Kiri

Sotsiaalministeerium 13.12.2018 nr 1-6/1732-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Välisministeerium Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit Siseministri määruse "Isikukoodide moodustamise ja andmise kord" eelnõu saatmine kooskõlastamisele Siseministeerium saadab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks siseministri määruse „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ eelnõu koos seletuskirjaga. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Arvamuse palume esitada erandkorras 7 tööpäeva jooksul eelnõu ja seletuskirja EIS-s avaldamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri Raik siseminister Arvamuse avaldamiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit Veeteede Amet Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Lisad: 1. Siseministri määruse „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ eelnõu 5 lehel; 2. Siseministri määruse „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ eelnõu seletuskiri 5 lehel. Mari Käbi 6125174 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 23.11.2018 SISEMINISTER MÄÄRUS 2018 nr Isikukoodide moodustamise ja andmise kord Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 40 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse isikukoodide moodustamise ja andmise kord. § 2. Isikukoodi moodustamine (1) Isikukoodi moodustab rahvastikuregistri volitatud töötleja rahvastikuregistri seaduse ja käesoleva määruse kohaselt, rahvastikuregistri tarkvara vahendusel ja Eesti Vabariigi standardi EVS 585:2007 „Isikukood. Struktuur.” (edaspidi standard) alusel. (2) Rahvastikuregistri volitatud töötleja jagab moodustatud isikukoodid neid andvatele asutustele riigi infosüsteemi andmevahetuskihi X-tee (edaspidi X-tee) kaudu. Kui isikukoodide jagamiseks ei ole võimalik kasutada X-teed, võib kasutada muid sidevahendeid. § 3. Isikukoodi moodustamiseks andmete üleandmine (1) Isikukoodi moodustamiseks annab käesoleva määruse §-de 5–9 alusel isikukoodi andev asutus (edaspidi isikukoodi andja) rahvastikuregistri volitatud töötlejale X-tee kaudu isikukoodi saaja kohta järgmised andmed nende olemasolu korral, kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisiti: 1) perekonnanimi või perekonnanimed; 2) eesnimi või eesnimed; 3) sünniaeg; 4) sugu; 5) sünnikoht (sünnihetkel kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse alusel); 6) kodakondsus; 7) kodakondsusriigi antud isikukood; 8) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi liik, number, väljaandmiskuupäev ja kehtivuse tähtaeg ning dokumendi välja andnud riik; 9) isikukoodi andva asutuse nimetus ja registrikood. (2) Enne isikukoodi moodustamiseks andmete andmist peab isikukoodi andja veenduma, et isikule ei ole isikukoodi moodustatud. § 4. Isikukoodi koosseis Isikukood koosneb üheteistkümnest numbrist. Isikukoodi numbrite tähendused on järgmised: 1) esimene number 1 – aastail 1800–1899 sündinud mees;  2 – aastail 1800–1899 sündinud naine; 3 – aastail 1900–1999 sündinud mees; 4 – aastail 1900–1999 sündinud naine; 5 – aastail 2000–2099 sündinud mees; 6 – aastail 2000–2099 sündinud naine; 2) teine ja kolmas number – sünniaasta kaks viimast numbrit; 3) neljas ja viies number – sünnikuu number (jaanuar – 01 jne); 4) kuues ja seitsmes number – sünnikuupäev (01 jne); 5) kaheksas, üheksas ja kümnes – järjenumber ühel ja samal päeval sündinuile; number 6) üheteistkümnes number – kontrollnumber, mis arvutatakse standardis toodud eeskirja kohaselt. § 5. Isikukoodi andmine tervishoiuteenuse osutaja poolt (1) Eestis sündinud lapse meditsiinilisele sünnitõendile isikukoodi märkimiseks annab lapsele isikukoodi tervishoiuteenuse osutaja, kes andis sünnitusabi. (2) Isikukoodi moodustamiseks annab tervishoiuteenuse osutaja rahvastikuregistri volitatud töötlejale järgmised andmed: 1) käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud andmed lapse kohta; 2) ema perekonnanimi või perekonnanimed; 3) ema eesnimi või eesnimed; 4) ema isikukood, selle puudumisel sünniaeg, sünnikoht; 5) ema