Taotlus

L359 Balti-Püssi 330kV mast 88 asendada uuel asukohal 2x330kV mastiga. Balti-Püssi liin jagatakse kaheks lõiguks Püssi - M88 (L359_1) ja M88 - Balti (L3590_2). Mastis 88 asuvad ümberühendatavad liiniloogad, liinikonfiguratsiooni muutmiseks Püssi-Tartu või Balti-Tartu. Loogad lahendatud 149Y vastaval joonisel. 3145 12 41.67 468 3151 12 40.56 3150 88 12 41.15 702 kraav 12 40.37 kraav 150Y 701 12 40.50 88 3152 700 12 40.91 12 40.71 3149 699 12 41.82 1306 698 12 40.16 12 41.87 1305 12 40.13 3153 1304 12 41.06 3125 12 40.17 3148 12 41.72 1303 118 12 40.65 12 42.11 1910 3131 1302 12 39.81 12 41.56 12 41.98 1909 12 40.08 3154 kr. 12 40.26 3136 697 1908 12 41.86 kr. 12 40.47 3147 12 41.79 12 40.17 1907 3124 74 119 1519 2 12 41.17 2514 12 42.09 METMAST 41.841.6 4 12 40.02 467 METMAST 1522 1906 7 12 119 2513 3130 1301 .7 41.7 3 1520 12 40.18 3155 41 METMAST 12 41.59 12 41.69 METMAST 1521 2512 12 40.22 3139 .8 8 12 40.50 3146 696 12 3143 12 40.80 12 41.99 41 2511 40.53 12 41.12 12 40.47 3118 2510 12 40.08 3123 52 1905 12 4 1. 12 41.38 3117 12 41.81 12 40.07 3135 kraav 3141 3144 89 12 41.44 1300 3116 kraav 12 41.64 12 40.84 12 12 41.49 40.24 3115 695 12 40.04 12 41.73 2509 3129 12 3114 3164 3142 12 3138 40.79 12 41.12 42.13 12 41.37 Liin L300 Balti -Tartu 12 40.36 12 41.39 1904 12 40.98 L300 Balti-Tartu liin demonteerida mastide kraav 3122 12 1299 41.31 3113 3163 vahemikus 1-119. Demontaaž on lahendatud 3134 12 12 3140 41.37 12 40.65 12 41.84 40.81 12 40.12 projektiosaga 11013K11 - L300 demontaaž. 1 2508 3167 .0 12 40.79 12 40.21 1 42 41518 .2 TOMMITS .5 3162 41 120 3128 694 1517 1903 40 12 METMAST 3137 12 41.85 12 40.10 12 40.94 12 40.51 7 .2 0 TOMMITS 1516 42 12 . 87 3112 Liin L300 Balti -Tartu 1515 40 TOMMITS 151Y METMAST 1514 12 41.03 3166 1298 12 3133 12 40.72 3121 12 41.29 12 41.41 2507 40.43 330kV mast 119 asendada olemasoleval asukohal. 12 40.49 3161 12 40.16 693 1902 3127 12 40.77 12 41.82 152 12 40.41 3111 12 40.82 3165 12 41.38 3160 METMAST 40.58 1510 12 40.22 2506 1513 1297 METMAST 3120 40.42 12 41.28 12 41.59 12 40.46 75 1511 METMAST 1512 40.45 METMAST 40.64 1901 3110 3159 3126 692 12 40.83 12 41.42 12 41.36 12 40.65 12 40.21 3158 2505 12 40.83 3119 1296 12 41.76 12 40.30 12 40.13 153 691 12 1900 41.15 12 3109 40.44 12 3157 40.37 Liin L300 Balti -Tartu 330kV mast 120 asendada olemasoleval asukohal. Tingmärgid 12 40.60 METMAST 1508 Katastriüksuse piir METMAST 1507 40.65 40.72 2504 1295 3156 12 41.38 76 12 41.46 Liin L118 Sirgala - Ahtme 12 40.33 Projekteeritud 330/110kV ja 110kV mastid 1509 METMAST METMAST 1506 40.91 40.64 Liin demonteerida mastide vahemikus M152 - 690 1899 12 41.67 M178Y,12178Y 40.19 - 196Y. Demontaaž ei ole 3108 12 39.86 49.80 lahendatud käesoleva projekti mahus. Projekteeritud 330kV, 330/110kV ja 1294 2503 12 41.00 110kV õhuliini telg 12 40.90 TELLIJA PEATÖÖVÕTJA Koordinaadid: L-EST '97 SÜSTEEMIS 689 1898 3107 12 40.41 Kõrgused: EH2000 süsteemis 12 41.57 12 39.78 Liin L118 Sirgala - Ahtme Geodeetiline alusplaan: nr G-19-15, L300 Balti- Tartu elektriliini projekteerimise 110 kV mast 153 paigaldada uuele asukohale. geodeetilised uuringud, Rae Geodeesia OÜ, 08-11.2019 / 21.04.2020 1293 2502 12 40.43 12 40.51 Elering AS LEONHARD WEISS OÜ Kadaka tee 42 Vesse 8, 11415 Tallinn PROJEKTI NIMETUS 12915 Tallinn Telefon +372 601 2285 3106 1897 12 40.54 12 40.24 +372 715 1222 E-post [email protected] Sirgala AJ 110kV õhuliini ühendus [email protected] www.leonhard-weiss.ee Registrikood 12083348 ERIOSA PROJEKTI NIMETUS 153 1505 688 TOMMITS 40.97 2501 121Y Asendiplaani joonised 12 39.60 1504 12 40.20 1 METMAST 40.23 AMET NIMI ALLKIRI 12 1292 12 39.75 1502 TOMMITS PROJEKTEERIJA R. Kivistik 1503 1501 TOMMITS 41.40 METMAST 40.24 3105 OBJEKTI ASUKOHT (AADRESS) 1896 12 39.85 Toila vald 12 39.70 Liin L300 Balti -Tartu / L118 Sirgala - Ahtme KINNITAJA H. Luik 2500 12 39.33 330kV mast 121 asendada olemasoleval asukohal 330/110 kV mastiga. JOONISE NIMI MÕÕTKAVA INSENER H. Luik Asendiplaan 3104 12 39.85 M 1:2000 12 687 39.53 PROJEKTIJUHT H. Luik TÖÖ NR JOONISE TÄHIS - LEHT (LEHTI) STAADIUM 1291 Koostatud / trükitud: 08.05.2020 / 23.04.2020 av 12 39.58 10013K2 AS-4-01 1(1) PÕHIPROJEKT kra 1895 Faili nimi: 10013K2_PP_AS-4-01_v01_Asendiplaan.dwg 12 39.85 TELLIJA: Elering AS PÕHIPROJEKT Tel +372 715 1222 Kadaka tee 42 12915, Tallinn Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu-Kilingi- Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu-Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus Projektijuht: Heigo Luik Nr 10013K10 TALLINN mai 2020 LEONHARD WEISS OÜ Vesse 8 Tel +372 601 2285 [email protected] Registrikood 12083348 11415 Tallinn EL10665798-0001 www.leonhard-weiss.ee  Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe Põhiprojekt L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu- LEONHARD WEISS OÜ 10013K10 Lk 2 Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu- Ver 1 - 24.04.2020 Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa: Suurenergeetika projektgrupi juht Heigo Luik Tel. 53 402 066 Pädevustunnistus nr. EL-361-19 Projekteerija Ranno Kivistik [email protected] Tel. 53 330 987 Kutsetunnistus nr. 151009 Projekteerija Risto Rusin [email protected] Tel. 50 87 870 Projekteerija Matti Kapanen [email protected] Tel. 58 545 446 Tehnik Maarit Brit Tanni [email protected] Tel. 53 305 435 Maateenuse spetsialist Marje Metsanurk [email protected] Tel. 51 58 05 Ekspert Ando Funk [email protected] Tel. 53 47 48 11 Kutsetunnistus nr. 151690  Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe Põhiprojekt L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu- LEONHARD WEISS OÜ 10013K10 Lk 3 Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu- Ver 1 - 24.04.2020 Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus SISUKORD SELETUSKIRI .................................................................................................................................... 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................... 4 1.1. L300 rekonstrueerimise üldkirjeldus ...................................................................................... 4 1.2. Tartu AJ 110 ja 330kV sisestused projektiosa üldkirjeldus .................................................... 5 1.3. Ehitusloa taotlemine ............................................................................................................. 6 2. Alusdokumendid ....................................................................................................................... 6 2.1. Projekteerimise lähteandmed................................................................................................ 6 2.2. Ehitusuuringud ...................................................................................................................... 6 2.3. Normdokumendid ................................................................................................................. 6 2.4. Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 9 2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed................................................................................ 9 3. Trassi kirjeldus ja kitsendused .................................................................................................. 9 3.1. 110 ja 330 kV õhuliini trassi kirjeldused ................................................................................ 9 3.2. Keskkonnamõju nõuded ja kitsendused .............................................................................. 10 3.3. AÜ Tiigiaed nõuded ja kitsendused ..................................................................................... 10 3.4. Maaparandussüsteemide nõuded ja kitsendused ............................................................... 10 3.5. Tartu Linnavalitsuse märkused ........................................................................................... 11 3.6. Telia märkused ................................................................................................................... 12 4. Tehniline lahendus ................................................................................................................. 12 4.1. Ristumised .......................................................................................................................... 13 4.2. Pinnasekatete taastamine ja säilitamine ............................................................................. 14 4.3. Mastitüüpide kirjeldus ......................................................................................................... 14 4.4. Vundamendid – üldine kirjeldus .......................................................................................... 15 4.5. Maandus ja potentsiaaliühtlustus ........................................................................................ 17 4.6. Faasijuhtme tüüp ning OPGW üldine iseloomustus ............................................................ 17 4.7. Isolatsioon ja liinitarvikud .................................................................................................... 18 5. Demontaaži tööd .................................................................................................................... 18 6. Mastide tähistamine ............................................................................................................... 19 7. Nõuded töövõtule ja töövõtjale ............................................................................................... 20  Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe Põhiprojekt L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu- LEONHARD WEISS OÜ 10013K10 Lk 4 Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu- Ver 1 - 24.04.2020 Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus SELETUSKIRI 1. Üldandmed 1.1. L300 rekonstrueerimise üldkirjeldus Elering AS rekonstrueerib Balti-Tartu 330 kV õhuliini nr L300. Rekonstrueerimisele kuulub liinilõik vahemikus mast 119 kuni Tartu alajaam, pikkusega 133km. Liini kogupikkus on Balti alajaamast kuni Tartu alajaamani 167,9 km. Liin kulgeb läbi kolme maakonna Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Tartumaa. Kõik olemasolevad mastid L300 liinil asendatakse uutega, lisaks tõstetakse samadele mastidele paralleelselt kulgevad 110 kV õhuliinid. Mastidele paigaldatakse kiudoptilise sidekaabliga piksekaitsetross. Asendatavad mastid paigaldatakse olemasolevate mastide asemele. Liin rekonstrueeritakse olemasolevas 330 kV kaitsevööndis. Olemasolevast trassikoridorist välja minevad liinirajatised, mis on vajalikud olemasolevate liinide ja alajaamade sidumiseks, lahendatakse eraldi projektiosadena, millele on taotletud omavalitsustest projekteerimistingimused ja asjast huvitatud organisatsioonidelt tehnilised tingimused ning võetakse eraldi ehitusload. Mastide vahemikus mast nr 1 Balti alajaam – mast nr 118 330 kV liin demonteeritakse. Projekti köidete jaotus: • Projekt 10013K1 Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine • Projekt 10013K11 Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini demontaaž vahemikus Balti AJ – mast nr 119 Balti-Tartu 330 kV liiniga samadele mastidele riputatakse järgmised 110 kV õhuliinide ahelad: • L118 (Ahtme – Sirgala) • L136 (Ahtme – Illuka) • L104A (Illuka – Alutaguse) • L104B (Alutaguse – Mustvee) • L158 (Mustvee - Saare) • L157 (Tartu – Saare) Sellest tulenevalt ehitatakse uued 110 kV haruühendused 330 kV liini koridorist järgmiste alajaamade ühendamiseks. Uute haruühenduste maht ja tehniline lahendus on lahendatud eraldi projektiosadena. • Projekt 10013K2 Sirgala AJ 110 kV õhuliini ühendus • Projekt 10013K3 Ahtme AJ 110 kV õhuliini ühendus • Projekt 10013K4 Illuka AJ 110 kV õhuliini ühendus • Projekt 10013K5 Alutaguse AJ 110 kV õhuliini ühendus • Projekt 10013K6 Alajõe AJ 110 kV õhuliini ühendus • Projekt 10013K7 Mustvee AJ 110 kV õhuliini ühendus • Projekt 10013K8 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus • Projekt 10013K9 Voldi AJ 110 kV õhuliini ühendus • Projekt 10013K10 Tartu AJ 110 ja 330kV sisestused (käesolev projekt ) Lisaks eelnimetatud 110 kV haruühendustele teostatakse 330 kV liini ühendused järgmistes projekti köidetes: • Projekti 10013K1 mahus masti nr 119 juures ühendatakse L300 330kV liin liiniga L359 Balti- Püssi.  Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe Põhiprojekt L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu- LEONHARD WEISS OÜ 10013K10 Lk 5 Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu- Ver 1 - 24.04.2020 Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus • Projekti 10013K10 Tartu AJ sisestused mahus ehitatakse ümber 330kV liinide ühendused Tartu alajaama 330kV jaotlaga Balti-Tartu L300, Tartu-Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301 ja Tartu-Pihkva L358, et tagada tänapäevased nõuded. 1.2. Tartu AJ 110 ja 330kV sisestused projektiosa üldkirjeldus Käesolev projekt lahendab eelnevas peatükis mainitud liinide Tartu- Saare L157, Tartu-Emajõe L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu-Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu-Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehituse. Projekti mahus on kirjeldatud ümberehitustööd järgevas mahus: • Ehitatakse uus kaheahelaline 110 kV õhuliin Tartu- Saare L157, Tartu-Emajõe L8055 liinidele, rekonstrueeritava liini pikkus 900m, mille mahus paigaldatakse/asendatakse 7 masti. • Ehitatakse uus üheahelaline 330 kV õhuliin Tartu-Kilingi-Nõmme L507 liinile, rekonstrueeritava liini pikkus 700m, mille mahus paigaldatakse/asendatakse 3 masti. • Ehitatakse uus kaheahelaline 330 kV õhuliini väljaviik Tartu-Valmiera L301, Tartu-Pihkva L358 liinile, rekonstrueeritava liini pikkus 510m, mille mahus paigaldatakse/asendatakse 2 masti. • Lisaks jääb antud ümberühenduste tulemusel Balti-Tartu L300 330kV liin 385m ulatuses töösse olemasolevatele kaheahelalisele mastidele paigaldatuna ühele poole maste, juba rekitud mastide 451Y ja 452Y vahelisel alal. Projekteerimistööde mahus on proovitud ära kasutada võimalikult palju olemasolevaid masti asukohti ning liinikoridori, kogu rekonstrueerimise ümberehituse maht toimub olemasolevate 110 ja 330kV kaitsevööndite sees, muutuvad ainult liini ühendused ja sellest tingituna liini teljed. Ümberehitustööde maht plaanil (toodud punase joonega)  Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe Põhiprojekt L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu- LEONHARD WEISS OÜ 10013K10 Lk 6 Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu- Ver 1 - 24.04.2020 Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus 1.3. Ehitusloa taotlemine Uute, rekonstrueeritava L300 trassikoridorist välja jäävate, 330 kV ja 110 kV liinirajatiste (sisseviikude ja haruühenduste) ehitamiseks on kohalikult omavalitsustelt taotletud ümberehituse linnaehituslikud nõuded ning käesoleva projekti alusel taotletakse ehitusluba. Tartu 110kV ja 330kV sisestused paiknevad Tartu Linna haldusalas. Sellest tulenevalt on taotletud järgnevad ümberehituse linnaehituslikud nõuded: • Ümberehituse linnaehituslikud nõuded nr 9-6.2/LEN-19-079, Tartu Linnavalitsus linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond (projekti lähtedokument 10013K10_PP_AA-1- 01). 2. Alusdokumendid 2.1. Projekteerimise lähteandmed Lähteandmetena on aluseks võetud: • Elering AS hankedokumendid Projekteerimistöödel on alusplaanina kasutatud RAE GEODEESIA OÜ poolt 2020 aasta veebruar koostatud geodeetilist alusplaani L300 Balti- Tartu elektriliini projekteerimise geodeetilised uuringud TÖÖ NR: G-19-15. Projekteerimistööde käigus on arvestatud koostamisel oleva Ilmatsalu B3 B-kategooria maagaasitorustiku rajamise tööprojektiga (EG Ehitus töö nr E185). 2.2. Ehitusuuringud Käesolevas põhiprojekti mahtu on lisatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt koostatud ehitusgeoloogiline uuringu aruanne töö nr 19-090 (9) „L300 Balti-Tartu 330/110 kV õhuliini mastide rekonstrueerimine Lõik 9: Voldi harust kuni Tartu alajaamani koos Voldi haruliini ja Tartu alajaama ühendusliinidega“ Lisaks on LEONHARD WEISS OÜ mõõtelabori poolt koostatud pinnase eritakistuse katseprotokollid nr.10013K10_PP_AA-9-03_Tartu-Sisestused, mis on koostatud iga masti asukohas. 2.3. Normdokumendid Käesoleva dokumendi koostamisel on lähtutud järgmistest eeskirjadest ja normdokumentidest ja määrustest ning kehtivatest standarditest: • EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ • MKM määrus nr. 97 17.07.2015.a. „Nõuded ehitusprojektile“ Elektripaigaldise projekteerimisel võetud aluseks: • Ehitusseadustik • Seadme ohutuse seadus • EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications  Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe Põhiprojekt L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu- LEONHARD WEISS OÜ 10013K10 Lk 7 Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu- Ver 1 - 24.04.2020 Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus • EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia • EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c. • EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldise käit“ • Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. • Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa • „Elektrilevi OÜ (0,4…20 kV) võrgustandard“ • Jäätmeseadus • Keskkonnaseadustiku üldosa seadus • Töötervishoiu ja tööohutuse seadus • Tartu Linnavolikogu määrus "Kaevetööde eeskiri" Vastu võetud 18.12.2003 nr 52 • Tartu linna jäätmehoolduseeskiri Vastu võetud 28.06.2018 nr 29 • Tartu linnavalitsuse määrus "Teede ja tänavate sulgemise kord" Vastu võetud 28.12.2012 nr 20 • Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Seadmete valikul ja paigaldamisel võtta aluseks: EVS-EN ISO 898-1, Mechanical prosperties of fasteners – Part 1: Bolts, screws and studs EVS-EN 1090-1, Execution of steel structures – Part 1: General rules and rules for buildings. EVS-EN 1991-1 -1 to 7, Eurocode 1: Actions on structures – Part 1 EVS-EN 1992-1-1 to 2, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1992-1-3, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1993-1-1 to 12, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-2, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-3-1, Eurocode 3: Design of steel structures – Part 3-1: Towers, masts and chimneys – Towers and masts. EVS-EN 1993-4-1 to 6, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1997-1, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 1: General rules. EVS-EN 1997-2, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 2: Ground investigation and tes-ting. EVS-EN ISO 9001, Quality management systems – Requirements EVS-EN 50110-1, Operation of electrical installations EVS-EN 50182 Conductors for overhead lines – Round wire concentric lay stranded conductors EVS-EN 50183 Conductors for overhead lines – Aluminium-magnesium-silicon alloy wires EVS-EN 50326 Conductors for overhead lines – Characteristics of greases. EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c. EVS-EN 60038:1983, IEC standard voltages EVS-EN 60071-1, Insulation coordination – Part 1: Definitions, principles and rules EVS-EN 60071-2, Insulation coordination – part 2: Application guide; EVS-EN 60305 Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Ceramic or glass insulator units for a.c. systems – Characteristics of insulator units of the cap and pin type  Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe Põhiprojekt L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu- LEONHARD WEISS OÜ 10013K10 Lk 8 Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu- Ver 1 - 24.04.2020 Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus EVS-EN 60309-1, Plugs, socket-outlets and couples for industrial purposes – part 1: Gene-ral requirements EVS-EN 60372 Locking devices for ball and socket couplings of string insulator units – Dimensions and tests EVS-EN 60383-1, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1kV – Part 1: Ceramic or glass insulator units for a.c. systems – Definitions, test methods and acceptance criteria EVS-EN 60383-2, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Part 2: Insulator strings EVS-EN 60433, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1 kV – Ceramic insulators for a.c. systems – Characteristics of insulators units of the long rod type EVS-EN 60437 Radio interference test on high-voltage insulators. EVS-EN 60445, Basic and safety principles for man-machine interface, marking and identi-fication – Identification of equipment terminals and conductors terminations´ EVS-EN 60721-1, Classification of environmental conditions – Part 1: Environmental para-meters and their severities EVS-EN 60721-2, Classification of environmental conditions – Part 2: Environmental para-meters appearing in nature – Temperature and humidity EVS-EN 60721-3, Classification of environmental conditions – Part 3: Classification of groups of environmental parameters and their severities EVS-EN 60794, Optical fibre cables, IEC/TR 60797, Residual strength of string insulator units of glass or ceramic material for overhead lines after mechanical damage of the dielectric. IEC 60826, Design criteria of overhead transmission lines IEC/TR 61000-1 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part1: General IEC/TR 61000-2, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 2: Environment IEC 61000-3, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3, Limits EVS-EN 61000-4, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4. Testing and measurement techniques 40 EVS-EN 6100-5, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 5: Installation and mitigation guidelines EVS-EN 6100-6, Electromagnetic compatibility – Part 6-2: generic standards – Immunity for industrial environments EVS-EN 61109, Insulators for overhead lines - Composite suspension and tension insulators for a.c.systems with a nominal voltage greater than 1000 V – Definitions, test methods and acceptance criteria EVS-EN 61300-3, Fibre optic interconnecting devices and passive components – Basic test and measurement procedures IEC/TR 61597, Overhead electrical conductors – Calculation methods for stranded bare conductors. EVS-EN 61897, Overhead lines - Requirements and tests for Stockbridge type aeolian vib-ration dampers. EVS-EN 61936-1, Power installations exceeding 1 kV a.c. – Part 1: Common rules IEC-CISPR 18-1 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 1: Description of phenomena. IEC-CISPR 18-2 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 2: Methods of measurement and procedure for determining limits. IEC-CISPR 18-3 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 3: Code of practice for minimizing the generation of radio noise Lisaks eelnevale tuleb lähtuda Elering AS poolt koostatud 700 seeria nõudetest projekteerimisele ja ehitusele.  Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe Põhiprojekt L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu- LEONHARD WEISS OÜ 10013K10 Lk 9 Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu- Ver 1 - 24.04.2020 Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus Alusdokumentatsioonide pädevusjärjestus on üldjuhul järgmine: 1. Eesti ja EL õigusaktid 2. Eesti standardid (EVS) 3. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.) 4. Rahvusvahelised standardid (IEC, jt.) 5. Riikide kehtivad rahvuslikud standardid (DIN, SFS, GOST, jt.) 6. Materjalide ja seadmete tootjapoolsed juhendid. Töövõtu pakkumisel arvestada Eestis kasutusel olevate viimaste elektrinormide - ja juhistega, kui ka kohalike ametkondade normidega. Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus tuleb arvestada eelpool mainitud normi nõudeid. Juhul, kui Elering AS poolt koostatud juhendi nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad, tuleb täita Elering AS poolt antud juhendi nõudeid. 2.4. Keskkonnatingimused Kõik elektripaigaldise osad, sh kõrgepinge jaotusseade, seadmed, aparaadid, abisüsteemid, hoone ning muu säärane, mis puutuvad kokku väliskeskkonna tingimustega, peavad olema projekteeritud töötama järgmistes väliskeskkonna tingimustes (vt IEC 62271-1): Välitemperatuur: +40˚C kuni -40˚C Maksimaalne õhuniiskus: 100 % Maksimaalne päikesekiirus: kuni 1 000 W/m2 (vt IEC 60721-2-4) Tuule baaskiirus: 21 m/s Maastikutüüp II Maksimaalne jäitekihi paksus: 10 mm Äikesetsoonid: 40-60 tundi aastas Lumekihi maksimaalne paksus maapinnast: 500 mm Kõrgus merepinnast: kuni 1000 m Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada lumekihi paksust, mis võib talvest talve erineda. Lumi, jäätumine ja madal välitemperatuur võivad mõjutada tööde ajakava. Maanduste projekteerimisel on võetud ümbritseva pinna baastemperatuuriks 15°C. 2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed 110 ja 330kVkV õhuliini arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K10_PP_AA-3-02_v01_Tehnilised- lahteandmed. 3. Trassi kirjeldus ja kitsendused 3.1. 110 ja 330 kV õhuliini trassi kirjeldused Rekonstrueeritavad liinid saavad alguse Tartu alajaama 110 ja 330kV jaotlast. Ümberühenduste tulemusel 110 ja 330kV liinide ühendused jaotla lahtritega ei muutu. Edasised renoveeritavate liinide masti asukohad Ravila tn 49a katastriüksusel on jäetud samaks, muutub mõningal määral mastialune maakasutus, üldjuhul väiksemaks.  Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe Põhiprojekt L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu- LEONHARD WEISS OÜ 10013K10 Lk 10 Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu- Ver 1 - 24.04.2020 Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus Peale Ravila ja Betooni tänavaga ristumist, muutuvad liinide ühendused ja masti asukohad võrreldes olemasolevaga. Ühenduste puhul on võimalusel säilitatud mastid olemasolevatele kohtadele. Väljaspool teemad on projekti mahus tegevus lisaks eelnevalt mainitule Ravila tn 82, Ravila tn 90 ja Ravilapõllu katastriüksustel. Peale projekti 10013K1 raames rekonstrueeritava L300 liini ja käesolevas projektis kajastatud 110kV ühendusliinide väljaehitust, viiakse kasutusest välja olemasolev Tartu- Saare 110kV liin. Antud Tartu- Saare 110kV liini demontaaž väljaspool projekti piiritlust ei ole käesoleva projekti mahus ja viiakse ellu hilisemate hangetega. Lisaks viiakse täiendavate hangete ja projektidega ellu Tartu-Valmiera L301 ja Tartu-Pihkva L358 renoveerimised. 110 kV liini kaitsevööndi kogulaius on 50 m, mis koosneb kaitsevööndi laiusest 25 m liini teljest mõlemale poole. 330 kV liini kaitsevööndi kogulaius on 80 m, mis koosneb kaitsevööndi laiusest 40 m liini teljest mõlemale poole. 3.2. Keskkonnamõju nõuded ja kitsendused Keskkonnaalased nõuded ja kitsendused antud liinilõigule puuduvad. 3.3. AÜ Tiigiaed nõuded ja kitsendused Vastavalt AÜ Tiigiaed poolt esitatud tingimustele tuleb ehitustegevusel lähtuda järgnevast: • AÜ Tiigiaed juhatus soovib, et algavatest ehitustöödest meid teavitatakse nädal aega ette. • AÜ Tiigiaed juhatusel on soov, et enne liinide ehitus- ja rekonstrueerimistöödega alustamist sõlmitakse poolte vaheline tagatisrahaga leping, mis kataks võimalikke tööde käigus tekitatud kahjude korvamist ja taastamist vastavalt olemasolevale olukorrale enne tööde alustamist. • AÜ Tiigiaed huvides on, et mastid projekteeritaks nii kõrged kui võimalik, et vähendada liinidest tekkivat müra ja ebameeldivat vibratsiooni. Soovime, et uued mastid hakkaksid asuma võimalikult sama koha peal kus nad praegu asuvad. • AÜ Tiigiaed juhatus teavitas Heigo Luike varasemate liinitööde käigus AÜ-le tekitatud kahjudest, mis on jäänud kas korralikult taastamata (mastide aluse pinnase hilisem vajumine, teede olukorra halvenemine) või hoopis jäänud taastustööd tegemata. • AÜ Tiigiaiale tekitatud ja taastamata kahju: Tartu- Saare L157 liini mast nr 1 rekonstrueerimise käigus varises pinnas ja betoonitükid tiiki (u 10m3). Soovime, et tiik puhastataks sisse vajunud pinnasest ja betoonitükkidest ning masti nr 1 alus planeeritaks. Koosoleku memo originaal on lisatud projektile. 3.4. Maaparandussüsteemide nõuded ja kitsendused Maaameti kitsenduste kaardil on toodud Ravilapõllu 83101:005:0152 katastriüksusel maaparandusühistu tegevuspiirkond 80224305 Jänese Maaparandusühing. Juhul kui kaevetööde mahus avastatakse toimiv maaparandussüsteem tuleb jälgida järgnevad tüüpseid tingimusi: 1. Õhuliini mastide vundamentide rajamisel ettejäävad/purunevad dreenid a) taastada vastavalt nõuetele või b) rekonstrueerida (ehitada ümber teise kohta). 2. Maaparandussüsteemi uuendustööd kooskõlastada kinnistu omanikega, kelle maal planeeritakse rekonstrueerimist ja piirinaabritega, kui töid kavandatakse kinnistu piiril asuval rajatisel.  Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe Põhiprojekt L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu- LEONHARD WEISS OÜ 10013K10 Lk 11 Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu- Ver 1 - 24.04.2020 Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus 3. Maaparandussüsteemil ehitustööde tegemiseks kaasata MATER registreeringuga ehitaja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse alal kantud ettevõtja), kes ehitamise käigus, peale konkreetse sõlme avamist ja enne ehitamisega jätkamist annab täpse lahenduse drenaažisüsteemi ümberehitamiseks kaevamistööde piirkonnas (MaaParS § 52 lg 2). 4. Uuendamistööd dokumenteerida ja teostusdokumentatsioon esitada viie päeva jooksul uuendamistööde lõpetamisest arvates Põllumajandusametile ja maaparandussüsteemi omanikele (MaaParS § 52 lg 3). 5. Maaparandussüsteem tuleb uuendada meetodil, mis tagab drenaažisüsteemi tõrgeteta toimimise nii ehitamise ajal kui ka ehitamise järgselt. 6. Mastide ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid tuleb uuendada hiljemalt vahetult peale elektriliini mastide vundamentide valmimist. 7. Maaparandussüsteemide uuendamise üle teeb järelevalvet MATER registreeringuga ettevõtja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse omanikujärelevalve alal kantud ettevõtja). (MaaParS § 52 lg 2). 8. Kõikjal, kus tehakse kaevetöid või muul moel (näiteks ehitusmasinate liikumisega) rikutakse maaparandussüsteemide toimimisvõime, tuleb maaparandussüsteemi toimimisvõime taastada (MaaParS § 44 lg 3). Tingimused maaparandussüsteemi uuendamiseks tulenevad maaparandusseadusest § 52 lg 1 ja § 50 lg 5. 3.5. Tartu Linnavalitsuse märkused Vastavalt Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna planeeringute ja projektide läbivaatamise komisjoni üldistele märkustele ja põhimõtetele tuleb tööde teostamisel arvestada järgmiste märkustega: • Töö teostamisele ette jäävaid puude ja põõsaste oksi, mida ei ole võimalik säilitada, võib eemaldada ainult arboristi kutsetunnistusega isik. • Katete rikkumisel projekteeritud mahust erinevalt tuleb katete taastamine täiendavalt kokku leppida kaevetööde peaspetsialistiga. • Teostusmõõdistustel näidata lisaks uutele masti vundamentidele ka demonteerimisel säiliva vundamendi osa paiknemine. • Kolm päeva enne ehitustöid teavitada kõiki kinnistuomanikke tööde alustamisest. • Geodeetilised märk nr 10156, tuleb ehitustööde ajaks tähistada ja kaitsta. Vastavalt ruumiandmete seaduse (RAS) § 26 lg-le 1 on geodeetilise märgi kaitsevööndis ilma märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi. Pärast ehitustööde lõppu tuleb tellida märgile 10143 hooldustööd ja kontrollmõõtmine. Kui märki ei ole võimalik ehitustööde tõttu praeguses asukohas säilitada, teisaldatakse vastavalt ruumiandmete seaduse § 24 lg-le 2 märk märgi omaniku (Tartu linn) nõusolekul taotleja kulul. Kontrollmõõtmise või teisaldamise aruanne tuleb esitada geodeesiateenistusele enne kaeveloa lõpetamist.  Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe Põhiprojekt L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu- LEONHARD WEISS OÜ 10013K10 Lk 12 Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu- Ver 1 - 24.04.2020 Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus 3.6. Telia märkused Tööde teostamine Telia liinirajatise kaitsevööndis on lubatud ainult kehtiva tegutsemisloa alusel mille, väljastab siderajatise omanik. Töötamisel liinirajatise kaitsevööndis tuleb kinni pidada juhenditest https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid. Telia Eesti AS liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt "Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15 ”. 4. Tehniline lahendus 330kV ühendused Olemasolevad liinid on ehitatud aastatel ja liinile on monteeritud järgnevad juhtmed: Tartu-Valmiera L301 ehitusaasta 1960, juhe 2xAS-400, tross S-70. Tartu-Pihkva L358 ehitusaasta 1966, juhe 2xAS-300, tross S-70. Tartu- Kilingi-Nõmme L507 ehitusaasta 2014, juhe 3x402-AL1/52-ST1A, tross + OPGW. Balti-Tartu L300 ehitusaasta 1979, juhe 2xAS-400/51, tross 2x TK-70. 330kV rekonstrueeritavad ühendused tuleb ehitada ümber vastavalt Eleringiga kooskõlastatud katkestuste graafiku alusel, üldjuhul ühe liini kaupa. Sõltuvalt liinide katkestustest võib tekkida vajadus ajutiste ühenduste rajamiseks. Rekonstrueeritavad liinid Tartu-Valmiera L301, Tartu-Pihkva L358, Tartu- Kilingi-Nõmme L507 tuleb ehitada välja vastavalt perspektiivsele ristlõikele kolm juhet faasis, terasalumiiniumjuhtmetega 402- AL1/52-ST1A ja monteerida liinidele piksekaitsetross 2x48-kiulist Single- mode OPGWd. Projekti mahus on arvestatud, et liinid ühendatakse ol. liinidega arvestades ühendustel planeeritavaid tulevasi liini rekonstrueerimise hankeid, kus edasine liini trass jääb olemasolevale kohale. Tartu-Kilingi-Nõmme L507 ja Balti-Tartu L300 330kV ühispaigutusega mastide 451Y - 452Y kuni jaotla vahelisel alal, demonteerida uuele trassile liikunud Tartu-Kilingi-Nõmme L507 liini juhtmeahelad. Olemasolevad mastid 451Y - 452Y on rajatud Tartu-Kilingi-Nõmme L507 liini raames ja on sobilikud ühepoolse ahela koormuseks, kuid täitmaks 700 nõudeid, tuleb täiendada juhtme lookade asetust tagamaks teenindamist Un > 230 kV liinide korral „bare hand“ nõuded arvestades. 110kV ühendused Olemasolevad liinid on ehitatud aastatel ja liinile on monteeritud järgnevad juhtmed: Tartu- Saare L157 ehitusaasta 1984, juhe AS-150/24, tross OPGW Tartu- Emajõe L8055 ehitusaasta 2006, juhe AS-240/32, tross TK-50+ ADSS Projekti mahus ehitatakse uus kaheahelaline 110 kV õhuliin Tartu- Saare L157, Tartu-Emajõe L8055 liinidele, rekonstrueeritava liini pikkus 900m, mille mahus paigaldatakse/asendatakse 7 masti. Liini koridorina kasutatakse ära Tartu- Emajõe L8055 liini koridori. Tartu- Emajõe L8055 liini sisestusmast on juba varasemalt 2006aastal paigaldatud kaheahelaline mast U110-2+5, mis on sobilik ka uuele ühendusele ja ei vaja välja vahetamist. Mastile on paigaldatud surve poolele vundamendid F3-Am ja tõmbele vundamendid F5-Am. Arvestades lisaahela paigaldust ja projektile esitatud tugevuskordinatsiooni nõudeid ei taga tõmbe vundamendid viimase nõudeid. Ühe lahendusena tuleks tööprojekti mahus paigaldada tõmbele täiendavad tõmbevaiad ja ehitada konstruktsioon viimaste ühendamiseks masti jalaga. Vundamentide asendamine suurematega ei ole võimalik, kuna maaomanikud ei ole nõus suurendama vajaminevat maaala masti kõrval oleva tiigi arvelt. Koormuste vähendamiseks on juhtmed monteeritud ankruvisangus pingsusele paigaldusel 45 N/mm². Tartu- Saare L157, Tartu-Emajõe L8055 ja L300 optika ühendus  Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe Põhiprojekt L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu- LEONHARD WEISS OÜ 10013K10 Lk 13 Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu- Ver 1 - 24.04.2020 Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus Olemasolev Emajõe liini L8055 ADSS lõpetada Tartu- Saare L157, Tartu-Emajõe L8055 ühises uues mastis 6Y. Edasine Emajõe liini L8055 optika ühendus teostada OPGWga mastide vahel 6Y-5Y. Kuna mastide vahel 5Y ja 4 ei ole võimalik ristumise tõttu OPGWd paigaldada lahendada ühendus alajamaga mastist 5Y mastini L300 451 ja L300 liini teise trossi asendamisega kuni Tartu alajaamani. Liinidele Tartu- Saare L157, Tartu-Emajõe L8055 mastide vahel 1Y-4 paigaldada tross TK50. Tööd Tartu 330kV alajaamas. • Ehitada 48 kiuline metallivaba kiudoptilise sidekaabli (Single Mode 10/125, ITU-T G.652D) sisseviik • Optiline sidekaabel otsastada alajaama juhtimishoone sideruumis olemasolevas sidekapis täismahus SC/UPC pesadega 19” paneelis. • Optiline kaabel ja paneel sidekapis tähistada (kaabli tüüp, lõigu otspunktid) L300 liini optika ühendused alajaamaga on lahendatud köites 10013K1, mille mahus toimub optikate 48+48 ühendus L300 mastis 450Y ja edasine ühendus tehakse mööda L300 maste 96 kiulise optikaga kuni alajaamani. Kogu lõigu ehitamise perioodil peab säilima olemasoleva sidekaabli töös olek ja pikaajaline katkestus ei ole lubatud. 4.1. Ristumised Ristumistel tehnorajatistega on tagatud nõuetekohased õhkvahemikud 110 ja 330kV kV õhuliini mastide asukoha ja kõrguse valikuga. Õhuliini gabariitide määramisel on arvestatud standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ EVS-EN 50341-1:2013 ja standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ „Osa 2-20 Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)“ nõuetega ja Eleringi dokumendiga „701 Projekteerimine“. Nõutavad õhkvahemikud 110kV suurima juhtme temperatuuri korral: • Maantee, raudtee või veetee 8,5m • Tänav, muu tee (v.a maantee osa) 7,0m • Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 6,0m • Maapinnani avatud maastikul 6,0m • Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 2,15m Nõutavad õhkvahemikud 330kV suurima juhtme temperatuuri korral: • Maantee, raudtee või veetee 10m • Tänav, muu tee (v.a maantee osa) 8,5m • Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 7,5m • Maapinnani avatud maastikul 7,5m • Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 3,85m Teedega ristumine ehitustööde ajal Juhul kui tänavate sulgemine osutub mõnes kohas vajalikuks lähtuda Tartu linnavalitsuse määrusest "Teede ja tänavate sulgemise kord" Vastu võetud 28.12.2012 nr 20. Tee sulgemise vältimiseks võib kasutada võimalusel tõkete ehitamist.  Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe Põhiprojekt L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu- LEONHARD WEISS OÜ 10013K10 Lk 14 Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu- Ver 1 - 24.04.2020 Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus 4.2. Pinnasekatete taastamine ja säilitamine Haljasalal paiknevate mastide asukohal tuleb pärast masti eemaldamist või uue paigaldamist kaevis tagasi täita väljakaevatava või juurde veetava sobiva pinnasega ja laotada taastatavale alale enne kaevetöid eemaldatud ja juurde veetud kasvupinnas ja külvata pärast linnavalitsuse heakorra spetsialisti poolt heakskiidetud muruseeme. Rohumaal paiknevate mastide asukohal tuleb pärast masti eemaldamist või uue paigaldamist kaevis tagasi täita väljakaevatava pinnasega ja laotada taastatavale alale enne kaevetöid eemaldatud või juurde veetud kasvupinnas. Olemasoleva kupitsa muldkeha tasandada ümbritseva pinnasega, üle jäävat pinnast võib kasutada teiste demonteeritavate mastide juures kus ära veetava betooni mahust tingituna on vaja pinnast lisada. Peale ehitustööde lõpetamist täidetakse vundamendisüvendid mineraalse täitematerjaliga. Täitepinnase kihid tihendatakse ja platsi pind tasandatakse ning lisatakse haljasaal min 150mm kasvupinnas. Projekti raames vältida teede katete ning äärekivide kahjustada saamist. Peale tööde või töölõigu lõpetamist taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, kruus, kõnnitee plaadid, äärekivid jne) esialgses mahus kaevetöödele eelnevasse seisundisse, kui joonistel ei ole ette nähtud teisiti. Vältida roomiktehnikaga asfaltkatete lõhkumist, vajadusel rakendada meetmeid, näiteks laudteed. Taastamise mahud on näidatud joonistel ja mahtude tabelis. Ehituskaevikust väljakaevatava ja tagasitäiteks mittekasutatava pinnase ladustamise asukoht kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ning vedada litsentseeritud püsijäätmete käitluskohata. Kaevise teisaldamisel tuleb lähtuda maapõueseaduses toodud nõuetest. Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega piirneval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. Peale ehitustööde lõppu, vajadusel ka ehitus ja lammutustööde ajal, puhastada transporditeed tolmust ja prahist. 4.3. Mastitüüpide kirjeldus Käesolevas projektis kasutatakse järgnevaid 110kV mastitüüpe: 11TAS-L-15,5 – Vabalt seisev A-tüüpi metallsõrestik kaheahelaline nurga-ankrumast (110 kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) nurgale kuni 60°, sobib ka kasutamiseks lõpumastina. 11SIS-C-13,5 – Vabalt seisev I-tüüpi raudbetoontüvega kaheahelaline kandemast (110kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) nurgale kuni 0°. 1TAS-L-15,5 – Vabalt seisev A-tüüpi metallsõrestik üheahelaline nurga-ankrumast (110 kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) nurgale kuni 60°, sobib ka kasutamiseks lõpumastina. Käesolevas projektis kasutatakse järgnevaid 330kV mastitüüpe: 3T5Y 29/20,7- Vabalt seisev A-tüüpi metallsõrestik nurga-ankrumast üheahelaline (330 kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) nurgale kuni 60°, sobib ka kasutamiseks lõpumastina. 4T-27- Vabalt seisev A-tüüpi metallsõrestik kaheahelaline nurga-ankrumast (330 kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) nurgale kuni 60°. 5T-25- Vabalt seisev A-tüüpi metallsõrestik kaheahelaline ankrumast (330 kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) lõpumast või hargnemismast.  Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe Põhiprojekt L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu- LEONHARD WEISS OÜ 10013K10 Lk 15 Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu- Ver 1 - 24.04.2020 Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus Joonistel 10013K10_PP_EL-7-01-….., on esitatud mastide eskiisid. Antud eskiisid ei välista tööprojekti koostamise käigus kasutamast töövõtja enda poolt koostatud modifitseeritud mastilahendusi. Mastide projekteerimisel ja valmistamisel tuleb lähtuda standardist EVS-EN 50341-1 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV Osa 1: Üldnõuded – ühised eeskirjad ja selle rahvuslikust lisast EVS-EN 50341-3-20 ning Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest. Lennuohutusest tulenevaid täiendavaid masti tähistamise nõudeid Toodud kahe ankrumasti 5T-25, 4T-27 puhul on ületatud masti kõrgus 45m, mille korral kooskõlastatakse tegevus täiendavalt Lennuametiga. Lisatud joonistel ja tabelites on kajastatud kõik projekti mahus ehitatavad mastid koos koordinaatide ja kõrgustega. Allolevas tabelis on eraldi toodud välja mastid, mille kõrgus olemasolevast maapinnast on üle 45m. Mastide tippude abs. kõrguste arvutamisel on võetud aluseks olemasolev maapinna kõrgus ja liidetud sinna juurde masti alla planeeritava vundamendi kõrgus. Mastid, mille tipu kõrgus on üle 45m tuleb värvida seitsme osana puna-valgeks, seejuures ülemine ja alumine osa on värvitud punaseks. Liin Masti Masti L-est X L-est Y Maapinna Masti Masti tipu number tüüp kõrgus kõrgus kõrgus abs. abs. (m) (m) (m) L301/L358 1Y 5T-25 6474193.8579 657226.2866 60.91 54 115.21 L301/L358 2Y 4T-27 6474322.1171 656869.9678 58.3 56 114.6 Siseõhkvahemikud visangus ja mastil. Vastavalt tellija soovile peavad mastid olema teenindatavad Un > 230 kV liinide korral „bare hand“ ja Un ≤ 230 kV tuleb lähtuda „hot stick“ meetodist tulenevalt. Mastid tuleb varustada turvaredelite ja TURVATIKAS kukkumispidurdussüsteemiga. Mastide asukohad on valitud vastavalt tehnilistele tingimustele. Peamiseks asukoha valiku aluseks on nõutud gabariidid ristumiste ja maapinnaga. Lisaks sellele on võetud arvesse ka Maanteeameti nõuet, et masti ükski osa ei tohi ulatuda teemaale. 4.4. Vundamendid – üldine kirjeldus Liinitrassi geoloogiline iseloomustus on ära toodud projekti lisas 10013K10_PP_AA-9-02_L300- geoloogia-Lõik-9. Vundamendi arvutus Õhuliini vundamentide arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K10_PP_AA-4-03_v01_Tehnilised- lahteandmed-vundamendi-koormused. Vundamentide arvutuslikud vajumid tuleb arvutada tööprojektis. Vajumite puhul jälgida, et vajumite erim ei ületaks EVS-EN 50341-2-20 tabelis 8.2 piirväärtuseid. Raudbetoonvundamentide betoonosa tuleb projekteerida minimaalselt 30 cm maapinnast kõrgemale. Agressiivse pinnaseveega piirkondades tuleb raudbetoonvundament kaitsta hüdroisolatsiooni kihiga, mis ulatub 30 cm maapinnast kõrgemale.  Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe Põhiprojekt L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu- LEONHARD WEISS OÜ 10013K10 Lk 16 Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu- Ver 1 - 24.04.2020 Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus Vundamentide betoneerimata teraskonstruktsioonide kestvus tuleb tagada vastavalt standardile EVS- EN ISO 12944-2:2017 (keskkonnaklass Im3), kaitsekihi paksuse määramisel tuleb võtta arvesse kohapealset pinnase ja pinnasevee agressiivsust. Betoonkonstruktsioonid - Vundamendid või selle osad, mis ulatuvad maapinnani ja mis asuvad külmumispiirist kõrgemal – C30/37 XC4, XF3, Cl 0,20, Dupper & Dlower – täpsustatakse tööprojektis. Armatuur B500. - Vundamendid või selle osad, mis asuvad külmumispiirist madalamal – C30/37 XC2, Cl 0,20, Dupper & Dlower – täpsustatakse tööprojektis. Armatuur B500. Keskkonnaklass EVS 1992-1-1:2005, külmakindluse klass EVS 814:2003. Betooni tootmisel järgida EVS-EN 206:2014 nõudeid. Betoonkonstruktsioonide ehitamisel järgida EVS-EN 13670:2010 nõudeid. Betoonpindade viimistlusklass teostada vastavalt Soome Betooniühingu BY 40 juhendile: - Nähtavale jäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass B - Nähtavale mittejäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass C. Põhiprojektis esitatud lahendused on põhimõttelised. Lahendused tüüpelementidega Võimalusel kasutatakse vundamentide lahendustes tüüpelemente. Vabalt seisvate mastide puhul F seeria elemente. Juhul kui - ligipääs masti asukohale on piiratud; kohalik geoloogia on keeruline; koormused on liiga suured - võib osutuda vajalikuks vundamendi valamine kohapeal. Sellisel juhul võib vundamendi kuju ja mõõtmed erineda tüüpelementidest. Vaivundamendid Juhul kui mõjuvad koormused on liiga suured, või kohalikud geoloogilised tingimused keerulised, kasutatakse vaiasid. Tõmbe- ja survekoormuste esinemisel vundamendil kasutatakse injektsioon- ankruvaiu. Kui vundamendile mõjuvad ainult tõmbe- või survekoormused võib sõltuvalt geoloogiast ja koormustest tulla kõne alla ka alternatiivsete vaiade kasutamine (mikrovaiad, kruvivaiad vms). Vaiade arv, asetus ja pikkus sõltub geoloogilistest tingimustest ning mõjuvatest koormustest. Sõltuvalt koormustest võib osutuda vajalikuks vaiade rostvärgid omavahel ühendada taladega. Rostvärke ühendava tala materjalina võib kasutada kas terast või raudbetooni. Materjali valik sõltub koormustest ja masti asukoha ligipääsetavusest. Rostvärkide peale rajatakse raudbetoonist postament, mille külge ankurdatakse masti jalg. Vundamentide rajamine Vundamentide paigaldamiseks/rajamiseks tuleb teostada kõigepealt kaevetööd vajaliku sügavuseni. Kui kaeviku põhja pinnas võimaldab paigaldada/rajada vundament lubatavate tolerantsidega, siis võib tööd teostada otse pinnasele. Kui see pole võimalik, siis tuleb rajada kaeviku põhja killustikust tasanduskiht. Killustikukiht tuleb tihendada selliselt, et selles ei saaks toimuda järel tihenemist. Tööprojektis tuleb täpsustada killustikukihi pealt mõõdetava elastsusmooduli väärtus. Kaeviku küljed tuleb toestada või rajada kaevik piisava nõlvusega, mis välistab nõlvade varisemise. Lahendus, mis võtab arvesse kaeviku sügavust ja kohalikku geoloogiat, antakse tööprojektis. Peale vundamendi elementide monteerimist või vajadusel valamist tuleb teostada tagasitäide. Sobivusel võib tagasitäiteks kasutada kohalikku väljakaevatud pinnast. Tagasitäiteks ei ole lubatud kasutada turvast, kändusid ega teisi orgaanilisi aineid või huumust sisaldavaid pinnaseid. Tagasitäide teostada kihtidena, mille maksimaalne paksus on 30 cm. Tagasitäite tihendusteguriks tuleb saada 0,95. Tagasitäite mahukaal täpsustatakse tööprojektis, kuna see sõltub kohapealsest pinnasest. Tagasitäite teostamisel jälgida, et vundamendi betoonosa ulatuks üle maapinna vähemalt 30 cm.  Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe Põhiprojekt L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu- LEONHARD WEISS OÜ 10013K10 Lk 17 Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu- Ver 1 - 24.04.2020 Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus Vundamentide rajamisel jälgida standardis EVS-EN 13670:2010 (Betoonkonstruktsioonide ehitamine) toodud lubatavaid tolerantse. 4.5. Maandus ja potentsiaaliühtlustus Trassi üldine iseloomustus Arvestades liini üldiseid maandussüsteemide koostamise põhimõtteid asub valdavalt maandussüsteemi toimiv osa kavandataval liinil 1-4m sügavusel, erandina on maandurina toimivad vaivundamendi injektsioonvaiad, mille sügavus võib ulatuda kuni 20 meetrini. Pinnase eritakistuse väärtused jäävad üldjuhul antud lõigus vahemikku 50-500Ω·m. Tulenevalt lõikude iseloomustusest on üldjuhul liini trassil pinnase eritakistused alla 500Ω·m, mis võimaldavad kasutada ära masti maandussüsteemi osana masti r/b- ja vaivundamente. Õhuliini mastide maandus ja potentsiaaliühtlustus on määratud lähtuvalt kolmest aspektist: töökindlus ehk eelkõige äikesekaitse, ohutus ehk lubatud puutepinge ja maanduspaigaldise mehaaniline vastupidavus paigaldist läbivatele vooludele. Õhuliini maanduste arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K10_PP_AA-3-03_v01_Tehnilised-lahteandmed-maandus. Kuna antud liinid kulgevad põhilises osas kas aiamaal või linna tänavate ääres on inimeste ja koduloomade sagedane viibimine mastide juures tõenäoline ning on vaja järgmistele mastidele näha ette täiendavad meetmed puute- ja sammupingete tagamiseks: Balti-Tartu L300 330kV mastile nr 452 (sisestusmast) Tartu-Kilingi-Nõmme L507 mastile nr 1A (sisestusmast) Tartu-Valmiera L301, Tartu-Pihkva L358 1Y (sisestusmast) 110 kV õhuliin Tartu- Saare L157, Tartu-Emajõe L8055 mastidele 1Y(sisestusmast),2Y,3Y 4,4. Põhimõtteline lahendus viimasest on toodud maanduste joonistel, kuid tingitud vundamendi tööprojekti lahendusest, tuleb lõplik arvutus ja lahendus teostada tööprojekti mahus. Maandustakistuse väärtused tuleb lõplikult mõõta ja tulemused esitada Tellijale garantiiperioodi lõpule eelneval suveperioodil. Kui maanduri maandustakistus osutub lubatust suuremaks lisatakse vajaliku pikkusega rõht- või vertikaalmaanduselektroodid. 4.6. Faasijuhtme tüüp ning OPGW üldine iseloomustus 330 kV õhuliinidele on nähtud ette kolm juhet faasis, terasalumiiniumjuhtmetega 402-AL1/52-ST1A. Osajuhtmed paigaldada kolmnurka omavahelise kaugusega 400 mm. 110 kV õhuliinile paigaldatakse terasalumiinium juhe 242-AL1/39-ST1A, üks juhe faasis. Juhtmed peavad vastama standardi EVS-EN 50182 nõuetele. Juhtmete terassüdamikud peavad olema kaetud korrosioonivastase määrdega. Pikiprofiili koostamisel on arvestatud üldjuhul juhtme mehaanilise pingega paigaldusel 65 N/mm² aasta keskmisel temperatuuril ja juhtmete suurima temperatuuriga +80°C, millest on arvestatud profiilile juurde juhtme lõplik venimine. Valitud pingsus vastab vibratsiooni seisukohast hankedokumentatsioonis sätestatud kriteeriumitele. Juhtme tehniline kirjeldus ja andmed on toodud tabelis 10013K10_PP_EL-7-05-01_v01_Faasijuhtme-tehn. 330kV õhuliinile paigaldatakse üldjuhul 2x48-kiulist Single-mode OPGW tüüpi optilise kaabliga piksekaitsetrossi. 110 kV õhuliinile paigaldatakse 48-kiuline Single-mode OPGW tüüpi optilise kaabliga piksekaitsetross. Täpsem trossi paigalduse skeem on toodud 10013K10_PP_EL-5- 03_v01_Piksekaitsemaanduse-skeem. OPGW kinnitustarvikud valitakse vastavalt tootjapoolsele juhendile. Optiline kiud peab vastama kehtivale standardile TU-T G.652.D LL. OPGW ja tema tarvikud peavad olema võimelised mehaaniliselt ja elektriliselt taluma vähemalt 16 kA maalühisvoolu. L300 lühisvoolude jaotus on esitatud  Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe Põhiprojekt L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu- LEONHARD WEISS OÜ 10013K10 Lk 18 Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu- Ver 1 - 24.04.2020 Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus projekti 10013K1 mahus eraldi joonisel. 330 ja 110 kV ühispaigaldusega liinil või viimase ühendusel 110kV liiniga arvestada piksekaitsetrossi ning maanduspaigaldiste dimensioneerimisel lühisvooluga, mis annab suurema termilise koormuse. Selline maalühisvool ei tohi põhjustada optikakiudude optiliste omaduste ajutist ega püsivat halvenemist. 110 kV õhuliini maalühisvoolude kestvuseks tuleb võtta 0,6 sekundit ning 330 kV õhuliini maalühisvoolude kestvuseks 0,4 sekundit. Faasijuhtmete ja piksekaitsetross tarvikute termilise vastupidavuse arvutamisel tuleb võtta aluseks 1,0 sekundit. Täiendavaid märgupalle juhtmetele ega OPGW ette nähtud ei ole. 4.7. Isolatsioon ja liinitarvikud Õhuliini isolatsioonitase peab vastama normile, kus nõutav ühiklekkeraja pikkus ≥ 34,7 mm/kV. Erandina kasutada ristumisel põhimaanteega piirnevatel mastidel isolatsioonitaset ≥ 43,3 mm/kV kohta. 330kV liini kandekettides tuleb kasutada 160 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 muna-pesa tüüp ühendustega vastavalt EVS-EN 60372. Eelneva analoogia põhjal tuleb pingutuskettides kasutada 210 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 ja pesa tüüp vastavalt EVS-EN 60372. 110kV liini kandekettides tuleb kasutada 70 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 muna-pesa tüüp ühendustega vastavalt EVS-EN 60372. Eelneva analoogia põhjal tuleb pingutuskettides kasutada 120 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 ja pesa tüüp vastavalt EVS-EN 60372. Vastavalt tellija erinõuetele tuleb kasutada lõhestatud juhtmete korral ainult kahe osajuhtme vahelisi pooljäikasid täismetall distantshoidikuid. Kolme osajuhtmega faasijuhtmetes kasutatakse distantshoidikuid kolmase grupina, kus nende omavaheline samm on 5 m. Liinitarvikute kasutamisel tuleb lähtuda üldnõuded peatükis toodud standarditest ja Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest. 5. Demontaaži tööd Lõikudes kus olemasolev liin renoveeritakse tuleb käesoleva projekti mahus vana liin eelnevalt demonteerida. Liinijuhtmed ja piksekaitsetross Liini demonteerimistöid on võimalik teha ankruvisangu kaupa, kohtades kus puudub liinitrassi alune haljastus ja ristumised võib juhtme lasta mastist alla ilma rullikuid paigaldamata, veendudes et tegevus on ohutu. Kohtades kus on ristumised teede ja ristuvate objektidega tuleb juhtmete langemine ristuvatele objektidele tõkestada turvaväravatega või kasutada juhtmete demonteerimiseks trossi ja abinööri, millega tõmmata juhe eelnevalt üle ristuvate objektide. Seejuures demonteeritav juhe ei tohi puutuda ega lasta kukkuda ristuvatele objektidele. Peale juhtme eemaldamist vabastada nöör ja kerida kokku. Kandemastides tuleb juhtmed paigaldada eelnevalt rullikutele. Tänavate ja teega ristumise likvideerimisel kasutada samuti juhtmete eemaldamiseks eelkirjeldatud lahendust. Kõikide teedega ja ristuvate objektide loetelu on toodud mastide tabelis. Mastid Demonteerimisele kuulub antud projekti alaga piiritletud mastid. Demonteerimisel kasutada järgmist tehnoloogiat: Metallsõrestik mastid tuleb maha võtta kraana abil. Kui mast on tropitud kraana külge siis järgnevalt tuleb masti jalad lõigata lahti vundamentide küljest ja mast lasta maapinnale.  Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe Põhiprojekt L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu- LEONHARD WEISS OÜ 10013K10 Lk 19 Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu- Ver 1 - 24.04.2020 Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus Masti konstruktsioonid tuleb kohapeal tükeldada ja metall transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Betoonmastid demonteerida kraana abil kogu pikkuses. Kui mast on tropitud kraana külge tuleb betoonitüvi kaevata vähemalt ühest küljest välja, riiglite olemasolul lõigata viimased enne tõstmist masti tüvest lahti. Mast lasta kas maapinnale või otse veosele. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Vundamendid Metallsõrestik mastide vundamendi kael kaevata lahti ja purustada ühe meetri sügavuselt maa seest. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Masti mille maasse kinnitus on teostatud monteeritavate raudbetoon seenvundamentidega ja asub kõrgel kupitsal (üle 0,8m) tuleb seenvundamendid lahti kaevata ja transportida ehitusjäätmete töötlemisega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Masti vundamendi eemaldamiseks piisab lahti kaevamiseks kitsastes oludes ~0,5m alast ümber vundamendi maapealse osa. Tavaolukorras kohtades kus on ette nähtud rohu või muruala taastamine on arvestatud 1,5m alaga ümber masti, viimane on pinnase silumiseks saavutamaks mastialusele platsile ühtlase pinna. Taastamise kohta on toodud info eraldi peatükis. Vundamentide lahti kaevel lähtuda Tartu Linnavolikogu määrusest "Kaevetööde eeskiri" Vastu võetud 18.12.2003 nr 52. Isolaatorid Demonteerida kasutuseta jäävad isolaatorketid. Kõik isolaatorketid ja tarvikud on ette nähtud utiliseerida. Täpsemad mahud esitatakse demontaaži spetsifikatsioonis. Demontaaž ja jäätmete käitlemine Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Tartu linna jäätmehoolduseeskirjas vastu võetud 28.06.2018 nr 29. Demonteeritavad mastid, mastidetailid, vundamendid ja juhtmed on objekti piirkonnas toodud asendiplaanidel ning kogused töömahtude tabelis. Komponentide demontaaž, liigiti kogumine, vedamine ja käitlejale üle andmine tuleb teostada Riigikogu 28. Jaanuari 2004 seadusest „Jäätmeseadus” nõuete kohaselt. Tööplatsilt koguda kokku ja sorteerida tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (traadi jupid, RB tükid vms). Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele vastavas ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud Keskkonnaametis. Taaskasutamiseks kõlbmatu materjal koguda liigiti ehitusplatsil asuva(te)sse konteineri(te)sse ja transportida jäätmekäitluskohta. Keskkonnareostuse või -ohtlike objektide ilmnemisel koheselt teavitada Keskkonnaameti kohalikku osakonda. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. 6. Mastide tähistamine Kõik mastid tähistatakse masti numbri, liini numbri ja elektriohumärkidega. Lisaks tavatähisele tähistatakse iga viies mast alates lõpumastist aerotähisega, millel on liini ja mastinumber. Masti tähised kinnitatakse masti külge ristisuunas liini teljega liikudes/vaadates masti numbrite suurenemise suunas. Kui liin kulgeb paralleelselt teega ja mast on teele nähtav, kinnitatakse tähised mastide tee poolsele küljele (mitme tee olemasolul lähema või parema läbitavusega tee poolsele  Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe Põhiprojekt L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu- LEONHARD WEISS OÜ 10013K10 Lk 20 Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu- Ver 1 - 24.04.2020 Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus küljele), see lihtsustab tähise lugemist palja silmaga või binoklit kasutades. Nõuet ei rakendata kaheahelaliste liinide ja erimastide puhul, kui sildi paigutus raskendab ahelate paiknemise tõlgendamist. Mastide tähistamisel lähtuda Elering AS tehnilistest nõuetest: 701 Projekteerimine, „Õhuliinide tähistamine“. 7. Nõuded töövõtule ja töövõtjale Tööde teostaja peab vastama Seadme ohutuse seadusest tulenevatele nõuetele ning omama kehtivat registreeringut majandustegevuste registris. Ehitamise käigus peab ehitaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid normdokumente niivõrd - kuivõrd on nad vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel, kontrollimisel ja Tellijale üleandmisel. Ehitaja peab ehitise üle andma koos nõuetekohasust tõendava auditiga. Töövõtja on kohustatud sooritama ehitustööde Tellija poolt nõutavad muudatused, juhul kui need ei muuda töövõtja poolt teostatud tööde tulemust märgatavalt. Olenemata sellest, kas küsimus on tööde sooritamise täiustamises, kergendamises või muus. Muudatuste osas, mis eeldavad lisa kulutusi või nende hüvitamist, tuleb teha enne tööde algust kirjalik pakkumine, mis on pädev ainult ehitustööde Tellija poolt kinnitatuna koos vastavate lisa- ja hüvitamisele kuuluvate arvete esitamise korral. Enne tööde algust peavad olema Ehitustööde Tellijaga ja vajalike ametkondadega kooskõlastatud tööjoonised ning kasutatavad seadmed ja materjalid. Järelevalve inseneril või tellijal on õigus materjal või seade tagasi lükata, kui kõnesolev materjal või seade ei täida käesoleva hankes toodud Tellija nõudeid. Sellisel juhtumil peab töövõtja hankima teise materjali või seadme, et täita hankes toodud Tellija nõudeid. Ilma järelevalve inseneri kirjaliku heakskiiduta ei saa töövõtja peamiste seadmete tellimist teostada. Kõik materjalid peavad olema uued ning täitma tellija nõuetega sätestatud nõudeid ning nad peavad olema heaks kiidetud kooskõlas töövõtulepingu juhistega. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema varustatud vajalikke sertifikaatidega ja materjalide passidega. Kui ei ole teisiti märgitud, peab töövõtja hankima sama tüüpi elemendi samalt tootjalt, kui see on praktilisest seisukohast mõistlik. Samuti peavad iga seadme komponendid nii palju kui võimalik olema valmistatud ja koostatud sama tootja poolt. Kõik vajalikud, ametkondade ja Tellija poolt nõutud mõõtmiste ja katsetuste kulutused kuuluvad töövõttu. Projekteerija poolt koostatud projektdokumendid ja tellija poolt esitatud täiendavad nõuded moodustavad üksteist täiendades elektriprojekti objekti. Juhul kui nimetatud dokumentides avastatakse ebaselgeid aspekte, mida ei õnnestu lahendada üldisi norme järgides, tuleb töövõtjal paluda täiendavaid selgitusi. Tööde selgituse lisas olevate dokumentide pädevusjärjekord on järgmine: • Pakkumiste ja lepinguga seotud dokumentides toodud andmed • Projekti seletuskiri; • joonised; Töövõttu kuuluvad seadustega ettenähtud ülevaatused. Töövõtja esitab kasutuselevõtu kontrolli protokollid ehituse Tellijale enne vastuvõtu kontrolli. Vastuvõtul kuuluvad esitamisele: • elektrotehniliste kontrollmõõtmiste protokollid; • maandustakistuse mõõtmine;  Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: 110kV liinide Tartu-Saare L157, Tartu-Emajõe Põhiprojekt L8055 ning 330kV liinide Balti-Tartu L300, Tartu- LEONHARD WEISS OÜ 10013K10 Lk 21 Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu- Ver 1 - 24.04.2020 Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste ümberehitus • potentsiaaliühtlustusahelate kontroll; • varjatud tööde aktid ja teostusjoonised: o maandusseadme kohta; o faasijuhtmete ja piksekaitsejuhtide kohta; o monteeritava vundamendi, vaia ja betoonitööde kohta; o masti metalli ja paigalduse kohta • teostusjoonised, mis hõlmab: projekteeritava objektiga seonduvad teostusjooniseid, elektripaigaldise nõuetekohasuse auditit. Lisaks eelpool toodud dokumentidele arvestada tellija 700 seerias toodud juhistele objekti vastuvõtmisel täiendavate dokumentide esitamise vajadusega. Töövõtja peab hoidma objektil viimaste jooniste kontrolleksemplari. Kontrolleksemplari on vajalik märkida töö ajal tehtud kõik muudatused. Kõik joonised täpsustatakse vastavalt lõplikule paigaldusele olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Kõik üleandmiseks valmis joonised ja jooniste nimekirjad märgitakse pealdisega TEOSTUSJOONIS ning varustatakse kuupäevaga. Töö eest vastutav isik kinnitab jooniste nimekirja oma allkirjaga. Ehitusplatsil teostatud muudatused viiakse sisse üleantavatesse joonistesse täpsustatud jooniste põhjal. Kõik joonised pealkirjastatakse ja nummerdatakse ühtemoodi, olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Elektritööde töövõtja koostab kasutusjuhendi. Tuleb koostada kõiki elektrisüsteeme hõlmavad dokumendid: • kasutusjuhendi ülesehitus ja sisukord; • süsteemide lühikirjeldus; • hooldusgraafikut; • süsteemide hoolduseks vajalikku infot. Tüübiga mainitud seadmeid võib asendada kasutuskoha suhtes omadustelt ja kvaliteedilt vastavate seadmetega. Töövõtja peab siiski hankima asendusele tellija nõusoleku. Vastavuse tõestamine, kui ka vastutus jääb siiski selle esitajale. Vahetuse esitaja peab edastama vahetuse omadusi iseloomustavad andmed ka vahetatava materjali kohta. Tõendamisega seotud kulud kannab nende esitaja. Seadmete paigutusel võtta arvesse hoolduse ja tööturvalisuse nõuded.  1450 r u m ast. 12 t u r g a -ank al. r u h B a lti-Ta seisev n al asuko 2149 L 300 v a b alt a s o lev a are Li i n k V e m u - S Tart st. 12 3 0 / 110 dada ol 57 1904 AST 1905 3 t a s en õ e / L1 k ru ma 2848 AST METM Mas j n Ema nurga-a ukohal. METM 1906 12 1907 AST METM AST rt u - Ta sev leval as METM 5 5 ei Y 1908 L8 0 l t s 0 vaba olemaso AST METM 5 Liin 1911 4 AST V METM 450 1910 0 k a 2x11 asendad AST 6 66.8 METM 1909 1912 AST METM 2 70.26.76 AST are METM t Mas a 6 1913 - S Tartu st. AST METM 5 7 j õ e / L1 nkruma r tu - Ema nurga-a ukohal. 5 5 Ta e i s ev v a l as 0 t s le Liin L8 V v abal lemaso 0k ao me 1914 ast. AST 2x11 asendad m METM 1915 ME TMA ST AST 1917 i-N õ r um al. 6Y ing nk TM E16 M19 METM A ST as t -K il g a- a k oh u Tartu isev nur leval as 1919 METM 1918 AST 1920 M METM AST 5 TMA ME21 ST L5 0 7 e o balts olemas 19 Liin AST METM V v a a 330k asendad t Mas L8 05 5 4A 1922 AST BETM 1923 AST METM 1926 1924 ST A ST M E TMA METM GS0020 KAPP 1925 GS0019 GS0014 GS0017 GS0015 GS0016 87 KAPP 87 87 GS0018 KAPP AST METM õ m me ast. i - N r u m - K il ing a -a nk k o h al. g u Tartu isev nur leval as 452Y 7 451 1944 L5 0 ltse lemaso AST 1943 peenar 5Y METM AST Liin kasvuh METM a b a Vv ao 1939 AST 330k asendad kasvuh METM 1938 1940 1941 ST AST AST TMA 1942 ME METM METM 1937 AST gud METM t AST Mas 4 METM i sa n terr t a v ad v e kasvuh rtõst 1928 AST METM kasvuh 1927 b e METM AST 1929 a üm AST METM peenar 1930 peenar e r i d METM AST onte peenar peenar D e m kasvuh kasvuh 1936 AST 1931 1 METM AST 453Y 452 METM 421A 1933 1935 1932 AST ETM AST ASTM METM METM kasvuh 1934 AST METM kasvuh L507 me ast. kasvuh m kasvuh s õ kasvuh m ras 421B i - N u 1A r kasvuh iling rga-ank ukohal. sit - K aa d 15 24 t u Tar isev nu leval as jg angu 7 2 e lun 10 0 pro vis 12 12 L 5 ltse lemaso GS0022 SIDE-KBL kasvuh a rju Liin a 1945 avad 12 1950 12 b 2 va AST a ihkva METM MITS Vv GS0021 87 16 ao TOM stet 2Y 12 330k asendad 1949 TOM MITS r t õ u - P 12 9 e Tart ast. 14 MITS 1946 ü m b 8 4 8 12 23 21 t Mas TOM a 3 5 2 12 11 d a / L a-ankrum . 1947 teeri MITS 1948 12 12 12 TOM AST 12 METM o n ie r 13 12 18 22 Valm ev nurg sukohal 3 Dem kasvuh 12 7 12 12 t u- 12 6 a r 01 T vabaltse soleval is a 4 1 12 20 1Y kasvuh 12 L 3 12 2 12 19 kasvuh Liin 30 kV ma 5 GS0023 SIDE-KBL kva kasvuh o l e 35 8 12 17 12 i h 3 330/ asendad t a ast. L a a r e a l m ast 4 12 12 1 5 8 -P Tartu ast. M a s a r u m rtu-S v porta 3 a / L a-ankrum . Pihkv rga-ank 57 T a ise ie r kasvuh t u- Tar isev nu n L 1 l t se V alm v nurg o hal 3 5 8 Lii V vaba l. u- Tart altseise leval as u k Liin L b a ltse al. k 110 sukoha L3 01 b o Vv a koh Liin 30 kV va olemas orient a jõe 330k uuel asu uuel a ast 3 a t u - E m t a a l m 330/ asendad Mas Tart sev por t 421 0 5 5 sei 37 36 Mas GS0024 87 L8 s 35 t kasvuh ras L i i n b a l 12 12 34 33 V va hal. 12 32 421 GS0025 sit SIDE-KBL 12 k 12 aa 11 0 12 suko kasvuh jg a 3Y pro uu e l 3 38 25 2Y 2 1Y 1 kasvuh 26 27 12 12 12 28 29 L157 3 12 12 12 4 1 3 2 0 L105A k V li in T a rtu -Elva L148 39 24 2 23 us ehitata v 11 12 22 L30 1 h a n k e m a h 3 12 12 12 12 21 12 20 1 48 L1 3Y 3 40 13 14 12 2 15 ik 12 16 v õ imal L1 54 - S aare 12 12 12 17 1Y u aare 12 leks 4 L358 Tar t liin t o 7 ast. u -S aare n r 3, e ngus 3- e / L 1 5 r u m 7T art tu -S s t ma sil. Visa ajõ rga-ank hal. 1 5 Tar 110kV ast L st. L 3 58 s a r t u a m - E m artu isev nu al asuko 41 a jõe /12 emast. al. / L 1 5 7 u m a a a m ajõe 9rga-ankr hal. r j 11 v t re - T ala T 12 rtu-E k12and l asukoh 10 t e erita s antud 3m. aa r tu 5 L805 vabaltse masolev a v 12 E m 8 a T až ei ole ahus. a T e - o n 12 12u S s u k o Dem liini ehitu aaga 25 , L 1 57 e r id L i i n kV ole L 8055 abaltsei asoleva r t n 5 Ta ltseisev leval as u 12 Liin emonte emonta rojekti m hitatav 1 0 d a Li i n 0 5 L1 4 8 r i i t m d D p 2x 1 s end a 1 0 kV v da olem Liin L 8 v aba lemaso . gaba Liin haruni. l eva Mas t a 2x1 asenda 0k V ao m i n i Vold datud kä e s o t 2x11 asendad Mas TELLIJA PEATÖÖVÕTJA Koordinaadid: L-EST '97 SÜSTEEMIS t ahus e Mas Kõrgused: EH2000 süsteemis n lahe Geodeetiline alusplaan: GA-L300 Geoaluse nr, nimetus, koostaja, aeg Elering AS LEONHARD WEISS OÜ 04/03/2019 Kadaka tee 42 Vesse 8, 11415 Tallinn PROJEKTI NIMETUS anke m 12915 Tallinn Telefon +372 601 2285 liinide Balti-Tartu +372 715 1222 E-post [email protected] L300, Tartu-Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301, Tartu-Pihkva L358 Tartu alajaamaga ühenduste [email protected] www.leonhard-weiss.ee ümberehitus Registrikood 12083348 ERIOSA PROJEKTI NIMETUS VTxxxx Asendiplaan_kõik koos.dwg Tingmärgid AMET NIMI ALLKIRI Asindiplaani joonised L301 h Katastriüksuse piir PROJEKTEERIJA R. Kivistik OBJEKTI ASUKOHT (AADRESS) Tartu linn KINNITAJA H. Luik JOONISE NIMI MÕÕTKAVA Projekteeritud 330/110kV ja 110kV mastid INSENER R. Kivistik Asendiplaan M 1:1000 PROJEKTIJUHT H. Luik STAADIUM Projekteeritud 330kV, 330/110kV ja Koostatud / trükitud: 08.05.2020 / 08.05.2020 TÖÖ NR JOONISE TÄHIS - LEHT (LEHTI) 110kV õhuliini telg 10013K10 AA-4-02-1( 1 ) PÕHIPROJEKT Faili nimi: 10013K10_PP_AS-4-01_v01_Asendiplaan.dwg  3956 15° 5290 9000 (4T16) 9000 (4T21) 9000 (4T27) 4380 k1Del = 1750 mm Del = 2500 mm Del +1m = 3500 mm 3956 15° 5290 9000 (4T16) 9000 (4T21) 9000 (4T27) 4380 k1Del = 1750 mm Del = 2500 mm Del +1m = 3500 mm 3956 15° 4990 3970 k1Del = 1750 mm Del = 2500 mm Del +1m = 3500 mm Märkused: Õhkvahemike leidmisel on kasutatud järgnevaid suurused: Töötamine pinge läheduses D el = 2500 mm Nimituulekoormus, temperatuuril -5 °C, k1D el = 1750 mm) 21000 (4T21) 27000 (4T27) 16000 (4T16) Ohtusvahemik masti ronimisel pinge all = Del+1m (inimese laius) TELLIJA Elering AS PROJEKTI NIMETUS Sopi 330 kV õhuliin ERIOSA PROJEKTI NIMETUS AMET NIMI ALLKIRI PROJEKTERIJA K. Kürsa OBJEKTI ASUKOHT (AADRESS) 330 kV Paide-Sindi Sopi haruliin KINNITAJA H. Luik JOONISE NIMI MÕÕTKAVA Mast 4T 1:225 PROJEKTIJUHT R.Osman TÖÖ NR JOONISE TÄHIS - LEHT (LEHTI) STAADIUM Koostatud / trükitud: 17.10.2018 / 17.10.2018 ET1605 ET1605_TP_EL-7-20 TÖÖPROJEKT Faili nimi: 10013K10_PP_EL-7-01-04-1_v01_Mast-4T-üldjoonis.dwg  3956 15° 3780 9000 (5T16) 9000 (5T25) 2860 k1Del = 1750 mm Del = 2500 mm Del +1m = 3500 mm 3956 15° 3780 9000 (5T16) 9000 (5T25) 2860 k1Del = 1750 mm Del = 2500 mm Del +1m = 3500 mm 3956 15° 3420 2470 k1Del = 1750 mm Del = 2500 mm Märkused: Del +1m = 3500 mm Õhkvahemike leidmisel on kasutatud järgnevaid suurused: Töötamine pinge läheduses D el = 2500 mm Nimituulekoormus, temperatuuril -5 °C, k1 Del = 1750 mm) Ohtusvahemik masti ronimisel pinge all = Del+1m (inimese laius) 25000 (T5-25) 16000 (5T16) TELLIJA Elering AS PROJEKTI NIMETUS Sopi 330 kV õhuliin ERIOSA PROJEKTI NIMETUS AMET NIMI ALLKIRI PROJEKTERIJA K.Kürsa OBJEKTI ASUKOHT (AADRESS) 330 kV Paide-Sindi Sopi haruliin KINNITAJA H. Luik JOONISE NIMI MÕÕTKAVA Mast 5T 1:225 PROJEKTIJUHT R.Osman TÖÖ NR JOONISE TÄHIS - LEHT (LEHTI) STAADIUM Koostatud / trükitud: 17.10.2018 / 17.10.2018 ET1605 ET1605_TP_EL-7-19 TÖÖPROJEKT Faili nimi: 10013K1_PP_EL-7-01-09-1_v01_Mast-5T-uldjoonis-ohkvahemikud-turvaredelid.dwg TELLIJA: Elering AS PÕHIPROJEKT Tel +372 715 1222 Kadaka tee 42 12915, Tallinn Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine Projektijuht: Heigo Luik Nr 10013K1 TALLINN mai 2020 LEONHARD WEISS OÜ Vesse 8 Tel +372 601 2285 [email protected] Registrikood 12083348 11415 Tallinn EL10665798-0001 www.leonhard-weiss.ee  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 2 Ver 1 - 24.04.2020 Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa: Suurenergeetika projektgrupi juht Heigo Luik Tel. 53 402 066 Pädevustunnistus nr. EL-361-19 Projekteerija Ranno Kivistik [email protected] Tel. 53 330 987 Kutsetunnistus nr. 151009 Projekteerija Risto Rusin [email protected] Tel. 50 87 870 Projekteerija Matti Kapanen [email protected] Tel. 58 545 446 Tehnik Maarit Brit Tanni [email protected] Tel. 53 305 435 Maateenuse spetsialist Marje Metsanurk [email protected] Tel. 51 58 050 Ekspert Ando Funk [email protected] Tel. 53 47 48 11 Kutsetunnistus nr. 151690  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 3 Ver 1 - 24.04.2020 SISUKORD SELETUSKIRI .................................................................................................................................... 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................... 4 1.1. L300 rekonstrueerimise üldkirjeldus ...................................................................................... 4 1.2. Liinitööde maht ..................................................................................................................... 5 1.3. Ehitusteatise esitamine ja ehitusloa taotlemine ..................................................................... 6 2. Alusdokumendid ....................................................................................................................... 6 2.1. Projekteerimise lähteandmed................................................................................................ 6 2.2. Ehitusuuringud ...................................................................................................................... 7 2.3. Normdokumendid ................................................................................................................. 7 2.4. Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 9 2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed.............................................................................. 10 3. Trassi kirjeldus ja kitsendused ................................................................................................ 10 3.1. 330/110 kV õhuliini trassi kirjeldus ...................................................................................... 10 3.2. Keskkonnamõju nõuded ja kitsendused .............................................................................. 10 3.3. Maanteeameti nõuded ja kitsendused................................................................................. 11 3.4. Maaparandussüsteemide nõuded ja kitsendused ............................................................... 12 3.5. Elektrilevi tehnilised tingimused .......................................................................................... 13 3.6. Telia märkused ................................................................................................................... 13 3.7. Kaitseministeerium nõuded ja kitsendused ......................................................................... 13 3.8. RMK nõuded ja kitsendused ............................................................................................... 14 3.9. Enefit Kaevandused AS nõuded ......................................................................................... 14 3.10. Eesti Raudtee üldised nõuded ....................................................................................... 14 3.11. AÜ Tiigiaed nõuded ja kitsendused ................................................................................ 15 3.12. Tartu Linnavalitsuse märkused ...................................................................................... 16 4. Tehniline lahendus ................................................................................................................. 16 4.1. Ristumised .......................................................................................................................... 17 4.2. Pinnasekatete taastamine ja säilitamine ............................................................................. 18 4.3. Mastitüüpide kirjeldus ......................................................................................................... 18 4.4. Vundamendid – üldine kirjeldus .......................................................................................... 20 4.5. Maandus ja potentsiaaliühtlustus ........................................................................................ 21 4.6. Faasijuhtme tüüp ning OPGW üldine iseloomustus ............................................................ 21 4.7. Isolatsioon ja liinitarvikud .................................................................................................... 22 5. Demontaaži tööd .................................................................................................................... 22 6. Mastide tähistamine ............................................................................................................... 24 7. Nõuded töövõtule ja töövõtjale ............................................................................................... 24  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 4 Ver 1 - 24.04.2020 SELETUSKIRI 1. Üldandmed 1.1. L300 rekonstrueerimise üldkirjeldus Elering AS rekonstrueerib Balti-Tartu 330 kV õhuliini nr L300. Rekonstrueerimisele kuulub liinilõik vahemikus mast 119 kuni Tartu alajaam, pikkusega 133km. Liini kogupikkus on Balti alajaamast kuni Tartu alajaamani 167,9 km. Liin kulgeb läbi kolme maakonna Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Tartumaa. Kõik olemasolevad mastid L300 liinil asendatakse uutega, lisaks tõstetakse samadele mastidele paralleelselt kulgevad 110 kV õhuliinid. Mastidele paigaldatakse kiudoptilise sidekaabliga piksekaitsetross. Asendatavad mastid paigaldatakse olemasolevate mastide asemele. Liin rekonstrueeritakse olemasolevas 330 kV kaitsevööndis. Olemasolevast trassikoridorist välja minevad liinirajatised, mis on vajalikud olemasolevate liinide ja alajaamade sidumiseks, lahendatakse eraldi projektiosadena, millele on taotletud omavalitsustest projekteerimistingimused ja asjast huvitatud organisatsioonidelt tehnilised tingimused ning võetakse eraldi ehitusload. Mastide vahemikus mast nr 1 Balti alajaam – mast nr 118 330 kV liin demonteeritakse. Projekti köidete jaotus: • Projekt 10013K1 Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine (käesolev projekt ) • Projekt 10013K11 Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini demontaaž vahemikus Balti AJ – mast nr 119 Balti-Tartu 330 kV liiniga samadele mastidele riputatakse järgmised 110 kV õhuliinide ahelad: • L118 (Ahtme – Sirgala) • L136 (Ahtme – Illuka) • L104A (Illuka – Alutaguse) • L104B (Alutaguse – Mustvee) • L158 (Mustvee - Saare) • L157 (Tartu – Saare) Sellest tulenevalt ehitatakse uued 110 kV haruühendused 330 kV liini koridorist järgmiste alajaamade ühendamiseks. Uute haruühenduste maht ja tehniline lahendus on lahendatud eraldi projektiosadena. • Projekt 10013K2 Sirgala AJ 110 kV õhuliini ühendus • Projekt 10013K3 Ahtme AJ 110 kV õhuliini ühendus • Projekt 10013K4 Illuka AJ 110 kV õhuliini ühendus • Projekt 10013K5 Alutaguse AJ 110 kV õhuliini ühendus • Projekt 10013K6 Alajõe AJ 110 kV õhuliini ühendus • Projekt 10013K7 Mustvee AJ 110 kV õhuliini ühendus • Projekt 10013K8 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus • Projekt 10013K9 Voldi AJ 110 kV õhuliini ühendus • Projekt 10013K10 Tartu AJ 110 ja 330kV sisestused Lisaks eelnimetatud 110 kV haruühendustele teostatakse 330 kV liini ühendused järgmistes projekti köidetes: • Projekti 10013K1 mahus masti nr 119 juures ühendatakse L300 330kV liin liiniga L359 Balti- Püssi. • Projekti 10013K10 Tartu AJ sisestused mahus ehitatakse ümber 330kV liinide ühendused Tartu alajaama 330kV jaotlaga Balti-Tartu L300, Tartu-Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301 ja Tartu-Pihkva L358, et tagada tänapäevased nõuded.  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 5 Ver 1 - 24.04.2020 1.2. Liinitööde maht Käesolev projekt lahendab eelnevas peatükis mainitud liini Balti-Tartu L300 rekonstrueerimist 133km ulatuses. Projekti mahus on kirjeldatud tööd järgevas mahus: • Balti-Tartu L300 rekonstrueerimine 330/110kV liiniks 133km ulatuses, mastide vahemikus 119- 450Y • Ehitatakse ühendus 330 kV õhuliini Balti-Püssi L359 liini ja L300 liiniga ühendusliini pikkus 205m, mille mahus paigaldatakse/asendatakse 1 mast. • Lisaks jääb antud ümberühenduste tulemusel Balti-Tartu L300 330kV liin 385m ulatuses töösse olemasolevatele kaheahelalisele mastidele paigaldatuna ühele poole maste, juba rekitud mastide 451Y ja 452Y vahelisel alal. Projekteerimistööde mahus on proovitud ära kasutada võimalikult palju olemasolevaid masti asukohti ning liinikoridori, kogu rekonstrueerimise ümberehituse maht toimub olemasolevate 110 ja 330kV kaitsevööndite sees. Ümberehitustööde maht plaanil (toodud punase joonega).  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 6 Ver 1 - 24.04.2020 1.3. Ehitusteatise esitamine ja ehitusloa taotlemine Balti - Tartu 330kV õhuliin on kantud rajatisena ehitusregistrisse, ehitisregistri kood 221300185. Vastavalt Ehitusseadustiku lisa 1-le tuleb 50 kV ja kõrgema pingega õhuliini ümberehitamiseks esitada ehitusteatis. Ehitusteatised on esitatud olemasoleva 330 kV õhuliini rekonstrueerimiseks kõikidele omavalitsustele, kus liini rekonstrueeritakse. Uutele trassikoridorist välja jäävate, 330 kV ja 110 kV liinirajatiste (sisseviikude ja haruühenduste) ehitamiseks on taotletud projekteerimistingimused ja ehitusload/ teatised eraldi seisvate projekti osadena. Ehitusteatiste menetlemise tulemusena on ehitisregistris järgnevad Balti-Tartu 330kV õhuliini teatised Ehitusteatis nr 1911201/21384 Tartu Vallavalitsus Ehitusteatis nr 1911201/29734 Tartu linn Ehitusteatis1911201/29731 Jõhvi Vallavalitsus Ehitusteatis nr 1911201/29735 Toila vald Ehitusteatis nr 1911201/29732 Mustvee vald Ehitusteatis nr 1911201/29728 Jõgeva vald Ehitusteatis nr 1911201/29720 Alutaguse vald 2. Alusdokumendid 2.1. Projekteerimise lähteandmed Lähteandmetena on aluseks võetud: • Elering AS hankedokumendid • Keskkonnaameti Põhja-regiooni seisukoht 30.09.2019 nr 6-2/19/15433-2 (projekti lähtedokument 10013K1_PP_AA-1-07). • Keskkonnaameti Lõuna-regiooni seisukoht 04.10.2019 nr 6-2/19/15464-2(projekti lähtedokument 10013K1_PP_AA-1-06). • Maanteeameti tehnilised tingimused 25.10.2019 nr 15-2/19/43921-2 (projekti lähtedokument 10013K1_PP_AA-1-08). • Põllumajandusamet tehnilised tingimused 23.10.2019 nr 14.2-1/1731-1 (projekti lähtedokument 10013K1_PP_AA-1-09). • Eesti-Raudtee tehnilised tingimused 23.10.2019 nr 13-8/2608-1 (projekti lähtedokument 10013K1_PP_AA-1-01). • Elektrilevi tehnilised tingimused 02.10.2019 nr 334610 (projekti lähtedokument 10013K1_PP_AA-1-02). • VKG Soojus AS tehnilised tingimused 05.12.2019 nr SJ.JUH-05/91 (projekti lähtedokument 10013K1_PP_AA-1-012). • Enefit Kaevandused tehnilised tingimused 22.10.2019 nr EP-TEH-1.01/797-2 (projekti lähtedokument 10013K1_PP_AA-1-3). • Kaitseministeerium tehnilised tingimused 21.10.2019 nr 12-3/19/3859 (projekti lähtedokument 10013K1_PP_AA-1-4). • RMK tehnilised tingimused 02.12.2019 nr 3-1.1/2857 (projekti lähtedokument 10013K1_PP_AA-1-5). • Tele 2 tehnilised tingimused 28.02.2019 (projekti lähtedokument 10013K1_PP_AA-1-10). • Telia Eesti AS tehnilised tingimused 25.11.2019 33069547 (projekti lähtedokument 10013K1_PP_AA-1-11). Projekteerimistöödel on alusplaanina kasutatud RAE GEODEESIA OÜ poolt 2020 aasta veebruar koostatud geodeetilist alusplaani L300 Balti- Tartu elektriliini projekteerimise geodeetilised uuringud TÖÖ NR: G-19-15.  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 7 Ver 1 - 24.04.2020 2.2. Ehitusuuringud Käesolevas põhiprojekti mahtu on lisatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt koostatud ehitusgeoloogiline uuringu aruanne töö nr 19-090 „L300 Balti-Tartu 330/110 kV õhuliini mastide rekonstrueerimine lõigud1- 9 Lisaks on LEONHARD WEISS OÜ mõõtelabori poolt koostatud pinnase eritakistuse katseprotokollid nr.10013K1_PP_AA-9-03_L300, mis on koostatud iga masti asukohas. 2.3. Normdokumendid Käesoleva dokumendi koostamisel on lähtutud järgmistest eeskirjadest ja normdokumentidest ja määrustest ning kehtivatest standarditest: • EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ • MKM määrus nr. 97 17.07.2015.a. „Nõuded ehitusprojektile“ Elektripaigaldise projekteerimisel võetud aluseks: • Ehitusseadustik • Seadme ohutuse seadus • EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications • EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia • EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c. • EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldise käit“ • Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. • Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa • „Elektrilevi OÜ (0,4…20 kV) võrgustandard“ • Jäätmeseadus • Keskkonnaseadustiku üldosa seadus • Töötervishoiu ja tööohutuse seadus • Tartu Linnavolikogu määrus "Kaevetööde eeskiri" Vastu võetud 18.12.2003 nr 52 • Tartu linna jäätmehoolduseeskiri Vastu võetud 28.06.2018 nr 29 • Tartu linnavalitsuse määrus "Teede ja tänavate sulgemise kord" Vastu võetud 28.12.2012 nr 20 • Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Seadmete valikul ja paigaldamisel võtta aluseks: EVS-EN ISO 898-1, Mechanical prosperties of fasteners – Part 1: Bolts, screws and studs EVS-EN 1090-1, Execution of steel structures – Part 1: General rules and rules for buildings. EVS-EN 1991-1 -1 to 7, Eurocode 1: Actions on structures – Part 1 EVS-EN 1992-1-1 to 2, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1992-1-3, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1993-1-1 to 12, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-2, Eurocode 3: Design of steel structures  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 8 Ver 1 - 24.04.2020 EVS-EN 1993-3-1, Eurocode 3: Design of steel structures – Part 3-1: Towers, masts and chimneys – Towers and masts. EVS-EN 1993-4-1 to 6, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1997-1, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 1: General rules. EVS-EN 1997-2, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 2: Ground investigation and tes-ting. EVS-EN ISO 9001, Quality management systems – Requirements EVS-EN 50110-1, Operation of electrical installations EVS-EN 50182 Conductors for overhead lines – Round wire concentric lay stranded conductors EVS-EN 50183 Conductors for overhead lines – Aluminium-magnesium-silicon alloy wires EVS-EN 50326 Conductors for overhead lines – Characteristics of greases. EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c. EVS-EN 60038:1983, IEC standard voltages EVS-EN 60071-1, Insulation coordination – Part 1: Definitions, principles and rules EVS-EN 60071-2, Insulation coordination – part 2: Application guide; EVS-EN 60305 Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Ceramic or glass insulator units for a.c. systems – Characteristics of insulator units of the cap and pin type EVS-EN 60309-1, Plugs, socket-outlets and couples for industrial purposes – part 1: Gene-ral requirements EVS-EN 60372 Locking devices for ball and socket couplings of string insulator units – Dimensions and tests EVS-EN 60383-1, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1kV – Part 1: Ceramic or glass insulator units for a.c. systems – Definitions, test methods and acceptance criteria EVS-EN 60383-2, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Part 2: Insulator strings EVS-EN 60433, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1 kV – Ceramic insulators for a.c. systems – Characteristics of insulators units of the long rod type EVS-EN 60437 Radio interference test on high-voltage insulators. EVS-EN 60445, Basic and safety principles for man-machine interface, marking and identi-fication – Identification of equipment terminals and conductors terminations´ EVS-EN 60721-1, Classification of environmental conditions – Part 1: Environmental para-meters and their severities EVS-EN 60721-2, Classification of environmental conditions – Part 2: Environmental para-meters appearing in nature – Temperature and humidity EVS-EN 60721-3, Classification of environmental conditions – Part 3: Classification of groups of environmental parameters and their severities EVS-EN 60794, Optical fibre cables, IEC/TR 60797, Residual strength of string insulator units of glass or ceramic material for overhead lines after mechanical damage of the dielectric. IEC 60826, Design criteria of overhead transmission lines IEC/TR 61000-1 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part1: General IEC/TR 61000-2, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 2: Environment IEC 61000-3, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3, Limits EVS-EN 61000-4, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4. Testing and measurement techniques 40 EVS-EN 6100-5, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 5: Installation and mitigation guidelines  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 9 Ver 1 - 24.04.2020 EVS-EN 6100-6, Electromagnetic compatibility – Part 6-2: generic standards – Immunity for industrial environments EVS-EN 61109, Insulators for overhead lines - Composite suspension and tension insulators for a.c.systems with a nominal voltage greater than 1000 V – Definitions, test methods and acceptance criteria EVS-EN 61300-3, Fibre optic interconnecting devices and passive components – Basic test and measurement procedures IEC/TR 61597, Overhead electrical conductors – Calculation methods for stranded bare conductors. EVS-EN 61897, Overhead lines - Requirements and tests for Stockbridge type aeolian vib-ration dampers. EVS-EN 61936-1, Power installations exceeding 1 kV a.c. – Part 1: Common rules IEC-CISPR 18-1 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 1: Description of phenomena. IEC-CISPR 18-2 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 2: Methods of measurement and procedure for determining limits. IEC-CISPR 18-3 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 3: Code of practice for minimizing the generation of radio noise Lisaks eelnevale tuleb lähtuda Elering AS poolt koostatud 700 seeria nõudetest projekteerimisele ja ehitusele. Alusdokumentatsioonide pädevusjärjestus on üldjuhul järgmine: 1. Eesti ja EL õigusaktid 2. Eesti standardid (EVS) 3. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.) 4. Rahvusvahelised standardid (IEC, jt.) 5. Riikide kehtivad rahvuslikud standardid (DIN, SFS, GOST, jt.) 6. Materjalide ja seadmete tootjapoolsed juhendid. Töövõtu pakkumisel arvestada Eestis kasutusel olevate viimaste elektrinormide - ja juhistega, kui ka kohalike ametkondade normidega. Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus tuleb arvestada eelpool mainitud normi nõudeid. Juhul, kui Elering AS poolt koostatud juhendi nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad, tuleb täita Elering AS poolt antud juhendi nõudeid. 2.4. Keskkonnatingimused Kõik elektripaigaldise osad, sh kõrgepinge jaotusseade, seadmed, aparaadid, abisüsteemid, hoone ning muu säärane, mis puutuvad kokku väliskeskkonna tingimustega, peavad olema projekteeritud töötama järgmistes väliskeskkonna tingimustes (vt IEC 62271-1): Välitemperatuur: +40˚C kuni -40˚C Maksimaalne õhuniiskus: 100 % Maksimaalne päikesekiirus: kuni 1 000 W/m2 (vt IEC 60721-2-4) Tuule baaskiirus: 21 m/s Maastikutüüp II Maksimaalne jäitekihi paksus: 10 mm Äikesetsoonid: 40-60 tundi aastas Lumekihi maksimaalne paksus maapinnast: 500 mm Kõrgus merepinnast: kuni 1000 m  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 10 Ver 1 - 24.04.2020 Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada lumekihi paksust, mis võib talvest talve erineda. Lumi, jäätumine ja madal välitemperatuur võivad mõjutada tööde ajakava. Maanduste projekteerimisel on võetud ümbritseva pinna baastemperatuuriks 15°C. 2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed 110 ja 330kVkV õhuliini arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K1_PP_AA-3-02_v01_Tehnilised- lahteandmed. 3. Trassi kirjeldus ja kitsendused 3.1. 330/110 kV õhuliini trassi kirjeldus Rekonstrueerimisele kuulub liinilõik vahemikus mast 119 kuni Tartu alajaam, pikkusega 133km koos Balti-Püssi L359 liini ühendusega mast 119 juures. Liin kulgeb läbi kolme maakonna Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Tartumaa. Kõik olemasolevad mastid L300 liinil asendatakse uutega, liini trassikoridor see juures ei muutu. Masti asukohad on jäetud samaks, kuid esineb mõningaid erandeid, kus tingitud looduslikust takistusest (kraav, jõgi, tee) on masti tulnud viimasest tingituna nihutada. Masti asukoha muutused on antud olukordades alla 10m ulatuses ja asuvad samal katastriüksusel. Lisaks ühendatakse samadele mastidele paralleelselt kulgevad 110 kV õhuliinid. Peale projekti 10013K1 raames rekonstrueeritava L300 liini ja projekti köidetes K2-K10 kajastatud 110kV ühendusliinide väljaehitust, viiakse kasutusest välja olemasolevad 110kV liinid, mis on viidud üle. Antud 110kV liinide demontaažid ei ole käesoleva projekti mahus ja viiakse ellu hilisemate hangetega. 110 kV liini kaitsevööndi kogulaius on 50 m, mis koosneb kaitsevööndi laiusest 25 m liini teljest mõlemale poole. 330 kV liini kaitsevööndi kogulaius on 80 m, mis koosneb kaitsevööndi laiusest 40 m liini teljest mõlemale poole. 3.2. Keskkonnamõju nõuded ja kitsendused Vastavalt Keskkonnaameti poolt esitatud tingimustele tuleb ehitustegevusel lähtuda järgnevast: Balti- Tartu 330 kV õhuliini rekonstrueerimise lõik 1-6 kattub kaitsealuste liikide elupaiga või kasvukohaga alljärgnevalt: 1. III kaitsekategooria tiigikonn (Pelophylax lessonae) keskkonnaregistri kood KLO9118737. 2. III kaitsekategooria nõmmelõoke (Lullula arborea) keskkonnaregistri kood KLO9120351 ja KLO9120341. 3. III kaitsekategooria kuradi sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) keskkonnaregistri kood KLO9341386. Keskkonnaamet on seisukohal, et kuna liini rekonstrueerimise mahus mastide asukohti põhiliinil üldjuhul ei muudeta ning lisaks tõstetakse samadele mastidele paralleelselt kulgevad 110 kV õhuliinid, siis kavandatud töödega ei kahjustata elupaiku ega kasvukohti, kui mootorsõidukitega liigutakse vaid minimaalselt ning töödega ei kaasne uute teede ehitamist. Kohtades, kus selgub, et uute teede rajamine on vajalik, kooskõlastatakse tegevus täiendavalt Keskkonnaametiga. Balti Tartu 330 kV õhuliini rekonstrueerimise lõik 6-9 kattub kaitsealuste liikide elupaiga või kasvukohaga alljärgnevalt: 1. Liinitrass ületab Avijõge (registrikood VEE1056900), mis on III kategooria liikide euroopa harjuse (Thymallus thymallus) ja võldase (Cottus gobio) elupaiks (keskkonnaregistri koodid KLO9102044 ja KLO9102714). Avijõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelii ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Tööde tegemisel tuleb vältida jõe kallaste kahjustamist, mis võiks tuua kaasa erosiooni ja pinnase kandumise veekogusse ning elupaika kahjustada.  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 11 Ver 1 - 24.04.2020 2. Trassi lähikonda (sellest umbes 350 m ida poole) jääb Kärasi looduskaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000653) lahustükk, Karusoo sihtkaitsevöönd, mis on I kategooria kaitsealuse liigi merikotka (Haliaeetus albicilla) elupaigaks. Merikotka kaitse tegevuskava kohaselt on liik väga tundlik pesitsusaegse häirimise suhtes ja võib kurna hüljata ühekordse häirimise tulemusena. Tegevuskava kohaselt tuleks hoiduda suurematest häiringutest perioodil 15. veebruarist kuni 15. juunini pesast kuni 500 meetri kaugusel. 3. Piilsi külas paikneb trassi piirkonnas mitu I kategooria kaitsealuse liigi kalakotka (Pandion haliaetus) elupaika. Trass läbib Piilsi kalakotka püsielupaika registrikoodiga KLO3001744, mis on kaitse alla võetud looduskaitseseaduse alusel ( nn kotkaring) ning kus kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord kaitsekord. Püsielupaigas on keelatud inimeste viibimine 15. märtsist 31. augustini. Sel perioodil on lubatud ainult olemasoleva ehitise hooldustööd püsielupaiga valitseja nõusolekul. Trassi lähedusse jäävad veel Piilsi kalakotka püsielupaik registrikoodiga KLO3000601 ja kaks kalakotka leiukohta (KLO9122004 ja KLO9122006). Kalakotka kaitse tegevuskava kohaselt on pesitsusaegne häirimine liigi oluliseks ohuteguriks, otsenähtavuse korral (nt lageraie lank vms) tõuseb emalind munadelt juba inimese lähenemisel 500 m kaugusele ja halva ilma korral võivad munad jahtuda ning looted hukkuda. Kalakotka elupaikade piirkonnas tuleks planeerida tööd võimalusel samuti väljapoole ajavahemikku 15. märtsist 31. augustini. 4. Trassile jäävad III kategooria kaitstavate taimeliikide balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) ja kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata) leiukohad (vastavalt KLO9321809 ja KLO9321804). Kasvukohtades tuleb piirata masinatega liikumist võimaliku miinimumini, et neid mitte kahjustada. 5. Maramaa külas jäävad trassi lähikonda (sellest umbes 100-150 meetrit ida poole) Maramaa väike-konnakotka püsielupaigad (nn kotkaringid) (koodid vastavalt KLO3001479, KLO3001277, KLO3001911). Soovitatavalt püsielupaikade piirkonnas planeerida tööd häirimistundliku linnuliigi pesitsemisedukuse huvides võimalusel väljapoole ajavahemikku 15. märts – 31. august. 6. Trass ületab mitut looduslikku veekogu. Veekaitseliste vööndite kitsendused on toodud looduskaitseseaduses ja veeseaduses. Kalda ehituskeeluvööndis on olemasolevate ehitiste rekonstrueerimine lubatud, kuid veeseaduse alusel kalda kaitseks moodustatud veekaitsevööndis (laiuseks üldjuhul 10 meetrit) on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet (§ 119 punkt 6). 3.3. Maanteeameti nõuded ja kitsendused Ülevaade liini ristumistest maanteedega on toodud projektis eraldi tabelina, lisaks on koostatud ristumiste kohta eraldi plaanid. Vastavalt Maanteeameti poolt esitatud tingimustele tuleb ehitustegevusel lähtuda järgnevast: 1. Riigiteede lõikumiskohtades elektriliinidega 330 kV tuleb ette näha liiklusmärkide paigaldamine, mis keelavad sõidukite peatumise nende liinide kaitsevööndis. 2. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; materjalide ladustamine teemaale ja ehitustehnikaga manööverdamine maanteel sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Säilima peavad olemasolevad eesvoolud, mis juhivad ära sadeveed riigiteede kaitsevööndist. 3. Riigitee muldkeha, katendi, tugipeenarde ja rajatiste taastamisel tuleb arvestada Maanteeameti veebilehel olevate juhendmaterjalidega, kus on antud ka tingimused projekteerimiseks, ehituseks ning millisel ajaperioodil ja õhutemperatuuridel tohib ehitustöid teostada. 4. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. 5. Tehnovõrkude ehitustööde aeg kavandada nii, et oleks tagatud tee maaala korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 12 Ver 1 - 24.04.2020 peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude projektijärgsed ehitustööd riigitee piirides välistatud. 6. Olemasolevate mastide asendamisel ei tohi uute mastide mistahes osad (jalandid, vundamendid, tõmmitsad jne.) olla teele lähemal, kui olemasolevate mastide osad. Kui uute mastide/mastiosade ulatumine teele lähemale, kui olemasolevad mastid/mastiosad, on vältimatu, tuleb lahendus kooskõlastada Maanteeametiga. 7. Teekaitsevööndisse projekteeritavate rajatiste edasised, täpsemad põhi- ja tööprojektid tuleb kooskõlastada Maanteeametiga. 3.4. Maaparandussüsteemide nõuded ja kitsendused Tulenevalt sellest, et rekonstrueeritav õhuliin paikneb suures osas maaparandusehitiste maa-alal, annab Põllumajandusamet välja järgnevad tingimused: 1. Rekonstrueeritava Balti-Tartu 330 kV õhuliini L300 projekti alusplaanile kanda kõigi projektiga hõlmatud maa-alale jäävate maaparandusehitiste drenaažisüsteemid ja kraavid. Maaparandussüsteemi teostusjoonised taotleda Põllumajandusameti vastava maakonna esindusest. 2. Uurida teostusjooniste alusel drenaažisüsteemide paiknemist elektriliini mastide asukohtades mahus, mis võimaldab teha maaparandussüsteemi toimimist tagava lahenduse uuendustöödega (uuendamine on maaparandusseaduse mõistes maaparandussüsteemi täiendamine või osa asendamine samaväärsega maaparandussüsteemi üldparameetreid oluliselt muutmata (MaaParS § 46 lg 1)). 3. Põllumajandusametile esitada kooskõlastamiseks õhuliini rekonstrueerimise projekt (MaaParS § 50 lg 1), mis sisaldab ka drenaažisüsteemi eeldatavat tehnilist lahendust, kuhu on lisatud viide, et dreenide täpne asukoht selgub ehituse käigus pärast sõlme avamist ja ehituse ajal tehakse vastavalt tegelikule olukorrale täpne lahendus (MaaParS § 52 lg 1 ja Ehitusseadustiku § 13 lg 31 alusel kehtestatud 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 lg 9). 4. Maaparandussüsteemi uuendustööd kooskõlastada kinnistu omanikega, kelle maal planeeritakse rekonstrueerimist ja piirinaabritega, kui töid kavandatakse kinnistu piiril asuval rajatisel. 5. Maaparandussüsteemil ehitustööde tegemiseks kaasata MATER registreeringuga ehitaja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse alal kantud ettevõtja), kes ehitamise käigus, peale konkreetse sõlme avamist ja enne ehitamisega jätkamist annab täpse lahenduse drenaažisüsteemi ümberehitamiseks kaevamistööde piirkonnas (MaaParS § 52 lg 2). 6. Uuendamistööd dokumenteerida ja teostusdokumentatsioon esitada viie päeva jooksul uuendamistööde lõpetamisest arvates Põllumajandusametile ja maaparandussüsteemi omanikele (MaaParS § 52 lg 3). 7. Maaparandussüsteem tuleb uuendada meetodil, mis tagab drenaažisüsteemi tõrgeteta toimimise nii ehitamise ajal kui ka ehitamise järgselt. 8. Mastide ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid tuleb uuendada hiljemalt vahetult peale elektriliini mastide vundamentide valmimist. 9. Maaparandussüsteemide uuendamise üle teeb järelevalvet MATER registreeringuga ettevõtja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse omanikujärelevalve alal kantud ettevõtja). (MaaParS § 52 lg 2). 10. Kõikjal, kus tehakse kaevetöid või muul moel (näiteks ehitusmasinate liikumisega) rikutakse maaparandussüsteemide toimimisvõime, tuleb maaparandussüsteemi toimimisvõime taastada (MaaParS § 44 lg 3). Tingimused maaparandussüsteemi uuendamiseks tulenevad maaparandusseadusest § 52 lg 1 ja § 50 lg 5.  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 13 Ver 1 - 24.04.2020 Lisaks drenaažkuivendusega maaparandussüsteemile on projekteeritaval alal ristumisi jõgede, ojade ja erinevate kraavisüsteemidega. 3.5. Elektrilevi tehnilised tingimused Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5m kõrguste mehhanismidega peab töö teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada taotlus iseteeninduses aadressil: https://www.elektrilevi.ee/et/loa-taotlemine-kaitsevoondis-tegutsemiseks. Ülevaade liini ristumistest Elektrilevi liinidega on toodud projektis eraldi tabelina. Ristumiste puhul on kontrollitud, et ristmeväljade gabariidid vastaksid kehtivatele nõuetele. Üldiselt ristuvate Elektrilevi liinide ümberehitust ette nähtud ei ole. Erandina on allolevas tabelis projekti koostamise mahus võetud täiendavad tingimused Elektrilevilt ristumiste kohta, mis kitsendavad mastide asendamist (ristuvad Elektrilevi liinid asuvad näiteks mõlemal pool asendatavat masti ja raskendavad masti püstitamist). Antud tingimuste alusel võib ehitusettevõte kaaluda tingimustes toodud mahus Elektrilevi ristumiste ümberehitust, võimaldamaks või lihtsustamaks ehitusprotsessi. Juhul kui selleks vajadus puudub, võib jätta ristumised muutmata kujul alles. Tabel Elektrilevi ristumistest, mis võivad takistada mastide paigaldusel ehitusprotsessi. Elektrilevi Lähim tehnilised Projektijärgne ristumise L300 tingimused nimetus taotlemisel mast Ristumise ümberehituse lühikirjeldus Männisalu alajaama F1 0,4kV õhuliini 345587 L3_R3 142Y asendamise mastide nr.7-14 maakaabliga Kurtna-Konsu Järve 10 kV õhuliini 345591 L3_R7 154Y asendamise maakaabliga visangus 13-14 Raudi alajaama F3 0,4kV õhuliini asendamise mastide nr.12-15vahel. Aaveli 345595 L3_R11 162Y kinnistule paigaldatakse jaotus- ja liitumiskilp soklil ja ühendatakse taarbijakaabliga Iisaku-Alajõe 10 kV õhuliini asendamise 345596 L5_R5 209Y maakaabliga visangus 9-10. Saare-Alatskivi I/II 15 kV fiidrite õhuliinide asendamise maakaablitega alates Saare 345217 L7_R7 362Y 110/15/10 kV alajaamast kuni õhuliini mastideni nr. 6 Juhtme ehitusaegseteks kerimistöödeks vajaminevate katkestuste või paigaldavate tõkete kohta täpsemaid Elektrilevi tingimusi hetkel ei ole. 3.6. Telia märkused Tööde teostamine Telia liinirajatise kaitsevööndis on lubatud ainult kehtiva tegutsemisloa alusel mille, väljastab siderajatise omanik. Töötamisel liinirajatise kaitsevööndis tuleb kinni pidada juhenditest https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid. Telia Eesti AS liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt "Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15 ”. 3.7. Kaitseministeerium nõuded ja kitsendused Palume ehitusprojekti koostamisel teha koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases etapis, kui õhuliini rekonstrueerimiseks on vaja muuta mastide asukohti või suurendada nende  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 14 Ver 1 - 24.04.2020 kõrgust lõigul 7. Mitte projekteerida maste 50 m ulatuses mõlemale poole lõiguga 7 lõikuvat mõttelist joont, mille otspunktide koordinaadid on: Punkt 1: X. 6511455 Y: 662281 Punkt 2: X. 6517454 Y: 645266 3.8. RMK nõuded ja kitsendused RMK poolsed tingimused on järgmised: • Tööde käigus ei tohi vigastada kasvavaid puid. • Likvideeritava 110 kV elektriliini maa-alal säilitada maksimaalselt kasvav noorendik. Kahjustatud võsa likvideerida. • Tööde järgselt tuleb taastada teede, sihtide, kuivendusvõrgu ja liinialuse pinnase seisukord. • Soovime maakondade kaupa 2 nädalat ette teada tööde alustamise aega. Soovime teada ka • orienteeruvat tööde teostamise pikkust selleks, et oma töid planeerida ja teineteist mitte segada. • Kõik demonteeritavad liini- ja mastiosad tuleb ära vedaja ja käidelda seaduses ette nähtud korras. • Jälgida jäätmekäitlust. Prügi ja jäätmeid metsa ei tohi jääda. • Rekonstrueerimise projektid kooskõlastada RMK-ga. • Peale 330 kV elektriliiniga paralleelselt kulgevate 110 kV liinide likvideerimist palun teavitada likvideeritud liinilõikudest selleks, et RMK saaks muuta maakategooriat ja vabanenud maad võtta kasutusele metsakasvatuseks 3.9. Enefit Kaevandused AS nõuded • Vormistada Enefit Kaevandused AS-iga vastav tööala üleandmise-vastuvõtmise akt • enne ehitustööde algust. • Kutsuda enne ehitustööde alustamist Enefit Kaevandused ASi spetsialistid praktilise • konsultatsiooni saamiseks kohale: - energeetika, side-ja turvangu juht Maksim Nitsenko, tel 336 4656 või 5348 5806, kaabliliinide asukoha näitamiseks, - teemeister Viktor Muhhin, tel 336 4545 või 519 60014, teede terviklikkuse tagamiseks. • Teavitada Enefit Kaevandused ASi ehitustöödega alustamisest vähemalt 1 kuu ette. • Tagada ehitustööde teostamise ajal Enefit Kaevandused ASi raudtee ehituse gabariidi Sp (GOST 9238-83 järgi Cn) nõuetele vastavus – 3100 mm raudtee teljest. • Kooskõlastada Enefit Kaevandused ASi rongide liikumise ja töid teostatavate inimeste ohutuse tagamise eesmärgil iga kord tööde algus ja kestvus Enefit Kaevandused Asi vedude korraldamise jaoskonna juhataja Vladimir Shimanski ´ga, tel 336 4543 või 513 8537 ja vanemdispetšeriga, tel 336 4544 või 534 33837. • Utiliseerida ehitus- ja rekonstrueerimistööde käigus tekkivad ehitusjäätmed ja praht. • Likvideerida võimalikud maastiku kahjustused ja korrastada tööde tegemise kohta taastades esialgse olukorra. Keskkonnakahjude korral vastutab rajatava õhuliini omanik. 3.10. Eesti Raudtee üldised nõuded • Tööd raudtee kaitsevööndis teostada vastavalt Ehitusseadustiku § 73 „Raudtee kaitsevöönd“ sätestatule. • Tööd raudtee maal teostada vastavalt ASi Eesti Raudtee infrastruktuuridirektori käskkirjale „AS EVR Infra raudteeinfrastruktuuril ja raudteemaal tööde tegemiseks õiguste andmise kord“ (vt  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 15 Ver 1 - 24.04.2020 www.evr.ee-Ärikliendile-Eeskirjad ja tasud, Eesti Raudtee taristul ja raudteemaal tööde tegemiseks õiguste andmise kord). • Tööloa taotluse esitamisel näidata tellija ja omanikujärelevalve kontaktandmed. • Tööd raudtee maa-alal tuleb teostada ainult raudtee teemehaaniku tase 4 või tase 5 kutsekvalifikatsiooni omava vastutava tööjuhi juuresolekul, kes määrab vajadusel tingimused rongiliikluse ajutiseks piiramiseks. • Tööloa saamiseks tuleb ASile Eesti Raudtee esitada teostamise tehnoloogia, milles näidata: - Taotletav „akna“ kestvus (kuupäevad, alguse ja lõpu kellaaeg) ja planeeritavate tööde kirjeldus koos tööde tehnoloogiast ja iseloomust tulenevate oluliste nõuetega; - Kasutatava tehnika loetelu, paiknemine ja juurdepääs. • Arvestada alates 15.04.2019 kehtiva ASi Eesti Raudtee taristul akende taotlemise, tellimise ja eraldamise korraga (http://www.evr.ee/et/arikliendile#eeskirjad-ja-tasud). • Pärast tööde lõpetamist peab ASi Eesti Raudtee territoorium olema korrastatud ja taastatud esialgsel kujul. Tööde lõpetamisest teavitada kolme tööpäeva jooksul teeameti Lõuna teeosakonda e-posti aadressile [email protected]. • Tööde teostamisel arvestada elektrivõrkude ameti tingimustega. - Kaks ööpäeva enne tööde algust kutsuda kohale AS eesti Raudtee esindaja telefonil 766 4214, 766 4361 (Tartu piirkonna meister). - Mehhanismide lähenemine pingestatud elektripaigaldise osadele lähemale kui 3 meetrit on keelatud - Tööde teostamiseks on võimalik 10kV elektrivõrkude ameti õhuliini välja lülitada. Väljalülitamise aeg korrigeeritakse vastavalt kehtivale liiklusgraafikule - Ehitustööde käigus tagada olemasolevate ASi Eesti Raudtee elektrivõrkude ameti kommunikatsioonide säilivus. - Õhuliinide rikkumisest teavitada koheselt energiadispetšerit (tel 615 8715, 615 8728) ja tagada võimalikult kiiresti taastamine. - Töökohal peab olema ASi Eesti Raudtee poolt kooskõlastatud projekt. 3.11. AÜ Tiigiaed nõuded ja kitsendused Järgnevatest tingimustest enamus puudutavad projekti osa 10013K10, kuid kindluse huvides on lisatud need ka käesolevale projektile. Vastavalt AÜ Tiigiaed poolt esitatud tingimustele tuleb ehitustegevusel lähtuda järgnevast: • AÜ Tiigiaed juhatus soovib, et algavatest ehitustöödest meid teavitatakse nädal aega ette. • AÜ Tiigiaed juhatusel on soov, et enne liinide ehitus- ja rekonstrueerimistöödega alustamist sõlmitakse poolte vaheline tagatisrahaga leping, mis kataks võimalikke tööde käigus tekitatud kahjude korvamist ja taastamist vastavalt olemasolevale olukorrale enne tööde alustamist. • AÜ Tiigiaed huvides on, et mastid projekteeritaks nii kõrged kui võimalik, et vähendada liinidest tekkivat müra ja ebameeldivat vibratsiooni. Soovime, et uued mastid hakkaksid asuma võimalikult sama koha peal kus nad praegu asuvad. • AÜ Tiigiaed juhatus teavitas Heigo Luike varasemate liinitööde käigus AÜ-le tekitatud kahjudest, mis on jäänud kas korralikult taastamata (mastide aluse pinnase hilisem vajumine, teede olukorra halvenemine) või hoopis jäänud taastustööd tegemata. • AÜ Tiigiaiale tekitatud ja taastamata kahju: Tartu- Saare L157 liini mast nr 1 rekonstrueerimise käigus varises pinnas ja betoonitükid tiiki (u 10m3). Soovime, et tiik puhastataks sisse vajunud pinnasest ja betoonitükkidest ning masti nr 1 alus planeeritaks. Koosoleku memo originaal on lisatud projektile10013K10 .  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 16 Ver 1 - 24.04.2020 3.12. Tartu Linnavalitsuse märkused Vastavalt Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna planeeringute ja projektide läbivaatamise komisjoni üldistele märkustele ja põhimõtetele tuleb tööde teostamisel arvestada järgmiste märkustega: • Töö teostamisele ette jäävaid puude ja põõsaste oksi, mida ei ole võimalik säilitada, võib eemaldada ainult arboristi kutsetunnistusega isik. • Katete rikkumisel projekteeritud mahust erinevalt tuleb katete taastamine täiendavalt kokku leppida kaevetööde peaspetsialistiga. • Teostusmõõdistustel näidata lisaks uutele masti vundamentidele ka demonteerimisel säiliva vundamendi osa paiknemine. • Kolm päeva enne ehitustöid teavitada kõiki kinnistuomanikke tööde alustamisest. • Geodeetilised märk nr 10156, tuleb ehitustööde ajaks tähistada ja kaitsta. Vastavalt ruumiandmete seaduse (RAS) § 26 lg-le 1 on geodeetilise märgi kaitsevööndis ilma märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi. Pärast ehitustööde lõppu tuleb tellida märgile 10143 hooldustööd ja kontrollmõõtmine. Kui märki ei ole võimalik ehitustööde tõttu praeguses asukohas säilitada, teisaldatakse vastavalt ruumiandmete seaduse § 24 lg-le 2 märk märgi omaniku (Tartu linn) nõusolekul taotleja kulul. Kontrollmõõtmise või teisaldamise aruanne tuleb esitada geodeesiateenistusele enne kaeveloa lõpetamist. 4. Tehniline lahendus 330kV liin Olemasolevad 330kV liinid on ehitatud aastatel ja liinile on monteeritud järgnevad juhtmed: Balti-Tartu L300 ehitusaasta 1979, juhe 2xAS-400/51, tross 2x TK-70. Balti - Püssi L359 ehitusaasta 2010, juhe 3x402-AL1/52-ST1A, tross 9.9-S1A-19 + OPGW (2S 2/48B1 (54/23-54.6)). L300 liini rekonstrueerimisel on mastid paigaldatud üldjuhul olemasolevate mastide asemele. Mastide puhul on lähtutud masti kogukõrgusest jääda alla 45 m vältimaks lennuohutusest tulenevaid täiendavaid masti tähistamise nõudeid. Erandina on üle 45m Balti - Püssi L359 ja Balti-Tartu L300 liinide asendatav ühendusmast nr 88. Lisatud tabelites ja plaanidel on kajastatud kõik projekti mahus ehitatavad mastid. Kokku asendatakse antud projekti kõite mahus XX masti. Liini projekt on koostatud nii et antud köite mahus rajatakse 330/110kV liin mahus mis on rekonstrueeritud olemasoleva L300 liini trassil. Kõik 110kV ühendused on toodud eraldi köidetena. Vastavalt Eleringi soovile on mastide puhul kasutatud Eleringi poolt varasemales projektides kasutatud tüüpmaste, mis on käesolevas projektis liidetud projekti mahtu, ilma jooniseid muutmata. 330kV rekonstrueeritav liin tuleb ehitada ümber vastavalt Eleringiga kooskõlastatud katkestuste graafiku alusel. Sõltuvalt liinide katkestustest võib tekkida vajadus ajutiste ühenduste rajamiseks. Tartu-Kilingi-Nõmme L507 ja Balti-Tartu L300 330kV ühispaigutusega mastide 451Y - 452Y kuni jaotla vahelisel alal, demonteerida uuele trassile liikunud Tartu-Kilingi-Nõmme L507 liini juhtmeahelad. Olemasolevad mastid 451Y - 452Y on rajatud Tartu-Kilingi-Nõmme L507 liini raames ja on sobilikud ühepoolse ahela koormuseks, kuid täitmaks 700 nõudeid, tuleb täiendada juhtme lookade asetust tagamaks teenindamist Un > 230 kV liinide korral „bare hand“ nõuded arvestades. 110kV ühendused Olemasolevad liinidega ühendused on kajastatud eraldi köidetes. L300 optika ühendus 330/110kV õhuliinile paigaldatakse üldjuhul 2x48-kiulist Single-mode OPGW tüüpi optilise kaabliga piksekaitsetrossi. Kuna antud köite maht on põhiliini trassi rajamine ja haruühendused on kajastatud  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 17 Ver 1 - 24.04.2020 eraldi köidetes siis antud projekti mahus tuleb tagada optika skeemis toodud ühendamise võimalused kohtades kuhu on nähtud ühendused. Optika ühenduste ümber võtmine saab toimuda pärast põhiliini või põhiliini alajaama vahelise lõigu valmimist kuna ehitamise perioodil peab säilima olemasoleva sidekaabli töös olek ja pikaajalised katkestused ei ole lubatud. • Ühendus L359 330kV liini optikaga teostada asendatavas mastis 88. (kus mastis asub lähim jätk hetkel, kas selles ulatuses tuleb täiendavalt OPGW asendada?). Liinide ühenduspunkti teise 48 kiulise OPGW ühendus on lahendatud projekt 10013K2 Sirgala AJ 110 kV õhuliini ühendus köite mahus. • Tartu poolsed L300 liini optikate 48+48 omavahelised ühendused toimuvad L300 mastis 450Y ja edasine ühendus tehakse mööda L300 maste 96 kiulise optikaga kuni alajaamani. • Tööd Tartu 330kV alajaamas Ehitada 96 kiuline metallivaba kiudoptilise sidekaabli (Single Mode 10/125, ITU-T G.652D) sisseviik Optiline sidekaabel otsastada alajaama juhtimishoone sideruumis olemasolevas sidekapis täismahus SC/UPC pesadega 19” paneelis. Optiline kaabel ja paneel sidekapis tähistada (kaabli tüüp, lõigu otspunktid) 4.1. Ristumised Ristumistel tehnorajatistega on tagatud nõuetekohased õhkvahemikud 110 ja 330kV kV õhuliini mastide asukoha ja kõrguse valikuga. Õhuliini gabariitide määramisel on arvestatud standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ EVS-EN 50341-1:2013 ja standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ „Osa 2-20 Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)“ nõuetega ja Eleringi dokumendiga „701 Projekteerimine“. Nõutavad õhkvahemikud 110kV suurima juhtme temperatuuri korral: • Maantee, raudtee või veetee 8,5m • Tänav, muu tee (v.a maantee osa) 7,0m • Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 6,0m • Maapinnani avatud maastikul 6,0m • Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 2,15m Nõutavad õhkvahemikud 330kV suurima juhtme temperatuuri korral: • Maantee, raudtee või veetee 10m • Tänav, muu tee (v.a maantee osa) 8,5m • Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 7,5m • Maapinnani avatud maastikul 7,5m • Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 3,85m Teedega ristumine ehitustööde ajal Ehitustööde käigus tuleb välistada juhtmete langemine teemaale. Selleks paigaldada spetsiaalsed tõkked. Tõkete rajamise tehnoloogia ja nõuded on kirjeldatud joonisel 10013K1_PP_EL-5-02_v01- Teedega ristumiste tehnoloogia. Peamised tingimused tõkete rajamisele on järgmised: • Ajutised tõkked rajada teekatte servast minimaalselt 8m kaugusele, kuid tuleb arvestada, et tööde käigus ei tohi kahjustada tee mullet, kraave ega muid teerajatisi. Kraavide nõlvadele ja põhja ei tohi paigutada ajutisi tõkkeid. Seega tuleb mõnes olukorras paigaldada tõkked kaugemale, kui 8m. • Ehitustööde käigus on juhtmete näol tegemist pingestamata osadega, on lubatud teegabariidiks võetud 7m. Väravate kõrgused valida vastavalt olukorrale, et tagada nõutav teegabaiit. • Vältida tõkete ja seadmete paiknemist teemaal. Teemaale võib ajutisi väravaid paigaldada juhul, kui on täidetud külgneva vaba ruumi nõuded. Tuleb arvestada, et tõkete rajamisel ei tohi  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 18 Ver 1 - 24.04.2020 ohustada liiklejaid. Tõkete paigaldamisel kasutatavad seadmed peavad paiknema väljaspool teed ja sellega külgnevat vaba ruumi. • Kui tõkete paigaldamisel osutub vajalikuks tugede/tõmmitsate paigaldamine, peab arvesse võtma eelpoolnimetatud tingimusi. • Arvestada, et teemaa hoolduse (niitmise ja võsa eemaldamise) teostamiseks on osades kohtades vajalik teehooldusmasinate liikumine mõlemal pool kraavi serva. • Teel ja teemaal ilma tee-ehitusloata tööde teostamiseks, metsamaterjali või muu materjali ladustamiseks ja töövahendute paigaldamiseks teele või teemaale tuleb taodelda liiklusväliste tööde luba. • Teedega ristumine ehitustööde ajal Tartu linna haldusalas • Juhul kui tänavate sulgemine osutub mõnes kohas vajalikuks lähtuda Tartu linnavalitsuse määrusest "Teede ja tänavate sulgemise kord" Vastu võetud 28.12.2012 nr 20. • Tee sulgemise vältimiseks võib kasutada võimalusel tõkete ehitamist. 4.2. Pinnasekatete taastamine ja säilitamine Haljasalal paiknevate mastide asukohal tuleb pärast masti eemaldamist või uue paigaldamist kaevis tagasi täita väljakaevatava või juurde veetava sobiva pinnasega ja laotada taastatavale alale enne kaevetöid eemaldatud ja juurde veetud kasvupinnas ja külvata pärast linnavalitsuse heakorra spetsialisti poolt heakskiidetud muruseeme. Rohumaal paiknevate mastide asukohal tuleb pärast masti eemaldamist või uue paigaldamist kaevis tagasi täita väljakaevatava pinnasega ja laotada taastatavale alale enne kaevetöid eemaldatud või juurde veetud kasvupinnas. Olemasoleva kupitsa muldkeha tasandada ümbritseva pinnasega, üle jäävat pinnast võib kasutada teiste demonteeritavate mastide juures kus ära veetava betooni mahust tingituna on vaja pinnast lisada. Peale ehitustööde lõpetamist täidetakse vundamendisüvendid mineraalse täitematerjaliga. Täitepinnase kihid tihendatakse ja platsi pind tasandatakse ning lisatakse haljasaal min 150mm kasvupinnas. Projekti raames vältida teede katete ning äärekivide kahjustada saamist. Peale tööde või töölõigu lõpetamist taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, kruus, kõnnitee plaadid, äärekivid jne) esialgses mahus kaevetöödele eelnevasse seisundisse, kui joonistel ei ole ette nähtud teisiti. Vältida roomiktehnikaga asfaltkatete lõhkumist, vajadusel rakendada meetmeid, näiteks laudteed. Ehituskaevikust väljakaevatava ja tagasitäiteks mittekasutatava pinnase ladustamise asukoht kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ning vedada litsentseeritud püsijäätmete käitluskohata. Kaevise teisaldamisel tuleb lähtuda maapõueseaduses toodud nõuetest. Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega piirneval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. Peale ehitustööde lõppu, vajadusel ka ehitus ja lammutustööde ajal, puhastada transporditeed tolmust ja prahist. 4.3. Mastitüüpide kirjeldus Käesolevas projektis kasutatakse järgnevaid 330 ja 330/110kV mastitüüpe: 330/110 kV vantidega kandemast ja nurga-kandemast Õhuliini sirgetele lõikudele ja liini pöördenurkadele kuni 20° (va põllumaa) on ette nähtud vantidega torumastid. Mastidel on kahes tasapinnas traaversid ja alumine jäikustugi. Vandid on kolmes tasapinnas. Kandemasti eriversioon on muudetud vantide paigutuse ja tugevamate jalgadega avariid piirav mast, mis talub kõigi juhtmete ja trosside ühepoolset katkemist. Nurga-kandemast erineb tava kandemastist jalgade tugevuse ja vantide ebasümmeetrilise paigutuse poolest. Sõltuvalt liini pöördenurgast (<9° või 9 – 20°) muudetakse mastil isolaatorkettide kinnituskohti.  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 19 Ver 1 - 24.04.2020 Masti tüüp: - 31S0G kaheahelaline vantidega kandemast - 31S0GD kaheahelaline vantidega avariid piirav kandemast - 31S1G kaheahelaline vantidega nurga-kandemast 330/110 kV vabaltseisev portaal kandemast Õhuliini paiknemisel haritaval põllumaal on ettenähtud paigaldada vabaltseisev portaal kande- või nurga-kandemast eesmärgiga vähendada masti alla jäävat pindala. Mastil on kahes tasapinnas traaversid. Mastide tugevuse tagavad sisemised jäikusraamid ja tõmmitsad. Mastide alumises osas on 6 meetri kõrgune läbisõitu võimaldav ava. Sõltuvalt liini pöördenurgast (<9° või 9 – 20°) muudetakse nurga-kandemastil isolaatorkettide kinnituskohti. Masti tüüp: - 31S0P kaheahelaline vabaltseisev portaal kandemast - 31S1P kaheahelaline vabaltseisev portaal nurga-kandemast 330/110 kV vabaltseisev Y nurga-ankrumast Nurga-ankrumastidena kasutatakse kuumtsingitut vabaltseisvat Y-tüüpi metallsõrestik masti. Mastist on kaks sama kujuga aga erineva tugevusega versiooni 31T5Y ja 31T9Y. Esimene neist on kasutatav liini pöördenurgani ~50°, samuti avariid piirava mastina väikese nurga korral. Tugevam versioon sobib kasutamiseks liini nurgani ~90° ja avariid piirava mastina suurematel nurkadel. Tüüpide sobivus konkreetsete nurkade ja visangupikkuste korral on iga masti puhul kontrollitud. Masti tüüp: - 31TxY kaheahelaline vabaltseisev Y nurga-ankrumast Sama masti seeria kuid kasutamisel ilma 110kV traaversita on masti modifikatsiooni tähis 3TxY 330/330 kV vabaltseisev Y haruliini-ankrumast 5T-25- Vabalt seisev A-tüüpi metallsõrestik kaheahelaline ankrumast (330 kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) lõpumast või hargnemismast. Lennuohutusest tulenevaid täiendavaid masti tähistamise nõudeid Toodud ankrumasti 5T-25 puhul on ületatud masti kõrgus 45m, mille korral kooskõlastatakse tegevus täiendavalt Lennuametiga. Allolevas tabelis on eraldi toodud välja mastid, mille kõrgus olemasolevast maapinnast on üle 45m. Mastide tippude abs. kõrguste arvutamisel on võetud aluseks olemasolev maapinna kõrgus ja liidetud sinna juurde masti alla planeeritava vundamendi kõrgus. Mastid, mille tipu kõrgus on üle 45m tuleb värvida seitsme osana puna-valgeks, seejuures ülemine ja alumine osa on värvitud punaseks. Liin Masti Masti L-est X L-est Y Maapinna Masti Masti tipu number tüüp kõrgus kõrgus kõrgus abs. abs. (m) (m) (m) L300/L359 88Y 5T-25 6585689.3 700708.96 40,37 54 94,37 Joonistel 10013K1_PP_EL-7-01-….., on esitatud mastide eskiisid. Antud eskiisid ei välista tööprojekti koostamise käigus kasutamast töövõtja enda poolt koostatud modifitseeritud mastilahendusi. Mastide projekteerimisel ja valmistamisel tuleb lähtuda standardist EVS-EN 50341-1 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV Osa 1: Üldnõuded – ühised eeskirjad ja selle rahvuslikust lisast EVS-EN 50341-3-20 ning Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest.  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 20 Ver 1 - 24.04.2020 Siseõhkvahemikud visangus ja mastil. Vastavalt tellija soovile peavad mastid olema teenindatavad Un > 230 kV liinide korral „bare hand“ ja Un ≤ 230 kV tuleb lähtuda „hot stick“ meetodist tulenevalt. Mastid tuleb varustada turvaredelite ja TURVATIKAS kukkumispidurdussüsteemiga. Mastide asukohad on valitud vastavalt tehnilistele tingimustele. Peamiseks asukoha valiku aluseks on nõutud gabariidid ristumiste ja maapinnaga. Lisaks sellele on võetud arvesse ka Maanteeameti nõuet, et masti ükski osa ei tohi ulatuda teemaale. 4.4. Vundamendid – üldine kirjeldus Liinitrassi geoloogiline iseloomustus on ära toodud projekti lisas 10013K1_PP_AA-9-02_L300- geoloogia Vundamendi arvutus Õhuliini vundamentide arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K1_PP_AA-4-03_v01_Tehnilised- lahteandmed-vundamendi-koormused. Vundamentide arvutuslikud vajumid tuleb arvutada tööprojektis. Vajumite puhul jälgida, et vajumite erim ei ületaks EVS-EN 50341-2-20 tabelis 8.2 piirväärtuseid. Raudbetoonvundamentide betoonosa tuleb projekteerida minimaalselt 30 cm maapinnast kõrgemale. Agressiivse pinnaseveega piirkondades tuleb raudbetoonvundament kaitsta hüdroisolatsiooni kihiga, mis ulatub 30 cm maapinnast kõrgemale. Vundamentide betoneerimata teraskonstruktsioonide kestvus tuleb tagada vastavalt standardile EVS- EN ISO 12944-2:2017 (keskkonnaklass Im3), kaitsekihi paksuse määramisel tuleb võtta arvesse kohapealset pinnase ja pinnasevee agressiivsust. Betoonkonstruktsioonid - Vundamendid või selle osad, mis ulatuvad maapinnani ja mis asuvad külmumispiirist kõrgemal – C30/37 XC4, XF3, Cl 0,20, Dupper & Dlower – täpsustatakse tööprojektis. Armatuur B500. - Vundamendid või selle osad, mis asuvad külmumispiirist madalamal – C30/37 XC2, Cl 0,20, Dupper & Dlower – täpsustatakse tööprojektis. Armatuur B500. Keskkonnaklass EVS 1992-1-1:2005, külmakindluse klass EVS 814:2003. Betooni tootmisel järgida EVS-EN 206:2014 nõudeid. Betoonkonstruktsioonide ehitamisel järgida EVS-EN 13670:2010 nõudeid. Betoonpindade viimistlusklass teostada vastavalt Soome Betooniühingu BY 40 juhendile: - Nähtavale jäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass B - Nähtavale mittejäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass C. Põhiprojektis esitatud lahendused on põhimõttelised. Lahendused tüüpelementidega Võimalusel kasutatakse vundamentide lahendustes tüüpelemente. Vabalt seisvate mastide puhul F seeria elemente. Juhul kui - ligipääs masti asukohale on piiratud; kohalik geoloogia on keeruline; koormused on liiga suured - võib osutuda vajalikuks vundamendi valamine kohapeal. Sellisel juhul võib vundamendi kuju ja mõõtmed erineda tüüpelementidest. Vaivundamendid Juhul kui mõjuvad koormused on liiga suured, või kohalikud geoloogilised tingimused keerulised, kasutatakse vaiasid. Tõmbe- ja survekoormuste esinemisel vundamendil kasutatakse injektsioon- ankruvaiu. Kui vundamendile mõjuvad ainult tõmbe- või survekoormused võib sõltuvalt geoloogiast ja koormustest tulla kõne alla ka alternatiivsete vaiade kasutamine (mikrovaiad, kruvivaiad vms).  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 21 Ver 1 - 24.04.2020 Vaiade arv, asetus ja pikkus sõltub geoloogilistest tingimustest ning mõjuvatest koormustest. Sõltuvalt koormustest võib osutuda vajalikuks vaiade rostvärgid omavahel ühendada taladega. Rostvärke ühendava tala materjalina võib kasutada kas terast või raudbetooni. Materjali valik sõltub koormustest ja masti asukoha ligipääsetavusest. Rostvärkide peale rajatakse raudbetoonist postament, mille külge ankurdatakse masti jalg. Vundamentide rajamine Vundamentide paigaldamiseks/rajamiseks tuleb teostada kõigepealt kaevetööd vajaliku sügavuseni. Kui kaeviku põhja pinnas võimaldab paigaldada/rajada vundament lubatavate tolerantsidega, siis võib tööd teostada otse pinnasele. Kui see pole võimalik, siis tuleb rajada kaeviku põhja killustikust tasanduskiht. Killustikukiht tuleb tihendada selliselt, et selles ei saaks toimuda järel tihenemist. Tööprojektis tuleb täpsustada killustikukihi pealt mõõdetava elastsusmooduli väärtus. Kaeviku küljed tuleb toestada või rajada kaevik piisava nõlvusega, mis välistab nõlvade varisemise. Lahendus, mis võtab arvesse kaeviku sügavust ja kohalikku geoloogiat, antakse tööprojektis. Peale vundamendi elementide monteerimist või vajadusel valamist tuleb teostada tagasitäide. Sobivusel võib tagasitäiteks kasutada kohalikku väljakaevatud pinnast. Tagasitäiteks ei ole lubatud kasutada turvast, kändusid ega teisi orgaanilisi aineid või huumust sisaldavaid pinnaseid. Tagasitäide teostada kihtidena, mille maksimaalne paksus on 30 cm. Tagasitäite tihendusteguriks tuleb saada 0,95. Tagasitäite mahukaal täpsustatakse tööprojektis, kuna see sõltub kohapealsest pinnasest. Tagasitäite teostamisel jälgida, et vundamendi betoonosa ulatuks üle maapinna vähemalt 30 cm. Vundamentide rajamisel jälgida standardis EVS-EN 13670:2010 (Betoonkonstruktsioonide ehitamine) toodud lubatavaid tolerantse. 4.5. Maandus ja potentsiaaliühtlustus Trassi üldine iseloomustus Arvestades liini üldiseid maandussüsteemide koostamise põhimõtteid asub valdavalt maandussüsteemi toimiv osa kavandataval liinil 1-4m sügavusel, erandina on maandurina toimivad vaivundamendi injektsioonvaiad, mille sügavus võib ulatuda kuni 20 meetrini. Pinnase eritakistuse väärtused jäävad üldjuhul antud lõigus vahemikku 50-500Ω·m. Tulenevalt lõikude iseloomustusest on üldjuhul liini trassil pinnase eritakistused alla 500Ω·m, mis võimaldavad kasutada ära masti maandussüsteemi osana masti r/b- ja vaivundamente. Õhuliini mastide maandus ja potentsiaaliühtlustus on määratud lähtuvalt kolmest aspektist: töökindlus ehk eelkõige äikesekaitse, ohutus ehk lubatud puutepinge ja maanduspaigaldise mehaaniline vastupidavus paigaldist läbivatele vooludele. Õhuliini maanduste arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K1_PP_AA-3-03_v01_Tehnilised-lahteandmed-maandus. Antud liini kulgeb põhilises osas metsades ja põllumaal, kuid samas on ka kohti kus on inimeste ja koduloomade sagedane viibimine mastide juures on tõenäoline. Kohtades kus inimeste ja koduloomade sagedane viibimine on tõenäoline, tuleb näha ette täiendavad meetmed puute- ja sammupingete tagamiseks. Põhimõtteline lahendus viimasest on toodud maanduste joonistel, kuid tingitud vundamendi tööprojekti lahendusest, tuleb lõplik arvutus ja lahendus teostada tööprojekti mahus. Maandustakistuse väärtused tuleb lõplikult mõõta ja tulemused esitada Tellijale garantiiperioodi lõpule eelneval suveperioodil. Kui maanduri maandustakistus osutub lubatust suuremaks lisatakse vajaliku pikkusega rõht- või vertikaalmaanduselektroodid. 4.6. Faasijuhtme tüüp ning OPGW üldine iseloomustus 330 kV õhuliinidele on nähtud ette kolm juhet faasis, terasalumiiniumjuhtmetega 402-AL1/52-ST1A. Osajuhtmed paigaldada kolmnurka omavahelise kaugusega 400 mm.  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 22 Ver 1 - 24.04.2020 110 kV õhuliinile paigaldatakse terasalumiinium juhe 242-AL1/39-ST1A, üks juhe faasis. Juhtmed peavad vastama standardi EVS-EN 50182 nõuetele. Juhtmete terassüdamikud peavad olema kaetud korrosioonivastase määrdega. Pikiprofiili koostamisel on arvestatud üldjuhul juhtme mehaanilise pingega paigaldusel 65 N/mm² aasta keskmisel temperatuuril ja juhtmete suurima temperatuuriga +80°C, millest on arvestatud profiilile juurde juhtme lõplik venimine. Valitud pingsus vastab vibratsiooni seisukohast hankedokumentatsioonis sätestatud kriteeriumitele. Juhtme tehniline kirjeldus ja andmed on toodud tabelis 10013K1_PP_EL-7-05-01_v01_Faasijuhtme-tehn. 330kV õhuliinile paigaldatakse üldjuhul 2x48-kiulist Single-mode OPGW tüüpi optilise kaabliga piksekaitsetrossi. 110 kV õhuliinile paigaldatakse 48-kiuline Single-mode OPGW tüüpi optilise kaabliga piksekaitsetross. Täpsem trossi paigalduse skeem on toodud 10013K1_PP_EL-5- 03_v01_Piksekaitsemaanduse-skeem. OPGW kinnitustarvikud valitakse vastavalt tootjapoolsele juhendile. Optiline kiud peab vastama kehtivale standardile TU-T G.652.D LL. OPGW ja tema tarvikud peavad olema võimelised mehaaniliselt ja elektriliselt taluma vähemalt 16 kA maalühisvoolu. L300 lühisvoolude jaotus on esitatud projekti 10013K1 mahus eraldi joonisel. 330 ja 110 kV ühispaigaldusega liinil või viimase ühendusel 110kV liiniga arvestada piksekaitsetrossi ning maanduspaigaldiste dimensioneerimisel lühisvooluga, mis annab suurema termilise koormuse. Selline maalühisvool ei tohi põhjustada optikakiudude optiliste omaduste ajutist ega püsivat halvenemist. 110 kV õhuliini maalühisvoolude kestvuseks tuleb võtta 0,6 sekundit ning 330 kV õhuliini maalühisvoolude kestvuseks 0,4 sekundit. Faasijuhtmete ja piksekaitsetross tarvikute termilise vastupidavuse arvutamisel tuleb võtta aluseks 1,0 sekundit. Täiendavaid märgupalle juhtmetele ega OPGW ette nähtud ei ole. 4.7. Isolatsioon ja liinitarvikud Õhuliini isolatsioonitase peab vastama normile, kus nõutav ühiklekkeraja pikkus ≥ 34,7 mm/kV. Erandina kasutada ristumisel põhimaanteega piirnevatel mastidel isolatsioonitaset ≥ 43,3 mm/kV kohta. 330kV liini kandekettides tuleb kasutada 160 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 muna-pesa tüüp ühendustega vastavalt EVS-EN 60372. Eelneva analoogia põhjal tuleb pingutuskettides kasutada 210 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 ja pesa tüüp vastavalt EVS-EN 60372. 110kV liini kandekettides tuleb kasutada 70 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 muna-pesa tüüp ühendustega vastavalt EVS-EN 60372. Eelneva analoogia põhjal tuleb pingutuskettides kasutada 120 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 ja pesa tüüp vastavalt EVS-EN 60372. Vastavalt tellija erinõuetele tuleb kasutada lõhestatud juhtmete korral ainult kahe osajuhtme vahelisi pooljäikasid täismetall distantshoidikuid. Kolme osajuhtmega faasijuhtmetes kasutatakse distantshoidikuid kolmase grupina, kus nende omavaheline samm on 5 m. Liinitarvikute kasutamisel tuleb lähtuda üldnõuded peatükis toodud standarditest ja Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest. 5. Demontaaži tööd Lõikudes kus olemasolev liin renoveeritakse tuleb käesoleva projekti mahus vana liin eelnevalt demonteerida. Liinijuhtmed ja piksekaitsetross Liini demonteerimistöid on võimalik teha ankruvisangu kaupa, kohtades kus puudub liinitrassi alune haljastus ja ristumised võib juhtme lasta mastist alla ilma rullikuid paigaldamata, veendudes et tegevus on ohutu. Kohtades kus on ristumised teede ja ristuvate objektidega tuleb juhtmete langemine ristuvatele objektidele tõkestada turvaväravatega või kasutada juhtmete  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 23 Ver 1 - 24.04.2020 demonteerimiseks trossi ja abinööri, millega tõmmata juhe eelnevalt üle ristuvate objektide. Seejuures demonteeritav juhe ei tohi puutuda ega lasta kukkuda ristuvatele objektidele. Peale juhtme eemaldamist vabastada nöör ja kerida kokku. Kandemastides tuleb juhtmed paigaldada eelnevalt rullikutele. Tänavate ja teega ristumise likvideerimisel kasutada samuti juhtmete eemaldamiseks eelkirjeldatud lahendust. Kõikide teedega ja ristuvate objektide loetelu on toodud mastide tabelis. Mastid Demonteerimisele kuulub antud projekti alaga piiritletud mastid. Demonteerimisel kasutada järgmist tehnoloogiat: Metallsõrestik mastid tuleb maha võtta kraana abil. Kui mast on tropitud kraana külge siis järgnevalt tuleb masti jalad lõigata lahti vundamentide küljest ja mast lasta maapinnale. Masti konstruktsioonid tuleb kohapeal tükeldada ja metall transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Betoonmastid demonteerida kraana abil kogu pikkuses. Kui mast on tropitud kraana külge tuleb betoonitüvi kaevata vähemalt ühest küljest välja, riiglite olemasolul lõigata viimased enne tõstmist masti tüvest lahti. Mast lasta kas maapinnale või otse veosele. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Vundamendid Metallsõrestik mastide vundamendi kael kaevata lahti ja purustada ühe meetri sügavuselt maa seest. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Masti mille maasse kinnitus on teostatud monteeritavate raudbetoon seenvundamentidega ja asub kõrgel kupitsal (üle 0,8m) tuleb seenvundamendid lahti kaevata ja transportida ehitusjäätmete töötlemisega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Masti vundamendi eemaldamiseks piisab lahti kaevamiseks kitsastes oludes ~0,5m alast ümber vundamendi maapealse osa. Tavaolukorras kohtades kus on ette nähtud rohu või muruala taastamine on arvestatud 1,5m alaga ümber masti, viimane on pinnase silumiseks saavutamaks mastialusele platsile ühtlase pinna. Taastamise kohta on toodud info eraldi peatükis. Isolaatorid Demonteerida kasutuseta jäävad isolaatorketid. Kõik isolaatorketid ja tarvikud on ette nähtud utiliseerida. Täpsemad mahud esitatakse demontaaži spetsifikatsioonis. Demontaaž ja jäätmete käitlemine Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadest Demonteeritavad mastid, mastidetailid, vundamendid ja juhtmed on objekti piirkonnas toodud asendiplaanidel ning kogused töömahtude tabelis. Komponentide demontaaž, liigiti kogumine, vedamine ja käitlejale üle andmine tuleb teostada Riigikogu 28. Jaanuari 2004 seadusest „Jäätmeseadus” nõuete kohaselt. Tööplatsilt koguda kokku ja sorteerida tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (traadi jupid, RB tükid vms). Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele vastavas ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud Keskkonnaametis. Taaskasutamiseks kõlbmatu materjal koguda liigiti ehitusplatsil asuva(te)sse konteineri(te)sse ja transportida jäätmekäitluskohta. Keskkonnareostuse või -ohtlike objektide ilmnemisel koheselt teavitada Keskkonnaameti kohalikku osakonda. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 24 Ver 1 - 24.04.2020 6. Mastide tähistamine Kõik mastid tähistatakse masti numbri, liini numbri ja elektriohumärkidega. Lisaks tavatähisele tähistatakse iga viies mast alates lõpumastist aerotähisega, millel on liini ja mastinumber. Masti tähised kinnitatakse masti külge ristisuunas liini teljega liikudes/vaadates masti numbrite suurenemise suunas. Kui liin kulgeb paralleelselt teega ja mast on teele nähtav, kinnitatakse tähised mastide tee poolsele küljele (mitme tee olemasolul lähema või parema läbitavusega tee poolsele küljele), see lihtsustab tähise lugemist palja silmaga või binoklit kasutades. Nõuet ei rakendata kaheahelaliste liinide ja erimastide puhul, kui sildi paigutus raskendab ahelate paiknemise tõlgendamist. Mastide tähistamisel lähtuda Elering AS tehnilistest nõuetest: 701 Projekteerimine, „Õhuliinide tähistamine“. 7. Nõuded töövõtule ja töövõtjale Tööde teostaja peab vastama Seadme ohutuse seadusest tulenevatele nõuetele ning omama kehtivat registreeringut majandustegevuste registris. Ehitamise käigus peab ehitaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid normdokumente niivõrd - kuivõrd on nad vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel, kontrollimisel ja Tellijale üleandmisel. Ehitaja peab ehitise üle andma koos nõuetekohasust tõendava auditiga. Töövõtja on kohustatud sooritama ehitustööde Tellija poolt nõutavad muudatused, juhul kui need ei muuda töövõtja poolt teostatud tööde tulemust märgatavalt. Olenemata sellest, kas küsimus on tööde sooritamise täiustamises, kergendamises või muus. Muudatuste osas, mis eeldavad lisa kulutusi või nende hüvitamist, tuleb teha enne tööde algust kirjalik pakkumine, mis on pädev ainult ehitustööde Tellija poolt kinnitatuna koos vastavate lisa- ja hüvitamisele kuuluvate arvete esitamise korral. Enne tööde algust peavad olema Ehitustööde Tellijaga ja vajalike ametkondadega kooskõlastatud tööjoonised ning kasutatavad seadmed ja materjalid. Järelevalve inseneril või tellijal on õigus materjal või seade tagasi lükata, kui kõnesolev materjal või seade ei täida käesoleva hankes toodud Tellija nõudeid. Sellisel juhtumil peab töövõtja hankima teise materjali või seadme, et täita hankes toodud Tellija nõudeid. Ilma järelevalve inseneri kirjaliku heakskiiduta ei saa töövõtja peamiste seadmete tellimist teostada. Kõik materjalid peavad olema uued ning täitma tellija nõuetega sätestatud nõudeid ning nad peavad olema heaks kiidetud kooskõlas töövõtulepingu juhistega. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema varustatud vajalikke sertifikaatidega ja materjalide passidega. Kui ei ole teisiti märgitud, peab töövõtja hankima sama tüüpi elemendi samalt tootjalt, kui see on praktilisest seisukohast mõistlik. Samuti peavad iga seadme komponendid nii palju kui võimalik olema valmistatud ja koostatud sama tootja poolt. Kõik vajalikud, ametkondade ja Tellija poolt nõutud mõõtmiste ja katsetuste kulutused kuuluvad töövõttu. Projekteerija poolt koostatud projektdokumendid ja tellija poolt esitatud täiendavad nõuded moodustavad üksteist täiendades elektriprojekti objekti. Juhul kui nimetatud dokumentides avastatakse ebaselgeid aspekte, mida ei õnnestu lahendada üldisi norme järgides, tuleb töövõtjal paluda täiendavaid selgitusi. Tööde selgituse lisas olevate dokumentide pädevusjärjekord on järgmine: • Pakkumiste ja lepinguga seotud dokumentides toodud andmed • Projekti seletuskiri; • joonised;  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine LEONHARD WEISS OÜ 10013K1 Lk 25 Ver 1 - 24.04.2020 Töövõttu kuuluvad seadustega ettenähtud ülevaatused. Töövõtja esitab kasutuselevõtu kontrolli protokollid ehituse Tellijale enne vastuvõtu kontrolli. Vastuvõtul kuuluvad esitamisele: • elektrotehniliste kontrollmõõtmiste protokollid; • maandustakistuse mõõtmine; • potentsiaaliühtlustusahelate kontroll; • varjatud tööde aktid ja teostusjoonised: o maandusseadme kohta; o faasijuhtmete ja piksekaitsejuhtide kohta; o monteeritava vundamendi, vaia ja betoonitööde kohta; o masti metalli ja paigalduse kohta • teostusjoonised, mis hõlmab: projekteeritava objektiga seonduvad teostusjooniseid, elektripaigaldise nõuetekohasuse auditit. Lisaks eelpool toodud dokumentidele arvestada tellija 700 seerias toodud juhistele objekti vastuvõtmisel täiendavate dokumentide esitamise vajadusega. Töövõtja peab hoidma objektil viimaste jooniste kontrolleksemplari. Kontrolleksemplari on vajalik märkida töö ajal tehtud kõik muudatused. Kõik joonised täpsustatakse vastavalt lõplikule paigaldusele olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Kõik üleandmiseks valmis joonised ja jooniste nimekirjad märgitakse pealdisega TEOSTUSJOONIS ning varustatakse kuupäevaga. Töö eest vastutav isik kinnitab jooniste nimekirja oma allkirjaga. Ehitusplatsil teostatud muudatused viiakse sisse üleantavatesse joonistesse täpsustatud jooniste põhjal. Kõik joonised pealkirjastatakse ja nummerdatakse ühtemoodi, olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Elektritööde töövõtja koostab kasutusjuhendi. Tuleb koostada kõiki elektrisüsteeme hõlmavad dokumendid: • kasutusjuhendi ülesehitus ja sisukord; • süsteemide lühikirjeldus; • hooldusgraafikut; • süsteemide hoolduseks vajalikku infot. Tüübiga mainitud seadmeid võib asendada kasutuskoha suhtes omadustelt ja kvaliteedilt vastavate seadmetega. Töövõtja peab siiski hankima asendusele tellija nõusoleku. Vastavuse tõestamine, kui ka vastutus jääb siiski selle esitajale. Vahetuse esitaja peab edastama vahetuse omadusi iseloomustavad andmed ka vahetatava materjali kohta. Tõendamisega seotud kulud kannab nende esitaja. Seadmete paigutusel võtta arvesse hoolduse ja tööturvalisuse nõuded.  95 94 93 L359 Balti-Püssi 330kV mast 88 asendada uuel asukohal Balti-Püssi liin jagatakse kaheks 2x330kV mastiga. 87 lõiguks Püssi - M88 (L359_1) (L3590_2). Mastis 88 asuvad ja M88 - Balti ümberühendatavad liiniloogad, muutmiseks Püssi-Tartu või liinikonfiguratsiooni Balti-Tartu. Loogad lahendatud vastaval joonisel. 116 116 117 117 88 88118 119 118 119 92 119 89 120 120 Liin L300 Balti -Tartu L300 Balti-Tartu liin demonteerida mastide vahemikus 1-119. Demontaaž on lahendatud projektiosaga 11013K11 - L300 120 demontaaž. 90 Liin L300 Balti -Tartu 330kV mast 119 asendada olemasoleval asukohal. 91 153 Liin L300 Balti -Tartu 330kV mast 120 asendada olemasoleval asukohal. Liin L118 Sirgala - Ahtme Liin demonteerida mastide vahemikus M152 - M178Y, 178Y - 196Y. Demontaaž ei ole lahendatud käesoleva projekti mahus. Liin L118 Sirgala - Ahtme 110 kV mast 153 paigaldada uuele asukohale. 121 121 121Y Liin L300 Balti -Tartu / L118 Sirgala - Ahtme 330kV mast 121 asendada olemasoleval asukohal 330/110 kV mastiga. 122 122 122Y 123 123 123Y 124 124 124Y 125 125 125Y 126 126 126Y 127 127 127Y Toila vald Jõhvi vald 128 128 128Y 129 129 129Y 130 130 130Y 13 1 131Y 131 132 132 132Y Jõ Al hv ut a iv gu se Liin L118 Sirgala - Ahtme 110 kV vabaltseisev portaalmast uuel asukohal. 167 v Liin L300 Balti - Tartu / L118 Sirgala - Ahtme / L136 Ahtme Projekti 10013K1 mahus - 330kV - Illuka mast 133 asukohal 330/110 kV nurga-ankrumastiga. asendada uuel 2x110 kV vabaltseisev nurga-ankrumast uuel asukohal. 133Y Liin L118 Sirgala - Ahtme/ L136 11Z Ahtme 12Z 2x110 kV vabaltseisev nurga-ankrumast- Illuka uuel asukohal. 13 Ristumine 10kV õhuliiniga. Liin L136 Ahtme - Illuka 110 kV vabaltseisev portaalmast Mastide vahemik 30-31. uuel asukohal. ald ald 133 133 134 134 134Y 135 135 135Y 136 136 136Y Teekaitsevöönd 50m 137 137 137Y 138 138 138Y L3_R1 Ristumine 10kV õhuliiniga. Mastide vahemik 13-14. 139 139 139Y 140 140 140Y L3_R2 Ristumine 35kV õhuliiniga. Mastide vahemik 34-35. 141 141 141Y L3_R3 142 Ristumine 0,4kV õhuliiniga. 142 Mastide vahemik 7-13. 142Y L3_R4 Ristumine 10kV õhuliiniga. Mastide vahemik 27-28. 143 143 143Y 144 144 144Y 145 145 145Y 146 146 146Y 147 147 147Y AMET INSENER Elering AS Faili nimi: KINNITAJA 12915 Tallinn Kadaka tee 42 +372 715 1222 [email protected] TELLIJA Tingmärgid PROJEKTIJUHT PROJEKTEERIJA Koostatud / trükitud: Teekaitsevöönd 50m NIMI H. Luik H. Luik H. Luik R. Kivistik liini telg Katastripiir Maakonnapiir Vesse 8, 11415 Tallinn Registrikood 12083348 Telefon +372 601 2285 Omavalitsuse piir www.leonhard-weiss.ee LEONHARD WEISS OÜ ja 110kV liini mastid ALLKIRI Riigiteede kaitsevöönd PEATÖÖVÕTJA Veekaitselised piirangud Projekteeritud 330/110kV 23.04.2020 / 23.04.2020 E-post [email protected] Muinsuskaitselised piirangud Katastriüksuse tunnus ja nimi 10013K1_PP_AS-4-02_v01_Asendiplaan.dwg Keskkonnakaitselised piirangud Projekteeritud 330/110kV ja 110kV TÖÖ NR JOONISE NIMI Vinni vald Tartu linn PROJEKTI NIMETUS Tartu vald 13 Leht 14 Leht ERIOSA PROJEKTI NIMETUS 12 10013K1 OBJEKTI ASUKOHT (AADRESS) 8 Leht Leht 11 Leht 10 Leht 9 ht Jõgeva maakond Le Mustvee vald Kõrgused: EH2000 süsteemis 7 Tartu maakond ht Lüganuse vald Le Koordinaadid: L-EST '97 SÜSTEEMIS Asendiplaan 6 Luunja vald ht Peipsiääre vald Le Kastre vald JOONISE TÄHIS - LEHT (LEHTI) 5 ht AS-4-01-1( 14 ) Le Asendiplaani joonised t4 Jõhvi vald Leh L300 Balti-Tartu 330kV õhuliini rekonstrueerimine Ida-Viru maakond 3 geodeetilised uuringud, Rae Geodeesia OÜ, 08-11.2019 / 21.04.2020 eht L STAADIUM MÕÕTKAVA Leht 2 Leht 1 Toila vald M 1:10 000 Alutaguse vald PÕHIPROJEKT Toila vald, Jõhvi vald, Alutaguse vald, Mustvee vald, Jõgeva vald, Tartu vald, Tartu linn Geodeetiline alusplaan: nr G-19-15, L300 Balti- Tartu elektriliini projekteerimise  11000 (5T16) 11000 (5T25) 3956 15° 3780 9000 (5T16) 9000 (5T25) 2860 k1Del = 1750 mm Del = 2500 mm Del +1m = 3500 mm 3956 15° 3780 9000 (5T16) 9000 (5T25) 2860 k1Del = 1750 mm Del = 2500 mm Del +1m = 3500 mm 3956 15° 3420 2470 k1Del = 1750 mm Del = 2500 mm Märkused: Del +1m = 3500 mm Õhkvahemike leidmisel on kasutatud järgnevaid suurused: Töötamine pinge läheduses D el = 2500 mm Nimituulekoormus, temperatuuril -5 °C, k1 Del = 1750 mm) Ohtusvahemik masti ronimisel pinge all = Del+1m (inimese laius) 25000 (T5-25) 16000 (5T16) TELLIJA Elering AS PROJEKTI NIMETUS Sopi 330 kV õhuliin ERIOSA PROJEKTI NIMETUS AMET NIMI ALLKIRI PROJEKTERIJA K.Kürsa OBJEKTI ASUKOHT (AADRESS) 330 kV Paide-Sindi Sopi haruliin KINNITAJA H. Luik JOONISE NIMI MÕÕTKAVA Mast 5T 1:225 PROJEKTIJUHT R.Osman TÖÖ NR JOONISE TÄHIS - LEHT (LEHTI) STAADIUM Koostatud / trükitud: 17.10.2018 / 17.10.2018 ET1605 ET1605_TP_EL-7-19 TÖÖPROJEKT Faili nimi: 10013K1_PP_EL-7-01-09-1_v01_Mast-5T-uldjoonis-ohkvahemikud-turvaredelid.dwg Viru-Nigula vald gala 10013K2 - Sir Rakvere vald Toila vald Narva linn Balti Sirgala Ida-Viru maakond 1001 3K3 - Ah tme Vinni vald Alutaguse vald 100 13K 4-I lluka 10013K1 - L300 rekonstrueerimine M119-M452 10 01 3K 5 -A lut a gu se Mustvee 10013 50Y Mustvee vald K7 - Must vee Saare 100 13K 7-M ustv e e Voldi Tartu vald 100 13K 8- Sa are Luunja vald Tartu maakond Tartu linn Tartu 10 01 Kastre vald 1001 3K 3 K9 - 10 Voldi -T ar tu sis es tu Kambja vald se d TELLIJA Geodeetiline alusplaan: GA-L300 Geoaluse nr, nimetus, koostaja, aeg Elering AS Kadaka tee 42 PROJEKTI NIMETUS 12915 Tallinn +372 715 1222 E-post [email protected] [email protected] www.leonhard-weiss.ee 12083348 ERIOSA PROJEKTI NIMETUS AMET NIMI ALLKIRI 22/03/2019 PROJEKTEERIJA R.Kivistik OBJEKTI ASUKOHT (AADRESS) KINNITAJA H. Luik JOONISE NIMI INSENER R. Kivistik - PROJEKTIJUHT H. Luik STAADIUM 27.03.2020 / 27.03.2020 10013 - Faili nimi: