Käskkiri

KRIMINAALHOOLDUSE DIREKTORI KÄSKKIRI 02.03.2026 nr 1-1/1-26/10 Kriminaalhoolduse standardi kinnitamine Haldusmenetluse seaduse § 8 lg 2 ja justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 32 alusel: 1. Tunnistan kehtetuks kriminaalhoolduse direktori 02.06.2025 käskkiri nr 1-1/1-25/77 „Kriminaalhoolduse standardi kinnitamine“ 2. Kinnitan kriminaalhooldustöö põhimõtted kriminaalhoolduse teostamisel (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Jako Salla  KINNITATUD Kriminaalhoolduse direktori 02.03.2026 käskkirjaga nr 1-1/1-26/10 Kriminaalhoolduse standardi kinnitamine KRIMINAALHOOLDUSE STANDARD Sisukord 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 3 1.1 Eessõna ......................................................................................................................................... 3 1.2 Kriminaalhoolduse põhimõisted ..................................................................................................... 3 1.3 Kriminaalhoolduse õiguslikud alused ............................................................................................. 4 2. Kriminaalhoolduse eesmärgid ja põhimõtted ...................................................................................... 5 2.1 Eesmärk .......................................................................................................................................... 5 2.2 Kriminaalhooldaja roll..................................................................................................................... 6 2.3 Kriminaalhooldustöö põhimõtted ................................................................................................... 6 2.3.1 Juhtumikorraldus ja inimkeskne lähenemine .......................................................................... 6 2.3.2 Vastutuse võtmise toetamine .................................................................................................. 8 2.3.3 Kogukonda panustamine ja ühiskonna turvalisus ................................................................... 9 2.3.4 Riskidel ja tugevustel põhinev lähenemine ........................................................................... 10 3. Kriminaalhoolduse ettevalmistamine ................................................................................................. 10 3.1 Kriminaalhoolduse ettevalmistamise algus .................................................................................. 10 3.2 Kriminaalhooldaja arvamus.......................................................................................................... 11 3.3 Kohtueelne ettekanne .................................................................................................................. 11 4. Kriminaalhoolduse teostamine .......................................................................................................... 12 4.1 Kriminaalhoolduse rakendamine ................................................................................................. 12 4.1.1 Kriminaalhoolduse algus ....................................................................................................... 12 4.1.2 Kannatanuga suhtlemine ...................................................................................................... 13 4.1.3 Esmakohtumine ja koostöösuhte loomine ............................................................................ 15 4.1.4 Riskihindamise koostamine................................................................................................... 16 4.2 Kriminaalhoolduse läbiviimine ..................................................................................................... 18 4.2.1 Korduvad kohtumised ja kodukülastused ............................................................................. 20 4.2.2 Hoolduskava loomine ja vahekokkuvõtted ............................................................................ 22 4.2.3 Kontrollnõuete ja kohustuste täitmise toetamine .................................................................. 23 4.2.4 Sotsiaalse kohanemise soodustamine .................................................................................. 24 4.2.5 Käitumiskontrollita kriminaalhooldus ..................................................................................... 26 4.2.6 Toimiku pidamine ja päevik ................................................................................................... 27 4.2.7 Kriminaalhoolduse üleandmine ............................................................................................. 28 4.3 Kriminaalhoolduse lõpetamine ..................................................................................................... 29 4.3.1 Kontrollnõuete ja täiendavate kohustuste lõppemise võimaluse kohaldamine ..................... 30 4.3.2. Kriminaalhooldusaluse juhtumi üle andmine vanglale ......................................................... 30 Lisa 1. Lühendite loetelu kriminaalhoolduses ....................................................................................... 31 Lisa 2. Standardi tähtaegade aegrida ................................................................................................... 33 Lisa 3. Kannatanu teavituse kirjalik vorm .............................................................................................. 34 Lisa 3. Järelevalve teostamine kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kontrollimisel ............................ 35 2 1. Sissejuhatus 1.1 Eessõna Kriminaalhooldusstandardi 2025. aasta kevade muudatuste lähtekohaks on vanglateenistuse uuendatud strateegia, sh selles kirjeldatud strateegilised eesmärgid, väärtused ning vanglatele ja kriminaalhooldusele seatud eesmärgid strateegia rakenduskavas. Strateegia kohaselt on kriminaalhooldus oluline panustaja Eesti ühiskonna turvalisemaks muutmisel ning sellesse töösse partnerite ning hooldusaluste kaasamisel. Kuna kriminaalhoolduse roll karistussüsteemis on lähiaastail veelgi kasvamas, siis kasvab ka kriminaalhoolduse vastutus korduvkuritegevuse vähendamisel, mis on kogu vanglateenistust liitev siht. Standardimuudatuste aluseks on põhimõtteline ja tugev uskumus arengusse ja muutustesse. Me usume, et vastutuse võtmine on võimalik ja vajalik ning algab igaühest endast – see käib ühtviisi nii vanglateenistuse ja meie partnerite, kriminaalhooldustöö kui ka kriminaalhooldusaluse kohta. Samuti usume, et vastutuse võtmiseks on enam kui üks õige tee ning parim tee konkreetses olukorras leitakse heas koostöises suhtes. Kriminaalhoolduse standardi eesmärk on pakkuda kriminaalhooldajale tuge ja suuniseid tulemusliku ja kvaliteetse kriminaalhooldustöö tegemiseks. Standard peegeldab kriminaalhoolduse arendajate, standardi loomisesse ja muutmisesse panustanud kriminaalhooldajate nägemust heast kriminaalhooldustööst. Seetõttu on standard ka oluliseks allikaks kriminaalhooldustöö tulemuste ja kvaliteedi hindamisel. Arvestada tuleb siiski sellega, et standard on teenäitaja kujuteldava, keskmise juhtumi korral, mis aitab teha kaalutlusotsuseid. Igapäevatöös tuleb kriminaalhooldajal teha valikuid kriminaalhoolduse eesmärke silmas pidades juhtumi- ja individuaalse lähenemise põhiselt – standardis pakutud lahendus ei pruugi olla iga olukorra jaoks parim lahendus. Kriminaalhooldustöö korraldamisel tuleb lähtuda õigusaktidest, standardist, Vanglateenistuse strateegilistest eesmärkidest ning väärtustest. Lisaks on oluline allikas kriminaalhooldaja enda kompetents. Kui kriminaalhooldaja valib juhtumis standardist erineva lähenemise, peab ta suutma oma kaalutlusotsuseid selgitada. Seda ka olukorras, kui standardis toodud lähenemine ei toeta konkreetses juhtumis kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamist, aga kriminaalhooldaja järgib standardit. Seega standard annab paindlikkuse juhtumi lahendamiseks ning olulise autonoomia kriminaalhooldajale, kuid sellega käib kaasas vastutus ellu viia juhtumipõhist ja kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamist toetavat kriminaalhooldust. Standardis välja toodud põhimõtted ja töösuunad on ajas arenevad, mistõttu käesolevat dokumenti täiendatakse ja muudetakse lähtuvalt seadusandluse, tööpraktika ja keskkonna muutustest. 1.2 Kriminaalhoolduse põhimõisted Kriminaalhooldus – on süsteem, mis soodustab läbi toe ja järelevalve kriminaalhooldusele määratud inimeste karistuste ja kohustuste täitmist, uute kuritegude ennetamist, tekitatud kahjude heastamist ning sotsiaalset kohanemist. Kriminaalhooldaja – kriminaalhooldust ellu viiv ametnik, töötaja või vabatahtlik. Kriminaalhooldusalune – inimene, kes on kohtu või prokuratuuri otsuse või määruse alusel määratud kriminaalhooldusele. Käitumiskontroll – süüdimõistetud inimesele määratud kontrollnõuete ja kohustuste kogum, mille osas kriminaalhooldaja teostab järelevalvet ja pakub tuge. Turvalise koostöö raamistik (TUKO) – kriminaalhoolduse võrgustikutöö mudel, mis ühendab asutuste vahelise võrgustikutöö kaudu ressursid ja teadmised toetamaks sihtgrupi sotsiaalset kohanemist ning ühiskonna turvalisust. Kvaliteedi seire ja toe raamistik – meetmed, millega toetatakse kvaliteetset ja tulemuslikku kriminaalhooldustööd sealhulgas tegevused töökvaliteedi seiramiseks ja sihitud toe pakkumiseks kriminaalhooldajatele ning arendustegevusteks. Elektrooniline valve – määratud tähtajaline kohustus kriminaalhooldusaluse liikumisvabaduse piiramiseks ja/või sõltuvusainete tarvitamise lisakohustuste kontrollimiseks. Üldkasulik töö – kriminaalhooldusaluse kohustus töötada ühiskonna hüvanguks teatud arv tunde töö eest tasu saamata. Kohtueelne ettekanne – kohtu või prokuratuuri tellimuse alusel koostatav kirjalik analüüs kahtlustatava või süüdistatava isikuomadustest ja sotsiaalsest olukorrast koos hinnanguga sobiva karistus- või mõjutusmeetme valikuks. Vangiregister (KIR) – kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu. Kriminaalhooldaja arvamus – kinnipeetava kohta, kelle võimaliku ennetähtaegse vabanemise või karistusjärgsele käitumiskontrollile määramise ettevalmistamisel esitab kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja käitumiskontrolli pikkuse kohta ning teeb ettepaneku kinnipeetavale riskide maandamiseks tegevuste ja kohustuste määramiseks. Riskihindamine – kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide ja ohtlikkuse struktureeritud hindamine. Kohtlemismudel – riskihinnangust selgunud retsidiivsuse ja ohtlikkuse hinnangu maatriks, mille alusel kriminaalhooldaja määrab kriminaalhooldusaluse kohtlemistaseme ning sellele vastavad sekkumis- ja järelevalvetegevused käitumiskontrolli ajal. Hoolduskava – kriminaalhooldusaluse isiklik kriminaalhoolduse läbiviimise kava, mis tugineb tema kriminogeensetel riskidel, vajadustel ja tugevustel, hoidmaks ära korduvaid süütegusid. Hoolduskava täitmismärked – käitumiskontrolli vahekokkuvõte seni läbiviidud tegevustest. Erakorraline ettekanne – käitumiskontrolli tingimuste ja/või kohustuste rikkumise või lõpetamise ettepaneku korral kohtule või prokuratuurile esitatav ettekanne. Ettekanne kriminaalhoolduse lõpetamise kohta – kriminaalhoolduse lõppemisel koostatav ettekanne, mis annab ülevaate kriminaalhoolduse perioodist ning üldkasuliku töö tegemisest. Päevik – märkmed vangiregistris, mis annavad jooksva ja ajakohase ülevaate kriminaalhooldusalusega tehtavast tööst. Järelepärimine (päring) – kriminaalhooldustööks vajaliku informatsiooni saamiseks või vahendamiseks esitatav märgukiri, teabenõue või selgitustaotlus. Standardi lisast 1 leiad lühendite loetelu, mida kriminaalhooldustöös tihti kasutatakse. 1.3 Kriminaalhoolduse õiguslikud alused Kriminaalhooldaja lähtub oma töös põhiliselt järgmistest riigisisestest õigusaktidest:  Eesti Vabariigi põhiseadus;  karistusseadustik;  kriminaalmenetluse seadustik;  kriminaalhooldusseadus;  vangistusseadus;  karistusregistri seadus;  üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord; 4   elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord;  seksuaalkurjategijate kompleksravi ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord;  sõltuvusravi ning karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava narkomaania ravi ettevalmistamise ning täitmise ja järelevalve kord;  kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord;  kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus. Kriminaalhooldustöö tulemuslikumat ja sihipärasemat toimimist toetavad järgmised dokumendid:  sekkumisstandard,  turvalise koostöö raamistik,  kvaliteedi seire ja toe raamistik,  kriminaalhooldaja kompetentsimudel. Lisaks on sõlmitud kriminaalhoolduse ja partnerasutuste vahelisi koostööleppeid, mis reguleerivad omavahelist infovahetust ja koostööd nt Politsei- ja Piirivalveametiga, Eesti Töötukassaga. 2. Kriminaalhoolduse eesmärgid ja põhimõtted 2.1 Eesmärk Kriminaalhoolduse eesmärk on soodustada läbi toe ja järelevalve kriminaalhooldusaluse karistuste ja kohustuste täitmist, uute kuritegude ennetamist, tekitatud kahjude heastamist ning sotsiaalset kohanemist. 1 Eesmärgi täitmine väljendub järgnevates tulemustes:  Kriminaalhooldusalused ei pane kriminaalhoolduse vältel toime uusi kuritegusid – seda toetab eelkõige riskihindamisel põhinev kriminaalhooldaja tugi ja järelevalve koos hea koostöösuhte, individualiseeritud juhtumikorralduse ja võrgustikutööga.  Kriminaalhooldusalused ei pane kriminaalhoolduse järel toime uusi kuritegusid – seda toetavad eelkõige kuritegevusest irdumise teadlik toetamine kriminaalhoolduse vältel läbi tugevnenud autonoomia ja eneseregulatsioonivõime ning kasulikke teadmisi ja oskusi andnud sekkumistegevuste.  Kriminaalhooldusalused võtavad vastutust oma tegude eest ohvrite ja ühiskonna ees läbi kahjude otsese või kaudse heastamise – seda toetab oma tegude ja nende tagajärgede analüüs ja mõistmine, oma emotsioonidega (nt viha, süü, häbi) toimetuleku parandamine ja leevenduse leidmine läbi taastava õiguse meetodite, üldkasuliku töö või muul viisil. Selle tulemusel suureneb kannatanute rahulolu ja turvatunne ning õiglustunne ühiskonnas.  