Käskkiri

KRIMINAALHOOLDUSE DIREKTORI KÄSKKIRI 02.03.2026 nr 1-1/1-26/9 Turvalise koostöö raamistiku kinnitamine Haldusmenetluse seaduse § 8 lg 2 ja justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 32 ning kriminaalhooldusseaduse § 281 alusel: 1. Tunnistan kehtetuks kriminaalhoolduse direktori 14.05.2024 käskkiri nr 1-1/24/32 „Turvalise koostöö raamistiku kinnitamine“ 2. Kinnitan võrgustikutöö põhimõtted kriminaalhoolduses kriminaalhoolduse teostamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Jako Salla  KINNITATUD Kriminaalhoolduse direktori 02.03.2026 käskkirjaga nr 1-1/1-26/9 Turvalise koostöö raamistiku kinnitamine Turvalise koostöö raamistik TUKO Kriminaalhooldus ja vanglast vabanemine puudutavad Eestis igal aastal ca 7000 inimest, kelle käitumisega seotud riskid nõuavad sihipärast ja koordineeritud sekkumist. Kuna nende puhul on riskid juba realiseerunud, s.t mingid negatiivsed tagajärjed inimese käitumises on ilmnenud (kuritegusid on juba toime pandud), tehakse selle sihtgrupiga tööd kolmandal ennetustasemel eesmärgiga vähendada kuritegeliku käitumise jätkumist. Kriminaalhooldust teostatakse juhtumikorralduse põhimõttel ja juhtumikorraldajaks on kriminaalhooldusametnik. Olenevalt juhtumi keerukusest ja inimese abivajadusest ei piisa alati ühe asutuse sekkumisest või üksnes infovahetusel põhinevast koostööst. Sellisel juhul on vajalik koordineeritud ja valdkondade ülene võrgustikutöö. Võrgustikutöö on koostöövorm organisatsioonide ja spetsialistide vahel, kellel on ühine eesmärk ja vajadus muutusi esile kutsuda. Mitme asutuse kaasamine võimaldab luua ühise infovälja, koondada ja sihipäraselt kasutada ressursse ning keskenduda probleemi lahendamisele juhtumi vajadustest lähtuvate sekkumiste kavandamise kaudu. TUKO sihtgrupiks on kriminaalhooldusalused ja kinnipeetavad, kelle puhul valmistatakse ette kriminaalhooldust ja/või kogukonda naasmist. TUKO on vanglateenistuse poolt ellu kutsutud võrgustikutöö raamistik, mis toetab kriminaalhooldusametnikku ja koostööpartnereid keerukamate juhtumite käsitlemisel, luues selge raami koostöö algatamiseks, juhtimiseks ja koordineerimiseks olukordades, kus turvalisuse tagamiseks on vajalik eri valdkondade ühine ja kokkulepitud tegutsemine. Kriminaalhooldusseaduse § 28¹ annab õigusliku aluse asjaomaste asutuste ja spetsialistide kaasamiseks ning andmete töötlemiseks juhtumikorralduse põhimõttel võrgustikutöö raames nii kriminaalhooldusaluste kui ka nendega seotud isikute puhul, kelle abistamine on vajalik. TUKO eesmärgid TUKO eesmärk on vähendada korduvate õigusrikkumiste riski ja suurendada turvalisust, rakendades sihipärast ja koordineeritud võrgustikutööd juhtumites, kus on kõrge risk ja/või suur abivajadus. TUKO kaudu:  suunatakse kriminaalhooldusaluse käitumist ning toetatakse vastutuse võtmist läbi eri asutuste koordineeritud tegevuse;  lepitakse kokku ühistes eesmärkides ja sekkumistes, mis lähtuvad juhtumi riskidest ja vajadustest;  pakutakse eri valdkondade spetsialistidele tuge keerukate juhtumite käsitlemisel ning soodustatakse teadmiste ja kogemuste jagamist;  suurendatakse lähedaste ja kannatanute turvalisust ja heaolu läbi vajaduspõhise ja koordineeritud toe;  panustatakse kogukonna turvalisuse suurendamisse, maandades konkreetsetest inimestest või olukordadest tulenevaid riske. TUKO fookus on juhtumi sisulisel arutelul, proaktiivsel lahenduste leidmisel ning tegevuste ühisel planeerimisel ning koordineeritud elluviimisel. 