dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Veeteede Amet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Veeteede Amet · 28. november 2018
Viit
3-2-13/2706
Registreeritud
28. november 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Tuletorni Muuseum MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3-2 Majandus- ja haldustegevus
Sari
3-2-13 Kirjavahetus haldusküsimustes (energiavarustus, telefoni- ja mobiilside ja muud küsimustes)
Toimik
3-2-13/2018
Vastutaja
Toomas Leetjõe (Veeteede Amet, Kasutajad, Üldteenistus)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf313 KB
  • 📎MTÜ+EESTI+TULETORNI+MUUSEUM_arengukava.pdf461 KB
  • 📎Tallinna Linnavalitsuse toetuskiri.pdf139 KB
  • 📎Taotlus MTÜ ETM.BDOC13 KB

Sisu (failidest)

MTÜ EESTI TULETORNI MUUSEUM ARENGUKAVA 2019 – 2024 SISSEJUHATUS Eesti Tuletorni muuseumi idee ja teostamise vajadus on saanud alguse Eesti Tuletorni Seltsi liikmete huvist tuletornide ajaloo vastu ning soovist hoida ja säilitada tuletornide ajalooga seotud materjale ning pöörata tähelepanu tuletornide unikaalsusele ning soovist luua emotisonaalset kogemust pakkuv muuseum haridusasutustele, turistidele ja tuletornihuvilistele. Eestis on Veeteede Ameti andmete kohaselt on Eestis 01.aprilli 2014 aasta seisuga 41 tuletorni ja 225 tulepaaki. Eesti tuletornid on oma arhitektuurse mitmekesisuse poolest märkimisväärne peatükk maailma tuletornide üldpildis. Siinsele kandile iseloomulikult ei võistle nad suurusega, küll vanale mereriigile kohaselt vanuse ja mitmekesise materjalikasutuse poolest ja seda on ka maailmas märgatud. International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities (IALA) on koostanud nimekirja 100 silmapaistvama tuletorni- arhitektuurimälestise kohta ning Eesti tuletornidest kuulub nimekirja tervelt 6 tuletorni – Kõpu, Suurupi alumine, Keri, Pakri, Tahkuna ja Ruhnu. Eesti tuletornid ja tuletornide majandamisega seonduv, kui merekultuuripärandi kandja, väärib säilitamist. Eesti tuletornid on ainulaadsed mere – ja arhitektuurikultuuri kandjad koos töötava ajaloolise ja kaasajastatud navigatsioonisüsteemiga. Eesti Tuletorni Muusem panustab selle nime, et hoida, koguda, ja kajastada tuletnornidega seonduvat kaasaegsel kultuurielamust pakkuval moel. Eesti Tuletorni Muuseumi arengukava koostamisel on lähtutud dokumendist ,,21.sajandi Eesti muuseumid. Arengu põhisuunad 2006-2015,,i MTÜ Eesti Tuletorni Muuseum tutvustus ja tegutsemispõhimõtted MTÜ Eesti Tuletorni Muuseum on asutatud Tallinnas 08.juuli.2014 Asutajaliikmed: Ego Riener (ik 38006226027) ja Anne Pärgma (ik 47406202763) MTÜ Eesti Tuletorni Muuseumi missioon. Eesti Tuletorni Muuseumi missioon on koguda, hoida ja säilitada Eesti tuletornide kultuuripärandit. Tuletornid ja tuletornide elukeskkonnga seotud väärtuste ajalise pidevuse hoidmine ja tulevikukeskkonnaga sobitumine. MTÜ Eesti Tuletorni Muuseumi visioon Eesti Tuletorni Muuseumi visoon on pakkuda emotsionaalselt harivat kultuurikeskkonda turistidele, õpilastele ja tuletornihuvilistele. Tuletornilinnak on atraktiivne kultuuriasutus, mis lisaks ajaloolistele väljapanekute eksponeerimisele, pakub meelelahustuslikku ajaveetmist ning tekitab huvi Eestis paiknevate tuletornide külastamiseks. Muuseum kogub ja säilitab eelkõige Eesti tuletornidega seonduvat olles samaaegselt kaasaegne kultuuriturismiasutus. MTÜ tegutsemise eesmärk ja