Eelnõu

Saatja: Airi Raamat <[email protected]> Saadetud: 10.12.2018 08:40 Adressaat: Signe Paevere <[email protected]> Teema: FW: Hoonestusloa menetluse algatamise eelnõu Manused: kiri_digiallkirjaga_16-7_18-1251-023.pdf; kiri_digiallkirjaga_16-7_18-1251-023.bdoc From: "Liina Roosimägi" [mailto:[email protected]] Sent: Friday, December 07, 2018 4:10 PM To: [email protected] Cc: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; VA_eva <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Maanteeameti info <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Hoonestusloa menetluse algatamise eelnõu Tere Tehnilise Järelevalve Amet edastab teile hoonestusloa menetluse algatamise eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Liina Roosimägi Ehitusosakonna peaspetsialist +372 66 72 004| [email protected] Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A, 10614 Tallinn Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes Töö number 2017_0102 Tellija Eastern Light AB Konsultant SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: tel +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 25.06.2018 Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes 1 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes Kuupäev: 25.06.2018 Koostanud: Marju Kaivapalu, Maria Oravas, Kristiina Nauts Kontrollinud: Marju Kaivapalu Töö nr: 2017-0102 Esikaane foto: Eastern Light AB kavandatava kiudoptilise kaabli põhimõttelise kavandi joonis (Allikas: Eastern Light AB) SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 2 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................... 5 1. Ülevaade kavandatavast tegevusest ............................................................................ 6 1.1. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja maht ................................................................... 6 1.1.1. Kaabli paigaldusvõtted merel ....................................................................................... 6 1.1.2. Kaabli paigaldusvõtted rannaalal .................................................................................. 6 1.1.3. Käitamine ja hooldamine ............................................................................................. 8 1.1.4. Kasutusest kõrvaldamine ............................................................................................ 8 1.2. Kavandatava tegevuse ja lähiala lühikirjeldus ................................................................... 8 1.3. Kavandatava tegevuse seos teiste planeerimisdokumentidega ........................................... 10 1.3.1. Merestrateegia raamdirektiiv ...................................................................................... 10 1.3.2. Üleriigiline planeering "Eesti 2030+"............................................................................ 10 1.3.3. Üleriigiline planeering Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala kohta ......................... 11 1.3.4. Kiire internetiühenduste („viimane miil“) rajamise analüüs ja ettepanekud ....................... 12 1.3.5. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ..................................................................... 12 1.4. Muud olulised arendused piirkonnas ............................................................................... 13 1.5. Ressursside kasutamisest ............................................................................................. 13 1.6. Tegevuse energiakasutus .............................................................................................. 14 1.7. Tegevusega kaasnevad tegurid ...................................................................................... 14 1.7.1. Heide vette ja pinnasesse .......................................................................................... 14 1.7.2. Õhusaaste ................................................................................................................ 15 1.7.3. Lõhnaaine võimalik esinemine .................................................................................... 15 1.7.4. Müra ja vibratsioon ................................................................................................... 15 1.7.5. Tekkivad jäätmed ..................................................................................................... 16 1.8. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ......................................................................... 16 1.9. Suurõnnetuste ohust .................................................................................................... 16 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ............................................. 18 2.1. Maakasutus ................................................................................................................. 18 2.2. Kavandatava tegevuse alal esinevad loodusvarad ............................................................ 18 2.3. Keskkonna vastupanuvõime .......................................................................................... 18 2.3.1. Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................................... 18 2.4. Pärandkultuuriobjektid, kultuurimälestised ja muinsuskaitseobjektid .................................. 22 2.5. Inimese tervis ja heaolu ............................................................................................... 23 3. Natura eelhinnang ...................................................................................................... 24 3.1. Natura 2000 võrgustiku alad ja nende kaitse-eesmärgid ................................................... 24 3.1.1. Nõva-Osmussaare loodusala ....................................................................................... 24 3.1.2. Nõva-Osmussaare linnuala ......................................................................................... 25 3.1.3. Väinamere linnuala ................................................................................................... 28 3.1.4. Väinamere loodusala ................................................................................................. 28 3.2. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ............................................................................. 29 3.2.1. Mõju Nõva-Osmussaare loodusalale............................................................................. 29 3.2.2. Mõju Nõva-Osmussaare linnualale ............................................................................... 30 3.2.3. Mõju Väinamere loodusalale ....................................................................................... 30 3.2.4. Mõju Väinamere linnualale ......................................................................................... 32 3.3. Natura eelhindamise kokkuvõte ..................................................................................... 33 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .......................................................................... 34 4.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju 34 4.2. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond ........................................................................................................................................ 34 3 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes 4.3. Kavandatavate tegevuste eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale objektile............................................................................................................ 34 4.4. Kavandatava tegevuse koosmõju ................................................................................... 34 5. Eelhinnangu kokkuvõte .............................................................................................. 35 6. Kasutatud kirjandus ................................................................................................... 36 Lisad 1. Lisa 1 – Keskkonnapiirangute joonised 4 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes Sissejuhatus Stockholmis asuv ettevõte Eastern Light AB on paigaldamas mitut uut rahvusvahelist kiudoptilist sidekaablit Põhja- ja Baltimaade piirkonnas. Pärast aastatepikkust planeerimist alustab Eastern Light AB käesoleval ajal esimese ehitusetapi teostamist, mis hõlmab uue kiudoptilise merekaabli paigaldamist Rootsi (Stockholm) ja Soome (Helsingi ja Kotka) vahele. Teine ehitusetapp, mis on kavandatud aastaks 2018, hõlmab täiesti uut kiudoptilist kaablisüsteemi, mis kulgeb Helsingist lõunasse: mööda Eesti, Läti, Leedu ja Poola rannikut Saksamaa põhjaosani, ühendades paljusid mereäärseid linnu. Lisaks sellele laseb Eastern Light AB käiku uue torustikupõhise kiudoptilise kaablisüsteemi, mis kulgeb Saksamaa rannikult sisemaale - Rostockisse ja Berliini. See uus kaablivõrgustik parandab hüppeliselt kiudoptilisi ja internetiühendusi kõikjal Baltimaade piirkonnas. Nii tekib kõnealustel lõikudel täiesti uus kaablivõrgustiku renditurg, mis on avatud ja operaatoritest sõltumatu ning mis lisaks tohutule läbilaskevõime kasvule tagab suurema turvalisuse ja töökindluse. Rootsi ja Soome vaheliste lõikude ehitus algas 2017. aasta kevadel ning ehitus peaks valmima sama aasta sügisel. Helsingist Baltimaade ja Poola rannikut pidi Saksamaale kulgevate lõikude ehitus on kavas 2018. aastal. Kavandatava kiudoptilise sidekaabli rajamine ei ole keskkonnamõju hindamise kohustuslikkusega objekt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) mõistes, tegevus ei kuulu KeHJSi § 6 lg 1 nimetatud eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Vastavalt KeHJSile on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Kavandatava kiudoptilise sidekaabli puhul on tegemist tegevusega, mille üle otsustamisel tuleb kaaluda KMH läbiviimise vajalikkust (tuvastada, kas tegevus võib olla eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga vastavalt KeHJSi § 6 lg 2), kuna kavandatakse sidekaabli rajamist veekogu põhja. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 tuleb koostada KMH eelhinnang, kui kaalutakse veekogu põhja elektriülekandeliini või -sidekaabli rajamist ning § 15 p 8 kohaselt sellise tegevus korral, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Eelhinnang koostati lähtudes KeHJSi § 61 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustavatest nõuetest ja keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Töös lähtuti Keskkonnaministeeriumi 2015. a tellitud juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura- eelhindamine“ (Riin Kutsar, 2015). Kavandatavate tegevuste hindamisel on arvestatud KeHJS § 61 lg 1 toodut1. Tegevuse elluviimisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid on käsitletud eelhinnangu ptk-s 2. Käesolevas eelhinnangus on hinnatud mõjusid hoonestusloa taotlusele, mis hõlmab kaabli rajamist lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes. Kuivõrd hoonestusluba saab taotleda ainult kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise rajamiseks, ei hõlma käesolev eelhinnang võimalikke mõjusid, mis on seotud kaabli paigaldamise ja sellega seonduvate tegevustega maismaal. Ehkki Eastern Light AB on Rootsi ettevõte, kuulub Eestisse paigaldatav kaabel 100% Eesti tütarfirmale Easternlightestonia OÜ, kes on ka huvitatud isikuks. 1 Riigikogu seadus RT I 2005, 15, 87 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112016005?leiaKehtiv 5 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes 1. Ülevaade kavandatavast tegevusest 1.1. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja maht Eastern Light AB on valinud sellist tüüpi kaabli, mille mõju ümbruskonnale on minimaalne. Kaabli tootjaks on Nordenhamis, Saksamaal asuv NSW ja kaabli mudel on MINISUB SA 144. Kaabli pikkus lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi Lahes on ca 304 km ja kaabli läbimõõt on alla 3 cm ning mere põhja ei paigaldata ühtki muud seadist peale kaabli. Kaabel koosneb peamiselt teraskestast ja plastikuga kaetud klaaskiuvihkudest südamikust. Tegu on nn „passiivse“ kaabliga ehk selles ei liigu elektrivoolu ning ainus, mis kaablis liigub, on klaaskiududes liikuv valgus (mida kiirgavad maal asuvates kaabli otspunktides paiknevad sideseadmed). Seega ei tekita kaabel elektromagnetväljasid, soojust, heli, vibratsiooni ega mingit reostust, samuti ei sisalda see pliid ega muid aineid, mis võivad keskkonda mõjutada. 