti Lennuakadeemia kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu. Nõukogu tegevus on sätestatud Eesti Lennuakadeemia põhimääruse IV peatükis. Lisas 5 on toodud väljavõte Eesti Lennuakadeemia põhimäärusest. 1.5.2. Eesti Lennuakadeemia nõunike kogu on nõuandev kogu. Nõunike kogu liikmeteks on Eesti lennundusharidust juhtivate ja mõjutavate riigiasutuste ning lennundusettevõtete esindajad. Nõunike kogu koosseisu kinnitab haridusminister. Nõunike kogu tegevus on sätestatud haridusministri 08. juuli 2019.a. määrusega nr 25. Nimetatud määrus on toodus lisas 6. 1.5.3. Lennuliiklusteeninduse õppekava nõukogu on nõuandev kogu. Õppekava nõukogu liikmeteks on lennujuhtide koolituse ja lennuliiklusteeninduse osutamisega tegelevate asutuste spetsialistid. Õppekava nõukogu koosseisu kinnitab nõukogu. Õppekava nõukogu tegevus on kirjeldatud Eesti Lennuakadeemia õppekava statuudis. Väljavõte õppekava statuudist on toodud lisas 7. Lisas 8 on õppekava nõukogu nimekiri.  Peatükk 1.6 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 16 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.04.17 1.6. Organisatsiooni juhtimise skeem Nõukogu Nõunike kogu Kvaliteedijuht Rektoraat Õppekava Õppeosakond nõukogu Lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsioon Õppejõud  Peatükk 1.7 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.09.19 1.7. Õppejõudude kohustused ja vastutus 1.7.1. Õppejõudude kohustused, vastutus ning õigused on sätestatud Eesti Lennuakadeemia õppejõu statuudi punktides 2.5.-2.7. Väljavõte õppejõu statuudist on toodud lisas 4.13. 1.7.2. Iga töölepingu alusel õppetööd läbiviivale isikule koostatakse ametijuhend tema personaalsete kohustuste, vastutuse ja õigustega. 1.7.3. Iga töövõtulepingu alusel õppetööd läbiviiva isiku õigused ja kohustused lepitakse kokku temaga sõlmitavas lepingus, lähtudes Eesti Lennuakadeemia õppejõu statuudist ning arvestades võlaõigus- ja töölepinguseaduse sätteid. 1.7.4 Õppejõudude nimekiri Jrk Ees- ja perenimi Õppeained Teooriaõpetajad 1. Jaan Annus Õhusõidukid 2. Katrin Jürimäe Lennunduse raadioside 3. Kert Kotkas Lennundusõigus 4. Tanel Kulbas Lennuliikluse korraldamine 5. Alisa Lepik Lennundusmeteoroloogia, Aeronavigatsiooniteabe teenused 6. Allar Plaksi Navigatsioon 7. Leho Roots Navigatsioon 8. Ants Aaver Inglise keel, Erialane inglise keel 9. Jaan Susi Õhusõidukid 10. Maria Tamm Inimtegur lennujuhtimises 11. Aigar Tarre Navigatsioon 12. Allan Tart Seadmed ja süsteemid lennuliiklusteeninduses 13. Ain Siimsaare Navigatsioon 14. Anu Vare Sissejuhatus erialasse, Tutvumispraktika 15. Maarja Pool Navigatsioon 16. Kristjan Kõrgesaar Lennuliikluse korraldamine, Lennunduse raadioside 17. Steve Sõeruer Seiresüsteemid lennunduses 18. Silver Solnask Navigatsioon 19. Kristiina Rebane Inimtegur lennujuhtimises Praktika instruktorid Lähilennujuhtimine, Lähilennujuhtimine radariga, Lähenemislennujuhtimine radariga, 1. Heikki Tapani Keskikuru Piirkondlik lennujuhtimine radariga, Protseduuriline lähenemislennujuhtimine Lähilennujuhtimine, Lähilennujuhtimine radariga, 2. Rene Käsik Lähenemislennujuhtimine radariga, Piirkondlik lennujuhtimine radariga Lähilennujuhtimine, Lähilennujuhtimine radariga, 3. Kristjan Kõrgesaar Lähenemislennujuhtimine radariga, Piirkondlik lennujuhtimine radariga Juhani Pertti Lähilennujuhtimine, Lähilennujuhtimine radariga, 4. Protseduuriline lähenemislennujuhtimine Rautavuoma Tasemetestijad Protseduuriline lähenemislennujuhtimine 1. Heikki Tapani Keskikuru Lähilennujuhtimine, Lähilennujuhtimine radariga, Lähenemis- 2. Rene Käsik lennujuhtimine radariga, Piirkondlik ljennujuhtimine radariga  Peatükk 1.8 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 1.8. Koolitusorganisatsiooni postiaadress Eesti Lennuakadeemia asub aadressil: Lennu 40, Reola küla, Kambja vald, Tartumaa 61707  Peatükk 1.9 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 16 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.04.17 1.9. Õppe- ja muude ruumide kirjeldus 1.9.1. Üliõpilaste poolt kasutatavad ruumid on: a) auditoorium A202 - 38,3m², 16 kohta; b) arvutipõhine simulaatorkompleks (lähilennujuhtimine ja radarjuhtimine) A203 - 38,8 m², 4 töökohta (radarjuhtimine) A205 - 155,4 m², 2 töökohta (lähilennujuhtimine) A207 - 34,4 m²; 9 töökohta (pseudo-piloodid) c) raamatukogu-lugemissaal B201 - 92,1 m²; d) arvutiklass C103 - 52,5 m², 21 arvutikohta; e) söökla; f) spordiruum koos dušširuumiga. 1.9.2. Simulaatorkompleksi kirjeldus on toodud lisas 4.10.  Peatükk 1.10 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 1.10. Koolitusorganisatsioonis aset leidvatest muudatustest teatamise kord 1.10.1. Lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuht teatab Lennuametile planeeritavatest muudatustest koolitusorganisatsioonis, mis võivad mõjutada koolitussertifikaadiga seatud tingimusi. 1.10.2. Muudatused, millest tuleb Lennuametile teatada: a) koolitusorganisatsiooni nime muutus, b) koolitusorganisatsiooni asukoha muutus, c) filiaalide avamine, d) lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuhi vahetumine, e) õppetööd läbiviivate isikute vahetumine, f) muudatused õpperuumides, g) ohutuspoliitikat ja –protseduure puudutavad muudatused, h) koolituseliigid, i) rektori vahetumine, j) õppeplaanid. 1.10.3. Muudatustele a)-h) tuleb enne rakendamist saada Lennuameti heakskiit. 1.10.4. Koolitussertifikaadi muutmise taotlus tuleb Lennuametile esitada kui muutub koolitusorganisatsiooni nimi, asukoht või lisandub uus pädevuskoolitus. 1.10.5. Ettenägematutest muudatustest, mis võivad mõjutada koolitusloaga seatud tingimusi, tuleb teatada esimesel võimalusel 1.10.6. Lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuht teatab Lennuametile koolitustegevuse lõpetamisest ja tagastab Lennuametile koolitussertifikaadi 1.10.7. Lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuht teatab kirjalikult Lennuametile planeeritavatest muudatustest. 1.10.8. Muudatused, mis ei mõjuta koolitusloaga seatud tingimusi, viiakse käsiraamatusse lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuhi poolt hiljemalt üks nädala enne muudatuse kehtima hakkamist. Sellistest muudatusest informeeritakse Lennuameti ja koolitusorganisatsiooni töötajaid dokumendihaldussüsteemi kaudu hiljemalt üks nädala enne muudatuse kehtima hakkamist.  Peatükk 1.11 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.09.19 1.11. Muudatuste tegemine koolitusorganisatsiooni käsiraamatusse 1.11.1. Kõik muudatused organisatsiooni struktuuris, õpperuumide või koolitusprogrammi osas, mis mõjutavad kooskõlastatud standardite järgimist, nõuavad muudatuste tegemist koolitusorganisatsiooni käsiraamatusse. 1.11.2 Vajadus muudatusteks võib tuleneda auditite leidudest, seaduste muudatustest, tagasisidest. 1.11.3 Lennuliiklusteeninduse koolitusjuht valmistab ette ja kooskõlastab muudatused vastava valdkonna eest vastutavate töötajatega. 1.11.4 Lennuliiklusteeninduse koolitusjuht vastutab muudatuste kavandamise ja planeeritud muudatuste kavandite esitamise eest Lennuametile kooskõlastamiseks. 1.11.5 Käsiraamatu muudatused hakkavad kehtima peale kooskõlastamist Lennuametiga. 1.11.6 Lennuliiklusteeninduse koolitusjuht vastutab selle eest, et käsiraamatu originaali ja digitaalsesse koopiasse oleksid kõik muudatused sisse viidud. 1.11.7 Õppekava läbivaatamise ja muutmise menetlus ja põhjused on kirjeldatud osas 2.1.  Peatükk 2.1 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 23 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.01.19 Koolituse teostamise kord 2.1. Kursuste organiseerimine 2.1.1. Eesti Lennuakadeemia teostab lennuliiklusteeninduse spetsialistide algkoolitust, väljaõppejuhendaja koolitust ja lennujuhi pädevusmärke reaktiveerimiseks vajalikku koolitust. 2.1.2. Lennuliiklusteeninduse spetsialistide algkoolitust teostatakse järgmistes pädevustes ja oskustes: a) lähilennujuhtimine instrumentaallennuväljal (ADI/TWR), b) lähenemislennujuhtimine seirega (APS/TCL), c) lähilennuliikluse radarjuhtimine (ADI/RAD), d) piirkondlik lennujuhtimine seirega (ACS), e) protseduuriline lähenemislennujuhtimine (APP). 2.1.3. Algkoolituse eesmärgiks on Eesti Lennuakadeemia lennuliiklusteeninduse eriala õppuritele lennujuhtimisteenuse osutamiseks vajalike teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste andmine tasemeni, mis võimaldab neil taotleda lennujuhiõpilase lennundusluba ning osaleda üksusekoolituses. 2.1.4. Väljaõppejuhendaja koolituse eesmärgiks on lennujuhipädevusega isikutele töökohakoolituste läbiviimiseks vajalike teadmiste ja oskuste andmine. 2.1.5. Lennujuhiõpilase pädevuse reaktiviseerimise koolitusele eelneb pädevuse nõuetele jätkuva vastavuse hindamine. Eesti Lennuakadeemia teostab pädevusele vastavate teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste hindamise vastavalt osades 2.8 ja 2.9 kirjeldatule. Kui hindamine on ebaedukas, koostatakse hindamise tulemuste alusel vajaliku koolituse nõuded. Kui hindamine on edukas, väljastab akadeemia vastava tõendi. 2.1.6. Kursuste organiseerimine toimub riikliku või muu koolitustellimuse alusel. 2.1.7. Lennujuhi algkoolitus korraldatakse baas- ja pädevuskoolituse integreeritud kursustena. Algkoolituse kursus jaguneb kaheks etapiks: baaskoolitus ja pädevuskoolitus. Etapid jagunevad mooduliteks, mis koosnevad teoreetilisest ja praktilisest õppest. Etappide jagunemine on näidatud alljärgnevas tabelis.  Peatükk 2.1 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 21 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.18 Etapp Moodulid Kestvus I etapp Baaskoolitus Teooriaõpe 16 nädalat II etapp Pädevuskoolitus Erialane inglise keel 14 nädalat Tutvumislennud lennukil ja lennusimulaatoril 18 nädalat Pädevuskoolituse I moodul - ADI/TWR Teooriaõpe 2 nädalat Simulaatorõpe 12 nädalat Pädevuskoolituse II moodul- APS/TCL Teooriaõpe 2 nädalat Simulaatorõpe 16 nädalat Pädevuskoolituse III moodul – ADI/RAD Teooriaõpe 3 päeva Simulaatorõpe 2 nädalat Pädevuskoolituse IV moodul- ACS Teooriaõpe 2 nädalat Simulaatorõpe 14 nädalat Pädevuskoolituse V moodul- APP Teooriaõpe 1 nädalat Simulaatorõpe 6 nädalat Tutvumispraktika 5 nädalat 2.1.8. Üliõpilase üleviimine pädevuskoolituse etappi eeldab tema poolt baaskoolituse etapi positiivset läbimist vastavalt punktis 2.10.1 kirjeldatud nõudele. 2.1.9. Baaskoolituse eesmärk on õppurile vajalike teoreetiliste alusteadmiste andmine lennunduskeskkonnast, lennuliikluse juhtimise olemusest ja töömeetoditest ulatuses, mis võimaldab alustada süvendatud teadmiste ning oskuste omandamist pädevusõppes. 2.1.10. Pädevuskoolituse eesmärk on õppuri arusaamise, teadmiste ja oskuste süvendamine tasemeni, mis võimaldab neil jätkata üksusekoolitusega lennujuhtimisüksustes. 2.1.11. Koolituse jooksul õppurite poolt läbitavate pädevuskoolituse moodulite hulk sõltub koolituse tellijate vajadusest.  Peatükk 2.1 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 3 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 21 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.18 2.1.12. III mooduli (ADI/RAD oskusmärge) ja V mooduli (APP pädevus) koolitusprogrammid on koostatud eeldusel, et õppur on eelnevalt läbinud ADI/TWR ja APS/TCL moodulid. 2.1.13. Koolituses kasutatakse nelja õppetöö vormi: a) teoreetiline koolitus, b) tutvumislennud, c) simulaatorõpe, d) tutvumispraktika. 2.1.14. Teoreetiline koolitus sisaldab ohutu lennujuhtimise teostamiseks vajalike teadmiste omandamist ja on aluseks simulaatorpraktika edukaks läbimiseks. 2.1.15. Simulaatorpraktika käigus õpitakse omandatud teadmisi rakendama praktiliste situatsioonide lahendamise teel simulaatoris. Simulaatorpraktika läbimise tulemusena omandab õppur põhiliste lennujuhtimise meetodite ja protseduuride kasutamise tasemel, mis võimaldab efektiivselt jätkata üksusekoolitust. 2.1.16. Tutvumislendude eesmärgiks on anda praktiline ülevaade õhusõiduki seadmetest ja süsteemidest, piloodi töökeskkonnast, õhusõiduki juhtimisest ning sellega seotud tehnilistest piirangutest ja pilootide töökoormusest erinevate lendude ning lennuetappide ajal, et hõlbustada pädevusõppega seotud erialaste teadmiste ning oskuste omandamist ja tagada paindlik ning kliendisõbralik lennujuhtimisteenuse osutamine. 2.1.17. Tutvumispraktika eesmärk on tutvumine lennujuhtimisüksuste töömeetoditega ja pädevusõppe käigus omandatud teadmiste ning oskuste kinnistamine läbi lihtsamate ülesannete täitmise aeronavigatsiooniteenust pakkuvas ettevõttes lennujuhi järelvalve all. 2.1.18. Korraldatavate algkoolituse kursuste ja väljaõppejuhendaja koolituse õppeprogrammid, kalenderplaan on toodud lisas 4.1, õppejõudude nimekiri on toodud osas 1.7 ning ainekavad lisas 4.2. 2.1.19. Rahvusvaheliste koolitustellimuste täitmisel võib koolitusorganisatsioon lisaks käsiraamatu punktis 1.2.5 kirjeldatud õigusaktidest lähtuda tellijapoolsetest nõudmistest õppeprogrammile. Nimetatud muudatused tuleb kehtestada käsiraamatu muudatustena.  Peatükk 2.1 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 4 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 21 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.18 2.1.19 Õppekava arendamine toimub vastavalt Õppekava statuudis kirjeldatud reeglitele. Väljavõte Õppekava statuudist on toodud lisas 4.7. 2.1.20 Õppekava muutmise põhjuseks võivad olla õigusaktide, standardite muutumine, tagasiside analüüsi tulemused, õppe läbiviimiseks ettenähtud ressursside muutumine, tööturu vajaduste muutumine.  Peatükk 2.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 12 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.14 2.2. Õppurite valikuprotsess 2.2.1. Valikuprotsessi eesmärk on leida kandidaatide seast need isikud, kellel on eeldused läbida õppeprotsess ja litsentseerimine Lennuameti poolt. 2.2.2. Eelduste väljaselgitamisel lähtutakse Euroopa Lennunavigatsiooni Ohutuse Organisatsiooni dokumendist Characteristics of Recruitment and Pre-selection of Ab Initio Trainee Controllers (HUM.ET1.ST04.1000-GUI- 02). 2.2.3. Valikuprotsess koosneb nõustamisest, vastuvõtuprotsessist, tulemuslikkuse hindamisest. 2.2.4. Nõustamine valikuprotsessis tähendab potentsiaalsetele kandidaatidele informatsiooni edastamist lennuliiklusteeninduse eriala olemusest, valikuprotsessist, õppeprotsessist, tööle asumise võimalustest. 2.2.5. Nõustamise vormid on lahtiste uste päevad akadeemias, info levitamine akadeemia koduleheküljel www.eava.ee ja infomessidel, eriala tutvustavad esitlused koolides, ettevalmistuskursused. 2.2.6. Nõustamistegevuse toimumise eest ja vajalike materiaalsete ressursside olemasolu eest vastutab rektor. 2.2.7. Nõustamistegevust korraldab turundus- ja kommunikatsiooniosakond. 2.2.8. Vastuvõtuprotsess koosneb vastuvõtu ajakavast, valikumeetoditest, hindamisskaalast ja lõppvaliku kriteeriumitest. 2.2.9. Vastuvõtu ajakavas määratakse protsessi ürituste toimumise ajad ja kohad. Ajakava koostatakse vähemalt pool aastat enne vastuvõtu- protsessi algust ja avaldatakse Eesti Lennuakadeemia koduleheküljel www.eava.ee. 2.2.10. Vastuvõtu ajakava koostamise eest vastutab õppeosakonna juhataja. 2.2.11. Valikumeetodid ja hindamissüsteem kehtestatakse Eesti Lennuakadeemia vastusvõtueeskirjaga. Eeskiri avaldatakse Eesti Lennuakadeemia koduleheküljel www.eava.ee. 2.2.12. Vastuvõtueeskirja koostamise eest vastutab õppeosakonna juhataja.  Peatükk 2.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 6 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.12 2.2.13. Vastuvõtuprotsessi teostab vastuvõtukomisjon. Komisjoni koosseisu kinnitab rektor käskkirjaga. 2.2.14. Valiku kriteeriumiteks on kandidaadi kutsesobivus ja taustakontrolli positiivne tulemus. 2.2.15. Kandidaatide kutsesobivust hinnatakse testide ja intervjuu alusel. 2.2.16. Testide abil hinnatakse kahte näitajat: isiksuslik sobivus ja psühholoogilised võimed. 2.2.17. Intervjuu abil hinnatakse kandidaadi motiveeritust. 2.2.18. Kandidaat osutub sobivaks, kui isiksuse testi tulemuseks on “sobiv”, võimete testide põhjal hindab vastuvõtukomisjoni kutsesobivustestide alakomisjon kandidaadi sobivaks ning individuaalse vestluse alakomisjon hindab intervjuu põhjal kandidaadi sobivaks. 2.2.19. Lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuht teeb rektorile ettepaneku alakomisjonide liikmete osas, eesmärgiga kindlustada erialaspetsialistide osalemine vastuvõtuprotsessis. 2.2.20. Vastuvõtukomisjoni esimees vastutab vastuvõtuprotsessi ruumide ja testimaterjalide ettevalmistuse, testide sisu salastatuse, testide tulemuste turvalisuse, vastuvõtukatsete tulemuste ning lõppotsuse teatavaks tegemise eest. 2.2.21. Vastuvõtuprotsessi kirjeid säilitatakse viis aastat peale kursuse lõppemist. 2.2.22. Valikuprotsessi edukuse analüüsimiseks hinnatakse õppurite õppetöö katkestamise või pädevusõppe etapis ebapiisavate õpitulemuste saavutamise põhjuseid. 2.2.23. Koolitusjuht selgitab välja kas õppuri õppetöö katkestamise või pädevusõppes ebapiisavate õpitulemuste põhjuseks oli probleemid kutsesobivusega, isikliku sobivusega, motivatsiooniga või akadeemilise võimekusega. Koolitusjuht fikseerib tulemuse kirjalikult. 2.2.24. Sõltuvalt analüüsi tulemustest teeb koolitusjuht ettepanekuid valikuprotsessi täiendamiseks. 2.2.25. Eesmärk on langetada punktis 2.2.23 nimetatud põhjustel väljalangemise trendi.  Peatükk 2.3 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 16 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.04.17 2.3. Koolituse teoreetilise ja praktilise osa teostus 2.3.1. Baaskoolituse moodulis õpetavad põhikohaga või lepingu alusel töötavad õppejõud, kelle kvalifikatsioon vastab käsiraamatu peatükis 3.7 kirjeldatule. 2.3.2. Pädevuskoolituse mooduli õppetööle asumise eelduseks on baaskoolituse läbimine vastavalt punktis 2.10.1 kirjeldatud nõudele. 2.3.3. Pädevuskoolituse mooduleid viivad läbi põhikohaga või lepingu alusel töötavad lennundusspetsialistid, kelle kvalifikatsioon vastab käsiraamatu peatükis 3.7 kirjeldatule. Kontrolli nende õppejõudude üle teostab lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuht. 2.3.4. Pädevuskoolituse etapis sisalduv tutvumispraktika moodul toimub aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaati omavates organisatsioonides lepingute alusel, et varustada õppur kursuse lõppedes mõningase kogemusega tegutsemisest tegelikus töökeskkonnas. Vastutus tutvumispraktika läbiviimise eest lasub lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuhil. 2.3.5. Kui lennuliiklusteeninduse spetsialistide koolitus toimub aeronavigatsiooni- teenuse osutaja sertifikaati omava ettevõtte tellimusel, siis vähemalt 30% kogu tutvumispraktikast peab olema sooritatud samas ettevõttes. 2.3.6. Pädevuskoolituse moodulite lõpueksamite hindamisi viivad läbi põhikohaga või lepingu alusel töötavad tasemetestija oskusmärkega isikud, kelle kvalifikatsioon on täpsustatud käsiraamatu peatükis 3.7. 2.3.7. Vajadusel viiakse pädevuskoolituse moodul(id) läbi koostöös alltöövõtjaga. Seejuures lähtutakse koostööprotseduuridest, mis on toodud lisas 4.11.  Peatükk 2.4 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 8 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.07.13 2.4. Õppematerjalide ettevalmistamine 2.4.1. Õppejõud esitavad ainekavad enne semestri algust ja lennuliiklusteeninduse koolitusosakonna koolitusjuht sisestab need õppeinfosüsteemi (ÕIS) kinnitades sellega ainekava. 2.4.2. Vastava koolitusmooduli õppematerjalid antakse õppuritele. Õppejõud vastutab, et õppematerjal oleks ajakohane. 2.4.3. Õppuritel on juurdepääs kooli raamatukogus olevale lisamaterjalile. 2.4.4. Lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuht vastutab selle eest, et lisa õppematerjalid oleksid ajakohased. Need käsiraamatud ja dokumendid, millesse ei ole viimaseid muudatusi sisse viidud, kannavad pealdist “Kasutada ainult õppeotstarbel”.  Peatükk 2.5 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 6 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.12 2.5. Klassiruumi ja õppevahendite ettevalmistamine ja kasutamine 2.5.1. Lennuliiklusteeninduse koolitusosakonna koolitusjuht hangib õppejõudude tellimisel õppetööks vajalikud demonstratsioonivahendid ja näidised ning vastutab klassiruumi ettevalmistamise eest. Lõpliku otsuse õpperuumide ja õppetöökodade sisustamise üle teeb rektor. 2.5.2. Lennuliiklusteeninduse koolitusosakonna spetsialist tutvustab esmakordselt lennujuhtimise simulaatorit kasutavatele õppejõududele ja hooldustöötajatele enne simulaatori kasutamist seadme käivitamise ja seiskamise juhendit. 2.5.3. Lennujuhtimise simulaatori käivitamise ja seiskamise juhend on leitav käsiraamatu lisas 14. Üks koopia juhendist asub tornisimulaatori ruumis. 2.5.4. Lennuliiklusteeninduse koolitusosakonna spetsialist tutvustab esmakordselt lennujuhtimise simulaatorit kasutavatele õppejõududele ja hooldustöötajatele enne simulaatori kasutamist seadme logiraamatut ja selle täitmise protseduure. 2.5.5. Lennujuhtimise simulaatori logiraamatu vorm on leitav käsiraamatu lisas 15. Logiraamat asub tornisimulaatori ruumis.  Peatükk 2.6 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 16 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.04.17 2.6. Koolituskirjed ja personalitoimikud 2.6.1 Koolituskirjete all mõistetakse järgnevaid dokumente: a) õppurite andmed, b) õppetöö ajakava, c) simulaatorõppe hindamislehed, d) eksamitestid ja protokollid, e) tunnistuste koopiad. 2.6.2 Üldnõuded koolituskirjetele: a) koolituskirjed võivad olla paberkandjal, arvutisüsteemis või mõlema kombinatsioonina; b) paberkandja puhul kasutatakse paberit, mis kannatab normaalset kasutamist ja piisavalt kauaaegset säilitamist; c) arvutisüsteemi kasutamise korral peab olema vähemalt üks varukoopia. Andmebaas peab olema kaitstud sellisel viisil, et muudatusi saab teha ainult selleks volitatud isik. Muudatuste tegemiseks arvutisüsteemis olevates kirjetes on õigus õppeosakonna juhatajal ja lennuliiklusteeninduse koolitusosakonna koolitusjuhil, kes omab süsteemi sisenemiseks isiklikku tunnussõna; d) koolituskirjed arhiveeritakse hiljemalt iga õppeaasta lõpul, vajadusel pärast iga dokumendi töötlemise lõpetamist. 2.6.3 Iga töötaja kohta on koostatud personalitoimik. Personali toimikus peavad olema vähemalt järgmised andmed: a) nimi, b) sünniaeg, c) kvalifikatsioon, sh lennundusload d) töökogemus, e) täienduskoolitus, f) õppejõudude atesteerimiste aruanded, g) õppejõu poolt õpetatavad ained. 2.6.4 Üldnõuded personalitoimikutele: a) personalitoimikud on digitaalsed, neid hallatakse akadeemia dokumentide infosüsteemis; b) muudatuste tegemiseks infosüsteemis olevates kirjetes on õigus töötajal, lennuliiklusteeninduse koolitusosakonna koolitusjuhil ja personalijuhil, kes omavad süsteemi sisenemiseks isiklikku tunnussõna.  Peatükk 2.7 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 16 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.04.17 2.7. Koolituskirjete ja personalitoimikute säilitamine 2.7.1. Koolituskirjete ja personalitoimikute säilitamise nõuded: a) lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuht vastutab koolituskirjete ja personalitoimikute säilitamise eest; b) koolituskirjed ja personalitoimikud arhiveeritakse vastavalt akadeemia asjaajamiseeskirjale ja dokumentide loetelule. Dokumentide säilitamise kord peab audiitorile ja teistele selleks volitatud isikutele tagama nende kiire ülesleidmise võimaluse ning julgestusmeetmed; c) koolituskirjed ja personalitoimikud peavad olema kaitstud tule, üleujutuse ja varguse eest, mis tähendab säilitamist lukustatavates tulekindlates metallkappides või tulekindlas ruumis; d) arvutisüsteemi kasutamise korral peab varukoopia ketas olema teises kohas kui tööketas; e) hävinud koolituskirjete taastamisel kasutatakse viiteid teistele, säilinud dokumentidele, mis kajastavad kõnealust koolitust. 2.7.2. Koolituskirjete säilitusaeg Kõiki õppuriga seotud koolituskirjeid säilitatakse vähemalt 5 aastat peale seda, kui õppur lõpetab kooli. 2.7.3. Personalitoimikute säilitusaeg Töötaja personalitoimik säilitatakse vähemalt 5 aastat peale seda, kui töötaja on lõpetanud töötamise koolitusorganisatsioonis.  Peatükk 2.8 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 16 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.04.17 2.8. Teoreetiliste eksamite teostamise kord 2.8.1. Teoreetiliste teadmiste eksamid on kirjalikud või kombineeritud suulise ja kirjaliku osaga. 2.8.2. Kirjalikud eksamid on seletavat vastust nõudvad, valikvastustega küsimuste või ülesannete lahendamise vormis ja võivad olla nii paberkandjal kui arvutis. 2.8.3. Kirjaliku eksamil seletavat vastust nõudvate küsimuste esmane eesmärk on kindlaks teha, kas eksamineeritav oskab end lühidalt ja selgelt väIjendada ning täita tehnilist dokumentatsiooni. 2.8.4. Küsimused on eesti keeles, kuid lennunduses kasutatav inglise keel on igal võimalikul juhul väga soovitatud. 2.8.5. Teooriaeksami küsimused peavad olema koostatud kogu antud õppeaine materjali kohta. Konkreetsel eksamil kasutatavad küsimused koostab aineõpetaja. 2.8.6. Lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuht määrab eksamiteks eksaminaatorid, kes viibivad eksamite ajal eksamiruumis ja kindlustavad eksami läbiviimise nõuetele vastavalt. Reeglina on eksaminaatoriks vastava õppeaine õpetaja, lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuht või spetsialist. 2.8.7. Eksaminaatorid peavad tagama küsimuste salastatuse. 2.8.8. Eksaminaator vastutab eksamiruumi ettevalmistuse eest. 2.8.9. Eksamineeritavad peavad olema üksteisest eraldatud selliselt, et oleks välistatud üksteise testilehtede lugemine. 2.8.10. Kõik testilehed antakse eksamineeritavatele eksami alguses ja tagastatakse peale eksamiks ettenähtud aja möödumist eksaminaatorile. Eksamiks ettenähtud aja jooksul ei tohi ühtegi paberit eksamiruumist välja viia. 2.8.11. Eksamineeritavale antakse valikvastustega küsimustele vastamiseks aega 3 minutit iga küsimuse kohta, seletavat vastust nõudvatele küsimustele vastamiseks aega 5 minutit iga küsimuse kohta ning ülesannete lahendamiseks 5 minutit iga ülesande kohta. 2.8.12. Eksami suulises osas seletavat vastust nõudev küsimus vajab aega vastuse ettevalmistamiseks ja seepärast antakse igale sellisele küsimusele vastamiseks 20 minutit. 2.8.13. Eksamineeritav, keda tabatakse eksamite ajal mahakirjutamiselt või kellel on eksami ajal eksamiainet puudutavad abimaterjalid, peale eksami sooritamiseks lubatute, kõrvaldatakse eksamilt. Eksam loetakse mittesooritatuks ja eksaminaator  Peatükk 2.8 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 23 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.01.19 määrab järeleksami sooritamise aja. 2.8.14. Iga eksaminaator, kes tabatakse õppurile eksamiküsimusele vastuse teatamiselt, jäetakse ilma õigusest tegutseda eksaminaatorina ja eksamitulemus tühistatakse. Eesti Lennuakadeemia otsustab, kas ja millal eksaminaatori õigused võib taastada. 2.8.15. Teoreetiliste teadmiste eksamid kõigi algkoolituse moodulite osas tuleb sooritada võimalikult kohe peale mooduli läbimist, lennuliiklusteeninduse koolitusosakonna koolitusjuhi poolt määratud ajavahemiku jooksul. Ebaõnnestunud eksamit võib korrata mitte varem kui kolme päeva pärast. 2.8.16. Lennuamet võib vabastada õppuri mõne õppeaine eksamist kui on veendunud, et õppur on eelnevalt sooritanud selle õppeaine eksami tasemel, mis vastab ICAO Annex 1 nõuetele. 2.8.17. Teoreetilise koolituse õppevormis on eksamitulemuste hindamise aluseks Eesti Lennuakadeemia Õppekorralduseeskirja alapeatükk 4.11 (vaata lisa 9). 2.8.18 Teoreetiline eksam loetakse sooritatuks, kui eksamineeritav on eksamil kogunud vähemalt 75% võimalikest punktidest. 2.8.19 Korduseksami tulemus ei saa olla kõrgem kui 75%. 2.8.20 Õppurile eksamite tulemuste teatamine toimub läbi õppeinfosüsteemi (ÕIS). 2.8.21. Eksaminaatorite kvalifikatsiooni hindamisel kasutatakse käsiraamatu osas 3.7 teoreetilise õppeaine õppejõule kehtestatud kvalifikatsiooni nõudeid.  Peatükk 2.9 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.19 1 2.9. Praktiliste oskuste hindamise kord 2.9.1 Praktiliste oskuste hindamine toimub lennujuhtimise simulaatorkeskkonnas kontrollharjutuste ja eksamiharjutuste põhjal. 2.9.2 Simulaatorharjutusi hinnatakse kaheksa spetsiifilise pädevuse ja nendega seotud tulemuslikkuse eesmärgi täitmise alusel. 2.9.3 Hinnatavad pädevused ja nende osakaalud hinde kujunemisel on alljärgnevad: a) teadlikkus liiklusolukorrast kuni 10 punkti b) liikluse ja läbilaskevõime haldamine kuni 10 punkti c) kommunikatsioon kuni 10 punkti d) raadioside fraseoloogia kuni 10 punkti e) koordineerimine kuni 10 punkti f) töökoormuse juhtimine kuni 5 punkti g) enesejuhtimine kuni 5 puntki h) hajutamine ja konfliktide tuvastamine kuni 40 punkti 2.9.4 Simulaatorharjutusi hinnatakse ühe punkti täpsusega. Suurim võimalik hinne on 100 punkti. 2.9.5 Harjutuse alguses on üliõpilasel 100 punkti. Sõltuvalt üliõpilase eksimustest, lahutatakse olemasolevast hindest teatud arv punkte. Hinnatavate vigade loetelu koos lühikese kirjeldusega, mida võetakse arvesse, on toodud lisas 1 ja lisas 2. 2.9.6 Harjutuse lõpuks allesjäänud punktide arv on õppuri soorituse hindeks. 2.9.7 Harjutuse sooritamisel esinevate vigade registreerimiseks kasutab õppejõud hindamislehte, kuhu ta märgib eksimuse sisu ja lahutatavad punktid. Hindamislehe näidis on toodud lisas 3. 2.9.8 Harjutus loetakse positiivselt sooritatuks, kui hinne on vähemalt 75 punkti ja b) igast punktis 2.9.3 loetletud pädevusest on saavutatud vähemalt 30% maksimaalsest tulemusest ja c) töökoormuse juhtimise ja enesejuhtimise pädevuses on saavutatud vähemalt 40% maksimaalsest tulemusest ja d) raadioside fraseoloogia pädevuses on saavutatud vähemalt 50% maksimaalsest tulemusest. 2.9.9 Eksamiharjutus loetakse positiivselt sooritatuks, kui lisaks punktis 2.9.8 toodule ei toimu harjutuses hajutuse kadumist või tõsist õhuruumi piiride rikkumist. 2.9.10 Lähilennujuhtimise, seirega lähenemislennujuhtimise ja piirkondliku lennujuhtimise pädevusõppe etappides on neli kontrollharjutust iga 2-3 nädala järel. 2.9.11 Negatiivse tulemusega kontrollharjutuse korral sooritab üliõpilane uue kontrollharjutuse. Hindamise lõpptulemuseks on nende kahe harjutuse keskmine hinne. 2.9.12 Kui ka korduskontrollharjutus on negatiivse tulemusega, ei saa üliõpilane pädevusõpet jätkata. 2.9.13 Kahe planeeritud kontrollharjutuse keskmine hinne peab olema 75 punkti. Madalama tulemusega üliõpilane ei saa pädevusõpet jätkata.  Peatükk 2.9 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.19 1 2.9.14 Eksamiharjutustele pääsemiseks peavad kõigi kontrollharjutuste tulemused olema vähemalt 75 punkti. 2.9.15 Lähilennuliikluse radarjuhtimise (ADI/RAD) pädevusõppe etapis on üks kontrollharjutus. Kontrollharjutuse tulemus ei mõjuta eksamiharjutusele pääsemist. 2.9.16 Iga simulaatorõppe etapp on positiivselt läbitud, kui eksamiharjutuste keskmine hinne on vähemalt 75 punkti. 2.9.17. Simulaatorharjutusi hindavate õppejõudude kvalifikatsioon peab vastama nõuetele, mis on toodud osas 3.7.6., 3.7.8. 2.9.18 Kontrollharjutusi võib hinnata üks tasemetestija pädevusega instruktor. 2.9.19 Eksamiharjutuste hindamise objektiivsuse tagamiseks hindavad harjutust vähemalt 2 tasemetestija pädevusega hindajat. Üks hindajatest on juhtivhindaja. Kumbki hindaja koostab enda hinnangu iseseisvalt. Vahetult peale harjutuse lõppu toimub hindajate vahel arutelu ühise hinde määramise osas. Kui jäädakse erimeelsustele, siis juhtivhindaja otsus on lõplik. 2.9.20 Võimalusel kasutatakse eksamiharjutustes hindajat väljastpoolt akadeemiat. 2.9.21 Kontrollharjutustes säilitatakse ainult juhtivhindaja hindamisleht. Kui hindamisel osales rohkem hindajad, siis tuleb kõigi hindajate tulemused ja lõplik hindepunkt lisada juhtivhindaja hindamislehele. 2.9.22 Eksamiharjutuste hindamisel säilitatakse kõigi hindajate hindamislehed. 2.9.23 Kõigi hindajate märkmed ja harjutuste salvestised säilitatakse kuni üliõpilane on allkirjastanud hindamislehe. 2.9.24 Kontrollharjutused salvestatakse ja need on üliõpilase kättesaadavad piiratud aja jooksul. 2.9.25 Eksamiharjutused salvestatakse kuid need on üliõpilasele kättesaadavad ainult hinde vaidlustamiseks alates hindamise toimumisest 1 kuu jooksul. 2.9.26 Õppurile teatatakse eksamiharjutuse tulemus koheselt hinde määramise järel instruktorite poolt. 2.9.27 Eksamiharjutused salvestatakse ja salvestust võib kasutada hindamisel.  Peatükk 2.9 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 3 LENNULIIKLUSTEENINDUSE 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Muudatus Kuupäev 01.09.19 List of Evaluated Mistakes for ADI/TWR rating training Lisa 1 1. Situation Awareness Student comprehends the current operational situation and anticipates future - recognizes conflicts early enough, from FPL strips/Radar or by looking out, analyses situation based on information, to be able to control traffic - realizes need for separation/traffic info early enough- no need to update, correct or cancel clearances due late recognized conflict - looks out to pick and see traffic at correct time, to find planes/ground traffic visually to manage fluent traffic flow Evaluation examples: - not looking out to keep traffic situation up-to-date 0,5 -1,5 points - not using of stripboard /radar to update situation 0,5 -1,5 points - un-necessary holding in air or keeping aircraft/vehicle on holding on ground 1 point - keeps restriction too long, after need for separation has disappeared 0,5-1,0 points 2. Traffic and Capacity Management Student shall ensure the safe, orderly and effective flow of traffic - manages ground traffic without any un-necessary stops at apron/intersections/holding points - manages RWY exit/entry intersections effectively - gives entry clearances for inbound traffic, whenever possible, manages VFR – entry/exit points efficiently - realizes wake turbulence classes and adjusts sequence based on that to maximize traffic flow - balance between arrivals and departures (priority for aircraft in air) - plans ground traffic efficiently - plans VFR/IFR traffic efficiently Evaluation examples: - un-necessary stand-by for departing aircraft during startup- taxing 0,5 points - un-necessary stopping for taxing aircraft, 0,5 points - uses “wrong” intersection to vacate RWY - delay for taxing departure, 0,5 points - uses “wrong” intersection to line -up RWY - extra wake turbulence 0,5 -1,5 points separation time - “forgetting” a vehicle 0,5 points - wrong sequence/planning, between dep/dep, dep/arr, arr/arr 0,5-1,0 points - using inappropriate separation , creating delays-level offs 0,5-1,0 points  Peatükk 2.9 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 4 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.19 3. Communication Student shall communicate effectively in all operative situations - transmits on right time to right aircraft/vehicle – manages communication - picks up opening calls and attach that to a FPL, answer without delay - read back verification and acknowledgement correct and in time - balance with phone coordination and RTF shall be correct Evaluation examples: - does not recognize wrong read back 1,5 points - does not acknowledge the read back 0,25 points - does not listen an aircraft, while in phone 0,5 points - mixes or not managing used language 0,5 points - mixes call signs 0,5-1,0 points 4. RTF-Radio Telephony Phraseology Student shall use standard Phraseology, with even- approved speed and clear audible voice - not too fast, not too slow - uses voice as a tool to underline important messages - not having brakes while transmitting - if student has to correct a message, it shall be done with an unambiguous way Evaluation examples: - uses wrong RTF 0,5 -1,0 points - wrong/nonstandard speech technics 0,5 points - voice is not confident 0,5 points - transmission has brakes – blocked transmissions 0,5 points 5. Coordination Student shall manage coordination between APSRAD, briefing, RWY maintenance etc. - coordination done in right time - uses electronically coordination when available - when needed uses verbal coordination with clear unambiguous manner Evaluation examples: - departure coordination late 0,5 points - IFR departures and own VFR traffic, request for RWY HDG missing or late 0,5-1,0 points - verbal coordination indistinct, allowing wrong understanding 0,5 points  Peatükk 2.9 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 5 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.19 6. Workload management Student has an ability to manage her/his workload by prioritizing and by using effective work methods - communicates to the most immediate aircraft/vehicle (even by using Stby – Brake ) - prioritizes all the time own traffic –to solve conflicts and expedites traffic flow Evaluation examples: - wrong priority on giving clearances /instructions 0,5-1,5 points - interruptions creating wrong priority or wrong actions 0,5 points - not checking constantly are of responsibility by eye 0,5 -1,0 points 7. Self-management Student has to have self-confidence enough to cope unease situations - if pilots are making mistakes or not co-operative, it should not affect performance - increase of traffic load and sudden rush on FRQ shall not affect the student - the length of an exercise should not affect performance - the fluctuation of traffic volume shall not affect performance - avoid successive “corrections” Evaluation examples: - student performance is dropping during the evaluation due dropping self- 0,5 points management - pilot actions are irritating student and it can be seen on and heard on 0,5-1,5 points actions - successive “corrections” 0,5 points 8. Separation and Conflict Detection Student shall identify and manage potential conflicts, depending the airspace Class and weather, giving traffic-info or creating and maintaining the separation - clear definition, need for separation or traffic info - clearance/instructions given to solve conflict in timely manner - using delegation of separation if useful to manage fluent traffic flow - analyzing if selected separation is not working or creating delays or extra miles - adjusting clearance /instruction to be more flexible or even chance to some other separation Evaluation examples: - not identifying the conflict or late detection 0,5 points - traffic information missing 0,5-1,0 points - traffic info give late or partially 0,5 points - does not monitor separation remains as planned 1,0 -3,0 points - not using any separation, when required, safe flight by the luck 5,0 points - loss of separation (failure of an exercise) 10 points  Peatükk 2.9 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 6 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.19 List of Evaluated Mistakes for APS/RAD rating training Lisa 2 1. Situation Awareness Student comprehends the current operational situation and anticipates future - recognizes conflicts early enough, from Sector lists/PDC and Radar or combining information from these. Analyses situation based on information, to be able to control traffic - realizes need for separation/traffic info early enough- no need to update, correct or cancel clearances due late recognized conflict - maintain continuous scanning on Radar screen and attached FPL lists to pick and see becoming conflicts at correct time to manage fluent traffic flow - reads information from the Label , speed/level/CFL and uses that information for decision making Evaluation examples: - not scanning radar screen /FPL lists to keep traffic situation up-to-date 0,5 -1,5 points - not following levels/speeds 0,5 points - during continuous changing traffic situation giving Un-necessary extra 1 point miles/speed control n air or keeping aircraft on ground - keeps restriction too long, after need for separation has disappeared 0,5-1,0 points 2. Traffic and Capacity Management Student shall ensure the safe, orderly and effective flow of traffic - manages arriving traffic with minimum miles and without un-necessary speed control - releases departures without un-necessary delay - realizes wake turbulence classes and realizes required separation adjusts sequence based on that - balance between arrivals and departures (priority for aircraft in air) - plans departing and arriving traffic efficiently - gives information for VFR traffic efficiently Evaluation examples: - not proposing the change of departure sequence to maximize traffic flow 0,5 points - un-necessary vectoring for departures 0,5 points - un-necessary level-offs for departures 0,5 points - wrong sequence/planning, between dep/dep, dep/arr, arr/arr 0,5-1,0 points - using inappropriate separation , creating delays-level offs 0,5-1,0 points - using speed control inefficiently 0,5-1,0 points - un-necessary level-off for arrivals 0,5 points  Peatükk 2.9 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 7 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.19 3. Communication Student shall communicate effectively in all operative situations - transmits on right time to right aircraft – manages Communication - picks up opening calls and attach that to a FPL, answer without delay - read back verification and acknowledgement correct and in time - balance with phone coordination and RTF shall be correct Evaluation examples: - does not recognize wrong read back, 1,5 points - does not acknowledge the read back, 0,25 points - does not listen an aircraft, while in phone 0,5 points - mixes or not managing used language 0,5 points - mixes call signs 0,5-1,0 points 4. RTF-Radio Telephony Phraseology Student shall use standard Phraseology, with even- approved speed and clear audible voice - not too fast, not too slow - uses voice as a tool to underline important messages - not having brakes while transmitting - if student has to correct a message, it shall be done with an unambiguous way Evaluation examples: - uses wrong RTF 0,5 -1,0 points - wrong/nonstandard speech technics 0,5 points - voice is not confident 0,5 points - transmission has brakes – blocked transmissions 0,5 points 5. Coordination Student shall manage coordination between adjacent sectors /units - coordination done in right time - uses electronically coordination when available - when needed uses verbal coordination with clear unambiguous manner Evaluation examples: - departure coordination late 0,5 points - departure releases. responsibility /time ambiguous 0,5-1,0 points - verbal coordination indistinct, allowing wrong understanding 0,5 points  Peatükk 2.9 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 8 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.19 6. Workload management Student has an ability to manage her/his workload by prioritizing and by using effective work methods - communicates to the most immediate aircraft (even by using Stby – Brake ) - prioritizes all the time own traffic –to solve conflicts and expedites traffic flow Evaluation examples: - wrong priority on giving clearances /instructions 0,5-1,5 points - interruptions creating wrong priority or wrong actions 0,5 points - not checking constantly area of responsibility by scanning 0,5 -1,0 points 7. Self-management Student has to have self-confidence enough to cope unease situations - if pilots are making mistakes or not co-operative, it should not affect performance - increase of traffic load and sudden rush on FRQ shall not affect the student - the length of an exercise should not affect performance - the fluctuation of traffic volume shall not affect performance - avoid successive “corrections” Evaluation examples: - student performance is dropping during the evaluation due dropping self- 0,5 points management - pilot actions are irritating student and it can be seen on and heard on 0,5-1,5 points actions - successive “corrections” 0,5 points 8. Separation and Conflict Detection Student shall identify and manage potential conflicts, depending the airspace Class and weather, giving traffic-info or creating and maintaining the separation - clear definition, need for separation or traffic info - clearance/instructions given to solve conflict in timely manner - using delegation of separation if useful to manage fluent traffic flow - analyzing if selected separation is not working or creating delays or extra miles - adjusting clearance /instruction to be more flexible or even chance to some other separation Evaluation examples: - not identifying the conflict or late detection 0,5 points - traffic information missing 0,5-1,0 points - traffic info give late or partially 0,5 points - does not monitor separation remains as planned 1,0 -3,0 points - not using any separation, when required, safe flight by the luck 3,0 - 5,0 points - when crossing clearances, even recognized, does not follow the progress of 1,0 - 3,0 points the conflicting flights - loss of separation (failure of an exercise) 10 points  Peatükk 2.9 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 9 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.19 Evaluation sheet Lisa 3 EVALUATION OF SIMULATOR EXERCISE STUDENT: DATE: EXERCISE: Recording Y/N Begin: End: Competency and associated Remarks Score Performance Objective 1.Situational Awareness ATCO.D.030 (b)(c) max 10 points Student comprehends the current operational situation and anticipates future 1.1 Uses tools to monitor, scan and predict operational issues 1.2 Analyses situation based on information 1.3 Acquired from monitoring and scanning 2.Traffic and capacity management ATCO.D.030 (c)(e)(i)(j) max 10 points Ensure the safe, orderly and effective flow of traffic 2.1 Manages traffic using the prescribed procedures 2.2 Issues clearances and instruction in a timely manner 2.3 Uses appropriate techniques to manage the traffic 2.4 Balances both Departing and Arriving traffic 3.Communication ATCO.D.030 (d)(g) max 10 points Communicates effectively in all operational situations 3.1 Monitors the sector frequency and responds to pilots calls or requests in time 3.2 Verifies accuracy of read-backs and corrects if necessary 4. RTF –Radio telephony Phraseology ATCO.D.030 (f) max 10 points Uses Standard Phraseology, with even - approved speed 4.1 Uses a normal conversation tone, speaks clearly and distinctly 4.2 Maintains an even rate of speech, slightly slower than conversational speed 4.3 Maintains the speaking volume at a constant level.  Peatükk 2.9 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 9 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.19 4.4 Slight pause before and after numbers making them easier to understand 4.5 Not using hesitation sounds such as “er”,” ah” 5. Coordination ATCO.D.030 (i)(g) max 10 points Manage Coordination between personnel in operational position and adjacent sectors/units 5.1 Coordinates using the prescribed procedures and tools PDC, OLDI, CDPLC) 5.2 Coordinates in timely manner 5.3 Used clear, concise terminology for verbal coordination 6. Workload management ATCO.D.030. (l) max 5 points Uses available resources to priorities and perform tasks in an efficient and timely manner 6.1 Adjusts the pace of work according to workload 6.2 Manages interruptions and distractions effectively 7. Self-Management ATCO.D.030. (c)(d)(l) max 5 points Demonstrate personal attributes that improve performance 7.1 Maintains self-control and performs adequately in adverse situations 7.2 Takes responsibility to own performance 8. Separation and Conflict Detection ATCO.D.30. (k)(h)(m) max 40 points Manage potential conflicts, creating and maintain separation 8.1 Identifies traffic conflicts 8.2 Distinguishes need for Traffic Info or Separation 8.3 Issues Traffic Info in timely manner or 8.4 Selects appropriate separation method 8.5 Issues Clearances and Instructions that ensure separation is maintained 8.6 Resolves potential conflicts through coordination with adjacent sectors 8.7 Monitors the execution of separation actions TOTAL SCORE  Peatükk 2.9 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 11 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.19 A Student shall be considered competent if: a. Have achieved a total score of 75%, or greater; and b. At no time was there a loss of separation or severe airspace infringement (D-, TSA-area); and c. Achieved 30% or more for each competency; except d. At least 40% has to be reached from 6. Workload Management and 7. Self-Management and e. At least 50% has to be reached from 4.RTF The Scoring will be determined as follows: For 5-point scale: For 10-point For 10-point For 40-point scale: scale: scale RTF: UNACCEPTABLE 1-2 1-2 1-4 1-11 BELOW THE 3 3-6 5-7 12-27 STANDARD AT OR ABOVE THE 4-5 7-10 8-10 28-40 STANDARD The score for each performance objective will be entered in the end column of the Evaluation. The total assessment score will make the average % mark Assessor: Signature Student: Signature and date: Summary for Exam exercise Lead Assessor Assessor 2: Assessor 3: (not mandatory) Result: Competent Not Competent  Peatükk 2.10 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.19 2.10. Koolitusmoodulite hindamise kord ja tunnistuste väljaandmise kord 2.10.1 Baaskoolituse moodul loetakse õppuri poolt läbituks, kui kõigis mooduli õppeainetes on eksami tulemus vähemalt 75%. 2.10.2 Pädevuskoolituse moodul loetakse õppuri poolt läbituks, kui kõigis mooduli teoreetilistes õppeainetes on eksami tulemus vähemalt 75% ja simulaatorõppe eksamitulemus on vähemalt 75 punkti. 2.10.3 Tutvumislendude osa loetakse sooritatuks kui üliõpilane on läbinud vastava praktika aineprogrammi 100%-liselt. 2.10.4 Tutvumispraktika käigus hinnatakse jooksvalt igat üliõpilase sooritatud töövahetust. Hinnangud sooritatud töövahetuste kohta koos vajalike kommentaaridega (milliseid ülesandeid täitis, soorituse tase, üldine suhtumine töösse jms) fikseeritakse üliõpilase praktikapäevikus. Tutvumispraktika lõpphindamisel võetakse arvesse praktikapäevikus kajastuvaid juhendaja kommentaare ja õpilase poolse analüüsi sisukust. Lõpphinnang vormsitatakse eraldiseisva protokollina. Praktikapäeviku vorm on esitatud lisas 4.12. 2.10.5 Tutvumispraktika loetakse sooritatuks kui üliõpilane on läbinud vastava praktika aineprogrammi 100%-liselt. 2.10.6 Juhul kui õppur ei saavuta punktis 2.10.1 või 2.10.2 nõutavat õpitulemust kursuse õppetöö ajakavas määratud tähtajaks, lõpeb tema koolitusprotsess selles moodulis. 2.10.7 Kui koolitus katkeb baaskoolituse moodulis siis pädevuskoolituse mooduliga ei ole võimalik jätkata. 2.10.8 Kui koolitus katkeb pädevusõppe moodulis siis on õppuril võimalik jätkata koolitust teise pädevuse omandamiseks juhul kui katkestamise põhjuse iseloom ei ole takistuseks teise pädevuse omandamisel. 2.10.9 Isik, kelle õppeprotsess on pädevusõppe moodulis katkenud, võib taotleda võimalust korrata katkenud mooduli õpet mõne järgneva kursuse toimumisel. 2.10.10 Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamise kord on kirjeldatud Eesti Lennuakadeemia Õppekorralduseeskirja osas 8.10 (vaata lisa 9). 2.10.11 Õppurile mooduli tulemuste teatamine toimub läbi ÕIS-i. 2.10.12. Algkoolituse kursuse või täiendava pädevusmärke koolituse nõuete kohaselt läbinud õppurile väljastatakse tunnistus. Tunnistuse vorm on lisas 4.4  Peatükk 2.10 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 18 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.17 2.10.13 Baaskoolituse nõuetekohase läbimise kohta esitatakse vastav tõend ainult õppuri nõudmisel.  Peatükk 3.1 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.09.19 3. Koolituse kvaliteedi ja ohutuse tagamine 3.1. Ohutusejuhtimine 3.1.1. Juhtimissüsteemi eesmärk on tõsta süsteemse juhtimise ja pideva parendamisega koolitamise kvaliteeti ning tagada lennundusohutus ja koolituse vastavus kehtivatele nõuetele. 3.1.2. Juhtimissüsteemi sh ohutuspoliitika toimimist hinnatakse ja vaadatakse üle ning antakse tagasisidet vähemalt üks korda aastas rektori aastaülevaate/juhtimise hindamise koosolekul (ptk 3.6). 3.1.3. Ohutusjuhtimise eesmärk on tagada lennundusohutus ATSTO koolitustegevuses läbi lennundusohutust mõjutavate ohtude hindamise ja riskide juhtimise, sh riskivähendusmeetmete rakendamine ja nende tulemuslikkuse kontrollimine. 3.1.4. Ohutusjuhtimise põhimõtted: 1) tagada ohutus kõrgeimal tasemel; 2) tagada kehtestatud nõuete täitmine ja parimate praktikate kasutamine; 3) tagada vajalikud ressursid; 4) ohutuse tagamine on juhtide peamine vastutus; 5) teatada kõigist märgatud ohtudest ja uurida välja põhjused ilma kedagi süüdistamata; 6) teavitada töötajaid ja üliõpilasi ohutusest ja võimalikest ohtudest ning vähendada lennuõnnetuse juhtumise riske nii palju kui võimalik. 3.1.5. Ohutusjuhtimise eest vastutab rektor ja ohutusjuhtimise koordineerimise eest tema määratud kvaliteedijuht (peatükk 1.4). 3.1.6. Rektor kehtestab ohutusjuhtimise põhimõtted, määrab vastutajad, tagab finantseerimise ja vajalikud ressursid ning tagab nõuetele vastavuse. 3.1.7. Kvaliteedijuht on kui ohutusjuhtimise teabekeskus, kelle vastutus on arendada, hallata ja säilitada ohutusjuhtimise süsteem. 3.1.8. Kvaliteedijuhi kohustused (peatükk 1.4) seoses ohutusjuhtimisega on: a) määratleda ohud, analüüsida riske ja hallata neid; b) jälgida tegevuste tähtaegset rakendamist riskide vähendamiseks; c) koostada regulaarselt aruandeid ohutuse kohta; d) haldama ohutusjuhtimise dokumentatsiooni; e) tagama ohutusjuhtimise koolituse korraldamise; f) andma ohutusalast nõu;  Peatükk 3.1 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.09.19 g) tagama sisemiste vahejuhtumite/õnnetuste uurimise algatamine ja järelkontroll. 3.1.9. ATSTO rakendab viivitamata kõiki Lennuameti kehtestatud ohutusmeetmeid. 3.1.10. ATSTO või ATSTO töökohal toimuvat koolitust läbi viiva organisatsioon (ptk 4.11) teatab Lennuametile ja vajadusel teistele organisatsioonidele kõikidest töökohakoolituse koolitustegevusest tulenevatest õnnetustest, tõsistest intsidentidest ja juhtumitest, nii nagu need on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 996/2010 ja 376/2014. 3.1.11. ATSTO juhtumiteade kajastab töökohakoolituse juhtumeid, mis on seotud koolitusega. Juhtumiteade võib olla eraldiseisev või alltöövõtja juhtumiteate osa. 3.1.12. Teade saadetakse võimalikult kiiresti, kui seda ei sega erandlikud asjaolud, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui ATSTO on kindlaks teinud seisundi, mille kohta teade saadetakse. 3.1.13. Vajaduse korral koostab ATSTO järelaruande (Lennuameti kehtestatud vormis ja viisil), et täpsemalt kirjeldada selliste vahejuhtumite vältimiseks tulevikus kavandatavaid meetmeid, niipea kui need meetmed on kindlaks määratud. 3.1.14. Iga intsidenti ja õnnetust tuleb analüüsida ja teha järeldused ohutuse tagamiseks ja algatada vajalikud tegevused. 3.1.15. Teadmisi õnnetustest ja intsidentidest tuleb levitada, et teised isikud ja organisatsioonid saaksid neist õppida. 3.1.16. Kvaliteedijuht tagab ohtude ja riskide info kogumise, dokumenteerimise, analüüsimise, tegutsemise ning tagasiside andmise. 3.1.17. Kõigil töötajatel on kohustus teatada ohtudest või vahejuhtumitest. 3.1.18. ATSTO tagab vahejuhtumite aruannete ja informatsiooni konfidentsiaalsuse ning selle sihipärase kasutamise ohutuse tagamiseks. 3.1.19. ATSTO kasutab vahejuhtumite informatsiooni ainult ohutuse trendide analüüsimiseks, et teha anonüümseid ohutussoovitusi ilma süüdistamata ja karistamata. 3.1.20. ATSTO peab määratlema ning juhtima väliseid ja sisemisi muutusi, mis võivad ebasoodsalt mõjutada ohutust. 3.1.21. Olemasolevad ohud määratletakse ning registreeritakse ohtude registris. (Lisa 4.3 punkt 2.8.3.) Otseseid ohte ei ole tuvastatud. 3.1.22. Ohtudest teatatakse rektorile ja koolitusjuhile ning määratakse vajalikud tegevused, tähtajad ja vastutajad. 3.1.23. Riskide hindamisel analüüsitakse vahejuhtumite tõenäosust ja sagedust ning hinnatakse tolerantsust ja kontrollitakse riskide vähendamist lubatud tasemele. 3.1.24. Rektoril ja koolitusjuhil on õigus otsustada ohutusriskide tolerantsuse üle.  Peatükk 3.1 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 3 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 16 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.04.17 3.1.25. Ohutuse pidevaks parendamiseks: a) hinnatakse auditi käigus ruume, vahendeid, dokumente ja protseduure; b) hinnatakse töötajate töö teostust, et tagada nende vastutuste täitmine; c) hinnatakse riskide kontrollimise ja vähendamise efektiivsust. 3.1.26. Ohutuskultuur on töötajate uskumused, väärtused, suhtumine, mis aitavad ennetada ohtlike situatsioonide tekkimist. ATSTO arendab ohutuskultuuri põhimõtteid: a) Pühendumus: väärtustame ohutuse tagamise tähtsust ja toetame avatud positiivset suhtumist ohutuse tagamisel; b) Õiglus: usaldame ja väärtustame töötajaid, julgustame ja tunnustame ohutut käitumist ning ohtudest teatamist; c) Informatsioon: anname teada ohtudest, ohutusega seotud informatsiooni andmine õigetele inimestele; d) Teadlikkus: oleme teadlikud riskidest ja nende mõjust akadeemiale ja selle liikmetele; e) Õppimistahe/Paindlikkus: muudame kui vaja, juhid ja töötajad õpivad enda ja teiste eksimustest ning teevad otsuseid, mis on vaja ohutuse tagamiseks; f) Käitumine: lepime kokku mis on aktsepteeritud ja mis mitte aktsepteeritud käitumine, käitume ohutult ja tagame ohutuse. 3.1.27. Teadlik ja tahtlik reeglite rikkumine ei ole aktsepteeritud. 3.1.28. Riskide maandamiseks koostatakse ja täiendatakse protseduure, koolitatakse töötajaid ja võetakse kasutusele uusi meetodeid ja tehnoloogiaid.  Peatükk 3.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.09.19 3.2. Vastavushindamine 3.2.1. Vastavushindamise eesmärk on planeeritud ja süstemaatiliste tegevustega luua piisav kindlustunne, et kogu koolitustegevus vastab kehtestatud nõuetele (sh puuduste ja korrigeerivate tegevuste tagasisidesüsteem vastutavale juhile). 3.2.2. Vastavushindamise osaks on järgmised põhitegevused: a) seadusandluse muudatuste analüüsimine, b) käsiraamatu protseduuride kaasajastamine, c) töötajate koolitamine, d) juhtimistegevuse hindamine; e) tagasisidesüsteemi haldamine, f) siseauditid, g) korrigeerivad ja ennetavad tegevused, h) järelkontroll, i) eksamite analüüs, j) kvaliteedialast paberitööd, k) loengute vaatlused. 3.2.3. Nõuetele vastavuse tagamiseks: a) hoiab ATSTO personal end kehtestatud nõuete ja selle muudatustega kursis; b) kvaliteedijuht hindab vähemalt korra aastas nõuetele vastavust ja kontrollib dokumente; c) nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutatakse auditi kontroll-lehti; d) analüüsitakse juhtimissüsteemi toimivust rektori aastaülevaate koosolekul. 3.2.4. Üliõpilaste ja õppejõudude tagasisidet kogub koolitusjuht suuliselt õppetöö korraldamisel ja kirjalikult iga semestri lõpus. 3.2.5. Õppetöö kvaliteedi tagamiseks viiakse läbi loengute vaatlusi vähemalt kord viie aasta jooksul. Loenguvaatluse läbi viimise korraldamise eest vastutab kvaliteedijuht. 3.2.6. Töökorralduse nõuetele vastavuse tagamiseks tutvustatakse uutele töötajatele ATSTO käsiraamatu protseduure ning teavitatakse töötajaid käsiraamatu muudatustest vastavalt vajadusele neid puudutavatest muudatustest dokumendihaldussüsteemi kaudu iseseisvaks tutvumiseks ning tutvustatakse seaduse ja käsiraamatu muudatusi kord aastas rektori aastaülevaate koosolekul. Regulatsiooni muudatustest teavitatakse töötajaid operatiivselt enne selle jõustumist. 3.2.7. Vastavushindamise eest vastutab kvaliteedijuht (peatükk 1.4). 3.2.8. Kvaliteedijuht peab olema läbinud vastavushindamise, käsiraamatu ja protseduuride, auditeerimise, teatamise ja dokumenteerimise koolituse. 3.2.9. Siseaudiitoriks võib olla kvaliteedijuht või muu pädev isik, kes on läbinud auditeerimisalase koolituse. Siseaudiitori funktsiooni võib täita kas lennuakadeemia töötaja või praktilise kogemusega isik akadeemiast väljastpoolt, kes osutab auditeerimise teenuseid lepingu alusel.  Peatükk 3.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 16 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.04.17 3.2.10. Auditi on süsteemne, sõltumatu ja dokumenteeritud hindamisprotsess, et teha objektiivselt kindlaks mis ulatuses on nõuded täidetud. 3.2.11. Auditi eesmärk on teostada süstemaatilist ja objektiivset ATSTO tegevuste ülevaatamist, et teha kindlaks koolitustegevuse ohutus ja efektiivsus vastavalt koolituskäsiraamatule. 3.2.12. Auditiplaan on plaan, et jälgida jätkuvat kehtivatele nõuetele ja protseduuridele vastavust. Auditid viiakse läbi vähemalt üks kord 24 kuu jooksul, et tagada oluliste valdkondade auditeerimine. Vajadusel viiakse auditeid läbi sagedamini. 3.2.13. Auditiplaan peab katma kõigi koolituskäsiraamatus toodud tegevuste nõuetele vastavuse jälgimise. Auditi jälgitavad valdkonnad on alljärgnevad: a) organisatsiooni struktuur; b) organisatsiooni õigused; c) organisatsiooni plaanid ja eesmärgid; d) käsiraamat, logiraamatud ja dokumendid; e) koolitusstandardid; f) juhtimissüsteemi protseduurid. 3.2.14. Vajadusel võib kooskõlastatud auditiplaani ajalist plaani muuta. Sellisel juhul kooskõlastatakse planeeritav muudatus koolitusjuhiga, kinnitades muudatuse auditiplaanil. Auditeerimata valdkond tuleb auditeerida hiljemalt 6 kuu jooksul. 3.2.15. Auditi sõltumatus on tagatud sellega, et audiitor ei tohi olla igapäevases tegevuses seotud auditeeritava valdkonnaga ning ei vastuta auditeeritava organisatsiooni, funktsiooni või protseduuri eest. Auditeerimiseks võib kasutada pädevaid isikuid organisatsioonist, mis ei vastuta kontrollitava organisatsiooni funktsiooni või protseduuri eest ning kes oma auditeerimise ülesannetes on kvaliteedijuhi vastutuse all. 3.2.16. Audit hõlmab järgmisi protsesse ja protseduure: a) selgitus auditi ulatuse kohta, b) planeerimine ja ettevalmistamine, c) tõendusmaterjalide kogumine ja säilitamine, d) tõendusmaterjalide analüüsimine. 3.2.17. Auditi läbiviimise meetodid: a) intervjuud või vestlused personaliga, b) väljatöötatud dokumentide ülevaatamine, c) näidistoimiku uurimine, d) tegevuste kontrollimine, e) dokumentide säilitamine ja tähelepanekute dokumenteerimine.  