Kriminaalhooldusalused tulevad oma eluga paremini toime ning vajavad vähem välist abi – sotsiaalne kohanemine on toetatud läbi juhtumikorraldusliku töö ja sekkumiste, mis hõlmab endast ka partnerasutuste poole pöördumist nt saamaks tuge töökoha leidmisel või materiaalse olukorra parandamisel, abi vaimse tervise või pere probleemide korral. 1 Kriminaalhooldusseaduses uue § 1 sõnastus. 5   Kriminaalhooldusalused suudavad oma kohustused täita ning ei pane kriminaalhoolduse vältel toime rikkumisi – rikkumiste fikseerimine ja neile reageerimine pole kriminaalhooldustöös eesmärgiks iseeneses, vaid on vahendid kriminaalhoolduse tulemuslikuks korraldamiseks. Kehtestatud reeglitel, kohustustel ja piirangutel on toetav roll nii ülaltoodud eesmärkide saavutamisele kui ka kriminaalhoolduse positiivselt läbimise toetamisele. 2.2 Kriminaalhooldaja roll Kriminaalhooldaja formaalne roll seisneb kohtu ja prokuratuuri poolt kriminaalhooldusalusele määratud karistuste ja kohustuste elluviimises ja järelevalves. Kriminaalhoolduse sisuline roll ehk hüve, mida kriminaalhooldus ühiskonnale pakub, avaldub uute kuritegude ennetamises, tekitatud kahjude heastamises ja sotsiaalse kohanemise toetamises. Kriminaalhoolduse positiivne mõju avaldub ka selles, kui hooldusalune suudab tingimisi karistuse lõpuni ära kanda või talle määratud muud kohustused kriminaalhoolduse toel edukalt läbida – seeläbi on tagatud, et vangistust kasutatakse vaid viimase abinõuna ühiskonna ressursside säästmiseks. Oma rolli täitmiseks on kriminaalhooldaja käsutuses nii tugi- kui ka järelevalvemeetmed. Kontrollile suunatud meetmete eesmärk on ühelt poolt tagada kriminaalhoolduse elluviimist ning teiselt poolt pakkuda tuge ühiskonna turvalisuse suurendamiseks. Tugimeetmed seevastu on suunatud ennekõike kriminaalhoolduse sisuliste eesmärkide saavutamisele ja positiivsete muutuste saavutamisele kriminaalhooldusaluse käitumises. Kriminaalhooldaja sisulist ja formaalset rolli seob inimkeskne juhtumikorralduslik töö, mis põhineb kriminaalhooldaja kompetentsidel. Aluse kompetentside kasutamiseks ning läbimõeldud otsusteks loovad aga iseenda väärtustamine ja heas võimekuses hoidmine ning juhtide, kolleegide ja väliste abivõimaluste kasutamine enesereflektsiooniks ja arenguks. Samuti panustab heasse individuaalsesse töösse ühise panusena tekkiv ja hoitav psühholoogiline turvalisus kriminaalhoolduses laiemalt. Kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamiseks on vaja luua ja arendada positiivseid koostöösuhteid nii hooldusaluse kui tema võrgustikuga. Kriminaalhooldajal on võimalik aidata hooldusalusel võtta vastutus nii oma elu kui ka tegude eest juhul, kui kriminaalhooldajad ise, meie koostööpartnerid ja kriminaalhooldusalune näevad kriminaalhooldust osana lahendusest. 2.3 Kriminaalhooldustöö põhimõtted 2.3.1 Juhtumikorraldus ja inimkeskne lähenemine Juhtumikorralduslik lähenemine kriminaalhoolduses on üldine tööraamistik, mis keskendub individuaalsele lähenemisele ja koostööle, et tagada kriminaalhooldusaluse taasühiskonnastamine. Juhtumikorralduslikke põhimõtteid järgides on võimalik tagada kriminaalhoolduse efektiivne ja tulemuslik töö hooldusaluse ühiskonda integreerimise nimel, vähendades samal ajal korduvkuritegude riski. Juhtumikorraldusliku töö aluspõhimõtted kriminaalhoolduses on:  Individuaalne lähenemine Iga juhtumi puhul tuleb arvestada hooldusaluse isiklikke vajadusi, hetkeolukorda, riskifaktoreid, tugevusi ja ressursse ning seatud eesmärke. Kriminaalhooldaja mõistab, et iga inimene on unikaalne ning vajab talle individuaalselt kohandatud plaani kuritegevusest irdumiseks. 6  Vajaduste ja riskide hindamine Oluline on läbi viia hooldusaluse vajaduste ja riskide/tugevuste hindamine, et määrata kindlaks tema retsidiivsuse (kuritegude kordumise potentsiaalne) määr, kohtlemistase ning erivajadused. Selle alusel koostab kriminaalhooldaja koostöös hooldusalusega hoolduskava, mis sisaldab konkreetseid eesmärke ja tegevusi muutuste esiletoomiseks hooldusaluse kriminaalses käitumises.  Ühiskonna kaitse ja taasühiskonnastavate tegevuste tasakaal Kriminaalhooldaja roll on leida igas juhtumis tasakaal hooldusaluse taasühiskonnastamise ja ühiskonna kaitse eesmärkide vahel. Seda tuleb teha arvestades nii hetkeolukorda kui ka pikemat perspektiivi, kui kriminaalhooldusalune enam kriminaalhooldusel ei ole. Eesmärk on vältida kuritegude kordumist, tagades samas, et hooldusalust ei diskrimineerita ega karistata ülemäära. Kriminaalhooldusaluse ennast kahjustavale käitumisele reageerimisel on kriminaalhooldustöö suurem fookus toetusel ja taasühiskonnastamisel, teisi kahjustava käitumise puhul aga reageerimisel ja piiride kehtestamisel.  Koostöö ja partnerlus Mida keerukam on juhtum, seda enam eeldab tulemusliku ja kestva lahenduseni jõudmine koostööd erinevate osapooltega (nt KOV sotsiaalteenused, ÜKT tööandjad, raviasutused, politsei, perekond). Kriminaalhooldaja loob koostöövõrgustiku või liitub olemasolevasse, et tagada hooldusalusele vajalikud teenused ja tugi.  Jälgimine ja hindamine Juhtumikorraldus on pidev töö, mitte ühekordne protsess. Kriminaalhooldaja jälgib regulaarselt, kuidas hooldusalune enda plaanitud samme järgib, millised on tema elus olulised muutused ning teeb vajadusel lähenemises kohandusi. Ka riskide hindamine ja ümbervaatamine on olulised tegevused, et reageerida muutustele hooldusaluse elukorralduses ja riskivaldkondades.  Lahenduskeskne lähenemine Juhtumikorralduslik töö peab olema suunatud lahenduste leidmisele ja hooldusaluse toetamisele, mitte ainult probleemidele keskendumisele. Kriminaalhooldaja julgustab hooldusalust tegema positiivseid muutusi ning toetab teda tekkivate takistuste ületamisel.  Koostöösuhe ja hooldusaluse kaasamine Selleks, et kriminaalhooldustöö põhineks võimalikult ausal ja adekvaatsel infol ning hoolduskava toetaks inimese enda ja kriminaalhoolduse eesmärke, on vajalik saavutada hooldusalusega usaldus ja hea koostöösuhe. Hooldusaluse motivatsiooni aitab suurendada laiem autonoomia – selle jaoks tuleb ta aktiivselt kaasata oma hoolduskava koostamisse ja selle elluviimisse, samuti teistesse kriminaalhoolduse täitmist puudutavatesse otsustesse (nt rikkumistele reageerimine).  Seaduslikkuse ja eetika järgimine Kõik juhtumikorralduslikud tegevused peavad olema kooskõlas õigusaktidega ning kriminaalhoolduse eetiliste põhimõtetega. Kriminaalhooldaja tagab, et tema tegevus on läbipaistev, õiglane ja vastab õigusnormidele. 7   Dokumenteerimine ja aruandlus Juhtumikorralduslik töö tuleb dokumenteerida, et tagada läbipaistvus ja vastutuse võtmine. Kriminaalhooldaja peab ülevaadet hooldusaluse arengust ja juhtumikorralduse protsessist, sealjuures koostatud hoolduskava täitmisest (KIR täitmine ning päevikukanded).  Professionaalne areng ja eneserefleksioon Kriminaalhooldaja ülesanne on suurendada enda kompetentsi ning tegeleda eneserefleksiooni ja enesehoiuga, et tagada kvaliteetne ja tõhus juhtumikorralduslik töö. Kriminaalhooldustöö austab üksikut inimest ja üldiselt tunnustatud inimõigusi. Teisisõnu tuleb kriminaalhooldusele määratut kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et kriminaalhoolduse ajal tehtud toimingud ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kriminaalhoolduse teostamisega. 2.3.2 Vastutuse võtmise toetamine Kriminaalhoolduse oluliseks eesmärgiks ja tööriistaks on positiivne ja koostööl põhinev suhe kriminaalhooldaja ja hooldusaluse vahel. Ilma usalduse ja positiivse emotsionaalse seotuseta suhe toob sageli kaasa formaalse allumise, probleemide varjamise ning vastutuse võtmise vältimise, mis võib küll lühiajaliselt olla rahuldav, aga ei toeta kriminaalhoolduse vastutust pikaajaliste eesmärkide saavutamisel. Hea kriminaalhoolduse tulemus seisneb hooldusaluse eneseregulatsioonivõime kasvus ja paranenud oskustes kogukonnas turvaliselt toime tulla ka pärast kriminaalhooldust. Heas koostöösuhtes oskab kriminaalhooldaja positiivseid muutusi hooldusaluse eneseregulatsioonis, mõtlemises ja käitumises märgata ja toetada ning suudab ka vastupanuga tulemuslikult toime tulla. Hea suhte juurde käib ka ausus ja probleemide märkamine ja neile tähelepanu osutamine. Näiteks teisi kahjustava käitumise jätkumisel hooldusaluse poolt tuleb ametnikul olla otsusekindel ja sekkuda kiiresti ja otsustavalt. Seetõttu võib ka kriminaalhooldus olla lähtuvalt olukorrast nii paindlik kui ka jäik – oluline on see, kuidas vastav lähenemine aitab eesmärke saavutada individuaalsel juhul. Kriminaalhooldustöö hea tulemus on see, kui meilt saadud tugi võimaldab inimesel võtta rohkem vastutust: a) minevikus tehtud tegude eest, b) karistuse ja määratud kohustuste eduka täitmise eest kriminaalhoolduse ajal ning c) oma käitumise positiivse juhtimise ja turvalisemate valikute eest kriminaalhoolduse lõppemise järel. Lisaks heale koostöösuhtele soodustab kriminaalhooldaja hooldusaluse vastutustunnet oma käitumise ja eluvalikute osas läbi hooldusaluse autonoomia. Autonoomia kriminaalhoolduses tähendab inimese võimet ja õigust teha iseseisvalt otsuseid ning võtta vastutust oma elu ja tegevuste eest lähtuvalt ette antud õiguslikest alustest. Autonoomia annab võimaluse hooldusalusele säilitada kontroll oma elu üle ka siis, kui ta on sattunud seadusega vastuollu. Hooldusalusele autonoomia andmisega saame mõjutada tema elukvaliteeti ja toetada teda kuritegevusest irdumisel. Samuti aitab autonoomia ja oma vastutuse suurendamine hooldusalustel eemalduda arengut takistavast ohvrimeelsest mõtteviisist. Autonoomia kriminaalhooldustöös väljendub järgmiselt:  Osalemine otsuste tegemises: kriminaalhooldusalusel on õigus ja võimalus osaleda aktiivselt teda puudutavate otsuste tegemisel. Kriminaalhooldaja kaasab hooldusaluse tema juhtumi arutamisse, 8  kuulab tema eelistusi, hindab tema ressursse ja annab talle võimaluse väljendada vastavalt sellele oma soove.  Valikuvabadus ja kontroll: kriminaalhooldaja annab kriminaalhooldusalusele võimaluse teha valikuid, mis on kooskõlas tema väärtuste ja soovidega kuid ka kriminaalhoolduse põhimõtete ja eesmärkidega. Kriminaalhooldaja toetab hooldusaluse iseseisvat otsustusvõimet, mitte ei tee otsuseid tema eest.  Teadlik nõusolek: kriminaalhooldusaluse autonoomia hõlmab ka informeeritud nõusoleku andmist, kus kriminaalhooldaja selgitab hooldusalusele kõiki võimalikke lahendusi, riske ja tagajärgi enne otsuse tegemist.  Toetatud autonoomia: kui kriminaalhooldusalune ei ole täielikult võimeline iseseisvalt otsuseid langetama näiteks vanuse (alaealised ja noored), vaimse tervise või puude tõttu, siis kriminaalhooldaja tagab talle võimaluse saada toetust sellisel viisil, et tema autonoomiat austatakse ja maksimaalselt säilitatakse.  Kriminaalhooldaja ja hooldusaluse partnerlus: kriminaalhoolduses näeme kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusaluse suhet kui koostööd. Kriminaalhooldaja ei dikteeri lahendusi, vaid pakub toetust, juhiseid ja nõu, austades hooldusaluse vajadusi, võimalusi ja otsuseid. Autonoomia austamine aitab suurendada hooldusaluse enesekindlust ja teadlikkust oma ressurssidest, mis omakorda toetab paremat elukvaliteeti ja sõltumatust oma eluga toimetulekul. 2.3.3 Kogukonda panustamine ja ühiskonna turvalisus Kriminaalhoolduse üks olulisemaid tegevusvaldkondi on uute kuritegude ennetamine ja seeläbi turvalisema ühiskonna loomine. Selle keskmes on kriminaalhooldusaluse toetamine seaduskuuleka elu suunas – parimal juhul väljendub see kuritegevusest irdumises, mis tähendab, et inimene ei pane uusi kuritegusid toime ei kriminaalhooldusperioodi jooksul ega pärast selle lõppu. Samas tuleb arvestada, et mitte kõik kriminaalhooldusalused ei ole kohe valmis muutuseks ning mõned jätkavad õigusrikkumisi ka järelevalve ajal. Seetõttu on kriminaalhoolduse oluline fookus riskide aktiivne ja ajakohane maandamine, võimalike kannatanute kaitse ning koostöö õiguskaitse- ja tugivõrgustikuga. Lisaks õigusrikkumiste ennetamisele on oluline mõista, et ka kriminaalhooldusalused võivad ise olla haavatavas olukorras ja sattuda väärkäitumise sihtmärgiks – olgu selleks kättemaks, ekspluateerimine või muu kahjustav tegevus. Kriminaalhooldajal on roll nii nende ohtude ennetamisel kui ka hooldusaluse toetamisel, et ta ei satuks uuesti õigusrikkumiste või kuritegelike mõjude meelevalda. Vajadusel tehakse tihedat koostööd teiste asutuste ja spetsialistidega, et tagada hooldusaluse turvalisus ning leida sobivaid meetmeid riskide maandamiseks. Oluline osa ühiskonna turvalisuse loomisel on ka taastava õiguse põhimõtete rakendamisel, mis toob fookusesse mitte ainult õigusrikkuja, vaid ka kannatanu ja kogukonna huvid. Taastav õigus lähtub arusaamast, et kuritegu ei ole pelgalt seaduserikkumine, vaid see tekitab kahju konkreetsetele inimestele ja ühiskonnale laiemalt. Kriminaalhoolduse kaudu on võimalik toetada hooldusaluse vastutuse võtmist oma tegude eest, aidata tal mõista oma kuriteo tagajärgi ning võimaldada kannatanule ja kogukonnale hüvitust. See võib hõlmata taastavaid vestlusi kriminaalhooldusaluse, tema lähedaste või kogukonnaliikmetega, lepitust, heastamistegevusi või muid meetmeid, mis aitavad taastada sotsiaalseid suhteid ja tugevdada turvalisust hooldusaluse lähiringis ning kogukonnas laiemalt. Pikaajalise turvalisuse loomisel on oluline pöörata tähelepanu ka põlvkondade ülesele mõjule. Paljudel kriminaalhooldusalustel on lapsed, kelle kasvukeskkond võib olla keeruline ja kanda edasi kuritegelikke mustreid. Kriminaalhooldajal on kohustus hoida tähelepanu ka nende laste heaolul, tuvastada võimalikke ohte 9 ning kaasata sotsiaal- või lastekaitseteenuseid. Läbi ennetustegevuse ning toetava sekkumise on võimalik vähendada riski, et ka hooldusaluse lapsed satuvad tulevikus õigusrikkumiste teele. Töö perega on üks osa kriminaalhooldustööst. 