Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohade ettepanekute saamiseks esitamine

Lisa 3 Järva Vallavolikogu ... otsusele nr...  JÄRVA VALLAVALITSUS MAJANDUSOSAKOND Veeteede Amet [email protected] 11.12.2018 nr 7-1/2018/109-1 Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohade ettepanekute saamiseks esitamine Vastavalt planeerimisseaduse § 81 lõikele 1, § 142 lõikele 2 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punktile 13 esitame Teile Albu valla üldplaneeringut (kehtestatud Albu Vallavolikogu 26.11.2015 otsusega nr 48) muutva Albu küla Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute saamiseks. Ettepanekud palume esitada hiljemalt 14.01.2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tammik Abivallavanem Lisad: 1. Järva Vallavolikogu otsuse eelnõu_Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering; 2. Lisa 1 Lähteseisukohad_Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering; 3. Lisa 2 KSH eelhinnang_Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering; 4. Lisa 3 eskiisjoonis_Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering. Mari Maltis 53467235 [email protected] ______________________________________________________________________________ Pikk 56 Tel. +372 386 3377 Registri kood 77000335 Järva-Jaani alev e-mail: [email protected] EE211010702000622006 SEB 73301 JÄRVA MAAKOND jarvavald.kovtp.ee EE222200001120105842 Swedbank  JÄRVA VALLAVOLIKOGU OTSUS EELNÕU Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Järva-Jaani 2018 nr Otsus võetakse vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33, planeerimisseaduse § 128 lõike 1, § 142 lõigete 2 ja 6, looduskaitseseaduse § 40 lõigete 3 ja 4 punkti 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 3 ja lõike 3, § 34 lõike 2, Järva Vallavolikogu 25.01.2018 määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna ülesannete täitmine Järva vallas“ § 5 lõigete 1 ja 5, haldusmenetluse seaduse § 75 alusel. Järva Vallavalitsusele on esitatud detailplaneeringu algatamise avaldus ning eskiislahendus detailplaneeringu algatamiseks Järva valla Albu külas Lombi (katastritunnus: 12901:001:0239; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%; pindala: 2,10 ha; kinnisturegistri registriosa nr: 3420450) ja Jäägrivilla (katastritunnus: 12901:003:0244; sihtotstarve: ärimaa 100%; pindala: 10130 m²; kinnisturegistri registriosa nr: 2889936) kinnistutel. Detailplaneeringu põhieesmärk on Ambla jõe ehituskeeluvööndi vähendamine kuni Ambla jõe veekaitsevööndini. Lombi kinnistul soovitakse laiendada olemasolevat veekogu Ambla jõe ehituskeeluvööndisse. Samuti soovitakse ehituskeeluvööndisse rajada avalikud pallimänguväljakud ning Lombi ja Jäägrivilla kinnistud ühendada omavahel kahe sillaga. Jäägrivilla kinnistule soovitake ehituskeeluvööndisse ehitada grillmaja. Lisaks määratakse ära parkimisala, avalik ranna ala ning kämpinguhoonete ala. Planeeritav ala asub Albu külas, 15141 Kaalepi-Lehtmetsa tee ja kohalike Mikumärdi tee ja Lubjaahju tee vahelisel alal. Planeeritav ala koosneb Lombi (katastritunnus: 12901:001:0239) ja Jäägrivilla (katastritunnus: 12901:003:0244) kinnistutest. Lombi kinnistu asub hajaasustusega alas ning Jäägrivilla kinnistu tiheasustusega alas. Planeeritava ala suurus on ca 3,1 ha (vt lisa 3). Vastavalt Albu valla üldplaneeringule (kehtestatud Albu Vallavolikogu 26.11.2015 otsusega nr 48) asub planeeritav ala Albu mõisa tootmishoonete kui pärandkultuuri objekti alal. Lombi kinnistu on määratud väärtuslikuks maastikuks. Detailplaneeringuga muudetakse Lombi kinnistu sihtotstarvet – maatulundusmaa asemel määratakse 60% veekogude maa ja 40% üldkasutatav maa. Jäägrivilla kinnistu sihtotstarve jääb ärimaaks. Detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kuna detailplaneeringuga soovitakse vähendada Ambla jõe ehituskeeluvööndit ning Lombi kinnistu asub väärtuslikul maastikul. Vastavalt looduskaitseseaduse § 40 võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada üksnes Keskkonnaameti nõusolekul ning ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kui tegemist on kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus ei kuulu ka KeHJS § 6 lõikes 2 välja toodud valdkondade loetellu. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 tuleb anda üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel eelhinnang ning kaaluda keskkonnamõjustrateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohase asjaomaste asutuste seisukohtadest. Lähtudes keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. Järva Vallavalitsus esitas oma … kirjaga nr …. Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet … Järva Vallavalitsus esitas oma …. kirjadega vastavalt planeerimisseaduse § 81 lõikele 1, § 142 lõikele 2 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH eelhinnangu ettepanekute esitamiseks. Esitatud ettepanekutega tuleb detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada. 1. Algatada Järva valla Albu küla Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering. 2. Anda lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks (lisa 1) Järva valla Albu küla Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneeringule. 3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. 4. Detailplaneeringu koostamise algata ja kehtestaja on Järva Vallavolikogu (Pikk tn 56, Järva- Jaani). Koostamise korraldaja on Järva Vallavalitsus (Pikk tn 56, Järva-Jaani). Detailplaneeringu koostaja on …. 5. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Järva Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 2 Jüri Ellram Vallavolikogu esimees 3  Seletuskiri Järva Vallavolikogu otsuse „Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõule Eelnõu esitab Järva Vallavalitsus. 1) Õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus, mõjude analüüs ning kas ja kuidas on tagatud erinevate huvide tasakaalustatud esindamine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33 kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine. Detailplaneeringu algatamise otsus on eelhaldusakt detailplaneeringu kehtestamise otsusele. Seega on volikogu pädevuses ka otsustada detailplaneeringu algatamine. Vastavalt Järva Vallavolikogu 25.01.2018 määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna ülesannete täitmine Järva vallas“ § 5 lõikele 5 on volikogu pädevuses planeerimisseaduse § 130 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel detailplaneeringu koostamise algatamine, detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle otsustamine, lähteseisukohtade kinnitamine, vastuvõtmine ja kehtestamine. Detailplaneeringu eesmärgiks on Ambla jõe ehituskeeluvööndi vähendamine kuni Ambla jõe veekaitsevööndini ning määrata tingimused tiigi laiendamiseks, pallimänguväljakute, sildade, avaliku parkla, ranna ala ja kämpinguhoonete ala rajamiseks. Lombi kinnistu puhul on tegemist küllaltki soise ja võsastunud alaga, mida soovitakse korrastada ning luua avaliku kasutusega puhke- ja rekreatsiooniala. Antud detailplaneeringuga planeeritav tegevus soosib väärtusliku maastiku säilimist, sest planeeringuga soovitakse korrastada Lombi ja Jäägrivilla kinnistutel Ambla jõekäärud ja ääred ning vaade kivisillale. 2) Milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33 alusel on volikogu ainupädevuses planeerimisseaduse § 130 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine. Nimetatud detailplaneeringud on planeeringud, mis muudavad kehtestatud üldplaneeringut, kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või koostatakse olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamiseks. Vastavalt planeerimisseaduse § 128 lõikele 1 algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus ning Järva Vallavolikogu 25.01.2018 määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna ülesannete täitmine Järva vallas“ § 5 lõike 5 alusel kuulub volikogu pädevusse planeerimisseaduse § 130 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel detailplaneeringu koostamise algatamine, detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle otsustamine, lähteseisukohtade kinnitamine, vastuvõtmine ja kehtestamine. Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. KeHJS § 33 lõike 2 punkti 3 ja planeerimisseaduse § 142 lõike 6 alusel tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ning kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 34 lõike 2 alusel algatab või jätab algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja. 4 Vastavalt looduskaitseseaduse § 40 lõikele 3 võib toimuda ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine Keskkonnaameti nõusolekul. Sama seaduse § 40 lõige 4 sätestab, et ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu. 3) Milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel. Käesoleva õigusakti vastuvõtmisel ei ole vaja kehtetuks tunnistada ühtegi õigusakti. 4) Õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Planeerimisseaduse § 130 lõike 2 punkt 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamist või koostamise tellimise ei tohi detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda, kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Detailplaneeringu koostamise on tellinud Järva Vallavalitsus, detailplaneeringu finantseerija on Hunting Grupp OÜ ning detailplaneeringu koostaja on ….. 5) Informatsioon kaasamise kohta, st kes ja kuidas kaasati eelnõu ettevalmistamisse või keda on vaja kaasata eelnõu arutamisse. Otsuse eelnõu ettevalmistamisesse kaasati vallasekretär Karin Tenisson-Alev, keskkonnapeaspetsialist Triin Tõnisson. 6) Andmed eelnõu algataja kohta, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele õigusakt saata. Eelnõu koostaja: planeeringute spetsialist Mari Maltis. Keskkonnakomisjon otsustas ….. 5  Lisa 1 Järva Vallavolikogu … otsusele nr … LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS Järva maakonna Järva valla Albu küla Lombi ja Jäägrivilla kinnistutel I LÄHTEANDMED 1.1 Detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks sõlmitakse leping, milles fikseeritakse poolte kohustused detailplaneeringu koostamisel ja koostamise rahastamisel. 1.2 Kinnistute tunnused ja maakasutuse sihtotstarbed: Lombi (katastritunnus 12901:001:0239, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja Jäägrivilla (katastritunnus 12901:003:0244, sihtotstarve ärimaa 100%). 1.3 Kinnistute omanik: Hunting Grupp OÜ. 1.4 Albu valla üldplaneering (kehtestatud Albu Vallavolikogu 26.11.2015 otsusega nr 48). 1.5 Järva Vallavolikogu 25.01.2018 vastuvõetud määrus nr 3 ”Ehitus- ja planeerimisvaldkonna ülesannete täitmine Järva vallas”. 1.6 Planeerimisseadus. 1.7 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneeringu eskiisjoonis (lisa 3). II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK Hunting Grupp OÜ on esitanud Järva Vallavalitsusele avalduse ja eskiisjoonise detailplaneeringu algatamiseks Albu külas Lombi ja Jäägrivilla kinnistutel. Detailplaneeringu põhieesmärk on Ambla jõe ehituskeeluvööndi vähendamine kuni Ambla jõe veekaitsevööndini. Lombi kinnistul soovitakse laiendada veekogu Ambla jõe ehituskeeluvööndisse. Samuti soovitakse ehituskeeluvööndisse rajada avalikud pallimänguväljakud ning Lombi ja Jäägivilla kinnistud ühendada omavahel kahe sillaga. Jäägrivilla kinnistule soovitake ehituskeeluvööndisse ehitada grillmaja. Lisaks määratletakse ära parkimisala, avaliku ranna ala ning kämpinguhoonete ala. Lombi kinnistu puhul on tegemist küllaltki soise ja võsastunud alaga, mida soovitakse korrastada ning luua avaliku kasutusega puhke- ja rekreatsiooniala. Üldplaneeringuga on määratletud Lombi kinnistu väärtuslikuks maastikualaks. Detailplaneeringuga muudetakse Lombi kinnistu sihtotstarvet – maatulundusmaa asemel määratakse 60% veekogude maa ja 40% üldkasutatav maa. Jäägrivilla kinnistu sihtotstarve jääb ärimaaks. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev. III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 3.1 Planeeritav ala asub Albu külas, 15141 Kaalepi-Lehtmetsa tee ja kohalike Mikumärdi tee ja Lubjaahju tee vahelisel alal. Planeeritav ala koosneb Lombi (katastritunnus: 12901:001:0239) ja Jäägrivilla (katastritunnus: 12901:003:0244) kinnistutest. Lombi kinnistu asub hajaasustusega alas ning Jäägrivilla kinnistu tiheasustusega alas. 3.2 Vastavalt Albu valla üldplaneeringule (kehtestatud Albu Vallavolikogu 26.11.2015 otsusega nr 48) asub planeeritav ala pärandkultuuri objekti alal – Albu mõisa tootmishoonete alal (joonis 1). Pärandkultuuri objektidest asub planeeritava ala vahetus läheduses veel Albu lubjaahju koht ja Albu metsavalitsuse hoone. Joonis 1. Väljavõte Albu valla üldplaneeringu piirangute kaardilt. Viirutatud ala näitab pärandkultuuri objekti ala. Lombi kinnistu on määratud väärtuslikuks maastikuks (joonis 2). Väärtusliku maastiku väärtuseks on Ambla jõekäärud ja jõeääred ning kivisild, mis asub planeeritavast alast väljaspool. Üldplaneeringu järgi on vajalik jõeäärte puhastamine ja niitmine ning väärtuslikule maastikule hoonete rajamine keelatud. Samas näeb üldplaneering ette, et vaated väärtuslikele maastikele ja vaatamisväärustele peavad olema avatud. Võimalusel avada vaated pärandkultuuri objektidele, reserveerida maa-alad peatuspaikadeks, ilusat vaadet pakkuvad paigad siduda puhkekohtadega ning korrastada ja/või luua viidastamine. Ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastiku sobitada. Joonis 2. Väljavõte Albu valla üldplaneeringu Albu küla maakasutuse kaardist. Punaste täppidega on määratletud väärtuslik maastik. Vastavalt Järvamaa maakonnaplaneeringule on väärtuslik maastik maakonnaplaneeringuga või üldplaneeringuga määratletud ala, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Järva maakonnaplaneeringu järgi on Albu maastik määratletud maakondliku tähtsusega (II klassi) väärtuslikuks maastikuks (joonis 3). Väärtuse lühikirjeldusena on toodud välja Albu mõisaansambel koos pargiga ning Albu kaubanduskeskus. Maakonnaplaneeringus on toodud välja soovitused väärtuslike maastike säilitamiseks ja maastikuväärtuste suurendamiseks – maakonna looduse omapära parema vaadeldavuse võimaldamiseks avada vaateid ning ehitada vaatekohtadesse vaateplatvorme. Säilitada kaunid vaatekohad reserveerides neid puhkekohtadeks ja avaliku kasutusega aladeks. Kaunitel teelõikudel avada vaateid ja ehitada välja puhkekohti ning peatuspaiku. Leida võimalusi suure rekreatsioonikoormusega aladel ehitada välja parkimis-, puhke- ja telkimiskohad ning tähistada need.  Joonis 3. Väljavõte Järvamaa maakonnaplaneeringu seletuskirjast lk 28. Kuna Lombi kinnistu on soine ja võsastunud ala, siis antud detailplaneeringuga planeeritav tegevus soosib väärtusliku maastiku säilimist, sest planeeringuga soovitakse korrastada Lombi ja Jäägrivilla kinnistutel Ambla jõekäärud ja ääred ning vaade kivisillale. Kämpinguhooned on planeeritud Kivisilla teelõigu äärde, planeeritava ala lõunapoolsemasse osasse, eemale väärtusliku maastiku väärtuseks peetavatest Ambla jõekäärudest, jõeäärtest ja kivisillast. Kämpingud on planeeritud küllaltki väikese ala peale, väljapoole Ambla jõe ehituskeeluvööndit. Kuna kämpingute puhul on tegemist väikeste mitteelamutega, siis ei muuda nende rajamine oluliselt väärtusliku maastiku ilmet. 3.3 Kehtestatud detailplaneering alal puudub. 3.4 Planeeritava ala lähiümbruses on kehtestatud Albu Vallavolikogu 04.12.2009 otsusega nr 38 Albu küla Vürmeri kinnistu detailplaneering. 3.5 Planeeringuala üldiseloomustus: maa-alal asub sügav madalsoomuld ning see tõttu on tegemist küllaltki märja ja soise alaga; planeeringuala läbib Ambla jõgi, kinnistul kasvavad  üksikud põõsad ja puud. Planeeringuala läheduses asuvad Albu kauplus, Albu mõis, mõisapark ning sild, samuti eluhooned. 3.6 Hooned ja rajatised: Lombi kinnistul asub ehitisregistri andmetel tiik (rajatis), Jäägrivilla kinnistul asuvad Albu-Aravete raadiolink (rajatis), puhkemaja ning väliköök-varjualune. 