Kiri

Saatja: Anu Angerjas <[email protected]> Saadetud: 28.01.2019 14:12 Adressaat: Elina Vapper <[email protected]> Teema: Ed: riigikontroll Manused: 2018 MKM_vaheauditi märgukiri_faktivigade kontrolli.docx Tere! Palun lisada vastus Deltas viite 1-1-6/167 alla. Aitäh! Anu Saatja: Anu Angerjas Saatmisaeg: Friday, January 25, 2019 9:31 AM Adressaat: Ülle Kallas <[email protected]> Koopia: Milvi Kook <[email protected]>; Toomas Leetjõe <[email protected]> Teema: Ed: riigikontroll Tere, Ülle! Allpool Milvi kommentaarid. Muus osas faktivigu ei täheldanud. Parimat Anu Saatja: Milvi Kook Saatmisaeg: Thursday, January 24, 2019 3:50 PM Adressaat: Anu Angerjas <[email protected]> Koopia: Toomas Leetjõe <[email protected]> Teema: riigikontroll Tere, Rukki kanali ja Rohuküla Hooldusbaasi osas teeme paranduskanded ja Rukki kanali hanke viitenumber riigikontrolli poolt vale. Panin õige viitenumbri märke. Parimat, Milvi Kadri Simson Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Märgukiri auditi „Riigi 2018. aasta raamatupidamise aastaaruanne ja riigi tehingute seaduslikkus “ toimingute tulemuste kohta Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas Austatud proua Simson Riigikontrollil on käimas audit riigi 2018. aasta raamatupidamise aastaaruanne ja riigi tehingute seaduslikkus. Selle raames tegid audiitorid Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas 2018. aasta septembrist kuni detsembrini järgmisi aastasiseseid audititoiminguid: testisid sisekontrollisüsteemi toimimist ning kontrollisid riigi seisukohast oluliste tehingute vastavust riigieelarve seadustele ja raamatupidamises kajastamise õigsust järgmistes valdkondades: liiklusregistri toimingute riigilõivude kogumine (9 kuu andmete põhjal), toetuste saamine (8 kuu andmete põhjal), toetuste andmine ( 8 kuu andmete põhjal), tööjõukulude arvestus ( 9 kuu andmete põhjal), majandamiskulude tegemine ( 8 kuu andmete põhjal), tehingud põhivaraga ( 9 kuu andmete põhjal), kaardistasid korruptsiooni ennetamiseks loodud sisekontrollisüsteemi. Riigikontroll ei tuvastanud testitud tehingute osas liiklusregistri toimingute riigilõivude kogumisel, toetuste saamisel ja andmisel sisekontrollisüsteemi toimivuses , raamatupidamises kajastamises ega tehingute seaduslikkuses kontrollitud ulatuses olulisi puudusi. Tehtud audititoimingute tulemusena soovib Riigikontroll juhtida tähelepanu allpool toodud puudustele . Tehnilise Järelevalve Amet on projekti Rail Baltic planeerimisel sõlminud lepingu tingimustel , mis ei võimalda jälgida lepingu täitmist ega teostada järelevalvet tehtud tööde kvaliteedi osas Tehnilise Järelevalve Amet on 2013. aastal korraldanud riigihanke ja sõlminud lepingu Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute, asjakohaste detailplaneeringute, keskkonnamõjude hindamise ning raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamiseks . L epingu täitmise summa k s kujunes kokku 8 068 430 eurot käibemaksuta . Lepingu ajakavas on fikseeritud tähtajad erinevate tööde esitamiseks, samas on välja toodud, et tööde esitamine ei too kaasa vastava tööde osa aktsepteerituks lugemist või muul viisil pretensioonidest loobumist või nende puudumise deklareerimist tellija poolt ning et tööde üleandmine toimub ajakavas sätestatud kõigi tööde kohta korraga ja ühel korral lepingu mõlema poole allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Tööde eest tasumiseks on lepingus kokku lepitud maksegraafik sõltuvalt ajakavas kokku lepitud tööde teostamisest, kuid maksed ei ole seotud teostatud tööde maksumustega. Samuti ei ole erinevate tööde maksumusi esitatud lepingu osaks olevas hanke pakkumuses, mistõttu ei ole võimalik määrata erinevate lepingu raames teostatud tööde maksumusi ega neid kättesaamisel varana kajastada . Nimetatud lepingu alusel on Tehnilise Järelevalve Amet vahemikus 2013–2018. aasta kajastanud kulusid teadmata millisel konkreetsel perioodil on tööd teostatud ja mis on iga konkreetse töö tegelik maksumus. Töövõtja ülesanded on loetud täidetuks 2018. aasta oktoobris kahepoolselt allkirjastatud akti alusel. Kuna tegemist on mitmetest erineva iseloomuga töödest (planeerimine, keskkonnamõjude hindamine ja projekteerimine) koosneva lepinguga, on Riigikontrolli hinnangul oluline, et edaspidi fikseeritakse lepingus erinevate tööde maksumused, et võimaldada nende korrektne eelarvestamine ja raamatupidamises kajastamine, ning vähemalt kord aastas (majandusaasta lõpus) koostatakse ja kinnitatakse tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, kus fikseeritakse tehtud tööd ja nende maksumused, et tagada lepingu täitmise jälgimine ning võimaldada selgemalt teostada järelevalvet tehtud tööde kvaliteedi osas. Riigikontrolli soovitus majandus- ja taristuministrile: juhendada Tehnilise Järelevalve Ametit sõlmima lepinguid tingimustel , mis võimaldaks jälgida lepingu täitmist ning teostada järelevalvet tehtud tööde kvaliteedi osas. Tehnilise Järelevalve Amet on sama lepingu investeeringu planeerinud eelarves tegevuskulu na ning kajastanud vara soetusmaksumuse põhivara asemel majandamiskuluna (summad on ainult selle konkreetse lepingu / hanke raames saadud tööde kohta ehk VV suunistest eraldi hankest tulnud 126 455 eurost ei ole all räägitud) Tehnilise Järelevalve Amet on eelnevas punktis kirjeldatud lepingu raames ostnud järgmised tööd: Rail Baltic 1435mm ehitamise jaoks Harju, Rapla ja Pärnu maakonna joonobjekti teemaplaneeringute tehniline koostamine; Tallinna Ülemiste reisiterminali, Pärnu reisijate raudteejaama, hooldedepoo ja muude vajalikuks osutuvate detailplaneeringute koostamine; keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine; keskkonnamõju eelhinnangute koostamine; planeeringute lähteseisukohtade taotluste, projekteerimistingimuste taotluste koostamine; raudtee ja raudtee-ehitiste eelprojektide koostamine; hooldedepoo hoone(te) eskiisprojektide koostamine; raudtee toimimiseks vajalike ehitiste eelprojektide koostamine; raudtee ehitamisest tingitud ehitiste eelprojektide koostamine; eelarvestamine; teostatavus-tasuvusanalüüsi koostamine; asjassepuutuvate uuringute, analüüside, modelleeringute teostamine. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi §-le 41 ning RTJ-le 5 tuleb põhivara soetusmaksumusse arvele võtta kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta, sealhulgas varaobjekti projekteerimis- ja muud sarnased tasud, mistõttu on Riigikontrolli hinnangul tegemist põhivara soetamisega, mitte majandamiskuluga. Saadud selgituste kohaselt anti kogu hankelepingu kajastamisele hinnang 2013. aastal lähtudes olemasolevast infost, mille kohaselt puudus kindlus Rail Balticu ehitamise kohta ning arvestades, et kõik lepingu tööd olid ettevalmistava