Kriminaalhoolduse sekkumistegevuste kvaliteediseire ja -toe raamistiku ning sotsiaalprogramme läbiviiva ametniku toetusmudeli tegevuste kirjeldused

KRIMINAALHOOLDUSE DIREKTORI KÄSKKIRI 02.03.2026 nr 1-1/1-26/11 Kriminaalhoolduse sekkumistegevuste kvaliteediseire ja -toe raamistiku ning sotsiaalprogramme läbiviiva ametniku toetusmudeli tegevuste kirjeldused Haldusmenetluse seaduse § 8 lg 2 ja justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 32 alusel kinnitan: Kriminaalhoolduse sekkumistegevuste kvaliteediseire ja -toe raamistiku ning sotsiaalprogramme läbiviiva ametniku toetusmudeli tegevuste kirjeldused (Lisa 2) (allkirjastatud digitaalselt) Jako Salla  KINNITATUD Kriminaalhoolduse direktori 02.03.2026 käskkirjaga nr 1-1/1-26/11 Kriminaalhoolduse sekkumistegevuste kvaliteediseire ja -toe raamistiku ning sotsiaalprogramme läbiviiva ametniku toetusmudeli tegevuste kirjeldused LISA 1 Kriminaalhoolduse sekkumistegevuste kvaliteediseire ja -toe raamistik Kriminaalhoolduse vastutusrikas roll ühiskonnas paneb meile kohustuse tagada võimalikult kõrge kvaliteediga kriminaalhooldustöö nii asutuse kui ka iga töötaja tasemel. Tehes oma tööd kõrgel professionaalsel tasemel, suudame liikuda ka kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamise poole võimalikult paljudes juhtumites. Seire ja tugi pole ainsad kvaliteeti toetavad meetmed, vaid on täienduseks meetmetele nagu kriminaalhooldajate värbamine ja valik, rolliselgus ja kompetentsipõhisus, tööks vajalik väljaõpe ja töövahendid, supervisioonid ja kovisioonid ning töökorraldus/juhtimine. Sekkumistegevustele konstruktiivse tagasiside andmine ja saamine aitab tõsta tegevuste kvaliteeti ning tegevusi läbiviivate ametnike kompetentsi. Raamistiku meetmete eesmärk on toetada kvaliteetset ja tulemuslikku sekkumistegevuste läbiviimist kriminaalhoolduses, sealhulgas esiteks omada piisavat ülevaadet sekkumistegevuste toimimisest, tugevustest ja parimatest praktikatest, samuti probleemidest ja arengukohtadest ning teiseks pakkuda ametnikule sekkumistegevuste elluviimisel asjakohast tuge. Meetmete lühiülevaade: 1. Programmi läbi viimise analüüs – Iga kriminaalhoolduse sekkumistegevuste osakonna (edaspidi STO) ametnik teeb eneseanalüüsi aastas vähemalt kahes oma läbi viidud programmis ja saab nende osas ka tagasisidet. 2. Klienditöö tagasiside – Iga ametnik saab aastas tagasiside vähemalt ühele oma sotsiaalprogrammi tunnile. 3. Teemaülevaated – Tugi erinevates töölõikudes – programmide läbiviimine, juhendamine, tugirühmade läbiviimine (kaetud toetavate tegevustega). 4. Juhtimislaua seire – Vähemalt korra poolaastas vaatab STO juht üle sekkumistegevusi puudutavad juhtimislauad ning teeb nende põhjal kokkuvõtted ning vajalikud juhtimisotsused, et tagada sekkumistegevuste läbimõeldud pakkumine kriminaalhoolduses. 5. KIR kannete seire – Vähemalt korra poolaastas vaatab STO juht KIR põhiselt üle sekkumistegevusi puudutavad kanded ja annab juhtrühmale ülevaate. 