2.3.4 Riskidel ja tugevustel põhinev lähenemine Kriminaalhooldusaluste uute kuritegude ennetamine ja sotsiaalse kohanemise toetamine tugineb kahele laialdaselt korrektsioonitöös kasutatavale taasühiskonnastavale lähenemisele. Riski-vajaduste-vastavuse (RNR) ja kuritegevusest irdumise teoorial (Desistance) on erinevad fookused, samas mudelite koos kasutamine võimaldab luua tasakaalustatud ja tervikliku protsessi, mis arvestab nii riskide vähendamise kui positiivsete muutuste esile kutsumisega. Riski ja vajaduste hindamine (RNR) RNR-mudel aitab hinnata kriminaalhooldusaluse riskitaset ja tuvastada kriminogeenseid vajadusi, millele tuleb keskenduda sekkumiste planeerimisel. Riskiprintsiibi järgi määratakse sekkumise intensiivsus – kõrgema riskiga kriminaalhooldusalused vajavad intensiivsemat järelevalvet ja sekkumisi, madalama riskiga hooldusalused vajavad vähem meetmeid. Vajaduse printsiip juhib tähelepanu konkreetselt neile teguritele, mis soodustavad kuritegelikku käitumist, näiteks vähesed probleemilahendusoskused, antisotsiaalsed hoiakud või sõltuvusainete kuritarvitamine. Vastavuse printsiip tagab, et sekkumised on kohandatud inimese individuaalsetele omadustele, näiteks tema motivatsioonile, õppimisvõimele ja arusaamisele. Riskipõhise lähenemise peamised töösuunad: riskide hindamine, kontrollnõuete täitmine, riskide jälgimine, riskitegurite maandamine, ühiskonna turvalisuse tagamine, sh teadlikkus ohvri olemasolust. Tugevuste toetamine ja kuritegevusest irdumine Kuritegevusest irdumise teooria keskendub pikaajalisele kuritegevusest eemaldumise protsessile ja inimese positiivsetele muutustele. Lähenemisena toetab see kriminaalhooldusaluse isiklikku arengut ja uue identiteedi kujunemist ning näeb teda kui aktiivset osalejat oma elumuutustes. Töös keskendume hooldusaluse positiivsetele omadustele, oskustele ja ressurssidele ehk juba olemasolevatele tugevustele, mitte ainult probleemidele ja riskidele. Tähelepanu saavad sellised tegurid nagu toetavate suhete tugevdamine, arenguvõimaluste leidmine ning motivatsiooni suurendamine. Oluline on arvestada, et kogu protsess võtab aega ning tagasilangused on seejuures normaalsed. Tugevuste põhise lähenemise peamised töösuunad on: toetava koostöösuhte loomine, ühine vastutus riski vähendamisel, töö kliendi sotsiaalse kapitaliga ehk võrgustikuga, stigmatiseerimise vähendamine. Kombineerides neid kahte lähenemist, saab kriminaalhooldaja pakkuda efektiivsemat ja tasakaalustatud sekkumist, mis aitab vähendada retsidiivsust kui ka toetada kriminaalhooldusaluse lõimumist ühiskonda. Praktikas tähendab see, et riskihindamise järgi saab määrata esmased sekkumised ja ressursid, kuid paralleelselt planeerime tegevused hooldusaluse individuaalsetele tugevustele ja pikaajalisele muutusele. Näiteks, kui hooldusalune vajab tuge sõltuvuskäitumise muutmisel läbib ta sotsiaalprogrammi, lisaks sellele toetab kriminaalhooldaja teda veel stabiilse töökoha leidmisel ja peresuhete parandamisel. 3. Kriminaalhoolduse ettevalmistamine Kriminaalhoolduse ettevalmistamine hõlmab endas kohtueelse ettekande või kriminaalhooldaja arvamuse koostamist. Kriminaalhoolduse ettevalmistamise eesmärk on anda hinnang kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu retsidiivsusriskile ja ohtlikkusele ning edastada kriminaalhooldaja kui oma valdkonna eksperdi arvamus käitumiskontrolli kohaldamise ning võimalike kohustuste valiku ja tähtaja kohta. 3.1 Kriminaalhoolduse ettevalmistamise algus Kriminaalhoolduse ettevalmistamine algab vastavasisulise taotluse saabumisega kriminaalhooldusosakonda. 10 Kriminaalhooldaja annab arvamuse:  inimese kohta, kelle suhtes on algatatud kriminaalasi ja kelle kohta on soovitud kohtueelset ettekannet;  kinnipeetava kohta, kelle võimaliku ennetähtaegse vabanemise või karistusjärgsele käitumiskontrollile määramise ettevalmistamisel esitab kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja käitumiskontrolli pikkuse kohta ning teeb ettepaneku kinnipeetavale riskide maandamiseks tegevuste ja kohustuste määramiseks;  inimese kohta, kelle suhtes on kaalumisel elektroonilise valve kohaldamine;  inimese kohta, kelle suhtes on kaalumisel sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi kohaldamine. Kriminaalhoolduse ettevalmistamise taotlus võetakse täitmisele ja kriminaalhooldaja nimetatakse käesoleva standardi peatüki 4.1.1 kohaselt. 3.2 Kriminaalhooldaja arvamus Arvamuse koostamisel lähtub kriminaalhooldaja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korrast. Kriminaalhooldajal on protsessis oluline roll hindamaks seda, millistel tingimustel on konkreetse kinnipeetava vabanemine inimese enda ja ühiskonna jaoks kõige turvalisem. Selleks, et vabanemine oleks turvaline ning hästi ette valmistatud:  teeb kriminaalhooldusametnik alati sisulist koostööd kontaktisikuga kaasates protsessi ka kinnipeetava enda;  toimub turvalise koostööraamistiku (TUKO) rakendamine vajaduspõhiselt, sealhulgas kindlasti punases kategoorias, et saada terviklik pilt võimalikest vajadustest ja riskidest, millega tegeleda ja tagada ettevalmistus turvaliseks naasmiseks ühiskonda. Juhul kui on alust arvata, et vangla kinnipeetava vabastamist ei toeta, pole kohustust TUKO-t teha. Kui kohus siiski otsustab kinnipeetava enne tähtaega vanglast vabastada ning on olemas vajadus TUKO rakendamiseks või on tegu punase juhtumiga, tuleb seda teha esimesel võimalusel. Koostöö eesmärk kriminaalhoolduse ettevalmistamise perioodil on asjakohaste osapoolte (kinnipeetava enda ja tema kontaktisiku, vajadusel teised võrgustiku liikmed) kaasamine, et saada võimalikult põhjalik ülevaade võrgustiku keskmes oleva inimese vajadustest, riskidest ja tugevustest ning tema vastutuse võtmise võimest praegusel ajahetkel. Saadud ja analüüsitud informatsioonile tuginedes esitab kriminaalhooldaja vanglale arvamuse koos võimalike kohustuste ja tegevuste ettepanekuga. 3.3 Kohtueelne ettekanne Kohtueelse ettekande eesmärk on leida süüteole reageerimisel sobiv viis, mis arvestab kahtlustatava või süüdistatava isikuomadusi, sotsiaalset olukorda, füüsilise ja vaimse tervise olukorda ning (võimaliku) määratava mõjutus- või karistusviisi mõju tema taasühiskonnastamisele ja kuritegelikust käitumisest irdumisele. Kohtueelse ettekande koostamisel teeb kriminaalhooldaja ettepaneku karistus- või mõjutusmeetme valiku ning käitumiskontrolli tingimuste osas, mille olemust on kriminaalhooldaja kahtlustatavale või süüdistatavale põhjalikult selgitanud ja mille sobivuses on ta veendunud. Samuti võimaldab kohtueelse ettekande koostamine kahtlustatavale või süüdistatavale pakkuda esmast informatsiooni ja tuge vajaliku sotsiaalset kohanemist soodustava abini jõudmisel. Kriminaalhooldaja kohtub kohtueelse ettekande koostamisel kahtlustatava või süüdistatavaga ning vajadusel ka tema lähedastega, samuti kogub andmeid registritest, teeb vajalikud päringuid, teostab kodukülastuse, rakendab võrgustikutööd vastavalt turvalise koostöö raamistikule (TUKO) kaasates kohtumisele ka prokuratuuri esindaja. Kohtueelse ettekande koostab ja saadab kriminaalhooldaja kohtule või prokuratuurile (edaspidi tellija) taotluse saamisest 12 tööpäeva jooksul, kui tellija ei ole määratlenud teisiti. Kui kriminaalhooldajal ei ole selle aja jooksul võimalik koguda usaldusväärseid andmeid, võtab kriminaalhooldaja ühendust tellijaga ning taotleb kohtueelse ettekande esitamise tähtaja pikendamist. Kui taotlusele vastamise tähtaega ei pikendata, koostab kriminaalhooldaja ettekande algselt seatud tähtajaks. Tellija võib oma taotluses ära näidata, millisele küsimusele peab kriminaalhooldaja ettekande koostamisel pöörama erilist tähelepanu ning põhjalikult vastama. Prokuratuuri poolt tellitud kohtueelset ettekannet on võimalik tellida täisvormi ettekandena, lühivormi ettekandena ja vabavormi ettekandena. Kui prokurör ettekannet tellides ei täpsusta, millist ettekannet ta soovib, siis vaikimisi koostab kriminaalhooldus alati 11 lühivormi ettekande. Eraldi ettekande vormid on alaealistele kahtlustatavatele koostatavatele ettekannetele. Tabel 1. Tegevused ja tulemused kohtueelse ettekande koostamisel Tegevuse eesmärk Anda hinnang kahtlustatava või süüdistatava isikuomaduste ning sotsiaalmajandusliku seisundi kohta ning arvamus käitumiskontrolli ja kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Võimalikud toimingud - tutvumine kohtueelse ettekande taotluse ja kriminaaltoimikuga ja nende tegemise ning asjakohaste dokumentide ja registrikannetega; meetodid - vestlused kahtlustatava või süüdistatavaga, vajadusel tema lähedastega ning tema suhtlusringi kuuluvate teiste inimestega; - vajalike päringute tegemine (nt registritesse, kooli, politseisse, meditsiiniasutusse, kohalikku omavalitsusse, töökohta jne); - kodukülastus; - võrgustikutöö või turvalise koostöö raamistiku (TUKO) rakendamine; - eri allikatest saadud info töötlemine, analüüsimine, võrdlemine ja hindamine; - kogutud info põhjal kohtueelse ettekande koostamine. Nõuded tulemusele - ettekanne on tellijale saadetud 12 tööpäeva jooksul taotluse saamisest või tellija määratud tähtajaks; - toimunud on kohtumine ja vestlus kahtlustatava või süüdistatavaga, vajadusel tema lähedastega ja teostatud kodukülastus; - vajadusel on tehtud koostööd võrgustikuga (sh TUKO), juhtumipõhiselt päringud vajalikesse asutustesse; - alaealiste puhul on vesteldud seadusliku esindaja või seaduses sätestatud muu isikuga; - kasutatav teave põhineb kontrollitud andmetel, asjakohastele allikatele on viidatud; - esitatud on kriminaalhooldaja motiveeritud arvamus käitumiskontrolli ja kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. 4. Kriminaalhoolduse teostamine 4.1 Kriminaalhoolduse rakendamine Kriminaalhoolduse viivituseta rakendamine on oluline edasise kriminaalhoolduse eduka kulgemise osas, toetades sidet kriminaalhooldusele määramise põhjuseks olnud süüteoga ning karistuse või kohustuse määramise protsessiga. Üldkasuliku töö, elektroonilise järelevalve, kompleksravi ning sõltuvusravi korraldamisel või kohaldamisel lähtub kriminaalhooldaja käesolevast standardist niivõrd kui justiitsministri määrustega kehtestatud vastavad korrad ei sätesta teisiti. 4.1.1 Kriminaalhoolduse algus Kriminaalhooldus algab, kui kriminaalhooldusosakonnale on saadetud täitmisele jõustunud kohtulahend või prokuratuuri määrus. Juhtumiga tegeleva kriminaalhooldaja nimetab referent, kriminaalhooldusosakonna juhataja või tema poolt määratud inimene hiljemalt 2 tööpäeva jooksul otsuse/määruse saabumisest kriminaalhooldusosakonda. 12 See ja kõik teised standardis määratletud tähtajad töölõigu teostamiseks on välja toodud lisas 2. Juhtumiga tööle määratud kriminaalhooldaja kohustus on ära tunda ja teavitada kriminaalhooldusosakonna juhatajat viivitamatult olukorrast, kus tema töö antud juhtumiga ei ole eetiline või objektiivne või näib sedasi. Juhataja otsustab kriminaalhooldaja töö jätkamise või juhtumi määramise teisele kriminaalhooldajale. Pärast juhtumi saamist tutvub kriminaalhooldaja kohtulahendi või prokuratuuri määrusega ning teeb vajalikud vangiregistri toimingud sh kontrollib üle isikuandmed, kontaktid, saadab vajalikud teavitused ja määrab kriminaalhooldusalusega kohtumise aja. Tabel 2. Tegevused ja tulemused kriminaalhoolduse alguses Tegevuse eesmärk Kohtulahend või prokuratuuri määrus on kriminaalhooldusaluse osas täitmisele võetud. - kohtuotsuse või -määrusega tutvumine; Toimingud ja nende tegemise meetodid - aluse avamine ja esmased toimingud registris; - politseile kriminaalhooldusaluse arvele võtmise kohta automaatse teate edastamine koos täiendavate kohustuste märkimisega kohtu poolt sõnastatud täpsusega; - kontakti võtmine kriminaalhooldusalusega, vajadusel kutsete saatmine; - teavituste saatmine koostöökokkulepete põhiselt partnerasutustele (nt Eesti Töötukassa); - info saamiseks päringute tegemine; - kodukülastus (juhul, kui kriminaalhooldusalusega ei ole saadud kontakti); - selgituste võtmine (vajaduse korral). - kriminaalhooldusalune on kantud nõuetekohaselt Nõuded tulemusele vangiregistrisse ning elektrooniline toimik on korrektne ja terviklik; - kriminaalhooldusalusele on saadetud kutse või võetud temaga ühendust telefoni teel 3 tööpäeva jooksul alates kohtulahendi või prokuratuuri määruse saabumisest kriminaalhooldusosakonda; - kriminaalhooldusalusega ühenduse loomisel on kasutatud kõiki mõistikke võimalusi; - kodukülastus on tehtud 5 tööpäeva jooksul alates päevast, millal ta on jätnud esmakohtumisele põhjuseta ilmumata teist korda; - tehtud on päringud karistusregistrisse kriminaalhooldusaluse õigusrikkumiste ajaloo ning võimalike uute õigusrikkumiste kohta. 