Projekt

(16 ) N ASENDIPLAAN Kaitserajatised (9) (11) Bassein 100m 2 2 544891,1 544877,1 Tallinna laht 544871,7 2 2 2 2 2 Kanali sirge osa pikkus 200 6603022,3 2 2 2 2 2 2 6603016,4 Kanali suund 80.7409 kraadi 2 6603014,1 2 6603008,7 15 544792,9 4 2 3 3' 16 14 6603007,8 2 1 6 2 544892 2 3 Uuetoa tn 8 (89001:001:0643) 544871,9 4 1 4 5 3 4 5 1 1 3 5 1 15 6602994,9 5 1 1 5 3' 3 544674,3 4 2 6602994,4 15 15 3 2' 8 1 9 6602993,9 1 4 4 1 1 4 5 7 1 544883,3 5 5 3 6 4 544874 5 9 9 5 1 1 3 4 6602981,1 25 1 9 1 4 2' 2 5 1 4 1 6602976,5 4 6 9 9 9 9 6 4 6 4 20 6 5 8 9 3 2 8 1' 9 9 5 6 80 544795,1 7 6 8 1 3 7 9 6602960,8 1 4 3 4 8 4 7 6 15 (28) 1 Legend: 1 3 1' 9 8 5 544676,9 8 1 2 4 6 4 9 5 6 7 60 6 1 6 14 8 5 3 4 1 9 8 7 1 25 8 6 4 5 2 1 1 2 1...3 1...3 5 8 6 1'...3' 1'...3' 8 4 1 2 25m 3 4 0.00 Keskmine mereveetase 1.50 2.50 -1.50 Etapp 1 Tellija Peaprojekteerija Dokumentatsioon Asukoht Koostaja Dokumentatsiooni osa Dokumentatsioon 1 7.0 7.0 1 Veetranspordirajatised RUK181 TP Registrikood 10262126 Dokumendi sisu Dokument 8.0 8.0 GSM +372 5034236 MTR EP10262126-0001 TV-4-01 Liivad, kruusad, savid, kivid [email protected] MTR EK10262126-0002 ASENDIPLAAN JA Aavo Raig 2018-11-12 Dipl ehitusinsener 112894 sadamaehitus  Tellija Maaüksuse omanik Dokumentatsioon Langone Kinnisvara OÜ RUK181 TP Registrikood 14093596, Madara tn 39, Tallinn 10613 Dokument Peaprojekteerija TV-0-01 Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Kuupäev (a-k-p) Registrikood 10262126, Ränduri 40, Tallinn 10921 2018-11-12 Asukoht Tallinna laht. Uuetalu tee 8, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harjumaa Dokumentatsioon Uuetalu kanali süvendustööde ehitusprojekt Tööprojekt Dokumentatsiooni osa Veetranspordirajatised Dokumendi sisu Tiitelleht Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Registrikood 10262126 MTR EP10262126-0001 MTR EK10262126-0002 Ränduri 40, Tallinn 10921 Vastutav täitja Aavo Raig Dipl ehitusinsener Kutsetunnistus / Qualif cert 112894 GSM +372 50 34 236 aavo.raig.arrp @ gmail.com / allkirjastatud digitaalselt /  Tellija Langone Kinnisvara OÜ Dokumentatsioon Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ RUK181 TP Asukoht Tallinna laht. Uuetalu tn 8, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harjumaa Dokument Dokumentatsioon Uuetalu kanali süvendustööde ehitusprojekt. Tööprojekt TV-0-02 Dokokumentatsiooni osa Veetranspordirajatised Kuupäev (a-k-p) Leht / Lehti Dokumendi sisu Dokumentide loend 2018-11-12 1/1 Uuetalu kanali süvendustööde ehitusprojekt Tööprojekt Veetranspordirajatised Dokumentide loend Ülddokumendid RUK181 TP TV-0-01 Tiitelleht RUK181 TP TV-0-02 Dokumentide loend Lähtedokumendid RUK181 TP TV-1-01 Uuetalu kanali asukoha skeem RUK181 TP TV-1-02 Vee erikasutusluba RUK181 TP TV-1-03 Vee erikasutusloa andmise korraldus RUK181 TP TV-1-04 Vee erikasutusloa andmise korralduse lisa 1 - Eelhinnang Kooskõlastused RUK181 TP TV-2-01 Veeteede Ameti kooskõlastus Seletuskirjad RUK181 TP TV-3-01 Seletuskiri Joonised RUK181 TP TV-4-01 Asendiplaan ja tüüpristlõige *** Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/  N 544600 E 544700 E 544800 E 544900 E 545000 E 16 8 50 2 2 9 9 50 2 2 2 2 2 2 8 50 2 2 2 2 2 2 50 2 2 Uuetalu tee 8, ktt 89001:001:0643 6 2 15 8 4 2 6 2 1 6 2 9 4 1 2 3 8 5 4 3 5 5 4 5 1 1 3 6603000 N 5 1 15 5 1 1 5 5 4 15 8 4 15 6 4 3 8 1 9 6 4 4 35 1 1 4 1 1 5 7 7 3 5 5 3 6 5 4 8 3 3 9 9 4 5 1 1 25 6 16 7 9 1 4 5 1 1 4 6 4 1 6 4 6 9 9 9 9 3 9 6 6 4 6 4 5 8 7 9 3 2 8 9 6 9 5 7 6 6 8 3 3 7 9 2 1 2 4 3 4 7 2 8 4 15 5 1 7 6 1 8 3 9 8 5 1 2 4 5 3 8 6 1 5 7 6 7 6 4 9 6 6 9 1 5 6 7 8 5 3 4 1 5 RUK181 TP TV-1-01 5 3 8 2 7 9 1 9 8 25 8 9 7 6 5 5 9 6 4 5 2 8 8 1 1 2 5 8 6 7 2 2 7 8 5 8 6 4 1 Uuetalu kanali asukoha skeem 1 9 4 3 6 5 8 4 3 3 7 2 5 2 4 5 5 1 8 6 6 6 5 3 5 8 7 5 4 1 5 4 3 1 9 8 8 6 4 2 Uuetalu tee 8, ktt 89001:001:0643 6602900 N 7 9 7 3 2 5 5 9 4 8 7 6 7 4 3 3 2 5 4 8 1 5 7 6 8 7 6 4 2 7 2 25 7 7 8 6 7 2 6 5 8 9 7 25 7 7 6 2 1 7 7 3 6 9 3 8 1 9 8 6 6 4 9 6 6 1 2 25 5 Tallinna laht 5 2 6 5 7 7 5 1 1 5 9 3 6 Koostas: 3 7 5 7 6 6 7 6 6 6 2 7 1 2 1 9 7 5 2 Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 sadamaehitus 2 6 6 7 35 5 6 9 7 7 6 6 2 9 4 3 2 8 6 15 7 7 4 1 9 5 25 7 7 4 Tallinnas, 2018-02-15 7 5 2 8 5 2 9 1 5 4 3 4 7 8 8 2 6 7 7 6 2 35 8 7 1 8 6 3 6 5 6 1 9 5 6 6 2 1 8 3 9 3 1 9 8 6 3 9 8 3 7 7 5  RUK181 TP TV-1-02 Keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määruse nr 18 Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid» lisa 2 [RT I, 01.11.2012, 21 – jõust. 01.01.2013] VEEKOGU PAISUTAMISE, HÜDROENERGIA KASUTAMISE, SÜVENDAMISE, VEEKOGU PÕHJA PINNASE PAIGALDAMISE, KEMIKAALIDE KASUTAMISE PINNAVEEKOGU KORRASHOIUKS VÕI VEEKOGUSSE TAHKETE AINETE UPUTAMISE VEE ERIKASUTUSLOA VORM VEE ERIKASUTUSLUBA nr L.VV/331812 1. Vee erikasutaja: 1.1. Ärinimi või nimi Langone Kinnisvara OÜ 1.2. Äriregistrikood või isikukood 14093596 1.3. Aadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Madara tn 31, 10613 1.4. Vastutava isiku nimi Jüri Šehovtsov 1.5. Aadress 1.6. Kontaktinfo Telefoni number 5015130 Faksi number E-posti aadress [email protected] 1.7. Kood 1 ME1000 1.8. Vee erikasutuse piirkond (maakond, vald, linn, Viimsi vald, Uuetalu tee 8 (katastriüksuse tunnus alev, küla) 89001:001:0643) 1.9. Tegevusala kood (EMTAK) 2 68101 1.10. Tegevuse iseloomustus kinnisvara ost ja müük 1 vee erikasutaja koodi omistab vee erikasutusloa andja 2 tegevusala kood on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) saadav koodinumber 2. Vee erikasutusloa andja: 2.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7A, Tallinn 15172 2.4. Veeloa koostanud ametniku nimi Kai Ginter 2.5. Ametikoht vee peaspetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 730 2240 Faksi number E-posti aadress [email protected] 1 3. Vee erikasutusloa: 3.1 Väljaandmise kuupäev 25. oktoober 2018 3.2. Andja (esindaja) Nimi/Allkiri Rein Kalle Ametinimetus Keskonnaosakonna juhataja /allkirjastatud digitaalselt 3.3. Saaja (vee Nimi Jüri Šehovtsov erikasutusloa omaniku Ametinimetus juhatuse liige esindaja) 3.4. Vee erikasutuse iseloomustus Viimsi vallas, Uuetalu tee 8 (katastriüksuse tunnus 89001:001:0643) kinnistuga piirneval merealal paadisadama sissesõidukanali süvendamine mahus kuni 6600 m3. Tööde teostamise piirkonna koordinaadid on: X:6602989, Y:544668 X:6603025, Y:544891 X:6602986, Y:544897 X:6602949, Y:544675 3.5. Kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev (vee 26.10.2018 – 27.10.2023 erikasutusloaga lubatud tegevuse alguse ja lõpu kuupäev) 3.6. Andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus) Vee erikasutusloa andmise faktilised ja õiguslikud alused on toodud Keskkonnaameti 25.10.2018 korralduses nr 1-3/18/2595. Nimetatud korraldus on käesoleva vee erikasutusloa lahutamatuks osaks. 3.7. Muutmise, sh pikendamise kuupäev 3.8 Muutja Asutuse nimi 3.9. Muutja esindaja Nimi/Allkiri Ametinimetus 3.10. Vee erikasutusloa Nimi muutmise, sh pikendamise Ametinimetus koostanud ametnik E-posti aadress 3.11. Saaja (vee Nimi erikasutusloa omaniku esindaja) Ametinimetus 3.12. Pikendatud vee erikasutusloa kehtivuse lõpu kuupäev 3.13. Muutmise, sh pikendamise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus) 3.14. Vaidlustamine Käesolevat vee erikasutusluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Veekogu (võib olla ka saasteainete suublaks) seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 5. Nõuded veekogu paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 2 6. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg 6.1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku 1) Süvendustööde tegemine on Kogu tööperioodi jooksul. negatiivse keskkonnamõju vähendamise keelatud kalade peamisel meetmed kudeajal ja lindude pesitsemise ajal (15.04–30.06) vältimaks heljumist tingitud kalamarja ja noorjärkude kahjustusi tundlikul perioodil ning lindude häirimist. 2) Süvendustööde tegemine on keelatud põhja ja ida tuultega keskmisel kiirusel üle 10 m/s, et vältida heljumi levikut laiemale merealale. 6.2. Vee erikasutusega seotud tööde - teostamise nõuded ja tingimused 6.3. Nõuded parima võimaliku tehnika 1) Kasutatakse ekskavaatorit, Kogu tööperioodi jooksul. kasutamiseks ühekopalist süvendajat. 2) Süvendustööde teostamiseks kasutatavad süvendajad peavad vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele sh ka tööohutuse nõuetele. 6.4. Veekogu tervendamise meetmed - - 6.5. Muud olulised meetmed - - 7. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 8. Nõuded teabe esitamiseks vee erikasutusloa andjale Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 8.1. Teave meetmete ja nõuete rakendamise - - kohta 8.2. Veekogu seire tulemused - - 8.3. Muu vajalik informatsioon 1) Peale süvendustööde lõppemist tuleb Vastavalt kehtestatud Keskkonnaametile esitada veekasutuse nõudele. aruanne vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Vee erikasutusluba ei anna õigust ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks. 3  KORRALDUS 25. oktoober 2018 nr 1-3/18/2595 Vee erikasutusluba nr L.VV/331812 I. ASJAOLUD Langone Kinnisvara OÜ (äriregistrikood 14093596, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Madara tn 31, 10613) (edaspidi Taotleja) esitas 15.07.2018 kirjaga Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse (edaspidi taotlus). Taotlus saabus ja registreeriti Keskkonnaametis 11.07.2018 nr 14-6/18/11788-3. Langone Kinnisvara OÜ taotleb vee erikasutusluba Viimsi vallas, Uuetalu tee 8 (katastriüksuse tunnus 89001:001:0643) kinnistuga piirneval merealal paadisadama sissesõidukanali süvendamiseks mahus kuni 6600 m3. Süvendustööde tegemiseks veetakse kanali teljele kivimuul ning uputatakse veekogu põhja tahkeid aineid mahus kuni 2900 m3. Vee erikasutuse ala on määratud järgmiste koordinaatidega: X:6602989, Y:544668 X:6603025, Y:544891 X:6602986, Y:544897 X:6602949, Y:544675 Süvendustööde käigus eemaldatud pinnas ladestatakse madalale kaldaalale, kinnistule katastrinumbriga 89011:001:0643. Ala koordinaadid on: X:6603003, Y:544912 X:6603037, Y:544988 X:6603055, Y:545103 X:6603022, Y:545111 X:6602994, Y:544917 Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 8 lõik 2 punkt 6 kohaselt on vee erikasutusluba vajalik, kui toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine. Veeseaduse § 9 lõikest 5 tulenevalt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet. Keskkonnaamet hindas vastavalt keskkonnaministri 26.03.2002 määrusele nr 18 “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid”(edaspidi määrus nr 18) esitatud andmeid ning need vastavad nimetatud määruses esitatud nõuetele. 1.1 Taotluse avalikustamine ja seisukohtade ärakuulamine VeeS § 91 lõik 1 kohaselt avaldab vee erikasutusloa andja vee erikasutusloa taotluse saamisest alates 21 päeva jooksul pärast vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmist sellekohase teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade vee erikasutusloa taotlemise kohta avalikustati 08.08.2018 st. tähtaegselt. Ettepanekuid ja vastuväiteid vee erikasutusloa taotluse avalikustamise käigus ei esitatud. II. KAALUTLUSED Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 lõigule 3 tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Keskkonnaamet teeb vee erikasutusloa andmise otsuse lähtudes taotluses esitatud informatsioonist, eelhinnangust keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta ning vee kasutamist ja kaitset sätestavatest õigusaktidest. 2.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõik 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa (siinkohal vee erikasutusloa) taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta käesoleva seaduse § 6 lõigu 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul ning § 6 lõigu 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõigu 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast § 61 lõigus 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 3 lõigu 1 punkt 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigu 3 kohaselt on KMH kohustuslik KeHJS § 6 lõigu 1 tegevuste korral. KeHJS § 6 lõigu 1 alusel ei kuulu kavandatav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral on KMH kohustuslik. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõigu 2 punkt 18 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” (edaspidi KMH määrus). KMH määruse § 11 punkt 7 kohaselt tuleb KMH algatamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse korral, kus toimub veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit, välja arvatud KeHJS § 6 lõik 1 punktides 17 ja 171 nimetatud juhtudel. Tulenevalt eelnevast ning KeHJS § 61 lõik 3 annab otsustaja käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt veeseaduse § 9 lõigule 5 annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 61 lõik 5 kohaselt kehtestatakse käesoleva seaduse § 6 lõikudes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Vastavalt määruse nr 31 § 5 lõik 1 peab eelhinnang sisaldama käesoleva määruse §-de 2–4 alusel antud järeldust kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise vajalikkuse kohta koos põhjenduste kokkuvõttega. Keskkonnaamet on määruse nr 31 alusel koostanud eelhinnangu. Lähtudes eelhinnangu (vt lisa 1) tulemustest puudub Keskkonnaameti hinnangul kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:  kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid;  eelhindamise tulemusena selgus, et taotletava tegevuse tulemusel ei teki olulist mõju veekeskkonnale sh merepõhja elustikule, kalastikule ja linnustikule juhul kui töid tehakse 2 (5)  väljapool kalade peamist kudeaega ja lindude pesitsus aega (15.04–30.06) ning põhja ja ida tuultega keskmisel kiirusel üle 10 m/s;  eelhindamise tulemusena selgus, et taotletav tegevus ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas;  eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine;  seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju. 2.2 Vee erikasutuse mõju hindamine Sadama ehitamisel on potentsiaalseks mõjufaktoriks akvatooriumi süvendamine ning sadama laiendustöödega seotud tahkete ainete veekogusse uputamine. Kuna süvendatud pinnas võetakse kasutusele maismaal jääb ära kaadamisega seotud veekeskkonna mõjutamine. Süvendatavatest setetest olulise osa moodustavad liiv ja muda. Setted ei sisalda jäätmeid. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole nimetatud piirkonnas ja selle läheduses toimunud olulisi reostusi. Tulenevalt eeltoodust võib järeldada, et süvendatava pinnase saastetunnused pole olulised või puuduvad. Süvendamise potentsiaalne negatiivne mõju seisneb eelkõige vahetult süvendamise ajal vette paisatavates setetes ning heljumi tekkes. Kuna süvendatava pinnase maht on küllalt suur ning süvendatav pinnas sisaldab ka peeneid setteid suureneb piirkonnas süvendamise perioodil heljumi kontsentratsioon veesambas. Uustalu paadisadama piirkonnas ei ole ametlikke, tähistatud suplusrandasi, mille puhul vee kvaliteedi mõjutamine võiks olla oluline selle kasutajatele. Tahkete ainete uputamisega seoses kaasneb tavaliselt otsene põhjataimestiku füüsiline hävitamine, juhul kui sellel ala on põhjataimestik. Paadisadama sissesõidukanali süvendataval alal põhjataimestiku otsesed mõõtmisandmed puuduvad. Süvendataval alal meres olulisi taimestiku elupaiku pole inventeeritud. Arvestades paadisadama mastaape võrrelduna Tallinna lahe mastaabiga võib väita, et mõju põhjataimestiku kooslustele on lokaalne ning lühiajaline. Üldjuhul taastub taimestik süvendatavate alade piirkonnas 2-3 aasta jooksul. Arvestades, et piirkonna veekogu põhjaelustik on liigivaene ei ole tekitatud kahjustused olulise mõjuga. Kavandatavate tööde võimalikus mõjupiirkonnas (Tallinna lahes) esinevateks peamisteks töönduslikku väärtust omavateks merekaladeks on räim, kilu ja lest. Vähem arvukalt on esindatud veel teised Soome lahes elutsevad liigid nagu tursk, tuulehaug, kammeljas, lõhilased, merisiig, meritint, ahven jne. ning ka töönduslikult mitteolulised emakala, merivarblane, meripühvel jt. Kuna süvendustöid planeeritakse avatud merealale võib heljum kanduda sadamapiirkonnast kaugemale sh kalade kudealadele. Heljumi sattumine ülemistesse veekihtidesse võib ohustada kalalarve, mistõttu võivad süvendustööd häirida kalu kudeperioodil. Seetõttu ei tohiks suuri heljumit tekitavaid töid teha vahemikus 15. aprillist kuni 30. juunini ning põhja ja ida tuultega keskmisel kiirusel üle 10 m/s. Kavandatavaid töid tehakse ühekopalise hüdraulilise ekskavaatori abil. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole sadamate süvendamisel nimetatud tehnikaga tekkinud olukordi, mis võiksid kahjustada keskkonda. Ujuvvahendite kasutamine oleks seevastu riskantne, kuna tegevus toimub läänekaarte tuultele ja lainele avatud madalal veealal (süvendustööde aegne ujuvvahendite vigastamise ja keskkonnareostuse oht). Mehaanilised kahjustused merepõhjakooslustele ja ka merepõhjale ei sõltu süvendaja tüübist. Rohuneeme sadama süvendamine taotluses toodud mahus ei mõjuta rannikumeres pikaajaliselt väljakujunenud ja valitsevaid looduslikke tingimusi ega rannalähedasel alal hüdrodünaamilist režiimi, mis võiks põhjustada merepõhjal olulisi muutusi. Süvendustööde teostamiseks kasutatavad süvendajad peavad vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele sh ka tööohutuse nõuetele, vältimaks avariiolukordi ja õnnetusi. Vee erikasutusega seotud tööd on sobivate ilmastikutingimuste korral teostatavad lühikese ajaperioodi jooksul (ca 1-3 nädalat), mistõttu on vee erikasutuse mõju kokkuvõttes lokaalne ning 3 (5) lühiajaline. Arvestades tööde mahtu, ning lokaalset mõju, lisaks ka vee erikasutusloas kehtestatavaid piiranguid seoses kalade kudeajaga puudub vajadus vee erikasutuse järgse seire teostamiseks. Lähipiirkonnas on süvendustööde teostamiseks väljastatud vee erikasutusluba AS Eesti Loots, Sadama tee 9 , menetlusstaadiumis on vee erikasutusluba Rohuneeme Väikesadama, Sadama tee 11 süvendamiseks. Kuna Rohuneem väikesadama ja Uuetalu sadama sissesõidukanali süvendustöid teostab sama ettevõtja siis sellest tulenevalt toimuvad nende objektide süvendustööd erinevatel aegadel mis välistab nende tööde teostamisest tuleneva kumulatiivse mõju merekeskkonnale. 2.3 Loa nõuete seadmine Arvestades keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 § 5 lõik 2, märgib Keskkonnaamet, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lõigust 81 on kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks vajalikud järgmised meetmed: 1) Süvendustööde tegemine on keelatud kalade peamisel kudeajal ja lindude pesitsemise ajal 15.04–30.06 vältimaks heljumist tingitud kalamarja ja noorjärkude kahjustusi tundlikul perioodil ja lindude häirimist. 2) Süvendustööde tegemine on keelatud põhja ja ida tuultega keskmisel kiirusel üle 10 m/s, et vältida heljumi levikut laiemale merealale. 2.4 Täiendav teave 1) Vee erikasutuse kohta tuleb Keskkonnaametile esitada aruanne vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 2.5 Eelnõu avalikustamine ja seisukohtade ärakuulamine Vastavalt HMS § 48 lõigule 1 pannakse õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga avalikkusele tutvumiseks välja, tagades avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse vähemalt kuni ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja lõpuni. Keskkonnaamet teavitas vee erikasutusloa andmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.10.2018 ning edastas eelnõu vastavalt HMS § 49 lg-le 3 ka taotluse esitajale. Eelnõuga oli võimalik tutvuda kahe nädala jooksul alates teate ilmumisest Ametlikes Teadaannetes. III. OTSUSTUS Tulenevalt eeltoodust ja Langone Kinnisvara OÜ (äriregistrikood 14093596) taotlusest; lähtudes veeseaduse § 8 lõik 2 punktist 6 ja 7, § 9 lõigust 5, § 9 lõigust 1 punktist 2; määruse nr 18 §-st 5 ja 8; vastavalt KeHJS § 3 lõigule 1 punktile 1, § 6 lõik 2 punktile 18 ja lõigule 4, § 61 lõikudele 3 ja 5, § 9 lõigule 1, § 11 lõikudele 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, § 12 lõigule 11 punktile 1, määruse 244 § 11 punktile 7, määrusele 31 ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 "Osakondade põhimääruste kinnitamine" punktidega 2.1.1 ja 3.5.8 otsustan: 3.1 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Langone Kinnisvara OÜ vee erikasutusloa taotluse menetluse raames. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 4 (5) 3.2 Anda Langone Kinnisvara OÜ (äriregistri kood 14093596) vee erikasutusluba nr L.VV/331812 kehtivusega viis aastat Uuetalu paadisadama sissesõidukanali süvendamiseks, mille käigus on kavandatud veekogu süvendamine mahus kuni 6000 m3 viie aasta jooksul. Haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Rein Kalle juhataja keskkonnaosakond Saata: 1) Langone Kinnisvara OÜ ([email protected]) 2) Viimsi vallavalitsus 3) Keskkonnainspektsioon Kai Ginter vee peaspetsialist keskkonnaosakond 5 (5)  Lisa 1 I. EELHINNANG Langone Kinnisvara OÜ (äriregistrikood 14093596, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Madara tn 31, 10613) (edaspidi Taotleja) peamiseks tegevusalaks on enda kinnisvara ost ja müük. Langone Kinnisvara OÜ taotleb vee erikasutusluba Viimsi vallas, Uuetalu tee 8 (katastriüksuse tunnus 89001:001:0643) kinnistuga piirneval merealal paadisadama sissesõidukanali süvendamiseks mahus kuni 6600 m3. Langone Kinnisvara OÜ tegevuse keskkonnamõju hinnatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ (edaspidi kui määrus nr 224) § 11 punktile 7. Tuginedes eeltoodud punktile antakse eelhinnang keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta, kui toimub veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 17 ja 171 nimetatud juhtudel. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse eelhinnang on antud lähtudes keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 1.1. Kavandatav tegevus 1.1.1. tegevuse iseloom ja maht Langone Kinnisvara OÜ taotleb vee erikasutusluba Viimsi vallas, Uuetalu tee 8 (katastriüksuse tunnus 89001:001:0643) kinnistuga piirneval merealal paadisadama sissesõidukanali süvendamiseks mahus kuni 6600 m3 pinnast (liivad, kruusad, savid). Vee erikasutuse ala on määratud järgmiste koordinaatidega: X:6602989, Y:544668 X:6603025, Y:544891 X:6602986, Y:544897 X:6602949, Y:544675 Süvendustööde tegemiseks veetakse kanali teljele kivimuul (eelkõige lubjakivist), mille geomeetriline maht on kuni 2900 m3, sh kivi maht kuni 2700 m3. Süvendustööde käigus eemaldataks tööde tegemiseks kanali teljele välja veetud kivimuul, mille geomeetriline maht on kuni 2900 m3, sh kivi maht kuni 2700 m3. Võib eeldada, et süvendustööde kohal saasteained puuduvad. Kivimuuli rajamiseks kasutatakse vaid looduslikku kiviainest. Süvendustööde käigus merre muud pinnast ei paigaldata ning muid tahkeid aineid ei uputata. Süvendustööde tegemiseks kasutatakse ühekopalist hüdraulilist ekskavaatorit, mis teeb süvendustööd selleks Uuetalu kanali teljele eelnevalt välja veetud kivimuulilt. Süvendustööde käigus eemaldatud pinnas veetakse kaldale ratasveokitega ning ladestatakse süvendatava kanaliga kaldal kohakuti paikneva kinnistu madalale kaldaalale. Pinnas planeeritakse ja tihendatakse. Süvendustööde tegemiseks välja veetud kivimuul eemaldatakse koos kanali süvenduse käigus eemaldatud pinnasega. Süvendustööde käigus eemaldatud pinnas ladestatakse kinnistule katastrinumbriga 89011:001:0643. Ala koordinaadid on: X:6603003, Y:544912 X:6603037, Y:544988 X:6603055, Y:545103 X:6603022, Y:545111 X:6602994, Y:544917 Süvendustööde tegemiseks on koostamisel Uuetalu paadikanali ehitusprojekt tunnusega RUK181, koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, vastutav täitja Aavo Raig (dipl ehitusinsener 112894 sadamaehitus). Tööde tehakse vee erikasutusloaga lubatud ajal ja tingimustel. Tööde periood alates vee erikasutusloa väljastamisest on 5 aastat. 1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Planeeritava töö piirkonnas kehtib Viimsi valla mandriosa üldplaneering. Kinnistul ja selle lähiümbruses puuduvad kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid. Lähima kaitstava loodusobjekti Aegna maastikukaitseala välispiir kulgeb ca 2500 m kaugusel sadamast. Vee erikasutuse võimalikus mõjupiirkonnas meres kaitstavaid loodusobjekte pole. Antud piirkond jääb välja ka Rohuneeme maastikukaitsealast (pindalaga 242,4 hektarit paikneb Viimsi vallas Kelvingi, Püünsi ja Rohuneeme külas), mis võeti kaitse alla 13. oktoobril 2009 valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kinnitamisega. 