dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tallinna vangla
ÜldkäskkiriAvalik

Tallinna Vangla direktori 27.11.2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/89 kinnitatud "Tallinna Vangla avavangla kodukord" ja "Tallinna Vangla avavangla kodukorra seletuskiri" muutmine

Tallinna vangla · 20. märts 2026
Viit
1-1/1-26/15
Registreeritud
20. märts 2026
Dokumendi liik
Üldkäskkiri
Funktsioon
1 Juhtimine
Sari
1-1 Üldkäskkirjad
Toimik
1-1/2026
Vastutaja
Tiia Kruusmaa

Failid

  • 📎1-11-2615 20.03.2026 Üldkäskkiri.asice344 KB
  • 📎Tallinna Vangla avavangla kodukord inglise keeles al 23.03.2026.pdf1422 KB
  • 📎Tallinna Vangla avavangla kodukord vene keeles al 23.03.2026.pdf1233 KB
  • 📎Tallinna Vangla Avavangla kodukorra seletuskiri inglise keeles al 23.03.2026.pdf865 KB
  • 📎Tallinna Vangla avavangla kodukorra seletuskiri vene keeles al 23.03.2026.pdf915 KB
  • 📎TERVIKTEKST Tallinna Vangla avavangla kodukord al 23.03.2026.pdf1070 KB
  • 📎TERVIKTEKST Tallinna Vangla avavangla kodukorra seletuskiri al 23.03.2026.pdf729 KB

Sisu (failidest)

Kinnitatud Tallinna Vangla direktori 27.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/89 Tallinna Vangla avavangla kodukorra seletuskiri Muudetud käskkirjadega: 07.05.2021 nr 1-1/21/21 28.04.2022 nr 1-1/22/48 07.06.2022 nr 1-1/22/60 14.12.2022 nr 1-1/22/106 09.02.2024 nr 1-1/24/12 23.12.2024 nr 1-1/24/101 20.03.2026 nr 1-1/1-26/15 Tallinn 2018 Sissejuhatus Tallinna Vangla kinnipeetavatele kehtib vangla territooriumil lisaks teistele vangistusalastele õigusaktidele, nagu Vangistusseadus (VangS) ja Vangla sisekorraeeskiri (VSkE), ka Tallinna Vangla kodukord (kodukord) ning muud vanglasisesed haldusaktid (direktori üldkorraldused), millega reguleeritakse kinnipeetavate elukorraldust. Tallinna Vangla avavangla uue kodukorra kehtestamise vajadus on seotud eelkõige uue Tallinna Vangla hoone avamisega, mis toob endaga kaasa mõningaid muudatusi avavanglas viibivate kinnipeetavate elukorralduses. Eesmärgiks on koondada kodukorda kõik avavanglas kinnipeetavate jaoks olulised kehtivad normid, et kinnipeetavatel oleks võimalik kõiki neid puudutavaid vanglasiseseid õigusakte leida ühest kohast. Samuti on uue kodukorra norme ajakohastatud ja ülevaatlikumaks muudetud. Kodukorra juurde kuuluva seletuskirja eesmärk on täpsustada kodukorras sätestatut. Kodukorra sätete seletused punktide kaupa: 1 Üldsätted 1.1 Kodukord kehtestatakse VangS § 105 lg 3 alusel ning selles reguleeritakse täpsustavalt VangS-s, VSkE- s ja teistes õigusaktides sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Tallinna Vanglas. 1.2 Sätestatu eesmärk on tagada Avavanglas viibivate isikute poolt Kodukorras sätestatud nõuete täitmine ja Vangla territooriumil õigusrikkumiste ärahoidmine. Kodukorra täitmise kohustus tuleneb: a) VangS § 67 punktis 1 sätestatust, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju; b) justiitsministri 06 detsember 2001. a määrusega nr 92 kinnitatud „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 punkti 7, mille kohaselt on vangla direktori poolt tema pädevuse piires antud käskkirjad ja muud kirjalikud või suulised korraldused täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele. 1.3 Kinnipeetavatele graafikute (nt kaupluse külastamine) tutvustamine on vajalik selleks, et kinnipeetavad oleksid eelnevalt teadlikud, millal konkreetne tegevus toimub, mis omakorda tagab päevakavast kinnipidamise. 1.4 Blankette väljastavad lisaks inspektor-kontaktisikule ka teised üksuse ametnikud, et ajal, kui kontaktisikut ei ole, oleksid blanketid kinnipeetavale siiski kättesaadavad. 1.5 Võlaõigusseaduse § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VangS § 53 lg 4 sätestab, et kinnipeetava suhtes, kes on toime pannud tahtliku enesevigastuse, tekib vanglal regressiõigus tervishoiuteenustele kulutatud summade tagasinõudmiseks. Seega on vanglal õigus kinnipeetavalt nõuda tekitatud materiaalse kahju hüvitamist. Näiteks lõhutud vangla vara hüvitamist või enesevigastuse toimepannud kinnipeetava ravikulude hüvitamist. 1.6 Põhjendatud vajaduse korral on Vangla direktoril õigus Kodukorra täitmisest kõrvale kalduda. Kodukorra täitmisest kõrvale kaldumiseks annab Vangla direktor välja korralduse, põhjendades selle vajalikkust. 1.7 Kinnipeetav on kohustatud: 1.7.1 Kinnipeetava poolt teiste tegevuste katkestamine ja püsti seismine vanglateenistuse ametnike tuppa sisenemisel on vajalik, et vanglateenistuse ametnikul oleks võimalik koheselt visuaalselt kontrollida kinnipeetava tervislikku seisundit ja riietust. Kui kinnipeetava käed on nähtaval, on vanglateenistuse ametnikul koheselt võimalik veendud, et kinnipeetaval ei oleks käes midagi, mis võib kujutada ohtu vanglateenistuse ametnikule endale või Vangla üldisele julgeolekule. Vangistuse eesmärk on suunata 2 kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja üheks õiguskuuleka käitumise saavutamise eesmärgiks on ka Vanglas ühiskonnas kehtivate käitumisnormide järgmine. Distsipliini saavutamiseks Vanglas on vajalik aktsepteerida ja järgida ühiskonnas kehtestatud käitumisreegleid. Igapäevane voodi korrashoid aitab kaasa distsipliini tagamisele. Korratu voodi võib takistada kiiret ja efektiivset visuaalse järelevalve teostamist, kuna korratute voodiriiete alla/vahele on võimalik peita erinevaid keelatud esemeid, mis võivad jääda vanglateenistuse ametnikule visuaalsel vaatlusel märkamata, mis aga omakorda võib ohtu seada Vangla julgeoleku. Korrastatud voodi tähendab, et voodi lavatsile asetatud magamistarbed on sirgelt madratsi peal järjekorras 2 lina ja 1 tekk. Padi asetseb voodi peatsis 1.7.2 VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Õiguskuulekas käitumine tähendab ka seda, et kinnipeetav järgiks ühiskonnas üldlevinud viisakusnorme, milleks on vestluses teie-vormi kasutamine ja tervitamine püsti seistes. Žargooni kasutamine kinnipeetavate poolt väljendab ilmset lugupidamatust kinnipeetava enda kui ka teiste Vanglas viibivate isiku suhtes. Tervitamine püsti seistes on üldlevinud viisakusvorm ja viisakal käitumisel tervikuna on kinnipeetavate käitumisele üldpreventiivne mõju peale Vanglast vabanemist. 1.7.3 Kinnipeetav peab välja nägema korrektne ja viisakas, mitte eksponeerima näiteks tätoveeringuid mis võivad välja paista üleskeeratud pükste säärtest. Jope, mütsi ja kinnaste kandmine siseruumides on ebaotstarbekas, kuna siseruumid on soojad ning nende alla on võimalik peita erinevaid esemeid, mis võivad ohustada vangla julgeolekut. Korrektse riietumise nõue aitab tagada distsipliini ning on samas elementaarne viisakus kinnipeetava enda ja teiste Vanglas viibivate isikute suhtes. 1.7.4 Lähtuda VangS § 67 p 3-st. Kadunud või leitud esemetest, toas olevate isiklike esemete või Vangla vara hävitamisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest vanglateenistuse ametniku teavitamise eesmärk on tagada ja kaitsta seeläbi Vangla julgeolekut ja sisekorda ning teiste isikute elu ja tervist (toas olevate üleliigsete esemetega on kinnipeetavatel võimalik rünnata vanglateenistuse ametnikku). Samuti on koheselt teavitamise eesmärk ka näiteks kadunud eseme (nt võtmed) puhul kiiresti reageerimine ja ülesse leidmine (läbiotsimise teostamine), Vangla vara hävitamise või kasutuskõlbmatuks muutmise puhul on koheselt teavitamise eesmärk tuvastada süüdlane ning teha vajalikud menetlustoimingud. Toas olevate isiklike esemete hävitamise või kasutuskõlbmatuks muutmisest teavitamise eesmärk on et nimetatud esemed saaksid maha võetud kinnipeetavate varade nimekirjast, et hiljem ei tekiks küsimusi, kas kinnipeetav on esemed hävitanud või kellelegi teisele kasutamiseks edasi andnud. 1.8 Kinnipeetaval on keelatud: 1.8.1 Eesmärk on ennetada ja takistada distsiplinaarrikkumiste toimepanemist, samuti vältida Vangla vara kahjustamist. 1.8.2 Eesmärk on tagada tõhus järelevalve kinnipeetava üle, et vanglateenistuse ametnik omaks ülevaadet kinnipeetava asukoha üle ja tõkestada kinnipeetava poolt distsiplinaarrikkumise toimepanemist (nt ära hoida kaklus, põgenemine). 1.8.3 Eesmärk on, et kinnipeetava valdusesse ei satuks teda mitte puudutavaid dokumente, võtmeid vms, mis võivad kahjustada Vangla julgeolekut (Vangla praktikas on tulnud ette olukordi, kus kinnipeetavad on loata sisenenud ja viibinud inspektor-kontaktisiku kabinetis või valveteenistuse valveruumides). 1.8.4 Eesmärk on, et kinnipeetav ei viibiks ruumis mis ei ole temale määratud ning ajal, mil selles viibimine ei ole talle ettenähtud. Samuti on eesmärk tagada saatmise ajal kinnipeetava õiguspärane käitumine ning distsiplinaarrikkumiste ärahoidmine. Saatmise ajal kinnipeetava poolt kõrvaliste tegevustega tegelemine, nt: kätlemine teiste isikutega, mistahes esemete mahaviskamine või maast ülesvõtmine, uksesilmadesse vaatamine, ükskõik millisele nupule ja lülitile vajutamine, ettenähtud marsruudilt kõrvale kaldumine, jms tegevusega võidakse seada ohtu Vangla turvalisus. 1.8.5 Vangla tegevus on suunatud kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisele, et kinnipeetav naastes tavaühiskonda, suudaks võtta omaks ühiskonnas aktsepteeritud käitumisnormid. Ilmselgelt ei kuulu vägivallatsemine vanglas ega ka vabas ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisnormide hulka. Kinnipeetava poolt vägivalla kasutamine väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonna suhtes. Vaimne 3 vägivald on selle tajujale täpselt sama koormav kui füüsiline vägivald ning ei ole ühiskonnas aktsepteeritud käitumisnorm. 1.8.6 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 17 sätestatu kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Vangla peab oma tegevusega seisma selle eest hea, et seal viibivate isikute põhiseaduslikud õigused oleksid tagatud. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 120 kohaselt on ähvardamine kriminaalkorras karistatav. KarS § 275 sätestatu näeb ette karistuse võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise ja solvamise eest. Žargooni kasutamine kinnipeetavate poolt väljendab ilmset lugupidamatust kinnipeetava enda kui ka teise Vanglas viibiva isiku suhtes. 1.8.7 Keeld on vajalik, et järgida VangS § 12 lg 1 p-st 1 tulenevat eraldihoidmise printsiipi, takistada kinnipeetavate omavaheliste armusuhete tekkimist ning hoida ära keelatud esemete levikut. 1.8.8 Keeld on vajalik selleks, et takistada omavahelise info vahetamist, näiteks keelatud esemete üleandmiseks või kriminaalmenetluse mõjutamiseks. Samuti häirib selline tegevus nii vanglaametnike teenistusülesannete täitmist kui ka kinnipeetavate toiminguid (näiteks õppetööd). Sellest tingituna võib olla häiritud vangla igapäevane töö, näiteks võib olla raskendatud päevakava järgimine, kuna vanglaametnikud peavad korda rikkuvate kinnipeetavate korralekutsumiseks tegema planeerimata toiminguid. 1.8.9 KarS-s sätestatu kohaselt on kuritegudele õhutamine ja kihutamine kriminaalkorras karistatav. Teiste kinnipeetavate mõjutamine igasugusele õigusvastasele käitumisele oluliselt ohustab Vangla julgeolekut tervikuna. Vangla tegevus on suunatud kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine, et kinnipeetav naastes tavaühiskonda, suudaks võtta omaks ühiskonnas aktsepteeritud käitumisnormid. Ilmselgelt ei kuulu kinnipeetava poolt teise kinnipeetava õhutamine või kihutamine õigusrikkumise toimepanemisele Vanglas ega ka tavaühiskonnas aktsepteeritavate käitumisnormide hulka. Kinnipeetava poolt teise kinnipeetava õhutamine või kihutamine õigusrikkumise toimepanemisele väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonna suhtes. 1.8.10 Hasartmänguseaduse § 2 lg 1 sätestatu kohaselt on hasartmängu oluliseks osaks panuse tegemine, mängu tulemusel võimaliku võidu saamine, mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest. Sama seaduse §-s 3 on loetletud hasartmängu liigid, mis kvalifitseeruvad ka käesoleva kodukorra punkti alla. VSkE § 641 p 17 kohaselt on kinnipeetaval keelatud omada hasartmänguvahendeid. Hoolimata sellest, et kinnipeetavatele on lubatud piiratud loetelu lauamänge (male, kabe, nard), on keelatud nende mängude mängimine kasu või hüvede saamiseks. Kasu saamise eesmärgil erinevate lauamängude mängimine ja kihlvedude sõlmimine ohustab nii mängija kui Vangla julgeolekut tervikuna. Oluliseks põhjuseks, miks mängud kasu saamise eesmärgil on keelatud tuleneb võlanõuete tekkimisest. Praktikas on tekkinud olukordi, kus isik ei suuda maha mängitud summasid tasuda ja võlgade sissenõudmisel kasutatakse vägivalda, ähvardamist, mis omakorda võib kahjustada võlgnikku, tema perekonna heaolu ja turvalisust ning seeläbi ka Vangla turvalisust. 1.8.11 Tätoveeringute tegemine on Vanglas keelatud ja ohustab omakorda kinnipeetavate ja teiste Vanglas viibivate isikute tervist, sest seeläbi võivad hakata levima erinevad nakkushaigused (HIV, hepatiit jm vere teel levivad haigused). Ühiskonnas on levinud arusaam, et tätoveeringud viitavad Vanglale ja retsidiivsele taustale või siis vähemalt võimalikule sotsiaalselt agressiivsele käitumisele. Samuti on Vangla subkultuuri oluliseks märgiks erinevate tähendustega tätoveeringute omamine, millest võib selguda kuritegelikus hierarhias positsioon. Subkultuuriliste ilmingute levimine vastandub riiklikule poliitikale ja kehtivale seadusandlusele, mistõttu vangla kohustus on seda takistada. 1.8.12 Kinnipeetaval on keelatud omavoliliselt avada ja sulgeda uksepiirajasse fikseeritud ust, samuti võõrkehi uksepiirajasse panna jms, kuna see takistab vanglateenistuse ametnike poolt järelevalve teostamist ja tagamist mistõttu võib ohtu sattuda Vangla turvalisus. 1.8.13 Sätte eesmärk on avavanglas korra tagamine ja vanglateenistuse ametnike teenistuskohustuste korrektne ja takistamatu täitmine. Samuti ei tohi televiisori, sh üldkasutatava televiisori vaatamine ja raadio kuulamine häirida avavanglas viibivate isikute rahu. 4 1.8.14 Eesmärk on vältida kanalisatsiooni ummistuse ja üleujutuse tekkimist. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus kinnipeetavad on visanud WC-potti ja pissuaari esemeid, mis ei lagune veega kokku puutumisel, ning selle tulemusel on tekkinud kanalisatsiooni ummistusi. 1.8.15 Eesmärgiks keelata toa ehitus- ja sisustuselementidele ja muule Vangla varale kirjutiste, märgete tegemine, kleebiste panemine või kinnitada neile fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid (v.a toas olevale stendile). Säte on vajalik, et ennetada Vangla vara kahjustamist ja tubade korratuks muutmist, mille endise olukorra taastamine tooks Vanglale kaasa asjatuid kulutusi. Fotodega, reproduktsioonidega, ajakirjade väljalõigetega, katetega ja vaipadega püüavad kinnipeetavad varjata toas lõhutud kohtasid või teha nende taha peidikuid. Seega raskendaks nimetatud esemete toas kasutamine oluliselt vanglateenistuse järelevalvetoiminguid. Eesmärgiks keelustada valgustite ja elektrooniliste järelevalveseadmete katmine ja kasutada esemeid selliselt, et need takistavad visuaalset järelevalvet (nt laudadele/kappidele katete asetamine, aknatrellidele fotode asetamine jms) on tagada operatiivne järelevalve kinnipeetavate ja neile määratud tubade visuaalse kontrolli võimalus, hoidmaks ära nt kinnipeetavate enesevigastuste tekitamine, ennetada ja takistada toas oleva Vangla vara lõhkumist või lõhkumise varjamist katete/lappide abil, nt akna lõhkumise varjamiseks. Vanglas on olnud olukordi kus kinnipeetav asetab kaamera peale katte varjamaks toas tegutsemist või siis on olnud katteid, lappe asetatud katkise aknaklaasi varjamiseks. 1.8.16 VSkE § 7 sätestab loetelu toa sisustuse hulka kuuluvast, milleks on: 1) ühe- või kahekordsed voodid; 2) isiklike asjade hoiukoht; 3) laud; 4) istekoht igale kinnipeetavale; 5) võimaluse korral valjuhääldi; 6) riidenagi; 7) võimaluse korral pesemiskoht; 8) võimaluse korral WC. Nimetatud esemed on tagatud tubadesse Vangla poolt. Lisaks võib Vangla direktor avavanglas, avavangla osakonnas või uimastisõltuvusvabas osakonnas lubada sätestamata esemeid, kui see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kinnitusest lahti tulnud või katkine mööbel kujutab endast ohtu nii kinnipeetavale kui ka vanglateenistuse ametnikule. Kinnitusest lahti tulnud või katkisest esemest teatamise kohustus tuleneb VangS § 67 p 3 sätestatust, mille kohaselt peab kinnipeetav teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada Vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist. 1.8.17 Kinnipeetaval on lubatud vallata ainult temale kuuluvaid esemeid ja aineid ning keelatud on esemeid ja ained omandada ja võõrandada teistelt kinnipeetavatelt. Sätte eesmärk on, et Vanglas ei toimuks asjade üksteisele andmist ega vahetamist, jms, oluline on ka, et Vangla omaks kinnipeetavate ja neile kuuluvate esemete üle korrektset ülevaadet. Praktikas on tulnud ette, et nt vabanemisel on kinnipeetav oma isiklikud Vanglas olnud asjad andnud teistele kinnipeetavatele. 1.8.18 Sätte eesmärk on, et kinnipeetav kasutaks ainult läbi vanglasisese isikuarve liikuvat raha. Selle tulemusel on kinnipeetava sissetulekud vanglateenistuse poolt kontrollitavad, kinnipeetav kogub raha vabanemisfondi ning tasutud saavad ka võlanõuded. 1.8.19 Julgeoleku kaalutlustel on väga oluline tagada, et vangid ei viibiks võõras toas. Keeld on vajalik järelevalve tagamiseks ja ennetamaks kinnipeetavate distsipliinirikkumisi (nt kaklusi, vargusi). Viimasel ajal on probleeme tekitanud tubade uste vahel seismine/rääkimine, mis häirib toas elavate kinnipeetavate rahu. Tuba on kinnipeetava jaoks eluruum, kus tuleb ka magada. Kinnipeetavatel, kes töötavad ettevõtetes õhtusel ja öisel ajal, ei ole võimalik ennast öörahu välisel ajal välja puhata, kui kaaskinnipeetavad samal ajal toauksel omavahel aktiivselt suhtlevad. Kinnipeetavatel on võimalik suhelda vabaajaveetmise ruumis, koridoris, majapidamisruumis ja õues jalutusala. (Täiendatud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 1.8.20. Tubakaseadus (edaspidi TubS) § 29 loetleb suitsetamiseks keelatud kohad. Vangla või selle maa-ala ei ole TubS §-s 29 loetletud. TubS § 30 lg 1 kohaselt otsustab TubS §-s 29 nimetamata juhtudel ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise vastavalt ruumi või piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel, arvestades TubS § 30 lg-d 3 ja 4 ning TubS § 31. TubS § 30 lg 2 p 1 kohaselt on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides suitsetamine lubatud üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal. VangS § 105 lg-st 1 tulenevalt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, eelvangistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras. Seega on vangla ruumide näol tegemist riigiasutuse ruumidega TubS § 30 lg 2 p 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt näeb kehtiv tubakaseadus 5 ette, et vanglas suitsetamise lubamise otsustab vangla valdaja. Tubakaseaduse eelnõu seletuskirjas on toonitatud, et ruumide või maa-ala valdajal ei ole kohustust suitsetamisruumi ja/või -ala eraldamiseks. Seega ei tulene tubakaseaduse regulatsioonist suitsetaja õigust nõuda, et TubS § 30 lg-s 2 nimetatud kohas oleks suitsetamisruum või –ala ning seega ka suitsetamine lubatud. Vangla territooriumil on suitsetamine keelatud kinnipeetavatele, vanglateenistujatele ja teistele Tallinna Vangla territooriumil viibivatele isikutele. Vanglas suitsetamise keelamise eesmärkideks on 1) tervise kaitse (tervist toetava, mitte kahjustava, elu- ja töökeskkonna loomine); 2) vangla julgeoleku tagamine ning riiklike ressursside säästmine (kulud tervishoiuteenustele); 3) vabanemine sõltuvusest. (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) 1.8.21. VSkE § 10 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale ettenähtud 8-tunnine pidev uneaeg. Isiklike elektriseadmete kasutamisega öörahu ajal häiritakse teisi kinnipeetavaid. Elektriseadmete lubamisel üksuse juhi loal kuni kell 00.00-ni on vanglateenistusel võimalik hinnata, kas kinnipeetavatele teataval määral suurema vabaduse võimaldamine öörahuajal aitab kaasa kinnipeetavate valmidusele käituda õiguskuulekalt, aktsepteerida ühiselureegleid ja nendest kinni pidada. Vanglateenistus jätab endale õiguse mitte võimaldada kinnipeetavatele elektriseadmete kasutamist tavapärasest kauem, kui elektriseadmete kasutamine häirib teisi isikuid, pannakse toime vangla julgeolekut ohustavaid või muid õigusrikkumisi, ei aktsepteerita ühiselureegleid ega peeta nendest kinni. (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) 1.8.22. Viimasel ajal on probleeme tekitanud tubade uste vahel seismine/rääkimine, mis häirib toas elavate kinnipeetavate rahu. Tuba on kinnipeetava jaoks eluruum, kus tuleb ka magada. Kinnipeetavatel, kes töötavad ettevõtetes õhtusel ja öisel ajal, ei ole võimalik ennast öörahu välisel ajal välja puhata, kui kaaskinnipeetavad samal ajal toauksel omavahel aktiivselt suhtlevad. Kinnipeetavatel on võimalik suhelda vabaajaveetmise ruumis, koridoris, majapidamisruumis ja õues jalutusala. (Lisatud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 1.8.23 Sõda- , rahvuste vahelist konflikti õhutavate või agressor riikide (Venemaa, Valgevene, Põhja-Korea jne) riigijuhtide kujutiste ja sümboolika eksponeerimine võib vanglas esile kutsuda kinnipeetavate allumatusi, massirahutusi ning kinnipeetavate poolseid konflikte ja ründeid kaaskinnipeetavate ja ametnike suunas. Lisaks ohustavad sõda ja agressiooni heaks kiitvadad ja õigustavad tegevused karistuse täideviimise eesmärkide saavutamist sest need soodustavad ja suurendavad vaimse kui ka füüsilise vägivalla ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Rikkumise tuvastamisel võetakse rikkumisega seotud esemed kinnipeetavalt ära või eemaldatakse toast. Kui äravõtmine või eemaldamine ei ole võimalik siis rakendatakse vajadusel kinni peetava suhtes täiendavaid julgeolekumeetmeid (Lisatud 07.06.2022 nr 1-1/22/60, jõust. 10.06.2022) 1.8.24 Alasti inimkeha kujutavate teoste eksponeerimine on vangla kontekstis sobimatu ning läheb vastuollu VangS § 6 lõikest 1 tulenevate karistuse täideviimise eesmärkidega. Vangistuse eesmärgiks on suunata kinnipeetav õiguskuulekale teele ning kindlasti ei soodusta adekvaatsete väärtushinnangute kujunemist vanglas paljast inimkeha kujutavate teoste avalik ja varjamatu eksponeerimine. Pigem pärsib selline tegevus kinnipeetavate kõlbeliste moraalinormide kujunemist. Lisaks võib paljast inimkeha kujutavate teoste eksponeerimine luua vanglas olukorra, kus (nais)vanglateenistujaid nähakse eelkõige seksuaalobjektidena. Kindlasti võib selline olukord tekitada alandavat, häirivat ja ebamugavat tunnet mõlemas sugupooles ning mis omakorda võib hajutada tähelepanu teenistusülesannete täitmisel. See aga võib soodustada vangla julgeolekut ohustavaid olukordi. Paljast ihu eksponeerivate piltide demonstreerimine ei avalda kinnipeetavate isiksusele mitte mingit elutervet mõju. Sel puudub igasugune hariv ning kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonna liikme moraalinorme kujundav sisu, mistõttu ei sobi see kokku eetiliste ja väärtuste normidega. Alasti kehana käsitletakse inimese katmata üla- ja/või alakeha või keha, mis on kaetud napi riietusega. (Lisatud 07.06.2022 nr 1-1/22/60, jõust. 10.06.2022) 2 Vangla territoorium, osakonnad ja üksused 2.1 Punktis on välja toodud avavangla hoone asukoht ja selle märgistus. 6 2.2 Punkt selgitab, millena mõistetakse avavanglat ja on välja toodud välja kinnipeetavate majutamise ja liikumisega seotud ruumid ja hooned. VangS § 12 lg 1 p 1 sätestab, et mehi ja naisi hoitakse eraldi. Nimetatud nõuet tuleb järgida ka avavanglas. 2.3 VangS § 66 lg 1 järgi korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Justiitsministri kehtestatud 05.09.2011 määruse nr 44 nr „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 punkti 1 kohaselt on järelevalvetoiminguks vanglas isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Vangla üldkasutatavates ruumides (nt koridorides, jalutusboksides jne) kasutatakse elektroonilist (video ja audio) jälgimist. Videovalve on oluline julgeoleku tagamise meede vangla üldkasutatavates ruumides. Vanglale annab õiguse töödelda isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta eelviidatud VangS § 66 lg 1. Muuhulgas läbiviidavate toimingute video- ja audiojälgimine kehakaamera abil aitab kaasa osapoolte õiguste kaitsele ning tagab võimaluse tagantjärgi operatiivselt lahendada tekkinud pretensioone (Lisatud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 3 Vanglasse vastuvõtt ja vanglasisene paigutus 3.1 Läbiotsimise kohustus tuleneb VangS § 14 lg 1 sätestatust, mille kohaselt vanglasse saabumisel kuuluvad kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. Avavanglasse saabumisel teostatava läbiotsimise eesmärk on keelatud esemete ja ainete avastamine ning nende mittesattumine Avavangla territooriumile. Samuti on läbiotsimise eesmärk kinnipeetavaga kaasasolevate asjade välja selgitamine ning nende Vanglas hoidmise lubatavuse lahendamine. 3.2 Vangla on kohustatud tagama kinnipeetavale magamistarbed, rätiku(d) ja toidunõud. Väljastatavate esemete arvu määratlemisel on lähtutud Vangla võimalustest ja kinnipeetavate vajadustest. Hügieenipaki väljastamist reguleerib Kodukorra 11.peattükk. 3.3 Vangla juhindub keelatud esemetega toimimisel VangS ja VSkE kehtestatud korrast. 3.4 Vältimaks kinnipeetavate omavahelisi vaidlusi voodikoha või esemete paigutamiseks ettenähtud riiulite üle määrab selle vanglateenistuse ametnik. 3.5 Kinnipeetava Vanglasse saabumisel koostatakse temaga kaasasolevatest asjadest ühtne nimekiri. Ühtsest nimekirjast peab nähtuma kinnipeetaval kaasas olevate esemete loetele ja kas ese on kinnipeetavale antud tuppa või paigutatud lattu hoiule. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale teenistujale. Kinnipeetava üleviimisel teise Vanglasse lisatakse vanglateenistuse käes olev nimekiri kinnipeetava isiklikku toimikusse. Kinnipeetav ja nimekirja koostanud lao eest vastutav ametnik kinnitavad oma allkirjaga ühtse nimekirja õigsust. Vanglas keelatud esemete (VsKE § 64¹ ja Kodukorra punkt 7) kohta tehakse ettepanek esemed Vanglast välja saata, kuna neid ei ole võimalik kasutada toas aga lähevad kaalupiirangu sisse. Lattu paigutatud keelatud esemed eraldatakse teistest kinnipeetava isiklikest esemetest ning paigutatakse plommitud kotti (ühe kinnipeetava kõik asjad asuvad ühel riiulil, samal riiulil on ka kinnipeetava keelatud esemed kuid need on asetatud plommitud kotti). Väärisesemete ja sularaha äravõtmise kohta koostatakse kviitung. Väärisesemed paigutatakse seifi, sularaha antakse haldusosakonnale üle. Kinnipeetava isiklike Vanglas lubatud esemete hoidmine on sätestatud Kodukorra punktis 8. 3.6 Vangla peab tegema endast kõik, et ennetada, tõkestada ja avastada rikkumisi. Kuna avavanglas on kinnipeetavatel suurem liikumisvabadus, kui kinnises vanglas paikneval kinnipeetaval, siis peab avavanglas paiknev kinnipeetav olema vabatahtlikult nõus andma esimesel nõudmisel uriini ja/või vereproove võimaliku joobeseisundi tuvastamiseks. 3.7 Avavanglasse saabunud kinnipeetava või temal kaasasolnud esemete desinfektsiooni eesmärk on tõkestada parasiitide ja/või võimalike infektsioonhaiguste levikut ning ennetada antisanitaarse olukorra tekkimist vanglas. 3.8 Individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide paremaks saavutamiseks täpsustatakse kinnipeetava haridus ja kutseoskused, mille alusel toimub üldjuhul kinnipeetavate hõivamine. 7 4 Liikumine vangla ja avavangla territooriumil 4.1 Kohustus kanda nimesilti tuleneb VangS § 46 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud kandma riietusel nimesilti. Nimesilti ei pea kandma, kui liigutakse välja Tallinna vangla territooriumilt nt. lühiajalisele väljasõidule minnes, tööle minnes vms. Nimesilti hoiustatakse kinnipeetava naasmiseni avavanglas. 4.2 Loa kinnipeetava Vangla territooriumil liikumiseks annab vanglateenistuse ametnik. Eesmärk on tagada vanglateenistuse ülevaade Vanglas toimuvate kinnipeetavate liikumise üle ja seeläbi Vangla turvalisus. Saatjaga liikumise kohustus tuleneb VsKE § 8 lg 3 sätestatust, mille kohaselt väljaspool oma osakonda võib kinnipeetav liikuda koos saatjaga. Seoses tööülesannetega võib Vangla direktori määratud vanglateenistuja lubada kinnipeetaval liikuda väljaspool oma osakonda ka saatjata. Eesmärk on järelevalve tagamine kinnipeetava üle tema liikumisel Vangla territooriumil ja hoida ära kinnipeetava poolt õigusrikkumiste toimepanemine (nt (kinnipeetava suhtlemine kõrvaliste isikutega, kinnipeetava poolt temale mitte kuuluvate esemete maast üles võtmine või esemete maha viskamine). 4.3 Õigus vabalt liikuda avavangla piires tuleneb VangS § 10 lg 1 sätestatust. 4.4 Eesmärk on tagada kinnipeetavate tervislik seisund, vältimaks olukordi, kus nt talvel minnakse jalutama lühikeste pükstega ning hiljem selle tagajärjel haigestutakse. Jalutuskäigule minnes on kaasavõetavad esemed piiratud, kuna teiste esemete kaasa võtmine ei ole eesmärgipärane ning raskendab läbiotsimist. 4.5 Eesmärk on ära hoida suhtlemist kõrvaliste isikutega ja vastassoost kinnipeetavatega ning hoida vangla distsipliini. Selleks mitte ettenähtud kohtades istumine ja maas lebamine ei ole kooskõlas üldiste käitumisnormidega. 4.6 Eesmärk on ära hoida suhtlemist kõrvaliste isikutega, kes ei kuulu antud tööülesande täitmise juurde. Keelatud suhtlemist käsitletakse distsipliini rikkumisena. 4.7 Eesmärk on vähendada distsipliinirikkumiste toimepanemist jalutusalal. Vanglateenistuse ametnik võib jalutusalal viibimise katkestada või lõpetada, kui kinnipeetav paneb toime õigusrikkumise tunnustele vastava teo. 4.8 Läbiotsimise alus tuleneb VangS § 68 ja justiitsministri 05.09.2011 määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ 4 peatükist. Eesmärgiks on ennetada ja takistada keelatud esemete osakonda jõudmist ja sealt väljumist. Peopesade enda suunas asetamisel ei ole kinnipeetaval võimalik vanglateenistuse ametnikku läbiotsimise teostamisel rünnata, samas on ametnikule näha kas kinnipeetaval on peopessa peidetud keelatuid esemeid. 5 Päevakava 5.1 Päevakava kehtestamise eesmärk on kinnipeetavatele ühiskonnas suurema osa nende liikmete poolt viljeletava mõistliku ajakasutuse ja selle järgimiseks vajaliku enesedistsipliini õpetamine ning päevakava järgi tehtavate erinevate positiivsete tegevuste (õppimine, töö, huvialategevus jne) õpetamine, harjumuseks kujundamine ja kinnistamine. Kinnipeetava tegevuse piiritlemine ajas ja ruumis kasvatab nende õiguskuulekust ning on üheks olulisemaks komponendiks nende vabanemiseks ettevalmistamisel. Avavangla päevakava on lisatud Kodukorrale lisana. 5.2 Punkti eesmärgiks on motiveerida avatud režiimil viibivaid kinnipeetavaid kohusetundlikult täitma päevakava, kasvatada neis kohusetundlikkust ning aidata sellega kaasa riskide maandamisele ning seeläbi neid resotsialiseerida. Kuna kinnipeetavate tubades puuduvad WC-d, ei lukustata tubade uksi, tagamaks vaba juurdepääs koridoris paiknevale tualettruumile. Kuna abiruumides viibimine on vanglateenistuse ametniku loata öörahu ajal keelatud, võib abiruumide uksi öörahu ajaks lukustada. Kuna avavangla kinnipeetavad töötavad ka öistes vahetustes ja võivad lahkuda tööle ka enne öörahu lõppu, siis on neil põhjendatud vajadus kasutada öörahu ajal ka kööki, duširuumi ja majapidamisruumi 8 (nt söögi valmistamiseks, pesemiseks, riietuse korrastamiseks). (Muudetud 20.03.2026 nr 1-1/1-26/15, jõust. 23.03.2026) 5.3 Eesmärk on teavitada kinnipeetavaid asjaolust, et osalemine erinevates hõivetegevustes toimub kodukorras sätestatud aegadel, kuid vanglal on teatud põhjendatud juhtudel õigus teha erisusi. 5.4 Eesmärk on teavitada kinnipeetavaid ajast, mil nad on kohustatud töötama ning seetõttu teaksid kinnipeetavad, mis neid igapäevaselt ees ootab, et nad saaksid oma päeva planeerida. 5.5 Vangla on kohustatud kinnipeetavatele tagama vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevad õigused ning seetõttu on teatud õiguste tagamise ajad sätestatud erinevate graafikutega. Eesmärgipärane ei ole erinevaid graafikuid lisada kodukorda kuna graafikud võivad sageli muutuda sõltuvalt vangla hetke töökorraldusest. 5.6 Vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 2 kohaselt on kinnipeetavaile ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Julgeoleku tagamise eesmärgil võib katkestada kinnipeetava uneaega või vabalt kasutatavat aega. Sätte eesmärgiks on tagada igapäevane 8-tunnine uneaeg, välistada kinnipeetavate poolt teiste kinnipeetavate häirimine elektriseadmete kasutamise näol. 5.7 Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seaduse § 4 lg 1 kohaselt korraldab riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutuse juht isikute vastuvõtmise selleks pädeva ametniku või töötaja poolt või võtab isikud ise vastu selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal. Asutuses tuleb vastuvõtuaeg ette näha igal kuul vähemalt kolme tunni ulatuses. Vastuvõtule soovimise korral on kinnipeetav kohustatud esitama põhjendatud taotluse. Kinnipeetava isiklikult vastuvõtule saamine ei ole kinnipeetava esmane ja ainus küsimuste lahendamise võimalus. Esmatasandil lahendab kinnipeetaval tekkinud küsimusi inspektor-kontaktisik koostöös teiste vanglateenistuse ametnikega. Õigusaktidest tulenevalt on kinnipeetaval võimalik pöörduda Vangla poole kirjalikult, esitades vastavasisulise kirjaliku pöördumise. Tulenevalt eeltoodust ja piiratud ajaressursist peab kinnipeetav oma taotlust vastuvõtule saamiseks korrektselt ja konkreetselt põhjendama. Samuti tuleb põhjendada, miks on vajalik isikuline vastuvõtt, miks ei ole võimalik probleemi lahendada kirjalikult. Taotluse põhjendatus tuleneb vajadusest hinnata kinnipeetava probleemi sisu ning selle lahendamiseks vajamineva juhtimispädevuse taset. Vastuvõtu aeg planeeritakse vastavalt võimaliku probleemi tausta selgitamiseks kuluvale ajale ja arvestades kaasatud vanglateenistuse ametnike tööaja planeeringut. 6 Loendus 6.1 VSkE § 10 lg 3 kohaselt viiakse loendus läbi Vangla direktori määratud korras. Korraldus loenduseks antakse suuliselt või helindussüsteemi kaudu. VangS § 66 lg 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vanglasisekorraeeskirja täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Loenduse võimalikult sujuva toimumise huvides on vajalik kinnipeetavaid loenduse algamisest teavitada, et nad lõpetaksid muud tegevused ja jõuaks korrastada toad, asemed ja oma välimuse. 6.2 VangS § 6 lg 1 Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Korrektne välimus ja kehahoid on üks osa normaalse ühiskonnaliikme igapäevasest olemusest. Selle nõudega tekitame kinnipeetavates harjumuse viisakalt käituda. 6.3 VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. VangS § 66 lg 1 kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS § 67 p 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Kohustus hoida käsi külgedel ehk siis korrektses nähtavas asendis tuleneb vajadusest tagada loendust teostava vanglateenistuse ametniku julgeolek. Ilma kõrvalise toeta seismine on üldtunnustatult viisakas ja harjutab kinnipeetavaid sellise käitumisviisiga. Kinnipeetava rääkimist või liikumist ilma vanglateenistuse ametniku loata, samuti elektriseadmete töötamist võib käsitleda katsena hajutada ametniku tähelepanu või ohustada tema julgeolekut, mistõttu selline käitumine segab olulisel määral vanglateenistuse ametniku kohustuste täitmist. 9 6.4 VangS § 66 lg 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 p 5 kohaselt on järelevalvetoiminguks kinnipeetavate ja teiste vanglas viibivate isikute üle arvestuse pidamine ja arvu kontroll vangla kõigil objektidel. Kinnipeetava nime küsimine ning võrdlemine loenduskaardiga peab tagama isikusamasuse tuvastamise ning veendumuse, et iga kinnipeetav paikneb talle määratud kohal vanglas ning nende arv vastab sisevalveplaanis näidatud arvule. 6.5 VangS § 45 lg 2 kohaselt kinnipeetav on kohustatud oma tuba ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 14 lg 2 kohaselt valvepiirkonda üle andes: 1) viiakse läbi kinnipeetavate loendus, kui üleantavas valvepiirkonnas viibivad kinnipeetavad; 2) kontrollitakse valvepiirkonnas asuvate tubade ja muude ruumide või rajatiste tehnilist seisukorda. Loenduse läbiviimisel toas on võimalik muuhulgas kontrollida toa tehnilist seisundit ja korrasolekut. Visuaalse kontrolli teostamisel kontrollitakse visuaalselt kinnipeetava tervislikku seisundit, avastamaks temal võimalikke visuaalselt nähtavaid kehavigastusi ning kontrollida toa ja selle sisustuse seisukorda. 6.6 VangS § 66 lg 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistust reguleerivate õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Kuna avavanglas loenduse ajal toa uksi ei lukustata, siis on üldise julgeoleku ning korrektse loenduse läbiviimise tagamiseks vajalik, et kinnipeetav oleks loenduse ajal temale määratud toas ning tohib sealt väljuda, kui vanglateenistuse ametnik on selleks loa andnud. 7 Keelatud esemed 7.1 VangS § 15 lõike 4 ning justiitsministri 06 detsember 2001. a määrusega nr 92 kinnitatud „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 punkti 7 alusel keelatakse täiendavalt lisaks VSkE § 64 1 sätestatud esemetele ja ainetele Tallinna Vanglas viibivatele kinnipeetavatele VangS § 15 lõikele 2 vastavad esemed. VangS § 15 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale on keelatud esemed ja ained, mis (1) ohustavad inimese julgeolekut, (2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või (3) võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kehtestab kinnipeetavale keelatud asjade loetelu justiitsminister määrusega ning lõike 4 alusel võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Inimese julgeolekut VangS § 15 lg 2 p 1 tähenduses ohustavad esemed või ained, mille kasutamine võib seada ohtu inimese elu ja tervise. Vara kahjustamiseks eriti sobivate esemetena ja ainetena VangS § 15 lg 2 p 2 mõttes tuleb vaadelda sellised, mis on spetsiaalselt eseme seisundit muutvaks mõjutamiseks, mille tagajärjel ese muutub tarvitamiskõlbmatuks. Vangla julgeolekut ohustavate esemete ja ainetena VangS § 15 lg 2 p 3 mõttes tuleb mõista selliseid, mis süvendavad vangla julgeolekuriske. Vangla julgeolekut tuleb siinkohal mõista kõige laiemas tähenduses, sh ohtu kinnipeetavate ja vangla personali elule ja tervisele, vanglas kehtestatud korrale ning vangla inventarile. VangS § 15 lg 2 sätestab küll üldised tingimused, mille esinemisel võib kinnipeetavale aineid ja esemeid keelata, kuid paragrahvi kolmandast ja neljandast lõikest tuleneb, et keelatud asjade loetuelu kehtestab üldjuhul justiitsminister ning vangla võib kehtestada täiendavaid keelde. Seega ei tulene VangS § 15 lg-st 2 otseselt, et kõik nimetatud tingimustele vastavad esemed ja ained on kinnipeetavale keelatud, vaid see eeldab täpsustava üldakti kehtestamist või kindlal otstarbel ja/või juhtumiks üksikakti andmist. Kinnipeetavale keelatud esemete ja ainete loetelu sätestab vangla sisekorraeeskiri (VSkE) § 64 1. VSkE §-s 641 toodud keelatud asjade ja ainete nimistu kujutab endast mitteammendavat loetelu nendest asjadest, mille vastavus VangS § 15 lg 2 p-des 1-3 sätestatud alustele on ilmselge ega vaja eraldi tuvastamist. VangS § 15 lg 2 p-des 1-3 sätestatud kinnipeetavale esemete ja ainete keelamise aluste omavaheline täpne piiritlemine ei ole võimalik. Eseme või aine keelamiseks kinnipeetavale piisab, kui see vastab vähemalt ühele VangS § 15 lg-s 2 nimetatud alusele. Samas tuleb silmas pidada, et konkreetse eseme või aine keelatuse üle otsustamisel ei saa lähtuda kitsalt eseme või aine sihtotstarbest, kuna ka kinnipeetavale vanglas vaieldamatult lubatud ese või aine võib teatud viisil 10 käsitsetuna osutuda VangS § 15 l-s 2 toodud alustele vastavaks. Üksiku eseme või aine keelatuse või lubatavuse küsimust lahendades tuleb vastata küsimusele, kas see on kinnipeetavale vajalik igapäevaliselt. Igapäevaliselt vajalikena ei ole vaadeldavad asjad, mille lubamine kinnipeetavale on seadusega otseselt jäetud vangla direktori pädevusse kaalutlusõiguse alusel. Eitava vastuse korral nimetatud küsimusele tuleb otsustada, kas asi on vaadeldav ohtlikuna VangS § 15 lg 2 p-de 1-3 mõttes. VangS lähtub põhimõttest, et kinnipeetav võib vanglas omada asju, mille omamine ei ole vastavalt VangS § 15 lg-le 2 keelatud. Keelatud esemete arvestamisel tuleb peale käesolevat loetelu arvestada ka VSkE-s sätestatud nimekirjast. VSkE-s toodud esemeid ja aineid ei ole enamjaolt kodukorras sätestatud loetelus, kui ei olnud vajadust millegi täpsustamiseks. 7.1.1 Vedelad ained hõlmavad geele, pastasid, kosmeetilisi vedelikke, vedelaid segusid ning survestatud mahutite sisu, mille all on silmas peetud muuhulgas igasuguseid kreeme, geele, šampoone jm. Tahkete ainete all on silmas peetud muuhulgas pulkdeodorante, seepe jm. Seesuguste esemete keelamine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, kuna nende esemete ja ainete läbiotsimine on kas raskendatud või teatud juhtudel isegi teostamatu. Näiteks võib olla tavasigarettidesse keeratud ka kanepitubakas, läbipaistmatusse vedelikku sisaldavasse pudelisse on võimalik kileümbrises peita alkoholi, narkootikume ning muid keelatud esemeid ja aineid. Kuigi vanglal on võimalik kõnealused esemed nii läbi valgustada, manuaalselt läbi otsida kui ka lasta narkokoeral üle kontrollida, siis see ei taga seda, et kõik keelatud esemeid ja aineid ka üles leitakse. Näiteks vorsti sisse peidetud narkootilist ainet ei pruugi narkokoer ära tunda, samuti ei pruugita seda leida manuaalse läbiotsimise tulemusena ning läbivalgustamine ei aita sellisel juhul samuti. Isegi kui toiduaine tundub visuaalsel vaatlusel olema originaalpakendis, siis ei tähenda see seda, et sinna ei võiks olla peidetud keelatud esemeid või pakendi sisu ei ole asendatud mõne muu ainega. Vanglal ei ole võimalik saata kõiki aineid ekspertiisi, et kindlaks teha, kas tegemist on pakendi originaalsisuga või keelatud ainega. Lisaks sellele, et toiduainete põhjalikul läbiotsimisel on küsitav hügieeninõuete täitmine, säilib oht, et posti teel saadetud toiduained võivad rikneda. Nimelt tuleneb VSkE § 50 lõikest 1, et kirisaadetised tuleb kinnipeetavatele kätte anda seitsme tööpäeva jooksul. Osade toiduainete realiseerimise aeg on väiksem kui seitse tööpäeva ning vanglal ei ole võimalik tagada kirisaadetistes saadetavate toiduainete säilimist, kuna vangla ei tea, mida kirisaadetis sisaldab ning lisaks puuduvad vanglal kirisaadetistes saadetavate toiduainete säilitamise tingimused (sobiva temperatuuriga külmkambrid). Riknenud ainete vangla territooriumil hoidmine seab ohtu nii vanglatöötajate kui ka kinnipeetavate tervise, mistõttu on ohus ka vangla üldine julgeolek. Elementaarsete hügieeninõuete eiramine soodustab haiguste ja parasiitide levikut ning mürgituste teket. Oluline on siinjuures rõhutada, et sigarette, toiduaineid, hügieenitarbeid jne on kinnipeetavatel võimalik osta kauplusest ning vaid sellisel juhul on tagatud, et kinnipeetavateni ei satu kõnealuses punktis nimetatud esemetega keelatud aineid või esemeid. Samuti tuleb siinjuures arvestada, et vangla toitlustab kinnipeetavaid kolm korda päevas ning puudust kannatavatele isikutele väljastatakse ka hügieenitarbeid. Kuna kinnipeetavatel on võimalik kõnealuses punktis nimetatud esemeid soetada vangla vahendusel kauplusest, vangla toitlustab kinnipeetavaid ning väljastab puudustkannatavatele kinnipeetavatele ka ise hügieenitarbed, siis ei saa kõnealune piirang rikkuda kinnipeetavate õigusi. 7.1.2 Nimetatud esemed ohustavad inimese ja vangla julgeolekut. Analoogne keeld tuleneb ka VSkE § 641 p-st 1, mille kohaselt on kinnipeetavatele isikutele keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu [---] nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Õigusselguse huvides peab vangla vajalikuks juba olemasoleva regulatsiooni täpsustamist ning leiab, et kuna poomisvahendina, isikute kinni sidumiseks ja vigastuste tekitamiseks on võimalik kasutada ka muid sarnaseid esemeid (nt lips, traksid,) ning esemete küljes olevaid elemente (nt silmaklappide pael), siis tuleb ohutuse tagamiseks ka need esemed keelata. Samuti ei ole punktis nimetatud esemed ohtlikud vaid seetõttu, et nendega on võimalik tekitada vigastusi vaid ka seetõttu, et neid saab kasutada (sh ka lühikesi nööre, paelu jm) riputuskonksude või aasade valmistamiseks, millega on võimalik keelatud esemeid peita (nt ventilatsioonišahti, WC loputuskasti jne). Kinnipeetava õigused ei saa kõnealuse piiranguga rikutud, sest kinnipeetavatele hädavajalikud esemed jäävad lubatuks. 7.1.3 Arvestades nimetatud materjalidest valmistatud esemete või eseme osade raskust, tugevust, vastupidavust või nendest materjalidest valmistatud esemete purunemisel saadavate kildude teravust, 11 siis sobivad need eriti hästi vangla vara kahjustamiseks (nt seinade kraapimiseks, akende lõhkumiseks jne), vigastuste tekitamiseks (nt vihmavari või taskulamp hoobi andmiseks, killud lõikamiseks, tugev metallist ese hoobi andmiseks jne), seavad ohtu vangla julgeoleku (nõelu kasutatakse tätoveerimiseks, metallosi tätoveerimisaparaadi või veekeeduseadme valmistamiseks, konkse keelatud esemete riputamiseks ventilatsioonišahti jne). Kõnealune piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, sest vajalikud esemed jäävad lubatuks. Täpsustuseks tuleb välja tuua, et lubatud on küll küünelõikurid, kuid mitte küünetangid. Küünetange võib pidada oma olemuselt ohtlikemaks kui küünelõikureid. Küünetange saab vajaduselt valvuri käest küsida. Lubatuks jääb väike, kuni 10 cm diameetri või diagonaaliga peegel. Peeglit on kinnipeetavatel igapäevaselt vaja, kuid mida suurem on peegel, seda suuremaid kilde on peegli purustamisel võimalik saada ja seda ohustatum on vangla julgeolek. (Muudetud 09.02.2024 nr 1-1/24/12, jõust. 09.02.2024) 7.1.4 Isevalmistatud esemed võivad olla vangla julgeolekule ohuks erinevatel põhjustel. Nimelt on esemete valmistamisel võimalik nendesse peita keelatud esemeid ja aineid, mida ei ole võimalik ilma eset lõhkumata avastada. Toiduainetest valmistatud esemete puhul rikutakse hügieeninõudeid ning elementaarsete hügieeninõuete eiramine soodustab haiguste levikut, mürgituste teket ning parasiitide levikut, mis seab ohtu vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Isevalmistatud elektriseadmete puhul ei saa olla kindel nende töökvaliteedis ning ebakvaliteetsete elektriseadmete ühendamine vangla vooluvõrku võib kaasa tuua lühised ja elektrikatkestused, mis on ohuks vangla julgeolekule. Kinnipeetava õigused ei saa kõnealuse piiranguga rikutud, sest kõik vajamineva saavad kinnipeetavad osta kas poest või lasta saata maskikirjaga. Neile kinnipeetavatele, kellel puuduvad rahalised vahendid, tagab vangla kõik inimväärseks eluks vajaliku. 7.1.5 Söömiskõlbmatuks muutunud toiduainete säilitamine toas on ohuks vanglas viibivate isikute elule ja tervisele. Nimelt soodustab elementaarsete hügieeninõuete eiramine haiguste ja parasiitide levikut ning mürgituste teket. Samuti raskendab läbiotsimiste teostamist, mis seab ohtu vangla julgeoleku. Kõnealune piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, sest vangla toitlustab kinnipeetavaid kolm korda päevas ning kinnipeetaval ei ole vajadust söömiskõlbmatuid toiduaineid toas hoida. 7.1.6 Narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained on oma olemuselt inimese tervisele ohtlikud ning nende ainete tarbimise korral ei ole inimene enam võimeline oma käitumist ning arusaama adekvaatselt hindama (kinnipeetav ei suuda aduda ümbritsevat ega alluda vanglaametnike korraldustele, samuti võib seesuguste ainete tarvitaja käituda ettearvamatult). Samuti võib ainete liigsel manustamisel saabuda üledoos ning tervisekahjustused. Kõnealuses punktis sätestatud esemete ja ainete keelamise vajaduse, lisaks vangla VSkE § 64 1 p-s 4 sätestatud keelule, tingib asjaolu, et määruse tekst keelab vaid narkootilised või psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained, kuid julgeoleku tagamise ning õigusselguse huvides peavad olema keelatud ka ained, millest on võimalik keelatud aineid toota või esemed, mis eelpoolnimetatud aineid sisaldavad (nt narkootilise aine sees immutatud paberid, ajalehed vms). Seega tuleneb eelpooltoodust, et kuna kõnealuses punktis nimetatud ained ja esemed seavad ohtu vangla julgeoleku ning isikute elu ja tervise, siis peavad need olema kinnipeetavale keelatud. 7.1.7 Kuna VSkE § 641p 7 kohaselt on alkohol ja alkoholi sisaldavad ained keelatud, siis valmistavad kinnipeetavad tihtipeale segu, millest lõpp-produktina soovitakse saada alkoholi sisaldavat vedelikku. Alkoholi sisaldav vedelik on ohuks vangla julgeolekule, sest põhjustab joovet. Joobes kinnipeetav ei ole aga suuteline adekvaatselt hindama enda ümber toimuvat. Toiduainete seesugune käitlemine (nt kääritamine) seab aga ohtu vanglas viibivate isikute elu ja tervise, sest elementaarsete hügieeninõuete eiramine soodustab haiguste levikut, mürgituste teket ning parasiitide levikut. 7.1.8 Vangla sisekorraeeskiri keelab vaid retseptiravimid, kuid kuna kontrollimatu ravimite või ainete tarvitamine seab ohtu isikute elu ja tervise kui ka vangla üldise julgeoleku, siis tuleb keelata ka muud ained, mille kontrollimatu tarvitamine võib organismile avaldada negatiivset mõju. VangS § 52 lg 2 kohaselt on vanglale pandud vastutus kinnipeetava tervise eest (jälgida, ravida, suunata vajadusel eriarstiabi osutaja juurde). Kinnipeetavate tervisliku olukorra hindamise ja ravi ning ravimite määramise pädevus on antud vangla Lääne-Tallinna Keskhaigla korrektsioonilise meditsiini osakonnale (edaspidi LTKH KMO). Kontrollimatu ravimite, toidulisandite jm kõnealuses punktis nimetatud ainete tarbimise puhul muutub LTKH KMO töö kinnipeetavate ravimisel oluliselt 12 keerulisemaks, kuna LTKH KMO-l puudub ülevaade ja võimalus tuvastada, milliseid kõnealuses punktis nimetatud aineid ja kui palju on kinnipeetav tarbinud. Ravimite toas hoiustamine ja nende kontrollimatu kasutamine ohustab nii kinnipeetava tervist (üledoseerimine võib kaasa tuua surma, pöördumatu ajukahjustuse vms) kui ka seab ohtu vangla julgeoleku (liigse ravimite tarvitamise tulemusena ei pruugi kinnipeetav aduda ümbritsevat ega alluda vanglaametnike korraldustele samuti võib käituda ettearvamatult, kujutades ennast ohtu kõigile vanglas viibivatele isikutele). Seega on oluline jälgida, et kinnipeetav ravimite manustamisest kõrvale ei hoiaks, st et ta ei koguks tervishoiutöötaja poolt väljastatud ravimeid suuremas koguses tarvitamise või „kokteili” kokkusegamise eesmärgil. Vangla poolt väljastatud ravimeid on kinnipeetaval keelatud tuppa koguda ning tablettide kohest manustamist kontrollivad ametnikud. Samuti on problemaatilised energiajoogid, mis on tugevalt ergutava toimega ning võivad kontrollimatul tarbimisel kaasa tuua tervisekahjustuse või koguni isiku surma ning muud ergutava toimega joogid, millel võib olla sama või sarnane toime energiajookidega. (Muudetud 09.02.2024 nr 1-1/24/12, jõust. 09.02.2024) Lisaks puudub vanglal võimalus operatiivselt tuvastada, kas kinnipeetavate enda poolt soetatud või väljapoolt saadetud ravimi, vitamiinide, toidulisandite, ravimtaimede, spordijookide, -pulbrite vms pakendites on see aine, mis seal väidetakse olevat. Saadetud ained võivad olla segatud narkootiliste või psühhotroopsete ainetega ning vanglal puudub ülevaade selliselt soetatud ravimite koostise ja kvaliteedi kohta. Narkootiliste ainete tarbimine vanglas on suureks ohuks vangla julgeolekule. Lubatuks jäävad vanglateenistuja poolt väljastatud ravimid, mistõttu kõnealuse piiranguga ei rikuta kinnipeetavate õigusi ega jäeta neid ravist ilma, vaid luuakse olukord, kus kinnipeetavatel pole võimalik tarbida aineid, mille koostise ja tarbimise üle puudub vanglal kontroll. Kui vangla tervishoiutöötaja on suunanud kinnipeetava VangS 53 lg 2 alusel eriarstiabi osutaja juurde, kes on talle väljastanud ravimeid, siis nendel juhtudel loetakse need ravimid võrdväärseteks vanglateenistuse tervishoiutöötaja poolt väljastatud ravimitega. Energiajookide ja muude sarnase toimega jookide asemel võib juua vähem tervist mõjutavaid jooke (nt mahl, tee, mineraal-/vitamiinivesi jm). (Muudetud 09.02.2024 nr 11/24/12, jõust. 09.02.2024) 7.1.9 Kõnealuses punktis nimetatud esemed seavad ohtu vangla julgeoleku ning võivad ohustada ka isiku elu ja tervist. Kinnipeetavate tervisliku olukorra hindamise ja ravi ning ravimite määramise pädevus on antud vangla LTKH KMO-le. Kontrollimatu meditsiiniliste abivahendite kasutamine pärsib LTKH KMO tööd isikute ravimisel, kuna LTKH KMO-l puudub ülevaade ja võimalus tuvastada missuguseid abivahendeid on kinnipeetav kasutanud. Samuti on meditsiinilistesse abivahenditesse reeglina väga hõlbus peita keelatud esemeid, mistõttu tuleb abivahendite kasutamist võimaldada ainult nendele kinnipeetavatele, kellel on selleks ka reaalne vajadus. Lisaks võivad meditsiinilised abivahendid sobida ka kaaskinnipeetavate või ametnike ründamiseks (nt elastikside). Süstalt koos nõelaga saab aga kasutada tätoveeringute tegemiseks, mis on vanglas keelatud tegevus jne. Vererõhumõõtja läbiotsimine on kas raskendatud või teatud juhtudel isegi teostamatu. Vererõhumõõtja sisse on võimalik peita keelatud aineid (näiteks narkootilised ained) ja esemeid, mida vanglaametnikul on raske avastada. Keelatud esemete ja ainete vangla territooriumile sattumine seab otseselt ohtu vangla üldise julgeoleku. Samuti võib vererõhumõõtja sisaldada juhtmeid, mida saab kasutada ründerelvana. Vererõhku mõõdab kinnipeetavatel vajadusel LTKH KMO, mistõttu puudub kinnipeetavatel vererõhumõõtja järele toas vajadus. Nendele kinnipeetavatele, kellel on meditsiinilise abivahendi vms järele vajadus, see lubatakse või väljastatakse, mistõttu ei saa kõnealune piirang rikkuda kinnipeetavate õigusi. 7.1.10 Erinevate liikumise abivahendite olemasolu võib luua kinnipeetavale võimaluse liikuda kiiremini kui vanglaametnikud, mis ohustab vangla üldist julgeolekut, kuna kinnipeetavat on tunduvalt raksem kätte saada. Samuti on liikumise abivahendid reeglina tehtud selliselt, et need sobivad erinevate väiksemate esemete peitmiseks (nt ratastoolide, karkude tühimikud jne). Samuti saab neid esemeid või nende osi kasutada inimeste ründamiseks (seavad ohtu isikute elu ja tervise) või siis vangla vara kahjustamiseks (põrandate kriipimine, akende katkilöömine jne). Kõnealune punkt kinnipeetavate õigused ei riku, sest need kinnipeetavad, kes liikumise abivahendeid vajavad, nendele see ka väljastatakse. 13 7.1.11 Aroomi eritavate ainete ja esemetega saab varjata narkootikumide kasutamise ja suitsetamise jälgi (nt viiruk), mis seab ohtu vangla julgeoleku. Samuti on reaalne oht, et tugevatoimelised lõhnaained (nt lõhnakuusk) põhjustavad vanglas viibivatel isikutel allergilisi reaktsioone, mistõttu satub ohtu nende isikute elu ja tervis. Kinnipeetavate õigused ei saa kõnealuses punktis keelatud esemete keelamise tõttu rikutud, sest hädavajalikke esemeid nt pesemistarbeid, on kinnipeetavatel võimalik soetada vangla kauplusest ning puudust kannatavatele kinnipeetavatele väljastab hügieenitarbed vangla. 7.1.12 Kondoomide omamine toas seab ohtu vangla julgeoleku (kondoomi kasutades peita keelatud esemeid kehaõõnsustesse, WC-poti loputuskasti jne) ning sobib vangla vara kahjustamiseks (WC-potti visatud kondoom võib tekitada suureulatusliku ummistuse). Kuna aga vangla väljastab vajadusel kinnipeetavatele ise kondoome, siis ei riku kõnealune piirang kinnipeetavate õigusi. 7.1.13 Tubakaseaduse § 3 lg 2 alusel rühmitatakse tubakatooted suitsetatavateks ja suitsuvabadeks tubakatoodeteks ning §-s 31 on sätestatud tubakatootega seonduvad tooted. Justiitsministri 06.10.2016. a määrusega nr 21 muudeti justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 punkti 31, millega keelati kinnipeetavatele vanglas suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ning mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna ja/või neid suitsetada. Lisaks sigarettidele tuleb vangla territooriumil kinnipeetavatele ära keelata ka suitsuvabad tubakatooted ja tubakatoodetega seonduvad tooted, sest need kahjustavad kinnipeetava tervist. Piirang on õigustatud, sest vanglal on kohustus kinnipeetavate tervise eest hoolt kanda ja võimalikke tervisekahjustusi, mille ravi võib osutuda riigile äärmiselt kulukaks, võimalusel ära hoida. Kuigi seesuguse ennast kahjustavat tegevuse keelamine riiklikul tasandil väljaspool vanglat ei ole võimalik, on suitsetamise ning suitsuvabade tubakatoode ja tubakatoodetega seonduvad toodete kasutamise keelamine vangla territooriumil põhjendatud ja vajalik meede, arvestades nii üksikisiku kui ka avalikku huvi. Elektroonilise sigareti näol on tegemist elektroonilise seadmega, mis koosneb akust, kapslist (padrun), automaiserist (aurustaja) ja akulaadijast. Samas on elektrooniline sigaret määratletud ravimina, kui selle kapsel sisaldab nikotiini. Vanglal puuduvad võimalused kontrollida, mida konkreetselt kapsel, ained, padjakesed ja muud suitsuvabad tubakatooted sisaldavad, seega võivad nendega vanglasse sattuda keelatud ained, mis seavad ohtu vangla üldise julgeoleku. Lisaks on elektroonilise sigareti osadest võimalik valmistada tätoveerimisaparaati. Samuti on elektroonilisi sigarette vajalik aeg-ajalt laadida, kuid kuna kinnipeetavad ei tohi tubakatooteid toas hoiustada ja vanglaametnike teenistuskohustuste hulka ei kuulu kinnipeetavate elektrooniliste sigarettide laadimine, siis on nende laadimise korraldamine väga keeruline. Kõnealune piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, sest kinnipeetaval on soovi korral võimalik suitsetada väljaspool vanglat tavasigarette. 7.1.14 Julgeolekukaalutlustel on vanglas tätoveerimine keelatud. Esiteks puuduvad vanglas ohutuks tätoveerimiseks vajalikud tingimused, seadmed ja muu vajaminev. Desinfitseerimisvahendite puudus, ebahügieenilistes tingimustes tätoveerimine, korduvalt sama nõela kasutamine ja HIV positiivsete jm haigust põdevate kinnipeetavate viibimine vanglas soodustaks HIV-i jm haiguste levikut kinnipeetavate seas. Teiseks on tätoveerimine traditsiooniliselt üheks võimaluseks vangla subkultuuri hoidmiseks ja edasikandmiseks. Märgistamaks alamasse subkultuuri kihti kuuluvaid kinnipeetavaid on vanglas ette tulnud juhtumeid, kus neid tätoveeritakse vastu nende tahtmist. Seega on tätoveeringute tegemisel kasutatavad seadmed, ained või esemed (sh šabloonid, nõelad, tätoveeringute pildid ja õpetused, kopeerpaber jm) ohuks vangla julgeolekule ning isikute elule ja tervisele. 7.1.15 Kõnealuses punktis nimetatud esemeid on lihtne kohandada tätoveerimisaparaadiks. Tätoveeringute tegemine seab aga ohtu vangla julgeoleku kui ka vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Lisaks on tegemist seadmetega, mille sisse on võimalik peita keelatud esemeid ja aineid, sest neid on keeruline läbi otsida. Samuti sisaldavad need reeglina traati, juhet jm osi, mida on võimalik kasutada vigastuste tekitamiseks, vangla vara lõhkumiseks või esemete peitmiseks. Kõnealune säte ei riku isikute õigusi seepärast, et hügieeni eest hoolitsemiseks võib alternatiividena kasutada tavalist raseerijat või hambaharja. 7.1.16 Kõnealuses punktis nimetatud esemed on vajalik keelata, sest vangla ei suuda tagada nende sihipärast kasutamist ning reeglina on neid esemeid väga keeruline ka läbi otsida. 14 Kõnealuses sättes nimetatud esemed on ohtlikud mitmel põhjusel. Esiteks võib välja tuua, et geelpliiatsid, tint, pastapliiatsid, sulepead jm sobivad eriti hästi tätoveeringute tegemiseks, mis seab ohtu isikute elu ja tervise. Erinevate värvide kasutamise võimalused nimelt ahvatlevad kinnipeetavaid rohkem tätoveerima (eriti noori), sest värvilised tätoveeringud on atraktiivsemad. Teiseks sobivad need esemed eriti hästi vara kahjustamiseks, sest nendega on võimalik seintele ja ruumielementidele teha joonistusi, kraapeid vms. Joonistuste ja kraabete eemaldamine elementi rikkumata on reeglina keeruline ning sageli on elemendi ülevärvimine ainsaks võimaluseks taastada algupärane olukord. Kolmandaks sobivad kõnealused esemed väikesemõõduliste keelatud esemete ja ka ainete peitmiseks (nt nõel, narkootilised ained), kuid neid esemeid on tülikas ja vahel ka võimatu eset kahjustamata läbi otsida, mistõttu seavad need ohtu vangla julgeoleku. Neljandaks on osa sättes nimetatud esemetest (nt sulepead) võimalik kasutada ründerelvana, mis on ohuks isikute elule ja tervisele. Viiendaks lisame, et must pastapliiats võimaldab efektiivsemalt dokumente võltsida ning parandada või täiendada märkamatult dokumendile trükitud kirja. Samuti ei ole musta pastapliiatsiga kirjutatud dokumendi puhul võimalik alati operatiivselt vahet teha, kas tegemist on originaaldokumendi või koopiaga. Võltsimise tulemusena satub ohtu vangla julgeolek. Kuna kinnipeetavatel on siiski vaja millegagi kirjutada, siis ei ole võimalik kõiki kirjutusvahendeid keelata. Seega jäävad lubatuks sinised pastapliiatsid, mida võib kinnipeetaval toas olla kuni viis. Kinnipeetavatel puudub vajadus rohkemate pastapliiatsite järele ning ebavajalike esemete rohkus toas takistab läbiotsimiste teostamist ning soodustab esemete mittesihipärast kasutamist. Nimelt on kirjutusvahendite ükshaaval läbiotsimine aeganõudev ja raskendatud, kuna neid võib mõnel kinnipeetaval koguneda vanglas viibimiseajal kümneid, kui mitte sadu. Kinnipeetava õigused ei saa rikutud kui talle jääb tuppa maksimaalselt viis sinist pastapliiatsit, millega kirjutada. Kõnealuse keeluga ei võeta kinnipeetavatelt ka joonistamisvõimalust, sest lisaks sinistele pastapliiatsitele jäävad lubatuks ka 12 värvipliiatsit ning 2 harilikku pliiatsit. Liimi keelamine on samuti vajalik mitmel põhjusel. Esiteks on liim levinud vahend toksikoloogilise joobe saavutamiseks, mis seab ohtu nii isikute elu ja tervise kui ka vangla üldise julgeoleku, teiseks on liimi sisse võimalik peita asju, mida on läbiotsimistel väga keeruline avada ning kolmandaks kasutatavad kinnipeetavad liimi vangla ehituselementidele piltide kleepimiseks, mis on keelatud tegevus ja mida sageli ei ole võimalik vara kahjustamata eemaldada. Käärid, klammerdaja ja auguraud sisaldavad metallist osasid, mis on vanglas keelatud. Käärid on vangla kontekstis väga ohtlikud ning neid on võimalik kasutada ründerelvana. Kuna tegemist on suhteliselt teravate esemetega, siis on kääridega võimalik tekitada vägagi tõsiseid vigastusi. Samuti, kuna käärid on teravad esemed, siis sobivad need eriti hästi vangla vara kahjustamiseks nt riiete või madratsi katkilõikamiseks, seinte, põranda ja mööbli kriipimiseks jne. Ka klammerdajaga on võimalik tekitada vigastusi, nt klambrid lüüa klammerdajaga teise isiku kehasse. Samuti on klammerdajaga võimalik kahjustada vangla vara nt klammerdada linu, T-särke jm, millelt klambrite eemaldamine võib osutuda äärmiselt ressursimahukaks. Lisaks sisaldab klammerdaja metallist osi, millega on võimalik kriipida vangla vara. Paberite kokkuklammerdamise asemel on isikul võimalik kasutada dokumentide kooshoidmiseks plastmassist kirjaklambreid ning vangla poolt lubatud mappe. Auguraud on metallist ese, millega on samuti võimalik kahjustada vangla vara (nt kraapida, augustada linu jne). Reeglina on augurauad rasked, mistõttu on võimalik neid kasutada ründerelvana hoobi andmisel teisele isikule. Samuti sisaldavad klammerdajad reeglina metallist vedrusid, mis sobivad isevalmistatud elektriseadme pistiku tegemiseks. Vajadusel saab kinnipeetav paberitesse augu teha ka nende vahenditega, mis talle on lubatud. Metallist kirjaklambrid on keelatud seetõttu, et nende abil on võimalik avada käeraudu, samuti kasutatakse traati vee keetmiseks ning elektriseadmete valmistamiseks. Lubatuks jäävad vanglateenistuse vahendusel soetatud plastikust kirjaklambrid. Väljapoolt saadetud kirjaklambrite puhul puudub vanglal veendumus ja võimalus kontrollida, et tegemist ei oleks metallkirjaklambriga, mis on pelgalt kaetud plastikuga. 15 Teipi ja kleeplinti on võimalik kasutada isikute kinnisidumiseks või keelatud esemete kleepimiseks raskestiligipääsetavasse kohta (nt ventilatsioonišahti). Seinanätsu, plastiliini ja savi on keeruline läbi otsida, mistõttu saab neid kasutada keelatud esemete peitmiseks. Samuti on neid analoogselt kleeplindi või teibiga võimalik kasutada keelatud esemete peitmisel (kleepides esemed raskestiligipääsetavatesse kohtadesse), vangla vara kahjustamiseks ning piltide, plakatite ja dekoratsioonide ülesriputamiseks (seinte katmine on vanglas keelatud tegevus). 7.1.17 Vanglateenistus ei suuda piisaval määral tagada kontoritehnikas sisalduvate ainete ja osade sihipärast kasutamist. Seesugustes esemetes leiduvaid aineid (tahm, tint jms) on võimalik kasutada tätoveeringute tegemiseks ja seada seeläbi ohtu inimese julgeolek ning vangla vara kahjustamiseks. Samuti on kontoritehnikasse võimalik peita mitmesuguseid keelatud esemeid, mida vanglateenistusel ei ole võimalik avastada. Lisaks on kontoritehnikast võimalik saada osasid, millest ehitada tätoveerimisaparaat või muid seadmeid. Tehnikaga käib reeglina kaasas ka juhe, mida saab kasutada ründerelvana. Kinnipeetavad saavad kõik vajalikud dokumendid koostada käsikirjas ning muud toimingud teostada vahenditega, mis ei ole ohtlikud. Põhjendatud vajadus kalkulaatori omamiseks toas on õppetöös osalevatel kinnipeetavatel. Sellistel juhtudel ei anta kinnipeetavale julgeolekukaalutlustel kasutada toas isikliku kalkulaatorit, vaid väljastatakse vangla kalkulaator. Samuti võib kalkulaatori kasutamise vajadus kinnipeetaval tekkida kaupluse lehel olevate summade kokku arvutamiseks. Ka sellistel juhtudel võimaldatakse kinnipeetavatel kasutada vangla kalkulaatorit. Kalkulaatori puhul on tegemist spetsiaalse tehnikaga, mis teadupoolest koosneb erinevatest omavahel traatidega ühendatud mikroskeemidest ning paljudest muudest osadest, millest on võimalik konstrueerida erinevaid vanglas keelatud esemeid. Vanglal pole võimalik läbi viia korduvaid kontrolle tuvastamaks, kas kalkulaator on avatud, selle sisu modifitseeritud või sellest osasid eemaldatud. Arvestades seda, et kalkulaatorist saadav kasu on isikule olematu või suhteliselt minimaalne, kuid kalkulaatori väljastamine seab ohtu vangla julgeoleku, siis ei ole võimalik kalkulaatorit lubada toas kasutamiseks kõigile kinnipeetavatele. 7.1.18 Kõvade või mitmekordsest paberist või papist kaante vahele on võimalik peita erinevaid keelatud esemeid ja aineid ning nende avastamine on väga keeruline ning mis seab ohtu vangla julgeoleku. Samuti võivad nimetatud punktis nimetatud esemed olla ohuks isikute elule ja tervisele. Kõvade kaantega registraatoritega on võimalik tekitada teistele isikutele kehavigastusi. Peale selle on üldjuhul registraatoris olev köitmise osa metallist, ning metalli sisaldavad esemed on keelatud. Isikutel on lubatud kasutada paberite hoidmiseks läbipaistvast õhukesest painduvast plastikust mappe, mis ei sisalda kummipaelu või metallist osi. Kiletaskud on kinnipeetavatele keelatud seepärast, et varasemalt on kiletaskuid kasutatud toauste alt keelatud esemete ja ainete tuppa ja toast välja toimetamiseks. Mapid aga toaukse alt läbi ei mahu, mistõttu mapid ei sea vangla julgeolekut ohtu sellisel määral nagu teevad seda kiletaskud. 7.1.19 Foto-, margi- ja muu albumi ning pildiraam on ohuks vangla julgeolekule, sest nende vahele on võimalik peita (nt kleepida) keelatud aineid või esemeid ning sellest tulenevalt oleks peidetud esemete avastamiseks vajalik läbi viia aja- ja töömahukas läbiotsimine. Nimelt on vaja eemaldada kõik albumis olevad pildid või margid ning läbi vaadata iga albumi lehekülg. Kõvade kaantega albumi puhul on keelatud esemeid võimalik peita kaante sisse. Albumikaasi pole aga võimalik läbi otsida ilma albumit vigastamata. Pildiraam tuleb samuti igal läbiotsimisel lahti võtta ning läbi otsida. Järjepideval lahtivõtmisel on oht, et pildiraam või pilt saab vigastada. Fotosid on kinnipeetaval võimalik hoida näiteks mapis. 7.1.20 Nimetatud esemete keelamine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, kuna nende läbiotsimine on raskendatud. Vanglas viibib kinnipeetavaid, kellel on diagnoositud narkosõltuvus ning kes seetõttu üritavad leida erinevaid viise, kuidas toimetada vanglasse narkootilisi aineid. Ajalehtede, ajakirjade ja muu kirjanduse lehtede vahele on võimalik kleepida keelatud aineid ning sellest tulenevalt oleks vajalik iga lehekülje eraldi kontrollimine, mis on aja- ja töömahukas. Samuti ei pruugi lehele kleebitud aine olla visuaalselt tuvastatav ning seega on võimalik keelatud aine sattumine vanglasse. Narkootiliste ainete sattumine vangla territooriumile seab otseselt ohtu vangla julgeoleku. 16 Oluline on siinjuures rõhutada, et VangS § 30 lg 2 kohaselt on kinnipeetavatel võimalik tellida mõistlikus koguses perioodilisi väljaandeid vanglateenistuse vahendusel, mis tagab selle, et vanglasse ei satu ajalehtede, ajakirjade või muu kirjanduse vahel keelatud aineid. Samuti võimaldatakse VangS § 30 lg 1 kohaselt kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Lisaks on kinnipeetavatel võimalik vanglas jälgida nii raadio- kui ka televisioonisateid, mille vahendusel on kinnipeetavatel võimalik olla kursis päevakajaliste uudistega ning külastada raamatukogu. 7.1.21 Muusikaline- ja 3D kaart on keelatud vangla julgeoleku tagamiseks, sest kaardi vahele saab peita keelatud esemeid või aineid, mida ei ole võimalik kaarti kahjustamata leida. Lisaks võib muusikalise kaardi elektroonilist sisu kasutada tätoveerimisaparaadi osana. Kinnipeetavaile võib saata tavalisi kaarte, seetõttu ei riku piirang kinnipeetavate õigusi. (Täiendatud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 7.1.22 Esemed, mis on oma eesmärgilt mõeldud ruumi dekoreerimiseks, sisustamiseks ja pindade kinnikatmiseks (sh seinavaibad, seinakalendrid, linikud, kleebised, plakatid jne) seavad ohtu vangla julgeoleku. Nimelt on seinte jm pindade kinnikatmine vanglas keelatud, sest see takistab visuaalse järelevalve teostamist ning raskendab läbiotsimist (dekoratsioonide, kunstlillede jm vahele võimalik peita keelatud esemeid ja aineid, mida on keeruline avastada, samuti saab kõnealuses punktis nimetatud esemeid kasutada peidikute varjamiseks jne). Seega ei ole isikul kõnealuseid esemeid võimalik vanglas eesmärgiäraselt kasutada. Esemete lubamine, mida ei ole toas võimalik kasutada eesmärgipäraselt, koormab aga asjatult tuba ning takistab läbiotsimise teostamist. 7.1.23 Kuna mänguasjade ja mängu osade sisse on võimalik peita keelatud esemeid ja aineid, mida on keeruline avastada, siis on tegemist vangla julgeolekut ohustavate esemetega. Samuti tuleks üldjuhul mängud ja mänguasjad läbiotsimise käigus lõhkuda, sest vastupidisel juhul ei oleks neid võimalik läbi otsida. Samuti ka pusledel on väga palju osi ning selleks, et veenduda, et ühegi osa taha või sisse ei oleks midagi peidetud, tuleb kõik tükid eraldi läbi vaadata. Selleks, et kinnipeetavate õigused ei saaks kõnealuse piiranguga kahjustatud on isikutel võimalik teatud lauamänge soetada vangla vahendusel ning neid vanglasse saabumisel kaasa võtta. Lubatud on mõistlikus koguses mänguasjad emaga vanglas viibivale lapsele, et tagada lapse areng. 7.1.24 Vangla elektrisüsteemi iseärasustest tulenevalt võib üle 1 kW elektriseadmete kasutamine kaasa tuua ülekoormuse elektrisüsteemile, mis omakorda ohustab vangla üldist julgeolekut. Kuna kinnipeetavad kannavad oma karistust reaalsetes, müüridega piiritletud hoonetes ning nende liikumine on piiratud, kujutab hoonete elektrisüsteemi rike olulist riski kinnipeetavate ja vanglateenistujate elule ja tervisele. Nii veekeetjaid, telereid jm elektriseadmed, mida kinnipeetavatel on vaja kasutada, valmistatakse ka alla 1 kW võimsusega, mistõttu ei riku piirang kinnipeetavate õigusi rohkem kui piirangust saadav kasu kaasa toob. Elektriseadmed tuleb soetada vangla vahendusel mitmel põhjusel. Nimelt elektriseadmed, mis ei ole soetatud vanglateenistuse vahendusel, võivad ohustada vangla julgeolekut, kuna vanglateenistusel puudub usaldusväärne teave seadme päritolu kohta ning vangla ei saa seadet kahjustamata kontrollida esemesiseseid peidikuid, mis võib kaasa tuua olukorra kus vangla territooriumile toimetatakse keelatud aineid ja esemeid. Vanglas lubatud elektriseadme põhjalikuks kontrolliks võib osutuda vajalikuks nende avamine. Kuna vanglal puudub vastava kvalifikatsiooniga spetsialist, kellel oleks õigus elektriseadme sh arvuti garantiiajal (või muul ajal) seda avada ning seetõttu võib oskamatusest elektriseadme sootuks ära rikkuda. Lisaks ei kehti üldjuhul elektriseadme avamisel garantiitähtajal selleks mittevolitatud isiku poolt enam esemete ostmisel antud müügigarantii. Kuna kinnipeetaval on vajalikke elektriseadmeid võimalik soetada vanglateenistuse vahendusel ning neid vanglasse saabumisel kaasa võtta, siis ei riku kõnealune piirang kinnipeetavate õigusi. 7.1.25 Televiisor on oma olemuselt vangla julgeolekut ohustav ese. Nimelt on sellesse võimalik peita keelatud esemeid ning samuti takistab toas paiknev televiisor järelevalve teostamist. Kuna aga televiisor on kinnipeetavate jaoks vajalik seade, siis selle ärakeelamine ei ole mõistlik. Mida suurem on aga televiisor, seda rohkem see järelevalve teostamist segab ning seda ajamahukam on seda läbi otsida. Samas tagab ka väike televiisor kinnipeetavale võimaluse telesaadete jälgimiseks ning täidab oma eesmärgi. Seega suurest televiisorist saadav kasu ei ületaks oluliselt väikesest televiisorist saadavat kasu, kuid suur televiisor seaks oluliselt rohkem ohtu vangla julgeoleku. 7.1.26 Toiteallikas on vanglas keelatud seepärast, et see seab ohtu vangla julgeoleku. Nimelt on toiteallikatesse võimalik peita mitmesuguseid esemeid, mida on toiteallikat avamata võimatu leida. 17 Toiteallika avamine võib aga toiteallika rikkuda. Kuna on esemeid, mille kasutamiseks on patareid vajalikud, siis neid ei ole võimalik täielikult ära keelata. Patareisid on kinnipeetaval võimalik soetada vanglateenistuse loal. Üksnes siis saab vangla olla veendunud selles, et patareidesse ei ole midagi peidetud. 7.1.27 Kõnealuses punktis nimetatud esemed seavad ohtu vangla julgeoleku ning võivad ohustada isikute elu ja tervist. Iseparandatud elektriseadmete puhul ei saa olla kindel nende töökvaliteedis ning ebakvaliteetsete elektriseadmete ühendamine vangla vooluvõrku võib kaasa tuua lühised ja elektrikatkestused. Kuna kinnipeetavad kannavad oma karistust reaalsetes, müüridega piiritletud hoonetes ning nende liikumine on piiratud, kujutab hoonete elektrisüsteemi rike olulist riski kinnipeetavate ja vanglateenistujate elule ja tervisele. Mittetöötavate seadmete küljest eemaldatakse tõenäoliselt osasid, mida on võimalik kasutada teiste esemete ja seadmete valmistamiseks (nt tätoveerimisaparaat). Esemete ja seadmete osade lubamine toas on ohtlik, sest isikud saavad kõnealustest osadest kokku panna teisi seadmeid ja esemeid ning pärast kasutamist need uuesti lahti võtta. Seesugust toimimist ei saa vangla aktsepteerida, sest see seaks ohtu vangla julgeoleku ja vanglas viibivate isikute elu ja tervise. 7.1.28 Signaali ja levi edastajad võimaldavad kinnipeetavatel vaadata või kuulata saateid, mis ei ole vanglas aktsepteeritud (nt vanglas keelatud pornograafilise sisuga filmid,), mis seab ohtu vangla julgeoleku või suhelda kontrollimatult välismaailmaga, mis lisaks vangla julgeolekule ohustab ka väljaspool vanglat viibivate isikute julgeolekut. Samuti on ohtlikud mitmesugused seadmed internetilevi püüdmiseks, sest interneti kasutamine on vanglas keelatud. Käesoleval hetkel on vanglas lubatud piisavalt raadio- ja televisioonikanaleid, et kinnipeetavate info ja meelelahutusvajadust rahuldada. Õigusaktide ja kohtulahenditega on isikutel võimalik tutvuda spetsiaalselt neile kohandatud arvutites. Seega ei saa piirang rikkuda isikute õigusi. 7.1.29 Kinnipeetavatele on interneti kasutamine vanglas keelatud (v.a spetsiaalsetes kohandatud arvutites õigusaktide ja kohtulahenditega tutvumiseks), sest kontrollimatu interneti kasutamine ei sea ohtu mitte ainult vangla julgeolekut vaid ka väljaspool vanglat viibivate isikute julgeoleku. Sisuliselt on kõnealuses punktis keelatav keelatud juba VSkE § 641 p-iga 10, mis sätestab, et kinnipeetavale on vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta, kuid õigusselguse huvides täpsustab vangla kõnealuse sätte sõnastust. Vangla leiab, et kui esineb risk, et mingi seadme kaudu, kas siis otseselt (seadme algkonfiguratsioonis) või kaudselt (seda seadet hiljem modifitseerides), on võimalik infot edastada ja vastu võtta, siis ei ole ega saagi olla selle omamine vanglas lubatud. Selline tõlgendus tuleneb sellest, et tänasel päeval võimaldavad enamasti kõik personaalarvutid infot edastada ja vastu võtta. Kui ka vanemad personaalarvutid algkonfiguratsioonis ei pruugi seda võimaldada, siis osutub internetti saamine võimalikuks läbi selle, et arvutile pannakse juurde väikesed lisad, näiteks USB-liidesega nn internetipulgad või muud arvuti sisesed seadmed, mis ei pruugi olla tuvastatavad. Paraku ei ole ka välistatud, et kinnipeetavad kasutavad ebaseaduslikke viise selleks, et nendeni jõuaks riistvara (nt USB-netipulk), mida siis saadakse arvutiga ühendada. Kuna väikseim WiFi pulk on mõõtmetega ca 1,5 x 2 x 0,8 cm ehk tegemist on väga väikesemõõtmelise esemega, siis on ametnikel neid väga keeruline avastada ja tõenäosus, et need kinnipeetavateni jõuavad, väga suur. Vangla ei suuda välistada keelatud esemete sattumist vanglasse, mistõttu ei saa välistada sülearvutiga ühendatava riistvara jõudmist kinnipeetavateni. Nimelt ükskõik kui hoolsalt vanglateenistuse ametnikud enda tööd ka ei teeks ja vanglasse saabuvaid kirju, pakke ja inimesi ei kontrolliks, siis kõiki keelatud esemeid ei ole kunagi võimalik avastada. Isegi kui vangla suudaks tõendada, et konkreetse esemega ei ole võimalik konkreetsel ajahetkel infot edastada ja vastu võtta, siis ei ole välistatud, et teatud modifikatsioonide tulemusena see osutuks võimalikuks. Vanglal ei ole võimalik teostada VangS § 6 lg-s 1 sätestatud õiguskorra kaitse kohustust ja VangS § 66 lg-s 1 sätestatud järelevalve kohustust, sest ei saa eeldada, et vangla peab näiteks viima läbi iganädalaselt ekspertiise tuvastamaks, kas seadet on modifitseeritud või ümber ehitatud. Samuti ei pruugiks ka ekspertiisid midagi tuvastada, sest kuna modifitseerimist saab teostada väga hõlpsasti, siis on kinnipeetaval enne ekspertiisi võimalik internetipulk vms seade eemaldada. Oluline on siinjuures veel see, et ekspertiise peaks läbi viima selleks infotehnoloogilist erialalist pädevust omavad isikud, keda vanglates aga ei ole. Kinnipeetavatele ei ole arvuti kasutamiseks hädavajalik, sest neil on võimalik kõik arvutiga tehtav teostada ilma arvutita. Näiteks on kirju võimalik kirjutada käsitsi, teavikuid saab laenutada raamatukogust või lasta postiga saata, filme saab vaadata televiisorist, muusikat saab kuulata raadiost jne. 18 7.1.30 Erinevad andmekandjad on mitmeti ohtlikud. CD-d ja DVD-d on teravate servaga ning neid on võimalik kasutada lõikerelvana endale või teistele vigastuste tekitamiseks (seavad ohtu isikute elu ja tervise). VHS ja audiokassettide sees on kilejas lint, mida on samuti võimalik kasutada ründerelvana. Selleks, et kinnipeetavad saaksid andmekandjaid kasutada, on vanglal eelnevalt vaja veenduda, et andmekandjad ei sisaldaks vägivalda, rassismi, vihkamist ega pornograafilisi vms vangla julgeolekut ohustavaid teoseid. Sellise veendumise tagab ainult põhjalik kontroll. Põhjalik andmekandja läbikuulamine või vaatamine on ebamõistlikult suure ajakuluga toiming ning nõuab täiendava tööjõu rakendamist ja segab suuresti vanglateenistuse ametnike põhitööd. Lisaks on kassettide sisse võimalik peita esemeid, kuid nende avastamine ilma kassetti avamata ei ole võimalik. Kasseti avamine aga on raskendatud, ajamahukas ja võib kasseti rikkuda. Seega ohustavad VHS kassetid vangla üldist julgeolekut. Märgistamata ning isevalmistatud andmekandjate puhul on omaniku tuvastamine keeruline ning võimaldab kinnipeetavatel kergemini vahetada andmekandjaid, neid teistele laenata või laenutada. Selline tegevus on aga Tallinna Vangla kodukorra kohaselt keelatud. Isikutel on võimalik kuulata muusikat raadiost ning telesaateid ja filme jälgida telerist, mistõttu ei saa pidada CD-sid, DVDsid ja VHS-e vanglas hädavajalikeks esemeteks. Tundmatu päritoluga infokandjate kasutamine riigiarvutites on keelatud, kuna arvutisüsteemide halvamine tundmatu viirusega ohustab olulisel määral vangla julgeolekut. SIM-kaardid on samuti infokandjad ning on sihipäraselt kasutatavad vaid mobiiltelefonis. SIM-kaardid võimaldavad koos mobiiltelefoniga luua lubamatuid ja vangla üldisele julgeolekule ohtlikke kontakte. Enamasti ei ole SIM-kaarti võimalik ilma telefonita sihipäraselt kasutada. Kuna mobiiltelefonid on vanglas keelatud, siis SIM kaartidel pole isikute jaoks mingisugust praktilist väärtust. SIM kaartide lubamine pigem soodustaks mobiiltelefonide levikut vanglas, sest kui SIM kaart on isikul juba olemas, siis see tekitab ahvatlusi omandada ka telefon. SIM-kaardid võimaldavad koos mobiiltelefoniga luua lubamatuid ja vangla üldisele julgeolekule ohtlikke kontakte. Samal põhjusel on keelatud ka muud infokandjad. 7.1.31 Elektroonilisi ja digitaalseid mänge on väga erinevaid ning paljude mängude mängimiseks on vajalik mängukonsoolide või muude tarvikute/seadmete olemasolu. Sellistesse seadmetesse on võimalik peita keelatud esemeid või aineid ja neid on võimalik ümber ehitada muuks otstarbeks (nt sidevahendiks, interneti kasutamiseks vm), kuid elektroonika kontrollimine ja läbiotsimine on vanglas raskendatud. Vanglateenistuse ametnikud ei ole elektroonikaspetsialistid ning erialaseid teadmisi omamata on üksnes vaatluse tulemusel keeruline hinnata, kas seade on ümber ehitatud või mitte. Keelatud ainete ja esemete leidmiseks on vajalik seadmete lahti võtmine, kuid seetõttu kaotavad uued elektroonikaseadmed garantii. Samuti võib esemete lahti võtmine põhjustada nende rikkeid, mis omakorda võivad vanglale kaasa tuua varalise kahju nõudeid. Mängukonsoolide mängud on ka enamjaolt vägivaldse sisuga. Nimetatud mängude omamine ja mängimine annab kinnipeetavatele valed väärtushinnangud ning võib õhutada vägivalda. Mängude mängimine tekitab hasarti (sõltuvust), mängimine on ebaratsionaalne ajakasutus ja vangistuse täideviimise eesmärke saaks muude tegevustega hoopis tulemuslikumalt realiseerida. Kuigi arvutimängud ei ole otseselt hasartmängud, on neil hasartmängule iseloomulike tunnuseid, mis võivad mõjutada ka täiskasvanud isiku psüühikat. Arvutimängude mängimine võib tekitada sõltuvust ja soovi veeta rohkem aega mängides ning selle võimaluse puudumisel põhjustada ärrituvust ja negatiivset hoiakut ümbritseva suhtes. Ärritunud olek mõjutab kinnipeetavate omavahelist suhtlemist ja põhjustab kiiremini konfliktide tekkimist, mis ohustab vangla üldist julgeolekut. Kinnipeetavatel on muul viisil võimalik oma vaba aega sisustada. Seega tuleneb eelpooltoodust, et kõnealuses p-s nimetatud esemed on ohuks vangla julgeolekule, 7.1.32 Kõnealuse eseme keelamine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, kuna selle läbiotsimine on kas raskendatud või teatud juhtudel isegi teostamatu. Kaalu sisse on võimalik peita keelatud aineid ja esemeid, mida vanglaametnikul on raske avastada. Samuti on kaalu seest võimalik saada erinevaid osi, millest ise valmistada seadmeid (veekeetja, tätoveerimisaparaat). Seega tuleneb eelpooltoodust, et kaal on vangla julgeolekut ohustav ese. Vajadusel kaalub kinnipeetavaid LTKH KMO. Toiduained on paigaldatud reeglina pakenditesse, millele on kogus peale märgitud. Seega puudub kinnipeetavatel vajadus omada toas kaalu. 7.1.33 Naisteriideid vabatahtlikult kandev kinnipeetav langeks suure tõenäosusega kaaskinnipeetavate vaenu ja mõnituste ohvriks. Samuti võib juhtuda, et nõrgemaid kinnipeetavaid võidakse nende alandamiseks ja teiste meelelahutuseks sundida kandma naisteriideid. Mõlemat liiki juhud on ohuks vangla julgeolekule ja isikute elule ja tervisele, sest toovad kaasa nii psüühilisi kannatusi kui ka füüsilisi arveteklaarimisi. 19 7.1.34 Seesugused jalanõud on ohuks vanglas viibivate isikute elule ja tervisele, sest neid on võimalik kasutada ründerelvana ning sobivad eriti hästi vara kahjustamiseks (nt motosaapad akende lõhkumiseks). Isikutel ei ole keelatud kanda jalanõusid, mis ei ole vangla julgeolekule ohtlikud, mistõttu ei saa piirang rikkuda kinnipeetavate õigusi. 7.1.35 Nimetatud esemete keelamise eesmärk on vangla üldise julgeoleku tagamine. Kõnealuses punktis sätestatud esemed seaksid ohtu vangla julgeoleku. Kui kinnipeetavate asjad on kottides, kohvrites, karpides või kastides siis on vanglateenistuse ametnikel raskendatud asjade efektiivne jälgimine ja läbiotsimine. Nimelt on kotid sageli mitmekordsete õmbluste-, voltide-, taskutega, mitmekordse või tugevdatud põhjaga jne. Seesugustesse kottidesse ja kohvritesse on eriti hõlbus peita keelatud esemeid ja aineid. Samuti võivad karpidel olla mitmekordsed põhjad, topeltseinad jne. Selliste esemete igakülgne kontrollimine ning sellistes esemetes hoitavate esemete igakülgne kontrollimine on aeganõudev ja keerukas, mistõttu on takistatud läbiotsimiste kiire ja efektiivne teostamine. Lisaks karbid reeglina tugevamast materjalist ning teravate nurkade või servadega, mida saab kasutada isikute ründamiseks. Plastikust alustest ja kannudest on võimalik saada suuri teravaid kilde, mida on võimalik kasutada isikute ründamiseks. Kinnipeetavatel on võimalik hoida asju vanglat vähem ohustaval viisil toas selleks ette nähtud kohas, s.o kapis, nagis või kilekottides. Kilekotte lubatakse maksimaalselt viis, sest rohkemateks puudub reaalne vajadus ning iga täiendava kilekoti lubamisega tuppa kaasneb oht vangla julgeolekule. Nimelt tuleb läbiotsimistel iga kilekott ning selle sisu põhjalikult läbi kontrollida ning mida vähem on kilekotte, seda efektiivsemini on võimalik läbiotsimist teostada. Lisaks on praktika näidanud, et ebavajalikke esemeid hakatakse tihtipeale kasutama mittesihipäraselt. Näiteks on kilekottidest võimalik punuda nöör. Nööri on võimalik kasutada ründerelvana, riputusaasade valmistamiseks jne. Kuna toit säilib kõige paremini spetsiaalsetes plastikust toidukarpides, siis jääb lubatuks maksimaalselt kaks karpi, mille kogumaht ei ületa ühte liitrit. Piirang on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks. Nimelt on kontrollimatul hulgal karpe mittevajalikud ja raskendavad läbiotsimise teostamist. Kinnipeetavat toitlustatakse kolmel korral päevas, mistõttu puudub tal vajadus suurel hulgal toitu säilitada. Kui kinnipeetav aga otsustab mitmekümnes karbis toitu säilitada, siis on keelatud esemete avastamine nendest karpidest väga keeruline ja seab ohtu vangla julgeoleku. Lisaks on ka karpide purustamisel võimalik saada teravaid kilde, mida saab kasutada ründerelvadena. Vangla poest ostetud toitu või jooki on võimalik säilitada lisaks säilituskarpidele ka originaalpakendites. 7.1.36 Vangla üldise julgeoleku tagamiseks ei ole võimalik kinnipeetaval lubada kasutada mistahes kellasid, sest keelatud esemete ja ainete avastamiseks tuleb kella korpus avada, kuid see võib kahjustada kella mehhanismi selliselt, et kell lakkab töötamast. Kuna kinnipeetaval on vajadus nii avavanglas olles, kui väljaspool vanglat liikudes kellaaega teada, ei saa kellasid siiski täielikult ära keelata. Kinnipeetaval on lubatud kasutada käekella, äratuskella ja kell-raadiot. Käekella väiksust arvestades on risk, et kella korpusesse keelatud esemeid ja aineid peidetakse, madal. Äratuskell ja kell-raadio lubamisega on risk küll suurem, kuid seoses kõrvatroppide lubamisega on äratuskell ja kell-raadio kinnipeetavale iseseisvaks ärkamiseks ja päevakavast kinnipidamiseks vajalikud esemed. Kinnipeetavale suurema isikliku vastutuse andmine valmistab teda paremini ette hakkamasaamiseks vabaduses. (Muudetud 20.03.2026 nr 1-1/1-26/15, jõust. 23.03.2026) 7.1.37 Päikeseprillide kandmine raskendab oluliselt kinnipeetava operatiivset tuvastamist ning võimaldab kandjal varjata füüsilise arveteklaarimise tulemusena tekkinud vigastusi. Vigastustele õigeaegne reageerimata jätmine ja tervishoiutöötaja abi hilinenud andmine seab ohtu kinnipeetava elu ja tervise, kinnipeetavate vahelise arveteklaarimisele igeaegne reageerimata jätmine seab ohtu seada vangla julgeoleku tervikuna. Kõnealune säte ei riku kinnipeetavate õigusi, sest meditsiinilise näidustuse olemasolul lubatakse või väljastatakse kinnipeetavale päikeseprillid. 7.1.38 (Kehtetuks tunnistatud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 7.1.39 Kõrvaklapid on keelatud julgeolekukaalutlustel. Kõrvaklapid sisaldavad juhtmeid, mida on võimalik kasutada ründerelvana. Ilma juhtmeta kõrvaklappe on võimalik seadistada selliselt, et nende abil on võimalik edasi anda ja vastu võtta informatsiooni. Seesugune kontrollimatu teabe edastamine võib ohtu seada väljaspool vanglat asuvate isikute turvalisuse. (Muudetud 20.03.2026 nr 1-1/1-26/15, jõust. 23.03.2026) 20 7.1.40 Usuliste vajaduste rahuldamiseks ei ole kinnipeetaval vajalik rohkem kui ühte komplekti palvehelmeid. Samas on aga palvehelmed üks artikleid, millega kinnipeetavad äritsevad. Esemete müümine, vahetamine jmt on aga vanglas keelatud ning võib tekitada kinnipeetavate vahelisi võlasuhteid, mis aga omakorda ohustavad vangla üldist julgeolekut. Lisaks sisaldavad palvehelmed niiti/nööre, mis on vanglas keelatud. Mitmete palvehelmeste olemasolul on võimalik piisavalt pikk nöör/niit saada, et ohustada vanglas viibivate isikute julgeolekut. Kõnealune piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, sest usuliste vajaduste rahuldamiseks jääb lubatuks üks komplekt palvehelmeid. 7.1.41 Relvamaketi ja -imitatsiooni omamine loob vanglas viibivatele isikutele pettekujutelma, mis häirib tugevalt vangla tööd ning seab ohtu vangla julgeoleku. Nt ei pruugi vanglateenistuja esmapilgul aru saada, kas teda ähvardatakse maketiga või päris relvaga, mistõttu ei ole tal võimalik operatiivselt reageerida ning ähvardajat kahjutuks teha. Lisaks on relvamakettide ja -imitatsioonide sisse võimalik peita erinevaid esemeid ning reeglina ei ole neid võimalik eset kahjustamata läbi otsida. 7.1.42 Filtrid seavad ohtu vangla julgeoleku, sest filtritesse on väga hõlpsasti võimalik peita keelatud esemeid ja aineid ning reeglina ei ole võimalik filtrit vigastamata seda läbi otsida. Kuna üldjuhul on veefiltris vee puhastamiseks vajalikud graanulid või aine, siis võib filtri originaalsisu hõlpsasti asendada narkootilist ainet sisaldavaga ning vanglal ei ole võimalik seesugust asendust tuvastada. Kinnipeetavatel võib olla põhjendatud vaid veefiltri kasutamine ning kuna neid on võimalik soetada vangla vahendusel kauplusest, siis ei saa kinnipeetavate õigused rikutud. 7.1.43 Küttekehad on vanglas keelatud, kuna seavad ohtu vangla julgeoleku ja vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Küttekeha ebaõige kasutamine võib põhjustada tulekahju, sellega rünnates on võimalik kaaskinnipeetavaid ja ametnikke kõrvetada, küttekehasse on võimalik peita keelatud esemeid, mille leidmine seadme seest, ilma seadet kahjustamata, on võrdlemisi keeruline ning reeglina sisaldavad küttekehad juhet, mida on samuti võimalik kasutada ründerelvana. Kuna vanglas on sisetemperatuur piisavalt kõrge, siis puudub vajadus ruumide täiendavaks kütmiseks. Vee keetmiseks jääb lubatuks veekeetja. 7.1.44 Kõnealuses punktis nimetatud esemete omamine toas seab ohtu vangla julgeoleku. Nimelt on vanglal oluliselt lihtsam tagada vangla julgeolekut siis kui kinnipeetavatel on kasutusel vangla poolt väljastatud esemed. Seesugustesse esemetesse on reeglina keerulisem midagi peita ning neid on lihtsam läbi otsida, sest vangla teab eseme eripärasid. Väljapoolt kaasa võetud või saadetud esemetesse võib olla peidetud keelatud esemeid, samuti võivad need olla immutatud narkootilise ainega vms. Lisaks ei toimu vangla poolt väljastatud esemetega reeglina mingisugust äritsemist nagu isiklike esemetega. Kuna isikul ei jää kõnealuse piirangu tõttu oma õigused teostama, vaid ta saab neid teostada esemetega, mille on vangla väljastanud, siis ei riku kõnealune piirang kinnipeetava õigusi. 7.1.45 Nende esemete ühiseks jooneks on see, et need esemed ohustavad vangla üldist julgeolekut. Seesuguste esemetega, mille läbiotsimine on väga ajamahukas või keeruline (näiteks margialbumid) on oht, et vanglateenistuse ametnikel jäävad esemesse peidetud keelatud esemed avastamata. Osa esemeid on seesugused, mida ei ole võimalik ilma eset lõhkumata läbi otsida (näiteks mänguasjad) või on väga suur tõenäosus, et ese läbiotsimisel puruneb. Kuna ese tuleb läbiotsimiseks lõhkuda või see puruneb ning esemeid, mis ei ole terved, kinnipeetavatele kätte ei anta, siis kaob nende esemete omandamiseks igasugune eesmärk ja mõte. Teatud esemete põhjalik läbiotsimine toob endaga kaasa hügieeniprobleemid (läbiotsimisi teostatakse ka käsitsi eset läbi otsides), mistõttu ei ole ka seesuguste esemete kätteandmine mõeldav. Kinnipeetavale vajalikud esemed väljastab kinnipeetavale kas vangla või on tal võimalik need ise poest soetada. Seesugune toimimine tagab selle, et vanglasse ei saabuks ja toas ei säilitataks mittevajalikke esemeid, mis takistaksid tubade läbiotsimist ja seaksid seeläbi ohtu vangla julgeoleku. 7.1.46 Antud keeld on vajalik, kuna vangla peab arvestust kinnipeetavate isiklike asjade üle. Kontrollimatu asjade soetamine võib tekitada lubamatu kaubanduse ning samuti on kinnipeetavatel võimalik üksteisele asju anda, mis on keelatud tegevus. Samuti väljastatakse vajadusel kinnipeetavale vajalikud riideesemed ja jalatsid humanitaarabi korras. 7.1.47 Ventilaatorid on vanglas keelatud, kuna seavad ohtu vangla julgeoleku ja vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Ventilaatoritesse on võimalik peita keelatud esemeid, mille leidmine ventilaatori seest on võrdlemisi keeruline ning ventilaator võib läbiotsimise käigus puruneda. Reeglina sisaldavad 21 ventilaatorid ka juhet, mida on võimalik kasutada ründerelvana ning samuti on ohtlikud ka töötava ventilaatori tiivikud. Lisaks võib jahutamiseks mõeldud ventilaatori mittemõõduka ja kontrollimatu kasutamise tulemusel külmetuda. Kuna vangla siseruumides on ventilatsioon ehituslikult tagatud, siis puudub kinnipeetavatel vajadus kasutada isiklikku ventilaatorit. 7.1.48 Iga käärimisprotsessi tulemusena tekib tootes väike kogus alkoholi, mis ei tee väikese protsendilise alkoholisisaldusega joogist küll alkohoolset jooki, kuid arvestades seda, et alkohol on sõltuvust tekitav aine, ei ole mõistlik vanglas tolereerida ükskõik milliste jookide tarbimist, mis sisaldavad alkoholi ka minimaalses koguses, kuigi need ei ole seaduse mõistes alkohoolne jook. Kinnipeetaval on võimalik kaupluse külastamisel valida jook, mis ei sisalda alkoholi. Alkoholivabad joogid, mis nimetuse poolest meenutavad alkohoolseid jooke (näiteks: alkoholivaba õlu, siider, vein jms) on kinnipeetavatele keelatud kuna, ametnikel ei ole võimalik kontrollida nende tegelikku koostist ja alkoholi sisaldust. Lisaks ei ole kinnipeetaval eluliselt vajalik soetada kauplusest käesolevas punktis käsitletud jooke, kuna kinnipeetaval on võimalik kaupluse külastamisel soetada jook, mis ei meenuta nimetuse poolest alkoholi sisaldusega jooki. Lisaks kannab vanglas karistust palju sõltuvusprobleemidega kinnipeetavaid ning alkoholivabade jookide, mis välimuselt sarnanevad alkohoolsetele jookidele, lubamine ei ole eesmärgipärane ning võib sõltuvusprobleemidega kinnipeetavale negatiivselt mõjuda. 7.1.49 Kinnipeetav võib ühe kalendrikuu jooksul teha sisseoste kuni ühe kuu miinimumpalga määra ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ei ole otstarbekas kinnipeetaval omada sularaha suuremas summas kui seda on ühe kuu miinimumpalga määr. Sularaha koguse piirmäära kehtestamine on vajalik, et kinnipeetav õpiks kasutama oma raha efektiivselt ja eesmärgipäraselt. Suuremas summas sularaha omamine võib tuua vanglas kaasa võlasuhted ning see võib ohustada vangla julgeolekut. Samuti ei ole suuremas summas sularaha omamine mõistlik, kuna kinnipeetav saab vajadusel sularaha juurde taotleda. Sularaha, mis ületab miinimumpalga määra, paigutatakse kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. 7.1.50 Survestatud mahutit (pudelit, pakendit jne) ei ole võimalik läbi otsida ilma, et nimetatud ese ei saaks rikutud. Läbiotsimise võimatuse tõttu on survestatud mahuti ohuks vangla julgeolekule ning ohuks isikute elule ja tervisele, sest ei ole võimalik kindlaks teha, mida ese tegelikult sisaldab. 7.1.51. Vangla järelevalve ja julgeoleku tagamise taktikast ja metoodikast informeeritud kinnipeetaval on võimalik ohustada otseselt vangla julgeolekut. Oht väljendub keelatud esemete ja ainete vanglasse smuugeldamises või peitmises selliselt, et vangla neid järelevalvetoimingute käigus ei avasta. Teiseks on kinnipeetaval järelevalve taktikat ja metoodikat teades võimalik vanglast põgenemist või mõnda muud rikkumist selliselt planeerida, et ametnikel ei pruugi olla võimalik seda takistada moel, millega ei kaasneks kinnipeetava/-te, vanglateenistuja, kolmanda isiku või ühiskondliku õigushüve olulist kahju. Kriminogeensete riskide hindamise metoodikat teades on kinnipeetaval võimalik riskihindamise tulemusi sellisel määral manipuleerida, et ametnikul võivad jääda tema kuriteo toimepanemise põhjusriskid välja selgitamata ning talle määratakse ettenähtust madalam kohtlemistase. Sellega kaasneb oht, et kinnipeetav pääseb vabadusse kuriteo põhjusriskide maandamiseta, mis avaldub omakorda suuremas korduvkuritegevuse tasemes ja ohus ühiskonna turvalisusele. Erakorraliste sündmuste lahendamise taktika ja metoodika info võimaldab kinnipeetaval planeerida ja teostada korrarikkumist või rünnet nii, et selle operatiivne ja vähese kahjuga lahendamine ei ole võimalik. Selline olukord toob kaasa kõrge ohu vangla teenistujate, kinnipeetavate, kolmandate isikute ja ühiskonna õigushüvedele ning vajaduse kaasata olukorra lahendamiseks rohkem ressurssi. 7.1.52 Avavanglas paiknevale kinnipeetavale on sularaha lubatud. Kuna paljud suveniirrahakupüürid on väga sarnased sularahale ning visuaalsel vaatlusel ei ole kiirelt ja hõlpsalt eristatav, kas tegu on suveniiriga või rahaga, on põhjendatud ja vajalik suveniirraha keelustada. Samas suveniirraha lubamise korral tuleks vanglaametnikel postisaadetiste kontrollimisel ja tubade läbiotsimisel kulutada liigselt ressurssi tuvastamisele, kas tegu on kinnipeetavale vanglas lubatud või keelatud esemega. Suveniirraha omamata kinnipeetava elukvaliteet avavanglas ei lange, sest tegemist ei ole igapäevaselt vajaliku esemega. (Lisatud 09.02.2024 nr 1-1/24/12, jõust. 09.02.2024) 8 Isiklikud esemed ja nende hoidmine 8.1 Üldsätted 22 8.1.1 Tulenevalt VSkE § 61 sätestatule Vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad asjad (kui tegemist ei ole Vanglas keelatud esemetega) Lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde tuppa, arvestades esemete kaalupiirangut ja isikliku riietuse kandmise piirangut. Kinnipeetav annab isiklikud riided, mille kandmiseks tal puudub luba, Lattu hoiule. Kinnipeetava juurde tuppa ning Lattu hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Asjad antakse Lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale Laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja Laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav teenistuja ja kinnipeetav allkirjadega. Vangla poolt kinnipeetavale kasutamiseks antud esemeid hoiab kinnipeetav üldjuhul toas, kuid mõningatel juhtudel on võimalik anda ka neid esemeid Lattu (näiteks jope, kui selle kasutamise hooaeg saab läbi, jms). 8.1.2 Kinnipeetavatele on loodud sellised tingimused, mis võimaldavad hoida toiduained ainult köögis, kus neid ka kasutatakse. Toiduainete toas hoidmine ei ole eesmärgipärane ning võib mõningal juhul olla ka antisanitaarne. Toiduaineid tuleb hoida ainult köögis, selleks ettenähtud kastis või külmikutes. 8.1.3 Esemete Laost väljastamiseks või lattu paigutamiseks esitab kinnipeetav vormikohase taotluse. Isiklikud riideesemed, mille Lattu paigutamist kinnipeetav taotleb, tuleb eelnevalt puhtaks pesta. Halvasti lõhnavate või määrdunud esemete Lattu paigutamisest võib keelduda, kuna vanglateenistus ei saa võimaldada tekkida Vanglas antisanitaarset olukorda. Määrdunud ning halvasti lõhnavate esemete lattu paigutamine võib tuua kaasa parasiitide või nakkushaiguste leviku, mistõttu selliseid esemeid ei ole võimalik Lattu paigutada. Tulenevalt VSKE § 62 lg 1 sätestatule võib hügieeninõuete täitmise tagamiseks Vangla direktor või tema poolt määratud direktori asetäitja tervishoiutöötaja ettepanekul tehtud otsuse alusel hävitada kinnipeetavale kuuluvaid asju, kui ta on sellest kinnipeetavale allkirja vastu teatanud. 8.1.4 Vastavalt VSkE § 62 lg 2 sätestatule kui kinnipeetava asjade kaal ületab 30 kilogrammi, tehakse kinnipeetavale ettepanek saata piirkaalu ületav kogus asju lähedastele või muudele isikutele väljaspool Vanglat. Kui kinnipeetav sellest keeldub, hävitatakse piirkogust ületavad asjad, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soovi. Tulenevalt sätestatust annab Vangla kinnipeetavale võimaluse saata Vanglast välja esemeid, mida kinnipeetav enam vangistuses ei vaja, ilma, et ta peaks need hävitama või kinnipeetava lubatud isiklike asjade kaal ületaks seaduses ettenähtud piirmäära. 8.1.5 vt. komm 8.1.4 8.1.6 Eesmärk on välistada olukord, kus teine kinnipeetav saaks enda valdusesse võõraid esemeid. Samuti aitab kõikide asjade kaasavõtmine omada Vanglal paremat ülevaadet kõigist kinnipeetavale kuuluvatest esemetest. 8.1.7 Laos ei hoiustata kinnipeetava hügieeni-, kehahooldus- või puhastusvahendeid, kuna kinnipeetavale on kaupluse teenus tagatud üldjuhul kaks korda kuus ning vajadusel on võimalik neid esemeid soetada kauplusest, mistõttu puudub vajadus nimetatud esemete varumiseks Lattu. Toiduainete ja kuivainete (sh tee ja kohv) Laos hoiustamiseks puuduvad Vanglal vajalikud tingimused. Ladu on ettenähtud kinnipeetavate isiklike esemete, milleks on riided, jalatsid, tarbeesemed, elektroonika, jms, hoiustamiseks. Toiduainete, kuivainete (sh tee ja kohv) ladustamine eeldab teatavaid säilitamistingimusi, millised Vanglal puuduvad. Toiduained ja kuivained (sh tee ja kohv) võivad hakata laos riknema, mis võib tuua endaga kaasa Laos antisanitaarse olukorra, samuti võivad hakata levima parasiidid. Sotsiaalministri 17.02.2005 määruse nr 19 „Ravimite säilitamise ja transportimise tingimused ja kord“ sätestab ravimite säilitamiseks teatud nõuded, nt säilitamiskoha, niiskus- ja temperatuurivahemiku. Kinnipeetavate asjade laos sellised tingimused puuduvad, mistõttu ei ole võimalik ravimeid seal hoiustada. Vangla ei suuda tagada ravimite kvaliteedi säilimist ja mittesaastumist. Lisaks võivad ravimid isiku kinnipidamise ajal aeguda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks, mistõttu ei ole nende laos hoidmine otstarbekas. Seetõttu laos ravimeid ei hoiustata ning vangla tagab ise kinnipeetavale vajalikud ravimid. Süütamisvahendeid laos ei hoiustata, kuna need võivad ohtu seada vangla julgeoleku ja vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Näiteks tulemasin, mille sees on vedelkütus, võib seismisel lekkima 23 hakata ja tekitada tuleohtliku olukorra. Samuti on tuletikud on kergestisüttivad esemed ja tuleohu minimeerimiseks tikke laos ei hoiustata. 8.1.8 Antud punkti eesmärgiks on täpsustada raha väljastamise kord, kui raha läheb vaja muuks kui sisseostudeks või väljasõidule kaasa võtmiseks. 8.2 Kinnipeetavail on keelatud: 8.2.1 Eesmärk on, et Vangla omaks ülevaadet kinnipeetaval toas või Laos olevatest isiklikest esemetest. Ihupesu ja sokkide ära viskamisel piisab sellest, kui vanglateenistuse ametnik veendub, et asjad visatakse kinnipeetava poolt minema ja vanglateenistuse ametnik märgib selle taotlusele. Kõik muud asjad, mis on märgitud kinnipeetava isiklike asjade toas olevate esemete nimekirja ja mida kinnipeetav soovib mahakanda (hävitada), tuleb esitada laole koos vastavasisulise taotlusega. Praktikas on olnud juhtumeid, kus kinnipeetav taotleb maha kanda jalanõud, kuid mõni aeg hiljem ilmuvad need välja teise kinnipeetava kasutusest. Peale selle jääb iga esitamata hävitatud ese asjade kogukaalu arvele ning see tähendab, et kui kinnipeetaval on kaalupiirang täis, mistõttu ei saa ta uusi asju lisada oma esemete hulka. Selline regulatsioon aitab ühest küljest luua kinnipeetava asjadest tõetruuma pildi ning teisest küljest distsiplineerib kinnipeetavaid esitama taotluse juurde ka vastavaid esemeid, mitte manipuleerima oma tegeliku varade seisuga. 8.2.2 VSkE § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju, sellest tulenevalt on igasugune muu viis esemete enda valdusesse saamisel keelatud. Toa suurusest ja ehitustehnilistest võimalustest lähtuvalt lubab vanglateenistus ühte tuppa ühe televiisori kinnipeetavatele kasutamiseks, seega ei saa vanglateenistus asetada kinnipeetavat olukorda, kus kinnipeetav on sunnitud rikkuma kodukorra nõuet kasutades (vaadates, kuulates) kaas kinnipeetavale tuppa kasutada lubatud televiisorit, eelduseks on loomulikult toakaaslase luba selleks. 8.2.3 Eesmärk on tagada keelatud või ebaseaduslikul viisil omandatud esemete mitte sattumine Vanglasse. Praktika on näidanud, et kinnipeetavad saavad arestimajadest ja kohtutest ebaseaduslikult erinevaid esemeid (s.h ka keelatud esemeid) ning üritavad neid Vanglasse tuua. Esemed, mis kinnipeetav on eelnevalt kirjeldatud viisil saanud võetakse ära ja vanglateenistus viib läbi distsiplinaarmenetluse. 8.2.4 Kinnipeetaval on õigus Vanglas kasutada elektriseadmeid, mis on tehase toodang, töökorras ning vastavad Eesti Vabariigis kehtestatud elektriseadmete standarditele. Tegemist on julgeolekuriski maandamisega, et elektriseadme kasutamise tõttu ei satuks ohtu Vangla turvalisus. Numbritega märgistatud turvakleebise eesmärk on siduda konkreetne elektriseade selle omanikuga. Elektriseadmete liitekohtadele paigaldatud turvakleebis võimaldab vanglateenistusel avastada kinnipeetavate poolt elektriseadmete lahtivõtmisi (praktikas on tulnud ette, et kinnipeetav peidab elektriseadme sisse keelatud esemeid). Töökorras seade võimaldab selle ohutu kasutamise ning tagab Vangla elektrisüsteemi tõrgeteta töö. Televiisori kasutamine eeldab kaabli olemasolu, mistõttu peab kinnipeetav sellega elektriseadet soetades arvestama. Elektriseadme kasutamise loa taotlemine ja elektriseadme kasutamine toimub kinnipeetava enda initsiatiivil, mistõttu Vangla ei ole kohustatud kaablit väljastama, vaid tagab TV kasutamiseks vajaliku väljundi. 8.2.5 Rikutud elektriseadme kasutamine on Vanglas keelatud, kuna sellega kaasneb oht inimese elule ja tervisele ning Vangla turvalisusele. Rikutud elektriseadme võtab vanglateenistus ära ning ese kuulub vastavalt kinnipeetava soovile Lattu paigutamisele, hävitamisele või Vanglast välja saatmisele. Saatmiskulud kannab kinnipeetav. Sätestatu eesmärk on tagada, et kinnipeetaval ei oleks toas tema elule ja tervisele ohtlikke elektriseadmeid ning nende olemasolu korral on kinnipeetaval kohustus ise Vanglat sellest esimesel võimalusel teavitada. Kui elektriseadme turvakleebis on rikutud tuleb elektriseade koheselt anda üle vanglateenistusele. Kinnipeetaval on õigus kasutada isiklikke elektriseadmeid, mis on varustatud vangla turvakleebistega. Turvakleebised paigaldatakse elektriseadmete erinevatele väljunditele ja ühenduskohtadele, tagamaks, et kinnipeetavad ei prooviks elektriseadmeid ümber ehitada ega kasutada seadmetes keelatud esemeid (näiteks mälukaarti). Elektriseadmes keelatud andmekandjate või muude esemete 24 kasutamise ja elektriseadmete ümber ehitamise vältimiseks ei tohi kinnipeetav turvakleebiseid rikkuda ega neid eemaldada. 8.2.6 avavanglas on igal kinnipeetaval toas isiklik riidekapp, öökapp ja riiul. Tööriideid on võimalik hoida selleks eraldi ettenähtud riietusruumis. Esemete hoidmine väljaspool kappe ja riiulit on seega ebavajalik ning see raskendab ka toa ja esemete läbiotsimist ning on seega ohuks vangla julgeolekule. 8.3 Elektriseadme taotlemise ja kasutamise erisused 8.3.1 Tuppa elektriseadme saamiseks esitab kinnipeetav inspektor-kontaktisikule taotluse, kus tuleb näidata ära elektriseadme nimetus, mark, asukoht taotlemise hetkel ja elektriseadme võimsus. Elektriseadme kasutamise kulud katab kinnipeetav. Elektriseadme kasutamise kulude arvestusperioodi pikkuseks on üks kuu ning kulude arvestamise aluseks on elektriseadme võimsus. Elektriseadmete kasutamise kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise kord on kehtestatud VSkE §-des 591, 592 ja 593. Mitme seadme kasutamisel maksab kinnipeetav iga seadme kasutamise eest. Kui kinnipeetav viibib ajutiselt Vanglast eemal, annab ta oma elektriseadme vanglateenistuse lattu hoiule. Vanglateenistus vähendab kinnipeetava poolt makstavat tasu proportsionaalsest ajaga, millal isik ei kasutanud elektriseadet, kui kinnipeetav taotleb summa vähendamist ja tasub 0,63 eurot arvestusega seotud lisakulud. Koos elektriseadmete kasutamise loa taotlusega teeb kinnipeetav Vanglale taotluse, et elektriseadmete kasutamise kulud arvataks tema isikuarvelt maha. Kinnipeetava poolt isiklike elektriseadmete kasutamisest tekkinud kulu arvab haldusosakond kinnipeetava isikuarvelt Vangla kasuks maha arvestuskuule eelneva kuu 15. kuupäevaks. 8.3.2 Omavalmistatud, ümberehitatud, parandatud või katkise juhtmega seadmete omamine toas on keelatud. 8.3.3 Kuna Vangla ei ole elektrivarustusega tegelev asutus ei saa ka Vangla võtta vastutust elektriseadmete kahjustuse eest, mis on tekkinud elektrivoolu katkestusest, pinge muutustest või elektriseadmete tehnilistest riketest. Vangla vastutab vaid juhul kui kahjustus on tekkinud Vangla õigusvastase tegevuse tõttu. 8.3.4 Elementaarne on, et kinnipeetav on kohustatud kasutama elektriseadet vastavalt selle kasutamisjuhendile, vastasel korral võib kinnipeetav seada ohtu enda või kogu Vangla turvalisuse. Luba elektriseadme kasutamiseks antakse kinnipeetavale, kes on vastavasisulise taotluse Vanglale esitanud. Elektriseadme kasutamisloa saanud kinnipeetav võib elektriseadet kasutada vaid oma toas kuhu ta on vanglateenistuse poolt paigutatud ning tal ei ole lubatud viia elektriseadet teise tuppa ega anda elektriseadet teisele isikule kasutada. 8.3.5 Elektriseadme kasutamisloa saamisel tekib kinnipeetaval kohustus tasuda elektriseadme kasutamisega kaasnevad kulutused ja mitte panna elektriseadme kasutamisega toime õigusrikkumisi. Kui kinnipeetav ei täida eelmärgitud kohustusi on vanglateenistusel õigus võtta elektriseade ära ja otsustada elektriseadme kasutamisloa kehtetuks tunnistamine. 8.3.6 Kinnipeetaval on õigus esitada vabas vormis taotlus parandust vajava olmeelektroonika saatmiseks remondifirmasse. Olmeelektroonika transpordi ja remondikulud katab kinnipeetav. 8.4 – 8.6 Vastavalt VangS § 46 lg-le 2 võib avavanglas viibiv kinnipeetav kanda isiklikku riietust. Loetletud riideesemete koguste määramise eesmärk on tagada, et isiklikke riietusesemeid hoitakse toas mõistlikus koguses, arvestades esemete kulumist ning hügieeninõuete tagamist. Jalanõude hulk oleneb nende kasutamise konkreetsest otstarbest (sportimine, töötamine ja toas viibimine). Tarbeesemeid ning hügieeni-, kosmeetika- ja puhastustarbeid võimaldatakse tuppa mõistlikus koguses, arvestades, et kinnipeetaval võimalik neid vajaduspõhiselt regulaarselt kauplusest juurde soetada. Kui vangla ei piiraks toas lubatud isiklike esemete kogust, võib tuppa koguneda liialt palju esemeid ja see raskendaks oluliselt läbiotsimisi ning järelevalve teostamist. 8.5.9 Korduvkasutatava joogipudeli all, mida kinnipeetav võib toas hoiustada, peetakse silmas poes eraldiseisvalt müüdavat paksemast plastmassist valmistatud pudelit, mitte pandipakendit või muud taarat, mis jääb alles valmistootest selle tarbimise järgselt. Joogipudeli mahule, materjalile ja 25 funktsioonile kindlate nõuete seadmine lihtsustab järelevalvet eseme lubatavuse ja pudeli sisu kontrollimisel ja vähendab võimalust peita keelatud esemeid ja aineid. (Lisatud 09.02.2024 nr 11/24/12, jõust. 09.02.2024) 8.7 Punkt selgitab, et punktides 8.4 – 8.6 nimetamata esemeid võib toas hoida ainult siis, kui vangla on selleks andnud kirjaliku loa. 9 Kinnipeetava toitlustamine 9.1 Sotsiaalministri 31.detsembri 2002.a määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 1 kohaselt käesoleva määrusega kehtestatakse päevased toidunormid kinnipidamisasutustes kinnipeetavatele. 9.1.1 Toitlustamise töökorraldus annab võimaluse kinnipeetavatel ise otsustada, kas ta soovib vangla poolt pakutavat toitu ja milliseid toidukordi ta soovib. Tihti väljastatakse kinnipeetavatele toitu, mida kinnipeetavad reaalselt ära ei tarvita ning toit läheb ära viskamisele. Avavangla peab kinnipeetavatele tagama võimalikult sarnase elukorralduse, nagu see on vabaduses. Ühiskonnas on tavapärane, et oma toitumine planeeritakse lühikeste perioodide kaupa ette. (Lisatud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 9.2 Eritoitlustuste määramise ja menetlemiste pädevused on sätestatud kodukorra alusel. Lihavaba toidu võimaldamise eesmärk on, et kinnipeetav saaks vältida liha sisaldavate toiduainete söömist, kui seda ei võimalda tema tervislik seisund või usulised vaated. Kui kinnipeetav ostab kauplusest liha sisaldavaid toiduaineid, lõpetatakse temale määratud lihavabatoidu väljastamine ning kinnipeetavale määratakse tavatoitlustamine. (Muudetud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 9.3 Kinnipeetaval on õigus keelduda Vangla poolt temale pakutavast toidust. Kinnipeetava poolt vastavasisulise kirjaliku taotluse esitamise korral ei väljastata temale toiduportsjonit ning vanglateenistuse ametnik fikseerib kinnipeetava tahte toidust loobumise kohta. 9.4 Kui kinnipeetav on avaldanud soovi saada Vangla pakutavat toitu, lasub Vanglal kohustus tagada kinnipeetavale vanglapoolne toitlustamine. 9.5 Tavatoidu asendamise vajadus võib tekkkida kui kinnipeetavat ei ole võimalik toitlustada vanglas ning sellisel juhul väljastatakse kinnipeetavale kuivtoidupakk 9.6 Vanglal on kohustus väljastada kinnipeetavale menüüs ettenähtud toiduosad selleks menüüs ettenähtud toidukordade ajal, et kinnipeetavale oleks tagatud iga toidukorra ajal toidunormile vastav kogus toitu. 9.7 Kinnipeetava toitlustamine toimub üldjuhul avavangla korrustel olevates köökides ning söömine toimub päevaruumis olevate laudade taga. Toidu viimine tuppa on keelatud, kuna see võib põhjustada antisanitaarset olukorda ning see võib häirida kaaskinnipeetavat, kes toas puhkab, õpib, vaatab televiisorit jne. 9.8 Avavanglas on kinnipeetavatel lubatud vabal ajal valmistada köögis endale ise toitu ning söömine toimub päevaruumis olevate laudade taga. Toidu viimine tuppa on keelatud, kuna see võib põhjustada antisanitaarset olukorda ning see võib häirida kaaskinnipeetavat, kes toas puhkab, õpib, vaatab televiisorit jne. Toidu valmistamise võimaluse olemasolu toetab kinnipeetavate taasühiskonnastamist ning on üheks osaks isaseisvalt toimetuleku oskustest. (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) 9.9 Majandustöödele määratud kinnipeetava tööülesanneteks on tagada üldkasutatavate ruumide puhtus üldiselt, mitte koristada iga kinnipeetava järel individuaalselt. Kui kinnipeetav valmistab köögis endale toitu, siis on ta kohustatud kohe peale igat söögikorda pesema puhtaks kõik temale väljastatud ning ka üldkasutatavad söögiriistad mida ta kasutas, samuti koristama ruumis enda tegevuse tagajärjel tekkinud segaduse. Vanglas on reeglina sooja vee varustus tagatud, mistõttu on kinnipeetavatel võimalik oma toidunõud ise pesta. Vältimaks nakkushaiguste levikut on vanglateenistuse ametnikul õigus keelata toidu väljastamist pesemata toidunõudesse. 26 9.10 Toidunõude hoidmine ainult köögis on praktikas toonud kaasa selle, et need lähevad kinnipeetavatel omavahel segamini ja kaovad ära. Hoides toidunõusid toidukastis toiduainete peal võivad need puruneda. Niisiis on mõistlik, et kinnipeetavatel on võimalik toidunõusid hoida ka talle määratud toas talle määratud riiulil. (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) 9.11 Avavanglas kohapeal viibiv kinnipeetav annab toidunõud toidujagajale, et toidujagaja saaks kinnipeetavale toidu nõudesse asetada. Kinnipeetav peab temale ettenähtud toidu vastu võtma, et vältida hilisemaid sellekohaseid vaidlusi. Vangla poolt väljastatakse igale kinnipeetavale toit individuaalselt. Selleks, et kinnipeetavale oleks tagatud päevaseks tarbimiseks ettenähtud toidunorm, on keelatud temale väljastatud toidu andmine teisele kinnipeetavale. Kinnipeetavatele väljastab Vangla säilituskarbid, mille markeerib kinnipeetava nime ja temale vastava menüütunnusega. Säilituskarpe saab kasutada rotatsiooni korras – ühel päeval on toit kaasa võetud ühe säilituskarpide komplektiga, teine komplekt on jäetud avavanglasse toidu väljastamiseks. Kinnipeetav peab ise tagama enda kasutuses olevate säilituskarpide korrasoleku ja puhtuse. Samuti peab kinnipeetav ise veenduma, et kui ta on toidu väljastamist soovinud, siis jätab ta säilituskarbid vangla poolt määratud kohta eluosakonna köögis. Toidujagamise ajal paneb toidujagaja säilituskarpi menüüjärgse toidu. Peale toidujagamist asetab toidujagaja säilituskarbid elusektsioonis olevasse külmkappi selleks määratud kohale. Kinnipeetaval on õigus toit väljaspoole vanglat kaasa võtta, toitu vanglasse tagasi tuua ei tohi, kuna toidu sisse on võimalik peita keelatud esemeid, mida visuaalse kontrolli käigus tuvastada võimalik ei ole. Põhjaliku läbiotsimise korral ei säili toidu söömiskõlbulikkus, mistõttu ei ole toidu tagasi toomine põhjendatud. Väljaspool Vanglat viibivatele kinnipeetavatele toitlustamiseks määratud jooke (nt piim, mahl, morss) toidujagaja poolt portsjoniteks ei jaotata, vaid hoiustatakse külmkapis portsjonitele vastavas kinnises pakis (nt piim) või muus vangla poolt väljastatud anumas (nt morss, mahl). (Muudetud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 9.12 Eesmärk on, et kinnipeetav ei väljendaks alusetult rahulolematust Vangla poolt pakutava toidu suhtes (näiteks toit ei maitsenud, jms). Kui kinnipeetavale on väljastatud ebakvaliteetne toit (näiteks on toidus kõrvalised esemed, jms) on kinnipeetav kohustatud viivitamatult sellest teavitama vanglateenistuse ametnikku ning andma vanglateenistuse ametniku kätte ebakvaliteetse toidu. 10 Jäätmete käitlemine 10.1 Kinnipeetava eluruum on avavanglas tuba. Kinnipeetava olmetegevusega kaasneb muuhulgas olmejäätmete tekkimine. Jäätmeseaduse § 31 lg 1 sätestatule vastavalt korraldab kohaliku omavalitsuse üksus jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmete sorteerimine on oluline keskkonna seisukohast. Vangla on kehtestanud kinnipeetavale kohustuse sortida jäätmeid nende tekkekohas ning loonud tingimused jäätmete liigiti kogumiseks. Liigiti kogutud jäätmete toas ettenähtud kohta paigutamine on vajalik jäätmete toast väljaandmise lihtsustamiseks. Nõustamise ja kontrollimisega tagatakse prügi sorteerimine ning see, et kinnipeetavad on teadlikud, kuidas seda teha. Kinnipeetav saab jäätmeid ära anda kindla regulaarsusega, et nende eluruumi ei tekiks jäätmete kogumist (ladestumist), mis võib takistada vanglateenistuse ametnikul teostada järelevalvet või ohustada kinnipeetava tervist. 10.2 Kuna patareid kuuluvad ohtlike jäätmete hulka, siis toimub nende käitlemine erikorras ehk seetõttu peab kinnipeetav patarei andma vanglateenistuja kätte, kes selle ettenähtud kohta paigutab. 10.3 Vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 10 lg-le 5 peab tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Kuna kinnipeetavatel on lubatud käia üksnes neis kauplustes, mis on vangla poolt määratud, on neil võimalik tagatisrahaga pakendid ehk pandipakendid kaupluse külastamise päeval samas müügikohas ära anda. 10.4 Tagamaks elektrooniliste jäätmete korrektne käitlemine ja kinnipeetava isiklike varade hulka kantud elektriseadme või selle osade maha kandmine, on vajalik, et kinnipeetav annab teada soovist vara ära visata. (Lisatud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 27 11 Olmeküsimused 11.1 Vanglasiseste olmeküsimuste lahendamine 11.1.1 Vanglasiseseid olmeküsimusi lahendavad vanglateenistuse ametnikud, tulenevalt nende ametikoha põhistest kohustusest ja pädevusest. Kinnipeetava probleemide esmane edastaja ja lahendaja on avavangla üksuse juhi määratud ametnik koostöös teiste vanglateenistuse ametnikega. Juhul kui kinnipeetava probleemi lahendamine ei kuulu üksuse juhi määratud ametniku pädevusse, edastab ta selle lahendamiseks Vangla vastavale struktuuriüksusele. Kinnipeetaval vangistusega seoses tekkinud probleemid lahendatakse avavangla üksuse juhi määratud ametniku poolt või tema vahendusel. Vanglale kinnipeetava poolt esitatud taotlus peab olema vanglateenistusele arusaadav, mistõttu on vajalik, et taotlus oleks kirjutatud selgesti loetavas käekirjas ning selle sisu peab olema selgelt ja üheselt väljendatud. Kui esitatud taotlus on ebakorrektselt vormistatud või ebatäpne, peab seda lahendav vanglateenistuse ametnik asuma täpsustama puudulikult esitatud andmeid ning taotlust ei ole võimalik esimesel võimalusel lahendada. 11.1.2 Tulenevalt Vangla töökorraldusest on blankette mõistlik jagada loenduste ajal, kuna sellel ajal käiakse igas toas kõikide kinnipeetavate juures ning viimastel on piisavalt vaba aega blankettide täitmiseks. Kinnipeetava poolt täidetud blanketid korjab hommikuse loenduse ajal kokku vanglateenistuse ametnik. 11.1.3 Kinnipeetav esitab Vanglale taotlusi vaid enda nimel, sest ta saab oma pöördumises taotleda vaid konkreetselt temasse puutuvate probleemide lahendamist. Tulenevalt keeleseaduse §-st 10 toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles. Sellest tulenevalt tuleb pöördumised esitada eesti keeles. 11.1.4 Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6 kohaselt vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Erandina tuleb käsitleda seadustes ette nähtud kindlaid tähtaegu, millest ei ole lubatud kõrvale kalduda (nt tuleb teabenõue täita viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul). 11.1.5 Reguleeritakse, missugustele osakondadele võimaldatakse pöördumisi esitada kinnises ümbrikus. Teistele osakondadele/valdkondadele adresseeritud pöördumiste kinnises ümbrikus esitamine ei ole otstarbekas ega vajalik, mistõttu vangla selleks ümbrikke ei taga. (Lisatud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 11.2 Riiete ja jalanõude korrashoid 11.2.1 Isikliku riietuse kandmise õiguse- ja kohustuse selle puhtuse tagamiseks tuleneb VangS § 46 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kannab kinnipeetav avavanglas isiklikku riietust, mille puhastuse, korrashoiu ja reeglipärase vahetuse tagab kinnipeetav omal kulul. Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad, annab vanglateenistus kinnipeetavale vangla riietuse. 11.2.2 Punktis on kehtestatud kord ja tingimused, kuidas toimub riideesemete väljastamine vähekindlustatud kinnipeetavale. 11.2.3 Hügieeni tagamiseks kindlustab Vangla kinnipeetavale Vangla poolt väljastatud voodipesu ja käterätikute vahetuse üldjuhul iga neljateistkümne päeva järel. Juhul, kui tekk, madrats või padi on määrdunud, on kinnipeetaval õigus taotleda nende pesemist üks kord aastas. Juhul kui tekk, padi või madrats on muutunud kasutuskõlbmatuks, on kinnipeetaval võimalus esitada taotlus esemete vahetamiseks. 11.2.4 Vangla väljastatud riideesemete ja voodipesu puhastamine toimub vangla kulul. VangS § 46 kohaselt võib Vanglateenistuse ametnik lubada ka kinnipeetaval kanda isiklikku riietust, kui viimane kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Isiklike riiete korrashoiu peab tagama kinnipeetav ise. Isiklike riiete pesemiseks vajalikke vahendeid saab kinnipeetav osta kauplusest. Seetõttu toimub kinnipeetava riiete pesemine kinnipeetava kulul. Voodivarustuse 28 pesemise keelamine on vajalik voodivarustuse, rätikute ning pesumasinate ja kuivatuskappide säästmiseks. Korrapärane voodipesu ja rätikute vahetamine üldjuhul kahenädalase intervalliga on piisav hügieeni tagamiseks. Kui kinnipeetav ise voodivarustust ja rätikuid peseb, võib ta soovida seda teha liiga sageli, mis vähendab oluliselt voodivarustuse ja rätikute kasutusaega ning kulutab otstarbetult elektrit ja pesumasinat. On ka oht, et kinnipeetav peseb neid hoopis liiga harva, mistõttu ei pruugi olla tagatud hügieeninõuete täitmine. Vangla poolt korraldatud voodipesu/rätikute regulaarne vahetus ja pesemine selle olukorra välistab. Voodivarustuse kuivatuskappi kuivama panemine koormab kappi liigselt (kapp saab liiga täis), mis põhjustab kuivatuskapi ventilaatori läbipõlemist. Seadmete sage remont on majanduslikult kulukas ja rikete korral ei saa kinnipeetavad oma isiklikke riideid pesta ja kuivatada, mille puhtuse eest hoolitsemise kohustus on neil endil (Täiendatud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 11.2.5 Punktis on ette nähtud võimalus anda isiklikud riided pesemiseks pesumajja. Kindlat hinnakirja ei ole võimalik kodukorras ette näha, kuna riiete pesemise hind sõltub suures osas elektri ja vee hinnast. 11.2.6 Säte täpsustab, milliseid esemeid pesemisele ei võeta. Üleriideid võidakse pesta erandjuhtudel, kui kinnipeetav kinnitab taotlusel oma allkirjaga, et on teadlik esemete pesemise võimalikest tagajärgedest. 11.2.7 Riided võetakse pesemisele vaid kirjaliku taotluse alusel. Kinnipeetav peab andma nõusoleku, et tema isikuarvelt arvestatakse maha pesu pesemise teenuse raha. 11.3 Hügieenitarvete vajaduspõhine väljastamine 11.3.1 Vastavalt VangS § 50 lg 1 peab kinnipeetav hoolitsema oma hügieeni eest. Isikutele, kellel selleks rahalised võimalused puuduvad, väljastab Vangla puuduolevad elementaarsed hügieenivahend. Kinnipeetaval, kellele ei ole piisavalt vahendeid võimaldatakse taotleda hügieenitarbed väljastamist. Punktis täpsustatakse, millisel ajal saab taotlusi esitada. 11.3.2 Hügieenipakk sisaldab tualettseepi, majapidamisseepi, hambapastat, hambaharja, ühekordseid raseerijaid, šampooni ja naissoost kinnipeetavale hügieenisidemeid. (Muudetud 28.04.2022 nr 11/22/48, jõust. 01.05.2022); (Muudetud 07.06.2022 nr 1-1/22/60, jõust. 10.06.2022) 11.3.3 Punktis sätestatakse, millistel tingimustel on kinnipeetaval õigus hügieenitarbed saada. Rahalise piiri kehtestamine on vajalik selleks, et kinnipeetav oma rahalisi vahendeid kasutaks kaupluses eesmärgipäraselt ja soetaks eelkõige ise vajalikud hügieenivahendid. Vastasel juhul kulutab kinnipeetav kaupluses raha muudele esemetele, eeldades, et Vangla tagab talle hügieenivahendeid. Hügieenipaki komplekteerimisel on arvestatud vahendite keskmist kulu. 11.4 Ruumide korrashoid 11.4.1 Punktis on sätestatud kinnipeetava kohustus hoida enda kasutuses olevad ruumid korras, et tagada hügieen vanglas. 