Ohutuseeskirja kinnitamine. Käskkirjade muutmine

KÄSKKIRI Tallinn 20.01.2026 nr 0.1-3.1/26/12 Ohutuseeskirja kinnitamine Käskkirjade muutmine Kaitseväeteenistuse seaduse § 6 lg 3, Kaitseväe korralduse seaduse § 24 p 1, p 11¹ ja lähtudes Kaitseväe juhataja 15.02.2022 käskkirjaga nr 256 kinnitatud dokumendist „Sõjaväelise väljaõppe ohutuse üldeeskiri OE 1.1“ 1. Kinnitan dokumendi „Õhuründemoona ja varitseva õhuründemoona laskeharjutuste ohutuseeskiri OE 2.9 (lisatud). 2. Muudan Kaitseväe juhataja 05.05.2025 käskkirjaga nr 739 kinnitatud dokumenti „I ja II kategooria mehitamata õhusõiduki kasutamise ohutuseeskiri OE 1.4“ alljärgnevalt: 2.1. Muudan OE 1.4 punkti 8 ja sõnastan selle alljärgnevalt: „8. Ohutuseeskirja haldab Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus“. 3. Muudan Kaitseväe juhataja 06.03.2021 käskkirjaga nr 53 kinnitatud dokumenti „Õhusõiduki läheduses tegutsemise ohutuseeskiri OE 6.1“ alljärgnevalt: 3.1. Tunnistan kehtetuks OE 6.1 punkti 32 ja 33. 3.2. Lisan OE 6.1-de punkti 34 ja sõnastan selle alljärgnevalt: „34.Mehitamata õhusõiduki ohutu lennutamise protseduurid on sätestatud dokumentidega „I ja II kategooria mehitamata õhusõiduki kasutamise ohutuseeskiri OE 1.4“ ja „Õhuründemoona ja varitseva õhuründemoon laskeharjutuste ohutuseeskiri OE 2.9“. 4. Käskkiri avaldada täitmiseks Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate struktuuriüksuste ülematele ja teadmiseks Kaitseväe peastaabi ülemale, Kaitseliidu ülemale ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektorile. (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Merilo kindralleitnant Kaitseväe juhataja  KINNITATUD Kaitseväe juhataja 20.01.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/12 Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus ÕHURÜNDEMOONA JA VARITSEVA ÕHURÜNDEMOONA LASKEHARJUTUSTE OHUTUSEESKIRI OE 2.9 Tallinn 2026 Ohutuseeskirja koostajad: Sõjaväeline auaste, Struktuuriüksus Ametikoht ees- ja perenimi mehitamata süsteemide ja Tulevikuvõime ja kol-ltn (res) Arbo Probal vastusüsteemide programmi innovatsiooni väejuhatus juht ESTDIV 1JVBr-i STV mjr Andrei Šlabovitš jaoskonnaülem rügemendi staap ESTDIV 2JVBr-i KuP ltn Andree Porila sektsiooniülem JVP staap ESTDIV 2JVBr-i KuP n-ltn Darian Tiks rühmaülem JVP StTaKo ESTDIV 1JVBr-i LuP vbl Rasmus Tähe staabiallohvitser staap Ohutuseeskirja väljatöötamisel osalesid või andsid eksperdiarvamuse: Sõjaväeline auaste, Struktuuriüksus Ametikoht ees- ja perenimi väljaõppeosakonna (J7) kol-ltn (res) Arti Levandi Kaitseväe peastaap harjutusväljade ja matkeseadmete spetsialist Tulevikuvõime ja mehitamata õhusõidukite hr Sten Heinloo innovatsiooni väejuhatus projektijuht Riigi taristuosakonna hr Indrek Ots Kaitseinvesteeringute harjutusväljade taristuportfelli Keskus lõuna piirkonna juht Riigi taristuosakonna hr Sten Väinaste Kaitseinvesteeringute harjutusväljade taristuportfelli Keskus põhja piirkonna juht pr Kristina Lepist Kaitseväe Akadeemia keeletoimetaja Kooskõlastajad: Sõjaväeline