4.1.2 Kannatanuga suhtlemine Kannatanuga suhtlemise eesmärk on suurendada turvalisust ja turvatunnet kuriteos kannatanule ning samas saada kannatanult tagasisidet hooldusaluse käitumise osas. Saadud informatsioon toetab kriminaalhoolduse eesmärkide seadmist ja saavutamist. Kannatanuga suhtlus annab võimaluse kannatanul olla ära kuulatud, pakkuda talle abi ja tuge koostööpartneriteni jõudmisel või võrgustikutöö algatamiseks. Kriminaalhooldaja teavitab kannatanut kahel juhul:  kriminaalhooldusaluse suhtes on kohaldatud lähenemiskeeldu; 13   kriminaalhooldusalust on karistatud karistusseadustiku 9. või 11. peatükis sätestatud süütegude eest. Kannatanu teavitamiseks ja suhtluse algatamiseks võtab kriminaalhooldaja temaga võimalusel ühendust telefoni teel, see võimaldab luua vahetut kontakti ja täpsustada kontaktandmeid. Peale telefoni kontakti saadab kriminaalhooldaja kokkuleppel kannatanuga lisaks kirjaliku teate, mis aitab kannatanul kontakte säilitada ja endale sobival hetkel kriminaalhooldajaga ühendust võtta. Juhul, kui kannatanuga telefoni teel ühendust saada ei ole võimalik või vajalik, saadab kriminaalhooldaja talle kirjaliku teate e-postile või kontaktaadressile postiga. Lähisuhtevägivalla juhtumites, kus kannatanu elab koos hooldusalusega, tuleb kirjaliku teavituse edastamisel arvestada, et teavitus ei satuks hooldusaluse kätte. Kannatanu teavituse kirjalik vorm on välja toodud lisas 3. Informatsiooni väljastamiseks hooldusaluse kohustuste täitmise kohta tuleb paluda kannatanul saata kirjalik päring või jagada infot vahetu kohtumise kaudu (kodukülastus, kohtumine esinduses vms). Hooldusaluse kohta infot väljastades peab kriminaalhooldaja olema veendunud, et jagab infot õigele inimesele ja teave jääb seaduses lubatud piiridesse. Kannatanuga suhtlust reguleerib vangistusseaduse § 6 1, mille kohaselt on kannatanul õigus saada teavet karistuse alguse ja kohtulahendiga määratud kohustuste täitmise (millised kohustused määrati ja kas neid on järgitud või mitte) ning kriminaalhoolduse nõuete täideviimise (kas kontrollnõuded on järgitud või mitte) kohta. Väljastada ei tohi eriliigilisi (delikaatsed andmed) isikuandmeid: rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed (ennekõike sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutised), terviseandmed või seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. Samuti ei tohi väljastada andmeid, mille pinnalt on võimalik teha järeldusi eriliigiliste andmete kohta (nt EV liikumiste infost nähtub, et hooldusalune läheb kirikusse või arstile jms, välja arvatud nt juhul kui hooldusalusel on kohustus alluda ravile, võib öelda, kas ta täidab/ei täida kohustust). Lähenemiskeelu olemasolu korral tuleb kannatanuga kokku leppida, kas ta soovib saada infot elektroonilise järelevalve keelutsoonide rikkumise kohta, rikkumise korral edastada infot vastavalt kokkuleppele. Alaealise kannatanu puhul teavitab kriminaalhooldaja kannatanu eestkostjat. Kriminaalhooldaja järgib konfidentsiaalsusnõudeid nii kannatanu kui ka kriminaalhoolduse teostamise andmete osas. Suhtlus kannatanuga kajastatakse päevikus, kuid selles sisalduva info avaldamine kriminaalhooldusalusele ei ole lubatud. Kui kriminaalhooldaja saab kannatuga suheldes või mõnel muul viisil teada abi vajavast lapsest on tal kohustus võtta ühendus ja alustada võrgustikutööd kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või lastekaitse üksusega või teavitada lasteabitelefonil 116 111. Täpsemalt saab lugeda lasteabi.ee veebilehelt. Abi vajavast täiskasvanust, kes on kannatanud vägivalla juhtumi tõttu, teeb ametnik teavituse Ohvriabisse ja alustab võrgustikutööd, kaasates selleks olulised osapooled. Tabel 3. Tegevused ja tulemused kannatanuga suhtlemisel Tegevuse eesmärk Kriminaalhooldaja on teavitanud kannatanut alanud kriminaalhooldusest. Võimalikud toimingud ja nende - koostöö loomiseks (telefoni)kontakti võtmine tegemise meetodid kannatanuga; - kirjaliku teate saatmine kannatanule; - kannatanu päringule vastamine, vajadusel edasine suhtlus temaga; - vajadusel abivajavast lapsest või täiskasvanust teavitamine kohalikule omavalitsusele või Ohvriabile; - vajadusel võrgustikutööga alustamine. Nõuded tulemusele - kannatanu teavituse sihtrühma kuuluvatele kannatanutele on teavitus edastatud; - kannatanuga on toimunud telefonivestlus või saadetud teatis 8 tööpäeva jooksul kriminaalhooldaja nimetamisest; - kannatanuga suhtlus on kajastatud päevikukandes. 14 4.1.3 Esmakohtumine ja koostöösuhte loomine Kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusaluse esmakohtumise ja sellele järgnevate kohtumiste eesmärk on saavutada kontakt viisil, mis võimaldab edaspidise käitumiskontrolli käigus teha usalduslikku koostööd. Toimiva koostöösuhte arendamisel on kriminaalhooldaja panus esialgu suurem, kriminaalhooldusaluse panus suureneb koostöösuhte toel, kui selgineb tema roll ja vastutus. Selleks tuleb võtta aega ja panustada enda ressursse omavahelise suhte loomisesse – vestlustele, milles selgitatakse kriminaalhoolduse olemust ja selle toimimise viise, kuulatakse kriminaalhooldusaluse lugu ning mõtteid kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks, vajadusel tegeletakse vastupanu ja selle ületamisega. Hea kontakt ning toimiv koostöösuhe võimaldab püstitada kriminaalhooldusalusel kriminaalhooldusperioodile eesmärgid, milles on arvestatud tema kriminaalsete vajaduste, kui ka võimalustega neid muuta ning sooviga neid ellu viia. Koostöösuhte loomise esimeseks sammuks võib olla taastavast õigusest tuttav taastav vestlus, milles käsitletakse kindla struktuuri järgi (lugu, mõtted-tunded, mõju, vajadused ja kuidas edasi) kriminaalhooldusaluse lugu kriminaalhooldusele jõudmisest. Esimesel kohtumisel on kriminaalhooldaja ülesanne panna alus toimiva koostöösuhte loomisele, peale selle ta:  tutvub kriminaalhooldusaluse hetke eluoluga, küsib üle vajaminevad (kontakt)andmed ja teeb sellekohased märked vangiregistrisse;  selgitab kriminaalhooldusalusele arusaadaval viisil kriminaalhoolduse teostamisega kaasnevaid õigusi, kohustusi, võimalusi ning kontrollnõuete ja lisakohustuste rikkumisega seotud tagajärgi;  annab kriminaalhooldusalusele teada võimalustest anda tagasisidet kriminaalhooldaja tegevuse suhtes;  teavitab kriminaalhooldusalust kriminaalhooldusosakonna töökorraldusest ja kriminaalhooldaja ülesannetest ning tegevustest käitumiskontrolli või üldkasuliku töö tähtaja vältel;  tutvustab kriminaalhooldusportaali ja selle võimalusi kriminaalhoolduse läbimise toetamisel. Elektroonilisele järelevalvele allutatud kriminaalhooldusaluse puhul kriminaalhooldaja lisaks eelnevale:  selgitab kriminaalhooldusalusele elektroonilise valve eesmärki ja tingimusi;  sõlmib kriminaalhooldusalusega varalise vastutuse lepingu;  korraldab elektroonilise valve seadme paigaldamise (kui ei ole teostatud eelnevalt);  koostab elektroonilise valve ajakava. Üldkasulikule tööle määratud kriminaalhooldusaluse puhul kriminaalhooldaja:  selgitab üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi;  tutvustab võimalikke töötamise kohti;  lähtuvalt hooldusaluse hõivatusest, oskustest, töökogemusest ja võimalustest leiab koostöös kriminaalhooldusalusega sobiva töökoha;  koostab üldkasuliku töö tegemise esialgse jaotuskava. Koostöösuhte loomine jätkub järgmisel kohtumisel, kus vajadusel saab rääkida veel üle olulisemad teemad esmakohtumisest. Seejärel alustab kriminaalhooldaja informatsiooni kogumist riskihindamise koostamiseks ning edasise käitumiskontrolli kavandamiseks. Alaealise kriminaalhooldusaluse puhul teavitab kriminaalhooldaja alaealise seaduslikku esindajat kriminaalhoolduse kohaldamisest ning võimalusel kutsub ta esmakohtumisele koos alaealisega. 15 Tabel 4. Tegevused ja tulemused esmakohtumisel ja koostöösuhte loomisel Kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldaja vahelise koostöösuhte Tegevuse eesmärk loomisega on alustatud ning on tutvustatud kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töömeetodeid. - vestlus kriminaalhooldusalusega, tema loo kuulamine; Võimalikud toimingud ja nende tegemise meetodid - registriandmete üle vaatamine ja täiendamine; - kriminaalhooldustöö põhimõtete ja eesmärgi selgitamine kriminaalhooldusalusele; - elektroonilise valve või üldkasuliku töö korralduse tutvustamine; - kriminaalhooldusportaali tutvustamine. - kriminaalhooldusalusega on toimunud esmakohtumine 5 Nõuded tulemusele tööpäeva jooksul alates päevast, millal temaga on võetud ühendust telefoni teel või talle on kutse saadetud; - kriminaalhooldusalusele on tutvustatud kriminaalhoolduse tööpõhimõtteid, tema õigusi ja kohustusi ning sellekohane info on kajastud päevikukandes; - kriminaalhooldusalune teab kuidas oma kriminaalhooldajaga kontakti saada; - esmakohtumise päevikukanne sisaldab infot koostöösuhte kujunemisest kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusaluse vahel; - on koostatud elektroonilise valve ajakava; - on koostatud üldkasuliku töö jaotuskava; - on alustatud käitumiskontrolli kavandamist. 4.1.4 Riskihindamise koostamine Riskihindamine on struktureeritud hindamisvahend, mis sisaldab riskitegurite kõrval ka tugevuste ja ressursside ning kriminogeensete vajaduste selgeks tegemist. Tegu on kriminaalhooldustöö teaduspõhise alusega, mis aitab ühelt poolt välja selgitada erineva riskitasemega hooldusaluseid ning teiselt poolt leida olulised teemad, millega arvestada hoolduskava koostamisel ja individuaalse lähenemise valimisel. Samuti on see aluseks esmase kohtlemistaseme määramisel. Oluline on teadvustada, et riskihindamine ei näita konkreetse inimese uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, vaid seda, kui paljud hooldusalusega sarnastest inimestest on varasema statistika pinnalt uusi kuritegusid toime pannud. Käitumiskontrolli alguses ja edaspidi on oluline regulaarselt hinnata kriminaalhooldusalust ja tema käitumist ning ümbritsevat keskkonda, sellest tulenevaid riske ning nende muutumist ajas. See annab võimaluse tähelepanu juhtida ning toetada hooldusaluse tugevuste arengut ja edusamme, kui ka ennetada tagasilangusi ning probleemide kuhjumist. Turvalise koostööraamistiku rakendamine Esmase riskihindamise koostamise käigus tuleb hinnata TUKO vajadust ning alustada raamistiku kohaldamist. Võrgustiku kohtumistelt saab olulist ja vajalikku informatsiooni hooldusaluse riskikäitumise, tugevuste ja vajaduste kohta, võimalik on kaardistada ressursid ja tegevused hoolduskava koostamiseks. Juhul kui kriminaalhooldaja leiab, et TUKO punases juhtumis ei ole vajadust ümarlaua järele, siis tuleb see kooskõlastada osakonna juhatajaga ning lisada põhjendus KIR päeviku kandes. Kui TUKO ümarlaud on 16 toimunud kohtueelse ettekande või kriminaalhooldaja arvamuse koostamise raames viimase 3 kuu jooksul jätkatakse võrgustikutööga juhtumi vajadusi ja sõlmitud kokkuleppeid arvestades. Riskihindamise koostamisse on kriminaalhooldusalune aktiivselt kaasatud, tema arvamuste, hoiakute ning seisukohtade peegeldamine on üks osa nii riskihindamisest kui kogu kriminaalhooldustööst. Kriminaalhooldaja räägib riskihindamise tulemused hooldusalusega koos läbi ning nende ja hooldusaluse oluliste teemade pinnalt püstitatakse esmased eesmärgid käitumiskontrolli edukaks läbimiseks. Riskihindamine tuleb koostada esmakontaktist 25 tööpäeva jooksul, kriminaalhooldaja uuendab riskihindamist hiljemalt aasta möödumisel eelmise kinnitamisest. Oluliste muutuste ilmnemisel kriminaalhooldusaluse elus või käitumises tuleb täiendada hindamist jooksvalt. Seksuaalkurjategijate riskide hindamisel tuleb kasutada lisaks riskihindamisele ka Static, Stable ja Acute hindamist.  Static hindamine aitab välja selgitada, kui suur on seksuaalkuriteo kordamise tõenäosus pikaajaliselt ning on abiks sekkumistegevuste intensiivsuse määramisel.  Stable hindamine aitab välja selgitada olulised individuaalsed eesmärgid sekkumistegevuste planeerimiseks. Static ja Stable hinnangute kombineerimisel määratakse seksuaalkuriteost lähtuv ohukategooria. Static ja Stable hinnangud annavad seksuaalkuriteo spetsiifilist lisainformatsiooni riskihindamise tegemiseks ja need tehakse alati paralleelselt tavariskihindamisega.  Acute hindamist tehakse vähemalt üks kord kuus, et kaardistada akuutsed tegelemist vajavad hetkeolukorra tegurid. Oluline on uurida neid tegureid viimase 6 kuu akuutsete probleemidega võrreldes. Akuutsete kuriteo riski suurendavate probleemidega asub kriminaalhooldaja tegelema koheselt. Stable ja Acute hindamist võib lisainformatsiooni saamiseks ja paremaks sekkumiste planeerimiseks teha seksuaalkuriteo toime pannud naistele, nooremana kui 18- aastaselt seksuaalkuriteo sooritanud või B- kategooria seksuaalkuriteo toime pannud meestele. Kontaktse seksuaalkuriteo puhul saab Static, Stable ja Acute hinnangutele tuginedes teha otsust kohtlemistaseme alandamise võimalikkuse kohta. Alaealiste kriminaalhooldusaluste puhul kasutatakse riskide hindamiseks selle sihtrühma jaoks loodud „Alaealiste riskihindamist“. Tabel 5. Tegevused ja tulemused riskihindamisel Tegevuse eesmärk Kriminaalhooldaja on koostanud riskihindamise kriminaalhooldusaluse tundma õppimiseks, uue kuriteo riski ja ohtlikkuse taseme väljaselgitamiseks ja käitumiskontrolli tegevuste planeerimiseks ja prioriseerimiseks. Võimalikud toimingud ja - vestlused kriminaalhooldusalusega, vajadusel tema nende tegemise meetodid lähedastega või tema suhtlusringi kuuluvate teiste inimestega; - kodukülastus; - TUKO vajaduse esmane hindamine, vajaduse ilmnemisel TUKO rakendamine; 17  - tutvumine asjakohaste dokumentidega; - päringute tegemine andmebaasidest (TÖR, EHIS, e-toimik vms); - eri allikatest saadud info töötlemine, analüüsimine, võrdlemine ja hindamine. Nõuded tulemusele - kriminaalhooldajal on mitmekülgne, usaldusväärne ja faktipõhine arusaam kriminaalhooldusaluse riskidest ja vajadustest; - esmane riskihindamine on koostatud 25 tööpäeva jooksul esmakohtumisest kriminaalhooldusalusega; - toimunud on kodukülastus; - toimunud on esmane TUKO vajaduse hindamine ja vajaduspõhiselt alustatud TUKO raamistiku tegevustega; - riskihindamine on uuendatud aasta möödumisel eelmise kinnitamisest, vajadusel on muudetud hinnanguid jooksvalt; - järgitud on riskihindamise õpikut, täitmisjuhiseid ja seksuaalkurjategijate riskide hindamise juhendeid; - hinnangud põhinevad faktidel, andmed on analüüsitud, teemad seostatud, hinnangud vabatekstiväljadel põhjendatud. 4.2 Kriminaalhoolduse läbiviimine Käitumiskontrolli kavandamisel lähtub kriminaalhooldaja süüdimõistetu vajadustest, tugevustest ja olemasolevate ressursside otstarbeka kasutamise põhimõttest. Planeeritud tegevused tulenevad kriminaalhooldusaluse sotsiaalmajanduslikust olukorrast, heaolust ning maandavad tema kriminogeenseid vajadusi ning jõustavad tugevusi. Samuti vastavad need kriminaalhooldusaluse õppimisvõimele ja -stiilile. Süüdimõistetu riske näitab riskihindamises kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse valemi tulemus ning professionaalse hinnanguna määratud ohtlikkus. Nende kahe teguri pinnalt kujuneb välja kriminaalhooldusalusega teostatav sekkumise intensiivsus ehk kohtlemistase, mis saab orientiiriks sekkumiste ja järelevalve intensiivsuse kujundamisel kriminaalhooldusperioodi jooksul. Kohtlemistaseme väljaselgitamisel tuleb arvestada uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kahe aasta prognoosi ning kõrgeima ohuhinnangu tulemust, arvestamata, kelle vastu on oht suunatud. Kohtlemistaseme määramine laieneb kõigile sihtgruppidele, kellele koostatakse kriminaalhooldusel olles riskihindamine sh alaealised ja KarS § 69 alusel üldkasuliku töö sooritajad, kelle käitumiskontrolli pikkus on 6 kuud või enam. Alaealistel ei kasutata kohtlemistaseme määramisel valemite maatriksit vaid mudeli lisa põhimõtete kirjeldust. Sekkumisvajaduse põhjal saab kriminaalhooldusalused tinglikult jaotada neljaks: • madal sekkumisvajadus; • keskmine sekkumisvajadus; • kõrge sekkumisvajadus; • väga kõrge sekkumisvajadus. Kohtlemistase selgub ohtlikkuse ja uue kuriteo toime panemise valemi maatriksi põhjal riskihindamises järgmiselt: RH-K (riskihindamise lõpus olev uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse %) RH-K/ohtlikkuse hinnang väheohtlik ohtlik kõrgohtlik üliohtlik 0-20% Madal Madal Keskmine Kõrge 21-60% Madal Keskmine Kõrge Väga Kõrge 61-85% Keskmine Kõrge Väga kõrge Väga kõrge 18  86-100% Kõrge Kõrge Väga Kõrge Väga kõrge RH-V (uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse %; vägivaldseid kuritegusid toime pannud hooldusalused)* RH-V/ohtlikkuse hinnang väheohtlik ohtlik kõrgohtlik üliohtlik 0-10% Madal Madal Keskmine Kõrge 11-50% Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge 51-79% Keskmine Kõrge Väga kõrge Väga kõrge 80-100% Kõrge Kõrge Väga kõrge Väga kõrge Kriminaalhoolduse alguses kuue esimese kuu jooksul rakenduvad kohtlemistaseme määramise osas järgmised lisa põhimõtted: - Juhul kui kriminaalhooldusaluse kohtlemistase tuleb algselt madal, kuid ta on sooritanud viimase kuriteo alkoholi või narkootikumide joobes või tal esineb sõltuvusainete kuritarvitamist või muu vaimse tervise probleem, tuleb tõsta kohtlemistase vähemalt keskmisele. Teistele juhtudele tõstev tegur ei laiene. - Automaatselt koheldakse vähemalt kõrgel kohtlemistasemel vastavalt järgmisi kriminaalhoolduse prioriteetseid sihtgruppe: • alaealised ja kuni 26-aastased noored kriminaalhooldusalused; • kriminaalhooldusalused, kes on hetkel kriminaalhooldusel oma praeguste või endiste pereliikmete või lähisugulaste suhtes toime pandud isiku vastaste kuritegude eest; • tugevdatud järelevalve vajadusega kriminaalhooldusalused (Viru vangla II üksusest ennetähtaegselt vabanenud, KarS §-de 255, 256 alusel süüdimõistetud); • radikaliseerumisriskiga kriminaalhooldusalused; • seksuaalkuritegusid sooritanud kriminaalhooldusalused; • eluaegsest või üle 10-aastasest vanglakaristusest tingimisi ennetähtaega vabanenud kriminaalhooldusalused; • vanglakaristusest tingimisi ennetähtaega vabanenud kriminaalhooldusalused, kes ei vabanenud avavanglast. Kohtlemistaseme määramise järgselt toimub kriminaalhooldustöö järgmiselt: Madala sekkumisvajaduse korral keskendub kriminaalhooldaja ennetavale ja toetavale lähenemisele ning iseseisvuse suurendamisele. Kohtumised toimuvad kord kuus või harvem, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis, sõltuvalt inimese edusammudest ja koostöövalmidusest. Kontakti võtmine toimub vähemalt 1 kord kuus (e-kirja või telefoni teel) juhul kui kohtumised toimuvad harvem kui korra kuus. Kodukülastused toimuvad vajadusel. Hooldusalusele pakutakse teavet ja suuniseid, mis aitavad tal vältida riskikäitumist ning arendada vastutust ja teadlikkust. Kriminaalhooldaja jälgib tema arengut ning annab tagasisidet, et suurendada motivatsiooni positiivseks muutuseks. Kriminaalhooldaja aitab hooldusalusel leida vajaminevad teenused ja sekkumistegevused sotsiaalmajanduslike probleemidega toimetulemisel. Keskmise sekkumisvajaduse korral keskendub kriminaalhooldaja uue kuriteo toimepanemise riskide vähendamisele, motivatsiooni ja vastutusvõime suurendamisele. Kohtumised toimuvad ühel korral kuus, et pakkuda pidevat tuge ja jälgida hooldusaluse arengut. Kodukülastused toimuvad vähemalt üks kord käitumiskontrolli jooksul, vajadusel sagedamini. Kriminaalhooldaja toetab hooldusalust prosotsiaalsete eesmärkide seadmisel ja nende elluviimisel, vajadusel suunab hooldusaluse sotsiaalprogrammis osalema. Toimub koostöö võrgustikuga ja motiveeritakse hooldusalust tegelema probleemidega. Kõrge sekkumisvajaduse korral tuleb keskenduda uue kuriteo toimepanemise riskide maandamisele, taasühiskonnastamisele, hooldusaluse tugevuste leidmisele ja nende 19  tugevdamisele. Kohtumised toimuvad vähemalt kaks korda kuus, et jälgida inimese edusamme või teha täiendavaid kohandusi sekkumistegevustes. Kodukülastused toimuvad vähemalt üks kord poolaastas. Töö inimesega on intensiivne ja struktureeritud. Teda suunatakse vajadusel osalema sotsiaalprogrammides või viiakse läbi struktureeritud vestlused vajalike oskuste arendamiseks. Juhtumipõhiselt aidatakse teraapia ja/või ravivõimaluste leidmisel. Kriminaalhooldaja toetab hooldusalust ning aitab tal suurendada sisemist motivatsiooni, et võtta vastutust oma käitumise eest. Tehakse tihedat koostööd võrgustikuga, et pakkuda vajalikku tuge hooldusalusele ning hoida kõiki osapooli ühises infoväljas. Kriminaalhooldaja aitab hooldusalusel luua või säilitada toetavat sotsiaalset võrgustiku, mis hõlmab peret, sõpru ning ka kogukonnateenuseid ja hõivet. Väga kõrge sekkumisvajaduse korral on töö inimesega väga intensiivne ja selle eesmärk on kasvatada hooldusaluses enesekindlust, vastutustunnet ning pakkuda talle tõenduspõhiseid sekkumisi ja motiveerivat nõustamist. Kohtumised toimuvad esimese poolaasta jooksul vähemalt neli korda kuus, et aidata kaasa toetava suhte loomisele ja säilitamisele. Kriminaalhooldaja kaalutlusotsusel võivad alates teisest poolaastast kohtumised toimuda vähemalt kaks korda kuus. Kodukülastused toimuvad esimesel poolaastal vähemalt kord kvartalis, kriminaalhooldaja kaalutlusotsusel alates teisest poolaastast vähemalt kord poolaastas. Teostatakse intensiivset järelevalvet ühiskonna turvalisuse tagamiseks. Kõrvalekallete korral reageeritakse kiiresti, et vältida probleemide süvenemist. Inimest suunatakse osalema sotsiaalprogrammides ja aidatakse leida teraapia võimalusi. Kriminaalhooldaja teeb tihedat koostööd võrgustikuga, et pakkuda vajalikku tuge hooldusalusele ning hoida kõiki osapooli ühises infoväljas. Olemasolevate kui ka uute tugivõrgustike loomine ja tugevdamine. Kohtlemistase võib kriminaalhooldusperioodi jooksul muutuda. Loogika on seejuures, et hooldusalune liigub ajas järkjärguliselt madalamale kohtlemistasemele ning sellega seoses suureneb tema vastutus ja iseseisvus. Kui hooldusaluse elus või keskkonnas toimuvad potentsiaalselt negatiivse mõjuga sündmused, võib olukord olla vastupidine. Seetõttu hindab kriminaalhooldaja kord poolaasta jooksul, kas inimene on valmis liikuma madalamale kohtlemistasemele või vajab ta riskide suurenemisel intensiivsemat järelevalvet ja sekkumist (liikumist kõrgemale tasemele). Kohtlemistase võib korduval hindamisel jääda samaks, kui hooldusaluse elus ei ole esinenud olulisi muutusi. Kohtlemistaseme muutmisel võib lähtuda riskihindamise tulemustest, hooldusaluste saavutustest hoolduskava eesmärkide täitmisel, võrgustiku tagasisidest, käitumiskontrolli nõuete täitmisest vms. Kohtlemistaseme muutmise otsus tugineb kriminaalhoolduse põhimõtetel (vt ptk 2.3) ning tuuakse välja päevikukandes. Vahetu ohu suurenemine Kriminaalhoolduse käigus võib tekkida olukord, kus hooldusaluse käitumine või seisund viitab otseselt vahetule ohule iseenda või teiste inimeste suhtes. Vahetut ohtu iseloomustab selge, konkreetne ja teostatav kavatsus ning riskitegurite koosesinemine, mis viitab kõrgele tõenäosusele, et kahju võib aset leida ilma kohese sekkumiseta. Selline kriisisituatsioon võib hõlmata endas enesetapu- ja vägivallaähvardusi nt tapmisähvardust, ägenenud vaimse tervise olukorda või muud käitumist, millel on tervist või vara kahjustavad tagajärjed. Vahetu ohu ilmnemisel, kriisisituatsioonis, tuleb kriminaalhooldajal teavitada olenevalt tekkinud olukorrast koheselt Häirekeskust telefonil 112. Kui on kahtlust arvata, et juhtum võib eskaleeruda ning vahetu ohu tõenäosus aina suureneb tuleb teavitada osakonna juhatajat ning alustada intensiivse võrgustikutööga ohu ennetamiseks. Osakonna juhataja kohustus on tagada riskide maandamiseks ametniku toetamine. 4.2.1 Korduvad kohtumised ja kodukülastused Koostöösuhte loomine ja selle hoidmine jätkub kriminaalhooldusalusega korduvate kohtumiste käigus. Kriminaalhooldaja suunab kriminaalhooldusalust hoolduskava eesmärkide täitmisel, kuid on valmis ka hooldusaluse elukorraldusest tulenevatele probleemidele reageerima ja vajadusel seadma uusi sihte tema toetamisel ja/või ühiskonna turvalisuse tagamisel. Kohtumiste miinimumsagedused on kuni hoolduskava kinnitamiseni kriminaalhooldusaluse poolt mitte harvem kui üks kord nädalas. Pärast hoolduskava kinnitamist toimuvad kohtumised vastavalt (selgunud) kohtlemistasemele. Kui tekib vajadus kohtumiste sagedusi püsivalt muuta, tuleb üle vaadata kriminaalhooldusaluse kohtlemistase ning tuua muutus sisse juba seal. Ajutisi kohtumissageduste muutmisi kriminaalhooldaja initsiatiivil saab teha ilma kohtlemistaset muutmata, põhjendus lisada päevikukandesse. Samuti tuleb anda päevikus ülevaade kriminaalhooldusaluse poolt kohtumiste muutmise või ilmumata jätmise põhjendused (vajadusel tõendid) ning kriminaalhooldaja reageering sellele. Kohtumised kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusaluse vahel toimuvad enamasti kriminaalhoolduse esinduses, kuid võivad juhtumipõhiselt toimuda ka veebipõhiselt, telefoni teel või muudes asukohtades, sealhulgas hooldusaluse kodus, vastavalt kriminaalhooldaja otsusele. Kohtumiste aja ja viisi puhul arvestab 20 kriminaalhooldaja hooldusaluse vajadustega (kellaajad ja päevad, rahaline kulu, töö ja kooli kohustused jms) niipalju kui võimalik – eeldusel, et see toetab kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamist ja edukat läbimist. Kriminaalhooldustöö ja korduvate kohtumiste toetamiseks viib kriminaalhooldaja läbi kodukülastusi. Kodukülastuste teostamine on oluline parema ülevaate saamiseks kriminaalhooldusaluse elukeskkonnast, elustiilist ja võimalike probleemide olemasolust. Kodune keskkond soodustab avatud suhtlemist ning aitab hinnata pereliikmete omavahelisi suhteid, tugevdada tugivõrgustikku. Sellest tulenevalt käib kriminaalhooldaja esimesel kodukülastusel enne riskihindamise valmimist. Esmase kodukülastuse võib lugeda teostatuks kui kodu on külastatud kohtueelse ettekande või kriminaalhooldaja arvamuse koostamise raames viimase 3 kuu jooksul. Korduvate kodukülastuste sagedus tuleneb hooldusalusele määratud kohtlemistasemest. Samuti tuleb läbi viia kodukülastus, kui kriminaalhooldusalune ei ole ilmunud kohtumistele ning temaga ei ole muul moel võimalik ühendust saada või teiste kontrollnõuete ja kohustuste (nt alkoholi keeld) jälgimiseks. Kodukülastusi teostab oma hooldusalusele kriminaalhooldaja ise, erandolukorras võib seda teha teine kriminaalhooldaja. Kui kriminaalhooldaja hindab, et kodukülastusega kaasneb turvalisuse risk, tuleb sinna kaasata teine kriminaalhooldaja või koostööpartneri esindaja. Tabel 6. Tegevused ja tulemused korduvatel kohtumistel ja kodukülastustel Tegevuse eesmärk Kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusaluse vahel on loodud toimiv koostöösuhe ning täidetud on kriminaalhooldusele püstitatud eesmärk. Võimalikud toimingud ja - vestlused kriminaalhooldusalusega informatsiooni nende tegemise meetodid kogumiseks, riskide maandamiseks, tugevuste toetamiseks; - sekkumistegevuste läbi viimine; - päringute tegemine andmebaasidesse või koostööpartneritele (kooli, politseisse, haiglasse, kohalikule omavalitsusele jne); - võrgustikutöö, vajadusel suhtlemine lähedastega; - kodukülastused. Nõuded tulemusele - kriminaalhooldusalune on osakonnas toimunud kohtumise järgselt registreerimislehe allkirjastanud, teistel juhtudel (telefon, veeb, kodukülastus) kinnitab registreerimislehel kohtumise toimumist kriminaalhooldaja oma allkirjaga; - kohtumised on toimunud mitte harvem kui üks kord nädalas hoolduskava kinnitamiseni, peale hoolduskava kinnitamist vastavalt määratud kohtlemistasemele, alates kuuendast kuust ametniku kaalutlusotsusel määratud kohtlemistasemest; - kohtlemistase on määratud ja vajadusel käitumiskontrolli jooksul muudetud seoses kriminaalhooldusaluse käitumisega; - kõrvalekalded kohtumiste toimumise osas on põhjendatud ja vajadusel tõendatud; - kohtumisest on tehtud kokkuvõte päevikusse; - kohtumisel on tegeletud hoolduskava täitmise küsimustega, vajadusel on reageeritud muutustele hooldusaluse elus; - esmane kodukülastus on tehtud enne riskihindamise kinnitamist, järgmised vastavalt kohtlemistasemele; - vajaduse ilmnemisel on kodukülastus tehtud jooksvalt. 