6. Täiendav juhendamine – Kui ametnik tunneb vajadust täiendava toe osas sekkumistegevuste töös või ilmneb täiendava toe vajadus läbi kvaliteedi seire vm tegevuste, on osakonna juhatajal õigus suunata ametnik osalema sotsiaalprogramme läbiviivate ametnike toetavatesse tegevustesse (kirjeldatud sotsiaalprogramme läbiviivate ametnike toetusmudelis). 7. Kriminaalhooldusaluste tagasiside – veel välja arendamata meede. Läbi viidud tegevuste tulemusel saadud teadmisi on võimalik arvestada individuaalse ametniku arengu toetamiseks kui ka kompetentsi tõstmiseks nii konkreetse töövaldkonna kompetentsi tõstmiseks. Osakonna juhataja vastutus on olla kursis oma vastutusala ametnike tugevuste, arengukohtade ja väljakutsetega – selle jaoks on tal ka õigus ja vastutus viia ellu erinevaid lisaanalüüse, arutelusid ja muudatusi, mis toetavad kvaliteetse sekkumistegevuse elluviimist. Meetmete kirjeldused 1. Programmi läbi viimise analüüs  STO ametnik valib ise programmid, mida soovib analüüsida.  Ametnik analüüsib programmitunni läbiviimise juhtumi sissevaate kava alusel (vt lisa 1).  STO juht vaatab samuti juhtumid üle ning lepitakse kokku aeg, millal analüüsi tulemused läbi arutatakse.  STO ametnik ja tema vahetu juht arutavad juhtumid sissevaadete alusel läbi ja fikseerivad kirjalikult programmi läbiviimise sissevaate tulemused (vt lisa 2), milles tuuakse välja programmi läbiviimise tugevused ja arengukohad, vajadusel lepitakse kokku ja tähtajastatakse parendamist vajavad oskused ning järeltegevused. 2. Klienditöö tagasiside  Programmitunni vaatlemisel ja tagasiside andmisel keskendutakse ametniku ja hooldusaluse koostöösuhte olemusele, ametniku oskusele kohaneda vastavalt hooldusaluse eripärale ja arusaamisvõimele, MI tehnikate kasutamisele.  Täpsemalt on oskused kirjeldatud lisas 1 ja sekkumistegevuste osakonna ametniku kompetentsimudelis. 3. Teemaülevaated  Kvaliteediseire tulemustest või sekkumistegevuste tegevusplaanidest tulenevate arenguteemadest põhjalikuma ülevaate saamiseks on teostatud töö analüüsid;  analüüse viib läbi STO juht või kokku pandud töörühmad, analüüside ülesehitus ja protsess lepitakse kokku läbiviijate ühisarutelul teema spetsiifikat arvestades;  analüüsi tulemustest tehakse kokkuvõtted ning esitletakse neid ametnikele osakonnakoosolekutel vms teistes formaatides. 4. Juhtimislaua seire  osakonnajuhataja tutvub juhtimislaua kriminaalhoolduse sekkumistegevuste teemalehtetega, märkab trende oma osakonnas, võrdluses teiste osakondadega, olulised tähelepanekud koondab kokkuvõtteks;  Tulemused arutatakse läbi vastavalt vajadusele juhtrühmas, vajadusel planeeritakse tegevusi, lisaanalüüse vms. Saadud infot on võimalik jagada ametnikele osakonnakoosolekutel vms teistes formaatides. 5. KIR kannete seire  Osakonnajuhataja või tema poolt määratud inimene vaatab järjepidevalt läbi sotsiaalprogrammide KIR kandeid;  Sotsiaalprogrammide KIR kanded peavad vastama sekkumiste standardis väljatoodud ootustele 6. Täiendav juhendamine  ametniku enda initsiatiivil või eelnevate kvaliteeditoe teemade põhjal selgunud vajadustest tulenevalt juhataja otsusel kokku lepitud täiendav juhendamine metoodiku/vanemametniku poolt toetamaks ametniku kriminaalhooldustöö läbi viimist; Lisa 1: Sekkumiste kvaliteedi toetamise mudel kriminaalhooldusosakondades Meetmete lühiülevaade: 1. Programmitunni ja klienditöö läbi viimise analüüs – Iga sotsiaalprogramme läbiviiv juhtumikorraldaja saab tagasiside enda poolt läbiviidud sotsiaalprogrammi tunnile. 