iseloomuga, kavandati need eelarve tegevuskuludes. Riigikontrolli hinnangul oli hankelepingu sõlmimisel siiski eesmärgiks jõuda Rail Balticu ehitamiseni ehk vara tekkimiseni, mistõttu oleks vara iseloomuga tööd tulnud arvele võtta põhivarana. Kuna lepingus ei olnud määratud erinevate tööde maksumusi ning kõik tööd võeti vastu ehk vara saadi kätte ühe üleandmise-vastuvõtmise akti alusel 2018. aasta oktoobris, siis oli kuni selle hetkeni tegemist ettemaksega. Sellest tulenevalt on Tehnilise Järelevalve Amet eksinud nii eelarve planeerimisel kui eelarve täitmise kajastamisel – tööd oleks kogumaksumuses pidanud tekkepõhiselt eelarvestama ja eelarve täitmise näitama 2018. aastal, viga 6 519 639 eurot , ning need oleks pidanud arvestama investeeringuna, mitte tegevuskuluna, viga 8 068 430 eurot (1 548 791 eurot on kajastatud küll 2018. aastas, kuid majandamiskuluna, mitte investeeringuna) . Samast tulenevalt on tehing raamatupidamises kajastatud majandamiskuluna, kuigi tegemist on põhivaraga – viga 8 068 430 eurot . Riigikontrolli hinnangul on oluline planeerida ja kajastada tehingud vastavalt nende majanduslikule sisule ja eesmärgile, et tagada finantsaruandluse korrektsus ning anda õiglane ülevaade asutuse tegevusest. Riigikontrolli soovitus majandus- ja taristuministrile: nõuda Tehnilise Järelevalve Ametilt lepingute planeerimist ja kajastamist vastavalt nende majanduslikule sisule ja eesmärgile. Veeteede Amet ei ole Rukki kanali 2018. aasta töid korrektselt põhivaras kajastanud (AS Merko Infra Töövõtuleping nr HU110518, hange nr 189340) Insenerehituse AS E090 198435 - Rukki kanali hooldussüvendustööd (avaldatud 08.06.2018) 2014. aastal võttis Veeteede Amet esmakordselt põhivarana arvele Rukki kanali süvendamise kulud soetusmaksumuses 142 180 eurot kasuliku elueaga 20 aastat. 2018. aastal tehti kanalile hooldustöid väärtuses 673 700 eurot ning kajastati põhivaras nii, et hoolduskulude summa liideti algsele varale ning kasulik eluiga jäeti muutmata. Veeteede Ameti hinnangul esineb selliste tööde tegemise vajadus ligikaudu iga kahe aasta järel. Riigikontrolli on seisukohal, et kirjeldatud juhul ei ole korrektne liita algsele soetusmaksumusele järgnevate perioodide hooldustööde kulusid, kuna nende varade kasulikud eluead on oluliselt erinevad. Korrektne on lähtuda avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 43 lõigetest 1 kuni 4, mille kohaselt tuleb võrrelda 2018. aasta töid 2014. aastal tehtutega ning selgita d a eelmise töö mahakandmise vajadust, analüüsi d a 2018. aasta tööde eraldi põhivarana arvele võtmise vajalikkust ning hin nata olemasoleva vara kasuliku eluea korrektsust. Eeldusel, et 2018. aasta töödega sarnaseid töid tehakse iga kahe aasta järel, tuleks Riigikontrolli hinnangul hoolduse kulud kajastada eraldi põhivarana kasuliku elueaga kaks aastat. Selle tulemusena on 2018. aasta kulum ja amortisatsioonikulu arvestatud ligikaudu 71 000 võrra väiksemana. Riigikontrolli hinnangul on oluline kajastada tehingud vastavalt nende majanduslikule sisule ja eesmärgile, et tagada finantsaruandluse korrektsus ning anda õiglane ülevaade varade väärtusest ja järelejäänud elueast. Riigikontrolli soovitus majandus- ja taristuministrile: nõuda Veeteede Ametilt Rukki kanali hoolduse kajastamist eraldi põhivarana kasuliku elueaga kaks aastat ning varasemalt arvele võetud vara kasuliku