Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

EELNÕU 05.11. 2024 Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus § 1. Jäätmeseaduse muutmine Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „järelevalve“ sõnadega „ja haldusjärelevalve“; 2) paragrahvi 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Korraldatud jäätmeveo ja sellega hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise ning kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete ning nende taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele kohaldatakse riigihangete seaduses sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi.“; 3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Korraldatud jäätmeveo tellimisele, välja arvatud saared või väikesaared, võib kohaldada riigihangete seaduse §-s 12 sätestatut, kui hankemenetlus on lõppenud riigihangete seaduse § 73 lõike 3 punktide 2–5 alusel.“; 4) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusjärelevalvele kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle kohaldatakse Vabariigi Valitsuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.“; 5) paragrahvi 11 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve“; 6) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva seaduse § 1363 lõikes 5 sätestatud kohustuse täitmisel antakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust jäätmehoolduse arendamise kulude osaliseks katmiseks, kui riigieelarve seda võimaldab. (5) Toetuse andmise aluseks võetakse Keskkonnaagentuuri aruanne kohaliku omavalitsuse üksuse olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu täitmise kohta, mis avaldatakse igal aastal hiljemalt 1. aprilliks Keskkonnaagentuuri veebilehel.“; 7) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Valdkonna eest vastutaval ministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- või linnavalitsuselt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta.“; 8) paragrahvi 261 täiendatakse lõigetega 15 ja 16 järgmises sõnastuses: „(15) Muu isik kui tootja, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmeid ning taaskasutab või kõrvaldab neid, on kohustatud esitama probleemtooteregistrile andmed 1 probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kohta käesoleva seaduse §-s 251 sätestatud kohustuste ja § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt. (16) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud isik pakub teenust probleemtoote tootjale ja esitab probleemtooteregistrile andmed tema nimel, loetakse probleemtoote tootja probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise andmete esitamise kohustus täidetuks.“; 9) paragrahvi 269 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Probleemtoodete või probleemtoodetest eraldatud osade vastuvõtmine ja kokkuostmine jäätmetena on lubatud üksnes probleemtooteregistris registreeritud tootjal või tootjate ühendusel või keskkonnakaitseluba omaval isikul, kes täidab laiendatud tootjavastutusega seonduvaid tootja kohustusi, sealhulgas käesoleva seaduse § 117 lõikes 21 sätestatud kohustust.“; 10) paragrahvi 31 lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „ringlussevõtu“ sõnadega „ja § 1363 lõikes 5 nimetatud olmejäätmete liigiti kogumise“; 11) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Paber- ja kartongpakendijäätmed kogutakse koos paberi- ja kartongijäätmetega.“; 12) paragrahvi 31 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 31 lõike 6 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „lõigetes 3 ja 4“ tekstiosaga „ja pakendiseaduse §-s 15“; 14) paragrahvi 31 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „kohaselt“ tekstiosaga „lähtudes piirkondlikest iseärasustest, nagu eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest, asustustihedusest ning teede- ja tänavatevõrgu eripärast“; 15) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud korraldus peab tagama, et liigiti kogumine on jäätmevaldajale võimalikult mugav ja motiveeriv.“; 16) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekava võib olla kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kehtestatud muu õigusakti osa.“; 17) paragrahvi 42 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna “kaupa“ sõnadega „, sealhulgas olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamist igal aastal,“; 18) paragrahvi 42 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) hinnangut vajadusele luua uusi või muuta olemasolevaid kogumissüsteeme, võttes arvesse jäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamise kohustust, käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel erandite tegemise vajadust ning § 31 lõigetes 7 ja 8 sätestatud põhimõtteid.“; 19) paragrahvi 42 lõike 3 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „rahastamist“ tekstiosaga „ning jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse rakendamist, selle kogumise eesmärki ja arveldamise korraldust“; 20) paragrahvi 42 lõike 3 punktid 13 ja 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „13) korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete energiakasutuse otstarbel põletamise ja 2 ladestamise vähendamise plaani ning energiakasutuse otstarbel põletamise ja ladestamise piiramiseks võetud meetmeid; 14) pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja vedamise ning taaskasutusorganisatsioonidele üleandmise kava, sealhulgas pakendijäätmete avalikku kogumissüsteemi müügikohtade juures;“; 21) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse punktidega 17 ja 18 järgmises sõnastuses: „17) korduskasutuse edendamise ja jäätmetekke vältimise kava; 18) teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmekava elluviimiseks koostöö tegemise plaani.“; 22) paragrahvi 44 lõikes 4 asendatakse arv „3“ arvuga „31“; 23) paragrahv 64 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 65 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja käitlemist, välja arvatud juhul, kui see on hõlmatud laiendatud tootjavastutusega seonduvate tootja kohustustega.“; 25) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4. peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSE KORRALDATUD JÄÄTMEHOOLDUS JA JÄÄTMEHOOLDUSKULUD“; 26) paragrahvi 66 täiendatakse lõigetega 12–14 järgmises sõnastuses: „(12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel korraldatud jäätmevedu korraldatakse selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus on kohaliku omavalitsuse üksusel. (13) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lõikes 12 märgitud tasu kogumise korraldada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 62 sätestatud koostöövormide kaudu teiste kohaliku omavalitsuse üksustega või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud ja otsese valitseva mõju all oleva äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse kaudu halduslepingu alusel. (14) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja arve, milles ettenähtud summa tasutakse kohaliku omavalitsuse üksusele, esitamise jäätmevaldajale korraldada ka korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja kaudu halduslepingu alusel.“; 27) paragrahvi 66 lõike 2 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, biojäätmete ja olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumise ja veo.“; 28) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Liigiti kogutud jäätmete üleandmise kulu on vähemalt kolm korda väiksem kui vastav tasu segaolmejäätmete ja valesti liigitatud jäätmete üleandmisel.“; 29) paragrahvi 66 lõikes 6 asendatakse sõna „kogusest“ tekstiosaga „mahust või kaalust“; 3 30) seadust täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses: „§ 661. Jäätmehoolduskulude kehtestamise lähtealused, rakendamise eesmärk ja kasutamise põhialused (1) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud jäätmehoolduse korraldamiseks, § 1363 lõigetes 1 ja 2 sätestatud jäätmete taaskasutamise sihtarvude ja § 1363 lõikes 5 sätestatud jäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamiseks on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus kehtestada jäätmevaldajale jäätmehoolduskulude kandmise kohustus. (2) Kui kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse, korraldatakse § 66 lõike 1 alusel korraldatud jäätmevedu selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus on kohaliku omavalitsuse üksusel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmehoolduskulude suuruse määramise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnavolikogu määrusega. (4) Jäätmehoolduskulud kannab korraldatud jäätmeveoga liitunud ja liitumisest vabastatud jäätmevaldaja proportsionaalselt jäätmehoolduse teenuse tarbimise mahu ja jäätmeveo kaudu üleantud jäätmete kogusega. (5) Valla- või linnavalitsusel on õigus anda jäätmehoolduskulude kandmisel soodustusi ja vabastusi volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. (6) Jäätmehoolduskulud on lõikes 7 nimetatud vajalikud püsikulud, millele lisatakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veokulu ja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete, välja arvatud pakendijäätmed, käitluskulu. (7) Jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise sihtarvu ning taaskasutamise sihtarvu saavutamiseks vajalikud püsikulud on: 1) kogumisvahenditega ja kogumispunktidega seotud kulud; 2) väljaspool korraldatud jäätmevedu kogutavate jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud; 3) väljaspool korraldatud jäätmevedu kogutud jäätmete käitlemise kulud; 4) jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse kulud, sealhulgas jäätmekäitluskoha rajamise ettevalmistamise kulud; 5) korduskasutuslahendustega ja jäätmetekke vältimisega seotud kulud; 6) jäätmevaldajate registri pidamise ning jäätmevaldajatega arveldamise kulud; 7) jäätmeteemalise teavituse ja nõustamise kulud; 8) jäätmeseaduse nõuete täitmise järelevalve kulud; 9) muud kulud, mille eesmärk on parandada jäätmehoolduse taset või täita jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarve. (8) Jäätmehoolduse arendamise, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise sihtarvu ning taaskasutamise sihtarvu saavutamise kulude sisse ei arvata: 1) õigusaktidega kohaliku omavalitsuse üksusele määratud sunniraha või rahatrahvi; 2) kulu ulatuses, milles riik on maksnud kohaliku omavalitsuse üksusele toetust, mida kohaliku omavalitsuse üksus riigile ei hüvita; 3) muid kulusid, mis ei ole vajalikud jäätmehoolduse arendamiseks, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise sihtarvu ning taaskasutamise sihtarvu saavutamise kohustuste täitmiseks. 4 (9) Jäätmehoolduskulud peavad olema põhjendatud, vastavuses teenuse osutamise kuludega ja lähtuma kuluefektiivsusest. (10) Jäätmehoolduskulude katteks kogutud raha kasutatakse üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgil ja raha ülekandmine teistesse valdkondadesse on keelatud. Kohaliku omavalitsuse üksus tagab oma tegevusaladel kulude lahususe ja see peab kajastuma tema raamatupidamises eraldi tulude, kulude ja vara arvestuses. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud jäätmehoolduskulude suurus on kuni 100% jäätmevaldajale esitatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud kuludest. (12) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest käesoleva seaduse § 69 lõike 4 alusel vabastatud jäätmevaldaja jäätmehoolduskulude suurus, mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kulusid, on kuni 3 eurot ühes kalendrikuus ja see ei või jäätmevaldaja jaoks edaspidi tõusta rohkem kui 10% aastas eelmise aasta arvutamise aluseks olevast summast. (13) Jäätmevaldajale ja korteriühistu liikmele, kellele korraldatud jäätmeveo teenust osutati, esitatakse arveldamiseks vajalike andmetega arve, millel on eraldi välja toodud: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud jäätmehoolduse arendamise kulu; 2) veoteenuse, sealhulgas eraldi pakendite veoteenuse kulu; 3) käitlusteenuse kulu; 4) kogumisvahenditega seotud kulu; 5) soodustus; 6) muud teenused. (14) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab igal aastal aruande jäätmehoolduskulude määramise ja rakendamise kohta eelmisel kalendriaastal ning selles antakse hinnang kulu: 1) rakendamise vabastuste ja soodustuste õigsuse kohta – hinnates, kas need on põhjendatud; 2) kulutõhususe rakendamise kohta – hinnates, kas kulud on kooskõlas teenuse osutamise kuludega; 3) määramise arvutamise nõuete täitmise kohta – hinnates, kas kulu suurus on arvutamise nõuetega kooskõlas; 4) jaotumise kohta kõigi käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 loetletud kulukomponentide vahel; 5) kasutamise kohta – hinnates, kas kulu on kasutatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgil. (15) Kohaliku omavalitsuse üksus avaldab oma ametlikul veebilehel käesoleva paragrahvi lõikes 14 nimetatud aruande iga aasta esimeses kvartalis. (16) Jäätmehoolduskulude kogumise korraldamise tagab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil valla- või linnavalitsus. (17) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmehoolduskulude kogumise korraldada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 62 sätestatud koostöövormide kaudu teiste kohaliku omavalitsuse üksustega või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud ja otsese valitseva mõju all oleva äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse kaudu halduslepingu alusel. (18) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud andmetega arve, milles ettenähtud summa tasutakse kohaliku omavalitsuse üksusele, esitamise jäätmevaldajale korraldada ka korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja kaudu halduslepingu alusel.“; 5 31) paragrahvi 67 lõike 1 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks kohaldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös kohalike omavalitsuste koostööorganisatsiooni või teiste kohaliku omavalitsuse üksustega riigihangete seadusest sätestatud, arvestades käesoleva seaduse erisusi.“; 32) paragrahvi 67 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „kohaliku omavalitsuse üksuste liit“ tekstiosaga „või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud ja otsese valitseva mõju all olevat äriühingut“; 33) paragrahvi 67 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks riigihanke alusdokumendid, lähtudes riigihangete seaduse § 77 lõikest 4 ning arvestades käesolevas lõikes sätestatud erisusi. Korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks määratakse riigihanke alusdokumentides muu hulgas järgmised tingimused: 1) veopiirkond; 2) veetavad jäätmeliigid; 3) eeldatavad jäätmekogused; 4) jäätmekäitluskoht või -kohad ja vajaduse korral pakendijäätmete vaheladustuskoht või kohad; 5) hankelepingu kestus; 6) veotingimused, nagu veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused; 7) jäätmeveoga seotud lisateenused, mille eest võib võtta lisatasu, ja lisateenused, mis on otseselt jäätmeveoga seotud ja peavad sisalduma korraldatud jäätmeveo kuludes; 8) veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes; 9) kui halduslepinguga antakse üle ka jäätmevaldajatega arveldamise ja arve esitamise ülesanne, siis klienditeeninduse aluspõhimõtted; 10) jäätmevedaja kohustus kontrollida, kas üleantavad jäätmed on õigesti liigiti kogutud.“; 34) paragrahvi 67 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud veopiirkonna elanike arv ei ole üldjuhul suurem kui 100 000.“; 35) paragrahvi 69 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(41) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud jäätmekäitluskohad, kus keskkonnakaitseloa alusel käideldakse segaolmejäätmeid.“; 36) paragrahvi 69 lõiked 43, 5 ja 51 tunnistatakse kehtetuks; 37) paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab tema korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise, välja arvatud juhul, kui see on hõlmatud laiendatud tootjavastutusega seonduvate tootja kohustustega.;“ 38) paragrahvi 70 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses: „(11) Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete, välja arvatud pakendijäätmed, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks sõlmib kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega hankelepingu riigihangete seaduse kohaselt. (12) Eraldi hankeleping sõlmitakse bio- ja segaolmejäätmete käitlejaga. 6 (13) Biojäätmete taaskasutamine peab tagama biojäätmete ringlussevõtu ning vastama käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud tingimustele. (14) Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise teenuse osutamiseks sõlmitud hankelepingu kestus on kuni viis aastat.“; 39) paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide“ tekstiosaga „kokku kogutud jäätmete“; 40) paragrahvi 71 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „olmejäätmed“ sõnaga „segaolmejäätmed“ vastavas käändes; 41) paragrahvi 71 lõike 2 punktist 8 jäetakse välja tekstiosa „jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada, sealhulgas annab“; 42) paragrahvi 71 lõike 2 punkti 12 täiendatakse pärast sõna „hajaasustusalal“ tekstiosaga „, kus on jäetud jäätmevedu korraldamata käesoleva seaduse § 66 lõike 3 alusel“; 43) paragrahvi 71 lõike 2 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „13) suurjäätmete kogumise korralduse.“; 44) paragrahvi 711 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Jäätmevaldajate registri eesmärk on tagada andmed jäätmehoolduse korraldamiseks, jäätmehoolduse teabe avalikustamiseks ja seotud andmekogudega andmete vahetamiseks.“; 45) paragrahvi 711 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Jäätmevaldajate registrisse andmete esitamise, registrist andmete väljastamise ja seotud andmekogudega andmete vahetamise eest ei ole õigus tasu küsida.“; 46) paragrahvi 711 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Jäätmevaldajate registri minimaalse andmekoosseisu ning andmehalduse ja -vahetuse nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 47) seadust täiendatakse §-ga 712 järgmises sõnastuses: „§ 712. Kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö jäätmehoolduse korraldamisel (1) Kohaliku omavalitsuse üksused võivad moodustada jäätmehoolduse korraldamiseks ühisameti või -asutuse, mille moodustamisele, juhtimisele ja tegevuse alustele kohaldatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 621–623 sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega. (2) Lisaks käesolevas seaduses ette nähtud juhtudel võivad kohalikud omavalitsuse üksused üle anda halduslepinguga jäätmevaldajate nõustamise ja teavituse kohustuse täitmise kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 62 lõigetes 1 ja 2 nimetatud koostööorganile või omavalitsusüksuse või omavalitsusüksuste liidu asutatud äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele.“; 48) paragrahvi 85 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud alustele võib loa andja jäätmeloa kehtivuse peatada kuni kolmeks kuuks, kui loa omaja on jätnud korduvalt tähtajaks 7 esitamata selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuande või on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav.“; 49) paragrahvi 85 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alustele võib loa andja jäätmeloa kehtetuks tunnistada, kui loa omaja on jätnud korduvalt tähtajaks esitamata selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuande või on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav.“; 50) paragrahvi 941 lõike 8 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) loa omaja on jätnud korduvalt tähtajaks esitamata selle jäätmeloaga seotud jäätmearuande või on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav;“; 51) paragrahvi 9811 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) registreeringu taotleja on jätnud korduvalt tähtajaks esitamata jäätmearuande või on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav.“; 52) paragrahvi 9815 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) registreeritud isik on jätnud korduvalt tähtajaks esitamata selle registreeringuga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuande või on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav.“; 53) paragrahvi 116 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõna „ohtlike“; 54) paragrahvi 117 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „üks kord aastas“ tekstiosaga „vähemalt üks kord kuus“; 55) paragrahvi 117 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Jäätmearuande esitamise kohustus ei laiene järgmistele isikutele: 1) jäätmete tekitaja, kelle tegutsemiseks keskkonnakaitseluba ei ole nõutav; 2) käesoleva seaduse § 987 lõike 2 punkti 4 alusel registreeritud vahendaja; 3) jäätmeluba omav suletud prügila käitaja; 4) käesoleva seaduse § 987 lõike 2 punkti 2 alusel registreeritud jäätmevedaja; 5) keskkonnakompleksluba omav isik, kelle jäätmealast tegevust keskkonnakompleksloaga ei reguleerita.“; 56) paragrahvi 117 lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks; 57) seadust täiendatakse §-ga 1171 järgmises sõnastuses: „§ 1171. Jäätmeveo saatekiri (1) Iga jäätmeveose kohta esitab jäätmete vedaja, üleandja või vastuvõtja enne veo algust keskkonnaotsuste infosüsteemis jäätmeveo saatekirja. (2) Jäätmeveo saatekiri tuleb esitada ka ettevõtte enda tegevuskohtade vahelisel jäätmeveol. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata füüsilise isiku suhtes kodumajapidamises tekkivate, juriidilise isiku suhtes isiku enda tegevuses tekkivate ja päästeasutuse suhtes päästetööl kogutud jäätmete vedamisel. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust ei ole täidetud, tuleb saatekiri esitada jäätmete vastuvõtjal enne jäätmete vastuvõtmist. 8 (5) Jäätmeveo saatekirja andmekoosseisu ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 58) Seadust täiendatakse §-ga 1172 järgmises sõnastuses: „§ 1172. Statistikatööd Jäätmestatistilisi statistikatöid korraldatakse riikliku statistika seaduses sätestatud korras.“; 59) seaduse 11. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11. peatükk RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE“; 60) seadust täiendatakse §-dega 1197–1199 järgmises sõnastuses: „§ 1197. Haldusjärelevalve (1) Haldusjärelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehooldusega seotud kohustuste täitmise õiguspärasuse üle teostab Keskkonnaamet (edaspidi haldusjärelevalve teostaja). (2) Haldusjärelevalve eesmärk on tagada jäätmehoolduse korraldamine, eelkõige olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamine ning jäätmehoolduse kvaliteet ja tulemuslikkus. § 1198. Haldusjärelevalve teostaja pädevus (1) Haldusjärelevalve teostaja pädevuses on kontrollida käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega kohaliku omavalitsuse üksusele seatud kohustuste täitmist, eelkõige olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamist. (2) Haldusjärelevalve teostajal on õigus: 1) tutvuda kohaliku omavalitsuse üksuse käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha haldusjärelevalve teostaja ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, saada nendest ärakirju; 2) saada kohaliku omavalitsuse üksuse juhtorganilt seletusi; 3) saada kohaliku omavalitsuse üksuselt teavet õigusaktide ja jäätmehoolduseks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite rakendamise kohta; 4) teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettepanekuid tegevuse parandamiseks; 5) teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettekirjutusi käesoleva seaduse § 1363 lõikes 5 sätestatud sihtarvu täitmata jätmise korral. (3) Haldusjärelevalve valim moodustatakse kõikide kohalike omavalitsusüksuste hulgast käesoleva seaduse § 1363 lõikes 5 sätestatud kohustuse täitmise jälgimise põhimõttel. § 1199. Ettekirjutus (1) Ettekirjutus peab sisaldama järgmist teavet: 1) isik, kellele ettekirjutus on suunatud; 2) ettekirjutuse tegemise alus koos viitega õigusakti asjakohastele sätetele; 3) õigusrikkumise ennetamiseks või lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus; 4) ettekirjutuse tegemise kuupäev; 5) ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 6) hoiatus, et kohustuse täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha; 9 7) haldusjärelevalvet teinud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri; 8) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord. (2) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole talle ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitnud, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Haldusjärelevalve teostaja esitab kohaliku omavalitsuse üksusele sunniraha tasumise nõude ja määrab selles tasumise tähtaja. (3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600 eurot.“; 61) paragrahv 1204 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 1204. Jäätmete vedamine jäätmeveo saatekirjata või jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes (1) Ohtlike jäätmete jäätmeveo saatekirjata vedamise eest, kui saatekiri on nõutav, või jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. (3) Tavajäätmete jäätmeveo saatekirjata vedamise eest, kui saatekiri on nõutav, või jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (4) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.“; 62) paragrahv 1363 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1363. Jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarvud“; 63) paragrahvi 1363 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab 2026. aastal vähemalt 66 protsendi oma territooriumil kalendriaasta jooksul tekkinud olmejäätmete liigiti kogumise. Kohustus suureneb igal järgmisel aastal 1 protsendi võrra eelmise aasta aluseks olevast määrast kuni 75 protsendini 2035. aastal.“; 64) paragrahvi 13613 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja käesoleva seaduse §-s 42 sätestatuga kooskõlla jäätmekava või jäätmehoolduseeskirja muutmisest või uue kehtestamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks.“; 65) seadust täiendatakse §-ga 13618 järgmises sõnastuses: „§ 13618. Paberi- ja kartongijäätmete materjali põhjal kogumise rakendamine Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima paberi- ja kartongijäätmete kogumise korralduse kooskõlla käesoleva seaduse § 31 lõikes 31 sätestatuga uuest korraldatud jäätmeveo tellimisest arvates, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks.“; 66) seadust täiendatakse §-ga 13619 järgmises sõnastuses: „§ 13619. Jäätmeveo korraldamise muudatuse rakendamine 10 Käesoleva seaduse § 66 lõikes 12 sätestatut rakendab kohaliku omavalitsuse üksus uuest korraldatud jäätmeveo tellimisest arvates, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks.“; 67) Seadust täiendatakse §-ga 13620 järgmises sõnastuses: „§ 13620. Haldusjärelevalvest tuleneva sunniraha rakendamine Käesoleva seaduse § 1199 lõikes 3 nimetatud sunniraha rakendatakse alates 2030. aasta 1. jaanuarist.“. § 2. Pakendiseaduse muutmine Pakendiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „kohaliku omavalitsuse organ“ sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksus“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 34 järgmises sõnastuses: „(34) Monomaterjalist pakend on pakend, mis on valmistatud vähemalt 95% ulatuses ühest materjalist.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 54 järgmises sõnastuses: „§ 54. Pakendijäätmete vaheladustuskoht Pakendijäätmete vaheladustuskoht on jäätmeseaduse § 19 tähenduses tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kus antakse korraldatud jäätmeveoga kogutud pakendijäätmed üle taaskasutusorganisatsioonile.“; 4) paragrahvi 101 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on korraldanud käesoleva seaduse § 15 lõike 3 kohaselt tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise, on taaskasutusorganisatsiooni ülesanne korraldada kokku kogutud pakendijäätmete taaskasutamine.“; 5) paragrahvi 121 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pakendiettevõtja on kohustatud tagama oma turule lastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja käitlemise ning kandma nende tegevuste kulud.“; 6) paragrahvi 121 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Müügipakenditest, välja arvatud korduskasutuspakenditest, tekkinud jäätmete käitlemise korraldamiseks on pakendiettevõtja kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu taaskasutusorganisatsiooniga. (22) Tagatisrahaga pakendeid lõppkasutajale või tarbijale müüv pakendiettevõtja ei saa tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise kohustust taaskasutusorganisatsioonile üle anda.“; 7) paragrahvi 121 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „transportimisel“ tekstiosaga „, arvestades käesoleva seaduse § 15 lõikes 11 sätestatut,“; 8) paragrahvi 121 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „keeldunud“ tekstiosaga „või kulu tuleneb käesoleva seaduse §-st 151.“; 9) paragrahvi 15 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 11 „§ 15. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutuse korraldamisel ning kulude jaotus“; 10) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 3–13 järgmises sõnastuses: „(3) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kokku kogumise korraldatud jäätmeveo raames jäätmeseaduse § 66 lõike 2 kohaselt. (4) Tiheasustusalal kogutakse olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmed tekkekohalt eraldi mahutitesse järgmiselt: 1) paber- ja kartongpakendijäätmed koos paberi- ja kartongijäätmetega; 2) klaaspakendijäätmed koos plast- ja metallpakendijäätmetega. (5) Väljaspool tiheasustusala korraldatakse olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumine tekkekohalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil vähemalt korteriühistute juures. (6) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise avalikus ruumis tiheasustusalal ja väljaspool tiheasustusala korraldatud jäätmeveo raames, arvestades jäätmeseaduse § 42 lõike 3 punktis 14 nimetatud pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja vedamise ning taaskasutusorganisatsioonidele üleandmise kava ning pakendijäätmete terviklikku kogumissüsteemi. (7) Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kokku kogumisel korraldatud jäätmeveo raames ei tohi takistada pakendiettevõtjal ja taaskasutusorganisatsioonil kohustuste täitmist, sealhulgas käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud taaskasutamise sihtarvude saavutamist. (8) Kokku kogutud pakendijäätmed antakse enne käitlustoiminguid üle taaskasutusorganisatsioonidele proportsionaalselt nende turuosadega. (9) Kokku kogutud pakendijäätmete üleandmise koht lepitakse kohaliku omavalitsuse üksuse ja taaskasutusorganisatsiooni vahel kirjalikult kokku enne korraldatud jäätmeveo korraldamist. Pakendijäätmete üleandmise kohas peab olema tagatud arvestuse pidamine sissetulevate ja taaskasutusorganisatsioonile üleantavate pakendijäätmete üle. Pakendijäätmete üleandmine võib toimuda selleks ettevalmistatud vaheladustuskohas. (10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud kokkulepet ei saavutata, määrab pakendijäätmete üleandmise koha või vaheladustuskoha ning pakendijäätmete jagunemise proportsionaalselt taaskasutusorganisatsiooni turuosaga kohaliku omavalitsuse üksus. (11) Jäätmevaldaja kannab tagatisrahata pakendi jäätmete tekkekohalt kogumise veokulust 0,25 eurot kogumiskorra kohta kogumisvahendi äraveo või tühjenduse eest. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud kulu suuruse võib valdkonna eest vastutav minister üle vaadata iga viie aasta tagant nimetatud nõude rakendumisest ja teha ettepaneku selle korrigeerimiseks. (13) Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on tagada jäätmevaldaja teavitamine olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise korraldamisest ja liigiti kogumise nõuetest.“; 12 11) seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses: „§ 151. Taaskasutusorganisatsiooni kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutuse korraldamisel korraldatud jäätmeveo raames ning kulude jaotus (1) Käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud vaheladustuskoha tagab ja vaheladustusega seotud kulud kannab taaskasutusorganisatsioon. Taaskasutusorganisatsioonid võivad tagada ühise vaheladustuskoha. (2) Taaskasutusorganisatsioonil tuleb hüvitada olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise kulud, mis kujunevad korraldatud jäätmeveo tulemusel kilomeetrihinna alusel, arvestades taaskasutusorganisatsiooniga varem kokku lepitud pakendijäätmete üleandmise koha asukohta. (3) Taaskasutusorganisatsioon hüvitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulud kohaliku omavalitsuse üksusele. Hüvitamine toimub kord kalendrikuus.“; 12) paragrahvi 16 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 16. Pakendiettevõtja kohustused pakendi ja pakendijäätmete tekke vältimisel, kogumisel ja taaskasutamisel“; 13) paragrahvi 16 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „taaskasutusorganisatsioonile“ tekstiosaga „ega ole kohustatud seda tegema käesoleva seaduse § 121 lõike 21 kohaselt“; 14) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 7–12 järgmises sõnastuses: „(7) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, annab infot jäätmetekke ja prügistamise vältimise kohta. (8) Pakendiettevõtja, kes müüb lõppkasutajale või tarbijale ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, jagab teavet nende toodetega prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale. (9) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks postiteenust või muud majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, on kohustatud lõppkasutajat ja tarbijat teavitama tasuta pakendite ja pakendijäätmete tagastamise kohast. (10) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks postiteenust või muud majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, võib korraldada lõppkasutajalt ja tarbijalt kauba üleandja kaudu pakendite ja pakendijäätmete tasuta tagastamise, teatades sellisest võimalusest lõppkasutajale ja tarbijale ette. (11) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorteeritud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. (12) Pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamise võimaluse, arvestades jäätmeseaduses ja kemikaaliseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemisnõudeid.“; 15) paragrahvi 171 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 171. Väljaspool korraldatud jäätmevedu tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise nõuded“; 13 16) paragrahvi 171 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise käesoleva seaduse § 15 lõike 3 alusel, peab taaskasutusorganisatsioon tagama, et kogumiskohtade tihedus iga taaskasutusorganisatsiooni kohta oleks järgmine:“; 17) paragrahvi 171 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(13) Taaskasutusorganisatsioon ja kohaliku omavalitsuse üksus määravad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kogumiskohad kindlaks kirjalikus lepingus.“; 18) paragrahvi 171 lõiget 41 täiendatakse pärast sõna „korraldada“ tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kogumiskohtades“; 19) paragrahvi 171 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama igas kogumiskohas kõigi pakendimaterjali liikide kogumise.“; 20) paragrahvi 171 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Taaskasutusorganisatsioon peab tagama nende pakendijäätmete, mida ei koguta käesoleva seaduse § 15 lõike 3 alusel korraldatud jäätmeveoga, tasuta vastuvõtmise vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamade kaudu. (7) Lõppkasutaja või tarbija on kohustatud pakendi ja pakendijäätmed tagastama tühjalt ja liigiti sordituna kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud korras ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni nõuete kohaselt.“; 21) paragrahvi 172 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§ 20 lõikes 2“ tekstiosaga „§ 211 lõikes 1“; 22) paragrahvi 172 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kava, kuidas üleriigiliselt kaasatakse eri piirkonnad pakendi ja pakendijäätmete, mida ei koguta käesoleva seaduse § 15 lõike 3 alusel korraldatud jäätmeveoga, kogumissüsteemi;“; 23) paragrahvi 172 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) viieks aastaks kommunikatsioonistrateegia, mis sisaldab põhisõnumeid käesoleva seaduse § 174 lõike 1 punktis 11 nimetatud tegevustest, ülevaadet kogumis- ja taaskasutussüsteemist ning sihtrühmadest, nendeni jõudmise võimalustest ja meetoditest ning ajakavast.“; 24) paragrahvis 173 asendatakse sõna „Kliimaministeeriumile“ sõnaga „Keskkonnaametile“; 25) paragrahvi 174 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete kogumine selles ulatuses, mis ei ole hõlmatud käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud kogumisega; 2) kogutud korduskasutuspakendi korduskasutus ja pakendijäätmete taaskasutus, tagades ringlusse võetavate pakendite ringlussevõtu;“; 26) paragrahvi 174 lõike 1 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „teavitamine“ tekstiosaga „käesoleva lõike punktis 1 nimetatud“; 27) paragrahvi 174 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „12) majandusaasta aruande kättesaadavaks tegemine oma veebilehel iga aasta 31. juuliks“; 14 28) paragrahvi 174 lõiget 1 täiendatakse punktidega 13–16 järgmises sõnastuses: „13) teabe avaldamine eelmisel kalendriaastal kokku kogutud, taaskasutatud ja ringlusse võetud pakendijäätmete kohta pakendiliikide kaupa oma veebilehel iga aasta 31. juuliks; 14) tagatisrahaga pakendite tagastamise ning teavitustegevuse ja selle maksumuse kohta teabe avaldamine oma veebilehel; 15) järgneva kalendriaasta kommunikatsiooniplaani, mis sisaldab käesoleva lõike punktis 11 nimetatud tegevuste kavandamist, avaldamise oma veebilehel hiljemalt iga aasta 1. novembriks; 16) pakendiettevõtjate nõustamine ja teadlikkuse suurendamine käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmisest.“; 29) paragrahvi 174 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahv 175 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaamet annab tegevusloa 63 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Kui Keskkonnaamet taotlust nimetatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul ei lahenda, ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks. (2) Tegevusluba antakse viieks aastaks.“; 31) paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks; 32) paragrahvi 21 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „karastusjooki pakendiaktsiisi seaduse tähenduses.“ tekstiosaga „karastusjooki kui jooki, mille kombineeritud nomenklatuuri (KN) rubriigid on 2009, 2201 või 2202 vastavalt nõukogu määrusele 2658/87/EMÜ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1–675).“; 33) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses: „§ 211. Tagatisrahaga pakendi tagasivõtmine (1) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue kehtib vaid pakendi kohta, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja üleantava kauba pakendile. (2) Pakendit ja pakendijäätmeid ei pea tagasi võtma pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 ruutmeetri ja see paikneb tiheasustusalal. (3) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on 200 ruutmeetrit või üle 200 ruutmeetri, peab sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldama müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha kauplemisajal. (4) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoht on väiksem kui 200 ruutmeetrit, võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolekul. Seejuures tuleb arvestada, et alal, mille asustustihedus on väiksem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril, oleks vähemalt üks pakendi tagasivõtmise koht kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 kehtestatud kohustus loetakse pakendatud kauba müüja poolt täidetuks, kui kaks või enam müügikohta on üksteise vahetus läheduses ning pakendatud kauba müüjad on kokku leppinud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise korraldamise ühiselt 15 ühe pakendatud kauba müüja müügikohas või teenindusmaal või mujal müügikoha vahetus läheduses. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ühiselt tegutsevad pakendatud kauba müüjad vastutavad solidaarselt kehtestatud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise koha toimimise eest.“; 34) paragrahvi 23 lõigetes 2 ja 21 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-s 20“ tekstiosaga „käesoleva seaduse §-des 15 ja 171“; 35) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pakendiregister on andmekogu, kuhu kantakse ning kus hoitakse ja töödeldakse turule lastud pakendatud kauba pakendite andmeid, sealhulgas andmeid ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta, tekkinud pakendijäätmete, pakendi korduskasutuse, pakendijäätmete taaskasutamise ning taaskasutamise sihtarvude täitmise ja taaskasutamise tõendite kohta käesolevas seaduses ning pakendaktsiisi seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, Euroopa Komisjonile pakendijäätmete kohta teabe esitamiseks ja järelevalve teostamiseks.“; 36) paragrahvi 261 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 34, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“; 37) seadust täiendatakse §-ga 399 järgmises sõnastuses: „§ 399. Korraldatud jäätmeveo nõuete rakendumine olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisele Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima tagatisrahata pakendi jäätmete liigiti kogumise kooskõlla käesoleva seaduse § 15 lõigetes 3–13 sätestatuga uuest korraldatud jäätmeveo hankest arvates, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks.“; 38) seadust täiendatakse §-ga 3910 järgmises sõnastuses: „§ 3910. Taaskasutusorganisatsiooni tegevusloa tähtaja rakendamine (1) Taaskasutusorganisatsiooni tegevusluba, mis on antud tähtajatult enne käesoleva paragrahvi jõustumist, kehtib viis aastat käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates. (2) Keskkonnaamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa tähtaja kohta kande majandustegevuse registrisse kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates.“. § 3. Keskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) jäätmete põletamine energia saamise otstarbel (edaspidi jäätmete põletamine energiakasutuse otstarbel või jäätmete energiakasutus).“; 2) paragrahvi 3 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „kasutamist“ sõnadega „ning ringmajanduse põhimõtteid“; 3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „loodusvara“ sõnadega „ja jäätmeid“; 16 4) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „suurendamiseks“ tekstiosaga „, ringmajanduse edendamiseks“; 5) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „saasteaineid“ tekstiosaga „, põletada jäätmeid energiakasutuse otstarbel“; 6) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „saasteaineid“ tekstiosaga „, põletab jäätmeid energiakasutuse otstarbel“; 7) paragrahvi 5 lõike 6 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Keskkonnatasu ei võeta, kui loodusvara kasutamine, saasteainete väljutamine keskkonda, jäätmete energiakasutus või kõrvaldamine keskkonnaloata või lubatust suuremas koguses toimub:“; 8) paragrahvi 14 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „jäätmeid“ sõnadega „või põletatakse neid energiakasutuse otstarbel“; 9) seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses: „§ 181. Saastetasu rakendamine jäätmete energiakasutusel (1) Saastetasu rakendatakse, kui jäätmeid põletatakse energiakasutuse otstarbel. (2) Saastetasu rakendatakse, kui energiakasutuse otstarbel põletatakse tavajäätmeid, välja arvatud puidujäätmeid.“; 10) seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses: „§ 201. Saastetasumäärad jäätmete energiakasutusel Saastetasumäärad jäätmetonni kohta jäätmete energiakasutusel on järgmised: 1) tavajäätmete sortimisjäägid, välja arvatud puidujäätmed, – alates 2026. aasta 1. jaanuarist 50 eurot; 2) tavajäätmed, välja arvatud puidujäätmed ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud jäätmed, – alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 60 eurot.“; 11) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) tavajäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktides 1 ja 3–5 nimetatud jäätmed, – alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 90 eurot;“; 12) paragrahvi 22 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) jäätmeid põletatakse energiakasutuse otstarbel lubatust suuremas koguses või ilma loata.“; 13) seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses: „§ 251. Saastetasu kõrgendatud määrad jäätmete energiakasutusel lubatust suuremas koguses Jäätmete energiakasutusel keskkonnaloas lubatust suuremas koguses kõrgendatakse käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud saastetasumäärasid viis korda.“; 14) paragrahvi 26 pealkirja täiendatakse pärast sõna „kõrvaldamisel“ sõnadega „ning jäätmete energiakasutusel“; 17 15) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Jäätmete energiakasutusel ilma keskkonnaloata, sealhulgas põletatud jäätmeliigi puudumisel keskkonnaloalt, kõrgendatakse käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud tasumäärasid 10 korda.“; 16) paragrahvi 32 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „väljutamise“ tekstiosaga „, energiakasutuse otstarbel põletamisse suunatud“; 17) paragrahvi 32 lõiget 61 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) jäätmete energiakasutusel jäätmekäitluskohtade kaupa.“; 18) paragrahvi 331 lõikes 6 asendatakse sõnad „või jäätmete kõrvaldamise kohas“ sõnadega „kohas ja jäätmekäitluskohas“; 19) paragrahvi 61 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „ja jäätmete“ tekstiosaga „, jäätmete energiakasutuse ja“. § 4. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 368 järgmises sõnastuses: „368) jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse suuruse määramise korra kehtestamine;“. § 5. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 401 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) lihtsustada jäätmete saatedokumentide esitamist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust.“. § 6. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 44-46 ja punktid 48-58 ning § 3 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn „…“ ………….. 2024 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „….“ ……………. 2024 (allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi valitsuse nõunik 18  Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 1.1. Sisukokkuvõte .................................................................................................................. 2 1.2. Eelnõu ettevalmistaja ....................................................................................................... 4 1.3. Märkused ......................................................................................................................... 4 2. Seaduse eesmärk ..................................................................................................................... 5 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................... 7 3.1 Jäätmeseaduse muudatused ............................................................................................... 7 3.2 Pakendiseaduse muutmine .............................................................................................. 53 3.3 Keskkonnatasude seaduse muudatused .......................................................................... 68 3.4 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus muudatused .................................................. 78 3.5 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatused ........................................................ 78 4. Eelnõu terminoloogia ........................................................................................................... 78 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele.............................................................................. 78 6. Seaduse mõjud ...................................................................................................................... 78 7. Rakendusaktid ...................................................................................................................... 78 8. Seaduse jõustumine .............................................................................................................. 79 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ....................... 79 Lisa 1. Mõjuanalüüs .............................................................................................................. 79 Lisa 2. Rakendusaktide kavandid ......................................................................................... 79 1 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega muudetakse jäätmeseadust (JäätS), pakendiseadust (PakS), keskkonnatasude seadust (KeTS), kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS) ja keskkonnaseadustiku üldosa seadust (KeÜS). Jäätmeseaduse muudatustega tugevdatakse kohaliku omavalitsuse rolli jäätmehoolduse ja jäätmevaldkonna konkurentsitiheda turu korraldamisel. Kõigile omavalitsustele seatakse konkreetne tulemusnäitaja olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvuna, et tagada olmejäätmete liigiti kogumise kõrge tase, millel on otsene seos ringlussevõtuga. Muudetakse korraldatud jäätmeveo tellimise korraldamist nii, et tasu maksjaks jäätmeid vedavale ettevõtjale on kohaliku omavalitsuse üksus ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus on kohaliku omavalitsuse üksusel. Samuti tuleb jäätmekäitlus tellida eraldi korraldatud jäätmeveo tellimisest ning sõlmida eraldi ka hankelepingud. Kogutud jäätmete ning nende taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele seatud tingimustega toetab omavalitsus riigi tasemel olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamist. Eelnõukohase seadusega luuakse võimalus korraldatud jäätmeveo tellimisele kasutada sisetehingut saarelistel omavalitsustel. Teistel omavalitsustel on õigus sisetehingut kasutada vaid juhul, kui korraldatud jäätmeveo hanke kaudu jäätmevedaja leidmine ebaõnnestus. Eelnõukohase seadusega ühildatakse paber- ja kartongpakendijäätmete kogumine paberi- ja kartongijäätmete (vanapaberi) kogumisega. Materjali kaupa kogumine on põhjendatud, kuna see on jäätmevaldajatele arusaadavam ning nende jäätmeliikide koos käitlemine ei vähenda ringlussevõtu edukust. Kohalikele omavalitsustele luuakse võimalus jäätmehoolduse rahastamiseks. Selleks sätestatakse eelnõus korraldatud jäätmeveo kulu kogumine kohalike omavalitsuste kaudu ning nähakse ette võimalus jäätmehoolduse püsikulu kogumiseks jäätmevaldajatelt. Kohalik omavalitsus võib jäätmehoolduskulu kogumise delegeerida teisele isikule. Jäätmehoolduskulu võib kasutada vaid jäätmehoolduse korraldamiseks, kulu peab olema vajalik ja põhjendatud ning selle kogumise ja kasutamise kohta peab eelnõu kohaselt omavalitsus igal aastal avaldama aruande oma veebilehel. Jäätmevaldajate jaoks hinnastatakse jäätmehooldusteenus selliselt, et liigiti kogutud jäätmete üleandmine on vähemalt kolm korda odavam liigiti kogumata jäetud jäätmete üleandmisest. Jäätmevaldajale esitataval arvel tuuakse eelnõu kohaselt välja eraldi jäätmete veokulu, käitluse kulu jäätmeliikide kaupa ning lisateenuste kulu. Eelnõukohase seadusega sätestatakse valdkonnapõhine järelevalvemenetlus ja antakse Keskkonnaametile pädevus teha haldusjärelevalvet kõikide kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehooldusnõuete õiguspärasuse üle. Sellega tagatakse mitte ainult JäätSis sätestatud õigusnormide järgmine, vaid ka see, et kohaliku omavalitsuse haldustegevus toimuks maksimaalselt efektiivselt ja mõjusalt, mis omakorda aitab täita normidega seatud eesmärke, eelkõige saavutada jäätmete raamdirektiiviga1 seatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (OJ L 312, 22.11.2008, p. 3–30). 2 Arvestades, et omavalitsused on seotud kehtivate korraldatud jäätmeveo hankelepingutega, antakse omavalitsustele uute sätete rakendamiseks üleminekuaeg 2030. aasta lõpuni. Eelnõukohase seadusega muudetakse senist jäätmearuandluse süsteemi ning luuakse alused kogu jäätmete andmehalduse süsteemseks muutuseks ja jäätmete liikumise ahela paremaks jälgitavuseks. Tavajäätmete üleandmisel ja vastuvõtmisel võetakse kasutusele saatekirjad (veodokumendid) sarnaselt ohtlike jäätmete saatekirjadele. Eelnõukohase seadusega sätestatakse, et edaspidi tuleb jäätmearuanne esitada vähemalt üks kord kuus. Selle tulemusel vabanevad ettevõtted senisest kohustusest esitada riigile iga aasta 31. jaanuariks jäätmearuanne ning vajalikud koondaruanded luuakse infosüsteemis saatekirjade andmete ja jäätmekäitluskohtade igakuiselt esitatavate jäätmearuannete alusel. Samuti liidetakse edasimüüjad jäätmearuandluse süsteemi. Täpsustatakse jäätmevaldajate registri pidamisega seotud nõudeid. Eelnõukohase seadusega tehakse olulisi muudatusi pakendiseaduses. Hiljemalt 2030. aasta lõpuks peab kohaliku omavalitsuse üksus olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumise korraldama korraldatud jäätmeveoga. Eelnõukohase seaduse kohaselt korraldatakse tiheasustusalal tagatisrahata pakendi jäätmete kogumine tekkekohalt. Tiheasustusalal tuleb nii korteriühistute kui ka eramajade, ettevõtete ja asutuste juures eraldi kahte mahutisse koguda järgmised pakendijäätmed: 1) paber- ja kartongpakendijäätmed koos paberi- ja kartongjäätmetega (nn vanapaber); 2) klaaspakendijäätmed koos plast- ja metallpakendijäätmetega. Tekkekohalt kogumine on seega tiheasustusalal vaikimisi lahendus ja miinimumstandard. Väljaspool tiheasustusala olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise tekkekohalt peab korraldatud jäätmeveo raames korraldama vähemalt korteriühistute juures. See tähendab, et tekkekohalt kogumise võib korraldada ka väljaspool tiheasustusala asuvate eramute juures, kui see on vajalik pakendijäätmete tõhusaks liigiti kogumiseks. Kokku kogutud pakendijäätmed viiakse kohaliku omavalitsuse üksuse ja taaskasutusorganisatsiooni (edaspidi ka TKO) vahel kokkulepitud vaheladustuskohta. Jäätmevaldaja kannab tagatisrahata pakendi jäätmete tekkekohalt kogumise veokulust 0,25 eurot kogumiskorra kohta kogumisvahendi äraveo või tühjenduse eest. Eelnõukohase muudatusega sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele ja taaskasutusorganisatsioonidele nõuded, mis on seotud neile rakenduvate kohustustega pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutuse korraldamisel korraldatud jäätmeveo raames ning kulude jaotusel. Eelnõukohase seadusega sätestatakse pakendiettevõtjale pakendi ja pakendijäätmete tekke vältimise, kogumise ja taaskasutamise kohustused. Samuti sätestatakse tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise nõuded väljaspool korraldatud jäätmevedu. Seni kuni kohaliku omavalitsuse üksuses ei ole rakendunud uus kord, millega oleks pakendijäätmed hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, on taaskasutusorganisatsioonid kohustatud korraldama pakendijäätmete kokku kogumist. Eelnõukohase seadusega täpsustatakse taaskasutusorganisatsiooni tegevusloa taotlemisel aluseks oleva tegevuskava osasid. Seni tegevuskava osana oleva meediaplaani asemel peavad taaskasutusorganisatsioonid koostama viieks aastaks kommunikatsioonistrateegia, mis sisaldab põhisõnumeid pakendiseaduse § 174 lõike 1 punktis 11 nimetatud tegevustest, ülevaadet kogumis- ja taaskasutussüsteemist ning loetelu sihtrühmadest, nendeni jõudmise võimalustest ja meetoditest ning ajakavast. Võrreldes praegusega muutuvad taaskasutusorganisatsioonidele seni tähtajatuna kehtinud tegevusload tähtajaliseks. Keskkonnaamet annab tegevusloa kuni viieks aastaks. Edaspidi ei pea taaskasutusorganisatsioonid oma eelmise kalendriaasta tegevuste kirjalikku ülevaadet 3 esitama Kliimaministeeriumile, vaid peavad seadusega sätestatud info avalikustama oma veebilehel. Keskkonnatasude seaduses tehakse muudatused, et motiveerida keskkonnatasude kaudu jäätmete ringlussevõtu eelistamist jäätmete põletamisele ja ladestamisele, ning et üha rohkem arvestataks ringmajanduse põhimõtetega. Selleks kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2026 uue saastetasuna jäätmete energiakasutuse tasu (tavajäätmete sortimisjääkide puhul tasumäär 50 eurot/t; ülejäänud tavajäätmed, välja arvatud puidujäätmed, 60 eurot/t) ning senisest, 2015. aastast muutumatuna püsinud, kõrgem tavajäätmete kõrvaldamise tasumäär (senise 29,84 eurot/t asemel 90 eurot/t). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses täiendatakse volikogu ainupädevuse loetelu. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses täiendatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi eesmärke. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) on ette valmistanud Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM) ringmajanduse osakonna olmejäätmete valdkonna juht Katrin Koppel (626 0700, [email protected]), ringmajanduse osakonna nõunikud Laurina Šinkejeva (teenistussuhe lõppenud), Dagny Kungus (626 0735, [email protected]), Kertu Sapelkov (6262862; [email protected]), Görel Grauding (626 2897, [email protected]), Alar Valdmann (626 2710, [email protected]), jäätmekorralduse ja digitaliseerimise valdkonna juht Kristel Kibin (628 5893; [email protected]), ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siim (626 9756, [email protected]) ning keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Aivi Aolaid-Aas (626 0743, aivi.aolaid- [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegid Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikud Käthlin Oeselg (626 0798, [email protected]), Annemari Vene (tel 626 2824, e-post [email protected]) ja õigusosakonna jurist Kristina Parnaul-Ollik (626 2870, [email protected]). Keeletoimetuse tegi Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2024–2027 aluspõhimõttega 03.03.17 Soosime maksupoliitikaga ringmajandust ja ressursside taaskasutust ja VVTP ülesandega Jäätmereformi muutmise eelnõud. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõukohase seadusega muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone: 1) jäätmeseadus (RT I, 17.03.2023, 37); 2) pakendiseadus (RT I, 21.09.2023, 6); 3) keskkonnatasude seadus (RT I, 11.06.2024, 9); 4) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I, 30.06.2023, 28); 4 5) keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 30.12.2023, 11). Eelnõukohase seadusega ei muudeta konstitutsioonilisi seadusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu peamine eesmärk on olmejäätmete valdkonna reformimine, mille tulemusena suureneb jäätmetes sisalduva teisese toorme kasutuselevõtt. Eelnõuga suurendatakse kohalike omavalitsuste vastutust ja võimalusi jäätmehoolduse korraldamisel, tõhustatakse pakendite ja pakendijäätmete laiendatud tootjavastutust, kehtestatakse ringlussevõttu motiveerivad tasusüsteemid ning suurendatakse jäätmeandmete läbipaistvust ja ajakohasust. Muudatused on vajalikud, et suunata olmejäätmed ringmajandusse. See eeldab struktuursete muudatuste tegemist, mis tagaksid olmejäätmete piisava liigiti kogumise ja ringlussevõtu ning olmejäätmete ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamise. Liigiti kogutud ja ringlusse võetavate jäätmete koguse järkjärguline suurenemine võimaldab Eestis arendada ringlussevõtutööstust. Ringlussevõtu eesmärke väljendatakse Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud ringlussevõtu sihtarvudena. Olmejäätmete (sh olmes tekkivate pakendijäätmete) korduskasutuseks ette valmistamise ja ringlussevõtu ning eraldi pakendijäätmetele seatud ringlussevõtu Euroopa Liidus kokku lepitud sihtarvud on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Olmejäätmete sihtarv väljendab olmejäätmete osakaalu, mis nende kogumassist kalendriaasta jooksul tuleb korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta, pakendijäätmete sihtarv väljendab pakendijäätmete osakaalu, mis kalendriaasta lõpuks tuleb ringlusse võtta. Kehtiv EL sihtarv Sihtarv Sihtarv Sihtarv 2025 2030 2035 Olmejäätmed 50% 55% 60% 65% Kõik pakendijäätmed 55% 65% 70% - Plastpakend 22,5% 50% 55% - Puitpakend 15% 25% 30% - 2 Mustmetallist pakend 50% 70% 80% - Alumiiniumist pakend 50% 60% - Klaaspakend 60% 70% 75% - Paber- ja kartongpakend 60% 75% 85% - Euroopa Komisjoni 2023. aastal koostatud varajase hoiatamise aruande kohaselt on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Pakendijäätmete ringlussevõtu määr on Eestis küll 74%, kuid sihtarvude saavutamisega on probleeme plastpakendijäätmetega, millest ainult 44% jõuab ringlusesse (2022. a andmetel). Seega tuleb 2025. ja 2030. a plastpakendijäätmete sihtarvude saavutamiseks olemasolevaid praktikaid muuta. Selleks, et plastpakendijäätmeid oleks 2 Hetkel kehtiv sihtmäär üleüldiselt metallpakendi jäätmete kohta (alates 2025. aastast mustmetallil ja alumiiniumil eraldi sihtarvud). 5 võimalik suuremas mahus ringlusse suunata tuleb parandada selle eelduseks olevat liigiti kogumist, mis võimaldab kätte saada ringlussevõtuks puhtama ja kvaliteetsema materjali. Eelnõuga lahendatavaid küsimusi reguleerivad eelkõige jäätmeseadus, pakendiseadus ja keskkonnatasude seadus. Jäätmeseadus (edaspidi JäätS) sätestab jäätmehoolduse korralduse, nõuded jäätmete tekke ning jäätmete põhjustatava tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, sh meetmed loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamiseks ja ebasoodsa mõju piiramiseks ning selliste jäätmete prügilas ladestamise järkjärguliseks vähendamiseks, mis sobivad ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks, riikliku järelevalve alused ja ulatuse ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Jäätmeseadusega on kehtestatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud ning kohalike omavalitsuste kohustused jäätmehoolduse korraldamisel. Samuti on jäätmeseaduses sätestatud kohustus, et keskkonnakaitseluba omavad isikud (v.a vahendajad, edasimüüjad ja suletud prügilate käitajad) peavad esitama kord aastas jäätmearuande. Pakendiseadus (edaspidi PakS) sätestab üldnõuded pakendile ja pakendi kasutamisele, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse, audiitorkontrolli nõuded ning ringlussevõtu sihtarvud, pakendiregistrisse esitatavate andmete kontrollimise nõuded ja nõuete riikliku järelevalve alused ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Ühtlasi kehtestab pakendiseadus taaskasutusorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste kohustused pakendijäätmete liigiti kogumise korraldamisel ning taaskasutusorganisatsioonide tegevusloa nõude. Keskkonnatasude seadus (edaspidi KeTS) määrab keskkonnakasutuse valdkonnad, millele on kehtestatud kasutusõiguse hind, tasumäärad, tasu kasutamise alused ja sihtotstarve. Muuhulgas on KeTSiga määratud keskkonnatasu jäätmete kõrvaldamise korral. Enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist koostati väljatöötamiskavatsus (VTK)3, mis esitati avalikule konsultatsioonile märtsis 2024. VTK kooskõlastas või kooskõlastas märkustega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ning Välisministeerium vastust ei esitanud. Lisaks esitasid VTK kohta arvamuse MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Maksu- ja Tolliamet, Enefit Green AS, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon, Eesti Pakendringlus OÜ, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Kiili Vallavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Saue Vallavalitsus, Tallinna Strateegiakeskus, Raplamaa Omavalitsuste Liit, korduskasutuspakendite valdkonna ettevõtted ja eksperdid (ühispöördumine), Eesti Omanike Keskliit, Paikre OÜ, Ragn-Sells AS, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, Tetra Pak, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Vaitorg OÜ, Viru Keemia Grupp AS. VTK avalikustamise järel saadud kirjaliku ja suulise tagasiside põhjal muudeti osaliselt eelnõu kontseptsiooni. Eelnõust on välja jäetud pakendiaktsiisi seaduse muudatused, mille eesmärk oli kehtestada aktsiis turule lastavatele pakenditele. Riske hinnates ja osade ettevõtjate avalikke sõnavõtte jälgides ei saanud siiski välistada olukorda, kus toidutootjad tõstavad hinda rohkem 3 Kättesaadav arvutivõrgust: https://eelnoud.valitsus.ee/main#62mmMlGu 6 aktsiisimuudatus ette näeks. See võib praeguse elukalliduse kasvu keskel omakorda haavata väiksema sissetulekuga leibkondasid. Lisaks on loobutud jäätmereformi raames Iru jäätmepõletustehase liitmisest Euroopa Liidu heitmekaubandussüsteemiga. Eelnõu koostamise käigus jõuti järeldusele, et põletustasu kehtestamine on esialgu piisavalt suure mõjuga muudatus jäätmete ringlussevõtu edendamiseks. Eelnõus on esitatud mõned sätted, mida VTK-s ei käsitletud. Näiteks on eelnõus kavandatud muuta taaskasutusorganisatsioonide tegevusload tähtajaliseks, mis on vajalik taaskasutusorganisatsioonide tegevuse tõhustamiseks. Tagasiside põhjal on eelnõus leevendatud sisetehingu rakendamise põhimõtteid korraldatud jäätmeveo tellimisel. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse jäätmeseadust, teisega pakendiseadust, kolmandaga keskkonnatasude seadust, neljandaga kohalike omavalitsuste korralduse seadust, viiendaga keskkonnaseadustiku üldosa seadust ning kuuenda paragrahviga reguleeritakse seaduse jõustumise aega. 3.1 Jäätmeseaduse muudatused Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse jäätmeseadust. JäätSi § 1 lõike 1 punkt 3 Muudatusega täpsustatakse JäätSi reguleerimisala, lisades JäätSi nõuete täitmise haldusjärelevalve alused. JäätSi § 1 lõige 5 Lõiget 5 muudetakse ning lisatakse, et riigihanke seaduses sätestatut kohaldatakse edaspidi ka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele. Samuti jäetakse sättest välja piirang riigihangete seaduse § 12 rakendamise kohta sama paragrahvi lõikes 51 sätestatud erandiga (vt allpool § 1 lõike 51 selgitusi). Ka muude kohaliku omavalitsuse korraldusel kokku kogutud jäätmete käitleja leidmiseks tuleb rakendada riigihangete seaduses sätestatut. Omavalitsuse korraldusel kokku kogutud jäätmete alla kuuluvad kõik KOV algatusel kokku kogutud jäätmed, sh jäätmejaamas, avalikes kogumispunktides (jäätmepunktides, keskkonnapunktides), kogumisringide käigus jm viisil kokku kogutud jäätmed. Muudatusega viiakse jäätmehoolduse korraldamine kooskõlla jäätmedirektiivi artiklist 4 tulenevate kohustustega. Artikli 4 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid jäätmedirektiivis ette nähtud jäätmehierarhia kohaldamisel võtma asjakohaseid meetmeid, et soodustada lahendusi, mis annavad parima üldise keskkonnatulemuse. Sama kehtib ka jäätmedirektiivi artikli 13 kohta, mis näeb ette, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada jäätmete käitlemine viisil, mis ei sea ohtu inimeste tervist ega kahjusta keskkonda. Jäätmedirektiivi 6. põhjenduspunkti kohaselt peab igasuguse jäätmepoliitika eesmärk olema vähendada miinimumini jäätmetekke ja -käitluse kahjulik mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Artikli 16 lõike 1 järgi on liikmesriik kohustatud looma kas ise või vajaduse korral koostöös teiste riikidega ühtse ja sobiva võrgustiku, mis koosneb jäätmekõrvaldusrajatistest ja rajatistest eramajapidamistest kogutud segaolmejäätmete, asjakohasel juhul ka teistelt jäätmetekitajatelt kogutud sama liiki jäätmete taaskasutamiseks, võttes sealjuures arvesse parimat võimalikku tehnikat. Artikli eesmärk on esmalt tagada ühenduse kui terviku sõltumatus jäätmete 7 kõrvaldamise valdkonnas ning teiseks võimaldada liikmesriikidel iseseisvalt seda eesmärki saavutada. Selleks peavad liikmesriigid arvestama geograafilisi tingimusi või vajadust spetsiaalsete rajatiste järele teatud jäätmeliikide jaoks.4 Selliselt määratletud eesmärki arvestades ei saa liikmesriik direktiivi nõuetekohaseks ülevõtmiseks ja kohaldamiseks piirduda kindla jäätmekäitluskoha valimisega ega ole ka kohustatud otsima ja rakendama kõige sobivamat käitlusviisi, et vähendada nii palju kui võimalik jäätmete negatiivset mõju keskkonnale ja seega inimeste tervisele. Selle tagajärjel jäetaks turult välja kvalifitseeritud ettevõtjad, kes sooviksid turule siseneda. See omakorda võib tekitada olukorra, et ohtu satub riigile jäätmete käitlemiseks sobiva ja kestva infrastruktuuri loomine, mis võib piirata liikmesriigi võimalust käidelda jäätmeid iseseisvalt. Konkreetse käitluskoha kindlaksmääramine piirab ka konkurentsivabadust. Sellele probleemile on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Konkurentsiamet, kes on soovitanud muuta jäätmeseadust ning avada kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmehooldus vabale konkurentsile. Tegemist on kaaluka ja tihti isegi äärmusliku sekkumisega põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabadusse, sest selle tulemusena võidakse teiste ettevõtjate majandustegevus sel alal ühemõtteliselt lõpetada. Sealjuures ei ole pelk soov kaitsta ühte ettevõtjat konkurentsi eest eraldi võttes suure tõenäosusega aktsepteeritavaks põhjenduseks ja seda eriti olukorras, kus on olemas sama teenust odavamalt ja efektiivsemalt pakkuvad ettevõtjad.5 Õiguskantsleri märgukirjas Narva linnas kehtestatud jäätmehoolduseeskirja punktile, mis seab kohustuse viia segaolmejäätmed järelsortimiseks ühte konkreetsesse jäätmesortimistehasesse, leiti, et see piirab ulatuslikult ettevõtja ettevõtlusvabadust, sest ettevõtjal ei ole võimalik valida parima hinnaga ja/või parima teenusekvaliteediga teenusepakkujat.6 Ettevõtlusvabadus kaitseb ettevõtja võimalust toimida turu tingimustes riigi põhjendamatu sekkumiseta. Seejuures on ettevõtlusvabadusest tuletatav õigus riigi sekkumisele, mh konkurentsi piiramisele, vaid juhtudel, kui mingit liiki ettevõtlusega tegelemine üksnes turu toimimise tingimustel oleks võimatu.7 Jäätmekäitlusteenus ei ole selline teenus, mida saab pakkuda konkurentsita või vähese konkurentsiga. PSi §-s 65 on sätestatud Riigikogu pädevus otsustada erinevaid riigielu küsimusi, milleks on ka põhiõiguste riive aluseks oleva volitusnormi kehtestamine PSi § 3 lõikest 1 tulenevast seaduslikkuse põhimõttest lähtudes. Ettevõtlus- ja lepinguvabaduse kasutamisele riiklike piirangute kehtestamine või kehtetuks tunnistamine on seadusandja pädevuses. Nimetatud pädevus ei kuulu KOVile ega ole seetõttu kohaliku elu küsimus. Seega ei ole hanke kohustus vastuolus omavalitsusüksuse enesekorraldusõigusega, sest KOVi põhiseadusliku tagatise riive ei ole võimalik.8 Selle järgi ei riiva KOVi enesekorraldusõigust see, kui seadusandja võtab KOVilt õiguse piirata põhiõiguste kandjate põhiõigusi või -vabadusi, sh ettevõtlus- ja lepinguvabadust. JäätSi § 1 lisatakse lõige 51 JäätSi § 1 lõike 51 alusel on riigihangete seaduse § 12 kohane sisetehing lubatud saarte omavalitsustes ning teistes omavalitsustes vaid juhul, kui esmalt on püütud leida jäätmevedaja riigihanke korras, kuid see pole õnnestunud. 4 Eko C-297/08, p 61. 5 https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/juhtumid/2011/konkurentsiameti_31_05_11_soovitus_voru_l innavalitsusele.pdf. 6 Õiguskantsleri märgukiri 3.2009. 7 RK 3-4-1-2-13, p 112. 8 RK 3-4-1-34-14 p 48. 8 Sisetehing jäätmeveol on ka teistes ELi riikides lubatud. Eestis on sisetehingu rakendamine korraldatud jäätmeveo teenuse hankimisel keelatud. Kehtiva RHSi seletuskirjas on selgitatud järgmiselt: „Näiteks /…/ ei keela Euroopa Kohtu praktika sisetehingu režiimi kohaldamist teenuste kontsessioonidele, sh jäätmekäitluse valdkonnas.“ (Vt EKo 13.11.2008, C-324/07, Coditel Brabant, p 42; EKo 13.10.2005, C-458/03, Parking Brixen, p 40; EKo 11.01.2005, C-26/03, Stadt Halle, p 14 (elanikkonna olmejäätmete käitluse ehitustööde ja teenuse kontsessiooni segaleping); EKo 9.06.2009, C-480/08, komisjon vs Saksamaa, p 38-41 ja 44 (kohalike omavalitsuste vaheline koostööleping, mille eesmärk on avalik-õigusliku vahendaja kaudu jäätmekäitlusprügila rajamine ja käitluse teenuse tagamine, mille otstarbel kohalikud omavalitsused eraldavad oma territooriumil vahendajale maad jäätmekäitlusjääkide ladustamiseks)). Euroopa Kohtu praktikas puuduvad viited sellele, et jäätmeveo ja -käitluse teenuste kontsessioonid ei ole sisetehingu reegliga kaetud. Saarelised omavalitsused, kus JäätSi § 135 lõike 2 kohaselt rakendub korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus (elanikke on vähemalt 1500), on Hiiumaa vald, Saaremaa vald ja Muhu vald. Ülejäänud saarelised omavalitsused (Kihnu vald, Ruhnu vald ja Vormsi vald) võivad vajaduse ilmnemisel samuti korraldatud jäätmevedu korraldada, kohaldades selleks sisetehingut. Saarelistele omavalitsustele erandi tegemine on otstarbekas, et tagada saartel kvaliteetne teenus, selle kättesaadavus ja järjepidevus ning vastuvõetav hind. Saarelised omavalitsused ei saa sisetehingut rakendamata kõiki neid tingimusi tagada võrdselt teiste omavalitsustega. Senine praktika näitab, et konkurents saareliste omavalitsuste korraldatud jäätmevoe hangetel puudub (hankel osaleb 1 kuni 2 pakkujat) ning jäätmeveoteenuse hinnad saartel on mitmel juhul oluliselt kõrgemad kui teistes omavalitsustes. Ülejäänud omavalitsustes, kus rakendub korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus, on riigihangete seaduse §-s 12 sätestatud sisetehingu rakendamine piiratud. Sisetehingu võib korraldatud jäätmeveo korraldamiseks teha vaid siis, kui on korraldatud riigihange, mis loetakse lõppenuks riigihangete seaduse § 73 lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel. Hankijal on õigus ja kohustus seada hankele oma vajaduste järgi mõistlikud ja põhjendatud tingimused, sealjuures nõuded jäätmeveokitele. Kui pakkuja leiab, et hanke tingimused ei ole mõistlikud, on tal võimalik pöörduda esmajärjekorras riigihangete vaidlustuskomisjoni poole või kohtusse. Jäätmeveoteenuse pärast vaidlustuskomisjoni poole pöördumine on tavapärane, mistõttu võib järeldada, et see kontrollimehhanism toimib. Sisetehingu rakendamine on siiski KOVi kaalutlusotsus, mitte kohustus. Kui KOV otsustab sisetehingut pärast hanke nurjumist mitte rakendada, korraldab ta uue riigihanke. Sisetehingut on vaja lubada selleks, et KOVil oleks võimalik täita talle seadusega pandud ülesannet korraldada jäätmevedu, seejuures on KOVile seatud nõuded ka selle V tulemuslikkusele(liigiti kogumise sihtarv). Seega tuleb KOVidele luua võimalused selle kohustuse täitmiseks. Ei saa välistada olukorda, kus KOV ei leia hanke kaudu oma vajadustele vastavat jäätmevedajat (nt Pärnu linna kaalupõhisele veole üleminekut käsitlev hankeleping, mis vedaja ettepanekul lõpetati enne tähtaega ja jäätmeveoteenuse kvaliteedi halvenemine mitmes omavalitsuses). Korraldatud jäätmeveo hangete puhul on viimastel aastatel toimunud turu koondumine. 2024. aasta augusti seisuga pakub korraldatud jäätmeveo teenust viis ettevõtet 93 veopiirkonnas: AS Eesti Keskkonnateenused (55 veopiirkonda), AS Ragn-Sells (23 veopiirkonda), OÜ Ekovir (7 veopiirkonda), AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (5 veopiirkonda) ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus (3 veopiirkonda). Seetõttu on oluline, et kui hange on nurjunud, on KOVil võimalik siiski tagada kohustusliku teenuse osutamine, kasutades selleks sisetehingut. 9 KOVi äriühing või asutus võib samuti osaleda riigihankel, kui tal on võimeline osutama seda teenust. Korraldatud jäätmeveo teenust osutab hangete tulemusel 2024.a üks KOVile kuuluv ettevõte (Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, mis kuulub Tallinna linnale) ja üks KOVide koostööorganisatsioon (MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus). JäätSi § 1 lõike 7 muudatus on seotud valdkonna eest vastutava ministeeriumi valitsemisala asutuse haldusjärelevalvega.. Lõige sätestab, et haldusjärelevalvele kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle kohaldatakse Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) sätteid, arvestades JäätSi erisusi. Tegemist on üldsätetega. Valdkondlikus eriseaduses nähakse ette võimalus teha valdkondlikku järelevalvet samas mahus, nagu seni sai Justiitsministeerium teha VVSi § 85 alusel. Eriseaduses sätestatakse järelevalve kord ning seda on VVSiga võrreldes laiendatud täiendavate järelevalvaja õigustega ning täpsustatud on järelevalve eesmärki. Tegemist on erinormiga VVSis sätestatud üldnormist. JäätSi § 11 lõige 2 Paragrahv 11 sätestab „saastaja maksab“ põhimõtte. Muudatusega jäetakse välja välistus, mille järgi ei ole jäätmekäitluse järelevalve kulud jäätmevaldaja kanda . Muudatus on kooskõlas jäätmete raamdirektiivi artikli 14 punktiga 1. Jäätmekäitlus on JäätSi § 13 kohaselt nii jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine, sh sortimine, kui ka kõrvaldamine, sh vahendamine või edasimüümine. Järelevalvekulud on näiteks järelevalvespetsialisti palkamisega, valvekaamerate paigaldamisega, jäätmete liigiti kogumise kontrollimisega ja prügistajate tuvastamisega seotud kulu. Muudatuse järgi on omavalitsusel võimalik edaspidi jäätmehoolduse arendamise kulude hulka arvestada ka järelevalvekulu ning koguda see jäätmevaldajatelt jäätmehoolduskuluna. JäätSi § 12 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 Paragrahvi 12 lõigetega 4 ja 5 nähakse ette toetus omavalitsustele, kes täidavad olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu. Toetuse eesmärk on motiveerida omavalitsusi sihtarvu saavutamiseks vajalikke muudatusi tegema. Toetuse aluseks on Keskkonnaagentuuri koostatud ja hiljemalt 1. aprillil Keskkonnaagentuuri veebilehel avaldatud aruanne. Jäätmeandmete digiteerimise tulemusena laekuvad alates 2026. aastast andmed jäätmete kogumise kohta KAURi automaatselt. Nende andmete analüüs on võimalik korraldada samuti automaatselt. Seejärel on võimalik luua aruanne, milles esitatakse olmejäätmete liigiti kogumise osakaal (protsent) iga KOVi kohta ning määratakse kindlaks, kas KOV on sihtarvu saavutanud või mitte. Toetust jagatakse juhul, kui selleks on raha riigieelarves olemas. Toetust võib jagada Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusmeetmete kaudu. Toetuse saamise üheks eeltingimuseks seatakse sihtarvu täitmine. Seejuures ei ole kavas ELi ühtekuuluvusfondi toetusperioodi 2021–2027 jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetusmeetmes olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamist eeltingimuseks seada. JäätSi § 24 lõige 41 Jäätmeseaduse § 24 lisatakse lõige 41. Lõikes 41 esitatakse uuesti kehtiv jäätmeseaduse § 117 lõige 3. Toote valmistajal või maaletoojal on juba olemas usaldusväärne teave, kuna tootel peaks olema teave ohtlike ainete kohta, aga kui teave puudub, peab olema võimalik seda saada. Toote valmistaja või maaletooja peab olema valmis jagama teavet oma turule lastud tootes sisalduvate ainete ja jäätmetes sisalduvate ainete ning jäätmekäitluse kohta. Teavet tuleb anda, et vältida potentsiaalset keskkonna- või terviseohtu. Asjakohane teave tagab, et jäätmeid ei kõrvaldata sobimatul viisil, mis võib seada ohtu keskkonna ja inimese tervise. 10 JäätSi § 261 lõiked 15 ja 16 Paragrahvi 261 lisatakse lõiked 15 ja 16. Lõikes 15 esitatakse uuesti kehtiv § 117 lõige 21 ja lõikes 16 § 117 lõige 22. Lõike 15 kohaselt on muu isik kui tootja, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmeid ning taaskasutab või kõrvaldab neid, kohustatud esitama probleemtooteregistrile andmed probleemtootest tekkinud jäätmete käitlemise kohta §-s 251 sätestatud kohustuste ja § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Jäätmekäitlejal, kes ei ole tootja ning kes taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid, tuleb esitada aruanne probleemtooteregistrisse. Lõige 16 sätestab, et probleemtoodete tootja aruande esitamise kohustus loetakse täidetuks ka juhul, kui lõikes 15 nõutud andmed esitatakse probleemtoote tootja nimel. JäätSi § 269 lõige 1 Paragrahvi 269 lõikes 1 parandatakse viited. Kuna jäätmeseaduse § 117 lõige 21 esitatakse § 261 lõikesse 15, tuleb § 269 lõige 1 viia kooskõlla muudatusega. JäätSi § 31 Paragrahvi 31 lõiget 11 täiendatakse nii, et KOVi üksuse korraldatud jäätmete liigiti kogumise eesmärk on lisaks olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmisele ka olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu täitmine igal aastal. Paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 31, mille kohaselt tuleb koguda paberi- ja kartongijäätmed (vanapaber) koos paber- ja kartongpakendijäätmetega samasse mahutisse (kott, süvamahuti, konteiner vm). Materjali kaupa kogumine toimub kõigi kogumisviiside puhul, st nii tekkekohalt kogumisel, kogumispunktides, jäätmejaamades või muul viisil kogudes. Paberit ja kartongi ei koguta segapakendi mahutisse ega plast- ja metallpakendi mahutisse, kuna siis ei ole enam tegemist materjali põhjal kogumisega ning kogutava paberi ja kartongi väärtus materjalina võib määrdumise tõttu langeda. Kui omavalitsuses kogutakse tekkekohalt vaid segapakendit, tuleb luua võimalus ka paberi ja kartongi üleandmiseks. Muudatuse eesmärk on suurendada olmejäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõttu, vähendades segadust paberi- ja kartongijäätmete kogumisel, mida on põhjustanud senine paberi- ja kartongijäätmete eraldamise nõue selle järgi, kas tegemist on pakendiga või mitte. Praktikas visatakse vanapaber sageli paber- ja kartongpakendi konteinerisse ning vastupidi, kusjuures mõlema konteineri soovituslik värv on sinine. Paberi- ja kartongijäätmed kogutakse eelnõu kohaselt edaspidi eelkõige korraldatud jäätmeveoga ning need jäätmed antakse pärast kokku kogumist üle taaskasutusorganisatsioonidele, kes korraldavad kooskogutud paber- ja kartongpakendi ning vanapaberi edasise käitluse neid jäätmeliike üksteisest eraldamata. Paragrahvi 31 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, kuna see lisatakse pakendiseadusesse (eelnõukohane § 15). Paragrahvi 31 lõike 6 täienduse kohaselt võib KOV näha ette erandi pakendiseaduse §-s 15 sätestatud pakendijäätmete liigiti kogumisest juhul, kui ta on selle vajalikkust ja põhjendatust analüüsinud jäätmekavas ja sätestanud jäätmehoolduseeskirjas ning on täidetud vähemalt üks § 31 lõikes 6 loetletud eeltingimustest. KOV võib põhjendatud juhul teha erandi näiteks pakendijäätmete tekkekohal kogumisest teatud jäätmetekkekohatüüpide puhul või hajaasustuses pakendijäätmete tekkekohalt kogumisest 11 korteriühistute juures. Erandite tegemise põhjendatust hindab Keskkonnaamet haldusjärelevalve käigus. Lõikes 7 täpsustakse, et omavalituse korraldatud olmejäätmete liigiti kogumine peab arvestama piirkonna iseärasusi. See tähendab, et omavalitsus peab jäätmete liigiti kogumise lahenduse valimisel lähtuma lisaks liigiti kogumise sihtarvu saavutamise ja kulude optimeerimise eesmärgile ka kohalikest oludest. Jäätmete kogumiseks tuleb valida selline lahendus, mis arvestab veopiirkonna eeldatavaid jäätmekoguseid, teedevõrku, hoonestust, asustustihedust ja muid tingimusi. Omavalitsus peab läbi mõtlema, milliseid jäätmeveokeid (lisaks veoki täismassile ka mitme jäätmeliigi kogumist võimaldav kambrite arv), mahuteid (jagatud sisuga mahutid, süvamahutid, jäätmekotid, kastid vm), veosagedusi ja kogumisringe on otstarbeks piirkonnas rakendada. Näiteks võib mõnes väga tiheda hoonestuse ja kitsaste tänavatega piirkonnas olla keeruline korraldada jäätmete liigiti kogumist erinevate konteineritega, kuna nende jaoks ei ole võimalik leida tänaval piisavalt ruumi. Sel juhul võiks kaaluda näiteks jäätmete üleandmist kottidega. Samas väga hõreda asustusega piirkonnas ei pruugi mitme jäätmeliigi eraldi veoringidega tekkekohalt äravedu olla kulutõhus ega keskkonnahoidlik. Sellistes piirkondades peaks kaaluma ühismahutite paigaldamise võimalust, kogumisringide korraldamist või jagatud sisuga konteinerite ja mitmekambriliste jäätmeveokite kasutuselevõttu. Kohalike tingimustega arvestamine muudab teenuse jäätmevaldajatele mugavamaks. Omavalitsustele on sobivate tingimuste valimisel abiks Keskkonnaagentuuri arendatav jäätmete liigiti kogumise taristu mudel. Paragrahvi 31 lisatakse lõige 8, mille kohaselt jäätmete liigiti kogumise korraldus peab olema elanikele mugav ning selle teenuse hind ja muud omadused peaks inimesi motiveerima jäätmeid liigiti koguma. Mugavaks saab lugeda kogumislahendusi, mille puhul inimene ei pea liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks tegema ülemääraseid pingutusi. Mugavaks saab lugeda näiteks jäätmete tekkekohal kogumist või kui see pole võimalik, siis jäätmete üleandmist kogumispunktis, mis jääb majapidamisest jalutuskaugusele või sõidukiga liikudes tavapärasele liikumistrajektoorile või kaupluse juurde. Motiveerivaks saab lugeda sellist liigiti kogumist, mille puhul liigiti kogumine tasub ära ehk liigiti kogutud jäätmete üleandmine on soodsam kui liigiti kogumata jäetud jäätmete üleandmine. Motiveeriv on ka selline kogumislahendus, kus jäätmete liigiti kogumine ja nende üleandmine on lihtsam kui liigiti kogumata jäätmete üleandmine (nt liigiti kogutud jäätmeid saab üle anda sagedamini). JäätSi § 42 Paragrahvi 42 lisatakse lõige 11, mille kohaselt kohalik omavalitsus võib jäätmekavas nõutud elemendid esitada ka muu arengudokumendi osana. Kui omavalitsus soovib kavandada ringmajandust laiemalt ja koostada näiteks ringmajanduse arengukava, võib jäätmekavas nõutud elemente käsitleda selles ringmajanduse arengukavas ja kaht eraldi arengudokumenti koostada ja menetleda pole vaja. Muudatus on tehtud omavalitsuste ettepanekul. Lõike 3 punkti 3 täiendatakse nõudega, et omavalitsus peab lisaks üldisele liigiti kogumise arendamisele kavandama jäätmekavas ka olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamist igal aastal. Selleks on omavalitsusel vaja hinnata praegust olmejäätmete liigiti kogumise taset, analüüsida, kuidas kavandatavad muudatused liigiti kogumist mõjutavad, ning kontrollida, et eeldatav liigiti kogumise tase on piisav sihtarvu saavutamiseks igal aastal. Olmejäätmete liigiti kogumise taseme arvestamisel võetakse arvesse samu jäätmeliike, mida arvestatakse olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu (JäätS § 1363 lg 2) saavutamisel. See arvutusmetoodika on 12 alates 2025. aasta kohta andmete esitamisest ühesugune kõigil ELi liikmesriikidel ning on esitatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/1004.9 Lõike 3 punkti 6 alusel peab omavalitsus hindama uute kogumissüsteemide loomise vajadust. Sätet täpsustatakse nii, et omavalitsus peab hindama ka olemasolevate kogumissüsteemide muutmise vajadust. Analüüsi tehes tuleb arvesse võtta olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamise kohustust ja erandite rakendamise kavatsust. Lisaks tuleb arvestada põhimõtetega, et olmejäätmete liigiti kogumise korraldamisel tuleb lähtuda piirkondlikest iseärasustest ning liigiti kogumine peab olema jäätmevaldaja jaoks võimalikult mugav ja motiveeriv. Lõike 3 punkti 7 täiendatakse nõudega analüüsida jäätmehoolduse rahastamise peatükis ka jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse rakendamist, selle kohustuse eesmärke ja korraldust. Jäätmekavas planeerib omavalitsus vajalikud tegevused liigiti kogumise sihtarvu saavutamiseks ning vajalikud investeeringud. Seega tuleb jäätmekavas analüüsida, kas jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse rakendamine on vajalik, milliste kulutuste katteks on see vajalik, millised kulutused kaetakse jätkuvalt omavalitsuse eelarvest ning kuidas kogutakse jäätmehoolduskulud jäätmevaldajatelt, sh milline on kohustuse ülesehitus (nt püsitasu, muutuvtasu), arveldamine, võimalikud soodustused jm. Jäätmekavas tuleb käsitleda jäätmehoolduse rahastamist vähemalt jäätmekava perioodil, kuid vajaduse korral tuleb hinnata ka pikemat prognoosi, eriti kui kavaga nähakse ette suuremad investeeringud. Jäätmehoolduse rahastamise planeerimisel peaks arvesse võtma ka võimalikke toetusmeetmeid ja arvestama neile seatud eeltingimusi. Lõike 3 punkti 13 muudatuse kohaselt esitatakse jäätmekavas plaan, milliste meetmetega omavalitsus vähendab oma piirkonnas tekkivate selliste olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamist ja põletamist, mis sobivad korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muul moel taaskasutamiseks. Selline analüüs on vajalik, kuna omavalitsuse korralduslike tegevuste kaudu kogutud jäätmed suunab käitlusse omavalitsus (eelnõukohane JäätSi § 70). Selle plaaniga saavad omavalitsused kavandada jäätmeseaduse § 70 lõike 2 täitmist. Lõike 2 kohaselt peab omavalitsuse korraldatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise eesmärk olema muu hulgas ka olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmine, mis on sätestatud jäätmeseaduse § 1363 lõigetes 1 ja 2. Omavalitsus ei pea kavandama kokku kogutud laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvate jäätmeliikide (pakendijäätmed, patarei- ja akujäätmed, romusõidukid ja kasutuselt kõrvaldatud mootorsõidukid, elektroonikajäätmed ja nende osad, vanarehvid, põllumajandusplast, kalapüügivahendite jäätmed) edasist käitlust, kuna see ülesanne on tootjatel. Lõike 3 punkti 14 täiendatakse selliselt, et omavalitsus analüüsib lisaks pakendijäätmete kogumise ja vedamise korraldamisele ka nende taaskasutusorganisatsioonidele üleandmist. Pakendijäätmete kogumine on seni olnud taaskasutusorganisatsioonide ülesanne (kui kohustusi pole TKOle üle antud, siis tootja ülesanne). Pärast üleminekuperioodi lõppemist on olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumine kohaliku omavalitsuse ülesanne, kuid pakendijäätmete käitlemise korraldamine jääb taaskasutusorganisatsiooni kohustuseks. Omavalitsuse kokku kogutud pakendijäätmed veetakse vaheladustuskohta või käitluskohta, kus need antakse vastavalt turuosadele üle kolmele taaskasutusorganisatsioonile või TKO-ga kokkuleppel otse käitlejale. Vaheladustuskoha või käitluskoha võiks taaskasutusorganisatsioonidega kokku leppidavõimaluse korral juba jäätmekava koostamisel. Kui jäätmekava on valminud, uuendab KOV oma jäätmehoolduseeskirja ning seejärel 9 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1004, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ jäätmeid käsitlevate andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus C(2012) 2384. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019D1004&from=EN. 13 korraldab käitluse ja veo hanked. Veo hankes on vaheladustuskoha määramine juba kohustuslik. Paralleelselt jäätmehoolduseeskirja koostamisega uuendab KOV taaskasutusorganisatsioonidega oma lepingud, kus fikseeritakse igale TKOle üleantavate pakendijäätmete vaheladustuskoht (üleandmiskoht). Kui kokkulepet mingil põhjusel ei saavutata, on omavalitsusel õigus vaheladustuskoht ise määrata. Selleks võib olla näiteks omavalitsuse territooriumil asuv jäätmejaam. Iga TKOga võib kokku leppida erineva vaheladustuskoha ja ka eri pakendiliikide üleandmise kohad võivad olla erinevad. Oluline on kõik need kohad ära tuua veoteenuse hanke alusdokumendis. Veokulud kannab pakendiseaduse § 15 lõikes 11 määratud ulatuses jäätmevaldaja ja ülejäänud osa TKO (tootja). Lisaks tuleb jäätmekavas kirjeldada pakendijäätmete kogumise korraldust hajaasustuses ja tiheasustuses, tekkekohalt kogumise tingimusi ja ühiskonteinerite (avalike konteinerite) kasutamist ning pakendijäätmete kogumist pakendiliikide kaupa (klaaspakendijäätmed, paber- ja kartongpakendijäätmed koos vanapaberijäätmetega, plast- ja metallpakendijäätmed). Muuhulgas analüüsib KOV avalikuks kasutuseks mõeldud pakendijäätmete kogumissüsteemi laiendamist müügikohtade juurde. Kohaliku omavalitsuse üksus peab põhjendama müügikohtade juurde kogumisvõrgustiku rajamist ning analüüsima muid võimalikke lahendusi eesmärgi täitmiseks. Müügikohad, mis ka ise on pakendiettevõtjad, jäävad suurema tõenäosusega valdava osa jäätmevaldajate liikumistrajektoorile. Seetõttu võib avalike pakendimahutite olemasolu kaupluste juures olla vajalik liigiti kogumise edendamiseks nii tihe- kui ka hajaasustuses. Kogumise planeerimisel saab kasutada abivahendina Keskkonnaagentuuri arendatavat jäätmetaristu mudelit. Jäätmekavas on otstarbekas planeerida ka teavitustööd pakendijäätmete kohta koostöös taaskasutusorganisatsioonidega, millel ongi pakendiseaduse järgi kohustus teavitada tarbijaid pakendijäätmete teemal. Lõiget 3 täiendatakse punktiga 17, mille alusel peab omavalitsuse jäätmekava sisaldama ka korduskasutuse edendamise ja jäätmetekke vältimise kava. Omavalitsusel on mitmeid hoobasid jäätmetekke vältimise edendamiseks. Näiteks saab kohaliku omavalitsuse jäätmejaamas korraldada kasutuskõlblike asjade vastuvõtmist ja edasiandmist neile, kes neid asju vajavad. Omavalitsus saab toetada korduskasutusele või esemete parandamisele ja korrastamisele suunatud algatusi. Oluline on ka toidujäätmete tekke vältimise ja vähendamise võimaluste tuvastamine ja kavandamine, näiteks koolitoidu puhul või toidujagamiskappide toetamise kaudu. Samuti on kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik suunata jäätmetekke vähendamist, sh toidujäätmete tekke vähendamist, avalikele üritustele kehtestatavate nõuetega. Lõiget 3 täiendatakse punktiga 18, mille kohaselt omavalitsuse jäätmekavas tuleb esitada teiste omavalitsustega koostöö tegemise plaan. Säte lisatakse selleks, et suunata omavalitsusi omavahel koostööd tegema ning detailsemalt koostöö eeliseid või puudusi läbi mõtlema, sh hindama mastaabiefektist saadavat kasu ning pädevuse suurenemist. Jäätmekavas analüüsib KOV, kas tal on otstarbekas teha teiste omavalitsustega koostööd laiaulatuslikult kogu jäätmehoolduse valdkonnas või kitsalt mõne projekti elluviimisel või ülesande täitmisel. Analüüsis peaks käsitlema vähemalt jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamist, veopiirkondade määramist, veoteenuse, käitlusteenuse ja muid jäätmehooldusehankeid, kogumisringide korraldamist, jäätmejaamade rajamist ja kasutamist ühiselt või omaette ning omavalitsuste koostööorganisatsiooniga liitumist. Omavalitsus võib põhjendatud juhul leida ka, et koostöö ei ole otstarbekas. Oluline on, et arutelu koostöö tegemise üle toimub KOVis juba jäätmehoolduse kavandmise ehk jäätmekava 14 koostamise etapis, mitte hiljem, kui koostöö võimalustele on juba jäätmehoolduseeskirja vastuvõtmise ja hangete tegemisega seatud olulised piirangud. JäätSi § 44 lõige 4 Paragrahvi 44 lõikes 4 tehakse parandus ja asendatakse viide kehtetule sättele (§ 39 lg 3) viitega kehtivale sättele (§ 39 lg 31). JäätSi § 64 JäätSi § 64 tunnistatakse kehtetuks. Uue jäätmearuandluse süsteemi kasutuselevõtul minnakse kõigi jäätmevedude, sh tavajäätmete vedude, puhul üle digitaalsetele jäätmeveo saatekirjadele ning eraldi ohtlike jäätmete saatekirju enam ei nõuta. Jäätmeveo saatekirju käsitletakse eelnõukohase seaduse §-s 1171. JäätSi § 65 lõige 2 Paragrahvis 65 täpsustatakse, et KOV korraldab lisaks kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumisele ka nende käitlemise. See säte on kooskõlas eelnõukohase §-ga 70, mille alusel KOV korraldab kõigi oma korralduslike tegevuste kaudu kogutud jäätmete (v.a laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvad jäätmed) edasise käitluse. Sel moel on kohalikel omavalitsustel võimalik edendada jäätmete ringlussevõttu. JäätSi 4. peatükk Peatüki pealkiri muudetakse, kuna lisatakse uus paragrahv, mis käsitleb jäätmehoolduse rahastamiseks mõeldud jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse rakendamist. JäätS § 66 lõiked 12–14 Paragrahvi 66 lisatakse lõige 12, mille kohaselt jäätmevedaja ainsaks kliendiks on KOVi üksus, KOVi üksusel on jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise kohustus. Kui KOVi üksus peab ise arvestust jäätmevaldajate üle, saab ta oma haldusterritooriumil efektiivsemalt jäätmehooldust korraldada, sest tal on jäätmevaldajatest, nende kasutatavatest jäätmemahutitest, jäätmete väljaveo sagedusest ning jäätmevoogudest detailne ülevaade. Lõike 13 alusel võib KOVi üksus korraldatud jäätmeveo tasu kogumise korraldada KOKSi §-s 62 loetletud koostöövormide kaudu. Need koostöövormid võivaldavad ülesande täitmiseks volitada teist linna või valda, omavalitsusliitu ja muid omavalitsuste ühendusi, moodustada selleks ühisameti või -asutuse. Samuti võib korraldatud jäätmeveo kulu kogumise korraldada halduslepingu alusel KOVi enda asutatud ja tema otsese valitseva mõju all oleva äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse kaudu. Lõike 14 kohaselt võib lisaks eelnevale halduslepingu alusel korraldada jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja arve esitamise ka korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja kaudu. Sellisel juhul on korraldatud jäätmeveo kulu arve esitajaks jäätmevedaja, kellele on selleks volitus antud korraldatud jäätmeveo hankelepingu kaudu, kuid kogu kogutav korraldatud jäätmeveo kulu laekub kohalikule omavalitsusele. Paragrahvi 66 lõigete 12–14 rakendamise kohustus tekib alates uue korraldatud jäätmeveo hanke korraldamisest, kuid hiljemalt 2030. aasta 31. detsembrist. Sellega kaasneb omavalitsusüksusele vajadus luua jäätmekorralduse haldamiskeskus. KOVil on kohustus sisse nõuda tasumata summad. Lisaks kaasneb sellega KOVi õigus võtta jäätmeveo teenustasu jäätmete veo ja selle ettevalmistamisega seotud kulude (JäätS § 66 lõike 4-6 tähenduses) katteks, mille hulka kuuluvad ka jäätmevaldajaga arveldamise ja nende üle arvestuse pidamise kulud. 15 JäätSi § 66 lõige 2 Lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide“. Tegemist on täiendusega, mis lisati jäätmeseadusesse 19.07.2010. Muudatuse eesmärk oli anda kohaliku omavalitsuse korraldada ka sortimistehases tekkivate segaolmejäätmete sortimisjääkide vedu. Kuigi iseenesest on tegemist legitiimse eesmärgiga, ei ole seda kehtival kujul võimalik rakendada. Sortimine toimub juba käitluskohas ja sortimisjääkide veo korraldab käitleja. Säte nimetab edaspidi liigiti kogutud jäätmeliigid, mis peavad kohustuslikus korras olema korraldatud jäätmeveoga hõlmatud (biojäätmed ning olmes tekkivad tagatisrahata pakendijäätmed). Olmejäätmete muude liikide või muude jäätmete kogumine korraldatud jäätmeveoga on ka edaspidi võimalik. JäätSi § 66 lõige 41 Lõikes 4 sätestatakse jäätmeveoteenuse hinna määramiseks reegel, mille kohaselt liigiti kogutavate jäätmete üleandmine peab olema vähemalt kolm korda odavam segaolmejäätmete üleandmisest. Näiteks kui 80 l biojäätmete konteineri teenustasu on 1 euro, siis sama suure segaolmejäätmete mahuti teenustasu peab olema vähemalt 3 eurot. Kaalu järgi määratud hinnaga jäätmeveo puhul, kui 10 kg liigiti kogutud biojäätmete teenustasu on 1 euro, siis 10 kg segaolmejäätmete teenustasu peab olema vähemalt 3 eurot. Sama reegel kehtib eelnõu kohaselt ka siis, kui üleantavad jäätmed on valesti liigitatud (näiteks kui biojäätmete mahutis on plastpakendid). Selline hinnastamine annab üldjuhul jäätmevaldajatele majandusliku motivatsiooni jäätmeid liigiti koguda. Vajaduse korral võib omavalitsus valesti liigtatud jäätmete üleandmisele kehtestada ka kõrgema tasu. Kuna eelnõukohase pakendiseaduse § 15 lõikes 11 sätestatakse madalaim võimalik teenustasu (0,25 eurot pakendijäätmete mahuti tühjenduskorra kohta), siis ei saa ka segaolmejäätmete mahuti tühjendustasu olla madalam kui 0,75 eurot. Lisaks korraldatud jäätmeveole peab liigiti kogutavate jäätmete üleandmisega seotud kulu olema vähemalt kolm korda madalam ka muude kogumisviiside puhul (jäätmejaam, kogumisringid, kogumispunktid jm). 2020. a Tartu Ülikooli ja Earth Care OÜ uuringu10 kohaselt mõjutab lõpptarbija käitumist kaotus (nt lisakulu või rakendatav tasu) rohkem kui võit (nt lisaboonus või soodustus). Seetõttu on tarbijad tundlikumad nende valikutele kehtestatud tasudele kui soodustuste saamisele ning seetõttu on kõrgema tasu rakendamine suurema tõhususega meede kui hinnasoodustuse pakkumine liigiti kogutud jäätmete üleandmisel. 2024. a septembri seisuga saab kehtivate korraldatud jäätmeveo hinnakirjade põhjal järeldada, et biojäätmete, vanapaberi ja pakendijäätmete veoteenuse puhul on üldjuhul vähemalt kolmekordne hinnavahe juba rakendatud. Suurjäätmete ja tekstiilijäätmete üleandmisel on aga hinnavahe vähem kui kolmekordne ja mõnel juhul isegi ületab samas mahus segaolmejäätmete teenustasu. Valesti liigitatud jäätmete eest kolmekordse (või kõrgema) tasu kehtestamiseks tuleb esmalt inimesi piisavalt teavitada sellest, mida ja kuidas tuleb liigiti koguda. See info peab olema igal ajal kättesaadav nagu ka juhendmaterjale toetav nõustamisteenus. Jäätmekäitlusteenuse ja 10 „Teatavate plasttoodete tarbimise vähendamiseks võetavate meetmete ja teatavatele plasttoodetele laiendatud tootjavastutuse rakendamisega kaasnevate mõjude analüüs“; Tartu Ülikool, Earth Care OÜ; 2020. Kättesaadav internetist: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021- 12/Teatavate%20plasttoodete%20tarbimise%20v%C3%A4hendamiseks%20v%C3%B5etavate%20meetmete%2 0ja%20teatavatele%20plasttoodetele%20laiendatud%20tootjavastutuse%20rakendamisega%20kaasnevate%20m %C3%B5jude%20anal%C3%BC%C3%BCs%20%282020%29.pdf. 16 jäätmeveo hangetes tuleb määrata lubatud maksimaalne võõrise osakaal jäätmetes (üldjuhul 10%). Kui üleantavates jäätmetes on kokkulepitust rohkem võõrist, ei ole enam tegemist liigiti kogutud jäätmetega, vaid valesti liigitatud jäätmetega ning on õigustatud vähemalt kolmekordse tasu küsimine. Valesti liigitatud jäätmete puhul rakendavad mitu omavalitsust „trahvi“ ka praegu. Enamasti on jäätmevedajale antud õigus rakendada kõrgemat tasu, kui liigiti kogutavate jäätmete konteineris on valed jäätmed. Osa KOVe on kõrgema tasu küsimist lubanud ka siis, kui segaolmejäätmete mahutis on liigiti kogutavad jäätmed. Kõrgem tasu võrdub üldjuhul kas sama suure segaolmejäätmete mahuti teenustasuga või kahekordse teenustasuga. Mõni omavalitsus on sätestanud, et vedaja võib jätta sellise konteineri tühjendamata. Nähakse ette ka variant, et vedaja tühjendab sellise konteineri ära, kuid jätab valed jäätmed konteinerisse koos vastava teatega jäätmevaldajale. JäätSi § 66 lõige 6 Lõike 6 sõnastust muudetakse, et oleks selge, et korraldatud jäätmeveo teenustasu võib olla ka kaalupõhine. Seni on Eestis kasutusel mahupõhine jäätmeveo teenuse hind, st makstakse vastavalt sellele, kui suur on jäätmete üleandmiseks kasutatav mahuti, olenemata sellest, kas tühjenduskorral on mahuti täis või näiteks pooltühi. Selline hinnastamine on tekitanud osades inimestes vastumeelsust jäätmeid liigiti koguda – liigiti kogumisel segaolmejäätmete mahuti täituvus väheneb, kuid maksta tuleb ikkagi kogu mahuti eest. Mahupõhine hind on piisav, kui kasutatavad mahutid vastavad jäätmete tegelikule tekkekogusele. Kui aga on kasutusel suurem konteiner (ajast, mil jäätmete liigiti kogumisel ei olnud nii suurt rõhku või on soetatud igaks juhuks suurem konteiner), siis võib motiveerida inimest paremini jäätmeid liigiti koguma kaalupõhine hind. Sel juhul fikseerib jäätmeveok iga kord tühjendatava mahuti kaalu ning saab nii teada üleantavate jäätmete tegeliku koguse. Arve esitatakse sel juhul tegelikult üleantud jäätmete koguse põhjal, mitte konteineri suurusest lähtudes. Kaalu järgi võib määrata vaid segaolmejäätmete üleandmise või ka liigiti kogutud jäätmete üleandmise hinna. Teiste riikide kogemuse põhjal saab järeldada, et kaalupõhise hinnastamise tulemusel väheneb segaolmejäätmete teke ja suureneb jäätmete liigiti kogumine.11 Kaalupõhisel hinnastamisel on siiski ka ohte. Näiteks võib inimesel tekkida motivatsioon oma jäätmearvet veelgi vähendada ja ta otsustab käidelda jäätmeid ebaseaduslikult. Kaalupõhise hinnastamise kasutamiseks peab omavalitsus looma mugavad võimalused liigiti kogutavate jäätmete üleandmiseks ning tagama piisava järelevalve jäätmehoolduse nõuete täitmise üle. Uus saatekirjadel põhinev reaalajalähedase jäätmearuandluse teenus on kavandatud nii, et see toetab mõlemat (nii kaalu- kui mahupõhist) hinnastamist ja mõlemal juhul on nii andmete täpsus kui ka usaldusväärus oluliselt parem võrreldes praeguse (kord aastas) jäätmearuandlusega. JäätSi § 661 ja põhiseaduspärasuse analüüs Jäätmeseadust täiendatakse §-ga 661, millega sätestatakse jäätmehoolduskulude kehtestamise lähtealused, rakendamise eesmärk ja kasutamise põhialused. Omavalitsused on 2022. a kevadel oma kirjalikes vastustes Keskkonnaministeeriumile välja toonud, et jäätmehoolduse rahastamiseks puuduvad piisavad võimalused, mistõttu on vaja luua seaduse tasandil kohalikele omavalitsustele jäätmehoolduse arendamiseks vajaminevate rahaliste vahendite kogumise õigus (nt Anija vald12, Jõelähtme vald, Raasiku vald, Põltsamaa vald, Paide linn, Kanepi vald, Saarde vald, Tori vald, Tartu linn, Tõrva vald, Valga vald). 11 Pay-as-you-throw | Green Best Practice Community (europa.eu). 12 Kliiministeeriumi dokumendiregistris registreeritud kiri 9-2/22/2030-2, https://adr.envir.ee/et/document.html?id=436c2abe-6a67-45d5-b3c6-38e4d031914e. 17 2023. aastal kulutasid omavalitsused jäätmehooldusele keskmiselt13 15 eurot elaniku kohta aastas ehk 35 eurot leibkonna (2,35 in) kohta. Arvutuslikult on omavalitsuste eelarvest kaetav jäätmehoolduse kogukulu 20,5 mln eurot aastas. Osas omavalitsustes on juba korraldatud jäätmeveo teenustasu sisse arvestatud ka jäätmejaama teenus. Näiteks on korraldatud jäätmeveo hankes jäätmevedaja ülesandeks pandud jäätmejaama opereerimine, mille eest jäätmevedajale eraldi ei maksta ning vedajal on kohustus KOVi elanikelt teatud jäätmeid tasuta vastu võtta. Need kulud kannavad hanke tulemusel korraldatud jäätmeveo teenustasuga elanikud ise (nt Harku vald, Lüganuse vald, Kanepi vald). Teise kasutusel oleva lahenduse kohaselt on volikogu otsusega määratud korraldatud jäätmeveo raames kogutavate jäätmete üleandmise kohaks KOVile kuuluv jäätmejaam ning jäätmevedaja maksab jäätmeid üle andes vastuvõtutasu. Jäätmejaam on antud eraldi hankega rendile jäätmekäitlejale, kellel on kohustus maksta KOVile (KOV ettevõttele) n-ö jäätmejaama kasutustasu. Seega maksavad jäätmevaldajad jäätmeveo teenustasu kaudu kinni jäätmete veo, käitluse, jäätmejaama ülalpidamise ning jäätmejaama omaniku arvele kantava kasutustasu (nt Saaremaa vald). Lõikes 1 sätestatakse alus, millega tekib kohaliku omavalitsuse üksusel õigus määrata jäätmehoolduskulude kandmise kohustus. Jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse kehtestamise õiguse andmine kohaliku omavalitsuse üksusele on vajalik, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ14 (jäätmedirektiiv) ette nähtud kohustused. Jäätmedirektiivi üldeesmärk on luua õiguslik raamistik jäätmete käitlemiseks ELis ning kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, tõstes esile nõuetekohase jäätmekäitluse, taaskasutuse ja ringlussevõtu tähtsust, et vähendada ressursside kasutamise üldmõju ja suurendada sellise kasutamise tõhusust. Nii peavad direktiivi artikli 11 lõike 1 teise lõigu järgi liikmesriigid looma liigiti kogumise süsteemid, et edendada kvaliteetset ringlussevõttu; kolmanda lõigu kohaselt seavad liikmesriigid sisse vähemalt paberi, metalli, plasti ja klaasi ning alates 1. jaanuarist 2025 ka tekstiili liigiti kogumise; artikli 22 lõike 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 31. detsembril 2023 biojäätmed kas eraldatakse ja võetakse tekkekohal ringlusse või neid kogutakse eraldi ega segata muud liiki jäätmetega. Sama artikli lõike 2 järgi tuleb alates 2025. aastast olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55%, viie aasta pärast juba 60% ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65%-ni. Jäätmedirektiivi artikli 15 lõike 1 järgi peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmetekitajad osalevad ühiselt direktiivi 2008/98 artikli 11 lõikes 1, artiklis 14 ja artikli 15 lõikes 1 ette nähtud eesmärkide täitmiseks vajalikes investeeringutes seetõttu, et nad on kaasa aidanud jäätmete tekkimisele.15 Jäätmehoolduse korraldamine, sh liigiti kogumise korraldamine, on Eesti õiguses kohaliku omavalitsuse üksuse vastutusalas, n-ö tema olemuslikud ülesanded (KOKS § 6 lg 1; JäätS § 12 lg 2; § 31 lg 1; lg 11, lg-d 3 ja 4). Eelnõuga kavandatakse seada KOV ülesandeks ka liigiti kogumise sihtarvu saavutamine oma territooriumil kogutud olmejäätmete massi põhjal (eelnõukohase § 1363 lõige 5). 13 Kliimaministeerium korraldas 2024. a kevadel omavalitsuste seas 2023. a jäätmehoolduskulude kohta küsitluse, millele vastas 40 omavalitsust. Suurimad jäätmehoolduskulud leibkonna kohta on Vormsi vallas (613 eurot/a). Ülejäänud 39 omavalitsuse keskmistatud kulu inimese kohta oli 15 eurot/a ja leibkonna kohta 35 eurot/a. 14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0098&qid=1715627174693. 15 EKo C-335/16, p 29 - vt analoogia alusel kohtuotsused, 24.6.2008, Commune de Mesquer, C-188/07, EU:C:2008:359, punkt 77, ja 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, punkt 46. 18 Euroopa Komisjon on koostanud 08.06.2023 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande, milles tehakse kindlaks liikmesriigid, kellel on ohus 2025. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi, 2025. aastaks seatud pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgi ning 2035. aastaks võetud jäätmete prügilasse ladestamise vähendamise eesmärgi saavutamine.16 Aruande punktis 3 märgitakse, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangu kohaselt on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Varajase hoiatamise aruande eesmärk on abistada liikmesriike. Aruandes on ühe jäätmekäitluse parandamise meetmena soovitus kaaluda võimalust, et omavalitsused saavad vähemalt osa jäätmekäitlusmaksu tulust. Raha saaks kasutada eri jäätmevoogude tõhusate liigiti kogumise süsteemide loomiseks, jäätmejaamade rajamiseks ja prügi koristamiseks. Maailmapanga 2021 aruandes „Eesti tahkete jäätme käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoovitused ja tegevuskava“17 on olulisemate poliitikasoovitustena märgitud järgmist. 1. Omavalitsuste eesmärgid. Panna kodumajapidamis- ja muude sarnaste jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlusse võtmise eesmärkide täitmise vastutus omavalitsustele. Lubada omavalitsustel nõuda jäätmetekitajatelt tasu. 2. Omavalitsuste nõutav tasu. Lubada omavalitsustel nõuda jäätmetekitajatelt tasu või maksu. Omavalitsustel peaks olema õigus otsustada, kas jätkata praegusel moel, kus jäätmekäitlustasu nõuab kodumajapidamistelt ja juriidilistelt isikutelt teenuseosutaja, või kehtestada omavalitsuses olmejäätmete tasu/maks ning edastada kõik sellised maksed teenuseosutajatele omavalitsuse eelarve kaudu. Üks võimalik alternatiiv on ka omavalitsuses kehtestatud tasu, mis katab omavalitsuse korraldatud teenuste kulud, ja käitlejate küsitava teenustasu kombinatsioon. Selline säte oli Eesti õiguses olemas kuni 2015. aastani. See peaks võimaldama omavalitsustele oma territooriumil jäätmekäitlusteenuste korraldamisel suuremat paindlikkust, suurendama omavalitsuste koostöö võimalusi ning looma tingimused kulude õiglasemaks jaotumiseks eri jäätmevoogude ja tegevuste vahel. Seadusandja võib näha ette jäätmekorralduse tingimused, aga võib sätestada ka lisapiiranguid, kui see on vajalik näiteks tarbija- ja keskkonnakaitseliste huvide kaitseks või muul eesmärgil. Riigi ülesanne on kehtestada kogu riigi territooriumil ühtne õiguslik raamistik, mille alusel saavad KOVi üksused jäätmehooldust JäätSi § 11 lõike 1 tähenduses korraldada avalikust huvist lähtudes. Jäätmekäitluse kui avaliku teenuse puhul avaldub avalik huvi muu hulgas Eesti puhtuse ja korrashoiu tagamises ning isikute tervise või looduskeskkonna kaitsmises (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. juuni 2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-44-09, p 13). Õigusliku raamistiku kehtestamisel tuleb riigil kaaluda seega erinevate eesmärkide ja kohustuste vahel.18 Olukorras, kus olemasolevaid ülesandeid arvestades puuduvad kohalike omavalitsusüksustel piisavad rahalised vahendid, et tõhusalt täita jäätmedirektiivi nõudeid ja kohustusi, mis seab muu hulgas ohtu keskkonna ja inimeste tervise kaitse, tuleb lubada kohaliku omavalitsuse üksustel nõuda jäätmetekitajatelt jäätmehoolduskulude kandmist. 16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023DC0304&qid=1717422315157. 17 Maailmapank. 2021. Eesti tahkete jäätme käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoovitused ja tegevuskava. © Maailmapank. https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/jaatmed/jaatmevaldkonna- tervikanaluus; lk 6jj. 18 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-4-1-34-14 p 45. 19 Kooskõlas jäätmedirektiivi artikliga 14 ja põhimõttega, et saastaja maksab, peab jäätmekäitluse, sh taristu ja selle toimimise kulud kandma esmane jäätmetekitaja või jäätmevaldaja või eelmine jäätmevaldaja. See rahaline kohustus lasub jäätmevaldajatel seetõttu, et nad on aidanud kaasa nimetatud jäätmete tekkimisele.20 Seega on jäätmehoolduskulude kandmise kohustus saastajapõhine tasusüsteem, mille puhul nõutakse jäätmetekitajatelt tasu tekkinud jäätmete koguse järgi, sealhulgas maksab jäätmetekitaja vähem, kui ta täidab jäätmete liigiti kogumise kohustust. See omakorda stimuleerib ringlusse võetavate jäätmete liigiti kogumist ja segaolmejäätmete vähendamist. Jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse sätestamisel on arvesse võetud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tasu määradega seotud suundumusi. Lõikes 2 sätestatakse, et JäätSi § 661 lõige 2 on alternatiivne jäätmekorralduse alus JäätSi § 66 lõike 1 suhtes, mis sätestab, et korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse KOVi üksuse valitud ettevõtja poolt. JäätSi § 66 lõike 1 alusel korraldatud jäätmeveo korral ei ole KOVi üksus jäätmeveoteenuse vahendaja, vaid KOV korraldab konkursi, et leida jäätmeveoteenuse osutaja, kellega jäätmetekitaja on seejärel kohustatud sõlmima lepingu. Kui omavalitsusüksuses on jäätmekorraldus reguleeritud JäätSi § 66 lõike 1 alusel, puudub omavalitsusüksusel vajadus luua jäätmekorralduse haldamiskeskus. Kuna jäätmetekitaja sõlmib otse riigihanke võitnud jäätmevedajaga lepingu, ei kehtesta omavalitsusüksus jäätmetekitajale ka jäätmekäitluse eest teenustasu hinda. Teenustasu suuruse määrab sellisel juhul konkurents JäätSi § 66 lõike 1 alusel korraldatud jäätmevedajate vahelise riigihanke käigus19. Kui kohaliku omavalitsuse üksus rakendab jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse, on omavalitsusüksusel õigus ja kohustus pidada jäätmetekitajate üle arvestust ning nendega arveldada. Omavalitsus võib arveldamise kohustuse delegeerida teisele isikule eelnõukohase § 66 lõigete 13 ja 14 järgi. Lõikega 3 volitatakse jäätmehoolduskulude suuruse määramise korda kehtestama omavalitsusüksuse volikogu. Säte ei nõua, et volikogu kehtestaks ise teenustasu määrad (RKPJKo 30.10.2018, 5-18-2, p 56). Volikogu võib teha valla või linna ametiasutusele või hallatava asutusele (KOKS § 30 lõigete 3 ja 4 alusel) ülesandeks korraldada teenuse hinnakirja koostamine ehk kehtestama konkreetse teenuse hinna. Teenuse hindade kehtestamist teistele isikutele (nt koostööorganisatsioon, korraldatud jäätmeveo teostaja) edasi volitada ei saa. Lõikes 4 sätestatakse jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse kandja, kes on jäätmevaldaja. Kooskõlas direktiivi 2008/98 artikliga 14 ja põhimõttega, et saastaja maksab, peab jäätmekäitluse, sh taristu ja selle toimimise kulud kandma esmane jäätmetekitaja või jäätmevaldaja või eelmine jäätmevaldaja. See rahaline kohustus lasub jäätmevaldajatel seetõttu, et nad on kaasa aidanud nimetatud jäätmete tekkimisele.20 Direktiivi artikkel 14 on ülevõetud jäätmeseaduse § 11 lõikega 2. See on kooskõlas PSi §-ga 53 ning saastaja maksab põhimõttega (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 12 lg 1). Olmejäätmete käitlemise ja kõrvaldamise kulude rahastamise kohta olukorras, kus tegemist on kõigile jäätmevaldajatele kollektiivselt osutatava teenusega, peab riik direktiivi 2008/98 artiklist 15 tulenevalt põhimõtteliselt tagama, et kõik selle teenuse kasutajad – olles valdajad 19 RK 3-4-1-34-14, p 35 kolmas lõik. 20 EKo C-335/16, p 24 - vt analoogia alusel kohtuotsused, 24.6.2008, Commune de Mesquer, C-188/07, EU:C:2008:359, punkt 77, ja 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, punkt 45. 20 selle sama direktiivi artikli 3 tähenduses – kannavad kollektiivselt nimetatud jäätmete kõrvaldamisest tuleneva kogukulu.21 Samad põhimõtted kehtivad ka nende tasude kehtestamise kohta, mille eesmärk on rahastada jäätmete käitlemiseks, k.a ringlussevõtt, vajalikke investeeringuid.22 Direktiivi 2008/98 artikli 15 lõike 1 järgi peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmetekitajad osalevad ühiselt direktiivi 2008/98 artikli 11 lõikes 1, artiklis 14 ja artikli 15 lõikes 1 ette nähtud eesmärkide täitmiseks vajalikes investeeringutes seetõttu, et nad on kaasa aidanud jäätmete tekkimisele.23 Eeltoodu põhjal on jäätmevaldaja kanda kulud, mis tekivad olmejäätmete käitluse ja kõrvaldamise kulude rahastamiseks, mis on arvutatud selle teenuse kasutajate tekitatud jäätmete mahu või koguse hindamise alusel, ning kulud, mille eesmärk on rahastada jäätmehooldust. Eelnõu sätte kohaselt kannavad jäätmehoolduskulusid ka need jäätmevaldajad, kes on korraldatud jäätmeveost jäätmeseaduse § 69 lõike 4 alusel erandkorras teatud tähtajaks vabastatud. Jäätmeveost vabastatud isikud osalevad seeläbi eelkõige üldiste jäätmehoolduskulude ja investeeringute kulude kandmises, nagu korraldatud jäätmeveo korraldus, jäätmevaldajate registri pidamine, järelevalve, teavitus, jäätmejaama rajamine või arendamine, jäätmetekke vältimise ja korduskasutuslahenduste loomine jms. Jäätmevaldajad, kes ei ole korraldatud jäätmeveost vabastatud, kannavad § 661 lõike 1 rakendamisel nii korraldatud jäätmeveo kulusid kui ka jäätmehoolduskulusid. Omavalitsus võib neid kulusid diferentseerida sõltuvalt sellest, millise jäätmetekkekohatüübiga on tegemist. Lõike 5 kohaselt võib valla- või linnavalitsus ette näha madalama jäätmehoolduskulu määra teatud tingimuste täitmisel, kehtestades need tingimused asjakohases korras. Soodustuse võib ette näha näiteks toimetulekuraskustes peredele, paljulapselistele peredele, üksi elavatele pensionäridele, aga ka neile, kes oma biojäätmed ise nõuetekohaselt tekkekohas kompostivad. Lõikes 6 sätestatakse, millest koosnevad jäätmehoolduskulud. Jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse rakendamisel arvestatakse kulude hulka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ja nende käitlemise kulu, v.a pakendijäätmete käitluskulu. Omavalitsus võib jäätmehoolduskulude hulka arvestada ka muid püsiva iseloomuga kulusid, mis on sätestatud lõikes 7 (vt tabel 2). Omavalitsus võib jäätmehoolduskulu määrad üles ehitada nii, et jäätmevaldajale esitatav arve jaguneb korraldatud jäätmeveo kuluks ja püsikuluks. Püsikulu on sel juhul kõigilt jäätmevaldajatelt (k.a korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldajad) vastaval aastal kogutav KOVi jäätmehoolduskulu, millega see KOV katab jooksvad jäätmehoolduse kulutused, investeeringud jms kulud, mis ei ole seotud konkreetse jäätmevaldajaga ja tema tekitatud jäätmetega. Korraldatud jäätmeveo kulu on muutuvkulu, mille suurus sõltub jäätmevaldaja tekitatud jäätmete kogusest, jäätmeliikidest ja veosagedusest ning on seotud nende jäätmete kogumise ja käitluse kuludega. 21 EKo C-335/16, p 25 - vt analoogia alusel kohtuotsus, 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, punkt 46. 22 Eko C-335/16, p 28. 23 EKo C-335/16, p 29 - vt analoogia alusel kohtuotsused, 24.6.2008, Commune de Mesquer, C-188/07, EU:C:2008:359, punkt 77, ja 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, punkt 46. 21 Tabel 2. Jäätmehooldusega seotud kulude jaotumine muutuvkuluks ja püsikuluks. Omavalitsuse jäätmehoolduse Selgitus Püsikulu ja korraldamise kulud muutuvkulu komponent 1. korraldatud jäätmeveoga hõlmatud korraldatud jäätmeveo kulu, mida muutuvkulu jäätmete veokulu maksavad korraldatud jäätmeveoga liidetud jäätmevaldajad 2. korraldatud jäätmeveoga hõlmatud korraldatud jäätmeveo kulu, mida muutuvkulu jäätmete käitluskulu maksavad korraldatud jäätmeveoga liidetud jäätmevaldajad 3. jäätmehoolduskulu, sh tekkekohalt kogumiseks vajalike võib olla jäätmehoolduskulu muutuvkulu kogumisvahendite kulu (soetamine, komponent, kui KOV soetab või püsikulu kohale viimine) kogumisvahendid ise ja annab jäätmevaldajate kasutusse avalikuks kasutuseks mõeldud võib olla jäätmehoolduskulu püsikulu kogumisvahendite kulu komponent, kui KOV rajab või (kogumispunkti rajamine, peab üleval avalikke kogumismahutite soetamine, kogumispunkte tühjendamine, kogumispunkti hoolduskulu) väljaspool korraldatud jäätmevedu võib olla jäätmehoolduskulu püsikulu kogutud jäätmete kogumise ja komponent, kui jäätmed võetakse käitlemise kulud (nt ohtlike jäätmete tasuta vastu ja ei peeta arvestust kogumisringi korraldamine ja kogutud isiku üle antud koguste üle (nt jäätmete käitlemine, jäätmejaamas kõigil jäätmevaldajatel on õigus jäätmete vastuvõtmine ja edasine tasuta ära anda teatud koguses käitlemine) ohtlikke jäätmeid) jäätmekäitluskoha rajamise, võib olla jäätmehoolduskulu püsikulu kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse komponent, kui KOVil on kavas kulud, sh jäätmekäitluskoha rajamise rajada uus käitluskoht (nt ettevalmistamise kulud jäätmejaam), ka olemasolevate või suletud käitluskohtade opereerimis- või järelhoolduskulud võib selle komponendi hulka arvestada korduskasutuslahendustega ja võib olla jäätmehoolduskulu püsikulu jäätmetekke vältimisega seotud kulud komponent, kui KOV plaanib rajada, peab üleval või toetab korduskasutus- ja jäätmetekke vältimise lahendusi jäätmevaldajate registri pidamise ning võib olla jäätmehoolduskulu püsikulu jäätmevaldajatega arveldamise kulud komponent jäätmealase teavituse ja nõustamisega võib olla jäätmehoolduskulu püsikulu seotud kulud komponent kulud järelevalvele jäätmeseaduse ja võib olla jäätmehoolduskulu püsikulu jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise komponent üle muud kulud, mille eesmärk on tõsta võib olla jäätmehoolduskulu sõltub kulust jäätmehoolduse taset või täita jäätmete komponent 22  liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarve Lõikes 7 sätestatakse kulud, mida KOV võib arvestada jäätmehoolduskulude hulka. Lubatud teenuste loetelu kehtestamine on seotud vajadusega suurendada kulude kujunemise läbipaistvust. KOV võib vajaduse korral jäätmehoolduskulu hulka arvestada kõik või osa lõikes 7 nimetatud jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks vajalikest kuludest, lähtudes sellest, mis on KOVis jäätmehoolduse tulemuslikuks korraldamiseks vajalik. Jäätmehoolduse arendamisega seotud kulud on: 1) kogumisvahenditega ja kogumispunktidega seotud kulud: jäätmete tekkekohas liigiti kogumiseks vajalikud kogumiskotid (nt biolagunevad ja komposteeruvad kilekotid või paberkotid biojäätmete kogumiseks), biojäätmete kogumisnõud ja õue paigutatavad ühiseks või individuaalseks kasutuseks mõeldud kogumismahutid, sh pakendijäätmete kogumiseks mõeldud kogumisvahendid (jäätmekott, konteiner, süvamahuti, ohtlike jäätmete kogumispunkt vm), kompostrid, konikastid, kogumisvahendite ja kogumispunktidega seotud digitaalsed ja nutikad lahendused (nt kiibiga avatavad mahutid korteriühistutele, mehitamata jäätmejaam, nende kasutamiseks vajalik tarkvara). KOV võib need kogumisvahendid anda jäätmevaldaja kasutusse, arvestades vahendite kulu jäätmehoolduskulude sisse tervikuna või näiteks konteinerite puhul arvestada jäätmehoolduskulu sisse selle rendihinna; 2) väljaspool korraldatud jäätmevedu kogutavate jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud: ohtlike jäätmete, suurjäätmete, aia- ja haljastujäätmete, kasutuskõlblike esemete, jõulukuuskede jm kogumisringid, jäätmejaama või kogumispunkti toodud jäätmete vedu; 3) väljaspool korraldatud jäätmevedu kogutud jäätmete käitlemise kulud: jäätmejaama või kogumispunkti toodud ning kogumisringi käigus kogutud jäätmete edasise käitluse kulu; 4) jäätmekäitluskoha rajamise kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse kulud ning käitluskoha rajamise ettevalmistamisega seotud kulud, sh KOVi jäätmejaamaga seotud kulud, seal jäätmete käitlemiseks (nt kompostimisel) kasutatavate masinate kulu ning jäätmete ringlussevõtuga seotud rajatiste omavalitsuse territooriumile rajamiseks vajalike eeltöödega seotud kulud; 5) korduskasutuslahendustega ja jäätmetekke vältimisega seotud kulud, sh korduskasutussüsteemi sisseseadmine jäätmejaamas, parandustöökoda, tekstiilikonteinerid, toidujagamiskapid vms; 6) jäätmevaldajate registri pidamise ning jäätmevaldajatega arveldamise ning nende tegevustega seotud kulud, sh jäätmevaldajate registri arendamine või registri majutusteenuse registri kuutasu, arveldamise programmiga seotud kulu; 7) jäätmealase teavituse ja nõustamisega seotud kulud: teavitusmaterjalide koostamine ja levitamine, koolitused, kleebised, infotahvlid, sildid, juhendid, otsepostitus, jäätmeteemalised õppematerjalid; 8) kulud järelevalvele jäätmeseaduse ja jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise üle: valvekaamerate, PrügiBinGo-laadsete teenuste24 kulu; 9) muud kulud, mille eesmärk on tõsta jäätmehoolduse taset või täita jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarve, näiteks jäätmehooldusega seotud tööjõukulu, uuringud, prügistamise likvideerimine, prügikoristustalgud, toetused jäätmevaldajatele (korteriühistutele prügiaedikute rajamiseks), taaskasutuskeskustele korduskasutuse ja liigiti kogumise edendamiseks, liikmemaks organisatsioonis (KOVi koostööorganisatsioon, ZeroWaste Cities vms). 24 PrügiBinGo on eraettevõtte arendatud teenus omavalitsustele, mille eesmärk on kontrollida jäätmeveoringi käigus, kas konteineritesse pandud jäätmed on korrektselt liigiti kogutud. Kontrolli tulemusena saab omavalitsus infot jäätmete liigiti kogumise edukuse kohta ning konteinerite kasutajad saavad tagasiside oma liigiti kogumise oskuste kohta. 23 Kui KOV soovib jäätmeveo üles ehitada spetsiifilisele kogumislahendusele, võib ka selle kulud arvestada jäätmehoolduskulu hulka (nt kaaluga veok, mitmesektsiooniliste konteinerite tühjendamiseks sobilik veok ja konteinerid). Veoki võib KOV anda hankega eraettevõtte kasutusse või kasutada seda ise sisetehingu rakendamise korral. Lõikes 8 loetletakse kulusid, mida ei või jäätmehoolduskulude hulka arvestada. Jäätmehoolduskulude alla ei ole lubatud arvestada omavalitsusele määratud sunniraha või rahatrahvi ega kulusid, mis on kaetud mõne toetusmeetme kaudu, v.a omafinantseeringu osa. Samuti ei või jäätmehoolduskulude hulka arvestada jäätmehooldusega otseselt mitteseotud tegevuste kulusid, näiteks: • võõrliikide tõrjumise kulu; • reoveesette käitluskulu; • KOVile kuuluvate või KOVi hallatavate kinnistute haldus-, remondi- ja jäätmeveokulud; • randade, parkide, kalmistute jt avalikuks kasutuseks mõeldud alade või kinnistute hooldus, v.a jäätmete kogumise ja käitlemise kulu; • jäätmetega mitteseotud keskkonnahoiu tegevuste kulud (nt üritused, teavitusmaterjalid). Lõike 9 kohaselt peab jäätmehoolduskulu olema vastavuses teenuse osutamise kuluga. Kõik jäätmehoolduskulu sisse arvestatud komponendid peavad olema seotud jäätmehoolduse korraldamisega, põhjendatud, vajalikud ja mõistlikud eesmärgi täitmiseks ning ka kuluefektiivsed. KOV ei või ettekavatsetult põhjendamatult koguda jäätmevaldajatelt konkreetse aasta jooksul rohkem jäätmehoolduskulu, kui on konkreetse aasta jooksul jäätmehoolduse korraldamiseks vajalik. Küll aga võib KOV koguda etteulatuvalt suurema summa, kui see on vajalik järgnevatel aastatel jäätmealaste investeeringute tegemiseks. Lõikes 10 sätestatakse, et jäätmevaldajatelt kogutud jäätmehoolduskulude laekumisest rahastatakse üksnes jäätmehoolduse arendust, et tagada jäätmedirektiivis sätestatud ülesannete ja eesmärkide täitmine. Kogutud jäätmehoolduskulu ei või kasutada muul otstarbel kui jäätmehoolduse korraldamiseks. Kui KOV on kulumäärad oma parima teadmise alusel määranud ja seda koguneb aasta lõpuks rohkem, kui olid selle aasta kulud, tuleb jääk ära kasutada järgnevatel aastatel jäätmehoolduse korraldamiseks, st ka enamkogutud jäätmehoolduskulu ei või kasutada muuks otstarbeks kui KOV jäätmehooldus. Jäätmevaldajatelt kogutud jäätmehoolduskulu kasutamist võib kontrollida KOV volikogu revisjonikomisjon. Lõikes 11 sätestatakse piir sellele, kui suur saab olla lõikes 7 loetletud jäätmehoolduse arendamiseks vajalike kulude osakaal jäätmevaldajalt kogutavast jäätmehoolduskulust. Sätte kohaselt ei saa nende kulude summa olla suurem kui 100% jäätmevaldajale esitatud korraldatud jäätmeveo teenustasu hinnast. See tähendab, et kui jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo jäätmete veo ja käitluse kulu on näiteks 2 eurot kuus, siis saab lõikes 7 loetletud komponentide summaarne maksumus olla selle jäätmevaldaja jaoks maksimaalselt 2 eurot kuus. Sätte eesmärk on tagada jäätmevaldaja kulude proportsionaalsus tema jäätmetekkega. Sätte kaudu realiseerub segaolmejäätmete kõrgem hinnastamine kogu jäätmehoolduskulus. Kui jäätmevaldaja, kes kogub enamiku jäätmetest liigiti, tasub jäätmehoolduskulu eeltoodud näite puhul 4 eurot kuus, siis jäätmevaldaja, kes jätab jäätmed liigiti kogumata, tasub kõrgemat hinda korraldatud jäätmeveo eest (nt 6 eurot kuus) ja tema ülejäänud jäätmehoolduskulude komponent võib ka olla kuni 6 eurot kuus, seega kokku 12 eurot kuus. Kuigi kooskõlas jäätmete raamdirektiivi artikliga 14 ja põhimõttega, et saastaja maksab, peab jäätmekäitluse kulud kandma esmane jäätmetekitaja või jäätmevaldajavõi eelmine jäätmevaldaja, kuna nad on kaasa aidanud nimetatud jäätmete tekkimisele, ei tohi jäätmehoolduskulu, mida nõutakse jäätmehoolduse arendamiseks, viia selleni, et jäätmevaldaja 24 kanda jääb ilmselgelt ebaproportsionaalne kulu võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida nad tekitavad.25 Selleks on jäätmehoolduskulu arvestamise alusena ette nähtud, et püsikulu suurus on otseses seoses jäätmevaldaja makstava korraldatud jäätmeveo tasuga. See tagab, et jäätmehoolduse katteks makstava arve suurus kujuneb jäätmevaldaja tekitatud jäätmete koguse (mahu või kaalu järgi) või liigi järgi. Lõikes 12 sätestatakse jäätmehoolduskulu ülempiir neile jäätmevaldajatele, kes on korraldatud jäätmeveost vabastatud. Neilt jäätmevaldajatelt kogutava jäätmehoolduskulu (püsikulu) ei või olla suurem kui 3 eurot kalendrikuus esimesel aastal ning see võib tõusta kuni 10% igal järgneval aastal. Kulu maksimaalne suurus on arvutatud, võttes aluseks kohalikelt omavalitsustelt saadud andmeid nende eelarvest viimasel aastal tehtud jäätmehoolduskulude ja KOVide täiendavate jäätmehoolduskulude kohta, samuti investeeringute summaarset kulu ühe leibkonna kohta aastas. Lõikes 13 sätestatakse jäätmevaldajale ja korteriühistu liikmele esitataval jäätmehoolduskulude arvel toodavad kuluread. Sätte eesmärk on suurendada jäätmekulude läbipaistvust ja motiveerida jäätmetekitajaid koguma jäätmeid liigiti. Jäätmehoolduskulude kandmise kohutuse rakendamisel tuuakse nii korraldatud jäätmeveo kulu kui jäätmehoolduskulu ära samal arvel. Arvel (näidis on toodud tabelis 3) tuuakse eraldi välja: 1) jäätmehoolduskulu ehk püsikulu; 2) veoteenus (tühjenduskordade alusel), sh eraldi pakendite veokulu; 3) käitlusteenus jäätmeliikide kaupa (üleantud jäätmete kaalu või mahutite mahu alusel); 4) kogumisvahenditega seotud kulu (kui mahutid on soetanud KOV, nii konteinerite kui kottide kulu); 5) soodustus (kui KOV soovib soodustust teatud juhtudel rakendada, nt kui jäätmevaldaja kompostib oma biojäätmed ise); 6) muud teenused (loetletakse eraldi lisateenused ja vajaduse korral kõrgem tasu liigiti kogumata jäetud jäätmete eest või sobimatute jäätmete eest). Jäätmevaldajate motiveerimiseks võib püsitasu rakendamisel kasutada ka koefitsienti, mis sõltub sellest, kas valdav osa jäätmeid kogutakse liigiti või mitte. Kui jäätmevaldaja on valinud teenusepaketi, mille puhul enamik jäätmetest antakse üle liigiti kogutuna, võib näiteks jäätmehoolduse püsikulu korrutada koefitsiendiga 0,75. Tabel 3. Jäätmearve näidis 60 korteriga kortermaja puhul. Teenus kogus ühik ühikuhind summa Jäätmehoolduskulu 60 kuu 3,00 180,00 Koefitsient 0,75 135 Veokulu pakendijäätmed 12 tühjenduskord 0,25 3,00 muud jäätmed 8 tühjenduskord 1,00 8,00 Käitlusteenus pakendijäätmed 13,2 m3 0,00 0,00 biojäätmed 0,96 m3 8,00 7,68 segaolmejäätmed 3,2 m3 10,00 32,00 Kogumisvahendid 5 tk 1,00 5,00 Arve kokku 190,68 25 EKo C-335/16, p 30 - vt analoogia alusel kohtuotsus, 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, punktid 55 ja 56. 25 Korteriühistu puhul võib jäätmearve esitada korteriühistu liikmele või ühistule, kes sel juhul ise jagab arve korterite vahel, tuues samuti arvel välja lõikes 13 nimetatud kuluread. Arve võib esitada kas kord kuus, kord kvartalis või kord aastas. Lõigetes 14 ja 15 sätestatakse aruande koostamise ja avaldamise kohustus. KOV teeb igal aastal enesekontrolli ja avaldab selle tulemused oma veebilehel hiljemalt järgmise aasta esimese kvartali lõpuks. Nimetatud kohustuse eesmärk on vajadus tagada avaliku võimu läbipaistvus ja õiguspärasus. Kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuse läbipaistvuse nõue lähtub põhimõttest, et avaliku võimu allikas ja kõrgeima võimu kandja on rahvas, kes soovib saada ülevaadet võimuorganite tegevusest. Võimu teostamise läbipaistvus, kontroll ja õiguspärasus on kaalukad põhjused, millest lähtumine teenib avalikkuse huve.26 Aruande koostamine ja selle avalikustamine tagab jäätmetekitaja kaitse omavalitsusüksuse või selle volitatud isiku kehtestatud jäätmekäitluse teenustasude selguse kaudu.27 Seega on valitud lahendus kooskõlas põhimõttega anda rahvale kui kõrgeima riigivõimu kandjale kindlustunne, et kogutud rahalisi vahendeid kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult ning tagatud on nende kasutamise läbipaistvus. Aruandest peab selguma, milleks jäätmehoolduskulu koguti ja milleks seda kasutati, sh kui suur oli korraldatud jäätmeveoga kaasnenud veokulu ja käitluse kulu eelneval aastal ning kui suur oli investeeringutega seotud kulu, teavitusega seotud kulu jne. Lõigetes 16 ja 17 sätestatakse jäätmehoolduskulude koguja. Jäätmehoolduskulude kogumise korraldab linna- või vallavalitsus, kes võib seda koguda ise või volitada halduslepingu alusel kulu koguma teise isiku: 1) KOKSi §-s 62 sätestatud koostöövormiga hõlmatud isiku; 2) halduslepingu alusel KOVi enda valitseva mõju all oleva äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse. Lõikes 18 sätestatakse, et jäätmehoolduskulu võib koguda korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja kaudu, kes esitab sel juhul arve jäätmevaldajale, kuid arvel toodud summa tasutakse ka siis omavalitsusele. Volitus selleks antakse korraldatud jäätmeveo hankelepinguga. JäätSi § 661 vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele ja Euroopa Liidu õigusele PSi § 3 lõike 1 kohaselt teostatakse Eesti Vabariigis riigivõimu ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. PSi § 11 lubab õiguste ja vabaduste piiramist ainult kooskõlas põhiseadusega, kusjuures piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust, ning PSi § 102 kohaselt peab kogu seadusloome olema kooskõlas põhiseadusega. Avalik-õiguslikud rahalised kohustused riivavad vältimatult omandipõhiõigust, mistõttu avalik-õigusliku rahalise kohustuse põhiseaduslikkuse kontroll sisaldab PSi § 113 järgi ka omandipõhiõiguse kontrolli; kui omandipuutumatust on riivatud avalik-õigusliku rahalise kohustuse kehtestamisega, ei piirdu asjasse puutuvate sätete põhiseaduspärasuse kontroll omandipõhiõiguse riive kontrolliga, vaid seda kontrollitakse PSi § 113 järgi.28 Seetõttu analüüsitakse esmalt § 661 vastavust PSi § 113 mõttes. PSi § 113 sätestab, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Riigikohtu üldkogu on leidnud: „Sõnastuselt hõlmab § 113 kaitseala riiklikke 26 RK 3-4-1-17-08, p 43. 27 RK 3-4-1-34-14, p 48. 28 https://pohiseadus.ee/sisu/3503/paragrahv_32, p 12 - RK 3-2-1-71-14, p 90. 26 makse, koormisi, lõive, trahve ja sundkindlustuse makseid. Tegelikult on selle sätte kaitseala laiem. Selles sättes on püütud võimalikult täielikult loetleda kõiki avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi. Üldkogu on seisukohal, et § 113 kaitsealas on kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sõltumata sellest, kuidas neid ühes või teises õigusaktis nimetatakse.