11.4.2 Punktis on märgitud, millised vahendid tagab vangla, et kinnipeetavatel oleks võimalik hoida korras oma tuba. 11.5 Teenuste eest raha broneerimine 11.5.1 Vangla vahendusel on kinnipeetaval võimalik kasutada mitmeid teenuseid, nt pesu pesemine, koopiate tegemine, jne. 11.5.2 Kinnipeetav peab arvestust pidama, et broneeringu mahaarvamiseks vajaminev summa on kontol olemas. Ülevaade finantsseisust on vajalik, kui kinnipeetav soovib tellida mitut teenust. Kui broneeringul selgub, et kõikidele teenustele ei jätku vabasid vahendeid ja kinnipeetav ei otsusta ise, millest loobuda, jääb viimasena tellitud teenus osutamata. Vangla broneerib raha kohe pärast kinnipeetavalt teenuse kasutamise avalduse saamist. Raha broneeritakse ette sellel eesmärgil, et kinnipeetav ei saaks vanglasisesel isikuarvel vabaks kasutamiseks olevat rahasummat muul otstarbel 29 eelnevalt ära kulutada kui teenuse osutamiseks vaja minev summa on broneeringust maha arvestatud. See broneering kaitseb Vanglat selle olukorra eest, kus kinnipeetav saab tellitud kauba kätte kuid selle eest tasumiseks enam nõutavat summat ei ole. Vastavalt VSkE § 54 saab kinnipeetav kasutada oma vabakasutuskontol olevat raha, milleks kirjutatud taotlus peab sisaldama: 1) isikuarvelt mahaarvatava summa suurus märgitakse nii numbrite kui ka sõnadega, välja arvatud juhul, kui taotluses taotletakse kestvat mahaarvamist ja summa suurust on võimalik arvutada muudel alustel; 2) kas soovib raha välja võtta sularahas või ülekannet muule arveldusarvele või raha kinni pidamist vangla kasuks või sisseostude tegemiseks; 3) kui soovib ülekannet, siis arveldusarve number ning arveldusarve omaniku nimi; 4) asjade ostmise korral nende nimetus ja kogus; 5) avaldaja nimi ja allkiri ning kuupäev. 11.5.3 Teenuse eest broneeritud summa arvestatakse kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt maha peale teenuse osutamist. 11.6 Rahaülekanded 11.6.1 Punkti alusel on kinnipeetaval võimalik teha vangla vahendusel pangaülekandeid (tasuda riigilõive, laene, saata raha perekonnale jne). Vastavalt VangS § 44 lg 4 on kinnipeetaval õigus vabanemistoetust hoiustada sama paragrahvi lõikes 3 sätestatust suuremas summas, samuti kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda tema arvelduskontole pangas. Selleks tuleb kirjutada taotlus. 11.6.2 Riigilõivu tasumiseks võib seaduses olla sätestatud tähtaeg, mistõttu riigilõivuga seostud ülekanne teostatakse Vangla poolt esimesel võimalusel. 11.6.3 Vastavalt VSkE § 54 saab kinnipeetav kasutada oma vabakasutuskontol olevat raha, milleks kirjutatud taotlus peab sisaldama: 1) isikuarvelt mahaarvatava summa suurus märgitakse nii numbrite kui ka sõnadega, 2) kas soovib raha välja võtta sularahas, teostada ülekannet muule arveldusarvele, raha kinni pidamist vangla kasuks vms. 3) kui soovib ülekannet, siis arveldusarve number ja ning arveldusarve omaniku nimi; 4) asjade ostmise korral nende nimetus ja kogus; 5) avaldaja nimi, allkiri ja kuupäev. 12 Suitsetamine 12.1 Sätestatu eesmärk on selgitada, kuidas toimub Vanglas sigarettide käitlemine. Kuna vangla territooriumil on suitsetamine keelatud, paigutatakse kinnipeetavale kuuluvad sigaretid selleks vanglateenistuse poolt ettenähtud lukustatavasse kappi, mis avatakse ja lukustatakse kinnipeetava juuresolekul vanglateenistuse ametniku poolt. 12.2 - 12.3 Tubakaseadus (edaspidi TubS) § 29 loetleb suitsetamiseks keelatud kohad. Vangla või selle maa- ala ei ole TubS §-s 29 loetletud. TubS § 30 lg 1 kohaselt otsustab TubS §-s 29 nimetamata juhtudel ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise vastavalt ruumi või piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel, arvestades TubS § 30 lg-d 3 ja 4 ning TubS § 31. TubS § 30 lg 2 p 1 kohaselt on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides suitsetamine lubatud üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal. VangS § 105 lgst 1 tulenevalt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, eelvangistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras. Seega on vangla ruumide näol tegemist riigiasutuse ruumidega TubS § 30 lg 2 p 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt näeb kehtiv tubakaseadus ette, et vanglas suitsetamise lubamise otsustab vangla valdaja. Tubakaseaduse eelnõu seletuskirjas on toonitatud, et ruumide või maa-ala valdajal ei ole kohustust suitsetamisruumi ja/või -ala eraldamiseks. Seega ei tulene tubakaseaduse regulatsioonist suitsetaja õigust nõuda, et TubS § 30 lg-s 2 nimetatud kohas oleks suitsetamisruum või –ala ning seega ka suitsetamine lubatud. Vangla territooriumil on suitsetamine keelatud kinnipeetavatele, vanglateenistujatele ja teistele Tallinna Vangla territooriumil viibivatele isikutele. Vangla territooriumil suitsetamise keelamise eesmärkideks on 1) 30 tervise kaitse (tervist toetava, mitte kahjustava, elu- ja töökeskkonna loomine); 2) vangla julgeoleku tagamine ning riiklike ressursside säästmine (kulud tervishoiuteenustele); 3) vabanemine sõltuvusest. Kuna suitsetamise piirang ei laiene väljapoole vangla territooriumi ning kinnipeetav võib väljapool vangla territooriumi suitsetada, tuleb vanglal korraldada kinnipeetavate sigarettide ja tuletikkude hoiustamine suitsulaekas. Vangla üldise julgeoleku tagamiseks, territooriumil suitsetamise, tubadesse sigarettide ning keelatud esemete ja ainete sattumise vältimiseks ei või kinnipeetav väljapoole vanglat kaasa võetud sigarette vanglasse tagasi tuua, sest sigarettide sisu kontrollimine neid kahjustamata on võimatu. Vanglasse tagasi võib kinnipeetav tuua üksnes tuletikud, mis paigutatakse suitsulaekasse. Kuna sigarette ja tuletikke võib kinnipeetav hoiustada suitsulaekas, tuleb kinnipeetaval kauplusest sigarette ja tuletikke soetada koguses, mis suitsulaekasse ära mahub. 12.4 Kui kinnipeetav ei ole ennast deklareerinud suitsetajana, siis ei ole tal vajadust sigarette ega tikke osta ning talle pole eraldatud ka nende esemete hoidmiseks mõeldud lukustavat kappi. 13 Lühiajalised kokkusaamised, telefonikõned, perioodiliste väljaannete tellimine, mobiiltelefoni- ja interneti, sh tahvelarvuti kasutamine (Muudetud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 13.1 Lühiajaline kokkusaamine 13.1.1 Sätestab kõik võimalikud lühiajalise kokkusaamise registreerimise kanalid. Vajalik selleks, et kinnipeetavale oleks teada, milliseid teid pidi kokkusaamist saab registreerida. 13.1.2 Sätestab lühiajaliste kokkusaamiste toimumise ajad kinnipeetavatele. 13.1.3 Kokkusaamisele saabunud isik peab vähemalt 15 minutit enne kokkusaamiseks määratud aja algust täitma pääslas taotluse. Dokumentatsiooni koostamiseks ning vanglasse sisenemise kontrolltoimingute tegemiseks vajalik miinimum aeg. Kohustus esitada kokkusaamisele tulles kehtiv isikut tõendav dokument on meeldetuletav eesmärk, et vältida olukordi kus kokkusaamisele saabunud isik esitab vanglasse sisenemisel kehtivuse kaotanud dokumendi. 13.1.4 Sätestab loetelu isikut tõendavatest dokumentidest, mis on nõutavad lapsele. Regulatsioon vajalik selleks, et kõigile oleks üheselt arusaadav ja teada isikut tõendavate dokumentide loetelu, millega vangla territooriumile kokkusaamisele pääseb. 13.1.5 Regulatsioon annab tegevusjuhise kuidas kokkusaaja peaks käituma temaga kaasasolevate kinnipeetavale vanglas keelatud esemetega ning kus vanglas on tal neid kokkusaamise ajal võimalik hoiustada. 13.1.6 Keelatud on suitsetada kokkusaamisruumides ja suitsetamistarvete kaasavõtmine kokkusaamisele. Keeld on põhjendatud kinnipeetava õigusega suitsetada ainult selleks ettenähtud kohas. 13.1.7 Kokkusaamisele ei lubata isikut, kelle suhtes on kahtlus, et ta on alkoholijoobes või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all ja kes ei täida vanglateenistuse ametniku korraldusi ning keeldub järgimast vanglas kehtivaid eeskirju. Regulatsiooni eesmärgiks on tagada, et vangla territooriumile ei pääseks joobes isikud ning isikud kes on vanglateenistuse ametnike suhtes ebaviisakad või üritavad vangla territooriumile toimetada kinnipeetavatele keelatud esemeid. 13.1.8 Vanglal on õigus kokkusaamine katkestada (v.a kaitsjaga), kui kokkusaamisel rikutakse vangla sisekorda reguleerivaid õigusakte või ühiskonnas üldtunnustatud moraalinorme või ohustatakse vangla julgeolekut. 13.1.9 -13.1.10 Regulatsioon annab kokkusaamisi korraldavale vanglateenistuse ametnikule õiguse kokkusaaja korrarikkumise korral, kokkusaamine katkestada ning informeerib kokkusaajaid, millised võivad olla kokkusaamisel toimepandud korrarikkumise tagajärjed. Regulatsiooni lisaeesmärgiks on ennetada võimalike rikkumiste toimepanemist kokkusaajate poolt. 31 13.1.11 VangS § 24 lg 1 annab võimaluse võimaldada kinnipeetavatele tehnilise võimekuse olemasolul lühiajalisi kokkusaamisi videosilla vahendusel ehk videokõnena. Kodukorra punkt loetleb, milliste isikutega on võimalik videokõnet taotleda ning millises keskkonnas (elektroonilises) see toimub. Vangla võimaldab videokõne üksnes isikutega, kelle kohta on kinnipeetav esitanud vanglale andmed ja kes on kinnitanud kokkusaamise toimumise. (Lisatud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 13.2 Telefonikõned 13.2.1 Alus tuleneb VSkE § 51 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Kui kinnipeetaval ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda kodukorras ettenähtud ajal saavad nad helistada taotluse alusel. 13.2.2 Tulenevalt VangS § 29 lg 21 on vanglateenistus kohustatud kontrollima, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb. Kui kinnipeetav annab või teeb teatavaks temale vangla poolt väljastatud kõnekaardi numbri ja PIN koodi teisele kinnipeetavale või kasutab teisele kinnipeetavale väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN koodi, on vanglateenistusel raske või mõnel juhul ka võimatu kontrollida kellega kinnipeetav telefonitsi suhtleb. Samuti võib eelkirjeldatud tegevus tuua kaasa kinnipeetavate vahelisi võlasuhteid ja seeläbi võib ohtu sattuda vangla julgeolek. 13.2.3 Kuivõrd on esinenud korduvaid olukordi, kus mõni kinnipeetav helistab ebamõistlikult pikalt, mistõttu teised kinnipeetavad ei saa telefoni kasutada, on vajalik selgitada, et telefonikõned peavad olema mõistliku pikkusega. Kui telefonikõned on vangla hinnangul järjepidevalt ebamõistliku pikkusega ning ühiselu ei toimi, kuna mõni kinnipeetav suhtleb telefoniga ebamõistlikult pikalt, on käesoleva punkti alusel avavangla juhil õigus kehtestada telefonigraafik telefonikõnede osas mõistliku pikkuse kõnede ning helistamisvõimaluse tagamiseks kõigile avavangla kinnipeetavatele. (Muudetud 07.05.2021 nr 11/21/21, jõust. 11.05.2021) 13.3 Kirjavahetus 13.3.1 VSkE § 47 kohaselt saadab kinnipeetav kirjad enda kulul (edaspidi erakirjavahetus). Erandiks on Õiguskantsler, vanglad, Presidendi Kantselei, prokurör, uurija või kohtutele adresseeritud kirjad (edaspidi ametlik kirjavahetus), mille saatmiskulud tagab vangla. 13.3.2 Erakirjavahetus VSkE § 48 kohaselt annab kinnipeetav oma kirja vanglateenistuse ametnikule üle avatud ümbrikus. Vanglateenistuja kontrollib ümbriku sisu, kinnipeetav kleebib vanglateenistuse ametniku juuresolekul ümbriku kinni, kirjutab ümbriku tagaküljele oma nime ja vanglateenistujale üleandmise kuupäeva. Saatja nime märkimine tagab kirja võimalikul tagastamisel (näiteks vale aadress) kirja tagasi saamise. Ametlik kirjavahetus Kirjavahetus, mille eest tasub Vangla, edastatakse vanglateenistujale kinniselt. Kinnipeetav kirjutab vanglateenistuse ametniku juuresolekul saadetavale ümbrikule asutuse täpse aadressi, tagaküljele enda ees- ja perekonnanime ning üleandmise kuupäeva. 13.3.3 Arvestades kogu Vangla lõikes läbi viidavaid erinevaid järelevalvetoiminguid on selle sujuvuse huvides kehtestatud ajakava, mis ajal mingid toimingud teostatakse. 13.3.4 – 13.3.5 Punktide eesmärk on kirjeldada, kuidas toimub kinnipeetavale adresseeritud kirja kättetoimetamine. 13.3.6 Selgitab kinnipeetavale erinevate pöördumiste vanglale üleandmise korda. 13.3.7 VangS § 28 lg 2 sätestab, kellele vangla kulul kirjad saadetakse. Üldjuhul toimub kogu kinnipeetava kirjavahetus kinnipeetava kulul, välja arvatud kodukorra punktis 13.3.7 välja toodud loetelule adresseeritud kirjad, mis saadetakse vangla kulul. Kirjavahetuse mõiste hõlmab nii saatmiskulusid kui ka kulutusi kirjatarvetele (ümbrik, paber, kirjutusvahend jne). Sõna „saadetakse“ all mõistetakse kirja saatmisega ehk edasi adressaadi kätte toimetamisega kaasnevaid kulusid, milleks on ümbriku, 32 kirjamargi, käsiposti jt analoogsete tasuliste teenuste maksumus. Seega ei ole vangla kohustatud varustama kinnipeetavaid kirjapaberiga. (Muudetud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 13.3.8 Ümbrikute otstarbeka kasutamise eesmärgil väljastatakse ümbrikud kirju koguvate ametnike poolt vahetult enne kirja vastu võtmist. 13.3.9 Tagamaks ka neile kinnipeetavatele, kelle isikuarvel puudub raha või on seda ebapiisavalt ja keda vangla ei suuda tööga kindlustada võimalust pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri, vanglate, Presidendi kantselei, prokuröri, uurija või kohtu poole, on vajalik anda vanglapoolset abi tasuta kirjapaberi näol. Vangla eelarveraha säästliku ja sihipärase kasutamise eesmärgil tuleb piirata tasuta jagatava paberi arvu mõistliku piirini. 13.4 Perioodiliste väljaannete tellimine 13.4.1 - 13.4.3 Tulenevalt VangS § 30 lg 2 sätestatule on kinnipeetaval lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvelt ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või Vangla julgeolekut või sisekorda. 13.5 Mobiiltelefoni kasutamine 3.5.1- 13.5.5 Avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale võib vangla väljastada vanglaväliseks kasutamiseks vangla poolt selleks ettenähtud mobiiltelefoni. Mobiiltelefoni väljastamine on vajalik olukordadeks, kus kinnipeetaval on vaja vanglat teavitada olulistest asjaoludest, mis on seotud tema väljaspool vanglat viibimisega või kui vanglal on vajadus võtta ise kinnipeetavaga ühendust. Mobiiltelefoni saamisel on kinnipeetav kohustatud sisse logima ametniku juuresolekul, et veenduda mobiiltelefoni töökorras olekus ning kinnipeetav on väljaspool vanglat vanglateenistusele kättesaadav. Sellest tulenevalt on kinnipeetaval kohustus mobiiltelefoni hoida enda juures või lähedal, kuid seda kohas, kus seade ei kahjustuks. Samuti peab mobiiltelefoni hoidma sisse logituna ning tavarežiimil. Seadistamine mõnele muule režiimile on keelatud, kuna kinnipeetav peab olema vanglale igal ajal kättesaadav ning seadme lülitamine muule režiimile võib häirida ja takistada telefoni tavapärast kasutamist ja jälgimist. Antud nõue aitab vanglateenistusel jälgida, kas kinnipeetav käitub väljaspool vanglat õiguskuulekalt, st viibib kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas. Kinnipeetaval on lubatud helistada mobiiltelefoniga üksnes vanglale teadaolevatele numbritele ja võtta vastu kõnesid. Nimetatud piirang aitab tagada, et kinnipeetav ei suhtleks väljaspool vanglat isikutega, kellest ta ei ole vanglale teatanud. Suhtlus, millest vangla ei tea, sisaldab julgeolekuriski vanglale ja võib kaasa tuua soovimatuid tagajärgi, sh võimaluse kinnipeetava põgenemiseks vanglast. Kui kinnipeetav ei ole andnud vanglale teada isikutest, kellega ta telefoni teel suhtles, on ta kohustatud seda tegema hiljemalt järgmisel päeval. Vältimaks andmete väärkasutamist kustutab kinnipeetav enne mobiiltelefoni vanglale tagastamist kõik enda andmed telefonist. Kõnelogide kustutamine välistab olukorra, kus kaaskinnipeetav võib helistada võõrastele telefoninumbritele, mis kajastuvad talle väljastatavas mobiiltelefoni kõnelogis. Mobiiltelefoni kasutamisel vastutab kinnipeetav seadme heakorra eest, purunemisel või seadme kahjustumisest on kohustus teavitada koheselt vanglateenistujat. Samuti on keelatud seadme laadimine mõne muu laadimiskaabliga, kuna see võib kahjustada mobiiltelefoni. Kuigi avavanglas karistust kandvad kinnipeetavad on allutatud oluliselt leebemale režiimile kui kinnises vanglas paiknevad kinnipeetavad, on nad siiski kohustatud järgima vangla seatud käitumisnõudeid, mis aitavad kindlustada vangistuse korrapärase täideviimise. Neid käitumisnõudeid tuleb järgida ka väljaspool vangla territooriumi, näiteks kui kinnipeetav töötab väljaspool vanglat või viibib muul väljasõidul. Vanglale peab olema teada kinnipeetava viibimiskoht, selleks võib kinnipeetava asukohta positsioneerida. Mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulud kannab kinnipeetav sarnaselt vangla kinnises osas tehtavate telefonikõnedega. (Lisatud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 13.6 Interneti kasutamine 13.6.1. Kinnipeetaval on õigus turvaliselt kohandatud vangla seadme kaudu juurde pääseda VSkE § 52 1 sätestatud veebilehtedele. Täiendavalt on kinnipeetavatel juurdepääs tõlkerakenduse veebilehele. Kinnipeetav võib kasutada kinnipeetavale kohandatud e-toimiku süsteemi, esitada vanglale pöördumisi 33 ja suhelda lähedasega vangistusseaduse §-s 23 nimetatud eesmärgil. Lisaks on kinnipeetavale võimalik lubada tutvuda tema kohta vangiregistrisse ja kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi kogutud teabega, välja arvatud teabega, mille suhtes kehtib õigusaktist tulenev juurdepääsupiirang ja teha sisseoste veebilahenduse kaudu. 13.6.2. – 13.6.3 Avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale võib vangla kohaldatud seadmes lisaks VSkE §-des 521 ja 522 sätestatule võimaldada interneti kasutamist seoses õppimise ja töötamisega ning teistes vanglaga kooskõlastatud taasühiskonnastavates tegevustes, kui see toimub järelevalve all ning on kooskõlas vangistuse eesmärkidega. Selleks, et kinnipeetav võiks internetti kasutada, peab ta selle kasutamise olema eelnevalt vanglaga kooskõlastanud. Taasühiskonnastavate tegevuste all peetakse silmas näiteks mitmesugustel koolitustel osalemist, dokumentide taotlemist ning asutustega suhtlemist. Oluline on, et kinnipeetav kasutaks internetti eesmärgipäraselt ning see aitaks kaasa tema taasühiskonnastamisele, olles samal ajal kooskõlas ka vangistuse eesmärkidega. 13.6.4. Interneti kasutamiseks antud seadme kahjustamine ja rikkumine on vanglas keelatud, kuna rikutud seadmete kasutamisega kaasneb oht inimese elule ja tervisele ning ka vangla turvalisusele. Erinevate seadmete ühendamine arvutiga (sh tahvelarvutiga) võib kahjustada seadet ning rikkuda ka seadme algsätteid. 13.6.5. Vanglateenistus võib vangla julgeoleku, korra või muude vangistusseaduses või selle alusel sätestatud piirangute tagamiseks piirata ligipääsu veebilehe osadele ning teha interneti ja seadme kasutamise üle järelevalvet. Kinnipeetava tegevused interneti ja seadme kasutamise kohta logitakse. VangS § 29 lg 21 sätestab, et vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab, sõnumite sisu võib kontrollida vaid seaduses sätestatud juhtudel. Vanglateenistusel peab olema võimalik teostada piisavalt järelevalvet interneti kasutamise üle, et viia miinimumi risk, et kinnipeetavad paneks vanglas toime uusi kuritegusid. 13.6.6 Vangla peab interneti kasutamise võimaldamisega seisma ka hea selle eest, et interneti kasutamisega ei kaasneks kinnipeetavate poolt tegevusi, mis võivad kahjustada või riivata teiste isikute (sealjuures ka väljaspool vanglat viibivate isikute) põhiseaduslikke õigusi kui ka julgeoleku. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada ning seadused sätestavad isikute isiklike õiguste kaitse, sealhulgas au teotamise ja ebaõigete väärtushinnangute avaldamise eest. Kui kinnipeetav kasutab teiste isikutega suheldes žargooni, ebatsensuurseid, ebaviisakaid, ähvardavad või ahistavaid väljendeid, väljendab see ilmset lugupidamatust teise isiku vastu ja rikub teise isiku õigusi, seda ka juhul, kui täidetud ei ole mõni karistusseadustikus (KarS) sätestatud süüteokoosseis. Seetõttu on ka kinnipeetavatel keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. (Lisatud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 13.7 Tahvelarvuti kasutamine 13.7.1 Elektrooniliste toimingute all peab vangla eelkõige silmas vanglale pöördumiste (vaided, taotlused, teabenõuded vms) esitamist läbi digitaalse lahenduse. Tahvelarvuti kasutamine lihtsustab kinnipeetavate suhtlemist kohtuga eri menetlustes ning võimaldab vangla e-poe kasutamist. Tahvelarvuti kõrval jääb alles kinnipeetavatele arvuti kasutamise võimalus arvutiruumis. Pöördumiste elektrooniline vorm lihtsustab menetlust, kuna pöördumisi ei ole vaja skaneerida, ega ei teki probleeme käsikirjas teksti lugemisel sõnadest aru saamisel. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral on võimalik kinnipeetavatel haldusaktide ja muude dokumentide kättesaamist või nendega tutvumist kinnitada elektrooniliselt. 13.7.2. Näotuvastuse kasutamine profiili sisselogimisel tuvastab kinnipeetava isikusamasuse. Erinevalt vabaduses viibivatest isikutest ei saa kinnipeetavad kasutada e-toimikusse sisenemiseks mobiil-ID-d, kuna mobiiltelefonide kasutamine ei ole vanglas lubatud, samuti ei ole paljudel kinnipeetavatel ID-kaarti (sh ei vasta nad ka seaduses sätestatud tingimustele, et seda taotleda). Kasutada tuleb autentimisviisi, mille abil on võimalik tuvastada ka need isikud. Näokujutise kasutamine ennetab olukordi, kus oleks võimalus teisel isikul pahatahtlikult kasutada näiteks kinnipeetavale väljastatud kasutajanime ja parooli/PIN-koodi. Tahvelarvuti kasutamisel abistab vajadusel kinnipeetavat vanglaametnik. 34 13.7.3. Profiilist välja logimine pärast tahvelarvuti kasutamise lõpetamist on kohustuslik, sellega kaitseb kinnipeetav oma privaatsust. Kuna tahvelarvuti on ühiskasutuses olev seade, millega on võimalik ligi pääseda kinnipeetava vangistuse täideviimist puudutavale informatsioonile (sh eriliigilistele isikuandmetele), mille avaldamist kolmandatele isikutele kinnipeetav ei soovi. 13.7.4. Üksuse poolt koha määramine loob ühtse arusaama, kus seade jõudeolekus peaks olema hoiustatud ning kuhu kinnipeetav seadme pärast kasutamist tagastab, tagamaks teistele kinnipeetavatele ligipääsu seadmele. 13.7.5. VangS § 67 p 4 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse. Vangla poolt kasutamiseks antud esemete eest vastutab kasutusajal kinnipeetav, kes on ka kohustatud vangla poolt kasutamiseks antud esemed vanglale tagastama. Vangla poolt kasutusse antud vara hoolas kasutamine tagab seadmele pikema kasutusea. 13.7.6.1- 13.7.6.3. Keeldude väljatoomine tagab ühese arusaama vangla ootustest tahvelarvuti kasutamisel. Tahvelarvuti edasi andmine teisele kinnipeetavale ajal, mil kinnipeetav on enda profiili näotuvastusega sisse logitud, toob kaasa olukorra, kus vangla ei saa enam kindel olla elektroonilise toimingu teinud isikus. Nimelt võib teine kinnipeetav nii vanglale kui kohtule esitada pöördumisi, teha e-poe tellimuse või märkida ennast dokumendiga tutvunuks. Teise kinnipeetava nimel tahvelarvuti kasutamine võib tekitada võlasuhteid ja kinnipeetavate vahelisi intriige. Selliselt on hõlpsam teisi kinnipeetavaid õhutada ja kaasata pahatahtlike või masspöördumiste esitamisesse. Seadme üleandmine teisele kinnipeetavale võib kaasa tuua ka seadme üleandnud kinnipeetava menetluslike õiguste riive, näiteks võib teine kinnipeetav kinnitada dokumendiga tutvumist, millest tulenevad vaidlustamistähtajad. Kinnipeetava poolt seadme kahjustamisel või lõhkumisel tekib seadme omanikul nõudeõigus tekitatud kahju hüvitamiseks. Seadme väärkasutuse all peab vangla silmas kõike, mis ei lange lubatud elektrooniliste toimingute alla ja muid tegevusi, mis ei ole vanglaga kooskõlastatud, selleks on näiteks seadme algseadete taastamine, mängude mängimine, keelatud vanglaväline suhtlemine. Seadme modifitseerimine hõlmab eelkõige seadme terviklikkuse muutmist olenemata kas tegu on seadme riistvara (tahvelarvuti ehituslik vorm ning selle sisse kuuluvad seadmed) või tarkvaraga (programmid). Seadme ühendamine muu seadmega võib kaasa tuua seadme kasutuskõlbmatuks muutumise. (Lisatud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 14 Lühiajaline väljasõit ja väljaviimine 14.1 Alus lühiajaliseks väljasõiduks tuleneb VangS § 32 sätestatust. Regulatsioon vajalik, sest tulenevalt VSkE § 80 lg 2 lühiajaliste väljasõitude taotlused tuleb läbi vaadata kuu aja jooksul ning Vanglal peab olema piisav aeg hinnata kinnipeetava poolt taotluses märgitud väljasõidu eesmärke, kontrollida kinnipeetava poolt taotluses esitatud väljasõidul külastatavate isikute/asutuste andmete õigsust, mille põhjal teha lõplik otsustus. Tulenevalt VangS § 32 lg 7 lühiajalise väljasõidu aeg arvestatakse kinnipeetava karistusaja hulka. Seega peab olema ka väljasõidu ajal karistuse kandmine eesmärgistatud tegevus (lahendatakse töö-, õppimis-, eluaseme jm probleeme), mis aitab maandada kuritegelikust käitumisest tulenevaid riske ning seetõttu peab kinnipeetav taotluses olema põhjendanud väljasõidu vajalikkust. Vangistuse jooksul peab Vangla tagama kinnipeetava üle järelevalve ning kuna väljasõidu aeg kuulub karistusaja hulka, on ka väljasõidu jooksul kohustuslik järelevalve tagamine. Seda võimaldab vaid korrektselt täidetud väljasõiduplaan, mille abil on Vanglal võimalik tuvastada kinnipeetava liikumistrajektoor ja viibimiskohad. Puudulike andmetega esitatud väljasõiduplaan ei pruugi olla piisavalt motiveeritud, et veenduda väljasõidu eesmärgipärasuses, ning võimaldada Vanglal järelevalve tagamist kinnipeetava üle. 14.2 VangS § 32 lg-d 1, 2 sätestavad, et lühiajalise väljasõidu loa võib vanglateenistuse ametnik anda kahekümne üheks kalendripäevaks aastas. Seadus ei reguleeri, mis ajast täpsemalt lühiajaliste väljasõitude arvestust peetakse. Seega regulatsioon vajalik täpsustamaks, millist ajavahemikku Vangla lühiajaliste väljasõitude arvestamisel hindab. 35 14.3 Tulenevalt VangS § 32 lg 7 väljasõidukulud kannab kinnipeetav. Kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule lubamine reeglina sisaldab kinnipeetavale rahalisi kulutusi (nt transpordikulud, jms), et väljasõidu eesmärkide täiedviimine oleks tagatud peab kinnipeetaval olema piisavalt rahalisi vahendeid. VangS § 15 lg 1 kohaselt võtab vanglateenistus vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. Seega tuleb kinnipeetaval isikut tõendava dokumendi kasutamiseks esitada vastavasisuline taotlus. 14.4 VangS § 32 lg 41 kohaselt vanglateenistuse ametnik võib käskkirjaga määrata kohad, kus kinnipeetav võib või peab väljasõidul viibima, ning ajad, millal kinnipeetav on kohustatud või ei tohi määratud kohtades viibida, või tegevused, mis on väljasõidul välistatud või mida kinnipeetav on kohustatud tegema. Tulenevalt VangS § 32 lg 7 lühiajalise väljasõidu aeg arvestatakse kinnipeetava karistusaja hulka. Seega peab olema ka väljasõidu ajal karistuse kandmine eesmärgistatud tegevus (lahendatakse töö-, õppimis-, eluaseme jm probleeme), mis aitavad maandada kuritegelikust käitumisest tulenevaid riske. Vangla ülesanne on tagada ka kinnipeetava poolt väljasõidul viibimise ajal õiguskorra kaitse, mille tagamist kontrollitakse politsei või vanglateenistuse ametnike poolt. Kinnipeetav on kohustatud teavitama käskkirjas toodud vanglateenistuse ametnikku erakorralistest asjaoludest, väljasõiduplaani või asukoha muudatustest, kuna vanglateenistus peab olema muutustest teadlik, vältimaks olukorda, et vanglateenistusel puudub ülevaade kinnipeetava tegevusest ja asukohast. 14.5 Kuna tulenevalt VangS § 32 lg 7 loetakse väljasõidu aeg karistusaja hulka on isik viibides väljasõidul jätkuvalt kinnipeetava staatuses. VSKE § 64 1 keelab kinnipeetaval omada narkootilisi, psühhotroopseid ja muid uimastava või tugeva toimega aineid Vanglas. KarS § 330 kohaselt kinnipeetava poolt alkohoolse joogi või muu piiritust sisaldava aine valmistamine, omandamine, valdamine on keelatud ja karistatav kriminaalkorras. Samad piirangud kehtivad ka KarS § 331 kohaselt narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise juhul. 14.6 Väljasõidu ajal karistuse kandmine peab olema eesmärgistatud tegevus (lahendatakse töö-, õppimis, eluaseme jm probleeme), mis aitavad maandada kuritegelikust käitumisest tulenevaid riske. Samuti võib kinnipeetavale anda kaasa ka töölehe, mida ta on kohustatud täitma ning mis aitab kaasa väljasõidu eesmärkide saavutamisele. 14.7 Tulenevalt VSkE § 57 lg 1 on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. VSkE § 74 lg 1 kohaselt teeb kinnipeetav sisseoste vanglateenistuse kontrolli all. Kinnipeetava poolt väljasõidul soetatud esemed ei ole saadud vanglateenistuse kontrolli all, mistõttu pole need ka Vanglas lubatud. Kui kinnipeetaval on enda käes või kinnipeetavate isiklike asjade laos esemeid, mida ta ei soovi vanglas enam hoida, on võimalus väljasõidule minnes need asjad kaasa võtta, mida vanglasse peale väljasõitu enam ei lubata. 14.8 Kuna väljasõidu ajal karistuse kandmine peab olema tegevus, mis aitab maandada kuritegelikust käitumisest tulenevaid riske, siis hinnatakse lühiajaliselt väljasõidult tagasi tulles kinnipeetava ja inspektor-kontaktisiku koostöös selle eesmärgipärasust. 14.9- 14.10 Kinnipeetava erakorralise lühiajalise väljasõidu taotluse menetlemisel rakendatakse lühiajalise väljasõidu üldtingimusi VangS § 32 lg 5, VSkE § 79 lg4, § 80 lg 3, § 81 lg 2 toodud erisustega. Tulenevalt VangS § 32 lg 5 sätestatust abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral võib vanglateenistuse ametnik anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks. Vastavalt VSkE § 80 lg 3 sätestatule erakorralise perekondliku sündmuse puhul toimuva väljasõidu taotluse rahuldamine otsustatakse taotluse saamisest alates kolme tööpäeva jooksul. 15 Kinnipeetavate sisseostud 15.1 Sisseoste võimaldatakse teha vähemalt üks kord kuus. Üldjuhul võimaldab Vangla kinnipeetaval külastada kauplust kaks korda kuus. 36 15.2 Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool Vanglat. Sisseoste võib kinnipeetav ühes kuus teha Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära piires. Tervishoiutöötaja ettekirjutusel võidakse kinnipeetavale keelata teatud toiduainete ostmine täielikult või osaliselt, kui need võivad kahjustada kinnipeetava tervist. 15.3 Kaupluse külastamine toimub väljaspool vanglat, vangla korraldamisel. Kinnipeetavatel on lubatud külastada ainult vangla poolt eelnevalt kooskõlastatud kaubanduskeskust. Täpsem marsruut ning külastada lubatud kaubanduskeskused ja ajad määratakse käskkirjas ning märgitakse ära väljasõidutunnistusel. 15.4 Kinnipeetaval on õigus Vanglas kasutada elektriseadmeid, mis on tehase toodang, töökorras ning vastavad Eesti Vabariigis kehtestatud elektriseadmete standarditele. Tegemist on julgeolekuriski maandamisega, et elektriseadme kasutamise tõttu ei satuks ohtu Vangla turvalisus. Töökorras seade võimaldab selle ohutu kasutamise ning tagab Vangla elektrisüsteemi tõrgeteta töö. 15.5 Tegemist on julgeolekuriski maandamisega. Avatud pakendiga kauba kaasavõtmine on keelatud, kuna praktikas on esinenud juhtumeid, kus nendesse on peidetud keelatud esemeid. Seega on tulenevalt julgeoleku tagamise vajadusest põhjendatud avatud pakendiga kauba vanglasse kaasa võtmise keelamine. Samuti on nende läbiotsimine ajakulukas ja pärsib efektiivset töökorraldust. 15.6 Sularaha saamiseks või raha kandmiseks vanglasiseselt isikuarvelt kinnipeetava kasutuses olevale pangakaardile teeb kinnipeetav taotluse. Selleks, et vangla jõuaks taotlused õigeks ajaks menetletud, tuleb taotlused esitada hiljemalt 3 tööpäeva enne kaupluse külastamist. Sularaha väljastatakse ja ülekanne teostatakse enne kaupluse külastamist. 15.7 Kaupluse teenuse puudumise korral on Vangla vahendusel kinnipeetavatele võimalik tagada vaid esmaseid vajadusi rahuldavaid esemeid. Eesmärk on tagada kinnipeetavale võimalus suhelda oma lähedastega ja hoolitseda igapäevase hügieeni eest. 15.8 Riideesemed, jalatsid, vaba aja sisustamise vahendid ja muud elektriseadmed pannakse kirja kinnipeeturegistrisse ja kantakse kinnipeetava isiku asjade ühtsesse nimekirja. Elektriseade paigutatakse Lattu ning selle tuppa saamiseks tuleb vanglateenistuselt taotleda elektriseadme kasutamisluba. Pärast loa saamist paigaldab vanglateenistuse ametnik elektriseadmele vajalikud turvakleebised, mille unikaalne number seotakse elektriseadme soetanud kinnipeetavaga. 15.9 Kinnipeetaval on õigus tuua avavangla territooriumile poest ostetud kaupa (va vanglas keelatud esemed), kui tal on ette näidata kauba soetatamist tõendav poe ostutšekk. Juhul, kui kinnipeetaval ostutšekki ei ole, võetakse esemed ära. 15.10 Vastavalt VangS § 48 lg-le 1 võib kinnipeetav vanglas lubatud toiduaineid, hügieenitarbeid ja muid kaupu osta oma isikuarvel oleva raha eest. 15.11 Kinnipeetav võib kauplusest kaupu soetada üksnes enda tarbeks. Sarnaselt Kodukorra punktis 8.2.2. sätestatule ei või kauplusest soetatud kaupu teistele kinnipeetavatele võõrandada, saata või kasutada anda. Arvestades, et vangla toitlustab kinnipeetavaid kolm korda päevas ja kaupluse külastust võimaldatakse regulaarselt, puudub vajadus suurtes kogustes varude soetamiseks. 16 Õppimine, töötamine ja programmides osalemine 16.1 Taasühiskonnastavate tegevuste peamine rõhk vangistusajal on õppimisel ja töötamisel. Hariduse omandamist ja töökohustust Vanglas reguleerivad VangS §-d 34- 43. Hariduse omandamise ja töötamise eesmärgiks on suurendada kinnipeetava iseseisvat toimetulekuvõimet pärast karistuse kandmisest vabanemist. Haridustaseme tõstmine, tööharjumuse- ja oksuste omandamine ning säilitamine tagavad parema konkurentsivõime tööturul. Kinnipeetavaid suunatakse sotsiaalprogrammidesse, mille kestvus on lühiajalisem ning suunamine toimub vangistusaja teatud etappides olenevalt programmi eesmärgist (nt vabanemiseelne programm läbitakse vahetult enne vabanemist). Kõik sotsiaalprogrammid on loodud kindlate oskuste õpetamiseks, seega ei suunata isikut nendesse programmidesse, mis ei tulene individuaalsest täitmiskavast. Kuna sotsiaalprogrammide 37 kestvus on lühiajaline, ei peaks need segama põhihõivet so õppimist või töötamist. Usuliste vajaduste rahuldamine on oma olemuselt laiema tähendusega, kui vaid usutalituste läbiviimine. Kaplanid viivad läbi nõustamisi ja sotsiaalprogramme, mis aitavad kaasa isiku hoiakute kujundamisele, eneseanalüüsile ja eesmärkide seadmisele. 16.2 Kinnipeetava kohusetundlik suhtumine Vangla poolt pakutavatesse tegevustesse aitab kaasa töö- ja õppimisharjumuse tekkimisele ning annab kinnipeetavale võimaluse tõsta enda teadmisi ja kvalifikatsiooni. 16.3 Õppimine 16.3.1 Individuaalse täitmiskava alusel tagatakse igale kinnipeetavale individuaalne lähenemine ja plaan, milles nähakse ette erinevate tegevuste perioodid ja prioriteedid. See tagab iga kinnipeetava jaoks järjepidevuse hariduse omandamisel ja sealt tööhõivesse suundumisel. 16.3.2 Kuna kinnipeetavad paigutatakse avavanglasse eesmärgiga, harjutada neid iseseisvaks eluks, toimub ka nende hariduse omandamine väljaspool vanglat olevates õppeasutustes. 16.3.3 Hariduskorraldaja või inspektor-kontaktisik saab määratleda kinnipeetava haridustaseme ja eelnevad tööoskused ning vastavalt sellele anda nõu haridustee jätkamise osas. Samuti on konsultatsioon vajalik ülevaate saamiseks, millised on õppimisvõimalused ja milliseid dokumente on vaja õppima asumiseks koolile esitada. 16.3.4 Õppetöö sujuvamaks läbiviimiseks toimub hariduse omandamine kindlaks määratud koolis ning selle tunniplaani alusel. Selleks väljastatakse kinnipeetavale väljasõidutunnistus, mille alusel ta koolis viibib. 16.3.5 Õppetöö käigus tehakse erinevaid esemeid, mis tuleks kirja panna ka toas olevate esemete nimekirja. Samuti on osad valmistatud esemed keelatud Vanglas (nt savist tehtud nõud vms), mis tähendaks, et Vangla peaks iga kord hakkama valminud eset üle hindama, mis tähendaks suurt ressursikulu. Eeltoodust tulenevalt keelab Vangla koolis õppetöökäigus valmistatud esemete omandamise või omamise. 16.3.6 Kinnipeetavale antakse käskkirjaga koolis käimiseks luba, milles nähakse vangla julgeoleku tagamiseks ette lisakohustused ja piirangud. 16.4 Töötamine 16.4.1 Tulenevalt VangS § 38 lg 1 sätestatust kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kinnipeetavate kindlustamiseks tööga võib vanglateenistus rajada vangla territooriumil või väljaspool seda käitiseid, võimaldada kinnipeetavatel töötada väljaspool vanglat või rakendada neid vangla majandustöödel. Väljaspool vangla territooriumit töötamise eelduseks on kinnipeetava paiknemine avavanglas. 16.4.2 Kuna vangla sõlmib ettevõtetega koostöölepingud ning et taga sinna tööjõudu, siis lähtutakse ka kinnipeetavate tööhõive korraldamisel nende tööandjate tööjõuvajadused, kellega vanglal on sõlmitud alalised partnersidemed koostöölepingu näol. Kinnipeetav võib taotleda enda töölelubamist ka muu tööandja juurde, täites selleks nõuded, mis on kirjas kodukorra punktides 16.4.2.1 – 16.4.2.3. Avavanglasse on paigutatud need kinnipeetavad, kelle osas on Vangla hinnanud põgenemisohu väheseks. Lubades avavanglasse paigutatud kinnipeetava tööle väljaspool Vangla territooriumi on Vangla ennekõike veendunud, et kinnipeetav suudab ja saab väljaspool Vanglat iseseisvalt ning ilma pideva järelevalveta hakkama. 16.4.3 Töögraafiku eesmärk on ennekõike töö planeerimine vastavalt Vangla ja tööandja vajadusele. Lisaks annab töögraafiku järgimine võimaluse planeerida ka vanglateenistuse ametnikel oma ressurssi, samuti hallata teavet kinnipeetavate asukohast ja ajakasutusest. Vangla majandustöödel töötavate 38 kinnipeetavate tööaja arvestuse eesmärk on tagada kinnipeetavale töötasu vastavalt reaalselt töötatud ajale. 16.4.4 Nimetatud esemed lubatakse kaasa võtta kuna töökohal on pesemiseks mõeldud ruumid, mistõttu on sellise erisuse lubamine otstarbekas. Lisaks soodustab selline lahendus kinnipeetavate parema ja efektiivsema hügieeni tagamise. Samuti on lubatud kaasa võtta sigarette. Julgeoleku tagamiseks ning tõhusa läbiotsimise läbiviimseks ei ole kinnipeetaval vanglasse tagasi saabudes lubatud kaasa tuua hügieenitarbeid, toiduaineid ega sigarette. 16.4.5 VangS § 41 lg 3 kohaselt kannab tööandja kinnipeetava töötamisel väljaspool vanglat kinnipeetava töötasu vanglateenistuse arveldusarvele. 16.4.6 Kinnipeetav lubatakse tööle käskkirja alusel, milles nähakse ette tööl käimisega seonduvad piirangud ning kohustused. 16.4.7 Avavangla peab soodustama tegevusi, mis on vajalikud väljaspool vanglat tegutsemisel, et tekiks harjumus käituda samal viisil ka pärast vanglast vabanemist. Vastava sätte kodukorda lisamine on vajalik, et kinnipeetavad käituksid kohusetundlikult ning teavitaksid oma tööandjat iseseisvalt, kui neil ei ole võimalik õigeks ajaks tööle jõuda. (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) 16.5 Taasühiskonnastavad tegevused (Muudetud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 16.5.1 Taasühiskonnastavaid tegevusi viiakse läbi kinnipeetavaga juhtumipõhiselt, aluseks on riskihindamine ja individuaalne täitmiskava või muu suunamine inspektor-kontaktisiku poolt (näiteks alla aastast vangistust kandvate kinnipeetavate puhul, kellele individuaalset täitmiskava ei koostata). Juhtumipõhine töökorraldus tagab selle, et kinnipeetavale tagatakse täpselt nende riske maandavaid tegevusi. (Muudetud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 16.5.2 Eesmärk on tagada efektiivne töö kinnipeetavaga nii individuaalselt kui ka grupitööna, mistõttu on mõistlik kinnipeetav, kes selle täitmist takistab, teatud ajaks või lõplikult tegevusest eemaldada. 17 Kehakultuuriga tegelemine, huvitegevus, raamatukogu kasutamine ning muud vaba aja veetmise võimalused 17.1 Kehakultuuriga tegelemine 17.1.1 Kinnipeetavate kehakultuuriga tegelemine seisneb eelkõige aeroobsetes tegevustes (jooksmine, pallimängud, harjutuste sooritamine erinevatele lihasgruppidele jms). Kinnipeetava hea tervislik seisund on üks eeldusi pärast Vanglast vabanemist tööturule naasmiseks ja taaslõimumiseks ühiskonda. 17.1.2 Avavanglas paiknevatel kinnipeetaval võimaldatakse Vangla tegeleda kehakultuuriga õues olevatel spordirajatistel või selleks määratud kohas siseruumides. Avavanglas kehakultuuriga tegelemisel on võimalik harrastada aeroobseid tegevusi (näiteks kõndimine, harjutuste sooritamine erinevatele lihasgruppidele, jms). Väljakul on võimalik harrastada meeskondlike sportmänge (näiteks korvpall jms). Vanglas on kehakultuuriga tegelemise eesmärgiks kinnipeetava füüsise säilitamine, mitte tegelemine saavutusspordiga. 17.1.3 Kehakultuuriga tegelemise vahendite kasutamine eesmärgipäraselt ja heaperemehelikult aitab hoida ära kinnipeetavate vigastamist või spordivahendite lõhkumist. 17.1.4 Kinnipeetava poolt kehakultuuriga tegelemise alal toime pandud distsipliinirikkumise tõttu on vanglateenistuse ametnikul õigus lõpetada kehakultuuriga tegelemine, kuna ohtu võib sattuda Vangla julgeolek. 17.1.5 Kinnipeetav vastutab oma tegevuse eest ka kehakultuuriga tegelemisel ning ei tohi tekitada olukorda, kus ohtu satuks tema enda või teiste isikute elu või tervis. Kui kinnipeetav on kehakultuuriga tegelemise 39 käigus viga saanud tuleb koheselt teavitada vanglateenistuse ametnikku, et korraldada vigastatud kinnipeetavale vajadusel võimalikult kiiresti tervishoiutöötaja iabi. 17.1.6 Avavangla õuealal kehakultuuriga tegeledes võib kinnipeetaval tekkida janu ja vajadus vett juua. Janu kustutamiseks lubatakse kinnipeetavalt õuealale kaasa võtta 1 plastikust pudel mahutavusega kuni 1,5 liitrit joogivett. Vältimaks keelatud ainete sattumist tubadesse ja prügi sattumist õuealale on mõistlik, et kinnipeetav siseneb õuealalt siseruumidesse ainult tühja plastikust pudeliga. 17.2 Raamatukogu kasutamine ja raadio ja telesaadete jälgimine 17.2.1 Raamatukoguteenuse pakkumine Vanglas tagab kinnipeetava arenguks vajaliku informatsiooni kättesaadavuse, soodustab haridustaseme ja üldise harituse tõusu. 17.2.2 Vajalik ennekõike selleks, et kinnipeetavatel oleks ühtne arusaam raamatute laenutamise korrast ja võimalustest. 17.2.3 Antud sätte eesmärk on tagada see, et raamatu laenutanud isikul lasuks ainuvastutus raamatu säilimise ja kasutamise eest. Samuti on nii tagatud teave selle kohta, millised on tagajärjed, kui raamatut ebasihipäraselt kasutatakse. Edasilaenutamise puhul oleks kasutajaid rohkem ning Vanglal puuduks reaalne ülevaade, kes raamatut konkreetsel hetkel haldab. 17.2.4 Kaks nädalat on mõistlik aeg maksimaalselt laenutatud teavikute läbilugemiseks või -töötamiseks ning vajadusel uute võtmiseks. Teaviku tagastamise tähtaja pikendamise piirangu seadmise eesmärk on ennekõike see, et üks kinnipeetav ei hoiaks liiga kaua raamatuid enda käes ning teistel kinnipeetavatel oleks mõistliku aja möödudes neid siiski võimalik laenutada. 17.2.5 Koolis õppivad kinnipeetavad on eelisjärjekorda seatud, kuna nende õppetegevus eeldab ennekõike teatud perioodi või aega, iseseisvalt õppija saab oma õppimiskulgu vabamalt määratleda. Tähtaja seadmine kursuse või semestri kaupa tagab selle, et kinnipeetav kogu õppe vältel saaks vajaliku materjaliga tutvuda. 17.2.6 Eesmärk on tõsta kinnipeetavate vastutust teavikute hoidmisel ja sätestada sanktsioonid nende rikkumiste korral. 17.2.7 Selliselt on tagatud see, et raamatud oleksid kinnipeetava, kes need laenas, valduses. Vastasel juhul ei ole Vanglal ülevaadet, kus Vangla vara asub. 17.2.8 Eesmärk on tagada olukord, et Vangla vara jääks Vangla territooriumile ning ei satuks võõraste isikute valdusesse. 17.2.9 Kinnipeetavatel on võimalik jälgida telesaateid ja kuulata raadiosaateid isiklike tehnikavahendite vahendusel. Samuti on vangla paigaldanud vastava tehnika ka üldkasutatavatesse ruumidesse. 17.2.10 Punkti eesmärk on selgitada, et seadmed tuleb pärast kasutamist välja lülitada. 17.3 Huvitegevus 17.3.1 Huvitegevuse sisuks on huvist lähtuv juhendatud tegevus, et omandada teadmisi ja oskusi. Läbi huvihariduse arenevad olulised isikuomadused nagu töökus, sihikindlus, saavutusvajadus, vastutus- ja kohusetunne. 17.3.2 Kuna tegemist on tihtipeale ohtlike ja kinnipeetavale igapäevaselt kasutamiseks mõeldud keelatud esemetega, on põhjendatud nende esemete ainult huvitegevuse ruumides kasutamine. Lisaks on tegemist Vangla varaga, mis peab asuma kohas, kuhu Vangla on nende kasutamise ette näinud. 40 17.3.3 Huvitegevuse vahendid on Vangla vara ning kinnipeetav asudes huviringi, peab sellega arvestama, et valminud produktide kaasaviimine ei ole võimalik. Huvitegevuse eesmärk on ennekõike käelise tegevuse arendamine. 18 Usuvabaduse tagamine (Muudetud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 18.1 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 40 on igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Vastavalt VangS § 62 sätestatule tagab vanglateenistus kinnipeetavale usuliste vajaduste rahuldamise. Vastavalt kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) § 9 lg 1 sätestatule kinnipidamisasutustes viibijal on õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, vanglas kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute õigusi.17.09.2020 kiitis heaks Eesti Kirikute Nõukogu usuvabaduse miinimumstandardid vanglates, mis täpsustab kinnipeetavatele tagatavate usuvabaduse tagavate nõuete ja meetmete miinimumi. (Muudetud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 18.2 KiKoS § 9 lg 2 sätestab, et jumalateenistusi ja usulisi talitusi ravi-, õppe- ja hoolekandeasutustes korraldab usuline ühendus omaniku või asutuse juhi, kinnipidamisasutustes vangla direktori, kaitseväes struktuuriüksuse ülema ning Kaitseliidus maleva pealiku loal. 18.3 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 40 on igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Vastavalt VangS § 62 sätestatule tagab vanglateenistus kinnipeetavale usuliste vajaduste rahuldamise. Vastavalt kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) § 9 lg 1 sätestatule kinnipidamisasutustes viibijal on õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, vanglas kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute õigusi. 18.4 Kaplan vestleb eelnevalt kinnipeetavaga, selgitamaks välja tema usulised vajadused ja kas isik on motiveeritud osalema jumalateenistusel jt religioossetel üritustel. 18.5 Kui kinnipeetav soovib individuaalset nõustamist või ärakuulamist kaplani poolt, on tal selleks Vangla poolt ka võimalus tagatud. Kaplan, vastavalt oma hinnangule ja töökorraldusele, organiseerib kinnipeetavale vajadusel individuaalse vastuvõtu. 18.6 Vangla tagab oma võimaluse piires kinnipeetavale, olenemata tema usutunnistusest, vajadusel kohtuda sama religiooni esindajaga, arvestades KiKoS § 9 lg 1 sätestatud erisusi. 18.7 Usulise sümboolika väljastamise vajaduse kinnipeetavale otsustab vangla kaplan. Kinnipeetavale vangla poolt väljastatud usulise sümboolika üle peab vangla arvestust. Pühapiltide arvu piiramine on põhjendatud ja vajalik, kuna nende liigne kogus raskendab oluliselt järelevalve toimingute teostamist, nimelt toa visuaalset kontrolli ja läbiotsimist. Piirang ei ole ebamõistlik, kuna maksimaalselt 3 pühapilti (Jumalaema, Jeesus Kristus, üks kaitsepühak) on piisav kogus usuliste toimingute tegemiseks ja suurem hulk pühapilte võib mõjuda häirivamalt ilma usulise orientatsioonita või teise usulise orientatsiooniga kinnipeetavatele. Tegemist on võrdse kohtlemise ja tasakaalu tagamisega usuvabaduse rakendamisel. Usulise sümboolika väljastamise vajaduse kinnipeetavale otsustab vangla kaplan. Kinnipeetavale on võimalik saata vanglasse religioosset sümboolikat maksikirjaga. Maksikirjaga saadetud religioosne sümboolika peab vastama kodukorras sätestatud tingimustele ning kätte andmine toimub kaplani loal. (Muudetud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 18.8 Eesmärk on, et kinnipeetavad ei kasutaks religioosset sümboolikat mitte usutava kohaselt ja teisi kinnipeetavaid ja vanglateenistujaid häirides. Näiteks palvehelmeid võib kinnipeetav kasutada oma toas, elusektsioonis, jalutades ja kabelis, mitte aga olles koolis, sotsiaalprogrammis või osaledes mõnes muus vangla poolt organiseeritud tegevuses. 41 19 Meditsiiniline teenindamine 19.1 Alus tuleneb VangS § 49 sätestatust, mille kohaselt tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoiuteenust vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Kinnipeetavale tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu. Seega,kõik nõuded kinnipeetavate ravi kvaliteedile lähtuvad samadest alustest, mis vabaduses viibivatele isikutele. Tulenevalt põhiseaduse § 28 on kinnipeetaval õigus tervise kaitsele. Samas, aga lasub ka kinnipeetaval vastutus enda tervise eest hoolitsemisel, tugevdades organismi ja ennetades haiguste teket (mitte suitsetamine, regulaarne kergem füüsiline koormus töötamise või sportimise näol, isikliku hügieeni pidamine, toa korrashoid, igapäevane värskes õhus viibimine, ettenähtud raviskeemi korrektne täitmine jms). LTKH KMO tegevust litsentseerib ja teostab järelevalvet Terviseamet. 19.2 Tulenevalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 2 lg.1-st on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise-seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. TTKS § 3 lg 1 kohaselt on tervishoiutöötajad: arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis ning sama seaduse § 3 lg 2 kohaselt võib tervishoiutöötaja osutada tervishoiuteenuseid omandatud eriala piirides, mille kohta talle on väljastatud Terviseameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta. Terviseamet on väljastanud Tallinna Vanglale tegevusloa, mis hõlmab järgmisi ambulatoorse arstiabi teenuseid: peremeditsiiniteenus, psühhiaatriateenus, infektsioonhaiguste teenus, hambaraviteenus, radioloogiateenus, günekoloogiateenus, oftalmoloogiateenus, neuroloogiateenus, üldkirurgiateenus, dermatoveneroloogiateenus, uroloogiateenus ja hooldusraviteenus. Teenuse maht sõltub eelarvelistest vahenditest. Kui kinnipeetava tervislik seisund vajab tervishoiuteenust, milleks puudub vanglal tegevusluba või vastav meditsiinitehnika, siis suunab LTKH KMO ta tervishoiuteenuse osutaja juurde kel on vastav tegevusluba ja kellega on sõlmitud leping. Plaanilise tegevuse juures lähtutakse eelarvelistest vahenditest ja eesmärkide prioriteetsusest. Erakorralise seisundi puhul lähtutakse vaid kinnipeetava tervislikust seisundist. 19.2.1 Kinnipeetavate registreerumisel järjekorda lähtutakse probleemi tõsidusest ja erakorralisusest, st kohest sekkumist vajavate probleemide korral kutsutakse kinnipeetav vastuvõtule esimesel võimalusel, plaaniliste uuringute või konsultatsioonide korral asetab tervishoiutöötaja kinnipeetava järjekorda. See tagab töö sujuvuse, ei kuhju kinnipeetavad ühele vastuvõtule, samas erakorralist sekkumist vajavad seisundid lahendatakse koheselt, välistades ohtu püsiva tervisekahjustuse tekkeks või surmaks. Kinnipeetav avaldab oma soovi tervishoiutöötaja vastuvõtuks vanglateenistuse ametnikule, kes teavitab meditsiiniosakonda vastavalt probleemi sisule ja sellest lähtuvale vanglasisesele töökorraldusele. Kinnipeetav võib ta avaldada soovi tervishoiutöötaja vastuvõtule ilma selgitusteta. Sellisel juhul läheb ta üldjärjekorra lõppu. (Muudetud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 19.3 Vastavalt VangS § 133 on vanglaametnik kohustatud vangla direktorile või kõrgemale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esilekerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Kinnipeetava haigestumisest, vigastusest või mürgistusest on vanglaametnik kohustatud viivitamata informeerima tervishoiutöötajat. Haigestumine on äkki tekkinud terviseseisundi muutus, mis vajab kohest sekkumist. Vältimatut abi vajavad seisundid-olukorrad, kus 24 tunni jooksul meditsiiniabi andmata jätmisel võib tekkida püsiv terviseseisundi halvenemine või surm. 19.4 Kui kinnipeetav esitab tervishoiuteenuse osutajale oma tervise kohta valeandmeid, siis ei ole võimalik isikule panna õiget diagnoosi ning määrata vastavat ravi. Tagajärjeks võib olla vale ravi määramine ja see võib osutuda eluohtlikuks. 19.5 Üldjuhul annab vangla kinnipeetavale talle määratud ravimid iseseisvaks manustamiseks. Nii ei pea kinnipeetavad ravimeid manustama ainult loenduse ajal, vaid saavad seda teha paindlikumalt, näiteks enne sööki või vahetult enne magamaminekut. Arvestades, et kinnipeetavad jätkavad enamast vabaduses neile vanglas määratud raviskeemidega, on otstarbekas tõsta juba vanglas viibides kinnipeetavate vastustust määratud ravi efektiivsuse eest. Iseseisvaks manustamiseks ei anta kinnipeetavatele narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite nimekirja kuuluvad ravimid. Samuti ei anta ravimeid iseseisvaks manustamiseks juhul, kui ravim on kinnipeetavale hädavajalik, kuid vanglal tekib 42 ravimi ebaõige manustamise või väärkasutuse kahtlus. Ravimid määratakse ja jagatakse LTKH KMO poolt ravimipinalitesse, mistõttu on väga täpselt teada kes, millal ja millist ravimit peab manustama. Ravimi esmakordsel määramisel selgitab meditsiinitöötaja kinnipeetavale mis ravimiga on tegemist, milline on tema oodatav ravitoime, millised on võimalikud kõrvaltoimed ja kuidas ravimit võetakse. Seega ei ole ravimite manustamise juures vajalik meditsiinitöötaja kaasamine. Samamoodi manustavad ravimeid kodustes tingimustes kõik inimesed. Eelduseks on, et ravi vajav inimene on huvitatud tervenemisest ja jälgib täpselt talle antud juhiseid. LTKH KMO poolt ettenähtud raviskeemi järgimine on väga oluline paranemise protsessi osa. Kui kinnipeetav ei järgi raviskeemi võib see kaasa tuua haiguse ägenemise, ravimi suhtes resistentsuse tekke ning raskemate haiguste puhul ka eluohtliku seisundi. Samuti on väga oluline koheselt teavitada LTKH KMO-d, kui tervishoiutöötaja poolt ettenähtud ravimid ei sobi, tekkivad kõrvalnähud vms ning tekib vajadus raviskeemi muutmiseks. Kui kinnipeetav ei järgi raviskeemi või keeldub ravimite kohesest manustamisest vanglateenistuse ametniku juuresolekul, siis kaalub LTKH KMO ravi lõpetamist, kuna sunniviisiliselt ei ole õigust isikut ravida v.a juhul, kui tegemist on eluohtliku seisundi ning erakorralise meditsiiniabi osutamisega ning isik ei ole ise võimeline enda ravimise üle otsustama. Kõiki ravimeid ei või, tulenedes nende farmakodünaamikast ja farmakokineetikast, purustada kuivõrd selle häirumisel võib ravim osutada mitte oodatud toimet. Seetõttu on LTKH KMO-l õigus otsustada ravimite, mis ei kuulu narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite nimekirja, purustatud või lahustatud kujul andmise vajaduse sõltuvalt konkreetsest ravijuhust. Kui esineb kahtlus, et ravimeid manustatakse ebaõigelt, on LTKH KMO-l õigus otsustada ravimi andmine viisil, mis võimaldab ravimi manustamise üle paremat järelevalvet. Vedeliku kujul olevat ravimit on täpsem ja lihtsam doseerida, samuti on kinnipeetaval raskem ravirežiimi rikkuda. 19.5.1 Vangla väljastab kinnipeetavale talle määratud ravimi(d) kindlaksmääratud perioodiks (umbes nädalaks). Ravimid pannakse doosi kaupa ravimipinalisse, millest kinnipeetav peab ise võtma vajaliku annuse ravimit ja manustama selle õigeaegselt. Tühja ravimipinali tagastab kinnipeetav LTKH KMOle, kust saab vastu täidetud ravimipinali uueks perioodiks. Kui kinnipeetavale määratakse uus ravim, siis lisab meditsiiniõde kinnipeetava juuresolekul uued ravimid pinalisse ja märgib sellele täiendava raviskeemi. Selline töökorraldus välistab olukorra, kus kinnipeetav paneb ise ravimid valesti pinalisse ja neid ebaõigesti manustab. 19.5.2. Ravimipinalile kantakse kinnipeetava nimi, toa number ja raviskeem põhjusel, et oleks võimalik tuvastada kellele ja millal on ravim(id) väljastatud ning kuidas ravimit võtma peab. Väljaspool vanglat töötaval kinnipeetaval peab olema võimalus talle määratud ravim(id) näidustatud koguses kaasa võtta. Kinnipeetav on ise kohustatud jälgima, et vastav ravimi(te) kogus oleks tal kaasaskantavas ravimitopsis olemas. 19.5.3 Lisaks ravimitele väljastatakse kinnipeetavale iseseisvaks manustamiseks ka talle tervishoiutöötaja poolt näidustatud vitamiinipreparaadid ja toidulisandid. Vitamiinipreparaadid ja toidulisandid väljastatakse originaalpakendis, millele märgitakse kinnipeetava nimi, toa number ja soovitatav annustamisskeem, et oleks tuvastatav, kellele need väljastatud on ning kuidas neid võtma peab. 19.5.4 Ravi tulemuslikkuse saavutamiseks on tähtis, et kinnipeetav järgiks LTKH KMO poolt ette nähtud juhiseid. Vastasel juhul võib haigus ägeneda või tuua kaasa eluohtliku olukorra. Kui kinnipeetav peab ravimit võtma tavapärasest erinevalt, näiteks tingimata enne või pärast sööki või rohkem kui kolm korda päevas, siis selgitab LTKH KMO kinnipeetavale ravimi võtmise tingimusi. 19.5.5 Kaitsmaks vangla julgeolekut ja sisekorda ning vanglas viibivate isikute elu ja tervist, võib loetletud asjaolude ilmnemisel kehtestada kinnipeetavale väljastatud ravimite manustamine viisil, mis ei sea ohtu kinnipeetava tervist ega põhjusta ravimi manustamise viibimist, kuid välistab kinnipeetavale või teistele isikutele vigastuse või infitseerumisohu tekke. 19.6 Ravimid väljastatakse vaid plastiktopsides, vältimaks teravate servadega või purunemisohtlikke materjale, millega kinnipeetaval on võimalik end tahtlikult või tahtmatult vigastada. Ravimtopsile kantakse kinnipeetava nimi, toa number ja väljastamise kuupäev põhjusel, et oleks võimalik tuvastada kellele ja millal on ravim väljastatud. 43 19.7 Glükomeetri testribade arvuline piiratus on vajalik eelarveliste vahendite tasakaalus püsimiseks. Süstlanõelu vahetatakse õe poolt vastavalt vajadusele üks -ühele st. uued vanade vastu (st. andes nt 2 nõela, annab kinnipeetav õele vastu 2 kasutatud nõela). Seega võib toas olla sõltuvalt päevas tehtavate süstete arvust maksimum arv nõelu. Nõelte vahetamiseks tuleb kinnipeetav avatud sektori korral trellukse juurde, kinnises sektoris toimub nõelte vahetamine läbi luugi. Toas võib olla vaid 1 insuliini pliiatssüstal ühe toimeaine kohta, kuivõrd tagavarasüstlad vajavad säilitamist külmiku temperatuuril. Lantsetinõelu vahetab õde vastavalt vajadusele, üks ühele uued vanade vastu, st andes nt 10 lantsetinõela, annab kinnipeetav vastu 10 kasutatud nõela. 19.7.1 Pliiatssüstal, süstlanõelad ja lantsetinõelad on teravad torkavad vahendid ja võivad potentsiaalselt olla infitseerunud, ravimi vale kasutuse korral ka ohtlikud, viies veresuhkru taseme liialt madalale. Seetõttu tuleb välistada nende vahendite sattumine valedesse kätesse. Tervishoiutöötaja selgitab kinnipeetavale talle määratud ravirežiimi tagamaks ravimi korrektne doseerimine ja õigeaegne manustamine. Kaitsmaks vangla julgeolekut ja sisekorda ning vanglas viibivate isikute elu ja tervist, võib loetletud asjaolude ilmnemisel kehtestada diabeedihaigele kinnipeetavale väljastatud ravimite manustamine või tarvikute kasutamise piiramine viisil, mis ei sea ohtu diabeedihaige kinnipeetava tervist ega põhjusta ravimi manustamise viibimist, kuid välistab diabeedihaigele kinnipeetavale või teistele isikutele vigastuse või infitseerumisohu tekke. 19.8 Ravist keeldumise fikseerimine on vajalik, kuna sellisel juhul vastutab kinnipeetav oma edaspidise tervisliku seisundi eest ise. Vanglal puudub õigus kinnipeetavat sunniviisiliselt ravida, va juhul, kui on tegemist eluohtliku seisundiga. 19.9 Kinnipeetaval on keelatud: 19.9.1 tarvitada retseptiravimeid ilma tervishoiutöötaja ettekirjutuseta, jätta ettenähtud ajal tarvitamata tervishoiutöötaja poolt määratud ja/või muu vanglateenistuja poolt antud ravimid (kaasa arvatud käsimüügiravimid) ja omada ravimeid toas, välja arvatud LTKH KMO poolt plastikust topsides väljastatud tablettidest erinevas vormis ja vastavalt markeeritud ravimid - Justiitsministri 01.10.2011 määrusega „Järelevalve korraldus vanglas“ § 38 lg 1 kohaselt vanglateenistuse ametnikud jagavad kinnipeetavatele ravimeid, järgides vangla tervishoiutöötaja poolt ettenähtud kogust ja aega, sama § lg 2 kohaselt psühhotroopsete ja narkootiliste ravimite jagamise juures peab viibima tervishoiutöötaja. Ravirežiimist kinnipidamine on tulemi saavutamiseks äärmiselt oluline, ravimite kontrollimatu tarvitamine võib kaasa tuua fataalseid tagajärgi. Ravimite tarvitamine peab täitma vaid tervenemise eesmärki. 19.9.2 omaalgatuslikult ja ilma tervishoiutöötaja ettekirjutuseta ennast augustada, rõngastada, midagi lisada, midagi ära võtta jne .- omaalgatuslik augustamine rõngastamine jne on vanglas keelatud ja ohustab kinnipeetavate ja teiste vanglas viibivate isikute tervist, sest seeläbi võivad hakata levima erinevad nakkushaigused (HIV, hepatiit jm vere teel levivad haigused). Tätoveeringu (märgi) eemaldamine on raskendatud tegevus ja võib kahjustada isiku tervist jäädavalt. Tegemist võib olla ka ühe enesevigastamise meetodiga. Selliste tegevuste käigus on infektsioonide tekke oht väga kõrge. Kinnipeetav ei tohi omaalgatuslikult oma keha moondada, augustada, samuti ei tohi lasta teha seda teistel. 19.9.3 kaitsmaks vangla julgeolekut ja sisekorda ning vanglas viibivate isikute elu ja tervist, peab vangla olema teadlik, kus kinnipeetavale iseseisvaks manustamiseks väljastatud ravimid, vitamiinipreparaadid ja toidulisandid asuvad. Kui kinnipeetav ei järgi kohustust hoida ravimeid ja muid preparaate talle määratud kapis, siis on vanglal õigus üldise julgeoleku tagamiseks need ära võtta. 19.9.4 Ravimid on määratud vastavalt inimese tervislikule seisundile, mistõttu ei või teised isikud neid ilma ettekirjutuseta võtta. Ettekirjutuseta ravimite võtmine võib kaasa tuua eluohtlikke ravimmürgistusi. Vangla on kohustatud kaitsma kinnipeetavate elu ja tervist, samuti peab vangla tagama üldise julgeoleku. Seetõttu on keelatud kinnipeetavate vahel ravimite edasiandmine. 44 20 Ametnike vastuvõtt 20.1 Avavangla ametnikud võtavad kinnipeetavaid vastu põhjendatud taotluste alusel, kus on kirjas küsimus/probleem ning põhjendused. Selle tulemusel saavad ametnikud efektiivsemalt lahendada kinnipeetavate küsimusi ning valmistada keerukamad vastused ette enne kinnipeetava vastuvõttu. 21 Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristuste täideviimine 21.1 Käesolevas punktis on selgitatud, millist eesmärki teenib distsiplinaarmenetlus. Distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo kiire ja täielik avastamine, süüdlase ja süüteo põhjuste väljaselgitamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine. Distsiplinaarmenetluse ajendiks on dokument, mis sisaldab andmeid distsiplinaarsüüteo kohta. Vanglas algatatakse distsiplinaarmenetlus siis, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused, mis on fikseeritud ettekandena 21.2 Distsiplinaarsüüteoks loetakse süülist tegu, mis seisneb õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmises või mitte nõuetekohases täitmises.. VangS § 63 ja § 100 kohaselt on vanglateenistusel õigus vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetava suhtes distsiplinaarkaristusi. 21.3 VangS § 38 lg 22 kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ (edaspidi Kord) § 5 lg 2 punkti 8 kohaselt peatub kinnipeetava töökohustus distsiplinaarkaristusena kuni üheks kuuks töölt eemaldamisel. Tulenevalt VangS § 65 sätestatule pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Kui aga kinnipeetavale on määratud karistuseks töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, arvestatakse karistuse algust hetkest, kui kinnipeetav reaalselt töölt eemaldatakse. VangS § 63 lg 1 p 11 alusel võib kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada isikliku elektriseadme kasutamise keelamisega kuni 45 ööpäevaks. Karistuse algust arvestatakse hetkest, kui isiklik elektriseade on toast eemaldatud ja kinnipeetav ei saa seda kasutada. 21.4 Kartserikaristuse kandmiseks teise tuppa või osakonda paigutatud kinnipeetav on kohustatud kaasa võtma kõik temale kuuluvad esemed. Kinnipeetava juures toas olnud isiklikud asjad antakse lattu ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Vangla ei taga , et kinnipeetav paigutatakse tagasi eluosakonda või tuppa, kust ta kartserikaristust kandma suundus ning vangla ei vastuta kinnipeetava poolt endisesse tuppa või eluosakonda jäetud esemete eest. Leitud esemetega, mille omanikku ei suudeta tuvastada, toimitakse vangistus reguleerivate õigusaktide alusel. 22 Ümberpaigutamine ja vanglast vabastamine 22.1 Vanglast vabastamine toimub kinnipeetava vanglast vabastamise korra alusel. Kinnipeetava vanglast vabastamise korras on sätestatud Vangla toimingud, milliseid on vajalik teostada kinnipeetava Vanglast vabastamise ettevalmistamisel ja vabastamisel. 22.2 Ümberpaigutamine toimub täitmisplaani alusel. 22.3 Kinnipeetaval lasub kohustus vahetult enne vabanemist või ümberpaigutamist teise Vanglasse või avavanglast kinnisesse vanglasse, tagastada Vanglale tema kasutuses olnud vangla vara. Vangla vara tagastamise fikseerib vanglateenistuse ametnik. Kinnipeetav on kohustatud enne Vanglast vabanemist või ümberpaigutamist teise Vanglasse panema kokku toas olevad kõik temale kuuluvad isiklikud asjad ja need kaasa võtma. 22.4 Tulenevalt VangS § 75 lg 3 vabastamisel tagastatakse kinnipeetavale vanglateenistuse hoiul olnud esemed ja dokumendid ning isiklikud riided. Kui isiklikud riided puuduvad või ei vasta aastaajale, antakse vabastatavale riided vanglateenistuse poolt tasuta. Vastavalt VSkE § 64 lg 1 ja 6 sätestatule 45 Kui kinnipeetav vanglast vabastatakse, tagastatakse talle hoiul olevad asjad, mida kinnipeetav allkirjaga kinnitab. 22.5 Kui kinnipeetaval puuduvad Vanglast vabastamisel isiklikud riided või need ei vasta aastaajale, siis ta esitab vähemalt 2 nädalat enne vabanemise kuupäeva Vanglale taotluse, milles ta taotleb humanitaarkorras riiete saamist. Esitatud taotluse alusel annab Vangla kinnipeetava vabanemise päeval humanitaarkorras riided ning võimalusel antakse need tasuta. 22.6 Vabastatava isiku tuvastamist teostab Vangla lähtudes kinnipeetava vanglast vabastamise korra § 19st kinnipeetavalt küsitakse tema eluloolisi andmeid ning tema vastuseid võrreldakse vabastamisõiendi ja isikliku toimiku andmetega. Isiklikus toimikusolevaid fotosid ja eritunnuste kirjeldusi võrreldakse kinnipeetavaga. Justiitsministri 25.01.2001 määruse nr 11 Kinnipeetava vanglast vabastamise korra § 11 kohaselt kui isik vanglast vabastatakse, antakse talle kaasa vanglast vabastamise õiend. Vabastamise õiendile kantakse õiendi väljaandnud vangla nimetus, õiendi number, kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, kinnipeetava sünniaeg või isikukood, kinnipeetava foto, kinnipeetava allkiri, õiendi väljaandmise kuupäev, õiendi kehtivusaeg kinnipidamise algus ja lõpp, õiendi väljaandja ees- ja perekonnanimi, õiendi väljaandja ametinimetus, õiendi väljaandja allkiri. Vabastamisõiend kehtib kuue kuu jooksul väljaandmisest arvates ning kehtivuse lõpptähtpäev märgitakse vabastamisõiendile. Kinnipeetav kinnitab isiklike dokumentide sh ka vabastamisõiendi kättesaamist oma allkirjaga isikliku toimiku tagumise kaane siseküljel. 22.7 Vastavalt VangS § 75 lg 4 sätestatule vabastamisel makstakse kinnipeetavale välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha. Kui kinnipeetava isikuarvelt väljamakstav summa on väiksem toetuse määrast, siis makstakse kinnipeetavale ühekordset toetust kehtestatud määra ja isikuarvelt väljamakstava summa vahe ulatuses. Väljamakstava toetuse määr on sätestatud Justiitsministri 25.01.2001 määruse nr 11 Kinnipeetava vanglast vabastamise korra § 231. 22.8 VSkE § 9¹ lg 1 kohaselt peetakse kinnipeetava kohta Vanglas tervisekaarti ning kui kinnipeetav avaldab soovi saada kätte vabanemisel tervisekaardi koopiat või haigusloo väljavõtet, siis esitab ta taotluse kooskõlas avaliku teabe seaduses sätestatuga. Nimetatud väljavõte edastatakse isikule vahetult enne vanglast lahkumist kinnises ümbrikus allkirja vastu delikaatsete isikuandmete kaitseks. 22.9 Vastavalt Justiitsministri 25.01.2001 määruse nr 11 Kinnipeetava vanglast vabastamise korra § 27 sätestatule kohtusaalis vabastatud kinnipeetavale annab tema soovil tagantjärele vabastamisõiendi asutus, kus kinnipeetav vahetult enne vabastamist viibis. Vanglateenistuse ametnik korraldab vabastatud isikule Vanglas hoiul olnud asjade, vanglasisesel isikuarvel olnud raha, väärisesemete ja dokumentide üle andmise Vangla pääslas E-N kell 08:30 kuni 16:30 ja R kell 08:30 kuni 15:30. Asjade kätte saamist kinnitab vabanenud isik enda allkirjaga. Punkti eesmärk on viia kinnipeetavateni teave, kuidas käituda kui nad väljaspool vanglat s.t kohtusaalist, prokuratuurist vabastatakse ning millistel aegadel on võimalik vanglas olevaid isiklikke asju kätte saada. Samuti viiakse isikuteni teave, et pärast vabanemist on võimalik kirjaliku taotluse alusel saada vanglast vabastamise õiend tagant järele. Antud õiend on vajalik eelkõige nendele isikutele, kellel puudub kehtiv isikut tõendav dokument. 23 Sõidukulude hüvitamine Käesolevad Kodukorra punktid reguleerivad avavanglas karistust kandvate kinnipeetavate väljaspool vanglat hariduse omandamiseks, sotsiaalprogrammide läbimiseks ja tervishoiuteenuse osutaja juures käimiseks tehtud sõidukulude hüvitamist. 46 Approved by directive no. 1-1/18/89 of 27.11.2018 of the director of the Tallinn Prison Explanatory note on the Rules of Procedure of Tallinn Prison open prison Amended with the following directives: no. 1-1/21/21 of 07 May 2021 no. 1-1/22/48 of 28 April 2022 no. 1-1/22/60 of 07 June 2022 no. 1-1/22/106 of 14 December 2022 no. 1-1/24/12 of 09 February 2024 no. 1-1/24/101 of 23 December 2024 no. 1-1/1-26/15 of 20 March 2026 Tallinn 2018 Introduction In addition to other legislation governing imprisonment, such as the Imprisonment Act (VangS) and the Internal Rules of Prison (VSkE), imprisoned persons at Tallinn Prison are also subject to the Tallinn Prison Rules of Procedure (Rules of Procedure) and other internal administrative acts (general orders of the director) regulating the living conditions of imprisoned persons. The need to establish new Rules of Procedure for Tallinn Prison's open prison is primarily related to the opening of the new Tallinn Prison building, which will bring about some changes in the living arrangements of imprisoned persons in the open prison. The aim is to compile all the rules that are important for imprisoned persons in open prisons so that imprisoned persons can find all the prison regulations that apply to them in one place. The rules of the new Rules of Procedure have also been updated and made more comprehensive. The purpose of the explanatory note accompanying the Rules of procedure is to clarify the provisions of the Rules of procedure. Explanations of the provisions of the Rules of procedure, point by point: 1 General Provisions 1.1 The rules of procedure are established on the basis of subsection 105 (3) of the Imprisonment Act. They specify the general procedure and organisation of the execution of judgments set out in the Imprisonment Act, the ‘Internal Rules of Prison’ and other legislation in Tallinn Prison. 1.2 The purpose of the provisions is to ensure that the persons staying in the open prison fulfil the requirements set out in the rules of procedure and to prevent violations of law on the territory of the prison. The obligation to comply with the rules of procedure arises from: a) the provisions of clause 67 1) of the Imprisonment Act, pursuant to which imprisoned persons are required to observe the internal rules of the prison in order to ensure security in prison; b) clause 3 (2) 7) of Regulation No. 20 of 13 June 2006 of the Minister of Justice ‘Establishment and Statute Tallinn Prison Prison’, pursuant to which directives and other written or oral orders issued by the director of the prison within the scope of their competence are mandatory for prison employees and imprisoned persons. 1.3 Introducing the schedules (e.g. visiting the store) to the imprisoned persons is necessary so that they are aware in advance when a specific activity will take place, which in turn ensures adherence to the schedule. 1.4 In addition to the inspector-contact person, the forms are also issued by other officials of the unit, so that the forms are still available to the imprisoned person when the contact person is not around. 1.5 Pursuant to subsection 127 (1) of the Law of Obligations Act, the purpose of compensation for damage is to place the aggrieved person in a situation as near as possible to that in which the person would have been if the circumstances which are the basis for the compensation obligation had not occurred. Subsection 53 (4) of the Imprisonment Act stipulates that prisons have the right of recourse against imprisoned persons who have intentionally caused bodily harm to themselves to reclaim the amounts spend on health services. Therefore, the prison has the right to demand compensation for material damage from the imprisoned person – for example, compensation for broken prison property or compensation for the medical treatment expenses of an imprisoned person who have caused bodily harm to themselves. 1.6 In case of justified need, the director of the prison has the right to deviate from the rules of procedure. For this, the director of the prison issues an order, justifying its necessity. 1.7 The imprisoned person must: 1.7.1 It is necessary for the imprisoned person to stop other activities and stand up when prison service officers enter the room so that the prison officer can immediately visually check the imprisoned person's state of health and clothing. If the hands of the imprisoned person are visible, the prison service officer can immediately make sure that the imprisoned person does not have anything in their hands that could pose a threat to the prison service officer or compromise the general security of the prison. The objective of imprisonment is to help the imprisoned person lead law-abiding life and one of the goals of achieving law-abiding behaviour is the following of the rules of behaviour valid in society in the prison. To achieve discipline in prison, it is necessary to accept and follow the rules of behaviour established in society. Making the bed every day helps to ensure discipline. An unmade bed can prevent quick and effective visual surveillance, as prohibited items can be hidden under/between the 2 bedding, which may not be noticed by the prison service officer during a visual inspection, which may put the security of the prison at risk. A made bed means that the bedding placed on the bed frame (two sheets and one blanket) is straight on top of the mattress. The pillow is placed at the head of the bed. 1.7.2 Pursuant to subsection 6 (1) of the Imprisonment Act, the objective of the execution of imprisonment is to help imprisoned persons lead law-abiding life and to defend public order. Leading law-abiding life also means that the imprisoned person follows the common politeness norms in society, e.g. standing up to greet another person. The use of jargon by imprisoned persons shows a clear disrespect for the imprisoned person themselves and others in the prison. Standing up to greet another person is a common form of politeness. Polite behaviour has a general preventive effect on the behaviour of imprisoned persons after release from the prison. 1.7.3 The imprisoned person must look correct and polite. For example, tattoos must not be visible from rolled up trousers. Wearing jackets, hats and gloves indoors is impractical, as indoor areas are warm and it is possible to hide various items under them that could pose a threat to prison security. The requirement to dress correctly helps to ensure discipline and at the same time is basic courtesy to the imprisoned person themselves and to other persons in the prison. 1.7.4 Subsection 67 (3) of the Imprisonment Act must be followed. The prison service officer must be notified of any lost or found items, as well as personal effects in the room or prison property that are/is destroyed or rendered unusable to ensure and protect the security and internal order of the prison and the life and health of other persons (imprisoned persons can attack the prison service officers with unnecessary items in the room). Immediately notifying the prison service officer also ensures that a lost item (e.g. keys) is found quickly by carrying out a search. In the case of prison property that is destroyed or rendered unusable, notifying the prison service officer allows identifying the culprit and take the necessary procedural actions. The purpose of notifying the prison service officer about the destruction or rendering unusable of personal effects in the room is to remove the said items from the list of items of the imprisoned persons, so that questions do not arise later as to whether the imprisoned person has destroyed the items or given them to someone else to use. 1.8 The imprisoned person is not allowed to: 1.8.1 The purpose of the prohibition is to prevent the commission of disciplinary violations, as well as to prevent damage to prison property. 1.8.2 The aim is to ensure effective supervision of the imprisoned person so that the prison service officer has an overview of their whereabouts and to prevent the imprisoned person from committing a disciplinary violation (e.g. fight, escaping). 1.8.3 The aim is to ensure that documents, keys, etc. that do not concern the imprisoned person do not come into their possession, as this could compromise the security of the prison (there have been situations where imprisoned persons have entered without permission and stayed in the office of the inspector- contact person or in the rooms of the security service). 1.8.4 The aim is to ensure that imprisoned persons do not stay in a room that is not assigned to them or at a time when they are not supposed to be there. The aim is also to ensure the law-abiding behaviour of the imprisoned person while they are being escorted and to prevent disciplinary violations. Engaging in extraneous activities while being transported, e.g. shaking hands with other persons, throwing or picking up any objects, looking through door peepholes, pressing any buttons or switches, deviating from the designated route, etc., may jeopardise the security of the prison. 1.8.5 The activities of the prison are aimed at helping the imprisoned person lead law-abiding life so that the imprisoned person, upon returning to ordinary society, can adopt the rules of behaviour accepted in society. Violence is not part of the acceptable rules of behaviour in the prison or in free society. The use of violence by the imprisoned person expresses a clear disrespect for society. Mental violence is just as burdensome to its victim as physical violence and is not accepted in society. 1.8.6 According to § 17 of the Constitution of the Republic of Estonia, no one's honour or good name may be violated. The prison must ensure that the constitutional rights of the persons staying there are guaranteed. According to § 120 of the Penal Code (hereinafter KarS), threats are punishable under criminal law. Section 275 of the Penal Code provides for punishment for slander and insulting a representative of authority or other person protecting public order. The use of jargon by imprisoned persons shows a clear disrespect for the imprisoned person themselves and others in the prison. 1.8.7 The prohibition is necessary in order to comply with the principle of separate detention arising from § 3 12(1)(1) of the Imprisonment Act, to prevent the formation of romantic relationships between detainees, and to prevent the spread of prohibited items. 1.8.8 The prohibition is necessary to prevent the exchange of information, for example, to hand over prohibited items or to influence criminal proceedings. Such activity also interferes with the performance of the duties of the prison officials as well as the imprisoned persons (for example, during their studies). As a result, the daily work of the prison may be disrupted; for example following the schedule may be complicated as prison officials have to take unplanned actions to discipline imprisoned persons. 1.8.9 Based on the provisions of the Penal Code, incitement and instigation to criminal offences are punishable under criminal law. Inciting or instigating other imprisoned persons to behave unlawfully significantly compromises the security of the prison as a whole. The activities of the prison are aimed at helping the imprisoned person lead law-abiding life so that the imprisoned person, upon returning to ordinary society, can adopt the rules of behaviour accepted in society. Inciting or instigating another imprisoned person to violate the law is not accepted in the prison or in society. Inciting or instigating another imprisoned person to violate the law expresses a clear disrespect for society. 1.8.10 Pursuant to subsection 2 (1) of the Gambling Act, gambling is a game that meets all the following criteria: the player makes a bet; the player may win a prize as a result of the game; the outcome of the game is partly or fully determined by an activity based on chance or depends on the occurrence of a previously unknown event. Section 3 of the same act lists the types of gambling that also qualify for the clause of the rules of procedure. Pursuant to clause 641 17) of the ‘Internal Rules of Prison’, the imprisoned person may not have gambling supplies. Although imprisoned persons are allowed a limited list of board games (chess, checkers, backgammon), they are prohibited from playing them for profit or rewards. Playing various board games and making bets for the purpose of profit compromises the security of both the player and the prison. An important reason why playing games for profit is prohibited is due to the emergence of debt claims. There have been situations where a person is unable to pay the lost sums and violence and threats are used to collect debts, which in turn can harm the debtor, as well as the well-being and security of their family, and thus also compromise the security of the prison. 1.8.11 Tattooing is prohibited in the prison as it endangers the health of imprisoned persons and other persons staying in the prison, because infectious diseases (HIV, hepatitis, and other blood-borne diseases) can start to spread. There is a common perception in society that tattoos indicate that the person has spent time in prison and has a recidivist background, or at least that they might be socially aggressive. In addition, an important element of the prison subculture is the presence of tattoos with different meanings, which can reveal the position in the criminal hierarchy. The spread of subcultural manifestations is contrary to national policy and existing laws; therefore, it is the duty of the prison to prevent it. 1.8.12 It is forbidden for the imprisoned person to arbitrarily open and close doors fixed with a door stop, put foreign items in the door stop, etc., as this prevents the supervision of the prison service officials, which may compromise the security of the prison. 1.8.13 The purpose of the provision is to ensure order in the open prison and the correct and unimpeded performance of the duties of the prison service officers. Similarly, watching television, including the television for public use, and listening to the radio must not disturb the peace of persons in open prison. 1.8.14 The aim is to prevent sewer blockages and flooding. There have been situations where imprisoned persons have thrown items that do not break down in water into the toilet bowl and urinal, resulting in sewer blockages. 1.8.15 The aim is to prohibit writing, marking, sticking stickers or attaching photographs, reproductions, magazine clippings or covers to the construction and interior elements of the room and other prison property (except for the notice board in the room). The provision is necessary to prevent damage to prison property and disordering of the rooms, the restoration of which would cause unnecessary expenses for the prison. Imprisoned persons try to hide the broken places in the room or make hiding places with photos, reproductions, magazine clippings, covers, and carpets. Consequently, the use of these items in the room would significantly complicate the surveillance operations of the prison service. The aim of prohibiting the covering of lights and electronic surveillance devices and the using of items in such a way that they hinder visual surveillance (e.g. placing covers on tables/cabinets, placing photos on window bars, etc.) is to ensure the possibility of visual inspection of imprisoned persons and their assigned rooms to prevent, e.g., imprisoned persons from causing bodily harm to themselves, breaking prison property in the room, or hiding the damage by means of covers/cloths, e.g. covering the breaking of a window. There have been situations in the prison where the imprisoned person places a cover over the camera to hide their activities in the room. In addition, covers and cloths have been placed to hide 4 broken window glass. 1.8.16 Section 7 of the ‘Internal Rules of Prison’ provides a list of room furnishings, which are: 1) 1) a bed or a bunk beds; 2) storage space for personal effects; 3) a table; 4) a seat for each imprisoned person; 5) a loudspeaker, if possible; 6) a hook for clothing; 7) a place to wash, if possible; 8) a toilet if possible. The mentioned items are ensured in the rooms by the prison. The director of the prison may allow additional items in the open prison, the open prison ward, or the drug addiction rehabilitation ward if this is consistent with the objectives of the execution of imprisonment of the prison. Loose or broken furniture is dangerous for both the imprisoned person and the prison service officer. The obligation to report loose or broken items stems from the provisions of clause 67 3) of the Imprisonment Act, pursuant to which imprisoned persons must promptly inform a prison service officer of all the circumstances which may endanger the security or violate the order of the prison or the life or health of other persons. 1.8.17 The imprisoned person is only allowed to possess items and substances that belong to them and it is forbidden to acquire and alienate items and substances from other imprisoned persons. The purpose of the provision is to ensure that items are not exchanged or given to each other in the prison. It is also important that the prison has an overview of the imprisoned persons and their items. It has happened that, for example, when released, an imprisoned person has given their personal effects that were in the prison to other imprisoned persons. 1.8.18 The purpose of this provision is to ensure that imprisoned persons only use money transferred through the prison's internal personal account system. As a result, the income of the imprisoned person is controlled by the prison service, the imprisoned person accumulates money in a release fund, and debt claims are also paid. 1.8.19 For security reasons, it is very important to ensure that imprisoned persons do not stay in unfamiliar rooms. The prohibition is necessary to ensure supervision and prevent disciplinary offences (e.g. fights, theft). Recently, standing/talking between room doors has caused problems, disturbing the peace of the imprisoned persons living in the rooms. The room is a living space for the imprisoned person, where they also have to sleep. Imprisoned persons who work in companies in the evening and at night are not able to rest outside of the lights-out hours if fellow imprisoned persons are actively communicating with each other at the door of the room at the same time. Imprisoned persons can communicate in the recreation room, corridor, utility room, and outdoor walking area. (Supplemented on 28 April 2022 with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 1.8.20. Section 29 of the Tobacco Act lists places where smoking is prohibited. The prison or its designated territory is not listed in section 29 of the Tobacco Act. Pursuant to subsection 30 (1) of the Tobacco Act, in the cases not specified in section 29 of the Tobacco Act, the possessor of premises or a designated territory shall, at the discretion thereof, decide whether smoking is allowed on the premises or the designated territory, taking account of subsections 30 (3) and (4) and section 31 of the Tobacco Act. Pursuant to clause 30 (2) 1) of the Tobacco Act, smoking is allowed only in a smoking room or smoking area in the premises of state and local government authorities. Pursuant to subsection 105 (1) of the Imprisonment Act, a prison is a government agency in the area of government of the Ministry of Justice whose function is the execution of imprisonment, custody pending trial, and detention after service of sentence pursuant to the procedure provided by the Imprisonment Act. Therefore, the premises of the prison are the premises of a state authority within the meaning of clause 30 (2) 1) of the Tobacco Act. Consequently, the current Tobacco Act stipulates that the prison governor shall decide whether smoking is permitted in the prison. In the explanatory memorandum to the draft on the Tobacco Act, it is emphasised that the possessor of the premises or a designated territory is not obliged to allocate a smoking room and/or area. Therefore, the Tobacco Act does not stipulate the right of a smoker to demand that there be a smoking room or area in the place specified in subsection 30 (2) of the Tobacco Act. Smoking is prohibited on the territory of the prison for imprisoned persons, prison officers, and other persons staying on the territory of Tallinn Prison. The objectives of prohibiting smoking in prison are 1) health protection (creating a living and working environment that supports health, not harms it); 2) ensuring the security of the prison and saving national resources (expenses for health services); 3) overcoming addiction. (Amended on 07 May 2021 with directive no. 1-1/21/21, entered into force on 11 May 2021) 1.8.21. According to § 10(2) of the VSkE, imprisoned persons are entitled to eight hours of uninterrupted sleep. The use of personal electrical appliances during silent hours disturbs other imprisoned persons. When electrical appliances are permitted with the permission of the unit manager until midnight, the prison service can assess whether allowing imprisoned persons a certain degree of greater freedom during silent hours contributes to their willingness to behave lawfully, accept the rules of communal living and comply with them. The prison service reserves the right to prohibit imprisoned 5 persons from using electrical appliances for longer than usual if the use of electrical appliances disturbs other persons, poses a threat to prison security or constitutes other violations of the law, or if the rules of communal living are not accepted or observed. (Amended on 07 May 2021 with directive no. 1-1/21/21, entered into force on 11 May 2021) 1.8.22. Recently, standing/talking between room doors has caused problems, disturbing the peace of the imprisoned persons living in the rooms. The room is a living space for the imprisoned person, where they also have to sleep. Imprisoned persons who work in companies in the evening and at night are not able to rest outside of the lights-out hours if fellow imprisoned persons are actively communicating with each other at the door of the room at the same time. Imprisoned persons can communicate in the recreation room, corridor, utility room, and outdoor walking area. (Added on 28 April 2022 with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 1.8.23 Exposing images and symbols of state leaders of aggressor countries (Russia, Belarus, North Korea, etc.) that incite war or conflict between nations can provoke disobedience, mass riots, and conflicts and attacks against fellow imprisoned persons and officials. In addition, actions that approve and justify war and aggression compromise the achievement of the objectives of the execution of imprisonment because they encourage and increase the likelihood of mental and physical violence and the commission of a new crime. When a violation is detected, the items related to the violation are taken from the imprisoned person or removed from the room. If taking away or removal is not possible, additional security measures shall be applied to the imprisoned person, if necessary. (Added on 07.06.2022 with directive No. 1-1/22/60, entered into force on 10 June 2022) 1.8.24 Display of works depicting the naked human body is inappropriate in the context of the prison and goes against the objectives of the execution of imprisonment arising from subsection 6 (1) of the Imprisonment Act. The objective of imprisonment is to encourage law-abiding behaviour and the public and undisguised display of works depicting the naked human body in the prison certainly does not promote the shaping of adequate values. Rather, such an activity inhibits the development of moral standards of the imprisoned persons. In addition, displaying works depicting the naked human body can create a situation in the prison where (female) prison officers are primarily seen as sexual objects. Such a situation can create a humiliating, disturbing, and uncomfortable feeling in both genders, which in turn can distract the officers from performing their duties. This can encourage situations that compromise the security of the prison. The display of images exposing naked bodies has no healthy effect on the personality of imprisoned persons. It lacks any educational content and does not promote the norms of a moral and responsible member of society. Therefore, it is incompatible with ethical and value norms. A naked body is defined as the uncovered upper and/or lower body of a person or a body of a person barely covered with clothing. (Added on 07 June 2022 with directive no. 1-1/22/60, entered into force on 10 June 2022) 2 Prison territory, wards, and units 2.1 The location and marking of the open prison building are indicated in the clause. 2.2 This clause explains what is meant by an open prison and lists the rooms and buildings used for the accommodation and movement of imprisoned persons. Section 12(1)(1) of the Imprisonment Act stipulates that men and women shall be kept separately. This requirement must also be observed in open prison. 2.3 Pursuant to subsection 66 (1) of the Imprisonment Act, the supervision of prisoners shall be organised such as to ensure compliance with this Act and the internal rules of a prison and to safeguard general security in a prison. Pursuant to clause 2 (1) of Regulation No. 44 of the Minister of Justice of 5 September 2011, ‘Organisation of supervision in prison’, supervision means visual or electronic monitoring of persons and premises in prison. Electronic (video and audio) monitoring is used in the common areas of the prison (e.g. corridors, walking areas, etc.). Video surveillance is an important security measure in the common areas of the prison. The right of the prison to process personal data without the consent of the data subject arises from the above-mentioned subsection 66 (1) of the Imprisonment Act. Among other things, video and audio monitoring of the activities carried out, using body cameras, contributes to the protection of the rights of the parties and ensures the possibility of retrospectively and promptly resolving any claims that may arise. (Added on 28 April 2022, with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022). 3 Reception into prison and placing in the prison 3.1 The obligation to search arises from subsection 14 (1) of the Imprisonment Act, pursuant to which an imprisoned person and their personal effects are subject to a search upon arrival in a prison. The purpose of the search performed upon arrival at the open prison is to detect prohibited items and substances and prevent them from entering the territory of the open prison. The purpose of the search 6 is also to identify the items the imprisoned person has with them and to decide whether their keeping in the prison is admissible. 3.2 The prison is obliged to provide the imprisoned person with bedding, towel(s), and dishes. The number of items to be provided is based on the capabilities of the prison and the needs of the imprisoned persons. The provision of a hygiene package is regulated by section 11 of the rules of procedure. 3.3 When dealing with prohibited items, the prison follows the procedure established in the Imprisonment Act and the ‘Internal Rules of Prison’. 3.4 In order to avoid disputes between imprisoned persons over the allocation of beds or shelves for storing belongings, this shall be determined by a prison service officer. 3.5 When an imprisoned person arrives in the prison, a common list of their personal effects is drawn up. The common list must indicate the list of items that the imprisoned person has with them and whether the item is kept in the room of the imprisoned person or deposited in the storage. The list is drawn up in two copies, one of which is given to the imprisoned person, the other to the officer responsible for the storage. If the imprisoned person is transferred to another prison, the list stored by the prison service is added to the personal file of the imprisoned person. The imprisoned person and the officer responsible for the storage who prepared the list confirm the correctness of the unified list with their signature. Regarding items prohibited in the prison (section 641 of the ‘Internal Rules of Prison’ and clause 7 of the rules of procedure), it is proposed to send the items out of the prison, as they cannot be used in the room but do not exceed the weight limit. Prohibited items deposited in the storage are separated from the other personal effects of the imprisoned person and placed in a sealed bag (all effects of one imprisoned person are on one shelf; the same shelf also contains the prohibited items of the imprisoned person, but they are in a sealed bag). A receipt will be drawn up for the valuables and cash of the imprisoned person. Valuables are placed in a safe and cash is handed over to the administration ward. The storage of allowed personal effects in the prison is stipulated in clause 8 of the rules of procedure. 3.6 The prison must do everything possible to prevent and detect violations. As imprisoned persons in the open prison have more freedom of movement than those in the closed prison, an imprisoned person in the open prison must voluntarily agree to provide urine and/or blood samples to detect a possible state of intoxication upon first request. 3.7 The purpose of disinfection of an imprisoned person who has arrived at the open prison or of the items they have with them is to prevent the spread of parasites and/or possible infectious diseases and to 7 prevent an unsanitary environment in the prison. 3.8 In order to better achieve the objectives set in the individual treatment plan, the education and professional skills of the imprisoned person are specified, on the basis of which the imprisoned persons are generally employed. 4 Movement on the territory of the prison and the open prison 4.1 The obligation to wear a name tag stems from the provisions of subsection 46 (1) of the Imprisonment Act, pursuant to which prisoners are required to wear a name tag attached to their clothing. The imprisoned person does not have to wear a name tag when they leave the territory of Tallinn Prison, for example, for prison leave or when they go to work, etc. The name tag is stored in the open prison until the imprisoned person returns. 4.2 The permission to move on the prison territory is given to the imprisoned person by the prison service officer. The aim is to ensure that the prison service has an overview of the movement of imprisoned persons in the prison, which contributes to ensuring safety of the prison. The obligation to move with a prison officer stems from subsection 8 (3) of the ‘Internal Rules of Prison’, pursuant to which an imprisoned person must be accompanied by a prison officer when moving outside their ward. A prison officer appointed by the director of the prison may allow the imprisoned person to move outside their ward without being escorted by a prison officer while performing their duties. The purpose is to ensure supervision of the imprisoned person during their movement on the territory of the prison and to prevent them from committing offences (e.g. communicating with other people, picking up items from the ground that do not belong to them, or dropping items on the ground). 4.3 The right to move about freely within the territory of the open prison derives from subsection 10 (1) of the Imprisonment Act. 4.4 The aim is to ensure the good state of health of the imprisoned persons: to avoid situations where, for example, they go for a walk in winter in shorts and fall ill as a result. When going for a walk, the number of items the imprisoned persons can take with them is limited, as taking unnecessary items does not serve the purpose of the walk and complicates the search. 4.5 The aim is to prevent communication with other persons and imprisoned persons of the opposite sex and to maintain prison discipline. Sitting in places not designated for this purpose and lying on the ground is not in accordance with general rules of conduct. 4.6 The aim is to prevent communication with unauthorised persons who are not involved in the performance of the task in question. Prohibited communication is considered a disciplinary offence. 4.7 The aim is to prevent the commission of disciplinary violations in the walking area. The prison service officer may interrupt or terminate the stay in the walking area if the imprisoned person commits an act corresponding to the characteristics of a violation of law. 4.8 The grounds to search the imprisoned person arise from section 68 of the Imprisonment Act and section “4 of Regulation No. 44 of 5 September 2011 of the Minister of Justice ‘Organisation of “supervision in prison’. The aim is to prevent prohibited items from entering and leaving the ward. If the palms of the imprisoned person are facing them, it is not possible for the imprisoned person to attack the prison service officer during the search. In addition, the officer can see if the imprisoned person has prohibited items hidden in their palm. 5 Schedule 5.1 The purpose of establishing the schedule is to teach imprisoned persons how to reasonably use their time, as well as the self-discipline necessary to comply with the schedule (studying, work, hobbies, etc.). Limiting the activities of imprisoned persons in time and space increases their law-abidingness, preparing them for release. The schedule of the open prison is annexed to the Rules of Procedure. 5.2 The purpose of the clause is to motivate imprisoned persons in the open ward to comply with their schedule, to promote their dutifulness, to contribute to mitigating risks, and thereby resocialize the imprisoned persons. As there are no toilets in the rooms of the imprisoned persons, the doors to the rooms are not locked to ensure free access to the toilet located in the corridor. As staying in the auxiliary rooms during silent hours is prohibited without the permission of a prison service officer, the doors to the auxiliary rooms may be locked during silent hours. As detainees of open prisons also work night 8 shifts and may leave for work before the end of the night peace, they have a justified need to use the kitchen, shower and household room during the night peace (e.g. for cooking, washing, dressing). (Amended on 20 March 2026 with directive no. 1-1/1-26/15, entered into force on 23 March 2026) 5.3 The aim is to inform imprisoned persons of the fact that participation in various employment activities takes place at the times specified in the rules of procedure, but the prison has the right to make exceptions in certain justified cases. 5.4 The aim is to inform the imprisoned persons of the time they are required to work so that they can plan their day. 5.5 The prison must guarantee the imprisoned persons the rights arising from the legislation governing imprisonment, therefore the times for guaranteeing certain rights are stipulated by different schedules. It is not reasonable to include different schedules in the rules of procedure as the schedules can often change depending on the current work organisation of the prison. 5.6 Pursuant to subsection 10 (2) of the ‘Internal Rules of Prison’, imprisoned persons are provided with eight hours for continuous sleep and free time to be used at their discretion. In order to ensure security, the sleep time or free time may be interrupted. The purpose of the provision is to ensure eight hours of sleep per day and to prevent imprisoned persons from disturbing other prisoners by using electrical appliances. 5.7 Pursuant to subsection 4 (1) of the Response to Memoranda and Requests for Explanations Act, the head of a governmental authority, a local government agency or an agency another legal person in public law shall organise the receipt of persons by a competent official or employee, or shall himself or herself receive persons during the hours which are designated for such purpose and communicated to the public. An agency shall determine reception hours with a duration of at least three hours per month. If an imprisoned person wishes to be received, they must submit a reasoned request. Being received in person is not the primary and only way of the imprisoned person to resolve issues. At the first level, the inspector-contact person solves the questions raised by the imprisoned person in cooperation with other prison service officials. Pursuant to legislation, the imprisoned person can apply to the prison in writing by submitting a written request with the relevant content. Due to the above and limited time resources, the imprisoned person must correctly justify their request for reception. They must also justify why a personal reception is needed and why the problem cannot be solved in writing. The justification of the application stems from the need to assess the content of the problem and the level of management competence needed to solve it. The reception time is planned in accordance with the time required to clarify the background of the possible problem and taking into account the working hours schedule of the involved prison service officials. 6 Roll-call 6.1 Pursuant to subsection 10 (3) of the ‘Internal Rules of Prison’, the roll-call is carried out in accordance with the procedure determined by the director of the prison. The order for the roll-call is given orally or through the sound system. Pursuant to subsection 66 (1) of the Imprisonment Act, the supervision of imprisoned persons shall be organised such as to ensure compliance with the Imprisonment Act and the internal rules of a prison and to safeguard general security in a prison. In order for the roll-call to take place as smoothly as possible, the imprisoned persons must be informed of the start of the roll- call so that they can stop other activities and have time to clean the rooms, make their beds, and check their appearance. 6.2 Pursuant to subsection 6 (1) of the Imprisonment Act, the objective of execution of imprisonment is to help imprisoned persons lead law-abiding life and to defend public order. Proper appearance and posture are part of the daily nature of a normal member of society. With this requirement, we create a habit of polite behaviour in the imprisoned persons. 6.3 Pursuant to subsection 6 (1) of the Imprisonment Act, the objective of execution of imprisonment is to help on imprisoned persons lead law-abiding life and to defend public order. Pursuant to subsection 66 (1) of the Imprisonment Act, the supervision of imprisoned persons shall be organised such as to ensure compliance with the Imprisonment Act and the internal rules of a prison and to safeguard general security in a prison. Pursuant to clause 67 2) of the Imprisonment Act, imprisoned persons are required to not prevent prison service officers from performing their duties and not to disturb other imprisoned persons or other persons. The obligation to keep the hands at the sides (i.e. in the correct visible position) stems from the need to ensure the safety of the prison service officer carrying out the roll-call. Standing without external support is generally accepted as polite and teaches the imprisoned persons to behave this way. An imprisoned person talking or moving, as well using of electrical devices, without 9 the permission of the prison service official can be considered as an attempt to distract the officer or compromise their safety. Therefore, such behaviour significantly interferes with the performance of the duties of a prison service officer. 6.4 Pursuant to subsection 66 (1) of the Imprisonment Act, the supervision of imprisoned persons shall be organised such as to ensure compliance with the Imprisonment Act and the internal rules of a prison and to safeguard general security in a prison. Pursuant to clause 2 (5) of Regulation No. 44 of 5 September 2011 of the Minister of Justice ‘Organisation of supervision in prison’, supervision means keeping records of imprisoned persons and other persons staying in the prison and verifying the records at all facilities of the prison. Asking for the name of the imprisoned person: and comparing it with the roll-call card must ensure identification and the conviction that each imprisoned person is in the assigned place in the prison and that their number corresponds to the number shown in the internal security plan. 6.5 Pursuant to subsection 45 (2) of the Imprisonment Act, imprisoned persons are required to clean their rooms and the furnishings and keep them in order. Pursuant to subsection 14 (2) of Regulation No. 44 of 5 September 2011 of the Minister of Justice ‘Organisation of supervision in prison’, 1) a roll-call of imprisoned persons is carried out if there are imprisoned persons in the supervision area; 2) the technical condition of rooms and other rooms or facilities located in the supervision area is checked when handing over the supervision area. When carrying out the roll-call in the room, it is possible to check, among other things, the technical condition and orderliness of the room. During a visual inspection, the state of health of the imprisoned person is visually checked in order to detect any visible physical injuries and check the condition of the room and the furnishings. 6.6 Pursuant to subsection 66 (1) of the Imprisonment Act, the supervision of imprisoned persons shall be organised such as to ensure compliance with the legislation governing imprisonment and to safeguard general security in a prison. As the doors of the rooms are not locked during the roll-call in the open prison, it is necessary to ensure that the imprisoned person is in the room assigned to them during the roll-call and does not leave the room until the prison service official has given permission to do so. 7 Prohibited items 7.1 Items specified in subsection 15 (2) of the Imprisonment Act are also prohibited for imprisoned persons in Tallinn Prison in accordance with subsection 15 (4) of the Imprisonment Act and clause 3 (2) 7) of ‘Tallinn Prison Statutes’ approved by Regulation No. 92 of 13 June 2006 of the Ministry of Justice in addition to the items and substances specified in section 641 of the ‘Internal Rules of Prison’. Subsection 15 (2) of the Imprisonment Act stipulates that imprisoned persons are prohibited to have substances and items, which: 1) endanger security of people; 2) are particularly suitable for damaging property; or 3) may endanger the security of the prison. Pursuant to subsection 3 of the same section, the Minister of Justice shall establish by a regulation a list of the items which are prohibited for imprisoned persons, and pursuant to subsection 4, the prison service may additionally prohibit substances and items which are not included in the list of prohibited items but meet the requirements provided for in subsection (2) of the section. The security of people within the meaning of clause 15 (2) 1) of the Imprisonment Act is endangered by items or substances the use of which may compromise human life and health. Items and substances that are particularly suitable for damaging property within the meaning of clause 15 (2) 2) of the Imprisonment Act are items and substances that specifically affect the condition of the item, making it unusable. Items and substances that may endanger the security in the prison within the meaning of clause 15 (2) 3) of the Imprisonment Act are items and substances that aggravate the security risks of the prison. Prison security must be understood in the broadest sense, including the threat to the life and health of imprisoned persons and prison staff, the order established in the prison, and the inventory of the prison. Subsection 15 (2) Imprisonment Act provides for general requirements under which substances and items may be prohibited to the imprisoned person, but it follows from the third and fourth subsections of the section that the list of prohibited items is generally established by the Minister of Justice and the prison may impose additional prohibitions. Therefore, subsection 15 (2) of the Imprisonment Act does not mean that all items and substances that meet the mentioned requirements are forbidden to the imprisoned person. Instead, it requires the establishment of a specifying legislative act or the issuing of an individual act for a specific purpose and/or case. The list of items and substances prohibited to the imprisoned person is provided in section 641 of the ‘Internal Rules of Prison’. The list of prohibited items and substances provided in section 64 1 of the ‘Internal Rules of Prison’ is a non-exhaustive list of those items whose compliance with the grounds set forth in clauses 15 (2) 1)–3) 10 of the Imprisonment Act is obvious and does not require separate verification. It is not possible to precisely delineate the grounds for the prohibition of items and substances for the imprisoned person as provided for in clauses 15 (2) 1)–3) of the Imprisonment Act. In order to prohibit an item or substance for an imprisoned person, it is sufficient if it meets at least one of the grounds specified in subsection 15 (2) of the Imprisonment Act. At the same time, it should be borne in mind that the decision to prohibit a specific item or substance cannot only be based on its intended purpose, since even an item or substance that is unquestionably allowed for the imprisoned person, when handled in a certain way, may turn out to meet the grounds specified in subsection 15 (2) of the Imprisonment Act. When deciding whether a single item or substance is permitted, the following question must be answered: does the imprisoned person need it every day? Items that are not considered necessary for everyday use are subject to the discretion of the prison director, as permitted by law. In the case of a negative answer to the said question, it must be decided whether the item is considered dangerous within the meaning of clauses 15 (2) 1)–3) of the Imprisonment Act. The Imprisonment Act is based on the principle that the inmate may have items in the prison, the possession of which is not prohibited pursuant to subsection 15 (2) of the Imprisonment Act. When it comes to prohibited items, in addition to this list, the list stipulated in the ‘Internal Rules of Prison’ must also be taken into account. The items and substances specified in the ‘Internal Rules of Prison’ are mostly not included in the list stipulated in the rules of procedure, unless it was necessary to specify something. 7.1.1 Liquid substances include gels, pastes, cosmetic liquids, liquid mixtures, and the contents of pressurised containers, including all kinds of creams, gels, shampoos, etc. Solid substances include stick deodorants, soaps, etc. It is necessary to prohibit such items in order to ensure the security of the prison, as searching these items and substances is either difficult or even impossible in certain cases. For example, there can also be cannabis wrapped in ordinary cigarettes and it is possible to hide alcohol, drugs, and other prohibited items and substances in a plastic wrap in a bottle containing an opaque liquid. Although it is possible for the prison to scan the items in question, search them manually, and have a detection dog check them, this does not guarantee that all prohibited items and substances will be found. For example, a detection dog may not recognise a narcotic substance hidden in a sausage, nor may it be found by manual search. Scanning does not help in this case either. Even if the foodstuffs appears to be in its original packaging on visual inspection, this does not mean that prohibited items are not hidden there or that the contents of the packaging have not been replaced by some other substance. It is not possible for the prison to send all items for examination to determine whether they contain a prohibited substance. In addition to the questionable compliance with hygiene requirements in the event of a thorough search of foodstuffs, there remains the risk that foodstuffs sent by post may spoil. Namely, it follows from subsection 50 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’ that items of correspondence must be delivered to the imprisoned person within seven working days. The shelf life of some foodstuffs is less than seven working days, and the prison cannot guarantee the preservation of the foodstuffs sent in items of correspondence, because the prison service does not know what the item of correspondence contains. In addition, the prison does not have the conditions for storing foodstuffs sent in items of correspondence (cold rooms with suitable temperature). The storage of spoiled foodstuffs on the territory of the prison endangers the health of both the prison staff and the imprisoned persons, thereby also compromising the general security of the prison. Non-compliance with basic hygiene requirements promotes the spread of diseases and parasites and the development of poisoning. It is important to emphasise that imprisoned persons can buy cigarettes, foodstuff, toiletries etc. from the prison store, which is the only way to ensure that they do not have access to prohibited substances or items. It should also be taken into account that the prison provides meals to imprisoned persons three times a day, and toiletries are also issued if necessary. As the imprisoned persons can purchase the items mentioned in this clause from the prison store, the prison provides food for the imprisoned persons, and issues toiletries to imprisoned person if necessary, the restriction in question does not violate the rights of the imprisoned persons. 7.1.2 These items compromise the security of the person and the prison. A similar prohibition stems from clause 641 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’, pursuant to which imprisoned persons are prohibited from having items that can be used to cause injury, such as [---] cords, threads, keys, ropes, and wires. For the sake of legal clarity, the prison considers it necessary to clarify the existing regulation. As it is also possible to use other similar items (e.g. tie, suspenders) and elements attached to the items (e.g. strap attached to the blinders) as a means of hanging, tying up persons, and causing injuries, these items must also be prohibited to ensure safety. The items specified in the clause are not only dangerous 11 because they can be used to cause injuries, but also because they (including short cords, ribbons, etc.) can be used to make hanging hooks or nooses, which can be used to hide prohibited items (e.g. in the ventilation shaft, toilet flush box, etc.). The rights of imprisoned persons are not infringed by this restriction as essential items are permitted. 7.1.3 Given the weight, strength, and durability of items or parts of items made of these materials, or the sharpness of broken pieces resulting from breaking items made of these materials, they are particularly suitable for damaging prison property (e.g. scratching walls, breaking windows, etc.) and causing injury (e.g. using an umbrella, flashlight, or strong metal object for hitting, using broken pieces for cutting, etc.) which compromise prison security (needles are used for tattooing, metal parts are used to make a tattoo machines or kettles, hooks for hanging prohibited items in the ventilation shaft, etc.). The rights of imprisoned persons are not infringed by this restriction as essential items are permitted. Nail clippers are allowed, but not nail pliers. Nail pliers can be considered inherently more dangerous than nail clippers. Nail pliers can be asked from the guard if necessary. Small mirrors with a diameter or diagonal of up to 10 cm are permitted. Mirrors are needed on a daily basis by prisoners, but the larger the mirror, the larger the shards that can be obtained when the mirror is broken, and the greater the threat to prison security. (Amended on 09 February 2024 with directive no. 1-1/24/12, entered into force on 09 February 2024) 7.1.4 Self-made items can compromise the security of the prison for a variety of reasons. Namely, when making items, prohibited items and substances can be hidden in them, which cannot be discovered without breaking the item. In the case of items made from foodstuff, hygiene requirements are violated, and the disregard of basic hygiene requirements promotes the spread of diseases, the development of poisoning, and the spread and parasites, which endangers the life and health of persons in the prison. In the case of self-made electrical devices, one cannot be sure of their quality, and connecting poor- quality electrical devices to the power network of the prison can lead to short circuits and power outages, which compromise the security of the prison. The rights of the imprisoned persons are not violated by this restriction as they can buy everything they need either from the store or have it sent by maxi letter. The prison provides everything necessary for a decent life to those imprisoned persons who lack the necessary financial resources. 7.1.5 Storing expired foodstuff in the room endangers the life and health of those in the prison. Namely, non- compliance with basic hygiene requirements promotes the spread of diseases and parasites and the development of poisoning. It also makes searches more difficult, which compromises the security of the prison. This restriction does not violate the rights of the imprisoned persons because the prison provides meals to the imprisoned persons three times a day, meaning they do not need to keep expired foodstuff in the room. 7.1.6 Narcotic, psychotropic, and other substances with a narcotic or strong effect are dangerous to human health. When they are consumed, a person is no longer able to adequately assess their behaviour and understanding (the imprisoned person cannot perceive their surroundings or obey the orders of prison officials and might behave unpredictably). In addition, excessive administration of these substances can lead to an overdose and damage to health. The need to prohibit the items and substances specified in this clause in addition to the prohibition provided for in clause 641 (4) of the ‘Internal Rules of Prison’ arises from the fact that the regulation only prohibits narcotic or psychotropic and other substances with a narcotic or strong effect, but in the interest of ensuring security and legal clarity, substances that can be used to produce prohibited substances and items that contain the aforementioned substances (e.g. papers, newspapers, etc. impregnated with a narcotic substance) must also be prohibited. As the substances and items specified in this clause compromise the security of the prison and endanger the life and health of persons, they must be prohibited to the imprisoned persons. 7.1.7 As alcohol and alcohol-containing substances are prohibited pursuant to clause 64 1 7) of the ‘Internal Rules of Prison’, imprisoned persons often prepare a mixture, from which they want to obtain an alcohol-containing liquid as the final product. Liquid containing alcohol compromises the security of the prison because it causes intoxication. An intoxicated imprisoned person is not able to adequately assess what is happening around them. This kind of handling of foodstuff (e.g. fermentation) endangers the life and health of those in the prison because non-compliance with basic hygiene requirements promotes the spread of diseases and parasites, as well as the development of poisoning. 7.1.8 The ‘Internal Rules of Prison’ only prohibit prescription medicinal products, but since the uncontrolled use of medicinal products or substances endangers the life and health of persons, as well as compromises the general security of the prison, other substances whose uncontrolled use can have a negative effect on the body must also be prohibited. 12 Pursuant to subsection 52 (2) of the Imprisonment Act, the prison is responsible for the health of the imprisoned person (supervises, treats, refers them to treatment at relevant providers of specialised medical care if necessary). The competence to assess the health status of imprisoned persons, prescribe treatment and medication has been granted to the Correctional Medicine Department of Lääne-Tallinn Central Hospital (hereinafter referred to as LTKH KMO). Uncontrolled use of medicinal products, food supplements, and other substances specified in this clause makes the work of the LTKH KMO in treating imprisoned persons much more difficult because the LTKH KMO does not have an overview and the ability to identify which substances and how much the imprisoned person has consumed. Storing medicinal products in the room and their uncontrolled use endangers the health of the imprisoned person (overdose can lead to death, irreversible brain damage, etc.) and compromises the security of the prison (as a result of excessive use of medicinal products, the imprisoned person may not be aware of their surroundings, not obey the orders of prison officials, or behave unpredictably, compromising the security of all persons in the prison). Therefore, it must be ensured that the imprisoned person follows the instructions given for the administration of medicinal products, i.e. that they do not use the medicinal products issued by the healthcare worker in larger quantities or to mix up a so-called cocktail. The imprisoned person is prohibited from keeping medicinal products issued by the prison in the room and their immediate administration is checked by the officials. Energy drinks, which have a strong stimulating effect and can lead to health damage or even death in case of uncontrolled consumption, and other drinks with a stimulating effect, which can also have the same or similar effect as energy drinks, can cause problems. (Amended on 09 February 2024 with directive no. 1-1/24/12, entered into force on 09 February 2024) In addition, the prison cannot verify whether the medicinal products, vitamins, dietary supplements, medicinal plants, sports drinks, sports powders, etc., purchased by the imprisoned persons or sent to them from the outside actually contain the substance that is claimed on the package. The sent substances may be mixed with narcotic or psychotropic substances, meaning the prison does not have an overview of the composition quality of these medicinal products. The use of narcotic substances in the prison significantly compromises the security of the prison. Medicinal products issued by the prison medical officer are permitted. Thereby, the rights of the imprisoned persons are not violated with this restriction and they are not deprived of treatment. Instead, it is ensured that they cannot consume substances whose composition and consumption the prison has no control over. If the prison healthcare worker has referred the imprisoned person to treatment at relevant providers of specialised medical care on the basis of subsection 53 (2) of the Imprisonment Act, who have issued them medicinal products, these products are considered equivalent to medicinal products issued by the prison healthcare worker. Instead of energy drinks and other beverages with similar effects, one can drink beverages that have less impact on health (e.g. juice, tea, mineral/vitamin water, etc.). (Amended on 09 February 2024 with directive no. 11/24/21, entered into force on 09 February 2024) 7.1.9 The items specified in this clause compromise the security of the prison and may endanger the life and health of the person. The LTKH KMO of the prison is given the competence to assess the health condition of imprisoned persons, treat them, and prescribe medicinal products. The uncontrolled use of medical aids inhibits the work of the LTKH KMO as it does not have an overview of and the ability to identify which aids have been used by the imprisoned person. In addition, it is very easy to hide prohibited items in medical aids, which is why the use of aids must be allowed only to those imprisoned persons who actually need them. Medical aids may also be used for assaulting fellow imprisoned persons or officers (e.g. elastic bandages). A syringe with a needle can be used for tattooing, which is prohibited in the prison, etc. Searching a blood pressure monitor is either difficult or even impossible in certain cases. Prohibited substances (such as narcotics) and items that are difficult for a prison officer to detect can be hidden inside a blood pressure monitor. Prohibited items and substances entering the territory of the prison directly compromises the overall security of the prison. In addition, a blood pressure monitor can contain wires that can be used as an assault weapon. The blood pressure of imprisoned persons is measured by the LTKH KMO if necessary, so imprisoned persons do not need a blood pressure monitor in their room. Medical aids and similar items are provided or permitted to imprisoned persons who need them. Therefore, the restriction in question does not violate the rights of the imprisoned persons. 