Õppekava kinnitamine

KÄSKKIRI 8. jaanuar 2026 nr 7-1/26/4 Rühmavanema õppe- ja kursusekava kinnitamine Kaitseliidu seaduse § 13 lg 1 p 1, p 16, lg 5 alusel ning seoses teenistusliku vajadusega 1. Kinnitan õppe- ja kursusekava „Rühmavanema kursus Kaitseliidus“ (lisad 1 ja 2). 2. Käskkiri avaldada täitmiseks Kaitseliidu kooli pealikule ning teadmiseks maakaitseringkondade ülematele, Kaitseliidu peastaabi personaliosakonna ülemale, operatsioonide- ja väljaõppeosakonna väljaõppejaoskonna juhatajale ning malevapealikele. (allkirjastatud digitaalselt) Ilmar Tamm Kindralmajor Kaitseliidu ülem Imre Õim  KINNITATUD Kaitseliidu ülema 2026. a käskkirjaga „Rühmavanema õppe- ja kursusekava kinnitamine“ Lisa 1 ÕPPEKAVA Õppekavarühm Sõjandus ja riigikaitse Rühmavanema kursus RVAK(kl) Õppekava nimetus Platoon Sergeant Course Õppekava kood YPOK26-01 EHISes ESMAÕPPE ÕPPEKAVA JÄTKUÕPPE ÕPPEKAVA EKR 4 EKR 2 EKR 3 EKR 5 EKR 3 EKR 4 EKR 5 kutsekeskharidus X Õppekava maht 5,2 EKAP (134 akadeemilist tundi, 6 õnv) (EKAP): MAAKAITSEKOMPANII (MaKo) (INF-VL-COY) 2030 VÕIMEKIRJELDUS; Õppekava Ametikoha kirjeldus RÜHMAVANEMA AMETIKOHA NÕUDED(kl) projekt; koostamise alus: Allohvitseride sõjaväelise väljaõppe ja teenistuse kontseptsioon; Rühmavanema kursusekava kinnitatud diviisi ülema 21.10.2024 kk nr 1725. Õppur omandab teadmised, oskused ja hoiakud tegutsemiseks rühmavanema ametikohal rühma lahinguteeninduse korraldamiseks ning rühmasuuruse üksuse lahinguvalmiduse tagamiseks. Õppur on võimeline tagama rühma lahingudistsipliini hoidvaid tegevusi ning vajaduse korral suuteline juhtima rühma põhilahinguliikides. (Taotletav ametikoha pädevustase on Tase 3: rakendab. SõVE Lisa 3). 1. Ülesanne: Korraldab rühma lahinguteenindust ja logistilist toetust, arvestades kõrgema üksuse (kuni kaks taset) piiranguid ja võimalusi ning lahendab rühma taktikalise lahinguteeninduse situatsioone kõigis põhilahinguliikides. Õppekava 2. Tingimused: eesmärgid: 2.1. Abivahendid - Kõrgema ülema käsk (kompanii- või patareiülema käsk) või rühmaülema käsk, milles punkt 4 täitmata; - REV 5 ja põhivarustuse elemendid (üksuse KVT + MKR ja maleva poolt tsentraalselt hangitud varustus); - Transpordivahendid mida saaks demos ja harjutamistel kasutada; - Arvuti või nutiseade (e-õppe läbimiseks); - Juhtimisvahendid ja relvasüsteemid (kaardid, kaardijoonlaud, markerid, märkmik jms); - Allüksuse püsitoimingud; - Imitatsioonivahendid; 1  - Mängulise tsiviilisikute olemasolu ja VA üksuse tegevuse kuvamine maastikul vastavalt võimalikult reaalsele pildile. 2.2. Piirangud - Puuduvad 2.3. Keskkond - E-õppeportaal ILIAS; - Klassiruum; - MKR (rühma) vastutusala maastik, kaasa arvatud hoonestatud ala; - Erinevatel aastaaegadel ja muutuvates ilmastiku ning valgustingimustes. 3. Standardid (õpiväljundid): - Korraldab üksuse igapäevased püsitoimingud ja tagab lahinguvalmiduse kõikides põhilahinguliikides vastavalt üksuse ülema juhistele; - Korraldab rühma lahinguteeninduse ja logistilise toetuse, arvestades kõrgema üksuse (kuni 2 taset) piiranguid ja võimalusi; - Lahendab rühma taktikalise lahinguteeninduse situatsioone kõigis põhilahinguliikides; - Haldab üksuse varustust ja tehnikat nõuetekohaselt, sealhulgas järgib varustusklasside klassifitseerimist, ülesehitust, varustusklasside vedamise, ladustamise ja hoiustamise nõudeid ning piiranguid; - Korraldab oma rühma relvastuse ja tehnika I taseme remonti ja hooldust ning tagab kasutatavuse; - Korraldab langenute käitlemise läbi kogumispunktide ja korraldab nende veo kõrgemasse üksusesse; - Käitleb sõjavange ja vahistatuid vastavalt IHL nõuetele ja koostöös allüksusega korraldab nende käitlemise koha, kogumise, dokumenteerimise ja transpordi kõrgemasse üksusesse; - Järgib meditsiinilise evakuatsiooni ning esmaabi põhimõtteid ja korraldab meditsiinilist evakuatsiooni kuni pataljoni tasemele; - Tegutseb vastutustundlikult ja ohutult, järgides sõjalise distsipliini, ÜTE, ohutusnõuete ja rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtteid. Õppevorm Lähiõpe-, kaugõpe (e-õpe). Õppekava Sihtgrupp Nooremallohvitseri kursuse läbinud, KL tegevliige või rakendamine: reservväelane, kes on planeeritud või määratud rühmavanem või varustusallohvitseri ametikohale. Nõuded õpingute alustamiseks Vähemalt keskharidus; Läbitud Nooremallohvitseri kursus (NAK või NAPK); Vahetu ülema iseloomustus ja soovitus. Kasuks tuleb: Hea füüsiline vorm (KVKT minimaalselt 180 punkti). Nõuded õpingute lõpetamiseks Õppekava läbimine täies mahus. Lõpetamisel väljastatavad dokumendid 2 Kursuse tunnistus koos lisaga. Õpingute läbimisel omandatav(ad) Kvalifikatsioon(id): On alus seersandi auastmele esitamiseks. Ar 1 Osakutse(d): Rühmavanem Õppekava struktuur Läbiviimine Õpe toimub kombineeritult nii lähi- kui kaugõppe (e-õppe) vormis. Õpe toimub eesti keeles. Õpet viiakse läbi nii klassiruumis kui maastikul. Põhilised õppevormid on harjutus/õppus, loeng/seminar, iseseisev töö, grupitöö, demonstratsioon, TOM – taktikaline otsustusmäng, TEWT - tactical exercise without troops, ja TSL- taktikaliste situatsiooniülesannete lahendamine. Õppekava läbimisel on lisaks lähiõppele oluline osa ka e-õppel, mis põhiliselt on iseseisva õppematerjali läbitöötamine enne lähiõppe algust, et seeläbi tõhustada ajakasutust lähiõppes. Iseseisev õpe toimub e-õppeportaalis ILIAS. Väljaõpe peab olema korraldatud põhimõttel, et õppurid omandavad kursuse lõpuks kõik õpiväljundid ning nende saavutamist kontrollitakse. Kursusel osalejate maksimaalseks arvuks on kuni 30 inimest. Lähtub SA rühma struktuurist kuni kolm jagu. Taktikalisi harjutusi ja praktilist väljaõpet on keeruline sooritada suurema koosseisuga. Kursust ei ole otstarbekas korraldada, kui on vähem kui 9 osalejat. Lähtuvalt SA struktuurist minimaalselt 1 jagu, millega taktikalisi harjutusi ja praktilist väljaõpet korraldada. Kursuseülem vastutab õppurite väljaõppe korraldamise eest. Iga väljaõppe läbiviija kujundab alluvate hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme. Väljaõppe läbiviijad peavad kujundama alluvates distsipliini järgimist, otsustamisjulgust, iseseisvust ja algatusvõimet. Väljaõppe ettevalmistamisel ja läbiviimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et õppuri (tulevane rühmavanem) areng eeldab õppimise õppimist, teadmiste ja oskuste omandamist ja motivatsiooni reguleerimist. Õppimise õpetamisel tuleb lähtuda õppijakesksest lähenemisest, kus aktiiv- ja probleemõppe meetoditega antakse õppurile võimalus teooriate mõtestamiseks ja seoste loomiseks. Teadmiste ja oskuste omandamise üheks oluliseks osaks on pidev tagasiside väljaõppe läbiviija poolt, et välistada omavahelises arutelus esineda võivaid väärtõlgendusi. Õppija motivatsiooni tõstmiseks peab olema väljaõpe seotud reaalsusega ja pakkuma talle võimalusi iseseisvalt oma teadmisi ja oskusi (sh varasemaid) näidata. Parima efektiivsuse ja personaalse lähenemise annab, kui igal õppegrupil (jaol) on oma väljaõppe läbiviija/mentor. See võimaldab õppurite arengut personaalsemalt hinnata ja kinnistada vilumuste saavutamisele suunatud õppeprotsessi põhimõtet – õppetempo valitakse vastavalt saavutatud tasemele kiirustamata lõpptulemuseni. Õppe läbiviijad ja õppurite ülemad peavad järgima põhimõtet, et kursuse ajal ning peale läbimist peab toimuma õppurite juhendamine ja nõustamine. Kursusele määratud mentor, peab omama häid teadmisi, oskusi ning kogemusi rühmavanema ametikohal teenimisest. Peale kursust peab allüksus samuti määrama mentori, kes jätkab RVK läbinud õppuri juhendamist ja õpetamist edasise teenistuse käigus, kus tuleb anda rühmavanemale võimalusi omandatud oskusi ja teadmisi rakendada ning edasi arendada. Mentoriks võib olla kompaniiveebel või mõni kogenum allohvitser. Õppurile on tarvilik eraldada eneserefleksiooni ja iseseisva õppimise aega, et võimaldada enesearendust ja autonoomsuse kasvu, toetamaks ülesandekeskse juhtimise rakendamist. 3 Õppe-eesmärgi täitmisel planeeritust väiksema ajakuluga on vastutaval läbiviijal lubatud kasutada tekkinud ajareservi teiste õppe-eesmärkide täitmiseks tingimusel, et õppekava õpiväljundid saavutatakse. Läbi VÕTA süsteemi on võimalik varem omandatud teadmisi ja oskusi õppekava täitmisel arvesse võtta. Nõuded läbiviijatele: Ametikoht: Rühmavanema, kompaniiveebli või rühmaülema sõjaline haridus ja ametikohal teenimise kogemus vähemalt 2 aastat. Formaalharidus: Vähemalt keskharidus. Eelduskursused: Koolitaja/instruktorikursus või analoogne õppimist ja õpetamist sisaldav kursus kas Kaitseliidus või Kaitseväes. Lisaeeldused: Koolitamise pädevus ja minimaalselt 2-aastane koolitamise kogemus. Põhiõpingute kursused 1. Ülesanne: Õppur omandab teadmised ja oskused rühma lahinguvalmiduse, lahinguteeninduse ja taktikalise tegevuse planeerimiseks, juhtimiseks ja korraldamiseks erinevates tingimustes ning kõigis põhilistes tegevusviisides — rännakul, paiknemisel, kaitses ja pealetungivates tegevustes — tagades üksuse pideva varustatuse, meditsiinilise toe, hoolduse, evakuatsiooni, julgeoleku, ohutuse, füüsilise valmisoleku ning lahingudistsipliini vastavalt ülesandele ja ÜTE Kursuse maht põhimõtetele. 134 2. Tingimused: akadeemilist 2.1. Abivahendid tundi, - Kõrgema ülema käsk (kompanii- või patareiülema sh e-õpe 14 h käsk) või rühmaülema käsk; - REV 5 ja põhivarustuse elemendid (üksuse KVT Kursus 1 + MKR ja maleva poolt tsentraalselt hangitud Harjutus 43 h varustus); Rühmavanema kursus - Transpordivahendid mida saaks demos ja Loeng 28 h harjutamistel kasutada; Seminar 8 h - Arvuti või nutiseade (e-õppe läbimiseks); Harjutus + - Juhtimisvahendid ja relvasüsteemid (kaardid, TEWT 7 h kaardijoonlaud, markerid, märkmik, jms); - Allüksuse püsitoimingud; Harjutus - Imitatsioonivahendid; mudelil ja maastikul+TOM - Mängulise tsiviilisikute olemasolu ja VA üksuse +TEWT 48 h tegevuse kuvamine maastikul vastavalt võimalikult reaalsele pildile. 2.2. Piirangud - Puuduvad. 2.3. Keskkond - E-õppeportaal ILIAS; - Klassiruum; - MKR vastutusala maastik; - Igal aastaajal ja erinevates valgustingimustes. 4  3. Standardid (õpiväljundid): - Korraldab üksuse igapäevased püsitoimingud ja tagab lahinguvalmiduse kõikides põhilahinguliikides vastavalt üksuse ülema juhistele; - Planeerib ja korraldab rühma lahinguteeninduse ja logistilise toetuse, arvestades kõrgema üksuse (kuni 2 taset) piiranguid ja võimalusi; - Lahendab rühma taktikalise lahinguteeninduse situatsioone kõigis põhilahinguliikides; - Käsitseb ja haldab üksuse varustust ja tehnikat nõuetekohaselt, sealhulgas järgib varustusklasside klassifitseerimist, ülesehitust, varustusklasside vedamise, ladustamise ja hoiustamise nõudeid ning piiranguid; - Korraldab oma rühma relvastuse ja tehnika I taseme remonti ja hooldust ning tagab kasutatavuse; - Korraldab langenute käitlemise läbi kogumispunktide ja korraldab nende veo kõrgemasse üksusesse; - Käitleb sõjavange ja vahistatuid vastavalt IHL nõuetele ja koostöös allüksusega korraldab nende käitlemise koha, kogumise, dokumenteerimise ja transpordi kõrgemasse üksusesse; - Järgib meditsiinilise evakuatsiooni ning esmaabi põhimõtteid ja korraldab meditsiinilist evakuatsiooni; - Tegutseb vastutustundlikult ja ohutult, järgides sõjalise distsipliini, ÜTE, ohutusnõuete ja rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtteid. Valikõpingute valimine: Puudub Hindamine Kursusel toimub kujundav mitteeristav hindamine. Kujundavalt hinnatakse õpiväljundite saavutamist läbi kohaste hindamismeetodite, sh tagasisidestades sooritusi ja eneserefleksioone (ka hoiakuid ning füüsilist ettevalmistus). Kursusel hinnatakse õppuri teadmisi ja oskusi praktiliste situatsiooniülesannete alusel, arvestades õppuri juhioskusi: võtta vastu otsus eelnevalt omandatu abil. Kujundava hindamise käigus hinnatakse õppurit mitme erineva teema käigus ja mitu korda. Seega peaks tekkima ülevaade õppurite tugevustest ja nõrkustest. Situatsiooniülesannete püstitamisel ning jagamisel tuleb arvestada õppurite oskustega, et võimalusel arendada just neid oskusi, milles on vajakajäämisi. Tagasiside andmisel kasutatakse kõrvuti instruktori hinnangutega õppuri enesehindamist ja teiste õppurite tagasisidet ning vajadusel võetakse appi hindamislehed. Kujundav mitteeristav hindamine toimub kursuse jooksul erinevate praktiliste harjutuste raames, kus hinnatakse õppuri sooritusvõimet ja valmisolekut tegutseda rühmavanemana vastavalt ametikoha nõuetele. Hindamine koosneb rühmaülema käsu alusel oma käsu (punkt 4) koostamisest ja esitlemisest, oma plaani läbimängimisest kaardil/maastikumudelil ja allüksuse juhtimisest maastikul. Hindamine toimub etteantud aja ja ülesande raamis. Kasutada on eelnevalt õpitu, juhtimise abivahendid ja rühma kaasamine. Hindamisel kasutatakse hindamislehti ja tulemused protokollitakse. Iseseisva õppe kontroll toimub e-õppeportaalis ILIAS, sh läbi kontrollküsimuste samas keskkonnas või 5 eraldi testidena. Õppeainetes läbiviidavate hinnatavate soorituste ja testide lävendiks on 70%. Õppekava läbimiseks on vaja osaleda kontaktõppes vähemalt 80% mahus. Kursuste kõikide õppeainete testide positiivne sooritamine on õppurile kohustuslik. Iseseisva õppe raames saab teha teste etteantud tähtajani piiramatult. Lähiõppes sooritatavaid teste saab teha kuni kolm korda. Väljaõpe peab olema korraldatud põhimõttel, et õppurid omandavad kursuse lõpuks kõik õpiväljundid ning nende saavutamist kontrollitakse. Kursuse edukas lõpetamine on eelduseks vastavalt õppuri SA ametikohale nimetamisel ja seersandi auastmele esitamisel. Hindamiskriteeriumid: Kriteerium kajastab eraldi ühte õpiväljundit, kuna tavaliselt hinnatakse kogu ülesannet lahinguliigi või taktikalise ülesande keskselt ja sisaldab mitut õpiväljundit korraga on vaja kogu tegevuse kokkuvõtet. Kas sooritas või mitte. Täpsemad kriteeriumid on eraldi õpiväljundite kaupa kajastatud kursusekavas. Koos vastavate lahinguliikide ja teemade hindamislehtedega saab hinnata kõiki õpiväljundeid eraldi või kogu taktikalist ülesannet korraga. Õppekava lisad. Arvestatud (A) saamise tingimus: Hindamisel kasutatakse hindamislehti vastavalt taktikalisele tegevusele, mida hinnatakse. Taktikaline tegevus on jagatud erinevateks osadeks, kuhu saab märkida, kas tegevus sooritati või mitte või ei olnud võimalik hinnata. Kui hinnatavaid tegevusi on positiivselt sooritatud vähemalt 70% kogu tegevusest, on harjutus sooritatud tulemusele A (arvestatud). Lisaks hinnatakse seda, kas õppur suudab füüsiliselt olla rühmale eeskujuks ja saab ülesande sooritamisel enda ja oma varustusega hakkama. Mittehinnatavad tegevused ei lähe protsendi arvestusse. Mittearvestatud (MA) saamise tingimus Arvestatud (A) saamise tingimus ei ole täidetud. Mittehinnatud (MH) - õppur ei ole ilmunud kohale või ei sooritanud üldse tegevust. Praktika kirjeldus: Õppekava mõistes praktikat ei ole, kuid kursusel läbitud oskuste kinnistamisel on ülimalt oluline teenistuspraktika, mis toimuks kohe peale õpinguid. Soovitav on kasutada selleks mentoreid, kes määratakse kursuse lõpetajale juhandajaks ja hindajaks. Spetsialiseerumised See õppekava on jalaväepõhine ja siin erialasid eraldi ei käsitleta. Õppekava kontaktisik KLK väljaõppeülem Viited normdokumentidele - Kaitseliidu seadus, Riigi Teataja I, 30.04.2024; - Kaitseliidu kodukord, Riigi Teataja I, 28.06.2024; - Kaitseväeteenistusväliste isikute loetelu, kellele võib väljastada kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse, ning nimetatud isikutele kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse väljastamise tingimused ja kord, Riigi Teataja I, 17.06.2023; - Sõjaväelise väljaõppe eeskiri (kehtiv versioon); - Kaitseliidu väljaõppe eeskiri (kehtiv versioon); - Sõjaväelise väljaõppe ohutuse eeskirjad (kehtiv versioon); - Riide- ja erivarustuse komplektide nimekiri. Kooli pealiku 19. detsember 2025 käskkirjaga nr 7- 2/25/3750 „RIIDE- JA ERIVARUSTUSKOMPLEKTIDE (REV) NIMEKIRI KAITSELIIDU KOOLIS (REV 1-5) nimekirja kinnitamine“; - Õppuste korraldamise eeskiri, Kinnitatud KVJ 14.04.2022 kk nr 650; - Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord (kehtiv versioon); - Kaitseväe vormikandmise eeskiri (kehtiv versioon); - Maakaitse rühmavanema ametikoha nõuded, projekt. 