Kristina Kallas
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected]
Meie 14.11.2024 nr 11-3/1474-1
Tallinna Tehnikaülikooli ettepanekud
kõrghariduse rahastuse muutmiseks
Täname, et esitasite kõrgkoolidele võimaluse saata oma visioon, kuidas kõrghariduse rahastuse olukorda
parandada. Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) on seisukohal, et väga keeruline on rahastusvõimalusi
analüüsida olukorras, kus puudub riigi selge seisukoht, milliseid prioriteete lähema kümne aasta
perspektiivis kõrgharidusele seatakse.
Eesti Haridusvaldkonna arengukava aastateks 2021–2035 üheks mõõdikuks on, et kolmanda taseme ehk
kõrgharidusega 25- kuni 34-aastaste inimeste osakaal kasvaks 45%-ni aastaks 2035. TalTechi ja HTM-i
vahel sõlmitud halduslepingus on nõue kasvatada üliõpilaste arvu inseneeriavaldkondades ja mitte
vähendada vastuvõttu IT valdkonna õppekavadel. Riikliku rahastuse külmutamise tingimustes ei ole
realistlik selliseid eesmärke täita. Samuti ei toeta ükski HTM-i poolt esitatud kõrghariduse rahastamise
muutmise ettepanek kõrgharidusõppesse Eestist pärit üliõpilaste juurdevoolu. Välisüliõpilaste Eestisse
õppima toomine peaks olema üks komponent riigi plaanist, kuidas tagada Eesti jätkusuutlik toimimine
vananeva rahvastiku tingimustes. Kõrghariduse pakkumine välismaalastele saab olla üks osa sellest
plaanist, mitte omaette äriplaan kõrgkooli rahastamise suurendamiseks.
Ootame riigilt pikaajalist terviklikku kõrghariduse strateegilise arendamise plaani koos rahastus-
mudeliga. Oleme seisukohal, et kõrgharidus on võti, mis tõstab Eesti konkurentsivõimet ja toetab
majanduskasvu ning seetõttu peab kõrghariduse rahastamine peale 2027. aastat kasvama
proportsionaalselt SKP-ga.
Seniks toetame järgmisi, ülikoolide rahastusele väikest mõju omavaid, muudatusettepanekuid:
1. Õppeaastapõhise administreerimistasu kehtestamist kõikidele üliõpilastele, kusjuures
magistriõppes peaks tasu olema kõrgem kui I astmes. Tasu kogub iga ülikool ise oma üliõpilastelt.
See motiveeriks õpingute alustajaid tegema läbimõeldumat erialavalikut.
Tasude kehtestamisega samaaegselt on vajalik üle vaadata ja korrigeerida üliõpilaste
toetussüsteem (sh õppetoetuste suurenemine ja saajate ringi laiendamine ning õppelaenude
maksimummäära tõstmine ja intressimäära vähendamine), mis toetaks üliõpilaste hakkamasaamist
ega hakkaks piirama üldist ligipääsu kõrgharidusele. Õppelaenu süsteemi uuendamisel tuleb
kaaluda ka õppelaenu tagasimaksmise paindlikumaks muutmist, nt tööandjale maksusoodustused
töötaja laenu tasumisel, laenu tasumine vilistlase tööjõumaksudest jms.
Selle ettepanekuga ja muude üliõpilaste omaosaluse suurendamist puudutavate ettepanekutega ei
nõustu TalTech Üliõpilaskond, kes esitab oma seisukohad läbi Üliõpilaskondade Liidu.
TALLINNA
TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitajate tee 5 Tel 620 2002
19086 Tallinn E-post
[email protected]
Rg-kood 74000323 www.taltech.ee
2
2. Üheaastase nominaalkestusega tasuliste eestikeelsete magistriõppe õppekavade avamise
võimaluse loomist, sest antud õppekavade sihtrühm on õppijad, kellel on olemas juba kõrgharidus.
3. Eraraha kaasamist kõrgharidusse nii õppetegevuste kui investeeringute toetamiseks (nt professuuri
rahastamine, labori sisustuse ostmine) on võimalik saavutada soodustades ettevõtete ja eraisikute
panuse suurendamist läbi riiklike maksupoliitiliste meetmete. Ülikoolidele annetuste tegemine
peab saama maksusoodustuse.
TalTech ei poolda:
1. Välisüliõpilaste osakaalu kasvatamise nõuet ning neile rangemate nõudmiste seadmist õppetasu
võtmisel.
Põhjendus:
Varasem kogemus näitas, et välismaalaste õppima lubamine/mittelubamine on paljuski
poliitilise võimu otsustada ja ülikoolidel pole garantiid, et järgmine valitsus varem tehtud
otsustest päevapealt ei tagane. Samas on inglisekeelse õppe ülesehitamine pikk ja kallis
protsess.
PPA on kriitiline teatud riikidest tulnud kodanike suhtes. Mõistame PPA argumente, et osade
riikide kodanike Eestisse lubamine on risk Eesti julgeolekule, aga see vastutus ei peaks lasuma
ülikoolidele, vaid seda peaks riik viisapoliitikaga reguleerima.
Turundus välisriikidesse on väga kallis, ülikoolid ei saa piisavalt tuge Study Estonia´lt. Veelgi
suuremad enda investeeringud välisturundusse pole ülikoolile jõukohased.
Välismaalastest lõpetajad ei leia Eestis tööd, sest tööturg pole valmis ingliskeelseks
keelekeskkonnaks.
2. Tasulist doktoriõpet.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Voll
Õppeprorektor