7.1.10 The availability of various mobility aids may allow the imprisoned person to move faster than prison officials, which compromises the overall security of the prison as it is much harder to catch the imprisoned person. In addition, mobility aids can usually be used for hiding various smaller items (e.g. 13 In wheelchairs, crutches, etc.). These items or their parts can also be used to attack people (endangering the life and health of persons) or to damage prison property (scratching floors, breaking windows, etc.). This clause does not violate the rights of the imprisoned persons because mobility aids are provided to those imprisoned persons who need them. 7.1.11 Substances and items that emit aromas (e.g. incense) can hide traces of drug use and smoking, which compromises prison security. There is also a real risk that strong fragrances (e.g. air freshener) will cause allergic reactions in persons staying in the prison, thus endangering the life and health of these persons. The rights of the imprisoned person are not violated with the prohibition of items specified in this clause because imprisoned persons can purchase essential items (e.g. washing supplies) from the prison store, and toiletries are issued to the imprisoned persons by the prison if necessary. 7.1.12 Keeping condoms in the room compromises the security of the prison (condoms are hidden in body cavities, toilet flush boxes, etc. to hide prohibited items) and can damage prison property (a condom thrown into the toilet can cause a blockage). As the prison issues condoms to imprisoned persons if necessary, this restriction does not violate their rights. 7.1.13 Pursuant to subsection 3 (2) of the Tobacco Act, tobacco products are classified as smoking and smokeless tobacco products. Section 3 1 provides for products related to tobacco products. Clause 64 1 31) of Regulation No. 72 of 30 November 2000 of the Ministry of Justice 'Internal Rules of Prison' was amended by Regulation No. 21 of 6 October 2016 of the Ministry of Justice, prohibiting imprisoned persons in prison from smoking tobacco products and items from which and with which smoking tobacco products can be assembled / or smoked. In addition to cigarettes, smoke-free tobacco products and tobacco-related products should also be prohibited on prison premises, as they are harmful to the health of imprisoned persons. The restriction is justified because the prison has a duty to care for the health of imprisoned persons and to prevent, where possible, any damage to their health that could prove extremely costly for the state to treat. Although it is not possible to prohibit such self-harming behaviour at the national level outside prisons, prohibiting smoking and the use of smoke-free tobacco products and tobacco-related products on prison premises is a justified and necessary measure, taking into account both the interests of the individual and the public interest. An electronic cigarette is an electronic device consisting of a battery, a capsule (cartridge), an atomiser (vaporiser), and a battery charger. However, an electronic cigarette is defined as a medicinal product if its capsule contains nicotine. It is not possible for the prison to verify what exactly the capsules, substances, pads and other smokeless tobacco products contain, so prohibited substances may find their way into the prison, posing a threat to the overall security of the prison. It is also possible to make a tattoo machine from the parts of an electronic cigarette. E-cigarettes also need to be recharged from time to time, but since imprisoned persons are not allowed to keep tobacco products in their rooms and prison officers are not required to charge the e-cigarettes well imprisoned persons, it is very difficult to arrange for them to be recharged. This restriction does not violate the rights of the imprisoned persons because they can smoke ordinary cigarettes outside the prison if they wish. 7.1.14 Tattooing is prohibited in the prison for security reasons. Firstly, the prison lacks the necessary conditions, equipment, etc. needed for safe tattooing. The lack of disinfectants, unhygienic conditions, repeated use of the same needle, and the presence of HIV-positive and other diseased imprisoned persons in the prison would promote the spread of HIV and other diseases among the imprisoned persons. Secondly, tattooing is one traditional way of maintaining prison subculture. In order to mark imprisoned persons who belong to the lower subculture layer, there have been cases in the prison where they are tattooed against their will. Therefore, the equipment, substances, or items used in tattooing (including stencils, needles, tattoo pictures and instructions, copy paper, etc.) compromise the security of the prison and endanger the life and health of persons. 7.1.15 The items specified in this clause can easily be turned into a tattoo machine. Tattooing compromises the security of the prison and endangers the life and health of the persons in the prison. Moreover, prohibited items and substances can be hidden in these devices because it is difficult to search them. In addition, they often contain wire, cord, and other parts that can be used to cause injuries, break prison property, or hide items. This provision does not violate the rights of imprisoned persons because they can use an ordinary razor or toothbrush. 7.1.16 It is necessary to prohibit the items specified in this clause because the prison cannot ensure their intended use and as a rule it is very difficult to search them. The items mentioned in this clause are dangerous for several reasons. Firstly, gel pens, ink, ballpoint 14 pens, pens, etc. are particularly suitable for tattooing, which endangers the life and health of persons. Different colours tempt imprisoned persons to get more tattoos (especially young ones) because coloured tattoos are more attractive. Secondly, these items are particularly suitable for damaging property because they can be used to make drawings, scratches, etc. on walls and room elements. Removing drawings and scratches without damaging the element is difficult, and often repainting the element is the only way to restore its original condition. Thirdly, these items are suitable for hiding small prohibited items and substances (e.g. needle, narcotic substances). However, these items are difficult and sometimes impossible to search without damaging the item, which is why they compromise the security of the prison. Fourthly, some of the items specified in the provision (e.g. pens) can be used as an offensive weapon, which endangers the life and health of persons. Fifthly, a black ballpoint pen makes it possible to falsify documents more effectively and to correct or supplement the writing on the document without it being noticed. In addition, in the case of a document written with a black ballpoint pen, it is not always possible to distinguish whether it is an original document or a copy. The falsification of documents compromises the security of the prison. As the imprisoned persons still need to write with something, it is not possible to ban all writing instruments. Therefore, blue ballpoint pens remain permitted, and up to five may be kept in the room of the imprisoned person. Imprisoned persons do not need more ballpoint pens, and the abundance of unnecessary items in their rooms hinders searches and encourages the misuse of items. Namely, searching writing instruments one by one takes time and is complicated, as some imprisoned persons may collect dozens if not hundreds of them during their stay in the prison. The rights of imprisoned persons are not violated if they are allowed to keep a maximum of five blue ballpoint pens in their room for writing. This prohibition does not deprive imprisoned persons of the opportunity to draw, as in addition to blue ballpoint pens, 12 coloured pencils and 2 ordinary pencils are also permitted. The prohibition of glue is also necessary for several reasons. Firstly, glue is a common means of achieving toxic intoxication, which endangers the life and health of persons and compromises the general security of the prison. Secondly, it is possible to hide items inside the glue that are very difficult to open during searches. Thirdly, imprisoned persons use glue to stick pictures on the building elements of the prison, which is prohibited. In addition, these pictures often cannot be removed without damaging the property. Scissors, staples, and hole punches contain metal parts that are prohibited in the prison. Scissors are very dangerous in the prison because they can be used as an assault weapon. As they are quite sharp items, scissors can be used to cause very serious injuries. In addition, since scissors are sharp objects, they are particularly suitable for damaging prison property, such as cutting clothing or mattresses and scratching walls, floors, and furniture, etc. Staplers can also be used to cause injuries, e.g. using the stapler on the body of another person. Staplers can also be used to damage prison property, e.g. staple sheets, T-shirts, etc. Removing staples from these items can be extremely resource-intensive. In addition, staplers contain metal parts that can be used to damage prison property. Instead of stapling papers together, imprisoned persons can use plastic paper clips and folders allowed by the prison. A hole punch is a metal object that can also be used to damage prison property (e.g. scratch, pierce the sheets, etc.). Hole punches are usually heavy, which is why it is possible to use them as an offensive weapon to hit another person. In addition, staplers often contain metal springs, which are suitable for making a plug for a self-made electrical device. If necessary, the imprisoned persons can make a hole in the papers with the tools they are allowed to to use. Metal paper clips are prohibited because can be used to open handcuffs and their wire is used to boil water and make electrical devices. Plastic paper clips purchased through the prison service are allowed. In the case of paper clips sent from the outside, the prison cannot verify whether they are metal paper clips that are merely covered with plastic or not. Tape can be used to bind people or stick prohibited items in hard-to-reach places (e.g. ventilation shafts). Adhesive gum, plasticine, and clay are difficult to search, which is why they can be used to hide prohibited items. Similar to tape, they can be used to hide prohibited items (sticking items in hard-to- reach places), damage prison property, and hang pictures, posters, and decorations (covering walls is prohibited in the prison). 15 7.1.17 The prison service cannot sufficiently ensure the intended use of substances and parts contained in office equipment. Substances found in such items (soot, ink, etc.) can be used for tattooing and thereby endanger the safety of persons and damage prison property. It is also possible to hide various prohibited items in office equipment that cannot be detected by the prison service. In addition, it is possible to get parts from office equipment to build a tattoo machine or other equipment. Devices usually come with a cord that can be used as an assault weapon. Imprisoned persons prepare all the necessary documents in manuscript, and they perform other operations with non-hazardous means. Imprisoned persons participating in studies have a justified need to have a calculator in their room. In such cases, for security reasons, the imprisoned person is not given a personal calculator to be used in the room, but a prison calculator is issued. The imprisoned person may also need to use a calculator when ordering from the prison store and adding up the amounts. Imprisoned persons can use the prison calculator for this as well. The calculator consists of various microcircuits connected to each other by wires and many other parts from which it is possible to make items that are prohibited in the prison. It is not possible for the prison to repeatedly verify whether the calculator has been opened, its contents modified, or parts removed from it. Considering that the benefit of the calculator is non-existent or minimal for the imprisoned person but issuing the calculator compromises the security of the prison, calculators are not allowed in the room for all imprisoned persons. 7.1.18 Various prohibited items and substances can be hidden between hard paper or cardboard covers. Detecting them is very difficult and compromises the security of the prison. In addition, the items mentioned in this clause can endanger the life and health of persons. Binders can be used to cause bodily injury to other persons. In addition, the binding part in the binder is generally made of metal, and items containing metal are prohibited in the prison. Imprisoned persons are permitted to use transparent, thin, flexible plastic folders that do not contain rubber bands or metal parts to store papers. Plastic pockets are prohibited in the prison because prohibited items and substances have been transported in and out of the room from under the room doors with them. Folders, however, do not fit under the room door, so folders do not compromise the security of the prison to the extent that plastic pockets do. 7.1.19 Photo and stamp albums, other albums and picture frames compromise the security of the prison, because it is possible to hide (e.g. stick) prohibited substances or items between them, and as a result, it would be necessary to carry out a time- and labour-intensive search to discover the hidden items. Namely, it would require removing all pictures or postage stamps from the album and going through each page. Prohibited items may hidden inside the covers of hardcover albums. However, it is not possible to search the album cover without damaging the album. Picture frames must also be disassembled and searched. Continuously doing so risks damaging the picture frame or picture. Imprisoned persons can keep their photos in a folder, for example. 7.1.20 These items have to be prohibited to ensure the security of the prison as they are difficult to search. There are imprisoned persons in the prison who have been diagnosed with drug addiction and who are trying to find different ways to get narcotic substances into the prison. It is possible to hide prohibited substances between the pages of newspapers, periodicals, and other pieces of literature, and as a result, it would be necessary to search each page separately, which is time-consuming and labour- intensive. In addition, the substance may not be visually identifiable, meaning it could end up in the prison. The presence of narcotic substances in the territory of the prison directly compromises the security of the prison. It is important to emphasise that pursuant to subsection 30 (2) of the Imprisonment Act, an imprisoned person shall be permitted to subscribe, through the mediation of the prison service, for a reasonable number of periodicals, which ensures that no prohibited substances reach the prison through newspapers, periodicals, and other pieces of literature In addition, pursuant to subsection 30 (1) of the Imprisonment Act, imprisoned persons shall be provided with the possibility to read national daily newspapers and national periodicals in the prison. They are also allowed to listen to radio broadcasts and watch television broadcasts, through which they can keep up with current news, and visit the library. 7.1.21 Musical and 3D cards are prohibited for prison security, as prohibited items or substances can be hidden between the cards, which cannot be found without damaging the card. In addition, the electronic content of the musical card can be used as part of a tattoo machine. Ordinary cards can be sent to imprisoned persons, meaning that the restriction does not violate their rights. (Supplemented on 28 April 2022 with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 7.1.22 Items intended for room decorating, furnishing, and covering surfaces (including tapestries, wall 16 calendars, cloths, stickers, posters, etc.) compromise the security of the prison. Namely, it is forbidden to cover walls and other surfaces in the prison because it hinders visual surveillance and complicates searches (prohibited items and substances that are difficult to detect can be hidden between decorations, artificial flowers, etc.; these items can also be used to hide hiding places). Therefore, it is not possible for the imprisoned person to use these items in the prison for their intended purpose. Allowing items that cannot be used in the room for their intended purpose makes it difficult to carry out searches. 7.1.23 Prohibited items and substances that are difficult to detect can be hidden inside games and toys, meaning they compromise the security of the prison. Games and toys should often be broken during the search – otherwise it would not be possible to search them. Puzzles have a lot of pieces, and to make sure that nothing is hidden behind or inside any piece, the prison service should go through all the pieces individually. To make sure that the rights of imprisoned persons are not violated by this restriction, they can purchase certain board games through the prison and bring them with them upon arrival in the prison. A reasonable amount of toys is permitted for children staying in prison with their mothers in order to ensure the child's development. 7.1.24 Due to the characteristics of the electrical system of the prison, the use of electrical devices with a capacity of more than 1 kW can lead to an overload of the electrical system, which in turn compromises the general security of the prison. As imprisoned persons serve their sentence in walled buildings and their movement is restricted, the failure of the electrical system of the building endangers the lives and health of imprisoned persons and prison staff. Kettles, televisions, and other electrical devices that imprisoned persons need to use are also manufactured with a capacity of less than 1 kW, which is why the restriction does not violate the rights of imprisoned persons.. Electrical devices must be acquired through the prison for several reasons. Namely, electrical devices that have not been acquired through the prison service can compromise the security of the prison since the prison service does not have reliable information about the origin of the device and the prison cannot check the hiding places of the item without damaging the device. This can lead to a situation where prohibited substances and items enter the territory of the prison. In order to thoroughly search an electrical device allowed in the prison, it may be necessary to open it. The prison does not have an appropriately qualified specialist who would have the right to open an electrical device, including a computer, during the warranty period (or at any other time), which means that the electrical device might be ruined due to incompetence. In addition, when an electrical device is opened by a person not authorised to do so during the warranty period, the warranty against defects usually becomes invalid. As imprisoned persons can purchase the necessary electrical devices through the prison service and bring them with them upon their arrival in the prison, the restriction does not violate their rights. 7.1.25 A television, by its very nature, compromises the security of the prison. Namely, it is possible to hide prohibited items in it. In addition, a television located in the room prevents supervision. As a television is a necessary device for imprisoned persons, it is not reasonable to prohibit it. The bigger the television, the more it interferes with supervision and the more time-consuming it is to search it. At the same time, even a small television set provides imprisoned persons with the opportunity to watch television programmes and fulfils its purpose. Therefore, the benefits of a large television would not greatly outweigh the benefits of a small television, but a large television would pose a much greater threat to prison security. 7.1.26 Power supplies are prohibited in the prison because they compromise the security of the prison. Various items can be hidden in power supplies, which are impossible to find without opening the power supply. Opening the power supply, however, may cause it to break. As some items require batteries to operate, they cannot be prohibited completely. Imprisoned persons can purchase batteries with the permission of the prison service. This is the only way to ensure that the prison can be sure that nothing is hidden in the batteries. 7.1.27 The items specified in this clause compromise the security of the prison and may endanger the life and health of persons. In the case of self-repaired electrical devices, one cannot be sure of their quality, and connecting poor-quality electrical devices to the power network of the prison can cause short circuits and power outages, which compromise the security of the prison. As imprisoned persons serve their sentence in walled buildings and their movement is restricted, the failure of the electrical system of the building endangers the lives and health of imprisoned persons and prison staff. Non-working devices are likely to be stripped of parts that can be used to make other items and devices (such as a tattoo machine). Allowing parts of items and equipment in the room is dangerous because imprisoned persons can use these parts to assemble other equipment and items and take them apart again after use. This cannot be accepted by the prison because it would compromise the security of the prison and endanger the life and health of the persons staying in the prison. 17 7.1.28 Signal and broadcast transmitters allow imprisoned persons to listen to radio broadcasts and watch television broadcasts that are not accepted in the prison (for example, movies with pornographic content are prohibited in the prison) because they compromise the security of the prison. In addition, these transmitters allow imprisoned persons to communicate with the outside world in an uncontrolled way, which, in addition to the security of the prison, also compromises the security of those outside the prison. Various Internet devices are dangerous because the use of the Internet is prohibited in the prison. Enough radio and television channels are allowed in the prison to satisfy the information and entertainment needs of the imprisoned persons. Imprisoned persons can read legislation and court decisions on computers specially adapted for them. Thus, the restriction does not violate the rights of individuals. 7.1.29 Imprisoned persons may not use the Internet in the prison (except on specially adapted computers for reading legislation and court decisions) because uncontrolled use of the Internet compromises not only the security of the prison but also the security of persons outside the prison. This is also prohibited with clause 641 10) of the ‘Internal Rules of Prison’, which stipulates that imprisoned persons are prohibited from using mobile phones and other electronic or technical means of communication in the prison, including radio transmitters, personal digital assistants, and personal computers, through which information can be transmitted and received, but for the sake of legal clarity, the prison specifies the wording of the provision in question.. If there is a risk that information can be transmitted and received through a device, either directly (in the initial configuration of the device) or indirectly (by later modifying this device), then its presence in the prison is not and cannot be allowed. Such an interpretation stems from the fact that today, mostly all personal computers allow the transmission and reception of information. Older personal computers in the initial configuration may not allow this, but Internet can still be accessed by installing small accessories on the computer, such as dongles or other internal computer devices that may not be detectable. In addition, imprisoned persons may use illegal means to get hardware (such as a dongle) that connects to a computer. As the smallest WiFi stick measures approximately 1.5 × 2 × 0.8 cm, i.e. it is a very small item, it is very difficult for prison officers to detect them and the probability that they end up in the hands of the imprisoned persons is very high. The prison cannot exclude prohibited items from reaching the prison, therefore it cannot be excluded that hardware that can be connected to laptops reaches the imprisoned persons. No matter how diligently the prison service officers do their job and check letters, packages, and people arriving at the prison, it is not possible to detect all prohibited items. Even if the prison could prove that it is not possible to transmit or receive information with a specific item, it could still be possible with certain modifications. It is not possible for the prison to fulfil the obligation to defend public order set forth in subsection 6 (1) of the Imprisonment Act and the supervision obligation set forth in subsection 66 (1) of the Imprisonment Act, because it cannot be assumed that the prison must, for example, carry out inspections every week to identify whether the device has been modified or rebuilt. In addition, the expert analysis might not prove anything because since the modification can be carried out very easily, the imprisoned person can remove the dongle or other device before the expert analysis. It is also important here that the expert analyses should be conducted by persons with specialised IT competence, which prisons do not have. It is not essential for imprisoned persons to use a computer because they can do everything they can do without a computer. For example, letters can be written by hand, publications can be borrowed from the library or sent by mail, movies can be watched on television, music can be listened to on the radio, etc. 7.1.30 Different data media are dangerous in many ways. CDs and DVDs have sharp edges and can be used as a cutting weapon to injure yourself or others, i.e. they endanger the life and health of persons. VHS and audio cassettes contain a tape that can also be used as an assault weapon. In order for imprisoned persons to be able to use data media, the prison must first make sure that the data media do not contain violence, racism, hatred, or pornographic or similar works that compromise prison security. Such assurance can only be ensured by a thorough inspection. Thoroughly listening to or viewing a data medium requires an unreasonable amount of time and the application of additional workforce and significantly interferes with the main work of the prison service officers. In addition, items may be hidden inside the cassettes that cannot be discovered without opening the cassette. However, opening the cassette is difficult and time-consuming and can ruin it. Consequently, VHS cassettes compromise the overall security of the prison. It is difficult to identify the owner of unmarked and self-made data media, which allows the imprisoned persons to more easily exchange or lend them to others. However, such activity is prohibited in accordance with the rules of procedure of Tallinn Prison. Imprisoned persons can listen to music on the radio and watch TV shows and movies on the television. Therefore, CDs, DVDs, and VHSs cannot be considered essential items in the prison. The use of data media of unknown origin in state computers is prohibited as infecting computer systems with an unknown virus significantly compromises the security of the prison. SIM cards are also data media. They can only be used for their intended purpose in mobile phones. SIM cards make it possible to establish unauthorised contacts with a mobile phone that are dangerous to the general security of the prison. In most cases, the SIM card cannot be used for its intended purpose without a phone. As mobile phones are prohibited in the prison, 18 SIM cards have no practical value for the imprisoned persons. Allowing them would possibly encourage the spread of mobile phones in the prison because if a person has a SIM card, they might want a phone as well. SIM cards make it possible to establish unauthorised contacts with a mobile phone that are dangerous to the general security of the prison. Other data media are prohibited for the same reason. 7.1.31 There is a wide variety of electronic and digital games, and many games require game consoles or other accessories/devices to play. Prohibited items or substances can be hidden in such devices and they can be converted for other purposes (e.g. communication, Internet use, etc.). However, searching electronics is difficult in the prison. Prison service officers are not specialists in electronics but without specialist knowledge, it is difficult to judge whether a device has been rebuilt or not by visual inspection alone. It is necessary to disassemble the devices to find prohibited substances and items, but this means that the warranty will be void. In addition, disassembling items can cause them to malfunction, which in turn can lead to property damage claims against the prison. Console games are mostly violent. Owning and playing these games teaches the imprisoned persons the wrong values and can incite violence. Playing games is addictive and an irrational use of time. The objectives of imprisonment could be realised more effectively with other activities. Although computer games are not gambling games, there are some similarities which can also affect the psyche of an adult. Playing computer games can lead to addiction and the desire to spend more time playing, and if this opportunity is not available, it can lead to irritation and a negative attitude. Being irritated affects communication with other imprisoned persons and causes conflicts to arise more quickly, which compromises the general security of the prison. Imprisoned persons can spend their free time in other ways. Therefore, it follows from the above that the items mentioned in the clause in question compromise the security of the prison. 7.1.32 It is necessary to prohibit such items in order to ensure the security of the prison, as searching these items and substances is either difficult or even impossible in certain cases. Prohibited substances and items that are difficult for a prison officer to detect can be hidden inside a scale. Scales also contain various parts that can be used to make devices (kettle, tattoo machine). Therefore, it follows from the above that a scale compromises the security of the prison. If necessary, the LTKH KMO will weigh the imprisoned persons. Foodstuff is usually packaged in packages, on which the quantity is indicated. Therefore, imprisoned persons do not need to have a scale in the room. 7.1.33 An imprisoned person who voluntarily wears women’s clothing would most likely become a victim of hostility and taunts from fellow imprisoned persons. In addition, weaker imprisoned persons may be forced to wear women’s clothing to humiliate them and entertain others. Both possibilities compromise the security of the prison and endanger the life and health of persons because they involve both mental and physical suffering. 7.1.34 This kind of footwear endangers the life and health of persons in the prison because they can be used as an offensive weapon and for damaging property (e.g. using motorcycle boots for breaking windows). Imprisoned persons may wear footwear that do not compromise the security of the prison, so the restriction does not violate their rights. 7.1.35 The purpose of prohibiting these items is to ensure the general security of the prison. These items would compromise the security of the prison. If the items of the imprisoned persons are in bags, suitcases, boxes, or crates, it is difficult for the prison service officers to monitor and search the items effectively. Namely, bags often have multiple seams, pleats and pockets, multiple or reinforced bottoms, etc. It is particularly easy to hide prohibited items and substances in such bags and suitcases. Boxes can also have multiple bottoms, double walls, etc. Comprehensive inspection of such items and the items kept in such items is time-consuming and complex, which is why the quick and efficient execution of searches is hindered. In addition, some boxes are made of stronger material and have sharp corners or edges that can be used to attack other persons. Plastic trays and jugs can be broken into large sharp pieces that can be used to attack other persons. Imprisoned persons can store their items in a way that is less dangerous to the prison in a designated place in the room, i.e. in a closet, rack, or plastic bags. Imprisoned persons are allowed a maximum of five plastic bags because there is no real need for more, and allowing each additional plastic bag into the room would compromise the security of the prison. Namely, during searches, each plastic bag and its contents must be thoroughly searched, and the fewer plastic bags there are, the more efficient the search is. Moreover, practice has shown that unnecessary items are often used in a non-intended way. For example, it is possible to make a string from plastic bags. The string can be used as an assault weapon, for making hanging loops, etc. As food is best preserved in special plastic food boxes, a maximum of two boxes with a total volume of no more than one litre are allowed. The restriction is necessary to ensure the security of the prison. Namely, having too many boxes is unnecessary and complicates the search. The imprisoned persons are fed three times a day, so they do not need to store a large amount of food. If an imprisoned however person stores food in dozens of boxes, it is very difficult to detect prohibited items in these boxes, which compromises the security of the prison. In addition, it is possible to obtain sharp pieces 19 that can be used as offensive weapons by breaking the boxes. In addition to plastic food boxes, food or drink purchased from the prison store can also be stored in the original packaging. 7.1.36 In order to ensure the general security of the prison, it is not possible to allow a prisoner to use any watches, because the body of the watch must be opened to detect prohibited objects and substances, but this may damage the mechanism of the watch in such a way that the watch ceases to function. However, as a prisoner needs to know the time both when in open prison and when moving outside the prison, clocks cannot be completely banned. A prisoner is permitted to use a watch, an alarm clock and a clock-radio. Given the small size of the watch, the risk of concealing prohibited items and substances in the body of the watch is low. While there is a higher risk of allowing an alarm clock and clock-radio, due to allowing earplugs, an alarm clock and clock-radio are necessary items for a prisoner to wake up independently and adhere to the schedule of the day. Giving the detainee greater personal responsibility prepares him or her better to cope in freedom. (Amended on 20 March 2026 with directive no. 1-1/1-26/15, entered into force on 23 March 2026) 7.1.37 Wearing sunglasses significantly complicates the operative identification of the imprisoned person and allows the wearer to hide injuries caused by fights. Failure to respond in time to injuries and delayed provision of care by a healthcare worker endangers the life and health of the imprisoned person and failure to respond in time to imprisoned persons fighting compromises the security of the prison as a whole. This provision does not violate the rights of imprisoned persons as sunglasses are allowed or issued to imprisoned persons if medically indicated. 7.1.38 (Repealed on 28 April 2022 with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 7.1.39 Headphones are prohibited for security reasons. Headphones contain wires that can be used as an attack weapon. Without wired headphones, it is possible to set them in such a way that they are able to transmit and receive information. Such uncontrolled transmission of information could jeopardise the safety of persons outside prison. (Amended on 20 March 2026 with directive no. 1-1/1-26/15, entered into force on 23 March 2026) 7.1.40 A religious imprisoned person does not need more than one set of prayer beads. Imprisoned persons trade with prayer beads. The sale, exchange, etc. of items is prohibited in the prison and may create debt relationships between the imprisoned persons that compromise the general security of the prison. In addition, prayer beads contain thread/cord, which is prohibited in the prison. With several sets of prayer beads, it is possible to make a string/thread long enough to endanger the safety of persons in the prison. This restriction does not violate the rights of imprisoned persons as one set of prayer beads is allowed. 7.1.41 The presence of mock-up and imitation weapons creates an illusion for imprisoned persons and prison staff, which greatly disrupts the work of the prison and compromises the security of the prison. For example, a prison officer may not be able to understand at first glance whether they are being threatened with a mock-up or a real weapon, so they cannot react promptly and neutralise the threat. In addition, various items can be hidden inside mock-up and imitation weapons, and it is not usually possible to search them without damaging them. 7.1.42 Filters compromise the security of the prison as prohibited items and substances can very easily be hidden in them. In addition, filters usually cannot be searched without damaging them. As the water filter generally contains granules or a substance necessary to purify the water, the original content of the filter can be replaced with one containing a narcotic substance, and the prison cannot detect this. Imprisoned persons may only use a water filter and since it is possible to purchase them from the prison store, the rights of the imprisoned persons are not violated. 7.1.43 Heaters are prohibited in the prison because they compromise the security of the prison and endanger the life and health of the persons staying in the prison. Improper use of the heater can cause a fire. In addition, it is possible to use it to burn other imprisoned persons and officials or hide prohibited items in the heater, which are relatively difficult to find inside the device without damaging it. Heaters also usually contain a wire, which can also be used as an offensive weapon. As the indoor temperature in the prison is high enough, there is no need for additional heating of the rooms. A kettle is allowed for boiling water. 7.1.44 The presence of the items specified in this clause in the room compromises the security of the prison. Namely, it is much easier for the prison to ensure the security of the prison if the imprisoned persons only use items issued by the prison. It is usually more difficult to hide something in such items and they are easier to search because the prison knows the special features of the item. Prohibited items may be hidden in items brought or sent from the outside. They may also be impregnated with narcotic 20 substances, etc. In addition, prison-issued items are usually not traded in the same way as personal effects. As the imprisoned person can still exercise their rights with items issued by the prison, the restriction does not violate their rights. 7.1.45 What these items have in common is that they compromise the overall security of the prison. There is a risk that the prison service officers will not notice the prohibited items hidden in items that are very time-consuming or difficult to search (e.g. stamp albums). Some items cannot be searched without breaking the item (e.g. toys) or there is a very high chance that the item will break during the search. As the item must be broken or is accidentally broken during the search, and items that are not intact are not handed over to the imprisoned persons, all purpose and meaning to acquire these items is lost. A thorough search of certain items leads to hygiene problems (searches are also carried out by searching the item manually), which is why allowing such items is also not possible. The necessary items for the imprisoned are issued to them either by the prison or they buy them themselves from the store. This ensures that unnecessary items that would prevent the search of the rooms and thereby compromise the security of the prison do not reach the prison and are not stored in the rooms. 7.1.46 This prohibition is necessary because the prison keeps records of the personal effects of the imprisoned persons. Uncontrolled acquisition of items can lead to illicit trade. In addition, it makes it possible for imprisoned persons to give items to each other, which is prohibited in the prison. If necessary, the imprisoned person will be provided with the necessary clothing and footwear as humanitarian aid. 7.1.47 Fans are prohibited in the prison because they compromise the security of the prison and endanger the life and health of the persons staying in the prison. Prohibited items can be hidden in fans, which are relatively difficult to find inside the fan and the fan may be damaged during a search. As a rule, fans also contain a cord that can be used as a weapon, and the blades of a running fan are also dangerous. Additionally, excessive and uncontrolled use of a cooling fan can cause imprisoned persons to fall ill. Since ventilation is ensured in the interior of the prison, there is no need for the imprisoned person to use a personal fan. 7.1.48 Each fermentation process results in a small amount of alcohol in the product, which does not make a beverage with a low alcohol content an alcoholic beverage. However, given that alcohol is an addictive substance, it is not reasonable to tolerate the consumption of any beverages containing even minimal amounts of alcohol in prison, even if they are not alcoholic beverages in the legal sense. When visiting the shop, imprisoned persons can choose a non-alcoholic beverage. Non-alcoholic drinks, which in terms of name resemble alcoholic drinks (for example, non-alcoholic beer, cider, wine, etc.) are prohibited for imprisoned persons because the prison officers cannot verify their actual composition and alcohol content. In addition, it is not necessary for the imprisoned person to purchase the drinks specified in this clause from the store since they can instead purchase a drink that does not resemble a drink with alcohol content from the store. In addition, many imprisoned persons serving sentences in prison have addiction problems, and allowing non-alcoholic beverages that resemble alcoholic beverages in appearance is not appropriate and may have a negative impact on imprisoned persons with addiction problems. 7.1.49 In one calendar month, the imprisoned person can make purchases up to the amount of the minimum monthly wage. As a result, it is not practical for the imprisoned person to have cash in an amount greater than the minimum monthly wage. Establishing a limit on the amount of cash is necessary so that the imprisoned person learns to use their money effectively and as intended. Having large amounts of cash can lead to debt obligations in the prison, which can compromise the security of the prison. In addition, it is not reasonable to have a larger amount of cash, as the imprisoned person can request more cash if necessary. Cash that exceeds the minimum wage rate is deposited into the internal personal account of the imprisoned person. 7.1.50 It is not possible to search a pressurised container (bottle, package, etc.) without damaging the item. Due to the impossibility of searching, a pressurised bottle compromises the security of the prison and endangers the life and health of persons as it is not possible to determine what the item actually contains. 7.1.51. An imprisoned person who knows about the tactics and methodology of prison supervision and security assurance can directly compromise the security of the prison. The threat is expressed in smuggling prohibited items and substances into the prison or hiding them in such a way that the prison does not discover them during surveillance operations. Secondly, knowing the tactics and methodology of supervision, an imprisoned person can plan an escape from the prison or some other violation in such a way that the officials may not be able to prevent it in a way that does not involve significant damage to the imprisoned person(s), the prison officer, a third party, or society. Knowing the methodology of criminogenic risk assessment, an imprisoned person can manipulate the results of the 21 risk assessment to such an extent that the officer may not be able to find out the reasons for committing the crime, and they may be assigned a lower level of treatment than required. This entails the risk that the imprisoned person will be released without mitigating the risks of the reasons of the crime, which in turn manifests itself in a higher level of repeat crime and a threat to the safety of society. Knowing the tactics and methodology of solving emergency events allows an imprisoned person to plan and carry out a violation or attack in such a way that it is not possible to solve it operatively and with little damage. This leads to a high risk to the legal interests of prison officials, imprisoned persons, third parties, and society, as well as the need to involve more resources to solve the situation. 7.1.52 Cash is permitted for prisoners held in open prisons. Since many souvenir banknotes are very similar to cash and it is not possible to quickly and easily distinguish between souvenir banknotes and cash by visual inspection, it is reasonable and necessary to ban souvenir banknotes. At the same time, if souvenir banknotes are permitted, prison officers would have to spend excessive resources checking postal items and searching rooms to determine whether an item is permitted or prohibited in prison. The quality of life of prisoners without souvenir banknotes does not decline in open prisons, as it is not an item that is necessary on a daily basis. (Added on 09 February 2024 with directive no. 1-1/24/12, entered into force on 09 February 2024) 8 Personal effects and their storage 8.1 General Provisions 8.1.1 Pursuant to section 61 of the ‘Internal Rules of Prison’, the items the imprisoned person has with them when they are received into the prison (if they are not prohibited in the prison) are deposited in the storage or taken to the room of the imprisoned person at their request, taking into account the weight limit of the items and the restriction of wearing personal clothing. The imprisoned person deposits personal clothing that they are not allowed to wear in the storage. A common list of the items to be deposited in the room of the imprisoned person and in the storage is drawn up, where it is specified whether the item is in the room of the imprisoned person or in the storage. Items are deposited in the storage and issued to the imprisoned person based on the list in the storage. The deposition of items in and issuance of items from the storage is confirmed by the officer responsible for the storage and the imprisoned person with signatures. Items given to the imprisoned person by the prison are generally kept in the room but in some cases, it is also possible to deposit these items in the storage (for example, a jacket when the season changes, etc.). 8.1.2 Conditions have been created for the imprisoned persons that allow them to store foodstuff only in the kitchen, where they are also used. Storing food in the room is not reasonable and can be unsanitary in some cases. Food should only be stored in the kitchen, in designated boxes or refrigerators. 8.1.3 In order to be issued items from the storage or deposit them in the storage, the imprisoned person submits a formal request. Personal clothing that the imprisoned person requests to be deposited in the storage must be washed first. The storage officer may refuse to deposit bad-smelling or dirty items in the storage because the prison service cannot allow an unsanitary situation in the prison. The deposition of dirty and bad-smelling items in the storage can lead to the spread of parasites or infectious diseases, which is why such items cannot be deposited in the storage. Pursuant to subsection 62 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’, the director of the prison or the deputy director appointed by them may destroy the items of the imprisoned person in order to ensure compliance with hygiene requirements on the basis of a decision made at the suggestion of a healthcare worker if they have informed the imprisoned person of this against their signature. 8.1.4 If the weight of the items of the imprisoned person exceeds 30 kilograms, the imprisoned person is asked to send the items exceeding the weight limit to relatives or other persons outside the prison (subsection 62 (2) of the ‘Internal Rules of Prison’). If the imprisoned person refuses, items exceeding the limit will be destroyed, taking into account the wishes of the imprisoned person if possible. Based on these provisions, the prison allows the imprisoned person to send out of the prison items that they do not need in the prison without having to destroy them or the weight of their permitted personal effects exceeding the legal limit. 8.1.5 See comment 8.1.4 8.1.6 The aim is to exclude a situation where another imprisoned person would get possession of foreign items. In addition, the imprisoned persons taking all their items with them provides the prison with a better overview of all the items belonging to the imprisoned person. 8.1.7 The hygiene, body care, and cleaning products of the imprisoned person are not deposited in the 22 storage because the imprisoned person can generally use the prison store service twice a month, and if necessary, they can purchase these items from the store. Therefore, there is no need to deposit the mentioned items in the storage. The prison does not have the necessary conditions for depositing foodstuffs and dry goods (including tea and coffee) in the storage. The storage is intended for the deposition of the personal effects of the imprisoned person (clothing, footwear, everyday items, electronics, etc.). The storage of foodstuffs and dry goods (including tea and coffee) requires certain storage conditions which are not available in the prison. Foodstuffs and dry goods (including tea and coffee) can spoil in the storage, which can create an unsanitary situation in the storage, and parasites can also start to spread. Regulation No. 19 of 17 February 2005 of the Minister of Social Affairs ‘Conditions and procedures for the storage and transportation of medicinal products’ stipulates certain requirements for the storage of medicinal products, e.g. storage location and humidity and temperature range. There are no such conditions in the storage of the items of imprisoned persons, which is why it is not possible to deposit medicinal products there. The prison cannot ensure that the quality of medicinal products is maintained and that they are not contaminated. In addition, medicinal products may expire and become unusable during the detention, making it impractical to deposit them in the storage. Therefore, medicinal products are not deposited in the storage, and the prison itself provides the necessary medicinal products for the imprisoned person. Lighters and matches are not deposited in the storage as they can compromise the security of the prison and endanger the life and health of the persons in the prison. For example, a lighter with liquid fuel in it can leak and create a fire hazard. In addition, matches are flammable and are therefore not deposited in the storage to minimise the risk of fire. 8.1.8 The purpose of this clause is to specify the procedure for issuing money when it is needed for purposes other than purchases or taking it along when on prison leave. 8.2 The imprisoned person is prohibited from: 8.2.1 The aim is for the prison to have an overview of the personal effects in the room of the imprisoned person or in the storage. In the case of disposal of underwear and socks, it is sufficient for the prison service officer to make sure that the imprisoned person throws them away and notes this on the application. All other items which are indicated in the list of personal effects in the room and which the imprisoned person wishes to have destroyed must be deposited in the storage with a request to that effect. There have been cases where an imprisoned person requests to have their footwear destroyed, but some time later another imprisoned person is discovered wearing them. In addition, any item that is not submitted for destruction will be included in the total weight of items, and this means that once an imprisoned person has reached their weight limit, they cannot add new items to their personal effects. This regulation helps to have a better overview of the items of the imprisoned person and disciplines them to actually submit the corresponding items with the request. 8.2.2 Pursuant to subsection 57 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’, an imprisoned person has the right to keep items brought by them upon arrival at the prison and personal effects acquired through the prison service with them or in the storage of personal effects of imprisoned persons. As a result, any other way of obtaining possession of items is prohibited. Based on the size and technical possibilities of the room, the prison service allows one television in one room for the use of imprisoned persons. Therefore, the prison service cannot put the imprisoned person in a situation where they are forced to violate the rules of procedure by using (watching, listening to) the television in the room of another imprisoned person (with their permission). 8.2.3 The aim is to ensure that prohibited or illegally acquired items do not end up in the territory of the prison. Imprisoned persons illegally obtain various items (including prohibited items) from detention centres and courts and try to bring them to the prison. Items that the imprisoned person has acquired in the previously described manner will be taken away and the prison service will conduct disciplinary proceedings. 8.2.4 The imprisoned person has the right to use electrical devices in the prison that are a factory product, in 23 working order, and meet the standards of electrical devices established in the Republic of Estonia. The provision mitigates the security risk to ensure that the security of the prison is not compromised due to the use of electrical devices. The purpose of the numbered security sticker is to link a specific electrical device to its owner. The security sticker placed on the joints of electrical devices enables the prison service to determine whether the imprisoned persons have disassembled the electrical devices (imprisoned persons have hidden prohibited items inside the electrical devices). When the device is in working order, it can be used safely, which ensures the smooth operation of the electrical system of the prison. The use of a television requires the presence of a cable and the imprisoned person must take this into account when purchasing the electrical device. The permission to use an electrical device is requested and the imprisoned person uses the electrical device on their own initiative. Therefore, the prison is not obligated to issue a cable, but provides the necessary output for the use of the television. 8.2.5 The use of damaged electrical devices is prohibited in the prison as it endangers the life and health of persons, as well as compromises the security of the prison. The damaged electrical device will be taken away by the prison service. The item will be deposited in the storage, destroyed, or sent out of the prison in accordance with the wishes of the imprisoned person. The shipping costs are borne by the imprisoned person. The purpose of the provision is to ensure that the imprisoned person does not have electrical devices in the room that endanger their life and health. If they do, the imprisoned person is obliged to inform the prison about it as soon as possible. If the security sticker of an electrical device is damaged, the electrical device must be handed over to the prison service immediately. Imprisoned persons have the right to use personal electrical devices that are equipped with prison security stickers. Security stickers are placed on various outputs and connection points of electrical devices to ensure that imprisoned persons do not attempt to modify the electrical devices or use prohibited items (such as memory cards) in the devices. In order to prevent the use of prohibited data carriers or other objects in electrical devices and the modification of electrical devices, security stickers must not be broken or removed. 8.2.6 In the open prison, each imprisoned person has a personal wardrobe, bedside table and shelf in their room. Work clothes can be stored in a designated changing room. Keeping items outside of lockers and shelves is therefore unnecessary and also makes it more difficult to search rooms and items, thus posing a threat to prison security. 8.3 Specifications of applying for and using an electrical device 8.3.1 In order to use an electrical device in the room, the imprisoned person submits a request to the inspector-contact person, where the name, brand, location at the time of the request, and the capacity of the electrical device must be indicated. The costs of using an electrical device are covered by the imprisoned person. The length of the calculation period for the cost of using the electrical device is one month and the calculation of the cost is based on the capacity of the electrical device. The rates of costs for the use of electrical devices and the procedure for their calculation and compensation are established in subsections 591, 592, and 593 of the ‘Internal Rules of Prison’. If multiple devices are used, the imprisoned person pays for the use of each device. If the imprisoned person is temporarily away from the prison, they deposit their electrical device in the prison service storage. The prison service reduces the fee paid by the imprisoned person in proportion to the time when the person did not use the electrical device if the imprisoned person requests a reduction of the amount and pays an additional cost of 0.63 euros related to the calculation. Together with the request for permission to use an electrical device, the imprisoned person makes a request to the prison that the cost of using the electrical device be deducted from their internal personal account. The cost incurred from the use of the personal electrical devices of the imprisoned person is deducted by the administration department of the prison from the internal personal account of the imprisoned person in favour of the prison by the fifteenth date of the month preceding the accounting month. 8.3.2 Self-made, rebuilt, and repaired devices or devices with a broken cord must not be stored in the room. 8.3.3 As the prison is not an agency dealing with electricity supply, it is not liable for damage to electrical devices caused by a power cut, voltage change, or technical failure of electrical devices. The prison is only liable if the damage is caused by the illegal activity of the prison. 8.3.4 The imprisoned person is obliged to use the electrical device in accordance with its instructions for use, otherwise they may endanger their health or compromise the safety of the entire prison. Permission to use electrical devices is granted to prisoners who have submitted a corresponding application to the prison. The imprisoned person who has been granted permission to use an electrical device may only use the electrical device in their room where they have been placed by the prison 24 service, and they are not allowed to move the electrical device to another room or give the electrical device to another imprisoned person to use. 8.3.5 Upon being granted permission to use an electrical device, the imprisoned person has the obligation to pay the costs associated with the use of the electrical device and not to violate the law by using the electrical device. If the imprisoned person does not fulfil the pre-specified obligations, the prison service has the right to take away the electrical device and decide to revoke the permission to use the electrical device. 8.3.6 The imprisoned person has the right to submit a request in free format to send their electrical device in need of repair to a repair company. The transport and repair costs for the electrical device are covered by the imprisoned person. 8.4 – 8.6 Pursuant to subsection 46 (2) of the Imprisonment Act, an imprisoned person may wear personal clothing in an open prison. The purpose of determining the quantities of clothing listed is to ensure that personal articles of clothing are stored in a reasonable quantity in the room, taking into account the wear and tear of the articles and complying with hygiene requirements. The quantity of footwear depends on the specific purpose of their use (sports, working, and staying in the room). Consumer goods and hygiene, cosmetic and cleaning products are permitted in the room in reasonable quantities, taking into account that the imprisoned person can regularly purchase them from the shop as needed. If the prison did not limit the amount of personal effects allowed in the room, there would be too many items in the room and this would significantly complicate searches and supervision. 8.5.9 A reusable beverage bottle that an imprisoned person may store in their room refers to a bottle made of thicker plastic sold separately in shops, not a deposit container or other packaging that remains after consumption of the product. Setting specific requirements for the volume, material and function of beverage bottles simplifies the monitoring of the admissibility of items and the contents of bottles and reduces the possibility of concealing prohibited items and substances. (Added on 09 February 2024 with directive no. 11/24/12, entered into force on 09 February 2024) 8.7 This clause explains that items not mentioned in clauses 8.4–8.6 may only be kept in the room if the prison has given written permission to do so. 9 Provision of food for imprisoned persons 9.1 In accordance with section 1 of Regulation No. 150 of 31 December 2002 of the Minister of Social Affairs ‘Food norms in detention facilities’, this regulation establishes the daily food norms for imprisoned persons in detention facilities. 9.1.1 The catering arrangements allow imprisoned persons to decide for themselves whether they want the food offered by the prison and what meals they want. Often, imprisoned persons are given food that they do not actually use, and the food ends up being thrown away. An open prison must ensure that imprisoned persons have living conditions that are as similar as possible to those enjoyed by people at liberty. It is common in society to plan ahead one's diet for short periods of time. (Added on 23 December 2024 with directive no. 1-1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 9.2 The powers to impose and process special diets are set out in the rules of procedure. The purpose of providing meat-free meals is to enable the imprisoned person to avoid eating foods containing meat if their health condition or religious views do not allow it. If an imprisoned person buys foods containing meat from the store, the non-meat food provision to them will be stopped and they will be provided regular meals. (Amended on 23 December 2024 with directive no. 1- 1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 9.3 The imprisoned person has the right to refuse the food offered by the prison. If the imprisoned person has submitted a written request to this effect, they will not be provided a food portion, and the prison service officer will record this. 9.4 If the imprisoned person has expressed a desire to eat the food provided by the prison, the prison has the obligation to ensure that the imprisoned person is provided food by the prison. 9.5 The need to replace regular food may arise if it is not possible to feed the imprisoned person in the prison. In this case, the imprisoned person will be issued a dry food package. 9.6 The prison is obliged to provide the imprisoned person with the portions of food specified in the menu 25 during the meals specified in the menu, so that the imprisoned person is guaranteed the amount of food corresponding to the food norm during each meal. 9.7 Meals for inmates are generally prepared in the kitchens on the open prison floors, and meals are eaten at tables in the day room. Bringing food into the room is prohibited, as it may cause unsanitary conditions and disturb fellow imprisoned persons who are resting, studying, watching television, etc. in the room. 9.8 In open prisons, inmates are allowed to prepare their own food in the kitchen during their free time and eat at tables in the day room. Bringing food into the room is prohibited, as it may cause unsanitary conditions and disturb fellow imprisoned persons who are resting, studying, watching television, etc. in the room. The possibility to prepare food supports the resocialization of imprisoned persons and teaches them cope independently. (Amended on 07 May 2021 with directive no. 1-1/21/21, entered into force on 11 May 2021) 9.9 The imprisoned person assigned to the maintenance of the prison has to ensure the cleanliness of the common areas in general, not clean after each imprisoned person individually. If the imprisoned persons prepare food for themselves in the kitchen, they are obliged to wash all the cutlery issued to them and the common cutlery that they used immediately after each meal, as well as to clean up any mess caused by their activities in the room. As a rule, hot water is provided in the prison, so imprisoned persons can wash their own dishes. In order to prevent the spread of infectious diseases, the prison service officer has the right to prohibit the distribution of food in unwashed dishes. 9.10 Keeping food containers only in the kitchen has in practice led to them getting mixed up and lost. Keeping food containers on top of food in the food box, they may break. It is therefore reasonable that imprisoned persons should be able to keep their food containers in their designated room on their designated shelf. (Amended on 07 May 2021 with directive no. 1-1/21/21, entered into force on 11 May 2021) 9.11 The imprisoned person present at the open prison gives the food container to the food distributor so that the food distributor can place the food in the container. The imprisoned person must accept the food provided to them to avoid later related disputes. The prison provides food to each imprisoned person individually. In order for the imprisoned person to be guaranteed the daily food norm, it is forbidden to give the food issued to them to another imprisoned person. The prison issues storage containers to imprisoned persons, which are marked with the imprisoned person's name and corresponding menu code. Storage containers can be used on a rotational basis – on one day, food is taken along with one set of storage containers, while the other set is left in the open prison for issuing food. The imprisoned person must ensure that the storage boxes in their use are in good condition and clean. The imprisoned person must also ensure that, if he or she has requested food to be delivered, he or she leaves the storage containers in the place designated by the prison in the kitchen of the living quarters. During food distribution, the food distributor places the food according to the menu in the storage container. After distributing the food, the food distributor places the storage containers in the designated place in the refrigerator in the living section. Imprisoned persons have the right to take food outside the prison, but they are not allowed to bring food back into the prison, as it is possible to hide prohibited items in food that cannot be detected during visual inspections. In the event of a thorough search, the food will no longer be fit for consumption, so bringing it back it is not justified. Drinks intended for feeding prisoners outside the prison (e.g. milk, juice, fruit drink) are not divided into portions by the food distributor, but are stored in the refrigerator in closed packages corresponding to the portions (e.g. milk) or in other containers issued by the prison (e.g. fruit drink, juice). (Amended on 23 December 2024 with directive no. 1- 1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 9.12 The aim is to ensure that the imprisoned person does not unjustifiably express dissatisfaction with the food provided by the prison (for example, the food did not taste good, etc.). If the imprisoned person is provided poor-quality food (for example, there is hair, etc. in the food), they are obliged to immediately notify the prison service officer and hand over the food to the prison service officer. 10 Waste management 10.1 The living space of an imprisoned person is a room in the open prison. The activities of the imprisoned person generate municipal waste. Pursuant to subsection 31 (1) of the Waste Act, local governments shall organise sorting, including separate collection of waste in order to enable recovery of the waste to the highest possible extent. Sorting waste is important from an environmental perspective. The prison has imposed an obligation on the imprisoned person to sort waste at the site of generation and has created conditions for collecting waste separately. Placing sorted waste in the designated area in the room is necessary to simplify waste removal from the room. Advice and supervision ensure that waste 26 is sorted and that imprisoned persons are aware of how to do so. The imprisoned person can dispose of the waste with a certain regularity, so that there is no accumulation (deposit) of waste in their living space, which can prevent the prison service officer from supervising or endanger the health of the imprisoned person. 10.2 As batteries are classified as hazardous waste, they must be handled in accordance with special procedures. Therefore, any batteries in the possession of the imprisoned person must be handed over to a prison officer, who will dispose of them in the designated place. 10.3 According to § 10(5) of the Tallinn Waste Management Regulations, the collection of packaging with a deposit must be organised directly at the point of sale or within its service area. As imprisoned persons are only allowed to visit shops designated by the prison, they can return deposit packaging on the day of their visit to the shop at the same point of sale. 10.4 In order to ensure the correct handling of electronic waste and the removal of electrical equipment or parts thereof from the personal property of imprisoned persons, it is necessary for imprisoned persons to notify the authorities of their wish to dispose of such property. (Added on 23 December 2024 with directive no. 1-1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 11 Matters concerning living conditions 11.1 Resolving matters concerning living conditions in the prison 11.1.1 Matters concerning living conditions in the prison are resolved by prison service officials, based on their duties and competences. The primary contact person for the problems of the imprisoned person is the officer appointed by the head of the open prison unit in cooperation with other officers of the prison service. If solving the problem is not within the competence of the officer appointed by the head of the unit, they forward it to the corresponding structural unit of the prison. Problems encountered by the imprisoned persons in connection with their imprisonment are resolved by or through the officer appointed by the head of the open prison unit. The request submitted to the prison by the imprisoned person must be understandable to the prison service, therefore it is necessary that the request is written in clearly legible handwriting and its content must be clearly and unambiguously expressed. If the submitted request is not correctly formalised or is not accurate, the prison service officer who is dealing with it must start specifying the incompletely submitted data, and the matter cannot be resolved as soon as possible. 11.1.2 Due to the work organisation of the prison, it is reasonable to distribute the forms during the roll-calls, since then all imprisoned persons in each room are visited, and they have enough free time to fill out the forms. The forms filled in by the imprisoned person are collected by a prison service officer during the morning roll-call. 11.1.3 The imprisoned person submits requests to the prison only on their own behalf because they can only request the resolution of problems that concern them in their request. Pursuant to section 10 of the Language Act, the language of public administration in state agencies is Estonian. As a result, requests must be submitted in Estonian. 11.1.4 Pursuant to section 6 of the Response to Memoranda and Requests for Explanations Act, a response to a memorandum or request for explanation shall be provided without undue delay but not later than within 30 calendar days after the date of registration thereof. Under special circumstances, the term may be extended to up to two months depending on the complexity of the response. The person shall be informed of extension of the term for response, and of the reasons for extension. As an exception, specific deadlines prescribed by law must be considered, from which it is not allowed to deviate (e.g. a response for a request for information must be provided without undue delay, but no later than within five working days). 11.1.5 Regulations are in place regarding to which departments it is possible to submit applications in sealed envelopes. Submitting sealed envelopes addressed to other departments/areas is neither practical nor necessary, and therefore the prison does not provide envelopes for this purpose. (Added on 28 April 2022 with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 11.2 Keeping clothing and footwear in order 27 11.2.1 The right and obligation to wear personal clothing and to ensure its cleanliness derives from the provisions of § 46(2) of the Imprisonment Act, according to which prisoners in open prisons wear personal clothing, the cleaning, maintenance and regular replacement of which is ensured by the imprisoned person at their own expense. If an imprisoned person does not have suitable personal clothing, the prison service shall provide the imprisoned person with prison clothing. 11.2.2 The clause establishes the procedure and conditions for issuing articles of clothing to low-income imprisoned persons. 11.2.3 To comply with hygiene requirements, the prison provides the imprisoned person with a change of bedding and towels provided by the prison generally every 14 days. If the blanket, mattress, or pillow is dirty, the imprisoned person has the right to request that they be washed once a year. If the blanket, pillow, or mattress has become unusable, the imprisoned person has the right to submit a request to replace them. 11.2.4 Clothing and bedding issued by the prison are cleaned at the expense of the prison. Pursuant to § 46 of the Imprisonment Act the prison service officer may allow the imprisoned person to wear personal clothing if the imprisoned person ensures the cleaning, keeping in order, and regular change thereof at their own expense. The imprisoned person must ensure the keeping of order of their personal clothing. The imprisoned person can buy the necessary products for washing personal clothing from the prison store. Therefore, their clothing is washed at the expense of the imprisoned person. Prohibiting the washing of bedding is necessary in order to preserve bedding, towels, washing machines and drying cabinets. Regular changing of bed linen and towels, generally at two-week intervals, is sufficient to ensure hygiene. If imprisoned persons wash their own bedding and towels, they may wish to do so too often, which significantly reduces the useful life of the bedding and towels and wastes electricity and uses washing machines excessively. There is also a risk that imprisoned persons wash them too infrequently, which may not ensure compliance with hygiene requirements. The regular changing and washing of bed linen/towels organised by the prison precludes this situation. Drying bedding in the drying cabinet Overloads the cabinet (the cabinet becomes too full), which causes the dryer fan to burn out. Frequent repairs of equipment are economically costly, and in the event of malfunctions, imprisoned persons are unable to wash and dry their personal clothing, for which they themselves are responsible for keeping clean. (Amended on 28 April 2022, with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 11.2.5 The clause provides for the option of having personal clothing taken to a laundry. A fixed price list cannot be provided in the rules of procedure as the price of washing clothing largely depends on the price of electricity and water. 11.2.6 The provision specifies which items are not washed. Outerwear may be washed in exceptional cases if the imprisoned person confirms with their signature on the request that they are aware of the possible consequences of washing the articles of clothing. 11.2.7 Clothing will be washed only on the basis of a written request. The imprisoned person must consent to having money for the laundry service deducted from their internal personal account. 11.3 Needs-based provision of hygiene preparations 11.3.1 According to subsection 50 (1) of the Imprisonment Act, imprisoned persons must take care of their personal hygiene. For persons who do not have the financial means to do so, the Prison will issue the missing basic hygiene items. Imprisoned persons who do not have sufficient funds are allowed to request the provision of hygiene products. This clause specifies the period during which applications may be submitted. 11.3.2 The hygiene package includes a toilet soap, household soap, toothpaste, toothbrush, disposable razors, shampoo and sanitary towels for female prisoners. (Amended on 28 April 2022 with directive no. 11/22/48, entered into force on 01 May 2022);(Amended on 07 June 2022 with directive no. 1- 1/22/60, entered into force on 10 June 2022) 11.3.3 This clause stipulates the conditions under which the imprisoned person has the right to receive hygiene products. It is necessary to establish a financial limit in order for the imprisoned person to use its financial resources in the store as intended and to purchase the necessary toiletries themselves. Otherwise, the imprisoned person spends money in the store on other items, assuming that the prison will provide them with toiletries. The average cost of the items has been taken into account when putting together the hygiene kit. 28 11.4 Room maintenance 11.4.1 The clause stipulates the obligation of the imprisoned person to keep the premises in order to ensure compliance with hygiene requirements in the prison. 11.4.2 The clause states which means the prison provides so that imprisoned persons can keep their rooms in order. 11.5 Reserving money for services 11.5.1 The imprisoned person can use several services through the prison, e.g. laundry, photocopying, etc. 11.5.2 The imprisoned person must keep records to ensure that the amount needed for the payment of the service is available in their account. An overview of the financial situation is necessary if the imprisoned person wants to use several services. If it turns out that there are not enough free funds for all services and the imprisoned person does not decide which service they will opt out of using, the last ordered service will not be provided. The prison reserves the money immediately after receiving the application from the imprisoned person to use the service. The money is reserved in advance so that the imprisoned person cannot spend the amount of money available in their internal personal account for other purposes before the amount needed for the provision of the service has been deducted from the reservation. This reservation protects the prison from a situation where the imprisoned person receives the ordered goods but no longer has the money to pay for them. Pursuant to section 54 of the ‘Internal Rules of Prison’, the imprisoned person can use the money in their internal personal account, for which the written application must contain: 1) the amount to be deducted from the personal account shall be indicated both in figures and in words, except where the application is for a standing deduction and the amount can be calculated on other grounds; 2) whether the person wishes to withdraw the money in cash or transfer it to another account, or whether the money should be retained by the prison or for purchases 3) the account number and the name of the owner of the account if the imprisoned persons is requesting a transfer; 4) in case of purchasing items their name and quantity; 5) the name and signature of the imprisoned person and the date. 11.5.3 The amount reserved for the service shall be deducted from the internal personal account after the service is provided. 11.6 Money transfers 11.6.1 Pursuant to the clause, the imprisoned person can make bank transfers through the prison (pay state fees, loans, send money to family, etc.). Pursuant to subsection 44 (4) of the Imprisonment Act, at the request of the imprisoned person, the savings fund may be deposited in an amount exceeding the amount provided for in subsection (3) of this section and the funds reserved for the use of the imprisoned person inside the prison may be used for the satisfaction of monetary/financial claims, sent to their family members or dependants, or transferred to their bank account. For this, the imprisoned person must submit a request. 11.6.2 The deadline for paying the state fee may be stipulated in the law, so the state fee is transferred by the prison as soon as possible. 11.6.3 Pursuant to section 54 of the ‘Internal Rules of Prison’, the imprisoned person can use the money in their account, for which the written application must contain: 1) the amount to be deducted from the internal personal account in both numbers and words; 2) whether the imprisoned person wants to withdraw money in cash, transfer it to another current account, or withhold money for the benefit of the prison, etc.; 3) the account number and the name of the owner of the account if the imprisoned persons is requesting a transfer; 4) in case of purchasing items, their name and quantity; 5) the name and signature of the imprisoned person and the date. 12 Smoking 12.1 The purpose of the provision is to explain how cigarettes are handled in the prison. As smoking is prohibited on the territory of the prison, cigarettes belonging to the imprisoned person are placed in a lockable locker provided by the prison service, which is opened and locked by a prison service official in the presence of the imprisoned person. 12.2 - 12.3 Section 29 of the Tobacco Act lists places where smoking is prohibited. The prison or its designated territory is not listed in section 29 of the Tobacco Act. 29 Pursuant to subsection 30 (1) of the Tobacco Act, in the cases not specified in section 29 of the Tobacco Act, the possessor of premises or a designated territory shall, at the discretion thereof, decide whether smoking is allowed on the premises or the designated territory, taking account of subsections 30 (3) and (4) and section 31 of the Tobacco Act. Pursuant to clause 30 (2) 1) of the Tobacco Act, smoking is allowed only in a smoking room or smoking area in the premises of state and local government authorities. Pursuant to subsection 105 (1) of the Imprisonment Act, a prison is a government agency in the area of government of the Ministry of Justice whose function is the execution of imprisonment, custody pending trial, and detention after service of sentence pursuant to the procedure provided by the Imprisonment Act. Therefore, the premises of the prison are the premises of a state authority within the meaning of clause 30 (2) 1) of the Tobacco Act. Due to the above, the current Tobacco Act stipulates that the possessor of the prison decides whether to allow smoking in the prison. In the explanatory memorandum to the draft on the Tobacco Act, it is emphasised that the possessor of the premises or a designated territory is not obliged to allocate a smoking room and/or area. Therefore, the Tobacco Act does not stipulate the right of a smoker to demand that there be a smoking room or area in the place specified in subsection 30 (2) of the Tobacco Act. Smoking is prohibited on the territory of the prison for imprisoned persons, prison officers, and other persons staying on the territory of Tallinn Prison. The objectives of banning smoking on the territory of the prison are 1) health protection (creating a living and working environment that supports health, not harms it); 2) ensuring prison security and saving national resources (expenses for health services); 3) overcoming addiction. As the smoking restriction does not extend outside the territory of the prison and the imprisoned person may smoke outside the territory of the prison, the prison must organise the storage of the cigarettes and matches of the imprisoned person in the smoking locker. To ensure the general safety of the prison, as well as to prevent smoking on the territory of the prison and cigarettes and prohibited items and substances from entering the rooms, the imprisoned person may not bring cigarettes from outside the prison back to the prison because it is impossible to search the cigarettes without damaging them. The imprisoned person can only bring matches back to the prison, which are placed in the smoking locker. As cigarettes and matches may be stored in the smoking locker, imprisoned persons must purchase cigarettes and matches from the shop in quantities that will fit in the smoking locker. 12.4 If the imprisoned person has not declared himself or herself as a smoker, he or she does not need to purchase cigarettes or lighters and will not be assigned a lockable cabinet for storing these items. 13 Short-term visits, telephone calls, subscription to periodicals, use of mobile phones and the Internet, including use of tablet computers (Amended on 23 December 2024, with directive No. 1-1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 13.1 Short-term visit 13.1.1 Provides for all short-term visit registration channels. Necessary in order for the imprisoned person to know which ways a visit can be registered. 13.1.2 Establishes short-term visit times for imprisoned persons. 13.1.3 The person arriving to visit the imprisoned person during short-term visit must fill out an application at the entrance at least 15 minutes before the start of the visit. This is the minimum time required to prepare the documentation and perform the procedures for entering the prison. When visiting the imprisoned person, a valid identity document must be presented in order to avoid situations where the person visiting the imprisoned person presents an expired document upon entering the prison. 13.1.4 Sets out a list of identity documents required for a child. The regulation is needed so that everyone has a clear overview of the list of identity documents that are required for a visit on the territory of the prison. 13.1.5 The regulation specifies what the person visiting the imprisoned person should do with the items that they have with them that are prohibited for the imprisoned person in the prison and where in the prison they can store them during the visit. 13.1.6 Smoking is prohibited in meeting rooms and bringing smoking accessories to the visit is not permitted. The prohibition is based on the right of the imprisoned person to smoke only in the designated place. 30 13.1.7 A person who is suspected of being intoxicated or under the influence of narcotic or psychotropic substances and who does not comply with the orders of the prison service officer and refuses to follow the rules in force in the prison is not allowed to the visit. The purpose of the regulation is to ensure that intoxicated persons and persons who are rude to prison service officials or who try to bring prohibited items to imprisoned persons do not enter the territory of the prison. 13.1.8 The prison has the right to interrupt the visit (except with the criminal defence counsel) if the parties to the visit violate the legislation governing the internal order of the prison or generally accepted moral standards in society or compromise the security of the prison. 13.1.9 -13.1.10 The regulation gives the prison service officer organising the visits the right to interrupt the visit in case of disorder. The prison service officer informs the imprisoned person and the person visiting them about the possible consequences of the disorder committed during the visit. The regulation aims to prevent possible violations by the parties to the visit. 13.1.11 Section 24(1) of the Imprisonment Act provides for the possibility of allowing imprisoned persons to have short-term meetings via video link, i.e. video calls, if the technical capability exists. This clause of the rules of procedure lists the persons with whom video calls can be requested and the environment (electronic) in which they take place. The prison only allows video calls with persons whose details have been submitted to the prison by the imprisoned person and who have confirmed that the meeting will take place. (Added on 23 December 2024 with directive no. 1-1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 13.2 Telephone calls 13.2.1 The basis derives from the provisions of subsection 51 (2) of the ‘Internal Rules of Prison’, pursuant to which the imprisoned person is allowed to use the telephone at least once a week. The telephone number is dialled by the imprisoned person or a designated prison service officer. If the imprisoned person does not have the right to move freely within the boundaries of their ward during the time prescribed by the rules of procedure, they can make a telephone call based on a request. 13.2.2 Pursuant to subsection 29 (21) of the Imprisonment Act, the prison service shall verify with whom the imprisoned person communicates by telephone. If an imprisoned person gives or makes known to another imprisoned person the number and PIN code of the calling card issued to them by the prison, or uses the number and PIN code of the calling card issued to another imprisoned person, it is difficult or in some cases impossible for the prison service to verify with whom the imprisoned person communicates by telephone. In addition, the previously described activity can lead to debt relationships between imprisoned persons and thus the security of the prison can be compromised. 13.2.3 As there have been repeated situations where some imprisoned persons make unreasonably long calls, preventing other prisoners from using the telephone, it is necessary to explain that telephone calls must be of reasonable length. If, in the opinion of the prison, telephone calls are consistently unreasonably long and communal life is not functioning, because some imprisoned persons use the telephone for an unreasonable amount of time, the head of the open prison has the right, on the basis of this clause, to establish a telephone schedule for telephone calls of a reasonable length and to ensure that all imprisoned persons in the open prison have the opportunity to make calls. (Amended on 07 May 2021 with directive no. 11/21/21, entered into force on 11 May 2021) 13.3 Correspondence 13.3.1 Pursuant to section 47 of the ‘Internal Rules of Prison’, the imprisoned person sends letters at their own expense (hereinafter private correspondence), except for letters addressed to the Chancellor of Justice, prisons, the Office of the President, prosecutors, preliminary investigators, or courts (hereinafter official correspondence), the delivery costs of which are covered by the prison. 13.3.2 Private correspondence. Pursuant to section 48 of the ‘Internal Rules of Prison’, the imprisoned person hands over their letter to the prison service officer in an open envelope. The prison officer verifies the contents of the envelope, the imprisoned person seals the envelope in the presence of the prison service officer, and writes their name and the date of handing over the letter to the prison officer on the back of the envelope. Indicating the name of the sender ensures that the letter is returned in case of a possible return (for example, wrong address). Official correspondence Correspondence paid for by the prison is handed over to the prison officer in a sealed envelope. The imprisoned person writes the exact address of the institution on the envelope and their first and last name, as well as the date of handing over the envelope, on the back of the envelope in the presence of a prison service officer. 31 13.3.3 Considering the various surveillance activities carried out throughout the prison, a schedule has been established for carrying out certain activities. 13.3.4 – 13.3.5 The purpose of these clauses is to describe how letters addressed to imprisoned persons are delivered. 13.3.6 The procedure for submitting various requests to the prison is explained. 13.3.7 Section 28(2) of the Imprisonment Act stipulates to whom letters are sent at the prison's expense. As a rule, all correspondence of imprisoned persons shall be at the expense of the imprisoned person, except for letters addressed to the list specified in clause 13.3.7 of the rules of procedure, which shall be sent at the expense of the prison. The term ‘correspondence’ includes both shipping costs and expenses for stationery (envelopes, paper, writing instruments, etc.). The word “sending” includes the costs associated with sending a letter and delivering it to the addressee, such as the cost of the envelope, postage stamp, hand-delivery, and other paid services. The prison is thus not obliged to provide imprisoned persons with writing paper. (Amended on 23 December 2024 with directive no. 1- 1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 13.3.8 To ensure the efficient use of envelopes, they are issued by the officers who collect the letters immediately before receiving the letter. 13.3.9 In order to ensure that prisoners who have no or insufficient funds in their personal accounts and whom the prison is unable to provide with work have the opportunity to turn to the Chancellor of Justice, prisons, the Office of the President, the prosecutor, the investigator, or the court to protect their rights, it is necessary to provide free stationery as assistance from the prison. For the purpose of economical and targeted use of the budget of the prison, the number of paper distributed free of charge must be limited to a reasonable limit. 13.4 Subscription to periodicals 13.4.1 - 13.4.3 Pursuant to subsection 30 (2) of the Imprisonment Act, an imprisoned person shall be permitted to subscribe, through the mediation of the prison service, for a reasonable number of newspapers, periodicals, and other pieces of literature out of their personal resources unless the subscription endangers the objectives of execution of imprisonment or the security of the prison or violates the order of the prison. 13.5 Using a mobile phone 3.5.1- 13.5.5 The prison may issue a mobile phone designated for this purpose to an imprisoned person serving a sentence in an open prison for use outside the prison. Issuing a mobile phone is necessary in situations where the imprisoned person needs to inform the prison of important matters related to their stay outside the prison, or when the prison needs to contact the imprisoned person itself. Upon receiving a mobile phone, the imprisoned person is required to log in in the presence of an official to ensure that the mobile phone is in working order and that the imprisoned person is available to the prison service outside the prison. Consequently, imprisoned persons are required to keep their mobile phones with them or nearby, but in a place where the device will not be damaged. One must also keep the mobile phone logged in and in normal mode. Setting the device to any other mode is prohibited, as the imprisoned person must be available to the prison at all times and switching the device to another mode may interfere with and prevent the normal use and monitoring of the telephone. This requirement helps the prison service monitor whether the imprisoned person is behaving lawfully outside the prison, i.e. staying at the agreed place at the agreed time. The imprisoned persons are permitted to make calls with a mobile phone only to numbers known to the prison and to receive calls. This restriction helps to ensure that imprisoned persons do not communicate with persons outside the prison whom they have not notified to the prison. Communication that the prison is unaware of poses a security risk to the prison and may lead to undesirable consequences, including the possibility of an imprisoned person escaping from prison. If the imprisoned person has not informed the prison of the persons with whom he or she has communicated by telephone, he or she is obliged to do so no later than the following day. To prevent misuse of data, the imprisoned person shall delete all of their data from the mobile phone before returning it to the prison. Deleting call logs prevents situations where fellow imprisoned persons can call unknown phone numbers that appear in the call log of the mobile phone issued to them. When using a mobile phone, the imprisoned person is responsible for the condition of the device and must immediately notify prison staff if it is broken or damaged. It is also prohibited to charge the device with any other charging cable, as this may damage the mobile phone. Although imprisoned persons serving their sentences in open prisons are subject to a significantly less strict regime than 32 imprisoned persons in closed prisons, they are still required to comply with the prison's rules of conduct, which help to ensure the orderly execution of their sentences. These rules of conduct must also be followed outside the prison grounds, for example when an imprisoned person is working outside the prison or is on another type of leave. The prison must know the whereabouts of the imprisoned person, for which purpose the location of the imprisoned person may be tracked. The costs associated with using a mobile phone shall be borne by the imprisoned person in the same way as for telephone calls made from the closed section of the prison. (Added on 23 December 2024 with directive no. 1-1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 13.6 Using the Internet 13.6.1. Imprisoned persons have the right to access the websites specified in § 52 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’, via a securely adapted prison device. In addition, imprisoned persons have access to the translation application website. An imprisoned person may use an e-file system adapted for imprisoned persons, submit requests to the prison and communicate with a relative for the purposes specified in section 23 of the Imprisonment Act. In addition, imprisoned persons may be allowed to access information about themselves in the prison register and the accounting system for imprisoned persons' financial resources, except for information subject to access restrictions under the law, and to make purchases via an online solution. 13.6.2. – 13.6.3 In addition to the provisions of sections 521 and 522 of the ‘Internal Rules of Prison’, an imprisoned service serving a sentence in an open prison may be allowed to use the internet in connection with studying and working and other activities coordinated with the prison for the purpose of reintegration into society, provided that this takes place under supervision and is consistent with the objectives of imprisonment. In order for imprisoned persons to use the internet, they must first obtain permission from the prison. Reintegration activities include, for example, participating in various training courses, applying for documents and communicating with authorities. It is important that imprisoned persons use the internet for its intended purpose and that it contributes to their reintegration into society, while also being consistent with the objectives of imprisonment. 13.6.4. Damaging or tampering with devices provided for Internet use is prohibited in prison, as the use of damaged devices poses a threat to human life and health, as well as to prison security. Connecting various devices to a computer (including a tablet) may damage the device and also corrupt the device's original settings. 13.6.5. The Prison Service may restrict access to parts of the website and monitor the use of the internet and devices in order to ensure prison security, order or other restrictions provided for in the Imprisonment Act or on the basis thereof. The imprisoned person’s activities regarding the use of the internet and devices are logged. Section 29 (21) of the Imprisonment Act stipulates that the prison service shall monitor with whom prisoners communicate by telephone or correspond, and that the content of messages may only be monitored in cases provided for by law. The prison service must be able to exercise sufficient supervision over internet use to minimise the risk of imprisoned persons committing new crimes in prison. 13.6.6 By allowing internet access, the prison must also ensure that the use of the internet does not involve activities by imprisoned persons that may harm or infringe upon the constitutional rights of other persons (including persons outside the prison) or security. Pursuant to section 17 of the Constitution of the Republic of Estonia, no one’s honour or good name may be defamed and the laws provide for the protection of the personality rights of individuals, including against defamation and publication of incorrect values. If the imprisoned person uses jargon or profane, rude, threatening, or harassing expressions when communicating with other persons, it expresses obvious disrespect for the other person and violates the rights of the other person even if one of the elements of an offence stipulated in the Penal Code is not fulfilled. Therefore, imprisoned persons are prohibited from accessing the part of the website that allows electronic communication. (Added on 23 December 2024 with directive no. 1-1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 13.7 Using a tablet computer 13.7.1 By electronic transactions, the prison primarily means the submission of communications to the prison (complaints, applications, requests for information, etc.) via a digital solution. The use of tablet computers simplifies communication between prisoners and the court in various proceedings and enables the use of the prison's e-shop. In addition to tablet computers, imprisoned persons will still have access to computers in the computer room. The electronic form of applications simplifies the 33 procedure, as applications do not need to be scanned and there are no problems with reading handwritten text and understanding the words. If secure technical capabilities are available, it is possible for imprisoned persons to confirm receipt of or access to administrative acts and other documents electronically. 13.7.2. Using facial recognition when logging into one’s profile verifies the identity. Unlike persons at liberty, imprisoned persons cannot use mobile ID to access the e-file, as the use of mobile phones is not permitted in prison, and many imprisoned persons do not have an ID card (including because they do not meet the conditions set out in law for applying for one). An authentication method must be used that also allows these persons to be identified. The use of facial recognition prevents situations where another person could maliciously use, for example, a username and password/PIN code issued to an imprisoned person. When using a tablet computer, a prison officer will assist if necessary. 13.7.3. Logging out of the profile after using the tablet is mandatory, as this protects the privacy of the imprisoned person. Since a tablet computer is a shared device that can be used to access information relating to the enforcement of a prison sentence (including sensitive personal data) that the imprisoned person does not wish to disclose to third parties. 13.7.4. The designation of a location by the unit creates a common understanding of where the device should be stored when not in use and where the imprisoned person should return the device after use to ensure that other imprisoned persons have access to it. 13.7.5. Subsection 67(4) of the Imprisonment Act stipulates that prisoners are obliged to treat items entrusted to them with due care. The imprisoned person is responsible for items provided by the prison for use during the period of use and is also obliged to return items provided by the prison for use to the prison. Careful use of the equipment provided by the prison ensures a longer service life for the device. 13.7.6.1- 13.7.6.3. Stating the prohibitions ensures a common understanding of the prison's expectations regarding the use of tablet computers. Passing a tablet computer to another imprisoned person while the imprisoned person is logged in with their own profile using facial recognition leads to a situation where the prison can no longer be certain of the identity of the person who performed the electronic action. Namely, the other imprisoned person may submit appeals to both the prison and the court, place an order in the e-shop, or sign a document to indicate that they have read it. Using a tablet computer in the name of another imprisoned person may lead to debt relationships and intrigues between imprisoned persons. This makes it easier to incite other imprisoned persons and involve them in malicious or mass appeals. Transferring the device to another imprisoned person may also result in a violation of the procedural rights of the imprisoned person who transferred the device. For example, the other imprisoned person may confirm that they have read the document, which results in deadlines for filing an appeal. If an imprisoned person damages or destroys a device, the owner of the device has the right to claim compensation for the damage caused. The prison considers misuse of the device to be anything that does not fall under permitted electronic activities and other activities that have not been agreed with the prison, such as restoring the device's original settings, playing games, and prohibited communication outside the prison. Modification of the device primarily involves changing the integrity of the device, regardless of whether it is the hardware (the physical form of the tablet computer and its components) or software (programs). Connecting the device to another device may render it unusable. (Added on 23 December 2024 with directive no. 1-1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 14 Prison leave and prison leave under supervision 14.1 The basis for prison leave comes from the provisions of section 32 of the Imprisonment Act. The regulation is necessary because pursuant to subsection 80 (2) of the ‘Internal Rules of Prison’, requests for prison leave must be reviewed within a month, and the prison must have enough time to assess the purpose of the leave stated in the request and verify the correctness of the data on the persons/agencies visited during the leave provided in the request, on the basis of which the final decision can be made. Pursuant to subsection 32 (7) of the Imprisonment Act, the time spent by an imprisoned person on prison leave shall be included in the duration of the sentence of the imprisoned person. Therefore, even during the leave, serving the sentence must be a purposeful activity (work, study, housing, etc. problems are solved), which helps mitigate the risks arising from criminal behaviour. Therefore, the imprisoned person must justify the necessity of the prison leave in the request. During imprisonment, the prison must ensure supervision of the imprisoned person, and since the time spent by an imprisoned person on prison leave shall be included in the duration of the sentence, it is also mandatory to ensure supervision during the prison leave. This can only be ensured by a correctly completed prison leave plan, which allows the prison to identify the movement trajectory and places of stay of the imprisoned person. A prison leave plan submitted with incomplete data may not be 34 sufficiently motivated to show that the leave is necessary. In addition, it may mean that the prison is unable to supervise the imprisoned person. 14.2 Subsections 32 (1) and (2) of the Imprisonment Act stipulate that a prison service officer may grant permission for prison leave with the overall duration of twenty one calendar days annually. The law does not regulate from what time the prison leave starts. Therefore, the regulation is necessary to specify what period of time the prison takes into account when it comes to prison leaves. 14.3 Pursuant to subsection 32 (7) of the Imprisonment Act, the imprisoned persons shall bear the cost of their prison leave. Allowing the imprisoned person on prison leave usually entails financial expenses for the imprisoned person (e.g., transportation costs, etc.). This means that in order to ensure the fulfilment of the objectives of the prison leave, the imprisoned person must have sufficient financial resources. Pursuant to subsection 15 (1) of the Imprisonment Act, the prison service shall deposit the personal effects which the imprisoned person has with them and their identity documents upon reception into a prison. Therefore, in order to use an identity document, the imprisoned person must submit an application to that effect. 14.4 Pursuant to subsection 32 (41) of the Imprisonment Act, a prison service officer may determine by a directive the places where an imprisoned person may or shall stay during a leave, and the time periods during which the imprisoned person is required to or shall not stay in the determined places, or activities, which are excluded during the leave or which the imprisoned person is required to do. Pursuant to subsection 32 (7) of the Imprisonment Act, the time spent by an imprisoned person on prison leave shall be included in the duration of the sentence of the imprisoned person. Therefore, even during the leave, serving the sentence must be a purposeful activity (work, study, housing, etc. problems are solved), which helps mitigate the risks arising from criminal behaviour. The prison must defend public order during the prison leave, which is verified by the police or the prison service officials. The imprisoned person is obliged to inform the prison service officer named in the order of extraordinary circumstances, as well as changes in the prison leave plan or location, as the prison service must be aware of the changes in order to avoid a situation where the prison service does not have an overview of the activities and location of the imprisoned person. 14.5 Pursuant to subsection 32 (7) of the Imprisonment Act, the time spent by an imprisoned person on prison leave shall be included in the duration of the sentence of the imprisoned person. Therefore, the person is still considered an imprisoned person during the prison leave. Pursuant to section 641 of the ‘Internal Rules of Prison’, an imprisoned person may not have narcotic, psychotropic, or other strong substances in the prison. Pursuant to section 330 of the Penal Code, the manufacture, acquisition, and possession of alcoholic beverages or other substances containing spirit by an imprisoned person is prohibited and punishable under criminal law. The same restrictions apply to the use of narcotic or psychotropic substances based on section 331 of the Penal Code. 14.6 Even during the prison leave, serving the sentence must be a purposeful activity (work, study, housing, etc. problems are solved), which helps mitigate the risks arising from criminal behaviour. The imprisoned person can also be given a worksheet that they are required to fill out and that helps to achieve the objectives of the prison leave. 14.7 Pursuant to subsection 57 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’, the imprisoned person has the right to keep items brought by them upon arrival at the prison and personal effects acquired through the prison service with them or in the storage of personal effects of imprisoned persons. Pursuant to subsection 74 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’, the imprisoned person does their shopping under the supervision of the prison service. Items acquired by the imprisoned person during the prison leave have not been acquired under the supervision of the prison service, therefore they are not allowed in the prison. If the imprisoned person has items with them or in the storage of personal effects of imprisoned persons that they no longer wish to keep in the prison, they may take these items with them during the prison leave. These items will no longer be allowed in the prison after the prison leave. 14.8 As serving the sentence during prison leave must help to mitigate the risks arising from criminal behaviour, the imprisoned person and the inspector-contact person will assess its purposefulness in cooperation after the prison leave. 14.9- 14.10 When processing a request of the imprisoned person for prison leave in the case of an emergency, the general conditions for prison leave are applied with the exceptions given in subsection 32 (5) of the Imprisonment Act and subsection 79 (4), subsection 80 (3), and subsection 35 81 (2) of the ‘Internal Rules of Prison’. Pursuant to subsection 32 (5) of the Imprisonment Act, a prison service officer may grant permission to an imprisoned person for prison leave with the duration of up to seven days in the case of the terminal illness or death of the spouse, father, mother, grandfather, grandmother, child, adoptive parent, adoptive child, brother or sister of the imprisoned person, or in the case of other family emergencies. Pursuant to subsection 80 (3) of the ‘Internal Rules of Prison’, the decision to grant permission for prison leave for family emergencies is made within three working days from the receipt of the request. 15 Shopping 15.1 Shopping is allowed at least once a month. Generally, the prison allows the imprisoned person to use the service of the prison store twice a month. 15.2 Imprisoned persons of open prisons may also do the shopping outside the prison. The expenses on shopping done by an imprisoned person in one month may not exceed the limits of the minimum monthly wages established by the Government of the Republic. An imprisoned person may be prohibited to buy particular food or the right to buy particular food may be restricted as prescribed by a health care worker if such food may damage the health of the imprisoned person. 15.3 Visits to the shop take place outside the prison, organised by the prison. Imprisoned persons are only allowed to visit shopping centres that have been approved in advance by the prison. The exact route and the shopping centres that may be visited, as well as the times, shall be specified in the order and noted on the prison leave certificate. 15.4 The imprisoned person has the right to use electrical devices in the prison that are a factory product, in working order, and meet the standards of electrical devices established in the Republic of Estonia. The provision mitigates the security risk to ensure that the security of the prison is not compromised due to the use of electrical devices. When the device is in working order, it can be used safely, which ensures the smooth operation of the electrical system of the prison. 15.5 This mitigates the security risk. Bringing goods in an open package to the prison is prohibited, as there have been cases where prohibited items have been hidden in them. Therefore, due to the need to ensure security, it is justified to prohibit bringing goods in an open package to the prison. In addition, their search is time-consuming and prevents effective work organisation. 15.6 In order to obtain cash or transfer money within the prison to a bank card available to the imprisoned person, the imprisoned person shall submit an application. In order for the prison to process the requests in time, they must be submitted at least 3 working days before visiting the shop. Cash is issued and the transfer is made before visiting the shop. 15.7 In the absence of a store service, it is only possible to provide imprisoned persons with items that satisfy their basic needs through the prison. The aim is to ensure that the imprisoned persons have the opportunity to communicate with their loved ones and comply with daily hygiene requirements. 15.8 Articles of clothing, footwear, leisure equipment, and other electrical equipment are recorded in the register of imprisoned persons and entered in the common list of the items of imprisoned persons. The electrical device is deposited in the storage, and to use it the room, permission to use the electrical device must be requested from the prison service. After obtaining permission, the prison service officer will affix the necessary security stickers on the electrical device, the unique number of which is linked to the imprisoned person who purchased the electrical device. 15.9 The imprisoned person has the right to bring goods purchased from the store to the territory of the open prison (except for items prohibited in the prison) if they can present a shop receipt proving the purchase of the goods. If the imprisoned person does not have a purchase receipt, the items will be confiscated. 15.10 Pursuant to § 48(1) of the Imprisonment Act, imprisoned persons may purchase permitted foodstuffs, hygiene products and other goods in prison using money from their personal accounts. 15.11 An imprisoned person may purchase goods from the shop only for his or her own use. Similar to what's in section 8.2.2 of the rules of procedure, one can't give, send, or let other imprisoned persons use stuff bought from the shop by an imprisoned person. Considering that the prison provides meals to imprisoned persons three times a day and regular visits to the shop are permitted, there is no need to purchase large quantities of supplies. 16 Studying, working, and participating in programmes 36 16.1 The main emphasis of resocialization activities during imprisonment is on learning and working. The acquisition of education and the obligation to work in the prison are regulated by sections 34–43 of the Imprisonment Act. The purpose of acquiring education and working is to increase the ability of the imprisoned person to cope independently after being released from the prison. Raising the level of education and acquiring and maintaining work habits and skills ensure better competitiveness on the labour market. The imprisoned persons participate in short-term social programmes. The programmes are attended at certain stages of imprisonment, depending on the purpose of the programme (e.g., a pre-release programme is completed immediately before release). All social programmes are designed to teach specific skills, so imprisoned persons do not participate in programmes that are not included in their individual treatment plan. As the duration of the social programmes is short-term, they should not interfere with the main occupation, i.e. studying or working. Meeting religious needs has a broader meaning than just religious services. Chaplains offer counselling and conduct social programmes that contribute to the attitude formation, self-analysis, and goal setting of imprisoned persons. 16.2 The conscientious attitude of the imprisoned person towards the activities offered by the prison contributes to the formation of work and study habits and allows them to increase their knowledge and improve their qualifications. 16.3 Studying 16.3.1 Each imprisoned person is guaranteed individual treatment and a plan on the basis of the individual treatment plan which provides for the periods and priorities of various activities. This ensures continuity for each imprisoned person in acquiring an education and finding a job. 16.3.2 As imprisoned persons are placed in the open prison with the aim of teaching them so that they can cope with an independent life, they study in educational institutions outside the prison. 16.3.3 The education organiser or inspector-contact person can determine the educational level and previous work skills of the imprisoned person and, accordingly, give advice on continuing their education path. A consultation is also needed to get an overview of what study opportunities are available and what documents need to be submitted to the school in order to start studying. 16.3.4 In order to carry out the studies more smoothly, the education is acquired in a specified school and on the basis of its lesson plan. For this purpose, the imprisoned person is issued a prison leave certificate, on the basis of which they stay at the school. 16.3.5 In the course of the study, various objects are made, which should also be written down in the list of items in the room. Some of these items are prohibited in the prison (e.g. dishes made of clay, etc.), which means that the prison would have to examine each item, which requires a lot of resources. As a result of the above, the prison prohibits the acquisition or possession of items made at the school. 16.3.6 The imprisoned person is given permission to attend school by regulation, which stipulates additional obligations and restrictions to ensure the security of the prison. 16.4 Working 16.4.1 Pursuant to subsection 38 (1) of the Imprisonment Act, the prison service shall ensure, if possible, that an imprisoned person is provided with work, considering the physical and mental abilities and skills of the imprisoned person. If it is impossible to ensure that an imprisoned person is provided with work, the imprisoned person shall be required, if possible, to participate in the maintenance of the prison. Pursuant to subsection 2 of the same section, in order to ensure imprisoned persons with work, the prison service may build plants within or outside its territory, allow imprisoned persons to work outside the prison, or require imprisoned persons to participate in the maintenance of the prison. The prerequisite for working outside the territory of the prison is that the imprisoned person is placed in the open prison. 16.4.2 The organisation of the employment of imprisoned persons is based on the labour needs of those employers with whom the prison has established permanent partnerships in the form of a cooperation agreement. An imprisoned person may also apply for permission to work with another employer by fulfilling the requirements set out in sections 16.4.2.1–16.4.2.3 of the rules of procedure. Those imprisoned persons whose risk of escape has been assessed by the prison as low have been placed in the open prison. To allow an imprisoned person placed in the open prison to work outside the prison territory, the prison must be convinced that the imprisoned person can manage outside the prison independently and without constant supervision. 37 16.4.3 The purpose of the work schedule is to plan work in accordance with the needs of the prison and the employer. In addition, following the work schedule allows prison service officers to plan their resources, as well as have an overview of the location and time use of the imprisoned persons. The purpose of recording the working time of imprisoned persons participating in the maintenance of the prison is to ensure that they are paid in accordance with the time actually worked. 16.4.4 These items are allowed because the imprisoned persons have the opportunity to wash at the workplace. In addition, this promotes better and more efficient compliance with hygiene requirements. Imprisoned persons are also allowed to bring cigarettes with them. In order to ensure security and to carry out an effective search, the imprisoned person is not allowed to bring hygiene products, foodstuff or cigarettes with them when they return to the prison. 16.4.5 Pursuant to subsection 41 (3) of the Imprisonment Act, an employer shall transfer the wages of an imprisoned person who is working outside a prison to the bank account of the prison service. 16.4.6 The imprisoned person is allowed to work on the basis of a directive, which stipulates the related restrictions and obligations. 16.4.7 An open prison must encourage activities that are necessary for functioning outside prison, so that imprisoned persons develop habits that will enable them to behave in the same way after their release. The addition of a corresponding provision to the rules of procedure is necessary to ensure that imprisoned persons behave responsibly and independently notify their employer if they are unable to arrive at work on time. (Amended on 07 May 2021 with directive no. 1-1/21/21, entered into force on 11 May 2021) 16.5 Resocialization activities (Amended on 23 December 2024 with directive no. 1-1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 16.5.1 Reintegration activities are carried out on a case-by-case basis with the imprisoned person, based on a risk assessment and an individual enforcement plan or other referral by the inspector-contact person (e.g. in the case of imprisoned persons serving less than one year, for whom no individual enforcement plan is drawn up). Case-based work organisation ensures that the imprisoned persons participate in activities that mitigate their individual risks. (Amended on 23 December 2024 with directive no. 1- 1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 16.5.2 The aim is to ensure effective work with the imprisoned person both individually and in a group, therefore it is reasonable to remove the imprisoned person who prevents it for a certain period of time or permanently. 17 Fitness, recreational activities, using the library, and other leisure opportunities 17.1 Engaging in fitness activities 17.1.1 Physical fitness for imprisoned persons consists primarily of aerobic activities (running, ball games, exercises for different muscle groups, etc.). The good health condition of the imprisoned person is one of the prerequisites for returning to the labour market and reintegrating into society after release from the prison. 17.1.2 Imprisoned persons held in open prisons are allowed to engage in physical exercise in outdoor sports facilities or in designated indoor areas. When engaging in physical fitness, it is possible to engage in aerobic activities (for example, walking, exercises for different muscle groups, etc.). On the sports ground, it is possible to engage in team sports (for example, basketball, etc.). In the prison, the purpose of engaging in sports is to stay healthy, not to do competitive sports. 17.1.3 The purposeful and prudent use of physical fitness equipment helps to prevent imprisoned persons from being injured or sports equipment being broken. 17.1.4 If the imprisoned person commits a disciplinary violation on the area designated for engaging in fitness activities, the prison service officer has the right to stop the physical fitness activity as it may compromise the security of the prison. 17.1.5 The imprisoned person is responsible for their actions when engaging in physical fitness activities and must not create a situation where the life or health of their own or another person is endangered. If an imprisoned person is injured during engaging in fitness activities, the prison service officer must be notified immediately, so that the injured imprisoned person can receive medical treatment quickly if 38 necessary. 17.1.6 While engaging in physical fitness activities in the outdoor area of the open prison, the imprisoned person may get thirsty and need to drink water. Therefore, the imprisoned person is allowed to take one plastic bottle with a capacity of up to 1.5 litres of drinking water to the outdoor area. In order to ensure that prohibited substances do not end up in rooms and garbage does not end up in the outdoor area, the imprisoned person may only enter the indoor areas from the outdoor area with an empty plastic bottle. 17.2 Using the library and listening to radio and watching television programmes 17.2.1 Offering the library service in the prison ensures the availability of information necessary for the development of the imprisoned person and promotes the improvement of their educational level. 17.2.2 This is necessary above all so that imprisoned persons have a common understanding of the rules and possibilities for borrowing books. 17.2.3 The purpose of this provision is to ensure that the person who borrowed the book bears sole responsibility for the preservation and use of the book. This also ensures that information is provided on the consequences of improper use of the book. If the imprisoned person borrowed the book to another imprisoned person, there would be more users and the prison would have no real overview of who is managing the book at any given moment. 17.2.4 Two weeks is a reasonable time to read or work through the maximum number of publications borrowed and, if necessary, to borrow new ones. The purpose of setting a limit on the extension of the return period for publications is primarily to ensure that one imprisoned person does not keep books for too long and that other imprisoned persons are still able to borrow them after a reasonable period of time. 17.2.5 Imprisoned persons studying at school are given priority, as their studies require a certain period or amount of time, while independent learners can determine their own pace of study more freely. Setting a deadline according to course or semester ensures that imprisoned persons have access to the necessary materials throughout their studies. 17.2.6 The aim is to increase the responsibility of imprisoned persons for the safekeeping of publications and to establish sanctions for violations. 17.2.7 This ensures that the books remain in the possession of the imprisoned person who borrowed them. Otherwise, the prison will not have an overview of where the prison's property is located. 17.2.8 The aim is to ensure that the property of the prison remains on the territory of the prison and does not come into the possession of strangers. 17.2.9 Imprisoned persons can watch television broadcasts and listen to radio broadcasts through personal technical devices. The prison has also installed the corresponding equipment in the common rooms. 17.2.10 The purpose of the clause is to clarify that the devices must be switched off after use. 17.3 Recreational activities 17.3.1 Recreational activities are guided activities based on interest in order to acquire knowledge and skills. Recreational activities develop important personal traits, such as motivation, determination, need for achievement, and a sense of responsibility and duty. 17.3.2 As dangerous and prohibited items for daily use are used in recreational activities, their use is justified only in the rooms used for recreational activities. Moreover, these items must be in the place where the prison has intended them to be used. 17.3.3 The items used in recreational activities are the property of the prison. If an imprisoned person joins a hobby group, they must take into account that they cannot take the items they make there with them. Recreational activities mainly focus on crafts. 18 Ensuring freedom of religion (Amended on 28 April 2022 with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 39 18.1 Pursuant to section 40 of the Constitution of the Republic of Estonia, everyone is entitled to freedom of conscience, freedom of religion, and freedom of thought. Everyone is free to belong to any church or any religious society. There is no state church. Everyone is free to practise their religion, alone or in community with others, in public or in private, unless this is detrimental to public order, public health, or public morality. Pursuant to section 62 of the Imprisonment Act, the prison service shall ensure that imprisoned persons are provided with an opportunity to satisfy their religious needs. Pursuant to subsection 9 (1) of the Churches and Congregations Act, persons staying in custodial institutions have the right to perform religious rites according to their religion unless this violates public order, health, morals, the rules established in the prison, or the rights of others staying or serving in the prison. On 17.09.2020, the Estonian Council of Churches approved the minimum standards of religious freedom in prisons, which specifies the minimum requirements and measures to ensure freedom of religion for imprisoned persons. (Amended on 28 April 2022 with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 18.2 Pursuant to subsection 9 (2) of the Churches and Congregations Act, a religious association shall conduct religious services and religious rites in a medical institution, educational institution, or social welfare institution with the permission of the owner or the head of the institution, in a custodial institution with the permission of the director of the prison, in the Defence Forces with the permission of the commander of the structural unit, and in the National Defence League with the permission of the chief of the unit. 18.3 Pursuant to section 40 of the Constitution of the Republic of Estonia, everyone is entitled to freedom of conscience, freedom of religion, and freedom of thought. Everyone is free to belong to any church or any religious society. There is no state church. Everyone is free to practise their religion, alone or in community with others, in public or in private, unless this is detrimental to public order, public health, or public morality. Pursuant to section 62 of the Imprisonment Act, the prison service shall ensure that imprisoned persons are provided with an opportunity to satisfy their religious needs. Pursuant to subsection 9(1) of the Churches and Congregations Act (KiKoS),https://www.riigiteataja.ee/akt/KiKoS persons staying in custodial institutions have the right to perform religious rites according to their religion unless this violates public order, health, morals, the rules established in the prison, or the rights of others staying or serving in the prison. 18.4 The chaplain first talks with the imprisoned person to clarify their religious needs and whether the person is motivated to participate in church services and other religious events. 18.5 If the imprisoned person wants individual counselling by or a meeting with the chaplain, they are guaranteed this opportunity by the prison. The chaplain, based on their assessment and work organisation, organises an individual meeting with the imprisoned person if necessary. 18.6 To the extent possible, the prison guarantees the imprisoned person, regardless of their religion, a meeting with a representative of the same religion, if necessary, taking into account the peculiarities of subsection 9 (1) of the Churches and Congregations Act. 18.7 The prison chaplain decides on the need to issue religious symbols to the imprisoned person. The prison keeps records of the religious symbols issued to the imprisoned person. Limiting the number of holy images is justified and necessary as their excessive amount significantly complicates the performance of surveillance operations, namely visual inspection and search of the room. The limit is not unreasonable as a maximum of three holy images (the Virgin Mary, Jesus Christ, one patron saint) is sufficient for religious activities, and a larger number of holy images may have a disturbing effect on imprisoned persons with no religious orientation or other religious orientation. The limit ensures equal treatment and balance in the implementation of freedom of religion. The prison chaplain decides on the need to issue religious symbols to the imprisoned person. It is possible to send religious symbols to imprisoned persons by special maxi-mail. Religious symbols sent by special maxi-mail must comply with the conditions set out in the rules of procedure and will be delivered with the chaplain's permission. (Amended on 28 April 2022 with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 18.8 The aim is to ensure that imprisoned persons use religious symbols in accordance with religious traditions and not in a way that disturbs other imprisoned persons and prison officers. For example, the imprisoned person may use prayer beads in their room, living section, on walks, and in the chapel, but not in school, social programmes, or other activities organised by the prison. 19 Medical surveillance 19.1 The basis derives from section 49 of the Imprisonment Act, pursuant to which health care in prisons 40 constitutes a part of the national health care system. Health services are organised in the on the basis of the Health Services Organisation Act. The provision of health services to imprisoned persons is financed from the state budget through the Ministry of Justice. Thus, all requirements for the quality of treatment of imprisoned persons are based on the same principles as those for free persons. Based on section 28 of the Constitution, imprisoned persons are entitled to protection of their health. At the same time, the imprisoned person has the responsibility to take care of their own health, strengthening the body and preventing the development of diseases (no smoking, regular light physical exercise in the form of work or sports, maintaining personal hygiene, keeping the room clean, daily exposure to fresh air, compliance with the prescribed treatment plan, etc.). The activities of the LTKH KMO are licensed and supervised by the Health Board. 19.2 Pursuant to subsection 2(1) of the Health Services Organisation Act (hereinafter referred to as TTKS), health services are the activities of health care professionals for the prevention, diagnosis or treatment of diseases, injuries or intoxication in order to reduce the malaise of persons, prevent the deterioration of their state of health or development of the diseases, and restore their health. Pursuant to subsection 3(1) of the TTKS, health care professionals are doctors, dentists, nurses and midwives if they are registered with the Health Board, and according to subsection 3(2) of the same Act, a health care professional may provide health services within the acquired profession or speciality based on which they have been registered in the health administration information system. The Health Board has issued an activity license to Tallinn Prison, which includes the following outpatient medical care services: family medicine service, psychiatric service, infectious disease service, dental service, radiology service, gynaecology service, ophthalmology service, neurology service, general surgery service, dermatovenerology service, urology service and nursing care service. The volume of the service depends on the budget. If the imprisoned person requires health services for which the prison does not have an activity license or medical equipment, the LTKH KMO refers them to a health service provider who has a corresponding activity license and with whom a contract has been concluded. Planned treatment is based on the budget and the priority of objectives. In the case of an emergency, treatment is based on the health of the imprisoned person. 19.2.1 When imprisoned persons register for the waiting list, the severity and urgency of the problem is taken into account, i.e. in the case of problems requiring immediate intervention, the imprisoned person is invited to an appointment as soon as possible, in the case of scheduled examinations or consultations, the health care worker puts the imprisoned person in the waiting list. This ensures the smoothness of work, as imprisoned persons do not pile up in one appointment, while guaranteeing that situations requiring emergency intervention are resolved immediately, eliminating the risk of permanent health damage or death. The imprisoned persons express their wish to see a healthcare professional to a prison service official, who informs the medical ward according to the nature of the problem and the resulting internal prison work arrangements. The imprisoned person may express a wish to see a healthcare professional without providing any explanation. In this case, they are placed at the end of the waiting list. (Amended on 23 December 2024 with directive no. 1- 1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 19.3 Pursuant to section 133 of the Imprisonment Act, a prison officer is required to immediately inform the director of the prison or a higher prison officer present of any important matters which arise in execution of punishment and which concern compliance with the internal rules of the prison or security in the prison, and of their observations concerning imprisoned persons which may help to achieve the objectives of execution of imprisonment. A prison officer is required to immediately inform the health care professional of illness, injury or intoxication of an imprisoned person. Illness is a sudden change in health that requires immediate intervention. Conditions and situations that require emergency care are those where, if medical care is not provided within 24 hours, permanent deterioration of the health condition or death may occur. 19.4 If the imprisoned person provides false information about their health to the health service provider, it is not possible to give the person a correct diagnosis and prescribe the appropriate treatment. This can result in incorrect treatment and be life-threatening. 19.5 In general, the prison provides imprisoned persons with the medication prescribed to them for self- administration. This means that imprisoned persons do not have to take their medication only during roll call, but can do so more flexibly, for example before meals or just before bedtime. Considering that imprisoned persons continue to follow the treatment regimens prescribed to them in prison once they are released, it is reasonable to increase the responsibility of imprisoned persons for the effectiveness of the treatment prescribed to them while they are in prison. Medicines included in the list of narcotic and psychotropic medicines are not provided to imprisoned persons for independent administration. Similarly, medication will not be given for self-administration if the medication is essential for the imprisoned person but the prison suspects that it may be administered incorrectly or misused. Medicinal 41 products are prescribed and divided into medicinal product boxes by the LTKH KMO, so it is precisely known who must take which medicinal product and when. When prescribing the medicinal product for the first time, the medical professional explains to the imprisoned person what the medicinal product is, what its expected therapeutic effect is, what the possible side effects are, and how to take the medicinal product. Therefore, it is not necessary to involve a medical professional in the administration of medicinal products. All people administer medicinal products at home in the same way. The assumption is that the person in need of treatment is interested in getting well and exactly follows the instructions given to them. Following the treatment plan prescribed by the LTKH KMO is a very important part of recovery. If the imprisoned person does not follow the treatment plan, it can lead to an exacerbation of the disease, the development of resistance to the medicinal product, and in the case of more serious diseases, a life-threatening condition. It is also very important to inform the LTKH KMO immediately if the medicinal products prescribed by the health care professional are not suitable, adverse events etc. occur, meaning there is a need to change the treatment plan. If the imprisoned person does not follow the treatment plan or refuses immediate administration of medication in the presence of a prison service official, the LTKH KMO will consider terminating treatment, as there is no right to compel a person to undergo treatment except in cases where the condition is life-threatening and emergency medical assistance is required, and the person is not capable of deciding on their own treatment. Not all medications can be crushed, due to their pharmacodynamics and pharmacokinetics, as this may cause the medication to have an unexpected effect. Therefore, LTKH KMO has the right to decide on the necessity of administering medications that are not included in the list of narcotic and psychotropic medicines in crushed or dissolved form, depending on the specific treatment case. If there is suspicion that medications are being administered incorrectly, LTKH KMO has the right to decide on the administration of the medication in a manner that allows for better supervision of the administration of the medication. Medications in liquid form are more precise and easier to dose, and it is also more difficult for imprisoned persons to violate the treatment regimen. 19.5.1 The prison issues the imprisoned person with the medication(s) prescribed for a specified period (approximately one week). Medications are placed in a medicine bag in doses, from which the imprisoned person must take the required dose of medication and administer it on time. The empty medicine bag is returned to the LTKH KMO by the imprisoned person, where a new filled medicine bag is obtained for the new period. If a new medication is prescribed for an imprisoned person, the nurse adds the new medication to the prisoner's medicine bag in their presence and notes the additional treatment plan on the bag. This work arrangement prevents situations where imprisoned persons themselves put medicines in the bag in a wrong way and administer them incorrectly. 19.5.2. The name of the imprisoned person, room number and treatment plan are written on the medicine bag so that it is possible to identify to whom and when the medication(s) were dispensed and how the medication should be taken. Imprisoned persons working outside the prison must be allowed to take the prescribed amount of their medication(s) with them. The imprisoned person himself/herself is obliged to ensure that the appropriate amount of medication(s) is available in their portable medicine container. 19.5.3 In addition to medications, vitamin preparations and food supplements prescribed by a healthcare professional are also issued to imprisoned persons for independent administration. Vitamin preparations and food supplements are issued in their original packaging, marked with the name of the imprisoned person, room number and recommended dosage schedule, so that it is possible to identify to whom they have been issued and how they should be taken. 19.5.4 In order to achieve effectiveness of treatment, it is important that the imprisoned person follows the instructions provided by LTKH KMO. Otherwise, the disease may worsen or lead to a life-threatening situation. If the imprisoned person needs to take medication differently than usual, for example, strictly before or after meals or more than three times a day, the LTKH KMO will explain the conditions for taking the medication to the imprisoned person. 19.5.5 In order to protect prison security and internal order, as well as the life and health of persons in prison, in the circumstances listed above, the administration of medication issued to imprisoned persons may be established in a manner that does not endanger the health of the imprisoned person or does not cause a delay in the administration of the medication, but which excludes the risk of injury or infection to the imprisoned person or other persons. 19.6 Medicinal products are only dispensed in plastic cups, not materials with sharp edges or breakable materials, with which the imprisoned person can intentionally or unintentionally injure themselves. The name of the imprisoned person, the room number, and the date of issue are written on the medicinal 42 product cup, so that it can be identified to whom and when the medicinal product was issued. 19.7 The number of glucometer test strips must be limited so that budget resources remain balanced. If necessary, the nurse exchanges syringes one for one, i.e. new ones for old ones (for example, if the nurse gives the imprisoned person two needles, the imprisoned person must give the nurse two used needles in exchange). Therefore, depending on the number of injections per day, there can be a certain maximum number of needles in the room. To exchange needles, the imprisoned person comes to the barred door in the open sector. In the closed sector, the needles are exchanged through the hatch. The imprisoned person can have only one insulin pen per active agent in the room, as spare syringes need to be stored at refrigerator temperature. The nurse replaces the lancet needles as needed, one for one, i.e. if 10 lancet needles are given, the imprisoned person returns 10 used needles. 19.7.1 The syringe, syringe needles, and lancet are sharp piercing instruments and may be infected. In addition, if the medicinal product is used incorrectly, it can be dangerous, bringing the blood sugar level too low. Therefore, it is necessary to prevent these items falling into the wrong hands. The healthcare professional explains the treatment regimen prescribed to the imprisoned person to ensure correct dosing and timely administration of the medication. In order to protect prison security and internal order, as well as the life and health of persons in prison, in the circumstances listed above, the administration of medication issued to imprisoned persons with diabetes or restriction of use of accessories may be established in a manner that does not endanger the health of the imprisoned person with diabetes or does not cause a delay in the administration of the medication, but which excludes the risk of injury or infection to the imprisoned person with diabetes or other persons. 19.8 It is necessary to fix the refusal of treatment because in this case, the imprisoned person is responsible for their own state of health. The prison does not have the right to forcibly treat the imprisoned person, except in in the case of a life-threatening condition. 19.9 The imprisoned person is not allowed to: 19.9.1 use prescription drugs without a prescription from a healthcare professional, fail to take medication prescribed by a healthcare professional and/or given by other prison staff (including over-the-counter drugs) at the prescribed time, and keep medication in their room, except for medications in a form that is different from the tablets issued by the LTKH KMO in plastic containers and marked accordingly - Pursuant to § 38(1) of the Minister of Justice Regulation of 1 October 2011 "Supervision in Prisons", prison service officials shall distribute medication to imprisoned persons in accordance with the quantity and time prescribed by the prison healthcare professional. According to subsection 38(2) of the same regulation, a healthcare professional must be present when distributing psychotropic and narcotic medications. Adherence to the treatment plan is extremely important to achieve the result. Uncontrolled use of drugs can lead to fatal consequences. The use of medicinal products must only serve the purpose of restoring health. 19.9.2 pierce, add something, take something away, etc. i.e. on their own initiative and without the prescription of the healthcare professional. Piercing, etc. activities on the initiative of the imprisoned person are prohibited in the prison and endanger the health of the imprisoned persons and other persons staying in the prison because various infectious diseases (HIV, hepatitis, and other blood-borne diseases) may start to spread as a result. Removing a tattoo is difficult and can damage the health of the imprisoned person permanently. It can also be a form of self-harm. The risk of infection is very high with these activities. The imprisoned person may not pierce, etc. their body on his own initiative, nor ask others do so. 19.9.3 In order to protect prison security and internal order, as well as the life and health of persons in prison, the prison must be aware of the location of medicines, vitamin preparations and food supplements issued to imprisoned persons for independent administration. If an imprisoned person fails to comply with the obligation to keep medications and other preparations in the cupboard assigned to them, the prison has the right to remove them in order to ensure general security. 19.9.4 Medications are prescribed according to a person's health condition, so other people should not take them without a prescription. Taking medications without a prescription can lead to life-threatening drug poisoning. The prison is obliged to protect the life and health of imprisoned persons, as well as to ensure general security. Therefore, the transfer of medications between prisoners is prohibited. 20 Reception by officials 20.1 Open prison officials meet imprisoned persons on the basis of justified applications, which describe the issue/problem and the reasons for it. As a result, officials can resolve the issues of imprisoned 43 persons more effectively and prepare more complex responses before meeting the imprisoned persons. 21 Disciplinary proceedings and enforcement of disciplinary penalties 21.1 This clause explains the purpose of disciplinary proceedings. The purpose of disciplinary proceedings is to quickly detect a disciplinary offence, to find out the culprit and the reasons for the offence, and to impose a disciplinary penalty fairly. Disciplinary proceedings are based on a document that contains information about a disciplinary offence. Disciplinary proceedings are initiated in the prison when signs of a disciplinary offence appear, which are recorded as a report. 21.2 A disciplinary offence is a wrongful act which consists of failure to fulfil obligations arising from legislation or not properly fulfilling them. Pursuant to sections § 63 and § 100 of the Imprisonment Act, the prison service has the right to apply disciplinary sanctions to imprisoned persons for culpable violations of the Imprisonment Act, prison internal regulations or other legal acts. 21.3 Pursuant to subsection 38 (22) of the Imprisonment Act, an imprisoned person may be suspended from work or released from mandatory work if the imprisoned person is unable to perform the mandatory work or if the working endangers the security of the imprisoned person or the prison or if the working poses a threat to the discipline in the prison. The procedure for hiring, suspending and dismissing imprisoned persons from work is established by a regulation of the Minister of Justice.. According to subsection 5(2)(8) of regulation No. 9 of the Minister of Justice of 7 February 2007 "Procedure for hiring, suspending and dismissing imprisoned persons" (hereinafter referred to as the Procedure), the work obligation of an imprisoned person shall be suspended as a disciplinary measure for up to one month in the event of suspension from work. Pursuant to section 65 of the Imprisonment Act, disciplinary penalties shall, as a rule, be enforced immediately. However, if the penalty of the imprisoned person is removal from work for up to one month, the start of the penalty is counted from the moment when the imprisoned person is actually removed from work. Pursuant to subsection 63(1)(11) of the Imprisonment Act, an imprisoned person may be punished under disciplinary rules by prohibiting the use of personal electrical appliances for up to 45 days. The punishment shall be deemed to have commenced from the moment when the personal electrical device has been removed from the room and the imprisoned person is unable to use it. 21.4 An imprisoned person committed to a punishment in another room or ward is required to take all items with them. The personal effects that were in the room with the imprisoned person are deposited in the storage and returned to the imprisoned person after release from the punishment cell. The prison does not guarantee that the imprisoned person will be placed in the same living ward or room from which they were committed to a punishment cell. The prison is not responsible for items left in the former room or living ward of the imprisoned person. Found items, the owner of which cannot be identified, are dealt with on the basis of legislation governing imprisonment. 22 Transfer and release from the prison 22.1 Imprisoned persons are released from the prison on the basis of the procedure for the release of an imprisoned person from prison. The procedure for the release of an imprisoned person from prison stipulates the operations of the prison, which must be carried out in the preparation and release of the imprisoned person from the prison. 22.2 Imprisoned persons are transferred based on the treatment plan. 22.3 The imprisoned person must return the property of the prison that they used to the prison immediately before release or transfer to another prison or from the open prison to the closed prison. The return of prison property is fixed by the prison service officer. The imprisoned person is obliged to collect all their personal effects in the room and take the items with them before being released from the prison or transferred to another prison. 22.4 Pursuant to subsection 75 (3) of the Imprisonment Act, on release, the items, documents, and personal clothing deposited in the prison service shall be returned to the imprisoned person. If the imprisoned person has no personal clothing or if their personal clothing is not suitable for the season, the prison service shall provide the imprisoned person to be released with clothing without charge. Pursuant to subsections 64 (1) and (6) of the ‘Internal Rules of Prison’, the items deposited in the prison are returned to the person released from the prison, which the imprisoned person confirms with their signature. 22.5 If the imprisoned person has no personal clothing or if their personal clothing is not suitable for the 44 season, they submit a request to the prison to be provided clothing as humanitarian aid at least two weeks before the release date. On the basis of the submitted request, the prison will provide clothing as humanitarian aid on the day of the release of the imprisoned person, and possible, the clothing will be provided free of charge. 22.6 The Prison shall identify the person to be released on the basis of § 19 of the Procedure for the Release of Imprisoned Persons from Prison. The imprisoned person shall be asked for biographical data and his or her answers shall be compared with the data in the certificate of release and personal file. Photos and descriptions of special characteristics in the personal file are compared with the imprisoned person. Pursuant to section 11 of Regulation No. 11 of 25 January 2001 of the Minister of Justice ‘Procedure for the release of an imprisoned person from prison’, the person released from the prison is issued a certificate of release from prison, The certificate of release shall include the name of the prison that issued the certificate, the certificate number, the first name and surname of the imprisoned person, the imprisoned person's date of birth or personal identification code, a photograph of the imprisoned person, the signature of the imprisoned person, the date of issue of the certificate, and the signature of the prison official who issued the certificate. date, period of validity of the certificate, start and end of imprisonment, first name and surname of the issuer of the certificate, official title of the issuer of the certificate, signature of the issuer of the certificate. The certificate of release from prison is valid for six months from the date of issue and the expiry date is indicated on it. The imprisoned person confirms the receipt of personal documents, including the certificate of release, with their signature on the inside of the back cover of the personal file. 22.7 Pursuant to subsection 75 (4) of the Imprisonment Act, on release, the deposited savings fund accrued from the funds deposited in the internal personal account of the imprisoned person and the funds reserved for the use inside the prison shall be paid to the imprisoned person. If the amount payable from the internal personal account of the imprisoned person is smaller than the rate of the benefit, the imprisoned person shall be paid a lump-sum benefit to the extent of the difference between the established rate and the amount payable from the internal personal account. The rate of the benefit is stipulated in section 231 of Regulation No. 11 of 25 January 2001 of the Minister of Justice ‘Procedure for the release of an imprisoned person from prison’. 22.8 Pursuant to subsection 91 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’, a medical record is kept for the imprisoned person in the prison. If the imprisoned person expresses a wish to receive a copy of the medical record or an extract of the medical history upon release, they must submit the request in accordance with the provisions of the Public Information Act. This extract will be issued to them immediately before they leave the prison in a sealed envelope against their signature to protect sensitive personal data. 22.9 Pursuant to section 27 of Regulation No. 11 of 25 January 2001 of the Minister of Justice ‘Procedure for the release of an imprisoned person from prison’, an imprisoned person released in the courtroom will be issued a certificate of release by the institution where the imprisoned person was immediately before release upon their request. A prison service officer organises the issue of items deposited in the prison, funds in the internal personal account, valuables, and documents of the released person at the entrance to the prison at 8.30 a.m. to 4.30 p.m. on Monday to Thursday and at 8.30 a.m. to 3.30 p.m. on Friday. The released person confirms the receipt of the items with their signature. The purpose of the clause is to inform the imprisoned persons what to do if they are released from outside the prison, i.e. from the courtroom or the prosecutor’s office, and when they can get their personal effects deposited in the prison. They are also informed that a certificate of release can be obtained retrospectively after the release upon written request. This certificate is necessary especially for those persons who do not have a valid identity document. 23 Compensation for travel expenses These clauses of the rules of procedure regulate the compensation for travel expenses incurred by imprisoned persons serving a sentence in the open prison while obtaining an education, completing social programmes, and visiting a health care provider outside of the prison. 45 Утверждено приказом № 1-1/18/89 директора Таллиннской тюрьмы от 27.11.2018 г. /логотип Таллиннской тюрьмы/ Регламент тюрьмы открытого типа Таллиннской тюрьмы Изменено приказами: № 1-1/20/15 от 03.04.2020 г. № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г. № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г. № 1-1/22/60 от 07.06.2022 г. № 1-1/22/106 от 14.12.2022 г. № 1-1/24/12 от 09.02.2024 г. № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г. № 1-1/1-26/15 от 20.03.2026 г. Таллинн 2018 1 Содержание 1. Общие положения ..................................................................................... 3 2. Территория тюрьмы открытого типа .......................................................... 5 3. Прием в тюрьму открытого типа и размещение ......................................... 6 4. Передвижение по территории тюрьмы и тюрьмы открытого типа ............. 6 6. Перекличка ............................................................................................... 7 7. Запрещенные предметы ............................................................................ 8 8. Личные предметы и их хранение ............................................................. 11 9. Питание заключенного ............................................................................ 14 10. Обработка отходов ............................................................................... 15 11. Бытовые вопросы ................................................................................. 16 12. Курение ................................................................................................ 18 14. Краткосрочный выезд ........................................................................... 23 15. Покупки заключенных .......................................................................... 24 16. Обучение, работа и участие в программах ........................................... 24 17. Занятие физической культурой, деятельность по интересам, пользование библиотекой и прочие возможности досуга .............................. 26 19. Медицинское обслуживание заключенного .......................................... 28 20. Прием сотрудников .............................................................................. 30 21. Дисциплинарное производство и исполнение дисциплинарного наказания ...................................................................................................... 30 22. Перемещение и освобождение из тюрьмы ............................................ 30 23. Возмещение расходов на проезд .......................................................... 31 Ходатайство складу личных вещей ................................................................ 33 Обоснование отказа ................................................................................... 35 6. С отказом ознакомился (-лась) ............................................................... 35 Приложение 4 ............................................................................................ 35 3. Содержание ходатайства и обоснование ................................................. 35 6. С отказом ознакомился (-лась) .................................................................. 36 7. Гигиенический пакет получил(а) ............................................................... 36 Рассмотрение ................................................................................................ 37 Разрешаю ...................................................................................................... 37 Ходатайство о получении из тюрьмы личных вещей ..................................... 37 Приложение 7 ............................................................................................ 38 Объяснения ................................................................................................... 38 Пояснение по произошедшему ................................................................... 38 2 Показания у заключенного взял(а) ............................................................ 39 Соглашение о посещении художественного кружка ...................................... 39 Правила ........................................................................................................ 39 Согласие на возмещение стоимости пропавших и испорченных книг ............ 40 Ходатайство заключенного ............................................................................ 41 Ходатайство о предоставлении краткосрочного свидания ............................. 42 Ходатайство-план выезда .............................................................................. 45 Заявление ..................................................................................................... 47 Решение ........................................................................................................ 47 Заявление ..................................................................................................... 48 Приложение 17 .......................................................................................... 49 Ходатайство о возмещении расходов на проезд ............................................ 50 Оценка инспектора-контактного лица по прошедшему выезду ...................... 51 Гарантийное письмо ...................................................................................... 52 Приложение 21 .......................................................................................... 53 1. Общие положения 1.1. Цель регламента (далее: регламент) тюрьмы открытого типа Таллиннской тюрьмы (далее: тюрьма) — уточнить общий порядок и организацию исполнения решений, связанных с тюремным заключением и установленных Законом о тюремном заключении (эст. — VangS, рус. — ЗоТЗ), постановлением № 72 министра юстиции от 30.11.2000 г. «Правила внутреннего распорядка тюрьмы» (эст. — VSkE, рус. — ПВРТ) и иными правовыми актами, на территории тюрьмы открытого типа Таллиннской тюрьмы (далее: тюрьма открытого типа) и при передвижении по территории Таллиннской тюрьмы (Приложение 21 — Территория Таллиннской тюрьмы). Уточнения охватывают положения, подробнее не урегулированные вышеназванными правовыми актами. (Изменено № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.) 1.2. Регламент обязаны исполнять заключенные, находящиеся в тюрьме открытого типа, сотрудники тюрьмы и посещающие тюрьму лица. 1.3. Ознакомиться с названными в регламенте графиками заключенный может на стендах секции или при посредничестве инспектора-контактного лица подразделения (далее: контактное лицо). 1.4. Бланки, упомянутые в приложениях к регламенту, заключенный может получить у сотрудников подразделения. При необходимости сотрудник подразделения помогает заключенному заполнять бланки. 1.5. Тюрьма может взыскать с заключенного причиненный материальный ущерб в порядке гражданского судопроизводства. 1.6. Директор тюрьмы при необходимости имеет право временно отклоняться в собственных распоряжениях от соблюдения требований регламента. 1.7. Заключенный обязан: 1.7.1. при входе сотрудников тюремной службы в помещение прервать прочие действия, встать, держать руки по швам на виду у сотрудников тюремной службы, а также стоять у своей заправленной постели или по распоряжению сотрудника тюремной службы в другом месте; 1.7.2. вежливо вести себя с сотрудниками тюремной службы, посетителями тюрьмы и другими заключенными, а также соблюдать при общении все общепризнанные правила 3 вежливости. При встрече с сотрудниками, а также посещающими Тюрьму должностными лицами заключенный должен приветствовать их стоя. Ни в одном разговоре, обращении или в ином контексте нельзя использовать нецензурных, двусмысленных, угрожающих или унижающих достоинство выражений. Интонация и язык тела заключенного не должны быть агрессивными; 1.7.3. находясь за пределами комнаты, одеваться корректно, т. е. одежда должна быть чистой, рукава и штанины не должны быть подвернуты, плечи должны быть покрыты, а ношение ночного белья (ночная сорочка, пижама, халат) запрещено, кроме как после отбоя. Ношение куртки, шапки и перчаток во внутренних помещениях запрещено, кроме случаев выхода из внутренних помещений или возвращения туда; 1.7.4. немедленно сообщать сотруднику тюремной службы об утерянном или найденном предмете, уничтожении или приходе в негодность находящихся в комнате личных вещей или тюремного имущества. 1.8. Заключенному запрещено: 1.8.1. пересекать ограждения, лазать по ограде прогулочной площадки или иной конструкции или висеть на них; 1.8.2. покидать назначенное ему место пребывания без разрешения сотрудника тюремной службы; 1.8.3. без разрешения сотрудника тюремной службы входить в рабочие помещения сотрудников тюремной службы; 1.8.4. находиться в помещении в непредусмотренное для этого время; беседовать во время сопровождения с посторонними лицами (кроме сопровождающего его сотрудника тюремной службы), заниматься во время сопровождения посторонними делами, обмениваться рукопожатиями с другими лицами, бросать или поднимать какие-либо предметы, заглядывать в дверные глазки, нажимать на какие-либо кнопки и выключатели, отклоняться от предусмотренного маршрута и т. п.; 1.8.5. применять физическое и/или психологическое насилие в отношении других заключенных, сотрудников тюрьмы и иных лиц; 1.8.6. вести себя невежливо и использовать сексуально дискриминирующие, нецензурные, двусмысленные, угрожающие, оскорбительные, порочащие и унижающие достоинство выражения; 1.8.7. заключенным тюрьмы открытого типа мужского и женского пола запрещено общаться между собой, а также передавать друг другу и принимать друг у друга какие-либо предметы; 1.8.8. перекрикиваться, громко обмениваться информацией с другими заключенными, кричать или иным образом беспокоить иных находящихся в тюрьме лиц; 1.8.9. побуждать или подстрекать других заключенных к совершению правонарушений; 1.8.10. играть с целью получения прибыли в настольные и прочие игры или заключать пари; 1.8.11. делать себе или другим татуировки, позволять делать себе татуировку; 1.8.12. самовольно оставлять открытыми межэтажные двери и двери, ведущие во двор, вставлять в дверные ограничители и механизмы посторонние предметы и т. п.; 1.8.13. регулировать громкость звука телевизора или радио таким образом, чтобы это мешало сотрудникам тюремной службы при исполнении служебных обязанностей или иным лицам; 1.8.14. бросать в унитаз или писсуар предметы и вещества, не имеющие отношения к использованию унитаза и писсуара по назначению; 1.8.15. делать на строительных и внутренних элементах комнаты, а также на прочем имуществе тюрьмы надписи и отметки, наклеивать, крепить или вешать на них фотографии, репродукции, вырезки из журналов, панно, ковры и т. п. (кроме как на имеющийся в комнате стенд). Запрещено накрывать светильники и электронные системы надзора, а также пользоваться предметами таким образом, чтобы они препятствовали визуальному надзору (например, покрывать столы/шкафы, размещать фотографии на оконных решетках, покрывать окно или размещать на окнах какие-либо предметы и т. п.); 4 1.8.16. приносить в комнату и выносить из нее предметы мебели, которых нет в списке обстановки комнаты, а также хранить в комнате незакрепленную или сломанную мебель или ее части. Об открепившемся или сломанном предмете следует незамедлительно известить сотрудника тюремной службы и по возможности передать ему этот предмет; 1.8.17. принимать и приобретать предметы и вещества у других заключенных и отчуждать их другим заключенным (Изменено № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.) 1.8.18. владеть наличными деньгами в тюрьме и получать их, кроме как с личного тюремного счета; 1.8.19. находиться в не предусмотренной для него комнате и в дверях комнаты; (Дополнено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.) 1.8.20. курить на территории Таллиннской тюрьмы (включая тюрьму открытого типа); (Изменено № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.) 1.8.21. пользоваться после отбоя личными электроприборами, кроме как с разрешения директора подразделения; (Изменено № 11/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.) 1.8.22. держать дверь комнаты открытой, кроме как при входе и выходе и в иных обоснованных случаях, когда ее держание открытой необходимо для совершения действия (например, уборка), общения с сотрудником тюремной службы или по иной причине с разрешения сотрудника тюремной службы; (Добавлено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.) 1.8.23. демонстрировать на своем теле, одежде, в комнате или в иных помещениях изображения и символику (фотографии, картинки, флаги, гербы, символы и т. п.), разжигающие войну, межэтнические конфликты или изображающие лидеров государств-агрессоров; (Добавлено № 1-1/22/60 от 07.06.2022 г., вст. в силу 10.06.2022 г.) 1.8.24. прикреплять на находящуюся в комнате клейкую доску фотографии, репродукции, вырезки из журналов и т. п. с изображением обнаженного человеческого тела. (Добавлено № 1-1/22/60 от 07.06.2022 г., вст. в силу 10.06.2022 г.) 2. Территория тюрьмы открытого типа 2.1. Здание тюрьмы открытого типа находится на территории тюрьмы и обозначено буквами AV. 2.2. Под тюрьмой открытого типа подразумеваются отдельные комнаты для заключенных мужского и женского пола в здании, предусмотренном для размещения заключенных, коридоры (у заключенных мужского пола — помещения B103 и B203, у заключенных женского пола — помещение C203), помещения для досуга (у заключенных мужского пола — помещения B101 и B201, у заключенных женского пола — помещение C201), подсобные помещения (у заключенных мужского пола — помещения B102, B105, B106, B123, B124, B125 и B202, B205, B206, B223, B224, B225, у заключенных женского пола — помещение C202, C217, C211, C212, C213) и лестничные клетки (у заключенных мужского пола — помещения B104 и B204, у заключенных женского пола — помещение A106, C204), а также предназначенные для заключенных мужского и женского пола отдельные прогулочные зоны, которыми можно пользоваться в соответствии с распорядком дня. Туалетами для инвалидов (B107, B207 и C216) разрешено пользоваться заключенным, передвигающимся на инвалидном кресле, или с разрешения сотрудника тюремной службы другим заключенным. 2.3. В помещениях общего пользования Таллиннской тюрьмы используется видео- и аудионаблюдение. На территории Таллиннской тюрьмы сотрудник тюремной службы при исполнении служебных обязанностей, т. е. при осуществлении любого вытекающего из закона действия (проведение переклички в комнате, сопровождение заключенных внутри тюрьмы или их перемещение и т. п., кроме времени, когда 5 производится полный обыск заключенного), может использовать прикрепленную к своей форме нательную камеру (которая четко различима и видна), с помощью которой осуществляется видео- и аудионаблюдение за проводимыми действиями. (Добавлено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.) 3. Прием в тюрьму открытого типа и размещение 3.1. Прибыв в тюрьму открытого типа, заключенный раздевается, и его полностью обыскивают. Обыску предшествует предложение сотрудника тюремной службы заключенному сдать все имеющиеся у него при себе вещи, хранение которых в тюрьме открытого типа запрещено или которые не были приобретены при посредничестве тюрьмы. 3.2. Обысканному заключенному выдается 1 подушка, 1 одеяло, 2 простыни, 1 наволочка, 1 полотенце для рук, 1 банное полотенце и столовые принадлежности (вилка, нож, ложка, кружка, стакан, мелкая тарелка, суповая тарелка). При необходимости заключенным выдаются гигиенические принадлежности. 3.3. С предметами, запрещенными в тюрьме открытого типа, поступают в порядке, установленном ЗоТЗ и ПВРТ. 3.4. Сотрудник тюремной службы назначает прибывшему заключенному спальное место, принимает решение о том, какие личные вещи останутся в распоряжении заключенного, а какие будут сданы на склад, и под подпись знакомит заключенного с регламентом тюрьмы открытого типа. 3.5. Лишние в комнате личные вещи заключенного находятся в тюрьме на предусмотренном для этого складе. Личные вещи вносят в список личных вещей в Регистре заключенных. Надлежащее помещение вещей на склад и их выдачу со склада организует сотрудник тюремной службы. 3.6. Заключенному предлагается подписать гарантийное письмо (приложение 20), которым он обязуется по первому требованию добровольно сдавать пробы мочи и/или крови для установления возможного состояния опьянения. Отказ от дачи согласия или последующей сдачи анализов рассматривается как основание для перевода заключенного в закрытое отделение тюрьмы. 3.7. При необходимости сразу проводится дезинфекция заключенного и его вещей. 3.8. Когда заключенный поступает в тюрьму открытого типа, уточняются его образование и профессиональные навыки, на основании чего, как правило, организуется его занятость с учетом целей, зафиксированных в индивидуальной программе исполнения наказания (ITK) заключенного. 4. Передвижение по территории тюрьмы и тюрьмы открытого типа 4.1. За пределами комнаты и во время переклички заключенный обязан носить на шнурке на шее, на видном месте, выданную тюрьмой бирку с именем. При выезде с территории тюрьмы носить бирку с именем необязательно, а, выходя из тюрьмы, следует сдавать бирку сотруднику тюремной службы. В случае обоснованной необходимости выдаваемой заключенному бирке с именем могут быть присвоены дополнительные функции, например, открытие дверей помещений с электронным доступом. (Дополнено № 1-1/24/12 от 09.02.2024 г., вст. в силу 09.02.2024 г.) 4.2. За пределами тюрьмы открытого типа заключенный передвигается только в сопровождении сотрудника тюрьмы, кроме передвижений в порядке послабления на основании ст. 22 ЗоТЗ. (Изменено № 1-1/24/12 от 09.02.2024 г., вст. в силу 09.02.2024 г.) 4.3. С момента подъема до отбоя по распорядку дня заключенный имеет право передвигаться в пределах тюрьмы открытого типа (п. 2.2) без сопровождающего. 4.4. На прогулку следует выходить в одежде по сезону. Сотрудник тюремной службы имеет право запретить заключенному выходить на прогулку, если тот одет не по сезону. На 6 прогулку разрешено брать с собой только наручные часы, предмет религиозной символики, носимый на шее, обручальное кольцо, носовой платок и бутылку с водой. 4.5. При нахождении на прогулочной территории и занятиях спортом заключенным тюрьмы открытого типа запрещено общаться через ограждение с посторонними лицами (включая заключенных противоположного пола), лежать на земле и сидеть в не предусмотренных для этого местах. 4.6. Заключенный тюрьмы открытого типа, выполняющий хозяйственные работы на территории тюрьмы за пределами тюрьмы открытого типа, может общаться только с организующим работы сотрудником тюремной службы, общение с другими лицами запрещено. 4.7. Если на прогулочной территории заключенный совершает деяние с признаками дисциплинарного нарушения, то сотрудник тюремной службы выносит решение о продолжении или прекращении пребывания на прогулочной территории. 4.8. Когда заключенный покидает тюрьму открытого типа или входит туда, его обыскивают. Для этого он обязан встать лицом к стене и положить руки на место, указанное сотрудником тюремной службы, ладонями к себе. Заключенный может быть обыскан полностью с раздеванием. 5. Распорядок дня 5.1. Заключенный обязан соблюдать утвержденный распорядок дня (приложение 1). 5.2. Заключенный обязан заходить в назначенную ему комнату на время перекличек по распорядку дня и на время ночного отдыха. 5.2.1. Двери комнат заключенных на время ночного отдыха не запираются, в это время выходить из комнаты можно только для пользования туалетным помещением (WC) или для обращения к сотруднику. После отбоя заключенному запрещено закрывать дверь комнаты изнутри. При необходимости на время ночного отдыха тюремная служба может запирать двери кухни, душевых и подсобных помещений. В соответствии с графиком работы заключенного с разрешения сотрудника пенитенциарной службы во время ночного отдыха могут использоваться кухня, бытовая комната и душевая. (Изменено № 1-1/1-26/15 от 20.03.2026 г., вст. в силу 23.03.2026 г.) 5.3. Как правило, заключенные обучаются, работают, участвуют в религиозных службах, а также культурных и спортивных мероприятиях с момента подъема до отбоя, с учетом особенностей распорядка дня. 5.4. На работу заключенных направляют на основе рабочих графиков, о которых их информирует сотрудник тюремной службы. 5.5. Пользование услугами библиотеки и парикмахера осуществляется согласно организации труда тюрьмы открытого типа. 5.6. На предусмотренное распорядком дня время ночного отдыха тюрьма может отключать электричество в розетках. По решению директора тюрьмы открытого типа может быть разрешено пользование электричеством после отбоя. 5.7. Руководство тюрьмы, включая директора, принимает заключенных, исходя из поступивших от них ходатайств. 6. Перекличка 6.1. Распоряжение о проведении переклички отдается устно или через систему громкоговорителей непосредственно перед началом переклички. Перекличка проводится в комнатах, а также при необходимости на рабочих местах заключенных. 6.2. Во время переклички заключенный обязан встать, когда в комнату заходит сотрудник тюрьмы, и стоять, будучи корректно одетым (включая бирку с именем), возле своей заправленной постели или, по распоряжению сотрудника тюремной службы, в другом месте. 6.3. Во время переклички заключенный держит руки по швам. Ему запрещено опираться на 7 стену или кровать, говорить без разрешения сотрудника тюремной службы или иным образом препятствовать проведению переклички. На время переклички заключенный должен выключить все имеющиеся в комнате и помещениях общего пользования электроприборы. 6.4. Проводящий перекличку сотрудник тюремной службы проверяет соответствие заключенного карте переклички. При необходимости он запрашивает дополнительные данные. 6.5. Проводящий перекличку сотрудник тюремной службы визуально проверяет физическое состояние заключенных, а также техническое состояние комнаты и ее обстановки. 6.6. Во время переклички заключенный обязан находиться в назначенной ему комнате и может покинуть ее, когда это разрешит проводящий перекличку сотрудник тюремной службы. 7. Запрещенные предметы 7.1. Помимо предметов, установленных ст. 64 ЗоТЗ, на основании ч. 4 ст. 15 ЗоТЗ заключенным 1 запрещены следующие предметы, соответствующие признакам, описанным в ч. 2 ст. 15 ЗоТЗ: 7.1.1. приобретенные не через тюремную службу или без ее разрешения либо не имевшиеся у заключенного с собой по прибытии в тюрьму продукты питания и приправы, растительные продукты, жидкие, порошкообразные, твердые и прочие вещества, а также сигареты и средства для получения открытого огня; 7.1.2. провод, кабель, шнурок и прочие аналогичные предметы или предметы, которые содержат эти элементы, кроме следующих предметов, выданных тюремной службой или с ее разрешения: • шнурок на обуви, используемый по назначению; • шнурок для ношения бирки с именем; • шнурок для ношения религиозной символики; • телевизионные кабели длиной до трех метров и иные необходимые для использования электроприборов провода или кабели длиной до двух метров, которые были приобретены при посредничестве тюремной службы или имелись у лица с собой по прибытии в тюрьму (Изменено № 1-1/24/12 от 09.02.2024 г., вст. в силу 09.02.2024 г.); • предмет одежды, внутри которого имеется резинка; • брючный ремень; • шнурок на одежде, используемый по назначению; • шнурок/резинка на маске для сна, используемые по назначению (Изменено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.); 7.1.3. керамические, стеклянные или металлические предметы или предметы, содержащие элементы из этих материалов, кроме следующих предметов: • наручные часы, приобретенные при посредничестве тюремной службы или с ее разрешения либо имевшиеся у заключенного с собой по прибытии в тюрьму; • средство для обрезания ногтей длиной до 8 см без пилки для ногтей; • карманное зеркальце в пластмассовой раме диаметром или диагональю до 10 см (вместе с рамой) (Дополнено № 1-1/24/12 от 09.02.2024 г., вст. в силу 09.02.2024 г.); • выданный на основании разрешения электроприбор (бритва или эпилятор для заключенного, в комнате которого нет средств для бритья); • средство для бритья без батареек для заключенного, в комнате которого нет эпилятора или бритвы; • прочие предметы, выданные при посредничестве тюремной службы или разрешенные для использования; 7.1.4. самодельные предметы; 7.1.5. непригодные к употреблению продукты питания; 7.1.6. прекурсор вещества с наркотическим, психотропным или иным одурманивающим 8 воздействием, содержащая подобное вещество смесь или продукт природного происхождения, а также предмет или вещество, пропитанные наркотическим или психотропным веществом; 7.1.7. жидкие смеси, состав которых невозможно доподлинно определить; 7.1.8. дополнительно запрещены следующие вещества: (Изменено № 1-1/24/12 от 09.02.2024 г., вст. в силу 09.02.2024 г.) 7.1.8.1 лекарства; лекарственные растения; витамины; энергетические напитки, таблетки и гели, а также вещества, предназначенные для их приготовления, кроме имеющихся по предписанию тюремного врача и приобретенных тюрьмой или с разрешения тюрьмы; (Добавлено № 1-1/24/12 от 09.02.2024 г., вст. в силу 09.02.2024 г.) 7.1.8.2 пищевые добавки и спортивные напитки в форме порошка, таблеток или иной концентрированной форме, кроме готовой продукции, куда были дополнительно добавлены протеин, углеводы, минералы и/или витамины, например, вода и соки с витаминами, батончики и иные продукты питания. (Добавлено № 1-1/24/12 от 09.02.2024 г., вст. в силу 09.02.2024 г.) 7.1.9. медицинские вспомогательные средства, медицинские принадлежности, инструменты, приборы, кроме имеющихся по предписанию тюремного врача; 7.1.10. вспомогательные средства для передвижения, кроме разрешенных и выданных тюремным врачом или приобретенных с разрешения тюрьмы; 7.1.11. вещество или предмет, источающие аромат, кроме гигиенических принадлежностей и чистящих средств; 7.1.12. презервативы, кроме выданных тюремной службой или приобретенных с ее разрешения; 7.1.13. электронная сигарета, бездымные табачные изделия (например, жевательный и нюхательный табак, табак, предназначенный для помещения в рот), курительные принадлежности и изделия, связанные с табачными; (Изменено № 1-1/22/106 от 14.12.2022 г., вст. в силу 15.12.2022 г.); 7.1.14. вещество, устройство или предмет, используемые для нанесения татуировок; 7.1.15. электрическая зубная щетка, средство для бритья на батарейках, машинка для стрижки волос и прочие подобные предметы, из которых легко изготовить аппарат для нанесения татуировок, кроме бритв или эпиляторов для заключенных, в комнатах которых нет средств для бритья; 7.1.16. художественные и канцелярские принадлежности, принадлежности для письма и рисования, кроме • приобретенных при посредничестве тюрьмы канцелярских скрепок размером до 3 см; • предметы, выданные школой; • исправная синяя шариковая ручка или стержень для нее (итого до 5 шт.), приобретенные при посредничестве тюрьмы или с ее разрешения и имевшиеся у заключенного при себе по прибытии для отбывания наказания; • простой карандаш (до 2 шт.); • цветные карандаши (итого до 12 шт.), приобретенные при посредничестве тюрьмы или с ее разрешения и имевшиеся у заключенного при себе по прибытии для отбывания наказания; • стирательная резинка (1 шт.); • папка для документов (1 шт.); • пластмассовая линейка до 30 см (1 шт.); • точилка для карандашей (1 шт.); • 1 коробка кнопок (до 20 кнопок); (Изменено № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу. 11.05.2021 г.); • Тетради и общие тетради (итого до 5 шт.), для участвующего в учебной работе заключенного по мере надобности (Изменено № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.); 9 7.1.17. офисная техника, кроме калькулятора для заключенного, проходящего обучение; 7.1.18. регистратор; 7.1.19. альбомы для фотографий, марок и т. п., фоторамка; 7.1.20. книги, каталоги и прочие подобные предметы, которые не были приобретены при посредничестве тюремной службы или с ее разрешения либо выданы тюремной службой; 7.1.21. музыкальная или 3D-открытка (поздравительная); (Добавлено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.); 7.1.22. предметы, использование которых по назначению предполагает покрытие поверхностей, строительных элементов и т. п., 7.1.23. игрушка, игры, кроме домино, шашек, шахмат или нардов, которые были приобретены с разрешения тюрьмы или взяты с собой по прибытии в тюрьму либо предназначены для находящегося в тюрьме открытого типа ребенка, в разумном количестве; 7.1.24. электроприборы, мощность которых превышает 1,2 кВт и которые не были приобретены при посредничестве тюремной службы или не имелись у лица при себе по прибытии в тюрьму; (Изменено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.); 7.1.25. телевизор диагональю более 61 см (24“); (Изменено № 1-1/20/15 от 03.04.2020 г., вст. в силу 03.04.2020 г.); 7.1.26. источник питания, кроме батареек, приобретенные с разрешения или при посредничестве тюремной службы; 7.1.27. неработающие, самостоятельно отремонтированные, имеющие признаки модификации или повреждения электрические или электронные приборы, детали приборов или устройства, с которых была снята деталь; 7.1.28. передатчик или приемник сигнала или поля и их принадлежности, кроме телевизора или радио, выданных с разрешения тюремной службы и приобретенных при посредничестве тюрьмы либо имевшихся у заключенного при себе по прибытии в тюрьму; 7.1.29. компьютер и иные устройства, при помощи которых или модифицируя которые можно установить интернет-соединение; 7.1.30. носитель данных и считывающее устройство для него, кроме бумаги; 7.1.31. цифровая или электронная игра и игровая консоль; 7.1.32. весы; 7.1.33. женская одежда для заключенных мужского пола; 7.1.34. обувь на каблуке выше 3 см, с металлическими пряжками, на платформе (3 см) или иным образом опасная обувь и обувь специального назначения, кроме выданной или разрешенной тюремной службой для исполнения трудовых обязанностей; 7.1.35. сумка, чемодан, коробка, ящик, чайник, пластиковый поднос или иной подобный предназначенный для хранения предмет, кроме следующих предметов: • предмет, выданный тюремной службой или с ее разрешения; • 5 пакетов для личного пользования заключенного; • до 2 личных прозрачных пластиковых контейнеров, общий объем которых не должен превышать одного литра; кувшин для фильтрации воды (1 шт.). 7.1.36. часы, кроме наручных, будильник, радио часы; (Изменено № 1-1/1-26/15 от 20.03.2026 г., вст. в силу 23.03.2026 г.) 7.1.37. солнечные очки, кроме выданных по предписанию тюремного врача; 7.1.38. (Признано недействительным № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.) 7.1.39. наушники; (Изменено № 1-1/1-26/15 от 20.03.2026 г., вст. в силу 23.03.2026 г.) 7.1.40. более одного комплекта четок; 7.1.41. макет или имитация оружия; 7.1.42. фильтр, кроме фильтра для воды, приобретенного при посредничестве или с разрешения тюремной службы; 7.1.43. нагревательный элемент, кроме чайника, приобретенного при посредничестве или с разрешения тюремной службы; 7.1.44. личные предметы того же назначения, что и выдаваемые тюрьмой; 7.1.45. прочие предметы, не указанные в данном списке, но затрудняющие надлежащий обыск либо способные утратить в результате обыска гигиеничность или легко разрушиться, а 10 также ненужные в тюрьме или заменимые другими разрешенными вещами; 7.1.46. предметы одежды и обуви, которые не были приобретены с разрешения тюремной службы; 7.1.47. вентилятор; 7.1.48. содержащие алкоголь жидкости, безалкогольные напитки, которые можно по названию соотнести с алкоголем, например, безалкогольные пиво, вино, сидр и т. п., а также иные вызывающие опьянение вещества; 7.1.49. наличные деньги в размере, превышающем минимальный размер оплаты труда; 7.1.50. находящиеся под давлением баллоны, кроме пены и геля для бритья; 7.1.51. печатные материалы, копии, рукописи и т. п., содержащие описания тактик и методик тюрьмы по обеспечению надзора и безопасности, оценке криминогенных рисков или разрешению чрезвычайных ситуаций; 7.1.52. сувенирные купюры. (Добавлено № 1-1/24/12 от 09.02.2024 г., вст. в силу 09.02.2024 г.) 8. Личные предметы и их хранение 8.1. Общие положения 8.1.1. Заключенный имеет право хранить личные вещи или вещи, переданные ему тюрьмой, на отведенной для них полке в своей комнате, в шкафу, в прикроватной тумбочке и на складе для личных вещей заключенных (далее: склад). Небольшие полотенца (полотенце для рук или кухонное полотенце) и прихватки можно хранить на кухне в назначенном заключенному пластиковом контейнере или на этом контейнере. (Изменено № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.); 8.1.2. Продукты следует хранить только в холодильнике на кухне, в морозильной камере или в выделенном заключенному именном пластиковом контейнере с крышкой. (Изменено № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.); 8.1.3. Чтобы получить вещи со склада или поместить их на склад, заключенный подает ходатайство по форме (приложение 2) сотруднику тюремной службы и должен сдать и получить вещи при первой возможности, но не позднее чем через 30 дней. Сотрудник тюремной службы проверяет содержание ходатайства и принимает решение по выдаче вещей (кроме электроприборов и средств проведения досуга). Личные предметы одежды, которые заключенный желает на основании ходатайства переместить из комнаты на склад, должны быть чистыми. Склад имеет право отказать в приеме грязных и дурнопахнущих вещей. 8.1.4. Для отправки личных вещей за пределы тюрьмы заключенный должен заполнить бланк ходатайства (приложение 6). Ходатайство подтверждает сотрудник тюремной службы. 8.1.5. Отправляясь на выезд и вынося личные вещи из тюрьмы, заключенный должен заполнять бланк ходатайства (приложение 6). Ходатайство подтверждает сотрудник тюремной службы. 8.1.6. Если заключенного отправляют в другую тюрьму или в арестный дом полиции, переводят в другую комнату или он освобождается из тюрьмы, то он должен забрать из комнаты все личные вещи и вернуть тюрьме всё выданное ему в пользование тюремное имущество (кроме случаев перевода из комнаты в комнату). 8.1.7. На складе не хранят средства по уходу за телом, гигиенические и чистящие средства заключенных, их продукты питания и бакалею (включая чай и кофе), лекарства и средства для разжигания открытого огня. 8.1.8. Для получения наличных заключенный должен подать письменное ходатайство (приложение 15) не позднее чем за 3 рабочих дня до выдачи наличных, как правило, их выдача происходит по понедельникам. 8.2. Заключенным запрещено: 8.2.1. без разрешения тюрьмы выбрасывать личные вещи. Заключенный, подающий на склад личных вещей ходатайство о списании принадлежащих ему личных вещей из Регистра заключенных и единого перечня, должен также представить вместе с ходатайством 11 списываемые предметы, кроме нательного белья и носков. Основанием для списания вещей является ходатайство заключенного и прилагаемые к нему списываемые предметы. Ответственность за соответствие списанных предметов указанным в ходатайстве несет подавший ходатайство заключенный; 8.2.2. отчуждать, отправлять или передавать в пользование другим лицам собственные предметы и вещества, предназначенные для личного пользования, а также принимать, приобретать, одалживать или брать во временное пользование у других лиц разрешенные им для личного пользования или бесхозные предметы и вещества (кроме пользования телевизором, радио и электрическим чайником с разрешения соседа по комнате). (Изменено № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.); 8.2.3. хранить по прибытии в тюрьму открытого типа вещи, которых не было у него при отъезде, кроме рабочей одежды, выданной работодателем, и учебных материалов, выданных школой; 8.2.4. изготавливать, хранить и использовать самодельные электроприборы; 8.2.5. вскрывать или удалять защитную наклейку с электроприбора, самостоятельно ремонтировать или перестраивать электроприборы. Если прибор сломался или защитная наклейка на нем пришла в негодность, заключенный должен немедленно сдать электроприбор. Электроприборы, которые были повреждены, модифицированы, перестроены или стали небезопасными в ходе эксплуатации, а также электроприборы с поврежденными защитными наклейками изымаются и помещаются на склад. 8.2.6. хранить вещи в комнате вне шкафов и полки, например, под кроватью, на шкафу, на подоконнике и т. д. 8.3. Исключения при получении разрешения на электроприбор и его эксплуатации 8.3.1. Для выдачи электроприбора со склада заключенный имеет право подать сотруднику тюремной службы ходатайство по форме (приложение 5). Если заключенный получил разрешение на эксплуатацию электроприбора и сдал его из комнаты на склад или в ремонт, то он подает на склад ходатайство о выдаче электроприбора в комнату (приложение 2). Расходы на эксплуатацию электроприборов покрывает заключенный. Если в комнате одного заключенного уже есть телевизор, то другому заключенному телевизор в комнату из-за отсутствия технических возможностей не выдается. 8.3.2. Заключенный имеет право пользоваться личными электроприборами, которые являются изделием завода-изготовителя, не подвергались модификации или перестройке, исправны, снабжены защитными наклейками тюрьмы и соответствуют утвержденным в Эстонской Республике стандартам для электроприборов. Заключенный может купить в магазине или с разрешения тюрьмы телевизионный кабель (длиной до 3 м), если его ходатайство о приобретении электроприбора было удовлетворено. Тюрьма не предоставляет заключенному телевизионный кабель. (Изменено № 1-1/24/12 от 09.02.2024 г., вст. в силу 09.02.2024 г.) 8.3.3. Тюрьма не несет ответственности за повреждения электроприборов, возникшие из-за перебоев в подаче тока, изменений напряжения или технических неисправностей электроприборов, кроме повреждений, возникших в результате противоправных действий тюрьмы. 8.3.4. Заключенный должен пользоваться выданными ему электроприборами согласно инструкции по эксплуатации и в соответствии с регламентом и прочими правовыми актами, не мешая при этом другим заключенным, выполнению обязанностей сотрудниками тюрьмы и повседневной работе тюрьмы. Заключенный обязан пользоваться выданными ему телевизором, чайником и т. п. только в комнате, в которую он был помещен. 8.3.5. Если в течение эксплуатации электроприбора обнаружено нарушение или заключенный не оплатил расходы, связанные с эксплуатацией электроприбора, сотрудник тюремной службы имеет право немедленно изъять у заключенного электроприбор. 8.3.6. Заключенный может за свой счет на основании соответствующего ходатайства при посредничестве тюрьмы отправить неисправную бытовую электронику на ремонт в сервисную компанию. 12 8.4. Заключенный может хранить в комнате личные предметы одежды в следующих количествах: 8.4.1. обувь — 4 пары (кроме футбольных бутс и обуви на остром или высоком каблуке); 8.4.2. носки — в разумном количестве; (Изменено № 1-1/24/12 от 09.02.2024 г., вст. в силу. 09.02.2024 г.) 8.4.3. нижнее белье (для мужчин — трусы и майки, для женщин — трусы, бюстгальтеры и майки) — в разумных количествах; (Изменено № 1-1/24/12 от 09.02.2024 г., вст. в силу 09.02.2024 г.) 8.4.4. пижама или ночная рубашка всего — 2 шт.; 8.4.5. теплое белье — 1 комплект; 8.4.6. халат — 1 шт.; 8.4.7. куртка, пальто, шуба или кожаная/джинсовая куртка (без металлических украшений и заклепок) — 2 шт.; 8.4.8. шарф — 1 шт.; 8.4.9. перчатки — 2 пары; 8.4.10. футболка (включая футболку без рукавов), рубашка-поло — итого 5 шт.; 8.4.11. рубашка или футболка с длинными рукавами — итого 2 шт.; 8.4.12. шорты или брюки до колен — итого 3 пары; (Изменено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 8.4.13. длинные штаны — 3 пары; 8.4.14. кофта, флисовая куртка, поло, свитер или толстовка — итого 3 шт.; 8.4.15. жилет (без металлических украшений) — 1 шт.; 8.4.16. платье или юбка — итого 3 шт.; 8.4.17. пиджак, китель, жакет или кардиган — итого 2 шт.; 8.4.18. галстук — 1 шт.; 8.4.19. шапка или платок на голову — итого 2 шт.; 8.4.20. для заключенного, работающего за пределами тюрьмы, также следующие предметы: куртка — 1 шт., штаны — 1 пара, блузка, кофта или толстовка — итого 2 шт., футболка — 2 шт., жилет — 1 шт., перчатки — 1 пара, шапка — 1 шт., обувь — 1 пара, банное полотенце — 1 шт., теплое белье (штаны и рубашка) — 1 комплект; брючный ремень — 1 шт.; (Изменено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу). 01.05.2022 г.) 8.4.21. длинный спортивный костюм (спортивные штаны и толстовка) — 2 комплекта. 8.5. Заключенный может хранить в комнате личные предметы потребления, указанные в списке, в следующих количествах: 8.5.1. банное полотенце — 2 шт.; 8.5.2. наручные часы — 1 шт.; 8.5.3. спортивная сумка — 1 шт.; 8.5.4. рюкзак или сумка — 1 шт. всего; 8.5.5. кошелек — 1 шт.; 8.5.6. косметичка — 1 шт. 8.5.7. полотенце для рук или кухонное полотенце — 1 шт.; (Изменено № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу. 11.05.2021 г.); 8.5.8. руковицы-прихватки — 1 пара; (Изменено № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу. 11.05.2021 г.); 8.5.9. многоразовая бутылка для напитков (до 1 литра) (из прозрачного бесцветного пластика, с завинчивающейся крышкой) — 1 шт. (Добавлено № 1-1/24/12 от 09.02.2024 г., вст. в силу 09.02.2024 г.) 8.6. Заключенный может хранить в комнате гигиенические, косметические и чистящие средства в следующих количествах: 8.6.1. шампунь — 2 шт.; 8.6.2. бальзам — 2 шт.; 8.6.3. гель для душа или жидкое мыло — 2 шт.; 13 8.6.4. мыло — 3 шт.; 8.6.5. крем или тоник, молочко/масло для умывания — итого 4 шт.; 8.6.6. дезодорант-стик (без спирта) — 2 шт.; 8.6.7. жидкость для полоскания рта (без спирта) — 1 шт.; 8.6.8. гигиеническая помада — 1 шт.; 8.6.9. зубная паста — 2 шт.; 8.6.10. пена, крем, гель для бритья / крем, гель для эпиляции — 2 шт.; 8.6.11. краска для волос — 1 шт.; 8.6.12. жидкость для снятия лака (без спирта и ацетона) — 1 шт.; 8.6.13. косметические принадлежности для заключенных женского пола — в количестве, которое помещается в выделенный тюрьмой закрываемый ящик для хранения; 8.6.14. туалетная бумага — 4 рулона; 8.6.15. гигиенические/или ежедневные прокладки и/или тампоны для заключенных женского пола — итого 4 упаковки; 8.6.16. средство для мытья посуды — 1 шт.; 8.6.17. средство для удаления накипи — 1 шт.; 8.6.18. стиральный порошок, гель, капсулы, кондиционер для белья — итого 2 упаковки; (Изменено № 11/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 8.6.19. 8.6.19. крем для обуви — 2 шт.; 8.6.20. одноразовые бритвенные станки — 7 шт.; (Изменено № 1-1/22/60 от 07.06.2022 г., вст. в силу 10.06.2022 г.) 8.6.21. бритвенный станок — 1 шт.; сменные лезвия — 4 шт. (Изменено № 1-1/22/60 от 07.06.2022 г., вст. в силу 10.06.2022 г.) 8.6.22. мыльница — 1 шт.; 8.6.23. футляр для зубной щетки — 1 шт.; 8.6.24. ложка для обуви — 1 шт.; 8.6.25. обувная щетка — 1 шт.; 8.6.26. зубная щетка — 2 шт. (Добавлено № 1-1/22/60 от 07.06.2022 г., вст. в силу. 10.06.2022 г.) 8.7. Предметы одежды, обувь, личные предметы потребления, а также гигиенические, косметические и чистящие средства, не указанные в пунктах 8.4, 8.5 и 8.6., могут находиться в комнате только с письменного разрешения тюремной службы. 9. Питание заключенного 9.1. Питание заключенных осуществляется на основании постановления № 150 министра социальных дел от 31 декабря 2002 г. «Нормы приема пищи в местах лишения свободы». 9.1.1. Заключенный обязан в назначенный срок указать свое пожелание по питанию с разбивкой по приемам пищи в таблице, выданной подразделением на жилую секцию. Заключенному, помещенному в тюрьму открытого типа в середине недели, тюрьма автоматически назначает питание на каждый прием пищи в течение текущей недели. (Добавлено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 9.2. Необходимость в дополнительном питании определяется отделением коррекционной медицины Западно-Таллиннской центральной больницы (далее: ОКМ ЗТЦБ). Решение о специальном питании по медицинским показаниям принимает тюремный медработник. Для получения пищи, не содержащей мяса/свинины, по религиозным или моральным соображениям заключенный обращается с ходатайством к контактному лицу. Если заключенный ходатайствует о получении пищи, не содержащей мяса/свинины, по религиозным соображениям, то его ходатайство рассматривает тюремный капеллан. Если заключенный ходатайствует о получении пищи, не содержащей мяса/свинины, по моральным соображениям, то ходатайство рассматривает инспектор-контактное лицо. Если заключенному назначена диета без мяса/свинины по медицинским, религиозным 14 или моральным соображениям, то список продуктов, приобретенных им в магазине, будет проверяться. Если заключенный приобретет в магазине мясные продукты в период, когда ему предоставляется питание без мяса/свинины, тюрьма прекратит предоставлять ему питание без мяса/свинины (Изменено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 9.3. Для отказа от пищи заключенный представляет директору тюрьмы письменное ходатайство (приложение 16). Если заключенный сообщает об отказе от пищи устно, сотрудник тюремной службы фиксирует это в донесении. 9.4. Для возобновления предоставления пищи заключенный представляет ходатайство (приложение 17). Предоставление тюремной пищи заключенному будет возобновлено с приема пищи, следующего за подачей ходатайства. 9.5. При необходимости тюрьма может заменить обычное питание сухим пайком. 9.6. Все блюда, указанные в меню, включая сепик, предоставляются заключенному во время предусмотренных приемов пищи. 9.7. В предусмотренное тюрьмой время приемов пищи питание выдается заключенным на кухнях на этажах, а прием пищи происходит только в дневных помещениях на этажах. Вынос пищи в комнаты запрещен. Во время раздачи и приема пищи заключенным запрещено покидать свой этаж. 9.8. В свободное время заключенный может готовить на кухне I и II этажей, а принимать пищу — только в дневных помещениях на этажах. Вынос пищи в комнаты запрещен. Испорченные продукты и продукты с истекшим сроком годности уничтожаются. (Изменено № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.); 9.9. Сразу после каждого приема пищи заключенный обязан помыть всю выданную ему посуду, а также посуду общего пользования, которой он пользовался (термосы, кастрюли и т. д.), и привести в порядок помещение, включая кухню, если он пользовался ей, во избежание антисанитарной ситуации. Сотрудник тюремной службы имеет право запретить раздачу пищи в грязную посуду. 9.10. Заключенный может хранить продукты на кухне на этаже и на полке, отведенной для него в комнате. (Изменено № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.); 9.11. Чтобы получить пищу, заключенный передает посуду раздатчику пищи. Заключенный, находящийся на территории тюрьмы открытого типа, обязан самостоятельно получать предусмотренную для него пищу. Заключенный, который работает за пределами тюрьмы и изъявил желание получать пищу, выдаваемую в период его пребывания за пределами тюрьмы, обязан на время приема пищи оставить выданный тюрьмой контейнер для хранения на кухне жилой секции в месте, указанном тюрьмой. Раздатчик пищи поместит пищу в контейнер для хранения. Покидая территорию тюрьмы, заключенный имеет право брать с собой пищу в выданном тюрьмой контейнере для хранения. По возвращении в тюрьму контейнер для хранения пищи должен быть пустым. Заключенным запрещено передавать другому заключенному продукты питания (включая сепик), выданные им Тюрьмой. (Изменено № 11/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 9.12. При возникновении претензий насчет качества пищи заключенный обязан немедленно сообщать об этом сотруднику тюремной службы. Поданные позднее претензии не подлежат удовлетворению по причине невозможности проведения проверки. 10. Обработка отходов 10.1. Заключенный обязан осуществлять раздельный сбор и сортировку отходов, находящихся в его владении или образовавшихся у него, и помещать их в соответствующие контейнеры, предусмотренные тюрьмой. Отходы упаковки заключенный должен предварительно очищать. Тюрьма выдает инструкции по сортировке отходов, предоставляет заключенным необходимые средства и контролирует сортировку отходов. 10.2. Имеющиеся у заключенных непригодные к использованию и подлежащие выбросу 15 батарейки заключенные обязаны передавать сотруднику тюремной службы, который помещает их в специальный контейнер. 10.3. В дни посещения магазина заключенному разрешается выносить залоговую тару в предусмотренный для этого и разрешенный тюрьмой пункт сбора. 10.4. Имеющиеся у заключенного электроприборы или их детали, которые он желает выбросить, заключенный передает сотруднику тюремной службы с письменным уведомлением. (Добавлено № 11/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 11. Бытовые вопросы 11.1. Решение бытовых вопросов внутри тюрьмы 11.1.1. По рабочим дням заключенные могут устно обращаться для решения своих бытовых вопросов к сотруднику тюремной службы. Сотрудник выяснит суть проблемы и при необходимости передаст проблему в электронном виде в другое структурное подразделение или, если того требует ситуация, попросит заключенного записать проблему и примет письменное обращение. Обращение подписывает подающее его лицо и указывает дату подачи. Обращение заключенного должно быть написано разборчивым почерком, содержать имя и фамилию ходатайствующего лица, обозначение здания и номер комнаты, обоснованное содержание обращения, дату и подпись. При наличии безопасных технических возможностей тюрьма может разрешить составление и подачу обращений в электронной форме. Обращение, поданное в электронной форме, должно быть подтверждено самим заключенным в электронном виде. (Изменено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 11.1.2. Выдача бланков ходатайств и прием ходатайств осуществляются сотрудниками тюремной службы во время переклички. 11.1.3. Заключенный имеет право подавать обращения, как правило, только на государственном языке и только от своего имени. 11.1.4. Срок ответа на письменное обращение, как правило, составляет 30 дней, если законом не установлено иное. 11.1.5. Заключенный имеет возможность представлять обращения в закрытом конверте в информационно-следственный отдел, во внутренний контроль и в ОКМ ЗТЦБ. (Добавлено № 1- 1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.); 11.2. Содержание в порядке одежды и обуви 11.2.1. В тюрьме открытого типа заключенный носит личную одежду, за которой он ухаживает, чистит и регулярно меняет ее. Расходы на приобретение необходимых средств для стирки личной одежды несет заключенный. Личные предметы одежды хранятся только в шкафах в комнате, а рабочую одежду можно хранить в предусмотренном для этого помещении. Заключенным разрешается хранить одежду в комнате в соответствии с сезоном, а избыточные предметы одежды следует помещать на склад. 11.2.2. При необходимости заключенный может ходатайствовать в тюрьме о выдаче разрешенных ему в тюрьме предметов одежды, подав соответствующее ходатайство сотруднику тюремной службы (приложение 3). При рассмотрении ходатайства учитываются наличие денежных средств на личном тюремном счете заключенного и обоснованность (потребность) запрашиваемых предметов одежды. Если на личном тюремном счете заключенного в течение трех месяцев, предшествовавших подаче ходатайства, имелось более 13 евро, предназначенных для использования внутри тюрьмы, то ходатайство заключенного о выдаче носков и трусов, как правило, не удовлетворяется. Прочие предметы одежды обычно не выдаются, если средний остаток свободных средств за три месяца превышает стоимость желаемого предмета. Для заключенного, отбывающего заключение менее трех месяцев, расчет производится исходя из средней суммы за один месяц, период менее 30 дней отождествляется с одним месяцем. 11.2.3. Тюрьма обеспечивает заключенным смену выданного тюрьмой постельного белья и полотенец для рук, как правило, каждые четырнадцать дней. В обоснованных случаях 16 заключенный имеет право ходатайствовать о замене подушки, одеяла, постельного белья или матраса. 11.2.4. Стирка и починка выданных тюрьмой постельных принадлежностей, полотенец и рабочей одежды осуществляются за счет тюрьмы. Стирка и сушка выданных тюрьмой постельного белья и полотенец (1 подушка, 1 одеяло, 2 простыни, 1 наволочка, 1 полотенце для рук, 1 банное полотенце) в находящихся в хозяйственных помещениях стиральных машинах и сушильных шкафах запрещены. (Дополнено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.); 11.2.5. Заключенный может сдать свою личную одежду в прачечную, оказывающую услуги тюрьме, оплатив стирку по утвержденному прейскуранту. 11.2.6. Для стирки не принимаются нижнее белье, носки, изделия из кожи и меха, а также верхняя одежда. Верхнюю одежду можно стирать в исключительных случаях, если заключенный подтвердит на ходатайстве своей подписью, что осведомлен о возможных последствиях стирки вещей (уменьшение размеров вещи, изменение цвета, сминание материала). 11.2.7. Для стирки личной одежды в прачечной заключенный подает письменное ходатайство, указав наименования и количество одежды и согласие на списание суммы за стирку с личного счета. Ходатайство должно содержать имя ходатайствующего, номер комнаты и описание желаемой услуги. 11.3. Выдача гигиенических принадлежностей по мере необходимости 11.3.1. Малоимущий заключенный, у которого отсутствуют необходимые гигиенические принадлежности и деньги на их покупку, может подать для их получения ходатайство сотруднику тюремной службы. Ходатайство (приложение 4) должно быть написано разборчивым почерком и содержать имя (печатными буквами), дату рождения, номер комнаты и названия гигиенических принадлежностей. 11.3.2. В число гигиенических принадлежностей, которые тюрьма выдает по мере необходимости, входят туалетное мыло, хозяйственное мыло, зубная паста, зубная щетка, одноразовые средства для бритья, шампунь, а также гигиенические прокладки для заключенных женского пола. (Изменено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.); (Изменено № 1-1/22/60 от 07.06.2022 г., вст. в силу 10.06.2022 г.) 11.3.3. Ходатайство заключенного о выдаче необходимых гигиенических принадлежностей будет удовлетворено, если сумма денег, доступных для свободного пользования на его личном счете в течение трех месяцев, предшествующих подаче ходатайства, составляет менее 15 евро, с учетом исходного и конечного баланса за этот период. При положительном решении по ходатайству заключенному выдаются запрашиваемые гигиенические принадлежности. В исключительных случаях необходимые гигиенические принадлежности выдаются заключенному по мере необходимости. 11.4. Содержание в порядке помещений 11.4.1. Заключенный обязан соблюдать требования личной гигиены, содержать в порядке и чистоте свою одежду и постельное белье, поддерживать чистоту в своей комнате и бытовых помещениях секции, после утреннего подъема заправлять постель и поддерживать ее в порядке до отбоя. Заключенному запрещено завешивать свою постель (простынями, полотенцами и т. п.), устраивать постель в бытовых или технических помещениях, а также меняться постельными местами без разрешения сотрудника тюремной службы. В период от подъема до отбоя постели заключенных должны быть заправлены. 11.4.2. Тюрьма обеспечивает заключенных необходимыми для поддержания порядка чистящими средствами, тряпкой для мытья полов и мусорным ведром для мусора. Прочие чистящие средства, необходимые для поддержания порядка в комнате, заключенный может получить, обратившись к сотруднику тюремной службы. 11.5. Бронирование денег за услуги 17 11.5.1. При посредничестве тюрьмы заключенный может пользоваться различными услугами, включая стирку белья, ксерокопирование, использование разрешенных электроприборов, которые он должен оплачивать со своего личного счета. 11.5.2. Заключенный должен вести учет, чтобы на счету имелась сумма, необходимая для оплаты услуги. 11.5.3. Сумма, забронированная за услуги, списывается с личного тюремного счета заключенного после оказания услуги. 11.6. Денежные переводы 11.6.1. Заключенный может осуществлять банковские переводы при посредничестве тюрьмы (уплачивать государственные пошлины, переводить средства члену семьиили иждивенцу либо на свой расчетный счет в банке). Банковские переводы осуществляет специалист административного отдела. (Изменено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.); 11.6.2. Государственная пошлина уплачивается с личного тюремного счета заключенного в кратчайшие сроки после того, как административный отдел получит от заключенного надлежащим образом заполненное ходатайство. (Изменено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.); 11.6.3. Согласно ст. 54 ПВРТ, надлежащим образом заполненное ходатайство должно содержать все необходимые для перевода реквизиты: имя получателя, номер расчетного счета получателя, при необходимости — номер ссылки, размер переводимой суммы цифрами и словами, при необходимости также пояснение, дату и подпись. 12. Курение 12.1. Сигареты и спички, принадлежащие заключенному, помещают в запирающийся шкаф, предусмотренный для этого в тюрьме. Каждому курящему заключенному выделяется индивидуальный шкаф. Шкаф открывает и запирает в присутствии заключенного сотрудник тюремной службы. 12.2. Заключенный, занятый за пределами тюрьмы, может брать с собой за пределы тюрьмы сигареты и спички, находящиеся в курительном ящике. Взятые с собой сигареты приносить обратно в тюрьму запрещено. Возвращать можно только спички, которые следует сдавать сотруднику тюремной службы сразу по прибытии в тюрьму. 12.3. В день посещения магазина разрешено проносить в тюрьму сигареты и спички в количестве, которое может поместиться в индивидуальный шкаф для хранения сигарет и зажигательных средств заключенного. Сигареты и спички следует сдавать сотруднику тюремной службы сразу же по прибытии в тюрьму. 12.4. Сигареты и спички может покупать заключенный, зарегистрированный в качестве курильщика. 13. Краткосрочные свидания, телефонные звонки, заказ периодических изданий, пользование мобильным телефоном и интернетом, включая планшет (Изменено № 1- 1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 13.1. Краткосрочное свидание 13.1.1. Для краткосрочного свидания необходима предварительная регистрация, которую можно совершить по телефону (тел. 6127945, 6127932, 6127910 или 6127941) или по электронной почте (эл. почта: [email protected]). Заключенный может ходатайствовать о краткосрочном свидании на основании ходатайства (приложение 13). Ходатайства следует подавать не позднее чем за 5 рабочих дней до желаемого свидания. 18 13.1.2. Краткосрочные свидания проводятся в тюрьме открытого типа со вторника по воскресенье в предусмотренное для этого время и в предусмотренном помещении: 8:25–9:35 (кроме вторника, среды, четверга и пятницы) 9:45–10:55 (кроме вторника, среды, четверга и пятницы) 13:40–14:50 15:00–16:10 16:20–17:30 13.1.3. Лицо, прибывшее на свидание, должно как минимум за 15 минут до назначенного для свидания времени заполнить ходатайство о краткосрочном свидании и предъявить сотруднику тюрьмы действительный удостоверяющий личность документ. 13.1.4. Для установления личности ребенка младше 8 лет родитель должен предъявить свидетельство о рождении ребенка, у ребенка в возрасте от 8 до 15 лет должен иметься удостоверяющий личность документ с фотографией (паспорт, ученический билет, удостоверение личности (ID-карта) и т. д.), а у ребенка старше 15 лет должен быть при себе удостоверяющий личность документ в значении Закона об удостоверяющих личность документах (например, удостоверение личности (ID-карта), паспорт и т. п.). 13.1.5. На время свидания явившееся на свидание лицо должно оставить вещи (сумки, верхнюю одежду и т. д.) в запирающемся шкафчике, ключ от которого должен оставаться на время свидания у посетителя. 13.1.6. Запрещено приносить на свидание курительные принадлежности и курить в помещениях для свидания. 13.1.7. На свидание не допускается лицо, в отношении которого имеется подозрение, что оно находится в состоянии алкогольного или наркотического опьянения или под воздействием психотропных препаратов, и которое не подчиняется законным распоряжениям сотрудника тюрьмы или обращается к нему с оскорбительными, угрожающими, невежливыми или порочащими выражениями или пытается после ознакомления с правовыми актами, регулирующими правила внутреннего распорядка тюрьмы, пронести на свидание запрещенные в тюрьме предметы. 13.1.8. Тюрьма имеет право прервать свидание (за исключением свидания с адвокатом), если на свидании происходит нарушение требований правовых актов, регулирующих внутренний распорядок тюрьмы, или общепризнанных в обществе моральных норм, или появляется угроза безопасности тюрьмы. 13.1.9. Во время свидания тюрьма имеет право проверять присутствие и состояние заключенного и посетителя. 13.1.10. Свидание можно также завершить до времени его окончания по желанию посетителя или заключенного. 13.1.11. При наличии безопасных технических возможностей тюрьма может предоставлять по телемосту краткосрочные свидания с близкими родственниками, защитником, законным представителем, священнослужителем, нотариусом и консульским работником страны заключенного, сотрудником местного самоуправления или иным согласованным с тюрьмой лицом, обеспечивающим цели исполнения наказания, в отношении которого тюрьме были предоставлены необходимые персональные данные и ходатайство о встрече с которым по телемосту было подано в электронной среде. Предпосылкой для проведения свидания является подтверждение лица, находящегося за пределами тюрьмы, о явке на свидание. 19 (Добавлено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 13.2. Телефонные звонки 13.2.1. Как правило, пользоваться телефоном разрешается в свободное время, указанное в распорядке дня (кроме времени, когда заключенный обязан находиться в своей комнате). Если заключенному необходимо позвонить в государственное учреждение, орган местного самоуправления или защитнику в любое другое время, он должен подать обоснованное ходатайство не позднее рабочего дня, предшествующего звонку. Ходатайство об использовании телефона должно быть заполнено корректно и в порядке, предусмотренном правовыми актами. 13.2.2. Заключенному запрещено передавать или сообщать другому заключенному номер и ПИН-код разговорной карты, выданной ему для совершения телефонных звонков при посредничестве тюрьмы; также запрещено, войдя в систему по номеру и ПИН-коду своей разговорной карты, передавать трубку другому заключенному для совершения телефонного звонка или отходить от телефонного аппарата, не выйдя из системы. Также заключенному запрещено использовать номер и ПИН-код разговорной карты, выданной тюрьмой для совершения телефонных звонков другому заключенному, в том числе использовать телефонный аппарат без предварительного входа в систему по номеру и ПИН-коду личной разговорной карты, выданной при посредничестве тюрьмы (Изменено № 1- 1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.) 13.2.3. Продолжительность телефонных разговоров должна быть разумной, чтобы возможность совершения звонков была обеспечена всем заключенным. Для этого руководитель подразделения имеет право установить график звонков и ограничить продолжительность звонка. (Изменено № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.); (Изменено № 1-1/22/60 от 07.06.2022 г., вст. в силу 10.06.2022 г.) 13.3. Переписка 13.3.1. Заключенный обязан вести переписку в установленном законом порядке. 13.3.2. Отправленные заключенному письма сотрудник тюремной службы передает ему под подпись. 13.3.3. Ответственный за переписку, как правило, доставляет письмо заключенному в тот же рабочий день, когда оно прибыло, но не позднее чем через семь рабочих дней. 13.3.4. Письма заключенного, находящегося на краткосрочном выезде или конвоировании, хранятся в тюрьме открытого типа до его возвращения в тюрьму. 13.3.5. Если в момент прибытия письма заключенный больше не находится в тюрьме, письмо отправляется в пенитенциарное учреждение по месту его нахождения. Если лицо уже не находится в пенитенциарном учреждении, письмо возвращается отправителю. 13.3.6. Адресованные тюрьме докладные записки, возражения, ходатайства о разъяснении и заявления заключенный передает сотруднику тюремной службы. (Изменено № 1-1/24/101 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021) 13.3.7. Заключенному разрешено каждый рабочий день выдавать по одному конверту на каждое письмо, отправляемое за счет тюрьмы. За счет тюрьмы отправляются письма, адресованные канцлеру юстиции, тюрьмам, Канцелярии Президента, прокурору, следователю или в суд. Письма лицам, не указанным в приведенном выше перечне, 20 заключенный отправляет за свой счет. 13.3.8. Конверт выдается заключенному перед отправкой письма. Заключенный запечатывает конверт в присутствии сотрудника тюремной службы, указывает на конверте адрес и сразу же отдает его сотруднику тюрьмы, который передает письмо для отправки по почте. 13.3.9. Заключенному разрешено каждый рабочий день выдавать по одному конверту на каждое письмо, отправляемое за счет тюрьмы. За счет тюрьмы отправляются письма, адресованные канцлеру юстиции, тюрьме, Канцелярии Президента, прокуратуре, следственному органу, тюремной комиссии или в суд. Письма лицам, не указанным в приведенном выше перечне, заключенный отправляет за свой счет. (Изменено № 1- 1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 13.4. Заказ периодических изданий 13.4.1. Чтобы за свой счет заказывать прессу, заключенный подает ходатайство, где указывает, какие газеты и журналы желает заказывать, и дает согласие на списание предполагаемой суммы с его личного тюремного счета. Минимальный срок подписки — один месяц или минимально возможный срок, утвержденный изданием. Для заказа периодических изданий заключенный заполняет ходатайство (приложение 10). 13.4.2. Газеты и/или журналы, заказанные за свой счет, заключенный получает от тюремного служащего. 13.4.3. Тюрьма не оформляет заказы заключенных на публикации и произведения, которые запрещены заключенным в тюрьме согласно п. 15 ст. 641 ПВРТ. 13.5. Пользование мобильным телефоном (Добавлено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 13.5.1. Тюрьма может выдать заключенному, находящемуся за пределами тюрьмы открытого типа, мобильный телефон для совершения и приема звонков. Заключенный не имеет права отказаться от приема мобильного телефона. 13.5.2. Заключенный обязан использовать мобильный телефон, выданный ему тюрьмой, следующим образом: 13.5.2.1. войти в систему в присутствии сотрудника, используя свой персональный абонентский номер и ПИН-код; 13.5.2.2. оставаться в системе в период использования; 13.5.2.3. носить телефон с собой и оставаться с его помощью доступным для тюрьмы; 13.5.2.4. немедленно отвечать на телефонный звонок сотрудника тюрьмы, кроме случаев, когда хранение мобильного телефона при себе противоречит внутренним правилам места пребывания (например, рабочего места), которые были заранее согласованы с тюрьмой; 13.5.2.5. при возврате мобильного телефона удалять с него свои логи; 13.5.2.6. использовать устройство бережно, избегать повреждения устройства и его принадлежностей и возместить ущерб, причиненный при его использовании; 13.5.2.7. заряжать устройство с помощью зарядного кабеля, выданного тюрьмой; 13.5.2.8. сообщать сотруднику тюрьмы, если мобильный телефон был сломан, поврежден или утерян. 21 13.5.3. Заключенному запрещено совершать с выданным тюрьмой мобильным телефоном следующие действия: 13.5.3.1. хранение в местах, где устройство может пострадать; 13.5.3.2. несанкционированная загрузка приложений; 13.5.3.3. выключение, перевод в авиарежим или иной режим, который отключает мобильную связь или иным образом препятствует нормальному использованию и отслеживанию телефона; 13.5.3.4. изменение исходных настроек, включая извлечение сим- карты или установку новой сим-карты, снятие защитного чехла или открытие корпуса телефона; 13.5.3.5. перевод в беззвучный режим, кроме случаев, когда это требуется внутренними правилами места пребывания; 13.5.3.6. передача другому лицу. 13.5.4. Тюрьма имеет право проверять использование мобильного телефона заключенным. 13.5.5. Расходы, связанные с использованием мобильного телефона, несет заключенный. 13.6. Пользование интернетом (Добавлено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 13.6.1. Заключенный может пользоваться интернетом с помощью устройства, адаптированного для этого тюрьмой. 13.6.2. Заключенный письменно информирует тюрьму о необходимости воспользоваться интернетом, указав в ходатайстве цель использования, адрес сайта и время, когда он желает воспользоваться компьютером. 13.6.3. Заключенному предоставляется доступ в интернет на компьютере, адаптированном тюрьмой, в соответствии с организацией труда тюрьмы , по возможности с учетом времени, желаемого заключенным. Заключенному запрещено пользоваться компьютером в любое иное время, кроме оговоренного тюрьмой. 13.6.4. Запрещены повреждение или модификация устройства, предоставленного для пользования интернетом, злоупотребленим им и его подключение к другому устройству, не согласованному с тюрьмой. 13.6.5. Тюрьма имеет право контролировать действия заключенного при использовании интернета. 13.6.6. При использовании интернета заключенному запрещено: 13.6.1.1. посещать сайты, не согласованные с тюрьмой, использовать раздел сайта, который позволяет общаться в электронном виде, кроме как при согласованных с тюрьмой мероприятиях, вытекающих из ст. 523 ПВРТ; 13.6.1.2. причинять неудобства другим заключенным и пользователям интернета (общественности) или создавать угрозу для них; 13.6.1.3. использовать грубые, нецензурные или оскорбительные выражения, разжигать ненависть, совершать или подстрекать кого-либо к совершению правонарушений или проявлять психологическое насилие; 13.6.1.4. употреблять фото- и видеоматериалы или иной онлайн- контент, которые разжигают или пропагандируют насилие, ненависть, расизм; 13.6.1.5. играть в компьютерные игры; 13.6.1.6. потреблять порнографические произведения. 13.7. Пользование планшетом (Добавлено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 22 13.7.1. Для совершения электронных действий заключенный, как правило, использует планшет, предусмотренный для этого тюрьмой. 13.7.2. Задержанный входит в свой профиль на планшете с помощью программы распознавания лиц. При необходимости заключенный просит о помощи сотрудника. 13.7.3. После использования планшета заключенный должен выйти из своего профиля. 13.7.4. 13.7.4. Совершив действия, заключенный немедленно возвращает планшет в место, назначенное подразделением. 13.7.5. Заключенный использует планшет бережно, избегает его повреждения, отвечает за состояние устройства во время использования и возмещает ущерб, причиненный в ходе использования устройства. 13.7.6. Заключенному запрещено: 13.7.6.1. передавать планшет другому заключенному в период, когда он авторизован в системе в своем профиле и начатый им сеанс не завершен; 13.7.6.2. пользоваться планшетом в то время, когда на нем авторизован другой заключенный и его сеанс еще длится; 13.7.6.3. повреждать или модифицировать устройство, злоупотреблять им, подключать его к какому-либо иному устройству (включая носители информации), использование которого не было согласовано с тюрьмой. 14. Краткосрочный выезд 14.1. Ходатайство о краткосрочном выезде и план выезда (приложение 14) можно подавать один раз в месяц. Ходатайство подается в течение первых пяти рабочих дней месяца, предшествующего выезду. Оно должно содержать основные данные, фактический и обоснованный план выезда на каждый запрашиваемый день, адрес, по которому в основном будет находиться заключенный, точные адреса посещаемых лиц и учреждений и номера телефонов посещаемых лиц. Неполный план отъезда, который не позволяет тюрьме проверить целесообразность перемещения или выезда заключенного, может стать основанием для отказа в разрешении на выезд. 14.2. Учет краткосрочного выезда заключенного ведется по году заключения (годы отсчитываются с начала срока наказания). 14.3. Для получения наличных заключенный подает письменное ходатайство (приложение 15) не позднее чем за 3 рабочих дня до выдачи наличных, как правило, их выдача происходит по понедельникам. Для получения из досье удостоверяющего личность документ или иного существенного документа на краткосрочный выезд заключенный подает письменное ходатайство. Запрашиваемые документы и наличные деньги будут переданы заключенному перед отъездом из тюрьмы. 14.4. В период выезда заключенный должен находиться по адресам, указанным в свидетельстве на выезд или в приказе о разрешении на краткосрочный выезд, и в указанные там часы, что может быть проверено сотрудниками тюремной службы или полиции. Заключенный обязан каждый день пребывания на краткосрочном выезде регулярно сообщать о себе в часы, указанные в приказе о разрешении на краткосрочный выезд, звоня по номеру телефона, указанному в свидетельстве на выезд. Заключенный обязан немедленно информировать указанного в приказе сотрудника тюремной службы о чрезвычайных обстоятельствах, изменениях в плане выезда или местоположении. 14.5. В период выезда заключенному запрещено владеть алкогольными, наркотическими, токсическими и психотропными веществами, а также употреблять их; прочие ограничения утверждаются приказом о разрешении на выезд. 14.6. При необходимости заключенному, отправляющемуся на краткосрочный выезд, может быть выдан с собой составленный социальным работником рабочий лист, заполнение 23 которого является для заключенного обязательным. 14.7. Заключенному, вернувшемуся с краткосрочного выезда, запрещено приносить в тюрьму вещи, которые он не брал с собой на выезд, кроме приобретенных с разрешения тюремного служащего. Заключенный может брать с собой на выезд личные вещи (включая запрещенные в тюрьме предметы, находящиеся на складе), которые он не желает хранить в тюрьме. 14.8. По возвращении с краткосрочного выезда оценивается целесообразность выезда в сотрудничестве между заключенным и контактным лицом (приложение 19). 14.9. При рассмотрении ходатайства заключенного о предоставлении чрезвычайного краткосрочного выезда применяются общие условия с исключениями, приведенными в ч. 5 ст. 32 ЗоТЗ и ч. 4 ст. 79, ч. 3 ст. 80, ч. 2 ст. 81 ПВРТ. 14.10. Для предоставления чрезвычайного краткосрочного выезда или краткосрочного конвоирования заключенный подает контактному лицу письменное ходатайство (приложение 10), указав всю необходимую для выезда или конвоирования информацию и приложив документы. Для краткосрочного конвоирования заключенный представляет письменное согласие на покрытие сопутствующих расходов, которые рассчитываются в порядке, установленном ПВРТ, и на основании утвержденного прейскуранта. 15. Покупки заключенных 15.1. Заключенный может совершать покупки по графику, утвержденному тюрьмой, но не реже одного раза в месяц, в пределах, разрешенных ч. 11 ст. 48 ЗоТЗ. 15.2. Заключенные ходят в магазин за пределами тюрьмы при ее организации. Заключенный может совершать покупки в магазине, указанном тюрьмой. 15.3. Заключенные могут посещать только торговые центры, предварительно согласованные с тюрьмой. Чтобы съездить в магазин и вернуться в тюрьму, они могут воспользоваться общественным транспортом. Тюрьма не предоставляет транспорт для поездок в магазин. 15.4. Электроприборы можно приобретать только в магазине, предоставляющем услуги в тюрьме. 15.5. Упаковка товаров, ввозимых в тюрьму, должна быть запечатана производителем. 15.6. Заключенный имеет право ходатайствовать о выдаче наличных денег с личного тюремного счета в размере минимальной заработной платы или о переводе свободных средств с личного тюремного счета на расчетный счет за пределами тюрьмы, привязанный к банковской карте, подав для этого ходатайство не менее чем за 3 рабочих дня до выдачи наличных; как правило, наличные выдаются по понедельникам. Основанием для выдачи денег является ходатайство заключенного (приложение 15), на котором должна стоять разрешительная резолюция контактного лица. 15.7. В порядке исключения, если услуга магазина отсутствует, тюрьма обеспечивает заключенным магазин один раз в месяц, а также минимальный ассортимент гигиенических и канцелярских принадлежностей. 15.8. Приобретенные через магазин предметы одежды, обувь, средства проведения досуга, а также электроприборы, приобретенные в тюремном магазине, доставляются заключенным при посредничестве склада. Электроприборы снабжаются защитными наклейками тюрьмы. 15.9. Заключенный может приносить на территорию тюрьмы открытого типа продукты питания и товары первой необходимости, купленные в магазине, только при наличии чека из магазина. Предметы, на которые у заключенного отсутствует чек, изымаются тюремной службой и могут быть уничтожены. 15.10. Заключенный может использовать для покупок только свободные средства с личного тюремного счета. 15.11. Заключенный может приобретать в магазине товар только для собственного потребления и в разумном количестве. 16. Обучение, работа и участие в программах 24 16.1. Мероприятия по ресоциализации — это обучение, работа, участие в социальных программах (включая программы, организуемые капелланами), а также любая деятельность, направленная на снижение вероятности совершения нового преступления или предусмотренная индивидуальной программой исполнения наказания заключенного. Также под мероприятиями по ресоциализации подразумевается отправление религиозных нужд заключенных. 16.2. Заключенный обязан добросовестно трудиться, учиться и участвовать в других мероприятиях по ресоциализации. 16.3. Обучение 16.3.1. Заключенные направляются для получения образования и изучения государственного языка на основе индивидуальной программы исполнения наказания, а лицам, обязанным получить школьное образование, обеспечивается возможность получить основное образование. 16.3.2. В тюрьме открытого типа обучение проходит в основном в образовательных учреждениях за пределами тюрьмы. 16.3.3. Координатор по образованию или контактное лицо знакомит заключенного с возможностями обучения и при необходимости инструктирует его, как подготовить документы для поступления в учебное заведение. 16.3.4. Образование предоставляется в предусмотренном учебном заведении и на основании предусмотренного расписания. 16.3.5. Заключенному запрещено приобретение или хранение предметов, изделий и т. д., изготовленных в ходе учебной деятельности. 16.3.6. Ограничения и обязательства, сопутствующие посещению учебного заведения, изложены в приказе о допуске на учебу. 16.4. Работа 16.4.1. Если заключенный не занят работой или учебой на предприятии за пределами тюрьмы, то он будет занят на хозяйственных работах в тюрьме. 16.4.2. При организации трудовой занятости заключенных приоритетом являются потребности в рабочей силе работодателей, с которыми тюрьма заключила постоянные партнерские связи в лице договора о сотрудничестве. 16.4.3. Заключенные ходят на работу и возвращаются с работы по графику. Учет рабочего времени заключенных, занятых на хозяйственных работах в тюрьме, ведет тюрьма. 16.4.4. Работающим заключенным разрешено брать с собой на работу гигиенические принадлежности и банное полотенце для собственного пользования, если на рабочем месте есть возможность мытья, курительные принадлежности и продукты питания в разумном количестве. Взятые с собой гигиенические принадлежности, продукты питания и сигареты приносить обратно в тюрьму запрещено. (Изменено № 11/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.); 16.4.5. Заработная плата заключенного перечисляется на его личный счет в тюрьме, где из нее делаются удержания, предусмотренные ЗоТЗ. Заключенный имеет право ходатайствовать о выплате ему оставшейся суммы наличными. 16.4.6. Ограничения и обязательства, сопутствующие посещению работы, изложены в приказе о допуске на работу. 16.4.7. Заключенный обязан самостоятельно информировать своего работодателя, если он опоздает или не сможет явиться на работу в связи с другими разрешенными тюрьмой мероприятиями, проходящими в тюрьме или за ее пределами (например, посещение врача, социальная программа, краткосрочный выезд и т. д.). (Изменено № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.); 16.5. Мероприятия по ресоциализации (Изменено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 16.5.1. По распоряжению инспектора-контактного лица заключенный направляется на мероприятия по ресоциализации, проводимые отделом интервенционных мероприятий. 25 (Изменено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 16.5.2. При возможном дисциплинарном нарушении заключенного или нарушении им оговоренных правил индивидуальной или групповой работы сотрудник, проводящий программы, имеет право приостановить или прекратить участие заключенного в этом мероприятии. При отстранении действия, предусмотренные индивидуальной программой исполнения наказания, считаются невыполненными из-за отсутствия мотивации у заключенного. 17. Занятие физической культурой, деятельность по интересам, пользование библиотекой и прочие возможности досуга 17.1. Занятие физической культурой 17.1.1. Занятие физической культурой — это деятельность, направленная на развитие физических способностей и укрепление здоровья. 17.1.2. Заключенные занимаются физической культурой только на специально отведенной территории с соответствующим инвентарем. В тюрьме открытого типа заключенным запрещено выполнять какие-либо ударные упражнения. Территорией, предусмотренной для занятий физической культурой, заключенному разрешено пользоваться в свободное время, предусмотренное распорядком дня. 17.1.3. Территории и инвентарь для занятий физической культурой следует использовать по назначению и аккуратно. В случае поломки, разрыва или иных инцидентов с инвентарем следует немедленно сообщать об этом сотруднику тюремной службы. 17.1.4. В случае дисциплинарного нарушения или ненадлежащего использования территории для занятий физической культурой сотрудник тюремной службы имеет право прекратить занятие физической культурой. Если спортивный инвентарь был выброшен за пределы территории, предназначенной для занятий спортом, он не будет возвращен. 17.1.5. Заключенный занимает физической культурой под свою ответственность. В случае ранения, травмы или любого другого вреда здоровью необходимо немедленно сообщить об этом сотруднику тюремной службы. Тюрьма не несет ответственности за вред здоровью, причиненный в результате несоблюдения правил безопасности. 17.1.6. Отправляясь заниматься физической культурой на территорию двора тюрьмы открытого типа, заключенный может брать с собой для собственного пользования 1 пластиковую бутылку питьевой воды емкостью не более 1,5 л. Обратно в тюрьму открытого типа можно приносить только пустые пластиковые бутылки. 17.2. Пользование библиотекой, прослушивание радио и просмотр телепередач 17.2.1. Библиотека предоставляется в пользование для полезного отдыха и саморазвития. 17.2.2. Произведения можно одалживать в библиотеке по графику. 17.2.3. При первичной выдаче книг заключенный дает письменное согласие на возмещение ущерба, причиненного потерей или порчей справочного издания (приложение 9). Читатель должен будет заменить потерянное или поврежденное справочное издание на равноценное или возместить его стоимость в размере, определенном тюрьмой. При оценке стоимости справочного издания тюрьма исходит из цены приобретения нового аналогичного издания. За порчу штрих-кода или библиотечного шифра, имеющегося на справочном издании, взимается плата в размере 1,60 евро. 17.2.4. Справочные издания выдаются на две недели (до следующего дня посещения библиотеки). Срок возврата можно продлевать, но не более трех раз, после чего заключенный должен будет вернуть справочные издания. 17.2.5. Учебная литература в приоритетном порядке выдается заключенным, включенным в список учебного заведения. Учебники и справочные издания, которых в библиотеке больше или на которые нет большого спроса, одалживаются и обучающимся самостоятельно. Срок одалживания учебников составляет один семестр или до окончания курса. 17.2.6. Библиотека имеет право отказать заключенным в выдаче справочных изданий, если они не возвращают их в срок или если они потеряны или повреждены. Одалживать справочные 26 издания можно будет после возмещения причиненного ущерба. 17.2.7. Заключенный не имеет права давать или одалживать библиотечные издания другим заключенным. Также ему запрещено одалживать библиотечные издания у других заключенных или использовать библиотечные издания, выданные другим заключенным. 17.2.8. Если заключенный переводится из тюрьмы открытого типа или покидает тюрьму, он должен вернуть справочные издания до того, как покинет тюрьму открытого типа. 17.2.9. Заключенные могут смотреть телепрограммы или слушать радиопередачи в свободное время по находящемуся в общем пользовании или личному телевизору или радиоприемнику. 17.2.10. Технические устройства, находящиеся в помещениях общего пользования, следует использовать по назначению и бережно и выключать после использования. 17.3. Деятельность по интересам 17.3.1. Целью организации деятельности по интересам на территории тюрьмы является создание необходимых предпосылок для того, чтобы после освобождения заключенный смог адаптироваться в обществе. 17.3.2. Заключенным запрещено выносить рабочие инструменты, материалы или изделия за пределы помещения, в котором организуется деятельность по интересам. 17.3.3. Заключенному запрещено хранить у себя изготовленные в ходе занятий по интересам предметы, поделки и т. п. 18. Обеспечение свободы вероисповедания (Изменено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.) 18.1. Тюрьма обеспечивает заключенным возможность отправления религиозных нужд. Для заключенных тюрьмы открытого типа богослужения проходят в тюрьме открытого типа или в предназначенной для этого церкви за пределами тюрьмы в соответствии с организацией работы тюрьмы. (Изменено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.) 18.2. Тюрьма обеспечивает заключенным возможность посещать богослужения. Богослужения и прочие религиозные мероприятия организует капеллан. 18.3. Посещение богослужений и религиозных мероприятий является для заключенных добровольным. 18.4. Посещать богослужения и прочие религиозные мероприятия могут только заключенные, внесенные в соответствующий список. Заключенный вносится в список участников религиозных мероприятий на основании заявления, которое следует подать тюремному капеллану через контактное лицо. 18.5. Заключенный может встретиться с капелланом индивидуально, если подаст ему для этого заявление через контактное лицо. 18.6. Тюрьма старается предоставлять каждому заключенному, независимо от религиозных убеждений, возможность встретиться с представителем своей религии. 18.7. Заключенный может при посредничестве капеллана ходатайствовать о получении следующей религиозной символики: 18.7.1. Нательный крест — высота не более 5 см x 5 см, толщина до 0,5 см, длина до 65 см. Разрешенный материал для креста — металл (включая драгоценные металлы), дерево и пластик. Крест должен быть без украшений, т. е. без драгоценных камней и съемных частей. Крест носится на шее на выданном тюрьмой шнурке. По соображениям безопасности шнурок не должен быть нервущимся, т. е. он должен разрываться при натяжении руками с разумной силой. На шнурке можно носить не более одного креста. Носить можно только один религиозный символ; 18.7.2. Медальон — до 3 см в диаметре и толщиной до 0,5 см. Разрешенный материал для медальона — металл (включая драгоценные металлы), дерево, камень и пластик. Если речь идет о предметах из иного твердого материала (например, костяных), их использование следует согласовать с тюрьмой. Медальон должен быть без украшений, т. е. без драгоценных камней и съемных частей. Медальон носится на шее на 27 выданном тюрьмой шнурке. По соображениям безопасности шнурок не должен быть нервущимся, т. е. он должен разрываться при натяжении руками с разумной силой. На шнурке можно носить не более одного медальона. Носить можно только один религиозный символ; 18.7.3. Разрешено до трех икон. Иконы (священные образы) — ширина не должна превышать 15 см, высота — 20 см, толщина — 2 см. По соображениям безопасности икона должна быть простой по форме, без рамы или киота, целостной (неделимой), без полостей внутри. Не разрешены священные образы и иконы, при изготовлении которых использовалось стекло, металл или ткань; 18.7.4. Распятия — высота не должна превышать 20 см. Запрещены настенные распятия (без подставки для установки на столе). Распятия могут быть только из дерева (фигура распятого может быть металлической); 18.7.5. Разрешена одна статуэтка святого. Статуэтки святых (католические и буддистские) — высота не должна превышать 10 см, а диаметр — 5 см. По соображениям безопасности статуэтка святого должна быть простой по форме, целостной (неделимой), без полостей внутри. Не разрешены статуэтки святых, при изготовлении которых использовалось стекло, металл или ткань; 18.7.6. Молитвенный коврик для мусульман — максимальный размер 60x100 см, на коврике не должно быть компаса; 18.7.7. Молитвенные четки (используются христианами, буддистами, мусульманами) — могут быть изготовлены из дерева, пластика, ткани. Диаметр четок не должен превышать 1 см. Максимальная допустимая длина четок — 55 см. Молитвенные четки с бусинами в форме черепов в тюремном контексте неуместны. По соображениям безопасности крепление четок не должно быть нервущимся, т. е. оно должно разрываться при натяжении руками с разумной силой. Переделка четок не разрешается; 18.7.8. Молитвенная шапочка (разрешена для мусульман и иудеев) должна быть простой по дизайну, из ткани, без съемных частей. Съемные украшения не разрешены. (Изменено № 1- 1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.) 18.8. Неуместно и недопустимо, чтобы заключенный использовал молитвенные четки во время обучения, работы, участия в социальной программе или беседы с тюремным служащим. 19. Медицинское обслуживание заключенного 19.1. Медицинское обслуживание ОКМ ЗТЦБ организует согласно правовым актам, регулирующим оказание услуг здравоохранения. Сотрудники ОКМ ЗТЦБ работают круглосуточно по утвержденному графику. 19.2. По мере возможности заключенным предоставляется первичная амбулаторная общая и специализированная медицинская помощь, а также стационарный сестринский уход. При отсутствии соответствующих возможностей заключенных в плановом порядке направляют в ближайшее общемедицинское учреждение, с которым заключен договор об оказании услуг здравоохранения. 19.2.1. Заключенные могут обращаться в тюрьме открытого типа на прием к медсестре в соответствии с расписанием. Заключенный сообщает тюремному служащему о потребности в медицинской консультации или врачебной помощи. Амбулаторный прием у врача общей практики или семейного врача проводится по предварительной регистрации на основании очереди на лечение. К врачам-специалистам направляет медработник. Прием у врачей- специалистов проходит при первой возможности на основании очереди на лечение. (Изменено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 19.3. О потребности в неотложной помощи заключенный немедленно сообщает сотруднику тюремной службы 19.4. Заключенный, который обращается для получения услуги здравоохранения в ОКМ ЗТЦБ, должен предоставлять поставщику медицинских услуг соответствующую действительности информацию о состоянии своего здоровья и все известные ему обстоятельства, необходимые 28 для оказания услуги здравоохранения, а также оказывать содействие, необходимое медработнику для оказания услуги здравоохранения. 19.5. Как правило, тюрьма выдает заключенным лекарства (кроме наркотических и психотропных препаратов) для самостоятельного приема. Лекарства, не выдаваемые тюрьмой для самостоятельного приема, выдает заключенным в предусмотренной тюрьмой время медсестра ОКМ ЗТЦБ. Препараты, входящие в перечень наркотических и психотропных препаратов, выдаются в измельченном или растворенном виде. При подозрении на неправильный прием лекарств, которые не входят в перечень наркотических и психотропных препаратов, или на злоупотребление ими ОКМ ЗТЦБ принимает решение о необходимости в выдаче лекарственного препарата в измельченном или растворенном виде. Являясь за лекарством, которое не было выдано заключенному для самостоятельного приема, следует носить на видном месте бирку с именем и иметь при себе питьевой сосуд с водой. Заключенный обязан принять лекарство сразу же, запив его водой. 19.5.1. Лекарства выдаются заключенному в пенале для лекарств на определенный срок, по окончании которого заключенный возвращает пенал, а ОКМ ЗТЦБ выдает новый пенал с назначенными лекарствами на следующий период. Если заключенному назначается новое лекарство, то ОКМ ЗТЦБ добавляет его в имеющийся у заключенного пенал для лекарств и указывает на пенале дополнительную схему лечения. 19.5.2. На пенале для лекарств, выданных заключенному для самостоятельного приема, указываются имя заключенного, номер комнаты и схема лечения. Заключенным, работающим за пределами тюрьмы, лекарства, предназначенные для обеденного приема, выдаются в форме таблеток в закрываемом стаканчике с крышкой для транспортировки лекарств(а), на котором указываются имя заключенного, номер комнаты, название (-я) лекарств(а) и доза, назначенная для однократного приема. Заключенный должен самостоятельно перемещать лекарство (-а), необходимое (-ые) для обеденного приема, из выданного ему пенала для лекарств в стаканчик для лекарств. 19.5.3. Оригинальная упаковка витаминных препаратов и пищевых добавок, для покупки которых заключенному выдана медицинская справка, выдается заключенному для самостоятельного приема, и на ней указываются имя заключенного, номер комнаты и рекомендуемая схема дозировки. 19.5.4. Заключенный обязан принимать лекарства, выданные ему для самостоятельного приема, в порядке, предусмотренном ОКМ ЗТЦБ. При необходимости при назначении препарата ОКМ ЗТЦБ объясняет заключенному особые условия приема лекарства. 19.5.5. При необходимости ОКМ ЗТЦБ может принять решение об изменении организации дальнейшего приема лекарств, если заключенный нарушает режим лечения, выявлено использование выданных лекарств не по назначению, выданные лекарства используются другим заключенным или заключенный отказывается принимать назначенные ему лекарства. 19.6. Препараты для местного применения (мази, кремы) ОКМ ЗТЦБ выдает в стаканчике для лекарств, на котором указаны название лекарства, имя заключенного, номер комнаты и дата выдачи. Глазные и назальные капли и ингаляторы в пластиковой упаковке выдаются в оригинальной упаковке, на которой указаны имя заключенного, номер комнаты и дата выдачи. 19.7. Страдающий диабетом заключенный может хранить в комнате одну инсулиновую шприц- ручку на одно активное вещество, иглы для шприца в соответствии со схемой лечения, один глюкометр, до десяти тест-полосок для глюкометра и до десяти ланцетных игл. 19.7.1. При необходимости ОКМ ЗТЦБ может принять решение об изменении организации дальнейшего измерения уровня сахара в крови и приема лекарств, включая их прием под надзором сотрудника тюрьмы или медработника. Медработник имеет право изъять или попросить изъять из комнаты лекарства или принадлежности, выданные страдающему диабетом заключенному, и распорядиться о дальнейшем измерении уровня сахара в крови или приема лекарств под надзором сотрудника тюрьмы или медработника в следующих случаях: если больной диабетом нарушает режим лечения, выявлено использование лекарств или принадлежностей, выданных больному диабетом, не по назначению, лекарства или принадлежности, выданные больному диабетом, используются другим заключенным, больной диабетом отказывается использовать назначенные ему лекарства или принадлежности или 29 возвращать использованные принадлежности. 19.8. В случае отказа от услуги здравоохранения (включая отказ от приема лекарств) заключенный обязан зафиксировать свой отказ в письменной форме и подписать его. Если заключенный отказался от лечения, сотрудник ОКМ ЗТЦБ отстраняет его от лечения. 19.9. Заключенному запрещено: 19.9.1. принимать отпускаемые по рецепту лекарственные препараты без предписания медработника; (Изменено № 11/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 19.9.2. по собственной инициативе и без предписания медработника делать проколы, пирсинг, что-то вставлять или удалять и т. д., т. е. причинять вред своему телу или телу другого человека; (Изменено № 11/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу. 01.01.2025 г.) 19.9.3. хранить в комнате лекарства, кроме лекарств, выданных медицинским отделом в пластиковых стаканчиках и пенале и соответствующим образом маркированных, в форме, отличной от таблеток (мази, капли); (Изменено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 19.9.4. передавать назначенные ему лекарства для приема другим заключенным; (Изменено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 19.9.5. не принимать лекарства, назначенные медработником и/или выданные иным тюремным служащим, в предусмотренное время (включая лекарства, отпускаемые без рецепта). (Изменено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 20. Прием сотрудников 20.1. Сотрудники тюремной службы ведут прием заключенных в пределах своих полномочий на основании обоснованных ходатайств. 21. Дисциплинарное производство и исполнение дисциплинарного наказания 21.1. Цель дисциплинарного производства — оперативно и полностью выяснить обстоятельства, указывающие на совершение дисциплинарного виновного деяния, установить возможного виновного и назначить справедливое дисциплинарное наказание. 21.2. Дисциплинарное виновное деяние — это противоправное действие или бездействие заключенного, которым лицо нарушает запрет или обязанность, четко установленные правовыми актами. 21.3. Если заключенному назначено в качестве наказания отстранение от работы на срок до одного месяца, то начало наказания исчисляется с момента, когда он фактически отстраняется от работы. Если заключенному назначен в качестве наказания запрет на пользование личным электроприбором, то начало наказания исчисляется с момента, когда электроприбор изымается из комнаты. 21.4. По пути в карцер заключенный, отбывающий наказание в карцере, обязан взять с собой все свои личные вещи, а также вещи, выданные ему в пользование тюрьмой (например, книги). Тюрьма не несет ответственности за уничтожение, пропажу или порчу оставленных в комнате личных вещей. 22. Перемещение и освобождение из тюрьмы 22.1. Освобождение из тюрьмы осуществляется на основании постановления № 11 министра юстиции от 25.01.2001 г. «Порядок освобождения заключенного из тюрьмы». 22.2. Перевод заключенных из одной тюрьмы в другую осуществляется согласно постановлению № 9 министра юстиции от 25.03.2008 г. «План исполнения». 22.3. Перед освобождением либо перемещением в другую тюрьму или из тюрьмы открытого в тюрьму закрытого типа заключенный обязан вернуть тюрьме всё находившееся в его пользовании тюремное имущество и забрать с собой из комнаты все свои личные вещи. 22.4. При освобождении заключенного из тюрьмы тюрьма возвращает ему под подпись 30 принадлежащие ему предметы (включая ценные вещи), находящиеся на хранении в тюрьме. Перед освобождением заключенного сотрудник тюрьмы должен проверить соответствие личных вещей заключенного перечню личных вещей, имеющемуся в Регистре заключенных. 22.5. Если у заключенного нет личной одежды или она не соответствует времени года, то он по меньшей мере за две недели до даты освобождения подает ходатайство о получении одежды в порядке гуманитарной помощи. По возможности тюрьма предоставит ему одежду бесплатно. 22.6. После установления личности освобождаемого лица тюрьма выдает ему справку об освобождении из тюрьмы, а также документы, находящиеся там на хранении. Освобождаемое лицо подтверждает получение справки об освобождении из тюрьмы и личных документов своей подписью на копии справки об освобождении и с внутренней стороны задней обложки личного досье. 22.7. Тюрьма выдает освобождаемому пособие на освобождение, остаток свободных средств. 22.8. Если перед освобождением заключенный изъявил желание получить копию своей медицинской карты или выписки из истории болезни, то это должно быть сделано по Закону о публичной информации. Копия медицинской карты или выписка из истории болезни выдается перед освобождением в закрытом конверте. 22.9. Заключенному, временно освобождаемому в период пребывания за пределами тюрьмы, справка об освобождении на основании его письменного ходатайства выдается задним числом. Сотрудник тюремной службы организует выдачу освобожденному лицу личных вещей, находившихся на хранении в тюрьме, денег, имевшихся на личном тюремном счете, ценных вещей и документов на КПП Тюрьмы с понедельника по четверг с 08:30 до 16:30 и по пятницам с 08:30 до 15:30. Получение вещей освобожденное лицо подтверждает своей подписью. 23. Возмещение расходов на проезд 23.1. Расходы на проезд, сопутствующие посещению учебного заведения за пределами тюрьмы, посещению поставщика услуг здравоохранения по направлению тюрьмы и участию в социальных программах (включая собеседования по индивидуальной программе исполнения наказания, беседы на основе рисков), возмещаются заключенному на основании представленных проездных билетов. Для проезда можно использовать городской общественный транспорт (автобус, маршрутное такси), уездные и междугородние автобусы, пассажирский поезд. (Изменено № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.) 23.2. Заключенный может ходатайствовать о возмещении стоимости проездного билета на общественный транспорт на месяц или на определенный период, если докажет в отчете, представляемом в конце отчетного периода, что при использовании отдельных билетов общая стоимость поездок была бы выше, чем при использовании соответствующего проездного. 23.3. Стоимость проездных билетов возмещается в полном объеме. 23.4. Тюрьма не возмещает заключенному следующие расходы на проезд: 23.4.1. расходы на такси и пользование личным автомобилем; 23.4.2. расходы на проезд в общественном транспорте, если возможность их возмещения предлагает учебное учреждение; 23.4.3. расходы на проезд в общественном транспорте, если установлено, что заключенный представил в ходатайстве заведомо ложные данные. 23.5. Для возмещения расходов на проезд заключенный к 5-му числу месяца, следующего за отчетным, подает ходатайство (приложение 18) с доказывающими поездки билетами контактному лицу, которое проверяет корректность оформления ходатайства, согласовывает его и отправляет главному специалисту по финансовым вопросам административного отдела. Ходатайства, поданные позднее, без уважительной причины не принимаются. 31 23.6. Происхождение денег заключенный должен подтвердить в поданном им ходатайстве, и контактное лицо проверит его в пределах своих должностных полномочий. 23.7. Главный специалист административного отдела проверит соответствие представленных документов правовым актам в сфере бухгалтерского учета и отправит их на утверждение директору. 23.8. Утвержденное директором ходатайство главный специалист административного отдела отправит для возмещения расходов в Государственный центр опорных услуг. 23.9. Компенсация будет переведена на личный тюремный счет заключенного. 23.10. Если деньги, затраченные на проезд, были выданы заключенному с его личного тюремного счета, то при поступлении компенсации сумма не подлежит распределению на основании ч. 2 ст. 44 Закона о тюремном заключении. В таком случае лицо, ходатайствующее о компенсации, должно указать в качестве номера ссылки получателя 10588090000001, основанием для перевода оттуда денег на личный счет заключенного будут указанные в пояснении к платежу имя, фамилия и дата рождения заключенного. Если у заключенного имеется в тюрьме личная банковская карта и деньги, затраченные на проезд, происходят с личного банковского счета, то компенсация, поступившая на личный счет, распределяется в порядке, предусмотренном ч. 2 ст. 44 Закона о тюремном заключении. Пособие переводится непосредственно на тюремный счет заключенного, указанный им в ходатайстве и подтвержденный контактным лицом. 24. Приложения Приложение 1 Распорядок дня заключенных в тюрьме открытого типа 05:30 Звонок для пробуждения 05:30-06:00 Туалет, уборка кроватей 06:00-06:30 Завтрак‫٭‬ 06:30-07:50 Свободное время 07:50-08:15 Утренняя перепись 08:15-12:00 Отдых или участие в мероприятиях по социальной реабилитации (работа, учеба, социальная программа) 12:00-12:45 Обед‫٭‬ 12:45-18:00 Отдых или участие в мероприятиях по социальной реабилитации (работа, учеба, социальная программа) 18:00-18:30 Ужин‫٭‬ 18:30-19:50 Свободное время 19:50-20:15 Вечерняя перепись 20:15-21:30 Свободное время 21:30-05:30 Остальная часть ночи ‫٭‬Время распределения продуктов питания по этажам указано в отдельном графике 32 Приложение 2 Ходатайство складу личных вещей Имя: ..................................................................................................... Фамилия: ............................................................................................. Дата рождения: .................................. Комната: ................................. Прошу выдать мне со склада личных вещей / прошу поместить на склад следующие личные вещи: 1 ........................................................................................................................................ 2 ........................................................................................................................................ 3 ....................................................................................................................................................... 4 ....................................................................................................................................................... 5 ....................................................................................................................................................... 6 ....................................................................................................................................................... 7 ........................................................................................................................................ (Подпись) (Дата) Заявление заключенного о выдаче личных вещей со склада / помещении личных вещей на склад поддерживаю 33 не поддерживаю (Имя служащего) (Подпись служащего) (Дата) Личные предметы со склада получил(а) / на склад сдал(а). (Подпись) (Дата) Приложение 3 Ходатайство о выдаче предметов одежды 1. Личные данные ходатайствующего лица Дата рождения / Личный Заключенный под Фамилия Имя Отчество код стражу / осужденный 2. Размещение в тюрьме Жилая секция и комната 3. Содержание ходатайства Наименование предмета Запрашиваемые предметы Поддерживаю / Не (указать размер и рост, для поддерживаю брюк также обхват в поясе) (заполняет служащий секции) 4. Подпись ходатайствующего и дата „ _______ “ _________ ______ г. 34 5. Рассмотрение (заполняет служащий подразделения) На счет заключенного в течение последних трех месяцев поступило для свободного пользования ______________ евро. Решение: выдать / не выдавать (Имя служащего секции) (Подпись) (Дата) Обоснование отказа 6. С отказом ознакомился (-лась) (Подпись заключенного) (Дата) 7. Предметы одежды получил(а) ...... ................................................. (Подпись заключенного) (Дата) Приложение 4 Ходатайство о выдаче средств гигиены (Изменено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 1. Личные данные ходатайствующего лица Дата рождения / личный Заключенный под Фамилия Имя Отчество код стражу / осужденный 2. Размещение в тюрьме Жилая секция и комната 3. Содержание ходатайства и обоснование Желаю получить гигиенические принадлежности:.............................................................. 4. Подпись ходатайствующего и дата ________ ______ г. 5. Рассмотрение (заполняет сотрудник) 35 На счет заключенного в течение последних трех месяцев поступило для свободного пользования ................ евро. Решение: выдать / не выдавать (имя служащего) (Подпись) (Дата) Обоснование отказа 6. С отказом ознакомился (-лась) (Подпись заключенного) (Дата) 7. Гигиенический пакет получил(а) (Подпись (Дата) заключенного) Приложение 5 Ходатайство заключенного о пользовании электроприбором П/н Наименование электроприбора, марка Откуда (из Мощнос магазина / со ть склада) 1 2 3 Согласен (-на) оплачивать расходы, связанные с пользованием электроприбором, по утвержденному тарифу. Обязуюсь пользоваться электроприбором по инструкции и в соответствии с распорядком дня тюрьмы, не нарушая при этом покой других лиц и повседневную организацию работы тюрьмы. Я осведомлен(а) о том, что тюрьма не несет ответственности за повреждения электроприбора, вызванные перебоями в электроснабжении или перепадами напряжения. Дополнительные пояснения ......................................................................................................................................... 20... (Имя заключенного (печатными буквами), дата рождения, номер комнаты) (Подпись) (Дата) 36 Рассмотрение Решение: разрешаю/отказываю (в случае отказа указать причину) В случае получения разрешения оно действует до перевода заключенного из Таллиннской тюрьмы в другую тюрьму, до освобождения из тюрьмы или до признания разрешения недействительным. Принимающее решение лицо:................................................................................... 20... г. (Имя и должность) (Подпись) (Дата) В случае несогласия с решением в течение 30 дней можно представить Таллиннской тюрьме возражение на условиях и в порядке, предусмотренных Законом об административном производстве. Если возражение не будет удовлетворено или рассмотрено в срок либо будет возвращено, можно будет подать жалобу в административный суд в сроки и в порядке, предусмотренные Административно-процессуальным кодексом. Отметка специалиста о проверке электроприбора ...................................................................................................................................... 20. (Номера защитных наклеек) (Подпись) (Дата) Приложение 6 Разрешаю (Имя и фамилия, дата, подпись) Ходатайство о получении из тюрьмы личных вещей Прошу выдать со склада тюрьмы следующие принадлежащие мне, ...................... (кому, имя и фамилия), вещи: 1.................................................... 5. 2.................................................... 6. 3.................................................... 7. 4.................................................... 8. Имя и фамилия ходатайствующего лица: ..................................................................... Номер комнаты: ............................................................................. 31 37 Подпись ходатайствующего лица: Дата: Вещи получил(а), претензий не имею (Имя и подпись принявшего лица, дата) Выдал(а) (Имя и подпись служащего, дата) Приложение 7 Заключенный (Фамилия, имя и отчество, год рождения) Объяснения Пояснение по произошедшему 38 (Подпись заключенного, дата) Показания у заключенного взял(а) (Имя и подпись сотрудника, дата) Приложение 8 Соглашение о посещении художественного кружка Я, .................................................................................... , , принимаю утвержденные правила (Имя, фамилия) посещения художественного кружка и обязуюсь их выполнять. Правила 1. На занятия художественного кружка запрещается брать любые предметы. 2. Все необходимые средства имеются в художественном классе. По окончании занятия я возвращаю все средства руководителю кружка. 39 3. Находясь на занятии художественного кружка, я не мешаю другим и занимаюсь тем, что поручил делать руководитель кружка. 4. Обязуюсь наводить после себя порядок в художественном классе. 5. Знаю, что работы, созданные в художественном кружке, являются собственностью Таллиннской тюрьмы. Я ознакомился (-лась) с правилами и соглашаюсь их выполнять. Знаю, что, если я не буду выполнять правила, меня исключат из списка участников художественного кружка. Приложение 9 Согласие на возмещение стоимости пропавших и испорченных книг Я, .............................................................................................................................. , (Имя, фамилия, дата рождения) регистрируюсь в качестве читателя библиотеки Таллиннской тюрьмы. Я ознакомился (-лась) с порядком пользования библиотекой, изложенным в регламенте, и даю согласие на выделение денег с моего личного тюремного счета для компенсации стоимости книги, утерянной или испорченной по моей вине. 40 Цены книг: 1) стоимость книги, переданной в дар тюремной библиотеке, составляет 3,20 евро; 2) стоимость новой книги в два раза превышает ее покупную цену; 3) за порчу штрих-кода взимается 1,60 евро. (Подпись) (Дата) Приложение 10 Ходатайство заключенного Имя и фамилия, отчество: Дата рождения или личный код: Номер комнаты: 41 Ходатайство Подпись и дата подачи ходатайства: Приложение 11 (Признано недействительным № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) Приложение 12 (Признано недействительным № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) Приложение 13 Ходатайство о предоставлении краткосрочного свидания Имя, отчество и фамилия заключенного Дата рождения 42 1. Имя, отчество и фамилия посетителя Дата рождения, личный код и место рождения Заполняет ходатайствующий о свидании 2. Имя, отчество и фамилия посетителя Дата рождения, личный код и место рождения Адрес места жительства Контактные данные ходатайствующего лица (номер телефона, эл. почта) Удостоверяющий личность документ (номер, кем выдан, дата выдачи) Желаемое время свидания Причина свидания (заполнить при свидании с заключенным под стражу) Отношения с заключенным (член семьи, сожитель и т. д.) Беру с собой на свидание детей (имя и фамилия, возраст) 37 43 С порядком проведения свидания ознакомилсяЗаполняет (-лась) Таллиннская тюрьма /подпись/ /дата/ Сотрудник, ответственный за установление личностей и организацию свидания (имя и фамилия, должность, подпись) Рег. № заявления ................................. Дата .............................................................. Приложение 14 44 Ходатайство-план выезда Заключенный: ......................................................................................... Дата рождения: ...................................................................................... Размещение: .......................................................................................... Статьи наказания: .................................................................................. Начало отбывания наказания: .......... , конец: ................................... первая возможность УДО: .................................................... Первая возможность электронного УДО:.............................................. Желаемое время выезда: ...................................................................... Прошу предоставить мне краткосрочный выезд из тюрьмы. Выезд необходим мне, чтобы Точный план выезда на срок до 7 суток с указанием названий предприятий и лиц 45 Основное место пребывания, адрес и телефон Имена, адреса и номера телефонов посещаемых лиц Названия, адреса и номера телефонов посещаемых предприятий Я ознакомлен(а) с условиями и требованиями краткосрочного выезда и своими обязанностями во время него и правильно понял(а) их. 1. Мне известно о том, что я должен (-на) вернуться в тюрьму в последний день выезда ко времени, указанному в свидетельстве на выезд, и в трезвом виде (ч. 1 ст. 86 ПВРТ). Об ответственности по ст. 329 ПК предупрежден(а). 2. Мне известно, что задержание в качестве подозреваемого в совершении правонарушения или преступления во время выезда немедленно прекращает выезд (ст. 87 ПВРТ). 3. Мне известно, что употребление алкоголя, наркотиков или иных одурманивающих веществ во время выезда запрещено. 4. Мне известно, что на протяжении выезда я должен (-на) быть доступен (-на) по адресу, указанному в ходатайстве о выезде, и находиться во время выезда по этому адресу с 22:00 до 07:00. 5. Мне известно, что по прибытии в тюрьму я не должен (-на) иметь при себе никаких вещей, кроме одежды и других предметов, которые были у меня, когда я покидал(а) тюрьму (ст. 15 ЗоТЗ, ч. 1 ст. 57 ПВРТ). 6. Обязуюсь регулярно сообщать о себе и звонить по телефонам, указанным в приказе о краткосрочном выезде, в указанное в приказе время, а также сообщать сотруднику тюремной службы о ходе выезда и моем местонахождении и отвечать на любые его вопросы об иных обстоятельствах. 7. В экстренной ситуации обязуюсь обращаться в ближайшее отделение полиции или звонить по бесплатному номеру экстренной помощи 112. 8. Мне известно, что я должен (-на) нести расходы на выезд (ч. 7 ст. 32 ЗоТЗ). Для выдачи наличных я должен (-на) подать соответствующее ходатайство в административный отдел до выезда. 9. Мне известно, что сотрудник тюремной службы может приказом определить места, где заключенный может или должен находиться на выезде, а также время, когда заключенный обязан или не должен находиться в определенных местах, или действия, которые на выезде исключены или которые заключенный обязан совершать (ч. 41 ст. 32 ЗоТЗ). 46 ......................... 20 .... Имя и подпись заключенного: ................................................ Приложение 15 Заявление Прошу выдать мне с личного счета деньги на сумму ..................................................... .................................................................................................... евро. (Сумма цифрами и прописью) Обоснование: ............................................................................................................................. (Подпись) (Имя и фамилия, дата рождения) 20 .... г. (Дата) Отметка тюремного служащего о деньгах заключенного Решение На основании ч. 2 ст. 44 ЗоТЗ, а также ст. 54 и ч. 2 ст. 53 ПВРТ разрешаю/отказываю (в случае отказа указать причину) (Имя, подпись, дата) 47 ППриложение 16 Заявление Я, .................................................................................................................................. (Имя, фамилия, отчество, дата рождения заключенного), отказываюсь от предлагаемой Таллиннской тюрьмой пищи. Причина отказа от пищи: Знаю, что на тюремное довольствие меня снова поставят на основании письменного заявления начиная со следующего приема пищи. На основании этого заявления тюрьма не будет готовить и предлагать мне питание. (Подпись заключенного) Заявление принято „ “ .............................. 20.... г. в ............... (Имя сотрудника тюрьмы, принявшего заявление) (Имя и фамилия сотрудника тюрьмы) (Должность) 48 Приложение 17 Я, .................................................................................................................................... , (Имя, фамилия, отчество, дата рождения заключенного) прошу вновь поставить меня на тюремное довольствие начиная со следующего приема пищи:................................................................................................................................. Знаю, что на тюремное довольствие меня снова поставят на основании письменного заявления начиная со следующего приема пищи. На основании этого заявления тюрьма не будет готовить и предлагать мне питание. (Подпись заключенного) Заявление принято „ “ ................................... 20.... г. в ............. - (Имя сотрудника тюрьмы, принявшего заявление) (Имя и фамилия сотрудника тюрьмы) (Должность) 49 ППриложение 18 Ходатайство о возмещении расходов на проезд Имя и фамилия ходатайствующего лица: .................................................................................... Секция/комната: ........................................................................... Ходатайство подано для возмещения расходов на проезд за пределами тюрьмы (Наименование учреждения) для посещения ................................................................................................................... в период ................................................................................................................................... итого на сумму .......................................... евро в соответствии с прилагаемыми проездными билетами. Деньги, потраченные на проездные билеты, происходят: ( ) с личного счета в тюрьме, номер ссылки соответствующего счета — 10588 ............. ( ) с личного счета за пределами тюрьмы, номер ссылки моего личного счета — 10588 Количество № Дата Маршрут поездки билетов Стоимость 50 Подтверждаю верность представленных данных своей подписью. Мне известно, что в случае предоставления ложных данных сумма не будет возвращена и я буду обязан(а) вернуть необоснованно выплаченные деньги (Имя ходатайствующего лица, подпись, дата) Отметка Таллиннской тюрьмы о приеме и согласовании ходатайства: .......................................... Проездные билеты (наклеенные отдельно в хронологическом порядке) Приложение 19 Оценка инспектора-контактного лица по прошедшему выезду Таллиннская тюрьма Дата Имя и фамилия заключенного Личный код или дата рождения Период прошедшего выезда Действия, предусмотренные планом 1. 2. выезда 3. 4. 5. Действия, совершенные во время выезда, и их результаты Какие действия не были сделаны и по какой причине? 51 Оценка заключенного по прошедшему выезду Оценка инспектора- контактного лица по прошедшему выезду Составил(а) Утвердил(а) Приложение 20 Гарантийное письмо Я, .............................................................................. , гарантирую, что соглашаюсь, находясь в тюрьме открытого типа Таллиннской тюрьмы, по первому требованию добровольно сдавать анализы мочи и/или крови, цель которых — проверить возможное наличие наркотических веществ в моем организме, а также соглашаюсь на свою проверку алкометром. Мне известно, что мое добровольное согласие на сдачу анализов является на основании ст. 20 Закона о тюремном заключении одним из условий моего перевода в тюрьму открытого типа и в случае, если я откажусь сдавать анализ мочи или крови по первому требованию, администрация Таллиннской тюрьмы будет рассматривать это в качестве основания для моего возвращения в тюрьму закрытого типа. (Подпись) (Дата) 52 Приложение 21 (Изменено № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.); Территория Таллиннской тюрьмы 53 54 Approved by directive no. 1-1/18/89 of the director of the Tallinn Prison Rules of Procedure of Tallinn Prison open prison Amended with the following directives: no. 1-1/20/15 of 03 April 2020 no. 1-1/21/21 of 07 May 2021 no. 1-1/22/48 of 28 April 2022 no. 1-1/22/60 of 07 June 2022 no. 1-1/22/106 of 14 December 2022 no. 1-1/24/12 of 09 February 2024 no. 1-1/24/101 of 23 December 2024 no. 1-1/1-26/15 of 20 March 2026 Tallinn 2018 Table of contents 1. General provisions ...................................................................................................................................... 3 2. Territory of the open prison ......................................................................................................................... 4 3. Reception into and placing in the open prison ............................................................................................ 5 4. Movement on the territory of the prison and the open prison ..................................................................... 5 5. Schedule ..................................................................................................................................................... 6 6. Roll-call ....................................................................................................................................................... 6 7. Prohibited items .......................................................................................................................................... 6 8. Personal effects and their storage .............................................................................................................. 9 9. Provision of food for imprisoned persons ................................................................................................. 12 10. Waste management .................................................................................................................................. 13 11. Matters concerning living conditions ......................................................................................................... 13 12. Smoking .................................................................................................................................................... 15 13. Short-term visits, telephone calls, subscription to periodicals, ................................................................. 16 14. Prison leave .............................................................................................................................................. 20 15. Shopping ................................................................................................................................................... 21 16. Studying, working, and participating in programmes ................................................................................ 21 17. Fitness, recreational activities, using the library, and other leisure opportunities .................................... 22 19. Medical surveillance .................................................................................................................................. 24 20. Reception of officials ................................................................................................................................. 26 21. Disciplinary proceedings and enforcement of disciplinary penalties ........................................................ 26 22. Transfer and release from the prison ........................................................................................................ 26 23. Compensation for travel expenses ........................................................................................................... 27 Annexes ........................................................................................................................................................................ 28 Annex 1 .......................................................................................................................................................................... 28 Annex 2 .......................................................................................................................................................................... 29 Annex 3 .......................................................................................................................................................................... 30 Annex 4 .......................................................................................................................................................................... 31 Annex 5 .......................................................................................................................................................................... 32 Annex 6 .......................................................................................................................................................................... 33 Annex 7 .......................................................................................................................................................................... 34 Annex 8 .......................................................................................................................................................................... 35 Annex 9 .......................................................................................................................................................................... 36 Annex 10 ........................................................................................................................................................................ 37 Annex 11/ Annex 12....................................................................................................................................................... 38 Annex 13 ........................................................................................................................................................................ 39 Annex14 ......................................................................................................................................................................... 41 Annex 15 ........................................................................................................................................................................ 43 Annex 16 ........................................................................................................................................................................ 44 Annex 17 ........................................................................................................................................................................ 45 Annex 18 ........................................................................................................................................................................ 46 Annex 19 ........................................................................................................................................................................ 48 Annex 20 ........................................................................................................................................................................ 50 Annex 21 ........................................................................................................................................................................ 51 2 1. General provisions 1.1. The purpose of the rules of procedure of the open prison of Tallinn Prison (hereinafter the prison) (hereinafter the rules of procedure) is to specify the general procedure and organisation of the execution of judgments set out in the Imprisonment Act, regulation No. 72 of 30 November 2000 the Minister of Justice ‘Internal Rules of Prison’, the rules of procedure of and other legislation related to imprisonment on the territory of Tallinn Prison Open Prison (hereinafter referred to as the open prison) and when moving within the territory of Tallinn Prison (Annex 21 – Territory of Tallinn Prison). The specifications include provisions not further regulated by the aforementioned legislation. (Amended on 07 May 2021 with directive no. 1-1/21/21, entered into force on 11 May 2021) 1.2. Imprisoned persons in the open prison, prison officers, and persons visiting the prison must comply with the rules of procedure. 1.3. The imprisoned person can get acquainted with the schedules specified in the rules of procedure through the information stands of the ward or with the help of the inspector-contact person (hereinafter contact person) of the unit. 1.4. The forms listed in the annexes to the rules of procedure can be obtained by the imprisoned person from the officials of the unit. An official from the unit will assist the imprisoned person in completing the forms, if necessary. 1.5. The prison has the right to demand from the imprisoned person compensation for the material damage caused through civil court proceedings. 1.6. The director of the prison has a right to temporarily deviate from compliance with the rules of procedure in their orders if necessary. 1.7. The imprisoned person must: 1.7.1. stop other activities when the prison service officers enter the room, stand up, keep their hands at the sides in a visible position for the prison service officer, and stand by their bed or elsewhere on the order of the prison service officer; 1.7.2. behave with courtesy towards prison officers, visitors, and other prisoners, and observe all the generally accepted rules of courtesy when communicating. When meeting the prison officers and officials visiting the Prison, the prisoner must greet them while standing. No inappropriate, ambiguous, threatening, or undignified expressions may be used in any conversation, address, or other context. The prisoner’s tone of voice and body language must not be aggressive; 1.7.3. When outside the room, dress appropriately, i.e. clothes must be clean, sleeves and trouser legs must not be rolled up, shoulders must be covered, and nightwear (nightgowns, pyjamas, dressing gowns) must not be worn outside the night rest period. Wearing jackets, hats and gloves indoors is prohibited, except when going outside or returning from outside; 1.7.4. immediately notify the prison service officer of any lost or found items, as well as of the destruction or becoming unusable of effects items in the room or the prison property. 1.8. The imprisoned person is not allowed to: 1.8.1. cross the barriers, climb or hang on the structure of the walking area; 1.8.2. leave the place of stay assigned to them without the permission of a prison service officer; 1.8.3. enter prison officers' workrooms without the permission of a prison officer; 1.8.4. stay in a room at a time not designated for it, talk to other persons (except for the prison service officer escorting them) while being escorted, engage in extraneous activities while being escorted, shake hands with other persons, drop or pick up any items from the ground, look into peepholes, press any button or switch, deviate from the intended route, etc. 1.8.5. use physical and/or mental violence against other imprisoned persons, prison officers, and other persons; 1.8.6. behave in an impolite manner and use sexually harassing, obscene, ambiguous, threatening, insulting, defamatory and dignity-violating expressions; 1.8.7. Male and female imprisoned persons in open prisons are prohibited from communicating with each other and from giving or receiving any items from each other. 1.8.8. call out, exchange information loudly with another imprisoned person, shout, or otherwise disturb other persons in the prison; 3 1.8.9. incite or encourage other imprisoned persons to commit violations of law; 1.8.10. play board or other games or place bets for profit-making purposes; 1.8.11. tattoo themselves or another person and allow themselves to be tattooed; 1.8.12. arbitrarily leave open doors between floors and doors leading to the outdoor area, put foreign items in the door stop, door mechanisms etc.; 1.8.13. adjust the volume of a TV and radio in a way as to interfere with the performance of the duties of the prison officers or disturb other persons; 1.8.14. put items and substances in the toilet bowl and in the urinal that are not subject to the intended use of the toilet bowl and the urinal; 1.8.15. make inscriptions and marks on the construction and interior elements of the room and other prison property, stick, attach or hang photographs, reproductions, magazine clippings, covers, carpets, etc. on them (except on the information stand in the room). It is forbidden to cover lighting and electronic surveillance devices and to use items in a way to impede visual surveillance (e.g., laying covers on tables/cabinets, placing photos on windowsills, covering windows or placing any objects in front of windows, etc.); 1.8.16. bring into or out of the room items of furniture that are not on the list of room furnishings, and keep in the room furniture or parts of furniture that have become loose or broken. A detached or broken item must be reported immediately to the prison service officer and, if possible, handed over to them; 1.8.17. accept, acquire and dispose of items and substances from other imprisoned persons; (Amended on May 07, 2021 with directive No. 1-1/21/21, entered into force on 11 May 2021) 1.8.18. to possess and acquire cash in prison from sources other than the prison's personal account; 1.8.19. stay in a room and at the door of a room not intended for them; (Supplemented on 28 April 2022 with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 1.8.20. smoke on the territory of Tallinn Prison (including the open prison); (Amended on May 07,2021 with directive No. 1-1/21/21, entered into force on 11 May 2021) 1.8.21. use personal electrical equipment during night rest, except with the permission of the unit commander (Amended on 07 May 2021 with directive no. 1/21/21, entered into force on 11 May 2021) 1.8.22. keep the door to the room open, except when entering and leaving and in other justified cases where keeping the door open is necessary for performing an activity (e.g. cleaning), communicating with prison officers or for other reasons with the permission of prison officers; (Added on 28 April 2022 with directive No. 1-1/22/48, entered into force on 28 April 2022). 01 May 2022) 1.8.23. display images and symbols (photos, pictures, flags, coats of arms, symbols, etc.) on their body, clothing, or in the room and in other rooms that incite war, inter-ethnic conflict, or depict state leaders of aggressor countries; (added on 07 June 2022 with directive No. 1- 1/ 1/22/60, entered into force on 10 June 2022) 1.8.24. attach pictures, reproductions, magazine clippings, etc. depicting naked human bodies to the notice board in the room. (Added on 07 June 2022 with directive no. 1-1/22/60, entered into force on 10 June 2022) 2. Territory of the open prison 2.1. The open prison building is located on the territory of the prison and is marked with AV. 2.2. An open prison is defined as a building intended for the accommodation of prisoners, with separate rooms and corridors for male and female prisoners (rooms B103 and B203 for male prisoners and room C203 for female prisoners), recreation rooms (rooms B101 and B201 for male prisoners, room C201 for female prisoners), auxiliary rooms (rooms B102, B105, B106, B123, B124, B125 and B202, B205, B206, B223, B224, B225 for male prisoners, rooms C202, C217, C211, C212, C213 for female prisoners) and stairwells (rooms B104 and B204 for male prisoners, rooms A106, C204 for female prisoners) and separate walking areas for male and female prisoners, which can be used according to the daily schedule. Toilets for prisoners with disabilities (B107, B207 and C216) may be used by prisoners who move around in a wheelchair or by other prisoners with the permission of a prison service officer. 2.3. Video and audio surveillance are used in the public areas of the Tallinn Prison. On the territory of the Tallinn Prison, a prison service officer may, when performing their duties, i.e. performing any act arising from the 4 law (performing a count in the room, accompanying or relocating prisoners in the Prison, etc., except during the full search of the detained person), use a body camera attached to their uniform (which is clearly distinguishable and visible), to perform video and audio tracking of the activities carried out. (Added on 28 April 2022 with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 3. Reception into and placing in the open prison 3.1. The imprisoned person arriving in the open prison will undress to be strip-searched. Before the search, the prison service officer makes a proposal to the imprisoned person to hand over all items that they have with them which are prohibited in the open prison or which were not acquired through the prison. 3.2. After the search, the imprisoned person is provided with one pillow, one blanket, two sheets, one pillowcase, one small towel, one bath towel, and dishes (fork, knife, spoon, mug, glass, plate, bowl). If necessary, toiletries are also provided to the imprisoned person. 3.3. Items prohibited in the open prison will be handled pursuant to the procedure established in the Imprisonment Act and the ‘Internal Rules of Prison’. 3.4. The prison service officer assigns a sleeping place to the newly arrived prisoner, decides which personal effects will be allowed for the imprisoned person and which will be deposited in the storage and introduces the rules of procedure of the open prison against a signature. 3.5. The personal effects of the imprisoned person which are not allowed in the prison are deposited in the designated storage. The personal effects are entered in the list of personal effects in the register of imprisoned persons. The proper deposition of items in the storage and their issuance from the storage is organised by the prison service officer. 3.6. The imprisoned person is asked to sign a letter of guarantee (Annex 20), whereby they undertake to voluntarily provide urine and/or blood samples at the first request to detect a possible state of intoxication. Refusal to sign the letter of guarantee or to give subsequent samples is considered grounds for transferring the imprisoned person to the closed prison. 3.7. If necessary, the imprisoned person and their effects will be immediately disinfected. 3.8. Once the imprisoned person arrives at the open prison, their education and professional skills are specified, on the basis of which they are generally employed, keeping in mind the goals set in their individual treatment plan. 4. Movement on the territory of the prison and the open prison 4.1. The imprisoned person is required to wear a name tag with a prison-issued lanyard around their neck in a visible place outside the room and during the roll-call. When leaving the prison territory, one does not need to wear a name tag, and upon leaving the prison, one must hand the name tag to a prison service officer. If necessary, the name tag issued to the imprisoned person may be given additional functions, e.g. to open doors with electronic access control. (Supplemented on 09 February 2024 with directive no. 1-1/24/12, entered into force on 09 February 2024) 4.2. The imprisoned person may only move outside the open prison with a prison service officer escort, except in the case of movement under preferential conditions pursuant to § 22 of the Imprisonment Act. (Amended on 09 February 2024 with directive no. 1-1/24/12, entered into force on 09 February 2024) 4.3. The imprisoned person has the right to move without an escort within the open prison (clause 2.2) in accordance with the schedule from wake-up until lights-out. 4.4. The imprisoned persons go for a walk in an appropriate clothing for the season. The prison service officer has a right to prohibit a walk to the imprisoned person if they are not dressed in accordance with the season. Only a wristwatch, a religious item worn around the neck, a wedding ring, a handkerchief and a bottle of water are allowed on the walk. 4.5. While in the walking area and sporting, imprisoned persons of the open prison may not communicate with other people through the fence (incl. with imprisoned persons from opposite sex), lie on the ground, and sit in places not designated for this purpose. 4.6. An imprisoned person of the open prison who participates in the maintenance works outside the open prison on the territory of the prison may communicate only with the prison service officer organising the work. Communication with other persons is prohibited. 5 4.7. If the imprisoned person commits an act corresponding to the characteristics of a disciplinary violation in the walking area, the prison service officer has the right to continue or interrupt their stay in the walking area. 4.8. If the imprisoned person leaves the open prison or enters the open prison, they will be searched. For this, they must stand, facing the wall, and place their hands on a place indicated by the prison service officer, palms facing them. The imprisoned person may be thoroughly searched, including undressing. 5. Schedule 5.1. The imprisoned person must follow the established schedule (Annex 1). 5.2. The imprisoned person must go to the room assigned to them for roll-calls and silent hours in accordance with the schedule. 5.2.1. The doors of the rooms of the imprisoned persons are not locked during silent hours. During silent hours, imprisoned persons may only leave their rooms to use the toilet or to speak to an official. During silent hours, imprisoned persons are prohibited from locking their room doors from the inside. If necessary, the prison service may lock the doors to the kitchen, washrooms and utility rooms during the silent hours. Based on the prisoner's work schedule, a kitchen, a household room and a shower room may be used during night rest with the permission of a prison service officer. (Supplemented on 20 March 2026 with directive no. 1-1/1-26/15, entered into force on 23 March 2026) 5.3. The imprisoned persons study, work, participate in religious services, and engage in cultural and sports events generally from wake-up to lights-out, taking into account the specifics of the schedule. 5.4. Imprisoned persons are sent to work based on work schedules, which the prison service officer informs them about in advance. 5.5. The library and hairdresser services are used in accordance with the work organisation of the open prison. 5.6. The prison may switch off the electricity supply during the silent hours specified in the daily schedule. The head of the open prison may permit the use of electricity during silent hours. 5.7. The prison management, including the director, receives imprisoned persons based on applications received from imprisoned persons. 6. Roll-call 6.1. The order for the roll-call is given orally or through the sound system immediately before the start of the roll-call. The roll-call is carried out in the rooms and, if necessary, at the workplaces of the imprisoned persons. 6.2. During the roll-call, the imprisoned person must stand up when a prison service officer enters the room and stand properly dressed (including wearing a name tag) next to their tidy bed or elsewhere as ordered by the prison service officer. 6.3. The imprisoned person holds their hands on the sides during the roll-call. They must not lean against a wall or a bed, speak without the permission of the prison service officer, or otherwise obstruct the execution of the roll-call. The imprisoned person must switch off all electrical devices in the room and common areas during the roll-call. 6.4. The prison service officer who carries out the roll-call checks the correspondence of the imprisoned person to the roll-call card. If necessary, the prison service officer will ask for additional information. 6.5. The prison service officer who carries out the roll-call visually checks the physical condition of the imprisoned persons and the technical condition of the room and the room furnishings. 6.6. During the roll-call, the imprisoned person must stay in the room assigned to them. They may leave it if the prison service officer carrying out the roll-call has given permission to do so. 7. Prohibited items 6 7.1. In addition to the items specified in section 641 of the ‘Internal Rules of Prison’, the following items corresponding to the characteristics described in subsection 15 (2) of the Imprisonment Act are prohibited to imprisoned persons on the basis of subsection 15 (4) of the Imprisonment Act: 7.1.1. foodstuff and seasoning, plant-based products, liquid, powdered, solid, and other substances, and cigarettes and lighters acquired without the prison service or without permission, or which were not with the imprisoned person upon their arrival at the prison; 7.1.2. wire, cable, strap and other similar item or an item containing these elements, except for the following objects issued by or with the permission of the prison service: • shoelaces intended for their specific purpose; • name tag lanyard; • lanyard for wearing religious symbols; • TV cables up to three metres in length and other cables or wires necessary for the use of electrical equipment up to two metres in length, which have been acquired through the prison service or were in the possession of the person upon arrival at the prison (Amended on February 09, 2024 with directive no. 1-1/24/12, entered into force on 09 February 2024); • clothing with a rubber band inside; • trouser belt; • a ribbon attached to the garment and used for its intended purpose; • strap/elastic band attached to the blindfolds and used for its intended purpose (Amended on 28 April 2022 with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 7.1.3. ceramic, glass or metal item or an item containing these elements, except for: • a wrist-watch purchased through or with the permission of the prison and a wrist-watch that the imprisoned person had with them at the time of their arrival at the prison; • nail clipper without nail file, up to 8 cm long, • plastic-covered pocket mirror with a diameter or diagonal measurement, including the frame, of up to 10 cm (Supplemented on 09 February 2024 with directive no. 1-1/24/12, entered into force on 09 February 2024); • an electrical device issued on the basis of a permit (razor or depilator for an imprisoned person who does not have a shaving device in the room); • a battery-free shaving device for an imprisoned person who does not have a depilator or razor in the room; • other items issued through or permitted by the prison service, 7.1.4. self-made items; 7.1.5. inedible foodstuffs, 7.1.6. a precursor of a substance having a narcotic, psychotropic or other narcotic effect, a mixture and a natural product containing such a substance and an item or substance impregnated with a narcotic or psychotropic substance; 7.1.7. liquids mixed from different substances the composition of which cannot be unambiguously determined; 7.1.8. The following substances are additionally prohibited: (Amended on 09 February 2024 with directive no. 1- 1/24/12, entered into force on 09 February 2024) 7.1.8.1 medicine; medicinal herbs; vitamins; energy drinks, tablets and gels, and substances intended for their manufacture, except those prescribed by a prison doctor and purchased by or with the permission of the prison doctor; (Added on 09 February 2024 with directive no. 1-1/24/12, entered into force on 09 February 2024) 7.1.8.2 Food supplements and sports drinks in the form of a powder, tablet or other concentrated form, except for finished products to which protein, carbohydrates, minerals and/or vitamins have been added, such as vitamin waters and juices, bars and other foodstuffs. (Added on 09 February 2024 with directive no. 1-1/24/12, entered into force on 09 February 2024) 7.1.9. medical devices, medical supplies, instruments, devices, except as prescribed by a prison doctor; 7.1.10. mobility aids, except for mobility aids permitted and issued by the prison doctor or acquired with the permission of the prison; 7.1.11. aroma-releasing substance and object, except for hygiene products and cleaning products 7.1.12. condoms, except condoms issued by the prison service or acquired with the permission of the prison service; 7 7.1.13. e-cigarettes, smokeless tobacco products (e.g., chewing tobacco, nasal tobacco and tobacco for oral use), tobacco articles and products relating to tobacco products; (Amended on 14 December 2022 with directive no. 1-1/22/106, entered into force on 15 December 2022). 7.1.14. a substance, device or item used in making tattoos; 7.1.15. electric toothbrush, battery-powered shaving device, hair clipper and other similar devices that can easily be used as tattooing devices, except for razors or depilators for imprisoned persons who do not have shaving equipment in their rooms 7.1.16. art and office supplies, writing and drawing tools, except for • paper clips up to 3 cm in size purchased through the prison; • items issued by the school; • a working blue ballpoint pen or its refill (up to 5 pieces in total) acquired through the prison or with its permission and brought along upon arrival to serve the sentence; • an ordinary pencil (up to 2 pcs); • coloured pencils (up to 12 pcs) acquired through the prison or with its permission and brought along upon arrival to serve the sentence; • eraser (1 pc); • document folder (1 pcs) • plastic ruler up to 30 cm (1 pc) • pencil sharpener (1 pcs) • Drawing pins 1 box (up to 20 drawing pins); (Amended May 07, 2021 with directive no. 1-1/21/21, entered into force on 11 May 2021) • Notebooks and folders (up to 5 items in total), as required by the imprisoned person participating in the educational programme (Amended on 07 May 2021 with directive no. 1-1/21/21, entered into force on 11 May 2021) 7.1.17. Office equipment except for a calculator for an imprisoned person participating in studies; 7.1.18. binder; 7.1.19. photo, stamp and other album, picture frame; 7.1.20. books, catalogues, and similar items that have not been acquired through or with the permission of the prison service or issued by the prison service; 7.1.21. music or 3D (greeting) card; (Supplemented on April 28, 2022 with directive No. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 7.1.22. items, the intended use of which requires the covering of surfaces, building elements, etc.; 7.1.23. toys, games, other than dominoes, checker, chess or nard, obtained with the permission of the prison or taken along when arriving in prison, or for a child staying in an open prison, in a reasonable quantity; 7.1.24. electrical equipment with a power exceeding 1.2 kW which has not been obtained through the prison service or taken along by the person on arrival at the prison; (Amended on 28 April 2022 with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 7.1.25. a television with a diagonal of more than 61 cm (24’’); (Amended on April 03, 2020 with directive No. 1- 1/20/15, entered into force on 03 April 2020) 7.1.26. power source, except batteries acquired with the permission of or through the prison service; 7.1.27. non-functioning, self-repaired electrical and electronic equipment with signs of modification or damage, parts of the equipment and the device from which the part was removed; 7.1.28. the transmitter or receiver of a signal or transmission and its accessories, except for televisions or radios issued with the permission of the prison service and acquired through the prison or brought with the prisoner upon arrival at the prison; 7.1.29. computers and other devices that can be used or modified to access the Internet; 7.1.30. data medium and reader, except paper; 7.1.31. digital or electronic game and game console; 7.1.32. scale; 7.1.33. women’s clothing for male imprisoned persons; 7.1.34. footwear with a heel height of more than 3 cm, metal reinforcements, platform soles (3 cm) or otherwise dangerous footwear, and footwear for special purposes, except for footwear issued or permitted by the prison service for the performance of duties; 8 7.1.35. carrier bag, suitcase, box, case, jug, plastic tray, etc., an item for storing items, except for an item permitted or issued by the prison service; • five plastic bags for the personal use of the imprisoned person; • up to 2 personal transparent plastic storage containers with a total capacity not exceeding one litre; water filter jug (1 pc). 7.1.36. clock, except wristwatch, alarm clock, clock radio; (Amended on 20 March 2026 with directive no. 1-1/1- 26/15, entered into force on 23 March 2026) 7.1.37. sunglasses, except if prescribed by the prison doctor; 7.1.38. (Repealed on 28 April 2022 with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 7.1.39. headphones; (Amended on 20 March 2026 with directive no. 1-1/1-26/15, entered into force on 23 March 2026) 7.1.40. more than one set of prayer beads; 7.1.41. fake weapon or imitation; 7.1.42. filter except a water filter purchased through or with the permission of the prison service; 7.1.43. heating element, except a kettle purchased through or with the permission of the prison service; 7.1.44. personal effects of similar purpose provided by the prison; 7.1.45. other items not mentioned in this list, the proper search of which is time-consuming and may result in the items losing their hygienic properties or breaking, as well as items which are not necessary in the prison or can be replaced with other permitted items; 7.1.46. articles of clothing and footwear that have not been acquired with the permission of the prison service; 7.1.47. fan; 7.1.48. alcoholic beverages, non-alcoholic beverages that are related to alcohol as regards to their name, e.g. non-alcoholic beer, wine, cider, etc., and other intoxicating substances; 7.1.49. cash in excess of one month's minimum wage; 7.1.50. pressurised containers, except for shaving foam and shaving gel; 7.1.51. publications, reproductions, manuscripts, etc., containing descriptions of the tactics and methodologies for the surveillance and security of the prison, the assessment of criminogenic risks or the resolution of emergency events; 7.1.52. souvenir banknotes. (Added on 09 February 2024 with directive no. 1-1/24/12, entered into force on 09 February 2024) 8. Personal effects and their storage 8.1. General provisions 8.1.1. The imprisoned person has the right to keep personal effects or items given to them by the prison in their room on the designated shelf, wardrobe, bedside table, and in the storage of the personal effects of the imprisoned persons (hereinafter the storage). Small towels (hand towels or tea towels) and oven mitts may be stored in a designated plastic box in the kitchen or on top of the plastic box. (Amended on 07 May 2021 with directive no. 1-1/21/21, entered into force on 11 May 2021) 8.1.2. Food must be stored only in a refrigerator compartment designated to the imprisoned person in the kitchen, in a deep freezer, or in a designated plastic box with a lid. (Amended on 07 May 2021 with directive no. 1-1/21/21, entered into force on 11 May 2021) 8.1.3. To be issued items from the storage or to deposit them in the storage, the imprisoned person submits a request (Annex 2) to the prison service officer and deposits the items and is issued them as soon as possible, but no later than within 30 days. The prison service officer checks the content of the request and decides whether to issue the items from the storage or deposit them in the storage (except for electrical devices and leisure equipment). Personal articles of clothing that the imprisoned person wishes to deposit in the storage from the room upon request must be clean. The storage has the right to refuse to accept dirty and smelly items. 8.1.4. In order to send personal effects out of the prison, the imprisoned person must fill out the request form (Annex 6). The request shall be confirmed by a prison service officer. 8.1.5. When going on prison leave and taking personal effects out of the prison, the imprisoned person must fill out the request form (Annex 6). The request shall be confirmed by a prison service officer. 8.1.6. If an imprisoned person is transferred to another prison or police detention centre, moved to another 9 room, or released from prison, they must take all personal belongings with them from the room and return any prison property issued to them for their use (except in the case of transfer between rooms). 8.1.7. The toiletries, body care and cleaning products, foodstuffs, dry goods (including tea and coffee), medicinal products, and lighters and matches of the imprisoned persons are not deposited in the storage. 8.1.8. In order to receive cash, the imprisoned person shall submit a written request (Annex 15) at least three working days before the cash is to be issued. As a rule, cash is issued on Mondays. 8.2. The imprisoned person is prohibited from: 8.2.1. disposing personal effects without the permission of the prison. An imprisoned person who submits a request to the storage of personal effects to remove their personal effects from the common list and the register of imprisoned persons must also submit the items to be removed with the request, except underwear and socks. The basis for the removal of items is the request of the imprisoned person and the submitted items to be removed. The imprisoned person who submitted the request is responsible for the conformity of the removed items and the content of the request; 8.2.2. transferring, sending, or making available to others items and substances for their own personal consumption, as well as receiving, acquiring, borrowing, or taking from others items that are allowed for personal consumption by others for temporary use or items and substances that do not belong to anyone (except with the permission of the roommate to use the television, radio and electric kettle). (Amended on 07 May 2021 with directive no. 1-1/21/21, entered into force on 11 May 2021) 8.2.3. upon arrival at the open prison, keeping items that they did not have with them when they left, with the exception of work clothing given to working imprisoned persons by their employers and study materials issued to imprisoned persons in school; 8.2.4. manufacture, keep and use self-made electrical appliances; 8.2.5. damage or remove the safety label from electrical appliances, repair or modify electrical appliances oneself. If the device breaks or the security sticker of an electrical device equipped becomes unusable, the imprisoned person must hand the electrical appliance over to the prison service immediately. Electrical appliances that have been damaged, altered, rebuilt, become dangerous due to operation, or the safety stickers of which have been damaged will be taken away and deposited in storage. 8.2.6. Keep items in the room out of cupboards and shelves, for example under the bed, on top of the wardrobe, on the windowsill, etc. 8.3. Specifications of applying for and using an electrical device 8.3.1. The imprisoned person has the right to submit a formal request (Annex 5) to the prison service officer to be issued an electrical device from the storage. If the imprisoned person has received permission to use the electrical device and handed over the electrical device from the room to storage or repair, then the imprisoned person submits a request to the storage to use the electrical device in their room (Annex 2). The costs of using electrical devices are covered by the imprisoned person. If one imprisoned person already has a television in the room, the second imprisoned person will not be given a television due to the lack of technical possibilities. 8.3.2. The imprisoned person has the right to use personal electrical devices that are manufactured by a factory, not modified or rebuilt, in working order, equipped with prison security stickers, and meet the standards for electrical devices established in the Republic of Estonia. The imprisoned person can purchase a television cable (up to 3 m long) through the prison store if their request for the purchase of an electrical device has been approved. The prison does not provide the imprisoned person with a television cable. (Amended on 09 February 2024 with directive no. 1-1/24/12, entered into force on 09 February 2024) 8.3.3. The prison is not responsible for damage to electrical equipment caused by power interruptions, changes in voltage, or technical failures of electrical equipment, except for damage caused by illegal activities of the prison. 8.3.4. The imprisoned person must use the electrical devices given to them in accordance with the instructions for use that came with the electrical device and in accordance with the rules of procedure and other legislation, without disturbing other imprisoned persons, the performance of the duties of prison officials, and the daily work organisation of the prison. The imprisoned person must use the 10 television, kettle, etc. issued to them only in the room where they are placed. 8.3.5. If a violation is detected during the use of an electrical device or if the imprisoned person has not paid the costs associated with the use of the electrical device, the prison service officer has the right to immediately take away the electrical device from the imprisoned person. 8.3.6. The imprisoned person may, at their own expense, send household electronics that are not in working order to a service company for repair through the prison based on a request. 8.4. The imprisoned person may keep in the room personal articles of clothing in the following quantities: 8.4.1. footwear- four pairs (except football shoes and pointed or high-heeled footwear); 8.4.2. socks–in reasonable quantity; (Amended on 09 February 2024 with directive no. 1-1/24/12, entered into force on 09 February 2024) 8.4.3. underwear (men's underpants and tank tops, women's underpants, bras and tank tops) – in reasonable quantities; (Amended on 09 February 2024 with directive no. 1-1/24/12, entered into force on 09 February 2024) 8.4.4. pyjamas or nightgown total - 2 pcs; 8.4.5. warm underwear – 1 set; 8.4.6. robe – 1 pcs; 8.4.7. jacket or coat or cloak or leather/denim jacket (without metal or rivet decorations)- 2 pc; 8.4.8. scarf- 1 pc; 8.4.9. gloves - 2 pairs; 8.4.10. T-shirt (including sleeveless T-shirt), polo shirt – 5 pcs in total; 8.4.11. shirt or shirt with long sleeves - total 2 pcs; 8.4.12. shorts or knee length pants – 3 pairs in total; (Amended on 23 December 2024, with directive No. 1-1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 8.4.13. long pants- three pairs; 8.4.14. sweater or fleece jacket or polo or sweater or sweatshirt – total 3 pcs; 8.4.15. vest (without metal decorations)- 1 pc; 8.4.16. dress or skirt – 3 pcs in total; 8.4.17. jacket or smock or coat or cardigan – 2 pcs in total; 8.4.18. tie - 1 pc; 8.4.19. hat or headscarf – 2 pcs in total; 8.4.20. In addition, imprisoned persons working outside the prison are entitled to the following items: 1 jacket, 1 pair of trousers, 2 blouses or cardigans or sweatshirts, T-shirt – 2 pcs, vest – 1 pc, gloves – 1 pair, hat – 1 pc, footwear – 1 pair, sauna towel – 1 pc, warm underwear (trousers and shirt) – 1 set; belt – 1 pc. (Amended on 28 April 2022 with directive No. 1- 1/22/48, effective from 1 May 2022) 8.4.21. long sports suit (sweatpants and sweatshirt) – two sets; 8.5. The imprisoned person may keep the personal items listed in the list in their room in the following quantities: 8.5.1. big towel - 2 pc; 8.5.2. wristwatch -1 pc; 8.5.3. sports bag -1 pc; 8.5.4. backpack or handbag or shoulder bag – 1 pc in total; 8.5.5. wallet -1 pc; 8.5.6. cosmetics bag - 1 pc. 8.5.7. hand towel or tea towel – 1 pc; (Amended on 07.05.2021 with directive No. 1-1/21/21, effective from 11 May 2021) 8.5.8. oven mitts - 1 pair; (Amended May 07, 2021 with directive no. 1-1/21/21, entered into force on 11 May 2021) 8.5.9. Reusable drinking bottle with a capacity of up to 1 litre (made of transparent, colourless plastic with a screw- on cap) - 1 pc (Added on 09 February 2024 with directive no. 1-1/24/12, entered into force on 09 February 2024) 8.6. The imprisoned person may keep hygiene, cosmetic and cleaning products in the room in the following 11 quantities: 8.6.1. shampoo - 2 pcs; 8.6.2. conditioner - 2 pcs; 8.6.3. shower gel or liquid soap – 2 pcs; 8.6.4. soap - 3 pcs; 8.6.5. cream or facial cleanser, milk, oil – 4 pcs in total; 8.6.6. stick deodorant (alcohol-free) - 2 pcs; 8.6.7. mouthwash (non-alcoholic) - 1 pc; 8.6.8. hygienic lipstick- 1 pc; 8.6.9. toothpaste - 2 pcs; 8.6.10. shaving foam, cream, gel/depilatory cream, gel – 2 pcs; 8.6.11. hair color - 1 pc; 8.6.12. nail polish remover (without alcohol or acetone) - 1 pc; 8.6.13. cosmetics for female imprisoned persons – in quantities that fit into a lockable storage box issued by the prison; 8.6.14. toilet paper- 4 rolls; 8.6.15. sanitary towels and/or tampons and/or panty liners for female imprisoned persons – 4 packs in total; 8.6.16. dishwashing liquid - 1 pc; 8.6.17. Anti-scaling - 1 pc; 8.6.18. washing powder, washing gel, washing capsules, fabric softener – 2 pcs in total; (Amended on 23 December 2024 with directive No. 11/24/101, effective from 01 January 2025) 8.6.19. 8.6.19 shoe polish - 2 pcs; 8.6.20. disposable razors - 7 pcs; (Amended on 07 June 2022 with directive no. 1-1/22/60, entered into force on 10 June 2022) 8.6.21. razor – 1 pc; changeable blades – 4 pcs (Amended on 07 June 2022 with directive no. 1-1/22/60, entered into force on 10 June 2022) 8.6.22. soap box – 1 pc; 8.6.23. toothbrush box – 1 pc; 8.6.24. shoehorn – 1 pc; 8.6.25. shoe brush - 1 pc; 8.6.26. toothbrush - 2 pcs (Added on 07 June 2022 with directive no. 1-1/22/60, entered into force on 10 June 2022) 8.7. Clothing, footwear, personal items, and hygiene, cosmetic, and cleaning supplies not mentioned in clauses 8.4, 8.5, and 8.6 may only be kept in the room with the written permission of the prison service. 9. Provision of food for imprisoned persons 9.1. Catering is provided to the prisoners in accordance with the decree No. 150 of the Minister of Social Affairs of 31 December 2002 "Rations in penal institutions". 9.1.1. The imprisoned person is obliged to indicate his or her meal preferences for each meal in a table issued by the living section for the period specified by the unit. An imprisoned person who is placed in an open prison in the middle of the week is automatically provided with meals by the prison at each mealtime of the current week. (Added on 23 December 2024 with directive no. 1-1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 9.2. The need for additional provision of food is determined by the Department of Corrective Medicine at West Tallinn Central Hospital (hereinafter referred to as LTKH KMO). Special meals for medical purposes are decided by the prison health care worker. In order to obtain food that does not contain meat or pork for religious reasons or for reasons of conviction, the prisoner shall make a request to the contact person. If a prisoner requests food that does not contain meat / pork for religious reasons, the prison chaplain will process the request. If a prisoner requests food that does not contain meat for reasons of conviction, the inspector-contact person will process the request. If a prisoner is 12 prescribed a meat- or pork-free meal for medical, religious or reasons of conviction, the list of foodstuffs purchased by the prisoner from the shop shall be checked. If a prisoner has purchased meat products from the shop during the provision of meat- or pork-free food, the prison shall stop issuing him or her meat- or pork-free food (Amended on 23 December 2024 with directive no. 1- 1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 9.3. In order to give up food, the imprisoned person submits a written request to the director of the prison (Annex 16). If the imprisoned person announces verbally that they give up food, it is fixed with a report by the prison service officer. 9.4. In order to be provided food again, the imprisoned person submits a request (Annex 17). The imprisoned person will be provided prison food again starting from the next meal as of submitting the request. 9.5. If necessary, the prison can replace regular food with a pack of dry food. 9.6. All portions of the food provided for in the menu shall be issued to the prisoner during the meals provided, including graham bread. 9.7. During the meal times set by the prison, food is served to prisoners in the kitchens located on each floor, and meals are eaten only in the day rooms located on each floor. Taking food into the rooms is prohibited. During food distribution and mealtimes, prisoners are not allowed to leave their floor. 9.8. During their free time, prisoners may prepare meals in the kitchens on the first and second floor, and meals may only be consumed in the day rooms located on those floors. Taking food into the rooms is prohibited. Foodstuffs that have exceeded their expiry date and are spoiled shall be destroyed. (Amended on 07 May 2021 with directive no. 1-1/21/21, entered into force on 11 May 2021) 9.9. The imprisoned person must wash all the cutlery issued to them and the common cutlery that they used (thermos, pots, etc.) immediately after each meal, as well as to tidy up the room, including the kitchen area if he or she has used it, in order to avoid an unsanitary situation. The prison service officer has the right to prohibit the provision of food in dishes that do not meet hygiene requirements. 9.10. Dishes may be stored in the kitchen of the floor and in their room on the shelf assigned to the prisoner. (Amended on 07 May 2021 with directive no. 1-1/21/21, entered into force on 11 May 2021) 9.11. To receive food, the imprisoned person gives the dishes to the person distributing the food. An imprisoned person staying at the open prison person must receive the food prescribed for them themselves. An imprisoned person working outside the prison who has expressed a wish to receive food while away from the prison is obliged to leave the storage container issued by the prison in the place designated by the prison in the kitchen of the living section for the duration of provision of food. The food is distributed by the food distributor into storage containers. Imprisoned persons have the right to take food with them outside the prison in a storage container issued by the prison. The storage container brought back to the prison for food must be empty. Prisoners are prohibited from handing over food (including graham bread) given to them by the prison to another prisoner. (Amended on 23 December 2024 with directive no. 11/24/101, entered into force on 01 January 2025) 9.12. If they have complaints about the quality of the food, the imprisoned person must immediately inform the prison service officer. Subsequent claims are not satisfied due to the impossibility of verification. 10. Waste management 10.1. The imprisoned person must separately collect and sort waste in their possession or generated by them. They must place it in the appropriate containers provided by the prison. Packaging waste must first be cleaned by the imprisoned person. The prison issues guidance materials for the sorting of waste, provides imprisoned persons with with the necessary items, and monitors the sorting of waste. 10.2. Unusable and disposable batteries must be handed over by the imprisoned person to a prison service officer, who will place batteries in the designated container. 10.3. Containers marked with a deposit label may be taken to a designated collection point approved by the prison on days when prisoners are allowed to visit shops. 10.4. Electrical equipment or parts thereof in the possession of the prisoner that are to be discarded shall be handed over to a prison service officer together with a written notification. (Added on 23 December 2024 with directive no. 11/24/101, entered into force on 01 January 2025) 11. Matters concerning living conditions 13 11.1. Resolving matters concerning living conditions in the prison 11.1.1. On working days, prisoners contact the prison service officer verbally to resolve issues relating to their living conditions. The officer will identify the nature of the problem and, if necessary, forward the problem electronically to another structural unit, or if the situation so requires, ask the imprisoned person to submit it in writing. The imprisoned person signs the appeal and indicates the date of submission. The appeal of the prisoner must be written in a legible handwriting, contain the applicant's first and last name, the building code and room number, the justified content of the appeal, the date and the signature. If secure technical capabilities are available, the prison may allow appeals to be drafted and submitted in electronic form. An appeal submitted in electronic form shall be confirmed electronically by the prisoner himself/herself. (Amended on 23 December 2024 with directive no. 1- 1/24/101, entered into force on January 01, 2025 11.1.2. Application forms are distributed and applications are accepted by prison service officials during the roll-calls. 11.1.3. The imprisoned person has the right to submit requests generally in the official language and only in their own name. 11.1.4. The deadline for responding to the written request is generally 30 days, unless otherwise provided by law. 11.1.5. The prisoner has the opportunity to submit appeals to the Information and Investigation Ward, the Internal Control and the Medical Ward in a sealed envelope. (Added on 28 April 2022 with directive no. 1- 1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 11.2. Keeping clothing and footwear in order 11.2.1. In open prisons, imprisoned persons wear their own clothes, which they take care of themselves, clean and change regularly. The costs for purchasing the means necessary for washing personal clothing are borne by the imprisoned person. Personal clothing items may only be stored in the wardrobes in the room, and work clothes may be stored in the designated room. The imprisoned person is allowed to keep articles of clothing in the room based on the season, excess articles of clothing must be deposited in the storage. 11.2.2. If necessary, the imprisoned person can request from the prison articles of clothing that are allowed to them in the prison by submitting a request to the prison service officer (Annex 3). When processing the request, the justification (need) of receiving the requested articles of clothing and the money available in the internal personal account of the imprisoned person are taken into account. If the imprisoned person had more than 13 euros in their internal personal account in the three months prior to the request, their request to receive socks and underpants will generally not be granted. Other articles of clothing are usually not issued if the three-month average available balance is higher than the cost of the desired item. In the case of an imprisoned person who has been imprisoned for less than three months, the calculation is based on the average amount of money for one month. A period of less than 30 days is equated to one month. 11.2.3. The prison provides the imprisoned person with a change of bedding and towels provided by the prison generally every 14 days. In justified cases, the imprisoned person has the right to request a change of pillow, blanket, bedding, or mattress. 11.2.4. The washing and repair of bedding, towels and work clothes issued by the prison shall be carried out at the prison's expense. Washing bedding and towels issued by the prison (1 pillow, 1 blanket, 2 sheets, 1 pillowcase, 1 small towel, 1 big towel) in washing machines located in the utility rooms and drying them in drying cabinets is prohibited. (Supplemented on 28 April 2022 with directive no. 1- 1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 11.2.5. The imprisoned person may ask the prison service to take their personal clothing to a laundry providing services to the prison. In this case, the imprisoned person must pay for the laundry in accordance with the established price list. 11.2.6. Underwear, socks, leather and fur items, and outerwear are not accepted Outerwear may be washed in exceptional cases if the imprisoned person confirms with their signature in the request that they been informed of the possible consequences of washing the items (shrinking, change of colour, wrinkling of the material). 11.2.7. In order to wash personal clothing in the laundry, the imprisoned person submits a written request, indicating the names and amount of articles of clothing and agreeing to the amount paid for the service to be deducted from their internal personal account. The request must include the name and 14 room number of the imprisoned person, as well as a description of the desired service. 11.3. Needs-based provision of hygiene preparations 11.3.1. A low-income imprisoned person who does not have the necessary toiletries and does not have the money to purchase them may submit a request to the prison service officer to be issued toiletries. The request (Annex 4) must be clearly legible and include the name (in capital letters), date of birth, room number and names of hygiene products. 11.3.2. The toiletries that the prison issues based on need are toilet soap, household soap, toothpaste, toothbrush, disposable razors, shampoo and menstrual pads for female imprisoned persons. (Amended on 28 April 2022 with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01.05.2022); (Amended on 07 June 2022 with directive no. 1-1/22/60, entered into force on 10 June 2022) 11.3.3. The request of the imprisoned person to receive the necessary toiletries will be granted if they had less than 15 euros available in their internal personal account in the three months preceding the submission of the request, taking into account the beginning and end balance of the period. On the basis of a positive decision, the imprisoned person will be issued the requested toiletries. In exceptional cases, toiletries shall be issued to imprisoned persons as necessary. 11.4. Room maintenance 11.4.1. The imprisoned person is required to comply with the requirements of personal hygiene, keep their clothing and bedding tidy and clean, keep their room and the non-work rooms of the ward clean, make up their bed after the wake-up, and keep it tidy until the silent hours. Imprisoned persons are prohibited from hanging curtains in front of their bed (bed sheets, towels etc), setting up beds in non- work rooms or service rooms, or changing beds with other imprisoned persons without the permission of a prison service officer. From the time they wake up until the silent hours, imprisoned persons are required to keep their beds tidy. 11.4.2. The prison shall provide prisoners with cleaning supplies, a floor mop and a rubbish bin necessary for keeping their rooms tidy. To receive other cleaning tools and supplies necessary for the maintenance of the room, they must apply to the prison service officer. 11.5. Reserving money for services 11.5.1. The imprisoned person can use different services through the prison, including laundry, making copies, and using permitted electrical devices, for which the imprisoned person must pay with their internal personal account. 11.5.2. The imprisoned person must keep records to ensure that the amount required for the payment of service is available in their account. 11.5.3. The amount reserved for the services shall be deducted from the internal personal account after the service is provided. 11.6. Money transfers 11.6.1. Prisoners may make bank transfers through the prison (pay state fees, pay family members or dependents, or transfer money to their bank account). Bank transfers are made by the maintenance ward specialist. (Amended on 28 April 2022 with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 11.6.2. The state fee is paid from the internal personal account of the imprisoned person as soon as possible after the administrative ward has received the duly completed application of the imprisoned person. (Amended on 28 April 2022 with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 11.6.3. Pursuant to section 54 of the ‘Internal Rules of Prison’, the duly completed request must contain all the necessary details for the transfer: the name of the recipient, the current account number of the recipient, the reference number if necessary, the amount of the amount to be transferred in numbers and words, and, if necessary, the explanation, the date, and signature. 12. Smoking 12.1. Cigarettes and matches belonging to the imprisoned person are placed in a lockable locker provided 15 for this purpose in the prison. Each imprisoned person who smokes is allocated an individual locker. The locker is opened and locked by a prison service officer in the presence of the imprisoned person. 12.2. An imprisoned person occupied outside the prison may take cigarettes and matches from the locker with them outside the prison. The cigarettes that the person took with them may not be brought back to the prison. Only matches may be brought back and must be handed over to the prison service officer immediately upon arrival at the prison. 12.3. On the day of going shopping, it is allowed to bring cigarettes and matches to the prison in quantities that fit into their individual cigarette and lighter storage lockers. Cigarettes and matches must be handed over to the prison service officer immediately upon arrival at the prison. 12.4. Cigarettes and matches may be purchased by imprisoned persons who have declared themselves as smokers. 13. Short-term visits, telephone calls, subscription to periodicals, use of mobile phones and the Internet, including use of tablet computers (Amended on 23 December 2024, with directive No. 1-1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 13.1. Short-term visit 13.1.1. Advance registration is required for short-term visits, which can be done by by the visitor by telephone (tel 6127945, 6127932, 6127910 või 6127941) or electronically (e-mail: [email protected]). A prisoner may apply for a short-term visit on the basis of an application (Annex 13). Applications must be submitted at least 5 working days before the requested visit. 13.1.2. Short-term visits take place in the open prison from Tuesday to Sunday at the time and space designated for this purpose: 8:25 – 9:35 AM (except Tuesday, Wednesday, Thursday and Friday) 9:45 –10:55 AM (except Tuesday, Wednesday, Thursday and Friday) 1:40 –2:50 PM 3:00 -4:10 PM 4:20 – 5:30 PM 13.1.3. At least 15 minutes before the start of the time set for the visit, the person visiting the imprisoned person must fill out a request for a short-term visit and present a valid identity document to the prison service officer. 13.1.4. In order to identify a child under 8 years of age, the parent must present the birth certificate of the child. A child between 8 and 15 years of age must have an identity document with a photo (passport, student card, identity card (ID-card), etc.). A child over 15 years of age must have an identity document within the meaning of the Identity Documents Act (e.g. identity card (ID-card), passport, etc.). 13.1.5. The visitor shall place their belongings (bags, outerwear, etc.) in a lockable cabinet for safekeeping during the visit, and the key shall remain with the visitor for the duration of the visit. 13.1.6. Bringing smoking products to the visit and smoking in the visit rooms is prohibited. 13.1.7. A person suspected of being intoxicated or under the influence of a narcotic or psychotropic substance, as well as a person who does not obey the lawful orders of a prison officer, addresses a prison officer with insulting, threatening, rude, or slanderous expressions, or tries to bring items prohibited in the prison to the visit after familiarising themselves with the legislation regulating the internal order of the prison will not be allowed to the visit. 13.1.8. The prison has the right to interrupt the visit (except with the criminal defence counsel) if the parties to the visit violate the legislation governing the internal order of the prison or generally accepted moral standards in society or compromise the security of the prison. 16 13.1.9. The prison has the right to verify the presence and condition of the imprisoned person and the person visiting them during the visit. 13.1.10. The visit can be terminated before the scheduled end of the visit at the request of the person visiting the imprisoned person or the imprisoned person. 13.1.11. If the necessary technical capabilities are available, the prison may allow short- term visits via video link with a close relative, criminal defence counsel, legal representative, clergy, notary and consular official of the person's country, local government employees or other persons approved by the prison for the purpose of ensuring the enforcement of the sentence, regarding whom the necessary personal data has been submitted to the prison and regarding whom an application for a meeting via video link has been submitted in electronic form. A prerequisite for the visit to take place is confirmation of permission for the visit by a person outside the prison. (Added on 23 December 2024 with directive no. 1-1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 13.2. Telephone calls 13.2.1. In general, the use of telephones is permitted during free time specified in the daily schedule (except during times when imprisoned persons are required to stay in their rooms). If the imprisoned person wants to call state agencies, local governments, or the criminal defence counsel at any other time, they must submit a reasoned request no later than the working day before the call. The application for use of a telephone must be completed correctly by the imprisoned person. and in accordance with the procedure laid down in legislation. 13.2.2. Imprisoned persons are prohibited from giving or disclosing the phone card number and PIN code issued to them for making calls through the prison to another prisoner, and are prohibited from, when logged in with their phone card number and PIN code, to give the telephone receiver to another prisoner to make a phone call or to leave the telephone without logging out. Imprisoned persons are also prohibited from using the telephone card number and PIN code issued by the prison to another prisoner for the purpose of making calls, including using a telephone without logging in first with the personal calling card number and PIN code issued to the prisoner for making calls from prison (amended on 28 April 2022, No. 1- 1/22/48, entered into force on 1 May 2022). 01 May 2022) 13.2.3. The length of telephone calls must be reasonable so that all prisoners are guaranteed the opportunity to make calls. To ensure this, the unit manager has the right to establish a calling schedule and limit the length of call time. (Amended on 07 May 2021 with directive no. 1-1/21/21, entered into force on 11 May 2021);(Amended on 07 June 2022 with directive no. 1-1/22/60, entered into force on 10 June 2022) 13.3. Correspondence 13.3.1. The correspondence of the imprisoned person must comply with the procedure prescribed by law. 13.3.2. Letters sent to the imprisoned person are handed over by the prison service officer against a signature. 13.3.3. The person responsible for correspondence shall generally deliver the letter to the prisoner on the same working day on which it arrived, but no later than within seven working days. 13.3.4. The letters of an imprisoned person on prison leave and prison leave under supervision will be kept in the open prison until the imprisoned person returns to the prison. 13.3.5. If the imprisoned person is no longer in the prison when the letter arrives, the 17 letter is forwarded to the detention facility where they are located. If the person is no longer in the detention facility, the letter is returned to the sender. 13.3.6. The imprisoned person gives memorandums, requests for explanation, and statements addressed to the prison to the prison service officer. (Amended on 07 May 2021 with directive no. 1-1/21/21, entered into force on 11 May 2021) 13.3.7. 13.3.7. The imprisoned person is allowed one envelope for each letter sent at the expense of the prison each working day. Letters addressed to the chancellor of justice, prisons, the Office of the President, the prosecutor, the preliminary investigator, or the court are sent at the expense of the prison. Letters addressed to persons not mentioned in the previous list are sent at the expense of the imprisoned person. 13.3.8. 13.3.8. The envelope is given to the imprisoned person before the letter is delivered. The imprisoned person puts the letter in an envelope in the presence of a prison officer, writes the address on the envelope, and immediately gives it to the prison officer, who forwards the letter to be delivered. 13.3.9. The imprisoned person is allowed one envelope for each letter sent at the expense of the prison each working day. Letters addressed to the chancellor of justice, prison, the Office of the President, the prosecutor’s office, the investigating authority and the court are sent at the expense of the prison. Letters addressed to persons not mentioned in the previous list are sent at the expense of the imprisoned person. (Amended on 23 December 2024 with directive no. 1-1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 13.4. Subscription to periodicals 13.4.1. In order to subscribe to periodicals with their own money, the imprisoned person submits a request, where they indicate which periodicals they want to subscribe to and confirm that they agree to the deduction of the expected amount from their internal personal account.The minimum subscription length is one month or the minimum possible period established by the publication. To subscribe to periodicals, the imprisoned person fills out the application form (Annex 10). 13.4.2. Newspapers and/or magazines subscribed to with their own money are delivered to the imprisoned person by the prison officer. 13.4.3. The prison does not approve the subscriptions of the imprisoned person to publications and works which are forbidden to the imprisoned person in accordance with clause 641 15) of the ‘Internal Rules of Prison’. 13.5. Use of mobile phone (Added on 23 December 2024 with directive no. 1-1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 13.5.1. The prison may issue a mobile phone to an imprisoned person who is outside the open prison for making and receiving calls. The imprisoned person does not have the right to refuse to accept a mobile phone. 13.5.2. The imprisoned person is obliged, as regards to the mobile phone issued to him by the prison: 13.5.2.1. log in with their personalised subscriber number and PIN code in the presence of an official; 13.5.2.2. stay logged in during use; 13.5.2.3. carry it with them and make be available to the prison via the phone; 13.5.2.4. answer the prison officer's phone call immediately, except in situations where keeping a mobile phone with them is contrary to the internal rules of place where the prisoner is located (e.g. at work), and which has been agreed in advance with the prison; 13.5.2.5. delete their logs from the mobile phone upon return; 18 13.5.2.6. use the device with due care, avoid damaging the device and its accessories, and compensate for any damage caused when using the device; 13.5.2.7. charge the phone using the charging cable provided by the prison; 13.5.2.8. inform the prison officer if the mobile phone is broken, damaged or lost. 13.5.3. The imprisoned person is not allowed, as regards to the mobile phone issued to by the prison: 13.5.3.1. to keep it in a place where the device may be damaged; 13.5.3.2. to download applications without authorisation; 13.5.3.3. switch it off, set it to flight mode or another mode that disables mobile connectivity or otherwise prevents normal use and monitoring of the phone; 13.5.3.4. to change the original settings, including removing the SIM card or adding a new SIM card, removing the protective cover or opening the phone casing; 13.5.3.5. to set it to silent mode, unless required by the internal rules of the place where the prisoner is located; 13.5.3.6. pass it on to another person. 13.5.4. The prison has the right to monitor the use of mobile phone by the imprisoned person. 13.5.5. The costs associated with the use of the mobile phone shall be borne by the imprisoned person. 13.6. Use of the Internet: (Added on 23 December 2024 with directive no. 1-1/24/101, entered into force on January 01, 2025) 13.6.1 The imprisoned person may use the internet on a device adapted by the prison for this purpose. 13.6.2. The imprisoned person shall notify the prison of the need to use the internet in writing, stating the purpose of use, the website address and the time at which he or she wishes to use the computer. 13.6.3. Imprisoned persons are allowed to use the internet on a computer adapted by the prison in accordance with the prison's work schedule, taking into account the time preferred by the imprisoned person, if possible. Prisoners are prohibited from using computers at times other than those agreed upon by the prison. 13.6.4. It is prohibited to damage, modify, misuse or connect the device provided for Internet use to another device that has not been approved by the prison. 13.6.5. The prison has the right to monitor the activities of imprisoned persons when using the internet. 13.6.6. When using the Internet, imprisoned persons are prohibited from: 13.6.1.1. visit websites not approved by the prison, use the part of the website that enables electronic communication, except in the case of activities approved by the prison pursuant to clause 523 of the Internal Rules of Prison; 13.6.1.2. cause inconvenience or danger to fellow prisoners and other Internet users (the public); 13.6.1.3. use rude, obscene, or offensive language, incite hatred, commit or influence someone to commit offences, or be mentally abusive; 13.6.1.4. consume photo and video material or other web content that incites or promotes violence, hatred or racism; 13.6.1.5. play computer games; 13.6.6.6. consume pornographic works. 13.7. Use of tablet computers (Added on 23 December 2024 with directive no. 1-1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 13.7.1. In order to perform electronic operations, prisoners generally use tablet computers provided by the prison for this purpose. 13.7.2. The imprisoned person logs into their profile on the tablet computer using facial 19 recognition software. If necessary, the imprisoned person shall ask the official for assistance. 13.7.3. Upon finishing using the tablet computer, the imprisoned person is obliged to log out of their profile. 13.7.4. After completing the operations, the imprisoned person shall immediately return the tablet computer to the location designated by the unit. 13.7.5. The imprisoned person shall use the tablet computer with due care, avoid damaging it, be responsible for the condition of the device during use, and compensate for any damage caused to the device during use. 13.7.6. The imprisoned person is not allowed to: 13.7.6.1. pass on the tablet computer to another imprisoned person while he/she is logged into the tablet computer with his/her own profile using facial recognition and his/her session is still active; 13.7.6.2. use a tablet computer while another imprisoned person is logged in and their session is still active; 13.7.6.3. damage, misuse, modify, or connect the device to another device (including a memory stick) that has not been approved by the prison. 14. Prison leave 14.1. A request for a prison leave and a prison leave plan (Annex 14) can be submitted once a month. The request is submitted during the first five working days of the month prior to the prison leave. The request must include basic data, a substantial and justified prison leave plan for each requested day, the address where the imprisoned person will mainly be staying, the exact addresses of the persons and companies to be visited, and the telephone numbers of the persons to be visited. A prison leave plan submitted with incomplete data, which does not allow the prison to verify the purposefulness of the movement or the prison leave of the imprisoned person, may be the basis for denying the leave. 14.2. The prison leave is calculated based on the year of imprisonment (the year is counted from the beginning of the sentence). 14.3. In order to receive cash, the imprisoned person shall submit a written request (Annex 15) at least three working days before the cash is to be issued. As a rule and cash is issued on Mondays. In order to receive an identity document or other important document from the file for the prison leave, the imprisoned person submits a written request. The requested documents and cash are given to the imprisoned person before leaving the prison. 14.4. During the prison leave, the imprisoned person must be available at the addresses and times specified in the prison leave certificate or the prison leave permission directive. This may be verified by the prison service or police officers. The imprisoned person is obliged to report regularly on each day of their prison leave at the times specified in the prison leave permission directive by calling the telephone number indicated on the prison leave certificate. The imprisoned person must immediately notify the prison service officer specified in the directive of any extraordinary circumstances, changes to the travel plan or location. 14.5. During the prison leave, the imprisoned person is prohibited from possessing and using alcoholic, narcotic, toxic, and psychotropic substances. Other restrictions are established in the prison leave permission directive. 14.6. If necessary, the imprisoned person may be given a worksheet prepared by the social worker when going on prison leave, the completion of which is mandatory for the imprisoned person. 14.7. The imprisoned person who has returned from the prison leave is prohibited from bringing into the prison items that they did not take with them on the prison leave, except for items acquired with the permission of the prison officer. The imprisoned person can take personal effects (including items prohibited in the prison deposited in the storage) that they do not want to keep in the prison. 14.8. After the prison leave, the imprisoned person and the contact person will assess its purposefulness together (Annex 19). 14.9. When processing the request of an imprisoned person for prison leave in case of an emergency, the general conditions for prison leave are applied with the exceptions given in subsection 32 (5) of the Imprisonment Act and subsection 79 (2), subsection 80 (3), and subsection 81 (2) of the ‘Internal Rules of Prison’. 20 14.10. For an extraordinary prison leave or prison leave under supervision, the imprisoned person submits a written request to the contact person (Annex 10) where they note all the information necessary for the prison leave or prison leave under supervision and adds the necessary documents. For prison leave under supervision, the imprisoned person submits a written consent to cover the associated costs, which are calculated in accordance with the procedure stipulated in the ‘Internal Rules of Prison’ and on the basis of the approved price list. 15. Shopping 15.1. The imprisoned person may do the shopping on the basis of the schedule approved by the prison, but not less often than once a month in the amount allowed in subsection 48 (1 1) of the Imprisonment Act. 15.2. Prisoners go to a shop outside the prison, organised by the prison. Prisoners may make purchases in the shop designated by the prison. 15.3. Imprisoned persons may only visit shopping centres that have been previously approved by the prison. They can go to the store and return to the prison by public transport. The prison does not provide transportation to go to the store. 15.4. Electrical devices can only be purchased from the prison store. 15.5. The packaging of the goods brought to the prison must be sealed by the manufacturer. 15.6. Prisoners have the right to request cash from their prison account up to the amount of the minimum wage or to request that free cash be transferred from their prison account to a bank account linked to a bank card outside the prison, by submitting a request at least three working days before the cash is to be issued. As a rule, cash is issued on Mondays. The basis for issuing money is the request of the imprisoned person (Annex 15) which has been approved by the contact person. 15.7. In exceptional cases, if there is no store service, the prison provides the store service to the imprisoned person once a month (toiletries and stationery as a minimum selection of goods). 15.8. Clothing, footwear, leisure equipment, and electrical devices purchased from the prison store are delivered to the imprisoned persons through the storage. Prison security stickers are installed on electrical devices. 15.9. The imprisoned person may bring foodstuff and necessities bought from a store to the territory of the open prison only if they have a receipt from the store. Items for which the imprisoned person does not have a receipt will be confiscated by the prison service and may be destroyed. 15.10. For purchases, imprisoned persons may only use funds available for free use from their personal accounts in the prison. 15.11. An imprisoned person may purchase goods from the shop only for his or her own use and in reasonable quantities. 16. Studying, working, and participating in programmes 16.1. Resocialization activities are studying, working, participating in social programmes (including programmes organised by chaplains), and all activities aimed at reducing the possibility of committing a new crime or that are provided for in the individual treatment plan of the imprisoned person. Resocialization activities also mean satisfying the religious needs of imprisoned persons. 16.2. The imprisoned person must dutifully work, study, and participate in other resocialization activities. 16.3. Studying 16.3.1. The prison ensures that imprisoned persons get an education and learn the national language based on the individual treatment plan, and guarantees the opportunity for imprisoned persons who must attend school to acquire basic education. 16.3.2. In the open prison, imprisoned persons study mainly in an educational institution located outside the prison. 16.3.3. The education organiser or contact person introduces learning opportunities to the imprisoned persons and, if necessary, instructs them how to fill out documents for entering an educational institution. 16.3.4. Education is acquired in a prescribed school, based on a prescribed lesson plan. 21 16.3.5. It is forbidden for the imprisoned person to acquire or possess items, etc., made during educational activities. 16.3.6. The restrictions and obligations associated with attending school are established in the school admission directive. 16.4. Working 16.4.1. If the imprisoned person does not work or study outside the prison, they participate in the maintenance of the prison. 16.4.2. When organising the employment of imprisoned persons, priority is given to the labour needs of those employers with whom the prison has established permanent partnerships in the form of a cooperation agreement. 16.4.3. Imprisoned persons go to work and come back from work to the prison based on a work schedule. The prison keeps records of the working time of imprisoned persons participating in the maintenance of the prison. 16.4.4. Employed imprisoned persons are allowed to take personal toiletries and a big towel to work if it is possible to wash yourself at the workplace, as well as smoking products and a reasonable amount of foodstuff. Toiletries, cigarettes and foodstuff taken to the workplace may not be brought back to the prison. (Amended on 07 May 2021 with directive no. 11/21/21, entered into force on 11 May 2021) 16.4.5. The wages of the imprisoned person are paid to their internal personal account, from which the deductions prescribed on the basis of the Imprisonment Act are made. The imprisoned person has the right to request cash payments from the remaining amount. 16.4.6. The restrictions and obligations associated with working are established in the work admission directive. 16.4.7. The imprisoned person is obliged to independently inform their employer if they are late for work or absent from work in connection other activities permitted by the prison and taking place in the prison or outside the prison (e.g. doctor's appointment, social programme, prison leave, etc.). (Amended on 07 May 2021 with directive no. 1-1/21/21, entered into force on 11 May 2021) 16.5. Resocialization activities (Amended on 23 December 2024 with directive no. 1-1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 16.5.1. Imprisoned persons are referred to resocialization activities organised by the Intervention Department on the orders of the inspector-contact person. (Amended on 23 December 2024 with directive no. 1- 1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 16.5.2. In the event of a possible disciplinary violation by the imprisoned person or violation of the rules agreed upon in individual or group work, the official conducting the programme has the right to suspend or terminate the participation of the imprisoned person in this activity. In this case, the activity prescribed in the individual treatment plan is deemed not to have been completed due to lack of motivation of the imprisoned person. 17. Fitness, recreational activities, using the library, and other leisure opportunities 17.1. Engaging in fitness activities 17.1.1. The purpose of engaging in fitness activities is to develop physical abilities and strengthen health. 17.1.2. Prisoners may engage in fitness activities only in designated areas equipped with the appropriate facilities. It is forbidden for the imprisoned person to do any hitting exercises in the open prison. The imprisoned person is allowed to use the area designated for fitness activities during the free time specified in the schedule. 17.1.3. Areas and equipment intended for fitness activities must be used for their intended purpose and in a responsible manner. In the event of damage, breakage or other incidents involving equipment, the prison service officer is immediately informed. 17.1.4. In case of a disciplinary violation or inappropriate use of the area designated for fitness activities, the prison service officer has the right to terminate engaging in fitness activities. If the sports equipment is thrown outside the area intended for sports, it will not be returned. 17.1.5. The imprisoned person engages in fitness activities at his/her own risk. In the event of an injury, trauma, or other health damage, the prison service officer is immediately informed. The prison is not liable for health damage caused by non-compliance with safety rules. 22 17.1.6. The imprisoned person may take one plastic bottle with a maximum capacity of 1.5 litres of drinking water when going to the outdoor area of the open prison to engage in fitness activities. Only an empty plastic bottle may be brought back to the open prison building. 17.2. Using the library and listening to radio and watching television programmes 17.2.1. The library is available for useful leisure activities and personal development. 17.2.2. Works can be borrowed from the library during the hours specified in the schedule. 17.2.3. When borrowing books for the first time, the imprisoned person shall give written consent to compensate for any damage caused by the loss or destruction of the publication (Annex 9). The reader must replace lost or damaged publications with equivalent publications or compensate for them financially in the amount determined by the prison. When assessing the value of the publication, the prison shall base its calculation on the purchase price of a new equivalent publication. A fee of 1.60 euros must be paid in case of violation of the barcode or location code on the publication. 17.2.4. Publications are borrowed for two weeks (until the next library visit day). The return deadline may be extended, but no more than three times, after which the imprisoned person must return the publications. 17.2.5. Educational literature is borrowed on a priority basis to imprisoned persons on the school list. Publications that are not in high demand are also borrowed to independent learners. The borrowing period for educational literature is one semester or until the end of the course. 17.2.6. The library has the right to refuse to borrow publications to imprisoned persons if the reader has not returned the publications on correct times or if the publications are lost or damaged. Publications may be borrowed after compensation for the damage caused has been paid. 17.2.7. Imprisoned persons are not allowed to give or lend library publications to other imprisoned persons. They also may not borrow or use library publications borrowed by other imprisoned persons. 17.2.8. If the imprisoned person is transferred from the open prison or leaves the prison, they must return the publications before leaving the open prison. 17.2.9. Imprisoned persons can watch television broadcasts or listen to radio broadcasts during their free time on commonly used or personal televisions or radios located in their rooms. 17.2.10. Technical equipment in public areas must be used for its intended purpose and with due care, and must be switched off after use. 17.3. Recreational activities 17.3.1. The purpose of enabling recreational activities is to create prerequisites for the imprisoned person to cope well in society after release. 17.3.2. It is forbidden for the imprisoned person to take tools, materials, or items out of the rooms intended for recreational activities. 17.3.3. The imprisoned person may not have items, etc., made during the recreational activities. 18. Ensuring freedom of religion (Amended on 28 April 2022 with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 18.1. The prison shall ensure that imprisoned persons have the opportunity to satisfy their religious needs. Religious services are held for imprisoned persons in the open prison in the open prison or in a designated church outside the prison, in accordance with the work organisation of the prison. (Amended on 28 April 2022 with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 18.2. The prison ensures that imprisoned persons have the opportunity to attend religious services. Religious services or other religious events are organised by the chaplain. 18.3. Participation in religious services and other religious events is voluntary for imprisoned persons. 18.4. Only those imprisoned persons who have been added to the relevant list can take part in church services and other religious events. The imprisoned person is included in the list of participants in religious activities based on their request, which must be submitted to the prison chaplain through the contact person. 18.5. The imprisoned person may meet with the chaplain individually if they submit a request to the chaplain through the contact person. 18.6. Every imprisoned person, regardless of their religion, can meet with a representative of their religion as far 23 as possible. 