2. KIR seire – STO ametnik vaatab üle vaadeldava sotsiaalprogrammi KIR kanded 3. Juhendamine – Kui ametnik tunneb vajadust täiendava toe osas sekkumistegevuste töös või ilmneb täiendava toe vajadus läbi kvaliteedi seire vm tegevuste, on osakonna juhatajal õigus suunata ametnik osalema sotsiaalprogramme läbiviivate ametnike toetavatesse tegevustesse (kirjeldatud sotsiaalprogramme läbiviivate ametnike toetusmudelis). Sotsiaalprogrammi koolituste järgne juhendamine on kirjeldatud sotsiaalprogrammi koolituste järgse juhendamise korraldusmudelis. 4. Kriminaalhooldusaluste tagasiside – veel välja arendamata meede. Meetmete kirjeldused 1. Programmi ja klienditöö läbi viimise analüüs  Kriminaalhooldusosakonna juhatajad annavad enda osakonnast igal kalendriaastal kuni nelja (4) sotsiaalprogrammi läbiviiva ametniku nime, kellega koostöös viiakse läbi ühe programmi ja klienditöö läbiviimise analüüs.  STO juht määrab STO ametnike seast tagasiside andvad ametnikud.  Kriminaalhooldusametnik analüüsib programmitunni läbiviimise sissevaate kava alusel (vt lisa 2) ning täidab soovi korral tabeli (vt Lisa 3).  Tagasiside andev STO ametnik vaatleb ühte läbiviidavat sotsiaalprogrammitundi ning lepitakse kokku aeg, millal analüüsi tulemused läbi arutatakse.  STO ametnik ja kriminaalhooldusametnik arutavad programmitunni läbiviimise sissevaadete alusel läbi ja fikseerivad kirjalikult programmi läbiviimise sissevaate tulemused (vt lisa 3), milles tuuakse välja programmi läbiviimise tugevused ja arengukohad, vajadusel lepitakse kokku ja tähtajastatakse parendamist vajavad oskused ning järeltegevused.  Tagasiside lisatakse ametniku isiklikku digitaalsesse toimikusse ning edastatakse teadmiseks ka kriminaalhooldusametniku vahetule juhile. 2. KIR kannete seire  Programmitundi tagasisidestama määratud STO ametnik vaatab läbi sotsiaalprogrammi KIR kanded.  Sotsiaalprogrammide KIR kanded peavad vastama sekkumiste standardis väljatoodud ootustele. 3. Täiendav juhendamine  Ametniku enda initsiatiivil või eelnevate kvaliteeditoe teemade põhjal selgunud vajadustest tulenevalt juhataja otsusel kokku lepitud täiendav juhendamine metoodiku/vanemametniku poolt toetamaks ametniku kriminaalhooldustöö läbi viimist. Lisa 2: Programmi läbiviimise analüüsi kava Kvaliteedi jälgimisel lähtume tänastest tööpõhimõtetest, kriminaalhoolduse standardist, RH õpikust, KIR kasutusjuhendist, sekkumiste standardist. 1. Programmi terviklikkus  Vahendite, ülesannete ja metoodikate valik vastavalt programmi manuaalile (Läbiviija kasutab kõiki tunniks ettenähtud vahendeid. Kohtumised on planeeritud manuaalis esitatud struktuuri järgi. Kasutatud on manuaalis kirjeldatud ülesandeid ja meetodeid. Kui läbiviija on teinud erisusi, siis aitavad need kõik kaasa kohtumise eesmärgile ja on seetõttu täiesti kohased.) 2. Programmi läbiviimise oskused  Osaleja suunamine, õpitust arusaamise toetamine (Läbiviija esitab sobivatel aegadel küsimusi, mis toovad esile osaleja mõtteid ja kogemusi. Läbiviija tabab ära õiged hetked, et suunata osaleja mõtlema prosotsiaalsetele muutustele ja kontrollib õpitust arusaamist.)  Kokkuvõtted (Kohtumise algul tehakse kokkuvõte eelmisest korrast. Läbiviija teeb piisavalt vahekokkuvõtteid kohtumise jooksul. Tunni lõpus tehakse kokkuvõte kohtumisel õpitust.)  Osaleja aktiivsuse toetamine, küsimuste avatus (Läbiviija suunab küsimuste abil osaleja kaasa mõtlema ja lahendusi pakkuma. Läbiviija programmis osalejale piisavalt aega vastamiseks, osaleja vastutab küsimustele vastamise eest. Kasutatakse avatud küsimusi.)  Peegeldamine (Läbiviija kasutab peegeldamist ja ümbersõnastamist; küsib osalejalt kinnitust, et sai infost õigesti aru.)  Eneseväljenduse arusaadavus (Läbiviija räägib selgelt, kasutab osaleja jaoks arusaadavaid sõnu ja väljendeid. Uued mõisted või võõrad sõnad on hästi lahti selgitatud. Ülesannete ja eesmärkide selgitus on arusaadav.)  Empaatia ja tunnustus (Läbiviija näitab üles huvi osaleja jutu vastu, on tähelepanelik ja väljendab arusaamist. Läbiviija kehakeel toetab avatud suhtlemist. Osalejat tunnustatakse.) 3. Grupijuhtimise oskused  Grupiliikmete võrdne kaasamine (Grupijuht hoiab kontakti kõigi osalejatega, annab neile võrdselt sõna, kaasab passiivsemaid ja pidurdab liiga aktiivseid osalejaid. Läbiviija räägib vähem kui osalejaid.)  Konfliktide lahendamine (Grupijuht märkab grupis erimeelsusi, püüab mõista nende tekkimise põhjuseid ja leida lahendusi, mis kaasaksid osalejaid koostööle ning üksteise mõistmisele.)  Koostöö teise grupijuhiga (Grupijuht suhtleb kolleegiga lugupidavalt; toetab teist läbiviijat; võtab ja annab teemasid sujuvalt üle.) 4. KIR kanded  KIR kanded vastavad sekkumiste standardis väljatoodud juhistele Programmitunni läbiviimise sissevaate tulemused Välja on toodud loeteluna: 1. läbiviimise tugevused – praktikad, mis sotsiaalprogrammi läbiviimist toetavad 2. arengukohad – vajadusel tuuakse välja oskused, mis vajavad parendamist, rohkem tähelepanu. 3. kokkulepped – tegevused, mis aitavad arengukohtades edasi liikuda. Programmitunni sissevaate tulemused vormistatakse tagasiside lehena ja saadetakse mõlemale osapoolele ning osakonnajuhatajale. Kui juhtumi pinnalt lepitakse kokku parendamist vajavad töölõigud ning tegevused selleks, määratakse aeg, millal ametnik annab metoodikule ja juhatajale tagasisidet enda arengust, uutest esile kerkinud vajadustest vms. Lisa 3: Tagasiside leht Programmi terviklikkus Vahendite, ülesannete ja metoodikate valik Kommentaar: vastavalt programmi manuaalile (Läbiviija kasutab kõiki tunniks ettenähtud vahendeid. Kohtumised on planeeritud manuaalis esitatud struktuuri järgi. Kasutatud on manuaalis kirjeldatud ülesandeid ja meetodeid. Kui läbiviija on teinud erisusi, siis aitavad need kõik kaasa kohtumise eesmärgile ja on seetõttu täiesti kohased.) Programmi läbiviimise oskused Osaleja suunamine, õpitust arusaamise Kommentaar: toetamine (Läbiviija esitab sobivatel aegadel küsimusi, mis toovad esile osaleja mõtteid ja kogemusi. Läbiviija tabab ära