21 4.2.2 Hoolduskava loomine ja vahekokkuvõtted Käitumiskontrolli eesmärkide seadmine ja täitmine toetab kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist, võimaldab kriminaalhooldusalusel vältida uue kuriteo või muu õigusrikkumise toimepanemist ning aitab hinnata koos kriminaalhooldajaga käitumiskontrolli edukust. Käitumiskontrolli tegevuste kavandamine toimub koostöös kriminaalhooldusalusega, toetudes riskihindamise tulemustele, arvestades kriminaalhooldusaluse vajadusi ning tugevusi ja võimalusel kuriteoga tekitatud kahju heastamist. Käitumiskontrolli tegevused on kirjas hoolduskavas. Hoolduskava koostatakse kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusaluse koostöös. Kriminaalhooldajal on oluline roll aidata hooldusalusel mõista hoolduskava ja kriminaalhoolduse eesmärke ning leida ühisosa inimese enda sisemise motivatsiooni ja eesmärkidega. Mida enam toetab hoolduskava koostamise protsess ja hoolduskava sisu hooldusaluse autonoomiat, seda suurem on tõenäosus, et hooldusalune võtab ise vastutust hoolduskava täitmise eest. Kriminaalhooldaja toetab hooldusalust tegevuste ja eesmärkide seadmisel nii, et need on asjakohased ja realistlikud ning on kooskõlas hooldusaluse individuaalse võimekuse ja võimalike erivajadustega. Kui hooldusalune ise tegevusi välja ei paku, on kriminaalhooldaja roll selgitada selle vajalikkust tulenevalt kriminaalhooldusele seatud eesmärkidest ning toetada tema sisemist motivatsiooni tegevuste leidmisel ja elluviimisel. Esmane hoolduskava valmib esmakohtumisest 25 tööpäeva jooksul. Hoolduskava tegevused planeeritakse ajaliselt vastavalt juhtumile, üldjuhul aastaks korraga. Hoolduskavasse täitmismärked tuleb teha planeeritud tegevuste teostamise järgselt või tähtaja saabumisel. Vähemalt üks kord aastas räägib kriminaalhooldaja hooldusalusega üle kriminaalhooldusaluse eesmärkide saavutamise, teeb vahekokkuvõte ehk täiendab riskihindamist ja hoolduskava. Hoolduskava regulaarsed ülevaatused ja kohandamised aitavad tagada, et eesmärgid on realistlikud ning vastavad hooldusaluse vajadustele ja olukorrale. Hoolduskava tegevusi ja määratud tähtaegasid saab muuta käitumiskontrolli jooksul vastavalt vajadusele, sedasi toetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusalust taasühiskonnastamise protsessis ning aitab tal saavutada positiivseid muutusi elus. Kui kohus määrab erakorralise ettekande alusel (KarS § 75 lg 2 või lg 4) kriminaalhooldusalusele käitumiskontrolli ajaks lisakohustuse(d) või pikendab käitumiskontrolli pikkust, siis tuleb viia vastavad muudatused sisse ka hoolduskavasse, vajadusel lisada uusi tegevusi või pikendada olemasolevate tähtaegu. Kriminaalhooldusalusele, kellel on kohustus sooritada üldkasulikku tööd Karistusseadustiku § 69 alusel koostab kriminaalhooldaja üldkasuliku töö tegemise jaotuskava, kuus kuud ja pikema käitumiskontrolliga hooldusalustele ka riskihindamise ning hoolduskava arvestades sealhulgas üldkasuliku töö tegemiseks kuluvat aega. Vastavalt üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korrale võib kriminaalhooldaja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemise aega lugeda kriminaalhooldusalusele määratud üldkasuliku töö tundidest kuni ühe neljandiku ulatuses tehtuks. Alla kuue kuu tähtajaga KarS § 69 alusel üldkasuliku tööd sooritavate hooldusalustega toimuvad kohtumistel riskipõhised vestlused ja võimalusel sekkumiste läbi viimine sarnaselt käitumiskontrollita kriminaalhoolduse teostamise põhimõtete järgi (vt ptk 4.2.5). Tabel 7. Tegevused ja tulemused hoolduskava loomisel ja vahekokkuvõtete osas Tegevuse eesmärk Koostatud on hoolduskava ja selle vahekokkuvõtted kontrollnõuete ja kohustuste täitmiseks ning kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamiseks. Võimalikud toimingud ja - vestlused kriminaalhooldusalusega ja tema kaasamine nende tegemise meetodid hoolduskava koostamisesse; - vajalike teenuste, koostööpartnerite väljaselgitamine; - sotsiaalset kohanemist soodustava toe kavandamine ja elluviimine; - hoolduskava eesmärkide täitmise ja sinna muudatuste tegemise vajaduse analüüsimine; - kirjalikud ja suulised päringud hoolduskava täitmise kohta; - kodukülastused; - päeviku sissekannete tegemine ja analüüsimine. Nõuded tulemusele - hoolduskava on valminud esmakohtumisest 25 tööpäeva jooksul; - kriminaalhooldusalune on osa võtnud hoolduskava 22  koostamisest, selles on arvestatud tema riskide, tugevuste, vajaduste, võimaluste ning eripäradega; - hoolduskavas on püstitatud eesmärgid käitumiskontrolli läbimiseks ning lisatud tegevused koos konkreetsete tähtaegadega; - uute kaalukate asjaolude ilmnemisel on hoolduskava jooksvalt muudetud; - kriminaalhooldaja on täitmismärked sisestanud ja kinnitanud tegevuse tähtaja saabumisel; - täitmismärked tuginevad kogutud andmetele, millele on viidatud päevikukannetes; - vähemalt korra aastas (tavaliselt hoolduskava kinnitamisest aasta möödudes) hindab kriminaalhooldaja koos hooldusalusega üle püstitatud eesmärgid ja planeeritud tegevused, vajadusel on tehtud muudatused järgmiseks perioodiks. 4.2.3 Kontrollnõuete ja kohustuste täitmise toetamine Kriminaalhooldusalusele on kohtu poolt käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõuded ja kohustused eesmärgiga, et need aitaksid tal oma eluga vabaduses toime tulla. Kriminaalhooldaja toetab kontrollnõuete ja kohustuste täitmist läbi juhtumikorraldusliku töö ja taastava lähenemise. Üheks osaks selles on järelevalve kontrollnõuete ja kohustuste täitmise üle. Järelevalve ja kontrolli tulemused on üks viis saada teada, kuidas hooldusalusel läheb, mida ta vajab ning kuidas planeerida edasist kriminaalhooldust. Järelevalve viisid ja sagedus valitakse vastavalt juhtumile, minimaalselt on tehtud järgmist:  võimalike õigusrikkumiste kohta on tehtud karistusregistri päring vähemalt iga kolme kuu järel ja enne hoolduskava korduvat üle vaatamist;  alkoholi ja narkootikumide tarvitamise kontrollid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul;  elektroonilise valve (koduvalve seade) ajakava kontroll vähemalt üks kord kolme kuu jooksul;  üldkasuliku töö täitmise kontroll vähemalt üks kord kolme kuu jooksul;  töötamise registri päring vähemalt üks kord kolme kuu jooksul;  elatusvahendite kontroll igakuiselt välisriigis töötamise korral, muul juhul juhtumipõhiselt vajaduse ilmnemisel;  elukoha kontroll, kui hooldusalune vahetab kindlaks määratud elukohta. Reageerimise meetme valimisel on oluline võimalusel kuulata ära hooldusaluse lugu juhtunust ning kaasata ta edasiste tegevuste planeerimisesse, vajadusel ajakohastada hoolduskava. Üldjuhul kutsutakse ta kohtumisele planeeritust varem, et rikkumise asjaoludest kiiremini selgusele saada. Kriminaalhooldaja võtab võimalusel juhtunu kohta kriminaalhooldusaluselt kirjaliku seletuse. Rikkumise asjaolude paremaks mõistmiseks võib olla vajalik koostöö pereliikmete, spetsialistide ja võrgustikuga (nt politsei) ning juhtumist tulenevalt TUKO võrgustiku kokku kutsumine. Individuaalne lähenemine inimesele ja olukorrale võimaldab otsustada, kas tegemist on rikkumisega, millele reageerimiseks piisab hoiatusest koos vestlusega või on tegemist rikkumisega, mis vajab täiendavat sekkumist. Rikkumisele reageerimisel võetakse arvesse selle raskust, kriminaalhooldusaluse varasemat käitumismustrit, tema vajadusi ja olukorda. Kriminaalhooldaja erilise tähelepanu all on rikkumised, millega hooldusalune on tekitanud kahju või kannatusi teistele inimestele. Reageerimise viisid KarS § 75 nõuete ja kohustuste korral:  Hoiatus, mille juurde on soovitatav leida hooldusalusega koostöös sobiv meede, mis toetab rikkumise eest vastutuse võtmist ning aitab ennetada nende kordumist.  Erakorraline ettekanne kohtule ettepanekuga kohustuste lisamiseks või nende tühistamiseks, käitumiskontrolli pikendamiseks või karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldusalusele võib koostada kuni kaks kehtivat hoiatust. Määratud hoiatuse kehtivusajaks 23 loetakse üks aasta alates hoiatuse kinnitamisest vangiregistris. Kui kriminaalhooldusalusele on koostatud kaks kehtivat hoiatust ja ta paneb toime uue rikkumise, tuleb järgmise reageerimisotsuse tegemise toetuseks korraldada juhtumikorralduslik arutelu. Korduvate rikkumiste korral on oluline läbi mõelda rikkumiste võimalikud põhjused, reageerimise viisid ja mõju kriminaalhooldusalusele ning kriminaalhoolduse eesmärkide täitmisele. Juhtumiarutelu algatab juhtumi omanik ning kaasab sinna lisaks vähemalt kaks kriminaalhoolduse teenistujat. Täpsem ülevaade kriminaalhooldaja tegevustest järelevalve korraldamisel kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohta kriminaalhooldusaluse poolt on toodud käesoleva standardi lisas 4. Tabel 8. Tegevused ja tulemused kontrollnõuete ja kohustuse täitmise toetamisel Tegevuse eesmärk Kogutud on piisav informatsioon käitumiskontrolli tingimuste (kontrollnõuete ja kohtu poolt määratud kohustuste) täitmise kohta, rikkumistele on reageeritud ning kriminaalhooldusalust on suunatud võtma vastutust rikkumiste eest. Võimalikud toimingud ja - suulise ja kirjaliku info kogumine, selle töötlemine, nende tegemise meetodid analüüsimine ja hindamine rikkumise tuvastamiseks; - kodukülastus; - koostöö kriminaalhooldusaluse sotsiaalse võrgustikuga (lähedased, politsei vms); - kriminaalhooldusaluselt selgituste võtmine; - kriminaalhooldusaluse joobe kontrollimine; - kriminaalhooldusaluse esitatud andmete kontrollimine; - vajalike päringute tegemine, sh karistusregistri, töötamise registri päringud on tehtud iga 3 kuu järel; - taastav vestlus kriminaalhooldusalusega; - hoiatuse, koos täiendava meetmega või erakorralise ettekande koostamine; - juhtumikorraldusliku arutelu läbi viimine. Nõuded tulemusele - kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmist on regulaarselt kontrollitud – tehtud kvartaalsed päringud või kontrollid; - kriminaalhooldusalune on esitanud kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmise kohta asjakohased tõendid; - vajadusel toimuvad kodukülastused kriminaalhooldusaluse elukohta või viibimiskohta kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kontrollimiseks, sh joobe tuvastamiseks; - rikkumise või mitte rikkumise asjaolud on kajastatud päevikus, vajadusel vangiregistri vastavatel alalehtedel (nt uimastiseire); - rikkumistele on reageeritud kuni kahe kehtiva hoiatusega või erakorralise ettekandega; - rikkumisele on reageeritud üldjuhul 20 tööpäeva jooksul rikkumisest teadasaamisest alates. 4.2.4 Sotsiaalse kohanemise soodustamine Sotsiaalse kohanemise soodustamiseks, riskide maandamise ja tugevuste jõustamise eesmärgil, kasutatakse kriminaalhoolduses peamiselt järgmisi töömeetodeid:  nõustamine;  sotsiaalprogrammides ja/või sekkumistes osalemine; 24   võrgustikutöö korraldamine. Meetodite kasutamine toimub nii kriminaalhooldustöö kaudu kui ka koostöös erinevate ametiasutuste ja partneritega. Selleks, et kriminaalhooldusalune kogeks edu sotsiaalses kohanemises ning toimetulekus, toetavad nimetatud meetodid tema võimekuse ja motivatsiooni kasvu ning aitavad kaasa takistuste ületamisele hooldusalust ümbritsevas keskkonnas. Võimekus väljendub sageli eneseregulatsiooni kasvus ning uutes teadmistes ja oskustes. Motivatsioon on tihedalt seotud hooldusaluse enesepildi, varasemate kogemuste ja uskumustega. Keskkondlike tegurite seas on olulisel kohal näiteks stigmatiseerimine ja toetavate suhete puudus. Nõustamine kriminaalhoolduses on sihipärane ja struktureeritud suhtlemisprotsess, mille eesmärk on toetada kriminaalhooldusalust tema elu muutmisel, aidates tal mõista oma käitumise tagajärgi, arendada toimetulekuoskusi ning teha seaduskuulekaid ja vastutustundlikku eluviisi toetavaid otsuseid. See põhineb usalduslikul koostöösuhtel ning võib hõlmata motiveerimist, riskikäitumise vähendamist, probleemilahenduse toetamist ja suunamist vajalike teenuste või tugivõrgustike juurde. Nõustamisel kasutab kriminaalhooldaja motiveeriva intervjueerimise tehnikaid, korrektsiooni põhioskusi ning vastavalt kriminaalhooldaja enda pädevusele ka muid tehnikaid ja oskusi. Sotsiaalprogrammid on teaduspõhised ja struktureeritud sekkumised mis toetavad kriminaalhoolduse eesmärkide täitmist läbi kriminaalhooldusaluse teadmiste ja oskuste edendamise. Kriminaalhoolduses kasutatavad programmid tuginevad kognitiiv-käitumuslikule teooriale, mille eesmärk on aidata osalejatel mõista ja muuta oma mõtteviisi, emotsioone ja käitumismustreid, mis soodustavad õigusrikkumisi ning vähendavad toimetulekut. Programmid keskenduvad kindlatele uue kuriteo toimepanemist mõjutavatele riskiteguritele ning aitavad osalejatel arendada enesekontrolli, probleemilahendusoskusi ja sotsiaalselt vastutustundlikku käitumist. Sotsiaalprogramme viiakse ellu nii individuaalselt kui ka grupis, sõltuvalt programmi metoodikast ja osalejate vajadustest, ning nende elluviimine järgib kindlaid juhiseid ja sekkumisstandardit. Lisaks sotsiaalprogrammidele võib kriminaalhooldusalust suunata teistesse struktureeritud sekkumistesse, nt lühisekkumistesse, mille eesmärgiks on pakkuda hooldusalusele lühikest, kuid operatiivset ning efektiivset tuge riskide maandamiseks. Teemad, milles kriminaalhooldusalune vajab nõustamist või millistesse sekkumistesse ta suunata selguvad riskihindamise tulemusel ning tuuakse välja hoolduskavas. Sealjuures võib hooldusalust suunata ka kriminaalhoolduse välistesse tegevustesse ja teenustele, mida pakutakse kogukonnas. Kriminaalhooldusaluse sotsiaalse kohanemise soodustamiseks teevad kriminaalhooldajad laiapõhjalist koostööd. Kriminaalhooldaja nõustab kriminaalhooldusalust kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuste poolt pakutava abi ja teenuste taotlemiseks. Lisaks teeb kriminaalhooldaja koostööd pereliikmetega, eraisikutega ning vabatahtlikega ja teiste sotsiaalabi ja -teenuseid pakkuvate organisatsioonidega, kui see aitab kaasa kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamisele. Olenevalt juhtumi keerukusest võib vajadus olla suurema sekkumise järele, kus lisaks koostööle (nt infovahetusele) partnerasutustega tuleb teha koordineeritud võrgustikutööd. Võrgustikutöö on koostöövorm, kus erinevad asjaomased osapooled kogunevad ühiste eesmärkide saavutamise, muutuste elluviimise või probleemide lahendamise nimel. Selle käigus loovad osalejad ühise infovälja ja jagavad ressursid, keskendudes sealjuures konkreetse juhtumi vajadustest tulenevatele sekkumistele, mis toetavad hooldusaluse kuritegevusest irdumist. Oluline on koordineeritud koostöö selge tegevusplaani alusel. Lisaks eeltoodule on võrgustikutöö komponentideks usalduslik suhe (sh ühtne suhtlus, eesmärk, kokkulepped, väärtused), koosloome, autonoomsus ning juhitud kommunikatsioon. Võrgustikutöö mudeleid ja vorme võib olla mitmeid. Kui kriminaalhooldusalune on mõne teise asutuse veetava võrgustikutöö keskmes, siis kriminaalhooldaja võrgustikutööd ei dubleeri, vaid kaasub olemasolevasse. Kriminaalhoolduse võrgustikutöö põhimõtted on kirjeldatud „Turvalise koostöö raamistikus“ (TUKO). Selle kohaselt on kriminaalhooldaja juhtumikorraldajana võrgustikutöö eestvedaja ning koordineerija. Tabel 9. Tegevused ja tulemused sotsiaalse kohanemise soodustamisel Tegevuse eesmärk Kriminaalhooldusaluse iseseisev toimetulek ja sotsiaalne kohanemine on paranenud. Toimingud ja nende - kriminaalhooldusaluse motiveerimine osalema tegemise meetodid sekkumistegevustes; - nõustamine riskivaldkondades, tugevuste toetamisel; - üldine eluoluline nõustamine, mille eesmärk on toetada kriminaalhooldusaluse toimetulekusoovi; - individuaal või grupiprogrammide läbi viimine; 25  - lähedaste kaasamine, vajadusel kogukonnatöö; - vajadusel kriminaalhooldusaluse toetamine asjaajamistoimingute tegemisel sh dokumentide koostamisel; - koostöö teiste ametiasutustega sh võrgustikutöö sotsiaalse kohanemise toetamisel ja turvalisuse loomisel (TUKO); - teiste organisatsioonide pakutavate teenuste vahendamine, lähtudes kriminaalhooldusaluse vajadustest ja kriminaalhoolduse eesmärkidest. Nõuded tulemusele - kriminaalhooldusalusega on toimunud nõustamised riskide maandamise, tugevuste märkamise ja toetamise teemadel; - kriminaalhooldusalune on suunatud programmidesse vajaduste põhiselt; - sotsiaalset kohanemist soodustavat tuge on osutatud kogu käitumiskontrolli vältel vastavalt juhtumis ülesse kerkinud teemadel; - vastavalt kriminaalhooldusaluse vajadustele on tegeletud võrgustikutööga, sh rakendatud TUKO meetmeid; - päeviku kanded kajastavad informatsiooni sotsiaalse kohanemise soodustamisest ja läbi viidud tegevustest. 4.2.5 Käitumiskontrollita kriminaalhooldus Kriminaalhoolduse üheks osaks on kohtu või prokuratuuri poolt täitmisele saadetud lahendid või määrused, milles ei ole kohaldatud kontrollnõudeid, kuid on seatud kohustused. Kriminaalhoolduse kestvus on nendel juhtudel üldiselt kuni 6 kuud, mõnel juhul kuni aasta. Käitumiskontrollita kriminaalhoolduse sihtrühmad on:  oportuniteet – KrMS §-de 201 või 202 alusel lõpetatud kriminaalmenetlused koos määratud kohustustega;  VÜKT – väärteomenetluse seadustiku alusel määratud üldkasuliku töö tegijad;  KarS § 87 lg 1 ja 2 alaealiste mõjutusvahend – üldkasuliku töö sooritamise või sotsiaalprogrammi läbimise kohustusega;  elektrooniline järelevalve – KarS § 691; KrMS § 1371 või § 1411 lg 11 või 3101 lg 11 alusel elektroonilisele järelevalvele määratud kriminaalhooldusalused. Käitumiskontrollita kriminaalhooldustöös keskendub kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse kohustuste täitmise toetamisele ja nende järelevalvele. Kuigi tavapärast käitumiskontrolli nõuete järgseid tegevusi ei teostata (regulaarsed kohtumised, riskihindamine, hoolduskava) on oluline kriminaalhooldusalusega koostöösuhte loomine, inimese olukorra mõistmine ja tema toetamine riskikäitumise muutmiseks. Esmakohtumisel selgitab kriminaalhooldaja hooldusalusele määratud kohustuste sisu ja võimalikke tagajärgi, kui ta kohustust ei täida. Kriminaalhooldaja püüab leida koostöös hooldusalusega kohustusete täitmiseks sellised lahendused, mis parimal viisil toetavad kohustuse täidetud saamist. Lisaks vestleb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusalusega sooritatud süüteost – toimub süüteo võimalike põhjuste, tagajärgede ja mõju analüüsimine; selgitab välja hooldusaluse tugevused ja vajadused ning leiab võimalusi tema toetamisel ja teadlikkuse tõstmisel elukorralduses muudatuste ellu viimisel. Vestlust võib pidada taastavat lähenemist (lugu, mõtted-tunded, mõju, vajadused ja kuidas edasi) järgides. Võimalusel saab jätkata vestlusi korduvate kohtumiste raames. Samuti on võimalik kriminaalhooldusalust suunata kriminaalhoolduse poolt pakutavatesse sotsiaalprogrammidesse, lühisekkumistesse või välispartnerite juurde teenustele. Kriminaalhooldusalustele, kellel on üldkasuliku töö kohustus, saab teha riskipõhiste tegevuste osas töötundidest mahaarvamisi vastavalt üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korrale. Alaealiste puhul tuleb kohustuse täitmise osas võtta ühendust seadusliku esindajaga ning võimalusel kutsuda ta esmakohtumisele koos alaealisega. Juhul kui kriminaalhooldusalune ei täida talle ette nähtud kohustusi, tuleb rikkumistele reageerida seaduses 26 ettenähtud viisil. Tabel 10. Tegevused ja tulemused käitumiskontrollita kriminaalhoolduse osas Tegevuse eesmärk Käitumiskontrollita kriminaalhooldusel viibival kriminaalhooldusalusel on korraldatud talle määratud kohustuse täitmine ning pakutud esmast tuge käitumise muutmisel. Võimalikud toimingud ja - kohustuse täitmisega seotud info jagamine; nende tegemise meetodid - riskipõhine vestlus või vestlused; - sotsiaalset kohanemist toetavatest võimalustest informeerimine; - võimalusel ja vajadusel sotsiaalset kohanemist soodustavatesse sekkumistes osalema suunamine; - vajadusel koostöö kriminaalhooldusaluse sotsiaalse võrgustikuga (lähedased, politsei vms); - kohustuste täitmise toetamine ja jälgimine vajadusel infovahetus koostööpartneritega; - rikkumistele reageerimine. Nõuded tulemusele - esmakohtumisel on selgitatud kohustuse täitmist ja selleks kokkulepitud tegevusi ning vesteldud toimepandud süüteost ja selle mõjudest, vestlus on kajastatud päevikukandes; - määratud kohustuste elluviimist on toetatud, tegevused on kajastatud päevikukandes; - kriminaalhooldusalune on vajadusel esitanud kohustuste täitmise kohta asjakohased tõendid; - rikkumistele on reageeritud, asjaolusid kajastatud päevikukandes. 4.2.6 Toimiku pidamine ja päevik Kriminaalhooldusaluse kohta peetakse digitaalset kriminaalhooldustoimikut, mis on vangiregistri üks osa. Kriminaalhoolduse läbiviimise käigus tekkinud paberdokumendid salvestatakse vangiregistris asjakohase kande juures. Paberdokument, mis ei kuulu kriminaalhooldusalusele tagastamisele, hävitatakse. Kriminaalhooldaja kajastab koostatavates dokumendides kogutud informatsiooni erapooletult, üheselt arusaadavalt ning kirjakeele normi järgides. Kriminaalhooldaja seisukohtade kujunemine neis on jälgitav, argumenteeritud ja faktidele tuginev. Kriminaalhooldusalusega tehtava töö kohta peab kriminaalhooldaja vangiregistris päevikut. Päeviku pidamine on oluline, sest:  informatsioon selles annab ülevaate, kuhu kriminaalhooldaja juhtumiga jõudnud on,  kuidas on kujunenud juhtumipõhised otsused töös kriminaalhooldusalusega,  milliseid samme on lisaks astutud kriminaalhooldusaluse toetamisel kriminaalhoolduse eesmärkide täitmisel (nt päringud, info kodukülastustelt või rikkumiste kohta, kajastused võrgustikukohtumistelt). Päevikukanded on oma sisult asjakohased ja korrektsed märkmed, mis annavad võimaluse kriminaalhooldaja ootamatu töökatkestuse korral jätkata kriminaalhoolduse sujuvat teostamist ka teda asendaval kriminaalhooldajal. 27 Vangiregistri pidamise ja andmete töötlemise küsimused on reguleeritud justiitsministri kehtestatud kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimääruses. Tabel 11. Tegevused ja tulemused toimiku pidamisel ja päeviku täitmisel Kriminaalhooldusaluse kohta on olemas kriminaalhoolduse Tegevuse eesmärk teostamiseks vajalik informatsioon vangiregistris ning antud on ülevaade kriminaalhooldusalusega tehtavast juhtumipõhisest tööst. Toimingud ja nende Järjepidev juhtumiga seotud info lisamine toimikusse, sh päeviku tegemise meetodid pidamine. - vangiregistri toimik sisaldab kriminaalhooldusaluse kohta Nõuded tulemusele asjakohast ja ajakohast informatsiooni; - päevik kajastab juhtumiga tehtud ning kavandatavat tööd; - päevik on täidetud arusaadavalt ning korrektselt (kirjeldused on sellised, et on kasutatavad tõendina kohtus); - päevikusse on tehtud kanne hiljemalt 3 tööpäeva jooksul peale sündmust (kohtumine, sündmus, telefonikõne jne); - päevikusse on märgitud järgmise kohtumise kuupäev. 4.2.7 Kriminaalhoolduse üleandmine Kriminaalhoolduse üleandmise eesmärgiks on sujuv ja katkestuseta kriminaalhoolduse teostamine olukorras, kus kriminaalhooldusaluse elukoht muutub. Kriminaalhooldusaluse teise kriminaalhooldusosakonda üleandmise menetlust alustab kriminaalhooldaja enda otsusel või kriminaalhooldusaluse avalduse alusel. Kriminaalhooldaja kaalub menetluse alustamist juhul, kui kriminaalhooldusalune viibib püsivalt (suurema osa kalendrikuust) teise kriminaalhooldusosakonna tööpiirkonnas ning tal on teise piirkonna esinduses ka mugavam käia. Vastav kriminaalhooldusosakond kontrollib eelnevalt elukoha faktilised asjaolud, edastab vangiregistri kaudu teise kriminaalhooldusosakonda elukoha kontrolli korralduse, et saada teavet uue elukoha ning seal kriminaalhoolduse korraldamise võimalikkuse ja otstarbekuse kohta. Korralduses on välja toodud kriminaalhoolduse üleandmise põhjus ja antud ülevaade esitatud dokumentidest, olemasolevatest andmetest ning päringutest. Vajadusel lisab kriminaalhooldaja korraldusse info täiendavate nõusolekute võtmise vajaduse kohta ning asjakohased kontaktandmed. Taotluse saanud kriminaalhooldusosakond teostab elukoha kontrolli ja edastab tulemuse praeguse elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Seejärel saab kriminaalhooldaja otsustada üleviimise otstarbekuse ning valmistada ette toimiku üle andmine. Taotluse esitanud kriminaalhooldaja kontrollib vangiregistris toimiku andmed ja vajaduse korral kõrvaldab puudused. Seejärel annab info üleandmist ootavast toimikust kriminaalhooldusosakonna referendile, kes korraldab toimiku määramise uuele osakonnale. Kriminaalhooldusosakonnad teevad tihedat koostööd kriminaalhooldusaluse sujuvaks üleandmiseks. Kuni toimiku lõpliku üleandmiseni jätkatakse kriminaalhooldust taotluse esitanud kriminaalhooldusosakonnas. 28 Kui käitumiskontrollile allutatud kriminaalhooldusaluse üleviimine on otsustatud, annab varasem kriminaalhooldaja uuele kriminaalhooldajale ülevaate kriminaalhoolduse senisest käigust, koostöösuhtest ning muust olulisest, mis võib kriminaalhooldusalusega tehtava töö tulemuslikkust mõjutada. Kui kriminaalhooldusaluse seaduslik ja tegelik elukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, mis on üle võtnud Euroopa Liidu Nõukogu raamotsuse 2008/947/JSK võib otstarbekusel ja kriminaalhooldusaluse nõusolekul alustada menetlust kriminaalhoolduse üleandmiseks teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Tabel 12. Tegevused ja tulemused kriminaalhoolduse üleandmisel Tegevuse eesmärk Kriminaalhoolduse teostamiseks elukohajärgses kriminaalhooldusosakonnas on üleandmine osakondade vahel toimunud sujuvalt. Toimingud ja nende - dokumentide analüüsimine; tegemise meetodid - toimiku kontroll; - kodukülastus; - päringud asjaomastesse registritesse; - vestlus; - lähedaste kaasamine; - infovahetus koostööpartneritega; - juhtumist ülevaate (suuliselt, erandina kirjalikult) andmine uuele kriminaalhooldajale. Nõuded tulemusele - uuele kriminaalhooldusosakonnale on saadetud vangiregistri kaudu elukoha kontrolli korraldus ja elukoha olemasolu kinnitavad dokumendid: a) avaldus elukoha vahetamiseks, b) elektroonilise valve puhul elukoha omaniku ja kõigi samas eluruumis elavate täiskasvanute nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks, c) vajadusel üürileping või omaniku kirjalik nõusolek, d) vajadusel kinnistusraamatu väljavõte. - korraldus ja elukoha olemasolu kinnitavad dokumendid on saadetud avalduse saamisest alates 5 tööpäeva jooksul; - korralduse saanud kriminaalhooldusosakond vastab korralduse saamisest alates 7 tööpäeva jooksul; - toimik on korrastatud ja saadetud uue elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale 5 tööpäeva jooksul; - kohtumised ja kriminaalhooldustöö hooldusalusega on jätkunud katkestuseta. 4.3 Kriminaalhoolduse lõpetamine Kriminaalhooldus lõpetatakse käitumiskontrolli või mõjutusvahendi tähtaja saabudes või uue jõustunud kohtuotsuse või -määruse alusel või muul juhul (nt hooldusaluse surm, KarS § 75 lg 6). Kriminaalhoolduse tähtaegsel lõppemisel korraldab kriminaalhooldaja vestluse, kus tehakse kokkuvõte kriminaalhoolduse perioodile seatud eesmärkide täitmisest. Kohtumine võimaldab saada mõlemapoolset tagasisidet kriminaalhoolduse kulgemisest ning annab ühtlasi ka kriminaalhooldusalusele võimaluse anda tagasisidet kriminaalhooldaja tegevusele. Samuti annab kriminaalhooldaja hooldusalusele teada võimalusest pöörduda tema poole järelvestlusele raskuste vms probleemide puhul kahel korral järgneva 6 kuu jooksul. Käitumiskontrollile määratud hooldusalustele teeb kriminaalhooldaja hoolduskava täitmismärked ning teavitab karistusregistrit karistuse lõpuni kandmisest. Seejärel koostab kogu kriminaalhooldust analüüsiva lõpetamise ettekande, milles käsitletakse kriminaalhoolduse perioodile seatud eesmärkide täitmist. KarS § 29 69 puhul annab ettekandes lisaks ülevaate üldkasuliku töö tundide sooritamisest. 4.3.1 Kontrollnõuete ja täiendavate kohustuste lõppemise võimaluse kohaldamine Kui kriminaalhooldusalune on katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja täiendavaid kohustusi, võib kohus vabastada hooldusaluse edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks pandud kohustuste täitmisest. Selleks esitab kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande juhul, kui:  kriminaalhooldusalune on täitnud vähemalt kuue kuu jooksul ilma rikkumisteta kõiki kontrollnõudeid ja talle kohtu poolt pandud kohustusi;  kriminaalhooldusalune on täitnud hoolduskavas kirjeldatud tegevused;  kriminaalhooldusalune ei ole pannud käitumiskontrolli ajal toime uusi kuritegusid, uute väärtegude puhul tuleb kriminaalhooldajal teha kaalutlusotsus;  kriminaalhooldusalune pole kahtlustatav uutes kuritegudes;  kriminaalhooldusalune on täitnud või asunud täitma kohtu poolt määratud kohustusi või võtnud muul viisil vastutust kannatanu ees;  kontrollnõuete ja kohustuste lõpetamine on põhjendatud. Kui kohus rahuldab taotluse ja kriminaalhooldusalune vabastatakse kontrollnõuete ja täiendavate kohustuste täitmisest, sulgeb kriminaalhooldaja kohtulahendi jõustumisel kriminaalhooldusaluse toimiku teostades selleks ettenähtud tegevused. 