18.7. The imprisoned persons have the opportunity to request the following religious symbols through the chaplain: 18.7.1. A cross around the neck – the height should not exceed 5 cm × 5 cm, with a thickness of up to 0.5 cm, with a length of up to 65 cm. For crosses, the permitted materials are metal (including precious metals), wood and plastic. The cross must be without adornments, i.e. it must be without precious stones and without removable parts. The cross is worn around the neck with a lanyard issued by the prison. For safety reasons, the lanyard must not be unbreakable, i.e. it must break when pulled with reasonable force between the hands. There must not be more than one cross attached to one lanyard. Only one religious symbol may be worn; 18.7.2. Medallion – diameter must not exceed 3 cm, thickness up to 0.5 cm. Permitted for material for medallions - metal (including precious metals), wood, stone and plastic. If the item is made of some other hard material (such as bone), its use must be coordinated with the prison. The medallion must be without adornments i.e. it must be without precious stones and without removable parts. The medallion is worn around the neck with a lanyard issued by the prison. For safety reasons, the lanyard must not be unbreakable, i.e. it must break when pulled with reasonable force between the hands. There must not be more than one medallion attached to one lanyard. Only one religious symbol may be worn; 18.7.3. Up to three holy images are permitted. Icons (holy images) – width must not exceed 15 cm, height must not exceed 20 cm, and thickness must not exceed 2 cm. For security reasons, the holy image must be simple in form without a frame or box, complete (in one piece), and without a cavity. Holy images and icons made of glass, metal, or textiles are not allowed; 18.7.4. Crucifixes - height must not exceed 20 cm. Wall-mounted crucifixes (without a table base) are prohibited. Crucifixes made of materials other than wood are prohibited (the shape of the crucifix can be metal); 18.7.5. One holy figure is allowed. Holy figures (Catholics and Buddhists) – height must not exceed 10 cm and diameter must not exceed 5 cm. For security reasons, the holy figure must be simple in form, complete (in one piece), and without a cavity. Holy figures made of glass, metal, or textiles are not allowed; 18.7.6. prayer rug for Muslims – maximum size 60 × 100 cm, there must not be a compass on the rug; 18.7.7. Prayer beads (used by Christians, Buddhists, Muslims) – can be made of wood, plastic or fabric. Diameter of beads must not exceed 1 cm. The permitted length of the prayer beads is up to 55 cm. Prayer beads with skull beads are not appropriate in the prison context. For safety reasons, the fastenings between prayer beads must not be unbreakable, i.e. they must break when pulled with reasonable force between the hands. The alteration of prayer beads is not permitted; 18.7.8. Prayer caps (permitted for Muslims and Jews) must be made of fabric and be simple in nature, without any detachable parts. Detachable decorations are not allowed. (Amended on 28 April 2022 with directive no. 1-1/22/48, entered into force on 01 May 2022) 18.8. It is not appropriate or permitted for an imprisoned person to wear prayer beads with religious symbols while they are studying, working, participating in a social programme, or talking to a prison officer. 19. Medical surveillance 19.1. Medical surveillance is organised by the LTKH KMO in accordance with the legislation regulating the provision of health services. Employees of the LTKH KMO work around the clock based on the approved schedule. 19.2. Where possible, first-level outpatient general and specialised medical care and inpatient nursing care are provided for imprisoned persons. If this is not possible, imprisoned persons are referred to the general treatment facility with which a contract for the provision of health services has been concluded. 19.2.1. Imprisoned persons can visit the nurse at the open prison according to the scheduled appointment times. The imprisoned person informs the prison officer of the need for medical consultation or medical assistance. Outpatient reception of patients by the general practitioner or family doctor takes 24 place with pre-registration based on the waiting list. A healthcare professional will be the one to refer to a special doctor. Appointments with specialists are made on the basis of the treatment queue at the earliest opportunity. (Amended on 23 December 2024 with directive no. 1- 1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 19.3. The imprisoned person informs the prison service officer immediately of the need for emergency care. 19.4. The imprisoned person who turns to the LTKH KMO to be provided health services must provide the health care provider with truthful information about their health and, to the best of their knowledge, disclose all the circumstances necessary for the provision of health services and provide assistance that the health care provider needs to provide the health service. 19.5. The prison generally issues medication (except for narcotic and psychotropic drugs) to imprisoned persons for self-administration. Medicinal products that are not issued by the prison for self- administration by prisoners are distributed to imprisoned persons by the LTKH KMO nurse at the times specified by the prison. Medicinal products included in the list of narcotic and psychotropic medicinal products are issued in crushed or dissolved form. If there is suspicion of incorrect administration or misuse of medicinal products that are not included in the list of narcotic and psychotropic medicines, the LTKH KMO will decide on the need to administer the medicine in crushed or dissolved form. When receiving the medicinal product that has not been issued to the imprisoned person for independent administration, the imprisoned persons must carry a name tag in a visible place and must have a drinking cup with water with them. The imprisoned person is obliged to take the medicinal product immediately, followed by drinking water. 19.5.1. Medicinal products are issued to the imprisoned persons in a medicine bag for a specified period, at the end of which the imprisoned person returns the medicine bag and the LTKH KMO issues a new medicine bag with the medicinal products prescribed for the next period. When a new medicinal product is prescribed to an imprisoned person, the LTKH KMO adds the new medicinal products to the medication bag held by the imprisoned person and notes the additional treatment regimen on the medication bag. 19.5.2. The name of the imprisoned person, room number and treatment regimen shall be indicated on the medication bag issued to the imprisoned person for independent administration. Prisoners working outside the prison are provided with a medicine box with a lid for transporting medicinal produce(s) in tablet form to be administred at lunchtime, on which the prisoner's name, room number, name of the medicinal product(s) and the amount of medicinal product prescribed for a single dose are marked. The imprisoned person must take the medicinal product(s) required for lunchtime administration from the medicine bag issued to him/her to the medicine box. 19.5.3. Vitamin preparations and food supplements for which a medical certificate has been issued to the imprisoned person shall be issued in their original packaging to the imprisoned person for independent administration, and the imprisoned person's name, room number and recommended dosage regimen shall be indicated on the packaging. 19.5.4. The imprisoned persons are obliged to take the medicinal products given to them for self- administration in accordance with the procedure prescribed by LTKH KMO. If necessary, LTKH KMO will explain the special conditions for taking the medicinal products to the imprisoned person when prescribing it. 19.5.5. The LTKH KMO may, if necessary, decide to change the administration of the medicinal product if the imprisoned person violates the treatment regimen, if the issued medicinal product is found to be used for purposes other than those intended, if the issued medicinal products are used by another imprisoned person, or if the imprisoned person refuses to take the medicinal products prescribed to them. 19.6. Topical preparations (ointments, creams) are issued by the LTKH KMO in a cup, on which the name of the medicinal product, name and room number of the imprisoned person, as well as the date of issue, are written. Eye and nose drops and inhalers in plastic packaging are issued in the original packaging, on which the name and room number of the imprisoned person, as well as the date of issue, are written. 19.7. A diabetic prisoner may have one insulin pen per active ingredient in their room, syringe needles according to their treatment regimen, one glucometer, up to ten glucometer test strips and up to ten lancet needles. 19.7.1. If necessary, LTKH KMO may decide to change the procedure for measuring blood sugar and administering medication, including administering medication under the supervision of a prison officer or healthcare professional. A healthcare professional has the right to remove or have removed from the room any medicinal products or supplies issued to a diabetic prisoner and to prescribe further blood sugar 25 measurements or medication administration under the supervision of a prison officer or healthcare professional in the following cases: if the diabetic prisoner violates the treatment regimen, if the medicinal products and supplies issued to the diabetic prisoner are found to be used for purposes other than those intended, if the medicinal products or supplies issued to the diabetic prisoner are used by another prisoner, if the diabetic refuses to use the medicinal products or supplies prescribed to them or to return the supplies used. 19.8. If the imprisoned person refuses to be provided health services (including refusal of medicinal product administration), they must record the refusal in writing and sign it. If the imprisoned person has refused treatment, an employee of the LTKH KMO removes them from treatment. 19.9. The imprisoned person is not allowed to: 19.9.1. use prescription medicines without a prescription from a healthcare professional; (Amended on 23 December 2024 with directive No. 11/24/101, entered into force on 01 January 2025) 19.9.2. pierce, add something, take something away, etc. i.e. to harm their body or that of another person on their own initiative and without the prescription of the health care worker (Amended on 23 December 2024 with directive No. 11/24/101, entered into force on 01 January 2025) 19.9.3. to have medicinal products in their room, except for medicinal products in different form than those issued by the medical department in plastic containers and medical bags and marked accordingly (ointments, drops); (Amended on 23 December 2024 with directive No. 1-1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 19.9.4. give the medicinal products prescribed to them to other imprisoned persons for administration; (Amended on 23 December 2024, with directive No. 1- 1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 19.9.5. failing to take medicinal products prescribed by a healthcare professional and/or provided by other prison officer (including over-the-counter medication) at the prescribed time. (Amended on 23 December 2024 with directive no. 1- 1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 20. Reception of officials 20.1. Prison service officers, within the limits of their competence, receive imprisoned persons on the basis of a reasoned request. 21. Disciplinary proceedings and enforcement of disciplinary penalties 21.1. The purpose of the disciplinary proceedings is to quickly find out the circumstances indicating the commission of a disciplinary offence, to identify the possible culprit, and to impose a fair disciplinary penalty. 21.2. A disciplinary offence is a wrongful illegal act or inaction by an imprisoned person, whereby the person violated a prohibition or obligation clearly stated in legislation. 21.3. If the penalty of the imprisoned person is removal from work for up to one month, the start of the penalty is counted from the moment when the imprisoned person is actually removed from work. If an imprisoned person has been punished by being prohibited from using personal electrical appliances, the punishment shall be deemed to have commenced at the moment when the electrical appliance is removed from the room. 21.4. When committed to a punishment cell, the imprisoned person must take all their personal effects and items issued by the prison to them (e.g. books) from the cell. The prison is not liable for the destruction, loss, or damage of personal effects left in the room. 22. Transfer and release from the prison 22.1. Imprisoned persons are released from the prison 01. ‘Procedure for the release of an imprisoned person from prison’. 22.2. Imprisoned persons are transferred between prisons in accordance with 03. According to regulation No 9 of year 2008, 26 "Implementation plan". 22.3. Before being released from the prison or being transferred to another prison or from the open prison to the closed prison, the imprisoned person must return the property of the prison that they used to the prison and to take all their personal effects with them from the room. 22.4. If the imprisoned person is released from the prison, the prison returns the items (including valuables) belonging to them that were deposited in the prison against their signature. Before releasing the imprisoned person, a prison officer shall check that his or her personal effects correspond to the list of personal effects in the prison register. 22.5. If the imprisoned person has no personal clothing or if their personal clothing is not suitable for the season, they submit a request to the prison to be provided clothing as humanitarian aid at least two weeks before the release date. If possible, the prison will provide clothing to the imprisoned person free of charge. 22.6. The prison issues the certificate of release from prison and their documents deposited in the prison to the person to be released after their identification. The person to be released confirms receipt of the certificate of release from prison and personal documents with their signature on the copy of the certificate and on the inside of the back cover of their personal file. 22.7. The prison issues the deposited savings fund and the balance of available money to the person to be released. 22.8. If the imprisoned person has expressed a wish to receive a copy of their medical record or an extract from their medical history before their release, this must be done in accordance with the provisions of the Public Information Act. A copy of the medical record or an extract from the medical history will be issued in a sealed envelope before release. 22.9. An imprisoned person who is temporarily released during their stay outside the prison will be issued a certificate of release from prison retrospectively based on their written request. A prison service officer organises the issue of personal effects deposited in the prison, money held in the internal personal account, valuables, and documents of the released person at the entrance to the prison from 8.30 a.m. to 4.30 p.m. on Monday to Thursday and from 8.30 a.m. to 3.30 p.m. on Friday. The released person confirms the receipt of the items with their signature. 23. Compensation for travel expenses 23.1. The imprisoned person is compensated for the travel expenses incurred outside the prison at school, at the health care provider that they were referred to by the prison, and while participating in social programmes (including post-programme interviews and risk-based interviews in accordance with the individual treatment plan) on the basis of the submitted tickets. Public vehicles of city lines (bus, etc.), county and long-distance line buses, and passenger trains can be used for travel. (Modified on 07 May 2021 with directive no. 1-1/21/21, entered into force on 11 May 2021) 23.2. The imprisoned person may request compensation for a monthly or period card for public transport if they prove in the report submitted at the end of the reporting period that the total cost of trips would have been higher if they had used individual tickets. 23.3. The tickets are compensated for the entire amount spent on the trip. 23.4. The prison does not compensate the imprisoned person for the following travel expenses: 23.4.1. taxi and private car expenses; 23.4.2. public transport travel expenses, if the educational institution offers the possibility of compensation; 23.4.3. public transport travel expenses if it is established that the imprisoned person has knowingly provided false information in the request. 23.5. The imprisoned person submits a request (Annex 18) together with tickets proving the trips to the contact person by the 5th date of the month following the reporting period. The contact person reviews the correctness of the submitted request, approves it, and forwards it to the chief financial specialist of the administrative ward. Requests submitted later without a valid reason will not be accepted. 23.6. The imprisoned person must confirm the origin of the money in the submitted request and the contact person verifies it within the limits of their professional powers. 23.7. The chief specialist of the administrative ward checks the compliance of the submitted documents with the legislation regulating accounting and forwards them to the director for approval. 27 23.8. The request approved by the director shall be forwarded by the chief specialist of the administrative ward to the State Shared Service Centre for reimbursement of expenses. 23.9. The compensation is transferred to the personal account of the imprisoned person. 23.10. If the money spent on the trip has been issued to the imprisoned person from their internal personal account, upon receipt of the compensation, the sum will not be divided on the basis of subsection 44 (2) of the Imprisonment Act. In this case, the compensation applicant must indicate the reference number of the recipient as 10588090000001. The basis for transferring money from that account to the internal personal account of the imprisoned person is their first and last name and date of birth specified in the payment explanation. If the imprisoned person has a personal bank card in the prison and the money spent on the trip was taken from the personal bank account, the compensation received on the personal account is distributed in accordance with the procedure provided for in subsection 44 (2) of the Imprisonment Act. The compensation shall be transferred directly to the in-prison account of the imprisoned person, which the imprisoned person has indicated in his or her application and which has been verified by the contact person. Annexes Annex 1 Daily schedule for imprisoned persons at the open prison 5.30 a.m. Wake-up 5.30 to 6 a.m. Toilet, making the beds 6 to 6.30 a.m. Breakfast‫٭‬ 6.30 to 7.50 a.m. Free time 7.50 to 8.15 a.m. Morning roll-call 8.15 a.m. to 12 p.m. Free time or participation in resocialization activities (work, study, social programme) 12 to 12.45 p.m. Lunch‫٭‬ 12.45 to 6 p.m. Free time or participation in resocialization activities (work, study, social programme) 6 to 6.30 p.m Dinner‫٭‬ 6.30 to 7.50 p.m. Free time 7.50 to 8.15 p.m. Evening roll-call 8.15 to 9.30 p.m. Free time 9.30 p.m. to 5.30 a.m. Lights-out ‫٭‬Meal times for each floor are set out in a separate schedule 28 Annex 2 Application for the storage of personal effects First Name : ……………………………….………………………………………. Last Name : ……………………………….……………………………… Date of Birth : ................................................... Room: …………...……........ I would like to deposit the following personal effects in the storage of personal effects / I would like to be issued the following personal effects from the storage of personal effects: 1. ……………………………….………………………………................................................... 2. ……………………………….………………………………................................................... 3. ……………………………….………………………………................................................... 4. ……………………………….………………………………................................................... 5. ……………………………….………………………………................................................... 6. ……………………………….………………………………................................................... 7. ……………………………….………………………………................................................... ..................................................................... ................................... (Signature) (Date) I support the application of the imprisoned person to be issued personal effects from the storage / to deposit personal effects in the storage I do not support the application of the imprisoned person to be issued personal effects from the storage / to deposit personal effects in the storage ......................................................... ............................................ ..................................... (Name of the prison servant) (Signature of the prison servant) (Date) I have been issued the personal effects from the storage / I have deposited the personal effects in the storage. ........................................................ .............................................. (Signature) (Date) 29 Annex 3 Application for issue of articles of clothing 1. Personal data of the applicant Last Name First name Name of the Date of Person held in father birth/personal custody/convicted identification code offender 2. Placement in the prison Living ward and room 3. Content of the application Name of item Requested items (indicate I support the application / I do the number and height, in not support the application the case of pants, also the (filled out by a ward servant) waist circumference) 4. Signature of the applicant and the date 5. Proceedings (filled in by a unit servant) The imprisoned person has had .................. euros available in their personal account in the three months preceding the submission of the application. Decision: issue / do not issue ................................................................................. ................................. ............................... (Name of the unit servant) (Signature) (Date) Reason for refusal .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... 6. I have read the refusal .................................................................... (Signature of the imprisoned person) (Date) 7. I have been issued the articles of clothing .................................................................... .................................................. (Signature of the imprisoned person) (Date) 30 Annex 4 Request for issue of toiletries (Amended on 23 December 2024 with directive no. 1-1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 1. Personal data of the applicant Last Name First name Name of the Date of Person held in father birth/personal custody/convicted identification code offender 2. Placement in the prison Living ward and room 3. Content and justification of the application I would like to have the following toiletries: ………………………………………………………………………………………………................... ……………………………………………………………………………………………………………. 4. Signature of the applicant and the date „ “ 5. Processing (to be completed by an official) The imprisoned person has had .................. euros available in their personal account in the three months preceding the submission of the application. Decision: issue / do not issue ................................................................................. ................................. ............................... (Name of the prison servant) (Signature) (Date) Reason for refusal ........................................................................................................................................................... ............................................................................................................................................. 6. I have read the refusal .................................................................... .................................................. (Signature of the imprisoned person) (Date) 7. I have been issued the package of toiletries .................................................................... .................................................. (Signature of the imprisoned person) (Date) 31 Annex 5 Request by the imprisoned person to use an electrical device Pos Name and brand of the electrical device From Power (store/storag e) 1 2 3 I agree to pay for the costs related to the use of electrical device in accordance with the established fee. I must use the electrical device in accordance with the instructions for use and in accordance with the procedure prescribed by the prison schedule, without disturbing the peace of other persons and the daily work organisation of the prison. I am aware that the prison is not liable for damages to the electrical device caused by power outages or voltage changes. Additional explanations ……………………………………………………………….............................................................. ……………………………………………………………………………………………………….20... (Name of the imprisoned person (in capital letters), date of birth, room number) (Signature) (Date) Proceedings Decision: permit/refuse (reason for refusal) ………………………………………………………………............................................................. …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… Upon receipt of the permit, the permit shall be valid until the prisoner is transferred from the Tallinn Prison to another prison, released from prison, or the permit for use is revoked. Decided by: .....................................................................................................................................20… (Name and position) (Signature) (Date) In case of disagreement with the decision, an appeal may be filed within 30 days with the Tallinn Prison pursuant to the terms and conditions and procedure stipulated in the Administrative Procedure Act. If the appeal is rejected, is not resolved within the time limit, or it is returned, a complaint may be submitted to the administrative court within the time limits and in accordance with the procedure specified in the Code of Administrative Court Procedure. Remark by a specialist on verifying the electrical device ......................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... …………………………........... …………………….…................ ................………………... 20.... (Security sticker numbers) (Signature) (Date) 32 Annex 6 Allow ................................................................................................................................................ (First and last name, date, signature) Application to be issued personal effects from the prison I am requesting to be issued the following items belonging to me from the prison warehouse (To whom, first and last name, date of birth): 1. …………………………………… 5. …………………………………… 2. …………………………………… 6. …………………………………… 3. …………………………………… 7. …………………………………… 4. …………………………………… 8. .…………………………………… First and last name of the applicant: ............................................................................... Room number: ............................................................................... Signature of the applicant: ............................................................................... Date: ............................................................................... I have been issued the items and have no complaints (Name and signature of the imprisoned person, date) Issued by (Name and signature of the prison servant, date) 33 Annex 7 Imprisoned person .................................................................................................................................................. (Last name, first name, name of the father, year of birth) Explanations Explanation of what happened .................................................................................................... (Signature of the imprisoned person, date) Statements were taken from the imprisoned person by ........................................................................................................................................... (Name and signature of the prison officer, date 34 Annex 8 Agreement to participate in a hobby group for art I, ………………………………………………............., (first and last name) agree to the rules established for participating in the hobby group for art and must follow them. Rules 1. It is forbidden to bring any items to the hobby group for art. 2. All tools are available for use in the art classroom. At the end of the lesson, I return all the tools to the teacher. 3. I will not disturb others while in the hobby group for art and I will engage in the activities specified by the teacher. 4. I undertake to keep the art classroom tidy after myself. 5. I know that the works created in the hobby group for art are the property of Tallinn Prison. I have read the rules and agree to follow them. I know that if I do not follow the rules, I will be removed from the hobby group list. 35 Annex 9 Agreement to compensate for lost and damaged books I,…………………………………………………………………… , (first and last name, date of birth) register as a reader of the Tallinn Prison library. I have familiarised myself with the procedure for using the library under the rules of procedure and I give my consent to allocate money from my internal personal account to compensate the value of a book lost or damaged due to my fault. Book prices: 1) the value of a book donated to the prison library is €3.20; 2) the value of a new book is two times its purchase price; 3) damage to the barcode – 1.60 euros. ........................................................ ............................................................. (Signature) (Date) 36 Annex 10 Application of the imprisoned person First and last name, name of the father: Date of birth or personal identification code: Room number: Application Signature and date of submission of the application: 37 Annex 11 (Repealed on 23 December 2024 with directive no. 1-1/24/101, entered into force on 01.01.2025) Annex 12 (Repealed on 23 December 2024 with directive no. 1-1/24/101, entered into force on 01 January 2025) 38 Annex 13 Request for a short-term meeting Prisoners, fathers and surname Date of birth 1. Visitor First, Father and Surname Date of birth, personal identification number and place of birth 2. Visitor First, Father and Surname Date of birth, personal identification number and place of birth Address of residence Contact details of the applicant (phone number; E-mail ) Identity document (No., issuer, date of issue ) Suggested date of meeting Reason for the meeting (to be filled in at a meeting with the arrested person ) Relationship to detained persons (family member, partner, etc. ) 39 I'll bring the kids to the meeting. (forename, surname, age ) I have read the arrangements for the meeting / signature / /date/ Official responsible for the identification of persons and (organisation - of the visit (forename, surname, position, signature) Reg. No. of the application. …………………….Date ………………………………….…………. 40 Annex14 Request - prison leave plan Imprisoned person: ………………..……………………….……………..................... Date of Birth : ………………………………………………………….................... Placement: ……………………………………………………….................... Sections of the sentence: ………………….………………….………………….. Start of serving the sentence: ……..…………………, end: ............................ First opportunity for release on parole: ………………………………………………............ First opportunity for electronic release on parole: …………..…………………............. Requested time of leave: …………………...…………………………............. Please grant me permission for prison leave. I need the prison leave to …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… Exact prison leave plan for up to seven days together with the names of companies and persons …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… 41 ……………………………………………………………………………………………………… Main place of stay, address, and telephone number ………………………………………………………………………………..………………………… …………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………..…………………… ………………………………………………………………………………………………………….. Names, addresses, and telephone numbers of the persons to be visited …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… ……………………………….…………………………………………………………………………. Names, addresses, and telephone numbers of the companies to be visited ………………………………………………………………………..………………………………… …………………………………………………………..……………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… ……………………………..…………………………………………………………………………… I have read and understood the conditions and requirements of prison leave, as well as my obligations during the prison leave. 1. I am aware that on my last day of leave, I must return by the time specified on the prison leave certificate and be sober (subsection 86 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’). I have been warned of the liability under section 329 of the Penal Code. 2. I am aware that due to an offense committed during the leave or detention on suspicion of having committed a criminal offence, the leave will be interrupted immediately (section 87 of the internal rules of prison). 3. I am aware that consumption of alcohol, narcotics, or other drugs is prohibited during the prison leave. 4. I am aware that I must be available at the address of the place of stay indicated on the application for leave during the leave and be present at this address during the leave from 10 p.m. to 7 a.m. 5. I am aware that when arriving at the prison, I may not have other items than the clothing and other items that I had when leaving the prison (section 15 of the Imprisonment Act, subsection 57 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’). 6. I undertake to regularly report my whereabouts and call the telephone numbers specified in the prison leave order at the times specified in the order, to inform of my whereabouts and location, and to answer questions from prison service officers about other circumstances. 7. In the event of emergency, I must turn to the nearest police station or call the free emergency line 112. 8. I am aware that I have to cover the costs of leave (subsection 32 (7) of the Imprisonment Act). To receive cash, I have to submit a relevant application to the administrative ward before going on a leave. 9. I am aware that the prison service officer may by directive determine the places where an imprisoned person may or shall stay during a leave, and the time periods during which the imprisoned person is required to or shall not stay in the determined places, or activities which are excluded during the leave or which the imprisoned person is required to do (subsection 32 (41) of the Imprisonment Act. …. …………………. 20..... Name and signature of the imprisoned person: …………………………………….... 42 Annex 15 Application Please issue from my personal account money in the amount of …… euros. (Amount in numbers and words) Explanation: ....................................................................................................................................... ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………… (Signature) ……………………………………………………………… (First name and last name, date of birth) ….. ……………………………… 20….. (Date) Note of the prison officer on the amount to be issued …………………………………….……………………………………………………………………..…… ………………………………………………………………………………………………………………... Decision On the basis of subsection 44 (2) of the Imprisonment Act and section 54 and subsection 53 (2) of the Internal Rules of Prison’, I permit/refuse (reason in case of refusal) …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… .................................................................................................................................................... (Name, signature, date) 43 Annex 16 Application I,…………………………………………………………………………………. , (First name, surname, father's name, date of birth of the imprisoned person) refuse the food offered by Tallinn Prison. Reason for refusing food: ………………….………………………………………………………………………………………...…… …….................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................................... ............................................................................................................................... I am aware that I will once again be provided prison food during the next meal based on my written application. On the basis of this application, the prison will not prepare or offer food to me. ……………………………………………………………………………………………………… (Signature of the imprisoned person) The application has been accepted on .….……............. 20... at .... o’clock ……………………………………………………………………………………………………… (Name of the prison official who accepted the application) ……………………………………………………………………………………………………… (First and last name of the prison officer) ……………………………………………………………………………………………………… (Position) 44 Annex 17 I,………………………………………………………………………………………………….. , (first and last name of the imprisoned person, name of the father, date of birth) wish to be provided prison food again from the next meal: …………………....... ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... ……………………………………………………………………………………………………...... ……………………………………………………………………………………………………...... I am aware that I will once again be provided prison food during the next meal based on my written application. On the basis of this application, the prison will not prepare or offer food to me. ……………………………………………………………………………………………………… (Signature of the imprisoned person) The application has been accepted on .… ……................... 20... at .... o’clock- ……………………………………………………………………………………………………… (Name of the prison official who accepted the application) ……………………………………………………………………………………………………… (First and last name of the prison officer) ……………………………………………………………………………………………………… (Position) 45 Annex 18 Application for compensation for travel expenses First and last name of the imprisoned person: …………………………………………………………………. Ward/room: ………………………………………………………… The application has been submitted for the compensation for travel expenses resulting from trips to ……………………………………………............. (name of the agency) outside of the prison in the period ……………………………………………............. in the total amount of ……………………………………………............. euros in accordance with the attached tickets. The money spent on tickets was taken from: ( ) the internal personal account, the reference number of the corresponding account is 10588………………………….. ( ) a personal account outside of prison, the reference number of my personal account is 10588…………………… N Date Trip route Number of Cost o tickets 46 With my signature, I confirm the correctness of the information provided. I know that in case of submitting false information, the requested amount will not be compensated and I am obliged to return the unjustly compensated amount ............................................................................................................................................................ (Name and signature of the imprisoned person, date) Note of Tallinn Prison on the acceptance and approval of the application: ................................................ Tickets (attached separately, in date order) 47 Annex 19 Inspector-contact person’s assessment of the prison leave that took place Tallinn Prison Date First and last name of imprisoned person Personal identification code or date of birth Prison leave time Activities specified in the 1. 2. prison leave itinerary 3. 4. 5. Acts performed during the prison leave and their results What acts were not performed and for what reason? Assessment of the imprisoned person of the prison leave that took place Assessment of the inspector-contact person of the prison leave that took place Prepared by 48 Approved by 49 Annex 20 Letter of Guarantee I, .........................................................................., guarantee that I agree to voluntarily give urine and/or blood samples at the first request, the purpose of which is to check the possible presence of narcotic substances in my body, and I agree to be tested with a breathalyzer while I am in the open prison of Tallinn Prison. I am aware that my voluntary agreement to give samples is one of the prerequisites for my transfer to the open prison based on section 20 of the Imprisonment Act, and if I refuse to give a urine or blood sample at the first request, the administration of Tallinn Prison will consider this as a reason to transfer me back to the closed prison. ................................................................................ .................................. (Signature) (Date) 50 Annex 21 (Amended on 07 May 2021 with directive no. 1-1/21/21, Tallinn Prison territory entered into force on 11 May 2021) 51 52 / Утверждено приказом № 1-1/18/89 директора Таллиннской тюрьмы от 27.11.2018 г. /логотип Таллиннской тюрьмы/ Пояснительная записка к Регламенту тюрьмы открытого типа Таллиннской тюрьмы Изменено приказами: № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г. № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г. № 1-1/22/60 от 07.06.2022 г. № 1-1/22/106 от 14.12.2022 г. № 1-1/24/12 от 09.02.2024 г. № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г. № 1-1/1-26/15 от 20.03.2026 г. Таллинн 2018 Введение В отношении заключенных в Таллиннской тюрьме на территории тюрьмы, помимо иных правовых актов, касающихся тюремного заключения, таких как Закон о тюремном заключении (эст. — VangS, рус. — ЗоТЗ) и Правил внутреннего распорядка тюрьмы (эст. — VSkE, рус. — ПВРТ), действуют Регламент Таллиннской тюрьмы (регламент) и прочие внутренние административные акты (общие распоряжения директора), регулирующие распорядок жизни заключенных. Потребность в утверждении нового регламента тюрьмы открытого типа Таллиннской тюрьмы связана, в первую очередь, с открытием нового здания Таллиннской тюрьмы, что влечет за собой некоторые изменения в распорядке жизни заключенных, находящихся в тюрьме открытого типа. Цель — собрать в регламенте все существенные нормы, действующие в отношении заключенных в тюрьме открытого типа, чтобы заключенные имели возможность найти все касающиеся их правовые акты, действующие внутри тюрьмы, в одном месте. Также нормы нового регламента модернизированы и сделаны более обзорными. Цель Пояснительной записки к Регламенту — уточнить его положения. Пояснения к положениям Регламента по пунктам: 1 Общие положения 1.1 Регламент утверждается на основании ч. 3 ст. 105 ЗоТЗ, и в нем урегулированы и уточнены положения ЗоТЗ, ПВРТ и иных правовых актов, а также общий порядок и организация исполнения решений, связанных с тюремным заключением, в Таллиннской тюрьме. 1.2 Цель установленного — обеспечить исполнение установленных Регламентом требований лицами, пребывающими в тюрьме открытого типа, и предотвратить совершение правонарушений на территории Тюрьмы. Обязанность исполнения Регламента следует из: a) пункта 1 статьи 67 ЗоТЗ, согласно которому заключенный обязан в целях обеспечения безопасности в тюрьме исполнять Правила внутреннего распорядка тюрьмы; b) пункта 7 ч. 2 ст. 3 постановления № 92 министра юстиции от 6 декабря 2001 г. «Устав Таллиннской тюрьмы», согласно которому приказы и прочие письменные или устные распоряжения, отданные директором тюрьмы в пределах его полномочий, обязательны для исполнения служащими тюрьмы и заключенными. 1.3 Ознакомление заключенных с графиками (например, посещения магазина) необходимо, чтобы заключенные были заранее осведомлены о том, когда происходит конкретное действие, что, в свою очередь, обеспечивает соблюдение распорядка дня. 1.4 Бланки, помимо инспектора-контактного лица, выдают другие сотрудники подразделения, чтобы бланки были доступны для заключенных в период отсутствия контактного лица. 1.5 Согласно ч. 1 ст. 127 Обязательственно-правового закона, целью возмещения ущерба является возвращение потерпевшему лицу положения, максимально близкого к положению, в котором оно находилось бы при отсутствии обстоятельства, налагающего обязанность по возмещению ущерба. Ч. 4 ст. 53 ЗоТЗ гласит, что у тюрьмы возникает регрессное право взыскать суммы, затраченные на услуги здравоохранения, с заключенного, совершившего умышленное самоповреждение. Таким образом, тюрьма имеет право потребовать от заключенного возмещения причиненного материального ущерба, например, возмещения стоимости испорченного имущества тюрьмы или расходов на лечение заключенного, совершившего самоповреждение. 1.6 В случае обоснованной необходимости директор Тюрьмы имеет право на отклонение от исполнения Регламента. Для отклонения от исполнения Регламента директор Тюрьмы отдает распоряжение, обосновав его необходимость. 2 1.7 Заключенный обязан: 1.7.1 Прерывание заключенным прочих дел и вставание при входе в комнату сотрудников тюремной службы необходимы, чтобы сотрудник тюремной службы имел возможность незамедлительно визуально проверить состояние здоровья и одежду заключенного. Когда руки заключенного находятся на виду, сотрудник тюремной службы имеет возможность незамедлительно убедиться, что в руках у заключенного нет ничего, что могло бы представлять угрозу для самого сотрудника тюремной службы или общей безопасности Тюрьмы. Цель тюремного заключения — формировать у заключенного законопослушное поведение, и одной из целей достижения законопослушного поведения является соблюдение действующих в обществе норм поведения и в Тюрьме. Для достижения дисциплины в Тюрьме необходимо принимать и соблюдать утвержденные в обществе правила поведения. Ежедневное заправление постели способствует обеспечению дисциплины. Незаправленная постель может препятствовать быстрому и эффективному осуществлению визуального надзора, поскольку под нерасправленным постельным бельем / внутри него можно прятать различные запрещенные предметы, которые при визуальном осмотре могут остаться незамеченными для сотрудника тюремной службы, что, однако, в свою очередь, может представлять угрозу для безопасности Тюрьмы. Заправленная постель означает, что помещенные на нары спальные принадлежности прямо расправлены на матрасе в последовательности 2 простыни и 1 одеяло. Подушка находится в изголовье кровати. 1.7.2 Согласно ч. 1 ст. 6 ЗоТЗ, целями исполнения тюремного заключения являются формирование у заключенного законопослушного поведения и охрана правопорядка. Законопослушное поведение означает и то, чтобы заключенный соблюдал общепринятые нормы вежливости: обращение на «Вы» в разговоре и приветствие стоя. Использование заключенными жаргона означает очевидное неуважение по отношению к самому арестованному, а также к другим находящимся в Тюрьме лицам. Приветствие стоя — это общепринятая форма вежливости, и вежливое поведение в целом имеет общее превентивное воздействие на поведение заключенных после освобождения из Тюрьмы. 1.7.3 Заключенный должен выглядеть корректно и опрятно, а не демонстрировать, например, татуировки, которые могут быть заметны на голенях при закатанных брюках. Ношение куртки, шапки и перчаток во внутренних помещениях нецелесообразно, поскольку внутренние помещения теплые, а под верхнюю одежду можно спрятать различные предметы, которые могут угрожать безопасности тюрьмы. Требование одеваться корректно помогает обеспечивать дисциплину, а также одновременно служит элементарным проявлением вежливости по отношению к себе и другим пребывающим в Тюрьме лицам. 1.7.4 Исходить из п. 3 ст. 67 ЗоТЗ. Цель оповещения сотрудника тюремной службы об утерянных или найденных предметах, уничтожении или приходе в негодность находящихся в комнате личных вещей или имущества Тюрьмы — обеспечивать и тем самым охранять безопасность и внутренний порядок Тюрьмы, а также жизнь и здоровье других лиц (заключенный может напасть с находящимися в комнате лишними предметами на сотрудника тюремной службы). Также цель оперативного оповещения — например, быстрое реагирование и поиск (проведение обыска) при утере вещей (например, ключей); при уничтожении или приходе в негодность имущества Тюрьмы цель оперативного оповещения — установить виновного и провести необходимые процессуальные действия. Цель оповещения об уничтожении или приходе в негодность находящихся в комнате личных вещей — списание названных предметов из списка имущества заключенных, чтобы позднее не возникло вопросов, уничтожил ли заключенный предметы или же передал их в пользование кому-то другому. 3 1.8 Заключенному запрещено: 1.8.1 Цель — предотвращение совершения дисциплинарных нарушений и воспрепятствование ему, а также предотвращение причинения вреда имуществу Тюрьмы. 1.8.2 Цель — обеспечение эффективного надзора за заключенным, чтобы сотрудник тюремной службы имел возможность осуществлять надзор за местоположением заключенного и мог воспрепятствовать совершению заключенным дисциплинарного нарушения (например, предотвратить драку, побег). 1.8.3 Цель — чтобы во владение заключенного не попадали не касающиеся его документы, ключи и т. п., что может причинить ущерб безопасности Тюрьмы (в тюремной практике бывали ситуации, когда заключенные без разрешения заходили в кабинет инспектора- контактного лица или в дежурные помещения охранной службы и находились там). 1.8.4 Цель — чтобы заключенный не находился в не предусмотренном для него помещении, а также не находился где-либо в период, когда нахождение там не предусмотрено для него. Также целью является обеспечение правомерного поведения заключенного во время сопровождения и предотвращение дисциплинарных нарушений. Занятие заключенного посторонними делами во время сопровождения, например, рукопожатия с другими лицами, бросание на пол или поднятие с пола каких-либо предметов, заглядывание в дверные глазки, нажатие на любые кнопки и выключатели, отклонение от предусмотренного маршрута и т. п., может подвергать угрозе безопасность Тюрьмы. 1.8.5 Деятельность Тюрьмы направлена на формирование у заключенного законопослушного поведения, чтобы при возвращении в обычное общество он мог усвоить принятые там нормы поведения. Очевидно, применение насилия не входит в число общепринятых норм поведения ни в тюрьме, ни в свободном обществе. Применение насилия заключенным выражает очевидное неуважение по отношению к обществу. Психологическое насилие столь же обременительно для лица, которое ему подвергается, сколь и физическое, и не является приемлемой нормой поведения в обществе. 1.8.6 Согласно положениям ст. 17 Основного закона Эстонской Республики, запрещается покушаться на честь и доброе имя кого бы то ни было. Своими действиями Тюрьма должна обеспечивать соблюдение конституционных прав находящихся там лиц. Согласно ст. 120 Пенитенциарного кодекса (эст. — KarS, рус. — ПК), угроза является наказуемой в уголовном порядке. Положениями ст. 275 ПК предусмотрено наказание за клевету и оскорбление представителя власти и иного лица, выполняющего обязанности по охране общественного порядка. Использование заключенными жаргона означает очевидное неуважение по отношению к самому заключенному, а также к другим находящимся в Тюрьме лицам. 1.8.7 Запрет необходим в целях соблюдения вытекающего из п. 1 ч. 1 ст. 12 ЗоТЗ принципа раздельного содержания, предотвращения возникновения романтических отношений между заключенными, а также предотвращения распространения запрещенных предметов. 1.8.8 Запрет необходим в целях предотвращения обмена информацией, например, для передачи заключенных предметов или воздействия на уголовное производство. Также такие действия затрудняют как исполнение служебных обязанностей сотрудниками тюрьмы, так и действия заключенных (например, учебную работу). Исходя из этого, может быть нарушена повседневная работа тюрьмы, например, может быть затруднено соблюдение распорядка дня, поскольку сотрудники тюрьмы должны будут совершать незапланированные действия, чтобы призвать к порядку нарушающих порядок заключенных. 4 1.8.9 Согласно положениям ПК, склонение и подстрекательство к совершению преступлений наказуемы в уголовном порядке. Воздействие на других заключенных с целью склонения к какому-либо противоправному поведению существенно грозит безопасности Тюрьмы в целом. Деятельность Тюрьмы направлена на формирование у заключенного законопослушного поведения, чтобы при возвращении в обычное общество он мог усвоить принятые там нормы поведения. Очевидно, подстрекательство и побуждение заключенным другого заключенного к совершению правонарушения не входят в число общепринятых норм поведения ни в Тюрьме, ни в обычном обществе. Подстрекательство и побуждение заключенным другого заключенного к совершению правонарушения выражают очевидное неуважение по отношению к обществу. 1.8.10 Согласно положениям ч. 1 ст. 2 Закона об азартных играх, важной частью азартной игры является делание ставок, получение возможного выигрыша в результате игры, результат игры частично или полностью определяется действиями, основанными на принципе случайности или зависит от наступления предварительно неизвестного события. В ст. 3 того же закона перечислены виды азартных игр, на которые также распространяется настоящий пункт регламента. Согласно п. 17 ст. 641 ПВРТ, заключенному запрещено хранить принадлежности для азартных игр. Несмотря на то, что заключенным разрешается играть в определенные настольные игры, входящие в ограниченный перечень (шахматы, шашки, нарды), запрещено играть в эти игры с целью получения выгоды или прибыли. Игра в различные настольные игры с целью получения выгоды, а также заключение пари ставит под угрозу как безопасность заключенного, так и безопасность Тюрьмы в целом. Важная причина, по которой игры с целью получения выгоды запрещены, связана с возникновением долговых отношений. На практике возникали случаи, когда лицо было не в состоянии выплатить проигранные суммы, и при взыскании задолженностей использовалось насилие и угрозы, что, в свою очередь, может причинять ущерб благополучию и безопасности самого должника и его семьи, а посредством этого также безопасности Тюрьмы. 1.8.11 Нанесение татуировок в Тюрьме запрещено и представляет угрозу для здоровья заключенных и других находящихся в Тюрьме лиц, поскольку при этом могут распространяться различные инфекционные заболевания (ВИЧ, гепатит и прочие заболевания, передающиеся через кровь). В обществе распространено представление, что татуировки указывают на тюремное прошлое, а также на возможные рецидивы, или, по крайней мере, на возможное социально агрессивное поведение. Также важным признаком тюремной субкультуры является нанесение татуировок с различным смыслом, по которым можно выяснить положение в криминальной иерархии. Распространение субкультурных явлений противостоит государственной политике и действующему законодательству, ввиду чего обязанность тюрьмы — этому препятствовать. 1.8.12 Заключенному запрещено самовольно открывать и закрывать зафиксированные дверными ограничителями двери, а также помещать в дверные ограничители инородные тела и т. п., поскольку это препятствует осуществлению и обеспечению надзора сотрудниками тюремной службы, ввиду чего может угрожать безопасности Тюрьмы. 1.8.13 Цель положения — поддержание порядка в тюрьме открытого типа и корректное и беспрепятственное исполнение сотрудниками тюремной службы их должностных обязанностей. Также просмотр телевизора, включая телевизор общего пользования, и прослушивание радио не должны нарушать покой лиц, находящихся в тюрьме открытого типа. 1.8.14 Цель — предотвратить засор канализации и затопление. На практике бывали ситуации, когда заключенные выбрасывали в унитаз и писсуар предметы, которые не разлагаются при соприкосновении с водой, в результате чего возникали канализационные засоры. 5 1.8.15 Цель — запретить оставление надписей и отметок на строительных и внутренних элементах комнаты, а также на ином имуществе Тюрьмы, наклеивание, крепление или вывешивание на них фотографий, репродукций, вырезок из журналов, панно (кроме как на имеющемся в комнате стенде). Положение необходимо, чтобы предотвратить порчу имущества Тюрьмы и беспорядок в комнатах, восстановление порядка повлекло бы для Тюрьмы напрасные расходы. При помощи фотографий, репродукций, вырезок из журналов, накидок и ковров заключенные пытаются скрыть в комнате сломанные места или создать за ними тайники. Таким образом, использование упомянутых выше предметов в комнате существенно усложнило бы проведение надзорных операций сотрудниками тюремной службы. Цель запрета на покрытие светильников и электронных устройств надзора и на использование предметов таким образом, чтобы они препятствовали осуществлению визуального надзора (например, размещение покрытий на столах/шкафах, размещение фотографий на оконных решетках и т. п.) — обеспечить оперативный надзор за заключенными и возможность визуального контроля над комнатами для предотвращения, например, нанесения заключенными повреждений самим себе, порчи находящегося в комнате имущества Тюрьмы или сокрытия нанесенного повреждения с помощью покрытий/тряпок, например, с целью сокрытия разбития окна. В Тюрьме бывали ситуации, когда заключенный прикрывал камеру для сокрытия происходящего в комнате или же покрытия и тряпки размещались для сокрытия разбитого оконного стекла. 1.8.16 Ст. 7 ПВРТ устанавливает перечень предметов, входящих в обстановку комнаты: 1) одно- или двухъярусные кровати; 2) место для хранения личных предметов; 3) стол; 4) сиденье для каждого заключенного; 5) по возможности — громкоговоритель; 6) вешалка; 7) по возможности — место для мытья; 8) по возможности — туалет. Наличие названных предметов в комнате обеспечивается Тюрьмой. Кроме того, директор Тюрьмы может разрешить неустановленные названной статьей предметы в тюрьме открытого типа, ее отделении или в отделении, свободном от наркозависимости, если это согласуется с целями исполнения тюремного заключения. Отошедшая от креплений или сломанная мебель представляет собой угрозу как для самого заключенного, так и для сотрудника тюремной службы. Обязанность оповещения об отошедших от креплений или сломанных предметах мебели вытекает из п. 3 ст. 67 ЗоТЗ, согласно которому заключенный должен немедленно сообщать сотруднику тюремной службы обо всех обстоятельствах, которые могут угрожать безопасности и внутреннему распорядку Тюрьмы, а также жизни и здоровью других лиц. 1.8.17 Заключенному разрешено владеть только принадлежащими ему вещами и веществами, а также запрещено приобретать и отчуждать вещи и вещества у других заключенных. Цель положения — чтобы в Тюрьме не происходило передачи вещей друг другу или обмена вещами и т. п., важно также, чтобы Тюрьма имела корректный обзор заключенных и принадлежащих им вещей. На практике бывало, что, например, при освобождении заключенный отдавал свои находившиеся в Тюрьме личные вещи другим заключенным. 1.8.18 Цель положения — чтобы заключенный использовал только деньги, проходящие через персональный тюремный счет. В результате этого тюремная служба имеет возможность контролировать доходы заключенного, заключенный накапливает деньги в фонде освобождения, а также удается гасить долговые требования. 1.8.19 По соображениям безопасности очень важно обеспечивать, чтобы заключенные не находились в чужой комнате. Запрет необходим для обеспечения надзора и предотвращения их дисциплинарных нарушений (например, драк, краж). В последнее время вызывают проблемы стояние/разговоры в дверях комнат, нарушающие покой проживающих в комнате заключенных. Комната служит для заключенного жильем, где приходится и спать. Заключенные, которые работают на предприятиях в вечернее и ночное 6 время, не имеют возможности отдыхать вне отбоя, когда другие заключенные одновременно активно общаются между собой в дверях комнаты. Заключенные могут общаться в помещении для досуга, в коридоре, хозяйственном помещении и на прогулочной территории во дворе. (Дополнено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.) 1.8.20. В ст. 29 Закона о табачных изделиях (далее: эст. — TubS, рус. — ЗоТИ) перечислены места, курение в которых запрещено. Тюрьма или ее территория в статье 29 ЗоТИ не приведены. Согласно ч. 1 ст. 30 ЗоТИ, в случаях, которые не перечислены в ст. 29 ЗоТИ, решение о разрешении курения в помещении или на ограниченной территории принимает владелец соответственного помещения или территории на свое усмотрение, с учетом ч. 3 и 4 ст. 30 и ст. 31 ЗоТИ. Согласно п. 1 ч. 2 ст. 30 ЗоТИ, курение в помещениях государственного учреждения и учреждения местного самоуправления разрешено только в помещении для курения или в зоне для курения. Исходя из ч. 1 ст. 105 ЗоТЗ, тюрьма является подведомственным Министерству юстиции государственным учреждением, задачей которого является приведение в исполнение тюремного заключения, предварительного тюремного заключения и наказания в порядке, установленном Законом о тюремном заключении. Таким образом, помещения тюрьмы представляют собой помещения государственного учреждения в понимании п. 1 ч. 2 ст. 30 ЗоТИ. Исходя из вышеизложенного, действующий Закон о табачных изделиях предусматривает, что решение о разрешении курения в тюрьме принимает владелец тюрьмы. В пояснительной записке к проекту Закона о табачных изделиях подчеркивается, что владелец помещений или территории не обязан выделять отдельное помещение и/или зону для курения. Таким образом, из положений Закона о табачных изделиях не вытекает права курильщика требовать, чтобы в месте, указанном в ч. 2 ст. 30 ЗоТИ, имелось помещение или территория для курения и, таким образом, было разрешено курение. На территории Тюрьмы курение запрещено заключенным, работникам тюрьмы и другим находящимся на территории Таллиннской тюрьмы лицам. Целями запрета курения в Тюрьме являются: 1) охрана здоровья (создание благоприятной, а не вредной для здоровья жилой и рабочей среды); 2) обеспечение безопасности тюрьмы и экономия государственных ресурсов (расходы на услуги здравоохранения); 3) освобождение от зависимости. (Изменено № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.) 1.8.21. Согласно ч. 2 ст. 10 ПВРТ, для заключенного предусмотрено 8-часовое непрерывное время сна. Использование личных электроприборов после отбоя беспокоит других заключенных. В случае разрешения электроприборов директором подразделения до 00:00 тюремная служба имеет возможность оценить, содействует ли предоставление заключенным в определенной степени большей свободы после отбоя их готовности вести себя законопослушно, принимать правила совместного проживания и придерживаться их. Тюремная служба оставляет за собой право не предоставлять заключенным возможность использовать электроприборы дольше обычного, если их использование беспокоит других лиц, совершаются угрожающие безопасности тюрьмы или иные правонарушения, не принимаются и не соблюдаются правила совместного проживания. (Изменено № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.) 1.8.22. В последнее время вызывают проблемы стояние/разговоры в дверях комнат, нарушающие покой проживающих в комнате заключенных. Комната служит для заключенного жильем, где приходится и спать. Заключенные, которые работают на предприятиях в вечернее и ночное время, не имеют возможности отдыхать вне отбоя, когда другие заключенные одновременно активно общаются между собой в дверях комнаты. Заключенные могут общаться в помещении для досуга, в коридоре, хозяйственном помещении и на прогулочной территории во дворе. (Добавлено № 1- 1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.) 7 1.8.23 Демонстрация изображений государственных лидеров и символики государств, разжигающих войны, межнациональные конфликты, или стран-агрессоров (Россия, Беларусь, Северная Корея и т. д.) может вызывать в тюрьме неподчинение заключенных, массовые волнения, а также конфликты между заключенными и нападения на других заключенных и сотрудников. Кроме того, действия, одобряющие и оправдывающие войны и агрессию, угрожают достижению целей исполнения наказания, поскольку способствуют как психологическому, так и физическому насилию и повышают его, а также вероятность совершения нового преступления. При установлении нарушения связанные с нарушением предметы могут быть изъяты у заключенного или устранены из комнаты. Если изъятие или устранение невозможны, при необходимости в отношении заключенного применяются дополнительные меры безопасности (Добавлено № 1- 1/22/60 от 07.06.2022 г., вст. в силу 10.06.2022 г.) 1.8.24 Демонстрация произведений, изображающих обнаженное тело, неуместна в контексте тюрьмы, а также противоречит целям исполнения наказания, вытекающим из части 1 статьи 6 ЗоТЗ. Цель тюремного заключения — направить заключенного на законопослушный путь, а публичная и открытая демонстрация в тюрьме произведений, изображающих обнаженное тело, определенно не способствует формированию адекватных ценностей. Скорее такие действия препятствуют формированию у заключенных этичных моральных норм. Кроме того, демонстрация произведений, изображающих обнаженное тело, может создавать в тюрьме ситуации, когда в сотрудниках тюрьмы (женского пола) видят прежде всего сексуальные объекты. Несомненно, такая ситуация может вызывать унизительное, беспокоящее и дискомфортное чувство у обоих полов, что, в свою очередь, может отвлекать внимание при исполнении служебных обязанностей. Это, однако, может вызывать ситуации, угрожающие безопасности тюрьмы. Демонстрация изображений обнаженного тела не оказывает на личность заключенных никакого здорового воздействия. В этом отсутствует какой-либо образовательный смысл, а также смысл, формирующий моральные нормы нравственного и ответственного члена общества, ввиду чего она не согласуется с этическими и ценностными нормами. В качестве обнаженного тела рассматривается обнаженная верхняя или нижняя часть тела человека либо тело в откровенной одежде. (Добавлено № 1-1/22/60 от 07.06.2022 г., вст. в силу 10.06.2022 г.) 2 Территория тюрьмы, отделения и подразделения 2.1 В пункте приведены местонахождение здания тюрьмы открытого типа и его обозначение. 2.2 Пункт объясняет, что подразумевается под тюрьмой открытого типа, и в нем указаны помещения и здания, связанные с размещением и передвижением заключенных. П. 1 ч. 1 ст. 12 ЗоТЗ устанавливает, что мужчины и женщины содержатся отдельно. Названное требование следует соблюдать и в тюрьме открытого типа. 2.3 Согласно ч. 1 ст. 66 ЗоТЗ, надзор за заключенными организуется способом, который обеспечивает соблюдение требований настоящего закона и Правил внутреннего распорядка тюрьмы, а также общую безопасность в тюрьме. Согласно пункту 1 статьи 2 утвержденного министром юстиции постановления № 44 от 05.09.2011 г. «Организация надзора в тюрьме», надзорным действием в тюрьме является визуальное или электронное слежение за лицами и помещениями. В тюремных помещениях общего пользования (например, в коридорах, прогулочных боксах и т. д.) используется электронное слежение (видео и аудио). Видеонаблюдение является важной мерой обеспечения безопасности в тюремных помещениях общего пользования. Право обрабатывать персональные данные без согласия субъекта данных дает тюрьме ч. 1 ст. 66 ЗоТЗ. В числе прочего видео- и аудиослежение за проводимыми действиями с помощью форменной камеры содействует защите прав сторон, а также обеспечивает возможность оперативно разрешать возникшие претензии задним числом (Добавлено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.) 8 3 Прием в тюрьму и размещение в тюрьме 3.1 Обязанность обыска вытекает из положений ч. 1 ст. 14 ЗоТЗ, согласно которым по прибытии в тюрьму заключенный и его личные вещи подлежат обыску. Цель обыска, проводимого по прибытии в тюрьму открытого типа, — обнаружение запрещенных предметов и веществ, а также предотвращение их попадания на территорию Тюрьмы открытого типа. Также целью обыска является выяснение находящихся у заключенного при себе вещей и вынесение решения по допустимости их хранения в Тюрьме. 3.2 Тюрьма обязана обеспечить заключенному спальные принадлежности, полотенце (полотенца) и столовую посуду. При определении числа выдаваемых предметов учтены возможности Тюрьмы и потребности заключенных. Выдачу гигиенического пакета регулирует глава 11 Регламента. 3.3 При обращении с запрещенными предметами тюрьма руководствуется порядком, утвержденным ЗоТЗ и ПВРТ. 3.4 Во избежание споров между заключенными местоположение постели или полок, предусмотренных для размещения предметов, определяет сотрудник тюремной службы. 3.5 По прибытии заключенного в Тюрьму составляется единый перечень имеющихся у него при себе предметов. Из единого перечня должно следовать, какие предметы имелись при себе у заключенного и был ли предмет передан ему в комнату или помещен на хранение на склад. Перечень составляется в двух экземплярах, один из которых выдается заключенному, а другой — сотруднику, ответственному за склад. При переводе заключенного в другую Тюрьму перечень, имеющийся у тюремной службы, приобщается к личному делу заключенного. Заключенный и составивший перечень сотрудник, ответственный за склад, подтверждают подписью верность единого перечня. Запрещенные в тюрьме предметы (ст. 641 ПВРТ и пункт 9 Регламента) предлагается отправить из Тюрьмы на свободу, поскольку ими невозможно пользоваться в комнате, однако они относятся к вещам, на которые действует общее ограничение по весу. Запрещенные предметы, помещенные на склад, отделяются от других личных вещей заключенного и помещаются в опечатанный пакет (все вещи одного заключенного находятся на одной полке, на той же полке находятся и его запрещенные предметы, однако они помещены в опечатанный пакет). По факту изъятия ценных вещей и наличных денег оформляется квитанция. Ценные вещи помещают в сейф, наличные деньги передаются административному отделу. Хранение разрешенных в Тюрьме личных вещей заключенного установлено пунктом 8 Регламента. 3.6 Тюрьма должна прилагать все усилия, чтобы предотвращать и раскрывать преступления. Поскольку в тюрьме открытого типа заключенные имеют большую свободу передвижения, чем заключенный, находящийся в закрытой тюрьме, заключенный, находящийся в тюрьме открытого типа, должен быть согласен по первому требованию добровольно сдавать анализ мочи и/или крови для установления возможного состояния опьянения. 3.7 Цель дезинфекции заключенного, прибывшего в тюрьму открытого типа, или имевшихся при нем вещей — препятствовать распространению паразитов и/или возможных инфекционных заболеваний, а также предотвращать возникновение в тюрьме антисанитарной обстановки. 3.8 В целях улучшения достижения целей, поставленных в индивидуальной программе 9 исполнения наказания, уточняются образование и профессиональные навыки заключенного, на основании чего, как правило, осуществляется трудоустройство заключенных. 4 Передвижение по территории тюрьмы и тюрьмы открытого типа 4.1 Обязанность носить бирку с именем вытекает из положений ч. 1 ст. 46 ЗоТЗ, согласно которым заключенный обязан носить ее на одежде. Носить бирку с именем необязательно по пути к выходу с территории Таллиннской тюрьмы, например, на краткосрочный выезд, на работу и т. п. До возвращения заключенного бирка с именем хранится в тюрьме открытого типа. 4.2 Разрешение на передвижение заключенного по территории Тюрьмы дает сотрудник тюремной службы. Целью является обеспечение для тюремной службы возможности надзора за передвижением заключенных в Тюрьме и тем самым обеспечение безопасности в Тюрьме. Обязанность передвижения с сопровождающим вытекает из положений ч. 3 ст. 8 ПВРТ, согласно которым за пределами своего отделения заключенный может передвигаться с сопровождающим. Назначенный директором Тюрьмы сотрудник тюремной службы может разрешить заключенному передвигаться за пределами его отделения и без сопровождающего в связи с трудовыми обязанностями. Цель — обеспечение надзора за передвижением заключенного по территории Тюрьмы и предотвращение совершения им правонарушений (например, общение заключенного с посторонними лицами, поднятие заключенным не принадлежащих ему предметов с пола или их бросание на пол). 4.3 Право свободно передвигаться в пределах тюрьмы открытого типа вытекает из положений ч. 1 ст. 10 ЗоТЗ. 4.4 Цель — обеспечивать здоровое состояние заключенных во избежание ситуаций, когда, например, зимой выходят на прогулку в шортах, а позднее в результате этого заболевают. По пути на прогулку взятие с собой вещей ограничено, поскольку нецелесообразно и затрудняет обыск. 4.5 Цель — предотвратить общение с посторонними лицами и с заключенными противоположного пола, а также поддерживать дисциплину в тюрьме. Сидение в непредусмотренных местах и лежание на земле не согласуются с общими нормами поведения. 4.6 Цель — предотвратить общение с посторонними лицами, которые не относятся к выполнению данной трудовой обязанности. Запрещенное общение рассматривается в качестве нарушения дисциплины. 4.7 Целью является сокращение вероятности совершения дисциплинарных нарушений на прогулочной территории. Сотрудник тюремной службы может прервать или прекратить пребывание на прогулочной территории, если заключенный совершает деяние, соответствующее признакам правонарушения. 4.8 Основание для обыска вытекает из ст. 68 ЗоТЗ и главы 4 постановления № 44 министра юстиции от 05.09.2011 г. «Организация надзора в тюрьме». Целью является предотвращение попадания в секцию запрещенных предметов и их выноса за пределы секции. При помещении ладоней по направлению к себе заключенный не имеет возможности напасть при проведении обыска на сотрудника тюремной службы, при этом сотруднику видно, спрятаны ли в руке у заключенного запрещенные предметы. 10 5 Распорядок дня 5.1 Цель утверждения распорядка дня — обучение заключенных разумному использованию времени, взращиваемому большинством членов общества, и необходимой для его соблюдения самодисциплине, а также обучение различным положительным занятиям, выполняемым по распорядку дня (обучение, работа, деятельность по интересам и т. д.), формирование и закрепление соответствующих привычек. Ограничение времени и места действий заключенных воспитывает у них законопослушность и является одним из важнейших компонентов при их подготовке к освобождению. Распорядок дня тюрьмы открытого типа прилагается к Регламенту в качестве приложения. 5.2 Цель пункта — мотивировать заключенных, находящихся на открытом режиме, добросовестно соблюдать распорядок дня, воспитывать их добросовестность, способствуя нейтрализации рисков, и тем самым ресоциализировать их. Поскольку в комнатах заключенных отсутствуют туалеты, двери комнат не запираются, в целях обеспечения свободного доступа в расположенное в коридоре туалетное помещение. Поскольку пребывание в подсобных помещениях после отбоя без разрешения сотрудника тюремной службы запрещено, их двери могут после отбоя запираться. Поскольку заключенные в тюрьмах открытого типа также работают в ночные смены и могут выходить на работу до окончания ночного спокойствия, у них есть обоснованная необходимость использовать кухню, душ и домашнюю комнату во время ночного спокойствия (например, для приготовления пищи, стирки, одевания). (Дополнено № 1-1/1-26/15 от 20.03.2026 г., вст. в силу 23.03.2026 г.) 5.3 Цель — известить заключенных о том, что участие в различных трудовых мероприятиях происходит в часы, установленные регламентом, однако в определенных обоснованных случаях тюрьма имеет право делать исключения. 5.4 Цель — известить заключенных о времени, когда они обязаны работать, а также чтобы они тем самым знали, что ожидает их день за днем и могли планировать свой день. 5.5 Тюрьма обязана гарантировать заключенным права, вытекающие из различных регулирующих тюремное заключение правовых актов, и потому время обеспечения определенных прав установлено различными графиками. Прилагать различные графики к регламенту нецелесообразно, поскольку зачастую они могут меняться в зависимости от текущей организации работы тюрьмы. 5.6 Согласно ч. 2 ст. 10 Правил внутреннего распорядка тюрьмы, для заключенных предусмотрены 8-часовое непрерывное время сна, а также свободное время, используемое по своему усмотрению. В целях обеспечения безопасность время сна или свободное время заключенного может прерываться. Цель положения — обеспечить ежедневное 8-часовое время сна, исключить причинение заключенными беспокойства другим заключенным в лице использования электроприборов. 5.7 Согласно ч. 1 ст. 4 Закона об ответе на докладные записки и ходатайства о разъяснении, директор учреждения государственного или местного самоуправления либо иного публично-правового юридического лица организует прием лиц компетентным сотрудником или работником либо принимает лиц самостоятельно в предусмотренное для этого и доведенное до сведения общественности время приема. Время приема в учреждении следует предусматривать ежемесячно по меньшей мере в размере трех часов. При желании попасть на прием заключенный обязан представить обоснованное ходатайство. Попадание заключенного на личный прием не является для него основной и единственной возможностью решения его вопросов. На первом уровне возникающие у заключенного вопросы решает инспектор-контактное лицо совместно с другими сотрудниками тюремной службы. Исходя из правовых актов, заключенный может обратиться в тюрьму в письменной 11 форме, представив письменное обращение соответствующего содержания. Исходя из вышеизложенного и из ограниченного временного ресурса, заключенный должен корректно и конкретно обосновать свое ходатайство о приеме. Также следует обосновать, для чего необходим личный прием, почему проблему невозможно решить письменно. Обоснованность ходатайства вытекает из необходимости оценить суть проблемы заключенного и уровень полномочий, необходимых для ее возможного решения. Время приема планируется в соответствии со временем, которое может потребоваться на выяснение информации о проблеме, и с учетом запланированного рабочего времени сотрудников тюремной службы. 6 Перекличка 6.1 Согласно ч. 3 ст. 10 ПВРТ, перекличка проводится в порядке, установленном директором Тюрьмы. Распоряжение о проведении переклички отдается устно или через систему громкоговорителей. Согласно ч. 1 ст. 66 ЗоТЗ, надзор за заключенными организуется способом, который обеспечивает соблюдение требований Закона о тюремном заключении и Правил внутреннего распорядка тюрьмы, а также общую безопасность в тюрьме. В интересах как можно более бесперебойного проведения переклички необходимо заранее оповещать заключенных о ее проведении, чтобы они закончили прочие дела и успели привести в порядок комнату, постели и свой внешний вид. 6.2 Ч. 1 ст. 6 ЗоТЗ: Целями исполнения наказания в виде тюремного заключения являются формирование у заключенного законопослушного поведения и охрана правопорядка. Корректный внешний вид и осанка являются одной из частей каждодневного существования в качестве нормального члена общества. Этим требованием мы прививаем заключенным привычку вести себя вежливо. 6.3 Согласно ч. 1 ст. 6 ЗоТЗ, целями исполнения тюремного заключения являются формирование у заключенного законопослушного поведения и охрана правопорядка. Ч. 1 ст. 66 ЗоТЗ: надзор за заключенными организуется способом, который обеспечивает соблюдение требований настоящего закона и Правил внутреннего распорядка тюрьмы, а также общую безопасность в тюрьме. Согласно п. 2 ст. 67 ЗоТЗ, заключенный обязан не препятствовать сотрудникам тюремной службы в исполнении обязанностей и не беспокоить других заключенных и иных лиц. Обязанность держать руки по швам, т. е. в корректном заметном положении, вытекает из потребности обеспечивать безопасность проводящего перекличку сотрудника тюремной службы. Способность стоять без посторонней помощи представляет собой общепризнанное проявление вежливости и формирует у заключенных соответствующую привычку. Разговоры между заключенными или их передвижение без разрешения сотрудника тюремной службы, а также работа с электроприборами могут рассматриваться в качестве попытки отвлечь внимание сотрудника и угрозы для его безопасности, вследствие чего подобное поведение в значительной степени мешает ему исполнять свои обязанности. 6.4 Согласно ч. 1 ст. 66 ЗоТЗ, надзор за заключенными организуется способом, который обеспечивает соблюдение требований настоящего закона и Правил внутреннего распорядка тюрьмы, а также общую безопасность в тюрьме. Согласно п. 5 ст. 2 постановления № 44 министра юстиции от 05.09.2011 г. «Организация надзора в тюрьме», надзорными действиями являются ведение учета заключенных и иных находящихся в тюрьме лиц и контроль над их числом на всех тюремных объектах. Адресованная заключенному просьба назвать свое имя и сравнение имени с данными в карточке, используемой при перекличке, должны обеспечить установление личности и подтвердить, что каждый заключенный находится на назначенном ему в тюрьме месте и число заключенных соответствует числу, указанному в плане внутренней охраны. 12 6.5 Согласно ч. 2 ст. 45 ЗоТЗ, заключенный обязан содержать в чистоте и порядке свою комнату и ее обстановку. Согласно ч. 2 ст. 14 постановления № 44 министра юстиции от 05.09.2011 г. «Организация надзора в тюрьме», при передаче охраняемой области: 1) проводится перекличка заключенных, если в передаваемой охраняемой области находятся заключенные; 2) проверяется техническое состояние находящихся в охраняемой области комнат и прочих помещений или сооружений. При проведении перекличке в комнате можно в числе прочего проверить ее техническое состояние и порядок. При проведении визуального контроля визуально проверяется состояние здоровья заключенного, в целях обнаружения у него возможных заметных визуально телесных повреждений, а также проверки состояния комнаты и ее обстановки. 6.6 Согласно ч. 1 ст. 66 ЗоТЗ, надзор за заключенными организуется способом, который обеспечивает соблюдение требований правовых актов, регулирующих тюремное заключение, а также общую безопасность в тюрьме. Поскольку во время переклички двери комнаты не запираются, в целях обеспечения общей безопасности и корректного проведения переклички необходимо, чтобы во время нее заключенный находился в назначенной ему комнате и мог покинуть ее, когда на это даст разрешение сотрудник тюремной службы. 7 Запрещенные предметы 7.1 На основании части 4 ст. 15 ЗоТЗ и пункта 7 ч. 2 ст. 3 «Устава Таллиннской тюрьмы», утвержденного постановлением № 92 министра юстиции от 6 декабря 2001 г., помимо предметов и веществ, перечисленных в ст. 641 ЗоТЗ, заключенным, пребывающим в Таллиннской тюрьме, запрещается иметь при себе предметы, соответствующие части 2 ст. 15 ЗоТЗ. Ч. 2 ст. 15 ЗоТЗ гласит, что заключенному запрещается иметь при себе предметы и вещества, которые (1) представляют угрозу для безопасности человека, (2) особенно хорошо подходят для порчи имущества или (3) могут представлять угрозу для безопасности тюрьмы. Согласно части 3 той же статьи, министр юстиции утверждает постановлением перечень вещей, запрещенных для заключенных, а на основании части 4 тюрьма может дополнительно запретить вещества и предметы, которые не включены в перечень, но соответствуют условиям, установленным частью 2 статьи. Угрозу безопасности человека в значении п. 1 ч. 2 ст. 15 ЗоТЗ представляют предметы или вещества, использование которых может представлять угрозу для жизни и здоровья человека. Предметами и веществами, особенно хорошо подходящими для порчи имущества, в значении п. 2 ч. 2 ст. 15 ЗоТЗ следует считать предметы и вещества, которые специально предназначены для изменения состояния предмета, в результате чего он становится непригодным к употреблению. Предметами и веществами, представляющими угрозу для безопасности тюрьмы, в значении п. 3 ч. 2 ст. 15 ЗоТЗ следует считать предметы и вещества, которые усугубляют риск для безопасности тюрьмы. При этом безопасность тюрьмы следует рассматривать в наиболее широком смысле, включая угрозу для жизни и здоровья заключенных и персонала тюрьмы, для установленного в тюрьме порядка и тюремного инвентаря. Ч. 2 ст. 15 ЗоТЗ, конечно, устанавливает общие условия, при возникновении которых можно запретить заключенному владение предметами и веществами, однако из третьей и четвертой частей статьи следует, что перечень запрещенных предметов, как правило, утверждает министр юстиции, а тюрьма может установить дополнительные запреты. Таким образом, из ч. 2 ст. 15 ЗоТЗ непосредственно не вытекает, что все предметы и вещества, соответствующие перечисленным условиям, запрещены для заключенного, она лишь предполагает утверждение уточняющего общего акта или издание единичного акта в определенных целях и/или на определенные случаи. Перечень предметов и веществ, запрещенных для заключенного, устанавливает ст. 641 Правил внутреннего распорядка тюрьмы (эст. — VSkE, рус. — ПВРТ). 13 Перечень запрещенных предметов и веществ, приведенный в ст. 641 ПВРТ, не является исчерпывающим списком предметов, соответствие которых основаниям, перечисленным в пп. 1–3 ч. 2 ст. 15 ЗоТЗ, является очевидным и не требует отдельного установления. Точное разграничение оснований для запрета на владение заключенным предметами и веществами, перечисленными в пп. 1–3 ч. 2 ст. 15 ЗоТЗ, невозможно. Для введения для заключенного запрета на тот или иной предмет или вещество достаточно, если этот предмет или вещество соответствуют хотя бы одному из оснований, названных в ч. 2 ст. 15 ЗоТЗ. Вместе с тем необходимо учитывать, что при вынесении решения касательно запрета на владение конкретным предметом или веществом не следует исходить исключительно из целевого назначения предмета или вещества, поскольку для заключенного разрешенный предмет или вещество, бесспорно, могут при обращении с ними определенным образом оказаться соответствующими основаниям, приведенным в ч. 2 ст. 15 ЗоТЗ. Решая вопрос о запрете или разрешении использования отдельного предмета или вещества следует ответить на вопрос: необходим ли этот предмет заключенному ежедневно? В качестве ежедневно необходимых не рассматриваются вещи, разрешение которых заключенному непосредственно включено законом в компетенцию директора на основании дискреционного права. В случае отрицательного ответа на названный вопрос следует решить, можно ли рассматривать предмет в качестве опасного в значении пп. 1–3 ч. 2 ст. 15 ЗоТЗ. ЗоТЗ исходит из принципа, что заключенный может иметь в тюрьме вещи, владение которыми не запрещено в соответствии с ч. 2 ст. 15 ЗоТЗ. При учете запрещенных предметов, помимо настоящего перечня, следует учитывать перечень, установленный ПВРТ. Предметы и вещества, перечисленные в ПВРТ, в большинстве своем не включены в перечень в Регламенте, если отсутствовала необходимость в уточнении каких-либо моментов. 7.1.1 Жидкие вещества включают в себя гели, пасты, косметические жидкости, жидкие смеси и содержимое баллончиков под давлением, под которыми в числе прочего подразумеваются различные кремы, гели, шампуни и др. Под твердыми веществами в числе прочего подразумеваются дезодоранты-стики, мыло и др. Запрет на владение подобными предметами необходим в целях обеспечения безопасности тюрьмы, поскольку обыск подобных предметов и веществ затруднен или в определенных случаях даже невозможен. Например, в обычные сигареты может быть скручен и табак с содержанием конопли, в непрозрачной бутылке с жидкостью в полиэтиленовой упаковке возможно спрятать алкоголь, наркотики и прочие запрещенные предметы и вещества. Хотя тюрьма имеет возможность просвечивать данные предметы, произвести обыск вручную или с помощью наркособаки, это не гарантирует полного обнаружения всех запрещенных предметов и веществ. Например, собака может не почувствовать наркотическое вещество, спрятанное в колбасе, также его невозможно будет обнаружить в результате ручного обыска и просвечивания. Даже если пищевой продукт визуально кажется помещенным в оригинальную упаковку, это не означает, что в нем не спрятаны запрещенные предметы и вещества или что содержимое упаковки не было заменено каким-либо другим веществом. Тюрьма не имеет возможности отправлять все вещества на экспертизу, чтобы установить, наполнена ли упаковка оригинальным содержимым или же запрещенным веществом. Помимо того, что при тщательном обыске пищевых продуктов выполнение требований гигиены является сомнительным, сохраняется риск того, что отправленные по почте продукты могут испортиться. А именно, из ч. 1 ст. 50 ПВРТ следует, что почтовые отправления следует передавать заключенным в течение семи рабочих дней. Срок реализации некоторых продуктов питания короче семи рабочих дней, и тюрьма не может обеспечить сохранность продукта, отправленного почтовым отправлением, поскольку не знает, что в нем содержится, а кроме того, в тюрьме отсутствуют условия для хранения продуктов питания, пересылаемых почтовыми отправлениями (морозильные камеры с 14 подходящей температурой). Хранение испортившихся продуктов на территории тюрьмы подвергает опасности здоровье как работников тюрьмы, так и заключенных, вследствие чего общая безопасность тюрьмы также находится под угрозой. Пренебрежение элементарными правилами гигиены способствует распространению заболеваний и паразитов, а также отравлений. Здесь важно подчеркнуть, что сигареты, продукты питания, гигиенические принадлежности и т. д. заключенные имеют возможность купить в магазине, и лишь в таком случае будет обеспечено, чтобы вместе с названными в данном пункте предметами в их руки не попали запрещенные предметы или вещества. Также здесь следует учитывать, что тюрьма предоставляет заключенным трехразовое питание, а нуждающимся также выдаются гигиенические принадлежности. Поскольку заключенные имеют возможность приобретать названные в данном пункте предметы при посредничестве тюрьмы, тюрьма снабжает заключенных питанием, а также самостоятельно выдает нуждающимся гигиенические принадлежности, данное ограничение не может нарушать прав заключенных. 7.1.2 Названные предметы представляют угрозу для безопасности человека и тюрьмы. Аналогичный запрет также вытекает из п. 1 ст. 641 ПВРТ, согласно которому заключенным лицам запрещено иметь при себе предметы, при помощи которых можно нанести телесные повреждения, такие как [---] веревки, иглы, ключи, канаты и проволоки. В интересах правовой ясности тюрьма считает необходимым уточнить уже имеющееся положение и считает, что, поскольку для повешения, связывания и причинения телесных повреждений можно использовать и иные подобные предметы (например, галстук, подтяжки) и элементы, которые прикреплены к предметам (например, повязка от маски для сна), то для обеспечения безопасности следует запретить и эти предметы. Предметы, перечисленные в этом пункте, являются опасными не только потому, что с их помощью можно причинить телесные повреждения, но и потому, что их (в т. ч. короткие веревки, повязки и др.) можно использовать для изготовления крюков или петель, при помощи которых можно спрятать запрещенные предметы (например, в вентиляционной шахте, в сливном бачке унитаза и т. д.). Права заключенных данное ограничение нарушать не может, поскольку предметы первой необходимости остаются для них разрешенными. 7.1.3 Учитывая тяжесть, прочность, износостойкость предметов или деталей предметов, изготовленных из указанных материалов, или остроту осколков, образующихся при разрушении предметов, изготовленных из этих материалов, они особенно хорошо подходят для порчи тюремного имущества (например, для царапания стен, разбивания окон и т. д.), нанесения телесных повреждений (например, зонтик или фонарик для нанесения ударов, осколки для нанесения порезов, прочный металлический предмет для нанесения ударов и т. д.), представляют угрозу для безопасности тюрьмы (иглы используются для нанесения татуировок, металлические детали — для изготовления аппарата для нанесения татуировок или устройства для кипячения воды, крюки — для подвешивания запрещенных предметов в вентиляционной шахте и т. д.). Данное ограничение не нарушает права заключенных, поскольку необходимые предметы остаются разрешены. В качестве уточнения следует упомянуть, что для обрезания ногтей разрешены книпсеры, но не щипчики для ногтей. Щипцы для ногтей можно считать по своей сути более опасными, чем книпсеры. При необходимости щипчики для ногтей можно попросить у охранника. Разрешенным остается небольшое, диаметром или диагональю до 10 см, зеркало. Зеркало требуется заключенным ежедневно, однако, чем больше зеркало, тем более крупные осколки можно получить при его разбитии и тем большую угрозу оно представляет для безопасности тюрьмы. (Изменено № 1-1/24/12 от 09.02.2024 г., вст. в силу 09.02.2024 г.) 7.1.4 Изготовленные собственноручно предметы могут представлять угрозу для безопасности тюрьмы по различным причинам. А именно, при изготовлении предметов в них можно спрятать запрещенные предметы и вещества, которые невозможно будет обнаружить, не 15 портя их. В отношении предметов, изготовленных из продуктов питания, нарушаются требования гигиены, а игнорирование элементарных требований гигиены способствует распространению заболеваний, отравлений и паразитов, что представляет угрозу для жизни и здоровья находящихся в тюрьме лиц. В отношении изготовленных собственноручно электроприборов невозможно быть уверенными в качестве их работы, а подключение некачественных электроприборов к электросети тюрьмы может повлечь за собой короткие замыкания и перебои в подаче электроэнергии, что представляет угрозу для безопасности тюрьмы. Права заключенных данное ограничение нарушать не может, поскольку они могут приобретать всё необходимое в магазине или заказывать по почте. Заключенным, у которых отсутствуют денежные средства, тюрьма обеспечивает всё необходимое для достойной жизни. 7.1.5 Хранение в комнате продуктов питания с истекшим сроком годности представляет угрозу для жизни и здоровья находящихся в тюрьме лиц. А именно, игнорирование элементарных требований гигиены способствует распространению заболеваний и паразитов, а также отравлений. Кроме того, оно затрудняет проведение обыска, что ставит под угрозу безопасность тюрьмы. Данное ограничение не нарушает права заключенных, поскольку тюрьма обеспечивает им трехразовое питание и у них отсутствует потребность хранить в комнате испорченные продукты. 7.1.6 Наркотические, психотропные и прочие вещества, имеющие одурманивающее или сильное воздействие, по своей сути являются опасными для здоровья человека, и при употреблении этих веществ человек больше не способен адекватно оценивать свое поведение и восприятие (заключенный не осознает происходящее и не может подчиняться распоряжениям сотрудников тюрьмы, также человек, употребляющий подобные вещества, может вести себя непредсказуемо). Кроме того, при избыточном употреблении подобных веществ может наступить передозировка и вред здоровью. Потребность в запрете на предметы и вещества, установленные данным пунктом, помимо запрета, установленного п. 4 ст. 641 ПВРТ, обусловлена тем, что текст постановления запрещает только наркотические, психотропные и прочие вещества, имеющие одурманивающее или сильное воздействие, в то время как в интересах обеспечения безопасности и правовой ясности также должны быть запрещены вещества, из которых можно изготавливать запрещенные, или предметы, которые содержат вышеупомянутые вещества (например, бумага, газеты и т. п., пропитанные наркотическим веществом). Таким образом, из вышесказанного следует, что, поскольку вещества и предметы, названные в данном пункте, представляют угрозу для безопасности тюрьмы и жизни и здоровья лиц, они должны быть запрещены для заключенного. 7.1.7 Поскольку, согласно п. 7 ст. 641 ПВРТ, алкоголь и содержащие алкоголь вещества запрещены, заключенные зачастую изготавливают смесь, из которой в качестве конечного продукта можно получить жидкость, содержащую алкоголь. Содержащая алкоголь жидкость представляет угрозу для безопасности тюрьмы, т. к. вызывает опьянение. В состоянии опьянения заключенный не способен адекватно оценивать происходящее. Подобное обращение с пищевыми продуктами (например, ферментация) представляет угрозу для жизни и здоровья находящихся на территории тюрьмы людей, т. к. игнорирование элементарных требований гигиены способствует распространению заболеваний, возникновению отравлений и распространению паразитов. 7.1.8 Правила внутреннего распорядка тюрьмы запрещают только лекарственные препараты, отпускаемые по рецепту, однако, поскольку неконтролируемое употребление лекарственных препаратов или веществ представляет угрозу для жизни и здоровья человека, а также для безопасности тюрьмы в целом, следует запретить также другие вещества, неконтролируемое употребление которых может оказать отрицательное воздействие на организм. Согласно ч. 2 ст. 52 ЗоТЗ, тюрьме вменяется в обязанность следить за здоровьем 16 заключенных (наблюдать, лечить, при необходимости направлять к врачу-специалисту). Оценка состояния здоровья заключенных и их лечение, а также назначение лекарственных препаратов находятся в компетенции тюремного отделения коррекционной медицины Западно-Таллиннской центральной больницы (далее: ОКМ ЗТЦБ). Неконтролируемое употребление лекарственных препаратов, пищевых добавок и прочих веществ, упомянутых в этом пункте, существенно затрудняет работу ОКМ ЗТЦБ по лечению заключенных, поскольку у ОКМ ЗТЦБ отсутствует необходимая информация и возможность определить, какие вещества и в каких количествах употребил заключенный. Хранение лекарственных препаратов в комнате и их неконтролируемое употребление представляет угрозу как для здоровья заключенного (передозировка может повлечь за собой смерть, необратимые повреждения мозга и т. п.), так и для безопасности тюрьмы в целом (в результате избыточного употребления лекарственных препаратов заключенный не осознает происходящее и не подчиняется распоряжениям сотрудников тюрьмы, а также может вести себя непредсказуемо, представляя угрозу для всех лиц, находящихся на территории тюрьмы). Таким образом, важно следить, чтобы заключенный не уклонялся от приема лекарственных препаратов, т. е. чтобы он не копил лекарственные препараты, выписанные медработником, в больших количествах с целью злоупотребления или смешивания «коктейля». Заключенным запрещено копить в комнате лекарственные препараты, выдаваемые тюрьмой, и незамедлительный прием таблеток контролируют сотрудники. Также проблему представляют энергетические напитки, которые оказывают сильное стимулирующее воздействие и при неконтролируемом употреблении могут причинить вред здоровью и даже привести к летальному исходу, и прочие напитки, оказывающие стимулирующее воздействие, которое может быть аналогично или подобно воздействию энергетических напитков. (Изменено № 1-1/24/12 от 09.02.2024 г., вст. в силу 09.02.2024 г.) Кроме того, тюрьма не имеет возможности оперативно распознать, находится ли в упаковках с лекарственными препаратами, витаминами, пищевыми добавками, лекарственными растениями, спортивными напитками, порошками и т. п., приобретенными самими заключенными или присланными им из-за пределов тюрьмы, именно то вещество, которое заявлено на упаковке. Присланные вещества могут быть смешаны с наркотическими или психотропными веществами, и у тюрьмы отсутствует информация о составе лекарственных препаратов, приобретенных подобным образом, а также об их качестве. Употребление наркотических препаратов в тюрьме представляет существенную угрозу для безопасности тюрьмы. Разрешенными остаются лекарственные препараты, выдаваемые тюремными служащими, ввиду чего данное ограничение не нарушает права заключенных и не лишает их лечения, а создает ситуацию, когда у них отсутствует возможность употреблять вещества, состав и употребление которых тюрьма не может контролировать. Если тюремный медработник на основании ч. 2 ст. 53 ЗоТЗ направил заключенного к врачу-специалисту, который выдал ему лекарственные препараты, то в таких случаях эти лекарственные препараты считаются равноценными лекарственным препаратам, выданным тюремным медработником. Вместо энергетических и прочих напитков с подобным воздействием можно пить напитки, которые оказывают менее вредное влияние на здоровье (например, сок, чай, минеральная/витаминизированная вода и др.). (Изменено № 11/24/12 от 09.02.2024 г., вст. в силу 09.02.2024 г.) 7.1.9 Названные в настоящем пункте предметы представляют угрозу для безопасности тюрьмы, а также могут представлять угрозу для жизни и здоровья лица. Оценка состояния здоровья заключенных и их лечение, а также назначение лекарственных препаратов находятся в компетенции ОКМ ЗТЦБ. Неконтролируемое использование медицинских вспомогательных средств затрудняет работу ОКМ ЗТЦБ по лечению лиц, поскольку у ОКМ ЗТЦБ отсутствует 17 информация и возможность установить, какие вспомогательные средства использовал заключенный. Также, как правило, внутри вспомогательных средств очень легко спрятать запрещенные предметы, ввиду чего возможность использования вспомогательных средств следует предоставить только тем заключенным, которые испытывают в этом реальную потребность. Кроме того, медицинские вспомогательные средства можно использовать для нападения на сокамерников или сотрудников тюрьмы (например, эластичная повязка). Шприц с иглой можно использовать для нанесения татуировок, что запрещено в тюрьме, и т. д. Обыск тонометра затруднен или в определенных случаях даже невозможен. Внутри тонометра можно спрятать запрещенные вещества (например, наркотические вещества) и предметы, которые сотрудникам тюрьмы будет трудно обнаружить. Попадание запрещенных веществ и предметов на территорию тюрьмы представляет непосредственную угрозу для общей безопасности тюрьмы. Также тонометр может иметь провода, которые можно использовать в качестве орудия при нападении. Кровяное давление заключенным при необходимости измеряет ОКМ ЗТЦБ, ввиду чего у них отсутствует необходимость хранить в комнате тонометр. Заключенным, которые нуждаются в использовании медицинского вспомогательного средства и т. п., оно будет разрешено или выдано, ввиду чего данное ограничение не может нарушать права заключенных. 7.1.10 Наличие различных вспомогательных средств для передвижения может создать для заключенного возможность двигаться быстрее, чем сотрудники тюрьмы, что представляет угрозу для общей безопасности тюрьмы, поскольку его будет намного сложнее поймать. Кроме того, вспомогательные средства для передвижения, как правило, изготовлены таким образом, что они подходят для сокрытия различных небольших предметов (например, полые пространства в инвалидных колясках, костылях и т. д.). Также эти предметы или их части можно использовать для нападения (они представляют угрозу для жизни и здоровья людей) или порчи тюремного имущества (царапание полов, разбивание окон и т. д.). Данный пункт права заключенных не нарушает, поскольку заключенным, которые нуждаются во вспомогательных средствах для передвижения, они выдаются. 7.1.11 При помощи веществ и предметов, выделяющих какой-либо аромат, можно скрыть употребление наркотиков и курение (например, ароматические палочки), что представляет угрозу для безопасности тюрьмы. Также существует реальная опасность того, что сильнодействующие ароматические вещества (например, ароматизированная «ёлочка») могут вызывать аллергические реакции у людей, которые находятся на территории тюрьмы, и потому они представляют угрозу для жизни и здоровья этих лиц. Запрет на вещества, перечисленные в данном пункте, не нарушает права заключенных, поскольку предметы первой необходимости, например, принадлежности для мытья, заключенные могут приобрести в тюремном магазине, а нуждающимся заключенным гигиенические принадлежности выдает тюрьма. 7.1.12 Хранение презервативов в комнате представляет угрозу для безопасности тюрьмы (используя презерватив, прятать запрещенные предметы в полостях тела, в сливном бачке унитаза и т. д.), а также подходит для порчи тюремного имущества (выброшенный в унитаз презерватив может вызвать масштабный засор). Поскольку тюрьма при необходимости сама выдает заключенным презервативы, данное ограничение, однако, не нарушает права заключенных. 7.1.13 На основании ч. 2 ст. 3 Закона о табачных изделиях табачные изделия подразделяются на курительные и бездымные табачные изделия, а ст. 31 определяет изделия, связанные с табачными. В соответствии с постановлением № 21 министра юстиции от 06.10.2016 г. были внесены изменения в пункт 31 статьи 641 постановления № 72 министра юстиции от 30.11.2000 г. «Правила внутреннего распорядка тюрьмы», согласно которому для заключенных в тюрьме были запрещены курительные табачные изделия и предметы, из которых и с помощью которых можно собрать табачные изделия и/или курить их. Помимо 18 сигарет, на территории тюрьмы заключенным следует запрещать и бездымные табачные изделия и связанные с ними предметы, поскольку они вредят здоровью заключенного. Ограничение оправданно, поскольку тюрьма обязана заботиться о здоровье заключенных и по мере возможности предотвращать возможный вред здоровью, лечение которого может оказаться крайне затратным для государства. Хотя запрет подобных вредных для здоровья действий на государственном уровне за пределами тюрьмы невозможен, запрет на курение и использование бездымных табачных изделий и изделий, связанных с табачными, на территории тюрьмы является обоснованной и необходимой мерой, с учетом интересов как отдельного лица, так и общественности. Электронная сигарета представляет собой электронное устройство, которое состоит из аккумулятора, капсулы (патрона), атомайзера (устройство, создающее пар) и зарядки. В то же время электронная сигарета является лекарственным препаратом, если в ее капсуле содержится никотин. Тюрьма не имеет возможность проверить, что именно содержится в капсуле, веществах, подушечках и прочих безникотиновых табачные изделия, таким образом, с ними в тюрьму могут попасть запрещенные вещества, что представляет угрозу для общей безопасности тюрьмы. Кроме того, из деталей электронной сигареты можно изготовить аппарат для нанесения татуировок. Также электронные сигареты необходимо время от времени заряжать, однако, поскольку заключенные не могут хранить табачные изделия в камере и в служебные обязанности сотрудников тюрьмы не входит зарядка электронных сигарет заключенных, организация их зарядки очень сложна. Данное ограничение не нарушает права заключенных, поскольку при желании заключенный может курить обычные сигареты за пределами тюрьмы. 7.1.14 По соображениям безопасности в тюрьме запрещено нанесение татуировок. Во-первых, в тюрьме отсутствуют необходимые условия, оборудование и прочее необходимое для их безопасного нанесения. Отсутствие средств дезинфекции, нанесение татуировок в негигиеничных условиях, многократное использование одной и той же иглы и содержание в тюрьме ВИЧ-позитивных лиц, а также заключенных, страдающих другими заболеваниями, способствует распространению ВИЧ-инфекции и других заболеваний среди заключенных. Во-вторых, нанесение татуировок традиционно считается одной из возможностей сохранения и распространения тюремной субкультуры. Чтобы отметить заключенных, входящих в нижние слои субкультуры, в тюрьмах бывали случаи, когда им наносили татуировки против их воли. Таким образом, оборудование, вещества и предметы, используемые при нанесении татуировок (в т. ч. шаблоны, иглы, картинки с татуировками и инструкции, копировальная бумага и т. п.) представляют угрозу для безопасности тюрьмы и жизни и здоровья людей. 7.1.15 Предметы, перечисленные в этом пункте, легко приспособить в качестве аппарата для нанесения татуировок. Нанесение же татуировок представляет угрозу для безопасности тюрьмы и жизни и здоровья находящихся там лиц. Кроме того, речь идет об устройствах, в которых можно спрятать запрещенные предметы и вещества, т. к. их сложно обыскивать. Также, как правило, в них есть провод, проволока и другие части, которые можно использовать для нанесения телесных повреждений, порчи тюремного имущества или сокрытия предметов. Данное положение не нарушает права лиц по той причине, что для заботы о собственной гигиене в качестве альтернативы можно использовать обычную бритву или зубную щетку. 7.1.16 Названные в данном пункте предметы необходимо запретить, поскольку тюрьма не может обеспечить их целесообразное использование и, как правило, эти предметы также очень сложно обыскивать. Названные в настоящем положении предметы опасны по нескольким причинам. Во- первых, можно упомянуть, что гелевые и шариковые ручки, чернила, авторучки и др. особенно хорошо подходят для нанесения татуировок, что представляет угрозу для жизни 19 и здоровья лиц. А именно, возможности использования различных цветов побуждают заключенных (особенно молодых) делать больше татуировок, т. к. цветные татуировки являются более привлекательными. Во-вторых, эти предметы особенно хорошо подходят для порчи имущества, т. к. с их помощью можно делать рисунки на стенах и элементах полок, делать насечки и т. п. Удаление рисунков и насечек без разрушения элемента — как правило, довольно сложный процесс, и зачастую повторная покраска элемента является единственным способом, позволяющим восстановить его изначальный внешний вид. В-третьих, данные предметы подходят для сокрытия небольших по размеру запрещенных предметов, а также веществ (например, игла, наркотические вещества), однако эти предметы сложно, а порой и невозможно обнаружить при обыске, не вскрывая предмет, ввиду чего они представляют угрозу для безопасности тюрьмы. В-четвертых, часть предметов, перечисленных в положении (например, авторучки), можно использовать в качестве оружия при нападении, что представляет угрозу для жизни и здоровья лиц. В-пятых, добавим, что черная ручка позволяет более эффективно подделывать документы и незаметно исправлять и дополнять имеющийся на документе текст. Также в отношении документа, написанного черной ручкой, не всегда возможно оперативно решить, идет ли речь об оригинальном документе или о копии. Фальсификация представляет угрозу для безопасности тюрьмы. Поскольку заключенным всё же необходимо чем-то писать, невозможно запретить все письменные принадлежности. Таким образом, разрешены синие ручки, которых в комнате заключенного может быть до пяти. Заключенные не нуждаются в большем количестве ручек, а обилие ненужных предметов в комнате препятствует проведению обысков и способствует использованию вещей не по назначению. А именно, поочередный обыск писчих принадлежностей времязатратен и затруднен, поскольку у некоторых заключенных их за время пребывания в тюрьме могут накопиться десятки, если не сотни. Права заключенного не могут нарушаться, если в комнате для него останется не более пяти синих ручек для письма. Данный запрет также не лишает заключенных возможности рисовать, поскольку, помимо синих ручек, разрешенными остаются 12 цветных и 2 простых карандаша. Запрет клея также необходим по нескольким причинам. Во-первых, клей является распространенным средством для достижения токсического опьянения, что представляет угрозу как для жизни и здоровья лиц, так и для общей безопасности тюрьмы, во-вторых, внутри него можно прятать вещи, которые при обыске будет очень трудно открыть, а в- третьих, заключенные используют клей для приклеивания изображений на строительные элементы тюрьмы, что является запрещенным действием, и зачастую их невозможно устранить, не повреждая имущество. Ножницы, степлер и дырокол содержат металлические детали, которые в тюрьме запрещены. Ножницы в контексте тюрьмы очень опасны, и их можно использовать в качестве орудия нападения. Поскольку речь идет об относительно острых предметах, ножницами можно нанести весьма серьезные повреждения. Также, поскольку ножницы являются острым предметом, они особенно хорошо подходят для порчи тюремного имущества, например, для разрезания одежды или матраса, царапания стен, пола и мебели и т. д. Степлером также можно нанести повреждения, например, вбивать им скрепки в тело другого лица. Также степлером можно испортить тюремное имущество, например, прикреплять скрепки к простыням, футболкам и другим вещам, удаление скрепок с которых может оказаться крайне ресурсозатратным. Кроме того, степлер 20 содержит металлические детали, которыми можно поцарапать тюремное имущество. Вместо скрепления бумаги лицо имеет возможность использовать для хранения документов пластмассовые канцелярские скрепки, а также разрешенные тюрьмой папки. Дырокол является металлическим предметом, которым также можно испортить тюремное имущество (например, поцарапать, проделать отверстия в простынях и т. д.). Как правило, дыроколы тяжелые, ввиду чего их можно использовать в качестве орудия нападения при нанесении удара другому лицу. Степлеры также, как правило, содержат металлические пружины, которые подходят для изготовления штепселей для самодельных электроприборов. При необходимости заключенный может проделывать отверстия в бумаге и средствами, которые ему разрешены. Металлические канцелярские скрепки запрещены потому, что с их помощью можно открыть наручники, также проволока используется для нагрева воды и изготовления электроприборов. Разрешенными остаются приобретенные при посредничестве тюрьмы пластмассовые канцелярские скрепки. В отношении скрепок, отправленных из-за пределов тюрьмы, у тюрьмы отсутствует уверенность и возможность проверить, что это не металлические скрепки, просто покрытые пластиком. Скотч и клейкую ленту можно использовать для связывания лиц или приклеивания запрещенных предметов в труднодоступных местах (например, в вентиляционной шахте). Клейкую массу, пластилин и глину сложно обыскивать, ввиду чего их можно использовать для сокрытия запрещенных предметов. Также, подобно клейкой ленте или скотчу, их можно использовать при сокрытии запрещенных предметов (приклеивая предметы в труднодоступных местах), порчи тюремного имущества и вывешивания фотографий, плакатов и декораций (покрытие стен является в тюрьме запрещенным действием). 7.1.17 Тюремная служба не может в достаточной степени обеспечить целесообразное использование веществ и деталей, содержащихся в офисной технике. В подобных предметах содержатся вещества (краска, чернила и т. п.), которые можно использовать для нанесения татуировок, что представляет угрозу для безопасности человека, и также существует опасность порчи тюремного имущества. Также в офисной технике можно спрятать различные запрещенные предметы, которые тюремная служба не сможет обнаружить. Кроме того, из офисной техники можно получить детали, из которых можно соорудить аппарат для нанесения татуировок или иные устройства. Как правило, в подобной технике также имеется провод, который можно использовать в качестве оружия при нападении. Заключенные могут составлять все необходимые документы от руки и выполнять прочие операции средствами, которые не представляют опасности. Обоснованная потребность в хранении калькулятора в комнате имеется у заключенных, участвующих в учебной работе. В таких случаях им по соображениям безопасности не позволяется использовать в комнате личный калькулятор, а выдается тюремный. Также потребность в пользовании калькулятором можно возникать у заключенного при сложении сумм на сайте магазина. В таких случаях заключенным также предоставляется возможность использовать тюремный калькулятор. Калькулятор является специализированной техникой, которая, как известно, состоит из различных микросхем, скрепленных проволокой, и многих других деталей, из которых возможно сконструировать различные запрещенные в тюрьме предметы. Тюрьма не имеет возможности проводить неоднократные проверки, чтобы установить, вскрывался ли калькулятор, модифицировалось ли его содержимое и извлекались ли из него детали. Учитывая, что польза от калькулятора для лица ничтожна или относительно минимальна, а его выдача представляет угрозу для безопасности тюрьмы, пользование им в комнате невозможно разрешить всем заключенным. 7.1.18 Между твердыми обложками или обложками из многослойной бумаги или картона можно 21 спрятать различные запрещенные предметы и вещества, а их обнаружение является очень сложным процессом, также это представляет угрозу для безопасности тюрьмы. Также названные в этом пункте предметы могут представлять опасность для жизни и здоровья лиц. При помощи регистраторов в твердой обложке можно нанести телесные повреждения другому человеку. Помимо этого, как правило, та часть регистратора, которая используется для подшивки бумаг, выполнена из металла, а содержащие металл предметы запрещены в тюрьме. Лицам разрешено использовать для хранения бумаг прозрачные тонкие гибкие пластиковые папки, которые не содержат резинок или металлических частей. Файлы запрещены заключенным потому, что ранее их использовали для перемещения запрещенных предметов и веществ под дверь комнаты и из комнаты. Папки же под дверь не пролезают, ввиду чего не представляют угрозу для безопасности тюрьмы в той же степени, что и файлы. 7.1.19 Альбомы для фотографий, марок и др., а также рамка для фотографий представляют угрозу для безопасности тюрьмы, поскольку между ними можно спрятать (например, приклеить) запрещенные вещества и предметы, и в связи с этим для обнаружения спрятанных предметов необходим время- и трудозатратный обыск. А именно, потребуется извлечь из альбома все имеющиеся там фотографии или марки и осмотреть каждую страницу альбома. В альбомах в твердых обложках запрещенные предметы можно спрятать в обложках. Однако обложки альбома невозможно обыскать, не повредив альбом. Фоторамку при каждом обыске также необходимо разбирать и обыскивать. При постоянном обыске имеется риск того, что фоторамка или фотография может пострадать. Заключенные могут хранить фотографии, например, в папке. 7.1.20 Запрет названных предметов необходим в целях обеспечения безопасности тюрьмы, поскольку их обыск затруднен. В тюрьме находятся заключенные, у которых диагностирована наркотическая зависимость, и которые по этой причине пытаются найти различные способы доставки в тюрьму наркотических веществ. Между страниц газет, журналов и прочей литературы можно вклеить запрещенные вещества, а исходя из этого, требовалась бы отдельная проверка каждой страниц, что является времязатратным и трудоемким. Также вещество, приклеенное на страницу, может быть незаметно невооруженным взглядом, таким образом, возможно попадание в тюрьму запрещенного вещества. Попадание наркотических веществ на территорию тюрьмы представляет непосредственную угрозу для безопасности тюрьмы. Здесь важно подчеркнуть, что, согласно ч. 2 ст. 30 ЗоТЗ, заключенные могут в разумных количествах выписывать периодические издания при посредничестве тюремной службы, что обеспечивает непопадание в тюрьму веществ, вклеенных между страниц газет, журналов и прочей литературы. Также, согласно ч. 1 ст. 30 ЗоТЗ, в тюрьме заключенным предоставляется возможность читать общегосударственные газеты и журналы. Кроме того, они могут посещать библиотеку, а также смотреть и слушать в тюрьме радио- и телепередачи, посредством которых имеют возможность быть в курсе последних новостей. 7.1.21 Музыкальные и 3D-открытки запрещены для обеспечения безопасности тюрьмы, поскольку в них можно спрятать запрещенные предметы и вещества, которые невозможно обнаружить, не повредив открытку. Кроме того, электронное содержимое музыкальной открытки можно использовать в качестве детали аппарата для нанесения татуировок. Заключенным можно отправлять обычные открытки, ввиду чего ограничение на нарушает их права. (Дополнено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.) 7.1.22 Предметы, которые предназначены для украшения помещения, его оснащения и покрытия поверхностей (в т. ч. настенные ковры, календари, салфетки, наклейки, плакаты и т. п.) представляют угрозу для безопасности тюрьмы. А именно, покрытие стен и прочих поверхностей в тюрьме запрещено, т. к. это препятствует осуществлению визуального 22 надзора и затрудняет обыск (между украшениями, искусственными цветами и т. п. можно спрятать запрещенные предметы и вещества, которые сложно обнаружить, также предметы, перечисленные в настоящем пункте, можно использовать для сокрытия тайников и т. д.). Таким образом, в тюрьме лицо не имеет возможности использовать данные предметы по назначению. Разрешение же на использование предметов, которые невозможно использовать в комнате по назначению, напрасно загружает комнату, а также препятствует проведению обыска. 7.1.23 Поскольку между деталями игрушек и игр можно спрятать запрещенные предметы и вещества, которые сложно обнаружить, речь идет о предметах, представляющих угрозу для безопасности тюрьмы. Также, как правило, игрушки и игры приходится ломать во время обыска, т. к. в противном случае их невозможно обыскать. Кроме того, пазлы, как правило, состоят из очень большого количества деталей, и для того, чтобы убедиться в том, что ни в одной детали ничего не спрятано, следует осматривать все элементы отдельно. Чтобы данным ограничением не нарушались права заключенных, лица имеют возможность приобретать определенные настольные игры при посредничестве тюрьмы, а также брать их с собой по прибытии в тюрьму. Игрушки в разумном количестве разрешены находящемуся с матерью в тюрьме ребенку для обеспечения его развития. 7.1.24 Исходя из особенностей электросистемы тюрьмы, пользование электроприборами мощностью более 1 кВт может повлечь за собой ее перегрузку, что, в свою очередь, представляет угрозу для общей безопасности тюрьмы. Поскольку заключенные отбывают наказание в реальных, огороженных каменными стенами зданиях и их передвижение ограничено, неисправность электросистемы зданий представляет существенный риск для жизни и здоровья заключенных и тюремных служащих. Так, чайники, телевизоры и другие электроприборы, которые необходимо использовать заключенным, также производятся мощностью менее 1 кВт, ввиду чего нарушение прав заключенных этим ограничением не превышает пользы от него. Электроприборы следует приобретать при посредничестве тюрьмы по нескольким причинам. А именно, электроприборы, которые не были приобретены при посредничестве тюремной службы, могут представлять угрозу для безопасности тюрьмы, поскольку у тюремной службы отсутствует надежная информация о происхождении прибора, а также тюрьма не может проверить прибор на наличие внутренних тайников, не повреждая его, что может повлечь за собой доставку на территорию тюрьмы запрещенных веществ и предметов. Для тщательной проверки разрешенного в тюрьме электроприбора может оказаться необходимым его вскрытие. Поскольку у тюрьмы отсутствует специалист, имеющий соответствующую квалификацию и право вскрывать электроприбор, включая компьютер, в течение гарантийного периода (или в иное время), из-за неумения электроприбор может быть полностью поврежден. Кроме того, при вскрытии электроприбора в течение гарантийного периода не уполномоченным на это лицом, как правило, перестает действовать гарантия, предоставленная при покупке предмета. Поскольку заключенный имеет возможность приобретать необходимые электроприборы при посредничестве тюремной службы, а также взять их с собой по прибытии в тюрьму, данное ограничение не нарушает права заключенных. 7.1.25 Телевизор по своей сути является предметом, представляющим угрозу для безопасности тюрьмы. А именно, в нем можно спрятать запрещенные предметы, также находящийся в комнате телевизор препятствует осуществлению надзора. Тем не менее, поскольку телевизор является необходимым для заключенных предметом, его запрет нецелесообразен. Однако чем больше телевизор, тем больше он мешает осуществлению надзора и тем больше времени занимает его обыск. Вместе с тем маленький телевизор также позволяет заключенному смотреть телепередачи и исполняет свою цель. Таким образом, польза от большого телевизора значительно не превышала бы пользу от маленького, однако большой телевизор представлял бы значительно большую угрозу для безопасности тюрьмы. 7.1.26 Источники питания запрещены в тюрьме потому, что они представляют угрозу для 23 безопасности тюрьмы. А именно, в источнике питания можно спрятать различные предметы, которые невозможно обнаружить, не вскрывая источник питания. Вскрытие же источника питания может повредить его. Поскольку имеются предметы, для использования которых требуются батарейки, их невозможно полностью запретить. Батарейки заключенный может приобретать с разрешения тюремной службы. Только так тюрьма может быть уверена, что в них ничего не спрятано. 7.1.27 Названные в данном пункте предметы представляют угрозу для безопасности тюрьмы, а также могут представлять угрозу для жизни и здоровья лиц. В отношении собственноручно починенных электроприборов невозможно быть уверенными в качестве их работы, а подключение некачественных электроприборов к электросети тюрьмы может повлечь за собой короткие замыкания и перебои в подаче электроэнергии. Поскольку заключенные отбывают наказание в реальных, огороженных каменными стенами зданиях и их передвижение ограничено, неисправность электросистемы зданий представляет существенный риск для жизни и здоровья заключенных и тюремных служащих. От неработающих приборов, вероятно, отсоединяют детали, которые можно использовать для изготовления других предметов и устройств (например, аппарата для нанесения татуировок). Разрешение деталей предметов и устройств в комнате опасно, поскольку лица смогут собирать из данных деталей другие устройства и предметы, а после использования снова разбирать их. Такие действия тюрьма допустить не может, поскольку они представляют угрозу для безопасности тюрьмы и для жизни и здоровья пребывающих там лиц. 7.1.28 Передатчики сигнала и поля дают заключенным возможность смотреть или слушать передачи, которые не приемлемы в тюрьме (например, в тюрьме запрещены фильмы порнографического содержания), что представляет угрозу для безопасности тюрьмы, или неконтролируемым образом общаться с внешним миром, что, помимо безопасности тюрьмы, также представляет угрозу для безопасности людей, которые находятся за пределами тюрьмы. Также опасными являются различные устройства для поиска зоны Интернета, т. к. использование Интернета в тюрьме запрещено. В настоящий момент в тюрьме разрешено использование достаточного количества радио- и телевизионных каналов, чтобы удовлетворить потребности заключенных в получении информации и развлечениях. Лица могут ознакомиться с правовыми актами и судебными решениями в специально предназначенных для этого компьютерах. Таким образом, ограничение не может нарушать права лиц. 7.1.29 Для заключенных использование Интернета в тюрьме запрещено (за исключением специальных компьютеров, предназначенных для ознакомления с правовыми актами и судебными решениями), т. к. неконтролируемое использование Интернета представляет угрозу не только для безопасности тюрьмы, но и для безопасности лиц за ее пределами. Фактически то, что запрещено в данном пункте, запрещается уже пунктом 10 ст. 64 1 ЗоТЗ, в котором говорится, что заключенным в тюрьме запрещается использовать мобильные телефоны и прочие электронные или технические средства связи, в т. ч. радиопередатчики, КПК и персональные компьютеры, посредством которых можно передавать информацию и принимать ее, однако в интересах правовой ясности в настоящем положении уточняется соответствующая формулировка. Тюрьма считает, что при наличии риска того, что посредством какого-либо устройства, непосредственно (изначальная конфигурация устройства) или косвенно (его более поздняя модификация), можно передавать и принимать информацию, владение подобным устройством на территории тюрьмы должно быть запрещено. Подобное толкование проистекает из того, что на сегодняшний день практически все персональные компьютеры позволяют передавать и принимать информацию. В то время как старые персональные компьютеры в исходной конфигурации не позволяют этого делать, возможность подключения к Интернету достигается посредством добавления в компьютер новых небольших дополнительных элементов, например USB-модема, или иных устройств, которые встраиваются в компьютер и которые сложно обнаружить. К сожалению, не исключено 24 также, что заключенные будут использовать незаконные способы для того, чтобы получить необходимые технические средства (например, USB-модем), которые можно подключить к компьютеру. Поскольку маленький WiFi-модем имеет размеры около 1,5 × 2 × 0,8 см, т. е. речь идет об очень малогабаритном предмете, сотрудникам очень сложно его обнаружить, и вероятность того, что эти устройства в итоге попадут в руки заключенных, очень высока. Тюрьма не в состоянии исключить попадание запрещенных предметов в тюрьму, и по этой причине нельзя исключать попадание технических средств, подключаемых к компьютеру, в руки заключенных. А именно, неважно, как тщательно сотрудники тюремной службы делают свою работу и проверяют поступающие в тюрьму письма, посылки и посетителей, никогда невозможно обнаружить абсолютно все запрещенные предметы. Даже если бы тюрьма могла доказать, что при помощи конкретного предмета невозможно в конкретный момент времени передать и получить информацию, то не исключено, что в результате определенных модификаций это в итоге не окажется возможным. Тюрьма не может исполнять обязанность охраны правопорядка, установленную ч. 1 ст. 6 ЗоТЗ, и обязанность осуществления надзора, установленную ч. 1 ст. 66 ЗоТЗ, т. к. невозможно предположить, что тюрьма должна, например, еженедельно проводить экспертизы для обнаружения того, является ли устройство модифицированным или реконструированным. Также эксперты не всегда в состоянии что-либо обнаружить, т. к. поскольку модификацию можно осуществить очень умело, заключенный перед проведением экспертизы может извлечь USB-модем или иное устройство. При этом важным фактором также является то, что экспертизу должны проводить лица, имеющие специальное инфотехнологическое образование, которых в тюрьмах, как правило, нет. Для заключенных пользование компьютером не является крайней необходимостью, т. к. они могут выполнять все операции, выполняемые на компьютере, и без него. Например, письма можно писать от руки, справочники — брать в библиотеке или заказывать по почте, фильмы — смотреть по телевизору, музыку — слушать по радио и т. д. 7.1.30 Различные носители данных представляют различную опасность. CD и DVD имеют острые края, и их можно использовать в качестве режущего оружия для нанесения повреждений, как себе, так и другим людям (представляют угрозу для жизни и здоровья людей). Внутри VHS и аудиокассет имеется пленка, которую также можно использовать в качестве оружия при нападении. Чтобы заключенные могли пользоваться носителями данных, тюрьма, прежде всего, должна убедиться в том, что носители данных не содержат записей насильственного, расистского, разжигающего ненависть или порнографического и т. п. характера, т. е. записи, которые представляют угрозу для безопасности тюрьмы. Убежденность в том, что подобные записи отсутствуют, может обеспечить только тщательный контроль. Тщательное прослушивание или просмотр носителя данных — это процедура, которая занимает неразумно много времени и требует привлечения дополнительной рабочей силы, а также в значительной степени препятствует основной работе сотрудников тюремной службы. Кроме того, в кассетах можно спрятать предметы, обнаружение которых невозможно без вскрытия кассеты. Вскрытие же кассеты — процесс трудоемкий, требует временных затрат, а также может повредить кассету. Следовательно, кассеты VHS представляют угрозу для общей безопасности тюрьмы. Идентификация владельца немаркированных и изготовленных собственноручно носителей данных является сложным процессом и позволяет заключенным легче обмениваться носителями данных или одалживать их друг у друга. Такие действия, согласно Регламенту Таллиннской тюрьмы, однако, запрещены. Лица могут слушать музыку по радио, а телепередачи и фильмы смотреть по телевизору, ввиду чего CD-диски, DVD-диски и VHS-кассеты нельзя считать в тюрьме предметами первой необходимости. Использование инфоносителей неизвестного происхождения в государственных компьютерах запрещено, поскольку заражение компьютерных систем неизвестными вирусами представляет значительную угрозу для безопасности тюрьмы. Сим-карты также являются носителями информации, и их целесообразное использование заключается исключительно в их использовании в мобильном телефоне. Сим-карты вместе с мобильным телефоном позволяют создавать непозволительные и опасные для общей безопасности тюрьмы контакты. В большинстве 25 случаев сим-карту невозможно использовать целесообразно без телефона. Поскольку мобильные телефоны в тюрьме запрещены, сим-карты не представляют для лиц какой- либо практической ценности. Разрешение на использование сим-карт скорее будет способствовать распространению мобильных телефонов в тюрьмах, т. к. если у человека уже есть сим-карта, то у него появится искушение приобрести и мобильный телефон. Сим- карты вместе с мобильным телефоном позволяют создавать непозволительные и опасные для общей безопасности тюрьмы контакты. По этой же причине запрещено использование других носителей информации. 7.1.31 Электронные и цифровые игры очень различаются, и для игры во многие из них необходимо наличие игровых консолей или иных аксессуаров/устройств. В этих устройствах можно спрятать запрещенные предметы или вещества, и их можно реконструировать для иных целей (например, для использования в качестве средств связи, для пользования Интернетом и т. д.), однако проверка и обыск электронных устройств в тюрьме затруднены. Сотрудники тюремной службы не являются специалистами в области электроники, и, не имея специальных знаний, исключительно в результате осмотра сложно оценить, является ли устройство модифицированным. Для обнаружения запрещенных предметов и веществ необходимо разобрать устройство, однако в этом случае новые электронные устройства потеряют гарантию. Также разбор устройства может вызвать его поломку, что, в свою очередь, может повлечь за собой требования о возмещении имущественного ущерба в отношении тюрьмы. Игры для игровых консолей также в большинстве своем также имеют насильственное содержание. Владение указанными играми и игра в них могут способствовать формированию у заключенных неверных оценочных суждений или подстрекать их к насилию. Подобные игры вызывают азарт (зависимость), игра — это нерациональное использование времени, и цели исполнения тюремного наказания можно реализовывать более результативно, выполняя какие-либо другие действия. Хотя компьютерные игры не являются непосредственно азартными играми, они имеют характерные признаки азартных игр, которые могут также повлиять на психику взрослого лица. Игра в компьютерные игры может вызвать зависимость и желание проводить больше времени в игре, а при отсутствии подобной возможности — вызывать раздражительность и негативное отношение к окружающим. Раздраженность влияет на общение между заключенными и быстрее вызывает конфликты, что представляет угрозу для общей безопасности тюрьмы. Заключенные могут проводить свое свободное время иным образом. Таким образом, из вышеизложенного следует, что названные в данном пункте предметы представляют угрозу для безопасности тюрьмы. 7.1.32 Запрет на данный предмет необходим для обеспечения безопасности тюрьмы, поскольку его обыск либо затруднен, либо в ряде случаев даже неосуществим. В весах можно спрятать запрещенные вещества и предметы, которые тюремным служащим сложно обнаружить. Также в весах могут содержаться различные детали, из которых можно собственноручно изготовить различные устройства (кипятильник, аппарат для нанесения татуировок). Следовательно, из всего вышеизложенного следует, что весы являются предметом, представляющим угрозу для безопасности тюрьмы. При необходимости заключенных взвешивает ОКМ ЗТЦБ. Пищевые продукты, как правило, раскладываются по упаковкам, на которых указан объем. Таким образом, у заключенных отсутствует необходимость иметь в комнате весы. 7.1.33 Заключенный, который добровольно носит женскую одежду, с большой долей вероятности будет жертвой неприязни и издевательств со стороны других заключенных. Также может случиться, что для унижения более слабых заключенных и развлечения других заключенных их могут заставить носить женскую одежду. Случаи обоих типов представляют угрозу для безопасности тюрьмы и жизни и здоровья людей, т. к. влекут за собой как психические страдания, так и физическое сведение счетов. 7.1.34 Подобная обувь представляет угрозу для жизни и здоровья находящихся в тюрьме лиц, поскольку ее можно использовать в качестве оружия при нападении, и она особенно 26 хорошо подходит для порчи имущества (например, байкерские ботинки для разбивания окон). Лицам не запрещено носить обувь, которая не представляет угрозы для безопасности тюрьмы, ввиду чего это ограничение не может нарушать права заключенных. 7.1.35 Целью запрета на использование указанных предметов является обеспечение общей безопасности тюрьмы. Установленные настоящим пунктом предметы представляли бы угрозу для безопасности тюрьмы. Если вещи заключенных хранятся в мешках, чемоданах, коробках или ящиках, то для сотрудников тюремной службы затруднительны эффективное наблюдение за ними и их обыск. А именно, мешки зачастую имеют большое количество швов, складок, карманов, усиленное или многослойное дно и т. д. В подобных мешках и чемоданах особенно удобно прятать запрещенные предметы и вещества. Также в коробках могут быть двойное дно, стенки и т. д. Всесторонняя проверка подобных предметов, а также предметов, хранящихся в них, — это очень сложный процесс, который требует много времени и потому препятствует быстрому и эффективному проведению обыска. Кроме того, как правило, коробки изготовлены из прочного материала и имеют острые углы или края, которые можно использовать для нападения на других лиц. От подставок и кувшинов из пластика можно получить большие острые осколки, которые можно использовать для нападения на других лиц. Заключенные могут хранить вещи менее опасным для тюрьмы образом в камере в предусмотренном для этого месте, т. е. в шкафу, на вешалке или в полиэтиленовых пакетах. Пакеты разрешается иметь максимально в количестве до пяти штук, т. к. в большем количестве отсутствует реальная необходимость и каждый дополнительный пакет в комнате сопряжен с риском для безопасности тюрьмы. А именно, при обыске необходимо тщательно проверять каждый пакет и его содержимое, и чем меньше пакетов, тем более эффективно можно провести обыск. Кроме того, практика показывает, что зачастую заключенные начинают использовать ненужные предметы не по назначению. Например, из полиэтиленовых пакетов можно сплести веревку. Веревки можно использовать в качестве орудия нападения, для изготовления петель для подвешивания и т. д. Поскольку пища лучше всего хранится в специальных пластиковых пищевых контейнерах, разрешается использовать максимально два контейнера, общий объем которых не превышает одного литра. Ограничение необходимо для обеспечения безопасности тюрьмы. А именно, неконтролируемое число контейнеров в комнате является ненужным и затрудняет проведение обыска. Заключенному обеспечивается трехразовое питание, ввиду чего у него отсутствует необходимость в хранении большого количества пищи. Если заключенный, однако, решает хранить пищу в нескольких десятках контейнеров, то обнаружение запрещенных предметов в этих контейнерах становится очень затруднительным и представляет угрозу для безопасности тюрьмы. Кроме того, при повреждении контейнеров можно получить острые осколки, которые можно использовать в качестве орудия нападения. Приобретенные в тюремном магазине пищу и напитки, помимо контейнеров, можно хранить и в оригинальной упаковке. 7.1.36 В целях обеспечения общей безопасности тюрьмы заключенному не разрешается использовать какие-либо часы, поскольку тело часов должно быть открыто для обнаружения запрещенных предметов и веществ, но это может привести к повреждению механизма часов таким образом, что часы перестанут функционировать. Однако, поскольку заключенный должен знать время как в открытой тюрьме, так и при перемещении за пределы тюрьмы, часы не могут быть полностью запрещены. Заключенному разрешается пользоваться часами, будильником и радио-часами. Учитывая небольшой размер часов, риск сокрытия запрещенных предметов и веществ в корпусе часов невелик. В то время как существует более высокий риск разрешать будильник и радио-часы, из-за разрешения беруши, будильник и радио-часы являются необходимыми предметами для заключенного, чтобы проснуться самостоятельно и придерживаться расписания дня. Предоставление задержанному большей личной ответственности подготавливает его или ее лучше справляться со свободой. (Изменено № 1-1/1-26/15 от 20.03.2026 г., вст. в силу 23.03.2026 г.) 27 7.1.37 Ношение солнцезащитных очков существенно затрудняет оперативную идентификацию заключенного и позволяет лицу, которое их носит, скрыть телесные повреждения, нанесенные ему в результате физического выяснения счетов. Несвоевременное реагирование на телесные повреждения и промедление с оказанием медицинской помощи представляют угрозу для жизни и здоровья заключенного, а несвоевременное реагирование на сведение счетов между заключенными — для безопасности тюрьмы в целом. Данное положение на нарушает права заключенных, поскольку при наличии медицинских показаний заключенному разрешаются или выдаются солнцезащитные очки. 7.1.38 (Признано недействительным № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.) 7.1.39 Наушники запрещены по соображениям безопасности. Наушники содержат провода, которые могут быть использованы в качестве оружия атаки. Без проводных наушников их можно настроить таким образом, чтобы они могли передавать и принимать информацию. Такая бесконтрольная передача информации может поставить под угрозу безопасность людей вне тюрьмы. (Изменено № 1-1/1-26/15 от 20.03.2026 г., вст. в силу 23.03.2026 г.) 7.1.40 Для отправления религиозных нужд заключенному необходим лишь один комплект четок. В то же время четки являются одним из предметов, который заключенные перепродают. Продажа предметов, их обмен и т. п. запрещены в тюрьме и могут вызвать возникновение долговых отношений между заключенными, которые, в свою очередь, представляют угрозу для общей безопасности тюрьмы. Кроме того, в четках имеется нить/веревки, которые запрещены в тюрьме. При наличии нескольких четок можно получить достаточно длинную веревку/нить, чтобы это представляло угрозу для безопасности находящихся в тюрьме лиц. Данное ограничение не нарушает права заключенных, т. к. для отправления религиозных нужд по-прежнему разрешен один комплект четок. 7.1.41 Владение макетами и имитациями оружия создает у находящихся в тюрьме лиц ложное впечатление, которое в значительной степени нарушает работу тюрьмы и представляет угрозу для безопасности тюрьмы. Например, тюремный служащий не может на первый взгляд определить, угрожают ли ему макетом или настоящим оружием, и по этой причине не может оперативно реагировать и обезвредить угрожающего ему заключенного. Кроме того, в макетах и имитациях оружия можно спрятать различные предметы и, как правило, их невозможно найти, не повредив предмет. 7.1.42 Фильтры представляют угрозу для безопасности тюрьмы, поскольку в них очень легко спрятать запрещенные предметы и вещества, а обыскать фильтр, как правило, невозможно не повреждая его. Поскольку, как правило, для очистки воды в фильтре необходимы гранулы или вещество, оригинальное содержимое фильтра легко можно заменить на содержащее наркотическое вещество, а тюрьма не может обнаружить такую подмену. Для заключенных может быть обоснованно лишь пользование фильтром для воды, а поскольку их можно приобретать при посредничестве тюрьмы в магазине, права заключенных не нарушаются. 7.1.43 Нагревательные элементы в тюрьме запрещены, поскольку они представляют угрозу для безопасности тюрьмы и для жизни и здоровья находящихся там лиц. Неправильное использование нагревательного элемента может вызвать пожар, им можно обжечь других заключенных и сотрудников при нападении, в нагревательный элемент можно спрятать запрещенные вещества, обнаружение которых внутри устройства без его повреждения сравнительно непросто, также у нагревательных элементов, как правило, имеется провод, который также можно использовать в качестве орудия нападения. Поскольку внутренняя температура в тюрьме достаточно высока, потребность в дополнительном обогреве помещений отсутствует. Для кипячения воды остается разрешенным чайник. 7.1.44 Хранение в комнате названных в данном пункте предметов представляет угрозу для 28 безопасности тюрьмы. А именно, тюрьме значительно проще обеспечивать безопасность тюрьмы в том случае, если в пользовании заключенных находятся предметы, выданные тюрьмой. Как правило, в подобных предметах более сложно что-либо спрятать, и их проще обыскивать, т. к. работники тюрьмы знают особенности предметов. Во взятых за пределами тюрьмы или переданных в тюрьму предметах могут быть спрятаны запрещенные предметы, также они могут быть пропитаны наркотическим веществом и т. п. Кроме того, как правило, в отношении выданных тюрьмой предметов не ведется никакой торговли, как с личными вещами. Поскольку по причине данного ограничения права лица не обеспечиваются, но оно может реализовать их посредством предметов, выданных тюрьмой, данное ограничение не нарушает права заключенного. 7.1.45 Общей чертой этих предметов является то, что все они представляют угрозу для общей безопасности тюрьмы. С подобными предметами, обыск которых крайне времязатратен или затруднен (например, альбомы для марок), сопряжен риск того, что сотрудники тюремной службы не обнаружат спрятанные внутри запрещенные предметы. Некоторые из них невозможно обыскать, не повредив (например, игрушки), или же очень велика вероятность того, что при обыске предмет сломается. Поскольку для обыска предмет потребуется испортить или же он сломается, а неисправные предметы заключенным не выдаются, у их приобретения отсутствует какая-либо цель и смысл. Тщательный обыск определенных предметов влечет за собой проблемы с гигиеной (обыски проводятся и вручную), ввиду чего выдача подобных предметов также невозможна. Необходимые предметы заключенному выдает тюрьма, или же он может самостоятельно приобрести их в магазине. Это гарантирует, что в тюрьму не попадут и в комнате не будут храниться ненужные вещи, которые препятствовать бы обыску комнат и тем самым представляли угрозу для безопасности тюрьмы. 7.1.46 Данный запрет необходим, поскольку тюрьма ведет учет личных вещей заключенных. Неконтролируемое приобретение вещей может привести к неразрешенной торговле, также заключенные смогут передавать другу вещи, что является запрещенным действием. Также при необходимости заключенному выдаются необходимые предметы одежды и обуви в порядке гуманитарной помощи. 7.1.47 Вентиляторы в тюрьме запрещены, поскольку они представляют угрозу для безопасности тюрьмы и для жизни и здоровья находящихся там лиц. В вентиляторах можно спрятать запрещенные предметы, обнаружение которых внутри устройства является сравнительно сложным процессом, и вентилятор может сломаться в процессе обыска. Как правило, вентиляторы также содержат провод, который можно использовать в качестве оружия при нападении, также опасными элементами являются лопасти работающего вентилятора. Кроме того, в результате неумеренного и неконтролируемого использования вентилятора, предназначенного для охлаждения воздуха, можно простудиться. Поскольку во внутренних помещениях тюрьмы вентиляция обеспечена согласно строительному проекту, у заключенных отсутствует потребность в использовании личного вентилятора. 7.1.48 В результате любого процесса брожения в продукте возникает в небольшом количестве алкоголь, что из-за низкого процентного содержания, конечно, не делает напиток алкогольным, однако, учитывая, что алкоголь является вызывающим зависимость веществом, в тюрьме нецелесообразно допускать употребление любых содержащих его напитков, даже содержащих алкоголь в минимальном объеме, хотя в понимании закона они и не являются алкогольными напитками. Заключенный может при посещении магазина выбрать напиток, который не содержит алкоголя. Безалкогольные напитки, по названию напоминающие алкогольные (например, безалкогольные пиво, сидр, вино и т. п.), для заключенных запрещены, поскольку сотрудники не имеют возможности проверить их фактический состав и содержание алкоголя. Кроме того, у заключенного отсутствует жизненная необходимость приобретать в магазине напитки, рассмотренные в настоящем пункте, поскольку при посещении магазина заключенный может приобрести напиток, не напоминающий по названию напиток с содержанием алкоголя. Кроме того, в тюрьме 29 отбывает наказание большое количество заключенных, страдающих от зависимости, а разрешение безалкогольных напитков, по виду напоминающих алкогольные, нецелесообразно и может негативно повлиять на такого заключенного. 7.1.49 В течение одного календарного месяца заключенный может совершать закупки в размере минимальной заработной платы за один месяц. Исходя из вышеизложенного, ему нецелесообразно иметь наличные на сумму, превышающую минимальную заработную плату за месяц. Утверждение лимита на сумму наличных необходимо, чтобы заключенный учился эффективно и целесообразно распоряжаться деньгами. Владение наличными на более крупную сумму может повлечь за собой возникновение в тюрьме долговых отношений, а это может представлять угрозу для безопасности тюрьмы. Также это не является разумным, поскольку заключенный может при необходимости ходатайствовать о выдаче дополнительных наличных. Наличные, превышающие минимальную заработную плату, помещаются на личный тюремный счет заключенного. 7.1.50 Находящуюся под давлением емкость (флакон, упаковку и т. д.) невозможно обыскать, не повредив названный предмет. Из-за невозможности обыска она представляет угрозу для безопасности тюрьмы, а также для жизни и здоровья лиц, поскольку невозможно установить, что в действительности содержит предмет. 7.1.51. Заключенный, информированный о тактике и методике надзора и обеспечения безопасности тюрьмы, способен представлять угрозу непосредственно безопасности тюрьмы. Угроза выражается в контрабанде и сокрытии запрещенных предметов и веществ в тюрьме таким образом, который не позволяет тюрьме обнаружить их во время выполнения действий по надзору. Кроме того, знание заключенным тактики и методики надзора позволяет ему спланировать побег из тюрьмы или какое-либо другое нарушение таким образом, который может не позволить сотрудникам воспрепятствовать этому способом, не приводящим к причинению серьезного вреда правовым интересам другого заключенного (заключенных), тюремного служащего, третьего лица или общества. Зная методику оценки криминогенных рисков, заключенный может манипулировать результатами оценки рисков в такой степени, что сотрудник может не выяснить основополагающие риски совершения таким заключенным преступления, и для него назначается более низкий уровень обращения по сравнению с предусмотренным. Этому сопутствует риск того, что заключенный выйдет на свободу, при том, что основополагающие риски не будут минимизированы, что, в свою очередь, проявится в более высоком уровне рецидивистской криминальной деятельности и в большей угрозе безопасности общества. Информация о тактике и методике разрешения чрезвычайных ситуаций позволяет заключенному спланировать и осуществить нарушение распорядка или нападение таким образом, что оперативное разрешение такой ситуации с минимальным ущербом будет невозможно. Такая ситуация влечет за собой высокий риск для правовых интересов тюремных служащих, заключенных, третьих лиц и общества, а также необходимость задействовать для разрешения ситуации больше ресурсов. 7.1.52 Заключенному, находящемуся в тюрьме открытого типа, наличные разрешены. Поскольку многие сувенирные купюры очень похожи на наличные деньги, а при визуальном осмотре невозможно быстро и легко определить, сувенир это или деньги, обоснованно и необходимо запретить сувенирные деньги. Вместе с тем в случае разрешения сувенирных денег сотрудникам тюрьмы следовало бы при проверке почтовых отправлений и обыске комнат затрачивать чрезмерные ресурсы на установление того, разрешен этот предмет заключенному в тюрьме или запрещен. Качество жизни заключенного, не имеющего сувенирных денег, в тюрьме открытого типа не ухудшается, поскольку они не являются товаром первой необходимости. (Добавлено № 1-1/24/12 от 09.02.2024 г., вст. в силу 09.02.2024 г.) 30 8 Личные предметы и их хранение 8.1 Общие положения 8.1.1 Исходя из положений ст. 61 ПВРТ, при приеме в Тюрьму находящиеся при заключенном вещи (если они не являются запрещенными в Тюрьме предметами) помещают на хранение на Склад или по желанию заключенного выдают ему в комнату, с учетом ограничения по весу вещей и ограничения на ношение личной одежды. Заключенный сдает личную одежду, на ношение которой у него отсутствует разрешение, на Склад. Вещи, выдаваемые заключенному в комнату и сдаваемые на хранение на Склад, вносятся в единый перечень, из которого должно следовать, находится ли вещь на руках у заключенного или на складе. Вещи сдаются на хранение на Склад и выдаются заключенному на основании имеющегося на Складе перечня. Служащий, ответственный за склад, и заключенный подтверждают сдачу вещей на хранение и их выдачу со Склада подписью. Предметы, выданные в пользование Тюрьмой, заключенный, как правило, хранит в комнате, однако в некоторых случаях их также можно сдавать на Склад (например, куртку, когда истекает сезон ее ношения, и т. п.). 8.1.2 Для заключенных созданы условия, позволяющие хранить продукты питания только на кухне, там, где их и используют. Хранение продуктов в комнате нецелесообразно, а в некоторых случаях может даже быть антисанитарно. Продукты питания следует хранить только на кухне, в предусмотренном для этого ящике или в холодильниках. 8.1.3 Для выдачи предметов со Склада или их помещения на склад заключенный подает ходатайство в установленной форме. Личные предметы одежды, о помещении которых на Склад ходатайствует заключенный, следует предварительно постирать. В помещении на склад дурнопахнущих или загрязненных предметов может быть отказано, поскольку тюремная служба не может позволять создавать в Тюрьме антисанитарную обстановку. Помещение загрязненных и дурнопахнущих предметов на склад может повлечь за собой распространение паразитов или инфекционных заболеваний, ввиду чего помещать такие предметы на Склад невозможно. Исходя из положений ч. 1 ст. 62 ПВРТ, в целях обеспечения соблюдения требований гигиены директор Тюрьмы или назначенный им заместитель директора может на основании решения, вынесенного по предложению медработника, уничтожить принадлежащие заключенному вещи, если он сообщит об этом заключенному под подпись. 8.1.4 Исходя из положений ч. 2 ст. 62 ПВРТ, если вес вещей заключенного превышает 30 килограммов, ему предлагается отправить превышающее лимит количество вещей близким или иным лицам за пределами Тюрьмы. Если заключенный от этого откажется, превышающие лимит вещи будут уничтожены, по возможности с учетом пожелания заключенного. Исходя из установленного, Тюрьма предоставляет заключенному возможность отправлять из Тюрьмы вещи, которые больше не требуются ему в заключении, не уничтожая их и не превышая предусмотренный законом лимит на вес разрешенных заключенному личных вещей. 8.1.5 см. комм. 8.1.4 8.1.6 Цель — исключить ситуацию, когда другой заключенный получил бы в свое владение чужие вещи. Также взятие с собой всех вещей предоставляет Тюрьме более хороший обзор всех принадлежащих заключенному предметов. 8.1.7 На складе не хранят гигиенические принадлежности, чистящие средства и средства по уходу за телом заключенного, поскольку, как правило, заключенному два раза в месяц обеспечена услуга магазина, а эти предметы можно при необходимости приобрести там, 31 ввиду чего в их запасании на Складе отсутствует необходимость. Для хранения на Складе продуктов питания и бакалеи (включая чай и кофе) в Тюрьме отсутствуют необходимые условия. Склад предусмотрен для хранения личных вещей заключенных, т. е. одежды, обуви, бытовой утвари, электроники и т. п. Складирование продуктов питания, бакалеи (включая чай и кофе) предполагает определенные условия хранения, которые в Тюрьме отсутствуют. На складе продукты питания и бакалея (включая чай и кофе) могут начать портиться, что может создать на Складе антисанитарную обстановку, а также могут начать распространяться паразиты. Постановление № 19 министра социальных дел от 17.02.2005 г. «Условия и порядок хранения и транспортировки лекарственных средств» устанавливает для хранения лекарственных средств определенные требования, например, место хранения, допустимую влажность и диапазон температур. На складе для вещей заключенных такие условия отсутствуют, ввиду чего хранить там лекарства невозможно. Тюрьма не в состоянии обеспечить сохранение качества и чистоту лекарств. Кроме того, за время заключения лица лекарства могут испортиться и прийти в негодность, ввиду чего их хранение на складе нецелесообразно. Поэтому лекарства на складе не хранят, а тюрьма самостоятельно обеспечивает заключенному необходимые лекарства. Зажигательные средства на складе не хранят, поскольку они представляют угрозу для безопасности тюрьмы и для жизни и здоровья находящихся там лиц. Например, зажигалка, внутри которой находится жидкое топливо, может со временем начать протекать и создать пожароопасную ситуацию. Спички также являются легковоспламеняющимися предметами, и в целях минимизации риска пожара их на складе не хранят. 8.1.8 Цель данного пункта — уточнить порядок выдачи денег, если деньги требуются в целях, отличных от закупок или взятия с собой на выезд. 8.2 Заключенным запрещено: 8.2.1 Цель — чтобы у Тюрьмы имелся обзор личных предметов, находящихся в комнате заключенного или на Складе. При выбрасывании нательного белья и носков достаточно того, чтобы сотрудник тюремной службы убедился, что вещи выбрасываются заключенным, и отметил это в ходатайстве. Все прочие вещи, которые указаны в перечне личных вещей заключенного, имеющихся в комнате и которые заключенный желает списать (уничтожить), следует представлять на склад с соответствующим ходатайством. На практике были случаи, когда заключенный ходатайствует о списании обуви, однако через какое-то время она обнаруживается в пользовании другого заключенного. Помимо того, каждый предмет, об уничтожении которого не было сообщено, остается в числе общего веса вещей, а это означает, что если у заключенного достигнуто ограничение по весу, то он не сможете добавлять в число своих вещей новые. Такая норма, с одной стороны, помогает создать более достоверную картину вещей заключенного, а с другой — дисциплинирует заключенных представлять вместе с ходатайством и соответствующие предметы, а не манипулировать фактическим состоянием своих запасов. 8.2.2 Согласно ч. 1 ст. 57 ПВРТ, заключенный имеет право хранить у себя или на складе для личных вещей заключенных вещи, взятые с собой по прибытии в тюрьму, и личные вещи, приобретенные при посредничестве тюремной службы, и, исходя из этого, любой другой способ получения предметов в собственное владение запрещен. Исходя из площади и строительно-технических возможностей комнаты, тюремная служба разрешает заключенным иметь в пользовании один телевизор на одну комнату, таким образом, тюремная служба не может ставить заключенного в ситуацию, когда заключенный вынужден нарушать требование регламента, используя (смотря, слушая) телевизор соседа по комнате, предпосылкой является, разумеется, разрешение на то соседа. 8.2.3 Цель — обеспечить предотвращение попадания в Тюрьму запрещенных или 32 приобретенных незаконным способом предметов. Практика показывает, что заключенные незаконно получают в арестных домах и в судах различные предметы (включая запрещенные) и пытаются пронести их в Тюрьму. Предметы, которые заключенный получил вышеописанным образом, изымаются, и тюремная служба проводит дисциплинарное производство. 8.2.4 Заключенный имеет право использовать в Тюрьме электроприборы, которые являются изделием завода-изготовителя, исправны и соответствуют утвержденным в Эстонской Республике стандартам для электроприборов. Речь идет о нейтрализации риска для безопасности, чтобы из-за использования электроприбора не подвергалась угрозе безопасность Тюрьмы. Цель маркированной цифрами защитной наклейки — соотнести конкретный электроприбор с его владельцем. Защитная наклейка, размещенная в местах соединения электроприборов, позволяет тюремной службе обнаруживать разборку электроприборов заключенными (на практике бывало, что заключенные прятали в электроприбор запрещенные предметы). Исправное устройство обеспечивает его безопасную эксплуатацию, а также бесперебойную работу тюремной электросистемы. Использование телевизора предполагает наличие кабеля, ввиду чего заключенный должен учитывать это при покупке электроприбора. Получение разрешения на эксплуатацию электроприбора и его использование происходят по инициативе самого заключенного, ввиду чего Тюрьма не обязана выдавать кабель, а лишь обеспечивает необходимую для использования телевизора выходную мощность. 8.2.5 Использование испорченных электроприборов в Тюрьме запрещено, поскольку это представляет риск для жизни и здоровья человека и для безопасности Тюрьмы. Испорченный электроприбор тюремная служба изымает, и в соответствии с пожеланием заключенного предмет подлежит помещению на Склад, уничтожению или отправке за пределы Тюрьмы. Расходы на отправку несет заключенный. Цель положения — обеспечить, чтобы в комнате заключенного отсутствовали опасные для его жизни и здоровья электроприборы, а при их наличии он был обязан самостоятельно при первой возможности уведомлять об этом Тюрьму. Если защитная наклейка электроприбора повреждена, электроприбор следует немедленно передать тюремной службе. Заключенный имеет право пользоваться личными электроприборами, которые оснащены тюремными защитными наклейками. Защитные наклейки размещаются на различных выходных проводах и местах соединения электроприборов, чтобы заключенные не пробовали перестраивать электроприборы и использовать в них запрещенные предметы (например, карту памяти). Во избежание использования в электроприборах запрещенных носителей данных или иных предметов и перестройки электроприборов заключенному запрещено портить защитные наклейки и удалять их. 8.2.6 В тюрьме открытого типа в комнате у каждого заключенного имеются личный шкаф для одежды, тумбочка и полка. Рабочую одежду можно хранить в отдельно предусмотренной для этого раздевалке. В хранении вещей за пределами шкафов и полки, таким образом, отсутствует необходимость, также это затрудняет обыск комнаты и предметов и тем самым представляет угрозу для безопасности тюрьмы. 8.3 Исключения при получении разрешения на электроприбор и его эксплуатации 8.3.1 Для получения электроприбора в комнату заключенный представляет инспектору- контактному лицу ходатайство, где следует указать наименование и марку электроприбора, его местонахождение на момент подачи ходатайства и мощность. Расходы на эксплуатацию электроприбора покрывает заключенный. Продолжительность учетного периода по расходам на эксплуатацию электроприбора составляет один месяц, а основанием для расчета расходов является мощность электроприбора. Ставки расходов на эксплуатацию электроприборов, порядок их учета и возмещения утверждены ст. 591, 592 и 593 ПВРТ. При использовании нескольких приборов заключенный платит за эксплуатацию 33 каждого. Если заключенный временно находится за пределами Тюрьмы, он сдает свой электроприбор на хранение на склад тюремной службы. Тюремная служба снижает уплачиваемую заключенным плату пропорционально времени, когда лицо не пользовалось электроприбором, если заключенный ходатайствует о снижении суммы и оплатит дополнительные расходы, связанные с учетом, в размере 0,63 евро. Вместе с ходатайством о разрешении на эксплуатацию электроприбора заключенный подает в Тюрьму ходатайство о списании расходов на его эксплуатацию с его личного счета. Расходы, возникшие при использовании заключенным личных электроприборов, административный отдел списывает с личного счета заключенного в пользу Тюрьмы к 15- му числу месяца, предшествующего расчетному. 8.3.2 Хранение в комнате самодельных, перестроенных, подвергавшихся ремонту устройств или устройств со сломанным проводом запрещено. 8.3.3 Поскольку Тюрьма не является учреждением, занимающимся электроснабжением, она не может брать на себя ответственность за повреждение электроприборов, возникшее из-за перебоев в подаче тока, изменений напряжения или технических неисправностей электроприборов. Тюрьма несет ответственность лишь в случае, если повреждение возникло из-за ее противоправных действий. 8.3.4 Элементарно, что заключенный обязан использовать электроприбор по инструкции, в противном случае он может поставить под угрозу свою безопасность или безопасность всей Тюрьмы. Разрешение на эксплуатацию электроприбора выдается заключенному, который подал Тюрьме соответствующее ходатайство. Заключенный, получивший разрешение на эксплуатацию электроприбора, может пользоваться электроприбором только в комнате, куда его поставила тюремная служба, и ему не разрешается переносить электроприбор в другую комнату или передавать его в пользование другому лицу. 8.3.5 При получении разрешения на эксплуатацию электроприбора у заключенного возникает обязанность оплачивать сопутствующие этому затраты и не совершать с его помощью правонарушений. Если заключенный не исполняет вышеуказанных обязанностей, тюремная служба имеет право изъять электроприбор и вынести решение о признании разрешения на его эксплуатацию недействительным. 8.3.6 Заключенный имеет право представить ходатайство в свободной форме об отправке нуждающейся в ремонте бытовой электроники в ремонтную фирму. Расходы на доставку и ремонт бытовой электроники несет заключенный. 8.4 - 8.6 В соответствии с ч. 2 ст. 46 ЗоТЗ заключенный, находящийся в тюрьме открытого типа, может носить личную одежду. Цель определения перечисленного количества предметов одежды — обеспечить, чтобы личные предметы одежды хранились в комнате в разумном количестве, с учетом износа вещей и обеспечения требований гигиены. Количество обуви зависит от конкретной цели ее использования (занятия спортом, работа и нахождение в комнате). Товары первой необходимости, такие как гигиенические, косметические и чистящие средства, позволяется хранить в комнате в разумном количестве, учитывая, что заключенный имеет возможность по мере необходимости регулярно приобретать их в магазине. Если бы тюрьма не ограничивала количество разрешенных в комнате личных предметов, в комнате могло бы скапливаться слишком много вещей и это значительно затрудняло бы обыски и осуществление надзора. 8.5.9 Под многоразовой бутылкой для питья, которую заключенный может хранить в комнате, подразумевается отдельно продаваемая в магазине бутылка из толстой пластмассы, а не залоговая упаковка или иная тара, которая остается после употребление готового продукта. Установление определенных требований к объему, материалу и функциям бутылки для питья упрощает надзор при проверке допустимости предмета и содержимого 34 бутылки и сокращает возможность прятать запрещенные предметы и вещества. (Добавлено № 11/24/12 от 09.02.2024 г., вст. в силу 09.02.2024 г.) 8.7 Пункт объясняет, что предметы, не названные в пунктах 8.4–8.6, можно хранить в комнате, только если тюрьма дала на это письменное разрешение. 9 Питание заключенного 9.1 Согласно ст. 1 постановления № 150 министра социальных дел от 31 декабря 2002 г. «Нормы приема пищи в местах лишения свободы», настоящим постановлением утверждаются дневные нормы приема пищи для заключенных в местах лишения свободы. 9.1.1 Организация питания дает заключенным возможность самостоятельно решать, желают ли они получать предлагаемую тюрьмой пищу и какие приемы пищи они желают получать. Зачастую заключенным выдается пища, которую они в действительности не потребляют, и пища отправляется на выброс. Тюрьма открытого типа должна обеспечивать заключенным жизненный уклад, максимально схожий с жизненным укладом на свободе. В обществе принято планировать свое питание на кратковременные периоды. (Добавлено № 1- 1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 9.2 Полномочия назначения специальных диет и ведения соответствующего производства установлены на основании регламента. Целью предоставления вегетарианского питания является то, чтобы заключенный мог не есть продукты, содержащие мясо, если ему нельзя этого делать по состоянию здоровья или в связи с его религиозными убеждениями. Если заключенный приобретает в магазине продукты питания, содержащие мясо, выдача назначенного ему вегетарианского питания прекращается и заключенному назначается стандартное питание. (Изменено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 9.3 Заключенный имеет право отказаться от предлагаемой ему Тюрьмой пищи. В случае представления заключенным письменного ходатайства соответствующего содержания ему не будут выдаваться порции пищи, и сотрудник зафиксирует желание заключенного отказаться от еды. 9.4 Если заключенный изъявил желание получать пищу, предлагаемую Тюрьмой, на Тюрьму возложена обязанность обеспечивать ему ее. 9.5 Потребность в замене стандартной пищи может возникать, если заключенного невозможно кормить в тюрьме, и в таком случае ему выдается сухой паек. 9.6 Тюрьма обязана выдавать заключенному предусмотренные меню блюда во время приемов пищи, предусмотренных меню, чтобы во время каждого приема пищи ему обеспечено количество пищи, соответствующее норме питания. 9.7 Питание заключенного, как правило, происходит в кухнях, имеющихся на этажах тюрьмы открытого типа, а прием пищи осуществляется за имеющимися в дневном помещении столами. Вынос пищи в комнату запрещен, поскольку это может создать антисанитарную обстановку, а также беспокоить соседа по комнате, который там отдыхает, учится, смотрится телевизор и т. д. 9.8 В тюрьме открытого типа заключенным разрешено в свободное время самостоятельно готовить себе на кухне, а питание осуществляется за имеющимися в дневном помещении столами. Вынос пищи в комнату запрещен, поскольку это может создать антисанитарную обстановку, а также беспокоить соседа по комнате, который там отдыхает, учится, смотрится телевизор и т. д. Наличие возможности приготовления пищи поддерживает 35 ресоциализацию заключенных, а также является одним из навыков самостоятельной жизни. (Изменено № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.) 9.9 Трудовыми обязанностями заключенного, назначенного на хозяйственные работы, является обеспечение чистоты помещений общего пользования в целом, а не уборка за каждым заключенным индивидуально. Если заключенный готовит для себя пищу на кухне, он обязан сразу же после каждого приема пищи мыть все выданные ему, а также находящиеся в общем пользовании столовые приборы, которые он использовал, а также убирать беспорядок, возникший в помещении в результате его действий. В Тюрьме, как правило, обеспечено горячее водоснабжение, ввиду чего заключенные имеют возможность мыть свою посуду самостоятельно. Во избежание распространения инфекционных заболеваний сотрудник тюремной службы имеет право запретить раздачу пищи в грязную посуду. 9.10 Хранение посуды только на кухне на практике повлекло за собой то, что у заключенных она путается и пропадает. При хранении посуды в ящике для продуктов на продуктах питания она может разбиться. Таким образом, разумно, что заключенные также имеют возможность хранить посуду в назначенной им комнате на назначенных им полках. (Изменено № 1- 1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.) 9.11 Заключенный, находящийся в тюрьме открытого типа, передает посуду раздатчику пищи, чтобы тот мог поместить в посуду еду. Заключенный должен принять переданную ему еду, чтобы избежать каких-либо споров относительно пищи в дальнейшем. Пища раздается Тюрьмой каждому заключенному индивидуально. Чтобы заключенному была обеспечена норма питания, предусмотренная для ежедневного потребления, передача выданной ему пищи другому заключенному запрещена. Тюрьма выдает заключенным контейнеры для хранения, на которых указывает имя заключенного и присвоенный ему код меню. Контейнерами для хранения можно пользоваться в порядке ротации — в один день брать с собой пищу в одном комплекте контейнеров, а другой комплект оставлять в тюрьме открытого типа для выдачи пищи. Заключенный должен самостоятельно обеспечивать исправность и чистоту находящихся в его пользовании контейнеров для хранения. Также заключенный должен сам проверять, чтобы в случае, если он пожелал выдачи пищи, он оставлял контейнеры для хранения в назначенном тюрьмой месте на кухне жилой секции. Во время раздачи пищи раздатчик кладет в контейнер для хранения пищу согласно меню. После раздачи раздатчик пищи помещает контейнеры в имеющийся в жилой секции холодильник на назначенное для этого место. Заключенный имеет право брать с собой пищу за пределы тюрьмы, приносить ее обратно в тюрьму запрещено, поскольку внутри нее можно спрятать запрещенные предметы, которые невозможно установить в ходе визуального контроля. При тщательном обыске не сохраняется пригодность еды в пищу, ввиду чего ее принесение обратно необоснованно. Напитки, предназначенные для заключенных, находящихся за пределами тюрьмы (например, молоко, сок, морс), не делятся на порции раздатчиком пищи, а хранятся в холодильнике в соответствующей порциям закрытой упаковке (например, молоко) или в иной выданной тюрьмой емкости (например, морс, сок). (Изменено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 9.12 Цель — чтобы заключенный не выражал напрасной обеспокоенности касательно предлагаемой Тюрьмой пищи (например, не понравилась еда и т. п.). Если заключенному дали некачественную еду (например, в еде оказались посторонние предметы и т. п.), он обязан незамедлительно сообщить об этом сотруднику тюремной службы и отдать ему некачественную еду. 10 Обработка отходов 10.1 Жилым помещением заключенного в тюрьме открытого типа является комната. Бытовым действиям заключенных в числе прочего сопутствует образование бытовых отходов. В соответствии с ч. 1 ст. 31 Закона об отходах, единица местного самоуправления организует 36 сортировку отходов, включая раздельный сбор, чтобы обеспечить возможность их переработки в максимальном размере. Сортировка отходов важна с точки зрения охраны окружающей среды. Тюрьма утвердила за заключенного обязанность сортировать отходы по месту их образования, а также создала условия для их раздельного сбора. Помещение собранных раздельно отходов в предусмотренное место в комнате необходимо для упрощения выдачи отходов из комнаты. Консультирование и контроль обеспечивают сортировку мусора, а также то, чтобы заключенные были осведомлены о том, как это делать. Заключенный может сдавать отходы с определенной периодичностью, чтобы в жилом помещении не возникало их скопления, которое может препятствовать сотруднику тюремной службы в осуществлении надзора или подвергать угрозе здоровью заключенного. 10.2 Поскольку батарейки входят в число опасных отходов, обращение с ними осуществляется в специальном месте, т. е. по этой причине заключенный должен сдавать их тюремному служащему, который помещает их в предусмотренное место. 10.3 В соответствии с ч. 5 ст. 10 Правил обращения с отходами города Таллинн, прием залоговой упаковки должен быть организован непосредственно в месте продажи или в пределах территории его обслуживания. Поскольку заключенным разрешено ходить только в назначенные тюрьмой магазины, они имеют возможность сдавать залоговую упаковку, т. е. тару в день посещения магазина в том же месте продажи. 10.4 В целях обеспечения корректного обращения с отходами электроники и списания электроприбора, внесенного в число личных запасов заключенного, или его частей необходимо, чтобы заключенный сообщал о желании выбросить имущество. (Добавлено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 11 Бытовые вопросы 11.1 Решение бытовых вопросов внутри тюрьмы 11.1.1 Бытовые вопросы в тюрьме решают сотрудники тюремной службы, исходя из их основных должностных обязанностей и компетенции. Самым первым лицом, которое передает проблемы заключенного и решает их, является сотрудник, назначенный директором подразделения тюрьмы открытого типа, совместно с другими сотрудниками тюремной службы. В случае если решение проблемы заключенного не входит в компетенцию сотрудника, назначенного директором подразделения, он передает ее для разрешения в соответствующее структурное подразделение Тюрьмы. Проблемы заключенного, возникшие в связи с тюремным заключением, решаются сотрудником, который был назначен директором подразделения, или при его посредничестве. Представленное в Тюрьму ходатайство заключенного должно быть понятно для тюремной службы, и по этой причине необходимо, чтобы ходатайство было написано понятным разборчивым почерком, и его содержание должно быть изложено четко и ясно. Если поданное ходатайство оформлено некорректно или является неточным, сотрудник тюремной службы, который занимается решением проблемы, должен приступить к уточнению отсутствующих данных и ходатайство невозможно будет удовлетворить при первой возможности. 11.1.2 Исходя из организации работы Тюрьмы, бланки разумно раздавать во время перекличек, поскольку в это время посещаются комнаты всех заключенных, а у последних имеется достаточно свободного времени на заполнение бланков. Заполненные заключенным бланки во время утренней переклички собирает сотрудник тюремной службы. 11.1.3 Заключенный подает в Тюрьму ходатайства только от своего имени, т. к. он может в своем обращении ходатайствовать о решении конкретных проблем, которые касаются только его. Исходя из ч. 10 Закона о языке, делопроизводство в государственных учреждениях ведется 37 на эстонском языке. Исходя из этого, все обращения необходимо подавать на эстонском языке. 11.1.4 Согласно ст. 6 Закона об ответе на докладные записки и ходатайства о разъяснении, ответ на докладное письмо или ходатайство о разъяснении осуществляется незамедлительно, однако не позднее 30 календарных дней с момента их регистрации. В случае особой необходимости, исходя из сложности ответа срок ответа может быть продлен до двух месяцев. Лицо извещается о продлении срока ответа и его причине. Исключением следует считать предусмотренные законом определенные сроки, от которых не разрешено отклоняться (например, запрос информации следует исполнять без промедления, однако не позднее чем в течение пяти рабочих дней). 11.1.5 Регулируется, в какие отделы предоставляется возможность подавать обращения в закрытом конверте. Подача обращений, адресованных другим отделам/ведомствам, в закрытом конверте не является целесообразной и необходимой, ввиду чего тюрьма не обеспечивает для этого конвертов. (Добавлено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.) 11.2 Содержание в порядке одежды и обуви 11.2.1 Право и обязанность ношения личной одежды в целях обеспечения ее чистоты вытекает из положений ч. 2 ст. 46 ЗоТЗ, согласно которым заключенный носит в тюрьме открытого типа личную одежду, чистоту, исправность и регулярную смену которой обеспечивает за свой счет. Если пригодная для ношения личная одежда отсутствует, тюремная служба выдает заключенному тюремную одежду. 11.2.2 В пункте установлены порядок и условия того, как происходит выдача предметов одежды малоимущему заключенному. 11.2.3 В целях обеспечения гигиены Тюрьма обеспечивает заключенным смену выданного тюрьмой постельного белья и полотенец для рук, как правило, через каждые четырнадцать дней. Если одеяло, матрас или подушка грязные, заключенный имеет право ходатайствовать об их стирке один раз в год. Если одеяло, подушка или матрас стали непригодными к использованию, заключенный имеет возможность ходатайствовать о замене постельных принадлежностей. 11.2.4 Стирка выданных тюрьмой предметов одежды и постельного белья осуществляется за счет тюрьмы. Согласно ст. 46 ЗоТЗ, сотрудник тюремной службы может также разрешить заключенному носить личную одежду, если последний будет за свой счет обеспечивать ее чистоту, исправность и регулярную смену. Заключенный должен самостоятельно обеспечивать поддержание в порядке личных предметов одежды. Средства, необходимые для стирки личной одежды, заключенный может приобретать в магазине. Поэтому стирка одежды заключенного осуществляется за его счет. Запрет на стирку постельного белья необходим для экономии постельного белья, полотенец, а также стиральных машин и сушильных шкафов. Регулярная смена постельного белья и полотенец, как правило, с двухнедельным интервалом является достаточной для обеспечения гигиены. Если заключенный будет стирать постельное белье и полотенца чаще, он может пожелать делать это слишком часто, что значительно сократит срок их службы, а также будет нецелесообразно расходовать электричество и изнашивать стиральную машину. Также имеется риск того, что заключенный будет стирать их слишком редко, ввиду чего может не обеспечивать соблюдение требований гигиены. Регулярные смена и стирка постельного белья/полотенец, организованные тюрьмой, исключают эту ситуацию. Сушка постельного белья в сушильном шкафу чрезмерно нагружает шкаф (он слишком сильно заполняется), что приводит к перегоранию его вентилятора. Частый ремонт оборудования экономически затратен, и при поломках заключенные не имеют возможности стирать и сушить свою 38 личную одежду, обязанность заботы о чистоте которой возложена на них самих (Дополнено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.) 11.2.5 В пункте предусмотрена возможность сдавать личную одежду для стирки в прачечную. Предусмотреть в регламенте определенный прейскурант невозможно, поскольку цена на стирку одежды по большей части зависит от цены на электроэнергию и воду. 11.2.6 Положение уточняет, какие предметы на стирку не принимаются. Верхнюю одежду можно стирать в исключительных случаях, если заключенный подтвердит на ходатайстве своей подписью, что осведомлен о возможных последствиях стирки вещей. 11.2.7 Одежда принимается на стирку только на основании письменного ходатайства. Заключенный должен дать согласие на то, чтобы с его личного счета были списаны деньги за услугу стирки. 11.3 Выдача гигиенических принадлежностей по мере необходимости 11.3.1 В соответствии с ч. 1 ст. 50 ЗоТЗ, заключенный должен заботиться о собственной гигиене. Лицам, у которых отсутствуют для этого материальные возможности, Тюрьма выдает отсутствующие элементарные средства гигиены. Заключенным, не имеющим достаточно средств, предоставляется возможность ходатайствовать о выдаче гигиенических принадлежностей. В пункте уточняется, в какое время можно подавать ходатайства. 11.3.2 Гигиенический пакет включает в себя туалетное мыло, хозяйственное мыло, зубную пасту, зубную щетку, одноразовые бритвенные станки, шампунь, а также гигиенические прокладки для заключенных женского пола. (Изменено № 11/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 07.06.2022 г.); (Изменено № 1-1/22/60 от 01.05.2022 г., вст. в силу 10.06.2022 г.) 11.3.3 В пункте устанавливается, на каких условиях заключенный имеет право получить гигиенические принадлежности. Утверждение денежного лимита необходимо, чтобы заключенный использовал свои денежные средства в магазине по назначению и самостоятельно приобретал прежде всего необходимые гигиенические принадлежности. В противном случае заключенный будет тратить деньги в магазине на другие вещи, полагая, что Тюрьма обеспечит ему средства гигиены. При комплектации гигиенического пакета учтен средний расход средств. 11.4 Содержание в порядке помещений 11.4.1 В пункте устанавливается обязанность заключенного поддерживать в порядке помещения, находящиеся в его пользовании, чтобы обеспечивать гигиену в тюрьме. 11.4.2 В пункте указано, какие средства обеспечивает тюрьма, чтобы заключенные имели возможность поддерживать порядок в своих комнатах. 11.5 Бронирование денег за услуги 11.5.1 При посредничестве тюрьмы заключенный имеет возможность пользоваться некоторыми услугами, например, стиркой белья, изготовлением копий и т. д. 11.5.2 Заключенный должен вести учет, чтобы на счету имелась сумма, необходимая для списания. Обзор материального положения необходим, если заключенный желает заказать несколько услуг. Если при бронировании выяснится, что свободных средств хватает не на все услуги, и заключенный самостоятельно не решит, от какой отказаться, то оказана не будет услуга, заказанная последней. Тюрьма бронирует деньги сразу после 39 получения от заключенного заявления об использовании услуги. Деньги бронируются заранее с той целью, чтобы заключенный не мог предварительно израсходовать денежную сумму, имеющуюся на личном тюремном счету для свободного использования, в иных целях. Это бронирование защищает Тюрьму от ситуации, когда заключенный получает заказанный товар, однако требуемой для его оплаты суммы уже не имеется. В соответствии со ст. 54 ПВРТ заключенный может использовать деньги, имеющиеся на его счете свободного пользования, в соответствующем ходатайстве должны быть указаны: 1) сумма, списываемая с личного счета, указывается как цифрами, так и прописью, кроме случаев, когда в ходатайстве ходатайствуется о регулярном списании и сумма может быть рассчитана на иных основаниях; 2) желает ли заключенный снять деньги наличными, получить перевод на иной расчетный счет либо удержать деньги в пользу тюрьмы или для совершения покупок; 3) при желании получить перевод — номер расчетного счета и имя его владельца; 4) при покупке вещей — их наименование и количество; 5) имя и подпись заявителя и дата. 11.5.3 Сумма, забронированная за услугу, списывается с личного тюремного счета заключенного после оказания услуги. 11.6 Денежные переводы 11.6.1 На основании пункта заключенный имеет возможность совершать при посредничестве тюрьмы денежные переводы (уплачивать государственные пошлины, выплачивать кредиты, отправлять деньги семье и т. д.). В соответствии с ч. 4 ст. 44 ЗоТЗ заключенный имеет право хранить свое пособие на освобождение в размере, превышающем предусмотренный частью 3 той же статьи, а также использовать суммы, оставленные для него в пользование внутри тюрьмы, для исполнения денежных требований, отправлять их членам семьи или иждивенцу либо переводить на свой расчетный счет в банке. Для этого следует написать ходатайство. 11.6.2 Для уплаты государственной пошлины законом может быть установлен срок, ввиду чего перевод, связанный с государственной пошлиной, совершается Тюрьмой при первой возможности. 11.6.3 В соответствии со ст. 54 ПВРТ заключенный может использовать деньги, имеющиеся на его счете свободного пользования, в соответствующем ходатайстве должны быть указаны: 1) сумма, списываемая с личного счета, указывается как числами, так и прописью; 2) желает ли заключенный снять деньги наличными, совершить перевод на иной расчетный счет, удержать деньги в пользу тюрьмы и т. п.; 3) при желании получить перевод — номер расчетного счета и имя его владельца; 4) при покупке вещей — их наименование и количество; 5) имя заявителя, подпись и дата. 12 Курение 12.1 Цель положения — объяснить, как осуществляется в Тюрьме обращение с сигаретами. Поскольку на территории тюрьмы курение запрещено, принадлежащие заключенному сигареты помещаются в предусмотренный для этого тюремной службой запираемый шкаф, который открывается и запирается в присутствии заключенного сотрудником тюремной службы. 12.2 - 12.3 Ст. 29 Закона о табачных изделиях (далее: эст. — TubS, рус. — ЗоТИ) перечисляет места, курение в которых запрещено. Тюрьма или ее территория в статье 29 ЗоТИ не приведены. Согласно ч. 1 ст. 30 ЗоТИ, в случаях, которые не перечислены в ст. 29 ЗоТИ, решение о разрешении курения в помещении или на ограниченной территории принимает владелец 40 соответственного помещения или территории на свое усмотрение, с учетом ч. 3 и 4 ст. 30 и ст. 31 ЗоТИ. Согласно п. 1 ч. 2 ст. 30 ЗоТИ, курение в помещениях государственного учреждения и учреждения местного самоуправления разрешено только в помещении для курения или в зоне для курения. Исходя из ч. 1 ст. 105 ЗоТЗ, тюрьма является подведомственным Министерству юстиции государственным учреждением, задачей которого является приведение в исполнение тюремного заключения, предварительного тюремного заключения и наказания в порядке, установленном Законом о тюремном заключении. Таким образом, помещения тюрьмы представляют собой помещения государственного учреждения в понимании п. 1 ч. 2 ст. 30 ЗоТИ. Исходя из вышеизложенного, действующий Закон о табачных изделиях предусматривает, что решение о разрешении курения в тюрьме принимает владелец тюрьмы. В пояснительной записке к проекту Закона о табачных изделиях подчеркивается, что владелец помещений или территории не обязан выделять отдельное помещение и/или зону для курения. Таким образом, из положений Закона о табачных изделиях не вытекает права курильщика требовать, чтобы в месте, указанном в ч. 2 ст. 30 ЗоТИ, имелось помещение или территория для курения и, таким образом, было разрешено курение. На территории Тюрьмы курение запрещено заключенным, работникам тюрьмы и другим находящимся на территории Таллиннской тюрьмы лицам. Целями запрета курения на территории Тюрьмы являются: 1) охрана здоровья (создание благоприятной, а не вредной для здоровья жилой и рабочей среды); 2) обеспечение безопасности тюрьмы и экономия государственных ресурсов (расходы на услуги здравоохранения); 3) освобождение от зависимости. Поскольку ограничение на курение не распространяется за пределы территории тюрьмы, а заключенный может курить за ее пределами, тюрьме следует организовать хранение сигарет и спичек заключенных в курительном ящике. В целях обеспечения общей безопасности тюрьмы, во избежание курения на территории и попадания в комнаты сигарет, а также запрещенных предметов и веществ заключенный не может приносить сигареты, взятые с собой из-за пределов тюрьмы, обратно в тюрьму, поскольку проверка их содержимого без повреждения сигарет невозможна. Приносить обратно в тюрьму заключенный может только спички, которые помещаются в курительный ящик. Поскольку заключенный может хранить сигареты и спички в курительном ящике, ему следует приобретать их в магазине в количестве, которое поместится в курительный ящик. 12.4 Если заключенный не задекларировал себя в качестве курильщика, то у него отсутствует необходимость в покупке сигарет и спичек и ему не выделено запираемого шкафа, предназначенного для хранения этих предметов. 13 Краткосрочные свидания, телефонные звонки, заказ периодических изданий, пользование мобильным телефоном и интернетом, включая планшет (Изменено № 1- 1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 13.1 Краткосрочное свидание 13.1.1 Устанавливает все возможные каналы регистрации на краткосрочные свидания. Необходимо для того, чтобы заключенные знали, какими способами можно зарегистрировать свидание. 13.1.2 Устанавливает время проведения краткосрочных свиданий для заключенных. 13.1.3 Лицо, прибывшее на свидание, как минимум за 15 минут до начала свидания должно заполнить ходатайство на проходной. Минимальное необходимое время для оформления документации и контрольных процедур при входе в тюрьму. Обязанность предъявлять действительный удостоверяющий личность документ при явке на свидание носит цель 41 напоминания, чтобы исключить ситуации, когда прибывшее на свидание лицо предъявляет при входе в тюрьму документ, утративший силу. 13.1.4 Устанавливает перечень удостоверяющих личность документов, которые требуются для ребенка. Положение необходимо для того, чтобы всем был одинаково понятен и известен перечень удостоверяющих личность документов, с которыми можно попасть на свидание на территорию тюрьмы. 13.1.5 В положении содержится инструкция о том, как пришедшее на свидание лицо должно вести себя с предметами, запрещенными для заключенного в тюрьме, и как можно хранить их в тюрьме во время свидания. 13.1.6 Запрещено курить в помещениях для свиданий и брать с собой на свидание курительные принадлежности. Запрет обоснован правом заключенного курить только в предусмотренном для этого месте. 13.1.7 На свидание не допускается лицо, в отношении которого имеется подозрение, что оно находится в состоянии алкогольного опьянения, или под воздействием наркотического или психотропного вещества, а также которое не исполняет распоряжения сотрудника тюремной службы и отказывается соблюдать действующие в тюрьме правила. Цель положений — обеспечить недопущение на территорию тюрьмы находящихся в состоянии опьянения лиц, а также лиц, которые ведут себя невежливо по отношению к сотрудникам тюремной службы или пытаются пронести на территорию тюрьмы запрещенные для заключенных предметы. 13.1.8 Тюрьма имеет право прервать свидание (за исключением свидания с адвокатом), если на свидании происходит нарушение требований правовых актов, регулирующих внутренний распорядок тюрьмы, или общепризнанных в обществе моральных норм, или появляется угроза безопасности тюрьмы. 13.1.9 - -13.1.10 Положение дает сотруднику тюремной службы, организующему свидания, право прервать свидание в случае нарушения порядка, а также проинформировать встречающихся о том, каковы возможные последствия нарушений порядка, совершенных во время свидания. Дополнительная цель нормы — предотвратить совершение возможных нарушений явившимися на свидание лицами. 13.1.11 Ч. 1 ст. 24 ЗоТЗ позволяет при наличии технических возможностей предоставлять заключенным возможность краткосрочных свиданий по видеомосту, т. е. в форме видеозвонка. В пункте регламента перечислено, о видеозвонке с какими лицами можно ходатайствовать и в какой среде (электронной) он проходит. Тюрьма предоставляет возможность видеозвонков только с лицами, по которым заключенный предоставил ей данные и которые подтвердили, что свидание состоится. (Добавлено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 13.2 Телефонные звонки 13.2.1Основание вытекает из положений ч. 2 ст. 51 ПВРТ, согласно которым заключенному предоставляется возможность пользоваться телефоном как минимум один раз в неделю. Телефонный номер набирает заключенный или назначенный для этого служащий. Если заключенный не имеет права свободно передвигаться в пределах своей секции в предусмотренное регламентом время, он может звонить на основании ходатайства. 13.2.2Исходя из ч. 21 ст. 29 ЗоТЗ, тюремная служба обязана проверять, с кем заключенный общается по телефону. Если заключенный передает или сообщает номер и ПИН-код разговорной карты, выданной ему тюрьмой, другому заключенному или использует номер 42 и ПИН-код разговорной карты, выданной другому заключенному, то тюремной службе сложно, а в некоторых случаях даже невозможно контролировать, с кем заключенный общается по телефону. Также вышеописанные действия могут повлечь за собой долговые отношения между заключенными и тем самым представлять угрозу для безопасности тюрьмы. 13.2.3Поскольку неоднократно возникали ситуации, когда какой-либо заключенный общается по телефону неразумно долго, ввиду чего другие заключенные не могут воспользоваться телефоном, необходимо объяснить, что продолжительность телефонных звонков должна быть разумной. Если телефонные звонки, по оценке тюрьмы, последовательно длятся неразумно долго, а совместное проживание не функционирует, поскольку какой-либо заключенный неразумно долго общается по телефону, то на основании настоящего пункта директор тюрьмы открытого типа имеет право утвердить телефонный график в части звонков, чтобы обеспечить разумную продолжительность звонков и возможность их совершения всем заключенным тюрьмы открытого типа. (Изменено № 11/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.) 13.3 Переписка 13.3.1 Согласно ст. 47 ПВРТ, заключенный отправляет письма за свой счет (далее: частная переписка). Исключениями являются Канцлер права, тюрьмы, Канцелярия Президента, прокурор, следователь или письма, адресованные судам (далее: официальная переписка), расходы на отправку которых покрывает тюрьма. 13.3.2 Частная переписка Согласно ст. 48 ПВРТ, заключенный передает свое письмо сотруднику тюремной службы в открытом конверте. Тюремный служащий проверяет содержимое конверта, заключенный в его присутствии заклеивает конверт, пишет на обороте конверта свое имя и дату передачи тюремному служащему. Указание имени отправителя обеспечивает получение письма назад на случай возможного возврата (например, неправильный адрес). Официальная переписка Переписка, которую оплачивает Тюрьма, передается тюремному служащему в закрытом конверте. Заключенный в присутствии сотрудника тюремной службы пишет на отправляемом конверте точный адрес учреждения, на обороте — свои имя и фамилию, а также дату передачи. 13.3.3 Учитывая все проводимые в Тюрьме различные действия по надзору, в интересах обеспечения бесперебойности утвержден график, в какое время и какие действия совершаются. 13.3.4 - 13.3.5 Цель пунктов — описать, каким образом происходит доставка адресованного заключенному письма. 13.3.6 Разъясняет заключенному порядок передачи тюрьме различных обращений. 13.3.7 Ч. 2 ст. 28 ЗоТЗ устанавливает, кому отправляются письма за счет тюрьмы. Как правило, вся переписка заключенного ведется за его счет, кроме писем из перечня, приведенного в пункте 13.3.7 регламента, которые отправляются за счет тюрьмы. Понятие переписки включает в себя как расходы на отправку письма, так и расходы на письменные принадлежности (конверт, бумага, письменные принадлежности и т. д.). Под словом «отправляется» подразумеваются расходы, сопутствующие отправке письма, т. е. его доставке адресату, которыми являются стоимость конверта, марки, почты, передаваемой с посыльным, и аналогичных платных услуг. Таким образом, тюрьма не обязана обеспечивать заключенных писчей бумагой. (Изменено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., 43 вст. в силу 01.01.2025 г.) 13.3.8 В целях целесообразного использования конвертов конверты выдаются сотрудниками, осуществляющими сбор писем, непосредственно перед приемкой письма. 13.3.9 В целях обеспечить возможность обращаться для защиты своих прав к канцлеру права, тюрьмам, в Канцелярию президента, к прокурору, следователю или суду заключенным, на личном счете которых отсутствуют денежные средства или их недостаточно и которых тюрьма не способна обеспечить работой, необходимо предоставлять тюремную помощь в лице бесплатной писчей бумаги. В целях экономного и целенаправленного использования тюремного бюджета количество раздаваемой бесплатно бумаги следует в разумных пределах ограничивать. 13.4 Заказ периодических изданий 13.4.1- 13.4.3 Исходя из положений ч. 2 ст. 30 ЗоТЗ, заключенному разрешено при посредничестве тюремной службы в пределах разумного приобретать за счет личных средств газеты, журналы и прочую литературу, если это не представляет угрозы целям исполнения наказания либо безопасности или внутреннему порядку Тюрьмы. 13.5 Пользование мобильным телефоном 3.5.1–3.5.1 Заключенному, отбывающему наказание в тюрьме открытого типа, тюрьма может выдать для использования за пределами тюрьмы предусмотренный ей для этого мобильный телефон. Выдача мобильного телефона необходима на случай, если заключенному потребуется сообщить в тюрьму о важных обстоятельствах, связанных с его пребыванием за ее пределами, или если у тюрьмы возникнет необходимость самой связаться с заключенным. При получении мобильного телефона заключенный обязан войти в систему в присутствии сотрудника, чтобы убедиться в исправности мобильного телефона, а также в том, что заключенный будет доступен для тюремной службы за пределами тюрьмы. Исходя из этого, заключенный обязан хранить мобильный телефон у себя или поблизости, однако не там, где устройство может быть повреждено. Также заключенный должен быть авторизован в системе, а мобильный телефон должен находиться в обычном режиме. Перевод в какой-либо иной режим запрещен, поскольку заключенный должен быть в любое время доступным для тюрьмы, а переключение устройства в иной режим может нарушить обычное пользование телефоном и наблюдение за ним и воспрепятствовать им. Данное требование помогает тюремной службе следить, правомерно ли ведет себя заключенный за пределами тюрьмы, т. е. находится ли он в оговоренное время в оговоренном месте. Заключенному разрешено звонить по мобильному телефону только на известные тюрьме и номера и принимать звонки. Названное ограничение помогает обеспечивать, чтобы он не общался за пределами тюрьмы с лицами, о которых не сообщал тюрьме. Общение, о котором не знает тюрьма, представляет риск для ее безопасности и может повлечь за собой нежелательные последствия, включая возможность побега заключенного из тюрьмы. Если заключенный не сообщил тюрьме о лицах, с которыми общался по телефону, то он обязан сделать это не позднее чем на следующий день. Во избежание злоупотребления данными перед возвратом мобильного телефона тюрьме заключенный удаляет с него все свои данные. Удаление логов звонков исключает ситуацию, когда сокамерник может звонить на чужие телефонные номера, которые отражены в логе звонков выдаваемого ему мобильного телефона. При использовании мобильного телефона заключенный отвечает за исправность устройства и обязан незамедлительно проинформировать сотрудника тюремной службы о его повреждении или поломке. Также запрещена зарядка устройства каким-либо иным кабелем для зарядки, поскольку это может повредить мобильный телефон. Хотя заключенные, отбывающие наказание в тюрьме открытого типа, подчинены значительно более мягкому режиму, чем находящиеся в тюрьме закрытого типа, всё же 44 они обязаны соблюдать установленные тюрьмой требования поведения, которые помогают обеспечивать надлежащее исполнение наказания. Эти требования поведения следует соблюдать и за пределами территории тюрьмы, например, когда заключенный работает за пределами тюрьмы или находится на ином выезде. Тюрьме должно быть известно место пребывания заключенного, для этого его местоположение может позиционироваться. Расходы, связанные с использованием мобильного телефона, заключенный несет так же, как и расходы на телефонные звонки, совершаемые в закрытой части тюрьмы. (Добавлено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 13.6 Пользование интернетом 13.6.1. Заключенный имеет право получать доступ к сайтам, установленным ст. 521 ПВРТ, посредством безопасно адаптированного тюрьмой устройства. Дополнительно заключенные имеют доступ к сайту приложения для перевода. Заключенный может пользоваться адаптированной для заключенных системой e-toimik, подавать тюрьме обращения и общаться с близким лицом в целях, названных в ст. 23 Закона о тюремном заключении. Кроме того, заключенному может быть разрешено ознакомиться с информацией, собранной по нему в Регистре заключенных и системе учета денежных средств заключенных, кроме информации, в отношении которой действует вытекающее из правового акта ограничение доступа, а также совершать покупки посредством сетевого решения. 13.6.2. - 13.6.3 Заключенному, отбывающему наказание в тюрьме открытого типа, тюрьма может, помимо действий, установленных ст. 521 и 522 ПВРТ, позволить пользование интернетом на адаптированном устройстве в связи с обучением и работой, а также для иных согласованных с тюрьмой действий по ресоциализации, если это происходит под надзором и согласуется с целями тюремного заключения. Чтобы заключенный мог пользоваться интернетом, он должен предварительно согласовать его использование с тюрьмой. Под действиями по ресоциализации подразумеваются, например, прохождение различных курсов, подача ходатайств о документах, а также общение с учреждениями. Важно, чтобы заключенный пользовался интернетом по назначению и это способствовало его ресоциализации, одновременно согласуясь с целями тюремного заключения. 13.6.4. Повреждение и порча устройства, предоставленного для пользования интернетом, в тюрьме запрещено, поскольку использование неисправных устройств представляет риск для жизни и здоровья человека и для безопасности Тюрьмы. Подключение различных устройств к компьютеру (в т. ч. к планшету) может повредить устройство, а также нарушить его исходные настройки. 13.6.5. В целях обеспечения безопасности тюрьмы, порядка или иных ограничений, установленных Законом о тюремном заключении или на его основании, тюремная служба может ограничивать доступ к разделам сайта и вести надзор за использованием интернета и устройства. Действия заключенного по использованию интернета и устройства фиксируются. Ч. 21 ст. 29 ЗоТЗ гласит, что тюремная служба проверяет, с кем заключенный общается по телефону или ведет переписку, содержание сообщений можно проверять только в установленных законом случаях. Тюремная служба должна иметь возможность в достаточной степени осуществлять надзор за использованием интернета, чтобы свести к минимуму риск совершения заключенными в тюрьме новых преступлений. 13.6.6 Предоставляя возможность пользования интернетом, тюрьма должна также отстаивать то, чтобы это не повлекло за собой совершения заключенными действий, которые могут причинять ущерб конституционным правам и безопасности других лиц (включая также лиц, находящихся за пределами тюрьмы) или ущемлять их. Согласно ст. 17 Основного закона Эстонской Республики (эст. — PS, рус. — ОЗ), запрещается покушаться на честь и доброе 45 имя кого бы то ни было, а законы предусматривают защиту личных прав лиц, в том числе от покушения на честь и публикации несправедливых оценок. Если заключенный использует в общении с другими лицами жаргон, нецензурные, грубые, угрожающие или притесняющие выражения, то это выражает очевидное неуважение к другому лицу и нарушает права другого лица, в том числе и в случае, если не исполнен какой-либо состав виновного деяния, предусмотренный Пенитенциарным кодексом (эст. — KarS, рус. — ПК). Поэтому заключенный также запрещен доступ к разделу сайта, позволяющему электронное общение. (Добавлено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 13.7 Пользование планшетом 13.7.1 Под электронными действиями Тюрьма подразумевает прежде всего подачу тюрьме обращений (возражения, ходатайства, запросы информации и т. п.) через цифровое решение. Пользование планшетом упрощает общение заключенных с судом в различных видах производства, а также позволяет пользоваться интернет-магазином тюрьмы. Наряду с планшетом, у заключенных сохраняется возможность пользования компьютером в компьютерном помещении. Электронная форма обращений упрощает производство, поскольку обращения не требуется сканировать и не возникает проблем с пониманием слов при чтении рукописного текста. При наличии безопасных технических ресурсов заключенные имеют возможность подтверждать получение административных актов и прочих документов или ознакомление с ними в электронном виде. 13.7.2. Использование системы распознавания лиц при входе в профиль устанавливает личность заключенного. В отличие от находящихся на свободе лиц, заключенные не могут использовать для входа в e-toimik mobiil-ID, поскольку использование мобильных телефонов в тюрьме не разрешено, также у многих заключенных отсутствует ID-карта (в т. ч. они также не соответствуют установленным законом условиям для ее получения). Использовать следует способы аутентификации, с помощью которых возможно установить и их личность. Использование изображения лица предотвращает ситуации, когда у другого лица имелась бы возможность злонамеренно использовать, например, выданные заключенному признак пользователя и пароль/ПИН-код. При необходимости заключенному помогает при использовании планшета сотрудник тюрьмы. 13.7.3. Выход из профиля по окончании пользования планшетом является обязательным, так заключенный защищает свою приватность. Поскольку планшет является устройством, которое находится в общем пользовании и позволяет получить доступ к информации, касающейся исполнения наказания заключенным (включая особую категорию персональных данных), раскрытия которой третьим лицам заключенный не желает. 13.7.4. Назначение места подразделением создает единое понимание того, где должно храниться устройство, когда его не используют, и куда заключенный возвращает его после использования, в целях обеспечить доступ к устройству другим заключенным. 13.7.5. П. 4 ст. 67 ЗоТЗ гласит, что заключенный обязан бережливо относиться к доверенным ему предметам. Ответственность за предметы, выданные в пользование тюрьмой, в период использования несет заключенный, который также обязан возвращать тюрьме предметы, предоставленные ею в пользование. Аккуратное пользование имуществом, предоставленным в пользование тюрьмой, обеспечивает более долгий срок службы устройства. 13.7.6.1–13.7.6.3. Приведение запретом обеспечивает единое понимание ожиданий тюрьмы при использовании планшета. Передача планшета другому заключенному в то время, когда заключенный авторизован в своем профиле посредством системы распознавания лиц, 46 влечет за собой ситуацию, когда тюрьма уже не может доподлинно установить личность лица, совершившего электронное действие. А именно, другой заключенный может подать обращения как в тюрьму, так и в суд, сделать заказ в интернет-магазине или отметить, что он ознакомился с документом. Пользование планшетом от имени другого заключенного может создавать долговые отношения и интриги между заключенными. Это облегчает подстрекательство других заключенных и их вовлечение в подачу злонамеренных или массовых обращений. Передача устройства другому заключенному может также повлечь за собой ущемление процессуальных прав заключенного, передавшего устройство, например, другой заключенный может подтвердить ознакомление с документом, из которого вытекают сроки обжалования. При повреждении или порче устройства заключенным у владельца устройства возникает право требования о возмещении причиненного ущерба. Под злоупотреблением устройством тюрьма подразумевает всё, что не относится к разрешенным электронным действиям, и прочие действия, не согласованные с тюрьмой, например, восстановление заводских настроек устройства, игра в игры, запрещенное общение с находящимися на свободе лицами. Модификация устройства включает в себя прежде всего изменение его целостности, независимо от того, изменяется ли его аппаратное обеспечение (строительная форма планшета и относящиеся к нему устройства) или программное обеспечение (программы). Подключение одного устройства к другому может повлечь за собой его приход в негодность. (Добавлено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 14 Краткосрочный выезд и конвоирование 14.1 Основание для краткосрочного выезда вытекает из положений ст. 32 ЗоТЗ. Норма необходима, поскольку, исходя из ч. 2 ст. 80 ПВРТ, ходатайства о краткосрочных выездах следует рассматривать в течение месяца, а у Тюрьмы должно быть достаточно времени, чтобы оценить указанные заключенным в ходатайства цели выезда, проверить верность указанных заключенным в ходатайстве данных лиц/учреждений, посещаемых при выезде, на основе чего можно будет вынести окончательное решение. Исходя из ч. 7 ст. 32 ЗоТЗ, время краткосрочного выезда засчитывается в срок наказания заключенного. Таким образом, отбывание наказания должно быть целенаправленной деятельностью и во время выезда (решаются проблемы с работой, обучением, жильем и др.), что помогает нейтрализовать риски, обусловленные преступным поведением, а потому заключенный должен обосновано в ходатайстве необходимость выезда. В течение тюремного заключения Тюрьма должна обеспечивать надзор за заключенным, а поскольку период выезда засчитывается в срок наказания, обеспечение надзора обязательно и в течение выезда. Это возможно только благодаря корректно заполненному плану выезда, с помощью которого Тюрьма имеет возможность установить траекторию движения и места пребывания заключенного. План выезда с неполными данными может быть недостаточно мотивированным, чтобы убедиться в целесообразности выезда, а также предоставить Тюрьме возможность вести надзор за заключенным. 14.2 Ч. 1, 2 ст. 32 ЗоТЗ гласят, что сотрудник тюремной службы может выдать разрешение на краткосрочный выезд сроком на двадцать один календарный день в год. Закон не регулирует, с какого конкретно времени ведется учет краткосрочных выездов. Таким образом, норма необходима, чтобы уточнить, какой временной период Тюрьма оценивает при учете краткосрочных выездов. 14.3 Исходя из ч. 7 ст. 32 ЗоТЗ, расходы на выезд несет заключенный. Разрешение заключенного на краткосрочный выезд, как правило, содержит денежные затраты заключенного (например, транспортные расходы и т. п.), для обеспечения исполнения целей выезда у заключенного должно быть достаточно денежных средств. Согласно ч. 1 ст. 15 ЗоТЗ, при приеме в тюрьму тюремная служба забирает на хранение имеющиеся при заключенном личные вещи и удостоверяющие его личность документы. Таким 47 образом, для использования удостоверяющего личность документа заключенному следует представить соответствующее ходатайство. 14.4 Согласно ч. 41 ст. 32 ЗоТЗ, сотрудник тюремной службы может приказом определить места, где заключенный может или должен находиться на выезде, а также время, когда заключенный обязан или не должен находиться в определенных местах, или действия, которые на выезде исключены или которые заключенный обязан совершить. Исходя из ч. 7 ст. 32 ЗоТЗ, время краткосрочного выезда засчитывается в срок наказания заключенного. Таким образом, отбывание наказания должно быть целенаправленной деятельностью и во время выезда (решаются проблемы с работой, обучением, жильем и др.), что помогает нейтрализовать риски, обусловленные преступным поведением. Задача тюрьмы — обеспечивать охрану правопорядка и в период пребывания заключенного на выезде, что контролируется полицией или сотрудниками тюремной службы. Заключенный обязан информировать указанного в приказе сотрудника тюремной службы о чрезвычайных обстоятельствах, изменениях в плане выезда или местоположении, поскольку тюремной службе должно быть известно об изменениях во избежание ситуации, когда у нее будет отсутствовать обзор действий и местоположения заключенного. 14.5 Поскольку, исходя из ч. 7 ст. 32 ЗоТЗ, время краткосрочного выезда засчитывается в срок наказания, находясь на выезде, лицо продолжает оставаться в статусе заключенного. Ст. 641 ПВРТ запрещает заключенному владеть в Тюрьме наркотическими, психотропными и прочими одурманивающими или сильнодействующими веществами. Согласно ст. 330 ПК, изготовление и приобретение заключенным алкогольного напитка или иного спиртосодержащего вещества, а также владение им запрещены и наказуемы в уголовном порядке. Те же ограничения, согласно ст. 331 ПК, действуют и в случае употребления наркотических или психотропных веществ. 14.6 Отбывание наказания во время выезда должно быть целенаправленной деятельностью (решаются проблемы с работой, обучением, жильем и др.), что помогает нейтрализовать риски, обусловленные преступным поведением. Также заключенному может быть выдан с собой рабочий лист, который он обязан заполнять, что способствует достижению целей выезда. 14.7 Исходя из ч. 1 ст. 57 ПВРТ, заключенный имеет право хранить у себя или на складе для личных вещей заключенных вещи, взятые с собой по прибытии в тюрьму, и личные вещи, приобретенные при посредничестве тюремной службы. Согласно ч. 1 ст. 74 ПВРТ, заключенный совершает покупки под контролем тюремной службы. Предметы, приобретенные заключенным на выезде, получены не под контролем тюремной службы, ввиду чего в Тюрьме они также не разрешены. Если у заключенного имеются на руках или на складе для личных вещей заключенных предметы, которые он больше не желает хранить в тюрьме, то, отправляясь на выезд, можно взять эти вещи с собой, и после выезда в тюрьму их взять с собой уже не позволят. 14.8 Поскольку отбывание наказания во время выезда должно быть деятельностью, которая помогает нейтрализовать риски, обусловленные преступным поведением, при возвращении с краткосрочного выезда инспектор-контактное лицо в сотрудничестве с заключенным оценивает его целенаправленность. 14.9–14.10 При рассмотрении ходатайства заключенного о предоставлении чрезвычайного краткосрочного выезда применяются общие условия с исключениями, приведенными в ч. 5 ст. 32 ЗоТЗ и ч. 4 ст. 79, ч. 3 ст. 80, ч. 2 ст. 81 ПВРТ. Исходя из положений ч. 5 ст. 32 ЗоТЗ, в случае необратимо тяжелой болезни или смерти супруга (-и), отца, матери, дедушки, бабушки, ребенка, усыновителя, усыновленного, брата или сестры либо иного чрезвычайного семейного события сотрудник тюремной службы может предоставить 48 заключенному разрешение на выезд на срок до семи дней. В соответствии с положениями ч. 3 ст. 80 ПВРТ решение по удовлетворению ходатайства о выезде в случае чрезвычайного семейного события выносится в течение трех рабочих дней с момента получения ходатайства. 15 Покупки заключенных 15.1 Возможность совершать покупки предоставляется по меньшей мере один раз в месяц. Как правило, Тюрьма позволяет заключенным посещать магазин два раза в месяц. 15.2 Заключенный тюрьмы открытого типа может также совершать покупки за пределами Тюрьмы. В течение одного месяца заключенный может совершать покупки в пределах минимальной заработной платы, утвержденной Правительством Республики. По предписанию медработника заключенному может быть полностью или частично запрещена покупка определенных продуктов питания, если они могут повредить здоровью заключенного. 15.3 Посещение магазина происходит за пределами тюрьмы, при ее организации. Заключенным разрешено посещать только торговый центр, предварительно согласованный тюрьмой. Более точный маршрут, а также разрешенные к посещению торговые центры и время назначаются в приказе и указываются в свидетельстве на выезд. 15.4 Заключенный имеет право использовать в Тюрьме электроприборы, которые являются изделием завода-изготовителя, исправны и соответствуют утвержденным в Эстонской Республике стандартам для электроприборов. Речь идет о нейтрализации риска для безопасности, чтобы из-за использования электроприбора не подвергалась угрозе безопасность Тюрьмы. Исправное устройство обеспечивает его безопасную эксплуатацию, а также бесперебойную работу тюремной электросистемы. 15.5 Речь идет о нейтрализации риска для безопасности. Взятие с собой товара в открытой упаковке запрещено, поскольку на практике возникали случаи, когда туда прятали запрещенные вещества. Таким образом, исходя из необходимости в обеспечении безопасности, обоснован запрет на взятие с собой в тюрьму товаров в открытой упаковке. Их обыск также является времязатратным и препятствует эффективной организации труда. 15.6 Для получения наличных или перевода денег с личного тюремного счета на имеющуюся в пользовании заключенного банковскую карту заключенный подает ходатайство. Чтобы тюрьма успевала вовремя рассматривать ходатайства, их следует подавать не позднее чем за 3 рабочих дня до посещения магазина. Выдача наличных денег и денежный перевод осуществляются до посещения магазина. 15.7 При отсутствии услуги магазина при посредничестве тюрьмы заключенным можно обеспечить лишь товары первой необходимости. Цель — обеспечить заключенному возможность общаться с близкими и поддерживать повседневную гигиену. 15.8 Предметы одежды, обувь, средства проведения досуга и электроприборы указываются в Регистре заключенных и вносятся в единый перечень личных вещей заключенного. Электроприбор помещается на Склад, а для получения его в комнату следует ходатайствовать у тюремной службы о разрешении на его эксплуатацию. После получения разрешения сотрудник тюремной службы снабжает электроприбор необходимыми защитными наклейками, уникальный номер которых соотносится с купившим электроприбор заключенным. 49 15.9 Заключенный имеет право приносить на территорию тюрьмы открытого типа приобретенный в магазине товар (кроме запрещенных в тюрьме предметов), если может предъявить подтверждающий его покупку чек из магазина. В случае если у заключенного отсутствует чек, предметы изымаются. 15.10 В соответствии с ч. 1 ст. 48 ЗоТЗ заключенный может приобретать разрешенные в тюрьме продукты питания, гигиенические принадлежности и прочие товары за деньги, имеющиеся на его личном счете. 15.11 Заключенный может приобретать в магазине товар только для собственного потребления. Подобно положениям пункта 8.2.2. Регламента, приобретенный в магазине товар нельзя отчуждать, отправлять или предоставлять в пользование другим заключенным. Учитывая, что тюрьма предоставляет заключенным трехразовое питание и возможность регулярного посещения магазина, потребность в закупке запасов в больших количествах отсутствует. 16 Обучение, работа и участие в программах 16.1 Основной упор в ходе мероприятий по ресоциализации в период тюремного заключения делается на обучение и работу. Получение образования и обязанность работать в Тюрьме регулируют ст. 34–43 ЗоТЗ. Цель работы и получения образования — повысить готовность заключенного к самостоятельной жизни после освобождения от отбывания наказания. Повышение уровня образования, приобретение и сохранение привычки трудиться и трудовых навыков повышают конкурентоспособность на рынке труда. Заключенных направляют на кратковременные социальные программы, направление происходит на определенных этапах периода тюремного заключения в зависимости от цели программы (например, программа перед освобождением проходится непосредственно перед ним). Все социальные программы созданы для обучения определенным навыкам, таким образом, лицо не направляют на программы, не вытекающие из индивидуальной программы исполнения наказания. Поскольку продолжительность социальных программ кратковременна, они не должны препятствовать основной занятости, т. е. обучению или работе. Отправление религиозных нужд по своему характеру имеет более широкое значение, чем просто проведение религиозных служб. Капелланы проводят консультации и социальные программы, которые способствуют формированию у лица ценностей, самоанализу и постановке целей. 16.2 Добросовестное отношение заключенного к предлагаемым Тюрьмой мероприятиям содействует появлению привычки работать и учиться, а также позволяет ему получать новые знания и повышать квалификацию. 16.3 Обучение 16.3.1 На основании индивидуальной программы исполнения наказания каждому заключенному обеспечиваются индивидуальный подход и план, в котором предусматриваются периоды и приоритеты различных мероприятий. Это обеспечивает для каждого заключенного последовательность получения образования и последующее трудоустройство. 16.3.2 Поскольку заключенные помещаются в тюрьму открытого типа с целью готовить их к самостоятельной жизни, получение ими образования также проходит в учебных учреждениях, находящихся за пределами тюрьмы. 16.3.3 Учебный координатор или инспектор-контактное лицо может определить уровень образования и различные трудовые навыки заключенного и в соответствии с этим дать совет в части продолжения образовательного пути. Также консультация необходима для 50 получения обзора возможностей обучения и того, какие документы необходимо представить для поступления в учебное заведение. 16.3.4 В целях обеспечения непрерывности учебной работы получение образования проходит в четко определенном учебном заведении и по его расписанию. Для этого заключенному выдается свидетельство на выезд, на основании которого он находится в учебном заведении. 16.3.5 В ходе учебной работы изготавливаются различные предметы, которые также следует включать в список предметов, находящихся в комнате. Также некоторые изготовленные предметы запрещены в Тюрьме (например, глиняная посуда и т. п.), т. е. Тюрьма должна была бы каждый раз оценивать изготовленное изделие, что означало бы большую затрату ресурсов. Исходя из вышеизложенного, Тюрьма запрещает приобретение предметов, изготовленных в ходе учебной работы, или владение ими. 16.3.6 Заключенному приказом выдается разрешение на посещение учебного заведения, в целях обеспечения безопасности тюрьмы в разрешении предусматриваются дополнительные обязанности и ограничения. 16.4 Работа 16.4.1 Исходя из положений ч. 1 ст. 38 ЗоТЗ, тюремная служба при наличии возможности обеспечивает заключенного работой, с учетом его физических и интеллектуальных способностей и навыков. Если обеспечить заключенного работой невозможно, при наличии возможности его задействуют в хозяйственных работах тюрьмы. Согласно ч. 2 той же статьи, в целях обеспечения заключенных работой тюремная служба может создавать на территории тюрьмы или за ее пределами предприятия, предоставлять заключенным возможность работать за пределами тюрьмы или задействовать их в хозяйственных работах тюрьмы. Предпосылкой для работы за пределами территории тюрьмы является помещение заключенного в тюрьму открытого типа. 16.4.2 Поскольку тюрьма заключает с предприятиями договоры о сотрудничестве, чтобы обеспечивать их рабочей силой, при организации трудовой занятости заключенных также учитываются потребности в рабочей силе работодателей, с которыми тюрьма заключила постоянные партнерские связи в лице договора о сотрудничестве. Заключенный может также ходатайствовать о своем допуске на работу у иного работодателя, исполнив для этого требования, прописанные в пунктах 16.4.2.1–16.4.2.3 регламента. В тюрьму открытого типа помещены заключенные, в части которых Тюрьма оценила риск побега как низкий. Перед допуском заключенного, помещенного в тюрьму открытого типа, на работу за пределами территории Тюрьмы, Тюрьма прежде всего убеждается в том, что он независимо и без постоянного надзора способен к самостоятельной жизни за пределами Тюрьмы. 16.4.3 Цель трудового графика — прежде всего планирование работы в соответствии с нуждами Тюрьмы и работодателя. Кроме того, соблюдение трудового графика позволяет сотрудникам тюремной службы планировать свой ресурс, а также управлять информацией о местоположении заключенных и их распоряжении временем. Цель учета рабочего времени заключенных, занятых на хозяйственных работах тюрьмы, — обеспечивать заключенному заработную плату пропорционально реально отработанному времени. 16.4.4 Названные предметы разрешается брать с собой, поскольку на месте работы имеются предназначенные для мытья помещения, ввиду чего разрешение такого исключения целесообразно. Кроме того, такое решение способствует улучшению и повышению эффективности поддержания гигиены заключенных. Также с собой разрешено брать сигареты. В целях обеспечения безопасности тюрьмы и эффективного проведения обыска 51 по возвращении в тюрьму заключенному не разрешено приносить с собой гигиенические принадлежности, продукты питания и сигареты. 16.4.5 Согласно ч. 3 ст. 41 ЗоТЗ, в случае работы заключенного за пределами тюрьмы работодатель переводит его заработную плату на расчетный счет тюремной службы. 16.4.6 Заключенный допускается к работе на основании приказа, в котором предусматриваются ограничения, связанные с хождением на работу, а также обязанности. 16.4.7 Тюрьма открытого типа должна поощрять действия, необходимые для жизни за ее пределами, чтобы возникла привычка действовать так же и после освобождения. Добавление соответствующего положения в регламент необходимо, чтобы заключенные вели себя добросовестно, а также самостоятельно информировали своего работодателя, если не могут вовремя прибыть на работу. (Изменено № 1-1/21/21 от 07.05.2021 г., вст. в силу 11.05.2021 г.) 16.5 Мероприятия по ресоциализации (Изменено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 16.5.1 Мероприятия по ресоциализации проводятся с заключенным в индивидуальном порядке, на основе оценки рисков и индивидуальной программы исполнения наказания или иного направления от инспектора-контактного лица (например, для заключенных, отбывающих наказание на срок меньше года, для которых индивидуальная программа исполнения наказания не составляется). Индивидуальная организация труда гарантирует, чтобы заключенному обеспечивались мероприятия, нейтрализующие именно его риски. (Изменено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 16.5.2 Цель — обеспечить эффективную работу с заключенным, как индивидуально, так и в формате групповой работы, ввиду чего заключенного, которых препятствует его исполнению, разумно на определенный срок или окончательно отстранять от мероприятия. 17 Занятие физической культурой, деятельность по интересам, пользование библиотекой и прочие возможности досуга 17.1 Занятие физической культурой 17.1.1 Занятие заключенных физической культурой состоит прежде всего в аэробных занятиях (бег, игры с мячом, выполнение упражнений для различных групп мышц и т. п.). Хорошее состояние здоровья заключенного является одной из предпосылок возвращения на рынок труда и ресоциализации после освобождения из Тюрьмы. 17.1.2 Заключенным, находящимся в тюрьме открытого типа, Тюрьма предоставляет возможность заниматься физической культурой на спортивных сооружениях во дворе или в предусмотренном для этого месте во внутренних помещениях. При занятии физической культурой в тюрьме открытого типа можно выполнять различные аэробные действия (например, ходьба, выполнение упражнений для различных групп мышц и т. п.). На площадке можно играть в командные спортивные игры (например, баскетбол и т. п.). Целью занятия физической культурой в тюрьме является сохранение физической формы заключенного, а не состязательный спорт. 17.1.3 Целесообразное и бережное пользование инвентарем для занятия физической культурой помогает предотвращать травмы у заключенных или порчу спортивного инвентаря. 52 17.1.4 Из-за дисциплинарного нарушения, совершенного заключенным в зоне для занятия физической культурой, сотрудник тюремной службы имеет право прекратить занятие физической культурой, поскольку может подвергнуться угрозе безопасность Тюрьмы. 17.1.5 Заключенный несет ответственность за свои действия и во время занятий физической культурой, и запрещено создавать ситуацию, подвергающую опасности жизнь или здоровье его самого или других лиц. Если в ходе занятий физической культурой пострадал заключенный, следует немедленно оповестить сотрудника тюремной службы, чтобы при необходимости максимально оперативно организовать оказание пострадавшему заключенному помощи медработника. 17.1.6 При занятиях физической культурой на территории двора тюрьмы открытого типа у заключенного может возникнуть жажда и потребность попить воды. Для утоления жажды заключенному разрешается брать с собой на территорию двора 1 пластиковую бутылку питьевой воды емкостью до 1,5 литров. Во избежание попадание запрещенных веществ в комнаты и мусора на территорию двора разумно, чтобы заключенный входил во внутренние помещения с территории двора только с пустой пластиковой бутылкой. 17.2 Пользование библиотекой, прослушивание радио и просмотр телепередач 17.2.1 Предложение услуги библиотеки в Тюрьме обеспечивает доступность необходимой для развития заключенного информации, способствует повышению уровня образования и общей интеллигентности. 17.2.2 Необходимо прежде всего для того, чтобы у заключенных имелось единое понимание порядка и возможностей одалживания книг. 17.2.3 Цель данного положения — обеспечить, чтобы на одолжившее книгу лицо ложилась единоличная ответственность за ее сохранность и использование. Также тем самым будет обеспечена информация о том, каковы последствия использования книги не по назначению. При одалживании книги другому лицу пользователей было бы больше, также у Тюрьмы отсутствовал бы реальный обзор того, кто в конкретный момент владеет книгой. 17.2.4 Две недели — это разумный срок для прочтения или проработки максимального количества одолженных справочных изданий, а также при необходимости для взятия новых. Цель установления ограничения на продление срока возврата справочного издания — прежде всего, чтобы заключенный не хранил книги на руках слишком долго и по истечении разумного периода их всё же имели возможность одолжить другие заключенные. 17.2.5 Обучающимся в школе заключенным возможность предоставляется в приоритетном порядке, поскольку их учебная деятельность прежде всего предполагает определенную периодичность или срок, самоучка может определять ход своего обучения более свободно. Установление срока на курс или семестр обеспечивает, чтобы заключенный мог ознакомиться с необходимым материалом на протяжении всего обучения. 17.2.6 Цель — повышать ответственность заключенных при хранении справочных изданий и установить санкции за эти нарушения. 17.2.7 Этим обеспечено то, чтобы книги находились во владении заключенного, который их одолжил. В противном случае у Тюрьмы будет отсутствовать обзор того, где находится тюремное имущество. 17.2.8 Цель — обеспечить, чтобы имущество Тюрьмы оставалось на ее территории и не попало 53 во владение чужих лиц. 17.2.9 Заключенные имеют возможность смотреть телепрограммы и слушать радиопередачи с помощью личных технических средств. Также тюрьма установила соответствующую технику в помещения общего пользования. 17.2.10 Цель пункта — объяснить, что после использования устройства следует выключать. 17.3 Деятельность по интересам 17.3.1 По своему характеру деятельность по интересам — это обусловленные интересом к чему- либо действия под руководством с целью получения знаний и навыков. Образование по интересам способствует развитию важных личностных качеств, таких как трудолюбие, целеустремленность, потребность в достижениях, чувство долга и ответственности. 17.3.2 Поскольку зачастую речь идет об опасных и предназначенных для повседневного пользования, однако запрещенных для заключенного предметах, пользование ими обоснованно только в помещениях для деятельности по интересам. Кроме того, они являются имуществом Тюрьмы, которое должно находиться в месте, предусмотренном Тюрьмой для их использования. 17.3.3 Средства для деятельности по интересам являются имуществом Тюрьмы, и, поступая в кружок по интересам, заключенный должен учитывать, что вынос изготовленных изделий невозможен. Цель деятельности по интересам — прежде всего развитие моторики. 18 Обеспечение свободы вероисповедания (Изменено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.) 18.1 Согласно ст. 40 Основного закона Эстонской Республики, каждый обладает свободой совести, вероисповедания и слова. Принадлежность к церкви и религиозным общинам является свободной. Государственной церкви нет. Каждый волен один или вместе с другими, публично или приватно совершать религиозные обряды, если это не причиняет ущерба общественному порядку, здоровью или нравственности. В соответствии с положениями ст. 62 ЗоТЗ тюремная служба обеспечивает заключенным отправление религиозных нужд. В соответствии с положениями ч. 1 ст. 9 Закона о церквях и приходах (эст. — KiKoS, рус. — ЗоЦиП) лица, находящиеся в местах заключения, имеют право отправлять религиозные обряды согласно своему вероисповеданию, если это не нарушает общественного порядка, здоровья, морали, порядка, утвержденного в тюрьме, и прав других находящихся там лиц. 17.09.2020 г. Эстонский совет церквей одобрил минимальные стандартные свободы вероисповедания в тюрьмах, что уточняет минимум требований и мер, обеспечивающих заключенным свободу вероисповедания. (Изменено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.) 18.2 Ч. 2 ст. 9 ЗоЦиП гласит, что богослужения и религиозные обряды в медицинских, учебных и попечительских учреждениях организуются религиозным объединением с разрешения владельца или главы учреждения, в местах заключения — директора тюрьмы, в Силах обороны — командира структурного подразделения, а в Союзе обороны (Кайтселийт) — начальника дружины. 18.3 Согласно ст. 40 Основного закона Эстонской Республики, каждый обладает свободой совести, вероисповедания и слова. Принадлежность к церкви и религиозным общинам является свободной. Государственной церкви нет. Каждый волен один или вместе с другими, публично или приватно совершать религиозные обряды, если это не причиняет ущерба общественному порядку, здоровью или нравственности. В соответствии с 54 положениями ст. 62 ЗоТЗ тюремная служба обеспечивает заключенным отправление религиозных нужд. В соответствии с положениями ч. 1 ст. 9 Закона о церквях и приходах (эст. — KiKoS, рус. — ЗоЦиП) лица, находящиеся в местах заключения, имеют право отправлять религиозные обряды согласно своему вероисповеданию, если это не нарушает общественного порядка, здоровья, морали, порядка, утвержденного в тюрьме, и прав других находящихся там лиц. 18.4 Капеллан предварительно беседует с заключенным, чтобы выявить его религиозные нужды и то, мотивировано ли лицо участвовать в богослужениях и религиозных мероприятиях. 18.5 Если заключенный желает индивидуальную консультацию или хочет, чтобы капеллан просто его выслушал, Тюрьма также обеспечит ему такую возможность. Капеллан, в соответствии со своей оценкой и распорядком работы, по мере необходимости организует для заключенного индивидуальный прием. 18.6 Тюрьма при необходимости и в пределах возможностей обеспечивает встречу заключенного, независимо от его вероисповедания, с представителями той же религии, что и заключенный, с учетом исключений, установленных ч. 1 ст. 9 ЗоЦиП. 18.7 Решение по необходимости в выдаче заключенному религиозной символики принимает тюремный капеллан. Тюрьма ведет учет выданной тюрьмой заключенному религиозной символики. Ограничение количества икон обоснованно и необходимо, поскольку их избыточное количество значительно затрудняет осуществление действий по надзору, а именно — визуальный контроль и обыск комнаты. Ограничение не является неразумным, поскольку не более трех икон (Богоматерь, Иисус Христос, один святой покровитель) является достаточным количеством для совершения религиозных действий, а большее количество икон может беспокоить заключенных, не имеющих религиозных взглядов или принадлежащих к другой конфессии. Речь идет об обеспечении равного обращения и баланса при реализации свободы вероисповедания. Решение по необходимости в выдаче заключенному религиозной символики принимает тюремный капеллан. Заключенному можно отправлять в тюрьму религиозную символику по почте. Отправленная по почте религиозная символика должна соответствовать условиям, установленным Регламентом, а ее выдача проходит с разрешения капеллана. (Изменено № 1-1/22/48 от 28.04.2022 г., вст. в силу 01.05.2022 г.) 18.8 Цель — чтобы заключенные не использовали религиозную символику не по назначению и способом, беспокоящим других заключенных и тюремных служащих. Например, четки заключенный может использовать в своей комнате, в жилой секции, на прогулке и в часовне, но не в школе, на социальной программе или каком-либо ином организованном тюрьмой мероприятии. 19 Медицинское обслуживание 19.1 Основание вытекает из положений ст. 49 ЗоТЗ, согласно которой здравоохранение в тюрьме является частью общей системы здравоохранения. Услуги здравоохранения в тюрьме организуются на основании Закона об организации услуг здравоохранения. Оказание услуг здравоохранения заключенным финансируется из государственного бюджета через Министерство юстиции. Таким образом, все требования к качеству лечения заключенных исходят из тех же оснований, что и для находящихся на свободе лиц. Исходя из ст. 28 Основного закона, заключенный имеет право на охрану здоровья. В то же время заключенный также обязан самостоятельно заботиться о своем здоровье, укрепляя организм и занимаясь профилактикой развития заболеваний (отказ от курения, регулярная легкая физическая нагрузка в виде работы или спорта, поддержание личной гигиены, поддержание порядка в комнате, ежедневные прогулки на свежем воздухе, соблюдение 55 предусмотренного плана лечения и т. п.). Департамент здоровья лицензирует деятельность ОКМ ЗТЦБ и осуществляет за ней надзор. 19.2 Исходя из ч. 1 ст. 2 Закона об организации услуг здравоохранения (далее: эст. — TTKS, рус. — ЗОУЗ), услугой здравоохранения является деятельность работника здравоохранения с целью профилактики, диагностирования и лечения заболеваний, травм и отравлений, а также облегчения симптомов, предотвращения ухудшения состояния здоровья человека или обострения заболевания и восстановления здоровья. Согласно ч. 1 ст. 3 ЗОУЗ, работниками здравоохранения являются врач, дантист, медсестра и акушерка, если они зарегистрированы в Департаменте здоровья, а согласно ч. 2 ст. 3 того же закона, работник здравоохранения может оказывать услуги здравоохранения в пределах своей специализации, относительно которой Департамент здоровья выдает ему справку о регистрации в качестве работника здравоохранения. Департамент здоровья выдал Таллиннской тюрьме лицензию, которая охватывает следующие услуги амбулаторной медицинской помощи: услуги семейной медицины, психиатрические услуги, услуги лечения инфекционных заболеваний, стоматологические, радиологические, гинекологические, офтальмологические, неврологические услуги, услуги общей хирургии, дерматовенерологические и урологические услуги и услуги сестринского ухода. Объем услуг зависит от бюджетных средств. Если состояние здоровья заключенного требует услуги здравоохранения, на оказание которой у тюрьмы отсутствует лицензия или соответствующая медицинская техника, то ОКМ ВТЦБ направляет его к поставщику услуг здравоохранения, который имеет соответствующую лицензию и с которым заключен договор. При осуществлении запланированных мероприятий следует исходить из бюджетных средств и приоритетности целей. Если состояние заключенного является критическим, то следует исходить сугубо из состояния его здоровья. 19.2.1 При регистрации заключенных в очередь следует исходить из серьезности проблемы, а также из того, насколько экстренной является ситуация, т. е. при наличии проблем, требующих незамедлительного вмешательства, заключенный приглашается на прием при первой возможности, а при плановых обследованиях или консультациях медработник ставит заключенного в очередь. Это обеспечивает бесперебойность работы и предотвращает образование скопления народа под дверью кабинета во время приема, в то же время состояниям здоровья, требующим экстренного вмешательства, внимание уделяется незамедлительно, предотвращая опасность развития хронического расстройства здоровья или наступления смерти. Заключенный изъявляет желание посетить прием медработника сотруднику тюремной службы, который оповещает медицинское отделение в соответствии с содержанием проблемы и исходящей из этого организацией труда в тюрьме. Заключенный изъявляет желание посетить прием медработника без объяснений. В этом случае он ставится в конец общей очереди. (Изменено № 1-1/24/101 от 23.12.2024 г., вст. в силу 01.01.2025 г.) 19.3 В соответствии со ст. 133 ЗоТЗ сотрудник тюремной службы обязан незамедлительно сообщать директору тюрьмы или вышестоящему присутствующему сотруднику тюрьмы обо всех важных случаях, возникающих при исполнении наказания и затрагивающих исполнение внутренних правил и безопасность тюрьмы, а также свои замечания о заключенном, которые содействуют достижению целей исполнения наказания. Сотрудник тюрьмы обязан незамедлительно информировать медработника о заболевании, травме или отравлении заключенного. Заболевание — это внезапно возникшее изменение в состоянии здоровья, которое требует незамедлительного вмешательства. Незамедлительного вмешательства требуют состояния и ситуации, при которых отсутствие медицинской помощи в течение 24 часов может способствовать серьезному ухудшению здоровья или вызвать смерть. 19.4 Если заключенный предоставляет поставщику услуг здравоохранения недостоверные данные о состоянии собственного здоровья, то невозможно будет поставить ему 56 правильный диагноз и назначить соответствующее лечение. Последствием может быть назначение неправильного лечения, что может оказаться опасным для жизни. 19.5 Как правило, тюрьма выдает заключенному назначенные ему лекарства для самостоятельного приема. Таким образом, заключенные могут принимать лекарства не только во время переклички, но и, например, перед приемом пищи или непосредственно перед отходом ко сну. Учитывая, что в основном на свободе заключенные продолжают схему лечения, назначенную им в тюрьме, целесообразно уже в тюрьме повышать их ответственность за эффективность назначенного лечения. Для самостоятельного приема заключенным не выдаются лекарства, входящие в перечень наркотических и психотропных препаратов. Также лекарства не выдаются для самостоятельного приема в случае, если препарат крайне необходим заключенному, однако у тюрьмы возникает подозрение на неправильный прием препарата или злоупотребление им. Лекарственные препараты назначаются и распределяются ОКМ ЗТЦБ по пеналам для лекарств, ввиду чего очень четко известно, кто, когда и какое лекарство должен принимать. При первичном назначении препарата медработник объясняет заключенному, что он из себя представляет, каковы его ожидаемое лечебное воздействие и возможные побочные эффекты и как его принимать. Таким образом, привлечение медработника к приему лекарств не является необходимым. Точно так же принимают лекарства в домашних условиях все люди. Предпосылкой является то, чтобы нуждающийся в лечении человек был заинтересован в выздоровлении и точно соблюдал все данные ему инструкции. Соблюдение схемы лечения, предусмотренной ОКМ ЗТЦБ, является очень важной частью процесса выздоровления. Если заключенный не соблюдает схему лечения, это может повлечь за собой обострение заболевания, развитие резистентности к лекарственному препарату, а при тяжелых заболеваниях — и опасное для жизни состояние. Также очень важно немедленно оповещать ОКМ ЗТЦБ, если предусмотренные медработником препараты не подходят, вызывают побочные эффекты и т. п., а также возникает потребность в изменении схемы лечения. Если заключенный не соблюдает схему лечения или отказывается от немедленного приема лекарств в присутствии сотрудника тюремной службы, то ОКМ ЗТЦБ обдумывает прекращение лечения, поскольку не имеет права лечить лицо принудительно, кроме случаев, когда возникает опасное для жизни состояние, требуется оказание услуг неотложной помощи или лицо неспособно самостоятельно принимать решения по своему лечению. Исходя из фармакодинамики и фармакокинетики, измельчать можно не все лекарства, поскольку при их нарушении препарат может не оказать желаемого воздействия. Поэтому ОКМ ЗТЦБ имеет право в зависимости от конкретной истории болезни принимать решения о потребности в выдаче лекарств, которые не входят в перечень наркотических и психотропных препаратов, в измельченной или растворенной форме. При возникновении подозрения в неправильном приеме лекарств ОКМ ЗТЦБ имеет право решить выдавать препарат способом, обеспечивающим лучший надзор за его приемом. Находящийся в жидкой форме препарат проще точнее дозировать, также заключенному сложнее нарушать режим лечения. 19.5.1 Тюрьма выдает заключенному назначенный (-ые) ему препарат(ы) на определенный период (примерно на неделю). Препараты помещаются по дозам в пенал для лекарств, из которого заключенный самостоятельно должен брать необходимую дозу и своевременно принимать ее. Пустой пенал для лекарств заключенный возвращает ОКМ ЗТЦБ, где получает взамен заполненный пенал на новый период. Если заключенному назначается новое лекарство, то медсестра в его присутствии добавляет новые лекарства в пенал и указывает на нем дополнительную схему лечения. Такая организация труда исключает ситуацию, когда сам заключенный неправильно кладет лекарства в пенал и неверно их принимает. 19.5.2. На пенале для лекарств указываются имя заключенного, номер комнаты и схема лечения, чтобы можно было установить, кому и когда был(и) выдан(ы) лекарственный (-ые) 57 препарат(ы) и как их надо принимать. У заключенного, работающего за пределами тюрьмы, должна быть возможность брать с собой назначенный (-ые) ему препарат(ы) в показанном объеме. Заключенный обязан самостоятельно следить, чтобы соответствующее количество препарата (-ов) имелось у него с собой в стаканчике для лекарств. 19.5.3 Помимо лекарств, для самостоятельного приема заключенному выдаются витаминные препараты и пищевые добавки, прописанные ему медработником. Они выдаются в оригинальной упаковке, на которой указываются имя заключенного, номер комнаты и рекомендуемая схема дозировки, чтобы можно было установить, кому они выданы и как их надо принимать. 19.5.4 Для достижения результативности лечения важно, чтобы заключенные соблюдал инструкции, предусмотренные ОКМ ЗТЦБ. В противном случае заболевание может обостриться или повлечь за собой опасную для жизни ситуацию. Если заключенный должен принимать лекарство в режиме, отличном от стандартного, например, безусловно перед едой, после еды или более трех раз в день, то ОКМ ЗТЦБ объясняет ему условия приема лекарства. 19.5.5 В целях защитить безопасность и внутренний порядок тюрьмы, а также жизнь и здоровье находящихся там лиц при выявлении перечисленных обстоятельств может быть утвержден прием выданных заключенному лекарств способом, который не представляет угрозы для его здоровья и не вызывает откладывания приема препарата, однако исключает нанесение повреждений заключенному или другим лицам или риск инфекции. 19.6 Лекарственные препараты выдаются в только пластиковых стаканчиках, чтобы избежать использования материалов с острыми краями или посуды, изготовленной из хрупких материалов, которыми заключенный может умышленно или непреднамеренно нанести себе повреждения. На стаканчике с лекарственным препаратом указываются название лекарственного препарата, имя заключенного, номер камеры и дата выдачи, чтобы можно было идентифицировать, кому и когда был выдан лекарственный препарат. 19.7 Количественное ограничение полосок для глюкометра необходимо для сохранения баланса бюджетных средств. Иглы на шприцах заменяются медсестрой по мере необходимости, новые на старые (т. е., получив от медсестры две иглы, заключенный должен будет отдать 2 использованные иглы). Таким образом, в камере, в зависимости от количества инъекций, которые необходимо сделать в течение суток, может находиться максимальное количество игл. Для замены игл заключенный подходит к зарешеченной двери в открытой секции, в закрытой секции замена игл осуществляется через лючок в двери. В комнате может быть только 1 шприц-ручка с инсулином с одним активным веществом, поскольку запасные шприцы должны храниться при низкой температуре (в холодильнике). Ланцетные иглы заменяются медсестрой по мере необходимости, новые на старые, т. е., получив от медсестры две 10 игл, заключенный должен будет отдать 10 использованных игл. 19.7.1 Шприц-ручка, иглы от шприцов и ланцетные иглы — это острые колющие предметы, которые могут потенциально быть инфицированными, при неправильном использовании препарата они также могут представлять опасность, слишком сильно понизив уровень сахара в крови. По этой причине следует исключить попадание этих предметов не в те руки. В целях обеспечения назначенного заключенному режима лечения медработник объясняет ему корректную дозировку и своевременный прием препарата. В целях защитить безопасность и внутренний порядок тюрьмы, а также жизнь и здоровье находящихся там лиц при выявлении перечисленных обстоятельств может быть утвержден прием выданных страдающему диабетом заключенному лекарств или ограничение на использование медицинских принадлежностей способом, который не представляет угрозы для его здоровья и не вызывает откладывания приема препарата, однако исключает нанесение 58 повреждений страдающему диабетом заключенному или другим лицам или риск инфекции. 19.8 Фиксирование отказа от лечения необходимо, поскольку в этом случае заключенный сам несет ответственность за свое дальнейшее состояние здоровья. У тюрьмы отсутствует право на принудительное лечение заключенного, за исключением случаев, когда речь идет об опасном для жизни состоянии. 19.9 Заключенному запрещено: 19.9.1 употреблять выдаваемые по рецепту препараты без предписания медработника, не употреблять назначенные медработником и/или выданные другим служащим тюрьмы препараты в назначенное время (в т. ч. препараты, продаваемые без рецепта) и хранить лекарственные препараты в комнате, за исключением таблеток различных форм в пластиковых стаканчиках, выданных ОКМ ЗТЦБ, и соответствующим образом маркированных препаратов — согласно ч. 1 ст. 38 постановления министра юстиции от 01.10.2011 «Организация надзора в тюрьмах», сотрудники тюремной службы раздают заключенным лекарственные препараты, соблюдая при этом количество и время, предусмотренное работником здравоохранения, согласно ч. 2 этой же статьи, при раздаче психотропных и наркотических лекарственных препаратов должен присутствовать медработник. Соблюдение режима лечения крайне важно для достижения результата, неконтролируемый прием лекарственных препаратов может иметь фатальные последствия. Прием лекарственных препаратов должен служить только цели оздоровления. 19.9.2 проделывать отверстия, проколы, что-то вставлять в свое тело или удалять из него и т. д. по собственной инициативе и без предписания медработника — проколы на теле по собственной инициативе запрещены в тюрьме и представляют угрозу для здоровья заключенных и прочих находящихся в тюрьме, т. к. тем самым могут распространяться различные инфекционные заболевания (ВИЧ, гепатит и прочие заболевания, передающиеся через кровь). Удаление татуировки (отметки) — это очень сложная процедура, которая может нанести постоянный вред здоровью человека. Речь может идти также об одном из методов причинения себе телесных повреждений. В ходе подобных действий опасность распространения инфекционных заболеваний очень высока. Заключенный не должен по собственной инициативе уродовать свое тело, делать в нем проколы, и также нельзя это делать с телами других людей. 19.9.3 в целях защитить безопасность и внутренний порядок тюрьмы, а также жизнь и здоровье находящихся там лиц тюрьма должна быть осведомлена о том, где находятся выданные заключенному для самостоятельного приема лекарства, витаминные препараты и пищевые добавки. Если заключенный не соблюдает обязанности хранить лекарственные и прочие препараты в назначенном ему шкафчике, то в целях обеспечения безопасности тюрьма имеет право вообще их изъять. 19.9.4 Лекарства назначаются в соответствии с состоянием здоровья человека, ввиду чего другие лица не могут принимать их без предписания. Прием лекарств без предписания может повлечь за собой опасные для жизни отравления лекарственными препаратами. Тюрьма обязана охранять жизнь и здоровье заключенных, а также обеспечивать общую безопасность. Поэтому передавать друг другу лекарственные препараты заключенным запрещено. 20 Прием сотрудников 20.1 Сотрудники тюрьмы открытого типа ведут прием заключенных на основании обоснованных ходатайств, где описаны вопрос/проблема и аргументы. Это позволяет им эффективнее решать вопросы заключенных, а также подготавливать более сложные ответы перед 59 приемом. 21 Дисциплинарное производство и исполнение дисциплинарного наказания 21.1 В настоящем пункте объяснено, какой цели служит дисциплинарное производство. Цель дисциплинарного производства — оперативное и полноценное раскрытие дисциплинарного виновного деяния, выяснение виновного и причин виновного деяния, а также назначение справедливого дисциплинарного наказания. Дисциплинарное производство возбуждается на основании документа, который содержит данные по дисциплинарному виновному деянию. В тюрьме оно возбуждается, когда имеются признаки дисциплинарного виновного деяния, зафиксированные в форме донесения. 21.2 Дисциплинарным виновным деянием считается противоправное деяние, состоящее в неисполнении или ненадлежащем исполнении обязанностей, вытекающих из правовых актов. Согласно ст. 63 и ст. 100 ЗоТЗ, за нарушение требований Закона о тюремном заключении, правил внутреннего распорядка тюрьмы или иных правовых актов тюремная служба имеет право применять в отношении заключенного дисциплинарные наказания. 21.3 Согласно ч. 22 ст. 38 ЗоТЗ, заключенный может быть отстранен от работы или освобожден от исполнения трудовых обязанностей, если он не способен исполнять трудовые обязанности, работа подвергает угрозе безопасность самого заключенного или тюрьмы либо дисциплинарный порядок тюрьмы. Порядок приема заключенного на работу, отстранения от работы и освобождения от работыутверждает постановлением министр юстиции. Согласно п. 8 ч. 2 ст. 5 постановления № 9 министра юстиции от 07.02.2007 г. «Порядок приема заключенного на работу, отстранения от работы и освобождения от работы» (далее: Порядок), трудовые обязанности заключенного приостанавливаются в качестве дисциплинарного наказания на срок до одного месяца при отстранении от работы. Исходя из положений ст. 65 ЗоТЗ, как правило, дисциплинарное наказание обращается к исполнению незамедлительно. Если, однако, заключенному назначено в качестве наказания отстранение от работы на срок до одного месяца, то начало наказания исчисляется с момента, когда он фактически отстраняется от работы. На основании п. 11 ч. 1 ст. 63 ЗоТЗ заключенный может быть наказан в дисциплинарном порядке запретом на использование личного электроприбора на срок до 45 суток. Начало наказания исчисляется с момента, когда личный прибор убран из комнаты и заключенный не может им пользоваться. 21.4 Для исполнения наказания в виде карцера арестованный, размещенный в другой комнате или в секции, обязан взять с собой все принадлежащие ему предметы. Личные вещи, которые были у заключенного в комнате, сдаются на склад и возвращаются заключенному после освобождения из карцера. Тюрьма не гарантирует, что заключенный будет помещен обратно в жилую секцию или комнату, откуда его забрали в карцер, и тюрьма не несет ответственности перед заключенными за предметы, оставленные в прежней комнате или жилой секции. Обращение с обнаруженными предметами, владельца которых найти не удается, осуществляется на основании правовых актов, регулирующих тюремное заключение. 22 Перемещение и освобождение из тюрьмы 22.1 Освобождение из тюрьмы происходит на основании Порядка освобождения заключенного из тюрьмы. Порядком освобождения заключенного из тюрьмы установлены действия Тюрьмы, необходимые для осуществления освобождения заключенного из Тюрьмы при освобождении и подготовке к нему. 22.2 Перемещение осуществляется на основании плана исполнения. 60 22.3 На заключенного возложена обязанность непосредственно перед освобождением или перемещением в другую Тюрьму или из тюрьмы открытого типа в тюрьму закрытого типа вернуть Тюрьме всё тюремное имущество, которое находилось в его пользовании. Возврат тюремного имущества фиксируется сотрудником тюремной службы. Перед освобождением из Тюрьмы или перемещением в другую Тюрьму заключенный обязан собрать все принадлежащие ему личные вещи, имеющиеся в комнате, и взять их с собой. 22.4 Исходя из ч. 3 ст. 75 ЗоТЗ, при освобождении заключенному возвращаются предметы и документы, а также личная одежда, находившиеся на хранении у тюремной службы. Если личная одежда отсутствует или не соответствует сезону, тюремная служба выдает освобождаемому заключенному одежду бесплатно. В соответствии с положениями ч. 1 и 6 ст. 64 ПВРТ, когда заключенный освобождается из тюрьмы, ему возвращаются находящиеся на хранении вещи, что заключенный подтверждает подписью. 22.5 Если при освобождении из Тюрьмы у заключенного отсутствует личная одежда или она не соответствует сезону, то по меньшей мере за 2 недели до даты освобождения он подает Тюрьме ходатайство, в котором ходатайствует о получении одежды в порядке гуманитарной помощи. На основании представленного ходатайства Тюрьма в день освобождения заключенного выдает одежду в порядке гуманитарной помощи, по мере возможности она выдается бесплатно. 22.6 Установление личности освобождаемого Тюрьма осуществляет, руководствуясь ст. 19 Порядка освобождения заключенного из тюрьмы. У заключенного запрашиваются данные из его биографии, а его ответы сопоставляются с данными из справки об освобождении и личного досье. Имеющиеся в личном досье фотографии и описания особых примет сопоставляются с заключенным. Согласно ст. 11 постановления № 11 министра юстиции от 25.01.2001 г. «Порядок освобождения заключенного из тюрьмы», когда лицо освобождается из тюрьмы, ему выдается справка об освобождении из тюрьмы. В нее вносятся наименование выдавшей справку тюрьмы, номер справки, имя и фамилия заключенного, его дата рождения или личный код, фотография и подпись заключенного, дата выдачи и срок действия справки, начало и окончание задержания, имя, фамилия, должность и подпись выдавшего справку лица. Справка об освобождении действительна в течение шести месяцев с момента выдачи, а дата истечения срока ее действия указывается в справке. Заключенный подтверждает получение личных документов, включая справку об освобождении, своей подписью на внутренней стороне задней обложки личного досье. 22.7 В соответствии с положениями ч. 4 ст. 75 ЗоТЗ при освобождении заключенному выдаются пособие на освобождение, накопленное за счет сумм, имеющихся на его личном счете, и денежные средства, оставшиеся для свободного пользования в тюрьме. Если сумма, выплачиваемая с личного счета заключенного, меньше ставки пособия, то заключенному выплачивается единовременное пособие, покрывающее разницу между утвержденной ставкой и суммой, выплачиваемой с личного счета. Ставка выплачиваемого пособия установлена ст. 231 постановления № 11 министра юстиции от 25.01.2001 г. «Порядок освобождения заключенного из тюрьмы». 22.8 Согласно ч. 1 ст. 91 ПВРТ, по заключенному в Тюрьме ведется медицинская карта, а если он изъявляет желание при освобождении получить ее копию или выписку из истории болезни, то он подает ходатайство в соответствии с положениями Закона о публичной информации. В целях защиты деликатных персональных данных названная выписка выдается лицу непосредственно перед выходом из тюрьмы в закрытом конверте под подпись. 61 22.9 В соответствии с положениями ст. 27 постановления № 11 министра юстиции от 25.01.2001 г. «Порядок освобождения заключенного из тюрьмы» заключенному, освобожденному в зале суда, справку об освобождении по его желанию выдает задним числом учреждение, где он находился непосредственно перед освобождением. Сотрудник тюремной службы организует выдачу освобожденному лицу находившихся на хранении в Тюрьме вещей, имевшихся на личном тюремном счете денег, ценных вещей и документов на КПП Тюрьмы с понедельника по четверг с 08:30 до 16:30 и по пятницам с 08:30 до 15:30. Получение вещей освобожденное лицо подтверждает своей подписью. Цель пункта — довести до сведения заключенных информацию о том, как действовать, если они освобождены за пределами тюрьмы, т. е. в зале суда, прокуратуре, и в какое время можно получить имеющиеся в тюрьме личные вещи. Также до сведения лиц доводится информация о том, что после освобождения на основании письменного ходатайства можно задним числом получить справку об освобождении из тюрьмы. Данная справка необходима прежде всего лицам, у которых отсутствует действительный удостоверяющий личность документ. 23 Возмещение расходов на проезд Настоящие пункты Регламента регулируют возмещение заключенным, отбывающим наказание в тюрьме открытого типа, расходов на проезд, понесенных для получения образования, прохождения социальных программ и посещения поставщиков медицинских услуг за пределами тюрьмы. 62 Kinnitatud Tallinna Vangla direktori 27.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/89 Tallinna Vangla avavangla kodukord Muudetud käskkirjadega: 03.04.2020 nr 1-1/20/15 07.05.2021 nr 1-1/21/21 28.04.2022 nr 1-1/22/48 07.06.2022 nr 1-1/22/60 14.12.2022 nr 1-1/22/106 09.02.2024 nr 1-1/24/12 23.12.2024 nr 1-1/24/101 20.03.2026 nr 1-1/1-26/15 Tallinn 2018 Sisukord 1. Üldsätted ........................................................................................................................................................... 4 2. Avavangla territoorium ................................................................................................................................. 5 3. Avavanglasse vastuvõtt ja paigutus ............................................................................................................ 6 4. Liikumine vangla ja avavangla territooriumil ................................................................................................ 6 5. Päevakava ................................................................................................................................................... 7 6. Loendus ....................................................................................................................................................... 7 7. Keelatud esemed ......................................................................................................................................... 7 8. Isiklikud esemed ja nende hoidmine.......................................................................................................... 10 9. Kinnipeetava toitlustamine ......................................................................................................................... 13 10. Jäätmete käitlemine .............................................................................................................................. 13 11. Olmeküsimused ..................................................................................................................................... 14 12. Suitsetamine .......................................................................................................................................... 16 13. Lühiajalised kokkusaamised, telefonikõned, perioodiliste väljaannete tellimine, mobiiltelefoni- ja interneti, sh tahvelarvuti kasutamine (Muudetud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) ...................................... 16 14. Lühiajaline väljasõit ............................................................................................................................... 19 15. Kinnipeetavate sisseostud .................................................................................................................... 20 16. Õppimine, töötamine ja programmides osalemine ................................................................................ 20 17. Kehakultuuriga tegelemine, huvitegevus, raamatukogu kasutamine ning muud vaba aja ................... 21 18. Usuvabaduse tagamine (Muudetud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) ............................... 22 19. Kinnipeetava meditsiiniline teenindamine ............................................................................................. 23 20. Ametnike vastuvõtt ................................................................................................................................ 25 21. Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristuste täideviimine ................................................................ 25 22. Ümberpaigutamine ja vanglast vabastamine ........................................................................................ 25 23. Sõidukulude hüvitamine ........................................................................................................................ 26 Lisad ....................................................................................................................................................................... 27 Lisa 1 ...................................................................................................................................................................... 27 Lisa 2 ...................................................................................................................................................................... 28 Lisa 3 ...................................................................................................................................................................... 29 Lisa 4 ...................................................................................................................................................................... 30 Lisa 5 ...................................................................................................................................................................... 31 Lisa 6 ...................................................................................................................................................................... 32 Lisa 7 ...................................................................................................................................................................... 33 Lisa 8 ...................................................................................................................................................................... 34 Lisa 9 ...................................................................................................................................................................... 35 Lisa 10 .................................................................................................................................................................... 36 Lisa 11 (Kehtetuks tunnistatud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) ....................................................... 37 Lisa 12 (Kehtetuks tunnistatud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025)....................................................... 37 Lisa 13 .................................................................................................................................................................... 38 2 Lisa 14 .................................................................................................................................................................... 40 Lisa 15 .................................................................................................................................................................... 42 Lisa 16 .................................................................................................................................................................... 43 Lisa 17 .................................................................................................................................................................... 44 Lisa 18 .................................................................................................................................................................... 45 Lisa 19 .................................................................................................................................................................... 47 Lisa 20 .................................................................................................................................................................... 48 Lisa 21 .................................................................................................................................................................... 49 3 1. Üldsätted 1.1. Tallinna Vangla (edaspidi vangla) avavangla kodukorra (edaspidi kodukord) eesmärk on täpsustada vangistusseaduse (VangS), justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” (VSkE) ja teiste õigusaktidega sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Tallinna Vangla avavangla (edaspidi: avavangla) territooriumil ja liikumisel Tallinna Vangla territooriumil (Lisa 21 – Tallinna Vangla territoorium). Täpsustused hõlmavad eelnimetatud õigusaktidega täpsemalt reguleerimata sätteid. (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) 1.2. Kodukorda on kohustatud täitma avavanglas paiknevad kinnipeetavad, vangla teenistujad ja vanglat külastavad isikud. 1.3. Kodukorras nimetatud graafikutega saab kinnipeetav tutvuda osakonna stendidelt või üksuse inspektorikontaktisiku (edaspidi kontaktisik) vahendusel. 1.4. Kodukorra lisades toodud blankette saab kinnipeetav üksuse ametnikelt. Üksuse ametnik aitab vajaduse korral kinnipeetaval blankette täita. 1.5. Vangla võib kinnipeetavalt nõuda tekitatud materiaalse kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluse kaudu. 1.6. Vangla direktoril on õigus vajaduse korral oma korraldustes kodukorra täitmisest ajutiselt kõrvale kalduda. 1.7. Kinnipeetav on kohustatud: 1.7.1. vanglateenistuse ametnike tuppa sisenemisel katkestama muud tegevused, püsti tõusma, hoidma käsi keha kõrval vanglateenistuse ametnikule nähtavalt ning seisma enda korrastatud voodi juures või vanglateenistuse ametniku korraldusel mujal; 1.7.2. käituma vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning Vanglat külastavate ametiisikutega peab kinnipeetav neid tervitama püsti seistes. Üheski vestluses, pöördumises ega muus kontekstis ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed; 1.7.3. väljaspool tuba viibides riietuma korrektselt, st riided peavad olema puhtad, käised ja pükste sääred ei tohi olla üles keeratud, õlad peavad olema kaetud ning ööriiete (öösärk, pidžaama, hommikumantel) kandmine väljaspool öörahu on keelatud. Jope, mütsi ja kinnaste kandmine siseruumides on keelatud, v.a juhul, kui minnakse väljapoole siseruume või tullakse sealt tagasi; 1.7.4. kadunud või leitud esemest, toas olevate isiklike esemete või vangla vara hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest kohe teatama vanglateenistuse ametnikule. 1.8. Kinnipeetaval on keelatud: 1.8.1. ületada piirdeid, ronida või rippuda jalutusaia või muu konstruktsiooni küljes; 1.8.2. väljuda vanglateenistuse ametniku loata talle määratud viibimiskohast; 1.8.3. siseneda vanglateenistuja loata vanglateenistujate tööruumidesse; 1.8.4. viibida ruumis selleks mitte ettenähtud ajal; vestelda saatmise ajal kõrvaliste isikutega (v.a teda saatva vanglateenistuse ametnikuga), tegelda saatmise ajal kõrvaliste tegevustega, kätelda teiste isikutega, maha visata või maast võtta mis tahes esemeid, vaadata uksesilmadesse, vajutada ükskõik millisele nupule ja lülitile, kalduda ettenähtud marsruudilt kõrvale jms; 1.8.5. kasutada füüsilist ja/või vaimset vägivalda teiste kinnipeetavate, vanglateenistujate ning teiste isikute suhtes; 1.8.6. käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga, solvavaid, laimavaid ja väärikust riivavaid väljendeid; 1.8.7. mees- ja naissoost avavangla kinnipeetavatel on keelatud omavahel suhelda ning anda üksteisele ja võtta üksteiselt vastu ükskõik milliseid esemeid; 4 1.8.8. hõigelda, vahetada teise kinnipeetavaga valjul häälel infot, karjuda või häirida muul viisil teisi vanglas viibivaid isikuid; 1.8.9. õhutada või kihutada teisi kinnipeetavaid toime panema õigusrikkumisi; 1.8.10. mängida kasu saamise eesmärgil laua- või muid mänge või sõlmida kihlvedusid; 1.8.11. teha endale või teisele tätoveeringuid ning lubada ennast tätoveerida; 1.8.12. jätta omavoliliselt avatud asendisse korrustevahelisi ning õuealale viivaid uksi, panna võõrkehi uksepiirajasse ja -mehhanismidesse jms; 1.8.13. reguleerida televiisori ja raadio helitugevust nii, et see segab vanglateenistujail teenistuskohustusi täita või teisi isikuid; 1.8.14. panna WC-potti ja pissuaari esemeid ja aineid, mis ei kuulu WC-poti ja pissuaari sihtotstarbelise kasutamise alla; 1.8.15. teha toa ehitus- ja sisustuselementidele ning muule vangla varale kirjutisi ja märke, kleepida, kinnitada või riputada neile fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid, vaipu jms (v.a toas olevale stendile). Keelatud on katta valgusteid ja elektroonilisi järelevalveseadmeid ning kasutada esemeid nii, et need takistavad visuaalset järelevalvet (nt laudadele/kappidele katete panemine, aknalaudadele fotode paigutamine, katta kinni akent või paigutada akende ette mistahes esemeid jms); 1.8.16. tuua tuppa ja viia toast välja mööbliesemeid, mis ei ole toa nimekirjas, ning hoida toas kinnitustest lahti tulnud või purunenud mööblit või mööbliosi. Lahtitulnud või purunenud esemest tuleb kohe teatada vanglateenistuse ametnikule ja võimaluse korral see talle üle anda; 1.8.17. võtta vastu, omandada ja võõrandada esemeid ning aineid teistelt kinnipeetavatelt; (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) 1.8.18. omada ja omandada vanglas sularaha mujalt kui vanglasiseselt isikuarvelt; 1.8.19. viibida temale mitte ettenähtud toas ja toa uksel; (Täiendatud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 1.8.20. suitsetada Tallinna Vangla (sh avavangla) territooriumil; (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) 1.8.21. kasutada öörahu ajal isiklikke elektriseadmeid, v.a üksuse juhi loal; (Muudetud 07.05.2021 nr 11/21/21, jõust. 11.05.2021) 1.8.22. hoida toa ust avatuna, v.a sisenedes ja väljudes ja muul põhjendatud juhul, kui ukse avatuna hoidmine on vajalik toimingu teostamiseks (nt koristamine), vanglateenistujaga suhtlemiseks või muul põhjusel vanglateenistuja loal; (Lisatud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 1.8.23. eksponeerida enda kehal, riietusel, toas ja muudes ruumides sõda-, rahvuste vahelist konflikti õhutavaid või agressorriikide riigijuhtide kujutisi ja sümboolikat (fotod, pildid, lipud, vapid, sümbolid vms); (Lisatud 07.06.2022 nr 1-1/22/60, jõust. 10.06.2022) 1.8.24. kinnitada toas olevale liimtahvlile pilte, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid jms, mis kujutavad alasti inimkeha. (Lisatud 07.06.2022 nr 1-1/22/60, jõust. 10.06.2022) 2. Avavangla territoorium 2.1. Avavangla hoone asub vangla territooriumil ning on märgistatud tähisega AV. 2.2. Avavanglana mõistetakse kinnipeetavate majutamiseks ettenähtud hoones olevaid eraldi mees- ja naissoost kinnipeetavatele mõeldud tubasid, koridore (meessoost kinnipeetavatel ruumid B103 ja B203 naissoost kinnipeetavatel ruum C203), vaba aja veetmise ruume (meessoost kinnipeetavatel ruumid B101 ja B201, naissoost kinnipeetavatel ruum C201), abiruume (meessoost kinnipeetavatel ruumid B102, B105, B106, B123, B124, B125 ja B202, B205, B206, B223, B224, B225, naissoost kinnipeetavatel ruum C202, C217, C211, C212, C213) ja trepikodasid (meessoost kinnipeetavatel ruumid B104 ja B204, naissoost kinnipeetavatel ruum A106, C204) ning eraldi mees- ja naissoost kinnipeetavatele mõeldud jalutusalasid mida on võimalik kasutada vastavalt päevakavale. Inva WCd (B107, B207 ja C216) on lubatud kasutada ratastoolis liikuval kinnipeetaval või teistel kinnipeetavatel vanglateenistuse ametniku loal. 2.3. Tallinna Vangla üldkasutatavates ruumides kasutatakse video- ja audiojälgimist. Tallinna Vangla territooriumil võib vanglateenistuse ametnik teenistusülesennete täitmisel, st mistahes seadusest 5 tuleneva toimingu teostamisel (toas loenduse läbiviimine, kinnipeetavate vanglasisene saatmine või ümberpaigutamine jms, v.a kinni peetava isiku täieliku läbiotsimise teostamise ajal) kasutada tema vormi külge kinnitatud kehakaamerat (mis on selgelt eristatav ja nähtav), millega teostatakse läbiviidavate toimingute video- ja audiojälgimine. (Lisatud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 3. Avavanglasse vastuvõtt ja paigutus 3.1. Avavanglasse saabunud kinnipeetav riietub lahti ning ta otsitakse täielikult läbi. Läbiotsimisele eelneb vanglateenistuse ametniku ettepanek ära anda kõik kaasas olevad asjad, mille hoidmine on avavanglas keelatud või mis ei ole soetatud vangla vahendusel. 3.2. Läbiotsitud kinnipeetavale väljastatakse 1 padi, 1 tekk, 2 lina, 1 padjapüür, 1 käterätik, 1 saunalina ja söömistarbed (kahvel, nuga, lusikas, kruus, klaas, praetaldrik, supikauss). Vajaduse korral väljastatakse kinnipeetavaile hügieenitarbed. 3.3. Avavanglas keelatud esemetega talitatakse VangSis ja VSkEs kehtestatud korra järgi. 3.4. Vanglateenistuse ametnik määrab saabunud kinnipeetavale magamiskoha, otsustab kasutusele võetavad ja ladustatavad isiklikud asjad ning tutvustab avavangla kodukorda allkirja vastu. 3.5. Kinnipeetava üleliigsed isiklikud asjad asuvad vanglas selleks ettenähtud laos. Isiklikud asjad kantakse kinnipeeturegistrisse isiklike asjade nimekirja. Nõuetekohast asjade lattu paigutamist ja laost kätteandmist organiseerib vanglateenistuse ametnik. 3.6. Kinnipeetavale tehakse ettepanek allkirjastada garantiikiri (lisa 20), millega ta kohustub vabatahtlikult andma esimesel nõudmisel uriini ja/või vereproove, et tuvastada võimalikku joobeseisundit. Nõusoleku andmisest või hilisemast analüüside andmisest keeldumist käsitletakse alusena kinnipeetava ümberpaigutamiseks kinnisesse vanglasse. 3.7. Vajaduse korral tehakse kinnipeetavale ning tema asjadele kohe desinfektsioon. 3.8. Kui kinnipeetav on saabunud avavanglasse, täpsustatakse tema haridus ja kutseoskused, mille alusel toimub üldjuhul tema hõivamine, pidades silmas kinnipeetava individuaalses täitmiskavas (ITK) fikseeritud eesmärke. 4. Liikumine vangla ja avavangla territooriumil 4.1. Kinnipeetav on kohustatud väljaspool tuba ja loenduse ajal kandma nimesilti vangla väljastatud paelaga kaelas nähtaval kohal loetavana. Vangla territooriumilt lahkudes nimesilti kandma ei pea ning vanglast väljudes tuleb anda nimesilt vanglateenistuse ametniku kätte. Kinnipeetavale väljastatavale nimesildile võib põhjendatud vajadusel anda lisafunktsioone, nt ruumide elektroonilise läbipääsuga uste avamiseks. (Täiendatud 09.02.2024 nr 1-1/24/12, jõust. 09.02.2024) 4.2. Kinnipeetav liigub väljaspool avavanglat vaid vanglaametnikust saatjaga, välja arvatud soodustuse korras liikumisel VangS § 22 alusel. (Muudetud 09.02.2024 nr 1-1/24/12, jõust. 09.02.2024) 4.3. Kinnipeetaval on õigus äratusest öörahuni päevakava järgi liikuda avavangla piires (p.2.2) saatjata. 4.4. Jalutuskäigule minnakse hooajale vastavas riietuses. Vanglateenistuse ametnikul on õigus keelata kinnipeetaval minna jalutuskäigule, kui kinnipeetav ei ole riietatud hooaja kohaselt. Jalutuskäigule on lubatud kaasa võtta ainult käekell, kaelaskantav religioosne ese, abielusõrmus, taskurätt ja veepudel. 4.5. Jalutusalal viibides ja sporti tehes ei tohi avavangla kinnipeetavad suhelda läbi aia kõrvaliste isikutega (sh vastassoost kinnipeetavatega), lebada maapinnal ning istuda selleks mitte ettenähtud kohtades. 4.6. Avavangla kinnipeetav, kes töötab majandustöödel väljaspool avavanglat vangla territooriumil, tohib suhelda ainult töid korraldava vanglateenistuse ametnikuga, teiste isikutega suhtlemine on keelatud. 4.7. Kui kinnipeetav paneb jalutusalal toime distsipliinirikkumise tunnustega teo, otsustab vanglateenistuse ametnik jalutusalal viibimise jätkamise või katkestamise. 4.8. Kui kinnipeetav väljub avavanglast või siseneb sinna, otsitakse ta läbi. Selleks on ta kohustatud seisma, nägu seina poole, ja asetama käed vanglateenistuse ametniku osutatud kohale, peopesad enda poole. Kinnipeetav võidakse täielikult läbi otsida koos lahtiriietumisega. 6 5. Päevakava 5.1. Kinnipeetav on kohustatud järgima kehtestatud päevakava (lisa 1). 5.2. Kinnipeetaval on kohustus minna talle määratud tuppa päevakavajärgsete loenduste ja öörahu ajaks. 5.2.1. Kinnipeetavate tubade uksi öörahu ajaks ei lukustata, öörahu ajal võib toast väljuda ainult tualettruumi (WC) kasutamiseks või ametniku poole pöördumiseks. Öörahu ajal on kinnipeetaval keelatud toa ukse sulgemine seest poolt. Vajadusel võib vanglateenistus öörahu ajaks lukustada köögi, pesuruumide ja abiruumide uksi. Lähtuvalt kinnipeetava töögraafikust võib vanglateenistuse ametniku loal kasutada öörahu ajal kööki, majapidamisruumi ja duširuumi. (Muudetud 20.03.2026 nr 1-1/1-26/15, jõust. 23.03.2026) 5.3. Kinnipeetavad õpivad, töötavad, osalevad usutalitustel ning kultuuri- ja spordiüritustes üldjuhul äratusest kuni öörahuni, arvestades päevakavas toodud erisusi. 5.4. Tööle saadetakse kinnipeetavad töögraafikute põhjal, millest vanglateenistuse ametnik neid enne teavitab. 5.5. Raamatukogu ja juuksuri teenust kasutatakse avavangla töökorralduse järgi. 5.6. Vangla võib lülitada elektri pistikutes päevakavas sätestatud öörahu ajaks välja. Avavangla juhi otsusel võib lubada elektri kasutamist öörahu ajal. 5.7. Vangla juhtkond, sh direktor, võtab kinnipeetavaid vastu lähtuvalt kinnipeetavatelt laekunud taotlustele. 6. Loendus 6.1. Korraldus loenduseks antakse suuliselt vahetult enne loenduse alustamist või helindussüsteemi kaudu. Loendus toimub tubades ning vajaduse korral kinnipeetavate töökohtadel. 6.2. Loenduse ajal on kinnipeetav kohustatud püsti tõusma, kui tuppa siseneb vanglaametnik, ning seisma korrektselt riietatuna (sh kandma nimesilti) oma korrastatud voodi kõrval või vanglateenistuse ametniku korraldusel mujal. 6.3. Loenduse ajal hoiab kinnipeetav käsi külgedel. Tal on keelatud toetuda vastu seina või voodit, rääkida ilma vanglateenistuse ametniku loata või takistada loenduse läbi viimist muul viisil. Kõik toas ja üldkasutatavates ruumides olevad elektriseadmed peab kinnipeetav loenduse ajaks välja lülitama. 6.4. Loendust tegev vanglateenistuse ametnik kontrollib kinnipeetava vastavust loenduskaardile. Vajaduse korral küsib vanglateenistuse ametnik lisaandmeid. 6.5. Loendust tegev vanglateenistuse ametnik kontrollib visuaalselt kinnipeetavate füüsilist seisundit ning toa ja selle sisustuse tehnilist olukorda. 6.6. Loenduse ajal on kinnipeetav kohustatud viibima temale määratud toas ning tohib sealt väljuda, kui loendust tegev vanglateenistuse ametnik on selleks loa andnud. 7. Keelatud esemed 7.1. Lisaks VSkE §-s 641 sätestatud esemetele keelatakse VangS § 15 lg 4 alusel kinnipeetavaile VangS § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad järgmised esemed: 7.1.1. vanglateenistuse vahenduseta või loata soetatud või vanglasse saabumisel mitte kaasas olnud toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad, pulbrilised, tahked jm ained ning sigaretid ja süütamisvahendid; 7.1.2. juhe, kaabel, pael ja muu sarnane ese või ese, mis neid elemente sisaldab, v.a vanglateenistuse poolt või loal väljastatud järgmised esemed: • jalanõude küljes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael; • nimesildi kandmise pael; • ususümboolika kandmise pael; • kuni kolm meetrit pikad TV-kaablid ja kuni kaks meetrit pikad muud elektriseadme kasutamiseks vajalikud juhtmed või kaablid, mis on vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglasse saabumise ajal isikul kaasas olnud (Muudetud 09.02.2024 nr 1-1/24/12, jõust. 09.02.2024); • riietusese, mille sees on kumm; 7 • püksirihm; • riietuse küljes oleva sihtotstarbeliselt kasutatava paela; • silmaklappide küljes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael/kummipael (Muudetud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 7.1.3. keraamiline, klaasist või metallist ese või ese, mis neid elemente sisaldab, v.a järgmised esemed: • vangla vahendusel või loal soetatud ja vanglasse saabumise ajal kaasas olnud käekell; • kuni 8 cm pikkune ilma küüneviilita küünelõikur; • plastümbrisega taskupeegel, mille diameeter või diagonaal koos raamiga on kuni 10 cm (Täiendatud 09.02.2024 nr 1-1/24/12, jõust. 09.02.2024); • loa alusel väljastatud elektriseade (pardel või epilaator kinnipeetavale, kellel ei ole toas raseerimisvahendit); • ilma patareideta raseerimisvahend kinnipeetavale, kellel ei ole toas epilaatorit või pardlit; • muud vanglateenistuse vahendusel väljastatud või lubatud esemed; 7.1.4. isevalmistatud esemed; 7.1.5. söömiskõlbmatuks muutunud toiduained; 7.1.6. narkootilise, psühhotroopse või muu uimastava toimega aine lähteaine, sellist ainet sisaldav segu ja loodussaadus ning narkootilise või psühhotroopse ainega immutatud ese või aine; 7.1.7. erinevatest ainetest kokku segatud vedelikud, mille koostist ei ole võimalik üheselt tuvastada; 7.1.8. keelatud on täiendavalt järgmised ained: (Muudetud 09.02.2024 nr 1-1/24/12, jõust. 09.02.2024) 7.1.8.1 ravim; ravimtaim; vitamiin; energiajook, -tablett ja –geel ning nende valmistamiseks mõeldud ained, v a vangla arsti ettekirjutusel ja vangla poolt või loal soetatud; (Lisatud 09.02.2024 nr 1-1/24/12, jõust. 09.02.2024) 7.1.8.2 toidulisand ja spordijook pulbri, tableti või muul kontsentreeritud kujul v.a valmistoode, kuhu on lisatud täiendavalt proteiini, süsivesikuid, mineraalaineid ja/või vitamiine, näiteks vitamiiniveed ja -mahlad, batoonid ja muud toiduained. (Lisatud 09.02.2024 nr 1-1/24/12, jõust. 09.02.2024) 7.1.9. meditsiiniline abivahend, meditsiinitarvik, -instrument, -seade, v.a vangla arsti ettekirjutusel; 7.1.10. liikumise abivahend, v.a vangla arsti lubatud ja väljastatud või vangla loal soetatud liikumise abivahend; 7.1.11. aroomi eritav aine ja ese, v.a hügieenitarbed ja puhastusvahendid 7.1.12. kondoomid, v.a vanglateenistuse väljastatud või vanglateenistuse loal soetatud; 7.1.13. elektrooniline sigaret, suitsuvabad tubakatooted (nt närimistubakas, nuusktubakas, suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas), suitsetamistarbed ja tubakatoodetega seonduvad tooted; (Muudetud 14.12.2022 nr 1-1/22/106, jõust. 15.12.2022). 7.1.14. tätoveeringute tegemisel kasutatav aine, seade või ese; 7.1.15. elektrihambahari, patareidega raseerimisvahend, juukselõikusmasin jm seesugused seadmed, mida on lihtne kohaldada tätoveerimisaparaadiks, v.a pardel või epilaator kinnipeetavale, kellel ei ole toas raseerimisvahendit 7.1.16. kunsti- ja kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendid, v.a • vangla vahendusel soetatud kirjaklambrid suurusega kuni 3 cm; • kooli väljastatud esemed; • vangla vahendusel või loal soetatud ja karistust kandma saabudes kaasas olnud töötav sinine pastapliiats või selle südamik (kokku kuni 5 tk); • harilik pliiats (kuni 2 tk); • vangla vahendusel või loal soetatud ja karistust kandma saabudes kaasas olnud värvipliiatsid (kuni 12 tk); • kustutuskumm (1 tk); • dokumendimapp ( 1 tk) • plastmassist joonlaud kuni 30cm (1 tk) • pliiatsiteritaja (1 tk) • Rõhknõel 1 karp (kuni 20 rõhknaela); (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) 8 • Vihikud ja kaustikud (kokku kuni 5 tk), õppetöös osalevale kinnipeetavale vastavalt vajadusele (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) 7.1.17. kontoritehnika, v.a kalkulaator õppes osalevale kinnipeetavale; 7.1.18. registraator; 7.1.19. foto-, margi- ja muu album, pildiraam; 7.1.20. raamatud, kataloogid jm sarnased esemed, mis ei ole vanglateenistuse vahendusel või loal soetatud või vanglateenistuse väljastatud; 7.1.21. muusikaga või 3D (õnnitlus)kaart; (Täiendatud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 7.1.22. esemed, mille eesmärgipärane kasutamine eeldab pindade, ehituselementide vms kinnikatmist; 7.1.23. mänguasi, mängud, v.a doomino, kabe, male või nard, mis on soetatud vangla loal või vanglasse saabumisel kaasa võetud või avavanglas viibivale lapsele, mõistlikus koguses; 7.1.24. elektriseadmed, mille võimsus ületab 1.2 kW ning mis ei ole soetatud vanglateenistuse vahendusel või ei ole vanglasse saabumisel olnud isikul kaasas; (Muudetud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 7.1.25. televiisor, mille diagonaal on üle 61 cm (24“); (Muudetud 03.04.2020 nr 1-1/20/15, jõust 03.04.2020) 7.1.26. toiteallikas, v.a patarei, mis on soetatud vanglateenistuse loal või vahendusel; 7.1.27. mittetöötav, iseparandatud, ümberehitamise tunnustega või vigastustega elektri- ja elektroonikaseade, seadme seesugune osa ning seade, mille küljest osa on eemaldatud; 7.1.28. signaali või levi edastaja või vastuvõtja ning nende tarvik, v.a vanglateenistuse loal väljastatud ja vangla vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel kaasas olnud televiisor või raadio; 7.1.29. arvuti ja muu seade, millega on võimalik saavutada või mida modifitseerides on võimalik saavutada internetiühendus; 7.1.30. andmekandja ja selle lugeja, v.a paber; 7.1.31. digitaalne või elektrooniline mäng ning mängukonsool; 7.1.32. kaal; 7.1.33. naisteriided meessoost kinnipeetavaile; 7.1.34. üle 3 cm kõrguse kontsaga, metalltugevdustega, platvormtallaga (3 cm) või muul viisil ohtlikud jalanõud ning eriotstarbelised jalanõud, v.a tööülesannete täitmiseks vanglateenistuse väljastatud või lubatud jalanõud; 7.1.35. kandekott, kohver, karp, kast, kann, plastalus vms asjade hoiustamiseks mõeldud ese, v.a • vanglateenistuse loal või poolt väljastatud ese; • 5 kilekotti kinnipeetava isiklikuks tarbeks; • kuni 2 isiklikku läbipaistvat plastsäilituskarpi, mille kogumaht ei tohi ületada ühte liitrit; veefiltreerimiskann (1 tk). 7.1.36. kell, v.a käekell, äratuskell, kellraadio; (Muudetud 20.03.2026 nr 1-1/1-26/15, jõust 23.03.2026) 7.1.37. päikeseprillid, v.a vangla arsti ettekirjutusel; 7.1.38. (Kehtetuks tunnistatud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 7.1.39. kõrvaklapid; (Muudetud 20.03.2026 nr 1-1/1-26/15, jõust 23.03.2026) 7.1.40. üle ühe komplekti palvehelmeid; 7.1.41. relvamakett või -imitatsioon; 7.1.42. filter, v.a vanglateenistuse vahendusel või loal soetatud veefilter; 7.1.43. küttekeha, v.a vanglateenistuse vahendusel või loal soetatud veekeetja; 7.1.44. sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla; 7.1.45. muud esemed, mida ei ole selles nimekirjas nimetatud, kuid mille korrektne läbiotsimine on ajamahukas või mille korrektse läbiotsimise tulemusena võivad esemed kaotada nendele ette nähtud hügieenilisuse või kergesti puruneda ning mis ei ole vanglas vajalikud või teiste lubatud asjadega asendatavad; 7.1.46. riideesemed ja jalanõud, mis ei ole soetatud vanglateenistuse loal; 7.1.47. ventilaator; 7.1.48. alkoholi sisaldavad vedelikud, alkoholivabad joogid, mis nimetuse poolest seonduvad alkoholiga, nt alkoholivaba õlu, vein, siider jms ning muud joovet tekitavad ained; 9 7.1.49. sularaha rohkem kui ühe kuu miinimumpalga määras; 7.1.50. survestatud mahutid, v.a. habemeajamisvaht ja raseerimisgeel; 7.1.51. trükised, paljundused, käsikirjad vms, mis sisaldavad kirjeldusi vangla järelevalve ja julgeoleku tagamise, kriminogeensete riskide hindamise või erakorraliste sündmuste lahendamise taktikatest ja metoodikast; 7.1.52. suveniirkupüürid. (Lisatud 09.02.2024 nr 1-1/24/12, jõust. 09.02.2024) 8. Isiklikud esemed ja nende hoidmine 8.1. Üldsätted 8.1.1. Kinnipeetaval on õigus isiklikke või temale vangla poolt antud esemeid hoida toas talle määratud riiulil, riidekapis, öökapis ning kinnipeetavate isiklike asjade laos (edaspidi ladu). Väikest rätikut (käte- või köögirätik) ja pajakindaid on õigus hoida täiendavalt köögis kinnipeetavale määratud plastkastis või plastkasti peal. (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) 8.1.2. Toiduaineid tuleb hoida ainult köögis olevas kinnipeetavale eraldatud külmkapi boksis, sügavkülmas või kinnipeetavale eraldatud kaanega nimelises plastkastis. (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) 8.1.3. Asjade laost väljastamiseks või lattu paigutamiseks esitab kinnipeetav vormikohase taotluse (lisa 2) vanglateenistuse ametnikule ning annab esemed ära ja saab need kätte esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Vanglateenistuse ametnik kontrollib taotluse sisu ning otsustab asjade (v.a elektriseadmete ja vaba aja veetmise vahendite) väljastamise. Isiklikud riideesemed, mida kinnipeetav soovib taotluse alusel toast lattu paigutada, peavad olema puhtad. Laol on õigus keelduda määrdunud ja halvasti lõhnavate esemete vastuvõtmisest. 8.1.4. Isiklike asjade vanglast väljasaatmiseks peab kinnipeetav täitma taotluse blanketi (lisa 6). Taotluse kinnitab vanglateenistuse ametnik. 8.1.5. Väljasõidule minnes ning isiklikke asju vanglast ära viies peab kinnipeetav täitma taotluse blanketi (lisa 6). Taotluse kinnitab vanglateenistuse ametnik. 8.1.6. Kui kinnipeetava saadetakse teise vanglasse või politsei arestimajja, paigutatakse ümber teise tuppa või kui ta vabaneb vanglast, peab ta toast kaasa võtma kõik isiklikud esemed ja tagastama vanglale (v.a tubade vahelise ümberpaigutuse puhul) talle kasutamiseks väljastatud vangla vara. 8.1.7. Laos ei hoiustata kinnipeetavate hügieeni-, kehahooldus- ega puhastusvahendeid, toiduaineid ega kuivaineid (sh tee ja kohv), ravimeid ega süütamisvahendeid. 8.1.8. Sularaha saamiseks teeb kinnipeetav kirjaliku taotluse (lisa 15) vähemalt 3 tööpäeva enne sularaha väljastamist, reeglina toimub sularaha väljastamine esmaspäeviti. 8.2. Kinnipeetavail on keelatud: 8.2.1. ilma vangla loata isiklikke asju ära visata. Kinnipeetav, kes esitab isiklike asjade laole taotluse kanda temale kuuluvad isiklikud esemed kinnipeeturegistrist ja ühtsest nimekirjast maha, peab esitama koos taotlusega ka mahakantavad esemed, v.a ihupesu ja sokid. Esemete mahakandmise alus on kinnipeetava taotlus ning sellele lisatud mahakantavad esemed. Mahakantud esemete ja taotluse sisu vastavuse eest vastutab taotluse esitanud kinnipeetav; 8.2.2. võõrandada, saata või teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid esemeid ja aineid, samuti teistelt võtta vastu, omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid esemeid ja aineid (v.a toakaaslase loal kasutada televiisorit, raadiot ja elektrilist veekeedukannu). (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) 8.2.3. hoida avavanglasse saabudes esemeid, mida tal lahkudes kaasas ei olnud, v.a töötavail kinnipeetavail tööandja antud tööriietus ning õppivail kinnipeetavail kooli väljastatud õppematerjalid; 8.2.4. valmistada, hoida ja kasutada omavalmistatud elektriseadmeid; 8.2.5. rikkuda või eemaldada elektriseadme turvakleebist, elektriseadmeid ise remontida või ümber ehitada. Kui seade puruneb või turvakleebisega varustatud elektriseadme turvakleebis muutub kasutuskõlbmatuks, peab kinnipeetav elektriseadme kohe ära andma. Elektriseadmed, mis on rikutud, muudetud, turvakleebised rikutud, ümber ehitatud või ekspluateerimisest ohtlikuks muutunud, võetakse ära ja paigutatakse lattu. 10 8.2.6. hoida toas esemeid väljaspool kappe ja riiulit näiteks voodi all, kapi otsas, aknalaual jne. 8.3. Elektriseadme taotlemise ja kasutamise erisused 8.3.1. Elektriseadmete laost väljastamiseks on kinnipeetaval õigus esitada vanglateenistuse ametnikule vormikohane taotlus (lisa 5). Kui kinnipeetav on saanud loa elektriseadet kasutada ning ta on andnud elektriseadme toast lattu või remonti, siis esitab kinnipeetav laole elektriseadme tuppa saamiseks taotluse (lisa 2). Elektriseadmete kasutamise kulud katab kinnipeetav. Kui toas on juba ühel kinnipeetaval televiisor, siis teisele kinnipeetavale televiisorit tuppa tehniliste võimaluste puudumise tõttu ei väljastata. 8.3.2. Kinnipeetaval on õigus kasutada isiklikke elektriseadmeid, mis on tehase toodang, muutmata või ümber ehitamata, töökorras, varustatud vangla turvakleebistega ning mis vastavad Eesti Vabariigis kehtestatud elektriseadmete standardeile. Kinnipeetav saab osta kaupluse vahendusel või vangla loal TV-kaabli (pikkusega kuni 3 m), kui tema elektriseadme soetustaotlus on rahuldatud. Vangla ei taga kinnipeetavale TV-kaablit. (Muudetud 09.02.2024 nr 1-1/24/12, jõust. 09.02.2024) 8.3.3. Vangla ei vastuta elektriseadmete kahjustuste eest, mis on tekkinud elektrivoolu katkestusest, pinge muutustest või elektriseadmete tehnilistest riketest, välja arvatud kahjustused, mis on tekkinud vangla õigusvastase tegevuse tagajärjel. 8.3.4. Kinnipeetav peab talle antud elektriseadmeid kasutama elektriseadmete kasutamise juhendi järgi ning kooskõlas kodukorra ja muude õigusaktidega, häirimata seejuures teisi kinnipeetavaid, vanglaametnike tööülesannete täitmist ning vangla igapäevast töökorraldust. Kinnipeetav on kohustatud kasutama temale väljastatud televiisorit, veekeedukannu jms ainult selles toas, kuhu ta on paigutatud. 8.3.5. Kui elektriseadme kasutamise vältel tuvastatakse rikkumine või kui kinnipeetav ei ole elektriseadme kasutamisega kaasnevaid kulutusi tasunud, on vanglateenistuse ametnikul õigus elektriseade kinnipeetavalt kohe ära võtta. 8.3.6. Kinnipeetav võib oma kulul vangla vahendusel vastavasisulise taotluse alusel mitte töökorras oleva olmeelektroonika saata remonti hooldusfirmasse. 8.4. Kinnipeetav võib hoida toas isiklikke riideesemeid järgmistes kogustes: 8.4.1. jalanõud - 4 paari (v.a jalgpallijalanõud ja terava või kõrge kontsaga jalanõud); 8.4.2. sokid – mõistlikus koguses; (Muudetud 09.02.2024 nr 1-1/24/12, jõust. 09.02.2024) 8.4.3. aluspesu (meestel aluspüksid ja maika, naistel aluspüksid, rinnahoidja ja maika) – mõistlikus koguses; (Muudetud 09.02.2024 nr 1-1/24/12, jõust. 09.02.2024) 8.4.4. pidžaama või öösärk kokku- 2 tk; 8.4.5. soe pesu – 1 komplekt; 8.4.6. hommikumantel – 1 tk; 8.4.7. jope või mantel või kasukas või nahk-/teksatagi (metall- või neetkaunistusteta) - 2 tk; 8.4.8. sall - 1 tk; 8.4.9. kindad - 2 paari; 8.4.10. T-särk (sh varrukateta T-särk), polosärk - kokku 5 tk ; 8.4.11. triiksärk või pikkade varrukatega särk - kokku 2 tk; 8.4.12. lühikesed või põlvpüksid - kokku 3 paari; (Muudetud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 8.4.13. pikad püksid - 3 paari; 8.4.14. kampsun või fliisjakk või polo või sviiter või dressipluus – kokku 3 tk; 8.4.15. vest (metallkaunistusteta) - 1 tk; 8.4.16. kleit või seelik - kokku 3 tk; 8.4.17. pintsak või kittel või jakk või kardigan - kokku 2 tk; 8.4.18. lips - 1 tk; 8.4.19. müts või pearätik - kokku 2 tk; 8.4.20. väljaspool vanglat töötaval kinnipeetaval lisaks järgnevad esemed: jope -1 tk, püksid −1 paar, pluus või kampsun või dressipluus – kokku 2 tk, t-särk −2 tk, vest −1 tk, kindad −1 paar, müts −1 tk, jalanõud −1 11 paar, saunalina −1 tk, soe pesu (püksid ja särk) −1 kmpl; püksirihm − 1tk.; (Muudetud 28.04.2022 nr 1- 1/22/48, jõust. 01.05.2022) 8.4.21. pikk spordidress (dressipüksid ja -pluus) 2 komplekti. 8.5. Kinnipeetav võib loetelus nimetatud isiklikke tarbeesemeid hoida toas järgmistes kogustes: 8.5.1. saunalina - 2 tk; 8.5.2. käekell -1 tk; 8.5.3. spordikott -1 tk; 8.5.4. seljakott või käekott või õlakott-1 tk kokku; 8.5.5. rahakott -1 tk; 8.5.6. kosmeetikakott - 1 tk. 8.5.7. käte- või köögirätik - 1tk; (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) 8.5.8. pajakindad - 1 paar; (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) 8.5.9. kuni 1 liitrine korduvkasutatav joogipudel (läbipaistvast ja värvitust plastikust ning keeratava korgiga) – 1 tk. (Lisatud 09.02.2024 nr 1-1/24/12, jõust. 09.02.2024) 8.6. Kinnipeetav võib hoida toas hügieeni-, kosmeetika- ja puhastustarbeid järgmistes kogustes: 8.6.1. šampoon - 2 tk; 8.6.2. palsam - 2 tk; 8.6.3. dušigeel või vedelseep- 2 tk; 8.6.4. seep - 3 tk; 8.6.5. kreem või näopuhastustoonik, -piim, -õli - kokku 4 tk; 8.6.6. pulkdeodoranti (alkoholita) - 2 tk; 8.6.7. suuloputusvedelik (alkoholita) - 1 tk; 8.6.8. hügieeniline huulepulk - 1 tk; 8.6.9. hambapasta - 2 tk; 8.6.10. habemeajamisvaht, -kreem, -geel/epileerimiskreem, -geel - 2 tk; 8.6.11. juuksevärv - 1 tk; 8.6.12. küünelaki eemaldaja (piirituseta ja atsetoonita) - 1 tk; 8.6.13. naisoostkinnipeetavatele kosmeetikatarbed - koguses, mis mahub vangla poolt väljastatud suletavasse säilituskarpi; 8.6.14. tualettpaber - 4 rulli; 8.6.15. naissoostkinnipeetaval hügieenisidemed ja/või tampoonid ja/või pesukaitsed - kokku 4 pk; 8.6.16. nõudepesuvahend - 1 tk; 8.6.17. katlakivieemaldi - 1 tk; 8.6.18. pesupulber, pesugeel, pesukapslid, loputusvahend – kokku 2 pk; (Muudetud 23.12.2024 nr 11/24/101, jõust. 01.01.2025) 8.6.19. 8.6.19. kingakreem - 2 tk; 8.6.20. ühekordsed raseerijad - 7 tk; (Muudetud 07.06.2022 nr 1-1/22/60, jõust. 10.06.2022) 8.6.21. raseerija - 1 tk; vahetatavad terad – 4 tk(Muudetud 07.06.2022 nr 1-1/22/60, jõust. 10.06.2022) 8.6.22. seebikarp – 1 tk; 8.6.23. hambaharjakarp – 1 tk; 8.6.24. kingalusikas – 1 tk; 8.6.25. kingahari – 1 tk; 8.6.26. hambahari – 2 tk (Lisatud 07.06.2022 nr 1-1/22/60, jõust. 10.06.2022) 8.7. Punktides 8.4., 8.5. ja 8.6. nimetamata riideesemeid, jalanõusid, isiklikke tarbeesemeid ning hügieeni-, kosmeetika- ja puhastustarbed võivad toas olla üksnes vanglateenistuse kirjalikul loal. 12 9. Kinnipeetava toitlustamine 9.1. Kinnipeetavaid toitlustatakse sotsiaalministri 31. detsembri 2002. aasta määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ alusel. 9.1.1. Kinnipeetav on kohustatud märkima oma toitlustamise soovi toidukordade kaupa üksuse poolt määratud ajaks elusektsiooni väljastatud tabelisse. Kinnipeetavale, kes paigutatakse avavanglasse nädala keskel, määratakse automaatselt vangla poolt toitlustamine jooksva nädala igal toidukorral. (Lisatud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 9.2. Lisatoitlustamise vajaduse määrab Lääne-Tallinna Keskhaigla korrektsioonilise meditsiini osakond (edaspidi LTKH KMO). Meditsiinilisel näidustusel eritoitlustamise otsustab vangla tervishoiutöötaja. Religioossetel kaalutlustel või veendumuslikel põhjustel liha/sealiha mittesisaldava toidu saamiseks pöördub kinnipeetav taotlusega kontaktisiku poole. Kui kinnipeetav taotleb liha/sealiha mittesisaldava toidu saamist religioossetel kaalutlustel, menetleb taotlust vangla kaplan. Kui kinnipeetav taotleb liha mittesisaldava toidu saamist veendumuslikel kaalutlustel, menetleb taotlust inspektor-kontaktisik. Kui kinnipeetavale on määratud liha/sealiha vaba toit meditsiinilisel, usulisel või veendumuslikul kaalutlusel, kontrollitakse kinnipeetava kauplusest ostetud toiduainete nimestikku. Kui kinnipeetav on liha/sealiha vaba toidu võimaldamise ajal ostnud kauplusest lihatooteid, siis lõpetab Vangla talle liha/sealiha vaba toidu väljastamise (Muudetud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 9.3. Toidust loobumiseks esitab kinnipeetav vangla direktorile kirjaliku taotluse (lisa 16). Kui kinnipeetav teavitab toidust loobumisest suuliselt, fikseeritakse see vanglateenistuse ametniku ettekandega. 9.4. Toidust loobumise lõpetamiseks esitab kinnipeetav taotluse (lisa 17). Kinnipeetav saab vangla toitu uuesti alates taotluse esitamisele järgnevast toidukorrast. 9.5. Vajaduse korral võib vangla asendada tavatoidu kuivtoidupakiga. 9.6. Kõik menüüs ettenähtud toiduosad väljastatakse kinnipeetavale ettenähtud toidukordade ajal, sh sepik. 9.7. Vangla poolt ettenähtud toidukordade ajal väljastatakse toit kinnipeetavatele korrustel asuvates köökides ning söömine toimub ainult korrustel asuvates päevaruumides. Toidu viimine tubadesse on keelatud. Toidu jagamise ja söögikordade ajal on kinnipeetaval keelatud liikumine väljaspool oma toa korrust. 9.8. Vabal ajal võib kinnipeetav sööki valmistada I ja II korruse köögis ning söömine toimub ainult korrustel asuvates päevaruumides. Toidu viimine tubadesse on keelatud. Realiseerimistähtaja ületanud ja riknenud toiduained hävitatakse. (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) 9.9. Kinnipeetav on kohustatud kohe peale iga söögikorda pesema puhtaks kõik temale väljastatud ja ka üldkasutatavad söögiriistad, mida ta kasutas (termosed, potid jne) ning korrastama ruumi, sh köögiruumi kui seda kasutas, vältimaks antisanitaarse olukorra tekkimist. Vanglateenistuse ametnikul on õigus keelata väljastada toitu ebahügieenilisse toidunõusse. 9.10. Toidunõusid võib kinnipeetav hoiustada korrusel asuvas köögis ja enda toas talle määratud riiulil. (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) 9.11. Toidu vastuvõtmiseks annab kinnipeetav toidunõud toidujagajale. Avavanglas kohapeal viibiv kinnipeetav on kohustatud talle ettenähtud toidu ise vastu võtma. Väljaspool vanglat töötav kinnipeetav, kes on vanglast eemal viibimise ajal väljastatava toidu saamiseks soovi avaldanud, on kohustatud vangla poolt väljastatud säilituskarbi jätma toitlustamise ajaks vangla poolt määratud kohta elusektsiooni köögis. Toit väljastatakse toidujagaja poolt säilituskarpi. Kinnipeetaval on õigus võtta toit kaasa väljapoole vanglat liikumisel vangla poolt väljastatud säilituskarbis. Vanglasse tagasi toodud toitlustamiseks mõeldud säilituskarp peab olema tühi. Kinnipeetavatel on keelatud neile Vangla poolt väljastatud toitu (sh sepik) üle anda teisele kinnipeetavale. (Muudetud 23.12.2024 nr 11/24/101, jõust. 01.01.2025) 9.12. Kui toidu kvaliteedi kohta tekib pretensioone, on kinnipeetav kohustatud sellest kohe teavitama vanglateenistuse ametnikku. Hiljem esitatud pretensioone ei rahuldata kontrollimise võimatuse tõttu. 10. Jäätmete käitlemine 10.1. Kinnipeetav on kohustatud liigiti koguma ja sortima enda valduses olevad või enda tekitatud jäätmed ning paigutama need vastavaisse vangla ettenähtud mahuteisse. Pakendijäätmed peab kinnipeetav 13 enne puhastama. Vangla väljastab jäätmete sortimiseks juhendmaterjalid, tagab kinnipeetavaile vajalikud vahendid ning kontrollib jäätmete sortimist. 10.2. Enda valduses olevad kasutuskõlbmatud ja äravisatavad patareid peab kinnipeetav edastama vanglateenistuse ametnikule, kes paigutab patareid selleks ettenähtud kogumiskasti. 10.3. Pandipakendi märgistusega taara on lubatud kinnipeetaval poe külastamise päevadel viia selleks ettenähtud ja vangla poolt lubatud kogumiskohta. 10.4. Enda valduses olevad elektriseadmed või nende osad, mida soovitakse ära visata, annab kinnipeetav üle vanglateenistuse ametnikule koos kirjaliku teavitusega. (Lisatud 23.12.2024 nr 11/24/101, jõust. 01.01.2025) 11. Olmeküsimused 11.1. Vanglasiseste olmeküsimuste lahendamine 11.1.1. Kinnipeetav pöördub tööpäeviti oma olmeküsimuste lahendamise probleemiga suuliselt vanglateenistuse ametniku poole. Ametnik selgitab välja probleemi olemuse ja vajadusel edastab probleemi elektrooniliselt muule struktuuriüksusele või, kui olukord seda nõuab, laseb kirjutada ja võtab vastu kirjaliku pöördumise. Pöördumisele kirjutab alla esitaja ning märgib esitamise kuupäeva. Kinnipeetava pöördumine peab olema kirjutatud loetavas käekirjas, sisaldama taotleja ees- ja perekonnanime, hoone tähist ja toa numbrit, pöördumise põhjendatud sisu, kuupäeva ja allkirja. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vangla võimaldada pöördumiste koostamist ning esitamist elektroonilises vormis. Elektroonilises vormis esitatud pöördumine kinnitatakse elektrooniliselt kinnipeetava enda poolt. (Muudetud 23.12.2024 nr 1- 1/24/101, jõust. 01.01.2025) 11.1.2. Taotluste blankette annavad ja taotlusi võtavad vastu vanglateenistuse ametnikud loenduse ajal. 11.1.3. Kinnipeetaval on õigus esitada pöördumisi üldjuhul riigikeeles ja ainult enda nimel. 11.1.4. Kirjalikule pöördumisele vastamise tähtaeg on üldjuhul 30 päeva, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 11.1.5. Kinnipeetaval on võimalus esitada kinnises ümbrikus pöördumisi teabe- ja uurimisosakonnale, sisekontrollile ning LTKH KMO-le. (Lisatud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 11.2. Riiete ja jalanõude korrashoid 11.2.1. Avavanglas kannab kinnipeetav isiklikke riideid, mille eest ta ise hoolitseb, neid puhastab ja regulaarselt vahetab. Kulud isiklike riiete pesemisel vajalike vahendite ostmiseks kannab kinnipeetav. Isiklikke riideesemeid hoitakse ainult toas olevates kappides ning tööriideid võib hoida selleks ettenähtud ruumis. Kinnipeetaval lubatakse toas hoida riideesemeid aastaaja järgi, üleliigsed riideesemed tuleb paigutada lattu. 11.2.2. Kinnipeetav võib taotleda vajaduse korral vanglalt riideesemeid, mis on talle vanglas lubatud, esitades selleks vanglateenistuse ametnikule taotluse (lisa 3). Taotlust menetledes arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel kasutamiseks olnud raha ning taotletud riideesemete saamise põhjendatust (vajadust). Kui kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel on taotlusele eelneval kolmel kuul olnud vanglasiseseks kasutamiseks raha rohkem kui 13 eurot, siis kinnipeetava taotlust saada sokke ja aluspükse üldjuhul ei rahuldata. Muid riietusesemeid tavaliselt ei väljastata, kui kolme kuu keskmine vaba raha jääk on suurem kui soovitud eseme maksumus. Kinnipeetaval, kes on vangistuses viibinud vähem kui kolm kuud, võetakse arvestuse aluseks ühe kuu keskmine rahasumma, alla 30päevane periood võrdsustatakse ühe kuuga. 11.2.3. Vangla tagab kinnipeetavale vangla väljastatud voodipesu ja käterätikute vahetuse üldjuhul iga neljateistkümne päeva järel. Põhjendatud juhtudel on kinnipeetaval õigus taotleda padja, teki, pesu või madratsi vahetust. 11.2.4. Vangla väljastatud vooditarvikute, käterätikute ning tööriietuse pesemine ja parandamine toimub vangla kulul. Vangla poolt väljastatud voodivarustuse ja rätikute (1 padi, 1 tekk, 2 lina, 1 padjapüür, 1 käterätik, 1 saunalina) pesemine majapidamisruumides olevates pesumasinates ja kuivatamine kuivatuskappides on keelatud. (Täiendatud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 14 11.2.5. Kinnipeetav võib isiklikud riided anda pesemiseks vanglale teenust osutavasse pesumajja, makstes pesemise eest kehtestatud hinnakirja järgi. 11.2.6. Pesemiseks ei võeta aluspesu, sokke, nahast ja karusnahast esemeid ning üleriideid. Üleriideid võidakse pesta erandjuhtudel, kui kinnipeetav kinnitab taotlusel oma allkirjaga, et on teadlik esemete pesemise võimalikest tagajärgedest (eseme mõõtmete vähenemine, värvuse muutumine, materjali kortsumine). 11.2.7. Isiklike riiete pesemiseks pesumajas esitab kinnipeetav kirjaliku taotluse, märkides sellele riiete nimetused ja koguse ning nõusoleku arvata isikuarvelt maha pesemise eest tasutav summa. Taotluses peab olema märgitud taotleja nimi, toa number ja soovitud teenuse kirjeldus. 11.3. Hügieenitarvete vajaduspõhine väljastamine 11.3.1. Hügieenitarvete saamiseks võib vähe kindlustatud kinnipeetav, kellel vajalike hügieenitarbeid ei ole ja kellel puudub raha nende soetamiseks, esitada vanglaametnikule taotluse. Taotlus (lisa 4) peab olema koostatud selgesti loetavana ning sisaldama nime (trükitähtedega), sünniaega, toa numbrit ja hügieenitarvete nimetusi. 11.3.2. Hügieenitarbed, mida vangla vajaduspõhiselt väljastab, on tualettseep, majapidamisseep, hambapasta, hambahari, ühekordsed raseerimisvahendid, šampoon ning hügieenisidemed naissoost kinnipeetavale. (Muudetud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022); (Muudetud 07.06.2022 nr 1-1/22/60, jõust. 10.06.2022) 11.3.3. Kinnipeetava taotlus saada vajalikud hügieenitarbed rahuldatakse, kui tema isiklikul arvel on taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutuseks olnud raha alla 15 euro, arvestades perioodi alg- ja lõppsaldot. Positiivse otsuse saanud taotluse alusel väljastatakse kinnipeetavale taotletud hügieenitarbed. Erandjuhtudel väljastatakse kinnipeetavale hügieenitarbed vastavalt vajadusele. 11.4. Ruumide korrashoid 11.4.1. Kinnipeetav on kohustatud täitma isikliku hügieeni nõudeid, pidama korras ja puhtana oma riietuse ning voodivarustuse, hoidma puhtad oma toa ja osakonna olmeruumid, pärast hommikust äratust seadma korda oma magamiskoha ning hoidma selle öörahuni korras. Kinnipeetaval on keelatud riputada oma voodi külge eesriideid (linad, rätikud vms), seada magamiskohti sisse olme- või teenistusruumides ning vanglateenistuse ametniku loata vahetada omavahel magamiskohti. Perioodil äratusest kuni öörahuni on kinnipeetavad kohustatud hoidma oma voodid korrastatuna. 11.4.2. Vangla tagab kinnipeetavaile toa korrashoiuks vajalikud puhastusvahendid, põrandapesulapi ja prügiämbri. Muid toa korrashoiuks vajalikke puhastusvahendeid saab kinnipeetav, kui ta pöördub vanglateenistuse ametniku poole. 11.5. Teenuste eest raha broneerimine 11.5.1. Vangla vahendusel võib kinnipeetav kasutada erinevaid teenuseid, sh pesta pesu, teha koopiaid, kasutada lubatud elektriseadmeid, mille eest tuleb kinnipeetaval oma isikukontolt tasuda. 11.5.2. Kinnipeetav peab arvestust pidama, et teenuse eest tasumiseks vajaminev rahasumma oleks kontol olemas. 11.5.3. Teenuste eest broneeritud summa arvestatakse kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt maha peale teenuse osutamist. 11.6. Rahaülekanded 11.6.1. Kinnipeetav võib vangla vahendusel teha pangaülekandeid (tasuda riigilõive, oma perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda oma arvelduskontole pangas). Pangaülekandeid teeb haldusosakonna spetsialist. (Muudetud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 11.6.2. Riigilõive tasutakse kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt esimesel võimalusel, kui haldusosakonnale on laekunud kinnipeetava nõuetekohaselt täidetud taotlus. (Muudetud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 11.6.3. VSkE § 54 järgi peab nõuetekohaselt täidetud avaldus sisaldama kõiki ülekandmiseks vaja minevaid rekvisiite: saaja nime, saaja arveldusarve numbrit, vajaduse korral viitenumbrit, ülekantava summa suurust numbrite ja sõnadega, vajaduse korral ka selgitust, kuupäeva ning allkirja. 15 12. Suitsetamine 12.1. Kinnipeetavale kuuluvad sigaretid ja tikud paigutatakse selleks vanglas ettenähtud lukustatavasse kappi. Igale suitsetavale kinnipeetavale eraldatakse individuaalne kapp. Kapi avab ja lukustab kinnipeetava juuresolekul vanglateenistuse ametnik. 12.2. Väljaspool vanglat hõivatud kinnipeetav võib väljapoole vanglat kaasa võtta suitsulaekas olevad sigaretid ja tuletikud. Kaasa võetud sigarette vanglasse tagasi tuua ei tohi. Tagasi võib tuua ainult tuletikud, mis tuleb vanglasse saabudes koheselt vanglateenistuse ametniku kätte anda. 12.3. Kaupluses käimise päeval on lubatud vanglasse kaasa tuua sigarette ja tuletikke koguses, mis mahuvad ära kinnipeetava individuaalsesse sigarettide ja süütamisvahendite hoiustamise kappi. Sigaretid ja tuletikud tuleb vanglasse saabudes koheselt vanglateenistuse ametniku kätte anda. 12.4. Sigarette ja tikke võib osta kinnipeetav, kes on ennast deklareerinud suitsetajana. 13. Lühiajalised kokkusaamised, telefonikõned, perioodiliste väljaannete tellimine, mobiiltelefoni- ja interneti, sh tahvelarvuti kasutamine (Muudetud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 13.1. Lühiajaline kokkusaamine 13.1.1. Lühiajaliseks kokkusaamiseks on vajalik eelregistreerimine, mida kokkusaaja saab teha telefonitsi (tel 6127945, 6127932, 6127910 või 6127941) või elektrooniliselt (e-mail: [email protected]). Kinnipeetav saab taotleda lühiajalist kokkusaamist taotluse (lisa 13) alusel. Taotlused tuleb esitada vähemalt 5 tööpäeva enne taotletavat kokkusaamist. 13.1.2. Lühiajalised kokkusaamised toimuvad avavanglas teisipäevast pühapäevani selleks ettenähtud ajal ja ruumis: 8:25 – 9:35 (v a teisipäev, kolmapäev, neljapäev ja reede) 9:45 –10:55 (v a teisipäev, kolmapäev, neljapäev ja reede) 13:40 –14:50 15:00 –16:10 16:20 – 17:30 13.1.3. Kokkusaamisele tulnud isik peab vähemalt 15 minutit enne kokkusaamiseks määratud aja algust täitma lühiajalise kokkusaamise taotluse ja esitama vanglaametnikule kehtiva isikut tõendava dokumendi. 13.1.4. Alla 8aastase lapse isiku tuvastamiseks peab lapsevanem esitama lapse sünnitunnistuse, 8– 15aastase lapsel peab olema isikut tõendav fotoga dokument (pass, õpilaspilet, isikutunnistus (IDkaart) jne) ning üle 15aastasel lapsel peab olema isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse mõistes (nt isikutunnistus (ID-kaart), pass vms). 13.1.5. Kokkusaaja annab kaasas olevad asjad (kotid, üleriided jne) kokkusaamise ajaks hoiule lukustatavasse kappi, mille võti jääb kokkusaamise ajaks kokkusaaja kätte. 13.1.6 Suitsetamistarvete kaasavõtmine kokkusaamisele ja suitsetamine kokkusaamisruumides on keelatud. 13.1.7. Kokkusaamisele ei lubata isikut, kelle suhtes on kahtlus, et ta on alkoholijoobes või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all või kes ei allu vanglaametniku seaduslikele korraldustele või pöördub vanglaametniku poole solvavate, ähvardavate, ebaviisakate või laimavate väljenditega või üritab pärast vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega tutvumist võtta kokkusaamisele kaasa vanglas keelatud esemeid. 13.1.8. Vanglal on õigus kokkusaamine katkestada (v.a kaitsjaga), kui kokkusaamisel rikutakse vangla sisekorda reguleerivaid õigusakte või ühiskonnas üldtunnustatud moraalinorme või ohustatakse vangla julgeolekut. 13.1.9. Vanglal on õigus kontrollida kinnipeetava ja kokkusaaja kohalolekut ning seisundit kokkusaamise ajal. 13.1.10. Kokkusaamise võib lõpetada enne kokkusaamisaja lõppu kokkusaaja või kinnipeetava soovil. 16 13.1.11. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vangla võimaldada lühiajalist kokkusaamist telesilla vahendusel nii lähedase, kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, notari ja oma riigi konsulaartöötajaga, kohaliku omavalitsuse töötajaga või muu vangistuse täideviimise eesmärki tagava vangla poolt kooskõlastatud isikuga, kelle osas on vanglale esitatud vajalikud isikuandmed ning kellega kokkusaamiseks telesilla vahendusel on esitatud elektroonilises keskkonnas taotlus. Kokkusaamise toimumise eelduseks on vanglavälise isiku poolt esitatud kinnitus kokkusaamise lubamiseks. (Lisatud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 13.2. Telefonikõned 13.2.1. Üldjuhul on telefoni lubatud kasutada päevakavas märgitud vabal ajal (v.a. aegadel kui kinnipeetav on kohustatud viibima oma toas). Kui kinnipeetaval on muul ajal vaja helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus hiljemalt helistamisele eelneval tööpäeval. Telefoni kasutamise taotlus tuleb kinnipeetaval täita korrektselt ja vastavalt õigusaktides sätestatud korrale. 13.2.2. Kinnipeetaval on keelatud temale vangla vahendusel helistamiseks väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN koodi anda või teha teatavaks teisele kinnipeetavale ning on keelatud, olles oma kõnekaardi numbri ja PIN koodiga sisse logituna, anda telefonitoru teisele kinnipeetavale telefonikõne tegemiseks või lahkuda telefoniaparaadi juurest välja logimata. Samuti on kinnipeetaval keelatud kasutada teisele kinnipeetavale vangla poolt helistamiseks väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN koodi, sh kasutada telefoniaparaati, jättes ennast kinnipeetavale vangla vahendusel helistamiseks väljastatud isikliku kõnekaardi numbri ja PIN koodiga eelnevalt sisse logimata (Muudetud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 13.2.3. Telefonikõnede pikkus peab olema mõistlik, et kõigile kinnipeetavatele oleks tagatud helistamise võimalus. Üksuse juhil on eelneva tagamiseks õigus kehtestada helistamise graafik ja piirata kõneaja pikkust. (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021); (Muudetud 07.06.2022 nr 1- 1/22/60, jõust. 10.06.2022) 13.3. Kirjavahetus 13.3.1. Kinnipeetav on kohustatud kirjavahetust pidama seaduses ettenähtud korras. 13.3.2. Kinnipeetavale saadetud kirjad annab vanglateenistuse ametnik üle allkirja vastu. 13.3.3. Kirjavahetuse eest vastutaja annab kinnipeetavale kirja kätte üldjuhul samal tööpäeval, mis kiri saabus, kuid mitte hiljem kui seitsme tööpäeva jooksul. 13.3.4. Lühiajalisel väljasõidul või väljaviimisel viibiva kinnipeetava kirjad hoitakse avavanglas ja säilitatakse seni, kuni kinnipeetav on vanglasse tagasi jõudnud. 13.3.5. Kui kinnipeetav ei viibi kirja saabumise ajal enam vanglas, edastatakse kiri tema asukohajärgsele kinnipidamisasutusele. Kui isik ei ole enam kinnipidamisasutuses, tagastatakse kiri saatjale. 13.3.6. Vanglale aadressitud märgukirjad, vaided, selgitustaotlused ning avaldused annab kinnipeetav vanglateenistuse ametnikule. (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) 13.3.7. Kinnipeetavale on lubatud anda igal tööpäeval üks ümbrik iga vangla kulul saadetava kirja kohta. Vangla kulul saadetakse õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule aadressitud kirjad. Eelnevas loetelus märkimata isikuile saadetakse kirjad kinnipeetava kulul. 13.3.8. Ümbrik antakse kinnipeetavale enne kirja väljasaatmist. Kinnipeetav sulgeb vanglateenistuse ametniku juuresolekul kirja ümbrikusse, kirjutab ümbrikule aadressi ja annab selle kohe vanglaametnikule, kes edastab kirja postitamiseks. 13.3.9. Kinnipeetavale on lubatud anda igal tööpäeval üks ümbrik iga vangla kulul saadetava kirja kohta. Vangla kulul saadetakse õiguskantslerile, vanglale, Presidendi Kantseleile, prokuratuurile, uurimisasutusele, vanglakomisjonile ja kohtule adresseeritud kirjad. Eelnevas loetelus märkimata isikutele saadetakse kirjad kinnipeetava kulul. (Muudetud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 17 13.4. Perioodiliste väljaannete tellimine 13.4.1. Et tellida ajakirjandust oma raha eest, esitab kinnipeetav taotluse, kuhu ta märgib, mis ajakirjandust ta soovib tellida ning nõusoleku pidada tema vanglasiseselt isikuarvelt kinni eeldatav summa. Tellimuse miinimumpikkus on üks kuu või väljaande kehtestatud võimalik miinimumperiood. Perioodiliste väljaannete tellimiseks täidab kinnipeetav taotluse (lisa 10). 13.4.2. Oma raha eest tellitud ajalehed ja/või ajakirjad saab kinnipeetav kätte vanglateenistujalt. 13.4.3. Vangla jätab vormistamata kinnipeetava tellimused trükiste ja teoste kohta, mis on VSkE § 64¹ p 15 järgi kinnipeetavale vanglas keelatud. 13.5. Mobiiltelefoni kasutamine (Lisatud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 13.5.1. Väljaspool avavanglat viibivale kinnipeetavale võib vangla väljastada helistamiseks ja kõnede vastuvõtmiseks mobiiltelefoni. Kinnipeetaval ei ole õigust mobiiltelefoni vastuvõtmisest keelduda. 13.5.2. Kinnipeetav on kohustatud vangla poolt temale väljastatud mobiiltelefoni: 13.5.2.1. logima sisse temaga isikustatud abonentnumbri ja PIN-koodiga ametniku juuresolekul; 13.5.2.2. hoidma kasutamise ajal sisse logituna; 13.5.2.3. kandma kaasas ja olema selle vahendusel vanglale kättesaadav; 13.5.2.4. vastama vanglateenistuja telefonikõnele koheselt, v.a. olukorras, kus mobiiltelefoni enese juures hoidmine on vastuolus viibimispaiga sisekorrareeglitega (nt töökohas), mis on vanglaga eelnevalt kooskõlastatud; 13.5.2.5. tagastamisel kustutama mobiiltelefonist enda logid; 13.5.2.6. kasutama heaperemehelikult, vältima seadme ja selle tarvikute kahjustumist ja hüvitama seadme kasutamisel tekitatud kahju; 13.5.2.7. laadima vangla poolt väljastatud laadimiskaabliga; 13.5.2.8. teavitama vanglateenistujat mobiiltelefoni purunemisest, kahjustumisest või kadumisest. 13.5.3. Kinnipeetaval on keelatud vangla poolt väljastatud mobiiltelefoni: 13.5.3.1. hoida kohas, kus seade võib kahjustuda; 13.5.3.2. omavoliliselt rakenduste alla laadimine; 13.5.3.3. välja lülitada, seadistada lennurežiimile- või muule režiimile, mis lülitab välja mobiilsideühenduse või takistab muul viisil telefoni tavapärast kasutamist- ja jälgimist; 13.5.3.4. algseadistuste muutmine, sh SIM-kaardi eemaldamine või uue SIM-kaardi lisamine, kaitsekesta eemaldamine või telefonikorpuse avamine; 13.5.3.5. seadistada hääletule režiimile, v.a juhul, kui see on nõutud viibimiskoha sisekorraeeskirjades; 13.5.3.6. anda edasi teisele isikule. 13.5.4. Vanglal on õigus kontrollida kinnipeetava mobiiltelefoni kasutamist. 13.5.5. Mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulud kannab kinnipeetav. 13.6. Interneti kasutamine (Lisatud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 13.6.1. Kinnipeetav võib kasutada internetti selleks vangla poolt kohandatud seadmes. 13.6.2. Kinnipeetav teavitab vanglat interneti kasutamise vajadusest kirjalikult, märkides taotlusele kasutamise eesmärgi, veebilehe aadressi ja aja, mil arvutit kasutada soovib. 13.6.3. Kinnipeetavale võimaldatakse vangla kohandatud arvutis interneti kasutamine vastavalt vangla töökorraldusele, võttes võimalusel arvesse kinnipeetava poolt soovitud aega. Kinnipeetaval on keelatud kasutada arvutit muul ajal, kui vangla poolt kooskõlastatud ajal. 13.6.4. Keelatud on interneti kasutamiseks antud seadme kahjustamine, modifitseerimine, väärkasutamine või seadme ühendamine muu seadmega, mis ei ole vanglaga kooskõlastatud. 13.6.5. Vanglal on õigus kontrollida kinnipeetava tegevust interneti kasutamisel. 13.6.6. Internetti kasutades on kinnipeetaval keelatud: 13.6.6.1. külastada vanglaga kooskõlastamata interneti lehekülgi, kasutada veebilehe osa, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist, v.a vanglaga kooskõlastatud tegevuste puhul, mis tulenevad VSkE §-st 523 ; 13.6.6.2. põhjustada ebameeldivusi või ohtu kaaskinnipeetavatele ja teistele interneti kasutajatele (avalikkusele); 18 13.6.6.3. kasutada ebaviisakaid, ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, õhutada vaenu, panna toime või mõjutada kedagi toime panema õigusrikkumisi ning olla vaimselt vägivaldne; 13.6.6.4. tarbida foto-, videomaterjali või muu veebisisu, mis õhutab või propageerib vägivalda, vihkamist, rassismi; 13.6.6.5. mängida arvutimänge; 13.6.6.6. tarbida pornograafilisi teoseid. 13.7. Tahvelarvuti kasutamine (Lisatud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 13.7.1. Elektrooniliste toimingute tegemiseks kasutab kinnipeetav üldjuhul vangla poolt selleks ettenähtud tahvelarvutit. 13.7.2. Kinnipeetav logib tahvelarvutis sisse enda profiili näotuvastuse programmi vahendusel. Vajadusel küsib kinnipeetav ametnikult abi. 13.7.3. Tahvelarvuti kasutamise lõpetamisel on kinnipeetav kohustatud oma profiilist välja logima. 13.7.4. Peale toimingute tegemist tagastab kinnipeetav koheselt tahvelarvuti üksuse poolt määratud kohta. 13.7.5. Kinnipeetav kasutab tahvelarvutit heaperemehelikult, väldib selle kahjustamist ja vastutab kasutamise ajal seadme seisukorra eest ja hüvitab seadme kasutamisel tekitatud kahju. 13.7.6. Kinnipeetaval on keelatud: 13.7.6.1. anda tahvelarvutit edasi teisele kinnipeetavale ajal, mil ta on tahvelarvutisse enda profiili näotuvastusega sisse logitud ja tema poolt alustatud sessioon kestab; 13.7.6.2. kasutada tahvelarvutit ajal, mil tahvelarvutisse on sisse loginud teine kinnipeetav ja tema sessioon veel kestab; 13.7.6.3. seadme kahjustamine, väärkasutamine, modifitseerimine ja ühendamine muu seadmega (sh mälukandjaga), mille kasutamine ei ole vanglaga kooskõlastatud. 14. Lühiajaline väljasõit 14.1. Lühiajalise väljasõidu taotluse ja väljasõiduplaani (lisa 14) võib esitada üks kord kuus. Taotlus esitatakse väljasõidule eelneva kuu esimese viie tööpäeva jooksul. Taotlusesse tuleb märkida põhiandmed, sisuline ning põhjendatud väljasõiduplaan igaks taotletavaks päevaks, aadress, kus kinnipeetav peamiselt viibib, külastatavate isikute ja ettevõtete täpsed aadressid ning külastatavate isikute telefoninumbrid. Puudulike andmetega esitatud väljasõiduplaan, mis ei võimalda vanglal kontrollida kinnipeetava liikumise või väljasõidu eesmärgipärasust, võib olla aluseks väljasõidu keelamisele. 14.2. Kinnipeetava lühiajalise väljasõidu arvestust peetakse vangistusaasta järgi (aastat arvestatakse karistusaja algusest). 14.3. Sularaha saamiseks teeb kinnipeetav kirjaliku taotluse (lisa 15) vähemalt 3 tööpäeva enne sularaha väljastamist ning reeglina toimub sularaha väljastamine esmaspäeviti. Et saada lühiajalisele väljasõidule toimikust isikut tõendav või muu oluline dokument, esitab kinnipeetav kirjaliku taotluse. Taotletud dokumendid ning sularaha antakse kinnipeetavale kätte enne vanglast väljumist. 14.4. Kinnipeetav peab olema väljasõidu kestel kättesaadav väljasõidutunnistuses või lühiajalisele väljasõidule lubamise käskkirjas märgitud aadressidel ja aegadel, mida võivad kontrollida vanglateenistuse või politseiametnikud. Kinnipeetav on kohustatud igal väljasõidul viibimise päeval lühiajalisele väljasõidule lubamise käskkirjas märgitud kellaaegadel endast korraliselt teavitama, helistades väljasõidutunnistusel märgitud telefoninumbril. Erakorralistest asjaoludest, väljasõiduplaani või asukoha muudatustest peab kinnipeetav kohe teavitama käskkirjas toodud vanglateenistuse ametnikku. 14.5. Väljasõidu ajal on kinnipeetaval keelatud vallata ning tarvitada alkohoolseid, narkootilisi, toksilisi ja psühhotroopseid aineid; teised piirangud kehtestatakse väljasõidule lubamise käskkirjas. 14.6. Vajaduse korral võib lühiajalisele väljasõidule minnes anda kinnipeetavale kaasa sotsiaaltöötaja koostatud töölehe, mille täitmine on kinnipeetavale kohustuslik. 14.7. Lühiajaliselt väljasõidult tagasi tulnud kinnipeetaval on keelatud vanglasse tuua esemeid, mida ta ei võtnud kaasa väljasõidule minnes, välja arvatud vanglateenistuja loal soetatud esemed. Kinnipeetav võib väljasõidule minnes kaasa võtta isiklikke asju (sh laos paiknevaid vanglas keelatud esemeid), mida ta ei soovi vanglas hoida. 19 14.8. Lühiajaliselt väljasõidult tagasi tulnud, hinnatakse kinnipeetava ja kontaktisiku koostöös väljasõidu eesmärgipärasust (lisa 19). 14.9. Kinnipeetava erakorralise lühiajalise väljasõidu taotluse menetlemisel rakendatakse lühiajalise väljasõidu üldtingimusi VangSi § 32 lg-s 5, VSkE § 79 lg-s 2, § 80 lg-s 3 ning § 81 lg-s 2 toodud erisustega. 14.10. Erakorraliseks lühiajaliseks väljasõiduks või lühiajaliseks väljaviimiseks esitab kinnipeetav kontaktisikule kirjaliku taotluse (lisa 10), kuhu märgib kõik väljasõiduks või väljaviimiseks vajalikud andmed ja lisab dokumendid. Lühiajaliseks väljaviimiseks esitab kinnipeetav kirjaliku nõusoleku katta kaasnevad kulud, mida arvestatakse VSkEs sätestatud korras ning kinnitatud hinnakirja alusel. 15. Kinnipeetavate sisseostud 15.1. Kinnipeetav võib teha sisseoste vangla poolt kinnitatud graafiku alusel, kuid mitte harvemini kui kord kuus VangS § 48 lg-s 1¹ lubatud määras. 15.2. Kinnipeetavad käivad kaupluses väljaspool vanglat vangla korraldamisel. Kinnipeetav võib teha sisseoste vangla määratud kaupluses. 15.3. Kinnipeetavad võivad käia ainult vanglaga varem kooskõlastatud kaubanduskeskuses. Kauplusse minna ja tagasi vanglasse tulla võivad nad ühissõidukiga. Vangla ei taga transporti kaupluses käimiseks. 15.4. Elektriseadmeid võib soetada ainult vanglas teenust pakkuvast kauplusest. 15.5. Vanglasse toodava kauba pakend peab olema tootja suletud. 15.6. Kinnipeetaval on õigus taotleda vanglasisesel isikuarvelt sularaha maksimaalselt miinimumpalga ulatuses või taotleda vanglasisesel isikuarvelt vaba raha kandmist vanglavälisele pangakaardiga seotud arveldusarvele, esitades selleks taotluse vähemalt 3 tööpäeva enne sularaha väljastamist, reeglina toimub sularaha väljastamine esmaspäeviti. Raha väljastamise alus on kinnipeetava taotlus (lisa 15), millel on kontaktisiku lubav resolutsioon. 15.7. Erandkorras, kui kaupluse teenus puudub, tagab vangla kinnipeetavaile üks kord kuus kaupluse ning miinimumkaubavalikuna hügieeni- ja kirjatarbed. 15.8. Kaupluse vahendusel soetatud riideesemed, jalatsid, vaba aja sisustamise vahendid ning vangla kauplusest soetatud elektriseadmed toimetatakse kinnipeetavaile kätte lao vahendusel. Elektriseadmetele paigaldatakse vangla turvakleebised. 15.9. Kinnipeetav võib avavangla territooriumile tuua poest ostetud toiduaineid ja esmatarbekaupasid ainult sellisel juhul, kui tal on ette näidata kaupluse ostutšekk. Esemed, mille kohta puudub kinnipeetaval ostutšekk, võetakse vanglateenistuse poolt ära ja võidakse hävitada. 15.10. Sisseostudeks tohib kinnipeetav kasutada ainult vanglasiseselt isikuarvelt vabaks kasutuseks olevaid vahendeid. 15.11. Kinnipeetav võib kauplusest kaupu soetada üksnes enda tarbeks ja mõistlikus koguses. 16. Õppimine, töötamine ja programmides osalemine 16.1. Taasühiskonnastavad tegevused on õppimine, töötamine, sotsiaalprogrammides osalemine (sh kaplanite korraldatavad programmid) ning kõik tegevused, mille eesmärk on vähendada uue kuriteo toimepanemise võimalust või mis on ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas. Taasühiskonnastava tegevuse all peetakse silmas ka kinnipeetavate usuliste vajaduste rahuldamist. 16.2. Kinnipeetav on kohustatud kohusetundlikult töötama, õppima ja osalema muudes taasühiskonnastavates tegevustes. 16.3. Õppimine 16.3.1. Kinnipeetavad saadetakse haridust omandama ja riigikeelt õppima ITK põhjal ning koolikohuslastele tagatakse võimalus omandada põhiharidus. 16.3.2. Avavanglas õpitakse peamiselt väljaspool vanglat asuvas haridusasutuses. 16.3.3. Hariduskorraldaja või kontaktisik tutvustab kinnipeetavale õppimisvõimalusi ning vajaduse korral juhendab, kuidas vormistada dokumente õppeasutusse astumiseks. 20 16.3.4. Haridus omandatakse ettenähtud koolis ja ettenähtud tunniplaani alusel. 16.3.5. Kinnipeetaval on keelatud omandada või omada õppetegevuse ajal valminud esemeid, toodangut jms. 16.3.6. Koolis käimisega kaasnevad piirangud ja kohustused kehtestatakse kooli lubamise käskkirjas. 16.4. Töötamine 16.4.1. Kui kinnipeetav ei ole hõivatud tööga või õppimisega väljaspool vanglat asuvas ettevõttes, töötab ta vangla majandustöödel. 16.4.2. Kinnipeetavate tööhõive korraldamisel on prioriteediks nende tööandjate tööjõuvajadused, kellega vanglal on sõlmitud alalised partnersidemed koostöölepingu näol. 16.4.3. Kinnipeetavad lähevad tööle ja tulevad töölt töögraafiku alusel. Vangla majandustöödel töötavate kinnipeetavate tööaja arvestust peab vangla. 16.4.4. Töötavail kinnipeetavail on lubatud tööle kaasa võtta enda tarbeks hügieenitarbeid ja saunalina, kui töökohal on võimalik pesta, suitsetamistarbeid ning mõistlikus koguses toiduaineid. Kaasa võetud hügieenitarbeid, toiduaineid ja sigarette töökohalt tagasi tuua ei tohi. (Muudetud 07.05.2021 nr 11/21/21, jõust. 11.05.2021) 16.4.5. Kinnipeetava töötasu laekub tema isiklikule arvele vanglas, kus sellelt tehakse VangSi alusel ettenähtud kinnipidamised. Järelejäänud summa arvelt on kinnipeetaval õigus taotleda talle tehtavaid väljamakseid sularahas. 16.4.6. Tööl käimisega kaasnevad piirangud ja kohustused kehtestatakse tööle lubamise käskkirjas. 16.4.7. Kinnipeetav on kohustatud iseseisvalt oma tööandjat teavitama, kui ta hilineb tööle või puudub töölt seoses vanglas või väljaspool vanglat toimuva vangla poolt lubatud muu tegevusega (näiteks arsti külastus, sotsiaalprogramm, lühiajaline väljasõit jne). (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) 16.5. Taasühiskonnastavad tegevused (Muudetud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 16.5.1. Sekkumistegevuste osakonna poolt läbiviidavatesse taasühiskonnastava sisuga tegevustesse suunatakse kinnipeetav inspektor-kontaktisiku korraldusel. (Muudetud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 16.5.2. Kinnipeetava võimaliku distsiplinaarrikkumise või individuaal- või rühmatöös kokkulepitud reeglite rikkumise korral on programme läbiviival ametnikul õigus peatada või lõpetada kinnipeetava osalemine selles tegevuses. Eemaldamise korral arvatakse individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevus mitteläbituks kinnipeetava motivatsiooni puudumise tõttu. 17. Kehakultuuriga tegelemine, huvitegevus, raamatukogu kasutamine ning muud vaba aja veetmise võimalused 17.1. Kehakultuuriga tegelemine 17.1.1. Kehakultuuriga tegelemine on tegevus, mille eesmärk on arendada kehalisi võimeid ning tugevdada tervist. 17.1.2. Kinnipeetavad tegelevad kehakultuuriga üksnes kohas, kus on selleks eraldatud ala koos vastavate vahenditega. Kinnipeetavale on avavanglas keelatud teha mis tahes löögiharjutusi. Kehakultuuriga tegelemiseks ettenähtud ala on lubatud kasutada kinnipeetaval päevakavas ettenähtud vabal ajal. 17.1.3. Kehakultuuriga tegelemiseks mõeldud alasid ja -vahendeid tuleb kasutada eesmärgipäraselt ja heaperemehelikult. Inventari lõhkumise, purunemise või muude juhtumite korral teavitatakse kohe vanglateenistuse ametnikku. 17.1.4. Distsipliinirikkumise või kehakultuuriga tegelemise ala sihipäratu kasutamise korral on vanglateenistuse ametnikul õigus lõpetada kehakultuuriga tegelemine. Kui spordivahend on heidetud väljapoole sportimiseks mõeldud ala, siis seda ei tagastata. 17.1.5. Kinnipeetav tegeleb kehakultuuriga omal vastutusel. Vigastuse, trauma või muu tervisekahjustuse tekkimise korral teavitatakse kohe vanglateenistuse ametnikku. Vangla ei vastuta tervisekahjustuste eest, mis on tekkinud ohutusreeglite täitmata jätmise tõttu. 21 17.1.6. Kinnipeetav võib avavangla õuealale kehakultuuriga tegelema minnes kaasa võtta enda tarbeks joogivett 1 plastikust pudel mahutavusega maksimaalselt 1,5 liitrit. Avavanglahoonesse võib tagasi tuua ainult tühja plastikust pudeli. 17.2. Raamatukogu kasutamine ja raadio ja telesaadete jälgimine 17.2.1. Raamatukogu võimaldatakse kasulikuks vaba aja veetmiseks ja enesetäiendamiseks. 17.2.2. Raamatukogust saab laenutada teoseid graafikus ettenähtud aegadel. 17.2.3. Esmasel raamatute laenutamisel annab kinnipeetav kirjaliku nõusoleku hüvitada teaviku süülise kadumise või lõhkumisega tekitatud kahju (lisa 9). Kaotatud või rikutud teavik tuleb lugejal asendada samaväärse teavikuga või hüvitada see rahaliselt vangla määratud summas. Teaviku väärtust hinnates lähtub vangla uue samaväärse teaviku soetushinnast. Teavikul oleva vöötkoodi või kohaviida rikkumise korral tuleb tasuda 1,60 eurot. 17.2.4. Teavikuid laenutatakse kaheks nädalaks (järgmise raamatukokku tulemise päevani). Tagastamise tähtaega saab pikendada, kuid mitte rohkem kui kolmel korral, pärast seda peab kinnipeetav teavikud tagastama. 17.2.5. Õppekirjandust laenutatakse eelisjärjekorras kooli nimekirjas olevaile kinnipeetavaile. Õpikuid ja teatmeteoseid, mida on raamatukogus rohkem või millel ei ole suurt nõudlust, laenutatakse ka iseseisvalt õppijaile. Õppekirjanduse laenutamistähtaeg on üks semester või kursuse lõppemiseni. 17.2.6. Raamatukogul on õigus keelduda kinnipeetavaile teavikute laenutamisest, kui lugeja ei tagasta teavikuid õigel ajal või kui need on kaotatud või rikutud. Teavikuid võib laenutada pärast tekitatud kahju hüvitamist. 17.2.7. Kinnipeetav ei tohi raamatukogu teavikuid anda või laenutada teistele kinnipeetavatele. Ta ei tohi ka teiste kinnipeetavate laenutatud raamatukoguteavikuid laenata või kasutada. 17.2.8. Kui kinnipeetav paigutatakse avavanglast ümber või lahkub vanglast, peab ta teavikud enne avavanglast lahkumist tagastama. 17.2.9. Kinnipeetavad saavad jälgida telesaateid või kuulata raadiosaateid vabal ajal üldkasutatava või toas asuva isikliku teleri või raadio vahendusel. 17.2.10. Üldkasutatavates ruumides olevaid tehnikaseadmeid tuleb kasutada sihtotstarbeliselt ja heaperemehelikult ning peale kasutamist tuleb seade välja lülitada. 17.3. Huvitegevus 17.3.1. Huvitegevuse võimaldamise eesmärk on luua kinnipeetavale pärast vabanemist eeldused ühiskonnas hästi toime tulla. 17.3.2. Kinnipeetavail on keelatud töövahendeid, materjale või toodangut huvitegevuse ruumidest välja viia. 17.3.3. Kinnipeetaval ei tohi olla huvitegevuse vältel valminud esemeid, toodangut jms. 18. Usuvabaduse tagamine (Muudetud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 18.1. Vangla tagab kinnipeetavaile võimaluse usuliste vajaduste rahuldamise võimaluse. Avavangla kinnipeetavatele toimuvad jumalateenistused avavanglas või väljaspool vanglat selleks määratud kirikus, vastavalt vangla töökorraldusele. (Muudetud 28.04.2022 nr 1-1/22/48, jõust. 01.05.2022) 18.2. Vangla tagab kinnipeetavaile võimaluse osaleda jumalateenistustel. Usutalitusi või muid usuüritusi korraldab kaplan. 18.3. Osavõtt jumalateenistustest jt religioossetest üritustest on kinnipeetavaile vabatahtlik. 18.4. Jumalateenistustest jt religioossetest üritustest võivad osa võtta ainult need kinnipeetavad, kes on kantud vastavasse nimekirja. Kinnipeetav kantakse usulises tegevuses osalejate nimekirja tema sooviavalduse alusel, mis tuleb esitada kontaktisiku vahendusel vangla kaplanile. 18.5. Kinnipeetav võib kohtuda kaplaniga individuaalselt, kui ta esitab selleks kaplanile kontaktisiku kaudu sooviavalduse. 18.6. Iga kinnipeetav, olenemata usutunnistusest, saab võimaluste piires kohtuda oma religiooni esindajaga. 22 18.7. Kinnipeetaval on võimalus taotleda kaplani vahendusel endale järgnevat religioosset sümboolikat: 18.7.1. Kaelarist – kõrgus ei tohi olla suurem kui 5 cm x 5 cm, paksusega kuni 0,5 cm, pikkusega kuni 65 cm. Risti puhul lubatud materjal metall (k.a. väärismetall), puit ja plastik. Rist peab olema kaunistusteta, s.t peab olema ilma vääriskivideta ja ilma eemaldatavate osadeta. Risti kantakse vangla väljastatud paelaga kaelas. Julgeolekukaalutlustel ei tohi nöör olla purunematu, s.t peab olema käte vahel mõistliku jõuga tõmmates katkev. Ühe paela otsas ei tohi olla rohkem kui üks rist. Kanda võib ainult ühte religioosset sümbolit; 18.7.2. Medaljon – läbimõõt ei tohi olla suurem kui 3 cm, paksusega kuni 0,5 cm. Medaljoni puhul lubatud materjal metall (k.a. väärismetall), puit, kivim ja plastik. Kui tegu on mõnest muust kõvast materjalist esemega (näiteks luu), siis tuleb nende kasutamine kooskõlastada vanglaga. Medaljon peab olema kaunistusteta s.t peab olema ilma vääriskivideta ja ilma eemaldatavate osadeta. Medaljoni kantakse vangla väljastatud paelaga kaelas. Julgeolekukaalutlustel ei tohi nöör olla purunematu, st peab olema käte vahel mõistliku jõuga tõmmates katkev. Ühe paela otsas ei tohi olla rohkem kui üks medaljon. Kanda võib ainult ühte religioosset sümbolit; 18.7.3. Lubatud on kuni kolm pühapilti. Ikoonid (pühapildid) - laius ei tohi olla suurem kui 15 cm, kõrgus suurem kui 20 cm ja paksus suurem kui 2 cm. Julgeolekukaalutlustel peab pühapilt olema vormilt lihtne ilma raami või laekata, terviklik (ühest tükist), ilma õõnsusteta. Ei ole lubatud pühapildid ja ikoonid, mille valmistamisel on kasutatud klaasi, metalli või tekstiili; 18.7.4. Krutsifiksid - kõrgus ei tohi olla suurem kui 20 cm. Keelatud on seinale kinnitatavad (ilma lauale asetamise aluseta) krutsifiksid. Keelatud on muust materjalist kui puu tehtud krutsifiksid (ristilöödu kuju võib olla metallist); 18.7.5. Lubatud on üks pühakuju. Pühakujud (katoliiklased ja budistid) - kõrgus ei tohi olla suurem kui 10 cm ning läbimõõt suurem kui 5 cm. Julgeolekukaalutlustel peab pühakuju olema vormilt lihtne, terviklik (ühest tükist), ilma õõnsusteta. Ei ole lubatud pühakujud, mille valmistamisel on kasutatud klaasi, metalli või tekstiili; 18.7.6. Palvevaip moslemile - maksimaalne suurus 60x100 cm vaiba küljes ei tohi olla kompassi; 18.7.7. Palvehelmed (kasutavad kristlased, budistid, moslemid) - võivad olla tehtud puidust, plastikust, tekstiilist. Helmeste läbimõõt ei tohi olla suurem kui 1 cm. Palvehelmeste lubatud pikkus on kuni 55 cm. Pealuukujuliste helmestega palvehelmed ei ole vangla kontekstis sobivad. Julgeolekukaalutlustel ei tohi palvehelmeste omavaheline kinnitus olla purunematu, st peab olema käte vahel mõistliku jõuga tõmmates katkev. Palvehelmeste ümbertegemine ei ole lubatud; 18.7.8. Palvemüts (lubatud moslemitele ja juudi usulistele) peab olema tekstiilist ja olemuselt lihtne ja ilma eraldatavate osadeta. Eemaldatavad kaunistused ei ole lubatud. (Muudetud 28.04.2022 nr 1- 1/22/48, jõust. 01.05.2022) 18.8. Kinnipeetaval ei ole kohane ega lubatud kasutada religioossest sümboolikast palvehelmeid ajal, mil ta on hõivatud õppe, töötamise, sotsiaalprogrammis osalemise või vanglateenistujaga vestlusega. 19. Kinnipeetava meditsiiniline teenindamine 19.1. Meditsiinilise teenindamise korraldab LTKH KMO kooskõlas tervishoiuteenuste osutamist reguleerivate õigusaktidega. LTKH KMO teenistujad töötavad kinnitatud graafiku alusel ööpäeva ringi. 19.2. Kinnipeetavaile korraldatakse võimaluse korral esmatasandi ambulatoorset üld- ja eriarstiabi ning statsionaarset hooldusravi. Võimaluse puudumise korral saadetakse kinnipeetavad plaanilises korras üldraviasutusse, kellega on sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping. 19.2.1. Kinnipeetavad saavad pöörduda avavanglas meditsiiniõe vastuvõtule vastavalt plaanilistele vastuvõtuaegadele. Kinnipeetav teavitab vanglateenistujat meditsiinilise konsultatsiooni või arstiabi vajadusest. Üld- või perearsti ambulatoorne vastuvõtt toimub eelregistreerimisega ravijärjekorra alusel. Eriarstile suunab tervishoiutöötaja. Erialaspetsialistide vastuvõtt toimub ravijärjekorra alusel esimesel võimalusel. (Muudetud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 19.3. Vältimatu abi vajadusest teavitab kinnipeetav kohe vanglateenistuse ametnikku. 23 19.4. Kinnipeetav, kes pöördub tervishoiuteenuse saamiseks LTKH KMO poole, peab andma tervishoiuteenuse osutajale oma tervise kohta tõele vastavat teavet ja avaldama oma parima arusaama järgi kõik tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikud asjaolud ning osutama kaasabi, mida tervishoiuteenuse osutaja tervishoiuteenuse osutamiseks vajab. 19.5. Vangla väljastab üldjuhul kinnipeetavatele ravimid (v.a narkootilised ja psühhotroopsed ravimid) iseseisvaks manustamiseks. Ravimeid, mida vangla ei väljasta kinnipeetavatele iseseisvaks manustamiseks, jagab kinnipeetavatele vangla ettenähtud aegadel LTKH KMO õde. Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite nimekirja kuuluvad ravimid väljastatakse purustatud või lahustatud kujul. Kui esineb ravimite, mis ei kuulu narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite nimekirja, ebaõige manustamise või väärkasutuse kahtlus, siis otsustab LTKH KMO ravimi purustatuna või lahustatuna andmise vajaduse. Ravimit, mida ei ole kinnipeetavale väljastatud iseseisvaks manustamiseks, saama tulles peab kinnipeetav kandma nähtaval kohal nimesilti ja kaasas peab olema jooginõu veega. Kinnipeetav on kohustatud ravimi manustama koheselt vett peale juues. 19.5.1. Ravimid väljastatakse kinnipeetavale ravimipinalis kindlaksmääratud perioodiks, mille lõppedes tagastab kinnipeetav ravimipinali ning LTKH KMO väljastab järgmiseks perioodiks määratud ravimitega uue ravimipinali. Kui kinnipeetavale määratakse uus ravim, lisatakse LTKH KMO poolt kinnipeetava käes olevasse ravimipinalisse uued ravimid ning märgitakse ravimipinalile täiendav raviskeem. 19.5.2. Kinnipeetavale iseseisvaks manustamiseks väljastatud ravimipinalile märgitakse kinnipeetava nimi, toa number ja raviskeem. Väljaspool vanglat töötavale kinnipeetavale võimaldatakse lõunaseks manustamiseks määratud tableti kujul ravimi(te) transportimiseks kaanega suletav ravimitops, millele märgitakse kinnipeetava nimi, toa number, ravimi(te) nimetus ja ühekordseks annustamiseks määratud ravimi kogus. Kinnipeetav peab talle väljastatud ravimipinalist ise tõstma ravimitopsi lõunaseks manustamiseks vajamineva(d) ravimi(d). 19.5.3. Vitamiinipreparaatide ja toidulisandite, mille ostmiseks on kinnipeetavale väljastatud arstitõend, originaalpakend väljastatakse kinnipeetavale iseseisvaks manustamiseks ning sellele märgitakse kinnipeetava nimi, toa number ja soovitatav annustamisskeem. 19.5.4. Kinnipeetav on kohustatud talle iseseisvaks manustamiseks antud ravimeid võtma LTKH KMO poolt ettenähtud korra kohaselt. Vajadusel selgitab LTKH KMO ravimi määramisel kinnipeetavale ravimi võtmise eritingimusi. 19.5.5. LTKH KMO võib vajadusel otsustada edasise ravimi manustamise korraldamise muutmise juhul, kui kinnipeetav rikub ravirežiimi, kui on ilmnenud väljastatud ravimite mitte sihtotstarbekohane kasutamine, kui väljastatud ravimeid kasutab teine kinnipeetav või kui kinnipeetav keeldub talle määratud ravimite manustamisest. 19.6. Lokaalsed preparaadid (salvid, kreemid) väljastab LTKH KMO ravimitopsis, millele on kantud ravimi nimetus, kinnipeetava nimi, toa number ja väljastamise kuupäev. Plastpakendis silma- ja ninatilgad ning inhalaatorid väljastatakse originaalpakendis, millele kirjutatakse kinnipeetava nimi, toa number ja väljastamise kuupäev. 19.7. Diabeedihaigel kinnipeetaval võib olla toas üks insuliini pliiatssüstal ühe toimeaine kohta, süstlanõelad vastavalt raviskeemile, üks glükomeeter, kuni kümme glükomeetri testriba ja kuni kümme lantsetinõela. 19.7.1. Vajaduse ilmnemisel võib LTKH KMO otsustada edasise veresuhkru mõõtmise ja ravimi manustamise korraldamise muutmise, sh ravimi manustamise vanglaametniku või tervishoiutöötaja järelevalve all. Tervishoiutöötajal on õigus eemaldada või lasta eemaldada toast diabeedihaigele kinnipeetavale väljastatud ravimid või tarvikud ning määrata edasine veresuhkru mõõtmine või ravimi manustamine vanglaametniku või tervishoiutöötaja järelevalve all järgnevatel juhtudel: kui diabeedihaige rikub ravirežiimi, kui on ilmnenud diabeedihaigele väljastatud ravimite ja tarvikute mitte sihtotstarbekohane kasutamine, kui diabeedihaigele väljastatud ravimeid või tarvikuid kasutab teine kinnipeetav, kui diabeedihaige keeldub talle määratud ravimite või tarvikute kasutamisest või kasutatud tarvikute tagastamisest. 19.8. Tervishoiuteenusest keeldumise (sh ravimite manustamisest keeldumise) korral on kinnipeetav kohustatud keeldumise fikseerima kirjalikult ning selle allkirjastama. Kui kinnipeetav on ravist keeldunud, kõrvaldab LTKH KMO töötaja ta ravilt. 19.9. Kinnipeetaval on keelatud: 24 19.9.1. tarvitada retseptiravimeid ilma tervishoiutöötaja ettekirjutuseta; (Muudetud 23.12.2024 nr 11/24/101, jõust. 01.01.2025) 19.9.2. omaalgatuslikult ja ilma tervishoiutöötaja ettekirjutuseta ennast augustada, rõngastada, midagi lisada, midagi ära võtta jne. so. enda või teise isiku keha kahjustada; (Muudetud 23.12.2024 nr 11/24/101, jõust. 01.01.2025) 19.9.3. omada ravimeid toas, välja arvatud meditsiiniosakonna poolt plastikust topsides ja pinalis väljastatud tablettidest erinevas vormis ja vastavalt markeeritud ravimid (salvid, tilgad); (Muudetud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 19.9.4. anda talle määratud ravimeid manustamiseks teistele kinnipeetavatele; (Muudetud 23.12.2024 nr 1- 1/24/101, jõust. 01.01.2025) 19.9.5. jätta ettenähtud ajal tarvitamata tervishoiutöötaja poolt määratud ja/või muu vanglateenistuja poolt antud ravimid (kaasa arvatud käsimüügiravimid). (Muudetud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 20. Ametnike vastuvõtt 20.1. Vanglateenistuse ametnikud võtavad oma pädevuse piires kinnipeetavaid vastu põhjendatud taotluste alusel. 21. Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristuste täideviimine 21.1. Distsiplinaarmenetluse eesmärk on kiiresti ja täielikult selgitada välja distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavad asjaolud, tuvastada võimalik süüdlane ning määrata õiglane distsiplinaarkaristus. 21.2. Distsiplinaarsüütegu on kinnipeetava isiku süüline õigusvastane tegu või tegevusetus, millega isik rikkus õigusaktides selge sõnaga sätestatud keeldu või kohustust. 21.3. Kui kinnipeetavale on määratud karistuseks töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, arvestatakse karistuse algust hetkest, kui kinnipeetav reaalselt töölt eemaldatakse. Kui kinnipeetavale on määratud karistuseks isikliku elektriseadme kasutamise keelamine, arvestatakse karistuse algust hetkest, kui elektriseade toast ära võetakse. 21.4. Kartserikaristust kandma minnes on kinnipeetav kohustatud võtma kaasa kõik oma isiklikud ning vangla poolt kinnipeetavale kasutamiseks väljastatud asjad (nt raamatud). Vangla ei vastuta tuppa jäänud isiklike asjade hävimise, kadumise või riknemise eest. 22. Ümberpaigutamine ja vanglast vabastamine 22.1. Vanglast vabastatakse justiitsministri 25. 01. 2001. aasta määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord” põhjal. 22.2. Vanglate vahel paigutatakse kinnipeetavaid ümber justiitsministri 25. 03. 2008. aasta määruse nr 9 „Täitmisplaan” järgi. 22.3. Enne vanglast vabastamist või teise vanglasse või avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamist on kinnipeetav kohustatud vanglale tagastama tema kasutuses olnud vangla vara ning kaasa võtma toast kõik oma isiklikud asjad. 22.4. Kui kinnipeetav vanglast vabastatakse, tagastab vangla talle temale kuuluvad vanglas hoiul olevad esemed (sh väärisesemed) allkirja vastu. Vanglaametnik kontrollib enne kinnipeetava vabastamist tema isiklike asjade vastavust vangiregistris olevale isiklike asjade nimekirjale. 22.5. Kui kinnipeetaval ei ole isiklikke riideid või ei vasta need aastaajale, esitab kinnipeetav vähemalt kaks nädalat enne vabanemise kuupäeva taotluse saada riided humanitaarkorras. Võimaluse korral annab vangla kinnipeetavale riided tasuta. 25 22.6. Vangla väljastab vabastatavale isikule pärast tema tuvastamist vanglast vabastamise õiendi ning vanglas hoiul olevad dokumendid. Vabastatav isik kinnitab vanglast vabastamise õiendi ja isiklike dokumentide kättesaamist enda allkirjaga vabastamisõiendi koopial ning isikliku toimiku tagumise kaane siseküljel. 22.7. Vangla väljastab vabastatavale hoiustatud vabanemistoetuse, vaba raha jäägi. 22.8. Kui kinnipeetav on enne vabanemist avaldanud soovi saada kätte oma tervisekaadi koopia või haigusloo väljavõte, tuleb seda teha avaliku teabe seaduses järgi. Tervisekaardi koopia või haigusloo väljavõte väljastatakse kinnises ümbrikus enne vabanemist. 22.9. Kinnipeetavale, kes vabastatakse ajutiselt väljaspool vanglat viibimise ajal, antakse vanglast vabastamise õiend tema kirjaliku taotluse alusel tagantjärele. Vanglateenistuse ametnik korraldab vabastatud isikule vanglas hoiul olnud isiklike asjade, vanglasisesel isikuarvel olnud raha, väärisesemete ja dokumentide üleandmise vangla pääslas esmaspäevast neljapäevani kell 08.30– 16.30 ja reedel kell 08.30–15.30. Asjade kättesaamist kinnitab vabanenud isik enda allkirjaga. 23. Sõidukulude hüvitamine 23.1. Kinnipeetavale hüvitatakse väljaspool vanglat koolis, vangla poolt suunatud tervishoiuteenuse osutaja juures ja sotsiaalprogrammides osalemisega (sh ITK põhised programmijärgsed vestlused, riskipõhised vestlused), kaasnevad sõidukulud esitatud sõidupiletite alusel. Sõiduks võib kasutada linnaliinide ühissõidukeid (buss, marsruuttakso), maakonna- ja kaugliini busse, reisirongi. (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) 23.2. Kinnipeetav võib taotleda ühistranspordi kuu- või perioodikaardi hüvitamist, kui ta tõendab aruandeperioodi lõpus esitatavas aruandes, et üksikpiletite kasutamise korral oleks sõitude kogukulu osutunud suuremaks, kui kuu- või perioodikaardi kasutamisel. 23.3. Sõidupiletid hüvitatakse kogu sõiduks kulunud summas. 23.4. Kinnipeetavale ei hüvitata vangla poolt järgmisi sõidukulusid: 23.4.1. taksosõidu ja isikliku sõiduauto kulu; 23.4.2. ühistranspordi sõidukulusid juhul, kui hüvitisvõimalust pakub õppeasutus; 23.4.3. ühistranspordi sõidukulusid juhul kui tuvastatakse, et kinnipeetav on taotluses esitanud teadlikult valeandmeid. 23.5. Sõidukulude hüvitamiseks esitab kinnipeetav aruandeperioodile järgneva kuu 5. kuupäevaks taotluse (lisa 18) koos sõite tõendavate piletitega kontaktisikule, kes vaatab üle esitatud taotluse korrektsuse ja kooskõlastab selle ning edastab haldusosakonna peaspetsialistile finantsalal. Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud taotlusi vastu ei võeta. 23.6. Raha päritolu peab kinnipeetav kinnitama enda poolt esitatud taotluses ning selle üle teostab kontrolli kontaktisik ametialaste volituste piires. 23.7. Haldusosakonna peaspetsialist kontrollib esitatud dokumentide vastavust raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele ja edastab direktorile kinnitamiseks. 23.8. Direktori poolt kinnitatud taotluse edastab haldusosakonna peaspetsialist Riigi Tugiteenuste Keskusele kulude hüvitamiseks. 23.9. Hüvitis kantakse kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. 23.10. Kui sõiduks kulunud raha on kinnipeetavale väljastatud vanglasiseselt isikuarvelt, ei toimu hüvitise laekumisel summa jagunemist vangistusseaduses § 44 lg 2 alusel. Sellisel juhul peab hüvitise taotleja märkima saaja viitenumbriks 10588090000001, kust raha kinnipeetava isiklikule kontole kandmise aluseks on makse selgituses olev kinnipeetava ees- ja perenimi ning sünniaeg. Kui kinnipeetav omab vanglas isiklikku pangakaarti ja sõiduks kulunud raha pärineb isiklikult pangakontolt, jaotatakse isikuarvele laekuv hüvitis vangistusseaduse § 44 lg 2 sätestatud korras. Hüvitis kantakse otse kinnipeetava vanglasisesele kontole, mille kinnipeetav on oma taotluses näidanud ja mille õigsust on kontaktisik kontrollinud. 26 Lisad Lisa 1 Avavangla kinnipeetavate päevakava 05.30 Äratus 05.30–06.00 Tualett, voodite korrastamine 06.00- 06.30 Hommikusöök* 06:30- 07:50 Vaba aeg 07.50–08.15 Hommikune loendus 08.15–12.00 Vaba aeg või taasühiskonnastavas tegevuses osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm) 12.00–12.45 Lõunasöök* 12.45–18.00 Vaba aeg või taasühiskonnastavas tegevuses osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm) 18.00–18.30 Õhtusöök* 18.30–19.50 Vaba aeg 19.50–20.15 Õhtune loendus 20.15–21.30 Vaba aeg 21.30–05.30 Öörahu *Toidujagamise kellaajad korruste kaupa sätestatakse eraldi graafikuga 27 Lisa 2 Taotlus isiklike asjade laole Eesnimi: ……………………………….………………………………………. Perekonnanimi: ……………………………….……………………………… Sünniaeg: ................................................... Tuba: …………...……........ Palun mulle isiklike asjade laost väljastada / palun lattu paigutada järgmised isiklikud esemed: 1. ……………………………….………………………………................................................... 2. ……………………………….………………………………................................................... 3. ……………………………….………………………………................................................... 4. ……………………………….………………………………................................................... 5. ……………………………….………………………………................................................... 6. ……………………………….………………………………................................................... 7. ……………………………….………………………………................................................... ..................................................................... ................................... (Allkiri) (Kuupäev) Kinnipeetava isiklike asjade laost väljastamise / lattu paigutamise avaldust toetan ei toeta ......................................................... ............................................ ..................................... (Teenistuja nimi) (Teenistuja allkiri) (Kuupäev) Isiklikud esemed olen laost kätte saanud / lattu üle andnud. ........................................................ .............................................. (Allkiri) (Kuupäev) 28 Lisa 3 Riietusesemete väljastamise taotlus 1. Taotleja isikuandmed Perekonnanimi Eesnimi Isanimi Sünniaeg/isikukood Vahistatu/süüdimõistetu 2. Paiknemine vanglas Eluosakond ja tuba 3. Taotluse sisu Eseme nimetus Taotletud esemed (märkida Toetan / Ei toeta number ja kasv, pükste puhul (täidab osakonna teenistuja) lisaks vöö ümbermõõt) 4. Taotleja allkiri _______________ ja kuupäev „____“__________ ______ a 5. Menetlemine (täidab üksuse teenistuja) Kinnipeetava arvel on olnud taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutamiseks _______________ eurot. Otsus: väljastada / mitte väljastada ................................................................................. ................................. ............................... (Osakonna teenistuja nimi) (Allkiri) (Kuupäev) Keeldumise põhjendus .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... 6. Olen tutvunud keeldumisega .................................................................... ................................................ (Kinnipeetava allkiri) (Kuupäev) 7. Olen riideesemed kätte saanud .................................................................... .................................................. (Kinnipeetava allkiri) (Kuupäev) 29 Lisa 4 Taotlus hügieenitarvete väljastamiseks (Muudetud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 1.Taotleja isikuandmed Perekonnanimi Eesnimi Isanimi Sünniaeg/isikukood Vahistatu/süüdimõistetu 2. Paiknemine vanglas Eluosakond ja tuba 3. Taotluse sisu ja põhjendus Soovin hügieenitarbeid: ………………………………………………………………………………. ………………………………………………………………………………………………................... ……………………………………………………………………………………………………………. 4. Taotleja allkiri ja kuupäev ____________________________________ „____“_____________________ ______ a 5. Menetlemine (täidab ametnik) Kinnipeetava arvel on olnud taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutuseks .................. eurot. Otsus: väljastada / mitte väljastada ................................................................................. ................................. ............................... (teenistuja nimi) (Allkiri) (Kuupäev) Keeldumise põhjendus ........................................................................................................................................................... ............................................................................................................................................. 6. Olen tutvunud keeldumisega .................................................................... .................................................. (Kinnipeetava allkiri) (Kuupäev) 7. Olen hügieenipaki kätte saanud .................................................................... .................................................. (Kinnipeetava allkiri) (Kuupäev) 30 Lisa 5 Kinnipeetava taotlus kasutada elektriseadet Jrk Elektriseadme nimetus, mark Kust Võimsus (poest/laost) 1 2 3 Olen nõus tasuma elektriseadme kasutamisega seotud kulude eest kehtestatud tariifi järgi. Kohustun kasutama elektriseadet kasutamisjuhendi järgi ning vangla päevakorraga ettenähtud korras, häirimata seejuures teiste isikute rahu ja vangla igapäevast töökorraldust. Tean, et vangla ei vastuta elektriseadme kahjustuste eest, mis on põhjustatud elektrivoolu katkestustest või pingemuutustest. Lisaselgitused ……………………………………………………………….............................................................. ………………………………………………………………………………………………………….... ……………………………………………………………………………………………………….20... (Kinnipeetava nimi (trükitähtedega), sünniaeg, toa number) (Allkiri) (Kuupäev) Menetlus Otsus: luban/keeldun (keeldumise korral põhjus) ………………………………………………………………............................................................. …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… Loa saamise korral kehtib luba kuni kinnipeetava Tallinna Vanglast teise vanglasse ümberpaigutamiseni, vanglast vabanemiseni või kasutusloa kehtetuks tunnistamiseni. Otsustaja: ………………………………………..... ………………………… ………………... 20… a (Nimi ja ametinimetus) (Allkiri) (Kuupäev) Otsusega mittenõustumise korral võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Vanglale vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kui vaie jääb rahuldamata, tähtajaks lahendamata või see tagastatakse, võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. Spetsialisti märge elektriseadme kontrollimise kohta ......................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... …………………………........... …………………….…................ ................………………... 20… (Turvakleebiste numbrid) (Allkiri) (Kuupäev) 31 Lisa 6 Luban ................................................................................................................................................ (Ees- ja perekonnanimi, kuupäev, allkiri) Taotlus saada vanglast kätte isiklikud asjad Palun anda vangla laost välja järgmised minule, ……………………………………..........., (Kellele, ees- ja perekonnanimi) kuuluvad asjad: 1. …………………………………… 5. …………………………………… 2. …………………………………… 6. …………………………………… 3. …………………………………… 7. …………………………………… 4. …………………………………… 8. .…………………………………… Taotleja ees- ja perekonnanimi: ............................................................................... Toa number: ............................................................................... Taotleja allkiri: ............................................................................... Kuupäev: ............................................................................... Olen asjad kätte saanud, pretensioone ei ole (Vastuvõtja nimi, allkiri, kuupäev) Kätte andnud (Teenistuja nimi, allkiri, kuupäev) 32 Lisa 7 Kinnipeetav .................................................................................................................................................. (Perekonna-, ees- ja isanimi, sünniaasta) Selgitused Selgitus toimunu kohta .................................................................................................... (Kinnipeetava allkiri, kuupäev) Kinnipeetavalt võttis ütlused ........................................................................................................................................... (Ametniku nimi, allkiri, kuupäev) 33 Lisa 8 Kunstiringis osalemise kokkulepe Mina, …………………………………………………............., nõustun kunstiringis osalemiseks (Eesnimi, perekonnanimi) kehtestatud reeglitega ning kohustun neid järgima. Reeglid 1. Kunstiringi on keelatud kaasa võtta mis tahes esemeid. 2. Kõik vahendid on kasutamiseks kunstiklassis koha peal. Tunni lõppedes tagastan kõik vahendid huvijuhile. 3. Viibides kunstiringis, ei sega ma teisi ja tegelen huvijuhi ettenähtud tegevustega. 4. Kohustun hoidma kunstiklassis enda järel korda. 5. Tean, et kunstiringis loodud tööd on Tallinna Vangla omand. Olen tutvunud reeglitega ja nõustun neid täitma. Tean, et kui ma reegleid ei täida, eemaldatakse mind kunstiringi nimekirjast. 34 Lisa 9 Nõusolek hüvitada kadunud ja lõhutud raamatud Mina, ………………………………………………………………………………………….., (Eesnimi, perekonnanimi, sünniaeg) registreerun Tallinna Vangla raamatukogu lugejaks. Olen tutvunud kodukorras oleva raamatukogu kasutamise korraga ja annan nõusoleku minu süü tõttu kadunud või lõhutud raamatu väärtuse hüvitamiseks eraldada raha minu vanglasiseselt isikuarvelt. Raamatute hinnad: 1) vangla raamatukogule annetatud raamatu väärtus on 3,20 eurot; 2) uue raamatu väärtus on raamatu kahekordne soetushind; 3) vöötkoodi rikkumise eest tuleb maksta 1,60 eurot. ........................................................ ............................................................. (Allkiri) (Kuupäev) 35 Lisa 10 Kinnipeetava taotlus Ees- ja perekonnanimi, isanimi: Sünniaeg või isikukood: Toa number: Taotlus Allkiri ja taotluse esitamise kuupäev: 36 Lisa 11 (Kehtetuks tunnistatud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) Lisa 12 (Kehtetuks tunnistatud 23.12.2024 nr 1-1/24/101, jõust. 01.01.2025) 37 Lisa 13 Taotlus võimaldada lühiajaline kokkusaamine Kinni peetava ees-, isa- ja perekonnanimi Sünniaeg 1. Külastaja Ees-, Isa- ja Perekonnanimi Sünniaeg, isikukood ja sünnikoht 2. Külastaja Ees-, Isa- ja Perekonnanimi Sünniaeg, isikukood ja sünnikoht Elukoha aadress Taotleja kontaktandmed ( telefoni nr; E-mail ) Isikut tõendav dokument ( nr., väljaandja, väljaandmise aeg ) Soovitav kokkusaamise aeg Kokkusaamise põhjus ( täita vahistatuga kokkusaamisel ) Suhe kinni peetavaga ( perekonnaliige, elukaaslane jne. ) 38 Kokkusaamisele võtan kaasa lapsed ( ees- ja perekonnanimi, vanus ) Olen tutvunud kokkusaamise läbiviimise korraga /allkiri/ /kuupäev/ Isikute tuvastamise ja kokkusaamise korraldamise eest vastutav ametnik (ees- ja perekonna nimi, ametikoht, allkiri) Avalduse reg.nr. …………………….Kuupäev ………………………………….…………. 39 Lisa 14 Taotlus-väljasõiduplaan Kinnipeetav: ………………..……………………….……………..................... Sünniaeg: ………………………………………………………….................... Paiknemine: ……………………………………………………….................... Karistuse paragrahvid: ………………….………………….………………….. Karistusaja algus: ……..…………………, lõpp: ……..………………........... TEVi esimene võimalus: ………………………………………………............ Elektroonilise TEVi esimene võimalus: …………..…………………............. Väljasõidu soovitav aeg: …………………...…………………………............. Palun mulle võimaldada lühiajaline väljasõit vanglast. Väljasõit on mulle vajalik selleks, et …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… Täpne väljasõiduplaan kuni 7 ööpäevaks koos ettevõtete ja isikute nimede märkimisega …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… 40 …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… Peamine viibimiskoht, aadress ja telefon ………………………………………………………………………………..………………………… …………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………..…………………… ………………………………………………………………………………………………………….. Külastatavate isikute nimed, aadressid ja telefoninumbrid …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… ……………………………….…………………………………………………………………………. Külastatavate ettevõtete nimed, aadressid ja telefoninumbrid …………………………………………………………..……………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… ……………………………..…………………………………………………………………………… Lühiajalise väljasõidu tingimuste ja nõudmistega ning oma kohustustega lühiajalise väljasõidu ajal olen tutvunud ja olen neist õigesti aru saanud. 1. Tean, et pean saabuma viimasel väljasõidupäeval tagasi vanglasse väljasõidutunnistusel märgitud kellaajaks ja kainena (VSKE § 86 lg 1). Vastutusest KarSi § 329 järgi olen hoiatatud. 2. Tean, et väljasõidu ajal toimepandud õigusrikkumise või kuriteo toimepanemises kahtlustatavana kinnipidamise tõttu katkeb väljasõit kohe (VSKE § 87). 3. Tean, et väljasõidu ajal on alkoholi, narkootikumide või muude uimastite tarvitamine keelatud. 4. Tean, et pean olema väljasõidu kestel kättesaadav väljasõidutaotluses märgitud viibimiskoha aadressil ja viibima väljasõidu ajal sellel aadressil alates kella 22.00st kuni 07.00ni. 5. Tean, et vanglasse saabudes ei tohi mul kaasas olla muid esemeid kui needsamad riided ja muud esemed, mis mul olid vanglast lahkudes (VangS § 15, VSKE § 57 lg 1). 6. Kohustun korraliselt endast teavitama ja helistama lühiajalise väljasõidu käskkirjas olevatele telefonidele käskkirjas toodud aegadel ning informeerima teda väljasõidu käigust ja oma asukohast ning vastama vanglateenistuse ametniku küsimustele muude asjaolude kohta. 7. Hädaolukorras kohustun pöörduma lähemasse politseiosakonda või helistama tasuta hädaabinumbril 112. 8. Tean, et pean kandma väljasõidu kulu (VangS § 32 lg 7). Sularaha väljastamiseks pean esitama haldusosakonnale sellesisulise taotluse enne väljasõidule minemist. 9. Tean, et vanglateenistuse ametnik võib käskkirjaga määrata kohad, kus kinnipeetav võib väljasõidul viibida või peab seal viibima, ning ajad, millal kinnipeetav on kohustatud määratud kohtades viibima või ei tohi seal viibida, või tegevused, mis on väljasõidul välistatud või mida kinnipeetav on kohustatud tegema (VangS § 32 lg 4¹). „….“ …………………. 20..... Kinnipeetava nimi ja allkiri: …………………………………….... 41 Lisa 15 Avaldus Palun mulle väljastada minu isiklikult arvelt raha ..................................................................... ...................................................................................................... eurot. (Summa numbrite ja sõnadega) Põhjendus: ....................................................................................................................................... ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………… (Allkiri) ……………………………………………………………… (Ees- ja perekonnanimi, sünniaeg) „…..“ ……………………………… 20….. a (Kuupäev) Vanglateenistuja märge kinnipeetava raha kohta …………………………………….……………………………………………………………………..…… ………………………………………………………………………………………………………………... Otsus VangSi § 44 lg 2 ning VSkE § 54 ja § 53 lg 2 alusel luban/keeldun (keeldumise korral põhjus) …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… .................................................................................................................................................... (Nimi, allkiri, kuupäev) 42 Lisa 16 Avaldus Mina,………………………………………………………………………………………………, (Kinnipeetava eesnimi, perekonnanimi, isanimi, sünniaeg) loobun Tallinna Vangla pakutavast toidust. Toidust loobumise põhjus: ………………….………………………………………………………………………………………...…… …….................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................................... ............................................................................................................................... Tean, et vangla toidule võetakse mind uuesti minu kirjaliku avalduse alusel järgmisest toidukorrast. Selle avalduse alusel vangla mulle toitu ei valmista ega paku. …………………………………………………………………………………………………….. (Kinnipeetava allkiri) Avaldus on vastu võetud „.….“ ……............. 20…. a kell ….…… …………………………………………………………………………………………………….. (Avalduse vastu võtnud vanglaametniku nimi) …………………………………………………………………………………………………….. (Vanglaametniku ees- ja perekonnanimi) …………………………………………………………………………………………………….. (Ametikoha nimetus) 43 Lisa 17 Mina, ………………………………………………………………………………………………, (Kinnipeetava eesnimi, perekonnanimi, isanimi, sünniaeg) palun võtta mind uuesti vangla toidule alates järgmisest toidukorrast: …………………....... ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... ……………………………………………………………………………………………………...... ……………………………………………………………………………………………………...... Tean, et vangla toidule võetakse mind uuesti minu kirjaliku avalduse alusel järgmisest toidukorrast. Selle avalduse alusel vangla mulle toitu ei valmista ega paku. …………………………………………………………………………………………………….. (Kinnipeetava allkiri) Avaldus on vastu võetud „.…“ ……................... 20…. a kell ….….- …………………………………………………………………………………………………….. (Avalduse vastu võtnud vanglaametniku nimi) …………………………………………………………………………………………………….. (Vanglaametniku ees- ja perekonnanimi) …………………………………………………………………………………………………….. (Ametikoha nimetus) 44 Lisa 18 Taotlus sõidukulude hüvitamiseks Taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi: …………………………………………………………………. Osakond/tuba: ………………………………………………………… Taotlus on esitatud, et hüvitada väljaspool vanglat ………………………………………………............. (Asutuse nimetus) käimise sõidukulud perioodil ......................…………………………………………......... kogusummas …………………………….. eurot lisatud sõidupiletite järgi. Sõidupileteile kulunud raha pärineb: ( ) vanglasiseselt isikuarvelt, vastava konto viitenumber on 10588………………………….. ( ) vanglaväliselt isikuarvelt, minu isikliku konto viitenumber on 10588…………………… Nr Kuupäev Sõidu marsruut Sõidupiletite arv Maksumus 45 Kinnitan oma allkirjaga esitatud andmete õigsust. Tean, et valeandmete esitamise korral taotletavat summat ei hüvitatata, alusetult välja makstud raha olen kohustatud tagastama ............................................................................................................................................................ (Taotluse esitaja nimi, allkiri, kuupäev) Tallinna Vangla märge taotluse vastuvõtmise ja kooskõlastamise kohta: ................................................ Sõidupiletid (kleebitud eraldi kuupäevalises järjestuses) 46 Lisa 19 Inspektor-kontaktisiku hinnang toimunud väljasõidu kohta Tallinna Vangla Kuupäev Kinnipeetava ees- ja perekonnanimi Isikukood või sünniaeg Toimunud väljasõidu aeg Väljasõiduplaanis ettenähtud 1. 2. Tegevused 3. 4. 5. Väljasõidu jooksul tehtud toimingud ja nende tulemused Mis toimingud jäid tegemata ja mis põhjusel? Kinnipeetava hinnang toimunud väljasõidule Inspektori-kontaktisiku hinnang toimunud väljasõidule Koostaja Kinnitaja 47 Lisa 20 Garantiikiri Mina, .........................................................................., garanteerin, et nõustun Tallinna Vangla avavanglas viibides andma vabatahtlikult esimesel nõudmisel uriini- ja/või vereproove, mille eesmärk on kontrollida võimalikku narkootiliste ainete olemasolu minu organismis, ning nõustun, et mind kontrollitakse alkomeetriga. Tean, et minu vabatahtlik nõustumine proove anda on vangistusseaduse § 20 alusel üks minu avavanglasse üleviimise eeldusi ja juhul, kui keeldun esimesel nõudmisel uriini või vereproovi andmisest, käsitleb Tallinna Vangla administratsioon seda põhjusena saata mind tagasi kinnisesse vanglasse. ................................................................................ .................................. (Allkiri) (Kuupäev) 48 Lisa 21 (Muudetud 07.05.2021 nr 1-1/21/21, jõust. 11.05.2021) Tallinna Vangla territoorium 49 DIREKTORI KÄSKKIRI 20.03.2026 nr 1-1/1-26/15 Tallinna Vangla direktori 27.11.2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/89 kinnitatud "Tallinna Vangla avavangla kodukord" ja "Tallinna Vangla avavangla kodukorra seletuskiri" muutmine Vangistusseaduse § 105 lg 3 ja justiitsministri 06.12.2001.a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 lõike 3 punkti 2 alusel: 1. Teen Tallinna Vangla direktori 27.11.2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/89 kinnitatud Tallinna Vangla avavangla kodukorras (edaspidi Kodukord) ja Tallinna Vangla avavangla kodukorra seletuskirjas (edaspidi Seletuskiri) alljärgnevad muudatused: 1.1. Lisan Kodukorra punkti 5.2.1. neljanda lause järgmises sõnastuses: „Lähtuvalt kinnipeetava töögraafikust võib vanglateenistuse ametniku loal kasutada öörahu ajal kööki, majapidamisruumi ja duširuumi.“ 1.2. Lisan Seletuskirja punkti 5.2. neljanda lause järgmises sõnastuses: „Kuna avavangla kinnipeetavad töötavad ka öistes vahetustes ja võivad lahkuda tööle ka enne öörahu lõppu, siis on neil põhjendatud vajadus kasutada öörahu ajal ka kööki, duširuumi ja majapidamisruumi (nt söögi valmistamiseks, pesemiseks, riietuse korrastamiseks).“ 1.3. Täiendan Kodukorra punkti 7.1.36. sõnadega „[…] äratuskell, kellraadio;“ 1.4. Muudan Seletuskirja punkti 7.1.36. ja sõnastan selle järgmiselt: „7.1.36. Vangla üldise julgeoleku tagamiseks ei ole võimalik kinnipeetaval lubada kasutada mistahes kellasid, sest keelatud esemete ja ainete avastamiseks tuleb kella korpus avada, kuid see võib kahjustada kella mehhanismi selliselt, et kell lakkab töötamast. Kuna kinnipeetaval on vajadus nii avavanglas olles, kui väljaspool vanglat liikudes kellaaega teada, ei saa kellasid siiski täielikult ära keelata. Kinnipeetaval on lubatud kasutada käekella, äratuskella ja kell-raadiot. Käekella väiksust arvestades on risk, et kella korpusesse keelatud esemeid ja aineid peidetakse, madal. Äratuskell ja kell-raadio lubamisega on risk küll suurem, kuid seoses kõrvatroppide lubamisega on äratuskell ja kell-raadio kinnipeetavale iseseisvaks ärkamiseks ja päevakavast kinnipidamiseks vajalikud esemed. Kinnipeetavale suurema isikliku vastutuse andmine valmistab teda paremini ette hakkamasaamiseks vabaduses.“ 1.5. Muudan Kodukorra punkti 7.1.39. ja kehtestan selle järgmiselt: „7.1.39. kõrvaklapid;“ Põhjendus: Muudatusega antakse avavangla kinnipeetavale võimalus kasutada kõrvatroppe, tagamaks parem unekvaliteet. Avavavanglas on valdavalt mitmekohalised toad ja kohad on üldjuhul koguaeg täidetud. Valdav enamus avavangla kinnipeetavaid käib igapäevaselt väljaspool vanglat tööl, mistõttu on neile kvaliteetne ööuni välja puhkamiseks väga oluline. Pehmest vahtmaterjalist kõrvatropid ei summuta heli täielikult, kuid piisavalt, et ööund ei segaks häirivad helid toas või väljas. Kõrvatroppide kasutamine ei vabasta kinnipeetavat kohustusest päevakavajärgselt ärgata, st kui kinnipeetav kasutab kõrvatroppe, siis ta peab ise endale tagama ka vahendid (äratuskell või kell-raadio) päevakavas märgitud ajal ärkamiseks. 1.6. Muudan Seletuskirja punkti 7.1.39. ja sõnastan selle järgmiselt: „7.1.39. Kõrvaklapid on keelatud julgeolekukaalutlustel. Kõrvaklapid sisaldavad juhtmeid, mida on võimalik kasutada ründerelvana. Ilma juhtmeta kõrvaklappe on võimalik seadistada selliselt, et nende abil on võimalik edasi anda ja vastu võtta informatsiooni. Seesugune kontrollimatu teabe edastamine võib ohtu seada väljaspool vanglat asuvate isikute turvalisuse.“ 2. Käskkiri jõustub 23.03.2026. 3. Viru Vangla teabehaldusteenistusel edastada käskkiri elektrooniliselt teadmiseks Tallinna Vangla teenistujatele. Avavangla juhil korraldada käskkirja tutvustamine Tallinna Vangla avavanglas paiknevatele kinnipeetavatele. Kui käskkiri rikub Teie õigusi, võite Tallinna Vangla kaudu esitada alates muudatuse jõustumisest 30 päeva jooksul Justiits- ja Digiministeeriumile vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Juhul, kui vaie jääb rahuldamata, tähtaegselt lahendamata või see tagastatakse, on võimalik esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Andreas Kliimant
Allikas: Tallinna vangla dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel