Lääne-Harju Vallavalitsus
Veeteede Amet
Keskkonnainspektsioon 21.11.2018 nr 7-2/18/18960
Laulasmaa Surfiklubi
Laulasmaa maastikukaitseala
kaitsekorralduskava koostamine aastateks
2019-2028
Keskkonnaamet teavitab, et on koostamas Laulasmaa maastikukaitsealale kaitsekorralduskava.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende
mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevuste tabel. Vajalike tegevuste juurde on
tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg ja maksumus.
Kaitsekorralduskava koostamise avalikkuse kaasamise koosolek toimub 10. detsembril
2018. a kell 16 Laulasmaa koolimaja aulas (Kloogaranna tee 20, Laulasmaa küla).
Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud.
Koosolekul tutvustatakse kaitsekorralduskava tööversiooni ning oodatakse täiendavaid
ettepanekuid kaitsekorralduslike tegevuste kohta.
Kaitsekorralduskava tööversiooniga saab tutvuda Keskkonnaameti veebilehel
www.keskkonnaamet.ee ning Lääne-Harju valla kodulehel http://laaneharju.ee. Ettepanekud on
oodatud e-postile
[email protected] hiljemalt 6. oktoobriks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Kotter
juhtivspetsialist
kaitse planeerimise büroo
Lisa: Laulasmaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2019‒2028 tööversioon
Tanika Ojasild 5699 5307
[email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
KINNITATUD
Keskkonnaameti
peadirektori [Registreerimise kuupäev]
käskkirjaga nr [Registreerimisnumber]
Laulasmaa maastikukaitseala
kaitsekorralduskava
2019‒-2028
2019‒2028
Keskkonnaamet 2018
1
SISUKORD
SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 4
1. ÜLDANDMED ........................................................................................................................................ 5
1.1. Ala iseloomustus .............................................................................................................................. 5
1.2. Maakasutus ...................................................................................................................................... 6
1.3. Huvigrupid ....................................................................................................................................... 8
1.4. Kaitsekord ........................................................................................................................................ 9
1.5. Uuritus ............................................................................................................................................ 10
1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud..................................................................................... 10
1.5.2. Riiklik seire ............................................................................................................................. 10
1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ....................................................................................... 10
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ........................................................................................ 12
2.1. Elustik ............................................................................................................................................. 12
2.1.1. Loomastik................................................................................................................................ 12
2.2. Kooslused........................................................................................................................................ 13
2.2.1. Ranniku- ja maakerkealad .................................................................................................... 16
2.2.2. Rannikuluited ......................................................................................................................... 17
2.2.3. Paljandid ................................................................................................................................. 19
2.2.4. Metsad ..................................................................................................................................... 20
2.3. Vääriselupaigad ............................................................................................................................. 20
2.4. Rannamaastik ja maastikuelemendid .......................................................................................... 22
3. KÜLASTUSKORRALDUS.................................................................................................................. 23
3.1. Tähised............................................................................................................................................ 23
3.2. Olemasolev külastustaristu ........................................................................................................... 25
3.3. Ebaseaduslike rajatiste likvideerimine ........................................................................................ 26
3.4. Piktogrammid, teetõkked .............................................................................................................. 26
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE .................... 28
4.1. Tegevuste kirjeldus ........................................................................................................................ 28
4.1.1. Inventuurid, seired ja uuringud ............................................................................................ 28
4.1.2. Hooldus, taastamine ............................................................................................................... 28
4.1.3. Taristu ..................................................................................................................................... 29
2
4.1.4. Eeskirjad, kavad ..................................................................................................................... 30
4.2. Eelarve ............................................................................................................................................ 32
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ..................................................... 34
KASUTATUD ALLIKAD ........................................................................................................................ 37
LISAD ........................................................................................................................................................ 39
Lisa 1. Laulasmaa MKA kaitse-eeskiri............................................................................................... 39
Lisa 2. Väärtuste koondtabel ............................................................................................................... 42
Lisa 3. Kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise materjalid. ..................................................... 44
Lisa 4. Ulatuslike loodusõnnetuste likvideerimine ja metsakahjustuste leviku tõkestamine
kaitseala piiranguvööndis ja hoiualal ................................................................................................. 45
Lisa 5. Fotod .......................................................................................................................................... 46
3
SISSEJUHATUS
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide
alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitseala valitsejale
kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi
kolmandatele isikutele.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava
kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Laulasmaa maastikukaitseala (Laulasmaa loodusala) kaitsekorralduskava (edaspidi ka
KKK) eesmärk on:
anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) ‒ selle kaitsekorrast, kaitse-
eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal
läbiviidavast riiklikust seirest;
analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile;
arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja
kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta
perspektiivis;
anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse
ja orienteeruva maksumusega;
luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi kaasamiskoosolek, mis toimus XX.XX.XXXX kell
XX.XX X asukohas. Kaasamiskoosoleku protokollid on avalikustamise järgselt lisatud
kaitsekorralduskava lisasse nr XX.
Kava koostas Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse
planeerimise spetsialist Tanika Ojasild (tel 5699 5307, e-post:
[email protected]).
4
1. ÜLDANDMED
1.1. ALA ISELOOMUSTUS
Laulasmaa maastikukaitseala (edaspidi Laulasmaa MKA või kaitseala) asub Lääne-Harju vallas
Laulasmaa ja Meremõisa külas. Laulasmaa MKA pindala on 130,5 ha (joonis 1) ja see koosneb
kahest osast – Meremõisa (88,1 ha) ja Lahepere (42,4 ha), mis hõlmavad metsastunud luiteid,
liivaranda ja lubjakivipaljandit. Meremõisa ja Lahepere lahustükkidele lähim suurem asula on
Keila-Joa alevik, mis jääb linnulennul vastavalt ~0,9 ja ~3,9 km kaugusele.
Joonis 1. Laulasmaa MKA paiknemine. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-amet, 2018.
Laulasmaa praegune MKA ja selle lähipiirkond oli suvitus- ja ravitsuskohtade seaduse alusel
suvituskohana alates 1929. aastast kaitse all. Maavalitsuse loata oli suvituskohtades keelatud
metsa ning üksikute puude raiumine, samuti tööstushoonete püstitamine. Samuti kehtisid
erinõuded vee- ja kanalisatsioonivõrkudele. Sama seaduse hilisemas redaktsioonis (1937)
käsitleti kruntide jagamise ja planeeringute kohustuslikkuse küsimusi. Laulasmaa piirkond
kuulus koos Keila-Joaga Harjumaa 12 tervishoiupargi hulka (Vilbaste, 1938). Vabariigi
Valitsuse 7. juuli 2005. a määrusega nr 158 „Laulasmaa maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja
kaitse-eeskiri” võeti Laulasmaa kaitse alla maastikukaitsealana.
Kaitse-eeskirja (lisa 1) järgi on kaitseala kaitse-eesmärk kaitsta rannamastikke. Kaitsealal
kaitstakse Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
taimestiku ja loomastiku kaitse (edaspidi loodusdirektiiv) kohta I lisas nimetatud järgnevaid
5
elupaigatüüpe: püsitaimestuga liivarannad (1640)1, metsastunud luited (2180) ja
lubjakivipaljandid (8210). Kaitseala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigi
vasakkeermese pisitieo (Vertigo angustior) elupaikade kaitse. Vasakkeermene pisitigu on
III kaitsekategooriasse kuuluv liik. Eesti riikliku punase nimestiku (hindamise aeg 31. oktoober
2017. a) järgi on vasakkeermene pisitigu ohulähedases seisundis.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 180 hõlmab kaitseala
Laulasmaa loodusala (EE0010122), kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju
loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
Laulasmaa loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud elupaigatüübid: rannikulõukad
(*1150), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad
rannikuluited – 2120), metsastunud luited (2180), lubjakivipaljandid (8210) ning rusukallete ja
jäärakute metsad (pangametsad – *9180) ja II lisas nimetatud liik vasakkeermene pisitigu, mille
isendite elupaika kaitstakse.
1.2. MAAKASUTUS
Laulasmaa MKA pindala on 130,5 ha ja sellest jääb riigimaale 127,8 ha (97,9%), eramaale 1,9 ha
(1,5%) ja jätkuvalt riigiomandis olevale maale 0,8 ha (0,6%) (joonis 2 ja 3). Riigiomandisse
kuuluvate metsamaade haldajaks on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Jätkuvalt
riigiomandis oleva maa haldajaks on Lääne-Harju Vallavalitsus.
Laulasmaa MKA kõlvikuline jaotus (joonis 4) on järgmine: mets 114,4 ha (87,6%), lage ala
13,6 ha (10,5%), seisuveekogu 1,3 ha (1%), meri 1,2 ha (0,9%). Kaitseala maa sihtotstarve
jaguneb maatulundusmaaks, elamumaaks ja transpordimaaks. Kaitsealal ei paikne kraave (v.a
vahetult Meremõisa idapiiril paiknev Neeme kraav) ega asustatud eluhooneid. Meremõisa
lahustükil on katastriüksus tunnusega 29501:001:0309 märgitud terves ulatuses elamumaaks, kus
paikneb hoone. Välitööde käigus tuvastati, et antud hoone puhul pole tegemist alaliselt
kasutatava eluhoonega. Kaitseala läbivad elektriliinid, kruuskattega teed ja jalgrajad. Lahepere
lahustükile jääb Laulasmaa oja. Kaitseala ümbritsevad mets ja meri ning Tallinna-Rannamõisa-
Kloogaranna tee nr 11390. Laulasmaa MKA Meremõisa lahustükk piirneb Lohusalu lahega ning
Lahepere lahustükk Lahepere lahega. Kogu kaitseala ümbritsev mereala jääb Pakri hoiualale
ning Pakri loodus- ja linnualale.
1
Elupaigatüübi nimetuse järel sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt
loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
6
Joonis 2. Maaomand Laulasmaa MKA Meremõisa lahustükil 2018. a septembri seisuga. Joonise alus:
Eesti põhikaart, Maa-amet, 2018.
Joonis 3. Maaomand Laulasmaa MKA Lahepere lahustükil 2018. a septembri seisuga. Joonise alus: Eesti
põhikaart, Maa-amet, 2018.
7
Joonis 4. Kõlvikulise jaotuse teemakaart. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-amet, 2018.
1.3. HUVIGRUPID
Keskkonnaamet (KeA) – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala
eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) – praktiliste looduskaitsetööde teostamine
riigimaadel ja ala külastuse korraldamine kaitseala väärtuste soodsa seisundi
säilitamiseks ning tutvustamiseks.
Lääne-Harju Vallavalitsus – huvitatud kaitseala loodusväärtuste hoidmisest ja kaitsest
ning puhkeväärtuste säilimisest ja kasutamisest.
Keskkonnainspektsioon (KKI) – korraldab järelevalvet kaitstavatel loodusobjektidel.
Maaomanikud ja kohalikud elanikud – soovivad maaomandit kasutada, saada metsast
tulu ja näha korrastatud maastikku.
Loodushuvilised – huvitatud ala loodusväärtuste säilimisest.
Keskkonnaagentuur (KAUR) – riikliku seire korraldamine.
Surfi-huvilised – huvitatud kaitsealal Lahepere lahel surfamisest ja liivaranna
kasutamisest.
8
1.4. KAITSEKORD
Kaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2005. a määrusega nr 158 „Laulasmaa
maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” (lisa 1). Kaitseala kuulub ühte
piiranguvööndisse (jooni 4).