eluea ja mahakandmise vajaduse hindamist. Veeteede Amet on Rohuküla hooldusbaasi rekonstrueerimise omanikujärelevalve kajastatud majandamiskuludes, mitte kapitaliseerinud põhivara sse (AS Infragate Eesti, arve nr 180180) Riigikontroll hindas majandamiskulude kontrollimisel ka seda, kas tehingu sisust lähtuvalt on tegemist majandamiskuluga või põhivaraga. Selle tulemusena leidsime, et Veeteede Amet on Rohuküla hooldusbaasi hoone rekonstrueerimise omanikujärelevalve summas 13 836 eurot käibemaksuta kajastanud majandamiskuluna, mitte materiaalse põhivara na , ning kasutanud saadud teenuse rahastamiseks kulude, mitte investeeringute, eelarvet. Veeteede Ameti s elgituste kohaselt on viga tekkinud sellest, et tööde tegemise aluseks oleva lepingu menetlemisel lähtuti ehitusjärgsest järelevalvest, mis jaotub 4-5 aastale, kuigi tegemist oli ehitusperioodi järelevalvega. Sellest tulenevalt planeeriti rekonstrueerimise järelevalve rahastada majandustegevusest laekunud tulu arvelt (eelarve liik 44) kontolt 55 ehk majandamiskuluna, mistõttu kajastati teenuse maksumus ka raamatupidamises majandamiskuluna. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend § 41 lg 4 ütleb, et põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta, sh kapitaliseeritakse tellija järelevalve kulud, kui neid ei teostata oma töötajate poolt. Riigikontrolli hinnangul on oluline planeerida eelarve ning kajastada tehingud raamatupidamises lähtuvalt nende majanduslikust sisust, et anda õiglane ülevaade asutuse tegevusest. Riigikontrolli soovitus majandus- ja taristuministrile : nõuda Veeteede Ametilt eelarve planeerimist ja tehingute kajastamist lähtuvalt nende majanduslikust sisust. Maanteeamet ei ole Eesti Maanteemuuseumi ekspositsioonihalli leppetrahvi korrektselt kajastanud (Eviko Asile müügiarve nr 10399156 summas 20 441,43 eurot) Maanteeamet ei ole leppetrahvi tulu raamatupidamises kajastanud õigel kontol, mistõttu ei kajastu tulu õigel eelarve kontol ega õige eelarve liigiga ning leppetrahvi arvel tehtud investeering õige eelarve liigiga . Maanteeamet kajastas töövõtja tähtaja ületamise leppetrahvi summas 20 441 eurot raamatupidamises kontol 323290, mis riigieelarve täitmise aruandes kajastatakse kontol 322 eelarve lii giga 44. K ontoplaani kasutusjuhendi järgi tuleb lepingutingimuste rikkumise tõttu saadud trahvid kajastada kontol 388090 korrektse eelarve liigiga . Maanteeameti selgituse kohaselt lähtuti tulu kajastamisel valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjast. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja järgi tuleb leppetrahv e kajasta da põhimõtte l , et leppetrahv laekub majandustegevuse tuluna ja seda kasutatakse remondikulude katteks. Seega kajastas Maanteeamet leppetrahvi küll vastavalt raamatupidamise sise-eeskirj ale , kuid seal esitatud põhimõte ei ole kooskõlas kontoplaani kasutusjuhendiga, mille kohaselt tuleb leppetrahv i tulu kajastada kontol 388. RTK selgituse järgi kasutati kontot 323, kuna konto 388 korral on eelarve liik 10, millega ei saa kulusid teha. Rahandusministri määrusega „Eelarveklassifikaator“ on loodud võimalused tehingu korrektseks kajastamiseks ka konto 388 korral. Riigikontrolli analüüsi kohaselt võib leppetrahve olla kajastatud valel kontol vähemalt 208 009 euro ulatuses. (MNT 2018.a konto 323290 kõik kanded ressursi/kulukoha nimetusega, mis sisaldas sõna „Leppetrahv“ ning „Muuseumi tulud EMm“, kuna Eviko arve oli selle selgitusega) Riigikontrolli hinnangul on oluline kajastada tulud õigel kontol ja õige eelarve liigiga, et anda õiglane info asutuse tulude ja nende kasutamise kohta . Riigikontrolli soovitus majandus- ja taristuministrile: nõuda valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja kooskõlla viimist kontoplaani kasutusjuhendiga ning juba kajastatud leppetrahvide kajastamise õigsuse analüüsimist. Eesti Geoloogiateenistusel puudub palgajuhend ja hankeplaan Eesti Geoloogiateenistus alustas tegevust 2018. aasta alguses. 2018. aasta I V kvartalis läbi viidud audititoimingute ajaks, ei olnud a sutus kehtestanud palgajuhend it ega kinnitanud hankeplaan i . Eesti Geoloogiateenistus e selgitus t e kohaselt on lähtutud ministeeriumi palgajuhendist ning juhendi koostamisega tegele takse 2019. aastal. Asutus on kehtestatud hankekorra ja avalikustatud selle veebilehel. Samuti on asutus 2018. aastal korraldanud hankeid, kuid hankeplaani koostatud ei ole . Vastavalt riigihangete seaduse § 9 lg 4, 6 ja 8 peab asutus koostama hankeplaani ning avalikustama selle oma veebilehel. Sama nõuab ka kinnitatud hankekord. Riigikontrolli hinnangul on oluline kehtestada sisekontrollisüsteem, et tagada õigusaktidest kinnipidamine ja riigi ressursside kaitstus. Riigikontrolli soovitus majandus- ja taristuministrile: n õuda Eesti Geoloogiateenistuselt palgajuhendi kehtestamist ning hankeplaani koostamist. Veeteede Ameti palgajuhend on aegunud Tööjõukulude arvestuse auditeerimisel kontrollis Riigikontroll muuhulgas ka määratud pa lkade vastavust asutuse palgajuhendile. Selle käigus selgus, et Veeteede Ameti osade ametnike ja töötajate palgad on kõrgemad kui asutuse palgajuhendiga määratud vahemikud ja vastavad teenistusastmed. Audiitor id tuvastas id , et se lliseid olukordi esineb vähemalt 15 ametniku ja töötaja puhul , seda nii 2018 . aastal kui varem teenistusse võetu te seas . Asutuse selgitusel tegele takse palgajuhendi uuendamisega ja seni jälgitakse tegelike töötasude määramisel S tatistikaameti keskmise palga kasvu. Veeteede Amet planeerib uue palgajuhendi kehtestada 2019 . aasta alguses . Riigikontrolli hinnangul on palgajuhendi kehtesta mine vajalik , et tagada õigusaktidest kinnipidamine ja riigi ressursside kaitstus ning palgasüsteemi läbipaistvus. Riigikontrolli soovitus majandus- ja taristuministrile: nõuda Veeteede Ametilt palgajuhendi uuendamist . Riigikontroll juhib tähelepanu, et kirjeldatud tähelepanekud on tehtud aastasiseste audititoimingute põhjal, auditi järeldused võivad enne auditi lõplikku valmimist tehtavate toimingute tulemusel muutuda. Auditi lõputoimingud tehakse 2019. aasta veebruarist kuni maini. Auditi lõplikud hinnangud koostatakse ja saadetakse Teile pärast auditi lõppu märgukirjaga 2019. aasta juunis. Ootame Teie kirjalikku vastust märgukirjas tehtud soovituste kohta hiljemalt …. veebruariks 2019 . Riigikontroll tänab Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala teenistujaid meeldiva koostöö eest ning loodab, et esitatud tähelepanekutest ja soovitustest on abi sisekontrollisüsteemi tõhustamisel ning raamatupidamisarvestuse parandamisel ministeeriumi valitsemisalas. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ines Metsalu-Nurminen peakontrolör Angela Onno 640 0711 [email protected]