auaste, Struktuuriüksus Ametikoht ees- ja perenimi kol Margot Künnapuu Kaitseväe peastaap J7 ülem Tulevikuvõime ja mjr Ivo Peets ülem innovatsiooni väejuhatus 2/11  Sisukord 1. peatükk. Üldsätted....................................................................................................................4 2. peatükk. Laskeharjutuse ohutus ...............................................................................................5 1. jagu. Üldsätted .....................................................................................................................5 2. jagu. Ohutuspersonali ülesanded ........................................................................................6 3. peatükk. Ohuala määramine ja laskeharjutuse läbiviimine ........................................................7 1. jagu. Lühimaa-ründemoona ohutus ...................................................................................... 7 1. jaotis. Koondohuala .........................................................................................................7 2. jaotis. Ettevalmistavad tegevused enne laskmist .............................................................7 3. jaotis. Ohutusmeeskond ja varje......................................................................................8 4. jaotis. ÕRM-i tehnilised nõuded ja lennuohutus ...............................................................8 5. jaotis. Tegevused ründel .................................................................................................8 2. jagu. VÕRM-relvasüsteemi stardipositsioon.......................................................................... 8 3. jagu. UVision Hero-120 lähiohuala ........................................................................................ 9 3/11  1. peatükk Üldsätted 1. Õhuründemoona ja varitseva õhuründemoona laskeharjutuste ohutuseeskiri OE 2.9 (edaspidi ohutuseeskiri) sätestab I ja II kategooria mehitamata õhusõidukil põhineva või vallandatava õhuründemoona (edaspidi ÕRM) ja varitseva õhuründemoona (edaspidi VÕRM) maasihtmärkide laskeharjutustega seotud terminid, laskeharjutuse korraldamise ohutusnõuded, ohutuspersonali ülesanded ning ohualade määramise põhimõtted. 2. Ohutuseeskiri on kohustuslik kõikidele isikutele ja üksustele, kes on seotud ÕRM-i ja VÕRM- i laskeharjutuste kavandamise ja läbiviimise ning laskeharjutustel osalemisega. 3. Ohutuseeskirja peab kohaldama kooskõlas: 3.1. sõjaväelise väljaõppe ohutuse üldeeskirjaga OE 1.1; 3.2. kuulmiskahjustuste vältimise ohutuseeskirjaga OE 1.2; 3.3. silmakahjustuste vältimise ohutuseeskirjaga OE 1.3; 3.4. relvakäsitsemise ja laskeharjutuse korraldamise ohutuseeskirjaga OE 2.1; 3.5. õhusõiduki läheduses tegutsemise ohutuseeskirjaga OE 6.1; 3.6. lõhketööde ohutuseeskirjaga OE 5.3; 3.7. lõhke- ja demineerimisväljaõppe eeskirjaga; 3.8. Kaitseväe juhataja 14.02.2025 käskkirjaga nr 271 „Mikro-mehitamata õhusõidukite süsteemi standardne tegevusjuhend (STJ)“; 3.9. väljaõppeehitistele esitatavate tehniliste nõuetega; 3.10. vastava harjutusvälja kasutuseeskirjaga; 3.11. vastava struktuuriüksuse võimekirjeldusega; 3.12. vastava ÕRM-i ja VÕRM-i kursusekavaga; 3.13. laskeväljaõppe eeskirjaga; 3.14. Kaitseväe lennundusmäärustikuga; 3.15. kaitselennunduse lennuõnnetustele ja lennuintsidentidele reageerimise eeskirjaga. 