Kiri

OÜ EstKONSULT Registrikood 10410360 Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn telefon: +372 664 6730 e-post: [email protected] Töö nr E1401 Tellija: Viimsi Vallavalitsus Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Aruanne Aide Kaar KMH juhtekspert, litsents KMH0123 Tallinn, 2018 OÜ EstKONSULT lk 1/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 Töö nimi Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö staadium aruanne Töö number E1401 Kuupäev 14. september 2018 Koostanud Aide Kaar, Roland Kraavi, Rain Männikus, Priit Põldre © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 2/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS .......................................................................................................................... 5 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................ 5 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht............................................................................... 5 2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus .............................................................................. 6 2.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ..................................... 7 3. EELDATAVALT OLULISELT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................... 9 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU ......................................................10 4.1. Heljumi leviku hindamine ........................................................................................10 4.1.1. Süvendamisel tekkiva heljumi levik .................................................................10 4.1.2. Kaadamisel tekkiva heljumi levik .....................................................................12 4.2. Natura hindamine ...................................................................................................14 4.2.1. Natura 2000 ala kirjeldus .................................................................................14 4.2.2. Kavandatava tegevuse mõjualas olevad elupiagatüübid .................................15 4.2.3. Tõenäoliselt oluliste mõjude hindamine ...........................................................17 4.2.4. Natura hindamise tulemused ja järeldus ..........................................................18 4.3. Mõju linnustikule .....................................................................................................18 4.4. Mõju põhjaelustikule ...............................................................................................20 4.5. Mõju kalastikule......................................................................................................20 4.6. Müra ehitustööde tegemise ajal ..............................................................................21 4.7. Reoveekäitluse mõju keskkonnale .........................................................................22 4.8. Jäätmeteke ............................................................................................................23 4.9. Joogiveevarustuse tagamine ..................................................................................23 4.10. Avariiolukordades tekkivad mõjud .......................................................................25 4.10.1. Sadama rajamine.........................................................................................26 4.10.2. Sadama ekspluatatsioon..............................................................................26 4.11. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ...........................................................26 4.12. Kumulatiivsed mõjud ...........................................................................................27 5. KESKKONNAMEETMED .............................................................................................28 5.1. Meetmed linnustiku kaitsmiseks .............................................................................28 5.2. Meetmed kalastiku kaitseks....................................................................................28 5.3. Meetmed müra tekke piiramiseks ...........................................................................28 Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 3/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 5.4. Meetmed heljumi leviku piiramiseks .......................................................................28 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VÕRDLUS ...................................................................................................29 7. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE .......................................................................30 8. ÜLEVAADE MENETLUSPROTSESSIST......................................................................32 9. KASUTATUD ANDMEALLIKAD ...................................................................................33 LISAD ..................................................................................................................................34 Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 4/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 1. SISSEJUHATUS Viimsi vald on kohaliku omavalitsuse üksus Harju maakonnas. Vald hõlmab Viimsi poolsaare ning muuhulgas ka Prangli saare. Viimsi poolsaarel asub Leppneeme sadam ja Prangli saarel Kelnase sadam. Mõlema sadama omanik ja pidaja on Viimsi Vallavalitsus. Viimsi Vallavalitsuse (edaspidi ka arendaja) eesmärgiks on nii Leppneeme kui Kelnase sadama laiendamine ja arendamine. Selleks on koostatud eskiisprojektid (Corson OÜ tööd nr 1712 ja 1713). Kelnase sadama laiendamiseks ja arendamiseks esitas Viimsi Vallavalitsus 08.08.2017 oma kirjaga nr 15-3/3786 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse. Selle põhjal algatas Keskkonnaamet oma 29.08.2017 korraldusega nr 14-6/17/9239-2 keskkonnamõju hindamise (vt lisa 1). „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ (KeHJS) § 3 järgi hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 17 järgi on mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse kavandamisel tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. Keskkonnamõju KeHJS tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale (KeHJS § 21). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. (KeHJS § 22). KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. (KeHJS § 31). Kelnase sadama laiendamise ja rekonstrueerimise eesmärk on mereturismi edendamine vallale kuuluvates sadamas ja laiemalt kogu piirkonnas. Viimsi Vallavalitsus on liitunud Soome lahe idapoolse mereturismi teenuste ja sadamate arendamise projektiga 30 MILES. Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 5/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Kelnase sadamal on kolm funktsiooni: parvlaeva-, kala- ja turismisadam. Sadamas on kaikohti harrastusalustele praegu ligikaudu 25. Harrastusalustele sildumiseks sobib paremini läänepoolne tagumine kai ja ujuvkai, kus väiksematele alustele on poomid (kuni 8 kohta, sügavus kai ääres 2,5 m), suurematele poid (kuni 10 kohta, sügavus kai ääres 3,5 m). Sadama külastatavuse statistika näitab, et sadamat külastab alates 2012. aastast järjest rohkem mereturiste. Aastal 2012. 312 alust ja 2013. 365 alust; 2014. 398 alust, 2015. 498 alust, mis tähendab, et huvi Prangli saare vastu on kasvanud. Keskmiselt peatuvad alused sadamas 2 päeva. Sadama külastatavuse tõus on viinud selleni, et navigatsiooniperioodil napib kaikohti. Kelnase sadama laiendamise ja rekonstrueerimise eesmärk on mereturismi edendamine vallale kuuluvates sadamas ja laiemalt kogu piirkonnas. Viimsi Vallavalitsus on liitunud Soome lahe idapoolse mereturismi teenuste ja sadamate arendamise projektiga 30 MILES. Projekti raames parandatakse väikesadamate taset ning nende pakutavaid teenuseid. Hetkel pole väikesadamate võrgustikku, mis pakuks heal tasemel teenuseid ja kaikohti mereturistidele. Väikesadamad muudavad iga piirkonna atraktiivsemaks, nii ongi projekti idee luua väikesadamate võrgustik iga 30 meremiili tagant. Samuti järgitakse keskkonna jätkusuutlikkust kõikides plaanides, soovitustes, kontseptsioonides ja investeeringutes. Projekti arenduste tulemusena tõuseb 12 väikesadama teenuste tase Soome lahe idaosas. Need sadamad moodustavad uue ringi, mis moodustab terviku, mis omakorda on paadituristidele põnev. Teenuste info sadamates nagu ka juurdepääsu info on selgelt saadaval kõigile. Parendused sadamates toob uut ettevõtlust ja äratavad tähelepanu investorite seas, mis omakorda ahvatleb rohkem külalisi sellesse piirkonda. 30 MILES projekti partnerid Soomes on Kotka Maritime Research Association Merikotka, Kymenlaakso University of Applied Science, University of Helsinki, Cursor Oy and Posintra Oy. Eesti poolelt on partnerid Ida-Viru Ettevõtlus Keskus, Eisma Sadam, Viimsi omavalitsus, Eesti Meremuuseum, Narva linna Arendus- ja Majandusosakond ning Narva-Jõesuu omavalitsus. Assotsieerunud partnerid on Lääne-Viru maavalitsus ja Soome Purjetajate ja Paadiomanike Föderatsioon Soomest. 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht Kelnase sadam asub paikneb Soome lahe keskosas, Viimsi poolsaarest kirdes, Prangli saare idaküljel, koordinaatidel: 59°38.29`N; 25°00.85`E. Kelnase sadama katastriüksuse tunnus on 89001:001:0834 ja maa sihtotstarve 100 % tootmismaa. Kavandatav Veeteede Ameti poolt väljaantud navigatsiooniteabes avaldatud kaadamisala asub Aksi saarest kirdes. Kaadamisala asub väga järsul rannanõlval, kus mere sügavus langeb -54 meetrilt -91 meetrini. Piirkonnas on aktiivsed hüdrodünaamilised protsessid. Joonis 1 on Kelnase ja Leppneeme sadamate ning kavandatava kaadamisala asukohad. Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 6/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 Joonis 1: Kelnase ja Leppneeme sadamate ning kaadamisala asukohad 2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus Kelnase sadama laiendamiseks plaanib arendaja paigaldada 65 kaikohaga ujuvkaid, rekonstrueerida põhja- ja idamuuli. Selleks uputatakse sadamas tahkeid aineid merre 2200 m3. Sadama akvatooriumi süvendamise maht on ca 44100 m3. Tegemist on ökoloogiliselt puhta, saastamata pinnasega [1]. Süvendustöid on võimalik läbi viia nii pump- kui koppsüvendajaga. Süvendusmeetodi valik oleneb süvenduspinnase omadustest, vee sügavusest, ehitusettevõtja võimalusest hankida sobiv süvendaja jne. Pumpsüvenduse korral imetakse süvendusmaterjal kas pargasele või ladustuskohale maismaal. Koppsüvenduse korral tõstetakse süvendusmaterjal kopaga veest välja ja ladustakse kas pargasele või ladustuskohale maismaal. Üldiselt põhjustab pumpsüvendusmeetod vähem heljumit ja müra [2]. Kelnase sadama süvendamisel on maismaale ladustav pinnas võimalik süvendada pumpsüvendusmeetodil (vt ptk 2.4.), kaadamisele minev pinnas kaevatakse välja ekskavaatoriga ja laaditakse pargasele. Lisaks on arendajal plaanis rajada sadamahoone. Selleks on SWECO Projekt AS koostanud ehitusprojekti põhiprojekti staadiumis (töö nr 16110-0010). Projekteeritud hoone on kahekorruseline, hoonel puudub kelder. Projekti kohaselt on sadamahoone kavandatud paralleelselt kaiga. Hoone kaugus kai merepoolsest servast on 29 meetrit. Hoone küte ja jahutus on lahendatud soojuspumbaga, mille kollektor paigaldatakse merre (ei hõlma KMH Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 7/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 aluseks olevat vee erikasutusluba). Lisaks paigaldatakse hoonele 32 päikesepaneeli. Hoonesse on muuhulgas kavandatud toitlustusala kohtade arvuga kuni 80, saun, dušširuum 5 duššiga, pesumasinate ja kuivatite ruum, wc-d ja kolm kahe kohalist majutusruumi. Kelnase sadamahoone põhiprojekti seletuskiri on KMH programmi lisa 5 aruande lisas 1. Joonis 2 on Kelnase sadama asendiplaan. Joonise koostamisel on kasutatud BK77 kõrgussüsteemi. Joonis 2: Kelnase sadama asendiplaan 2.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused 1. Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (edaspidi konventsioon). Konventsiooni kohaselt peab haldusorgan kaadamiseks lubade andmisel rakendama jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele alternatiivseid võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid ning merre kaadamine peaks olema viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid ebamõistlikult kallid. KMH programmi avaliku arutelu koosolekul tegid Prangli saare elanikud ettepaneku ladestada liivased pinnased maismaale, et neid oleks võimalik kasutada saare teede tasandamiseks ja muudeks vertikaalplaneerimistöödeks (vt KMHP lisa 14 KMHA lisas 1). Selleks sobivad mereliste liivade 3 esimest kihti: mölline peenliiv, kruusane peenliiv ja kesk- ja jämeliiv [1]. Need kihid moodustavad KMH ekspertgrupi hinnangul kuni 70% süvenduspinnase mahust. Ca 30 % süvenduspinnase mahust on muul Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 8/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 otstarbel kasutamiseks sobimatu ja tuleb kaadata. 2. Projekti kohaselt [3] (vt KMHP lisa 5 aruande lisas 1) on kavas sadamahoone veevarustus tagada Prangi saare ühisveevarustuse baasil. Kuna saare veevarud on piiratud ja Kelnase sadama piirkonna puurkaevude veetase langeb oluliselt just turismi hoojalal suurema tarbimise perioodiks, siis on kaalutakse KMH käigus sadamahoone veevarustuse lahendamist merevee magestamisega. Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 9/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 3. EELDATAVALT OLULISELT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Prangli on saar Soome lahes Viimsi poolsaarest kirdes. Saare pindala on 6,44 km². Prangli moodustab koos Aksi ja Keri saarega Soome lahes ühtse aheliku. Prangli saar kuulub Eesti maastikulise tsoneeringu järgi Põhja-Eesti rannikumadaliku juurde. Saare läänerannikul asub arvukalt neemi ja lõukaid ning rannikumeres karisid ja saarekesi. Saar jaguneb kaheks: madalama rannaga lääne- ja luidetega idaosaks. Neid kahte saare osa eraldavad teineteisest saare keskosa läbivad vanad rannamoodustised. Aksi saar asub 3 km kaugusel Pranglist. Aksit tuntakse ka Väike-Prangli saare nime all. Saare kuju on piklik, umbes 3 km pikk, 500 m lai ja 4,3 m üle merepinna. Loodusala mereala keskmine sügavus on u 2 meetrit. Meri Prangli saare juures on väga kividerohke, osa neist ulatub ka veepinnale, paiguti aga moodustuvad veealused karid. Saare lääneosa liigendatud meri oma madalate lõugaste ja lahtedega on täis pilliroogu. Laevaühendus mandriga toimub Kelnase sadama ja Leppneeme sadama vahel. Mõlema sadama omanik ja pidaja on Viimsi Vallavalitsus. Kelnase sadam asub Prangli saare idaküljel. Sadamal on kolm funktsiooni: parvlaeva-, kala- ja turismisadam. Sadamas on kaikohti harrastusalustele praegu ligikaudu 25. Harrastusalustele sildumiseks sobib paremini läänepoolne tagumine kai ja ujuvkai, kus väiksematele alustele on poomid (kuni 8 kohta, sügavus kai ääres 2,5 m), suurematele poid (kuni 10 kohta, sügavus kai ääres 3,5 m). Prangli ja Aksi saare rannaalad on piirkonnas esinevate väärtuslike mereliste elupaigatüüpide olulisuse alusel määratud Natura 2000 võrgustiku hulka. Prangli loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: rannikulõukad, karid, väikesaared ning laiud, rannaniidud, püsitaimestuga liivarannad, eelluited, valged luited, hallid luited, rusked luited kukemarjaga, metsastunud luited, kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga, kadastikud ning liigirikkad madalsood. Selle siseriikliku juriidilise kaitse tagamiseks on moodustatud Prangli hoiuala (Vabariigi Valitsuse määrus 16.06.2005 nr 144 ). Prangli maastikukaitseala on olnud kaitse all alates 1981. aastast. Prangli maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta maastikku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ning kaitsealuseid liike. KMH koostamise käigus on arvestatud Viimsi valla mandriosa ja Prangli saare üldplaneeringuga, Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegiaga aastateks 2018-2022 ja Viimsi valla turismi arengukavaga aastani 2025 (vt ptk 3 KMHA lisas 1). Detailsem mõjuala kirjeldus on toodud KMH programmi ptk.-s 4 (vt lisa 1). Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 10/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU 4.1. Heljumi leviku hindamine Keskkonnamõju hindamisega paralleelselt viidi projekteerimise ja keskkonnamõju hindamise sisendandmete saamiseks läbi Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine (vt lisa 2) ja heljumi liikumise modelleerimine Aksi kaadamisalal (vt lisa 3). Keskkonnamõju hindamiseks on oluline seada mudelisse kontsentratsiooni piir, millest madalamate puhul ei erine need looduslikust foonist. Laura Raag uuris oma magistritöös (2014) süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele. Ta leidis, et olemasoleva heljumi looduslikus kontsentratsioonis võib tuvastada Eesti rannikul suuri hooajalisi muutuseid (Raag, 2014). Kõrgeimaid kontsentratsioone on täheldatud aprillis, kui toimub fütoplanktoni kevadõitseng (Schneider jt 2006). Suurimad heljumi väärtused Soome lahe avaosas esinevad juulis ja augustis, mis on omakorda seotud sinivetika kogumitega. Heljumi kontsentratsioonide suuremad väärtused oktoobris on põhjustatud tuulepinge kasvust. Madalates piirkondades põhjustab kontsentratsiooni tõusu tuule poolt tekitatud resuspensioon. Raagi magistritöös välja toodud heljumi fooni kaartide põhjal on kaldavööndis sadama alal heljumi kontsentratsiooni looduslikuks piiriks valitud 3 g/ m³ ja kaadamisalal konservatiivselt 2 g/m³. 4.1.1. Süvendamisel tekkiva heljumi levik Süvendamisel tekkivat heljumit imiteeriti üksikusse võrgupunkti paigutatud konstantse intensiivsusega setete allika kaudu, mis aktiveeriti kindlaks ajavahemikuks (algus: 01.11 06:00, lõpp: 01.11 12:00). Selline lähenemine kirjeldab mõistlikul moel heljumi tekkimist ning vastab tavalisele praktikale, mille kohaselt ehitustehnika liigub tööalal edasi aeglaselt. Allika tegeliku paiknemise (nn süvenduspunktide asukoht akvatooriumi erinevates punktides) mõju heljumi leviku dünaamikale on üldiselt väike, kuid heljumi leviala on ulatuslikum siis, kui süvendustööd toimuvad võimalikult avamere pool. Vastavalt sellele määrati ka allika asukoht (vt Joonis 3). Joonis 3: Setete allika asukoht süvendustöödel (Syvendus). Pruuni joonega on näidatud Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 11/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 sadama ja planeeritavate rajatiste kontuurid. Simulatsioonide tulemused on antud Joonis 4 kuni Joonis 6. Neil on näidatud kõige ekstreemsemad juhtumid antud algtingimuste korral. Täiendav info heljumi leviku kohta on antud Tabel 1. Joonis 4: Süvendamisel tekkiva heljumi levik lõunast (suund 165˚) puhuva tuule korral. Joonis 5: Süvendamisel tekkiva heljumi levik kirdest (suund 45˚) puhuva tuule korral. Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 12/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 Joonis 6: Süvendamisel tekkiva heljumi levik põhjast (suund 345˚) puhuva tuule korral. Tabel 1: Heljumi kontsentratsiooni leviku piiri ligikaudne kaugus allikast meetrites 345° 15° 45° 135° 165° 195° Süvendamine 350 300 250 200 200 200 Modelleerimise tulemustest on näha, et heljumi levimine on piiratum kagutuulte korral, kuid see levib siiski sadamast välja poole. 4.1.2. Kaadamisel tekkiva heljumi levik Kaadamiskohas (Joonis 7Tõrge! Ei leia viiteallikat.) tekkivat heljumit imiteeriti üksikusse võrgupunkti paigutatud konstantse intensiivsusega setete allika kaudu, mis aktiveeriti kindlaks ajavahemikuks (algus: 01.01 10:00, lõpp: 01.01 12:00). Allika võimsuseks valiti 50 kg/s, mis on 3 t/minutis ehk 180 t/h. Selliselt on modelleeritud setete puistamist kahe tunni jooksul laevalt merre. Allika asukoha valik kaadamisasukohas ei mõjuta kuidagi lõpptulemust, kuna tingimused (hoovused, sügavus) ei muutu alas märkimisväärselt. Valitud on siiski puistamine keset ala, vältimaks heljumi levikut üle selle piiride. Setete parameetrid on samad, mis süvendamisel ning sarnaselt eelmises peatükis kirjeldatule on ka siin setete allika võimsus lineaarses seoses heljumi hulgaga arvutusala mistahes punktis. Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 13/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 Joonis 7: Kaadamisala (tähistatud puna-sega) Aksi saare (pruuniga) lähistel. Simulatsioonid viidi välja erinevatest suundadest puhuvate tuule kiiruste kvantiilide korral. Tabel 2 kajastab tulemusi ning Joonis 8 kujutab üht tulemust. Võrreldes neid kaadamisala gabariitidega (1100  2100 m), siis võib öelda, et merre puistatav materjal ei liigu heljumina üle kaadamisala piiride. Kuna avamerel ei teki lainetuse murdumisest põhjustatud rannalähedast hoovust ning tuule poolt põhjustatud hoovus mõjub veepinna lähedal (Roelvink ja Reniers, 2011), siis võiks kaadatatav materjal liikuda väljapoole kaadamisala ainult tugevama tuule korral, juhul kui see puistatakse merre kaadamisala piiridele lähemal kui 500 meetrit. Süvendatud materjali ei tohiks kaadata, kui tuule kiirus on üle 3 tunni olnud üle 14 m/s. Tabel 2: Heljumi kontsentratsiooni leviku piiri ligikaudne kaugus kaadamispunktist 0–90° 90–180° 180–270° 270–360° Kaugus, m 850 850 950 900 Joonis 8: Heljumi levik 2 tundi pärast kaada-mise alguse tuule kiiruse 13 m/s korral. Punasega on tähistatud kaadamisala piirid. Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 14/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 4.2. Natura hindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Hindamisel kasutatakse Keskkonnaameti tellimusel MTÜ-s Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing koostatud juhendmaterjali „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ asjakohaseid käsitlusi. KeHJS ning looduskaitseseaduse alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Vastavalt juhisele tuleb mõju hindamisel lähtuda järgmisest:  Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkus on säilitatud, kui liigid ja elupaigad on soodsas seisundis.  Ala terviklikkuse mõiste on osa ala kaitse-eesmärkide mõistest. Ehk ala kaitseeesmärgid on saavutatud siis, kui ala on terviklik, ja vastupidi.  Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja - vaheliste suhete, toiduahela, jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimese abi väljastpoolt seda süsteemi.  Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma leviala piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimuvad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. 4.2.1. Natura 2000 ala kirjeldus EELISe andmetel on kavandatava tegevuse piirkonnas Natura 2000 võrgustikku kuuluv Prangli loodusala. Joonis 9 on Natura 2000 alad Kelnase sadama ja kaadamisala piirkonnas. Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 15/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 Joonis 9: Natura 2000 alad kavandatava tegevuse piirkonnas Prangli loodusala (EE0010126) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitseks. Kaitstavad elupaigatüübid on: rannikulõukad (*1150), karid (1170), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), kadastikud (5130) ning liigirikkad madalsood (7230). Tärniga tähistatud elupaigatüübid on esmatähtsad. 4.2.2. Kavandatava tegevuse mõjualas olevad elupiagatüübid Joonis 10 on Prangli loodusala territoorium Kelnase sadamas ja sadama ümbruses. Projektiga kavandatud süvendustööd toimuvad olemasolevas sadamas, osaliselt Natura ala territooriumil: akvatooriumi põhjaosas asuva muuli lähedusest ning idaosas paikneva lainemurdja piirkonnas. Samuti kavandatakse olemasoleva idamuuli rekonstrueerimiseks merd täita ja paigaldada osaliselt Prangli loodusala territooriumile ujuvkaid. Sellele lisaks on 1936 aastal ehitatud idamuul inventeeritud Natura elupaigatüübina 1620 –väikesaared ning laiud (ei oma juriidilist tähendust). Kuna tegemist on inimtekkelise, ehitusregistrisse kantud sadamarajatisega, siis on otstarbekas inventuuri andmed Keskkonnaregistris korrigeerida. Kaitsekorralduskava [4] kohaselt levib elupaigatüüp Prangli saare lääneosa rannikumeres. Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 16/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 Joonis 10: Prangli loodusala piir ja inventeeritud elupaigad Kelnase sadama piirkonnas Prangli loodusala kaitse eesmärgiks olevatele elupaigatüüpide seisundit mõjutavad kaitsekorralduskava [4] kohaselt peamiselt tallamine või kinnikasvamine. Joonis 11 on Prangli loodusala piirid ja inventeeritud elupaigatüübid Aksi kaadamisala piirkonnast. Kaadamisala välispiir jääb Natura 2000 ala piirist ca 700 meetri kaugusele. Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 17/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 Joonis 11: Prangli loodusala piir ja inventeeritud elupaigad kaadamisala piirkonnas Ülejäänud elupaigad, karid (1170), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), kadastikud (5130) ning liigirikkad madalsood (7230), asuvad kavandatava tegevusest füüsiliselt nii kaugel, et otsene mõju on välistatud. Kuna nendel elupaikadele pole vaja rakendada eraldiseisvaid spetsiifilisi leevendusmeetmeid, neid ka Natura hindamise käigus eraldi ei käsitleta. 4.2.3. Tõenäoliselt oluliste mõjude hindamine Tabel 3 on kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate elupaigatüüpide ohutegurid kaitsekorralduskava [4] alusel, hinnang mõju võimalikkusele, selle kestvusele ja kumuleeruvusele ning leevendavad meetmed. Tabel 3: Mõju väljaselgitamine, hinnang mõjule ja leevendav meede Mõju Mõju Elupaigatüü kestvus ja Ohutegurid elupaigatüübile/selgi Leevendav meede p kumireeruv tus us Veekogude - rannikulõuka veetaseme Ei ole kavandatud - d (*1150) tugev tegevusi, mis alanemine mõjutaksid veetaset Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 18/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 - Elupaigatüüp Kelnase sadama muulil on Kinnikasvamine ilmselt valesti väikesaared röövloomad, määratud. ning laiud - pesitsuse Haudelindude (1620) häirimine pesitsusrahu tagatakse ajalise piiranguga. - Ei ole kavandatud rannaniidud Roostumine ja tegevusi, mis - (*1630) võsastumine põhjustaksid roostumist või võsastumist. + Kelnase sadama Kaitsekorralduskav Looduslikud arendamine toob püsitaimestu aga on ette nähtud protsessid, kaasa Prangli saart Kumuleeruv, ga selgitustöö liivarannad tallamine, külastavate turistide pidev tegemiseks mootorsõidukite arvu kasvu, mis võib (1640) infotahvlite ga liikumine lisada koormust paigaldamine. tallamiseõrnadele kooslustele. 4.2.4. Natura hindamise tulemused ja järeldus Asjakohase hindamise tulemusena selgus, et Kelnase sadama arendamiseks tehtavad tööd, pinnase transportimine kaadamisalale ja süvenduspinnase kaadamine olemasolevale alale ei avalda ebasoodsat mõju Prangli loodusala seisundile. Kavandatavad leevendavad meetmed (vt ptk 5) tagavad Natura ala terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamise. 4.3. Mõju linnustikule Registreeritud linnuvaatluste andmed Kelnase sadamas on toodud KMH programmi ptk.-s 4.4 (vt KMH aruande lisa 1). Kohalikelt elanikelt saadud informatsiooni kohaselt (vt KMHP lisa 14 KMH aruande lisas 1) on kavandatava tegevuse mõjuala ka pesitsevad linnud. Prangli maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks olev linnuliik on merikotkas (Haliaeetus albicilla), kes kuulub I kaitsekategooria liikide hulka. Lindude kaitse peamine eesmärk on elupaikade säilitamine ning negatiivsete mõjude minimeerimine. EELISe andmetel on Aksi saarel kaks merikotka elukohta. LKS kohaselt arvatakse I kaitsekategooriasse liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 19/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. I ja II kategooria liikide täpsete leiukohtade andmete avalikustamine lubatud ei ole (LKS RT I, 06.07.2017, 5). Merikotkas on Eesti suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200–245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Pesa hakkavad merikotkad kohendama kesktalvel, tuues pesale rohelisi männioksi. Täiskurn, 1–3 muna, on munetud enamasti märtsi teisel poolel. Haududa tuleb merikotkal vahetpidamata umbes 38 ööpäeva. Juuli alguses pojad lennuvõimestuvad. Liigi peamised ohutegurid on pesapaikade kahjustamine ja saakloomadesse akumuleerunud keskkonnamürgid. Mõjud linnustikule avalduvad nii elupaikade otseses hävinemises kui linnustiku häirimises. Häirimise tõttu peavad linnud põgenema, hülgama oma pesapaigad või kulutama tavapärasest rohkem energiat toidu hankimisele. Elupaiga kahjustamine: Projektiga on ette nähtud sadamas asuva kari likvideerimine. Kari on olnud sobiv pesitsuspaik mitmetele linnuliikidele, nüüd need pesitsuspaigad kaovad. Lindude pesitsusrahu tagamiseks on oluline vältida süvendustöid pesitsusperioodil. Keskkonnatingimuste muutumine: Süvendamistegevusega eemaldatakse sadama akvatooriumist kuni 3,5 meetri paksune põhjasetete kiht. Osaliselt on tegemist aktiivselt kasutatava ja varem süvendatud sadamaalaga, siis pole selle merepõhja pealiskihis eeldatavalt olulisi linnustikule olulisi toiduobjekte, mille isendite ja elupaiga füüsiline eemaldamine süvendamisel võiks linnustikku oluliselt mõjutada. Süvendusmaterjal kaadatakse süvameres asuvasse kaadamispaika avameres, mis oma sügavusest tingituna ei ole samuti linnustiku toitumisala. Toitumistingimuste muutumine, vee läbipaistvuse vähenemine: Modelleerimise tulemuste põhjal võib heljum olenevalt tuule suunast levida sadama alat välja kuni 350 meetri kaugusele –vt ptk. 4.1.1. Sukelduvate kalatoiduliste liikide jaoks on vee hea läbipaistvus nende edukaks saagijahiks väga oluline tegur. Mere eutrofeerumisega kaasnevat vee läbipaistvuse langust peetakse mitmete kalatoiduliste linnuliikide arvukuse languse põhjusteks, eriti koos teiste otseste ning kaudsete inimmõjudega (Skov, jt., 2011). Kahtlemata muudab süvendamise käigus vette sattuv peenosakeste heljumi pilv vee ajutiselt oluliselt sogasemaks ning see raskendab vastavate linnuliikide toitumist settepilve alal. Arvestades kavandatud tööde mahtu hajub settepilv kiirest ja tegemist ei ole linnustikule olulise mõjuga. Häirimine süvendustöödel, kaevise transpordil ja kaadamisel: Süvendamisel, materjali transpordil ja kaadamisel kasutatakse laevu, mis avatud meremaastikul mõjuvad reale tundlikumatele merelindudele tugevalt häiriva tehisobjektina, mille lähenedes ja taluvuspiiri ületades lahkutakse. Selliste liikidena on tuntud eelkõige avamere liigid. Nagu on vastavad uuringud näidanud, põhjustab tihe liiklus laevateedel nende tundlike liikide väljatõrjumise nende poolt muidu eelistatud merealadelt (Aunins jt., 2012; Kose, 2015, Schwemmer jt.,2011). Vastavate mõõtmistulemuste alusel on kõige tundlikum rühm merelinnud kaurid, kormoran, söödikänn ning sukelpardid. Seevastu kajakad ning tiirud nii käitumuslike vaatluste kui mõõtmiste alusel olulist kartlikkust merel liikuva aluse osas ei ilmutanud. Häiringukaugus sõltub lisaks laeva suurusele selle liikumiskiirusest ja lähenemisnurgast. Oluline on samuti arvestada, et pagemiskaugus väljendab linnuliikide käitumuslikku Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 20/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 reaktsiooni häiringu tolerantsitaseme ületamisel. Tööde mahtu arvestades on süvendusmaterjaliga pargase liikumissageduseks sadama ja kaadamisala vahel kuni neli edasi-tagasi reisi tööpäeva kohta. Seega võib järeldada, et ka kõrge häirimistundlikkusega liikide jaoks ei ole tegemist olulise häiringuga. Kaitse tegevuskava [5] kohaselt on merikotkast ohustavatest teguritest üks olulisemaid pesitsusaegne häirimine. Seetõttu ei tohi pesast 500 meetri kaugusel merikotkast häirivaid töid teha. Aksi kaadamisala välispiir jääb merikotka pesapaikadest Aksi saarel rohkem kui 800 meetri kaugusele ja seega on pesitsevate lindude häirimine ebatõenäoline. 4.4. Mõju põhjaelustikule Süvendatava ala merepõhja pinnaste pealmisteks kihtideks on kohev mölline peenliiv ja kruusane peenliiv. Kruus ja peenliiv ei levi ilmselt sadama suudmes kaugele, kuna need settivad põhja üpris kiiresti. Seevastu mölliosakesed võivad levida oluliselt kaugemale. Sadamas toimuva süvendamise käigus toimuv peenestetest heljumi paiskamine veesambasse, selle triivimine erineva valitsevate lainetuse- ja hoovuste suundades ning aeglane settimine mõjutavad eelkõige põhjaelustikku. Heljumi suhtes on tundlikud limused, kellel peened setted vähendavad filteraparaadi tööefektiivsust ja seeläbi kasvukiirust ning halvemal juhul võib see ka lõppeda tugevas mõjualas olevate isendite hukkumisega. Heljum hakkab mõne aja möödudes tagasi settima ning selle käigus kattub merepõhjas asuv taimestik ja substraat settekihtidega. See omakorda võib vähenda põhjataimestiku, eelkõige vetikate elutegevust ja vähendada nende biomassi ning katvust. Paljud selgrootud kinnitavad oma koetud marja veetaimedele või on need varjupaigaks vastsetele. Veetede Ameti kaadamisala Aksi saarest idas on olnud aktiivses kasutusel varasemalt [6] [7] [8] ja seal on regulaarset seire käigus kogutud hulgaliselt andmeid merekeskkonna ja selle kvaliteedi kohta [9] [10] [11] [12] [13] (kõik viidatud aruanded on leitavad AS Tallinna Sadam veebilehelt http://ts.ee/kmh). Kaadamisala asub väga järsu rannanõlva serval, kus mere sügavused langevad -54 meetrilt kuni -91 meetrini. Taimestik lõpeb juba 4 meetri sügavusel, põhjaloomastik levib maksimaalselt 70 meetri sügavuseni. Nii arvukuse kui biomassi poolest on dominantliik keskmise reostustundlikkusega balti lamekarp (Macoma baltica), arvukuse poolest keskmise reostustundlikkusega harjasliimukas (Hediste diversicolor), kõrge reostustundlikkusega kilpvähilised (Bathyporeia pilosa) (Monoporeia affinis). Biomassi osas domineeris kõrge reostustundlikkusega söödav südakarp (Cerastoderma glaucum). Aksi saare rannik on avaras ühenduses Soome lahe keskosa süvikutega. Tingituna piirkonna aktiivsetest hüdrodünaamilistest protsessidest on heljum kandunud ida suunas, kus asuvad Kolga lahe süvikud. Nendes piirkondades on põhjaelustik sügavuse tõttu väga vaene või puudub ning selle tõttu on kaadamise mõju põhjakooslustele olnud praktiliselt olematu. 4.5. Mõju kalastikule Välitööd Prangli ja Aksi saare kalastiku uurimiseks viidi viimati läbi 2009. aasta mais ja novembris [11]. Kontrollpüüke teostati Aksi saare lõunakaldal ja Prangli saare rannikumeres erineva silmasuurusega nakkevõrkudega ja rüsadega. Määratati püütud kalade liigiline, pikkuseline ja kaaluline koosseis. Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 21/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 Prangli saarel oli kevadel seiresaakide liigirikkus suurem kui sügisel. Kevadel saadi jaamast keskmiselt 3,75 liiki põhja- ja põhjalähedase eluviisiga kalu, sügisel vaid 1,25 liiki (nendestki peamiselt vaid emakala). Liigirikkus võrreldes muude meie uurimisaladega Soome lahe piirkonnas oli väga madal. Üldine saagikus (isendite arv jaam/öö kohta) oli oluliselt kõrgem sügisel, kuigi põhiosa saagist moodustasid põhjaga mitteseotud kalad – peamiselt räim aga ka meritint. Põhjaja põhjalähedase eluviisiga kalade saagikus oli väga madal nii kevadel kui sügisel, vastavalt 12,0 ja 5,25 isendit jaam/öö kohta. Kevadisest saagikusest andis suurema osa lest ja järgnesid ahven ning emakala; sügisel saadi piirkonnast praktiliselt üksnes emakala. Rüsadega saadi kevadel kalu kolmest liigist: 17 emakala, 4 raudkiiska ja 2 musta mudilat, sügisel kokku vaid 4 emakala. Aksi saare seireala kalastik oli mõnevõrra liigi- ja isendirikkam, kui Prangli saare seireala. Ka Aksi saare seirealal olid saagikus ja liigirikkus kevadel suuremad kui sügisel. Kevadel moodustas põhjakalade saagist suurema osa lest, sügisel esines põhjakaladest peamiselt üksnes emakala – nagu ka Prangli saare juures. Rüsade saagikus oli madal nagu ka Prangli juures: kevadel saadi kokku 6 emakala ja 3 musta mudilat, sügisel – 12 emakala. Sadama- ega kaadamislal ei paikne olulisi kalakoelmuid ja seda ala ei läbi ilmselt ka kudemispiirkondadesse suunduvate kalade kõige olulisemad migratsiooniteed. Teadaolevalt ei paikne sadama- ega kaadamislal või nende vahetus läheduses ka kaluritele olulisi tavapäraseid püügikohtasid. Seetõttu ei ole mõju kalastikule ega kalapüügile oluline. Lesta, räime ja ahvena parema kudemisvõimaluse tagamiseks on soovitatav vältida süvendamis- ja kaadamistöid vahemikus 15. aprill kuni 1. juuli. 4.6. Müra ehitustööde tegemise ajal Sadama rekonstrueerimise käigus tekib ajutiselt mürataseme tõus ehitustööde tegemise ajal. Ehitustööde mürale ei ole kehtestatud sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ päevase ajavahemiku (07.00-23.00) normtasemeid, pidevale ehitustööde mürale on kehtestatud ainult öine (23.00-07.00) piirtase LpAeq,T, mis II kategooria aladel on 45 dB ja III kategooria aladel 50 dB. Ehitustööde maksimaalne müratase öösel ei tohi ületada lubatud ekvivalenttaset enam kui 10 dB võrra. Kavandatud töödest põhjustavad müra peamiselt [14]:  Kaluritekai ja slipi lammutustööd;  süvendaja töötamine;  nõlvakindlustuse kivide paigaldamine;  kaitsemuuli kivide paigaldamine;  materjalide vedu ja liikurmehhanismide liiklus. Akvatooriumi süvendamiseks kasutatakse osaliselt pumpsüvendajat. Sellise meetodi kasutamisel on müra tasemed väiksemad ning tööprotsess kiirem kui koppsüvendusel. Ca 13 000 m3 kaadamisele mineva pinnase süvendamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Arvestades süvendustööde mahtu ei ole müra teke süvendustöödel olulise keskkonnamõjuga. Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 22/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 Teiste ehitustööde käigus tekib müra erinevate seadmete kasutamisel. Joonis 2 on lähimad elamumaad, mis asuvad ehitustööde müraallikatest ca 80 meetri kaugusel. Seal võib impulssmürast põhjustatud helirõhutaseme tõus olla tajutav [15]. Tegemist on ajutise häiringuga, mis pärast töid lõppeb. Tööde teostamisel tuleb tagada, et kehtestatud öine (21.00-07.00) piirväärtus kuni 60 dB elamute juures oleks täidetud – vt Tabel 4. Impulssmüra põhjustavaid töid võib teha tööpäevadel 7.00 – 21.00. Tabel 4: Ehitustööde müra piirväärtused LpA,eq,T (dB) öösel Piirväärtus Kategooria Kategooria kirjeldus LpA,eq,T (dB) Looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja I kategooria 40 tervishoiuasutuste puhkealad Laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja II kategooria hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja 45 pargid linnades ning asulates Segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, IIII kategooria 50 kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) IV kategooria Tööstusala 50 4.7. Reoveekäitluse mõju keskkonnale Sadamahoones tekivad olmereoveed eraldatakse kahte kanalisatsiooni süsteemi [3].  K1 - olmereovee kanalisatsioon sanitaar-, pesu- ja tehnoloogilistest seadmetest;  K4 - võimaliku rasvasisaldusega tehnoloogiline kanalisatsioon köögi- ja toiduvalmistamise abiruumide pesu- ja tehnoloogilistest seadmetest (läbib enne tänavakanalisatsiooni juhtimist lokaalse rasvaeraldusseadme). Sadamahoone arvutuslik vooluhulk on Qd =9,0 m³/d; Qa =5,6 l/s. Sadamahoone reovete käitlemiseks on olemas kaks võimalust:  reovesi kogutakse mahutisse ning veetakse purgimiskohta mandril või;  reovesi puhastatakse kohtpuhastis ning heitvesi juhitakse suublasse - merre. Juhul, kui hoones tekkivad reoveed kogutakse kokku ja veetakse purgimiskohta mandrile, ei tekita see keskkonnale mõju kui reovee mahuti on nõuetekohaselt valmistatud ja paigaldatud. Suureneb transpordivajadus mandri ja Prangli saare vahel. Teise võimalusena juhitakse sadamahoonest tekkivad reoveed läbi kohtpuhasti merre. Kuna sadamahoonesse on kavandatud söökla, siis tekkivad rasvasisaldusega reoveed tuleb enne kohtpuhastisse saatmist juhtida läbi lokaalse rasvapüüduri. Kohtpuhastis puhastatud reovesi peab vastavama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusega nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ kehtestatud nõuetele. Vastavalt veeseaduse § 2 p 2 lg 4 tuleb heitvee juhtimiseks suublasse taotleda vee erikasutusluba. Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 23/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 Sadamahoone katustelt, teedelt ja platsidel tulev sademevesi juhitakse maapinna kalletega merre. Kuna sadamahoone juurde ei ole kavandatud reostusallikaid ei ole loodusliku sademeevee merre juhtimine olulise keskkonnamõjuga. Oluline on hoida territooriumid heakorrastatud ja vältida igasuguseid lekkeid. Vajadusel tuleb territooriumi tolmust puhastada või lekke tagajärjed kiiresti likvideerida. 4.8. Jäätmeteke Sadama ehitustööde käigus tekib mitmesuguseid ehitus-, lammutus- ja olmejäätmeid. Ehitusjäätmete liigid, ligikaudne kogus ja nende käitlemine lahendatakse ehitusprojektiga tööprojekti staadiumis. Ehitusobjektil tekkivad olmejäätmed annab ehitusettevõtja üle jäätmekäitlejale. Oluline on, et tekkivad jäätmed tuleb liigiti koguda ja nõuetekohaselt käidelda. Sadama laienemisega kaasnevad suuremad jäätmekogused Prangli saarel. Kuna jäätmed veetakse saarelt mandrile, siis põhjustab see transporditavate jäätmete hulga kasvu. Seetõttu on oluline sadamas ja sadamahoones tekkivad olmejäätmed liigiti koguda ja leida võimalusi biolagunevate jäätmete kompostimiseks. Projekti kohaselt ei ole ette nähtud pilsi-ega reovee vastuvõttu jahtidelt. Lähim võimalus anda ära pilsi- ja reovett on Leppneeme sadamas. Süvendamisel tekib ca 31 000 m3 ökoloogiliselt pühast süvenduspinnast, mis kohalike elanike soovil ladustatakse neile kasutamiseks maismaale. Veekogu süvendamismaterjal loetakse maapõueseaduse järgi kaeviseks ning selle teisaldamiseks maismaale peab olema Keskkonnaameti nõusolek (Maapõueseadus § 60 lg 1 ja 3). Pinnase käitlemine maismaal ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. Pinnas ladustatakse ajutiselt Kordoni kinnistul (89001:002:0385) ning kasutatakse hiljem sõiduteede korrastamiseks ja muudeks vertikaalplaneerimistöödeks. Vastavalt Jäätmeseaduse § 34 lg 3 punktile 2 ei ole prügila jäätmete ladustamise koht enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates. See tähendab, et kui süvenduspinnas kasutatakse kolme aasta jooksul, pole selle ladustamiskoht prügila. 4.9. Joogiveevarustuse tagamine Prangli saare geoloogiline ja hüdrogeoloogiline uuritus on suhteliselt hea. Põhiline teave sügaval lasuvate veekihtide kohta on saadud seoses põleva maagaasi uurimistöödega. 1924. aastal puuriti Kelnase sadama piirkonda esimene 65 meetri sügavune puurauk, mis tõestas, et peale Keri saare esineb maagaasi ka Prangli saarel. Kohe pärast II Maailmasõda alustati uuesti maagaasi otsimistöid. 1946. aastal puuriti Leningradi puurimiskontori poolt uus puurauk (nr 2) Kelnase sadamasse eelmise puuraugu lähedusse (Krõlov,1946). Sügavuselt 25,6–42,4 meetrit saadi gaasi väljavool. See 126,7 meetri sügavune puurauk andis ülevaate saare geoloogilisest ehitusest vertikaalläbilõikes: 4 meetri paksuste mereliivade (mQ4) all lasuvad ligemale 100 meetri paksuses jääjärvelised savid, liivsavid, liivad ja mandrijää liivsavimoreenid veeristega. 1947. aastal puuriti vee üks (nr 3) gaasi otsimise puurauk (süg. 116,19 m) kabeli lähedale. Jällegi leiti gaasi, tõenäoline esinemisintervall fikseeriti sügavusel 62,8–65,4 meetrit. Selles sügavuses esinev vesi oli võrdlemisi mage (mineraalsus 370 mg/l). Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 24/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 Geoloogilist huvi pakkus puuraugu vertikaalne läbilõige. Sügavusel 78–112,5 m esinevad Gdovi lademe võrdlemisi tugevalt tsementeerunud jämedateralised liivakivid. Liivakivide vesi oli aga soolane (mineraalsus 4,7 g/l). Veelgi tõsisemalt võeti gaasi otsimistööd ette Eesti NSV Geoloogia Valitsuse poolt aastatel 1959–1960. Puuriti puuraugud nr 4, 5, 5a ja 6 (sügavus vastavalt 105,5 m, 64,9 m, 134,7 m ja 125,05 m). Tekkis suur hulk geoloogilist informatsiooni saare vertikaalsest läbilõikest ja maagaasi levikust. Selgus, et Prangli saar koosneb kahe viimase mandrijäätumise moreenidest, liivsavidest, liivadest – kogupaksusega kuni 100 meetrit. Hilisemaid merelisi setteid (rannaliivad, luiteliivad) esineb vaid mõne meetri paksuses. Saare lõunapoolsel alal on säilinud Vendi ajastu Gdovi liivakivid (paksus mõni meeter kuni 30 m). Viimane mandrijäätumine on nad ära kulutanud kõikjal saart ümbritsevalt alalt ja ka saare põhjaotsalt. Süstemaatilisi vee mõõtmisi, pumpamisi, vaatlusi või proovimisi nende tööde käigus ei tehtud. Aastatel 1963–66 viidi läbi Põhja-Eesti geoloogilis- hüdrogeoloogiline kaardistamine (Stumbur jt, 1965; Jõgi jt, 1966), kuid Prangli saare veeküsimust nendes töödes ei käsitletud. 1999. aastal tegi OÜ Salveesia hüdrogeoloogilised uuringud olme- ja joogivee leidmiseks kooli söökla, duššide, rahvamaja ja õpetajate elamu vajaduseks, mille käigus puuriti saarele 32 madalat geoloogilist ja hüdrogeoloogilist puurauku. Selle töö tulemusel peeti võimalikuks Idaotsa liiviku alalt saada olme- ja joogivett 6,2 m³/ööpäevas. 2002. aastal koostatud Eesti geoloogilise baaskaardi Prangli kaardilehe (7321) hüdrogeoloogilise kaardi (Suuroja jt, 2002) koostamise käigus täpsustati küll veekihtide lasuvust, kuid elanikkonna veevarustust ei käsitletud [16]. 2008. aastal tellis AS Viimsi Vesi eksperthinnangu Prangli saare elanikkonna ühisveevõrgu veega varustamise võimaluste kohta [16]. Töö tulemusena selgus muuhulgas, et seoses merevee ja põleva maagaasi mõjuga Prangli saare põhjaveekihtidele on ühisveehaarde rajamiseks sobivaks veekihiks maapinnalähedane meresetete veekiht. Kelnase sadama piirkonna puurkaevude veetaset on mõõdetud 05.04.2017 [17]. Seire tulemusena selgus, et veetase puurkaevus 19432 langeb mais või juunis ja alanemine kestab tavaliselt oktoobri-detsembrini. Veetase sõltub aastaajast ja sademete hulgast. Joonis 12 on kuu sademete hulga (Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmed) ja puurkaevu nr 19432 veetaseme muutuste võrdlus [17]. Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 25/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 Joonis 12: kuu sademete hulga ja puurkaevu nr 19432 kuu keskmiste veetasemete muutused Projekti kohaselt [3] (vt KMHP lisa 5 aruande lisas 1) on kavas sadamahoone veevarustus tagada Prangi saare ühisveevarustuse baasil. Kuna saare veevarud on piiratud ja Kelnase sadama piirkonna puurkaevude veetase langeb oluliselt just turismi hoojalal suurema tarbimise perioodiks, siis on mõistlik kaaluda sadamahoone veevarustuse lahendamist merevee magestamisega. Merevee magestamine toimub pöördosmoosiseadmega, mis põhineb füüsikalisel membraanlahutusmeetodil. Protsessi käigus ei kasutata kemikaale, vaid merevesi surutakse rõhu all läbi poolläbilaskva membraani. Pöördosmoos on väga efektiivne ning võimaldab veest eemaldada kloriidid, fluoriidid, hõljuvained, anorgaanilised saasteained, pestitsiidid, mikroorganismid jms. Protsessi miinus on selle seadme hind ja ekspluatatsioonikulu. Ekspluatatsiooni käigus vahetatavad membraanid on vastavalt keskkonnaministri 14.12.2015. määrusele nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” ohtlikud jäätmed koodiga 19 09 (joogi- ja tööstusvee käitlusjäätmed). Täpne jäätmekood selgub konkreetse osmoosiseadme spetsifikatsioonist. Ohtlikud jäätmed tuleb hoiustada spetsiaalses jäätmekonteineris ja anda üle litsentseeritud jäätmekäitlejale. Membraaniga eemaldatakse veest kõik, sh inimese organismile olulise tähtsusega ioonid. Seetõttu tuleb vett joogiveena kasutamiseks remineraliseerida. Joogivee keemilised ja mikrobioloogilised näitajad peavad vastama kvaliteedinäitajatele, mis on toodud sotsiaalministri 31.juuli 2001. määruses nr. 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. 4.10. Avariiolukordades tekkivad mõjud Keskkonnaameti poolt tellitud KSH eelhindamise metoodika täpsustuse punkti 2.2.3 kohaselt käsitletakse avariina hädaolukorra esinemist. Kelnase sadama rekonstrueerimise ja Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 26/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 ekspluateerimise käigus tekkida võivad hädaolukorrad on kütuse leke ja tulekahju. Vastavalt Keskkonnaameti poolt koostatud ulatusliku rannikureostuse riskianalüüsile on looduskeskkonnale olulise mõjuga ulatuslik rannikureostus naftasaaduste leke alates 5 tonni koristustööde mahuga. 4.10.1. Sadama rajamine Sadama rekonstrueerimisel on võimalikuks avariiolukorraks erinevate ehitusmehhanismide ja masinate õli ja kütuse lekked. Väikeses koguses keskkonda sattunud kütused ja õlid ei põhjusta looduskeskkonnale olulist mõju kui alustatakse koheselt reostuse likvideerimisega. Looduskeskkonnale olulise mõjuga rannikureostuse teke ei ole ehitusmehhanismide leketest võimalik. Juhul kui tekib nt ehitusseadme- või masina tulekahju, on selle peamiseks ohuks põlengust tekkiv must suits, mis võib olla inimeste tervisele kahjulik. 4.10.2. Sadama ekspluatatsioon Sadama akvatooriumis võivad kütused ja õlid sattuda veekeskkonda aluste õnnetuse tagajärjel või punkerdamisel. Kelnase sadama eeskirja kohaselt1 toimub aluste kütuse ja määrdeainetega varustamine ainult kokkuleppel. Eeskirjaga on ette nähtud nõutavad tegutsemisjuhised naftalekke tekkimisel. Sadama eeskirja tingimused tagavad väiksemas mahus keskkonnareostuse tekkimise vältimise või selle tagajärgede likvideerimise. Jahisadamas väikelaevade kütusega varustamist ette nähtud ei ole. Lisaks on sadamas võimalikud sadamahoone või aluse tulekahju. Peamine oht on põlengust tekkiv must suits, mis on tervisele kahjulik. Põlengust tekkida võivad konkreetsed ained, põlengusuitsu keemiline koostis, selle hulk ja leviku suund olenevad süttinud materjalide omadustest, põlengu intensiivsusest, kasutatavast kustutusstrateegiast ja ilmastikuoludest ning ei ole seetõttu prognoositavad. 4.11. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra, vibratsiooni ja kiirguse tase [18]. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada. Kelnase sadama ehitustööde ajal ei ole ette näha öiste müra normtasemete ületamist. Mõningane mürataseme tõus päevasel ajal mõjutab sadamale lähimate elamute elanikke, kes eeldatavasti peavad sadama rekonstrueerimist positiivseks. Tegevusi, mis põhjustaksid kiirgustaseme tõusu piirkonnas või mõjutaksid välisõhu või joogi- ja suplusvee kvaliteeti, ei ole Kelnase sadamasse kavandatud. Seega ei avalda kavandatav tegevus mõju piirkonna inimeste tervisele. Kelnase sadama rekonstrueerimisel ja laiendamisel on oluline positiivne mõju nii kohalike inimeste kui turistide heaolule, sest see aitab tagada turismi arengut ja suurendab sadama ohutust väikelaevadele. 1 Leitav (21.08.2018): https://kelnase.viimsi.ee/et/sadama-eeskirjad Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 27/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 Mõju piirkonna inimeste varale avaldub eelkõige olulise keskkonnamõjuga objektidest tulenevatest mõjudest hoonetele ja rajatistele – tulekahju või plahvatusoht, õhusaaste, tugev vibratsioon või helirõhutase. Kelnase sadamas tehtavad tööd ei põhjusta sellise ulatusega keskkonnamõjusid, mis võiksid olemasolevaid ehitisi kahjustada. 4.12. Kumulatiivsed mõjud Viimsi Vallavalitsus arendajana kavatseb laiendada ja arendada ka Viimsi poolsaarel asuvat Leppneeme sadamat. Selleks on vaja merre kaadata ca 44 400 m3 süvenduspinnast. Nii Kelnase kui Leppneeme sadama süvenduspinnas kaadatakse olemasolevale Aksi kaadamisalale, aga kuna arendaja kinnitusel ei tehta sadamates töid samaaegselt, siis ei ole kaadamisest tuleneva keskkonnamõju kumuleerumist ette näha. Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 28/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 5. KESKKONNAMEETMED 5.1. Meetmed linnustiku kaitsmiseks Selleks, et tagada Kelnase sadama territooriumil ja piirkonnas pesitsevate linnuliikide hauderahu tuleb hoiduda ehitustöödest ajavahemikul 15. aprillist kuni 31. maini. 5.2. Meetmed kalastiku kaitseks Lesta, räime ja ahvena parema kudemisvõimaluse tagamiseks on soovitatav vältida süvendamis- ja kaadamistöid vahemikul 15. aprillist kuni 1. juulini. 5.3. Meetmed müra tekke piiramiseks Ehitustööde teostamisel tuleb tagada, et kehtestatud öine piirväärtus müratundlike hoonete juures oleks täidetud. Selleks võib impulssmüra põhjustavaid töid teha tööpäevadel 7.00 – 21.00. 5.4. Meetmed heljumi leviku piiramiseks Kaadamine peatatakse, kui tuule kiirus on üle 3 tunni olnud üle 13 m/s. Tööde korraldamine ja vastutuse jagamine ehitusobjektil on projektijuhi ülesanne. Tuule suuna ja kiiruse andmed on otstarbekas võtta Kelnase sadama reaalajas töötavast meteosüsteemist. Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 29/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VÕRDLUS KMH käigus hinnati alternatiividena Prangli saare kohalike elanike soovil ca 70 % süvenduspinnase ladustamine maismaale, mida on võimalik kasutada saare teede tasandamiseks ja muudeks vertikaalplaneerimistöödeks. Süvenduspinnase kaadamis ematemaatiline modelleerimine tehti pinnase mahu 44 400 m3 kohta. Ka sellisel juhul, ei oleks kaadamise mõju oluliselt negatiivne. Otstarbekuse printsiibist lähtudes on eelistatud sobivate pinnasekihtide ladustamine arendaja poolt pakutud Kordoni kinnistule (89001:002:0385). Sadamahoone projekti kohaselt on kavas sadamahoone veevarustus tagada Prangi saare ühisveevarustuse baasil. Kuna saare veevarud on piiratud ja Kelnase sadama piirkonna puurkaevude veetase langeb oluliselt just turismi hoojalal suurema tarbimise perioodiks, siis on Prangli saare elanike heaolu arvestades eelistatud sadamahoone veevarustuse lahendamine merevee magestamisega. Selle lahenduse negatiivne külg on merevee magestamise maksumus. Lõpliku otsuse peab tegema Viimsi Vallavalitsus. Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 30/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 7. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE Viimsi vald on kohaliku omavalitsuse üksus Harju maakonnas. Vald hõlmab Viimsi poolsaare ning muuhulgas ka Prangli saare. Viimsi poolsaarel asub Leppneeme sadam ja Prangli saarel Kelnase sadam. Mõlema sadama omanik ja pidaja on Viimsi Vallavalitsus. Viimsi Vallavalitsuse eesmärgiks on nii Leppneeme kui Kelnase sadama laiendamine ja arendamine. Selleks on koostatud eskiisprojektid (Corson OÜ tööd nr 1712 ja 1713). Kelnase sadama laiendamise ja rekonstrueerimise eesmärk on mereturismi edendamine vallale kuuluvas sadamas ja laiemalt kogu piirkonnas. Viimsi Vallavalitsus on liitunud Soome lahe idapoolse mereturismi teenuste ja sadamate arendamise projektiga 30 MILES. Projekti raames parandatakse väikesadamate taset ning nende pakutavaid teenuseid. Hetkel pole väikesadamate võrgustikku, mis pakuks heal tasemel teenuseid ja kaikohti mereturistidele. Väikesadamad muudavad iga piirkonna atraktiivsemaks, nii ongi projekti idee luua väikesadamate võrgustik iga 30 meremiili tagant. Samuti järgitakse keskkonna jätkusuutlikkust kõikides plaanides, soovitustes, kontseptsioonides ja investeeringutes. Projekti arenduste tulemusena tõuseb 12 väikesadama teenuste tase Soome lahe idaosas. Need sadamad moodustavad uue ringi, mis moodustab terviku, mis omakorda on paadituristidele põnev. Teenuste info sadamates nagu ka juurdepääsu info on selgelt saadaval kõigile. Parendused sadamates toob uut ettevõtlust ja äratavad tähelepanu investorite seas, mis omakorda ahvatleb rohkem külalisi sellesse piirkonda. 30 MILES projekti partnerid Soomes on Kotka Maritime Research Association Merikotka, Kymenlaakso University of Applied Science, University of Helsinki, Cursor Oy and Posintra Oy. Eesti poolelt on partnerid Ida-Viru Ettevõtlus Keskus, Eisma Sadam, Viimsi omavalitsus, Eesti Meremuuseum, Narva linna Arendus- ja Majandusosakond ning Narva-Jõesuu omavalitsus. Assotsieerunud partnerid on Lääne-Viru maavalitsus ja Soome Purjetajate ja Paadiomanike Föderatsioon Soomest. KMH käigus tehtud heljumi matemaatiline modelleerimine näitas, et 44 100 m3 pinnase kaadamise korral leviks heljum maksimaalselt 900 meetri kaugusele kui kaadamine viiakse läbi tuule kiirusel 13 m/s. Tegelikult nii tugeva tuulega töid ei teostataks. Soome lahe heljumi kontsentratsiooni looduslik foon, arvestamata tormidest põhjustatud heljumi kannet veesambasse, võib olla sama suur kui kaadamisest tekkiv heljumi kontsentratsioon. Seega, kui hoiduda kaadamisest juhul, kui tuule kiirus on üle kolme tunni olnud üle 13 m/s, siis saab pinnase kaadamise mõju võrrelda heljumi loodusliku kontsentratsiooniga Soome lahes aprillis ja septembris-oktoobris. Natura asjakohase hindamise tulemusena selgus, et Kelnase sadama arendamiseks tehtavad tööd, pinnase transportimine kaadamisalale ja süvenduspinnase kaadamine olemasolevale alale ei avalda ebasoodsat mõju Prangli loodusala seisundile. Kavandatavad leevendavad meetmed tagavad Natura ala terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamise. Kohalikelt elanikelt saadud informatsiooni kohaselt on kavandatava tegevuse mõjualas ka pesitsevad linnud. Aksi saarel on teada kaks merikotka elukohta. LKS kohaselt arvatakse I kaitsekategooriasse liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. Merikotkas on Eesti suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200–245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Pesa Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 31/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 hakkavad merikotkad kohendama kesktalvel, tuues pesale rohelisi männioksi. Täiskurn, 1–3 muna, on munetud enamasti märtsi teisel poolel. Haududa tuleb merikotkal vahetpidamata umbes 38 ööpäeva. Juuli alguses pojad lennuvõimestuvad. Liigi peamised ohutegurid on pesapaikade kahjustamine ja saakloomadesse akumuleerunud keskkonnamürgid. Mõjud linnustikule avalduvad nii elupaikade otseses hävinemises kui linnustiku häirimises. Häirimise tõttu peavad linnud põgenema, hülgama oma pesapaigad või kulutama tavapärasest rohkem energiat toidu hankimisele. Kelnase sadama laiendamine ja rekonstrueerimine kavandatud mahus põhjustab pesitsevate lindude pesapaikade hävinemise sadama territooriumil. Seetõttu on oluline hoiduda tööde tegemisest lindude pesitsusperioodil. Häirimise mõju ei ole arvestades kavandatud tööde mahtu oluliselt negatiivne. Kaitse tegevuskava [5] kohaselt on merikotkast ohustavatest teguritest üks olulisemaid pesitsusaegne häirimine. Seetõttu ei tohi pesast 500 meetri kaugusel merikotkast häirivaid töid teha. Aksi kaadamisala välispiir jääb merikotka pesapaikadest Aksi saarel rohkem kui 800 meetri kaugusele ja seega on pesitsevate lindude häirimine ebatõenäoline. Olemasolevate teadmiste põhjal ei ole kaadamisala piirkonnas kalade koelmualasid ning tegemist ei ole kohalikele kaluritele olulise püügikohaga. Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju kalastikule kui jälgitakse KMH käigus välja pakutud ajalisi piiranguid kalastiku kaitseks. Kavandatud mahus süvendamine ega kaadamine ei avalda olulist negatiivset mõju põhjataimestikule ega loomastikule. Kavandatav tegevus ei avalda mõju piirkonna inimeste tervisele ega varale. Kelnase sadama laiendamisel on positiivne mõju meresõidu harrastajate heaolule, sest see annab parema võimaluse silduda Kelnase sadamas ja suurendab sadama ohutust väikelaevadele. KMH käigus hinnati alternatiividena Prangli saare kohalike elanike soovil ca 70 % süvenduspinnase ladustamine maismaale, mida on võimalik kasutada saare teede tasandamiseks ja muudeks vertikaalplaneerimistöödeks. Süvenduspinnase kaadamis ematemaatiline modelleerimine tehti pinnase mahu 44 400 m3 kohta. Ka sellisel juhul, ei oleks kaadamise mõju oluliselt negatiivne. Otstarbekuse printsiibist lähtudes on eelistatud sobivate pinnasekihtide ladustamine arendaja poolt pakutud Kordoni kinnistule (89001:002:0385). Sadamahoone projekti kohaselt on kavas sadamahoone veevarustus tagada Prangi saare ühisveevarustuse baasil. Kuna saare veevarud on piiratud ja Kelnase sadama piirkonna puurkaevude veetase langeb oluliselt just turismi hoojalal suurema tarbimise perioodiks, siis on Prangli saare elanike heaolu arvestades eelistatud sadamahoone veevarustuse lahendamine merevee magestamisega. Selle lahenduse negatiivne külg on merevee magestamise maksumus. Lõpliku otsuse peab tegema Viimsi Vallavalitsus. Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 32/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 8. ÜLEVAADE MENETLUSPROTSESSIST Kelnase sadama laiendamiseks ja arendamiseks esitas Viimsi Vallavalitsus 08.08.2017 oma kirjaga nr 15-3/3786 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse. Selle põhjal algatas Keskkonnaamet oma 29.08.2017 korraldusega nr 14-6/17/9239-2 keskkonnamõju hindamise (vt lisa 1). KMH programmi menetlusprotsessist on toodud KMH programmi peatükis 9. – vt lisa 1. Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 33/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 9. KASUTATUD ANDMEALLIKAD [1] IPT Projektijuhtimine OÜ, töö nr 17-101365, Kelnase sadama geoloogilised ja geotehnilised uuringud., 2018. [2] Ernst&Sohn, Recommendations of the Committee for Waterfront Structures Harbours and Waterways, 2004. [3] SWECO Projekt AS töö nr 16110-0010, Kelnase sadamahoone põhiprojekti seletuskiri. [4] Prangli loodusala kaitsekorralduskava 2016-2025. [5] Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava. [6] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama lainemurdjate KMH, 2006. [7] AS Tallmac, Muuga sadama idaosa laiendamise KMH, 2006. [8] Eesti Mereakadeemia, Muuga sadama akvatooriumi liitsihi piirkonna süvendamise KMH, 2006. [9] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama mereseire 2006, 2006. [10] TTÜ Meresüsteemise Instituut, Muuga sadama merekeskkonna seire 2007, 2007. [11] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama merekeskkonna seire 2009, Tallinn: 2009. [12] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama merekeskkonna seire 2010, 2010. [13] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama merekeskkonna seire 2011, Tallinn, 2011. [14] J. L. M. a. E. W. Barnes, Prediction of noise from power plant construction., Cambridge, 1976. [15] Tapani Jauhiainen, Heikki S. Vuorinen, Marja Heinonen-Guzejev, Keskkonnamüra mõjud, MTÜ Ökokratt. [16] R. Perens, Prangli saare elanikkonna ühisveevõrgu veega varustamise võimalustest, 2008. [17] OÜ Eesti Geoloogiakeskus, AS Viimsi Vesi Prangli saare veeharade seire, 2017. [18] Keskkonnatervise uuringute keskus, [Võrgumaterjal]. [19] RMK, [Võrgumaterjal]. Available: https://www.rmk.ee/metsa- majandamine/metsamajandus/kaasamiskoosolekud/viimsi-poolsaar-9-marts-2017. [Kasutatud märts 2018]. Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ EstKONSULT lk 34/35 Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401 LISAD 1. KMH programm ja selle lisad; 2. Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine, OÜ Lainemudel töö nr 1705; 3. Heljumi liikumise Aksi kaadamisalal, OÜ Lainemudel töö nr 1808; Dok: E1401 KMHA.docx; Kuupäev: 14. september 2018 OÜ Lainemudel Registrikood: 14075763 e-post: [email protected] Töö nr 1705 Töö tellija: OÜ EstKONSULT Registrikood: 10410360 e-post: [email protected] KELNASE SADAMA HÜDRODÜNAAMILINE MODELLEERIMINE Töö autorid: RAIN MÄNNIKUS KATRI PINDSOO Tallinn Mai 2017 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine SISUKORD 1. LÄHTEÜLESANNE ............................................................................................................... 2 1.1. Eesmärk ............................................................................................................................ 2 1.2. Sisu ................................................................................................................................... 2 1.3. Lähtematerjalid................................................................................................................. 2 2. KELNASE SADAM................................................................................................................ 3 2.1. Olemasolev olukord ......................................................................................................... 3 2.2. Sadama planeeritav laiendus ............................................................................................ 4 3. LAINETUSE UURING ........................................................................................................... 6 3.1. Lähteandmed modelleerimiseks ....................................................................................... 6 3.2. Simulatsioonide tulemused .............................................................................................. 7 4. ÜKSIKLAINE LEVIK AKVATOORIUMIS ....................................................................... 13 4.1. Lainemudeli seadistus .................................................................................................... 13 4.2. Tulemused ...................................................................................................................... 14 5. SADAMA RESONANTS JA LAINEKÕRGUSTE KASV .................................................. 16 6. SETETE LIIKUMINE MUULI OTSTE VAHEL................................................................. 20 6.1. Mudel Delft3D ............................................................................................................... 20 6.2. Mudeli seadistus ............................................................................................................. 20 6.3. Tulemused ...................................................................................................................... 21 7. EHITUSAEGSE HELJUMI LEVIK ..................................................................................... 42 7.1. Mudeli seadistus ............................................................................................................. 42 7.2. Heljumi levik .................................................................................................................. 43 VIIDATUD KIRJANDUS ............................................................................................................ 45 1 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine 1. LÄHTEÜLESANNE 1.1. Eesmärk Käesoleva töö eesmärk on leida lainetuse parameetrid ning teostada hüdrodünaamiline modelleerimine Kelnase sadamas. 1.2. Sisu  Teostatakse lainetuse uuring kirdest, põhjast, lõunast ja kagust puhuva tuule jaoks. Määratakse olulised lainekõrgused, perioodid ning laine suunad muulide ees. Samuti antakse väärtused akvatooriumis.  Hinnatakse üksiklaine levikut ja sumbumist sadama akvatooriumis.  Uuritakse lainekõrguste kasvu konstruktsioonidelt peegeldumise tulemusena. Antakse graafiline väljund kogu sadamaala kohta, milles näidatakse sadama suudmes oleva lainekõrguse ja lokaalse lainekõrguse suhtarv.  Kontrollitakse setete liikumist muulide otste vahel.  Hinnatakse ehitusaegse heljumi levikut kirdest, põhjast, lõunast ja kagust puhuva tuule korral.  Tulemused esitatakse EH2000 kõrgussüsteemis. 1.3. Lähtematerjalid 1. Leping B775 ja selle lisad. 2. OÜ Meremõõdukeskus. 2017. Töö nr M17075. Kelnase sadama batümeetria. 3. OÜ Corson. 2018. Kelnase sadama asendiplaan. (1712_ES_AS-3-01_v05_ asendiplaan.dwg). 4. OÜ GEO S.T. Töö nr 21M7112. Kelnase sadama ja lähiümbruse maa-ala geodeetilised uurimistööd. 5. OÜ REI Geotehnika. 2005. Töö nr 1423-05. Kelnase sadam. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. 6. OÜ IPT Projektijuhtimine. 2018. Töö nr 17-10-1365. Kelnase sadama geoloogilised ja geotehnilised uuringud. 7. Veeteede Ameti andmed merepõhja sügavuste kohta. 2 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine 2. KELNASE SADAM 2.1. Olemasolev olukord Kelnase sadam asub Harju maakonnas Viimsi vallas Prangli saarel (Joonis 2.1 ja Joonis 2.2). Sadamast väljuvad laevad Viimsi poolsaarele. Joonis 2.1. Kelnase sadama asukoht Joonis 2.2. Kelnase sadama ala Olemasoleva sadama akvatoorium avaneb kirdesse. Põhjast kaitseb akvatooriumi madal põhjamuul (Foto 2.1) ning idas idamuul. Akvatooriumi lääneosas on statsionaarsed ja ujuvkaid jahtlaevade ja kalurite jaoks. Foto 2.1. Kelnase sadama aerofoto (30 Miles Project). 3 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Sadamat ümbritsevad alad on lauged, ilma järskude kallasteta. Sadamast loode pool on suurem madal ala, mis kaitseb mingil määral sadamat lainetuse eest. Merepõhja batümeetria on näidatud joonisel 2.3. Merepõhi on kaetud osaliselt liiva ja kruusaga. Madalas vees on kohati graniitkive ja rändrahne (Foto 2.1). Joonis 2.3. Kelnase sadama ala batümeetria. Pruunid jooned tähistavad olemasolevat rannajoont ning punased osundavad projekteeritavaid rajatisi. Koostatud Veeteede Ameti ja OÜ Meremõõdukeskuse andmete põhjal. 2.2. Sadama planeeritav laiendus OÜ Corson on koostanud Viimsi valla soovide põhjal Kelnase sadama laiendusprojekti eskiisi, mis näeb ette akvatooriumi laiendamist, mõlema muuli rekonstrueerimist (kõrgemaks ja laiemaks ehitamist), lõunamuuli ehitust ning kagusse perspektiivset täiteala (Joonis 2.4). Tekkiva akvatooriumi projektne sügavus on esialgsete plaanide kohasel vahemikus -2,7...-3,2 m. Mõlema muuli kõrgust ei ole projekti eskiisi staadiumis määratud. Käesolevas töös on eeldatud põhjamuuli ja idamuuli põhjapoolse kolmandiku kõrguseks +2,8 m abs. Idamuuli lõunapoolse kolmandiku ja lõunamuuli kõrguseks on eeldatud +1,8 m abs. Idamuuli vahepealse osa kõrgus on eelduslikult +2,3 m abs. Kõik kõrgused on antud EH2000 kõrgussüsteemis. Muulide nõlvad on kindlustatud graniitkividega ning nende kalle on vahemikus 1:1,5 kuni 1:2. 4 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 2.4. OÜ Corsoni poolt kavandatud Kelnase sadama eskiis. Kõrgused on joonisel BK77 süsteemis, sest joonise koostamise hetkel polnud seda EH2000 süsteemi teisendatud. 5 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine 3. LAINETUSE UURING 3.1. Lähteandmed modelleerimiseks Soome lahe lõunaranniku lahed on varjatud lõunakaarest puhuvate tormide poolt tekitatud lainete eest, mida esineb Läänemerel kõige sagedamini (edelatuuled). Sellest tulenevalt on Ihasalu lahe lainekliima tagasihoidlik ning keskmine lainekõrgus selles piirkonnas suhteliselt madal. Seevastu on laht avatud põhjaloode suunale, kust ligikaudu kord 50 aasta jooksul võivad saabuda väga tugevad tormid. Nende mõju sadamale on määratud lokaalsete veetasemete poolt. Madala veetasemega ei jõua kõrged lained rajatisteni, vaid murduvad varem ära. Kui aga veetase on tugevate tormide ajal kõrge, siis on randa jõudvate lainete purustusjõud maksimaalne. Seepärast tuleb sadamarajatisi projekteerides arvesse võtta lainetust ja veetaset üheaegselt. Et Eesti põhjarannikul ei esine kõrged veetasemed ja tugevad põhjatormid üldjuhul samaaegselt, siis tuleb analüüsida veetasemete ja tuule (või lainetuse) ühisjaotust. Käesoleva töö raames telliti tuule ja veetasemete analüüs Tallinna Tehnikaülikooli Lainetuse dünaamika laboratooriumist. Nende töös analüüsiti eraldi tuuli ja veetasemeid ning vaadeldi nende ühisjaotust Kelnase sadama jaoks relevantsete suundade põhjal. Oluline on siin märkida, et 50-aastase korduvusperioodiga tormile vastab palju tuule ja veetasemete väärtuste kombinatsioone. Seepärast tuli simulatsioonide algtingimuste jaoks leida võimalikult kriitiline stsenaarium, mis arvestaks nii tugevaid tuuli kui ka kõrgeid veetasemeid. Tabelis 3.1 on antud Lainetuse dünaamika laboratooriumi poolt soovitatud väärtused. Võrdlemaks neid tulemusi maksimaalsete tuulekiiruste ajal esineva olukorraga, modelleeriti lainetuse levikut ja nende parameetreid ka maksimaalsete tuulekiiruste (korduvusperioodidega 2 ja 50 aastat) ja nendele vastavate veetasemete korral. Nende simulatsioonide algtingimused on toodud tabelis 3.2. Puhuva tuule suunaks võeti 30-kraadise sektori keskmine. Tabel 3.1. Sisendparameetrid Kelnase sadama hüdrodünaamiliseks modelleerimiseks. Hinnanguliselt tuule ja veetaseme suurima ühismõju korral. Korduvusperiood 2 aastat Korduvusperiood 50 aastat Jrk Suund wl u, m/s Jrk Suund wl u, m/s 1 345° 1,3 14 1 345° 1,3 20 2 15° 1,0 13 2 15° 1,3 15 3 45° 1,0 13 3 45° 1,2 15 4 135° 1,0 14 4 135° 0,9 20 5 165° 1,2 14 5 165° 1,3 22 6 195° 1,3 16 6 195° 1,4 23 6 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Tabel 3.2. Sisendparameetrid Kelnase sadama hüdrodünaamiliseks modelleerimiseks. Maksimaalse tuulekiiruse korral. Korduvusperiood 2 aastat Korduvusperiood 50 aastat Jrk Suund wl u, m/s Jrk Suund wl u, m/s 7 345° 0,6 20 7 345° 0,8 24 8 15° 0,6 17 8 15° 0,8 22 9 45° 0,6 19 9 45° 0,6 23 10 135° 0,7 18 10 135° 0,8 22 11 165° 1,0 18 11 165° 1,3 22 12 195° 1,1 19 12 195° 1,4 23 SWANi mudelarvutustes kasutati kolmeastmelist skeemi. Esimese astmena arvutati lainetuse parameetrid Soome lahel suhteliselt tagasihoidliku lahutusvõimega (mudeli võrgu samm varieerus 500 ja 1500 m vahel). Teise astmena arvutati lainetust Ihasalu lahes (võrk kattis 7  10 km suurust ala ja lahutusvõime oli 30 ja 100 m vahel). Kolmandas astmes leiti otsitavad väärtused Kelnase sadamas ja selle läheduses (võrk kattis 1,7  1,3 km suurust ala ja lahutusvõime oli 3 ja 20 m vahel, suurenedes ühtlaselt avamere suunas). Teise ja kolmanda astme arvutused tuginesid mudeli kõrgemas astmes leitud lainetuse parameetritel. Mudelile rakendati ühest suunast puhuvat tuult ning tervet ala katvat ühtlast veetaset. Simulatsioonides kasutati 6 tundi (piisav aeg Soome lahel lainetuse küllastumiseks) pidevalt ühest suunast ja kiirusega puhuvaid erinevate korduvusperioodidega tuuli, millega samaaegselt rakendati samade korduvusperioodidega veetasemeid. Batümeetria alusandmed saadi OÜ Meremõõdukeskuse ja Veeteede Ameti mõõdistustest ning Balti mere batümeetria andmebaasist (BSHC, 2013). Need interpoleeriti kasutatud arvutusvõrgule Delft3D sisseehitatud tarkvara abil. Rannik esitati mudelis tasapinnana, mis tõusis veetasemest kuni 2,3 m kõrgusele. Konstruktsioonide kõrgused on kirjeldatud peatükis 2.2. Kasutatud mõõtmed saadi OÜ Corsoni eskiisilt. 3.2. Simulatsioonide tulemused Muulide dimensioneerimiseks vajalike parameetrite saamiseks viidi simulatsioonid läbi viie erineva tuule suuna puhul, korduvusperioodidega 2 ja 50 aastat. Selliste ühekordsete sündmuste tõenäosus on igal aastal vastavalt 50% ja 2%. Mitmekordsete sündmuste tõenäosus on väiksem. Nimetatud olukordi analüüsiti aastaringselt valitsetavates oludes. Mõõtepunktide asukohad on toodud joonisel 3.1 ning nendele vastavad tulemused (oluline lainekõrgus, tipp-periood, keskmine periood ja lainete keskmine suund) tabelites 3.3 kuni 3.6. Joonisel 3.2. on esitatud oluline lainekõrgus ja lainete keskmine suund 2-aastase korduvusperioodi puhul. Tabelitest 3.2 ja 3.3 nähtub, et idamuuli kivide ja harja kõrguseks oleks mõistlik kasutada erinevas lõikes erinevaid parameetreid, sest madalamas osas on lained oluliselt väiksemad. Eskiisis valitud sadama rajatiste konfiguratsiooni ja sissepääsukanali laiuse korral jäävad olulised 7 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine lainekõrgused akvatooriumis üldjuhul alla 0,5 m, mis on sobilik ujuvkaide paigaldamiseks ning ka jahtide varjamiseks tormi eest. Joonis 3.1. Mõõtepunktid Kelnase sadamas ja selle lähistel. Joonis 3.2. 2-aastase korduvusperioodiga olulised lainekõrgused Kelnase sadama lähistel. Tuule suund on N (15°). Stsenaarium nr 2. Vt tabelist Tabel 3.3. 8 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Tabel 3.3. Lainetuse parameetrid korduvusperioodi 2 aastat korral. Hinnanguliselt tuule ja veetaseme suurima ühismõju korral. #1 #2 #3 #4 Jrk Hs, Tp, Tm, dir, Hs, Tp, Tm, dir, Hs, Tp, Tm, dir, Hs, Tp, Tm, dir, m m m ˚ m m m ˚ m m m ˚ m m m ˚ 1 0,9 5,7 5,0 27 1,1 5,7 4,9 34 1,5 5,7 4,4 19 1,6 5,7 4,6 18 2 0,7 5,7 5,5 36 1,0 6,5 5,6 41 1,7 6,5 4,8 34 1,8 6,5 5,2 32 3 0,7 6,5 5,7 39 1,0 6,5 6,0 43 1,8 6,5 5,2 42 1,8 6,5 5,6 38 4 0,6 7,4 5,7 46 0,7 7,4 5,9 46 1,2 7,4 4,1 69 1,3 7,4 4,4 66 5 0,2 6,5 3,3 53 0,2 7,4 3,0 59 0,6 4,5 2,6 99 0,6 3,9 2,6 99 6 0,3 6,5 4,1 6 0,2 6,5 3,4 9 0,5 5,7 2,0 108 0,5 6,5 2,1 106 #5 #6 #7 #8 Jrk Hs, Tp, Tm, dir, Hs, Tp, Tm, dir, Hs, Tp, Tm, dir, Hs, Tp, Tm, dir, m m m ˚ m m m ˚ m m m ˚ m m m ˚ 1 1,5 5,7 5,0 22 1,0 5,7 5,1 16 0,8 5,7 5,2 51 0,3 5,7 2,5 16 2 1,4 6,5 5,4 33 0,9 6,5 5,5 29 0,7 6,5 5,4 66 0,3 5,7 1,8 15 3 1,4 6,5 5,7 38 0,9 6,5 5,4 40 0,7 6,5 5,3 72 0,2 6,5 1,7 15 4 1,0 7,4 4,5 58 0,9 5,1 4,9 75 0,7 7,4 4,6 81 0,1 7,4 1,2 356 5 0,6 3,9 2,6 99 0,7 4,5 3,0 96 0,4 4,5 2,3 93 0,0 4,5 1,1 348 6 0,5 3,1 2,3 103 0,4 7,4 2,1 106 0,4 7,4 2,1 91 0,0 6,5 1,3 351 #9 #10 #11 #12 Jrk Hs, Tp, Tm, dir, Hs, Tp, Tm, dir, Hs, Tp, Tm, dir, Hs, Tp, Tm, dir, m m m ˚ m m m ˚ m m m ˚ m m m ˚ 1 0,5 6,5 4,3 68 0,4 6,5 3,7 46 0,3 5,7 2,9 359 0,3 6,5 3,8 37 2 0,7 6,5 5,0 73 0,6 6,5 4,7 48 0,3 5,7 2,3 358 0,4 6,5 3,7 36 3 0,8 7,4 5,2 74 0,7 6,5 5,1 48 0,2 6,5 2,7 356 0,4 6,5 3,8 36 4 0,6 7,4 4,2 80 0,5 7,4 3,5 54 0,1 7,4 1,3 331 0,2 7,4 2,2 34 5 0,4 4,5 2,4 91 0,2 4,5 1,4 80 0,0 3,9 1,9 350 0,1 5,1 1,3 23 6 0,3 3,5 1,4 128 0,2 1,1 0,9 178 0,0 6,5 2,4 351 0,1 1,0 0,8 236 Tabel 3.4. Lainetuse parameetrid korduvusperioodi 50 aastat korral. Hinnanguliselt tuule ja veetaseme suurima ühismõju korral. #1 #2 #3 #4 Jrk Hs, Tp, Tm, dir, Hs, Tp, Tm, dir, Hs, Tp, Tm, dir, Hs, Tp, Tm, dir, m m m ˚ m m m ˚ m m m ˚ m m m ˚ 1 0,9 7,4 6,3 30 1,3 7,4 6,3 37 2,1 7,4 6,0 26 2,2 7,4 6,4 21 2 0,9 6,5 6,1 36 1,2 7,4 6,2 41 2,0 6,5 5,6 35 2,0 6,5 5,9 32 3 0,9 7,4 6,5 40 1,2 7,4 6,7 43 2,1 7,4 6,2 42 2,1 7,4 6,5 38 4 0,6 9,5 6,9 44 0,9 9,5 7,8 46 1,8 9,5 6,0 57 1,8 9,5 6,5 54 5 0,5 8,3 4,7 51 0,4 8,3 5,6 51 1,2 5,1 3,8 87 1,2 5,1 3,9 85 6 0,5 6,5 3,2 14 0,4 6,5 3,1 12 0,8 5,7 2,6 89 0,8 5,7 2,7 91 #5 #6 #7 #8 Jrk Hs, Tp, Tm, dir, Hs, Tp, Tm, dir, Hs, Tp, Tm, dir, Hs, Tp, Tm, dir, m m m ˚ m m m ˚ m m m ˚ m m m ˚ 1 1,7 7,4 6,6 26 1,0 7,4 6,3 19 0,9 7,4 6,4 56 0,4 7,4 2,4 13 9 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine 2 1,6 6,5 6,1 34 1,0 6,5 6,1 29 0,9 6,5 6,0 63 0,3 6,5 1,9 14 3 1,6 7,4 6,5 39 1,0 7,4 6,3 41 0,9 7,4 6,1 71 0,3 7,4 1,5 9 4 1,3 9,5 6,5 50 0,9 6,5 6,0 70 0,7 6,5 5,6 82 0,2 9,5 1,6 342 5 0,9 5,1 3,6 84 1,0 5,7 4,3 94 0,8 5,7 3,6 89 0,1 5,1 1,4 343 6 0,8 8,3 2,9 87 0,7 8,3 3,0 89 0,7 8,3 2,9 78 0,1 7,4 1,9 358 #9 #10 #11 #12 Jrk Hs, Tp, Tm, dir, Hs, Tp, Tm, dir, Hs, Tp, Tm, dir, Hs, Tp, Tm, dir, m m m ˚ m m m ˚ m m m ˚ m m m ˚ 1 0,7 8,3 5,9 70 0,6 7,4 5,0 46 0,4 7,4 3,0 357 0,4 7,4 4,2 36 2 0,8 7,4 5,7 72 0,8 7,4 5,3 47 0,3 6,5 2,4 357 0,5 7,4 4,0 35 3 1,0 7,4 6,1 74 0,8 7,4 5,7 48 0,3 7,4 2,1 348 0,5 7,4 3,6 34 4 0,9 9,5 4,9 81 0,7 9,5 4,3 54 0,2 9,5 2,0 330 0,5 9,5 2,0 41 5 0,6 5,1 3,0 92 0,4 5,7 2,1 77 0,1 5,1 1,3 320 0,3 1,1 1,0 150 6 0,4 4,5 2,0 114 0,3 1,5 1,3 165 0,1 7,4 1,2 298 0,2 1,1 0,9 202 Tabel 3.5. Lainetuse parameetrid korduvusperioodi 2 aastat korral. Maksimaalse tuulekiiruse korral. #1 #2 #3 #4 Jrk Hs, Tp, Tm, dir Hs, Tp, Tm, dir Hs, Tp, Tm, dir Hs, Tp, Tm, dir m m m ,˚ m m m ,˚ m m m ,˚ m m m ,˚ 1 0,6 5,7 5,1 29 0,8 5,7 5,0 39 1,4 5,7 4,4 22 1,5 5,7 4,8 19 2 0,5 5,7 5,6 36 0,8 6,5 5,7 43 1,6 6,5 5,0 35 1,7 6,5 5,3 32 3 0,6 6,5 5,8 39 0,8 6,5 6,1 44 1,7 6,5 5,4 42 1,7 6,5 5,7 38 4 0,5 7,4 5,8 44 0,6 7,4 6,0 47 1,2 7,4 4,1 68 1,3 7,4 4,5 63 5 0,2 6,5 3,2 51 0,2 8,3 3,0 59 0,6 4,5 2,6 97 0,6 3,9 2,6 97 6 0,2 6,5 4,2 14 0,2 5,7 3,7 16 0,5 5,7 2,0 109 0,5 2,7 2,0 108 #5 #6 #7 #8 Jrk Hs, Tp, Tm, dir Hs, Tp, Tm, dir Hs, Tp, Tm, dir Hs, Tp, Tm, dir m m m ,˚ m m m ,˚ m m m ,˚ m m m ,˚ 1 1,2 5,7 5,2 23 0,7 5,7 5,2 17 0,5 5,7 5,2 66 0,2 5,7 2,0 15 2 1,2 6,5 5,5 34 0,7 6,5 5,6 31 0,5 6,5 5,4 76 0,2 5,7 1,4 14 3 1,3 6,5 5,9 39 0,7 6,5 5,7 42 0,6 8,3 5,5 79 0,2 6,5 1,4 12 4 1,0 7,4 4,7 55 0,7 5,1 4,9 74 0,6 5,1 4,6 84 0,1 7,4 1,2 353 5 0,6 3,9 2,6 98 0,6 4,5 3,1 95 0,4 4,5 2,3 93 0,0 3,9 1,0 347 6 0,5 3,1 2,2 102 0,4 7,4 2,2 102 0,4 7,4 2,1 91 0,0 6,5 1,2 348 #9 #10 #11 #12 Jrk Hs, Tp, Tm, dir Hs, Tp, Tm, dir Hs, Tp, Tm, dir Hs, Tp, Tm, dir m m m ,˚ m m m ,˚ m m m ,˚ m m m ,˚ 1 0,5 6,5 4,4 71 0,4 6,5 3,8 46 0,3 5,7 2,6 358 0,3 5,7 3,7 37 2 0,7 6,5 5,2 75 0,6 6,5 4,7 48 0,3 5,7 2,1 356 0,4 6,5 3,3 35 3 0,8 7,4 5,4 75 0,7 6,5 5,1 48 0,2 6,5 2,4 353 0,4 6,5 3,4 35 4 0,6 7,4 4,2 79 0,4 7,4 3,4 54 0,1 7,4 1,4 331 0,2 7,4 2,3 33 5 0,4 4,5 2,3 92 0,2 4,5 1,5 79 0,0 3,9 1,8 350 0,1 5,1 1,4 23 6 0,3 3,5 1,4 130 0,2 1,1 0,9 177 0,0 6,5 2,2 350 0,1 1,0 0,8 301 10 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Tabel 3.6. Lainetuse parameetrid korduvusperioodi 50 aastat korral. Maksimaalse tuulekiiruse korral. #1 #2 #3 #4 Jrk Hs, Tp, Tm, dir Hs, Tp, Tm, dir Hs, Tp, Tm, dir Hs, Tp, Tm, dir m m m ,˚ m m m ,˚ m m m ,˚ m m m ,˚ 1 0,7 7,4 6,4 32 1,0 7,4 6,4 40 2,0 7,4 6,1 27 2,0 7,4 6,5 21 2 0,7 6,5 6,2 37 1,0 7,4 6,3 43 1,9 6,5 5,8 36 1,9 6,5 6,1 32 3 0,5 7,4 6,4 39 0,9 7,4 6,8 44 1,9 7,4 6,4 41 1,9 7,4 6,6 36 4 0,6 9,5 6,8 44 0,8 9,5 7,8 46 1,8 9,5 6,0 56 1,8 9,5 6,5 53 5 0,5 8,3 4,7 51 0,4 8,3 5,4 51 1,2 5,1 3,7 87 1,1 5,1 3,8 85 6 0,5 6,5 3,1 13 0,4 6,5 3,1 11 0,8 5,7 2,5 92 0,7 5,7 2,6 94 #5 #6 #7 #8 Jrk Hs, Tp, Tm, dir Hs, Tp, Tm, dir Hs, Tp, Tm, dir Hs, Tp, Tm, dir m m m ,˚ m m m ,˚ m m m ,˚ m m m ,˚ 1 1,5 7,4 6,7 27 0,8 7,4 6,4 21 0,7 7,4 6,4 67 0,3 7,4 2,0 10 2 1,4 6,5 6,2 35 0,8 6,5 6,1 32 0,7 6,5 6,0 73 0,3 6,5 1,5 12 3 1,3 7,4 6,6 39 0,7 7,4 6,2 45 0,6 8,3 6,0 81 0,2 7,4 1,3 6 4 1,3 9,5 6,6 50 0,8 6,5 6,0 70 0,7 6,5 5,6 83 0,2 9,5 1,5 341 5 0,9 5,1 3,5 84 1,0 5,7 4,3 94 0,8 5,7 3,6 89 0,1 5,1 1,4 343 6 0,8 8,3 2,8 89 0,7 8,3 2,9 90 0,6 8,3 2,8 79 0,1 7,4 1,8 357 #9 #10 #11 #12 Jrk Hs, Tp, Tm, dir Hs, Tp, Tm, dir Hs, Tp, Tm, dir Hs, Tp, Tm, dir m m m ,˚ m m m ,˚ m m m ,˚ m m m ,˚ 1 0,7 7,4 6,1 73 0,6 7,4 5,0 47 0,4 7,4 2,8 355 0,4 7,4 3,9 35 2 0,8 7,4 5,9 75 0,7 7,4 5,2 48 0,3 6,5 2,2 355 0,4 7,4 3,8 35 3 0,8 7,4 6,2 76 0,7 7,4 5,5 48 0,3 7,4 2,1 346 0,5 7,4 3,4 33 4 0,9 9,5 4,9 81 0,7 9,5 4,2 55 0,2 9,5 2,0 330 0,5 9,5 2,0 41 5 0,6 5,1 3,0 92 0,4 5,7 2,1 77 0,1 5,1 1,3 321 0,3 8,3 1,0 151 6 0,4 4,5 2,0 114 0,2 1,3 1,2 165 0,1 7,4 1,5 331 0,2 1,1 0,9 202 Tulemused kinnitavad, et lainekoormuste õigeks hindamiseks on oluline vaadata üheaegselt nii tuule kiirust kui ka veetaset. Seejuures ei pea tuule kiirus olema maksimaalne, oluline on kasutada kiirust, mis kombinatsioonis samaaegse veetasemega annab kõige ohtlikumad tulemused. Käesolevas töös olid hinnanguliselt suurima ühismõjuga stsenaariumites olulised lainekõrgused 95% juhtudelt kõrgemad maksimaalse tuulekiirusega saadud tulemustest. Tipp- perioodi ja keskmist perioodi võrreldes olid need arvud vastavalt 98% ja 60%. Modelleerija soovitab kasutada projekteerimiseks peamiselt tabelite 3.3 ja 3.4 väärtuseid. Kaheaastase korduvusperioodiga olulised lainekõrgused on akvatooriumis väiksemad kui 0,5 m (vt punktid 9–12 Tabel 3.4). Kuigi 50-aastase korduvusperioodiga lained on kõrgemad, võib siiski lugeda akvatooriumi piisavalt kaitstuks lainete eest, sest kõrgete lainete asukohas ei paikne väiksed laevad. Punkti 10 asukohta ei ole mõistlik paigaldada ujuvkaisid. 11 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 3.3. 50-aastase korduvusperioodiga olulised lainekõrgused Kelnase sadama lähistel. Tuule suund on NE (45°). Stsenaarium nr 3. Vt Tabel 3.4. Joonis 3.4. 50-aastase korduvusperioodiga olulised lainekõrgused Kelnase sadama lähistel. Tuule suund on SE (135°). Stsenaarium nr 4. Vt Tabel 3.4. 12 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine 4. ÜKSIKLAINE LEVIK AKVATOORIUMIS 4.1. Lainemudeli seadistus Üksiklaine levimist Kelnase sadama akvatooriumis analüüsiti lainemudelis COULWAVE. See on faasilahutusega lainemudel, mis põhineb Boussinesqi tüüpi võrranditel. Need võrrandid kirjeldavad laineväljale iseloomulikke füüsikalisi protsesse rannalähedases madalas ja keskmise sügavusega vees. Baseerudes nimetatud võrrandite tüübil võimaldavad mittespektraalsed lainemudelid, arvestades lainefaaside määratust, modelleerida individuaalse laine evolutsiooni. Simulatsioonides kasutatud arvutusala suurus oli 1,5 km  1,5 km (Joonis 4.1). Kelnase sadam asub selles all vasakus nurgas. Ristkülikukujulise võrgu silma suurus oli 3 m  3 m. Maapind ja kaid olid mudelis tõstetud absoluutsele kõrgusele kuni 2,3 m (EH2000). Lainemurdjaid modelleeriti läbimatute nõlvadega objektidena. Joonis 4.1. Arvutusala. Tööde alustamise tähtaeg oli nihkunud modelleerijast mittepõhjustatud faktoritest pidevalt edasi. Kiirendamaks töö valmimist ning sellele järgnevate tegevuste (projekteerimiste järgmiste 13 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine staadiumite, KMH jne) võimalikult õigeaegset alustamist lepiti Tellijaga kokku (telefonivestlus projektijuht Esta Tammega), et modelleeritakse sadamasse otse sissetulevaid laineid. See annab väikseima vaeva juures aktsepteeritava tulemuse. Sellest lähtuvalt valiti lainte saabumisnurgaks 22,5°. Kuna sadamasse saabuvad üksikud lained väga harva, siis modelleeriti mudelis algse häiritusena sinusoidaalseid laineid. Tekkinud häirituse asukoht oli sadamast 1 km kaugusel. Lainete maksimaalne kõrgus oli 2 m (vastab 2-aastase korduvusperioodiga lainetele) ja periood 6 s ning veetase oli 0,3 m (EH2000, valitud veetase vastab 0 m BK77 süsteemis). Tegu on olulise lainekõrgusele vastava laine kõrgusega. Selline kõrgus kordub iga-aastaselt Kelnase sadama läheduses. 4.2. Tulemused Lainete levikud on näidatud joonistel 4.2 kuni 4.5 ning lainete kõrgused eri punktides tabelis 4.1. Kasutatud punktide asukohti vaata jooniselt 3.1. Joonised 4.2. kuni 4.5. Kirdesuunast saabuvate üksiklainete levik projektse lahenduse korral. 14 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Tabel 4.1. Laine kõrgused akvatooriumi eri punktides Suund / Punktid 9 10 11 12 22,5° 0,5 0,7 0,4 0,4 SWAN 0,7 0,6 0,3 0,4 Tabelis 4.1 on kõrvutatud mõõtetulemused nii Coulwave'is kui ka SWANis. Tulemuste mõningad varieeruvused on seletatavad kasutatud mudelite erinevate parameetrite täpse vastavuse puudumisega (Coulwave'is on näiteks läbimatud, SWANis summutavad tõkked), lainetuse eri suundade (SWANis rakendati tuult 15° all, mis võis põhjustada Coulwave'is rakendatud 22,5 laine leviku nurgast erineva suunaga laineid) ning veetasemest. Viimased kaks on ilmselt vähemääravad. Kuna aga tulemuste erimid on antud kontekstis väiksed, siis võib mõlema mudeli tulemused sobivaiks lugeda. Peatükkides 3 ja 4 selgus, et lainete oluline lainekõrgus on sadama akvatooriumis ujuvkaide asukohtades alla 0,5 m. Lainete levik akvatooriumisse on piiratud ümbritsevate muulide ja kitsa sissesõidukanaliga ning sumbumine on soodustatud nende piirete summutusvõimega (eeldatavalt kivikuhjatised). Kui peaks olema soovi paigutada laevu punkti 10, siis peaks sadama haldaja hoiatama nende omanikke piisavalt vara ette muutuvatest ilmaoludest. Tormivarju ei ole soovitatav jätta sinna väiksemaid aluseid. Sissesõiduavast tuleva lainetuse vähendamine sellega risti ehitatava lainemurdjaga ei ole majanduslikult otstarbeks. 15 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine 5. SADAMA RESONANTS JA LAINEKÕRGUSTE KASV Sadama akvatoorium on ligikaudselt ristkülikulise kujuga, mistõttu kasutati resonantsi uurimiseks Meriani valemit (Rabinovich, 2009): 2L Tn  n gH kus n on järk, Tn n-järku omavõnkesagedus, L akvatooriumi pikkus/laius, g=9,81 m/s2 ning h vee sügavus. Tabel 5.1. Omavõnkesagedused erinevate pikkuste ja sügavuste korral Akvatoorium pikisuunas Akvatoorium laiussuunas Olemasolev L, m 220 190 250 220 150 130 120 100 67 80 h, m 3,2 3,2 3,7 3,7 3,2 3,2 3,7 3,7 3,7 3,7 T1, s 79 68 83 73 54 46 40 33 22 27 T2, s 39 34 41 37 27 23 20 17 11 13 T3, s 26 23 28 24 18 15 13 11 7 9 Tulemustest nähtub, et projekteerimise ja ehitamise tulemusena tekkiva akvatooriumi jaoks on omavõnkesagedused võrreldes Soome lahes levivate lainete (Soomere, 2005) ja peatükis 3 leitud perioodidega piisavalt suured ning sadama resonantsi ei ole karta. Sadamasuudmest mööda levivad tormilained võivad gruppidena põhjustada lokaalset veepinna üles-alla kõikumist. See võib omakorda tekitada vee voolamise sadamasuudmest välja ja vastupidi. Nimetatud nähtuse mõju on aga minimaliseeritud kitsa suudmega, mis ei lase veel kiiresti välja voolata. Lainekõrguste kasvu sadamakonstruktsioonidel peegeldumise tulemusena uuriti kahe mudeli (SWAN ja COULWAVE) abil. SWANi mudelarvutustes kasutati neljaastmelist skeemi. Esimesed kolm on kirjeldatud peatükis 3. Neljanda astmena arvutati lainetuse parameetrid Kelnase sadamas, kus võrk kattis 350  210 m suurust ala, mille lahutusvõime oli 2,4  1,4 meetrit. Graniitkividega kaetud muule modelleeriti tõketena, millede peegeldumise koefitsient oli 0,2 (CIRIA, 2007). Muulide eelduslikud kõrgused on toodud peatükis 2.2. Mudelarvutustes arvestati lainete difraktsiooni ja refraktsiooni. Modelleeriti 6 erinevast suunast puhuvat tuult ja selle tagajärjel tekkivat lainetust (tuule suunad on toodud tabelis 3.1). Kokku viidi läbi 6 simulatsiooni, millede tulemused on toodud joonistel 5.1. kuni 5.6. Jooniselt 5.1 on näha tõsiasi, et sadama sissesõidukanalist akvatooriumisse tunginud laine levib difraktsiooni tulemusena tõkete taha ning laine kõrgus väheneb kanali pikiteljel. Seda tulemust kinnitavad ka teoreetilised graafikud (USACE, 2008) ning praktiline kogemus. Et muulide siseküljed on eelduslikult summutava graniitkivikihiga, siis on lainete peegeldumine minimaalne. 16 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 5.1. Lokaalse ja sadama suudmes oleva lainekõrguse suhtarvude kontuurid. Pruuni joonega on näidatud rannajoon ning olemasolevate/projekteeritavate rajatiste kontuurid. Tuule suund 345°. Joonis 5.2. Tuule suund 15°. Täiendavad selgitused joonisel 5.1. 17 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 5.3. Tuule suund 45°. Täiendavad selgitused joonisel 5.1. Joonis 5.4. Tuule suund 135°. Täiendavad selgitused joonisel 5.1. 18 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 5.5. Tuule suund 165°. Täiendavad selgitused joonisel 5.1. Joonis 5.6. Tuule suund 195°. Täiendavad selgitused joonisel 5.1. 19 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine 6. SETETE LIIKUMINE MUULI OTSTE VAHEL 6.1. Mudel Delft3D Kelnase sadama lähistel olevate setete liikumise modelleerimiseks on kasutatud tarkvara Delft3D. See on tarkvara uurimaks hüdrodünaamilisi protsesse (nii hoovuseid kui ka lainetust), setete transporti, põhja morfoloogiat ning vee kvaliteeti jõgedes, estuaarides ja rannikutel. Seda on kasutatud paljudes paikades üle maailma, nagu näiteks Hollandis, USAs, Hong Kongis, Singapuris, Austraalias, Veneetsias. Tarkvara uuendatakse ja arendatakse pidevalt ning sellesse lisatakse regulaarselt uusimaid modelleerimise tehnikaid ja võimalusi Deltarese uurimiskeskuses Hollandis. Delft3D koosneb moodulitest, milledest igaüks on suunatud erineva sisuga ülesannete lahendamiseks. Neid võib kasutada kombineeritult keerukamate ülesannete jaoks. Lisaks on eraldi moodulid andmete sisestamiseks ja tulemuste analüüsiks. Moodul WAVE põhineb SWAN mudelil. SWAN mudel (Simulating WAves Nearshore) on kolmanda põlvkonna spektraalne lainemudel, mis võimaldab arvutada tuulelainete parameetreid madalas rannikumeres ja sisevetes. Mudel baseerub kahemõõtmelise spektraalse lainemõju bilansi võrrandil. SWAN mudelit on edukalt verifitseeritud välimõõtmiste põhjal ja paljudes laboratoorsetes eksperimentides. Hydrodünaamiline moodul FLOW baseerub Navier-Stokes'i võrranditel, mis on kohaldatud madala vee jaoks. Nende võrrandite lahendamiseks rakendatakse kõrgemat järku absoluutselt stabiilseid numbrilisi skeeme. Tõusudest-mõõnadest ning atmosfääri mõjudest (õhurõhu muutumine, tuul) tingitud mittestatsionaarsed hüdrodünaamilised protsessid (nt hoovused ja nende poolt põhjustatud transport) arvutatakse ebaregulaarsel arvutusvõrgul, mis on üldiselt konstrueeritud vastavuses arvutuspiirkonna raja(de) geomeetriaga piirtingimustega piiratud võrgustikul. 6.2. Mudeli seadistus Setete liikumise modelleerimiseks arvutati esmalt lainetuse parameetrid moodulis WAVE kolmeastmelise skeemina, mille ülesehitus on kirjeldatud peatükis 3. Veetasemeks valiti lihtsustatult 0,3 meetrit (EH2000). See veetase vastab 0 m BK77 süsteemis. Mooduli WAVE viimase astme tulemused olid sisendiks moodulile FLOW. Selle arvutusvõrk kattis 1850  2200 m suurust ala ja lahutusvõime oli 5 ja 25 m vahel (suurenedes sadamast välja poole). Mudelites rakendati muutuva suunaga tuult, mis alustas puhumist põhjast (suund 345°) ning pöördus 12 h möödudes kirdesse (suund 45°). Teises variandis olid suunad omavahel vahetatud. Tuule kiirusteks valiti 70 ja 95%-lised kvantiilid (vt tabelit 6.1). Esimene näitab setete liikumist nö tavaolukordades ning teine tormide korral. 95%-line kvantiil peegeldab teatud tuule kiirust, mis esineb vaid 5% juhtudest ning on seega sobilik tormide kirjeldamiseks. Simulatsioonide viis on valitud selliselt, et tekitada maksimaalset reaalsusele lähedast olukorda, kus setteid kantakse sissesõidukanalisse ja akvatooriumisse. 20 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Pikaajaliste muutuste illustreerimiseks seati mudelis morfoloogilist faktoriks 3, mis näitab protsesse seega 3 korda kiiremini tegelikkusest. Sellega vähendati töös arvutuskulu. Käesoleva töö jaoks puudusid sadama akvatooriumist väljaspool lasuvate setete info (kihtide paksused, asukohad, terade suurused). Seepärast modelleeriti merepõhja mitteerodeeriva pinnana, mida katab 0,3 m paksune kohev möllise peenliivakiht, mille representatiivne diameeter oli d50 = 0,1 mm. Valitud kihi paksus on samas suurusjärgus sadama akvatooriumis oleva möllise peenliiva paksusega (OÜ IPT Projektijuhtimine andmetel). Nimetatud asjaoludest tulenevalt ei ole siin analüüsitud ekstreemseid torme. Muule modelleeriti töös läbimatute tõketena ja kuivade pindadena. Kuivad pinnad on kuvatud tulemuste joonistel valgetena, mis ei tähenda siiski, et sinna setteid ei ladestu. Valitud lähenemine on lihtsustus, mis võimaldas tellija soovil vähendada töödeks kuluvat aega, andmata järele järelduse tegemise kvaliteedis. Nii annavad tulemused aimu setete liikumise mustritest ja kvalitatiivsetest suurustest, mis on sobivateks suunisteks sadama rajatiste projekteerimiseks. Tabel 6.1. Tuule kiirused erinevate suundade jaoks 345° 15° 45° 135° 165° 195° 70%-line kvantiil (m/s) 9 9 9 9 9 10 95%-line kvantiil (m/s) 14 13 14 13 14 15 6.3. Tulemused Tulemustena on esitatud joonised, kus on näidatud nii hoovuste liikumine kui ka setete kihi paksus (algselt 0,3 m). Lisaks esitatakse kogu transpordi (nii heljum kui põhjalähedane) suunad. Joonistel 6.1. kuni 6.4 on näidatud hoovused ja setete liikumine sadama põhjapoolses suudmes, kui tuul alustab puhumist põhjast ja liigub sujuvalt kirdesse. Tuule kiirus on 9 m/s. Joonistel 6.5 kuni 6.8 on sama situatsioon tuule kiirusega 14 m/s. Joonistel 6.13. kuni 6.20 on samade tuulekiiruste, kuid vastupidise liikumissuunaga tuul. Mõlema situatsiooni puhul kandub sissesõidukanalisse ümbritsevast merepõhjast setteid. Tugevamate tuulte puhul kanduvad need rohkem sadama akvatooriumisse. Kagust kirdesse liikuvate tuulte tekitatud hoovused ja setete liikumise on joonistel 6.21 kuni 6.28. Nendest nähtub, et setted liiguvad idast idamuuli juurde ning sealt sadama akvatooriumisse. Lõunast kagusse liikuvad tuuled (joonised 6.33 kuni 6.40) liigutavad setteid sissesõidukanalisse, kuid selle maht on oluliselt väiksem võrreldes teiste situatsioonidega. See on seletatav Prangli saare varjava mõjuga. Sadamast lõuna pool on setete kuhjumine vähene (joonised 6.8-6.12, 6.29- 6.32) kõikide analüüsitud situatsioonide korral. Tulemused näitavad, et kui merepõhja katab ühtlane kiht liiva, siis põhja- ja idakaarte tuulte korral leiab aset setete kuhjumine sissesõidukanalisse. Võrreldes erinevate tuultekiiruste efekti, saab tõdeda, et tugevamate tuulte korral on kuhjumine oluliselt intensiivsem. Väljaspool akvatooriumist polnud teada settekihtide olemasolust ja nende paksusest. Kuna varasemalt on olnud kirjeldatud situatsioonide järgi puhuvaid tuuli ja mereolusid, siis võib suur osa liikumisvõimelisest materjalist juba sadama suudmesse settinud ning sealt süvendustöödega 21 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine eemaldatud. Kuna andmed jäävad siiski väheseks, siis on soovituslik pärast tugevamaid torme mõõdistada sadama sissesõidukanalit käepäraste vahenditega, et olla kindel piisava süvise olemasolus. Joonis 6.1. Hoovused. Tuul alustas puhumist põhjast (345°) ning liigub kirdesse. Tuule suund on 0° ning kiirus 9 m/s. Mustad jooned tähistavad rajatiste kontuure. Joonis 6.2. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale joonisel 6.1. 22 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 6.3. Hoovused. Järg joonisele 6.1.Tuule suund on 40° ning kiirus 9 m/s. Joonis 6.4. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Järg joonisele 6.2. Vastab olukorrale joonisel 6.3. 23 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 6.5. Hoovused. Tuul alustas puhumist põhjast (345°) ning liigub kirdesse. Tuule suund on 0° ning kiirus 14 m/s. Joonis 6.6. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale jooniselt 6.5. 24 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 6.7. Hoovused. Järg joonisele 6.5. Tuule suund on 40° ning kiirus 14 m/s. Joonis 6.8. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Järg joonisele 6.6. Vastab olukorrale 6.7. 25 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 6.9. Hoovused sadama lõunaosas. Tuul alustas puhumist põhjast (345°) ning liikus kirdesse. Tuule suund on 40° ning kiirus 14 m/s. Joonis 6.10. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale jooniselt 6.9. 26 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 6.11. Hoovused sadama lõunaosas. Tuul alustas puhumist kirdest (45°) ning liikus põhja. Tuule suund on 0° ning kiirus 14 m/s. Joonis 6.12. Setete kihi paksus setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale jooniselt 6.11. 27 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 6.13. Hoovused. Tuul alustas puhumist kirdest (45°) ning liigub põhja. Tuule suund on 40° ning kiirus 9 m/s. Mustad jooned tähistavad rajatiste kontuure veepiiril. Joonis 6.14. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale jooniselt 6.13. 28 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 6.15. Hoovused. Järg joonisele 6.13. Tuule suund on 0° ning kiirus 9 m/s. Joonis 6.16. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale jooniselt 6.15. 29 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 6.17. Hoovused. Tuul alustas puhumist kirdest (45°) ning liigub põhja. Tuule suund on 40° ning kiirus 14 m/s. Mustad jooned tähistavad rajatiste kontuure veepiiril. Joonis 6.18. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale jooniselt 6.17. 30 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 6.19. Hoovused. Järg joonisele 6.13. Tuule suund on 0° ning kiirus 14 m/s. Joonis 6.20. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale jooniselt 6.19. 31 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 6.21. Hoovused. Tuul alustas puhumist kagust (135°) ning liigub kirdesse. Tuule suund on 130° ning kiirus 9 m/s. Mustad jooned tähistavad rajatiste kontuure veepiiril. Joonis 6.22. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale jooniselt 6.21. 32 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 6.23. Hoovused. Järg joonisele 6.21. Tuule suund on 50° ning kiirus 9 m/s. Joonis 6.24. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale jooniselt 6.23. 33 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 6.25. Hoovused. Tuul alustas puhumist kagust (135°) ning liigub kirdesse. Tuule suund on 130° ning kiirus 14 m/s. Mustad jooned tähistavad rajatiste kontuure veepiiril. Joonis 6.26. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale jooniselt 6.25. 34 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 6.27. Hoovused. Järg joonisele 6.25. Tuule suund on 50° ning kiirus 14 m/s. Joonis 6.28. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale jooniselt 6.27. 35 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 6.29. Hoovused sadama lõunaosas. Tuul alustas puhumist kagust (135°) ning liikus kirdesse. Tuule suund on 50° ning kiirus 14 m/s. Joonis 6.30. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale jooniselt 6.29. 36 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 6.31. Hoovused sadama lõunaosas. Tuul alustas puhumist lõunast (195°) ning liikus põhja. Tuule suund on 0° ning kiirus 14 m/s. Joonis 6.32. Setete kihi paksus setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale jooniselt 6.31. 37 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 6.33. Hoovused. Tuul alustas puhumist lõunast (195°) ning liigub kagusse. Tuule suund on 180° ning kiirus 9 m/s. Mustad jooned tähistavad rajatiste kontuure veepiiril. Joonis 6.34. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale jooniselt 6.33. 38 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 6.35. Hoovused. Järg joonisele 6.33. Tuule suund on 145° ning kiirus 9 m/s. Joonis 6.36. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale jooniselt 6.35. 39 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 6.37. Hoovused. Tuul alustas puhumist lõunast (195°) ning liigub kagusse. Tuule suund on 180° ning kiirus 14 m/s. Mustad jooned tähistavad rajatiste kontuure veepiiril. Joonis 6.38. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale jooniselt 6.37. 40 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 6.39. Hoovused. Järg joonisele 6.37. Tuule suund on 145° ning kiirus 14 m/s. Joonis 6.40. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale jooniselt 6.39. 41 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine 7. EHITUSAEGSE HELJUMI LEVIK 7.1. Mudeli seadistus Süvendamisel tekkiva heljumi leviku modelleerimiseks kasutati programmi Delft3D. Esmalt arvutati lainetuse parameetrid moodulis WAVE kolmeastmelise skeemina, mille ülesehitus on kirjeldatud peatükis 3. Mudelites rakendati ühest suunast pidevalt puhuvat tuult ning tervet ala katvat ühtlast veetaset. Tuule kiirusteks valiti 90%-lised kvantiilid (vt tabelit 7.1), mis peegeldavad teatud tuule kiirust, mis esineb vaid 10% juhtudest ning on seega sobilik ekstreemsete tingimuste kirjeldamiseks süvendamistööde ajal. Veetasemeks valiti lihtsustatult 0,3 meetrit (EH2000). See veetase vastab 0 m BK77 süsteemis Mooduli WAVE viimase astme tulemused olid sisendiks moodulile FLOW. Selle arvutusvõrk kattis 1850  2200 m suurust ala ja lahutusvõime oli 5 ja 25 m vahel (suurenedes sadamast välja poole). Tabel 7.1. Tuule kiirused erinevate suundade jaoks 345° 15° 45° 135° 165° 195° 90%-line kvantiil (m/s) 12 12 13 11 12 13 Simulatsioone teostati 18-tunnise ajavahemiku vältel. Arvutuste ajaline samm oli 12 sekundit. Arvutusi ei seotud hüdroloogiliste ja meteoroloogiliste parameetritega konkreetsetel päevadel, mistõttu mudel ei peegelda situatsiooni valitud päevadel ning on kasutusel vaid mittestatsionaarsete protsesside käigu iseloomustamiseks. Mitmesugused hüdrodünaamilised parameetrid vajavad üldjuhul teatavat kohanemisaega (spin-up time), et kohaneda muutuva situatsiooniga (nt. avamerelt saabuvate lainetuse tingimustega). Selle aja jooksul võivad settimisprotsessid toimuda märgatavalt erinevalt tasakaalulisest situatsioonist ning nende väärtused ei ole realistlikud. Süsteemi kohanemisajaks valiti 360 minutit. Süvendamisel tekkiva heljumi leviku analüüsimiseks kasutati OÜ IPT Projektijuhtimise töö andmeid. Süvendatava ala merepõhja pinnaste pealmisteks kihtideks on kohev mölline peenliiv ja kruusane peenliiva. Kruus ja peenliiv ei levi ilmselt sadama suudmes kaugele, kuna need settivad põhja üpris kiiresti. Seevastu mölliosakesed võivad levida oluliselt kaugemale. Nii valiti modelleeritavaks heljumiks peened mittekleepuvad saviosakesed, mis annavad arvutustes üldiselt kõige suurema leviala. Keskmine settimiskiirus on simulatsioonides 0,25 mm/s, mis vastab saviosakese settimiskiirusele seisvas vees (Dean ja Dalrymple, 2002). Setete voog (5 kg/s) on oletuslik, sest ei olnud teada kasutatav süvendustehnoloogia. Kuna peeneteraliste setete levikuala on põhiosas määratud settimiskiiruse ja hoovuse kiirusega, annab see valik adekvaatsed tulemused ning on õigustatud keskkonnamõju hindamiseks ja soovituste andmiseks. Kui süvendamistehnoloogia erinevuse tõttu peaks olema tegelikult veesambasse paisatava osakeste kontsentratsioon või omadused erinevad arvutustes kasutatud suurustest, saab käesolevas aruandes esitatud tulemuste põhjal siiski hinnata tegeliku heljumi kontsentratsiooni, sest setete allika võimsus on lineaarses seoses heljumi hulgaga arvutusala mistahes punktis. 42 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine 7.2. Heljumi levik Süvendamisel tekkivat heljumit imiteeriti üksikusse võrgupunkti paigutatud konstantse intensiivsusega setete allika kaudu, mis aktiveeriti kindlaks ajavahemikuks (algus: 01.11 06:00, lõpp: 01.11 12:00). Selline lähenemine kirjeldab mõistlikul moel heljumi tekkimist ning vastab tavalisele praktikale, mille kohaselt ehitustehnika liigub tööalal edasi aeglaselt. Allika tegeliku paiknemise (nn süvenduspunktide asukoht akvatooriumi erinevates punktides) mõju heljumi leviku dünaamikale on üldiselt väike, kuid heljumi leviala on ulatuslikum siis, kui süvendustööd toimuvad võimalikult avamere pool. Vastavalt sellele määrati ka allika asukoht (vt Joonis 7.1). Joonis 7.1. Setete allika asukoht Joonis 7.2. Süvendamisel tekkiva heljumi levik süvendustöödel (Syvendus). Pruuni joonega põhjast (suund 165˚) puhuva tuule korral. on näidatud sadama ja planeeritavate rajatiste kontuurid. Keskkonnamõju hindamiseks on oluline seada mudelisse kontsentratsiooni piir, millest madalamate puhul ei erine need looduslikust foonist. Laura Raag uuris oma magistritöös (2014) süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele. Ta leidis, et olemasoleva heljumi looduslikus kontsentratsioonis võib tuvastada Eesti rannikul suuri hooajalisi muutuseid (Raag, 2014). Kõrgeimaid kontsentratsioone on täheldatud aprillis, mil toimub fütoplanktoni kevadõitseng (Schneider jt 2006). Suurimad heljumi väärtused Ihasalu lahe avaosas esinevad aprillis ja juulis. Madalates piirkondades põhjustab kontsentratsiooni tõusu tuule poolt tekitatud resuspensioon. Raagi magistritöös välja toodud heljumi fooni kaartide ja graafikute põhjal võib valida heljumi kontsentratsiooni looduslikuks piiriks 3 g/m³. Simulatsioonide tulemused on antud joonistel 7.2 kuni 7.4. Neil on näidatud kõige ekstreemsemad juhtumid antud algtingimuste korral. Täiendav info heljumi leviku kohta on antud tabelis 7.2. Tulemustest on näha, et süvendamisel tekkiva heljumi levimine on piiratum kagutuulte korral, kuid levib siiski sadamast välja poole. Keskkonnale see otsest ohtu ei kujuta, kuna süvendatud pinnases pole reostust. 43 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine Joonis 7.3. Süvendamisel tekkiva heljumi levik Joonis 7.4. Süvendamisel tekkiva heljumi põhjast (suund 45˚) puhuva tuule korral. levik põhjast (suund 345˚) puhuva tuule korral. Tabel 7.2. Heljumi kontsentratsiooni leviku piiri ligikaudne kaugus meetrites allikast 345° 15° 45° 135° 165° 195° Süvendamine 350 300 250 200 200 200 44 Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine VIIDATUD KIRJANDUS Baltic Sea Hydrographic Commission. 2013. Baltic Sea Bathymetry Database version 0.9.3. Alla laetud lehelt http://data.bshc.pro/ 20.11.2016. CIRIA/CUR. 2007. The Rock Manual. London. Dean, R. G., Dalrymple, R. A. 2002. Coastal Processes with Engineering Applications. Cambridge University Press. Kelnase sadama aerofoto. 2018. Alla laetud lehelt https://www.puhkaeestis.ee/et/kelnase-sadam- pranglil 06.04.2018. Raag, L. 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire andmetest. Tallinna Tehnikaülikool. Rabinovich, A., B. 2009. Chapter 9. Seiches and Harbor Oscillations. Handbook of Coastal and Ocean Engineering. World Scientific Publications. Schneider, B., Kaitala, S., Maunula, P. 2006. Identification and quantification of plankton bloom events in the Baltic Sea by continuous pCO2 and chlorophyll a measurements on a cargo ship. Journal of Marine Systems, 59, pp. 238–248. USACE. 2008. Coastal Engineering Manual. Part II. 45 OÜ Lainemudel Registrikood: 14075763 e-post: [email protected] Töö nr 1808 Töö tellija: OÜ EstKONSULT Registrikood: 10410360 e-post: [email protected] HELJUMI LIIKUMINE AKSI KAADAMISALAL Töö autor: RAIN MÄNNIKUS Tallinn August 2018 Töö nr 1808 Heljumi liikumine Aksi kaadamisalal SISUKORD 1. LÄHTEÜLESANNE ................................................................................................................ 2 1.1. Eesmärk ............................................................................................................................ 2 1.2. Sisu.................................................................................................................................... 2 1.3. Lähtematerjalid ................................................................................................................. 2 2. HELJUMI LEVIK KAADAMISALAL................................................................................... 3 2.1. Kaadamisala asukoht ........................................................................................................ 3 2.2. Mudel Delft3D .................................................................................................................. 3 2.3. Mudeli seadistus ............................................................................................................... 4 2.4. Kaadamisel tekkiva heljumi levik..................................................................................... 5 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................................... 6 1 Töö nr 1808 Heljumi liikumine Aksi kaadamisalal 1. LÄHTEÜLESANNE 1.1. Eesmärk Leppneeme ja Kelnase sadama laienduste rajamisel Viimsi vallas tuleb süvendada akvatooriumit. Saadav pinnas soovitakse kaadata Aksi kaadamisalale. Käesolev töö on sisendiks keskkonnamõju hindamisele (KMH), mis ühe osana käsitleb kaadatava pinnase uputamisel tekkiva heljumi levikut. 1.2. Sisu 1. Modelleeritakse heljumi levikut ja kontsentratsiooni kaadamistööde ajal. 1.3. Lähtematerjalid 1. OÜ Lainemudel. 2018. Töö nr 1706. Leppneeme sadama hüdrodünaamiline modelleerimine. 2. OÜ Lainemudel. 2018. Töö nr 1705. Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine. 3. TTÜ Lainetuse dünaamika laboratoorium. 2017. Leppneeme sadama tuule ja veetasemete analüüs. 4. OÜ IPT Projektijuhtimine. 2017. Töö nr 17-09-1361. Leppneeme sadama geoloogilised ja geotehnilised uuringud (EH2000 kõrgussüsteemis). 5. OÜ IPT Projektijuhtimine. 2018. Töö nr 17-10-1365. Kelnase sadama geoloogilised ja geotehnilised uuringud. 2 Töö nr 1808 Heljumi liikumine Aksi kaadamisalal 2. HELJUMI LEVIK KAADAMISALAL 2.1. Kaadamisala asukoht Aksi kaadamisala asub Prangli ja Aksi saarest idas (Joonis 2.1). Mandrist on selle ala lõunapoolseim tipp 6 km kaugusel. Joonis 2.1. Aksi kaadamisala (piiritletud punasega) Nutimere rakenduses 2.2. Mudel Delft3D Leppneeme ja Kelnase sadamate süvendamisel saadud materjali kaadamisel tekkiva heljumi leviku modelleerimiseks on kasutatud tarkvara Delft3D. See on tarkvara uurimaks hüdrodünaamilisi protsesse (nii hoovuseid kui ka lainetust), setete transporti, põhja morfoloogiat ning vee kvaliteeti jõgedes, estuaarides ja rannikutel. Seda on kasutatud paljudes paikades üle maailma, nagu näiteks Hollandis, USAs, Hong Kongis, Singapuris, Austraalias, Veneetsias. Delft3D koosneb moodulitest, milledest igaüks on suunatud erineva sisuga ülesannete lahendamiseks. Neid võib kasutada kombineeritult keerukamate ülesannete jaoks. Lisaks on eraldi moodulid andmete sisestamiseks ja tulemuste analüüsiks. Moodul WAVE põhineb SWAN mudelil. SWAN mudel (Simulating WAves Nearshore) on kolmanda põlvkonna spektraalne lainemudel, mis võimaldab arvutada tuulelainete parameetreid 3 Töö nr 1808 Heljumi liikumine Aksi kaadamisalal madalas rannikumeres ja sisevetes. Mudel baseerub kahemõõtmelise spektraalse lainemõju bilansi võrrandil. SWAN mudelit on edukalt verifitseeritud välimõõtmiste põhjal ja paljudes laboratoorsetes eksperimentides. Hydrodünaamiline moodul FLOW baseerub Navier-Stokes'i võrranditel, mis on kohaldatud madala vee jaoks. Nende võrrandite lahendamiseks rakendatakse kõrgemat järku absoluutselt stabiilseid numbrilisi skeeme. Tõusudest-mõõnadest ning atmosfääri mõjudest (õhurõhu muutumine, tuul) tingitud mittestatsionaarsed hüdrodünaamilised protsessid (nt hoovused ja nende poolt põhjustatud transport) arvutatakse ebaregulaarsel arvutusvõrgul, mis on üldiselt konstrueeritud vastavuses arvutuspiirkonna raja(de) geomeetriaga piirtingimustega piiratud võrgustikul. 2.3. Mudeli seadistus Süvendamisel tekkiva heljumi leviku modelleerimiseks arvutati esmalt lainetuse parameetrid moodulis WAVE. Selles kasutati kaheastmelist skeemi. Esimese astmena arvutati lainetuse parameetrid Soome lahel suhteliselt tagasihoidliku lahutusvõimega (mudeli võrgu samm varieerus 500 ja 1500 m vahel). Teise astmena arvutati lainetust Ihasalu lahes (võrk kattis 21  18 km suurust ala ja lahutusvõime oli 250 ja 300 m vahel). Teise astme arvutused tuginesid mudeli kõrgemas astmes leitud lainetuse parameetritel. WAVE moodulis rakendati ühest suunast pidevalt puhuvat tuult ning tervet ala katvat ühtlast veetaset. Pideva tuule kiirused saadi TTÜ Lainetuse dünaamika laboratooriumi uurimusest, mis leidis sobivad kvantiilid (toodud tabelis 2.1). Veetasemeks valiti lihtsustatult 0 meetrit, sest veetaseme muutus ei mõjuta oluliselt heljumi levikut nii süvendamisel kui ka kaadamisel. Tabel 2.1. Tuule kiirused erinevate suundade jaoks 0–90° 90–180° 180–270° 270–360° 90%-line kvantiil, m/s 12 12 14 13 Mooduli WAVE teise astme tulemused olid sisendiks moodulile FLOW. Selle arvutusvõrk kattis 7,0  4,8 km suurust ala ja lahutusvõime oli 50 ja 25 m vahel. Võrkude erinevus on põhjustatud vähesest ajalisest võimalusest optimeerida arvutuskiirust, mis ei oma siiski tulemustes rolli. Batümeetria alusandmed saadi Veeteede Ameti mõõdistustest ning Balti mere batümeetria andmebaasist (BSHC, 2013). Need interpoleeriti kasutatud arvutusvõrkudele Delft3D sisseehitatud tarkvara abil. Simulatsioone teostati 18-tunnise ajavahemiku vältel 01.01.2018. Arvutusi ei seotud hüdro- loogiliste ja meteoroloogiliste parameetritega konkreetsetel päevadel, mistõttu mudel ei peegelda situatsiooni valitud päeval ning on kasutusel vaid mittestatsionaarsete protsesside käigu iseloomustamiseks. Mitmesugused hüdrodünaamilised parameetrid vajavad üldjuhul teatavat kohanemisaega (spin-up time), et kohaneda muutuva situatsiooniga (nt. avamerelt saabuvate lainetuse tingimustega). Selle aja jooksul võivad settimisprotsessid toimuda märgatavalt erinevalt tasakaalulisest situatsioonist ning nende väärtused ei ole realistlikud. Süsteemi kohanemisajaks valiti 600 minutit. 4 Töö nr 1808 Heljumi liikumine Aksi kaadamisalal Süvendamisel tekkiva heljumi leviku analüüsimiseks kasutati OÜ IPT Projektijuhtimise töö andmeid. Kuna süvendusala lõikesse jäävad erinevad pinnaste kihid, siis valiti modelleeritavaks heljumiks peened mittekleepuvad saviosakesed, mis annavad arvutustes üldiselt kõige suurema leviala. Keskmine settimiskiirus on simulatsioonides 0,25 mm/s, mis vastab saviosakese settimiskiirusele seisvas vees (Dean ja Dalrymple, 2002). 2.4. Kaadamisel tekkiva heljumi levik Kaadamisasukohas (Joonis 2.2Error! Reference source not found.) tekkivat heljumit imiteeriti üksikusse võrgupunkti paigutatud konstantse intensiivsusega setete allika kaudu, mis aktiveeriti kindlaks ajavahemikuks (algus: 01.01 10:00, lõpp: 01.01 12:00). Allika võimsuseks valiti 50 kg/s, mis on 3 t/minutis ehk 180 t/h. Selliselt on modelleeritud setete puistamist kahe tunni jooksul laevalt merre. Allika asukoha valik kaadamisasukohas ei mõjuta kuidagi lõpptulemust, kuna tingimused (hoovused, sügavus) ei muutu alas märkimisväärselt. Valitud on siiski puistamine keset ala, vältimaks heljumi levikut üle selle piiride. Setete parameetrid on samad, mis süvendamisel ning sarnaselt eelmises peatükis kirjeldatule on ka siin setete allika võimsus lineaarses seoses heljumi hulgaga arvutusala mistahes punktis. Joonis 2.2. Kaadamisala (tähistatud puna- Joonis 2.3. Heljumi levik 2 tundi pärast kaada- sega) Aksi saare (pruuniga) lähistel. mise alguse tuule kiiruse 13 m/s korral. Punasega on tähistatud kaadamisala piirid. Keskkonnamõju hindamiseks on oluline seada mudelisse kontsentratsiooni piir, millest madalamate puhul ei erine need looduslikust foonist. Laura Raag uuris oma magistritöös (2014) süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele. Ta leidis, et olemasoleva heljumi looduslikus kontsentratsioonis võib tuvastada Eesti rannikul suuri hooajalisi muutuseid (Raag, 2014). Kõrgeimaid kontsentratsioone on täheldatud aprillis, mil toimub fütoplanktoni kevadõitseng (Schneider jt 2006). Suurimad heljumi väärtused Soome lahe avaosas esinevad juulis ja augustis, mis on omakorda seotud sinivetika kogumitega. Heljumi kontsentratsioonide suuremad väärtused oktoobris on põhjustatud tuulepinge kasvust. Madalates piirkondades põhjustab kontsentratsiooni tõusu tuule poolt tekitatud resuspensioon. Raagi magistritöös välja toodud heljumi fooni kaartide põhjal võib valida heljumi kontsentratsiooni looduslikuks piiriks konservatiivselt 2 g/m³. 5 Töö nr 1808 Heljumi liikumine Aksi kaadamisalal Simulatsioonid viidi välja erinevatest suundadest puhuvate tuule kiiruste kvantiilide korral. Tabel 2.2 kajastab tulemusi ning Joonis 2.3 kujutab üht tulemust. Võrreldes neid kaadamisala gabariitidega (1100  2100 m), siis võib öelda, et merre puistatavast materjalist ei liigu heljumina üle kaadamisala piiride. Kuna avamerel ei teki lainetuse murdumisest põhjustatud rannalähedast hoovust ning tuule poolt põhjustatud hoovus mõjub veepinna lähedal (Roelvink ja Reniers, 2011), siis võib kaadatatav materjal liikuda väljapoole kaadamisalast ainult tugevama tuule korral, kui see puistatakse merre kaadamisala piiridele lähemal kui 500 m. Süvendatud materjali ei tohiks kaadata, kui tuule kiirus on üle 3 tunni olnud üle 14 m/s. Tabel 2.2. Heljumi kontsentratsiooni leviku piiri ligikaudne kaugus kaadamispunktist 0–90° 90–180° 180–270° 270–360° Kaugus, m 850 850 950 900 KASUTATUD KIRJANDUS Baltic Sea Hydrographic Commission. 2013. Baltic Sea Bathymetry Database version 0.9.3. Alla laaditud lehelt http://data.bshc.pro/ 29.04.2016. Dean, R. G., Dalrymple, R. A. 2002. Coastal Processes with Engineering Applications. Cambridge University Press. Raag, L. 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire andmetest. Tallinna Tehnikaülikool. Roelvink , D., Reniers , A. 2011. A Guide to Modeling Coastal Morphology. World Scientific. Schneider, B., Kaitala, S., Maunula, P. 2006. Identification and quantification of plankton bloom events in the Baltic Sea by continuous pCO2 and chlorophyll a measurements on a cargo ship. Journal of Marine Systems, 59, pp. 238–248. 6 Austatud menetlusosaline 16.11.2018 nr 6-3/18/18632-2 Seisukoha küsimine Kelnase sadama vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamise aruande kohta Viimsi Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile 22.10.2018 kaaskirjaga nr 15-3/5746 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 201 kohase menetluse läbiviimiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande „Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH. Aruanne“ (Osaühing EstKONSULT töö nr E1401; 14.09.2018) (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 15.11.2018 nr 6-3/18/18632 all). KeHJS § 201 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamist küsima seisukohti aruande sisu osas kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Asjaomased asutused on asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu (KeHJS § 23 lõige 1). KeHJS § 201 lõike 1, § 151 lõigete 1 ja 4 alusel palub Keskkonnaamet Teil esitada 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates seisukohad Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Pärtma keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon Lisad: 1. Kelnase sadama KMH aruanne 14.09.2018.pdf 2. lisa 1 (Kelnase sadama KMH aruanne).pdf 3. lisa 2 (Kelnase sadama KMH aruanne).pdf 4. lisa 3 (Kelnase sadama KMH aruanne).pdf Teadmiseks: Veeteede Amet, Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Keskkonnainspektsioon, MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit Egle Alt 384 8689 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 OÜ EstKONSULT Registrikood 10410360 Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn telefon: +372 664 6730 e-post: [email protected] Töö nr E1400; E1401 Tellija: Viimsi Vallavalitsus Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH Programm Aide Kaar juhtekspert (KMH0123) Tallinn, 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 1/52 Töö nr E1400 Töö nimi Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH Töö staadium KMH programm Töö number E1400 Kuupäev 25. juuni 2018 Koostanud Aide Kaar, Roland Kraavi © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 2/52 Töö nr E1400 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS .................................................................................................................. 5 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................ 5 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht............................................................................... 5 2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus .............................................................................. 6 2.3.1. Leppneeme sadam .......................................................................................... 6 2.3.2. Kelnase sadam ................................................................................................ 9 2.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused .................................... 11 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .....................................................................................12 3.1. Viimsi valla mandriosa ja Prangli saare üldplaneeringud ........................................12 3.2. Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2018-2022 ........................12 3.3. Viimsi valla turismi arengukava aastani 2025 .........................................................13 4. MÕJUALA KIRJELDUS................................................................................................14 4.1. Natura 2000 alad ....................................................................................................14 4.2. Kaitstavad alad ja üksikobjektid ..............................................................................15 4.3. Kaitstavad taime- ja loomaliigid ..............................................................................17 4.4. Linnustik .................................................................................................................19 4.5. Ürglooduse objektid................................................................................................20 4.6. Merekeskkond ........................................................................................................20 4.7. Prangli saare geoloogia ning pinna-ja põhjavesi.....................................................21 4.8. Varasemad uuringud ja muud alusmaterjalid ..........................................................23 5. TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU KOHTA ...24 5.1. Mõjuala suurus .......................................................................................................24 5.2. Eeldatavad mõjuallikad ..........................................................................................24 5.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja KMH maht ....................................................24 6. NATURA 2000 EELHINDAMINE ...................................................................................27 6.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega ...............................27 6.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ...........................................................27 6.3. Mõjuala ulatuse määramine ...................................................................................27 Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 3/52 Töö nr E1400 6.4. Natura 2000 alade kirjeldus ...................................................................................28 6.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele ..................................28 6.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ............................................................29 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS .........................................................................................................................30 8. ANDMED ARENDAJA JA EKSPERTRÜHMA KOHTA .................................................32 9. ÜLEVAADE KMH MENETLUSPROTSESSIST.............................................................39 10. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE AJAKAVA ...........................................................47 11. KASUTATUD MATERJALID .....................................................................................50 LISAD ..................................................................................................................................51 Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 4/52 Töö nr E1400 1. SISSEJUHATUS Viimsi vald on kohaliku omavalitsuse üksus Harju maakonnas Tallinnast idas. Vald hõlmab Viimsi poolsaare ning muuhulgas ka Prangli saare. Viimsi poolsaarel asub Leppneeme sadam ja Prangli saarel Kelnase sadam. Mõlema sadama omanik ja pidaja on Viimsi Vallavalitsus. Viimsi Vallavalitsuse (edaspidi ka arendaja) eesmärgiks on Leppneeme ja Kelnase sadamate laiendamine ja arendamine. Selleks on koostatud eskiisprojektid (Corson OÜ tööd nr 1712 ja 1713). Leppneeme ja Kelnase sadamate laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks esitas Viimsi Vallavalitsus 08.08.2017 oma kirjadega nr 15-3/3785 ja nr 15-3/3786 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotlused (vt lisad 1 ja 2). Nende põhjal algatas Keskkonnaamet oma 29.08.2017 korraldustega nr 14-6/17/9234-2 ja nr 14-6/17/9239-2 keskkonnamõju hindamised (vt lisad 3 ja 4). „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ (KeHJS) § 3 järgi hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 17 järgi on mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse kavandamisel tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. Keskkonnamõju KeHJS tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale (KeHJS § 21). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. (KeHJS § 22). KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. (KeHJS § 31). KMH programm on sisuliselt mõju hindamise lähteülesanne ja selle maht on määratud KeHJS § 13 sätetega. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 5/52 Töö nr E1400 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Leppneeme ja Kelnase sadamate laiendamise ja rekonstrueerimise eesmärk on mereturismi edendamine vallale kuuluvates sadamates ja laiemalt kogu piirkonnas. Viimsi Vallavalitsus on liitunud Soome lahe idapoolse mereturismi teenuste ja sadamate arendamise projektiga 30 MILES. Projekti raames parandatakse väikesadamate taset ning nende pakutavaid teenuseid. Hetkel pole väikesadamate võrgustikku, mis pakuks heal tasemel teenuseid ja kaikohti mereturistidele. Väikesadamad muudavad iga piirkonna atraktiivsemaks, nii ongi projekti idee luua väikesadamate võrgustik iga 30 meremiili tagant. Samuti järgitakse keskkonna jätkusuutlikkust kõikides plaanides, soovitustes, kontseptsioonides ja investeeringutes. Projekti arenduste tulemusena tõuseb 12 väikesadama teenuste tase Soome lahe idaosas. Need sadamad moodustavad uue ringi, mis moodustab terviku, mis omakorda on paadituristidele põnev. Teenuste info sadamates nagu ka juurdepääsu info on selgelt saadaval kõigile. Parendused sadamates toob uut ettevõtlust ja äratavad tähelepanu investorite seas, mis omakorda ahvatleb rohkem külalisi sellesse piirkonda. 30 MILES projekti partnerid Soomes on Kotka Maritime Research Association Merikotka, Kymenlaakso University of Applied Science, University of Helsinki, Cursor Oy and Posintra Oy. Eesti poolelt on partnerid Ida-Viru Ettevõtlus Keskus, Eisma Sadam, Viimsi omavalitsus, Eesti Meremuuseum, Narva linna Arendus- ja Majandusosakond ning Narva-Jõesuu omavalitsus. Assotsieerunud partnerid on Lääne-Viru maavalitsus ja Soome Purjetajate ja Paadiomanike Föderatsioon Soomest. 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht Leppneeme sadam asub Viimsi poolsaare kirderannikul Ihasalu lahe ääres Leppneeme külas, koordinaatidel: 59°33’06.00’’ N; 24°52’03.00`E. Leppneeme sadama katastriüksuse tunnus on 89001:003:1207 ja maa sihtotstarve 100 % tootmismaa. Kelnase sadam asub paikneb Soome lahe keskosas, Viimsi poolsaarest kirdes, Prangli saare idaküljel, koordinaatidel: 59°38.29`N; 25°00.85`E. Kelnase sadama katastriüksuse tunnus on 89001:001:0834 ja maa sihtotstarve 100 % tootmismaa. Kavandatav Veeteede Ameti poolt väljaantud navigatsiooniteabes avaldatud kaadamisala asub Aksi saarest kirdes. Kaadamisala asub väga järsul rannanõlval, kus mere sügavus langeb -54 meetrilt -91 meetrini. Piirkonnas on aktiivsed hüdrodünaamilised protsessid. Joonis 1 on Leppneeme ja Kelnase sadamate ning kavandatava kaadamisala asukohad. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 6/52 Töö nr E1400 Joonis 1: Leppneeme ja Kelnase sadamate ning kaadamisala asukohad 2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus 2.3.1. Leppneeme sadam Leppneeme sadamal on kolm funktsiooni: parvlaeva-, kala- ja turismisadam. Leppneeme kalasadamat haldab Kalandusühistu Räim ja sellel sadama poolel 30 MILES projektiga tegevusi kavas ei ole. Sadamas on viis kaid: Kai nr 1 pikkusega 49 jm; kai nr 2 pikkusega 49 jm; kai nr 3 pikkusega 56 jm; kai nr 4 pikkusega 66 jm ja kai nr 5 pikkusega 33 jm. Praegu on sadamas kaikohti harrastusalustele ujuvkail 14 ja poordiga sildumisel kuni 5 (sõltuval aluste pikkusest). Asjaolu, et üks kaitsemuul on veel välja ehitamata, tekitab olukorra, kus tugeva loode-, põhja- ja kirdetuulega on sadama akvatooriumis võimalik ohtlik lainetus. See vähendab harrastajate huvi Leppneeme sadama vastu. Sildumisvõimalust Leppneeme sadamas kasutavad Prangli saare elanikud. Nendele on sildumine ja seismine sadamas 24 tunni jooksul tasuta. Lisaks sellele on vajalikud täiendavad kaikohad harrastusalustele. Keskmiselt peatuvad alused sadamas 2 päeva. Kuna Leppneeme piirkonna infrastruktuur ei paku mereturistidele huvi on sadama külastatavus madal. Olukord muutub kui ehitatakse välja sadamahoone ja kalandusühingu Räim poolt võetakse kasutusele vana kaupluse hoone. Samas on mitmed Soome jahtklubide eskaadrid (alates 10 alusest) tundnud huvi sadamas sildumise vastu. Kahjuks täna ei ole võimalik neid vastu võtta, kuna puuduvad kaikohad nende ohutuks sildumiseks. Leppneeme sadama laiendamiseks kavandab arendaja paigaldada sinna 61 kaikohaga Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 7/52 Töö nr E1400 ujuvkaid, ehitada uue põhjapoolse kaitsemuuli ja täita perspektiivne sadamaala. Samuti planeeritakse sadamas uputada tahkeid aineid merre 40100 m3 ja süvendada sadama akvatooriumit ca 44 400 m3 (vt ka lisa 1). Tagasitäiteks sobimatu süvenduspinnas laaditakse pargastele ja transporditakse kaadamiseks kaadamisalale. Tagasitäite võimalus ja maht selgub projekteerimise käigus ja võimalusel käsitletakse seda KMH-s kaadamise (osalise) alternatiivina. Joonis 2 on Leppneeme sadama asendiplaan. Joonise koostamisel on kasutatud BK77 kõrgussüsteemi. Arendaja kinnitusel on sadamate ehitustööd (sh. kaadamine) plaanis läbi viia eri aegadel ja eraldi vastavalt ehitushangete tulemustele. Projekteerimise ja KMH programmi koostamisega paralleelselt viidi läbi nii Leppneeme kui Kelnase sadama kohta lainetuse, hoovuste ja heljumi leviku matemaatiline modelleerimine (OÜ EstKonsult 2018). Matemaatilise modelleerimise tulemused on aluseks mõlema sadama lõplike lahenduste väljatöötamiseks, et oleks tagatud nii piisav veevahetus sadamates kui navigatsiooniohutus. Juurdepääs leppneeme sadamasse toimub Leppneeme sadama tee (transpordimaa kinnistu tee nr 11253, registriosa nr 5706950, katastritunnus 89001:003:1032, pindala 5 452 m2, sihtotstarbega 100% transpordimaa) kaudu. Tegemist on Eesti Vabariigile kuuluva Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva riigiteega. Leppneeme sadama tee tänavavalgustus kuulub Viimsi vallale. Viimsi vald, Maardu linn ja Jõelähtme vald on edastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ühispöördumise Vana-Narva maantee üleandmise ettepanekuga riigile. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastas oma 02.07.13 kirjaga nr 12-8/13-00113/025, kus märgiti teedevõrgu korrastamise olulisust ja paluti koostöös Maanteeametiga vaadata üle omavalitsusüksuste territooriumil asuvad teed tervikuna ning leida ühine lahendus korraga kõikide teede osas – silmas peeti olukorda, kui omavalitsused on valmis andma üle riiklikult olulise tee tunnustega tee, siis oodatakse ka omavalitsustelt valmisolekut võtta omakorda Maanteeametilt vastu tee, mis on kohaliku tee tunnustega. Viimsi vallas kaardistati Leppneeme sadama tee selliseks teeks, mis omab olulist tähtsust kui kohalik tee. 2015. aasta kevadel palus toonane Maanteeameti hooldevaldkonna juht koostada ametlik ettepanek pöördumisega, tuues välja valmisolek võtta üle Maanteeametilt Leppneeme sadama tee ning võõrandamaks Vana-Narva maantee riigile. Viimsi Vallavalitsus pöördus 01.02.2017 oma kirjaga nr 14-9/535 Maanteeameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole, millega esitas ettepaneku võõrandada Viimsi vallale kuuluv Vana-Narva maantee lõik riigile ja kinnitas valmisolekut Leppneeme sadama tee arvata kohalike teede nimekirja. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastas 03.04.2017 kirjaga nr 12-8/2017/17-2924. Leppneeme sadama tee osas tuvastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Maanteeametiga, et teel puuduvad riigitee tunnused, kuna tee teenindab eelkõige kohalikku liiklust, millest tulenevalt on otstarbekas riigi kõrvalmaantee nr 11253 Leppneeme sadama tee, pikkusega 0,376 km, võõrandada Viimsi valla omandisse kohalikuks teeks. Leppneeme sadama tee seisukord vastab kehtestatud nõuetele. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 8/52 Töö nr E1400 Joonis 2: Leppneeme sadama asendiplaan Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 9/52 Töö nr E1400 2.3.2. Kelnase sadam Kelnase sadamal on kolm funktsiooni: parvlaeva-, kala- ja turismisadam. Sadamas on kaikohti harrastusalustele praegu ligikaudu 25. Harrastusalustele sildumiseks sobib paremini läänepoolne tagumine kai ja ujuvkai, kus väiksematele alustele on poomid (kuni 8 kohta, sügavus kai ääres 2,5 m), suurematele poid (kuni 10 kohta, sügavus kai ääres 3,5 m). Sadama külastatavuse statistika näitab, et sadamat külastab alates 2012. aastast järjest rohkem mereturiste. Aastal 2012. 312 alust ja 2013. 365 alust; 2014. 398 alust, 2015. 498 alust, mis tähendab, et huvi Prangli saare vastu on kasvanud. Keskmiselt peatuvad alused sadamas 2 päeva. Sadama külastatavuse tõus on viinud selleni, et navigatsiooniperioodil napib kaikohti. Kelnase sadama laiendamiseks plaanib arendaja paigaldada 65 kaikohaga ujuvkaid, rekonstrueerida põhja- ja idamuuli. Samuti planeeritakse sadamas uputada tahkeid aineid merre 2200 m3 ja süvendada sadama akvatooriumit ca 23100 m3 (vt ka lisa 2). Tagasitäiteks sobimatu süvenduspinnas laaditakse pargastele ja transporditakse kaadamiseks kaadamisalale. Tagasitäite võimalus ja maht selgub projekteerimise käigus ja võimalusel käsitletakse seda KMH-s kaadamise (osalise) alternatiivina. Lisaks on arendajal plaanis rajada sadamahoone. Selleks on SWECO Projekt AS koostanud ehitusprojekti põhiprojekti staadiumis (töö nr 16110-0010). Projekteeritud hoone on kahekorruseline, hoonel puudub kelder. Projekti kohaselt on sadamahoone kavandatud paralleelselt kaiga. Hoone kaugus kai merepoolsest servast on 29 meetrit. Hoone küte ja jahutus on lahendatud soojuspumbaga, mille kollektor paigaldatakse merre (ei hõlma KMH aluseks olevat vee erikasutusluba – vt lisa 2). Lisaks paigaldatakse hoonele 32 päikesepaneeli. Hoonesse on muuhulgas kavandatud toitlustusala kohtade arvuga kuni 80, saun, dušširuum 5 duššiga, pesumasinate ja kuivatite ruum, wc-d ja kolm kahe kohalist majutusruumi. Kelnase sadamahoone põhiprojekti seletuskiri on KMH programmi lisa 5. Joonis 3 on Kelnase sadama asendiplaan. Joonise koostamisel on kasutatud BK77 kõrgussüsteemi. Projekteerimise ja KMH programmi koostamisega paralleelselt toimub nii Leppneeme kui Kelnase sadama kohta lainetuse, hoovuste ja heljumi leviku matemaatiline modelleerimine (OÜ EstKonsult 2018). Matemaatilise modelleerimise tulemused on aluseks mõlema sadama lõplike lahenduste väljatöötamiseks, et oleks tagatud nii piisav veevahetus sadamates kui navigatsiooniohutus. Arendaja kinnitusel on sadamate ehitustööd (sh. kaadamine) plaanis läbi viia eri aegadel ja eraldi vastavalt ehitushangete tulemustele. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 10/52 Töö nr E1400 Joonis 3: Kelnase sadama asendiplaan Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 11/52 Töö nr E1400 2.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused KMH käigus analüüsitakse lisaks vee erikasutusloa taotlustes kirjeldatud kavandatavale tegevusele alljärgnevaid alternatiive: 1. Projekteerimise käigus hinnatakse süvenduspinnase kasutamise võimalust ja mahtu nii Leppneeme kui Kelnase sadamas. Juhul, kui mingi osa süvenduspinnasest sobib tagasitäiteks, siis käsitletakse seda KMH-s kaadamiste (osalise) alternatiivina. 2. Reoveekäitluse võimalused Kelnase sadamahoones: hinnatakse reoveemahuti rajamine ja kohtpuhasti kasutamise keskkonnamõjusid; 3. Joogiveevarustus Kelnase sadamahoones: hinnatakse põhjavee kasutamise ja merevee magestamise võimalust ja keskkonnamõjusid. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 12/52 Töö nr E1400 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 3.1. Viimsi valla mandriosa ja Prangli saare üldplaneeringud Viimsi valla mandriosa üldplaneering on kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11. jaanuari 2000 otsusega nr 1. Üldplaneeringus on Leppneeme sadama asukohaga arvestatud. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on Leppneeme sadam ette nähtud ühenduse pidamiseks Prangli saarega ja vajab põhjalikku renoveerimist. Prangli saare üldplaneering on kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 10. oktoobri 2000 otsusega nr 200. Üldplaneeringus on Kelnase sadama asukohaga arvestatud. Viimsi Vallavolikogu võttis 11.03.2014 vastu otsuse nr 19 „Viimsi valla üldplaneeringute ülevaatamine“. Otsuse kohaselt jäätakse kehtima muuhulgas Viimsi Vallavolikogu 11. jaanuari 2000.a otsusega nr. 1 kehtestatud Viimsi valla üldplaneering, Viimsi Vallavolikogu 10. oktoobri 2000.a otsusega nr. 200 kehtestatud Prangli saare üldplaneering ja Viimsi Vallavolikogu 13. septembri 2005.a määrusega nr. 32 kehtestatud Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted". Seega vastab Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimine ja laiendamine kehtivatele asjakohastele üldplaneeringutele. 3.2. Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2018-2022 Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2018-2022 on kinnitatud Viimsi Vallavolikogu 19.09.2017 määrusega nr 13. Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2018-2022 sätestab järgnevat: 3.2.7 Kommunaalvaldkonna ja taristu areng lk 19  Kesksel kohal on sadamate arendamine ja meresõiduohutuse tagamine. Käesoleval aastal on kavas koostada Kelnase ja Leppneeme sadamahoone projekt, teha Leppneeme sadama lainemurdja rajamise uuringud ja projekt. Nõrkused:  Veesõidukite hoiuvõimaluste ning merelepääsu võimaluste vähesus (lautrite nappus, väikesadamate väljaehitamise vajadus)  Puhkemajanduse arendamine vajab rahastamist matkaradadesse, kergliiklusteedesse, vaba aja taristusse, sadamakaidesse, lautrikohtadesse, merepääste võimekuse suurendamisse (lk 25). Võimalused:  Merega seotud tegevuste laienemine (purjetamine, surfamine, lõbusõidud merel, kalapüük) ja kasvav huvi saarte vastu. Tasakaalus asustussüsteem ja hästi toimiv taristu Eesmärk: Elanike vajadusi rahuldav tehniline taristu Väikesadamate infrastruktuuri väljaarendamine. Lautrikohtade taastamine. Avalike slipiteede rajamine. (lk 32) Ja peatükk 5.1.2. lk 41 / Viimsi vallale kuuluvate saarte arendamiseks on vaja investeerida sadamatesse, samuti kohalikku elukeskkonda ja külastuskeskkonda. Kavas on kaasajastada Kelnase sadama ja Leppneeme sadama rajatisi./ Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 13/52 Töö nr E1400 3.3. Viimsi valla turismi arengukava aastani 2025 Viimsi valla turismi arengukava aastani 2025 on kinnitatud Viimsi Vallavolikogu 15.04.2014 määrusega nr 10. Viimsi valla turismiarenduse eesmärkideks on muuhulgas sätestatud Leppneeme sadama kaitsemuuli renoveerimine ja pikendamine, Kelnase sadama kaitsemuuli rekonstrueerimine ja sadama laiendamine ning sadamahoonete rajamine nii Kelnase kui Leppneeme sadamates. Seega vastab Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimine ja laiendamine kehtivale Viimsi valla turismi arengukavale. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 14/52 Töö nr E1400 4. MÕJUALA KIRJELDUS Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimise, laiendamise ja süvenduspinnase kaadamise mõjuala on Läänemeres asuv Soome laht ja sadama-aladele lähimad maismaa alad. 4.1. Natura 2000 alad EELISe (detsember 2017) andmetel on kavandatava tegevuse piirkonnas Natura 2000 võrgustikku kuuluv Prangli loodusala. Joonis 4 on Natura 2000 alad Kelnase sadama ja kaadamisala piirkonnas. Joonis 4 kohaselt Leppneeme sadama piirkonnas Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid ei ole. Joonis 4: Natura 2000 alad kavandatava tegevuse piirkonnas Prangli loodusala (EE0010126) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitseks. Kaitstavad elupaigatüübid on: rannikulõukad (*1150), karid (1170), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 15/52 Töö nr E1400 (2180), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), kadastikud (5130) ning liigirikkad madalsood (7230). Tärniga tähistatud elupaigatüübid on esmatähtsad. 4.2. Kaitstavad alad ja üksikobjektid EELISe (detsember 2017) andmetel on kavandatava tegevuse piirkonnas mitmed kaitstavad alad ja üksikobjektid. Joonis 5 on kaitstavad alad ja üksikobjektid Leppneeme sadama lähiümbruses. Joonis 6 on kaitstavad alad Kelnase sadama ümbruses. Joonis 7 kaitstavad alad Veeteede Ameti poolt väljaantud navigatsiooniteabes avaldatud kaadamisala ümbruses. Joonis 5: Kaitstavad alad ja üksikobjektid Leppneeme sadama piirkonnas Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala (KLO5000009) on kohaliku kaitstav objekt, kaitse alla võetud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ alusel. Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta rannikumadalikul terviklikult säilinud väärtuslikku loodusmaastikku (eelkõige metsakooslusi) säilitamaks bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme ja inimtegevuse poolt suhteliselt vähe mõjutatud rabametsa, heas looduslikus seisundid olevat siirdesoo-männikuid ja salu-lodu-sanglepikuid. Rohuneeme maastikukaitseala (KLO5100010) on kohaliku kaitstav objekt, kaitse alla võetud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ alusel. Rohuneeme maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta rannikumadalikul terviklikult säilinud väärtuslikku loodusmaastikku (ennekõike Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 16/52 Töö nr E1400 metsakooslusi) säilitamaks bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme ning liigilise mitmekesisuse, haruldaste liikide, sh kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Maastikukaitsealal asub kaitsealune üksikobjekt Rohuneeme rändrahn Maisiniidi kivi. Rohuneeme rändrahn on kaitse alla võetud geoloogilise objektina Looduskaitse Nõukogu 1. oktoobri 1937. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude kaitseks“ (RT 1937, 89, 731). Kaitsealuse üksikobjekti piiranguvööndi ulatus on 10 meetrit. Rohuneeme maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 on kinnitatud Viimsi Vallavolikogu 09.05.2017 määrusega nr 6. Krillimäe maastikukaitseala (KLO5000007) on kohaliku kaitstav objekt, kaitse alla võetud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ alusel. Krillimäe maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta rannikumadalikul terviklikult säilinud väärtuslikku loodusmaastikku (eelkõige metsakooslusi) säilitamaks bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme. Eestis haruldase sõnajala Dryopteris expansa domineerimisega jänesekapsa-sõnajalametsi, salu-lodu-sanglepikuid ja salu-lodu- segametsi ja põlismetsa tunnustega puistuid ning laialehiseid lehtpuid. Joonis 6: Kaitstavad alad Kelnase sadama piirkonnas Prangli hoiuala (KLO2000169) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määruse nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ alusel. Prangli hoiuala kaitse- eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - karide (1170), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kanarbiku ja kukemarjaga kuivade liivanõmmede (2320) ning kadastike (5130) kaitse. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 17/52 Töö nr E1400 Joonis 7: Kaitstavad alad kaadamisala piirkonnas Prangli maastikukaitseala (KLO1000018) on moodustatud Harju Rajooni RSN Täitevkomitee 29. detsembri 1981. a otsusega nr 258 "Harju rajoonis asuvate riikliku kaitse alla kuuluvate kohaliku tähtsusega objektide kinnitamisest" kaitse alla võetud Prangli kaitsemetsa ja Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a määrusega nr 57 "Parika looduskaitseala ning Kolga lahe ja Pirita jõeoru maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine" (RT I 1999, 17, 280) kaitse alla võetud Aksi saare baasil. Prangli hoiuala ja Prangli maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 on kinnitanud Keskkonnaameti peadirektor. 4.3. Kaitstavad taime- ja loomaliigid EELISe (detsember 2017) andmetel ei ole Leppneeme ega Kelnase sadama territooriumil kaitstavate taimeliikide kasvukohti ega kaitstavate loomaliikide elupaiku. Joonis 8 on kantud III kaitsekategooria taimeliigi rootsi kukits (Cornus suecica) leiukohad kavandatava kaadamisala piirkonnas Aksi saarel. LKS kohaselt arvatakse III kaitsekategooriasse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. III kaitsekategooria liikide soodsa seisundi tagatakse vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 18/52 Töö nr E1400 Taimeliigi rootsi kukits (Cornus suecica) puhul on tegu maadligi kaardunud okstega igihalja arktilise pinnakattetaimega. Taime kasvukohad on mererannikutel, kus on piisavalt niisket kasvupinnast ja päikest. Liigi peamised ohutegurid on kasvukohtade kinnikasvamine ja korjamine või tallamine. Liigi soodne seisund on tagatud läbi kasvukoha kaitse. Joonis 8: III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad kaadamisala lähikonnas EELISe (detsember 2017) andmetel on Aksi saarel kaks I kaitsekategooria linnuliigi merikotka (Haliaeetus albicilla) elukohta. LKS kohaselt arvatakse I kaitsekategooriasse liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. I ja II kategooria liikide täpsete leiukohtade andmete avalikustamine lubatud ei ole (LKS RT I, 06.07.2017, 5). Merikotkas on Eesti suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200–245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Pesa hakkavad merikotkad kohendama kesktalvel, tuues pesale rohelisi männioksi. Täiskurn, 1–3 muna, on munetud enamasti märtsi teisel poolel. Haududa tuleb merikotkal vahetpidamata umbes 38 ööpäeva. Juuli alguses pojad lennuvõimestuvad. Liigi peamised ohutegurid on pesapaikade kahjustamine ja saakloomadesse akumuleerunud keskkonnamürgid. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 19/52 Töö nr E1400 4.4. Linnustik Andmeid Leppneeme ja Kelnase sadamates ning Aksi saare idarannikul tehtud linnuvaatluste koha leidub eElurikkuse ja Loodusvaatluste andmebaasis. Tabel 1 on eElurikkuse andmebaasi kaardirakenduse põhjal leitud andmed Leppneeme ja Kelnase sadamates ning Aksi saare linnuvaatluste kohta. Tabel 1: Leppneeme ja Kelnase sadamas ning Aksi saarel tehtud linnuvaatlused eElurikkuse andmebaasi põhjal Kuupäev Liik Arv Asukoht Harju maakond, Viimsi vald, 14.07.2014 Anser anser; hallhani 3 Leppneeme küla, Sepa kari 16.01.2016 Bucephala clangula; sõtkas 17 Harju maakond, Viimsi Alca torda; alk vald, Leppneeme sadam 28.03.2015 Bucephala clangula; sõtkas 2 Harju maakond, Viimsi vald, Leppneeme sadam 17.08.2017 Aythya fuligula; tuttvart 2 Harju maakond, Viimsi vald, Leppneeme sadam 11.08.2017 Delichon urbicum; räästapääsuke 10 Harju maakond, Viimsi vald, Kelnase sadam 18.08.2017 Cygnus olor; kühmnokk-luik 5 Harju maakond, Viimsi vald, Kelnase sadam 30.05.2009 Branta bernicla; mustlagle 1 Harju maakond, Viimsi vald, Aksi saar 18.07.2014 Grus grus; sookurg 2 Harju maakond, Viimsi vald, Aksi saar 19.07.2014 lca torda; alk 1 Harju maakond, Viimsi vald, Aksi saar 22.07.2014 Larus ridibundus; naerukajakas 7 Harju maakond, Viimsi vald, Aksi saar Loodusvaatluste andmebaasis katab Leppneeme sadama piirkonda vaatlusruut LG70, kus on registreeritud kokku 926 linnuvaatlust, vaatluskoht ja vaadeldud lindude asukoht ruudus registreeritud ei ole. Prangli saar on vaatlusruudus LG81. Seal on kokku registreeritud 65 linnuvaatlust, vaatluskoht ja vaadeldud lindude asukoht ruudus registreeritud ei ole. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 20/52 Töö nr E1400 4.5. Ürglooduse objektid Leppneeme sadama territooriumil vees on ürglooduse objekt, Rannakivi – vt Joonis 9. EELISe (detsember 2017) andmetel ei ole kivi kaitse alla võetud ega sellele kaitsetsooni kehtestatud. Kivi on kantud Leppneeme sadama asendiplaanile (vt Joonis 2) ja selle säilimise vajadusega arvestatud. EELISe (märts 2018) andmetel Kelnase sadama ega kaadamisala piirkonnas ürglooduse objekte registreeritud ei ole. Joonis 9: Ürglooduse objekt Leppneeme sadamas 4.6. Merekeskkond Veetede Ameti kaadamisala Aksi saarest idas on olnud aktiivses kasutusel varasemalt [1][2][3] ja seal on regulaarset seire käigus kogutud hulgaliselt andmeid merekeskkonna ja selle kvaliteedi kohta [4][5][6] [7][8](kõik viidatud aruanded on leitavad AS Tallinna Sadam veebilehelt http://ts.ee/kmh). Kaadamisala asub väga järsu rannanõlva serval, kus mere sügavused langevad -54 meetrilt kuni -91 meetrini. Taimestik lõpeb juba 4 meetri sügavusel, põhjaloomastik levib maksimaalselt 70 meetri sügavuseni. Nii arvukuse kui biomassi poolest on dominantliik keskmise reostustundlikkusega balti lamekarp (Macoma baltica), arvukuse poolest keskmise reostustundlikkusega harjasliimukas (Hediste diversicolor), kõrge reostustundlikkusega kilpvähilised (Bathyporeia pilosa) (Monoporeia affinis). Biomassi osas domineeris kõrge reostustundlikkusega söödav südakarp (Cerastoderma glaucum). Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 21/52 Töö nr E1400 Aksi saare rannik on avaras ühenduses Soome lahe keskosa süvikutega. Tingituna piirkonna aktiivsetest hüdrodünaamilistest protsessidest on heljum kandunud ida suunas, kus asuvad Kolga lahe süvikud. Nendes piirkondades on põhjaelustik sügavuse tõttu väga vaene või puudub ning selle tõttu on kaadamisel tekkinud heljumi mõju põhjakooslustele olnud praktiliselt olematu. Kalastiku seire tulemustest selgub, et Aksi rannikumeres on lesta ja tulnukliiki ümarmudilat. Seire tulemuste kohaselt on Prangli-Aksi rannikumere keskkonnaseisund hea [8]. Leppneeme sadama akvatoorium avaneb kirdesse. Akvatooriumi sügavus on 3,5 meetrit. Veetaseme kõikumine sadamas on maksimaalselt +120 cm ja – 90 cm. Sadamasse sisse-ja väljasõit toimub mööda looduslikku faarvaatrit, mida on osaliselt süvendatud ning mis on märgistatud toodritega. Faarvaater lõpeb mere loodusliku sügavuses ca 7,5 -8,5 meetrit. Varem tehtud uuringute põhjal [9] on pinnased sadamas reostamata ja heas seisukorras. Tulenevalt inimmõjust ei ole sadama kavatooriumis keskkonnakaitselist väärtust omavat põhjaelustikku ega kalastikku. Kelnase sadama akvatoorium avaneb kirdesse. Akvatooriumi sügavus on kuni 3,3 meetrit. Veetaseme kõikumine sadamas on maksimaalselt +120 cm ja– 90 cm. Sadamasse sisse- ja väljasõit toimub mööda looduslikku faarvaatrit, mis on märgistatud toodritega, tuledega liitsihiga ning kivimuulidel asuvate tulepaakidega. Faarvaater lõpeb mere loodusliku sügavuses ca 6 meetrit. Tulenevalt inimmõjust ei ole sadama kavatooriumis keskkonnakaitselist väärtust omavat põhjaelustikku ega kalastikku. 4.7. Prangli saare geoloogia ning pinna-ja põhjavesi Prangli saare geoloogiline ja hüdrogeoloogiline uuritus on suhteliselt hea. Põhiline teave sügaval lasuvate veekihtide kohta on saadud seoses põleva maagaasi uurimistöödega. 1924. aastal puuriti Kelnase sadama piirkonda esimene 65 meetri sügavune puurauk, mis tõestas, et peale Keri saare esineb maagaasi ka Prangli saarel. Kohe pärast II Maailmasõda alustati uuesti maagaasi otsimistöid. 1946. aastal puuriti Leningradi puurimiskontori poolt uus puurauk (nr 2) Kelnase sadamasse eelmise puuraugu lähedusse (Krõlov,1946). Sügavuselt 25,6–42,4 meetrit saadi gaasi väljavool. See 126,7 meetri sügavune puurauk andis ülevaate saare geoloogilisest ehitusest vertikaalläbilõikes: 4 meetri paksuste mereliivade (mQ4) all lasuvad ligemale 100 meetri paksuses jääjärvelised savid, liivsavid, liivad ja mandrijää liivsavimoreenid veeristega. 1947. aastal puuriti vee üks (nr 3) gaasi otsimise puurauk (süg. 116,19 m) kabeli lähedale. Jällegi leiti gaasi, tõenäoline esinemisintervall fikseeriti sügavusel 62,8–65,4 meetrit. Selles sügavuses esinev vesi oli võrdlemisi mage (mineraalsus 370 mg/l). Geoloogilist huvi pakkus puuraugu vertikaalne läbilõige. Sügavusel 78–112,5 m esinevad Gdovi lademe võrdlemisi tugevalt tsementeerunud jämedateralised liivakivid. Liivakivide vesi oli aga soolane (mineraalsus 4,7 g/l). Veelgi tõsisemalt võeti gaasi otsimistööd ette Eesti NSV Geoloogia Valitsuse poolt aastatel 1959–1960. Puuriti puuraugud nr 4, 5, 5a ja 6 (sügavus vastavalt 105,5 m, 64,9 m, 134,7 m ja 125,05 m). Tekkis suur hulk geoloogilist informatsiooni saare vertikaalsest läbilõikest ja maagaasi levikust. Selgus, et Prangli saar koosneb kahe viimase mandrijäätumise moreenidest, liivsavidest, liivadest – kogupaksusega kuni 100 meetrit. Hilisemaid merelisi setteid (rannaliivad, luiteliivad) esineb vaid mõne meetri paksuses. Saare lõunapoolsel alal on säilinud Vendi ajastu Gdovi liivakivid (paksus mõni meeter kuni 30 m). Viimane mandrijäätumine on nad ära kulutanud kõikjal saart ümbritsevalt Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 22/52 Töö nr E1400 alalt ja ka saare põhjaotsalt. Süstemaatilisi vee mõõtmisi, pumpamisi, vaatlusi või proovimisi nende tööde käigus ei tehtud. Aastatel 1963–66 viidi läbi Põhja-Eesti geoloogilis- hüdrogeoloogiline kaardistamine (Stumbur jt, 1965; Jõgi jt, 1966), kuid Prangli saare veeküsimust nendes töödes ei käsitletud. 1999. aastal tegi OÜ Salveesia hüdrogeoloogilised uuringud olme- ja joogivee leidmiseks kooli söökla, duššide, rahvamaja ja õpetajate elamu vajaduseks, mille käigus puuriti saarele 32 madalat geoloogilist ja hüdrogeoloogilist puurauku. Selle töö tulemusel peeti võimalikuks Idaotsa liiviku alalt saada olme- ja joogivett 6,2 m³/ööpäevas. 2002. aastal koostatud Eesti geoloogilise baaskaardi Prangli kaardilehe (7321) hüdrogeoloogilise kaardi (Suuroja jt, 2002) koostamise käigus täpsustati küll veekihtide lasuvust, kuid elanikkonna veevarustust ei käsitletud [10]. 2008. aastal tellis AS Viimsi Vesi eksperthinnangu Prangli saare elanikkonna ühisveevõrgu veega varustamise võimaluste kohta[10]. Töö tulemusena selgus muuhulgas, et seoses merevee ja põleva maagaasi mõjuga Prangli saare põhjaveekihtidele on ühisveehaarde rajamiseks sobivaks veekihiks maapinnalähedane meresetete veekiht. Kelnase sadama piirkonna puurkaevude veetaset on mõõdetud 05.04.2017 [11]. Seire tulemusena selgus, et veetase puurkaevus 19432 langeb mais või juunis ja alanemine kestab tavaliselt oktoobri-detsembrini. Veetase sõltub aastaajast ja sademete hulgast. Joonis 10 on kuu sademete hulga (Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmed) ja puurkaevu nr 19432 veetaseme muutuste võrdlus [11]. Joonis 10: kuu sademete hulga ja puurkaevu nr 19432 kuu keskmiste veetasemete muutused Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 23/52 Töö nr E1400 4.8. Varasemad uuringud ja muud alusmaterjalid Leppneeme sadama hüdrodünaamiline modelleerimine, OÜ EstKonsult 2017; Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine, OÜ EstKonsult 2018; Leppneeme sadama geoloogilised ja geotehnilised uuringud, IPT Projektijuhtimine OÜ 2017; Kelnase sadama geoloogilised ja geotehnilised uuringud, IPT Projektijuhtimine OÜ 2017; Muuga sadama mereseire 2006, TÜ Eesti Mereinstituut; Muuga sadama merekeskkonna seire 2007, TTÜ Meresüsteemise Instituut; Muuga sadama merekeskkonna seire 2009, TÜ Eesti Mereinstituut; Muuga sadama merekeskkonna seire 2010, TÜ Eesti Mereinstituut; Muuga sadama merekeskkonna seire 2011, TÜ Eesti Mereinstituut. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 24/52 Töö nr E1400 5. TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU KOHTA 5.1. Mõjuala suurus Lähtudes KeHJS-e § 13 punktist 5 hinnatakse keskkonnamõjusid lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt ning nii kaugele, kui need tegelikult ulatuvad. Seega on KMH programmi koostamise käigus määratud kavandatava tegevuse käsitlusala mõjude kaupa. Mõjuala ulatus selgub KMH läbiviimise käigus ja seda käsitletakse KMH aruandes. Et selgitada välja kumulatiivsed ja/või alternatiivsed koostoimes realiseeruda võivad mõjud, analüüsiti KMH programmi koostamise käigus olemasolevat ja kavandatavat olukorda ning tegevusi ja hinnati nende mõjude avaldumise tõenäosust ning eeldatavat olulisust mõjuallikate (vt ptk 5.2) ja mõjutatavate keskkonnaelementide kaupa (vt ptk 5.3). Kui keskkonnamõju hindamise koostamise käigus selgub, et mingi mõjuallika mõjuala ulatub väljapoole käsitletavat ala, siis vaadeldakse vastava suurusega mõjuala lähtudes konkreetsest mõju ulatusest. 5.2. Eeldatavad mõjuallikad Süvendamine – antakse süvendustöödega kaasneva heljumi transpordi hinnang, hinnatakse süvendamise mõju keskkonnale, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele, tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust, hinnatakse tegevuse vastavust parima võimaliku tehnika kirjeldusele, vajadusel pakutakse välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete tõhusust. Kaadamine - KMH käigus analüüsitakse kaadamise keskkonnamõju, kirjeldatakse ja hinnatakse kaadamisala keskkonnaseisundit, olemasolevate andmete põhjal hinnatakse süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi omadusi, hinnatakse kaadamisega kaasneva heljumi transporti, vajadusel pakutakse välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete tõhusust. Hüdrotehnilised tööd – lähtudes koostatud projektist hinnatakse vee erikasutusega seotud tegevuse mõju keskkonnale, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele, tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust, hinnatakse tegevuse vastavust parima võimaliku tehnika kirjeldusele. Mudelarvutuste põhjal antakse hinnang kavandatava tegevuse mõjule veevahetusele sadamate akvatooriumites. Vajadusel pakutakse välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete tõhusust. 5.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja KMH maht Lähtudes mõjutatavast keskkonnast võib kavandatav tegevus põhjustada negatiivset keskkonnamõju järgmistes valdkondades: 1. Mõjud kaitstavatele loodusobjektidele Prangli loodus- ja hoiuala kaitse eesmärgid on elupaigatüüpide kaitse. Keelatud on Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 25/52 Töö nr E1400 nende elupaikade hävitamine ja kahjustamine ning samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Mõju väljaspool Kelnase sadama-ala asuvatele elupaigatüüpidele ei ole ette näha. Leppneeme-Tammneeme, Rohuneeme, Krillimäe ja Prangli maastikukaitsealade kaitse eesmärk on erinevate koosluste ja taimestiku kaitse. Keelatud on nende koosluste hävitamine ja kahjustamine ning samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Mõju väljaspool Leppneeme sadama-ala asuvatele kooslustele ei ole ette näha. 2. Mõju maakasutusele Analüüsitakse Jaani lahe ranna ja kalda täitmisega kaasneda võivaid mõjusid, sealhulgas võimalikke muutusi rüsijää kuhjumisel ja üleujutuste tekkimisel. 3. Mõjud kaitstavate liikide elupaikadele Mõju kaitstavate taimeliikide kasvukohtadele Aksi saarel ei ole ette näha. Mõju kaitstava linnuliigi elupaikadele Aksi saarel saab teoreetiliselt tekkida kaadamise häirivast mõjust linnustikule. Seda analüüsitakse keskkonnamõju hindamise käigus. 4. Mõju linnustikule ja loomastikule Analüüsitakse kavandatava tegevuse mõju piirkonna linnustikule ja loomastikule. 5. Mõju põhjaelustikule Mõju põhjataimestikule ja - loomastikule saab tekkida peamiselt heljumi leviku tagajärjel. Kaadamise korral põhjaelustik kaadamisalal mattumise tõttu hävineb, lisaks on võimalikud mõjutused heljumi leviku tagajärjel. Seda analüüsitakse keskkonnamõju hindamise käigus. 6. Mõju kalastikule Mõju kalastikule saab tekkida peamiselt koelmute kahjustamisest heljumiga. Lühiajaline ja kiiresti mööduv mõju võib olla rändel kalade häirimine heljumi leviku ja hüdrotehnilistest töödest tekkiva müra tõttu. Seda analüüsitakse keskkonnamõju hindamise käigus. 7. Müra ehitustööde tegemise ajal Mõningane müra võib olla tajutav lähimatel elamualadel eriti just tuulevaikse ilmaga. Ehitustegevusest tekkiv müra on ajutine ja lokaalne, eeldatavalt ei ole selle mõju elanike heaolule oluline. 8. Reoveekäitluse mõju keskkonnale Kelnase sadamahoone reovesi kogutakse kokku kas mahutisse ja veetakse purgimiskohta mandril või puhastatakse heitvee normidele vastavaks ja juhitakse suublasse. Mõlema alternatiivi mõju hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus ja pakutakse välja keskkonnakaitseliselt sobivam lahendusvariant. 9. Joogiveevarustuse tagamine Kelnase sadamahoone joogiveega varustamiseks võib Prangli saarel nappiga joogiveevaru. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse joogiveevaru piisavust ja merevee magestamise võimalust ning pakutakse välja keskkonnakaitseliselt sobiv lahendusvariant. 10. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale Vee erikasutusloa alusel kavandatavad tööd on suunatud mereturismi võimaluste parandamisele. Seetõttu on eeldatavad mõjud inimeste heaolule positiivsed. Mõju inimeste tervisele ega varale ei ole ette näha. 11. Erinevate keskkonnamõjude omavaheline kumuleerumine Arendaja kinnitusel tehakse Leppneeme ja Kelnase sadamates kavandatud töid eri Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 26/52 Töö nr E1400 aegadel ja seetõttu nendest lähtuv mõju ei kumuleeru. KMH programmi koostamise ajal ei ole piirkonnas teada tegevusi, millest tulenevad keskkonnamõjud võiksid kavandatava tegevuse mõjudega kumuleeruda. Juhul, kui KMH läbiviimise ajal informatsioon paralleelsetest tegevustest piirkonnas laekub, siis võetakse kumuleeruvad mõjud arvesse ja hinnatakse nende olulisust, kestvust ja ulatust. Keskkonnamõju hinnatakse olemasolevate andmete ja informatsiooni põhjal kasutades avalike registrite andmeid, piirkonnas varem tehtud uuringute tulemusi, keskkonnamõju hindamiste alusmaterjale ja järeldusi, ekspertarvamusi ja seireandmeid. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 27/52 Töö nr E1400 6. NATURA 2000 EELHINDAMINE Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta. KeHJS ning looduskaitseseaduse alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Eelhindamise eesmärk on selgitada välja kas asjakohane hindamine on vajalik. Juhul, kui eelhindamise tulemusena selgub, et asjakohane hindamine on vajalik, siis viiakse ka see KMH aruande mahus läbi. Hindamisel kasutatakse Keskkonnaameti tellimusel MTÜ-s Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing koostatud juhendmaterjali „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ asjakohaseid käsitlusi. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. 6.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega Kavandatav tegevuse ei ole Natura alade kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse- eesmärkide saavutamisele. 6.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Teave kavandatava tegevuse kohta on toodud ptk 2. 6.3. Mõjuala ulatuse määramine Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimiseks, laiendamiseks ja süvendamiseks tehtavate ehitustööde peamine mõju on mehhanismide tegevusest põhjustatud müra teke ja levik ning heljumi teke süvendamisel ja kaadamisel. Heljumi tekke ja leviku vältimine süvendustööde tegemisel on mitmesuguste leevendusmeetmetega kergesti korraldatav. Arvestades sadamate asukohtasid, kavandatavate tööde mahtu ja varem samas kohas tehtud tegevuste mõju saab analüüsi tulemusena väita, et nende tegevuste mõjuala ei ulatu väljapoole sadamate alade piire. Kaadamiseks on valitud väga sügav Veeteede Ameti poolt väljaantud navigatsiooniteabes avaldatud kaadamisala, mis on mitmete seireprogrammide käigus hästi uuritud. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 28/52 Töö nr E1400 6.4. Natura 2000 alade kirjeldus Piirkonna Natura ala kirjeldus on ptk-s 0. 6.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele Kelnase sadamas ja Aksi saarest idas asuval kaadamisalal kavandatav tegevus toimub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Prangli loodusala lähedal. Prangli loodusala on loodud 13 merelise elupaigatüübi kaitsmiseks. Kelnase sadamale lähimad elupaigatüübid on väikesaared ning laiud (1620) ja püsitaimestuga liivarannad (1640) – vt. Joonis 11. Sadama alal kaitstavaid elupaigatüüpe ei ole ja sadama senine toimimine elupaigatüüpide seisundit mõjutanud ei ole. Aksi saar asub kaadamisalast ca 1 km kaugusel. Aksi saarel kaitstavad esmatähtsad elupaigatüübid on rannaniidud (*1630) ja rannikulõukad (*1150)- vt Joonis 12. Seire tulemusena on leitud, et senised kaadamised keskkonnale negatiivset mõju avaldanud ei ole [4][5][6][7][8], sest kaadamisel tekkiv heljum levib piirkonna tugevate hoovuste mõjul ida suunas, kus asuvad Kolga lahe süvikud. Arvestades kavandatavate kaadamiste suhteliselt väikest mahtu ei ole alust eeldada, et heljum võiks elupaigatüüpe mõjutada. Joonis 11: Natura 2000 elupaigatüübid Kelnase sadama piirkonnas Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 29/52 Töö nr E1400 Joonis 12: Kaitstavad elupaigatüübid Aksi saarel 6.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Eelhindamise tulemusena selgus, et kavandatavad tegevused ei mõjuta Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Prangli loodusala. Kavandataval tegevusel puudub mõju Prangli loodusala kaitse-eesmärkidele ja seetõttu puudub vajadus asjakohase hindamise läbiviimiseks. Arvestades, et kavandatud tegevuse keskkonnamõjud selguvad lõplikult alles KMH koostamise käigus viiakse Natura (eel)hindamine ka KMH aruande raames (vt ka lisa 6). Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 30/52 Töö nr E1400 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS KMH aruande koostamisel lähtutakse KeHJS § 20 nõuetest. KMH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju. Tabel 2 on toodud metoodikate kirjeldus mõjuvaldkondade kaupa. KMH programmi koostamisel leiti, et kavandatava tegevuse mõju hindamiseks on piisavalt alusandmeid ja seega lisauuringute vajadus puudub. KMH läbiviimisel arvestatakse kõigi asjakohaste ja seotud varasemate tööde ja uuringutega. Tabel 2: Mõju prognoosimeetodite kirjeldus Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod Hindamise aluseks on Keskkonnaregistri andmebaas EELIS, varasemate KMH-de, inventuuride ja uuringute andmed. Mõjude ulatuse ja olulisuse analüüsimiseks kasutatakse kaardikihte ja ekspertarvamust. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Natura aladele avalduva mõju eelhindamisel on kasutatud Keskkonnaameti tellimusel MTÜ-s Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing koostatud juhendmaterjali „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“. Hindamise aluseks on Keskkonnaregistri Mõju kaitstavate liikide elupaikadele andmebaas EELIS, varasemate KMH-de, inventuuride ja uuringute andmed.. Mõjude ulatuse ja olulisuse analüüsimiseks kasutatakse kaardikihte ja ekspertarvamust. Hindamise aluseks on Keskkonnaregistri andmebaas EELIS, Loodusvaatluste andmebaas, eElurikkuse andmebaas, Mõju linnustikule ja loomastikule varasemate KMH-de, inventuuride ja uuringute andmed. Mõjude ulatuse ja olulisuse analüüsimiseks kasutatakse ekspertarvamust. Hindamise aluseks on Keskkonnaregistri andmebaas EELIS, varasemate KMH-de, inventuuride ja uuringute andmed. Mõju põhjaelustikule Kaadamisel tekkiva heljumi leviku hindamiseks viidi läbi matemaatiline modelleerimine. Mõjude ulatuse ja olulisuse analüüsimiseks kasutatakse kaardikihte ja ekspertarvamust. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 31/52 Töö nr E1400 Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod Hindamise aluseks on varasemate KMH-de, inventuuride ja uuringute andmed. Mõju kalastikule ja kalapüügile Kaadamisel tekkiva heljumi leviku hindamiseks viidi läbi matemaatiline modelleerimine. Mõjude ulatuse ja olulisuse analüüsimiseks kasutatakse kaardikihte ja ekspertarvamust. Ehitustöödest tekkiva müra hindamiseks Müra kasutatakse varasemaid analoogilisi hinnanguid. Mõju hindamisel tuginetakse ekspertarvamusele. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja Ekspertarvamuse koostamise aluseks on nt varale KMHP avalikustamise käigus kohalikelt elanikelt ja –omavalitsuselt saadud asjakohased seisukohad, arengukavades sätestatud eemärgid. Mõju hindamisel tuginetakse seadusandluses Joogivee ja reovee käitlus sätestatud normidele ja ekspertarvamusele. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 32/52 Töö nr E1400 8. ANDMED ARENDAJA JA EKSPERTRÜHMA KOHTA Arendaja: Viimsi Vallavalitsus Nelgi tee 1, Viimsi alevik 74001 Harjumaa tel + 3726028851 www.viimsivald.ee kontaktisik: Liisi Arm, keskkonnateenistuse peaspetsialist Keskkonnamõju hindaja: OÜ EstKonsult Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn Kontaktisik: Aide Kaar, KMH juhtekspert Tel: 37256467410 [email protected] KMH juhtekspert on Aide Kaar – litsents KMH0123. KMH ekspertgrupi liikmed, nende poolt hinnatavad valdkonnad ja varasem pädevus on toodud Tabel 3. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 33/52 Töö nr E1400 Tabel 3: KMH ekspertgrupp ning hinnatavad valdkondkonnad ja teemad KMH käigus hinnatavad Ekspert Tehtud tööd valdkonnad 1. Kihnu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 13.10.2017 otsusega nr 14-6/17/869-21 (OÜ EstKonsult töö nr. E1382), juhtekspert Aide Kaar; 2. Paldiski linnas Rae põik 9 mahutipargi laiendamise projekteerimistingimuste taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Paldiski Linnavalitsuse 14.09.2017 otsusega nr 323 (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), juhtekspert Aide Kaar; 3. Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 17.08.2010 otsusega nr 11-2/4367-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1202), juhtekspert Aide Kaar; 4. Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 19.07.2012 Natura hindamine otsusega nr 6-8/12/30779-47 (OÜ E-Konsult töö nr E1177), juhtekspert Aide Kaar; 5. Kaitseväe ja Kaitseliidu Piirsalu baasi ja selle lähiala detailplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 16.03.2016 otsusega nr 6-5/16/81-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1321), juhtekspert Aide Kaar; 6. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti Aide Kaar 01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336). Juhtekspert Aide Kaar; 7. Nasva liivakarjääri vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 08.05.2017 otsusega nr 6-3/17/2525-7 (OÜ Estkonsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar; 8. „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava „KSH koostamine. KSH programm kiideti heaks Keskkonnaameti 08.03.2007 otsusega nr 13-3-1/12413-2 (OÜ E-Konsult töö nr E1088), ekspert Aide Kaar. 1. Kihnu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 13.10.2017 otsusega nr 14-6/17/869-21 (OÜ EstKonsult töö nr. E1382), juhtekspert Aide Kaar; Mõju kaitstavatele 2. Terminali tee 12 kinnistute DP KSH (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), juhtekspert Aide Kaar; loodusobjektidele ja - 3. Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse liikidele KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 17.08.2010 otsusega nr 11-2/4367-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1202), juhtekspert Aide Kaar; 4. Kaitseväe ja Kaitseliidu Piirsalu baasi ja selle lähiala detailplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 16.03.2016 otsusega nr 6-5/16/81-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1321), juhtekspert Aide Kaar; Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 34/52 Töö nr E1400 KMH käigus hinnatavad Ekspert Tehtud tööd valdkonnad 5. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6-5/16/84-9 (OÜ E-Konsult töö nr E1302), juhtekspert Aide Kaar; 6. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336), juhtekspert Aide Kaar; Merirahu sadama vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega 6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar; 7. Nasva liivakarjääri vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 08.05.2017 otsusega nr 6-3/17/2525-7 (OÜ Estkonsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar; 8. Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 19.07.2012 otsusega nr 6-8/12/30779-47 (OÜ E-Konsult töö nr E1177), juhtekspert Aide Kaar; 9. „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava „ kKSH koostamine. KSH programm kiideti heaks Keskkonnaameti 08.03.2007 otsusega nr 13-3-1/12413-2 (OÜ E-Konsult töö nr E1088), ekspert Aide Kaar. 1. Kihnu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 13.10.2017 otsusega nr 14-6/17/869-21 (OÜ EstKonsult töö nr. E1382), juhtekspert Aide Kaar; 2. Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 17.08.2010 otsusega nr 11-2/4367-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1202), juhtekspert Aide Kaar; 3. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6-5/16/84-9 (OÜ E-Konsult töö nr Mõju põhjaelustikule E1302), juhtekspert Aide Kaar; 4. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336). Juhtekspert Aide Kaar; 5. Merirahu sadama vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega 6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar; 6. Nasva liivakarjääri vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 08.05.2017 otsusega nr 6-3/17/2525-7 (OÜ Estkonsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar; 7. Projekti „Kalana sadama arendamiseks vajalikud uuringud ja strateegia“ vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 35/52 Töö nr E1400 KMH käigus hinnatavad Ekspert Tehtud tööd valdkonnad aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 25.09.2009 otsusega 13-3-1/7425-15 (OÜ E-Konsult töö nr E1170), juhtekspert Aide Kaar. 8. „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava „KSH koostamine. KSH programm kiideti heaks Keskkonnaameti 08.03.2007 otsusega nr 13-3-1/12413-2 (OÜ E-Konsult töö nr E1088), ekspert Aide Kaar. 1. Kihnu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 13.10.2017 otsusega nr 14-6/17/869-21 (OÜ EstKonsult töö nr. E1382), juhtekspert Aide Kaar; 2. Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 17.08.2010 otsusega nr 11-2/4367-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1202), juhtekspert Aide Kaar; 3. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336), juhtekspert Aide Kaar; 4. Merirahu sadama vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega Mõju kalastikule ja 6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar; kalapüügile 5. Nasva liivakarjääri vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 08.05.2017 otsusega nr 6-3/17/2525-7 (OÜ Estkonsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar; 6. Projekti „Kalana sadama arendamiseks vajalikud uuringud ja strateegia“ vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 25.09.2009 otsusega 13-3-1/7425-15 (OÜ E-Konsult töö nr E1170), juhtekspert Aide Kaar; 7. „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava „KSH koostamine. KSH programm kiideti heaks Keskkonnaameti 08.03.2007 otsusega nr 13-3-1/12413-2 (OÜ E-Konsult töö nr E1088), ekspert Aide Kaar. 1. Kihnu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 13.10.2017 otsusega nr 14-6/17/869-21 (OÜ EstKonsult töö nr. E1382), juhtekspert Aide Kaar; Mõju inimeste tervisele ja 2. Terminali tee 12 kinnistute DP KSH (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), juhtekspert Aide Kaar; heaolule 3. Paldiski linnas Rae põik 9 mahutipargi laiendamise projekteerimistingimuste taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Paldiski Linnavalitsuse 14.09.2017 otsusega nr 323 (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 36/52 Töö nr E1400 KMH käigus hinnatavad Ekspert Tehtud tööd valdkonnad juhtekspert Aide Kaar; 4. Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 17.08.2010 otsusega nr 11-2/4367-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1202), juhtekspert Aide Kaar; 5. Kaitseväe ja Kaitseliidu Piirsalu baasi ja selle lähiala detailplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 16.03.2016 otsusega nr 6-5/16/81-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1321), juhtekspert Aide Kaar; 6. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6-5/16/84-9 (OÜ E-Konsult töö nr E1302), juhtekspert Aide Kaar; 7. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336). Juhtekspert Aide Kaar; 8. Merirahu sadama vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega 6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar; 9. Nasva liivakarjääri vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 08.05.2017 otsusega nr 6-3/17/2525-7 (OÜ Estkonsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar. 1. Kihnu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 13.10.2017 otsusega nr 14-6/17/869-21 (OÜ EstKonsult töö nr. E1382), juhtekspert Aide Kaar; 2. Terminali tee 12 kinnistute DP KSH (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), juhtekspert Aide Kaar; 3. Paldiski linnas Rae põik 9 mahutipargi laiendamise projekteerimistingimuste taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Paldiski Linnavalitsuse 14.09.2017 otsusega nr 323 (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), juhtekspert Aide Kaar; Roland Müra leviku hindamine 4. Kaitseväe ja Kaitseliidu Piirsalu baasi ja selle lähiala detailplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks Kraavi Keskkonnaameti 16.03.2016 otusega nr 6-5/16/81-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1321), juhtekspert Aide Kaar; 5. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336), juhtekspert Aide Kaar; 6. Merirahu sadama vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega 6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar. Avariiolukordade 1. Kihnu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 37/52 Töö nr E1400 KMH käigus hinnatavad Ekspert Tehtud tööd valdkonnad esinemise võimalikkus 13.10.2017 otsusega nr 14-6/17/869-21 (OÜ EstKonsult töö nr. E1382), juhtekspert Aide Kaar; 2. Terminali tee 12 kinnistute DP KSH (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), juhtekspert Aide Kaar; 3. Paldiski linnas Rae põik 9 mahutipargi laiendamise projekteerimistingimuste taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Paldiski Linnavalitsuse 14.09.2017 otsusega nr 323 (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), juhtekspert Aide Kaar; 4. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6-5/16/84-9 (OÜ E-Konsult töö nr E1302), juhtekspert Aide Kaar. 5. Merirahu sadama vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega 6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar. 1. Terminali tee 12 kinnistute DP KSH (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), juhtekspert Aide Kaar; 2. Paldiski linnas Rae põik 9 mahutipargi laiendamise projekteerimistingimuste taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Paldiski Linnavalitsuse 14.09.2017 otsusega nr 323 (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), juhtekspert Aide Kaar; Joogivee ja reovee 3. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise teemaplaneeringu käitlus KSH. KSH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6-5/16/84-9 (OÜ E-Konsult töö nr E1302), juhtekspert Aide Kaar; 4. Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 19.07.2012 otsusega nr 6-8/12/30779-47 (OÜ E-Konsult töö nr E1177), juhtekspert Aide Kaar. 1. Leppneeme sadama hüdrodünaamiline modelleerimine, OÜ EstKonsult töö nr B776; 2. Matsi sadama setete liikumise analüüs (OÜ Lainemudel, 2017). Analüüsiti sadama ja kavandatavate rajatiste mõju Matsi sadama ümbruse randadele; Rain setete ja heljumi leviku 3. Noblessneri sadama lainetuse simulatsioonid (OÜ Lainemudel, 2017). Analüüsiti tuuli, lainekliimat, veetasemeid Männikus hindamine ning kiirlaevalaineid. Saadud andmete põhjal analüüsiti lainemudelites SWAN ja COULWAVE sadama erinevaid konfiguratsioone. Töö tulemuseks oli parandusettepanekud summutamise vähendamiseks, rajatiste projekteerimiseks ning soovitused arendusetappideks. Töö koostati Noblessneri sadama eelprojekti ekspertiisi raames; 4. Värati sadama lainetuse analüüs (OÜ Lainemudel, 2017). Analüüsiti tuuli, lainekliimat ja veetasemeid. Saadud Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 38/52 Töö nr E1400 KMH käigus hinnatavad Ekspert Tehtud tööd valdkonnad tulemuste põhjal modelleeriti lainemudelis SWAN erinevate plaanilahendustega akvatooriume ja muule ning leiti sobivad harjakõrgused. Töö oli sisendiks sadama eelprojekti koostamisele; 5. Reidi tee mõju laevavrakk Tverile (OÜ Lainemudel, 2016). Analüüsiti veetasemeid ja lainetust laevavraki lähistel. Hinnati lainetuse mõju setete uhtumisele Tveri vahetus läheduses enne ja pärast Reidi tee kaldakindlustuse rajamist. Anti soovitused võimaliku avalduva mõju vähendamiseks ning kaldakindlustuse konstrueerimiseks; 6. Naissaare sadama lainetuse analüüs (OÜ Lainemudel, 2016). Analüüsiti tuuli, lainekliimat ja veetasemeid ning saadi parameetrid Naissaare sadama kaikindlustuse rekonstrueerimiseks Jonswap-meetodiga; 7. Nasva liivakarjääri mere süvendamise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne on heaks kiidetud Keskkonnaameti 08.05.2017 otsusega 6-3/17/2525-7 (OÜ E-Konsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar (KMH litsents nr KMH0123); 8. Varese sadama lainetuse analüüs (OÜ Lainemudel, 2016). Arvutati kai kindlustuse projekteerimiseks vajalikud parameetrid mudeliga SWAN; 9. Kihnu sadama kaitsemuuli mõju analüüs (TTÜ Lainetuse dünaamika laboratoorium, 2016). Analüüsiti olemasolevaid tuuleandmeid ning leiti erinevate korduvusperioodide (2 kuni 50 aastat) lainetuse ja veetaseme parameetrid. Kaitsemuuli mõju hinnati mudeli SWAN abil; 10. Eisma sadama setete transpordi analüüs (OÜ EstKonsult, 2016); 11. Merirahu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega 6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341). Juhtekspert Aide Kaar (KMH litsents nr KMH0123); 12. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336). Juhtekspert Aide Kaar (KMH litsents nr KMH0123); 13. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6-5/16/84-9 (OÜ E-Konsult töö nr E1302). Juhtekspert Aide Kaar (KMH litsents nr KMH0123) Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 39/52 Töö nr E1400 9. ÜLEVAADE KMH MENETLUSPROTSESSIST KMH-d on algatatud Keskkonnaameti 29.08.2017 korraldustega nr 14-6/17/9234-2 ja nr 14- 6/17/9239-2 (vt lisad 3 ja 4). Vastavalt KeHJS § 151 lõikele 1 määrab ekspert KMH programmis asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega. Tabel 4 on asjaomaste asutuste loetelu ja nende menetlusse kaasamise põhjendus. Tabel 5: Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega KMH programmis arvestamine on asjaomastelt asutustelt laekunud kirjad, märkuste sisu lühendatult ja nendega KMH programmis arvestamise või mittearvestamise viide ja selgitus. Laekunud kirjad on lisatud KMH programmile (lisa 6). Tabel 4: Asjaomased asutused ja nende menetlusse kaasamise põhjendus Asutus põhjendus Kaitseala valitseja, keskkonnalubade Keskkonnaamet väljastaja. Tehnilise Järelevalve Amet Järelevalve ehitustegevuse üle. Järelevalve ohutu ja turvalise veeliikluse Veeteede Amet tagamiseks Eesti Vabariigi merealadel. Keskkonnainspektsioon KKA 05.02.2018 kiri nr 6-3/18/1607-2 Terviseamet KKA 05.02.2018 kiri nr 6-3/18/1607-2 MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit KKA 05.02.2018 kiri nr 6-3/18/1607-2 Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 40/52 Töö nr E1400 Tabel 5: Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega KMH programmis arvestamine Kommentaar seisukohaga Asutus, kirja nr ja kuupäev Seisukoht arvestamise kohta Keskkonnainspektsioon Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo hinnangul on keskkonnamõju - 15.02.2018 nr 13-1/18/600-2 hindamise programm asjakohane ja piisav. teatavasti on alates 01.01.2018. a Eesti üle läinud uuele kõrgussüsteemile KMHP esitatud joonised on EH2000, kuid varem alustatud projektid võib lõpuni viia BK77 kõrgussüsteemis, koostatud BK77 seega tuleb KMH programmi ja plaanidele lisada, millise kõrgussüsteemi järgi on kõrgussüsteemis, vastav esitatud sügavused ja kõrgused; märge on KMHP lisatud. Veeteede Amet peatükis 2.4 „Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused“ KMHP on täiendatud 16.02.2018 nr 6-3-1/300 loetletud kavandavate tegevuste alternatiivid ei vasta pealkirjale; vastavalt esitatud märkusele. Kaadamisala Aksi saarest kirdes on Veeteede Ameti poolt väljaantud KMHP on täiendatud navigatsiooniteabes avaldatud kaadamisala, kuid see ei kuulu Veeteede Ametile. vastavalt esitatud märkusele. Palume tekstis läbivalt parandada. Programmi leheküljel 6 punktis 2.3.1 on toodud, et Leppneeme sadam ei ole Leppneeme sadama eskiisi harrastusaluste sildumiseks piisavalt turvaline, sest puudub idatuulte eest kaitse koostamisel on lainemurdja – vajalik on lainemurdja. Joonisel 2 ei ole aga kavandatava lainemurdja rajamisest loobutud ning see Tehnilise Järelevalve Amet asukohta märgitud. Samuti ei ole teada selle suurus ning rajamise viis. Palume programmi täiendada lainemurdja rajamise ja selle rajamisega kaasneda võiva asendatakse joonisel 2 21.02.2018 nr 16-3/18-0425- keskkonnamõju hindamise kavatsuse osas. toodud muuliga. 002 Vastavalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 105 lg 3 punktile 1 on lainemurdja puhul tegemist kaldaga funktsionaalsest seotud ehitisega, mille ehitamiseks - tuleb lähtuvalt EhS § 108 lõikest 2 ja veeseaduse §-st 225 taotleda hoonestusluba. Terviseamet Leppneeme ja Kelnase sadamaala lähistele jäävad olemasolevad elamumaad KMHP ptk 5.3 punktis 5 on (89001:003:5280, 89001:003:1701 ja 89001:002:0025). Koostatavas KMH kirjas ekspertide kavatsus 22.02.2018 nr 9.3-4/978 aruandes tuleks käsitleda sadamate tegevuse mõju (näiteks müra, vibratsioon) hinnata müra mõju Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 41/52 Töö nr E1400 lähedusse jäävatele elamualadele. elamualadele. Kelnase sadamahoone põhiprojektis on ehitise asukohaks märgitud katastri tunnus 89001:002:0483, mis X-GIS-i kaardirakendusest ei ole leitav. - Kaardirakenduse andmetel on katastri tunnuseks 89001:001:0834. Eeltoodut tuleks põhiprojektis täpsustada. Leppneeme sadama projekteerimisel arvestatakse sadamahoone rajamaise võimalusega tulevikus. Leppneeme sadamahoone projekti ei ole KMH programmi materjalid sisaldavad Kelnase sadama projekti, kuid KMH koostatud ning Leppneeme programmis on välja toodud, et ka Leppneeme sadamaalale planeeritakse sadama vee erikasutusloa sadamahoonet. Materjalidest puudub informatsioon Leppneeme sadamahoone KMH mahtu sadamahoone kohta. Materjalides tuleks täpsustada Leppneeme sadamahoonega seonduvat võimalike mõjude hindamine (majutusruumide olemasolu jne). ei kuulu. Vajadusel hinnatakse Leppneeme sadamahoone keskkonnamõjusid enne selle ehitamist. KMHP on täiendatud vastavalt esitatud märkusele. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates - hoonetes“ toodule. KeHJS § 13 punkti 1 kohaselt esitatakse KMH programmis kavandatava Keskkonnaamet tegevuse eesmärk ja täpne asukoht, KMH programmi peatükis 2.2. KMHP on täiendatud 12.03.2018 nr 6-3/18/1607 „Kavandatava tegevuseasukoht“ (lk 5) toodut aga täpseks asukoha kirjelduseks vastavalt esitatud märkusele. 3/18/1607 -7 nimetada ei saa. Keskkonnaamet palub KMH programmi antud osas täiendada. Peatükist 2.3. „Kavandatava tegevuse kirjeldus“ on mõlema sadama puhul KMHP on täiendatud Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 42/52 Töö nr E1400 puudu kaadamise kirjeldus. Keskkonnaamet palub KMH programmi täiendada. vastavalt esitatud märkusele. Selguse huvides palub Keskkonnaamet peatükis 2.3.1. „Leppneeme sadam“ (lk KMHP on täiendatud 6) esimeses lõigus ära nimetatud viis kaid ära märkida ka järgmisel leheküljel vastavalt esitatud märkusele. olevale joonisele 2 –Leppneeme sadama asendiplaan. Peatükis 2.4. „Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused“ (lk 10) KMHP on täiendatud tuleb mõlema sadama kohta eraldi välja tuua kavandatava tegevuse reaalsed vastavalt esitatud märkusele. alternatiivid. Peatükis 2.4. „Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused“ (lk 10) on üheks alternatiiviks toodud süvenduspinnase kasutamine tagasitäiteks sadamaalal. Selgusetuks jääb, et milles seisneb ja väljendub programmis KMHP on täiendatud pakutud tegevuste alternatiivsus kavandatavale tegevusele. Ka vee vastavalt esitatud märkusele. erikasutusloa taotluse punktis 16 on välja toodud, et süvendatavat pinnast planeeritakse kasutada sadama täitmisel ning osa pinnasest kaadatakse. Kuna KMH programmi peatükis2.4. „Kavandatava tegevuse reaalsed KMHP on lisatud peatükk alternatiivsed võimalused“ (lk 10) öeldakse, et KMH käigus analüüsitakse Prangli saare geoloogia ning erinevaid joogivee varustuse ja reovee käitluse võimalusi, siis tuleb peatükis pinna-ja põhjavee kohta (ptk. 4.„Mõjuala kirjeldus“ välja tuua ka andmed kavandatavate tegevuste alade 4.7). geoloogia ning pinna-ja põhjavee kohta. Peatükis 4.1. „Natura 2000 alad“ on räägitud ainult Kelnase sadamast, puudu on aga informatsioon selle kohta, kas Leppneeme sadamas ja selle lähiümbruses KMHP on täiendatud ning kaadamisalal ja selle lähiümbruses asub Natura 2000 alasid. vastavalt esitatud märkusele. Keskkonnaamet palub programmi täiendada. Peatükis 4.5. „Ürglooduse objektid“ (lk 19) tuleb välja tuua andmed ka Kelnase KMHP on täiendatud sadama ja kaadamisala kohta. vastavalt esitatud märkusele. Peatükis 4.6. „Merekeskkond“ (lk 19) on kirjeldatud kaadamisala, kuid otseselt KMHP on täiendatud süvendustöödest mõjutatud sadamate ja nende lähiümbruse merealade vastavalt esitatud märkusele. kirjeldused puuduvad. Keskkonnaamet palub programmi antud osas täiendada. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 43/52 Töö nr E1400 Peatükis 5.3. „Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja KMH maht“ (lk 23) on kirjutatud: „Keskkonnamõju hinnatakse olemasolevate andmete ja informatsiooni põhjal kasutades avalike registrite andmeid, Kihnu sadamas ja piirkonnas varem KMHP on täiendatud tehtud uuringute tulemusi, keskkonnamõju hindamiste alusmaterjale ja järeldusi, vastavalt esitatud märkusele. ekspertarvamusi ja seireandmeid“. Keskkonnaamet palub antud lauset korrigeerida, kuna Kihnu sadam ei ole antud KMH programmiga põhjuslikus seoses. Peatükis 4. „Mõjuala kirjeldus“ (lk 13) ja peatükis 6.3. „Mõjuala ulatuse määramine“ (lk 24) on kavandatavate tegevuste mõjualade määramise kirjeldus täiesti erinev. Kui esimesel juhul öeldakse, et Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimise, laiendamise ja süvenduspinnase kaadamise mõjuala on KMHP on täiendatud Läänemeres asuv Soome laht ja sadama-aladele lähimad maismaa alad, siis vastavalt esitatud märkusele. teisel juhul väidetakse, et tegevuste mõjuala ei ulatu väljapoole sadamate alade piire. Keskkonnaamet palub antud peatükid üle vaadata ning omavahel kooskõlla viia. Programmi peatükis 6.3. „Mõjuala ulatuse määramine“ (lk 24) on kirjutatud: „Oluliselt keerulisem on vältida heljumi teket ja levikut kaadamisel. Seetõttu on kaadamiseks valitud väga sügav Veeteede Ameti ametlik kaadamisala, mis on KMHP on täiendatud mitmete seireprogrammide käigus hästi uuritud“. Eeltoodust võib välja lugeda vastavalt esitatud märkusele. võimalust, et heljumi teket ja levikut kaadamisel on siiski võimalik vältida (kuigi oluliselt keerulisemalt), valides selleks väga sügava kaadamisala. Palume väidet selgitada või korrigeerida. Programmi peatükis 6. „Natura 2000 eelhindamine“ on läbi viidud Natura Märkusega arvestatakse eelhindamine, mille tulemusena on jõutud järeldusele, et kavandataval tegevusel KMH aruande koostamise ei ole negatiivset mõju Prangli loodusalale ning seega aruande staadiumis ei ole käigus. vajalik läbi viia Natura hindamist. Keskkonnaamet märgib, et Kelnase sadama akvatoorium kuulub osaliselt Prangli loodusala koosseisu. Sealhulgas KMHP ptk. 6.6 on täiendatud kavandatakse KMH programmi lisatud joonise 3 kohaselt Natura ala vastavalt esitatud märkusele. territooriumil osaliselt süvendamist (akvatooriumi põhjaosas asuva muuli lähedusest ning idaosas paikneva lainemurdja piirkonnas), samuti kavandatakse idaosa lainemurdjana toimiva ala vahetus läheduses, mis on inventeeritud Natura elupaigatüübi 1620 ehk Prangli loodusala ühe kaitse-eesmärgina loetletud elupaigatüübina, merd nii täita kui ka süvendada ning paigaldada Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 44/52 Töö nr E1400 osaliselt Prangli loodusala territooriumile ujuvkaid. Arvestades eelnevalt loetletud tegevusi ning asjaolu, et Natura eelhindamise koostamisel ei ole eelnevat arvesse võetud, arvestatud ei ole kumulatiivsete mõjude võimalusi, peab Keskkonnaamet vajalikuks Natura (eel)hindamise läbiviimist ka KMH aruande raames, kuivõrd esitatud informatsiooni valguses puudub Keskkonnaametil veendumus, et tegevusel ei ole negatiivseid mõjusid Natura alale. Samuti palub Keskkonnaamet eeltoodu alusel programmi täiendada. Programmi peatükis 10. „Keskkonnamõju hindamise ajakava“ toodud KMH ajakava ei ole korrektne. Ajakavas on märgitud, et otsustaja kontrollib täiendatud KMH aruannet 30 päeva jooksul, tulenevalt KeHJS § 201lõikest 2 on selleks aga ette nähtud 21 päeva. Samuti on märgitud, et otsustaja korraldab KMH aruande avaliku väljapaneku kestvusega vähemalt 21 päeva, korrektne on aga 30 päeva KMHP on täiendatud (tulenevalt KeHJS §-st 21). Ajakava viimseks punktiks on pandud, et otsustaja vastavalt esitatud märkusele. kontrollib KMH aruande vastavust nõuetele ning tähtajaks on pandud 30 päeva. See ei ole päris korrektne, kuna enne kui otsustaja saab aruande nõuetele vastavaks tunnistada, tuleb KeHJS § 22 lõigete 2 ja 3 kohaselt kooskõlastada aruanne asjaomaste asutustega, milleks omakorda on ette nähtud 30 päeva. Keskkonnaamet palub KMH ajakava korrigeerida ja täiendada. Keskkonnaamet palub KMH programm üle vaadata ning veenduda, et igas KMHP on täiendatud peatükis käsitletud informatsioon ja andmed oleksid välja toodud mõlema vastavalt esitatud märkusele. sadama (nii Leppneeme kui Kelnase) ja ka kaadamisala kohta eraldi. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 45/52 Töö nr E1400 Üldise märkusena Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH menetluse kohta toob Keskkonnaamet välja, et kuigi KMH programmi koostamise etapis on kahe sadama programmid kokku koondatud üheks programmiks, siis aruande puhul seda teha ei saa. Keskkonnaamet on Märkusega arvestatakse seisukohal, et KMH aruande koostamise etapis tuleb mõlemale sadamale KMH aruannete koostamise koostada eraldi KMH aruanne. Kuna Keskkonnaamet on algatanud kaks erinevat käigus. KMH-d kahe sadama vee erikasutusloa taotlustele, kavandatavate tegevuste piirkonnad on erinevad ja aruanded on mahukad, siis saab olema väga raske jälgida ühes aruandes kahte erinevat tegevust, piirkonda ning nendega kaasnevaid mõjusid. Maanteeamet KMH programmi ptk. 2.3.1. KMH programmi tuleb lisada punkt ümbritsevast taristust, milles kajastada ka 20.04.2018 nr on täiendatud vastavalt riigi kõrvalmaantee 11253 Leppneeme sadama tee seisukorda ja võimalikke 15-5/18/18808-2 esitatud märkusele. omandisuhteid. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 46/52 Töö nr E1400 KMH programmi avalikustamine toimus Keskkonnaameti korraldusel 20.04.–06.05.2018. KMH programmiga oli võimalik tutvuda tööpäeviti Viimsi Vallavalitsuses (aadress Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harjumaa), Prangli kaupluses lahtioleku aegadel (Idaotsa küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harjumaa) ja Keskkonnaameti veebilehel. Avalikustamise vältel esitatid oma kirjalikud seisukohad Mati Nõu, Toomas Vaher, Ülar Jegerson ja Urmas Laur (vt lisad 7, 8 ja 9). Viimsi Vallavalitsus vastas seisukohti esitanud isikutele kirjalikult (vt lisad 10,11,12). Esitatud ettepanekute põhjal täiendati KMH programmi. KMH programmi avaliku arutelu koosolekud toimusid 14.05.2018 Viimsi Vallavalitsuse 1. korruse saalis ja 16.05.2018 Prangli rahvamajas. Koosolekutel suuliselt esitatud küsimustele vastati suuliselt ja esitatud ettepanekute põhjal täiendati KMH programmi. Koosolekute protokollid ja osavõtjate registreerimislehed on KMH programmile lisatud (lisad 13 ja 14). Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 47/52 Töö nr E1400 10. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE AJAKAVA KMH ajakava on kombinatsioon KeHJS ja HMS nõuetest KMH programmi ja aruande menetlemisele erinevate asutuste ja asjast huvitatud isikute koostööna. Tabel 6 on tegevusloa taotluse KeHJS ja HMS nõuetele vastav ajakava. Kuna menetluste ajamahukus sõltub erinevate osapoolte koostööst, siis on menetlusetappide konkreetset ajaperioodi raske prognoosida ja praktika näitab, et KMH programmi staadiumis tehtud prognoosid ei pea enamasti paika. Üldjuhul huvitab avalikkust KMH programmi ja aruande avaliku väljapaneku aeg. Sellest teavitab Keskkonnaamet otsustajana vähemalt väljaandes Ametlikud Teadaanded, ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes, kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus), kirjaga neid maavalitsusi ja kohalike omavalitsuste üksusi, kelle territooriumi piiresse võib ulatuda kavandatavast tegevusest lähtuv keskkonnamõju, asjaomaseid asutusi, Keskkonnainspektsiooni, kavandatava tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatava kaitstava loodusobjekti valitsejat, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate organisatsioonide kaudu, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi (KeHJS §16 lg 2 ja 3). Tabel 6 täiendatakse jooksvalt konkreetsete kuupäevadega siis kui menetlusprotsessi edenedes on võimalik eeldada KMH programmi ja -aruande avalikustamise perioode. Tabel 6: Tegevusloa taotluse ajakava Jrk Menetlusetapp Tegevus Ajakulu Nr Otsustaja kontrollib programmi 1. 14 päeva jooksul vastavust nõuetele Otsustaja küsib pädevatelt asutustelt 2. 30 päeva jooksul KMH programmi kohta seisukohta Otsustaja annab kirjaliku seisukoha 3. 14 päeva jooksul KMH programmi kohta Ekspert koostöös arendajaga täiendab või parandab KMH programmi avalikustamise tulemuste Töö tegemiseks 4. KMH programmi põhjal ja selgitab seisukohtade vajaliku aja jooksul koostamine arvestamise või mittearvestamise põhjusi Otsustaja kontrollib täiendatud KMH 5. 30 päeva jooksul programmi Otsustaja teavitab KMH programmi 14 päeva jooksul 6. avalikustamisest Otsustaja korraldab KMH programmi 7. 20.04.–06.05.2018. avaliku väljapaneku 8. Arendaja korraldab KMH programmi 14. 16. mai 2018 Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 48/52 Töö nr E1400 Jrk Menetlusetapp Tegevus Ajakulu Nr avaliku arutelu Ekspert täiendab KMH programmi ning selgitab ettepanekute ja 9. vastuväidete arvestamist või Kuni 25.06.2018 põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. Otsustaja kooskõlastab KMH 10. 30 päeva jooksul programmi asjaomaste asutustega Otsustaja kontrollib KMH programmi 11. 30 päeva jooksul vastavust nõuetele Ekspert koostab valminud KMH töö tegemiseks 12. programmi põhjal KMH aruande vajaliku aja jooksul kavandi ja esitab selle otsustajale Otsustaja kontrollib aruande kavandi 13. 14 päeva vastavust nõuetele Otsustaja küsib pädevatelt asutustelt 14. 30 päeva jooksul KMH aruande kohta seisukohta Otsustaja annab kirjaliku seisukoha 15. 14 päeva jooksul KMH aruande kohta Ekspert täiendab või parandab KMH aruannet ja selgitab seisukohtade töö tegemiseks 16. arvestamise või mittearvestamise vajaliku aja jooksul põhjusi KMH aruande Otsustaja kontrollib täiendatud KMH 17. koostamine 21 päeva jooksul aruannet Otsustaja teavitab KMH aruande 18. 14 päeva jooksul avalikustamisest Otsustaja korraldab KMH aruande 19. Vähemalt 30 päeva avaliku väljapaneku Arendaja korraldab KMH aruande 20. 1 tööpäev avalik arutelu Ekspert koostöös arendajaga täiendab KMH aruannet avalikustamise tulemuste põhjal ning töö tegemiseks 21. selgitab ettepanekute ja vastuväidete vajaliku aja jooksul arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 49/52 Töö nr E1400 Jrk Menetlusetapp Tegevus Ajakulu Nr Otsustaja kooskõlastab KMH 30 päeva jooksul 22. aruande asjaomaste asutustega Otsustaja kontrollib KMH aruande 23. 30 päeva jooksul vastavust nõuetele Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 50/52 Töö nr E1400 11. KASUTATUD MATERJALID [1] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama lainemurdjate KMH, 2006. [2] AS Tallmac, Muuga sadama idaosa laiendamise KMH, 2006. [3] Eesti Mereakadeemia, Muuga sadama akvatooriumi liitsihi piirkonna süvendamise KMH, 2006. [4] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama mereseire 2006, 2006. [5] TTÜ Meresüsteemise Instituut, Muuga sadama merekeskkonna seire 2007, 2007. [6] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama merekeskkonna seire 2009, Tallinn: 2009. [7] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama merekeskkonna seire 2010, 2010. [8] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama merekeskkonna seire 2011, Tallinn, 2011. [9] Altakon OÜ, Leppneeme sadama rekonstrueerimise KMH, 2006. [10] R. Perens, Prangli saare elanikkonna ühisveevõrgu veega varustamise võimalustest, 2008. [11] OÜ Eesti Geoloogiakeskus, AS Viimsi Vesi Prangli saare veeharade seire, 2017. [12] Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi Lainetuse dünaamika laboratoorium, Kihnu sadama kaitsemuuli mõju matemaatiline modelleerimine, 2016. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 51/52 Töö nr E1400 LISAD 1. Leppneeeme sadama vee erikasutusloa taotlus; 2. Kelnase sadama vee erikasutusloa taotlus; 3. Keskkonnaamet 29.08.2017 korraldus nr 14-6/17/9234-2 Leppneeme sadama vee erikasutusloa taotluse KMH algatamiseks; 4. Keskkonnaamet 29.08.2017 korraldus nr 14-6/17/9239-2 Kelnase sadama vee erikasutusloa taotluse KMH algatamiseks; 5. Kelnase sadamahoone põhiprojekti seletuskiri, SWECO Projekt AS töö nr 16110-0010; 6. Asjaomaste asutuste seisukohad KMH programmi kohta; 7. Mati Nõu kiri; 8. Toomas Vaheri kiri; 9. Ülar Jegersoni ja Urmas Lauri kiri; 10. Viimsi Vallavalitsuse vastus Mati Nõule; 11. Viimsi Vallavalitsuse vastus Toomas Vaherile; 12. Viimsi Vallavalitsuse vastus Ülar Jegersonile ja Urmas Laurile; 13. Leppneeme sadama KMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate registreerimisleht; 14. Kelnase sadama KMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate registreerimisleht. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018 Taotlus vormistatakse vastavalt keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määrusele nr 18 “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” § 5 ja § 8. (https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013024?leiaKehtiv) 1) Avaldus vabas vormis 2) Suuremate tööde puhul on soovitav lisada ka seletuskiri 3) Vee erikasutusloa taotlus Veekogu tõkestamiseks, paisutamiseks, allalaskmiseks, süvendamiseks, veekogu põhja pinnase paigaldamiseks, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiuks või veekogusse tahkete ainete uputamiseks vajaliku vee erikasutusloa taotlemise materjalid Taotluse esitamise kuupäev: 01. August 2017.a. 1. Vee erikasutusloa taotleja nimi/ärinimi Viimsi Vallavalitsus 2. Aadress Nelgi tee 1, Viimsi vald 74001 3. Registrikood/füüsilise isiku isikukood 75021250 4. Vee erikasutuse eesmärk LEPPNEEME SADAMA LAIENDUSE PROJEKTEERIMINE JA HILISEM EHITAMINE 5. Vee erikasutuse asukoha ja vee Sadama asukoht: Leppneeme küla, Viimsi vald, erikasutusega kavandatava tegevuse Harjumaa. Sadam paikneb Viimsi poolsaare kirdeosas kirjeldus (asukoha ja selle ümbruskonna Leppneeme külas. kirjeldus, milliseid töid planeeritakse Koordinaadid: 59°33’06.00’’ N; 24°52’03.00`E ning kui suures ulatuses, materjalid mida Sadamat planeeritakse laiendada paigaldades kasutatakse jne) ...ujuvkaid, ehitades uus põhjapoolne kaitsemuul ja täita perspektiivne sadamaale sadamahoone ja parkla ehituseks. Samuti planeeritakse sadamas uputada tahkeid aineid merre 40100m3 ja süvendada sadama akvatooriumit ca 44 400 m3. 6. Vee erikasutuse asukoha skeem ja Lisatud joonis kaart 7. Vee erikasutusloa taotleja tegevusala Kohaliku omavalitsuse üksus iseloomustusest, mis peab sisaldama Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori koodi (EMTAK kood) 8. Vee erikasutamise eest vastutava isiku Igor Ligema, merendusspetsialist, telef: +372 nimi, ametikoha nimetus, telefoni nr ja 50524840. [email protected] e-post 9. Teave vee erikasutusega seotud Kavandatakse kasutada parimat võimalikku tehnoloogia ja tehnika kohta tehniloogiat, mis selgub uuringut käigus. 10. Vee erikasutusega seotud tööde Lisatud eskiisprojekt teostamise projekt selle olemasolu korral 11. Vee erikasutamise aeg ja perioodi Vee –erikasutusluba taotletakse sadama laienduse pikkus, milleks vee erikasutusluba projekteerimiseks ja hilisemaks ehituseks. taotletakse 12. Teave kasutatava tehnika vastavuse Tehnika täpsustub pärast vajalikke uuringuid. kohta parimale võimalikule tehnikale (PVT) 13. Vee erikasutuse asukoha veekogu, Lisatud taotlusele. maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavad dokumendid (väljavõte kinnistusraamatust) 14. Veekogu süvendamisel väljavõetava, sadamas uputada tahkeid aineid merre 40100m3 ja veekogu põhja paigutatava või süvendada sadama akvatooriumit ca 44 400 m3. uputamisele kuuluva pinnase või jäätmete maht (m3) ning nende omaduste kirjeldus, mis sisaldab vee erikasutusloa andja nõudmisel andmeid jäätmete või pinnase saasteainete sisaldusest; 15. Vee erikasutuse piirkonna L-Est 59°33’06.00’’ N; 24°52’03.00`E koordinaadid 16. Veekogu süvendamisel väljavõetava Süvendatavat pinnast planeeritakse kasutada sadama pinnase paigutamise koht sealhulgas täitmisel. Osa pinnasest kaadatakse. kaadamise koht; kaadamiskoha geograafilised koordinaadid. 17. Merre pinnase paigaldamise, tahkete ainete uputamise või heitmise korral selle koha valiku põhjendus 18. Vee erikasutusega kaasneva Selgub uuringute tulemusena. võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus 19 Kas taotlusega seotud informatsiooni e-maili teel soovitakse post teel või elektrooniliselt Lisa info: *Vajadusel (asjaolude selgitamiseks, võimalike keskkonna mõjude hindamiseks jne.) võidakse lisaks küsida eksperthinnangut või KMH-d vastavat litsentsi omavatelt ekspertidelt. *Eksperthinnanguga ja KMH-ga seotud kulutused katab taotleja. *Vee erikasutusloa menetlemise tähtaeg on 3 kuud. *Vee erikasutusloa taotlemise ja väljastamise teate esitamine Ametlikes Teadaannetes on riigilõivu vaba (riigilõivuseadus § 28¹ p 8). *Teate väljapaneku Ametlikes Teadaannetes korraldab Keskkonnaministeerium. Allkiri Taotlus vormistatakse vastavalt keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määrusele nr 18 “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” § 5 ja § 8. (https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013024?leiaKehtiv) 1) Avaldus vabas vormis 2) Suuremate tööde puhul on soovitav lisada ka seletuskiri 3) Vee erikasutusloa taotlus Veekogu tõkestamiseks, paisutamiseks, allalaskmiseks, süvendamiseks, veekogu põhja pinnase paigaldamiseks, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiuks või veekogusse tahkete ainete uputamiseks vajaliku vee erikasutusloa taotlemise materjalid Taotluse esitamise kuupäev: 01. August 2017.a. 1. Vee erikasutusloa taotleja nimi/ärinimi Viimsi Vallavalitsus 2. Aadress Nelgi tee 1, Viimsi vald 74001 3. Registrikood/füüsilise isiku isikukood 75021250 4. Vee erikasutuse eesmärk KELNASE SADAMA LAIENDUSE PROJEKTEERIMINE JA HILISEM EHITAMINE 5. Vee erikasutuse asukoha ja vee Kelnase küla, Viimsi vald, Harjumaa. Sadam paikneb erikasutusega kavandatava tegevuse Soome lahe keskosas, Viimsi poolsaarest kirdes, Prangli kirjeldus (asukoha ja selle ümbruskonna saare idaküljel kirjeldus, milliseid töid planeeritakse Koordinaadid: 59°38.29`N; 25°00.85`E ning kui suures ulatuses, materjalid mida Sadamat planeeritakse laiendada paigaldades kasutatakse jne) ...ujuvkaid, rekonstrueerides põhja ja idamuul. Samuti planeeritakse sadamas uputada tahkeid aineid merre 2200 m3 ja süvendada sadama akvatooriumit ca 23100 m3 . 6. Vee erikasutuse asukoha skeem ja Lisatud joonis kaart 7. Vee erikasutusloa taotleja tegevusala Kohaliku omavalitsuse üksus iseloomustusest, mis peab sisaldama Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori koodi (EMTAK kood) 8. Vee erikasutamise eest vastutava isiku Igor Ligema, merendusspetsialist, telef: +372 nimi, ametikoha nimetus, telefoni nr ja 50524840. [email protected] e-post 9. Teave vee erikasutusega seotud Kavandatakse kasutada parimat võimalikku tehnoloogia ja tehnika kohta tehniloogiat, mis selgub uuringut käigus. 10. Vee erikasutusega seotud tööde Lisatud eskiisprojekt teostamise projekt selle olemasolu korral 11. Vee erikasutamise aeg ja perioodi Vee –erikasutusluba taotletakse sadama laienduse pikkus, milleks vee erikasutusluba projekteerimiseks ja hilisemaks ehituseks. taotletakse 12. Teave kasutatava tehnika vastavuse Tehnika täpsustub pärast vajalikke uuringuid. kohta parimale võimalikule tehnikale (PVT) 13. Vee erikasutuse asukoha veekogu, Lisatud taotlusele. maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavad dokumendid (väljavõte kinnistusraamatust) 14. Veekogu süvendamisel väljavõetava, sadamas uputada tahkeid aineid merre 2200 m3 ja veekogu põhja paigutatava või süvendada sadama akvatooriumit ca 23100 m3 uputamisele kuuluva pinnase või jäätmete maht (m3) ning nende omaduste kirjeldus, mis sisaldab vee erikasutusloa andja nõudmisel andmeid jäätmete või pinnase saasteainete sisaldusest; 15. Vee erikasutuse piirkonna L-Est 59°38.29`N; 25°00.85`E koordinaadid 16. Veekogu süvendamisel väljavõetava Süvendatavat pinnast planeeritakse kasutada sadama pinnase paigutamise koht sealhulgas täitmisel. Osa pinnasest kaadatakse. kaadamise koht; kaadamiskoha geograafilised koordinaadid. 17. Merre pinnase paigaldamise, tahkete ainete uputamise või heitmise korral selle koha valiku põhjendus 18. Vee erikasutusega kaasneva Selgub uuringute tulemusena. võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus 19 Kas taotlusega seotud informatsiooni e-maili teel soovitakse post teel või elektrooniliselt Lisa info: *Vajadusel (asjaolude selgitamiseks, võimalike keskkonna mõjude hindamiseks jne.) võidakse lisaks küsida eksperthinnangut või KMH-d vastavat litsentsi omavatelt ekspertidelt. *Eksperthinnanguga ja KMH-ga seotud kulutused katab taotleja. *Vee erikasutusloa menetlemise tähtaeg on 3 kuud. *Vee erikasutusloa taotlemise ja väljastamise teate esitamine Ametlikes Teadaannetes on riigilõivu vaba (riigilõivuseadus § 28¹ p 8). *Teate väljapaneku Ametlikes Teadaannetes korraldab Keskkonnaministeerium. Allkiri Igor Ligema Teie 08.08.2017 nr 15-3/3785 Viimsi Vallavalitsus [email protected] Meie 29.08.2017 nr 14-6/17/9234-2 Keskkonnamõju hindamise algatamine (Leppneeme sadam) Keskkonnaamet on võtnud menetlusse Viimsi Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse Leppneeme sadama rekonstrueerimiseks ning teavitanud sellest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.08.2017. Vee erikasutusluba taotletakse Leppneeme sadama süvendamiseks mahus kuni 44 400 m3 ja osaliselt ka süvendatud pinnase kaadamiseks ning sadama rekonstrueerimiseks, mille käigus on kavandatud merre tahkete ainete uputamine mahus kuni 40 100 m3. Leppneeme sadam asub Leppneeme külas, Viimsi vallas, Harjumaal ning Soome lahe keskosas koordinaatidel 59o33`06``N; 24o52`03``E. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, veeseaduse § 9 lg-st 5 tulenevalt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet. Seega, KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine kuulub Keskkonnaameti pädevusse. KeHJS § 3 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 17 kohaselt on mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3 ja 171 kohaselt merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 m3 olulise keskkonnamõjuga tegevus, mistõttu vee erikasutusloa saamiseks Teie poolt taotletavaks tegevuseks on vajalik tegevuse keskkonnamõju hindamine. KeHJS § 11 lg 3 järgi KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik. KMH korraldus: KeHJS § 8 lg-te 1 ja 2 järgi kannab KMH-ga seotud kulud Viimsi Vallavalitsus. KeHJS § 13 kohaselt tuleb Viimsi Vallavalitsusel koostada koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga juhteksperdi juhtimisel KMH programm ning esitada see Keskkonnametile menetlemiseks. KMH programm on aluseks kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks ja KMH aruande koostamiseks. Litsentseeritud juhtekspertide nimekirja leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: http://www.envir.ee/et/kmh- litsentsikomisjon. KMH programmi koostamisel tuleb arvestada KeHJS § 18 lg-ga 7, mille kohaselt, kui arendaja ei ole kuue kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale. Vastavalt KeHJS § 11 lg-le 11 peatub kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral tegevusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 KMH käigus on tuleb hinnata järgmisi mõjusid: Sadama süvendamisega kaasneva heljumi transpordi hinnang; kaadamisele alternatiivsete võimaluste kaalumine; süvendatud pinnase kaadamiseks sobiva kaadamisala leidmine; tegevuskava koostamine kaadamise läbi viimiseks; kaadamise asukoht ja selle mõju eri huvialadele merel; süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste omaduste hinnang; kaadamisega kaasneva heljumi transpordi mõju; tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele; tegevuse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele; tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus; võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmete analüüs; parima võimaliku tehnika väljaselgitamine; vajadusel seireprogrammi väljatöötamine. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus peab selguma KMH käigus – eksperdirühmal tuleb KMH käigus selgitada olemasolevate andmete piisavust KMH-ks ning puudujääkide korral täiendava teabe hankimise allikad ja viis. Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 3 p-le 1, § 6 lg 1 p-dele 17 ja 171, §-dele 8 ja 9, § 11 lg-tele 2, 3 ja 11, § 12 lg-le 1, § 18 lg-le 7, veeseaduse § 9 lg-le 5 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirjale nr 1-1/16/306: 1. Keskkonnaamet algatab KMH Viimsi Vallavalitsuse (registrikood 75021250) Leppneeme sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse menetluse raames. 2. Keskkonnauuringute täiendav vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. 3. Viimsi Vallavalitsusel tuleb esitada Keskkonnaametile KMH programm nõuetele vastavuse kontrollimiseks hiljemalt kuue kuu jooksul käesoleva KMH algatamise otsusest arvates. Vastasel juhul jätab Keskkonnaamet 08.08.2017 kirjaga nr 15-3/3785 esitatud vee erikasutusloa taotluse läbi vaatamata. 4. 08.08.2017 esitatud vee erikasutusloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. 5. KMH-ga seotud kulud kannab Viimsi Vallavalitsus. Viimsi Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse KMH algatamisest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Kalle juhataja Keskkonnaosakond Kaari Männikus-Nilson 680 7452 [email protected] 2 (2) Igor Ligema Teie 08.08.2017 nr 15-3/3786 Viimsi Vallavalitsus [email protected] Meie 29.08.2017 nr 14-6/17/9239-2 Keskkonnamõju hindamise algatamine (Kelnase sadam) Keskkonnaamet on võtnud menetlusse Viimsi Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse Kelnase sadama rekonstrueerimiseks ning teavitanud sellest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.08.2017. Vee erikasutusluba taotletakse Kelnase sadama süvendamiseks mahus kuni 23 100 m3 ja osaliselt ka süvendatud pinnase kaadamiseks ning kaide rekonstrueerimiseks, mille käigus on kavandatud merre tahkete ainete uputamine mahus kuni 2200 m3. Kelnase sadam asub Kelnase külas, Viimsi vallas, Harjumaal ning Soome lahe keskosas koordinaatidel 59o38,2`N; 25o00,85`E. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, veeseaduse § 9 lg-st 5 tulenevalt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet. Seega, KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine kuulub Keskkonnaameti pädevusse. KeHJS § 3 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 17 kohaselt on mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3 ja 171 kohaselt merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 m3 olulise keskkonnamõjuga tegevus, mistõttu vee erikasutusloa saamiseks Teie poolt taotletavaks tegevuseks on vajalik tegevuse keskkonnamõju hindamine. KeHJS § 11 lg 3 järgi KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik. KMH korraldus: KeHJS § 8 lg-te 1 ja 2 järgi kannab KMH-ga seotud kulud Viimsi Vallavalitsus. KeHJS § 13 kohaselt tuleb Viimsi Vallavalitsusel koostada koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga juhteksperdi juhtimisel KMH programm ning esitada see Keskkonnametile menetlemiseks. KMH programm on aluseks kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks ja KMH aruande koostamiseks. Litsentseeritud juhtekspertide nimekirja leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: http://www.envir.ee/et/kmh- litsentsikomisjon. KMH programmi koostamisel tuleb arvestada KeHJS § 18 lg-ga 7, mille kohaselt, kui arendaja ei ole kuue kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale. Vastavalt KeHJS § 11 lg-le 11 peatub kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral tegevusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 KMH käigus tuleb hinnata järgmisi mõjusid: Sadama süvendamisega kaasneva heljumi transpordi hinnang; kaadamisele alternatiivsete võimaluste kaalumine; süvendatud pinnase kaadamiseks sobiva kaadamisala leidmine; tegevuskava koostamine kaadamise läbi viimiseks; kaadamise asukoht ja selle mõju eri huvialadele merel; süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste omaduste hinnang; kaadamisega kaasneva heljumi transpordi mõju; tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele; tegevuse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele; tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus; võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmete analüüs; parima võimaliku tehnika väljaselgitamine; vajadusel seireprogrammi väljatöötamine. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus selgub KMH käigus – eksperdirühmal tuleb KMH käigus selgitada olemasolevate andmete piisavust KMH-ks ning puudujääkide korral täiendava teabe hankimise allikad ja viis. Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 3 p-le 1, § 6 lg 1 p-dele 17 ja 171, §-dele 8 ja 9, § 11 lg-tele 2, 3 ja 11, § 12 lg-le 1, § 18 lg-le 7, veeseaduse § 9 lg-le 5 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirjale nr 1-1/16/306: 1. Keskkonnaamet algatab KMH Viimsi Vallavalitsuse (registrikood 75021250) Kelnase sadama süvendamise ja kaadamise vee erikasutusloa taotluse menetluse raames. 2. Keskkonnauuringute täiendav vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. 3. Viimsi Vallavalitsusel tuleb esitada KMH programm Keskkonnaametile nõuetele vastavuse kontrollimiseks hiljemalt kuue kuu jooksul käesoleva KMH algatamise otsusest arvates. Vastasel juhul jätab Keskkonnaamet 08.08.2017 kirjaga nr 15- 3/3786 esitatud vee erikasutusloa taotluse läbi vaatamata. 4. 08.08.2017 esitatud vee erikasutusloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. 5. KMH-ga seotud kulud kannab Viimsi Vallavalitsus. Viimsi Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse KMH algatamisest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Kalle juhataja Keskkonnaosakond Kaari Männikus-Nilson 680 7452 [email protected] 2 (2) SWECO Projekt AS Projekteerimine – EEP001085 Projekteerimine – FPR000184 Reg-kood 11304200 Ehitusprojektide ekspertiiside tegemine – EPE000324 Valukoja 8 Ehitiste ekspertiiside tegemine – EEK000394 11415 Tallinn Ehitusjuhtimine – EEJ001255 Ehitusgeodeetilised ja –geoloogilised uuringud - EEG000114 Tel +372 674 4000 Elektritööd - TEL000717 [email protected] Omanikujärelevalve – EEO001272 www.sweco.ee Töö nr 16110-0010 Omanik Viimsi Vald Tellija Viimsi Vallavalitsus Nelgi tee 1, Viimsi alevik 74001 Harjumaa Registrikood 75021250 Töö nimetus Kelnase sadamahoone Asukoht Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimis vald, Harjumaa Staadium Põhiprojekt Köited 01 02 Asendiplaan. Arhitektuur. Tuleohutus. Akustika Projektijuht / Vastutav arhitekt Ahti Kooskora Kuupäev 28. veebruar 2017  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 KÖIDETE LOETELU: 01 EHR (digitaalne) 02 ASENDIPLAAN, ARHITEKTUUR, AKUSTIKA, TULEOHUTUS 03 (käesolevas projektis jäetud vahele) 04 EHITUSKONSTRUKTSIOONID 05 KÜTE, VENTILATSIOON JA JAHUTUS 06 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK 07 TUGEV- JA NÕRKVOOL NING AUTOMAATIKA SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 2/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 PROJEKTI KOOSSEIS: I SELETUSKIRI ÜLDOSA.......................................................................................................................... 6 1.1 Üldandmed...................................................................................................... 6 1.1.1 Ehitise asukoht ............................................................................................ 6 1.1.2 Ehitise lühikirjeldus ...................................................................................... 6 1.1.3 Projekteerija ................................................................................................. 6 1.2 Alusdokumendid ............................................................................................. 7 1.2.1 Lähteandmed ............................................................................................... 7 1.2.2 Ehitusuuringud ............................................................................................. 7 1.2.3 Normdokumendid ........................................................................................ 8 2 ASENDIPLAAN ........................................................................................................ 9 2.1 Üldandmed...................................................................................................... 9 2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ............................................................................. 9 2.1.2 Alusdokumendid .......................................................................................... 9 2.2 Olemasolev ..................................................................................................... 9 2.2.1 Paiknemine .................................................................................................. 9 2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised............................................................... 9 2.2.3 Olemasolev reljeef ..................................................................................... 10 2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus .......................................................................... 10 2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed .............................. 10 2.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised .................................................. 10 2.3 Vertikaalplaneering ....................................................................................... 10 2.3.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed ......................................... 10 2.3.2 Hoone paiknemiskõrgus ............................................................................ 11 2.3.3 Sademevee käitlemine .............................................................................. 11 2.4 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine..................................................... 11 2.4.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil .......................................................... 11 2.5 Teed ja platsid............................................................................................... 11 2.5.1 Krundisisesed teed ja platsid ..................................................................... 11 2.5.2 Katendid .................................................................................................... 11 2.5.3 Äärekivid .................................................................................................... 12 2.6 Haljastus ja heakorrastus .............................................................................. 13 2.6.1 Olemasolev haljastus................................................................................. 13 2.6.2 Projekteeritud haljastus ............................................................................. 13 2.6.3 Väikeehitised ja -vormid ............................................................................. 13 2.6.4 Piirded ja väravad ...................................................................................... 13 2.6.5 Jäätmekäitlus ............................................................................................. 13 2.7 Välisvalgustus ............................................................................................... 13 2.8 Maa-ala tehnilised andmed ........................................................................... 14 3 ARHITEKTUUR ...................................................................................................... 15 3.1 Üldandmed.................................................................................................... 15 3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................... 15 SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 3/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 3.1.2 Alusdokumendid ........................................................................................ 15 3.1.3 Normdokumendid ...................................................................................... 15 3.2 Olemasolev ................................................................................................... 15 3.3 Arhitektuurne üldlahendus ............................................................................ 15 3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud ................................................ 15 3.3.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused ......................................... 16 3.3.3 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon.......................................................... 16 3.3.4 Energiatõhusus ja sisekliima ..................................................................... 16 3.3.5 Hoone ruumid ............................................................................................ 17 3.3.6 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused ........ 18 3.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted ......................................................... 18 3.4.1 Vundament ................................................................................................ 18 3.4.2 Põrandad pinnasel ..................................................................................... 19 3.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid .............................. 19 3.4.4 Trepid ........................................................................................................ 19 3.4.5 Vahelaed ................................................................................................... 19 3.4.6 Katus, katuslagi ......................................................................................... 19 3.4.7 Välisseinad ................................................................................................ 20 3.4.8 Siseseinad ................................................................................................. 20 3.4.9 Avatäited .................................................................................................... 20 3.5 Viimistlusmaterjalid ....................................................................................... 21 3.5.1 Viimistlusmaterjalid ruumigruppide kaupa ................................................. 21 3.5.2 Nõuded viimistlusmaterjalidele .................................................................. 22 3.5.3 Siseuksed .................................................................................................. 23 3.5.4 Aknakatted ................................................................................................. 24 3.6 Erinõuded...................................................................................................... 24 3.6.1 Inva WC nõuded: ....................................................................................... 24 3.7 Hoone tehnilised andmed ............................................................................. 25 4 AKUSTIKA ............................................................................................................. 26 4.1 Üldandmed.................................................................................................... 26 4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................... 26 4.2 Alusdokumendid ........................................................................................... 26 4.2.1 Lähteandmed ............................................................................................. 26 4.2.2 Ehitusuuringud ........................................................................................... 26 4.2.3 Normdokumendid ...................................................................................... 26 4.3 Keskkonnamüra- ja vibratsioonitasemed ...................................................... 26 4.4 Välispiirete ja ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded ............................... 26 4.4.1 Välispiirete heliisolatsiooninõuded ............................................................. 26 4.4.2 Ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded ................................................. 26 4.5 Ehitusakustikalahenduste põhimõtted ........................................................... 27 4.6 Ruumiakustikalahenduste põhimõtted .......................................................... 28 4.6.1 Nõuded ruumide järelkõlakestusele: .......................................................... 28 4.6.2 Tehnoseadmete müratasemed ruumides .................................................. 28 5 TULEOHUTUS ....................................................................................................... 29 5.1 Üldandmed.................................................................................................... 29 5.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................... 29 5.1.2 Alusdokumendid ........................................................................................ 29 SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 4/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 5.1.3 Normdokumendid ...................................................................................... 29 5.2 Olemasolev ................................................................................................... 30 5.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve ........................................... 30 5.4 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ................................................................ 31 5.4.1 Tuleohutuskujad ........................................................................................ 31 5.4.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad............................... 31 5.4.3 Põlemiskoormus ........................................................................................ 31 5.5 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus ................................................................. 31 5.6 Suitsutsoonid ................................................................................................ 31 5.7 Tuletundlikkus ............................................................................................... 31 5.8 Evakuatsioonilahendus ................................................................................. 32 5.8.1 Maksimaalne inimeste arv ......................................................................... 32 5.8.2 Evakuatsiooniteed ..................................................................................... 32 5.8.3 Pääsud katusele ........................................................................................ 32 5.8.4 Ohutusabinõud .......................................................................................... 33 5.9 Tuleohutuspaigaldised .................................................................................. 33 5.9.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon ......................................................... 33 5.9.2 Turvavalgustus .......................................................................................... 34 5.9.3 Suitsueemaldamine ................................................................................... 34 5.9.4 Tulekustutid ............................................................................................... 35 5.10 Tehnosüsteemide tuleohutus ........................................................................ 35 5.10.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus ............................................................ 35 5.11 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ....................................................... 35 5.12 Väline tulekustutusvesi.................................................................................. 35 II JOONISED SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 5/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 ÜLDOSA 1.1 Üldandmed 1.1.1 Ehitise asukoht Kinnistu aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Harju maakond Katastri tunnus: 89001:002:0483 Krundi sihtotstabed: Tootmismaa 100% 1.1.2 Ehitise lühikirjeldus Käesoleva projekti eesmärk on projekteerida Prangli saarele Kelnase sadamale mereturistidele sadamahoone, kus oleksid tagatud vajalikud esmased tugiteenused. 1.1.3 Projekteerija Asendiplaan SWECO Projekt AS Arhitektuur Valukoja 8, 11415 Tallinn Projektijuhtimine Telefon 674 4000 [email protected] MTR reg nr EEP001085 1.1.3.1 Projekteerimise peatöövõtja Projekteerimise peatöövõtja SWECO Projekt AS Valukoja 8, 11415 Tallinn Telefon 674 4000 [email protected] MTR reg EEP001085 1.1.3.2 Projekteerimise projektijuht Projektijuht Ahti Kooskora SWECO Projekt AS 1.1.3.3 Asendiplaan Arhitekt, üksuse juht Ahti Kooskora SWECO Projekt AS 1.1.3.4 Arhitektuur Arhitekt, üksuse juht Ahti Kooskora Arhitekt Anne Vinkel SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 6/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 1.1.3.5 Sisearhitektuur Arhitekt, üksuse juht Ahti Kooskora SWECO Projekt AS 1.1.3.6 Maastikuarhitektuur Arhitekt, üksuse juht Ahti Kooskora Teedeinsener Jaak Viitmann SWECO Projekt AS 1.1.3.7 Akustika Arhitekt, üksuse juht Ahti Kooskora SWECO Projekt AS 1.1.3.8 Tuleohutus Arhitekt, üksuse juht Ahti Kooskora SWECO Projekt AS 1.2 Alusdokumendid 1.2.1 Lähteandmed 1.2.1.1 Tellija lähteülesanne  Viimsi vallavalitsuse hanke (nr. 173703) dokument „Kelnase sadamahoone lähteülesanne“ 1.2.1.2 Eskiis või olemasolevad ehitusprojektid  SWECO Projekt AS poolt koostatud eskiis, 08.11.2016 1.2.1.3 Projekteerimistingimused  Viimsi Vallavalitsuse poolt 19.08.2016 koostatud projekteerimistingimused nr. 1611002/03559 1.2.1.4 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused  Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 24783325), 08.07.2015  Tallinna Vesi tehnilised tingimused nr PR/1525870-1), 01.06.2015  Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 232820, 10.08.2015 1.2.2 Ehitusuuringud  Geodeesia 24 OÜ poolt teostatud maa-ala topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega. Töö nr. 1111-16. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 7/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 1.2.3 Normdokumendid Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad:  EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt  EVS 865-2:2014 Ehitusprojekti kirjeldus Osa 2:Põhiprojekti seletuskiri  EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus.  EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Tuletõrje veevarustus;  EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.  EVS 843:2016 Linnatänavad  EVS-EN 12464-1:2011 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus  EVS 891:2008 Töökohtade tehisvalgustuse mõõtmine ja hindamine  EVS-EN 13779:2007 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsioo-ni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele  EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast  EVS 916:2012 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 15251:2007  EVS 919:2013 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid.  EVS-EN ISO 13790 Ehitiste energiatõhusus. Energiatarbimise leidmine ruumide kütmiseks ja jahutamiseks  EVS-EN 15193 Hoonete energiatõhusus. Energianõuded valgustusele  Riigi Kinnisvara AS juhend "Tehnilised nõuded koolidele ja büroohoonetele"  Teetööde tehniline kirjeldus 02.01.2015 (www.eesti.ee) Seadustes ja õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded  Ehitusseadustik 11.02.2015;  Muinsuskaitseseadus 27.02.2002;  Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 „Nõuded ehitusprojektile¹“;  Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 54. „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;  Seadme ohutuse seadus. 18.02.2015; SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 8/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 2 ASENDIPLAAN 2.1 Üldandmed 2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Prangli saarel, Kelnase sadama kinnistule rajatav sadamahoone, kinnistul paikneb ka teisi hooneid, mida käesoleva projektiga ei käsitleta. Käesolevas peatükis käsitletakse Kelnase sadama kinnistu asendiplaanilist lahendust projekteeritava sadamahoone vahetus lähetuses. Käesoleva tooge ei käsitleta kogu Kelnase sadama kinnistut. 2.1.2 Alusdokumendid 2.1.2.1 Lähteandmed Vt p. 1.2.1 2.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid Vt p. 1.2.2 2.1.2.3 Normdokumendid Vt. p. 1.2.3 2.2 Olemasolev 2.2.1 Paiknemine Kelnase sadama kinnistu paikneb Kelnase küla keskosas, saare kirdeküljel. Kelnase küla asub Prangli saare põhjaosas. Kelnase sadama koordinaadid on 59°38.29`N; 25°00.85`E Uus hoone projekteeritakse paralleelselt kaiga. Hoone esikülg ja peasissepääs on projekteeritud sadama akvatooriumi poole. Hoone esikülje kaugus kai merepoolsest servast on 29 meetrit (ilma etteulatuva rõdu, terasside ja trepita). Rõdu ja varikatuse kaugus merest on 25 m, terrasside kaugus merest 22 m ja trepi kaugus merest 17 m. Osa hoone teenindamiseks vajalikke rajatisi (kanalisatsiooni süsteeme) rajatakse kinnistutele 89001:002:0099 ja 89001:002:0386. 2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised Hoone projekteeritakse kinnistule 89001:002:0483. Endisel kinnistul nr 89001:002:0307 (mis nüüd on ühendatud kinnistuga 89001:002:0483) paikneb vana puidust soolalao/töökoja hoone, mis eelnevalt lammutada. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 9/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 Kelnase sadama kinnistu on suur ning sellel asub mitmeid ehitisi ja rajatisi, mis ei asu planeeritava hoone vahetus läheduses. Hoone läheduses paikneb jahisadam oma kaidega ning ajutine sadamat teenindav hoone. Kelnase sadamas on kaikohti harrastusalustele ligikaudu 25. Harrastusalustele sildumiseks sobib paremini läänepoolne tagumine kai ja ujuvkai, kus väiksematele alustele on poomid (kuni 8 kohta, sügavus kai ääres 2,5 m), suurematele poid (kuni 10 kohta, sügavus kai ääres 3,5 m). Kõigil kaidel on kaielekter ja joogivesi, reisikail rattapiirded ning toruvendrid. Sadamas saab kasutada kuivkäimlat, pesemisvõimalused puuduvad, samuti puudub turismiinfo punkt (Turismiinfo teenuseid osutatakse navigatsioonihooajal väikse sadamahoone baasil). Valdavalt on hooned sadama-alal amortiseerunud. Uusehitistest on sadama territooriumil jäätmejaam ja 2010 suvel valminud generaatorjaam. Viimane on saare elu jaoks elutähtis objekt. Sadama-ala on kaetud kruusakattega, prügikastid asuvad võrgukuuri seina ääres. 2.2.3 Olemasolev reljeef Kinnistu paikneb kaldaalal, sellest tulenevalt on maapinna tõus merepoolt eemaldudes ca 1,5 meetrit. Kai merepoolse serva kõrgusmärk on 1,29 m (AB, merepinnast) ning kõrgeima punkti kõrgusmärk on ca 3,4 m. 2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus Kinnistul asuvad III-IV väärtusklassi puittaimed. Kõik puud on isekülvina kasvanud, kinnistule istutatuid puid ei ole.. 2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed Kinnistu lõunaküljel paikneb tolmuvaba kattega juurdepääsu tee sadamasse ning kruusakattega jalgtee läbi kinnistu. Koostamisel oleva Kelnase sadama ja lähiala detailplaneeringuga määratakse teede ja tänavate alad Kelnase sadama territooriumil ning sadamakaidele juurdepääsuks. 2.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised Kelnase sadamas kaitsealuseid objekte ja kinnismälestisi ei asu. 2.3 Vertikaalplaneering 2.3.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed Vertikaalplaneerimise lähteandmeteks on olemasolevad maa-ala kõrgusmärgid. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 10/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 2.3.2 Hoone paiknemiskõrgus Hoone ± 0,00 (hoone esimese korruse põrandatasand) paikneb absoluutkõrgusel 3,15. Hoone paiknemiskõrgus on võetud nii, et kõige kõrgema merevee seisu puhul oleks hoone merevee tasemest kõrgemal. 2.3.3 Sademevee käitlemine Sadevesi hoone katusepinnalt juhitakse kaipealsele. Sadevett ei koguta ega töödelda. 2.4 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine 2.4.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil Liikluskorraldus Kelnase sadamas lahendatakse koostamisel oleva detailplaneeringu ja sadama korrastamise projektidega. Käesoleva projektiga näidatakse ära sadama juurdepääsu asukohad hoone vahetusläheduses. Hoonest lõunapoole jääb autotranspordi juurdepääs kaile ning hoonest põhjapoole jääb kergliiklustee (mida mööda on võimalik hoone teenindamine sõidukitega). Sadama parkimist käesoleva projektiga ei lahendata. 2.5 Teed ja platsid 2.5.1 Krundisisesed teed ja platsid Jalgrattaga või jalgsi sadamasse saabujatele ning hoone juurdepääsuks ja teenindamiseks tagaukse kaudu on projekteeritud kinnistut läbiv kergliiklustee. Hoone ette kai ja hoone vahele on projekteeritud tseremooniaväljak või plats ürituste toimumiseks. Hoone lõunaküljel on juurdepääsutee jahisadamasse. 2.5.2 Katendid (Tüüp 1) Asfaltkate - Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 (tardkivikillustik 45 %) 70/100 h= 7 cm - Kiilutud lubakivikillustik alus fr 32/64kiiluda fr 12/16 ja fr 8/12 h= 25 cm - Keskliivast dreenkiht (Kf>=2 m/ööp, Kt=0,98) h = 25 cm - Täitepinnas (Kf>=2 m/ööp, Kt=0,98) (vajadusel) - Olev pinnas (Tüüp 2) Kõnnitee katend betoonkivist - Betoonkivi h = 6 cm - Liiv-tsement segu h = 3 cm - Lubjakivi ridakillustik alus fr. 4/32 h = 15 cm - Keskliivast dreenkiht (Kf>=2 m/ööp, Kt=0,98) h = 20 cm - Olev pinnas SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 11/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 (Tüüp 3) Betoonkivist kate juurdepääsutee sõidukitele - Betoonkivi h = 8 cm - Liiv-tsement segu h = 3 cm - Lubjakivi ridakillustik alus fr. 4/32 h = 15 cm - Keskliivast dreenkiht (Kf>=2 m/ööp, Kt=0,98) h = 20 cm - Täitepinnas (Kf>=2 m/ööp, Kt=0,98) (vajadusel) - Olev pinnas (Tüüp 4) Murukate - Murukülv (sort „Harilik“) - Kasvupinnas hmin = 15 cm - Täitepinnas (vajadusel) h = vastavalt profiilile - Olev pinnas Kasvumullaks paksusega 15 cm kasutada turba- ja mineraalmulda, nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga (pH 6.5 – 7.0) Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata maksimaalse standardtiheduse ning optimaalse niiskuse juures vastavalt standardi EVS 901-20 nõuetele. Dreenkihi filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 2 m/ööp ja liivast täitepinnase filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1 m/ööp. Asfaldist katendikihid rajada vastavalt juhisele "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis" (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314) ja "Sillutiskivi, asfaltbetoon- ja tsementbetoonkatendiga teede ja tänavate tüüpkonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatud nõuded Tallinna linnas". Asfaltbetoonsegus kasutatavate jämetäitematerjalide omaduste minimaalsed nõuded on järgnevad Killustikalused rajada kiilumismeetodil juhindudes majandus- ja taristuministri määrusest nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" vastu võetud 03.08.2015) ja "Sillutiskivi, asfaltbetoon- ja tsementbetoonkatendiga teede ja tänavate tüüpkonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatud nõuded Tallinna linnas". Killustikaluses kasutatavate jämetäitematerjalide omaduste minimaalsed nõuded ja kandevõime staatilise plaatkoormuskatsega on järgmised Betoonist sillutiskivid peavad vastama standardile EVS-EN 1338:2003+AC:2006 "Betoonist sillutiskivid". Paigaldusbetooni klass C16/20 ja kulu 59 kg/jm. Betoonist sillutiskivide keskkonnaklass EVS-EN 206-1:2007 alusel on XC4+XD3+XF4 (vihma ja külma eest kaitsmata rõhtsad betoonpinnad, mis on avatud jäitevastaste ainete mõjule). 2.5.3 Äärekivid Kõik katendid on üksteisest eraldatud 0 kõrgusega betoonist äärekividega. Äärekivide tüüp ehitaja valikul kuid eelistada kõige väiksema mõõduga äärekive. Äärekivide keskkonnaklass EVS-EN 206-1:2007 alusel on XC4+XD3+XF4 (vihma ja külma eest kaitsmata rõhtsad betoonpinnad, mis on avatud jäitevastaste ainete mõjule). SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 12/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 2.6 Haljastus ja heakorrastus 2.6.1 Olemasolev haljastus Olemasolevat haljastuse olukorda kinnistul iseloomustab juhuslikkus. Olemasolevat haljastust ei säilitata vaid peale hoone ehitamist rajatakse uus haljastus. 2.6.2 Projekteeritud haljastus Hoone ümber rajatakse haljasalad, mis jälgivad hoonet ümbritsevat olemasolevat reljeefi. Sillutamata alale rajatakse haljaspind ning taastatakse murukate. Kõrghaljastust hoone ümbrusesse ei rajata. 2.6.3 Väikeehitised ja -vormid Kinnistule arhitektuurseid väikevorme ei rajata. Kinnistul esineb ohtrasti eri suuruses kivisid, milledest peale ehituse valmist rajatakse hoone lääne küljele jäävale haljasalale kivipark. Kivipargi jaoks valitakse ehituse käigus välja sobilikud kivid ning kivide paiknemisele koostada tööprojekt. Kui ehituse käigus paljastub liiga palju kive, siis saab neid kasutada vajadusel sadama ehitustööde käigus. 2.6.4 Piirded ja väravad Käesoleva projektiga piirdeid ja väravaid rajada ei ole ettenähtud. Hoonet ei piirata aiaga. 2.6.5 Jäätmekäitlus Käesoleva projektiga sadama territooriumi jäätmekäitlust ei käsitleta. Koos sadama korrastamise projektiga koostatakse ka sadamaala jäätmekäitluse lahendus. 2.7 Välisvalgustus Sadamahoone esifassaadi akende kohale paigaldatakse valgustid. Sadama territooriumi valgustust käesoleva projektiga ei lahendata. Projekteeritud tugimüüri ja terrassi käepideme sisse süvistatakse valgustamaks juurdepääsu pandust. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 13/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 2.8 Maa-ala tehnilised andmed - Kinnistu pindala 7409 m², Tootmismaa 100%, - Olemasolevate hoonete ehitistealune pind Maa-ameti andmetel 433 m² - Krundisiseste teede ja platside pindala (horisontaalprojektsioonis) Sillutiskivi 540 m² Haljaspind 462 m² Asfaltpind 510 m² - Hoone tuleohutusklass TP3 - Hoone nurgapunktide koordinaadid (L-EST97 X y) x=6611470.167 y=557049.428 x=6611474.087 y=557040.595 x=6611476.607 y=557041.708 x=6611479.715 y=557034.718 x=6611489.097 y=557038.889 x=6611492.054 y=557039.356 x=6611491.906 y=557040.294 x=6611501.833 y=557041.862 x=6611500.508 y=557050.258 x=6611496.754 y=557049.665 x=6611495.554 y=557057.271 x=6611488.532 y=557056.168 x=6611489.008 y=557053.200 x=6611478.943 y=557051.612 x=6611471.259 y=557049.700 SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 14/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 3 ARHITEKTUUR 3.1 Üldandmed 3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projekt on koostatud Prangli saarel, Kelnase sadama kinnistule rajatav sadamahoonele. Kinnistul paikneb ka teisi hooneid, mida käesoleva projektiga ei käsitleta. 3.1.2 Alusdokumendid 3.1.2.1 Lähteandmed Vaata punkt 1.2.1 Lähteandmed 3.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid Vaata punkt 1.2.2 Ehitusuuringud 3.1.3 Normdokumendid Vaata punkt 1.2.3 Normdokumendid 3.2 Olemasolev Sadamahoone projekteeritakse kinnistule 89001:002:0483. Endisel kinnistul nr 89001:002:0307 (mis nüüd on ühendatud kinnistuga 89001:002:0483) paikneb vana puidust soolalao/töökoja hoone, mis planeeritakse lammutada. Kelnase sadama kinnistu on suur ning sellel asub mitmeid ehitisi ja rajatisi, mis ei asu planeeritava hoone vahetus läheduses. Hoone läheduses paikneb jahisadam oma kaidega ning ajutine sadamat teenindav hoone. 3.3 Arhitektuurne üldlahendus 3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud Uus hoone projekteeritakse paralleelselt kaiga. Hoone esikülg ja peasissepääs on projekteeritud sadama akvatooriumi poole. Hoone esikülje kaugus kai merepoolsest servast on 29 meetrit (ilma etteulatuva rõdu, terasside ja trepita). Rõdu ja varikatuse kaugus merest on 25 m, terrasside kaugus merest 22 m ja trepi kaugus merest 17 m. Osa hoone teenindamiseks vajalikke rajatisi (kanalisatsiooni süsteeme) rajatakse kinnistutele 89001:002:0099 ja 89001:002:0386. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 15/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 3.3.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused Hoone rekonstrueeritakse ühes etapis. Hoonet ei projekteerita tulevikus laiendatavana. 3.3.3 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon Kelnase sadamal on kolm funktsiooni: parvlaeva-, kala- ja turismisadam. Tänasel päeval töötavad hästi parvlaeva - ja kalasadama osa, turismisadam ei ole oodatud mahus käivitunud. Sadamal puuduvad elementaarsed ja vajalikud tingimused mereturistide vastuvõtmiseks. On küll olemas elektri- ja veevarustus sadamakail, kuid puudub sadamahoone, kus oleks võimalik pakkuda mereturistidele vajalikke teenuseid. Sadama külastatavuse statistika näitab, et sadamat külastab järjest rohkem mereturiste. Huvi saare vastu on kasvanud. Keskmiselt peatuvad alused sadamas 2 päeva, mida on aga võimalik kindlasti vähemalt 1 päeva võrra pikendada, kui on olemas vajalik infrastruktuur mereturistidele esmaste teenuste pakkumiseks. Kohalikud elanikud ja sadamamadrused on uurinud võimalikke põhjusi külastatavuse vähenemise osas ning üheks põhjuseks on alati toodud pesemisvõimaluste ja tualeti puudumine, samuti on viidatud vähesele turismiinfo kättesaadavusele. Käesoleva töö eesmärk on projekteerida mereturistidele sadamahoone, kus oleksid tagatud vajalikud esmased tugiteenused, et suurendada sadama külastatavust ja saarel kohalviibimise aega veelgi pikendada. Sadamahoone projekteerimisel on arvestatud saare unikaalset keskkonda nii, et juba sadamasse sisenedes saab saart külastav turist esmase positiivse mulje piirkonnast. Sadamahoone on projekteeritud võimalikult keskkonnasäästlik ja mereturistidele kõiki teenuseid pakkuvana. Projekteeritav hoone on kahekorruseline, hoonel puudub keldri korrus. Hoone on konteksti jälgiv ebasümmeetrilise põhiplaaniga kivihoone, mis viimistletakse kestva ja hooldusvaba puitviimistlusega. Projekteeritavad hoone korrused on kaasaegsed ning avarad. Kelnase sadama hoone arhitektuurne kontseptsioon lähtub funktsionaalsusest, lihtsusest ja atraktiivsusest. Sadamahoone, jahisadamale teenuste pakkumiseks, peab olema magnet, mis turiste ligi meelitab ja mõjutab neid kauemaks saarele jääma. Hoone on põhjamaade arhitektuurile omaselt lihtne kuid orgaaniliselt keskkonda sulanduv ja seda vääristav ning esinduslik visiitkaart nii saarele kui sadamale. Hoone oma funktsionaalselt skeemilt on ülesehitatud nii, et oleks kõik sadama teenused tagatud nii, et need üksteist ei häiriks ning hoone osade samaaegne kasutamine on lihtsalt ja loogiliselt lahendatud. Kõik funktsioonid on eraldi või koos tagatud. Samuti on tagatud hoone võimalik ööpäevaringne kasutus vajalike teenuste osas. 3.3.4 Energiatõhusus ja sisekliima Hoone energiatõhususe saavutamiseks on hoone küte ja jahutus lahendatud soojapumbaga. Soojapumba kollektor paigaldatakse merre. Lisaks paigaldatakse hoonele 32 päikesepaneeli. Neist 12 tk asuvad katusel ja 20 tk lõunafassaadil. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 16/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 3.3.4.1 Välispiirete soojapidavus Välispiirete soojapidavuse arvud: - põrand U = 0,14 W/m²K - välissein U= 0,12 W/m²K - aknad U = 1,0 W/m²K - uksed U = 1,0 W/m²K - katuslagi U = 0,12 W/m²K 3.3.4.2 Energiatõhususe arv ja klass Sadamahoone energiatõhususe arv on 129 kWh/m² ja energiatõhususe klass A. Energiamärgise arvutamisel ei ole arvestatud hoonele paigaltadavate päikesepaneelidega. Viimased parandavad hoone energiatõhususe arvu. 3.3.4.3 Sisekliima Sisekliima klass vastab vähemalt tasemele II. Hoone ruumide küttel kasutatakse vesi-põrandkütet. Hoonesse kavandatakse konstantse õhuhulgaga mehaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioon koos soojuse utiliseerimisega. Ventilatsioonisüsteemide kavandamisel on arvestatud ruumide otstarvet, paiknemist ja tööreziime. Kokku on hoonesse projekteeritud 2 sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooni süsteemi. Vent.-agregaadid varustatakse veeküttekalorifeeridega õhu soojendamiseks külmal perioodil. Hoone ruumide jahutus teostatakse tsentraalse vesijahutussüsteemiga, osaliselt läbi ventilatsioonisüsteemide ja lisaks vajadusel täiendavate ruumi elementidega (laealuse paigaldusega kassett- tüüpi FanCoilid). Külmavarustus teostatakse tsentraalsest veejahutusega kompressorseadmest (maasoojuspump, mis suvisel perioodil ekspluateeritakse reversrežiimis). 3.3.5 Hoone ruumid Ruumiprogramm kujundamisel on arvesse võetud, et sadamahoone tagaks kõik vajalikud tugiteenused mereturistidele ning sadamaga seotud isikutele. Sadamahoone on jagatud mõtteliselt viieks mõtteliseks tsooniks: esindus- ja infoalaks, ühiskasutatavaks toitlustusalaks, pesuruumid koos saunaga, majutus ning sadamakapteni tööruumid koos seminari alaga. Lisaks veel hoone teenindamiseks vajalikud tehnilised ruumid. Esindusala hõlmab osa esimesest korrusest. Seal asub sadama administraatori töökoht ning turismiinfo punkt koos meenete müügi võimalusega. Sadamaadministraator korraldab sadamasse saabuvate aluste teenindamist ja juurdepääsu sadamale ning sadamahoonele. Suurima osa sadamahoonest moodustab esimesel korrusel asuv ühiskasutatav toitlustusala. Toitlustusala moodustavad söögisaal avatud baarileti ja eraldatud köögiga - kus merealustega saabujad saavad ise endale toitu valmistada. Köögile on lisaks SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 17/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 sahver kus hoitakse kuivaineid ja karastusjooke. Söögisaalis saab einestada või korraldada koosviibimisi. Ala võimaldab ka väiksemate kontsertide korraldamist. Söögisaali maksimum kohtade arv on 80. Söögisaalist pääseb hoone esisele terrassile (merepoolne külg). Pesemisruumide alal, samuti esimesel korrusel, on pesumasinate ja kuivatite ruum, dušširuumid ning saun. Lisaks tualettruumid, mis on kõigi eelpool nimetatud tsoonide teenindamiseks. Pesemisalale on juurdepääs nii peasissepääsu poolt kui ka hoone tagaküljelt muid alasid läbimata. Kokku on 5 dušši neist üks on ka ratastoolis kasutatav. Viiest duššist 2 on ühenduses saunaga. Saunaosa koosneb eesruumist, leiliruumist, kahest dušširuumist ja wc’st. WC on kaks ust, mida siis administraator saab võtmega seadistada (vastavalt vajadusele) panna avanema kas sauna kompleski või otse koridori. Kokku on esimesel korrusel 4 tualettruumi, milledest üks on kasutatav ka ratastooliga. Teisel korrusel asuvad majutusala ja sadamakapteni tööruumid ning tehnilised ruumid. Majutusalal on kolm kahe kohalist majutusruumi tualettruumiga. Viimases on kraanikauss, dušš ja wc-pott. Sadamakapteni ala moodustavad kapteni kabinet, selle ees ooteruum, tualett ning seminariruum koos puhvetinurgaga (ilma köögi ja kraanikausita). Sadamakapteni kabinet ja seminariruum on omavahel ühendatavad-lahutatavad teisaldatava klaasseina abil. Seminariruumi esmane otstarve on regattide või võistluste ajal kohtunikekogu kogunemise ja tööruum. Seminariruumil on ka rõdu ja otse vaade sadamaakvatooriumile. Lisaks on hoonel ka vaatetorn. 3.3.6 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused Projekteerijate lähteseisukohaks oli tagada liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimestele võrdväärne ligipääs hoonesse. Lifti rajamine hoonesse ei ole otstarbekas (saarelisest iseloomust tulenevalt) ning hoone tuleb varustada trepironijaga, et vajadusel tagada juurdepääs II korrusele ja vaatetorni. Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimeste sisenemine hoonesse toimub peaukse ja tagaukse kaudu ning kuni esimese korruste kõikidesse ruumidesse on võimalik pääseda iseseisvalt ja kõrvalist abi kasutamata. Olulisemad uksed on projekteeritud vähemalt 1000 mm laiad. Esimesel korrusel pesemisalas asuvad inva nõuetele vastav tualettruum, dušširuum ja saun. Sauna keris tuleb rajada süvistatuna, et tagada ka ratastoolis kasutamine. 3.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted 3.4.1 Vundament Hoonele rajatakse kergplokkidest taldmikuga lintvundament. Täpsemalt vaata köide ehituskonstruktsioonid. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 18/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 3.4.2 Põrandad pinnasel Hoonele valatakse uued pinnasele toetuvad raudbetoonpõrandad paksusega 100 mm, mis on alt soojustatud 100mm vahtpolüstürooliga EPS120. Pinnasel põrandad on vertikaalsetest konstruktsioonidest eraldatud 10 mm vuugiga. Põrandasoojustuse alla rajatakse tihendatud killustikalus. 3.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Hoone kandvateks seinteks on 3MPa survetugevusega 200 mm laiustest Fibo kergplokkidest laotud müüritis. Plokid asendatakse kohtbetooniga kohtades, kus on suured jõu kontsentratsioonid: terastalade ja -postide toetus müürile, vahelae profiilplekki kandvate nurkraudade toetuse ulatuses, põiksuunaliste jõudude üle kandmisel müürile (torni ja rõdupostide kinnitus). Hoone vahelae kandva osa moodustab profiilplekk kõrgusega 120mm ja paksusega 1,0 mm. Kandvad talad ja postid on kõik teraskonstruktsioonis. 3.4.4 Trepid Hoone korrustevahelise trepina toimib välisõhus paiknev vaatetorni trepp. Trepp on terasest tehaselise valmistusega. 3.4.5 Vahelaed Hoone vahelae kandva osa moodustab profiilplekk kõrgusega 120mm ja paksusega 1,0 mm. Profiilplekk toetatakse seintele nurgikute abil, mis on kinnitatud seintesse valatud betoonvöösse kiilankrute abil või toetatakse kandvate terastalade alumiste vööde pealispinnale. Profiilivahed täidetakse keramsiidiga. Kandva plaadi peale paigaldatakse sammumüra ja põrandakütte isolatsiooniks 100 mm paksune jäigad mineraalvillaplaadid. Sellele laotakse ja kleebitakse omavahel 4 kihti erikõva kipsplaati, millele jäetakse keskmistele kihtidele sooned põrandakütte torustiku paigaldamiseks. Torude vaod täidetakse peale torustiku paigaldamist tasandusseguga. Altpoolt viimistletakse lagi 2x kipsplaadiga. Söögisaali madalama osa (majutusruumide alune osa), koridoride ja sauna eesruumi vahelagedel on lisaks veel nooniusriputitega kinnitatud perforeeritud kipsplaatidest ripplagi, mille peal on 50 mm jäigad kiletatud mineraalvilla plaadid. Tualetruumides ja pesuruumides on peidetud liistuga moodulripplagi. Vahelae helipidavus peab vastama R'w ≥60 dB. Maksimaalne löögimürajuhtivus L’n,w = 58 dB. 3.4.6 Katus, katuslagi Katuslae kandvateks elementideks on puitsarikad (tugevusklass C28) 50x200 mm, samm 600 mm. Sarikate alla ja peale kinnitatakse puitprussid 50x100 mm soojustuse SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 19/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 kinnitamiseks. Nii sarikate kui prusside vahed täidetakse soojustusega (vt. joonis AR-7- 01). Allapoole kinnitatakse ja teibitakse aurutõke, pealepoole kinnitatakse kipsist tuuletõkkeplaat. Katusekatte alla paigaldatakse aluskate. Aluskatte ja tuuletõkkeplaadi vahele jäetakse 100 mm tuulutusvahe. Tuulutusvahe jaoks paigaldatakse tuuletõkke plaadile sarikatega paralleelselt 50x100 mm puitprussid. Aluskate kinnitatakse 22 mm paksuste tõstelattidega. NB! neelukohtades tagada kondentsvee eemaldumine konstruktsioonist. Katusekatteks on valtsitud vaskplekk. Katusekatte toestamiseks hõre laudis (harjad ja neelu osas tihe laudis). Kogu konstruktsioon tuleb teipida hoolikalt ning tagada õhutihedus nii, et piirete õhulekke arv oleks alla 1 kuupmeetri tunnis välispiirde ruutmeetri kohta m³/(h*m²). 3.4.7 Välisseinad Välisseinas laotakse 200 mm paksustest kergplokkidest. Välisviimistluse kinnitamiseks paigaldatakse 250 mm kuumtsingitud termoprofiilid. Seinad soojustatakse (profiilide vahel) 250 mm paksuse mineraalvillast ( = 0,032 W/m²K) soojustusega, mis kaetakse tuuletõkkekangaga (Isover Tyvek või analoogne). Välisvoodri kinnitamiseks kasutatakse kuumtsingitud kinnitusliiste (vertikaalne + horisontaalne). Hoone välisviimistlusena kasutatakse vertikaalset heledast atsetüülitud puidust laudist. Laudise paksus 25 mm. (Atsetüülitud puit on äädikhappega töödeldud puit, mida tuntakse ka kaubamärgi Accoya nime all.) Välisviimistluse eluiga (tootja poolne garantii) peab olema 50 aastat. Rõdu ja varikatuse sisepinnad tumedast atsetüülitud puidust. Välisseina konstruktsioon vt. joonis AR-7-04 3.4.8 Siseseinad Vaheseinad on 200 mm kergplokk seinad ja ka lamineeritud või karastatud klaasvaheseinad. Kergplokk seinte ladumisel arvestada, et vaheseinte helipidavus peab olema vähemalt R’w=48dB, aga majutusosas (II korruse ruumide 201, 210, 211, 214 ja 216 vahel) vaheseinte helipidavus peab olema vähemalt R’w=52dB. Klaasmoodul vaheseinte helipidavus peab vastama vähemalt R’w=35dB. Leiliruumi klaasseinte helipidavust ei normeerita, klaassein peab olema kuumakindel. 3.4.9 Avatäited Välisuksed Kõik välisuksed alumiiniumprofiilidest külmasillakatkestusega metalluksed. Uste spetsifikatsioon ja nõuded ustele joonistel AR-8-04 kuni AR-8-06. Siseuksed Siseuksed on sileda pinnaga puituksed ühe lehega või ühe lehe ja laiendiga. Nõuded uste helipidavus on antud uste spetsifikatsioonis - täpsemalt vaata joonised AR-8-07 kuni AR-8-16 SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 20/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 Aknad Kõik aknad on alumiiniumprofiilidest külmasillakatkestusega metallaknad. Akende spetsifikatsioon ja nõuded joonisel AR-8-02. 3.5 Viimistlusmaterjalid 3.5.1 Viimistlusmaterjalid ruumigruppide kaupa ESINDUSALA JA TOITLUSTUSALA Põrand: Fuajee põrandal on kõrge libisemiskindlusega täismassplaadid 15x15 cm, nt TOPCER, toon 14, tumehall. Täismassplaatidele esitatavad nõuded vt peatükk 3.5.2.2 Seinad: Fuajee seinad on pahteldatud ja värvitud, toon Tikkurila Y481 (soe valge), või analoog. Sadama administraatori (ruum 101) tagumine sein on värvitud musta tooni koolitahvlivärviga, nt Tikkurila vesialuseline matt dekoratiivvärv LIITU või analoog. Seinale saab kriidiga kirjutada ning maha pesta. Värvi pealekandmisel järgida hoolikalt tootjapoolset juhendit. Maalritöödele esitatavad nõuded vt peatükk 3.5.2.1 Lagi: Perforeeritud kipslagi vastavalt joonisele AR-5-04. TUALETTRUUMID JA SAUN (Hoone kõik tualettruumid I ja II korrusel) Põrand: Tualettruumide põrandatel on kõrge libisemiskindlusega keraamilised põrandaplaadid 20x20 cm, nt CINCA Nova Arquitectura, matt, toon helehall, 5501 Pearl Grey. Keraamilistele põrandaplaatidele esitatavaid nõudeid vt ptk. 3.5.2.2. Seinad: Tualettruumide seintel on keraamilised plaadid 20x20 cm, nt CINCA Nova Arquitectura, matt, toon helehall, 5501 Pearl Grey Aktsendina on valamute tagune sein värviline:  helesinised plaadid, nt CINCA Nova Arquitectura, matt, 5580 Crystal Blue Dušši kabiinide uksed ja vaheseinad valmistada karastatud klaasist. Laed: Tualettruumides on valged siledad kipsplaatidest laed. MAJUTUSRUUMID Põrandad Majutusruumides ja majutusruumide koridoris on loodusliku puidulaadse mustriga heledad naturaalsed linoleumpõrandad, nt Forbo Marmoleum Striato original, toon 5237, black sheep; või analoog. Kõikide majutusruumide (k.a. koridor) linoleum põrandakatted sammumüra leevendava akustilise aluskihiga (17 dB) Linoleumpõrandatele esitatavad nõuded vt peatükk 3.5.2.2 (+akustilised nõuded) Seinad: SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 21/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 Majutusruumide seinad on pahteldatud ja värvitud, toon Tikkurila Y481 (soe valge), või analoog. Maalritöödele esitatavad nõduded vt peatükk 3.5.2.1 SADMAKAPTENI RUUMID Põrand: Sadamakapteni ruumides (v.a. tualettruumid) on looduse toonides samblalaadse mustriga heleoranži varjundiga naturaalne linoleumpõrand, nt Forbo Marmoleum Marbled Vivace, toon 3411, sunny day; või analoog. Linoleumpõrandatele esitatavad nõuded vt peatükk 3.5.2.2 Lagi: Ripplaena kavandatud 18 % perforeeringuga akustilised kipsplaadid, nt Qyptone Quattro 50. Plaatide suurus 600x600 mm. Kipsplaatide taga on akustilistest nõuetest tulenev õhuvahe 100 mm ja selle kohal 50 mm paksune villaplaat. Seinad: Külg- ja tagaseinte ülaosas kõrguselt 2100 mm kuni ripplaeni katavad seinu dekoratiivsed-akustilised kasespoon (lakitud) vineerkilbid. Võimalikest materjalidest kasutada perforeeritud plaati, nt Topakustik tooteid, sobiv oleks näiteks plaat Type 12/4 M. See plaat on perforeeritud 15 % ulatuses, tema keskmine helineeldetegur on 0,8. Külg- ja tagaseina akustilistest paneelidest allapoole jääv osa ning ülejäänud kaks seina on pahteldatud ja värvitud, toon Tikkurila Y481 (soe valge), või analoog. Maalritöödele esitatavad nõduded vt peatükk 3.5.2.1 KÖÖK NING PESURUUM Põrandad: 30x30 cm keraamiline põrandaplaat. Seinad: 30x30 cm keraamiline seinaplaat. Laed: Sile värvitud kipsplaatidest lagi. TEHNILISED RUUMID Põrandad: Tolmuvabaks töödeldud impregneeritud betoon. Seinad: Pahteldatud ja värvitud. Laed: Tolmuvabaks töödeldud konstruktiivne lagi. 3.5.2 Nõuded viimistlusmaterjalidele 3.5.2.1 Maalritööd Maalritööde alla kuuluvad kõik objekti viimistlusala tööd koos materjalide ja töövahenditega nii, et objekt saadakse nende tööde koha pealt valmis. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 22/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 Tasandus, värv ja voodrid peavad katma kogu neile mõeldud pinna ja ulatuma mööda neid piirnevatest pindadest, nagu ripplaed jm. kerged konstruktsioonid, kui ei ole näidatud teisiti. Sisustuse ja varustuse aluspinnad ning taustad töödeldakse enne nende paigaldust analoogselt muule pinnale, kui ei ole näidatud teisiti. Töövõtja on kohustatud tegema objektil värvitooni- ja läikivusastme proove. Tellija jätab endale õiguse värvilahendustesse tehtavatele muutustele, mille eest võimalikult esitatavaid lisamaksumusnõudeid ei arvestata, kui just muudatusi ei tehta nii hilja, et sellest tekib tõendatult Töövõtjale täiendavaid kulutusi. Kõik värvilahendused tuleb enne töödega alustamist kooskõlastada Tellija ja sisearhitektiga. Värvidele esitatavad nõuded: Hõõrdekindlus vähemalt klass 1 ( ISO 11998) Koormusklass vähemalt RL 04 (Maalri RYL 2012) 3.5.2.2 Põrandad  Linoleumpõrandatele esitatavad nõuded: Paksus: vähemalt 2,5 mm (EN 428/ISO24346) Kasutusklass: vähemalt 34 (EN 685/ISO10874) Libisemiskindlus: R9 Tulepüsivus: Cfls1 Kahekihiline UV töödeldud tehaseviimistlus  Majutusruumide linoleumpõrandatele esitatavad nõuded: Paksus: vähemalt 3,5 mm (EN 428/ISO24346) Kasutusklass: vähemalt 34 (EN 685/ISO10874) Libisemiskindlus: vähemalt R9 Tulepüsivus: Cfls1 Kahekihiline UV töödeldud tehaseviimistlus Akustilise löögimüra summutus: 17 db  Täismassplaatidele esitatavad nõuded: Purunemiskindlus: S≥1800N Kulumiskindlus: 123 mm3 Veeimavus: ≤0,1% Libisemiskindlus: R10  Keraamilistele põrandaplaatidele esitatavad nõuded: Purunemiskindlus: S≥700N Veeimavus: ≤1.5% Libisemiskindlus: R11 3.5.3 Siseuksed Hoone siseuksed on puitkarkass sileuksed, viimistlus: kasespoon. Siseuksed peavad vastama ruumide akustilistele nõuetele. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 23/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 3.5.4 Aknakatted Majutusruumide aknakateteks on monokroomsed pimendavad tekstiilirulood. Kabinettide ja nõupidamisteruumide aknakateteks on lamellkardinad. Toon: elevandliluu valge. Rulood ja lamellkardinad peavad vastama EN ISO 105-B02 ja EN ISO 105-X12 standarditele, mis tagavad kangaste pleekimis- ja kulumiskindluse. 3.6 Erinõuded Niisketes ruumides, sh wc-d, pesuruumid, köök ja tehnilised ruumid, on põranda ja seina pindade hüdroisolatsioon 100% ulatuses. Hoonesse sisenemisel on kasutatud kaheastmelist jalanõude puhastussüsteemi, et maja sisemusse kanduks võimalikult vähe mustust. Hoone välisuste ees on süvistatud metallrest, kohe pärast uksest sisenemist tuulekojas süvistatud kontsakindel porimatisüsteem (harjasread vaheldumisi kuivatavate nõelviltribadega). 3.6.1 Inva WC nõuded: - wc-poti kasutamist hõlbustavad üleskeeratavad käsitoed peavad olema mõlemal pool potti 600 mm vahega, kõrgus käsitoe peale 800 mm - wc-paberi hoidja 30 cm potist käeulatuses, soovitavalt käetugede küljes - valamu kõrgus põrandast ca 800 mm - peegli alumine serv, kätekuivati ja seebialus vms paigaldada kuni 900 mm põrandast - ratastooli jaoks vaba ruum wc-poti kõrval vähemalt 800 mm - inva wc pott paigaldatakse 500 mm kõrgusele põrandast - väljapoole avanev uks, ukse hingedepoolses servas roostevabast käepide pikkusega 400-600 mm, ca 200 mm kaugusel samast servast, paigalduskõrgus 750-850 mm - nagide kõrgus põrandast (soovitavalt wc-poti kõrvale) 1200 mm, 2-3 nagi - inva wc varustatakse häirenupuga, mille pikendusnöör ripub poti kõrval - wc-potil olles peab saama kasutada bideedušši - invatualettruumi lukustamiseks seestpoolt peab paigaldama pööratavad pikendatud Sulgurid SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 24/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 3.7 Hoone tehnilised andmed kasutamise otstarve 12416 Sadamahoone gabariitmõõtmed 30 m x 23,3 m h=9,6 m ehitisealune pind 412,6 m² korruselisus 2 suletud netopind 501,1 m² suletud brutopind 616,0 m² kasulik pindala 501,1 m² köetav pindala 501,1 m² maht 3050 m3 kasutusiga 50 aastat SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 25/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 4 AKUSTIKA 4.1 Üldandmed 4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Prangli saarel, Kelnase sadama kinnistule rajatav sadamahoone, kinnistul paikneb ka teisi hooneid, mida käesoleva projektiga ei käsitleta. Käesolevas peatükis käsitletakse Kelnase sadamahoone akustilist lahendust 4.2 Alusdokumendid 4.2.1 Lähteandmed Vaata punkt 1.2.1 Lähteandmed 4.2.2 Ehitusuuringud Vaata punkt 1.2.2 Ehitusuuringud 4.2.3 Normdokumendid Vaata punkt 1.2.3 Normdokumendid 4.3 Keskkonnamüra- ja vibratsioonitasemed Prangli saarel ei ületa Kelnase sadam hoonele mõjuv summaarne päevamüra tase (7:00 – 19:00) 65 dB. 4.4 Välispiirete ja ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded 4.4.1 Välispiirete heliisolatsiooninõuded Välispiiretele nõutav õhumürapidavus on 61-65 dB välismüra taseme puhul 30 dB. 4.4.2 Ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded Ruumidevahelised helipidavuse nõuded ruumi liikide kaupa: SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 26/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 Ruumi liik Vaheseinad Vaheseinad (ukse Uksed ja klaasseinad ruumide vahel ja/või klaasosaga sein) Avatud büroo R'w ≥48 dB R'w ≥35 dB R'w ≥30 dB Kabinet R'w ≥48 dB R'w ≥35 dB R'w ≥30 dB Nõupidamisruum R'w ≥48 dB R'w ≥35 dB R'w ≥30 dB Puhkeruum ja R'w ≥48 dB R'w ≥35 dB R'w ≥30 dB kööginurk Fuajee R'w ≥48 dB R'w ≥35 dB R'w ≥30 dB Trepikoda ja Lähtuvalt trepikoja ja koridoriga piirnevate ruumidele kehtestatud koridor nõuetest Tualettruum Lähtuvalt trepikoja ja koridoriga piirnevate ruumidele kehtestatud nõuetest Pesu- ja Lähtuvalt trepikoja ja koridoriga piirnevate ruumidele kehtestatud riietusruum nõuetest Majutusruum* R'w ≥52 dB R'w ≥39 dB R'w ≥35 dB * Majutusruumi ja müratekitava ruumi vahel (vahelagi) R'w ≥60 dB 4.5 Ehitusakustikalahenduste põhimõtted Välispiirdeks on soojusisolatsioonikattega kergplokksein, mis tagab õhumürapidavuse R'w ≥48 dB Mõlemalt poolt krohvitud kergplokkidest (Fibo 3) vaheseinad ≥ 200 mm tagavad ruumidevahelise õhumürapidavuse R'w ≥50 dB. Mõlemalt poolt krohvitud kergplokkidest (Fibo 5) vaheseinad ≥200 mm tagavad ruumidevahelise õhumürapidavuse R'w ≥53 dB. Vahelagi tagab õhumürapidavuse R'w ≥55 dB. Projekteeritud klaasmoodul vaheseinad, mille helipidavus peab vastama R'w ≥35 dB. Uste helipidavusklass on vähemalt R'w ≥30 dB Majutusruumide uste helipidavusklass on vähemalt R'w ≥35 dB Välisuste helipidavusklass peab olema vähemalt R'w ≥30 dB Antud hooneosad vastavad ka maksimaalse löögimüra juhtivusele. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 27/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 4.6 Ruumiakustikalahenduste põhimõtted 4.6.1 Nõuded ruumide järelkõlakestusele: Koosviibimis-, büroo- ja nõupidamisruumide järelkõlakestus <0,8 s sagedusel 250-2000 Hz. Koridoride ja fuajee ala järelkõlakestus <1,0 s sagedusel 500-2000Hz. Vahelae konstruktsiooni valides on arvesse võetud sammuheli summutavus. Ühendused klaasmoodulseina ja piirnevate konstruktsioonide vahel tuleb ehitada vastavalt normide kohasele ruumi helipidavusnõuetele. Ruumide lagede viimistlemisel kasutatud akustilist perforeeritud kipsplaatidest lage. Allallastud ripplae taha (vahelae alumisele tasandile) paigaldada summutavad villamatid järelkõla kestuse tagamiseks. 4.6.2 Tehnoseadmete müratasemed ruumides Ruumi tüüp Lubatud müratase, dB(A) Inimeste pideva viibimisega ruumid, millede tavaline tegevus eeldab 35 minimaalset taustmüra; nt kabinetid, puhkeruumid jt Inimeste ajutise viibimisega ruumid, millede tavaline tegevus eeldab 40 kõrgemat taustmüra; nt riietusruumid, abiruumid, koridor jt normeerimata, Tehnoloogilised ja tehnilised ruumid kuid soovitavalt < 65 dB(A) SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 28/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 5 TULEOHUTUS 5.1 Üldandmed 5.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projekt on koostatud Prangli saarel, Kelnase sadama kinnistule rajatav sadamahoonele. Kinnistul paikneb ka teisi hooneid, mida käesoleva projektiga ei käsitleta. 5.1.2 Alusdokumendid 5.1.2.1 Lähteandmed Vaata punkt 1.2.1 Lähteandmed 5.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid Vaata punkt 1.2.2 Ehitusuuringud 5.1.3 Normdokumendid Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad:  EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt  EVS 865-2:2014 Ehitusprojekti kirjeldus Osa 2:Põhiprojekti seletuskiri  EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus.  EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Tuletõrje veevarustus;  EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.  EVS 843:2016 Linnatänavad  EVS-EN 12464-1:2011 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus  EVS 891:2008 Töökohtade tehisvalgustuse mõõtmine ja hindamine  EVS-EN 13779:2007 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsioo-ni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele  EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast  EVS 916:2012 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 15251:2007 SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 29/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017  EVS 919:2013 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid.  EVS-EN ISO 13790 Ehitiste energiatõhusus. Energiatarbimise leidmine ruumide kütmiseks ja jahutamiseks  EVS-EN 15193 Hoonete energiatõhusus. Energianõuded valgustusele  Riigi Kinnisvara AS juhend "Tehnilised nõuded koolidele ja büroohoonetele"  Teetööde tehniline kirjeldus 02.01.2015 (www.eesti.ee) Seadustes ja õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded  Ehitusseadustik 11.02.2015;  Muinsuskaitseseadus 27.02.2002;  Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 „Nõuded ehitusprojektile¹“;  Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 54. „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;  Prangli saaravolikogu määrus 19.05.2011 nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“;  Prangli saaravalitsuse määrus 04.04.2012 nr 13 „Tallina haljastute hoolduse nõuded“;  Prangli saaravalitsus määrus 28.09.2011 nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“;  Seadme ohutuse seadus. 18.02.2015;  Kaugkütteseadus 11.02.2003; 5.2 Olemasolev Sadamahoone projekteeritakse kinnistule 89001:002:0483. Endisel kinnistul nr 89001:002:0307 (mis nüüd on ühendatud kinnistuga 89001:002:0483) paikneb vana puidust soolalao/töökoja hoone, mis planeeritakse lammutada. Kelnase sadama kinnistu on suur ning sellel asub mitmeid ehitisi ja rajatisi, mis ei asu planeeritava hoone vahetus läheduses. Hoone läheduses paikneb jahisadam oma kaidega ning ajutine sadamat teenindav hoone. 5.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve - tuleohutusklass TP 3 - kasutusviis IV (osaliselt II) - kasutusotstarve 12416 sadamahoone - hoone on keldrita kahekorruseline hoone - hoones maksimaalselt viibivate inimeste arv on 130 inimest SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 30/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 5.4 Tuleohutuse tagamise põhimõtted 5.4.1 Tuleohutuskujad Hoone minimaalne kaugus naabritest on 8,5 m. Lähim hoone on Puhkemaja kinnistul (89001:002:0306) asuv kahekorruseline hoone. 5.4.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad Kandekonstruktsioonide tulepüsivusaeg on R60, tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus EI60. 5.4.3 Põlemiskoormus Põlemiskoormus on alla 600 MJ/m² (majutusruumid, restoranid, büroohooned). 5.5 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus Hoone korrused moodustavad eraldi tuletõkkesektsioonid, mis omakorda jaotatud mitmeks tuletõkkesektsiooniks. Esimesel korrusel on kaks eraldi tuletõkkesektsiooni – saunakompleks ja ülejäänud ruumid. Teisel korrusel on kolme eraldi tuletõkkesektsiooni, milledest üks on veel omakorda osadeks jaotatud. Teise korruse tuletõkkesektsioonid moodustavad elektrikilbi ruum (omaette), kütte/ventilatsiooniruum (omaette sektsioon ning ülejäänud ruumid moodustavad ühise tuletõkkesektsiooni, mis on majutusruumide kaupa jaotatud osadeks (EI15). Maksimaalne sektsiooni pindala on kuni 270 m². Tehnosüsteemide läbiviigud tuleb lahendada tuletõkkeklappide või –mansettidega. Kõik tuletõkkeustest on tavaolukorras suletud. Tuletõkkesektsioonideks jagamine näidatud joonistel (plaanid ja lõige). 5.6 Suitsutsoonid Suitsutsoonid moodustatakse tuletõkkesektsioonide kaupa. Suitsueemaldus toimub läbi avatavate akende. 5.7 Tuletundlikkus Minimaalsed tuletundlikkuse klassid: V ja II kasutusviis - siseseintele D-s2,d2 - lagedele D-s2,d2 - põrandatele ei normeerita SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 31/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 - katusekattele Broof Trepikoda ja evakuatsioonikoridor - siseseintele B-s1,d0 - lagedele A2-s1,d0 - põrandatele DFL-s1 Tehnohoolde ruum - siseseintele B-s1,d0 - lagedele B-s1,d0 - põrandatele DFL-s1 5.8 Evakuatsioonilahendus 5.8.1 Maksimaalne inimeste arv Hoones viibivate inimeste maksimaalne arv 130 inimest. Evakueeruvate inimeste arv on vastavalt 1.k – 110 in, 2.k – 20 in, Majutuskohtade arv hoones on 6. 5.8.2 Evakuatsiooniteed 5.8.2.1 Evakuatsiooniteede laiused ja arv Evakuatsiooniteede minimaalne laius on 1200 (900) mm. Lisaks on hoones automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Esimesel korrusel on 4 väljapääsu, teisel korrusel on üks väljapääs ja üks hädaväljapääs. 5.8.2.2 Evakuatsiooniväljapääsud Iga korrus moodustab omaette evakuatsiooniala. Evakuatsioon põhikorrustelt toimub olemasoleva keskse uste kaudu otse välja. Teiselt korruselt on evakuatsioonipääs mööda välist trepikoda. Lisaks on majutusruumide koridorist hädaväljapääs läbi avatava akna. Väljumisteede maksimaalne pikkus ei ületa 20 meetrit. Kõik evakuatsiooni teel asuvad uksed on varustatud evakuatsioonisulusega, mis on alati avatavad ilma abivahenditeta ja avanevad evakuatsiooni suunas. 5.8.3 Pääsud katusele Hoonel puuduvad kelder ja pööning. Hoonest katusele pääs puudub, katusele pääseb välisest vaatetorni trepikojast. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 32/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 5.8.4 Ohutusabinõud Hoone katusele paigutatakse pollarid turvavöö kinnitamiseks katusel tehtavate hooldustööde/teeninduse tarvis. Pollarite tõmbejõud on minimaalselt 5kN. 5.9 Tuleohutuspaigaldised Hoonesse paigaldatakse Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS), mis hõlmab kogu hoonet. Hoone igasse ruumi paigaldatakse suitsuandur ja igale korrusele vähemalt kaks 6kg tulekustutit. Hoone kõrgus on 9,6 m. Hoone ükski osa ei ulatu ümbruskonna hoonestusest enam kui 15 m kõrgemale. Seadustest tulenev piksekaitse rajamine ei ole kohustuslik. Hoone kubatuur on väiksem kui 10 000 m², hoonesse tuletõrje voolikusüsteemi rajamine ei ole kohustuslik. 5.9.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon Süsteemi komponendid peavad omama EV´s kehtivat vastavussertifikaati ja vastama standardi EN 54 „Fire detection and fire alarm systems“ nõuetele. Kõik süsteemi komponendid peavad omama heakskiitu ühendamiseks konkreetse tulekahjusignalisatsiooniga ja peavad omama EV vastavussertifikaati. Projekteeritava hoone ruumid varustatakse konventsionaalse automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemiga, mis avastab rikked ja kontrollitaval alal tekkinud tulekahju võimalikult varases staadiumis ja annab sellest teate keskseadmele. Anduritena kasutatakse põhiliselt suitsuandureid. Juhul kui suitsuandur antud kohta ei sobi, siis temperatuuriandureid või temperatuuritundlikuid kaableid. Ripplae taga paigaldatakse suitsuandurid koos välisindikaatoritega, kui sinna monteeritakse elektrivarustuse kaablid kaabliredelitel. Väljapääsude lähedusse paigaldatakse tulekahjuteatenupud ja alarmseadmed. Teatenupud paigaldatakse 1,2...1,6 m kõrgusele põrandast evakuatsiooni teedele ja evakuatsiooni väljapääsude juurde selliselt, et vahemaa mis tahes ruumi punktist lähima nupuni ei ületaks 30 meetrit. Anduriahelate kaabeldus teostatakse kaabliga YSTY 2x0,8+0,8 ja alarmseadmete kaabeldus tulekindla kaabliga. Tulekindlate kaablite jätkamine ning hargnemine teostatakse ainult tulekindlates harukarpides. Projekteeritavas hoones nähakse ette ATS-i keskseade, mis paigaldatakse hoone esimese korruse seinale Sadamahoone administraatori juures. Keskseadmel peavad olema akud, mis tagavad süsteemi töö 72 tunniks normaalolukorras ja pooleks tunniks häireolukorras. Kui rikked on kohe avastatavad ning on sõlmitud leping, millega tagatakse maksimaalseks parandusperioodiks vähem kui 24 tundi, võib garanteeritud vooluvarustuse aega vähendada 72 tunnilt 30 tunnini. Keskseade peab olema varustatud potentsiaalivaba kontaktiga, et edastada häire valvekeskusesse. Häirete ja info edastuseks nähakse ette ühendused valve keskseadmega ja andmeside SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 33/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 hoonejaotlaga BD. ATS-i häiresignaal edastatakse ka hooneautomaatikasüsteemi. Häireedastus teostatakse Tellija poolt määratletud viisil ja tellija poolt määratud kohta. Tulekahju korral lülitatakse fancoilid ja vent.süsteemid välja (üldine sundventilatsioon ja kohalikud sundventilatsioonid). ATS-i paigaldajal tuleb teha ühendused ventilatsiooni juhtkilpidesse, kust toimub ventilatsioonisüsteemi seiskamine. Seiskamiseks vajalikud väljundmoodulid paigaldatakse keskseadme juurde või ventilatsiooni juhtkilpi. Ventilatsiooni väljalülitamise korral peab olema tagatud, et ventilatsioonisüsteem ei rakenduks tööle enne, kui ATS keskseade on viidud normaalrežiimi. Vastavate tööde teostajal on nõutav elektriohutuse pädevustunnistus. Ventilatsiooniseadmete blokeeringu õige ühenduse ja töö kontrolli teostab ventilatsiooniseadmete paigaldaja. Võimalikud evakuatsiooniuksed vabastatakse. Keskseade nähakse ette reservtsoonidega. 5.9.2 Turvavalgustus Turvavalgustuse projekteerimisel võetakse aluseks standard EVS-EN 1838:2013 „Valgustehnika. Hädavalgustus“ ja EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid. Turvavalgustus projekteeritakse selliselt, et nõutud valgustustihedused oleksid tagatud (1lx evakuatsiooni teel, 5lx tuletõrjevahendite, puldi ja väljakutseseadmete piirkonnas). Evakuatsioonivalgustid paigaldatakse: - ohu korral kasutatava väljapääsu uksele; - trepile, nii, et iga trepikäik oleks valgustatud; - ohutusmärgile; - suunamuutusele; - koridoride ristumiskohale; - lõppväljapääsule seest- ja väljastpoolt; - esmaabipunktile; - tuletõrje- ja päästevahenditele ning tulekahjuteatenupule. Kui evakuatsiooni valgustid ei taga piisavat valgustustihedust evakuatsiooniteel, siis nähakse ette akuga varustatud üldvalgustid või eraldi valgustid. Väljapääsude kohale ja evakuatsiooniteedele paigaldatakse akupõhise varutoitega evakuatsioonivalgustid, mille akud tagavad nende töö vähemalt 1 tunni vältel. Paanikavältimisvalgustus nähakse ette - inva-WC-s; saunas ning I korruse saalides. 5.9.3 Suitsueemaldamine Suitsuärastus toimub läbi avatavate akende või välisuste kaudu (loomulik suitsueemaldus). Ühe suitsutsooni pindala on maksimaalselt 270 m², suitsutsoon ei ole pikem kui 60 m. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 34/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 5.9.4 Tulekustutid Tulekustutite minimaalselt vajalik hulk on üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 200 m² kohta, kuid vähemalt kaks kustutit igale korrusele ning vähemalt üks tulekustuti (kui ei ole vaja kaht) tuletõkkesektsiooni kohta. Kustutite täpsed asukohad määrata tööprojekti staadiumis. Üldjuhul kasutatakse 6 kg pulberkustutit, tehnilistes ruumides 6 kg süsihappegaas- kustutid. 5.10 Tehnosüsteemide tuleohutus 5.10.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus Ventilatsioonisüsteemid ei tohi hoones põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja/või suitsu levikut. Kui õhutorud läbivad tuletõkketarindeid, paigutatakse õhutorudele vahetult tarindi taha tuletõkestid. Kui tuletõkesti on paigutatud tuletõkketarindist eemale, siis isoleeritakse tuletõkesti ja tuletõkketarindi vahele jääv õhutoru osa vastavalt piirde tulepüsivusklassile. Tuletõkkeklappidel kasutatakse 72°C sulavkaitsmeid ja klapid varustatakse Microswitch indikaatsiooni süsteemiga, mis annab võimaluse kontrollida klappi lahti või kinni asendi olekut. Ventilatsiooni süsteemidel kasutatakse EI60 klassi tuletõkkeklappe, mis peavad vastama standardite EVS-EN 13501-3 ja EVS-EN 15650 nõuetele sertifitseerimise, katsetuste ja klassifitseerimise osas. E klassi tuletõkke- klappe või plafoone kasutamine ei ole projektis ette nähtud. Õhutorude ja külmatorude ning küttetorude läbiminekud tuletõkketarinditest tuleb tihendada sertifitseeritud tuld-tõkestavate segudega. Torude tuletõkketarindist läbiviigu korral tuleb torude läbiviik tihendada nii, et läbiviik ei vähendaks konstruktsiooni tule- ja suitsutõkestamisvõimet. Ventilatsiooni õhutorud (tsingitud) ja kütte- ning jahutus-süsteemide torustikud (plast või alupex) valmistatakse mittepõlevatest materjalidest (euroklass A1). Torude külma-, soojus- ja tuletõkkeisolatsioon (tehniline isolatsioon) vastab tuletundlikkuse klassile A1. Nähakse ette ventilatsioonisüsteemide automaatne seiskumine tulekahju korral. 5.11 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele Juurdepääs hoonele on tagatud nii sadama kui saare poolt. 5.12 Väline tulekustutusvesi Projekteeritud hoone väliskustutusvee normvooluhulk on 10 l/s, 3 tunni jooksul. Vastav kogus aastaringseks kasutuseks tagatakse sadama tuletõrjehüdrandi abil. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 35/35  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: [Juurdepääsupiirangu algusaeg] Juurdepääsupiirang kehtib kuni: [Juurdepääsupiirangu lõpp] Alus: [Juurdepääsupiirang] Teabevaldaja: Keskkonnainspektsioon Teie 5.02.2018 nr 6-3/18/1607-2 Keskkonnaamet Meie 15.02.2018 nr 13-1/18/600-2 Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade keskkonnamõjude hindamise programmi kohta seisukoha andmine Edastasite Keskkonnainspektsioonile seisukoha küsimiseks Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade keskkonnamõju hindamise programmi. Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo hinnangul on keskkonnamõju hindamise programm asjakohane ja piisav. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Neeme Kass Harjumaa büroo juhataja Laur Kõiv 696 2279, [email protected] Kopli 76 [email protected] Registrikood 70003106 10416 Tallinn www.kki.ee Telefon 696 2236 Rein Urman Teie 05.02.2018 nr 6-3/18/1607-2 Keskkonnaamet [email protected] Meie 16.02.2018 nr 6-3-1/300 Seisukoha küsimine Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade keskkonnamõju hindamise programmi kohta Oleme tutvunud Teie poolt saadetud Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade keskkonnamõju hindamise programmiga (EstKONSULT töö nr E1400; E1401) ning juhime tähelepanu järgmistele programmis esinevatele puudustele: 1) teatavasti on alates 01.01.2018. a Eesti üle läinud uuele kõrgussüsteemile EH2000, kuid varem alustatud projektid võib lõpuni viia BK77 kõrgussüsteemis, seega tuleb KMH programmi ja plaanidele lisada, millise kõrgussüsteemi järgi on esitatud sügavused ja kõrgused; 2) peatükis 2.4 „Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused“ loetletud kavandavate tegevuste alternatiivid ei vasta pealkirjale; 3) Kaadamisala Aksi saarest kirdes on Veeteede Ameti poolt väljaantud navigatsiooniteabes avaldatud kaadamisala, kuid see ei kuulu Veeteede Ametile. Palume tekstis läbivalt parandada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivimäe hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja - peadirektori asetäitja Ott Küüsmaa 6205682, [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee Registrikood 70002414 Keskkonnaamet Teie: 05.02.2018 nr 6-3/18/1607-2 Narva mnt 7a Meie: 21.02.2018 nr 16-3/18-0425-002 10117 Tallinn Harju maakond Seiskoha andmine Kelnase ja Leppneeme sadamate vee erikasutuslubade KMH programmile Edastasite 05.02.2018 kirjaga nr 6-3/18/1607-2 seisukoha küsimiseks Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH programmi. Programmi leheküljel 6 punktis 2.3.1 on toodud, et Leppneeme sadam ei ole harrastusaluste sildumiseks piisavalt turvaline, sest puudub idatuulte eest kaitse – vajalik on lainemurdja. Joonisel 2 ei ole aga kavandatava lainemurdja asukohta märgitud. Samuti ei ole teada selle suurus ning rajamise viis. Palume programmi täiendada lainemurdja rajamise ja selle rajamisega kaasneda võiva keskkonnamõju hindamise kavatsuse osas. Vastavalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 105 lg 3 punktile 1 on lainemurdja puhul tegemist kaldaga funktsionaalsest seotud ehitisega, mille ehitamiseks tuleb lähtuvalt EhS § 108 lõikest 2 ja 5 veeseaduse §-st 22 taotleda hoonestusluba. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Liis Piper 6672004 [email protected] Sõle tn 23a / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.tja.ee Registrikood 70003218  TERVISEAMET PÕHJA TALITUS NORTHERN SERVICE OF THE HEALTH BOARD Keskkonnaamet [email protected] Teie: 05.02.2018 nr 6-3/18/1607-2 Meie: 22.02.2018 nr 9.3-4/978 Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade keskkonnamõju hindamise programm Esitasite Terviseameti Põhja talitusele (edaspidi amet) tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 151 lõikest 1 seisukoha saamiseks Harju maakonnas Viimsi vallas Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi (OÜ EstKonsult töö nr E1400). Kavandatava tegevuse eesmärk on Leppneeme ja Kelnase sadamate laiendamine ja arendamine mereturismi edendamiseks. Mõlemal sadamal on kolm funktsiooni: parvlaeva-, kala- ja turismisadam. Leppneeme sadamat planeeritakse laiendada paigaldades ujuvkaid, ehitades uus põhjapoolne kaitsemuul ja täita perspektiivne sadamaala sadamahoone ja parkla ehituseks. Praegu on Leppneeme sadamas kaikohti harrastusalustele 22, laiendamiseks kavandab arendaja paigaldada 61 kaikohaga ujuvkaid. Lisaks kavandatakse Leppneeme sadamas uputada tahkeid aineid merre 40 100 m3 ja süvendada sadama akvatooriumit ca 44 400 m3. Kelnase sadamat planeeritakse laiendada paigaldades ujuvkaid, rekonstrueerides põhja ja idamuul. Kelnase sadamas on kaikohti harrastusalustele käesoleval ajal ligikaudu 25, laiendamiseks planeerib arendaja paigaldada 65 kaikohaga ujuvkaid. Samuti kavandatakse sadamas uputada tahkeid aineid merre 2 200 m3 ja süvendada sadama akvatooriumit ca 23 100 m3. Süvendatavat pinnast planeeritakse kasutada sadamate täitmisel. Osa pinnasest kaadatakse. Amet on tutvunud KMH programmiga ning märgib järgmist: Leppneeme ja Kelnase sadamaala lähistele jäävad olemasolevad elamumaad (89001:003:5280, 89001:003:1701 ja 89001:002:0025). Koostatavas KMH aruandes tuleks käsitleda sadamate tegevuse mõju (näiteks müra, vibratsioon) lähedusse jäävatele elamualadele. Täiendavalt juhime tähelepanu:  Kelnase sadamahoone põhiprojektis on ehitise asukohaks märgitud katastri tunnus 89001:002:0483, mis X-GIS-i kaardirakendusest ei ole leitav. Kaardirakenduse andmetel on katastri tunnuseks 89001:001:0834. Eeltoodut tuleks põhiprojektis täpsustada.  KMH programmi materjalid sisaldavad Kelnase sadama projekti, kuid KMH programmis on välja toodud, et ka Leppneeme sadamaalale planeeritakse sadamahoonet. Materjalidest puudub informatsioon Leppneeme sadamahoone kohta. Materjalides tuleks täpsustada Leppneeme sadamahoonega seonduvat (majutusruumide olemasolu jne). Paldiski mnt 81 Tel + 372 794 3700 Järvamaa esindus: Pärnu 58, Paide 72712 tel +372 5349 4354 10617 Tallinn Raplamaa esindus: Mahlamäe 8-32, Rapla 79511 tel +372 5561 9369 Sanitaarkarantiini büroo: Paldiski mnt 81, Tallinn 10617 tel +372 503 7506 www.terviseamet.ee e-post: [email protected] Registrikood 70008799   Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Natalja Šubina direktor Karmen Ainsalu 794 3720 [email protected] Margus Kruusmägi Teie 03.01.2018 nr 14-12/54 abivallavanem Viimsi Vallavalitsus Meie 12.03.2018 nr 6-3/18/1607-7 [email protected] Seisukoht „Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH. Programm“ kohta Austatud Margus Kruusmägi Viimsi Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile 03.01.2018 kirjaga nr 14-12/54 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 151 alusel keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi „Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH. Programm“ (Osaühing EstKONSULT töö nr E1400; E1401; edaspidi KMH programm) esmaseks nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimiseks. Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.02.2018 nr 6-3/18/1607 all. KeHJS § 151 lõike 1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). Keskkonnaamet kontrollis KMH programmi vastavust KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele ning edastas 05.02.2018 kirjaga nr 6-3/18/1607-2 KMH programmi asjaomastele asutustele (Veeteede Amet, Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnainspektsioon, Terviseamet, MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit) seisukoha andmiseks. KeHJS § 151 lõigete 1 ja 4 alusel palus Keskkonnaamet esitada asjaomastel asutustel 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti paluti hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Keskkonnaametile andsid tagasisidet Keskkonnainspektsioon, Veeteede Amet, Tehnilise Järelevalve Amet ja Terviseameti Põhja talitus (vastuskirjad on käesoleva kirja lisas). Vastavalt KeHJS § 151 lõikele 5 vaatab otsustaja 14 päeva jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade saamisest arvates seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi. Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet laekunud ettepanekuid ning kujundab seisukoha programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. 1 RT I, 03.07.2017, 14 Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Keskkonnainspektsioon teatas 15.02.2018 kirjaga nr 13-1/18/600-2, et Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo hinnangul on KMH programm asjakohane ja piisav. Ekspertide koosseisu kohta Keskkonnainspektsioonil täiendavaid ettepanekuid ei olnud. Veeteede Amet esitas 16.02.2018 kirjaga nr 6-3-1/300 KMH programmi kohta 3 ettepanekut. Ekspertide koosseisu kohta Veeteede Ametil täiendavaid ettepanekuid ei olnud. Keskkonnaamet on seisukohal, et Veeteede Ameti esitatud kolm ettepanekut on asjakohased ning nende alusel tuleb KMH programmi täiendada. Tehnilise Järelevalve Amet esitas 21.02.2018 kirjaga nr 16-3/18-0425-002 KMH programmi kohta kaks ettepanekut, ekspertide koosseisu osas ettepanekuid ei esitatud. Keskkonnaamet on seisukohal, et Tehnilise Järelevalve Ameti ettepanekud on asjakohased ning nende alusel tuleb KMH programmi täiendada. Terviseameti Põhja talitus esitas 22.02.2018 kirjaga nr 9.3-4/978 KMH programmi kohta neli märkust, ekspertide koosseisu osas ettepanekuid ei esitatud. Keskkonnaamet on seisukohal, et Terviseameti Põhja talituse ettepanekud on asjakohased ning nende alusel tuleb KMH programmi täiendada. Keskkonnaamet on tutvunud KMH programmiga ning esitab omapoolsed märkused KMH programmile, mille alusel palub KMH programmi täiendada: 1. KeHJS § 13 punkti 1 kohaselt esitatakse KMH programmis kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht, KMH programmi peatükis 2.2. „Kavandatava tegevuse asukoht“ (lk 5) toodut aga täpseks asukoha kirjelduseks nimetada ei saa. Keskkonnaamet palub KMH programmi antud osas täiendada. 2. Peatükist 2.3. „Kavandatava tegevuse kirjeldus“ on mõlema sadama puhul puudu kaadamise kirjeldus. Keskkonnaamet palub KMH programmi täiendada. 3. Selguse huvides palub Keskkonnaamet peatükis 2.3.1. „Leppneeme sadam“ (lk 6) esimeses lõigus ära nimetatud viis kaid ära märkida ka järgmisel leheküljel olevale joonisele 2 – Leppneeme sadama asendiplaan. 4. Peatükis 2.4. „Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused“ (lk 10) tuleb mõlema sadama kohta eraldi välja tuua kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid. 5. Peatükis 2.4. „Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused“ (lk 10) on üheks alternatiiviks toodud süvenduspinnase kasutamine tagasitäiteks sadamaalal. Selgusetuks jääb, et milles seisneb ja väljendub programmis pakutud tegevuste alternatiivsus kavandatavale tegevusele. Ka vee erikasutusloa taotluse punktis 16 on välja toodud, et süvendatavat pinnast planeeritakse kasutada sadama täitmisel ning osa pinnasest kaadatakse. 6. Kuna KMH programmi peatükis 2.4. „Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused“ (lk 10) öeldakse, et KMH käigus analüüsitakse erinevaid joogivee varustuse ja reovee käitluse võimalusi, siis tuleb peatükis 4. „Mõjuala kirjeldus“ välja tuua ka andmed kavandatavate tegevuste alade geoloogia ning pinna- ja põhjavee kohta. 7. Peatükis 4.1. „Natura 2000 alad“ on räägitud ainult Kelnase sadamast, puudu on aga informatsioon selle kohta, kas Leppneeme sadamas ja selle lähiümbruses ning kaadamisalal ja selle lähiümbruses asub Natura 2000 alasid. Keskkonnaamet palub programmi täiendada. 2 (4) 8. Peatükis 4.5. „Ürglooduse objektid“ (lk 19) tuleb välja tuua andmed ka Kelnase sadama ja kaadamisala kohta. 9. Peatükis 4.6. „Merekeskkond“ (lk 19) on kirjeldatud kaadamisala, kuid otseselt süvendustöödest mõjutatud sadamate ja nende lähiümbruse merealade kirjeldused puuduvad. Keskkonnaamet palub programmi antud osas täiendada. 10. Peatükis 5.3. „Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja KMH maht“ (lk 23) on kirjutatud: „Keskkonnamõju hinnatakse olemasolevate andmete ja informatsiooni põhjal kasutades avalike registrite andmeid, Kihnu sadamas ja piirkonnas varem tehtud uuringute tulemusi, keskkonnamõju hindamiste alusmaterjale ja järeldusi, ekspertarvamusi ja seireandmeid“. Keskkonnaamet palub antud lauset korrigeerida, kuna Kihnu sadam ei ole antud KMH programmiga põhjuslikus seoses. 11. Peatükis 4. „Mõjuala kirjeldus“ (lk 13) ja peatükis 6.3. „Mõjuala ulatuse määramine“ (lk 24) on kavandatavate tegevuste mõjualade määramise kirjeldus täiesti erinev. Kui esimesel juhul öeldakse, et Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimise, laiendamise ja süvenduspinnase kaadamise mõjuala on Läänemeres asuv Soome laht ja sadama-aladele lähimad maismaa alad, siis teisel juhul väidetakse, et tegevuste mõjuala ei ulatu väljapoole sadamate alade piire. Keskkonnaamet palub antud peatükid üle vaadata ning omavahel kooskõlla viia. 12. Programmi peatükis 6.3. „Mõjuala ulatuse määramine“ (lk 24) on kirjutatud: „Oluliselt keerulisem on vältida heljumi teket ja levikut kaadamisel. Seetõttu on kaadamiseks valitud väga sügav Veeteede Ameti ametlik kaadamisala, mis on mitmete seireprogrammide käigus hästi uuritud“. Eeltoodust võib välja lugeda võimalust, et heljumi teket ja levikut kaadamisel on siiski võimalik vältida (kuigi oluliselt keerulisemalt), valides selleks väga sügava kaadamisala. Palume väidet selgitada või korrigeerida. 13. Programmi peatükis 6. „Natura 2000 eelhindamine“ on läbi viidud Natura eelhindamine, mille tulemusena on jõutud järeldusele, et kavandataval tegevusel ei ole negatiivset mõju Prangli loodusalale ning seega aruande staadiumis ei ole vajalik läbi viia Natura hindamist. Keskkonnaamet märgib, et Kelnase sadama akvatoorium kuulub osaliselt Prangli loodusala koosseisu. Sealhulgas kavandatakse KMH programmi lisatud joonise 3 kohaselt Natura ala territooriumil osaliselt süvendamist (akvatooriumi põhjaosas asuva muuli lähedusest ning idaosas paikneva lainemurdja piirkonnas), samuti kavandatakse idaosa lainemurdjana toimiva ala vahetus läheduses, mis on inventeeritud Natura elupaigatüübi 1620 ehk Prangli loodusala ühe kaitse-eesmärgina loetletud elupaigatüübina, merd nii täita kui ka süvendada ning paigaldada osaliselt Prangli loodusala territooriumile ujuvkaid. Arvestades eelnevalt loetletud tegevusi ning asjaolu, et Natura eelhindamise koostamisel ei ole eelnevat arvesse võetud, arvestatud ei ole kumulatiivsete mõjude võimalusi, peab Keskkonnaamet vajalikuks Natura (eel)hindamise läbiviimist ka KMH aruande raames, kuivõrd esitatud informatsiooni valguses puudub Keskkonnaametil veendumus, et tegevusel ei ole negatiivseid mõjusid Natura alale. Samuti palub Keskkonnaamet eeltoodu alusel programmi täiendada. 14. Programmi peatükis 10. „Keskkonnamõju hindamise ajakava“ toodud KMH ajakava ei ole korrektne. Ajakavas on märgitud, et otsustaja kontrollib täiendatud KMH aruannet 30 päeva jooksul, tulenevalt KeHJS § 201 lõikest 2 on selleks aga ette nähtud 21 päeva. Samuti on märgitud, et otsustaja korraldab KMH aruande avaliku väljapaneku kestvusega vähemalt 21 päeva, korrektne on aga 30 päeva (tulenevalt KeHJS §-st 21). Ajakava viimseks punktiks on pandud, et otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust nõuetele ning tähtajaks on pandud 30 päeva. See ei ole päris korrektne, kuna enne kui otsustaja saab aruande nõuetele vastavaks tunnistada, tuleb KeHJS § 22 lõigete 2 ja 3 kohaselt kooskõlastada aruanne asjaomaste asutustega, milleks omakorda on ette nähtud 30 päeva. Keskkonnaamet palub KMH ajakava korrigeerida ja täiendada. 3 (4) 15. Keskkonnaamet palub KMH programm üle vaadata ning veenduda, et igas peatükis käsitletud informatsioon ja andmed oleksid välja toodud mõlema sadama (nii Leppneeme kui Kelnase) ja ka kaadamisala kohta eraldi. Üldise märkusena Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH menetluse kohta toob Keskkonnaamet välja, et kuigi KMH programmi koostamise etapis on kahe sadama programmid kokku koondatud üheks programmiks, siis aruande puhul seda teha ei saa. Keskkonnaamet on seisukohal, et KMH aruande koostamise etapis tuleb mõlemale sadamale koostada eraldi KMH aruanne. Kuna Keskkonnaamet on algatanud kaks erinevat KMH-d kahe sadama vee erikasutusloa taotlustele, kavandatavate tegevuste piirkonnad on erinevad ja aruanded on mahukad, siis saab olema väga raske jälgida ühes aruandes kahte erinevat tegevust, piirkonda ning nendega kaasnevaid mõjusid. Lähtuvalt KeHJS 151 lõikest 6 teeb juhtekspert või eksperdirühm koos arendajaga vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel KMH programmis parandused ja täiendused ning selgitab seisukohtadega arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist. Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud programmi avalikustamise korraldamiseks. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad lisatakse KMH programmile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Urman keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon Lisad: 1. Keskkonnainspektsiooni 15.02.2018 kiri nr 13-1/18/600-2 2. Veeteede Ameti 16.02.2018 kiri nr 6-3-1/300 3. Tehnilise Järelevalve Ameti 21.02.2018 kiri nr 16-3/18-0425-002 4. Terviseameti Põhja talituse 22.02.2018 kiri nr 9.3-4/978 Teadmiseks: Aide Kaar, EstKONSULT OÜ, [email protected] Egle Alt 384 8689 [email protected] 4 (4) Keskkonnaamet Teie 17.04.2018 nr 6-3/18/1607-9 [email protected] Narva maantee 7a Meie 20.04.2018 nr 15-5/18/18808-2 15172, Tallinn Leppneeme ja Kelnase sadamate KMH programmi eelnõu Teavitate Leppneeme ja Kelnase sadamate vee-erikasutuslubade keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest. Maanteeamet, tutvunud OÜ EstKonsult poolt koostatud „Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH. Programm“ (töö nr E1400; E1401) leiab, et KMH programmi tuleb lisada eraldi punkt ümbritsevast taristust, milles kajastada ka riigi kõrvalmaantee 11253 Leppneeme sadama tee seisukorda ja võimalikke omandisuhteid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villu Lükk keskkonnatalituse juhataja Rein Kallas 6119377 [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Keskkonnaametile 07 mai 2018 edastatud e-posti teel Võrkoja tee 26, Leppneeme, kinnistu omaniku vastuväited ja ettepanekud Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH programmile (OÜ Estkonsult töö nr E1400, 20. märts 2018) Keskkonnaameti kodulehel on välja pandud ülalviidatud KMH programm. Senisesse menetlusse ei ole kaasatud Võrkoja tee 26 omanikku, keda kavandatav tegevus puudutab määral, et teda pidanuks menetlusse kaasama. KMH programmist sai allakirjutanu teada juhuslikult naabrite käest. Jaani lahe äärsete kinnistute omanikud peaksid olema automaatselt kaasatud ja nende teavitamata jätmine käimasolevatest protsessidest võib olla oluline menetluslik rikkumine. OÜ Estkonsult töö nr E1400 „Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KHM programm“ (edaspidi KMH Programm) sisaldab allakirjutanu arvates vigu ja puudusi, mistõttu esitatud kujul ei saa selle alusel menetlustega edasi minna. Vastuväited puudutavad eelkõige Leppneeme sadamat, mille suhtes on Võrkoja tee äärsete ehk Jaani lahe kaldal asuvate elamumaade omanikel oluline põhjendatud huvi. 1. Reaalseid alternatiive ei käsitleta, mis on oluline puudus KHM Programmis on märgitud, et : KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada 1 ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. (KeHJS § 31 ). Keskkonnamõju KeHJS tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale (KeHJS § 21). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. (KeHJS § 22). /lk 6/ Programmis lähtutakse ainsast lahendusest, mille peamiseks sisuks on massiivse uue muuli rajamine läbi Jaani lahe ning Jaani lahe lõunapoolse osa täitmine ehk ranna ja kalda ning roostiku hävitamine. Uus sadamahoone ning autode parkimiskohad on planeeritud lahe täitmisega tekitatavale uuele maa- alale, kus täna on merelaht ja kaldaroostik. Pole kahtlust, et mitut hektarit hõlmav kavandatav tegevus mõjutab oluliselt keskkonda, kuna looduslik rand, kallas ja veekogu osa (Jaani lahe lõunapoolne osa) hävib pöördumatult ja muudetakse tehismaastikuks. Samas puuduvad KMH Programmis viidatud alternatiivsed lahendused, mida 1 analüüsida ja mis hõlmaks näiteks sadamaala laiendamist senisega võrreldes lääne poole, kus on ka ajalooliselt sadam ja sadama-ala, jättes Jaani lahe lõunapoolse loodusliku veekogu puutumata. Samuti puudub analüüsimiseks alternatiiv, kus sadamaala laiendust teha väiksemas mahus ja ilma randa ja kallast hävitamata (jättes ranna ja kalda ning merepõhja valdavas ulatuses täitmata, kuna juurdepääsu ujuvkaidele saab tagada ka senise sadama vahetust naabrusest). Puuduvad ka alternatiivsed lahendused, kuidas paigutada muuli / lainemurdjat viisil, mis tagaks Jaani lahe lõunapoolse osa säilitamise koos vee liikumise tagamise ja vastava ökosüsteemi kaitsmisega. Puuduvad adekvaatsed selgitused ja põhjendused, miks ujuvkaide paigaldamiseks on üldse vaja täita kaikohtadest kalda poole jäävat merepõhja ning millised oleksid teistsugused lahendused. 2. Puuduvad faktilised andmed, mis kinnitaks harrastusaluste kohtade ebapiisavust KMH Programmis on märgitud: Praegu on sadamas kaikohti harrastusalustele ujuvkail 14 ja poordiga sildumisel kuni 8 (sõltuval aluste pikkusest). Sadam ei ole harrastusaluste sildumiseks piisavalt turvaline, sest puudub idatuulte eest kaitse. Lisaks sellele on vajalikud täiendavad kaikohad harrastusalustele. Keskmiselt peatuvad alused sadamas 2 päeva. Sadama külastatavuse tõus on viinud selleni, et navigatsiooniperioodil napib kaikohti. Leppneeme sadama laiendamiseks kavandab arendaja paigaldada sinna 61 kaikohaga ujuvkaid, ehitada uue põhjapoolse kaitsemuuli ja täita perspektiivne sadamaala. /lk 6/. Tuginedes kohalike elanike tähelepanekutele, ei ole veenvat alust väitel, et piirkonda on vajadus luua juurde 61 kaikohta senisele 22-le lisaks. Senised kaikohad seisavad navigatsiooniperioodil osaliselt kasutamata. KMH Programmis ei ole viidet ühelegi allikale, mis kinnitaks seniste kaikohtade ebapiisavust. Isegi kui eeldada, et pärast sadama laienduse valmimist hakatakse seda intensiivsemalt kasutama, puuduvad andmed ja analüüs, mis lubaks järeldada, et olemasolevate kohtade arvu on vaja neljakordistada. 3. Lainetuse, hoovuste ja heljumi leviku analüüsid tehakse vales järjekorras, tõusuvete käitumise ja jää kuhjumise teemad on analüüsist välja jäetud KMH Programmis on märgitud: Projekteerimise ja KMH programmi koostamisega paralleelselt toimub nii Leppneeme kui Kelnase sadama kohta lainetuse, hoovuste ja heljumi leviku matemaatiline modelleerimine (OÜ EstKonsult 2018). Matemaatilise modelleerimise tulemused on aluseks mõlema sadama lõplike lahenduste väljatöötamiseks, et oleks tagatud nii piisav veevahetus sadamates kui navigatsiooniohutus. /lk 7/ – peaks olema enne läbi viidud, ulatus ebapiisavalt kirjeldatud/ Lainetuse, hoovuste ja heljumi leviku matemaatiline modelleerimine ja vastavad analüüsid peavad olema tehtud KMH Programmi valmimise hetkeks, kuna need on olulised lähteandmed põhimõtteliste lahendusvariantide vahel analüüsi tegemiseks (valikuvariantide mitteesitamine kui puudus on käsitletud eespool). Uuringud muutuvad mõttetuks, kui neid teha paralleelselt ainsana käsitletava sadama laiendusprojekti lõplike lahenduste väljatöötamisega, kuna sellisel juhul on KMH Programmis käsitletud ainus alternatiiv juba sisuliselt määratud elluviimiseks ja teisi alternatiive on hilja kõrvale tekitada. 2 Samuti on ebapiisavalt kirjeldatud vajalike uuringute ulatus. Teadaolevalt on teatud tuulesuundade, lainetuse ja muude ilmastikuolude kokkulangemisel võimaik Jaani lahe piirkonnas veetaseme järsk tõus, mida seni osaliselt absorbeeris Jaani lahe lõunapoolse osa roostik / mereluht (sellele vaatamata on tormide ajal tunginud meri Võrkoja tee äärsetele elamumaa kinnistutele). Jaani lahe lõunapoolse osa mereluha täitmine ning vee liikumise tõkestamine muuli või lainemurdjaga tõkestab loodusliku puhverala toimimise ja üleliigne tõusuvesi tungib veelgi intensiivsemalt Võrkoja tee äärsetele kinnistutele senisest enam. Selliseid protsesse ei ole KMH Programmis käsitletud, mis on oluline puudus. Samuti on käsitlemata kevadised rüsijää kuhjumised, kui uus muul või lainemurdja takistab jääkuhilate hajumist piki kallast. Muuli valmimise järgselt käitub meri tõenäoliselt oluliselt teisiti. KMH Programmi kinnitamiseks peavad vastavad analüüsid olema juba tehtud ja nende tulemus peab olema selline, mis võimaldaks sadama laienduse ideega edasi minna. Neid analüüse ei saa teha paralleelselt väljapakutava lahenduse edasiarendamisega või olukorras, kus KMH teostamisel neid piisavalt ei arvestata, kuna KMH Programm ei näe seda ette. 4. Vastuolu üldplaneeringuga KMH Programmis väidetakse järgmist: 3.1. Viimsi valla mandriosa ja Prangli saare üldplaneeringud Viimsi valla mandriosa üldplaneering on kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11. jaanuari 2000 otsusega nr 1. Üldplaneeringus on Leppneeme sadama asukohaga arvestatud. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on Leppneeme sadam ette nähtud ühenduse pidamiseks Prangli saarega ja vajab põhjalikku renoveerimist. Prangli saare üldplaneering on kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 10. oktoobri 2000 otsusega nr 200. Üldplaneeringus on Kelnase sadama asukohaga arvestatud. Viimsi Vallavolikogu võttis 11.03.2014 vastu otsuse nr 19 „Viimsi valla üldplaneeringute ülevaatamine“. Otsuse kohaselt jäätakse kehtima muuhulgas Viimsi Vallavolikogu 11. jaanuari 2000.a otsusega nr. 1 kehtestatud Viimsi valla üldplaneering, Viimsi Vallavolikogu 10. oktoobri 2000.a otsusega nr. 200 kehtestatud Prangli saare üldplaneering ja Viimsi Vallavolikogu 13. septembri 2005.a määrusega nr. 32 kehtestatud Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted". Seega vastab Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimine ja laiendamine kehtivatele asjakohastele üldplaneeringutele. Asjakohaste kehtivate üldplaneeringute materjalid on leitavad Viimsi Vallavalitsuse veeblilehelt aadressil http://www.viimsivald.ee/kehtestatud-2/ (18.12.2017 seisuga). / lk 12/ KMH Programmis esitatud väide, et Leppneeme sadama rekonstrueerimine ja laiendamine vastab kehtivatele asjakohastele üldplaneeringutele on otseselt ebaõige informatsioon. Veelgi enam, pakutav ainus lahendus on otseselt üldplaneeringuga vastuolus. Allpool väljavõte kehtivast üldplaneeringust, millel on selgelt märgitud: 1) esiteks, üldplaneering näeb ette Leppneeme sadama praeguses asukohas ja ei luba Jaani lahe lõunaosa täisajamise kaudu uue territooriumi loomist sisuliselt uue sadama loomiseks Jaani lahte; 2) teiseks, üldplaneering näeb ette Leppneeme sadama renoveerimist, mis on tänaseks juba tehtud. Uue sadama rajamist ega olemasoleva laiendamist ida või kagu suunal üldplaneering ei toeta; 3) kolmandaks, üldplaneering näeb ette sadamate hoonete ja rajatiste tarvis tänasest sadamast läänepool oleva ala (tähistatud üldplaneeringu joonisel roosa ruudustikuga), autoparkla ja uue 3 sadamahoone rajamine merre läbi selle põhja täitmise on otseselt vastuolus üldplaneeringuga ja selles kavandatud maa sihtotstarvetega. Väljavõte 1 üldplaneeringust: Leppneeme sadam, sadama ala ja Jaani laht (puudub sadama laiendus Jaani lahte, kavandatav muul ja rannajoone oluline muutmine) Väljavõte 2 üldplaneeringust: (sadamarajatised on ette nähtud tänasest sadamast läänes olevale roosa ruudustikuga alale) 5. Analüüsitav lahendus ei tulene arengukavast KMH Programmis väidetakse: 4  3.2. Viimsi valla arengukava 2014-2020 Viimsi valla arengukava 2014-2020 on kinnitatud Viimsi Vallavolikogu 09.10.2014 määrusega nr 16. Viimsi valla SWOT analüüsi kohaselt on valla tugevad küljed muuhulgas väikesadamate rekonstrueerimine ning turismi ja puhkemajanduse laiendamine mereturismi ja saartel puhkamise näol. Võimalustena nähakse muuhulgas merega seotud tegevuste populariseerimist. Merega seotud tegevuste aktiivsuse kasv, tervise suurem väärtustamine ja elanike liikumine looduses eeldavad keskkonnateadliku käitumise tõstmist ning turismi- ja puhkemajanduse arendamist mandril ja saartel. Arengukava kohaselt täpsustavad Viimsi valla visiooni muuhulgas merelist asendit ärakasutav väärtturismi ja puhkemajanduse areng. Arengukavaga sätestatud eesmärgi „Elanike vajadusi arvestav tehniline taristu“ saavutamiseks on seatud üheks ülesandeks väikesadamate, sh Leppneeme kaitsemuuli renoveerimine ja pikendamine, sadamahoonete rajamine nii Kelnase kui Leppneeme sadamates. Seega vastab Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimine ja laiendamine kehtivale Viimsi valla arengukavale. Viimsi valla arengukava 2014-2020 on leitav Riigi Teatajast (18.12.2017 seisuga)./lk 12/ KMH Programmis väidetud järeldus ei vasta arengukavas toodule. Arengukava nägi ette Leppneeme kaitsemuuli renoveerimise ja pikendamise, mis on käesolevaks ajaks juba teostatud. Arengukava ei käsitle Leppneeme sadama uue osa rajamist Jaani lahte ja täiesti uue kaitsemuuli rajamist teise asukohta, kui on tänane sadam. Jaani lahes, uueks sadamaks kavandatavas osas ei ole mitte kunagi olnud Leppneeme sadamat, muuli, lainemurdjat ega muid sadamarajatisi. Samuti ei tulene arengukavast, et juba renoveeritud, täna olemasolev Leppneeme sadam neid arengukava eesmärke ei täida. Arengukavast ei tulene ühtegi asjaolu, mis annaks aluse väita, et esineb vajadus senist kaikohtade arvu, mis sadama varasema rekonstrueerimise tulemusel oluliselt suurenes, oleks omakorda vaja neljakordistada. 6. Analüüsitav lahendus ei tulene turismi arengukavast KMH Programmis väidetakse: 3.3. Viimsi valla turismi arengukava aastani 2025 Viimsi valla turismi arengukava aastani 2025 on kinnitatud Viimsi Vallavolikogu 15.04.2014 määrusega nr 10. OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 13/50 Töö nr E1400 Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 20. märts 2018 Viimsi valla turismiarenduse eesmärkideks on muuhulgas sätestatud Leppneeme sadama kaitsemuuli renoveerimine ja pikendamine, Kelnase sadama kaitsemuuli rekonstrueerimine ja sadama laiendamine ning sadamahoonete rajamine nii Kelnase kui Leppneeme sadamates. Seega vastab Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimine ja laiendamine kehtivale Viimsi valla turismi arengukavale. Viimsi valla turismi arengukava aastani 2025 on leitav Riigi Teatajast (18.12.2017 seisuga). Samad märkused, mis eelmises punktis. Leppneeme sadama kaitsemuuli renoveerimine ja pikendamine on juba ellu viidud. Uue sadama rajamisest olemasolevast itta, millega seoses hävitatakse Jaani lahe lõunapoolne osa, turismi arengukava ei räägi. Samuti ei näe see ette 5 sadamahoone ehitamist merre selle täitmise abil. Arengukavad eeldavad vastavate eesmärkide teostamist üldplaneeringuga kooskõlas oleval viisil, s.o säilitades olemasolevat rannajoont ja planeerides sadamahooneid üldplaneeringus tähistatud alale tänasest sadamast läänesuunas. 7. Mõjuala ulatus on esitatud puudulikult KMH Programmis on mõjualade esitamisel kunstlikult pisendatud loodava sadama negatiivseid mõjusid ümbruskonnale. KMH Programmis väidetakse: 4. MÕJUALA KIRJELDUS Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimise, laiendamise ja süvenduspinnase kaadamise mõjuala on Läänemeres asuv Soome laht ja sadama-aladele lähimad maismaa alad. Arvestades sadamate asukohtasid, kavandatavate tööde mahtu ja varem samas kohas tehtud tegevuste mõju saab analüüsi tulemusena väita, et nende tegevuste mõjuala ei ulatu väljapoole sadamate alade piire. /lk 14/ Esitatud väide on demagoogiline ja eksitav. Esiteks, kavandatud tööde tegevuskohas Leppneemes Jaani lahe lõunaosas ei ole mitte kunagi olnud sadamat. Leppneeme sadama piirid sellele merealale ei ulatu. Tööd toimuksid valdavas osas väljaspool senise sadama alade piire, mitte nende sees. Teiseks, mõjualaks on kogu Jaani laht väljaspool sadama ala ja selles olev ökosüsteem, samuti kaldaroostik ja vastav ökosüsteem ning Jaani lahe rand ja kallas, mis kas ehituse käigus hävitatakse või mis jäävad muutunud oludes teistsuguste lainete, merevee tõusude ja jää liikumiste meelevalda. Muuhulgas on mõjualas Võrkoja tee ääres asuvad elamumaad, mida mõjutab vahetult nii ehitustegevus, kui ka püsivad muutused mereluha kui puhverala kadumisel, merevee liikumisel ja jää kuhjumisel ning sadama hilisemal kasutamisel. 8. Eeldatavad mõjuallikad on käsitletud puudulikult, mõjude analüüs ebapiisav KMH Programmis on esile toodud: 5.2. Eeldatavad mõjuallikad Süvendamine – antakse süvendustöödega kaasneva heljumi transpordi hinnang, hinnatakse süvendamise mõju keskkonnale, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele, tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust, hinnatakse tegevuse vastavust parima võimaliku tehnika kirjeldusele, vajadusel pakutakse välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete tõhusust. Kaadamine - KMH käigus analüüsitakse kaadamise keskkonnamõju, kirjeldatakse ja hinnatakse kaadamisala keskkonnaseisundit, olemasolevate andmete põhjal hinnatakse süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi omadusi, hinnatakse kaadamisega kaasneva heljumi transporti, vajadusel pakutakse välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete tõhusust. Hüdrotehnilised tööd – lähtudes koostatud projektist hinnatakse vee erikasutusega seotud tegevuse mõju keskkonnale, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele, tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust, hinnatakse tegevuse vastavust parima võimaliku tehnika kirjeldusele. Mudelarvutuste[12] põhjal antakse hinnang kavandatava tegevuse mõjule veevahetusele sadamate akvatooriumites. Vajadusel pakutakse välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete tõhusust. /lk 24/ 6 Mõjude kirjeldus on ilmselt puudulik ja jätab vale mulje tööde ulatusest. Räägitakse süvendamise ja kaadamise võimalikest mõjudest keskkonnale, samuti hüdrotehnilistest töödest, kuid täiesti on katmata suures ulatuses ranna ja kalda hävitamine, merepõhja ulatuslik täitmine ja muuliga lahesopi sulgemine kui olulised mõjuallikad. Muuhulgas on roostik oluline piirkonnas liikuvatele loomadele (kitsed, põdrad) ja on oluline ala lindudele pesitsemiseks ja elupaigaks. Looduslik rand ja kallas on ka kaitstavad väärtused omaette, mille säilitamiseks tuleb ette näha meetmed, mitte käsitleda ranna ja kalda täitepinnasega katmist „iseenesestmõistetava“ tegevusena, millel nagu polekski eraldiseisvat negatiivset tähendust. KMH Programmis punktis 5.3 ja edasi on esile toodud mõningaid kirjeldusi, milliseid mõjusid tuleb käsitleda, kuid ka sealt on täielikult puudu temaatika, mis seondub Jaani lahe loodusliku ranna ja kalda hävitamise ning veekogu osa muutmisega tehislikuks maismaaks, millega kaasneb loodusliku keskkonna pöördumatu rikkumine. Samas puudub põhjendus, miks see vajalik on, kuna paadid silduvad ujuvkaide ääres, mille toimimiseks puudub vajadus täita liikluseks mittekasutatavat veekogu madalamat osa täitepinnasega. Samuti puudub juhis, et analüüsida mõjusid, mis puudutavad Jaani lahe ääres elavate inimeste heaolu märkimisväärset kahanemist läbi loodusliku ranna hävimise ja asendamisega tehisliku alaga ning veekogu osalise kaotamisega selle kinniajamise kaudu. Kahjustada saavad ka Jaani lahe äärsete ja Võrkoja tee piirkonna elanike majanduslikud huvid, kelle kinnistute väärtus väheneb seoses looduskeskkonna negatiivsete muutustega. Ranna ja kalda hävitamise ning veekogu kinniajamise mõjudest vaatab KMH Programm valdavalt mööda. Need mõjud on niivõrd olulised, et ilma nende analüüsimiseta ei ole mõeldav KHM Programmi kinnitada või võtta seda aluseks edasisteks uuringuteks ja tegevuste kavandamiseks. 9. Ettepanekud Esiteks, kõrvaldada KMH Programmist eelviidatud puudused ja enne mistahes tegevustega edasiminekut tuleb teostada vajalikud uuringud. Teiseks, tuleb välja töötada reaalsed alternatiivid, mille vahel on võimalik teha kaalutletud valik. Alternatiiv 1: peamise alternatiivina tuleb näha ette Leppneeme sadama laiendamine läände- kirdesse, mis on kooskõlas üldplaneeringuga ja võimaldaks hoiduda Jaani lahe osalist hävimist. Samuti tuleb parklad ja sadamahooned kavandada üldplaneeringus selleks ettenähtud alale, mitte mere täitmisega tekitatavale uuele alale. Üldplaneeringus ettenähtud alal on sadamarajatisteks piisavalt ruumi ja sellele on hea juurdepääs. Alternatiiv 2: kui näha ette sadama laiendus Jaani lahte, on vajalik ühe alternatiivina kaaluda laiendamist oluliselt väiksemas mahus (nt 15-20 uue paadi koha loomist 60 asemel), mille käigus ei suleta muuliga kogu Jaani lahe lõunaosa, vaid eraldatakse üksnes sadamapoolne nurk. Sellisel juhul ei täideta ulatuslikult kallast ja merepõhja, mis iseenesest ei ole ujuvkaide paigutamiseks vajalik (vt järgnev illustreeriv skeem). 7 Illustreeriv skeem alternatiiv 2 juurde. Alternatiiv 3: sadama laiendusest loobumine keskkonna säilitamise kaalutlustel. Lugupidamisega /digiallkiri/ Toomas Vaher Võrkoja tee 26 kinnistu omanik e-post: [email protected] Postiaadress: Ellex Raidla Advokaadibüroo Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn Tel 510 6669 8 Leppneeme sadama vee erikatusloa KMH programmi kohta Töö nr E4100, OÜ Estkonsult Vastuväited ja ettepanek /06.05.2018.a. Pärast www.keskkonnaamet leheküljel esitatud programmi ja selle lisadega tutvumist on allakirjutanul järgmised vastuväited ja ettepanek. Kavandatava tegevuse keskkonnauuringute täiendav vajadus tuleb selgitada välja KMH programmi koostamise käigus, mida kinnitatakse ka Keskkonnaameti kirjas 08.09.2017 nr 14-6/17/9234-3. Vastuväide 1. Programm ei näe ette ühtegi täiendavat keskkonnauuringut seoses kavandatava tegevusega - Jaani lahe lõunapoolse osa süvendamise, täitmise ja peaaegu kogu lahte sulgeva muuli kavandamisega ning sellega kaasneva olulise keskkonnamõjuga Võrkoja tee äärsete kinnistutele ehk varale, linnustikule ja loomade liikumisteedele. Programmi punktis 2.3.1 esitatakse, et projekteerimise ja KMH programmi koostamisega paralleelselt toimub lainetuse, hoovuste ha heljumi leviku matemaatiline modelleerimine, mille tulemused on aluseks sadama lõpliku lahenduste väljatöötamiseks. Kavandatava tegevuse kohta on esitatud üksainus tutvustav eskiisjoonis ( Corson OÜ töö 1713 pealkirjaga „Lainemurdja ja sadama laienduse kontseptsioon“), millest võib järeldada, et Leppneeme sadama laiendamisega kavandatakse Jaani laht sulgeda rajatava muuliga, mille pikkus ja kõrgus on teadmata ning lainetuste ja hoovuste mõju (eriti põhjasuunaliste ja kõrgvee tormide ajal) teadmata. Samas kavandatakse täita olulises mahus lahe lõuna- ja idapoolne laheäär ning sellega suletakse merevee liikumine lahes. Elades 10 aastat Võrkoja teel väidan, et selline mastaapne lahendus tekitab reaalse ohu Võrkoja tee äärsete kinnistute (24, 26, 28 jt) üleujutamisele ( praegu valgub merevesi kavandatavale täitealadele). Programm ei näe ette ka täiendavaid keskkonnauuringuid loomastiku (p.4.3) ja linnustiku (p.4.4) osas kuigi Jaani lahe idapoolses roostikus pesitseb märkimisväärne hulk lindusid, lahes elavad luigepered, haigrud ja muud linnud (k.a. aeg-ajalt peatuv merekotkas). Ja sama ala on aastaid olnud metskitsede ja põtrade liikumisteeks, mille kõige tunnistajaks oleme elanikena igapäevaliselt. Arendaja ja programmi koostaja ilmselgelt alahindavad sellise lähenemisega kavandatava tegevuse pikaajalist keskkonnamõju nii varale, linnustikule ja loomastikule. Vastuväide 2 Kavandatav laiendus (sisuliselt uus sadam) ei ole oma paiknemise mõttes Viimsi valla üldplaneeringuga kooskõlas. Üldplaneeringus peetakse silmas sadamaalana Jaani lahe läänepoolset kallast. Jaani lahe täitmist ja sinna sadamahoone ja parklate rajamist ning akvatooriumi laiendamist üldplaneering ette ei näe. Arengukavas räägitakse olemasoleva muuli / lainemurdja rekonstrueerimisest ja pikendusest, mis on juba ära tehtud ( ja seegi mitte vastavuses 2005.a. KMH-ga).  Arengukava ei näe ette täiendava väikealuste sadama ja täiesti uue muuli või lainemurdja rajamist, mis kaotab ära Jaani lahe lõunaosa. Seal ei ole kunagi mingit Leppneeme sadama muuli ega lainemurdjat olnud ja pole ka sadama akvatooriumi. Programmis väidetakse (p. 2.3.1), et „sadama külastatavuse tõus on viinud välja selleni, et navigatsiooniperioodil napib kohti“. Elan vahetus läheduses ning igapäevane silmside on nii Jaani lahe kui sadamaga. Aktiivse harrastuskalurina (võib öelda, et navigatsiooniperioodil igapäevane merelkäija) väidan, et tegelik olukord on hoopis vastupidine. Menetluses osalejana jääb arusaamatuks, millega on põhjendatud vajadus kaide arvu suurendada ca 3 korda (22+61), millega tekitatakse oluline keskkonnamõju kogu lähipiirkonnale. Lisaks on see vastuolus ka Leppneeme küla arengukavas (2008-2018) esitatud eemärkidega (p.2.7.8). Programmi lisas 1 esitatud arendaja avalduses on uute kaikohtade arv hoopis konkretiseerimata. Arusaamatu. Vastuväide 3 Programmi punkti 2.4 pealkiri eeldab, et programmis esitatakse kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused. Tegelikult pole esitatud ühtegi alternatiivset võimalust - ei kaikohtade, täidetava merepinna ala, autoparkimiskohtade, kavandatava muuli jmt kohta. Kirjeldatakse ainult süvendatava akvatooriumi täitemahu, selle tagasitäite või kaadamise võimalusi - eesmärgiga vähendada kaadamisega seotud mahtusid. Kuidas muidu selgitada seda, et 44,4 tuhandest m3 läheb kaadamiskohale ainult 4,3 tuh. Väidan, et :  sadama laiendamine on reaalselt võimalik ka kalandusühistu „Räim“ territooriumil (olemasolevast muulist põhja poole Jaani lahe lääneküljel) ja oluliselt väiksemate negatiivsete keskkonnamõjudeta rannaprotsessidele ning  oluliselt väiksemas mahus kaikohtasid ja autode parkimisalasid kavandades - ilma Jaani lahte oluliselt täitmata, kogu lahte sulgevat muuli ehitamata ja loomade ning lindude kasutusalasid kahjustamata. ETTEPANEK Arvestades eeltoodut teen KMH protsessi osalejana ettepaneku, et enne KMH programmi kinnitamist peab olema modelleerimine teostatud, selle tulemused analüüsitud, täiendavad keskkonnauuringud kavandatud ning alternatiivsed reaalsed võimalused programmis esitatud. Pärast seda saab arendaja ehk Viimsis Vallavalitsus Leppneeme sadama laiendust kavandada ja KMH programmiga edasi minna. Lugupidamisega Urmas Laur Võrkoja tee 24 (allkirjastatud digitaalselt). Ülar Jegerson Rannaliiva tee 8 (allkirjastatud digitaalselt) Mati Nõu Võrkoja tee 30 Teie: 06.05.2018 Leppneeme küla, Viimsi vald Meie: 11.06.2018 nr 10-10/3313-1 Lugupeetud Mati Nõu Esitasite oma kirjalikud vastuväited Leppneeme sadama vee erikasutusloa KMH programmi avalikustamise menetluse käigus. Alljärgnevalt toome Leppneeme sadama arendaja Viimsi Vallavalitsuse, projekteerija ja keskkonnaeksperdi vastused Teie väidetele: 1. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikele 1 on merekeskkonnas pinnase süvendamine alates 10 000 kuupmeetrist ja tahkete ainete uputamine (kaadamine) alates 10 000 kuupmeetrist olulise keskkonnamõjuga tegevused. Sellest lähtuvalt algatas Keskkonnaamet Viimsi Vallavalitsuse poolt esitatud Leppneeme sadama vee erikasutusloa taotluse põhjal keskkonnamõju hindamise. Keskkonnamõju hindamise tulemusena selgub kavandatava tegevuse keskkonnamõju ja selle olulisus keskkonnaelementidele. Keskkonnamõju hindamise tulemused kajastatakse KMH aruandes, mis avalikustatakse KMH programmiga analoogiliselt. Nõustume, et tegemist on olulise keskkonnamõjuga tegevusega, selleks tehaksegi keskkonnamõju hindamine, keskkonnamõju hindamisest selgub, kui ulatuslik on kavandatava tegevuse keskkonnamõju, millest lähtuvalt planeeritakse edasised tegevused. 2. Leppneeme sadama rajamise ajaline perspektiiv on 2030+. Keskkonnamõju hindamise käigus selgub, millises mahus on võimalik sadamat laiendada (milline on keskkonna vastuvõtuvõime). 3. Ülevaade KMH-le eelnenud ja KMH käigus läbi viidavatest uuringutest on toodud KMH programmi peatükis 4.8. KMH programmis ei ole toodud näiteid Muuga sadama kohta. KMH programmi peatükis 4.8 on viidatud Muuga sadama merekeskkonna seire aruannetele, sest need aruanded käsitlevad muuhulgas süvenduspinnase kaadamiseks kavandatud Aksi kaadamisala keskkonnaseisundit. Ülevaated sadama projekteerimisel arvesse võetud hüdroloogilistest tingimustest ja keskkonnamõjudest avalikustatakse KMH aruande mahus. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju linnustikule ja loomastikule ning KMH programm on täiendatud. 4. Vastavalt KeHJS § 13 esitatakse KMH programmis kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus. Leppneeme sadama vee erikasutusloa programmis on vastav teave toodud peatükis 2. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi kodulehel toodud mõistete seletustele on alternatiivne võimalus või lahendus kavandatud tegevusest erinev võimalus sama eesmärgi saavutamiseks (https://www.envir.ee/et/moisted). Arendaja eesmärk on rajada pika perspektiiviga kaasaegne jahisadam Viimsi vallale kuuluvale kinnistule katastriüksuse tunnusega 89001:003:1207. Keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavad nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 01.09.2017 määrusega nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“. Määruse § 3 lõikest 2 järeldub, et reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus, mis sisaldab nende valiku põhjendusi ning ala kaarti tuleb esitada KMH aruandes. Seega tuleb Viimsi Vallavalitsus, Nelgi tee 1, Viimsi 74001, tel +372 602 8800, fax +372 602 8801, [email protected] www.viimsivald.ee, registrikood 75021250, Swedbank a/a EE182200221010936477, Luminor Bank a/a EE111700017002666794  alternatiivid vajadusel välja töötada keskkonnamõju hindamise käigus. Juhul, kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub, et sätestatud eesmärgi saavutamine arendaja poolt kavandatud viisil ei ole võimalik, siis töötatakse arendaja, projekteerija ja keskkonnamõju hindaja koostöös eesmärgi saavutamiseks välja reaalne alternatiivne võimalus. Lugupidamisega Liisi Arm Viimsi Vallavalitsus Keskkonnateenistuse peaspetsialist Keskkonna- ja Planeerimisameti juhataja kohusetäitja Esta Tamm Viimsi Vallavalitsus Projektijuht 5149259 Toomas Vaher Võrkoja tee 26 Teie 06.05.2018 Leppneeme küla, Viimsi vald Meie 11.06.2018 nr 10-10/3314-1 Lugupeetud Toomas Vaher Esitasite oma kirjalikud märkused Leppneeme sadama vee erikasutusloa KMH programmi avalikustamise menetluse käigus. Alljärgnevalt toome Leppneeme sadama arendaja Viimsi Vallavalitsuse, projekteerija ja keskkonnaeksperdi vastused Teie märkustele: Nõuded KMH programmi menetlusele on toodud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11, §12, § 151, §16, §17 ja §18. Keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist käsitleb §16, mille lõike 3 kohaselt teavitab otsustaja kirjalikult muuhulgas kavandatava tegevuse piirinaabreid. Keskkonnaamet otsustajana saatis kavandatava tegevuse kinnistuga piirnevate kinnistute omanikele vastava kirjaliku teate Rahvastikuregistris toodud aadressile. Juhul, kui piirinaabri postiaadress rahvastikuregistris ei vasta tegelikkusele, on võimalik, et antud kirjalik teade ei jõudnud adressaadini. Lisaks kirjaliku teate saamisele teavitas Keskkonnaamet avalikkust KeHJS §16 lõikes 2 nõutud mahus ja viisil. 1. Leppneeme sadama arendamist (uuringute teostamist) kaasrahastab Kesk-Läänemere programm, kuhu esitati projekt 30MILES – kindel sadam iga 30 miili tagant. Projekti raames parandatakse väikesadamate taset ning nende pakutavaid teenuseid. Sadama arendamise perspektiiv on 2030+ aastat. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikele 1 on merekeskkonnas pinnase süvendamine alates 10 000 kuupmeetrist ja tahkete ainete uputamine (kaadamine) alates 10 000 kuupmeetrist olulise keskkonnamõjuga tegevused. Sellest lähtuvalt algatas Keskkonnaamet Viimsi Vallavalitsuse poolt esitatud Leppneeme sadama vee erikasutusloa taotluse põhjal keskkonnamõju hindamise. Keskkonnamõju hindamise tulemusena selgub kavandatava tegevuse keskkonnamõju ja selle olulisus keskkonnaelementidele. Keskkonnamõju hindamise tulemused kajastatakse KMH aruandes, mis avalikustatakse KMH programmiga analoogiliselt. Juhul, kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub, et kavandatud tegevus vee erikasutusloa taotluses toodud mahus ületab piirkonna keskkonnataluvust, siis tuleb arendajal projekti mahutu vähendada. Vastavalt KeHJS § 13 esitatakse KMH programmis kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus. Leppneeme sadama vee erikasutusloa programmis on vastav teave toodud peatükis 2. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi kodulehel toodud mõistete seletustele on alternatiivne võimalus või lahendus kavandatud tegevusest erinev võimalus sama eesmärgi saavutamiseks (https://www.envir.ee/et/moisted). Arendaja eesmärk on rajada pika perspektiiviga kaasaegne jahisadam Viimsi vallale kuuluvale kinnistule katastriüksuse tunnusega 89001:003:1207. Keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavad nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 01.09.2017 määrusega nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“. Määruse § 3 lõikest 2 järeldub, et reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus, mis sisaldab nende valiku põhjendusi ning ala kaarti tuleb esitada KMH aruandes. Seega tuleb alternatiivid vajadusel välja töötada keskkonnamõju hindamise käigus. Juhul, kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub, et sätestatud eesmärgi saavutamine arendaja poolt kavandatud viisil ei ole võimalik, Viimsi Vallavalitsus, Nelgi tee 1, Viimsi 74001, tel +372 602 8800, fax +372 602 8801, [email protected] www.viimsivald.ee, registrikood 75021250, Swedbank a/a EE182200221010936477, Luminor Bank a/a EE111700017002666794 siis töötatakse arendaja, projekteerija ja keskkonnamõju hindaja koostöös eesmärgi saavutamiseks välja reaalne alternatiivne võimalus. 2. Käesoleval ajal on Leppneeme sadamas ujuvkai 14le kohalikule alusele. 9 kliendiga on sõlmitud lepingud. Asjaolu, et üks kaitsemuul on veel välja ehitamata tekitab olukorra, kus tugeva loode-, põhja- ja kirdetuulega sadama akvatooriumis on võimalik ohtlik lainetus. See samuti vähendab huvi sadama vastu. Külalisalustel on võimalus silduda poordiga. Kaide pikkus võimaldab sildumist kuni 5 keskmise suurusega purjekale. Hetkel sildumisvõimalust Leppneemes kasutavad Prangli saare elanikud (nendele sildumine ja seismine sadamas 24 tunni jooksul on tasuta). Kuna käesoleval ajal Leppneeme piirkonna infrastruktuur ei paku huvi mereturistidele sadamakülastatavus on madal. Olukord muutub kui ehitatakse välja sadamahoone ja kalandusühingu Räim poolt võetakse kasutusele vana kaupluse hoone. Samas on mitmed Soome jahtklubide eskaadrid (alates 10 alusest) tundnud huvi sadamas sildumise vastu. Kahjuks täna ei ole võimalik neid vastu võtta, kuna puuduvad kaikohad nende ohutuks sildumiseks. KMH programmi täiendatakse eelpoolnimetatud selgitusega. 3. Hüdrodünaamiline modelleerimine Leppneeme sadama lainetuse, hoovuste ja heljumi leviku kohta on toimunud KMH programmi koostamisega paralleelselt. Käesolevaks ajaks on Leppneeme sadama hüdrodünaamiline modelleerimine (OÜ EstKonsult töö nr B776) valmis ja see võetakse sadama projekteerimisel üheks aluseks. Lisaks arvestatakse projekteerimisel keskkonnamõju hindamise tulemustega. Keskkonnamõju hindamise käigus käsitletakse muuhulgas Teie väidet tõustuvete poolt põhjustatud üleujutuste ja rüsijää kuhjumise kohta, vastavad täiendused on KMH programmi sisse viidud. Mõju hindamise tulemused esitatakse KMH aruandes. 4. Üldplaneering ei pea ette nägema täidetavaid alasid. Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbe ja üldplaneering on sinna ette näinud sadama asukoha. Millises mahus sadama laiendus realiseerub selgub keskkonnamõju hindamise käigus. 5. Programmis tehakse parandus lisades kehtiv Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia 2018- 2022, mis hakkas kehtima 26.09.2017 KMH programmis on ekslikult käsitletud Viimsi valla eelmise arengukava redaktsioon. Uus 19.09.2017.a. vastu võetud Viimsi valla arengukava ja eealrvestrateegia aastateks 2018-2022 on leitav Riigi teatajast https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4230/9201/7001/Lisa_M-13.pdf# Teeme paranduse KMH programmis. Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2018-2022 sätestab järgnevat: 3.2.7 Kommunaalvaldkonna ja taristu areng lk 19 • Kesksel kohal on sadamate arendamine ja meresõiduohutuse tagamine. Käesoleval aastal on kavas koostada Kelnase ja Leppneeme sadamahoone projekt, teha Leppneeme sadama lainemurdja rajamise uuringud ja projekt. Nõrkused • Veesõidukite hoiuvõimaluste ning merelepääsu võimaluste vähesus (lautrite nappus, väikesadamate väljaehitamise vajadus) Puhkemajanduse arendamine vajab rahastamist matkaradadesse, kergliiklusteedesse, vaba aja taristusse, sadamakaidesse, lautrikohtadesse, merepääste võimekuse suurendamisse.(lk 25) Võimalused • Merega seotud tegevuste laienemine (purjetamine, surfamine, lõbusõidud merel, kalapüük) ja kasvav huvi saarte vastu B. Tasakaalus asustussüsteem ja hästi toimiv taristu. 3. Eesmärk: Elanike vajadusi rahuldav tehniline taristu • Väikesadamate infrastruktuuri väljaarendamine. Lautrikohtade taastamine. Avalike slipiteede rajamine. (lk 32) Ja peatükk 5.1.2. lk 41 / Viimsi vallale kuuluvate saarte arendamiseks on vaja investeerida sadamatesse, samuti kohalikku elukeskkonda ja külastuskeskkonda. Kavas on kaasajastada Kelnase sadama ja Leppneeme sadama rajatisi./ KMH programmis väidetud järeldused vastavad kehtivale arengukavale. KMH programmis asendatakse kehtetu arengukava kehtivaga. 6. Viimsi valla turismiarengukava aastani 2015 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/4201/4026/Lisa- Viimsi%20turismi%20arengukava%20aastani%202025_15.04.14.pdf# Väljavõte kehtivast Viimsi valla turismiarengukavast Lk 17 sätestab Viimsi valla turismi arendamisel on oluline lähtuda saarte ja merega seotud sh sadamate ja rannaalade arendamine nt Randvere puhkeala; 7. KMH programm on täiendatud vastavalt teie poolt esitatud märkusele. 8. KMH programm on täiendatud vastavalt teie poolt esitatud märkusele. 9. Vastus on toodud punktis 1. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Arm Viimsi Vallavalitsus Keskkonnateenistuse peaspetsialist Keskkonna- ja Planeerimisameti juhataja kohusetäitja Esta Tamm Viimsi Vallavalitsus Projektijuht 5149259 Hr Ülar Jegerson Teie 06.05.2018 Hr Urmas Laur Meie 11.06.2018 nr 10-10/3311-1 Lugupeetud Urmas Laur ja Ülar Jegerson Esitasite oma kirjalikud vastuväited Leppneeme sadama vee erikasutusloa KMH programmi avalikustamise menetluse käigus. Alljärgnevalt toome Leppneeme sadama arendaja Viimsi Vallavalitsuse, projekteerija ja keskkonnaeksperdi vastused Teie väidetele: Vastuväide 1: Ülevaade KMH-le eelnenud ja KMH käigus läbi viidavatest uuringutest on toodud KMH programmi peatükis 4.8. Hüdrodünaamiline modelleerimine Leppneeme sadama lainetuse, hoovuste ja heljumi leviku kohta on toimunud KMH programmi koostamisega paralleelselt. Käesolevaks ajaks on Leppneeme sadama hüdrodünaamiline modelleerimine (OÜ EstKonsult töö nr B776) valmis ja see võetakse sadama projekteerimisel üheks aluseks. Lisaks arvestatakse projekteerimisel keskkonnamõju hindamise tulemustega. Seetõttu ei saa KMH programmi staadiumis eeldada täiemahulise projekti ja selle mahtude olemasolu. Projekti, selle mahtusid ja keskkonnamõjusid tutvustakse KMH aruandes, mis avalikustatakse analoogiliselt KMH programmiga. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju linnustikule ja loomastikule ning KMH programm on Teilt saadus informatsiooniga täiendatud. Vastuväide 2: Sadama laiendamine ei ole vastuolus Viimsi valla üldplaneeringuga. Viimsi Valla arengukava ja eelarvestrateegia 2018-2022 peatükk 5.1.2. lk 41 / Viimsi vallale kuuluvate saarte arendamiseks on vaja investeerida sadamatesse, samuti kohalikku elukeskkonda ja külastuskeskkonda. Kavas on kaasajastada Kelnase sadama ja Leppneeme sadama rajatisi./ Leppneeme küla arengukava kehtib 2008-2018.a. Ehk Leppneeme küla arengukava kaotab kehtivuse selle aasta lõpus ja Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia kaotab kehtivuse 2022, aga sadama laiendamisel lähtutakse pikemast perspektiivist aastast 2030+. Täpne kaikohtade arv selgub keskkonnamõju hindamise käigus, milline on võimalik realiseeritav kaikohtade arv. KMH eesmärk ongi välja selgitada, milline on pikaajalisem võimalik arengumaht. Vastuväide 3: Vastavalt KeHJS § 13 esitatakse KMH programmis kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus. Leppneeme sadama vee erikasutusloa programmis on vastav teave toodud peatükis 2. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi kodulehel toodud mõistete seletustele on alternatiivne võimalus või lahendus kavandatud tegevusest erinev võimalus sama eesmärgi saavutamiseks (https://www.envir.ee/et/moisted). Arendaja eesmärk on rajada pika perspektiiviga kaasaegne jahisadam Viimsi vallale kuuluvale kinnistule katastriüksuse tunnusega 89001:003:1207. Keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavad nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 01.09.2017 määrusega nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“. Määruse § 3 lõikest 2 järeldub, et reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus, mis sisaldab nende valiku põhjendusi ning ala kaarti tuleb esitada KMH aruandes. Seega tuleb alternatiivid vajadusel välja töötada keskkonnamõju hindamise käigus. Juhul, kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub, et sätestatud eesmärgi saavutamine arendaja poolt Viimsi Vallavalitsus, Nelgi tee 1, Viimsi 74001, tel +372 602 8800, fax +372 602 8801, [email protected] www.viimsivald.ee, registrikood 75021250, Swedbank a/a EE182200221010936477, Luminor Bank a/a EE111700017002666794 kavandatud viisil ei ole võimalik, siis töötatakse arendaja, projekteerija ja keskkonnamõju hindaja koostöös eesmärgi saavutamiseks välja reaalne alternatiivne võimalus. Leppneeme sadama rekonstrueerimise KMH programmi kohaselt uputatakse sadamas kaitsemuuli ja sadama-ala moodustamiseks tahkeid aineid merre 40100 m3 ja süvendada sadama akvatooriumit ca 44 400 m3 võrra. Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (edaspidi konventsioon). Konventsiooni kohaselt peab haldusorgan kaadamiseks lubade andmisel rakendama jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele alternatiivseid võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid ning merre kaadamine peaks olema viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid ebamõistlikult kallid. Kas ja kui palju süvenduspinnasest sobib tagasitäiteks selgub projekteerimise käigus. Vastuseks Teie ettepanekutele teatame, et nii Leppneeme kui Kelnase sadama Leppneeme sadama hüdrodünaamiline modelleerimine on valmis ja need võetakse sadamate projekteerimisel aluseks. Ülevaade KMH-le eelnenud ja KMH käigus läbi viidavatest uuringutest on toodud KMH programmi peatükis 4.8. KMH eksperdi hinnangul on mõju hindamise läbiviimiseks olemas piisav alusmaterjal ning selle hinnanguga on nõustunud KMH programmi läbi vaadanud pädevad ametkonnad. KMH programmi avaliku arutelu koosolekul väljendasite Te oma kindlat soovi esitada omapoolsed eksperthinnangud sadama laienduse, linnustiku, loomastiku, lainetuse ja rüsijää kohta. Teie seisukohad on protokollitud. Viimsi Vallavalitsus palub teil omapoolsed eksperthinnangud esitada hiljemalt 09.07. 2018, et nendega oleks võimalik mõju hindamise käigus arvestada. Alternatiivsete lahenduste väljatöötamise kohta on teile vastatud vastuväite 3 mahus. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Arm Viimsi Vallavalitsus Keskkonnateenistuse peaspetsialist Keskkonna- ja Planeerimisameti juhataja kohusetäitja Esta Tamm Viimsi Vallavalitsus Projektijuht 5149259  Leppneeme sadama vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu protokoll Aeg: 14.05.2018. kell 16.00 Koht: Viimsi Vallavalitsus Osavõtjad: Registreerimisleht lisatud Leppeneeme sadama projekti tutvustus: Esta Tamm tutvustas kavandatavat tegevust Leppneeme sadamas ning projekti raames läbiviidavaid uuringuid. KMH programmi tutvustus: OÜ EstKonsult ekspert Aide Kaar tutvustas KMH käigus hinnatavaid keskkonnamõjusid. Avalikustamise käigus on laekunud kirjad 4 eraisikult, neist 2 on identsed, kuid erineva allkirjaga. Arutelu Urmas Laur: tõi välja samad punktid, mis ta on kirjalikult esitanud. Liisi Arm (Viimsi VV): Vastame teile kirjalikult. Urmas Laur: Täiesti vale on väide, et Leppneeme sadamas napib kaikohti. Miks seda sadamat on vaja teha, kui kaikohti on piisavalt? Esta Tamm: Me kavandame sadamat 2030+ perspektiivis. Sadamate arendamine ja ehitamine on kallis, seda ei saa teha 5 või 10 aasta perspektiivis. Liisi Arm (Viimsi VV): Kui keskkonnamõju hindamine tuvastab, et kavandatav sadama maht ületab piirkonna keskkonnataluvuse, siis tuleb teha väiksem sadam. Urmas Laur: Miks on KMH programmi avalikustamise teated saadetud ainult osadele kohalikest elanikest? Egle Alt (Keskkonnaamet): Saatsin kirjalikud teated välja kõigile piirinaabritele, kontaktandmed on võetud rahvastikuregistrist. Kui tegelikud anded erinevad rahvastukuregistri andmetest, siis võib juhtuda, et teade ei jõua kohale. Urmas Laur: KMH programmiga tutvudes ja selle ridade vahelt lugedes on mulle jäänud mulje, et keskkonnaekspert on vallaga ühes paadis. Näiteks soovitakse kaadata ainult 1/10 süvenduspinnasest ja ülejäänu matta kaide sisse. Tahetakse teha odavamat lahendust ja reostada sellega meie elukeskkond. Aide Kaar (OÜ EstKonsult): Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuete kohaselt peavad arendaja ja KMH ekspert tegema koostööd, selles mõttes on teie väide õige. Mis puutub tagasitäite võimalust ja kaadamismahtu, siis ei ole programmis kirjas kas ja kui palju on võimalik süvenduspinnast tagasitäiteks kasutada. Kirjas on, et selle võimalusega projekteerimise ja mõju hindamise käigus arvestatakse, see oleneb süvenduspinnase omadusest. Süvenduspinnase kasutamine kohapeal on säästva arengu põhimõtete kohaselt eelistatud variant ja reostust see kaasa ei too. HELCOMI suuniste kohaselt on kaadamine võimalik vaid siis, kui muud võimalust ei ole. Urmas Laur: Miks ei ole läbi viidud keskkonnauuringuid? Keskkonnaamet on oma 29.08.2017 kirjas selgelt öelnud, et täiendavate keskkonnauuringute vajadus peab selguma KMH käigus? Aide Kaar (OÜ EstKonsult): : Nii Esta Tamme kui minu ettekandes oli loetelu uuringutest, mis on läbi viidud või mille läbiviimine on lõpukorral. Nende tulemustega arvestatakse nii projekteerimisel kui keskkonnamõju hindamisel. Keskkonnamõju hindamise tulemused tuuakse välja keskkonnamõju hindamise aruandes, mis avaldatakse samal viisil kui praegu programm. Egle Alt (Keskkonnaamet): Keskkonnaameti kirjas välja toodud lause mõte on, et ekspert analüüsib KMH programmi koostamise faasis keskkonnauuringute vajadust ja kui selgub, et alusandmeid ei ole piisavalt, siis korraldatakse alusuuringute läbiviimine. Lisaks ei ole välistatud, et mõju hindamise hilisemates etappides võib selguda, et andmeid napib ja ka sellisel juhul tuleb uuringuid läbi viia. Urmas Laur: Kohalik kogukond tellib kindlasti omalt poolt pädevad eksperthinnangud sadama laienduse, linnustiku ja loomastiku kohta. Lisaks tellime me lainetuse ja rüsijää kohta eksperthinnangu Tarmo Soomerelt. Egle Alt (Keskkonnaamet): Siis oleks otstarbekas tellida ja esitada need arvamused võimalikult ruttu, muidu on oht, et protsess jääb venima. Ülar Jegerson: Ainult et meie peame nende eksperthinnangute eest ise maksma. Urmas Laur: Kui meie eksperthinnangud osutuvad õigeks, siis me nõuame vallalt kompensatsiooni! Protokollis Roland Kraavi, OÜ EstKonsult  Kelnase sadama vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll Aeg: 16.05.2018. kell 11.30 Koht: Prangli rahvamaja Osavõtjad: Registreerimisleht lisatud Kelnase sadama projekti tutvustus: Esta Tamm tutvustas kavandatavat tegevust Kelnase sadamas ning projekti raames läbiviidavaid uuringuid. KMH programmi tutvustus: OÜ EstKonsult ekspert Aide Kaar tutvustas KMH käigus hinnatavaid keskkonnamõjusid. Arutelu Raivo Kangur: varasemalt projekteeritud sadamahoone on teistsugune kui praegu esitletud hoone. Miks see ümber tehti? Esta Tamm (Viimsi VV): Eelmine oli eelprojekti staadiumis. Valla soov on, et oleks selline ruum, kus vallainimestel oleks peale rahvamaja veel koos käia ja üritusi korraldada. Raivo Kangur: Kas selle uue sadamahoone projekti maht on suurem? Eelmine projekt oli rohkem arhailine ja viilkatusega, aga uus projekt on modernne. Esta Tamm (Viimsi VV): Jah, sadamahoone on suurem. Uues projektis on jälgitud eelprojekti katuse kaldeid. Terje Lilleots (saarevanem): kas KMH-s käsitletakse ka sadamahoone kanalisatsiooni? Aide Kaar: Jah, seda teema käsitletakse KMH aruandes. Terje Lilleots (saarevanem) : Kas muuli auku on ka kavas laiendada sadama ehituse käigus? Iivar Piirissaar: Sadama projektis ei ole näidatud slipi asukohta? Liisi Arm (Viimsi VV): Hetkel on KMH programmi juurde lisatud on visioon, mis ei ole lõplik projekt. Hetkel on KMH programmi arutelu, kus selgitatakse välja, mida tuleb KMH aruandes hinnata ja käsitleda. Terje Lilleots (saarevanem): Kuna kavas on hävitada Mudamätsi kari, kus pesitsevad linnud, siis tuleb ehitustöid teha eetilisel ajal ja hoiduda neist pesitsusajal. Aide Kaar (OÜ EstKonsult): Võtame selle mõju hindamisel arvesse. Carmen Ott: Kas see sadamahoone peab nii suur olema, sest sellega kaasneb suur reovee hulk ning suureneb joogivee vajadus? Talveks jääb see hoone tühjaks. Liisi Arm (Viimsi VV): See, et Pranglil on nii reovesi kui ka joogivesi olulised teemad, on meil teada, ning neid käsitletakse KMH aruandes. Iivar Piirissaar: Kas süvendusmaterjali on võimalik teede ehitamisel või kuskil täitmisel ära kasutada? Aide Kaar (OÜ EstKonsult): Võtame selle ettepaneku arvesse ja kajastame KMH aruandes. Carmen Ott: Mida suurem sadam, sh sadamahoone, seda rohkem tekib jäätmeid. Kuidas jäätmete teema korraldatakse? Aide Kaar (OÜ estKonsult): Saame sadama jäätmetekke ja -käitluse teemat KMH käigus kajastada. Terje Lilleots (saarevanem): Sadama projekti osas teen ettepaneku, et seda tuleks näidata ka sadamas reaalselt opereerivatele kaptenitele ja mitte ainult sadama kaptenile. Liisi Arm (Viimsi VV): Kui KMH aruanne on valmis, siis tuleme Pranglile uuesti ka sadama projekti arutama. Koosolek jätkub Prangli saare üldiste kommunaalküsimustega. Protokollis Roland Kraavi, OÜ EstKonsult