tegutsemispõhimõte. MTÜ Eesti Tuletorni Muuseumi eesmärk on koguda, hoida ja kajastada tuletornide, navigatsioonisüsteemide ja tuletornidega seonduvat ajalugu, edendada tuletorniturismi ning toetada Eesti tuletornide säilimist. Tuletornide, kui mere – ja arhitektuurikultuuri kandjatele, tähelepanu juhtimine ning huvilistele kultuurielamuste pakkumine. Kultuuripärandi osana on Eesti ainulaadsete tuletornide olemasolu on meie merekultuuri rikkus, mida tuleb parimal võimalikul moel säilitada tulevaste põlvedega jagamiseks ning juba tänapäeval teha tuletornikultuuriga kultuuriga tutvumine atraktiivseks ja harivaks meelelahutuseks. Eesti Tuletorni Muuseumi tegevusplaanides lisaks eeltoodule on - Muuseumikogu kvaliteedi tõstmine sh muuseumikogude teaduslik kirjeldamine. - Koostöö Eesti ja välismaa avatud tuletornidega ning tuletornimuuseumitega, eksponaatide, näituste jm vahetamine, kajastamine. - Loob ja arendab sidemeid ning korraldab infovahetust tuletornivaldkonnaga seonduvate asutuste, organisatsioonide ja üksikisikute vahel nii Eestis kui välismaa. Sealhulgas osaleb valdkonnaga seonduvates kohalike ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt korraldatavate kongresside, konverentside, seminaride jm nõupidamiste töös. - Tuletorniturismi toetamine koostöös asutuste, organisatsioonide ja üksikisikutega nii Eestis kui välismaal. Projektide algatamine ja läbiviimine. - Muuseumis kajastatava info kättesaadavuse parandamine läbi virtuaalnäituste koostamise ja tsentraalse museaalide infosüsteemi rajamine. - Muuseumitöötajate ja asjahuviliste tuletornialase ajaloolise kompetentsi tõstmine (koolitused, osalemine ühisprojektides) - Muuseum asutab vajadusel ülesannete täitmiseks komisjone, töörühmi ja regionaalseid allüksusi. - Muuseum koostab ja viib ellu tuletornide renoveerimise ja säilimise tagamisega seonduvaid projekte ning osaleb teiste organisatsioonide või asutuste vastavates projektides. MTÜ Eesti Tuletorni Muuseum pakub enda külastajale ja koostööpartneritele järgmisi teenuseid: - Muusemi väljapanekutega tutvumine - Ekskursioon muuseumis ja tuletorni kompleksis - Erikülastus lahendused (Tuletornivaht ja tema teenijaskonna elu-olu) - Näituste korraldamine - Tuletorniteemaline muuseumipood - Tuletornituuride korraldamine ja osalemine - Ürituste korraldamine - Toitlustus - jm valdkonnaga seonduvate (projektipõhiste) lahenduste pakkumine Muuseumi asukoha valik ja sobivus piirkonda Eesti Tuletorni Muuseum rajab tuletorni kompleks Tallinna alumisse tuletorni Lasnamäe pangal, asukohaga Valge tänaval, Tallinnas. Tallinna alumine tuletorn on ööpäevaringselt töötav tuletorn. Tule kõrgus jalamist 18 meetrit ja tule kõrgus merepinnast 49 meetrit. Tule nähtavuskaugus 12M. Koordinaadid: 59.437217N, 24.79861 E Tuletorni igapäevane kasutamine navigatsioonimärgina ei ole takistuseks muuseumi külastajate vastuvõtmiseks. Vastupidi, töötav tuletorn toob selgemalt välja ajaloolise silla mineviku ja tänapäevase tuletorni ekspluateerimise osas. On tähelepanuväärne, et tuletornis paiknevad kõrvuti 1886 aastal Pariisis firma ``Barbier & Fenestre Constructeus`` poolt valmistatud läätsed ning kaasaegsed LED laternad, mis töötavad automaatsel süsteemil. Tallinna alumine tuletorn pakub ainulaadset võimalust tutvuda ajaloolise tuletorni linnakuga. Säilinud on suur osa hoonete kompleksist, mis annab võimaluse külastajal lähemalt osa saada ajaloos toimunust. 