Tallinna Lennujaama ja Jüri aleviku vahelise ala kergrööbastranspordiga ühendamise eskiisprojekti koostamise lähteülesandele seisukoha küsimine

Lp Kaasatav asutus kuupäev digiallkirjas nr 6-1/4844 Tallinna Lennujaama ja Jüri aleviku vahelise ala kergrööbastranspordiga ühendamise eskiisprojekti koostamise lähteülesandele seisukoha küsimine Saadame tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Rae valla ja Tallinna linna poolt koostatud Tallinna Lennujaama ja Jüri aleviku vahelise ala kergrööbastranspordiga ühendamise eskiisprojekti lähteülesande. Palume Teie esialgset seisukohta lähteülesandele ning täiendavaid tingimusi, mis on vajalikud antud projekti koostamiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Põldmäe abivallavanem Lisa: Lähteülesanne_kergrööbastranspordi_eskiisprojekt.docx Koopia: Keskkonnaamet, [email protected] Lennuamet, [email protected] AS Tallinna Lennujaam, [email protected] AS Tallinna Vesi, [email protected] Stina Metsis, 651 3921 [email protected] Aruküla tee 9 Telefon 605 6750 Arvelduskonto Jüri alevik, 75301 HARJUMAA Faks 605 6770 EE902200001120122757 Registrikood 75026106 E-post [email protected] Swedbank  LÄHTEÜLESANNE Riigihanke nimetus: „Tallinna Lennujaama ja Jüri aleviku vahelise ala kergrööbastranspordi ga ühendamise eskiisprojekt“ Riigihanke viitenumber …………… Käesolevas dokumendis nimetatakse Rae Vallavalitsus Hankijaks ja käesolevas riigihankes osalejat Pakkujaks . ÜLDIST Rae vallas toimub pidev ja kiire areng nii elamis- kui ettevõtluskeskkonnas. Samas on Rae vald Tallinna linna naaberomavalitus ning sidusus igapäevase liikuvuse näol on paratamatu. Rae valla põhjapiirkonda läbib riigimaantee Tallinn-Tartu–Võru-Luhamaa tee ning lõunast piirneb valla põhjaosa Tallinna ringtee . Suurte magistraalteede olemasolust tulenevalt on piirkonnas kiiresti arenenud ka suuremad tööstuspargid ning väiksemad „ stock-office “ tüüpi lao- ja büroopinnad. Viimased loovad eeldused piirkonnas vajalike töökohtade olemasolule ja võimaluse sundliikumise vähenemisele. Samas jätkub tipptundidel pendelränne Rae valla ja Tallinna linna vahel. Vastavalt Rae valla üldplaneeringu raames tellitud Liikuvusuuringu (vt. Lisa..) mobiilpositsioneerimise andmetele on peamiseks väljuvaks pendelrändajate sihtkohaks ootuspäraselt Tallinn. Ka Tallinnasse suunduvas rändes on oma seaduspärad: Peetri, Jüri ja Rae lõunaosa elanikud suunduvad eelkõige Kesklinna (sh Vanalinn), seejärel Ülemistele. Rae valda toimub ka sissesuunaline pendelränne, mis laias laastus jaotub 60% Tallinnast, 40% teistest omavalitsustest. Peamiseks sihtkohaks Peetri ja Jüri tehnopargid . Valla eesmärk on pakkuda ühistranspordivõrgustiku parendamisega lahendusi autoliikluse pendelrände vähendamiseks ja liikluslahenduste parendamiseks. Rae vald näeb trammivõrgustikku ühistranspordi süsteemi "selgroona". Trammi- ehk kergrööbastranspordi lahendused on kõige tõhusam linnatranspordi liik. Eraldatud transiidikoridor suurendab märkimisväärselt ühistranspordi kiirust ja mugavust lõpptarbijale. RIIGIHANKE EESMÄRK Töö eesmärk on teostada Tallinna linna ja Rae valla territooriumil Tallinna Lennujaamast alates kuni Jüri aleviku keskusesse kergrööbastranspordiga ühendamise eskiisprojekt. Töö sisuline