6 Normdokumentide uuenedes võetakse kasutusele uuendatud versioonid. Mõisted ja lühendid KL - Kaitseliit KLK - Kaitseliidu kool KVJ - Kaitseväe juhataja KVKT - kehaliste võimete kontrolltest KVA - Kaitseväe Akadeemia SOK - Sõdurioskuste kursus SBK - Sõduri baaskursus REV - riide- ja erivarustuse komplektide nimekiri KVT- koosseisu ja varustuse tabel ILIAS - Eesti Kaitseväe e-õppeportaal LVE - Laskeväljaõppe eeskiri MKR - Maakaitseringkond NAK - Nooremallohvitseri kursus NAPK - Nooremallohvitseride põhikursus NABK - Nooremallohvitseride baaskursus NAEK - Nooremallohvitseride erialakursus MÕS - mehitamata õhusõiduk TEWT - Tactical Exercise Without Troops (üksuseta õppus) TSL - taktikalise situatsiooniülesannete lahendamine ÜTE - Ühtlustatud tegevuse eeskiri IHL - International Humanitarian Law (Rahvusvaheline humanitaarõigus) 7 Tunnijaotusplaan Maht Jrk Teema Koht Õppemeetod nr tundides 1. Kursuse sissejuhatus. Klass 1 Loeng 2. Rühmaülema käsk (osa 4), käsu koostamine Klass 6 Seminar ja andmine. 3. Lahinguteeninduse (LaTe) alafunktsioonid. Klass 2 Loeng Kompanii, pataljoni ja brigaadi taseme LaTe üksused ja nende võimekuste tutvustamine. 4. Rühmavanema funktsioon. Rühma Klass 2 Loeng tagalameeskonna funktsioon. ÜTE tutvustus. 5. Rühma varustamise ülesehitus ja läbi viimine. Klass/ 1/7 Loeng/harjutus Maastik 6. Rühma lahinguvalmidus (lahingudistsipliin) ja Klass 4 Loeng rühmavanema roll selle tagamisel. 7. Ohutuse tagamine ja ohutuskultuuri Klass/ 2 Loeng/ jõustamine. Ilias iseseisev töö/seminar 8. Rühma lahinguks ettevalmistamise drill. Klass/ 2/2 Loeng/harjutus Maastik 9. Transpordivahendite ettevalmistamine, Klass/ 2/6 Loeng/harjutus kontroll, tankimine, esmane hooldus ja Maastik lahinguväljalt ära viimine. 10. LaTe ettekanded ja peamised mõisted. Klass 1 Loeng 11. Rühma meditsiiniline tugi ja evakuatsiooni Klass/ 1/7 Loeng/harjutus korraldus. Maastik 12. Rühma tegevuse maskeerimine (termo, Maastik 4 Harjutus masinad ja tegevused). 13. Rühma rännak ja paiknemine (kompaniiga ja Klass 2/10 Loeng/harjutus eraldi). 14. Rühma kiirrünnak. Maastik 8 Harjutus/TSL/TEWT 15. Rühm kaitses kompanii koosseisus. Klass 2 Loeng/Harjutus/TSL/T EWT 16. Rühm kaitses kaevikus. Maastik 8 Harjutus/TSL/ TEWT 17. Rühma tegevus piiratud valgusega (öine). Klass 2/3 Loeng/harjutus 18. Sõidukite (sh UTV, soomukite) juhtimine Klass 3/7 Loeng/TEWT taktikalises tegevuses. 19. Rühma väliteenuste korraldamine. Klass/ 1/7 Loeng/harjutus Maastik 20. Rühma planeeritud rünnak. Maastik 8 Harjutus/TSL/ TEWT 21. Rühm kaitses hoonestatud alal. Maastik 8 Harjutus/TSL/ TEWT 22. Rühma rünnak hoonestatud alal. Maastik 8 Harjutus/TSL/ TEWT 23. Rühma viivitus. Maastik 8 Harjutus/TSL/ TEWT 24. Kokkuvõte ja tagasiside. Klass 2 TS 8  KINNITATUD Kaitseliidu ülema 2026. a käskkirjaga „Rühmavanema õppe- ja kursusekava kinnitamine“ Lisa 2 KURSUSEKAVA Kursuse kood Kursuse nimetus Kursuse eest vastutav üksus 26-EK0001 Rühmavanema kursus RVAK(kl) Kaitseliidu kool Nõuded kursuse Nooremallohvitseride kursuse läbinud, KL tegevliige või reservväelane, kes on planeeritud või määratud rühmavanem või alustamiseks varustusallohvitseri ametikohale. 1. Ülesanne: Korraldab rühma lahinguteenindust ja logistilist toetust, arvestades kõrgema üksuse (kuni kaks taset) piiranguid ja võimalusi ning lahendab rühma taktikalise lahinguteeninduse situatsioone kõigis põhilahinguliikides. 2. Tingimused: 2.1. Abivahendid - Kõrgema ülema käsk (kompanii- või patareiülema käsk) või rühmaülema käsk; - REV 5 ja põhivarustuse elemendid (üksuse KVT + MKR ja maleva poolt tsentraalselt hangitud varustus); - Transpordivahendid mida saaks demos ja harjutamistel kasutada; - Arvuti või nutiseade (e-õppe läbimiseks); - Juhtimisvahendid ja relvasüsteemid (kaardid, kaardijoonlaud, markerid, märkmik jms); Kursuse põhieesmärk - Allüksuse püsitoimingud; - Imitatsioonivahendid; - Mängulise tsiviilisikute olemasolu ja VA üksuse tegevuse kuvamine maastikul vastavalt võimalikult reaalsele pildile. 2.2. Piirangud - Puuduvad 2.3. Keskkond - E-õppeportaal ILIAS; - Klassiruum; - MKR (rühma) vastutusala maastik, kaasaarvatud hoonestatud ala; - Erinevatel aastaaegadel ja muutuvates ilmastiku ning valgustingimustes. 1 3. Standardid: - Korraldab üksuse igapäevased püsitoimingud ja tagab lahinguvalmiduse kõikides põhilahinguliikides vastavalt üksuse ülema juhistele; - Korraldab rühma lahinguteeninduse ja logistilise toetuse, arvestades kõrgema üksuse (kuni 2 taset) piiranguid ja võimalusi; - Lahendab rühma taktikalise lahinguteeninduse situatsioone kõigis põhilahinguliikides; - Haldab üksuse varustust ja tehnikat nõuetekohaselt, sealhulgas järgib varustusklasside klassifitseerimist, ülesehitust, varustusklasside vedamise, ladustamise ja hoiustamise nõudeid ning piiranguid; - Korraldab oma rühma relvastuse ja tehnika I taseme remonti ja hooldust ning tagab kasutatavuse; - Korraldab langenute käitlemise läbi kogumispunktide ja korraldab nende veo kõrgemasse üksusesse; - Käitleb sõjavange ja vahistatuid vastavalt IHL nõuetele ja koostöös allüksusega korraldab nende käitlemise koha, kogumise, dokumenteerimise ja transpordi kõrgemasse üksusesse; - Järgib meditsiinilise evakuatsiooni ning esmaabi põhimõtteid ja korraldab meditsiinilist evakuatsiooni kuni pataljoni tasemele; - Tegutseb vastutustundlikult ja ohutult, järgides sõjalise distsipliini, ÜTE, ohutusnõuete ja rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtteid. Kursuse ajaline kulg Kursuse pikkus on 134 akadeemilist tundi, mille hulgas ei ole arvestatud administreerivaid tegevusi (va 3h kursuse sissejuhatus ja tagasiside) õppenädalavahetuste alguses ja lõpus. Läbiviimine Kursuse teemad viiakse läbi kombineerituna loengute ja harjutustega. Praktilised osad viiakse läbi erinevate lahinguliikide praktiliste harjutuste käigus. Harjutuste ajal korratakse vajadusel teemasid ja harjutatakse rühma lahinguvalmiduse (lahingudistsipliini) tagamise protseduure. Alateemade läbiviimisel on oluline meeles pidada, et peale teooriat tulevad praktilised harjutused ja peale kursust teenistuspraktika. Kursuslaste edasiarendamine jätkub edasise reservteenistuse käigus, kus tuleb anda rühmavanemale võimalusi omandatud oskusi ja teadmisi mentori toel rakendada. LaTe alafunktsioonide ja taktika õppel ning üksuste tutvustamisel ei tohiks liiga detailidesse minna, sest see tekitab pigem segadust. Enamasti toetuvad rühmavanemad lahingutes rühmaülema käsule ja kompaniide plaanile nii nagu üksikrühmadki. Praktilised tegevused viiakse läbi välilaagri raames, mille käigus harjutatakse rühma lahinguvalmiduse (lahingudistsipliin) tagamise protseduure. Väliharjutustel luuakse tingimused väljaõppe läbiviimiseks rohkem kui 8 õppetunniga päevadeks, tagades nõuetekohane katkematu puhkus (uneaeg) ja järgides ohutuseeskirjade nõudeid. Alateemade läbiviimisel on oluline meeles pidada, et õppurite edasiarendamine jätkub edasise reservteenistuse jooksul malevas, kus tuleb anda rühmavanemale võimalusi omandatud oskusi ja teadmisi rakendada ning edasi arendada. 2 Väliharjutustel tuleb 20% ajast planeerida õhtusele/öisele ajale (piiratud nähtavusega), eesmärgiga anda õppuritele praktikat erinevate lahinguülesannete täitmisel, ning varustuse ja tehnika kasutamisel piiratud nähtavuse tingimustes. Väljaõppe eesmärkide täielikuks saavutamiseks tuleb korraldada vähemalt kaks õppenädalavahetust välilaagrina. Ohutuseeskirjade ja muu sarnase õppe saab üles ehitada kordamisküsimustega e-õppeportaalis ILIAS või grupitööna, et leida vastused teenistusalgusest saadud teadmistest. Seejärel saab seminari vormis jõuda arusaamisele, mis on selles rühmavanema roll ja kuidas seda jõustada. Kinnistamiseks järgivad instruktorid kogu kursuse jooksul nendest kinnipidamist ja antakse tagasiside. Rühm erinevates taktikalistes tegevustes: selles teemas käsitletakse rühma kaitse, pealetungivaid ja kaasnevaid tegevusi tagamise võtmes. Enne neid alateemasid tuletatakse meelde käsuõpe ja koostatakse käske rühma raamistikus. Rühmavanemate käsuõppes on tähtis punkt 4 ning rännakukäskude ja tagamise osa. Rühma lahinguks ettevalmistamise drilli alateema on kursuse jooksul läbiv ning on osaliselt NAK kordamine. Kuna NAK kogemus võib olla õppuritel mõneti erinev, on rõhk kõigi õppurite ühtsele arusaamale viimisel. Lahinguks valmistumise alateemad on enamasti ettevalmistavad tunnid põhilahinguliikideks. Kõiki neid alateemasid saab viia läbi ka kaitse või rünnaku plokis, et rääkida seal eripäradest. Lahinguvalmiduse tund on mõeldud rühma lahinguteeninduse (tagamise) teema kordamiseks ja edasiarendamiseks. Alateema Sõidukite juhtimine taktikalistes tegevustes mõte on anda kogemus tulevastele rühmavanematele sõidukite paigutamisel ja järele kutsumisele. Nimetatud alateema võiks kinnistuda praktiliselt maastikul läbiviija loodud situatsioonis. Rühma tagamine: teema eesmärk on luua baasteadmised rühma tagamise funktsioonist ning kõrgemate üksuste lahinguteeninduse rollist selles. Lisaks käsitletakse lahingvalmiduse saavutamist, mille alla kuuluvad ka transpordivahendid ning ohutuseeskirjade järgimine ja jõustamine. Transpordivahendite puhul ei tohiks õpetada välja autojuhte, rühmavanemad peavad teadma piisavalt seda valdkonda, et oskaks autojuhte käskida ja vajadusel juhendada. Nende teemade hulka kuuluvad näiteks: sõidukite kütusekulu ja -paagi suurus, tankimine (linnakus ja maastikul), koormamine ning sõidukite eneseabi, ka tüübikoolitus. Nimetatud alateema õpetamisel oleks hea kasutada autojuhte, kellega sooritatakse õppuritele demonstratsioon ja kellele saavad õppurid anda käsklusi. See alateema kattub teise kursusekava alateemaga: Sõidukite juhtimine taktikalistes situatsioonides. Kaitsvate, pealetungivate ja veel mõnede tegevuste õpetamise järjekord ei ole esmatähtis ja jääb läbiviija enda otsustada. Neid alateemasid võib ka lõimida, näiteks nii kaitse kui ka rünnak hoonestatud alal on sama õppemooduli sees. Selle puhul on tähtis, et iga alateema oleks üles ehitatud loeng (seminar)/harjutus mudelil või taktikalise situatsiooniülesannete lahendamine/harjutus maastikul. Harjutus maastikul eesmärk on pakkuda õppurile tunnetust, mis juhtub, kui liiga kaugele või lähedale planeerida toetuspunktid ning anda õppuritele reaalne juhtimise kogemus. Ainuke erinevus on siin rühma viivitus, mida distantside tõttu pole mõttekas maastikul läbi mängida. 3 Kursuse alaeesmärgid Hindamiskriteeriumid Hindamine Alaeesmärk 1 Rühmaülema käsk, käsu koostamine ja käsu andmine Ülesande sõnastus: Õppur omandab teadmised ja Õppur: oskused rühma lahinguteeninduse korraldamiseks ning - Koostab kirjaliku käsu vastavalt nõutud struktuurile ja rühmasuuruse üksuse lahinguvalmiduse tagamiseks, olukorrale; sealhulgas füüsilise valmisoleku ja lahingudistsipliini - Esitab käsu loogilise ülesehituse, ajakriitilisuse ja Hindamine toimub teemat õpetava hoidmiseks. õppejõu valitud vahenditega: arusaadava sõnastusega; Tingimused: - Kasutab üheselt mõistetavat käsuandmise struktuuri - Kirjalik test; ja protseduurireegleid; - TOM; Abivahendid - Kas üksus täidab ülesande kõrgema ja oma ülema - Mitteeristav kujundav - Rühmaülema lahingkäsk; kavatsuse ja eesmärgi kohaselt; hindamine. - Arvuti (e-õppe läbimiseks); - Kas üksusel on piisavalt jõudu, aega, oskusi ja - REV 5, jao lahingvarustus (üksuse KVT + MKR vahendeid et tegevuskava edukalt ellu viia; Teoreetilisi teadmisi saab kontrollida ja maleva poolt tsentraalselt hangitud varustus); - Kas oodatav tulemus õigustab riskimist inimeste ka hiljem praktiliste harjutuse eludega, on kooskõlas meie ÜTE ja eesmärkidega käigus. Praktiliste soorituste ajal - Allüksuse püsitoimingud; ning on väärt vahendite kulutamist; teostatakse kujundavat hindamist. - Juhtimisvahendid (kaardid, kaardijoonlaud, markerid, märkmik); - Kas tegevuskava vastab küsimustele: kes, mida, kus, Õppurite sooritust analüüsitakse millal ja miks teeb; grupis arutelude käigus pärast - VA üksuse tegevuse kuvamine maastikul vastavalt võimalikult reaalsele pildile (inimesed, - Kas tegevuskava kajastab ülesande erinevaid faase; praktilist harjutust ehk - Vastab küsimustele ning veendub alluvate probleemülesande lahendamist ning soomukid, MÕS jne). tuuakse igakordselt välja arusaamises. Piirangud arenguvõimalused õpieesmärgi Hindamise fookus: käsu struktuur, selgus, ajakasutus, suhtes. Lõpliku otsuse võtab vastu - Puuduvad. esitlus, juhtimisprotsess, kas üksus täidab ülesande instruktor. Hindamise jaoks Keskkond eesmärgi kohaselt. kasutatakse sobivaid hindamislehti (NB koostatakse kursuse jooksul). - MKR vastutusala maastik; Lahinguteeninduse alafunktsioonid ning LaTe üksuste - Erinevatel aastaaegadel ja valgustingimustes. võimekuse tutvustamine Standardid: Õppur: - Õppur tunneb rühmaülema käsu struktuuri, - Kirjeldab kõiki lahinguteeninduse põhifunktsioone suudab koostada ja esitada käsu vastavalt (varustamine, hooldus, evakuatsioon, meditsiin, taktikalisele olukorrale ning rakendada selget, transport, maskeerimine); 4  arusaadavat ja distsiplineeritud käsuandmise - Selgitab LaTe üksuste võimeid tasemetel kompaniist protsessi; brigaadini; - Õppur kirjeldab lahinguteeninduse funktsioone, - Seob teoreetilised võimed rühma toetamisega tunneb kompaniitasemest brigaadini praktilises tegevuses. tegutsevate LaTe üksuste struktuuri ja võimeid ning oskab selgitada nende rolli rühma lahingu Hindamise fookus: mõistete korrektsus, sidusus rühma toetamisel; taseme tegevusega. - Õppur mõistab rühmavanema Rühmavanema funktsioon. Rühma tagalameeskonna vastutusvaldkondi ja tagalameeskonna funktsioon. ÜTE tutvustus. funktsioone ning oskab rakendada ÜTE (üksuse tegevuse eeskirja) põhimõtteid rühma Õppur: lahinguteeninduse korraldamisel; - Õppur kavandab ja viib läbi rühma varustamise - Kirjeldab rühmavanema vastutusvaldkondi ja protsessi, tagades varude olemasolu, jaotuse ja tagalameeskonna ülesandeid; jälgimise vastavalt lahinguülesandele ja - Rakendab ÜTE põhimõtteid planeerimisel, täitmisel ohutusnõuetele; ja kontrollis; - Õppur mõistab lahinguvalmiduse komponente - Oskab tuvastada kõrvalekaldeid ja pakkuda (füüsiline, psühholoogiline ja tehniline parandusmeetmeid. valmisolek) ning rakendab rühmavanemana Hindamise fookus: õigus- ja protseduuripõhisus, otsuste meetmeid lahingudistsipliini ja valmisoleku hoidmiseks; põhjendatus. - Õppur tunneb ohutuse tagamise põhimõtteid ja Rühma varustamise planeerimine ja läbiviimine. nõudeid ning rakendab neid väljaõppe ja lahingutegevuse tingimustes. Jõustab alluvate Õppur: ohutusnõuete täitmist ja ohutuskultuuri - Planeerib varud vastavalt ülesandele, kestusele, järgimist; tarbimisele ja riskidele; - Õppur kavandab ja viib läbi rühma lahinguks - Tagab jaotuse, üleandmise ja tagastamise ettevalmistamise drilli, järgides protseduurilist jälgitavuse; korrektsust, ajakriitilisust ja ohutust; - Rakendab ohutusnõudeid (sh laskemoon, vedelikud, - Õppur suudab korraldada ja teostada rühma ohtlikud ained). transpordivahendite ettevalmistamist, kontrolli, tankimist, esmase hoolduse ja vajadusel Hindamise fookus: planeerimine, dokumenteerimine, lahinguväljalt äraviimise protsessi; ohutus, kontroll. - Õppur mõistab ja kasutab õigesti lahinguteeninduse mõisteid ning koostab ja Rühma lahinguvalmidus (lahingudistsipliin) ja esitab LaTe ettekandeid vastavalt allüksuse rühmavanema roll selle tagamisel. taseme nõuetele; Õppur: 5 - Õppur kirjeldab rühma meditsiinilise tagamise - Hoiab ja toetab füüsilist, psühholoogilist ja tehnilist ülesehitust ja korraldust ning rakendab valmisolekut; praktiliselt esmast meditsiiniabi ja evakuatsiooni - Tuvastab distsipliiniprobleeme ja rakendab meetmeid korraldamist vastavalt olukorrale; nende ennetamiseks; - Õppur tunneb maskeerimise põhimõtteid ja - Kasutab sobivaid suhtlemis- ja motiveerimisvõtteid. tehnilisi võtteid ning rakendab neid rühma tegevuse ja positsioonide varjamiseks vastase Hindamise fookus: juhtimine, ennetavad meetmed, luure eest. jälgimine. - Pädevustase: Tase 3 (rakendab): Õppur planeerib ja juhib iseseisvalt ning ohutult rühma Ohutuse tagamine ja ohutuskultuuri jõustamine. lahinguteeninduse protsesse, annab taktikalisi Õppur: käske ning tagab varustuse, meditsiinilise toe ja maskeerimise nõuetekohase rakendamise - Rakendab ohutusnõudeid igas tegevusetapis; lahingu- ja väljaõppeolukorras. - Teeb riskihinnangu (analüüsi) ja võtab kasutusele vähendavaid meetmeid; - Jõustab ohutuse rikkumiste käsitlemise distsiplineeritult ja õiglaselt. Hindamise fookus: riskijuhtimine, protseduuride järgimine, sekkumine. Rühma lahinguks ettevalmistamise ÜTE/drill. Õppur: - Viib läbi drilliprotsessi ajaliselt efektiivselt ja metoodiliselt; - Kontrollib kriitilisi elemente (relvad, varustus, side, isikkoosseis); - Tagab ohutuse, prioriteetsuse ja raporti esitamise. Hindamise fookus: ajakriitilisus, metoodika, kontroll. Transpordivahendite ettevalmistamine, kontroll, tankimine, esmane hooldus ja lahinguväljalt ära viimine (evakuatsioon). Õppur: 6  - Korraldab tehnilise kontrolli, tankimise ja esmase hoolduse; - Rakendab evakuatsiooniprotseduure vastavalt olukorrale; - Dokumenteerib toimingud ja koordineerib meeskonda. Hindamise fookus: tehniline korrektsus, protsessijuhtimine, ohutus. LaTe mõistete korrektne kasutamine ja LaTe ettekanded. Õppur: - Kasutab mõisteid õigesti; - Koostab struktureeritud ettekande ja esitab selle selgelt; - Seob LaTe ülevaate rühmatasandi otsuste toetamisega. Hindamise fookus: terminoloogia, struktuur, esitlus. Rühma meditsiiniline tugi ja evakuatsiooni korraldus. Õppur: - Kirjeldab rühma meditsiinilise toe ülesehitust ja ülesandeid; - Rakendab esmaabi vastavalt protseduuridele ja ohutusele; - Korraldab evakuatsiooni vastavalt olukorrale ja prioriteetidele. Hindamise fookus: praktilised oskused, otsustamine, evakuatsiooni planeerimine. Maskeerimise/moondamise põhimõtted ja tehnilised võtted. Õppur: 7  - Valib sobivad maskeerimis-/moondamisvahendid ja - tehnikad vastavalt maastikule ja ohule; - Rakendab maskeerimist/moondamist rühma liikumisel ja paiknemisel; - Hindab maskeerimise/moondamise tõhusust ja kõrvaldab puudused. Hindamise fookus: teostus, taktikaline sobivus, kontroll. Alaeesmärk 2 Rühma rännak ja paiknemine. Ülesande sõnastus: Õppur omandab teadmised ja Õppur: oskused rühma rännaku planeerimiseks, juhtimiseks ja - Planeerib ja korraldab rännaku ettevalmistuse; paiknemise korraldamiseks, tagades üksuse - Valib sobivad rännaku viisi ja paiknemise põhimõtted lahinguvalmiduse, julgeoleku ja lahinguteeninduse vastavalt maastikule, ülesandele ja ohule; järjepidevuse. - Rakendab rännaku ja paiknemise korraldust rühma liikumisel ja tegevusalal; Mitteeristav kujundav hindamine - Hindab valitud lahenduste mõju rühma julgestatusele, ülesande täitmisele ja taktikalisele Praktiliste soorituste ajal teostatakse olukorrale; kujundavat hindamist. Õppurite Tingimused: sooritust analüüsitakse grupis - Koostab sobiva marsruudi ja ajagraafiku, mis Abivahendid arutelude käigus pärast praktilist arvestavad maastiku, liikumiskiiruse, vastase ja harjutust ehk probleemülesande - Rühmaülema lahingkäsk; ohuteguritega; - Korraldab rühma paiknemise, sealhulgas lahendamist ning tuuakse - REV 5, jao lahingvarustus (üksuse KVT + MKR igakordselt välja arenguvõimalused ja maleva poolt tsentraalselt hangitud varustus); valvekorralduse, julgestuse, varustamise, side ning õpieesmärgi suhtes. Lõpliku otsuse meditsiinilise tagamise; - Rühma kogus sõidukeid koos autojuhtidega, võtab vastu instruktor. Hindamise - Planeerib lahinguteeninduse ja lahinguvalmiduse keda saaks demos ja harjutamistel kasutada; jaoks kasutatakse sobivaid eriolukorrad (masina rike, varitsus jne); - Allüksuse püsitoimingud; hindamislehti (NB koostatakse - Tagab ohutuse, distsipliini ja rühma lahinguvalmiduse - Juhtimisvahendid (kaardid, kaardijoonlaud, planeerimise, paiknemise ja liikumise ajal. kursuse jooksul). markerid, märkmik); - VA üksuse tegevuse kuvamine maastikul Hindamise fookus: taktikaline põhjendus, planeeringu vastavalt võimalikult reaalsele pildile (inimesed, terviklikkus, juhtimise järjepidevus, lahinguteeninduse soomukid, MÕS jne). toimivus, ohutuse ja valmisoleku kontroll. Piirangud - Puuduvad. 8 Keskkond - MKR vastutusala maastik; - Erinevatel aastaaegadel ja valgustingimustes. Standardid: - Õppur tunneb ja rakendab rännaku ning paiknemise põhimõtteid, oskab neid planeerida, korraldada ja juhtida vastavalt rühma ülesandele ja taktikalisele olukorrale; - Õppur planeerib rännaku marsruudi ja ajagraafiku, korraldab rühma paiknemise (sealhulgas valvekorralduse, julgestuse, varustamise, side ja meditsiinilise tagamise) ning tagab tegevuste ohutuse, distsipliini ja lahinguvalmiduse; Pädevustase: Tase 3 – rakendab (tegutseb iseseisvalt ja juhib alluvaid vastavalt olukorrale). 9 Alaeesmärk 3 Rühma tegevus piiratud valgusega ajal (öine). Ülesande sõnastus: Õppur kavandab ja viib läbi rühma Õppur: taktikalise tegevuse erinevates tingimustes, sh piiratud - Kavandab rühma liikumise ja tegutsemise piiratud nähtavuse ajal, sõidukeid kasutades ning rühma nähtavuse tingimustes, arvestades nähtavuse, väliteenuseid korraldades, tagades üksuse lahinguvõime, signaalkasutuse (valguse) ja tempo eripärasid; ohutuse ja ülesande täitmise. - Juhib rühma liikumist ja tegevusi öistes ja Tingimused: muudes piiratud nähtavusega olukordades; - Hindab tegevuse tulemuslikkust ning rakendab Abivahendid vajalikke muudatusi ohutuse ja lahinguvalmiduse - Rühmaülema lahingkäsk; säilitamiseks. - REV 5, jao lahingvarustus (üksuse KVT + MKR ja Hindamise fookus: nähtavusega seotud eripärade maleva poolt tsentraalselt hangitud varustus); Mitteeristav kujundav hindamine arvestamine, juhtimise selgus, ohutuse kontroll. - Rühma kogus sõidukeid koos autojuhtidega, Praktiliste soorituste ajal teostatakse keda saaks demos ja harjutamistel kasutada; Sõidukite (sh UTV, soomukite) juhtimine taktikalises kujundavat hindamist. Õppurite - Allüksuse püsitoimingud; tegevuses. sooritust analüüsitakse grupis - Juhtimisvahendid (kaardid, kaardijoonlaud, arutelude käigus pärast praktilist markerid, märkmik); Õppur: harjutust ehk probleemülesande - VA üksuse tegevuse kuvamine maastikul - Valib ja rakendab sobivaid taktikalisi ja tehnilisi lahendamist ning tuuakse vastavalt võimalikult reaalsele pildile (inimesed, võtteid rühma tegevuse toetamiseks piiratud igakordselt välja arenguvõimalused soomukid, MÕS jne). nähtavusega või keerukates tingimustes; õpieesmärgi suhtes. Lõpliku otsuse - Rakendab ohutusmeetmeid lahingudistsipliini ja võtab vastu instruktor. Hindamise Piirangud lahinguvõime säilitamiseks; jaoks kasutatakse sobivaid - Puuduvad. - Hindab ohtusid ja korrigeerib meetmeid vastavalt hindamislehti (NB koostatakse olukorrale ja rühma valmisolekule. kursuse jooksul). Keskkond - MKR vastutusala maastik; Hindamise fookus: meetmete asjakohasus, distsipliini - Erinevatel aastaaegadel ja valgustingimustes. hoidmine, riskide juhtimine. Standardid: Sõidukite (sh UTV) ja soomukite kasutamine taktilises tegevuses. - Õppur tunneb piiratud nähtavuse (öise) tegevuse eripärasid ja nõudeid ning kavandab ja juhib Õppur: rühma liikumist ja tegutsemist piiratud nähtavuse - Planeerib sõidukite ja soomukite kasutamise tingimustes; taktikalises tegevuses vastavalt ülesandele, - Rakendab sobivaid taktikalisi, tehnilisi ja maastikule ja ohule; ohutusmeetmeid rühma lahinguvõime ja - Korraldab sõidukite liikumise, positsioneerimise ja lahingudistsipliini säilitamiseks; koordineerimise rühma tegevuse toetamiseks; 10  - Õppur suudab planeerida ja korraldada sõidukite - Tagab ohutusnõuete ja distsipliini täitmise ja soomukite kasutamist taktilises tegevuses ning sõidukite kasutamisel taktilises keskkonnas. nende rakendamist, liikumist, paigutust ja koordineerimist vastavalt ülesandele, Hindamise fookus: planeeringu sobivus, maastikuoludele ja ohutusnõuetele. koordineerimine, ohutus ja kontroll. - Õppur korraldab ja juhib rühma väliteenuseid - Rühma väliteenuste korraldamine varustamist, toitlustamist, majutamist, hooldust ja meditsiinilist tagamist - vastavalt Õppur: lahinguülesandele ja ÜTE põhimõtetele, tagades - Korraldab rühma varustamise, toitlustamise, üksuse jätkusuutliku lahinguvalmiduse ja majutamise, hoolduse ja meditsiinilise tagamise ohutuse. vastavalt ÜTE (üldise tagamise elemendid) põhimõtetele; - Juhib väliteenuseid nii liikumise ajal kui rühma tegevusalal; - Tagab rühma jätkusuutliku lahinguvalmiduse, heaolu ja ohutuse. Hindamise fookus: tagamise terviklikkus, valmisoleku jätkusuutlikkus, ohutuse tagamine. Alaeesmärk 4 Rühm kaitses kompanii koosseisus, Rühma lahinguteeninduse planeerimine kompanii Ülesande sõnastus: Õppur kavandab ja juhib rühma koosseisus Mitteeristav kujundav hindamine lahinguteeninduse korraldamist kaitsvates tegevustes, sh rühma tegutsemisel kompanii koosseisus, kaevikus, Õppur: Praktiliste soorituste ajal teostatakse hoonestatud alal ja viivitusel, tagades üksuse - Selgitab rühma rolli, ülesanded ja vastutuse kujundavat hindamist. Õppurite lahinguvalmiduse, varustatuse, meditsiinilise toe ning kompanii kaitseformatsioonis; sooritust analüüsitakse grupis ohutuse vastavalt ülesandele ja ÜTE põhimõtetele. - Seostab rühma tegevused kompaniiülema arutelude käigus pärast praktilist kavatsuse, tuletoetuse ja naabritega harjutust ehk probleemülesande Tingimused: koordineerimisega; lahendamist ning tuuakse Abivahendid - Hindab rühma tegevuse mõju kompanii igakordselt välja arenguvõimalused - Rühmaülema lahingkäsk; kaitsevalmidusele ja manöövrivõimele; õpieesmärgi suhtes. Lõpliku otsuse - REV 5, jao lahingvarustus (üksuse KVT + MKR ja - Planeerib lahinguteeninduse — varustamise, võtab vastu instruktor. Hindamise maleva poolt tsentraalselt hangitud varustus); meditsiinilise toe, hoolduse ja evakuatsiooni — jaoks kasutatakse sobivaid - Rühma kogus sõidukeid koos autojuhtidega, keda vastavalt kompaniiülema käsule ja ÜTE hindamislehti (NB koostatakse saaks demos ja harjutamistel kasutada; põhimõtetele; kursuse jooksul). - Allüksuse püsitoimingud; - Korraldab rühma lahinguteeninduse protsesse tegevuse eel, ajal ja järel; 11  - Juhtimisvahendid (kaardid, kaardijoonlaud, - Tagab rühma lahinguvalmiduse ja markerid, märkmik); tegutsemisvõime. - VA üksuse tegevuse kuvamine maastikul vastavalt - Korraldab rühma varustuse väljavõtmise, võimalikult reaalsele pildile (inimesed, soomukid, jagamise ja kontrolli (klass 1-5); MÕS jne). - Korraldab masinate koormamise, maskeerimise/moondamise, tankimise ja Piirangud õigeaegse kolonni moodustamise; - Puuduvad. - Määrab rühma lahinguteeninduse punkti/ala ja Keskkond eesmise laskemoona jagamise punkti asukoha; - MKR vastutusala maastik; - Koostöös parameedikuga määrab med punkti ja - Erinevatel aastaaegadel ja valgustingimustes. haavatute ning langenute kogumiskohad; - Tegutseb rühma ÜTE põhimõtete alusel. Standardid: Hindamise fookus: mõistmine, seoste loomine, - Õppur mõistab rühma rolli ja ülesandeid kompanii taktikaline põhjendatus, planeeringu terviklikkus, seotus kaitseformatsioonis; käsuga, valmisoleku tagamine. - Õppur planeerib ja korraldab rühma lahinguteenindust (varustamine, meditsiiniline tugi, Lahinguteenindus kaitsepositsioonil / kaevikus hooldus ja evakuatsioon) vastavalt kompaniiülema tegutsemisel käsule ja ÜTE põhimõtetele, tagades üksuse lahinguvalmiduse ja tegutsemisvõime; Õppur: - Õppur tunneb rühma kaitsepositsiooni rajamise ja - Tunneb kaitsepositsiooni rajamise ja hoidmise hoidmise nõudeid ning korraldab nõudeid rühma tasandil; lahinguteeninduse protsesse kaevikus - Korraldab varustuse, isikkoosseisu hoolduse, tegutsemisel, tagades pideva varustuse, personali ohutuse ja meditsiinilise toe kaevikutes hoolduse, ohutuse ja lahinguvalmiduse ka tegutsemise ajal; pikaajalise viibimise korral; - Tagab lahinguvalmiduse ja jätkusuutliku - Õppur kavandab ja juhib rühma lahinguteenindust tegutsemise pikaajalisel positsioonil viibimisel. hoonestatud alal tegutsedes, arvestades logistilisi piiranguid, evakuatsiooni- ja varustusteid ning Hindamise fookus: jätkusuutlikkus, ohutus, protsesside lahingutempot; tagab üksuse jätkusuutliku toimivus. tegutsemise ja ohutuse linnatingimustes; Rühm kaitses lahinguteenindus hoonestatud alal. - Õppur korraldab ja juhib rühma lahinguteeninduse protsesse viivituslahingus, tagades varude Õppur: liikuvuse halduse, kiire evakuatsiooni, side ja - Kavandab ja juhib lahinguteeninduse protsesse ohutuse säilitamise; kohandab tegevuse vastavalt hoonestatud alal tegutsemisel, arvestades olukorra muutumisele ja ajasurvele. logistilisi piiranguid, varustusteid ja evakuatsioonivõimalusi; 12  - Tagab varustuse, personali hoolduse ja evakuatsiooni lahingutempo ning ohutuse nõuete piires; - Kohandab tegevusi vastavalt ÜTE, linnalahingu ruumilistele ja ajapiirangutele. Hindamise fookus: kohandamisvõime, evakuatsiooni planeerimine, ohutuse tagamine. Rühma lahinguteenindus viivituslahingus. Õppur: - Korraldab lahinguteeninduse protsesse viivituslahingu ajal, tagades varude liikuvuse, evakuatsiooni ja side; - Juhib ja kohandab varustamist ja hooldust vastavalt olukorra muutumisele ja aja survele; - Säilitab üksuse ohutuse, distsipliini ja tegutsemisvõime. Hindamise fookus: ajasurvega toimetulek, riskihaldus, liikuvuse tagamine. Alaeesmärk 5 Rühma lahinguteenindus kiirrünnaku käigus - Ülesande sõnastus: Õppur kavandab ja juhib Hindamine on mitteeristav ja Õppur: kujundav. rühma lahinguteeninduse korraldamist pealetungivates tegevustes - sh rühma kiirrünnak, - Planeerib rühma lahinguteeninduse toetuse Kujundavat hindamist kasutatakse planeeritud rünnak ja rünnak hoonestatud alal, kiirrünnaku ajal, arvestades tempo, maastiku ja praktiliste rühma kaitsvate tegevuste tagades varustuse, meditsiinilise toe, hoolduse, vastase mõju; juhtimise käigus. Instruktor annab evakuatsiooni ning ohutuse vastavalt ülesandele ja - Korraldab varustuse, meditsiinilise toe ja tagasisidet ülesannet lahendanud ÜTE põhimõtetele. evakuatsiooni kiire tempo ja muutuvate olude õppurile, eesmärgiga arendada tingimustes; õppurit tulevaseks teenistuseks - Tagab rühma ohutuse, lahinguvalmiduse ja rühmavanemana. Tingimused: liikumise jätkusuutlikkuse kiirrünnaku protsessi jooksul. Hindamisel kasutatakse sobivaid Abivahendid hindamislehti ja -kriteeriume. - Rühmaülema lahingkäsk; Hindamise fookus: tempo ja ohutuse tasakaal, Koostab rühma lahinguteeninduse - REV 5, jao lahingvarustus (üksuse KVT + MKR ja reageerimine muutuvatele tingimustele, TeVa ja juhib rühma kaitsvates maleva poolt tsentraalselt hangitud varustus); lahinguteenindustoetuse järjepidevus. tegevustes arvestades kõrgema - Rühma kogus sõidukeid koos autojuhtidega, keda 13  saaks demos ja harjutamistel kasutada; üksuse toetusplaani ning enda Rühma lahinguteenindus planeeritud rünnaku ajal - Allüksuse püsitoimingud; allüksuse võimekusi ja piiranguid. - Juhtimisvahendid (kaardid, kaardijoonlaud, Õppur: markerid, märkmik); - Kavandab ja juhib rühma lahinguteeninduse - VA üksuse tegevuse kuvamine maastikul vastavalt toetust planeeritud rünnaku ajal vastavalt võimalikult reaalsele pildile (inimesed, soomukid, ülesandele ja ÜTE põhimõtetele; MÕS jne). - Tagab varude koordineeritud jaotuse, Piirangud meditsiinilise toe, hoolduse ja evakuatsiooni - Puuduvad. toetades rünnaku etappide läbimist; - Kontrollib ja korrigeerib lahinguteeninduse Keskkond protsesse vastavalt rünnaku edenemisele ja - MKR vastutusala maastik; tagasisidele. - Erinevatel aastaaegadel ja valgustingimustes. Hindamise fookus: ÜTE kasutamine, koordineerimine, Standardid: käigu pealt kohandamine. - Õppur planeerib ja korraldab rühma Rühma lahinguteenindus rünnakul hoonestatud alal lahinguteeninduse toetuse kiirrünnaku käigus, tagades varustuse, meditsiinilise toe, Õppur: evakuatsiooni ja ohutuse kiire tempo ja - Korraldab lahinguteeninduse rünnaku ajal muutuvate olude tingimustes; hoonestatud alal, arvestades logistilisi piiranguid, - Õppur kavandab ja juhib rühma varustusteid ja evakuatsiooni eripära; lahinguteeninduse korraldamist planeeritud - Tagab varustuse, personali hoolduse, rünnaku ajal, tagades varude koordineeritud meditsiinilise toe ja evakuatsiooni linnalahingu jaotuse, meditsiinilise toe, hoolduse ja keerukates tingimustes; evakuatsiooni vastavalt ülesandele ja ÜTE - Juhib protsesse viisil, mis tagab üksuse ohutuse põhimõtetele; ja lahinguvõime piiratud liikumise ja tiheda - Õppur korraldab ja juhib rühma kontaktivõimaluse tingimustes. lahinguteeninduse protsesse rünnakul hoonestatud alal, arvestades piiratud Hindamise fookus: ruumilise piirangu arvestamine, liikumisvõimalusi, varustusteid ja evakuatsiooni riskijuhtimine, jätkusuutlik tegutsemine. eripära, tagades üksuse lahinguvõime ja ohutuse. 14  Kursuse jagunemine Alateemad - Sissejuhatus kursusesse (Loeng 1 h); 1. Teema - Rühmaülema käsk (osa 4), käsu koostamine ja andmine (Seminar 6 h); - Lahinguteeninduse (LaTe) alafunktsioonid. Kompanii, pataljoni ja brigaadi taseme LaTe Rühma üksused ja nende võimekuste tutvustamine (Loeng 2 h); lahinguteeninduse - Rühmavanema funktsioon. Rühma tagalameeskonna funktsioon. ÜTE tutvustus alused (50 h) sh e-õpe (Loeng 2 h); (14 h) - Rühma varustamise ülesehitus ja läbi viimine (Loeng 1 h, harjutus 7 h); Seos alaeesmärkidega nr 1, 2, 3, 4 ja 5 Harjutus 26 h - Rühma lahinguvalmidus (lahingudistsipliin) ja rühmavanema roll selle tagamisel (Loeng 4 h); Loeng 18 h - Ohutuse tagamine ja ohutuskultuuri jõustamine (Loeng 2 h); - Rühma lahinguks ettevalmistamise ÜTE/drill (Loeng 2 h, harjutus 2 h); Seminar 6 h - Transpordivahendite ettevalmistamine, kontroll, tankimine, esmane hooldus ja E-õpe 14 h lahinguväljalt ära viimine (Loeng 2 h, harjutus 6 h); - LaTe ettekanded ja peamised mõisted (Loeng 1 h); - Rühma meditsiiniline tugi ja evakuatsiooni korraldus (Loeng 1 h, harjutus 7 h); - Rühma tegevuse maskeerimine (termo, masinad ja tegevused) (Harjutus 4 h). Hindamine Mitteeristav, kujundav hindamine. sh kokkuvõtva hinde Praktilise soorituse tagasisidestamine püsitoimingust ja kriteeriumitest lähtuvalt. kujunemine Kujundavat hindamist kasutatakse praktiliste soorituste ajal, kui õppur lahendab mingit ülesannet (juhib meeskonda, koostab rühma lahinguteeninduse TeVa jne). Instruktor annab tagasisidet ülesannet lahendanud õppurile, tuginedes alaeesmärkide sh hindekriteeriumid standarditele eesmärgiga arendada õppurit tulevaseks teenistuseks rühmavanemana. Hindamise jaoks kasutatakse sobivat hindamislehte koos hindamiskriteeriumitega. 2. Teema Alateemad Rühma rännak ja - Rännaku ettevalmistus paiknemine (12 h) - Liikumine Seos alaeesmärkidega - Eriolukorrad nr 1, 2, 3, 4 ja 5 Loeng 2 h Harjutus 10 h 15 Hindamine Mitteeristav, kujundav hindamine. sh kokkuvõtva hinde kujunemine Praktilise soorituse tagasisidestamine püsitoimingust ja kriteeriumitest lähtuvalt. Kujundavat hindamist kasutatakse praktiliste soorituste ajal, kui õppur lahendab mingit ülesannet (juhib meeskonda, koostab rühma lahinguteeninduse TeVa jne). Instruktor annab tagasisidet ülesannet lahendanud õppurile, tuginedes alaeesmärkide sh hindekriteeriumid standarditele eesmärgiga arendada õppurit tulevaseks teenistuseks rühmavanemana. Hindamise jaoks kasutatakse sobivat hindamislehte koos hindamiskriteeriumitega. 3. Teema Alateemad Seos alaeesmärkidega Rühma - Rühma tegevus piiratud valgusega ajal (öine) (Loeng 2 h, harjutus 3 h); nr 1, 2, 3, 4 ja 5 lahinguteenindus - Sõidukite (sh UTV, soomukite) juhtimine taktikalises tegevuses. (Loeng 3 h, harjutus erinevates taktikalistes mudelil ja maastikul + TEWT 7 h); tegevustes (20 h) - Rühma väliteenuste korraldamine (Loeng 1 h, harjutus 7 h). Loeng 6 h Harjutus + TEWT 7 h Harjutus 7 h Hindamine Mitteeristav, kujundav hindamine. sh kokkuvõtva hinde kujunemine Praktilise soorituse tagasisidestamine püsitoimingust ja kriteeriumitest lähtuvalt. Kujundavat hindamist kasutatakse praktiliste soorituste ajal, kui õppur lahendab mingit ülesannet (juhib meeskonda, koostab rühma lahinguteeninduse TeVa jne). Instruktor annab tagasisidet ülesannet lahendanud õppurile, tuginedes alaeesmärkide sh hindekriteeriumid standarditele eesmärgiga arendada õppurit tulevaseks teenistuseks rühmavanemana. Hindamise jaoks kasutatakse sobivat hindamislehte koos hindamiskriteeriumitega. 4. Teema Alateemad Rühma - Rühm kaitses kompanii koosseisus (Loeng 2); - Rühm kaitses kaevikus (harjutus mudelil ja maastikul +TOM + TEWT 8); Seos alaeesmärkidega nr lahinguteenindus - Rühm kaitses hoonestatud alal (harjutus mudelil ja maastikul + TEWT 8); 1, 2, 3, 4 ja 5 kaitsvates tegevustes (26 h) - Rühma viivitus (harjutus mudelil + TOM + TEWT 8). Loeng 2 h 16  harjutus mudelil + TOM + TEWT 24 h Hindamine Mitteeristav, kujundav hindamine. sh kokkuvõtva hinde kujunemine Praktilise soorituse tagasisidestamine püsitoimingust ja kriteeriumitest lähtuvalt. Kujundavat hindamist kasutatakse praktiliste soorituste ajal, kui õppur lahendab mingit ülesannet (juhib meeskonda, koostab rühma lahinguteeninduse TeVa jne). Instruktor annab tagasisidet ülesannet lahendanud õppurile, tuginedes alaeesmärkide sh hindekriteeriumid standarditele eesmärgiga arendada õppurit tulevaseks teenistuseks rühmavanemana. Hindamise jaoks kasutatakse sobivat hindamislehte koos hindamiskriteeriumitega. 5. Teema Alateemad Rühma lahinguteenindus - Rühma kiirrünnak (harjutus mudelil ja maastikul + TOM + TEWT 8 h); pealetungivates - Rühma planeeritud rünnak (harjutus mudelil ja maastikul + TEWT 8 h); tegevustes (26 h) - Rühma rünnak hoonestatud alal (harjutus mudelil ja maastikul + TEWT 8 h). Seos alaeesmärkidega nr - Kokkuvõte ja tagasiside (Seminar 2 h). 1, 2, 3, 4 ja 5 seminar 2 h harjutus mudelil ja maastikul + TEWT 24 h Hindamine Mitteeristav, kujundav hindamine. sh kokkuvõtva hinde Praktilise soorituse tagasisidestamine püsitoimingust ja kriteeriumitest lähtuvalt. kujunemine Kujundavat hindamist kasutatakse praktiliste soorituste ajal, kui õppur lahendab mingit ülesannet (juhib meeskonda, koostab rühma lahinguteeninduse TeVa jne). Instruktor annab tagasisidet ülesannet lahendanud õppurile, tuginedes alaeesmärkide sh hindekriteeriumid standarditele eesmärgiga arendada õppurit tulevaseks teenistuseks rühmavanemana. Hindamise jaoks kasutatakse sobivat hindamislehte koos hindamiskriteeriumitega. Loeng, seminar, demonstratsioon, harjutus (mudelil ja maastikul), iseseisev töö, grupitöö. Õppemeetodid TSL – taktikalise situatsioonülesande lahendamine. TOM - taktikaline otsustusmäng/TEWT - tactical exercise without troops. Lõpphinne kujuneb läbi mentorite kujundava tagasiside, kus iga õppur peab saama vähemalt ühe positiivse soorituse hindele A Hindamismeetodid (arvestatud). 17  Kursusel osalemise eeldus on varasem SOK/SBK ja NAK läbimine. Kasuks tuleb jaoülema kogemus peale NAK läbimist. Kursuse põhieesmärk on võimaldada õppuril omandada hoiakud, teadmised ja oskused tegutsemiseks rühmavanema ametikohal rühma lahinguteeninduse korraldamiseks ning rühmasuuruse üksuse lahinguvalmiduse tagamiseks. Lisaks peab õppur olema võimeline tagama rühma lahingudistsipliini hoidvaid tegevusi ning vajaduse korral suuteline juhtima rühma või selle osa põhilahingu liikides. Seega on eelnev taktikalise jao juhtimise kogemus ning jao lahingvalmiduse tagamise oskus ülimalt vajalik. Eelnimetatu puudumine või nõrk valdamine on suureks takistuseks kursusel osalemisel. Mitmed erinevad õppeteemad on omavahel tihedalt seotud ja peale õppeaine esmast läbimist käsitletakse neid läbivalt kogu kursuse jooksul. Mõned teemad on ka kaasnevad tegevused lahinguliigi põhitegevuse käigus, mistõttu ei pruugi neid eraldi teemana käsitleda. Oluline osa on rühmavanema roll erinevates teemades. Näiteks meditsiinilise tagamise õppeteemal põhilised alateemad on haavatu evakuatsioon ning kuldsest tunnist kinni pidamine. Seega ei ole alati ainetes kajastatud teemade mahud kogu teemakäsitluse maht. Algul antakse teemast esmane ülevaade ja hiljem, praktiliste harjutuste käigus, kus vähegi võimalik ja asjakohane, korratakse ning kinnistatakse neid samu teemasid erinevate situatsiooniülesannete lahendamisel (nt MÕS, teenindustoetus, rühma lahingvalmiduse tagamine, meditsiin, langenud ja vangid, varustuse ja tehnika remont ning hooldus, rännak/patrull, kontaktidrillid, püsitoimingud, paiknemised jne). Lõimitud teemad Vastutustunde ja hoiakute kasvatamine. Õppuritele tuleb selgitada hoiakute määravat mõju õppimisele ja alluvate juhtimisele - juhi positiivsed hoiakud ja eneseregulatsioonioskus innustavad allüksuse liikmeid, tagavad meeskonna sünergia ning aitavad üle saada rasketest olukordadest. Iga kursuse läbinud õppur on reservteenistuses meeskonna/üksuse ülem/looja ja seetõttu vastutav iseenda ja tema juhtimisele allutatud kaasvõitlejate eest. Seda vastutustunnet ja hoiakut peab kasvatama terve kursuse jooksul. RVK läbiviivate tegevväelaste isiklik eeskuju, samuti kaasõppurite distsiplineeritud käitumine on oluline kursuslastes positiivsete hoiakute kujundamiseks. Üksuse moraali loomisel ja tagamisel on rühmavanemal väga suur vastutus ja roll. Välioskuste kordamine ja kinnistamine. On oluline, et tähelepanu pööratakse välitingimustes võitlusvõime alalhoidmiseks vajalike nüansside kordamisele ja nende sidumisega SBK, SOK ja NAPK või teenistuse praktika teemadega. NAPK jooksul omandatud teemad peavad saama samaväärset tähelepanu uute omandatavate teemadega, et toimuks teadmiste kinnistamine. Sõduri igapäevasel hakkamasaamisel on individuaalne välioskuste roll suure tähendusega. Jaoülema/meeskonnaülema oskuste kordamine ja kinnistamine. Õppurid on edukalt läbinud nooremallohvitseri kursuse, seega omandanud vastavad õpiväljundid. Samas teadmiste säilitamiseks on oluline varasemalt õpitut kinnistada, mis omakorda toetab RVK raames õpetatavate teemade omandamist. Lahinguvalmiduse saavutamine ja alalhoidmine. Õppurite individuaalvarustus peab olema komplekteeritud ning hooldatud. Väliharjutustel peab pingutama taktikaliste ajanormatiivide ja lahingudistsipliini (müra, valgus, maskeeritus jms) täitmiseks. Õppuritel on oluline on saavutada mõistmine, et lohakus võib olla halvaks eeskujuks ning saboteerib kogu allüksuse lahinguvalmidust ja hukukindlust. 18  Juhtimisoskuste arendamine. Praktiliste harjutuste käigus antakse õppuritele vastavalt nende ametikohale situatsiooniülesandeid, nende tegevust jälgitakse, hinnatakse ja hiljem tagasisidestatakse nii instruktori kui grupi poolt. Füüsiline ettevalmistus. Kursusel luuakse võimalused ja julgustatakse individuaalse treeninguga tegelemist. Kursusel sooritatakse praktilised harjutused lahingvarustustes, mis esitab nõuded vastavale füüsilisele vormile. Rühmavanem peab olema heas füüsilises vormis, et rühmale püstitatud füüsiliselt rasked ülesanded ei pärsiks tema otsustus- ja algatusvõimet ning et ta suudaks allüksust juhtida kõikides tegevustes ja olla eeskujuks oma võitlejatele. Rühmavanem peab ka ise tegema sageli füüsiliselt raskeid ülesandeid. Hea füüsiline vorm kasvatab enesekindlust ning toetab edukat juhtimist. Õppuri jaoks tuleb luua tingimused ja võimalused füüsilise ettevalmistuse parandamiseks ja julgustada treeninguga tegelema arvestades individuaalset võimekust. Väljaõppe intensiivsuse juures vältida võimalikku ülekoormuse teket ja vigastusi. Füüsiline treening ja ettevalmistus peab toetama eelkõige lahinguväljal vajalikke võimeid, on see orienteerumine, jalgsirännak, käsivõitlus, füüsiline töö või muu spetsiaalkehaline ettevalmistus. Kursuse lõpuks on soovitatav KVKT minimaalselt 180 punkti. See on hinnatav kogu kursuse jooksul ning lõplik hinnang selgub lõpuhindamise ajal. Kui kursuseülem leiab, et kursuslane ei saa lahinguülesandeid täita tänu nõrgale füüsilise vormile, on see hindamisel määrav ja mõjutab kogu hinnet. Seega peab nimetatut hindamisel arvesse võtma. Iseseisev õppetöö. Õppeteema käsitlusele eelneval nädalal on asjakohane anda õppuritele konkreetsed ülesanded järgneva päeva tundideks ettevalmistumiseks. Iseseisev õppetöö peab olema ajastatud õppetöövälisesse aega selliselt, et arvestataks ka õppurite töö- ja eraeluga. Iseseisva õppetöö jaoks kasutatav materjal peab olema kättesaadav igale õppurile, eelistama peab interaktiivsed vahendeid (nt e-õppeportaal ILIAS). Õppuritele peab andma lahendada taktikalisi otsustusmänge ja kaardiharjutusi. Tervis ja ohutus. Kõikidel tegevustel juhitakse tähelepanu töökeskkonnale ja -võtetele, et hoida enda ja alluvate füüsilist ja vaimset tervist (ohutusvahendid, õige riietus, töövõtted, hügieen jne). Väärtuste ja hoiakute kujundamine ning arendamine läbi selgituste ja isikliku eeskuju, hoiakud avalduvad suhtumises ja käitumises. Õppurile tuleb selgitada hoiakute määravat mõju õppimisele ja tegevuste tulemustele - allohvitseride positiivsed hoiakud innustavad allüksuse liikmeid, tugevdavad meeskonna sünergiat ning aitavad üle saada rasketest olukordadest. RVK läbiviivate tegevväelaste isiklik eeskuju, samuti kaasõppurite distsiplineeritud käitumine on oluline kursuslastes positiivsete hoiakute kujundamiseks. Jaoülema/meeskonnaülema oskuste kordamine ja kinnistamine: õppurid on edukalt läbinud nooremallohvitseri kursuse, seega omandanud vastavad õpiväljundid. Samas teadmiste säilitamiseks on oluline varasemalt õpitut kinnistada, mis omakorda toetab RVK raames õpetatavate teemade omandamist. Kursuse hindamine Mitteeristav hindamine. Kursuse kokkuvõttev hinne kujuneb kõikide teema hindamise tulemustest. Oluline on , et vähemalt üks praktilised sooritus on Kursuse kokkuvõtva hinnatud hindega A (arvestatud). Kogu kursuse jooksul toimub kujundav hindamine mille eesmärk on õppuri hindamine hinde kujunemine tulevaseks teenistuseks rühmavanemana. 19  Kursus loetakse läbituks kui õppur on sooritanud rühmavanemana vähemalt ühe soorituse positiivsele tulemusele. Hindamisel kasutatakse hindamislehti ja tulemused protokollitakse (hindamislehed Lisas). Kokkuvõtva hinde ARVESTATUD saamise tingimus: Õppur on kursusel läbinud vähemalt 80% kontaktõppe mahust. Õppeainetes läbiviidavate hinnatavate soorituste ja testide lävendiks on 70%. Kõik testid ja iseseisvad ülesanded on täidetud. Kujundava hindamise kokkuvõte ja minimaalselt üks praktiline sooritus on sh lävend sooritatud tulemusele ARVESTATUD. Iseseisva õppe kontroll toimub e-õppeportaalis ILIAS, sh läbi kontrollküsimuste samas keskkonnas või eraldi testidena. Kursuste kõikide õppeainete testide positiivne sooritamine on õppurile kohustuslik. Iseseisva õppe raames saab teha teste etteantud tähtajani piiramatult. Lähiõppes sooritatavaid teste saab teha kuni kolm korda. - Maakaitse käsiraamat. Kaitseliit, 2021; - Sõduri käsiraamat; - Jagu/Rühm püsitoimingud (2019). KVÜÕA; - Pioneerijao ülema meelespea. KVA 2018; - Reservrühmavanema õpik. 1JVBr (2021); - Laskuri maastikuraamat. Kaitseväe Akadeemia 2018; - VF relvajõud. Kaitseväe Luurekeskuse infoportaal koondatud info. Kaitseväe siseportaal teemalehed VF relvajõud; - Eesti Kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused, maaväe ohvitseride ja staabitöö väljaõppejuhend. KVA, taktika õppetool 2019; - Jalaväerühma lahingutegevus. KVA, taktika õppetool 2018; - Käskude ning aegade, asukohtade ja piirjooniste tähistamise formaat STANAG 2014 (2000). Brüssel: (NATO) Sõjaväe Standardimisbüroo; Õppematerjalid - NATO terminite ja definitsioonide kogumik. APP-06 D, NATO (2019); - Maismaasüsteemide taktikaliste tingmärkide käsiraamat (2003). Toim. L.O. Uibopuu. Tallinn: Kaitsejõudude peastaap; - Jalaväerühma lahingutegevus. KVÜÕA 2018; - Jalaväerühmaülema käsiraamat. KVÜÕA 2015; - Jalaväekompanii lahingutegevus. KVA 2013; - Eesti Kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused. KVA 2019; - Taktikaline planeerimine maaväes (TPM). KVA 2024; - Kehtivad ohutuseeskirjad, mis on õppeteemadega seotud (https://mil.ee/); - Õppuse korraldamise eeskiri; - Välihügieeni eeskiri (https://mil.ee/). Normdokumentide ja õpikute uuenedes võetakse kasutusele uuendatud versioonid. 20  KL - Kaitseliit KLK - Kaitseliidu kool KVT - koosseisu ja varustuse tabel OE - ohutuseeskiri KVJ – Kaitseväe juhataja KVKT - kehaliste võimete kontrolltest KVA - Kaitseväe Akadeemia SOK - Sõdurioskuste kursus SBK - Sõduri baaskursus REV - riide- ja erivarustuse komplektide nimekiri KVT- koosseisu ja varustuse tabel Lühendid ILIAS - Eesti Kaitseväe e-õppeportaal LVE - Laskeväljaõppe eeskiri MKR - Maakaitseringkond NAK - Nooremallohvitseri kursus NAPK - Nooremallohvitseride põhikursus NABK - Nooremallohvitseride baaskursus NAEK - Nooremallohvitseride erialakursus MÕS - Mehitamata õhusõiduk TEWT - Tactical Exercise Without Troops (üksuseta õppus) TSL - taktikalise situatsiooniülesannete lahendamine ÜTE - Ühtlustatud tegevuse eeskiri IHL - International Humanitarian Law (Rahvusvaheline humanitaarõigus) 21 KINNITATUD Kaitseliidu ülema 2026. a käskkirjaga „Rühmavanema õppe- ja kursusekava kinnitamine“ Lisa 2 KURSUSEKAVA Kursuse kood Kursuse nimetus Kursuse eest vastutav üksus 26-EK0001 Rühmavanema kursus RVAK(kl) Kaitseliidu kool Nõuded kursuse Nooremallohvitseride kursuse läbinud, KL tegevliige või reservväelane, kes on planeeritud või määratud rühmavanem või alustamiseks varustusallohvitseri ametikohale. 1. Ülesanne: Korraldab rühma lahinguteenindust ja logistilist toetust, arvestades kõrgema üksuse (kuni kaks taset) piiranguid ja võimalusi ning lahendab rühma taktikalise lahinguteeninduse situatsioone kõigis põhilahinguliikides. 2. Tingimused: 2.1. Abivahendid - Kõrgema ülema käsk (kompanii- või patareiülema käsk) või rühmaülema käsk; - REV 5 ja põhivarustuse elemendid (üksuse KVT + MKR ja maleva poolt tsentraalselt hangitud varustus); - Transpordivahendid mida saaks demos ja harjutamistel kasutada; - Arvuti või nutiseade (e-õppe läbimiseks); - Juhtimisvahendid ja relvasüsteemid (kaardid, kaardijoonlaud, markerid, märkmik jms); Kursuse põhieesmärk - Allüksuse püsitoimingud; - Imitatsioonivahendid; - Mängulise tsiviilisikute olemasolu ja VA üksuse tegevuse kuvamine maastikul vastavalt võimalikult reaalsele pildile. 2.2. Piirangud - Puuduvad 2.3. Keskkond - E-õppeportaal ILIAS; - Klassiruum; - MKR (rühma) vastutusala maastik, kaasaarvatud hoonestatud ala; - Erinevatel aastaaegadel ja muutuvates ilmastiku ning valgustingimustes. 1 3. Standardid: - Korraldab üksuse igapäevased püsitoimingud ja tagab lahinguvalmiduse kõikides põhilahinguliikides vastavalt üksuse ülema juhistele; - Korraldab rühma lahinguteeninduse ja logistilise toetuse, arvestades kõrgema üksuse (kuni 2 taset) piiranguid ja võimalusi; - Lahendab rühma taktikalise lahinguteeninduse situatsioone kõigis põhilahinguliikides; - Haldab üksuse varustust ja tehnikat nõuetekohaselt, sealhulgas järgib varustusklasside klassifitseerimist, ülesehitust, varustusklasside vedamise, ladustamise ja hoiustamise nõudeid ning piiranguid; - Korraldab oma rühma relvastuse ja tehnika I taseme remonti ja hooldust ning tagab kasutatavuse; - Korraldab langenute käitlemise läbi kogumispunktide ja korraldab nende veo kõrgemasse üksusesse; - Käitleb sõjavange ja vahistatuid vastavalt IHL nõuetele ja koostöös allüksusega korraldab nende käitlemise koha, kogumise, dokumenteerimise ja transpordi kõrgemasse üksusesse; - Järgib meditsiinilise evakuatsiooni ning esmaabi põhimõtteid ja korraldab meditsiinilist evakuatsiooni kuni pataljoni tasemele; - Tegutseb vastutustundlikult ja ohutult, järgides sõjalise distsipliini, ÜTE, ohutusnõuete ja rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtteid. Kursuse ajaline kulg Kursuse pikkus on 134 akadeemilist tundi, mille hulgas ei ole arvestatud administreerivaid tegevusi (va 3h kursuse sissejuhatus ja tagasiside) õppenädalavahetuste alguses ja lõpus. Läbiviimine Kursuse teemad viiakse läbi kombineerituna loengute ja harjutustega. Praktilised osad viiakse läbi erinevate lahinguliikide praktiliste harjutuste käigus. Harjutuste ajal korratakse vajadusel teemasid ja harjutatakse rühma lahinguvalmiduse (lahingudistsipliini) tagamise protseduure. Alateemade läbiviimisel on oluline meeles pidada, et peale teooriat tulevad praktilised harjutused ja peale kursust teenistuspraktika. Kursuslaste edasiarendamine jätkub edasise reservteenistuse käigus, kus tuleb anda rühmavanemale võimalusi omandatud oskusi ja teadmisi mentori toel rakendada. LaTe alafunktsioonide ja taktika õppel ning üksuste tutvustamisel ei tohiks liiga detailidesse minna, sest see tekitab pigem segadust. Enamasti toetuvad rühmavanemad lahingutes rühmaülema käsule ja kompaniide plaanile nii nagu üksikrühmadki. Praktilised tegevused viiakse läbi välilaagri raames, mille käigus harjutatakse rühma lahinguvalmiduse (lahingudistsipliin) tagamise protseduure. Väliharjutustel luuakse tingimused väljaõppe läbiviimiseks rohkem kui 8 õppetunniga päevadeks, tagades nõuetekohane katkematu puhkus (uneaeg) ja järgides ohutuseeskirjade nõudeid. Alateemade läbiviimisel on oluline meeles pidada, et õppurite edasiarendamine jätkub edasise reservteenistuse jooksul malevas, kus tuleb anda rühmavanemale võimalusi omandatud oskusi ja teadmisi rakendada ning edasi arendada. 2 Väliharjutustel tuleb 20% ajast planeerida õhtusele/öisele ajale (piiratud nähtavusega), eesmärgiga anda õppuritele praktikat erinevate lahinguülesannete täitmisel, ning varustuse ja tehnika kasutamisel piiratud nähtavuse tingimustes. Väljaõppe eesmärkide täielikuks saavutamiseks tuleb korraldada vähemalt kaks õppenädalavahetust välilaagrina. Ohutuseeskirjade ja muu sarnase õppe saab üles ehitada kordamisküsimustega e-õppeportaalis ILIAS või grupitööna, et leida vastused teenistusalgusest saadud teadmistest. Seejärel saab seminari vormis jõuda arusaamisele, mis on selles rühmavanema roll ja kuidas seda jõustada. Kinnistamiseks järgivad instruktorid kogu kursuse jooksul nendest kinnipidamist ja antakse tagasiside. Rühm erinevates taktikalistes tegevustes: selles teemas käsitletakse rühma kaitse, pealetungivaid ja kaasnevaid tegevusi tagamise võtmes. Enne neid alateemasid tuletatakse meelde käsuõpe ja koostatakse käske rühma raamistikus. Rühmavanemate käsuõppes on tähtis punkt 4 ning rännakukäskude ja tagamise osa. Rühma lahinguks ettevalmistamise drilli alateema on kursuse jooksul läbiv ning on osaliselt NAK kordamine. Kuna NAK kogemus võib olla õppuritel mõneti erinev, on rõhk kõigi õppurite ühtsele arusaamale viimisel. Lahinguks valmistumise alateemad on enamasti ettevalmistavad tunnid põhilahinguliikideks. Kõiki neid alateemasid saab viia läbi ka kaitse või rünnaku plokis, et rääkida seal eripäradest. Lahinguvalmiduse tund on mõeldud rühma lahinguteeninduse (tagamise) teema kordamiseks ja edasiarendamiseks. Alateema Sõidukite juhtimine taktikalistes tegevustes mõte on anda kogemus tulevastele rühmavanematele sõidukite paigutamisel ja järele kutsumisele. Nimetatud alateema võiks kinnistuda praktiliselt maastikul läbiviija loodud situatsioonis. Rühma tagamine: teema eesmärk on luua baasteadmised rühma tagamise funktsioonist ning kõrgemate üksuste lahinguteeninduse rollist selles. Lisaks käsitletakse lahingvalmiduse saavutamist, mille alla kuuluvad ka transpordivahendid ning ohutuseeskirjade järgimine ja jõustamine. Transpordivahendite puhul ei tohiks õpetada välja autojuhte, rühmavanemad peavad teadma piisavalt seda valdkonda, et oskaks autojuhte käskida ja vajadusel juhendada. Nende teemade hulka kuuluvad näiteks: sõidukite kütusekulu ja -paagi suurus, tankimine (linnakus ja maastikul), koormamine ning sõidukite eneseabi, ka tüübikoolitus. Nimetatud alateema õpetamisel oleks hea kasutada autojuhte, kellega sooritatakse õppuritele demonstratsioon ja kellele saavad õppurid anda käsklusi. See alateema kattub teise kursusekava alateemaga: Sõidukite juhtimine taktikalistes situatsioonides. Kaitsvate, pealetungivate ja veel mõnede tegevuste õpetamise järjekord ei ole esmatähtis ja jääb läbiviija enda otsustada. Neid alateemasid võib ka lõimida, näiteks nii kaitse kui ka rünnak hoonestatud alal on sama õppemooduli sees. Selle puhul on tähtis, et iga alateema oleks üles ehitatud loeng (seminar)/harjutus mudelil või taktikalise situatsiooniülesannete lahendamine/harjutus maastikul. Harjutus maastikul eesmärk on pakkuda õppurile tunnetust, mis juhtub, kui liiga kaugele või lähedale planeerida toetuspunktid ning anda õppuritele reaalne juhtimise kogemus. Ainuke erinevus on siin rühma viivitus, mida distantside tõttu pole mõttekas maastikul läbi mängida. 3 Kursuse alaeesmärgid Hindamiskriteeriumid Hindamine Alaeesmärk 1 Rühmaülema käsk, käsu koostamine ja käsu andmine Ülesande sõnastus: Õppur omandab teadmised ja Õppur: oskused rühma lahinguteeninduse korraldamiseks ning - Koostab kirjaliku käsu vastavalt nõutud struktuurile ja rühmasuuruse üksuse lahinguvalmiduse tagamiseks, olukorrale; sealhulgas füüsilise valmisoleku ja lahingudistsipliini - Esitab käsu loogilise ülesehituse, ajakriitilisuse ja Hindamine toimub teemat õpetava hoidmiseks. õppejõu valitud vahenditega: arusaadava sõnastusega; Tingimused: - Kasutab üheselt mõistetavat käsuandmise struktuuri - Kirjalik test; ja protseduurireegleid; - TOM; Abivahendid - Kas üksus täidab ülesande kõrgema ja oma ülema - Mitteeristav kujundav - Rühmaülema lahingkäsk; kavatsuse ja eesmärgi kohaselt; hindamine. - Arvuti (e-õppe läbimiseks); - Kas üksusel on piisavalt jõudu, aega, oskusi ja - REV 5, jao lahingvarustus (üksuse KVT + MKR vahendeid et tegevuskava edukalt ellu viia; Teoreetilisi teadmisi saab kontrollida ja maleva poolt tsentraalselt hangitud varustus); - Kas oodatav tulemus õigustab riskimist inimeste ka hiljem praktiliste harjutuse eludega, on kooskõlas meie ÜTE ja eesmärkidega käigus. Praktiliste soorituste ajal - Allüksuse püsitoimingud; ning on väärt vahendite kulutamist; teostatakse kujundavat hindamist. - Juhtimisvahendid (kaardid, kaardijoonlaud, markerid, märkmik); - Kas tegevuskava vastab küsimustele: kes, mida, kus, Õppurite sooritust analüüsitakse millal ja miks teeb; grupis arutelude käigus pärast - VA üksuse tegevuse kuvamine maastikul vastavalt võimalikult reaalsele pildile (inimesed, - Kas tegevuskava kajastab ülesande erinevaid faase; praktilist harjutust ehk - Vastab küsimustele ning veendub alluvate probleemülesande lahendamist ning soomukid, MÕS jne). tuuakse igakordselt välja arusaamises. Piirangud arenguvõimalused õpieesmärgi Hindamise fookus: käsu struktuur, selgus, ajakasutus, suhtes. Lõpliku otsuse võtab vastu - Puuduvad. esitlus, juhtimisprotsess, kas üksus täidab ülesande instruktor. Hindamise jaoks Keskkond eesmärgi kohaselt. kasutatakse sobivaid hindamislehti (NB koostatakse kursuse jooksul). - MKR vastutusala maastik; Lahinguteeninduse alafunktsioonid ning LaTe üksuste - Erinevatel aastaaegadel ja valgustingimustes. võimekuse tutvustamine Standardid: Õppur: - Õppur tunneb rühmaülema käsu struktuuri, - Kirjeldab kõiki lahinguteeninduse põhifunktsioone suudab koostada ja esitada käsu vastavalt (varustamine, hooldus, evakuatsioon, meditsiin, taktikalisele olukorrale ning rakendada selget, transport, maskeerimine); 4  arusaadavat ja distsiplineeritud käsuandmise - Selgitab LaTe üksuste võimeid tasemetel kompaniist protsessi; brigaadini; - Õppur kirjeldab lahinguteeninduse funktsioone, - Seob teoreetilised võimed rühma toetamisega tunneb kompaniitasemest brigaadini praktilises tegevuses. tegutsevate LaTe üksuste struktuuri ja võimeid ning oskab selgitada nende rolli rühma lahingu Hindamise fookus: mõistete korrektsus, sidusus rühma toetamisel; taseme tegevusega. - Õppur mõistab rühmavanema Rühmavanema funktsioon. Rühma tagalameeskonna vastutusvaldkondi ja tagalameeskonna funktsioon. ÜTE tutvustus. funktsioone ning oskab rakendada ÜTE (üksuse tegevuse eeskirja) põhimõtteid rühma Õppur: lahinguteeninduse korraldamisel; - Õppur kavandab ja viib läbi rühma varustamise - Kirjeldab rühmavanema vastutusvaldkondi ja protsessi, tagades varude olemasolu, jaotuse ja tagalameeskonna ülesandeid; jälgimise vastavalt lahinguülesandele ja - Rakendab ÜTE põhimõtteid planeerimisel, täitmisel ohutusnõuetele; ja kontrollis; - Õppur mõistab lahinguvalmiduse komponente - Oskab tuvastada kõrvalekaldeid ja pakkuda (füüsiline, psühholoogiline ja tehniline parandusmeetmeid. valmisolek) ning rakendab rühmavanemana Hindamise fookus: õigus- ja protseduuripõhisus, otsuste meetmeid lahingudistsipliini ja valmisoleku hoidmiseks; põhjendatus. - Õppur tunneb ohutuse tagamise põhimõtteid ja Rühma varustamise planeerimine ja läbiviimine. nõudeid ning rakendab neid väljaõppe ja lahingutegevuse tingimustes. Jõustab alluvate Õppur: ohutusnõuete täitmist ja ohutuskultuuri - Planeerib varud vastavalt ülesandele, kestusele, järgimist; tarbimisele ja riskidele; - Õppur kavandab ja viib läbi rühma lahinguks - Tagab jaotuse, üleandmise ja tagastamise ettevalmistamise drilli, järgides protseduurilist jälgitavuse; korrektsust, ajakriitilisust ja ohutust; - Rakendab ohutusnõudeid (sh laskemoon, vedelikud, - Õppur suudab korraldada ja teostada rühma ohtlikud ained). transpordivahendite ettevalmistamist, kontrolli, tankimist, esmase hoolduse ja vajadusel Hindamise fookus: planeerimine, dokumenteerimine, lahinguväljalt äraviimise protsessi; ohutus, kontroll. - Õppur mõistab ja kasutab õigesti lahinguteeninduse mõisteid ning koostab ja Rühma lahinguvalmidus (lahingudistsipliin) ja esitab LaTe ettekandeid vastavalt allüksuse rühmavanema roll selle tagamisel. taseme nõuetele; Õppur: 5 - Õppur kirjeldab rühma meditsiinilise tagamise - Hoiab ja toetab füüsilist, psühholoogilist ja tehnilist ülesehitust ja korraldust ning rakendab valmisolekut; praktiliselt esmast meditsiiniabi ja evakuatsiooni - Tuvastab distsipliiniprobleeme ja rakendab meetmeid korraldamist vastavalt olukorrale; nende ennetamiseks; - Õppur tunneb maskeerimise põhimõtteid ja - Kasutab sobivaid suhtlemis- ja motiveerimisvõtteid. tehnilisi võtteid ning rakendab neid rühma tegevuse ja positsioonide varjamiseks vastase Hindamise fookus: juhtimine, ennetavad meetmed, luure eest. jälgimine. - Pädevustase: Tase 3 (rakendab): Õppur planeerib ja juhib iseseisvalt ning ohutult rühma Ohutuse tagamine ja ohutuskultuuri jõustamine. lahinguteeninduse protsesse, annab taktikalisi Õppur: käske ning tagab varustuse, meditsiinilise toe ja maskeerimise nõuetekohase rakendamise - Rakendab ohutusnõudeid igas tegevusetapis; lahingu- ja väljaõppeolukorras. - Teeb riskihinnangu (analüüsi) ja võtab kasutusele vähendavaid meetmeid; - Jõustab ohutuse rikkumiste käsitlemise distsiplineeritult ja õiglaselt. Hindamise fookus: riskijuhtimine, protseduuride järgimine, sekkumine. Rühma lahinguks ettevalmistamise ÜTE/drill. Õppur: - Viib läbi drilliprotsessi ajaliselt efektiivselt ja metoodiliselt; - Kontrollib kriitilisi elemente (relvad, varustus, side, isikkoosseis); - Tagab ohutuse, prioriteetsuse ja raporti esitamise. Hindamise fookus: ajakriitilisus, metoodika, kontroll. Transpordivahendite ettevalmistamine, kontroll, tankimine, esmane hooldus ja lahinguväljalt ära viimine (evakuatsioon). Õppur: 6  - Korraldab tehnilise kontrolli, tankimise ja esmase hoolduse; - Rakendab evakuatsiooniprotseduure vastavalt olukorrale; - Dokumenteerib toimingud ja koordineerib meeskonda. Hindamise fookus: tehniline korrektsus, protsessijuhtimine, ohutus. LaTe mõistete korrektne kasutamine ja LaTe ettekanded. Õppur: - Kasutab mõisteid õigesti; - Koostab struktureeritud ettekande ja esitab selle selgelt; - Seob LaTe ülevaate rühmatasandi otsuste toetamisega. Hindamise fookus: terminoloogia, struktuur, esitlus. Rühma meditsiiniline tugi ja evakuatsiooni korraldus. Õppur: - Kirjeldab rühma meditsiinilise toe ülesehitust ja ülesandeid; - Rakendab esmaabi vastavalt protseduuridele ja ohutusele; - Korraldab evakuatsiooni vastavalt olukorrale ja prioriteetidele. Hindamise fookus: praktilised oskused, otsustamine, evakuatsiooni planeerimine. Maskeerimise/moondamise põhimõtted ja tehnilised võtted. Õppur: 7  - Valib sobivad maskeerimis-/moondamisvahendid ja - tehnikad vastavalt maastikule ja ohule; - Rakendab maskeerimist/moondamist rühma liikumisel ja paiknemisel; - Hindab maskeerimise/moondamise tõhusust ja kõrvaldab puudused. Hindamise fookus: teostus, taktikaline sobivus, kontroll. Alaeesmärk 2 Rühma rännak ja paiknemine. Ülesande sõnastus: Õppur omandab teadmised ja Õppur: oskused rühma rännaku planeerimiseks, juhtimiseks ja - Planeerib ja korraldab rännaku ettevalmistuse; paiknemise korraldamiseks, tagades üksuse - Valib sobivad rännaku viisi ja paiknemise põhimõtted lahinguvalmiduse, julgeoleku ja lahinguteeninduse vastavalt maastikule, ülesandele ja ohule; järjepidevuse. - Rakendab rännaku ja paiknemise korraldust rühma liikumisel ja tegevusalal; Mitteeristav kujundav hindamine - Hindab valitud lahenduste mõju rühma julgestatusele, ülesande täitmisele ja taktikalisele Praktiliste soorituste ajal teostatakse olukorrale; kujundavat hindamist. Õppurite Tingimused: sooritust analüüsitakse grupis - Koostab sobiva marsruudi ja ajagraafiku, mis Abivahendid arutelude käigus pärast praktilist arvestavad maastiku, liikumiskiiruse, vastase ja harjutust ehk probleemülesande - Rühmaülema lahingkäsk; ohuteguritega; - Korraldab rühma paiknemise, sealhulgas lahendamist ning tuuakse - REV 5, jao lahingvarustus (üksuse KVT + MKR igakordselt välja arenguvõimalused ja maleva poolt tsentraalselt hangitud varustus); valvekorralduse, julgestuse, varustamise, side ning õpieesmärgi suhtes. Lõpliku otsuse meditsiinilise tagamise; - Rühma kogus sõidukeid koos autojuhtidega, võtab vastu instruktor. Hindamise - Planeerib lahinguteeninduse ja lahinguvalmiduse keda saaks demos ja harjutamistel kasutada; jaoks kasutatakse sobivaid eriolukorrad (masina rike, varitsus jne); - Allüksuse püsitoimingud; hindamislehti (NB koostatakse - Tagab ohutuse, distsipliini ja rühma lahinguvalmiduse - Juhtimisvahendid (kaardid, kaardijoonlaud, planeerimise, paiknemise ja liikumise ajal. kursuse jooksul). markerid, märkmik); - VA üksuse tegevuse kuvamine maastikul Hindamise fookus: taktikaline põhjendus, planeeringu vastavalt võimalikult reaalsele pildile (inimesed, terviklikkus, juhtimise järjepidevus, lahinguteeninduse soomukid, MÕS jne). toimivus, ohutuse ja valmisoleku kontroll. Piirangud - Puuduvad. 