õiged hetked, et suunata osaleja mõtlema prosotsiaalsetele muutustele ja kontrollib õpitust arusaamist.) Kokkuvõtted (Kohtumise algul tehakse Kommentaar: kokkuvõte eelmisest korrast. Läbiviija teeb piisavalt vahekokkuvõtteid kohtumise jooksul. Tunni lõpus tehakse kokkuvõte kohtumisel õpitust.) Osaleja aktiivsuse toetamine, küsimuste Kommentaar: avatus (Läbiviija suunab küsimuste abil osaleja kaasa mõtlema ja lahendusi pakkuma. Läbiviija programmis osalejale piisavalt aega vastamiseks, osaleja vastutab küsimustele vastamise eest. Kasutatakse avatud küsimusi.) Peegeldamine (Läbiviija kasutab Kommentaar: peegeldamist ja ümbersõnastamist; küsib osalejalt kinnitust, et sai infost õigesti aru.) Eneseväljenduse arusaadavus (Läbiviija Kommentaar: räägib selgelt, kasutab osaleja jaoks arusaadavaid sõnu ja väljendeid. Uued mõisted või võõrad sõnad on hästi lahti selgitatud. Ülesannete ja eesmärkide selgitus on arusaadav.) Empaatia ja tunnustus (Läbiviija näitab üles Kommentaar: huvi osaleja jutu vastu, on tähelepanelik ja väljendab arusaamist. Läbiviija kehakeel toetab avatud suhtlemist. Osalejat tunnustatakse.) Grupijuhtimise oskused Grupiliikmete võrdne kaasamine (Grupijuht Kommentaar: hoiab kontakti kõigi osalejatega, annab neile võrdselt sõna, kaasab passiivsemaid ja pidurdab liiga aktiivseid osalejaid. Läbiviija räägib vähem kui osalejaid.) Konfliktide lahendamine (Grupijuht märkab Kommentaar: grupis erimeelsusi, püüab mõista nende tekkimise põhjuseid ja leida lahendusi, mis kaasaksid osalejaid koostööle ning üksteise mõistmisele.) Koostöö teise grupijuhiga (Grupijuht Kommentaar: suhtleb kolleegiga lugupidavalt, toetab teist läbiviijat; võtab ja annab teemasid sujuvalt üle.) KIR kanded KIR kannete sisu (Sotsiaalprogrammi Kommentaar: kanded on KIRi tehtud korrektselt ning vastavad Sekkumiste standardis väljatoodule.) Kokkuvõttev tagasiside: 1. läbiviimise tugevused – praktikad, mis sotsiaalprogrammi läbiviimist 2. arengukohad – vajadusel tuuakse välja oskused, mis vajavad parendamist, rohkem tähelepanu. 3. kokkulepped – tegevused, mis aitavad arengukohtades edasi liikuda.  KINNITATUD Kriminaalhoolduse direktori 02.03.2026 käskkirjaga nr 1-1/1-26/11 Kriminaalhoolduse sekkumistegevuste kvaliteediseire ja -toe raamistiku ning sotsiaalprogramme läbiviiva ametniku toetusmudeli tegevuste kirjeldused LISA 2 Sotsiaalprogramme läbiviiva ametniku toetusmudeli tegevuste kirjeldused Kriminaalhoolduses viivad sotsiaalprogramme läbi kriminaalhooldusametnikud (juhtumikorraldajad) ja sekkumistegevuste osakonna vanemkriminaalhooldusametnikud. Sotsiaalprogramme läbiviiva ametniku toetusmudelis on kirjeldatud tegevused, mida kriminaalhoolduses pakutakse ametnikele, kes viivad läbi sotsiaalprogramme. Tegevuste eesmärgiks on toetada ja jõustada sotsiaalprogramme läbiviivat ametnikku selle tööülesande täitmisel ning kinnistada programmi koolitustelt saadud teadmisi ja oskusi. Sotsiaalprogramme läbiviiva ametniku toetusmudelis on kirjeldatud tegevused on suunatud peamiste sotsiaalprogrammiks vajalike teadmiste ja oskuste (MI põhioskused, programmi manuaalid, grupitöö oskused, inimesekeskne lähenemine) kinnistamisele. Sotsiaalprogramme läbiviiva ametniku toetusmudeli tegevused on osa kriminaalhoolduse sekkumistegevuste kvaliteedi seire ja toe raamistiku rakenduskavast. 