1.1.1. Kaabli paigaldusvõtted merel Eastern Light AB on otsustanud kaabli „vabalt maha panna“ ja seda merepõhja sisse mitte süvistada, nagu harilikult elektrikaablite ja elektrit juhtivate sidekaablite puhul tehakse. Merepõhja sisse kaevamise asemel lastakse merekaabel lihtsalt alla eriotstarbeliselt kaablipaigalduslaevalt, mis liigub kindlaks määratud kaablitrassi mööda kiirusega 4–7 sõlme (kogu kaabli paigalduseks kulub umbes 1 nädal ning kaabli paigaldusest tingitud häirimine on lühiajaline). Kasutatav kaablitüüp on mõeldud just sedalaadi pinnapealseks paigalduseks. Kaabli teraskest tõmbetugevusega 290 kN tagab tugeva kaitse ning kaabli suure tiheduse tõttu vajub see kiiresti ja täpselt alla merepõhja, kus see oma raskuse toimel settekihi sisse vajub. Tänu kaabli erikaalule on külgsuunaline liikumine minimaalne ja kaabel lastakse vette piisavalt lõdvalt, et see ei jääks merepõhja pingule ega merepõhjast kõrgemale. Igal kahe maaletulekukoha vahelisel lõigul paigaldatakse kaabel ühes tükis, mistõttu ei ole merel tarvis kaablit jätkata. Pinnapealne paigaldus tähendab seega, et paigaldamisel ei ole vaja allveesõidukeid ega muid allveeseadmeid ning ümbruskonda häiritakse minimaalselt. 1.1.2. Kaabli paigaldusvõtted rannaalal Ranna läheduses ühendatakse merekaabel maaga rannaaluse puurava kaudu. Ligikaudu 110 mm läbimõõduga ava, mis kulgeb ranna ja merepõhja alt puuritakse rõhtpuurimise teel ja see algab maapinnal ligikaudu 100 meetri kaugusel veepiirist ja ulatub meres kaugusele, kus veesügavus on 5–10 meetrit. Seega ei toimu rannal kaevamist ja merekaabel paigaldatakse rannaäärsetel tundlikel aladel mitu meetrit merepõhja alla, jättes merepõhja puutumata. Tööks kasutatakse puurseadet, milleks on roomiksõiduk, tüüp Ditch Witch JT4020 Mach 1, mille mõju pinnasele on minimaalne ja mis paigutatakse maal rannakaevu asukohta, kus merekaabel hiljem ühendatakse maapealse kiudoptikataristuga. Töö algab väikese juhtava puurimisega kindlaks määratud marsruudil. Seejärel suurendatakse hõõritsaga puurava, millesse paigaldatakse rannakaevus lõppev plasttoru. Plasttoru otstarve on hoida ära puuravade kokkuvarisemine ja merekaabli läbitõmbamine. Puurimistööks kulub hinnanguliselt 2–3 päeva, millest üks päev kulub seadmestiku ülespanekule ja 1–2 päeva puurimisele. Kui kaabelduslaev läheneb rannale, antakse kaabel üle maapealsele töörühmale, mis koosneb sukeldujatest ja muudest töötajatest, kelle ülesanne on tõmmata kaabli viimane lõik plasttorusse ja läbi toru rannakaevuni. Esmalt lastakse rannakaevuni ulatumiseks vajalikus pikkuses kaabel kaabelduslaevalt ujukile, mida juhib maapealne töörühm. Seejärel kinnitatakse kaabli külge iga 10 meetri tagant ujuvpoi, samal ajal kui sukeldujad hoolitsevad selle eest, et kaabel ei väänduks ega takerduks. Seejärel juhivad sukeldujad kaabli puuravasse ja ühendavad selle plasttorust välja 6 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes ulatuva hõõritsa külge. Kui see on tehtud, tõmmatakse kaabel plasttoru kaudu rannakaevuni. Töö edenedes lõigatakse poid järjest lahti ja sukeldujad hoolitsevad selle eest, et kaabel toetuks korralikult merepõhjale ja kaablile ei avalduks mehaaniline surve. Kaabli maaletõmbamiseks kulub hinnanguliselt 1 päev ehk siis võimalik häirimine on lühiajaline. Eelpool kirjeldatud lahendust kasutatakse kahel põhjusel. Esiteks tagab see kaabli maksimaalse kaitse, sest enamasti tekivad sisselõiked kaablitele ranna lähedal tuule, jää ja rannalähedase inimtegevuse tagajärjel. Teiseks minimeeritakse tänu sellele keskkonnamõju, kuna randa ja rannalähedast ala sisuliselt ei puudutata. Eastern Light AB kaablisüsteem on kaarlõikudest koosnev võrgustik, mis tähendab, et kaabel kulgeb kaldale korrapäraste vahemaade tagant kogu oma pikkuses, et võimendada optilisi signaale. Selline ehituslahendus võimaldab kasutada kaablis väga suurt hulka kiude ning alati kasutada kõige tasuvamaid sideseadmeid (samalaadseid seadmeid, mida harilikult kasutatakse maa peal). Maaletulekukohad (Joonis 1) on hoolikalt valitud, et vältida kaitsealasid, võttes samas arvesse tehnilisi nõudeid ranna ja merepõhja omadustele, samuti muu taristu lähedust (eeskätt teed ja elektrivõrk). Iga maaletulekukoha läheduses püüab Eastern Light AB omandada maatüki, et rajada sidevõrgu tehnohooned – standardsed, tehases koostatud tehnilised hooned pindalaga ligikaudu 40 m2, mis asetatakse betoonalusele, mille all on kuivenduseks killustik, kuhu Eastern Light AB kliendid saavad paigaldada võimendamiseks oma tehnoseadmed. Nii saab iga klient valida endale meelepärase seadmestiku ja tarnija ning oma seadmestiku paigaldada ja aja jooksul täiustada, kasutades sedasi ära tehnoloogia kiire arengu pakutavad eelised. Lisaks klientide seadmetele paigutatakse tehnohoonetesse ka elektrivarustuseks vajalikud seadmed, samuti varugeneraatorid (diiselmootoriga) ja KVK-seadmed (küte, ventilatsioon ja kliima). Nende tehnohoonete kaudu ühendatakse kaablisüsteem ka teiste riiklike, piirkondlike ja kohalike kiudoptiliste võrkudega. Tehnohooneid ei ehitata otse rannajoonele, vaid veepiirist eemale (mitusada meetrit või rohkem) seonduvalt muu olemasoleva taristuga nagu teed ja elektrivõrk. Tehnohoonest lähtub umbes 60 cm sügavusele paigutatav maakaabel (kulgedes harilikult tee servas või kasutades muud olemasolevat taristut) rannalähedase, kuid mitte vahetult rannal asuva punktini, kuhu paigaldatakse rannakaev. Rannakaev on valmis betoonrõngastest kaev, mis on pealt kaetud ülekattega luugiga. Pärast ehitamist taastatakse ehituskoht täielikult ja lõpptulemusena ei jää ehitustegevusest midagi näha. Seega puudub püsiv keskkonnamõju, kaablitest ei jää nähtavat jälge ning tehnohoone paigutatakse ja värvitakse nii, et see sulanduks ümbruskonda. Joonis 1. Optilise kaabli maaletuleku joonis (allikas: Eastern Light AB) 7 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes 1.1.3. Käitamine ja hooldamine Kaablisüsteemi eeldatav tööiga on vähemalt 30 aastat ning kogu kaabli tööea vältel vastutab Eastern Light AB kogu süsteemi käitamise, hooldamise ja tõrkekõrvalduse eest. Merekaabel üldjuhul korralist hooldust ei vaja, v.a parandustööd kaabli lõikekahjustuste korral, mis on siiski haruldased. Igal juhul kavatseb Eastern Light AB kaabli üle vaadata täispikkuses, sh maaletulekukohad iga kahe aasta tagant, et teha kindlaks kaabli seisukord ja tagada, et kaabel püsib korralikult paigal. Kui peaks siiski esinema kaabli lõikekahjustus, tuvastab Eastern Light AB jälgimissüsteem lõikekahjustuse asukoha ülima täpsusega, mõõtes aega, mis kulub selleks, et signaal jõuaks lõikekohta ja peegelduks sealt tagasi. Seejärel saabub lõikekahjustuse asukohta kaabli parandamisega tegelev ettevõte ning purunenud kaabli mõlemad otsad tõmmatakse merepõhjast üles ja kaabel parandatakse laeva pardal jätkujupi abil. Seejärel lastakse see lihtsalt vette tagasi. Parandamist lihtsustab suuresti asjaolu, et tegu on passiivse kaabliga, milles ei ole elektrit ja mis ei ole ühendatud merealuste võimenditega ning harilikult kulub parandamiseks mõni tund. 1.1.4. Kasutusest kõrvaldamine Kuigi kaabli ettenähtud kasutusiga on 30 aastat, on tõenäoline, et tegelikkuses kasutatakse seda palju kauem. Kui kaablit enam ei kasutata (võib-olla umbes 50 aasta möödudes), ajendavad selle tugev ja kõrgekvaliteediline konstruktsioon ning kallid materjalid kaablit täielikult üles ja ringlusse võtma. Praeguse tehnoloogia abil suudab kaablilõikuri ja suure lastiruumiga töölaev kaabli üles võtta ja lõigata 10 meetri pikkusteks juppideks kiirusega 2000 meetrit tunnis. Kaabli saab 100% ulatuses ringlusse võtta. Maaletulekukohtade algse seisukorra saab täielikult taastada, ilma et keskkonnale tekiks jäädavat kahju. 1.2. Kavandatava tegevuse ja lähiala lühikirjeldus Eastern Light AB plaanib rajada täiesti uue kiudoptilise kaablisüsteemi, mis kulgeb Helsingist lõunasse: mööda Eesti, Läti, Leedu ja Poola rannikut Saksamaa põhjaosani, ühendades paljusid mereäärseid linnu. Projekti eelistatud asukohaks on valitud Läänemeri. Eestisse tuleb kaabel üle Soome lahe, seejärel liigub Tallinnast piki mererannikut mandri ja Hiiumaa-Saaremaa vahelt läbi ning üle Liivi lahe Läti poole (vt Joonis 2). Käesolevas eelhinnangus käsitletakse ainult lõiku vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes (vt Joonis 3). 8 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes Joonis 2. Kavandatava kiudoptilise kaabli asukoha skeem Joonis 3. Kaabli asukoha skeem vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes 9 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes 1.3. Kavandatava tegevuse seos teiste planeerimisdokumentidega 1.3.1. Merestrateegia raamdirektiiv EÜ merestrateegia raamdirektiiviga (2008/56/EÜ) on kehtestatud ühenduse merekeskkonnapoliitika- alane tegevusraamistik. Direktiivi kehtestatud raamistiku piires võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et säilitada või saavutada hiljemalt aastaks 2020 oma mereala hea keskkonnaseisund. Direktiivi kohaselt tuleb igal liikmesriigil välja töötada ökosüsteemil põhinev merestrateegia ja rakendada seda oma merealas. Direktiivi ellu rakendamine toimub etapipõhiselt ning vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamisega2. 1.3.2. Üleriigiline planeering "Eesti 2030+" Vabariigi Valitsus algatas üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” koostamise 2010. aasta 4. veebruaril. 16. veebruaril algatas regionaalminister planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise, mille aruande kiitis Keskkonnaamet heaks 27. jaanuaril 2012. Planeeringu kehtestas valitsus sama aasta 30. augustil ning see kehtib seni, kuni koostatakse uus üleriigiline planeering. Üleriigilise planeeringu peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas, mis eeldab kvaliteetset elukeskkonda, häid ja mugavaid liikumisvõimalusi ning oluliste võrkudega varustatust. Üleriigilise planeeringu põhisuund on tagada asustuse tasakaalustatud ja kestlik areng, head ja mugavad liikumisvõimalused, energiataristuga varustatus ning rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Planeeringu peamised eesmärgid on3: • kujundada olemasolevale asustusstruktuurile toetuv mitmekesine ja valikuvõimalusi pakkuv elu- ja majanduskeskkond; • tagada töökohtade, haridusasutuste ja teenuste kättesaadavus toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu; • tagada teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavus kestlike transpordiliikide abil; • tagada kiire, piisava sagedusega ja mugav ühendus välismaailmaga; • kasutada erinevaid transpordiliike tasakaalustatult, arvestades piirkondlike eripäradega; • keskenduda elektritootmisvõimsuse arendamisel Eesti varustamisele energiaga ning paigutada uued energiatootmisüksused ruumis ratsionaalselt ja kestlikult; • avardada Eesti energiavarustuse võimalusi, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega; • vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Järeldus: Eastern Light AB kavandatav tegevus ei ole vastuolus üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+”. 1.3.3. Üleriigiline planeering Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala kohta Vabariigi Valitsus algatas 25.05.2017 üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu kogu Eesti mereala, st sisemere, territoriaalmere ja majandusvööndi planeerimiseks ning planeeringu mõjude hindamise (vt 2 http://www.envir.ee/et/merestrateegia-raamdirektiiv 3 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine 10 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes Joonis 4). Mereala planeeringu koostamist ja mõjude hindamise läbiviimist korraldab Rahandusministeerium. Mereala planeerimise eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja säilitamisse. Mereala planeeringu koostamise käigus hinnatakse kõikide merealal juba täna toimuvate ja tulevikuks kavandatavate tegevuste koosmõju ning hinnatakse nende tegevuste elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, aga ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid4. Planeerimisprotsessi järgmise etapina koostatakse planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh KSH väljatöötamise kavatsus. Nende koostamise käigus tehakse koostööd erinevate ministeeriumide ja ametitega. Rahandusministeeriumi konsultandiks planeeringu koostamisel on OÜ Hendrikson&Ko. 4 https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud 11 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes Joonis 4. Üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu ala skeem5 1.3.4. Kiire internetiühenduste („viimane miil“) rajamise analüüs ja ettepanekud 6 Internetiühenduse omamine on tänapäeva maailmas muutunud elementaarseks vajaduseks töö tegemiseks, riigiga asjaajamiseks, ostude sooritamiseks ning meelelahutuseks ja suhtluseks. Telekommunikatsioonivõrkudesse tehtavad investeeringud on küllaltki kapitalimahukad. Sellest tulenevalt on erasektor aktiivselt tegutsemas ainult tiheasustusega piirkondades, kus konkurentsi tõttu on internetiühenduse kvaliteet parem ja hind odavam kui väiksema rahvaarvuga maapiirkondades. Selleks et vähendada „digitaalset lõhet“ linna ja maapiirkondade vahel, on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2015-2019 internetiühendustega seoses sõnastatud kolm eesmärki: 1. Kiire internetiühendus peab olema Eestis laialt kättesaadav. Seetõttu jätkame Estwin sidevõrgu arendamist, et uued kommunikatsioonitehnoloogiad ja –teenused jõuaksid Eesti tarbijateni kiiresti ja võimalikult taskukohase hinnaga; 2. Tagada igale maal elavale perekonnale mõistliku hinnaga kommunikatsioonid (elekter, kiire internet ja korralikud sõiduteed), luues selleks vajalikud täiendavad toetusmehhanismid (nn viimase kilomeetri toetus); 3. Toetame lairibateenuste kättesaadavuse parandamist kõikjal Eestis. 