1 TUKO sihtgrupid Prioriseerimiseks ja ressursside säästlikuks kasutamiseks jaotuvad juhtumid TUKO rakendamisel valgusfoori meetodil kolme kategooriasse: punane (risk või abivajadus on kõrge; maandusmeetmeid rakendamata püsib oht elule ja tervisele); kollane (risk või abivajadus võib olla kõrge; koostöö on vajalik); roheline (madal risk ja madal/puuduv abivajadus või juba on partnerasutuste võrgustikutöö mudelis). Kollases kategoorias kasutatakse raamistikku vajaduspõhiselt. Rohelisse liigituvad juhtumid jäävad raamistikust välja. Esmane hinnang TUKO rakendamine on vajaduspõhine ja kriminaalhooldusametniku otsustuspädevuses. Punase kategooria juhtumite puhul hinnatakse TUKO rakendamise vajadust alati ühisel võrgustikukohtumisel koos asjakohaste osapooltega. Ümarlaua kokkukutsumisel ja ühisel hindamisel võib esmane hinnang võrgustikutöö vajaduse kohta muutuda. Ehk potentsiaalne TUKO juhtum võib algselt liigituda punaseks, kuid ühise hindamise järel võrgustik otsustada, et võrgustikutööks vajadust ei ole. TUKO rakendamise vajadust hinnatakse nii juhtumiga töö alustamisel kui ka hilisemates etappides, kui esinevad asjaolud, mis viitavad suurenenud riskidele või abivajadusele. Punane kategooria Kollane kategooria Roheline kategooria TUKO juhtum Võib-olla TUKO juhtum Ei ole TUKO juhtum On põhjust arvata, et risk on kõrge Risk või abivajadus on vähemalt ühe Juhtumit iseloomustab madal ja abivajadus suur. partnerasutuse hinnangul kõrge. risk, väike abivajadus või Maandusmeetmeid rakendamata selle puudumine. püsib oht ohvrite elule ja tervisele. Automaatne TUKO rakendamine, Otsuse ühise hindamise vajaduse Juhtumit lahendatakse juba mis ühisel hindamisel võib päädida kohta teeb mõnes muus sellega, et TUKO kasutamise kriminaalhooldusametnik. koostööformaadis. vajadus puudub. Tunnused:  Seksuaalse suunitlusega tege- Juhtumit lahendatakse mõne  Kontaktne (sh suhtlustasandil) vus, mis ei ole suunatud konk- teise asutuse poolt seksuaalkuritegu; reetsele inimesele (nt porno- korraldatud võrgustikutöös,  Lähisuhtevägivald; graafilise sisu allalaadimine); kuhu kaasub  10+ aasta pikkune reaalne  5-10 aasta pikkune reaalne kriminaalhooldusametnik. Nt vangistus; vangistus; lähisuhtevägivalla juhtumid,  21-26. a noor; mis on MARAC-is.  Kuni 21a. noor.  Muud juhtumid vajaduspõhiselt. NB! TUKO raamistik ei laiene kriminaalhooldusalustele, kellel on ainult väärteo üldkasuliku töö tegemise kohustus. 2 TUKO partnerid Keskne asutus Alati kaasatud põhipartnerid Vajadusel kaasatud partnerid Vanglateenistus läbi Kohalik omavalitsus punases Politsei (sh uurija) Kriminaalhoolduse. kategoorias, muul juhul vajadusel Prokuratuur kaasatud. Vangla Ohvriabi või muu Teenuse kasutaja (nt Sotsiaalkindlustusameti kriminaalhooldusalune)*. osakond Tugikeskus Sotsiaalhoolekandeasutus Haridusasutus Perearst, tervishoiutöötaja Tugiisik Lähedane Kannatanu … *Teenuse kasutaja otsene kaasamine TUKO töösse, probleemide kaardistamisse ja lahenduste leidmisse on soovitatav, minimaalselt peab inimene olema võrgustikutööst informeeritud, kuid püüelda tuleb aktiivse koostöösuhte suunas. Protsess TUKO juhtumikorralduses on 4 olulist etappi: märkamine, informeerimine, kokkulepete tegemine ning tegevuste elluviimine. Elluviimine võib viia nii riskide maandamise ja protsessi lõpetamiseni kui ka uute hindamiste ja tegevusplaani muutmiseni. Lähtuvalt muutunud riskidest ja vajadustest võib protsess peale lõpetamist mistahes hetkel uuesti alata. 1. MÄRKA. Potentsiaalse vajaduse tuvastamine vähemalt ühe partnerasutuse poolt. 4. KOORDINEERI. 2. INFORMEERI. Vii tegevused Kohtumine koordineeritud vastastikuse viisil ellu. Vajadusel informeerimise ja täiendav ühise hindamise hindamine ja uued eesmärgil. kokkuleped. 3. LEPI KOKKU. Kokkulepped ja tegevusplaan riskide maandamiseks ja sekkumiste korraldamiseks 1. MÄRKA JA 1.1 TUKO rakendamise eelduseks on, et vähemalt üks osapool TEAVITA märkab oma töös olukorda, kus riskide või abivajaduse maandamine ületab ühe asutuse võimalused ning kus Kirjalik suhtlus, turvalisuse suurendamiseks on vajalik koordineeritud vajadusel helistamine võrgustikutöö. 1.2 Juhtumikorraldaja (kriminaalhoolduse poolt konkreetse juhtumi kriminaalhooldusametnik) kutsub kokku võrgustiku ja teavitab osalejaid konfidentsiaalsusnõudest. Kriminaalhoolduse koostööpartnerid saavad potentsiaalsetes TUKO juhtumites kasutada esmaseks hindamiseks kriminaalhooldaja tuge. 3  2. INFORMEERI 2.1 Võrgustikukohtumist juhib kriminaalhooldaja. Käsitletav JA HINDA informatsioon on konfidentsiaalne. 2.2 Osalejad on teinud kohtumiseks vajaliku eeltöö ning osalevad Kohtumine füüsiliselt või arutelus aktiivselt, jagades oma vaadet riskidele, abivajadusele üle veebi ja võimalikule lähenemisviisile. Iga osapool teadvustab oma rolli juhtumi lahendamisel. Kohtumise eesmärk on ühise arusaama kujundamine ning kokkulepete sõlmimine, lähtudes osapoolte pädevusest ja võimalustest. 2.3 Ühiselt hinnatakse: - Kes on ohustatud? Kui suur on tõenäosus, et tekib tõsine kahju kellegi elule või tervisele? - Milles oht seisneb? - Millistes olukordades või tingimustes võib oht ilma sekkumiseta realiseeruda? - Millised asjaolud, toimingud ja sündmused võivad riski ja/või ohtu suurendada või vähendada? - Milline on toimepanija vajadus võrgustikupartnerite sekkumise või pakutavate teenuste järele? - Milline on toimepanija motiveeritus koostööks, tema arvamus olukorrast? - Millised on teadaolevad kaitsetegurid? 2.3.1 Kui võrgustik leiab, et on vajadus ühiseks sekkumiseks, kirjeldatakse lühidalt riskid ja probleemkohad ning liigutakse kokkulepete/tegevusplaani etappi. 2.3.2 Kui vajadus langeb ära (nt isiku surma või vangistusse asumise vms tõttu) või ühise hindamise järel täheldatakse, et koordineeritud sekkumisvajadust ei ole, siis lõppeb selle järeldusega ka juhtumi arutelu. 3. LEPI KOKKU 3.1 Lähtudes eelnevalt kujunenud ühisest arusaamast (p 2.3.1) PLAANIS pakuvad osalejad oma pädevuse piires konkreetseid lahendusi ning võtavad vastutuse kokkulepitud tegevuste elluviimise eest. Kohtumine füüsiliselt või 3.2 Kirjalikus riskide maandamise plaanis määratakse, kes mida üle veebi teeb, millises ajaraamis ja millisel viisil, et maandada tuvastatud riske ja vastata abivajadusele. 3.3 Arutelu juhtinud kriminaalhooldaja saadab riskide maandamise plaani kohtumisele järgneva tööpäeva lõpuks osalenud partneritele. 3.3.1 Optimaalne tegevusplaani ajaline vaade on kriisiolukordades tundides või päevades, muudel juhtumitel nädalates. 3.4 Lepitakse kokku vahepealne suhtlussagedus, -kanal ja -formaat ning vajaduse korral ka järgmise kohtumise aeg. 4. KOORDINEERI 4.1 Neljandas etapis toimub tegevuste elluviimine vastavalt riskide TEGEVUSI maandamise plaanile. 4.2 Selle etapi võimalikud tulemused: Koordineeritud 4.2.1 Uus kohtumine olukorra hindamiseks, riskide ja vajaduste juhtumikorralduslik töö kaardistamiseks ning uueks riskide maandamise plaaniks. 4.2.2 Kui riskide maandamise plaanis ette nähtud tegevused on TUKO kirjalik ellu viidud ning osapoolte hinnangul uut hindamist ning lõpetamine või koordineeritud jätkutegevusi vaja ei ole, fikseerib vajadusel tagasi punkti kriminaalhooldaja olukorra kirjalikult, saates selle kohta ka 2. osapooltele TUKO lõppemise teavituse. Kui peale TUKO protsessi lõppu ilmneb uuesti vajadus raamistiku rakendamiseks, kutsub kriminaalhooldaja kokku uue hindamiskohtumise ning protsess algab otsast peale. 4 LISA 1. TUKO riskide maandamise plaan ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: Kehtib kuni: Alus: Teabevaldaja: Koht: Kuupäev: Juhatas: Protokollis: Võtsid osa: (ees-ja perekonnanimi, asutus) Informatsioon, mida asutuste esindajad võrgustikukohtumisel vahetavad, on rangelt asutusesiseseks kasutamiseks ning seda ei tohi ilma kohtumisel osalenud osapoolte suulise või kirjaliku loata avalikustada kolmandatele osapooltele. Kohalviibijaid on teavitatud, et kõik märkmed ja juhtumiga seotud mistahes dokumentatsioon jääb konfidentsiaalseks ning seda käsitletakse piiratud moel. Kriminaalhooldusaluse ees- ja perekonnanimi, isikukood Jagatud oluline informatsioon ja järeldused seoses isiku riskide ja vajadustega: Otsustati: Vastutaja Tegevus Tähtaeg Koosoleku protokollija ees-ja perekonnanimi Ametinimetus (Allkirjastatud digitaalselt) 5