Kiri

Versioon 13.07.2018// TÖÖ NR 2845/17 Jõelähtme vallas Neeme külas Uitro kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2845/17 Tallinn 2018 Vahur Keerberg Keskkonnaosakonna projektijuht Riin Kutsar KSH juhtekspert Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang 3 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 4 2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ........................................................................................................ 5 3. VASTAVUS KEHTIVATELE ÕIGUSAKTIDELE JA STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ............................................................................. 10 3.1. Strateegilised planeerimisdokumendid ......................................................... 10 3.2. Tegevuse vastavus õigusaktidele ................................................................. 11 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU VÄLJASELGITAMINE ............................ 13 4.1. Maakasutus ................................................................................................. 13 4.2. Kultuuriväärtused......................................................................................... 15 4.3. Geoloogia ja hüdrogeoloogia, pinnas, pinna - ja põhjavesi ............................. 16 4.4. Taimkate ..................................................................................................... 17 4.5. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 alad ............................................ 18 4.6. Müra, õhk, vibratsioon ................................................................................. 18 4.7. Sotsiaalmajanduslik olukord ......................................................................... 19 4.8. Kumulatiivsed mõjud .................................................................................... 20 5. KOKKUVÕTE ..................................................................................................... 21 6. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................. 23  Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang 4 1. SISSEJUHATUS Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Jõelähtme valla Neeme külas asuva Uitro kinnistu (katastriüksuse tunnus: 24505:001:1821) kavandatavale detailplaneeringule (DP) seletuskirja ja lahendusskeemi alusel. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS) § 33 lg 2-le tuleb KSH vajalikkus välja selgitada keskkonnamõju eelhinnanguga. Käesolev KSH eelhinnang on teostatud eesmärgiga välja selgitada DP lahenduse elluviimisega kaasnev võimalik oluline keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks. Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, k ultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Eksperthinnang on valminud Hendrikson & Ko OÜ ekspertide koostöös. Töörühma koosseis: Riin Kutsar –KSH/KMH juhtekspert (KMH litsents KMH0131); Vahur Keerberg – keskkonnaosakonna projektijuht  Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang 5 2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Planeeringualaks on Jõelähtme vallas Neeme külas asuv Uitro (katastriüksuse tunnus: 24505:001:1821, maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ning Väljamäe (katastriüksuse tunnus: 24505:001:0377, sihtotstarbeta maa) kinnistu. Planeeringuala suurus on ca 9,3 ha. (vt Joonis 2.1). Joonis 2.1 Uitro ja Väljamäe kinnistute paiknemine Neeme külas. Maa-ameti kaardirakendus 2018 Planeeritava ala lähipiirkonda jääva d valdavalt elamumaa sihtotstarbega kinnistud. Planeeritav ala piirneb:  Tanuma tee 56 kinnistuga, elamumaa;  Tanuma tee kinnistuga, transpordimaa;  Tanuma tee 45 kinnistuga, elamumaa;  Kalju kinnistu, elamumaa;  Lea kinnistu, üldkasutatav maa;  Otsa kinnistu, elamumaa;  Herta kinnistu, elamumaa;  Ühise kinnistu, üldkasutatav maa;  Neeme piilkonnamaja kinnistuga, riigikaitsemaa. Planeeringualal kehtivad kitsendused:  Kallasrada 10 m tavalisest veepiirist mõõdetuna (alus: keskkonnaseadustiku üldosa seadus §38);  Ranna ja kalda veekaitsevöönd 20 m tavalisest veepiirist mõõdetuna (alus: veeseadus §38); 6 Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang  Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m tavalisest veepiirist mõõdetuna (alus: looduskaitseseadus §38);  Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatusega 50 m puurkaevust (alus: veeseadus §28). Planeeringu eesmärk: Planeeringu eesmärgiks on Uitro kinnistule ehitusõiguse andmine 1 pereelamu ja kuni 5 kõrvalhoone ning erasadama (kuni 4 sildumiskohta) rajamiseks. Sadama all mõeldakse vastavalt sadamaseaduse §2 p 1: sadam – veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised (edaspidi sadamaehitis). Krundile pos 2 planeeritavad hooned on kavandatud ehituskeeluvööndist väl japoole. Krundile pos 3 on planeeritud sadamaehitis ehituskeeluvööndisse, kuid vastavalt looduskaitseseaduse §38 p 5 ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Väljamäe kinnistust on ette nähtud moodustada 3 uut krunti: 2 elamumaa ning 1 üldkasutatava maa krunt (vt joonis 2.2). Planeeritavad elamukruntide hoonestusalad on kavandatud ehituskeeluvööndist väljapoole. Plan eeritavale. krundile pos 6 on ette nähtud uus avalikku kasutusse minev juurdepääsutee. Tee äärde on kavandatud parkla 10 parkimiskohaga, mis on ette nähtud poolsaare külastajatele ning jäävad samuti avalikku kasutusse. Planeeritav avalik juurdepääsu tee läbib Hennolenno kinnistul 1 asuva puurkaevu sanitaarkaitsetsooni R= 50 m. Va stavalt veeseaduse § 28 p 2: Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30 meetri, rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna või kalda piiranguvööndi kitsendusi. Looduskaitseseadus §37- Ranna ja kalda piiranguvöönd: (3) Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 4) [kehtetu - RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007] 5) maavara kaevandamine; 6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või h arrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Planeeringuala lähialal ei ole olemasolevat ühiskanalisatsioo ni võrku, kuni selle väljaehitamiseni on vajalik kruntidele reovee kogumiseks paigaldada sobiva suurusega kogumismahuti ja korraldada selle regulaarne tühjendamine väljaveoga purgimiskohta. Ajutine lokaalne vee- ja kanalisatsioonilahendus on lubatud kuni ü hisveevärgi ja - kanalisatsiooni väljaehitamiseni. Trasside rajamisel piirkonda on kohustus nendega liituda. Planeeringu lahendusega on Uitro ja Väljamäe kinnistust ette nähtud 6 uue krundi moodustamine:  Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang 7  Krunt pos 1- ML, muu looduslik maa, suurus 27 909 m²;  Krunt pos 2- EP, üksikelamu maa, suurus 19 601 m²;  Krunt pos 3- LS, sadama maa, suurus 9741 m²;  Krunt pos 4- EP, üksikelamu maa, suurus 6850 m²;  Krunt pos 5- EP, üksikelamu maa, suurus 5828 m²;  Krunt pos 6- HL, muu looduslik maa, suurus 22 604 m². Juurdepääs planeeritud krundile pos 2 on mööda krundile pos 6 planeeritavat juurdepääsuteed ning krundil pos 3 kulgevat olemasolevat juurdepääsuteed pidi. Krundi pos 3 tarbeks rajatakse uus juurdepääsuteelõik krundile pos 1. Krundid pos 4 ja 5 juurdepääsud on krundile pos 6 planeeritavalt juurdepääsuteelt. Krundile pos 5 on ette nähtud juurdepääsu servituudi vajadusega ala lõunas paik nevatele kinnistutele juurdepääsuks. Planeeringuga on ette nähtud juurdepääsu servituudi vajadusega alad järgmiselt:  Krundile pos 1 plan. kruntidele pos 2, pos 3 ning Neeme Piilkonnamaja kinnistule juurdepääsuks;  Krundile pos 5 Herta (24505:001:0271), Otsa (24505:001:0272), Lineri (24505:001:0269), Udo (24505:001:0273) kinnistutele juurdepääsuks. Krundile pos 1 planeeritud juurdepääsu- ning olemasolev tee jäävad erateeks ning nende osas taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist joonisel 2.2 näidatud ulatuses. Krundile pos 6 planeeritav tee jääb avalikku kasutusse ning sellele ehituskeeluvöönd ei laiene. Vastavalt looduskaitseseaduse §38 : Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud - avalikult kasutatavale teele. 2.1. EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE Planeeringualal asuvad kitsendused:  Kallasrada 10 m tavalisest veepiirist mõõdetuna (alus: keskkonnaseadustiku üldosa seadus §38);  Ranna ja kalda veekaitsevöönd 20 m tavalisest veepiirist mõõdetuna (alus: veeseadus §38);  Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m tavalisest veepiirist mõõdetuna (alus: looduskaitseseadus §38);  Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatusega 50 m puurkaevust (alus: veeseadus §28). Looduskaitseseadus §34: Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Antud detailplaneeringuga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on kantud Lahendusskeemile (vt. Joonis 8 Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang 2.2). Ehituskeeluvööndit soovitakse vähendada 13- 47 meetrini veepiirist mõõdetuna krundile pos 3 planeeritava ning eraomandisse jääva juurdepääsutee osas. Looduskaitseseadus §40 sätestab juhud, mil võib ehituskeeluvööndi ulatust muuta:  Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või väh endada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede - ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest;  Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada üldplaneeringuga;  Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Ehituskeeluvööndi vähendamise analüüs: Ranna või kalda kaitse eesmärgid:  Rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine - planeeringualal on tegu hoonestamata maaga, millel puudub oluline väärtus ökoloogilises mõttes, st ala on inimtegevusest mõjutatud ning puuduvad kaitsealused kooslused.  Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine - detailplaneeringuga kavandatu realiseerimine muudab antud piirkonda: kõvakattega pindade rajamisel väheneb loodusliku maapinna osakaal, elamu rajamine toob piirkonda inimesi ja tegevusi. Planeeringuga ei kavandata potentsiaalselt ohtlikke reostuse riskiga tegevusi. Seetõttu ei ole kavandataval tegevusel rohevõrgustiku toimimisele olulist negatiivset keskkonnamõju.  Ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine - planeeringuga on ette nähtud uue juurdepääsutee rajamine. Juurdepääsutee on kavandatud erateeks, kuid planeeringuga on rannaäärne jalakäijate liikumisrada jäetud avatuks ning sellel läbipääsu ei piirata ehk inimeste vaba liikumine rannal on planeeringuga tagatud. Veekaitsevööndis on keelatud (veeseadus §29 lg 4):  maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine;  puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel;  majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine, roo lõikamine ja heina ning roo koristamine ning karjatamine käesoleva 1 2 seaduse §-des 29 ja 29 sätestatud tingimustel;  väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel Keskkonnaameti igakordsel loal. Veekaitsevööndis keelatud tegevusi antud detailplaneeringuga ei kavandata. Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang 9 Joonis 2.2 Uitro kinnistu DP lahendusskeem (seisuga juuli 2018). Tegemist on illustratiivse skeemiga, täpsem ja loetav joonis leitav DP materjalides.  Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang 10 3. VASTAVUS KEHTIVATELE ÕIGUSAKTIDELE JA STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE 3.1. STRATEEGILISED PLANEERIMISDOKUMENDID Alljärgnevalt tuuakse ülevaade planeeringuga seotud asjakohas test planeerimisdokumentidest – Jõelähtme valla arengukavast ja üldplaneeringust. 