4. Terminid: 4.1. mehitamata õhusõiduk (MÕS) on autonoomne või kaugjuhitav õhusõiduk, mille pardal ei ole pilooti; 4.2. õhuründemoon (ÕRM) on lennuvahendilt vallandatav lahingumoon või MÕS-il põhinev ründesüsteem, mis hävib sihtmärgi ründamisel; 4.3. varitsev õhuründemoon (VÕRM) on juhitav täpsuslahingumoon, mis on võimeline lennu kestel kindla aja vältel püsima sihtmärgialal ooterežiimis, et sihtmärk leida, tuvastada ja hävitada; 4.4. lühimaa-õhuründemoona laskeharjutus on ohutuseeskirjas sätestatud tingimustel läbiviidav väljaõppeüritus, mille käigus harjutatakse ÕRM-ründeid pikeerimis- või vallandamismeetodil; 4.5. kaugpiloot on isik, kes juhib MÕS-i või jälgib autonoomse MÕS-i trajektoori, olles valmis igal ajal sekkuma; 4.6. ründepunkt on punkt, kus lennutrajektooril on planeeritud teostada ÕRM-ründeid sihtmärkidele; 4.7. katkestuspunkt on punkt, kus lennutrajektooril on planeeritud lend katkestada, kui tingimused ei võimalda enam ohutut jätkamist või juhtimist ja ÕRM tuuakse tagasi; 4.8. hülgamispunkt on punkt, kus lennutrajektooril on planeeritud lend katkestada, kui tingimused ei võimalda enam ohutut jätkamist või juhtimist ning ÕRM-i maandumispunkt muutub UXO-alaks; 4.9. stardipositsioon on ala, kus tehakse ÕRM-i või VÕRM-i lennueelne kontroll, valmistatakse ette lahingumoon ja toimub õhkutõus; 4.10. lennukoridor on lennutamiseks kavandatud ala, mis määrab kindlaks ÕRM-i või VÕRM-i trajektoori ning selle ümber kehtestatud õhuohuala; 4.11. püsitiibõhuk on õhusõiduk, mille tiib on jäigalt konstruktsiooni külge kinnitatud; 4.12. VLOS (visual line-of-sight) on lend kaugpiloodi nähtavuspiiris; 4.13. BVLOS (beyond visual line-of-sight) on lend väljaspool kaugpiloodi nähtavuspiiri; 4.14. geotarastus (geofencing) on mingile alale virtuaalse ruumilise perimeetri loomine või seire näiteks GPS-vahendiga; 4.15. ATTI-režiim (lühend ingl attitude mode) on kaugjuhtimisega lennurežiim, mille puhul ei kasutata GNSS/GPS-positsioneerimist ega visuaalseid asukoha määramise 4/11  sensoreid. MÕS stabiliseerib asendit ja hoiab kõrgust inertsiaalandurite ja baromeetri abil, kuid võib horisontaalselt triivida tuule ja inertsuse mõjul. 5. ÕRM-i või VÕRM-i tohib lennutada kvalifitseeritud ja sertifitseeritud kaugpiloot, kellel on vastava kategooria ÕRM-i või VÕRM-i käitamisluba. 6. Kaugpiloot vastutab ÕRM-i või VÕRM-i ohutu käitamise eest. 7. VÕRM-i kasutatakse tootja poolt lubatud ilmaoludes. 8. Ohutuseeskirja haldab tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus. 2. peatükk Laskeharjutuse ohutus 1. jagu Üldsätted 9. Enne iga lahingumoonaga ÕRM-i või VÕRM-iga laskeharjutust koostatakse riskianalüüs, milles hinnatakse vähemalt alljärgnevaid riske ja määratakse neile vastavad ohutusmeetmed: 9.1. lahingumoona kinnitamine; 9.2. lahingumoona aktiveerimine; 9.3. lahingumoona iseeneslik initsieerimine; 9.4. lahingumoona irdumine lennuvahendi küljest; 9.5. kasutamata õhusõiduki hävitamine või tagasi toomine ja lahingumoona käitlemine; 9.6. õhusõidukiga side katkemine; 9.7. õhusõiduki juhtimise ülevõtmine või segamine; 9.8. õhusõiduki valele sihtmärgile või valel ajal sihtmärgile lukustumine; 9.9. kaugpiloodi kogemused; 9.10. sageduskontroll; 9.11. laskeharjutuse läbiviimise eripära (nt laskeharjutus toimub päeval või öösel); 9.12. ilmaolud – tuulekiirus, sademed, jäätumise oht, sealhulgas pilvede alampiir; 9.13. lennuliiklus plaanitud alas. 10. ÕRM-i üldine ohuala. Siinses ohutuseeskirjas käsitatakse ÕRM-ina kõiki lahingumoona kandvaid MÕS-e, kui kontekstist ei tulene teisiti. Kui ohutuseeskirjas puudub süsteemispetsiifiline ohuala määramise juhis, määratakse MÕS-i üldise ohuala raadiusena õhuki maksimaalse lennukauguse ja lahingumoona ohuala raadiuse summa (vt joonis 1). VÕRM-i laskeharjutustega seotud ohualad on sätestatud 3. peatüki 2. ja 3. jaos. Joonis 1. ÕRM-i üldise ohuala määramine 11. ÕRM-i ohuala suurust vähendada alljärgnevate punktide alusel: 11.1. väiksema lahingumoona kogusega; 11.2. väiksema aku või lühema lennuajaga; 11.3. harjutusmoona kasutamisega; 11.4. lahingumoona aktiveerimise piiramisega; 11.5. lahingumoona deaktiveerimise võimaluste suurendamisega; 11.6. õhusõidukile virtuaalpiirangu loomisega (näiteks geotarastuse abil); 5/11  11.7. juhtimisseadmete dubleerimisega. 12. ÕRM-i laskeharjutusel peab järgima OE 2.1 nõudeid. 13. Laskeharjutusel, kus kasutatakse harjutusmoona, peab olema tagatud meditsiinitoetuse tase 2 ja lahingumoonaga laskeharjutusel meditsiinitoetuse tase 4. 14. Laskeharjutuse korraldajad ja selles osalejad peavad kandma nägemis- ja kuulmiskaitsevahendeid ning kiivrit. Muu lahingu- ja erivarustuse kandmiskord kehtestatakse laskekäsuga. 15. Ründed lahingumoonaga on lubatud ainult konkreetse harjutusvälja kasutuseeskirjas määratud aladele. 16. Harjutusmoonaga on lubatud rünnata taktikaalale. 17. Tulekahju vältimiseks peab väljaspool UXO-ala olev sihtmärgi ümbrus olema süttivatest materjalidest puhas. 18. Juhul kui lahingumoon on platvormilt vallandatud, ei liigitu tagasi siirduv MÕS enam ÕRM- iks, vaid seda võib käidelda OE 1.4 kohaselt kui MÕS-i. 2. jagu Ohutuspersonali ülesanded 19. Laskeharjutuse läbiviija vastutab, et laskeharjutus toimub kooskõlas siinse ohutuseeskirja ja vastava harjutusvälja kasutuseeskirjaga. 20. Läbiviija kehtestab koondohuala järelevalve korralduse, delegeerides vajaduse korral ülesanded määratud ohutuspersonalile. Ohutuspersonal peab tagama olukorrateadlikkuse vähemalt stardipositsioonil, lennukoridoris, katkestus- ja hülgamispunktides ning ründepunktis. 21. Läbiviija tagab võtmealade järelevalve ning sideühenduse ohutuspersonaliga kogu harjutuse vältel. 22. Järelevalvemeetmete valikul lähtutakse harjutusvälja kasutuseeskirjast ning VLOS- ja BVLOS-laskeharjutusele kehtestatud piirangutest. 23. Laskeharjutusel osalejate juhendamise põhjalikkus määratakse riskihinnangu alusel, arvestades kaugpiloodi kogemust. 24. Laskeharjutuse läbiviijaks võib määrata isiku, kes on saanud asjakohase ohutusõppe. 25. Laskmise ajal läbiviija või ohutuspersonal: 25.1. tagab, et kõrvaliste isikute pääs lähiohualale on tõkestatud; 25.2. tagab, et stardipositsioonil ja teistel mehitatud positsioonidel järgitaks ohutusnõudeid ja kehtestatud piiranguid ning võimalikud tegevused oleks läbi harjutatud; 25.3. tagab, et ründetegevus viiakse läbi laskekäsu ja läbiviija juhiste kohaselt; 25.4. tagab, et enne laskeharjutuse algust asub osalev isikkoosseis ohututel positsioonidel või kindlustatud punkrites; 25.5. tagab, et ettevalmistavad tegevused on enne laskmist tehtud; 25.6. veendub, et ÕRM-i kontrollsüsteemi on sisestatud õiged sihtmärgi koordinaadid ja lennukoridori andmed; 25.7. jälgib lennu vältel visuaalselt või lennuvahendi kontrollsüsteemi abil ÕRM-i trajektoori ja tagab püsimise määratud lennukoridoris; 25.8. hüüab „Stopp!“ kui: 25.8.1. on tekkimas või on tekkinud ohtlik viga (nt ÕRM-i või lahingumoona ohtlik käsitsemine või side katkemine või ÕRM kaotab juhitavuse); 25.8.2. märkab ohualal liikumist, mis ei seostu laskeharjutusega; 25.8.3. puhkeb tulekahju; 25.8.4. katkeb side korraldajate vahel, tõkestusmeeskonnaga või ohualas oleva kindlustatud punkriga; 25.8.5. on juhtunud õnnetus. Tegevuse jätkamiseks annab loa läbiviija. 6/11  3. peatükk Ohuala määramine ja laskeharjutuse läbiviimine 1. jagu Lühimaa-ründemoona ohutus 1. jaotis Koondohuala 26. ÕRM-i üldine ohuala, mida ei ole vähendatud punktis 11 loetletud meetmetega, on kujutatud joonisel 1. 27. Kui ÕRM-i lennukõrgus ja lennukoridoris püsimine on tagatud vähemalt kahe erineva lahenduse samaaegase kasutusega ja kajastatud riskianalüüsis, siis moodustub koondohuala alljärgnevalt: 27.1. ÕRM-i laskeharjutuse koondohuala koosneb stardipositsioonist, lennukoridorist ja sellel paiknevatest ÕRM-i katkestus-, hülgamis- ja ründepunktist (vt joonis 2); 27.2. ÕRM-i lennukoridori laiuseks, stardipositsiooni, katkestus-, hülgamis- ning ründepunkti ohutusraadiuseks on vähemalt kahekordne ÕRM-i lennukõrgus, millele lisatakse kasutatava lahingumoona ohuala (vt joonis 2); 27.3. ÕRM-i koondohuala moodustub, kui ühendada stardipositsiooni, lennukoridori ja sellel paiknevad katkestus-, hülgamis- ja ründepunktide kaugemad punktid omavahel sirgjoonega. Joonis 2. ÕRM-i koondohuala 2. jaotis Ettevalmistavad tegevused enne laskmist 28. Enne laskeharjutust peab läbi viima ettevalmistava harjutuse ilma lahingumoonata samal maastikul ja samade vahenditega, et tuvastada võimalikud ohud. 29. Enne laskeharjutust peab kontrollima geotarastuse toimimist kontrollitud tingimustes. 30. Vahetult enne laskeharjutust tuleb üle kontrollida vallandamismehhanism ja selle sobivus kasutatava lõhkekehaga. 