kodakondsus. (3) Isikukood on lapsele antud, kui tervishoiuteenuse osutaja on meditsiinilise sünnitõendi andmed kandnud rahvastikuregistrisse. § 6. Isikukoodi andmine perekonnaseisuasutuse poolt (1) Isikule, kelle andmed kantakse rahvastikuregistrisse perekonnaseisukande tegemise käigus esimest korda, annab isikukoodi perekonnaseisuasutus. (2) Kui Eestis sündinud isikule ei ole isikukoodi meditsiinilise sünnitõendi koostamisel andnud sünnitusabi andev tervishoiuteenuse osutaja, annab perekonnaseisuasutus isikukoodi sünni registreerimisel. (3) Käesoleva määruse tähenduses loetakse isikukoodi andmiseks perekonnaseisuasutuse poolt ka isikukoodi andmist perekonnaseisutoimingute seaduse § 541 lõikes 3 sätestatud juhul. § 7. Isikukoodi andmine Politsei- ja Piirivalveameti poolt (1) Isikule, kellele ei ole varem isikukoodi antud, annab isikukoodi Politsei- ja Piirivalveamet isikut tõendava dokumendi, elamisloa või elamisõiguse taotluse, rahvusvahelise kaitse taotluse, Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamise menetluse või muu seaduses sätestatud menetluse käigus. (2) Politsei- ja Piirivalveamet annab isikukoodi moodustamiseks rahvastikuregistri volitatud töötlejale üle nii käesoleva määruse § 3 lõikes 1 loetletud andmed, isiku elukoha kui ka isiku perekonnaseisuandmed ja aja, mil võeti menetlusse isikut tõendava dokumendi, elamisloa või -õiguse taotlus, samuti vajaliku lisainfo. (3) Rahvastikuregistri volitatud töötleja edastab moodustatud isikukoodi ja sellega seotud eesnime ja perekonnanime Politsei- ja Piirivalveametile asjatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui andmete esitamise päevale järgneval tööpäeval. § 8. Isikukoodi andmine isiku taotluse alusel Eestis elavale või viibivale isikule (1) Isikule, kelle isikukood tuleb seaduse või andmekogu põhimääruse alusel kanda riigi andmekogusse, annab isikukoodi isiku taotluse alusel (lisa 1) maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõike 32 tähenduses. (2) Isikule, kelle isikukood tuleb riigi andmekogusse kanda seetõttu, et talle antakse diplomaatiline isikutunnistus, annab isikukoodi diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise taotluse alusel Välisministeerium. (3) Isikule, kelle isikukood tuleb kanda Meremeeste registrisse, annab isikukoodi isiku Meremeeste registrisse kandmise taotluse alusel Veeteede Amet. (4) Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule, kelle elukoht registreeritakse Eestis esimest korda ja kellele ei ole varem isikukoodi antud, annab isikukoodi isiku taotluse alusel (lisa 1) elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse pädev asutus. § 9. Isikukoodi andmine taotluse alusel välisriigis elavale isikule (1) Välisriigis elavale isikule, kelle isikukood tuleb seaduse või andmekogu põhimääruse alusel kanda riigi andmekogusse, annab isikukoodi isiku taotluse alusel (lisa 2) rahvastikuregistri volitatud töötleja. (2) Isikukoodi saamise taotlusele lisatakse lihtkoopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest. (3) Isik võib taotleda isikukoodi saamise taotluse edastamist konsulaarseaduse § 44 lõike 1 alusel. § 10. Isiku tuvastamine isikukoodi taotlemisel (1) Kui isikukoodi taotletakse käesoleva määruse §-s 8 või 9 nimetatud juhul, tuvastatakse taotluse esitaja isik isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktides 1, 12–8 või §-s 4 sätestatud dokumendi, Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni välja antud isikut tõendava dokumendi või välisriigi reisidokumendi alusel. (2) Alla 15-aastane isik, kellele ei ole välja antud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumenti, tuvastatakse seadusliku esindaja ütluste ja vajaduse korral muude tõendite alusel. (3) Vajaduse korral tuvastatakse isik, kellel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumenti, muu dokumendi alusel. (4) Alaealise lapse või eestkostetava eest esitab isikukoodi taotluse tema vanem, eestkostja või eestkosteasutuse volitatud esindaja. Taotluse esitamisel tuvastatakse taotluse esitaja isik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi ja seadusliku esinduse õigus esindusõigust tõendava dokumendi alusel. (5) Kui taotlusele on lisatud välisriigis välja antud dokument, peab see olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on selles keeles. Tõlke peab olema teinud vandetõlk või peab tõlke õigsus olema notariaalselt kinnitatud. Välisriigis välja antud dokument peab olema legaliseeritud või apostilliga kinnitatud, kui välislepingus ei ole ette nähtud teisiti. § 11. Uue isikukoodi moodustamine (1) Isikule moodustatakse uus isikukood juhul, kui: 1) muudetakse või parandatakse rahvastikuregistrisse kantud soo või sünniaja andmeid; 2) isik lapsendatakse – vanema või eestkostja taotluse alusel; 3) lapsendamisel muudetud sünniaeg taastatakse isiku avalduse alusel. (2) Uue isikukoodi moodustamise vajaduse korral esitab perekonnaseisuasutus või Politsei- ja Piirivalveamet rahvastikuregistri volitatud töötlejale uue isikukoodi moodustamise taotluse. (3) Lapsendamise korral märgitakse uue isikukoodi moodustamise taotlusele järgmised andmed: 1) (senine) perekonnanimi või perekonnanimed, perekonnanime muutmise korral muudetud perekonnanimi või perekonnanimed; 2) (senine) eesnimi või eesnimed, eesnime muutmise korral muudetud eesnimi või eesnimed; 3) sünniaeg; 4) sugu; 5) isikukood. (4) Sünniaja või soo andmete muutmisel või parandamisel märgitakse uue isikukoodi moodustamise taotlusele järgmised andmed: 1) (senine) perekonnanimi või perekonnanimed, perekonnanime muutmise korral muudetud perekonnanimi või perekonnanimed; 2) (senine) eesnimi või eesnimed, eesnime muutmise korral muudetud eesnimi või eesnimed; 3) (senine) sünniaeg, sünniaja muutmise või parandamise korral muudetud või parandatud sünniaeg; 4) (senine) sugu või muudetud või parandatud andmed soo kohta; 5) isikukood. (5) Rahvastikuregistri volitatud töötleja edastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse esitanud asutusele uue isikukoodi ja sellega seotud eesnime ja perekonnanime ning seni kehtiva isikukoodi asjatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui taotluse esitamise päevale järgmisel tööpäeval. § 12. Isiku teavitamine isikukoodi moodustamisest Isikukoodi moodustamisest käesoleva määruse §-de 8, 9 ja 11 alusel teavitab isikut isikukoodi andja. Juhul, kui isikukood antakse käesoleva määruse § 9 alusel, teavitab isikukoodi andja uue isikukoodi moodustamisest kontaktisikut, kes on märgitud isikukoodi saamise taotluses. § 13. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal. siseminister kantsler Lisa 1. Taotlus isikukoodi saamiseks (§ 8 lõigete 1 ja 4 alusel esitatav taotlus) Lisa 2. Taotlus isikukoodi saamiseks (§ 9 lõike 1 alusel esitatav taotlus)  Siseministri määruse „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Siseministri määruse „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse isikukoodide moodustamise ja andmise kord. Eelnõu kehtestatakse 1. jaanuaril 2019. aastal jõustuva rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) § 40 lõike 6 alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas (tel 612 5174, e-post [email protected]), osakonna juhataja asetäitja õiguse alal Mairis Kungla (tel 612 5208, e-post [email protected]), osakonna nõunikud Kaisa Kangro (tel 612 5015, [email protected]) ning Mari Käbi (tel 612 5174, e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva eelnõuga „Rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“ (724 SE), millega muudetakse isikukoodi andmeandjate loetelu avatuks ning võimaldatakse seega lisada isikukoodi andjatena uusi asutusi. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu on vajalik RRS-i rakendamiseks. Kehtivas õiguses on eelnõuga sarnane valdkond reguleeritud siseministri 21.detsembri 2018. a määrusega nr 48 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ (edaspidi kehtiv määrus). Kehtiv määrus kaotab aga RRS-i jõustumisel kehtivuse, sest selle aluseks olev õigusnorm tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga reguleeritakse isikukoodide moodustamist ja andmist samamoodi nagu kehtivas määruseski. Seega ei too eelnõu seniste isikukoodi andjate tegevuses kaasa muudatusi. Eelnõuga lisandub isikukoodi andmine juhul, kui see kantakse Meremeeste registrisse. RRS-i § 40 lõike 3 punkti 6 kohaselt (lisatakse RRS-i Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 724SE) võib isikukoodi anda ka muu asutus, kui isikukood tuleb kanda andmekogusse. Isikukoodi andjate loetelu lahtiseks jätmine on mõistlik, sest vajadus moodustada isikukoodi tekib aina sagedamini, sest peaaegu kõik andmekogud Eestis on isikukoodi põhised. Seega on mõistlik ette näha, et juhul, kui andmekogusse kandmiseks on vaja isikukood moodustada, teeb seda isikuga esimesena suhtlev asutus. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 nähakse ette eelnõu reguleerimisala. Eelnõu §-ga 2 reguleeritakse, millistest õigusaktidest tuleb isikukoodi moodustamisel lähtuda, millistel juhtudel isikukood moodustatakse ja kuidas moodustatud isikukoodid isikukoodi andjatele jagatakse. Paragrahvi 2 lõike 1 kohaselt moodustab isikukoodi rahvastikuregistri volitatud töötleja rahvastikuregistri tarkvara vahendusel. Isikukoodi moodustamisel peab volitatud töötleja juhinduma nii rahvastikuregistri seadusest, eelnõuga kehtestatavast korrast kui ka Eesti Vabariigi standardist EVS 585:2007 „Isikukood. Struktuur.“. Paragrahvi 2 lõike 2 kohaselt jagab rahvastikuregistri volitatud töötleja moodustatud isikukoodid neid andvatele asutustele (näiteks sünnitusabi andev tervishoiuasutus jne) riigi infosüsteemi andmevahetuskihi X-tee (edaspidi X-tee) kaudu. Samas nähakse lõikes ette võimalus jagada isikukoode muid sidevahendeid kasutades. Muid võimalusi tuleb kasutada juhul, kui X-tee kasutamine ei ole võimalik (näiteks kasutab Politsei- ja Piirivalve Amet (edaspidi PPA) teatud menetlustes muid keskkondi). Eelnõu §-ga 3 sätestatakse, milliseid andmeid peab isikukoodi andja rahvastikuregistri volitatud töötlejale isikukoodi moodustamiseks andma. Samamoodi nagu kehtivas määruses, on ka eelnõus koondatud andmed ühte sättesse. Kui mõne isikukoodi andja puhul on üleantavates andmetes erisusi, esitatakse need seda isikukoodi andjat puudutavas erisättes. Näiteks, tervishoiuteenuse osutaja annab meditsiinilise sünnitõendi koostamisel peale isikukoodi saaja, st lapse andmete ka ema andmed, erisus on sätestatud tervishoiuteenuse osutaja poolt isikukoodi andmise sättes; PPA poolt isikukoodi andmise sättes tuuakse erisusena välja nõue anda üle isiku perekonnaseisuandmed ja taotluse menetlusse võtmise aeg. Paragrahvi 3 lõikes 2 rõhutatakse vajadust enne uue isikukoodi andmist veenduda, et isikule ei ole isikukoodi juba antud, välistamaks ühele isikule topelt isikukoodi moodustamine. Et kontrollida isikukoodi olemasolu, on ametnikel võimalik teha päringuid eri infosüsteemidesse, sh ka rahvastikuregistrisse. Kuigi isiku andmed (näiteks nimi) võivad olla vahepeal muutnud, on sarnaste andmete alusel võimalik isiku samasus tuvastada ja vältida topelt isikukoodi moodustamist. Näiteks võib Eestisse saabuda elukohta registreerima ja sellega elamisõigust omandama Rootsi kodanik, kelle kohta selgub, et ta on sündinud Eestis 1978. aastal. Kuna rahvastikuregistrisse on sisestamisel kõigi Eestis alates 1926. aastast registreeritud sündide andmed, peaksid rahvastikuregistris olema ka selle Rootsi kodaniku andmed. Seega, isegi kui isiku nimi on vahepeal muutunud, on võimalik tema sünniaja, -koha ja muude andmete põhjal kindlaks teha, kas tema andmed, sh Eesti isikukood, on rahvastikuregistrisse kantud. Seejärel saab tema rahvastikuregistris olevaid andmeid (nt nimi) kehtivate dokumentide alusel muuta, kuid kõik selle isiku kohta rahvastikuregistrisse kantud sündmused on edaspidi seotud ühe isikukoodiga. Eelnõu §-s 4 nähakse ette isikukoodi koosseis. Isikukoodi koosseisus ei tehta eelnõuga kehtiva määrusega võrreldes muudatusi. Eelnõu §-des 5−9 reguleeritakse isikukoodi andjate isikukoodi andmise korda. Paragrahviga 5 reguleeritakse kord, kuidas annab isikukoodi tervishoiuteenuse osutaja. Tervishoiuteenuse osutaja saab lapsele isikukoodi anda