3.1.1. JÕELÄHTME VALLA ARENGUKAVA AASTANI 2017 - 2025 Jõelähtme valla arengukava aastateks 2017 - 2025 on vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.10.2017 määruse ga nr 121. Arengukava visiooni kohaselt on Jõelähtme vald aastal 2025 on parima elukeskkonnaga Tallinna lähedane vald, mida iseloomustab tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng läbi:  Puhta looduse, mis tagab tervisliku ja kvaliteetse elu ja puhkusekeskkonna;  Hea maine, mis tugineb kaalutletud ressursikasutusel, turvalisusel ning hästi arenenud sotsiaalsel infrastruktuuril;  Rahvastiku tasakaaluka juurdekasvu, mida vald mõtestatult suunab läbi planeeringute, tagades optimaalse asustustiheduse;  Kaasaegse infrastruktuuri, mida iseloomustavad korrastatud teedevõrk, puhas joogivesi, säästlik energiakasutus ning alternatiivsete energiaallikate kasutamine. Jõelähtme valla arengumudel põhineb eeldusel, et visiooni saavutamiseks on vajalikud üheaegsed jõupingutused mitmes võtmetähtsusega tegevussuunas.  Puhta looduskeskkonna säilitamine ja jätkusuutlik kasutuselevõtt –läbi aruka loodusvarade kasutamise ning kasutusest väljunud tööstusalade taaskasutuselevõtu  Elamuehitus – teadlikult suunatud elamuehitus võimaldab peredel valda elama kolida ning seeläbi ennast vallaga siduda  Elukeskkond – võimaldab tagada hea elukvaliteedi läbi kehale ja vaimule suunatud teenuste  Sotsiaalne turvalisus – annab nii elanikele kui ka sisse kolivatele inimestele kindluse selles, et nende ja vajadusel ka nende sugulaste sotsiaalsete teenuste vajadused on kergelt ning heal tasemel lahendatavad Detailplaneeringuga kavandatavat tegevust võib pidada Jõelähtme valla arengukava visioonile ja võtmetähtsusega tegevussuundadele vastavaks.  Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang 11 3.1.2. JÕELÄHTME VALLA ÜLDPLANEERING 1 Kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu kaardi kohaselt jääb planeeringuala üldmaa funktsiooniga kavandatud alale. 2 Koostatava Jõelähtme valla üldplaneeringu kaardi kohaselt jääb planeeringuala väikeelamu ning puhke- ja virgestusehitiste funktsiooniga kavandatud maa-alale. Detailplaneeringuga kavandatakse Jõelähtme üldplaneeringu alusel kehtiva maakasutuse sihtotstarbe muutmist , samas vastab see koostatava üldplaneeringuga kavandatud funktsioonile. 3.2. TEGEVUSE VASTAVUS ÕIGUSAKTIDELE Käesoleval planeerimisdokumendil puudub tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkuse üle otsustamisel on aluseks KeHJS. KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide k oostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; 3) edendada säästvat arengut. KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS-i § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS-i § 33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama parag rahvi lõike 2 p 3 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja a nda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul. Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 tuleb KSH algatamisvajaduse üle otsu stamisel lähtuda: 1) strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust; 2) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast; 3) asjaomaste asutuste seisukohast 1 Jõelähtme valla üldplaneering. Kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr. 40. https://joelahtme.kovtp.ee/uldplaneering -kehtiv- 2 Jõelähtme valla üldplaneering (koostamisel). https://joelahtme.kovtp.ee/uldplaneering -koostamisel- 12 Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang § 33 lg 3 p 1 nimetatud asjaolude hindamisel tuleb vastavalt § 33 lg 4 lähtuda järgmistest kriteeriumitest: 1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahendites t; 2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdk ondadesse; 4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid; 5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõ tmisel. Vastavalt § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest: 1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; 2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; 3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; 4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas lo oduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele; 6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Keskkonnamõju eelhinnangu raames tuleb tavapäraselt koostada hinnang, mis annab vastused KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud kriteeriumitele. Tulenevalt eelnevast on käesolev KSH eelhinnang otsustajale abiks kaalutlusotsuse tegemisel KSH algatamise või mitte algatamise osas.  Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang 13 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU VÄLJASELGITAMINE 4.1. MAAKASUTUS 4.1.1. OLEMASOLEV OLUKORD Planeeritav ala asub Ihasalu poolsaare läänetipus (vt. Joonis 4.1) ning piirneb järgnevate kinnistutega:  Tanuma tee 56 kinnistuga, elamumaa;  Tanuma tee kinnistuga, transpordimaa;  Tanuma tee 45 kinnistuga, elamumaa;  Kalju kinnistu, elamumaa;  Lea kinnistu, üldkasutatav maa;  Otsa kinnistu, elamumaa;  Herta kinnistu, elamumaa;  Ühise kinnistu, üldkasutatav maa;  Neeme piilkonnamaja kinnistuga, riigikaitsemaa.  14 Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang Joonis 4.1 Väljavõte kehtivast Jõelähtme valla üld planeeringu maakasutusplaanist. 4.1.2. EELDATAV MÕJU Planeeringuala on praegusel ajal põhiosas hoonestamata: seal asuvad mõned endise NL piirivalvekordoni rajatised (vt Foto 1). Ala väljaarendamisega antakse kruntidele uus sihtotstarve, korrastatakse kogu piirkond ja arendatakse see terviklikult, vastavalt elamumaa ja väikesadama funktsioonidele.  Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang 15 Foto 1. Vaade Uitro kinnistule läänesuunast Kavandatava tegevusega tõstetakse olulisel määral ala kasutusväärtust ning realiseeritakse kavandatava üldplaneeringuga kehtestatav maakasutuse muutus. Maastiku muutus planeeringuala väljaarendamisel on märgatav, kuid detailplaneeringuga kavandataval kruntideks jagamisel ja ehitusõiguse määramisel ning ala väljaarendamisel ei ole piirkonna maastikule ega maakasutusele ette näha olulist negatiivset muutust ning olulist ebasoodsat keskkonnamõju. 4.2. KULTUURIVÄÄRTUSED 4.2.1. OLEMASOLEV OLUKORD Ükski kultuurimälestiste registrisse kantud objekt ei jää vahetult planeeringualale ega selle lähipiirkonda. 4.2.2. EELDATAV MÕJU Planeeringuga kavandatud tegevused ei ohusta piirkonna kultuuriväärtuste kaitse - eesmärkide saavutamist. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna kultuuriväärtustele.  16 Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang 4.3. GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA, PINNAS, PINNA- JA PÕHJAVESI 4.3.1. OLEMASOLEV OLUKORD Planeeringuala asub Ihasalu poolsaarel, Uitru säärel. Pinnakatte moodustavad planeeringualal eriteralised liivad ja moreen, rannavööndis ka veerised, munakad ja rahnud. Pinnakatte lamami moodustab aluspõhja Alam-Kambriumi Lontova kihistu aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega savi. Planeeringuala piirneb suuremas osas merega ning selle territooriumi kalded on mere suunas. Ihasalu poolsaarel Neeme külas levib joogiveehaarde seisukohast üks oluline aluspõhjaline veekompleksi: Kambriumi-Vendi (Cm-V) põhjaveekompleks. Kompleks on ühtlasi arvel ka veekogumina ja selle regulaarne kvaliteedi seire toimub riiklikul tasandil. Kambriumi-Vendi (Cm-V) veekompleksi põhjavesi on reostuse eest kaits tud 3 Lontova kihistu savidega, seega kuulub Neeme küla kaitstud põhjaveega alale . Kambrium-Vendi (Cm-V) veekihist joogivett ammutavate kaevude vesi sisaldab valdavalt lubatust rohkem kloriide. Jõelähtme valla Jõelähtme maardla Cm-V 3 põhjaveekogumi põhjaveevaru on kinnitatud 2030. aastani ja tarbev aru on 1 000 m /ööp 4 5 . Cm-V veekogumi seisund on hea . Planeeringualale lähim puurkaev (katastrinumber 14612, sügavus 91 m) asub ca 260 m kaugusel Hennolenno kinnistul (katastritunnus 24505:001:0091) . 4.3.2. EELDATAV MÕJU Kavandatava tegevusega kaasneb ehitusperioodil pinnase eemaldamine sadamakohast, planeeritavate hoonete, teede ja tehnovõrkude asukohtadest ning pinnase paigutamine sadamarajatiste ehitamisel. Planeeringu eskiisi ja täiendava konstruktiivse analüüsi 3 alusel ei ületa pinnase süvendustööde maht riigi merepõhjal 7 500 m ja täitetööde 3 maht riigi merepõhjal 9 900 m . Täitetööde mahu sisse kuuluvad muulide ja püsikaide ehitustööd sõltumata nende absoluutkõrgusest. Tallinna Ülikooli Geoloogiainstituudi töörühma poolt (töörühma juht geol oogia dr Kaarel Orviku) tehtud sadamakoha randla (ranna ja sellega külgneva madala veeala) rekognoosuuringu tulemused on järgmised:  Toetudes kaartidele aastatest 1995, 2002, 2006, 2009 ja 2013 on sadamakoha randla suhteliselt stabiilne.  Sadamakoha madalal veealal liikuvate liivaste setete maht ei ole sadama ehituskoha valikul oluline, sest see on väike. Kuigi sadamakoht asub setete transiidi alal (suund valdavalt põhjast lõunasse), võib eeldada, et sadama värava asendi lainetuse suhtes soodne valik hoiab ära ka setete sissetungi sadama basseini navigatsiooni oluliselt häirivas mahus. 3 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015 -2026 4 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015 -2026 5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. Keskkonnaministeerium 2015.  Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang 17  Sadamakoha madala veealal on põhi liivane, kruusane, kivine ja moreenine. Basseini sobivaks sügavuseks tuleb lugeda -1.8 m Balti kõrgussüsteemis (abs), 6 kusjuures siis on ka sadama rajamistingimused soodsad. Planeeringualale kavandatav juurdepääsutee läbib DP lahendusskeemis ja eskiisis toodud servituudi ettepaneku kohaselt Hennolenno kinnistul asuva puurkaevu (katastrinumber 14612) 50 m ulatusega sanitaarkaitseala. Kuna juurdepääsutee servituudi ettepanek järgib 2000. aastal kehtestatud Uitro maatüki II lahustüki detailplaneeringuga projekteeritud teed (OÜ Aale töö nr 42/99), on sellise lahenduse realiseerimine varasemalt kohaliku omavalitsuse poolt heaks kiidetud. Hoonete olmeveega varustamiseks on kaalumisel kaks alternatiivi: planeeringualale oma puurkaevu rajamine või ühinemine OÜ Loo Vesi pool perspektiivis rajatava ühisveevarustusega. Tekkiv olmeheitvesi juhitakse kuni ühiskanalisatsiooni rajamiseni kogumismahutisse. Alale ei planeerita teadaolevalt potentsiaalselt ohtlikke reostuse riskiga tegevusi. Kuna ehitustegevusega kaasnevad pinnasetööde mahud jäävad alla olulise 1 keskkonnamõjuga tegevuse mahtudele (KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja 17 ), siis olulist pikaajalist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega pinnasele ning pinna- ja põhjaveele ei kaasne. Olemasolevad andmed, sh rekognoosuuring, ei viita kavandatava tegevuse olulisele mõjule rannaprotsessidele ja setete liikumisele. Hilisema sadama ehitusprojekti käigus toimub merepõhja täpsem kaardistamine, mille tulemusena tuleb setete maht ja setete liikumine üle täpsustada ning vajadusel ette näha asjakohased leevendavad meetmed. Juurdepääsutee servituudi realiseerimisel tuleb järgida puurkaevu sanitaarkaitseala ulatust ja selle puhul veeseaduses ja looduskaitseseaduses rakendatavaid piiranguid. 4.4. TAIMKATE 4.4.1. OLEMASOLEV OLUKORD Planeeringualal on tegu valdavalt hoonestamata maaga, millel puudub oluline väärtus ökoloogilises mõttes, st valdavad inimtegevusest mõjutatud ja puuduvad kaitsealused kooslused. 4.4.2. EELDATAV MÕJU Planeeritava ehitustegevuse käigus eemaldatakse osal iselt olemasolev taimestik piirkondadest, kus see jääb hoonestuse alla. Koostatava detailplaneeringuga nähakse hoonestuse ümbruses ette uue haljastuse rajamine. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna taimestikule. Ala korrastamisega ja täiendava hal jastuse lisandumisega tõstetakse ala rekreatiivset väärtust. 6 Uitro paadisadama planeerimise kavatsustest detailplaneeringu algatamise tao tluse juurde (koostanud Kaarel Orviku)  18 Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang 4.5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 ALAD 4.5.1. OLEMASOLEV OLUKORD Maa-ameti kaardirakenduse looduskaitse ja Natura 2000 teemakaardi andmeil ei ole kavandataval planeeringualal kaitstavate taimeliikide leiukohtasid ega loomaliikide elupaikasid. Lähim kaitstav loodusobjekt on III kategooria kaitsealuse taimeliigi rootsi kukitsa (Cornus suecica) leiukoht (keskkonnaregistri kood KLO9336601) ca 2,6 km kaugusel Ihasalu külas. Planeeringualale lähiümbruses ei asu Natura 2000 alasid. 4.5.2. EELDATAV MÕJU Kaitsealuse objekti head seisundit kavandatav tegevus ei ohusta. Kavandataval tegevusel ei ole ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusobjektidele. 4.6. MÜRA, ÕHK, VIBRATSIOON 4.6.1. OLEMASOLEV OLUKORD Müra Keskkonnamüra normatiivsed väärtused on kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel. Välisõhu kvaliteet Liiklusest tingitud õhusaaste oleneb eelkõige liikluskoormusest, liikluse iseloomust (sõidukiirus ning liikluse sujuvus) ning mootorsõidukite tehnilisest seisukorrast. Oluline tegur on ka teekatte kvaliteet ja korrashoid ning teetolmu (sh jäätõrje puistematerjalide võimalik kuhjumine) ja olmetolmu (sh üldise foonisaaste) esinemine. Liiklussaaste keskkonnamõju ning eelkõige tervisele avaldatava mõju olulisuse hindamise aluseks on mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinorm idele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus . Eestis on õhukvaliteedi piirväärtused kehtestatud keskkonnaministri 27.detsembri 2016. aasta määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Piirväärtustest madalamad saasteainete kontsentratsioonid ei ohusta inimese tervist olulisel määral.  Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang 19 Vibratsioon Inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks on sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid “ kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Üldvibratsiooni tunnussuurus on summaarne korrigeeritud vibrokiirendus (αv) või selle logaritmiline tase (Lαv) detsibellides. Maksimaalsed lubatud vibrokiirenduse tasemete Lav piirväärtused päevasel ( 7.00-23.00) ja öisel (23.00-7.00) ajal on vastavalt 82 ja 79 dB. 4.6.2. EELDATAV MÕJU Peamine planeeringualast väljapoole ulatuda võiv mõju on seotud mõnevõrra suureneva liikluskoormusega, mis võib mõjutada juurdepääsutee mürafooni. Samas ei kavandata DP-ga olulise keskkonnamõjuga (sh müra- ja õhusaaste) tegevust, valdavalt elamute ja sadamarajatiste rajamist, mille kasutamise käigus ei teki pidevat müra. Hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal ei saa prognoosida DP realiseerimisest tingituna müra normväärtuste ületamist lähimatel müratundlikel naaberaladel . Keskkonnaministri määrus nr 71 näeb üheselt ette, et liiklusmüra ei tohi ületada kehtivaid müra normväärtusi. Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisi muutusi liikluskorralduses ega too kaasa välisõhu kvaliteedi halvenemist. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja tehnika valikuga. Vibratsioon võib kaasneda kavandatava tegevuse elluviimisel ehitustegevuse käigus, kuid tegemist on ajutiste häiringutega, mis ei ületa vibratsiooni piirväärtusi. Kavandatava tegevusega ei kaasne piirnorme ületavat vibratsiooni. Ehitusaegse vibratsiooni liigset mõju lähimatele elamutele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. 4.7. SOTSIAALMAJANDUSLIK OLUKORD 4.7.1. OLEMASOLEV OLUKORD Jõelähtme valla kodulehe andmeil elas 01.01.2016. a. seisuga Neeme külas 278 elanikku. Küla koosneb kolmest erinevast piirkonnast: vanaküla, mis hõlmab esimese vabariigi- ja nõukogude ajal ehitatud elamuid; nn „Palgiküla", mis on teise vabariigi ajal moodustunud elamupiirkond ning Kadakaranna, mis on viimase 5 aasta jooksul arenema hakanud ja aktiivselt laienev elamupiirkond. Neeme külas asub kool, lasteaed, rahvamaja, raamatukogu, kauplus, kõrts ja nn „jaanuaritormis" kannatada saanud sadam.  20 Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang 4.7.2. EELDATAV MÕJU Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Arendustegevus võib muuta piirkonna liikluskorraldust ja põhjustada liiklustiheduse kasvu, muuta inimeste väljakujunenud harjumuste (sh kasutatavate radade) mustrit ja teatud juhtudel mõjutada kinnisvara hindas id turul. Mõju inimese tervisele võib avalduda eelkõige läbi muutuste vee- ja õhukvaliteedis ning mürahäiringute (hinnatud ptk -des 4.3 ja 4.6). Planeeringulahenduse kohaselt on planeeringuala hoonete olmeveega varustamiseks kaalumisel kaks alternatiivi: pl aneeringualale oma puurkaevu rajamine või ühinemine OÜ Loo Vesi pool perspektiivis rajatava ühisveevarustusega , hoonetest kanaliseeritav reovesi suunatakse kogumismahutitesse . Seetõttu ei ole planeeringu realiseerumisel ka reaalset ohtu põhjavee kvaliteedi halvenemiseks. Teadaolevalt ei kavandata alale tegevusi, mis võiks seada ohtu inimese tervise või vara. Kavandataval planeeringualal puudub aktiivne inimtegevus ning selle rekreatiivne väärtus on seni kasutamata. Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub lähipiirkonna arengule sotsiaal- majanduslikus võtmes pigem positiivne mõju, kuna see toob kaasa elanike ja külastajate lisandumise, kes on potentsiaalsed tarbijad piirkonnas pakutavatele teenustele. Planeeringualal kavandatav tegevus vastab ka sellele Jõelähtme valla koostatava üldplaneeringuga ette nähtud kasutusfunktsioonidele. 4.8. KUMULATIIVSED MÕJUD Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist. Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid, kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste piirkonda mõjutatavate tegevustega, sõltumatult teg evuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse kumulatiivse mõju avaldumine pole selle iseloomu ja mahtu arvesse võttes praegu olemasoleva teabe alusel tõenäoline.  Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang 21 5. KOKKUVÕTE Planeeringualaks on Jõelähtme vallas Neeme külas asuv Uitro (katastriüksuse tunnus: 24505:001:1821, maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ning Väljamäe (katastriüksuse tunnus: 24505:001:0377, sihtotstarbeta maa) kinnistu. P laneeringuala suurus on ca 9,3 ha. (vt Joonis 2.1). Planeeringu eesmärgiks on Uitro kinnistule ehitusõiguse andmine 1 pereelamu ja kuni 5 kõrvalhoone ning erasadama (kuni 4 sildumiskohta) rajamiseks. Sadama all mõeldakse vastavalt sadamaseaduse § 2 p 1: sadam – veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. Krundile pos 2 planeeritavad hooned on kavandatud ehituskeeluvööndist väljapoole. Kr undile pos 3 on planeeritud sadamaehitis ehituskeeluvööndisse, kuid vastavalt looduskaitseseaduse §38 p 5 ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Planeeringu lahendusega on Uitro ja Väljamäe kinnistust ette nähtud 6 uue krundi moodustamine:  Krunt pos 1- ML, muu looduslik maa, suurus 27 909 m²;  Krunt pos 2- EP, üksikelamu maa, suurus 19 601 m²;  Krunt pos 3- LS, sadama maa, suurus 9741 m²;  Krunt pos 4- EP, üksikelamu maa, suurus 6850 m²;  Krunt pos 5- EP, üksikelamu maa, suurus 5828 m²;  Krunt pos 6- HL, muu looduslik maa, suurus 22 604 m². Kuna ehitustegevusega kaasnevad pinnasetööde mahud jäävad alla olulise 1 keskkonnamõjuga tegevuse mahtudele (KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja 17 ), siis olulist pikaajalist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega pinnasele ning pinna -ja põhjaveele ei kaasne. Juurdepääsutee servituudi realiseerimisel tuleb järgida puurkaevu sanitaarkaitseala ulatust ja selle puhul veeseaduses ja looduskaitseseaduses kehtestatud piiranguid. Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisi muutusi liikluskorralduses ega too kaasa välisõhu kvaliteedi halvenemist. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja tehnika valikuga. Kavandatava tegevusega ei kaasne piirnorme ületavat vibratsiooni. Ehitusaegse vibratsiooni liigset mõju lähimatele elamutele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Planeeringu lähipiirkonna arengule avaldub sotsiaalmajanduslikus võtmes pigem positiivne mõju, kuna see toob kaasa elanike ja kü lastajate lisandumise, kes on potentsiaalsed tarbijad piirkonnas pakutavatele teenustele. Planeeringualal kavandatav tegevus vastab ka sellele Jõelähtme valla koostatava üldplaneeringuga ette nähtud kasutusfunktsioonidele. Kavandataval tegevusel ei ole ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Käesoleval planeerimisdokumendil puudub tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. 22 Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesolevas töös viidatud meetmete rakendamisel ei avaldu planeeringu elluviimisel olulist ebasoodsat keskkonnamõju, mis on oluline KeHJS-i mõistes, ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine detailplaneeringule ei ole vajalik.  Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõ ju strateegilise hindamise eelhinnang 23 6. KASUTATUD KIRJANDUS Jõelähtme vallas Neeme külas Uitro kinnistu detailplaneeringu seletuskiri ja lahendusskeem (Hendrikson&Ko 2018) Keskkonnaministri 26. aprill 2006. aasta käskkiri nr 396. Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. Keskkonnaministeerium 2015 Maa-ameti kaardirakendus, erinevad teemakaardid ( http://geoportaal.maaamet.ee/) Jõelähtme valla arengukava 2017-2025 https://joelahtme.kovtp.ee/arengukavad Jõelähtme valla üldplaneering (koostamisel). https://joelahtme.kovtp.ee/uldplaneering - koostamisel- Jõelähtme valla üldplaneering. Kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40. https://joelahtme.kovtp.ee/uldplaneering -kehtiv- center 0 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Veeteede Amet [email protected] 24 .0 9 .201 8 nr 7-3 /3 7 4 8 Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõju de strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule seisukoha küsimine Edastame Teile vastavalt KeHJS § 33 lg 6 ning tulenevalt sellest, et planeeringuga soovitakse kavandada erasadamat seisukoha saamiseks Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kaalumiseks on Hendrikson &amp; KO OÜ poolt koostatud Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse hinnang (töö nr 2845/17). Lugupidamisega (digitaalset allkirjastatud) Andrus Umboja vallavanem Lisa d : 2018.09.24_Neeme küla Uitro mü ja lähiala DP algatamine_EELNÕU.pdf Uitro DP KSHE 13072018_0.pdf Evelin Kuusik [email protected] , 6054855 EELNÕU JÕELÄHTME VALLAVOLIKOGU OTSUS Jõelähtme 13. detsember 2018 nr ___ Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine Tuju Holding Osaühing ja Hendrikson & Ko OÜ esitasid 17.09.2018 Jõelähtme Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks Neeme külas Uitro ja Väljamäe maaüksustel sooviga jagada maaüksused kruntideks ning määrata moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõigus üksikelamute ja neid teenindavate abihoonete rajamiseks ning kavandada erasadam. Planeeringuala hõlmab Uitro (katastritunnus: 24505:001:1821; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%; pindala: 5,73 ha), Väljamäe (katastritunnus: 24505:001:0377; sihtotstarve: sihtotstarbeta maa 100%; pindala: 3,52 ha) ja Hennolenno (katastritunnus: 24505:001:0377; sihtotstarve: tootmismaa 100%; pindala: 100 m2) maaüksused, mis asuvad Neeme külas poolsaare tipus. Detailplaneeringu eesmärgiks on maaüksuste jagamine elamumaa ja sadamamaa kruntideks ning kruntidele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine üksikelamute ja neid teenindavate abihoonete ning erasadama rajamiseks, juurdepääsu ja tehnovarustuse lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala suuruseks on ca 10 ha. Kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40, edaspidi üldplaneering) kohaselt asub taotletav ala tiheasutusalal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on määratud üldmaa. Üldplaneeringuga on poolsaare idaküljele ette nähtud lautrikoht ja Uitru sääre tippu viiv euromatkarada E-9. Detailplaneeringu algatamise taotlus teeb ettepanekut kehtiva üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks. Samuti teeb taotletav detailplaneering ettepaneku ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõikele 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Kehtiva üldplaneeringu muutmine võib olla põhjendatud arvestades valla ruumilise arengu suundi kuna koostamisel on valla uus üldplaneering (vastuvõetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62), mille kohaselt nähakse alal, millel detailplaneering algatatakse, ette tiheasutusala väikeelamu ja puhke- otstarbelise maa-ala (EP) maakasutusotstarbega. Kavandatav lahendus vastab valla uutele arengusuundadele ning vastuvõetud Jõelähtme valla uues üldplaneeringus sätestatud tingimustele. Keskkonnaregistri Keskkonnateabe Keskuse EELIS andmebaasi kohaselt (seisuga 20.09.2018) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Vastavalt PlanS § 124 lg 6 tuleb PlanS §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vastavalt KeHJS § 33 lõike 2 punktile 1 tuleb vajadusel keskkonnamõju strateegiliselt hinnata, kui tehakse muudatusi üldplaneeringusse ja punktile 3 koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. Lõike 3 kohaselt otsustatakse KSH vajalikkuse üle lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust, strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast. Lõike 6 kohaselt tuleb hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks on läbi viidud KeHJS § 33 lõigetes 3-5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine (Hendrikson & Ko OÜ töö nr 2845/17), mille kohaselt KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna Uitro kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnangus jõuti järeldusele, et nimetatud töös viidatud meetmete rakendamisel ei avaldu planeeringu elluviimisel olulist ebasoodsat keskkonnamõju, mis on oluline KeHJS-i mõistes. KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud arvamust Keskkonnaameti Põhja regioonilt, kes …. ja Veeteede Ametilt … Jõelähtme Vallavalitsus, huvitatud isik ja töövõtja ___, keda esindab juhatuse liige ___, on __.__.2018 sõlminud Neeme küla Uitro maaüksuse jalähiala detailplaneeringu tehnilise koostamise lepingu nr ____. Juhindudes eeltoodust ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 10, § 126, § 128 lg 1 ning detailplaneeringu algatamise taotlusest, Jõelähtme Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamine. Määrata planeeritava ala suuruseks ca 10 ha vastavalt lähteülesande punktis 7 esitatud skeemile. 2. Kinnitada Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 1. 3. Jätta algatamata keskkonnamõjude strateegiline hindamine Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule. 4. Planeeringu originaaldokumentidega on võimalik tutvuda Jõelähtme Vallavalitsuses (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Jõelähtme vald, 74202, Harjumaa). 5. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Jõelähtme Vallavolikogule (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Jõelähtme vald, Harjumaa) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn) 2  halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Väino Haab vallavolikogu esimees 3  LISA 1 KINNITATUD Jõelähtme Vallavolikogu 13.12.2018 otsusega nr ___ „Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ Lähteülesanne Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks Detailplaneeringu algatamise taotleja: Tuju Holding Osaühing Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Jõelähtme Vallavalitsus (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla 74202 Jõelähtme vald, e-post: [email protected]) Detailplaneeringu koostaja: ___ Detailplaneeringu kehtestaja: Jõelähtme Vallavolikogu (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla 74202 Jõelähtme vald, e-post: [email protected]) Lähteülesanne on kehtiv: 2 aastat alates kinnitamise kuupäevast 1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk: Detailplaneeringu eesmärgiks on maaüksuste jagamine elamumaa ja sadamamaa kruntideks ning kruntidele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine üksikelamute ja neid teenindavate abihoonete ning erasadama rajamiseks, juurdepääsu ja tehnovarustuse lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala suuruseks on ca 10 ha. Kavandatav detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev. 2. Planeeritav ala ja olemasoleva olukorra kirjeldus: 2.1. Planeeringuala hõlmab Uitro (katastritunnus: 24505:001:1821; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%; pindala: 5,73 ha), Väljamäe (katastritunnus: 24505:001:0377; sihtotstarve: sihtotstarbeta maa 100%; pindala: 3,52 ha) ja Hennolenno (katastritunnus: 24505:001:0377; sihtotstarve: tootmismaa 100%; pindala: 100 m2) maaüksused. 2.2. Planeeritav ala asub Neeme külas poolsaare tipus. 2.3. Alale juurdepääs on Tanuma teelt. 2.4. Maaüksused on hoonestamata, Uitro maaüksusel paikneb neli varet ja tuulepaak. 2.5. Planeeritaval alal kehtivad piirangud ja kitsendused: 2.5.1. veekogu kallasrada; 2.5.2. ranna veekaitsevöönd; 2.5.3. ranna ehituskeeluvöönd; 2.5.4. ranna piiranguvöönd; 2.5.5. elektripaigaldiste kaitsevööndid; 2.5.6. veehaarde sanitaarkaitseala. 3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud, projektid ja muud dokumendid: 3.1. Jõelähtme valla üldplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40); 3.2. Alal kehtivad detailplaneeringud: 3.2.1. Jõelähtme valla Neeme küla Uitro maaüksuse II lahustüki detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 30.05.2000 otsusega nr 27); 3.2.2. Jõelähtme valla Neeme küla Olo 1 maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 27.04.2004 otsusega nr 105); 1 3.2.3. Jõelähtme valla Neeme küla Lillemäe kinnistu detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 31.03.2014 otsusega nr 57). 4. Nõuded koostatavale detailplaneeringule: 4.1. Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja kõrgematest planeeringutest. Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel tuleb vajadusel kaasata valdkonnas vastavat pädevust omav spetsialist. 4.2. Planeeritavale alale tuleb koostada ajakohane topo-geodeetiline alusplaan mõõdus 1:500, mõõdistades ka ala 20 m ulatuses väljaspool planeeritavat kinnistut (arvestades olemasolevaid kinnisasjade piire). Kooskõlastatud geodeetiliste tööde aruanne tuleb esitada vallavalitsusele paberkandjal ja digitaalselt PDF formaadis (joonis ka DWG formaadis). 4.3. Detailplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Detailplaneeringu jooniste koosseisu kuuluvad vähemalt: asukohaskeem, kontaktvööndi plaan, tugiplaan, põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan. 4.3.1. Asukohaskeemil näidata planeeritava ala paiknemine piirkonnas. 4.3.2. Kontaktvööndi plaan esitada mõõtkavas 1:2000 või 1:5000. Kontaktvööndi plaanil anda seosed lähialaga, näidates ära asustus-struktuuri ja teedevõrgu, ümbruskonnas algatatud ja kehtestatud planeeringud ning vajadusel liitumispunktid tehnovõrkudega, mis paiknevad väljaspool planeeringuala, kuid seda teenindavate tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine kuni ühenduskohani olemasoleva tehnovõrguga (või eelvooluni), kooskõlastatult maaomaniku (või - valdajaga), kelle maaüksust planeeritav tehnorajatis läbib. 4.3.3. Tugiplaanile, mõõdus 1:500, kanda olemasolev olukord ja kõik õigusaktidest tulenevad piirangud ja kitsendused. 4.3.4. Põhijoonis vormistada mõõtkavas 1:500. Joonisel esitada tabelina kruntide ehitusõigus, kruntide moodustamine kinnistutest. 4.3.5. Tehnovõrkude koondplaanil anda tehnovõrkude ja -rajatiste lahendus koos planeeringulahendusega. Planeerimisel lähtuda võrguvaldajate poolt esitatud nõuetest. 4.3.6. Näidata juurdepääs avaliku kasutusega teelt. Anda kavandatavate teede lõiked koos ruumivajadusega. Parkimise korraldamine näha ette omal krundil. 4.3.7. Detailplaneeringu seletuskiri peab sisaldama planeeringu koostamise alust ja eesmärki, olemasoleva olukorra analüüsi, vastavust üldplaneeringule, planeeringulahendust (sh kruntide ehitusõigust), liikluse lahenduse kirjeldust, nõudeid kruntide hoonestamiseks (arhitektuursed nõuded ehitistele, nõuded piiretele), planeeritavate servituutide vajadused, seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks, tuleohutusnõuetele vastavus, tehnovõrkudega varustatuse kirjeldus vastavalt võrguvaldajate poolt esitatud nõuetele. 4.3.8. Planeeringuga määrata suurim lubatud hoonete arv, kaasaarvatud alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgused hooned, mida kavandatakse hoonestusalale. Väljapoole hoonestusala hooneid mitte kavandada. 4.3.9. Planeeritavate hoonete (harja) kõrgus anda planeeritavast maapinnast. Planeeritava ehitusaluse pinnana käsitleda hoonete ehitiste aluse pindade summat. 4.3.10. Planeeringus lahendada kruntide vertikaalplaneerimine, sademete- ning drenaažvee kõrvaldus (ei tohi juhtida naaberkruntidele), sh näidata vajadusel maapinna tõstmise vajadus. 4.3.11. Esitada ranna ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendused vastavalt looduskaitseseaduse § 34 kalda kaitse eesmärkidele. 4.4. Detailplaneering tuleb koostada koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega ning olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. 4.5. Detailplaneeringu lisad: vastavalt planeerimisseaduse § 3 lõikele 4 esitada nummerdatult kronoloogilises järjestuses. 4.6. Võimalike uuringute vajadust käsitleda detailplaneeringus. 4.7. Kooskõlastused esitada koondtabelis kronoloogilises järjestuses. 2 4.8. Planeeringu koostamisel palume kasutada: Skolimowski, T. jt koostajad, (2002). Planeeringute leppemärgid, Keskkonnaministeerium: Prisma Print 5. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel: 5.1. Vastuvõtmiseks esitatav detailplaneeringu lahendus peab sisaldama kaasatud isikute seisukohti vastavalt PlanS § 127, sh tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate seisukohti. 5.2. Riigi ametitega koostöö ja kooskõlastamise korraldab Jõelähtme Vallavalitsus. 6. Detailplaneeringu esitamine menetlemiseks: 6.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus Jõelähtme Vallavalitsusele: 6.1.1. Eskiisi läbivaatamiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks ühes eksemplaris paberil ja digitaalselt PDF formaadis. Eskiis sisaldab vähemalt olemasoleva olukorra ja kontaktvööndi analüüsi koos vastavate joonistega ning planeeringuga kavandatava lahenduse kirjeldust koos põhijoonisega. 6.1.2. Vastuvõtmiseks ja avalikustamise korraldamiseks kahes eksemplaris paberil, sh üks eksemplar originaalkooskõlastuste ja kaasamist kajastavate materjalidega ning digitaalselt (joonised PDF, DWG ja seletuskiri DOC formaadis) ja vastavalt PlanS § 135 lg 4 kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. 6.1.3. Kehtestamiseks 3 (kolmes) eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris kogu planeeringu kaust (sh koos lisade ja menetlusdokumentidega) digitaalselt CD-l. Digitaalne kaust peab olema identne paberkaustaga. 6.2. Digitaalselt esitatavad materjalid peavad olema salvestatud elektroonilisel andmekandjal: joonised DWG ja PDF formaadis; seletuskiri DOC ja PDF formaadis; menetlusdokumendid, kaasamine, koostöö ning kooskõlastused PDF formaadis. 3 7. Planeeritava ala ja kontaktvööndi skeem Planeeritav ala Kontaktvööndi piir Koostaja: Evelin Kuusik planeeringuspetsialist 4 Subject: FW: Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule seisukoha küsimine Attachments: 2018_09_24_Neeme_kula_Uitro_mu_ja_lahiala_DP_algatamine_E ELNOU.pdf; Uitro_DP_KSHE_13072018_0.pdf; 2018_09_24_eelnou_VTAle.bdoc From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, November 07, 2018 10:55 AM To: VA_eva <[email protected]> Subject: Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule seisukoha küsimine -- Tere Käesolevaga edastame teile uuesti kirja nr 7-3/3748. Palume kinnitada kirja kättesaamist ja anda seisukoht esimesel võimalusel. Lugupidamisega, Evelin Kuusik planeeringuspetsialist [email protected]