3.7 Tehnovarustus: vesi, kanalisatsioon, elekter, side. 3.8 Kitsendused: Maa-ameti kaardirakenduse andmetel asuvad planeeritaval alal : 1) ranna või kalda ehituskeeluvöönd 50 m ulatuses; 2) ranna või kalda veekaitsevöönd 10 m ulatuses; 3) veekogu kallasrada 4 m; 4) ranna või kalda piiranguvöönd 100 m; 5) avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; 6) muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd 7) pärandkultuuri objekti 8) nitraaditundlik ala 9) sideehitise kaitsevöönd 10) elektripaigaldise kaitsevöönd 11) veehaarde sanitaarkaitseala 3.9 Juurdepääs planeeritavale alale on mööda Kaalepi-Lehtmetsa kõrvalmaanteed ja kohalikke teid – Mikumärdi tee ja Lubjaahju tee. IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE 4.1 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000). 4.2 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering aktuaalsel (vahetult planeerimiseelset olukorda kajastaval) geodeetilisel alusplaanil mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad insenerivõrgud ja juurdepääsuteed. 4.3 Detailplaneeringu projekti vormistamisel kasutada Siseministeeriumi poolt väljastatud leppemärkide legendi ja värvilahendust: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Planeeringud/dp_leppemarg id.pdf 4.4 Planeeringu koostamisel lähtuda Keskkonnaministeeriumi 2003. aastal välja antud trükisest „Soovitused detailplaneeringu koostamiseks“. 4.5 Detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kuna detailplaneeringuga soovitakse vähendada Lombi ja Jäägrivilla kinnistutel Ambla jõe ehituskeeluvööndit. Lombi kinnistu on määratud väärtuslikuks maastikuks. Detailplaneeringus esitada Albu valla üldplaneeringu muutmise põhjendus ja vastav joonis. 4.6 Detailplaneeringus kajastada planeeritava ala ning lähiümbruse olemasolevat olukorda ning näidata ka lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda. 4.7 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangute ja kitsendustega. 4.8 Detailplaneeringuga määrata: planeeritava tiigi asukoht ja suurus (arvestada tuleb, et veekogu rajamisel, mille veepeegli pindala on 1 ha või suurem, peab taotlema vee erikasutusloa); Ambla jõe ehituskeeluvööndi ulatus pärast selle vähendamist; planeeritaval kämpingualal määrata ehitusõigus (hoonete suurim lubatud arv alal, suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast; hoonete maksimaalne korruselisus ning paiknemise suund; ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus);hoonete välisviimistlus); nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad, tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal. 4.9 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side) varustamise lahendus. 4.10 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht. 4.11 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. 4.12 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 4.13 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava. 4.14 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest. 4.15 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada kõikide punktides 5.2 nimetatud asutuste poolt esitatud ettepanekutega detailplaneeringu lähteseisukohtadele. V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS 5.1 Koostöö planeeringu koostamisel: Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus põhijoonisel või eraldi kooskõlastuse kirjas. Planeeringu koostamise korraldaja ja koostaja kaasavad planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus samuti põhijoonisel või eraldi koostöö kirjades. 5.2 Planeering kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga, Keskkonnaametiga, Maanteeametiga, Muinsuskaitseametiga, Politsei- ja Piirivalveametiga, Päästeameti Lääne päästekeskusega, Veeteede Ametiga. 5.3 Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Rahandusministeerium. Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina. 5.4 Lähtuvalt PlanS § 127 lõigetest 2 ja 3 kaasatakse detailplaneeringu koostamisse naaberkinnistute omanikud. 5.5 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Albu valla lähiala üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide seletused. Albu valla üldplaneering on kättesaadav https://jarvavald.kovtp.ee/uldplaneering. 5.6 Detailplaneeringu põhijoonis, tugiplaan ja geodeetiline alusplaane esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg failidena. 5.7 Planeeringu kausta lisada koopiad kõigist detailplaneeringu menetlemise õigusaktidest. 5.8 Planeeringu kausta lisada koopiad ajalehtede kuulutustest ning teavitamise kirjadest, millistes on avalikkust ning puudutatud isikuid informeeritud detailplaneeringu koostamise korraldamisest. 5.9 Detailplaneeringu kaustas eristada kehtestamisele kuuluv planeeringu dokumentatsioon (joonised ja tekstiline osa) ning lisad (teave planeeringu koostamise käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta; planeeringu lähteandmed ja lähteseisukohad, planeeringu koostamise käigus tehtud vaheotsused ja muu planeerimisprotsessi käigus koostatud dokumendid; planeeringu elluviimiseks vajalikud kokkulepped; muu planeeringuga seotud ning säilitamist vajav teave). 5.10 Järva Vallavalitsusele esitada menetlemiseks üks paberkandjal kaust ja digitaalne kaust. Paberkandjal kaust ja digitaalne kaust peavad vastama üks-ühele. 5.11 Detailplaneeringu kaustas kasutada järjekorda: 1) tekstiline osa; 2) joonised; 3) lisad. 5.12 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt. 5.13 Enne tehnovõrkude ning tee omanike või valdajate planeeringulahenduse kooskõlastamist esitada detailplaneeringu eskiislahendus heakskiidu saamiseks Järva Vallavalitsusele. 5.14 Detailplaneeringu koostajal esitada enne planeeringu koostamisele asumist tõend, et ta vastab planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile. Lähteseisukohad koostas: Mari Maltis Järva Vallavalitsuse planeeringute spetsialist Tel 53467235 [email protected]  Lisa 2 Järva Vallavolikogu … otsusele nr … Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1. Planeeritava ala andmed: Aadress: Järva maakond, Järva vald, Albu küla, Lombi ja Jäägrivilla katastriüksused. Katastritunnused: Lombi katastritunnus 12901:001:0239 ja Jäägrivilla katastritunnus 12901:003:0244. Sihtotstarbed: Lombi sihtotstarve maatulundusmaa 100% ja Jäägrivilla sihtotstarve ärimaa 100%. Planeeringuga haaratud maa-ala: ca 3,1 ha. 2. Detailplaneeringu eesmärk: Detailplaneeringu põhieesmärk on Ambla jõe ehituskeeluvööndi vähendamine kuni Ambla jõe veekaitsevööndini ning avaliku kasutusega puhke- ja rekreatsiooniala loomine Lombi kinnistul. 3. Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom ja sisu Algatatava detailplaneeringu puhul on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneeringu üldine eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Jäägrivilla kinnistu asub detailplaneeringu kohustusega alal, Lombi kinnistu jääb aga detailplaneeringu kohustusega alalt välja, kuid on hõlmatud väärtusliku maastikualaga. Väärtusliku maastikualal tegevuste planeerimise korral tuleb algatada samuti detailplaneering. Ambla jõe ehituskeeluvööndi vähendamine kuni Ambla jõe veekaitsevööndini ning avaliku kasutusega puhke- ja rekreatsiooniala loomine Lombi kinnistul eeldab üldplaneeringu muutmist. Nimetatud tegevusega detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus ning detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. Varasemad kehtestatud detailplaneeringud alal puuduvad. 4. Planeeritav ala 4.1. Üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom Planeeritav ala asub Albu külas, 15141 Kaalepi-Lehtmetsa tee ja kohalike Mikumärdi tee ja Lubjaahju tee vahelisel alal. Planeeritav ala koosneb Lombi (katastritunnus: 12901:001:0239) ja Jäägrivilla (katastritunnus: 12901:003:0244) kinnistutest. Lombi kinnistu asub hajaasustusega alas ning Jäägrivilla kinnistu tiheasustusega alas. Ala läheduses asuvad Albu kauplus, Albu mõis, mõisapark ning sild, samuti eluhooned. Lombi kinnistul asub ehitisregistri andmetel tiik (rajatis). Jäägrivilla kinnistul asuvad Albu-Aravete raadiolink (rajatis), puhkemaja ning väliköök-varjualune. Planeeritav ala piirneb idast Albu mõisa pargi maastikukaitsealaga. Vastavalt Albu Vallavolikogu 26.11.2015 kehtestatud otsuse nr 48 „Albu valla üldplaneering“ asub planeeritav ala Albu mõisa tootmishoonete kui pärandkultuuri objekti alal. Üldplaneeringu kohaselt on Lombi kinnistu määratud väärtuslikuks maastikuks. Väärtusliku maastiku väärtuseks on Ambla jõekäärud ja jõeääred ning kivisild, mis asub planeeritavast alast väljaspool. Üldplaneeringu järgi on vajalik jõeäärte puhastamine ja niitmine. Väärtuslikule maastikule on hoonete rajamine keelatud. Samas näeb üldplaneering ette, et vaated väärtuslikele maastikele ja vaatamisväärustele peavad olema avatud ning need tuleks siduda puhkekohtadega. Seega on detailplaneering üldplaneeringut muutva iseloomuga. Planeeritaval alal kavandatakse laiendada veekogu (tiiki) Ambla jõe ehituskeeluvööndisse ning rajada sinna avalikud pallimänguväljakud, kämpinguhooned ning avalik parkla ja rand. Laiendatud tiigi kogupindala peaks jääma alla 1 ha. Lombi ja Jäägivilla kinnistud soovitakse ühendada omavahel kahe sillaga. Jäägrivilla kinnistu ehituskeeluvööndisse kavandatakse grillmaja. 4.2. Planeeritava ala kitsendused Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel asuvad planeeritaval alal: 1) ranna või kalda ehituskeeluvöönd 50 m ulatuses; 2) ranna või kalda veekaitsevöönd 10 m ulatuses; 3) veekogu kallasrada 4 m; 4) ranna või kalda piiranguvöönd 100 m; 5) avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; 6) muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd 7) pärandkultuuri objekti 8) nitraaditundlik ala 9) sideehitise kaitsevöönd 10) elektripaigaldise kaitsevöönd 11) veehaarde sanitaarkaitseala 4.3. Maa, mulla, pinnase, vee ja loodusliku mitmekesisuse (loomastiku ja taimestiku) iseloomustus Planeeritaval alal asub Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse kohaselt sügav madalsoomuld ning leetjas muld. Seetõttu on tegemist küllaltki märja ja soise alaga. Planeeringuala läbib Ambla jõgi. Kinnistul kasvavad üksikud põõsad ja lepapuud. Keskkonnaregistri kaardimaterjali maastike, looduslike looma-, seene- ja taimeliikide ning koosluste seire andmetel elutsevad Ambla jões planeeritava ala piirkonnas saarmad ja koprad. 4.4. Tegevuse energiakasutus Planeeritav ala piirneb 15141 Kaalepi-Lehtmetsa teega, kohaliku Mikumärdi teega ja Lubjaahju teega. Täiendavaid juurdepääsuteid ei ole vaja rajada. Planeeritaval alal veekogu laiendamisel ei ole vaja raadata metsa. Peamised energia tarbijad on veekogu laiendamiseks vajaminevad ekskavaatorid. 4.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kavandatava tegevuse ja sellega kaasnevad mõjud saab jagada kaheks, tiigi laiendamisaegsed ning hilisemad kinnistu ekspluatatsiooni aegsed mõjud. Tiigi laiendamisaegsed tegevused, mis võivad olulist mõju avaldada, on järgmised: 1) toimub maastiku ja pinnase muutmine; 2) tiigi laiendamisel teostatakse kaevetöid, mis võivad põhjustada vähesel määral maavõnkeid ja müra; 3) tiigi laiendamisel võimalik Ambla jõe veetaseme ajutine alanemine; Muud Lombi ja Jäägrivilla kinnistutel läbiviidavad väiksemad tegevused (pallimänguväljakute, kämpinguhoonete, avaliku parkla ning rannaala, kinnistuid ühendavate sildade ja grillmaja rajamine) ei ole olemuslikult järgides seadusandlikku korda ning ehitusnorme olulise mõjuga tegevused. Planeeringu elluviimisel võib kaasneda ehitustegevusega ajutine müra ja vibratsioon, mis on mööduvad. Mõju ei tohi olla väga suur, sest kohalikele elanikele elu ei tohi ülemäära häirida. Mõningase häiringuga peab siiski arvestama. Hilisem tiigi ja kogu kinnistul edendatava tegevuse ekspluatatsiooni aegne oluline mõju avalduda järgnevast: 1) tiigi reostumisel reostuse võimalik kandumine põhjavette (Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb Lombi kinnistu nõrgalt kaitstud põhjaveega alale) ning Ambla jõkke; 2) turismimajandusliku tegevuse iseloomu tõttu kasvab piirkonna külastuskoormus, mis võib suurendada liiklusvoogu ning põhjustada mürahäiringut. Planeeritav ala jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale. Lisaks on Albu piirkond tihedalt kaetud karstialadega, mille tõttu kuulub nõrgalt kaitstud põhjaveega ala alla. Kuna planeeritavatele kämpinguhoonetele ei ole mõeldud veevarustust, siis kavandatav hilisem tegevus ei loo vajadust tulevikus reovett käidelda, seega ei teki eeldatavalt ohtu nii pinnasele kui pinna- ja põhjaveele. Soojavarustuse tagamine ei ole vajalik. Planeeritava puhke- ja virgestusala loode ossa planeeritav avalik parkla võib tuua planeeritavale alale veidi suurema liikluskoormuse kui hetkel. Kuid kuna ala on juba praegu piiratud kolme avalikult kasutatava teega, siis ei ole lisanduv liikluskoormus oluliselt tuntav. Tolmuleviku riski on võimalik maandada parkla ala niisutamisega või mustkatte alla viimisega. Heitgaaside hulk ei suurene parkla tõttu oluliselt võrreldes planeeritavat ala ümbritsevatel teedel sõitvate autode heitgaaside heitehulgaga. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust planeeritaval alal ümbruskonnale ei kaasne. Planeeritav ala ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega ühelgi teisel kaitsealal, seega kavandatava tegevusega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 200 võrgustiku alasid. Kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus ja sagedus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet. Kavandatava tegevusega ei seata eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu ja vara. Kumulatiivset ja piiriülest mõju ei esine. 4.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Tiigi laiendamisel ei teki kaevandamisjäätmeid, kuna välja kaevatud materjal paigutatakse ja kasutatakse kinnistu planeerimisel. Kui kaevetööde käigus siiski tekib kaevandamisjäätmeid, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava. Hilisema tegevusega puhul puhke- ja virgestusalal on jäätmemajandus lahendatud korraldatud jäätmeveo lepinguga. 4.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Juhul, kui ala arendustööde käigus ilmneb töötaval seadmel tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasele või veekogusse, on tööde teostaja kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vastavate vahenditega. Planeeritav hilisem tegevus eeldatavalt ohtu ei kujuta, sest tegu on nõuetekohase puhke- ja virgestusalaga, kus on tagatud värskes õhus viibimise võimalused ning puuduvad keskkonnale ohtu tekitavad tegurid. 5. Asjaomase asutuse seisukoht Järva Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on …. a kirjaga nr … seisukohal, et … 6. Kokkuvõte Lähtudes eelpool toodust ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt ühtegi olulist keskkonnamõju ning seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik. Eelhinnangu koostas: Triin Tõnisson Järva Vallavalitsuse keskkonna peaspetsialist tel 5307 1790 [email protected] Saatja: Airi Raamat <[email protected]> Saadetud: 11.12.2018 14:46 Adressaat: Signe Paevere <[email protected]> Teema: Fwd: Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohade ettepanekute saamiseks esitamine Manused: 7-12018109-1 11.12.2018 Väljaminev kiri.bdoc; ATT00001.htm Sent from my iPhone Begin forwarded message: From: " [email protected]" < [email protected]> To: "VA_eva" < [email protected]> Subject: Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohade ettepanekute saamiseks esitamine Tere! Teile on saadetud Järva Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohade ettepanekute saamiseks esitamine, mis on registreeritud 11.12.2018, numbriga 7-1/2018/109-1. Kontaktinfo Järva Vallavalitsus Pikk 56, 73301 Järva-Jaani Tel 386 3377 e-post: [email protected]