meditsiinilisele sünnitõendile märkimiseks vaid juhul, kui ta on sünnitusabi andev tervishoiuteenuse osutaja (näiteks haigla). Samamoodi on olukord reguleeritud ka kehtivas määruses. Seega, ka eelnõu kohaselt annab lapsele isikukoodi sünnitusabi osutav haigla, kes edastab rahvastikuregistrisse lapse andmed (sünniaeg ja -koht ning sugu) koos ema andmetega, mille koosseis on ette nähtud käesolevas paragrahvis. Andmete edastamise tulemusena registreeritakse laps rahvastikuregistris isikukoodiga ja registris seotakse tema andmed ema andmetega. Hiljem, sünni registreerimise käigus, lisanduvad lapse muud andmed, nagu – isa, nimi, kodakondsus ja teised vajalikud andmed. Kuna tänapäeval on kõik haiglad ühendatud rahvastikuregistriga X-tee vahendusel, vahetavad haigla ja rahvastikuregister andmeid nimelt X-tee abil – sel teel edastatakse rahvastikuregistrile meditsiinilise sünnitõendi andmed, samuti andmed rahvastikuregistri volitatud töötlejale isikukoodi moodustamiseks. Kui laps sünnib kodus ning meditsiinilise sünnitõendi annab kodusünnitust assisteerinud vastava tegevusloaga ämmaemand, annab lapsele isikukoodi perekonnaseisuasutus (vt eelnõu § 6 lõiget 2). Paragrahviga 6 reguleeritakse isikukoodi andmine perekonnaseisuasutuse poolt. Kui isiku andmed kantakse rahvastikuregistrisse esimest korda alles mõne perekonnaseisukande tegemisel, annab sellele isikule isikukoodi perekonnaseisuasutus perekonnaseisukande menetluse käigus. Perekonnaseisukanne on sünni, surma, abielu sõlmimise, abielu lahutamise ning muu registreerimisele kuuluva perekonna- või nimeõigusliku muudatuse kohta rahvastikuregistrisse kantavate andmete kogum. Paragrahvi 6 lõige 2 on erisäte eelnõu §-i 5 suhtes ning reguleerib olukorda, kus tervishoiuteenuse osutaja ei ole lapsele isikukoodi andnud. Olukord saab tekkida näiteks assisteeritud kodusünnituse puhul, kus sünnitust assisteerib vastava loaga ämmaemand, kellel ei ole aga võimalik lapsele isikukoodi moodustamist taotleda, st anda rahvastikuregistri volitatud töötlejale üle isikukoodi moodustamiseks vajalikud andmed. Sel juhul annab sünnitust assisteerinud ämmaemand lapse vanematele tõendi lapse sündimise kohta, mille alusel annab lapsele isikukoodi sünni registreerimise menetluse käigus perekonnaseisuasutus. Assisteerimata sünnituse korral saab tervishoiuteenuse osutaja anda lapse sünni kohta meditsiinilise sünnitõendi juhul, kui tal on võimalik naine ja laps viivitamata pärast sünnitust läbi vaadata. Kui seda ei ole võimalik teha, tuleb põlvnemine tuvastada kohtus. Sellisel juhul annab lapsele isikukoodi sünni registreerimisel perekonnaseisuasutus (sünd registreeritakse kohtuotsuse alusel). Paragrahvi 6 lõikega 3 nähakse ette, et juhul, kui enne 2010. aasta 1. juulit koostatud perekonnaseisuaktilt andmehõivekande tegemise käigus selgub vajadus anda isikule isikukood, lähtutakse ka sel juhul eelnõu § 6 lõikes 1 sätestatust. Seega, kui andmed sisestatakse registripõhise rahvaloenduse (REGREL) ettevalmistamiseks ja selle käigus avastatakse, et isikul ei ole isikukoodi, saab andme sisestaja eelnõu § 6 lõike 1 alusel taotleda isikukoodi moodustamist. Paragrahviga 7 reguleeritakse isikukoodi andmine PPA poolt. PPA annab isikukoodi juhul, kui isikut tõendava dokumendi, elamisloa või elamisõiguse taotlemise menetluse käigus selgub, et isikul ei ole Eesti isikukoodi. Andmed, mis isikukoodi moodustamiseks rahvastikuregistri volitatud töötlejale tuleb anda, on loetletud eelnõu §-i 3 lõikes 1. Peale nende andmete nähakse §-i 7 lõikes 2 ette kohustus edastada isiku perekonnaseisuandmed, elukoha andmed ja asjakohase taotluse menetlusse võtmise aeg, s.o kuupäev. Vajaliku lisainfona kannab PPA lisainfo väljale näiteks taotleja vanema andmed või õige nimekuju koos isikunimede kohaldamise ja ümberkirjutamise reeglite määrusele vastava asenduskoodiga, kui taotleja nimes on võõrtähti, mida ei ole võimalik säilitada. Paragrahvid 8 ja 9 reguleerivad isikukoodi andmist isiku taotluse alusel. Eelnõu § 8 sätestab, kes annab isikukoodi Eestis viibivale isikule. Pädev asutus sõltub isikukoodi