Joonis 5. Kaitseala tsoneering. Joonise alus: Eesti Põhikaart, Maa-amet, 2018.
Vastavalt kehtivale kaitse-eeskirjale on lubatud korilus, jahipidamine, kalapüük, teedel sõidukiga
sõitmine ja rahvaürituste korraldamine. Sealjuures on rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste
korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks
ettevalmistatud ja tähistatud paikades.
Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine, maavara kaevandamine, uuendusraie, välja
arvatud turberaie, ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine ja veekogu veetaseme ja
kaldajoone muutmine. Samuti on keelatud energiapuistute, uute maaparandussüsteemide, uute
veekogude ja teede ning liinirajatiste rajamine.
Kaitsealal ei või ilma valitseja nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega sihtotstarvet,
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kinnitada metsateatist,
kehtestada detail- ja üldplaneeringut, anda projekteerimistingimusi, ehitusluba ja nõusolekut
väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks.
9
1.5. UURITUS
1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD
Kaitsealal tehti esimene inventuur 2001‒2003 aastal Natura 2000 inventuuri raames. Inventuuri
tulemusena registreeriti alal elupaigatüüpidest püsitaimestuga liivarannad (1640), metsastunud
luited (2180) ja lubjakivipaljandid (8210) ning leiti kaks kaitsealust liiki Vertigo perekonnast.
Hiljem on inventeeritud lisaks 2001‒2003 tehtud inventuurile alal järgnevad elupaigatüübid:
rusukallete ja jäärakute metsad (9180*), eelluited (2110), valged luited (2120), rannikulõukad
(1150*), mis ei ole Laulasmaa MKA kaitse-eesmärgid. 2012. aastal tegi Kadri Möller
olemasolevate elupaigatüüpide inventuuri, mille tulemusena uuendati elupaigatüüpide pindalasid
ja esinduslikkust.
2001. aastal registreeriti kaitsealal neli vääriselupaiga (edaspidi VEP) tunnustega ala: 158029;
158031; L00727; L01670. Nende vääriselupaikade kaitset korraldab RMK. Lisaks seirab RMK
Laulasmaa MKA külastuskoormust. Aastatel 2015–2017 oli keskmiseks külastuskoormuseks
Meremõisa telkimisalal 58 100 külastajat aastas.
1.5.2. RIIKLIK SEIRE
Laulasmaa MKA-l või MKA-ga vähesel määral kattuvatel aladel viiakse läbi kaks
alamprogrammi riiklikku seiret: eluslooduse mitmekesisuse ja rannikumere seiret.
Seirejaamas Da04 (SJB0710000) toimub kesktalvine veelinnuloendus. 2016. aastal toimunud
veelinnuloenduse andmete põhjal loetleti antud seirejaamas 10 eri liiki veelinde. Enim loetleti
kühmnokk-luike. 2017. aastal loendusi Da04 seirejaamas ei tehtud.
Seirejaamas Da04 (SAA6343519) seiratakse randa uhutud linde. 2015. aastal oli antud
seirejaama piires randa uhutud 6 eri liiki linde (kokku 19 isendit). Enim oli merevee saastatuse
tõttu hukkunud aule (kokku 11 isendit).
Mõõtekohas Laulasmaa ja LaulasmaaS (vastavalt SJA4396000 ja SJA2870000) toimub
eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi maismaalimuste seire.
Maismaalimuste riiklikku seiret hakati Laulasmaa MKA-l tegema 2008. aastal. Alates
2008‒2016 aastast on vasakkeermest pisitigu leitud ainult 2009. aastal. Seireid on läbi viidud
aastatel 2008, 2009, 2012, 2016, 2017.
2018. aastal loodi Laulasmaa MKA-ga kattuv seirejaam nimega LF48 (SJB2648000), kus
seiratakse kahepaikseid ja roomajaid.
Seirejaamas Pakri lahe rannikuvesi (SJA5213000) toimub rannikumeres ohtlike ainete seire.
Tulemused saadakse kalade lihaskoe ja lipiidide analüüsimisel.
1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS
Laulasmaa maastikukaitseala uurituse tase on hea. Lähiajal on vaja teostada elupaigatüüpide
inventuur, kuna olemasolevat andmestikku on vaja uuendada. Alal leidub luiteid ja liivaranda,
mis on ajas muutuvad (lainetuse ja tuulte mõjul) kooslused. Samuti on Laulasmaa MKA näol
tegemist suure külastuskoormusega alaga, kus on kordusinventuuride käigus vajalik kindlaks
teha elupaigatüüpide esinduslikkused ning nende pindalad.
10
Oluline on jätkata riiklike seiretega. Kuna kahepaiksete ja roomajate seirejaam alles loodi, siis on
tulevikus oodata tõenäoliselt liigiandmete täienemist. 2018. aasta augustis välitööde raames nägi
käesoleva kaitsekorralduskava koostaja Meremõisa lahustükil viimase telkimisala läheduses
III kaitsekategooria liiki harilikku rästikut (Vipera berus). Samuti võib kahepaikseid ja roomajaid
suure tõenäosusega leiduda Lahepere lahustükil rannikulõugastes.
Oluline on jätkata maismaalimuste seiret Meremõisa lahustükil, et oleks võimalik vajadusel
vasakkeermese pisiteo leiukoha andmeid täiendada ning vastavalt sellele ka kaitset tõhustada.
11
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
2.1. ELUSTIK
Laulasmaa MKA-l asuvad mets, klint ja meri moodustavad mitmekesise kompleksi, pakkudes
sobivaid elupaiku erinevatele liigirühmadele. Laulasmaa MKA Meremõisa lahustüki edelaosas
kasvab mitmeid kaitsealuseid käpalisi: väike käopõll (II kaitsekategooria), kahelehine käokeel
(III), roomav öövilge (III), vööthuul-sõrmkäpp (III) ja laialehine neiuvaip (III).
Sõnajalgtaimedest kasvab Meremõisa edelaosas pruun raunjalg (II) ja karukold (III). Põhjaosas
lisaks ka müür-raunjalg (II). Meremõisas on nii edela- kui ka põhjaosas keskkonnaregisrisse
märgitud hahkkaruslane (III) ning ainult edelosas vasakkeermene pisitigu (III). Viimane on üksiti
Laulasmaa MKA ainuke liigiline kaitse-eesmärk, keda leidub 0,57 ha-l. Laulasmaa MKA
Lahepera lahustükil ei ole keskkonnaregistri andmetel ühtegi kaitsealust liiki registreeritud.
Kõikide kaitsealuste liikide säilimine piiranguvööndis on tagatud läbi maastikuilme säilitamise.
2.1.1. LOOMASTIK
2.1.1.1. V ASAKKEERMENE PISITIGU
III kaitsekategooria; LoD – II ; LoA – jah; KE – jah; EPN – ohulähedane
Vasakkeermene pisitigu on Eesti üks väikseim maismaatigu, kelle koda on kuni 1,8 mm kõrge ja
0,9 mm lai. Vasakkeermene pisitigu eelistab Eestis elupaikadena lehtmetsi, niite ja madalsoid
ning üksikuid isendeid on leitud ka puiskarjamaalt ja lubjarikkast männikust. Niitudel eelistavad
nad niiskemaid elupaiku. Lamminiitudel ja soostunud niitudel on neid leitud kokku 37%-l
kõikidest teadaolevatest leiukohtadest. Vasakkeermene pisitigu eelistab kuivematest elupaikadest
alvareid ja rannaniite. Oma elupaikades asustab ta pealmist kõdukihti, kus leidub lagunenud
taimeosasid. Vasakkeermene pisitigu eelistab kõrgema ja hõredama taimestikuga niiskemaid
varjutamata alasid. Kusjuures nende elupaigavalikul on oluline pinnase lubjarikkus. Näiteks
kõikidest teadaolevatest leidudest on 63% olnud lubjarikkas piirkonnas paiknevatest elupaikadest
nagu alvar, klint, puisniit, liigirikas madalsoo, salumets, puiskarjamaa, soomets, rannaniit,
lubjarikas männik (Vasakkeermese pisiteo kaitse tegevuskava, 2011. aasta eelnõu).
Vasakkeermene pisitigu on Euroopas levinud liik. Eestis on vasakkeermese pisiteo isendeid
alates 1848. aastast kuni tänaseni registreeritud 53 korral kokku 32 erinevast leiukohast.
Registreeritud 32 leiukohast 65% asub kaitstavatel aladel (k.a Laulasmaa MKA). Selle väga
väikese liigi leviku tervikpilt on Eestis puudulik. Eestis ohustab vasakkeermest pisitigu enim
elupaikade hävimine maakasutuse või veerežiimi muutumise tõttu, elupaikade kvaliteedi langus
ning nende tallamine. Samuti avaldab elupaikadele negatiivset mõju eutrofeerumine ja nendes
toimuvad suktsessioonilised muutused ning elupaikade vähene looduskaitseline tähtsustamine
(Vasakkeermese pisiteo kaitse tegevuskava, 2011. aasta eelnõu).
Laulasmaa MKA-l võib vasakkeermest pisitigu ohustada metsamajandamine ja sellest tingitud
elupaiga hävimine. Veerežiimi muutmine Laulasmaa MKA-l vasakkeermest pisitigu ei ohusta,
kuna kehtiva kaitsekorra kohaselt on uute maaparandussüsteemide rajamine keelatud.
Olemasolevaid maaparandussüsteeme võib kaitsekorra kohaselt hooldada, aga kuna kogu
kaitsealal maaparandussüsteemid sisuliselt puuduvad, siis inimtegevusest tingitud veerežiimi
12
muutuseid vasakkeermese pisiteo elupaigas puuduvad. Samuti ei esine vasakkeermese pisiteo
elupaigas Laulasmaa MKA-l märkimisväärset tallamist. Kaitseala Meremõisa puhkeala paikneb
piisavalt kaugel, mistõttu pisiteo elupaigale külastajad suurt koormust ei avalda.
Vasakkeermene pisitigu võib vajadusel oma elupaiga piires liikuda ja läbida võrdlemisi pikki
vahemaid. Vaatlusandmete põhjal võib öelda, et üksikisendid liiguvad kuni 100 m ulatuses aastas
(Cameron jt., 2003). Sõltuvalt ilmastikust (liiga kuiv või liiga niiske) vahetavad nad vastavalt ka
asukohti lähedal asuvate sobivate elupaikade vahel (Moorkens ja Gaynor, 2003). Samuti levivad
nad teiste organismide (nälkjad, pisiimetajad, sõralised jt) kaasabil ning tuule ja tulvavee abil
(Hornung jt., 2003).
Vasakkeermese pisiteo eluiga on 1–3 aastat (sarnaselt teistele pisitigudele), kuid võrdlemisi suur
osa isenditest ei ela kauem kui aasta (Cameron, 2003; Myzyk, 2011). Arvatakse, et
vasakkeermese pisiteo toidulaua moodustavad detriit ja/või sellise materjaliga seotud
mikroorganismid ning muu lagunenud orgaaniline materjal (Cameron jt., 2003).
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk: liigi soodsa seisundi tagamine ja teadaoleva asurkonna
säilimine 0,57 ha ulatuses.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: liigi soodsa seisundi tagamine ja teadaoleva
asurkonna säilimine 0,57 ha ulatuses.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Laulasmaa maastikukaitsealal viiakse läbi riiklikku seiret. Uuenev andmestik võimaldab
väärtuste kaitset efektiivsemalt korraldada.
- Metsamajandamisest põhjustatud elupaiga hävimine
Meede: Vältida rasketehnikaga metsa ülestöötamist ja muid hooldustöid külmumata
pinnasel. Kaitse-eeskirja muutes keelata uuendusraied kogu kaitsealal.
2.2. KOOSLUSED
Laulasmaa MKA kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi elupaigatüüpide püsitaimestuga liivarannad
(1640), metsastunud luited (2180) ja lubjakivipaljandid (8210) kaitse. Laulasmaa loodusala
(Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala) kaitse-eesmärgid on rannikulõukad (1150*),
püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited 2120),
metsastunud luited (2180), lubjakivipaljandid (8210) ning rusukallete ja jäärakute metsad
(pangametsad – 9180*). Kuna loodusala kaitse-eesmärgid ei kattu kaitseala kaitse-eesmärkidega,
tehakse käesoleva kaitsekorralduskavaga ettepanek lisada MKA kaitse-eeskirja loodusala kaitse-
eesmärgid, mida hetkel kaitseala kaitse-eesmärkideks lisatud pole. Selle tulemusena tuleb muuta
Laulasmaa MKA kaitse-eeskirja. Enne kaitse-eeskirja muutmist tuleb teostada elupaigatüüpide
kordusinventuur kogu kaitsealal.
13
Ülevaate loodusdirektiivi elupaigatüüpidest Laulasmaa MKA-l annab tabel 1 ja joonis 6 ning 7.
Tabel 1. Loodusdirektiivi elupaigatüübid Laulasmaa MKA ja loodusalal
Kood Elupaigatüüp Märkused
Inventeeritud pindala
vastavalt inventuurile
Esinduslikkus (Natura
standardandmebaas)
standardandmebaasi
Loodusala eesmärk
MKA eesmärk
Esinduslikkus
pindala (ha)
(2012. a.)
Natura
(ha)
1640 Püsitaimestuga jah jah 15,2 9,7 C C Inventeeritud pindala
liivarannad suurem, kuna
elupaigatüüpe 2110 ja
2120 pole eristatud
2180 Metsastunud jah jah 90,9 90,4 B B
luited
8210 Lubjakivipaljan jah jah 0,1 0,1 A A
did
9180* Rusukallete ja jah ei 0,1 0,1 B B Ettepanek lisada
jäärakute metsad kaitse-eesmärgiks
(pangametsad)
1150* Rannikulõukad jah ei 1,9 1,9 C C Ettepanek lisada
kaitse-eesmärgiks
2110 Eelluited jah ei - 2,6 - B Inventuuriga märgitud
Meremõisas
elupaigatüübiga 1640
kaasnevaks; lisada
kaitse-eesmärgiks
2120 Valged luited jah ei - 2,6 - B Inventuuriga märgitud
(liikuvad luited) Meremõisas
elupaigatüübiga 1640
kaasnevaks; lisada
kaitse-eesmärgiks
14
Joonis 6. Inventeeritud loodusdirektiivi elupaigatüübid Laulasmaa MKA-l Meremõisa lahustükil. Joonise
alus: Eesti põhikaart, Maa-amet, 2018.
Joonis 7. Inventeeritud loodusdirektiivi elupaigatüübid Laulasmaa MKA-l Lahepere lahustükil. Joonise
alus: Eesti põhikaart, Maa-amet, 2018.
15
2.2.1. RANNIKU - JA MAAKERKEALAD
2.2.1.1. P ÜSITAIMESTUGA LIIVARANNAD (1640)
LoD I; KE – jah; LoA – jah
Püsitaimestuga liivarannad on avatud või varjatud laugete nõlvadega liivarannad. Tihti on need
lainetuse mõju all. Taimkate on üldiselt hõre, mistõttu on ulatuslikult levinud liivarannad (Paal,
2007). Laulasmaa MKA-l domineerivad püsitaimestuga liivarandades peamiselt merihumur, liiv-
vareskaer ja kurdlehine kibuvits.
Kogu kaitsealal on püsitaimestuga liivarannad levinud 15,2 ha-l (Joonis 6 ja 7). Meremõisa osal
on püsitaimestuga liivaranna elupaigatüübi esinduslikkuseks märgitud C ja Lahepere lahustükil
B. Meremõisa madalam esinduslikkus tuleneb külastuskoormusest. Samuti on Meremõisas
märgitud püsitaimestuga liivarandadele kaasnevaks elupaigatüübid eelluited (2110) ja valged
luited (2120). Laheperes püsitaimestuga liivarandade elupaigatüübile pole kaasnevaid
elupaigatüüpe märgitud.
Püsitaimestuga liivarandasid ohustab kaitsealal eelkõige suur külastuskoormus. Kuna Laulasmaa
MKA-l on selle elupaigatüübi üheks osaks ka liivarand, siis on see atraktiivne puhkajate seas,
kes püsitaimestiku biomassi ja levikut liivarandades võivad mõjutada.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Elupaigatüüp on säilinud 15,2 ha-l ja elupaigatüübi
esinduslikkus on Meremõisa lahustükil C ja Lahepere lahustükil on B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Elupaigatüüp on säilinud 15,2 ha-l ja
elupaigatüübi esinduslikkus on Meremõisa lahustükil C ja Lahepere lahustükil B.
2.2.1.2. RANNIKULÕUKAD (1150*)
LoD I; KE – ei; LoA – jah
Rannikulõukad on hiljuti merest eraldunud või ajutiselt sellega veel ühenduses olevad veekogud.
Peamiselt on need madalad rannikujärved või rannikulõukad, mille vees leidub rohkelt kloriide
ja sulfaate. Rannikulõuka põhi on peamiselt kaetud mudakihiga, millel domineerivad
mändvetikad. Üldiselt on sealne elustiku võrdlemisi liigivaene, välja arvatud fütoplankton.
Sealne fütoplankton on küll liigirikas, kuid enamasti väikse biomassiga. Dominantliik on
ränivetikad, kes on kohastunud elama soolasemas vees. Lisaks fütoplanktonile leidub
rannikulõugastes erinevaid kalaliike ning samuti on linnustiku poolest tegemist rikkaliku alaga
(Paal, 2007).
Laulasmaa MKA rannikulõukad on küllaltki madalad ning veevaesed. Kevadel ja sügisel, mil
sademeid on rohkem ja/või lumi on sulanud, tõuseb veetase rannikulõugastes. Muul ajal, kui
veevahetus merega puudub, on neis vett vähem. Suvisel perioodil on Laulasmaa MKA-l asuvad
rannikulõukad pigem liigniisked, väikeste veesoppidega alad, kus on laialdaselt levinud
pilliroog. Rannikulõukad asuvad kaitseala Lahepere osas. Seal on need levinud 1,9 ha-l (Joonis
16
7) ning esinduslikkuseks on määratud C. Käesolevas kaitsekorralduskavas pole Laulasmaa MKA
rannikulõugaste esinduslikkuse tõstmiseks töid planeeritud. Antud elupaigatüübi madalam
esinduslikkus kaitsealal on tingitud looduslikest protsessidest (näiteks vähene vee juurdevoolu ja
lõugaste kinnikasvamine).
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Elupaigatüüp on säilinud 1,9 ha-l ja elupaigatüübi
esinduslikkus kogu kaitsealal on vähemalt C.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Elupaigatüüp on säilinud 1,9 ha-l ja
elupaigatüübi esinduslikkus kogu kaitsealal on vähemalt C.
2.2.2. RANNIKULUITED
2.2.2.1. M ETSASTUNUD LUITED (2180)
LoD I; KE – jah; LoA – jah
Tegemist on looduslike või pool-looduslike metsadega rannikuluidetel. Teatud juhtudel võib
tegemist olla ka kunagi istutatud metsadega, mis on hästi väljakujunenud puurinde struktuuriga
ning iseloomuliku taimestikuga (Paal, 2007). Laulasmaa MKA-l on peamiselt levinud
männimetsad, kohati on esindatud ka kuuse ja halli lepa enamusega metsatukad. Taimede
liigiline koosseis võib olla väga varieeruv sõltuvalt kasvukoha tingimustest. Laulasmaal on
metsastunud luited inventeeritud 91,1 ha-le (Jooni 6). Esinduslikkus on varieeruv – Lahepere
lahustükil on märgitud esinduslikkuseks A, Meremõisas seevastu on inventeeritud erinevad
esinduslikkused (A, C, C, C, D).
Metsastunud luiteid ohustab eelkõige raie. Laulasmaa MKA-l on lubatud turberaie (uuendusraie
liik). Turberaie puhul tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus. Laulasmaa MKA
kaitse-eeskiri kinnitati 2005. aastal. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 13, kui kaitsekord
ei sätesta teisiti, on enne 2009. aasta 1. jaanuari kehtestatud kaitse-eeskirjade korral kaitseala või
püsielupaiga piiranguvööndis lubatud turberaie langi suurus kuni viis hektarit.
Kuna nii Laheperes kui ka Meremõisas kasutatakse metsa peamiselt rekreatsiooniks, siis tuleb
Laulasmaa MKA kaitse-eeskirja tulevikus muutes keelata kõik uuendusraie liigid (k.a turberaie).
Uuendusraied ohustavad elupaigatüübi metsatunud luited säilimist, kuna selle käigus muudetakse
elupaigatüübi struktuuri ja esinduslikkust. Sellest lähtuvalt pole võimalik täita ka Laulasmaa
MKA-le seatud kaitse-eesmärki, milleks on rannikumaastiku kaitse (vt lisa 1). Seega tehakse
käesoleva kaitsekorralduskavaga ettepanek kaitsekorraldusperioodi lõppedes kaitse-eeskirja
muutmisega keelata uuendusraied kogu kaitsealal.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Elupaigatüüp on säilinud 15,2 ha-l ja elupaigatüübi
esinduslikkus kogu kaitsealal on vähemalt B.
17
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Elupaigatüüp on säilinud 15,2 ha-l ja
elupaigatüübi esinduslikkus kogu kaitsealal on vähemalt B.
Mõjutegurid ja meetmed
- Raied.
Meede: Vältida rasketehnikaga metsa ülestöötamist ja muid hooldustöid külmumata
pinnasel. Kaitse-eeskirja muutes keelata uuendusraied kogu kaitsealal.
2.2.2.2. E ELLUITED (2110)
LoD I; KE – ei; LoA – jah
Eelluited on liivaviirud ja –kuhjatised. Tegemist on luidete arengu esimese astmega, mis jäävad
lainetuse mõjust väljaspool. Kuna tegemist on tuiskliiva-aladega, ei esine seal kindlat taimkatet
(üksikud taimekogumid). Eelluited kuuluvad kokku valgete luidetega (liikuvad rannikuluited
2120) ning neid on tihtipeale raske eristada teineteisest ja püsitaimestuga liivarannast (1640)
(Paal, 2007).
Laulasmaa MKA-l võib eelluiteid kohata Meremõisas, kus need on märgitud kaasnevaks
elupaigatüübile püsitaimestuga liivarand (1640). Kokku on eelluiteid Meremõisas 2,6 ha-l ning
esinduslikkuseks on C. Laulasmaa MKA eelluidete esinduslikkust mõjutab ennekõike
looduslikud tingimused (lainetus, tuuled), mistõttu ei käsitleta neid käesolevas kavas
ohuteguritena ega planeerita nende leevendamiseks ka meetmeid.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Elupaigatüüp on säilinud 2,6 ha-l ja elupaigatüübi
esinduslikkus kogu kaitsealal on vähemalt B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Elupaigatüüp on säilinud 2,6 ha-l ja
elupaigatüübi esinduslikkus kogu kaitsealal on vähemalt B.
2.2.2.3. V ALGED LUITED ( LIIKUVAD RANNIKULUITED 2120)
LoD I; KE – ei; LoA – jah
Valged luited on jätkuks eelluidetele. Tegemist on tuiskliivaladele moodustunud luidetega, kus
liiv on lahtine ja vahel liikuv. Valgetel luidetel kasvab võrreldes eeluidetega rohkem taimi.
Peamised tunnusliigid on liiv-vareskaer, rand-luidekaer, merihumur ja kaitsealune rand-
seahernes. Valged luited on üldiselt tugeva lainetuse mõjust väljas, kuid ajuti nendi jõuda
üksikuid lainepritsmeid (Paal, 2007).
Laulasmaa MKA-l esineb valgeid luiteid Meremõisas, kus need on märgitud kaasnevaks
elupaigatüübile püsitaimestuga liivarand (1640). Valgeid luiteid ohustab seal kinnikasvamine,
18
kuna luitele tungib peale kurdlehine kibuvits. Meremõisas on valgeid luited kokku 2,6 ha-l, kus
nende esinduslikkuseks on B.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Elupaigatüüp on säilinud 2,6 ha-l ja elupaigatüübi
esinduslikkus kogu kaitsealal on vähemalt B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Elupaigatüüp on säilinud 2,6 ha-l ja
elupaigatüübi esinduslikkus kogu kaitsealal on vähemalt B.
Mõjutegurid ja meetmed
- Luidete kinnikasvamine kurdlehise kibuvitsa leviku tõttu.
Meede: Kaitsekorralduskava vahehindamise käigus tuleb hinnata võõrliigi ohjamise
vajalikkust ning mahtu.
2.2.3. PALJANDID
2.2.3.1. L UBJAKIVIPALJANDID (8210)
LoD I; KE – jah; LoA – jah
Lubjakivipaljandite elupaigatüüpi kuuluvad Eestis lainetuse otsese mõju piirkonnast väljas
olevad paeseinad koos nende pragudes kasvava taimestuga. Selliseid paljandeid leidub Põhja-
Eesti pankrannikul (klindil), lisaks ka Soome lahte suubuvate jõgede – Narva, Jägala, Valgejõe ja
Keila kanjon orgudes. Samuti leidub lubjakivipaljandeid Lääne-Eesti klindi sisemaale jäävatel
paekõlvikutel (Kirbla, Salevere) (Paal, 2007).
Laulasmaa MKA lubakivipaljandil avanevad Ordoviitsiumi ladestu lubjakivid (Eesti
stratotüüpsed…), mis on kaetud õhukese moreenikihiga (alla 1 m). Paljanduva mattumata
klingilõigu pikkus Meremõisas on ligikaudu 3 km ja suurim kõrgus jalamilt ligikaudu 20 m
(Laulasmaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2007‒2016). Antud elupaigatüüpi leidub
kaitsealal Meremõisa osas 0,1 ha-l, kus selle esinduslikkuseks on määratud A (Joonis 6).
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Elupaigatüüp on säilinud 0,1 ha-l ja elupaigatüübi
esinduslikkus on jätkuvalt A .
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Elupaigatüüp on säilinud 0,1 ha-l ja
elupaigatüübi esinduslikkus on jätkuvalt A.
Mõjutegurid ja meetmed
- Visuaalne ohutegur on prahistamine.
Meede: Lisada prahistamist ja lõkke tegemist keelavavad piktogrammid.
19
2.2.4. METSAD
2.2.4.1. R USUKALLETE JA JÄÄRAKUTE METSAD ( PANGAMETSAD 9180*)
LoD I; KE – ei; LoA – jah
Rusukallete ja jäärakute metsade tüüpi kuuluvad Eestis Põhja-Eesti klindi rusuvallidel ja
rusukalletel kasvavad liigirikkad laialehised metsad. Elupaigatüüpi võib lisaks leida mõnede
Põhja-Eesti jõgede (nt Valgejõgi) ning Lääne-Eesti klindi rusukalletel (Paal, 2007).
Muldadest on enim levinud rähksed rendsiinad. Veerežiim on läbivooluline-allikaline. Tihti
nõrgub klindi ülemisest kihist pinnavesi ning klindi alaosas (kambriumi savikihtidelt) lisandub
allikavesi (mineraalainete rikas). Taimkatte poolest on tegemist liigirikka elupaigatüübiga, kuna
mullad on kõrge huumusesisaldusega (toitaine rikkad). Samuti soodustab taimede levikut ja
kasvu hea veevarustus. Peamised taimeliigid, mis antud elupaigatüübis on esindatud, on mets-
kuukress, laanesõnajalg, lõhnav madar, püsik-seljarohi, naat jpt.
Puurindes on peamiselt laialehised liigid nagu harilik jalakas, saar, pärn, vaher, hall lepp ja
sanglepp. Vahel võib olla valdav ka kuusk ja/või arukask, samas mände kasvab üksikult.
Põõsarindes on levinud harilik toomingas, lodjapuu, pihlakas, kuslapuu ning must ja mage sõstar
(Pall, 2007).
Laulasmaa MKA-l leidub rusukallete ja jäärakute metsa Meremõisas. Seal paikneb see kitsa
ribana (0,1 ha) vahetult enne lubjakivipaljandit (Joonis 6).
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Elupaigatüüp on säilinud 0,1 ha-l ja elupaigatüübi
esinduslikkus kogu kaitsealal on vähemalt B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Elupaigatüüp on säilinud 0,1 ha-l ja
elupaigatüübi esinduslikkus kogu kaitsealal on vähemalt B.
Mõjutegurid ja meetmed
- Raied.
Meede: Vältida rasketehnikaga metsa ülestöötamist ja muid hooldustöid külmumata
pinnasel. Kaitse-eeskirja muutes keelata uuendusraied kogu kaitsealal.
2.3. VÄÄRISELUPAIGAD
Vääriselupaigad on kohad, kus metsale põliselt omased liigid saavad elada ja paljuneda
metsamajandamise mõjutuseta. Vääriselupaigad on vajalikud alad, kus elutingimuste muutuste
suhtes tundlikud ja kergesti häiritavad liigid (loomad, seened, samblikud, taimed) saavad
häirimatult elada. Tegemist on intensiivsest majandamisest vaba metsaosaga. Nende kaitsmine
aitab kaasa liikide loodusliku tasakaalu säilitamisele. Laulasmaa MKA-l on keskkonnaregistri
andmetel (esmane registreerimine 2000. a.) esindatud 4 väärielupaika (tabel 2), mis kõik asuvad
20
riigiomandis oleval maa-alal Meremõisa lahustükil. Vääriselupaigad võeti kaitse alla 11.
jaanuaril 2007. aastal keskkonnaministri käskkirjaga nr 41.
Vääriselupaikasid kaitstakse metsaseaduse alusel, mille kohaselt peab vääriselupaikade kaitse
olema tagatud kaitseala kaitse-eemärgiks oleva elupaigatüübi kaitsmisega. Käesolevas
kaitsekorralduskavas on toodud välja kaitseala ja loodusala kaitse-eesmärgiks olevate
elupaigatüüpide pikemaajalised kaitse-eesmärgid. Samuti tuuakse välja mõjutegurid ning
meetmed nende leevendamiseks. Seeläbi on kaitstud ka vääriselupaigad (vt ptk 2.2.2.1. ja
2.2.3.1.).
Laulasmaa MKA-l kattuvad vääriselupaigad enamjaolt elupaigatüübiga metsatunud luited (2180)
ja osaliselt elupaigatüübiga lubjakivipaljandid (8210). Teatud kohtades (marginaalses osas) ei
kattu väärielupaik ühegi elupaigatüübiga. Samuti pole vääriselupaiga kirjeldus mõningate aladel
puhul vastavuses kattuva elupaigatüübi metsatunud luited (2180) kirjeldusega (vt table 2,
märkuste veerg).
Seega tuleks kaitseala ülepinnalise inventuuri käigus kriitiliselt üle vaadata ka elupaigatüübi
vastavused vääriselupaiga kirjeldustele.
Tabel 2. Laulasmaa MKA-l leiduvad vääriselupaigad
VEP-i Pindala VEP tüüp Iseloomustus Kasvukohat Märkused
kood (ha) üüp
L01670 0,57 Sanglepikud Üksikud vanad Lodumetsa Lehtmetsad võivad kuuluda 2180
ülekasvanud puud (soovõha) koosseisu (Paal, 2007)
158029 3,87 Pangametsa Läänes vanemad Jänesekapsa- VEP kirjelduse järgi pole tervikuna
pärnad, männid; idas pohla tegemist elupaigatüüpi 2180 kuuluva
noor mets alaga (kirjelduse järgi võiks osaliselt
laialeheliste liikidega olla pangamets 9180*). Vajalik
kaitseala inventuuri käigus
täpsustada
L00727 1,73 Kuusikud ja - Jänesekapsa- VEP kirjelduse järgi pole tervikuna
kuuse- pohla tegemist elupaigatüüpi 2180 kuuluva
segametsad, alaga. Vajalik kaitseala inventuuri
kaasnev käigus täpsustada
järsakumetsad
158031 0,75 Männikud ja Lagedal kasvanud Pohla
männi- jändrikud männi
segametsad ~250 a.
Liivapaljandid ja
künklik mikroreljeef
21
2.4. RANNAMAASTIK JA MAASTIKUELEMENDID
Maastikurajooniliselt paikneb kaitseala Põhja-Eesti lavamaal. Laulasmaale on iseloomulik
rannikumadaliku väike laius, vaid klindilahtede kohal (enamasti jõgede suudmes) küündib üle
kilomeetri. Kaitsealale ulatuvad suuremad geomorfoloogilised üksused on (läänest itta):
Lahepere klindilaht, Laulasmaa klindipoolsaar ja Keila-Joa klindilaht (Suuroja, 2006).
Meremõisas lasuvad mereliivad otse liivakivil, seevastu Lahepere osatükil lasuvad mereliivad
otse sinisavil. Meremõisas piirneb klindipoolsaar kuni 20 m kõrguse astanguga, mille jalam on
mattunud rannamoodustiste alla. Sellel kasvav männimets on küllalt ebatüüpiline klindiesisele
alale. Kaitseala rannamaastiku mitmekesisus seisneb veel luidetega seotud vaheldusrikkas
pinnamoes. Laulasmaa luitemetsad, nii Meremõisas kui ka Laheperes, on puhkajate seas
hinnatud ja aktiivselt kasutuses olevad puhke- ja virgestusaladena. Luitemetsad Laulasmaa
MKA-l kuuluvad enamuses elupaigatüüpi metsastunud luited (2180). Lisaks luitemetsale on
kaitsealale iseloomulikud liivarannad, mis on suplejate ja surfihuviliste seas aktiivses kasutuses.
Liivaranna moodustavad kaitseala enamuses püsitaimestuga liivarannad (1640) eelluited (2110)
ja valged luited (liikuvad luited 2120).
Meremõisas on tähelepanu väärivad klindi jalamil kujunenud uurded ja kanjonilaadsed orukesed,
mida süvendavad klindi jalamilt väljakiilduvad allikad. Lisaks asub Meremõisa lahustükil
rändrahn nimega Aidakivi (ka Katusekivi), mille ümbermõõt on 19 meetrit ning kõrgus 4 meetrit
(Laulasmaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2007‒2016). Aidakivi on ohvrikivina
27. augustil 1998. a kultuuriministri määrusega nr 20 võetud kultuurimälestisena kaitse alla.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Maastikuelemendid (luited, mets, lubjakivipaljand) on heas
seisundis ning maastikuilme ja vaated on säilinud.
Kaitsekorraldusperiooodi kaitse-eesmärk: Maastikuelemendid (luited, mets,
lubjakivipaljand) on heas seisundis ning maastikuilme ja vaated on säilinud.
Mõjutegurid ja meetmed
- Maastikuvaadete kinnikasvamine
Meede: Maastikuvaadete taastamine ja hooldamine lubjakivipaljandil, Aidakivi
ümbruses ning lubjakivi sillal.
- Prahistamine
Meede: Prügi koristamine lubjakivipaljandi jalamilt.
- Külastuskoormus
Meede: Teetõkete ja sõidu-keelu märkide paigaldamine.
22
3. KÜLASTUSKORRALDUS
Laulasmaa MKA-l on küllaltki väikesel pindalal koos kaunid loodusväärtused: paljand, mets,
luiterand ja enamjaolt kaitsealast väljaspool asuv meri. Seetõttu on kaitseala populaarne koht nii
puhkajate, suplejate, matkajate, loodusturistide kui ka sportijate hulgas.
Lääne-Harju valla (endine Keila vald) üldplaneeringu järgi on Laulasmaa MKA traditsiooniline
puhkeala (Keila valla üldplaneering, 2005). Kaitsealal asub Meremõisa telkimisala, mis hõlmab
endas erineva suurusega maakivipiiretega parklaid ja parkimistaskuid kuuekümnele autole.
Lisaks on Meremõisa telkimisalal kolm kaetud lõkkeaset ja neli lahtist lõkkekohta, viis
kuivkäimlat, kolmeosaline infotahvel üldinfoga ning kaks infotahvlit ala kaartidega. Ametlikku
matkarada Meremõisas ei ole, küll aga on rohkesti metsa läbivaid jalgradasid. Külastustaristu
korrashoiu eest vastutab RMK.
Laulasmaa MKA Lahepere osatükile tellis endine Keila vald projekti puhkeala rajatiste
rekonstrueerimiseks (Lahepere puhkeala…, 2015). Endine Keila vald sai antud projekti
koostamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetust keskkonnaprogrammist summas
8160 eurot (Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud…). Projekt käsitleb Luite tervisraja
matka- ja suusaradade rekonstrueerimist, mida ei ole veel tehtud. Laheperele on projektiga
planeeritud suusarada põhiringi pikkusega ligikaudu 1,8 km ja laiusega 2‒3 m, mereäärne
matkarada kogupikkusega 0,4 km ja laiusega 2‒3 m. Lisaks planeeritakse projektiga matkarajale
puitkonstruktsioonist sild Laulasmaa oja ületamiseks ning ka valgustus (Lahepere puhkeala…,
2015). Kõik projektiga ettenähtud tegevused tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga, mida on
eelnevalt ka tehtud. Samuti tuleb ehitusloa taotlemisel küsida Keskkonnaametilt kooskõlastust.
Visioon
Kaitseala väärtused on säilinud soodsas seisundis ja külastajad ei ole neid kahjustanud.
Külastajad on teadlikud alal kehtivatest piirangutest ning järgivad neid.
Eesmärk
Kaitseala on tähistatud, külastustaristu on heas korras (märgid, infotahvlid jms).
Puuduvad külastuse tagajärjel tekkinud olulised kahjud metsale, luidetele ja
lubjakiviastangule ning kaitsealustele liikidele.
3.1. TÄHISED
Kaitseala välispiir on enamjaolt tähistatud. Kaitseala tähised puuduvad Laulasmaa MKA
Meremõisa ja Lahepere lahustükkidel merega piirnevates kaitseala otsades. See on oluline
puudus, sest külastajad, kes liiguvad mööda liivaranda, ei tea, et nad on kaitsealal, mistõttu
võivad tahtmatult loodusväärtusi kahjustada. Samuti puuduvad kaitseala tähised Meremõisa
23
edelaosas kaitsealale viivate teede juures. Autodega sisenejad ei tea, et nad viibivad kaitsealal,
kus on sätestatud piirangud sõidukiga sõitmiseks. Kokku on vaja paigaldada 7 uut kaitseala
tähist. Lisaks tuleks asendada üks soditud kaitseala tähis Lahepere osas. Olemasolevate ja
paigaldatavate tähiste asukohad Laulasmaa MKA-l on toodud joonisel 8 ja 9.
Meede: Tähiste paigaldamine ja hooldamine
Joonis 8. Olemasolevad ja paigaldatavad tähised, infotahvlid ja lõkkekohtade likvideerimine
Laulasmaa MKA-l Meremõisa lahustükil. Eesti põhikaart, Maa-amet, 2018.
24
Joonis 9. Olemasolevad ja paigaldatavad tähised, infotahvlid ja ebaseaduslike rajatiste
likvideerimine Laulasmaa MKA-l Lahepere lahustükil. Eesti põhikaart, Maa-amet, 2018.
3.2. OLEMASOLEV KÜLASTUSTARISTU
Lahepere lahustüki juurde Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee äärde on rajatud kruusakattega
parkla, kus asub kaitseala silt ja teisaldatav käimla. Lõkkekohti ega muud taristut Lahepere
osatükil ei ole. Meremõisa on rajatud seitse lõkkekohta, millest kolm on kaetud katusega
(joonis 8). Lisaks on mitmel pool telkimisalade läheduses käimlad (kokku 5). Kaitseala
külastustaristut haldab RMK. Kaitsekorralduskavaga ei planeerita Laulasmaa MKA-le uusi
puhkealasid ega olemasolevate ümbertõstmist, kuna olemasolev taristu on piisav puhkajate
teenindamiseks. Samuti pole mõeldav külastustaristu ümbertõstmine kaitseala piires, kuna
enamus sobilikest kohtadest on kaetud elupaigatüüpidega. Kogu kaitsealal on telkimisalade
infotahvlid ainult Meremõisas (kokku 6 tükki, joonis 8). Ametlikke matkaradasid pole.
Kaitsealale planeeris endine Keila vald (nüüdne Lääne-Harju vald) matkarada Lahepere
lahustükile, kus saaks aastaringselt matkata ja talvel suusatada. Kaitsekorralduskavaga ei
käsitleta matkaradade rajamist, kuna uute matkaradade rajamine kahjustaks kaitse-eesmärgiks
olevaid elupaigatüüpe ning vähendaks nende esinduslikkust.
Laulasmaa MKA-l on probleemiks mitte ette nähtud kohtades parkimine. RMK kodulehel on
välja toodud, et parkimine selleks mitte ette nähtud kohtades on rangelt keelatud. Kaitsealale on
rajatud palju parkimiskohti ja -taskuid, mis on omakorda ääristatud maakividega (lisa 5 foto 5).
Kaitseala teedele on RMK lisanud kiirust piiravad märgid (30 km/h, 2 märki) vältimaks
tolmutamist.
Kaitsealal sealseid väärtuseid ja piiranguid tutvustavaid infotahvleid pole. Infotahvlid sisaldavad
telkimisala üldskeemi. Olemasolevaid telkimisala üldskeemiga infotahvleid tuleb vajadusel
hooldada, et kaitseala külastajad oleks informeeritud telkimise ja lõkketegemise kohtadest.
25
Vajalik on paigaldada Lahepere parklasse ja Meremõisa esimese ning viimase lõkkekoha juurde
infotahvlid (joonis 8 ja 9), kus oleks info kaitseala piirist, väärtustest ja kaitsekorrast. Kaitsealal
keelatud tegevusi tuleb infotahvlil põhjendada, tuues näiteks konkreetne väärtus, mille kaitseks
keeld on seatud. Oluline on selgitada külastusest tulenevaid ohutegureid (tallamine, prahistamine
jm).
Meede: Olemasoleva külastustaristu hooldamine ja rekonstrueerimine, uute infotahvlite
paigaldamine.
3.3. EBASEADUSLIKE RAJATISTE LIKVIDEERIMINE
Laheperele on surfihuvilised rajanud laudtee niiskele pillirooga kaetud alale, mis viib mereranda
ning merekonteineri ja infotahvli (lisa 5 fotod 8, 9 ja 10. Antud rajatised on vaja likvideerida,
kuna need asuvad loodusdirektiivi elupaigatüübil (joonis 9) ning need on vastuolus kehtiva
kaitsekorraga, millele pole antud luba (tagantjärele kooskõlastamist ei planeerita).
Tööde täpsem kirjeldus on peatükis 4.1.3.4.
3.4. PIKTOGRAMMID, TEETÕKKED
Kaitsealal on probleemiks ebaseaduslikud lõkkekohad ning prügistamine. 2018. aasta augustis
tehtud välitöö käigus avastas KeA töötaja kaks ebaseaduslikku lõkkekohta navigatsioonitähise ja
lubjakiviastangu (lisa 5 foto 3) juures. Lubjakiviastangu juures oli märgata, et sealt on alla
visatud ka prügi. Külastajate teadlikkuse tõstmiseks ja edasise ebaseadusliku tegevuse
piiramiseks on vajalik navigatsioonitähise ja lubjakiviastangu juurde paigaldada lõkke tegemist
ja prügi mahapanekut keelavad piktogrammid ning ainult lubjakiviastangu juurde panna
varinguohust teavitav piktogramm (joonis 8). Samuti on vaja järjekindlalt likvideerida
isetekkelised lõkkekohad ning eemaldada prügi.
Meede: Piktogrammide paigaldamine.
Meede: Ebaseaduslike lõkkekohtade likvideerimine ja prügi koristamine.
Kaitsealal on probleemiks ebaseaduslik sõidukite ja maastikusõidukitega sõitmine väljaspool
teid. Meremõisa maanteeäärses osas on rajatud maakividest äärised või puidust postid teede
otsadesse sõitmise takistamiseks. Seal, kuhu on lisatud teetõkked, pole väljaspool teid sõitmine
enam probleem. Kuid mõningatesse kohtadesse on vaja lisada juurde teetõkkeid (maakivid ja
tõkkepuu) ning kohtadesse, kuhu pole võimalik teetõkkeid lisada, tuleks sõidukeelu märgid
panna. Meremõisas on viimase lõkkekoha juurde pandud maasse betoonist ääris. Viimase kõrvalt
sõidetakse mööda (keelumärgist olenemata), mistõttu oleks vaja sinna paigaldada tõkkepuu
(Joonis 10). Lahepere osas pole vaja piktogramme paigaldada ega sõidu-keelu märke, samuti
pole vaja teetõkkeid lisada ega prügi koristada.
Meede: Teetõkete paigaldamine ja hooldamine ning sõidukeelu märkide hooldamine.
26
Joonis 10. Paigaldatavad piktogrammid ning teetõkked ja sõidu-keelu märgid Laulasmaa MKA-l
Meremõisa lahustükil. Eesti põhikaart, Maa-amet, 2018.
27
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD
TEGEVUSED JA EELARVE
4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS
4.1.1. INVENTUURID, SEIRED JA UURINGUD
4.1.1.1. R IIKLIK SEIRE
Mõõtekohas Laulasmaa ja LaulasmaaS (vastavalt SJA4396000 ja SJA2870000) toimub
eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi maismaalimuste riiklik seire.
Maismaalimuste riiklikku seiret hakati Laulasmaa MKA-l tegema 2008. aastal. Seireid on
läbiviidu aastatel 2008, 2009, 2012, 2016 ja 2017. Oluline on jätkata maismaalimuste seiret
Meremõisa lahustükil, et oleks võimalik vajadusel vasakkeermese pisiteo leiukohta täiendavalt
muuta ning vastavalt sellele ka külastuskoormuse eest kaitsta.
2018. aastal loodi Laulasmaa MKA-ga kattuv seirejaam nimega LF48 (SJB2648000), kus
seiratakse kahepaikseid ja roomajaid. Oluline on jätkata kahepaiksete ja roomajate seiret. Hetkel
ei ole teada, millal on planeeritud seiret alustada.
Riiklik seire kuulub I prioriteeti ning korraldajaks on Keskkonnaagentuur. Tegevus toimub
riikliku seirekava järgi.
4.1.1.2. I NVENTUURID
2022. aastal on vaja teostada kaitseala elupaigatüüpide inventuur (~127 ha-l), kuna selleks ajaks
on andmestik 10 aastat vana ning kaitse-eeskirja uuendamiseks on vajalik ajakohane andmestik.
Kaitsealal tuleks üle inventeerida enamus rannikuelupaikadest, milleks on püsitaimestuga
liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited 2120) ja metsatunud
luited (2180). Lisaks tuleks metsa elupaigatüüpidest üle inventeerida rusukallete ja jäärakute
metsad (pangametsade 9180*), kuna nimetatud elupaigatüüpi võib väärielupaiga kirjelduste
alusel leiduda kaitsealal hetkeseisust laialdasemalt.
4.1.2. HOOLDUS, TAASTAMINE
4.1.2.1. V AADETE AVAMINE
Laulasmaa MKA-l Meremõisas asuva lubjakiviastangu pealt ja Aidakivi ümbrusest on
varasemalt vaadet avatud 2008. ja 2013. aastal. Hetkel on alad taas võsastunud (lisa 5 fotod 1, 2
ja 3). Samuti on vaadet avatud varasemalt 2008. ja 2013. aastal ka Lahepere lahustükil asuva
parkla äärse vana paekivisilla juures (lisa 5 foto 7), kus nüüdseks on võsa tagasi kasvanud.
Kaitsekorralduskavaga planeeritakse jätkata vaadete avamisega lubjakiviastangu (~0,1 ha
ulatuses), Aidakivi (~0,2 ha raadiuses) ja vana paekivisilla (~0,02 ha ulatuses) juures (joonis 11
ja 12). Vaadete avamise käigus tuleb eemaldada ainult võsa ja põõsad. Suured puud tuleb alles
jätta (ei sega vaadet). Võsa tuleb aladelt kokku koguda ja ära vedada või kohapeal põletada.
Kuna võsa kasvab kiirelt tagasi on vaja vaatekohti hooldada iga kahe aasta tagant.
28
Vaadete avamine on II prioriteedi tegevus, mida tehakse ainult riigimaal (korraldab RMK).
Tegevus on planeeritud 2019., 2021., 2023. ja vastavalt vajadusele ka 2025. ja 2027. aastal.
4.1.3. TARISTU
4.1.3.1. T ÄHISTE PAIGALDAMINE JA HOOLDUS
Kaitseala on osaliselt tähistamata. Paigaldada tuleb seitse uut tähist ning asendada üks rikutud
tähis. Paigaldatavate tähiste asukohad on toodud joonisel 8 ja 9. Pärast paigaldamist peab tähiste
seisukorda regulaarselt kontrollima ning vajadusel asendama kulunud, lõhutud või
amortiseerunud tähised uuega.
Tegemist on II prioriteedi tööga, mida korraldab RMK. Tegevus on planeeritud 2019. aastasse.
4.1.3.2. P UHKEKOHTADE HOOLDUS
Kaitsekorralduskavaga ei planeerita uute puhkealade rajamist ega nende ümbertõstmist, kuna
kaitseala väärtuste kontekstis pole tegemist vajaliku tegevusega. Külastustaristut tuleb vajadusel
uuendada, kuna suure külastukoormuse tõttu võivad olemasolevad lõkkekohad, katusealused ja
käimlad vajada välja vahetamist või parandamist. Külastustaristu uuendamist tuleb planeerida
selliselt, et see ei kahjustaks kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud väärtuseid.
Tegemist on II prioriteedi tööga, mida korraldab RMK. Puhkekohtade hooldus toimub vastavalt
vajadusele.
4.1.3.3. I NFOTAHVLITE PAIGALDAMINE JA HOOLDUS
Laulasmaa MKA-le on vaja lisada kolm kaitseala tutvustavat infotahvlit. Hetkel pole seal ühtegi.
Suuremad infotahvlid on vaja paigaldada Meremõisa esimesse parklasse ja viimase telkimisala
juurde ning Lahepere lahustüki ees paikneva suurema parkla juurde (Joonis 8 ja 9). Infotahvlil
peab olema joonis kaitseala piiriga, looduskaitseliste väärtuste kirjeldused ning lubatud ja
keelatud tegevused. Keelatud tegevuste juures peab olema selgitatud, millise väärtuse kaitseks
see keeld on rakendatud. Samuti tuleb hooldada olemasolevaid telkimisala skeemiga
infotahvleid.
Tegemist on II prioriteedi tööga, mida korraldab RMK. Tegevus on planeeritud 2019. aastasse.
Edaspidi tuleks infotahvleid hooldada vastavalt vajadusele.
4.1.3.4. E BASEADUSLIKE RAJATISTE EEMALDAMINE
Lahepere lahustükile on rajatud surfamise populariseerimise ja teenuse pakkumise tarbeks
laudtee ja surfamise teenust tutvustav silt ning merekonteiner (lisa 5 fotod 8, 9 ja 10). Kõik need
on ehitised, mida kehtiva kaitse-eeskirjaga ei või Laulasmaa MKA-le püstitada.
Keskkonnaametilt ei ole saadud luba nende püstitamiseks ning neid ei ole võimalik tagantjärele
kooskõlastada, kuna kõik rajatised paiknevad loodusdirektiivi elupaigatüübil (püsitaimestuga
liivarand). Samuti pole tegemist kaitseala tarbeks vajaminevate rajatistega. Seega tuleb kõik need
rajatised kaitsealalt likvideerida.
Tegemist on II prioriteedi tööga, mida korraldab RMK. Tegevus on planeeritud 2019. aastasse.
29
Laulasmaa MKA-l Meremõisas tuvastati kaks ebaseaduslikku lõkkekohta, mis tuleb likvideerida.
Kui likvideeritud lõkkeasemete kohale on tehtud uued, siis tuleb neid ka edaspidi likvideerida.
Samuti tuleb koristada prügi, mis on Meremõisa lahustükil asuvalt lubjakivipaljandilt alla
visatud. Prügi koristamine peaks olema järjepidev tegevus, kuna kaitseala paikneb vahetult
maantee kõrval, kust on võimalik hõlpsasti autost prügi kaitsealale visata.
Tegemist on II prioriteedi tööga, mida korraldab RMK. Esimene prügikoristus ja lõkkekohtade
likvideerimine on planeeritud 2019. aastasse. Edaspidi tuleks prügi koristada ja lõkkekohti
eemaldada vastavalt vajadusele.
4.1.3.5. P IKTOGRAMMIDE JA TEETÕKETE PAIGALDAMINE
Laulasmaa MKA-l on probleemiks ebaseaduslikes kohtades lõkke tegemine ja prügi loodusesse
jätmine. Inimeste teadlikkuse tõstmiseks on oluline paigaldada Meremõisa lahustükil
lubjakivipaljandi servale viiva tee äärde ning Laulasmaa päevamärgi juurde lõkke tegemist ja
prügi maha panekut keelavad piktogrammid. Samasse kohta oleks vaja paigaldada varinguohust
teavitav piktogramm. (joonis 10).
Kuigi enamjaolt on kaitsealal sõitmise takistamiseks paigaldatud maakividest piirded, leidub
siiski kohti, kus väljapool teid autodega kaitsealale sõidetakse. Sõidetakse nii olemasolevatel
sõiduradadel kui ka maastikul. Ligipääsu takistamine aitaks ohjeldada ka ebaseaduslikku liiva
võtmist olemasolevatest liivaaukudest. Selle takistamiseks tuleb Meremõisa lahustüki
edelaotsadesse navigatsioonimärgini viiva tee ja Laulasmaa külast aadressilt Kingu tee 20
kaitsealale viivate teede äärde lisada sissesõidukeelu märk (navigatsioonimärgi juurde erandiga –
v.a RMK nõusolekul). Samuti tuleb lisada lubjakiviastangul asuva ebaseadusliku lõkkekohani
viiva tee otsa ning ligikaudu ühe kilomeetri kaugusel kaitseala sildi kõrval oleva tee otsa
maakivid (joonis 10). Piktogramme ja liiklusmärke on vajalik ka hooldada – lõhutud või
amortiseerunud asendada uuega.
Tegemist on II prioriteedi tööga, mida korraldab RMK. Paigaldamine on planeeritud
2019. aastasse, hooldamine toimub vastavalt vajadusele.
4.1.4. EESKIRJAD, KAVAD
4.1.4.1. K AITSEKORRALDUSKAVA VAHEHINDAMINE JA UUENDAMINE NING KAITSE - EESKIRJA
MUUTMINE
Kaitsekorralduskava eesmärgid on seatud kümneks aastaks. 2023. aastal tuleb hinnata esimese
perioodi tulemuslikkust (väärtuste seisundit) ja vajadusel uuendada kaitsekorralduskava.
Kaitsekorraldusperioodi lõpus viiakse läbi kaitse tulemuslikkuse hindamine ning koostatakse uus
kaitsekorralduskava järgnevaks kümneks aastaks. Laulasmaa MKA kaitse-eeskirja on vaja
muuta, kuna tegemist on 2005. aastal kinnitatud kaitse-eeskirjaga, mida oleks vaja ajakohastada.
Käesoleva kaitsekorralduskava vahehindamise käigus tuleb hinnata võõrliigi (kurdlehine
kibuvits) ohjamise vajalikkust ning mahtu.
Tegemist on I prioriteedi töödega, mida korraldab KeA. Kaitsekorralduskava vahehindamine on
planeeritud 2023. ja 2028. aastasse uue kaitsekorralduskava koostamine. Kaitse-eeskirja
muutmine on planeeritud 2023. aastasse.
30
Joonis 11. Kaitsekorralduskavaga planeeritud tööd Laulasmaa MKA-l Meremõisa lahustükil. Joonise
alus: Eesti põhikaart, Maa-amet, 2018.
Joonis 12. Kaitsekorralduskavaga planeeritud tööd Laulasmaa MKA-l Lahepere lahustükil. Joonise alus:
Eesti põhikaart, Maa-amet, 2018.
31
4.2. EELARVE
Eelarve tabelisse (alljärgnev tabel 3) on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga
ettenähtud perioodi jooksul.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste
säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele.
Tabel 3. Tegevuskava ja eelarve
Priori-
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku
teet
Sadades eurodes
Inventuurid, seired, uuringud
Elupaigatüüpide inventuur
Inventuur KeA*
4.1.1.2 (~127 ha-l) II 10 10
4.1.1.1 Maismaalimuste seire Riiklik seire KAUR** I X X X X X X X X X X X
Roomajate ja kahepaiksete
Riiklik seire KAUR
4.1.1.1 seire I X X X X X X X X X X X
Hooldus, taastamine ja ohjamine
Vaadete avamine ja
Maastiku hooldustöö RMK***
4.1.2.1 säilitamine paekivisillal II 5 5 5 5 3 23
Vaadete avamine ja
säilitamine Aidakivi Maastiku hooldustöö RMK
4.1.2.1 ümbruses II 8 8 8 6 6 36
Vaate avamine ja
säilitamine Maastiku hooldustöö RMK
4.1.2.1 lubjakivipaljandil II 6 6 6 4 4 26
Taristu, tehnika ja loomad
Piktogrammide
Külastuskoormuse
paigaldamine (3 kohta) ja RMK
reguleerimine
4.1.3.5 hooldamine II 1 X X X X X X X X X 1
32
Teetõkete (3 kohta)
Külastuskoormuse
paigaldamine (maakivid ja RMK
reguleerimine
1 tõkkepuu) ja hooldamine
4.1.3.5 II 5 X X X X X X X X X 5
Sõidukeelu märgi (3 tk)
Külastuskoormuse
paigaldamine ja RMK
reguleerimine
hooldamine
4.1.3.5 II 3 X X X X X X X X X 3
Prügikoristamine
Radade, külastuskeskuste
lubjakivipaljandi jalamilt ja
ja puhkekohtade RMK
ebaseaduslike lõkkekohtade
hooldamine
likvideerimine
4.1.3.4 II 5 X X X X X X X X X 5
Infotahvlite paigaldamine Infotahvlite rajamine ja
RMK
4.1.3.2 (3 suurt) ja hooldamine hooldamine II 6 X X X X X X X X X 6
Telkimisalade hooldamine Muu taristu hooldamine RMK
4.1.3.2 II X X X X X X X X X X X
Surfamise infotahvli Infotahvlite
RMK
4.1.3.4 eemaldamine Laheperes likvideerimine II 1 X 1
Laudtee eemaldamine Muu taristu
RMK
4.1.3.4 Laheperes likvideerimine II 20 X 20
Surfamise teenust pakkuva
Muu taristu
merekonteineri RMK
likvideerimine
4.1.3.4 eemaldamine Laheperes II 10 X 10
Tähiste paigaldamine (8 tk) Kaitsealuste objektide
RMK
4.1.3.1 ja hooldus tähistamine II 3 X X X X X X X X X 3
Kavad, eeskirjad
Kaitsekorralduskava
vahehindamine ja Tegevuskava KeA
4.1.4.1 uuendamine I X X 0
Vahehindamisel hinnata
võõrliigi (kurdlehine
Tegevuskava KeA
kibuvits) ohjamise
4.1.4.1 vajalikkust I X
4.1.4.1 Kaitse-eeskirja muutmine Kaitsekorra muutmine KeA I X 0
Kokku 73 19 10 19 15 13 149
KeA*- Keskkonnaamet
KAUR**-Keskkonnaagentuur
RMK***- Riigimetsa Majandamise Keskus
33
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamise aluseks on seired ja paikvaatlused ning
kaitsekorralduslike tööde käigus kogutud andmed. Tulemuslikkuse hindamiseks on vaja
kaitsealal tehtavad tööd dokumenteerida. Kaitsekorraldusperioodi keskel ja lõpus koostatakse
kaitsekorralduse tulemuslikkuse analüüs. Käesoleva kaitsekorralduskava tulemuslikkuse
vahehindamine tehakse 2023. aastal ning kava täitmise analüüs 2028. aastal.
Kaitsekorralduskava täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse osas.
Kaitse-eesmärgiks oleva liigi (vasakkeermene pisitigu) seisundit hinnatakse tema leiukoha
suuruse ja seisundi järgi. Kaitsekorraldus loetakse edukaks, kui kaitse-eesmärgiks oleva liigi
leiukoha pindala on jäänud samaks või suurenenud ning liigi seisund kaitsealal on soodne.
Kaitsekorraldus on olnud tulemuslik, kui kaitse-eesmärgiks olevate loodusdirektiivi
elupaigatüüpide pindala on säilinud või suurenenud ja esinduslikkus jäänud samale tasemele või
tõusnud. Kaitsekorraldus loetakse edukaks, kui on saavutatud tabelis 4 seatud eesmärgid.
Kaitsekorraldusperiood on olnud edukas, kui on rakendatud ja teostatud kaitsekorralduskavas
planeeritud kaitsekorralduslikud tegevused ning viidud läbi seired. Kaitsealal levivate
loodusdirektiivi elupaigatüüpide seisundi kohta on olemas ajakohased andmed.
Kõikide valdkondade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid ning nende arvulised väärtused on
esitatud tabelis 4. Tabelis on esitatud vastavate kaitseväärtuse kohta ülevaatlikult kaitsetegevuse
tulemuslikkuse hindamiseks vajalikud kriteeriumid ning nende lähte- ja sihtväärtused.
34
Tabel 4. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
2.1.1.1 Vasakkeermene Leiukoha suurus ja Leiukoha suurus 0,57 ha, Liigi leiukoha suurus on Hindamise aluseks on
pisitigu liigi seisund seisund soodne säilinud 0,57 ha-l ja see on maismaalimuste riikliku seire
soodsas seisundis tulemused (vt ptk 4.1.1.1)
2.2.1.1 Püsitaimestuga Elupaigatüübi pindala Elupaigatüübi pindala Elupaigatüüp on säilinud Tellitakse inventuur, mille
liivarannad (1640) ja esinduslikkus 15,2 ha, esinduslikkus 15,2 ha-l ja selle käigus hinnatakse
Laheperes B ja Meremõisas esinduslikkus on Laheperes elupaigatüübi seisundit (vt ptk
C B ja Meremõisas C 4.1.1.2.). Jooksvalt võimalik
seisundit hinnata kaugseire ja
kohapealse vaatluse abil
2.2.1.2 Rannikulõukad Elupaigatüübi pindala Elupaigatüübi pindala on Elupaigatüüp on säilinud 1,9 Vaata eelmist selgitust
(1150*) ja esinduslikkus 1,9 ha, esinduslikkus C ha-l ja selle esinduslikkus on
jätkuvalt C
2.2.2.1 Metsastunud luited Elupaigatüübi pindala Elupaigatüübi pindala Elupaigatüüp on säilinud Vaata eelmist selgitust
(2180) ja esinduslikkus 91,1 ha, esinduslikkus 91,1 ha-l ja selle keskmine
Laheperes A ja Meremõisas esinduslikkus on B
varieeruv A‒D
2.2.2.2 Eelluited (2110) Elupaigatüübi pindala Elupaigatüübi pindala on Elupaigatüüp on säilinud 2,6 Vaata eelmist selgitust
ja esinduslikkus 2,6 ha, esinduslikkus B ha-l ja selle esinduslikkus on
jätkuvalt B
2.2.2.3 Valged luited Elupaigatüübi pindala Elupaigatüübi pindala on Elupaigatüüp on säilinud 2,6 Vaata eelmist selgitust
(liikuvad ja esinduslikkus 2,6 ha, esinduslikkus B ha-l ja selle esinduslikkus on
rannikuluited 2120) jätkuvalt B
35
2.2.3.1 Lubjakivipaljand Elupaigatüübi pindala Elupaigatüübi pindala Elupaigatüüp on säilinud Vaata eelmist selgitust
(8210) ja esinduslikkus 0,09 ha, esinduslikkus A 0,09 ha-l ja selle
esinduslikkus on jätkuvalt A
2.2.4.1 Rusukallete ja Elupaigatüübi pindala Elupaigatüübi pindala on Elupaigatüüp on säilinud Vaata eelmist selgitust
jäärakute metsad ja esinduslikkus 0,09 ha, esinduslikkus B 0,09 ha-l ja selle
(pangametsad 9180*) esinduslikkus on jätkuvalt B
2.4 Maastik Maastikuelementide Maastiku seisund on hea, Maastikuelemendid nagu Hinnataks kaugseire teel,
seisund ning ilme ja ilme ja vaated on säilinud mets, liivarand ja paljand on hinnates kaarte ja väljastatud
vaadete säilimine heas seisundis ning selle ilme metsateatisi ning erinevaid
ja vaated on säilinud lube. Vaadete säilimist
kontrollitakse kohapeal
36
KASUTATUD ALLIKAD
Kirjandus ja internetiallikad:
Cameron, R. 2003. Life-cycles, molluscan and botanical associations of Vertigo angustior and Vertigo
geyeri (Gastropoda, Pulmonata: Vertiginidae). – Heldia 5 Sonderheft 7: 95–110.
Cameron, R., Colville, B., Falkner, G., Holyoak, G., Horung, E., Killeen, I., Moorkens, E., Pokryszko, B.,
von Proschwitz, T., Tattersfield, P. & Valovirta, I. 2003. Species accounts for snails of the genus Vertigo
listed in Annex II of the Habitat Directive: V. angustior, V. genesii, V. geyeri and V. moulisiana
(Gastropoda, Pulmonata: Vertiginidae). – Heldia 5 Sonderheft 7: 151–170.
Eesti stratotüüpsed paljandid. Kättesaadav: https://stratotuup.ut.ee/ (viimati vaadatud 17.09.2018).
Hornung, E., Majoros, G., Feher, Z. & Varga, A. 2003. An overview of the Vertigo species in Hungary:
their distribution and habiat preferences (Gastropoda, Pulmonata: Vertiginidae). – Heldia 5 Sonderheft 7:
51–57.
Keila valla üldplaneering. 2005. Kättesaadav: http://laaneharju.ee/keila-valla-uldplaneering (viimati
vaadatud 13.09.2018).
Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projektid Kättesaadav:
https://www.kik.ee/et/projekt/lahepere-puhkeala-rajatiste-rekonstrueerimine (viimati vaadatud
13.09.2018).
Lahepere puhkeala rajatiste rekonstrueerimisprojekt. 2015. Tallinn, 2015 (lk 5-10).
Laulasmaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2007-2016. Tallinn, 2006 (lk 5-25).
Moorkens, E. & Gaynor, K. 2003. Studies on Vertigo angustior at a coastal site in western Ireland
(Gastropoda, Pulmonata: Vertiginidae). – Heldia 5 Sonderheft 7: 125–134.
Myzyk, S. 2011. Contribution to the biology of ten Vertiginid species. – Folia Malacologica 19: 55–80.
Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn, Eesti Keskkonnaministeerium (lk 61-
63, 74-75, 178-179, ).
Suuroja, K. 2006. Põhja-Eesti paekallas. Eesti Geoloogia Keskus. Tallinn, (lk 220).
Vilbaste, G. 1938. Tervishoiupargid. Eesti Looduskaitse, 3 (lk 73-77).
Seadused, määrused, eeskirjad:
EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). Kättesaadav:
http://www.natura2000.envir.ee/files/doc/loodusdirektiiv.pdf (viimati vaadatud 14.09.2018).
37
Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi valitsuse korraldus nr
615-k. 5.08.2004 // RTL 2004, 111, 1758. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/790098 (viimati
vaadatud 14.09.2018)
Kultuurimälestiseks tunnistamine. Vastu võetud 27.07.1998, määrus nr 20. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/88457 (viimati vaadatud 15.11.2018).
Looduskaitseseadus. RT I 2004, 38, 258. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011013?leiaKehtiv (viimati vaadatud 14.09.2018).
Andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem). Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee (viimati vaadatud
14.09.2018).
Keskkonnaregister. Kättesaadav: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main (viimati vaadatud
14.09.2018).
Natura standardandmebaas. Kättesaadav: http://natura2000.eea.europa.eu/# (viimati vaadatud
17.09.2018).
Seireveeb. Keskkonnaagentuur. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/ (viimati vaadatud
18.09.2018).
38
LISAD
LISA 1. LAULASMAA MKA KAITSE-EESKIRI
Laulasmaa maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
Vastu võetud 07.07.2005 nr 158
RT I 2005, 41, 318
jõustumine 24.07.2005
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Laulasmaa maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Laulasmaa maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) võetakse kaitse alla:
1) Laulasmaa rannamaastiku kaitseks;
2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – püsitaimestuga liivarandade (1640)2,
metsastunud luidete (2180) ja lubjakivipaljandite (8210) kaitseks;
3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi – vasakkeermese pisiteo (Vertigo
angustior), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitseks.
(2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
astmele Laulasmaa piiranguvööndisse.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas
määruses sätestatud erisustega.
(4) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 166 hõlmab kaitseala
Laulasmaa loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-
eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Harju maakonnas Keila vallas Laulasmaa ja Meremõisa külas.
(2) Kaitseala välispiir on kantud määruse lisas3 esitatud kaardile.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
39
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
2. peatükk
KAITSEALA KAITSEKORD
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitseala
maa-alal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal on viibimine
lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük.
(4) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul
selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades.
(5) Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine, sealjuures on rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades lubatud üksnes kaitseala valitseja
nõusolekul.
(6) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning
maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud
töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja
maatulundusmaal metsamajandustöödel.
§ 5. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
2) uute maaparandussüsteemide rajamine;
3) maavarade kaevandamine;
4) uuendusraie, välja arvatud turberaie, mille puhul tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse
mitmekesisus;
5) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, teede ja liinirajatiste rajamine, välja arvatud
kaitseala tarbeks;
6) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine.
(2) Kaitsealal ei või ilma valitseja nõusolekuta:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
40
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne
tööpäeva jooksul pärast metsateatise saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse
säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed
tingimused.
(2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist
või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(3) Kui tegevust ei esitata kaitseala valitsejale kooskõlastamiseks või tegevuse juures ei
arvestata kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitstava
loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit, ei teki isikul,
kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust
sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(4) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise
järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui
kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või
kaitstava loodusobjekti seisundit.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
1
EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse
kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).
2
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisale.
3
Kaitseala välispiir on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000)
alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010]
41
LISA 2. VÄÄRTUSTE KOONDTABEL
Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk 30 Ohutegur Meede Oodatud tulemus
aasta perspektiivis kaitsekorraldusperioodi
lõpus
Elustik
2.1.1.1 Vasakkeermene Säilinud on Metsamajandamine Vältida Liigi elupaik on kaitstud
pisitigu vasakkeermese rasketehnikaga metsa ja soodne seisund
pisiteo leiukoht ülestöötamist ja muid tagatud. Liigi elupaik on
0,57 ha-l ja liigi hooldustöid säilinud 0,57 ha ulatuses
seisund on soodne külmumata pinnasel
Kooslused
2.2.1.1 Püsitaimestuga Elupaigatüüp on Külastuskoormus Ei kavandata Elupaigatüüp on säilinud
liivarannad (1640) säilinud 15,2 ha-l ja 15,2 ha-l ja elupaigatüübi
selle esinduslikkus on esinduslikkus kogu
Laheperes B ja kaitsealal on vähemalt B
Meremõisas C
2.2.1.2 Rannikulõukad Elupaigatüüp on Puuduvad Ei kavandata Elupaigatüüp on säilinud
(1150*) säilinud 1,9 ha-l ja 1,9 ha-l ja selle
selle esinduslikkus on esinduslikkus on
jätkuvalt C jätkuvalt C
2.2.2.1 Metsastunud luited Elupaigatüüp on Raied Keelata Elupaigatüüp on säilinud
(2180) säilinud 15,2 ha-l ja elupaigatüübis raied 15,2 ha-l ja elupaigatüübi
elupaigatüübi ja kaitse-eeskirja esinduslikkus kogu
esinduslikkus kogu muutes keelata kaitsealal on vähemalt B
kaitsealal on uuendusraied kogu
vähemalt B kaitsealal
2.2.2.2 Eelluited (2110) Elupaigatüüp on Puuduvad Ei kavandata Elupaigatüüp on säilinud
säilinud 2,6 ha-l ja 1,9 ha-l ja selle
selle esinduslikkus on esinduslikkus on
jätkuvalt B jätkuvalt C
2.2.2.3 Valged luited Elupaigatüüp on Luidete Vahehindamise Elupaigatüüp on säilinud
(liikuvad luited 2120) säilinud 2,6 ha-l ja kinnikasvamine käigus leviku 1,9 ha-l ja selle
selle esinduslikkus on kurlehise kibuvitsa hindamine ja esinduslikkus on
42
jätkuvalt B leviku tõttu ohjamise kaalumine jätkuvalt C
2.2.3.1 Lubjakivipaljandid Elupaigatüüp on Visuaalne ohutegur Lisada prahistamist Elupaigatüüp on säilinud
(8210) säilinud 0,09 ha-l ja on prahistamine ja lõkke tegemist 0,09 ha-l ja elupaigatüübi
elupaigatüübi keelav piktogramm esinduslikkus on
esinduslikkus on jätkuvalt A
jätkuvalt A
2.2.3.2 Rusukallete ja Elupaigatüüp on Raied Keelata Elupaigatüüp on säilinud
jäärakute metsad säilinud 0,09 ha-l ja elupaigatüübis raied 0,09 ha-l ja elupaigatüübi
(pangametsad 9180*) elupaigatüübi ja kaitse-eeskirja esinduslikkus on
esinduslikkus on muutes keelata jätkuvalt B
jätkuvalt B uuendusraied kogu
kaitsealal
2.4 Maastik Maastikuelemendid Maastikuvaadete Maastikuvaadete Maastikuelemendid
(luited, mets, kinnikasvamine ja taastamine ja (luited, mets,
lubjakivipaljand) on prahistamine hooldamine lubjakivipaljand) on heas
heas seisundis ning lubjakivipaljandil, seisundis ning
maastikuilme ja Aidakivi ümbruses maastikuilme ja vaated
vaated on säilinud ning lubjakivi sillal; on säilinud
prügikoristamine
lubjakivipaljandi
jalamilt
43
LISA 3. KAITSEKORRALDUSKAVA AVALIKKUSE KAASAMISE MATERJALID.
Lisatakse pärast tööversiooni avalikustamist.
44
LISA 4. ULATUSLIKE LOODUSÕNNETUSTE LIKVIDEERIMINE JA METSAKAHJUSTUSTE LEVIKU
TÕKESTAMINE KAITSEALA PIIRANGUVÖÖNDIS JA HOIUALAL
Kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis ja hoiualal üldreeglina lubatakse tegevusi, mille mõju
objekti kaitse-eesmärgile on neutraalne või positiivne. Nendel aladel on tolereeritavad ka
majanduslikel eesmärkidel tegevused viisil ja mahus, mis ei ole vastuolus kaitstava loodusobjekti
kaitse-eesmärgiga. Paratamatult võib ette tulla ka olukordi, mida ei ole võimalik lahendada
tavapäraselt selleks kasutatavate õigusnormide järgi (nt lageraiet oleks vaja teha suuremal alal,
kui kaitsekord seda võimaldab). Tüüpilisteks sellisteks näideteks on loodusõnnetused metsamaal,
nagu torm, tuli või ulatuslik metsakahjustuse levik, invasiivse võõrliigi levik jmt. Looduskaitse
vaatevinklist vaadates on sellistel juhtudel tegemist metsa ökosüsteemile omaste protsessidega,
milledesse pole vaja tingimata sekkuda, kuid mis maaomaniku vaatevinklist võib aga tähendada
majanduslikku kahju. Lisaks esineb ka olukordi, kus mitte sekkumisega võivad kahjustused
kanduda väljapoole kaitstavaid alasid: näiteks metsakahjurid võivad kaitsealalt levida
majandusmetsadesse. Seetõttu peab kaitseala valitseja erandolukordades kaaluma erinevaid huve
ja otsima kompromisslahendusi.
Metsaseadus võimaldab loodusõnnetuste likvideerimiseks või metsakahjustuste leviku
tõkestamiseks teha lageraiet või sanitaarraiet (kuni täiuseni 0,3). Kaitsealadel tuleb sealjuures
arvestada ka kaitse-eeskirjaga seatud piirangutega (langi suurusele, täiusele vmt). Lisaks
eelnevale on võimalik teha ka kujundusraiet, kui kaitsekorralduskava seda ette näeb.
Alljärgnevalt ongi toodud piiranguvööndis ja hoiualal rakendatavad kujundusraie põhimõtted,
mida kasutatakse metsakahjustuste leviku tõkestamiseks ja ulatuslike loodusõnnetuste
likvideerimiseks, kui neid erandolukordi ei ole võimalik lahendada kaitsekorraga ettenähtud
metsamajandamise reeglite raames (lageraie või sanitaarrraiena). Kujundusraie kooskõlastamine
toimub kaitseala valitseja kaalutlusotsuse alusel: kaitseala valitseja hindab kujundusraie
teostamise vajalikkust ja kooskõla kaitse-eesmärgiga.
Kaitstava loodusobjekti valitseja võib lubada piiranguvööndis või hoiualal teha kujundusraiet,
arvestades järgmisi põhimõtteid:
1) Kahjustuste likvideerimine kiirendab kaitse-eesmärgi tagamiseks vajaliku uue
metsapõlve teket või see pole vastuolus kaitse-eesmärgiga.
2) See on vajalik võõrliigi tõrjeks või metsakahjurite leviku tõkestamiseks kaitsealalt
väljapoole.
45
LISA 5. FOTOD
Fotode autor on Tanika Ojasild.
Foto 1. Aidakivi ja selle ümbrus.
46
Foto 2. Vaade planeeritavalt võsatõrje alalt Meremõisa lahustükilt lubjakivipaljandilt.
Foto 3. Vaade planeeritavalt võsatõrje alalt Meremõisa lahustükilt lubjakivipaljandilt ning
eemaldamist vajav ebaseaduslik lõkkekoht.
Foto 4. Meremõisa lahustükil asuv püsitaimestuga liivarand.
47
Foto 5. Meremõisa üks telkimisaladest.
Foto 6. Metsastunud luited Laheperes.
48
Foto 7. Paekivisild ja Laulasmaa oja Lahepere lahustükil (võsatõrje ala).
Foto 8. Likvideeritav surfamise infotahvel.
49
Foto 9. Likvideeritav laudtee Laheperes.
Foto 10. Likvideeritav surfamise teenust pakkuv merekonteiner.
50