4.3.2. Kriminaalhooldusaluse juhtumi üle andmine vanglale Käitumiskontrolli perioodil tuleb ette olukordi, kus kriminaalhooldusalune on vahistatud kahtlustustega uues kuriteos või saanud uue süüdimõistva kohtuotsuse karistuse jätkamisega vanglas. Kinnipidamise alguses võib kriminaalhooldaja olla hooldusalusele oluliseks toeks uue olukorraga toime tulemisel. Seetõttu tuleb kriminaalhooldajal esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 20 tööpäeva jooksul peale kinnipidamist saavutada kontakt hooldusalusega. Kui hooldusalune on nõus oma kriminaalhooldajaga kohtuma saab teha kontaktkohtumise vanglas, virtuaalkohtumise või suhelda hooldusalusega telefoni teel. Vestlus toimub samal põhimõttel nagu kriminaalhoolduse lõpuvestlus. Samuti saab vestlusel tõsta teadlikkust tuleviku väljavaadetest ning vastata endise hooldusaluse võimalikele küsimustele. Vestlusel võib osaleda ka inspektor-kontaktisik. Hooldusalusega kontakti loomist saab alustada suhtlusest inspektor-kontaktisikuga, et välja selgitada hooldusaluse olukord ja soov kriminaalhooldajaga kohtuda ja/või suhelda. Kriminaalhooldaja annab inspektor-kontaktisikule lisaks suulise lühiülevaate hooldusaluse taustast, kriminaalhoolduse eesmärkidest ja nende saavutamisest, pooleli jäänud tegevustest. Läbi selle toimub juhtumi sujuv üle andmine vanglale, et hoolduslause kohanemine vanglas on turvalisem ning järgnev töö temaga tulemuslikum. Erandina võib ülevaadet anda kirjalikult. Vahistatu/süüdimõistetuga ja inspektor-kontaktisikuga toimunud suhtlus kajastub päevikus. Tabel 13. Tegevused ja tulemused kriminaalhoolduse lõpetamisel või katkemisel Tegevuse eesmärk Kriminaalhoolduse perioodile seatud eesmärkide täitmisest ning nende tulemuslikkusest on antud ülevaade, käitumiskontrolli katkemisel on tagatud juhtumi sujuv üle andmine vanglale. Toimingud ja nende - dokumentide analüüsimine; tegemise meetodid - õigusrikkumiste kohta päringute tegemine; - lõpuvestlusel koos kriminaalhooldusalusega käitumiskontrolli analüüsimine; - kriminaalhoolduse lõpetamise kohta ettekande koostamine; - koostöö inspektor-kontaktisikuga ja võimalusel vestlus hooldusalusega kui juhtum liigub vanglasse. 30 Nõuded tulemusele - kriminaalhooldusalusega on toimunud kriminaalhooldust kokku võttev vestlus, mille tulemused on kajastatud päevikus; - kriminaalhoolduse lõppemisest 5 tööpäeva jooksul on koostatud kriminaalhoolduse lõpetamise ettekande; - ettekanne annab ülevaate kontrollnõuete ja/või määratud kohustuste täitmisest ning kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamisest, vajadusel ÜKT töötundide sooritamisest; - kriminaalhooldusaluse liikumisel vanglasse on võetud ühendust inspektor-kontaktisikuga juhtumi sujuvaks üle andmiseks vanglale, võimalusel vesteldud hooldusalusega hiljemalt 20 tööpäeva jooksul kinni pidamisele saabumisest. Lisa 1. Lühendite loetelu kriminaalhoolduses KRH/KRHO – kriminaalhooldus/-osakond MK – Maakohus RKK – Ringkonnakohus RK – Riigikohus JM, JUM, JUST DIGI – Justiits- ja Digiministeerium VO – Justiitsministeeriumi vanglate osakond TUO – teabe- ja uurimisosakond KOV – kohalik omavalitsus MTA – Maksu- ja Tolliamet TK – Töötukassa PPA – Politsei- ja Piirivalveamet EKEI – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut RT – Riigi Teataja KARR – Karistusregister RR – Rahvastikuregister RA – Rahvusarhiiv KIS – Kohtuinfosüsteem KIR – Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu, Vangiregister RTIP – Riigitöötaja Iseteenindusportaal ECRIS – Euroopa karistusregistrite infosüsteem KarS – karistusseadustik KrMS – kriminaalmenetluse seadustik KrHS – kriminaalhooldusseadus KrK – kriminaalkoodeks LS – liiklusseadus AS – alkoholiseadus VÜKT – väärteo üldkasulik töö KarS ÜKT – karistusseadustiku üldkasulik töö MÜKT/KrMS ÜKT, men ÜKT – kriminaalmenetluse üldkasulik töö KEE – kohtueelne ettekanne VP – vanglapäring TEV – enne tähtaega vabastamise menetlus EV, EJ/ETEV – elektrooniline järelevalve/enne tähtaega vabastamise menetlus elektroonilise järelevalvega KK – käitumiskontroll KJKK – karistusjärgne käitumiskontroll EE, EEK – erakorraline ettekanne RH – riskihindamine HK – hoolduskava HA – hooldusalune KP – kinnipeetav TUKO – turvalise koostöö raamistik TEV TUKO – enne tähtaega vabastamise menetluse raames rakendatud turvalise koostöö raamistik 31 LOP – programm „Liiklusohutusprogramm“ EVT, EVTR – programm „Eluviisitreening 24/7“ ÕH – programm „Õige hetk“ VJ – programm „Viha juhtimine“ SOT – programm „Sotsiaalsete oskuste treening“ PPVV – programm „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ US – programm „Uus suund“ PEth – alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemine alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli abil 32 Lisa 2. Standardi tähtaegade aegrida Aeg Tegevus Kriminaalhoolduse ettevalmistus 12 tp* taotluse saamisest kriminaalhooldaja arvamus koostatud 12 tp taotluse saamisest kohtueelne ettekanne koostatud Kriminaalhoolduse teostamine 2 tp otsuse/määruse saabumisest kriminaalhooldaja nimetatud 3 tp otsuse/määruse saabumisest kriminaalhooldusalusele on saadetud kutse või võetud temaga ühendust telefoni teel 5 tp kutse saatmisest või kontakti esmakohtumine toimunud võtmisest 5 tp esmakohtumisele teist korda kodukülastus toimunud, kui hooldusalune on kadunud põhjuseta mitte ilmumisest 8 tp kriminaalhooldaja nimetamisest kannatanuga on toimunud telefonivestlus või saadetud teatis 25 tp esmakohtumisest esmane kodukülastus toimunud 25 tp esmakohtumisest riskihindamine või riskihindamised koostatud ja kohtlemistase määratud sh TUKO vajadus hinnatud 25 tp esmakohtumisest koostöös hooldusalusega hoolduskava koostatud sagedus vastavalt kohtlemistasemele kohtumised ja kodukülastused teostatud vastavalt määratud tähtajale hoolduskava tegevuste täitmismärked sisestatud sagedusega üks kord kolme kuu järelevalve toimingud teostatud: karistusregistri, töötamise jooksul alates kriminaalhooldaja registri päring; alko/narko, ÜKT täitmise, EJ ajakava, nimetamisest kontrollid. sagedusega kuus kuud viimasest kohtlemistase on üle hinnatud, vajadusel muudetud (info kohtlemistaseme määramisest päevikukandes vms määratud kohas) aasta möödumisel koostamisest riskihindamine ja hoolduskava uuendatud 3 tp peale tegevust päevikukanne koostatud peale tegevuse (kohtumine, sündmus, telefonikõne jne) toimumist 20 tp rikkumisest teada saamisest rikkumisele on reageeritud kuni kahe kehtiva hoiatusega või erakorralise ettekandega 5 tp avaldusest elukoha uuele kriminaalhooldusosakonnale on saadetud elukoha vahetamiseks kontrolli korraldus ja elukoha olemasolu kinnitavad dokumendid 7 tp elukoha kontrolli korraldusest korraldusele on vastatud 5 tp elukoha kontrolli vastusest toimik on korrastatud ja saadetud edasi sh toimunud suuline (erandina kirjalik) juhtumi üle andmine uuele kriminaalhooldajale Kriminaalhoolduse lõpetamine 5 tp kriminaalhoolduse lõppemisest kriminaalhoolduse lõpetamise ettekanne on koostatud 20 tp hooldusaluse kinni pidamisest ja toimunud juhtumi sujuv üleandmine vanglale (vestlus paigutamisest vanglasse kontaktisiku ja/või hooldusalusega) *tp – tööpäeva 33 Lisa 3. Kannatanu teavituse kirjalik vorm Teavitus. Anname Teile teada, et Teie suhtes xx.xx.xxxx (teo toimepanemise aeg) isikuvastase teo toime pannud Xxxxx Xxxx (hooldusaluse nimi) on määratud kriminaalhooldusele alates xx.xx.xxxx (kuupäev) kuni xx.xx.xxxx (kuupäev). Xxxxx Xxxx (hooldusaluse nimi) kriminaalhooldaja on Xxxxx Xxxx (kriminaalhooldaja nimi). Teil on võimalus võtta kriminaalhooldajaga ühendust, et jagada meiega infot Xxxxx Xxxx (hooldusaluse nimi) kohta ning soovi korral ka oma lugu. Samuti on Teil õigus taotleda infot talle kriminaalhoolduse ajaks määratud kontrollnõuete ja kohustuste ning nende täitmise kohta. Koostöö Teiega võib aidata kaasa kriminaalhoolduse paremale teostamisele eesmärgiga, et kriminaalhooldusalune ei kahjustaks teisi ja ei paneks toime uusi kuritegusid. Samuti saame soovi korral jagada Teile infot erinevate teenuste kohta, kust Teil on võimalik tuge saada. Kui tunnete, et hetkel ei ole õige aeg, siis võite meiega ühendust võtta ka hiljem. Meiega kontakti võtmine on vabatahtlik ning konfidentsiaalne. Kriminaalhooldaja kohtumisele võtke palun kaasa isikut tõendav dokument. Kannatanuna on Teil õigus ohvriabiteenusele, sealhulgas psühholoogilisele abile. Täpsemat infot leiate veebilehelt www.palunabi.ee. Ohvriabi kriisitelefon: 116006 ja e-post: [email protected] KRIMINAALHOOLDAJA NIMI Ametinimetus tel, e-mail Aadress 34 Lisa 4. Järelevalve teostamine kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kontrollimisel nr Juhtumi kirjeldus Kriminaalhooldaja tegevus Kontrollnõuete ja kohustuste rikkumine ning üldkasuliku töö mittetäitmine 1. Kontrollnõuete ja/või kohustuste Kriminaalhooldaja kogub informatsiooni ja tõendusmaterjali rikkumine (KarS § 75), ilma uue rikkumise kohta: vestleb hooldusalusega, võtab seletusi; teeb kuriteo toime panemiseta. päringuid registritesse; nõuab dokumentide esitamist; analüüsib saadud infot ning koostab hoiatuse või esitab erakorralise ettekande kohtule üldjuhul 20 tööpäeva jooksul alates rikkumisest teada saamisest. Rikkumise fakt peab olema tõendatud (näiteks alkoholi tarvitamine peab olema tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga). 2. Registreerimiskohustuse (KarS § Esmakohtumisele mitteilmumisel saadab kriminaalhooldaja 75 lg 1 p 2) rikkumine korduvkutse. Kriminaalhooldaja peab tuvastama, kas tegemist on teadliku mitteilmumisega või mitte. Tahtliku mitte ilmumise puhul reageerib hoiatusega. Tahtlikul korduval mitteilmumisel saadab kriminaalhooldaja korduvkutse ja/või muul moel otsib süüdimõistetut (tel teel, kodukülastus vm). Kui kriminaalhooldusalune hoidub endiselt kriminaalhooldusest kõrvale, teeb kriminaalhooldaja kodukülastuse ja seejärel koostab vajadusel erakorralise ettekande kohtule. 3. Elektroonilise valve kohustusele Kriminaalhooldaja teeb suulise hoiatuse ja/või kuni kaks mitteallumine (KarS § 751) kirjalikku hoiatust, mille täiendusena saab muuta sagedasemaks registreerimiskohustuse täitmist või koostab erakorralise ettekande kohtule. Jämeda rikkumise korral koostab kriminaalhooldaja kohe erakorralise ettekande kohtule. 4. Vahistamise asendamine Kriminaalhooldaja võib teha eelnevalt suulise hoiatuse või elektroonilise valvega – kui kuni kaks kehtivat kirjalikku hoiatust, teavitades rikkumistest kahtlustatav või süüdistatav ei allu prokuröri. Järgnevate rikkumiste korral teavitab elektroonilisele valvele kriminaalhooldaja toimepandud rikkumisest enne kohtule erakorralise ettekande esitamist prokuröri. 5. Üldkasulikust tööst kõrvale Kriminaalhooldaja koostab kuni 2 kehtivat kirjalikku hoiatust hoidmine (KarS § 69 lg 6) ning järgneva rikkumise korral erakorralise ettekande. 35 6. Lähenemiskeelu rikkumine Kui kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu, siseneb tahtlikult keelatud tsooni, teavitab kriminaalhooldaja viivitamata (e-mail, telefon) prokuratuuri selle kohustuse rikkumisest. Uue kuriteo toime panemine käitumiskontrolli ajal 7. Kontrollnõuete ja/või kohustuste Kui uue kuriteo toime panemine sisaldab endas rikkumine, kui on käitumiskontrolli kontrollnõude või kohustuse rikkumist (nt uus kuritegu on ajal toime pandud uus kuritegu, ei toime pandud alkoholi joobes ja tal on kohustus mitte oma tähtsust, kas hooldusalune tarvitada alkoholi või nt kui tegemist on grupiviisiliselt toime on või ei ole vahi alla võetud. pandud kuriteoga, milles osalejad on kriminaalkorras karistatud ja hooldusalusel on keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega), reageerib kriminaalhooldaja rikkumisele hoiatuse või erakorralise ettekandega. 8. Käitumiskontrolli ajal uue kuriteo Erakorralist ettekannet ei esitata, kuna kontrollnõuete ja/või toime panemine, millega ei ole kohustuste rikkumist ei esine. Kahtlustatavalt/süüdistatavalt kaasnenud kohtrollnõuete ja/või ei võeta kirjalikke selgitusi uue kuriteo toimepanemise kohta. kohustuste rikkumine ja Hooldusalune võib vabatahtlikult anda uue kuriteo kohta hooldusalune ei ole võetud vahi selgitusi, lähenetakse juhtumipõhiselt, vajadusel kaasatakse alla. võrgustik ning koostöös hooldusalusega planeeritakse edasised riske maandavad tegevused. 9. Käitumiskontrolli ajal uue kuriteo Hooldusaluse mitteilmumist kriminaalhooldus-osakonda ei toime panemine, millega ei ole loeta registreerimiskohustuse rikkumiseks, kuna kaasnenud kohtrollnõuete ja/või mitteilmumine on põhjendatud vahi all viibimisega. kohustuste rikkumine ja Kriminaalhooldaja peab suhtlema kriminaalmenetlust juhtiva hooldusalune on võetud vahi alla. prokuröriga, et välja selgitada kriminaalmenetluse perspektiiv. Erakorralist ettekannet ei esitata, kuna katseajal toimepandud uue kuriteo eest mõistetakse liitkaristus. Kriminaalhooldaja suhtleb inspektor-kontaktisikuga, et välja selgitada hooldusaluse olukord (nt emotsionaalne seisund jms) ja tema soov kriminaalhooldajaga kohtumiseks (kontaktkohtumine, veebi või telefonivestlus) ning edastab infot, mis toetab hooldusaluse toimetulemist vanglas. Hooldusaluse välismaal vahi alla võtmine 36 10. Hooldusalune on kinni peetud ja Kriminaalhooldaja peab läbi PPA rahvusvahelise vahi alla võetud välismaal ja ametiabikeskuse (SIRENE büroo) välja selgitama välismaal tegemist on kontrollnõuete ja/või vahistamise põhjuse ja hooldusaluse välismaale mineku aja. kohustuste rikkumisega. Kui kriminaalhooldaja tuvastab, et süüdimõistetu ei ole küsinud luba välismaale minekuks, esitab kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande nimetatud kontrollnõude rikkumise kohta ettepanekuga karistus täitmisele pöörata. 11. Hooldusalune on kinni peetud ja Kriminaalhooldaja peab läbi PPA rahvusvahelise vahi alla võetud välismaal ja ei ole ametiabikeskuse (SIRENE büroo) välja selgitama välismaal tegemist kontrollnõuete ja/või vahistamise põhjuse ja hooldusaluse välismaale mineku aja. kohustuste rikkumisega või ei ole Kui kriminaalhooldaja tuvastab, et süüdimõistetul oli luba võimalik seda välja selgitada. välismaale minekuks, siis ei esita kriminaalhooldaja kohtule erakorralist ettekannet, kuna KarS § 75 lg 1 p 4 kontrollnõuet ei ole rikutud ning hooldusaluse mitteilmumist registreerimisele ei saa arvestada rikkumisena süüdimõistetu põhjendatud takistuse (vahistamine) olemasolu tõttu. Kui kriminaalhooldusametnikul ei õnnestu hooldusaluse välismaal vahi alla võtmise kohta informatsiooni saada või seda tõendada, esitab ta kohtule erakorralise ettekande hooldusaluse poolt registreerimiskohustuse rikkumise tõttu (vt p 2). 37