1. Nimetus ja selgitus : Õpiamps - lühike koolitus, mis aitab värskendada teadmisi ja pakuvad tuge sotsiaalprogrammide läbiviimisel. Eesmärk – Õpiampsude eesmärk on värskendada teadmisi ja avardada silmaringi sotsiaalprogrammide läbiviimiseks vajalikel teemadel. Sihtrühmad – Sotsiaalprogrammide läbiviimise õpiampsud on mõeldud kõigile ametnikele, kes viivad läbi sotsiaalprogramme ja/või teemapõhiseid vestlusi kriminaalhooldusalustele. Läbiviimise formaat – Teams kohtumised 2. Nimetus ja selgitus : Vebinar – veebi vahendusel toimuv seminar. Seminar on õppetöö vorm, kus osalised lahendavad (eelnevalt) iseseisvalt ülesandeid ning esinevad läbiviija juhatusel töörühmades ettekannetega. Eesmärk – Vebinaride eesmärgiks on sotsiaalprogrammide läbiviimiseks vajalike baasoskuste kinnistamine läbi iseseisva rühmatöö ja ühise arutelu. Sihtrühmad – Sotsiaalprogrammide läbiviimise vebinarid on mõeldud kõigile ametnikele, kes viivad läbi sotsiaalprogramme ja/või teemapõhiseid vestlusi kriminaalhooldusalustele. Läbiviimise formaat – Teams kohtumised 3. Nimetus ja selgitus: Parimate praktikate töötuba - Töötuba võimaldab osavõtjate vahelist intensiivset kogemuste vahetust, uute lahenduste väljatöötamist ja annab impulsi osavõtjate edasiseks arenguks läbi praktiliste tegevuste. Eesmärk – Sotsiaalprogrammide parimate praktikate töötubade eesmärgiks on parimate teadmiste jagamine ja ühiselt oskuste arendamine. Sihtrühmad – ametnikud, kes on vähemalt 1x sotsiaalprogrammi läbi viinud (vastavalt töötoa teemale) Läbiviimise formaat – kontaktkohtumised 4. Nimetus ja selgitus : juhtumiarutelud - Juhtumiarutelu on meetod, mis sobib samasisulist tööd tegevatele inimestele erinevate tööalaste olukordade lahendamiseks. Lisaks konkreetsete töös ette tulevate situatsioonide lahendamisele loob juhtumiarutelu võimaluse nii individuaalseks kui ka ühiseks refleksiooniks, mis on oluline sotsiaalprogrammide läbiviimise kvaliteedi tagamiseks. Eesmärk – Juhtumiarutelu eesmärgiks on ametniku toetamine ja jõustamine klienditöös ning sotsiaalprogrammide läbiviimisel. Sihtrühmad – ametnikud, kes on vähemalt 1x programmi läbi viinud Läbiviimise formaat – kontaktkohtumised või Teams 5. Nimetus ja selgitus : Uue ametniku programmide infotund Eesmärk – Uue ametniku sotsiaalprogrammide infotunni eesmärk on tutvustada uuele ametnikule vanglateenistuses (sh kriminaalhoolduses) läbiviidavaid sotsiaalprogramme, kriminaalhoolduses läbiviidavaid sekkumistegevusi ning kriminaalhoolduse sekkumistegevuste planeerimise ja koordineerimise töökorraldust. Sihtrühmad – kriminaalhooldusametnikud, kes on tööle asunud Teemad – sotsiaalprogrammid, sekkumistegevused kriminaalhoolduses, programmide planeerimine, programmide läbiviimise planeerimise ja koordineerimise töökorraldus, toetavad tegevused sotsiaalprogramme läbiviivale ametnikule, programmikoolituste järgse juhendamise mudel Läbiviimise formaat – Teams kohtumine