7/11 31. Vahetult enne laskeharjutust tehakse proovilend imitatsioonivahendiga, et hinnata drooni käitumist ilmastikutingimustes ja signaalitugevust lahinglennul. 3. jaotis Ohutusmeeskond ja varje 32. ÕRM-i stardipositsioon peab olema tasane ja kõva pinnasega ning 25 m raadiuses ei tohi olla puid ega põõsaid. 33. ÕRM-i stardiplatvorm peab olema stabiilne ja lahingumoon ei tohi kokku puutuda maapinnaga. 34. ÕRM-ile lahingumoona kinnitamiseks ehitatakse varje (näiteks kaevatakse auk või laotakse liivakottidest sein) mõõtmetega 0,3 × 0,5 × 0,5 m, kuhu on vajaduse korral võimalik ÕRM-i koos lahingumoonaga visata. 35. Splindi või mehaanilise kaitseriivi eemaldab üks isik kontrollija järelevalve all. Teised laskeharjutusel osalejad peavad olema kindlustatud punkris. 36. ÕRM-i õhkutõusul peavad inimesed ohutuse tagamiseks stardipositsioonilt eemalduma. 37. Lahingumoona kinnitajale ja tulekontrollijale peab olema eraldi varjumisvõimalus 5 m raadiuses ÕRM-i stardipositsioonist. 38. Kui lennukoridor või selle ohuala kulgeb üle isikkoosseisu, peab isikkoosseis olema kindlustatud punkris. 4. jaotis ÕRM-i tehnilised nõuded ja lennuohutus 39. Lahingumoon peab olema MÕS-i külge kinnitatud nii, et oleks tagatud stabiilne lend. 40. VLOS- ja BVLOS-laskeharjutustel ei tohi antenni ja ÕRM-i vahel ei tohi olla sidepidamist häirivaid takistusi. Takistuste tuvastamiseks tehakse kontroll-lend. 41. Lennukoridoris ei tohi olla elektromagnetilisi häireallikaid, mis võivad mõjutada GPS- signaali, ja seda kontrollitakse ettevalmistava harjutusega. 42. Laskeharjutusel kasutataval ÕRM-il peab olema sisse lülitatud automaatmaandumise režiim, mis rakendub side katkemise korral. 43. ÕRM-i BVLOS-lennul peab kõigepealt saavutama lennuvahendi stabiilsuse nähtavuspiiris ja pärast seda võib liikuda nähtavuspiirist väljapoole. 44. Kui ÕRM ei reageeri GPS-tõrke korral käsklusele, tuleb seade lülitada ATTI-režiimile, et säilitada manuaalne juhtimine, või käivitada katkestuspunkti naasmine. 45. ÕRM-ile tuleb seadistada mootorite automaatne väljalülitus side katkemise korral. 46. ÕRM-i asukoht BVLOS-lennul peab olema jälgitav vähemalt ühe sõltumatu jälgimismeetodi abil (ohualast väljaspool paiknev post või isikkoosseis, teine droon, sensor vms). 5. jaotis Tegevused ründel 47. Rünne sihtmärgile toimub tulekontrollija loal. Lahinglaskeharjutusel annab lisaks rünnakuloa vastava üksuse ülem. 48. Kui lahingumoon ei vabane või ei lõhke, tuleb ÕRM maandada esimesel võimalusel UXO- alasse ja järgida harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti ning demineerija juhiseid. 49. Juhul kui ÕRM kukub väljapoole UXO-ala, peab selle ala märgistama ja sulgema, kuni demineerija on ala üle kontrollinud. 50. Kui laskeharjutus toimub pimeda ajal, tuleb ÕRM-i stardi- ja maandumistuled välja lülitada ainult platvormil, mille vallandamismehhanism aktiveerub valgussensori abil. 2. jagu VÕRM-relvasüsteemi stardipositsioon 51. Mehitamata püsitiibõhukil põhinev relvasüsteem peab stardipositsioonil asetsema nii, et laskesuund oleks võimalikult vastutuult, võttes arvesse relvasüsteemi tuulepiirangut. Positsioonil peab olema võimalik mõõta tuule kiirust ja suunda. 