5 Vabariigi Valitsuse korraldus „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ Lisa https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3300/5201/7003/VV_157k_lisa.pdf# 6 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kiire_interneti_uhenduste_viimase_miili_analuus_ja_ettepanekud.pdf 12 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes Eesti infoühiskonna arengukavas 2020 seab internetiühenduste osas järgmised eesmärgid: Eesti infoühiskonna arengukava 2020 seab internetiühenduste osas järgmised eesmärgid: • 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus kõigi Eesti elanike jaoks; o Kaabliga interneti kättesaadavus kõigile majapidamistele - algtase: 61% (2012) → sihttase: 100% (2020); o Mobiilse interneti kättesaadavus kogu Eesti territooriumil - algtase: 34% (2013) → sihttase: 80% (2020) • 100 Mbit/s või suurema kiirusega interneti kasutamise osakaal - algtase: 3,6% (2012) → sihttase: 60% (2020) Euroopa Liidus seatud eesmärgid 2010. aastal määrati Euroopa digitaalarengu tegevuskavas kindlaks ühenduvuse eesmärgid 2020. aastaks: territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks tagada üldine juurdepääs 30 Mbit/s ühendusele ja vähemalt 50 %-le Euroopa kodumajapidamistele üle 100 Mbit/s internetiühendus. Euroopa Komisjoni poolt septembris 2016 esitatud teatises seatakse strateegiliseks eesmärgiks tagada aastaks 2025 kõigile Euroopa majapidamistele nii maa- kui ka linnapiirkondades internetiühendus kiirusega vähemalt 100 Mbit/s, mida saab suurendada gigabiti kiiruseni7. Järeldus: Eastern Light AB poolt kavandatav tegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2015-2019. 1.3.5. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava8 on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest. Käesoleva optilise kaabli paigaldamist kavandatakse Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Muuga-Tallinna-Kakumäe, Pakri lahe, Hiiu madala, Väinamere ja Liivi lahe rannikuveekogumites. Rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kavandatava optilise kaabli asukohas (kõigi viie rannikuveekogumi) oli 2013. aastal kesine. Rannikuveekogumite keemiline seisund on Eestis seotud elavhõbeda (Hg), heksaklorobenseeni (HCB) ja heksaklorobutadieeni (HCBD) sisaldusega elustikus. Võttes arvesse elavhõbeda sisaldust elustikus, on Lääne-Eesti vesikonna Väinamere ja Liivi lahe rannikuveekogumite keemiline seisund halb ning Muuga-Tallinna-Kakumäe, Pakri lahe ja Hiiu madala rannikuveekogumite keemiline seisund 2013. aastal hindamata. Elavhõbedat arvestamata on kõik rannikuveekogumid heas keemilises seisus. Pakri laht ja Hiiu madal on 2013. aasta seisuga kesises, Muuga-Tallinna-Kakumäe, Väinameri ja Liivi laht halvas koondseisundis. Võrreldes eelmise veemajanduskavade koostamise perioodiga on Muuga- Tallinna-Kakumäe, Väinamere ja Liivi lahe veekogumite seisundid halvenenud. 7 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kiire_interneti_uhenduste_viimase_miili_analuus_ja_ettepanekud.pdf 8 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. http://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021 13 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes Muuga-Tallinna-Kakumäe, Pakri lahe, Hiiu madala, Liivi lahe ja Väinamere rannikuveekogumite koondseisundi eesmärgiks on seatud kesine, milleni veemajanduskva kohaselt loodetakse jõuda 2027. aastaks. Seisundi parandamise tähtaja pikendamine on põhjendatud Euroopa liidu veepoliitika raamdirektiivi artiklist 4 tulenevalt: • tehniline teostatavus - parandused saavutatavad etappidena, mis ületavad tähtaja; • looduslikud tingimused. Järeldus: Eastern Light AB kavandatav optiline kaabel ei mõjuta veekeskkonda, kuna kaabel planeeritakse „vabalt maha panna“ ja seda ei süvistata merepõhja. Merepõhja sisse kaevamise asemel lastakse merekaabel lihtsalt alla eriotstarbeliselt kaablipaigalduslaevalt, mis liigub kindlaks määratud kaablitrassi mööda kiirusega 4–7 sõlme (kogu kaabli paigalduseks kulub umbes 1 nädal ning kaabli paigaldusest tingitud häirimine on lühiajaline). Seega puudub kaabli paigaldamisel mõju veekvaliteedile ning kavandatav tegevus ei takista veemajanduskavaga seatud eesmärkide täitmist. 1.4. Muud olulised arendused piirkonnas Projektiala piirkonnas kavandatavaid olulisi arendusi, mis põhjustaksid olulist koosmõju käsitletakse käesoleva eelhinnangu punktis 3.4. 1.5. Ressursside kasutamisest Eastern Light AB kaabli läbimõõt on alla 3 cm ning merepõhja ei paigaldata ühtki muud seadist peale kaabli. Kaabel koosneb peamiselt teraskestast ja plastikuga kaetud klaaskiuvihkudest südamikust. Tegu on nn „passiivse“ kaabliga ehk selles ei liigu elektrivoolu ning ainus, mis kaablis liigub, on klaaskiududes liikuv valgus (mida kiirgavad maal asuvates kaabli otspunktides paiknevad sideseadmed). Seega ei tekita kaabel elektromagnetväljasid, soojust, heli, vibratsiooni ega mingit reostust, samuti ei sisalda see pliid ega muid aineid, mis võivad keskkonda mõjutada. Mere põhja ei paigaldata ühtki muud seadist peale kaabli. Eastern Light AB on otsustanud kaabli „vabalt maha panna“ ja seda merepõhja sisse mitte süvistada. Merepõhja lastakse kaabel lihtsalt alla eriotstarbeliselt kaablipaigalduslaevalt ning kogu kaabli paigalduseks kulub umbes 1 nädal. Ranna läheduses ühendatakse merekaabel maaga rannaaluse puurava kaudu. Ligikaudu 110 mm läbimõõduga ava, mis kulgeb ranna ja merepõhja alt, puuritakse rõhtpuurimise teel ja see algab maapinnal ligikaudu 100 meetri kaugusel veepiirist ja ulatub meres kaugusele, kus veesügavus on 5–10 meetrit. Käesolevas eelhinnangus käsitletud lõigul on kaablil planeeritud kolm maaletulekukohta: 1. Tallinnas Kakumäe poolsaarel; 2. Lääne-Nigula vallas Põõsaspea neemel; 3. Lääneranna vallas Matsi sadamas. Planeeritud kaabel ristub merepõhjas veealuste kaablitega. Ristumiseks tuleb sõlmida kokkulepe poolte kohustuste ja vastutuse osas. Pärnumaa piirkonnas siseneb kaabel maale läbi Matsi sadama akvatooriumi ning kavandatava tegevuse planeerimisel tuleb teha koostööd Matsi sadam pidajaga. Neugrundi madala kandis jääb kaabel osaliselt militaarõppuste alasse. Militaarõppuste alad võivad olla navigeerimise ja teiste õiguste suhtes piiratud kasutusega. Alalist keeldu militaarõppuste aladele juurdepääsuks võib riik rakendada oma territoriaalvete piires ning kavandatava tegevuse planeerimisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga. Ehitiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. 14 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes 1.6. Tegevuse energiakasutus Kavandatavas kaablis ei liigu elektrivoolu, klaaskiududes liigub vaid valgus (mida kiirgavad maal asuvates kaabli otspunktides paiknevad sideseadmed), mis vajavad elektriühenduse olemasolu. Merekaabel üldjuhul korralist hooldust ei vaja, v.a parandustööd kaabli lõikekahjustuste korral, mis on siiski haruldased (harilikult kulub parandamiseks mõni tund). Eastern Light AB on otsustanud kaabli „vabalt maha panna“ ja seda merepõhja sisse mitte süvistada. Seega ei ole paigaldamisel vaja allveesõidukeid ega muid allveeseadmeid. Ranna alade läheduses ühendatakse merekaabel maaga rannaaluse puurava kaudu, mis kulgeb ranna ja merepõhja alt, puuritakse rõhtpuurimise teel ja see algab maapinnal ligikaudu 100 meetri kaugusel veepiirist ja ulatub meres kaugusele, kus veesügavus on 5–10 meetrit. Seega ei toimu rannal mingisugust kaevamist ja merekaabel paigaldatakse rannaäärsetel aladel mitu meetrit merepõhja alla jättes merepõhja puutumata. Tööks kasutatakse puurseadet, milleks on roomiksõiduk, tüüp Ditch Witch JT4020 Mach 1. Puurimistööks kulub hinnanguliselt 2–3 päeva, millest üks päev kulub seadmestiku ülespanekuks ja 1–2 päeva puurimiseks. Kaabli maaletõmbamiseks kulub hinnanguliselt 1 päev. Enamikul juhtudel kasutatakse avamerel töötamiseks generaatorit, kuid energiaallikatena võib kasutada ka sobivaid säästvaid taastuvenergia (päikese, tuule, laine) tootmise lahendusi. Järeldus: Kaabli kasutamisel ja paigaldamisel ei kaasne olulist energiakasutust. 1.7. Tegevusega kaasnevad tegurid 1.7.1. Heide vette ja pinnasesse Üldiselt võib kaablite paigaldamine põhjustada merepõhja häiringut ja sellega seotud kahjustusi, floora ja fauna nihkumist või häirimist, suurenenud hägusust, saasteainete vabanemist ja setete muutumist. Koos müra ja visuaalse häiringuga piirduvad need mõjud peamiselt paigaldamise, remondi ja/või eemaldamisetapiga ning on üldjuhul ajutised. Lisaks on nende ruumiline ulatus piiratud kaablikoridori laiusega (400 m). Sellised mõjud on seotud nii merepõhja asetatava telekommunikatsiooni kui ka elektrikaablitega. Mõned liigid (näiteks krabid) on võimelised häiringutest hoiduma9. Kasutades kaablite paigaldamisel ja eemaldamisel kaasaegsed seadmeid ja paigaldamistehnikaid, on võimalik vähendada sette uuesti suspendeerimist, kuid hägusus võib siiski jääda takistama mõne bentose ja pelaagiliste organismide filtreerimismehhanisme vähemalt ajutiselt10. See võib mõjutada ka makrobentose kasvu. Saasteainete eraldumine kaablist endast keskkonda võib toimuda ainult siis, kui kaablit ei eemaldata pärast kasutusest kõrvaldamist. Tahkete ainete uputamiseks veekogusse tuleb vastavalt veeseaduse § 8 lg 2 p 7 taotleda ka vee erikasutusluba. Kavandatav tegevus ei avaldata pinnasele olulist negatiivset mõju, kuna kavandatavad rajatised asuvad avamerel. 9 Emu Ltd. (2004). Subsea Cable Decommissioning – A Limited Environmental Appraisal. Report commissioned by British Telecommunications plc, Cable & Wireless and AT&T, Report no. 04/J/01/06/0648/0415, available from UKCPC 10 Söker, H. Rehfeldt, K., Santjer, F., Strack, M. & Schreiber, M. (2000). Offshore Wind Energy in the North Sea. Technical Possibilities and Ecological Considerations - A Study for Greenpeace. http://archive.greenpeace.org/climate/climatecountdown/dewifinal10.pdf 15 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes Järeldus Veekogumisse ei lisata täiendavat toiteainete voogu ega ohtlikke aineid ning seega saab välistada mõju pinnavee (Läänemeri) kvaliteedile. 1.7.2. Õhusaaste Õhusaaste võib esineda ainult kaabli paigaldamisel kasutatava transpordi ja seadmete kasutamisel. Täpsemad andmed transpordil kasutatava kütuse kohta eelhinnangu koostamisel puuduvad. Võttes arvesse, et kaabli paigaldamine terves Läänemeres toimub ühe kaablipaigalduslaevaga ca ühe nädala jooksul, siis on need võimalikud õhuheite kogused marginaalsed ning väheolulised. Kaudne mõju õhusaastele on kaabli lahenduse väljatöötamisel, ehitamisel, jäätmete käitlemisel ja kõrvaldamisel, toodete töötlemise, turustamisel ja jaotamisel. Järeldus: Eeldatavalt on täiendavate saasteainete voog õhku minimaalne ning saab välistada mõju välisõhukvaliteedile. 1.7.3. Lõhnaaine võimalik esinemine Tegemist on nn passiivse kaabliga ning optilise kaabli kasutamisel ebameeldivaid lõhnu ei teki ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik. Mõningast lõhna võib põhjustada laevadel kasutatav kütus, aga selle kogus on väheoluline ja ei too kaasa häiringut. Järeldus: Kaabli kasutamisel, paigaldamisel ja eemaldamisel ei esine ebameeldivat lõhna, seega mõju puudub. 1.7.4. Müra ja vibratsioon Müra veekeskkonnas saab tekkida ainult kaabli paigaldamisel. Puuduvad uuringud selle kohta, et merealuste kaablite paigaldamisest põhjustatud veealune müra kujutab endast suurt ohtu merekeskkonnale11. Kuna kaabli paigaldamiseks ei ole vajalik teostada süvendustöid, siis on võimalik müratase marginaalne ning ei kujuta endast häiringut veeloomadele. Kaabli töötamine müra ei põhjusta ja seega häiring veeloomadele puudub. Eeldades, et kaablipaigalduslaev sõidab lubatud piirkiirusega ning võttes arvesse ka kaabli paigaldamise lühiajalisuse (ca 1 nädal), siis on mõju müratasemele piirkonnas väheoluline. Väliskeskkonna müratase peab jääma alla keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud müra sihtväärtust II kategooria alal päeval (07.00-23.00) 50 dB ja öösel (23.00-07.00) 40 dB. Ehitamise perioodil esineb müra (materjali vedavad autod, elektriliste mehhanismide müra jne). Ehitustegevused toimuvad avamerel ja seega ei jõua müra elamute ega ühiskasutatavate hooneteni. Samas võib müra mõjutada tundlike linnuliikide pesitus-või toitumisalade kvaliteeti, kuid mõju on lühiajaline ega põhjusta püsivaid muutusi linnustiku struktuuris. Vibratsiooni võib esineda ainult ehitustööde ajal maismaal, kuid see on lühiajaline ja väheoluline. Ei ole eeldada valguse, soojuse ja kiirguse reostust. Järeldus: Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Vibratsiooni võib esineda ainult ehitustöödel maismaal, kuid see on lühiajaline ja väheoluline. 11 Assessment of the environemntal impacts of cables, OSPAR Commission, 2009 16 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes 1.7.5. Tekkivad jäätmed Kavandatava tegevusega kaasneb peamiselt ehitusel tavapärane personaliga seonduv olmejäätmete teke. Järeldus: Olulist negatiivset mõju keskkonnale ei teki, kui ehitamisel tekkinud jäätmed sorteeritakse ning käideldakse nõuetekohaselt. 1.8. Avariiolukordade esinemise võimalikkus Merekaabel võib puruneda erinevatel põhjustel (nt ankurdamisel, traalimisel), kuid siiski on need juhused väga harvad. Kui peaks siiski esinema kaabli lõikekahjustus, tuvastab Eastern Lighti jälgimissüsteem lõikekahjustuse asukoha ülima täpsusega, mõõtes aega, mis kulub selleks, et signaal jõuaks lõikekohta ja peegelduks sealt tagasi. Seejärel saabub lõikekahjustuse asukohta kaabli parandamisega tegelev ettevõte ning kuna tegemist on passiivse kaabliga, kulub harilikult parandamiseks vaid mõni tund. Kavandatava tegevuse elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. 1.9. Suurõnnetuste ohust Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevalt künniskogusest või alammäärast suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad kemikaalide koguse alusel A- ja B-kategooria ettevõteteks. Alammäärad ja künniskogused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.02.2016.a määrusega nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord1“. Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu kaabli maaletulekukoha lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. 17 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Järgnevalt on analüüsitud kavandatava tegevusega seotud keskkonnaaspekte ning võimalikke mõjusid. Arvestatud on järgmiste kriteeriumitega: mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju; mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond. 2.1. Maakasutus Kavandatav tegevus leiab aset merekeskkonnas ja seega puuduvad mõjud maakasutuse muutustele. 2.2. Kavandatava tegevuse alal esinevad loodusvarad Maa-ameti kaardirakenduse (12.02.2018) alusel ei asu kavandatava optilise sidekaabli koridoris ega vahetus läheduses maardlaid, mistõttu ei oma kavandatav tegevus mõju registrisse võetud loodusvaradele. Projekti realiseerimine ei avalda olulist negatiivset mõju piirkonna looduslikule mitmekesisusele, sh loomastikule ja taimestikule, mõju on lühiajaline ja lokaalne ning piirdub kaablikoridori laiusega (400 m). Kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi looduslike kalavarude ja ulukite kasutuses. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime Kavandatav optiline sidekaabel puutub kokku rannaga. Ranna läheduses ühendatakse merekaabel maaga rannaaluse puurava kaudu. Ligikaudu 110 mm läbimõõduga ava, mis kulgeb ranna ja merepõhja alt puuritakse rõhtpuurimise teel ja see algab maapinnal ligikaudu 100 m kaugusel veepiirist ja ulatub meres kaugusele, kus veesügavus on 5–10 m. Seega ei toimu rannal mingisugust kaevamist ja merekaabel paigaldatakse rannaäärsetel aladel mitu meetrit merepõhja alla, jättes merepõhja puutumata. Arvestades asjaolu, et HELCOM-i keskne tegevusprogramm on Läänemere tegevuskava, mille eesmärk on taastada 2021. aastaks Läänemere hea ökoloogiline seisund, siis on oluline hinnata iga olulise punktreostusallika võimalikku mõju veekvaliteedile ka Läänemere üldiste eesmärkide raamistikus. Kavandatava tegevusega ei kaasne reostust, seega kavandatud tegevus ei mõjuta eeldatavalt keemiliselt ja ökoloogiliselt veekogu seisundiklassi. Ehitamise käigus ei avaldata pinnasele olulist negatiivset mõju, kuna kaabli paigaldamiseks ei ole vajalik teostada süvendustöid. Seoses asjaoluga, et kaabli paigaldamiseks ei toimu süvendamist, toitainete lisamist ning ei kasutata ka ohtlikke aineid, siis puudub mõju veekvaliteedile. Kaabli paigaldamisel võib tekkida heljumit seoses põhjasette suspendeerumisega, kuid see mõju on lühiajaline ja lokaalne ning piirdub kaablikoridori laiusega (400 m). Seega ei ole eeldada negatiivset mõju mere-elustikule. 2.3.1. Kaitstavad loodusobjektid Käesolevas eelhinnangus käsitletakse kaitstavaid loodusobjektide, mis jäävad kavandatava kaablitrassi koridori (400 m). Samuti ei ole piirangute joonistele (vt lisa 1) kantud kõiki piiranguid vaid ainult need, mis puutuvad otseselt kokku kaablitrassi koridoriga. 18 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes Kavandatava kaablitrassi koridoris paiknevad järgmised kaitstavad loodusobjektid12 (vt lisa 1): - Nõva-Osmussaare hoiuala; - Väinamere hoiuala; - Matsalu rahvuspark; - Pärnu lahe Hoiuala; - kirjuhahk (Polysticta stelleri) – II kategooria kaitsealune liik; - Hallhüljes (Halichoerus grypus) – III kategooria kaitsealune liik; - Viigerhüljes (Phoca hispida) - II kategooria kaitsealune liik; I kategooria liikide elupaiku ja kasvukohti ei ole sidekaabli trassi koridoris registreeritud. Kavandatav optiline sidekaabel asub Läänemeres, läbides Matsalu rahvuspargi ja Haapsalu-Noarootsi loodusala, mis on rahvusvahelise tähtsusega märgalad. Nõva-Osmussaare hoiuala on hoiuala Lääne maakonnas Lääne-Nigula ning Harju maakonnas Lääne-Harju vallas. Keskkonnaregistris on eraldi hoiuala Harju maakonna osa (KLO2000165) ja Lääne maakonna osa (KLO2000166). Harju maakonna osa (187,6 ha) moodustati 2005. a ja Lääne maakonna osa (22 099 ha) 2006. a. Käsitletavas piirkonnas ühtib hoiuala piir Nõva-Osmussaare loodus- ja linnuala piiriga (vt ptk 3.1.1. 3.1.2. ). Kaabli trassi paiknemine hoiuala suhtes vt lisa 1. Nõva-Osmussaare hoiuala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealused liivamadalad (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsirohttaimestuga liivarandade (1640), kadastike (5130) ning alvarite (6280*) kaitse; - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide ning linnudirektiivi13 I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on merivart (Aythya marila), mustlagle (Branta bernicla), sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra ), jääkoskel (Mergus merganser), hahk (Somateria mollissima), kassikakk (Bubo bubo), öösorr (Caprimulgus europaeus), nõmmelõoke (Lullula arborea), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), mustlagle (Branta bernicla), , merikotkas (Haliaeetus albicilla), soo- loorkull (Circus pygargus), nõmmekiur (Anthus campestris), laanepüü (Bonasa bonasia), must-toonekurg (Ciconia nigra), hallhüljes (Halichoerus grypus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius). Nõva-Osmussaare hoiuala kattub käsitletavas piirkonnas Nõva-Osmussaare loodusala ja Nõva- Osmussaare linnualaga, samuti on valdavas osas kattuvad hoiuala ja loodusalade kaitse-eesmärgid. Võimaliku olulise mõju esinemise hinnang on toodud Nõva-Osmussaare loodusala käsitlevas peatükis 3.2.1. ja Nõva-Osmussaare linnuala käsitlevas peatükis 3.2.2. ,milles jõuti järeldusele, et kavandatav tegevus loodus- ja linnualade ning järelikult ka hoiuala kaitse-eesmärke ei mõjuta. Väinamere hoiuala on 2007. aastal loodud hoiuala Väinamere ja seda ümbritseva rannikuala kaitsmiseks. Hoiuala koosneb nelja maakonna (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonna) osahoiualadest. Hiiumaa osahoiuala pindala on 60 595,5 ha, millest veeosa 57 276,7 ha, Läänemaa osahoiualal 67 166,8 ha, millest veeosa 63 532,4 ha, Pärnumaa osahoiualal 3669,9 ha, millest veeosa 3359,3 ha, ja Saaremaa osahoiualal 42 395,5 ha, millest veeosa 41 329,3 ha. Käsitletavas piirkonnas ühtib hoiuala piir Väinamere loodus- ja linnuala piiriga (vt ptk 3.1.3. 3.1.4. ). Kaablitrass läbib 12 Vaadatud Maa-ameti X-GIS looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusest ning EELIS-e andmebaasist (01.02.2018) 13 EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta 19 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes Väinamere hoiuala Läänemaa ja Saaremaa osahoiuala osas. Kaabli trassi paiknemine hoiuala suhtes vt lisa 1. Lääne maakonna osas on Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur- mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg- viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Saaremaa osas on Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), jõgede 20 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade (9070) ning II lisas märgitud liikide - hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri (Phoca hispida bottnica), teelehe- mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum)elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere hoiuala kattub käsitletavas piirkonnas Väinamere loodusala ja Väinamere linnualaga, samuti on valdavas osas kattuvad hoiuala ja loodusalade kaitse-eesmärgid. Võimaliku olulise mõju esinemise hinnang on toodud Väinamere loodusala käsitlevas peatükis 3.2.4. ja Väinamere linnuala käsitlevas peatükis 3.2.3., milles jõuti järeldusele, et kavandatav tegevus loodus- ja linnualade ning järelikult ka hoiuala kaitse-eesmärke ei mõjuta. Matsalu rahvuspargi (registrikood KLO1000300) pindala on 48 610 ha, millest üle poole on vesi. Rahvuspargi väärtus seisneb suhteliselt loomuliku veerežiimi ja poollooduslike kooslustes. Matsalu rahvuspark asub Läänemaal Hanila, Lihula, Martna ja Ridala vallas. Matsalu on rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirjas alates 1976. aastast. Seoses Eesti Vabariigi taastamisega kaotas see kanne kehtivuse ja Matsalu kanti uuesti Ramsari nimekirja 1994. aastal. Matsalu märgala kõige iseloomulikumad kooslused on luha- ja rannaniidud, siin laiub Baltimaade suurim roostik ning Lääne-Eestile iseloomulikud lehtpuistud. Tegemist on ühe Euroopa suurima veelindude pesitsus-, sulgimis- ja rändepeatusalaga. Käsitletavas piirkonnas ühtib rahvuspargi piir Väinamere loodus- ja linnuala piiriga (vt ptk 3.1.3.ja 3.1.4.). Kaabli trassi paiknemine hoiuala suhtes vt lisa 1. Matsalu rahvuspargi kaitse-eesmärk: Looduskaitsealal on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Kaitseala pindala on 48860,3 ha, mis jaguneb lisaks piiranguvööndile 7 reservaadiks ning 20 sihtkaitsevööndiks. Pesitsevad liigid on: väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull 21 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väikepistrik (Falco columbarius), rohunepp (Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix). Läbirändajad on: väike-laukhani (Anser erythropus), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), väikeluik (Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus cygnus), rabapistrik (Falco peregrinus), sookurg (Grus grus), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia Stellata), veetallaja (Phalaropus lobatus), rüüt (Pluvialis apricaria), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), mudatilder (Tringa glareola). Teised kaitsealused loomaliigid: saarmas (Lutra lutra), juttselg-kärnkonn (Bufo calamita), rabakonn (Rana arvalis). Kaitsealused taimeliigid: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), emaputk (Ostericum palustre). Matsalu rahvuspark kattub käsitletavas piirkonnas Väinamere loodusala ja Väinamere linnualaga, samuti on valdavas osas kattuvad hoiuala ja loodusalade kaitse-eesmärgid. Võimaliku olulise mõju esinemise hinnang on toodud Väinamere loodusala käsitlevas peatükis 3.2.4. ja Väinamere linnuala käsitlevas peatükis 3.2.3., milles jõuti järeldusele, et kavandatav tegevus loodus- ja linnualade ning järelikult ka hoiuala kaitse-eesmärke ei mõjuta. Sidekaabli planeerimisel ja paigaldamisel tuleb järgida Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirju ning tegevused kooskõlastada Keskkonnaametiga. Haapsalu-Noarootsi märgala pindala on 29 380 ha ning see on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirjas alates 2011. aastast. Haapsalu-Noarootsi märgala hõlmab Silma looduskaitsealasse kuuluva Haapsalu Tagalahe ning Noarootsi poolsaare jäänukjärvede piirkonna, samuti Osmussaare maastikukaitseala ja Nõva-Osmussaare hoiuala. Haapsalu-Noarootsi märgala hõlmab haruldasi ja ainulaadseid märgalatüüpe. Seal esineb rannikulõukaid, rannaniitusid ja veealuseid karisid. Haapsalu Tagalahe aladel pesitseb 225 linnuliiki. Laht on tähtis kevadrände vahemaandumispaik valgepõsk-laglele ja väike-laukhanele. Ala on üks Läänemere põhjaosa tähtsamaid aulide talvitumispiirkondi, hinnanguliselt talvitub Osmussaare ümbruses kuni 50 tuhat auli. Märgalal pesitseb ka Läänemere piirkonnas kahaneva arvukusega niidurüdi. Eesti märgalade kaitseks on välja töötatud riiklik programm, mida viiakse ellu ametliku keskkonnapoliitika alusel. Märgalade kaitse on tihedalt seotud Eesti keskkonnastrateegiaga, Eesti veekaitse- ja seireprogrammidega ning teiste programmide ja projektidega. Sidekaabli paigaldamisel tuleb täita Nõva-Osmussaare hoiuala, Väinamere hoiuala ja Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirju ning järgi looduskaitseseadusest tulenevat. Kaitse-eeskirjade ja looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud kaitseala valitseja, Keskkonnaameti, nõusolekuta anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba, seega tuleb tegevused eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga. Mõjude vältimiseks tuleks kaabel paigaldada ja ehitustööd teostada väljaspool lindude pesitsemisperioodi aprillist juuli lõpuni. Kui arvestada sidekaabli planeerimisel ja paigaldamisel kaitse-eeskirjadest ja looduskaitseseadusest tulenevate nõuetega, siis mõju Nõva-Osmussaare hoiualale, Väinamere hoiualale, Matsalu rahvuspargile ja Haapsalu- Noarootsi märgalale puudub. 2.4. Pärandkultuuriobjektid, kultuurimälestised ja muinsuskaitseobjektid Kavandatava sidekaabli koridoris asuvad mitmed laevavrakid (vt Tabel 1): 22 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes Tabel 1. Kavandatava sidekaabli koridoris asuvad laevavrakid Vraki ID/Mälestise nr Vraki nimetus x-koordinaat y-koordinaat 29968 Laevavrakk 525138 6596579 27873 Laevavrakk 519232 6594748.99 27874 Laevavrakk 499637.3 6584997.7 27765 Laevavrakk Fennia 510368.1 6590227.7 22264 Miiniveeskja "Jenissei" vrakk 483955.4 657479.2 30731 Tankeri Zeleznodorik vrakk 506570.9 6591987.6 30723 Allveelaeva Jedinorog vrakk 528018 6620078.7 30733 Laevavrakk 466688.5 6498279.5 27808 Allveelaeva S_345 vrakk 515644.3 6593280.1 Vrakkide asukohad on näidatud KMH aruande Lisas 10 esitatud keskkonnapiirangute joonisel. Ehitamise käigus ei avaldata pinnasele olulist negatiivset mõju, kuna kaabli paigaldamiseks ei ole vajalik teostada süvendustöid. Kaabli paigaldamisel võib tekkida heljumit seoses põhjasette suspendeerumisega, kuid see mõju on lühiajaline ja lokaalne ning piirdub kaablikoridori laiusega (400 m). Seega sidekaabli paigaldamise ja kasutamise perioodil ei ole käesoleva teadmise kohaselt põhjust eeldada märkimisväärset mõju kultuuripärandile. Kui ehitustööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuurkiht, tuleb järgida muinsuskaitseseaduse nõudeid. 2.5. Inimese tervis ja heaolu Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid, seega planeeritav tegevus neid ei mõjuta. Oht inimese tervisele avaldub optilise kaabli paigaldamisel ja eemaldamisel merest. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida seoses töötajate ebakompetentsusega.. Sidekaabli kasutamisel ja paigaldamisel ei kasutata ohtlike aineid, ega teki ohtlikke jäätmeid, mis võiksid kujutada ohtu inimese tervisele. Sidekaabel eemaldatakse merest ca 30 aasta möödudes ja käideltakase vastavalt nõetele. Kavandatav uus kaablivõrgustik parandab hüppeliselt kiudoptilisi- ja internetiühendusi Põhja- ja Baltimaade piirkonnas. Nii tekib kõnealustel lõikudel täiesti uus kaablivõrgustiku renditurg, mis on avatud ja operaatoritest sõltumatu ning mis lisaks tohutule läbilaskevõime kasvule tagab suurema turvalisuse ja töökindluse. See avaldab kindlasti positiivset mõju inimese heaolule ja varale. Juhul kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, siis on võimalike õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus väga väike. 23 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes 3. Natura eelhinnang Eastern Light AB on paigaldamas mitut uut rahvusvahelist kiudoptilist sidekaablit Põhja- ja Baltimaade piirkonnas. Käesolevas eelhinnangus on hinnatud mõjusid hoonestusloa taotlusele, mis hõlmab kaabli rajamist lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes. Kavandatav tegevus ei ole Natura-alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. Kavandatava tegevuse täpsem kirjeldus vt KMH eelhinnangu ptk 1.1. ja 1.2. Seos teiste strateegilise planeerimise dokumentidega vt KMH eelhinnangu ptk 1.3. Kavandatava tegevusega kaasnevate ressursside kasutamine, energiakasutus, kaasnevad tegurid, tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ning avariiolukordade esinemise võimalikkus vt KMH eelhinnangu ptk-d 1.4 kuni 1.8. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja hinnang selle vastupanuvõimele vt KMH eelhinnangu ptk 3. 3.1. Natura 2000 võrgustiku alad ja nende kaitse-eesmärgid14 Sidekaabli koridoris paiknevad järgmised Natura 2000 alad: - Nõva-Osmussaare loodusala (vt Joonis 5); - Nõva-Osmussaare linnuala (vt Joonis 5); - Väinamere loodusala (vt Joonis 6); - Väinamere linnuala (vt Joonis 6). 3.1.1. Nõva-Osmussaare loodusala Nõva-Osmussaare loodusala (registrikood RAH0000480) kogupindala on 24 745,0 ha. Loodusala koosneb maismaa osast, mille pindala on 2728,80 ha ja veeosast, mille pindala on 22 016,20 ha. Kaabel paikneb loodusalal ca 17,6 km ulatuses. Nõva-Osmussaare loodusala kaitse-eesmärk: - asuvad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230),väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited -*2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammilodumetsad (*91E0); - II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. Arenarius). 14 Teave Natura-alade kohta pärineb Maa-ameti X-GIS looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusest ning keskkonnaregistrist (http://register.keskkonnainfo.ee; vaadatud 01.03.2018) 24 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes 3.1.2. Nõva-Osmussaare linnuala Nõva-Osmussaare linnuala (registrikood RAH0000100) kogupindala on 24 745,0 ha. Loodusala koosneb maismaa osast, mille pindala on 2728,80 ha ja veeosast, mille pindala on 22 016,20 ha. Kaabel paikneb linnualal 17,6 km ulatuses. Nõva-Osmussaare linnuala kaitse-eesmärk: - II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on nõmmekiur (Anthus campestris), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), mustlagle (Branta bernicla), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima). 25 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes Joonis 5. Kavandatava optilise sidekaabli paiknemine Nõva-Osmussaare loodusala ja Nõva-Osmussaare linnuala suhtes 26 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes Joonis 6. Kavandatava optilise sidekaabli paiknemine Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala suhtes 27 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes 3.1.3. Väinamere linnuala Väinamere linnuala (EE0040001) maismaa üldpindala on 48 720,6 ha, veeosa üldpindala 223 995 ha. Kaabel paikneb linnualal 72 km ulatuses. Väinamere linnuala kaitse-eesmärk: - II lisas nimetatud, mille isendite elupaiku kaitstakse on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur- laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk- lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). 3.1.4. Väinamere loodusala Väinamere loodusala (EE0040002) maismaa pindala on 44 214,9 ha, mereosa pindala 209 242,7 ha. Kaabel paikneb linnualal 72 km ulatuses. Väinamere linnuala kaitse-eesmärk: - lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood 28 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); - lisas II nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur- mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri). 3.2. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele 3.2.1. Mõju Nõva-Osmussaare loodusalale Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele veealused liivamadalad (1110) Kavandatav trass läbib suurepindalaliselt elupaika kokku ca 1 km pikkusel lõigul. Elupaik esineb Lääne maakonnas Lääne- Nigula vallas, kohas kus Eastern Light AB kaabli trass jookseb läbi maismaa. Kaabli paigaldamiseks ei toimu süvendamist, toitainete lisamist ning ei kasutata ka ohtlikke aineid. Kaabli paigaldamisel võib tekkida heljumit seoses põhjasette suspendeerumisega, kuid see mõju on lühiajaline ja lokaalne ning piirdub kaablikoridori laiusega (400 m). Seega ei ole eeldada negatiivset mõju elupaigale. liivased ja mudased pagurannad (1140), Kavandatava tegevuse alal ja selle rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), mõjualas elupaika ei leidu, seega mõju karid (1170), esmased rannavallid (1210), puudub. püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited -*2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), 29 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammilodumetsad (*91E0); liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. Arenarius); 3.2.2. Mõju Nõva-Osmussaare linnualale Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele nõmmekiur (Anthus campestris), merivart (Aythya Kavandatava tegevuse alal ja selle marila), laanepüü (Bonasa bonasia), mustlagle mõjualas elupaika ei leidu, seega mõju (Branta bernicla), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas puudub. (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo- loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima); 3.2.3. Mõju Väinamere loodusalale Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele veealused liivamadalad (1110) Elupaik jääb kaabli trassi mõjualasse kolmes kohas: matsalu lahe kõrval ca 95 m ja ca 450 m kaugusele trassist ja Kesselaiust loodes ca 440 m kaugusele trassist. Kaabli paigaldamiseks ei toimu süvendamist, toitainete lisamist ning ei kasutata ka ohtlikke aineid. Kaabli paigaldamisel võib tekkida heljumit seoses põhjasette suspendeerumisega, kuid see mõju on lühiajaline ja lokaalne ning piirdub kaablikoridori laiusega (400 m). Seega ei ole eeldada negatiivset mõju elupaigale. Elupaik jääb Papilaiu ümbruses ca 320 m ja Kuivastu sadamast kirdes 336 m kaugusele trassist. Kaabli paigaldamiseks ei toimu süvendamist, toitainete lisamist ning ei kasutata ka ohtlikke karid (1170) aineid. Kaabli paigaldamisel võib tekkida heljumit seoses põhjasette suspendeerumisega, kuid see mõju on lühiajaline ja lokaalne ning piirdub kaablikoridori laiusega (400 m). Kavandatav kaabel asub piisaval kaugusel elupaigast ning seega ei ole eeldada negatiivset mõju elupaigale. esmased rannavallid (1210) Elupaik jääb Kesselaiu lääneosas ca 485 m kaugusele kaabli trassist. Kavandatav kaabel asub 30 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele piisaval kaugusel elupaigast ning seega ei ole eeldada negatiivset mõju elupaigale. väikesaared ning laiud (1620) Elupaik jääb Papilaiust idas ca 495 m kaugusele kaabli trassist . Kaabli paigaldamiseks ei toimu süvendamist, toitainete lisamist ning ei kasutata ka ohtlikke aineid. Kaabli paigaldamisel võib tekkida heljumit seoses põhjasette suspendeerumisega, kuid see mõju on lühiajaline ja lokaalne ning piirdub kaablikoridori laiusega (400 m). Kavandatav kaabel asub piisaval kaugusel elupaigast ning seega ei ole eeldada negatiivset mõju elupaigale. hallhüljes (Halichoerus grypus) Kaabli trass läbib liigi elupaika ca 2,7 km lõigul (Papilaiust läänes). Kaabli paigaldamiseks ei toimu süvendamist, toitainete lisamist ning ei kasutata ka ohtlikke aineid. Kaabli paigaldamisel võib tekkida heljumit seoses põhjasette suspendeerumisega, kuid see mõju on lühiajaline ja lokaalne ning piirdub kaablikoridori laiusega (400 m). Seega ei ole eeldada negatiivset mõju elupaigale. jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja Kavandatava tegevuse alal ja selle mõjualas mudased pagurannad (1140), rannikulõukad elupaika ei leidu, seega mõju puudub. (*1150), laiad madalad lahed (1160), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi- lodumetsad (*91E0) saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis Kavandatava tegevuse alal ja selle mõjualas dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida elupaika ei leidu, seega mõju puudub. bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. 31 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst- linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe- mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur- mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha- pisitigu (Vertigo geyeri); 3.2.4. Mõju Väinamere linnualale Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), Kavandatava tegevuse alal ja selle mõjualas luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas elupaika ei leidu, seega mõju puudub. crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea- vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge- toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg- kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja 32 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). 3.3. Natura eelhindamise kokkuvõte Eelhindamise käigus jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju piirkonna Natura-aladel kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Tegevusega ei põhjustata elupaigatüüpide pindala vähenemist, kadu ja killustatust, samuti liikide hävinemist, häiringut, elupaigavahetust jms. Kavandatava tegevuse ehitus- ja kasutusaegne mõju ei kahjusta piirkonnas olevate Natura-alade terviklikkust. Kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade soodne seisund on tagatud. Piirkonnas ei ole teada muid kavasid ja projekte, mille elluviimisel koos kavandatava tegevusega võiksid saada kahjustatud piirkonna Natura-alade kaitse-eesmärgid. Kavandatava tegevuse võimaliku mõju eelhindamiseks piirkonnas asuvatele Natura-aladele ja nende kaitse-eesmärkidele oli eksperdi arvates piisavalt alusinformatsiooni Natura-alade ja sealsete liikide/elupaikade kohta ning täiendavaid Natura-alade inventeerimisi ei ole vajalik läbi viia. Eelhindamise tulemusel selgus, et ebasoodne mõju Nõva-Osmussaare loodusala, Nõva-Osmussaare linnuala, Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidele on välistatud ja täismahulist ehk asjakohast hindamist ei ole vaja läbi viia. 33 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 4.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Mõju avaldub lühiajaliselt ehitusperioodil, mil toimub kaabli paigaldamine. Piiriülest mõju ei ole ette näha. Kumulatiivse mõju avaldumine on võimalik juhul, kui kaabli paigaldamisega üheaegselt teostatakse mingeid teisi mastaapseid töid merel, mis võivad põhjustada heljumi ja orgaanilise aine suuremaid kontsentratsioone vees. Kuivõrd kaabli paigaldamine on lühiajaline tegevus (ca 1 nädal), siis on tööde teostamise aega võimalik vastavalt planeerida. Mõjude vältimiseks peab välistama ehitustööde samaaegse teostamise lindude pesitsemisperioodil aprillist juuli lõpuni. 4.2. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Kavandatav uus kaablivõrgustik parandab hüppeliselt kiudoptilisi- ja internetiühendusi, paraneb töökindlus ja läbilaskevõime, mis tagavad suurema turvalisuse. Juhul kui kaabel rajatakse kogu planeeritud mahus, so Rootsi (Stockholm) ja Soome (Helsingi, Kotka) vahele ning mööda Eesti, Läti, Leedu ja Poola rannikut Saksamaa põhjaosani, ulatub positiivne sotsiaal-majanduslik mõju kogu Põhja- ja Baltimaade piirkonnas. Kaabli rajamisega seotud võimalikud keskkonnamõjud on väheolulised, lühiajalised, piirduvad ehitusperioodiga (ca 1 nädal) ja kaablikoridori laiusega. 4.3. Kavandatavate tegevuste eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale objektile Projektialal taimkatteanalüüsi ega muid eksperthinnanguid kaitsealuste liikide tuvastamiseks teostatud ei ole. Sidekaabli koridor läbib Natura 2000 alasid, kuid Natura eelhindamise (vt ptk 4) tulemusena on õutud järeldusele, et ebasoodne mõju Nõva-Osmussaare loodusalale, Nõva- Osmussaare linnualale, Väinamere loodusalale ja Väinamere linnualale kaitse-eesmärkidele on välistatud ja täismahulist ehk asjakohast hindamist ei ole vaja läbi viia. 4.4. Kavandatava tegevuse koosmõju Projektiala piirkonnas ei ole teada muid kavandatavaid arendusi või olemasolevaid tegevusi, mis põhjustaksid olulist koosmõju. 34 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes 5. Eelhinnangu kokkuvõte Eelhinnang koostati lähtudes KeHJSi § 61 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustavatest nõuetest ja keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Kavandatavate tegevuste hindamisel on arvestatud KeHJS § 61 lg 1 toodut. Tegevuse elluviimisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid on käsitletud eelhinnangu ptk-s 2. Kavandatava kiudoptilise sidekaabli rajamine ei ole keskkonnamõju hindamise kohustuslikkusega objekt KeHJS-e mõistes, tegevus ei kuulu KeHJS-e § 6 lg 1 nimetatud eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Kavandatava kiudoptilise sidekaabli puhul on tegemist tegevusega, mille üle otsustamisel tuleb kaaluda KMH läbiviimise vajalikkust (tuvastada, kas tegevus võib olla eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga vastavalt KeHJS-e § 6 lg 2), kuna kavandatakse sidekaabli rajamist veekogu põhja. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 kohaselt tuleb koostada KMH eelhinnang, kui kaalutakse veekogu põhja elektriülekandeliini või -sidekaabli rajamist ning § 15 p 8 kohaselt sellise tegevus korral, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Käesolevas eelhinnangus on hinnatud mõjusid hoonestusloa taotlusele, mis hõlmab kaabli rajamist lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes. Kuivõrd hoonestusluba saab taotleda ainult kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise rajamiseks, ei hõlma käesolev eelhinnang võimalikke mõjusid, mis on seotud kaabli paigaldamise ja sellega seonduvate tegevustega maismaal. KMH eelhinnangu järeldused • Veekogumisse ei lisata täiendavat toiteainete voogu ega ohtlikke aineid ning seega saab välistada mõju pinnavee (Läänemeri) kvaliteedile. • Täiendavate saasteainete voog õhku on eeldatavalt minimaalne ning saab välistada mõju välisõhukvaliteedile. • Kaabli kasutamisel, paigaldamisel ja eemaldamisel ei esine ebameeldivat lõhna, seega mõju puudub. • Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Vibratsiooni võib esineda ainult ehitustöödel maismaal, kuid see on lühiajaline ja väheoluline. • Kaabli rajamisega seotud võimalikud keskkonnamõjud on väheolulised, lühiajalised, piirduvad ehitusperioodiga (kaabli paigaldamine) ja kaablikoridori laiusega. • Piiriülest mõju kaabli rajamisega ei ole ette näha. • Sidekaabli koridor läbib Natura 2000 alasid, kuid Natura eelhindamise tulemusel selgus, et ebasoodne mõju Nõva-Osmussaare loodusala, Nõva-Osmussaare linnuala, Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidele on välistatud ja täismahulist ehk asjakohast hindamist ei ole vaja läbi viia. • Kui arvestada sidekaabli planeerimisel ja paigaldamisel kaitse-eeskirjadest ja looduskaitseseadusest tulenevate nõuetega, siis mõju Nõva-Osmussaare hoiualale, Väinamere hoiualale, Matsalu rahvuspargile ja Haapsalu-Noarootsi märgalale puudub. • Kaabli paigaldamise ja opereerimise perioodil ei ole käesoleva teadmise kohaselt põhjust eeldada mõju kultuuripärandile. Kui kaabli paigaldamise käigus ilmneb kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuurkiht, tuleb järgida muinsuskaitseseaduses esitatud nõudeid. • Neugrundi madala kandis jääb kaabel osaliselt militaarõppuste alasse ning kavandatava tegevuse planeerimisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga. • Pärnumaa piirkonnas siseneb kaabel maale läbi Matsi sadama akvatooriumi ning kavandatava tegevuse planeerimisel tuleb teha koostööd Matsi sadam pidajaga. Kokkuvõte ja eksperdi ettepanek otsustajale: kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, sh mõju Natura 2000 aladele, seega puudub vajadus läbi viia täismahus keskkonnamõjude hindamine (KMH). 35 / 36  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes 6. Kasutatud kirjandus - Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. http://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021 - Assessment of the environemntal impacts of cables, OSPAR Commission, 2009 - Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001 - Maa-ameti X-GIS kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee - EELIS andmebaas - Elektrooniline Riigi Teataja (eRT) - Merestrateegia raamdirektiiv, http://www.envir.ee/et/merestrateegia-raamdirektiiv - Üleriigiline planeering "Eesti 2030+" - Rahandusministeeriumi kodulehekülg, https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine ja https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud - Vabariigi Valitsuse korraldus „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ Lisa https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3300/5201/7003/VV_157k_lisa.pdf# - Kiire internetiühenduste („viimane miil“) rajamise analüüs ja ettepanekud, https://www.mkm.ee/sites/default/files/kiire_interneti_uhenduste_viimase_miili_analu us_ja_ettepanekud.pdf - Emu Ltd. (2004). Subsea Cable Decommissioning – A Limited Environmental Appraisal. Report commissioned by British Telecommunications plc, Cable & Wireless and AT&T, Report no. 04/J/01/06/0648/0415, available from UKCPC - Söker, H. Rehfeldt, K., Santjer, F., Strack, M. & Schreiber, M. (2000). Offshore Wind Energy in the North Sea. Technical Possibilities and Ecological Considerations - A Study for Greenpeace. http://archive.greenpeace.org/climate/climatecountdown/dewifinal10.pdf - Veeteede Amet 36 / 36  Tehnilise Järelevalve Amet esitas 28.06.2018 kirjaga nr 16-7/18-1251-003 Easternlightestonia OÜ hoonestusloa taotluse asutustele seisukoha saamiseks. Oma ettepanekud ja arvamused esitasid järgmised asutused: Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, Muinsuskaitseamet, Veeteede Amet, Tallinna Keskkonnaamet ja Lääneranna Vallavalitsus. Ülevaade laekunud ettepanekutest ning nendega arvestamisest on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 1. Hoonestusloa taotluse kohta esitatud seisukohad Asutus/isik, kirja kuupäev ja Ettepanekud Kommentaar ettepanekuga arvestamise kohta number Keskkonnaamet, 12.07.2018 nr Kaabli paigaldamise töid tuleb teostada Matsalu Ettepanekuga arvestatakse projekti koostamisel ja 7-9/18/10878-2 rahvuspargi kaitse-eeskirjas lubatud ning Keskkonnaameti viiakse läbi merepõhja uuring. poolt ehitusloa ja vee erikasutusloa menetluse käigus määratavatel aegadel ja tingimustel. Edaspidi esitada KMH vajalikkuse osas seisukoha küsimisel Soovitame Tehnilise Järelevalve Ametil arvestada KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsuse eelnõu, mis vastaks järgnevate menetluste käigus. KeHJS § 11 lõikes 8 toodud nõuetele. Keskkonnaministeerium, Tegevuse elluviimiseks tuleb Keskkonnaministeeriumilt Ettepanekuga arvestatakse projekti koostamisel ja 24.07.2018 nr 16-3/18/4324-2 taotleda vee erikasutusluba. tegevuse ellu viimiseks taotletakse vee erikasutusluba. Keskkonnainspektsioon, Keskkonnainspektsioonil ei ole vastuväiteid hoonestusloa - 3.07.2018 nr 13-1/18/3828-2 menetluse algatamisele. Majandus- ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ei ole - Kommunikatsiooniministeerium vastuväiteid hoonestusloa menetluse algatamisele. 02.08.2018 nr 1.10-13/18- 0095/6663 Muinsuskaitseamet 27.07.2018 Enne hoonestusloa andmist tuleb teostada sidekaabli trassi Ettepanekuga arvestatakse projekti koostamisel ja nr 1.1-7/1593-1 alal allveearheoloogiline uuring (0,8 meremiili ulatuses teostatakse sidekaabli trassi alal allveearheoloogiline mõlemal pool trassi). Allveearheoloogilise uuringu uuring. tegevuskava kooskõlastab, loa uuringuteks väljastab ja uuringu aruande kiidab heaks Muinsuskaitseamet. Asutus/isik, kirja kuupäev ja Ettepanekud Kommentaar ettepanekuga arvestamise kohta number Kiudoptilise sidekaabli asukoha määratlemisel tuleb arvestada mälestise ja selle kaitsevööndiga ja planeerida tegevused väljapoole mälestise kaitsevööndit. Veeteede Amet 04.07.2018 nr 6- Veeteede Ametil ei ole vastuväiteid hoonestusloa - 3-1/1644 menetluse algatamisele. Tallinna Keskkonnaamet Tallinna Keskkonnaamet ei ole vastuväiteid hoonestusloa - 10.07.2018 nr 6.1-4.3/956-2 menetluse algatamisele. Lääneranna Vallavalitsus 1. Ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel tuleb arvestada Ettepanekuga arvestatakse ehitusprojekti 11.07.2018 nr 2018/8-3/1144-2 Matsi sadama kinnistul asuvate maa-aluste koostamisel. elektrikaablitega. Kiudoptilise sidekaabli paigaldamise ehitusprojekt Matsi sadama piires tuleb kooskõlastada Lääneranna Vallavalitsusega. 2. Projekti raames rajatav sidekaablit teenindava Kommentaariga arvestatakse ehitusprojekti tehnohoone välisviimistlus peab sarnanema ümbritsevate koostamisel. hoonete välisviimistlusega.  EELNÕU OTSUS Hoonestusloa menetluse algatamine Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 226-2216 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle. Asjaolud ja menetluskäik Easternlightestonia OÜ on Eastern Light AB tütarfirma. Eastern Light AB alustab esimese ehitusetapi teostamist, mis hõlmab uue kiudoptilise merekaabli paigaldamist Rootsi (Stockholm) ja Soome (Helsingi ja Kotka) vahele. Teine ehitusetapp, mis on kavandatud aastaks 2018, hõlmab täiesti uut kiudoptilist kaablisüsteemi, mis kulgeb Helsingist lõunasse: mööda Eesti, Läti, Leedu ja Poola rannikut Saksamaa põhjaosani, ühendades paljusid mereäärseid linnu. Uus kaablivõrk parandab kiudoptilisi- ja internetiühendusi kõikjal Baltimaade piirkonnas. Easternlightestonia OÜ (registrikood 14115623) esitas esitas 24.04.2018 TJA-le hoonestusloa taotluse ning 27.06.2018 täiendatud taotluse, millega taotleb hoonestusluba kiudoptilise sidekaabli paigaldamiseks mere põhja lõigul Kakumäe poolsaarelt kuni Eesti majandusvööndini (EEZ) Liivi lahes. Taotlusele oli juurde lisatud Skepast&Puhkim OÜ koostatud „Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ- ni Liivi lahes“ (25.06.2018, töö nr 2017_0102). Taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TJA avalikus dokumendiregistris www.tja.ee (dokumendi viit: 16-7/18-1251). VeeS § 225 lg 1 alusel on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Vastavalt ehitusseadustiku § 104 lg 2 kaldaga püsivalt ühendatud ehitiseks ei loeta kaldaga ühendatud veekaabelliine, torujuhtmeid ega muid kaldaga ühendatud tehnovõrke ja -rajatisi, samuti ehitisi, mis on kaldaga ühendatud veekaabelliinide, torujuhtmete või muude tehnovõrkude või -rajatiste kaudu. Sidekaabli pikkus on ca 279 km ja kaabli läbimõõt on 27 mm ning mere põhja paigaldatakse ainult kaabel. Kaablis elektrivoolu ei ole, kaablis liigub klaaskiududes liikuv valgus. Kaabli sügavus sõltub paigaldamise piirkonna merevee sügavusest, antud lõigu ulatuses on merevee sügavus 93 kuni 10 m. Ranna läheduses ühendatakse merekaabel maaga rannaaluse puurava kaudu. Ligikaudu 110 mm läbimõõduga ava, mis kulgeb ranna ja merepõhja alt puuritakse rõhtpuurimise teel ja see algab maapinnal ligikaudu 100 m kaugusel veepiirist ja ulatub meres kaugusele, kus veesügavus on 5–10 m. Rannal ei toimu kaevamisi ja merekaabel paigaldatakse rannaäärsetel aladel mitu meetrit merepõhja alla, jättes merepõhja puutumata. Kakumäe poolsaarelt kuni Eesti majandusvööndini Liivi lahes on sidekaabli kogu pindala 753,3 m2 . Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid: X: 6 589 985,0 Y: 532619,7 X: 6 590 359,1 Y: 531 849,3 X: 6 590 417,1 Y: 531 010,5 X: 6 591 575,6 Y: 528 783,1 X: 6 592 759,3 Y: 527 301,9 X: 6 593 771,0 Y: 525 482,5 X: 6 594 658,4 Y: 522 929,9 X: 6 594 629,6 Y: 520 611,7 X: 6 594 517,6 Y: 518 714,2 X: 6 593 475,9 Y: 513 078,3 X: 6 588 808,4 Y: 504 765,2 X: 6 581 314,0 Y: 491 351,3 X: 6 576 915,9 Y: 488 166,1 X: 6 573 333,4 Y: 484 476,9 X: 6 570 807,3 Y: 477 776,6 X: 6 567 261,6 Y: 473 788,1 X: 6 565 455,6 Y: 473 626,6 X: 6564 966,7 Y: 473 138,9 X: 6565 003,9 Y: 473 128,2 X: 6 565 612,1 Y: 473 350,2 X: 6 566 445,9 Y: 472 723,3 X: 6 566 513,0 Y: 471 168,4 X: 6 556 033,6 Y: 456 566,3 X: 6 552 263,1 Y: 451 016,4 X: 6 551 352,1 Y: 449 665,9 X: 6 550 208,2 Y: 447 966,0 X: 6 547 876,6 Y: 446 948,0 X: 6 542 840,4 Y: 448 362,8 X: 6 539 327,6 Y: 449 166,8 X: 6 535 918,7 Y: 448 843,7 X: 6 534 163,2 Y: 449 859,9 X: 6 531 285,8 Y: 452 786,3 X: 6 527 834,0 Y: 455 790,7 X: 6 521 971,4 Y: 460 892,2 X: 6 520 146,2 Y: 462 098,4 X: 6 519 431,4 Y: 462 733,5 X: 6 518 761,4 Y: 462 920,8 X: 6 517 571,5 Y: 463 096,2 X: 6 516 412,1 Y: 463 948,1 X: 6 515 193,3 Y: 463 954,2 X: 6 514 018,6 Y: 464 505,8 X: 6 511 784,6 Y: 464 179,8 X: 6 511 296,2 Y: 464 302,6 X: 6 508 344,0 Y: 465 535,6 X: 6 505 778,6 Y: 464 894,5 X: 6 502 638,9 Y: 464 134,1 X: 6 495 106,4 Y: 467 101,4 Vastavalt VeeS § 227 lg 1 algatab hoonestusloa menetluse TJA. Vastavalt VeeS § 227 lg 2 teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Arvamuse avaldaja peab oma arvamust põhjendama. Sellest lähtuvalt edastas TJA 28.06.2018 kirjaga nr 16-7/18-1251-003 nimetatud hoonestusloa taotluse dokumendid arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamise osas Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile, Keskkonnaministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Veeteede Ametile, Haabersti Linnaosa Valitsusele, Lääne- Nigula Vallavalitsusele, Lääneranna Vallavalitsusele, Maanteeametile, Tallinna Keskkonnaametile. Keskkonnaamet edastas 12.07.2018 vastuskirja nr 7-9/18/10878-2, milles selgitab, et paigaldatav sidekaabel paikneb meres osaliselt Nõva-Osmussaare hoiualal, Väinamere hoiualal ja Matsalu rahvuspargi Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis. Nõva-Osmussaare hoiuala on arvatud Natura 2000 võrgustikku Nõva-Osmussaare loodusalana ja Nõva-Osmussaare linnualana. Väinamere hoiuala ja Matsalu rahvuspark on arvatud Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodusalana ja Väinamere linnualana. Taotluse kohaselt paigaldatakse kaabel merepõhjale ning selle käigus kaevetöid ei teostata. Keskkonnaameti hinnangul ei kahjusta selline paigaldusviis kaitstava mereelupaigatüübi soodsat seisundit. Sidekaabli trassil ei esine kaitstavate liikide elupaiku, mille seisundit kaabli paigaldamine võiks mõjutada. Samuti ei oma sidekaabli paigaldustööd (ühekordne häiring) ega merepõhjal paiknev kaabel olulist mõju merel peatuvatele lindudele ega piirkonnas liikuvatele hüljestele, kui töid teostatakse Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirjas lubatud ning Keskkonnaameti poolt ehitusloa ja vee erikasutusloa menetluse käigus määratavatel aegadel ja tingimustel. Arvestades, et fiiberoptilise sidekaabli näol ei ole tegemist kalastikku olulisel määral mõjutava kaabliga, ei pea Keskkonnaamet vajalikuks kaabli hoonestusloa menetluse käigus täiendavate kalastiku-uuringute teostamist. Taotletav kiudoptilise sidekaabli merre paigutamine ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kaabli paigalduse käigus ei toimu kaevetöid, pinnase kaadamist või muud merepõhja morfoloogiat muutvat tegevust, millega võiks kaasneda oht kaitstavatele elupaigatüüpidele ja nende seisundile. Keskkonnaamet nõustub KMH eelhinnangus toodud seisukohaga, et sidekaabli paigaldamisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju, sealhulgas mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Keskkonnaametil puuduvad vastuväited Easternlightestonia OÜ poolt taotletud hoonestusloa menetluse algatamisele. Keskkonnainspektsioon edastas 03.07.2018 vastuskirja nr 13-1/18/3828-2, milles selgitab, et Keskkonnainspektsioonil puudub pädevus anda hinnanguid ehitusprojektidele. Keskkonnaministeerium edastas 24.07.2018 vastuskirja nr 16-3/18/4324-2, milles selgitab, et nõustub hoonestusloa taotluste menetluse algatamisega. Samas juhiti tähelepanu, et kavandatud tegevuse ellu viimiseks tuleb Keskkonnaministeeriumilt taotleda vee erikasutusluba. Keskkonnaministeerium on seisukohal, et kavandatud tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, sh mõju Natura 2000 aladele ning puudub vajadus läbi viia täismahus keskkonnamõjude hindamine. Muinsuskaitseamet edastas 27.07.2018 oma vastuskirja nr 1.1-7/1593-1, milles selgitab, et taotlusele lisatud KMH eelhinnangus on kultuuripärandi valdkonda käsitletud puudulikult. Taotluse kohaselt läbib sidekaabel kultuurimälestise rgnr 27873 kaitsevööndit. Kiudoptilise sidekaabli asukoha määratlemisel tuleb arvestada mälestise ja selle kaitsevööndiga ja planeerida tegevused väljapoole mälestise kaitsevööndit. Vastavalt muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 241 on veealusel mälestisel ning selle kaitsevööndis keelatud ankurdamine, traalimine, süvendamine ja tahkete ainete kaadamine. Kõik veealusel mälestisel ning selle kaitsevööndis planeeritavad tööd tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Sidekaabli asukohas kaasnevad piirangud 0,5 meremiili ulatuses mõlemale poole kaablit, mis võivad takistada kultuuriväärtusega vrakkide uurimist, ankrupoide paigaldamist ja sukeldumisega kaasnevaid tegevusi. Veealuste kultuuriväärtusega vrakkide kaitse alla võtmisel määratletakse ka kaitsevöönd, mis on tavapäraselt kuni 0,3 meremiili mälestise piiridest. Kaitsevööndis võib leiduda veel laevajäänuseid või muid arheoloogilisi esemeid. Hoonestusloa menetluse algatamisel tuleb määrata allveearheoloogilise uuringu nõue sidekaabli trassi alal (VeeS § 227 lg 7 p 3, MuKS § 40 lg 5), et välja selgitada kultuuriväärtusega asjade olemasolu ja ulatus koormataval alal. Uuringud tuleb teostada ka 0,8 meremiili ulatuses mõlemal pool trassi. Uuringuala ulatuse määramisel on aluseks võetud kaasnevad piirangualad sidekaabli paigaldamisel ja kultuuriväärtusega asja kaitse alla võtmisel. Allveearheoloogiline uuring tuleb teostada enne hoonestusloa andmist. Allveearheoloogilise uuringu tegevuskava kooskõlastab, loa uuringuteks väljastab ja uuringu aruande kiidab heaks Muinsuskaitseamet. Sidekaabli trassi asukoha määramisel on kultuuripärandi olemasolu väljaselgitamine olulise tähendusega asjaolu ning ühtlasi ka vajalik pikaajalise tegevuse läbiviimisel merepõhjas tagamaks olemasoleva, kuid hetkel teadmata veealuse kultuuripärandi säilimist. Muinsuskaitseamet edastas 27.09.2018 kirja nr 1.1-7/2235, millega parandavad oma 27.07.2018 kirja nr 1.1-7/1593-1 ning selgitab, et võttes aluseks majandus- ja taristuministri määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 14 p 3, korrigeerivad allveearheoloogilise uuringuala ulatust 0,25 meremiilile sideehitise keskjoonest. Kaitseministeerium edastas 15.11.2018 vastuskirja nr 12-1/18/2986, milles selgitab, et Läänemeres on veel väga palju avastamata erinevaid lõhkekeha taolisi objekte. Kiudoptilise sidekaabli ja selle paigaldajate ohutuse tagamiseks teeb Kaitseministeerium ettepaneku enne kiudoptilise sidekaabli paigaldamist teha kaabli trassi osas merepõhja uuring, et tuvastada võimalikke lõhkekeha taoliseid objekte ja infrastruktuuriobjekte. Kuna kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 1 punkti 41 kohaselt on Kaitseväe ülesanne teha kahjutuks lahingumoon sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis, siis palutakse esitada Kaitseväele raport uuringu käigus avastatud lõhkekeha taoliste objektide kohta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas 02.08.2018 vastuskirja nr 1.10-13/18- 0095/6663, milles selgitab, et arvestades asjaoluga, et tegevus ei mõjuta meresõiduohutust ega laevaliikluse ohutuse tagamist veeteedel, ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil vastuväiteid hoonestusloa menetluse algatamiseks. Veeteede Amet edastas 04.07.2018 vastuskirja nr 6-3-1/1644, milles teatab, et Veeteede Ametil ei ole vastuväiteid hoonestusloa menetluse algatamisele. Haabersti Linnaosa Valitsus edastas 28.06.2018 e-kirja, milles teavitab, et Easternlightestonia OÜ kuidoptilise sidekaabli rajamine mere põhja lõigul Kakumäe poolsaar kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes ei kahjusta Kakumäe lahte ega mõju kuidagi teisiti halvasti linnaosa heaolule. Sidekaabel ei ole kaldaga püsivalt ühendatud. Kiudoptilise sidekaabli rajamist peame otstarbekaks ja nõustume hoonestusloa taotlemisega kaabli ehitamiseks. Keskkonnamõjude hindamise algatamise või algatamata jätmise küsimuse osas suunati Keskkonnaameti ja Tallinna Keskkonnaameti poole. Lääneranna Vallavalitsus edastas 11.07.2018 vastuskirja nr 2018/8-3/1144-2, milles teatab, et Easternlightestonia OÜ kiudoptilise sidekaabli paigaldamise KMH eelhinnangus on planeeritud ühe maaletulekukohana Lääneranna vallas Matsi külas asuv Matsi sadama kinnistu. Kinnistu kuulub Lääneranna vallale ning läbirääkimised Lääneranna Vallavalitsusega kinnistu kasutamiseks käivad. Matsi sadama kinnistul asuvad maa-alused elektrikaablid, millega tuleb ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel arvestada. Kiudoptilise sidekaabli paigaldamisele ehitusprojekt tuleb Matsi sadama piires kooskõlastada Lääneranna Vallavalitsusega. Lääneranna Vallavalitsus on seisukohal, et keskkonnamõju eelhindamise tulemustest tulenevalt ei ole keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik. Matsi sadama kinnistul paigaldatakse sidekaabel pinnasesse ning paigaldamise ajal esinev häiriv keskkonnamõju on lühiajaline. Lisaks on projekti raames rajatav sidekaablit teenindav tehnohoone ette nähtud menetluses oleva Matsi sadama detailplaneeringu lahenduses (detailplaneering on vastu võetud Lääneranna Vallavolikogu 17.05.2018.a otsusega nr 56, käimas on planeeringu avalik väljapanek). Tehnohoone välisviimistlus peab sarnanema ümbritsevate hoonetele viimistlusega. Planeeringumenetluse käigus koostati tehnohoonele müramodelleering (Matsi sadama tehnohoone mürataseme uuring, Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2018). Modelleeringu kohaselt jäävad müratasemed lähimatel õuealadel päevasel ajal maksimaalselt kuni 30dB päevasel ning 16 dB öisel ajal. Tehnohoonesse paigaldatavad ventilatsiooniseadmed ja elektrikatkestuse ajaks mõeldud generaator müra piirtasemeid naaberkinnistutel ei ületa. Maanteeamet edastas 12.07.2018 vastuskirja nr 15-2/18/32140-2, milles teatab, et Maanteeametil vastuväiteid hoonestusloa menetluse algatamise kohta. Samuti nõustume KMH eelhinnangu ettepanekuga keskkonnamõjude hindamise vajaduse osas, Maanteeameti seisukohalt puudub vajadus täismahus KMH läbiviimiseks. Hoonestusloa menetlemisel palume arvestada, et kaablite paigaldamist Väinamerre ei tohiks kavandada talveperioodiks, mil Rohuküla- Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu jääteede rajamiseks võidakse laevaliiklus Väinameres peatada. Palume hoonestusloa tingimusena seada Väinameres kaabli paigaldustöödeks lubatud ajavahemik(ud), mis välistaks tööd 1. detsembrist kuni 1. aprillini või siduda lubatud tööde ajavahemik jääkatte tekkimisega Väinameres. Tallinna Keskkonnaamet edastas 10.07.2018 vastuskirja nr 6.1-4.3/956-2, milles teatab, et on nõus hoonestusloa andmisega. Tallinna Keskkonnaamet on nõus KMH algatamata jätmisega. Rahandusministeerium ja Lääne-Nigula Vallavalitsus oma vastuskirja ei esitanud. Vastavalt VeeS § 227 lg 2 kui arvamuse avaldaja 30 päeva jooksul oma arvamust ei esita, loetakse, et tal puuduvad hoonestusloa taotlusele vastuväited. Tuginedes eelnevale loeb TJA, et Rahandusministeeriumil ja Lääne-Nigula Vallavalitsusel puudusid vastuväited hoonestusloa taotlusele. TJA edastas Skepast&Puhkim OÜ-le, kes on Easternlightestonia OÜ keskkonnakonsultant, asjaomaste asutuste arvamused ja seisukohad arvestamiseks hoonestusloa taotlemisel. Skepast&Puhkim OÜ edastas 28.08.2018 TJA-le tabeli Easternlightestonia OÜ kommentaaridega asjaomaste asutuste arvamustele ja seisukohtadele (dokumendiregistris viidaga 16-7/18-1251-017). VeeS § 227 lg 3 alusel kui ei ilmne hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid, siis enne hoonestusloa menetluse algatamist avaldab pädev asutus teate Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel. Teates avaldatakse hoonestusloa taotleja ja taotluse andmed. Tuginedes eeltoodule ning VeeS § 227 lg 3 avalikustas TJA 12.09.2018 Ametlikes Teadaannetes teate hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusest seoses Easternlightestonia OÜ hoonestusloa taotlusega paigaldada kiudoptilise sidekaabel mere põhja lõigul Kakumäe poolsaarelt kuni Eesti majandusvööndini (EEZ) Liivi lahes. Sama info avalikustati TJA kodulehel ning 13.09.2018 Postimehes. Vastavalt VeeS § 227 lg 4 oli teistel huvitatud isikutel õigus esitada kahekümne päeva jooksul teate avaldamisest arvates omapoolne hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. Avalikustamise käigus ei esitatud TJA-le ühtegi hoonestusloa taotlust sama avaliku veekogu osale. Õiguslikud järeldused VeeS § 226 lg 1 ja § 227 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab TJA hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Hoonestusloa menetluse algatamine toimub vastavalt VeeS § 227. KeHJS § 11 sätestab keskkonnamõju hindamise algatamise ja algatamata jätmise. Sidekaabli paigaldamine avalikku veekogusse ei ole KeHJS § 6 lg 1 alusel olulise keskkonnamõjuga tegevus ning KMH ei ole kohustuslik. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindmaise vajalikkuse eelhinnang, kui veekogu põhja elektriülekandeliini või -sidekaabli rajamist kavandatakse. Easternlightestonia OÜ edastas koos hoonestusloa taotlusega keskkonnamõju eelhinnangu „Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi lahes“ (töö nr 2017_0102), mille koostajaks on Skepast&Puhkim OÜ. Eelhinnang on koostatud lähtudes KeHJS § 61 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustavatest nõuetest ja keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Kavandatavate tegevuste hindamisel arvestati KeHJS § 61 lg 1 toodut. Eastern Light AB on valinud sellist tüüpi kaabli, mille mõju ümbruskonnale on minimaalne. Kaabli tootjaks on Nordenhamis Saksamaal asuv NSW ja kaabli mudel on MINISUB SA 144. Kaabli pikkus lõigul vetteminekukohast Kakumäe poolsaarel kuni Eesti EEZ-ni Liivi Lahes on ca 304 km ja kaabli läbimõõt on alla 3 cm ning mere põhja ei paigaldata ühtki muud seadist peale kaabli. Kaabel koosneb peamiselt teraskestast ja plastikuga kaetud klaaskiuvihkudest südamikust. Kaablis ei ole elektrivoolu ning kaablis liigub klaaskiududes liikuv valgus (mida kiirgavad maal asuvates kaabli otspunktides paiknevad sideseadmed). Seega ei tekita kaabel elektromagnetväljasid, soojust, heli, vibratsiooni ega mingit reostust, samuti ei sisalda see pliid ega muid aineid, mis võivad keskkonda mõjutada. Kaabel pannakse vabalt merepõhja. Merekaabel lastakse alla eriotstarbeliselt kaablipaigalduslaevalt, mis liigub kindlaks määratud kaablitrassi mööda kiirusega 4–7 sõlme (kogu kaabli paigalduseks kulub umbes 1 nädal ning kaabli paigaldusest tingitud võimalik häiring on seega lühiajaline). Kaabli teraskest tõmbetugevusega 290 kN tagab tugeva kaitse ning kaabli suure tiheduse tõttu vajub see kiiresti ja täpselt alla merepõhja, kus see oma raskuse toimel settekihi sisse vajub. Tänu kaabli erikaalule on külgsuunaline liikumine minimaalne ja kaabel lastakse vette piisavalt lõdvalt, et see ei jääks merepõhja pingule ega merepõhjast kõrgemale, kaabel paigaldatakse ühes tükis. Ranna läheduses ühendatakse merekaabel maaga rannaaluse puurava kaudu. Ligikaudu 110 mm läbimõõduga ava, mis kulgeb ranna ja merepõhja alt puuritakse rõhtpuurimise teel ja see algab maapinnal ligikaudu 100 m kaugusel veepiirist ja ulatub meres kaugusele, kus veesügavus on 5–10 m. Rannal ei toimu kaevamist ja merekaabel paigaldatakse rannaäärsetel aladel mitu meetrit merepõhja alla, jättes merepõhja puutumata. Eelhindamise käigus jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju piirkonna Natura aladel kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Tegevusega ei põhjustata elupaigatüüpide pindala vähenemist, kadu ja killustatust, samuti liikide hävinemist, häiringut, elupaigavahetust jms. Kavandatava tegevuse ehitus- ja kasutusaegne mõju ei kahjusta piirkonnas olevate Natura alade terviklikkust. Kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade soodne seisund on tagatud. Eelhindamise tulemusel selgus, et ebasoodne mõju Nõva- Osmussaare loodusala, Nõva-Osmussaare linnuala, Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidele on välistatud. Keskkonnamõju avaldub lühiajaliselt ehitusperioodil, mil toimub kaabli paigaldamine. Piiriülest mõju ei ole ette näha. Vibratsiooni võib esineda ainult ehitustööde käigus maismaal. Kui arvestada sidekaabli planeerimisel ja paigaldamisel kaitse-eeskirjadest ja looduskaitseseadusest tulenevate nõuetega, siis mõju Nõva-Osmussaare hoiualale, Väinamere hoiualale, Matsalu rahvuspargile ja Haapsalu-Noarootsi märgalale puudub. Kui kaabli paigaldamise käigus ilmneb kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuurkiht, järgitakse muinsuskaitseseaduses esitatud nõudeid. Neugrundi madala kandis jääb kaabel osaliselt militaarõppuste alasse ning kavandatava tegevuse planeerimisel tehakse koostööd Kaitseministeeriumiga. Pärnumaa piirkonnas siseneb kaabel maale läbi Matsi sadama akvatooriumi ning kavandatava tegevuse planeerimisel tehakse koostööd Matsi sadam pidajaga. Tuginedes eeltoodule, et kavandatava tegevusega ei teki olulist keskkonnamõju ega ebasoodsat mõju Natura 2000 aladele, on TJA seisukohal, et KMH läbiviimine ei ole vajalik. VeeS § 228 lg 1 ja 2 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu; taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus, mille tulemusel antava hoonestusloa alusel ehitatava ehitise olemusest tulenevalt ei ole asjaomasele alale võimalik anda teist hoonestusluba; taotletaval alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud või kui kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering. Taotletaval alal on hoonestusloa menetluse algatamise hetkel pooleli Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 korraldusega nr 157 algatatud üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu menetlus Easternlightestonia OÜ keskkonnakonsultant Skepast&Puhkim OÜ teavitas 04.09.2018 TJA-d, et Easternlightestonia OÜ on nõus VeeS § 2211 lg 4 sätestatud hoonestusloa kehtivusajaga ning soovib menetlust jätkata, seetõttu jätab TJA VeeS § 228 lg 2 p 2 hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise aluse kohaldamata. Lähtudes arendaja poolt esitatud hoonestusloa taotlusest ja asjaomaste asutuste arvamustest ei ole tuvastatud hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. Otsus Lähtudes veeseaduse § 227 lg 1 ja 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 4, § 9 lg 1 ja § 11 lg 2, 4 ja 81, § 12 lg 11 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 alusel: 1. algatada hoonestusloa menetlus Easternlightestonia OÜ 27.06.2018 esitatud hoonestusloa taotluse põhjal, millega soovitakse paigaldada kiudoptilise sidekaabli mere põhja lõigul Kakumäe poolsaarelt kuni Eesti majandusvööndini (EEZ) Liivi lahes; 2. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine, kuna planeeritava kiudoptilise sidekaabli paigaldamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju; 3. viia läbi Muinsuskaitseameti ettepanekul allveearheoloogilise uuringud, kus uuringuala ulatus on 0,25 meremiili sideehitise keskjoonest. Allveearheoloogilise uuringu tegevuskava kooskõlastab ja loa uuringuks väljastab Muinsuskaitseamet. Uuringu tulemused esitada TJA-le; 4. viia läbi ohutuse tagamiseks kaabli trassi osas merepõhjauuring ning esitada uuringu tulemused TJA-le ja Kaitseministeeriumile. Hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise algatamisest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest, esitades vaide Tehnilise Järelevalve Ameti (Sõle 23A, 10614 Tallinn, tel. 667 2000, faks 667 2001, [email protected]) peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule (Tallinna Halduskohtus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post: [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.  Easternlightestonia OÜ Narva mnt 5, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju 07.12.2018 nr 16-7/18-1251-023 maakond Hoonestusloa menetluse algatamise eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse valdamiseks Easternlightestonia OÜ (registrikood 14115623) esitas 24.04.2018 Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TJA) hoonestusloa taotluse ning 27.06.2018 täiendatud taotluse, millega taotleb hoonestusluba kiudoptilise sidekaabli paigaldamiseks mere põhja lõigul Kakumäe poolsaarelt kuni Eesti majandusvööndini (EEZ) Liivi lahes. Taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TJA avalikus dokumendiregistris, dokumendi viidaga 16-7/18-1251. Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2 peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Sellest tulenevalt edastame hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks. Oma arvamus ja olemasolul vastuväited palume edastada hiljemalt 21.12.2018. Juhul, kui Easternlightestonia OÜ tähtajaks oma seisukohta ei edasta või ei ole TJA-d teavitanud vajadusest oma vastuskirja esitamise tähtaega pikendada, siis loeme, et teil arvamused ja vastuväited eelnõule puuduvad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Sõle tn 23a / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.tja.ee Registrikood 70003218 Lisad: 1. Hoonestusloa menetluse algatamise eelnõu 2. Easternlightestonia OÜ hoonestusloa taotlus 3. Keskkonnamõju hindamise eelnõu 4. Huvitatud osapoolte edastatud seisukohad ja nendega arvestamine Koopia: Keskkonnaamet Keskkonnainspektsioon Keskkonnaministeerium Muinsuskaitseamet Rahandusministeerium Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Veeteede Amet Haabersti Linnaosa Valitsus Lääne-Nigula Vallavalitsus Lääneranna Vallavalitsus Maanteeamet Tallinna Keskkonnaamet Skepast&Puhkim OÜ Liina Roosimägi 6672004 [email protected] Easternlightestonia OÜ Narva mnt 5, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju 07.12.2018 nr 16-7/18-1251-023 maakond Hoonestusloa menetluse algatamise eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse valdamiseks Easternlightestonia OÜ (registrikood 14115623) esitas 24.04.2018 Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TJA) hoonestusloa taotluse ning 27.06.2018 täiendatud taotluse, millega taotleb hoonestusluba kiudoptilise sidekaabli paigaldamiseks mere põhja lõigul Kakumäe poolsaarelt kuni Eesti majandusvööndini (EEZ) Liivi lahes. Taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TJA avalikus dokumendiregistris, dokumendi viidaga 16-7/18-1251. Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2 peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Sellest tulenevalt edastame hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks. Oma arvamus ja olemasolul vastuväited palume edastada hiljemalt 21.12.2018. Juhul, kui Easternlightestonia OÜ tähtajaks oma seisukohta ei edasta või ei ole TJA-d teavitanud vajadusest oma vastuskirja esitamise tähtaega pikendada, siis loeme, et teil arvamused ja vastuväited eelnõule puuduvad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Sõle tn 23a / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.tja.ee Registrikood 70003218 Lisad: 1. Hoonestusloa menetluse algatamise eelnõu 2. Easternlightestonia OÜ hoonestusloa taotlus 3. Keskkonnamõju hindamise eelnõu 4. Huvitatud osapoolte edastatud seisukohad ja nendega arvestamine Koopia: Keskkonnaamet Keskkonnainspektsioon Keskkonnaministeerium Muinsuskaitseamet Rahandusministeerium Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Veeteede Amet Haabersti Linnaosa Valitsus Lääne-Nigula Vallavalitsus Lääneranna Vallavalitsus Maanteeamet Tallinna Keskkonnaamet Skepast&Puhkim OÜ Liina Roosimägi 6672004 [email protected]