1.1.3 ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Langone Kinnisvara OÜ ei kasuta kavandatava tegevuse raames ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega loomastikku ja taimestikku. Süvendustööde käigus eemaldatud pinnas ladestatakse madalale kaldaalale samal kinnistul. 1.1.4. tegevuse energiakasutus Uustalu paadisadama sissesõidukanali süvendamise töödega ei kaasne märkimisväärseid energiakulusid. Energiakulud on seotud süvendustehnika ning süvendatud pinnase ümberpaigutamisega. Energiakasutust viiakse miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat. 1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Süvendamise kasutatav tehnoloogia on valitud eesmärgiga minimaliseerida reostuse ohtu. Tööd viiakse läbi ühekopalise hüdraulilise ekskavaatori abil. Antud piirkonnas oleks ujuvvahendite kasutamine riskantne läänekaarte tuulte ja lainele avatud madalal veeala tõttu, mis tooks kaasa süvendustööde aegse ujuvvahendite vigastamise ja keskkonnareostuse ohu. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole sadamate süvendamisel nimetatud tehnikaga tekkinud olukordi, mis võiksid kahjustada keskkonda. Süvendustöödega kaasneb ajutine mürafooni tõus. Müra mõju ümbritsevale keskkonnale ei ole arvestades kavandatavate tööde mahtu oluline. Vee erikasutuse käigus ei teki vibratsiooni, mis põhjustaks olulisi muutusi antud piirkonnas. Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus on lühiajaline ning ehitustööde aegne ja valdavalt seotud ehitustööde käigus kasutatavate masinate ja veokite diiselmootoritega. Kõik võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga. Sellele vaatamata on töö keelatud kevadise lindude pesitsuse ajal (15.04–30.06). 1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Uustalu paadisadama sissesõidukanali süvendamise käigus ei teki jäätmeid. Süvendustööde käigus eemaldatud pinnas ladestatakse madalale kaldaalale, kinnistule kt 89011:001:0643. Süvendustööde käigus eemaldatavad setted ei sisalda jäätmeid. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole nimetatud piirkonnas ja selle läheduses toimunud olulisi reostusi. Tulenevalt eeltoodust võib järeldada, et süvendatava pinnase saastetunnused pole olulised või puuduvad. Seega ei näe Keskkonnaamet ette, settest vabaneda võivate reoainetega seotud probleeme, seega on pinnas looduslik ja sobiv pinnase täiteks. 1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Sissesõidukanali süvendustööde käigus võib kaasneda avariiolukordi, mis on seotud eelkõige süvendamistehnikaga. Tegevusega võib kaasneda õlireostus vaid juhul, kui kasutatav tehnika ei ole töökorras, mistõttu võib tekkida õlide lekkimist mehhanismidest. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva maastiku ja vee kahjustamine. Eelpool kirjeldatud tehnika kasutamine, on aktsepteeritav antud piirkonnas vee erikasutusega seotud tööde läbiviimiseks. Süvendustööde teostamiseks kasutatavad süvendajad peavad vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele sh ka tööohutuse nõuetele, vältimaks avariiolukordi ja õnnetusi. 1.1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 1.2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Langone Kinnisvara OÜ (äriregistrikood 14093596, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Madara tn 31, 10613) taotleb vee erikasutusluba Viimsi vallas, Uuetalu tee 8 (katastriüksuse tunnus 89001:001:0643) kinnistuga piirneval merealal paadisadama sissesõidukanali süvendamiseks mahus kuni 6600 m3. Välja süvendatud pinna ladestatakse samale kinnistule (katastriüksuse tunnus 89001:001:0643). Uuetalu tee 8 (registrikood 14054175) kinnistu kuulub kinnistusraamatu kande alusel Langone Kinnisvara OÜle (äriregistrikood 14093596). Planeeritava töö piirkonna näol on tegemist tiheasustusalaga. Kinnistu sihtotstarve on elamumaa. Lähipiirkonnas toimub hetkel aktiivne eramute ehitustegevus. Kõrvalolevaid kinnistuid 89001:003:0687 ja 89001:003:0271 on lähiajal täidetud mille tulemusena on nende tasapind ca 1 m võrra Uuetalu 8 kinnistust kõrgem. Planeeritava kanali süvendamisel välja kaevatav pinnas on seetõttu planeeritud paigutada Uuetalu 8 kinnistule et saavutada kõrval kinnistutega samas tasapinnas kõrgus ning vältida tulevikus liigsete sademevete valgumist Uuetalu 8 kinnistule. 1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Langone Kinnisvara OÜ taotleb vee erikasutusluba Viimsi vallas, Uuetalu tee 8. Viimsi vald jääb Põhja-Eesti rannikumadaliku ja Soome lahe saarte maastikurajooni, mis paikneb Soome lahe kohal asuva jäätumiseelse kulutusnõo lõunaserval. Siia jääb paekalda jalamil olev maariba koos selle ees meres asuvate Eesti saartega. Rannikumadaliku laius vaheldub, ulatudes paarikümnest meetrist kuni paarikümne kilomeetrini. Viimsi poolsaare kohal on rannikumadaliku laius 12 km ümber. Põhjaranniku lääne- ja keskosas on rannajoon tugevasti liigestatud, rannad on vaheldusrikkad. Piirkonna aluskivimiks on vendi ja kambriumi savi, aleuroliit ja liivakivi; Lubjamäel ordoviitsiumi lubjakivi. Viimsi poolsaar jääb klindiesisesse kiviste leetunud muldade valdkonna põhjaranniku allvaldkonda. Meretasandikud on tihti tekkinud mere kulutava ja kuhjava toime koosmõjul. Põhja-Eesti rannikumadalik on üldilmelt rahuliku pinnamoega, madal ja tasane. Pinnakatte paksus on rannikumadaliku piires muutuv. Panganeemikute jalamil katab aluspõhja kohati vaid mõnikümmend sentimeetrit. Poolsaarel leidub maavaradest paasi, kruusa, turvast. Tööstuslike maavarasid pole. Viimsi poolsaar lahutab Tallinna lahte Viimsi nõost. Poolsaarel on vooluveekogudeks põhiliselt maaparanduskraavid. Järvi pole. Palju on tiike ja tehisveehoidlaid. Viimsi poolsaare kinnitatud põhjaveevaru on 5500 m3/d kambrium–vendi veekompleksist. Merevee tase kõigub Soome lahe rannikul perioodiliselt. Kõige madalam on veeseis meres harilikult kevadel, kõige kõrgem sügisel. Kõrge veeseis tekib tugevate läänetuulte ajal, eriti lahtedes. Äärmuslike veeseisude vahe on ligi 2 m. Laine kõrgus võib olla kuni 4 m, avamerel suuremgi. Viimsi poolsaare lähiümbruses on mitmeid väikesaari: Prangli, Aksi saar, Aegna saar, Naissaar. Piirkonna põhjaloomastik on liigiliselt koosseisult vaene, loomastiku arvukus ja biomass on väikesed. Sellised kooslused on piirkonnas välja arenenud mitme negatiivse mõjuri pikaajalisel püsimisel. Sessiilsete selgrootute arengut pärsib tingitud suur setete liikuvus ja ka paljude aastate jooksul sadamate ekspluateerimisega kaasnenud reostuskoormus. Kavandatavate tööde võimalikus mõjupiirkonnas (Tallinna lahes) esinevateks peamisteks töönduslikku väärtust omavateks merekaladeks on räim, kilu ja lest. Vähem arvukalt on esindatud veel teised Soome lahes elutsevad liigid nagu tursk, tuulehaug, kammeljas, lõhilased, merisiig, meritint, ahven jne. ning ka töönduslikult mitteolulised emakala, merivarblane, meripühvel jt. Süvendustöödest tingitud heljumi hulga tõus mõjutab enim, kalade kudemist ja vastsete arengut. Antud piirkonda jäävad räime koelmud. Süvendus- ning kaadamistööde ja muude sarnaste hüdrotehniliste ettevõtmiste mõju räime reproduktsiooonile rannavetes on aga tugevalt sesoonse iseloomuga, olles maksimaalne aprilli lõpust juuli alguseni. Mageveekaladest on Tallinna lahe saakides enam ahvenat ja karplasi (särg, nurg, latikas). Kõik need liigid koevad antud piirkonnas aprillis -juunis.  1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Tegevuse lähipiirkonnas ei asu ajaloo-, kultuuri-, looduskaitse- või arheoloogilise väärtusega objekte, mida kavandatavad tööd võiksid mõjutada. Lähima kaitstava loodusobjekti Aegna maastikukaitseala välispiir kulgeb ca 2500 m kaugusel sadamast. Paadisadama vee erikasutusega seotud tööde mõju Aegna maastikukaitsealani ei ulatu, mistõttu ei teki olulist mõju Aegna maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele. Uuetalu paadisadama piirkond jääb välja ka Rohuneeme maastikukaitsealast. Uuesadama paadikanali piirkond ei jää ka Natura 2000 võrgustiku alale. Lähtuvalt eeltoodust ei kaasne Keskkonnaameti hinnangul paadisadama sissesõidukanali süvendamisel negatiivset mõju piirkonnale. 1.2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Otsene mõju ümbruskonna inimestele avaldub valdavalt süvendustööde ajal, seda suurenenud transpordikoormuse ja süvendustehnika müra näol. Samas ei suurene liikluskoormus teedel olulises mahus. Uustalu paadisadama piirkonnas ei ole ametlikke, tähistatud suplusrandasi, mille puhul vee kvaliteedi mõjutamine võiks olla oluline selle kasutajatele. 1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Uuetalu paadisadama sissesõidukanali süvendamisel eemaldatavatest setetest olulise osa moodustavad liiv ja muda. Süvendamise potentsiaalne negatiivne mõju seisneb eelkõige vahetult süvendamise ajal vette paisatavates setetes ning heljumi tekkes. Kuna süvendatava pinnase maht on küllalt suur ning süvendatav pinnas sisaldab ka peeneid setteid suureneb piirkonnas süvendamise perioodil heljumi kontsentratsioon veesambas. Süvendamisega seoses kaasneb tavaliselt otsene põhjataimestiku füüsiline hävitamine, juhul kui sellel ala on põhjataimestik. Paadisadama sissesõidukanali süvendataval alal põhjataimestiku otsesed mõõtmisandmed puuduvad. Süvendataval alal meres olulisi taimestiku elupaiku pole inventeeritud. Üldjuhul taastub taimestik süvendatavate alade piirkonnas 2-3 aasta jooksul. Arvestades, et piirkonna veekogu põhjaelustik on liigivaene ei ole tekitatud kahjustused olulise mõjuga. Kuna süvendustöid planeeritakse avatud merealale võib heljum kanduda sadamapiirkonnast kaugemale sh kalade kudealadele. Heljumi sattumine ülemistesse veekihtidesse võib ohustada kalalarve, mistõttu võivad süvendustööd häirida kalu kudeperioodil. Seetõttu ei tohiks suuri heljumit tekitavaid töid teha vahemikus 15. aprillist kuni 30. juunini ning põhja ja ida tuultega keskmisel kiirusel üle 10 m/s. 1.3.1. mõju suurus Uuetalu paadisadama süvendamine taotluses toodud mahus ei mõjuta rannikumeres pikaajaliselt väljakujunenud ja valitsevaid looduslikke tingimusi ega rannalähedasel alal hüdrodünaamilist režiimi, mis võiks põhjustada merepõhjal olulisi muutusi. Vee erikasutusega seotud tööd on sobivate ilmastikutingimuste korral teostatavad lühikese ajaperioodi jooksul, mistõttu on vee erikasutuse mõju kokkuvõttes lokaalne ning lühiajaline. Arvestades tööde mahtu, ning lokaalset mõju, lisaks ka vee erikasutusloas kehtestatavaid piiranguid seoses kalade kudeajaga puudub vajadus vee erikasutuse järgse seire teostamiseks. 1.3.2. mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Arvestades Uuetalu paadisadama mastaape võrrelduna Tallinna lahe mastaabiga võib väita, et mõju vee elustiku kooslustele on lokaalne ning lühiajaline. 1.3.3. mõju ilmnemise tõenäosus Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on madal, arvestades et süvendustööde teostamiseks kasutatavad süvendajad peavad vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele. Süvendamisega seoses kaasneb otsene põhjataimestiku ja põhjaloomastiku füüsiline hävitamine, kuid need taastuvad üldjuhul 2-3 aasta jooksul. Mõju kalastikule ja linnustikule on ebaoluline kui rakendatakse tööde piirangut kevadel kalade kudemise ja lindude pesitsemise ajal. 1.2.1. mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Vee erikasutusega seotud tööd on sobivate ilmastikutingimuste korral teostatavad lühikese ajaperioodi jooksul, mistõttu on vee erikasutuse mõju kokkuvõttes lokaalne ning lühiajaline. Üldjuhul taastub taimestik ja põhjaloomastik süvendatavate alade piirkonnas 2-3 aasta jooksul. 1.2.2. mõju piiriülesus Kavandatava põhjaveevõtuga ei kaasne piiriüleseid mõjusid. 1.2.3. mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatava tegevusega ei mõjutata Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. 1.2.4. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Lähipiirkonnas on süvendustööde teostamiseks väljastatud vee erikasutusluba AS Eesti Loots, Sadama tee 9 , menetlusstaadiumis on vee erikasutusluba Rohuneeme Väikesadama, Sadama tee 11 süvendamiseks. Kuna Rohuneem väikesadama ja Uuetalu sadama sissesõidukanali süvendustöid teostab sama ettevõtja siis sellest tulenevalt toimuvad nende objektide süvendustööd erinevatel aegadel, mis välistab nende tööde teostamisest tuleneva kumulatiivse mõju merekeskkonnale.  1.2.5. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Uuetalu paadisadama sissesõidukanali süvendamise tulemusel ei teki olulist mõju veekeskkonnale sh merepõhja elustikule, kalastikule ja linnustikule juhul kui töid tehakse väljapool kalade peamist kudeaega ja lindude pesitsusaega (15.04–30.06) ning põhja ja ida tuultega keskmisel kiirusel üle 10 m/s. 1.3. Eelhinnangu järeldus Langone Kinnisvara OÜ (äriregistrikood 14093596, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Madara tn 31, 10613). Langone Kinnisvara OÜ taotleb vee erikasutusluba Viimsi vallas, Uuetalu tee 8 (katastriüksuse tunnus 89001:001:0643) kinnistuga piirneval merealal paadisadama sissesõidukanali süvendamiseks mahus kuni 6600 m3. Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna:  kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid;  eelhindamise tulemusena selgus, et taotletava tegevuse tulemusel ei teki olulist mõju veekeskkonnale sh merepõhja elustikule, kalastikule ja linnustikule juhul kui töid tehakse väljapool kalade peamist kudeaega ja lindude pesitsusaega (15.04–30.06) ning põhja ja ida tuultega keskmisel kiirusel üle 10 m/s;  eelhindamise tulemusena selgus, et taotletav tegevus ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas;  eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine;  seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju. II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis 10.10.2018 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõike 22 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 2 alusel Langone Kinnisvara OÜle, tutvumiseks ning seisukoha andmiseks käesoleva eelhinnangu eelnõu ja vee erikasutusloa korralduse eelnõu ja loa eelnõu. Langone Kinnisvara OÜ puudusid ettepanekud ning vastuväited eelhinnangu eelnõu, vee erikasutusloa korralduse eelnõu ja loa eelnõu kohta. III. OTSUSTUS Tulenevalt eeltoodust ja Langone Kinnisvara OÜ (äriregistrikood 14093596) taotlusest; lähtudes veeseaduse § 8 lõik 2 punktist 6 ja 7, § 9 lõigust 5, § 9 lõigust 1 punktist 2; määruse nr 18 §-st 5 ja 8; vastavalt KeHJS § 3 lõigule 1 punktile 1, § 6 lõik 2 punktile 18 ja lõigule 4, § 61 lõikudele 3 ja 5, § 9 lõigule 1, § 11 lõikudele 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, § 12 lõigule 11 punktile 1, määruse 244 § 11 punktile 7, määrusele 31 ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 "Osakondade põhimääruste kinnitamine" punktidega 2.1.1 ja 3.5.8 otsustan: 3.1 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Langone Kinnisvara OÜ vee erikasutusloa taotluse menetluse raames. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 3.2 Anda Langone Kinnisvara OÜ (äriregistri kood 14093596) vee erikasutusluba nr L.VV/331812 kehtivusega viis aastat Uuetalu paadisadama sissesõidukanali süvendamiseks, mille käigus on kavandatud veekogu süvendamine mahus kuni 6000 m3 viie aasta jooksul.  Tellija Langone Kinnisvara OÜ Dokumentatsioon Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ RUK181 TP Asukoht Tallinna laht. Uuetalu tn 8, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harjumaa Dokument Dokumentatsioon Uuetalu kanali süvendustööde ehitusprojekt. Tööprojekt TV-3-01 Dokokumentatsiooni osa Veetranspordirajatised Kuupäev (a-k-p) Leht / Lehti Dokumendi sisu Seletuskiri 2018-11-12 1/4 Uuetalu kanali süvendustööde ehitusprojekt Tööprojekt Veetranspordirajatised Seletuskiri Sisukord: 1 Üldist 1 2 Asendiplaan ja tüüpristlõige 2 3 Tööde teostamine 3 4 Keskkonnahoid 4 1 Üldist 1.1 Ehitusprojekti koosseisu kuulub üks osa - veetranspordirajatised. 1.2 Ehitusprojekti mahtu kuuluvate süvendustööde eesmärgiks on Uuetalu tn 8 maaüksuse väikesadama sissesõidutee süvendamine Tallinna lahe madalale randlale. 1.3 Hüdrograafilised mõõdistustööd on 2018. aasta jaanuaris teinud Meremõõdukeskus OÜ Balti kõrgussüsteemis (BK77). Süvendustööde asukoha keskmine mereveetase paikneb 0,00m läheduses. Balti kõrgussüsteem on olnud kasutusel ka käesoleva ehitusprojekti koostamisel ning selle kohaselt tehakse etapi 1 süvendustööd. Eesti kõrgussüsteem (EH2000) võetakse kasutusele kanali lõpliku süvenduse tegemisel. 1.4 Maa-ameti andmetel on 0,00m BK77 võrdne 0,242m EH2000. Käesolevas ehitusprojektis on 0,00m BK77 loetud vastavaks 0,25m EH2000. Nimetatud vastavus ei avalda olulist mõju süvendustööde tulemusele. Aasta 2018 mõõdistuse kõrgussüsteemi muutmine, so mõõdistusandmete konverteerimine ja uue hüdrograafilise kaardi koostamine, süvendustööde etapi 1 tegemiseks vajalik ei ole. 1.5 Uuetoa kanali põhja lõplik projektlaius on 16.0m ja sirge osa kogupikkus kaitserajatistest alates 200m. 1.6 Süvendustööd jaotatakse etapiviisilisest rahastamisest tulenevalt kahte etappi: Etapp 1 Süvendustööd 80m pikkusel kanali lõigul projektsügavuseni -1,50m BK77 (-1.25m EH2000) Etapp 2 (lõplik süvendus) Süvendustööd kanali kogupikkusel projektsügavuseni -2,50m BK77 (-2,25m EH2000) Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Langone Kinnisvara OÜ Dokumentatsioon Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ RUK181 TP Asukoht Tallinna laht. Uuetalu tn 8, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harjumaa Dokument Dokumentatsioon Uuetalu kanali süvendustööde ehitusprojekt. Tööprojekt TV-3-01 Dokokumentatsiooni osa Veetranspordirajatised Kuupäev (a-k-p) Leht / Lehti Dokumendi sisu Seletuskiri 2018-11-12 2/4 1.7 Uuetoa kanali süvendustööde käigus eemaldatakse kuni 6600 m3 pinnast, sh - süvendustööde etapis 1 kuni 1200m3; - süvendustööde etapis 2 (lõplik süvendus) kuni 5400m3. 1.8 Süvendustööde käigus eemaldatud pinnas ladestatakse süvendatava kanaliga Tallinna lahe randlal kohakuti paikneva Uuetalu tn 8 maaüksuse kt 89011:001:0643 madalale rannaalale. 1.9 Ehitusprojekti koostamisel on juhindutud Eesti Vabariigi standarditest EVS 932 : 2017 Ehitusprojekt EVS 924 : 2015 Vesiehitised sisevetel 1.10 Ulatuses, mida Eesti Vabariigi standardid käesoleva ehitusprojekti kontekstis ei käsitle, on juhindutud rahvusvaheliselt tunnustatud soovitustest ja kohalikust kogemusest. 1.11 Ehitusprojekti koosseisus on toodud ettepanek Uuetalu kanali navigatsioonimärkidega tähistamiseks. Kui navigatsioonimärkide projekti koostamisel töötatakse välja ja kooskõlastatakse Veeteede Ametiga teistsugune lahendus, siis see asendab käesolevas ehitusprojektis toodud ettepaneku kohase lahenduse. 2 Asendiplaan ja tüüpristlõige 2.1 Kanali asukohas puudavad selle asendi valikut mõjutavad piirangud. Seetõttu on kanali asendi valikul olnud võimalik prioriteetseks pidada kanali kogupikkusel eemaldatavat süvendustööde mahtu projektsügavuse -2.50m BK77 (-2.25m EH2000) ja põhja projektlaiuse 16.0m juures. Kuna kanal on lühike, siis on peetud oluliseks, et kanal oleks sirge. Kanali sirge osa kogupikkus on 200m ja suund väikesadama poole 80.7409 kraadi (80o 44' 27''). 2.2 Kanali süvendustööd on jaotatud kahte etappi nii, et etapi 1 süvendustööd tehakse projektsügavuseni -1.50m BK77 (-1.25m EH2000) kanali 80m pikkusel lõigul, mis asub lõpliku kanali asukohas ja suunal ning mille põhja projektlaius on 14.0m, so 2m kitsam kui lõpliku kanali laius. 2.3 Kanali veealuste nõlvade nõlvused on keskmiselt 1:3 (1m sügavuse muutust 3m nõlva laiuse kohta). Kui süvenduskohal puuduvad liivad ja kruusad, võib kanali nõlva savides teha nõlvusega ca 1:2. Kui süvenduskohal lebavad liivad ja kruusad, tuleb nende kihtide ulatuses nõlva nõlvuseks valida ca 1:4. 2.4 Kanali asendi valik on tehtud enne vee erikasutusloa taotlemist 2018. aasta veebruaris ning vastavalt kanali asendi valikule on vee erikasutusloa andjale teatad süvendustööde maht kuni 6600m3. 2.5 Kui kanal võetakse kasutusele etapi 1 süvendustööde järgselt, siis on täiendavalt vajalik: a) eemaldada süvendustööde etapi 1 alast välja jäävad kivid sellest läände ja edelasse jäävalt sissesõidutee osalt nii, et selle suundadel väikesadama poole, vastavalt 66.3553 kraadi (66o 21'19'') ja Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Langone Kinnisvara OÜ Dokumentatsioon Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ RUK181 TP Asukoht Tallinna laht. Uuetalu tn 8, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harjumaa Dokument Dokumentatsioon Uuetalu kanali süvendustööde ehitusprojekt. Tööprojekt TV-3-01 Dokokumentatsiooni osa Veetranspordirajatised Kuupäev (a-k-p) Leht / Lehti Dokumendi sisu Seletuskiri 2018-11-12 3/4 80.7409 kraadi (80o 44' 27''), oleks sügavuseni -1.50m BK77 (-1.25m EH2000) min 14m laiuselt navigatsiooni ohustavatest takistustest vaba; b) koostada navigatsioonimärkide projekt, kooskõlastada see Veeteede Ametiga ning paigaldada kanali äärtele selle kohased ujuvad navigatsioonimärgid. Nimetatud tööd a) ja b) ei kuulu käesoleva ehitusprojekti koosseisu ja ehitustööde mahtu. 3 Tööde teostamine 3.1 Tööd tehakse vee erikasutusloaga määratud tingimustel. 3.2 Süvendustööde ala L-Est koordinaadid meetrites on: a) 6602989, 544668 b) 6603025, 544891 c) 6602986, 544897 d) 6602949, 544675 3.3 Süvendustööde käigus eemldatavad pinnased on liiv, kruus ja savid ning seal lebavad kivid. 3.4 Süvendustööde tegemiseks kasutatakse ühekopalist hüdraulilist ekskavaatorit, mis teeb süvendustööd selleks Uuetalu kanali teljele eelnevalt välja veetavalt kivimuulilt. Süvendustööde käigus eemaldatud pinnas veetakse kaldale ratasveokitega ning ladestatakse süvendatava kanaliga kaldal kohakuti paikneva maaüksuse kt 89011:001:0643 madalale rannaalale. Pinnas planeeritakse ja tihendatakse. Süvendustööde tegemiseks väljaveetud kivimuul eemaldatakse koos kanali süvenduse käigus eemaldatava pinnasega. 3.5 Nõusoleku pinnase selliseks ladestamiseks on andnud maaüksuse omanik ning see vastab kehtestatud detailplaneeringu tingimustele. 3.6 Süvendustööde käigus eemaldatakse riigile kuuluvalt merepõhjalt kuni 6600m3 pinnast (liivad, kruusad, savid), sh etapis 1 kuni 1200m2 pinnast. 3.7 Süvendustööde tegemiseks veetakse kanali teljele kivimuul, mille geomeetriline maht on kuni 2900 m3, sh kivi maht kuni 2700 m3. Süvendustööde käigus eemaldatakse tööde tegemiseks kanali teljele välja veetud kivimuul, mille geomeetriline maht on kuni 2900 m3, sh kivi maht kuni 2700 m3. 3.8 Süvendustööde etapi 1 tegemiseks väljaveetava kivimuuli geomeetiline maht on kuni 800m3, sh kivi maht kuni 750m3. Süvendustööde etapi 1 käigus eemaldatakse tööde tegemiseks kanali teljele välja veetud kivimuul, mille geomeetriline maht on kuni 800 m3, sh kivi maht kuni 750 m3. 3.9 Muus osas täpsustab süvendustööde tegemise viisi, vahendid ja aja süvendustöid teostav ettevõte. Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Langone Kinnisvara OÜ Dokumentatsioon Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ RUK181 TP Asukoht Tallinna laht. Uuetalu tn 8, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harjumaa Dokument Dokumentatsioon Uuetalu kanali süvendustööde ehitusprojekt. Tööprojekt TV-3-01 Dokokumentatsiooni osa Veetranspordirajatised Kuupäev (a-k-p) Leht / Lehti Dokumendi sisu Seletuskiri 2018-11-12 4/4 4 Keskkonnahoid 4.1 Kivimuuli rajamiseks kasutatakse vaid looduslikku kiviainest. 4.2 Võib eeldada, et süvendustööde kohal saasteained puuduvad. 4.3 Tööde tegemisel tuleb vältida ratastranspordi ning ratas- ja roomikmasinate keskkonnareostust põhjustada võivate rikete tekkimist süvendustööde tegemise ajal nii vee erikasutuse piirkonnas kui ka ladestusalal. 4.4 Vee erikasutusloa andmisele on eelnenud keskkonnamõjude eelhinnang, mille on koostanud Keskkonnaamet 2018. aastal. Eelhinnangu kohaselt ei kaasne Uuetalu kanali süvendustöödega olulist keskkonnamõju, kui need tööd tehakse vee erikasutusloaga määratud tingimustel. *** Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ (16 ) N ASENDIPLAAN Kaitserajatised (9) (11) Bassein 100m 2 2 544891,1 544877,1 Tallinna laht 544871,7 2 2 2 2 2 Kanali sirge osa pikkus 200 6603022,3 2 2 2 2 2 2 6603016,4 Kanali suund 80.7409 kraadi 2 6603014,1 2 6603008,7 15 544792,9 4 2 3 3' 16 14 6603007,8 2 1 6 2 544892 2 3 Uuetoa tn 8 (89001:001:0643) 544871,9 4 1 4 5 3 4 5 1 1 3 5 1 15 6602994,9 5 1 1 5 3' 3 544674,3 4 2 6602994,4 15 15 3 2' 8 1 9 6602993,9 1 4 4 1 1 4 5 7 1 544883,3 5 5 3 6 4 544874 5 9 9 5 1 1 3 4 6602981,1 25 1 9 1 4 2' 2 5 1 4 1 6602976,5 4 6 9 9 9 9 6 4 6 4 20 6 5 8 9 3 2 8 1' 9 9 5 6 80 544795,1 7 6 8 1 3 7 9 6602960,8 1 4 3 4 8 4 7 6 15 (28) 1 Legend: 1 3 1' 9 8 5 544676,9 8 1 2 4 6 4 9 5 6 7 60 6 1 6 14 8 5 3 4 1 9 8 7 1 25 8 6 4 5 2 1 1 2 1...3 1...3 5 8 6 1'...3' 1'...3' 8 4 1 2 25m 3 4 0.00 Keskmine mereveetase 1.50 2.50 -1.50 Etapp 1 Tellija Peaprojekteerija Dokumentatsioon Asukoht Koostaja Dokumentatsiooni osa Dokumentatsioon 1 7.0 7.0 1 Veetranspordirajatised RUK181 TP Registrikood 10262126 Dokumendi sisu Dokument 8.0 8.0 GSM +372 5034236 MTR EP10262126-0001 TV-4-01 Liivad, kruusad, savid, kivid [email protected] MTR EK10262126-0002 ASENDIPLAAN JA Aavo Raig 2018-11-12 Dipl ehitusinsener 112894 sadamaehitus  Tellija Maaüksuse omanik Dokumentatsioon Langone Kinnisvara OÜ RUK181 TP Registrikood 14093596, Madara tn 39, Tallinn 10613 Dokument Peaprojekteerija TV-0-01 Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Kuupäev (a-k-p) Registrikood 10262126, Ränduri 40, Tallinn 10921 2018-11-12 Asukoht Tallinna laht. Uuetalu tee 8, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harjumaa Dokumentatsioon Uuetalu kanali süvendustööde ehitusprojekt Tööprojekt Dokumentatsiooni osa Veetranspordirajatised Dokumendi sisu Tiitelleht Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Registrikood 10262126 MTR EP10262126-0001 MTR EK10262126-0002 Ränduri 40, Tallinn 10921 Vastutav täitja Aavo Raig Dipl ehitusinsener Kutsetunnistus / Qualif cert 112894 GSM +372 50 34 236 aavo.raig.arrp @ gmail.com / allkirjastatud digitaalselt /  Tellija Langone Kinnisvara OÜ Dokumentatsioon Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ RUK181 TP Asukoht Tallinna laht. Uuetalu tn 8, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harjumaa Dokument Dokumentatsioon Uuetalu kanali süvendustööde ehitusprojekt. Tööprojekt TV-0-02 Dokokumentatsiooni osa Veetranspordirajatised Kuupäev (a-k-p) Leht / Lehti Dokumendi sisu Dokumentide loend 2018-11-12 1/1 Uuetalu kanali süvendustööde ehitusprojekt Tööprojekt Veetranspordirajatised Dokumentide loend Ülddokumendid RUK181 TP TV-0-01 Tiitelleht RUK181 TP TV-0-02 Dokumentide loend Lähtedokumendid RUK181 TP TV-1-01 Uuetalu kanali asukoha skeem RUK181 TP TV-1-02 Vee erikasutusluba RUK181 TP TV-1-03 Vee erikasutusloa andmise korraldus RUK181 TP TV-1-04 Vee erikasutusloa andmise korralduse lisa 1 - Eelhinnang Kooskõlastused RUK181 TP TV-2-01 Veeteede Ameti kooskõlastus Seletuskirjad RUK181 TP TV-3-01 Seletuskiri Joonised RUK181 TP TV-4-01 Asendiplaan ja tüüpristlõige *** Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/  N 544600 E 544700 E 544800 E 544900 E 545000 E 16 8 50 2 2 9 9 50 2 2 2 2 2 2 8 50 2 2 2 2 2 2 50 2 2 Uuetalu tee 8, ktt 89001:001:0643 6 2 15 8 4 2 6 2 1 6 2 9 4 1 2 3 8 5 4 3 5 5 4 5 1 1 3 6603000 N 5 1 15 5 1 1 5 5 4 15 8 4 15 6 4 3 8 1 9 6 4 4 35 1 1 4 1 1 5 7 7 3 5 5 3 6 5 4 8 3 3 9 9 4 5 1 1 25 6 16 7 9 1 4 5 1 1 4 6 4 1 6 4 6 9 9 9 9 3 9 6 6 4 6 4 5 8 7 9 3 2 8 9 6 9 5 7 6 6 8 3 3 7 9 2 1 2 4 3 4 7 2 8 4 15 5 1 7 6 1 8 3 9 8 5 1 2 4 5 3 8 6 1 5 7 6 7 6 4 9 6 6 9 1 5 6 7 8 5 3 4 1 5 RUK181 TP TV-1-01 5 3 8 2 7 9 1 9 8 25 8 9 7 6 5 5 9 6 4 5 2 8 8 1 1 2 5 8 6 7 2 2 7 8 5 8 6 4 1 Uuetalu kanali asukoha skeem 1 9 4 3 6 5 8 4 3 3 7 2 5 2 4 5 5 1 8 6 6 6 5 3 5 8 7 5 4 1 5 4 3 1 9 8 8 6 4 2 Uuetalu tee 8, ktt 89001:001:0643 6602900 N 7 9 7 3 2 5 5 9 4 8 7 6 7 4 3 3 2 5 4 8 1 5 7 6 8 7 6 4 2 7 2 25 7 7 8 6 7 2 6 5 8 9 7 25 7 7 6 2 1 7 7 3 6 9 3 8 1 9 8 6 6 4 9 6 6 1 2 25 5 Tallinna laht 5 2 6 5 7 7 5 1 1 5 9 3 6 Koostas: 3 7 5 7 6 6 7 6 6 6 2 7 1 2 1 9 7 5 2 Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 sadamaehitus 2 6 6 7 35 5 6 9 7 7 6 6 2 9 4 3 2 8 6 15 7 7 4 1 9 5 25 7 7 4 Tallinnas, 2018-02-15 7 5 2 8 5 2 9 1 5 4 3 4 7 8 8 2 6 7 7 6 2 35 8 7 1 8 6 3 6 5 6 1 9 5 6 6 2 1 8 3 9 3 1 9 8 6 3 9 8 3 7 7 5  RUK181 TP TV-1-02 Keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määruse nr 18 Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid» lisa 2 [RT I, 01.11.2012, 21 – jõust. 01.01.2013] VEEKOGU PAISUTAMISE, HÜDROENERGIA KASUTAMISE, SÜVENDAMISE, VEEKOGU PÕHJA PINNASE PAIGALDAMISE, KEMIKAALIDE KASUTAMISE PINNAVEEKOGU KORRASHOIUKS VÕI VEEKOGUSSE TAHKETE AINETE UPUTAMISE VEE ERIKASUTUSLOA VORM VEE ERIKASUTUSLUBA nr L.VV/331812 1. Vee erikasutaja: 1.1. Ärinimi või nimi Langone Kinnisvara OÜ 1.2. Äriregistrikood või isikukood 14093596 1.3. Aadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Madara tn 31, 10613 1.4. Vastutava isiku nimi Jüri Šehovtsov 1.5. Aadress 1.6. Kontaktinfo Telefoni number 5015130 Faksi number E-posti aadress [email protected] 1.7. Kood 1 ME1000 1.8. Vee erikasutuse piirkond (maakond, vald, linn, Viimsi vald, Uuetalu tee 8 (katastriüksuse tunnus alev, küla) 89001:001:0643) 1.9. Tegevusala kood (EMTAK) 2 68101 1.10. Tegevuse iseloomustus kinnisvara ost ja müük 1 vee erikasutaja koodi omistab vee erikasutusloa andja 2 tegevusala kood on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) saadav koodinumber 2. Vee erikasutusloa andja: 2.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7A, Tallinn 15172 2.4. Veeloa koostanud ametniku nimi Kai Ginter 2.5. Ametikoht vee peaspetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 730 2240 Faksi number E-posti aadress [email protected] 1 3. Vee erikasutusloa: 3.1 Väljaandmise kuupäev 25. oktoober 2018 3.2. Andja (esindaja) Nimi/Allkiri Rein Kalle Ametinimetus Keskonnaosakonna juhataja /allkirjastatud digitaalselt 3.3. Saaja (vee Nimi Jüri Šehovtsov erikasutusloa omaniku Ametinimetus juhatuse liige esindaja) 3.4. Vee erikasutuse iseloomustus Viimsi vallas, Uuetalu tee 8 (katastriüksuse tunnus 89001:001:0643) kinnistuga piirneval merealal paadisadama sissesõidukanali süvendamine mahus kuni 6600 m3. Tööde teostamise piirkonna koordinaadid on: X:6602989, Y:544668 X:6603025, Y:544891 X:6602986, Y:544897 X:6602949, Y:544675 3.5. Kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev (vee 26.10.2018 – 27.10.2023 erikasutusloaga lubatud tegevuse alguse ja lõpu kuupäev) 3.6. Andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus) Vee erikasutusloa andmise faktilised ja õiguslikud alused on toodud Keskkonnaameti 25.10.2018 korralduses nr 1-3/18/2595. Nimetatud korraldus on käesoleva vee erikasutusloa lahutamatuks osaks. 3.7. Muutmise, sh pikendamise kuupäev 3.8 Muutja Asutuse nimi 3.9. Muutja esindaja Nimi/Allkiri Ametinimetus 3.10. Vee erikasutusloa Nimi muutmise, sh pikendamise Ametinimetus koostanud ametnik E-posti aadress 3.11. Saaja (vee Nimi erikasutusloa omaniku esindaja) Ametinimetus 3.12. Pikendatud vee erikasutusloa kehtivuse lõpu kuupäev 3.13. Muutmise, sh pikendamise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus) 3.14. Vaidlustamine Käesolevat vee erikasutusluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Veekogu (võib olla ka saasteainete suublaks) seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 5. Nõuded veekogu paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 2 6. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg 6.1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku 1) Süvendustööde tegemine on Kogu tööperioodi jooksul. negatiivse keskkonnamõju vähendamise keelatud kalade peamisel meetmed kudeajal ja lindude pesitsemise ajal (15.04–30.06) vältimaks heljumist tingitud kalamarja ja noorjärkude kahjustusi tundlikul perioodil ning lindude häirimist. 2) Süvendustööde tegemine on keelatud põhja ja ida tuultega keskmisel kiirusel üle 10 m/s, et vältida heljumi levikut laiemale merealale. 6.2. Vee erikasutusega seotud tööde - teostamise nõuded ja tingimused 6.3. Nõuded parima võimaliku tehnika 1) Kasutatakse ekskavaatorit, Kogu tööperioodi jooksul. kasutamiseks ühekopalist süvendajat. 2) Süvendustööde teostamiseks kasutatavad süvendajad peavad vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele sh ka tööohutuse nõuetele. 6.4. Veekogu tervendamise meetmed - - 6.5. Muud olulised meetmed - - 7. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 8. Nõuded teabe esitamiseks vee erikasutusloa andjale Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 8.1. Teave meetmete ja nõuete rakendamise - - kohta 8.2. Veekogu seire tulemused - - 8.3. Muu vajalik informatsioon 1) Peale süvendustööde lõppemist tuleb Vastavalt kehtestatud Keskkonnaametile esitada veekasutuse nõudele. aruanne vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Vee erikasutusluba ei anna õigust ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks. 3  KORRALDUS 25. oktoober 2018 nr 1-3/18/2595 Vee erikasutusluba nr L.VV/331812 I. ASJAOLUD Langone Kinnisvara OÜ (äriregistrikood 14093596, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Madara tn 31, 10613) (edaspidi Taotleja) esitas 15.07.2018 kirjaga Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse (edaspidi taotlus). Taotlus saabus ja registreeriti Keskkonnaametis 11.07.2018 nr 14-6/18/11788-3. Langone Kinnisvara OÜ taotleb vee erikasutusluba Viimsi vallas, Uuetalu tee 8 (katastriüksuse tunnus 89001:001:0643) kinnistuga piirneval merealal paadisadama sissesõidukanali süvendamiseks mahus kuni 6600 m3. Süvendustööde tegemiseks veetakse kanali teljele kivimuul ning uputatakse veekogu põhja tahkeid aineid mahus kuni 2900 m3. Vee erikasutuse ala on määratud järgmiste koordinaatidega: X:6602989, Y:544668 X:6603025, Y:544891 X:6602986, Y:544897 X:6602949, Y:544675 Süvendustööde käigus eemaldatud pinnas ladestatakse madalale kaldaalale, kinnistule katastrinumbriga 89011:001:0643. Ala koordinaadid on: X:6603003, Y:544912 X:6603037, Y:544988 X:6603055, Y:545103 X:6603022, Y:545111 X:6602994, Y:544917 Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 8 lõik 2 punkt 6 kohaselt on vee erikasutusluba vajalik, kui toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine. Veeseaduse § 9 lõikest 5 tulenevalt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet. Keskkonnaamet hindas vastavalt keskkonnaministri 26.03.2002 määrusele nr 18 “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid”(edaspidi määrus nr 18) esitatud andmeid ning need vastavad nimetatud määruses esitatud nõuetele. 1.1 Taotluse avalikustamine ja seisukohtade ärakuulamine VeeS § 91 lõik 1 kohaselt avaldab vee erikasutusloa andja vee erikasutusloa taotluse saamisest alates 21 päeva jooksul pärast vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmist sellekohase teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade vee erikasutusloa taotlemise kohta avalikustati 08.08.2018 st. tähtaegselt. Ettepanekuid ja vastuväiteid vee erikasutusloa taotluse avalikustamise käigus ei esitatud. II. KAALUTLUSED Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 lõigule 3 tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Keskkonnaamet teeb vee erikasutusloa andmise otsuse lähtudes taotluses esitatud informatsioonist, eelhinnangust keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta ning vee kasutamist ja kaitset sätestavatest õigusaktidest. 2.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõik 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa (siinkohal vee erikasutusloa) taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta käesoleva seaduse § 6 lõigu 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul ning § 6 lõigu 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõigu 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast § 61 lõigus 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 3 lõigu 1 punkt 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigu 3 kohaselt on KMH kohustuslik KeHJS § 6 lõigu 1 tegevuste korral. KeHJS § 6 lõigu 1 alusel ei kuulu kavandatav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral on KMH kohustuslik. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõigu 2 punkt 18 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” (edaspidi KMH määrus). KMH määruse § 11 punkt 7 kohaselt tuleb KMH algatamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse korral, kus toimub veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit, välja arvatud KeHJS § 6 lõik 1 punktides 17 ja 171 nimetatud juhtudel. Tulenevalt eelnevast ning KeHJS § 61 lõik 3 annab otsustaja käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt veeseaduse § 9 lõigule 5 annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 61 lõik 5 kohaselt kehtestatakse käesoleva seaduse § 6 lõikudes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Vastavalt määruse nr 31 § 5 lõik 1 peab eelhinnang sisaldama käesoleva määruse §-de 2–4 alusel antud järeldust kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise vajalikkuse kohta koos põhjenduste kokkuvõttega. Keskkonnaamet on määruse nr 31 alusel koostanud eelhinnangu. Lähtudes eelhinnangu (vt lisa 1) tulemustest puudub Keskkonnaameti hinnangul kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:  kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid;  eelhindamise tulemusena selgus, et taotletava tegevuse tulemusel ei teki olulist mõju veekeskkonnale sh merepõhja elustikule, kalastikule ja linnustikule juhul kui töid tehakse 2 (5)  väljapool kalade peamist kudeaega ja lindude pesitsus aega (15.04–30.06) ning põhja ja ida tuultega keskmisel kiirusel üle 10 m/s;  eelhindamise tulemusena selgus, et taotletav tegevus ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas;  eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine;  seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju. 2.2 Vee erikasutuse mõju hindamine Sadama ehitamisel on potentsiaalseks mõjufaktoriks akvatooriumi süvendamine ning sadama laiendustöödega seotud tahkete ainete veekogusse uputamine. Kuna süvendatud pinnas võetakse kasutusele maismaal jääb ära kaadamisega seotud veekeskkonna mõjutamine. Süvendatavatest setetest olulise osa moodustavad liiv ja muda. Setted ei sisalda jäätmeid. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole nimetatud piirkonnas ja selle läheduses toimunud olulisi reostusi. Tulenevalt eeltoodust võib järeldada, et süvendatava pinnase saastetunnused pole olulised või puuduvad. Süvendamise potentsiaalne negatiivne mõju seisneb eelkõige vahetult süvendamise ajal vette paisatavates setetes ning heljumi tekkes. Kuna süvendatava pinnase maht on küllalt suur ning süvendatav pinnas sisaldab ka peeneid setteid suureneb piirkonnas süvendamise perioodil heljumi kontsentratsioon veesambas. Uustalu paadisadama piirkonnas ei ole ametlikke, tähistatud suplusrandasi, mille puhul vee kvaliteedi mõjutamine võiks olla oluline selle kasutajatele. Tahkete ainete uputamisega seoses kaasneb tavaliselt otsene põhjataimestiku füüsiline hävitamine, juhul kui sellel ala on põhjataimestik. Paadisadama sissesõidukanali süvendataval alal põhjataimestiku otsesed mõõtmisandmed puuduvad. Süvendataval alal meres olulisi taimestiku elupaiku pole inventeeritud. Arvestades paadisadama mastaape võrrelduna Tallinna lahe mastaabiga võib väita, et mõju põhjataimestiku kooslustele on lokaalne ning lühiajaline. Üldjuhul taastub taimestik süvendatavate alade piirkonnas 2-3 aasta jooksul. Arvestades, et piirkonna veekogu põhjaelustik on liigivaene ei ole tekitatud kahjustused olulise mõjuga. Kavandatavate tööde võimalikus mõjupiirkonnas (Tallinna lahes) esinevateks peamisteks töönduslikku väärtust omavateks merekaladeks on räim, kilu ja lest. Vähem arvukalt on esindatud veel teised Soome lahes elutsevad liigid nagu tursk, tuulehaug, kammeljas, lõhilased, merisiig, meritint, ahven jne. ning ka töönduslikult mitteolulised emakala, merivarblane, meripühvel jt. Kuna süvendustöid planeeritakse avatud merealale võib heljum kanduda sadamapiirkonnast kaugemale sh kalade kudealadele. Heljumi sattumine ülemistesse veekihtidesse võib ohustada kalalarve, mistõttu võivad süvendustööd häirida kalu kudeperioodil. Seetõttu ei tohiks suuri heljumit tekitavaid töid teha vahemikus 15. aprillist kuni 30. juunini ning põhja ja ida tuultega keskmisel kiirusel üle 10 m/s. Kavandatavaid töid tehakse ühekopalise hüdraulilise ekskavaatori abil. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole sadamate süvendamisel nimetatud tehnikaga tekkinud olukordi, mis võiksid kahjustada keskkonda. Ujuvvahendite kasutamine oleks seevastu riskantne, kuna tegevus toimub läänekaarte tuultele ja lainele avatud madalal veealal (süvendustööde aegne ujuvvahendite vigastamise ja keskkonnareostuse oht). Mehaanilised kahjustused merepõhjakooslustele ja ka merepõhjale ei sõltu süvendaja tüübist. Rohuneeme sadama süvendamine taotluses toodud mahus ei mõjuta rannikumeres pikaajaliselt väljakujunenud ja valitsevaid looduslikke tingimusi ega rannalähedasel alal hüdrodünaamilist režiimi, mis võiks põhjustada merepõhjal olulisi muutusi. Süvendustööde teostamiseks kasutatavad süvendajad peavad vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele sh ka tööohutuse nõuetele, vältimaks avariiolukordi ja õnnetusi. Vee erikasutusega seotud tööd on sobivate ilmastikutingimuste korral teostatavad lühikese ajaperioodi jooksul (ca 1-3 nädalat), mistõttu on vee erikasutuse mõju kokkuvõttes lokaalne ning 3 (5) lühiajaline. Arvestades tööde mahtu, ning lokaalset mõju, lisaks ka vee erikasutusloas kehtestatavaid piiranguid seoses kalade kudeajaga puudub vajadus vee erikasutuse järgse seire teostamiseks. Lähipiirkonnas on süvendustööde teostamiseks väljastatud vee erikasutusluba AS Eesti Loots, Sadama tee 9 , menetlusstaadiumis on vee erikasutusluba Rohuneeme Väikesadama, Sadama tee 11 süvendamiseks. Kuna Rohuneem väikesadama ja Uuetalu sadama sissesõidukanali süvendustöid teostab sama ettevõtja siis sellest tulenevalt toimuvad nende objektide süvendustööd erinevatel aegadel mis välistab nende tööde teostamisest tuleneva kumulatiivse mõju merekeskkonnale. 2.3 Loa nõuete seadmine Arvestades keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 § 5 lõik 2, märgib Keskkonnaamet, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lõigust 81 on kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks vajalikud järgmised meetmed: 1) Süvendustööde tegemine on keelatud kalade peamisel kudeajal ja lindude pesitsemise ajal 15.04–30.06 vältimaks heljumist tingitud kalamarja ja noorjärkude kahjustusi tundlikul perioodil ja lindude häirimist. 2) Süvendustööde tegemine on keelatud põhja ja ida tuultega keskmisel kiirusel üle 10 m/s, et vältida heljumi levikut laiemale merealale. 2.4 Täiendav teave 1) Vee erikasutuse kohta tuleb Keskkonnaametile esitada aruanne vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 2.5 Eelnõu avalikustamine ja seisukohtade ärakuulamine Vastavalt HMS § 48 lõigule 1 pannakse õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga avalikkusele tutvumiseks välja, tagades avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse vähemalt kuni ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja lõpuni. Keskkonnaamet teavitas vee erikasutusloa andmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.10.2018 ning edastas eelnõu vastavalt HMS § 49 lg-le 3 ka taotluse esitajale. Eelnõuga oli võimalik tutvuda kahe nädala jooksul alates teate ilmumisest Ametlikes Teadaannetes. III. OTSUSTUS Tulenevalt eeltoodust ja Langone Kinnisvara OÜ (äriregistrikood 14093596) taotlusest; lähtudes veeseaduse § 8 lõik 2 punktist 6 ja 7, § 9 lõigust 5, § 9 lõigust 1 punktist 2; määruse nr 18 §-st 5 ja 8; vastavalt KeHJS § 3 lõigule 1 punktile 1, § 6 lõik 2 punktile 18 ja lõigule 4, § 61 lõikudele 3 ja 5, § 9 lõigule 1, § 11 lõikudele 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, § 12 lõigule 11 punktile 1, määruse 244 § 11 punktile 7, määrusele 31 ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 "Osakondade põhimääruste kinnitamine" punktidega 2.1.1 ja 3.5.8 otsustan: 3.1 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Langone Kinnisvara OÜ vee erikasutusloa taotluse menetluse raames. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 4 (5) 3.2 Anda Langone Kinnisvara OÜ (äriregistri kood 14093596) vee erikasutusluba nr L.VV/331812 kehtivusega viis aastat Uuetalu paadisadama sissesõidukanali süvendamiseks, mille käigus on kavandatud veekogu süvendamine mahus kuni 6000 m3 viie aasta jooksul. Haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Rein Kalle juhataja keskkonnaosakond Saata: 1) Langone Kinnisvara OÜ ([email protected]) 2) Viimsi vallavalitsus 3) Keskkonnainspektsioon Kai Ginter vee peaspetsialist keskkonnaosakond 5 (5)  Lisa 1 I. EELHINNANG Langone Kinnisvara OÜ (äriregistrikood 14093596, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Madara tn 31, 10613) (edaspidi Taotleja) peamiseks tegevusalaks on enda kinnisvara ost ja müük. Langone Kinnisvara OÜ taotleb vee erikasutusluba Viimsi vallas, Uuetalu tee 8 (katastriüksuse tunnus 89001:001:0643) kinnistuga piirneval merealal paadisadama sissesõidukanali süvendamiseks mahus kuni 6600 m3. Langone Kinnisvara OÜ tegevuse keskkonnamõju hinnatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ (edaspidi kui määrus nr 224) § 11 punktile 7. Tuginedes eeltoodud punktile antakse eelhinnang keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta, kui toimub veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 17 ja 171 nimetatud juhtudel. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse eelhinnang on antud lähtudes keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 1.1. Kavandatav tegevus 1.1.1. tegevuse iseloom ja maht Langone Kinnisvara OÜ taotleb vee erikasutusluba Viimsi vallas, Uuetalu tee 8 (katastriüksuse tunnus 89001:001:0643) kinnistuga piirneval merealal paadisadama sissesõidukanali süvendamiseks mahus kuni 6600 m3 pinnast (liivad, kruusad, savid). Vee erikasutuse ala on määratud järgmiste koordinaatidega: X:6602989, Y:544668 X:6603025, Y:544891 X:6602986, Y:544897 X:6602949, Y:544675 Süvendustööde tegemiseks veetakse kanali teljele kivimuul (eelkõige lubjakivist), mille geomeetriline maht on kuni 2900 m3, sh kivi maht kuni 2700 m3. Süvendustööde käigus eemaldataks tööde tegemiseks kanali teljele välja veetud kivimuul, mille geomeetriline maht on kuni 2900 m3, sh kivi maht kuni 2700 m3. Võib eeldada, et süvendustööde kohal saasteained puuduvad. Kivimuuli rajamiseks kasutatakse vaid looduslikku kiviainest. Süvendustööde käigus merre muud pinnast ei paigaldata ning muid tahkeid aineid ei uputata. Süvendustööde tegemiseks kasutatakse ühekopalist hüdraulilist ekskavaatorit, mis teeb süvendustööd selleks Uuetalu kanali teljele eelnevalt välja veetud kivimuulilt. Süvendustööde käigus eemaldatud pinnas veetakse kaldale ratasveokitega ning ladestatakse süvendatava kanaliga kaldal kohakuti paikneva kinnistu madalale kaldaalale. Pinnas planeeritakse ja tihendatakse. Süvendustööde tegemiseks välja veetud kivimuul eemaldatakse koos kanali süvenduse käigus eemaldatud pinnasega. Süvendustööde käigus eemaldatud pinnas ladestatakse kinnistule katastrinumbriga 89011:001:0643. Ala koordinaadid on: X:6603003, Y:544912 X:6603037, Y:544988 X:6603055, Y:545103 X:6603022, Y:545111 X:6602994, Y:544917 Süvendustööde tegemiseks on koostamisel Uuetalu paadikanali ehitusprojekt tunnusega RUK181, koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, vastutav täitja Aavo Raig (dipl ehitusinsener 112894 sadamaehitus). Tööde tehakse vee erikasutusloaga lubatud ajal ja tingimustel. Tööde periood alates vee erikasutusloa väljastamisest on 5 aastat. 1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Planeeritava töö piirkonnas kehtib Viimsi valla mandriosa üldplaneering. Kinnistul ja selle lähiümbruses puuduvad kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid. Lähima kaitstava loodusobjekti Aegna maastikukaitseala välispiir kulgeb ca 2500 m kaugusel sadamast. Vee erikasutuse võimalikus mõjupiirkonnas meres kaitstavaid loodusobjekte pole. Antud piirkond jääb välja ka Rohuneeme maastikukaitsealast (pindalaga 242,4 hektarit paikneb Viimsi vallas Kelvingi, Püünsi ja Rohuneeme külas), mis võeti kaitse alla 13. oktoobril 2009 valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kinnitamisega. 1.1.3 ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Langone Kinnisvara OÜ ei kasuta kavandatava tegevuse raames ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega loomastikku ja taimestikku. Süvendustööde käigus eemaldatud pinnas ladestatakse madalale kaldaalale samal kinnistul. 1.1.4. tegevuse energiakasutus Uustalu paadisadama sissesõidukanali süvendamise töödega ei kaasne märkimisväärseid energiakulusid. Energiakulud on seotud süvendustehnika ning süvendatud pinnase ümberpaigutamisega. Energiakasutust viiakse miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat. 1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Süvendamise kasutatav tehnoloogia on valitud eesmärgiga minimaliseerida reostuse ohtu. Tööd viiakse läbi ühekopalise hüdraulilise ekskavaatori abil. Antud piirkonnas oleks ujuvvahendite kasutamine riskantne läänekaarte tuulte ja lainele avatud madalal veeala tõttu, mis tooks kaasa süvendustööde aegse ujuvvahendite vigastamise ja keskkonnareostuse ohu. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole sadamate süvendamisel nimetatud tehnikaga tekkinud olukordi, mis võiksid kahjustada keskkonda. Süvendustöödega kaasneb ajutine mürafooni tõus. Müra mõju ümbritsevale keskkonnale ei ole arvestades kavandatavate tööde mahtu oluline. Vee erikasutuse käigus ei teki vibratsiooni, mis põhjustaks olulisi muutusi antud piirkonnas. Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus on lühiajaline ning ehitustööde aegne ja valdavalt seotud ehitustööde käigus kasutatavate masinate ja veokite diiselmootoritega. Kõik võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga. Sellele vaatamata on töö keelatud kevadise lindude pesitsuse ajal (15.04–30.06). 1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Uustalu paadisadama sissesõidukanali süvendamise käigus ei teki jäätmeid. Süvendustööde käigus eemaldatud pinnas ladestatakse madalale kaldaalale, kinnistule kt 89011:001:0643. Süvendustööde käigus eemaldatavad setted ei sisalda jäätmeid. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole nimetatud piirkonnas ja selle läheduses toimunud olulisi reostusi. Tulenevalt eeltoodust võib järeldada, et süvendatava pinnase saastetunnused pole olulised või puuduvad. Seega ei näe Keskkonnaamet ette, settest vabaneda võivate reoainetega seotud probleeme, seega on pinnas looduslik ja sobiv pinnase täiteks. 1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Sissesõidukanali süvendustööde käigus võib kaasneda avariiolukordi, mis on seotud eelkõige süvendamistehnikaga. Tegevusega võib kaasneda õlireostus vaid juhul, kui kasutatav tehnika ei ole töökorras, mistõttu võib tekkida õlide lekkimist mehhanismidest. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva maastiku ja vee kahjustamine. Eelpool kirjeldatud tehnika kasutamine, on aktsepteeritav antud piirkonnas vee erikasutusega seotud tööde läbiviimiseks. Süvendustööde teostamiseks kasutatavad süvendajad peavad vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele sh ka tööohutuse nõuetele, vältimaks avariiolukordi ja õnnetusi. 1.1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 1.2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Langone Kinnisvara OÜ (äriregistrikood 14093596, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Madara tn 31, 10613) taotleb vee erikasutusluba Viimsi vallas, Uuetalu tee 8 (katastriüksuse tunnus 89001:001:0643) kinnistuga piirneval merealal paadisadama sissesõidukanali süvendamiseks mahus kuni 6600 m3. Välja süvendatud pinna ladestatakse samale kinnistule (katastriüksuse tunnus 89001:001:0643). Uuetalu tee 8 (registrikood 14054175) kinnistu kuulub kinnistusraamatu kande alusel Langone Kinnisvara OÜle (äriregistrikood 14093596). Planeeritava töö piirkonna näol on tegemist tiheasustusalaga. Kinnistu sihtotstarve on elamumaa. Lähipiirkonnas toimub hetkel aktiivne eramute ehitustegevus. Kõrvalolevaid kinnistuid 89001:003:0687 ja 89001:003:0271 on lähiajal täidetud mille tulemusena on nende tasapind ca 1 m võrra Uuetalu 8 kinnistust kõrgem. Planeeritava kanali süvendamisel välja kaevatav pinnas on seetõttu planeeritud paigutada Uuetalu 8 kinnistule et saavutada kõrval kinnistutega samas tasapinnas kõrgus ning vältida tulevikus liigsete sademevete valgumist Uuetalu 8 kinnistule. 1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Langone Kinnisvara OÜ taotleb vee erikasutusluba Viimsi vallas, Uuetalu tee 8. Viimsi vald jääb Põhja-Eesti rannikumadaliku ja Soome lahe saarte maastikurajooni, mis paikneb Soome lahe kohal asuva jäätumiseelse kulutusnõo lõunaserval. Siia jääb paekalda jalamil olev maariba koos selle ees meres asuvate Eesti saartega. Rannikumadaliku laius vaheldub, ulatudes paarikümnest meetrist kuni paarikümne kilomeetrini. Viimsi poolsaare kohal on rannikumadaliku laius 12 km ümber. Põhjaranniku lääne- ja keskosas on rannajoon tugevasti liigestatud, rannad on vaheldusrikkad. Piirkonna aluskivimiks on vendi ja kambriumi savi, aleuroliit ja liivakivi; Lubjamäel ordoviitsiumi lubjakivi. Viimsi poolsaar jääb klindiesisesse kiviste leetunud muldade valdkonna põhjaranniku allvaldkonda. Meretasandikud on tihti tekkinud mere kulutava ja kuhjava toime koosmõjul. Põhja-Eesti rannikumadalik on üldilmelt rahuliku pinnamoega, madal ja tasane. Pinnakatte paksus on rannikumadaliku piires muutuv. Panganeemikute jalamil katab aluspõhja kohati vaid mõnikümmend sentimeetrit. Poolsaarel leidub maavaradest paasi, kruusa, turvast. Tööstuslike maavarasid pole. Viimsi poolsaar lahutab Tallinna lahte Viimsi nõost. Poolsaarel on vooluveekogudeks põhiliselt maaparanduskraavid. Järvi pole. Palju on tiike ja tehisveehoidlaid. Viimsi poolsaare kinnitatud põhjaveevaru on 5500 m3/d kambrium–vendi veekompleksist. Merevee tase kõigub Soome lahe rannikul perioodiliselt. Kõige madalam on veeseis meres harilikult kevadel, kõige kõrgem sügisel. Kõrge veeseis tekib tugevate läänetuulte ajal, eriti lahtedes. Äärmuslike veeseisude vahe on ligi 2 m. Laine kõrgus võib olla kuni 4 m, avamerel suuremgi. Viimsi poolsaare lähiümbruses on mitmeid väikesaari: Prangli, Aksi saar, Aegna saar, Naissaar. Piirkonna põhjaloomastik on liigiliselt koosseisult vaene, loomastiku arvukus ja biomass on väikesed. Sellised kooslused on piirkonnas välja arenenud mitme negatiivse mõjuri pikaajalisel püsimisel. Sessiilsete selgrootute arengut pärsib tingitud suur setete liikuvus ja ka paljude aastate jooksul sadamate ekspluateerimisega kaasnenud reostuskoormus. Kavandatavate tööde võimalikus mõjupiirkonnas (Tallinna lahes) esinevateks peamisteks töönduslikku väärtust omavateks merekaladeks on räim, kilu ja lest. Vähem arvukalt on esindatud veel teised Soome lahes elutsevad liigid nagu tursk, tuulehaug, kammeljas, lõhilased, merisiig, meritint, ahven jne. ning ka töönduslikult mitteolulised emakala, merivarblane, meripühvel jt. Süvendustöödest tingitud heljumi hulga tõus mõjutab enim, kalade kudemist ja vastsete arengut. Antud piirkonda jäävad räime koelmud. Süvendus- ning kaadamistööde ja muude sarnaste hüdrotehniliste ettevõtmiste mõju räime reproduktsiooonile rannavetes on aga tugevalt sesoonse iseloomuga, olles maksimaalne aprilli lõpust juuli alguseni. Mageveekaladest on Tallinna lahe saakides enam ahvenat ja karplasi (särg, nurg, latikas). Kõik need liigid koevad antud piirkonnas aprillis -juunis.  1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Tegevuse lähipiirkonnas ei asu ajaloo-, kultuuri-, looduskaitse- või arheoloogilise väärtusega objekte, mida kavandatavad tööd võiksid mõjutada. Lähima kaitstava loodusobjekti Aegna maastikukaitseala välispiir kulgeb ca 2500 m kaugusel sadamast. Paadisadama vee erikasutusega seotud tööde mõju Aegna maastikukaitsealani ei ulatu, mistõttu ei teki olulist mõju Aegna maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele. Uuetalu paadisadama piirkond jääb välja ka Rohuneeme maastikukaitsealast. Uuesadama paadikanali piirkond ei jää ka Natura 2000 võrgustiku alale. Lähtuvalt eeltoodust ei kaasne Keskkonnaameti hinnangul paadisadama sissesõidukanali süvendamisel negatiivset mõju piirkonnale. 1.2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Otsene mõju ümbruskonna inimestele avaldub valdavalt süvendustööde ajal, seda suurenenud transpordikoormuse ja süvendustehnika müra näol. Samas ei suurene liikluskoormus teedel olulises mahus. Uustalu paadisadama piirkonnas ei ole ametlikke, tähistatud suplusrandasi, mille puhul vee kvaliteedi mõjutamine võiks olla oluline selle kasutajatele. 1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Uuetalu paadisadama sissesõidukanali süvendamisel eemaldatavatest setetest olulise osa moodustavad liiv ja muda. Süvendamise potentsiaalne negatiivne mõju seisneb eelkõige vahetult süvendamise ajal vette paisatavates setetes ning heljumi tekkes. Kuna süvendatava pinnase maht on küllalt suur ning süvendatav pinnas sisaldab ka peeneid setteid suureneb piirkonnas süvendamise perioodil heljumi kontsentratsioon veesambas. Süvendamisega seoses kaasneb tavaliselt otsene põhjataimestiku füüsiline hävitamine, juhul kui sellel ala on põhjataimestik. Paadisadama sissesõidukanali süvendataval alal põhjataimestiku otsesed mõõtmisandmed puuduvad. Süvendataval alal meres olulisi taimestiku elupaiku pole inventeeritud. Üldjuhul taastub taimestik süvendatavate alade piirkonnas 2-3 aasta jooksul. Arvestades, et piirkonna veekogu põhjaelustik on liigivaene ei ole tekitatud kahjustused olulise mõjuga. Kuna süvendustöid planeeritakse avatud merealale võib heljum kanduda sadamapiirkonnast kaugemale sh kalade kudealadele. Heljumi sattumine ülemistesse veekihtidesse võib ohustada kalalarve, mistõttu võivad süvendustööd häirida kalu kudeperioodil. Seetõttu ei tohiks suuri heljumit tekitavaid töid teha vahemikus 15. aprillist kuni 30. juunini ning põhja ja ida tuultega keskmisel kiirusel üle 10 m/s. 1.3.1. mõju suurus Uuetalu paadisadama süvendamine taotluses toodud mahus ei mõjuta rannikumeres pikaajaliselt väljakujunenud ja valitsevaid looduslikke tingimusi ega rannalähedasel alal hüdrodünaamilist režiimi, mis võiks põhjustada merepõhjal olulisi muutusi. Vee erikasutusega seotud tööd on sobivate ilmastikutingimuste korral teostatavad lühikese ajaperioodi jooksul, mistõttu on vee erikasutuse mõju kokkuvõttes lokaalne ning lühiajaline. Arvestades tööde mahtu, ning lokaalset mõju, lisaks ka vee erikasutusloas kehtestatavaid piiranguid seoses kalade kudeajaga puudub vajadus vee erikasutuse järgse seire teostamiseks. 1.3.2. mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Arvestades Uuetalu paadisadama mastaape võrrelduna Tallinna lahe mastaabiga võib väita, et mõju vee elustiku kooslustele on lokaalne ning lühiajaline. 1.3.3. mõju ilmnemise tõenäosus Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on madal, arvestades et süvendustööde teostamiseks kasutatavad süvendajad peavad vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele. Süvendamisega seoses kaasneb otsene põhjataimestiku ja põhjaloomastiku füüsiline hävitamine, kuid need taastuvad üldjuhul 2-3 aasta jooksul. Mõju kalastikule ja linnustikule on ebaoluline kui rakendatakse tööde piirangut kevadel kalade kudemise ja lindude pesitsemise ajal. 1.2.1. mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Vee erikasutusega seotud tööd on sobivate ilmastikutingimuste korral teostatavad lühikese ajaperioodi jooksul, mistõttu on vee erikasutuse mõju kokkuvõttes lokaalne ning lühiajaline. Üldjuhul taastub taimestik ja põhjaloomastik süvendatavate alade piirkonnas 2-3 aasta jooksul. 1.2.2. mõju piiriülesus Kavandatava põhjaveevõtuga ei kaasne piiriüleseid mõjusid. 1.2.3. mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatava tegevusega ei mõjutata Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. 1.2.4. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Lähipiirkonnas on süvendustööde teostamiseks väljastatud vee erikasutusluba AS Eesti Loots, Sadama tee 9 , menetlusstaadiumis on vee erikasutusluba Rohuneeme Väikesadama, Sadama tee 11 süvendamiseks. Kuna Rohuneem väikesadama ja Uuetalu sadama sissesõidukanali süvendustöid teostab sama ettevõtja siis sellest tulenevalt toimuvad nende objektide süvendustööd erinevatel aegadel, mis välistab nende tööde teostamisest tuleneva kumulatiivse mõju merekeskkonnale.  1.2.5. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Uuetalu paadisadama sissesõidukanali süvendamise tulemusel ei teki olulist mõju veekeskkonnale sh merepõhja elustikule, kalastikule ja linnustikule juhul kui töid tehakse väljapool kalade peamist kudeaega ja lindude pesitsusaega (15.04–30.06) ning põhja ja ida tuultega keskmisel kiirusel üle 10 m/s. 1.3. Eelhinnangu järeldus Langone Kinnisvara OÜ (äriregistrikood 14093596, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Madara tn 31, 10613). Langone Kinnisvara OÜ taotleb vee erikasutusluba Viimsi vallas, Uuetalu tee 8 (katastriüksuse tunnus 89001:001:0643) kinnistuga piirneval merealal paadisadama sissesõidukanali süvendamiseks mahus kuni 6600 m3. Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna:  kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid;  eelhindamise tulemusena selgus, et taotletava tegevuse tulemusel ei teki olulist mõju veekeskkonnale sh merepõhja elustikule, kalastikule ja linnustikule juhul kui töid tehakse väljapool kalade peamist kudeaega ja lindude pesitsusaega (15.04–30.06) ning põhja ja ida tuultega keskmisel kiirusel üle 10 m/s;  eelhindamise tulemusena selgus, et taotletav tegevus ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas;  eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine;  seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju. II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis 10.10.2018 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõike 22 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 2 alusel Langone Kinnisvara OÜle, tutvumiseks ning seisukoha andmiseks käesoleva eelhinnangu eelnõu ja vee erikasutusloa korralduse eelnõu ja loa eelnõu. Langone Kinnisvara OÜ puudusid ettepanekud ning vastuväited eelhinnangu eelnõu, vee erikasutusloa korralduse eelnõu ja loa eelnõu kohta. III. OTSUSTUS Tulenevalt eeltoodust ja Langone Kinnisvara OÜ (äriregistrikood 14093596) taotlusest; lähtudes veeseaduse § 8 lõik 2 punktist 6 ja 7, § 9 lõigust 5, § 9 lõigust 1 punktist 2; määruse nr 18 §-st 5 ja 8; vastavalt KeHJS § 3 lõigule 1 punktile 1, § 6 lõik 2 punktile 18 ja lõigule 4, § 61 lõikudele 3 ja 5, § 9 lõigule 1, § 11 lõikudele 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, § 12 lõigule 11 punktile 1, määruse 244 § 11 punktile 7, määrusele 31 ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 "Osakondade põhimääruste kinnitamine" punktidega 2.1.1 ja 3.5.8 otsustan: 3.1 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Langone Kinnisvara OÜ vee erikasutusloa taotluse menetluse raames. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 3.2 Anda Langone Kinnisvara OÜ (äriregistri kood 14093596) vee erikasutusluba nr L.VV/331812 kehtivusega viis aastat Uuetalu paadisadama sissesõidukanali süvendamiseks, mille käigus on kavandatud veekogu süvendamine mahus kuni 6000 m3 viie aasta jooksul.  Tellija Langone Kinnisvara OÜ Dokumentatsioon Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ RUK181 TP Asukoht Tallinna laht. Uuetalu tn 8, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harjumaa Dokument Dokumentatsioon Uuetalu kanali süvendustööde ehitusprojekt. Tööprojekt TV-3-01 Dokokumentatsiooni osa Veetranspordirajatised Kuupäev (a-k-p) Leht / Lehti Dokumendi sisu Seletuskiri 2018-11-12 1/4 Uuetalu kanali süvendustööde ehitusprojekt Tööprojekt Veetranspordirajatised Seletuskiri Sisukord: 1 Üldist 1 2 Asendiplaan ja tüüpristlõige 2 3 Tööde teostamine 3 4 Keskkonnahoid 4 1 Üldist 1.1 Ehitusprojekti koosseisu kuulub üks osa - veetranspordirajatised. 1.2 Ehitusprojekti mahtu kuuluvate süvendustööde eesmärgiks on Uuetalu tn 8 maaüksuse väikesadama sissesõidutee süvendamine Tallinna lahe madalale randlale. 1.3 Hüdrograafilised mõõdistustööd on 2018. aasta jaanuaris teinud Meremõõdukeskus OÜ Balti kõrgussüsteemis (BK77). Süvendustööde asukoha keskmine mereveetase paikneb 0,00m läheduses. Balti kõrgussüsteem on olnud kasutusel ka käesoleva ehitusprojekti koostamisel ning selle kohaselt tehakse etapi 1 süvendustööd. Eesti kõrgussüsteem (EH2000) võetakse kasutusele kanali lõpliku süvenduse tegemisel. 1.4 Maa-ameti andmetel on 0,00m BK77 võrdne 0,242m EH2000. Käesolevas ehitusprojektis on 0,00m BK77 loetud vastavaks 0,25m EH2000. Nimetatud vastavus ei avalda olulist mõju süvendustööde tulemusele. Aasta 2018 mõõdistuse kõrgussüsteemi muutmine, so mõõdistusandmete konverteerimine ja uue hüdrograafilise kaardi koostamine, süvendustööde etapi 1 tegemiseks vajalik ei ole. 1.5 Uuetoa kanali põhja lõplik projektlaius on 16.0m ja sirge osa kogupikkus kaitserajatistest alates 200m. 1.6 Süvendustööd jaotatakse etapiviisilisest rahastamisest tulenevalt kahte etappi: Etapp 1 Süvendustööd 80m pikkusel kanali lõigul projektsügavuseni -1,50m BK77 (-1.25m EH2000) Etapp 2 (lõplik süvendus) Süvendustööd kanali kogupikkusel projektsügavuseni -2,50m BK77 (-2,25m EH2000) Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Langone Kinnisvara OÜ Dokumentatsioon Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ RUK181 TP Asukoht Tallinna laht. Uuetalu tn 8, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harjumaa Dokument Dokumentatsioon Uuetalu kanali süvendustööde ehitusprojekt. Tööprojekt TV-3-01 Dokokumentatsiooni osa Veetranspordirajatised Kuupäev (a-k-p) Leht / Lehti Dokumendi sisu Seletuskiri 2018-11-12 2/4 1.7 Uuetoa kanali süvendustööde käigus eemaldatakse kuni 6600 m3 pinnast, sh - süvendustööde etapis 1 kuni 1200m3; - süvendustööde etapis 2 (lõplik süvendus) kuni 5400m3. 1.8 Süvendustööde käigus eemaldatud pinnas ladestatakse süvendatava kanaliga Tallinna lahe randlal kohakuti paikneva Uuetalu tn 8 maaüksuse kt 89011:001:0643 madalale rannaalale. 1.9 Ehitusprojekti koostamisel on juhindutud Eesti Vabariigi standarditest EVS 932 : 2017 Ehitusprojekt EVS 924 : 2015 Vesiehitised sisevetel 1.10 Ulatuses, mida Eesti Vabariigi standardid käesoleva ehitusprojekti kontekstis ei käsitle, on juhindutud rahvusvaheliselt tunnustatud soovitustest ja kohalikust kogemusest. 1.11 Ehitusprojekti koosseisus on toodud ettepanek Uuetalu kanali navigatsioonimärkidega tähistamiseks. Kui navigatsioonimärkide projekti koostamisel töötatakse välja ja kooskõlastatakse Veeteede Ametiga teistsugune lahendus, siis see asendab käesolevas ehitusprojektis toodud ettepaneku kohase lahenduse. 2 Asendiplaan ja tüüpristlõige 2.1 Kanali asukohas puudavad selle asendi valikut mõjutavad piirangud. Seetõttu on kanali asendi valikul olnud võimalik prioriteetseks pidada kanali kogupikkusel eemaldatavat süvendustööde mahtu projektsügavuse -2.50m BK77 (-2.25m EH2000) ja põhja projektlaiuse 16.0m juures. Kuna kanal on lühike, siis on peetud oluliseks, et kanal oleks sirge. Kanali sirge osa kogupikkus on 200m ja suund väikesadama poole 80.7409 kraadi (80o 44' 27''). 2.2 Kanali süvendustööd on jaotatud kahte etappi nii, et etapi 1 süvendustööd tehakse projektsügavuseni -1.50m BK77 (-1.25m EH2000) kanali 80m pikkusel lõigul, mis asub lõpliku kanali asukohas ja suunal ning mille põhja projektlaius on 14.0m, so 2m kitsam kui lõpliku kanali laius. 2.3 Kanali veealuste nõlvade nõlvused on keskmiselt 1:3 (1m sügavuse muutust 3m nõlva laiuse kohta). Kui süvenduskohal puuduvad liivad ja kruusad, võib kanali nõlva savides teha nõlvusega ca 1:2. Kui süvenduskohal lebavad liivad ja kruusad, tuleb nende kihtide ulatuses nõlva nõlvuseks valida ca 1:4. 2.4 Kanali asendi valik on tehtud enne vee erikasutusloa taotlemist 2018. aasta veebruaris ning vastavalt kanali asendi valikule on vee erikasutusloa andjale teatad süvendustööde maht kuni 6600m3. 2.5 Kui kanal võetakse kasutusele etapi 1 süvendustööde järgselt, siis on täiendavalt vajalik: a) eemaldada süvendustööde etapi 1 alast välja jäävad kivid sellest läände ja edelasse jäävalt sissesõidutee osalt nii, et selle suundadel väikesadama poole, vastavalt 66.3553 kraadi (66o 21'19'') ja Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Langone Kinnisvara OÜ Dokumentatsioon Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ RUK181 TP Asukoht Tallinna laht. Uuetalu tn 8, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harjumaa Dokument Dokumentatsioon Uuetalu kanali süvendustööde ehitusprojekt. Tööprojekt TV-3-01 Dokokumentatsiooni osa Veetranspordirajatised Kuupäev (a-k-p) Leht / Lehti Dokumendi sisu Seletuskiri 2018-11-12 3/4 80.7409 kraadi (80o 44' 27''), oleks sügavuseni -1.50m BK77 (-1.25m EH2000) min 14m laiuselt navigatsiooni ohustavatest takistustest vaba; b) koostada navigatsioonimärkide projekt, kooskõlastada see Veeteede Ametiga ning paigaldada kanali äärtele selle kohased ujuvad navigatsioonimärgid. Nimetatud tööd a) ja b) ei kuulu käesoleva ehitusprojekti koosseisu ja ehitustööde mahtu. 3 Tööde teostamine 3.1 Tööd tehakse vee erikasutusloaga määratud tingimustel. 3.2 Süvendustööde ala L-Est koordinaadid meetrites on: a) 6602989, 544668 b) 6603025, 544891 c) 6602986, 544897 d) 6602949, 544675 3.3 Süvendustööde käigus eemldatavad pinnased on liiv, kruus ja savid ning seal lebavad kivid. 3.4 Süvendustööde tegemiseks kasutatakse ühekopalist hüdraulilist ekskavaatorit, mis teeb süvendustööd selleks Uuetalu kanali teljele eelnevalt välja veetavalt kivimuulilt. Süvendustööde käigus eemaldatud pinnas veetakse kaldale ratasveokitega ning ladestatakse süvendatava kanaliga kaldal kohakuti paikneva maaüksuse kt 89011:001:0643 madalale rannaalale. Pinnas planeeritakse ja tihendatakse. Süvendustööde tegemiseks väljaveetud kivimuul eemaldatakse koos kanali süvenduse käigus eemaldatava pinnasega. 3.5 Nõusoleku pinnase selliseks ladestamiseks on andnud maaüksuse omanik ning see vastab kehtestatud detailplaneeringu tingimustele. 3.6 Süvendustööde käigus eemaldatakse riigile kuuluvalt merepõhjalt kuni 6600m3 pinnast (liivad, kruusad, savid), sh etapis 1 kuni 1200m2 pinnast. 3.7 Süvendustööde tegemiseks veetakse kanali teljele kivimuul, mille geomeetriline maht on kuni 2900 m3, sh kivi maht kuni 2700 m3. Süvendustööde käigus eemaldatakse tööde tegemiseks kanali teljele välja veetud kivimuul, mille geomeetriline maht on kuni 2900 m3, sh kivi maht kuni 2700 m3. 3.8 Süvendustööde etapi 1 tegemiseks väljaveetava kivimuuli geomeetiline maht on kuni 800m3, sh kivi maht kuni 750m3. Süvendustööde etapi 1 käigus eemaldatakse tööde tegemiseks kanali teljele välja veetud kivimuul, mille geomeetriline maht on kuni 800 m3, sh kivi maht kuni 750 m3. 3.9 Muus osas täpsustab süvendustööde tegemise viisi, vahendid ja aja süvendustöid teostav ettevõte. Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Langone Kinnisvara OÜ Dokumentatsioon Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ RUK181 TP Asukoht Tallinna laht. Uuetalu tn 8, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harjumaa Dokument Dokumentatsioon Uuetalu kanali süvendustööde ehitusprojekt. Tööprojekt TV-3-01 Dokokumentatsiooni osa Veetranspordirajatised Kuupäev (a-k-p) Leht / Lehti Dokumendi sisu Seletuskiri 2018-11-12 4/4 4 Keskkonnahoid 4.1 Kivimuuli rajamiseks kasutatakse vaid looduslikku kiviainest. 4.2 Võib eeldada, et süvendustööde kohal saasteained puuduvad. 4.3 Tööde tegemisel tuleb vältida ratastranspordi ning ratas- ja roomikmasinate keskkonnareostust põhjustada võivate rikete tekkimist süvendustööde tegemise ajal nii vee erikasutuse piirkonnas kui ka ladestusalal. 4.4 Vee erikasutusloa andmisele on eelnenud keskkonnamõjude eelhinnang, mille on koostanud Keskkonnaamet 2018. aastal. Eelhinnangu kohaselt ei kaasne Uuetalu kanali süvendustöödega olulist keskkonnamõju, kui need tööd tehakse vee erikasutusloaga määratud tingimustel. *** Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tere, Palun kooskõlastada Uuetalu kanali süvendustööde ehitusprojekt RUK181 TP. Tööde asukohaks Tallinna lahe malalal randlal asuv madal randla. Sellega kohakuti asub Uuetalu tn 8 maaüksuse väikesadam. Maaüksus asub Rohuneeme külas, Viimsi vallas, Harjumaal, kt 89001:001:0643. Manuses on kaks ZIP-konteinerit, milles identsed dokumendid ja millest üks konteiner on allkirjastatud digitaalselt. Lugupidamisega, Aavo Raig Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 sadamaehitus Veetranspordirajatised (alates 1990), randlad ja kaldakaitserajatised (alates 1975). Waterborne transport infrastructure (since 1990), coastal engineering and shore protection (since 1975). Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ. Ränduri 40, 10921 Tallinn, Eesti - Estonia; +372 5034236 [email protected]