andmise alusest. Nii annab isikukoodi juhul, kui see tuleb seaduse või andmekogu põhimääruse alusel kanda riigi andmekogusse, maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus (termin on määratletud perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 32). Kui isikukoodi andmekogusse kandmise tingib diplomaatilise passi andmine, annab isikukoodi Välisministeerium. Kehtiva määrusega samamoodi annab isikukoodi kohaliku omavalitsuse üksus, kui Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik registreerib esimest korda oma Eesti elukoha ja talle ei ole varem isikukoodi antud. Uue isikukoodi andjana sätestab eelnõu Veeteede Ameti, kes annab isikukoodi juhul, kui see tuleb kanda Meremeeste registrisse. Isikukoodi andmine välisriigis viibivale isikule sätestatakse eelnõu §-s 9. Sättega reguleeritakse neid olukordi samamoodi nagu kehtivas määruseski. Eelnõu §-s 10 määratakse kindlaks isiku tuvastamise nõuded isikukoodi taotlemise korral. Alla 15-aastane isik, kellele ei ole välja antud isikut tõendavat dokumenti, tuvastatakse seadusliku esindaja ütluste ja vajaduse korral ka muude tõendite (näiteks sünnitõend) alusel. Eelnõu §-s 11 määratakse uue isikukoodi moodustamise kord ja tingimused. Uue isikukoodi võib isikule moodustada juhul, kui muudetakse isiku sünniaja või soo andmeid, kui lapsendamisel taotlevad isikukoodi muutmist lapse vanemad või eestkostja ning kui isik on esitanud avalduse lapsendamisel muudetud sünniaja taastamiseks. Sätte eri lõigetes loetletakse, millised andmed rahvastikuregistri volitatud töötlejale uue isikukoodi moodustamiseks tuleb anda. Sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega andmete loetelus ei tehta. Eelnõu §-s 12 nähakse ette kohustus, et isikukoodi andja peab isikut isikukoodi moodustamisest teavitama. Määrus ei kehtesta, mil viisil tuleb isikut teavitada, sest tegemist on tavapärase haldusmenetlusega, mida reguleerib haldusmenetluse seadus. Eelnõu § 13 kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2019. aastal. Eelnõu jõustumine on seotud RRS-i jõustumisega. Määruse lisana kehtestatakse isikukoodi taotlemiseks kaks taotlusvormi. Esimene on isikukoodi taotlemiseks Eestis elavale või viibivale isikule ning teine välisriigis viibivale isikule. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel ei ole vahetut seost Euroopa Liidu õigusega. 5. Eelnõu mõju Kuivõrd eelnõu on RRS-i rakendusakt, on eelnõu reguleerimisesemega seotud mõjud hinnatud eelkõige RRS-i eelnõu seletuskirjas. Nende isikute jaoks, kelle andmed tuleb kanda Meremeeste registrisse, muudab eelnõu asjaajamise senisest lihtsamaks. Esitades Meremeeste registrisse kandmise taotluse, saavad nad ühtlasi taotleda ka isikukoodi ega pea lisamenetlusi läbima. Seega on eelnõu mõju neile isikutele positiivne. 6. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kuivõrd eelnõuga ei muudeta kehtiva määrusega võrreldes seniste isikukoodide andjate ülesandeid, ei too eelnõu nende jaoks kaasa lisategevusi ega lisakulusid. Uue isikukoodi andjana lisanduvale Veeteede Ametile toob eelnõu kehtivate õigusnormidega võrreldes kaasa uusi kohustusi. Lisanduva tegevuse maht ei ole suur – amet peab Meremeeste registrisse kandmise menetluse raames edastama isikukoodi moodustamiseks vajalikud andmed rahvastikuregistri volitatud töötlejale ja kandma moodustatud isikukoodi Meremeeste registrisse. Isikukoodi moodustamiseks vajalikud andmed kogub Veeteede Amet oma menetluse (s.o Meremeeste registrisse kandmise menetlus) käigus, uute andmete kogumist eelnõu ette ei näe. Sama menetluse käigus täidetakse ka eelnõust tulenev kohustus teavitada isikut isikukoodi andmisest. Esialgu plaanib Veeteede Amet kanda rahvastikuregistri volitatud töötleja moodustatud isikukoodid Meremeeste registrisse käsitsi, siis uue meremeeste infosüsteemi valmimisel hakkavad andmebaasid andmeid vahetama automaatselt ning lisategevuste maht Veeteede Ametile väheneb oluliselt. Veeteede Ametiga on lisategevused läbi räägitud. Veeteede Amet tagab nende täitmiseks, samuti uue infosüsteemi arendamiseks vajalikud vahendid oma eelarvest. 