1806.a. valminud tuletorn on ehitatud Kadrioru pargi tagusele kõrgele paeastangule Admiraliteedi Departemang otsusega, et võimaldada laevadel Soome lahest ohutut sissesõitu Tallinna reidileii. Praeguse tuletorni kompleksi ehitusaasta on 1839.a. Eesti Tuletorni Muusemi kompleks asub vahetult Eesti Kunstimuuseumi kõrval. Kadrioru piirkond on tuntud enda loodusliku, kultuuri – ja kunstirohkuse poolest, mis toob siia külastajaid nii Eestist kui ka väljastpoolt. Eesti Tuletorni Muuseum pakub lisaväärtust piirkonna teistele vaatamisväärtustele oma huvitava arhitektuuri ja ajaloolise tähtsusega ning külastajatele hariva meelelahutusega. Eestis hetkel avatud tuletornid: Kõpu, Ristna, Tahkuna, Keri ja Kihnu. Lisaks on ürituste raames võimalik külastada Suurupi tuletorni koos seal sisalduva infoga tuletorni ajaloo kohta. Külastajate huvi tuletornide vastu on suurem, kui saartel ja Suurupi tuletorn suudab pakkuda. Seepärast peab MTÜ oluliseks olla praeguste ja tulevaste huvilistele rohkem lähedal ja kättesaadavam. Eesti Tuletorni Muuseumi tegevusplaan MTÜ Eesti Tuletorni Muuseumi tegevusplaani planeeritud tegevuskava on üles ehitatud lõppeesmärki silmas pidades alajaotustena: Muuseumikompleksi avamine ja jätkusuutlik toimimine, Muuseumikompleksi ehituslikud ettevalmistused, Muuseumi tegevuse koordineerime. Viimane eeltoodust on juba toimiva muuseumi igapäevast tööd ja tegevust korraldav. Käesolevas arengukavas on peamiseks eesmärgiks üles ehitada ja avada toimiv ning külastajate poolt hinnatud, jätkusuutliku tegevusega Eesti Tuletorni Muuseum. Tegevus Toetustegevuse kirjeldus Tähtaeg 1. Tuletorni kompleksi 2019 külastajatele avamine ja teenuste pakkumine Personali valik ja koolitamine 2019 Muuseumikogu kompekteerimine 2019 Koostöökokkulepped turismibüroode, 2019 teiste muuseumide ja haridusasutustega Muuseumi veebilehekülje koostamine 2019 Lepingud hoonete haldamiseks ja 2019 kasutamiseks 2. Muuseumikompleksi valmimine 2020 Sisekujunduse ja muuseumikogu 2020 eksponeerimise kujundamine Renoveerimistööde lõpetamine (tuletorn + 2020 kõrvalhooned) Haljastustööde lõpetamine 2021 Muuseumi rahastusprojekti kinnitamine 2019 Renoveerimistööde toetus projekti 2019 ettevalmistus ja esitamine / kinnitamine Hoonetekompleksi ehitusprojekti 2019 ülevaatamine ja kinnitamine Eesti Tuletorni Muuseumi külastajate prognoos Eesti Tuletorni Muuseum oma ainulaadsuses pakub külastajale harivat muuseumielamust , korraldades lisaks püsiekpositsioonile külalis -, välisnäitusi. Muuseumis on võimalik korraldada üritusi, väiksemaid seminare ja pidustusi. Muusemi esimesel avamisaastal ootame 10 000 külastajat ning järgnevatel aastal hoida ja kasvatada külastajate arvu. Muuseumikülastajatest moodustab 60% täiskasvanud, 40% noored õpilased ja pensionärid. (Aastal 2012 külastas Kumu Kunstimuuseumi 145 338 külastajat ja Eesti Meremuuseumi 56 579 külastajat ning Lennusadamat 268 000 külastajat. Allikas: Kultuuriministeeriumi lehel avaldatud ,,Kultuuriministeeriumi haldusala muuseumite külastatavus 2009 -2012,, http://www.kul.ee/index.php?path=0x2x213x790) Eesti Tuletorni Muuseumi finantsplaan Eesti Tuletorni Muuseum finantsplaani on üles ehitatud avamiseni rahalistele toetustele, hilisem muuseumikompleksi hooldus, ülalpidamine ja muuseumi eesmärkide täitmine toimub aktiivsest muuseumitegevusest . Suveperioodil on külastajate arv suurem, kui talvisel perioodil. Arenguplaani koostamise hetkel ei ole muuseumi elamukompleksi ülalpidamiskulude kalkulatsioonid kinnitatud, siinkohal toodud kulud on prognoositavad. Tulud Kulud Piletid täiskasvanud külastajalt - a 2 € 12 000 € õpilased, pensionärid - a 1 € 4000 € perepilet (2 täiskasvanut + 2 alla 15 Grupisoodustused, perepileti aastast last) – 3 € ja alla 6 aastatse lapse osana väheneb ülaltoodud tulu 30%. Lapsed kuni 6 aastased (kaasa arvatud) – tasuta Grupisoodustused - kokkuleppimisel Ürituste, seminaride jm 200 € 200 € korraldamine Reklaamitrükiste, meenete tootmine 1800 € 800 € Eksponaatide hankimine, 6000 € korrastamine, transport, ülesseadmine (vahendamine) Veebilehe ülesehitus (kujundus, tõlked 600 € jm) Virtuaalnäituste koostamine ja tsentraalse museaalide infosüsteemi 1000 € rajamine Töötasu piletimüüja(te)le, 3600 € koristaja(te)le 12 kuud Töötasu giidi(de)le, projektijuht(dele) 1000 € Hoonetekompleksi ülalpidamis ja 4300 € hoolduskulud aastas Ettenägematud kulud 500 € Tulu kokku: 18 000 € Kulu kokku: 18 000 € Lühiülevaade maailma ja Eesti tuletornide ajaloostiii Maailma esimene teadaoleva tuletorni lasi Aleksandria linna lähistele Pharose saarele ehitada Egiptuse valiteja Ptolemaios Soter umbes 290.aastal eKr. Tuletornist sai teejuht Vahemerelt Alesandriasse sõitvatele laevadele. Pharose tuletorni ehitaja, arhitekt Sostratus püstitas tolle aja kohta hiigelehitise, üle saja meetri kõrguse tuletorni kahekümne aastaga. Viisteist sajandit nätas see märk meresõitjatele teed. Tuletorn asub maavärinapiirkonnas ning lõplikult purunes tuletorn 14. Sajandil. Eesti vanim tuletorn ehitati 16.sajandi esimesel poolel Kõpu poolsaare tippu Tallinna Rae algatusel. Hiiglaslik päevamärk pidi olema võimalikult kaugele merelt palja silmaga märgata. Mitmeid sajandeid hiljem saame tõdeda, et tuletorn on üle elanud mitmed omanikud, riigikorrad, sõjad, korduvad taastamised ja uuendused. Eestis on Veeteede Ameti andmete kohaselt on Eestis 01.aprilli 2014 aasta seisuga 41 tuletorni ja 225 tulepaaki. Eesti tuletornid on oma arhitektuurse mitmekesisuse poolest märkimisväärne peatükk maailma tuletornide üldpildis. Siinsele kandile iseloomulikult ei võistle nad suurusega, küll vanale mereriigile kohaselt vanuse ja mitmekesise materjalikasutuse poolest ja seda on ka maailmas märgatud. International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities (IALA) on koostanud nimekirja 100 silmapaistvama tuletorni- arhitektuurimälestise kohta ning Eesti tuletornidest kuulub nimekirja tervelt 6 tuletorni – Kõpu, Suurupi alumine, Keri, Pakri, Tahkuna ja Ruhnu. i Eesti Kultuuriministeeriumi veebileht. Muuseumid. http://www.kul.ee/index.php?path=0x790x1270 ii Luik, A. 1982. Eesti tuletornid. Fakte ja meenutusi. Tallinn 1974. iii Eesti Tuletorni Selts veebileht http://www.etts.ee/EE/tuletornid/tuletornide-ajalugu/tuletornid-labi-aegade Hr. Rene Arikas Peadirektor Taotlus Eesti Tuletorni Muuseum MTÜ (reg. nr 80372253) taotleb vastavalt kehtivale riigivaraseadusele rendile Tallinna sihi alumise tuletorni linnaku kompleksi, aadressiga Valge 3, Tallinna linna (katastrinumber 78401:115:1570). Taotluse lisad: Eesti Tuletorni Muuseum MTÜ arengukava Tallinna Linnavalitsuse toetuskiri Lugupidamisega Ego Riener Eesti Tuletorni Muuseum MTÜ juhatuse liige
Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel