Laskekäsk

KÄSKKIRI 19. jaanuar 2026 nr 7-1/26/6 Laskekäsk individuaalse laskeharjutuse läbiviimiseks Kaitseliidu seaduse § 13 lg 1 p-d 1 ja 6, lg 5, § 41 lg 4, § 42 lg 1 ja 2, kaitseministri 13.02.2017 määruse nr 2 "Kaitseliidu relva, mida ei loeta sõjarelvaks relvaseaduse tähenduses, käitlemise ja kasutamise nõuded § 1 lg 3 ja § 5 alusel ning võttes arvesse Kaitseliidu ülema 12.03.2021 käskkirja nr K-0-13/21/5671U "Kaitseliidu relvastuse käitlemise korda" 1. Määran Kaitseliidus tegevliikme individuaalse laskeharjutuse läbiviimise perioodiks 01.02.2026-31.12.2027. 2. Sihtgrupp: Kaitseliidu tegevliige ja tegevliikmest valitud auliige (edaspidi liige), kes omab kehtivat Kaitseliidu või Politsei- ja Piirivalveameti relvaluba ning õigust hoida oma elukohas tulirelva ja laskemoona. Individuaalse laskeharjutuse eesmärk on võimaldada liikmel iseseisvalt arendada laskeoskust talle Kaitseliidu poolt kasutada antud või tema omandis olevast relvast. 3. Individuaalse laskeharjutuse läbiviimine liikme poolt on käsitletav teenistuskohustusena Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 6 märgitud ülesande täitmisena, sh liikme laskur- ja kütiklassi normide täitmise soodustamine. Iseseisvat lasketreeningut ei loeta Kaitseliidu kodukorra § 6 lõike 6 mõistes Kaitseliidu korraldatud tegevuseks. 4. Individuaalset laskeharjutust võib viia läbi laskeharjutuste läbiviimise asukohas nende lahtioleku kellaaegadel. 5. Asukohad, kus on lubatud liikmel individuaalselt laskeharjutust läbi viia: 5.1 Kaitseliidu lasketiir ja harjutusväljak, selle koha eest vastutava isiku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul; 5.2 teisele isikule kuuluv lasketiir ja laskepaik, vastavalt selle omaniku kehtestatud tingimustel ja aegadel. 6. Liige võib individuaalsele laskeharjutusele minnes ja sealt tulles kanda ainult tema nimele väljastatud relvaloale märgitud relva ja selle laskemoona. Relva ja laskemoona tuleb kanda varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusesse, samuti juhusliku kahju tekitamise. Kantava relva padrunipesas ei tohi olla padrunit. Liikmel peab Kaitseliidu relva või laskemoona kandes olema endaga alati kaasas Kaitseliidu relvaluba. 7. Liige võib individuaalsel laskeharjutusel kasutada: 7.1 tema nimele väljastatud Kaitseliidu relvaloale märgitud Kaitseliidu relva; 7.2 teisele liikmele väljastatud Kaitseliidu relvaloale märgitud Kaitseliidu relva, kui liige ise viibib samal lasketreeningul ja annab selleks nõusoleku;  7.3 Politsei- ja Piirivalveameti relvaloale kantud relva, millel on märge, et relvaga võib osaleda riigikaitses. 8. Liige peab järgima relvale kehtestatud kasutuspiiranguid, kui need on seatud. 9. Individuaalsel laskeharjutusel ja sellega kaasnevatel tegevustel tuleb juhinduda: 9.1 Kaitseliidu seadusest; 9.2 Vabariigi Valitsuse 10.10.2013 määrusest nr 151 "Kaitseliidu kodukord"; 9.3 kaitseministri 13.02.2017 määrusest nr 2 "Kaitseliidu relva, mida ei loeta sõjarelvaks relvaseaduse tähenduses, käitlemise ja kasutamise nõuded"; 9.4 kaitseministri 09.07.2018 määrusest nr 9 "Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord"; 9.5 Kaitseliidu ülema 12.03.2021 käskkirjast nr K-0-13/21/5671U "Kaitseliidu relvastuse käitlemise kord" ja selle täiendustest; 9.6 Kaitseliidu ülema 03.04.2025 käskkirjast nr 0-13/25/61 "Kaitseliidu laskur- ja kütiklassi normide täitmise juhendi kinnitamine". 10. Määran eeskirjade täitmise ja ohutustehnika eest vastutavaks isikuks individuaalselt laskeharjutust läbiviiva liikme enda. 11. Individuaalse laskeharjutusega seotud trauma korral teavitada koheselt häirekeskust ja tegutseda vastavalt sealt saadud juhiste järgi. Esimesel võimalusel teavitada traumast ja vahejuhtumist oma struktuuriüksuse juhti ja struktuuriüksuse relvurit. Struktuuriüksuse juhil või struktuuriüksuse relvuri esimesel nõudmisel esitada trauma ja vahejuhtumi kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettekanne. 12. Laskemoona olemasolul väljastab struktuuriüksus liikmele individuaalse laskeharjutuse läbiviimiseks laskemoona vastavalt Kaitseliidu relvastuse käitlemise korrale. Juhul, kui struktuuriüksusel ei ole individuaalse laskeharjutuse läbiviimiseks laskemoona väljastada, ostab liige soovi korral vajaliku moona ise kehtestatud nõudeid täites. Tegevliikme relvale laskemoona soetamise aluseks on kehtiv Kaitseliidu relvaluba. Kaitseliidu relvale laskemoona soetamise aluseks on Kaitseliidu relva soetamisluba. 13. Laskemoona kogus, mida on lubatud tegevliikme elukohas hoida: 13.1 sõjaväerelv, relvaloal kategooria A: üks lahingukomplekt sõjaväerelva kohta; 13.2 sporditulirelv, relvaloal kategooria B: kuni 5000 padrunit sporditulirelvade peale kokku; 13.3 tegevliikme relv, relvaloal kategooria C: kuni 5000 padrunit iga tegevliikme relva kohta, aga mitte rohkem kui 10 000 padrunit kõigi tegevliikme relvade kohta kokku; 13.4 Kaitseliidu relv, millele ei ole lahingukomplekti suurust kehtestatud ja mida ei kasutata sõjaaja üksuses, relvaloal kategooria D: 200 padrunit relva kohta. 14. Tunnistan kehtetuks Kaitseliidu ülema 22.02.2024 käskkirja nr K-7-1/24/6243V „Laskekäsk individuaalse laskeharjutuse läbiviimiseks laskespordi edendamise eesmärgil“. 15. Käskkiri jõustub alates 01.02.2026. 16. Käskkiri avaldada täitmiseks Kaitseliidu struktuuriüksuste juhtidele, operatsioonide ja väljaõppeosakonna teenistujatele, relvastusega tegelevatele teenistujatele ja liikmetele, kellel on soov viia läbi individuaalset laskeharjutust. (allkirjastatud digitaalselt) Ilmar Tamm Kindralmajor 2