8 Keskkond - MKR vastutusala maastik; - Erinevatel aastaaegadel ja valgustingimustes. Standardid: - Õppur tunneb ja rakendab rännaku ning paiknemise põhimõtteid, oskab neid planeerida, korraldada ja juhtida vastavalt rühma ülesandele ja taktikalisele olukorrale; - Õppur planeerib rännaku marsruudi ja ajagraafiku, korraldab rühma paiknemise (sealhulgas valvekorralduse, julgestuse, varustamise, side ja meditsiinilise tagamise) ning tagab tegevuste ohutuse, distsipliini ja lahinguvalmiduse; Pädevustase: Tase 3 – rakendab (tegutseb iseseisvalt ja juhib alluvaid vastavalt olukorrale). 9 Alaeesmärk 3 Rühma tegevus piiratud valgusega ajal (öine). Ülesande sõnastus: Õppur kavandab ja viib läbi rühma Õppur: taktikalise tegevuse erinevates tingimustes, sh piiratud - Kavandab rühma liikumise ja tegutsemise piiratud nähtavuse ajal, sõidukeid kasutades ning rühma nähtavuse tingimustes, arvestades nähtavuse, väliteenuseid korraldades, tagades üksuse lahinguvõime, signaalkasutuse (valguse) ja tempo eripärasid; ohutuse ja ülesande täitmise. - Juhib rühma liikumist ja tegevusi öistes ja Tingimused: muudes piiratud nähtavusega olukordades; - Hindab tegevuse tulemuslikkust ning rakendab Abivahendid vajalikke muudatusi ohutuse ja lahinguvalmiduse - Rühmaülema lahingkäsk; säilitamiseks. - REV 5, jao lahingvarustus (üksuse KVT + MKR ja Hindamise fookus: nähtavusega seotud eripärade maleva poolt tsentraalselt hangitud varustus); Mitteeristav kujundav hindamine arvestamine, juhtimise selgus, ohutuse kontroll. - Rühma kogus sõidukeid koos autojuhtidega, Praktiliste soorituste ajal teostatakse keda saaks demos ja harjutamistel kasutada; Sõidukite (sh UTV, soomukite) juhtimine taktikalises kujundavat hindamist. Õppurite - Allüksuse püsitoimingud; tegevuses. sooritust analüüsitakse grupis - Juhtimisvahendid (kaardid, kaardijoonlaud, arutelude käigus pärast praktilist markerid, märkmik); Õppur: harjutust ehk probleemülesande - VA üksuse tegevuse kuvamine maastikul - Valib ja rakendab sobivaid taktikalisi ja tehnilisi lahendamist ning tuuakse vastavalt võimalikult reaalsele pildile (inimesed, võtteid rühma tegevuse toetamiseks piiratud igakordselt välja arenguvõimalused soomukid, MÕS jne). nähtavusega või keerukates tingimustes; õpieesmärgi suhtes. Lõpliku otsuse - Rakendab ohutusmeetmeid lahingudistsipliini ja võtab vastu instruktor. Hindamise Piirangud lahinguvõime säilitamiseks; jaoks kasutatakse sobivaid - Puuduvad. - Hindab ohtusid ja korrigeerib meetmeid vastavalt hindamislehti (NB koostatakse olukorrale ja rühma valmisolekule. kursuse jooksul). Keskkond - MKR vastutusala maastik; Hindamise fookus: meetmete asjakohasus, distsipliini - Erinevatel aastaaegadel ja valgustingimustes. hoidmine, riskide juhtimine. Standardid: Sõidukite (sh UTV) ja soomukite kasutamine taktilises tegevuses. - Õppur tunneb piiratud nähtavuse (öise) tegevuse eripärasid ja nõudeid ning kavandab ja juhib Õppur: rühma liikumist ja tegutsemist piiratud nähtavuse - Planeerib sõidukite ja soomukite kasutamise tingimustes; taktikalises tegevuses vastavalt ülesandele, - Rakendab sobivaid taktikalisi, tehnilisi ja maastikule ja ohule; ohutusmeetmeid rühma lahinguvõime ja - Korraldab sõidukite liikumise, positsioneerimise ja lahingudistsipliini säilitamiseks; koordineerimise rühma tegevuse toetamiseks; 10  - Õppur suudab planeerida ja korraldada sõidukite - Tagab ohutusnõuete ja distsipliini täitmise ja soomukite kasutamist taktilises tegevuses ning sõidukite kasutamisel taktilises keskkonnas. nende rakendamist, liikumist, paigutust ja koordineerimist vastavalt ülesandele, Hindamise fookus: planeeringu sobivus, maastikuoludele ja ohutusnõuetele. koordineerimine, ohutus ja kontroll. - Õppur korraldab ja juhib rühma väliteenuseid - Rühma väliteenuste korraldamine varustamist, toitlustamist, majutamist, hooldust ja meditsiinilist tagamist - vastavalt Õppur: lahinguülesandele ja ÜTE põhimõtetele, tagades - Korraldab rühma varustamise, toitlustamise, üksuse jätkusuutliku lahinguvalmiduse ja majutamise, hoolduse ja meditsiinilise tagamise ohutuse. vastavalt ÜTE (üldise tagamise elemendid) põhimõtetele; - Juhib väliteenuseid nii liikumise ajal kui rühma tegevusalal; - Tagab rühma jätkusuutliku lahinguvalmiduse, heaolu ja ohutuse. Hindamise fookus: tagamise terviklikkus, valmisoleku jätkusuutlikkus, ohutuse tagamine. Alaeesmärk 4 Rühm kaitses kompanii koosseisus, Rühma lahinguteeninduse planeerimine kompanii Ülesande sõnastus: Õppur kavandab ja juhib rühma koosseisus Mitteeristav kujundav hindamine lahinguteeninduse korraldamist kaitsvates tegevustes, sh rühma tegutsemisel kompanii koosseisus, kaevikus, Õppur: Praktiliste soorituste ajal teostatakse hoonestatud alal ja viivitusel, tagades üksuse - Selgitab rühma rolli, ülesanded ja vastutuse kujundavat hindamist. Õppurite lahinguvalmiduse, varustatuse, meditsiinilise toe ning kompanii kaitseformatsioonis; sooritust analüüsitakse grupis ohutuse vastavalt ülesandele ja ÜTE põhimõtetele. - Seostab rühma tegevused kompaniiülema arutelude käigus pärast praktilist kavatsuse, tuletoetuse ja naabritega harjutust ehk probleemülesande Tingimused: koordineerimisega; lahendamist ning tuuakse Abivahendid - Hindab rühma tegevuse mõju kompanii igakordselt välja arenguvõimalused - Rühmaülema lahingkäsk; kaitsevalmidusele ja manöövrivõimele; õpieesmärgi suhtes. Lõpliku otsuse - REV 5, jao lahingvarustus (üksuse KVT + MKR ja - Planeerib lahinguteeninduse — varustamise, võtab vastu instruktor. Hindamise maleva poolt tsentraalselt hangitud varustus); meditsiinilise toe, hoolduse ja evakuatsiooni — jaoks kasutatakse sobivaid - Rühma kogus sõidukeid koos autojuhtidega, keda vastavalt kompaniiülema käsule ja ÜTE hindamislehti (NB koostatakse saaks demos ja harjutamistel kasutada; põhimõtetele; kursuse jooksul). - Allüksuse püsitoimingud; - Korraldab rühma lahinguteeninduse protsesse tegevuse eel, ajal ja järel; 11  - Juhtimisvahendid (kaardid, kaardijoonlaud, - Tagab rühma lahinguvalmiduse ja markerid, märkmik); tegutsemisvõime. - VA üksuse tegevuse kuvamine maastikul vastavalt - Korraldab rühma varustuse väljavõtmise, võimalikult reaalsele pildile (inimesed, soomukid, jagamise ja kontrolli (klass 1-5); MÕS jne). - Korraldab masinate koormamise, maskeerimise/moondamise, tankimise ja Piirangud õigeaegse kolonni moodustamise; - Puuduvad. - Määrab rühma lahinguteeninduse punkti/ala ja Keskkond eesmise laskemoona jagamise punkti asukoha; - MKR vastutusala maastik; - Koostöös parameedikuga määrab med punkti ja - Erinevatel aastaaegadel ja valgustingimustes. haavatute ning langenute kogumiskohad; - Tegutseb rühma ÜTE põhimõtete alusel. Standardid: Hindamise fookus: mõistmine, seoste loomine, - Õppur mõistab rühma rolli ja ülesandeid kompanii taktikaline põhjendatus, planeeringu terviklikkus, seotus kaitseformatsioonis; käsuga, valmisoleku tagamine. - Õppur planeerib ja korraldab rühma lahinguteenindust (varustamine, meditsiiniline tugi, Lahinguteenindus kaitsepositsioonil / kaevikus hooldus ja evakuatsioon) vastavalt kompaniiülema tegutsemisel käsule ja ÜTE põhimõtetele, tagades üksuse lahinguvalmiduse ja tegutsemisvõime; Õppur: - Õppur tunneb rühma kaitsepositsiooni rajamise ja - Tunneb kaitsepositsiooni rajamise ja hoidmise hoidmise nõudeid ning korraldab nõudeid rühma tasandil; lahinguteeninduse protsesse kaevikus - Korraldab varustuse, isikkoosseisu hoolduse, tegutsemisel, tagades pideva varustuse, personali ohutuse ja meditsiinilise toe kaevikutes hoolduse, ohutuse ja lahinguvalmiduse ka tegutsemise ajal; pikaajalise viibimise korral; - Tagab lahinguvalmiduse ja jätkusuutliku - Õppur kavandab ja juhib rühma lahinguteenindust tegutsemise pikaajalisel positsioonil viibimisel. hoonestatud alal tegutsedes, arvestades logistilisi piiranguid, evakuatsiooni- ja varustusteid ning Hindamise fookus: jätkusuutlikkus, ohutus, protsesside lahingutempot; tagab üksuse jätkusuutliku toimivus. tegutsemise ja ohutuse linnatingimustes; Rühm kaitses lahinguteenindus hoonestatud alal. - Õppur korraldab ja juhib rühma lahinguteeninduse protsesse viivituslahingus, tagades varude Õppur: liikuvuse halduse, kiire evakuatsiooni, side ja - Kavandab ja juhib lahinguteeninduse protsesse ohutuse säilitamise; kohandab tegevuse vastavalt hoonestatud alal tegutsemisel, arvestades olukorra muutumisele ja ajasurvele. logistilisi piiranguid, varustusteid ja evakuatsioonivõimalusi; 12  - Tagab varustuse, personali hoolduse ja evakuatsiooni lahingutempo ning ohutuse nõuete piires; - Kohandab tegevusi vastavalt ÜTE, linnalahingu ruumilistele ja ajapiirangutele. Hindamise fookus: kohandamisvõime, evakuatsiooni planeerimine, ohutuse tagamine. Rühma lahinguteenindus viivituslahingus. Õppur: - Korraldab lahinguteeninduse protsesse viivituslahingu ajal, tagades varude liikuvuse, evakuatsiooni ja side; - Juhib ja kohandab varustamist ja hooldust vastavalt olukorra muutumisele ja aja survele; - Säilitab üksuse ohutuse, distsipliini ja tegutsemisvõime. Hindamise fookus: ajasurvega toimetulek, riskihaldus, liikuvuse tagamine. Alaeesmärk 5 Rühma lahinguteenindus kiirrünnaku käigus - Ülesande sõnastus: Õppur kavandab ja juhib Hindamine on mitteeristav ja Õppur: kujundav. rühma lahinguteeninduse korraldamist pealetungivates tegevustes - sh rühma kiirrünnak, - Planeerib rühma lahinguteeninduse toetuse Kujundavat hindamist kasutatakse planeeritud rünnak ja rünnak hoonestatud alal, kiirrünnaku ajal, arvestades tempo, maastiku ja praktiliste rühma kaitsvate tegevuste tagades varustuse, meditsiinilise toe, hoolduse, vastase mõju; juhtimise käigus. Instruktor annab evakuatsiooni ning ohutuse vastavalt ülesandele ja - Korraldab varustuse, meditsiinilise toe ja tagasisidet ülesannet lahendanud ÜTE põhimõtetele. evakuatsiooni kiire tempo ja muutuvate olude õppurile, eesmärgiga arendada tingimustes; õppurit tulevaseks teenistuseks - Tagab rühma ohutuse, lahinguvalmiduse ja rühmavanemana. Tingimused: liikumise jätkusuutlikkuse kiirrünnaku protsessi jooksul. Hindamisel kasutatakse sobivaid Abivahendid hindamislehti ja -kriteeriume. - Rühmaülema lahingkäsk; Hindamise fookus: tempo ja ohutuse tasakaal, Koostab rühma lahinguteeninduse - REV 5, jao lahingvarustus (üksuse KVT + MKR ja reageerimine muutuvatele tingimustele, TeVa ja juhib rühma kaitsvates maleva poolt tsentraalselt hangitud varustus); lahinguteenindustoetuse järjepidevus. tegevustes arvestades kõrgema - Rühma kogus sõidukeid koos autojuhtidega, keda 13  saaks demos ja harjutamistel kasutada; üksuse toetusplaani ning enda Rühma lahinguteenindus planeeritud rünnaku ajal - Allüksuse püsitoimingud; allüksuse võimekusi ja piiranguid. - Juhtimisvahendid (kaardid, kaardijoonlaud, Õppur: markerid, märkmik); - Kavandab ja juhib rühma lahinguteeninduse - VA üksuse tegevuse kuvamine maastikul vastavalt toetust planeeritud rünnaku ajal vastavalt võimalikult reaalsele pildile (inimesed, soomukid, ülesandele ja ÜTE põhimõtetele; MÕS jne). - Tagab varude koordineeritud jaotuse, Piirangud meditsiinilise toe, hoolduse ja evakuatsiooni - Puuduvad. toetades rünnaku etappide läbimist; - Kontrollib ja korrigeerib lahinguteeninduse Keskkond protsesse vastavalt rünnaku edenemisele ja - MKR vastutusala maastik; tagasisidele. - Erinevatel aastaaegadel ja valgustingimustes. Hindamise fookus: ÜTE kasutamine, koordineerimine, Standardid: käigu pealt kohandamine. - Õppur planeerib ja korraldab rühma Rühma lahinguteenindus rünnakul hoonestatud alal lahinguteeninduse toetuse kiirrünnaku käigus, tagades varustuse, meditsiinilise toe, Õppur: evakuatsiooni ja ohutuse kiire tempo ja - Korraldab lahinguteeninduse rünnaku ajal muutuvate olude tingimustes; hoonestatud alal, arvestades logistilisi piiranguid, - Õppur kavandab ja juhib rühma varustusteid ja evakuatsiooni eripära; lahinguteeninduse korraldamist planeeritud - Tagab varustuse, personali hoolduse, rünnaku ajal, tagades varude koordineeritud meditsiinilise toe ja evakuatsiooni linnalahingu jaotuse, meditsiinilise toe, hoolduse ja keerukates tingimustes; evakuatsiooni vastavalt ülesandele ja ÜTE - Juhib protsesse viisil, mis tagab üksuse ohutuse põhimõtetele; ja lahinguvõime piiratud liikumise ja tiheda - Õppur korraldab ja juhib rühma kontaktivõimaluse tingimustes. lahinguteeninduse protsesse rünnakul hoonestatud alal, arvestades piiratud Hindamise fookus: ruumilise piirangu arvestamine, liikumisvõimalusi, varustusteid ja evakuatsiooni riskijuhtimine, jätkusuutlik tegutsemine. eripära, tagades üksuse lahinguvõime ja ohutuse. 14  Kursuse jagunemine Alateemad - Sissejuhatus kursusesse (Loeng 1 h); 1. Teema - Rühmaülema käsk (osa 4), käsu koostamine ja andmine (Seminar 6 h); - Lahinguteeninduse (LaTe) alafunktsioonid. Kompanii, pataljoni ja brigaadi taseme LaTe Rühma üksused ja nende võimekuste tutvustamine (Loeng 2 h); lahinguteeninduse - Rühmavanema funktsioon. Rühma tagalameeskonna funktsioon. ÜTE tutvustus alused (50 h) sh e-õpe (Loeng 2 h); (14 h) - Rühma varustamise ülesehitus ja läbi viimine (Loeng 1 h, harjutus 7 h); Seos alaeesmärkidega nr 1, 2, 3, 4 ja 5 Harjutus 26 h - Rühma lahinguvalmidus (lahingudistsipliin) ja rühmavanema roll selle tagamisel (Loeng 4 h); Loeng 18 h - Ohutuse tagamine ja ohutuskultuuri jõustamine (Loeng 2 h); - Rühma lahinguks ettevalmistamise ÜTE/drill (Loeng 2 h, harjutus 2 h); Seminar 6 h - Transpordivahendite ettevalmistamine, kontroll, tankimine, esmane hooldus ja E-õpe 14 h lahinguväljalt ära viimine (Loeng 2 h, harjutus 6 h); - LaTe ettekanded ja peamised mõisted (Loeng 1 h); - Rühma meditsiiniline tugi ja evakuatsiooni korraldus (Loeng 1 h, harjutus 7 h); - Rühma tegevuse maskeerimine (termo, masinad ja tegevused) (Harjutus 4 h). Hindamine Mitteeristav, kujundav hindamine. sh kokkuvõtva hinde Praktilise soorituse tagasisidestamine püsitoimingust ja kriteeriumitest lähtuvalt. kujunemine Kujundavat hindamist kasutatakse praktiliste soorituste ajal, kui õppur lahendab mingit ülesannet (juhib meeskonda, koostab rühma lahinguteeninduse TeVa jne). Instruktor annab tagasisidet ülesannet lahendanud õppurile, tuginedes alaeesmärkide sh hindekriteeriumid standarditele eesmärgiga arendada õppurit tulevaseks teenistuseks rühmavanemana. Hindamise jaoks kasutatakse sobivat hindamislehte koos hindamiskriteeriumitega. 2. Teema Alateemad Rühma rännak ja - Rännaku ettevalmistus paiknemine (12 h) - Liikumine Seos alaeesmärkidega - Eriolukorrad nr 1, 2, 3, 4 ja 5 Loeng 2 h Harjutus 10 h 15 Hindamine Mitteeristav, kujundav hindamine. sh kokkuvõtva hinde kujunemine Praktilise soorituse tagasisidestamine püsitoimingust ja kriteeriumitest lähtuvalt. Kujundavat hindamist kasutatakse praktiliste soorituste ajal, kui õppur lahendab mingit ülesannet (juhib meeskonda, koostab rühma lahinguteeninduse TeVa jne). Instruktor annab tagasisidet ülesannet lahendanud õppurile, tuginedes alaeesmärkide sh hindekriteeriumid standarditele eesmärgiga arendada õppurit tulevaseks teenistuseks rühmavanemana. Hindamise jaoks kasutatakse sobivat hindamislehte koos hindamiskriteeriumitega. 3. Teema Alateemad Seos alaeesmärkidega Rühma - Rühma tegevus piiratud valgusega ajal (öine) (Loeng 2 h, harjutus 3 h); nr 1, 2, 3, 4 ja 5 lahinguteenindus - Sõidukite (sh UTV, soomukite) juhtimine taktikalises tegevuses. (Loeng 3 h, harjutus erinevates taktikalistes mudelil ja maastikul + TEWT 7 h); tegevustes (20 h) - Rühma väliteenuste korraldamine (Loeng 1 h, harjutus 7 h). Loeng 6 h Harjutus + TEWT 7 h Harjutus 7 h Hindamine Mitteeristav, kujundav hindamine. sh kokkuvõtva hinde kujunemine Praktilise soorituse tagasisidestamine püsitoimingust ja kriteeriumitest lähtuvalt. Kujundavat hindamist kasutatakse praktiliste soorituste ajal, kui õppur lahendab mingit ülesannet (juhib meeskonda, koostab rühma lahinguteeninduse TeVa jne). Instruktor annab tagasisidet ülesannet lahendanud õppurile, tuginedes alaeesmärkide sh hindekriteeriumid standarditele eesmärgiga arendada õppurit tulevaseks teenistuseks rühmavanemana. Hindamise jaoks kasutatakse sobivat hindamislehte koos hindamiskriteeriumitega. 4. Teema Alateemad Rühma - Rühm kaitses kompanii koosseisus (Loeng 2); - Rühm kaitses kaevikus (harjutus mudelil ja maastikul +TOM + TEWT 8); Seos alaeesmärkidega nr lahinguteenindus - Rühm kaitses hoonestatud alal (harjutus mudelil ja maastikul + TEWT 8); 1, 2, 3, 4 ja 5 kaitsvates tegevustes (26 h) - Rühma viivitus (harjutus mudelil + TOM + TEWT 8). Loeng 2 h 16  harjutus mudelil + TOM + TEWT 24 h Hindamine Mitteeristav, kujundav hindamine. sh kokkuvõtva hinde kujunemine Praktilise soorituse tagasisidestamine püsitoimingust ja kriteeriumitest lähtuvalt. Kujundavat hindamist kasutatakse praktiliste soorituste ajal, kui õppur lahendab mingit ülesannet (juhib meeskonda, koostab rühma lahinguteeninduse TeVa jne). Instruktor annab tagasisidet ülesannet lahendanud õppurile, tuginedes alaeesmärkide sh hindekriteeriumid standarditele eesmärgiga arendada õppurit tulevaseks teenistuseks rühmavanemana. Hindamise jaoks kasutatakse sobivat hindamislehte koos hindamiskriteeriumitega. 5. Teema Alateemad Rühma lahinguteenindus - Rühma kiirrünnak (harjutus mudelil ja maastikul + TOM + TEWT 8 h); pealetungivates - Rühma planeeritud rünnak (harjutus mudelil ja maastikul + TEWT 8 h); tegevustes (26 h) - Rühma rünnak hoonestatud alal (harjutus mudelil ja maastikul + TEWT 8 h). Seos alaeesmärkidega nr - Kokkuvõte ja tagasiside (Seminar 2 h). 1, 2, 3, 4 ja 5 seminar 2 h harjutus mudelil ja maastikul + TEWT 24 h Hindamine Mitteeristav, kujundav hindamine. sh kokkuvõtva hinde Praktilise soorituse tagasisidestamine püsitoimingust ja kriteeriumitest lähtuvalt. kujunemine Kujundavat hindamist kasutatakse praktiliste soorituste ajal, kui õppur lahendab mingit ülesannet (juhib meeskonda, koostab rühma lahinguteeninduse TeVa jne). Instruktor annab tagasisidet ülesannet lahendanud õppurile, tuginedes alaeesmärkide sh hindekriteeriumid standarditele eesmärgiga arendada õppurit tulevaseks teenistuseks rühmavanemana. Hindamise jaoks kasutatakse sobivat hindamislehte koos hindamiskriteeriumitega. Loeng, seminar, demonstratsioon, harjutus (mudelil ja maastikul), iseseisev töö, grupitöö. Õppemeetodid TSL – taktikalise situatsioonülesande lahendamine. TOM - taktikaline otsustusmäng/TEWT - tactical exercise without troops. Lõpphinne kujuneb läbi mentorite kujundava tagasiside, kus iga õppur peab saama vähemalt ühe positiivse soorituse hindele A Hindamismeetodid (arvestatud). 17  Kursusel osalemise eeldus on varasem SOK/SBK ja NAK läbimine. Kasuks tuleb jaoülema kogemus peale NAK läbimist. Kursuse põhieesmärk on võimaldada õppuril omandada hoiakud, teadmised ja oskused tegutsemiseks rühmavanema ametikohal rühma lahinguteeninduse korraldamiseks ning rühmasuuruse üksuse lahinguvalmiduse tagamiseks. Lisaks peab õppur olema võimeline tagama rühma lahingudistsipliini hoidvaid tegevusi ning vajaduse korral suuteline juhtima rühma või selle osa põhilahingu liikides. Seega on eelnev taktikalise jao juhtimise kogemus ning jao lahingvalmiduse tagamise oskus ülimalt vajalik. Eelnimetatu puudumine või nõrk valdamine on suureks takistuseks kursusel osalemisel. Mitmed erinevad õppeteemad on omavahel tihedalt seotud ja peale õppeaine esmast läbimist käsitletakse neid läbivalt kogu kursuse jooksul. Mõned teemad on ka kaasnevad tegevused lahinguliigi põhitegevuse käigus, mistõttu ei pruugi neid eraldi teemana käsitleda. Oluline osa on rühmavanema roll erinevates teemades. Näiteks meditsiinilise tagamise õppeteemal põhilised alateemad on haavatu evakuatsioon ning kuldsest tunnist kinni pidamine. Seega ei ole alati ainetes kajastatud teemade mahud kogu teemakäsitluse maht. Algul antakse teemast esmane ülevaade ja hiljem, praktiliste harjutuste käigus, kus vähegi võimalik ja asjakohane, korratakse ning kinnistatakse neid samu teemasid erinevate situatsiooniülesannete lahendamisel (nt MÕS, teenindustoetus, rühma lahingvalmiduse tagamine, meditsiin, langenud ja vangid, varustuse ja tehnika remont ning hooldus, rännak/patrull, kontaktidrillid, püsitoimingud, paiknemised jne). Lõimitud teemad Vastutustunde ja hoiakute kasvatamine. Õppuritele tuleb selgitada hoiakute määravat mõju õppimisele ja alluvate juhtimisele - juhi positiivsed hoiakud ja eneseregulatsioonioskus innustavad allüksuse liikmeid, tagavad meeskonna sünergia ning aitavad üle saada rasketest olukordadest. Iga kursuse läbinud õppur on reservteenistuses meeskonna/üksuse ülem/looja ja seetõttu vastutav iseenda ja tema juhtimisele allutatud kaasvõitlejate eest. Seda vastutustunnet ja hoiakut peab kasvatama terve kursuse jooksul. RVK läbiviivate tegevväelaste isiklik eeskuju, samuti kaasõppurite distsiplineeritud käitumine on oluline kursuslastes positiivsete hoiakute kujundamiseks. Üksuse moraali loomisel ja tagamisel on rühmavanemal väga suur vastutus ja roll. Välioskuste kordamine ja kinnistamine. On oluline, et tähelepanu pööratakse välitingimustes võitlusvõime alalhoidmiseks vajalike nüansside kordamisele ja nende sidumisega SBK, SOK ja NAPK või teenistuse praktika teemadega. NAPK jooksul omandatud teemad peavad saama samaväärset tähelepanu uute omandatavate teemadega, et toimuks teadmiste kinnistamine. Sõduri igapäevasel hakkamasaamisel on individuaalne välioskuste roll suure tähendusega. Jaoülema/meeskonnaülema oskuste kordamine ja kinnistamine. Õppurid on edukalt läbinud nooremallohvitseri kursuse, seega omandanud vastavad õpiväljundid. Samas teadmiste säilitamiseks on oluline varasemalt õpitut kinnistada, mis omakorda toetab RVK raames õpetatavate teemade omandamist. Lahinguvalmiduse saavutamine ja alalhoidmine. Õppurite individuaalvarustus peab olema komplekteeritud ning hooldatud. Väliharjutustel peab pingutama taktikaliste ajanormatiivide ja lahingudistsipliini (müra, valgus, maskeeritus jms) täitmiseks. Õppuritel on oluline on saavutada mõistmine, et lohakus võib olla halvaks eeskujuks ning saboteerib kogu allüksuse lahinguvalmidust ja hukukindlust. 18  Juhtimisoskuste arendamine. Praktiliste harjutuste käigus antakse õppuritele vastavalt nende ametikohale situatsiooniülesandeid, nende tegevust jälgitakse, hinnatakse ja hiljem tagasisidestatakse nii instruktori kui grupi poolt. Füüsiline ettevalmistus. Kursusel luuakse võimalused ja julgustatakse individuaalse treeninguga tegelemist. Kursusel sooritatakse praktilised harjutused lahingvarustustes, mis esitab nõuded vastavale füüsilisele vormile. Rühmavanem peab olema heas füüsilises vormis, et rühmale püstitatud füüsiliselt rasked ülesanded ei pärsiks tema otsustus- ja algatusvõimet ning et ta suudaks allüksust juhtida kõikides tegevustes ja olla eeskujuks oma võitlejatele. Rühmavanem peab ka ise tegema sageli füüsiliselt raskeid ülesandeid. Hea füüsiline vorm kasvatab enesekindlust ning toetab edukat juhtimist. Õppuri jaoks tuleb luua tingimused ja võimalused füüsilise ettevalmistuse parandamiseks ja julgustada treeninguga tegelema arvestades individuaalset võimekust. Väljaõppe intensiivsuse juures vältida võimalikku ülekoormuse teket ja vigastusi. Füüsiline treening ja ettevalmistus peab toetama eelkõige lahinguväljal vajalikke võimeid, on see orienteerumine, jalgsirännak, käsivõitlus, füüsiline töö või muu spetsiaalkehaline ettevalmistus. Kursuse lõpuks on soovitatav KVKT minimaalselt 180 punkti. See on hinnatav kogu kursuse jooksul ning lõplik hinnang selgub lõpuhindamise ajal. Kui kursuseülem leiab, et kursuslane ei saa lahinguülesandeid täita tänu nõrgale füüsilise vormile, on see hindamisel määrav ja mõjutab kogu hinnet. Seega peab nimetatut hindamisel arvesse võtma. Iseseisev õppetöö. Õppeteema käsitlusele eelneval nädalal on asjakohane anda õppuritele konkreetsed ülesanded järgneva päeva tundideks ettevalmistumiseks. Iseseisev õppetöö peab olema ajastatud õppetöövälisesse aega selliselt, et arvestataks ka õppurite töö- ja eraeluga. Iseseisva õppetöö jaoks kasutatav materjal peab olema kättesaadav igale õppurile, eelistama peab interaktiivsed vahendeid (nt e-õppeportaal ILIAS). Õppuritele peab andma lahendada taktikalisi otsustusmänge ja kaardiharjutusi. Tervis ja ohutus. Kõikidel tegevustel juhitakse tähelepanu töökeskkonnale ja -võtetele, et hoida enda ja alluvate füüsilist ja vaimset tervist (ohutusvahendid, õige riietus, töövõtted, hügieen jne). Väärtuste ja hoiakute kujundamine ning arendamine läbi selgituste ja isikliku eeskuju, hoiakud avalduvad suhtumises ja käitumises. Õppurile tuleb selgitada hoiakute määravat mõju õppimisele ja tegevuste tulemustele - allohvitseride positiivsed hoiakud innustavad allüksuse liikmeid, tugevdavad meeskonna sünergiat ning aitavad üle saada rasketest olukordadest. RVK läbiviivate tegevväelaste isiklik eeskuju, samuti kaasõppurite distsiplineeritud käitumine on oluline kursuslastes positiivsete hoiakute kujundamiseks. Jaoülema/meeskonnaülema oskuste kordamine ja kinnistamine: õppurid on edukalt läbinud nooremallohvitseri kursuse, seega omandanud vastavad õpiväljundid. Samas teadmiste säilitamiseks on oluline varasemalt õpitut kinnistada, mis omakorda toetab RVK raames õpetatavate teemade omandamist. Kursuse hindamine Mitteeristav hindamine. Kursuse kokkuvõttev hinne kujuneb kõikide teema hindamise tulemustest. Oluline on , et vähemalt üks praktilised sooritus on Kursuse kokkuvõtva hinnatud hindega A (arvestatud). Kogu kursuse jooksul toimub kujundav hindamine mille eesmärk on õppuri hindamine hinde kujunemine tulevaseks teenistuseks rühmavanemana. 19  Kursus loetakse läbituks kui õppur on sooritanud rühmavanemana vähemalt ühe soorituse positiivsele tulemusele. Hindamisel kasutatakse hindamislehti ja tulemused protokollitakse (hindamislehed Lisas). Kokkuvõtva hinde ARVESTATUD saamise tingimus: Õppur on kursusel läbinud vähemalt 80% kontaktõppe mahust. Õppeainetes läbiviidavate hinnatavate soorituste ja testide lävendiks on 70%. Kõik testid ja iseseisvad ülesanded on täidetud. Kujundava hindamise kokkuvõte ja minimaalselt üks praktiline sooritus on sh lävend sooritatud tulemusele ARVESTATUD. Iseseisva õppe kontroll toimub e-õppeportaalis ILIAS, sh läbi kontrollküsimuste samas keskkonnas või eraldi testidena. Kursuste kõikide õppeainete testide positiivne sooritamine on õppurile kohustuslik. Iseseisva õppe raames saab teha teste etteantud tähtajani piiramatult. Lähiõppes sooritatavaid teste saab teha kuni kolm korda. - Maakaitse käsiraamat. Kaitseliit, 2021; - Sõduri käsiraamat; - Jagu/Rühm püsitoimingud (2019). KVÜÕA; - Pioneerijao ülema meelespea. KVA 2018; - Reservrühmavanema õpik. 1JVBr (2021); - Laskuri maastikuraamat. Kaitseväe Akadeemia 2018; - VF relvajõud. Kaitseväe Luurekeskuse infoportaal koondatud info. Kaitseväe siseportaal teemalehed VF relvajõud; - Eesti Kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused, maaväe ohvitseride ja staabitöö väljaõppejuhend. KVA, taktika õppetool 2019; - Jalaväerühma lahingutegevus. KVA, taktika õppetool 2018; - Käskude ning aegade, asukohtade ja piirjooniste tähistamise formaat STANAG 2014 (2000). Brüssel: (NATO) Sõjaväe Standardimisbüroo; Õppematerjalid - NATO terminite ja definitsioonide kogumik. APP-06 D, NATO (2019); - Maismaasüsteemide taktikaliste tingmärkide käsiraamat (2003). Toim. L.O. Uibopuu. Tallinn: Kaitsejõudude peastaap; - Jalaväerühma lahingutegevus. KVÜÕA 2018; - Jalaväerühmaülema käsiraamat. KVÜÕA 2015; - Jalaväekompanii lahingutegevus. KVA 2013; - Eesti Kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused. KVA 2019; - Taktikaline planeerimine maaväes (TPM). KVA 2024; - Kehtivad ohutuseeskirjad, mis on õppeteemadega seotud (https://mil.ee/); - Õppuse korraldamise eeskiri; - Välihügieeni eeskiri (https://mil.ee/). Normdokumentide ja õpikute uuenedes võetakse kasutusele uuendatud versioonid. 20  KL - Kaitseliit KLK - Kaitseliidu kool KVT - koosseisu ja varustuse tabel OE - ohutuseeskiri KVJ – Kaitseväe juhataja KVKT - kehaliste võimete kontrolltest KVA - Kaitseväe Akadeemia SOK - Sõdurioskuste kursus SBK - Sõduri baaskursus REV - riide- ja erivarustuse komplektide nimekiri KVT- koosseisu ja varustuse tabel Lühendid ILIAS - Eesti Kaitseväe e-õppeportaal LVE - Laskeväljaõppe eeskiri MKR - Maakaitseringkond NAK - Nooremallohvitseri kursus NAPK - Nooremallohvitseride põhikursus NABK - Nooremallohvitseride baaskursus NAEK - Nooremallohvitseride erialakursus MÕS - Mehitamata õhusõiduk TEWT - Tactical Exercise Without Troops (üksuseta õppus) TSL - taktikalise situatsiooniülesannete lahendamine ÜTE - Ühtlustatud tegevuse eeskiri IHL - International Humanitarian Law (Rahvusvaheline humanitaarõigus) 21 KINNITATUD Kaitseliidu ülema 2026. a käskkirjaga „Rühmavanema õppe- ja kursusekava kinnitamine“ Lisa 1 ÕPPEKAVA Õppekavarühm Sõjandus ja riigikaitse Rühmavanema kursus RVAK(kl) Õppekava nimetus Platoon Sergeant Course Õppekava kood YPOK26-01 EHISes ESMAÕPPE ÕPPEKAVA JÄTKUÕPPE ÕPPEKAVA EKR 4 EKR 2 EKR 3 EKR 5 EKR 3 EKR 4 EKR 5 kutsekeskharidus X Õppekava maht 5,2 EKAP (134 akadeemilist tundi, 6 õnv) (EKAP): MAAKAITSEKOMPANII (MaKo) (INF-VL-COY) 2030 VÕIMEKIRJELDUS; Õppekava Ametikoha kirjeldus RÜHMAVANEMA AMETIKOHA NÕUDED(kl) projekt; koostamise alus: Allohvitseride sõjaväelise väljaõppe ja teenistuse kontseptsioon; Rühmavanema kursusekava kinnitatud diviisi ülema 21.10.2024 kk nr 1725. Õppur omandab teadmised, oskused ja hoiakud tegutsemiseks rühmavanema ametikohal rühma lahinguteeninduse korraldamiseks ning rühmasuuruse üksuse lahinguvalmiduse tagamiseks. Õppur on võimeline tagama rühma lahingudistsipliini hoidvaid tegevusi ning vajaduse korral suuteline juhtima rühma põhilahinguliikides. (Taotletav ametikoha pädevustase on Tase 3: rakendab. SõVE Lisa 3). 1. Ülesanne: Korraldab rühma lahinguteenindust ja logistilist toetust, arvestades kõrgema üksuse (kuni kaks taset) piiranguid ja võimalusi ning lahendab rühma taktikalise lahinguteeninduse situatsioone kõigis põhilahinguliikides. Õppekava 2. Tingimused: eesmärgid: 2.1. Abivahendid - Kõrgema ülema käsk (kompanii- või patareiülema käsk) või rühmaülema käsk, milles punkt 4 täitmata; - REV 5 ja põhivarustuse elemendid (üksuse KVT + MKR ja maleva poolt tsentraalselt hangitud varustus); - Transpordivahendid mida saaks demos ja harjutamistel kasutada; - Arvuti või nutiseade (e-õppe läbimiseks); - Juhtimisvahendid ja relvasüsteemid (kaardid, kaardijoonlaud, markerid, märkmik jms); - Allüksuse püsitoimingud; - Imitatsioonivahendid; 1  - Mängulise tsiviilisikute olemasolu ja VA üksuse tegevuse kuvamine maastikul vastavalt võimalikult reaalsele pildile. 2.2. Piirangud - Puuduvad 2.3. Keskkond - E-õppeportaal ILIAS; - Klassiruum; - MKR (rühma) vastutusala maastik, kaasa arvatud hoonestatud ala; - Erinevatel aastaaegadel ja muutuvates ilmastiku ning valgustingimustes. 3. Standardid (õpiväljundid): - Korraldab üksuse igapäevased püsitoimingud ja tagab lahinguvalmiduse kõikides põhilahinguliikides vastavalt üksuse ülema juhistele; - Korraldab rühma lahinguteeninduse ja logistilise toetuse, arvestades kõrgema üksuse (kuni 2 taset) piiranguid ja võimalusi; - Lahendab rühma taktikalise lahinguteeninduse situatsioone kõigis põhilahinguliikides; - Haldab üksuse varustust ja tehnikat nõuetekohaselt, sealhulgas järgib varustusklasside klassifitseerimist, ülesehitust, varustusklasside vedamise, ladustamise ja hoiustamise nõudeid ning piiranguid; - Korraldab oma rühma relvastuse ja tehnika I taseme remonti ja hooldust ning tagab kasutatavuse; - Korraldab langenute käitlemise läbi kogumispunktide ja korraldab nende veo kõrgemasse üksusesse; - Käitleb sõjavange ja vahistatuid vastavalt IHL nõuetele ja koostöös allüksusega korraldab nende käitlemise koha, kogumise, dokumenteerimise ja transpordi kõrgemasse üksusesse; - Järgib meditsiinilise evakuatsiooni ning esmaabi põhimõtteid ja korraldab meditsiinilist evakuatsiooni kuni pataljoni tasemele; - Tegutseb vastutustundlikult ja ohutult, järgides sõjalise distsipliini, ÜTE, ohutusnõuete ja rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtteid. Õppevorm Lähiõpe-, kaugõpe (e-õpe). Õppekava Sihtgrupp Nooremallohvitseri kursuse läbinud, KL tegevliige või rakendamine: reservväelane, kes on planeeritud või määratud rühmavanem või varustusallohvitseri ametikohale. Nõuded õpingute alustamiseks Vähemalt keskharidus; Läbitud Nooremallohvitseri kursus (NAK või NAPK); Vahetu ülema iseloomustus ja soovitus. Kasuks tuleb: Hea füüsiline vorm (KVKT minimaalselt 180 punkti). Nõuded õpingute lõpetamiseks Õppekava läbimine täies mahus. Lõpetamisel väljastatavad dokumendid 2 Kursuse tunnistus koos lisaga. Õpingute läbimisel omandatav(ad) Kvalifikatsioon(id): On alus seersandi auastmele esitamiseks. Ar 1 Osakutse(d): Rühmavanem Õppekava struktuur Läbiviimine Õpe toimub kombineeritult nii lähi- kui kaugõppe (e-õppe) vormis. Õpe toimub eesti keeles. Õpet viiakse läbi nii klassiruumis kui maastikul. Põhilised õppevormid on harjutus/õppus, loeng/seminar, iseseisev töö, grupitöö, demonstratsioon, TOM – taktikaline otsustusmäng, TEWT - tactical exercise without troops, ja TSL- taktikaliste situatsiooniülesannete lahendamine. Õppekava läbimisel on lisaks lähiõppele oluline osa ka e-õppel, mis põhiliselt on iseseisva õppematerjali läbitöötamine enne lähiõppe algust, et seeläbi tõhustada ajakasutust lähiõppes. Iseseisev õpe toimub e-õppeportaalis ILIAS. Väljaõpe peab olema korraldatud põhimõttel, et õppurid omandavad kursuse lõpuks kõik õpiväljundid ning nende saavutamist kontrollitakse. Kursusel osalejate maksimaalseks arvuks on kuni 30 inimest. Lähtub SA rühma struktuurist kuni kolm jagu. Taktikalisi harjutusi ja praktilist väljaõpet on keeruline sooritada suurema koosseisuga. Kursust ei ole otstarbekas korraldada, kui on vähem kui 9 osalejat. Lähtuvalt SA struktuurist minimaalselt 1 jagu, millega taktikalisi harjutusi ja praktilist väljaõpet korraldada. Kursuseülem vastutab õppurite väljaõppe korraldamise eest. Iga väljaõppe läbiviija kujundab alluvate hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme. Väljaõppe läbiviijad peavad kujundama alluvates distsipliini järgimist, otsustamisjulgust, iseseisvust ja algatusvõimet. Väljaõppe ettevalmistamisel ja läbiviimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et õppuri (tulevane rühmavanem) areng eeldab õppimise õppimist, teadmiste ja oskuste omandamist ja motivatsiooni reguleerimist. Õppimise õpetamisel tuleb lähtuda õppijakesksest lähenemisest, kus aktiiv- ja probleemõppe meetoditega antakse õppurile võimalus teooriate mõtestamiseks ja seoste loomiseks. Teadmiste ja oskuste omandamise üheks oluliseks osaks on pidev tagasiside väljaõppe läbiviija poolt, et välistada omavahelises arutelus esineda võivaid väärtõlgendusi. Õppija motivatsiooni tõstmiseks peab olema väljaõpe seotud reaalsusega ja pakkuma talle võimalusi iseseisvalt oma teadmisi ja oskusi (sh varasemaid) näidata. Parima efektiivsuse ja personaalse lähenemise annab, kui igal õppegrupil (jaol) on oma väljaõppe läbiviija/mentor. See võimaldab õppurite arengut personaalsemalt hinnata ja kinnistada vilumuste saavutamisele suunatud õppeprotsessi põhimõtet – õppetempo valitakse vastavalt saavutatud tasemele kiirustamata lõpptulemuseni. Õppe läbiviijad ja õppurite ülemad peavad järgima põhimõtet, et kursuse ajal ning peale läbimist peab toimuma õppurite juhendamine ja nõustamine. Kursusele määratud mentor, peab omama häid teadmisi, oskusi ning kogemusi rühmavanema ametikohal teenimisest. Peale kursust peab allüksus samuti määrama mentori, kes jätkab RVK läbinud õppuri juhendamist ja õpetamist edasise teenistuse käigus, kus tuleb anda rühmavanemale võimalusi omandatud oskusi ja teadmisi rakendada ning edasi arendada. Mentoriks võib olla kompaniiveebel või mõni kogenum allohvitser. Õppurile on tarvilik eraldada eneserefleksiooni ja iseseisva õppimise aega, et võimaldada enesearendust ja autonoomsuse kasvu, toetamaks ülesandekeskse juhtimise rakendamist. 3 Õppe-eesmärgi täitmisel planeeritust väiksema ajakuluga on vastutaval läbiviijal lubatud kasutada tekkinud ajareservi teiste õppe-eesmärkide täitmiseks tingimusel, et õppekava õpiväljundid saavutatakse. Läbi VÕTA süsteemi on võimalik varem omandatud teadmisi ja oskusi õppekava täitmisel arvesse võtta. Nõuded läbiviijatele: Ametikoht: Rühmavanema, kompaniiveebli või rühmaülema sõjaline haridus ja ametikohal teenimise kogemus vähemalt 2 aastat. Formaalharidus: Vähemalt keskharidus. Eelduskursused: Koolitaja/instruktorikursus või analoogne õppimist ja õpetamist sisaldav kursus kas Kaitseliidus või Kaitseväes. Lisaeeldused: Koolitamise pädevus ja minimaalselt 2-aastane koolitamise kogemus. Põhiõpingute kursused 1. Ülesanne: Õppur omandab teadmised ja oskused rühma lahinguvalmiduse, lahinguteeninduse ja taktikalise tegevuse planeerimiseks, juhtimiseks ja korraldamiseks erinevates tingimustes ning kõigis põhilistes tegevusviisides — rännakul, paiknemisel, kaitses ja pealetungivates tegevustes — tagades üksuse pideva varustatuse, meditsiinilise toe, hoolduse, evakuatsiooni, julgeoleku, ohutuse, füüsilise valmisoleku ning lahingudistsipliini vastavalt ülesandele ja ÜTE Kursuse maht põhimõtetele. 134 2. Tingimused: akadeemilist 2.1. Abivahendid tundi, - Kõrgema ülema käsk (kompanii- või patareiülema sh e-õpe 14 h käsk) või rühmaülema käsk; - REV 5 ja põhivarustuse elemendid (üksuse KVT Kursus 1 + MKR ja maleva poolt tsentraalselt hangitud Harjutus 43 h varustus); Rühmavanema kursus - Transpordivahendid mida saaks demos ja Loeng 28 h harjutamistel kasutada; Seminar 8 h - Arvuti või nutiseade (e-õppe läbimiseks); Harjutus + - Juhtimisvahendid ja relvasüsteemid (kaardid, TEWT 7 h kaardijoonlaud, markerid, märkmik, jms); - Allüksuse püsitoimingud; Harjutus - Imitatsioonivahendid; mudelil ja maastikul+TOM - Mängulise tsiviilisikute olemasolu ja VA üksuse +TEWT 48 h tegevuse kuvamine maastikul vastavalt võimalikult reaalsele pildile. 2.2. Piirangud - Puuduvad. 2.3. Keskkond - E-õppeportaal ILIAS; - Klassiruum; - MKR vastutusala maastik; - Igal aastaajal ja erinevates valgustingimustes. 4  3. Standardid (õpiväljundid): - Korraldab üksuse igapäevased püsitoimingud ja tagab lahinguvalmiduse kõikides põhilahinguliikides vastavalt üksuse ülema juhistele; - Planeerib ja korraldab rühma lahinguteeninduse ja logistilise toetuse, arvestades kõrgema üksuse (kuni 2 taset) piiranguid ja võimalusi; - Lahendab rühma taktikalise lahinguteeninduse situatsioone kõigis põhilahinguliikides; - Käsitseb ja haldab üksuse varustust ja tehnikat nõuetekohaselt, sealhulgas järgib varustusklasside klassifitseerimist, ülesehitust, varustusklasside vedamise, ladustamise ja hoiustamise nõudeid ning piiranguid; - Korraldab oma rühma relvastuse ja tehnika I taseme remonti ja hooldust ning tagab kasutatavuse; - Korraldab langenute käitlemise läbi kogumispunktide ja korraldab nende veo kõrgemasse üksusesse; - Käitleb sõjavange ja vahistatuid vastavalt IHL nõuetele ja koostöös allüksusega korraldab nende käitlemise koha, kogumise, dokumenteerimise ja transpordi kõrgemasse üksusesse; - Järgib meditsiinilise evakuatsiooni ning esmaabi põhimõtteid ja korraldab meditsiinilist evakuatsiooni; - Tegutseb vastutustundlikult ja ohutult, järgides sõjalise distsipliini, ÜTE, ohutusnõuete ja rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtteid. Valikõpingute valimine: Puudub Hindamine Kursusel toimub kujundav mitteeristav hindamine. Kujundavalt hinnatakse õpiväljundite saavutamist läbi kohaste hindamismeetodite, sh tagasisidestades sooritusi ja eneserefleksioone (ka hoiakuid ning füüsilist ettevalmistus). Kursusel hinnatakse õppuri teadmisi ja oskusi praktiliste situatsiooniülesannete alusel, arvestades õppuri juhioskusi: võtta vastu otsus eelnevalt omandatu abil. Kujundava hindamise käigus hinnatakse õppurit mitme erineva teema käigus ja mitu korda. Seega peaks tekkima ülevaade õppurite tugevustest ja nõrkustest. Situatsiooniülesannete püstitamisel ning jagamisel tuleb arvestada õppurite oskustega, et võimalusel arendada just neid oskusi, milles on vajakajäämisi. Tagasiside andmisel kasutatakse kõrvuti instruktori hinnangutega õppuri enesehindamist ja teiste õppurite tagasisidet ning vajadusel võetakse appi hindamislehed. Kujundav mitteeristav hindamine toimub kursuse jooksul erinevate praktiliste harjutuste raames, kus hinnatakse õppuri sooritusvõimet ja valmisolekut tegutseda rühmavanemana vastavalt ametikoha nõuetele. Hindamine koosneb rühmaülema käsu alusel oma käsu (punkt 4) koostamisest ja esitlemisest, oma plaani läbimängimisest kaardil/maastikumudelil ja allüksuse juhtimisest maastikul. Hindamine toimub etteantud aja ja ülesande raamis. Kasutada on eelnevalt õpitu, juhtimise abivahendid ja rühma kaasamine. Hindamisel kasutatakse hindamislehti ja tulemused protokollitakse. Iseseisva õppe kontroll toimub e-õppeportaalis ILIAS, sh läbi kontrollküsimuste samas keskkonnas või 5 eraldi testidena. Õppeainetes läbiviidavate hinnatavate soorituste ja testide lävendiks on 70%. Õppekava läbimiseks on vaja osaleda kontaktõppes vähemalt 80% mahus. Kursuste kõikide õppeainete testide positiivne sooritamine on õppurile kohustuslik. Iseseisva õppe raames saab teha teste etteantud tähtajani piiramatult. Lähiõppes sooritatavaid teste saab teha kuni kolm korda. Väljaõpe peab olema korraldatud põhimõttel, et õppurid omandavad kursuse lõpuks kõik õpiväljundid ning nende saavutamist kontrollitakse. Kursuse edukas lõpetamine on eelduseks vastavalt õppuri SA ametikohale nimetamisel ja seersandi auastmele esitamisel. Hindamiskriteeriumid: Kriteerium kajastab eraldi ühte õpiväljundit, kuna tavaliselt hinnatakse kogu ülesannet lahinguliigi või taktikalise ülesande keskselt ja sisaldab mitut õpiväljundit korraga on vaja kogu tegevuse kokkuvõtet. Kas sooritas või mitte. Täpsemad kriteeriumid on eraldi õpiväljundite kaupa kajastatud kursusekavas. Koos vastavate lahinguliikide ja teemade hindamislehtedega saab hinnata kõiki õpiväljundeid eraldi või kogu taktikalist ülesannet korraga. Õppekava lisad. Arvestatud (A) saamise tingimus: Hindamisel kasutatakse hindamislehti vastavalt taktikalisele tegevusele, mida hinnatakse. Taktikaline tegevus on jagatud erinevateks osadeks, kuhu saab märkida, kas tegevus sooritati või mitte või ei olnud võimalik hinnata. Kui hinnatavaid tegevusi on positiivselt sooritatud vähemalt 70% kogu tegevusest, on harjutus sooritatud tulemusele A (arvestatud). Lisaks hinnatakse seda, kas õppur suudab füüsiliselt olla rühmale eeskujuks ja saab ülesande sooritamisel enda ja oma varustusega hakkama. Mittehinnatavad tegevused ei lähe protsendi arvestusse. Mittearvestatud (MA) saamise tingimus Arvestatud (A) saamise tingimus ei ole täidetud. Mittehinnatud (MH) - õppur ei ole ilmunud kohale või ei sooritanud üldse tegevust. Praktika kirjeldus: Õppekava mõistes praktikat ei ole, kuid kursusel läbitud oskuste kinnistamisel on ülimalt oluline teenistuspraktika, mis toimuks kohe peale õpinguid. Soovitav on kasutada selleks mentoreid, kes määratakse kursuse lõpetajale juhandajaks ja hindajaks. Spetsialiseerumised See õppekava on jalaväepõhine ja siin erialasid eraldi ei käsitleta. Õppekava kontaktisik KLK väljaõppeülem Viited normdokumentidele - Kaitseliidu seadus, Riigi Teataja I, 30.04.2024; - Kaitseliidu kodukord, Riigi Teataja I, 28.06.2024; - Kaitseväeteenistusväliste isikute loetelu, kellele võib väljastada kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse, ning nimetatud isikutele kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse väljastamise tingimused ja kord, Riigi Teataja I, 17.06.2023; - Sõjaväelise väljaõppe eeskiri (kehtiv versioon); - Kaitseliidu väljaõppe eeskiri (kehtiv versioon); - Sõjaväelise väljaõppe ohutuse eeskirjad (kehtiv versioon); - Riide- ja erivarustuse komplektide nimekiri. Kooli pealiku 19. detsember 2025 käskkirjaga nr 7- 2/25/3750 „RIIDE- JA ERIVARUSTUSKOMPLEKTIDE (REV) NIMEKIRI KAITSELIIDU KOOLIS (REV 1-5) nimekirja kinnitamine“; - Õppuste korraldamise eeskiri, Kinnitatud KVJ 14.04.2022 kk nr 650; - Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord (kehtiv versioon); - Kaitseväe vormikandmise eeskiri (kehtiv versioon); - Maakaitse rühmavanema ametikoha nõuded, projekt. 6 Normdokumentide uuenedes võetakse kasutusele uuendatud versioonid. Mõisted ja lühendid KL - Kaitseliit KLK - Kaitseliidu kool KVJ - Kaitseväe juhataja KVKT - kehaliste võimete kontrolltest KVA - Kaitseväe Akadeemia SOK - Sõdurioskuste kursus SBK - Sõduri baaskursus REV - riide- ja erivarustuse komplektide nimekiri KVT- koosseisu ja varustuse tabel ILIAS - Eesti Kaitseväe e-õppeportaal LVE - Laskeväljaõppe eeskiri MKR - Maakaitseringkond NAK - Nooremallohvitseri kursus NAPK - Nooremallohvitseride põhikursus NABK - Nooremallohvitseride baaskursus NAEK - Nooremallohvitseride erialakursus MÕS - mehitamata õhusõiduk TEWT - Tactical Exercise Without Troops (üksuseta õppus) TSL - taktikalise situatsiooniülesannete lahendamine ÜTE - Ühtlustatud tegevuse eeskiri IHL - International Humanitarian Law (Rahvusvaheline humanitaarõigus) 7 Tunnijaotusplaan Maht Jrk Teema Koht Õppemeetod nr tundides 1. Kursuse sissejuhatus. Klass 1 Loeng 2. Rühmaülema käsk (osa 4), käsu koostamine Klass 6 Seminar ja andmine. 3. Lahinguteeninduse (LaTe) alafunktsioonid. Klass 2 Loeng Kompanii, pataljoni ja brigaadi taseme LaTe üksused ja nende võimekuste tutvustamine. 4. Rühmavanema funktsioon. Rühma Klass 2 Loeng tagalameeskonna funktsioon. ÜTE tutvustus. 5. Rühma varustamise ülesehitus ja läbi viimine. Klass/ 1/7 Loeng/harjutus Maastik 6. Rühma lahinguvalmidus (lahingudistsipliin) ja Klass 4 Loeng rühmavanema roll selle tagamisel. 7. Ohutuse tagamine ja ohutuskultuuri Klass/ 2 Loeng/ jõustamine. Ilias iseseisev töö/seminar 8. Rühma lahinguks ettevalmistamise drill. Klass/ 2/2 Loeng/harjutus Maastik 9. Transpordivahendite ettevalmistamine, Klass/ 2/6 Loeng/harjutus kontroll, tankimine, esmane hooldus ja Maastik lahinguväljalt ära viimine. 10. LaTe ettekanded ja peamised mõisted. Klass 1 Loeng 11. Rühma meditsiiniline tugi ja evakuatsiooni Klass/ 1/7 Loeng/harjutus korraldus. Maastik 12. Rühma tegevuse maskeerimine (termo, Maastik 4 Harjutus masinad ja tegevused). 13. Rühma rännak ja paiknemine (kompaniiga ja Klass 2/10 Loeng/harjutus eraldi). 14. Rühma kiirrünnak. Maastik 8 Harjutus/TSL/TEWT 15. Rühm kaitses kompanii koosseisus. Klass 2 Loeng/Harjutus/TSL/T EWT 16. Rühm kaitses kaevikus. Maastik 8 Harjutus/TSL/ TEWT 17. Rühma tegevus piiratud valgusega (öine). Klass 2/3 Loeng/harjutus 18. Sõidukite (sh UTV, soomukite) juhtimine Klass 3/7 Loeng/TEWT taktikalises tegevuses. 19. Rühma väliteenuste korraldamine. Klass/ 1/7 Loeng/harjutus Maastik 20. Rühma planeeritud rünnak. Maastik 8 Harjutus/TSL/ TEWT 21. Rühm kaitses hoonestatud alal. Maastik 8 Harjutus/TSL/ TEWT 22. Rühma rünnak hoonestatud alal. Maastik 8 Harjutus/TSL/ TEWT 23. Rühma viivitus. Maastik 8 Harjutus/TSL/ TEWT 24. Kokkuvõte ja tagasiside. Klass 2 TS 8