eesmärk on leida parim teostatav asukoht trassile ja peatuste asukohale, mis tagaks kõige suurema trammi kasutatavuse ja vähendaks igapäevast pendelrännet autoga liiklemisel. Töö käigus tuleb analüüsida erinevaid marsruute, hinnata nende teostatavust ja võrrelda võimalust nende tehniliseks teostamiseks. Esitada väljavalitud trassi ja depoo väljaehitamise hinnanguline maksumus. ESKIIS JA SELLE KOOSTAMINE Trass jaguneb kolmeks lõiguks (vt. lisaks Joonis 1 ) : Tallinna linnas ca 2 km (alguspunkt Lennujaama väljak, Kesk-Sõjamäe tn 10a // Lennujaama tee 4 // 6 // 10 // 11 // 12 // 14 // Tartu mnt 101 // 103 // Väike-Sõjamäe tn 1a // 2 // 12 // 12a kinnistu kat nr 78401:101:1012); Tallinna linna piirist (Raudkivi tee ristmikust) kuni Rail Baltic Assaku rongipeatuseni ca 5 …6 km ; Rail Baltic peatusest Jüri keskusesse ca 3 ...4 km ( Keskväljak 1 kinnistule kat nr 65301:001:4838). Analüüsida ja projekteerida soovitud eesmärgi saavutamisel kahte lahendust: -autonoomne Lääne-Euroopa laiusega 1435mm kergrööbastee alates Tallinna Lennujaamast (süstiktramm); -ühildub Tallinna linna 1067mm trammiteega ja kasutab Tallinna linna veeremit (vajalikud ümberpööramiskohad ). Trassikoridori valikul on oluline valida eelkõige kõige parema ühenduskiirusega lahendus. Üks olulisemaid ühistranspordi kvaliteedifaktoreid on ühenduskiirus. Kui ühistransport on teistest liikumisviisidest oluliselt aeglasem, siis ei ole ta praktiline. Trammitee tuleb planeerida selliselt, et ühenduskiirus on võrreldav autoga liikumisel. Kõik pöörderaadiused planeerida võimalikult lauged, et säiliks soovitud keskmine liikumiskiirus. Keskmi ne liiniteeninduskiiruse eesmärgiks seada 20..30km/h, mis eeldab peatuste vahelistel lõikudel kiirusi vähemalt 6 0… 7 0 km/h. Arvestada võimalikult väheste konfliktidega – olemasolevad väikeelamud, sõidu- ja kergliiklusteede katkestused . Eraldada kergrööbastee võimalusel kogu pikkuses ülejäänud liiklusest ning teha ettepanekuid teiste liikumisviiside muutmiseks eesmärgi saavutamiseks (Autoliiklusest eraldatud trammitee, mis sisaldab ohutusvaru, võib olla piisav, et vältida autoõnnetuse toimumisele avalduvat mõju ja võimaldab vältida trammidele liiga lähedalt mööduvate autode põhjustatud sõiduvigu. Trammitee osa eraldad äärekivi või pindade kõrguse erinevuste abil jne). Vajalik on projekteerida viis kahetasandilist ristet: Tallinna linnas trammi ja Tartu mnt ristumine (ülesõit), perspektiivne Tallinna väike ringtee, Assaku piirkonnas Vana-Tartu mnt ja Tartu mnt ristumine, Rail Baltic rongitrassiga ristumine ning sissesõit Jüri alevikku üle Tallinna ringtee. Projekteerida Lennujaama trammiring/lõpp-peatus kahe alternatiivina a) Olemasoleva lahendusega liitmine, säilitades maksimaalselt olemasoleva lahenduse, kuid lisades teise trammitee koos peatusega varikatuse alla, et võimaldada lõpp-peatust kahele trammiliinile. b) Perspektiivse lahendusega arvestamine, lahendades trammide ümberpööramise ala ja peatused uues asukohas lähtudes Lennujaama perspektiivse laienduse plaanidest ja töö „Lennujaama – Ülemiste piirkonna linnaehituslik visioon ja avaliku ruumi vajaduse analüüs“ (Vt. Lisa 6). Üheks suurimaks kitsaskohaks on ühenduse leidmine Tartu mnt-l Mõigu asumi piirkonnas. Rööbastranspordi toomiseks Tartu mnt piiridesse nõuab kogu Tartu mnt ümberehitamist selles lõigus. Alternatiivina kaaluda võimalust trassi läbi toomist nt. Kuldala piirkonna kaudu. Trassi valikul arvestada maksimaalselt olemasolevaid ja perspektiivseid elanikke ja piirkonnas olevaid t öökohti ühendav lahendus. Peatus i planeerida minimaalselt, kuid samas, et säiliks liini kasutatavus ja ligipääsetavus. Peatuste vahemaad arvestada ca 500 -1000 m – Mõigu piirkonnas (1), Peetri alevikus (1-2), Järvekülas (1) , Assaku aleviku s (1) , Rae külas Rail Baltic tassiga ühine peatus (1) , Pildiküla piirkonnas (1) ning Jüri alevikus (1-2) . Hinnata ja võrrelda elanike ja töötajate arvu peatuste 500m ümbruses lähtuvalt Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga planeeritud võim a lustest ning reaalselt olemasolevast olukorrast. Arvestada seejuures ka olemasoleva või planeeritud sotsiaalse taristu (koolid, lasteaiad) paiknemist. Rae valla ulatuses on võimalik eskiisprojekti alusel näha täiendavat elanikkonna või töökohtade tihendamist, kui see on tasuvuse tõstmise aspektist oluline. Näha ette minimaalselt kaks Pargi ja R eisi parklat, mida on võimalik mugavalt ühendada peatus t ega ja lihtsa autoga juurdepääsuga põhitrassilt . Neist üks peab asuma modaalses tramm – linna lähirong – Rail Baltic rong Assaku peatuses. Parklad peavad mahutama kokku min 200 autot. Näha ette meetmed avarii olukordade leevendamiseks (nt. tagasipöörde või möödumiskohad), et vältida liikluse täielikku seiskumist. Esimeses projekteerimise etapis tuua igal lõigul (a, b, c) välja vähemalt kaks erinevat lahendust, kus võrrelda trassi ühendus kiirust, reisijate arvu, elluviidavust ja kasutatavust. Joonisel 1 on Hankija poolt väljapaku tud trassi ligikaudsed kaalutud asukoh ad. Pakkuja võib enda poolt täiendavalt teha ettepanekuid alternatiivsetele lahendustele ja asukohtadele. Oluline on vaid, et trass läbiks kindlasti järgnevaid punkte: Alguspunkt on Lennujaama väljak, Kesk-Sõjamäe tn 10a // Lennujaama tee 4 // 6 // 10 // 11 // 12 // 14 // Tartu mnt 101 // 103 // Väike-Sõjamäe tn 1a // 2 // 12 // 12a kinnistu (kat nr 78401:101:1012); Tallinna väikese ringtee ja Vana-Tartu mnt ristmik Vana-Tartu mnt 61b kinnistul (kat. nr 65301:001:0104); Rail Baltic planeeritav peatus Põrguvälja tee 29 kinnistul (kat. nr 65301:002:1683); Lõpppunkt Jüri alevikus on keskväljak: Keskväljak 1 kinnistu (kat. nr 65301:001:4838). Joonis 1 . Trassikoridoride ja kahetasandiliste ristmike võimaliku aluskoha skeem Pakkuda välja depoo asukoht, mille valikul tuleb arvestada ka asjaoluga, et trassi võidakse ellu viia etapiviisiliselt. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringus on ühe võimaliku depoo asukohana välja pakutud perspektiivse Tallinna väikese ringtee ja Vana-Tartu mnt ristmikul Nurga kinnistu ( kat. nr 65301:001:3493). Pakkuja ei pea nimetatud asukohaga arvestama, kui teises asukohas toimiks depoo paremini. Trammi trassile planeerida 10m laiune, kitsamates kohtades vajadusel 7m laiune koridor. Peatuste asukohas planeerida minimaalselt 12m laiune ala , arvestada seejuures, et platvormi minimaalne laius on 3m ning pikkus oleneb planeeritava veeremi pikkusest. Esitada trammikoridori tüüplõiked. Trammitee trass peab arvestama ratta- ja jalgteedega sh Rae vallast Tartu maanteega paralleelselt kulgeva teega ja Tartu maanteelt Keevise tänavale kulgeva trassiga. Projekteerida koos trammiteega ratta- ja jalgteed trammiteega külgnevas osas. Näidata joonisel terviklik ratta- ja jalgteede võrgu lahendus. Peatuste asukohas mõelda läbi olemasolevate kergliiklusteedega ühendamise võimalused. Esitada esialgne peatuste lahendus, mis peab arvestama järgmiste kriteeriumidega: ligipääsetav (jalakäijate ja ratturite infrastruktuur, kaldpinnad treppide asemel, jalgratastele parklad, istumispingid ja tasapinnad, piisavalt ruumi erinevatele kasutajagruppidele (nt lapsevankriga, ratastooliga)) ; turvaline (liikluse korraldus, valgustus, informatsioonitablood, arusaadavad tähistused) ; kaitstus väliskeskkonna eest (kinnine peavari) ; visuaalselt meeldiv (inimsilmade kõrgusel palju huvitavaid detaile, nt mitmekesine haljastus jne). Kahetasandilised risted tuleb liinile ette näha ristumistel 1.klassi maanteedega ja Tallinna väikese ringteega ning pers pe ktiivse Rail Baltic rongitrassiga. Tallinna väike ringtee läheb seejuures üle trassi (vt Lisa 4), Rail Baltic läheb trassi alt süvendis (vt. Lisa 5). Lahendada tuleb projektiga ristumine Tartu mnt-ga (tänav Tallinnas), Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteega ning Tallinna ringteega. Arvestades pendelrännet ja eelduslikku trammi kasutajate arvu e sitada optimaalne veeremi suurus ja eeldatav sõidugraafik. Arvestada Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala piiriga. Trammitee kavandada väljapoole Ülemiste järve sanitaarkaitseala, s.o Tartu mnt lennujaama poolses küljes. Samuti arvestada nii Mõigu poldri kui Tartu mnt ja Mõigu tee ristmikule rajatud sademeveepumplast kesklinna suunas kulgevate sademevee kollektoritega. Kollektorite peale ja ehituskeeluvööndisse trammirajatisi mitte kavandada. Arvestada trassi paigutamisel mürarikkama keskkonnaga – maanteede kaitsevööndite alad, põhjapiirkonna üldplaneeringuga planeeritud keskusemaa alad. Peale trassi valikut modelleerida trammiliiklusest tekkivat müra kogu ulatuse s. Välisõhu normväärtustega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi: müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Müra modelleerimi se peab arvestama keskkonnaministri 16.12.2016 määrus t nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Modelleerimisel arvestada, et modelleerimise arvutusmeetod vastaks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud Direktiivis 02/49/EÜ (5. juuni 2002) toodud soovituslikule arvutusmeetodile liikmesriikides. Trammitee planeerimisel geoloogiliste tingimuste osas arvestada turbaste aladega, põhjavee kõrge tasemega, põhjavee kaitstusega (Rae vald on põhja osas valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega). Arvestada trammitee ehitusaegse vibratsiooniga kohtades, kus see võib hoonete püsivusele tekitada probleeme. Arvestada trammitee kasutusaegse vibratsiooniga. Tuua välja piirkonnad, kus vibratsioon võib olla probleemiks ning kus on vajalik rakendada ehitus ja/või kasutusaegseid meetmeid. Arvestada looduskaitseliste- ja kultuurimälestistest tulenevate piirangutega, mis jäävad valitud trassi alale. Vajadusel tuleb leida leevendusmeetmed. Võimalusel arvestada kehtivate ja koostatavate detailplaneeringutega. Detailplaneeringutega saab tutvuda tpr.tallinn.ee ja map.rae.ee. Muutmisvajaduse korral tuua muudatused ja konfliktid eraldi skeemidel välja. Kõigile kinnistutele, mida trammitee läbib (sh ka linna, valla või riigimaale), tuleb eraldi plaanil tähistada isikliku kasutusõiguse ala. Tuua välja järgmises etapis vajalike uuringute läbiviimise vajadus. Tuua välja investeerimiskulud eraldi etappide kau p a (lõik a, b, c : vt .Joonis 1 ) : Taristu: trasside rajamine ja tänavate ümberehitus; raudtee rajamine; sillad, viaduktid, tunnelid (vajadusel) ; p erroonide ja peatuste ehitus; depoo ; Veerem: trammide soetamine ; Maade v õõrandamine . 4. KASUTATAVAD LÄHTEMATERJALID Lisad: Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu raames koostatud l iikuvusuuring , http://www.hendrikson.ee/maps/Rae-liikuvusuuring/anal%C3%BC%C3%BCs.html https://www.rae.ee/pohjapiirkond Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering , https://www.rae.ee/pohjapiirkond Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostavus - ja tasuvusuuring , http://www.hol.ee/docs/file/KRT%20L%C3%B5ppraport.pdf Tallinna väikese ringtee eelprojekt ( lõplikult valmib juuli 2021) Rail Baltic põhiprojekt lõigul Ülemiste-Kangru ( lõplikult valmib Harjumaa lõigus 202 1 algus ) „Lennujaama – Ülemiste piirkonna linnaehituslik visioon ja avaliku ruumi vajaduse analüüs“, lähteülesanne, TLPA 2020 . 5. NÕUDED TÖÖ VORMISTAMISELE JA ESITAMISELE Pakkuja peab kahe nädala jooksul peale lepingu sõlmimist esitama Hankijale töö ajakava. Pakkuja on kohustatud järgima koostatud töö ajakava ja kui ilmneb vajadus töö ajakava muutmiseks, siis tegema Hankijale vastava ettepaneku. Pakkuja võib töö ajakava muuta ainult Hankija nõusolekul. Pakkuja peab tegema pidevat koostööd Rae valla ja Tallinna linnaga. Lisaks tuleb projekteerimise käigus teha koostööd Keskkonnaametiga, Lennuametiga, AS Tallinna Lennujaamaga ning AS Tallinna Vesi. Töö vormistatakse eskiisprojektina, mis koosneb seletuskirjast, kaardimaterjalist ning teistest vajalikest lisadest. Projekt peab sisaldama tehtud töö käiku, tulemusi, analüüsi ning järeldusi. Seletuskirjas peab olema kirjeldatud tehnilised andmed, (ehitus- ja rööpa) materjalid ja protsessid, mille alusel on analüüs tehtud. Pakkuja esitab valmis töö Hankijale 6 kuud pärast lepingu sõlmimist seletuskirja ja kaardimaterjalina elektrooniliselt . Töö üleandmise kohta vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt. Kõik lepingu raames tehtavad tööd esitatakse Hankijale eesti keeles elektroonselt. Kaardimaterjal esitada . dwg ja . pdf formaadis. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 25.05.2020 08:58 Adressaat: Lennuamet <[email protected]> Koopia: Noreply Lennuamet <[email protected]> Teema: Tallinna Lennujaama ja Jüri aleviku vahelise ala kergrööbastranspordiga ühendamise eskiisprojekti koostamise lähteülesandele seisukoha küsimine Manused: Tallinna Lennujaama ja Jüri aleviku vahelise ala kergrööbastrans.asice Tere Edastame Teile Rae Vallavalitsuse poolt kirja. Palun kinnitage kirja kättesaamist. Lugupidamisega Elin Palumäe vastuvõtusekretär Rae Vallavalitsus Telefon: 60 56750 E-mail: [email protected] Veeb: www.rae.ee