7. Eelnõu jõustumine Eelnõu on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2019. aastal. Eelnõu jõustumine on seotud RRS-i jõustumisega. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse andmiseks Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliidule, PPA-le, Veeteede Ametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.  Siseministri … … 2018. a määrus nr … „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ Lisa 1 TAOTLUS ISIKUKOODI SAAMISEKS (§ 8 lõigete 1 ja 4 alusel esitatav taotlus) APPLICATION FOR PERSONAL IDENTIFICATION CODE TÄIDAB ESITAJA FILLS THE APPLICANT PALUN ANDA EESTI ISIKUKOOD PLEASE GIVE ESTONIAN PERSONAL IDENTIFICATION CODE minule me minu alaealisele lapsele (alla 18-aastasele) my minor child (under 18 years of age) eestkostetavale person under guardianship JÄRGMISEL PÕHJUSEL ON THE FOLLOWING GROUND Euroopa Liidu kodaniku elukoha andmed kantakse Eesti rahvastikuregistrisse The data of the residence of the citizen of the European Union are transferred to the Estonian population register isikukoodi saaja andmed kantakse riigi andmekogusse The data of the recipient of personal identification code are transferred to the national database ISIKUKOODI SAAJA ANDMED DATA OF PERSONAL IDENTIFICATION CODE RECIPIENT EESNIMI FORENAME ________________________________________________________________________________________________________________________ PEREKONNANIMI SURNAME _______________________________________________________________________________________________________________ SÜNNIAEG DATE OF BIRTH SUGU SEX ______________________________________________ päev day kuu month aasta year KODAKONDSUS CITIZENSHIP ______________________________________________________________________________________________________________ ISIKUT JA KODAKONDSUST TÕENDAV DOKUMENT IDENTITY DOCUMENT AND PROOF OF CITIZENSHIP __________________________________________________________________________________________________________________________________________________ liik, number, riik, asutus, väljaandmise aeg, kehtivuse aeg type, number, country, institution, data of issue, term of validity __________________________________________________________________________________________________________________________________________________ VÄLISRIIGI ISIKUKOOD PERSONAL IDENTIFACATION CODE __________________________________________________________________________________________________________________________________________________ dokumenti kantud kodakondsusjärgse riigi isikukood personal identification code by country of citizenship entered in the document SÜNNIKOHT PLACE OF BIRTH ________________________________________________________________________________________________________________ riik, maakond, vald või linn country, county, municipality or town ELUKOHT RESIDENCE (täidetakse vaid juhul, kui isikukood antakse kandmiseks riigi andmekogusse, to be filled only if the personal identification code is transferred to the national database) ____________________________________________________________________________________ riik country __________________________________________________________________________________________________________________________________________________ maakond, vald või linn, küla või tänav, maja, korter county, municipality or town, village or street, building, flat E-POST EMAIL _________________________________________________________ TELEFON PHONE ______________________________________________ TÄIDAB ESITAJA JUHUL, KUI EI TAOTLE ISIKUKOODI ANDMIST ENDALE TO BE FILLED BY THE APPLICANT IN CASE HE / SHE DOES NOT APPLY FOR THE PERSONAL IDENTIFICATION CODE FOR HIM / HERSELF EESNIMI FORENAME ________________________________________________________________________________________________________________________ PEREKONNANIMI SURNAME ________________________________________________________________________________________________________________ ISIKUKOOD PERSONAL IDENTIFICATION CODE E-POST EMAIL _________________________________________________ TELEFON PHONE ______________________________________________________ TÄIDAB ESITAJA FILLS THE APPLICANT _____________________________________________________________________________________________ esitaja allkiri applicant’s signature päev day kuu month aasta year TÄIDAB AMETNIK TO BE FILLED BY THE OFFICIAL taotlus registreeritud application accepted on number number __________________________ päev day kuu month aasta year _____________________________________________________________________ _____________________________________________________________________ ametniku ees- ja perekonnanimi forename and surename of official ametniku allkiri signature of official  Siseministri … … 2018. a määrus nr … „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ Kinnitatud regionaalministri määrusegaLisa nr 2 TAOTLUS ISIKUKOODI SAAMISEKS (§ 9 lõike 4 alusel esitatav taotlus) APPLICATION FOR PERSONAL IDENTIFICATION CODE TÄIDAB ESITAJA FILLS THE APPLICANT PALUN ANDA EESTI ISIKUKOOD PLEASE GIVE ESTONIAN PERSONAL IDENTIFICATION CODE minule me minu alaealisele lapsele (alla 18-aastasele) my minor child (under 18 years of age) eestkostetavale person under guardianship KUNA ISIKUKOODI SAAJA ANDMED KANTAKSE RIIGI ANDMEKOGUSSE SINCE THE DATA OF THE RECIPIENT OF PERSONAL IDENTIFICATION CODE ARE TRANSFERRED TO THE NATIONAL DATABASE ISIKUKOODI SAAJA ANDMED DATA OF PERSONAL IDENTIFICATION CODE RECIPIENT EESNIMI FORENAME PEREKONNANIMI SURNAME SÜNNIAEG DATE OF BIRTH SUGU SEX päev day kuu month aasta year KODAKONDSUS CITIZENSHIP ISIKUT JA KODAKONDSUST TÕENDAV DOKUMENT IDENTITY DOCUMENT AND PROOF OF CITIZENSHIP liik, number, riik, asutus, väljaandmise aeg, kehtivuse aeg type, number, country, institution, data of issue, term of validity VÄLISRIIGI ISIKUKOOD PERSONAL IDENTIFICATION CODE dokumenti kantud kodakondsusejärgse riigi isikukood personal identification code by country of citizenship entered in the document SÜNNIKOHT PLACE OF BIRTH riik, maakond, vald või linn country, county, municipality or town ELUKOHT RESIDENCE riik, maakond, vald või linn, küla või tänav, maja, korter country, county, municipality or town, village or street, building, flat E-POST EMAIL TELEFON PHONE PALUN EDASTADA RAHVASTIKUREGISTRI VÄLJAVÕTE ISIKUKOODI MOODUSTAMISE KOHTA (VÕIMALIK VALIDA ÜKS) PLEASE FORWARD THE EXTRACT OF POPULATION REGISTER AS TO THE FORMATION OF PERSONAL IDENTIFICATION CODE (ONLY ONE CAN BE CHOSEN) minule ülaltoodud elukoha aadressil to me onto the address of residence indicated above mujale elsewhere füüsilise või juriidilise isiku nimi, aadress name of natural or legal person, address  TÄIDAB ESITAJA JUHUL, KUI EI TAOTLE ISIKUKOODI ANDMIST ENDALE TO BE FILLED BY THE APPLICANT IN CASE HE / SHE DOES NOT APPLY FOR THE PERSONAL IDENTIFICATION CODE FOR HIM / HERSELF EESNIMI FORENAME PEREKONNANIMI SURNAME TAOTLUSE ESITAJA ISIKUKOOD PERSONAL IDENTIFICATION CODE OF PERSON FILLING THE APPLICATION E-POST EMAIL TELEFON PHONE taotluse esitaja allkiri applicant’s signature päev day kuu month aasta year TÄIDAB AMETNIK TO BE FILLED BY THE OFFICIAL taotlus registreeritud application accepted on number number päev day kuu month aasta year ametniku ees- ja perekonnanimi forename and surename of official ametniku allkiri signature of official Saatja: <[email protected]> Saadetud: 14.12.2018 15:37 Adressaat: VA_eva <[email protected]> Teema: Siseministri määruse "Isikukoodide moodustamise ja andmise kord" eelnõu saatmine kooskõlastamisele Manused: 1-61732-1 13.12.2018 Väljaminev kiri.asice SISEMINISTEERIUM Tere! Teile on saadetud Siseministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Siseministri määruse "Isikukoodide moodustamise ja andmise kord" eelnõu saatmine kooskõlastamisele, mis on registreeritud 13.12.2018, numbriga 1-6/1732-1. Dokument saabub Teile ka DVK kaudu, kui probleemid DVK-st dokumentide vastuvõtmisel on lahenenud. Kontaktinfo E - N 8.00-16.45, R 8.00-15.30 aadress: Pikk 61, 15065 Tallinn e-post: [email protected] telefon: 612 5017, 612 5024, 612 5022