Peatükk 3.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 3 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 23 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT 01.01.19 Kuupäev 1 3.2.18. Auditid tuleb läbi viia vastavalt alltoodud protseduurile. 3.2.18.1. Auditi läbi viimiseks tuleb ette valmistada kontroll-leht, kus on ära toodud auditeeritavad teemad või küsimused ning viide vastavale nõude kehtestavale dokumendile. Kõik auditi käigus avastatud leiud tuleb kajastada auditi aruandel ja mittevastavustele lisada viide nõudele. 3.2.18.2. Auditeeritavale tuleb auditi toimumisest ja valdkonnast eelnevalt ette teatada vähemalt seitse päeva enne auditit andes võimaluse valmistuda auditiks. 3.2.18.3. Audit algab audiitori kohtumisest personaliga, et arutada auditi tegevusi ja ajakava ning otsustada, keda soovitakse intervjueerida. Üldreegel auditeerimiseks on võimalikult vähe häirida igapäevast tegevust. 3.2.18.4. Audiitor võib kasutada eelmiste auditite aruandeid, et välja selgitada juhtimissüsteemi nõrgad kohad. 3.2.19. Kvaliteedijuht (või lepingu alusel töötav audiitor) koostab akadeemia dokumendihaldussüsteemis elektroonse auditi aruande (vaata Lisa 4.3) auditi tulemuste kohta ja suunab selle kinnitamiseks vastutavale isikule ja koolitusjuhile ning teadmiseks üldjuhile. Aruande eesmärgiks on anda koolitusjuhile informatsiooni mittevastavuste likvideerimiseks. 3.2.20. Mittevastavuste kõrvaldamise eest vastutab koolitusjuhi poolt määratud vastutav isik. Koolitusjuht kooskõlastab korrigeerivad tegevused kvaliteedijuhiga vastavalt peatükis 3.5 toodud protseduurile. 3.2.21. Kvaliteedijuht vaatab järelkontrolli käigus üle mittevastavuste kõrvaldamiseks rakendatud tegevused ja vormistab järelkontrolli elektrooniliselt dokumendihaldussüsteemis auditi aruandel väljal rakendatud tegevused ning nõuetele vastavuse korral lisab auditi aruande märkuste lahtrisse „audit suletud“. 3.2.22. Tagasisidesüsteem on juhtimissüsteemi osa, mille kaudu saab rektor informatsiooni koolitusorganisatsiooni toimimise kohta. Dokumendihaldussüsteemi kaudu saab rektor ülevaate auditi tulemustest ning vähemalt kord aastas rektori aastakoosolekul aruandluse kokkuvõtetest (peatükk 3.6). 3.2.23. Auditi aruanded säilitatakse elektroonselt dokumendihaldussüsteemis.  Peatükk 3.3 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 16 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.04.17 3.3. Eksamite audit 3.3.1. Eksamite auditeid viib läbi kvaliteedijuht (või lepingu alusel töötav audiitor) vastavalt auditiplaanile, kusjuures vähemalt üks audit toimub eksaminaatorile ette teatamata. 3.3.2. Kvaliteedijuht (või lepingu alusel töötav audiitor) valib eksamigraafikust välja kontrollitava eksami ja kooskõlastab selle koolitusjuhiga. 3.3.3. Eksamid valitakse auditeerimiseks välja selliselt, et kõik õppekavas ettenähtud eksamid saaksid kontrollitud hiljemalt 5 aasta möödumisel viimasest antud eksami auditist. Eksami auditi eesmärk on kontrollida, et eksamid viiakse läbi vastavalt ATSTO käsiraamatu peatüki 2.8 nõuetele. 3.3.4. Eksami auditi läbiviimiseks valmistab kvaliteedijuht (või lepingu alusel töötav audiitor) ette auditi kontroll-lehe, mille alusel hindab nõuetele vastavust. 3.3.5. Kvaliteedijuht (või lepingu alusel töötav audiitor) osaleb eksamil jälgides eksami korraldust ja sooritamist vastavalt nõuetele. Auditi läbi viinud isik informeerib koolitusjuhti eksamineerija või üliõpilase väärkäitumisest ja esitab auditi aruande, mis kinnitatakse vastutavate isikute allkirjadega. 3.3.6. Kvaliteedijuht (või lepingu alusel töötav audiitor) koostab auditi kohta auditi aruande. Auditi aruandes pannakse kirja auditi käigus avastatud mittevastavuse kõrvaldamiseks määratud korrigeeriv/ ennetav tegevus, vastutaja ja puuduse kõrvaldamise tähtaeg sõltuvalt puuduse olulisusest ja võimalustest seda kõrvaldada. 3.3.7. Kvaliteedijuht (või lepingu alusel töötav audiitor) esitab auditi aruande koolitusjuhile puuduste kõrvaldamiseks vastavalt ATSTO käsiraamatu peatükile 3.5.  Peatükk 3.4 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 16 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.04.17 3.4. Eksamite ja tutvumispraktika tulemuste analüüs 3.4.1. Eksamite ja tutvumispraktika tulemuste analüüsi teeb lennuliiklusteeninduse koolitusosakonna koolitusjuht. 3.4.2. Tutvumispraktika tulemuste analüüsimisel koondab koolitusjuht praktikapäevikutest kokkuvõtte lehtedel sisalduva info võimalikest praktika käigus ilmnenud puudustest õppurite ettevalmistuses ja õppurite soorituste arengust praktika jooksul. 3.4.3. Tutvumispraktika tulemused ja vajadusel planeeritavad meetmed arutatakse läbi õppejõudude koosolekul, mida juhatab lennuliiklusteeninduse koolitusosakonna koolitusjuht. Koosolekud protokollitakse. 3.4.4. Eksamite tulemuste analüüsimiseks arvutab koolitusjuht nii baasõppe kui pädevusõppe etapi eksamitulemuste keskmise väärtuse õppeainete, iga õppuri ja kogu õppegrupi osas. 3.4.5. Tulemusi võrreldakse eelmiste õppegruppide vastavate tulemustega, tuuakse välja trend.  Peatükk 3.5 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 23 KOOLITUSOSAKONNA KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.01.19 3.5. Auditi käigus avastatud puuduste kõrvaldamise kord 3.5.1. Lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuht vaatab läbi talle dokumendihaldussüsteemist kvaliteedijuhi (või lepingu alusel töötava audiitori) poolt suunatud aruanded ning teeb kindlaks avastatud mittevastavuste põhjused. 3.5.2. Mittevastavus on õigusaktidest või ATSTO käsiraamatust tulenev täitmata nõue. 3.5.3. Soovitus on tähelepanek või ettepanek ATSTO arendamiseks, mis otseselt ei tulene nõuetest ja ei ole mittevastavus. Soovitus kuulub koolitusjuhi otsustamispädevusse ja sellega tegeletakse vastavalt võimalustele. 3.5.4. Koolitusjuht määrab korrigeerivad tegevused ning märgib need auditi aruande real korrigeerivad tegevused dokumendihaldussüsteemis. Korrigeerivad tegevused määratakse 10 tööpäeva jooksul alates auditi tulemuste esitamise kuupäevast. Koolitusjuht paneb kirja probleemi põhjuse ja kavandab korrigeerivad tegevused ning määrab vastutajad ja tähtajad. 3.5.5. Koolitusjuht kooskõlastab korrigeerivad tegevused ja tähtajad kvaliteedijuhiga. 3.5.6. Kui kvaliteedijuht ei nõustu koolitusjuhi poolt planeerituga, adresseeritakse küsimus rektorile otsustamiseks. 3.5.7. Kvaliteedijuht jälgib regulaarselt korrigeerivate tegevuste tähtaegset täitmist ja viib läbi järelkontrolli vastavalt määratud tähtajale. Kvaliteedijuht registreerib järelkontrolli auditi aruande real rakendatud tegevused dokumendi- haldussüsteemis. 3.5.8. Mõjuvatel põhjustel puuduste kõrvaldamise tähtaja ületamisel määratakse uus tähtaeg sõltuvalt töö mahust, kuid mitte pikemaks ajaks kui 20 tööpäeva. 3.5.9. Mittevastavus loetakse kõrvaldatuks, kui korrigeeriv tegevus on ellu viidud ja auditi järelkontrolli tulemusena on auditi aruandele lisatud vastav märkus „audit suletud“. 3.5.10. Lennuameti poolt avastatud leiud registreeritakse dokumendi- haldussüsteemis järelevalve registris ning Lennuametile esitatakse korrigeeriva tegevuse aruanne vastavalt Lennuameti vormile „Tegevuskava leiu korrigeerimiseks“.  Peatükk 3.6 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.09.19 3.6. Rektori aastaülevaade 3.6.1. Aastaülevaade on koolitustegevuse ja juhtimise hindamise dokumenteeritud ülevaade, mis puudutab inspektsioonide ja auditite tulemusi ning koolitusorganisatsiooni efektiivsuse hindamist. 3.6.2. Aastaülevaate eesmärk on anda hinnang ATSTO juhtimise süsteemi efektiivsusele ja seatud eesmärkide saavutamisele. 3.6.3. Aastaülevaade märgib ära negatiivsed suundumused ja võimalusel hoiab ära tulevased puudused. 3.6.4. Tegevuse hindamisel tehtud järeldused ja soovitused antakse ATSTO koolitusjuhile täitmiseks. 3.6.5. Aastaülevaate tegemiseks valmistab koolitusjuht ette kokkuvõtte eelmise perioodi koolitustegevusest (teoreetiline koolitus, praktiline koolitus, personali ka õppejõudude koosseis, üliõpilaste õpiedukuse ja eksamitulemuste analüüs, õpperuumid, õppevahendid jne) ning kvaliteedijuht teeb kokkuvõtted möödunud perioodil läbi viidud auditite tulemustest ja puuduste kõrvaldamisest ning juhtimissüsteemi toimimisest, sh seaduse ja käsiraamatu muudatustest ning vaadatakse üle ka ohutuspoliitika. 3.6.6. Rektori annab aastaülevaate käigus hinnangu järgmistele valdkondadele: 1) teoreetiline koolitus, 2) praktiline koolitus, 3) personali, sh õppepersonali koosseisu tase, 4) juhtimissüsteem, sh ohutusjuhtimine ja vastavushindamine, 5) õpperuumid, õppevahendid. 3.6.7. Valdkondade hindamisel otsustatakse kas vastab nõuetele, ei vasta nõuetele või vajab arendamist. 3.6.8. Rektori aastaülevaate koosolek protokollitakse juhtimise hindamise aruande vormil (lisa 4.3.4), milles on kajastatud koosolekul osalejad, koosoleku toimumise aeg, eesmärk, auditite lühikokkuvõte, hinnang olulistele valdkondadele, hinnatava perioodi kokkuvõte ja järeldused ning osakonna arendamise eesmärgid järgmiseks perioodiks. Dokument allkirjastatakse rektori, koolitusjuhi ja kvaliteedijuhi poolt. 3.6.9. Rektori aastaülevaate koosoleku protokollid/ juhtimise hindamise aruanded säilitatakse vähemalt kaks aastat nende allakirjutamise kuupäevast (sh tehakse kättesaadavaks akadeemia dokumendihaldussüsteemis).  Peatükk 3.7 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.09.19 3.7. Õppejõudude kvalifikatsioon 3.7.1 Õppejõudude kvalifikatsiooni nõuded baseeruvad Eesti Lennuakadeemia Õppejõu statuudi 2. peatükil Korralised õppejõud. 3.7.2 Õppejõu kvalifikatsiooni hindamisel lähtutakse Eesti Lennuakadeemia Õppejõu kvalifikatsiooninõuetele vastavuse hindamise ning atesteerimise tingimustest ja korrast. 3.7.3 Õppejõudude nimekiri kooskõlastatakse Lennuametiga enne õppegrupi õppetöö algust. 3.7.4 Teoreetilise õppeaine õppejõuks volitatakse isik, kelle kvalifikatsioon vastab järgnevatele tingimustele: 1) omab kõrgharidust; 2) omab õpetatavale ainele vastavat kvalifikatsiooni (vähemalt 2 aastase tööstaažiga) või lennujuhiluba; 3) omab piisavat tõendit selle kohta, et omab pedagoogilisi teadmisi ja kogemust või on edukalt sooritanud näidisloengu tema õpetatava õppeaine teemal; 4) suudab iseseisvalt koostada õppematerjale ja eksamiküsimusi. 3.7.5 Teoreetilise õppeaine õppejõu kvalifikatsiooni säilitamiseks läbib isik iga 5 aasta jooksul pedagoogilise või erialase täienduskoolituse. 3.7.6 Praktilise õppeaine õppejõuks volitatakse isik, kelle kvalifikatsioon vastab järgnevatele tingimustele: 1) omab vähemalt keskharidust; 2) omab kehtivat töökohainstruktori oskusmärget või treeningseadme instruktori oskusmärget; 3) suudab iseseisvalt koostada õppematerjale. 3.7.7 Praktilise õppeaine õppejõu kvalifikatsiooni säilitamiseks isik: 1) säilitab lennujuhiluba, läbib iga 3 aastase perioodi jooksul väljaõppejuhendaja täienduskoolituse või 2) läbib iga 3 aastase perioodi jooksul ajakohase käitluspraktika ja praktiliste õpetamisoskuste täienduskoolituse. 3.7.8 Simulaatorõppe eksamiharjutuste hindajaks volitatakse isik, kes omab tasemetestija oskusmärget. 3.7.9 Tasemetestija kvalifikatsiooni säilitamiseks läbib isik iga 3 aastase perioodi jooksul hindamisoskuste täienduskoolituse ja ajakohase käitluspraktika.  Peatükk 4.1 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 13.03.20 4. Lisad 4.1. Lisa 1 Õppeprogramm, kalenderplaan ja õppejõudude nimekiri 4.1.1. Baaskoolitus. Õppegrupp ATS 18. Maht Õppeaine Õppejõud Nr tundides Toimumise aeg 01.09. – 21.12.2020 1. Sissejuhatus erialasse 31 A. Vare, R. Käsik 2. Lennundusõigus 54 K.Kotkas 3. Lennuliikluse korraldamine 79 K.Kõrgesaar 4. Lennundusmeteoroloogia 41 A. Lepik A. Siimsaare, M. Pool/A.Tarre, 5. Navigatsioon 46 S.Solnask 6. Õhusõidukid 45 J. Susi, J. Annus Seadmed ja süsteemid 7. 22 A.Tart lennuliiklusteeninduses 9. Inglise keel 40 A.Aaver 10. Lennunduse raadioside 48 K. Jürimäe, K.Kõrgesaar 11. Aeronavigatsiooniteabe teenused 52 A. Lepik 12. Inimtegur lennujuhtimises 24 K.Rebane Kokku 482  Peatükk 4.1 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 13.03.20 4.1.2. Pädevuskoolitus Õppegrupp ATS 17 Nr Õppeaine Maht Toimumise aeg Õppejõud T.Keskikuru, Pädevuskoolituse II moodul – 1. R. Käsik, APS/TCL K.Kõrgesaar Teooriaõpe 90 tundi 10.02 – 13.03.20 Simulaatorõpe 1.osa 12 harj / õpilane Simulaatorõpe 2.osa 36 harj / õpilane 17.08 – 20.11.20 T.Keskikuru, Pädevuskoolituse I moodul – 2. R. Käsik, ADI/TWR K.Kõrgesaar Teooriaõpe 92 tundi 16.03 – 09.04.20 Simulaatorõpe 35 harj / õpilane 17.08 – 04.12.20 T.Keskikuru, Pädevuskoolituse III moodul – 3. 07.-15.12.20 R. Käsik, ADI/RAD K.Kõrgesaar Teooriaõpe 12 tundi Simulaatorõpe 10 harj / õpilane  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.09.19 4.2. Lisa 2 Ainekavad Alljärgnevalt on esitatud erinevate õppeainete eesmärgid ja sisu koos üldmahu ning metoodika, teadmiste kontrolli vormi, vastutava õppejõu, erinevate teemade loetelu ja nende nõutava valdamise tasemega. Lahtris “TASE” paiknevad numbrid 0 - 5 näitavad, millisel tasemel peab üliõpilane teema läbimise järel selle sisu valdama. Tasemed defineeritakse järgnevalt: “0” - üliõpilane peab olema teemast teadlik, teadmisi ei hinnata; “1” – üliõpilane peab valdama teemaga seotud põhiteadmisi ning suutma meenutada ning esitada teemaga seotud olulisi punkte; “2” - üliõpilane peab omama teadmisi, mis võimaldavad antud teemal arukalt arutleda ning mõista ja lahti mõtestada teemaga seotud olulisi punkte; “3” – üliõpilane peab omama teemast põhjalikke teadmisi ja olema valmis neid praktiliselt rakendama. Üliõpilane peab omandatud teadmistele tuginedes suutma koostada tegevusplaane ning selgitada nende elluviimist ja suutma lahendada teemaga seotud teoreetilisi ülesandeid. “4” – üliõpilane on suuteline lahendama talle tuttava probleemse olukorra sobiva meetodiga kasutades õpitud reegleid õiges ajalises järjekorras. “5” – üliõpilane on suuteline analüüsima uut komplekset olukorda ning suudab rakendada asjakohast strateegiat olukorra lahendamiseks. Olukord on kvalitatiivselt erinev võrreldes varasemalt käsitletutega ning nõuab hindamist ja valikute tegemist. Ainekaartidel esitatud informatsiooni alusel koostavad õppetöö läbiviijad tunnijaotusplaanid ning valmistavad ette õpilastele esitatavad õppematerjalid. Sisukord: 4.2.1 Sissejuhatus erialasse 4.2.13 Tutvumislennud 4.2.2 Lennundusõigus 4.2.14 Erialane inglise keel 4.2.3 Lennuliikluse korraldamine 4.2.15 Lähilennujuhtimine (ADI/TWR) 4.2.4 Lennundusmeteoroloogia 4.2.16 Lähenemislennujuhtimine seirega (APS/TCL) 4.2.5 Navigatsioon 4.2.17 Piirkondlik lennujuhtimine seirega (ACS) 4.2.6 Õhusõidukid 4.2.18 Lähilennuliikluse radarjuhtimine (ADI/RAD) 4.2.7 Inimtegur lennujuhtimises 4.2.19 Tutvumispraktika 4.2.8 Seadmed ja süsteemid lennuliiklusteeninduses 4.2.20 Väljaõppejuhendaja pädevuskoolitus 4.2.9 Inglise keel 4.2.21 Väljaõppejuhendaja täienduskoolitus 4.2.10 Lennunduse raadioside 4.2.22 Protseduuriline lähenemislennujuhtimine (APP) 4.2.11 Aeronavigatsiooniteabe teenused (AIS) 4.2.12 Tühjaks jäetud  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.1 Õppeaine:Sissejuhatus erialasse I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS (eesti ja ATS.034 Sissejuhatus erialasse inglise keeles) Introduction to the Speciality ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Lennuliiklusteenindus (2282), eriala baasõpe KUHU ÕPPEAINE KUULUB ÕPPEAINE MAHT (EAP) 1,0 ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Mitteereistav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 5t, praktika 16 t, iseseisev töö: 10t ÕPETAMISE KEELED eesti ÕPPEJÕUD A.Vare, R.Käsik II. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) omab ülevaadet baasõppemooduli ja pädevusõppemooduli õppeprogrammist; 2) teab õppekorraldust ja õppuritele kehtestatud nõudeid; 3) tunneb lennunavigatsiooniteeninduse ja lennuliiklusteeninduse olemusest; 4) mõistab lennujuhi rolli lennuohutuse tagamisel; III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID ARVESTUSE SAAMISE TINGIMUSED Kohustuslik osaleda loengutel ja praktikal ARVESTUSE KUJUNEMINE Aineprogrammi läbimine – 100% VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Puudub VÕIMALUSED HINDAMISVIIS KRITEERIUM osalevõtt õppetööst 100% IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA TASE MAHT 1. Õppetöö INTRB 1.1 Kursuse eesmärk 1 5h INTRB 1.2 Ülevaade õppetöö läbiviijatest, suhtlemine õppejõududega ja kooliga 1 INTRB 1.3 Õppetöös kasutatavad materjalid, nende kättesadavus ja kasutamise kord Õppetöös kasutatatav õppekava, erinevate õppeetappide eesmärgid ja sisu 3 INTRB 2.1Õppetöö metoodika, meeskonnatöö, õppetulemuste dokumenteerimise kord , Eesti Lennuakadeemia õppekorralduse eeskiri ja õppureid puudutavad sisekorra eeskirjad, 1 ülevaade Eesti Lennuakadeemia õppetöö välistest üritustest, tutvumine õppekeskuse ruumidega, turvanõuded õppekeskuse ruumides ja lennuliiklusteenindusüksustes INTRB 2.2 Tagasisidesüsteem INTRB 2.3 Hindamissüsteem 2 2 2. ANS süsteem INTRB 3.1 Mõiste, eesmärgid, struktuur, teenindusviisid ja –üksused; ATS süsteem: 2 struktuur, eesmärgid, teenindusüksused, lennujuhtimise meetodid ja lennujuhi töökeskkond; mõisted: ATM, ATFM, ASM / ICAO Annex 11, ATS KR Lennujuhi karjäär: tööle värbamine, erinevad pädevused ja nende taotlemine, operatsiooniline töö, admin. töö, juhtivtöö lennujuhi karjäär, lennujuhtide organisatsioonid IFATCA, EstATCA , Lennuohutuse mõiste, lennujuhi roll lennuohutuse tagamisel 3. Tutvumispraktika Eesti ja Soome lennundusettevõtetes 21 h  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 3 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.2 Õppeaine:Lennundusõigus I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.035 Lennundusõigus (eesti ja inglise keeles) Aviation Law ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Lennuliiklusteenindus (2282), eriala baasõppemoodul KUHU ÕPPEAINE KUULUB ÕPPEAINE MAHT (EAP) 3,5 HINDAMINE mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 54t, iseseisev töö: 37t, praktika: 0t ÕPETAMISE KEELED eesti ÕPPEJÕUD K.Kotkas II. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) mõistab lennundusõiguse tekke aluseid; 2) tunneb lennuliiklusteenindusega seotud Eesti Vabariigi ja rahvusvahelisi õigusakte ja normdokumente ning nende rakendamise meetodeid; 3) tunneb Eesti ja rahvusvahelisi lennundusstruktuure. III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID EKSAMILE PÄÄSEMISE - TINGIMUSED HINDE KUJUNEMINE Kirjalik arvestus – 100% lõpptulemusest VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Järelarvestus VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Kirjalik test 1) Kirjeldab lennundusõiguse tekke aluseid. 2) Kasutab lennuliiklusteenindusega seotud Eesti Vabariigi ja rahvusvahelisi õigusakte ja normdokumente. 3) Seletab lahti Eesti ja rahvusvaheliste lennundusstruktuuride eesmärke. 4) Kirjeldab lennureegleid. 5) Tunneb lennunduslubadega seotud nõuete rakendamismeetodeid. Õigesti on vastatud vähemalt 75% testist.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 4 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA / MATERJALID TASE MAHT 1. Lennunduse õiguslik raamistik 12t 1.1. LAWB 1.1 Lennundusõigus kui haldusõiguse eriosa 1 (2t) 1.1.1 Avaliku halduse teostamine lennunduses (seadusandlik ja täideviiv funktsioon) 1.1.2 Lennunduse õigusliku reguleerimise vahendid ja lennundusõiguse allikad 1.2. Eesti riigi ülesanded lennundusohutuse tagamisel 2 (3t) 1.2.1 Seotus rahvusvahelise õigusega ja sellest tulenevad ülesanded 1.2.2 Seotus Euroopa Liidu õigusega ja sellest tulenevad ülesanded 1.2.3 Siseriiklikust õigusest tulenevad ülesanded 1.3. LAWB 3.1 ; LAWB 3.3 Lennunduse haldusorganisatsioon Eesti Vabariigis 1.3.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanded ja pädevus 2 (2t) lennundusohutuse tagamisel 1.3.2 Lennuameti ülesanded ja pädevus lennundusohutuse tagamisel 1.3.3 Aeronavigatsiooniteenuseid osutavate ettevõtete ülesanded ja pädevus lennuohutuse tagamisel 1.4. LAWB 3.2 Lennunduse reguleerimine Eesti Vabariigis 2 (3t) 1.4.1 Lennundusõiguse üldaktide (Euroopa Liidu õigusaktid, riigisisesed seadused ja määrused) avaldamine, uuendamine ja rakendamine 1.4.2 Lennundusõiguse üksikaktide (otsused, korrad, käskkirjad) avaldamine, uuendamine ja rakendamine 1.4.3 Koostöölepingud lennundusettevõtete vahel (korrad, protseduurid) 1.5. Aeronavigatsiooniteabe kogumiku (AIP) osad ja nendes sisalduv teave 3 (2t) 2. Rahvusvahelised lennundusorganisatsioonid 2.1. LAWB 2.1 ICAO 2 4t 2.2. Eesmärgid ja tegevus 2.3. Ajalugu, struktuur, erinevad organid: Assamblee, Nõukogu, Lennuliikluskomisjon, regionaalsed bürood 2.4. Õigusaktide loomise protsess ja dokumentide süsteem: rahvusvaheline tsiviillennunduse konventsioon, konventsiooni lisad, standardid ja soovituslikud praktikad (SARPS), lisadest lähtuvad dokumendid; aeronavigatsiooniteeninduse protseduurid (PANS) 2.5. LAWB 2.2 ECAC, EU, EASA, Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni 2 4t Liit (ITU), Eurocontrol, SRC/SRU, CANSO, WMO: eesmärgid, tegevus ja mõju lennuliiklusele, lennuliiklusteenindust mõjutavad dokumendid; EATCHIP/EATMP 2.6. LAWB 2.3 ; LAWB 3.4 Lennundusühingud IFATCA, IFALPA, IATA, IAOPA, IACA: eesmärgid, tegevus ja seosed lennujuhtimisega; riiklikud lennundusühingud  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 5 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3. LAWB 5.2 Lennujuhiluba/ lennujuhiõpilase luba 2 2t 3.1. Loa väljastamise eeldused ja protsess 3.2. Loaga kaasnevad õigused ja piirangud 3.3. Loa kehtivus ja selle uuendamine 4. Õhusõidukite registreerimine ja lennukõlblikkus 2 2t 4.1. Õhusõidukite register 4.2. Õhusõiduki lennukõlblikkusnõuded ja kontroll 4.3. Õhusõiduki dokumendid 5. Aeronavigatsiooniteenuse osutajate sertifitseerimine 1 1t 6. Õhusõiduki kapten, tema õigused, kohustused ja vastutus 2 1t 7. LAWB 4.1 ; LAWB 4.2 Lennuohutust mõjutavate juhtumite uurimine 2 4t 7.1 Lennuohutust mõjutavate juhtumite uurimise õiguslik regulatsioon 7.2 Lennuohutust mõjutavate juhtumitest teatamise dokumentatsioon 7.3 Lennuohutust mõjutavate juhtumite uurimise praktika 8. Ohutuseeskirjad ja -juhtimine 2 4t 8.1. Ohutuseeskirjad ja nende olemus (EK määrus 2017/373, ESARR 1, SSP, LLT AS ohutuseeskirjad) 8.2. Ohutusjuhtimise nõuetelevastavus (EK määrus 2017/373, ESARR 3) 8.3. Ohutusorganisatsiooni ülesehitus ja funktsioneerimise üldised põhimõtted 8.4. Ohutuseeskirjade mõju lennujuhi tööle 8.5. Ohutuse hindamise metoodika (ESARR 4) 9. Reeglid ja eeskirjad aeronavigatsiooniteeninduses (ANS) 9.1 LAWB 5.3 Üldosa 2 16t 9.1.1 ANS liigitus 9.1.2 Lennuliiklusteenuste (ATS) osutamise vajaduse määratlemine 9.1.3 ATS liigitus 9.1.4 ATS eesmärgid 9.2 LAWB 5.5 Õhuruum ja ATS marsruudid 9.2.1 Õhuruumi klassifikatsioon 2 9.2.2 Õhuruumi osade eristamine 2 9.2.3 ATS marsruutide liigitus ja eristamine 2 9.2.4 Aeronavigatsiooniliste kaartide lugemine 3 9.3 LAWB 5.4 Lennureeglid 9.3.1 ICAO lennureeglid, Euroopa ühised lennureeglid (SERA) 2 9.3.2 EV lennureeglites sisalduvad erisused (Majandus- ja taristuministri 1 määrus nr 24 „Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest“, 2015) 9.3.3 Asjakohaste lennureeglite rakendamine lennujuhtimises 3  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 6 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 9.3.4 Visuaallennureeglite (VFR) ja instrumentaallennureeglite 3 (IFR) eristamine, lennud VMC-s ja IMC-s. 9.3.5 LAWB 5.6 Lennuplaani funktsioon ja edastamine 2 9.3.6 Lennuplaani tüübid ja nendega kaasnevad teated 2 9.3.7 Piloodi kohustused esitatud lennuplaanist kinnipidamisel 2 9.4 LAWB 5.7 Lennuväljad 9.4.1 Lennuvälja ülesehitus ja erinevad osad 2 9.4.2 Lennuraja suund ja numeratsioonisüsteem 2 9.4.3 Lennuväljade tüübid (kontrollitav, mittekontrollitav, 2 militaarotstarbeline, rahvusvaheline, regionaalne) 9.4.4 Lennuväljaringi osad ja nendega ühinemine 2 9.4.5 Kasutatav rada ja selle valikut mõjutavad tegurid 1 9.5 LAWB 5.9 VFR ootamisprotseduurid 2 9.5.1 VFR ootetsooni otstarve 9.5.2 VFR ootetsooni rakendamise põhimõtted 9.6 LAWB 5.8 IFR ootamisprotseduurid 2 9.6.1 IFR ootetsoonide tüübid 9.6.2 IFR ootetsooni otstarve 9.6.3 Ootetsooni kasutamine tulenevalt õhusõiduki kiirusest, kõrgusest, navigatsiooniseadme täpsusest jne.) 9.6.4 ICAO standardne IFR ootetsoon (ootetsooni osad, ühinemis- ja lahkumisprotseduurid, mõõtmed, puhverala, pöörangud ja nendele kuluvad arvestuslikud ajad) 10. LAWB 5.1 Lennunduses kasutatavad mõõtühikud 2 1t 11. Konsultatsioon 1t 12. Eksam 2t V. ÕPPEMATERJALID Kohustuslikud õppematerjalid: 1. Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon. RT II 2000, 2, 12. Kättesaadav internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/78093; 2. Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisad: 2. lisa õhusõidueeskirjade kohta (10. trükk, juuli 2005), 10. lisa lennunduse sidevahendite kohta; 2. osa: sidepidamiskord (7. trükk, juuli 2016), 11. lisa lennuliiklusteenuste kohta (15. trükk, juuli 2018); 3. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 549/2004, 10. märts 2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus). ELT L96. Kättesaadav internetis: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02004R0549-20091204&from=EN; 4. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 551/2004, 10. märts 2004, õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus). ELT L96. Kättesaadav internetis: https://eur-  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 7 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02004R0551- 20091204&from=EN; 5. KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2017/373, 01. märts 2017, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded. Kättesaadav internetis: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_impl/2017/373/oj 6. Lennundusseadus. 2011. Kättesaadav internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/123032011015?leiaKehtiv ; 7. KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 923/2012,26. september 2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja - protseduure käsitlevad käitamissätted. Kättesaadav internetis: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2016.196.01.0003.01.ENG 8. Majandus- ja taristuministri määrus nr 24 „Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest“, 2015. Kättesaadav internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/131032015004?leiaKehtiv 9. Vabariigi Valituse määrus nr 240 „ Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teeninindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“, 2000. Kättesaadav internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/128032013004?leiaKehtiv; 10. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 13 „Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifitseerimise tingimused ja kord“, 2007. Kättesaadav internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/12802504?leiaKehtiv; 11. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 96 „Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“, 2008. Kättesaadav internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/13027902?leiaKehtiv; 12. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 996/2010, 20. oktoober 2010, tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ. ELT, L295. Kättesaadav internetis: https://www.easa.europa.eu/document- library/regulations/regulation-eu-no-9962010  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 8 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.3 Õppeaine:Lennuliikluse korraldamine I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.060 Lennuliikluse korraldamine (eesti ja inglise keeles) Air Traffic Management ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Lennuliiklusteenindus (2282), eriala baasõppemoodul KUHU ÕPPEAINE KUULUB ÕPPEAINE MAHT (EAP) 4 ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Arvestus TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 54t, iseseisev töö: 25t, praktika: 25t ÕPETAMISE KEELED Eesti, inglise ÕPPEJÕUD Kristjan Kõrgesaar, Tanel Kulbas II. ÕPPEAINE EESMÄRK, ÕPIVÄLJUNDID JA LÜHIKIRJELDUS ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane:  mõistab lennuliikluse korraldamiseks vajalikku taustsüsteemi ning põhilisi tööprotseduure, mis tagavad ohutu ja paindliku teenuse osutamise;  tunneb lennuliiklusteenindusüksuste tööd ulatuses, mis võimaldab aru saada erinevate lennujuhtimisüksuste funktsioonidest ning tööprotseduuridest;  on omandanud ülevaate kehtivatest reeglitest lennuliikluse juhtimises;  kasutab põhilisi tööprotseduure liikluse korraldamisel III. HINDAMISVIISID JA –KRITEERIUMID ARVESTUSE KUJUNEMINE Kirjalik arvestus, simulaatorharjutused VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Kirjalikku arvestust saab uuesti sooritada kuni 2 korda. VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Kirjalik arvestus Õigete vastuste hulk moodustab vähemalt 75% vastuste koguarvust 2. Praktilise harjutuste sooritus Kõik harjutused tuleb sooritada positiivselt. Sooritatuks simulaatorkeskkonnas loetakse harjutus juhul, kui üliõpilase teoreetilised teadmised võimaldavad tal tegutseda vastavalt reeglitele, tagatud on lennuohutus, vastutusala kasutamine on ratsionaalne, lennuinfot antakse piisavas mahus, raadioside on arusaadav, koostöö teiste üksustega on korrektne. Harjutuse hindamiseks kasutatakse järgnevat süsteemi: Harjutuse alguses on hinnataval 5 punkti. Iga eksimus annab teatud arvu miinuspunkte. Positiivse tulemuse väärtus on vähemalt 1,5 punkti. Täpsema ülevaate saab õppejõult.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 9 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA / MATERJALID TASE MAHT 1 Lennuliikluse korraldamine 5h 1.1 ATMB 1.1 ATM süsteemis kasutatavad mõõtühikud 1 1.2 ATMB 1.2 Lennujuhtimise teenus 2 - ATC definitsioon 2 - ATC teenuste jagunemine 2 - ATC teenuse osutamisega kaasnev vastutus 2 - Erinevad ATC teenuse osutamise meetodid 2 1.3 ATMB 1.3 Lennuinfoteenindus 3h - FIS definitsioon 1 - FIS tegevusvaldkonnad 2 - FIS teenusega kaasnev vastutus 2 - Info edastamise meetodid, ATIS ja VOLMET teadete sisu 1 - Info edastamine õhusõidukile 3 1.4 ATMB 1.5 Nõustamisteenus 1h - Nõustamisteenuse definitsioon 1 - Nõustamisteenuse tegevusvaldkonnad 2 - Nõustamisteenusega kaasnev 2 - Nõustamisteenuse osutamine õhusõidukitele 1 1.5 ATMB 1.4 Häireteenindus 5h - ALRS definitsioon 1 - ALRS tegevusvaldkonnad 2 - ALRS teenusega kaasnev vastutus 2 - Hädaolukorra etapid 2 - Häireteeninduse organiseeritus 2 - Häireteenindust osutavate üksuste koostöö otsingu- ja 2 päästeüksustega - Häda- ja sundolukorra olemus ja erisused 2 1h 1.6 ATMB 1.6 ATS süsteemide läbilaskevõime ja lennuliikluse voogude korraldamine 2h - süsteemide läbilaskevõime ja ATFM definitsioon 1 - ATFM tegevusvaldkonnad 1 - Lennuliikluse voogude korraldamisega kaasnev vastutus 2 - Lennuliikluse voogude korraldamise meetodid 2 1.7 ATMB 1.7 Õhuruumi korraldamine 3h - Õhuruumi korraldamise definitsioon 1 - Õhuruumi korraldamise tegevusvaldkonnad 2 - Õhuruumi korraldamisega kaasnev vastutus 2 - Õhuruumi korraldamise meetodid (klassid) 2 - Eesti õhuruumi struktuur 2 2 Lennuliiklusteeninduse taustsüsteem 3h 2.1 PEN 1.1 Erinevad üksused lennujuhtimises 1 2.2 PEN 2.1 Tsiviillennunduse huvid õhuruumi kasutamisel 2 2.3 PEN 2.3 Kaitselennunduse huvid õhuruumi kasutamisel 2 2.4 PEN 2.3 Õhusõidukite opereerimiseeskirjad, pilootide nõuded 1  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 10 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 2.5 PEN 3.1 Lennujuht kui klienditeenindaja, ATS finantseerimine ja 1 teenustasud 2.6 Eesti ATS üksuste peamised kliendid, statistika 1 2.7 PEN 4.1 Keskonnakaitse 2 3 Lennuliiklusteenindusega seotud mõisted ja lühendid 3 3h 4 Lennujuhtimisüksuse load ja juhised 3 6h 4.1 ATMB 4.1 ATC lubade tüübid ja sisu - ATC loa definitsioon 1 - ATC loa koosnemine 2 - Nõuetele vastava ATC loa edastamine 3 - ATC loa järgimine 2 - Eesõigus ATC loa saamisel 2 - ATC loa kehtivus 1 - ATC loa kooskõlastamine 2 1h 4.2 ATMB 4.2 ATC juhised - ATC juhiste definitsioon 2 - ATC juhiste sisu 2 - Nõuetele vastavate juhiste edastamine 3 5 Koordineerimine 5h 5.1 ATMB 5.1 Põhimõtted, tüübid ja sisu 2 5.2 ATMB 5.2 Koordineerimise vajalikkus. Liikluse juhtimise ja 3 sidepidamise üleandmise protseduuride erinevused 5.3 ATMB 5.3 Koordineerimise vahendid ja võimalused 2 6 ATMB 2.1 ; ATMB 2.2 ; ATMB 2.3 Kõrguste mõõtmine 1h 6.1 Kõrgustega seotud mõisted. 2 6.2 Üleminekukõrgus, üleminekutasand, üleminekukorrus. 2 6.3 Kõrguste mõõtmine erinevatel lennuetappidel. 2 6.4 Reisilennukõrgused 2 6.5 Kõrgustega seotud arvutused 3 7 Hajutamine 6h 7.1 Hajutamise mõiste ja hajutamiskohustus 3 7.2 Hajutustest loobumine 3 7.3 Erinevad hajutusviisid koos ülevaatega hajutusmiinimumidest - ATMB 7.1 Kõrgushajutus ja selle rakendamine 2 - ATMB 7.2 Horisontaalne hajutus ja selle rakendamine 2 - ATMB 7.3 VMC ja omahajutus 1 - Geograafiline hajutus 2 - ATMB 7.6 Keerisjälje hajutus 2 - Hajutamine seirega 2 7.4 Hajutusmiinimumide kasutamine 2 -ATMB 7.4 Hajutused lähilennujuhtimises: manööverdusalas, 2 lennuvälja-ringil, startivatele ja maanduvatele lendudele - Hajutusmiinimumide rakendamine lähialas, mõjutava liikluse 2 definitsioon - Seireseadmete kasutamine lennuliikluse juhtimisel, tuvastamine, 2 jälgimine, vektoreerimine - ATMB 7.5 Hajutusmiinimumid ja nende kasutamise viisid seire 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 11 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 kasutamisel - Hajutusmiinimumid ja nende kasutamine seire puudumisel 8 Asukohateated: edastamine ja sisu 2 1h 9 Hoiatus- ja vältimissüsteemid 2h 9.1 ATMB 8.1 Kokkupõrgete vältimise süsteemide kirjeldus ja mõju 2 ATC tegevusele, piloodi tegevused TA ja RA teadete korral. Piirangud kokkuõrgete vältimise süsteemide kasutamisel 9.2 ATMB 8.2 Maapealsete alarmeerivate tugisüsteemide kirjeldus ja 2 mõju ATC tegevusele 10 Andmete töötlus ja esitus 10.1 ATMB 6.1 Andmete tuletamine 2 2h - Lendu puudutavate andmete sisestamine 2 andmetöötlussüsteemidesse erinevatest allikatest saadud info põhjal (FPL, Stripid, koordineerimine, COM vahendid) 10.2 ATMB 6.2 Andmete korraldamine 2h - Andmete uuendamine ja täpsustamine sõltuvalt 2 liiklusolukorrast (Märked ja sümbolid stripil, strippide liikumine, elektroonilised andmed) 11 Konsultatsioon/Arvestus 2h 12 Praktilised töövõtted lähiennujuhtimisüksuses ja radarlennujuhtimisüksuses ATMB 9.1; ATMB 9.2; ATMB 9.3;ATMB 9.4 HARJUTUS TEEMA TASE HULK BASIC01- Liikluse korraldamise protsess: info leidmine ja 3 3 BASIC02 töötlemine, õs tuvastamine, olukorrateadlikus, konfliktide märkamine, tegevuse planeerimine, otsuste tegemine, korrektse eesti ja inglise keelse fraseoloogia kasutamine. BASIC03- Lennuväljaliikluse juhtimise töövõtted: tööpositsiooni 3 3 BASIC04 seadistamine, liikluse jälgimine, olukorrateadlikus, prioriteetide määramine, õs kiiruse hindamine, asjakohaste hajutusmeetodite rakendamine VFR ja IFR lendudele, korrektse eesti ja inglise keelse fraseoloogia kasutamine. BASIC05- Töövõtted liikluse juhtimisel seireseadmete abil : 3 3 BASIC06 tööpositsiooni seadistamine, liikluse jälgimine, olukorrateadlikus, tuvastamine, kursside ja vahemaade hindamine, vektoreerimine, kõrguste muutmine, asjakohaste hajutusmeetodite rakendamine korrektse eesti ja inglise keelse fraseoloogia kasutamine. BASIC07 Kontrollharjutus 3 3 V. ÕPPEMATERJALID Soovituslikud õppematerjalid: 1) ICAO. 2016. Doc 4444. Air Traffic Management. Sixteenth Edition 2) ICAO. Annex 11. Air Traffic Services 3) Lennuliiklusteeninduse AS, Lennujuhtimise käsiraamat 4) Õppejõu konspekt/ slaidid 5) Määrus (EL) nr 923/2012, 26.09.2012  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 12 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.4 Õppeaine: Lennundusmeteoroloogia I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.036 Lennundusmeteoroloogia (eesti ja inglise keeles) Aviation Meteorology ÕPPEAASTA, SEMESTER ja päevane õpe ÕPPEVORM ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Lennuliikluse juhtimine (2282): ATS, eriala KUHU ÕPPEAINE KUULUB baasõppemoodul ÕPPEAINE MAHT (EAP) 3,0 ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 41t, iseseisev töö: 40t, praktika: 0t ÕPETAMISE KEELED eesti LISAINFO ÕPPEJÕUD Alisa Lepik II. ÕPPEAINE EESMÄRK, ÕPIVÄLJUNDID JA LÜHIKIRJELDUS ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 5) tunneb meteoroloogiaalaseid põhitõdesid; 6) mõistab ja hindab lennuliiklusteenindust ja õhusõidukite käitumist puudutavaid ilmastikumõjusid; 7) tunneb lennundusmeteoroloogia teenindust. III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID EKSAMILE PÄÄSEMISE Kohustuslik osaleda loengutel TINGIMUSED Jooksvad kontrolltööd on sooritatud EKSAMIHINDE KUJUNEMINE Kirjalik arvestus– 100% lõpphindest VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Järelarvestus VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Kirjalik test Õigesti on vastatud vähemalt 75 %-le küsimustele IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA / MATERJALID TASE MAHT 1 Sissejuhatus 2h 1.1 METB 1.2 Meteoroloogiliste teadmiste osa lennunduses 2 1.2 Lennuoperaatorite, -meeskondade ja lennuliiklusteeninduste 2 meteoroloogilise teenindamise nõuded 1.3 Meteoroloogiajaamade võrk, nende tööülesanded ja töömeetodid 1 1.4 Meteoroloogilise teeninduse rahvuslikud ja rahvusvahelised 1 standardid 1.5 METB 1.1 Meteoroloogias kasutatavad mõõtühikud 3 2 METB 2.1 Atmosfäär 3h 2.1 Atmosfääri ehitus (koostis, kihid) 2 2.2 Meteoroloogilised vaatlused 2 2.2.1 Õhutemperatuur 2 2.2.2 Õhurõhk 2 2.2.3 Õhuniiskus 2 2.2.4 Tuul 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 13 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 2.2.5 Õhutihedus 2 2.3 Meteoroloogiliste vaatluste teostamisel kasutatavad seadmed 1 3 METB 2.2 Standardatmosfäär 1h 3.1 Rahvusvahelise standardatmosfääri mõiste 2 3.2 Rahvusvahelise standardatmosfääri karakteristikud 2 4 METB 2.3 Päike kui atmosfäärseid protsesse käivitav jõud 3h 4.1 Otsene ja hajus kiirgus, albeedo, Maa efektiivne kiirgus, 1 kasvuhooneefekt 4.2 Konvektsioon, advektsioon, õhutemperatuuri gradient, kuiv- ja 2 märgadiabaatne protsess 4.3 Õhumasside termodünaamiline jaotus (stabiilne, labiilne, 2 indiferentne) 4.4 Veeringe ehk hüdroloogiline tsükkel 1 5 METB 2.4 Vesi atmosfääris 1h 5.1 Kondenseerumine, aurumine, sublimatsioon, küllastumine 2 5.2 Suhteline õhuniiskus, kastepunkt, peitsoojus ehk latentne soojus 2 6 METB 2.5 Õhurõhk 3h 6.1 Õhurõhu, õhutemperatuuri, õhutiheduse ja kõrguse seosed 2 6.2 Õhurõhu seaded QNH, QFE, standardõhurõhk 2 6.3 Õhurõhu ja õhutemperatuuri mõju altimeetri näidule, õhusõiduki 2 tegelik kõrgus 7 METB 3.1 Atmosfääri tsirkulatsioon 5h 7.1 Atmosfääri üldine tsirkulatsioon (passaadid, mussoonid, 1 troopilise konvergentsi tsoon, läänetuulte vöönd, idatuuled pooluste piirkonnas) 7.2 METB 3.2 Õhumassid ja frondid 2 7.2.1 Õhumasside geograafiline jaotus (MAÕ, KAÕ, MPÕ, KPÕ, 1 MTÕ, KTÕ) 7.2.2 Baariline väli: tsüklon ja madalrõhulohk, antitsüklon ja 2 kõrgrõhuhari; nende liikumisteed 7.2.3 Frondid: soe, külm, okludeerunud, sekundaarne 2 8 METB 3.3 Mesoskaala nähtused 1h 8.1 Kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled, boora, pagi jt) 2 8.2 Teised kohalikud nähtused (trombid, tormid) 2 8.3 Kohalike nähtuste mõju lennundusele 2 9 METB 3.4 Tuul 2h 9.1 Tuule mõju lennule: vastu-, külg-, taganttuul, tuulenihe, 2 puhangulisus, jugavoolud 1 9.2 Tuule mõõtmine 2 9.3 Tuult mõjutavad jõud 10 Ilmastikunähtused 5h 10.1 METB 4.1 Pilved 10.1.1 Pilvede tekkimine 2 10.1.2 Pilveliigid ja nende iseloomustus 1 10.1.3 Pilvede hulga ja kõrguse määramine 1 10.1.4 Pilve kõrguse ja pilvisuse kõrguse mõiste, nende erinevus 2 10.2 METB 4.2 Sademete liigid 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 14 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 10.2.1 Sademete olulisus lennunduses 2 10.2.2 Sademete kirjeldus 2 10.3 METB 4.3 Nähtavus 10.3.1 Nähtavust mõjutavad ilmastikunähtused 2 10.3.2 Horisontaalne, vertikaalne, kaldnähtavus ja nähtavus rajal 2 10.3.3 Nähtavuse mõõtmine 1 10.3.4 Nähtavuse olulisus lennunduses 2 11 METB 4.4 Lennuliiklusele ohtlikud nähted 3h 11.1 Madalad pilved ja halb horisontaalne nähtavus 2 11.2 Tugev tuul ja tuulenihe 2 11.3 Jäätumine 2 11.4 Äike, staatiline elekter, rahe, tromb 2 11.5 Turbulents, jugavoolud, vulkaaniline tuhk 2 12 Meteoroloogilise informatsiooni teated ja meteoroloogilised 10h kaardid 12.1 METB 5.1 Regulaarsed ja eriilmateated METAR, SPECI 3 12.2 Prognoosteated TAF 3 12.3 Info õhusõidukite lennuohutust mõjutada võivatest 3 ilmastikunähtustest marsruudil – SIGMET 12.4 Kohalikud hoiatusteated 3 12.5 Meteoroloogilised kaardid – SIGWX 3 13 Konsultatsioonid 1h 14 Eksam 1h V. ÕPPEMATERJALID Kohustuslikud õppematerjalid: 1) M.Jürissaar. 1998. Meteoroloogia.Tartu Lennukolledž. 2) M.Jürissaar. 2007. Lennundusmeteoroloogia. Tartu Lennukolledž. 3) M.Jürissaar 2011. Meteoroloogia. Eesti Lennuakadeemia. 4) Määrus (EL) nr 2017/373, 01. märts 2017 Soovituslikud õppematerjalid: 6) ICAO. Annex 3. Meteorological Service for International Air Navigation. 7) ICAO Annex 11. Air Traffic Services 8) ICAO. Doc 4444. Air Traffic Management. 9) ICAO. Doc 8896. Manual of Aeronautical Meteorological Practice. 10) ICAO. Doc.9837. Manual on Automatic Meteorological Observing Systems at Aerodromes.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 15 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.5 Õppeaine: Navigatsioon I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.010 Navigatsioon (eesti ja inglise keeles) Air Navigation ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Lennuliiklusteenindus (2282), eriala baasõppemoodul KUHU ÕPPEAINE KUULUB ÕPPEAINE MAHT (EAP) 3,0 ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 46t, iseseisev töö: 32t, praktika: 0t ÕPETAMISE KEELED eesti ÕPPEJÕUD A.Siimsaare, M. Pool, A.Tarre, S.Solnask II. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) tunneb navigatsiooni aluseid ja erinevaid meetodeid; 2) oskab rakendada navigatsioonialaseid teadmisi. III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID EKSAMILE PÄÄSEMISE Kohustuslik osaleda õppetöös TINGIMUSED EKSAMIHINDE KUJUNEMINE Kirjalik eksam – 100% lõpphindest VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Järeleksam VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Kirjalik eksam Enesetestid Õigesti on vastatud vähemalt 75 %-le küsimustele. IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA TASE MAHT 1 NAVB 1.2 ; NAVB 1.2 Sissejuhatus: navigatsiooni osa lennunduses, 3 2h ülevaade erinevatest navigatsioonimeetoditest, navigatsiooni areng, erinevad mõõtühikud 2 Navigatsiooni alused 2.1 NAVB 2.1 Maa: mõõtmed, pöörlemine, ajavööndid, aja mõõtühikud, 2 1h 2.2 NAVB 2.2 Koordinaatide süsteem, suunad ja kaugused 2h - suur ring, väike ring, rumbijoon 2 - punktide vahelise suuna ja kauguse määramine, mõõtühikud 3 2.3 NAVB 2.3 Magnetism 3h - variatsioon, deviatsioon 2 - geograafiline, magnet- ja kompassisuund 2 - geograafilise, magnet- ja kompassisuuna vahelised seosed 2 - teisenduste sooritamine, mõõtühikud 3 3 NAVB 3.2 Lennunduses kasutatavad kaardid 3.1 Kaartide projektsioonid 2 2h - koonusprojektsioon - Lamberti projektsioon - silindriline projektsioon - Mercatori projektsioon  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 16 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.2 Kaartide kasutamine 3h - kaartide mõõtkavad ja täpsus 2 - WGS84 süsteem 2 - kaartidel kasutatavad sümbolid 3 - kaartide lugemine 3 3.3 IFR kaardid 4h - En-route Chart 3 - Instrument Approach Charts 3 - Standard Departure Chart - Instrument 3 - Standard Arrival Chart - Instrument 3 - IFR kaartide lugemine ja kasutamine 3 - Instrumentaallennu protseduuride väljatöötamine: erinevad 2 lähenemisprotseduurid, ringlähenemine, katkestatud lähenemine, ootamisprotseduurid 3.4 VFR kaardid ja muud kaardid 3h - Aeronautical Chart 1:500000 3 - Visual Approach Chart 3 - Aerodrome Obstacle Chart 3 - Aerodrome Chart 3 - Aircraft Parking / Docking Chart 3 - Muud kaardid ja nende kasutamine (näit. SAR) 2 - VFR kaartide lugemine ja kasutamine 3 4 Navigatsiooni rakendamine 4.1 NAVB 4.1 Tuule mõju: kurss, lennusuund, triivnurk, tuulevektor 3 1h 4.2 NAVB 4.2 Kiirused: kiirus õhu suhtes, kiirus maapinna suhtes, indikaatorkiirus, 3 1h Machi arv 4.3 NAVB 4.4 Tuule mõju ja kiiruseid puudutavad harjutused ja kalkulaatori 3 3h kasutamine 4.4 NAVB 4.3 Visuaalse navigeerimise meetodid 2 1h 4.5 Navigatsioonimeetodi mõju lennu planeerimisele 2 1h 5 NAVB 5.1 Raadionavigatsioon 5.1 NDB kasutamine (ADF) 2 2h 5.2 VOR-i kasutamine 2 2h 5.3 DME kasutamine 2 2h 5.4 ILS-i kasutamine 2 2h 5.5 NAVB 5.2 Inertsiaalnavigatsioonisüsteemid, RNAV 2 3h 5.6 NAVB 5.3 Satelliitnavigatsioon: GPS ja selle kasutamine, GLONASS 2 2h 5.7 Õhusõidukite pardaarvutid ja nende kasutamine 1 2h 5.8 Pardaradar ja selle kasutamine 2 1h 5.9 Instrumentaallähenemisprotseduurid 2 1h 5.10 NAVB 6.1 Suutlikkusel põhinev navigatsioon: töö põhimõte, erinevused 2 1h RNAV-st 5.10 NAVB 6.2 ; NAVB 6.3 PBN ja selle rakendused Euroopas 2 1h 5.11 NAVB 7.1 Uued arengusuunad 1 1h 6. Konsultatsioon 1h 7. Eksam 2h V. ÕPPEMATERJALID Kohustuslikud õppematerjalid: 1) K.Kuuse. Navigatsioon. Konspekt 2)Raadionavigatsiooni alused (IFR lennuks) http://moodle.eava.ee/course/view.php?id=42 3)Piirkondliku navigatsiooni alused http://moodle.eava.ee/course/view.php?id=39 Soovituslikud õppematerjalid: 1) ICAO. Doc 8168. Aircraft Operations. 2) ICAO. Annex 4. Aeronautical Charts. 3) Radio Navigation & Instrument Flying, Air Pilot’s Manual 5, 2007, ISBN 1843360691 e-AIP Eesti: https://aim.eans.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=14&Itemid=2&lang=et  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 17 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.6 Õppeaine: Õhusõidukid I. GENERAL DATA ON SUBJECT COURSE CODE AND NAME OF ATS.061 SUBJECT Õhusõidukid/ Aircraft (in Estonian and English) FORM OF STUDIES daytime studies CURRICULUM, SPECIALITY AND Curriculum: Air Traffic Servidces (2282), MODULE WHERE THE SUBJECT Module of Basic Speciality Studies, Year 3 BELONGS TO SCOPE OF SUBJECT 3,0 ECTS FORM OF CONTROL Non - differentiative WORKLOAD AND FORMAT OF Independent work with E-aid – 31 h, class studies – 14h STUDIES LANGUAGE OF INSTRUCTION Estonian, English ADDITIONAL INFORMATION Prerequisite course of Aerodynamics recommended (prerequisite subject courses, restrictions on participating in the course, etc) LECTURER Jaan Susi, Jaan Annus II. THE GOAL, LEARNING OUTCOMES AND DESCRIPTION OF SUBJECT COURSE The student having covered the subject course: Knows the relations between units of measurement used in aviation, describes various types of aircraft and their performance, recognizes the basic forces acting on an aircraft, describes the categorization of aircraft by type, approach speed, LEARNING OUTCOMES wake turbulence and noise, describes and analyses the principles of work of different aircraft engines and aircraft instrumentation. III. GRADING SYSTEM AND CRITERIA PREREQUISITES TO BE All of the students, having passed the course, have the right to ALLOWED TO TAKE pass examination. The fact of passing the course is confirmed by EXAMINATION/PRELIMINARY passing self-assessment tests in Moodle. EXAMINATION FORMATION OF EXAMINATION The final result will be determined by the final test to be passed MARK/OF PRELIMINARY EXAM in Moodle. OPPORTUNITIES FOR SETTLING The students can retake the exam once before the end of ARREARS semester. GRADING SYSTEM RESPECTIVE MARKING CRITERIA 1. Self-testing Obligatory but not taken into account in final testing 2. Written test Final written test should be passed with 75% efficiency.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 18 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 IV. TIMETABLE AND LIST OF TOPICS TOPICS AND MATERIALS LEVEL VOLUME 1. ACFTB 1.2 Introduction. 1h class 2. ACFTB 1.1 Units of measurement 3 4h 3. ACFTB 3.1; ACFTB 4.1 Types of aircraft 2 6h 4. ACFTB 2.1; ACFTB 2.2; ACFTB 2.3 Principles of flight 2 6h 5. Seminar for topics 1 and 2 2h class 6. ACFTB 3.2; ACFT 3.3 Wake turbulence and approach categories 1 4h 7. ACFTB 3.4 Environmetal categories 1 4h 8. ACFTB 4.2 Data for most commonly used aircraft 2 4h 9. Seminar for topics 3 and 4. 2h class 10. ACFTB 5.1 Piston engines 2 5h 11. ACFTB 5.2 Jet engines 2 5h 12. ACFTB 5.3 Turboprop engines 2 4h 13. ACFTB 5.4 Aviation fuels 1 2h 14. ACFTB 6.1;ACFTB 6.2; ACFTB 6.3 Aircraft instruments 2 5h 15. ACFTB 6.4 Aircraft systems 2 5h 16. Seminar for topics 5 and 6. 2h class 17. ACFTB 7.1;ACFTB 7.2; ACFTB 7.3;ACFTB 7.4; ACFTB 7.5; ACFTB 2 6h class 7.6; ACFTB 7.7 Factors affecting aircraft performance: during take-off, climb, cruise,descent and initial approach, final aproach, landin; economic and enviromental factors 2h class 18. Examination test V. LEARNING MATERIALS Compulsory materials:: 1) Aircraft – E-aid , Moodle Additional materials recommended: 11) ATPL ground training series  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 19 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.7 Õppeaine: Inimtegur lennujuhtimises I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.004 Inimtegur lennujuhtimises (eesti ja inglise keeles) Human Factor In Air Traffic Control ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Lennuliiklusteenindus (2282), eriala baasõppemoodul KUHU ÕPPEAINE KUULUB ÕPPEAINE MAHT (EAP) 3,0 ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Mitteeristav (arvestuslik) TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 24t, iseseisev töö: 56t, praktika: 0t ÕPETAMISE KEELED eesti ÕPPEJÕUD Kristiina Rebane II. ÕPPEAINE EESMÄRK JA ÕPIVÄLJUNDID ÕPPEAINE EESMÄRK Anda ülevaade teguritest, mis mõjutavad indiviidi ja meeskonna sooritust lennujuhtimise kontekstis. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: 1) mõistab inimteguri olulisust lennujuhtimise kontekstis 2) teab, seostab ja suudab analüüsida psühholoogilisi ja füsioloogilisi tegureid, mis mõjutavad sooritust lennujuhtimises. III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID HINDAMISVIIS Arvestus HINDAMISKRITEERIUMID 75 % küsimustest on vastatud õigesti HINDAMISELE Üliõpilane on regulaarselt osalenud õppetöös ja õigeaegselt PÄÄSEMISE TINGIMUSED esitanud kõik iseseisvad tööd (sh. ettekanne seminaris) ARVESTUSE KUJUNEMINE Iseseisvad tööd (60%) + kirjalik arvestustöö (40%) VÕLGNEVUSE Õppejõuga kokkuleppel uus aeg suuliseks eksamiks eeldusel, LIKVIDEERIMISE et üliõpilane on täitnud hindamisele pääsemise tingimused. VÕIMALUSED IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA TASE MAHT LOENG Sissejuhatus: Inimtegur lennunduses. Inimese roll ja ATC HUMB 1.2 süsteemid. Rahvusvahelised regulatsioonid ja nõuded inimteguri 2 2h käsitlemisel. LOENG Psühholoogilised tegurid. Infotöötluse põhimõtted: taju, HUMB 1.1 tähelepanu, mälu, õppimine ja mõistmine, mõtlemine ja otsuste tegemine, situatsiooniteadlikkus. Tunnetusprotsesside seosed 3 2h emotsioonide ja motivatsioonidega ning infotöötlust mõjutavad tegurid. ISESEISEV Kirjalik töö: Situatsiooniteadlikkus TÖÖ SEMINAR Ettekanded iseseisva töö põhjal ja arutelu: Situatsiooniteadlikkus 2 2h LOENG Soorituspsühholoogia. Indiviidide vahelised erinevused. 2 2h HUMB 2.1  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 20 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 Soorituse ja suutlikkusega seotud tegurid. Tervisenäitajad ja sooritus. Isiksuslikud omadused. Püsiomaduste (isiksus) roll inimese suutlikkuses ja soorituses. LOENG Inimviga. Automatiseeritus lennujuhtimises. Seisundist tingitud HUMB 1.3 eripärad ja nende mõju suutlikkusele. Väsimus ja stress (põhjused, HUMB 2.2 3 2h seisundi tuvastamine ja märkamine). Keskendumine, vahetustega HUMB 2.3 töö. Kehaline ja vaimne sobivus lennunduses. Ohutuse tagamise kultuuriga seotud hoiakud. ISESEISEV Kirjalik töö: Inimviga lennunduses TÖÖ SEMINAR Ettekanded iseseisva töö põhjal ja arutelu: Inimviga lennunduses HUMB 3.1 HUMB 3.2 3 2h HUMB 3.3 HUMB 3.4 LOENG Sotsiaalsed tegurid. Meeskonnatöö ja inimestevaheline suhtlus. HUMB 2.4 Konfliktide tekkimine, nende ennetamine ja kohanemisstrateegiad. 3 2h HUMB 4.1 Kommunikatsiooniga seotud tegurid. HUMB 4.2 HUMB 4.3 LOENG Organisatsioonilised tegurid. Tööga rahulolu, töökeskkond, HUMB 2.5 Tehnoloogilised muutused, automatiseerumine ja sellest tingitud HUMB 5.1 muutuste mõju. Ergonoomika. SHELL mudel. 2 2h HUMB 5.2 HUMB 5.3 SEMINAR Ettekanded iseseisva töö põhjal ja arutelu: Meeskonnatöö 2 2h ISESEISEV Kodune töö: Erinevate stressiga toimetulekuviiside analüüs TÖÖ LOENG Stress. Stressi mõju sooritusele, stressi äratundmine ja ohjamine. HUMB 2.6 Critical Incident Stress Management (CISM) lennunduses. Emotsioonide regulatsiooni põhimõtted. Eneseregulatsioon. 3 2h Praktilised lähenemised seisundi vaatlemisel ja reguleerimisel. SEMINAR Grupitöö ja arutelu koduse töö põhjal: Stressi juhtimine 3 2h ARVESTUS Kirjalik eksam. 2h V. ÕPPEMATERJALID SOOVITUSLIKUD ÕPPEMATERJALID 1) ICAO. Doc 9683. Human Factors Training Manual. 2) Eysenck, M. W. & Keane (2010). Cognitive psychology: A student's handbook. Taylor & Francis.6th Ed. 3) Eurocontrol EATM guidelines. Critical Incident stress management: User implementation guidelines. https://www.eurocontrol.int/sites/default/files/library/028_Critical_Incident_Stress_Management_in_ATC.pdf 4) Ruitenberg, B. (1995). Ten years of human factors in Air Traffic Control. The International Federation of Air Traffic Controller’s Association.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 21 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.8 Õppeaine: Seadmed ja süsteemid lennuliiklusteeninduses I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.065 Seadmed ja süsteemid lennuliiklusteeninduses, (eesti ja inglise keeles) Systems and Networks in Air Traffic Services. ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, lennuliiklusteenindus (2282), eriala baasõppemoodul KUHU ÕPPEAINE KUULUB ÕPPEAINE MAHT (EAP) 2,0 ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 22t, iseseisev töö: 30t, praktika: 0t ÕPETAMISE KEELED eesti LISAINFO - ÕPPEJÕUD Allan Tart II. ÕPPEAINE EESMÄRK, ÕPIVÄLJUNDID JA LÜHIKIRJELDUS ÕPPEAINE EESMÄRK tutvustada tulevastele lennujuhtidele lennuliikluse korraldamises kasutatavaid side-, navigatsiooni ja seireseadmeid ning nende tööpõhimõtet. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) teab raadiolainete omadusi ja levimise printsiipe; 2) teab sidesüsteemi struktuurskeemi ja selle üksikosi ning mõistab nende funktsioone; 3) suudab kirjeldada sidevõrgu üksikute osade funktsioone. Saab aru kõne- ja andmeedastuse põhimõistetest sidesüsteemis. 4) tunneb lennuliikluses vajalikke raadiotehnilisi navigatsiooni seadmeid ja süsteeme; 5) tunneb lennuliikluses vajalikke seireseadmeid ja süsteeme; 6) mõistab raadioside süsteemidest tulenevate ohtude põhjuseid ja nende võimalikke tagajärgi. SISU LÜHIKIRJELDUS Elektromagnetilised lained; raadiolainete levi ja levikeskkonnad. Sidesüsteem: saatja, vastuvõtja, sidekanal. Sidevõrk. Side-, navigatsiooni ja seireseadmete eesmärgid. Navigatsiooniseadmed. Seiresüsteemid: tööpõhimõttejärgne liigitus. Sidesüsteemide riskid ja peamised ohuvektorid. III. HINDAMISVIISID JA –KRITEERIUMID EKSAMILE/ ARVESTUSELE Test Moodle keskkonnas (max 20 punkti) PÄÄSEMISE TINGIMUSED EKSAMIHINDE/ ARVESTUSE Test Moodle keskkonnas (max 20 punkti) – 20% KUJUNEMINE Grupitöö kaitsmine – 80% VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE VÕIMALUSED  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 22 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID TEST Test koosneb 20 valikvastustega küsimusest, millele vastamiseks on aega kokku 45 minutit. Testi edukaks sooritamiseks peab saama vähemalt 15 punkti (75%). GRUPITÖÖ Gruppide kooseis ja grupitöö teemad lepitakse kokku loengutsükli alguses. Grupp esitab oma ülesande lahenduse kirjalikult, millele järgneb tavapärane kaitsmise protsess – 15 minuti vältel esitatakse oma eeldused, argumendid ja järeldused. Järgneb küsimuste-vastuste voor. Kaitsmise hinne kujuneb aritmeetilise keskmisena õppuri enesele antud hinnangust, grupi poolt antud hinnangust õppurile ja õppejõu antud hinnangust õppurile. Õppejõud arvestab oma hinnangu andmisel õppuri panust töösse ja töö eesmärkide saavutamist. IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TOIMUMIS- TÖÖVORM/ TEEMAD ÕPPEJÕUD NÄDAL TUNDE 1 Loeng/2 Sissejuhatus ainesse; raadiolained ja nende levimine Allan ruumis. [EQPSB 1, EQPSB 2] Tart 1 Loeng/2 Sidesüsteemid ja nende liigid, üldine struktuurskeem, Allan sidekanali parameetrid. [EQPSB 3, EQPSB 9] Tart 2 Loeng/4 (Raadio)side võrgud: kõne ja andmete edastus. Töö ja Allan tõrkekindlus. [EQPSB 10, EQPSB 11] Tart 3 Loeng/4 Seireseadmed: liigitus ja tehnoloogiad; seireahel. Allan [EQPSB 2.2, EQPSB 4, EQPSB 5, EQPSB 6, Tart EQPSB 7, EQPSB 8, EQPSB 9] 4 Loeng/2 Navigatsiooniseadmed. VOR, DME, ILS, GNSS Allan [EQPSB 9, EQPSB 11] Tart 4 Loeng/2 Sidesüsteemide ohutus ja turvalisus. [EQPSB 9, Allan EQPSB 10, EQPSB 10] Tart 5-13 Iseseisev Kokkulepitud grupitöö teemal akadeemilise Allan töö/30 uurimistöö tegemine. Konsultatsioonid vastavalt Tart vajadusele. 13 6 Konsultatsioonid, test, grupitööde kaitsmine. Allan Tart V. ÕPPEMATERJALID Kohustuslikud õppematerjalid: Õppejõu koostatud loengumaterjalid. Soovituslikud õppematerjalid: 1. Stacey D. Aeronautical Radio Communication: Systems and Networks. John Wiley and Sons, Ltd., 2008. 2. Umborg J. Raadiotehnika alused. Õpik kõrgkoolile. Eesti Lennuakadeemia. 2017.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 23 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.9 Õppeaine: Inglise keel I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS (eesti LC.A.001 ja inglise keeles) Erialane inglise keel I/Specialty English Language I ÕPPEVORM full time studying ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Air Traffic Services (2282) KUHU ÕPPEAINE KUULUB Modul of Basic Professional Training, Year 3 ÕPPEAINE MAHT (EAP) 3 ECTS ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Non-differentiated TÖÖMAHUD ja VORMID CH – 40; IW - 38 ÕPETAMISE KEELED English LISAINFO Knowledg of English at upper-intermediate level (B2) ÕPPEJÕUD Ants Aaver II. ÕPPEAINE EESMÄRK, ÕPIVÄLJUNDID JA LÜHIKIRJELDUS ÕPPEAINE EESMÄRK The primary aim of the course is to improve the students’ competence in spoken English and develop their listening skills extending and reinforcing their knowledge of vocabulary relating to aviation. In addition, to improve their reading and writing skills and provide grammar practice. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID The student:  knows all the aviation related vocabulary of the topics covered and is able to use it in practice;  can express him-/herself confidently in an interview situation and participate in discussions on aviation related topics;  has improved his/her listening, reading and writing skills  is able to make grammatically correct utterances SISU LÜHIKIRJELDUS During the course the students cover the topics that meet the ICAO requirements on language proficiency for air traffic controllers. Mostly the course focuses on extending and reinforcing the speciality specific vocabulary, developing the fluency of speaking and listening comprehension. However, emphasis is also being placed on grammar practice and reading, writing comprehension.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 24 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID EKSAMILE/ Making a presentation on one of the topics covered during the course. ARVESTUSELE Regular testing on the topics covered. In order to pass the test, the PÄÄSEMISE students have to give at least 50% correct answers. Below this is a fail TINGIMUSED and the test must be repeated. EKSAMIHINDE/ In order to pass the course, the students have to make the presentation ARVESTUSE and do three tests. The average score of all the tests must be at least KUJUNEMINE 75%. In case the average score is below 75%, a student has to do a final test that covers all the material acquired during the course. VÕLGNEVUSTE Any debts accrued by a student can be eliminated at any time suitable LIKVIDEERIMISE for both the student and the lecturer. VÕIMALUSED IV. TEEMADE LOETELU TEEMAD  FLIGHTS Special flights, VIP flights, airprox, delays  CARGO  RISKS TO AIRCRAFT CAUSED BY NATURE Birds, animals, wind, icing, storms, volcanoes  RISKS TO AIRCRAFT CAUSED BY PEOPLE Pilot incapacitation, dangerous goods, bomb scare  ACCIDENTS Belly-landings, on-board fire, ditchings, depressurization, ground movement incidents, collisions, fuel problems, passenger problems, take-off incidents, lost  AIRCRAFT BREAKDOWN Mechanical breakdown, electrical breakdown  AIRFIELD Airfield activities, airfield environment, airfield and navigation equipment failure, ground services V. ÕPPEMATERJALID H.Emery, A.Roberts Check Your Aviation English (2010) P.Shawcross Flightpath (2011) M. Hewings Grammar for CAE and Proficiency (2009) Internet-based materials  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 25 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.10 Õppeaine: Lennunduse raadioside I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.049 Lennunduse raadioside (eesti ja inglise keeles) Aviation Radiotelephony ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Lennuliiklusteenindus (2282), eriala baasõppemoodul KUHU ÕPPEAINE KUULUB ÕPPEAINE MAHT (EAP) 2,5 ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 48t, iseseisev töö: 17t, praktika: 0t ÕPETAMISE KEELED eesti LISAINFO (eeldusained, Lennundusmeteoroloogia, Lennuliikluse korraldamine, profileeriv aine, õppeaines Navigatsioon, Seadmed ja süsteemid osalemise piirangud jne) lennuliiklusteeninduses. ÕPPEJÕUD Katrin Jürimäe, Kristjan Kõrgesaar II. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) teab ja mõistab lennunduse raadioside reegleid ning protseduure; 2) tunneb ja kasutab raadioside fraseoloogiat ulatuses, mis võimaldab fraseoloogia kasutamise detailse tundmaõppimise ja kasutamisoskuste omandamise pädevusõppe moodulis; 3) saab aru reaalses töökeskkonnas toimuvast raadiosidest. III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID EKSAMILE PÄÄSEMISE Enesetestide sooritamine. TINGIMUSED 1) raadioside üldprotseduurid 2) raadioside lennuväljal ja selle läheduses 3) Fraseoloogia EKSAMIHINDE KUJUNEMINE Kirjalik eksam – 100% lõpphindest VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Järeleksam VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Enesetestid Õigesti on vastatud vähemalt 75 %-le küsimustele. 2. Kirjalik eksam 1) Selgitab korrektselt raadioside üldreegleid ning raadioside protseduure; 2) Kasutab situatsioonile vastavat fraseoloogiat; 3) Kirjeldab praktilises raadiosides toimuvat; IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA / MATERJALID TASE MAHT 1 Sissejuhatus 2 2h 1.1 ATMB 3.1 Üldpõhimõtted raadioside pidamisel, täpse ja 1 korrektse raadioside tähtsus lennuohutuse tagamisel  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 26 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 1.2 Kvaliteetse side tagamise eeldused 2 1.3 Saatetehnika 1 1.4 Mikrofoni kasutamine 2 Raadioside üldprotseduurid 8h 2.1 Teadete klassid 2 2.2 Kasutatavad keeled 1 2.3 Tähestik 3 2.4 Arvud raadiosides, raadiosageduste teatamine 3 2.5 Aja teatamine 3 2.6 Standardsõnad ja fraasid 3 2.7 Lühendite lugemine 2 2.8 Maapealsete jaamade kutsungid 3 2.9 Õhusõidukite kutsungid, nende lühendamine ja muutmine 3 2.10 Raadioside alustamine 2 2.11 Sidekontroll 2 2.12 Raadio teel edastatavate teadete sisu 3 2.13 Side pidamine, kutsungite kasutamine ja nende asukoht sides 3 2.14 ATC load ja nende tagasilugemine 3 2.15 Teated olukorras kui loa täitmine osutub võimatuks, uue loa 2 andmine 2.16 Teadete kinnitamine 3 2.17 Paranduste tegemine ja kordamine 2 2.18 Raadiosageduse vahetamine ja sageduselt lahkumine 3 2.19 Raadioside ajad 2 2.20 Raadioside häired 3 2.21 Raadioside häda- ja sundolukorras 3 2.22 Raadioside seadusevastaselt õhusõiduki lendu sekkumise korral 2 2.23 Raadiopeiling 3 2.24 SELCAL protseduurid 1 3 Üldfraseoloogia 3 6h 3.1 Tingimuslikud load 3.2 Kõrgus, kõrguse muutmine, kõrguse muutmine teatud ajal või kohas 3.3 VMC ja oma hajutus 3.4 Asukohateated 3.5 Lennuplaanid. Lennuplaan enne lendu. Lennuplaan õhust 3.6 Meteoinfo 4 Fraseoloogia lennuväljal ja lennuvälja läheduses 5h 5 Lähenemislennujuhtimise fraseoloogia 3h 6 Piirkondlik lennujuhtimine 1h 7 Radarjuhtimise fraseoloogia 2h 8 Raadioside eriolukorras 2h 9 Lennujuhtimisüksuste vaheline koostöö 1h 10 Praktilised harjutused 4h 11 Kõnetehnika 14h 12 Eksam 1h  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 27 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 V. ÕPPEMATERJALID Kohustuslikud õppematerjalid: loengumaterjalid e-õppe keskkonnas Soovituslikud õppematerjalid: 1) ICAO. Doc 9432. 2007. Manual of Radiotelephony. Fourth Edition. 2) ICAO. Doc 4444. 2016. Air Traffic Management. Sixteenth Edition. 3) ICAO. Annex 10. Aeronautical Telecommunications. 4) M.Kisand. Lennunduse raadioside käsiraamat. Konspekt  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 28 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.11 Õppeaine: Aeronavigatsiooniteabe teenused (AIS) I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.040 Aeronavigatsiooniteabe teenused (eesti ja inglise keeles) Aeronautical Information Service ja ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Lennuliiklusteenindus (2282), eriala baasõppemoodul KUHU ÕPPEAINE KUULUB ÕPPEAINE MAHT (EAP) 2,0 ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 10t, iseseisev töö (e-õpe): 42t, praktika: 0t ÕPETAMISE KEELED eesti ÕPPEJÕUD A. Lepik II. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) omab süsteemset ülevaadet aeronavigatsiooniteeninduse süsteemist ja mõistab selle seoseid erinevate lennundustegevuse valdkondadega; 2) tunneb ja mõistab lennuteabeteeninduse olemust ja vastavaid infoväljaandeid; 3) tunneb lennuliiklusteeninduses kasutatavaid teateid ja oskab neid käsitleda. III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID EKSAMILE PÄÄSEMISE Kohustuslik osaleda õppetöös ning läbida e-õppe TINGIMUSED moodulid. EKSAMIHINDE KUJUNEMINE Kirjalik eksam – 100% lõpphindest VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Järeleksam VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Kirjalik test Õigesti on vastatud vähemalt 75 %-le küsimustele. IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA TASE MAHT 1 Sissejuhatus 3h 1.1 AIS eesmärgid ja struktuuriüksused 1 1.2 ICAO Annex 15 ja Eesti riikliku aeronavigatsioonilise teabe 1 kasutamist puudutavad nõuded 1.3 Ülevaade AIS väljaannetest 2 1.4 AIP, AIP muudatused, AIP lisad 2 2 AIRAC süsteem, AIC 3 1h 3 ATS-büroo, rahvusvahelise NOTAM-büroo ja briefingu 1 1h ülesanded ja tegevus, lendude planeerimine 4 NOTAM 6h  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 29 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.1 Klassid, liigid 2 4.2 Teadete saatmine, teadete vorm ja sisu, checklist 3 4.3 Trigger – NOTAM 2 4.4 Teadete kodeerimine ja dekodeerimine, harjutused 3 5 SNOWTAM 3h 5.1 SNOWTAMI otstarve 2 5.2 Teadete saatmine, vorm ja sisu 3 5.3 MOTNE kood 2 5.4 Harjutused 3 6 Lennuplaanid ja nende koostamine 7h 6.1 ICAO lennuplaani vorm ja AFTN formaat 3 6.2 Lennuplaanides esinevad lühendid 3 6.3 Lennuplaanide kodeerimine ja dekodeerimine, harjutused 3 6.4 Lennuplaanide töötlemine, IFPS, aadressid 2 7 ATS teated 3h 7.1 Ülevaade erinevatest teadetest ja nende otstarbest 2 7.2 Teadete saatmine, teadete vorm ja sisu 3 7.3 Teadete kodeerimine ja dekodeerimine, harjutused 3 8 ATFCM teated 3h 8.1 Teadete saatmine, teadete vorm ja sisu 2 8.2 Harjutused 3 9 Konsultatsioon 2h 10 Eksam 1h V. ÕPPEMATERJALID Kohustuslikud õppematerjalid: 1) P.Grau Aeronavigatsioonilise info teenindus. Konspekt Soovituslikud õppematerjalid: 2) AIP. Lennundusteabe Kogumik. 3) ICAO. Annex15.Aeronautical Information Services. 4) ICAO. Doc 8126. Aeronautical Information Service Manual.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 30 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 TÜHJAKS JÄETUD  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 31 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 TÜHJAKS JÄETUD  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 32 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.13 Õppeaine: Tutvumislennud I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.016 Tutvumislennud (eesti ja inglise keeles) Familiarization Flights ÕPPEAASTA, SEMESTER ja päevane õpe ÕPPEVORM ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Lennuliiklusteenindus (2282), eriala pädevusõppe moodul KUHU ÕPPEAINE KUULUB ÕPPEAINE MAHT (EAP) 3,0 HINDAMINE mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 23t, iseseisev töö: 0t, praktika: 31t * - tutvumislendude ajad on näidatud tavaliste (60 min) tundide ja minutitena ÕPETAMISE KEELED eesti LISAINFO (eeldusained, Õhusõiduk (ATS. 058) ,Navigatsioon(AT.A.010), õppeaines osalemise piirangud Lennunduse raadioside (AT.A.049), Lennuliikluse jne) korraldamine (AT.A.046), Lennundusmeteoroloogia (AT.A.036). ÕPPEJÕUD I.Mathisen, J.Liivamägi, T.Jürimäe II. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) omab ülevaadet õhusõiduki seadmetest ja süsteemidest, piloodi töökeskkonnast, õhusõiduki juhtimisest ning sellega seotud tehnilistest piirangutest; 2) mõistab pilootide töökoormust erinevate lendude ning lennuetappide ajal, et hõlbustada pädevusõppes erialaste teadmiste ning oskuste omandamist ja tagada paindlik ning kliendisõbralik lennujuhtimisteenuse osutamine. 3) mõistab pilootide töökoormust erinevate instrumentaallennu etappide ajal, et hõlbustada instrumentaallendude juhtimisega seotud erialaste teadmiste ning oskuste omandamist ja tagada paindlik ning kliendisõbralik lennujuhtimisteenuse osutamine. III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID ARVESTUSE SAAMISE Kohustuslik osaleda kõigil lendudel ja läbida praktika TINGIMUSED HINDE KUJUNEMINE Aineprogrammi läbimine – 100% VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Puudub VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID Mitteeristav hindamine On läbinud koos instruktoriga kõik harjutused.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 33 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA / MATERJALID TASE MAHT* 1. Tutvumine õhusõiduki lennuomaduste ja põhiliste manöövritega 2.00 h - lennueelne ettevalmistus, lennu planeerimine 1 - lennuki lennueelne ülevaatus 1 - kabiini ettevalmistamine lennuks 1 - mootori käivitamine, ruleerimine, mootori kontroll 2 - start, üleminek horisontaallennule, suundumine 2 harjutustsooni (VFR) - horisontaallend, pöörangud erinevate kallakutega, lend väikestel kiirustel, varisemine 2 2 - harjutustsoonist lahkumine, liitumine lennuväljaringiga, maandumine - ruleerimine, mootori seiskamine 2 - lennujärgsed toimingud, dokumentide täitmine 1 2. Ringilend 1.30 h - normaallend ringil 2 - konveier 2 - madallähenemine 2 - maandumine klappidega/klappideta 2 - protseduurid mootorihäire korral erinevatel ringi osadel 2 - mootorita maandumise imitatsioon 2 - tavaline maandumine 2 3. VFR-lend lähi- ja lähenemisalas 1.00 h - ringist väljumine 2 - orienteerumine lähialas, väljumine lähialast 2 - tõus kontrollimata õhuruumist lähenemisalasse 1 2 - orienteerumine lähenemisalas visuaalselt ja RNAV vahendite abil, lend erinevatel kõrgustel, laskumine kontrollimata õhuruumi - lähialasse sisenemine kontrollimata õhuruumist, 2 tutvumine VFR ootetsoonidega - lähenemine, liitumine ringiga, maandumine 2 0.50 h 4. Eri-VFR-lend - orienteerumine lähialas, VFR ootetsoonid 2 - lähialast väljumine ja lähialasse sisenemine 2 5. Marsruutlend VFR → IFR EETU – EEPU – EETU 2.30 h - väljumine VFR, liitumine teekonnajoonele, tõus 2 reisilennukõrgusele - teekonnakontroll, asukoha määramine visuaallennul 2 - GPS kasutamine 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 34 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 - sisenemine Pärnu lennuinfotsooni, konveier Pärnus, 2 liitumine teekonnajoonele - lennu staatuse muutmine VFR → IFR 2 - teekonnakontroll, asukoha määramine erinevate 2 meetoditega - instrumentaallähenemine Tallinnas, maandumine 2 6. Öine VFR-lend 0.40 h - VFR-lend harjutustsooni, visuaalne orienteerumine öösel 2 - tagasi pöördumine harjutustsoonist, liitumine ringiga 2 - katkestatud lähenemine, lend ringil, maandumine 2 7. ILS’i kasutamisega tutvumine 2.00 h - skeemidel kirjeldatud lähenemisprotseduuride kasutamine lennus. - meeskonna briifing lähenemiseks. - alglähenemise protseduur: - väljalennusuuna saavutamine, lähenemise kontrollid, ajastus. - lõpplähenemisprotseduurid: - sisselennusuuna saavutamine, glissaadiga ühinemine. - tegevus DA/H saavutamisel. - katkestatud lähenemine. - raadioside protseduurid ja fraseoloogia. 2.00 h 8. ILS lähenemiste treening - lähenemised radarjuhtimise järgi: - laskumine DA/H-ni;- katkestatud lähenemine ja ühinemine ooteringiga. 2.00 h 9. VOR’i kasutamine ja ootering - valimine, tunnistamine ja seadistamine. - radiaaliga ühinemine, sisselend, väljalend. - ühinemise nurga määramine;- triivnurga parandamine. - ootering: - ühinemise protseduurid vastavalt sektorile;- ajastuse ja kursi parandused; - planeerides väljumist vastavalt etteantud arvestuslikule lähenemisajale EAT. 10. VOR / DME lähenemiste treening 2.00 h - ootamine VOR-i järgi: - ooteringiga ühinemine;- ooteringil püsimine, parandused; - EAT-saavutamine. - standard protseduurid VOR / DME-i järgi: - laskumine MDA/H-ni;- katkestatud lähenemine ja ühinemine ooteringiga; - ringlähenemine MDA/H kõrguselt.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 35 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 11. NDB lähenemiste treening 2.00 h - jaama valik ja tunnistamine: - järgimine, suunas lendamine ja eemale lendamine; - osuti järgi lendamine;- kõrvalekalde hindamine ja parandused; - ooteringiga ühinemine vastavalt sektorile;- ooteringil püsimine; - ajastuse ja kursi parandused;- alg- ja vahelähenemised; - lõpplähenemised;- katkestatud lähenemised;- ringlähenemine. 12. Instrumentaallennu protseduurid 3.00 h - väljumine SID-i kaudu - saabumine STAR-i kaudu, lend välimistes ootetsoonides - VOR/DME –le põhinevad lähenemisprotseduurid, vastav katkestatud lähenemise protseduur - radarjuhtimisele tuginev väljumine - liitumine ootetsooniga (liitumised edaspidi sooritatakse erinevatest suundadest) - ILS+NDB, vastav katkestatud lähenemise protseduur - NDB, vastav katkestatud lähenemise protseduur - finaali väljatulek radarjuhtimise korral, ILS-lähenemine 13. IFR marsruutlend 2.00 h - marsruutlend lennutasandil läbi pöördepunktide, kasutades navigeerimiseks NDB, VOR / DME majakaid. - marsruudilt saabumine radarjuhtimise järgi: - ILS lähenemised- laskumine DA/H-ni; - katkestatud lähenemised; Iga harjutus algab ning lõpeb briifinguga, kus vastavalt planeeritakse ning analüüsitakse harjutuse sisu ning sooritust.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 36 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.14 Õppeaine: Erialane inglise keel I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS LC.A.005 (eesti ja inglise keeles) Erialane inglise keel II/Speciality English Language II ÕPPEAASTA, SEMESTER daytime studies jaÕPPEVORM ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Curriculum: Air Traffic Service KUHU ÕPPEAINE KUULUB Module of Languages, Year 3 ÕPPEAINE MAHT (EAP) 3.0 ECTS ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Non-differentiated TÖÖMAHUD ja VORMID CH – 40, IW – 38, PR – 0 ÕPETAMISE KEELED English LISAINFO (eeldusained, Knowledge of English at upper-intermediate level (B2) profileeriv aine, õppeaines osalemise piirangud jne) ÕPPEJÕUD Ere Saar (M.A.) II. ÕPPEAINE EESMÄRK, ÕPIVÄLJUNDID JA LÜHIKIRJELDUS ÕPPEAINE EESMÄRK The primary aim of the course is to improve the students’ competence in spoken English and develop their listening skills extending and reinforcing their knowledge of vocabulary relating to aviation. In addition, to improve their reading and writing skills and provide grammar practice. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID The student:  knows all the aviation related vocabulary of the topics covered and is able to use it in practice;  can express him-/herself confidently in an interview situation and participate in discussions on aviation related topics;  has improved his/her listening, reading and writing skills  is able to make grammatically correct utterances SISU LÜHIKIRJELDUS During the course the students cover the topics that meet the ICAO requirements on language proficiency for air traffic controllers at least on operational level. Mostly the course focuses on extending and reinforcing the speciality specific vocabulary via interactions, developing the fluency of speaking, improving pronunciation and listening comprehension. However, emphasis is also being placed on grammar practice and reading, writing comprehension.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 37 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID EKSAMILE/ Making a presentation on one of the topics covered during the ARVESTUSELE course. Regular testing on the topics covered. In order to pass the PÄÄSEMISE TINGIMUSED test, the students have to give at least 75% correct answers. Below this is a fail and the test must be repeated. EKSAMIHINDE/ In order to pass the course, the students have to make the ARVESTUSEKUJUNEMINE presentation and do four tests. VÕLGNEVUSTE Any debts accrued by a student can be eliminated at any time LIKVIDEERIMISE suitable for both the student and the lecturer. VÕIMALUSED IV. TEEMADE LOETELU  LANGUAGE AND COMMUNICATION RT communication situations; miscommunication; managing communication  GROUND MOVEMENTS Airport markings and signs; airport layout and areas; ground equipment; turnaround incidents; start-up and push-back; hot spots  COMMUNICATION ON THE GROUND Turnaround; ramp safety; incidents  RUNWAY INCURSIONS Runway confusion; the causes of runway incursions; incident precursors; taxiing; low- visibility operations; distractions; situational awareness; SMG  ENVIRONMENTAL THREATS Environmental phenomena; METAR, TAF and ATIS; weather radar; different weather conditions  LEVEL BUSTS Level bust situations; ATC abbreviations; causes of level bust; communication breakdown; memorization; avoiding level busts; level changes  DECISION MAKING ETOPS diversion at night; cardinal points; language barrier; the effects of stress; managing abnormal situations  APPROACH AND LANDING INCIDENTS Expectation; runway friction coefficients; runway excursions; stabilised approach; loss of situational awareness; approach hazards; landmarks, terrain and obstacles; Jeppesen approach chart; on short final; go-around  TECHNICAL MALFUNCTION ATC technical failures; aircraft system failures; consequences; flight crew discussions; electrical failure during approach; monitoring a situation; ILS malfunction  REDUCING APPROACH AND LANDING RISKS Avoiding action; TCAS; visual references; landing hazards; do-lists and checklists; VOR DME procedures; Crew and Team Resource Management; ATC functions; threat and error management; ALAR; problem solving V. ÕPPEMATERJALID P.Shawcross Flightpath (2011); S. Ellis & T. Gerighty English for Aviation (2008) M. Hewings Grammar for CAE and Proficiency (2009); Internet-based materials  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 38 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.15 Õppeaine: Lähilennujuhtimine I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.041 Lähilennujuhtimine (eesti ja inglise keeles) Aerodrome Control (ADI/TWR) ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Lennuliiklusteenindus (2282), eriala pädevusõppe moodul KUHU ÕPPEAINE KUULUB ÕPPEAINE MAHT (EAP) 22,0 HINDAMINE mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 94t, iseseisev töö: 120t, praktika: 360t ÕPETAMISE KEELED Eesti,inglise LISAINFO (eeldusained, Kursusele pääseb peale lennujuhtimise eriala õppeaines osalemise baasõppemooduli positiivset läbimist piirangud) ÕPPEJÕUD R.Käsik T. Keskikuru II. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) Teab lähilennujuhi tööks vajalikke reegleid ja seadusi, rakendab instrumentaallennuväljal kasutatavaid lennujuhtimismeetodeid ja käitamisprotseduure 2) Korraldab lennuliiklust lähilennujuhtimisüksuse vastutusalas ohutult ja sujuvalt 3) Oskab edastada lennuinfot 4) Suhtlemisel pilootide ja autojuhtidega kasutab standardset fraseoloogiat, ebatavalistes olukordades on side selgelt arusaadav 5) Teeb koostööd teiste üksustega 6) Käsitleb ohutult keerulise ja tiheda liiklusega olukorda III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID ARVESTUSE SAAMISE Läbitud nii teoreetiline kui praktiline osa täies mahus koos TINGIMUSED vastava pideva hindamisega. Praktiliste harjutuste hindamise süsteemi vt allpool. VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Puudub VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. TEOORIATEST, (MITTEERISTAV) Õigete vastuste hulk vähemalt 75% vastuste koguarvust  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 39 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 2. ISESEISEV TÖÖSOORITUS Kõik harjutused tuleb sooritada positiivselt. Sooritatuks JÄLJENDATUD KESKKONNAS, 3 loetakse harjutus juhul, kui üliõpilase teoreetilised HARJUTUST, MITTEERISTAV teadmised võimaldavad tal tegutseda vastavalt reeglitele, HINDAMINE tagatud on lennuohutus ja liikluse sujuvus, vastutusala kasutamine on ratsionaalne, lennuinfot antakse piisavas mahus, harjutuse jooksul ei esine lennujuhi poolt põhjustatud viivitusi enam kui 20 minutit, raadioside on arusaadav, koostöö teiste üksustega on korrektne. Harjutuse hindamiseks kasutatakse järgnevat süsteemi: Harjutuse alguses on hinnataval 5 punkti. Iga eksimus annab teatud arvu miinuspunkte. Positiivse tulemuse väärtus on vähemalt 1,5 punkti. Täpsema ülevaate saab õppejõult. Märkus: üldjuhul rakendatakse tervikhindamist, kuid juhul kui üliõpilase soorituse jooksul tekib reaalne oht õhusõidukile, siis loetakse harjutus mittesooritatuks sõltumata harjutuse senisest käigust IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA TASE MAHT 1.Sissejuhatus õppeainesse (ADI (TWR) INTR). 2h 1.1. INTR 1.1 Kursuse tutvustus INTR 1.1.1 Kursuse eesmärk ja väljundid 2 1.2. INTR 1.2 Kursuse administreerimine INTR 1.2.1 Administreerimine 1 1.3. INTR 1.3 Õppematerjalid ja koolitusdokumendid INTR 1.3.1 Õppekeskkondade kasutamine INTR 1.3.2 Koolituse dokumenteerimine 3 1.4. INTR 2.1 Kursuse sisu ja korraldus INTR 2.1.1 Kasutatavad koolitusmeetodid 1 INTR 2.1.2 Teemade tutvustus 1 INTR 2.1.3 Teoreetilise õppe korraldus INTR 2.1.4 Praktilise õppe korraldus 2 INTR 2.2 Koolituse põhimõtted INTR 2.2.1 Tagasisidestamise viisid 1 INTR 2.3 Hindamisprotsess INTR 2.3.1 Protsessi kirjeldus 2 2. Lennundusõigus (ADI(TWR) LAW, ADI(TWR) PEN) 6h 2.1. LAW 1.1 Lennujuhiloaga kaasnevad õigused ja kohustused. (1.1.1) 3 Lennujuhiloa väljaandmise tingimused, (1.1.2) Lennujuhiloa kehtivuse 2 tingimused (1.1.3) Lennujuhiloa tühistamise/taastamise tingimused 2 2.2. LAW 2.1 Ettekanded 2.2.1 (2.1.1) Ettekannete standard vormid 1 2.2.2 (2.1.2) Ettekannete funktsioon ja ettekandmise protsessi 2 2.2.3 (2.1.3) Ettekannete koostamine 3  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 40 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 2.3. LAW 2.2 Õhuruum 2.3.1 (2.2.1) Õhuruumide struktuurid ja klassifikatsioonid 3 2.3.2 (2.2.2) Lennujuhi ülesanded vastavalt õhuruumi klassifiktsioonile 3 2.3.3 (2.2.3) Vastutuse mõistmine seoses takistustevaba kõrgust hõlmavate 3 lubadega 2.4. LAW 3.1. Tagasiside andmise protsess 2.4.1 (3.1.1) Lennujuhipoolese tagasiside olulisuse tähtsuse täheldamine 1 2.4.2 (3.1.2) Ettekantud sündmuste analüüsimist 2 2.4.3 (3.1.3) Vahendid soovituste levitamiseks 1 2.4.4(3.1.4) „Just Culture“ kontsept 3 2.5. LAW 3.2 Ohutusalased uurimised 2.5.1 (3.2.1) Ohutsalaste uuringute roll ja missioon seoses ohutuse 2 edendamisega 2.5.2 (3.2.2) Ohutusalaste uuringute töömeetodid 2 2.6. PEN 2.1 Lennuliiklusteeninduse osapooled tsiviillennunduses 2.6.1 (2.1.1) ATS tegevused lennuväljal seose tsiviillennundusega 2 2.6.2 (2.1.2) teiste osapoolte tegevused tsiviillennunduse operatsioonides 2 2.7. PEN 2.2 Lennuliiklusteeninduse osapooled militaarlennunduses 2.7.2 (2.2.1) ATS tegevused lennuväljal seose militaarlennundusega 2 2.8. PEN 3.1 Teenuse osutamine ja nõuded kasutajatele 2.8.1 (3.1.1) Lennuliiklusteenust pakkuva üksuse rolli 3 2.8.2 (3.1.2) Nõuded lennuliiklusteenuse kasutajale 3 2.9. PEN 4.1 Keskkonnakaitse 2.9.1 (4.1.1) Keskkonnakaitsega seonduvaid piiranguid lennutegevusele 2 2.9.2 (4.1.2) Ühise Keskonnahaldusega (Collaborative Environmental 2 Managment (CEM)) seonduvaid protseduure lennujaamades 2.9.3 (4.1.3) Ülevaade meetoditest, mida kasutatakse õhuruumides, et 3 minimaliseerida lennunduse mõju keskkonnale 2.10 Lennureeglid 2.10.1 Visuaal- ja instrumentaallennureeglid 3 2.11. Lennuplaanid 2.11.1 Lennuplaani muutmine VFR – IFR ja IFR-VFR 3 2.12. Miinimumlennukõrgused 3 2.13. Lennud kontrollitavas ja mittekontrollitavas õhuruumis 3  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 41 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 30 h 3. Lennuliikluse korraldamine (ADI(TWR) ATM) 3.1. ATM 1.1 Lähilennujuhtimine 3.1.1 (1.1.1) Vastutusalad (nt. manööverdusalad, perroon, lennuväljaring) 2 3.1.2 (1.1.2) Ülevaade lähilennujuhtimisteenuse läbiviimisest 4 3.2. ATM 1.2 Lennuinfoteenus 3.2.1. (1.2.1) Info väljuvale ja saabuvale liiklusele 2 3.2.2. (1.2.2)Meteoroloogiline informatsioon, pilootide ettekanded 4 3.2.3. (1.2.3)Informatsioon lennuvälja olukorra ja seadmete kohta 3 3.2.4. (1.2.4)ATIS, töörežiim ja sisu, info uuendamine ja täpsustamine 3 3.3. ATM 1.3 Häireteenus 3.3.1. (1.3.1) Häireteeninduse osutamine 4 3.3.2. (1.3.2) Reageerimine hädateadetele ja -signaalidele 3 3.4. ATM 1.4 Läbilaskevõime ja lennuliiklusvoogude juhtimine 3.4.1. (1.4.1) Lennuvälja läbilaskevõimet mõjutavad tegurid 3 3.4.2. (1.4.2) Lennuliiklusvoo reguleerimine lennuväljal 4 3.4.2 (1.4.3) Vastavate üksuste teatamine (nt ülekoormuse- või 3 alakoormusega seoses) 3.5. ATM 2.1 Side 3.5.1. (2.1.1) Standardfraseoloogia kasutamine 3 3.5.2. (2.1.2)Side pidamise tehnika, tagasilugemine, kinnitamine 4 3.5.3. (Lisatud) Valgussignaalid lennuliiklusele ja maaliiklusele 4 3.6. ATM 3.1 Lennujuhtimisüksuse load 3.6.1 (3.1.1) Lennujuhtimisüksuse lubade korrektne kastusu 3 3.6.2 (3.1.2) Lennujuhtimisüksuse lubade kasutamine kontrollitud õhuruumis 4 3.6.2 (3.1.3) Lennujuhtimisüksuse lubade andmine vastavalt olukorrale 4 3.7. ATM 3.2 Lennujuhtimisüksuse juhised 3.7.1 (3.2.1) Lennujuhtimisüksuse juhiste korrektne kasutus 3 3.7.2 (3.2.2) Lennujuhtimisüksuse juhiste kasutamine kontrollitud õhuruumis 4 3.7.3 (3.2.3) Lennujuhtimisüksuse juhiste andmine vastavalt olukorrale 4 3.8. ATM 4.1 Koordineerimise vajalikkus 3.8.1 (4.1.1) Koordineerimise vajalikkus 3 3.9. ATM 4.2 Koordineerimisvahendid ja meetodid 3.9.1 (4.2.1) Võimalikud vahendid koordineerimiseks 3 3.10. ATM 4.3 Koordineerimisprotseduurid 3.10.1 (4.3.1) Koordineerimisprotseduuride selgitus 3 3.10.2 (4.3.2) Naaberüksustega koordineerimise algatamine 4 3.10.3 (4.3.3) Koordineerimis järgne tegutsemisviis 5 3.10.4 (4.3.4) Veenduda, et vastav lahendus leidis teostuse 4 3.10.5 (4.3.5) FIS koordineerimine 4 3.10.6 (4.3.6) ALRS koordineerimine 4  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 42 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.11. ATM 5.1 Kõrguse mõõtmine 3.11.1 (5.1.1) Lennutasandi määramine kõrgusnäidu andmete põhjal 4 3.11.2 (5.1.2) Lennuliikluse hajutamine kõrgusnäidu andmete põhjal 4 3.12. ATM 5.2 Takistustevaba kõrgus 3.12.1 (5.2.1) Planeerimine, koordineerimine ja lennujuhi tegevus vastavalt 4 minimaalse ohutu ja takistustevaba kõrguse põhjal kehtestatud reeglitele 3.13. ATM 6.1 Väljuvate õhusõidukite vaheline hajutus 3.13.1 (6.1.1) Väljuvate lendude vahelise hajutuse võimaldamine 4 3.14. ATM 6.2 Väljuvate õhusõidukite hajutus saabuvatest 3.14.1 (6.2.1) Väljuvate õhusõidukite hajutuse võimaldamine saabuvatest 4 õhusõidukitest 3.15. ATM 6.3 Maanduvate õhusõidukite vaheline hajutus; maanduvate ja väljuvate õhusõidukite vaheline hajutus 3.15.1 (6.3.1) Maanduvate õhusõidukite hajutuse võimaldamine teistest 4 maanduvatest ning väljuvatest õhusõidukitest 3.16. ATM 6.4 Ajal põhinev keerisjälje hajutus 3.16.1 (6.4.1) Keerisjälje hajutuse võimaldamine aja põhjal 4 3.17. ATM 6.5 Hajutusest loobumine, vähendatud hajutusmiinimumid 3.17.1 (6.5.1) Olukorrad, kus on võimalik loobuda hajutusest ja vähendatud 4 hajutusmiinimumide rakendamine. 3.18. ATM 7.1 Õhus kokkupõrke vältimise süsteemid 3.18.1 (7.1.1) ACAS soovituslike vahemike ja õhuruumi hajutusstandardite 2 eristamine 3.18.2 (7.1.2) Lennujuhi vastutus olukorras, kus piloot on andnud teada ACAS 2 RAst 3.18.3 (7.1.3) Vastamine piloodi tegutsemisteadetele õhusõiduki süsteemidelt 3 saadud häirete põhjal 3.19. ATM 7.2 Maapealsed ohutusabinõud 3.19.1 (7.2.1) Tegutsemine vastavalt maapealsete õhutusabinõude teadetele 3 3.20. ATM 8.1 Lennuandmete töötlemine. (8.1.1) Paberstripid ja 3 elektroonilised stripid, nõuded nende kasutamisel 3.20.1.(8.1.2) Lennuandmete lugemine strippidelt. 4 3.20.2. (8.1.3) Stripilaud, stripimärgid, strippide liikumine 4 3.20.3. (8.1.4) AFTN teatede, lennuplaanide lugemine 3 3.20.4. (8.1.5) Lennuplaani info kasutamine 3 3.21. ATM 9.1 Õhuruumi ja süsteemide tööd puudutav informatsioon 3.21.1 (9.1.1) Õhuruumide ja süsteemide tutvustamine ja käideldava 3 informatsiooni edastamine 3.21.2 (9.1.2) Õhuruumide ja süsteemide tööd puudutava informatsiooni osad 4 ja väljundid 3.22. ATM 9.2 Vahetusele eelnev briifing  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 43 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.22.1 (9.2.1) Dokumentatsiooniga tutvumine ja briifingus edastatud info 3 3.23. ATM 9.3 Vahetuse üleandmine/vastuvõtmine 3.23.1 (9.3.1) Informatsiooni edastamine vahetust ülevõtvale lennujuhile 3 3.23.2 (9.3.2) Vahetuse ülevõtmiseks vajalik informatsioon 3 3.24.1 ATM 10.1 Vastutus ja teabe töötlemine 3.24.2 (10.1.1) Vastutus teenuse osutamise eest 2 3.24.3 (10.1.2) Vastutuse jaotus erinevate lennujuhtimise üksuste vahel 2 3.24.4 (10.1.3) Militaarlennunduse mõju ja sellega seotud vastutuse jaotus 2 3.24.5 (10.1.4) Mehitamata õhupallide, troonide mõju ja sellega seotud vastutuse 2 jaotus 3.24.6 (10.1.5) Erinevate lennuoperatsioonide mõju lennujuhtimistaktikale ja 3 selle rakendamine 3.24.7 Lähilennujuhtimsüksuse vastutusala: definitsioon, mõõtmed, ARP, AD ELEV 2 3.24.8 Sisenemis- ja väljumispunktid, ootekohad 2 3.24.9 Olulised geograafilised orientiirid: asulad, teed 2 3.24.10 Harjutustsoonid 2 3.24.11 Visual Approach Chart ICAO 2 3.24.12 Aerodrome Chart ICAO, Aircraft parking/docking 2 Chart ICAO, Aerodrome Obstacle Chart ICAO 3.25. ATM 10.2 Lähilennujuhtimisüksuse funktsioonid 3.25.1 (10.2.1) Liiklusejuhtimine lähilennualas vastavalt üldnõuetele 4 3.25.2 (10.2.2) VFR liikluse haldamine vastavalt võimalikele piirangutele 4 3.26. ATM 10.3 Liikluse korraldamise protsess 3.26.1 (10.3.1) Situatsiooniteadlikuse säilitamine 4 3.26.2 (10.3.2) Konfliktide õigeaegne kindlaks tegemine 4 3.26.3 (10.3.3) Parimate lahenduste rakendamine, et võimaldada sujuv ja 3 ühtlane lennuliiklus 3.26.4 (10.3.4) Erinevate lahenduste ja tagajärgede hindamine 5 3.26.5 (10.3.5) Õigeaegne plaaneerimine 5 3.26.6 (10.3.6) Adekvaatne tegevuste järjestus 4 3.26.7 (10.3.7) Õigeaegne plaani teostus 3 3.26.8 (10.3.8) Ohutuse ja efektiivsuse tagamine 4 3.27. ATM 10.4 Maapealsed navigatsioonituled 3.27.1 (10.4.1) Õigete tulede konfiguratsiooni kasutamine vastavalt olukorrale 5 3.28. ATM 10.5 Lennujuhtimisüksuse poolt õhusõidukile edastatav teave 3.28.1 (10.5.1) Õhusõiduki opereerimist mõjutavate faktorite edastamine 4 3.28.2 (10.5.2) Lennuväljal valitsevatest tingimustest info edastamine 4 3.29. ATM 10.6 Liikluse juhtimine manööverdusalal 3.29.1. (10.6.1-10.6.3) Maaliikluse juhtimine, erinevad liiklusvahendid 4  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 44 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 ja nende ülesanded, liikluse planeerimine 3.29.2 (10.6.4) Töökoormuse hindamine ja reguleerimine vastavalt personali 5 võimekusele 3.30. ATM 10.7 Liikluse juhtimine lennuväljaringil 3.30.1 (10.7.1) Lennuliikluse juhtimine lennuväljaringil 4 3.30.2 (10.7.2) Saabuva ja väljuva lennuliikluse juhtimine 4 3.30.3 (10.7.3) Raadionavigatsiooni seadmete rakendamine lennuliikluse 4 korraldamiseks 3.30.4 (10.7.4) Lennuvälja oludest tingitud piirangud lennuliiklusele 4 3.30.5 (10.7.5) Ilmastikust tingitud piirangud lennuliiklusele 4 3.30.6 (10.7.6) Seadmetelt saadav info kasutamine 4 3.30.7 (10.7.7) Tegutsemine katkestatud lähenemisel või kordusringile mineva 3 lennu puhul 3.31. ATM 10.8 Kasutusel olev lennurada 3.31.1. (10.8.1)Kasutatava raja valimine; valimine piloodi või lennujuhi 5 initsiatiivil 3.31.2 (10.8.2) Kasutusel oleva raja kooskõlastamine 4 3.31.3 (10.8.3) Kasutusel oleva raja muutmine 4 3.31.4 Manööverdusala korrasoleku kontrollimine ja 4 koostöö lennujaama hooldeteenistusega 3.32. ATM 11.1 Lennud instrumentaallennuilma tingimustes 3.32.1. (11.1.1) Eri-VFR lennud 4 3.32.2. (11.1.2) Protseduurid madala nähtavusega oludes (LVO, Low Visibility 2 Operations) 3.32.3. Halva nähtavuse mõju 2 3.33. ATM 11.2 Väljuvate IFR lendude korraldamine 3.33.1 (11.2.1) Väljuvate IFR lendude juhtimine 4 3.33.2 (11.2.2) Väljuvate IFR lenduda planeerimine vastavalt liiklusele 4 3.33.3 (11.2.3) Väljuvatele IFR lendudele informatsiooni edastamine 4 3.34. ATM 11.3 Saabuvate IFR lendude korraldamine 3.34.1 (11.3.1) Saabuvate IFR lendude juhtimine 4 3.34.2 (11.3.2) Saabuvat IFR lendude planeerimine vastavalt liiklusele 4 3.34.3 (11.3.3) Saabuvate IFR lendude visuaallähenemise planeerimine 4 3.34.4 (11.3.4) Tegutsemine katkestatud lähenemise puhul 4 3.34.5 (11.3.5) Ringlähenemist sooritavate õhusõidukite integreerimine muu 4 liiklusega 3.34.6 (11.3.6) Vastava informatsiooni edastamine saabuvatele õhusõidukitele 4 3.35. ATM 11.4 Lähilennujuhtimine koos maaseire süsteemidega 3.35.1 (11.4.1) Arenevate süsteemide mõju lähilennuliikluse korralduses 3 4. Meteoroloogia (ADI(TWR) MET) 4h  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 45 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.1. MET 1.1 Ilmastikunähtused, nende mõju lennutegevusele 4.1.1 (1.1.1-1.1.5)Kohalikud tingimused, ohtlikud ilmastikunähtused 3 4.1.2 (1.1.6) Ilmaennustuste osakaal lennuliikluse korralduses 3 4.1.3 (1.1.7) Ilmast tulenevad lubade erinevused 4 4.2. MET 2.1 Meteoroloogilised mõõteriistad 4.2.1 (2.1.1) Ilmavaatluseseadmetelt informatsiooni tõlgendamine 3 4.3. MET 2.2 Muud meteoroloogiliste andmete allikad 4.3.1 (2.2.1) Meteoroloogilise ilmainfo dekodeerimine 3 4.3.2 (2.2.2) Kommunikatsiooni- ja võrguvahendite kasutamine 3 ilmainformatsiooni saamiseks 4.3.3 (2.2.3) Ilmainfo edastamine 3 5. Navigatsioon (ADI(TWR) NAV) 6h 5.1. NAV 1.1 Kaardid ja skeemid 5.1.1 (1.1.1) Lennundusekaartidel oleva info lugemine 3 5.1.2 (1.1.2) Lennunduskaartide kasutamine 3 5.2. NAV 2.1 Navigatsioonisüsteemid instrumentaallendudel 5.2.1 (2.1.1) Erinevate navigatsiooniseadmete eripärad 2 5.2.2 (2.1.2) Navigatsiooniseadmetelt saadava info tõlgendamine 3 5.2.3 (2.1.3) Navigatsiooniseadmete võimekused ning seda mõjutavad faktorid 3 5.2.4 (2.1.4) Lennuliikluse korraldus navigatsiooniseadmete vahetuse või rikke 4 korral 5.3. NAV 2.2 Stabiliseeritud lähenemine 5.3.1 (2.2.1) Stabiliseeritud lähenemise kontseptsioon 2 5.3.2 (2.2.2) Hilise kasutatava raja muutmise tagajärjed 3 5.4. NAV 2.3 Instrumentaalväljumised ja –saabumised 5.4.1 (2.3.1) SIDide iseloomustus 2 5.4.2 (2.3.2) Instrumentaallähenemise faasid 2 5.4.3 (2.3.3) Miinimumid seose täpis, mitte täpis- ja visuaallähenemistega 2 5.5. NAV 2.4 Satelliidipõhised süsteemid 5.5.1 (2.4.1) Satelliidipõhiste süsteemide kasutus lähilennujuhtimises 1 5.6. NAV 2.5 Suutlikkusel põhineva navigatsiooni kasutamine 5.6.1 (2.5.1) Suutlikkusel põhineva navigatsiooni arendus 1 6. Õhusõidukid (ADI(TWR) ACFT) 6h 6.1. ACFT 1.1 Õhusõidukite mõõteriistad 6.1.1 (1.1.1) Õhusõidukite mõõteriistadelt piloodi poolt edastatud 4 informatsiooni kasutamine lennuliikluse korraldamises 6.1.2 (1.1.2) Õhusõiduki raadioside tehnika 2 6.1.3 (1.1.3) Õhusõidukitele paigaldatud seiretehnika 2 6.2. ACFT 2.1 Õhusõidukite keerisjäljekategooriad  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 46 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 6.2.1 (2.1.1) Keerisjälje efekt ja ohud õhusõidukitele 2 6.2.2 (2.1.2) Meetodid keerisjälje hajutamiseks 3 6.3. ACFT 2.2 Õhusõidukite kiiruskategooriad lähenemisel 6.3.1. (2.2.1) Õhusõidukite kiiruskategooriate kasutus 2 6.3.2 (2.2.2) Õhusõidukite kiiruskategooriate mõju organisatsioonidele 3 6.4. ACFT 3.1 Stardiga seotud tegurid (3.1.1) Tegurite mõju arvestamine 4 6.5. ACFT 3.2 Tõusuga seotud tegurid (3.2.1) Tegurite mõju arvestamine 3 6.6. ACFT 3.3 Lõpplähenemise ja maandumisega seotud tegurid (3.3.1) Tegurite mõju arvestamine 4 6.7. ACFT 3.4 Majanduslikud tegurid õhusõidukite käitamisel (3.4.1) Tegurite mõju arvestamine 4 6.8. ACFT 3.5 Keskkonnategurid (3.5.1) Tegurite mõju arvestamine 3 6.9. ACFT 4.1 Õhusõiduki liigi tuvastamine 6.9.1 (4.1.1) Igapäevalennunduses käitavate õhusõidukite tutvustus 2 6.10. ACFT 4.2 Õhusõidukite tehnilised näitajad 6.10.1 (4.2.1) Igapäevalennunduses käitavate õhusõidukite tehniliste näitajate 4 ülevaade 4h 7. Inimtegurid (ADI(TWR) HUM) 7.1. HUM 1.1 Kognitiivsed tegurid 7.1.1 (1.1.1) Inimese infotöötlus mudel 2 7.1.2 (1.1.2) Tegurid, mis mõjutavad inimese infotöötlust võimekust 2 7.1.3 (1.1.3) Infotöötlust võimekust mõjutavate tegurite jälgimine ning nende 3 efekt otsustusvõimele 7.2. HUM 2.1 Väsimus 7.2.1 (2.1.1) Väsitavad tegurid tööl 1 7.2.2 (2.1.2) Väsimuse nähud 2 7.2.3 (2.1.3-2.1.4) Väsimuse äratundmine endas ja teistes 1 7.2.4 (2.1.5) Tegevus väsimuse korral 2 7.3. HUM 2.2 Terviseseisund 7.3.1 (2.2.1) Puudulikuterviseseisundi märgid 1 7.3.2 (2.2.2) Tegevused kehva terviseseisundi korral 2 7.4. HUM 3.1 Meeskonnatöö korraldamine 7.4.1 (3.1.1) Meeskonnatöö korralduse olulisus 1 7.4.2 (3.1.2) Meeskonnatöö korralduse kontseptsioon 1 7.5. HUM 3.2 Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas 7.5.1 (3.2.1) Konflikti põhjused 3 7.5.2 (3.2.2) Abinõud konfliktide vältimiseks 2 7.5.2 (3.2.3) Strateegiad vältimaks konflikte inimeste vahel 2 7.6. HUM 3.3 Vastutustundlik käitumine 7.6.1 (3.3.1) Tegurid, mis mõjutavad vastutustundliku käitumist 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 47 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 7.6.2 (3.3.2 ) Vastutustundlik otsustuste vastuvõtmine 3 7.7. HUM 4.1 Stress 7.7.1 (4.1.1) Stressi mõju töövõimekusele 1 7.8. HUM 4.2 Stressijuhtimine 7.8.1 (4.2.1) Stressimaandamine 3 7.8.2 (4.2.2) Stressirohketes situatsioonides abi küsimine, andmine ja 3 aktsepteerimine 7.8.3 (4.2.3) Šokeerivate ja stressirohkete sündmuste mõju 1 7.8.4 (4.2.4) Kriitilistes Intsidentides Stressi Haldamise (Critical Incident 2 Stress Mangement, CISM) kasulikus 7.8.5 (4.2.5) Tegevus pärast õnnetust või intsidenti 2 7.9. HUM 5.1 Inimlik viga 7.9.1 (5.1.1) Vigade ja ohutuse vaheline suhe 2 7.9.2 (5.1.2) Vigade eristus 2 7.9.3 (5.1.3) Veaohtlikud olukorrad 2 7.9.4 (5.1.4) Erinevad veatüübid ning nende tagajärjed lennujuhtimises 3 7.9.5 (5.1.5) Vigade avastamine ning nende kompenseerimine 2 7.9.6 (5.1.6) Korrektuuride tegemine 3 7.9.7 (5.1.7) Veateadete käitamise olulisus 2 7.9.8 (5.1.8) Õnnetuse/intsidendi järgne mõju lennujuhile 2 7.10 HUM 5.2 Eeskirjade rikkumine 7.10.1 (5.2.1) Pideva eeskirjade rikkumise muutmine aktsepteeritavaks ja selle 2 tagajärjed praktikas 7.11 HUM 6.1 Teabevahetus 7.11.1 (6.1.1) Efektiivne teabevahetus lennujuhtimises 3 7.11.2 (6.1.2) Piloodi lennujuhi vahelise side analüüs 3 7.12 HUM 6.2 Koostöö ühe vastutusala piires 7.12.1 (6.2.1) Vahendid suhtluseks lennujuhtide vahel kes töötavad samas 1 sektoris 7.12.2 (6.2.2) Erinevate vahendite efektiivsus suhtluse parendamisel 2 7.12.3 (6.2.3) Tegutsemis järjekord ohutu vahetuse üleandmiseks 1 7.12.4 (6.2.4) Tagajärjed kehva vahetuse üleandmise puhul 2 7.13. HUM 6.3 Koostöö eri vastutusalade vahel 7.13.1 (6.3.1) Vahendid efektiivse suhtluseks ja koordineerimiseks üksuste 1 vahel 7.14 HUM 6.4 Koostöö lennujuhi ja piloodi vahel 7.14.1 (6.4.1) Tegurid, mis mõjutavad lennujuhi ja piloodi vahelist koostööd 2 6h 8. Seadmed ja süsteemid (ADI(TWR) EQPS) 8.1. EQPS 1.1 Raadioside 8.1.1 (1.1.1) Kahepoolse raadioside seadmete kasutamine 3  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 48 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 8.1.2 (1.1.2) Raadioside tehnika käideldavuse hindamine indikatsioonide 3 põhjal 8.2. EQPS 1.2 Muu kõneside 8.2.1 (1.2.1) Suhtlus telefoni teel 3 8.3. EQPS 2.1 AFTN 8.3.1 (2.1.1) AFTN sõnumite dekodeerimine 3 8.4. EQPS 2.2 Automaatne andmevahetus 8.4.1 (2.2.1) Automaatse andmevahetuse süsteemide kasutamine 3 8.4.2 (2.2.2) Automaatsetele andmevahetus süsteemide kasutamine 2 operatsioonilises töös (nt. D-ATIS ja CPDLC kasutamine väljumislubade andmiseks) 8.5. EQPS 3.1 Seadmete käitamine ja jälgimine 8.5.1 (3.1.1) Seadmete töökvaliteedi hindamine lennujuhi positsioonil 3 8.5.2 (3.1.2) Seadmete käitamine lennujuhi positsioonil 3 8.5.3 (3.1.3) Seadmete käitamine lennujuhi positsioonil eriolukorras 3 8.6. EQPS 3.2 Kuvarid ja infosüsteemid 8.6.1 (3.2.1) Kuvarite kuvatav informatsioon 3 8.6.2 (3.2.2) Infomaterjalid kasutatavus 3 8.6.3 (3.2.3) Seadmetelt informatsiooni saamine 3 8.6.4 (3.2.4) Turveseadmetega arvestamine 2 8.6.5 (3.2.5) ASMGCS (Advanced-Surface Movement Guidance and Control 2 Systems) kasutus 8.7. EQPS 3.3 Lennuandmete süsteemid 8.7.1 (3.3.1) Lennuandmete kasutus lennujuhi töös 3 8.8. EQPS 4.1 Uued arengusuunad 8.8.1 (4.1.1) Uute arengute ja võimalike tuleviku perspektiivide tutvustus 1 8.9. EQPS 5.1 Piirangutele reageerimine 8.9.1 (5.1.1-5.1.2) Seadmete piirangutega arvestamine ja töötamine 3 8.10 EQPS 5.2 Häired sideseadmete töös 8.10.1 (5.2.1) Häirete tuvastamine sideseadmete töös 3 8.10.2 (5.2.2) Tagavara seadmete käitamine 4 8.11 EQPS 5.3 Häired navigatsiooniseadmete töös 8.11.1 (5.3.1) Häire kindlaks tegemine ja selle mõju 3 8.11.2 (5.3.2) Tagavara süsteemida rakendamine 3 9. Eriolukorrad lennuväljal ja selle läheduses (ADI(TWR) ABES) 6h 9.1. ABES 1.1 Ülevaade eriolukordadest 9.1.1 (1.1.1) Sagedamini esinevad eriolukorrad 1 9.1.2 (1.1.2) Potentsiaalsete ja tegelike eri- ja hädaolukordade tuvastamine 3 9.1.3 (1.1.3) Protseduurid kindlates eriolukordades 2 9.1.4 (1.1.4) Kõik võimalikud eriolukorrad mille jaoks puuduvad kindlad 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 49 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 protseduurid 9.1.5 (1.1.5) Eriolukorras aset leidvate sündmuste mõju ohutusele 2 9.2. ABES 2.1 Raadioside eriolukorras 9.2.1 (2.1.1) Efektiivse raadioside pidamine olukordades mille jaoks puudub 4 standard fraseoloogia 9.3. ABES 2.2 Töökoormuse reguleerimine 2 9.3.1 (2.2.1) Töökoormusega toimetuleku meetodid 4 9.3.2 (2.2.2) Tegevuste järjestus olulisuse alusel 4 9.3.3 (2.2.3) Efektiivse infoleviku tagamine 2 9.3.4 (2.2.4) Abi küsimine 9.4. ABES 2.3 Piloodi-lennujuhi koostöö 3 9.4.1 (2.3.1) Piloodilt vajaliku informatsiooni saamine 3 9.4.2 (2.3.2) Piloodi aitamine 3 9.5. ABES 3.1 Tööprotseduurid eriolukorras (3.1.1) Erinevatele olukordadele vastavad protseduurid 2 9.6. ABES 3.2 Raadioside katkemine (3.2.1) Piloodi tegevus raadioside 4 katkemisel (3.2.2) Lennujuhi tegevus raadioside katkemisel 3 9.7. ABES 3.3 Ebaseaduslik sekkumine (3.3.1) Protseduurid ebaseadusliku sekkumise olukorras 9.8. ABES 3.4 Eksinud või tundmatu õhusõiduk 3 9.8.1 (3.4.1-3.4.2) Protseduurid eksinud või tundmatu õhusõiduki abistamiseks 4 9.8.1 (3.4.3) Navigatsioonilise abi pakkumine piloodile 3 9.9. ABES 3.5 Lennuraja loata hõivamine (3.5.1) Protseduurid raja loata hõivamise olukorras 22 h 10. Lennuväljad (ADI(TWR) AGA) 1 10.0 Lennuvälju reglementeerivad dokumendid: ICAO Annex 14, Komisjoni määrus (EL) nr 139/2014, riiklikud normdokumendid 1 10.1 Lennuvälja planeerimine ja ehitamine 1 10.2. AGA 1.1 Mõisted (1.1.1) Lennuväljadega seotud mõisted 3 10.3. AGA 1.2 Koordineerimine (1.2.1) Lennuvälja ja ATS –üksuse vaheline informatsiooni vahetus 3 10.3.1. Kohalikud eeskirjad 3 10.3.2. Koostööprotseduurid 2 10.3.3. Lennujaama muud normdokumendid 2 10.4. AGA 2.1 Liiklusala (2.1.1) Liiklusala kirjeldus 2 10.4.1. (2.1.2) Sillutiste, takistuste ja kasutuspiirangutega alade märgistamine (nõuded, kirjeldus, kasutamine) 3 10.4.2. (2.1.3) Õhusõidukile edastatav teave liiklusala seisukorra  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 50 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 kohta 2 10.5. AGA 2.2 Manööverdusala (2.2.1) Manööverdusala kirjeldus 2 10.5.1 (2.2.2-2.2.3) Ruleerimisteede märgistamine päevaseks kasutamiseks 2 10.5.2. (2.2.4) Ruleerimisteede valgustusseadmete kirjeldus ja kasutamine 10.6. AGA 2.3 Lennurajad 2 10.6.1. (2.3.1) Raja kirjeldus (raja kate, ohutusalad raja otstes) 2 10.6.2. (2.3.2) Instrumentaallennuks kasutatava raja tunnused 2 10.6.3. (2.3.3) Visuaallennuks kasutatava raja tunnused 2 10.6.4. (2.3.4) TORA, TODA, ASDA, LDA 2 10.6.5. (2.3.5) Radade erinevus tulenevalt sillutisest ja kandevõimest 2 10.6.6. (2.3.6) Radade numbrisüsteem ja orientatsioon 2 10.6.7. (2.3.6) Radade märgistamine päevaseks kasutamiseks (värv, tähistus, keskjoon, lävi, maandumiskoht, puutepunkt, äärejooned jne.) 2 10.6.8. (2.3.7) Radade valgustamine (värv, intensiivsus, ääred, puutepunkt, lävi jne.) 2 10.6.9 (2.3.8) Visuaalsete maandumisseadmete funktsioonid (VASI, AVASI, PAPI) 2 10.6.10 (2.3.9) Valgustussüsteemid lähenemiseks 2 10.6.11. (2.3.10) Erinevad ilmastiku nähted rajal 2 10.6.12. (2.3.11) Nakketegur ja selle mõjutajad 2 10.6.13. (2.3.12) RVR, mõju lennuväljal opereerimisele. 2 10.6.14. Takistused lennuväjal ja nendest tulenevad piirangud 2 10.7. AGA 3.1 Takistusvaba ala lennuväljade ümber (3.1.1) Vajadus 2 10.8. AGA 4.1 (4.1.1) Lennujaama tööks vajalike seadmete paiknemine 1 10.9. Lennuväljade hooldamine 1 10.9.1. Erinevad hooldustööd ja nende teostamine 1 10.9.2. Lennuväljade hooldetehnika 2 10.9.3. Koostöö hooldeteenistuste ja ATS üksuste vahel 3 10.10. PEN 1.1 Õppekülastus lennuväljale ja lähilennujuhtimisüksusesse 2h 11. EKSAM  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 51 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 HARJUTUSED SISU2 HULK TWR 00 Tutvumine simulaatoriga, instruktorite poolt läbiviidav 1 näidisharjutus Kohalik VFR liiklus ringil; lennuplaanide vastuvõtmine; VFR TWR 01 - 05 lennud harjutustsooni; kohalik ja välju VFR liiklus; kohalik liiklus 5 ja saabuv VFR liiklus; helikopterite lennutegevus; maaliiklus; kohalik, saabuv ja väljuv VFR liiklus TWR 06 - 08 VFR liiklus ja väljuv IFR liiklus, maaliiklus 3 TWR 09 - 11 VFR liiklus ja saabuv IFR liiklus, instrumentaal ja 3 visuaallähenemised; talvised hooldustööd TWR 12 - 14 VFR liiklus, saabuv ja väljuv IFR liiklus 3 Kohalik IFR lend, eri-VFR lennud, meteoroloogilise info TWR 15 - 17 edastamine, piirangud raja kasutamisel, detailsed ruleerimisjuhised, 3 katkestatud lähenemised VFR TWR 18 - 21 Lennutegevuse eriliigid, muutuv ilm VMC IMC, kohalik IFR lend, katkestatud lähenemised IFR 4 TWR 22 - 24 Liiklus öösel, eriolukorrad, IFR ja VFR liiklus 3 TWR 25 - 27 VFR ja IFR liiklus, katkestatud lähenemised, maaliiklus, jätkuv 3 liiklus vahetuse üleandmine TWR 28F – 30 F Kontrollharjutused VMC, IMC, VMC 3 Simulaatoriharjutustes kasutatakse Tallinna lennujaamal põhinevat, kuid algkoolituse eesmärkide täitmiseks spetsiaalselt kujundatud lennuvälja ja ümbritsevat õhuruumi. Ühele harjutusele koos eelnevate ja järgnevate kommentaaridega kulub 60 minutit. Märkus: Sõltuvalt õpilaste edasijõudmisest võib teha muudatusi harjutuste sisus ja korraldada kordusharjutusi.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 52 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.16 Õppeaine: Lähenemislennujuhtimine seirega I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.042 Lähenemislennujuhtimine seirega (eesti ja inglise keeles) Approach Control Surveillance (APS/TCL) ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA Lennuliiklusteenindus (2282), eriala pädevusõppe moodul ÕPPEAINE MAHT (EAP) 22 ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 90t, iseseisev töö: 82t, praktika: 400t ÕPETAMISE KEELED Eesti, inglise LISAINFO (eeldusained, Kursusele pääseb peale lennujuhtimise baasõppemooduli profileeriv aine, õppeaines positiivset läbimist, soovituslik on läbida eelnevalt ka osalemise piirangud jne) ADI/TWR pädevusõppe moodul ÕPPEJÕUD R.Käsik, T.Keskikuru, külalisõppejõud II. ÕPPEAINE EESMÄRK, ÕPIVÄLJUNDID JA LÜHIKIRJELDUS ÕPPEAINE EESMÄRK Valmistada ette üliõpilasi tööks lähenemislennujuhtimisüksuses, mis kasutab seiret ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) Teab lähenemislennujuhi tööks vajalikke reegleid ja seadusi, rakendab APS planeerimismeetodeid ja käitamisprotseduure; 2) Korraldab saabuvat, ootavat, lahkuvat ja ülelendavat lennuliiklust lähenemislennujuhtimisüksuse vastutusalas ohutult ja sujuvalt; 3) Oskab edastada lennuinfot; 4) Suhtlemisel pilootide ja koostööpartneritega kasutab standardset fraseoloogiat, ebatavalistes olukordades on side selgelt arusaadav; 5) Teeb koostööd teiste üksustega. 6) Käsitleb ohutult keerulise ja tiheda liiklusega olukorda SISU LÜHIKIRJELDUS Teoreetiline ettevalmistus Praktilised tööharjutused jäljendatud töökeskkonnas. Seminarid harjutuste analüüsimiseks. III. HINDAMISVIISID JA –KRITEERIUMID ARVESTUSE SAAMISE Läbitud nii teoreetiline kui praktiline osa täies mahus koos TINGIMUSED vastava pideva hindamisega. Praktiliste harjutuste hindamise süsteemi vt allpool. VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Puudub VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Teooriatest (lisainfo: Õigesti on vastatud vähemalt 75% küsimustele. mitteeristav hindamine, eeldus pääsuks iseseisvale töösooritusele)  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 53 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 2. Iseseisev töösooritus Kõik harjutused tuleb sooritada positiivselt. Sooritatuks jäljendatud keskkonnas loetakse harjutus juhul, kui üliõpilase teoreetilised (lisainfo: 2 harjutust; teadmised võimaldavad tal tegutseda vastavalt reeglitele, mitteeristav hindamine; tagatud on lennuohutus ja liikluse sujuvus, vastutusala Simulaatoriharjutustes kasutamine on ratsionaalne, lennuinfot antakse piisavas kasutatakse reaalsel Tallinna mahus, harjutuse jooksul ei esine lennujuhi poolt lennuväljal põhinevat põhjustatud viivitusi enam kui 20 minutit, raadioside on õhuruumi. Ühele harjutusele arusaadav, koostöö teiste üksustega on korrektne. koos eelnevate ja järgnevate kommentaaridega kulub 60 Harjutuse hindamiseks kasutatakse järgnevat süsteemi: minutit.) Harjutuse alguses on hinnataval 5 punkti. Iga eksimus annab teatud arvu miinuspunkte. Positiivse tulemuse väärtus on vähemalt 1,5 punkti. Täpsem tabel erinevate eksimuste kaaluga on saadaval õppejõult. Märkus: üldjuhul rakendatakse tervikhindamist, kuid juhul kui üliõpilase soorituse jooksul tekib reaalne oht õhusõidukile, siis loetakse harjutus mittesooritatuks sõltumata harjutuse senisest käigust  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 54 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA TASE MAHT 1.Sissejuhatus õppeainesse. (APS INTR) 2h 1.1. INTR 1.1 Kursuse tutvustus INTR 1.1.1 Kursuse eesmärk ja väljundid 2 1.2. INTR 1.2 Kursuse administreerimine INTR 1.2.1 Administreerimine 1 1.3. INTR 1.3 Õppematerjalid ja koolitusdokumendid INTR 1.3.1 Õppekeskkondade kasutamine INTR 1.3.2 Koolituse dokumenteerimine 3 1.4. INTR 2.1 Kursuse sisu ja korraldus INTR 2.1.1 Kasutatavad koolitusmeetodid 1 INTR 2.1.2 Teemade tutvustus 2 INTR 2.1.3 Teoreetilise õppe korraldus INTR 2.1.4 Praktilise õppe korraldus 1 INTR 2.2 Koolituse põhimõtted INTR 2.2.1 Tagasisidestamise viisid 2 INTR 2.3 Hindamisprotsess INTR 2.3.1 Protsessi kirjeldus 1 2. Lennundusõigus (APS LAW, APS PEN) 6h 2.1. LAW 1.1 Lennujuhiloaga kaasnevad õigused ja kohustused. (1.1.1) 3 Lennujuhiloa väljaandmise tingimused, (1.1.2) Lennujuhiloa kehtivuse 2 tingimused (1.1.3) Lennujuhiloa tühistamise/taastamise tingimused 2 2.2. LAW 2.1 Ettekanded 2.2.1 (2.1.1) Ettekannete standard vormid 1 2.2.2 (2.1.2) Ettekannete funktsioon ja ettekandmise protsessi 2 2.2.3 (2.1.3) Ettekannete koostamine 3 2.3. LAW 2.2 Õhuruum 2.3.1 (2.2.1) Õhuruumide struktuur ja klassifikatsioon 3 2.3.2 (2.2.2) Lennujuhi ülesanded vastavalt õhuruumi klassifiktsioonile 4 2.3.3 (2.2.3) Vastutuse mõistmine seoses takistustevaba kõrgust hõlmavate 3 lubadega 2.4. LAW 3.1. Tagasiside andmise protsess 2.4.1 (3.1.1) Lennujuhipoolese tagasiside olulisuse tähtsuse täheldamine 1 2.4.2 (3.1.2) Ettekantud sündmuste analüüsimist 2 2.4.3 (3.1.3) Vahendid soovituste levitamiseks 1 2.4.4(3.1.4) „Just Culture“ kontsept 3 2.5. LAW 3.2 Ohutusalased uurimised 2.5.1 (3.2.1) Ohutsalaste uuringute roll ja missioon seoses ohutuse 2 edendamisega 2.5.2 (3.2.2) Ohutusalaste uuringute töömeetodid 1 2.6. PEN 2.1 Lennuliiklusteeninduse osapooled tsiviillennunduses 2.6.1 (2.1.1) Lennujuhi tegevus seose tsiviillennundusega 2 2.6.2 (2.1.2) Osapooled, kes sekkuvad tsiviillennunduse operatsioonidesse 2 2.7. PEN 2.2 Lennuliiklusteeninduse osapooled militaarlennunduses 2.7.2 (2.2.1) Militaarlennunduse tegevus 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 55 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 2.8. PEN 3.1 Teenuse osutamine ja nõuded kasutajatele 2.8.1 (3.1.1) Lennuliiklusteenust pakkuva üksuse rolli 3 2.8.2 (3.1.2) Nõuded lennuliiklusteenuse kasutajale 3 2.9. PEN 4.1 Keskkonnakaitse 2.9.1 (4.1.1) Keskkonnakaitsega seonduvaid piiranguid lennutegevusele 2 2.9.2 (4.1.2) Ühise Keskonnahaldusega (Collaborative Environmental 2 Managment (CEM)) seonduvaid protseduure lennujaamades 2.9.3 (4.1.3) Ülevaade meetoditest, mida kasutatakse õhuruumides, et 3 minimaliseerida lennunduse mõju keskkonnale 2.10 Lennureeglid 3 2.10.1 Visuaal- ja instrumentaallennureeglid 3 2.11. Lennuplaanid 3 2.11.1 Lennuplaani muutmine VFR – IFR ja IFR-VFR 3 2.12. Miinimumlennukõrgused 3 2.14. Lennud kontrollitavas ja mittekontrollitavas õhuruumis 3 3. Lennuliikluse korraldamine (APS ATM) 50 h 3.1. ATM 1.1 Lennujuhtimisteenus lähenemislennujuhtimisüksuses 3.1.1 (1.1.1) Vastutusala 3 3.1.2 (1.1.2) Lähenemislennujuhtimisteenuse osutamine 4 3.2. ATM 1.2 Lennuinfoteenus 3.2.1 (1.2.1) lennuinfoteenuse osutamine 4 3.2.2. (1.2.2) Seireseadmete kasutamine FIS teenuse osutamisel 3 3.2.3 (1.2.3) Liiklusinfo edastamine 3 3.2.4 (1.2.4) ATIS kasutamine lähenemislennujuhtimisteenuse osutamisel 3 3.3. ATM 1.3 Häireteenus 3.3.1 (1.3.1)Häireteeninduse osutamine 3 3.3.2 (1.3.2) Reageerimine hädasignaalidele 3 3.3.3 (1.3.3) Seireseadmete kasutamine häireteeninduse osutamisel 3 3.3.4 Päästekorraldus Eestis 2 3.4. ATM 1.4 Läbilaskevõime ja lennuliiklusvoogude juhtimine 3.4.1 (1.4.1) ATS süsteemi läbilaskevõimet mõjutavad tegurid 3 3.4.2 (1.4.2-1.4.4)Lennuliiklusvoo reguleerimine ja liikluse korraldamine 4 vastutusalas 3.4.3 (1.4.5) Vahetusevanem informeerimine liiklusolukorrast 3 3.4.4 (1.4.6) Seiresüsteemist tulenevad piirangud läbilaskevõimele 4 3.5. ATM 1.5 Õhuruumi korraldus 3.5.1 (1.5.1) Õhuruumi paindlik kasutamise põhimõtted 3 3.5.2 (1.5.2) Liikluse korraldamine arvestades õhuruumi paindlikku kasutust 4 3.6. ATM 2.1 Side 3.6.1 (2.1.1)Standardfraseoloogia kasutamine 3  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 56 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.6.2 (2.1.2)Side pidamise efektiivne tehnika, tagasilugemine, kinnitamine 4 3.7. ATM 3.1 Lennujuhtimisüksuse load 3.7.1 (3.1.1) Olukorrale vastav luba 3 3.7.2 (3.1.2-3.1.3) Lubade andmine ja loast kinnipidamise jälgimine 4 3.8. ATM 3.2 Lennujuhtimisüksuse juhised 3.8.1 (3.2.1) Korrektsed juhised 3 3.8.2 (3.2.2-3.2.3) Korrektse juhise väljastamine ja selle täitmise jälgimine 4 3.9. ATM 4.1 (4.1.1) Koordineerimise vajalikkus 3 3.10. ATM 4.2 (4.2.1) Koordineerimisvahendid ja meetodid 3 3.11. ATM 4.3 Koordineerimisprotseduurid 3.11.1 (4.3.1) Koordineerimisprotseduuride selgitus 3 3.11.2 (4.3.2) Naaberüksustega koordineerimise algatamine 4 3.11.3 (4.3.3) Koordineerimis järgne tegutsemisviis 5 3.11.4 (4.3.4) Vastava lahenduse teostumises veendumine 4 3.11.5 (4.3.5) FIS koordineerimine 4 3.11.6 (4.3.6) ALRS koordineerimine 4 3.12. ATM 5.1 Kõrguse mõõtmine 3.12.1 (5.1.1) Lennutasandi määramine kõrgusnäidu andmete põhjal 4 3.12.2 (5.1.2) Lennuliikluse hajutamine kõrgusnäidu andmete põhjal 4 3.13. ATM 5.2 Takistustevaba kõrgus 3.13.1 (5.2.1) Planeerimine, koordineerimine ja lennujuhi tegevus vastavalt 4 minimaalse ohutu ja takistustevaba kõrguse põhjal kehtestatud reeglitele 3.14. ATM 6.1 Kõrgushajutus 3.14.1 (6.1.1) Kõrgushajutuse tagamine 4 3.14.2 (6.1.2) Suurendatud ja vähendatud kõrgushajutus 4 3.14.3 (6.1.3) Seireandmete kasutamine kõrgushajutuse määramisel 3 3.15. ATM 6.2 Pikihajutus seire kasutamisel 3.15.1 (6.2.1) Pikihajutuse tagamise meetodid seire kasutamisel 4 3.15.2. Kiiruskontrolli kasutamine hajutuse säilitamiseks/tekitamiseks 4 3.16. ATM 6.3 Hajutuse delegeerimine 3.16 1 (6.3.1) Hajutuse delegeerimine piloodile, kes sooritab visuaallähenemist 4 3.16.2 (6.3.2) Tingimused, mis peavad olema täidetud, et delegeerida 3 hajutuskohutust piloodile 3.17. Vahemaal põhinev keerisjäljehajutus 4 3.18. Hajutusmiinimumid seire kasutamisel 4 3.18.1 Õhusõidukite omavahelise kauguse määramine 4 3.18.2 Vektoreerimine külghajutuse säilitamiseks/saavutamiseks 4  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 57 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.18.3 Külghajutus õhuruum piiride suhtes 4 3.19 Hajutusmiinimimumid seire puudumisel 3 3.19.1 Sama- ja vastasuunalised lennusuunad, ristuv lennusuund 3 3.19.2 Ajal või kaugusel põhinevad pikihajutused 3 3.19.3 Ajal või kaugusel põhinevad külghajutused 3 3.19.4 Lennuandmete salvestamine andmekuva puudumisel 3 3.20. ATM 7.1 Õhus kokkupõrke vältimise süsteemid 3.20.1 (7.1.1) ACAS soovituslike vahemike ja õhuruumi hajutusstandardite 2 eristamine 3.20.2 (7.1.2) Lennujuhi vastutus olukorras, kus piloot on andnud teada ACAS 2 RAst 3.20.3 (7.1.3) Vastamine piloodi tegutsemisteadetele õhusõiduki süsteemidelt 3 saadud häirete põhjal 3.21. ATM 7.2 Maapealsed ohutusabinõud 3.21.1 Erinevad hoiatused seiresüsteemides 2 3.21.2 Lennujuhi vastutus ja tegevused 3 3.22. ATM 8.1 Lennuandmete töötlemine 3.22.1 (8.1.1-8.1.2) Lennuandmete uuendamine kuvaril ja nende analüüsimine 4 3.22.2 (8.1.3)Radarlipiku kasutamine 4 3.22.3 (8.1.4-8.1.5) Lennuplaaniandmete hankimine ja kasutamine 3 3.23. ATM 9.1 Õhuruumi ja süsteemide tööd puudutav informatsioon 3.23.1 (9.1.1) Õhuruumide ja süsteemide tutvustamine ja käideldava 3 informatsiooni edastamine 3.23.2 (9.1.2) Õhuruumide ja süsteemide tööd puudutava informatsiooni osad 4 ja väljundid 3.24. ATM 9.2 Vahetusele eelnev briifing 3.24.1 (9.2.1) Dokumentatsiooniga tutvumine 3 3.24.2 (9.2.2) Protseduuride muudatustega arvestamine liikluse korraldamisel 4 3.25. ATM 9.3 Vahetuse üleandmine/vastuvõtmine 3.25.1 (9.3.1) Informatsiooni edastamine vahetust ülevõtvale lennujuhile 3 3.25.2 (9.3.2) Vahetuse ülevõtmiseks vajalik informatsioon 3 3.26. ATM 10.1 Vastutus ja teabe töötlemine 3.26.1 (10.1.1)Vastutus informatsiooni edastamise eest 2 3.26.2 (10.1.2-3)Õhupallide ja militaarlennunduse mõju 2 3.26.3 (10.1.4-8)Erineva informatsiooni mõju lennujuhtimistaktikale ja selle 5  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 58 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 rakendamine 3.27. ATM 10.2 Lennujuhtimise seireteenus 3.27.1. (10.2.1) Vastutus seire kasutamisel 2 3.27.2 (10.2.2) Seire kasutusvõimalused 2 3.27.3. (10.2.3) Lennujuhtimine IFR ja VFR lendudele seire abil 4 3.27.4. (10.2.4) Seireteenuse katkemisel kasutatavad protseduurid 3 3.28. ATM 10.3 Liikluse korraldamise protsess 3.28.1. (10.3.1) Situatsiooniteadlikkuse säilitamine 4 3.28.2. (10.3.2) Konfliktsituatsioonide õigeaegne tuvastamine 4 3.28.3. (10.3.3-10.3.5) Erinevate lahenduste leidmine ja meetodite 5 rakendamine ohutu ja efektiivse liiklusvoo tagamisel 3.28.4 (10.3.6) Prioriteetide määratlemine 4 3.28.5 (10.3.7) Koostatud plaani täideviimine 3 3.28.6 (10.3.8) Täideviidud plaani ohtuse ja effektviisuse tagamine 4 3.29. ATM 10.4 Liikluse haldamine 3.29.1 (10.4.1) Saabuvate, väljuvate, ülelendavate lendude korraldamine 4 3.29.2 (10.4.2) Võtted töökoormuse juhtimiseks arvestades isikliku suutlikkust 5 3.29.3 (10.4.3-10.4.6) Radarkursside andmine, omanavigeerimise taastamine 4 3.29.4 (10.4.7) Liikluse korraldamine erinevate lähenemisprotseduuridega 4 3.29.5 (10.4.8-10.4.9) Kordusringile minek ja sellega kaasnevad töövõtted 4 3.30. ATM 10.5 Lennujuhtimisteenus lennujuhtimist toetavate 3 süsteemide abil 3.31. ATM 11.1 Üldised protseduurid ootetsoonis 3.31.1 (11.1.1) Ooteprotseduuride kasutamine 3 3.31.2 (11.1.2) Ooteprotseduuride läbimist mõjutavate faktoritega arvestamine 3 3.32. ATM 11.2 Lähenevad õhusõidukid 3.32.1 (11.2.1) Arvestusliku saabumisaja arvutamine 3 3.32.2 (11.2.2) Lennuliikluse organiseerimine ootetsoonides 4 3.33. ATM 11.3 Ootamine seire kasutamise korral 3.33.1 (11.3.1) Muu liikluse hajutamine ootetsoonis olevast liiklusest 4 3.33.2 (11.3.2) Tehniliste tugisüsteemide kasutamine 4 3.34. ATM 12.1 Tunnistamine 3.34.1 (12.1.1) Tunnistamisel esineda võivad vead 3 3.34.2 (12.1.2) Tunnistamise teostamine 3 3.34.3 (12.1.3) Tunnistamisel esinevate eksimuste parandamine 3  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 59 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.35. ATM 12.2 Tunnistatuse säilitamine (12.2.1) Säilitamise vajalikkus 3 3.36. ATM 12.3 Tunnistatuse kaotamine 3.36.1 (12.3.1) Tunnistatuse kaotamise tuvastamine 3 3.36.2 (12.3.2) Tunnistatuse taastamise meetodid 3 3.36.3 (12.3.3) Tegutsemine tunnistatuse kaotamise olukorras 3 3.37. ATM 12.4 Asukohateated 3.37.1 (12.4.1) Asukohateate edastamise olukorrad 3 3.37.2 (12.4.2) Asukohateate edastamise formaat 1 3.38. ATM 12.5 Tunnistatuse üleandmine (12.5.1-12.5.2) Üleandmise meetodid ja ettevaatusabinõud. 3 3.39. PEN 1.1 Õppekülastus lähenemislennujuhtimisüksusesse 2 4. Meteoroloogia (APS MET) 4h 4.1. MET 1.1 Ilmastikunähtused 4.1.1 (1.1.1-1.1.2) Ohtlikud ilmastikunähtused, vastava info kasutamine 4 liikluse korraldamisel 4.1.2. (1.1.3) Teadaoleva ohtliku nähtuse vältimine 3 4.2. MET 2.1 Meteoroloogilise teabe allikad 4.3.1 (2.1.1) Meteoroloogilise ilmainfo leidmine 3 4.3.3 (2.1.2) Meteoroloogilise Ilmainfo edastamine 3 5. Navigatsioon (APS NAV) 6h 5.1. NAV 1.1 Kaardid ja skeemid 5.1.1 (1.1.1) Lennundusekaartide mõistmine 3 5.1.2 (1.1.2) Lennunduskaartide kasutamine 3 5.2. NAV 2.1 Navigatsioonisüsteemid instrumentaallendudel 5.2.1 Erinevate navigatsiooniseadmete eripärad 3 5.2.2 Navigatsiooniseadmetelt saadava info tõlgendamine 3 5.2.3 (2.1.1) Navigatsiooniseadmete võimekused ning seda mõjutavad faktorid 3 5.2.4 (2.1.2) Lennuliikluse korraldus navigatsiooniseadmete vahetuse või rikke 4 korral 5.3. NAV 2.2 Stabiliseeritud lähenemine 5.3.1 (2.2.1) Stabiliseeritud lähenemise kontseptsioon 2 5.3.2 (2.2.2) Hilise kasutatava raja muutmise tagajärjed 3 5.3.3 (2.2.3) Lennujuhi tegevused, mis mõjutavad lähenemise stabiilsust 3 5.4. NAV 2.3 Instrumentaalväljumised ja –saabumised 5.4.1 (2.3.1) SIDide iseloomustus 2 5.4.2 (2.3.2) Instrumentaallähenemise faasid 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 60 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 5.4.3 (2.3.3) Miinimumid seose täpis, mitte täpis- ja visuaallähenemistega 2 5.5. NAV 2.4 Navigatsiooniabi 5.5.1 (2.4.1-2-4-2) Pilootidele vajalik informatsiooni olukorras, kus neile on 5 vajalik navigatsiooniabi osutamine. Olukorra tuvastamine, tegutsemine 5.6. NAV 2.5 Satelliidipõhised süsteemid 5.6.1 (2.5.1) Satelliidipõhiste süsteemide kasutus 1 5.7. NAV 2.6 Suutlikkusel põhineva navigatsioon 5.7.1 (2.6.1) Suutlikkusel põhineva navigatsiooni põhimõte ja kasutamine 2 5.7.1 (2.5.1) Suutlikkusel põhineva navigatsiooni töö ja arendus 1 6. Õhusõidukid (APS ACFT) 10 h 6.1. ACFT 1.1 Õhusõidukite mõõteriistad 6.1.1 (1.1.1) Õhusõidukite mõõteriistadelt piloodi poolt edastatud 4 informatsiooni kasutamine lennuliikluse korraldamises 6.1.2 (1.1.2) Õhusõiduki raadioside seadmed 2 6.1.3 (1.1.3) Õhusõidukitele paigaldatud seiretehnika 2 6.2. ACFT 2.1 Õhusõidukite keerisjäljekategooriad 6.2.1 (2.1.1) Keerisjälje efekt ja ohud õhusõidukitele 2 6.2.2 (2.1.2) Meetodid keerisjälje hajutamiseks 3 6.3. ACFT 2.2 Õhusõidukite kiiruskategooriad lähenemisel 6.3.1. (2.2.1) Õhusõidukite kiiruskategooriate kasutus 2 6.3.2 (2.2.2) Õhusõidukite kiiruskategooriate mõju organisatsioonidele 3 6.4. ACFT 3.1 Tõusuga seotud tegurid 6.4.1 (3.1.1) Tõusu mõjutavate faktorite mõjuga arvestamine 4 6.4.2 (3.1.2) Tõusu mõjutavate faktorite mõju hindamine 3 6.5. ACFT 3.2 (3.2.1) Marsruutlennuga seotud tegurid, mõjuga arvestamine 4 6.6. ACFT 3.3 (3.3.1) Laskumise ja alglähenemisega seotud tegurid, mõjuga 4 arvestamine 6.7. ACFT 3.4 Lõpplähenemise ja maandumisega seotud tegurid, mõjuga 4 arvestamine 6.8. ACFT 3.5 (3.5.1) Majanduslikud tegurid õhusõidukite käitamisel, mõjuga 4 arvestamine 6.8.1 (3.5.2) Jätkuva tõusu ja laskumise võimaldamine 3 6.8.2 (3.5.3) Otsemarsruutide võimaldamine 3 6.9. ACFT 3.6 Keskkonnategurid (3.6.1) Keskkonnateguritest tulenevate 3 piirangutega arvestamine 6.10. ACFT 4.1 Õhusõidukite tehnilised näitajad 6.10.1 (4.1.1) Igapäevalennunduses käitavate õhusõidukite tehniliste näitajate 4 ülevaade 7. Inimtegur (APS HUM) 4h  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 61 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 7.1. HUM 1.1 Kognitiivsed tegurid 7.1.1 (1.1.1) Inimese infotöötlus mudel 2 7.1.2 (1.1.2) Tegurid, mis mõjutavad inimese infotöötlust võimekust 2 7.1.3 (1.1.3) Infotöötlust võimekust mõjutavate tegurite jälgimine ning nende 3 efekt otsustusvõimele 7.2. HUM 2.1 Väsimus 7.2.1 (2.1.1-2.1.2) Väsitavad tegurid. Väsimuse nähud 2 7.2.2 (2.1.3) Väsimuse äratundmine endas 1 7.2.3 (2.1.4) Väsimuse äratundmine teistes 1 7.2.4 (2.1.5) Tegevus väsimuse korral 2 7.3. HUM 2.2 Terviseseisund 7.3.1 (2.2.1) Halvenenud terviseseisundi märgid 1 7.3.2 (2.2.2) Tegevused halvenenud terviseseisundi korral 2 7.4. HUM 3.1 Meeskonnatöö korraldamine 7.4.1 (3.1.1) Meeskonnatöö korralduse olulisus 1 7.4.2 (3.1.2) Meeskonnatöö korralduse kontseptsioon 1 7.5. HUM 3.2 Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas 7.5.1 (3.2.1) Konflikti põhjused 3 7.5.2 (3.2.2) Abinõud konfliktide vältimiseks 2 7.5.2 (3.2.3) Strateegiad vältimaks konflikte inimeste vahel 2 7.6. HUM 3.3 Vastutustundlik käitumine 7.6.1 (3.3.1) Tegurid, mis mõjutavad vastutustundliku käitumist 2 7.6.2 (3.3.2 ) Vastutustundlik otsustuste vastuvõtmine 3 7.7. HUM 4.1 Stress 7.7.1 (4.1.1) Stressi mõju töövõimekusele 1 7.8. HUM 4.2 Stressijuhtimine 7.8.1 (4.2.1) Stressimaandamine 3 7.8.2 (4.2.2) Stressirohketes situatsioonides abi küsimine, andmine ja 3 aktsepteerimine 7.8.3 (4.2.3) Šokeerivate ja stressirohkete sündmuste mõju 1 7.8.4 (4.2.4) Kriitilistes Intsidentides Stressi Haldamise (Critical Incident 2 Stress Mangement, CISM) kasulikus 7.8.5 (4.2.5) Tegevus pärast õnnetust või intsidenti 2 7.9. HUM 5.1 Inimlik viga 7.9.1 (5.1.1) Vigade ja ohutuse vaheline suhe 2 7.9.2 (5.1.2) Vigade eristus 2 7.9.3 (5.1.3) Veaohtlikud olukorrad 2 7.9.4 (5.1.4) Erinevad veatüübid ning nende tagajärjed lennujuhtimises 3 7.9.5 (5.1.5) Vigade avastamine ning nende kompenseerimine 2 7.9.6 (5.1.6) Korrektuuride tegemine 3 7.9.7 (5.1.7) Veateadete käitamise olulisus 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 62 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 7.9.8 (5.1.8) Õnnetuse/intsidendi järgne mõju lennujuhile 2 7.10 HUM 5.2 Eeskirjade rikkumine 7.10.1 (5.2.1) Pideva eeskirjade rikkumise muutmine aktsepteeritavaks ja selle 2 tagajärjed praktikas 7.11 HUM 6.1 Teabevahetus 7.11.1 (6.1.1) Efektiivne teabevahetus lennujuhtimises 3 7.11.2 (6.1.2) Piloodi–lennujuhi vahelise raadioside näidete analüüs 4 7.12 HUM 6.2 Koostöö ühe vastutusala piires 7.12.1 (6.2.1) Vahendid suhtluseks lennujuhtide vahel kes töötavad samas 1 sektoris 7.12.2 (6.2.2) Erinevate vahendite efektiivsus suhtluse parendamisel 2 7.12.3 (6.2.3) Tegutsemise järjekord ohutu vahetuse üleandmiseks 1 7.12.4 (6.2.4) Tagajärjed puuduliku vahetuse üleandmise puhul 2 7.13. HUM 6.3 Koostöö eri vastutusalade vahel 7.13.1 (6.3.1) Vahendid efektiivse suhtluseks ja koordineerimiseks üksuste 1 vahel 7.14 HUM 6.4 Koostöö lennujuhi ja piloodi vahel 7.14.1 (6.4.1) Tegurid, mis mõjutavad lennujuhi ja piloodi vahelist koostööd 2 8. Seadmed ja süsteemid (APS EQPS) 6h 8.1. EQPS 1.1 Raadioside 8.1.1 (1.1.1) Kahepoolse raadioside seadmete kasutamine 3 8.1.2 (1.1.2) Raadioside tehnika käideldavuse hindamine indikatsioonide 3 põhjal 8.1.3 (1.1.3) Suundraadiomajakas 2 8.2. EQPS 1.2 Muu kõneside 8.2.1 (1.2.1) Suhtlus telefoni teel 3 8.3. EQPS 2.1 AFTN 8.3.1 (2.1.1) AFTN sõnumite dekodeerimine 3 8.4. EQPS 2.2 Automaatne andmevahetus 8.4.1 (2.2.1) Automaatse andmevahetuse süsteemide kasutamine 3 8.4.2 Operatsioonilased kasutused automaatsetele andmevahetus süsteemidele 3 (nt. D-ATIS ja CPDLC kasutamine väljumislubade andmiseks) 8.5. EQPS 3.1 Seadmete käitamine ja jälgimine 8.5.1 (3.1.1) Seadmete töökvaliteedi hindamine lennujuhi positsioonil 3 8.5.2 (3.1.2) Seadmete käitamine lennujuhi positsioonil 3 8.5.3 (3.1.3) Seadmete käitamine lennujuhi positsioonil eriolukorras 3 8.6. EQPS 3.2 Kuvarid ja infosüsteemid 8.6.1 (3.2.1) Kuvaritel kuvatav informatsiooni kasutamine 3 8.6.2 (3.2.2) Infomaterjalid kasutatavus 3 8.6.3 (3.2.3) Seadmetelt informatsiooni saamine 3  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 63 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 8.7. EQPS 3.3 Lennuandmete süsteemid 8.7.1 (3.3.1) Lennuandmete kasutus lennujuhi töös 3 8.8. EQPS 3.4 Seiresüsteemi kasutamine 8.8.1 (3.4.1) ATS seiresüsteemide funktsioon 3 8.8.2 (3.4.2) Seiresüsteemide poolt võimaldatud informatsiooni analüüs 4 8.8.3 (3.4.3) Transponderikoodide määramine 4 8.8.4 (3.4.4) Kõrgetehnoloogiliste seiresüsteemide selgitus 3 8.9. EQPS 3.5 Kõrgetasemelised süsteemid 8.9.1. (3.5.1-3.5.2) CPDLC. MTCD,MONA 3 8.10. EQPS 4.1 Uued arengusuunad 8.10.1 (4.1.1) Uute arengute ja võimalike tuleviku perspektiivide tutvustus 1 8.11. EQPS 5.1 Piirangutele reageerimine 8.11.1 (5.1.1-5.1.2) Seadmete piirangutega arvestamine ja töötamine 3 8.12. EQPS 5.2 Häired sideseadmete töös 8.12.1 (5.2.1) Häirete tuvastamine sideseadmete töös 3 8.12.2 (5.2.2) Tagavara seadmete käitamine 3 8.13 EQPS 5.3 Häired navigatsiooniseadmete töös 8.13.1 (5.3.1) Häire kindlaks tegemine ja selle mõju 3 8.13.2 (5.3.2) Tagavara süsteemida rakendamine 3 8.14. EQPS 5.4 Häired seiresüsteemide töös 8.14.1 (5.4.1) Häire kindlaks tegemine ja selle mõju 3 8.14.2 (5.4.2) Tagavara süsteemida rakendamine 3 8.15. EQPS 5.5 Häired lennujuhtimissüsteemi töös 8.15.1 (5.5.1) Häire kindlaks tegemine ja selle mõju 3 8.15.2 (5.5.2) Tagavara süsteemida rakendamine 3 9. Eriolukorrad (APS ABES) 6h 9.1. ABES 1.1 Ülevaade eriolukordadest 9.1.1 (1.1.1) Sagedamini esinevad eriolukorrad 1 9.1.2 (1.1.2) Potentsiaalsete ja toimunud eriolukordade kindlaks tegemine 3 kriisiolukorras 9.1.3 (1.1.3) Protseduurid kindlates eriolukordades 2 9.1.4 (1.1.4) Kõik võimalikud eriolukorrad mille jaoks puuduvad kindlad 2 protseduurid 9.1.5 (1.1.5) Eriolukorras aset leidvate sündmuste mõju ohutusele 2 9.2. ABES 2.1 Raadioside eriolukorras 9.2.1 (2.1.1) Efektiivse raadioside pidamine olukordades mille jaoks puudub 4 standard fraseoloogia 9.3. ABES 2.2 Töökoormuse reguleerimine 2 9.3.1 (2.2.1) Töökoormusega toimetuleku meetodid 4  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 64 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 9.3.2 (2.2.2) Tegevuste järjestus olulisuse alusel 4 9.3.3 (2.2.3) Efektiivse infoleviku tagamine 2 9.3.4 (2.2.4) Abi küsimine 9.4. ABES 2.3 Õhk-maa koostöö 3 9.4.1 (2.3.1) Piloodilt vajaliku informatsiooni saamine 3 9.4.2 (2.3.2) Piloodi aitamine 9.5. ABES 3.1 Tööprotseduurid eriolukorras 3 9.5.1. (3.1.1) Erinevatele olukordadele vastavate protseduuride kasutamine 9.5.2. Kaitselennundusega seotud eriolukorrad 9.6. ABES 3.2 Raadioside katkemine 2 9.6.1 (3.2.1) Piloodi tegutsemine raadioside katkemise korral 3 9.6.2 (3.2.2) Lennujuhi tegutsemine raadioside katkemise korral õs-ga 3 9.7. ABES 3.3 Ebaseaduslik sekkumine (3.3.1) Protseduuride rakendamine 9.8. ABES 3.4 Eksinud või tundmatu õhusõiduk 3 9.8.1 (3.4.1-3.4.2) Protseduurid eksinud või tundmatu õhusõiduki abistamiseks 4 9.9 ABES 3.5 Kõrvalekaded (3.5.1) Navigatsioonilise abi pakkumine piloodile 3 9.10. ABES 3.6 Transpondri rike (3.6.1) Protseduuride rakendamine 10. Lennuväljad (APS AGA) 10 h 10.1. AGA 1.1 (1.1.1) Mõisted 1 10.2. AGA 1.2 Koordineerimine 10.2.1. Teadlikkus olukorrast lennuväljal 3 10.3. AGA 2.1 Liiklusala 10.3.1 (2.1.1-2.1.2) Liikluseala ning selle markeeringud 2 10.3.2 (2.1.3) Liiklusealal liiklemiseks vajaminev informatsioon 3 10.4. AGA 2.2 Manööverdusala 10.4.1 (2.2.1-2.2.4) Manööverdusala, ruleerimisteed, -tuled ja -markeeringud 2 10.5. AGA 2.3 Lennurada 10.5.1 (2.3.1-2.3.3) Mõisted. Erinevused instrumentaal võimekusega ja mitte- instrumentaal võimekusega lennuradade vahel 2 10.5.2 (2.3.4-2.3.10) Deklareeritud distantsid, valgustussüsteemid, raja olukord, raja markeeringud 2 10.5.3 (2.3.11) Hõõrdetegur 2 10.5.4 (2.3.12) Rajanähtavus 2 10.6. AGA 3.1 Takistustevaba ala 10.6.1 (3.1.1) Takistusevaba ala kehtestamine ja uuendamise vajalikus 2 10.7. AGA 4.1 (4.1.1) Lennujaama tööks vajalike seadmete asukohad 2 11. EKSAM  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 65 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 HARJUTUSED SISU HULK APP 00 Tutvumine simulaatoriga, instruktorite poolt läbiviidav 1 näidisharjutus TAR 01 – TAR 03 Radarkursside andmine suletud koridoris, baasoskuste 3 omandamine TAR 04 – TAR 06 Saabuv liiklus, kursside ja kiiruste hindamine 3 TAR 07 – TAR 13 Väljuv ja ülelendav liiklus; saabuv ja väljuv liiklus; ülelendav, saabuv ja väljuv liiklus, VFR l 7 Saabuv, väljuv ja ülelendav liiklus, kiiruste juhtimine, TAR 14 – TAR 18 hajutamine lennutegevust piiravast õhuruumist, kohalik IFR 5 lend TAR 19 – TAR 24 Saabuv, väljuv ja ülelendav liiklus, SID ja STAR kasutamine, ootetsoonide kasutamine, katkestatud lähenemised. 6 TAR 24 – TAR27 Saabuv, väljuv liiklus põhi- ja sekundaarlennuväljale. 4 TAR 28 – TAR 29 SRA lähenemised 2 Saabuv, väljuv ja ülelendav liiklus, ohtlikud TAR 30 – TAR 37 ilmastikutingimused, raadioside katkemine, tunnistamata 8 õhusõiduk, maapealsete ja õhusõiduki nav. seadmete häired, radarseadmete häired, üleminek protseduursele juhtimisele, eksinud õhusõiduk, marsruudi muutmine, kütuse väljalaskmine, hädalaskumine, seadusevastane lendu sekkumine TAR 38 –TAR 41 PRNAV SID ja STAR kasutamine. 4 TAR 42 – TAR 47 Saabuv, väljuv ja ülelendav liiklus, muutuv ilm, lennustaatuse muutmine, ettevalmistamine kontrollharjutusteks 6 TAR 47 – TAR 48 Kontrollharjutused 2 Märkus: Sõltuvalt õpilaste edasijõudmisest võib teha muudatusi harjutuste sisus ja korraldada kordusharjutusi.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 66 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.17 Õppeaine: Piirkondlik lennujuhtimine seirega I. ÕPPEAINE ÜLDANDME ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.043 Piirkondlik lennujuhtimine seirega (eesti ja inglise keeles) Area Control Surveillance (ACS) SEMESTER ja ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA Lennuliiklusteenindus (2282), eriala pädevusõppe moodul ÕPPEAINE MAHT (EAP) 22 HINDAMINE mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 100t, iseseisev töö: 50t, praktika: 320t ÕPETAMISE KEELED Eesti,inglise LISAINFO (eeldusained, Kursusele pääseb peale lennujuhtimise baasõppemooduli õppeaines osalemise piirangud positiivset läbimist, soovitatav on ADI/TWR või APS/TCL jne) pädevusõppe eelnev läbimine või lennujuhtimisalane kogemus. ÕPPEJÕUD R.Käsik, T.Keskikuru, külalisõppejõud II. ÕPPEAINE EESMÄRK, ÕPIVÄLJUNDID JA LÜHIKIRJELDUS ÕPPEAINE EESMÄRK Valmistada ette üliõpilasi tööks piirkondlikus lennujuhtimisüksuses mis kasutab seiret ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) Teab piirkondliku lennujuhi tööks vajalikke reegleid ja seadusi, rakendab ACS lennujuhitimist, planeerimismeetodeid ja käitamisprotseduure 2) Korraldab lennuliiklust piirkondliku lennujuhtimisüksuse vastutusalas ohutult ja sujuvalt 3) Oskab edastada lennuinfot 4) Suhtlemisel pilootide ja koostööpartneritega kasutab standardset fraseoloogiat, ebatavalistes olukordades on side selgelt arusaadav 5) Teeb koostööd teiste üksustega 6) Käsitleb ohutult keerulise ja tiheda liiklusega olukorda SISU LÜHIKIRJELDUS Praktilised tööharjutused jäljendatud töökeskkonnas Seminarid harjutuste analüüsimiseks  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 67 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID ARVESTUSE SAAMISE Läbitud nii teoreetiline kui praktiline osa täies mahus TINGIMUSED koos vastava pideva hindamisega VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Puudub VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Teooriatest,mitteeristav Õigesti on vastatud vähemalt 75% küsimustele. hindamine, eeldus pääsuks iseseisvale töösooritusele 2. Iseseisev töösooritus Kõik harjutused tuleb sooritada positiivselt. Sooritatuks jäljendatud keskkonnas, 2 loetakse harjutus juhul, kui üliõpilase teoreetilised harjutust, mitteeristav teadmised võimaldavad tal tegutseda vastavalt reeglitele, hindamine tagatud on lennuohutus ja liikluse sujuvus, vastutusala kasutamine on ratsionaalne, lennuinfot antakse piisavas mahus, harjutuse jooksul ei esine lennujuhi poolt põhjustatud viivitusi enam kui 20 minutit, raadioside on arusaadav, koostöö teiste üksustega on korrektne. Harjutuse hindamiseks kasutatakse järgnevat süsteemi: Harjutuse alguses on hinnataval 5 punkti. Iga eksimus annab teatud arvu miinuspunkte. Positiivse tulemuse väärtus on vähemalt 1,5 punkti. Täpsem tabel erinevate eksimuste kaaluga on saadaval õppejõult. Märkus: üldjuhul rakendatakse tervikhindamist, kuid juhul kui üliõpilase soorituse jooksul tekib reaalne oht õhusõidukile, siis loetakse harjutus mittesooritatuks sõltumata harjutuse senisest käigust  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 68 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA TASE MAHT 2h 1.Sissejuhatus õppeainesse. (ACS INTR) 1.1. INTR 1.1 Kursuse tutvustus INTR 1.1.1 Kursuse eesmärk ja väljundid 2 1.2. INTR 1.2 Kursuse administreerimine INTR 1.2.1 Administreerimine 1 1.3. INTR 1.3 Õppematerjalid ja koolitusdokumendid 3 INTR 1.3.1 Õppekeskkondade kasutamine INTR 1.3.2 Koolituse dokumenteerimine 1 1.4. INTR 2.1 Kursuse sisu ja korraldus INTR 2.1.1 Kasutatavad 1 koolitusmeetodid INTR 2.1.2 Teemade tutvustus 2 INTR 2.1.3 Teoreetilise õppe korraldus INTR 2.1.4 Praktilise õppe korraldus 1 INTR 2.2 Koolituse põhimõtted INTR 2.2.1 Tagasisidestamise viisid 2 INTR 2.3 Hindamisprotsess INTR 2.3.1 Protsessi kirjeldus 2. Lennundusõigus (ACS LAW, ACS PEN) 3 10 h 2.1. LAW 1.1 Lennujuhiloaga kaasnevad õigused ja kohustused. (1.1.1) 2 Lennujuhiloa väljaandmise tingimused, (1.1.2) Lennujuhiloa kehtivuse 2 tingimused (1.1.3) Lennujuhiloa tühistamise/taastamise tingimused 2.2. LAW 2.1 Ettekanded 1 2.2.1 (2.1.1) Ettekannete standard vormid 2 2.2.2 (2.1.2) Ettekannete funktsioon ja ettekandmise protsessi 3 2.2.3 (2.1.3) Ettekannete koostamine 2.3. LAW 2.2 Õhuruum 3 2.3.1 (2.2.1) Õhuruumide struktuurid ja klassifikatsioonid 4 2.3.2 (2.2.2) Lennujuhi ülesanded vastavalt õhuruumi klassifiktsioonile 3 2.3.3 (2.2.3) Vastutuse mõistmine seoses takistustevaba kõrgust hõlmavate lubadega 2.4. LAW 3.1. Tagasiside andmise protsess 2 2.4.1 (3.1.1) Lennujuhipoolese tagasiside olulisuse tähtsuse täheldamine 2 2.4.2 (3.1.2) Ettekantud sündmuste analüüsimist 1 2.4.3 (3.1.3) Vahendid soovituste levitamiseks 3 2.4.4(3.1.4) „Just Culture“ kontsept 2.5. LAW 3.2 Ohutusalased uurimised 2.5.1 (3.2.1) Ohutsalaste uuringute roll ja missioon seoses ohutuse 2 edendamisega 2.5.2 (3.2.2) Ohutusalaste uuringute töömeetodid 1 2.6. PEN 2.1 Lennuliiklusteeninduse osapooled tsiviillennunduses 2.6.1 (2.1.1) Lennujuhi tegevus seose tsiviillennundusega 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 69 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 2.6.2 (2.1.2) Osapooled, kes sekkuvad tsiviillennunduse 2 operatsioonidesse 2.7. PEN 2.2 Lennuliiklusteeninduse osapooled militaarlennunduses 2.7.2 (2.2.1) Militaarlennunduse tegevus 2 2.8. PEN 3.1 Teenuse osutamine ja nõuded kasutajatele 2.8.1 (3.1.1) Lennuliiklusteenust pakkuva üksuse rolli 3 2.8.2 (3.1.2) Nõuded lennuliiklusteenuse kasutajale 3 2.9. PEN 4.1 Keskkonnakaitse 2.9.1 (4.1.1) Ülevaade meetoditest, mida kasutatakse õhuruumides, et 3 minimaliseerida lennunduse mõju keskkonnale 2.10 Lennureeglid 3 2.10.1 Visuaal- ja instrumentaallennureeglid 3 2.11. Lennuplaanid 3 2.11.1 Lennuplaani muutmine VFR – IFR ja IFR-VFR 3 2.12. Miinimumlennukõrgused 3 2.13. Lennud kontrollitavas ja mittekontrollitavas õhuruumis 3 3. Lennuliikluse korraldamine (ACS ATM) 50 h 3.1. ATM 1.1 Lennujuhtimisteenus 3.1.1 (1.1.1)Vastutusala 3 3.1.2 (1.1.2) Piirkondlikku lennujuhtimise juhendmaterjalid, 4 koostöölepingud 3.2. ATM 1.2 Lennuinfoteenus 3.2.1 (1.2.1) Lennuinfoteenuse osutamine 4 3.2.2 (1.2.2) Seire kasutamine lennuinfoteeninduses 3 3.2.3 (1.2.3) Info mõjutavast liiklusest 3 3.3. ATM 1.3 Häireteenus 3.3.1 (1.3.1) Häireteeninduse osutamine 4 3.3.2 (1.3.2 ) Reageerimine hädasignaalidele 3 3.3.3. (1.3.3) Seire kasutamine häireteeninduse osutamisel 3 3.4. ATM 1.4 Läbilaskevõime ja lennuliiklusvoogude juhtimine 3.4.1 (1.4.1)Lennuvälja läbilaskevõimet mõjutavad tegurid ja 3 reguleerimise põhimõtted 3.4.2 (1.4.2-1.4.4)Lennuliiklusvoo reguleerimine lennuväljal ja 4 õhuruumis 3.4.3 (1.4.5) Vahetusevanem informeerimine liiklusolukorrast 3 3.4.4. (1.4.6) Liikluse korraldamine seiresüsteemide võimekust 4 arvestades  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 70 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.5. ATM 1.5 Õhuruumi korraldamine 3.5.1 (1.5.1-1.5.2) Õhuruumi paindlik kasutamise põhimõtete järgimine 4 3.6. ATM 2.1 Side 3.6.1 (2.1.1) Standardfraseoloogia kasutamine 3 3.6.2 (2.1.2) Side pidamise tehnika, tagasilugemine, kinnitamine 4 3.7. ATM 3.1 Lennujuhtimisüksuse load 3.7.1 (3.1.1-3.1.2) Olukorrale vastav luba 4 3.7.2 (3.1.3) Loast kinnipidamise jälgimine 4 3.8. ATM 3.2 Lennujuhtimisüksuse juhised 3.8.1 (3.2.1-3.2.3) Korrektse juhise väljastamine ja selle täitmise jälgimine 4 3.9. ATM 4.1 (4.1.1) Koordineerimise vajalikkus 3 3.10. ATM 4.2 (4.2.1) Koordineerimisvahendid ja meetodid 3 3.11. ATM 4.3 Koordineerimisprotseduurid 3.11.1 (4.3.1) Koordineerimisprotseduuride selgitus 3 3.11.2 (4.3.2) Naaberüksustega koordineerimise algatamine 4 3.11.3 (4.3.3) Koordineerimis järgne tegutsemisviis 5 3.11.4 (4.3.4) Veenduda, et vastav lahendus leidis teostuse 4 3.11.5 (4.3.5) FIS koordineerimine 4 3.11.6 (4.3.6) ALRS koordineerimine 4 3.11.7 Soostumispalve täitmise mõju liiklusolukorrale 3 3.12. ATM 5.1 Kõrguse mõõtmine 3.12.1 (5.1.1) Lennutasandi määramine kõrgusnäidu andmete põhjal 4 3.12.2 (5.1.2) Lennuliikluse hajutamine kõrgusnäidu andmete põhjal 4 3.13. ATM 5.2 Takistustevaba kõrgus 3.13.1 (5.2.1) Planeerimine, koordineerimine ja lennujuhi tegevus 4 vastavalt minimaalse ohutu ja takistustevaba kõrguse põhjal kehtestatud reeglitele 3.14. ATM 6.1 Kõrgushajutus 3.14.1 (6.1.1) Kõrgushajutuse tagamine 4 3.14.2 (6.1.2) Suurendatud ja vähendatud kõrgushajutus 4 3.14.3 (6.1.3) Seireandmete kasutamine kõrgushajutuse määramisel 3 3.14.4 RVSM protseduurid 3 3.15. ATM 6.2 Pikihajutus seire kasutamisel 3.15.1 (6.2.1) Pikihajutuse tagamise meetodid seire kasutamisel 4  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 71 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.15.2 Kiiruskontrolli kasutamine hajutuse säilitamiseks/tekitamiseks 4 3.16. ATM 6.3 (6.3.1) Vahemaal põhineva keerisjäljehajutuse kasutus 4 3.17. ATM 6.4 Hajutusmiinimumid seire kasutamisel 3.17.1 (6.4.1) Õhusõidukite omavahelise kauguse määramine 2 3.17.2 (6.4.2-6.4.3) Vektoreerimine külghajutuse säilitamiseks/ 4 saavutamiseks 3.17.3 (6.4.4) Külghajutus õhuruum piiride suhtes 4 3.18. Hajutusmiinimimumid seire puudumisel 3.18.1 Sama- ja vastasuunalised lennusuunad, ristuv lennusuund 3 3.18.2 Ajal või kaugusel põhinevad pikihajutused 3 3.18.4 Lennuandmete salvestamine andmekuva puudumisel 3 3.19. ATM 7.1 Õhus kokkupõrke vältimise süsteemid 3.19.1 (7.1.1) ACAS soovituslike vahemike ja õhuruumi 2 hajutusstandardite eristamine 3.19.2 (7.1.2) Lennujuhi vastutus olukorras, kus piloot on andnud teada 2 ACAS RAst 3.19.3 (7.1.3) Vastamine piloodi tegutsemisteadetele õhusõiduki 3 süsteemidelt saadud häirete põhjal 3.20. ATM 7.2 Maapealsed ohutusabinõud 3.20.1 Erinevad hoiatused seiresüsteemides 2 3.20.2 Lennujuhi vastutus 3 3.21. ATM 8.1 Lennuandmete töötlemine 3.21.1 (8.1.1-8.1.2) Lennuandmete uuendamine kuvaril ja nende 4 analüüsimine 3.21.2 (8.1.3)Radarlipiku kasutamine 4 3.21.3 (8.1.4-8.1.5) Lennuplaaniandmete hankimine ja kasutamine 3 3.22. ATM 9.1 Õhuruumi ja süsteemide tööd puudutav informatsioon 3.22.1 (9.1.1) Õhuruumide ja süsteemide tutvustamine ja käideldava 3 informatsiooni edastamine 3.22.2 (9.1.2) Õhuruumide ja süsteemide tööd puudutava informatsiooni 4 osad ja väljundid 3.23. ATM 9.2 Vahetusele eelnev briifing 3.23.1 (9.2.1) Dokumentatsiooniga tutvumine ja briifingus edastatud info 3 3.23.2 (9.2.2) Liikluse korraldamine vastavalt kehtivale infole 4 3.24. ATM 9.3 Vahetuse üleandmine/vastuvõtmine  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 72 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.24.1 (9.3.1) Informatsiooni edastamine vahetust ülevõtvale lennujuhile 3 3.24.2 (9.3.2) Vahetuse ülevõtmiseks vajalik informatsioon 3 3.25. ATM 10.1 Vastutus ja teabe töötlemine 3.25.1 (10.1.1)Vastutus informatsiooni edastamise eest 2 3.25.2 (10.1.2-3)Õhupallide ja militaarlennunduse mõju 2 3.25.3 (10.1.4-8)Erineva informatsiooni mõju lennujuhtimistaktikale ja 5 selle rakendamine 3.26. ATM 10.2 Lennujuhtimise seireteenus 3.26.1. (10.2.1) Vastutus seirega ACS teenuse osutamisel 2 3.26.2 (10.2.2) Seire kasutusvõimalused 2 3.26.3. (10.2.3) Lennujuhtimine IFR ja VFR lendudele seire abil 4 3.26.4. (10.2.4) Seireteenuse lõpetamine 3 3.27. ATM 10.3 Liikluse korraldamise protsess 3.27.1. (10.3.1) Situatsiooniteadlikkuse säilitamine 4 3.27.2. (10.3.2) Konfliktsituatsioonide õigeaegne tuvastamine 4 3.27.3. (10.3.3-5) Erinevate lahenduste leidmine ja meetodite 5 rakendamine ohutu ja efektiivse liiklusvoo tagamisel 3.27.4 (10.3.6) Prioriteetide määratlemine 4 3.27.5 (10.3.7) Sätestatud plaani täideviimine 3 3.27.6 (10.3.8) Täideviidud plaani ohtuse ja effektviisuse tagamine 4 3.28. ATM 10.4 Liikluse haldamine 3.28.1 (10.4.1) Saabuvate, lahkuvate, ülelendude korraldamine 4 3.28.2 (10.4.2) Isikliku suutlikkuse hindamine keerulises liiklusolukorras 5 3.28.2 (10.4.3-10.4.6) Radarkursside andmine, kursside andmise 4 katkestamine, omanavigeerimise taastamine 3.29. ATM 10.5 (10.5.1) Lennujuhtimisteenus lennujuhtimist toetavate 3 süsteemide abil 3.30. ATM 11.1 (11.1.1-11.1.2) Üldised protseduurid ootetsoonis, 3 mõjutavad faktorid 3.31. ATM 11.2 Ootavad õhusõidukid 3.31.1 (11.2.1) Arvestusliku saabumisaja arvutamine 3 3.32. ATM 11.3 Ootamine seire korral 3.32.1 Muu liikluse hajutamine ootetsoonist 4 3.32.2 ATS süsteemi toe kasutamine 4 3.34. ATM 12.1 Tunnistamine 3.34.1 (12.1.1) Tunnistamisel esineda võivad vead 3  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 73 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.34.2 (12.1.2) Tunnistamise teostamine 3 3.34.3 (12.1.3) Tunnistamisel esinevate eksimuste parandamine 3 3.35. ATM 12.2 Tunnistatuse säilitamine (12.2.1) Säilitamise 3 vajalikkus 3.36. ATM 12.3 Tunnistatuse kaotamine 3.36.1 (12.3.1) Tunnistatuse kaotamise tuvastamine 3 3.36.2 (12.3.2) Tunnistatuse taastamise meetodid 3 3.36.3 (12.3.3) Tegutsemine tunnistatuse kaotamise olukorras 3 3.37. ATM 12.4 Asukohateated 3.37.1 (12.4.1) Asukohateate edastamise olukorrad 3 3.37.2 (12.4.2) Asukohateate edastamise formaat 2 3.38. ATM 12.5 Tunnistatuse üleandmine (12.5.1-12.5.2) Üleandmise 3 meetodid ja ettevaatusabinõud. 3.39 PEN 1.1 Õppekülastus piirkondlikku lennujuhtimiskeskusesse 2 4. Meteoroloogia (ACS MET) 4h 4.1. MET 1.1 Ilmastikunähtused 4.1.1. (1.1.1-1.1.3) Teadaoleva ohtliku nähtused ja nende vältimine 4 4.2. MET 2.1 Meteoroloogilise teabe allikad 4.2.1 (2.1.1) Meteoroloogilise informatsiooni omandamine 3 4.2.2 (2.1.2) Meteoroloogilise informatsiooni edastamine 3 5. Navigatsioon (ACS NAV) 2h 5.0 NAV 1.1 (1.1.1) Sobivate kaartide kasutamine 3 5.1. NAV 2.1 Navigatsioonisüsteemid 5.1.1 (2.1.1) Lennuliikluse korraldus navigatsiooniseadmete vahetuse või 4 rikke korral 5.1.2 (2.1.2) Navigatsiooniseadmete võimekused, seda mõjutavad 3 faktorid 5.2. NAV 2.2 Navigatsiooniabid 5.2.1 (2.2.1) Jagatava informatsiooni olulisus olukorras, kus piloot vajab 5 navigatsioonilist abi 5.2.2 (2.2.2) Piloodi abistamine 3 5.3. NAV 2.3 Suutlikkusel põhineva navigatsiooni kasutamine 5.3.1 Piirkondlikus lennujuhtimises kasutatavad navigatsiooni 1 aplikatsioonid  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 74 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 5.3.2 (2.3.2-3) Suutlikkusel põhineva navigatsiooni töö ja arendus 2 6. Õhusõidukid (ACS ACFT) 8h 6.1. ACFT 1.1 Õhusõidukite mõõteriistad 6.1.1 (1.1.1) Õhusõidukite mõõteriistadelt piloodi poolt edastatud 4 informatsiooni kasutamine lennuliikluse korraldamises 6.1.2 (1.1.2) Õhusõiduki raadioside tehnika 2 6.1.3 (1.1.3) Õhusõidukitele paigaldatud seiretehnika 2 6.2. ACFT 2.1 Õhusõidukite keerisjäljekategooriad 6.2.1 (2.1.1) Keerisjälje efekt ja ohud õhusõidukitele 2 6.2.2 (2.1.2) Meetodid keerisjälje hajutamiseks 3 6.3. ACFT 3.1 (3.1.1)Tõusuga seotud tegurid, nende mõju arvestamine 4 6.4. ACFT 3.2 (3.2.1)Marsuutlennuga seotud tegurid, nende mõju 4 arvestamine 6.5. ACFT 3.3(3.3.1) Laskumisega seotud tegurid, nende mõju 4 arvestamine 6.6. ACFT 3.4 (3.4.1) Majanduslikud tegurid õhusõidukite käitamisel, 4 nende mõju arvestamine 6.6.1 (3.4.2) Jätkuva tõusu ja laskumise võimaldamine 3 6.6.2 (3.4.3) Otselubade andmine 3 6.7. ACFT 3.5 (3.5.1) Keskkonnategurid, nende mõju arvestamine 3 6.8. ACFT 4.1 Õhusõidukite tehnilised näitajad 6.8.1 (4.1.1) Igapäevalennunduses käitavate õhusõidukite tehniliste 4 näitajate ülevaade 7. Inimtegur (ACS HUM) 4h 7.1. HUM 1.1 Kognitiivsed tegurid 7.1.1 (1.1.1) Inimese infotöötlus mudel 2 7.1.2 (1.1.2) Tegurid, mis mõjutavad inimese infotöötlust võimekust 2 7.1.3 (1.1.3) Infotöötlust võimekust mõjutavate tegurite jälgimine ning 3 nende efekt otsustusvõimele 7.2. HUM 2.1 Väsimus 7.2.1 (2.1.1-2.1.2) Väsitavad tegurid. Väsimuse nähud 2 7.2.2 (2.1.3) Väsimuse äratundmine endas 1 7.2.3 (2.1.4) Väsimuse äratundmine teistes 1 7.2.4 (2.1.5) Tegevus väsimuse korral 2 7.3. HUM 2.2 Terviseseisund 7.3.1 (2.2.1) Halvenenud terviseseisundi märgid 1 7.3.2 (2.2.2) Tegevused halvenenud terviseseisundi korral 2 7.4. HUM 3.1 Meeskonnatöö korraldamine 7.4.1 (3.1.1) Meeskonnatöö korralduse olulisus 1  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 75 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 7.4.2 (3.1.2) Meeskonnatöö korralduse kontseptsioon 1 7.5. HUM 3.2 Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas 7.5.1 (3.2.1) Konflikti põhjused 3 7.5.2 (3.2.2) Abinõud konfliktide vältimiseks 2 7.5.2 (3.2.3) Strateegiad vältimaks konflikte inimeste vahel 2 7.6. HUM 3.3 Vastutustundlik käitumine 7.6.1 (3.3.1) Tegurid, mis mõjutavad vastutustundliku käitumist 2 7.6.2 (3.3.2 ) Vastutustundlik otsustuste vastuvõtmine 3 7.7. HUM 4.1 Stress 7.7.1 (4.1.1) Stressi mõju töövõimekusele 1 7.8. HUM 4.2 Stressijuhtimine 7.8.1 (4.2.1) Stressimaandamine 3 7.8.2 (4.2.2) Stressirohketes situatsioonides abi küsimine, andmine ja 3 aktsepteerimine 7.8.3 (4.2.3) Šokeerivate ja stressirohkete sündmuste mõju 1 7.8.4 (4.2.4) Kriitilistes Intsidentides Stressi Haldamise (Critical Incident 2 Stress Mangement, CISM) kasulikus 7.8.5 (4.2.5) Tegevus pärast õnnetust või intsidenti 2 7.9. HUM 5.1 Inimlik viga 7.9.1 (5.1.1) Vigade ja ohutuse vaheline suhe 2 7.9.2 (5.1.2) Vigade eristus 2 7.9.3 (5.1.3) Veaohtlikud olukorrad 2 7.9.4 (5.1.4) Erinevad veatüübid ning nende tagajärjed lennujuhtimises 3 7.9.5 (5.1.5) Vigade avastamine ning nende kompenseerimine 2 7.9.6 (5.1.6) Korrektuuride tegemine 3 7.9.7 (5.1.7) Veateadete käitamise olulisus 2 7.9.8 (5.1.8) Õnnetuse/intsidendi järgne mõju lennujuhile 2 7.10 HUM 5.2 Eeskirjade rikkumine 7.10.1 (5.2.1) Pideva eeskirjade rikkumise muutmine aktsepteeritavaks ja 2 selle tagajärjed praktikas 7.11 HUM 6.1 Teabevahetus 7.11.1 (6.1.1) Efektiivne teabevahetus lennujuhtimises 3 7.11.2 (6.1.2) Piloodi–lennujuhi vahelise raadioside näidete analüüs 4 7.12 HUM 6.2 Koostöö ühe vastutusala piires 7.12.1 (6.2.1) Vahendid suhtluseks lennujuhtide vahel kes töötavad 1 samas sektoris 7.12.2 (6.2.2) Erinevate vahendite efektiivsus suhtluse parendamisel 2 7.12.3 (6.2.3) Tegutsemise järjekord ohutu vahetuse üleandmiseks 1 7.12.4 (6.2.4) Tagajärjed puuduliku vahetuse üleandmise puhul 2 7.13. HUM 6.3 Koostöö eri vastutusalade vahel 7.13.1 (6.3.1) Vahendid efektiivse suhtluseks ja koordineerimiseks 1  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 76 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 üksuste vahel 7.14 HUM 6.4 Koostöö lennujuhi ja piloodi vahel 7.14.1 (6.4.1) Tegurid, mis mõjutavad lennujuhi ja piloodi vahelist 2 koostööd 8. Seadmed ja süsteemid 10 h 8.1. EQPS 1.1 Raadioside 8.1.1 (1.1.1) Kahepoolse raadioside seadmete kasutamine 3 8.1.2 (1.1.2) Raadioside tehnika käideldavuse hindamine indikatsioonide 3 põhjal 8.1.3 (1.1.3) Suundraadiomajakas 2 8.2. EQPS 1.2 Muu kõneside 8.2.1 (1.2.1) Suhtlus telefoni teel 3 8.3. EQPS 2.1 AFTN 8.3.1 (2.1.1) AFTN sõnumite dekodeerimine 3 8.4. EQPS 2.2 Automaatne andmevahetus 8.4.1 (2.2.1) Automaatse andmevahetuse süsteemide kasutamine 3 8.4.2 Operatsioonilased kasutused automaatsetele andmevahetus 3 süsteemidele (nt. D-ATIS ja CPDLC kasutamine väljumislubade andmiseks) 8.5. EQPS 3.1 Seadmete käitamine ja jälgimine 8.5.1 (3.1.1) Seadmete töökvaliteedi hindamine lennujuhi positsioonil 3 8.5.2 (3.1.2) Seadmete käitamine lennujuhi positsioonil 3 8.5.3 (3.1.3) Seadmete käitamine lennujuhi positsioonil eriolukorras 3 8.6. EQPS 3.2 Kuvarid ja infosüsteemid 8.6.1 (3.2.1) Kuvaritel kuvatav informatsiooni kasutamine 3 8.6.2 (3.2.2) Infomaterjalid kasutatavus 3 8.6.3 (3.2.3) Seadmetelt informatsiooni saamine 3 8.7. EQPS 3.3 Lennuandmete süsteemid 8.7.1 (3.3.1) Lennuandmete kasutus lennujuhi töös 3 8.8. EQPS 3.4 Seiresüsteemi kasutamine 8.8.1 (3.4.1) ATS seiresüsteemide funktsioon 3 8.8.2 (3.4.2) Seiresüsteemide poolt võimaldatud informatsiooni analüüs 4 8.8.3 (3.4.3) Transponderikoodide määramine 4 8.8.4 (3.4.4) Kõrgetehnoloogiliste seiresüsteemide selgitus 3 8.9. EQPS 3.5 Kõrgetasemelised süsteemid 8.9.1. (3.5.1-3.5.2) CPDLC. MTCD,MONA 3 8.10. EQPS 4.1 Uued arengusuunad 8.10.1 (4.1.1) Uute arengute ja võimalike tuleviku perspektiivide 1 tutvustus 8.11. EQPS 5.1 Piirangutele reageerimine  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 77 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 8.11.1 (5.1.1-5.1.2) Seadmete piirangutega arvestamine ja töötamine 3 8.12. EQPS 5.2 Häired sideseadmete töös 8.12.1 (5.2.1) Häirete tuvastamine sideseadmete töös 3 8.12.2 (5.2.2) Tagavara seadmete käitamine 3 8.13 EQPS 5.3 Häired navigatsiooniseadmete töös 8.13.1 (5.3.1) Häire kindlaks tegemine ja selle mõju 3 8.13.2 (5.3.2) Tagavara süsteemida rakendamine 3 8.14. EQPS 5.4 Häired seiresüsteemide töös 8.14.1 (5.4.1) Häire kindlaks tegemine ja selle mõju 3 8.14.2 (5.4.2) Tagavara süsteemida rakendamine 3 8.15. EQPS 5.5 Häired lennujuhtimissüsteemi töös 8.15.1 (5.5.1) Häire kindlaks tegemine ja selle mõju 3 8.15.2 (5.5.2) Tagavara süsteemida rakendamine 3 9. Eriolukorrad (ACS ABES) 9.1. ABES 1.1 Ülevaade eriolukordadest 10 h 9.1.1 (1.1.1) Sagedamini esinevad eriolukorrad 1 9.1.2 (1.1.2) Potentsiaalsete ja toimunud eriolukordade kindlaks 3 tegemine kriisiolukorras 9.1.3 (1.1.3) Protseduurid kindlates eriolukordades 2 9.1.4 (1.1.4) Kõik võimalikud eriolukorrad mille jaoks puuduvad kindlad 2 protseduurid 9.1.5 (1.1.5) Eriolukorras aset leidvate sündmuste mõju ohutusele 2 9.2. ABES 2.1 Raadioside eriolukorras 9.2.1 (2.1.1) Efektiivse raadioside pidamine olukordades mille jaoks 4 puudub standard fraseoloogia 9.3. ABES 2.2 Töökoormuse reguleerimine 2 9.3.1 (2.2.1) Töökoormusega toimetuleku meetodid 4 9.3.2 (2.2.2) Tegevuste järjestus olulisuse alusel 4 9.3.3 (2.2.3) Efektiivse infoleviku tagamine 2 9.3.4 (2.2.4) Abi küsimine 9.4. ABES 2.3 Õhk-maa koostöö 3 9.4.1 (2.3.1) Piloodilt vajaliku informatsiooni saamine 3 9.4.2 (2.3.2) Piloodi aitamine 9.5. ABES 3.1 Tööprotseduurid eriolukorras 3 9.5.1. (3.1.1) ASSIST 3 9.5.2. Kaitselennundusega seotud eriolukorrad 9.6. ABES 3.2 Raadioside katkemine 2 9.6.1 (3.2.1) Piloodi tegutsemine raadioside katkemise korral 3 9.6.2 (3.2.2) Lennujuhi tegutsemine raadiosidekatkemisel piloodiga 3  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 78 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 9.7. ABES 3.3 (3.3.1) Tegutsemineebaseaduslik sekkumise korral 9.8. ABES 3.4 Eksinud või tundmatu õhusõiduk 3 9.8.1 (3.4.1-3.4.2) Protseduurid eksinud või tundmatu õhusõiduki abistamiseks 9.9. ABES 3.5 Kõrvalekalded 4 9.9.1 (3.5.1) Navigatsioonilise abi pakkumine piloodile. 9.10 ABES 3.6 Transponderi rike 3 9.10.1 (3.6.1) Protseduurid transponderi rike korral 10. EKSAM HARJUTUS SISU HULK ACS 00 Tutvumine simulaatori funktsionaalsuste ja keskkonnaga 1 ACS01- PSR tunnistamine 2 ACS02 PSR tunnistamise protseduurid Asukoha teatamine Radariekraani terviklik jälgimine ACS03- SSR tunnistamine 2 ACS04 SSR tunnistamise protseduurid Asukoha teatamine Režiim C Radariekraani terviklik jälgimine ACS05- Radarkursside andmine 2 ACS06 Radarkursside andmine Radarkursside andmise lõpetamine Abi navigeerimisel Miinimumkõrgused Kõrkk Kõrgushajutused ACS07- 2 ACS08 Lennutasandi määramine Vertikaalkiiruse juhtimine/määramine ACS09- Kiirus Kiiruskontroll 2 ACS10 IAS Machi arvu kasutamine Komp Kompleksharjutused, ARR, DEP, ülelend ACS11- 2 ACS12 Liikluse jälgimine, hindamine Liikluse planeerimine Planeeringu teostamine ACS13- Radartunnistatuse saavutamine, tunnistatuse ja juhtimise 2 ACS14 üleandmine, koordineerimine ACS15- Radarkursside andmine 3 ACS17 Radarkursside andmine Abi navigeerimisel Koordineerimine  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 79 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 ACS18- Info ohtlike ilmastikutingimuste kohta 3 ACS20 Lennuinfoteenindus sh ilmatikutingimuste kohta Lennujuhtimine ACS21- Ootamine, lend varulennuväljale 3 ACS23 Ootamisprotseduurid Ootamine radarlennujuhtimise korral Lend varulennuväljale Koordineerimine ACS24 Kütuse väljalaskmine 1 Protseduurid ja juhised kütuse väljalaskmise korral Keskkonna kaitsmine Hajutamine ACS25- Sektorite vaheline koordineerimine 2 ACS26 Koordineerimine sama üksuse sektorite vahel Koordineerimine külgnevate üksustega Liikluse juhtimine ACS27- Õhusõiduki navigatsiooniseadmete töö häired 2 ACS28 Probleemi tuvastamine ebausaldusväärse seadmega õhusõidukile radarkursside andmine Koordineerimine ACS29- Tundmatu liiklus, info kokkupõrke ohust 2 ACS30 Olukorrad tundmatu liiklusega Tegevused ja info kokkupõrke ohu korral Vektoreerimine väljaspool kontrollitud õhuruumi ACS31-Eri Eri- ja hädaolukorrad 2 ACS32 Erinevad probleemid õhusõidukiga Kõrvalekalded Koordineerimine hädaolukorras ACS33 Raadioside häired 1 Osaline raadioside häire Täielik raadioside häire ACS34 Lennujuhtimissüsteemide rikked 1 Lennuandmete töötlemise süsteemi rike Radarandmete töötlemise süsteemi rike Täielik radari rike ACS35- Kordamisharjutused 2 ACS36 Erinevad ja muutuvad liiklusolukorrad Eriolukorrad ACS37- Kontrollharjutused 2 ACS38  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 80 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.18 Õppeaine: Lähilennuliikluse radarjuhtimine I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.059 Lähilennuliikluse radarjuhtimine (eesti ja inglise keeles) Aerodrome Radar Control ADI/RAD SEMESTER ja ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA Lennuliiklusteenindus (2282), eriala pädevusõppe moodul ÕPPEAINE MAHT (EAP) 3,0 HINDAMINE mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 18 t, iseseisev töö: 10 t, praktika: 54 t ÕPETAMISE KEELED Eesti,inglise LISAINFO (eeldusained, Õppeaine läbimise eelduseks on õppeainete õppeaines osalemise piirangud AT.A.041 Lähilennujuhtimine (osa 4.2.16) jne) AT.A.042 Lähenemislennujuhtimine radariga (osa 4.2.17) positiivne läbimine ÕPPEJÕUD R.Käsik, T.Keskikuru, külalisõppejõud II. ÕPPEAINE EESMÄRK, ÕPIVÄLJUNDID JA LÜHIKIRJELDUS ÕPPEAINE EESMÄRK Valmistada ette üliõpilasi tööks lähilennujuhtimisüksuses mis kasutab seiret ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) Teab seirega lähilennujuhtimise teenuse osutamiseks vajalikke reegleid ja piiranguid 2) Korraldab lennuliiklust seirega lähilennujuhtimisüksuse vastutusalas ohutult ja sujuvalt 3) Suhtlemisel pilootide ja koostööpartneritega kasutab standardset fraseoloogiat, ebatavalistes olukordades on side selgelt arusaadav 4) Teeb koostööd teiste üksustega SISU LÜHIKIRJELDUS Praktilised tööharjutused jäljendatud töökeskkonnas Seminarid harjutuste analüüsimiseks  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 81 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID ARVESTUSE SAAMISE Läbitud nii teoreetiline kui praktiline osa täies mahus TINGIMUSED koos vastava pideva hindamisega VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Puudub VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Teooriatest,mitteeristav Õigesti on vastatud vähemalt 75% küsimustele. hindamine, eeldus pääsuks iseseisvale töösooritusele 2. Iseseisev töösooritus Kõik harjutused tuleb sooritada positiivselt. Sooritatuks jäljendatud keskkonnas, 2 loetakse harjutus juhul, kui üliõpilase teoreetilised harjutust, mitteeristav teadmised võimaldavad tal tegutseda vastavalt reeglitele, hindamine tagatud on lennuohutus ja liikluse sujuvus, vastutusala kasutamine on ratsionaalne, lennuinfot antakse piisavas mahus, harjutuse jooksul ei esine lennujuhi poolt põhjustatud viivitusi enam kui 20 minutit, raadioside on arusaadav, koostöö teiste üksustega on korrektne. Harjutuse hindamiseks kasutatakse järgnevat süsteemi: Harjutuse alguses on hinnataval 5 punkti. Iga eksimus annab teatud arvu miinuspunkte. Positiivse tulemuse väärtus on vähemalt 1,5 punkti. Täpsem tabel erinevate eksimuste kaaluga on saadaval õppejõult. Märkus: üldjuhul rakendatakse tervikhindamist, kuid juhul kui üliõpilase soorituse jooksul tekib reaalne oht õhusõidukile, siis loetakse harjutus mittesooritatuks sõltumata harjutuse senisest käigust  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 82 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA TASE MAHT 1. Sissejuhatus, õppeaine tutvustus 1 1 2. ADI (TWR/RAD) üksuse ülesanded, vastutusala, piirangud 3 2 radarjuhtimise protseduuride kasutamisel 3. Lennuliiklusteeninduse osutamine 3 3 3.1 Radarteeninduse protseduurid 3.2 Eriolukordade protseduurid 3.3 Koostöö erinevate üksuste vahel 4. Õhuruumi kasutamine, erinevate lennuprotseduuride (sh RNAV, 3 2 SID, STAR) mõju liikluse korraldamisele 5. Erinevad hajutusviisid sõltuvalt lennujuhtimisüksuse 3 2 konfiguratsioonist (TWR, TWR/APP) 6. Arvestus 2 HARJUTUS SISU HULK Madala koormusega IFR- ja VFR-liiklus, tutvumine TWR RAD 01 1 tööpositsiooniga. VMC TWR RAD 02 Saabuv ja väljuv IFR-liiklus, maaliiklus. VMC 1 Saabuv ja väljuv IFR-liiklus, maaliiklus, talvised TWR RAD 03 hooldustööd. VMC 1 IFR- ja VFR-liiklus, maaliiklus, eriolukorrad, rikked TWR RAD 04 lennujuhtimisseadmete töös. VMC 1 Koostöö ühe üksuse sektorite vahel TWR RAD 05 (TWR/APS(RAD)). Eriolukorrad, rikked 1 lennujuhtimisseadmete töös. VMC Koostöö kahe üksuse sektorite vahel (TWR(RAD)- TWR RAD 06 APS(RAD)), sektorite avamine ja sulgemine. 2 Eriolukorrad, rikked lennujuhtimisseadmete töös. IMC TWR RAD 07 Kordamisharjutus. VMC/IMC 1 TWR RAD 08-09 Eksamiharjutused 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 83 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.19 Õppeaine Tutvumispraktika I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED Õppeaine kood ja nimetus (eesti ATS.021 Lähilennujuhtimise tutvumispraktika ja inglise keeles) Aerodrome Control Familiarisation Practise ja ATS.025 Radariga lähenemislennujuhtimise tutvumispraktika Approach Control Surveillance Familiarization Practice ATS.044 Piirkondliku lennujuhtimise tutvumispraktika Area Control Familiarization Practice õppevorm päevane õpe Õppekava, eriala ja moodul, Lennuliiklusteenindus (2282), eriala pädevusõpe kuhu õppeaine kuulub Õppeaine maht (EAP) 6,0 EAP Hindamine mitteeristav Töömahud ja vormid kontaktõpe: 0t, iseseisev töö: 55t, praktika: 105t Õpetamise keeled Eesti, inglise Lisainfo (eeldusained, õppeaines Ainel ATS.021 on eeldusaine ATS.041 Lähilennujuhti-mine, osalemise piirangud) ainel ATS.025 on eeldusaine ATS.023 Lähenemis- lennujuhtimine radariga, ainel ATS.044 on eeldusaine ATS.043 Piirkondlik lennujuhtimine Õppejõud A.Vare, R.Käsik II. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine õpiväljundid Eesmärk on tutvumine lennujuhtimisüksuste töömeetoditega ja pädevusõppe käigus omandatud teadmiste ning oskuste kinnistamine läbi lihtsamate ülesannete täitmise lennujuhi järelvalve all. Õppeaine läbinud üliõpilane on omandanud töökogemuse lennujuhtimise positsioonil III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID Arvestuse saamise tingimused Praktika on läbitud täies mahus. Hinde kujunemine Praktika läbimine ja praktikapäeviku esitamine – 100% lõpptulemusest. Võlgnevuste likvideerimise Puudub võimalused Hindamisviis Vastavad hindamiskriteeriumid praktikapäeviku esitamine 1) Päevik on täidetud vastavalt juhendile. 2) Ettevõttepoolne juhendaja on andnud positiivse hinnangu praktika sooritamisele. IV. PRAKTIKA SISU Praktikal hinnatakse õpilase vahetuseks ettevalmistumist, liikluse juhtimist, raadiosidet, koostööd teiste üksustega, strippide kasutamist ja strippidele märgistust, suhtumist töösse Praktikapäeviku eesmärgiks on pidev praktika protsessi jälgimine ja tulemuste salvestamine. Praktika ajal tehtud märkused ja hinnang peavad iga päev olema kantud ka päeviku vastavatele lehekülgedele. Õpilane kirjutab samuti märkused ja hinnangud oma vahetuse ajal tehtud töö kohta päevikusse.Praktika lõpus kirjutab ettevõttega sõlmitu lepingus nimetatud töötaja (reeglina lennu-juhtimisosakonna koolitusjuht) kokkuvõtliku hinnangu õpilase arengust.Õpilane on vastutav päeviku täitmise eest. Pärast praktika lõppu tuleb praktikapäevik tagastada Eesti Lennuakadeemiale. Iseseisva töö vormis tutvub õpilane ettevõttes kehtivate tööprotseduuridega ja dokumentidega, mis on vajalikud tutvumispraktika sooritamiseks; koostab kokkuvõtte praktikal täidetud ülesannete sooritamisest.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 84 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.20 Õppeaine Väljaõppejuhendaja pädevuskoolitus I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE NIMETUS (eesti ja Väljaõppejuhendaja pädevuskoolitus inglise keeles) Instructor training for OJT/STDI ÕPPEVORM Täiendkoolituskursus VALDKOND Lennujuhtimine ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 40 t, iseseisev töö: 40 t (3 EAP) ÕPETAMISE KEELED Eesti, Inglise LISAINFO (eeldusained, Kursus on suunatud pädevust omavatele, vähemalt aastase profileeriv aine, õppeaines töökogemusega lennujuhtidele, kes soovivad läbi viia osalemise piirangud jne) väljaõppejuhendamist ÕPPEJÕUD K.Kõrgesaar, K. Tani-Jürisoo, E. Kulasalu II. ÕPPEAINE EESMÄRK JA ÕPIVÄLJUNDID ÕPPEAINE EESMÄRK Selgitada koolitatavatele täiskasvanute õppimise ja õpetamise teo- reetilisi aluseid ja lennujuhtide litsenseerimisega seonduvat seadus- andlust. Anda vajalikku praktilist väljaõpet koolitusprotsessi elementide kohta. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud lennujuht: 1) Tunneb väljaõppejuhendamisega seotud seadusandlust 2) Teab õpetamise ja õppimise põhimõtteid 3) Oskab ette valmistada ja läbi viia koolitussessiooni, anda tagasisidet 4) Suudab esitada põhjendatud aruandeid 5) Tunneb ajakohaseid käitluspraktikaid (STDI) III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID ARVESTUSE SAAMISE Koolitatav peab sooritama e-kursuses sisalduva teadmiste kontrolli ning TINGIMUSED osalema aktiivselt kõigis kontaktõppe tundides. Praktiline osa tuleb läbida täies mahus koos vastava pideva hindamisega VÕLGNEVUSTE LIKVI- Puudub DEERIMISE VÕIMALUS HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Teooriatest Õigesti on vastatud vähemalt 75% küsimustele.Eeldus pääsuks iseseisvale töösooritusele mitteeristav hindamine, 2. Iseseisev töösooritus Kõik harjutused tuleb sooritada positiivselt. Sooritatuks loetakse harjutus jäljendatud juhul, kui õppur demonstreerib, et ta keskkonnas 1) valmistub juhendamiseks ette, sh on kursis kasutatava õppekeskkonnaga tehniliste võimalustega, uurib juhendatava eelnevat taset, valib sellest sõltuvalt õppeülesande eesmärgi ja ajalised piirangud; 2) viib läbi õppeülesandele eelneva briifingu vastavuses eesseisva õppeülesandega ; 3) juhendamise käigus jälgib, et õppur teeb iseseisvaid ning reeglitele vastavaid otsuseid, paneb tähele vigu, teotab õppurit piisaval määral, jälgib õppuri töökoormust, analüüsib vajadust tegevuste ülevõtmiseks, tegevuste ülevõtmisel tagab õppeprotsessi jätkumise, tagab liikluse ohutuse, jäljendatud keskkonnas kasutab sobivalt aja peatamise funktsiooni; 4) viib läbi soorituse hindamise ja tagasisidestamise, sh hindab väljundite saavutamist tuginedes faktidel, toob eesile nii tugevad kui nõrgad aspektid, toetab õppuri eneseanalüüsi; 5) esitab kirjaliku aruande.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 85 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU Kursus toimub kahes osas. Kõigepealt läbitakse e-kursus, millele järgneb kontaktõpe. Kummagi osa maht on 30 tundi. Teemade loetelu e-kursusel: 1. Seadusandlus 1.1 ESARR 5, Euroopa komisjoni määrus nr. 2015/340, MKM määrus nr.96, 22.08.2005,TSM määrus nr.125, 21.12.2001. 1.2 Litsenseerimine 2. Andragoogika/õppimine 2.1 Õppija 2.2 Õpimudelid 2.3 Õpieesmärgid 3. Andragoogika/õpetamine 3.1 Õpetamise meetodid 3.2 Takistused õppimisel ja õpetamisel 3.3 Motivatsioon õppimisel ja õpetamisel 3.4 Isiksuse vajadused 3.5 Suhtlemine ja kehakeel, stress 4. Protsessi juhtimine 4.1 Koolituse planeerimine, s.h. eesmärkide püstitus 4.2 Koolituse läbiviimine, õppija toetamine 4.3 Meeskonnatöö 5. Ajakohane käitlusprakitka 5.1 Koostööprotseduurid 5.2 Kohalikud eeskirjad Kontaktõpe on suunatud koolitatava praktiliste oskuste arendamisele. Teoreetiliste teemade osas toimuvad grupitööd. Kontaktõppe teemad on: 1. Vestluse juhtimine ja küsimuste esitamine 2. Konfliktide lahendamine 3. Erinevad tehnikad väljaõppe läbiviimisel (demonstration, talk-through, monitoring) 4. Tööprotsessi jälgimine 5. Tööprotsessi sekkumine 6. Briifing ja kokkuvõte(debriefing) 7. Kokkuvõttev hindamine 8. Aruande koostamine 9. Üksiku koolitustegevuse ettevalmistus 10. Kursusel omandatud teooria rakendamine praktikas Praktiliste simulaatorharjutuste läbiviimisel kasutatakse jäljendatud töökeskkonda ning koolitatavad saavad oma teadmisi praktikas rakendada. Koolitajad jälgivad tegevusi ning annavad tagasisidet soorituse kohta.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 86 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.21 Õppeaine Väljaõppejuhendaja täienduskoolitus I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE NIMETUS (eesti ja Väljaõppejuhendajate täienduskoolitus inglise keeles) Refreshment training for OJTI/SDTI ÕPPEVORM Täiendkoolituskursus VALDKOND Lennujuhtimine TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 16 tundi ÕPETAMISE KEELED Eesti, Inglise LISAINFO (eeldusained, Kursus on suunatud väljaõppejuhendaja pädevust profileeriv aine, õppeaines omavatele lennujuhtidele teadmiste uuendamiseks osalemise piirangud jne) ÕPPEJÕUD K.Kõrgesaar, K. Tani-Jürisoo, E.Kulasalu II. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID ARVESTUSE SAAMISE Osalemne aktiivselt kõigis kontaktõppe tundides. TINGIMUSED VÕLGNEVUSTE LIKVI-DEERIMISE Puudub VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Teooriatest Õigesti on vastatud vähemalt 75% küsimustele 2. Iseseisev töösooritus Praktiliste simulaatorharjutuste läbiviimisel kasutatakse jäljendatud keskkonnas jäljendatud töökeskkonda ning koolitatavad saavad oma teadmisi praktikas rakendada. Koolitajad jälgivad tegevusi ning annavad tagasisidet soorituse kohta III. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID JA LÜHIKIRJELDUS ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud lennujuht: 1) Omab ülevaadet viimastest muudatustest väljaõppejuhendamisega seotud seadusandluses 2) Väärtustab üksuse koolitusplaani alusel toimuvat tegevust uute kolleegide juhendamisel 3) Oskab loovalt läheneda igale juhendatavale 4) Tähtsustab meeskonnatöö osa edukas juhendamisprotsessis 5) Tunneb ajakohaseid käitluspraktikaid (STDI) ÕPPEAINE KIRJELDUS Kursuse eesmärk on esile tuua ja kinnistada väljaõppejuhendamise metoodikat. Käsitletavad teemad on: 1. Vestluse läbiviimine ja küsimuste esitamine 2. Eesmärkide püstitamine 3. Tagasiside andmine 4. Õppija (õpistiilid jm täiskasvanuõppimise olulised aspektid) 5. Väljaõppejuhendaja rollid juhendamisel 6. Suhtlemine (tasandikasutus juhendamisel) 7. Isiksuse omadused  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 87 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 8. Motivatsioon (motivatsiooni olemus, juhendatava motivatsiooni käivitamine ja säilitamine, juhendaja motivatsioon) 9. Stressi teadvustamine ja sellega toimetuleku strateegiad 10. Praktilised oskused juhendamisel: briifing, sekkumine, töömeetodid, kokkuvõte, hindamine 11. Seadusandlus 12. Mõttemall(mental model) 13. Olukorra mõistmine 14. Meeskonnatöö 15. Ohutusalane regulatsioon, ajakohane käitlusprakitka 16. Kursusel omandatud teooria rakendamine praktikas  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 88 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.22 Õppeaine Protseduuriline lähenemislennujuhtimine I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.062 Protseduuriline lähenemislennujuhtimine (eesti ja inglise keeles) Approach Control Procedural ÕPPEKAVA, ERIALA Lennuliiklusteenindus (2282) TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 20t, iseseisev töö: 10t, praktika: 105t ÕPETAMISE KEELED Inglise LISAINFO (eeldusained) Õppruil peab eelnevalt olema läbitud ADI/TWR ja APS pädevusõppe moodulid ÕPPEJÕUD J.Rautavuoma, T.Keskikuru II. ÕPPEAINE EESMÄRK, ÕPIVÄLJUNDID JA LÜHIKIRJELDUS ÕPPEAINE EESMÄRK Valmistada ette õppur tööks protseduurilises lähenemislennujuhtimisüksuses ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 4) Teab lähenemislennujuhi tööks vajalikke reegleid ja seadusi 5) Korraldab lennuliiklust lennujuhtimisüksuse vastutusalas ohutult ja sujuvalt 6) Oskab edastada lennuinfot 7) Suhtlemisel pilootide ja koostööpartneritega kasutab standardset fraseoloogiat, ebatavalistes olukordades on side selgelt arusaadav 8) Teeb koostööd teiste üksustega SISU LÜHIKIRJELDUS Praktilised tööharjutused jäljendatud töökeskkonnas Seminarid harjutuste analüüsimiseks III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID ARVESTUSE SAAMISE Läbitud nii teoreetiline kui praktiline osa täies mahus TINGIMUSED koos vastava hindamisega VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Puudub VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Teooriatest, mitteeristav Õigesti on vastatud vähemalt 75% küsimustele. hindamine 2. Iseseisev töösooritus Kõik harjutused tuleb sooritada positiivselt. Sooritatuks jäljendatud keskkonnas, 3 loetakse harjutus juhul, kui üliõpilase teoreetilised harjutust, mitteeristav teadmised võimaldavad tal tegutseda vastavalt reeglitele, hindamine tagatud on lennuohutus ja liikluse sujuvus, vastutusala kasutamine on ratsionaalne, lennuinfot antakse piisavas mahus, harjutuse jooksul ei esine lennujuhi poolt põhjustatud viivitusi enam kui 20 minutit, raadioside on arusaadav, koostöö teiste üksustega on korrektne. Harjutuse hindamiseks kasutatakse järgnevat süsteemi: Harjutuse alguses on hinnataval 5 punkti. Iga eksimus annab teatud arvu miinuspunkte. Positiivse tulemuse väärtus on vähemalt 2 punkti. Täpsem tabel erinevate eksimuste kaaluga on saadaval õppejõult.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 89 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA TASE MAHT 1.Sissejuhatus (APP INTR) on omandatud eeldusainete läbimisel 2. Lennundusõigus (APP LAW) 1h 2.1 LAW 1.1.1 Lennujuhiloa väljaandmise tingimused 3 2.2 LAW 2.2.1 Õhuruumide struktuur ja klassifikatsioon 3 Ülejäänud teemad õppeaines APP LAW on omandatud eeldusainete läbimisel 3. Lennuliikluse korraldamine (APP ATM) 14 h 3.1. ATM 1.1 Lennujuhtimisteenus lähenemislennujuhtimisüksuses 3.1.1 (1.1.1) Vastutusala 3 3.1.2 (1.1.2) Lähenemislennujuhtimisteenuse osutamine 4 Teemad ATM 1.2 – ATM 5.2 on omandatud eeldusainete läbimisel 3.2 ATM 6.1 Kõrgushajutus 3.2.1 (6.1.1) Kõrgushajutusmiinimum ja selle rakendamine 4 3.2.2 (6.1.2) Suurendatud kõrgushajutusmiinimum ja selle rakendamine 4 3.2.3 (6.1.3) Kõrgushajutus eriolukordades 3 3.3 ATM 6.2 Horisontaalhajutus 3.3.1 (6.2.1) Pikihajutuse tagamise meetodid (DME, RNAV) 4 3.3.2 (6.2.2) Külghajutuse tagamise meetodid (VOR, RNAV) 4 3.3.3 (6.2.3) Lõikuvad lennusuunad 4 3.3.4 (6.2.4) Piirkondlik navigatsioon 4 Teema ATM 6.3 on omandatud eeldusainete läbimisel Teema ATM 7.1 on omandatud eeldusainete läbimisel 3.4 ATM 8.1 Lennuandmete töötlemine 3.4.1 (8.1.1-8.1.3) Lennuandmete uuendamine kuvaril ja nende analüüsimine 4 3.4.2 (8.1.4-8.1.5) Lennuplaaniandmete hankimine ja kasutamine 3 Teema ATM 9.1-9.3, 10.1 on omandatud eeldusainete läbimisel 3.5. ATM 10.2 Lennujuhtimise teenus 3.5.1. (10.2.1) Vastutus protseduurilise lähenemislennujuhtimise teenuse 2 osutamisel 3.5.3. (10.2.2) Lennujuhtimine IFR ,VFR, SVFR lendudele VMC-s ja IMC-s 4 3.6 ATM 10.3 Liikluse korraldamise protsess 3.6.1. (10.3.1) Situatsiooniteadlikkuse säilitamine 4 3.6.2. (10.3.2) Konfliktsituatsioonide õigeaegne tuvastamine 4 3.6.3. (10.3.3-10.3.5) Erinevate lahenduste leidmine ja meetodite rakendamine 5 ohutu ja efektiivse liiklusvoo tagamisel 3.6.4 (10.3.6) Prioriteetide määratlemine 4 3.6.5 (10.3.7) Koostatud plaani täideviimine 3 3.6.6 (10.3.8) Täideviidud plaani ohtuse ja effektviisuse tagamine 4  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 90 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.7 ATM 10.4 Liikluse haldamine 3.7.1 (10.4.1) Saabuvate, väljuvate, ülelendavate lendude korraldamine 4 3.7.2 (10.4.2) Võtted töökoormuse juhtimiseks arvestades isikliku suutlikkust 5 3.7.3 (10.4.3) Liikluse korraldamine erinevate lähenemisprotseduuridega 4 3.7.4 (10.4.4-10.4.5) Kordusringile minek ja sellega kaasnevad töövõtted 4 3.8 ATM 11.1 Üldised protseduurid ootetsoonis 3.8.1 (11.1.1) Ooteprotseduuride kasutamine 3 3.8.2 (11.1.2) Ooteprotseduuride läbimist mõjutavate faktoritega arvestamine 3 3.9 ATM 11.2 Lähenevad õhusõidukid 3.9.1 (11.2.1) Arvestusliku saabumisaja arvutamine 3 3.9.2 (11.2.2) Lennuliikluse organiseerimine ootetsoonides 4 4. Meteoroloogia (APP MET) on omandatud eeldusainete läbimisel 5. Navigatsioon (APP NAV) on omandatud eeldusainete läbimisel 6. Õhusõidukid (APP ACFT) on omandatud eeldusainete läbimisel 7. Inimtegur (APP HUM) on omandatud eeldusainete läbimisel 8. Seadmed ja süsteemid (APP EQPS) on omandatud eeldusainete läbimisel 9. Töökeskkond (APP PEN) on omandatud eeldusainete läbimisel 10. Eriolukorrad (APP ABES) 5h 10.1. ABES 1.1 Ülevaade eriolukordadest 10.1.1 (1.1.1) Sagedamini esinevad eriolukorrad 1 10.1.2 (1.1.2) Potentsiaalsete ja toimunud eriolukordade kindlaks tegemine 3 kriisiolukorras 10.1.3 (1.1.3) Protseduurid kindlates eriolukordades 2 10.1.4 (1.1.4) Kõik võimalikud eriolukorrad mille jaoks puuduvad kindlad 2 protseduurid 10.1.5 (1.1.5) Eriolukorras aset leidvate sündmuste mõju ohutusele 2 10.2. ABES 2.1 Raadioside eriolukorras 10.2.1 (2.1.1) Efektiivse raadioside pidamine olukordades mille jaoks puudub 4 standard fraseoloogia 10.3. ABES 2.2 Töökoormuse reguleerimine 2 10.3.1 (2.2.1) Töökoormusega toimetuleku meetodid 4 10.3.2 (2.2.2) Tegevuste järjestus olulisuse alusel 4 10.3.3 (2.2.3) Efektiivse infoleviku tagamine 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 91 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 10.3.4 (2.2.4) Abi küsimine 10.4. ABES 2.3 Õhk-maa koostöö 3 10.4.1 (2.3.1) Piloodilt vajaliku informatsiooni saamine 3 10.4.2 (2.3.2) Piloodi aitamine 10.5. ABES 3.1 Tööprotseduurid eriolukorras 3 10.5.1. (3.1.1) Erinevatele olukordadele vastavate protseduuride kasutamine 10.5.2. Kaitselennundusega seotud eriolukorrad 10.6. ABES 3.2 Raadioside katkemine 2 10.6.1 (3.2.1) Piloodi tegutsemine raadioside katkemise korral 3 10.6.2 (3.2.2) Lennujuhi tegutsemine raadioside katkemise korral õs-ga 3 10.7. ABES 3.3 Ebaseaduslik sekkumine (3.3.1) Protseduuride rakendamine 10.8. ABES 3.4 Eksinud või tundmatu õhusõiduk 3 10.8.1 (3.4.1-3.4.2) Protseduurid eksinud või tundmatu õhusõiduki 4 abistamiseks 10.9 ABES 3.5 Kõrvalekaded (3.5.1) Navigatsioonilise abi pakkumine piloodile 11. Lennuväljad (APP AGA) on omandatud eeldusainete läbimisel 12. EKSAM HARJUTUSED SISU HULK TA 01 Väljuv IFR liiklus: õppur peab hajutama 2 väljuvat 1 õhusõidukit (4 x 2 õ/s) TA 02 Väljuv IFR liiklus: õppur peab hajutama 3 väljuvat 1 õhusõidukit (3 x 3 õ/s) TA 03 Väljuv IFR liiklus: õppur peab hajutama 8 õhusõidukit 1 TA 04 Väljuv IFR liiklus: õppur peab hajutama 10 õhusõidukit 1 TA 05 Saabuv IFR liiklus: õppur annab sisenemisloa ja 1 lähenemisloa kui eelnev õ/s on maandunud (STAR, ILS Z RWY 26, VOR RWY 08) TA 06 Saabuv IFR liiklus: õppur annab sisenemisloa ja 1 lähenemisloa kui eelnev õ/s on maandunud (VOR RWY 08/26) TA 07 Saabuv IFR liiklus ja ülelendav IFR õhusõiduk (ILS Z 1 RWY 26 / VOR RWY 08) TA 08 Saabuv IFR liiklus ja ülelendav IFR õhusõiduk (VOR 1 RWY 08 / RWY 26) TA 09 Saabuv IFR liiklus ( STAR ILS Z) 1 TA 10 Saabuv IFR liiklus (VOR) 1 TA 11 Saabuv IFR liiklus ( kaks saabuvat, üks ülelendav) 1 TA 12 Saabuv IFR liiklus (ajastatud lähenemine ooteringilt, 4- 1 min. pikihajutus) TA 13 Väljuv IFR liiklus ja ülelendav IFR õhusõiduk ( 9 väljuvat 1 õ/s ja 1 ülelendav õ/s) TA 14 - Saabuv, lahkuv ja ülelendav IFR liiklus (kestvus 1 tund) 1  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 92 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 kontrollharjutus TA 15 Lahkuv ja saabuv IFR liiklus ( 2 DEP, 1 ARR, RWY 26, 2 1 x 3) TA 16 Lahkuv ja saabuv IFR liiklus ( 2 DEP, 1 ARR, RWY 08, 2 1 x 3) TA 17 Saabuv ja lahkuv IFR liiklus ( 2ARR, 1 DEP, RWY 26, 2 1 x 3) TA 18 Saabuv ja lahkuv IFR liiklus ( 2ARR, 1 DEP, RWY 08, 2 1 x 3) TA 19 – Saabuv ja lahkuv IFR liiklus ( 4+4 õ/s, kestvus 40 min) 1 kontrollharjutus TA 20 Lahkuv ja saabuv IFR-VFR liiklus ( maapealneliiklemine) 1 TA 21 Lahkuv ja saabuv IFR-VFR liiklus ( liiklemine 1 lennuväljaringil ja maapealne liiklemine) TA 22 Lahkuv ja saabuv IFR-VFR liiklus ( võimalik 1 visuaallähenemine rajale 26, maapealne liiklemine) TA 23 Lahkuv ja saabuv IFR-VFR liiklus ( võimalik 1 visuaallähenemine rajale 08, maapealne liiklemine) TA 24 Lahkuv ja saabuv IFR-VFR liiklus 1 (valgustussüsteemide kasutamine, maapealne liiklemine) TA 25 Lahkuv ja saabuv IFR-VFR liiklus (ülelendav VFR 1 õhusõiduk lähenemisalas, maapealne liiklemine) TA 26 Lahkuv ja saabuv IFR-VFR liiklus (VFR-lend /1+1/ küsib 1 luba sisenemiseks TMA-sse, maapealne liiklemine) TA 27-28 Lahkuv ja saabuv intensiivsem IFR-VFR liiklus 2 (käivitusloa andmise piirangud, maapealne liiklemine) TA 29 - Lahkuv ja saabuv intensiivsem IFR-VFR liiklus 1 kontrollharjutus TA 30 Lahkuv ja saabuv IFR ja eri-VFR liiklus (maapealne 1 liiklemine) TA 31 Lahkuv ja saabuv IFR ja eri-VFR liiklus (ILS- 1 instrumentaallähenemised, maapealne liiklemine) TA 32 Lahkuv ja saabuv IFR ja eri-VFR liiklus (VOR- 1 instrumentaallähenemised, maapealne liiklemine) TA 33 Lahkuv ja saabuv IFR ja VFR liiklus (IFR õppelend 1 treeningualasse, instrumentaallähenemised, maapealne liiklemine) TA 34 Lahkuv ja saabuv IFR liiklus (halvenenud nähtavus, 1 ootetsoon, varulennuväli, maapealne liiklemine) TA 35 - Lahkuv ja saabuv IFR ja VFR liiklus 1 kontrollharjutus TA 36- TA 37 Kordamisharjutused 2 TA 38 Lõpuharjutus (VMC) 1 TA 39 Lõpuharjutus (IMC) 1 TA 40 Lõpuharjutus (VMC/IMC vaheldub) 1  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 93 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 Märkus: Sõltuvalt õpilaste edasijõudmisest võib teha muudatusi harjutuste sisus ja hulgas  Peatükk 4.3 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 23 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.01.19 4.3. Lisa 3 Juhtimissüsteemi dokumendid 4.3.1 Auditi aruande vorm Auditi aruanne Registreerimise number Registreerimise kuupäev Dokumendi tüüp Pealkiri Organisatsioon Audiitor Auditeeritavad Viide Eesmärk Sisu Auditi valdkond Failid Mittevastavused, tähelepanekud, soovitused Korrigeerivad tegevused Rakendatud tegevused Põhjus Lisafail(i)d Auditi algus Auditi lõpp Staatus Täitmismärge Täitmistähtaeg Vastutaja Märkused Suunamised  Peatükk 4.3 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 23 KOOLITUSOSAKONNA KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.01.19 4.3.2 Juhtimise hindamise aruande vorm Eesti Lennuakadeemia Lennuliiklusteeninduse koolitusosakond Juhtimise hindamise aruanne Toimumise aeg: Osalejad: Eesmärk: Hindamise periood: Tehtud auditite arv: Avastatud mittevastavused: Tähelepanekud: Kõrvaldatud puuduste arv: Soovitused: Üldhinnang koolitustegevusele: Teoreetiline koolitus: Praktiline koolitus: Koosseisu tase/ Õpperuumid, Personal: õppevahendid: Kvaliteedisüsteem: Kokkuvõte/ Järeldused: Korrigeeriva/ ennetava tegevuse vajadus: Ei Jah, vastavalt auditi aruandele number ................ ATSTO arendamise eesmärgid järgmiseks perioodiks: Kinnitame aruande: Üldjuht: ………. ATSTO koolitusjuht: ……….. Kvaliteedijuht: ………..  Peatükk 4.3 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 3 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 23 KOOLITUSOSAKONNA KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.01.19 4.3.3. Ohtude määratlemine ja riskide hindamine 1. Ohtude määratlemine 1.1. Oht on olukord või ese, mis võib põhjustada isikute surma või vigastusi, kahjustada seadmeid või rajatisi, põhjustada materjali kadu või ettenähtud funktsiooni täitmise suutlikkuse vähenemist. 1.2. Andmete kogumiseks ohtude kohta kasutatakse alljärgnevaid info allikad: 1) intsidentide aruanded (reactive), 2) siseauditi aruanded (proactive), 3) järelevalve aruanded (proactive), 4) ohtude teatamise aruanded (proactive), 5) ohtude registri jälgimine (Ennustav- predictive). 1.3. Ohte võib rühmitada nelja suuremasse gruppi: 1) organisatsioonilised ohud – juhtimine, dokumentatsioon, protsessid, protseduurid; 2) keskkond – ilm või loodusnähtused; 3) inimene – inimvõimete piirid; 4) tehnilised ohud – lennuväli, õhusõiduk, hooldus. 1.4. Võimalikud ohud ja nende riskid kirjeldatakse tabelis. Tegevus Ohu kirjeldus Riski olemasolevad kirjeldus maandamise Tõenäosus Riski tase (ohu meetmed tagajärg) Mõju Riski  Peatükk 4.3 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 4 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 23 KOOLITUSOSAKONNA KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.01.19 2. Riskide hindamine 2.1. Risk on võimalik potentsiaalse ohu tagajärg. Võimalik risk, et mingi sündmus, tegevus või tegevusetus võivad põhjustada vara või maine kaotuse ning ohustada organisatsioonile pandud ülesannete tulemuslikku täitmist. Riski hinnatakse kahju ilmnemise tõenäosuse ja mõju põhjal. 2.2. Riskide hindamisel hinnatakse: 1) riski tõenäosust (sagedust), 2) riski mõju (tõsidust). 2.3. Riskide puhul tuleb hinnata, mis võib minna valesti ning takistada ülesannete täitmist tähtajaliselt, ettenähtud kvaliteediga, planeeritud ressursside piires. 2.4. Riskide tõenäosuse hindamine 2.4.1. Tõenäosus on millise sagedusega võib risk avalduda. Tõenäosus Tähendus Hinnang Sage Võib juhtuda korduvalt (on juhtunud mitmeid kordi) 5 Juhuslik Võib juhtuda mõni kord (on juhtunud aeg-ajalt) 4 Väike Ebatõenäoline, et või juhtuda, aga võimalik (on 3 juhtunud harva) Ebatõenäoline Väga ebatõenäoline, et see võib juhtuda (ei ole teada, 2 et oleks juhtunud) Väga Peaaegu mõeldamatu, et see võib juhtuda 1 ebatõenäoline  Peatükk 4.3 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 5 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 23 KOOLITUSOSAKONNA KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.01.19 2.5. Riskide mõju (tõsidus) hindamine 2.5.1. Mõju on kahju, mida võib põhjustada konkreetse riski avaldumine. Mõju Tähendus Hinnang (Tõsidus) Katastroofiline Vahendid, varustus hävinenud 5 Mitu hukkunut Ei ole võimalik tegevusi jätkata. Kahjude likvideerimine nõuab olulisi ressursse Ohtlik Ohutustaseme oluline vähenemine, füüsiline kurnatus 4 või töökoormuse suurenemine, mis ei võimalda töötajatel täpselt ja täielikult sooritada tööülesandeid Tõsine vigastus Suured varalised kahjud Tegevused ja eesmärkide saavutamine on oluliselt häiritud. Eesmärkide saavutamiseks on vaja olulisel määral lisaressursse Oluline Ohutustaseme vähenemine, töövõimekuse 3 vähenemine seoses töökoormuse suurenemise või ebasoodsate töötingimuste tõttu Tõsine intsident Inimeste vigastused Häirib käimasolevaid ja planeeritavaid tegevusi ning eesmärkide saavutamist Eesmärkide saavutamiseks on vaja lisaressursse Vähetähtis Ebameeldiv 2 Tegevuse piirangud Hädaolukorra protseduuride kasutamine Väiksemad intsidendid Häirib mõningaid käimasolevaid ja planeeritavaid tegevusi, kuid eesmärgid on saavutatavad Lisaressursse kasutatakse vähesel määral Tähtsusetu Mõned tagajärjed 1 Ei häiri käimasolevaid ja planeeritavaid tegevusi ning eesmärkide saavutamist  Peatükk 4.3 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 6 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 23 KOOLITUSOSAKONNA KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.01.19 2.6. Riski taseme (tolerantsuse) hindamine 2.6.1. Tõenäosus x Mõju = Riskitase 2.6.2. Tolerantsust määrame kolme taseme järgi: 1) ei ole aktsepteeritav, 2) vajab ülevaatamist, 3) aktsepteeritav. 2.6.3. Riski tolerantsuse maatriks Riski Riski mõju (tõsidus) tõenäosus Katastroofiline Ohtlik Oluline Vähetähtis Tähtsusetu 5 4 3 2 1 Sage EI OLE AKTSEPTEERITAV EI OLE EI OLE VAJAB VAJAB AKTSEPTEERITAV AKTSEPTEERITAV ÜLEVAATAMIST ÜLEVAATAMIST 5 Juhuslik EI OLE AKTSEPTEERITAV EI OLE VAJAB VAJAB VAJAB AKTSEPTEERITAV ÜLEVAATAMIST ÜLEVAATAMIST ÜLEVAATAMIST 4 Väike EI OL E AKTSEPTEERITAV VAJAB VAJAB VAJAB AKTSEPTEERITAV ÜLEVAATAMIST ÜLEVAATAMIST ÜLEVAATAMIST 3 Ebatõenäoline VAJAB ÜLEVAATAMIST VAJAB VAJAB AKTSEPTEERITAV AKTSEPTEERITAV ÜLEVAATAMIST ÜLEVAATAMIST 2 Väga ebatõenäoline VAJAB ÜLEVAATAMIST AKTSEPTEERITAV AKTSEPTEERITAV AKTSEPTEERITAV AKTSEPTEERITAV 1 2.6.4. Riski (indeks) tasemetele vastavad soovitatavad tegevused Riski tase Kirjeldus Soovitatav tegevus Ei ole Kõrge Peatada tegevus koheselt. aktsepteeritav Risk ei ole lubatav. (15-25) Riski mõju ja tõenäosus vajab maandamist keskmise või madala tasemini. Üldjuhi kinnitus vajalik edasi tegutsemiseks. Vajab ülevaatamist Keskmine Hoiatus. (5 – 14) Risk on oluline. Risk vajab hindamist ning riskide maandamist nii madala tasemeni kui võimalik ja praktiline on. Riski võib aktsepteerida juhul kui seda on mõistetud ja teadmiseks võetud. Koolitusjuhi kinnitus vajalik edasi tegutsemiseks. Aktsepteeritav Madal Risk on vastuvõetav või olematu. (1 - 4) Riski tagajärjed on ebatõenäolised. Riskide maandamine ei ole nõutud. Riske on vaja jälgida, kui need korduvad.  Peatükk 4.3 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 7 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 23 KOOLITUSOSAKONNA KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.01.19 2.7. Riskide maandamine 2.7.1. Riskide maandamise meetodid: 1) protseduuride koostamine ja täiendamine, 2) töötajate koolitamine, 3) uute tehnoloogiate ja meetodite rakendamine. 2.7.2. Kui riski tase ei ole aktsepteeritav või vajab ülevaatamist, siis tuleb riskid maandada nii madala tasemeni kui võimalik ja praktiline. 2.7.3. Riski maandamiseks määrab kvaliteedijuht koostöös koolitusjuhiga vajalikud tegevused, vastutajad ja tähtajad, et oleks võimalik riski edaspidi vältida, vähendada või hoida ära tagajärjed erinevate kaitsemeetoditega. 2.7.4. Riskide maandamise meetmete rakendamist ja nende efektiivsust kontrollib kvaliteedijuht analüüsides riski taseme muutumist kasutades riski tolerantsuse maatriksit. 2.8. Ohtude dokumenteerimine 2.8.1. Kvaliteedijuht haldab ohtude dokumentatsiooni, kus on registreeritud ohud, nende ohtude riskide hindamine ja riskide maandamise meetmete rakendamise järelkontroll. 2.8.2. Ohtude register hõlmab alljärgnevat informatsiooni: 1) oht, 2) selle risk ja riski hindamise tulemus, 3) riski vähendamise meetmed, 4) riski vähendamise meetmete rakendamise järelkontroll, 5) vajadusel riski uuesti hindamise tulemus. 2.8.3. Ohtude register Ohu Riski Riski tase Olemasolev Uus Uus riski Vastutaja, kirjeldus kirjeldus (=tõenäosus maandamis maandamise tase (= tähtaeg (tagajärg) x mõju) meetod meetodid mõju x tõenäosus) 2.8.4. Kvaliteedijuht vaatab ohtude registrit regulaarselt üle vähemalt kord aastas ja esitab selle kohta aruande juhtimise hindamise koosolekul. 2.9. Riskide juhtimine: = ohtude määramine +riskide hindamine + riskide maandamine + seire.  Peatükk 4.4 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 14 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.15 4.4. Lisa 4 Tunnistuse vormi näidis algkoolituse läbimise ning teadmiste ja oskuste kontrolli kohta. TUNNISTUS nr xxxxxxxxx Eesnimi Perekonnanimi (isikukood xx808052xxx) Eesti Lennuakadeemia on lennujuhtimiskoolitajana sertifitseeritud Lennuameti poolt, sertifikaat 4.7-13/14/001. Nimi Rektor Ülenurme, pp.kk.aaaa  Peatükk 4.4 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 14 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.15 Lisa tunnistusele nr xxxxxxx Eesnimi Perekonnanimi isikukood xx808052xxx läbis nõutaval tasemel Eesti Lennuakadeemia lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsioonis lennujuhtimise baasõppe ja lähilennujuhtimise pädevusõppe (ADV/ADI) moodulid ajavahemikul 02.09.2008 – 05.06.2009. Mooduli nimetus ÕPPEAINE NIMETUS MAHT TULEMUS ÕPPEJÕU NIMI Nimi Nimi Rektor Lennuliiklusteeninduse koolitusosakonna koolitusjuht  Peatükk 4.5 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNUNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.19 4.5. Lisa 5 Eesti Lennuakadeemia põhimääruse 4.peatükk 4. peatükk Nõukogu ja nõunike kogu § 12. Nõukogu pädevus Akadeemia kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu. § 13. Nõukogu koosseis (1) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, struktuuriüksuste juhid, akadeemiliste töötajate esindajad ning üliõpilaskonna esindajad, kes moodustavad vähemalt ühe viiendiku nõukogu koosseisust. [RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019] (2) Nõukogusse kuuluvate struktuuriüksuste juhtide koosseisu ning akadeemiliste töötajate ja üliõpilaskonna esindajate arvu nõukogu järgmises koosseisus otsustab nõukogu hiljemalt iga aasta märtsis. [RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019] (3) Nõukogu esimees on rektor. § 14. Nõukogu ülesanded Nõukogu: 1) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks; 2) võtab vastu akadeemia arengukava, esitades selle enne kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile; 3) otsustab akadeemia rahvusvahelise suhtlusega seonduvaid küsimusi; 4) kehtestab akadeemia sümbolid (lipp, logo, rektori ametikett, teenete- ja eraldusmärgid jms), vormiriietuse ja nende kasutamise korra; 5) võib avaldada rektorile umbusaldust; 6) kinnitab üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja; 7) kinnitab õppekavad ja nende muudatused, olles need vajaduse korral enne kooskõlastanud Lennuametiga; 8) kiidab heaks ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise; 9) kinnitab õppekorralduseeskirja; 10) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas õppekeele taseme miinimumnõuded välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks vastavalt välismaalaste seaduse § 168 lõikele 2; 11) kehtestab üliõpilaste ja õpilaste akadeemiast väljaarvamise tingimused ja korra; 12) nimetab vajaduse korral õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe, ning õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded; 13) kehtestab üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra; 14) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra; 15) kehtestab enne 2002/2003. õppeaastat lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement) väljastamise korra; 16) kehtestab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks; 17) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust; 18) otsustab olulisemaid õppe- ja arendustegevuse küsimusi; [RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019] 19) kehtestab akadeemiliste töötajate kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra; [RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019] 20) kehtestab akadeemiliste töötajate atesteerimise tingimused ja korra; [RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019] 21) kehtestab akadeemiliste töötajate statuudi;  Peatükk 4.5 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNUNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.19 [RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019] 22) kehtestab korralisele akadeemilisele töötajale loometööks või kutseoskuste täiendamiseks tööülesannetest vaba semestri andmise ning selle tasustamise tingimused ja korra; [RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019] 23) valib korralised akadeemilised töötajad; [RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019] 24) kehtestab tingimused selle kohta, millal on rektoril õigus kutsuda ilma konkurssi välja kuulutamata kuni viieks aastaks külalistöötaja staatuses akadeemilise töötajana õppe- või teadustööd tegema silmapaistva loomeisiku või teadlase või oma eriala silmapaistva praktiku; [RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019] 25) [kehtetu - RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019] 26) [kehtetu - RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019] 27) kehtestab akadeemias korraldatava täiendusõppe vormid ja täiendusõppe läbiviimise korra; 28) kehtestab põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasu määramise alused ja korra; 29) kinnitab riigieelarve vahendite ja majandustegevusest laekunud tulu kasutamise korra; 30) kinnitab eelarve täitmise aruande; 31) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras akadeemia kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi; 32) kuulab ära rektori, prorektorite ja struktuuriüksuste juhtide tegevuse aruanded ning nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud akadeemia, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes; 33) võib moodustada komisjone ja toimkondi; 34) lahendab teisi küsimusi, mis kuuluvad tema pädevusse vastavalt kõrgharidusseadusele, põhimäärusele ja teistele õigusaktidele. [RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019] § 15. Nõukogu liikmete valimine ja volituste kestus (1) Rektor korraldab akadeemiliste töötajate esindajate valimise nõukogusse iga aasta aprillikuus. Nõukogusse valitud liikme volitused kestavad sama aasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. [RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019] (2) Akadeemilisete töötajate esindajaks võivad nõukogusse kandideerida ning akadeemiliste töötajate esindajate kandidaate võivad nõukogusse esitada ja valida akadeemias õppetööd läbiviivad akadeemilised töötajad. [RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019] (3) Üliõpilaskonna esindajad valib nõukogusse üliõpilasesindus. (4) Akadeemiliste töötajate esindajate valimise korra kinnitab rektor. Üliõpilaskonna esindajate valimise korra kinnitab üliõpilasesindus. [RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019] (5) Kui nõukogu liige viibib akadeemiast eemal üle kolme kuu, asendab teda rektori kinnitatud asendusliige. Akadeemiliste töötajate esindaja asendusliige kinnitatakse valimistulemuste pingerea alusel. Üliõpilaskonna esindaja asendusliikme nimetab üliõpilasesindus. [RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019] § 16. Nõukogu õigusaktid ja töökord (1) Nõukogu peamine töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised. (2) Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige. (3) Erakorraline istung kutsutakse kokku nõukogu esimehe või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel. (4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui hääletusest võtab osa vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmeid. Kui nõutud kvoorum puudub, kutsub nõukogu esimees nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul. (5) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse nõukogu töökorralduse põhialused. (6) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu hääletusest osavõtjate häälteenamusega. Paragrahvi 14 punktides 1, 2, 5, 6, 29 ja 30 nimetatud  Peatükk 4.5 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 3 LENNUNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.19 juhtudel on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige. (7) Nõukogu otsusega mittenõustumise korral ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla, vaid esitab küsimuse nõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teist korda vastu, kirjutab nõukogu esimees nõukogu otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse. (8) Nõukogu istungeid protokollib nõukogu esimehe määratud isik. (9) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal ning rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja anda neile seal sõna. Nõukogu istungil on õigus sõnaõigusega osaleda ka õpilaskonna esindajal. § 17. Nõunike kogu Nõunike kogu on akadeemiat ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mis moodustatakse kõrgharidusseadusega sätestatud tingimustel ja korras. [RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]  Peatükk 4.6 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.19 4.6. Lisa 6 Haridus- ja Teadusministeeriumi 08.07.2019 määrus nr 25 Riigi rakenduskõrgkooli nõunike kogu moodustamise alused ja töökord Vastu võetud 08.07.2019 nr 25 Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 26 lõike 2 punkti 1 alusel. § 1. Nõunike kogu liikmete arv ning tema liikmete volituste kestus (1) Nõunike kogul on vähemalt 9 liiget. (2) Nõunike kogu liikmete volitused on tähtajatud. § 2. Nõunike kogu töö juhtimine (1) Nõunike kogu tööd juhib ja nõunike kogu esindab nõunike kogu esimees, tema äraolekul aseesimees. (2) Nõunike kogu valib esimesel istungil, mille kutsub kokku rakenduskõrgkooli rektor, oma liikmete hulgast kolmeks aastaks esimehe ja aseesimehe. § 3. Nõunike kogu töövorm (1) Nõunike kogu peamine töövorm on istung. (2) Oma ülesannete täitmiseks võib nõunike kogu rakendada ka teisi töövorme, mille valiku otsustab nõunike kogu. § 4. Nõunike kogu istung (1) Nõunike kogu korralise istungi kutsub kokku esimees või tema äraolekul aseesimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord semestris, teatades sellest kirjalikult nõunike kogu liikmetele vähemalt kaks nädalat enne korralise istungi toimumist. (2) Nõunike kogu erakorralise istungi kutsub kokku esimees või tema äraolekul aseesimees vähemalt ühe kolmandiku nõunike kogu liikmete ettepanekul, teatades sellest kirjalikult nõunike kogu liikmetele vähemalt üks nädal enne erakorralise istungi toimumist. (3) Nõunike kogu sekretär saadab istungi päevakorra koos teiste vajalike materjalidega nõunike kogu liikmetele tutvumiseks vähemalt üks nädal enne istungi toimumist. (4) Esimehel või tema äraolekul aseesimehel on õigus kutsuda istungile päevakorras olevate küsimuste arutamiseks nõunike kogusse mittekuuluvaid isikuid, kes ei osale hääletamisel. § 5. Nõunike kogu otsus (1) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu nõuandva iseloomuga otsuseid. (2) Nõunike kogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt kaks kolmandikku nõunike kogu liikmetest, sealhulgas esimees või tema äraolekul aseesimees. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub esimees või tema äraolekul aseesimees uue istungi kokku kahe nädala jooksul. (3) Nõunike kogu võtab otsused vastu avalikul hääletamisel kohalolijate häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav esimehe või tema äraolekul aseesimehe hääl. Käesoleva määruse § 2 lõikes 2 sätestatud juhul võtab nõunike kogu otsuse vastu salajasel hääletamisel koosseisulise häälteenamusega. § 6. Nõunike kogu sekretär Nõunike kogu tööd korraldab ja istungit protokollib rakenduskõrgkooli poolt ametisse määratud sekretär, kes ei ole nõunike kogu liige. § 7. Nõunike kogu istungi protokoll Nõunike kogu sekretär protokollib nõunike kogu istungid. Protokollile kirjutavad alla esimees või tema äraolekul aseesimees ja sekretär. Protokollide koopiad edastab nõunike kogu sekretär ühe nädala jooksul pärast istungi toimumist nõunike kogu liikmetele. § 8. Nõunike kogu liikmete õigused Nõunike kogu liikmetel on õigus saada informatsiooni rakenduskõrgkooli tegevuse kohta.  Peatükk 4.6 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.19 § 9. Nõunike kogu teenindamine ja finantseerimine (1) Nõunike kogu tehnilise teenindamise tagab rakenduskõrgkool. (2) Nõunike kogu tegevusega seotud kulud kaetakse rakenduskõrgkooli eelarve kaudu. § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2019. a.  Peatükk 4.7 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNUNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 22 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.18 4.7. Lisa 7 Väljavõte Eesti Lennuakadeemia õppekava statuudist 3.2 Õppekava haldamine 3.2.1 Õppekava haldamine toimub õppekavapõhiselt. Haldamine hõlmab õppekava arendust, õppetöö korraldust, finantsarendust, kaasnevaid tugiteenuseid jms. Haldamise tagab vastav akadeemilise struktuuri üksus. 3.2.2 Õppekava haldamise vahetu korraldaja on õppekava juht, kes koordineerib õppekava alusel korraldatavat õppetööd, õppekava arendust ja infovahetust, finants- ja turundustegevust, tagades õppekava kvaliteedi. Õppekava juht on aruandekohustuslik õppeprorektori ja/või õppeosakonna juhataja ees. 3.2.3 Õppekava juhi kinnitab rektor. 3.2.4 Õppekava arendamiseks moodustab akadeemia nõukogu õppekava juhi ettepanekul õppekava nõukogu, kuhu kuuluvad lisaks õppekava juhile õppejõudude, tööandjate ja üliõpilaste esindajad. Õppekava nõukogu juhib õppekava juht. 3.2.5 Õppekava nõukogu liikmeid võib akadeemia nõukogu tagasi kutsuda ja/või asendada nende staatuse muutumisel vmt olulisel põhjusel. 3.2.6 Õppekava nõukogu kutsub kokku õppekava juht vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui üks kord aastas. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool nõukogu liikmetest, sh õppekava juht. Nõukogu võib otsuseid vastu võtta ka elektrooniliselt, kui otsuse iseloom seda võimaldab ja kõigil nõukogu liikmetel on piisav võimalus otsustuse kujundamiseks vajalike alusmaterjalidega tutvuda. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik vähemalt koosolekul kohalviibivate liikmete poolthäälteenamus, elektroonilise hääletuse puhul nõukogu liikmete poolthäälteenamus. 3.2.7 Õppekava nõukogu on akadeemiale ja õppekava juhile õppekava arenduse suhtes nõu andev kogu, kelle otsustel õppekava muutmise kohta on soovituslik iseloom. 3.2.8 ELAs toimuva õppe kohta sisestab õppeosakond ÕISi iga õppeaine järgmised andmed: õppeaine nimetus, sisukirjeldus, õpiväljundid, maht ja kood. (Jõustunud 26.01.2018) 3.2.9 Õppeaine eest vastutav õppejõud koostab ainekava, mille kinnitab vastava õppekava juht. Ainekava koostamise aluseks on õppekavast tulenevad õppeaine eesmärgid ja õpiväljundid. Ainekava sisaldab õppeaine nime, koodi, õppejõu(dude) nime ja kvalifikatsiooni, õppeaine mahtu ja õppetöö vormide jaotust, õppeaine eesmärki ja õpiväljundeid, õpiväljundite hindamise skaalat, hindamismeetodeid ja -kriteeriume, õppeaine sisukirjeldust, käsitletavate teemade loetelu ning kohustuslike ja soovitatavate õppematerjalide loetelu. Ainekavas tuuakse vajadusel välja ka õppeaines osalemise eeldused. (Jõustunud 26.01.2018) 3.2.10 Ainekavad peavad olema ÕISi lisatud hiljemalt aine toimumise semestri deklareerimisperioodi alguseks. (Jõustunud 26.01.2018) 3.2.11 Ainekavade koostamist, muutmist ja ÕISi sisestamist koordineerib ja kontrollib vastava õppekava juht, koostööpartnerite ainete puhul õppeosakond/erialaosakond.  Peatükk 4.7 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNUNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 22 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.18 (Jõustunud 26.01.2018) 3.2.12 Konkreetse õppeaine õppetöö vormide omavahelise suhte ning kontrollivormi määramine on õppekava juhi pädevuses. (Jõustunud 26.01.2018) 3.3 Õppekava muutmine 3.3.1 Õppekavas võib teha muudatusi igal õppeaastal. Õppekava ja/või eriala nimetuse muutmise, eriala lisamise, eriala sulgemise, õppekeele lisamise ja muutmise, õppekava haldava struktuuriüksuse muutmise, üksiku(te) õppeaine(te) asendamise, sulgemise, lisamise või mahu muutmisega muutunud õppekava kinnitab akadeemia nõukogu. Igaks õppeaastaks kinnitab akadeemia nõukogu õppekava vastava õppeaasta versiooni. 3.3.2 Õppekava muutmise ettepaneku teeb akadeemia nõukogule õppekava juht. Õppekava muudatuste nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitatakse õppekava projekt õppeosakonda vähemalt kaks nädalat enne akadeemia nõukogusse esitamist. Muudatusettepanek peab olema heaks kiidetud õppekava nõukogu poolt. 3.3.3 Pärast kinnitamist akadeemia nõukogu poolt esitatakse EHISe kaudu muudatuse taotlus ministeeriumile registreeritud õppekava andmete muutmiseks. (Jõustunud 26.01.2018) 3.3.4 Kui õppekavas muudetakse antava kraadi nimetust, õppe nominaalkestust ja mahtu, õppekava eesmärke ja õpiväljundeid olulisel määral, avatakse uus õppekava. 3.3.5 Erandjuhul võib üliõpilase individuaalseid vajadusi või eelnevat ettevalmistust või tööandjate vajadusi arvestades muuta kõrghariduse õppekava, kinnitades üliõpilasele selle alusel individuaalse õppekava. Vastava taotluse koos põhjendustega esitab üliõpilane õppeprorektorile. Kui lähtutakse tööandja vajadustest, lisatakse taotlusele tööandja nõusolek ja põhjendus. Õppekavajärgseid õppeaineid võib asendada akadeemia teiste õppekavade või partnerkõrgkoolide õppekavade õppeainetega, mille õpiväljundid sobivad individuaalse õppekava õpiväljundite saavutamiseks. Muudatused õppekavas ei tohi põhjustada õppekava lõpetamisel antava kvalifikatsiooni muutumist. Individuaalse õppekava kinnitab õppeprorektor.  Peatükk 4.8 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNUNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 23 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.01.19 4.8. Lisa 8 Eesti Lennuakadeemia lennuliiklusteeninduse õppekava nõukogu nimekiri Jrk nr Nimi Töökoht Amet 1 Kristjan Telve Lennuliiklusteeninduse AS Ohutusjuhtimisosakonna juhataja 2 Üllar Salumäe Lennuliiklusteeninduse AS Juhatuse liige, lennujuhtimisosakonna juhataja 3 Reet Stamm Õhuväe Staap A3 staabiohvitser 4 Mikk Andreson Eesti Lennuakadeemia Üliõpilane 5 Anu Vare Eesti Lennuakadeemia Lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuht  Peatükk 4.9 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 23 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.01.19 4.9. Lisa 9 Väljavõte Eesti Lennuakadeemia õppekorralduseeskirjast 4.11 Õpiväljundite hindamine rakenduskõrgharidusõppes 4.11.1 Õpiväljundite hindamise viisid 4.11.1.1 Õpiväljundite kokkuvõttev hindamine võib olla eristav või mitteeristav. 4.11.1.2 Õppeaine (sh lõputöö) loetakse läbituks pärast õpiväljundite hindamisel positiivse tulemuse saamist. Positiivsed tulemused on hindamisskaalal tulemused A, B, C, D, E ning „arvestatud“ (ÕISis märgituna „S“) ja negatiivsed tulemused on hinded F, „mittearvestatud“ (ÕISis märgituna „MS“) ning „mitteilmunud“ (ÕISis märgituna MI). 4.11.2 Õpiväljundite hindamise skaala 4.11.2.1 Eristava hindamise puhul eristatakse üliõpilaste õpiväljundite saavutamise taset järgmise skaala alusel: 1) hinne A ehk suurepärane – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine; 2) hinne B ehk väga hea – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemates ja detailsemates teadmistes ja oskustes võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused; 3) hinne C ehk hea – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemates ja detailsemates teadmistes ja oskustes avaldub ebakindlus ja ebatäpsus; 4) hinne D ehk rahuldav – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus; 5) hinne E ehk kasin – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisil, erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus; 6) hinne F ehk puudulik – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel. 4.11.2.2 Õpiväljundite mitteeristaval hindamisel võib õppeaine lugeda läbituks, kui on täidetud kõik aineprogrammis õppeaine läbimiseks seatud tingimused. Hindamine toimub järgmiselt:  Peatükk 4.9 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 23 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.01.19 1) „arvestatud“ – õppur on omandanud teadmised, oskused ja pädevused ainekavas ettenähtud mahus; 2) „mittearvestatud“– õppur ei ole omandanud teadmisi, oskusi ja pädevusi ainekavas ettenähtud mahus. 4.11.2.3 Mitteeristava hindamise puhul määratakse rahvusvaheliste regulatsioonidega või ainekavaga, millele vastaval või mida ületaval õpiväljundite saavutamisel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga „arvestatud“ ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga „mittearvestatud“. 4.11.3 Keskmise ja kaalutud keskmise hinde arvutamine 4.11.3.1 Keskmise hinde arvutamisel arvestatakse tähed numbriteks järgmiselt: A = 5, B = 4, C = 3, D = 2, E = 1, F = 0, „mitteilmunud“ = 0 4.11.3.2 Üliõpilase õppeedukust hinnatakse kaalutud keskmise hindega, mille arvestamiseks võetakse selle perioodi õpisoorituse hinne ning korrutatakse vastavate ainepunktide arvuga, summeeritakse need korrutised ning jagatakse saadud summa vastavate ainepunktide koguarvuga. 4.11.4 Hindamiskorraldus 4.11.4.1 Üliõpilasel on kohustus osaleda õppetöös ning läbida õppeaine toimumise semestril vastavas õppeaines õpiväljundite vahehindamised ja/või kokkuvõttev hindamine (eksam, arvestus). 4.11.4.2 Lennundusloa taotlemiseks nõutavate õppeainete puhul rakendatakse hindamisel asjakohaseid lennundusregulatsioonide nõudeid. 4.11.4.3 Õppeaine teadmiste kontrolli vorm(id) on määratud ainekavas. Hindamise ja järelhindamise aja ja koha määrab kindlaks õppeaine eest vastutav õppejõud või erialaosakond või õppeosakond. Üliõpilasel on võimalik õpiväljundite hindamine läbida õppeaine toimumise semestril ühel korralisel eksamil/arvestusel ning korralise eksami/arvestuse negatiivsele sooritamise korral ühel korduseksamil/-arvestusel. Kui positiivset tulemust ei saavutata, tuleb õppeaine uuesti deklareerida ja läbida. 4.11.4.4 Eksami/arvestuse aeg teatatakse reeglina ainekursuse alguses. Hindamiste ajad avalikustatakse ÕISis. 4.11.4.5 Lennunduskoolitusorganisatsioonide poolt läbiviidavad eksamid korraldatakse vastavalt koolituskäsiraamatus sätestatud korrale. 4.11.4.6 Üliõpilane lubatakse eksamile/arvestusele, kui ta on täitnud kõik ainekavas esitatud tingimused. 4.11.4.7 Võlgnevuste likvideerimise võimalused on määratletud õppeaine ainekavas.  Peatükk 4.9 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 3 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 23 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.01.19 4.11.4.8 Positiivsele tulemusele sooritatud eksami, arvestuse või kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud. 4.11.4.9 Õppejõul on õigus üliõpilane teadmiste kontrollilt eemaldada keelatud abivahendite või kaaslaste abi kasutamise, samuti õppejõudu või kaasõppureid solvava või halvustava käitumise korral. Protokolli kantakse üliõpilase teadmiste kontrolli tulemusena “F” või „MS“. 4.11.4.10 Kui üliõpilane ei ole täitnud ainekavas kehtestatud tingimusi ja teda ei ole lõpphindamisele lubatud, kannab vastutav õppejõud hindamisprotokolli negatiivse tulemuse „F“ või „MS“. 4.11.4.11 Kui üliõpilane ei ilmu kokkulepitud ajal hindamisele, märgitakse hindamisprotokolli „mitteilmunud“. Kui üliõpilane ei ilmu hindamisele mõjuval põhjusel, informeerib sellest õppejõudu ja osakonda ning esitab selle kohta 5 tööpäeva jooksul alates hindamise toimumisest õppeosakonnale kirjaliku tõendi või avalduse, siis märge „mitteilmunud“ tühistatakse. Mõjuval põhjusel teadmiste kontrollilt puudunud üliõpilasel on õigus teadmiste kontroll uuesti läbida õppejõu määratud ajal. 4.11.4.12 Õppejõud kannab ja kinnitab hindamise tulemused ÕISi 10 tööpäeva jooksul alates lõpphindamise toimumisest/ praktika aruande esitamise tähtajast. Erandjuhtudel on vastutaval õppejõul õigus kokkuleppel õppeosakonnaga õppetulemuste sissekandmiseks lisaaega saada. TÜs, TTÜs ja EMÜs sooritatud õppetulemused sisestatakse ELA ÕISi hiljemalt uue semestri esimesel nädalal. /.../ 8.10 Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamise tingimused ja kord 8.10.1 Juhul, kui õppur soovib vaidlustada õppekorraldusega seonduvat otsust, pöördub ta otsuse teinud isiku poole ning väljendab selgelt oma soovi otsus vaidlustada. Juhul, kui arutelu otsuse teinud isikuga õppuri soovi ei muuda, võib ta esitada kirjaliku apellatsiooni ühe kuu jooksul alates vaidlustatava otsuse vastuvõtmisest. 8.10.2 Apellatsioon esitatakse õppeprorektorile. Õppeprorektori otsuse vaidlustamisel esitatakse apellatsioon rektorile. 8.10.3 Apellatsiooni vastuvõtja selgitab apelleerijale viie tööpäeva jooksul alates apellatsiooni saamisest, kuidas apellatsiooni menetletakse. 8.10.4 Õppeprorektor võib apellatsiooni läbivaatamiseks moodustada kolmeliikmelise komisjoni, konsulteerida eriala- ja/või õppeosakonnaga ja üliõpilasesindusega. 8.10.5 Isikul, kellele apellatsioon esitati, on kohustus õppurit teavitada 15 tööpäeva jooksul pärast apellatsiooni esitamist sellest, kas ta: 1) jätab vaidlustatud otsuse jõusse; 2) tühistab otsuse ja teeb samas küsimuses uue otsuse.  Peatükk 4.10 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.10. Lisa 10 Lennujuhtimissimuleetori kirjeldus. Specifications for synthetic training devices (1) üldine keskkond, mis tagab (1) the general environment, which keskkonna, kus STD harjutused töötavad should provide an environment in which ilma mitteseotud tegevuste sekkumata; STD exercises may be run without undue interference EAVA ATS simulaator on from unrelated activities; infotehnoloogiliselt suletud süsteem, mis hõlmab endas kolmes eraldi ruumis EAVA ATS simulator is a closed system, asetsevat terviksüsteemi. Süsteemi põhiosad which includes three whole systems located on lähilennujuhtimise- , in three separate rooms. The main parts of radarlennujuhtimise- ja pseudopilootide the system are the working positions of ... In tööpositsioonid. Lisaks toetab addition the simulator environment is simulaatorkeskkonda teooriaõppeks supported by a classroom for theoretical ettenähtud klassiruum. Kogu süsteemi studies. All of the system data is stored and andmeid säilitatakse ja vahendatakse serveri mediated by a server HOST. The simulator HOST toel. is capable of running one tower, four radar Simulaator võimaldab kasutada ühte torni, and nine pseudopilot positions nelja radar ning üheksat pseudopiloodi simultaneously. positsiooni samaaegselt. EAVA STD is manufactured by UFA, Inc EAVA STD on toodetud UFA, Inc poolt specifically taking into account the spetsiaalselt arvestades meie treeningute requirements of our training. vajadust.  Peatükk 4.10 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 (2) STD plaan; (2) the STD layout; (3) riistvara/seadmestik; (3) the equipment provided; TWR working Radar working Pseudopilot HOST/IG position* position** position Intel (R) Core Intel(R) Core(TM) Intel (R) Core Intel (R) Core processor (TM) (TM) (TM) i7-4770 i5-3470S i5-3470S i7-2600 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] HP LA2405 Samsung UHD 4k Iiyama Pro Lite screen (40“) Ultra wide LCD TABLET DT2-2100D *TWR tööpositsiooni visuaalseid andmeid *In TWR working position visual data is edastatakse 8 projektori abil, mudel projected using 8 projectors, model Panasonic PT-DZ570. Panasonic PT-DZ570.  Peatükk 4.10 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 3 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 Elektrooniliste stripide rakendamiseks Wacom LCD tablett screens based on Avibit kasutatakse Wacom LCD tahvelekraane, mis system are used for electronic strips. põhinevad Avibit süsteemil. Nii TWR kui RADAR positsioon sisaldavad Both TWR and RADAR postition are endas stripiprinterit, mudel CAB MACH-4. provided with an online strip printer, model: TWR tööpositsiooni heli toodetakse CAB MACH-4. kasutades 5.1 audio süsteemi. In TWR working position sound is produced using 5.1 audio system. **RADAR tööpositsioonil kasutatakse kolme SHARP Aquos Quattron 3D ekraane(60“), et kuvada lisainformatsiooni. **In RADAR working postion three SHARP Aquos Quattron 3D screens (60“) are implemented to provide additional Häälkommunikatsiooniks ning information. koordineerimiseks kasutatakse ATRadio Voice communication and coordination is tarkvara ja ELO puuteekraanide süsteeme done using ATRadio and ELO touchscreen ning kahesuunalisi raadioid. system and two-way raadios. (4) the display presentation, (4) funktsionaalsus ning operatiivse info functionality, and updating of operational uuendamine; information; Kõik funktsionaalsused on vastavuses koolitusvajadustega ning vastavalt All display presentation is in compliance vajadusele kohandatavad. with the training needs and adjusted as needed. Harjutuseks vajalike andmete tootmiseks on peamiseks tööriistaks Multipanel. Main tool to produce training needed data displays is the Multipanel. Multipaneli põhieesmärk on tagada standardrakendus, mis toetab kohandatavat The main purpose of the MultiPanel kuvapaneelide asetust erinevateks application is to provide a standard otstarveteks. Nagu näiteks valgustuspaneel, application which supports highly  Peatükk 4.10 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 4 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 ilmainfopaneel või juhtseadmepaneel. customizable display panel layouts for various purposes, like lighting control panel, weather information display panel, or device control panel. The Integrated MultiPanel Editor võimaldab The integrated MultiPanel Editor enables the kasutajale luua individuaalselt vajalikud user to create individual panel layouts paneeli jaotused, mis vastavad tema meeting his requirements. nõuetele. Detailed information : MultiPanel Detailne informatsioon: MultiPanel Application Manual ATTower – APPL – Application Manual ATTower – APPL – 021 021 (5) aircraft performance data; (5) õhusõidukite jõudluste omadused; Aircraft performance data distinguishes Õhusõidukite jõudluste andmed eristuvad between five major aircraft categories – viie erineva kategooriana – helikopterid, helicopter, high performance aircraft, jet high performance õhusõidukid, aircraft, propeller aircraft, and turboprop reaktiivmootoritega õhusõidukid, propeller aircraft. õhusõidukid ning turpoprop õhusõidukid. Detailne informatsioon : ATEditor Data Detailed information : ATEditor Data Preparation Manual – Vol 1, Chapter 9.6 Preparation Manual – Vol 1, Chapter 9.6 ‘Creating Aircraft performance Data’. ‘Creating Aircraft performance Data’. (6) võimalus reaalajas toimuvateks (6) the availability of real-time changes muudatusteks harjutuse kestel; during an exercise; STD võimaldab ning toetab täielikku STD allows and suport full real-time reaalajas toimuvaid muudatusi harjutuse changes during an exercise. kestel. (7) toimingud, mis tagavad (7) the processes by which the training koolitusorganisatsioonile personali, kes organisation can be assured that staff on seotud STD kasutamisega, pädevuse; associated with the training conducted with the use of an STD are competent; Instruktorid ning hoolduspersonal on läbinud tootja poolt läbiviidud treeningu.  Peatükk 4.10 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 5 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 Instructors and maintenance personnel have undergone manufacturer's training. (8)STD hääletuvastus süsteemi realistlikus; (8) the degree of realism of any voice STD-l on võimekus kasutada hääletuvastus recognition system associated with the süsteemi, mis põhineb BBNT HARK ning STD; Avoke kõrge täpsusega hääletuvastus The STD has the capability of voice mootoritel. recognition system which is based on upon Igapäevastes treeningutes seda süsteemi ei the BBNT HARK and Avoke high accuracy kasutata. Treeninguga on seotud voice recognition engines. pseudopiloodid. Everyday training the system is not used. Pseudo-pilots are involved with a training. (9) STD kasutamine töökohaeelseks koolituseks; (9) STD used for pre-on-the-job training STD kasutatakse töökohaeelseks STD is used for pre-on-the-job training. The koolituseks. Simulaatori plaan, simulator layout, working positions and tööpositsioonid ning töökoha kuvarid workstations displays are based on of the põhinevad eksisteerivatest keskkondadest. existing environments. Some tools like Mõned tööriistad nagu elektroonilised electronic strip boards, coordination stripilauad, koordineerimispositsioonid, stations, position lighting, headsets, ect. are asukoha valgustus, peakomplektid jne on exactly the same as in the real units/working täpselt samad, nagu ka reaalsetes positions. üksustes/tööpositsioonidel. Most of screens design and functionality are Enamus ekraanide disaine ning very close to reality. funktsionaalsuseid on väga sarnased reaalsusele. There is an ability to create a simulation of Olemas on võimekus luua simulatsioon the environment according to the customer's keskkonnas vastavalt kliendi soovidele. wishes.  Peatükk 4.11 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.09.19 4.11. Lisa 11 Koostööprotseduur alltöövõtjaga 1. ELA lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsioon võib õppekava täitmisel teha koostööd teiste lennujuhtimiskoolitajatega, lennukoolitusorganisatsioonidega ja lennujuhtimisteenuse osutajatega Lennuameti heakskiidul, kui alltöövõtja on kompetentne ja vastab nõuetele. 2. Koolituse läbiviimiseks alltöövõtu korras määratakse tingimused vastavalt ELA lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni käsiraamatu nõuetele ja vajadusel kuulutatakse välja hange. 3. Alltöövõtjaga suhtlemise ja alltöövõtu korras läbiviidava koolituse finantseerimise eest vastutavad koolitusjuht ja üldjuht ning tagavad koolituse läbiviimise vastavalt nõuetele. 4. Tulenevalt õppeetapist peab alltöövõtja omama õppeetapile vastavat lennujuhtimisteenuse osutaja, lennukoolitusorganisatsiooni või lennujuhtimis-koolitaja sertifikaati, mis on kohaliku Lennuameti poolt tunnustatud ja koolituse laadile vastavat piisavat kindlustuskatet. Euroopa Liidu liikmesriigi organisatsioonilt, mis on sertifitseerimata, õppetöö läbiviimise allhanget ei tellita. 5. Kui alltöövõtja ei kuulu Euroopa Liitu, siis tuleb taotleda Eesti Lennuameti tunnustus koostöölepingule. 6. Koolituse läbiviimseks sõlmitakse alltöövõtjaga koolitusleping. 7. Tulenevalt tellitava töö iseloomust sätestatakse koolituslepingus järgnevad alltöövõtja kohustused ja õigused: 1) tagada tegutsemist lubava sertifikaadi kehtivus ja kindlustuse kehtivus, 2) tagada piisaval arvul nõuetele vastavad instruktorid, töökorras õppevahendid ja 3) seadmed, kaasajastatud õppematerjalid, 4) tagada lepingu täitmine tähtaegselt, 5) viivitamatult informeerida võimalikest õppetöö läbiviimist takistavatest teguritest, 6) pidada ELA poolt nõutavat dokumentatsiooni õppetöö kohta, 7) võimaldada vaba juurdepääs Lennuameti ja ELA esindajatele õppetöö läbiviimise jälgimiseks ja koolituskirjetega tutvumiseks, 8) vastutada täies ulatuses läbiviidava koolituse kvaliteedi ja lennuohutuse eest. 9) esitada ELA-le kokkuvõtted nendest ohutusjuhtumitest, mis leidsid aset ELA õppuri töökohakoolituse ajal ja mis seostuvad ELA algkoolituse aspektidega. 8. Koolituslepingus sätestatakse järgnevad ELA kohustused ja õigused: 1) tagada üliõpilaste tervisliku seisundi regulaarne kontroll, 2) tagada üliõpilaste lennujuhiõpilase loa kehtivus, 3) tagada finantseerimine vastavalt sõlmitud lepingu(te)le, 4) lepingu lõppedes võtta vastu dokumentatsioon ja tasuda lepingus kokkulepitud tööde eest, 5) õigus kontrollida lepingu täitmist. 9. Probleemide ilmnemisel püüab ELA koostöös alltöövõtjaga leida lahendusi, mis võimalikult vähe häiriksid õppetöö ajakavast kinnipidamist ning õppetöö kvaliteeti.  Peatükk 4.12 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 8 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.07.13 4.12. Praktikapäeviku vorm 4.12.1 Tiitelleht PRAKTIKAPÄEVIK ON THE JOB FAMILIARIZATION DIARY Üliõpilase nimi Kursus Ülenurme 2013  Peatükk 4.12 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 8 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.07.13 4.12.2 Sissejuhatus INTRODUCTION The objective of the "On the Job Familiarization Diary" is to constantly monitor the OJF training progress and to record the respective results. During OJF the student controller performs the tasks of an air traffic controller (atco) under the supervision of an experienced atco. The working shifts are carried out in compliance with the OJF schedule being established as part of the agreement between Estonian Aviation Academy and the enterprise serving as the practice base. During OJF the student controller follows the orders and instructions given by their enterprise nominated instructor. The contact data of the enterprise nominated instructor are given in the diary. The results achieved at the Academy are also shown in the diary. During the OJF remarks and evaluation should be written on the appropriate pages of the diary every day. An air traffic controller who is working with a student during the shift is responsible for remarks and evaluation in Part I on evaluation sheets of the diary. In case of the pre-ojf training, the results should be recorded on apprpriate pages of diary. A student also makes his/her remarks about the shift and evaluates his/her own work during the shift in Part II on evaluation sheets of the diary. At the end of the OJF at a certain airport the instructor responsible for training writes the summary of the OJF and expresses his/her opinion on the development of the student. Also at the end of OJF student writes his/her self-analyse (areas of improvement) on conclusions page. The student is responsible for taking care of the diary. After the OJF the diary should be returned to Estonian Aviation Academy. Enterprise nominated instructor:  Peatükk 4.12 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 3 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 11 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 19.05.14 4.12.3 Üliõpilase andmed STUDENT: DATE OF BIRTH: PHONE: RESULTS ACHIEVED DURING RATING TRAINING PHASE AT ESTONIAN AVAITION ACADEMY RATING: THEORY: SIMULATOR EXERCISES: ATC: RTF: Note: Maximum possible (ATC and RTF) 5,00. Minimum acceptable (ATC and RTF) 2,50. EVALUATION: Instruktorite hinnang üliõpilase motivatsiooni ja simulaatoris demonstreeritud osaoskuste taseme kohta. Anu Vare Chief of ATS Training Organisation  Peatükk 4.12 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 4 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 8 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.07.13 4.12.4 Töökoha-eelkoolituse hindamise lehed PRE-OJF TRAINING In case of the pre-ojf training, the results should be recorded here. Theoretical unit training Date, Instructor duration (with remarks) Airspace maps, airport layout Local rules Cooperation agreements RTF Flow management Unit working arrangements Contingencies Other  Peatükk 4.12 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 5 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 8 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.07.13 PRE-OJT TRAINING Unit working position Date, Instructor duration (with remarks) Working position ATM system Additional systems Voicecom ATIS Contingency Plans Checklists Other Total amount of hours: ........................................ Trainee Instructor  Peatükk 4.12 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 6 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 8 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.07.13 PRE-OJT TRAINING Simulations Date Exercise Duration Remarks, instructor signature Trainees name and signature:……………………………………………………………………………………………………………  Peatükk 4.12 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 7 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 18 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.17 4.12.5 Töövahetuse hindamise leht Part I to be completed by instructor NAME OF THE STUDENT: ATC UNIT: DATE: SHIFT: HOURS: WEATHER: RUNWAY: IFR TRAFFIC: LOW MEDIUM HEAVY VFR TRAFFIC: LOW MEDIUM HEAVY INSTRUCTOR´S REMARKS (preparing for the shift, controlling of traffic, RTF, co-operation with ohter units, using of strips, stripmarking, attitude towards work) INSTRUCTOR (NAME, SIGNATURE): Part II to be completed by student STUDENT´S REMARKS: STUDENT (NAME, SIGNATURE):  Peatükk 4.12 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 8 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 8 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.07.13 4.12.6 Kokkuvõtte leht CONCLUSIONS OF THE ON THE FAMILIARISATION TRAINING AIRPORT: TIME PERIOD: STUDENT: DATE: INSTRUCTOR (NAME, SIGNATURE) STUDENT’S SELF-ANALYSE: STUDENT’S SIGNATURE:  Peatükk 4.13.1 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 22 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.18 4.13. Lisa 13 Väljavõte Eesti Lennuakadeemia õppejõu statuudist 2.5 Korralise õppejõu tööülesanded 2.5.1 Õppejõu peamised tööülesanded on: a) õppetegevus (õppetöö ja sellega seonduv metoodiline ning arendustegevus); b) arendustegevus ja muu loometöö; c) professionaalne areng ja organisatsiooni arendamine. Suurem tegevuse maht ühes tööülesannete valdkonnas võib kompenseerida väiksemat töömahtu teistes tegevuste valdkondades. 2.5.2 Õppetegevuseks õppetöö mõttes on: a) kontaktõpe, sh ka täiendusõppes ja avatud õppes (loeng, seminar, praktikum, laboratoorne töö, harjutustund, individuaaltund või konsultatsioon, s.o õppekeskkonnas (sealhulgas e-õppes), milles osalevad nii üliõpilane kui õppejõud, toimuv õppetöö); b) üliõpilaste praktika juhendamine; c) üliõpilastööde koostamise juhendamine, konsulteerimine ja retsenseerimine; d) arvestuste ja eksamite vastuvõtmine, osalemine vastuvõtu- ja kaitsmiskomisjonide töös e) muud tegevused õppetöö läbiviimisel. 2.5.3 Õppetegevuseks õppemetoodilise töö ning sellega seonduva arendustegevuse mõttes on: a) kontaktõppe õppetöö ettevalmistamine; b) üliõpilaste töö kontrollimine ja hindamine (jooksva töö kontrollimine, praktika aruannete hindamine); c) õppevahendite ja metoodiliste abimaterjalide loomine ja/või koostamine; d) õppekirjanduse valimine, õppelaborite arendamine; e) ainekavade koostamine, täiendusõppeprogrammide ning õppekavade arendamises osalemine; f) üliõpilaste praktika ettevalmistamine ja korraldamine; g) osalemine õppekava nõukogu töös; h) uute õpetamismeetodite kasutamine, sh e-kursuste väljatöötamine ja arendamine; i) muud õppe ettevalmistamise ja taseme tõstmisega seonduvad tegevused. 2.5.4 Arendustegevus ja muu loometöö on: a) akadeemia eesmärke toetav rakenduslik uurimistöö; b) uurimis- ja arendustöö tulemuste avaldamine trükis ja ettekannetena konverentsidel (sh väljatöötatud tehnoloogiad, patendid jne); c) arendustööks vahendite (uurimis- ja arendustoetuste, lepingute jms) taotlemine; d) osalemine koostöö- ja arendusprojektides; e) teadusartiklite retsenseerimine; f) arendus- ja teadustöö tulemuste levitamine rakenduslike konsultatsioonide ja lepingute kaudu; g) uute õppekavade ja programmide koostamine; h) osalemine teadusorganisatsioonide (võrgustike) töös; i) osalemine akadeemiaväliste akadeemiliste ja administratiivsete kogude ja komisjonide töös ning ekspertiiside läbiviimisel; j) muud uurimistöö ja/või arendustegevusega seotud tegevused, mis on kokku lepitud töölepingus või ametijuhendis. 2.5.5 Professionaalne areng ja organisatsiooni arendamine on:  Peatükk 4.13.1 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 22 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.18 a) enesetäiendamine (eelkõige õppe- ja arendustööks vajalike oskuste ning teadmiste, sh õpetamispädevuse arendamine); b) oma eriala (kutseala) populariseerimine ja akadeemia tutvustamine; c) osalemine akadeemia nõukogu ning teiste nõu- ja otsustuskogude ning komisjonide töös; d) akadeemia struktuuriüksuse juhtimisega seotud ülesannete täitmine; e) osalemine õigusaktide ettevalmistamises; f) üliõpilaste vastuvõtuprotsessi toetamine; g) muu akadeemia eesmärke toetav töö, mis on kokku lepitud töölepingus või ametijuhendis. 2.6 Õppejõu kohustused ning töö arvestamise alused 2.6.1 Õppejõud viib oma pädevusele vastavat õpet läbi akadeemia kõigil õppekavadel. Õppetöö läbiviimine teiste struktuuriüksuste hallatavatel õppekavadel kooskõlastatakse õppejõu, tema struktuuriüksuse juhi ja vastavat õppekava haldava struktuuriüksuse juhi vahel. 2.6.2 Korralise õppejõu koormuse arvestamisel ja selle erinevate tööülesannete vahel jaotamisel lähtutakse arvestuslikust aasta keskmisest töötundide mahust 1600 tundi. 2.6.3 Korraliste õppejõudude ja õppetööd läbiviivate administratiivtöötajate kohta koostatakse igaks õppeaastaks koormustabel. 2.6.4 Koormustabeli koostamise tähtajad on: 1) jooksva õppeaasta kevadsemestri koormustabel peab olema koostatud hiljemalt 1. detsembriks; 2) järgmise õppeaasta sügissemestri koormustabel peab olema koostatud 1. maiks. Koormustabelid koostab osakonna juhataja koostöös oma osakonna õppejõududega ja vajadusel teiste osakondade juhtidega. 2.6.5 Korralise õppejõu tööülesannete jaotus, kontaktõppetöö ja praktika juhendamise normkoormus ametikohtade lõikes sätestatakse käesoleva statuudi lisas 1. 2.6.6 Õppejõu koormus fikseeritakse ja tööülesannete jaotus määratakse töölepingus ja ametijuhendis struktuuriüksuse juhi ja/või vahetu töökorraldaja poolt. Kontaktõppetöö ja praktika juhendamise koormuse määramisel lähtutakse üldreeglina vastavast normkoormusest.Kontaktõppe õppetöö koormus võib erinevatel semestritel erineda. 2.6.7 Õppejõu kontaktõppe ja praktika juhendamise koormuse arvestamise aluseks on õppetöö koormus õppeaastas akadeemilistes tundides. 2.6.8 Kontaktõppe ja praktika juhendamise koormuseks arvestatakse jooksvaks õppeaastaks fikseeritud ainete õpetamisel tehtud töö. Lisaks kontaktõppe ja praktika juhendamise normkoormusele tuleb korralisel õppejõul täita teisi tööülesandeid, mis on nimetatud käesoleva dokumendi punktis 2.5.2 (õppetöö), punktis 2.5.3 (õppemetoodiline töö), punktis 2.5.4 (arendustegevus ja muu loometöö) ja punktis 2.5.5 (professionaalne areng ja organisatsiooni arendamine). Kõiki tööülesandeid kogumis arvestatakse töölepingujärgse koormuse (tööajanormi) täitmisel. Suurem tegevuse maht ühes tööülesannete valdkonnas võib kompenseerida väiksemat töömahtu teistes tegevuse valdkondades. 2.6.9 Kontaktõpe peab toimuma õppekavaga kehtestatud mahus. Ainekursuse sisu peab vastama ainekavale. Õppejõud sisestab oma ainekava ise ÕISi või esitab oma ainekava õppekava haldavale struktuuriüksusele, kes edastab kooskõlastatud ainekavad õppeosakonda või enne aine toimumise semestri deklareerimisperioodi algust. Võõrkeelte ainekavad esitatakse keeltekeskuse juhatajale, kes edastab kooskõlastatud ainekavad õppeosakonda  Peatükk 4.13.1 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 3 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 22 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.18 2.6.10 Õppejõud kindlustab üliõpilastele õppetööks vajalikud abimaterjalid. 2.6.11 Õppejõud viib õppetööd läbi struktuuriüksuse koostatud tunniplaani alusel. Õppetöö läbiviimist kontrollib õppekava haldava struktuuriüksuse juht. 2.6.12 Vastavalt koolitusorganisatsiooni käsiraamatu nõuetele/tingimuste toimuva õppetöö korral registreerib õppejõud läbiviidud õppetöö päevikus, kuhu märgib kuupäeva, osalejad, teemad ning tundide arvu. 2.6.13 Õppejõud sisestab ainekursuse lõppemisel arvestuse või eksami tulemused ÕISi hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates lõpphindamise toimumisest/praktika aruande esitamise tähtajast. Erandjuhtudel on vastutaval õppejõul õigus kokkuleppel õppeosakonnaga õppetulemuste sissekandmiseks lisaaega saada. 2.6.14 Õppejõul ja/või akadeemial tuleb üliõpilastele edastada informatsioon üliõpilastöö, arvestuse või eksami tulemustest kujul, mis võimaldaks tulemuste identifitseerimist ainult konkreetse üliõpilase poolt. 2.6.15 Üliõpilase taotlusel peab õppejõud tema üliõpilastöö, arvestuse või eksami tulemust põhjendama ja kommenteerima. 2.6.16 Akadeemia võib administratiivseid ülesandeid täitva õppejõu õppe- ja arendustöö mahtu normkoormusega võrreldes vähendada. Vastav kokkulepe kooskõlastatakse struktuuriüksuse juhiga ning fikseeritakse õppejõu töölepingus või ametijuhendis. 2.6.17 Õppejõud suhtub heaperemehelikult akadeemia varasse, kasutab otstarbekalt ja säästvalt tema käsutusse antud rahalisi vahendeid ning materiaalseid väärtusi. 2.6.18 Õppeaasta tööülesannete täitmise kohta esitab korraline õppejõud ja õppetööd läbiviiv administratiivtöötaja tööaruande/arenguvestluse aruande (vorm käesoleva statuudi lisas 2) oma vahetule juhile hiljemalt kalendriaasta 15. detsembriks. Tööaruande/arenguvestluse aruanne on aluseks arenguvestluse läbiviimisel ning selle kinnitab ning töö tulemuslikkust hindab õppejõu vahetu juht. Tööaruanded/arenguvestluse aruanded säilitatakse andmehaldussüsteemis. 2.6.19 Õppejõu tööaruanded/arenguvestluse aruanded on aluseks korralise õppejõu atesteerimisele ning neid võib kasutada töötaja lisatasu(de) arvestamisel ja määramisel. 2.6.20 Õppejõud kohustub kooskõlastama eelnevalt rektoriga oma kavatsuse asuda lisaks töötamisele akadeemias iseseisvalt tegelema ettevõtlusega akadeemia tegevusaladel või nendega lähedastel tegevusaladel või informeerima rektorit, kui selline varasem tegevus jätkub akadeemiasse tööleasumisel. 2.6.21 Õppejõud kohustub kooskõlastama eelnevalt rektoriga oma kavatsuse asuda lisaks töötamisele akadeemias tööle teise tööandja juures või osutada teenuseid teisele akadeemiaga sarnastel tegevusaladel tegutsevale tööandjale või informeerima rektorit, kui selline varasem tegevus jätkub akadeemiasse tööleasumisel. 2.7 Õppejõu õigused 2.7.1 Õppejõul on õigus kasutada oma tööülesannete täitmiseks akadeemia ruume, seadmeid ja muid vahendeid akadeemias kehtestatud korras. 2.7.2 Õppejõul on õigus tõstatada oma tööd ja akadeemia tegevust puudutavaid küsimusi akadeemia ametiisikute ja otsustuskogude ees, samuti avaldada arvamust ja teha ettepanekuid oma valdkonna küsimustes akadeemia otsustuskogudes. 2.7.3 Korralisel õppejõul on õigus saada ametialaseks tööks vajalikku täienduskoolitust akadeemia finantseerimisel sõltuvalt akadeemia rahalistest võimalustest. 2.7.4 Korralisel õppejõul on õigus viie aasta jooksul ühele õppetööst vabale semestrile oma kutseoskuste täiendamiseks.  EESTI LENNUAKADEEMIA Peatükk 4.14 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Lehekülg 1 KOOLITUSORGANISATSIOONI Muudatus 6 KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.06.12 4.14. Lisa 14. Lennujuhtimise simulaatori käivitamise ja seiskamise juhend 1. HOST arvutis käivita töölaual olevad harjutuseks vajaminevad rakendused: Launcher, Start_PILOTS, Start_RADAR, jne. 2. Instruktori töökohal käivita töölaual ExControl Control Center vaates tuleb valida need töökohad, mis on vajalikud harjutuse läbiviimiseks. Valitud töökohtadel peavad olema töökohale vajaminevad rakendused. Nt:  EESTI LENNUAKADEEMIA Peatükk 4.14 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Lehekülg 2 KOOLITUSORGANISATSIOONI Muudatus 8 KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.07.13 Kui mõnda töökohta pole näha, siis on vajalik kontrollida kas arvuti on sisse lülitunud, kas tal on võrguühendus, kas Launcher on käivitunud. Kui nimetatud elemendid on korras kuid töökohta ikkagi näha ei ole, siis tuleb teha arvutile Restart vajutades arvuti käivitusnuppu. Rakenduste valimiseks tuleb avada vaheleht Distribute ning lohistada sealt vajaminevad rakendused sobiva töökoha aknasse. Vajaminevad rakendused: Exercise Engine Information Server Recording ATView Remote Control WX Generator Master Pilot Pilot 2 Common Lighting System Weather Display Radar Source Radar AvBit DAQ Miinimum konfiguratsioon harjutuse läbiviimiseks: Exercise Engine Information Server ATView WX Generator Master Pilot Weather Display Radar Source Radar Common Lighting System  EESTI LENNUAKADEEMIA Peatükk 4.14 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Lehekülg 3 KOOLITUSORGANISATSIOONI Muudatus 6 KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.12 Enne harjutuse käivitamist on võimalik valida ka sobiv ilmafail vahelehelt Configuration – WX Sets 3. Vali Control Center vaates soovitud harjutuse keskkond (EETN, EETU, EEDT,….) ning harjutus ning vajuta ikooni NB! Kui harjutuse käivitamise ajal mõni rakendus ei käivitu (protsess kestab rohkem kui 90 sekundit, mõne rakenduse ikoon on helekollane), siis tuleb käivitusprotsess lõpetada käsuga END. Seejärel tuleb avada CROWBAR (parool 123) ning valida Force All Applications Down. Seejärel võib harjutust uuesti käivitada.  EESTI LENNUAKADEEMIA Peatükk 4.14 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Lehekülg 4 KOOLITUSORGANISATSIOONI Muudatus 8 KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.07.13 PROJEKTORITE KÄIVITAMINE 1. Ava HOST töölaual MULTI PROJECTOR MONITORING 2. Avanenud aknas vali vasakul olevast rippmenüüst GROUP 3. Vali topeltklikiga CONTROL (C) – seejärel avaneb CONTROL COMMAND (L) 4. Vaates CONTROL COMMAND vajuta ON PROJEKTORITE SEISKAMINE 1. Ava HOST töölaual MULTI PROJECTOR MONITORING 2. Vaates CONTROL COMMAND vajuta OFF 3. Sule aken LENNUJUHTIMISE SIMULAATORI SEISKAMINE 1. Vajuta END ExControl-is harjutuse lõpus 2. Instruktori töökohal vajuta End TOWSIM ExControl-is , seejärel Yes Jätka HOST juures  EESTI LENNUAKADEEMIA Peatükk 4.14 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Lehekülg 5 KOOLITUSORGANISATSIOONI Muudatus 8 KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.07.13 3. Ava ExControl (kui pole veel avatud) 4. Vali kõik positsioonid tehes topeltklikk positsiooni ikoonil- ikoon suureneb 5. Ava CROWBAR peamenüü ülaribalt 6. Sisesta nõutud salasõna (123) ja vajuta OK 7. Vali Shut Down all Computers – seejärel CLOSE 8. Sule TOWSIM peamenüüst Lõpetades ning ruumidest väljudes veendu on kõik kasutusel olnud seadmed on välja lülitatud, tuled kustutatud, aknad suletud ning töökohad korrastatud!  Peatükk 4.15 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 6 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 01.09.12 4.15. Lisa 15 Lennujuhtimise simulaatori kasutamise logiraamat LEHT NR…………… PS! TÄIDA TRÜKITÄHTEDEGA SIMULAATORI KASUTAMINE Märkused Kasutamise kellaajad Jrk nr Kuupäev Kasutaja Tööaeg Tegevus simulaatori Allkiri käivitamine seiskamine töös 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 SUMMAARNE TÖÖAEG: LENNUJUHTIMISE SIMULAATOR LEHT NR…… VEATEATED PS! TÄIDA TRÜKITÄHTEDEGA Vea / tõrke kirjeldus Vea kõrvaldamiseks ette võetud tegevus Vea / tõrke avastamise kuupäev: …………/…………./…………. päev k uu aasta Instruktor: ……………………………………………………………… nimi allkiri Vea / tõrke kõrvaldamine: ……………./……………../………………. päev k uu aasta Vea / tõrke kõrvaldaja: ………………………………………………… nimi allk iri  Peatükk 1.8 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 1.8. Koolitusorganisatsiooni postiaadress Eesti Lennuakadeemia asub aadressil: Lennu 40, Reola küla, Kambja vald, Tartumaa 61707  Peatükk 4.1 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 13.03.20 4. Lisad 4.1. Lisa 1 Õppeprogramm, kalenderplaan ja õppejõudude nimekiri 4.1.1. Baaskoolitus. Õppegrupp ATS 18. Maht Õppeaine Õppejõud Nr tundides Toimumise aeg 01.09. – 21.12.2020 1. Sissejuhatus erialasse 31 A. Vare, R. Käsik 2. Lennundusõigus 54 K.Kotkas 3. Lennuliikluse korraldamine 79 K.Kõrgesaar 4. Lennundusmeteoroloogia 41 A. Lepik A. Siimsaare, M. Pool/A.Tarre, 5. Navigatsioon 46 S.Solnask 6. Õhusõidukid 45 J. Susi, J. Annus Seadmed ja süsteemid 7. 22 A.Tart lennuliiklusteeninduses 9. Inglise keel 40 A.Aaver 10. Lennunduse raadioside 48 K. Jürimäe, K.Kõrgesaar 11. Aeronavigatsiooniteabe teenused 52 A. Lepik 12. Inimtegur lennujuhtimises 24 K.Rebane Kokku 482  Peatükk 4.1 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 13.03.20 4.1.2. Pädevuskoolitus Õppegrupp ATS 17 Nr Õppeaine Maht Toimumise aeg Õppejõud T.Keskikuru, Pädevuskoolituse II moodul – 1. R. Käsik, APS/TCL K.Kõrgesaar Teooriaõpe 90 tundi 10.02 – 13.03.20 Simulaatorõpe 1.osa 12 harj / õpilane Simulaatorõpe 2.osa 36 harj / õpilane 17.08 – 20.11.20 T.Keskikuru, Pädevuskoolituse I moodul – 2. R. Käsik, ADI/TWR K.Kõrgesaar Teooriaõpe 92 tundi 16.03 – 09.04.20 Simulaatorõpe 35 harj / õpilane 17.08 – 04.12.20 T.Keskikuru, Pädevuskoolituse III moodul – 3. 07.-15.12.20 R. Käsik, ADI/RAD K.Kõrgesaar Teooriaõpe 12 tundi Simulaatorõpe 10 harj / õpilane  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 24 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.09.19 4.2. Lisa 2 Ainekavad Alljärgnevalt on esitatud erinevate õppeainete eesmärgid ja sisu koos üldmahu ning metoodika, teadmiste kontrolli vormi, vastutava õppejõu, erinevate teemade loetelu ja nende nõutava valdamise tasemega. Lahtris “TASE” paiknevad numbrid 0 - 5 näitavad, millisel tasemel peab üliõpilane teema läbimise järel selle sisu valdama. Tasemed defineeritakse järgnevalt: “0” - üliõpilane peab olema teemast teadlik, teadmisi ei hinnata; “1” – üliõpilane peab valdama teemaga seotud põhiteadmisi ning suutma meenutada ning esitada teemaga seotud olulisi punkte; “2” - üliõpilane peab omama teadmisi, mis võimaldavad antud teemal arukalt arutleda ning mõista ja lahti mõtestada teemaga seotud olulisi punkte; “3” – üliõpilane peab omama teemast põhjalikke teadmisi ja olema valmis neid praktiliselt rakendama. Üliõpilane peab omandatud teadmistele tuginedes suutma koostada tegevusplaane ning selgitada nende elluviimist ja suutma lahendada teemaga seotud teoreetilisi ülesandeid. “4” – üliõpilane on suuteline lahendama talle tuttava probleemse olukorra sobiva meetodiga kasutades õpitud reegleid õiges ajalises järjekorras. “5” – üliõpilane on suuteline analüüsima uut komplekset olukorda ning suudab rakendada asjakohast strateegiat olukorra lahendamiseks. Olukord on kvalitatiivselt erinev võrreldes varasemalt käsitletutega ning nõuab hindamist ja valikute tegemist. Ainekaartidel esitatud informatsiooni alusel koostavad õppetöö läbiviijad tunnijaotusplaanid ning valmistavad ette õpilastele esitatavad õppematerjalid. Sisukord: 4.2.1 Sissejuhatus erialasse 4.2.13 Tutvumislennud 4.2.2 Lennundusõigus 4.2.14 Erialane inglise keel 4.2.3 Lennuliikluse korraldamine 4.2.15 Lähilennujuhtimine (ADI/TWR) 4.2.4 Lennundusmeteoroloogia 4.2.16 Lähenemislennujuhtimine seirega (APS/TCL) 4.2.5 Navigatsioon 4.2.17 Piirkondlik lennujuhtimine seirega (ACS) 4.2.6 Õhusõidukid 4.2.18 Lähilennuliikluse radarjuhtimine (ADI/RAD) 4.2.7 Inimtegur lennujuhtimises 4.2.19 Tutvumispraktika 4.2.8 Seadmed ja süsteemid lennuliiklusteeninduses 4.2.20 Väljaõppejuhendaja pädevuskoolitus 4.2.9 Inglise keel 4.2.21 Väljaõppejuhendaja täienduskoolitus 4.2.10 Lennunduse raadioside 4.2.22 Protseduuriline lähenemislennujuhtimine (APP) 4.2.11 Aeronavigatsiooniteabe teenused (AIS) 4.2.12 Tühjaks jäetud  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.1 Õppeaine:Sissejuhatus erialasse I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS (eesti ja ATS.034 Sissejuhatus erialasse inglise keeles) Introduction to the Speciality ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Lennuliiklusteenindus (2282), eriala baasõpe KUHU ÕPPEAINE KUULUB ÕPPEAINE MAHT (EAP) 1,0 ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Mitteereistav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 5t, praktika 16 t, iseseisev töö: 10t ÕPETAMISE KEELED eesti ÕPPEJÕUD A.Vare, R.Käsik II. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) omab ülevaadet baasõppemooduli ja pädevusõppemooduli õppeprogrammist; 2) teab õppekorraldust ja õppuritele kehtestatud nõudeid; 3) tunneb lennunavigatsiooniteeninduse ja lennuliiklusteeninduse olemusest; 4) mõistab lennujuhi rolli lennuohutuse tagamisel; III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID ARVESTUSE SAAMISE TINGIMUSED Kohustuslik osaleda loengutel ja praktikal ARVESTUSE KUJUNEMINE Aineprogrammi läbimine – 100% VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Puudub VÕIMALUSED HINDAMISVIIS KRITEERIUM osalevõtt õppetööst 100% IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA TASE MAHT 1. Õppetöö INTRB 1.1 Kursuse eesmärk 1 5h INTRB 1.2 Ülevaade õppetöö läbiviijatest, suhtlemine õppejõududega ja kooliga 1 INTRB 1.3 Õppetöös kasutatavad materjalid, nende kättesadavus ja kasutamise kord Õppetöös kasutatatav õppekava, erinevate õppeetappide eesmärgid ja sisu 3 INTRB 2.1Õppetöö metoodika, meeskonnatöö, õppetulemuste dokumenteerimise kord , Eesti Lennuakadeemia õppekorralduse eeskiri ja õppureid puudutavad sisekorra eeskirjad, 1 ülevaade Eesti Lennuakadeemia õppetöö välistest üritustest, tutvumine õppekeskuse ruumidega, turvanõuded õppekeskuse ruumides ja lennuliiklusteenindusüksustes INTRB 2.2 Tagasisidesüsteem INTRB 2.3 Hindamissüsteem 2 2 2. ANS süsteem INTRB 3.1 Mõiste, eesmärgid, struktuur, teenindusviisid ja –üksused; ATS süsteem: 2 struktuur, eesmärgid, teenindusüksused, lennujuhtimise meetodid ja lennujuhi töökeskkond; mõisted: ATM, ATFM, ASM / ICAO Annex 11, ATS KR Lennujuhi karjäär: tööle värbamine, erinevad pädevused ja nende taotlemine, operatsiooniline töö, admin. töö, juhtivtöö lennujuhi karjäär, lennujuhtide organisatsioonid IFATCA, EstATCA , Lennuohutuse mõiste, lennujuhi roll lennuohutuse tagamisel 3. Tutvumispraktika Eesti ja Soome lennundusettevõtetes 21 h  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 3 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.2 Õppeaine:Lennundusõigus I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.035 Lennundusõigus (eesti ja inglise keeles) Aviation Law ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Lennuliiklusteenindus (2282), eriala baasõppemoodul KUHU ÕPPEAINE KUULUB ÕPPEAINE MAHT (EAP) 3,5 HINDAMINE mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 54t, iseseisev töö: 37t, praktika: 0t ÕPETAMISE KEELED eesti ÕPPEJÕUD K.Kotkas II. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) mõistab lennundusõiguse tekke aluseid; 2) tunneb lennuliiklusteenindusega seotud Eesti Vabariigi ja rahvusvahelisi õigusakte ja normdokumente ning nende rakendamise meetodeid; 3) tunneb Eesti ja rahvusvahelisi lennundusstruktuure. III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID EKSAMILE PÄÄSEMISE - TINGIMUSED HINDE KUJUNEMINE Kirjalik arvestus – 100% lõpptulemusest VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Järelarvestus VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Kirjalik test 1) Kirjeldab lennundusõiguse tekke aluseid. 2) Kasutab lennuliiklusteenindusega seotud Eesti Vabariigi ja rahvusvahelisi õigusakte ja normdokumente. 3) Seletab lahti Eesti ja rahvusvaheliste lennundusstruktuuride eesmärke. 4) Kirjeldab lennureegleid. 5) Tunneb lennunduslubadega seotud nõuete rakendamismeetodeid. Õigesti on vastatud vähemalt 75% testist.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 4 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA / MATERJALID TASE MAHT 1. Lennunduse õiguslik raamistik 12t 1.1. LAWB 1.1 Lennundusõigus kui haldusõiguse eriosa 1 (2t) 1.1.1 Avaliku halduse teostamine lennunduses (seadusandlik ja täideviiv funktsioon) 1.1.2 Lennunduse õigusliku reguleerimise vahendid ja lennundusõiguse allikad 1.2. Eesti riigi ülesanded lennundusohutuse tagamisel 2 (3t) 1.2.1 Seotus rahvusvahelise õigusega ja sellest tulenevad ülesanded 1.2.2 Seotus Euroopa Liidu õigusega ja sellest tulenevad ülesanded 1.2.3 Siseriiklikust õigusest tulenevad ülesanded 1.3. LAWB 3.1 ; LAWB 3.3 Lennunduse haldusorganisatsioon Eesti Vabariigis 1.3.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanded ja pädevus 2 (2t) lennundusohutuse tagamisel 1.3.2 Lennuameti ülesanded ja pädevus lennundusohutuse tagamisel 1.3.3 Aeronavigatsiooniteenuseid osutavate ettevõtete ülesanded ja pädevus lennuohutuse tagamisel 1.4. LAWB 3.2 Lennunduse reguleerimine Eesti Vabariigis 2 (3t) 1.4.1 Lennundusõiguse üldaktide (Euroopa Liidu õigusaktid, riigisisesed seadused ja määrused) avaldamine, uuendamine ja rakendamine 1.4.2 Lennundusõiguse üksikaktide (otsused, korrad, käskkirjad) avaldamine, uuendamine ja rakendamine 1.4.3 Koostöölepingud lennundusettevõtete vahel (korrad, protseduurid) 1.5. Aeronavigatsiooniteabe kogumiku (AIP) osad ja nendes sisalduv teave 3 (2t) 2. Rahvusvahelised lennundusorganisatsioonid 2.1. LAWB 2.1 ICAO 2 4t 2.2. Eesmärgid ja tegevus 2.3. Ajalugu, struktuur, erinevad organid: Assamblee, Nõukogu, Lennuliikluskomisjon, regionaalsed bürood 2.4. Õigusaktide loomise protsess ja dokumentide süsteem: rahvusvaheline tsiviillennunduse konventsioon, konventsiooni lisad, standardid ja soovituslikud praktikad (SARPS), lisadest lähtuvad dokumendid; aeronavigatsiooniteeninduse protseduurid (PANS) 2.5. LAWB 2.2 ECAC, EU, EASA, Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni 2 4t Liit (ITU), Eurocontrol, SRC/SRU, CANSO, WMO: eesmärgid, tegevus ja mõju lennuliiklusele, lennuliiklusteenindust mõjutavad dokumendid; EATCHIP/EATMP 2.6. LAWB 2.3 ; LAWB 3.4 Lennundusühingud IFATCA, IFALPA, IATA, IAOPA, IACA: eesmärgid, tegevus ja seosed lennujuhtimisega; riiklikud lennundusühingud  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 5 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3. LAWB 5.2 Lennujuhiluba/ lennujuhiõpilase luba 2 2t 3.1. Loa väljastamise eeldused ja protsess 3.2. Loaga kaasnevad õigused ja piirangud 3.3. Loa kehtivus ja selle uuendamine 4. Õhusõidukite registreerimine ja lennukõlblikkus 2 2t 4.1. Õhusõidukite register 4.2. Õhusõiduki lennukõlblikkusnõuded ja kontroll 4.3. Õhusõiduki dokumendid 5. Aeronavigatsiooniteenuse osutajate sertifitseerimine 1 1t 6. Õhusõiduki kapten, tema õigused, kohustused ja vastutus 2 1t 7. LAWB 4.1 ; LAWB 4.2 Lennuohutust mõjutavate juhtumite uurimine 2 4t 7.1 Lennuohutust mõjutavate juhtumite uurimise õiguslik regulatsioon 7.2 Lennuohutust mõjutavate juhtumitest teatamise dokumentatsioon 7.3 Lennuohutust mõjutavate juhtumite uurimise praktika 8. Ohutuseeskirjad ja -juhtimine 2 4t 8.1. Ohutuseeskirjad ja nende olemus (EK määrus 2017/373, ESARR 1, SSP, LLT AS ohutuseeskirjad) 8.2. Ohutusjuhtimise nõuetelevastavus (EK määrus 2017/373, ESARR 3) 8.3. Ohutusorganisatsiooni ülesehitus ja funktsioneerimise üldised põhimõtted 8.4. Ohutuseeskirjade mõju lennujuhi tööle 8.5. Ohutuse hindamise metoodika (ESARR 4) 9. Reeglid ja eeskirjad aeronavigatsiooniteeninduses (ANS) 9.1 LAWB 5.3 Üldosa 2 16t 9.1.1 ANS liigitus 9.1.2 Lennuliiklusteenuste (ATS) osutamise vajaduse määratlemine 9.1.3 ATS liigitus 9.1.4 ATS eesmärgid 9.2 LAWB 5.5 Õhuruum ja ATS marsruudid 9.2.1 Õhuruumi klassifikatsioon 2 9.2.2 Õhuruumi osade eristamine 2 9.2.3 ATS marsruutide liigitus ja eristamine 2 9.2.4 Aeronavigatsiooniliste kaartide lugemine 3 9.3 LAWB 5.4 Lennureeglid 9.3.1 ICAO lennureeglid, Euroopa ühised lennureeglid (SERA) 2 9.3.2 EV lennureeglites sisalduvad erisused (Majandus- ja taristuministri 1 määrus nr 24 „Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest“, 2015) 9.3.3 Asjakohaste lennureeglite rakendamine lennujuhtimises 3  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 6 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 9.3.4 Visuaallennureeglite (VFR) ja instrumentaallennureeglite 3 (IFR) eristamine, lennud VMC-s ja IMC-s. 9.3.5 LAWB 5.6 Lennuplaani funktsioon ja edastamine 2 9.3.6 Lennuplaani tüübid ja nendega kaasnevad teated 2 9.3.7 Piloodi kohustused esitatud lennuplaanist kinnipidamisel 2 9.4 LAWB 5.7 Lennuväljad 9.4.1 Lennuvälja ülesehitus ja erinevad osad 2 9.4.2 Lennuraja suund ja numeratsioonisüsteem 2 9.4.3 Lennuväljade tüübid (kontrollitav, mittekontrollitav, 2 militaarotstarbeline, rahvusvaheline, regionaalne) 9.4.4 Lennuväljaringi osad ja nendega ühinemine 2 9.4.5 Kasutatav rada ja selle valikut mõjutavad tegurid 1 9.5 LAWB 5.9 VFR ootamisprotseduurid 2 9.5.1 VFR ootetsooni otstarve 9.5.2 VFR ootetsooni rakendamise põhimõtted 9.6 LAWB 5.8 IFR ootamisprotseduurid 2 9.6.1 IFR ootetsoonide tüübid 9.6.2 IFR ootetsooni otstarve 9.6.3 Ootetsooni kasutamine tulenevalt õhusõiduki kiirusest, kõrgusest, navigatsiooniseadme täpsusest jne.) 9.6.4 ICAO standardne IFR ootetsoon (ootetsooni osad, ühinemis- ja lahkumisprotseduurid, mõõtmed, puhverala, pöörangud ja nendele kuluvad arvestuslikud ajad) 10. LAWB 5.1 Lennunduses kasutatavad mõõtühikud 2 1t 11. Konsultatsioon 1t 12. Eksam 2t V. ÕPPEMATERJALID Kohustuslikud õppematerjalid: 1. Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon. RT II 2000, 2, 12. Kättesaadav internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/78093; 2. Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisad: 2. lisa õhusõidueeskirjade kohta (10. trükk, juuli 2005), 10. lisa lennunduse sidevahendite kohta; 2. osa: sidepidamiskord (7. trükk, juuli 2016), 11. lisa lennuliiklusteenuste kohta (15. trükk, juuli 2018); 3. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 549/2004, 10. märts 2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus). ELT L96. Kättesaadav internetis: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02004R0549-20091204&from=EN; 4. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 551/2004, 10. märts 2004, õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus). ELT L96. Kättesaadav internetis: https://eur-  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 7 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02004R0551- 20091204&from=EN; 5. KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2017/373, 01. märts 2017, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded. Kättesaadav internetis: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_impl/2017/373/oj 6. Lennundusseadus. 2011. Kättesaadav internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/123032011015?leiaKehtiv ; 7. KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 923/2012,26. september 2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja - protseduure käsitlevad käitamissätted. Kättesaadav internetis: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2016.196.01.0003.01.ENG 8. Majandus- ja taristuministri määrus nr 24 „Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest“, 2015. Kättesaadav internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/131032015004?leiaKehtiv 9. Vabariigi Valituse määrus nr 240 „ Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teeninindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“, 2000. Kättesaadav internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/128032013004?leiaKehtiv; 10. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 13 „Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifitseerimise tingimused ja kord“, 2007. Kättesaadav internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/12802504?leiaKehtiv; 11. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 96 „Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“, 2008. Kättesaadav internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/13027902?leiaKehtiv; 12. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 996/2010, 20. oktoober 2010, tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ. ELT, L295. Kättesaadav internetis: https://www.easa.europa.eu/document- library/regulations/regulation-eu-no-9962010  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 8 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.3 Õppeaine:Lennuliikluse korraldamine I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.060 Lennuliikluse korraldamine (eesti ja inglise keeles) Air Traffic Management ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Lennuliiklusteenindus (2282), eriala baasõppemoodul KUHU ÕPPEAINE KUULUB ÕPPEAINE MAHT (EAP) 4 ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Arvestus TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 54t, iseseisev töö: 25t, praktika: 25t ÕPETAMISE KEELED Eesti, inglise ÕPPEJÕUD Kristjan Kõrgesaar, Tanel Kulbas II. ÕPPEAINE EESMÄRK, ÕPIVÄLJUNDID JA LÜHIKIRJELDUS ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane:  mõistab lennuliikluse korraldamiseks vajalikku taustsüsteemi ning põhilisi tööprotseduure, mis tagavad ohutu ja paindliku teenuse osutamise;  tunneb lennuliiklusteenindusüksuste tööd ulatuses, mis võimaldab aru saada erinevate lennujuhtimisüksuste funktsioonidest ning tööprotseduuridest;  on omandanud ülevaate kehtivatest reeglitest lennuliikluse juhtimises;  kasutab põhilisi tööprotseduure liikluse korraldamisel III. HINDAMISVIISID JA –KRITEERIUMID ARVESTUSE KUJUNEMINE Kirjalik arvestus, simulaatorharjutused VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Kirjalikku arvestust saab uuesti sooritada kuni 2 korda. VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Kirjalik arvestus Õigete vastuste hulk moodustab vähemalt 75% vastuste koguarvust 2. Praktilise harjutuste sooritus Kõik harjutused tuleb sooritada positiivselt. Sooritatuks simulaatorkeskkonnas loetakse harjutus juhul, kui üliõpilase teoreetilised teadmised võimaldavad tal tegutseda vastavalt reeglitele, tagatud on lennuohutus, vastutusala kasutamine on ratsionaalne, lennuinfot antakse piisavas mahus, raadioside on arusaadav, koostöö teiste üksustega on korrektne. Harjutuse hindamiseks kasutatakse järgnevat süsteemi: Harjutuse alguses on hinnataval 5 punkti. Iga eksimus annab teatud arvu miinuspunkte. Positiivse tulemuse väärtus on vähemalt 1,5 punkti. Täpsema ülevaate saab õppejõult.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 9 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA / MATERJALID TASE MAHT 1 Lennuliikluse korraldamine 5h 1.1 ATMB 1.1 ATM süsteemis kasutatavad mõõtühikud 1 1.2 ATMB 1.2 Lennujuhtimise teenus 2 - ATC definitsioon 2 - ATC teenuste jagunemine 2 - ATC teenuse osutamisega kaasnev vastutus 2 - Erinevad ATC teenuse osutamise meetodid 2 1.3 ATMB 1.3 Lennuinfoteenindus 3h - FIS definitsioon 1 - FIS tegevusvaldkonnad 2 - FIS teenusega kaasnev vastutus 2 - Info edastamise meetodid, ATIS ja VOLMET teadete sisu 1 - Info edastamine õhusõidukile 3 1.4 ATMB 1.5 Nõustamisteenus 1h - Nõustamisteenuse definitsioon 1 - Nõustamisteenuse tegevusvaldkonnad 2 - Nõustamisteenusega kaasnev 2 - Nõustamisteenuse osutamine õhusõidukitele 1 1.5 ATMB 1.4 Häireteenindus 5h - ALRS definitsioon 1 - ALRS tegevusvaldkonnad 2 - ALRS teenusega kaasnev vastutus 2 - Hädaolukorra etapid 2 - Häireteeninduse organiseeritus 2 - Häireteenindust osutavate üksuste koostöö otsingu- ja 2 päästeüksustega - Häda- ja sundolukorra olemus ja erisused 2 1h 1.6 ATMB 1.6 ATS süsteemide läbilaskevõime ja lennuliikluse voogude korraldamine 2h - süsteemide läbilaskevõime ja ATFM definitsioon 1 - ATFM tegevusvaldkonnad 1 - Lennuliikluse voogude korraldamisega kaasnev vastutus 2 - Lennuliikluse voogude korraldamise meetodid 2 1.7 ATMB 1.7 Õhuruumi korraldamine 3h - Õhuruumi korraldamise definitsioon 1 - Õhuruumi korraldamise tegevusvaldkonnad 2 - Õhuruumi korraldamisega kaasnev vastutus 2 - Õhuruumi korraldamise meetodid (klassid) 2 - Eesti õhuruumi struktuur 2 2 Lennuliiklusteeninduse taustsüsteem 3h 2.1 PEN 1.1 Erinevad üksused lennujuhtimises 1 2.2 PEN 2.1 Tsiviillennunduse huvid õhuruumi kasutamisel 2 2.3 PEN 2.3 Kaitselennunduse huvid õhuruumi kasutamisel 2 2.4 PEN 2.3 Õhusõidukite opereerimiseeskirjad, pilootide nõuded 1  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 10 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 2.5 PEN 3.1 Lennujuht kui klienditeenindaja, ATS finantseerimine ja 1 teenustasud 2.6 Eesti ATS üksuste peamised kliendid, statistika 1 2.7 PEN 4.1 Keskonnakaitse 2 3 Lennuliiklusteenindusega seotud mõisted ja lühendid 3 3h 4 Lennujuhtimisüksuse load ja juhised 3 6h 4.1 ATMB 4.1 ATC lubade tüübid ja sisu - ATC loa definitsioon 1 - ATC loa koosnemine 2 - Nõuetele vastava ATC loa edastamine 3 - ATC loa järgimine 2 - Eesõigus ATC loa saamisel 2 - ATC loa kehtivus 1 - ATC loa kooskõlastamine 2 1h 4.2 ATMB 4.2 ATC juhised - ATC juhiste definitsioon 2 - ATC juhiste sisu 2 - Nõuetele vastavate juhiste edastamine 3 5 Koordineerimine 5h 5.1 ATMB 5.1 Põhimõtted, tüübid ja sisu 2 5.2 ATMB 5.2 Koordineerimise vajalikkus. Liikluse juhtimise ja 3 sidepidamise üleandmise protseduuride erinevused 5.3 ATMB 5.3 Koordineerimise vahendid ja võimalused 2 6 ATMB 2.1 ; ATMB 2.2 ; ATMB 2.3 Kõrguste mõõtmine 1h 6.1 Kõrgustega seotud mõisted. 2 6.2 Üleminekukõrgus, üleminekutasand, üleminekukorrus. 2 6.3 Kõrguste mõõtmine erinevatel lennuetappidel. 2 6.4 Reisilennukõrgused 2 6.5 Kõrgustega seotud arvutused 3 7 Hajutamine 6h 7.1 Hajutamise mõiste ja hajutamiskohustus 3 7.2 Hajutustest loobumine 3 7.3 Erinevad hajutusviisid koos ülevaatega hajutusmiinimumidest - ATMB 7.1 Kõrgushajutus ja selle rakendamine 2 - ATMB 7.2 Horisontaalne hajutus ja selle rakendamine 2 - ATMB 7.3 VMC ja omahajutus 1 - Geograafiline hajutus 2 - ATMB 7.6 Keerisjälje hajutus 2 - Hajutamine seirega 2 7.4 Hajutusmiinimumide kasutamine 2 -ATMB 7.4 Hajutused lähilennujuhtimises: manööverdusalas, 2 lennuvälja-ringil, startivatele ja maanduvatele lendudele - Hajutusmiinimumide rakendamine lähialas, mõjutava liikluse 2 definitsioon - Seireseadmete kasutamine lennuliikluse juhtimisel, tuvastamine, 2 jälgimine, vektoreerimine - ATMB 7.5 Hajutusmiinimumid ja nende kasutamise viisid seire 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 11 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 kasutamisel - Hajutusmiinimumid ja nende kasutamine seire puudumisel 8 Asukohateated: edastamine ja sisu 2 1h 9 Hoiatus- ja vältimissüsteemid 2h 9.1 ATMB 8.1 Kokkupõrgete vältimise süsteemide kirjeldus ja mõju 2 ATC tegevusele, piloodi tegevused TA ja RA teadete korral. Piirangud kokkuõrgete vältimise süsteemide kasutamisel 9.2 ATMB 8.2 Maapealsete alarmeerivate tugisüsteemide kirjeldus ja 2 mõju ATC tegevusele 10 Andmete töötlus ja esitus 10.1 ATMB 6.1 Andmete tuletamine 2 2h - Lendu puudutavate andmete sisestamine 2 andmetöötlussüsteemidesse erinevatest allikatest saadud info põhjal (FPL, Stripid, koordineerimine, COM vahendid) 10.2 ATMB 6.2 Andmete korraldamine 2h - Andmete uuendamine ja täpsustamine sõltuvalt 2 liiklusolukorrast (Märked ja sümbolid stripil, strippide liikumine, elektroonilised andmed) 11 Konsultatsioon/Arvestus 2h 12 Praktilised töövõtted lähiennujuhtimisüksuses ja radarlennujuhtimisüksuses ATMB 9.1; ATMB 9.2; ATMB 9.3;ATMB 9.4 HARJUTUS TEEMA TASE HULK BASIC01- Liikluse korraldamise protsess: info leidmine ja 3 3 BASIC02 töötlemine, õs tuvastamine, olukorrateadlikus, konfliktide märkamine, tegevuse planeerimine, otsuste tegemine, korrektse eesti ja inglise keelse fraseoloogia kasutamine. BASIC03- Lennuväljaliikluse juhtimise töövõtted: tööpositsiooni 3 3 BASIC04 seadistamine, liikluse jälgimine, olukorrateadlikus, prioriteetide määramine, õs kiiruse hindamine, asjakohaste hajutusmeetodite rakendamine VFR ja IFR lendudele, korrektse eesti ja inglise keelse fraseoloogia kasutamine. BASIC05- Töövõtted liikluse juhtimisel seireseadmete abil : 3 3 BASIC06 tööpositsiooni seadistamine, liikluse jälgimine, olukorrateadlikus, tuvastamine, kursside ja vahemaade hindamine, vektoreerimine, kõrguste muutmine, asjakohaste hajutusmeetodite rakendamine korrektse eesti ja inglise keelse fraseoloogia kasutamine. BASIC07 Kontrollharjutus 3 3 V. ÕPPEMATERJALID Soovituslikud õppematerjalid: 1) ICAO. 2016. Doc 4444. Air Traffic Management. Sixteenth Edition 2) ICAO. Annex 11. Air Traffic Services 3) Lennuliiklusteeninduse AS, Lennujuhtimise käsiraamat 4) Õppejõu konspekt/ slaidid 5) Määrus (EL) nr 923/2012, 26.09.2012  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 12 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.4 Õppeaine: Lennundusmeteoroloogia I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.036 Lennundusmeteoroloogia (eesti ja inglise keeles) Aviation Meteorology ÕPPEAASTA, SEMESTER ja päevane õpe ÕPPEVORM ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Lennuliikluse juhtimine (2282): ATS, eriala KUHU ÕPPEAINE KUULUB baasõppemoodul ÕPPEAINE MAHT (EAP) 3,0 ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 41t, iseseisev töö: 40t, praktika: 0t ÕPETAMISE KEELED eesti LISAINFO ÕPPEJÕUD Alisa Lepik II. ÕPPEAINE EESMÄRK, ÕPIVÄLJUNDID JA LÜHIKIRJELDUS ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 5) tunneb meteoroloogiaalaseid põhitõdesid; 6) mõistab ja hindab lennuliiklusteenindust ja õhusõidukite käitumist puudutavaid ilmastikumõjusid; 7) tunneb lennundusmeteoroloogia teenindust. III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID EKSAMILE PÄÄSEMISE Kohustuslik osaleda loengutel TINGIMUSED Jooksvad kontrolltööd on sooritatud EKSAMIHINDE KUJUNEMINE Kirjalik arvestus– 100% lõpphindest VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Järelarvestus VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Kirjalik test Õigesti on vastatud vähemalt 75 %-le küsimustele IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA / MATERJALID TASE MAHT 1 Sissejuhatus 2h 1.1 METB 1.2 Meteoroloogiliste teadmiste osa lennunduses 2 1.2 Lennuoperaatorite, -meeskondade ja lennuliiklusteeninduste 2 meteoroloogilise teenindamise nõuded 1.3 Meteoroloogiajaamade võrk, nende tööülesanded ja töömeetodid 1 1.4 Meteoroloogilise teeninduse rahvuslikud ja rahvusvahelised 1 standardid 1.5 METB 1.1 Meteoroloogias kasutatavad mõõtühikud 3 2 METB 2.1 Atmosfäär 3h 2.1 Atmosfääri ehitus (koostis, kihid) 2 2.2 Meteoroloogilised vaatlused 2 2.2.1 Õhutemperatuur 2 2.2.2 Õhurõhk 2 2.2.3 Õhuniiskus 2 2.2.4 Tuul 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 13 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 2.2.5 Õhutihedus 2 2.3 Meteoroloogiliste vaatluste teostamisel kasutatavad seadmed 1 3 METB 2.2 Standardatmosfäär 1h 3.1 Rahvusvahelise standardatmosfääri mõiste 2 3.2 Rahvusvahelise standardatmosfääri karakteristikud 2 4 METB 2.3 Päike kui atmosfäärseid protsesse käivitav jõud 3h 4.1 Otsene ja hajus kiirgus, albeedo, Maa efektiivne kiirgus, 1 kasvuhooneefekt 4.2 Konvektsioon, advektsioon, õhutemperatuuri gradient, kuiv- ja 2 märgadiabaatne protsess 4.3 Õhumasside termodünaamiline jaotus (stabiilne, labiilne, 2 indiferentne) 4.4 Veeringe ehk hüdroloogiline tsükkel 1 5 METB 2.4 Vesi atmosfääris 1h 5.1 Kondenseerumine, aurumine, sublimatsioon, küllastumine 2 5.2 Suhteline õhuniiskus, kastepunkt, peitsoojus ehk latentne soojus 2 6 METB 2.5 Õhurõhk 3h 6.1 Õhurõhu, õhutemperatuuri, õhutiheduse ja kõrguse seosed 2 6.2 Õhurõhu seaded QNH, QFE, standardõhurõhk 2 6.3 Õhurõhu ja õhutemperatuuri mõju altimeetri näidule, õhusõiduki 2 tegelik kõrgus 7 METB 3.1 Atmosfääri tsirkulatsioon 5h 7.1 Atmosfääri üldine tsirkulatsioon (passaadid, mussoonid, 1 troopilise konvergentsi tsoon, läänetuulte vöönd, idatuuled pooluste piirkonnas) 7.2 METB 3.2 Õhumassid ja frondid 2 7.2.1 Õhumasside geograafiline jaotus (MAÕ, KAÕ, MPÕ, KPÕ, 1 MTÕ, KTÕ) 7.2.2 Baariline väli: tsüklon ja madalrõhulohk, antitsüklon ja 2 kõrgrõhuhari; nende liikumisteed 7.2.3 Frondid: soe, külm, okludeerunud, sekundaarne 2 8 METB 3.3 Mesoskaala nähtused 1h 8.1 Kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled, boora, pagi jt) 2 8.2 Teised kohalikud nähtused (trombid, tormid) 2 8.3 Kohalike nähtuste mõju lennundusele 2 9 METB 3.4 Tuul 2h 9.1 Tuule mõju lennule: vastu-, külg-, taganttuul, tuulenihe, 2 puhangulisus, jugavoolud 1 9.2 Tuule mõõtmine 2 9.3 Tuult mõjutavad jõud 10 Ilmastikunähtused 5h 10.1 METB 4.1 Pilved 10.1.1 Pilvede tekkimine 2 10.1.2 Pilveliigid ja nende iseloomustus 1 10.1.3 Pilvede hulga ja kõrguse määramine 1 10.1.4 Pilve kõrguse ja pilvisuse kõrguse mõiste, nende erinevus 2 10.2 METB 4.2 Sademete liigid 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 14 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 10.2.1 Sademete olulisus lennunduses 2 10.2.2 Sademete kirjeldus 2 10.3 METB 4.3 Nähtavus 10.3.1 Nähtavust mõjutavad ilmastikunähtused 2 10.3.2 Horisontaalne, vertikaalne, kaldnähtavus ja nähtavus rajal 2 10.3.3 Nähtavuse mõõtmine 1 10.3.4 Nähtavuse olulisus lennunduses 2 11 METB 4.4 Lennuliiklusele ohtlikud nähted 3h 11.1 Madalad pilved ja halb horisontaalne nähtavus 2 11.2 Tugev tuul ja tuulenihe 2 11.3 Jäätumine 2 11.4 Äike, staatiline elekter, rahe, tromb 2 11.5 Turbulents, jugavoolud, vulkaaniline tuhk 2 12 Meteoroloogilise informatsiooni teated ja meteoroloogilised 10h kaardid 12.1 METB 5.1 Regulaarsed ja eriilmateated METAR, SPECI 3 12.2 Prognoosteated TAF 3 12.3 Info õhusõidukite lennuohutust mõjutada võivatest 3 ilmastikunähtustest marsruudil – SIGMET 12.4 Kohalikud hoiatusteated 3 12.5 Meteoroloogilised kaardid – SIGWX 3 13 Konsultatsioonid 1h 14 Eksam 1h V. ÕPPEMATERJALID Kohustuslikud õppematerjalid: 1) M.Jürissaar. 1998. Meteoroloogia.Tartu Lennukolledž. 2) M.Jürissaar. 2007. Lennundusmeteoroloogia. Tartu Lennukolledž. 3) M.Jürissaar 2011. Meteoroloogia. Eesti Lennuakadeemia. 4) Määrus (EL) nr 2017/373, 01. märts 2017 Soovituslikud õppematerjalid: 6) ICAO. Annex 3. Meteorological Service for International Air Navigation. 7) ICAO Annex 11. Air Traffic Services 8) ICAO. Doc 4444. Air Traffic Management. 9) ICAO. Doc 8896. Manual of Aeronautical Meteorological Practice. 10) ICAO. Doc.9837. Manual on Automatic Meteorological Observing Systems at Aerodromes.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 15 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.5 Õppeaine: Navigatsioon I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.010 Navigatsioon (eesti ja inglise keeles) Air Navigation ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Lennuliiklusteenindus (2282), eriala baasõppemoodul KUHU ÕPPEAINE KUULUB ÕPPEAINE MAHT (EAP) 3,0 ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 46t, iseseisev töö: 32t, praktika: 0t ÕPETAMISE KEELED eesti ÕPPEJÕUD A.Siimsaare, M. Pool, A.Tarre, S.Solnask II. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) tunneb navigatsiooni aluseid ja erinevaid meetodeid; 2) oskab rakendada navigatsioonialaseid teadmisi. III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID EKSAMILE PÄÄSEMISE Kohustuslik osaleda õppetöös TINGIMUSED EKSAMIHINDE KUJUNEMINE Kirjalik eksam – 100% lõpphindest VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Järeleksam VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Kirjalik eksam Enesetestid Õigesti on vastatud vähemalt 75 %-le küsimustele. IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA TASE MAHT 1 NAVB 1.2 ; NAVB 1.2 Sissejuhatus: navigatsiooni osa lennunduses, 3 2h ülevaade erinevatest navigatsioonimeetoditest, navigatsiooni areng, erinevad mõõtühikud 2 Navigatsiooni alused 2.1 NAVB 2.1 Maa: mõõtmed, pöörlemine, ajavööndid, aja mõõtühikud, 2 1h 2.2 NAVB 2.2 Koordinaatide süsteem, suunad ja kaugused 2h - suur ring, väike ring, rumbijoon 2 - punktide vahelise suuna ja kauguse määramine, mõõtühikud 3 2.3 NAVB 2.3 Magnetism 3h - variatsioon, deviatsioon 2 - geograafiline, magnet- ja kompassisuund 2 - geograafilise, magnet- ja kompassisuuna vahelised seosed 2 - teisenduste sooritamine, mõõtühikud 3 3 NAVB 3.2 Lennunduses kasutatavad kaardid 3.1 Kaartide projektsioonid 2 2h - koonusprojektsioon - Lamberti projektsioon - silindriline projektsioon - Mercatori projektsioon  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 16 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.2 Kaartide kasutamine 3h - kaartide mõõtkavad ja täpsus 2 - WGS84 süsteem 2 - kaartidel kasutatavad sümbolid 3 - kaartide lugemine 3 3.3 IFR kaardid 4h - En-route Chart 3 - Instrument Approach Charts 3 - Standard Departure Chart - Instrument 3 - Standard Arrival Chart - Instrument 3 - IFR kaartide lugemine ja kasutamine 3 - Instrumentaallennu protseduuride väljatöötamine: erinevad 2 lähenemisprotseduurid, ringlähenemine, katkestatud lähenemine, ootamisprotseduurid 3.4 VFR kaardid ja muud kaardid 3h - Aeronautical Chart 1:500000 3 - Visual Approach Chart 3 - Aerodrome Obstacle Chart 3 - Aerodrome Chart 3 - Aircraft Parking / Docking Chart 3 - Muud kaardid ja nende kasutamine (näit. SAR) 2 - VFR kaartide lugemine ja kasutamine 3 4 Navigatsiooni rakendamine 4.1 NAVB 4.1 Tuule mõju: kurss, lennusuund, triivnurk, tuulevektor 3 1h 4.2 NAVB 4.2 Kiirused: kiirus õhu suhtes, kiirus maapinna suhtes, indikaatorkiirus, 3 1h Machi arv 4.3 NAVB 4.4 Tuule mõju ja kiiruseid puudutavad harjutused ja kalkulaatori 3 3h kasutamine 4.4 NAVB 4.3 Visuaalse navigeerimise meetodid 2 1h 4.5 Navigatsioonimeetodi mõju lennu planeerimisele 2 1h 5 NAVB 5.1 Raadionavigatsioon 5.1 NDB kasutamine (ADF) 2 2h 5.2 VOR-i kasutamine 2 2h 5.3 DME kasutamine 2 2h 5.4 ILS-i kasutamine 2 2h 5.5 NAVB 5.2 Inertsiaalnavigatsioonisüsteemid, RNAV 2 3h 5.6 NAVB 5.3 Satelliitnavigatsioon: GPS ja selle kasutamine, GLONASS 2 2h 5.7 Õhusõidukite pardaarvutid ja nende kasutamine 1 2h 5.8 Pardaradar ja selle kasutamine 2 1h 5.9 Instrumentaallähenemisprotseduurid 2 1h 5.10 NAVB 6.1 Suutlikkusel põhinev navigatsioon: töö põhimõte, erinevused 2 1h RNAV-st 5.10 NAVB 6.2 ; NAVB 6.3 PBN ja selle rakendused Euroopas 2 1h 5.11 NAVB 7.1 Uued arengusuunad 1 1h 6. Konsultatsioon 1h 7. Eksam 2h V. ÕPPEMATERJALID Kohustuslikud õppematerjalid: 1) K.Kuuse. Navigatsioon. Konspekt 2)Raadionavigatsiooni alused (IFR lennuks) http://moodle.eava.ee/course/view.php?id=42 3)Piirkondliku navigatsiooni alused http://moodle.eava.ee/course/view.php?id=39 Soovituslikud õppematerjalid: 1) ICAO. Doc 8168. Aircraft Operations. 2) ICAO. Annex 4. Aeronautical Charts. 3) Radio Navigation & Instrument Flying, Air Pilot’s Manual 5, 2007, ISBN 1843360691 e-AIP Eesti: https://aim.eans.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=14&Itemid=2&lang=et  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 17 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.6 Õppeaine: Õhusõidukid I. GENERAL DATA ON SUBJECT COURSE CODE AND NAME OF ATS.061 SUBJECT Õhusõidukid/ Aircraft (in Estonian and English) FORM OF STUDIES daytime studies CURRICULUM, SPECIALITY AND Curriculum: Air Traffic Servidces (2282), MODULE WHERE THE SUBJECT Module of Basic Speciality Studies, Year 3 BELONGS TO SCOPE OF SUBJECT 3,0 ECTS FORM OF CONTROL Non - differentiative WORKLOAD AND FORMAT OF Independent work with E-aid – 31 h, class studies – 14h STUDIES LANGUAGE OF INSTRUCTION Estonian, English ADDITIONAL INFORMATION Prerequisite course of Aerodynamics recommended (prerequisite subject courses, restrictions on participating in the course, etc) LECTURER Jaan Susi, Jaan Annus II. THE GOAL, LEARNING OUTCOMES AND DESCRIPTION OF SUBJECT COURSE The student having covered the subject course: Knows the relations between units of measurement used in aviation, describes various types of aircraft and their performance, recognizes the basic forces acting on an aircraft, describes the categorization of aircraft by type, approach speed, LEARNING OUTCOMES wake turbulence and noise, describes and analyses the principles of work of different aircraft engines and aircraft instrumentation. III. GRADING SYSTEM AND CRITERIA PREREQUISITES TO BE All of the students, having passed the course, have the right to ALLOWED TO TAKE pass examination. The fact of passing the course is confirmed by EXAMINATION/PRELIMINARY passing self-assessment tests in Moodle. EXAMINATION FORMATION OF EXAMINATION The final result will be determined by the final test to be passed MARK/OF PRELIMINARY EXAM in Moodle. OPPORTUNITIES FOR SETTLING The students can retake the exam once before the end of ARREARS semester. GRADING SYSTEM RESPECTIVE MARKING CRITERIA 1. Self-testing Obligatory but not taken into account in final testing 2. Written test Final written test should be passed with 75% efficiency.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 18 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 IV. TIMETABLE AND LIST OF TOPICS TOPICS AND MATERIALS LEVEL VOLUME 1. ACFTB 1.2 Introduction. 1h class 2. ACFTB 1.1 Units of measurement 3 4h 3. ACFTB 3.1; ACFTB 4.1 Types of aircraft 2 6h 4. ACFTB 2.1; ACFTB 2.2; ACFTB 2.3 Principles of flight 2 6h 5. Seminar for topics 1 and 2 2h class 6. ACFTB 3.2; ACFT 3.3 Wake turbulence and approach categories 1 4h 7. ACFTB 3.4 Environmetal categories 1 4h 8. ACFTB 4.2 Data for most commonly used aircraft 2 4h 9. Seminar for topics 3 and 4. 2h class 10. ACFTB 5.1 Piston engines 2 5h 11. ACFTB 5.2 Jet engines 2 5h 12. ACFTB 5.3 Turboprop engines 2 4h 13. ACFTB 5.4 Aviation fuels 1 2h 14. ACFTB 6.1;ACFTB 6.2; ACFTB 6.3 Aircraft instruments 2 5h 15. ACFTB 6.4 Aircraft systems 2 5h 16. Seminar for topics 5 and 6. 2h class 17. ACFTB 7.1;ACFTB 7.2; ACFTB 7.3;ACFTB 7.4; ACFTB 7.5; ACFTB 2 6h class 7.6; ACFTB 7.7 Factors affecting aircraft performance: during take-off, climb, cruise,descent and initial approach, final aproach, landin; economic and enviromental factors 2h class 18. Examination test V. LEARNING MATERIALS Compulsory materials:: 1) Aircraft – E-aid , Moodle Additional materials recommended: 11) ATPL ground training series  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 19 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.7 Õppeaine: Inimtegur lennujuhtimises I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.004 Inimtegur lennujuhtimises (eesti ja inglise keeles) Human Factor In Air Traffic Control ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Lennuliiklusteenindus (2282), eriala baasõppemoodul KUHU ÕPPEAINE KUULUB ÕPPEAINE MAHT (EAP) 3,0 ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Mitteeristav (arvestuslik) TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 24t, iseseisev töö: 56t, praktika: 0t ÕPETAMISE KEELED eesti ÕPPEJÕUD Kristiina Rebane II. ÕPPEAINE EESMÄRK JA ÕPIVÄLJUNDID ÕPPEAINE EESMÄRK Anda ülevaade teguritest, mis mõjutavad indiviidi ja meeskonna sooritust lennujuhtimise kontekstis. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: 1) mõistab inimteguri olulisust lennujuhtimise kontekstis 2) teab, seostab ja suudab analüüsida psühholoogilisi ja füsioloogilisi tegureid, mis mõjutavad sooritust lennujuhtimises. III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID HINDAMISVIIS Arvestus HINDAMISKRITEERIUMID 75 % küsimustest on vastatud õigesti HINDAMISELE Üliõpilane on regulaarselt osalenud õppetöös ja õigeaegselt PÄÄSEMISE TINGIMUSED esitanud kõik iseseisvad tööd (sh. ettekanne seminaris) ARVESTUSE KUJUNEMINE Iseseisvad tööd (60%) + kirjalik arvestustöö (40%) VÕLGNEVUSE Õppejõuga kokkuleppel uus aeg suuliseks eksamiks eeldusel, LIKVIDEERIMISE et üliõpilane on täitnud hindamisele pääsemise tingimused. VÕIMALUSED IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA TASE MAHT LOENG Sissejuhatus: Inimtegur lennunduses. Inimese roll ja ATC HUMB 1.2 süsteemid. Rahvusvahelised regulatsioonid ja nõuded inimteguri 2 2h käsitlemisel. LOENG Psühholoogilised tegurid. Infotöötluse põhimõtted: taju, HUMB 1.1 tähelepanu, mälu, õppimine ja mõistmine, mõtlemine ja otsuste tegemine, situatsiooniteadlikkus. Tunnetusprotsesside seosed 3 2h emotsioonide ja motivatsioonidega ning infotöötlust mõjutavad tegurid. ISESEISEV Kirjalik töö: Situatsiooniteadlikkus TÖÖ SEMINAR Ettekanded iseseisva töö põhjal ja arutelu: Situatsiooniteadlikkus 2 2h LOENG Soorituspsühholoogia. Indiviidide vahelised erinevused. 2 2h HUMB 2.1  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 20 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 Soorituse ja suutlikkusega seotud tegurid. Tervisenäitajad ja sooritus. Isiksuslikud omadused. Püsiomaduste (isiksus) roll inimese suutlikkuses ja soorituses. LOENG Inimviga. Automatiseeritus lennujuhtimises. Seisundist tingitud HUMB 1.3 eripärad ja nende mõju suutlikkusele. Väsimus ja stress (põhjused, HUMB 2.2 3 2h seisundi tuvastamine ja märkamine). Keskendumine, vahetustega HUMB 2.3 töö. Kehaline ja vaimne sobivus lennunduses. Ohutuse tagamise kultuuriga seotud hoiakud. ISESEISEV Kirjalik töö: Inimviga lennunduses TÖÖ SEMINAR Ettekanded iseseisva töö põhjal ja arutelu: Inimviga lennunduses HUMB 3.1 HUMB 3.2 3 2h HUMB 3.3 HUMB 3.4 LOENG Sotsiaalsed tegurid. Meeskonnatöö ja inimestevaheline suhtlus. HUMB 2.4 Konfliktide tekkimine, nende ennetamine ja kohanemisstrateegiad. 3 2h HUMB 4.1 Kommunikatsiooniga seotud tegurid. HUMB 4.2 HUMB 4.3 LOENG Organisatsioonilised tegurid. Tööga rahulolu, töökeskkond, HUMB 2.5 Tehnoloogilised muutused, automatiseerumine ja sellest tingitud HUMB 5.1 muutuste mõju. Ergonoomika. SHELL mudel. 2 2h HUMB 5.2 HUMB 5.3 SEMINAR Ettekanded iseseisva töö põhjal ja arutelu: Meeskonnatöö 2 2h ISESEISEV Kodune töö: Erinevate stressiga toimetulekuviiside analüüs TÖÖ LOENG Stress. Stressi mõju sooritusele, stressi äratundmine ja ohjamine. HUMB 2.6 Critical Incident Stress Management (CISM) lennunduses. Emotsioonide regulatsiooni põhimõtted. Eneseregulatsioon. 3 2h Praktilised lähenemised seisundi vaatlemisel ja reguleerimisel. SEMINAR Grupitöö ja arutelu koduse töö põhjal: Stressi juhtimine 3 2h ARVESTUS Kirjalik eksam. 2h V. ÕPPEMATERJALID SOOVITUSLIKUD ÕPPEMATERJALID 1) ICAO. Doc 9683. Human Factors Training Manual. 2) Eysenck, M. W. & Keane (2010). Cognitive psychology: A student's handbook. Taylor & Francis.6th Ed. 3) Eurocontrol EATM guidelines. Critical Incident stress management: User implementation guidelines. https://www.eurocontrol.int/sites/default/files/library/028_Critical_Incident_Stress_Management_in_ATC.pdf 4) Ruitenberg, B. (1995). Ten years of human factors in Air Traffic Control. The International Federation of Air Traffic Controller’s Association.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 21 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.8 Õppeaine: Seadmed ja süsteemid lennuliiklusteeninduses I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.065 Seadmed ja süsteemid lennuliiklusteeninduses, (eesti ja inglise keeles) Systems and Networks in Air Traffic Services. ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, lennuliiklusteenindus (2282), eriala baasõppemoodul KUHU ÕPPEAINE KUULUB ÕPPEAINE MAHT (EAP) 2,0 ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 22t, iseseisev töö: 30t, praktika: 0t ÕPETAMISE KEELED eesti LISAINFO - ÕPPEJÕUD Allan Tart II. ÕPPEAINE EESMÄRK, ÕPIVÄLJUNDID JA LÜHIKIRJELDUS ÕPPEAINE EESMÄRK tutvustada tulevastele lennujuhtidele lennuliikluse korraldamises kasutatavaid side-, navigatsiooni ja seireseadmeid ning nende tööpõhimõtet. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) teab raadiolainete omadusi ja levimise printsiipe; 2) teab sidesüsteemi struktuurskeemi ja selle üksikosi ning mõistab nende funktsioone; 3) suudab kirjeldada sidevõrgu üksikute osade funktsioone. Saab aru kõne- ja andmeedastuse põhimõistetest sidesüsteemis. 4) tunneb lennuliikluses vajalikke raadiotehnilisi navigatsiooni seadmeid ja süsteeme; 5) tunneb lennuliikluses vajalikke seireseadmeid ja süsteeme; 6) mõistab raadioside süsteemidest tulenevate ohtude põhjuseid ja nende võimalikke tagajärgi. SISU LÜHIKIRJELDUS Elektromagnetilised lained; raadiolainete levi ja levikeskkonnad. Sidesüsteem: saatja, vastuvõtja, sidekanal. Sidevõrk. Side-, navigatsiooni ja seireseadmete eesmärgid. Navigatsiooniseadmed. Seiresüsteemid: tööpõhimõttejärgne liigitus. Sidesüsteemide riskid ja peamised ohuvektorid. III. HINDAMISVIISID JA –KRITEERIUMID EKSAMILE/ ARVESTUSELE Test Moodle keskkonnas (max 20 punkti) PÄÄSEMISE TINGIMUSED EKSAMIHINDE/ ARVESTUSE Test Moodle keskkonnas (max 20 punkti) – 20% KUJUNEMINE Grupitöö kaitsmine – 80% VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE VÕIMALUSED  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 22 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID TEST Test koosneb 20 valikvastustega küsimusest, millele vastamiseks on aega kokku 45 minutit. Testi edukaks sooritamiseks peab saama vähemalt 15 punkti (75%). GRUPITÖÖ Gruppide kooseis ja grupitöö teemad lepitakse kokku loengutsükli alguses. Grupp esitab oma ülesande lahenduse kirjalikult, millele järgneb tavapärane kaitsmise protsess – 15 minuti vältel esitatakse oma eeldused, argumendid ja järeldused. Järgneb küsimuste-vastuste voor. Kaitsmise hinne kujuneb aritmeetilise keskmisena õppuri enesele antud hinnangust, grupi poolt antud hinnangust õppurile ja õppejõu antud hinnangust õppurile. Õppejõud arvestab oma hinnangu andmisel õppuri panust töösse ja töö eesmärkide saavutamist. IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TOIMUMIS- TÖÖVORM/ TEEMAD ÕPPEJÕUD NÄDAL TUNDE 1 Loeng/2 Sissejuhatus ainesse; raadiolained ja nende levimine Allan ruumis. [EQPSB 1, EQPSB 2] Tart 1 Loeng/2 Sidesüsteemid ja nende liigid, üldine struktuurskeem, Allan sidekanali parameetrid. [EQPSB 3, EQPSB 9] Tart 2 Loeng/4 (Raadio)side võrgud: kõne ja andmete edastus. Töö ja Allan tõrkekindlus. [EQPSB 10, EQPSB 11] Tart 3 Loeng/4 Seireseadmed: liigitus ja tehnoloogiad; seireahel. Allan [EQPSB 2.2, EQPSB 4, EQPSB 5, EQPSB 6, Tart EQPSB 7, EQPSB 8, EQPSB 9] 4 Loeng/2 Navigatsiooniseadmed. VOR, DME, ILS, GNSS Allan [EQPSB 9, EQPSB 11] Tart 4 Loeng/2 Sidesüsteemide ohutus ja turvalisus. [EQPSB 9, Allan EQPSB 10, EQPSB 10] Tart 5-13 Iseseisev Kokkulepitud grupitöö teemal akadeemilise Allan töö/30 uurimistöö tegemine. Konsultatsioonid vastavalt Tart vajadusele. 13 6 Konsultatsioonid, test, grupitööde kaitsmine. Allan Tart V. ÕPPEMATERJALID Kohustuslikud õppematerjalid: Õppejõu koostatud loengumaterjalid. Soovituslikud õppematerjalid: 1. Stacey D. Aeronautical Radio Communication: Systems and Networks. John Wiley and Sons, Ltd., 2008. 2. Umborg J. Raadiotehnika alused. Õpik kõrgkoolile. Eesti Lennuakadeemia. 2017.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 23 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.9 Õppeaine: Inglise keel I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS (eesti LC.A.001 ja inglise keeles) Erialane inglise keel I/Specialty English Language I ÕPPEVORM full time studying ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Air Traffic Services (2282) KUHU ÕPPEAINE KUULUB Modul of Basic Professional Training, Year 3 ÕPPEAINE MAHT (EAP) 3 ECTS ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Non-differentiated TÖÖMAHUD ja VORMID CH – 40; IW - 38 ÕPETAMISE KEELED English LISAINFO Knowledg of English at upper-intermediate level (B2) ÕPPEJÕUD Ants Aaver II. ÕPPEAINE EESMÄRK, ÕPIVÄLJUNDID JA LÜHIKIRJELDUS ÕPPEAINE EESMÄRK The primary aim of the course is to improve the students’ competence in spoken English and develop their listening skills extending and reinforcing their knowledge of vocabulary relating to aviation. In addition, to improve their reading and writing skills and provide grammar practice. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID The student:  knows all the aviation related vocabulary of the topics covered and is able to use it in practice;  can express him-/herself confidently in an interview situation and participate in discussions on aviation related topics;  has improved his/her listening, reading and writing skills  is able to make grammatically correct utterances SISU LÜHIKIRJELDUS During the course the students cover the topics that meet the ICAO requirements on language proficiency for air traffic controllers. Mostly the course focuses on extending and reinforcing the speciality specific vocabulary, developing the fluency of speaking and listening comprehension. However, emphasis is also being placed on grammar practice and reading, writing comprehension.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 24 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID EKSAMILE/ Making a presentation on one of the topics covered during the course. ARVESTUSELE Regular testing on the topics covered. In order to pass the test, the PÄÄSEMISE students have to give at least 50% correct answers. Below this is a fail TINGIMUSED and the test must be repeated. EKSAMIHINDE/ In order to pass the course, the students have to make the presentation ARVESTUSE and do three tests. The average score of all the tests must be at least KUJUNEMINE 75%. In case the average score is below 75%, a student has to do a final test that covers all the material acquired during the course. VÕLGNEVUSTE Any debts accrued by a student can be eliminated at any time suitable LIKVIDEERIMISE for both the student and the lecturer. VÕIMALUSED IV. TEEMADE LOETELU TEEMAD  FLIGHTS Special flights, VIP flights, airprox, delays  CARGO  RISKS TO AIRCRAFT CAUSED BY NATURE Birds, animals, wind, icing, storms, volcanoes  RISKS TO AIRCRAFT CAUSED BY PEOPLE Pilot incapacitation, dangerous goods, bomb scare  ACCIDENTS Belly-landings, on-board fire, ditchings, depressurization, ground movement incidents, collisions, fuel problems, passenger problems, take-off incidents, lost  AIRCRAFT BREAKDOWN Mechanical breakdown, electrical breakdown  AIRFIELD Airfield activities, airfield environment, airfield and navigation equipment failure, ground services V. ÕPPEMATERJALID H.Emery, A.Roberts Check Your Aviation English (2010) P.Shawcross Flightpath (2011) M. Hewings Grammar for CAE and Proficiency (2009) Internet-based materials  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 25 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.10 Õppeaine: Lennunduse raadioside I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.049 Lennunduse raadioside (eesti ja inglise keeles) Aviation Radiotelephony ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Lennuliiklusteenindus (2282), eriala baasõppemoodul KUHU ÕPPEAINE KUULUB ÕPPEAINE MAHT (EAP) 2,5 ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 48t, iseseisev töö: 17t, praktika: 0t ÕPETAMISE KEELED eesti LISAINFO (eeldusained, Lennundusmeteoroloogia, Lennuliikluse korraldamine, profileeriv aine, õppeaines Navigatsioon, Seadmed ja süsteemid osalemise piirangud jne) lennuliiklusteeninduses. ÕPPEJÕUD Katrin Jürimäe, Kristjan Kõrgesaar II. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) teab ja mõistab lennunduse raadioside reegleid ning protseduure; 2) tunneb ja kasutab raadioside fraseoloogiat ulatuses, mis võimaldab fraseoloogia kasutamise detailse tundmaõppimise ja kasutamisoskuste omandamise pädevusõppe moodulis; 3) saab aru reaalses töökeskkonnas toimuvast raadiosidest. III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID EKSAMILE PÄÄSEMISE Enesetestide sooritamine. TINGIMUSED 1) raadioside üldprotseduurid 2) raadioside lennuväljal ja selle läheduses 3) Fraseoloogia EKSAMIHINDE KUJUNEMINE Kirjalik eksam – 100% lõpphindest VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Järeleksam VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Enesetestid Õigesti on vastatud vähemalt 75 %-le küsimustele. 2. Kirjalik eksam 1) Selgitab korrektselt raadioside üldreegleid ning raadioside protseduure; 2) Kasutab situatsioonile vastavat fraseoloogiat; 3) Kirjeldab praktilises raadiosides toimuvat; IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA / MATERJALID TASE MAHT 1 Sissejuhatus 2 2h 1.1 ATMB 3.1 Üldpõhimõtted raadioside pidamisel, täpse ja 1 korrektse raadioside tähtsus lennuohutuse tagamisel  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 26 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 1.2 Kvaliteetse side tagamise eeldused 2 1.3 Saatetehnika 1 1.4 Mikrofoni kasutamine 2 Raadioside üldprotseduurid 8h 2.1 Teadete klassid 2 2.2 Kasutatavad keeled 1 2.3 Tähestik 3 2.4 Arvud raadiosides, raadiosageduste teatamine 3 2.5 Aja teatamine 3 2.6 Standardsõnad ja fraasid 3 2.7 Lühendite lugemine 2 2.8 Maapealsete jaamade kutsungid 3 2.9 Õhusõidukite kutsungid, nende lühendamine ja muutmine 3 2.10 Raadioside alustamine 2 2.11 Sidekontroll 2 2.12 Raadio teel edastatavate teadete sisu 3 2.13 Side pidamine, kutsungite kasutamine ja nende asukoht sides 3 2.14 ATC load ja nende tagasilugemine 3 2.15 Teated olukorras kui loa täitmine osutub võimatuks, uue loa 2 andmine 2.16 Teadete kinnitamine 3 2.17 Paranduste tegemine ja kordamine 2 2.18 Raadiosageduse vahetamine ja sageduselt lahkumine 3 2.19 Raadioside ajad 2 2.20 Raadioside häired 3 2.21 Raadioside häda- ja sundolukorras 3 2.22 Raadioside seadusevastaselt õhusõiduki lendu sekkumise korral 2 2.23 Raadiopeiling 3 2.24 SELCAL protseduurid 1 3 Üldfraseoloogia 3 6h 3.1 Tingimuslikud load 3.2 Kõrgus, kõrguse muutmine, kõrguse muutmine teatud ajal või kohas 3.3 VMC ja oma hajutus 3.4 Asukohateated 3.5 Lennuplaanid. Lennuplaan enne lendu. Lennuplaan õhust 3.6 Meteoinfo 4 Fraseoloogia lennuväljal ja lennuvälja läheduses 5h 5 Lähenemislennujuhtimise fraseoloogia 3h 6 Piirkondlik lennujuhtimine 1h 7 Radarjuhtimise fraseoloogia 2h 8 Raadioside eriolukorras 2h 9 Lennujuhtimisüksuste vaheline koostöö 1h 10 Praktilised harjutused 4h 11 Kõnetehnika 14h 12 Eksam 1h  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 27 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 V. ÕPPEMATERJALID Kohustuslikud õppematerjalid: loengumaterjalid e-õppe keskkonnas Soovituslikud õppematerjalid: 1) ICAO. Doc 9432. 2007. Manual of Radiotelephony. Fourth Edition. 2) ICAO. Doc 4444. 2016. Air Traffic Management. Sixteenth Edition. 3) ICAO. Annex 10. Aeronautical Telecommunications. 4) M.Kisand. Lennunduse raadioside käsiraamat. Konspekt  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 28 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.11 Õppeaine: Aeronavigatsiooniteabe teenused (AIS) I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.040 Aeronavigatsiooniteabe teenused (eesti ja inglise keeles) Aeronautical Information Service ja ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Lennuliiklusteenindus (2282), eriala baasõppemoodul KUHU ÕPPEAINE KUULUB ÕPPEAINE MAHT (EAP) 2,0 ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 10t, iseseisev töö (e-õpe): 42t, praktika: 0t ÕPETAMISE KEELED eesti ÕPPEJÕUD A. Lepik II. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) omab süsteemset ülevaadet aeronavigatsiooniteeninduse süsteemist ja mõistab selle seoseid erinevate lennundustegevuse valdkondadega; 2) tunneb ja mõistab lennuteabeteeninduse olemust ja vastavaid infoväljaandeid; 3) tunneb lennuliiklusteeninduses kasutatavaid teateid ja oskab neid käsitleda. III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID EKSAMILE PÄÄSEMISE Kohustuslik osaleda õppetöös ning läbida e-õppe TINGIMUSED moodulid. EKSAMIHINDE KUJUNEMINE Kirjalik eksam – 100% lõpphindest VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Järeleksam VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Kirjalik test Õigesti on vastatud vähemalt 75 %-le küsimustele. IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA TASE MAHT 1 Sissejuhatus 3h 1.1 AIS eesmärgid ja struktuuriüksused 1 1.2 ICAO Annex 15 ja Eesti riikliku aeronavigatsioonilise teabe 1 kasutamist puudutavad nõuded 1.3 Ülevaade AIS väljaannetest 2 1.4 AIP, AIP muudatused, AIP lisad 2 2 AIRAC süsteem, AIC 3 1h 3 ATS-büroo, rahvusvahelise NOTAM-büroo ja briefingu 1 1h ülesanded ja tegevus, lendude planeerimine 4 NOTAM 6h  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 29 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.1 Klassid, liigid 2 4.2 Teadete saatmine, teadete vorm ja sisu, checklist 3 4.3 Trigger – NOTAM 2 4.4 Teadete kodeerimine ja dekodeerimine, harjutused 3 5 SNOWTAM 3h 5.1 SNOWTAMI otstarve 2 5.2 Teadete saatmine, vorm ja sisu 3 5.3 MOTNE kood 2 5.4 Harjutused 3 6 Lennuplaanid ja nende koostamine 7h 6.1 ICAO lennuplaani vorm ja AFTN formaat 3 6.2 Lennuplaanides esinevad lühendid 3 6.3 Lennuplaanide kodeerimine ja dekodeerimine, harjutused 3 6.4 Lennuplaanide töötlemine, IFPS, aadressid 2 7 ATS teated 3h 7.1 Ülevaade erinevatest teadetest ja nende otstarbest 2 7.2 Teadete saatmine, teadete vorm ja sisu 3 7.3 Teadete kodeerimine ja dekodeerimine, harjutused 3 8 ATFCM teated 3h 8.1 Teadete saatmine, teadete vorm ja sisu 2 8.2 Harjutused 3 9 Konsultatsioon 2h 10 Eksam 1h V. ÕPPEMATERJALID Kohustuslikud õppematerjalid: 1) P.Grau Aeronavigatsioonilise info teenindus. Konspekt Soovituslikud õppematerjalid: 2) AIP. Lennundusteabe Kogumik. 3) ICAO. Annex15.Aeronautical Information Services. 4) ICAO. Doc 8126. Aeronautical Information Service Manual.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 30 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 TÜHJAKS JÄETUD  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 31 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 TÜHJAKS JÄETUD  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 32 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.13 Õppeaine: Tutvumislennud I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.016 Tutvumislennud (eesti ja inglise keeles) Familiarization Flights ÕPPEAASTA, SEMESTER ja päevane õpe ÕPPEVORM ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Lennuliiklusteenindus (2282), eriala pädevusõppe moodul KUHU ÕPPEAINE KUULUB ÕPPEAINE MAHT (EAP) 3,0 HINDAMINE mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 23t, iseseisev töö: 0t, praktika: 31t * - tutvumislendude ajad on näidatud tavaliste (60 min) tundide ja minutitena ÕPETAMISE KEELED eesti LISAINFO (eeldusained, Õhusõiduk (ATS. 058) ,Navigatsioon(AT.A.010), õppeaines osalemise piirangud Lennunduse raadioside (AT.A.049), Lennuliikluse jne) korraldamine (AT.A.046), Lennundusmeteoroloogia (AT.A.036). ÕPPEJÕUD I.Mathisen, J.Liivamägi, T.Jürimäe II. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) omab ülevaadet õhusõiduki seadmetest ja süsteemidest, piloodi töökeskkonnast, õhusõiduki juhtimisest ning sellega seotud tehnilistest piirangutest; 2) mõistab pilootide töökoormust erinevate lendude ning lennuetappide ajal, et hõlbustada pädevusõppes erialaste teadmiste ning oskuste omandamist ja tagada paindlik ning kliendisõbralik lennujuhtimisteenuse osutamine. 3) mõistab pilootide töökoormust erinevate instrumentaallennu etappide ajal, et hõlbustada instrumentaallendude juhtimisega seotud erialaste teadmiste ning oskuste omandamist ja tagada paindlik ning kliendisõbralik lennujuhtimisteenuse osutamine. III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID ARVESTUSE SAAMISE Kohustuslik osaleda kõigil lendudel ja läbida praktika TINGIMUSED HINDE KUJUNEMINE Aineprogrammi läbimine – 100% VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Puudub VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID Mitteeristav hindamine On läbinud koos instruktoriga kõik harjutused.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 33 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA / MATERJALID TASE MAHT* 1. Tutvumine õhusõiduki lennuomaduste ja põhiliste manöövritega 2.00 h - lennueelne ettevalmistus, lennu planeerimine 1 - lennuki lennueelne ülevaatus 1 - kabiini ettevalmistamine lennuks 1 - mootori käivitamine, ruleerimine, mootori kontroll 2 - start, üleminek horisontaallennule, suundumine 2 harjutustsooni (VFR) - horisontaallend, pöörangud erinevate kallakutega, lend väikestel kiirustel, varisemine 2 2 - harjutustsoonist lahkumine, liitumine lennuväljaringiga, maandumine - ruleerimine, mootori seiskamine 2 - lennujärgsed toimingud, dokumentide täitmine 1 2. Ringilend 1.30 h - normaallend ringil 2 - konveier 2 - madallähenemine 2 - maandumine klappidega/klappideta 2 - protseduurid mootorihäire korral erinevatel ringi osadel 2 - mootorita maandumise imitatsioon 2 - tavaline maandumine 2 3. VFR-lend lähi- ja lähenemisalas 1.00 h - ringist väljumine 2 - orienteerumine lähialas, väljumine lähialast 2 - tõus kontrollimata õhuruumist lähenemisalasse 1 2 - orienteerumine lähenemisalas visuaalselt ja RNAV vahendite abil, lend erinevatel kõrgustel, laskumine kontrollimata õhuruumi - lähialasse sisenemine kontrollimata õhuruumist, 2 tutvumine VFR ootetsoonidega - lähenemine, liitumine ringiga, maandumine 2 0.50 h 4. Eri-VFR-lend - orienteerumine lähialas, VFR ootetsoonid 2 - lähialast väljumine ja lähialasse sisenemine 2 5. Marsruutlend VFR → IFR EETU – EEPU – EETU 2.30 h - väljumine VFR, liitumine teekonnajoonele, tõus 2 reisilennukõrgusele - teekonnakontroll, asukoha määramine visuaallennul 2 - GPS kasutamine 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 34 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 - sisenemine Pärnu lennuinfotsooni, konveier Pärnus, 2 liitumine teekonnajoonele - lennu staatuse muutmine VFR → IFR 2 - teekonnakontroll, asukoha määramine erinevate 2 meetoditega - instrumentaallähenemine Tallinnas, maandumine 2 6. Öine VFR-lend 0.40 h - VFR-lend harjutustsooni, visuaalne orienteerumine öösel 2 - tagasi pöördumine harjutustsoonist, liitumine ringiga 2 - katkestatud lähenemine, lend ringil, maandumine 2 7. ILS’i kasutamisega tutvumine 2.00 h - skeemidel kirjeldatud lähenemisprotseduuride kasutamine lennus. - meeskonna briifing lähenemiseks. - alglähenemise protseduur: - väljalennusuuna saavutamine, lähenemise kontrollid, ajastus. - lõpplähenemisprotseduurid: - sisselennusuuna saavutamine, glissaadiga ühinemine. - tegevus DA/H saavutamisel. - katkestatud lähenemine. - raadioside protseduurid ja fraseoloogia. 2.00 h 8. ILS lähenemiste treening - lähenemised radarjuhtimise järgi: - laskumine DA/H-ni;- katkestatud lähenemine ja ühinemine ooteringiga. 2.00 h 9. VOR’i kasutamine ja ootering - valimine, tunnistamine ja seadistamine. - radiaaliga ühinemine, sisselend, väljalend. - ühinemise nurga määramine;- triivnurga parandamine. - ootering: - ühinemise protseduurid vastavalt sektorile;- ajastuse ja kursi parandused; - planeerides väljumist vastavalt etteantud arvestuslikule lähenemisajale EAT. 10. VOR / DME lähenemiste treening 2.00 h - ootamine VOR-i järgi: - ooteringiga ühinemine;- ooteringil püsimine, parandused; - EAT-saavutamine. - standard protseduurid VOR / DME-i järgi: - laskumine MDA/H-ni;- katkestatud lähenemine ja ühinemine ooteringiga; - ringlähenemine MDA/H kõrguselt.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 35 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 11. NDB lähenemiste treening 2.00 h - jaama valik ja tunnistamine: - järgimine, suunas lendamine ja eemale lendamine; - osuti järgi lendamine;- kõrvalekalde hindamine ja parandused; - ooteringiga ühinemine vastavalt sektorile;- ooteringil püsimine; - ajastuse ja kursi parandused;- alg- ja vahelähenemised; - lõpplähenemised;- katkestatud lähenemised;- ringlähenemine. 12. Instrumentaallennu protseduurid 3.00 h - väljumine SID-i kaudu - saabumine STAR-i kaudu, lend välimistes ootetsoonides - VOR/DME –le põhinevad lähenemisprotseduurid, vastav katkestatud lähenemise protseduur - radarjuhtimisele tuginev väljumine - liitumine ootetsooniga (liitumised edaspidi sooritatakse erinevatest suundadest) - ILS+NDB, vastav katkestatud lähenemise protseduur - NDB, vastav katkestatud lähenemise protseduur - finaali väljatulek radarjuhtimise korral, ILS-lähenemine 13. IFR marsruutlend 2.00 h - marsruutlend lennutasandil läbi pöördepunktide, kasutades navigeerimiseks NDB, VOR / DME majakaid. - marsruudilt saabumine radarjuhtimise järgi: - ILS lähenemised- laskumine DA/H-ni; - katkestatud lähenemised; Iga harjutus algab ning lõpeb briifinguga, kus vastavalt planeeritakse ning analüüsitakse harjutuse sisu ning sooritust.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 36 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.14 Õppeaine: Erialane inglise keel I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS LC.A.005 (eesti ja inglise keeles) Erialane inglise keel II/Speciality English Language II ÕPPEAASTA, SEMESTER daytime studies jaÕPPEVORM ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Curriculum: Air Traffic Service KUHU ÕPPEAINE KUULUB Module of Languages, Year 3 ÕPPEAINE MAHT (EAP) 3.0 ECTS ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Non-differentiated TÖÖMAHUD ja VORMID CH – 40, IW – 38, PR – 0 ÕPETAMISE KEELED English LISAINFO (eeldusained, Knowledge of English at upper-intermediate level (B2) profileeriv aine, õppeaines osalemise piirangud jne) ÕPPEJÕUD Ere Saar (M.A.) II. ÕPPEAINE EESMÄRK, ÕPIVÄLJUNDID JA LÜHIKIRJELDUS ÕPPEAINE EESMÄRK The primary aim of the course is to improve the students’ competence in spoken English and develop their listening skills extending and reinforcing their knowledge of vocabulary relating to aviation. In addition, to improve their reading and writing skills and provide grammar practice. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID The student:  knows all the aviation related vocabulary of the topics covered and is able to use it in practice;  can express him-/herself confidently in an interview situation and participate in discussions on aviation related topics;  has improved his/her listening, reading and writing skills  is able to make grammatically correct utterances SISU LÜHIKIRJELDUS During the course the students cover the topics that meet the ICAO requirements on language proficiency for air traffic controllers at least on operational level. Mostly the course focuses on extending and reinforcing the speciality specific vocabulary via interactions, developing the fluency of speaking, improving pronunciation and listening comprehension. However, emphasis is also being placed on grammar practice and reading, writing comprehension.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 37 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID EKSAMILE/ Making a presentation on one of the topics covered during the ARVESTUSELE course. Regular testing on the topics covered. In order to pass the PÄÄSEMISE TINGIMUSED test, the students have to give at least 75% correct answers. Below this is a fail and the test must be repeated. EKSAMIHINDE/ In order to pass the course, the students have to make the ARVESTUSEKUJUNEMINE presentation and do four tests. VÕLGNEVUSTE Any debts accrued by a student can be eliminated at any time LIKVIDEERIMISE suitable for both the student and the lecturer. VÕIMALUSED IV. TEEMADE LOETELU  LANGUAGE AND COMMUNICATION RT communication situations; miscommunication; managing communication  GROUND MOVEMENTS Airport markings and signs; airport layout and areas; ground equipment; turnaround incidents; start-up and push-back; hot spots  COMMUNICATION ON THE GROUND Turnaround; ramp safety; incidents  RUNWAY INCURSIONS Runway confusion; the causes of runway incursions; incident precursors; taxiing; low- visibility operations; distractions; situational awareness; SMG  ENVIRONMENTAL THREATS Environmental phenomena; METAR, TAF and ATIS; weather radar; different weather conditions  LEVEL BUSTS Level bust situations; ATC abbreviations; causes of level bust; communication breakdown; memorization; avoiding level busts; level changes  DECISION MAKING ETOPS diversion at night; cardinal points; language barrier; the effects of stress; managing abnormal situations  APPROACH AND LANDING INCIDENTS Expectation; runway friction coefficients; runway excursions; stabilised approach; loss of situational awareness; approach hazards; landmarks, terrain and obstacles; Jeppesen approach chart; on short final; go-around  TECHNICAL MALFUNCTION ATC technical failures; aircraft system failures; consequences; flight crew discussions; electrical failure during approach; monitoring a situation; ILS malfunction  REDUCING APPROACH AND LANDING RISKS Avoiding action; TCAS; visual references; landing hazards; do-lists and checklists; VOR DME procedures; Crew and Team Resource Management; ATC functions; threat and error management; ALAR; problem solving V. ÕPPEMATERJALID P.Shawcross Flightpath (2011); S. Ellis & T. Gerighty English for Aviation (2008) M. Hewings Grammar for CAE and Proficiency (2009); Internet-based materials  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 38 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.15 Õppeaine: Lähilennujuhtimine I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.041 Lähilennujuhtimine (eesti ja inglise keeles) Aerodrome Control (ADI/TWR) ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA ja MOODUL, Lennuliiklusteenindus (2282), eriala pädevusõppe moodul KUHU ÕPPEAINE KUULUB ÕPPEAINE MAHT (EAP) 22,0 HINDAMINE mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 94t, iseseisev töö: 120t, praktika: 360t ÕPETAMISE KEELED Eesti,inglise LISAINFO (eeldusained, Kursusele pääseb peale lennujuhtimise eriala õppeaines osalemise baasõppemooduli positiivset läbimist piirangud) ÕPPEJÕUD R.Käsik T. Keskikuru II. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) Teab lähilennujuhi tööks vajalikke reegleid ja seadusi, rakendab instrumentaallennuväljal kasutatavaid lennujuhtimismeetodeid ja käitamisprotseduure 2) Korraldab lennuliiklust lähilennujuhtimisüksuse vastutusalas ohutult ja sujuvalt 3) Oskab edastada lennuinfot 4) Suhtlemisel pilootide ja autojuhtidega kasutab standardset fraseoloogiat, ebatavalistes olukordades on side selgelt arusaadav 5) Teeb koostööd teiste üksustega 6) Käsitleb ohutult keerulise ja tiheda liiklusega olukorda III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID ARVESTUSE SAAMISE Läbitud nii teoreetiline kui praktiline osa täies mahus koos TINGIMUSED vastava pideva hindamisega. Praktiliste harjutuste hindamise süsteemi vt allpool. VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Puudub VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. TEOORIATEST, (MITTEERISTAV) Õigete vastuste hulk vähemalt 75% vastuste koguarvust  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 39 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 2. ISESEISEV TÖÖSOORITUS Kõik harjutused tuleb sooritada positiivselt. Sooritatuks JÄLJENDATUD KESKKONNAS, 3 loetakse harjutus juhul, kui üliõpilase teoreetilised HARJUTUST, MITTEERISTAV teadmised võimaldavad tal tegutseda vastavalt reeglitele, HINDAMINE tagatud on lennuohutus ja liikluse sujuvus, vastutusala kasutamine on ratsionaalne, lennuinfot antakse piisavas mahus, harjutuse jooksul ei esine lennujuhi poolt põhjustatud viivitusi enam kui 20 minutit, raadioside on arusaadav, koostöö teiste üksustega on korrektne. Harjutuse hindamiseks kasutatakse järgnevat süsteemi: Harjutuse alguses on hinnataval 5 punkti. Iga eksimus annab teatud arvu miinuspunkte. Positiivse tulemuse väärtus on vähemalt 1,5 punkti. Täpsema ülevaate saab õppejõult. Märkus: üldjuhul rakendatakse tervikhindamist, kuid juhul kui üliõpilase soorituse jooksul tekib reaalne oht õhusõidukile, siis loetakse harjutus mittesooritatuks sõltumata harjutuse senisest käigust IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA TASE MAHT 1.Sissejuhatus õppeainesse (ADI (TWR) INTR). 2h 1.1. INTR 1.1 Kursuse tutvustus INTR 1.1.1 Kursuse eesmärk ja väljundid 2 1.2. INTR 1.2 Kursuse administreerimine INTR 1.2.1 Administreerimine 1 1.3. INTR 1.3 Õppematerjalid ja koolitusdokumendid INTR 1.3.1 Õppekeskkondade kasutamine INTR 1.3.2 Koolituse dokumenteerimine 3 1.4. INTR 2.1 Kursuse sisu ja korraldus INTR 2.1.1 Kasutatavad koolitusmeetodid 1 INTR 2.1.2 Teemade tutvustus 1 INTR 2.1.3 Teoreetilise õppe korraldus INTR 2.1.4 Praktilise õppe korraldus 2 INTR 2.2 Koolituse põhimõtted INTR 2.2.1 Tagasisidestamise viisid 1 INTR 2.3 Hindamisprotsess INTR 2.3.1 Protsessi kirjeldus 2 2. Lennundusõigus (ADI(TWR) LAW, ADI(TWR) PEN) 6h 2.1. LAW 1.1 Lennujuhiloaga kaasnevad õigused ja kohustused. (1.1.1) 3 Lennujuhiloa väljaandmise tingimused, (1.1.2) Lennujuhiloa kehtivuse 2 tingimused (1.1.3) Lennujuhiloa tühistamise/taastamise tingimused 2 2.2. LAW 2.1 Ettekanded 2.2.1 (2.1.1) Ettekannete standard vormid 1 2.2.2 (2.1.2) Ettekannete funktsioon ja ettekandmise protsessi 2 2.2.3 (2.1.3) Ettekannete koostamine 3  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 40 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 2.3. LAW 2.2 Õhuruum 2.3.1 (2.2.1) Õhuruumide struktuurid ja klassifikatsioonid 3 2.3.2 (2.2.2) Lennujuhi ülesanded vastavalt õhuruumi klassifiktsioonile 3 2.3.3 (2.2.3) Vastutuse mõistmine seoses takistustevaba kõrgust hõlmavate 3 lubadega 2.4. LAW 3.1. Tagasiside andmise protsess 2.4.1 (3.1.1) Lennujuhipoolese tagasiside olulisuse tähtsuse täheldamine 1 2.4.2 (3.1.2) Ettekantud sündmuste analüüsimist 2 2.4.3 (3.1.3) Vahendid soovituste levitamiseks 1 2.4.4(3.1.4) „Just Culture“ kontsept 3 2.5. LAW 3.2 Ohutusalased uurimised 2.5.1 (3.2.1) Ohutsalaste uuringute roll ja missioon seoses ohutuse 2 edendamisega 2.5.2 (3.2.2) Ohutusalaste uuringute töömeetodid 2 2.6. PEN 2.1 Lennuliiklusteeninduse osapooled tsiviillennunduses 2.6.1 (2.1.1) ATS tegevused lennuväljal seose tsiviillennundusega 2 2.6.2 (2.1.2) teiste osapoolte tegevused tsiviillennunduse operatsioonides 2 2.7. PEN 2.2 Lennuliiklusteeninduse osapooled militaarlennunduses 2.7.2 (2.2.1) ATS tegevused lennuväljal seose militaarlennundusega 2 2.8. PEN 3.1 Teenuse osutamine ja nõuded kasutajatele 2.8.1 (3.1.1) Lennuliiklusteenust pakkuva üksuse rolli 3 2.8.2 (3.1.2) Nõuded lennuliiklusteenuse kasutajale 3 2.9. PEN 4.1 Keskkonnakaitse 2.9.1 (4.1.1) Keskkonnakaitsega seonduvaid piiranguid lennutegevusele 2 2.9.2 (4.1.2) Ühise Keskonnahaldusega (Collaborative Environmental 2 Managment (CEM)) seonduvaid protseduure lennujaamades 2.9.3 (4.1.3) Ülevaade meetoditest, mida kasutatakse õhuruumides, et 3 minimaliseerida lennunduse mõju keskkonnale 2.10 Lennureeglid 2.10.1 Visuaal- ja instrumentaallennureeglid 3 2.11. Lennuplaanid 2.11.1 Lennuplaani muutmine VFR – IFR ja IFR-VFR 3 2.12. Miinimumlennukõrgused 3 2.13. Lennud kontrollitavas ja mittekontrollitavas õhuruumis 3  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 41 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 30 h 3. Lennuliikluse korraldamine (ADI(TWR) ATM) 3.1. ATM 1.1 Lähilennujuhtimine 3.1.1 (1.1.1) Vastutusalad (nt. manööverdusalad, perroon, lennuväljaring) 2 3.1.2 (1.1.2) Ülevaade lähilennujuhtimisteenuse läbiviimisest 4 3.2. ATM 1.2 Lennuinfoteenus 3.2.1. (1.2.1) Info väljuvale ja saabuvale liiklusele 2 3.2.2. (1.2.2)Meteoroloogiline informatsioon, pilootide ettekanded 4 3.2.3. (1.2.3)Informatsioon lennuvälja olukorra ja seadmete kohta 3 3.2.4. (1.2.4)ATIS, töörežiim ja sisu, info uuendamine ja täpsustamine 3 3.3. ATM 1.3 Häireteenus 3.3.1. (1.3.1) Häireteeninduse osutamine 4 3.3.2. (1.3.2) Reageerimine hädateadetele ja -signaalidele 3 3.4. ATM 1.4 Läbilaskevõime ja lennuliiklusvoogude juhtimine 3.4.1. (1.4.1) Lennuvälja läbilaskevõimet mõjutavad tegurid 3 3.4.2. (1.4.2) Lennuliiklusvoo reguleerimine lennuväljal 4 3.4.2 (1.4.3) Vastavate üksuste teatamine (nt ülekoormuse- või 3 alakoormusega seoses) 3.5. ATM 2.1 Side 3.5.1. (2.1.1) Standardfraseoloogia kasutamine 3 3.5.2. (2.1.2)Side pidamise tehnika, tagasilugemine, kinnitamine 4 3.5.3. (Lisatud) Valgussignaalid lennuliiklusele ja maaliiklusele 4 3.6. ATM 3.1 Lennujuhtimisüksuse load 3.6.1 (3.1.1) Lennujuhtimisüksuse lubade korrektne kastusu 3 3.6.2 (3.1.2) Lennujuhtimisüksuse lubade kasutamine kontrollitud õhuruumis 4 3.6.2 (3.1.3) Lennujuhtimisüksuse lubade andmine vastavalt olukorrale 4 3.7. ATM 3.2 Lennujuhtimisüksuse juhised 3.7.1 (3.2.1) Lennujuhtimisüksuse juhiste korrektne kasutus 3 3.7.2 (3.2.2) Lennujuhtimisüksuse juhiste kasutamine kontrollitud õhuruumis 4 3.7.3 (3.2.3) Lennujuhtimisüksuse juhiste andmine vastavalt olukorrale 4 3.8. ATM 4.1 Koordineerimise vajalikkus 3.8.1 (4.1.1) Koordineerimise vajalikkus 3 3.9. ATM 4.2 Koordineerimisvahendid ja meetodid 3.9.1 (4.2.1) Võimalikud vahendid koordineerimiseks 3 3.10. ATM 4.3 Koordineerimisprotseduurid 3.10.1 (4.3.1) Koordineerimisprotseduuride selgitus 3 3.10.2 (4.3.2) Naaberüksustega koordineerimise algatamine 4 3.10.3 (4.3.3) Koordineerimis järgne tegutsemisviis 5 3.10.4 (4.3.4) Veenduda, et vastav lahendus leidis teostuse 4 3.10.5 (4.3.5) FIS koordineerimine 4 3.10.6 (4.3.6) ALRS koordineerimine 4  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 42 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.11. ATM 5.1 Kõrguse mõõtmine 3.11.1 (5.1.1) Lennutasandi määramine kõrgusnäidu andmete põhjal 4 3.11.2 (5.1.2) Lennuliikluse hajutamine kõrgusnäidu andmete põhjal 4 3.12. ATM 5.2 Takistustevaba kõrgus 3.12.1 (5.2.1) Planeerimine, koordineerimine ja lennujuhi tegevus vastavalt 4 minimaalse ohutu ja takistustevaba kõrguse põhjal kehtestatud reeglitele 3.13. ATM 6.1 Väljuvate õhusõidukite vaheline hajutus 3.13.1 (6.1.1) Väljuvate lendude vahelise hajutuse võimaldamine 4 3.14. ATM 6.2 Väljuvate õhusõidukite hajutus saabuvatest 3.14.1 (6.2.1) Väljuvate õhusõidukite hajutuse võimaldamine saabuvatest 4 õhusõidukitest 3.15. ATM 6.3 Maanduvate õhusõidukite vaheline hajutus; maanduvate ja väljuvate õhusõidukite vaheline hajutus 3.15.1 (6.3.1) Maanduvate õhusõidukite hajutuse võimaldamine teistest 4 maanduvatest ning väljuvatest õhusõidukitest 3.16. ATM 6.4 Ajal põhinev keerisjälje hajutus 3.16.1 (6.4.1) Keerisjälje hajutuse võimaldamine aja põhjal 4 3.17. ATM 6.5 Hajutusest loobumine, vähendatud hajutusmiinimumid 3.17.1 (6.5.1) Olukorrad, kus on võimalik loobuda hajutusest ja vähendatud 4 hajutusmiinimumide rakendamine. 3.18. ATM 7.1 Õhus kokkupõrke vältimise süsteemid 3.18.1 (7.1.1) ACAS soovituslike vahemike ja õhuruumi hajutusstandardite 2 eristamine 3.18.2 (7.1.2) Lennujuhi vastutus olukorras, kus piloot on andnud teada ACAS 2 RAst 3.18.3 (7.1.3) Vastamine piloodi tegutsemisteadetele õhusõiduki süsteemidelt 3 saadud häirete põhjal 3.19. ATM 7.2 Maapealsed ohutusabinõud 3.19.1 (7.2.1) Tegutsemine vastavalt maapealsete õhutusabinõude teadetele 3 3.20. ATM 8.1 Lennuandmete töötlemine. (8.1.1) Paberstripid ja 3 elektroonilised stripid, nõuded nende kasutamisel 3.20.1.(8.1.2) Lennuandmete lugemine strippidelt. 4 3.20.2. (8.1.3) Stripilaud, stripimärgid, strippide liikumine 4 3.20.3. (8.1.4) AFTN teatede, lennuplaanide lugemine 3 3.20.4. (8.1.5) Lennuplaani info kasutamine 3 3.21. ATM 9.1 Õhuruumi ja süsteemide tööd puudutav informatsioon 3.21.1 (9.1.1) Õhuruumide ja süsteemide tutvustamine ja käideldava 3 informatsiooni edastamine 3.21.2 (9.1.2) Õhuruumide ja süsteemide tööd puudutava informatsiooni osad 4 ja väljundid 3.22. ATM 9.2 Vahetusele eelnev briifing  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 43 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.22.1 (9.2.1) Dokumentatsiooniga tutvumine ja briifingus edastatud info 3 3.23. ATM 9.3 Vahetuse üleandmine/vastuvõtmine 3.23.1 (9.3.1) Informatsiooni edastamine vahetust ülevõtvale lennujuhile 3 3.23.2 (9.3.2) Vahetuse ülevõtmiseks vajalik informatsioon 3 3.24.1 ATM 10.1 Vastutus ja teabe töötlemine 3.24.2 (10.1.1) Vastutus teenuse osutamise eest 2 3.24.3 (10.1.2) Vastutuse jaotus erinevate lennujuhtimise üksuste vahel 2 3.24.4 (10.1.3) Militaarlennunduse mõju ja sellega seotud vastutuse jaotus 2 3.24.5 (10.1.4) Mehitamata õhupallide, troonide mõju ja sellega seotud vastutuse 2 jaotus 3.24.6 (10.1.5) Erinevate lennuoperatsioonide mõju lennujuhtimistaktikale ja 3 selle rakendamine 3.24.7 Lähilennujuhtimsüksuse vastutusala: definitsioon, mõõtmed, ARP, AD ELEV 2 3.24.8 Sisenemis- ja väljumispunktid, ootekohad 2 3.24.9 Olulised geograafilised orientiirid: asulad, teed 2 3.24.10 Harjutustsoonid 2 3.24.11 Visual Approach Chart ICAO 2 3.24.12 Aerodrome Chart ICAO, Aircraft parking/docking 2 Chart ICAO, Aerodrome Obstacle Chart ICAO 3.25. ATM 10.2 Lähilennujuhtimisüksuse funktsioonid 3.25.1 (10.2.1) Liiklusejuhtimine lähilennualas vastavalt üldnõuetele 4 3.25.2 (10.2.2) VFR liikluse haldamine vastavalt võimalikele piirangutele 4 3.26. ATM 10.3 Liikluse korraldamise protsess 3.26.1 (10.3.1) Situatsiooniteadlikuse säilitamine 4 3.26.2 (10.3.2) Konfliktide õigeaegne kindlaks tegemine 4 3.26.3 (10.3.3) Parimate lahenduste rakendamine, et võimaldada sujuv ja 3 ühtlane lennuliiklus 3.26.4 (10.3.4) Erinevate lahenduste ja tagajärgede hindamine 5 3.26.5 (10.3.5) Õigeaegne plaaneerimine 5 3.26.6 (10.3.6) Adekvaatne tegevuste järjestus 4 3.26.7 (10.3.7) Õigeaegne plaani teostus 3 3.26.8 (10.3.8) Ohutuse ja efektiivsuse tagamine 4 3.27. ATM 10.4 Maapealsed navigatsioonituled 3.27.1 (10.4.1) Õigete tulede konfiguratsiooni kasutamine vastavalt olukorrale 5 3.28. ATM 10.5 Lennujuhtimisüksuse poolt õhusõidukile edastatav teave 3.28.1 (10.5.1) Õhusõiduki opereerimist mõjutavate faktorite edastamine 4 3.28.2 (10.5.2) Lennuväljal valitsevatest tingimustest info edastamine 4 3.29. ATM 10.6 Liikluse juhtimine manööverdusalal 3.29.1. (10.6.1-10.6.3) Maaliikluse juhtimine, erinevad liiklusvahendid 4  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 44 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 ja nende ülesanded, liikluse planeerimine 3.29.2 (10.6.4) Töökoormuse hindamine ja reguleerimine vastavalt personali 5 võimekusele 3.30. ATM 10.7 Liikluse juhtimine lennuväljaringil 3.30.1 (10.7.1) Lennuliikluse juhtimine lennuväljaringil 4 3.30.2 (10.7.2) Saabuva ja väljuva lennuliikluse juhtimine 4 3.30.3 (10.7.3) Raadionavigatsiooni seadmete rakendamine lennuliikluse 4 korraldamiseks 3.30.4 (10.7.4) Lennuvälja oludest tingitud piirangud lennuliiklusele 4 3.30.5 (10.7.5) Ilmastikust tingitud piirangud lennuliiklusele 4 3.30.6 (10.7.6) Seadmetelt saadav info kasutamine 4 3.30.7 (10.7.7) Tegutsemine katkestatud lähenemisel või kordusringile mineva 3 lennu puhul 3.31. ATM 10.8 Kasutusel olev lennurada 3.31.1. (10.8.1)Kasutatava raja valimine; valimine piloodi või lennujuhi 5 initsiatiivil 3.31.2 (10.8.2) Kasutusel oleva raja kooskõlastamine 4 3.31.3 (10.8.3) Kasutusel oleva raja muutmine 4 3.31.4 Manööverdusala korrasoleku kontrollimine ja 4 koostöö lennujaama hooldeteenistusega 3.32. ATM 11.1 Lennud instrumentaallennuilma tingimustes 3.32.1. (11.1.1) Eri-VFR lennud 4 3.32.2. (11.1.2) Protseduurid madala nähtavusega oludes (LVO, Low Visibility 2 Operations) 3.32.3. Halva nähtavuse mõju 2 3.33. ATM 11.2 Väljuvate IFR lendude korraldamine 3.33.1 (11.2.1) Väljuvate IFR lendude juhtimine 4 3.33.2 (11.2.2) Väljuvate IFR lenduda planeerimine vastavalt liiklusele 4 3.33.3 (11.2.3) Väljuvatele IFR lendudele informatsiooni edastamine 4 3.34. ATM 11.3 Saabuvate IFR lendude korraldamine 3.34.1 (11.3.1) Saabuvate IFR lendude juhtimine 4 3.34.2 (11.3.2) Saabuvat IFR lendude planeerimine vastavalt liiklusele 4 3.34.3 (11.3.3) Saabuvate IFR lendude visuaallähenemise planeerimine 4 3.34.4 (11.3.4) Tegutsemine katkestatud lähenemise puhul 4 3.34.5 (11.3.5) Ringlähenemist sooritavate õhusõidukite integreerimine muu 4 liiklusega 3.34.6 (11.3.6) Vastava informatsiooni edastamine saabuvatele õhusõidukitele 4 3.35. ATM 11.4 Lähilennujuhtimine koos maaseire süsteemidega 3.35.1 (11.4.1) Arenevate süsteemide mõju lähilennuliikluse korralduses 3 4. Meteoroloogia (ADI(TWR) MET) 4h  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 45 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.1. MET 1.1 Ilmastikunähtused, nende mõju lennutegevusele 4.1.1 (1.1.1-1.1.5)Kohalikud tingimused, ohtlikud ilmastikunähtused 3 4.1.2 (1.1.6) Ilmaennustuste osakaal lennuliikluse korralduses 3 4.1.3 (1.1.7) Ilmast tulenevad lubade erinevused 4 4.2. MET 2.1 Meteoroloogilised mõõteriistad 4.2.1 (2.1.1) Ilmavaatluseseadmetelt informatsiooni tõlgendamine 3 4.3. MET 2.2 Muud meteoroloogiliste andmete allikad 4.3.1 (2.2.1) Meteoroloogilise ilmainfo dekodeerimine 3 4.3.2 (2.2.2) Kommunikatsiooni- ja võrguvahendite kasutamine 3 ilmainformatsiooni saamiseks 4.3.3 (2.2.3) Ilmainfo edastamine 3 5. Navigatsioon (ADI(TWR) NAV) 6h 5.1. NAV 1.1 Kaardid ja skeemid 5.1.1 (1.1.1) Lennundusekaartidel oleva info lugemine 3 5.1.2 (1.1.2) Lennunduskaartide kasutamine 3 5.2. NAV 2.1 Navigatsioonisüsteemid instrumentaallendudel 5.2.1 (2.1.1) Erinevate navigatsiooniseadmete eripärad 2 5.2.2 (2.1.2) Navigatsiooniseadmetelt saadava info tõlgendamine 3 5.2.3 (2.1.3) Navigatsiooniseadmete võimekused ning seda mõjutavad faktorid 3 5.2.4 (2.1.4) Lennuliikluse korraldus navigatsiooniseadmete vahetuse või rikke 4 korral 5.3. NAV 2.2 Stabiliseeritud lähenemine 5.3.1 (2.2.1) Stabiliseeritud lähenemise kontseptsioon 2 5.3.2 (2.2.2) Hilise kasutatava raja muutmise tagajärjed 3 5.4. NAV 2.3 Instrumentaalväljumised ja –saabumised 5.4.1 (2.3.1) SIDide iseloomustus 2 5.4.2 (2.3.2) Instrumentaallähenemise faasid 2 5.4.3 (2.3.3) Miinimumid seose täpis, mitte täpis- ja visuaallähenemistega 2 5.5. NAV 2.4 Satelliidipõhised süsteemid 5.5.1 (2.4.1) Satelliidipõhiste süsteemide kasutus lähilennujuhtimises 1 5.6. NAV 2.5 Suutlikkusel põhineva navigatsiooni kasutamine 5.6.1 (2.5.1) Suutlikkusel põhineva navigatsiooni arendus 1 6. Õhusõidukid (ADI(TWR) ACFT) 6h 6.1. ACFT 1.1 Õhusõidukite mõõteriistad 6.1.1 (1.1.1) Õhusõidukite mõõteriistadelt piloodi poolt edastatud 4 informatsiooni kasutamine lennuliikluse korraldamises 6.1.2 (1.1.2) Õhusõiduki raadioside tehnika 2 6.1.3 (1.1.3) Õhusõidukitele paigaldatud seiretehnika 2 6.2. ACFT 2.1 Õhusõidukite keerisjäljekategooriad  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 46 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 6.2.1 (2.1.1) Keerisjälje efekt ja ohud õhusõidukitele 2 6.2.2 (2.1.2) Meetodid keerisjälje hajutamiseks 3 6.3. ACFT 2.2 Õhusõidukite kiiruskategooriad lähenemisel 6.3.1. (2.2.1) Õhusõidukite kiiruskategooriate kasutus 2 6.3.2 (2.2.2) Õhusõidukite kiiruskategooriate mõju organisatsioonidele 3 6.4. ACFT 3.1 Stardiga seotud tegurid (3.1.1) Tegurite mõju arvestamine 4 6.5. ACFT 3.2 Tõusuga seotud tegurid (3.2.1) Tegurite mõju arvestamine 3 6.6. ACFT 3.3 Lõpplähenemise ja maandumisega seotud tegurid (3.3.1) Tegurite mõju arvestamine 4 6.7. ACFT 3.4 Majanduslikud tegurid õhusõidukite käitamisel (3.4.1) Tegurite mõju arvestamine 4 6.8. ACFT 3.5 Keskkonnategurid (3.5.1) Tegurite mõju arvestamine 3 6.9. ACFT 4.1 Õhusõiduki liigi tuvastamine 6.9.1 (4.1.1) Igapäevalennunduses käitavate õhusõidukite tutvustus 2 6.10. ACFT 4.2 Õhusõidukite tehnilised näitajad 6.10.1 (4.2.1) Igapäevalennunduses käitavate õhusõidukite tehniliste näitajate 4 ülevaade 4h 7. Inimtegurid (ADI(TWR) HUM) 7.1. HUM 1.1 Kognitiivsed tegurid 7.1.1 (1.1.1) Inimese infotöötlus mudel 2 7.1.2 (1.1.2) Tegurid, mis mõjutavad inimese infotöötlust võimekust 2 7.1.3 (1.1.3) Infotöötlust võimekust mõjutavate tegurite jälgimine ning nende 3 efekt otsustusvõimele 7.2. HUM 2.1 Väsimus 7.2.1 (2.1.1) Väsitavad tegurid tööl 1 7.2.2 (2.1.2) Väsimuse nähud 2 7.2.3 (2.1.3-2.1.4) Väsimuse äratundmine endas ja teistes 1 7.2.4 (2.1.5) Tegevus väsimuse korral 2 7.3. HUM 2.2 Terviseseisund 7.3.1 (2.2.1) Puudulikuterviseseisundi märgid 1 7.3.2 (2.2.2) Tegevused kehva terviseseisundi korral 2 7.4. HUM 3.1 Meeskonnatöö korraldamine 7.4.1 (3.1.1) Meeskonnatöö korralduse olulisus 1 7.4.2 (3.1.2) Meeskonnatöö korralduse kontseptsioon 1 7.5. HUM 3.2 Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas 7.5.1 (3.2.1) Konflikti põhjused 3 7.5.2 (3.2.2) Abinõud konfliktide vältimiseks 2 7.5.2 (3.2.3) Strateegiad vältimaks konflikte inimeste vahel 2 7.6. HUM 3.3 Vastutustundlik käitumine 7.6.1 (3.3.1) Tegurid, mis mõjutavad vastutustundliku käitumist 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 47 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 7.6.2 (3.3.2 ) Vastutustundlik otsustuste vastuvõtmine 3 7.7. HUM 4.1 Stress 7.7.1 (4.1.1) Stressi mõju töövõimekusele 1 7.8. HUM 4.2 Stressijuhtimine 7.8.1 (4.2.1) Stressimaandamine 3 7.8.2 (4.2.2) Stressirohketes situatsioonides abi küsimine, andmine ja 3 aktsepteerimine 7.8.3 (4.2.3) Šokeerivate ja stressirohkete sündmuste mõju 1 7.8.4 (4.2.4) Kriitilistes Intsidentides Stressi Haldamise (Critical Incident 2 Stress Mangement, CISM) kasulikus 7.8.5 (4.2.5) Tegevus pärast õnnetust või intsidenti 2 7.9. HUM 5.1 Inimlik viga 7.9.1 (5.1.1) Vigade ja ohutuse vaheline suhe 2 7.9.2 (5.1.2) Vigade eristus 2 7.9.3 (5.1.3) Veaohtlikud olukorrad 2 7.9.4 (5.1.4) Erinevad veatüübid ning nende tagajärjed lennujuhtimises 3 7.9.5 (5.1.5) Vigade avastamine ning nende kompenseerimine 2 7.9.6 (5.1.6) Korrektuuride tegemine 3 7.9.7 (5.1.7) Veateadete käitamise olulisus 2 7.9.8 (5.1.8) Õnnetuse/intsidendi järgne mõju lennujuhile 2 7.10 HUM 5.2 Eeskirjade rikkumine 7.10.1 (5.2.1) Pideva eeskirjade rikkumise muutmine aktsepteeritavaks ja selle 2 tagajärjed praktikas 7.11 HUM 6.1 Teabevahetus 7.11.1 (6.1.1) Efektiivne teabevahetus lennujuhtimises 3 7.11.2 (6.1.2) Piloodi lennujuhi vahelise side analüüs 3 7.12 HUM 6.2 Koostöö ühe vastutusala piires 7.12.1 (6.2.1) Vahendid suhtluseks lennujuhtide vahel kes töötavad samas 1 sektoris 7.12.2 (6.2.2) Erinevate vahendite efektiivsus suhtluse parendamisel 2 7.12.3 (6.2.3) Tegutsemis järjekord ohutu vahetuse üleandmiseks 1 7.12.4 (6.2.4) Tagajärjed kehva vahetuse üleandmise puhul 2 7.13. HUM 6.3 Koostöö eri vastutusalade vahel 7.13.1 (6.3.1) Vahendid efektiivse suhtluseks ja koordineerimiseks üksuste 1 vahel 7.14 HUM 6.4 Koostöö lennujuhi ja piloodi vahel 7.14.1 (6.4.1) Tegurid, mis mõjutavad lennujuhi ja piloodi vahelist koostööd 2 6h 8. Seadmed ja süsteemid (ADI(TWR) EQPS) 8.1. EQPS 1.1 Raadioside 8.1.1 (1.1.1) Kahepoolse raadioside seadmete kasutamine 3  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 48 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 8.1.2 (1.1.2) Raadioside tehnika käideldavuse hindamine indikatsioonide 3 põhjal 8.2. EQPS 1.2 Muu kõneside 8.2.1 (1.2.1) Suhtlus telefoni teel 3 8.3. EQPS 2.1 AFTN 8.3.1 (2.1.1) AFTN sõnumite dekodeerimine 3 8.4. EQPS 2.2 Automaatne andmevahetus 8.4.1 (2.2.1) Automaatse andmevahetuse süsteemide kasutamine 3 8.4.2 (2.2.2) Automaatsetele andmevahetus süsteemide kasutamine 2 operatsioonilises töös (nt. D-ATIS ja CPDLC kasutamine väljumislubade andmiseks) 8.5. EQPS 3.1 Seadmete käitamine ja jälgimine 8.5.1 (3.1.1) Seadmete töökvaliteedi hindamine lennujuhi positsioonil 3 8.5.2 (3.1.2) Seadmete käitamine lennujuhi positsioonil 3 8.5.3 (3.1.3) Seadmete käitamine lennujuhi positsioonil eriolukorras 3 8.6. EQPS 3.2 Kuvarid ja infosüsteemid 8.6.1 (3.2.1) Kuvarite kuvatav informatsioon 3 8.6.2 (3.2.2) Infomaterjalid kasutatavus 3 8.6.3 (3.2.3) Seadmetelt informatsiooni saamine 3 8.6.4 (3.2.4) Turveseadmetega arvestamine 2 8.6.5 (3.2.5) ASMGCS (Advanced-Surface Movement Guidance and Control 2 Systems) kasutus 8.7. EQPS 3.3 Lennuandmete süsteemid 8.7.1 (3.3.1) Lennuandmete kasutus lennujuhi töös 3 8.8. EQPS 4.1 Uued arengusuunad 8.8.1 (4.1.1) Uute arengute ja võimalike tuleviku perspektiivide tutvustus 1 8.9. EQPS 5.1 Piirangutele reageerimine 8.9.1 (5.1.1-5.1.2) Seadmete piirangutega arvestamine ja töötamine 3 8.10 EQPS 5.2 Häired sideseadmete töös 8.10.1 (5.2.1) Häirete tuvastamine sideseadmete töös 3 8.10.2 (5.2.2) Tagavara seadmete käitamine 4 8.11 EQPS 5.3 Häired navigatsiooniseadmete töös 8.11.1 (5.3.1) Häire kindlaks tegemine ja selle mõju 3 8.11.2 (5.3.2) Tagavara süsteemida rakendamine 3 9. Eriolukorrad lennuväljal ja selle läheduses (ADI(TWR) ABES) 6h 9.1. ABES 1.1 Ülevaade eriolukordadest 9.1.1 (1.1.1) Sagedamini esinevad eriolukorrad 1 9.1.2 (1.1.2) Potentsiaalsete ja tegelike eri- ja hädaolukordade tuvastamine 3 9.1.3 (1.1.3) Protseduurid kindlates eriolukordades 2 9.1.4 (1.1.4) Kõik võimalikud eriolukorrad mille jaoks puuduvad kindlad 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 49 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 protseduurid 9.1.5 (1.1.5) Eriolukorras aset leidvate sündmuste mõju ohutusele 2 9.2. ABES 2.1 Raadioside eriolukorras 9.2.1 (2.1.1) Efektiivse raadioside pidamine olukordades mille jaoks puudub 4 standard fraseoloogia 9.3. ABES 2.2 Töökoormuse reguleerimine 2 9.3.1 (2.2.1) Töökoormusega toimetuleku meetodid 4 9.3.2 (2.2.2) Tegevuste järjestus olulisuse alusel 4 9.3.3 (2.2.3) Efektiivse infoleviku tagamine 2 9.3.4 (2.2.4) Abi küsimine 9.4. ABES 2.3 Piloodi-lennujuhi koostöö 3 9.4.1 (2.3.1) Piloodilt vajaliku informatsiooni saamine 3 9.4.2 (2.3.2) Piloodi aitamine 3 9.5. ABES 3.1 Tööprotseduurid eriolukorras (3.1.1) Erinevatele olukordadele vastavad protseduurid 2 9.6. ABES 3.2 Raadioside katkemine (3.2.1) Piloodi tegevus raadioside 4 katkemisel (3.2.2) Lennujuhi tegevus raadioside katkemisel 3 9.7. ABES 3.3 Ebaseaduslik sekkumine (3.3.1) Protseduurid ebaseadusliku sekkumise olukorras 9.8. ABES 3.4 Eksinud või tundmatu õhusõiduk 3 9.8.1 (3.4.1-3.4.2) Protseduurid eksinud või tundmatu õhusõiduki abistamiseks 4 9.8.1 (3.4.3) Navigatsioonilise abi pakkumine piloodile 3 9.9. ABES 3.5 Lennuraja loata hõivamine (3.5.1) Protseduurid raja loata hõivamise olukorras 22 h 10. Lennuväljad (ADI(TWR) AGA) 1 10.0 Lennuvälju reglementeerivad dokumendid: ICAO Annex 14, Komisjoni määrus (EL) nr 139/2014, riiklikud normdokumendid 1 10.1 Lennuvälja planeerimine ja ehitamine 1 10.2. AGA 1.1 Mõisted (1.1.1) Lennuväljadega seotud mõisted 3 10.3. AGA 1.2 Koordineerimine (1.2.1) Lennuvälja ja ATS –üksuse vaheline informatsiooni vahetus 3 10.3.1. Kohalikud eeskirjad 3 10.3.2. Koostööprotseduurid 2 10.3.3. Lennujaama muud normdokumendid 2 10.4. AGA 2.1 Liiklusala (2.1.1) Liiklusala kirjeldus 2 10.4.1. (2.1.2) Sillutiste, takistuste ja kasutuspiirangutega alade märgistamine (nõuded, kirjeldus, kasutamine) 3 10.4.2. (2.1.3) Õhusõidukile edastatav teave liiklusala seisukorra  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 50 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 kohta 2 10.5. AGA 2.2 Manööverdusala (2.2.1) Manööverdusala kirjeldus 2 10.5.1 (2.2.2-2.2.3) Ruleerimisteede märgistamine päevaseks kasutamiseks 2 10.5.2. (2.2.4) Ruleerimisteede valgustusseadmete kirjeldus ja kasutamine 10.6. AGA 2.3 Lennurajad 2 10.6.1. (2.3.1) Raja kirjeldus (raja kate, ohutusalad raja otstes) 2 10.6.2. (2.3.2) Instrumentaallennuks kasutatava raja tunnused 2 10.6.3. (2.3.3) Visuaallennuks kasutatava raja tunnused 2 10.6.4. (2.3.4) TORA, TODA, ASDA, LDA 2 10.6.5. (2.3.5) Radade erinevus tulenevalt sillutisest ja kandevõimest 2 10.6.6. (2.3.6) Radade numbrisüsteem ja orientatsioon 2 10.6.7. (2.3.6) Radade märgistamine päevaseks kasutamiseks (värv, tähistus, keskjoon, lävi, maandumiskoht, puutepunkt, äärejooned jne.) 2 10.6.8. (2.3.7) Radade valgustamine (värv, intensiivsus, ääred, puutepunkt, lävi jne.) 2 10.6.9 (2.3.8) Visuaalsete maandumisseadmete funktsioonid (VASI, AVASI, PAPI) 2 10.6.10 (2.3.9) Valgustussüsteemid lähenemiseks 2 10.6.11. (2.3.10) Erinevad ilmastiku nähted rajal 2 10.6.12. (2.3.11) Nakketegur ja selle mõjutajad 2 10.6.13. (2.3.12) RVR, mõju lennuväljal opereerimisele. 2 10.6.14. Takistused lennuväjal ja nendest tulenevad piirangud 2 10.7. AGA 3.1 Takistusvaba ala lennuväljade ümber (3.1.1) Vajadus 2 10.8. AGA 4.1 (4.1.1) Lennujaama tööks vajalike seadmete paiknemine 1 10.9. Lennuväljade hooldamine 1 10.9.1. Erinevad hooldustööd ja nende teostamine 1 10.9.2. Lennuväljade hooldetehnika 2 10.9.3. Koostöö hooldeteenistuste ja ATS üksuste vahel 3 10.10. PEN 1.1 Õppekülastus lennuväljale ja lähilennujuhtimisüksusesse 2h 11. EKSAM  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 51 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 HARJUTUSED SISU2 HULK TWR 00 Tutvumine simulaatoriga, instruktorite poolt läbiviidav 1 näidisharjutus Kohalik VFR liiklus ringil; lennuplaanide vastuvõtmine; VFR TWR 01 - 05 lennud harjutustsooni; kohalik ja välju VFR liiklus; kohalik liiklus 5 ja saabuv VFR liiklus; helikopterite lennutegevus; maaliiklus; kohalik, saabuv ja väljuv VFR liiklus TWR 06 - 08 VFR liiklus ja väljuv IFR liiklus, maaliiklus 3 TWR 09 - 11 VFR liiklus ja saabuv IFR liiklus, instrumentaal ja 3 visuaallähenemised; talvised hooldustööd TWR 12 - 14 VFR liiklus, saabuv ja väljuv IFR liiklus 3 Kohalik IFR lend, eri-VFR lennud, meteoroloogilise info TWR 15 - 17 edastamine, piirangud raja kasutamisel, detailsed ruleerimisjuhised, 3 katkestatud lähenemised VFR TWR 18 - 21 Lennutegevuse eriliigid, muutuv ilm VMC IMC, kohalik IFR lend, katkestatud lähenemised IFR 4 TWR 22 - 24 Liiklus öösel, eriolukorrad, IFR ja VFR liiklus 3 TWR 25 - 27 VFR ja IFR liiklus, katkestatud lähenemised, maaliiklus, jätkuv 3 liiklus vahetuse üleandmine TWR 28F – 30 F Kontrollharjutused VMC, IMC, VMC 3 Simulaatoriharjutustes kasutatakse Tallinna lennujaamal põhinevat, kuid algkoolituse eesmärkide täitmiseks spetsiaalselt kujundatud lennuvälja ja ümbritsevat õhuruumi. Ühele harjutusele koos eelnevate ja järgnevate kommentaaridega kulub 60 minutit. Märkus: Sõltuvalt õpilaste edasijõudmisest võib teha muudatusi harjutuste sisus ja korraldada kordusharjutusi.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 52 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.16 Õppeaine: Lähenemislennujuhtimine seirega I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.042 Lähenemislennujuhtimine seirega (eesti ja inglise keeles) Approach Control Surveillance (APS/TCL) ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA Lennuliiklusteenindus (2282), eriala pädevusõppe moodul ÕPPEAINE MAHT (EAP) 22 ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 90t, iseseisev töö: 82t, praktika: 400t ÕPETAMISE KEELED Eesti, inglise LISAINFO (eeldusained, Kursusele pääseb peale lennujuhtimise baasõppemooduli profileeriv aine, õppeaines positiivset läbimist, soovituslik on läbida eelnevalt ka osalemise piirangud jne) ADI/TWR pädevusõppe moodul ÕPPEJÕUD R.Käsik, T.Keskikuru, külalisõppejõud II. ÕPPEAINE EESMÄRK, ÕPIVÄLJUNDID JA LÜHIKIRJELDUS ÕPPEAINE EESMÄRK Valmistada ette üliõpilasi tööks lähenemislennujuhtimisüksuses, mis kasutab seiret ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) Teab lähenemislennujuhi tööks vajalikke reegleid ja seadusi, rakendab APS planeerimismeetodeid ja käitamisprotseduure; 2) Korraldab saabuvat, ootavat, lahkuvat ja ülelendavat lennuliiklust lähenemislennujuhtimisüksuse vastutusalas ohutult ja sujuvalt; 3) Oskab edastada lennuinfot; 4) Suhtlemisel pilootide ja koostööpartneritega kasutab standardset fraseoloogiat, ebatavalistes olukordades on side selgelt arusaadav; 5) Teeb koostööd teiste üksustega. 6) Käsitleb ohutult keerulise ja tiheda liiklusega olukorda SISU LÜHIKIRJELDUS Teoreetiline ettevalmistus Praktilised tööharjutused jäljendatud töökeskkonnas. Seminarid harjutuste analüüsimiseks. III. HINDAMISVIISID JA –KRITEERIUMID ARVESTUSE SAAMISE Läbitud nii teoreetiline kui praktiline osa täies mahus koos TINGIMUSED vastava pideva hindamisega. Praktiliste harjutuste hindamise süsteemi vt allpool. VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Puudub VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Teooriatest (lisainfo: Õigesti on vastatud vähemalt 75% küsimustele. mitteeristav hindamine, eeldus pääsuks iseseisvale töösooritusele)  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 53 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 2. Iseseisev töösooritus Kõik harjutused tuleb sooritada positiivselt. Sooritatuks jäljendatud keskkonnas loetakse harjutus juhul, kui üliõpilase teoreetilised (lisainfo: 2 harjutust; teadmised võimaldavad tal tegutseda vastavalt reeglitele, mitteeristav hindamine; tagatud on lennuohutus ja liikluse sujuvus, vastutusala Simulaatoriharjutustes kasutamine on ratsionaalne, lennuinfot antakse piisavas kasutatakse reaalsel Tallinna mahus, harjutuse jooksul ei esine lennujuhi poolt lennuväljal põhinevat põhjustatud viivitusi enam kui 20 minutit, raadioside on õhuruumi. Ühele harjutusele arusaadav, koostöö teiste üksustega on korrektne. koos eelnevate ja järgnevate kommentaaridega kulub 60 Harjutuse hindamiseks kasutatakse järgnevat süsteemi: minutit.) Harjutuse alguses on hinnataval 5 punkti. Iga eksimus annab teatud arvu miinuspunkte. Positiivse tulemuse väärtus on vähemalt 1,5 punkti. Täpsem tabel erinevate eksimuste kaaluga on saadaval õppejõult. Märkus: üldjuhul rakendatakse tervikhindamist, kuid juhul kui üliõpilase soorituse jooksul tekib reaalne oht õhusõidukile, siis loetakse harjutus mittesooritatuks sõltumata harjutuse senisest käigust  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 54 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA TASE MAHT 1.Sissejuhatus õppeainesse. (APS INTR) 2h 1.1. INTR 1.1 Kursuse tutvustus INTR 1.1.1 Kursuse eesmärk ja väljundid 2 1.2. INTR 1.2 Kursuse administreerimine INTR 1.2.1 Administreerimine 1 1.3. INTR 1.3 Õppematerjalid ja koolitusdokumendid INTR 1.3.1 Õppekeskkondade kasutamine INTR 1.3.2 Koolituse dokumenteerimine 3 1.4. INTR 2.1 Kursuse sisu ja korraldus INTR 2.1.1 Kasutatavad koolitusmeetodid 1 INTR 2.1.2 Teemade tutvustus 2 INTR 2.1.3 Teoreetilise õppe korraldus INTR 2.1.4 Praktilise õppe korraldus 1 INTR 2.2 Koolituse põhimõtted INTR 2.2.1 Tagasisidestamise viisid 2 INTR 2.3 Hindamisprotsess INTR 2.3.1 Protsessi kirjeldus 1 2. Lennundusõigus (APS LAW, APS PEN) 6h 2.1. LAW 1.1 Lennujuhiloaga kaasnevad õigused ja kohustused. (1.1.1) 3 Lennujuhiloa väljaandmise tingimused, (1.1.2) Lennujuhiloa kehtivuse 2 tingimused (1.1.3) Lennujuhiloa tühistamise/taastamise tingimused 2 2.2. LAW 2.1 Ettekanded 2.2.1 (2.1.1) Ettekannete standard vormid 1 2.2.2 (2.1.2) Ettekannete funktsioon ja ettekandmise protsessi 2 2.2.3 (2.1.3) Ettekannete koostamine 3 2.3. LAW 2.2 Õhuruum 2.3.1 (2.2.1) Õhuruumide struktuur ja klassifikatsioon 3 2.3.2 (2.2.2) Lennujuhi ülesanded vastavalt õhuruumi klassifiktsioonile 4 2.3.3 (2.2.3) Vastutuse mõistmine seoses takistustevaba kõrgust hõlmavate 3 lubadega 2.4. LAW 3.1. Tagasiside andmise protsess 2.4.1 (3.1.1) Lennujuhipoolese tagasiside olulisuse tähtsuse täheldamine 1 2.4.2 (3.1.2) Ettekantud sündmuste analüüsimist 2 2.4.3 (3.1.3) Vahendid soovituste levitamiseks 1 2.4.4(3.1.4) „Just Culture“ kontsept 3 2.5. LAW 3.2 Ohutusalased uurimised 2.5.1 (3.2.1) Ohutsalaste uuringute roll ja missioon seoses ohutuse 2 edendamisega 2.5.2 (3.2.2) Ohutusalaste uuringute töömeetodid 1 2.6. PEN 2.1 Lennuliiklusteeninduse osapooled tsiviillennunduses 2.6.1 (2.1.1) Lennujuhi tegevus seose tsiviillennundusega 2 2.6.2 (2.1.2) Osapooled, kes sekkuvad tsiviillennunduse operatsioonidesse 2 2.7. PEN 2.2 Lennuliiklusteeninduse osapooled militaarlennunduses 2.7.2 (2.2.1) Militaarlennunduse tegevus 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 55 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 2.8. PEN 3.1 Teenuse osutamine ja nõuded kasutajatele 2.8.1 (3.1.1) Lennuliiklusteenust pakkuva üksuse rolli 3 2.8.2 (3.1.2) Nõuded lennuliiklusteenuse kasutajale 3 2.9. PEN 4.1 Keskkonnakaitse 2.9.1 (4.1.1) Keskkonnakaitsega seonduvaid piiranguid lennutegevusele 2 2.9.2 (4.1.2) Ühise Keskonnahaldusega (Collaborative Environmental 2 Managment (CEM)) seonduvaid protseduure lennujaamades 2.9.3 (4.1.3) Ülevaade meetoditest, mida kasutatakse õhuruumides, et 3 minimaliseerida lennunduse mõju keskkonnale 2.10 Lennureeglid 3 2.10.1 Visuaal- ja instrumentaallennureeglid 3 2.11. Lennuplaanid 3 2.11.1 Lennuplaani muutmine VFR – IFR ja IFR-VFR 3 2.12. Miinimumlennukõrgused 3 2.14. Lennud kontrollitavas ja mittekontrollitavas õhuruumis 3 3. Lennuliikluse korraldamine (APS ATM) 50 h 3.1. ATM 1.1 Lennujuhtimisteenus lähenemislennujuhtimisüksuses 3.1.1 (1.1.1) Vastutusala 3 3.1.2 (1.1.2) Lähenemislennujuhtimisteenuse osutamine 4 3.2. ATM 1.2 Lennuinfoteenus 3.2.1 (1.2.1) lennuinfoteenuse osutamine 4 3.2.2. (1.2.2) Seireseadmete kasutamine FIS teenuse osutamisel 3 3.2.3 (1.2.3) Liiklusinfo edastamine 3 3.2.4 (1.2.4) ATIS kasutamine lähenemislennujuhtimisteenuse osutamisel 3 3.3. ATM 1.3 Häireteenus 3.3.1 (1.3.1)Häireteeninduse osutamine 3 3.3.2 (1.3.2) Reageerimine hädasignaalidele 3 3.3.3 (1.3.3) Seireseadmete kasutamine häireteeninduse osutamisel 3 3.3.4 Päästekorraldus Eestis 2 3.4. ATM 1.4 Läbilaskevõime ja lennuliiklusvoogude juhtimine 3.4.1 (1.4.1) ATS süsteemi läbilaskevõimet mõjutavad tegurid 3 3.4.2 (1.4.2-1.4.4)Lennuliiklusvoo reguleerimine ja liikluse korraldamine 4 vastutusalas 3.4.3 (1.4.5) Vahetusevanem informeerimine liiklusolukorrast 3 3.4.4 (1.4.6) Seiresüsteemist tulenevad piirangud läbilaskevõimele 4 3.5. ATM 1.5 Õhuruumi korraldus 3.5.1 (1.5.1) Õhuruumi paindlik kasutamise põhimõtted 3 3.5.2 (1.5.2) Liikluse korraldamine arvestades õhuruumi paindlikku kasutust 4 3.6. ATM 2.1 Side 3.6.1 (2.1.1)Standardfraseoloogia kasutamine 3  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 56 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.6.2 (2.1.2)Side pidamise efektiivne tehnika, tagasilugemine, kinnitamine 4 3.7. ATM 3.1 Lennujuhtimisüksuse load 3.7.1 (3.1.1) Olukorrale vastav luba 3 3.7.2 (3.1.2-3.1.3) Lubade andmine ja loast kinnipidamise jälgimine 4 3.8. ATM 3.2 Lennujuhtimisüksuse juhised 3.8.1 (3.2.1) Korrektsed juhised 3 3.8.2 (3.2.2-3.2.3) Korrektse juhise väljastamine ja selle täitmise jälgimine 4 3.9. ATM 4.1 (4.1.1) Koordineerimise vajalikkus 3 3.10. ATM 4.2 (4.2.1) Koordineerimisvahendid ja meetodid 3 3.11. ATM 4.3 Koordineerimisprotseduurid 3.11.1 (4.3.1) Koordineerimisprotseduuride selgitus 3 3.11.2 (4.3.2) Naaberüksustega koordineerimise algatamine 4 3.11.3 (4.3.3) Koordineerimis järgne tegutsemisviis 5 3.11.4 (4.3.4) Vastava lahenduse teostumises veendumine 4 3.11.5 (4.3.5) FIS koordineerimine 4 3.11.6 (4.3.6) ALRS koordineerimine 4 3.12. ATM 5.1 Kõrguse mõõtmine 3.12.1 (5.1.1) Lennutasandi määramine kõrgusnäidu andmete põhjal 4 3.12.2 (5.1.2) Lennuliikluse hajutamine kõrgusnäidu andmete põhjal 4 3.13. ATM 5.2 Takistustevaba kõrgus 3.13.1 (5.2.1) Planeerimine, koordineerimine ja lennujuhi tegevus vastavalt 4 minimaalse ohutu ja takistustevaba kõrguse põhjal kehtestatud reeglitele 3.14. ATM 6.1 Kõrgushajutus 3.14.1 (6.1.1) Kõrgushajutuse tagamine 4 3.14.2 (6.1.2) Suurendatud ja vähendatud kõrgushajutus 4 3.14.3 (6.1.3) Seireandmete kasutamine kõrgushajutuse määramisel 3 3.15. ATM 6.2 Pikihajutus seire kasutamisel 3.15.1 (6.2.1) Pikihajutuse tagamise meetodid seire kasutamisel 4 3.15.2. Kiiruskontrolli kasutamine hajutuse säilitamiseks/tekitamiseks 4 3.16. ATM 6.3 Hajutuse delegeerimine 3.16 1 (6.3.1) Hajutuse delegeerimine piloodile, kes sooritab visuaallähenemist 4 3.16.2 (6.3.2) Tingimused, mis peavad olema täidetud, et delegeerida 3 hajutuskohutust piloodile 3.17. Vahemaal põhinev keerisjäljehajutus 4 3.18. Hajutusmiinimumid seire kasutamisel 4 3.18.1 Õhusõidukite omavahelise kauguse määramine 4 3.18.2 Vektoreerimine külghajutuse säilitamiseks/saavutamiseks 4  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 57 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.18.3 Külghajutus õhuruum piiride suhtes 4 3.19 Hajutusmiinimimumid seire puudumisel 3 3.19.1 Sama- ja vastasuunalised lennusuunad, ristuv lennusuund 3 3.19.2 Ajal või kaugusel põhinevad pikihajutused 3 3.19.3 Ajal või kaugusel põhinevad külghajutused 3 3.19.4 Lennuandmete salvestamine andmekuva puudumisel 3 3.20. ATM 7.1 Õhus kokkupõrke vältimise süsteemid 3.20.1 (7.1.1) ACAS soovituslike vahemike ja õhuruumi hajutusstandardite 2 eristamine 3.20.2 (7.1.2) Lennujuhi vastutus olukorras, kus piloot on andnud teada ACAS 2 RAst 3.20.3 (7.1.3) Vastamine piloodi tegutsemisteadetele õhusõiduki süsteemidelt 3 saadud häirete põhjal 3.21. ATM 7.2 Maapealsed ohutusabinõud 3.21.1 Erinevad hoiatused seiresüsteemides 2 3.21.2 Lennujuhi vastutus ja tegevused 3 3.22. ATM 8.1 Lennuandmete töötlemine 3.22.1 (8.1.1-8.1.2) Lennuandmete uuendamine kuvaril ja nende analüüsimine 4 3.22.2 (8.1.3)Radarlipiku kasutamine 4 3.22.3 (8.1.4-8.1.5) Lennuplaaniandmete hankimine ja kasutamine 3 3.23. ATM 9.1 Õhuruumi ja süsteemide tööd puudutav informatsioon 3.23.1 (9.1.1) Õhuruumide ja süsteemide tutvustamine ja käideldava 3 informatsiooni edastamine 3.23.2 (9.1.2) Õhuruumide ja süsteemide tööd puudutava informatsiooni osad 4 ja väljundid 3.24. ATM 9.2 Vahetusele eelnev briifing 3.24.1 (9.2.1) Dokumentatsiooniga tutvumine 3 3.24.2 (9.2.2) Protseduuride muudatustega arvestamine liikluse korraldamisel 4 3.25. ATM 9.3 Vahetuse üleandmine/vastuvõtmine 3.25.1 (9.3.1) Informatsiooni edastamine vahetust ülevõtvale lennujuhile 3 3.25.2 (9.3.2) Vahetuse ülevõtmiseks vajalik informatsioon 3 3.26. ATM 10.1 Vastutus ja teabe töötlemine 3.26.1 (10.1.1)Vastutus informatsiooni edastamise eest 2 3.26.2 (10.1.2-3)Õhupallide ja militaarlennunduse mõju 2 3.26.3 (10.1.4-8)Erineva informatsiooni mõju lennujuhtimistaktikale ja selle 5  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 58 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 rakendamine 3.27. ATM 10.2 Lennujuhtimise seireteenus 3.27.1. (10.2.1) Vastutus seire kasutamisel 2 3.27.2 (10.2.2) Seire kasutusvõimalused 2 3.27.3. (10.2.3) Lennujuhtimine IFR ja VFR lendudele seire abil 4 3.27.4. (10.2.4) Seireteenuse katkemisel kasutatavad protseduurid 3 3.28. ATM 10.3 Liikluse korraldamise protsess 3.28.1. (10.3.1) Situatsiooniteadlikkuse säilitamine 4 3.28.2. (10.3.2) Konfliktsituatsioonide õigeaegne tuvastamine 4 3.28.3. (10.3.3-10.3.5) Erinevate lahenduste leidmine ja meetodite 5 rakendamine ohutu ja efektiivse liiklusvoo tagamisel 3.28.4 (10.3.6) Prioriteetide määratlemine 4 3.28.5 (10.3.7) Koostatud plaani täideviimine 3 3.28.6 (10.3.8) Täideviidud plaani ohtuse ja effektviisuse tagamine 4 3.29. ATM 10.4 Liikluse haldamine 3.29.1 (10.4.1) Saabuvate, väljuvate, ülelendavate lendude korraldamine 4 3.29.2 (10.4.2) Võtted töökoormuse juhtimiseks arvestades isikliku suutlikkust 5 3.29.3 (10.4.3-10.4.6) Radarkursside andmine, omanavigeerimise taastamine 4 3.29.4 (10.4.7) Liikluse korraldamine erinevate lähenemisprotseduuridega 4 3.29.5 (10.4.8-10.4.9) Kordusringile minek ja sellega kaasnevad töövõtted 4 3.30. ATM 10.5 Lennujuhtimisteenus lennujuhtimist toetavate 3 süsteemide abil 3.31. ATM 11.1 Üldised protseduurid ootetsoonis 3.31.1 (11.1.1) Ooteprotseduuride kasutamine 3 3.31.2 (11.1.2) Ooteprotseduuride läbimist mõjutavate faktoritega arvestamine 3 3.32. ATM 11.2 Lähenevad õhusõidukid 3.32.1 (11.2.1) Arvestusliku saabumisaja arvutamine 3 3.32.2 (11.2.2) Lennuliikluse organiseerimine ootetsoonides 4 3.33. ATM 11.3 Ootamine seire kasutamise korral 3.33.1 (11.3.1) Muu liikluse hajutamine ootetsoonis olevast liiklusest 4 3.33.2 (11.3.2) Tehniliste tugisüsteemide kasutamine 4 3.34. ATM 12.1 Tunnistamine 3.34.1 (12.1.1) Tunnistamisel esineda võivad vead 3 3.34.2 (12.1.2) Tunnistamise teostamine 3 3.34.3 (12.1.3) Tunnistamisel esinevate eksimuste parandamine 3  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 59 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.35. ATM 12.2 Tunnistatuse säilitamine (12.2.1) Säilitamise vajalikkus 3 3.36. ATM 12.3 Tunnistatuse kaotamine 3.36.1 (12.3.1) Tunnistatuse kaotamise tuvastamine 3 3.36.2 (12.3.2) Tunnistatuse taastamise meetodid 3 3.36.3 (12.3.3) Tegutsemine tunnistatuse kaotamise olukorras 3 3.37. ATM 12.4 Asukohateated 3.37.1 (12.4.1) Asukohateate edastamise olukorrad 3 3.37.2 (12.4.2) Asukohateate edastamise formaat 1 3.38. ATM 12.5 Tunnistatuse üleandmine (12.5.1-12.5.2) Üleandmise meetodid ja ettevaatusabinõud. 3 3.39. PEN 1.1 Õppekülastus lähenemislennujuhtimisüksusesse 2 4. Meteoroloogia (APS MET) 4h 4.1. MET 1.1 Ilmastikunähtused 4.1.1 (1.1.1-1.1.2) Ohtlikud ilmastikunähtused, vastava info kasutamine 4 liikluse korraldamisel 4.1.2. (1.1.3) Teadaoleva ohtliku nähtuse vältimine 3 4.2. MET 2.1 Meteoroloogilise teabe allikad 4.3.1 (2.1.1) Meteoroloogilise ilmainfo leidmine 3 4.3.3 (2.1.2) Meteoroloogilise Ilmainfo edastamine 3 5. Navigatsioon (APS NAV) 6h 5.1. NAV 1.1 Kaardid ja skeemid 5.1.1 (1.1.1) Lennundusekaartide mõistmine 3 5.1.2 (1.1.2) Lennunduskaartide kasutamine 3 5.2. NAV 2.1 Navigatsioonisüsteemid instrumentaallendudel 5.2.1 Erinevate navigatsiooniseadmete eripärad 3 5.2.2 Navigatsiooniseadmetelt saadava info tõlgendamine 3 5.2.3 (2.1.1) Navigatsiooniseadmete võimekused ning seda mõjutavad faktorid 3 5.2.4 (2.1.2) Lennuliikluse korraldus navigatsiooniseadmete vahetuse või rikke 4 korral 5.3. NAV 2.2 Stabiliseeritud lähenemine 5.3.1 (2.2.1) Stabiliseeritud lähenemise kontseptsioon 2 5.3.2 (2.2.2) Hilise kasutatava raja muutmise tagajärjed 3 5.3.3 (2.2.3) Lennujuhi tegevused, mis mõjutavad lähenemise stabiilsust 3 5.4. NAV 2.3 Instrumentaalväljumised ja –saabumised 5.4.1 (2.3.1) SIDide iseloomustus 2 5.4.2 (2.3.2) Instrumentaallähenemise faasid 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 60 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 5.4.3 (2.3.3) Miinimumid seose täpis, mitte täpis- ja visuaallähenemistega 2 5.5. NAV 2.4 Navigatsiooniabi 5.5.1 (2.4.1-2-4-2) Pilootidele vajalik informatsiooni olukorras, kus neile on 5 vajalik navigatsiooniabi osutamine. Olukorra tuvastamine, tegutsemine 5.6. NAV 2.5 Satelliidipõhised süsteemid 5.6.1 (2.5.1) Satelliidipõhiste süsteemide kasutus 1 5.7. NAV 2.6 Suutlikkusel põhineva navigatsioon 5.7.1 (2.6.1) Suutlikkusel põhineva navigatsiooni põhimõte ja kasutamine 2 5.7.1 (2.5.1) Suutlikkusel põhineva navigatsiooni töö ja arendus 1 6. Õhusõidukid (APS ACFT) 10 h 6.1. ACFT 1.1 Õhusõidukite mõõteriistad 6.1.1 (1.1.1) Õhusõidukite mõõteriistadelt piloodi poolt edastatud 4 informatsiooni kasutamine lennuliikluse korraldamises 6.1.2 (1.1.2) Õhusõiduki raadioside seadmed 2 6.1.3 (1.1.3) Õhusõidukitele paigaldatud seiretehnika 2 6.2. ACFT 2.1 Õhusõidukite keerisjäljekategooriad 6.2.1 (2.1.1) Keerisjälje efekt ja ohud õhusõidukitele 2 6.2.2 (2.1.2) Meetodid keerisjälje hajutamiseks 3 6.3. ACFT 2.2 Õhusõidukite kiiruskategooriad lähenemisel 6.3.1. (2.2.1) Õhusõidukite kiiruskategooriate kasutus 2 6.3.2 (2.2.2) Õhusõidukite kiiruskategooriate mõju organisatsioonidele 3 6.4. ACFT 3.1 Tõusuga seotud tegurid 6.4.1 (3.1.1) Tõusu mõjutavate faktorite mõjuga arvestamine 4 6.4.2 (3.1.2) Tõusu mõjutavate faktorite mõju hindamine 3 6.5. ACFT 3.2 (3.2.1) Marsruutlennuga seotud tegurid, mõjuga arvestamine 4 6.6. ACFT 3.3 (3.3.1) Laskumise ja alglähenemisega seotud tegurid, mõjuga 4 arvestamine 6.7. ACFT 3.4 Lõpplähenemise ja maandumisega seotud tegurid, mõjuga 4 arvestamine 6.8. ACFT 3.5 (3.5.1) Majanduslikud tegurid õhusõidukite käitamisel, mõjuga 4 arvestamine 6.8.1 (3.5.2) Jätkuva tõusu ja laskumise võimaldamine 3 6.8.2 (3.5.3) Otsemarsruutide võimaldamine 3 6.9. ACFT 3.6 Keskkonnategurid (3.6.1) Keskkonnateguritest tulenevate 3 piirangutega arvestamine 6.10. ACFT 4.1 Õhusõidukite tehnilised näitajad 6.10.1 (4.1.1) Igapäevalennunduses käitavate õhusõidukite tehniliste näitajate 4 ülevaade 7. Inimtegur (APS HUM) 4h  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 61 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 7.1. HUM 1.1 Kognitiivsed tegurid 7.1.1 (1.1.1) Inimese infotöötlus mudel 2 7.1.2 (1.1.2) Tegurid, mis mõjutavad inimese infotöötlust võimekust 2 7.1.3 (1.1.3) Infotöötlust võimekust mõjutavate tegurite jälgimine ning nende 3 efekt otsustusvõimele 7.2. HUM 2.1 Väsimus 7.2.1 (2.1.1-2.1.2) Väsitavad tegurid. Väsimuse nähud 2 7.2.2 (2.1.3) Väsimuse äratundmine endas 1 7.2.3 (2.1.4) Väsimuse äratundmine teistes 1 7.2.4 (2.1.5) Tegevus väsimuse korral 2 7.3. HUM 2.2 Terviseseisund 7.3.1 (2.2.1) Halvenenud terviseseisundi märgid 1 7.3.2 (2.2.2) Tegevused halvenenud terviseseisundi korral 2 7.4. HUM 3.1 Meeskonnatöö korraldamine 7.4.1 (3.1.1) Meeskonnatöö korralduse olulisus 1 7.4.2 (3.1.2) Meeskonnatöö korralduse kontseptsioon 1 7.5. HUM 3.2 Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas 7.5.1 (3.2.1) Konflikti põhjused 3 7.5.2 (3.2.2) Abinõud konfliktide vältimiseks 2 7.5.2 (3.2.3) Strateegiad vältimaks konflikte inimeste vahel 2 7.6. HUM 3.3 Vastutustundlik käitumine 7.6.1 (3.3.1) Tegurid, mis mõjutavad vastutustundliku käitumist 2 7.6.2 (3.3.2 ) Vastutustundlik otsustuste vastuvõtmine 3 7.7. HUM 4.1 Stress 7.7.1 (4.1.1) Stressi mõju töövõimekusele 1 7.8. HUM 4.2 Stressijuhtimine 7.8.1 (4.2.1) Stressimaandamine 3 7.8.2 (4.2.2) Stressirohketes situatsioonides abi küsimine, andmine ja 3 aktsepteerimine 7.8.3 (4.2.3) Šokeerivate ja stressirohkete sündmuste mõju 1 7.8.4 (4.2.4) Kriitilistes Intsidentides Stressi Haldamise (Critical Incident 2 Stress Mangement, CISM) kasulikus 7.8.5 (4.2.5) Tegevus pärast õnnetust või intsidenti 2 7.9. HUM 5.1 Inimlik viga 7.9.1 (5.1.1) Vigade ja ohutuse vaheline suhe 2 7.9.2 (5.1.2) Vigade eristus 2 7.9.3 (5.1.3) Veaohtlikud olukorrad 2 7.9.4 (5.1.4) Erinevad veatüübid ning nende tagajärjed lennujuhtimises 3 7.9.5 (5.1.5) Vigade avastamine ning nende kompenseerimine 2 7.9.6 (5.1.6) Korrektuuride tegemine 3 7.9.7 (5.1.7) Veateadete käitamise olulisus 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 62 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 7.9.8 (5.1.8) Õnnetuse/intsidendi järgne mõju lennujuhile 2 7.10 HUM 5.2 Eeskirjade rikkumine 7.10.1 (5.2.1) Pideva eeskirjade rikkumise muutmine aktsepteeritavaks ja selle 2 tagajärjed praktikas 7.11 HUM 6.1 Teabevahetus 7.11.1 (6.1.1) Efektiivne teabevahetus lennujuhtimises 3 7.11.2 (6.1.2) Piloodi–lennujuhi vahelise raadioside näidete analüüs 4 7.12 HUM 6.2 Koostöö ühe vastutusala piires 7.12.1 (6.2.1) Vahendid suhtluseks lennujuhtide vahel kes töötavad samas 1 sektoris 7.12.2 (6.2.2) Erinevate vahendite efektiivsus suhtluse parendamisel 2 7.12.3 (6.2.3) Tegutsemise järjekord ohutu vahetuse üleandmiseks 1 7.12.4 (6.2.4) Tagajärjed puuduliku vahetuse üleandmise puhul 2 7.13. HUM 6.3 Koostöö eri vastutusalade vahel 7.13.1 (6.3.1) Vahendid efektiivse suhtluseks ja koordineerimiseks üksuste 1 vahel 7.14 HUM 6.4 Koostöö lennujuhi ja piloodi vahel 7.14.1 (6.4.1) Tegurid, mis mõjutavad lennujuhi ja piloodi vahelist koostööd 2 8. Seadmed ja süsteemid (APS EQPS) 6h 8.1. EQPS 1.1 Raadioside 8.1.1 (1.1.1) Kahepoolse raadioside seadmete kasutamine 3 8.1.2 (1.1.2) Raadioside tehnika käideldavuse hindamine indikatsioonide 3 põhjal 8.1.3 (1.1.3) Suundraadiomajakas 2 8.2. EQPS 1.2 Muu kõneside 8.2.1 (1.2.1) Suhtlus telefoni teel 3 8.3. EQPS 2.1 AFTN 8.3.1 (2.1.1) AFTN sõnumite dekodeerimine 3 8.4. EQPS 2.2 Automaatne andmevahetus 8.4.1 (2.2.1) Automaatse andmevahetuse süsteemide kasutamine 3 8.4.2 Operatsioonilased kasutused automaatsetele andmevahetus süsteemidele 3 (nt. D-ATIS ja CPDLC kasutamine väljumislubade andmiseks) 8.5. EQPS 3.1 Seadmete käitamine ja jälgimine 8.5.1 (3.1.1) Seadmete töökvaliteedi hindamine lennujuhi positsioonil 3 8.5.2 (3.1.2) Seadmete käitamine lennujuhi positsioonil 3 8.5.3 (3.1.3) Seadmete käitamine lennujuhi positsioonil eriolukorras 3 8.6. EQPS 3.2 Kuvarid ja infosüsteemid 8.6.1 (3.2.1) Kuvaritel kuvatav informatsiooni kasutamine 3 8.6.2 (3.2.2) Infomaterjalid kasutatavus 3 8.6.3 (3.2.3) Seadmetelt informatsiooni saamine 3  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 63 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 8.7. EQPS 3.3 Lennuandmete süsteemid 8.7.1 (3.3.1) Lennuandmete kasutus lennujuhi töös 3 8.8. EQPS 3.4 Seiresüsteemi kasutamine 8.8.1 (3.4.1) ATS seiresüsteemide funktsioon 3 8.8.2 (3.4.2) Seiresüsteemide poolt võimaldatud informatsiooni analüüs 4 8.8.3 (3.4.3) Transponderikoodide määramine 4 8.8.4 (3.4.4) Kõrgetehnoloogiliste seiresüsteemide selgitus 3 8.9. EQPS 3.5 Kõrgetasemelised süsteemid 8.9.1. (3.5.1-3.5.2) CPDLC. MTCD,MONA 3 8.10. EQPS 4.1 Uued arengusuunad 8.10.1 (4.1.1) Uute arengute ja võimalike tuleviku perspektiivide tutvustus 1 8.11. EQPS 5.1 Piirangutele reageerimine 8.11.1 (5.1.1-5.1.2) Seadmete piirangutega arvestamine ja töötamine 3 8.12. EQPS 5.2 Häired sideseadmete töös 8.12.1 (5.2.1) Häirete tuvastamine sideseadmete töös 3 8.12.2 (5.2.2) Tagavara seadmete käitamine 3 8.13 EQPS 5.3 Häired navigatsiooniseadmete töös 8.13.1 (5.3.1) Häire kindlaks tegemine ja selle mõju 3 8.13.2 (5.3.2) Tagavara süsteemida rakendamine 3 8.14. EQPS 5.4 Häired seiresüsteemide töös 8.14.1 (5.4.1) Häire kindlaks tegemine ja selle mõju 3 8.14.2 (5.4.2) Tagavara süsteemida rakendamine 3 8.15. EQPS 5.5 Häired lennujuhtimissüsteemi töös 8.15.1 (5.5.1) Häire kindlaks tegemine ja selle mõju 3 8.15.2 (5.5.2) Tagavara süsteemida rakendamine 3 9. Eriolukorrad (APS ABES) 6h 9.1. ABES 1.1 Ülevaade eriolukordadest 9.1.1 (1.1.1) Sagedamini esinevad eriolukorrad 1 9.1.2 (1.1.2) Potentsiaalsete ja toimunud eriolukordade kindlaks tegemine 3 kriisiolukorras 9.1.3 (1.1.3) Protseduurid kindlates eriolukordades 2 9.1.4 (1.1.4) Kõik võimalikud eriolukorrad mille jaoks puuduvad kindlad 2 protseduurid 9.1.5 (1.1.5) Eriolukorras aset leidvate sündmuste mõju ohutusele 2 9.2. ABES 2.1 Raadioside eriolukorras 9.2.1 (2.1.1) Efektiivse raadioside pidamine olukordades mille jaoks puudub 4 standard fraseoloogia 9.3. ABES 2.2 Töökoormuse reguleerimine 2 9.3.1 (2.2.1) Töökoormusega toimetuleku meetodid 4  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 64 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 9.3.2 (2.2.2) Tegevuste järjestus olulisuse alusel 4 9.3.3 (2.2.3) Efektiivse infoleviku tagamine 2 9.3.4 (2.2.4) Abi küsimine 9.4. ABES 2.3 Õhk-maa koostöö 3 9.4.1 (2.3.1) Piloodilt vajaliku informatsiooni saamine 3 9.4.2 (2.3.2) Piloodi aitamine 9.5. ABES 3.1 Tööprotseduurid eriolukorras 3 9.5.1. (3.1.1) Erinevatele olukordadele vastavate protseduuride kasutamine 9.5.2. Kaitselennundusega seotud eriolukorrad 9.6. ABES 3.2 Raadioside katkemine 2 9.6.1 (3.2.1) Piloodi tegutsemine raadioside katkemise korral 3 9.6.2 (3.2.2) Lennujuhi tegutsemine raadioside katkemise korral õs-ga 3 9.7. ABES 3.3 Ebaseaduslik sekkumine (3.3.1) Protseduuride rakendamine 9.8. ABES 3.4 Eksinud või tundmatu õhusõiduk 3 9.8.1 (3.4.1-3.4.2) Protseduurid eksinud või tundmatu õhusõiduki abistamiseks 4 9.9 ABES 3.5 Kõrvalekaded (3.5.1) Navigatsioonilise abi pakkumine piloodile 3 9.10. ABES 3.6 Transpondri rike (3.6.1) Protseduuride rakendamine 10. Lennuväljad (APS AGA) 10 h 10.1. AGA 1.1 (1.1.1) Mõisted 1 10.2. AGA 1.2 Koordineerimine 10.2.1. Teadlikkus olukorrast lennuväljal 3 10.3. AGA 2.1 Liiklusala 10.3.1 (2.1.1-2.1.2) Liikluseala ning selle markeeringud 2 10.3.2 (2.1.3) Liiklusealal liiklemiseks vajaminev informatsioon 3 10.4. AGA 2.2 Manööverdusala 10.4.1 (2.2.1-2.2.4) Manööverdusala, ruleerimisteed, -tuled ja -markeeringud 2 10.5. AGA 2.3 Lennurada 10.5.1 (2.3.1-2.3.3) Mõisted. Erinevused instrumentaal võimekusega ja mitte- instrumentaal võimekusega lennuradade vahel 2 10.5.2 (2.3.4-2.3.10) Deklareeritud distantsid, valgustussüsteemid, raja olukord, raja markeeringud 2 10.5.3 (2.3.11) Hõõrdetegur 2 10.5.4 (2.3.12) Rajanähtavus 2 10.6. AGA 3.1 Takistustevaba ala 10.6.1 (3.1.1) Takistusevaba ala kehtestamine ja uuendamise vajalikus 2 10.7. AGA 4.1 (4.1.1) Lennujaama tööks vajalike seadmete asukohad 2 11. EKSAM  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 65 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 HARJUTUSED SISU HULK APP 00 Tutvumine simulaatoriga, instruktorite poolt läbiviidav 1 näidisharjutus TAR 01 – TAR 03 Radarkursside andmine suletud koridoris, baasoskuste 3 omandamine TAR 04 – TAR 06 Saabuv liiklus, kursside ja kiiruste hindamine 3 TAR 07 – TAR 13 Väljuv ja ülelendav liiklus; saabuv ja väljuv liiklus; ülelendav, saabuv ja väljuv liiklus, VFR l 7 Saabuv, väljuv ja ülelendav liiklus, kiiruste juhtimine, TAR 14 – TAR 18 hajutamine lennutegevust piiravast õhuruumist, kohalik IFR 5 lend TAR 19 – TAR 24 Saabuv, väljuv ja ülelendav liiklus, SID ja STAR kasutamine, ootetsoonide kasutamine, katkestatud lähenemised. 6 TAR 24 – TAR27 Saabuv, väljuv liiklus põhi- ja sekundaarlennuväljale. 4 TAR 28 – TAR 29 SRA lähenemised 2 Saabuv, väljuv ja ülelendav liiklus, ohtlikud TAR 30 – TAR 37 ilmastikutingimused, raadioside katkemine, tunnistamata 8 õhusõiduk, maapealsete ja õhusõiduki nav. seadmete häired, radarseadmete häired, üleminek protseduursele juhtimisele, eksinud õhusõiduk, marsruudi muutmine, kütuse väljalaskmine, hädalaskumine, seadusevastane lendu sekkumine TAR 38 –TAR 41 PRNAV SID ja STAR kasutamine. 4 TAR 42 – TAR 47 Saabuv, väljuv ja ülelendav liiklus, muutuv ilm, lennustaatuse muutmine, ettevalmistamine kontrollharjutusteks 6 TAR 47 – TAR 48 Kontrollharjutused 2 Märkus: Sõltuvalt õpilaste edasijõudmisest võib teha muudatusi harjutuste sisus ja korraldada kordusharjutusi.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 66 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.17 Õppeaine: Piirkondlik lennujuhtimine seirega I. ÕPPEAINE ÜLDANDME ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.043 Piirkondlik lennujuhtimine seirega (eesti ja inglise keeles) Area Control Surveillance (ACS) SEMESTER ja ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA Lennuliiklusteenindus (2282), eriala pädevusõppe moodul ÕPPEAINE MAHT (EAP) 22 HINDAMINE mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 100t, iseseisev töö: 50t, praktika: 320t ÕPETAMISE KEELED Eesti,inglise LISAINFO (eeldusained, Kursusele pääseb peale lennujuhtimise baasõppemooduli õppeaines osalemise piirangud positiivset läbimist, soovitatav on ADI/TWR või APS/TCL jne) pädevusõppe eelnev läbimine või lennujuhtimisalane kogemus. ÕPPEJÕUD R.Käsik, T.Keskikuru, külalisõppejõud II. ÕPPEAINE EESMÄRK, ÕPIVÄLJUNDID JA LÜHIKIRJELDUS ÕPPEAINE EESMÄRK Valmistada ette üliõpilasi tööks piirkondlikus lennujuhtimisüksuses mis kasutab seiret ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) Teab piirkondliku lennujuhi tööks vajalikke reegleid ja seadusi, rakendab ACS lennujuhitimist, planeerimismeetodeid ja käitamisprotseduure 2) Korraldab lennuliiklust piirkondliku lennujuhtimisüksuse vastutusalas ohutult ja sujuvalt 3) Oskab edastada lennuinfot 4) Suhtlemisel pilootide ja koostööpartneritega kasutab standardset fraseoloogiat, ebatavalistes olukordades on side selgelt arusaadav 5) Teeb koostööd teiste üksustega 6) Käsitleb ohutult keerulise ja tiheda liiklusega olukorda SISU LÜHIKIRJELDUS Praktilised tööharjutused jäljendatud töökeskkonnas Seminarid harjutuste analüüsimiseks  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 67 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID ARVESTUSE SAAMISE Läbitud nii teoreetiline kui praktiline osa täies mahus TINGIMUSED koos vastava pideva hindamisega VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Puudub VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Teooriatest,mitteeristav Õigesti on vastatud vähemalt 75% küsimustele. hindamine, eeldus pääsuks iseseisvale töösooritusele 2. Iseseisev töösooritus Kõik harjutused tuleb sooritada positiivselt. Sooritatuks jäljendatud keskkonnas, 2 loetakse harjutus juhul, kui üliõpilase teoreetilised harjutust, mitteeristav teadmised võimaldavad tal tegutseda vastavalt reeglitele, hindamine tagatud on lennuohutus ja liikluse sujuvus, vastutusala kasutamine on ratsionaalne, lennuinfot antakse piisavas mahus, harjutuse jooksul ei esine lennujuhi poolt põhjustatud viivitusi enam kui 20 minutit, raadioside on arusaadav, koostöö teiste üksustega on korrektne. Harjutuse hindamiseks kasutatakse järgnevat süsteemi: Harjutuse alguses on hinnataval 5 punkti. Iga eksimus annab teatud arvu miinuspunkte. Positiivse tulemuse väärtus on vähemalt 1,5 punkti. Täpsem tabel erinevate eksimuste kaaluga on saadaval õppejõult. Märkus: üldjuhul rakendatakse tervikhindamist, kuid juhul kui üliõpilase soorituse jooksul tekib reaalne oht õhusõidukile, siis loetakse harjutus mittesooritatuks sõltumata harjutuse senisest käigust  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 68 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA TASE MAHT 2h 1.Sissejuhatus õppeainesse. (ACS INTR) 1.1. INTR 1.1 Kursuse tutvustus INTR 1.1.1 Kursuse eesmärk ja väljundid 2 1.2. INTR 1.2 Kursuse administreerimine INTR 1.2.1 Administreerimine 1 1.3. INTR 1.3 Õppematerjalid ja koolitusdokumendid 3 INTR 1.3.1 Õppekeskkondade kasutamine INTR 1.3.2 Koolituse dokumenteerimine 1 1.4. INTR 2.1 Kursuse sisu ja korraldus INTR 2.1.1 Kasutatavad 1 koolitusmeetodid INTR 2.1.2 Teemade tutvustus 2 INTR 2.1.3 Teoreetilise õppe korraldus INTR 2.1.4 Praktilise õppe korraldus 1 INTR 2.2 Koolituse põhimõtted INTR 2.2.1 Tagasisidestamise viisid 2 INTR 2.3 Hindamisprotsess INTR 2.3.1 Protsessi kirjeldus 2. Lennundusõigus (ACS LAW, ACS PEN) 3 10 h 2.1. LAW 1.1 Lennujuhiloaga kaasnevad õigused ja kohustused. (1.1.1) 2 Lennujuhiloa väljaandmise tingimused, (1.1.2) Lennujuhiloa kehtivuse 2 tingimused (1.1.3) Lennujuhiloa tühistamise/taastamise tingimused 2.2. LAW 2.1 Ettekanded 1 2.2.1 (2.1.1) Ettekannete standard vormid 2 2.2.2 (2.1.2) Ettekannete funktsioon ja ettekandmise protsessi 3 2.2.3 (2.1.3) Ettekannete koostamine 2.3. LAW 2.2 Õhuruum 3 2.3.1 (2.2.1) Õhuruumide struktuurid ja klassifikatsioonid 4 2.3.2 (2.2.2) Lennujuhi ülesanded vastavalt õhuruumi klassifiktsioonile 3 2.3.3 (2.2.3) Vastutuse mõistmine seoses takistustevaba kõrgust hõlmavate lubadega 2.4. LAW 3.1. Tagasiside andmise protsess 2 2.4.1 (3.1.1) Lennujuhipoolese tagasiside olulisuse tähtsuse täheldamine 2 2.4.2 (3.1.2) Ettekantud sündmuste analüüsimist 1 2.4.3 (3.1.3) Vahendid soovituste levitamiseks 3 2.4.4(3.1.4) „Just Culture“ kontsept 2.5. LAW 3.2 Ohutusalased uurimised 2.5.1 (3.2.1) Ohutsalaste uuringute roll ja missioon seoses ohutuse 2 edendamisega 2.5.2 (3.2.2) Ohutusalaste uuringute töömeetodid 1 2.6. PEN 2.1 Lennuliiklusteeninduse osapooled tsiviillennunduses 2.6.1 (2.1.1) Lennujuhi tegevus seose tsiviillennundusega 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 69 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 2.6.2 (2.1.2) Osapooled, kes sekkuvad tsiviillennunduse 2 operatsioonidesse 2.7. PEN 2.2 Lennuliiklusteeninduse osapooled militaarlennunduses 2.7.2 (2.2.1) Militaarlennunduse tegevus 2 2.8. PEN 3.1 Teenuse osutamine ja nõuded kasutajatele 2.8.1 (3.1.1) Lennuliiklusteenust pakkuva üksuse rolli 3 2.8.2 (3.1.2) Nõuded lennuliiklusteenuse kasutajale 3 2.9. PEN 4.1 Keskkonnakaitse 2.9.1 (4.1.1) Ülevaade meetoditest, mida kasutatakse õhuruumides, et 3 minimaliseerida lennunduse mõju keskkonnale 2.10 Lennureeglid 3 2.10.1 Visuaal- ja instrumentaallennureeglid 3 2.11. Lennuplaanid 3 2.11.1 Lennuplaani muutmine VFR – IFR ja IFR-VFR 3 2.12. Miinimumlennukõrgused 3 2.13. Lennud kontrollitavas ja mittekontrollitavas õhuruumis 3 3. Lennuliikluse korraldamine (ACS ATM) 50 h 3.1. ATM 1.1 Lennujuhtimisteenus 3.1.1 (1.1.1)Vastutusala 3 3.1.2 (1.1.2) Piirkondlikku lennujuhtimise juhendmaterjalid, 4 koostöölepingud 3.2. ATM 1.2 Lennuinfoteenus 3.2.1 (1.2.1) Lennuinfoteenuse osutamine 4 3.2.2 (1.2.2) Seire kasutamine lennuinfoteeninduses 3 3.2.3 (1.2.3) Info mõjutavast liiklusest 3 3.3. ATM 1.3 Häireteenus 3.3.1 (1.3.1) Häireteeninduse osutamine 4 3.3.2 (1.3.2 ) Reageerimine hädasignaalidele 3 3.3.3. (1.3.3) Seire kasutamine häireteeninduse osutamisel 3 3.4. ATM 1.4 Läbilaskevõime ja lennuliiklusvoogude juhtimine 3.4.1 (1.4.1)Lennuvälja läbilaskevõimet mõjutavad tegurid ja 3 reguleerimise põhimõtted 3.4.2 (1.4.2-1.4.4)Lennuliiklusvoo reguleerimine lennuväljal ja 4 õhuruumis 3.4.3 (1.4.5) Vahetusevanem informeerimine liiklusolukorrast 3 3.4.4. (1.4.6) Liikluse korraldamine seiresüsteemide võimekust 4 arvestades  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 70 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.5. ATM 1.5 Õhuruumi korraldamine 3.5.1 (1.5.1-1.5.2) Õhuruumi paindlik kasutamise põhimõtete järgimine 4 3.6. ATM 2.1 Side 3.6.1 (2.1.1) Standardfraseoloogia kasutamine 3 3.6.2 (2.1.2) Side pidamise tehnika, tagasilugemine, kinnitamine 4 3.7. ATM 3.1 Lennujuhtimisüksuse load 3.7.1 (3.1.1-3.1.2) Olukorrale vastav luba 4 3.7.2 (3.1.3) Loast kinnipidamise jälgimine 4 3.8. ATM 3.2 Lennujuhtimisüksuse juhised 3.8.1 (3.2.1-3.2.3) Korrektse juhise väljastamine ja selle täitmise jälgimine 4 3.9. ATM 4.1 (4.1.1) Koordineerimise vajalikkus 3 3.10. ATM 4.2 (4.2.1) Koordineerimisvahendid ja meetodid 3 3.11. ATM 4.3 Koordineerimisprotseduurid 3.11.1 (4.3.1) Koordineerimisprotseduuride selgitus 3 3.11.2 (4.3.2) Naaberüksustega koordineerimise algatamine 4 3.11.3 (4.3.3) Koordineerimis järgne tegutsemisviis 5 3.11.4 (4.3.4) Veenduda, et vastav lahendus leidis teostuse 4 3.11.5 (4.3.5) FIS koordineerimine 4 3.11.6 (4.3.6) ALRS koordineerimine 4 3.11.7 Soostumispalve täitmise mõju liiklusolukorrale 3 3.12. ATM 5.1 Kõrguse mõõtmine 3.12.1 (5.1.1) Lennutasandi määramine kõrgusnäidu andmete põhjal 4 3.12.2 (5.1.2) Lennuliikluse hajutamine kõrgusnäidu andmete põhjal 4 3.13. ATM 5.2 Takistustevaba kõrgus 3.13.1 (5.2.1) Planeerimine, koordineerimine ja lennujuhi tegevus 4 vastavalt minimaalse ohutu ja takistustevaba kõrguse põhjal kehtestatud reeglitele 3.14. ATM 6.1 Kõrgushajutus 3.14.1 (6.1.1) Kõrgushajutuse tagamine 4 3.14.2 (6.1.2) Suurendatud ja vähendatud kõrgushajutus 4 3.14.3 (6.1.3) Seireandmete kasutamine kõrgushajutuse määramisel 3 3.14.4 RVSM protseduurid 3 3.15. ATM 6.2 Pikihajutus seire kasutamisel 3.15.1 (6.2.1) Pikihajutuse tagamise meetodid seire kasutamisel 4  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 71 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.15.2 Kiiruskontrolli kasutamine hajutuse säilitamiseks/tekitamiseks 4 3.16. ATM 6.3 (6.3.1) Vahemaal põhineva keerisjäljehajutuse kasutus 4 3.17. ATM 6.4 Hajutusmiinimumid seire kasutamisel 3.17.1 (6.4.1) Õhusõidukite omavahelise kauguse määramine 2 3.17.2 (6.4.2-6.4.3) Vektoreerimine külghajutuse säilitamiseks/ 4 saavutamiseks 3.17.3 (6.4.4) Külghajutus õhuruum piiride suhtes 4 3.18. Hajutusmiinimimumid seire puudumisel 3.18.1 Sama- ja vastasuunalised lennusuunad, ristuv lennusuund 3 3.18.2 Ajal või kaugusel põhinevad pikihajutused 3 3.18.4 Lennuandmete salvestamine andmekuva puudumisel 3 3.19. ATM 7.1 Õhus kokkupõrke vältimise süsteemid 3.19.1 (7.1.1) ACAS soovituslike vahemike ja õhuruumi 2 hajutusstandardite eristamine 3.19.2 (7.1.2) Lennujuhi vastutus olukorras, kus piloot on andnud teada 2 ACAS RAst 3.19.3 (7.1.3) Vastamine piloodi tegutsemisteadetele õhusõiduki 3 süsteemidelt saadud häirete põhjal 3.20. ATM 7.2 Maapealsed ohutusabinõud 3.20.1 Erinevad hoiatused seiresüsteemides 2 3.20.2 Lennujuhi vastutus 3 3.21. ATM 8.1 Lennuandmete töötlemine 3.21.1 (8.1.1-8.1.2) Lennuandmete uuendamine kuvaril ja nende 4 analüüsimine 3.21.2 (8.1.3)Radarlipiku kasutamine 4 3.21.3 (8.1.4-8.1.5) Lennuplaaniandmete hankimine ja kasutamine 3 3.22. ATM 9.1 Õhuruumi ja süsteemide tööd puudutav informatsioon 3.22.1 (9.1.1) Õhuruumide ja süsteemide tutvustamine ja käideldava 3 informatsiooni edastamine 3.22.2 (9.1.2) Õhuruumide ja süsteemide tööd puudutava informatsiooni 4 osad ja väljundid 3.23. ATM 9.2 Vahetusele eelnev briifing 3.23.1 (9.2.1) Dokumentatsiooniga tutvumine ja briifingus edastatud info 3 3.23.2 (9.2.2) Liikluse korraldamine vastavalt kehtivale infole 4 3.24. ATM 9.3 Vahetuse üleandmine/vastuvõtmine  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 72 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.24.1 (9.3.1) Informatsiooni edastamine vahetust ülevõtvale lennujuhile 3 3.24.2 (9.3.2) Vahetuse ülevõtmiseks vajalik informatsioon 3 3.25. ATM 10.1 Vastutus ja teabe töötlemine 3.25.1 (10.1.1)Vastutus informatsiooni edastamise eest 2 3.25.2 (10.1.2-3)Õhupallide ja militaarlennunduse mõju 2 3.25.3 (10.1.4-8)Erineva informatsiooni mõju lennujuhtimistaktikale ja 5 selle rakendamine 3.26. ATM 10.2 Lennujuhtimise seireteenus 3.26.1. (10.2.1) Vastutus seirega ACS teenuse osutamisel 2 3.26.2 (10.2.2) Seire kasutusvõimalused 2 3.26.3. (10.2.3) Lennujuhtimine IFR ja VFR lendudele seire abil 4 3.26.4. (10.2.4) Seireteenuse lõpetamine 3 3.27. ATM 10.3 Liikluse korraldamise protsess 3.27.1. (10.3.1) Situatsiooniteadlikkuse säilitamine 4 3.27.2. (10.3.2) Konfliktsituatsioonide õigeaegne tuvastamine 4 3.27.3. (10.3.3-5) Erinevate lahenduste leidmine ja meetodite 5 rakendamine ohutu ja efektiivse liiklusvoo tagamisel 3.27.4 (10.3.6) Prioriteetide määratlemine 4 3.27.5 (10.3.7) Sätestatud plaani täideviimine 3 3.27.6 (10.3.8) Täideviidud plaani ohtuse ja effektviisuse tagamine 4 3.28. ATM 10.4 Liikluse haldamine 3.28.1 (10.4.1) Saabuvate, lahkuvate, ülelendude korraldamine 4 3.28.2 (10.4.2) Isikliku suutlikkuse hindamine keerulises liiklusolukorras 5 3.28.2 (10.4.3-10.4.6) Radarkursside andmine, kursside andmise 4 katkestamine, omanavigeerimise taastamine 3.29. ATM 10.5 (10.5.1) Lennujuhtimisteenus lennujuhtimist toetavate 3 süsteemide abil 3.30. ATM 11.1 (11.1.1-11.1.2) Üldised protseduurid ootetsoonis, 3 mõjutavad faktorid 3.31. ATM 11.2 Ootavad õhusõidukid 3.31.1 (11.2.1) Arvestusliku saabumisaja arvutamine 3 3.32. ATM 11.3 Ootamine seire korral 3.32.1 Muu liikluse hajutamine ootetsoonist 4 3.32.2 ATS süsteemi toe kasutamine 4 3.34. ATM 12.1 Tunnistamine 3.34.1 (12.1.1) Tunnistamisel esineda võivad vead 3  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 73 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.34.2 (12.1.2) Tunnistamise teostamine 3 3.34.3 (12.1.3) Tunnistamisel esinevate eksimuste parandamine 3 3.35. ATM 12.2 Tunnistatuse säilitamine (12.2.1) Säilitamise 3 vajalikkus 3.36. ATM 12.3 Tunnistatuse kaotamine 3.36.1 (12.3.1) Tunnistatuse kaotamise tuvastamine 3 3.36.2 (12.3.2) Tunnistatuse taastamise meetodid 3 3.36.3 (12.3.3) Tegutsemine tunnistatuse kaotamise olukorras 3 3.37. ATM 12.4 Asukohateated 3.37.1 (12.4.1) Asukohateate edastamise olukorrad 3 3.37.2 (12.4.2) Asukohateate edastamise formaat 2 3.38. ATM 12.5 Tunnistatuse üleandmine (12.5.1-12.5.2) Üleandmise 3 meetodid ja ettevaatusabinõud. 3.39 PEN 1.1 Õppekülastus piirkondlikku lennujuhtimiskeskusesse 2 4. Meteoroloogia (ACS MET) 4h 4.1. MET 1.1 Ilmastikunähtused 4.1.1. (1.1.1-1.1.3) Teadaoleva ohtliku nähtused ja nende vältimine 4 4.2. MET 2.1 Meteoroloogilise teabe allikad 4.2.1 (2.1.1) Meteoroloogilise informatsiooni omandamine 3 4.2.2 (2.1.2) Meteoroloogilise informatsiooni edastamine 3 5. Navigatsioon (ACS NAV) 2h 5.0 NAV 1.1 (1.1.1) Sobivate kaartide kasutamine 3 5.1. NAV 2.1 Navigatsioonisüsteemid 5.1.1 (2.1.1) Lennuliikluse korraldus navigatsiooniseadmete vahetuse või 4 rikke korral 5.1.2 (2.1.2) Navigatsiooniseadmete võimekused, seda mõjutavad 3 faktorid 5.2. NAV 2.2 Navigatsiooniabid 5.2.1 (2.2.1) Jagatava informatsiooni olulisus olukorras, kus piloot vajab 5 navigatsioonilist abi 5.2.2 (2.2.2) Piloodi abistamine 3 5.3. NAV 2.3 Suutlikkusel põhineva navigatsiooni kasutamine 5.3.1 Piirkondlikus lennujuhtimises kasutatavad navigatsiooni 1 aplikatsioonid  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 74 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 5.3.2 (2.3.2-3) Suutlikkusel põhineva navigatsiooni töö ja arendus 2 6. Õhusõidukid (ACS ACFT) 8h 6.1. ACFT 1.1 Õhusõidukite mõõteriistad 6.1.1 (1.1.1) Õhusõidukite mõõteriistadelt piloodi poolt edastatud 4 informatsiooni kasutamine lennuliikluse korraldamises 6.1.2 (1.1.2) Õhusõiduki raadioside tehnika 2 6.1.3 (1.1.3) Õhusõidukitele paigaldatud seiretehnika 2 6.2. ACFT 2.1 Õhusõidukite keerisjäljekategooriad 6.2.1 (2.1.1) Keerisjälje efekt ja ohud õhusõidukitele 2 6.2.2 (2.1.2) Meetodid keerisjälje hajutamiseks 3 6.3. ACFT 3.1 (3.1.1)Tõusuga seotud tegurid, nende mõju arvestamine 4 6.4. ACFT 3.2 (3.2.1)Marsuutlennuga seotud tegurid, nende mõju 4 arvestamine 6.5. ACFT 3.3(3.3.1) Laskumisega seotud tegurid, nende mõju 4 arvestamine 6.6. ACFT 3.4 (3.4.1) Majanduslikud tegurid õhusõidukite käitamisel, 4 nende mõju arvestamine 6.6.1 (3.4.2) Jätkuva tõusu ja laskumise võimaldamine 3 6.6.2 (3.4.3) Otselubade andmine 3 6.7. ACFT 3.5 (3.5.1) Keskkonnategurid, nende mõju arvestamine 3 6.8. ACFT 4.1 Õhusõidukite tehnilised näitajad 6.8.1 (4.1.1) Igapäevalennunduses käitavate õhusõidukite tehniliste 4 näitajate ülevaade 7. Inimtegur (ACS HUM) 4h 7.1. HUM 1.1 Kognitiivsed tegurid 7.1.1 (1.1.1) Inimese infotöötlus mudel 2 7.1.2 (1.1.2) Tegurid, mis mõjutavad inimese infotöötlust võimekust 2 7.1.3 (1.1.3) Infotöötlust võimekust mõjutavate tegurite jälgimine ning 3 nende efekt otsustusvõimele 7.2. HUM 2.1 Väsimus 7.2.1 (2.1.1-2.1.2) Väsitavad tegurid. Väsimuse nähud 2 7.2.2 (2.1.3) Väsimuse äratundmine endas 1 7.2.3 (2.1.4) Väsimuse äratundmine teistes 1 7.2.4 (2.1.5) Tegevus väsimuse korral 2 7.3. HUM 2.2 Terviseseisund 7.3.1 (2.2.1) Halvenenud terviseseisundi märgid 1 7.3.2 (2.2.2) Tegevused halvenenud terviseseisundi korral 2 7.4. HUM 3.1 Meeskonnatöö korraldamine 7.4.1 (3.1.1) Meeskonnatöö korralduse olulisus 1  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 75 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 7.4.2 (3.1.2) Meeskonnatöö korralduse kontseptsioon 1 7.5. HUM 3.2 Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas 7.5.1 (3.2.1) Konflikti põhjused 3 7.5.2 (3.2.2) Abinõud konfliktide vältimiseks 2 7.5.2 (3.2.3) Strateegiad vältimaks konflikte inimeste vahel 2 7.6. HUM 3.3 Vastutustundlik käitumine 7.6.1 (3.3.1) Tegurid, mis mõjutavad vastutustundliku käitumist 2 7.6.2 (3.3.2 ) Vastutustundlik otsustuste vastuvõtmine 3 7.7. HUM 4.1 Stress 7.7.1 (4.1.1) Stressi mõju töövõimekusele 1 7.8. HUM 4.2 Stressijuhtimine 7.8.1 (4.2.1) Stressimaandamine 3 7.8.2 (4.2.2) Stressirohketes situatsioonides abi küsimine, andmine ja 3 aktsepteerimine 7.8.3 (4.2.3) Šokeerivate ja stressirohkete sündmuste mõju 1 7.8.4 (4.2.4) Kriitilistes Intsidentides Stressi Haldamise (Critical Incident 2 Stress Mangement, CISM) kasulikus 7.8.5 (4.2.5) Tegevus pärast õnnetust või intsidenti 2 7.9. HUM 5.1 Inimlik viga 7.9.1 (5.1.1) Vigade ja ohutuse vaheline suhe 2 7.9.2 (5.1.2) Vigade eristus 2 7.9.3 (5.1.3) Veaohtlikud olukorrad 2 7.9.4 (5.1.4) Erinevad veatüübid ning nende tagajärjed lennujuhtimises 3 7.9.5 (5.1.5) Vigade avastamine ning nende kompenseerimine 2 7.9.6 (5.1.6) Korrektuuride tegemine 3 7.9.7 (5.1.7) Veateadete käitamise olulisus 2 7.9.8 (5.1.8) Õnnetuse/intsidendi järgne mõju lennujuhile 2 7.10 HUM 5.2 Eeskirjade rikkumine 7.10.1 (5.2.1) Pideva eeskirjade rikkumise muutmine aktsepteeritavaks ja 2 selle tagajärjed praktikas 7.11 HUM 6.1 Teabevahetus 7.11.1 (6.1.1) Efektiivne teabevahetus lennujuhtimises 3 7.11.2 (6.1.2) Piloodi–lennujuhi vahelise raadioside näidete analüüs 4 7.12 HUM 6.2 Koostöö ühe vastutusala piires 7.12.1 (6.2.1) Vahendid suhtluseks lennujuhtide vahel kes töötavad 1 samas sektoris 7.12.2 (6.2.2) Erinevate vahendite efektiivsus suhtluse parendamisel 2 7.12.3 (6.2.3) Tegutsemise järjekord ohutu vahetuse üleandmiseks 1 7.12.4 (6.2.4) Tagajärjed puuduliku vahetuse üleandmise puhul 2 7.13. HUM 6.3 Koostöö eri vastutusalade vahel 7.13.1 (6.3.1) Vahendid efektiivse suhtluseks ja koordineerimiseks 1  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 76 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 üksuste vahel 7.14 HUM 6.4 Koostöö lennujuhi ja piloodi vahel 7.14.1 (6.4.1) Tegurid, mis mõjutavad lennujuhi ja piloodi vahelist 2 koostööd 8. Seadmed ja süsteemid 10 h 8.1. EQPS 1.1 Raadioside 8.1.1 (1.1.1) Kahepoolse raadioside seadmete kasutamine 3 8.1.2 (1.1.2) Raadioside tehnika käideldavuse hindamine indikatsioonide 3 põhjal 8.1.3 (1.1.3) Suundraadiomajakas 2 8.2. EQPS 1.2 Muu kõneside 8.2.1 (1.2.1) Suhtlus telefoni teel 3 8.3. EQPS 2.1 AFTN 8.3.1 (2.1.1) AFTN sõnumite dekodeerimine 3 8.4. EQPS 2.2 Automaatne andmevahetus 8.4.1 (2.2.1) Automaatse andmevahetuse süsteemide kasutamine 3 8.4.2 Operatsioonilased kasutused automaatsetele andmevahetus 3 süsteemidele (nt. D-ATIS ja CPDLC kasutamine väljumislubade andmiseks) 8.5. EQPS 3.1 Seadmete käitamine ja jälgimine 8.5.1 (3.1.1) Seadmete töökvaliteedi hindamine lennujuhi positsioonil 3 8.5.2 (3.1.2) Seadmete käitamine lennujuhi positsioonil 3 8.5.3 (3.1.3) Seadmete käitamine lennujuhi positsioonil eriolukorras 3 8.6. EQPS 3.2 Kuvarid ja infosüsteemid 8.6.1 (3.2.1) Kuvaritel kuvatav informatsiooni kasutamine 3 8.6.2 (3.2.2) Infomaterjalid kasutatavus 3 8.6.3 (3.2.3) Seadmetelt informatsiooni saamine 3 8.7. EQPS 3.3 Lennuandmete süsteemid 8.7.1 (3.3.1) Lennuandmete kasutus lennujuhi töös 3 8.8. EQPS 3.4 Seiresüsteemi kasutamine 8.8.1 (3.4.1) ATS seiresüsteemide funktsioon 3 8.8.2 (3.4.2) Seiresüsteemide poolt võimaldatud informatsiooni analüüs 4 8.8.3 (3.4.3) Transponderikoodide määramine 4 8.8.4 (3.4.4) Kõrgetehnoloogiliste seiresüsteemide selgitus 3 8.9. EQPS 3.5 Kõrgetasemelised süsteemid 8.9.1. (3.5.1-3.5.2) CPDLC. MTCD,MONA 3 8.10. EQPS 4.1 Uued arengusuunad 8.10.1 (4.1.1) Uute arengute ja võimalike tuleviku perspektiivide 1 tutvustus 8.11. EQPS 5.1 Piirangutele reageerimine  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 77 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 8.11.1 (5.1.1-5.1.2) Seadmete piirangutega arvestamine ja töötamine 3 8.12. EQPS 5.2 Häired sideseadmete töös 8.12.1 (5.2.1) Häirete tuvastamine sideseadmete töös 3 8.12.2 (5.2.2) Tagavara seadmete käitamine 3 8.13 EQPS 5.3 Häired navigatsiooniseadmete töös 8.13.1 (5.3.1) Häire kindlaks tegemine ja selle mõju 3 8.13.2 (5.3.2) Tagavara süsteemida rakendamine 3 8.14. EQPS 5.4 Häired seiresüsteemide töös 8.14.1 (5.4.1) Häire kindlaks tegemine ja selle mõju 3 8.14.2 (5.4.2) Tagavara süsteemida rakendamine 3 8.15. EQPS 5.5 Häired lennujuhtimissüsteemi töös 8.15.1 (5.5.1) Häire kindlaks tegemine ja selle mõju 3 8.15.2 (5.5.2) Tagavara süsteemida rakendamine 3 9. Eriolukorrad (ACS ABES) 9.1. ABES 1.1 Ülevaade eriolukordadest 10 h 9.1.1 (1.1.1) Sagedamini esinevad eriolukorrad 1 9.1.2 (1.1.2) Potentsiaalsete ja toimunud eriolukordade kindlaks 3 tegemine kriisiolukorras 9.1.3 (1.1.3) Protseduurid kindlates eriolukordades 2 9.1.4 (1.1.4) Kõik võimalikud eriolukorrad mille jaoks puuduvad kindlad 2 protseduurid 9.1.5 (1.1.5) Eriolukorras aset leidvate sündmuste mõju ohutusele 2 9.2. ABES 2.1 Raadioside eriolukorras 9.2.1 (2.1.1) Efektiivse raadioside pidamine olukordades mille jaoks 4 puudub standard fraseoloogia 9.3. ABES 2.2 Töökoormuse reguleerimine 2 9.3.1 (2.2.1) Töökoormusega toimetuleku meetodid 4 9.3.2 (2.2.2) Tegevuste järjestus olulisuse alusel 4 9.3.3 (2.2.3) Efektiivse infoleviku tagamine 2 9.3.4 (2.2.4) Abi küsimine 9.4. ABES 2.3 Õhk-maa koostöö 3 9.4.1 (2.3.1) Piloodilt vajaliku informatsiooni saamine 3 9.4.2 (2.3.2) Piloodi aitamine 9.5. ABES 3.1 Tööprotseduurid eriolukorras 3 9.5.1. (3.1.1) ASSIST 3 9.5.2. Kaitselennundusega seotud eriolukorrad 9.6. ABES 3.2 Raadioside katkemine 2 9.6.1 (3.2.1) Piloodi tegutsemine raadioside katkemise korral 3 9.6.2 (3.2.2) Lennujuhi tegutsemine raadiosidekatkemisel piloodiga 3  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 78 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 9.7. ABES 3.3 (3.3.1) Tegutsemineebaseaduslik sekkumise korral 9.8. ABES 3.4 Eksinud või tundmatu õhusõiduk 3 9.8.1 (3.4.1-3.4.2) Protseduurid eksinud või tundmatu õhusõiduki abistamiseks 9.9. ABES 3.5 Kõrvalekalded 4 9.9.1 (3.5.1) Navigatsioonilise abi pakkumine piloodile. 9.10 ABES 3.6 Transponderi rike 3 9.10.1 (3.6.1) Protseduurid transponderi rike korral 10. EKSAM HARJUTUS SISU HULK ACS 00 Tutvumine simulaatori funktsionaalsuste ja keskkonnaga 1 ACS01- PSR tunnistamine 2 ACS02 PSR tunnistamise protseduurid Asukoha teatamine Radariekraani terviklik jälgimine ACS03- SSR tunnistamine 2 ACS04 SSR tunnistamise protseduurid Asukoha teatamine Režiim C Radariekraani terviklik jälgimine ACS05- Radarkursside andmine 2 ACS06 Radarkursside andmine Radarkursside andmise lõpetamine Abi navigeerimisel Miinimumkõrgused Kõrkk Kõrgushajutused ACS07- 2 ACS08 Lennutasandi määramine Vertikaalkiiruse juhtimine/määramine ACS09- Kiirus Kiiruskontroll 2 ACS10 IAS Machi arvu kasutamine Komp Kompleksharjutused, ARR, DEP, ülelend ACS11- 2 ACS12 Liikluse jälgimine, hindamine Liikluse planeerimine Planeeringu teostamine ACS13- Radartunnistatuse saavutamine, tunnistatuse ja juhtimise 2 ACS14 üleandmine, koordineerimine ACS15- Radarkursside andmine 3 ACS17 Radarkursside andmine Abi navigeerimisel Koordineerimine  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 79 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 ACS18- Info ohtlike ilmastikutingimuste kohta 3 ACS20 Lennuinfoteenindus sh ilmatikutingimuste kohta Lennujuhtimine ACS21- Ootamine, lend varulennuväljale 3 ACS23 Ootamisprotseduurid Ootamine radarlennujuhtimise korral Lend varulennuväljale Koordineerimine ACS24 Kütuse väljalaskmine 1 Protseduurid ja juhised kütuse väljalaskmise korral Keskkonna kaitsmine Hajutamine ACS25- Sektorite vaheline koordineerimine 2 ACS26 Koordineerimine sama üksuse sektorite vahel Koordineerimine külgnevate üksustega Liikluse juhtimine ACS27- Õhusõiduki navigatsiooniseadmete töö häired 2 ACS28 Probleemi tuvastamine ebausaldusväärse seadmega õhusõidukile radarkursside andmine Koordineerimine ACS29- Tundmatu liiklus, info kokkupõrke ohust 2 ACS30 Olukorrad tundmatu liiklusega Tegevused ja info kokkupõrke ohu korral Vektoreerimine väljaspool kontrollitud õhuruumi ACS31-Eri Eri- ja hädaolukorrad 2 ACS32 Erinevad probleemid õhusõidukiga Kõrvalekalded Koordineerimine hädaolukorras ACS33 Raadioside häired 1 Osaline raadioside häire Täielik raadioside häire ACS34 Lennujuhtimissüsteemide rikked 1 Lennuandmete töötlemise süsteemi rike Radarandmete töötlemise süsteemi rike Täielik radari rike ACS35- Kordamisharjutused 2 ACS36 Erinevad ja muutuvad liiklusolukorrad Eriolukorrad ACS37- Kontrollharjutused 2 ACS38  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 80 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.18 Õppeaine: Lähilennuliikluse radarjuhtimine I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.059 Lähilennuliikluse radarjuhtimine (eesti ja inglise keeles) Aerodrome Radar Control ADI/RAD SEMESTER ja ÕPPEVORM päevane õpe ÕPPEKAVA, ERIALA Lennuliiklusteenindus (2282), eriala pädevusõppe moodul ÕPPEAINE MAHT (EAP) 3,0 HINDAMINE mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 18 t, iseseisev töö: 10 t, praktika: 54 t ÕPETAMISE KEELED Eesti,inglise LISAINFO (eeldusained, Õppeaine läbimise eelduseks on õppeainete õppeaines osalemise piirangud AT.A.041 Lähilennujuhtimine (osa 4.2.16) jne) AT.A.042 Lähenemislennujuhtimine radariga (osa 4.2.17) positiivne läbimine ÕPPEJÕUD R.Käsik, T.Keskikuru, külalisõppejõud II. ÕPPEAINE EESMÄRK, ÕPIVÄLJUNDID JA LÜHIKIRJELDUS ÕPPEAINE EESMÄRK Valmistada ette üliõpilasi tööks lähilennujuhtimisüksuses mis kasutab seiret ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) Teab seirega lähilennujuhtimise teenuse osutamiseks vajalikke reegleid ja piiranguid 2) Korraldab lennuliiklust seirega lähilennujuhtimisüksuse vastutusalas ohutult ja sujuvalt 3) Suhtlemisel pilootide ja koostööpartneritega kasutab standardset fraseoloogiat, ebatavalistes olukordades on side selgelt arusaadav 4) Teeb koostööd teiste üksustega SISU LÜHIKIRJELDUS Praktilised tööharjutused jäljendatud töökeskkonnas Seminarid harjutuste analüüsimiseks  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 81 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID ARVESTUSE SAAMISE Läbitud nii teoreetiline kui praktiline osa täies mahus TINGIMUSED koos vastava pideva hindamisega VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Puudub VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Teooriatest,mitteeristav Õigesti on vastatud vähemalt 75% küsimustele. hindamine, eeldus pääsuks iseseisvale töösooritusele 2. Iseseisev töösooritus Kõik harjutused tuleb sooritada positiivselt. Sooritatuks jäljendatud keskkonnas, 2 loetakse harjutus juhul, kui üliõpilase teoreetilised harjutust, mitteeristav teadmised võimaldavad tal tegutseda vastavalt reeglitele, hindamine tagatud on lennuohutus ja liikluse sujuvus, vastutusala kasutamine on ratsionaalne, lennuinfot antakse piisavas mahus, harjutuse jooksul ei esine lennujuhi poolt põhjustatud viivitusi enam kui 20 minutit, raadioside on arusaadav, koostöö teiste üksustega on korrektne. Harjutuse hindamiseks kasutatakse järgnevat süsteemi: Harjutuse alguses on hinnataval 5 punkti. Iga eksimus annab teatud arvu miinuspunkte. Positiivse tulemuse väärtus on vähemalt 1,5 punkti. Täpsem tabel erinevate eksimuste kaaluga on saadaval õppejõult. Märkus: üldjuhul rakendatakse tervikhindamist, kuid juhul kui üliõpilase soorituse jooksul tekib reaalne oht õhusõidukile, siis loetakse harjutus mittesooritatuks sõltumata harjutuse senisest käigust  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 82 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA TASE MAHT 1. Sissejuhatus, õppeaine tutvustus 1 1 2. ADI (TWR/RAD) üksuse ülesanded, vastutusala, piirangud 3 2 radarjuhtimise protseduuride kasutamisel 3. Lennuliiklusteeninduse osutamine 3 3 3.1 Radarteeninduse protseduurid 3.2 Eriolukordade protseduurid 3.3 Koostöö erinevate üksuste vahel 4. Õhuruumi kasutamine, erinevate lennuprotseduuride (sh RNAV, 3 2 SID, STAR) mõju liikluse korraldamisele 5. Erinevad hajutusviisid sõltuvalt lennujuhtimisüksuse 3 2 konfiguratsioonist (TWR, TWR/APP) 6. Arvestus 2 HARJUTUS SISU HULK Madala koormusega IFR- ja VFR-liiklus, tutvumine TWR RAD 01 1 tööpositsiooniga. VMC TWR RAD 02 Saabuv ja väljuv IFR-liiklus, maaliiklus. VMC 1 Saabuv ja väljuv IFR-liiklus, maaliiklus, talvised TWR RAD 03 hooldustööd. VMC 1 IFR- ja VFR-liiklus, maaliiklus, eriolukorrad, rikked TWR RAD 04 lennujuhtimisseadmete töös. VMC 1 Koostöö ühe üksuse sektorite vahel TWR RAD 05 (TWR/APS(RAD)). Eriolukorrad, rikked 1 lennujuhtimisseadmete töös. VMC Koostöö kahe üksuse sektorite vahel (TWR(RAD)- TWR RAD 06 APS(RAD)), sektorite avamine ja sulgemine. 2 Eriolukorrad, rikked lennujuhtimisseadmete töös. IMC TWR RAD 07 Kordamisharjutus. VMC/IMC 1 TWR RAD 08-09 Eksamiharjutused 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 83 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.19 Õppeaine Tutvumispraktika I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED Õppeaine kood ja nimetus (eesti ATS.021 Lähilennujuhtimise tutvumispraktika ja inglise keeles) Aerodrome Control Familiarisation Practise ja ATS.025 Radariga lähenemislennujuhtimise tutvumispraktika Approach Control Surveillance Familiarization Practice ATS.044 Piirkondliku lennujuhtimise tutvumispraktika Area Control Familiarization Practice õppevorm päevane õpe Õppekava, eriala ja moodul, Lennuliiklusteenindus (2282), eriala pädevusõpe kuhu õppeaine kuulub Õppeaine maht (EAP) 6,0 EAP Hindamine mitteeristav Töömahud ja vormid kontaktõpe: 0t, iseseisev töö: 55t, praktika: 105t Õpetamise keeled Eesti, inglise Lisainfo (eeldusained, õppeaines Ainel ATS.021 on eeldusaine ATS.041 Lähilennujuhti-mine, osalemise piirangud) ainel ATS.025 on eeldusaine ATS.023 Lähenemis- lennujuhtimine radariga, ainel ATS.044 on eeldusaine ATS.043 Piirkondlik lennujuhtimine Õppejõud A.Vare, R.Käsik II. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine õpiväljundid Eesmärk on tutvumine lennujuhtimisüksuste töömeetoditega ja pädevusõppe käigus omandatud teadmiste ning oskuste kinnistamine läbi lihtsamate ülesannete täitmise lennujuhi järelvalve all. Õppeaine läbinud üliõpilane on omandanud töökogemuse lennujuhtimise positsioonil III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID Arvestuse saamise tingimused Praktika on läbitud täies mahus. Hinde kujunemine Praktika läbimine ja praktikapäeviku esitamine – 100% lõpptulemusest. Võlgnevuste likvideerimise Puudub võimalused Hindamisviis Vastavad hindamiskriteeriumid praktikapäeviku esitamine 1) Päevik on täidetud vastavalt juhendile. 2) Ettevõttepoolne juhendaja on andnud positiivse hinnangu praktika sooritamisele. IV. PRAKTIKA SISU Praktikal hinnatakse õpilase vahetuseks ettevalmistumist, liikluse juhtimist, raadiosidet, koostööd teiste üksustega, strippide kasutamist ja strippidele märgistust, suhtumist töösse Praktikapäeviku eesmärgiks on pidev praktika protsessi jälgimine ja tulemuste salvestamine. Praktika ajal tehtud märkused ja hinnang peavad iga päev olema kantud ka päeviku vastavatele lehekülgedele. Õpilane kirjutab samuti märkused ja hinnangud oma vahetuse ajal tehtud töö kohta päevikusse.Praktika lõpus kirjutab ettevõttega sõlmitu lepingus nimetatud töötaja (reeglina lennu-juhtimisosakonna koolitusjuht) kokkuvõtliku hinnangu õpilase arengust.Õpilane on vastutav päeviku täitmise eest. Pärast praktika lõppu tuleb praktikapäevik tagastada Eesti Lennuakadeemiale. Iseseisva töö vormis tutvub õpilane ettevõttes kehtivate tööprotseduuridega ja dokumentidega, mis on vajalikud tutvumispraktika sooritamiseks; koostab kokkuvõtte praktikal täidetud ülesannete sooritamisest.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 84 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.20 Õppeaine Väljaõppejuhendaja pädevuskoolitus I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE NIMETUS (eesti ja Väljaõppejuhendaja pädevuskoolitus inglise keeles) Instructor training for OJT/STDI ÕPPEVORM Täiendkoolituskursus VALDKOND Lennujuhtimine ÕPPEAINE HINDAMISVIIS Mitteeristav TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 40 t, iseseisev töö: 40 t (3 EAP) ÕPETAMISE KEELED Eesti, Inglise LISAINFO (eeldusained, Kursus on suunatud pädevust omavatele, vähemalt aastase profileeriv aine, õppeaines töökogemusega lennujuhtidele, kes soovivad läbi viia osalemise piirangud jne) väljaõppejuhendamist ÕPPEJÕUD K.Kõrgesaar, K. Tani-Jürisoo, E. Kulasalu II. ÕPPEAINE EESMÄRK JA ÕPIVÄLJUNDID ÕPPEAINE EESMÄRK Selgitada koolitatavatele täiskasvanute õppimise ja õpetamise teo- reetilisi aluseid ja lennujuhtide litsenseerimisega seonduvat seadus- andlust. Anda vajalikku praktilist väljaõpet koolitusprotsessi elementide kohta. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud lennujuht: 1) Tunneb väljaõppejuhendamisega seotud seadusandlust 2) Teab õpetamise ja õppimise põhimõtteid 3) Oskab ette valmistada ja läbi viia koolitussessiooni, anda tagasisidet 4) Suudab esitada põhjendatud aruandeid 5) Tunneb ajakohaseid käitluspraktikaid (STDI) III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID ARVESTUSE SAAMISE Koolitatav peab sooritama e-kursuses sisalduva teadmiste kontrolli ning TINGIMUSED osalema aktiivselt kõigis kontaktõppe tundides. Praktiline osa tuleb läbida täies mahus koos vastava pideva hindamisega VÕLGNEVUSTE LIKVI- Puudub DEERIMISE VÕIMALUS HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Teooriatest Õigesti on vastatud vähemalt 75% küsimustele.Eeldus pääsuks iseseisvale töösooritusele mitteeristav hindamine, 2. Iseseisev töösooritus Kõik harjutused tuleb sooritada positiivselt. Sooritatuks loetakse harjutus jäljendatud juhul, kui õppur demonstreerib, et ta keskkonnas 1) valmistub juhendamiseks ette, sh on kursis kasutatava õppekeskkonnaga tehniliste võimalustega, uurib juhendatava eelnevat taset, valib sellest sõltuvalt õppeülesande eesmärgi ja ajalised piirangud; 2) viib läbi õppeülesandele eelneva briifingu vastavuses eesseisva õppeülesandega ; 3) juhendamise käigus jälgib, et õppur teeb iseseisvaid ning reeglitele vastavaid otsuseid, paneb tähele vigu, teotab õppurit piisaval määral, jälgib õppuri töökoormust, analüüsib vajadust tegevuste ülevõtmiseks, tegevuste ülevõtmisel tagab õppeprotsessi jätkumise, tagab liikluse ohutuse, jäljendatud keskkonnas kasutab sobivalt aja peatamise funktsiooni; 4) viib läbi soorituse hindamise ja tagasisidestamise, sh hindab väljundite saavutamist tuginedes faktidel, toob eesile nii tugevad kui nõrgad aspektid, toetab õppuri eneseanalüüsi; 5) esitab kirjaliku aruande.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 85 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU Kursus toimub kahes osas. Kõigepealt läbitakse e-kursus, millele järgneb kontaktõpe. Kummagi osa maht on 30 tundi. Teemade loetelu e-kursusel: 1. Seadusandlus 1.1 ESARR 5, Euroopa komisjoni määrus nr. 2015/340, MKM määrus nr.96, 22.08.2005,TSM määrus nr.125, 21.12.2001. 1.2 Litsenseerimine 2. Andragoogika/õppimine 2.1 Õppija 2.2 Õpimudelid 2.3 Õpieesmärgid 3. Andragoogika/õpetamine 3.1 Õpetamise meetodid 3.2 Takistused õppimisel ja õpetamisel 3.3 Motivatsioon õppimisel ja õpetamisel 3.4 Isiksuse vajadused 3.5 Suhtlemine ja kehakeel, stress 4. Protsessi juhtimine 4.1 Koolituse planeerimine, s.h. eesmärkide püstitus 4.2 Koolituse läbiviimine, õppija toetamine 4.3 Meeskonnatöö 5. Ajakohane käitlusprakitka 5.1 Koostööprotseduurid 5.2 Kohalikud eeskirjad Kontaktõpe on suunatud koolitatava praktiliste oskuste arendamisele. Teoreetiliste teemade osas toimuvad grupitööd. Kontaktõppe teemad on: 1. Vestluse juhtimine ja küsimuste esitamine 2. Konfliktide lahendamine 3. Erinevad tehnikad väljaõppe läbiviimisel (demonstration, talk-through, monitoring) 4. Tööprotsessi jälgimine 5. Tööprotsessi sekkumine 6. Briifing ja kokkuvõte(debriefing) 7. Kokkuvõttev hindamine 8. Aruande koostamine 9. Üksiku koolitustegevuse ettevalmistus 10. Kursusel omandatud teooria rakendamine praktikas Praktiliste simulaatorharjutuste läbiviimisel kasutatakse jäljendatud töökeskkonda ning koolitatavad saavad oma teadmisi praktikas rakendada. Koolitajad jälgivad tegevusi ning annavad tagasisidet soorituse kohta.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 86 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.21 Õppeaine Väljaõppejuhendaja täienduskoolitus I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE NIMETUS (eesti ja Väljaõppejuhendajate täienduskoolitus inglise keeles) Refreshment training for OJTI/SDTI ÕPPEVORM Täiendkoolituskursus VALDKOND Lennujuhtimine TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 16 tundi ÕPETAMISE KEELED Eesti, Inglise LISAINFO (eeldusained, Kursus on suunatud väljaõppejuhendaja pädevust profileeriv aine, õppeaines omavatele lennujuhtidele teadmiste uuendamiseks osalemise piirangud jne) ÕPPEJÕUD K.Kõrgesaar, K. Tani-Jürisoo, E.Kulasalu II. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID ARVESTUSE SAAMISE Osalemne aktiivselt kõigis kontaktõppe tundides. TINGIMUSED VÕLGNEVUSTE LIKVI-DEERIMISE Puudub VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Teooriatest Õigesti on vastatud vähemalt 75% küsimustele 2. Iseseisev töösooritus Praktiliste simulaatorharjutuste läbiviimisel kasutatakse jäljendatud keskkonnas jäljendatud töökeskkonda ning koolitatavad saavad oma teadmisi praktikas rakendada. Koolitajad jälgivad tegevusi ning annavad tagasisidet soorituse kohta III. ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID JA LÜHIKIRJELDUS ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud lennujuht: 1) Omab ülevaadet viimastest muudatustest väljaõppejuhendamisega seotud seadusandluses 2) Väärtustab üksuse koolitusplaani alusel toimuvat tegevust uute kolleegide juhendamisel 3) Oskab loovalt läheneda igale juhendatavale 4) Tähtsustab meeskonnatöö osa edukas juhendamisprotsessis 5) Tunneb ajakohaseid käitluspraktikaid (STDI) ÕPPEAINE KIRJELDUS Kursuse eesmärk on esile tuua ja kinnistada väljaõppejuhendamise metoodikat. Käsitletavad teemad on: 1. Vestluse läbiviimine ja küsimuste esitamine 2. Eesmärkide püstitamine 3. Tagasiside andmine 4. Õppija (õpistiilid jm täiskasvanuõppimise olulised aspektid) 5. Väljaõppejuhendaja rollid juhendamisel 6. Suhtlemine (tasandikasutus juhendamisel) 7. Isiksuse omadused  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 87 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 8. Motivatsioon (motivatsiooni olemus, juhendatava motivatsiooni käivitamine ja säilitamine, juhendaja motivatsioon) 9. Stressi teadvustamine ja sellega toimetuleku strateegiad 10. Praktilised oskused juhendamisel: briifing, sekkumine, töömeetodid, kokkuvõte, hindamine 11. Seadusandlus 12. Mõttemall(mental model) 13. Olukorra mõistmine 14. Meeskonnatöö 15. Ohutusalane regulatsioon, ajakohane käitlusprakitka 16. Kursusel omandatud teooria rakendamine praktikas  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 88 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.2.22 Õppeaine Protseduuriline lähenemislennujuhtimine I. ÕPPEAINE ÜLDANDMED ÕPPEAINE KOOD ja NIMETUS ATS.062 Protseduuriline lähenemislennujuhtimine (eesti ja inglise keeles) Approach Control Procedural ÕPPEKAVA, ERIALA Lennuliiklusteenindus (2282) TÖÖMAHUD ja VORMID kontaktõpe: 20t, iseseisev töö: 10t, praktika: 105t ÕPETAMISE KEELED Inglise LISAINFO (eeldusained) Õppruil peab eelnevalt olema läbitud ADI/TWR ja APS pädevusõppe moodulid ÕPPEJÕUD J.Rautavuoma, T.Keskikuru II. ÕPPEAINE EESMÄRK, ÕPIVÄLJUNDID JA LÜHIKIRJELDUS ÕPPEAINE EESMÄRK Valmistada ette õppur tööks protseduurilises lähenemislennujuhtimisüksuses ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Õppeaine läbinud üliõpilane: 4) Teab lähenemislennujuhi tööks vajalikke reegleid ja seadusi 5) Korraldab lennuliiklust lennujuhtimisüksuse vastutusalas ohutult ja sujuvalt 6) Oskab edastada lennuinfot 7) Suhtlemisel pilootide ja koostööpartneritega kasutab standardset fraseoloogiat, ebatavalistes olukordades on side selgelt arusaadav 8) Teeb koostööd teiste üksustega SISU LÜHIKIRJELDUS Praktilised tööharjutused jäljendatud töökeskkonnas Seminarid harjutuste analüüsimiseks III. HINDAMISVIISID JA -KRITEERIUMID ARVESTUSE SAAMISE Läbitud nii teoreetiline kui praktiline osa täies mahus TINGIMUSED koos vastava hindamisega VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE Puudub VÕIMALUSED HINDAMISVIIS VASTAVAD HINDAMISKRITEERIUMID 1. Teooriatest, mitteeristav Õigesti on vastatud vähemalt 75% küsimustele. hindamine 2. Iseseisev töösooritus Kõik harjutused tuleb sooritada positiivselt. Sooritatuks jäljendatud keskkonnas, 3 loetakse harjutus juhul, kui üliõpilase teoreetilised harjutust, mitteeristav teadmised võimaldavad tal tegutseda vastavalt reeglitele, hindamine tagatud on lennuohutus ja liikluse sujuvus, vastutusala kasutamine on ratsionaalne, lennuinfot antakse piisavas mahus, harjutuse jooksul ei esine lennujuhi poolt põhjustatud viivitusi enam kui 20 minutit, raadioside on arusaadav, koostöö teiste üksustega on korrektne. Harjutuse hindamiseks kasutatakse järgnevat süsteemi: Harjutuse alguses on hinnataval 5 punkti. Iga eksimus annab teatud arvu miinuspunkte. Positiivse tulemuse väärtus on vähemalt 2 punkti. Täpsem tabel erinevate eksimuste kaaluga on saadaval õppejõult.  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 89 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 IV. AJAKAVA ja TEEMADE LOETELU TEEMA TASE MAHT 1.Sissejuhatus (APP INTR) on omandatud eeldusainete läbimisel 2. Lennundusõigus (APP LAW) 1h 2.1 LAW 1.1.1 Lennujuhiloa väljaandmise tingimused 3 2.2 LAW 2.2.1 Õhuruumide struktuur ja klassifikatsioon 3 Ülejäänud teemad õppeaines APP LAW on omandatud eeldusainete läbimisel 3. Lennuliikluse korraldamine (APP ATM) 14 h 3.1. ATM 1.1 Lennujuhtimisteenus lähenemislennujuhtimisüksuses 3.1.1 (1.1.1) Vastutusala 3 3.1.2 (1.1.2) Lähenemislennujuhtimisteenuse osutamine 4 Teemad ATM 1.2 – ATM 5.2 on omandatud eeldusainete läbimisel 3.2 ATM 6.1 Kõrgushajutus 3.2.1 (6.1.1) Kõrgushajutusmiinimum ja selle rakendamine 4 3.2.2 (6.1.2) Suurendatud kõrgushajutusmiinimum ja selle rakendamine 4 3.2.3 (6.1.3) Kõrgushajutus eriolukordades 3 3.3 ATM 6.2 Horisontaalhajutus 3.3.1 (6.2.1) Pikihajutuse tagamise meetodid (DME, RNAV) 4 3.3.2 (6.2.2) Külghajutuse tagamise meetodid (VOR, RNAV) 4 3.3.3 (6.2.3) Lõikuvad lennusuunad 4 3.3.4 (6.2.4) Piirkondlik navigatsioon 4 Teema ATM 6.3 on omandatud eeldusainete läbimisel Teema ATM 7.1 on omandatud eeldusainete läbimisel 3.4 ATM 8.1 Lennuandmete töötlemine 3.4.1 (8.1.1-8.1.3) Lennuandmete uuendamine kuvaril ja nende analüüsimine 4 3.4.2 (8.1.4-8.1.5) Lennuplaaniandmete hankimine ja kasutamine 3 Teema ATM 9.1-9.3, 10.1 on omandatud eeldusainete läbimisel 3.5. ATM 10.2 Lennujuhtimise teenus 3.5.1. (10.2.1) Vastutus protseduurilise lähenemislennujuhtimise teenuse 2 osutamisel 3.5.3. (10.2.2) Lennujuhtimine IFR ,VFR, SVFR lendudele VMC-s ja IMC-s 4 3.6 ATM 10.3 Liikluse korraldamise protsess 3.6.1. (10.3.1) Situatsiooniteadlikkuse säilitamine 4 3.6.2. (10.3.2) Konfliktsituatsioonide õigeaegne tuvastamine 4 3.6.3. (10.3.3-10.3.5) Erinevate lahenduste leidmine ja meetodite rakendamine 5 ohutu ja efektiivse liiklusvoo tagamisel 3.6.4 (10.3.6) Prioriteetide määratlemine 4 3.6.5 (10.3.7) Koostatud plaani täideviimine 3 3.6.6 (10.3.8) Täideviidud plaani ohtuse ja effektviisuse tagamine 4  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 90 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 3.7 ATM 10.4 Liikluse haldamine 3.7.1 (10.4.1) Saabuvate, väljuvate, ülelendavate lendude korraldamine 4 3.7.2 (10.4.2) Võtted töökoormuse juhtimiseks arvestades isikliku suutlikkust 5 3.7.3 (10.4.3) Liikluse korraldamine erinevate lähenemisprotseduuridega 4 3.7.4 (10.4.4-10.4.5) Kordusringile minek ja sellega kaasnevad töövõtted 4 3.8 ATM 11.1 Üldised protseduurid ootetsoonis 3.8.1 (11.1.1) Ooteprotseduuride kasutamine 3 3.8.2 (11.1.2) Ooteprotseduuride läbimist mõjutavate faktoritega arvestamine 3 3.9 ATM 11.2 Lähenevad õhusõidukid 3.9.1 (11.2.1) Arvestusliku saabumisaja arvutamine 3 3.9.2 (11.2.2) Lennuliikluse organiseerimine ootetsoonides 4 4. Meteoroloogia (APP MET) on omandatud eeldusainete läbimisel 5. Navigatsioon (APP NAV) on omandatud eeldusainete läbimisel 6. Õhusõidukid (APP ACFT) on omandatud eeldusainete läbimisel 7. Inimtegur (APP HUM) on omandatud eeldusainete läbimisel 8. Seadmed ja süsteemid (APP EQPS) on omandatud eeldusainete läbimisel 9. Töökeskkond (APP PEN) on omandatud eeldusainete läbimisel 10. Eriolukorrad (APP ABES) 5h 10.1. ABES 1.1 Ülevaade eriolukordadest 10.1.1 (1.1.1) Sagedamini esinevad eriolukorrad 1 10.1.2 (1.1.2) Potentsiaalsete ja toimunud eriolukordade kindlaks tegemine 3 kriisiolukorras 10.1.3 (1.1.3) Protseduurid kindlates eriolukordades 2 10.1.4 (1.1.4) Kõik võimalikud eriolukorrad mille jaoks puuduvad kindlad 2 protseduurid 10.1.5 (1.1.5) Eriolukorras aset leidvate sündmuste mõju ohutusele 2 10.2. ABES 2.1 Raadioside eriolukorras 10.2.1 (2.1.1) Efektiivse raadioside pidamine olukordades mille jaoks puudub 4 standard fraseoloogia 10.3. ABES 2.2 Töökoormuse reguleerimine 2 10.3.1 (2.2.1) Töökoormusega toimetuleku meetodid 4 10.3.2 (2.2.2) Tegevuste järjestus olulisuse alusel 4 10.3.3 (2.2.3) Efektiivse infoleviku tagamine 2  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 91 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 10.3.4 (2.2.4) Abi küsimine 10.4. ABES 2.3 Õhk-maa koostöö 3 10.4.1 (2.3.1) Piloodilt vajaliku informatsiooni saamine 3 10.4.2 (2.3.2) Piloodi aitamine 10.5. ABES 3.1 Tööprotseduurid eriolukorras 3 10.5.1. (3.1.1) Erinevatele olukordadele vastavate protseduuride kasutamine 10.5.2. Kaitselennundusega seotud eriolukorrad 10.6. ABES 3.2 Raadioside katkemine 2 10.6.1 (3.2.1) Piloodi tegutsemine raadioside katkemise korral 3 10.6.2 (3.2.2) Lennujuhi tegutsemine raadioside katkemise korral õs-ga 3 10.7. ABES 3.3 Ebaseaduslik sekkumine (3.3.1) Protseduuride rakendamine 10.8. ABES 3.4 Eksinud või tundmatu õhusõiduk 3 10.8.1 (3.4.1-3.4.2) Protseduurid eksinud või tundmatu õhusõiduki 4 abistamiseks 10.9 ABES 3.5 Kõrvalekaded (3.5.1) Navigatsioonilise abi pakkumine piloodile 11. Lennuväljad (APP AGA) on omandatud eeldusainete läbimisel 12. EKSAM HARJUTUSED SISU HULK TA 01 Väljuv IFR liiklus: õppur peab hajutama 2 väljuvat 1 õhusõidukit (4 x 2 õ/s) TA 02 Väljuv IFR liiklus: õppur peab hajutama 3 väljuvat 1 õhusõidukit (3 x 3 õ/s) TA 03 Väljuv IFR liiklus: õppur peab hajutama 8 õhusõidukit 1 TA 04 Väljuv IFR liiklus: õppur peab hajutama 10 õhusõidukit 1 TA 05 Saabuv IFR liiklus: õppur annab sisenemisloa ja 1 lähenemisloa kui eelnev õ/s on maandunud (STAR, ILS Z RWY 26, VOR RWY 08) TA 06 Saabuv IFR liiklus: õppur annab sisenemisloa ja 1 lähenemisloa kui eelnev õ/s on maandunud (VOR RWY 08/26) TA 07 Saabuv IFR liiklus ja ülelendav IFR õhusõiduk (ILS Z 1 RWY 26 / VOR RWY 08) TA 08 Saabuv IFR liiklus ja ülelendav IFR õhusõiduk (VOR 1 RWY 08 / RWY 26) TA 09 Saabuv IFR liiklus ( STAR ILS Z) 1 TA 10 Saabuv IFR liiklus (VOR) 1 TA 11 Saabuv IFR liiklus ( kaks saabuvat, üks ülelendav) 1 TA 12 Saabuv IFR liiklus (ajastatud lähenemine ooteringilt, 4- 1 min. pikihajutus) TA 13 Väljuv IFR liiklus ja ülelendav IFR õhusõiduk ( 9 väljuvat 1 õ/s ja 1 ülelendav õ/s) TA 14 - Saabuv, lahkuv ja ülelendav IFR liiklus (kestvus 1 tund) 1  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 92 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 kontrollharjutus TA 15 Lahkuv ja saabuv IFR liiklus ( 2 DEP, 1 ARR, RWY 26, 2 1 x 3) TA 16 Lahkuv ja saabuv IFR liiklus ( 2 DEP, 1 ARR, RWY 08, 2 1 x 3) TA 17 Saabuv ja lahkuv IFR liiklus ( 2ARR, 1 DEP, RWY 26, 2 1 x 3) TA 18 Saabuv ja lahkuv IFR liiklus ( 2ARR, 1 DEP, RWY 08, 2 1 x 3) TA 19 – Saabuv ja lahkuv IFR liiklus ( 4+4 õ/s, kestvus 40 min) 1 kontrollharjutus TA 20 Lahkuv ja saabuv IFR-VFR liiklus ( maapealneliiklemine) 1 TA 21 Lahkuv ja saabuv IFR-VFR liiklus ( liiklemine 1 lennuväljaringil ja maapealne liiklemine) TA 22 Lahkuv ja saabuv IFR-VFR liiklus ( võimalik 1 visuaallähenemine rajale 26, maapealne liiklemine) TA 23 Lahkuv ja saabuv IFR-VFR liiklus ( võimalik 1 visuaallähenemine rajale 08, maapealne liiklemine) TA 24 Lahkuv ja saabuv IFR-VFR liiklus 1 (valgustussüsteemide kasutamine, maapealne liiklemine) TA 25 Lahkuv ja saabuv IFR-VFR liiklus (ülelendav VFR 1 õhusõiduk lähenemisalas, maapealne liiklemine) TA 26 Lahkuv ja saabuv IFR-VFR liiklus (VFR-lend /1+1/ küsib 1 luba sisenemiseks TMA-sse, maapealne liiklemine) TA 27-28 Lahkuv ja saabuv intensiivsem IFR-VFR liiklus 2 (käivitusloa andmise piirangud, maapealne liiklemine) TA 29 - Lahkuv ja saabuv intensiivsem IFR-VFR liiklus 1 kontrollharjutus TA 30 Lahkuv ja saabuv IFR ja eri-VFR liiklus (maapealne 1 liiklemine) TA 31 Lahkuv ja saabuv IFR ja eri-VFR liiklus (ILS- 1 instrumentaallähenemised, maapealne liiklemine) TA 32 Lahkuv ja saabuv IFR ja eri-VFR liiklus (VOR- 1 instrumentaallähenemised, maapealne liiklemine) TA 33 Lahkuv ja saabuv IFR ja VFR liiklus (IFR õppelend 1 treeningualasse, instrumentaallähenemised, maapealne liiklemine) TA 34 Lahkuv ja saabuv IFR liiklus (halvenenud nähtavus, 1 ootetsoon, varulennuväli, maapealne liiklemine) TA 35 - Lahkuv ja saabuv IFR ja VFR liiklus 1 kontrollharjutus TA 36- TA 37 Kordamisharjutused 2 TA 38 Lõpuharjutus (VMC) 1 TA 39 Lõpuharjutus (IMC) 1 TA 40 Lõpuharjutus (VMC/IMC vaheldub) 1  Peatükk 4.2 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 93 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 Märkus: Sõltuvalt õpilaste edasijõudmisest võib teha muudatusi harjutuste sisus ja hulgas  Peatükk 1.10 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 1.10. Koolitusorganisatsioonis aset leidvatest muudatustest teatamise kord 1.10.1. Lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuht teatab Lennuametile planeeritavatest muudatustest koolitusorganisatsioonis, mis võivad mõjutada koolitussertifikaadiga seatud tingimusi. 1.10.2. Muudatused, millest tuleb Lennuametile teatada: a) koolitusorganisatsiooni nime muutus, b) koolitusorganisatsiooni asukoha muutus, c) filiaalide avamine, d) lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuhi vahetumine, e) õppetööd läbiviivate isikute vahetumine, f) muudatused õpperuumides, g) ohutuspoliitikat ja –protseduure puudutavad muudatused, h) koolituseliigid, i) rektori vahetumine, j) õppeplaanid. 1.10.3. Muudatustele a)-h) tuleb enne rakendamist saada Lennuameti heakskiit. 1.10.4. Koolitussertifikaadi muutmise taotlus tuleb Lennuametile esitada kui muutub koolitusorganisatsiooni nimi, asukoht või lisandub uus pädevuskoolitus. 1.10.5. Ettenägematutest muudatustest, mis võivad mõjutada koolitusloaga seatud tingimusi, tuleb teatada esimesel võimalusel 1.10.6. Lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuht teatab Lennuametile koolitustegevuse lõpetamisest ja tagastab Lennuametile koolitussertifikaadi 1.10.7. Lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuht teatab kirjalikult Lennuametile planeeritavatest muudatustest. 1.10.8. Muudatused, mis ei mõjuta koolitusloaga seatud tingimusi, viiakse käsiraamatusse lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni koolitusjuhi poolt hiljemalt üks nädala enne muudatuse kehtima hakkamist. Sellistest muudatusest informeeritakse Lennuameti ja koolitusorganisatsiooni töötajaid dokumendihaldussüsteemi kaudu hiljemalt üks nädala enne muudatuse kehtima hakkamist.  Peatükk 4.10 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 4.10. Lisa 10 Lennujuhtimissimuleetori kirjeldus. Specifications for synthetic training devices (1) üldine keskkond, mis tagab (1) the general environment, which keskkonna, kus STD harjutused töötavad should provide an environment in which ilma mitteseotud tegevuste sekkumata; STD exercises may be run without undue interference EAVA ATS simulaator on from unrelated activities; infotehnoloogiliselt suletud süsteem, mis hõlmab endas kolmes eraldi ruumis EAVA ATS simulator is a closed system, asetsevat terviksüsteemi. Süsteemi põhiosad which includes three whole systems located on lähilennujuhtimise- , in three separate rooms. The main parts of radarlennujuhtimise- ja pseudopilootide the system are the working positions of ... In tööpositsioonid. Lisaks toetab addition the simulator environment is simulaatorkeskkonda teooriaõppeks supported by a classroom for theoretical ettenähtud klassiruum. Kogu süsteemi studies. All of the system data is stored and andmeid säilitatakse ja vahendatakse serveri mediated by a server HOST. The simulator HOST toel. is capable of running one tower, four radar Simulaator võimaldab kasutada ühte torni, and nine pseudopilot positions nelja radar ning üheksat pseudopiloodi simultaneously. positsiooni samaaegselt. EAVA STD is manufactured by UFA, Inc EAVA STD on toodetud UFA, Inc poolt specifically taking into account the spetsiaalselt arvestades meie treeningute requirements of our training. vajadust.  Peatükk 4.10 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 2 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 (2) STD plaan; (2) the STD layout; (3) riistvara/seadmestik; (3) the equipment provided; TWR working Radar working Pseudopilot HOST/IG position* position** position Intel (R) Core Intel(R) Core(TM) Intel (R) Core Intel (R) Core processor (TM) (TM) (TM) i7-4770 i5-3470S i5-3470S i7-2600 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] HP LA2405 Samsung UHD 4k Iiyama Pro Lite screen (40“) Ultra wide LCD TABLET DT2-2100D *TWR tööpositsiooni visuaalseid andmeid *In TWR working position visual data is edastatakse 8 projektori abil, mudel projected using 8 projectors, model Panasonic PT-DZ570. Panasonic PT-DZ570.  Peatükk 4.10 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 3 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 Elektrooniliste stripide rakendamiseks Wacom LCD tablett screens based on Avibit kasutatakse Wacom LCD tahvelekraane, mis system are used for electronic strips. põhinevad Avibit süsteemil. Nii TWR kui RADAR positsioon sisaldavad Both TWR and RADAR postition are endas stripiprinterit, mudel CAB MACH-4. provided with an online strip printer, model: TWR tööpositsiooni heli toodetakse CAB MACH-4. kasutades 5.1 audio süsteemi. In TWR working position sound is produced using 5.1 audio system. **RADAR tööpositsioonil kasutatakse kolme SHARP Aquos Quattron 3D ekraane(60“), et kuvada lisainformatsiooni. **In RADAR working postion three SHARP Aquos Quattron 3D screens (60“) are implemented to provide additional Häälkommunikatsiooniks ning information. koordineerimiseks kasutatakse ATRadio Voice communication and coordination is tarkvara ja ELO puuteekraanide süsteeme done using ATRadio and ELO touchscreen ning kahesuunalisi raadioid. system and two-way raadios. (4) the display presentation, (4) funktsionaalsus ning operatiivse info functionality, and updating of operational uuendamine; information; Kõik funktsionaalsused on vastavuses koolitusvajadustega ning vastavalt All display presentation is in compliance vajadusele kohandatavad. with the training needs and adjusted as needed. Harjutuseks vajalike andmete tootmiseks on peamiseks tööriistaks Multipanel. Main tool to produce training needed data displays is the Multipanel. Multipaneli põhieesmärk on tagada standardrakendus, mis toetab kohandatavat The main purpose of the MultiPanel kuvapaneelide asetust erinevateks application is to provide a standard otstarveteks. Nagu näiteks valgustuspaneel, application which supports highly  Peatükk 4.10 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 4 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 ilmainfopaneel või juhtseadmepaneel. customizable display panel layouts for various purposes, like lighting control panel, weather information display panel, or device control panel. The Integrated MultiPanel Editor võimaldab The integrated MultiPanel Editor enables the kasutajale luua individuaalselt vajalikud user to create individual panel layouts paneeli jaotused, mis vastavad tema meeting his requirements. nõuetele. Detailed information : MultiPanel Detailne informatsioon: MultiPanel Application Manual ATTower – APPL – Application Manual ATTower – APPL – 021 021 (5) aircraft performance data; (5) õhusõidukite jõudluste omadused; Aircraft performance data distinguishes Õhusõidukite jõudluste andmed eristuvad between five major aircraft categories – viie erineva kategooriana – helikopterid, helicopter, high performance aircraft, jet high performance õhusõidukid, aircraft, propeller aircraft, and turboprop reaktiivmootoritega õhusõidukid, propeller aircraft. õhusõidukid ning turpoprop õhusõidukid. Detailne informatsioon : ATEditor Data Detailed information : ATEditor Data Preparation Manual – Vol 1, Chapter 9.6 Preparation Manual – Vol 1, Chapter 9.6 ‘Creating Aircraft performance Data’. ‘Creating Aircraft performance Data’. (6) võimalus reaalajas toimuvateks (6) the availability of real-time changes muudatusteks harjutuse kestel; during an exercise; STD võimaldab ning toetab täielikku STD allows and suport full real-time reaalajas toimuvaid muudatusi harjutuse changes during an exercise. kestel. (7) toimingud, mis tagavad (7) the processes by which the training koolitusorganisatsioonile personali, kes organisation can be assured that staff on seotud STD kasutamisega, pädevuse; associated with the training conducted with the use of an STD are competent; Instruktorid ning hoolduspersonal on läbinud tootja poolt läbiviidud treeningu.  Peatükk 4.10 EESTI LENNUAKADEEMIA Lehekülg 5 LENNULIIKLUSTEENINDUSE Muudatus 26 KOOLITUSORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT Kuupäev 30.04.20 Instructors and maintenance personnel have undergone manufacturer's training. (8)STD hääletuvastus süsteemi realistlikus; (8) the degree of realism of any voice STD-l on võimekus kasutada hääletuvastus recognition system associated with the süsteemi, mis põhineb BBNT HARK ning STD; Avoke kõrge täpsusega hääletuvastus The STD has the capability of voice mootoritel. recognition system which is based on upon Igapäevastes treeningutes seda süsteemi ei the BBNT HARK and Avoke high accuracy kasutata. Treeninguga on seotud voice recognition engines. pseudopiloodid. Everyday training the system is not used. Pseudo-pilots are involved with a training. (9) STD kasutamine töökohaeelseks koolituseks; (9) STD used for pre-on-the-job training STD kasutatakse töökohaeelseks STD is used for pre-on-the-job training. The koolituseks. Simulaatori plaan, simulator layout, working positions and tööpositsioonid ning töökoha kuvarid workstations displays are based on of the põhinevad eksisteerivatest keskkondadest. existing environments. Some tools like Mõned tööriistad nagu elektroonilised electronic strip boards, coordination stripilauad, koordineerimispositsioonid, stations, position lighting, headsets, ect. are asukoha valgustus, peakomplektid jne on exactly the same as in the real units/working täpselt samad, nagu ka reaalsetes positions. üksustes/tööpositsioonidel. Most of screens design and functionality are Enamus ekraanide disaine ning very close to reality. funktsionaalsuseid on väga sarnased reaalsusele. There is an ability to create a simulation of Olemas on võimekus luua simulatsioon the environment according to the customer's keskkonnas vastavalt kliendi soovidele. wishes.