8/11 52. Relvasüsteemi stardipositsioon peab olema tasane, et tagada laskeharjutusel süsteemi piisav stabiilsus. 3. jagu UVision Hero-120 lähiohuala 53. Laetud relvasüsteemi stardipositsiooni lähiohuala koosneb 10 m raadiusega alast relva ümber ja 50-kraadise nurga all olevast 300 m pikkusest alast relva ees (vt joonis 3). Joonis 3. UVision Hero-120 stardipositsiooni lähiohuala 53.1. Relvasüsteemi stardipositsiooni lähiohualas ei tohi olla takistusi 10 m raadiuses. Alas võivad olla ainult relvameeskond, tulekontrollijad ja laskeharjutuseks vajalik varustus. Stardipositsiooni ees olevas lähiohualas (vt joonisel 3 punane ala) ei tohi olla takistusi: 53.1.1. 0–50 m: takistuste maksimaalne kõrgus 3 m; 53.1.2. 50–200 m: takistuste maksimaalne kõrgus 25 m; 53.1.3. 200–300 m: takistuste maksimaalne kõrgus 50 m. 54. Lennukoridori ohuala koosneb kavandatud VÕRM-i trajektoorist, mis algab stardipositsiooni ohualast ja viib sihtmärgi piirkonda, ning liikumisaladest ja ohuribast mõlemal pool kavandatud trajektoori (vt joonis 2). 54.1. Liikumisala on 400 m laiune manööverdusala, mille piires VÕRM saab liikuda mööda oma trajektoori. 54.2. Ohuriba asub mõlemal pool liikumisala ja on 800 m laiune. 54.3. Maksimaalne lubatud kõrgus laskmise ajal on 365 m (1200 jalga) maapinnast. Lubatud lennukõrgus on 733 m (2200 jalga) maapinnast. 54.4. Ohuala koostatakse joonise 4 näitel. 9/11  Joonis 4. UVision Hero-120 ohuala 55. Sihtmärkide ala koosneb sihtmärgist ja seda ümbritsevast kuni 800 m raadiusega VÕRM-i manööverdusalast, mille piires võib lõhkepea enne sihtmärgi ründamise käsu andmist manööverdada (vt joonis 5). Manööverdusala ümbritseb 400 m laiune ohutusvöönd, mille ümber on omakorda 800 m laiune ohuriba. Selles alas ei tohi laskmise ajal viibida inimesi. Lennukoridori ohuala on ühendatud sihtmärkide alaga. Joonis 5. UVision Hero-120 sihtmärgi (ohu)ala 55.1. Sihtmärgi ehitus peab tagama VÕRM-i sütiku toimimise. 55.2. Sihtmärkide ala peab olema laskmise ajal vaadeldav. 55.3. Sihtmärki ei tohi planeerida tulepositsioonist kaugemale, kui on vastava antenni levikaugus. 56. Katkestus- ja/või hülgamispunkt on üks VÕRM-i laskeharjutuse parameetritest. VÕRM liigub katkestuspunkti kas kaugpiloodi käsul või teatud tõrkeolukordades automaatselt. 56.1. Katkestuspunkt planeeritakse sihtmärkide ala ja tulepositsiooni vahelisele lennualale. 56.2. Kogu ohuala määramisel tuleb silmas pidada, et VÕRM võib saada käsu liikuda katkestuspunkti mis tahes lennuetapis. Teekond katkestuskäsu saamise kohast katkestuspunkti peab olema kavandatud sirgjooneliselt. Kavandatud lennukoridori ja katkestuskoha vahelised alad, milles VÕRM võib liikuda, et jõuda katkestuspunktini, peab samuti planeerima ohualana. 10/11  56.3. Katkestuspunkti ohuala määratakse samamoodi nagu sihtmärkide ala. 57. UVision Hero-120 koondohuala koosneb kõikidest eelnimetatud ohualadest (vt joonis 6). Joonis 6. UVision Hero-120 laskmise koondohuala 11/11