“29 Eelnõu järgi antakse KOVi üksusele õigus kehtestada ja koguda jäätmehoolduskulu. Jäätmehoolduskulude kandmise kohustus kehtestatakse, et arendada jäätmehooldust, täita jäätmedirektiiviga ette nähtud kohustused, mis on liikmesriikidele kehtestatud, kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, seega avalikes huvides (eesmärke pikemalt käsitletud allpool). Riigikohus on ka varem pidanud jäätmeseaduse alusel kehtestatud tasusid avalik-õiguslikuks rahaliseks kohustuseks.30 PSi §-ga 113 hõlmatud avalik-õiguslike rahaliste kohustuste olemus ja eesmärk on erinev. Jäätmehoolduskulu kandmise kohustus erineb olemuslikult maksust selle poolest, et kulu määr sõltub otseselt konkreetse kulu suurusest, milleks on jäätmehoolduse arendamiseks kuluv summa. Ka ei ole jäätmehoolduskulu kandmise kohustus lõiv, kuna selle eest ei saa isik mingit vastusooritust ega hüve. Kuigi kaudselt võib selliseks hüveks pidada paremas seisundis keskkonda ja tervist, ei ole sedavõrd üldine vastutasu lõivu määratlusele vastav. Jäätmehoolduskulu kandmise kohustus ei ole PSi §-s 113 nimetatutest ka koormis (mitterahaline kohustus), trahv ega sundkindlustuse makse, kuna see väljendub rahas, pole olemuselt sanktsioon ega too endaga kaasa kindlustatust mingite riskide vastu. Seega on jäätmehoolduskulu kandmise kohustus PSi §-s 113 nimetamata avalik-õiguslik rahaline kohustus.31 PSi § 157 lõike 2 järgi on omavalitsusüksusel seaduse alusel õigus kehtestada avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi. KOVi üksusele antav õigus kehtestada ja koguda jäätmehoolduskulu kandmise kohustus on kooskõlas põhiseadusega juhul, kui kõik avalik-õigusliku rahalise kohustuse elemendid on PSi §-st 113 tulenevalt kindlaks määratud seaduses – üksikute elementide korral ei ole lubatud otsustusõiguse delegeerimine täitevvõimule.32 Avaliku võimu kandjaks võib olla ka avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kellele on seadusega või seaduse alusel üle antud avaliku võimu volitused (vt Riigikohtu erikogu 20. detsembri 2001. a otsus asja nr 3-3-1-15-01, p 11).33 Avalik-õiguslike rahaliste kohustuste kehtestamise võib delegeerida täidesaatvale võimule tingimusel, et see tuleneb rahalise kohustuse iseloomust ning seadusandja määrab kindlaks diskretsiooni ulatuse, mis võib seisneda tasu alam- ja ülemmäära seadusega sätestamises, tasu suuruse arvestamise aluste kehtestamises vms (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. detsembri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-22-03, p 19). Volitusnorm avalik- õigusliku rahalise kohustuse kehtestamiseks peab tagama tasu suuruse kindlaksmääramise objektiivsetel alustel, võimaldama kohustatud subjektil piisava täpsusega näha ette kohustuse ulatust ja selle täitmise üksikasju ning tagama isikute võrdse kohtlemise (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. juuli 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-6-08, p 41). PSi § 113 järgi võib kohalik omavalitsus kehtestada avalik-õigusliku kohustuse üksnes siis, kui selleks on olemas piisavalt määratletud seadusandja volitus.34 29 RK 3-2-1-71-14, p 91 – viide RK 3-4-1-10-00, p 20. 30 3-4-1-34-14, p 36. 31 RK 3-2-1-71-14, p 93-96. 32 RK 3-4-1-34-14 p 37. 33 RK 3-4-1-1-10 p 57. 34 RK 3-4-1-1-10 p 58. 27 Jäätmehoolduskulu määrade kehtestamise saab delegeerida kohaliku omavalitsuse üksusele, kuna rahalise kohustuse iseloom võimaldab seda ning see on vajalik, et täita jäätmedirektiiviga ette nähtud kohustused. Jäätmedirektiivi üldeesmärk on luua õiguslik raamistik jäätmete käitlemiseks ELis ning kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, tõstes esile nõuetekohase jäätmekäitluse, taaskasutuse ja ringlussevõtu tähtsust, et vähendada ressursside kasutamise üldmõju ja suurendada sellise kasutamise tõhusust. Nii peavad direktiivi artikli 11 lõike 1 teise lõigu järgi liikmesriigid looma liigiti kogumise süsteemid, et edendada kvaliteetset ringlussevõttu; kolmanda lõigu järgi seavad liikmesriigid sisse vähemalt paberi, metalli, plasti ja klaasi ning alates 1. jaanuarist 2025 ka tekstiili liigiti kogumise; artikli 22 lõike 1 järgi tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 31. detsembril 2023 biojäätmed kas eraldatakse ja võetakse tekkekohal ringlusse või neid kogutakse eraldi ega segata muude jäätmetega; lõike 2 järgi tuleb 2025. aastast olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55%, viie aasta pärast 60% ning 2035. aastaks 65%. Jäätmehoolduse korraldamine, sh liigiti kogumise korraldamine on Eesti õiguses kohaliku omavalitsuse üksuse vastutusalas, n-ö tema olemuslikud ülesanded (KOKS § 6 lg 1; JäätS § 12 lg 2; § 31 lg 1; lg 11; lg-d 3 ja 4). Eelnõuga kavandatakse seada KOVi ülesandeks ka liigiti kogumise sihtarvu saavutamine oma territooriumil kogutud olmejäätmete massi põhjal (eelnõukohane § 1363 lg 5). Euroopa Komisjon on koostanud 08.06.2023 aruande Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, milles tehakse kindlaks liikmesriigid, kelle puhul on ohus 2025. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi, 2025. aastaks seatud pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgi ning 2035. aastaks võetud jäätmete prügilasse ladestamise vähendamise eesmärgi saavutamine.35 Aruande punktis 3 märgitakse, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangul on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aasta olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Aruande punktis 4 märgitakse, et korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu olulised eeltingimused on kõrge kogumismäär ja liigiti kogumise kvaliteet; sellele võivad tõhusalt kaasa aidata jäätmete kohustusliku liigiti kogumise eesmärgid kohaliku omavalitsuse tasandil. Nende kasutamine peaks põhinema stiimulitel ja aruandekohustusel (nt võib luua nende eesmärkide saavutamisest sõltuva rahalise premeerimise ja karistamise süsteemi). Euroopa Kohus selgitab oma 12.12.2013 otsuses kohtuasja C-425/12 punktis 34, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud meetmed direktiivis ette nähtud tulemuse saavutamiseks siduv kohustus, mis on kehtestatud ELTL artikli 288 lõikega 336 ja direktiivi enesega. See kohustus võtta kõik üld- ja üksikmeetmed on siduv liikmesriikide kõigi asutuste suhtes (vt 18. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C-129/96: Inter-Environnement Wallonie, EKL 1997, lk I-7411, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika) ning üksuste suhtes, kellele on tehtud ülesandeks osutada avalikku teenust ja kellel on selleks laiad volitused. Seadusandja on KOVi üksusele andnud jäätmehoolduse korraldamisel vastutava rolli, seega on KOVid koos riigiga seotud kohustusega rakendada meetmeid jäätmedirektiivi sätete täielikuks rakendamiseks selle toime täielikuks saavutamiseks. Piisava rahastuseta on risk, et direktiivi, sh sihtarvude saavutamise, seega ka keskkonna ja inimese tervise kaitse eesmärke ei ole 35 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023DC0304&qid=1717422315157. 36 ELTL art 288 lg 3 järgi direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex%3A12016ME%2FTXT. 28 võimalik ellu viia. Direktiivide täitmist jälgib EL. Mittenõuetekohane täitmine võib Eestile kaasa tuua märkimisväärse kahju. Põhiseaduse § 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Olukorras, kus olemasolevaid ülesandeid arvestades puuduvad kohaliku omavalitsuse üksustel piisavad rahalised vahendid, et tõhusalt täita jäätmedirektiivi nõudeid ja kohustusi, mis seab muu hulgas ohtu keskkonna ja inimeste tervise kaitse, on jäätmehoolduskulu kandmise kohustuse kehtestamise õigus vajalik. Direktiivi täieliku toime saavutamiseks ning jäätmeseadusega KOVi üksusele pandud ülesannete täitmiseks, mille lõppeesmärk on keskkonna ja inimeste tervise kaitse, on vaja kohalikule omavalitsusele anda võimalus suurendada oma eelarvelisi vahendeid. Jäätmehoolduskulu kandmise kohustuse kehtestamise õigus võimaldab kohalikul omavalitsusel arendada tõhusamalt jäätmehooldust ja tugevdab kohaliku omavalitsuse võimekust täita direktiiviga seatud ülesandeid. JäätSi § 661 lõike 1 kehtestamine ei riiva KOVi üksuste enesekorraldusõigust, kuivõrd selle tagajärjel ei muutu KOVi üksuste võimalused langetada valikuid, kuidas jäätmehooldust oma territooriumil korraldada. Lisatud säte määrab vaid lisavõimaluse korraldada KOV üksustel oma territooriumil jäätmevedu. JäätSi § 661 lõige 1 ei välista KOVi üksuste õigust korraldada jäätmevedu ka edaspidi üksnes JäätSi § 66 lõike 1 alusel. Jäätmehoolduskulu määr ei ole konkreetse suurusena seaduses sätestatud, vaid jäetud kohaliku omavalitsuse üksuse määrata. Samas on seadusandja kehtestanud jäätmehoolduskulu määra kujundavad kriteeriumid ja reeglid on seega põhiseadusega formaalselt kooskõlas. JäätSi § 661 lõikes 1 sätestatud jäätmehoolduskulu koosneb korraldatud jäätmeveo teenustasust ja jäätmehooldusele suunatud tasust (JäätS § 661 lg 6). JäätSi § 661 lõike 3 kohaselt kehtestatakse jäätmehoolduskulu suuruse määramise kord valla- või linnavolikogu määrusega. JäätSi § 661 lõikes 11 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse diskretsiooni ulatus – kulu kogusuurus ning iga jäätmevaldaja kohta sätestatav kulu määr peab lähtuma kulust, mis on seotud üksnes jäätmehoolduse kuludega. JäätSi § 661 lõige 7 sätestab kulu liigid, mida võib kohaliku omavalitsuse üksus lisada jäätmehoolduse tasusse. Need on kulud, mis on otseselt seotud jäätmehoolduse arendamisega ning selleks vältimatult vajalikud ja põhjendatud. Jäätmehoolduskulu arvutus on vahetult seotud jäätmevaldaja makstava korraldatud jäätmeveo tasuga (JäätS § 661 lg 11). Korraldatud jäätmeveo kulu suurus kujuneb JäätSi § 61 lõike 1 alusel korraldatud jäätmevedajate vahelise riigihanke käigus. Ehk jäätmearve see osa, mida võetakse vahetult jäätmete veo ja käitlemise selliste kulude eest, mis tehakse hanke kaudu, on kujunenud objektiivsetel alustel konkursil. Jäätmeliigid, mida kogutakse korraldatud jäätmeveoga, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveoteenuse tasu piirmäär ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestab valla või linna volikogu määrusega (JäätS § 66 lg 4). Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse ning jäätmeveo kulud (JäätS § 66 lg 5). Jäätmeveo teenustasu suuruse määramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, veo sagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust (JäätS § 66 lg 6). Arvestades seda, et PSi § 113 on lihtsa seadusereservatsiooniga norm, võib seadusandja avalik- õigusliku rahalise kohustuse kehtestada mis tahes eesmärgil, mis ei ole PSiga vastuolus. 29 Jäätmehoolduskulu kandmise kohustuse kehtestamise õigus on vaja anda KOVi üksusele, et täita jäätmedirektiiviga ette nähtud kohustused. Aastaks 2025 peavad ELi liikmesriigid ringlusse võtma vähemalt 55% ja aastaks 2030 vähemalt 60% tekkinud olmejäätmete massist. Arvesse on võetud direktiivi artikli 15 lõiget 1, mille kohaselt peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmetekitajad osalevad ühiselt direktiivi 2008/98 artikli 11 lõikes 1, artiklis 14 ja artikli 15 lõikes 1 ette nähtud eesmärkide täitmiseks vajalikes investeeringutes seetõttu, et nad on kaasa aidanud jäätmete tekkimisele.37 Põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 järgi kohaldatakse Eesti kuulumisel Euroopa Liitu Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega on Euroopa Liidu õigusest tulenev eesmärk saavutada nõuetekohane jäätmekäitlus, taaskasutus ja ringlussevõtt, et vähendada ressursside kasutamise üldmõju ja suurendada sellise kasutamise tõhusust põhiseadusega kooskõlas. Jäätmehoolduskulu kandmise kohustus on vastavuses keskkonnaõiguse üldtunnustatud põhimõttega, et saastaja maksab. Seadusega kehtestatud kohustus kanda jäätmehoolduskulu riivab jäätmevaldaja omandipõhiõigust (PS § 32). PSi § 3 lõike 1 esimesest lausest tulenev üldise seadusereservatsiooni põhimõte lubab põhiõigusi piirata üksnes seaduslikul alusel. Kuigi demokraatlikus riigis peab kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama seadusandja, võib vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega (Riigikohtu üldkogu 3. detsembri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-41-06, punktid 21 ja 22).38 Riigikohus on rõhutanud, et PSi § 32 lõike 2 kohaselt on omandipõhiõigus lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mis ei piira seadusandjat avalik-õigusliku rahalise kohustuse eesmärkide määratlemisel, kui need eesmärgid on PSiga kooskõlas.39 Lähtudes seadusandjale PSi §-ga 113 antud laiast kaalutlusõigusest, hindab seadusandja, kas jäätmehoolduskulu suurus ei riiva jäätmevaldaja omandipõhiõigust enam, kui legitiimse eesmärgi saavutamiseks on tarvis. Kooskõlas direktiivi 2008/98 artikliga 14 ja põhimõttega, et saastaja maksab, peab jäätmekäitluse, sh vajaliku taristu ja selle toimimise kulud kandma esmane jäätmetekitaja või praegune jäätmevaldaja või eelmine jäätmevaldaja. See rahaline kohustus lasub jäätmevaldajatel seetõttu, et nad on kaasa aidanud nimetatud jäätmete tekkimisele.40 Direktiivi artikkel 14 on üle võetud JäätSi § 11 lõikega 2. See on kooskõlas ka PSi §-ga 53 ning saastaja maksab põhimõttega (KeÜS § 12 lg 1). Olmejäätmete käitlemise ja kõrvaldamise kulude rahastamise kohta olukorras, kus tegemist on kõigile valdajatele kollektiivselt osutatava teenusega, peab riik direktiivi 2008/98 artikli 15 alusel põhimõtteliselt tagama, et kõik selle teenuse kasutajad – olles valdajad sama direktiivi artikli 3 tähenduses – kannavad kollektiivselt nimetatud jäätmete kõrvaldamisest tuleneva kogukulu.41 37 EKo C-335/16, p 29 - vt analoogia alusel kohtuotsused, 24.6.2008, Commune de Mesquer, C-188/07, EU:C:2008:359, punkt 77, ja 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, punkt 46. 38 RK 5-18-2 p 36. 39 RK 3-4-1-15-16, p 106. 40 EKo C-335/16, p 24, vt analoogia alusel kohtuotsused, 24.6.2008, Commune de Mesquer, C-188/07, EU:C:2008:359, punkt 77, ja 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, p 45. 41 EKo C-335/16, p 25, vt analoogia alusel kohtuotsus, 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, p 46. 30 Direktiivi artikkel 15 sätestab jäätmevaldaja vastutuse oma jäätmete nõuetekohase käitlemise eest, sh viia jäätmed ise jäätmekäitleja juurde või korraldada seda jäätmekoguja kaudu. ELTL artikli 192 alusel ei ole vastu võetud liidu õigusakti, mis näeks liikmesriikidele ette täpse olmejäätmete kõrvaldamise kulude rahastamise meetodi, mistõttu võib seda rahastamist asjassepuutuva liikmesriigi valikul tagada mis tahes vahenditega – kas maksu või lõivu abil või muul viisil. Seega võib tuginemine kriteeriumidele, mis põhinevad kasutajate kasutusse antud konteineri mahul, mis on arvutatud nende kasutatava kinnisvara pindala ja selle kasutusotstarbe alusel, võimaldada arvutada nende jäätmete kõrvaldamise kulud ja jaotada need valdajate vahel juhul, kui see parameeter mõjutab otseselt nimetatud kulude summat.42 Direktiiviga on kooskõlas olmejäätmete käitluse ja kõrvaldamise kulude rahastamiseks sätestada hind, mis on arvutatud tekkinud jäätmete mahu hindamise alusel, mitte tegelikult tekitatud ja kogutud jäätmete koguse alusel.43 Samad põhimõtted kehtivad ka nende tasude kehtestamise kohta, mille eesmärk on rahastada jäätmete käitlemiseks, k.a ringlussevõtt, vajalikke investeeringuid.44 Direktiivi 2008/98 artikli 15 lõikest 1 peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmetekitajad osalevad ühiselt direktiivi 2008/98 artikli 11 lõikes 1, artiklis 14 ja artikli 15 lõikes 1 ette nähtud eesmärkide täitmiseks vajalikes investeeringutes, kuna nad on kaasa aidanud jäätmete tekkimisele.45 Vaatamata laiale kaalutlusõigusele, tuleb jäätmehoolduskulu hinna arvutamisel tagada, et jäätmevaldaja kanda ei jää ilmselgelt ebaproportsionaalne kulu võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida need tekitavad.46 Selleks on jäätmehoolduskulu arvestamise alusena ette nähtud, et kulu suurus on otseses seoses jäätmevaldaja makstava jäätmeveo tasuga. See tagab jäätmehoolduskulu katteks makstava kulu suuruse kujunemise vastavuse jäätmevaldaja tekitatud jäätmete koguse/ konteineri mahu või liigiga. Kokkuvõtvalt, kuna jäätmehoolduskulu kandmise kohustus on kehtestatud üksnes jäätmehoolduse edendamise eesmärgi saavutamiseks, seda eesmärki on võimalik kehtestatud kulu süsteemiga saavutada ning jäätmehoolduskulu kandmise kohustus ei ole selle kehtestamisega taotletavaid eesmärke silmas pidades ilmselgelt põhjendamatu, on see kooskõlas PSi §-st 113 tulenevate nõuetega. JäätSi § 67 lõige 1 Paragrahvi 67 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et korraldatud jäätmeveo tellimise korraldamise võib delegeerida ka koostööorganisatsioonile. Lisaks muudetakse sätte sõnastusest selliselt, et korraldatud jäätmeveo tellimisele tuleb kohaldada riigihangete seaduse sätteid jäätmeseaduse erisustega. Korraldatud jäätmeveo võib korraldada selliselt, et see kas sisaldab või ei sisalda lisaks jäätmete transportimisele ka logistikat, klienditeenindust ja arvete esitamist jäätmevaldajatele. Samuti võib KOV tellida kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide veoteenuse ühelt vedajalt või erinevate jäätmeliikide puhul erinevatelt vedajatelt. 42 EKo C-335/16, p 26, vt kohtuotsus, 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, p-d 48 ja 50. 43 Eko C-335/16, p 27, vt analoogia alusel kohtuotsus, 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, p 51). 44 Eko C-335/16, p 28. 45 EKo C-335/16, p 29, vt analoogia alusel kohtuotsused, 24.6.2008, Commune de Mesquer, C-188/07, EU:C:2008:359, p 77, ja 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, p 46. 46 EKo C-335/16, p 30, vt analoogia alusel kohtuotsus, 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, p-d55 ja 56. 31 JäätSi § 67 lõige 2 Sättega laiendatakse võimalike koostööorganite ringi. Kohaliku omavalitsuse üksus võib koostööd teha ka äriühinguga (osaühing, aktsiaselts), kus tal on valitsev mõju. Valitsev mõju tähendab kohaliku omavalitsuse üksuse võimet otsustada ühingu finants- ja äripoliitika üle (nt omatakse ühingus üle 50% hääleõigusest või õigust kutsuda tagasi enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest). JäätSi § 67 lõige 3 Sätte sõnastust muudetakse ning jäetakse välja sõna „kontsessioon“. Punktis 4 täpsustatakse, et KOV peab korraldatud jäätmeveo riigihanke lepingu sõlmimiseks riigihanke alusdokumentides märkima jäätmekäitluskohad ja pakendijäätmete vaheladustuskohad. Eelnõukohase § 70 järgi peab omavalitsus edaspidi hankima käitlusteenuse ja sõlmima eraldi hankelepingud segaolmejäätmete ja biojäätmete käitlemiseks, ülejäänud olmejäätmete käitlemiseks võib sõlmida ühe lepingu. Nende lepingute alusel kokku lepitud käitluskohad võivad olla erinevad, kuid võivad ka osaliselt kattuda. Jäätmekäitluskohana mõeldakse kohta, millele on antud vastavate jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba. Samuti tuleb korraldatud jäätmeveo hanke alusdokumentides määrata korraldatud jäätmeveo raames kokku kogutavate pakendijäätmete vaheladustuskohad, kus antakse pakendijäätmeid üle taaskasutusorganisatsioonidele pakendiseaduse eelnõukohase § 54 järgi. Punktiga 7 lisatakse nõue, et korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumentides tuleb määrata veotingimuste juures ka otse jäätmeveoga seotud lisateenused. KOVi jäätmehoolduseeskirjades on sageli loetelu toimingutest, mille eest ei või küsida eraldi tasu. Lõike 7 kohaselt tuleb riigihanke alusdokumentides märkida, millised on need jäätmeveoga seotud lisateenused, mille eest võetakse lisatasu (jäätmevaldaja peab iga lisateenuse eest maksma) ja millised on teenused, mis sisaladuvad korraldatud jäätmeveo kulus ning lisatasu nende eest ei võeta. Mõlemaid sätteid rakendatakse nii jäätmehoolduskulu määramisel kui ka korraldatud jäätmeveo hankelepingu sõlmisel. Kui KOV rakendab püsikulu, siis on need teenused püsikulu sees ja KOV tasub vedajale sellega seotud kulud. Omavalitsus peab § 66 lõiget 41 arvesse võttes kujundama teenustasu selliselt, et liigiti kogutud jäätmete üleandmisel on teenustasu kolm korda odavam segaolmejäätmete või rikutud sisuga konteineri teenustasust. § 67 lõike 3 punktiga 7 koosmõjus peab liigiti kogutud jäätmete üleandmisel rakendatav teenustasu sisaldama ka jäätmeveoga seotud lisateenuseid (vältimatuid teenuseid). Näiteks biojäätmete konteineri teenustasu sisse tuleb arvestada selleks vajalikud ja üldjuhul vältimatud lisateenused (teavitus, biolagunevad kotid, vooderduskotid, konteineri käsitsi vedamine veokini (omavalitsuse määratud meetrite ulatuses). Tiheasustusalal võib vältimatuks lisateenuseks olla ka konteineri ligipääsu tagamine (nt tõkkepuu või värava avamine luku, kiibi või helistamisega, tagurdamine jms). Omavalitsus ise kehtestab selle, mis on vältimatud lisateenused, lähtudes sellest, millised on kohalikud olud ja jäätmehoolduseeskirjas sätestatud spetsiifilised nõuded. Vältimatuks saab pidada neid toiminguid, mis abistavad ja toetavad jäätmete liigiti kogumist ja nende üleandmist. Muudatuse tulemusena on kulutused, mida inimesel tuleb teha liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks, kolm korda väiksemad kui kulutused, mida tuleb teha segaolmejäätmete ja valesti kogutud jäätmete üleandmiseks. Mitmes viimastel aastatel kehtestatud hinnakirjas on liigiti kogutud jäätmete üleandmisega seotud lisateenused eraldi hinnastatud. Seetõttu võib 32 liigiti kogutud jäätmete üleandmine kujuneda inimesele pea sama kalliks kui segaolmejäätmete üleandmine ning sellisel juhul väheneb majanduslik motivatsioon jäätmeid liigiti koguda.47 Punktis 9 sätestatakse, et juhul, kui jäätmevaldajatega arveldamise ja arve esitamise ülesanne delegeeritakse halduslepinguga jäätmevedajale, tuleb riigihanke alusdokumendis märkida tingimused, millele see teenus peab vastama. Hankes seatakse tingimused ka klienditeenindusele, et tagada arveldamise ja arve esitamise teenuse kvaliteet jäätmevaldajatele (nt vastamise tähtaeg, lisateenuste võimaldamise tähtajad jms). Punktis 10 sätestatakse, et riigihanke alusdokumendis tuleb määrata, kuidas jäätmevedaja kontrollib üleantavate jäätmete kvaliteeti. Jäätmete korrektne liigiti kogumine on vajalik selleks, et tagada üleantavate jäätmete hea kvaliteet ja suur ringlussevõtumäär. Üleantavate jäätmete kontroll on vajalik ka selleks, et vältida olukorda, kus kolm korda madalama hinnaga antakse üle tegelikult liigiti kogumata jäetud jäätmeid. Kui üleantavate jäätmete võõrise sisaldus on liiga suur, võib KOV rakendada kõrgemat hinda või lubada jäätmevedajal jätta sellised jäätmed ära vedamata. Kui vedaja rakendatava kontrolli tulemisena selgub, et avalikuks kasutuseks mõeldud mahutites (nt avalikud pakendimahutid) on võõrise sisaldus liiga suur, võib olla põhjendatud pakendijäätmete tekkekohalt kogumise laiendamine. JäätSi § 67 lõige 5 Paragrahvi 67 lõikes 5 muudetakse veopiirkonna suuruse piiri. Veopiirkonna suurus peab olema selline, et see võimaldab optimaalselt ja kuluefektiivselt osutada jäätmeveoteenust ning sellega seotud teenuseid (käitlusteenus, kogumisringide teenus, kogumisvahendite soetamine jms). Kui veopiirkonna suurus on piiritletud kuni 100 000 elanikuga, on võimalik vähendada veopiirkondade arvu tänaselt 93-lt umbes 23-ni. Tallinnas saaks sel juhul olla viis veopiirkonda senise 13 asemel, Tartus, Pärnus ja Saaremaal 1 veopiirkond senise 4, 3 ja 2 asemel. Veopiirkond võib kattuda kogu maakonnaga, v.a Harjumaal, Tartumaal ja Ida-Virumaal, kus maakonnas üle 100 000 elaniku. Koostööorganisatsiooni kuuluvatest omavalitsustest võib moodustada ühe või mitu veopiirkonda koostööpiirkonna suuruse põhjal. Veopiirkonna maksimaalne suurus on vaja määrata selleks, et tekitada ja säilitada konkurentsi jäätmeveoturul ning tagada uutele teenusepakkujatele turule sisenemise võimalus. Liiga suurte veopiirkondade puhul on oht turu koondumiseks ühe või paari ettevõtte kätte. Konkurentsi vähenemisega võib kaasneda teenuse kvaliteedi halvenemine ning kesine motivatsioon uuenduslike lahenduste pakkumiseks. JäätSi 69 lõige 41 Paragrahvi 69 lõike 41 muudatuse kohaselt ei ole enam korraldatud jäätmeveost vaikimisi vabastatud kõik isikud, kellel on keskkonnakaitseluba. Senise sätte alusel on korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud isikud, kellel on mis tahes keskkonnakaitseluba mis tahes keskkonnaressursi kasutamiseks või keskkonna saastamiseks mis tahes tegevuskohas. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on seega automaatselt vabastatud näiteks loomakasvatajad, kellele on antud keskkonnakaitseluba välisõhku saasteainete viimiseks. See on viinud olukorrani, kus ettevõtetel ei ole seadusest tulenevaid kohustusi jäätmeid liigiti koguda ning seda suuresti seepärast ka ei tee. See suurendab segaolmejäätmete koguseid ning vähendab ringlusse võetavate jäätmete kogust. Keskkonnaluba omavaid isikuid ja ettevõtteid on KOTKASe andmetel 2384. Vaikimisi vabastust kitsendatakse eelnõukohase sättega vaid 47 Näiteks Rakvere vallas 2023.a suvel kehtima hakanud korraldatud jäätmeveo hinnakirja kohaselt maksab 240 L biojäätmete mahuti tühjendus 2,33 eurot, sellele mahutile vooderduskoti paigaldamine 1,71 eurot, kokku 4,04 eurot. Samas 240L segaolmejäätmete mahuti tühjendus maksab 4,09 eurot. 33 nendel konkreetsetel käitluskohtadel puhul, kus keskkonnakaitseloa alusel käideldakse segaolmejäätmeid. Senine laiaulatuslik vaikimisi vabastamine ei ole põhjendatud, kui keskkonnaloa alusel käideldavaks jäätmeliigiks ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed. Jäätmete liigiti kogumise kohustus on kõigil jäätmetekitajatel jäätmeseaduse ja sortimismääruse kohaselt. Vabastades automaatselt korraldatud jäätmeveost segaolmejäätmete käitlejad vastavates käitluskohtades, eeldatakse, et need isikud täidavad sellele vaatamata jäätmete liigiti kogumise kohustust. JäätSi § 69 lõige 43 Säte tunnistatakse kehtetuks, kuna see esitatakse muudetud kujul pakendiseaduses. JäätSi § 69 lõiked 5 ja 51 Paragrahvi 69 lõiked 5 ja 51 tunnistatakse kehtetuks, et vähendada bürokraatiat. Eeldusel, et KOV järgib § 69 lõiget 42 (sh on teinud paikvaatluse) ning on korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise otsust tehes veendunud, et vabastamine on asjakohane ja põhjendatud, ei ole jäätmevaldajalt täiendava kinnituse küsimine otstarbekas ning põhjustab töökoormuse kasvu KOVi vastavale teenistujale aasta alguses ning liigset asjaajamist jäätmevaldajale. Kehtiva korra kohaselt peab KOV kontrollima, kas kõik vabastuse saanud isikud on kinnituse esitanud, ja tegema vastava märke näiteks jäätmevaldajate registrisse ning liitma jäätmeveoga need, kes kinnitust ei esitanud. Tegelikkuses võib vabastatud jäätmevaldaja olla unustanud või polegi teadlik kinnituse esitamise kohustusest. Sel juhul esitab ta tõenäoliselt uue jäätmeveost vabastamise taotluse, mida KOV peab nõuetekohaselt menetlema, sh tegema paikvaatluse. JäätSi § 70 lõige 1 Jäätmeseaduse § 70 lõikes 1 sätestatakse, et omavalitsus korraldab kõigi tema korraldusliku tegevuse kaudu kokku kogutud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Säte ei puuduta neid jäätmeid, mis kuuluvad laiendatud tootjavastutuse alla ja mille käitlemiskulud kannavad tootjad. JäätSi § 70 lõiked 11–14 Sätestatakse tingimused käitlusteenuse hankelepingule, mille KOV peab sõlmima tema korraldusel kokku kogutavate jäätmete käitlemiseks. KOVi korraldusel kokku kogutud jäätmete all mõeldakse korraldatud jäätmeveo, jäätmejaamade, kogumisringide, avalike kogumispunktide jms kaudu kogutud jäätmete edasise käitluse korraldamist. KOV sõlmib selleks jäätmeveohankest eraldi hankelepingu. Sealjuures võib KOV teha ühe hankemenetluse, mis on jagatud osadeks (biojäätmete käitlus, segaolmejäämete käitlus, ülejäänud jäätmete käitlus) või korraldada eraldi hanked erinevate jäätmeliikide edasise käitluse korraldamiseks ja vajaduse korral eri aegadel. KOVil võib olla mõistlik ühildada erinevate kogumisviiside kaudu kogutud jäätmete käitlusteenus, nt ohtlikud jäätmed, mida koguti kogumisringi raames, käideldakse koos ohtlike jäätmetega, mis võeti vastu KOVi jäätmejaamas. Oluline on hankelepingus seada tingimused, kuidas jäätmeid tuleb käidelda, ning leppetrahv, kui lepingupartner nõudeid ei täida. KOV võib esmalt teha ka turu-uuringu, et selgitada välja, millised on jäätmehierarhiat arvesse võttes parimad võimalused konkreetse jäätmeliigi käitlemiseks. Käitlusteenuse hankelepingu tingimused peavad tagama jäätmehierarhia järgimise ja § 70 lõike 2 nimetatud eesmärgi (olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu) saavutamise, seega tuleb hankemenetluses eelistada pakkujat, kes tagab protsentuaalselt suurema ringlussevõtu või korduskasutuseks ettevalmistamise. KOV ei korralda paberi ja kartongi (vanapaberi), pakendite, elektroonikajäätmete, vanarehvide ja teiste jäätmeliikide käitlust, mis kuuluvad laiendatud tootjavastutuse alla ja mille käitlemise kulud peavad kandma tootjad. 34 Käitlushanke tulemusel sõlmitakse eraldi leping biojäätmete lõppkäitlejaga (mitte vahendajaga) ja segaolmejäätmete käitlejaga. Biojäätmete käitlemiseks võib hankelepingu sõlmida vaid isikuga, kellel on keskkonnaluba biojäätmete ringlussevõtuks. Arvestades, et biojäätmed võivad sisaldada mõningal määral võõriseid, ei pea käitlus tagama 100% kogutud jäätmete ringlussevõttu, kuid arvestades jäätmehierarhia põhimõttega, peab hankes eelistama käitlejat, kes tagab protsentuaalselt suurema ringlussevõtu. Jäätmeseaduse § 21 võimaldab jäätmete jäätmeoleku lakkamist Euroopa Komisjoni rakendusakti, valdkonna eest vastutava ministri määruse või üksikjuhtumipõhise lakkamise alusel. Arvestades Eesti jäätmekäitlustaristut ja õigusruumi, tähendab lõige 3 seega, et biojäätmed tuleb käidelda käitluskohas, kus toodetakse sertifitseeritud komposti või sertifitseeritud kääritusjääki või jäätmed lakkavad olemast jäätmed või jäätmed võetakse ringlusse muul viisil, näiteks ELi väetisetoodete määruse(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003) alusel. Arvestades ringlussevõttu kinnitava sertifikaadi saamiseks kuluvat aega (komposti puhul on sertifiseerimisprotsess keskmiselt 6 kuud ja kääritusjäägi puhul 9–12 kuud), saab KOV anda käitlejale mõistliku aja sertifitseerimiseks, kui käitlejal veel ei ole sertifikaati kompostile või kääritusjäägile. Sel moel on tagatud ka uutele käitlejatele ligipääs biojäätmete käitlusturule. Käitlusteenuse hankelepingu kestus on maksimaalselt viis aastat. Ka veohanke maksimaalne pikkus on viis aastat, see võimaldab hankeid korraldada paralleelselt. Kui hankeid paralleelselt ei korraldata ja veoperioodi kestel muutub jäätmete käitluskoht, võib muutuda ka jäätmete veokulu – sellega peab KOV veohanget korraldades arvestama. Jäätmekäitlusettevõtetel on võimalik ringlussevõtuvõime suurendamiseks taotleda toetust SF21+ perioodi vastavast meetmest. Sel juhul on tõenäoline, et ettevõtte investeeringu tasuvusaeg jääb viie aasta sisse. Muudatus on vajalik selleks, et KOVil oleks võimalus hankida võimalikult suures ulatuses jäätmete ringlussevõttu ning tagada elanikele selgus, mida liigiti kogutud jäätmetega edasi tehakse. Inimesed on motiveeritud jäätmeid liigiti koguma, kui sellest on reaalselt kasu ning kui on teada, kuhu need jäätmed edasi liiguvad ja mida nendega tehakse. § 70 sätete täitmise osas teeb Keskkonnaamet haldusjärelevalvet, kuna kokku kogutud olmejäätmete edasine käitlus on määrava tähtsusega teisese toorme kasutamise suurendamisel ning riigi tasemel olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamisel. JäätSi § 70 lõige 2 Muudatuse kohaselt on nii korraldatud jäätmeveoga hõlmatud kui ka KOV üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise eesmärk § 1363 lõigetes 1 ja 2 nimetatud sihtarvude saavutamine. JäätSi § 71 lõige 2 Täpsustatakse, mida KOV peab sätestama jäätmehoolduseeskirjas. Punkti 2 muudatuse kohaselt peab vaid segaolmejäätmete äravedu toimuma tiheasustusalalt vähemalt kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt kord 12 nädala jooksul. Olmejäätmete hulka kuuluvate teiste jäätmeliikide äravedu võib toimuda ka harvemini. Kohalikud omavalitsused on liitnud korraldatud jäätmeveoga ka suurjäätmeid, tekstiilijäätmeid, ohtlikke jäätmeid jt jäätmeliike. Kuna neid jäätmeliike ei teki iga päev, ei ole otstarbekas nõuda nende niivõrd sagedast äravedu. 35 Tiheasustusala määrab omavalitsus üldjuhul oma üldplaneeringus. Kui tiheasustusalana määratakse üldplaneeringust erinev ala, tuleks see selguse mõttes esitada jäätmehoolduseeskirjas nii ala piiride kirjelduse kui ka kaardina. Punktist 8 jäetakse välja nõue sätestada jäätmehoolduseeskirjas jäätmete kogumiskoht või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada. Kuna jäätmehoolduseeskiri koostatakse üldjuhul enne eelnõukohase jäätmekäitlusteenuse hanke korraldamist, ei ole võimalik ega otstarbekas määrata eeskirjas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumiskohti. Ka pakendijäätmete vaheladustuskohad ei pruugi olla selgunud jäätmehoolduseeskirja kehtestamise ajaks. Vaheladustuskohad määratakse KOVi ja TKO vahelises lepingus. Punktis 12 täpsustatakse, et kui KOV on § 66 lõike 3 alusel jätnud jäätmeveo oma haldusterritooriumi hajaasustusega osades korraldamata, tuleb jäätmehoolduseeskirjas sätestada muu kogumislahendus. Muuks kogumislahenduseks võib olla näiteks kogumine jäätmejaamade, kogukondlike jäätmemajade, avalikuks kasutuseks mõeldud kogumispunktide või KOVi korraldatud kogumisringide kaudu. Sealjuures on oluline, et KOV oleks loonud asjakohased, kättesaadavad ja piisavad võimalused jäätmete üleandmiseks liigiti kogutuna nii, et oleks välistatud jäätmete kahjulik mõju keskkonnale. Näiteks väikesaartel ei ole otstarbekas või võimalik kasutada korraldatud jäätmevedu. Sel juhul peab KOV looma tingimused, et ka väikesaarte elanikel on võimalik oma liigiti kogutud jäätmeid üle anda, tehes seda näiteks lähimas mandril või suursaarel asuvas sadamas, kuhu on paigaldatud saareelanike tarbeks ühiskonteiner. Punktiga 13 kaotatakse nõue, et suurjäätmete kogumiskohad peavad asuma jäätmevaldajast maksimaalselt 15 km kaugusel, kuna seda nõuet ei ole võimalik kuluefektiivselt täita. Senises sõnastuses säte nõuab väga tiheda jäätmejaamade või suurjäätmete kogumispunktide võrgustiku rajamist. Mitmed omavalitused on selle asemel hõlmanud suurjäätmed korraldatud jäätmeveoga või korraldavad eraldi kogumisringe. Eelnõukohase sätte alusel peab KOV eeskirjas sätestama, kuidas korraldatakse KOVi territooriumil suurjäätmete kogumine. JäätSi § 711 lõige 11 Täpsustatakse jäätmevaldajate registri eesmärki, milleks on tagada kohalikule omavalitsusele piisavad andmed jäätmehoolduse korraldamiseks, jäätmehoolduse teabe avalikustamiseks ja seotud andmekogudega (nt kliendihaldustarkvara, jäätmeveo ettevõtte majandustarkvara jt) andmete vahetamiseks. JäätSi § 711 lõige 2 Täpsustatakse, et jäätmevaldajate registrisse andmete esitamise, registrist andmete väljastamise ja seotud andmekogudega andmete vahetamise eest ei ole õigus tasu küsida. Eesmärk on ennetada võimalikke vaidlusi ja segadust. Tavaliselt tellib kohalik omavalitsus jäätmevaldajate registri ja selle haldamise eraturu pakkujalt, kes võib ärimudeli üles ehitada odavale algpakkumisele, mida kompenseeritakse hiljem teenustasudega päringute jt kaudsete teenuste eest. Eesmärk on sellise ärimudeli kasutamist vältida. JäätSi § 711 lõige 3 Sätestatakse volitusnorm jäätmevaldajate registri minimaalse andmekoosseisu ning andmehalduse ja -vahetuse nõuete kehtestamiseks. Jäätmevaldajate registri kohta nõuete seadmise vajadus tuleneb kohalike omavalitsuste tagasisidest jäätmereformi väljatöötamise kavatsusele. Näiteks on olukord, kus omavalitsuse ametnik korrastab mitu päeva registri andmeid, aga järgmise automaatse andmevahetuse käigus kirjutatakse jäätmevedaja esitatavate andmetega ametniku parandused üle ja need lähevad kaotsi. Sarnaste andmehaldusprobleemide 36 leevendamiseks antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus seada jäätmevaldajate registrile andmehalduse ja -vahetuse nõuded ning määrata minimaalne andmekoosseis. Tegemist on valdkonnaspetsiifilise küsimusega, mis ei puuduta teiste ministeeriumite valitsemisala, mistõttu on kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks. Tegemist on korraldusliku ja tehnilise iseloomuga normi kehtestamisega, mistõttu ei ole kohane selle seadusega reguleerimine. Määruses sätestatakse tingimused, millest lähtuvad registripidajad ja andmeid vahetavad osalised. JäätSi § 712 Lisatakse § 712, mis täpsustab omavalitsuste koostöö tingimusi. KOVid võivad KOKSi § 62 alusel teha omavahel koostööd, näiteks koostada jäätmekava (JäätS § 59 lg 2), teha korraldatud jäätmeveo hanke (§ 67 lg 1 ja 2), määrata ühised veopiirkonnad (§ 67 lg 1) jms. Eelnõu kohaselt võivad KOVid koostööd teha ka käitlushangete korraldamisel (eelnõu § 70) ja jäätmevaldajatelt jäätmehoolduskulu kogumisel (§ 661 lg 17). KOV võib ka muid jäätmehoolduse ülesandeid teisele isikule delegeerida. Koostööorganisatsiooni õigused, kohustused ja vastutuse määravad koostööd tegevad omavalitsused ise omavahel sõlmitavas koostööleppes. Kui omavalitsus on osa jäätmehoolduse ülesandeid delegeerinud teisele isikule, vastutab ta siiski ise nende nõuetekohase täitmise eest. Omavalitsuste koostöö jäätmehooldusega seotud ülesannete täitmisel võimaldab suurendada pädevust ja kuluefektiivsust tänu mastaabiefektile. KIKi toetusmeetmete puhul võib riik anda eelise omavalitsuse koostööprojektidele, kuna need on suurema mõjualaga ja kuluefektiivsemad. JäätS § 85 lõige 1 JäätSi kohaselt võib loa andja lisaks KeÜSi § 61 lõikes 1 sätestatud alustele jäätmeloa kehtivuse peatada kuni kolmeks kuuks, kui loa omaja ei ole esitanud selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtajaks. Uuele jäätmearuandluse süsteemile üleminekul esitatakse jäätmearuanne üks kord kuus (varem üks kord aastas), mistõttu ei ole proportsionaalne peatada loa kehtivus pärast esmakordset aruande esitamata jätmist. Seetõttu sätestatakse, et loa andja võib jäätmeloa kehtivuse peatada kuni kolmeks kuuks, kui loa omaja ei ole korduvalt selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtajaks esitanud. Samuti lisatakse võimalus peatada jäätmeloa kehtivus kuni kolmeks kuuks, kui loa omaja on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav. JäätSi § 85 lõige 11 JäätSi kohaselt võib loa andja lisaks KeÜSi § 61 lõikes 2 sätestatud alustele jäätmeloa kehtetuks tunnistada, kui loa omaja ei ole korduvalt esitanud selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtajaks. Eelnõukohase seadusega lisatakse võimalus tunnistada jäätmeluba kehtetuks, kui loa omaja on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav. JäätSi § 941 lõike 8 punkt 1 JäätSi kohaselt võib loa andja lisaks KeÜSi § 62 lõikes 1 sätestatud juhtudele tunnistada jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeloa kehtetuks, kui loa omaja ei ole tähtaja jooksul esitanud jäätmearuannet eelmise kalendriaasta kohta. Uuele jäätmearuandluse süsteemile üleminekul esitatakse jäätmearuanne üks kord kuus, (varem kord aastas), mistõttu ei ole proportsionaalne luba kehtetuks tunnistada pärast esmakordset aruande esitamata jätmist. Loa andja võib jäätmeloa kehtetuks tunnistada, kui loa omaja ei ole korduvalt selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtajaks esitanud. Samuti lisatakse võimalus tunnistada jäätmeluba kehtetuks, kui loa omaja on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav. 37 JäätSi § 9811 lõike 2 punkt 4 JäätSi kohaselt on registreeringu andjal lisaks KeÜSi § 52 lõikes 2 sätestatud alusele õigus keelduda registreerimisest, kui registreeringu taotleja ei ole tähtajaks esitanud jäätmearuannet eelmise kalendriaasta kohta. Uuele jäätmearuandluse süsteemile üleminekul esitatakse jäätmearuanne üks kord kuus (varem kord aastas), mistõttu ei ole proportsionaalne keelduda registreeringu väljastamisest pärast esmakordset aruande esitamata jätmist. Seetõttu sätestatakse, et registreeringu andja võib keelduda registreerimisest, kui registreeringu taotleja ei ole korduvalt tähtaja jooksul jäätmearuannet esitanud. Samuti lisatakse võimalus keelduda registreeringu andmisest, kui taotleja on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav. JäätSi § 9815 lõike 2 punkt 2 JäätSi kohaselt on registreeringu andjal lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alusele õigus registreeringu andjal tunnistada registreering kehtetuks, kui registreeritud isik ei ole esitanud jäätmearuannet tähtaja jooksul. Uuele jäätmearuandluse süsteemile üle minekul esitatakse jäätmearuanne sagedusega üks kord kuus, varasema üks kord aastas asemel, mistõttu ei ole proportsionaalne tunnistada registreering kehtetuks peale esmakordset aruande esitamata jätmist. Eelnevast tulenevalt sätestatakse eelnõukohase seadusega, et registreeringu andjal on õigus tunnistada registreering kehtetuks, kui registreeritud isik ei ole korduvalt selle registreeringuga seotud tegevuskoha jäätmearuannet tähtaegselt esitanud. Samuti lisatakse võimalus tunnistada registreering kehtetuks, kui registreeritud isik on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav. JäätSi § 116 lõige 2 JäätSi kohaselt peavad keskkonnakaitseluba omavad isikud ja ohtlike jäätmete tekitajad (v.a kodumajapidamised) pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, sh korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, peavad eelnimetatud isikud pidama arvestust ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Eelnõukohase seadusega laiendatakse arvestuse pidamise kohustust ka tavajäätmete tekitajatele (v.a kodumajapidamised). Arvestuse pidamise kohustuse laiendamine on vajalik selleks, et tagada ka tavajäätmete puhul järelevalve jaoks info jäätmete tekke ja nõuetekohase üleandmise kohta. JäätSi § 117 lõige 1 Praeguse jäätmearuandluse süsteemi kohaselt esitavad keskkonnakaitseluba omavad isikud (va edasimüüjad, vahendajad ja suletud prügilate käitajad) iga aasta 31. jaanuariks keskkonnaotsuste infosüsteemi aruande oma eelmise kalendriaasta jäätmealase tegevuse kohta. Jäätmearuande andmed esitatakse aastase viitega, lisaks võtab aega aruannete kontrollimine ja vajaduse korral ka aruannete parandamine, mistõttu võib lõplike andmete saamine võtta umbes poolteist aastat. Samuti on andmete sellisel kujul esitamine väga aja- ja töömahukas tegevus, mis võib kaasa tuua ettevõtete eksimusi andmete esitamisel ning lisaks on korraga suure hulga andmete esitamise korral järelevalvel keerulisem kontrollida andmete tõele vastavust. Poliitikakujundamise otsused tehakse, tuginedes jäätmearuannetes esitatud andmetele, mis ei ole praegust jäätmearuandluse süsteemi kasutades aga piisavalt ajakohased ja usaldusväärsed. Eelnõukohase seadusega sätestatakse, et edaspidi tuleb jäätmearuanne esitada vähemalt üks kord kuus keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu (keskkonnaotsuste infosüsteemi alamsüsteemina loodavas uues jäätmeinfosüsteemis). Selle tulemusel vabanevad ettevõtted senisest kohustusest esitada riigile iga aasta 31. jaanuariks jäätmearuanne ning vajalikud 38 koondaruanded luuakse infosüsteemis saatekirjade andmete ja jäätmekäitluskohtade igakuiste aruannete alusel. JäätSi § 117 lõige 11 Eelnõukohase seadusega muudetakse jäätmearuande esitamise kohustusest vabastatud isikute ringi. Tulenevalt JäätS-i § 116 lõikes 2 tehtud muudatusest eemaldatakse 117 lõikest 11 viide ohtlikele jäätmetele. Lisaks kaotatakse erand, mille kohaselt ei pea jäätmearuannet esitama jäätmeseaduse § 987 lõike 2 punkti 5 alusel registreeritud edasimüüjad. Praktikas on ilmnenud, et olukord, kus edasimüüjad ei ole kohustatud jäätmearuannet esitama, võib tekitada jäätmete liikumise jälgitavuses lünga. Kui jäätmed antakse üle edasimüüjale, näidatakse jäätmearuandes jäätmete vastuvõtjana üldjuhul edasimüüjat. Kuivõrd edasimüüjal ei ole jäätmearuande esitamise kohustust, katkeb sellega jäätmete jälgitavuse ahel ning jäätmearuannete analüüsimiste ja keskkonnajärelevalve käigus on tekkinud olukordi, kus jäätmevood jäävad seetõttu lõpuni tuvastamata. Selleks, et tagada jäätmete liikumise läbipaistvus, on oluline, et ka jäätmete edasimüüjad esitaksid oma jäätmealase tegevuse andmed. Kuna uuele jäätmeandmete esitamise süsteemi kohaselt tuleb nii tava- kui ohtlike jäätmete veol koostada kõigi jäätmeveoste kohta reaalajalähedased jäätmeveo saatekirjad, mille alusel on keskkonnaotsuste infosüsteemis (keskkonnaotsuste infosüsteemi alamsüsteemina loodavas uues jäätmeinfosüsteemis) võimalik automaatselt luua jäätmevedude kohta koondaruanne, vabastatakse jäätmevedajad jäätmearuande esitamise kohustusest. Samuti vabastatakse jäätmearuande esitamise kohustusest keskkonnakompleksluba omavad isikud, kellele ei ole keskkonnakompleksluba väljastatud jäätmete käitlemiseks. Isikud, kellele on keskkonnakompleksluba väljastatud jäätmete käitlemiseks, peavad ka edaspidi esitama oma jäätmealase tegevuse kohta jäätmearuande. JäätSi § 117 lõige 2 JäätS § 117 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Seni on andnud see säte Keskkonnaametile võimaluse nõuda vajadusel jäätmearuande esitamist jäätmetekitajalt, kelle tegutsemiseks keskkonnakaitseluba ei nõuta, kuid kelle tekitatud tavajäätmete kogus ületab 10 tonni aastas või ohtlike jäätmete kogus 100 kilogrammi aastas ning jäätmete vahendajatelt ja edasimüüjatelt. Selle sätte eesmärgiks oli saada vajadusel infot eelpool nimetatud isikute jäätmealase tegevuse kohta. Eelnõukohase seaduse kohaselt peavad kõik jäätmetekitajad edaspidi enda tegevuses tekkinud jäätmete osas arvestust pidama ja kui Keskkonnaamet soovib jäätmetekitajate jäätmealase tegevuse kohta täiendavat infot saada, siis on seda võimalik küsida jäätmetekitajatelt JäätS-i § 116 lõikele 2 tuginedes, ilma jäätmetekitajatele jäätmearuande koostamisega kaasnevat täiendavat halduskoormust lisamata. Eelnõukohase seaduse kohaselt peavad JäätS-i § 987 lõike 2 punkti 3 alusel registreeritud edasimüüjad esitama jäätmearuande, mistõttu ei ole edasimüüjate puhul viide aruande väljanõudmise õigusele enam asjakohane. JäätS-i § 987 lõike 2 punkti 2 alusel registreeritud vahendajad tegutsevad keskkonnakaitseluba omavate isikute nimel, mistõttu kajastuvad nende poolt tehtavad toimingud vastavate isikute jäätmearuannetes ja vahendajate puhul eraldi jäätmearuande esitamine ei ole samuti vajalik. JäätSi § 117 lõige 21 JäätS-i paragrahv 117 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei sobitu oma sisult jäätmearuannet reguleeriva paragrahvi alla. Kõnealune säte esitatakse uuesti eelnõukohase seaduse § 261 lõikena 15. JäätSi § 117 lõige 22 JäätS-i paragrahv 117 lõige 22 tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei sobitu oma sisult jäätmearuannet reguleeriva paragrahvi alla. Kõnealune säte esitatakse uuesti eelnõukohase seaduse § 261 lõikena 16. 39 JäätSi § 117 lõige 3 JäätS-i paragrahv 117 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei sobitu oma sisult jäätmearuannet reguleeriva paragrahvi alla. Kõnealune säte esitatakse uuesti eelnõukohase seaduse § 24 lõikena 4. JäätSi § 117 lõige 4 JäätS-i paragrahv 117 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei sobitu oma sisult jäätmearuannet reguleeriva paragrahvi alla. Kõnealune säte esitatakse uuesti eelnõukohase seaduse § 1173 lõikena 3. JäätSi § 117 lõige 5 2019. aasta 1. jaanuaril jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 21.12.2019, 1) sätestati, et jäätmearuanne on mõeldud asutusesiseks kasutamiseks. Eelnõukohase seadusega tunnistatakse vastav säte kehtetuks. Kliimaministeeriumi tellimusel koostati Advokaadibüroo EnvirLaw OÜ poolt 2023. Aastal töö ”Reaalajamajandusel põhineva uue jäätmearuandluse rakendamise õiguslik inventuur ja eelanalüüs” (edaspidi: analüüs), milles analüüsiti muuhulgas isikute senisest suurema jäätmealase tegevuse andmete avalikustamise võimalust. Analüüsi tulemusena jõuti muuhulgas järeldusele, et JäätS § 117 lõikes 5 sätestatud üldine reegel, mille kohaselt on jäätmearuanne mõeldud tervikuna asutusesiseseks kasutamiseks, ei ole kooskõlas Århusi konventsiooni ja keskkonnainfo direktiiviga. Analüüsis toodi muuhulgas välja järgnev: Tuleb rõhutada, et Århusi konventsioon ja keskkonnainfo direktiiv ei kohusta jäätmetega seotud andmeid avalikustama üldsusele kättesaadavas andmekogus. Asjaolu, et andmeid ei avalikustata andmekogus ei tähenda seda, et isik teabenõude alusel andmeid jäätmete kohta, kui keskkonnateavet ei võiks välja nõuda. Tulenevalt Euroopa Kohtu lahendist võib käsitleda jäätmetega seotud teavet samuti teabena, mida ei ole võimalik ärisaladuse või isikuandmete kaitsele viidates jätta isikule väljastamata. Samas rõhutatakse ka antud lahendis, et see ei tähenda seda, et pädev asutus ei saaks üldse arvesse võtta ärisaladuse kaitse vajadust. Seda seetõttu, et pädeval asutusel ei ole vastava info omaalgatuslikult avalikustamise kohtustust vaid on kohustus info väljastada taotluse alusel. Tulenevalt eelnevast tunnistatakse kõnealuse säte kehtetuks. Antud sätte kehtetuks tunnistamine ei tähenda seda jäätmearuanded oleksid vaikimisi avalikud dokumendid. Århusi konventsioonist ja keskkonnainfo direktiivist lähtudes on isikutel õigus saada teabenõude korras infot keskkonda sattuvate heitmete kohta, kuid info väljastamisel tuleb tagada isikuandmete ja ärisaladuse kaitse. Ärisaladuse kaitse alla loetakse analüüsi kohaselt: kaubanduslikku laadi teavet, nagu teave kulude hindamise metoodika, tarneallikate, ostumüügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ka finantsalane teave võib olla ärisaladuseks, eelkõige puudutab see finantsarvestuslikke andmed, mis ei tulene majandusaasta aruandest, näiteks konkreetse ettevõtte käitamisega seotud finantsandmed, vabade rahaliste vahendite hulk teatud ajahetkel, teatavatel juhtudel ka krediidireitingud jms. Konkurentsiameti praktikas on ärisaladuseks loetud ka näiteks ettevõtja ostu-müügimahtu ja kauba lepingulise hinna arvestamise metoodikat, mis ei põhine üksnes kuludel. Eelneva põhjal võib asuda seisukohale, et jäätmearuandes esitatav teave aruande esitaja jäätmealase tegevuse kohta võib kuuluda ärisaladuse kaitse alla, kuivõrd see annab ülevaate jäätmete valdaja äritegevuse kohta, millest tulenevalt võib andmete esitaja taotleda ärisaladuse kaitsega seonduvate piirangute rakendamist. Samas ei saa pidada nende andmete avalikustamist, mis nähtuvad juba keskkonnakaitseloast (nt jäätmeliik) ning on seetõttu juba nii või teisiti avalikustatud, ärisaladuse kaitse alla kuuluvaks. Igal juhul, kui jäätmearuanded summeerida selliselt, et puudub võimalus tuvastada kindel jäätmevaldaja, siis ei ole tegemist ärisaladusega. 40 JäätSi § 1171 Selleks, et saavutada paremat läbipaistvust ja kontrolli jäätmevoogude üle ning andmete ajakohasust, on kavas võtta tavajäätmete üleandmisel ja vastuvõtmisel kasutusele saatekirjad, sarnaselt ohtlike jäätmete saatekirjadele. Sõltumata sellest, kas veetakse tavajäätmeid või ohtlikke jäätmeid tuleb enne veo algust esitada veose kohta keskkonnaotsuste infosüsteemis (keskkonnaotsuste infosüsteemi alamsüsteemina loodavas uues jäätmeinfosüsteemis) jäätmeveo saatekiri. Jäätmeveo saatekirja koostab jäätmete vedaja, üleandja või vastuvõtja sõltuvalt sellest, kuidas nimetatud osapooled omavahel kokku lepivad. Juhul, kui eelpool nimetatud kohustust ei ole täidetud ja jäätmete vedu on toimunud ilma saatekirjata, tuleb saatekiri esitada jäätmete vastuvõtjal enne jäätmete vastuvõtmist. Saatekiri tuleb koostada ka juhul, kui jäätmete vedu toimub ettevõtte enda erinevate tegevuskohtade vahel. Enne veo algust saatekirja koostamise nõuet ei kohaldata füüsilise isiku suhtes kodumajapidamises tekkivate jäätmete, juriidilise isiku suhtes selle isiku enda tegevuses tekkivate jäätmete ja päästeasutuse suhtes päästetööl kogutud jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale. Sellisel juhul koostatakse saatekiri hiljem jäätmete vastuvõtja poolt hiljemalt igakuise aruande esitamisel. Seda võib teha tagantjärgi ühe nn koondsaatekirjana, milles kajastuvad nt eelmisel kuul kodumajapidamistest saadud jäätmed ühe kirjena. Kui selliselt vastu võetud jäätmed on kaalumata, siis on nii koondsaatekirja kui igakuise aruande andmed hinnangulised ja neid tuleb parandada tegevuskohast väljaveo saatekirja alusel peale seda, kui jäätmed käitlejale viiakse ja fikseeritakse nende kaal. Kui jäätmete vastuvõtja igakuise aruande esitamisel jäätmed kaalub, siis ei ole vajadust andmeid tagantjärgi väljaveo saatekirjade alusel korrigeerida. Lisaks antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada jäätmeveo saatekirja andmekoosseisu ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord. Tegemist on valdkonnaspetsiifilise küsimusega, mis ei puuduta teiste ministeeriumite valitsemisala, mistõttu on kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks. Tegemist on korraldusliku ja tehnilise iseloomuga normi kehtestamisega, mistõttu ei ole kohane selle seadusega reguleerimine. Määrus hakkab sisaldama tingimusi, millest lähtuvad jäätmete üleandjad, jäätmevedajad, jäätmekäitlejad, Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur. JäätSi § 1172 lõige 1 Esitatakse uuesti kehtiv JäätS-i § 117 lõige 4. JäätSi 11. peatüki pealkiri Muudetakse JäätSi 11. peatüki pealkirja, kuna haldusjärelevalve lisamisega muutub peatüki reguleerimisala. JäätSi § 1197-1199 ja põhiseaduspärasuse analüüs JäätS § 1197 JäätSi täiendatakse §-ga 1197 ning sätestatakse valdkondlikus eriseaduses erinorm Vabariigi Valitsuse seaduses (VVS) sätestatud üldnormist ning nähakse ette valdkondlik haldusjärelevalve kohalike omavalitsusüksuste tegevuse üle valdkonna eest vastutava ministeeriumi valitsemisala asutusele. VVS § 751 sätestab haldusjärelevalve mõiste. VVS § 753 lõike 1 järgi teeb kohalike omavalitsusüksuste haldusaktide üle järelevalvet Justiitsministeerium. VVSi § 753 lõigetes 3–11 sätestatud menetlussätteid kohaldatakse juhul, kui järelevalvemenetlust toimetab Rahandusministeerium või valdkondlikus eriseaduses ette nähtud juhul valdkonna eest vastutav ministeerium.48 48 Maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 432 SE seletuskiri, lk 20–21. 41 Valdkonna eest vastutav ministeerium viib valdkondlikku järelevalvet läbi samadel tingimustel, nagu seda viib läbi Justiitsministeerium ehk ei ületa järelevalve pädevusraamistikku. Valdkonnapõhise haldusjärelevalve sätestamine on vajalik, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ49 (jäätme direktiiv) ette nähtud kohustused. Viidatud direktiivi artikli 11 lõike 1 teisele lõigule peavad liikmesriigid looma liigiti kogumise süsteemid, et edendada kvaliteetset ringlussevõttu; kolmanda lõigu kohaselt seavad liikmesriigid sisse vähemalt paberi, metalli, plasti ja klaasi ning alates 1. jaanuarist 2025 ka tekstiili liigiti kogumise; artikli 22 lõikele 2 tuleb alates 2025. aastast olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55%, viie aasta pärast juba 60% ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65%-ni. Jäätmehoolduse korraldamine, sh liigiti kogumise korraldamine on Eesti õiguses kohaliku omavalitsuse üksuse vastutusalas, n.ö tema olemuslikud ülesanded (KOKS § 6 lg 1; jäätmeseadus § 12 lg 2; § 31 lg 1; lg 1 astmes 1; lg 3 ja 4). Eelnõuga on kavandatud sätestada kohaliku omavalitsuse üksusele kohustus tagada jäätmete liigiti kogumise sihtarv (§ 1363 lõige 5). Riigikontroll on 12.12.2016 aruandes „Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel“50 Riigikogule märkinud, et enamikus omavalitsustes ei kontrollita sisuliselt, kas on teada kõik jäätmete tekitajad, kas jäätmeid sorditakse, kas kõik jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kas neid kogutakse liigiti ning kas jäätmevedajad täidavad omavalitsuste kehtestatud reegleid. Euroopa Komisjon on koostanud 08.06.2023 aruande Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, milles tehakse kindlaks liikmesriigid, kelle puhul on ohus 2025. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi, 2025. aastaks seatud pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgi ning 2035. aastaks võetud jäätmete prügilasse ladestamise vähendamise eesmärgi saavutamine.51 Aruande punktis 3 märgitakse, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangu kohaselt on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Aruande punktis 4 märgitakse, et korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu olulised eeltingimused on kõrge kogumismäär ja liigiti kogumise kvaliteet; sellele võivad tõhusalt kaasa aidata jäätmete kohustusliku liigiti kogumise eesmärgid kohaliku omavalitsuse tasandil. Nende kasutamine peaks põhinema stiimulitel ja aruandekohustusel (nt võib luua nende eesmärkide saavutamisest sõltuva rahalise premeerimise ja karistamise süsteemi). Õiguskantsler on 24.01.2022 märgukirjas „Keskkonnaameti halduspraktika kooskõla hea halduse tavaga, olmejäätmete sortimine“52 märkinud, et teadaolevalt puudub riigil praegu majanduslik plaan ja õigusraamistik, mis sunniks kohalikke omavalitsusi rohkem hoolitsema selle eest, et jäätmeid oleks mugav ja tulemuslik liigiti koguda ja ära anda. Sellise plaani ja raamistiku loomine on aga riigi võimalus ja ülesanne. Probleemile on tähelepanu juhtinud ka Maailmapank. 49 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0098&qid=1715627174693 50 https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/942/View/Docs/amid/557/langu age/et-EE/Default.aspx 51 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023DC0304&qid=1717422315157 52 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Keskkonnaameti%20halduspraktika%20koos k%C3%B5la%20hea%20halduse%20tavaga%2C%20olmej%C3%A4%C3%A4tmete%20sortimine.pdf 42 Euroopa Kohus oma 12.12.2013 otsuses kohtuasjas C-425/12, punktis 34 selgitab, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud meetmed direktiivis ette nähtud tulemuse saavutamiseks siduv kohustus, mis on kehtestatud ELTL artikli 288 lõikega 353 ja direktiivi enesega. See kohustus võtta kõik üld- ja üksikmeetmed on siduv liikmesriikide kõigi asutuste suhtes (vt 18. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C 129/96: Inter-Environnement Wallonie, EKL 1997, lk I-7411, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika) ning üksuste suhtes, kelle on tehtud ülesandeks osutada avalikku teenust ja kellel on selleks laiad volitused. Eelnevast tuleneb, et seadusandja on kohaliku omavalitsuse üksusele andnud jäätmehoolduse korraldamisel vastutava rolli ning kohalikud omavalitsused koos riigiga on seotud kohustusega rakendada meetmeid jäätmedirektiivi sätete täieliku rakendamise eest selle toime täielikuks saavutamiseks. Vastavalt Euroopa Komisjon 08.06.2023 aruandele esineb risk, et jäätmedirektiivi, sh sihtarvude saavutamise ja sellest tulenevat keskkonna ja inimese tervise kaitse eesmärke ei ole võimalik ellu viia. Direktiivide täitmist jälgib EL ning mittenõuetekohase täitmisega võib kaasneda Eestile märkimisväärne kahju. Eesti Vabariik on PS § 2 lõike 2 kohaselt riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. Kohaliku omavalitsuse üksused tegutsevad riigi tasandiga samas ruumis nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Nad on osa avalikust sektorist ja avaliku võimu teostamise süsteemist, kelle tegevuse vastu avalike vahendite kasutamisel on rahval nii riigivõimu kandjana kui ka kohaliku kogukonna esindajana põhjendatud huvi. Riigi huvi kohaliku omavalitsuse üksuste õiguspärase tegevuse vastu on seotud ka asjaoluga, et need üksused on osa riigieelarve süsteemist ning mõjutavad oma tegevusega ka riigi majanduslikku seisundit. Ka kohaliku omavalitsuse üksustele laieneb seaduslikkuse põhimõte (PS § 3 lõige 1), mille kohaselt peavad nad oma võimu teostamisel lähtuma põhiseadusest ja nii riigi kui ka endi kehtestatud õigusaktidest.54 Lõikega 1 antakse Kliimaministeeriumi valitsemisala asutusele Keskkonnaametile (KeA) haldusjärelevalve pädevus kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle. Haldusjärelevalve õiguse KeAle andmine on võimalik ega too kaasa põhimõttelisi muudatusi tema töökorralduses. Õiguse kontrollida seadusega kohalikule omavalitsusüksusele pandud või kohaliku omavalitsusüksuse poolt halduslepinguga võetud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste ülesannete täitmist sätestab juba täna kehtiv keskkonnajärelevalve seaduse § 7 lõige 1. Samas praegune kohati madal kontroll on osalt tingitud õigusaktides sätestatu ebakonkreetsusest, mis annab võimaluse õigusnorme mitmeti tõlgendada. Seega valdkonnapõhine järelevalvemenetlus on kasutusel ka täna, kuid haldusjärelevalve andmisega KeAle vajalikud tegevused konkretiseeruvad ja muudatus tagab sellise võimaluse olemasolu üheselt mõistetavuse.55 Lõikega 2 sätestatakse haldusjärelevalve eesmärk. 53 ELTL art 288 lg 3 järgi direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex%3A12016ME%2FTXT 54 RK 3-4-1-17-08 p 46. 55 Riigil on riikliku järelevalve süsteemi kehtestamisel lai otsustusvabadus, mis võimaldab vajadusel luua seaduslikkuse kontrollimiseks ka osaliselt dubleeriva riikliku järelevalve süsteemi (RK 3-3-1-97-0955 p. 16). 43 Haldusjärelevalve eesmärk on avaliku huvi kaitse.56 Haldusjärelevalve hõlmab üksnes haldusakte, millel on avalik-õiguslik ja regulatiivne iseloom ning välismõju.57 Järelevalve eesmärgiks on tuvastada, kas kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus jäätmehoolduse korraldamisel, eelkõige jäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamisel on õiguspärane ega riku avalikku huvi. Mõlemad eeldused peavad esinema korraga. Järelevalve ei võimalda kontrollida haldusakti otstarbekust.58 Ehk haldusjärelevalve eesmärk on tagada õiguspärasuse kontrolli käigus kohaliku omavalitsuse poolt seaduslikkuse põhimõtte järgimine, mis omakorda aitab saavutada jäätmehoolduse korraldamise kvaliteedi ja tulemuslikkuse (täidetud on liigiti kogutud jäätmete sihtarv). Kuivõrd haldusjärelevalve esmane eesmärk on tagada liigiti kogutud jäätmete sihtarvu saavutamine, tuleb haldusjärelevalve teostajal kontrollida KOV tegevusi järgmistes valdkondades: - jäätmekava (kas kava sisaldab sihtarvu saavutamiseks vajalike tegevuste analüüsi ja rahastamist; kui KOV on teinud JäätS § 31 lg 6 alusel erandi, siis selle põhjendatus; kas KOV on planeeritud "mugavad ja motiveerivad" liigiti kogumise võimalused; kas jäätmehoolduse korraldamiseks on planeeritud piisav rahastamine); - jäätmehoolduseeskiri (kas jäätmehoolduseeskiri vastab jäätmeseadusele ja keskkonnaministri 03.06.2022 määrusele nr 2859); - korraldatud jäätmevedu (kas korraldatud jäätmeveoga liitmine ja jäätmeseaduses ning pakendiseaduses määratud jäätmeliikide üleandmine on tagatud, kas jäätmeveost vabastuste andmine vastab jäätmeseaduse nõuetele); - korraldatud jäätmekäitlus (kas käitlusteenuse hange vastab jäätmeseaduses toodud nõuetele); - jäätmejaama teenus (kas jäätmejaama teenus vastab keskkonnaministri 03.06.2022 määrusele nr 28); - jäätmealane teavitus, nõustamine (kas jäätmealane teave ja nõustamine on jäätmevaldajatele kättesadav). JäätS § 1198 sätestab haldusjärelevalve teostaja pädevuse. Lõikega 1 sätestatakse KeA õigus haldusjärelevalve käigus kontrollida jäätmeseadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulevate kohustuste täitmist. KeAl on õigus kontrollida kohaliku omavalitsuse üksusele seatud olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamist. Lõikega 2 sätestatakse meetmed, mida konkreetse haldusjärelevalve läbiviimisel saab rakendada. Haldusjärelevalve üldsätted on sätestatud VVS § 753 lõigetes 3–11. Juhul kui eriseadus näeb ette teistsuguse menetluskorra, kohaldatakse eriseaduse sätteid. Seega kohaldub KeA poolt läbiviidavale haldusjärelevalvele VVS § 753 lõigetes 3–11 sätestatud menetluskord jäätmeseaduses sätestatud erisustega.60 56 https://pohiseadus.ee/sisu/3645, § 160, p 5. 57 https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2023/06/KOV-j%C3%A4relevalve-ja-n%C3%B5ustamispraktika- %C3%BClevaade_2021_2022.pdf 58 https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2023/06/KOV-j%C3%A4relevalve-ja-n%C3%B5ustamispraktika- %C3%BClevaade_2021_2022.pdf 59 Keskkonnaministri 03.06.2022 määrus nr 28 Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused. 60 Maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 432 SE seletuskiri, lk 21. 44 Nii sätestab VVS § 753 lg 3, et valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul on õigus nõuda KOVü-de jõustunud õigusaktide ärakirju. KOVü-d on kohustatud ärakirjad esitama hiljemalt seitsmendal päeval pärast valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku nõude saamist. Kui haldusjärelevalve teostaja leiab, et kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 tööpäeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja (VVS § 753 lg 4). Kui omavalitsus ei ole 30 tööpäeva jooksul pärast ministri kirjaliku ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud, nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud, võib minister esitada protesti halduskohtule. Protesti ei saa esitada pärast kolme aasta möödumist haldusakti andmisest arvates või haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumisest arvates (VVS § 753 lg 8). Kui haldusjärelevalve teostaja avastab, et omavalitsusüksus on vallanud, kasutanud või käsutanud riigivara ebaseaduslikult või ebaotstarbekalt, teeb ta Riigikontrollile või uurimis- või muule pädevale asutusele ettekande ning edastab koos ettekandega ka tema käsutuses olevad seda tõendavad dokumendid ja muud materjalid (VVS § 753 lg 10). Valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul on õigus kontrollida seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt halduslepinguga võetud riikliku ülesande täitmist (VVS § 753 lg 11). VVS §-s 753 sätestatud protestiga seonduvat reguleerib halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 25. peatükk. HKMS § 6 lg 1 kohaselt loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses, haldusleping HMS § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt.61 Järelevalvealusteks haldusaktideks (HMS § 51) on ka osa- ja eelhaldusaktid (§ 52). Lisaks volikogu otsustele ja valitsuse korraldustele laieneb järelevalve ka muudele KOVü haldusaktidele (valitsuse struktuuriüksused, asutused).62 KOV üle teostatava haldusjärelevalve puhul on tegu haldusmenetlusega (vt https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-3-1-38-04, p 9; N. Parrest. Täidesaatva võimu kontroll iseenda üle. https://www.juridica.ee/jump.php?year=2016&pg=385). Õigusriigi printsiibist (PS § 10) tulenevalt teostatakse järelevalvet ranges vastavuses halduse seaduslikkuse nõudega, milles õiguskaitse on tagatud sõltumatute kohtute poolt (PS § 10 komm-d; vt ka PS §-d 13–15). Nii näeb HMS ette haldusaktide ja -toimingute vaidlustamise vaidemenetluses (§ 71) ja edasikaebeõiguse (kui vaie jäi rahuldamata või isiku õigusi vaidemenetluses rikuti) halduskohtusse HKMS-s sätestatud tingimustel ja korras (HMS § 87 lg 1). Kui seadus ei sätesta otseselt teisiti, on vaide esitamine enne kohtumenetlust vabatahtlik. Vaide esitamine on HMS kohaselt võimalik ka haldusjärelevalve korras antud haldusakti või sooritatud toimingu peale.63 Lisaks neile meetmetele võib eriseadusest tuleneda teisi meetmeid, mida konkreetse haldusjärelevalve läbiviimisel saab lisaks VVS-s sätestatutele rakendada. 61 https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2023/06/KOV-j%C3%A4relevalve-ja-n%C3%B5ustamispraktika- %C3%BClevaade_2021_2022.pdf, lk 6 62 https://pohiseadus.ee/sisu/3645, § 160, p 5. 63 https://pohiseadus.ee/sisu/3645, § 160, p 5. 45 Nii sätestatakse jäätmeseaduses haldusjärelevalve teostajale õigus: 1. tutvuda kohaliku omavalitsuse üksuse käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha haldusjärelevalve teostaja ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, saada nendest ärakirju. 2. saada kohaliku omavalitsuse üksuse juhtorganilt seletusi; 3. saada kohaliku omavalitsuse üksuselt informatsiooni õigusaktide ja jäätmehoolduseks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite rakendamise kohta; 4. teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettepanekuid tegevuse parandamiseks. Märgitud meetme alla sobivad seal hulgas KeA poolsed ettepanekud erinevate jäätmehoolduse arendamiseks eraldatud toetuste taotlemiseks ning kaasabi taotluse esitamisel. 5. teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettekirjutusi käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise ennetamiseks või lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks. Punktiga 5 antakse haldusjärelevalve teostajale õigus teise haldusekandja kontrollimisel teha ettekirjutusi, mille täitmata jätmise korral on ATSS-s sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemäär 9600 eurot (VVS § 751 lg 4). Nii näiteks on haldusjärelevalve menetluse kontrolliese kohaliku omavalitsuse otsustus (haldusakt) korraldatud jäätmeveost vabastamise ja mittevabastamise kohta. Haldusaktis peab olema selgesõnaliselt äratuntav, kuidas kohalik omavalitsus jõudis veendumusele, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Samuti kuuluvad haldusjärelevalve menetluses kontrollimise alla korraldatud jäätmeveo teenuste riigihanke alusdokumendid. Kui hankedokumentide tehnilises kirjelduses puuduvad jäätmeseaduses nõutavad andmed, on KeAl õigus nõuda hankedokumentide seadusega vastavusse viimist haldusjärelevalve käigus. Haldusjärelevalve käigus saab samuti ettekirjutusega õigusrikkumist tõrjuda ja kohustada KOVü tegema vajalikke toiminguid, mis ennetavad rikkumisi või juba toimunud rikkumise lõpetamist nõuda. Selleks on näiteks jäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamine/mitte saavutamine. Lõikega 3 sätestatakse, et esmajoones keskendub haldusjärelevalve nende KOVide tegevuse kontrollimisele, kellel on raskusi liigiti kogumise sihtarvu saavutamisega. Vastavad andmed kogub ja avaldab oma veebilehel Keskkonnaagentuur. JäätS § 1199 reguleeritakse ettekirjutuse andmist ja selle täitmata jätmist. Ettekirjutusele eelnevalt nõustab KeA konkreetseid kohalikke omavalitsusi lähtudes muuhulgas § 1197 lõike 2 selgituse juures toodud aspektidest. Lõikega 1 sätestatakse ettekirjutuses sisalduvad andmed. Lõikega 2 sätestatakse ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärg, milleks on sunniraha. Lõikega 3 sätestatakse sunniraha ülemmäär, mis on 9600 eurot (VVS § 751 lg 4). Sunniraha on oma olemuselt vahend, mis peaks motiveerima isikut talle tehtud ettekirjutust vabatahtlikult täitma. Riigikontrolli 2016. aasta aruandes „Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel“, on selgelt välja toodud, et enamikus omavalitsustes ei kontrollita sisuliselt, kas on teada kõik jäätmete tekitajad, kas jäätmeid sorditakse, kas kõik jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kas neid kogutakse liigiti ja kas jäätmevedajad täidavad omavalitsuste kehtestatud reegleid. Samas on KOV tegevusega seotud jäätmedirektiivist tulenevate kohustuste täitmine. Direktiivide täitmist jälgib EL ning mittenõuetekohase täitmisega võib kaasneda Eestile märkimisväärne kahju. Sunniraha suurus motiveerib KOVü oma tegevusi jäätmehoolduse korraldamisel tõhustama ning jäätmedirektiivist tulenevat eesmärki täitma. Sunniraha võib rakendada alates 1. jaanuarist 2030. 46 Üleminekuaja pikkuse määramisel on võetud arvesse, et omavalitsuste korraldatud jäätmeveo hankelepingud sõlmitakse hetkel kuni viieks aastaks. 2024. aastal sõlmitud hankelepingud võivad kehtida kuni 2030. aasta lõpuni. Korraldatud jäätmevedu on KOVis üks jäätmete liigiti kogumise põhilisi tööriistu ning kui jäätmeveoga ei ole hõlmatud piisavalt jäätmeliike, võib KOVile olla sihtarvu saavutamine raskendatud. Samuti on arvesse võetud jäätmeandmete digitaliseerimise protsessi. 2026. aastaks minnakse reaalajamajanduse loogikast lähtuvale jäätmearuandlusele. Tänu sellele paraneb oluliselt jäätmeandmete kvaliteet, sh omavalitsuste lõikes andmed selle kohta, kui palju jäätmeid koguti ja kellele need üle anti. Tänased jäätmeandmed ei ole piisavad täpsed selleks, et hinnata olemjäätmete liigiti kogumise määra kohalikes omavalitsustes. Keskkonnaagentuur viis vastava analüüsi läbi 2023-2024. aastal ning jõudis järeldusele, et olemasoleva jäätmearuandluse alusel võib liigiti kogumise taseme hindamine KOVide lõikes anda eksitava tulemuse (nt kui inimene viib oma jäätmed teise KOVi jäätmejaama ja vastuvõtja ei registreeri tegelikku jäätmete tekkekohta, vaid KOVi, kus jäätmed vastu võeti). Enne ettekirjutuse ja sunniraha rakendamist nõustab Keskkonnaamet omavalitsust ning annab soovitused jäätmete liigiti kogumise paremaks korraldamiseks. Eelnõuga sätestatava JäätSi § 1197-1199 vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusega Kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõigus tähendab PS § 154 lõike 1 kohaselt õigust seaduste alusel iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi. Selle õiguse põhisisuks on kohaliku omavalitsuse otsustus- ja valikudiskretsioon kohaliku elu küsimuste lahendamisel (RKPJK 16. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-9-06, punkt 22) ehk õigus otsustada, kas, millal ja kuidas kohaliku elu küsimusi lahendada. PS § 160 sätestab, et kohaliku omavalitsuse korralduse ja järelevalve nende üle sätestab seadus. Samu põhimõtteid kannab ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (EKOH) artikli 4 lõike 1 esimene lause ning lõike 4 teine lause. Seega viidatud sätted rõhutavad seadusandja pädevust reguleerida kohaliku omavalitsuse üksuse korraldust ja järelevalvet nende üle ning on samas põhiseaduslikud volitusnormid kohaliku omavalitsuse üksuse garantii piiramiseks. Kohaliku omavalitsuse üksuse üle kehtestatava järelevalve ulatuse, viiside ja tegija valikul on seadusandjal tulenevalt tema üldisest seadusandlikust pädevusest (PS § 65 p 1) suur otsustusvabadus (https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-4-1-17-08). Koostoimes EKOH art-ga 8 järeldub sätte osast „ja järelevalve nende tegevuse üle sätestab seadus“, et: 1) riigil on õigus teostada järelevalvet KOVü-de tegevuse üle (EKOH art 8 lg 1); 2) järelevalve juhud, tingimused ja kord sätestatakse seadusega (EKOH art 8 lg 1); 3) järelevalve eesmärk on üldjuhul vaid õiguspärasuse tagamine, tegevuse kooskõla seaduste ja konstitutsiooniliste põhimõtetega (EKOH art 8 lg 2, vrd PS § 139 lg 1 ning § 133 p-d 3 ja 4); 4) järelevalve peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (PS § 11), st järelevalve sekkumise ulatus ning viisid peavad olema tasakaalus kaitstavate avalike huvide tähtsusega (EKOH art 8 lg 3).64 Jäätmedirektiivi üldeesmärk on luua õiguslik raamistik jäätmete käitlemiseks ELis ning kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, tõstes esile nõuetekohase jäätmekäitluse, taaskasutuse ja ringlussevõtu tähtsust, et vähendada ressursside kasutamise üldmõju ja suurendada sellise kasutamise tõhusust. Nii peavad jäätmedirektiivi artikli 11 lõike 1 teisele lõigule liikmesriigid looma liigiti kogumise süsteemid, et edendada kvaliteetset ringlussevõttu; kolmanda lõigu 64 https://pohiseadus.ee/sisu/3645, p 4. 47 kohaselt seavad liikmesriigid sisse vähemalt paberi, metalli, plasti ja klaasi ning alates 1. jaanuarist 2025 ka tekstiili liigiti kogumise; artikkel 22 lg 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 31. detsembril 2023 biojäätmed kas eraldatakse ja võetakse tekkekohal ringlusse või neid kogutakse eraldi ega segata muud liiki jäätmetega; sama artikli lõikele 2 tuleb alates 2025. aastast olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55%, viie aasta pärast juba 60% ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65%-ni. Kohustuslikud omavalitsuslikud ülesanded on sätestatud KOKS § 6 lõigetes 1 ja 2. KOKS § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas jäätmehooldust. Märgitud valdkonda reguleeritakse täpsemalt vastavate eriseadustega jäätmeseadus § 12 lg 2; § 31 lg 1; lg 11; lg 3 ja 4). Käesoleva eelnõuga kavandatakse seada KOV ülesandeks ka liigiti kogumise sihtarvu saavutamine (§ 1363 lõiked 5 ja 6). Kohustuslikud omavalitsuslikud ülesanded on sellised omavalitsuslikud ülesanded, mille täitmist riik kõrgendatud avalikust huvist tulenevalt kohalikult omavalitsuselt nõuab. Kohalik omavalitsus on kohustuslike omavalitsuslike ülesannete puhul vaba otsustama üksnes seda, kuidas ülesannet täita, mitte aga seda, kas seda teha.65 Euroopa Komisjon on koostanud 08.06.2023 aruande Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, milles tehakse kindlaks liikmesriigid, kelle puhul on ohus 2025. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi, 2025. aastaks seatud pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgi ning 2035. aastaks võetud jäätmete prügilasse ladestamise vähendamise eesmärgi saavutamine.66 Aruande punktis 3 märgitakse, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangu kohaselt on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Aruande punktis 4 märgitakse, et korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu olulised eeltingimused on kõrge kogumismäär ja liigiti kogumise kvaliteet; sellele võivad tõhusalt kaasa aidata jäätmete kohustusliku liigiti kogumise eesmärgid kohaliku omavalitsuse tasandil. Nende kasutamine peaks põhinema stiimulitel ja aruandekohustusel (nt võib luua nende eesmärkide saavutamisest sõltuva rahalise premeerimise ja karistamise süsteemi). Euroopa Kohus oma 12.12.2013 otsuses kohtuasjas C-425/12, punktis 34 selgitab, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud meetmed direktiivis ette nähtud tulemuse saavutamiseks siduv kohustus, mis on kehtestatud ELTL artikli 288 lõikega 367 ja direktiivi enesega. See kohustus võtta kõik üld-- ja üksikmeetmed on siduv liikmesriikide kõigi asutuste suhtes (vt 18. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C-129/96: Inter-Environnement Wallonie, EKL 1997, lk I-7411, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika) ning üksuste suhtes, kelle on tehtud ülesandeks osutada avalikku teenust ja kellel on selleks laiad volitused. Selleks, et eeltoodud sihttasemed saavutada, tuleb kohalikel omavalitsustel senisest rangemalt suhtuda olmejäätmete liigiti kogumise süsteemide arendamisse. Vastavalt Euroopa Komisjon 08.06.2023 aruandele esineb risk, et jäätmedirektiivi, sh sihtarvude saavutamise ja sellest tulenevat keskkonna ja inimese tervise kaitse eesmärke ei ole võimalik ellu viia. Direktiivide täitmist jälgib EL ning mittenõuetekohase täitmisega võib kaasneda Eestile märkimisväärne kahju. Eesti Vabariik on PS § 2 lõike 2 kohaselt riiklikult korralduselt ühtne riik, mille 65 V. Olle. Kohaliku omavalitsuse ülesannete struktuur ja liigitamiskriteeriumid. Juridica 2002, nr 8, lk 525. 66 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023DC0304&qid=1717422315157 67 ELTL art 288 lg 3 järgi direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex%3A12016ME%2FTXT 48 territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. Kohaliku omavalitsuse üksused tegutsevad riigi tasandiga samas ruumis nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Nad on osa avalikust sektorist ja avaliku võimu teostamise süsteemist, kelle tegevuse vastu avalike vahendite kasutamisel on rahval nii riigivõimu kandjana kui ka kohaliku kogukonna esindajana põhjendatud huvi. Riigi huvi kohaliku omavalitsuse üksuste õiguspärase tegevuse vastu on seotud ka asjaoluga, et need üksused on osa riigieelarve süsteemist ning mõjutavad oma tegevusega ka riigi majanduslikku seisundit. Ka kohaliku omavalitsuse üksustele laieneb seaduslikkuse põhimõte (PS § 3 lõige 1), mille kohaselt peavad nad oma võimu teostamisel lähtuma põhiseadusest ja nii riigi kui ka endi kehtestatud õigusaktidest.68 Riigikontroll 2016. aasta aruandes „Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel“ on selgelt välja toodud, et enamikus omavalitsustes ei kontrollita sisuliselt, kas on teada kõik jäätmete tekitajad, kas jäätmeid sorditakse, kas kõik jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kas neid kogutakse liigiti ja kas jäätmevedajad täidavad omavalitsuste kehtestatud reegleid. Haldusjärelevalve õiguse Keskkonnaametile andmine võimaldab kontrolli kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuse üle. Täpsemalt seisneb kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõiguse riive haldusjärelevalve sätete alusel toimuva kontrollimisega. Keskkonnaameti ettepanekud ja ettekirjutus on üks kontrolli tegemise viise. Samas KOV üle teostatava haldusjärelevalve puhul on tegu haldusmenetlusega (vt https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-3-1-38-04, p 9; N. Parrest. Täidesaatva võimu kontroll iseenda üle. – Juridica 2016, nr 6, lk 385–386). Õigusriigi printsiibist (PS § 10) tulenevalt teostatakse järelevalvet ranges vastavuses halduse seaduslikkuse nõudega, milles õiguskaitse on tagatud sõltumatute kohtute poolt (PS § 10 komm-d; vt ka PS §-d 13–15). Nii näeb HMS ette haldusaktide ja -toimingute vaidlustamise vaidemenetluses (§ 71) ja edasikaebeõiguse (kui vaie jäi rahuldamata või isiku õigusi vaidemenetluses rikuti) halduskohtusse HKMS-s sätestatud tingimustel ja korras (HMS § 87 lg 1). Kui seadus ei sätesta otseselt teisiti, on vaide esitamine enne kohtumenetlust vabatahtlik. Vaide esitamine on HMS kohaselt võimalik ka haldusjärelevalve korras antud haldusakti või sooritatud toimingu peale.69 Seega ei saa ettekirjutus kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust riivata, kuivõrd kohaliku omavalitsuse üksus kui haldusekandja saab oma haldusjärelevalve käigus rikutud õigusi kaitsta vaidemenetluses ja halduskohtumenetluses (HKMS § 16 ja § 44 lg 4).70 Ka Keskkonnameti ettepanekute mõju, millega antakse soovitused kohaliku omavalitsuse üksusele tema tegevuse õiguspärasusele ja tulemuslikkusele suunamisel ja nende edasiseks vältimiseks saab olla soodne ja avalikkuse huve arvestav. Kui ettepanek on kohaliku omavalitsuse üksuse arvates põhjendamatu, on tal võimalik esitada vastulause. Kohaliku omavalitsuse autonoomia ei tähenda kontrollimatust - sellisest arusaamast lähtuvad nii põhiseadus kui ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta. Ka kohaliku omavalitsus on seotud seaduslikkuse põhimõttega (PS § 3) ning on kohustatud tagama õigusi ja vabadusi (PS § 14).71 Riik on kohustatud looma järelevalvemehhanismi, mille ülesandeks on kontrollida seaduste järgimist kõigi vastavate normide adressaatide, ka kohalike omavalitsuste poolt. Eelnevast 68 RK 3-4-1-17-08 p 46. 69 https://pohiseadus.ee/sisu/3645, p 5 70 https://pohiseadus.ee/sisu/3645, p 5 71 RK 3-4-1-17-08, p 11 49 tuleneb normi adressaatide kohustus alluda sellisele kontrollile, taluda seda. Sellise talumiskohustusega kaasnev enesekorraldusõiguse riive on näiline.72 Haldusjärelevalve sätestamisel on järgitud põhiseadusest ja seadustest tulenevaid nõudeid ning järelevalve teostamisel KeA poolt järgitakse hea halduse põhimõtteid, seega on riigi poolt kohalike omavalitsusüksuste tegevuse üle õiguspärasuse kontrolli teostamine kooskõlas põhiseadusega ega too kaasa enesekorraldusõiguse riivet. Ka ei muutu järelevalve ulatus ja järelevalve jääb endiselt valitsusasutuste pädevuseks.73 Haldusjärelevalve õigus nähakse ette valdkonna eest vastutava ministeeriumi valitsemisala asutusele Keskkonnaametile, kes peab valdkondlikku järelevalvet tegema samadel tingimustel, nagu seda teeb Justiitsministeerium, ehk mitte ületama järelevalve pädevusraamistikku. Järelevalvet saab teha vaid haldusakti seaduslikkuse üle ning välistatud on haldusakti andmise otstarbekuse kontroll. JäätSi § 1204 Kuna §-s 1204 tuleb teha arvukalt muudatusi, siis võetakse need muudatused kokku ühe muudatusena, sest vastasel juhul muutuks paragrahv raskesti jälgitavaks. Paragrahvi pealkirja muudetakse sätte sisu järgi, asendades pealkirjas viide ohtlike jäätmete vedamisele viitega jäätmete vedamisele üldisemalt. Muudetakse juriidiliste isikute maksimaalne karistusmäär ohtlike jäätmete vedamisel saatekirjata või saatekirja nõudeid rikkudes. Samuti lisatakse lõiked, millega sätestatakse karistused tavajäätmete vedamisel saatekirjata või saatekirja nõudeid rikkudes. Nii tavajäätmete kui ka ohtlike jäätmete vedamisel saatekirjade kasutamine aitab saavutada parema läbipaistvuse ja kontrolli jäätmevoogude üle. Jäätmete liikumise jälgitavus on oluline nii ausa konkurentsi kui ka keskkonnakaitse tagamiseks, kuid samuti jäätmestatistika jaoks. Seetõttu on asjakohane ka vastutussäte rikkumiste kohta, mis puudutavad saatekirja koostamata jätmist või selle koostamise nõuete rikkumist. Saatekirja nõuete rikkumiseks võib näiteks olla olukord, kus saatekirja ei koostata enne veo algust või saatekirjale on kantud valed jäätmekoodid või kogused. Lõikega 1 esitatakse uuesti kehtiv lõige 1 varasemas sõnastuses. Lõikega 2 esitatakse uuesti kehtiv lõige 2. Lõige 2 muudetakse ja sätestatakse juriidiliste isikute puhul maksimaalseks trahvimääraks ohtlike jäätmete vedamisel ilma jäätmeveo saatekirjata või saatekirja nõudeid rikkudes 200 000 eurot (varasem maksimaalne trahvimäär oli 32 000 eurot). Uus maksimaalne karistusmäär on kooskõlas teiste jäätmeseaduses kehtestatud vastutusmääradega, mis jäävad vahemikku 100 000 kuni 400 000 eurot vastavalt rikkumise raskusastmele. Maksimaalse karistusmäära puhul on arvestatud, et saatekirjata jäätmevedu, sh ohtlike jäätmete vedu, ei ole sama mõjuga keskkonnale ja majandusele nagu on näiteks jäätmete keskkonda viimine, kus kasum võib olla väga suur, samuti negatiivne mõju keskkonnale ja konkurentsile. Vastavalt jäätmete raamdirektiivile peavad karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Tegemist on küll rahatrahvi ülemmäära muutmisega, kuid see ei tähenda automaatselt, et rikkumise eest mõistetav karistus peab saama maksimummääras rakendatud. Küll aga annab see paindliku võimaluse rakendada sellise suurusega rahatrahvi, mis täidaks oma eesmärgi ehk sunniks kohustatud isikut täitma seaduse nõudeid. Rikkumise eest karistust mõistes tuleb arvestada konkreetseid asjaolusid: isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, eri- ja üldpreventsiooni jne. 72 RK 3-4-1-17-08; Kohtunik I. Koomeister´i eriarvamus 73 Maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 432 SE seletuskiri, lk 18 ja 20–21. 50 Lõikega 3 sätestatakse eraisikule tavajäätmete vedamisele jäätmeveo saatekirjata, kui jäätmeveo saatekiri on nõutav, või jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes maksimaalseks trahvimääraks 200 trahviühikut. Maksimaalne karistusmäär on kooskõlas teiste jäätmeseaduses kehtestatud vastutusmääradega. Lõikega 4 sätestatakse juriidilisele isikule tavajäätmete vedamisele jäätmeveo saatekirjata, kui jäätmeveo saatekiri on nõutav, või jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes maksimaalseks trahvimääraks 100 000 eurot. Maksimaalne karistusmäär on kooskõlas teiste jäätmeseaduses kehtestatud vastutusmääradega, mis jäävad vahemikku 100 000 kuni 400 000 eurot vastavalt rikkumise raskusastmele. Tavajäätmete saatekirjata vedu on potentsiaalselt väiksema negatiivse mõjuga keskkonnale ja majandusele kui ohtlike jäätmete saatekirjata vedu, seetõttu on tavajäätmete saatekirja rikkumise maksimaalne karistusmäär madalam kui ohtlike jäätmete saatekirja rikkumise maksimaalne karistusmäär. Tegemist on rahatrahvi ülemmääraga ning see ei tähenda automaatselt, et rikkumise eest mõistetav karistus peab saama maksimummääras rakendatud. Küll aga annab see paindliku võimaluse rakendada sellise suurusega rahatrahvi, mis täidaks oma eesmärgi ehk sunniks kohustatud isikut täitma seaduse nõudeid. Rikkumise eest karistust mõistes tuleb arvestada konkreetseid asjaolusid: isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, eri- ja üldpreventsiooni jne. JäätSi § 1363 Eelnõu kohaselt kehtestatakse kõigile omavalitsustele kohustus saavutada oma territooriumi osas olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv. See tähendab, et iga omavalitsuse peab hiljemalt seaduse jõustumisel korraldama olmejäätmete liigiti kogumise nii, et tal oleks võimalik saavutada liigiti kogumise sihtmäär. 2026. aastal on olmejäätmete liigiti kogumise sihtmäär 66%, 2027. aastal 67%, 2028. aastal 68% jne kuni 75%-ni 2035. aastal. Olmejäätmete liigiti kogumise korraldamine on ka seni olnud kohaliku omavalitsuse ülesanne (JäätS § 31 lg 1), seega tegemist ei ole uue kohustusega. Eelnõuga nähakse ette liigiti kogumise tulemuslikkus, mille iga omavalitsus peab saavutama. See on vajalik, kuna jäätmete liigiti kogumine on üldjuhul jäätmete ringlussevõtu eelduseks. Seetõttu peab liigiti kogumise tase olema piisavalt kõrge, et riigile kehtivat ringlussevõtu sihtmäära (JäätS § 1363) oleks võimalik tervikuna saavutada. Arvestades, et liigiti kogutud jäätmed võivad sisaldada võõriseid ning et kõik liigiti kogutavad jäätmed ei ole täna veel ringlusse võetavad, peab liigiti kogumise määr olema ringlussevõtu sihtarvust kõrgem. Ringlussevõtu sihtarv 2025. aastal on 55%, 2030.a 60%, ning 2035.a 65%. Eelnõuga sätestatakse, et liigiti kogumise sihtarv on 10 protsendipunkti kõrgem vastava aasta ringlussevõtu sihtarvust, kuid kui ringlussevõtu sihtarv muutub iga 5 aasta jäel 5 protsendipunkti võrra, siis liigiti kogumise sihtarv muutub igal aastal 1 protsendipunkti võrra, et oleks tagatud järjepidev tegevus liigiti kogumise suurendamise nimel. Liigiti kogumise määra arvutamisel võetakse arvesse neid jäätmeliike, mida arvestatakse alates 2025. aastast ka olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu täitmise arvutuses. See arvutusmetoodika on alates 2025. aasta kohta andmete esitamisest ühesugune kõigi EL liikmesriikide kohta ning on toodud Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/1004. Sihtarvu saavutamise kohustus rakendub omavalitsustele kohe alates seaduse jõustumisest. Sihtarvu saavutama jätmist, selle saavutamise taset või sihtarvu saavutamiseks tehtavaid pingutusi võib riik arvestada ringmajanduse valdkonna toetuste jagamisel omavalitsustele (eelnõukohase § 12 lõigete 4 ja 5 alusel). 2021 ja 2022. aastal oli Eesti keskmine olmejäätmete liigiti kogumise tase vastavalt 40 ja 38 protsenti. Pärast vastava metoodika kinnitamist arvestatakse liigiti kogutud jäätmete hulka ka tekkekohas liigiti kogutud ja ringlussevõetud (kompostitud) biojäätmed. Sealjuures on oluline, et omavalitsus oleks veendunud, et tekkekohas kompostimine toimub. Tekkekohas kompostitud 51 biojäätmete koguseid ei saa arveesse võtta juhul, kui omavalitsus on jäätmevaldaja lugenud kompostijaks nö vaikimisi ilma, et jäätmevaldaja ise oleks biojäätmete aastaringsest kompostimisest omavalitsust teavitanud. Sihtarvu saavutamiseks peab KOV looma kasutajasõbralikud jäätmete liigiti kogumise lahendused (kogumisviisid ja taristu). Selleks on omavalitsusel üks olulisemaid tööriistu korraldatud jäätmevedu, millega on võimalik tagada mugav jäätmete liigiti kogumine tekkekohalt. Eelkõige peaks omavalitsus rõhku panema nende jäätmeliikide kogumisele, mille maht on kõige suurem (pakendijäätmed, biojäätmed, vanapaber). Taustsüsteem (avalikud konteinerid, jäätmejaamad, kogumisringid) peaks olema selline, et korraldatud jäätmeveoga hõlmamata liigiti kogutud jäätmete üleandmine poleks jäätmevaldajalt ülemäärast pingutust nõudev. Omavalitsused peaksid üle vaatama jäätmekäitlussüsteemi tõhususe tervikuna, sh jäätmejaamateenuse kättesaadavuse (jäätmejaamade võrgustiku tihedus, avatus, vastuvõetavate jäätmeliikide loetelu, kokkulepped teiste KOVide jäätmejaamade kasutamiseks), avalike konteinerite asukohad, kogumisringide sageduse jms. Oluline on üle vaadata ka see, milliseid jäätmeid antakse üle segaolmejäätmetena. Praktikas tuleb ette, et näiteks tootmisettevõtted annavad tootmisjäätmeid või kõrvalsaadusi üle segaolmejäätmetena. Kui tegemist pole aga olmejäätmete definitsiooni (JäätS § 7) alla kuuluvate jäätmetega, siis suurendavad need kogused KOVi olmejäätmete üldkogust ja seega peab KOV saavutama ka kõrgema sihtmäära. Liigiti kogumise sihtarvu üle peab arvestust Keskkonnaagentuur, kes fikseerib igal aastal omavalitsuste lõikes olmejäätmete liigiti kogumise määra. Sihtarvu saavutama jätmisel on võib Keskkonnaamet esitada omavalitsusele ettekirjutuse ja rakendada sunniraha (alates 2030. aastast). Seadust täiendatakse alljärgnevate rakendussätetega, millega tagatakse, et kohaliku omavalitsuse üksusel oleks oma tegevuse ümberkorraldamiseks piisavalt aega. JäätSi § 13613 lõige 2 Paragrahvi täiendatakse rakendussättega, mille kohaselt omavalitsus peab jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja muutma vastavaks §-le 42 hiljemalt jäätmekava või jäätmehoolduseeskirja muutmisel, kuid mitte hiljem kui 31. detsembriks 2030. JäätSi § 13618 Seadust täiendatakse rakendussättega 13618, mille kohaselt KOV peab paberi- ja kartongijäätmete (vanapaberi) kogumise ühildama paber- ja kartongpakendijäätmete kogumisega hiljemalt 31.detsembriks 2030. Paberi ja kartongi materjalipõhist kogumist tuleb selleks hetkeks rakendada nii korraldatud jäätmeveo, avalike konteinerite, jäätmejaama kui muude kasutatavate kogumisviiside kaudu kogumisel. JäätSi § 13619 Seadust täiendatakse rakendussättega 13619, mille kohaselt hiljemalt 31. detsembriks 2030 peab KOV korraldama jäätmevedu selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus on kohaliku omavalitsuse üksusel. JäätSi § 13620 Seadust täiendatakse rakendussättega 13620, mille kohaselt Keskkonnaamet võib rakendada haldusjärelevalve tulemusena sunniraha alates 1. jaanuarist 2030. Sunniraha rakendatakse KOVile olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu täitmata jätmise eest. Liigiti kogumise 52 korraldamisel on väga oluliseks tööriistaks korraldatud jäätmevedu, kuna selle raames kogutakse jäätmeliike, mida tekib kõige rohkem (biojäätmed, paber ja kartong, pakendijäätmed). Kuna omavalitsused võivad korraldatud jäätmeveo hankelepingud sõlmida kuni viieks aastaks, ei pruugi kõigi omavalitsuste varasemad hankelepingud enne 2030. aastat veel lõppenud olla. Hankelepingute ennetähtaegne lõpetamine on võimalik vaid siis, kui pooled saavad omavahel kokkuleppele. Seetõttu arvestatakse sunniraha rakendamisel KOV eelnevate hankelepingute kehtivusajaga. Samas aga ei ole lubatav, et KOV hangib jäätmeveoteenuse pikalt ette (hange tehakse nt 2025. esimeses pooles, kuid veoperiood hakkaks kehtima oluliselt hiljem). Seetõttu on Keskkonnaametil lubatud sunniraha rakendada alates 2030. aastast. Kuni 2030. aastani on KOVidel üleminekuaeg, et teha vajalikud muudatused õigusaktides, investeeringud, luua koostöövormid jms. 3.2 Pakendiseaduse muutmine Eelnõu paragrahviga 2 muudetakse pakendiseadust. Seaduse tekstis läbivalt sõnade asendamine Pakendiseaduses asendatakse läbivalt sõnad „kohaliku omavalitsuse organ“ sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksus“ vastavas käändes. Uus sõnastus on kooskõlas teistes valdkonna õigusaktides kasutatava terminiga. PakS § 3 lg 34 Paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 34 ja sätestatakse monopakendi mõiste. Monomaterjalist pakend on selline pakend, mis on valmistatud vähemalt 95% ulatuses vaid ühest materjalist. Näiteks kui pakendil on mitu kihti PET plasti, on tegu siiski monopakendiga, sest see on valmistatud ühest plastiliigist. Kui aga pakendis on ka mitu erinevat plastiliiki ja lisaks põhimaterjalile on nende kõigi kogus koostises üle 5%, siis ei ole tegemist monomaterjalist pakendiga. Kuni 5% osakaalu kriteeriumi toetab ka peagi vastu võetav Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb pakendeid ja pakendijäätmeid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/102074 ja direktiivi (EL) 2019/90475 ning tunnistatakse kehtetuks pakendidirektiiv 94/62/EÜ76 (edaspidi PPWR). PPWR-i eelnõus on antud järgnev selgitus: “kui teatav materjal moodustab pakendiühikust ainult tähtsusetu osa ja igal juhul mitte rohkem kui 5% pakendiühiku kogumassist, ei tohiks sellist pakendiühikut käsitada komposiitpakendina.” Samas on ka täpsustatud, et “käesolevas määruses esitatud komposiitpakendi määratlusega ei tohiks künnistasemest olenemata vabastada osaliselt plastist valmistatud ühekorrapakendeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise nõuetele“. PakS § 54 Pakendiseaduses määratletakse uus termin “vaheladustuskoht”. Pakendijäätmete vaheladustuskoht on jäätmekäitluskoht (JäätS § 19 tähenduses), kus toimub korraldatud jäätmeveo raames kogutud pakendijäätmete üleandmine taaskasutusorganisatsioonidele vastavalt taaskasutusorganisatsioonide turuosadele. Pakendijäätmete vaheladustuskoht võib olla kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaam, jäätmekäitleja jäätmekäitluskoht või selleks otstarbeks eraldi rajatud jäätmekäitluskoht. Vaheladustuskoht peab olema tehniliselt varustatud selleks, et oleks võimalik kokku kogutud pakendijäätmeid hoiustada ja vastavalt turuosadele 74 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020, 20. juuni 2019, turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1–44) 75 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (ELT L 155, 12.6.2019, lk 1–19) 76 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (OJ L 365, 31.12.1994, p. 10–23) 53 jagada taaskasutusorganisatsioonide vahel. Seetõttu on oluline, et vaheladustuskohas oleks võimalik ka pakendijäätmeid kaaluda. Oluline on, et vaheladustuskohas ei halveneks kogutud pakendijäätmete kvaliteet (nt segunemine teiste jäätmeliikidega või pinnase/kattematerjalidega). Kui avalikust süsteemist kogutud jäätmed on oluliselt halvema kvaliteediga ja saastunud muude jäätmeliikidega, siis ei ole lubatud tekkekohal kogutud pakendijäätmeid ja avalikus kogumissüsteemis kogutud pakendijäätmeid ühte hunnikusse või kogumismahutisse paigutada. Jäätmeseaduse § 14 lg 12 sätestab, et liigiti kogutud jäätmeid ei segata teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused ja sortimismääruse § 3 lg 7 sätestab nõuded liigiti kogutud jäätmetele järgnevalt: “Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada nende kogumisel, kokkukorjamisel ega vastuvõtmisel teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused.” PakS § 101 lõige 21 Lõikega 21 täpsustatakse sama paragrahvi lõiget 2 ning selgitatakse taaskasutusorganisatsioonide ülesandeid kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo hankega kokku kogutud olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete taaskasutamise osas. Kui kohaliku omavalitsuse üksus on korraldanud pakendijäätmete kokku kogumise korraldatud jäätmeveo raames, on siiski pakendijäätmete edasine käitlemine taaskasutusorganisatsioonide ülesanne. KOV ei tohi korralda kokku kogutud jäätmete edasist käitlust. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumisel, taaskasutuse korraldamisel ning kulude jaotus on täpsustatud pakendiseaduse paragrahvis 15. PakS § 121 lõige 1 Muudetakse paragrahvi 121 lõiget 1 ja lisatakse, et pakendiettevõtja kohustus on ka turule lastud pakendite ja pakendijäätmete tagasi võtmine. Tegemist ei ole uue kohustusega, tegu on varasema paragrahvi 20 lõigetes 1 ja 22 sisaldunud kohustusega. Paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks eesmärgiga liigutada sätted loogilisematesse asukohtadesse ja luua seeläbi selgust kohustustes. Muudatuse järel on paragrahvis 121 hõlmatud nii tagasi võtmine kui kogumine (kogumine on hõlmatud käitlemise terminiga). PakS § 121 lõige 21 Paragrahvi 121 täiendatakse uue lõikega 21. Uus lõige näeb ette, et müügipakenditest, välja arvatud korduskasutuspakenditest, tekkinud jäätmete käitlemise korraldamiseks on pakendiettevõtja kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu taaskasutusorganisatsiooniga. See tähendab, et seda kohustust ei ole võimalik ühekordseks kasutamiseks mõeldud müügipakendite osas täita individuaalselt. Muudatus on vajalik seetõttu, et kodumajapidamistes tekkivad pakendijäätmed on peamiselt just ühekordseks kasutamiseks mõeldud müügipakendid, mille kokku kogumise ja käitlemise rahastamisse peaksid kõik pakendiettevõtjad, kes oma kauba pakendamiseks selliseid pakendeid kasutavad või kes lasevad Eesti turule müügipakendites kaupu, ühtsete reeglite alusel panustama ning seetõttu peaks nende pakendite osas laiendatud tootjavastutuse nõuete täitmine toimuma just taaskasutusorganisatsioonide kaudu. Müügipakendi tagasivõtmise kohustuse täitmine ilma taaskasutusorganisatsiooni kliendiks olemata on keeruline. Rühma- ja veopakendite ning selliste korduskasutuspakendite, mis on ühtlasi müügipakendid, puhul jääb endiselt kehtima võimalus täita nende pakenditega seotud laiendatud tootjavastutuse kohustusi iseseisvalt, kui pakendiettevõtja suudab iseseisvalt korraldada nende pakendite tagasivõtmise, kokku kogumise ja ringlussevõtu selliselt, et täidetud on pakendiseaduses sätestatud ringlussevõtu sihtarvud. PakS § 121 lg 22 Paragrahvi 121 lisatakse lõige 22, mille kohaselt ei saa tagatisrahaga pakendeid lõppkasutajale või tarbijale müüv pakendiettevõtja tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise kohustust taaskasutusorganisatsioonile üle anda. Tegemist ei ole uue sisuga sättega, sama piirang sisaldus 54 varem paragrahvi 20 lõikes 4, mis tunnistatakse kehtetuks eesmärgiga liigutada sätted loogilisematesse asukohtadesse ja luua seeläbi selgust kohustustes. PakS § 121 lg 4 p 1 Muudetakse paragrahvi 121 lõike 4 punkti 1. Lõige 4 käsitleb minimaalseid kulusid, mida pakendiettevõtja on kohustatud kandma pakendi ja pakendijäätmete käitlemisel. Kuna edaspidi antakse kohaliku omavalitsuse üksusele ülesanne korraldada pakendijäätmete kogumine vähemalt tiheasustusalal tekkekohalt, on vaja selgitada, kuidas jaotuvad kulud pakendijäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel korraldatud jäätmeveo raames. Kulude jaotust käsitletakse pakendiseaduse paragrahvi 15 lõikes 11. Seetõttu tehakse edaspidi paragrahvi 121 lõike 4 punktis 1 viide, et pakendiettevõtja on kohustatud kandma vähemalt kulud, mis tekivad pakendi ja pakendijäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel, arvestades paragrahvi 15 lõikes 11 tehtud erisusi. PakS § 121 lg 6 Paragrahvi 121 lõiget 6 täiendatakse täpsustusega, et pakendiettevõtjal on kohustus kanda kulud pakendi ja pakendijäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel ning töötlemisel, sh töötlemisel, mis on vajalik pakendiseaduse §-s 36 sätestatud sihtarvude saavutamiseks, võttes arvesse asjaomastest toodetest saadud teisese tooraine korduskasutamisest, müügist või sisse nõudmata tagatisraha tasudest saadavat tulu ka siis kui kulu tuleneb pakendiseaduse § 151. Nimetatud säte näeb ette, et taaskasutusorganisatsioonil tuleb hüvitada olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumise kulud, mis kujunevad korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel kilomeetri hinna alusel, arvestades eelnevalt taaskasutusorganisatsiooniga kokku lepitud pakendijäätmete üleandmise koha asukohta. Kuna pakendiettevõtja saab oma müügipakenditega seotud kohustusi täita vaid läbi taaskasutusorganisatsiooni, on asjakohane täiendada paragrahvi 121. PakS § 15 Muudetakse paragrahvi 15 pealkirja. Pealkirja lisatake, et paragrahv käsitleb ka kulude jaotust pakendi ja pakendijäätmete kogumisel. Samuti asendatakse sõna „organ“ sõnaga „üksus“. PakS § 15 lg 3-13 Paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 3–13. Lõiked sätestavad kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused olmejäätmete hulka kuuluvate tagatisrahata pakendijäätmete kogumisel. Lõige 3 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus korraldab olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kokku kogumise korraldatud jäätmeveo raames jäätmeseaduse § 66 lõike 2 kohaselt. See tähendab, et sätte rakendumisel on olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kokku kogumine taaskasutusorganisatsioonide asemel kohalike omavalitsuste ülesanne. Kuni kohalikud omavalitsused ei ole korraldanud pakendijäätmete tekkekohalt kogumist selle sätte alusel, kehtivad taaskasutusorganisatsioonidele pakendiseaduse paragrahvi 171 nõuded. Muudatus on kooskõlas pakendidirektiivi77 artikli 7 lõike 1 punktiga a ja jäätmete raamdirektiivi artikli 11 lõikega 1. Lõike 4 kohaselt korraldatakse tiheasustusalal tagatisrahata pakendi jäätmete kogumine tekkekohalt. Tekkekohal kogumise all mõistetakse pakendijäätmete äraviimist n-ö koduukse juurest. Tiheasustusalal tuleb nii korteriühistute kui ka eramajade juures eraldi kahte mahutisse koguda järgnevad pakendijäätmed: 1) paber- ja kartongpakendijäätmed koos paberi- ja kartongjäätmetega (nn vanapaber); 2) klaaspakendijäätmed koos plast- ja metallpakendijäätmetega. Tekkekohalt kogumine on seega tiheasustusalal vaikimisi lahendus 77 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (OJ L 365, 31.12.1994, p. 10–23) 55 ja miinimumstandard. Mahuti ei pea tähendama konteinerit. Kogumine võib toimuda ka kotis, kastis vms süsteemiga. Ka seni on paljudes piirkondades juba taaskasutusorganisatsioonid pakkunud pakendijäätmete tekkekohalt kogumist “kollase koti teenusena”. Kohaliku omavalitsuse üksustel on võimalik sarnaselt korraldada kogumine ka korraldatud jäätmeveo raames. Vastavalt jäätmeseaduse § 31 lõikele 6 võib kohaliku omavalitsuse üksus korralda tiheasustusalal eramute juures klaaspakendijäätmete ning paberi- ja kartongpakendijäätmete ja paberi- ja kartongjäätmete kogumise avalike kogumissüsteemide kaudu nagu seda on seni tehtud. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalus lubada koguda tagatisrahata pakendijäätmeid tekkekohal liigiti ka mitme majapidamise peale ühiselt (nt paarismajade puhul). Vastavad erisused peab kohaliku omavalitsuse üksus jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas välja tooma. Samuti on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik määrata eri jäätmeliikidele erinev veosagedus, selleks, et teha liigiti kogumine elanike jaoks mugavamaks. Tiheasustusala määratleb omavalitsus üldjuhul oma üldplaneeringus. Kui tiheasustusalana määratletakse üldplaneeringust erinev ala, tuleks see selguse mõttes esitada jäätmehoolduseeskirjas nii ala piiride kirjelduse kui ka kaardina. Lõike 5 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama väljaspool tiheasustusala olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise tekkekohalt korraldatud jäätmeveo raames vähemalt korteriühistute juures. See tähendab, et tekkekohalt kogumise võib korraldada ka väljaspool tiheasustusala asuvate eramute juures, kui see on vajalik pakendijäätmete tõhusaks liigiti kogumiseks. Kohalik omavalitsuse üksus võib tugineda Keskkonnaagentuuri poolt arendatavale jäätmemudelile, mis aitab planeerida oma piirkonnas jäätmete liigiti kogumist. Loodav jäätmemudel (eeldatav valmimisaeg 2024. aasta lõpp) aitab kohalike omavalitsuste üksustel mõista, millistel aladel tuleks rakendada tekkekohal pakendijäätmete liigiti kogumist ning millistes piirkondades ja mis mahus peaks säilima avalik kogumisvõrgustik. Kohalik omavalistuse üksus võib otsustada piirkonnas koguda pakendijäätmeid segapakendina, st lisaks plast- ja metallpakendijäätmetele kooskogutakse ka klaaspakendijäätmed, kuid vastavalt jäätmeseaduse § 31 lõikele 31 kogutakse paberi- ja kartongjäätmetega koos paber- ja kartongpakendijäätmetega ning neid ei ole lubatud ringlussevõtu eesmärki silmas pidades segapakendite hulgas koguda. Kohalik omavalituse üksus peab oma jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas selgitama, miks tekkekohal jäätmete liigiti kogumine on vajalik ning otstarbekas ka väljaspool tiheasustuspiirkonda mujal kui kortermajade juures (nt ühepere elamute juures). Siinkohal on oluline jätkuvalt eristada seda, et kohalik omavalitsuse üksus küll korraldab olmes tekkinud tagatisrahata pakendi jäätmete kogumist ja vedu, kuid TKO-dele jääb kohustus katta nii veo kui ka käitlemisega kaasnevad kulud, arvestades paragrahvis 15 lõikes 11 sätestatut. Korteriühistute juures on oluline võimalikult palju eri pakendimaterjale liigiti koguda, kuna nende juures on pakendijäätmete teke tekkekohal kõige suurem. Seega on võimalus pakendijäätmete kogumist ja vedusid efektiivselt väiksemate kuludega korraldada. Väljaspool tiheasustusala, kus jäätmetekitajaid on vähe ja nad elavad pikkade vahemaade taga, võib eeldada, et kulude kokkuhoiu mõistes on mõistlikum korraldada pakendijäätmete kokku kogumist klaaspakendijäätmeid koos plast- ja metallpakendijäätmetega ning mõnel juhul ka edaspidi avalike kogumissüsteemide (sh ka kokkulepitud jäätmemajade) kaudu korraldada. Segapakendijäätmetest on mõistlik eraldi koguda paberi- ja kartongijäätmed koos paber- ja kartongpakendijäätmetega, kuna nende kooskogumine teiste materjalidega võib oluliselt nimetatud jäämete kvaliteeti mõjutada, mis omakorda võib takistada nende jäätmete ringlusse võtmist. 56 Lõige 6 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise ka avalikus ruumis nii tiheasustusalal kui ka mujal kui tiheasustusalal. Ka need konteinerid on tühjendamiseks korraldatud jäätmeveo raames. Otsustamisel, kuhu paigaldada või jätta alles avalikud konteinerid, peab kohalik omavalitsus arvestama jäätmeseaduse paragrahvi 42 lõike 3 punktis 12 nimetatud pakendite ja pakendijäätmete käitlemise kava (see on osa kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavast) ning eesmärki, et pakendijäätmete kogumissüsteem moodustaks terviku. Omavalitsus peaks arvestama tervikliku kogumissüsteemi kujundamisel nii jäätmevaldajate paiknemist omavalitsuse territooriumil, kohti, kus elanikud ja ka turistid peamiselt liiguvad, taaskasutusorganisatsioonide kogemust jm. Samuti on võimalik omavalitsusel koguda tagasisidet elanikelt konteinerite asukohtade eelistuste osas, pidada läbirääkimisi kauplustega jne. Näiteks oleks mõistlik paigutada klaaspakendijäätmete konteinereid müügikohtade juurde, kus toimub ka tagatisrahaga pakendi jäätmete kogumine. Oluline on, et kogumissüsteem moodustaks terviku ja oleks elanikele, kuid ka veoringide planeerimise mõttes mõistlik ja mugav. Ka avalike konteinerite asukohtade määramisel on abi Keskkonnaagentuuri jäätmemudelist. Avalikus ruumis pakendijäätmete konteinerite olemasolu aitab koguda võimalikult palju pakendijäätmeid liigiti kokku, näiteks väljaspool tiheastustusala, kus ei ole korraldatud liigiti kogumine tekkekohalt, aga ka turistide tekitatud pakendijäätmed jm. Pakendijäätmete liigiti kokku kogumine on vajalik ka selleks, et taaskasutusorganisatsioonid saaksid täita oma kohustusi ja saavutada sihtarvud. Kohaliku omavalitsuse korraldused pakendijäätmete kogumisel peavad toetama ka taaskasutusorganisatsioonidele seatud eesmärkide täitmist. Vastavalt jäätmeseaduse § 31 lõikele 31 tuleb koguda paberi- ja kartongijäätmed (vanapaber) koos paber- ja kartongpakendijäätmetega samasse mahutisse (kott, süvamahuti, konteiner vm). Materjalipõhine kogumine toimub kõigi kogumisviiside puhul, st nii tekkekohalt kogumisel, kogumispunktides, jäätmejaamades vm viisil kogudes. Paberit ja kartongi ei koguta klaas-, plast- ja metallpakendijäätmete mahutisse, kuna siis ei ole enam tegemist materjalipõhise kogumisega ning kogutava paberi ja kartongi väärtus materjalina võib määrdumise tõttu langeda. Kui omavalitsuses kogutakse tekkekohalt vaid segapakendijäätmeid (klaas-, plast- ja metallpakendijäätmed), siis tuleb luua täiendavalt võimalus ka paberi ja kartongi üleandmiseks. Kohaliku omavalitsuse üksustel on võimalik avalikus ruumis kasutada seniseid taaskasutusorganisatsioonide konteinereid, kui asukohad on sobivad. Taaskasutusorganisatsioonidel on võimalik kokkuleppel anda konteinerid kohaliku omavalitsuse üksuse kasutusse (nt rentida), müüa jm. Oluline on saavutada kohaliku omavalitsuse üksuse ja taaskasutusorganisatsiooni vahel kokkulepe, mis senistest avalikest konteineritest saab. Lõige 7 rõhutab, et kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus pakendijäätmete korraldatud jäätmeveo raames kogumisel ei tohi takistada pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni kohustuste täitmist. See hõlmab ka pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvude saavutamist. Seetõttu on oluline, et kohaliku omavalitsuse üksus pingutaks, et olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumissüsteem moodustaks omavalitsuse territooriumil terviku, oleks elanikele mugav, kättesaadav ja loogiline. See aitab tagada kvaliteetse materjali kogumise ja hõlbustada pakendijäätmete ringlussevõttu. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik pakendijäätmete kogumise korraldamisel arvestada taaskasutusorganisatsioonide tagasiside ja kogemusega. Ka Riigikohus on rõhutanud, et TKO võimalus täita seadusest tulenevaid kohustusi pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutamisel sõltub olulisel määral KOV üksuse otsustustest ning leidis, et korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumendid, mis hõlmavad pakendijäätmete tekkekohalt liigiti kogumist, võivad mõjutada TKO õigusi78. 78 Riigikohtu 11.07.2023 otsus nr 3-23-428 57 Lõike 8 kohaselt antakse korraldatud jäätmeveo raames kokku kogutud pakendijäätmed enne edasisi käitlustoiminguid üle taaskasutusorganisatsioonile proportsionaalselt nende turuosadega. Taaskasutusorganisatsioonide turuosad kujunevad pakendiregistrisse esitatud turule lastud pakendite koguste põhjal. Selleks, et taaskasutusorganisatsioonidel oleks võimalik saavutada pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud ja täita neile seatud kohustusi, on oluline, et neil oleks võimalikult suur otsustusõigus selle üle, kuidas toimub pakendijäätmete käitlemine. Seetõttu on kohustus anda pakendijäätmed pärast kokku kogumist, kuid enne kõiki edasisi sorteerimis- ja muid käitlustoiminguid üle taaskasutusorganisatsioonidele. Lõige 9 näeb ette, et kokku kogutud pakendijäätmete üleandmise koht lepitakse kohaliku omavalitsuse üksuse ja taaskasutusorganisatsiooni vahel kirjalikult kokku enne korraldatud jäätmeveo korraldamist. Kohaliku omavalitsuse üksus peab kokkuleppe tegema iga taaskasutusorganisatsiooniga, kuna kõik taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud korraldama üleriigiliselt kogutud pakendijäätmete käitlemist. Pakendijäätmete üleandmise kohaks võib olla vaheladustuskoht, kus on samuti võimalik tagada arvestuse pidamine sissetulevate ja taaskasutusorganisatsioonidele üleantavate pakendijäätmete üle. Lõike 10 kohaselt võib pakendijäätmete üleandmise koha või vaheladustuskoha ja turuosade jagunemise määrata kohalik omavalitsus, kui kohaliku omavalitsuse üksuse ja taaskasutusorganisatsiooni vahel ei õnnestu kokkulepet saavutada. Taaskasutusorganisatsioonil on õigus ja kohustus vastu võtta tema turuosaga proportsionaalne osa korraldatud jäätmeveo raames kogutud pakendijäätmetest. Vaheladustusega seotud kulud jäävad tulenevalt laiendatud tootjavastutuse põhimõttest taaskasutusorganisatsiooni kanda. Taaskasutusorganisatsioonide turuosad määratakse pakendiregistrisse esitatud turule lastud pakendite koguste põhjal. Lõige 11 selgitab, milliseid kulusid kogutakse jäätmevaldajalt ehk jäätmete tekitajalt pakendijäätmete kogumisel. Jäätmevaldaja kannab tagatisrahata pakendi jäätmete tekkekohalt kogumise veokulust 0,25 eurot kogumiskorra kohta kogumisvahendi äraveo või tühjenduse eest. Näiteks, kui eramaja juures on kaks pakendikonteinerit, siis jäätmevaldaja tasub iga konteineri tühjenduskorra eest 0,25 eurot. Seega kui eelpool mainitud kahte konteinerit tühjendatakse ühes kuus 4 korda (kahe konteineri peale 8 tühjenduskorda kokku), siis kogukulu pakendijäätmete kogumise, veo ja käitlemise eest oleks jäätmevaldajale 2 eurot kuus. Jäätmevaldajaks loetakse jäätmeseaduse 4. peatüki tähenduses ka korteriühistu, seega sama loogika kehtib korteriühistute juures kogutavatele jäätmetele, kus ühistu tasub 0,25 eurot iga konteineri tühjenduskorra eest. Sama jäätmevaldajalt kogutav tasumäär on otsustatud jätta nii korteriühistutele kui ka ühepereelamutele, kuna korteriühistute juurest kogutakse ühe veoga väikselt alalt suur kogus pakendijäätmeid ning seetõttu on kulud ühe tonni pakendijäätmete kokku kogumisel väiksemad. Ühepereelamute juures on ühe tonni pakendijäätmete kogumise kulu suurem, seega on põhjendatud sellistel jäätmevaldajatelt ka väiksema mahu jäätmete üleandmisel proportsionaalselt suuremat tasu küsida. Jäätmevaldaja kuluks on ka pakendijäätmete konteineri rent või soetuskulu. Pakendiseaduse paragrahvi 121 kohaselt on pakendiettevõtja kohustatud tagama oma turule lastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise ning kandma selle kulud. Samas, vastavalt jäätmete raamdirektiivile, kui see on põhjendatud vajadusega tagada nõuetekohane jäätmekäitlus ja tootja laiendatud vastutuse süsteemi majanduslik elujõulisus, võivad liikmesriigid kalduda rahalise vastutuse jagamise põhimõttest kõrvale, tingimusel, et tootjad katavad vähemalt 80% kuludest (kulud, mis tekivad jäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel ning töötlemisel, sh 58 töötlemisel, mis on vajalik liidu jäätmekäitluse sihtmäärade saavutamiseks). Jäätmete raamdirektiiv rõhutab, et 80/20 proportsiooni erandit ei tohi kasutada selleks, et vähendada seda osa kuludest, mida toodete tootjad (antud juhul pakendiettevõtjad) kandsid tootja laiendatud vastutuse süsteemide raames, mis loodi enne 4. juulit 2018. Sellest tulenevalt on kavandatud ka kõnealune erisus, millega jäätmevaldaja katab pakendijäätmetega seotud kuludest 0,25 eurot iga pakendikonteineri tühjenduskorra eest. Kliimaministeeriumile esitatud andmete põhjal viidi läbi arvutuskäik, mille põhjal selgitati välja, millised on hinnangulised kulud tootjavastutusorganisatsioonidele (ETO, TVO ja EPR) enne jäätmereformi elluviimist. Aluseks võeti olmes tekkivate tagatisrahata pakendite eest vastutavate tootjavastutusorganisatsioonide teenustasud ja nende klientide poolt turule lastud müügipakendite kogused (turule lastud kogusest arvutati SEI Tallinn uuringuga leitud olmes tekkivate pakendijäätmete kogused). Arvesse võeti ka Statistikaameti edastatud 2024. aasta andmed eluhoonete ja mitte-eluhoonete kohta. Statistikaameti andmetel on Eestis üldse kokku 246 220 elamiseks mõeldud hoonet. Nendest 209 482 on ühepereelamud, 26 814 korterelamud, 6516 paariselamud ja 3408 mitte-elamud, kus asub vähemalt üks eluruum. Lisaks leiti ehitisregistri väljavõtte alusel, et mitte-eluhooneid, mille juures peab samuti pakendijäätmete tekkekohal kogumine toimuma on ca 18 000. Arvutustega mudeldati nimetatud elamute juurde muudatustega kavandatav pakendijäätmete konteinerite arv ning nende minimaalsed võimalikud tühjenduskorrad, võttes arvesse, et iga konteineri tühjenduskorra maksumuseks on 0,25 eurot. Arvutuste põhjal leiti, et jäätmevaldajatelt kogutav aastane tulu taaskasutusorganisatsioonidele oleks 2,13 mln eurot. Huvirühmadega kohtumisel on osapooled selgitanud, et hinnanguliselt võib veokulu kogu pakendijäätmetega seotud kogumise ja käitlemise kulust moodustada 15-20% ühe tonni kohta. Võttes arvesse kolme taaskasutusorganisatsiooni (TVO, ETO, EPR) keskmise teenustasu hinna ühe tonni pakendijäätmete kogumise ja käitlemise kohta (166 eur/t) ja nende klientide poolt turule lastud pakendite kogused arvestatuna olmejäätmete hulgast (79 248 tonni, 2022) saame kogu kuluks teenustasude vaates ca 13,76 mln eurot. Sellest 20% moodustab ca 2,75 mln eurot. Osapooled on välja toonud, et eelnõukohase pakendiseaduse muudatusega kaasnevad tegevused võivad veokulu suurendada ca 2 korda ehk veoga seotud kogukulu oleks ca 5,5 mln eurot. Sellest poole tasuvad taaskasutusorganisatsioonid juba praegu ise ning teise poole kulud on võimalik katta jäätmevaldajatelt kogutava 0,25 eurose tühjenduskorra maksumusega. Seejuures saavad taaskasutusorganisatsioonid enda valdusesse paber- ja kartongpakendijäätmetega kooskogutavad paber- ja kartongjäätmed (nn vanapaberi), mille käitlusest saadav tulu jääb samuti taaskasutusorganisatsioonidele. Kliimaministeerium on 2022. aasta andmete põhjal hinnanud, et vanapaberikäitlusest saadav tulu võib järgnevate aastate jooksul olla 500 000-700 000 eurot aastas. Võttes eelnevat arvesse on põhjendatud, et jäätmevaldajatele rakenduv pakendijäätmete mahuti tühjenduskorra tasu on 0,25 eurot, arvestades jäätmete raamdirektiivist tulenevat kohustust, et taaskasutusorganisatsioonid peavad katma vähemalt 80% vajalikest kuludest. Eeltoodud raamdirektiivist tulenev kohustus ei võimalda pakendijäätmete kokku kogumise ja veokulusid korraldatud riigihanke raames ristsubsideerida, kuna see oleks vastuolus laiendatud tootjavastutuse põhimõttega. Võttes arvesse 80/20 proportsiooni on taaskasutusorganisatsiooni kohustuslikeks kuludeks pakendite ja pakendijäätmete transportimise, vaheladustamise ja käitlemisega seotud kulud. Kohaliku omavalitsuse üksuse kulud on üldised jäätmehooldusega seotud kulud, sh teavituse ja järelevalvega seotud kulud. Avalike pakendikonteineritega seotud kulu on osa KOVi jäätmehoolduse kuludest. Jäätmevaldajate kuluks tekkekohal kogumisel konteinerite ostu või rendiga seotud kulud (selle kulu võib kanda ka KOV, kes saab selle kulu kanda jäätmehoolduskuludesse) ning pakendijäätmete konteineri tühjenduskordade kulu. Kohaliku omavalitsuse üksusel on lähiaastatel võimalik pakendijäätmete kogumistaristu soetamiseks taotleda toetust ühtekuuluvusfondist (2025-2027). 59 Soomes on samuti pakendijäätmete liigiti kogumises toimunud muudatused sarnaselt Eestis kavandatavatele muudatustele. Ka Soomes kogutakse olmes tekkivad tagatisrahata pakendijäätmed korraldatud jäätmeveo raames ja seaduses on paika pandud miinimumnõuded pakendijäätmete liigiti kogumisele. Kulude kandmisel peavad teatud osa pakendijäätmete veokuludest vaheladustuskohta katma TKO-d (KOV korraldab vedu vaheladustuskohani) ja sealt edasi on vedu korraldatud organisatsioonide poolt. Vaheladustuskohtadega seotud kulu on samuti TKO-de kulu. Pakendijäätmete konteinerite eest maksab jäätmevaldaja. Lõikega 12 sätestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud jäätmevaldaja poolt kantava kulu üle vaatamine. Tuleviku suund on, et pakendiettevõtjad võtavad enda poolt turule lastud pakendite osas suuremat vastutust ning on oluline, et taaskasutusorganisatsioonidele ette nähtud vähemalt 80% vastutuse kohustus oleks tagatud. Soomes läbiviidud jäätmereform, millega liiguti samuti kohaliku omavalitsuse üksuse kesksele jäätmemajanduse korraldamise mudelile näitab, et sarnaste muudatuste rakendamisel vähenes veokulu 40% (ka Soomes määrati pakendijäätmetele vaheladustuskohad, kus pakendijäätmed jagati taaskasutusorganisatsioonide vahel vastavalt turuosale). Seega võib ka Eestis tekkida olukord, kus taaskasutusorganisatsioonide poolt hetkel ennustatav kulude tõus võib olla hoopis vastupidine ning sellisel juhul läheb jäätmevaldajatelt kogutav 0,25 eurone tühjenduskorra tasu vastuollu 80/20 printsiibiga. Sellise olukorra vältimiseks on valdkonna eest vastutaval ministril võimalik jäätmevaldajatelt kogutav tühjenduskorra tasu maksumus iga 5 aasta tagant üle vaadata ja vajadusel teha ettepanek selle muutmiseks. Lõikega 13 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused pakendijäätmete kogumisega seotud teavitustegevuste osas. Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab avalikkust ja tarbijat olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumisest korraldatud jäätmeveo raames. Üleüldine teadlikkuse tõstmine pakendijäätmete teemal on jätkuvalt taaskasutusorganisatsiooni ülesandeks, kuid kohaliku omavalitsuse üksus on kõige õigem jagama elanikele teavet pakendijäätmete kogumisest korraldatud jäätmeveo raames. Kohalik omavalitsus saab elanikele jagada teavet sellest, kuidas toimub olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumine (kus tekkekohalt, kus avalikus ruumis), mitmeks liigiks peab pakendijäätmeid koguma jne. Kooskõlas PakS § 399 peab kohaliku omavalitsuse üksus olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete liigiti kogumise viima kooskõlla PakS § 15 lõigetes 3-13 sätestatuga alates uuest korraldatud jäätmeveo riigihankest, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks. PakS § 151 Seadust täiendatakse paragrahviga 151, mis sätestab taaskasutusorganisatsiooni kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutuse korraldamisel korraldatud jäätmeveo raames ning kulude jaotuse. Lõike 1 kohaselt on vaheladustuskoha tagamine vaikimisi taaskasutusorganisatsiooni ülesanne. Taaskasutusorganisatsioonid võivad tagada ühise vaheladustuskoha. Sarnaselt toimitakse Soomes, kuna seeläbi on võimalik vaheladustuskohtadega seotud kulusid minimaalsena hoida. Seega on tugevalt eelistatud taaskasutusorganisatsioonide ühised vaheladustuskohad, kuid teatud piirkondades (nt Tallinnas) võivad olla kokkuleppel KOViga vaheladustuskohad ka eraldi, kuna taaskasutusorganisatsioonidel on juba olemas eraldi oma käitluskohad. Oluline on, et KOVid ja taaskasutusorganisatsioonid oleks pakendijäätmete üleandmise koha või kohad enne korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamist kokku leppinud. Vaheladustuskohaks võivad olla ka KOVi jäätmejaamad. Vaheladustamisega seotud kulude kandmine on taaskasutusorganisatsiooni kohustus. 60 Lõige 2 sätestab kulude jaotuse olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumisel. Sätte kohaselt tuleb taaskasutusorganisatsioonil hüvitada olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumise kulud, mis kujunevad korraldatud jäätmeveo tulemusel kilomeetri hinna alusel. Seejuures tuleb arvestada ka eelnevalt taaskasutusorganisatsiooniga kokku lepitud pakendijäätmete üleandmise koha asukohta. Seega arvutatakse kohaliku omavalitsuse üksusele või jäätmevedajale hüvitatav summa sõltuvalt vaheladustuse asukohast. Riigihanke eesmärk on riigihangete seadusest tulenevalt hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seega on läbi riigihanke tagatud ka taaskasutusorganisatsioonidele kõige optimaalsemad ja läbipaistvad kulud. Lõike 3 kohaselt hüvitab taaskasutusorganisatsioon § 151 lõikes 2 nimetatud kulud korraldatud kohaliku omavalitsuse üksusele. Hüvitamine toimub kord kalendrikuus. Seega edaspidi toimub kogu pakendijäätme kogumisega seotud kulude arveldamine läbi kohaliku omavalitsuse üksuse. Selline lähenemine tagab tootjavastutusega seotud kulude parema läbipaistvuse. Eelnõuga sätestatava PakS § 151 vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusega Eeltoodud muudatustega sätestatakse taaskasutusorganisatsiooni kohustused kohaliku omavalitsuse üksuse poolt pakendijäätmete kogumisel korraldatud jäätmeveo raames ning kulude jaotus, mis kujutab endast põhiseaduse (edaspidi ka PS) §-s 31 ette nähtud ettevõtlusvabaduse riivet. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus pidanud riigi kohustust mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks79. Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Legitiimne eesmärk − PS § 31 näeb ette, et ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja korda võib otsesõnu piirata seadusega, kuid ei täpsusta eesmärke, mis piiramist õigustavad, st legitiimne on iga eesmärk, mida seadusandja taotleb. Samas kuulub looduskeskkonna säästmine riigi põhikohustuste hulka (§ 53). Põhiseaduse §-des 5 ja 53 sätestatud keskkonnakaitselised põhimõtted ja kohustused võivad õigustada ka isikute põhiõiguste, näiteks ettevõtlusvabaduse (§ 31) või omandipõhiõiguse (§ 32) riiveid. Riigi ülesanne on kehtestada kogu riigi territooriumil ühtne õiguslik raamistik, mille alusel saavad KOVi üksused jäätmehooldust JäätSi § 11 lõike 1 tähenduses korraldada avalikust huvist lähtudes. Jäätmekäitluse kui avaliku teenuse puhul avaldub avalik huvi muu hulgas Eesti puhtuse ja korrashoiu tagamises ning isikute tervise või looduskeskkonna kaitsmises80. Õigusliku raamistiku kehtestamisel tuleb riigil kaaluda seega erinevate eesmärkide ja kohustuste vahel.81 Olemasolev süsteem, mis näeb ette taaskasutusorganisatsioonide kohustuse koguda pakendijäätmeid vaid avaliku konteinerpargi kaudu, ei ole piisavalt tõhusaks osutunud ning suur kogus liigiti kogumata pakendijäätmeid sisaldub endiselt segaolmejäätmete hulgas. Olmejäätmete hulka satuvad eelkõige müügipakendid, mitte veo- ja rühmapakendid. Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine (tiheasustusalal ja väljaspool tiheasutusala korteriühistute juures) korraldatud jäätmeveo raames on inimestele mugavam võimalus 79 Riigikohtu 28.04.2000 otsus nr 3-4-1-6-00, p 11; Riigikohtu 06.07.2012 otsus nr 3-4-1-3-12, p 41. 80 Riigikohtu 10.06.2009 otsus nr 3-3-1-44-09, p 13. 81 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-4-1-34-14 p 45. 61 pakendijäätmeid liigiti ära anda, kui seni üleriigiliselt kasutusel olevad avalikud pakendijäätmete kogumiskohad, mis on sageli ületäitunud. Tulenevalt jäätmete raamdirektiivist on pakendiettevõtjad/taaskasutusorganisatsioonid kohustatud tagama oma turule lastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja käitlemise ning kandma nende tegevuste kulud. Riigihangete seaduses sätestatud korda järgides tagatakse hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seega on tagatud ka taaskasutusorganisatsioonidele kõige optimaalsemad ja läbipaistvad kulud. Lisaks on taaskasutusorganisatsioonidel enne korraldatud jäätmeveo riigihanget võimalik määrata pakendijäätmete üleandmise koht. Riive proportsionaalsus tähendab seda, et riive peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust. Tiheasustusalal ja väljaspool tiheasustusala asuvate korteriühistute juurest kogutakse väikselt alalt suur kogus pakendijäätmeid, mis tagab taaskasutusorganisatsiooni jaoks optimaalseimad transpordikulud. Proportsionaalseks ei peetud nõuda pakendijäätmete tekkekohalt kogumist korraldatud jäätmeveo raames iga majapidamise juurest hajaasustusega piirkondades ja sellest tekkivate kulude kandmist taaskasutusorganisatsioonide poolt. Pakendiseadusega on kehtestatud üldine pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarv ning eraldi sihtarvud pakendimaterjali liikide kaupa. Üldine pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarv on hetkel 55%, kuid see tõuseb 2025. aastaks 65%-le ning 2030. aastaks 70%-le. Seni kehtinud avaliku pargi kaudu pakendijäätmete liigiti kogumise regulatsioon ei võimalda tulevikus tagada pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarve. Olmes tekkivate pakendijäätmete korraldatud jäätmeveo raames liigiti kogumine on üheks meetmeks, et aidata kaasa olmejäätmete ringlussevõtu edendamisele ja et vähem pakendijäätmeid põletataks või suunataks prügilatesse. Pakendiseaduse muudatused aitavad kaasa ka olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamisele ning muudatused teenivad laiemat keskkonnakaitselist eesmärki. Kuna muudatused teenivad legitiimset eesmärki, ei riiva need seejuures ebaproportsionaalselt PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. PakS § 16 Paragrahvi 16 pealkirja muudetakse ning lisatakse, et see paragrahv käsitleb pakendiettevõtja kohustusi ka pakendi ja pakendijäätmete tekke vältimisel. Tegemist ei ole uute kohustuste lisamisega, vaid muudatus on seotud paragrahvi 20 kehtetuks tunnistamisega eesmärgil liigutada pakendiettevõtja kohustused seaduse teistesse ja loogilisematesse sätetesse. PakS § 16 lg 3 Täiendatakse paragrahvi 16 lõiget 3 täpsustades, et pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa pakendimassiga rohkem kui viis tonni aastas ning ei anna käesoleva seaduse paragrahvi 121 lõikes 1 nimetatud kohustusi üle taaskasutusorganisatsioonile ega ei ole kohustatud seda tegema pakendiseaduse paragrahvi 121 lõike 21 kohaselt, peab korraldama oma kauba pakendijäätmete kogumise igas oma kauba müügikohas, informeerima tarbijaid võimalusest tagastada pakendijäätmed müügikohta ning pidama oma kauba pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise arvestust iga müügikoha kohta eraldi. Oluline on rõhutada, et pakendiettevõtjal on oma kauba pakendijäätmete tagasivõtmise kohustus igal juhul ning see ei 62 ole sõltuvuses viie tonni turule laskmise piirist, kui pakendiettevõtja täidab oma kohustusi iseseisvalt. PakS § 16 lg 7–12 Paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 7–12. Lõiked sätestavad nõuded pakendiettevõtja teavitustegevuste kohta, eelkõige pakendijäätmete tekke vältimise teemadel, samuti nõuded pakendijäätmete kogumisega seoses. Tegemist ei ole uute kohustustega, vaid varasemalt paragrahvis 20 sisaldunud sätete liigutamine paragrahvi 16. Muudatus tehakse eesmärgil liigutada pakendiettevõtja kohustused seaduse teistesse ja loogilisematesse sätetesse. Lõige 7 on varasem § 20 lg 21 täpsustatud kujul. Sättest on eemaldatud kohustus pakendiettevõtjale, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerida pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega, kuna see ei ole enam asjakohane. Olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumine on edaspidi kohaliku omavalitsuse üksuse korraldada korraldatud jäätmeveo raames ning nemad teavitavad sellest elanikke. Edaspidi näeb säte jätkuvalt ette, et pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, annab infot jäätmetekke ja prügistamise vältimise kohta. Pakendiettevõtjad saavad selle kohustuse täitmiseks teha taaskasutusorganisatsioonidega koostööd, kasutada nende teabematerjale jm. Tegemist ei ole uue kohustusega. Lõige 8 sisaldus varem samuti § 20 lõikes 21, kuid liigutatakse nüüd eraldi lõikeks. Säte näeb ette, et pakendiettevõtja, kes müüb lõppkasutajale või tarbijale ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, jagab teavet nende toodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale. Tegemist ei ole uue kohustusega. Lõige 9 on varasem § 20 lõige 3. Säte näeb ette, et pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks postiteenust või muud majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, on kohustatud lõppkasutajat ja tarbijat informeerima tasuta pakendite ja pakendijäätmete tagastamise kohast. Tegemist ei ole uue kohustusega. Lõige 10 on varasem § 20 lõige 31, mis näeb ette, et pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks postiteenust või muud majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, võib korraldada lõppkasutajalt ja tarbijalt kauba üleandja kaudu pakendite ja pakendijäätmete tasuta tagastamise sellisest võimalusest lõppkasutajale ja tarbijale ette teatades. Tegemist ei ole uue kohustusega. Lõige 11 on varasem § 20 lõige 5, mis näeb ette, et pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorteeritud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. Tegemist ei ole uue kohustusega. Lõige 12 on varasem § 20 lõige 6, mis näeb ette, et pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused, arvestades jäätmeseaduses ja kemikaaliseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid. Tegemist ei ole uue kohustusega. PakS § 171 Paragrahvi 171 pealkirja muudetakse ja täpsustatakse, et see paragrahv sätestab nõuded tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisele väljaspool korraldatud jäätmevedu. See tähendab, et need sätted kohalduvad vaid seni kuni kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud pakendijäätmete kogumist korraldatud jäätmeveo raames (maksimaalselt kuni aastani 2030). 63 PakS § 171 lg 1 Muudetakse paragrahvi 171 lõike 1 sissejuhatava lauseosa täpsustades, et need nõuded kehtivad taaskasutusorganisatsioonile siis, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise pakendiseaduse § 15 lõike 3 alusel ehk korraldatud jäätmeveo raames. PakS § 171 lg 13, 41 ja 5 Paragrahvi 171 lõikes 13, lõikes 41 ja lõikes 5 tehakse viide sama paragrahvi lõikele 1 eesmärgiga täpsustada, et nendes lõigetes esitatud sätted kohalduvad vaid siis, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise pakendiseaduse § 15 lõike 3 alusel ehk korraldatud jäätmeveo raames. PakS § 171 lg 6–7 Paragrahvi 171 lisatakse lõige 6, mis näeb ette, et taaskasutusorganisatsioon peab tagama nende pakendijäätmete, mille kogumine ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tasuta vastuvõtmise vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamade kaudu. Tasuta vastuvõtmise tagamine tähendab ka nende tegevuste rahastamist (näiteks tasumine konteineri eest). Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamades pakendijäätmete tasuta vastuvõtmine annab näiteks ettevõtetele võimaluse anda üle selliseid rühma- ja veopakendeid, mis ei ole korraldatud jäätmeveo raames kogumisega hõlmatud. Lõige 7 puhul ei ole tegemist uue kohustuse lisamisega, see on seni kehtinud § 20 lõige 42. Muudetakse sätte asukohta seaduses. PakS § 172 lg 1 p 1 Paragrahvi 172 lõige 1 punktis 1 tehakse edaspidi viide § 211 lõikele 1 varasema § 20 lõike 2 asemel. Muudatus on seotud §-i 20 kehtetuks tunnistamise ja seal sisaldunud kohustuste liigutamisega loogilisematesse sätetesse. Tegemist ei ole sisulise muudatuse ega uue kohustusega. PakS § 172 lg 2 p 1 Muudetakse 172 lõike 2 punkti 1 sõnastust ning täpsustatakse, et taaskasutusorganisatsioonidelt punktis 1 nõutav kava peab kirjeldama, kuidas üleriigiliselt kaasatakse eri piirkonnad pakendi ja pakendijäätmete, mille kogumine ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, kogumissüsteemi. Sellisteks pakenditeks ja pakendijäätmeteks on näiteks rühma- ja veopakendid ning ka müügipakendid seni kuni nende kogumine ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Varasem säte nägi ette kava, kuidas üleriigiliselt kaasatakse eri piirkonnad pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi. Edaspidi ei ole pakendijäätmete üleriigilise kogumissüsteemi rajamine tervikuna taaskasutusorganisatsiooni ülesanne. Olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumist hakkab korraldama kohaliku omavalitsuse üksus korraldatud jäätmeveo raames. Üleminekuperioodil saab taaskasutusorganisatsioon tuua kavas välja, kus piirkondades on need kohustused juba kohaliku omavalitsuse üksus neilt üle võtnud ning kuidas toimub üleriigiliselt eri piirkondades muude pakendijäätmete kogumine (mis on nende korraldada). PakS § 172 lg 2 p 6 Paragrahvi 172 lõike 2 punkti 6 muudetakse selliselt, et tegevusloa pikendamise ja andmise aluseks olev tegevuskava sisaldaks kommunikatsioonistrateegiat viieks aastaks, mis sisaldab põhisõnumeid paragrahvi 174 lõike 1 punktis 11 nimetatud tegevuste osas, ülevaadet kogumis- ja taaskasutussüsteemist ning määratlust sihtrühmadest, nendeni jõudmise võimalustest ja meetoditest ning ajakavast. Kommunikatsioonistrateegia peaks kirjeldama, kuidas laiemat avalikkust pakendi ja pakendijäätmetega seonduvast laiemalt teavitatakse, sh peaks olema kirjeldatud, milline on pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteem, sh kirjeldus, mis saab 64 Eestis kogutud pakendijäätmetest (sh kus ja kuidas ringlusse võetakse) Tegevusloa pikendamisel tehakse uus kommunikatsioonistrateegia järgnevaks viieks aastaks. PakS § 173 Paragrahvi 173 sõnastust muudetakse selliselt, mille kohaselt esitavad taaskasutusorganisatsioonid edaspidi tegevusloa taotluse Kliimaministeeriumi asemel Keskkonnaametile. Kuna Keskkonnaametil on haldusjärelevalve teostamise pädevus ning loastamisega seotud tegevused igapäevased, siis on otstarbekas, et lisaks taaskasutusorganisatsioonide tegevuse üle järelevalve teostamisele annab Keskkonnaamet ka nende tegevusloa. PakS § 174 lg 1 punktid 1 ja 2 Paragrahvi 174 täiendatakse ja sõnastatakse ümber lõike 1 punktid 1 ja 2. Lõike 1 punkti 1 kohaselt on taaskasutusorganisatsioonid kohustatud vastutama nende pakendite ja pakendijäätmete kokku kogumise eest, mis ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveo raames jäätmeseaduse § 66 lõike 2 kohaselt. Punkti 2 kohaselt peab taaskasutusorganisatsioon lisaks varasemale kogutud korduskasutuspakendi korduskasutusele ja pakendijäätmete taaskasutamisele tähelepanu pöörama ka sellele, et ringlussevõetavad pakendid ringlusesse jõuaksid. Varasema sõnastuse kohaselt oli seaduses sätestatud ainult jäätmete taaskasutusse suunamises veendumine, mis hõlmab ka jäätmete põletamist energiakasutusena, kuid pakendijäätmete taaskasutamisel on oluline, et need jõuaksid eelkõige ringlusesse. Pakendiettevõtjatele on seatud iga pakendimaterjali kohta nii taaskasutusele üldse kui ka ringlussevõtule eraldi sihtarvud. Pakendiettevõtjale ei ole pakendijäätmete ringlussevõtuks ülemist piirmäära, sest ettevõtte või ka üksiku taaskasutusorganisatsiooni tasemel võib see olla koguni 100% või isegi enam. Seega tuleb sorteerimisliinil eraldada kõik pakendid ning veenduda, et need jõuaksid võimalikult suurel määral ringlusesse, olenemata sellest, kas seadusega sätestatud ringlussevõtu sihtmäärad on juba saavutatud või mitte. Muudatus on kooskõlas pakendidirektiivi artikli 7 lõikega 4 ja jäätmete raamdirektiivi artikli 10 lõikega 4. PakS § 174 lg 1 p 11 Paragrahvi 174 lõike 1 punkti 11 täiendatakse ja sõnastatakse selliselt, et taaskasutusorganisatsiooni ülesandeks on avalikkuse ja tarbijate teavitamine pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest, välja arvatud pakendiseaduse § 15 lõikes 13 nimetatud osas. See tähendab, et taaskasutusorganisatsiooni ülesanne ei ole korraldatud jäätmetega hõlmatud jäätmeliikide osas avalikkuse ja tarbijate teavitamine. See vastutus on edaspidi kohaliku omavalitsuse üksusel. PakS § 174 lg 1 p 12 Paragrahvi 174 lõike 1 punkti 12 muudetakse ja sätestatakse, et taaskasutusorganisatsiooni ülesandeks on avaldada oma veebilehel iga aasta 31. juuliks tema eelmise kalendriaasta majandustegevuse aruanne. Tegemist ei ole uue kohustusega, varasemalt tulenes nõue § 174 lõikest 3. PakS § 174 lg 1 p 13–16 Paragrahvi 174 lõikesse 1 lisatakse täiendavalt punktid 13–16. Punkti 13 kohaselt on taaskasutusorganisatsiooni ülesanne tagada oma veebilehel teabe avaldamine eelmisel kalendriaastal kokku kogutud, taaskasutatud ja ringlussevõetud pakendijäätmete kohta pakendiliikide kaupa iga aasta 31. juuliks. 65 Punkti 14 kohaselt on taaskasutusorganisatsiooni ülesandeks tagada tagatisrahaga pakendite tagastamise ning teavitustegevuse ja selle maksumuse kohta teabe avaldamine oma veebilehel. Punkti 15 kohaselt on taaskasutusorganisatsiooni ülesandeks tagada järgneva kalendriaasta kommunikatsiooniplaani, mis sisaldab käesoleva lõike punktis 11 nimetatud tegevuste kavandamist, avaldamine oma veebilehel hiljemalt iga aasta 1. novembriks. Vastav kuupäev on seatud, kuna on oluline, et taaskasutusorganisatsioon planeerib aegsasti enne uue aasta algust sellel perioodil teostatavad kommunikatsioonitegevused. Nii saavad ka teised osapooled kommunikatsioonitegevusi selliselt planeerida, et riigis oleks kavandatavad tegevused kooskõlas. Sealhulgas annab aegsasti avaldatud kommunikatsiooniplaan ka Kliimaministeeriumile võimaluse planeerida taaskasutusorganisatsioonide sõnumite võimendamist. Punkti 16 kohaselt on taaskasutusorganisatsiooni ülesanne tagada pakendiettevõtjate nõustamine ja teadlikkuse tõstmine pakendiseaduses sätestatud nõuete täitmise osas. Taaskasutusorganisatsioonid peavad nõustama pakendiettevõtjaid, kes on oma kohustused konkreetsele taaskasutusorganisatsioonile üle andnud ning tõstavad nende teadlikkust pakendiseaduses sätestatud nõuete osas. Oluline, et pakendiettevõtjad mõistaksid, millised nõuded pakendite turule laskmisel rakenduvad, sh millised suundumused on uute pakkematerjalidele üleminekul. Muudatus on vajalik selleks, et kui pakendiettevõtted on tegemas investeeringuid pakkeliinide vahetamisel, peaks olema taaskasutusorganisatsiooni roll see, et ettevõtja teeks parimaid võimalikke valikuid, mis oleksid ka seadusest tulenevate või Euroopa Liidu poolt tulenevate uute nõuetega kooskõlas. Tegemist ei ole täielikult uute sätetega, vaid lisanduvad punktid sisaldusid seni kehtinud § 174 lõigetes 2 ja 3 toodud kohustused. PakS § 174 lg 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. Muudatustega vähendatakse ettevõtete halduskoormust, sest varem kehtis kohustus esitada valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta 31. juuliks oma eelmise kalendriaasta tegevuse kohta kirjalik ülevaade, mis tunnistatakse kehtetuks ning säilib vaid kohustus avaldada asjakohane teave ettevõtte veebilehel (vt eelnevat selgitust). PakS § 175 Lõike 1 kohaselt annab Keskkonnaamet taaskasutusorganisatsioonidele tegevusloa 63 päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest. Tegevusloa andmise aega ei muudeta võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga. Seejuures on oluline, et kui Keskkonnaamet ületab talle seaduses toodud tähtaega loa andmisel, siis ei loeta tegevusluba automaatselt antuks. Tegevusloa menetlusele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatut pakendiseaduses sätestatud erisustega. Lõike 2 kohaselt annab Keskkonnaamet taaskasutusorganisatsioonile tegevusloa viieks aastaks. Riigikontroll on oma 18.06.2024 aasta olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide järelauditis82 välja toonud soovituse rakendada Maailmapanga analüüsis toodud soovitusi, mis on suunatud taaskasutusorganisatsioonide kohustuste täitmisele. Maailmapanga soovituste83 kohaselt peab taaskasutusorganisatsioonidele antava tegevusloa kehtivus piirduma 5 aastaga. Pikema kehtivuse korral on tegevuskavas ja finantsprognoosides liiga palju määramatust. Tagatud peab olema klientide võrdne kohtlemine ja selle nõude täitmise tagamine taaskasutusorganisatsiooni kogu tegevusperioodil. Taaskasutusorganisatsioonidele kohaldatavate õiguslike nõuete, omandiõiguse ja teenustasude muutmise korral tuleb muuta ka 82 https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=6577&FileId=19467 83 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/output%202_.pdf, lk 4, p 7. 66 tegevusluba. Keskkonnaametil on õigus algatada tegevusloa muutmise või peatamise menetlus, samuti luba kehtetuks tunnistada, kui tegevuskava ei järgita. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest tulenevad alused tegevusloa muutmiseks, peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks ning neid pakendiseaduses ei korrata. Varem välja antud tähtajatud tegevusload kehtivad kooskõlas pakendiseaduse § 3910 viis aastat alates nimetatud paragrahvi jõustumisest. PakS § 20 Kogu paragrahv tunnistatakse kehtetuks ning selle sätted lisatakse sobivamatesse sätetesse (§ 211 ja § 171), et tagada selgus pakendiettevõtja kohustustes. PakS § 21 lg 4 Paragrahvi 21 lõikes 4 asendatakse varasem viide pakendiaktsiisi seadusele karastusjoogi defineerimisel. Pakendiseadusesse lisatakse selgitus, et karastusjooki mõistetakse kui jooki, mille kombineeritud nomenklatuuri (KN) rubriigid on 2009, 2201 või 2202 vastavalt nõukogu määrusele 2658/87/EMÜ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1–675). Tegu on ka pakendiaktsiisi seaduses sisalduva mõistega. PakS § 211 Seadust täiendatakse uue paragrahviga 211, milles sätestatakse nõuded tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise kohta. Sisult ei ole tegemist uute nõuetega, vaid varem paragrahvis 20 sisaldunud kohustuste liigutamisega uude paragrahvi selguse eesmärgil. Lõige 1 on varasem § 20 lõige 2. Lõige 2 on varasem § 20 lõige 41. Lõige 3 on varasem § 20 lõige 43. Lõige 4 on varasem § 20 lõige 44. Lõige 5 on varasem § 20 lõige 45. Lõige 6 on varasem § 20 lõige 46. PakS § 23 lg 2 ja 21 Paragrahvi 23 lõigetes 2 ja 21 asendatakse viide pakendiseaduse §-le 20 viitega §-dele 15 ja 171. Tegemist ei ole sisuliste muudatuste ega uute kohustustega, muudatus on tehniline ja tuleneb §-i 20 kehtetuks tunnistamisest. PakS § 25 lg 1 Täpsustatakse paragrahvi 25 lõike 1 sõnastust. Avaliku teabe seaduse § 431 lõige 1 sätestab, et andmekogu kasutatakse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 11 lõigete 1 ja 3 kohaselt peab määruse andmiseks seaduse volitusnormis olema volituse selge sisu ja ulatus. Täpsustus seisneb selles, et eraldi ei nimetata andmeid õhukese ja eriti õhukese plastkandekoti tarbimise kohta, kuna sätestatakse, et pakendiregistrisse kantakse andmed ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta. Andmed õhukese ja eriti õhukese plastkandekoti kohta on selle sõnastusega kaetud. PakS § 261 PakS § 261 muudatusega lisatakse riikliku järelevalve erimeetmete loetellu korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-s 34 toodud erimeede, mis sätestab jälgimisseadmestiku kasutamise. Täiendus on vajalik, kuna avalikesse pakendikonteineritesse viiakse sageli jäätmeid, mis sinna ei kuulu, sest avalik konteiner on “anonüümne”. Selleks, et selliste prügistajate vastu tõhusamalt võidelda, on vaja riiklikus järelevalves kasutada parimat saadaolevat tehnikat. Tänapäeval on saadaval erinevaid salvestavaid kaameraid, mis lülituvad sisse, kui sisseehitatud liikumisandur registreerib kaamera vaateväljas liikumise. KorSi § 34 lõike 1 kohaselt võib 67 politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. KorSi § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Riigikohtu praktikas käsitletakse avaliku kohana kohta, kuhu on ligipääs kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga isiklikult seotud84. Arvestades eeltoodut, on võimalik kasutada PakSi alusel riikliku järelevalve tegemisel kaameraid avalikus kohas asuvute pakendikonteinerite juures ning vastavad juurdepääsuteed tähistatakse KorSi § 34 lõikes 4 sätestatud korras teabetahvlitega. Järelevalve käigus saadud foto- või videomaterjali kasutatakse avaliku pakendikonteinerisse või selle ümbrusesse, sinna mittekuuluvaid jäätmeid viinud isikute tuvastamiseks ning vastutusele võtmisel tõendusmaterjalina süüteo toimepanemise kohta. Muudatus on vajalik ka olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamiseks, kuna aitab parandada avalikesse pakendikonteineritesse pakendijäätmete liigiti kogumist. PakS § 399 Lisanduva paragrahvi kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete liigiti kogumise viima kooskõlla PakS § 15 lõigetes 3 – 13 sätestatuga alates uuest korraldatud jäätmeveo riigihankest, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks. See tähendab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus hakkab korraldama uut korraldatud jäätmeveo riigihanget, siis tuleb riigihankesse hõlmata ka olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete liigiti kogumine. Kuni uue riigihanke korraldamiseni võib toimetada vastavalt kehtivale korrale. Enne 2030. aasta 31. detsembrit peavad olema läbi viidud uued riigihanked ning need peavad rakenduma eelpool välja toodud ajaks. PakS § 3910 Seadust täiendatakse §-ga 3910. Lõikega 1 lisatakse rakendussäte, mille kohaselt kehtib enne § 3910 jõustumist tähtajatult antud taaskasutusorganisatsiooni tegevusluba viis aastat alates § 3910 jõustumisest. Taaskasutusorganisatsioonid peavad esitama uue tegevusloa saamiseks kooskõlas PakS § 175 taotluse Keskkonnaametile vähemalt 63 päeva enne tegevusloa lõppemist. Tegevusluba antakse edaspidi viieks aastaks. Lõikes 2 sätestatakse, et Keskkonnaamet kannab varem väljastatud tähtajatu taaskasutusorganisatsiooni tegevusloa tähtaja majandustegevuse registrisse kuue kuu jooksul alates pakendiseaduse § 3910 jõustumisest. Muudatus on vajalik, sest majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 53 lg 1 p 5 näeb ette, et registrisse kantakse ka tegevusloa tähtaeg, kui see on olemas. 3.3 Keskkonnatasude seaduse muudatused Eelnõu §-s 3 sätestatakse keskkonnatasude seaduse muudatused. KeTSis tehakse muudatused lähtuvalt sellest, et läbi keskkonnatasude motiveerida jäätmete ringlussevõtu eelistamist jäätmete põletamisele ja ladestamisele ning, et üha rohkem arvestataks ringmajanduse põhimõtetega. 84 Riigikohtu 16.12.2014 otsus nr 3-1-1-88-14, p 6.2; 17.09.2009 otsus nr 3-1-1-69-09, p 8 ja 21.05.2007 otsus nr 3-1-1-7-07, p 7.1. 68 2023. aasta varajase hoiatuse aruandes85 on Eesti üks 18 liikmesriigist, kes tõenäoliselt ei suuda täita 2025. aastaks seatud eesmärki – võtta ringlusse 55% olmejäätmetest. Ühe soovitusena on selles raportis toodud segaolmejäätmete põletustasu kehtestamine. Riigi jäätmekava olmejäätmete alapeatüki (3.2) all välja toodud, et ringlussevõtt peaks olema motiveerivam kui ladestamine või põletamine - Lisaks kohalike omavalitsuste motiveerimisele tuleb läbi keskkonnatasude motiveerida jäätmete ringlussevõtu eelistamist jäätmete ladestamisele ja põletamisele. Eestis ei ole seni kehtestatud jäätmepõletustasu ja jäätmete ladestustasu ei ole tõstetud aastast 2015. Jäätmete ladestamine ja energiakasutus on seni üldjuhul majanduslikult soodsamad käitlusviisid kui ringlussevõtt. Punktiga 1 täiendatakse § 3 lõiget 2 punktiga 10, mille kohaselt on üheks keskkonnakasutuse viisiks ka jäätmete põletamine energia saamise eesmärgil (edaspidi jäätmete põletamine energiakasutuse otstarbel või jäätmete energiakasutus). KeTSi tähenduses on keskkonnatasu keskkonna kasutusõiguse hind ja sellest tulenevalt lisatakse ka uue tasuliigi lisandumisel vastav punkt seadusesse. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2011 määruse nr 148 “Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud” (edaspidi määrus nr 148) § 2 punktile on üheks jäätmete taaskasutustoiminguks jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil (tähistus R1). Määruse nr 148 § 3 lõige 1 sätestab lisaks, et nimetatud taaskasutamistoiming (R1) hõlmab olmejäätmeid töötlevaid jäätmepõletustehaseid üksnes siis, kui nende energiatõhusus, arvestades jäätmete põletamise parima võimaliku tehnika nõudeid, on võrdne või suurem kui: 1) 0,60 jäätmepõletustehastel, mille tegutsemiseks on jäätmepõletusluba või keskkonnakompleksluba antud enne 1. jaanuari 2009. a; 2) 0,65 jäätmepõletustehastel, mille tegutsemiseks on jäätmepõletusluba või keskkonnakompleksluba antud pärast 31. detsembrit 2008. a. Kui jäätmeid ei põletata kütusena või kui energiatõhusus on väiksem eelnimetatust, siis toimub jäätmete kõrvaldamine (kõrvaldamistoiming D10 – põletamine maismaal; määrus nr 148 § 4 p 10). Jäätmeseaduse § 281 lõike 2 kohaselt on korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmeid keelatud põletada, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete töötlemisel ning mille puhul on põletamine jäätmehierarhia kohaselt keskkonna jaoks parim lahendus. Punktiga 2 sätestatakse, et saastetasu tasumäärade kehtestamisel arvestatakse lisaks heitekoha saastetundlikkust, saasteaine ohtlikkust ja parima võimaliku tehnika kasutamist ka ringmajanduse põhimõtteid. Ringmajandus on tootmis- ja tarbimismudel, mille puhul olemasolevaid materjale ja tooteid jagatakse, laenatakse, korduvkasutatakse, parandatakse, uuendatakse ja võetakse ringlusse võimalikult kaua. Toote arendamisel, tootmisel ja tarbimisel tuleb järgida ringmajanduse 85 Euroopa Komisjoni varajase hoiatuse araunne 2023 (kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=COM%3A2023%3A304%3AFIN&qid=1686220362244), Eesti kohta koostatud faktileht (kättesaadav https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/7cdeb3a7-0354-11ee-87ec- 01aa75ed71a1/language-en) ja Euroopa Keskkonnaagentuuri analüüs (kättesaadav: https://www.eea.europa.eu/publications/many-eu-member-states/estonia/view) 69 põhimõtteid ning lähtuda jäätmehierarhiast ja tarbijate vajadusest. Ringmajanduse edenemisega tekib ka vähem jäätmeid. Punktiga 3 sätestatakse, et keskkonnatasude üheks eesmärgiks on jäätmete tõhusam kasutamine. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada keskkonnakasutusega, sh loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara ja jäätmeid tõhusamalt kasutama, hüvitada keskkonnahäiringut ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest. Jäätmete tõhusam kasutamine tähendab, et jäätmeid käsitletakse kui ressurssi ja neid suunatakse enne kõike ringlusse, mitte neid ei põletata või kõrvaldata prügilas. Punktiga 4 täiendatakse paragrahvi 4 lõiget 3 ja lisatakse, et keskkonnakasutusest riigile laekuvast tulust eraldatakse riigieelarvega Kliimaministeeriumile vahendid sihtotstarbeliseks kasutamiseks keskkonnaseadistiku üldosa §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks, sh ringmajanduse edendamiseks. Keskkonnaseadustiku üldosa §-s 1 on sätestatud järgmised eesmärgid: 1) keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit; 2) säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; 3) loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; 4) keskkonna hea seisund; 5) keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. Kuigi kaudselt käib ka ringmajandus edendamine eelnevalt nimetatud eesmärkide alla, siis selle sätte täiendamisega on ühesemalt sätestatud, et riigile laekunud keskkonnatasusid kasutatakse ka ringmajanduse edendamiseks. Ringmajanduse edendamise all mõeldakse näiteks ringmajanduslike ärimudelite soodustamist ja toetamist, jätkusuutlike tootmis- ja tarbimismudelite soodustamist, teadlikkuse parendamist jätkusuutlikest toodetest ning teenustest jne. Kogu ringmajanduse edendamise eesmärk on säästev areng ja meie konkurentsivõimeline majandus. Punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 5 lõiget 1 ja sätestatakse, et keskkonnatasu maksab teiste hulgas isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse põletada jäätmeid energiakasutuse otstarbel. Kui isikul on kohustus omada jäätmete põletamiseks energiakasutuse otstarbel keskkonnaluba (sh keskkonnakompleksluba), siis on ta kohustatud maksma keskkonnatasu nende jäätmete põletamise eest, milledele on kehtestatud tasumäär. Punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 5 lõiget 4 ja sätestatakse täiendavalt, et kui isik põletab jäätmeid energiakasutuse otstarbel keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, maksab ta keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi, sarnastelt teiste keskkonnakasutuse viisidega. Punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 5 lõiget 6 ja lisatakse, et keskkonnatasu ei võeta ka kui jäätmete energiakasutus keskkonnaloata või lubatust suuremas koguses toimub: 1) sellega tekitatud kahjustusest veelgi suurema kahju ärahoidmiseks; 2) inimohvreid põhjustada võiva õnnetuse ärahoidmiseks; 3) loodusõnnetuse toimel või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. 70 Nimetatud juhtudel teeb keskkonnatasu maksmisest vabastamise otsuse valdkonna eest vastutav minister keskkonnatasu maksja põhjendatud taotluse alusel. Punktiga 8 täiendatakse paragrahvi 14 lõikeid 1 ja 2 lähtuvalt sellest, et seadusesse lisatakse läbivalt ühe keskkonnakasutuse viisina jäätmete põletamine energiakasutuse otstarbel. Paragrahvi 14 lõike 1 täienduse kohaselt rakendatakse saastetasu muuhulgas, kui jäätmeid põletatakse energiakasutuse otstarbel. Lõikes 2 täpsustatakse, et saastetasu ei rakendata, kui jäätmeid põletatakse nende energiakasutuse otstarbel kogustes ja viisil, mille jaoks luba ei nõuta. Näiteks kui kodumajapidamiste puhul, kui küttekoldes põletatakse väheses koguses seal põletada lubatud jäätmeid (paber-papp pakend, ajalehed jms). Punktiga 9 täiendatakse seadust paragrahviga 181. Selle paragrahviga sätestatakse, et saastetasu jäätmete energiakasutusel rakendatakse tavajäätmete, välja arvatud puidujäätmete, puhul. Jäätmeseaduse § 3 kohaselt on tavajäätmed kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Seega ohtlikele jäätmetele ei kehtestata jäätmete energiakasutuse tasu. Tihti on ohtlike jäätmete põletamine energiakasutuse otstarbel nende ainuke mõistlik käitlusviis ja tasu kehtestamine ei muudaks käitlusviisi valikut. Samuti ei kehtestata jäätmete energiakasutuse saastetasu puidujäätmetele. Puidujäätmete all mõistetakse puidu töötlemisel, tootmis-, ehitus- ja lammutustegevuses, kaubanduses, haljastuses või kodumajapidamistes ning teatud juhtudel metsamajanduses tekkinud kasutuselt kõrvaldatud puitmaterjali. Puidujäätmed on näiteks saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid, vineer; metsamajandusjäätmed (näiteks osad, risu); puukoorejäätmed; ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud puidujäätmed jms. Üldjuhul suunatakse energiakasutusse sellised puidujäätmed, mida ei ole võimalik nende esialgsel otstarbel enam uuesti kasutada ega materjalina ringlusse võtta. Selleks, et soodustada selliste puidujäätmete taaskasutust ei kehtestata puidujäätmetele saatetasumäära nende põletamisel energiakasutuse otstarbel. Puidujäätmeid põletatakse kaugküttekatlamajades ning puidutööstuste kuivatites ja katlamajades. 71 Tabel 4. Energiakasutuse otstarbel põletatud (R1) jäätmete liigid ja kogused (tonn) 2020-2023. a (Allikas: Keskkonnaagentuur). Jäätmeliik Jäätmeliigi nimetus 2020.a 2021.a 2022.a 2023.a 15 01 02 Plastpakendid - 597,56 - - 15 01 06 Segapakendid 1 790,66 984,04 - - 19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus) 34 087,98 30 843,16 32 453,90 33 358,64 19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise - - - 0,06 jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 223 655,62 234 640,96 197 135,14 211 433,04 20 03 98 Prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid - - 8 820,22 17 634,14 02 01 04 Plastijäätmed (välja arvatud pakendid) 0,56 - - - 03 03 11 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole - - 2,50 - nimetatud koodinumbriga 03 03 10 16 07 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed - - - 0,11 16 02 98 Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja 0,01 - - - aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97* 18 01 01 Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud 0,10 - - 0,07 koodinumbriga 18 01 03* nimetatud jäätmed) 18 01 02 Kehaosad ja elundid, sh veresäilituskotid - - - 0,37 ja konservveri (välja arvatud koodinumbriga 18 01 03* nimetatud jäätmed) 18 01 04 Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks 67,57 - - 551,92 koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt (näiteks sidemed, lahased, linad, ühekorrarõivad, mähkmed) 18 02 01 Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud 0,02 - - - koodinumbriga 18 02 02* nimetatud jäätmed) 19 12 04 Plastid ja kummi 80,74 - - - 20 02 01 Biolagunevad jäätmed 241,51 221,43 296,08 215,24 Kokku 259 924,77 267 287,15 238 707,84 263 193,60 03 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 412,09 1 878,00 585,00 1 024,60 15 01 03 Puitpakendid 5 015,98 10 250,55 9 747,17 5 300,66 02 01 07 Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, - - 249,24 - risu) 03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed - 2 409,00 5 224,00 - 03 01 05 Saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, 17 292,66 11 211,06 20 690,63 22 516,38 puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 03 03 01 Puukoore- ja puidujäätmed 390,80 1 800,00 1 267,50 905,61 17 02 01 Puit 9 898,07 33 896,19 28 075,37 8 891,22 19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud 37 386,26 54 605,74 15 562,08 6 546,72 koodinumbriga 19 12 06* 20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud 1,84 - - - koodinumbriga 20 01 37* R1 KOKKU 330 322,46 383 337,69 320 108,83 308 378,78 72 Põletamisele (R1) minevatest jäätmetest moodustavad suurema enamuse prügi (segaolmejäätmed; 2023. a ca 69%) ja põlevjäätmed (prügikütus; 2023. a ca 11 %) ning prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid (2023. a ca 6%). Tavajäätmete põletamisest energiakasutuse otstarbel moodustavad 2023. aastal ca 85% need jäätmed, millel kehtestatakse jäätmete energiakasutuse tasu. Kokku põletati 2023. aastal tavajäätmeid (sh puidujäätmed) energiakasutuse otstarbel 45-s erinevas tegevuskohas (käitises), neist viies ka tavajäätmeid (segaolmejäätmed, prügikütus jms), mis ei ole puidujäätmed. Punktiga 10 täiendatakse seadust paragrahviga § 201 ehk sätestatakse saastetasumäärad jäätmete energiakasutusel. Tavajäätmete sortimisjääkidele, välja arvatud puidujäätmed, kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2026 jäätmete energiakasutuse tasumäär 50 eurot tonni kohta. Sortimisjäägid on näiteks prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid (jäätmekood 20 03 98), muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud; 19 12 12), vaid tavajäätmetest koosnevad tootmisjäätmete, välja arvatud olmejäätmed, segud (segatavajäätmed; 19 12 98), aga ka põlevjäätmed (prügikütus; 19 12 10). Täna ei ole jäätmenimistus eraldi jäätmeliiki, mis käsitleks pakendijäätmete sortimisjääki. 2025. aastal on plaanis üle vaadata ja täiendada jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu ning siis nimetatakse täpsemalt ka sortimisjäägid (sh pakendijäätmete sortimisjäägid). Tavajäätmete, välja arvatud puidujäätmete ja tavajäätmete sortimisjääkide, energiakasutuse tasumäär on alates 2026. aasta 1. jaanuarist 60 eurot tonni kohta. Tasumäärade kehtestamisel on lähtutud punktides 2 ja 9 toodud põhimõtetest. Järelevalve ja halduskoormuse seisukohast oleks otstarbekas kehtestada kõikidele tavajäätmetele, välja arvatud puidujäätmed, ühtne tasumäär 60 eurot/tonn. Kuid arvestades, et käesoleva eelnõu eesmärke ja, et jäätmete ringlussevõtt oleks odavam kui nende põletamine või ladestamine ning arvestades, et ringlussevõetava materjali töötlemise käigus tekib jääke, mida ei saa ringlusse suunata vaid tuleb põletada, siis kehtestatakse tavajäätmete sortimisjääkidele energiakasutuse tasumääraks 50 eurot tonni kohta. Jäätmete energiakasutuse tasu kehtestamine motiveerib ettevõtteid seni põletamisse suunatud jäätmeid tõhusamalt sortima ja ringlusse suunama ning vähem põletusse suunama. Siinkohal tuleb ka rõhutada, et jäätmeseaduse § 281 lõike 2 kohaselt on korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmeid keelatud põletada, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete töötlemisel ning mille puhul on põletamine jäätmehierarhia kohaselt keskkonna jaoks parim lahendus. Kui võtta aluseks 2020-2023.a keskmised energiakasutuse otstarbel põletatud tavajäätmete (v.a puidujäätmed) ja sh tavajäätmete sortimisjääkide koguseid ja eelnevalt toodud tasumäärasid, siis laekuks iga aasta riigieelarvesse ca 15 miljonit eurot. Aastate jooksul see summa kindlasti väheneb, sest üha rohkem jäätmeid suunatakse ringlusse ja vähem põletusse, mis on ka käesoleva jäätmereformi ja seaduse muudatuse eesmärk. Punktiga 11 muudetakse KeTS § 21 lõike 1 punkti 2, millega kehtestatakse tavajäätmetele, v.a ohtlikele jäätmetele, asbestile, põlevkivi lend- ja koldetuhale, põlevkivi poolkoksile, tsemendi tootmisel tekkivatele ohtlikke aineid sisaldavatele või aluselistele tahketele gaasipuhastusjäätmetele ning põlevkivi aherainele (sh rikastusjäätmed), alates 2026. a 1. jaanuarist uus saastetasumäär 90 eurot ühe kõrvaldatud jäätmetonni kohta, kuna praegune 73 tasumäär kehtib muutumatuna alates 2015. aastast ja ei täida nüüdseks enam eesmärki oluliselt vähendada tavajäätmete ladestamist. Uus tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäär peab kaasa aitama ka järgmiste nõuete täitmisele: 1) alates 2030. aasta 1. jaanuarist on prügilasse keelatud ladestada ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivaid jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid, välja arvatud jäätmed, mille ladestamine prügilas annab jäätmehierarhia kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse (JäätS § 134 lg 2) 2) alates 2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogus ületada 10 massiprotsenti samal aastal tekitatud olmejäätmete üldkogusest (JäätS § 134 lg 3). Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks tõusnud perioodil jaanuar 2015 – september 2024 56%. Korrigeerides praeguse saastetasumäära tarbijahinnaindeksiga saame tulemuseks 46,55 eurot jäätmetonni kohta. Antud summa ei pruugi aga reaalselt kajastada jäätmete kõrvaldamisega kaasnevat väliskulu. Jäätmete kõrvaldamise tasumäär peab vastama tekitatud väliskulule ehk keskkonnakasutaja vastutus hõlmab kogu oma tegevusega tekitatud negatiivse keskkonnamõju hüvitamist (saaste, järelhooldus, lähipiirkonna teede rikkumine, muuks kasutuseks väärtusliku maa hõivamine jmt) ning riigi halduskulu (riiklik keskkonnaseire, järelevalve, ametiasutuste töö). Lisaks eelnevale võib keskkonnatasu sisaldada ka majanduslikku motivatsiooni keskkonnamõju vähendamiseks ning riigitulu komponenti. Uue tasumäära suurus peab olema selline, et jäätmete kõrvaldamine on jäätmekäitlejale kallim kui jäätmete ringlussevõtt ning seeläbi toimub jäätmekäitluses nihe jäätmehierarhia ülemiste tegevuste poole. Sellisel juhul oleks võimalik tekitada ladestamise hinna piisavalt suur erinevus ringlussevõtu hinnast ning tagada neile, kes sooviksid investeerida ringlussevõttu, piisav majanduslik kindlus, et ladestamine ei hakka nendega konkureerima. Alternatiivina kaaluti ka tavajäätmete ladestustasu tõstmist järk-järgult 90 euroni tonni kohta, kuid siis tekiks jäätmete energiakasutuse tasu kehtestamisel (60 eur/t) olukord, kus tavajäätmeid on odavam suunata ladestamisele kui põletusse ning see ei ole enam kooskõlas jäätmehierarhiaga ja käesoleva jäätmereformi eesmärkidega. Tabel 5. 2020-2023. a energiakasutuse otstarbel põletatud (R1) ja ladestatud tavajäätmete (v.a põlevkivi, lend- ja koldetuhk, põlevkivi aheraine) kogused (Allikas: Keskkonnaagentuur). 2020.a 2021.a 2022.a 2023.a R1 330 322 383 338 320 109 308 379 Ladestatud prügilasse 167 110 201 501 151 279 155 730 Enamike tavajäätmeteks liigituvate jäätmeliikide puhul on väravahinnad (1 tonni kohta; sh saastetasu 29,84 eur) 2024. a prügilates järgmised: Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses 83,5 eur+km, Torma prügilas (AMESTOP OÜ) 100 eur +käibemaks (edaspidi km), Uikla prügilas (EKOVIR OÜ) 126,5 eur+km, Paikre prügilas (Paikre OÜ) 125+km eur/t, Väätsa prügilas (Väätsa Prügila AS) 105 eur+km. Saastetasu moodustab keskmiselt 28% tavajäätmete väravahinnast. Iru jäätmepõletustehases, kus põletatakse valdavalt segaolmejäätmeid, on see u 63,5 eur+km (seejuures imporditavate jäätmete eest makstakse oluliselt kõrgemat hinda) ning kõige kõrgem tariif on 70 eur/t. Perioodil 2019-2023 kasvas Iru jäätmepõletustehase vastuvõtutasu keskmiselt 3,8% aastas. Põletuse vastuvõtutasude hinnad on seotud olmejäätmete ladestamise vastuvõtutasu kui 74 alternatiivkuluga. Jäätmete ladestamise tasu tõstmise järel suurenevad hinnanguliselt samas suurusjärgus ka põletamiseks pakutavate jäätmete vastuvõtutasud. Ringlussevõtu hinda võib arvestada 100 eur+km juurde. Ladestamise tasumäära tõus peaks teatava viitega jõudma prügilate väravahinda, mis muudaks tavajäätmete ladestamise kallimaks kui seda on ringlussevõtt. See aga omakorda motiveeriks jäätmekäitlejaid suunama jäätmed võimaluse korral ringlussevõttu. Tõstes tavajäätmete ladestamise saastetasu 90 eur/t, tõusevad tavajäätmete prügilasse ladestamise väravahinnad tõenäoliselt vahemikku 140-187 eur+km. Võttes aluseks jäätmete energiakasutuse tasumäära 60 eur/t, kujuneks uueks põletamise väravahinnaks hinnanguliselt 120 eur+km. Seega tagamaks, et ringlussevõtt kujuneks majanduslikult eelistatumaks käitlusviisiks, tuleb ladestutasu tõsta kolmekordseks ehk 90 eurole tonni kohta. 2023. a andmetel oli jäätmete ladestustasu kehtestatud 22 EL liikmesriigis ja keskmine tasumäär oli 39-46 EUR/tonn86. Enamikes liikmesriikides on erinevatel jäätmeliikidel erinev tasumäär, sh Eestis või sõltub tasumäär prügila liigist. Kreekas, Prantsusmaal, Tšehhis, Iirimaal, Maltas ja Portugalis on lähiaastatel kavandatud ka jäätmete ladestustasu tõusu. Punktiga 12 täiendatakse paragrahvi 22 punktiga 8, seega sätestatakse, et keskkonnatasusid arvestatakse kõrgendatud määra järgi ka kui jäätmeid põletatakse energiakasutuse otstarbel lubatust suuremas koguses või ilma loata (vt punkt 6). Punktiga 13 täiendatakse seadust täiendatakse §-ga 251 (Saastetasu kõrgendatud määrad jäätmete energiakasutusel lubatust suuremas koguses) ja sätestatakse, et jäätmete energiakasutusel keskkonnaloas lubatust suuremas koguses kõrgendatakse vastavat saastetasumäära (vt punkt 10), sarnaselt tavajäätmete kõrvaldamisele, viis korda. Punktiga 14 paragrahvi 26 pealkirja täiendatakse lähtuvalt läbivast KeTSi muudatusest sõnadega “ning jäätmete energiakasutusel”, et paragrahvi pealkiri oleks kooskõlas selle sisuga. Punktiga 15 paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 4 ja sätestatakse, et jäätmete energiakasutusel ilma keskkonnaloata, sh põletatud jäätmeliigi puudumisel keskkonnaloalt, kõrgendatakse vastavat (vt punkt 10) tasumäära 10 korda. Sama kordajat (st x10) rakendatakse ka siis, kui tavajäätmeid kõrvaldatakse ilma keskkonnaloata, samuti juhul, kui kõrvaldatud jäätmeliik puudub keskkonnaloalt. Punktiga 16 paragrahvi 32 lõiget 6 täiendatakse ja sätestatakse lisaks, et saastetasu arvutatakse energiakasutuse otstarbel põletamisse suunatud jäätmete mõõdetud või arvutatud koguste järgi. Koguse kindlaksmääramise viis sätestatakse keskkonnaloas. Keskkonnaloa omaja peab esitama keskkonnatasu arvutuse keskkonnatasu deklaratsioonis. Saastetasu arvutamine toimub kord kvartalis keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS ministri poolt kehtestatud deklaratsioonivormi kohaselt ja maksmine toimub maksumaksja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto kaudu. Punktiga 17 täiendatakse paragrahvi 32 lõiget 61 täiendatakse punktiga 4, st saastetasu arvutus esitatakse jäätmete energiakasutusel jäätmekäitluskohtade kaupa. 86 Economic instruments and separate collection systems - key strategies to increase recycling, 2023 Economic instruments and separate collection_0.pdf (europa.eu) 75 JäätSi § 19 lõike 1 kohaselt on jäätmekäitluskoht tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Sarnane lähenemine jäätmete keskkonda viimisega (kõrvaldamisega), sel juhul tuleb saastetasu arvutus (deklaratsioon) esitada ka jäätmete kõrvaldamiskohtade kaupa. Vastav deklaratsiooni vorm kehtestatakse KeTS § 333 lõike 3 alusel keskkonnaministri 05.04.2011 määruse nr 22 muudatusena, st määrusele lisatakse 7. lisa “Saastetasu deklaratsioon jäätmete energiakasutusel”. Uus lisa saab andmekoosseisult olema sarnane määruse lisaga 5 “Saastetasu deklaratsioon jäätmete kõrvaldamisel”. Punktiga 18 täiendatakse paragrahvi 331 lõiget 6 ja sätestatakse täiendavalt, et Keskkonnametil on KeTSi nõuete täitmise kontrollimise eesmärgil õigus lisaks maksukorralduse seaduses sätestatule viibida jäätmekäitluskohas ning teha seal kontrollmõõtmisi ja võtta proove. Täiendus on vajalik, et Keskkonnaametil oleks õigus viia maksukontrolli läbi ka jäätmekäitluskohas, kus toimub jäätmete põletamine energiakasutuse otstarbel. Punktiga 19 paragrahvi 61 lõike 1 punkti 1 täiendatakse ja sätestatakse täiendavalt, et Maksu- ja Tolliamet esitab valdkonna eest vastutavale ministrile lisaks teistele saastetasudele ka jäätmete energiakasutuse korral keskkonnatasu laekumise aruande. Maksu- ja Tolliamet esitab iga kuu Kliimaministeeriumile detailse riigikassasse tasumiste aruande. Muudatus on vajalik, et aruanne kajastaks tulevikus ka jäätmete energiakasutuse tasu. Põhiseaduspärasuse analüüs Eelnõukohase seadusega nähakse ette tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäära tõstmine ja jäätmete energiakasutuse otstarbel põletamise eest saastetasu kehtestamine, mis kujutab endast põhiseaduse (edaspidi ka PS) §-s 31 ette nähtud ettevõtlusvabaduse riivet. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus pidanud riigi kohustust mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks87. Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Legitiimne eesmärk − PS § 31 näeb ette, et ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja korda võib otsesõnu piirata seadusega, kuid ei täpsusta eesmärke, mis piiramist õigustavad, st legitiimne on iga eesmärk, mida seadusandja taotleb. Samas kuulub looduskeskkonna säästmine riigi põhikohustuste hulka (§ 53). Põhiseaduse §-des 5 ja 53 sätestatud keskkonnakaitselised põhimõtted ja kohustused võivad õigustada ka isikute põhiõiguste, näiteks ettevõtlusvabaduse (§ 31) või omandipõhiõiguse (§ 32) riiveid. Riive proportsionaalsus tähendab seda, et riive peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust. 87 Riigikohtu 28.04.2000 otsus nr 3-4-1-6-00, p 11; Riigikohtu 06.07.2012 otsus nr 3-4-1-3-12, p 41. 76 Keskkonnatasude seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on keskkonnatasude kehtestamise üldine eesmärk vältida või vähendada keskkonnakasutusega, sh loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara tõhusamalt kasutama, hüvitada keskkonnahäiringut ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest. Eelnõu kohaselt lisatakse, et keskkonnatasude üheks eesmärgiks on jäätmete tõhusam kasutamine ja saastetasumäärade kehtestamisel arvestatakse ringmajanduse põhimõtteid. Analüüsitav meede – tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäära tõstmine. Tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäära tõstmise eesmärk on ajakohastada tasumäär, et see täidaks KeTSiga ette nähtud eesmärki – hüvitaks keskkonnahäiringut (põhimõte, et saastaja maksab) ja eelkõige vähendaks nende ainete jõudmist keskkonda ning aitaks kaasa ringmajanduse põhimõtete juurutamisse, sh jäätmete ringlussevõtu edendamisele. Tegemist on legitiimse eesmärgiga. Riigikohus on asjas nr 3-4-1-27-1388 tehtud otsuses leidnud, et keskkonnatasude legitiimne eesmärk on suunata ettevõtjaid loodusressursse säästvalt kasutama ja suurendada riigieelarve tulusid, seejuures on keskkonnakaitse puhul tegemist kaaluka eesmärgiga (punktid 64 ja 73). Rakendatav abinõu – saastetasumäära tõstmine – on sobiv, kuna soodustab eesmärgi saavutamist. Keskkonnatasude, sh saastetasude toimivust seadusega nendele pandud eesmärgi täitmisel on varem analüüsitud ja leitud, et keskkonnatasudel on mõju ettevõtete keskkonnakäitumisele89. Majanduslike instrumentide kasutamine keskkonnavaldkonnas on laienev, seda, sh tasumäärade tõstmist ja uute tasude kehtestamist, on soovitanud ka Euroopa Liit 2021. a aruandes90, rõhutades, et efektiivsus on vaid piisavalt kõrgetel tasudel. Keskkonnatasud on majandusmeetmena isikutele vähem koormavad, võrreldes isikute käitumist suunavate muude reguleerivate meetmetega, näiteks saasteainetele kasutuspiirangute või keeldude kehtestamine, kuna võimaldavad ettevõtjal oma tegevust võrreldes muude meetmetega paindlikumalt kujundada. Seega saab abinõu lugeda vajalikuks. Abinõu on ka mõõdukas, kuna meetmete eesmärk on oluline (kompenseerida ühiskonnale saastest tekkiv kulu, rakendades põhimõtet, et saastaja maksab, ja vähendada saasteainete kogust) ning põhiõigustesse sekkumine ei ole intensiivne. Seetõttu on meede proportsionaalne ja kehtestatud põhiseaduses lubatava eesmärgi saavutamiseks ning seega põhiseadusega kooskõlas. Analüüsitav meede – jäätmete energiakasutuse otstarbel põletamisele keskkonnatasu rakendamine. Jäätmete põletamisele energiakasutuse otstarbel keskkonnatasu kehtestamine on üheks meetmeks, et aidata kaasa tavajäätmete, enne kõike olmejäätmete, ringlussevõtu edendamisele ja et vähem jäätmeid põletataks või suunataks prügilatesse. Uus keskkonnatasu aitab kaasa ka olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamisele. Jäätmete energiakasutuse 88 Riigikohtu 16.12.2013 otsus nr 3-4-1-27-13. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-4-1-27-13. 89 Lahtvee, V., Nõmmann, T., Runnel, A., Sammul, M., Espenberg, S., Karlõseva, A., Urbel-Piirsalu, E., Jüssi, M., Poltimäe, H., Moora, H. Keskkonnatasude mõjuanalüüs (2013). SEI Tallinn ja Tartu Ülikool, RAKE. Tellija Riigikantselei. Koostööpartner Euroopa Liidu Sotsiaalfond. 90 D. Mottershead, E. Watkins, T. Gore. Green taxation and other economic instruments. European Commission: 2021. https://environment.ec.europa.eu/system/files/2021- 11/Green%20taxation%20and%20other%20economic%20instruments%20%E2%80%93%20Internalising%20en vironmental%20costs%20to%20make%20the%20polluter%20pay_Study_10.11.2021.pdf. 77 keskkonnatasu kehtestamine loob olukorra, kus olmejäätmete põletamisel on käitluskulud suuremad kui ringlussevõtul. 3.4 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus muudatused Eelnõu §-ga 4 täiendatakse KOKS § 22 lõiget 1 ehk volikogu ainupädevuse loetelu punktiga 368, mille kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse jäätmehoolduskulude suuruse määramise korra kehtestamine. 3.5 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatused Eelnõu §-ga 5 täiendatakse KeÜS § 401 nimetatud keskkonnaotsuste infosüsteemi eesmärke. Andmekogu eesmärgiks lisatakse ka jäätmete saatekirjade esitamise ning saatekirjaga seotud andmete säilitamise, kasutamise ja kättesaadavuse lihtsustamine. Tavajäätmete puhul on saatekirja koostamise nõue uus. Edaspidi toimub nii tava- kui ka ohtlike jäätmete saatekirjade esitamine keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (uus jäätmearuandluse infosüsteem saab olema KOTKASe alamsüsteem). Sellega koondub info ühte süsteemi ning Keskkonnaametil on ülevaade tegevusest. 4. Eelnõu terminoloogia Seaduseelnõus kasutatakse järgmisi uusi mõisteid, mida varem seaduse tasandil määratletud ei ole, kuid mis on vajalikud seaduse sisu paremaks mõistmiseks ja rakendamiseks: 1) jäätmehoolduskulu - tähistab jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks vajalikke kulusid, mida omavalitsus kogub jäätmevaldajatelt „saastaja maksab“ põhimõttest lähtuvalt; 2) monomaterjalist pakend - pakend, mis on valmistatud vähemalt 95% ulatuses ühest materjalist; 3) vaheladustuskoht - jäätmeseaduse § 19 tähenduses tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kus antakse korraldatud jäätmeveoga kogutud pakendijäätmed üle taaskasutusorganisatsioonile. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid, rakendamisega. 6. Seaduse mõjud Seaduse rakendamisega kaasnev mõjuanalüüs on sedavõrd mahukas ja see lisatakse eraldi dokumendina – Lisa 1. 7. Rakendusaktid Määruste muutmise eelnõude kavandid („Jäätmeveo saatekirja andmekoosseis ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord“ ja „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord“) on seletuskirja lisas 2. Rakendusaktide kavandeid teiste osas ei lisata. Tegemist ei ole oluliste muudatustega. Rakendusaktide eelnõu formaalne lisamine üksnes suurendaks tarbetult ajakulu ja eelnõu materjalide mahtu. 78 8. Seaduse jõustumine Seaduse § 1 punktid 44-46 ja punktid 48-58 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuarist. Hilisem jõustumisaeg on vajalik seoses muudatust toetavate süsteemide arendamisega. Seaduse § 3 on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. jaanuaril, arvestades maksukorralduse seaduse § 41, mis annab kohustatud isikutele piisava aja muutustega kohanemiseks. Esimest korda tuleb jäätmete energiakasutuse tasu ja kõrgemas määras jäätmete kõrvaldamise saastetasu tasuda 2026. aasta aprillis, arvestades, et KeTSi kohaselt on tasumine kvartaalne. Ülejäänud osas jõustub seadus üldises korras, kuna see tagab muudatuste kõige kiirema jõustumise. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamisele Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu esitatakse e-posti teel arvamuse avaldamiseks järgmistele riigiasutustele ja institutsioonidele, ettevõtetele ja organisatsioonidele: Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu, Riigikontroll, Riigikantselei, Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Jäätmehoolduskeskus MTÜ, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Pakendiringlus OÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pandipakend OÜ, Enefit Green AS, Paikre OÜ, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, AS Väätsa Prügila, Amestop OÜ, Ekovir OÜ, Ragn-Sells AS, Eesti Keskkonnateenused AS, MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus, Vaitorg OÜ, Teeme Ära SA, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste koda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, SA Rohetiiger, SA Things, Eesti Rohetehnoloogia Liit, SEI Tallinn, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet ning Kliimaministeeriumi valitsemisala asutused Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Lisa 1. Mõjuanalüüs Lisa 2. Rakendusaktide kavandid 79  Justiitsministeerium 05.11.2024 nr 1-4/24/5287 Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume esitada arvamus ja ettepanekud hiljemalt 29.11.2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Svet taristuminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1. Mõjuanalüüs 4. Seletuskirja lisa 2. Rakendusaktide kavandid Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvamuse avaldamiseks: vastavalt jaotuskavale Katrin Koppel, 626 0700 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Lisa 1. Mõjuanalüüs jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 2 2. Eelnõuga kavandatud muudatuste mõju halduskoormusele ja avaliku sektori kuludele ja tuludele ... 2 2.1 Ettevõtete halduskoormus ............................................................................................................. 2 2.2 Halduskoormus kodanikele ........................................................................................................... 3 2.3 Avaliku sektori töökoormus .......................................................................................................... 3 2.4 Avaliku sektori kulud ja tulud ....................................................................................................... 5 3. Jäätmeseaduse muudatuste mõju......................................................................................................... 8 3.1 Kavandatud muudatus: haldusjärelevalve nõuete kehtestamine ................................................... 8 3.2 Kavandatud muudatus: riigihangete seaduse § 12 kohase sisetehingu tingimuslik võimaldamine korraldatud jäätmeveo korraldamisel ................................................................................................ 10 3.3 Kavandatud muudatus: kohalikele omavalitsustele olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu seadmine............................................................................................................................................ 13 3.4 Kavandatud muudatus: paber- ja kartongjäätmete materjalipõhine kogumine ........................... 17 3.5 Kavandatud muudatus: jäätmehoolduskulu kandmise kohustus ja teenuse hinnastamine .......... 19 3.6 Kavandatud muudatus: korraldatud jäätmekäitlus ...................................................................... 24 3.7 Kavandatud muudatus: saatekirjad.............................................................................................. 26 4. Pakendiseaduse muudatuste mõju ..................................................................................................... 29 4.1 Kavandatud muudatus: pakendijäätmete kogumine läbi korraldatud jäätmeveo ja tekkekohal liigiti kogumise nõuete täpsustamine ................................................................................................ 29 4.2 Kavandatud muudatus: taaskasutusorganisatsioonide tegevusload muutuvad tähtajaliseks (kehtivus 5 aastat), sh muudetakse tegevusloa andmise aluseks olevaid tingimusi. ......................... 34 4.3 Kavandatud muudatus: pakendiettevõtja kohustus müügipakenditest tekkinud jäätmete käitlemise kohustuse üleandmiseks taaskasutusorganisatsioonile. ................................................... 36 5. Keskkonnatasude seaduse muudatuste mõju..................................................................................... 37 5.1 Kavandatud muudatus: tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäära tõstmine ........................... 37 5.2 Kavandatud muudatus: tasu kehtestamine tavajäätmete, v.a puidujäätmed põletamisele energiakasutuse otstarbel................................................................................................................... 38 1 1. Sissejuhatus Käesolevas mõjude analüüsis esitatakse seletuskirja osad „Seaduse mõjud“ ja „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“. Mõjude analüüsis antakse ülevaade kaalukama mõjuga kavandatud muudatustest jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnatasude seaduses. Samuti esitatakse ülevaatlik hinnang eelnõukohase seadusega kaasneva halduskoormuse kohta. Mõjude analüüs on koostatud eelnõu ja seletuskirja koostajate poolt. 2. Eelnõuga kavandatud muudatuste mõju halduskoormusele ja avaliku sektori kuludele ja tuludele 2.1 Ettevõtete halduskoormus Uus jäätmearuandluse süsteem loob kindluse, et andmed kajastavad õigesti jäätmete tekkimise ja käitlemise koguseid ning need on ajakohased ja kvaliteetsed. Selle abil saavad ettevõtted paremad võimalused ausaks ja läbipaistvaks konkurentsiks ja riigil tekib võimalus ära kasutada andmetest saadav lisandväärtus. Suurematel jäätmekäitlusega tegelevatel ettevõtetel halduskoormus märkimisväärselt väheneb seoses andmete esitamise automatiseerimisega ja dubleerivate protsesside kaotamisega. Aruannete esitamise sagedus muutub edaspidi kuupõhiseks. Ettevõtete halduskoormus aruannete koostamiseks, kontrollimiseks ja esitamiseks kuluva aja võrra väheneb, kuna halduskoormus hajub. Digitaliseerimine ja andmepõhise aruandluse kasutuselevõtt võimaldab aruannete eeltäitmist lähtuvalt jäätmeveo saatekirjadelt tulenevatest andmetest, mistõttu ei ole tegemist olulise koormuse kasvuga. Varem kaasnes kord aastas väga suur koormus seoses aruannete esitamisega nii riigil kui ettevõtetel. Igakuise aruandlusega on koormus aasta peale hajutatum ja tekib vähem vigu, mille täpsustamine ja parandamine tagantjärgi kord aastas esitatava aruande puhul oli ajamahukam. Võib eeldada, et juba praegu on ettevõtete jäätmealane arvestus kuupõhine, seega praktikas ja kokkuvõttes halduskoormus väheneb. Suurem muutus kaasneb väiksematele jäätmekäitlejatele, kellel puudub hetkel võimekus riigi süsteemiga liidestuda ja kes jätkavad andmete esitamist iseteeninduskeskkonna vahendusel ning samuti neile ettevõtetele, kes seni ei ole koostanud veodokumente. Edaspidi võetakse kõigi jäätmevedude, sh jäätmete üleandmise ja vastuvõtmise puhul kasutusele digitaalsed jäätmeveo saatekirjad sarnaselt ohtlike jäätmete veole. Saatekiri tuleb esitada enne veo algust (juhul kui seda kohustust ei ole täidetud, tuleb koostada saatekiri hiljemalt enne jäätmete vastuvõtmist). Saatekiri tuleb koostada ka juhul, kui jäätmete vedu toimub ettevõtte enda erinevate tegevuskohtade vahel. Enne veo algust saatekirja koostamise nõuet ei kohaldata füüsilise isiku suhtes kodumajapidamises tekkivate jäätmete, juriidilise isiku suhtes selle isiku enda tegevuses tekkivate jäätmete ja päästeasutuse suhtes päästetööl kogutud jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale. Sellisel juhul koostab saatekirja jäätmete vastuvõtja (näiteks jäätmejaam) hiljemalt igakuise aruande esitamisel. Seda võib teha tagantjärgi ühe nn koondsaatekirjana, milles kajastuvad nt eelmisel kuul kodumajapidamistest saadud jäätmed. Kui selliselt vastu võetud jäätmed on kaalumata, siis on nii nn koondsaatekirjana kui igakuise aruande andmed hinnangulised ja neid tuleb parandada peale seda, kui jäätmed käitlejale viiakse ja fikseeritakse nende kaal. Ettevõtetel lasub vastutus eelpool mainitud viisil andmete esitamiseks ja parima andmekvaliteedi huvides nende hilisemaks parandamiseks. Samas kaob osa senistest aruannetest (nt jäätmeveo aruanne) ning samuti võimaldab digitaliseerimine ja andmepõhise 2 aruandluse kasutuselevõtt aruannete eeltäitmist lähtuvalt jäätmeveo saatekirjadelt tulenevatest andmetest. Ettevõtted, kelle käitistes põletatakse jäätmeid energia saamise eesmärgil peavad alates 2026. aasta aprillist hakkama kord kvartalis deklareerima jäätmete energiakasutuse tasu, sarnaselt jäätmete kõrvaldamise deklareerimisega. Jäätmete põletamisega tegeleb Eestis peamiselt üks ettevõte (Enefit Green AS). Deklaratsiooni koostamise aluseks on energiakasutuse otstarbel põletusse suunatud jäätmete kogused. Tasumine toimub samamoodi nagu teiste maksude puhul - Maksu- ja Tolliametis ettevõtte ettemaksukonto kaudu. Seega olulist halduskoormuse suurenemist ei kaasne. Muudatused mõjutavad ka pakendiettevõtjaid, kes lasevad turule müügipakendeid, kuid ei ole andnud seni kokku kogumise ja taaskasutusse suunamise kohustust üle taaskasutusorganisatsioonile. 2.2 Halduskoormus kodanikele Jäätmete üleandmine muutub edaspidi inimestele lihtsamaks ja vähem aeganõudvaks. Halduskoormus väheneb, kuna peamisest kontaktisikuks jäätmehooldusega seoses saab omavalitsus või omavalitsuste koostööorganisatsioon. Kui seni on vedajate vahetumine toonud kaasa vajaduse sõlmida uued lepingud vahetunud vedajaga ning paljudel on eraldi leping veel ka pakendikoti– või konteineri teenuse kasutamises, siis edaspidi piisab kokkuleppe sõlmimisest kohaliku omavalitsusega, mida vedajate muutumisest tulenevalt muuta pole vaja. Kodanikel, kes on oma kinnistul erandkorras perioodiliselt korraldatud jäätmeveost vabastatud, ei ole temal edaspidi kohustust iga-aastaselt 20. jaanuariks omavalitsusele esitada kinnitust selle kohta, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või seda kasutatud. 2.3 Avaliku sektori töökoormus Omavalitsuse töökoormus, juhul kui puudub jäätmekorralduse alane koostöö teiste omavalitsustega, võib suureneda seoses sellega, et senise ühe hanke (korraldatud jäätmeveo teenus) asemel tuleb edaspidi läbi viia ka käitlusteenuse hanked või üks osadeks jagatud käitlusteenuse hange. Siiski on Eestis mõned omavalitsused, kes eelnimetatult eraldi hankeid juba teevad. Eelnõukohase muudatusega kaasneb omavalitsustele vajadus sõlmida vähemalt kolm täiendavat hankelepingut (biojäätmete, segaolmejäätmete ja ülejäänud jäätmete käitluse korraldamiseks). Lepingud võib sõlmida kuni viieks aastaks korraga. Saarte omavalitsustes on võimalik jäätmeveohangetega seotud töökoormust vähenda rakendades sisetehingut. Hangete koguarv ja sellest tulenev summaarne töökoormus võib siiski väheneda tulenevalt veopiirkonna suuruse muutmisest (senise 30 000 asemel kuni 100 000 inimest). Omavalitsuse töökoormust võib ajutiselt suurendada kehtivate õigusaktide muutmise vajadus eelnõukohases seaduses ette nähtud kohustuste ja võimaluste rakendamiseks. Alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest rakendub ka arveldamise kohustus, mis ühtaegu võib suurendada töökoormust, kuigi arvete esitamise võib delegeerida ka jäätmevedajale. Omavalitsuse enda otsustada jääb jäätmehoolduskulude rakendamine ja kliendisuhtluse haldamine, millest võib tekkida täiendav mõju, seda eelkõige juhul kui ei tehta teiste omavalitsustega süsteemset koostööd. Nii hangete läbiviimine, jäätmekava ja õigusaktide ettevalmistamine, arveldamine, klienditeeninduse haldamine, teavitus, nõustamine, jäätmevaldajate registri pidamine kui mitmed muud ülesanded on võimalik delegeerida omavalitsuste koostööorganisatsioonile ning 3 mõnel juhul ka jäätmevedajale. Sel juhul saab rahvusvahelise praktika põhjal eeldada, et omavalitsuse jäätmehooldusega seotud töökoormus ei suurene, vaid pigem väheneb. Tekkekohalt kogumisele üleminekul väheneb märgatavalt avalike pakendikonteinerite arv, mis seni on KOVidele tekitanud olulisel määral töökoormust (valvekaamerad, ületäitumise kaebused, uute asukohtade leidmine, vaidlused TKOdega jms). Omavalitsuse töökoormust vähendab eelnõus kavandatud korraldatud jäätmeveost vabastatud isiku kirjaliku kinnituse nõude (20. jaanuari kinnitus) kaotamine ja kinnituse esitamata jätnud jäätmevaldajate jäätmeveoga liitmise kohustuse kaotamine. Haldusjärelevalve mõjutab tõenäoliselt väheseid omavalitsusi ja neis on haldusjärelevalve tõttu lisanduv töökoormus vähene ja ajutine. Keskkonnaameti töökoormus mõnevõrra suureneb seoses haldusjärelevalve teostamisega nende omavalitsuste üle, kes olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu tõenäoliselt või fikseeritult ei täida. Töökoormuse täiendav maht sõltub sellest, kui edukad on omavalitsused sihtarvu saavutamisel. Koostöös Kliimaministeeriumiga peab Keskkonnaamet muudatuste edukaks rakendamiseks koostama omavalitsustele juhendeid (nt hankejuhend, jäätmehoolduskulu rakendamise juhend). Kuna ka praegu koostab Keskkonnaamet omavalitsustele jäätmealaseid juhendeid, ei suurenda see ülesanne ameti töökoormust. Keskkonnaameti töökoormus võib teatud määral tõusta seoses taaskasutusorganisatsioonide tegevuslubade tähtajaliseks muutumisega. Tänase seisuga on Eestis neli taaskasutusorganisatsiooni, kelle tegevuslube oleks vaja pikendada juhul, kui nad soovivad tegutsemist jätkata. Kliimaministeerium ei näe, et tegemist oleks sellise töökoormuse tõusuga, mis vajaks täistööajaga ametikoha loomist. Keskkonnaamet on hinnanud, et tegevuslubade andmine võib nõuda 0,5 FTE suurust ametikohta, kuid tegemist on äärmiselt harva ja ajutise vajadusega, mida saab katta teiste ülesannete arvelt. Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri töökoormus võib seoses uue jäätmearuandluse süsteemi kasutuselevõtuga esialgu mõnevõrra suureneda. Oodatav on töökoormuse suurenemine eelkõige uue süsteemi kasutamise esimesel aastal, mil toimub paralleelselt eelneva aasta aruannete esitamine ja kontroll varasematel alustel. Edaspidi väheneb koormus jäätmearuannete kontrollimise osas ning samuti võimaldab uuele aruandluse süsteemile üleminek tõhustada järelevalvet. Luuakse ärianalüütika töövahendid, mis viivad läbi automaatkontrolle ja hõlbustavad analüüse, samuti luuakse järelevalvetöölaud järelevalve tõhustamiseks. Andmeid kasutatakse senisest oluliselt efektiivsemalt sisuliste probleemide lahendamiseks. Keskkonnaameti töömaht vähesel määral suureneb seoses uue jäätmete energiakasutuse tasu lisandumisega, kuid mitte oluliselt, sest tasu maksvate ettevõtete arv kelle osas teostada maksukontrolli on väike (2023.a 5 ettevõtet). Keskkonnaagentuurile laieneb uus kohustus tulenevalt kohalike omavalitsuste üksustele rakenduva liigiti kogumise sihtarvuga. Keskkonnaagentuur peab esitatud andmete põhjal hindama, mil määral on seaduses sätestatud sihtarvud täidetud igas kohaliku omavalitsuse üksuses. Uue jäätmearuandluse süsteemi käivitumisel aastast 2026 on võimalik hinnang sihtarvu täitmise kohta luua automaatselt, seega Keskkonnaagentuurile märkimisväärset lisakoormust ülesandega ei kaasne. 4 2.4 Avaliku sektori kulud ja tulud Jäätmete raamdirektiiviga on liikmesriikidele seatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarv aastateks 2020, 2025, 2030 ja 2035. 2023. aastal esitas Euroopa Komisjon Eestile varajase hoiatamise aruande, mille kohaselt on oht, et Eesti ei täida 2025. aastaks seatud sihtarvu. Sihtarvu saavutama jätmisega kaasneb rikkumismenetlus, mille tulemuseks võib olla rahalise trahvi määramine Eesti riigile. Trahvi suurus pole ette teada, kuid direktiivi mitteõigeaegse ülevõtmise korral võib komisjon Euroopa Kohtult kohe nõuda karistusmakse ja/või põhisumma määramist. Põhisumma saab määrata igal juhul, kui direktiiv ei olnud tähtaegselt üle võetud. Karistusmakset saab määrata ainult siis, kui kohtuotsuse ajaks pole direktiiv ikka veel üle võetud. Komisjon kasutab põhisumma ja karistusmakse arvutamisel selliseid valemeid1: Põhisumma = kindel summa 1000 € x raskuskoefitsient (vahemikus 1-20) x tegur n2 (Eesti puhul 0,06) x rikkumise kestus päevades. Minimaalne põhisumma Eestile on 168 000 eurot. Rikkumise tähtaeg hakkab kulgema asjaomase direktiivi ülevõtmistähtaja möödumise kuupäevale järgnevast päevast. Karistusmakse (päevas) = kindel summa 3000 eurot x raskuskoefitsient (vahemikus 1-20) x kestuskoefitsient (vahemikus 1-3) x tegur n (Eesti puhul 0,06). Karistusmakse on summa, mis arvutatakse iga viivitatud päeva eest, vahemikus, mille kestust hakatakse arvutama alates päevast, mil Euroopa Liidu Kohus teeb rikkumismenetluses otsuse, ning mis kestab kuni kuupäevani, mil liikmesriik rikkumise lõpetab. Karistusmakse eesmärk on motiveerida asjaomast liikmesriiki lõpetama oma kohustuste rikkumine võimalikult kiiresti pärast seda, kui Euroopa Liidu Kohus on oma otsuse teinud. Komisjon on teatise3 punktis 3.2.2 märkinud, et ülevõtmismeetmetest teatamata jätmise hagide puhul kohaldab komisjon süstemaatiliselt raskuskoefitsienti 10. Alljärgnevalt on välja toodud need 5 kohtuotsust, kus komisjon palus rikkumise tuvastamist ja sai nõuda ka karistusmakset ja/või põhisummat: 1. C-549/18 komisjon vs. Rumeenia (kohtuotsus 16.07.2020) Komisjon palus tuvastada, et Rumeenia ei ole õigeaegselt üle võtnud direktiivi (EL) 2015/849 (mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist). Komisjon palus määrata karistusmakse 21 974,40 eurot iga hilinetud päeva eest alates kohtuotsuse kuulutamise kuupäevast. Samuti palus komisjon määrata põhisumma suurusega 6 016,80 eurot päevas, mis korrutatakse nende päevade arvuga, mis on möödunud alates direktiivis kehtestatud ülevõtmise tähtaja möödumisele järgnenud kuupäevast kuni päevani, mil liikmesriik oma kohustused täidab, või kohustuste täitmata jätmise korral kuni käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päevani. Euroopa Kohus (edaspidi EK) leidis, et Rumeenia on rikkunud kohustust ja mõistis välja põhisumma 3 000 000 eurot. 2. C-550/18 komisjon vs. Iirimaa (kohtuotsus 16.07.2020) Komisjon palus tuvastada, et Iirimaa ei ole õigeaegselt üle võtnud direktiivi (EL) 2015/849 (mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist). Komisjon palus määrata karistusmakse 17 190,60 eurot alates kohtuotsuse kuulutamise kuupäevast. Samuti palus komisjon määrata põhisumma suurusega 1 Euroopa Komisjon vaatab koefitsiendid ja miinimum summad iga-aastaselt üle ja need muutuvad 2 Põhineb 2020. aasta SKP-l ja rahvaarvul (aasta n-2) 7. septembri 2022. aasta seisuga, ümardatud kahe kümnendkohani 3 Komisjoni Teatis Rahalised karistused rikkumismenetluses 2023/C 2/01 EUR-Lex - 52023XC0104(01) - ET - EUR-Lex (europa.eu) 5  4701,20 eurot päevas, mis korrutatakse rikkumise kestuse päevade arvuga. EK leidis, et Iirimaa on rikkunud kohustust ja mõistis välja põhisumma 2 000 000 eurot. 3. C-628/18 komisjon vs. Sloveenia (kohtuotsus 13.01.2021) Komisjon palus tuvastada, et Sloveenia ei ole võtnud tähtajaliselt üle direktiivi 2014/65/EL (finantsinstrumentide turgude kohta) ja direktiivi (EL) 2016/1034 (millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta). Komisjon palus määrata põhisumma 1 028 560 eurot. EK leidis, et Sloveenia on rikkunud kohustusi ja mõistis Sloveenialt välja põhisumma 750 000 eurot. 4. C-658/19 komisjon vs. Hispaania (kohtuotsus 25.02.2021) Kuna Hispaania ei olnud tähtajaliselt üle võtnud direktiivi 2016/680 (füüsiliste isikute kaitse seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaris-tuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumine), palus komisjon määrata karistusmakse 89 548,20 eurot iga hilinetud päeva eest ja põhisumma suurusega 21 321,00 eurot päevas, mis korrutatakse nende päevade arvuga, mis on möödunud kõnealuses direktiivis kindlaks määratud ülevõtmistähtajast kuni rikkumise kõrvaldamiseni. EK leidis, et Hispaania ei ole direktiivi üle võtnud ja mõistis Hispaanialt välja karistusmakse 89 000 eurot päevas alates kohtuotsuse kuulutamise kuupäevast kuni ajani, mil see liikmesriik on tuvastatud rikkumise lõpetanud. Samuti mõistis EK Hispaanialt välja põhisumma 15 000 000 eurot. 5. C-51/20 komisjon vs. Kreeka (kohtuotsus 20.01.2022) Komisjon palus tuvastada, et kuna Kreeka ei ole võtnud kõiki meetmeid Euroopa Kohtu C-481/16 täitmiseks, on ta rikkunud sellest kohtuotsusest ja ELTL artikli 260 lõikest 1 tulenevaid kohustusi. Komisjon palus määrata karistusmakse summas 26 697,89 eurot iga päeva eest ja põhisumma, mis saadakse 3709,23 euro suuruse päevamäära korrutamisel päevade arvuga kuni päevani, mil tehakse kohtuotsus. Vaidluse taust: Kreeka erastamisprogrammiga seoses võttis komisjon vastu otsuse, et Kreeka meetmed kujutavad endast ebaseaduslikku ja siseturuga kokkusobimatut abi. EK tuvastas 09.11.2017 kohtuotsusega rikkumise, sest Kreeka ei olnud ette nähtud tähtaja jooksul võtnud kõiki komisjoni otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid. EK leidis, et Kreeka ei ole kohtuotsust täitnud ja on seetõttu kohustusi rikkunud. EK mõistis Kreekalt välja karistusmakse 4 368 000 eurot iga poolaasta eest, millega viivitatakse liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmisel, ning põhisumma 5 500 000 eurot. Kokkuvõttes on neljas otsuses tegemist direktiivide hilinenud ülevõtmisega. Kui liikmesriik võttis kohtumenetluse ajal direktiivi üle, siis kohus mõistis välja üksnes põhisumma. Viimases kohtuasjas on tegemist liidu konkurentsiõiguse rikkumisega. EK tuvastas 2017.a kohtuotsuses rikkumise ja nüüd (2022) mõistis uues kohtumenetluses Kreekalt välja nii põhisumma kui ka karistusmakse. Eelnõukohase seaduse rakendamisega kaasneb osapooltel vajadus investeerida jäätmete liigiti kogumise taristusse, jäätmete ringlussevõtu võimekusse ning andmehaldusesesse. Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid omavalitsustele ja riigiasutustele. Osa kuludest kaetakse Euroopa Liidu vahendistest. Käimasoleval rahastusperioodil on EL ühtekuuluvusfondist kavas muuhulgas toetada kohalikke omavalitsusi 35 miljoni euroga jäätmete liigiti kogumise taristu rajamiseks4, jäätmekäitlejaid 4 Toetusmeetme veebileht: https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/jaatmete-liigiti-kogumise-taristu-arendamine. 6 14 miljoni euroga jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamiseks5 ning pakendiettevõtjaid 10 miljoni euroga pakendite ökodisaini rakendamiseks (pakendimassi vähendamine, monomaterjalidele üleminek, korduskasutus)6. Omavalitsuste jäätmehoolduse arenduskulud on hinnanguliselt 9-10 miljonit eurot aastas. Omavalitsustele luuakse eelnõukohase seadusega võimalus koguda jäätmehoolduskulu jäätmevaldajatelt. Sel juhul omavalitsus oma eelarvest täiendavaid kulutusi tegema ei pea. Kohalike omavalitsuste liigiti kogumise sihtarvu täitmata jätmisel on Keskkonnaametil õigus haldusjärelevalve raames esitada omavalitsustele ettekirjutus ja selle täitmata jätmisel rakendada sunniraha korraga kuni 9600 eurot alates 2030. aastast. 2023. aasta seisuga on suurem risk sihtarvu täitmata jätmiseks kuni 10 omavalitsusel. Eeldades, et sunniraha rakendatakse 2030. aastal samas suurusjärgus omavalitsutele, laekuks selle arvelt riigikassasse ligikaudu 100 000 eurot aastas. Seaduse rakendamisel võetakse kasutusele uus jäätmearuandluse infosüsteem PISTRIK, mis saab olema keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) alamsüsteem. PISTRIK arenduseks on aastatel 2024-2028 on sõlmitud tarkvaraarenduse raamleping summas kuni 1 mln eurot. 2025. aasta lõpuni on PISTRIK arenduseks planeeritud 330-400 000 eurot ja kogu eelarve 2025. aastal 518 400 eurot. Uue jäätmearuandluse teenuse, sh PISTRIK arendamise prognoositav kogukulu 2022-2025 on ca 970 000 eurot. PISTRIK rakendamine toimub alates 2026.a. Tõenäolised kulud riigieelarvele tekivad edaspidi seoses süsteemi edasiarendustega (nt riiklik jäätmevaldajate register, tehisintellekti lahendused jms) ja hooldusega. Seoses jäätmeveo saatekirjade rikkumiste vastutussätete ja karistusmäärade ajakohastamisega ei ole olulisi tulusid ja kulusid võimalik tõsikindlalt prognoosida. Suuremate rahatrahvide määramine ei too vältimatult kaasa suuremaid väärteokaristusi, lisaks võib kõrgem määr motiveerida isikuid panema väärtegusid vähem toime. Seoses tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäära tõstmise ja jäätmete energiakasutuse otstarbel põletamise maksustamisega suurenevad 2026. a riigieelarvesse laekuvad riigi tulud kokku ca 25 miljonit eurot, sh 15 miljonit eurot jäätmete energiakasutuse tasu ja 10 miljonit eurot jäätmete kõrvaldamise saastetasu ehk ladestustasu. Järgnevatel aastatel see tulu järjest väheneb, sest üha rohkem tavajäätmeid suunatakse ringlusse ja vähem põletusse ning ladestamisele. Eeldusel, et olmejäätmete ladestusmaht väheneb Soome ja Rootsi analoogia põhjal 1 protsendini jäätmetekkest, jääb olmejäätmete ladestustasu tulu alla poole miljoni euro. Põletustasu tulu 2026. aastal võib prognoosida 11 mln ja alates 2030. aastast 9 mln eurole juhul, et põletustasu selle aja jooksul ei tõuse. Mõningad kulud kaasnevad uue tasu (deklaratsioonivormi) sisseviimisega KOTKASesse. Uus deklaratsioonivorm on oma olemuselt sarnane jäätmete kõrvaldamise deklaratsiooniga ja seega need KOTKASe arenduskulud saab katta igapäevaste arenduste eelarvest. Jäätmevoogude väärindamisele spetsialiseerunud tööstussektorite laienemine toob riigile täiendavaid tulusid, aidates tugevdada Eesti majanduse maksutulu baasi. Kuna eri jäätmeliikidel on erinev majanduslik potentsiaal ja väärindamistasemed, esitatakse siin üldistatud hinnang maksutulude ning majanduskäibe kohta. 5 Toetusmeetme veebileht: https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/jaatmete-ringlussevott-ja-ettevalmistamine 6 Toetusmeetme veebileht: https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/jaatmetekke-ja-pakendi-vahendamine 7 Ringlusse suunatud 110 000 tonni jäätmete, mis on vajalik 55% sihtmäära saavutamiseks, puhul prognoositakse täiendava maksutulu laekumist vahemikus 3–4 miljonit eurot. Ettevõtted panustavad sellele hinnanguliselt lisaks tööjõumaksudega 2–3 miljoni euro ulatuses. Jäätmete ringlussevõtust tekkiv ettevõtete käibe kasv ulatub hinnanguliselt 20–62 miljoni euroni. Arvestades sihtarvu saavutamiseks vajaliku 110 000 tonni jäätmete ringlusse suunamist, tähendab see hinnanguliselt 165–330 uue töökoha loomist. See töötajate kasv toetab kohalikku majandust ja aitab tõsta tööhõivet ringmajanduses. Eelduste kohaselt kasvavad need summad ligikaudu poole võrra aastaks 2035, kui ringlussevõtu sihtmäärad on suuremad ja sektor laieneb. Ressursside ringlussevõtu taseme tõusul ja sellega kaasnevatel investeeringutel on potentsiaalne pikaajaline positiivne mõju. Uute jäätmevoogude väärindamine loob lisandväärtust Eesti majanduses, tõstab tööhõivet ning suurendab maksutulu ja ettevõtete majanduskäivet. 3. Jäätmeseaduse muudatuste mõju 3.1 Kavandatud muudatus: haldusjärelevalve nõuete kehtestamine Haldusjärelevalve nõuete kehtestamist käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted: jäätmeseaduse § 1 lg 1 p 3, § 1 lg 7, 11. peatükk ja § 13620. Haldusjärelevalve nõuete kehtestamisel ei tuvastatud majanduslikku või sotsiaalset mõju ega mõju hariduse, kultuuri- ja spordivaldkonnale ning infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele. Haldusjärelevalvel on positiivne mõju keskkonnale ja regionaalarengule. Keskkonnaamet võib vajada mõningast lisaressurssi riigieelarvest. Kohalikele omavalitsustele, kes olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu ei täida, võib haldusjärelevalve kaasa tuua töökorralduslike muudatuste vajaduse. Mõjuvaldkond: keskkonnamõju Haldusjärelevalve mõjutab kaudselt looduskeskkonda ja ringmajandust. Haldusjärelevalve eesmärk on tagada nõuetekohane ja tulemuslik jäätmehooldus omavalitsustes. Sel juhul suureneb liigiti kogutud jäätmete osakaal, mille prügilas ladestamine või energiakasutuse otstarbel põletamine on keelatud. Väheneb ka keskkonnaohtlike prügilapõlengute arv. Liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtt suureneb ning tänu teisese toorme suuremale ringlusele on võimalik vähendada esmase toorme kasutust. Parema jäätmehoolduse korralduse tulemusel väheneb eeldatavasti jäätmete ebaseaduslik käitlemine – prügistamine ja jäätmete põletamine kodustes tingimustes. Mõjuvaldkond: mõju riigivalitsemisele Haldusjärelevalve eesmärk on muuhulgas tagada jäätmete raamdirektiivis toodud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamine. Tegemist on ennetava tegevusega. Euroopa Komisjon on esitanud 2023.a Eestile eelhoiatuse, mille kohaselt on oht, et Eesti ei täida jäätmete raamdirektiivis seatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvu. Sihtarvu täitmata jätmisel algatatakse Eesti riigi suhtes rikkumismenetlus ning sellega võib kaasneda nn prügitrahv. Mõju sihtrühm: Keskkonnaamet Haldusjärelevalve teostajaks on Keskkonnaamet, kes kasutab ülesande täitmiseks riigieelarve vahendeid. Kuna keskkonnajärelevalve seaduse alusel on ametil ka praegu õigus teha KOVide üle haldusjärelevalvet, ei ole tegemist põhimõttelise muudatusega, kuid see võib siiski kaasa 8 tuua muutusi ameti töökorralduses. 2023.a tunnistati keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega kehtetuks jäätmeseaduse paragrahvid, mis kohustasid kõiki KOVe Keskkonnaametile saatma kooskõlastuseks KOVi jäätmehoolduseeskirja, jäätmekava ja korraldatud jäätmeveo hankedokumente. Muudatusest tulenevalt paigutati Keskkonnaametis vabanenud ressurss ümber. Jätkuvalt tegeleb amet omavalitsuste nõustamisega – lisaks igapäevasele nõustamisele koostab amet olulisi juhendmaterjale7. Aastast 2022. on amet korraldanud igakuiseid koolitusi KOVi keskkonnaspetsialistidele (KO(h)Vihommikuid8) veebi vahendusel, vajaduspõhiselt tehakse järelevalvet (nt avalike pakendikonteinerite võrgustik, jäätmete liigiti kogumise korraldus KOVides), kord aastas koostatakse ülevaade jäätmete kogumisvõimalustest KOVides ning analüüsi tulemusel valminud infodiagrammid9 tehakse avalikkusele kättesaadavaks. Haldusjärelevalve sätete kehtestamisega jäätmeseaduses täpsustatakse haldusjärelevalve sisu. Keskkonnaamet jätkab nõustamistegevust ja võtab fookusesse need omavalitsused, kus olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamine on ebatõenäoline. Omavalitsustele, kelle puhul on sihtarvu saavutamine tõenäoline või Keskkonnaagentuuri poolt fikseeritud, haldusjärelevalvet ei tehta. Nendele omavalitsustele, kelle puhul on Keskkonnaagentuur fikseerinud sihtarvu saavutamata jätmise, teeb amet ettekirjutuse ja võib rakendada sunniraha. Haldusjärelevalve ja nõustamisetegevus suurem koormus tekib pärast seaduse jõustumist. Eeldades, et seadus jõustub 2025. aastal ja omavalitsused peavad esmakordselt sihtarvu saavutama 2026. aastal, saab KeA hakata selle saavutamise osas järelevalvet tegema 2027.a, kui esimest korda on fikseeritud sihtarvu saavutamine või mittesaavutamine. Seega tekib suurem ressursivajadus just 2027 alates. Ameti hinnangul on ülesande täitmiseks vajalik personalikulu kahe kuni kolme täistööaja ekvivalendi (FTE) ulatuses. Tegelik töömaht sõltub sellest, kui palju on KOVe, kes sihtarvu ei täida. Lisaks võib olla vajalik ametis KOV jäätmehoolduse alase pädevuse tõstmine (personali koolitamine, ekspertide kaasamine). Käimasoleva jäätmeandmete digitaliseerimise projekti tulemusena võib eeldada Keskkonnaameti senise töökoormuse mõningast vähenemist. Jäätmeandmestiku osas on kavas üleminek reaalajalähedastele andmetele. Andmete projektiga toimuva arenduse käigus tekivad järelevalvele automaatsed töölauad. Lisaks saavad andmestikud rohkem avalikuks, mistõttu sektori läbipaistvus ning ka järelevalve menetluste arv võiks väheneda. Muutused aitavad Keskkonnaametil oma protsesse paremini ja riskipõhisemalt juhtida, mis vabastab ressurssi, et suunata see prioriteetsele ja mõjusamatele tegevustele. Hinnanguliselt võiks reaalajaandmetele üleminek tekitada süsteemi vähemalt 1 FTE jagu lisaressurssi. Lisaressurss võiks tekkida vahemikus 2027-2028.a. Kuni 2027 taotleb ministeerium toetust LIFE programmist projektile CircEST, mille raames on plaan veelgi võimestada Keskkonnaameti kompetentsi. Arusaadavalt vajab kohalike omavalitsuste toetamine ja järelevalve täiendavaid ressursse, mistõttu tuleb neid vajaduspõhiselt iga-aastaselt riigieelarvest taotleda. Keskkonnaametile ei kaasne ülesandega seoses andmete esitamise kohustust. Mõju sihtrühm: kohalik omavalitsus 7 Omavalitsustele suunatud jäätmehoolduse juhendid on kättesaadavad siin: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-kiirgus/jaatmed/omavalitsuste-jaatmehooldus 8 Keskkonnaameti Ko(h)Vihommikute salvestused on kättesaadavad veebis: https://keskkonnaamet.ee/taotlused- aruanded/juhendid-abimaterjalid/kohalikule-omavalitsusele 9 Keskkonnaameti pressiteated ja infodiagrammid on kättesaadavad siin: https://keskkonnaamet.ee/uudised/jaatmete-liigiti-kogumise-voimalused-omavalitsustes-margatavalt-paranenud 9 Haldusjärelevalve eesmärk on pakkuda omavalitsustele tuge, st nõustada ja suunata KOVe jäätmeseaduses sätestatud tegevuste elluviimisel, mis tagavad olmejäätmete sihtarvu saavutamise. Haldusjärelevalve mõjutab vaid neid omavalitsusi, kelle puhul on tõenäoline, et sihtarvu ei saavutata või see on juba fikseeritud. Selliseid omavalitsusi on eelduslikult alla kümne. Haldusjärelevalve võib KOVi jaoks, kes pole olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutanud, kaasa tuua töökorralduse muudatusi (nt uute tööülesannete seadmine mõnele teenistujale) ja vähesel määral ning lühiajaliselt töökoormuse kasvu seoses Keskkonnaametile teabe ja selgituste esitamisega. Täpsem mõju sõltub konkreetsest omavalitsusest ja põhjustest, miks sihtarvu ei saavutata. Haldusjärelevalve tulemusena võib suureneda KOVide omavaheline koostöö jäätmehoolduse korraldamisel, kuna koostöös on võimalik vähendada jäätmehooldusega seotud kulusid ja töökoormust ning suurendada pädevust. Haldusjärelevalve tulemusena paraneb jäätmehoolduse teenuse kvaliteet omavalitsuses ning elanike usaldus jäätmemajanduse suhtes üldiselt. Näiteks võib KOV sihtarvu saavutamiseks parandada jäätmejaama teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning elanike motiveerimiseks teha jäätmehooldusega seotud andmed kättesaadavaks oma veebilehel. Haldusjärelevalve tulemusena võib omavalitsustel tekkida rahaline kohustus sunniraha näol, vähetõenäolises olukorras kui haldusjärelevalve käigus esitatud ettekirjutust pole tähtaegselt täidetud. Sunniraha maksmise kohustus võib sealjuures tekkida sama aasta jooksul korduvalt. Sunniraha majanduslik mõju sõltub määratud sunniraha suurusest ja selle määramise kordadest. Sunniraha ei ole eelnõu kohaselt lubatud tasuda elanikelt kogutavate jäätmehoolduse kulude abil, seega peab omavalitsus sunniraha tasuma oma eelarvest. Haldusjärelevalve tulemusena võib omavalitsusel olla vajadus teha ära seni tegemata jäätmehooldusega seotud kulutused (nt teavitus, uue avaliku kogumispunkti rajamine, jäätmejaama lahtiolekuaja pikendamine vms). Need kulud on üldjuhul võimalik arvestada jäätmehoolduskulude hulka. Mõjuvaldkond: regionaalareng Haldusjärelevalvet viiakse läbi neis omavalitsustes, mis olmejäätmete liigiti kogumise taset arvesse võttes on madalamal tasemel ning haldusjärelevalve tulemusena saab eeldada jäätmehoolduse taseme paranemist ja ühtlustumist omavalitsuste lõikes. Jäätmehoolduse teenuse tasemes ei esine mahajäämust regioonide lõikes, vaid konkreetsete omavalitsuste puhul. Rahandusministeeriumi juhtimisel välja töötatud jäätmemajanduse teenustaseme mõõdik10 hindab jäätmehoolduse taset skaalal 0-9, kus 9 on parim võimalik tase. Mõõdiku kohaselt oli 2023. aastal jäätmehoolduse tase madal (tase 1-2) seitsmes omavalitsuses (Kohtla-Järve linn, Kose vald, Lääne-Nigula vald, Narva-Jõesuu linn, Rõuge vald, Räpina vald ja Viru-Nigula vald). Enamikus neist omavalitsustest on jäätmehoolduse tase olnud madal ka eelneval 3-4 aastal. Seega on tegu süsteemse probleemiga ja nende lahendamiseks ongi vajalik haldusjärelevalve. 3.2 Kavandatud muudatus: riigihangete seaduse § 12 kohase sisetehingu tingimuslik võimaldamine korraldatud jäätmeveo korraldamisel Sisetehingut käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted: jäätmeseaduse § 1 lõiked 5 ja 51. 10 Mõõdik on kättesaadav veebilehel https://www.minuomavalitsus.ee/valdkond/jaatmemajandus#teenustase 10 Sisetehingut käsitlevatel sätetel ei tuvastatud sotsiaalset mõju ega mõju hariduse, kultuuri- ja spordivaldkonnale ning infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele. Sisetehinguga seotud sätetel on positiivne mõju ringmajandusele, kohalikele omavalitsustele ja regionaalarengule. Korraldatud jäätmeveo sisetehingu võimaldamine saarelistes omavalitsustes (Saaremaa vald, Muhu vald, Hiiumaa vald) võib vähendada seal eraettevõtete konkurentsi. Mõjuvaldkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: jäätmevedaja Korraldatud jäätmeveo hankimisel sisetehingu lubamine saartel ja hanke nurjumisel teistes omavalitsustes võib mõjutada jäätmeveoga tegelevaid ettevõtteid, keda 2024.a seisuga on korraldatud jäätmeveo teenuse turul viis. Sisetehingu tingimuslik võimaldamine elavdab valdkonnas konkurentsi ja motiveerib pakkuma kvaliteetsemat teenust ka olemasolevate vedajate poolt. Turul osalevatest jäätmevedajatest kaks pakuvad teenust üle Eesti: • AS Eesti Keskkonnateenused 55 veopiirkonnas, • AS Ragn-Sells 23 veopiirkonnas. Kolm jäätmevedajat pakuvad teenust piirkondlikult: • OÜ Ekovir 7 veopiirkonnas (Ida-Virumaal, Anija ja Jõgeva valdades), • AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus 5 veopiirkonnas (Tallinnas ja Viimsi vallas), • MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus 3 veopiirkonnas (Lääne-Virumaal). Sisetehingu võimaldamine saartel mõjutab seega kahe suurema vedaja konkureerimist 4 veopiirkonnas (Saaremaa vald on praegu jagatud kaheks veopiirkonnaks). Teiste vedajate huvi saartel teenuse pakkumise vastu on seni puudunud. Hiiumaa vallas 2024. a korraldatud jäätmeveo hankel osales vaid üks vedaja, seega konkurentsi ei esinenud. Ülejäänud omavalitsuste osas ei plaanita muudatusega piirangut konkurentsile, kuna omavalitsus peab igal juhul tegema sisetehingule eelnevalt mõistlike ja põhjendatud tingimustega hanke, kus kõigil jäätmevedajatel on võimalik osaleda. Samuti ei ole enamikel omavalitsustel täna võimekust sisetehingu rakendamiseks, kuna selleks puudub sobiv jäätmeveok ja veoteenuse osutamiseks vajalik tarkvara. Kesine konkurents jäätmeveoturul on seni pigem pidurdanud veoteenuse innovatsiooni. Näiteks ei olnud Pärnu linnal võimalik üle minna Eestis varem rakendamata kaalupõhisele veole, kuna hanke võitnud jäätmevedaja ei suutnud hankelepingus kokku lepitud tingimustel kaalupõhise veoga alustada ning leping lõpetati ennetähtaegselt. Sisetehingu piirangu leevendamine korraldatud jäätmeveo teenuse hangetel hakkab mõju avaldama järk-järgult sedamööda, kuidas omavalitsuste kehtivad korraldatud jäätmeveo hankelepingud lõpevad. Mõjuvaldkond: jäätmed ja ringmajandus Sisetehingu keelu leevendamisel on mõningane mõju jäätmetele ja ringmajandusele. Sisetehingu lubamine saartel ning tingimuslikult teistes omavalitsustes laiendab kvaliteetse ja järjepideva jäätmeveoteenuse korraldamist. Kvaliteetne, mugav ja tulemuslik teenus motiveerib inimesi enam teenust kasutama, sh jäätmeid liigiti koguma. Seeläbi on võimalik rohkem jäätmeid ringlusse suunata ning vähendada jäätmete ebaseaduslikku käitlemist. 11 Mõjuvaldkond: riigivalitsemine Mõju sihtrühm: kohalik omavalitsus Kehtiva jäätmeseaduse § 1 lõike 5 alusel on sisetehing korraldatud jäätmeveo puhul keelatud. Selline piirang oluliselt kitsendab omavalitsuse võimalusi täita talle pandud korraldatud jäätmeveo korraldamise ülesannet. Olukorras, kus jäätmeveoteenuse turul on toimunud koondumine (vt majandusliku mõju kirjeldus) ning sageli osaleb jäätmeveo hankel vaid üks pakkuja, ei saa omavalitsus talle pandud ülesannet parimal viisil täita. Kesise konkurentsi tingimustes on teenuse kvaliteet kohati mitterahuldav. Nii kohalike omavalitsuste kui Kliimaministeeriumi poole pöörduvad teenusega rahulolematud jäätmevaldajad. Sageli on mureks klienditeeninduse kvaliteet, aga ka tellitud konteinerite kohaletoomise viibimine, jäätmete vedamata jätmine jms. Omavalitsused on toonud välja, et mõnel juhul on nad leidnud ennast olukorras, kus jäätmevedaja teenusega ei olda rahul ning jäätmevedaja teenus ei vasta hankelepingule. Kuna aga lepingupartner oligi ainus pakkuja ning muud võimalused teenuse osutamiseks puuduvad, ei lahendaks omavalitsuse jaoks probleemi ka kehtiva hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine. Korraldatud jäätmeveol sisetehingu lubamine saarelistes omavalitsustes puudutab eelkõige kolme omavalitsust (Saaremaa vald, Hiiumaa vald, Muhu vald). Teistes saarelistes omavalitsustes (Kihnu vald, Ruhnu vald ja Vormsi vald) pole korraldatud jäätmeveo korraldamine kohustuslik. Saarte omavalitsustel on piiratud võimalus riskide maandamiseks koostöö kaudu. Muudatuse mõju saarte omavalitsustele on positiivne, kuna tekib võimalus terviklikult ja pikaajaliselt jäätmeveoteenust ette planeerida, vajalikke muudatusi paindlikumalt rakendada ning väheneb sõltuvus eraettevõtetest ja konkurentsiolukorrast jäätmeveo turul. Ülejäänud 70 omavalitsuses on eelnõu kohaselt sisetehing võimalik vaid pärast hanke nurjumist. See võib kaasa tuua suurema osa hangete vaidlustamise, kui vedajad või käitlejad ei pea hanke tingimusi mõistlikuks. Selleks, et hangete vaidlustamist ennetada, korraldab Kliimaministeerium koostöös Keskkonnaametiga KOVidele hankejuhendi koostamise, milles tuuakse ära soovituslikud hanketingimused. Eelnõuga kavandatud muudatuse eesmärk on korraldatud jäätmeveo teenuse üldise kvaliteedi parandamine ning omavalitsusele rohkem kui ühe võimaluse andmine talle pandud ülesande täitmiseks. Samuti on vaja võimaldada jäätmeveoteenuses innovatsiooni, mida nii omavalitsused kui inimesed ootavad. Kesise konkurentsi tingimustes puudub vedajatel huvi veoteenust mitmekesistada ja hankija soovidega kohaneda. Nii näiteks pidi Pärnu linn ennetähtaegselt lõpetama 2022. aastal sõlmitud hankelepingu. Lepingu kohaselt pidi vedaja 2025. aastal üle minema Eestis seni rakendamata kaalupõhisele veoteenusele. Juba hanke väljakuulutamise järgselt pöördus potentsiaalne pakkuja vaidlustuskomisjoni poole11 seoses kaalupõhisele veole ülemineku tingimustega. Hankijal on õigus ja kohustus seada hankele mõistlikud ja põhjendatud tingimused vastavalt hankija vajadustele, sealjuures nõuded jäätmeveokitele. Omavalitsus ei või aga hanke tingimusi seada selliselt, et hanke lõpetamine RHS-i § 73 lõigete 2-5 alusel oleks hankijale etteaimatav. Sellise kahtluse tekkimisel peab hankija arvestama, et pakkujad võivad pöörduda vaidlustuskomisjoni ja kohtu poole ning sellega võivad kaasneda hankijale kulud ja hanke läbiviimisele kuluv aeg võib oluliselt pikeneda. Asjaolu, et viimasel kolmel aastal on 11 Pärnu linna korraldatud jäätmeveo hanke vaidlustuse asjaoludega saab tutvuda riigihangete registris: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4683280/disputes/208800/presenter 12 vaidlustatud 14% korraldatud jäätmeveo hangetest, viitab selle, et vastav kontrollimehhanism valdkonnas toimib. Sisetehingu rakendamisel on omavalitsuse töökoormus madalam, kuna hankeleping sõlmitakse hankemenetlust läbi viimata. Sealjuures peab sisetehingu alusel teenust pakkuv ettevõte arvestama riigihangete seaduses sätestatuga, mille kohaselt üle 80% tegevusest peab moodustama teda kontrollivale omavalitsusele pakutav teenus. Mõjuvaldkond: regionaalareng Eelnõukohane muudatus mõjutab eelkõige Lääne-Eesti saarte omavalitsusi. Kuigi ka teistes omavalitsustes võib esineda praegu probleeme kvaliteetse veoteenuse osutamisega, on mandri- Eestis võimalik omavalitsustel veopiirkondasid liita ning kasutada seda eelist jäätmeveo kvaliteedi parandamiseks. Võib eeldada, et vedajatel on suurem huvi pakkuda teenust suuremates veopiirkondades. 3.3 Kavandatud muudatus: kohalikele omavalitsustele olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu seadmine Olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted: jäätmeseaduse § 12 lg 5, § 31 lg 11, § 42 lg 3 p 3 ja p 6, § 661 lõiked 1, 7 ja 8, § 70 lg 2, § 1197 lg 2, § 1198 ja § 1363. Sihtarvu seadmist käsitlevate sätete puhul ei tuvastatud sotsiaalset mõju ega mõju hariduse, kultuuri- ja spordivaldkonnale ning infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele. Omavalitsustele sihtarvu seadmine avaldab positiivset mõju Eesti ringlussevõtutööstusele, ringmajandusele ja regionaalarengule. Kohalike omavalitsustele võib sihtarv kaasa tuua täiendavat töökoormust ja kulutusi. Mõjuvaldkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: jäätmekäitlusettevõtted Omavalitsustele seatava olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu kaudu suureneb oluliselt liigiti kogutud olmejäätmete kogus – järgneva 10 aasta jooksul on sihiks liigiti kogutud jäätmete kogus kahekordistada. Jäätmekäitlussektorile tähendab see umbes 160 000 tonni liigiti kogutud olmejäätmete järkjärgulist lisandumist käitlusturule, mille käitlemisteenust hakkavad omavalitsused ja pakendite taaskasutusorganisatsioonid ettevõtetelt hankima. Käitlusse suunatakse täiendavalt liigiti kogutuna vähemalt 60 000 tonni biojäätmeid, 40 000 tonni paberit ja kartongi ning 40 000 tonni klaas-, plast- ja metallpakendit. Täiendava käitlusvõimekuse vajadus motiveerib ettevõtjaid käitlusrajatistesse investeerima. Omavalituste liigiti kogumise sihtarv, ladestustasu kolmekordistamine ja põletustasu kehtestamine koosmõjus toovad kaasa segaolmejäätmete koguse järkjärgulise vähenemise kuni 25 protsendini 2035. aastal ning need suunatakse eeldatavasti ladestamise asemel põletusse. Segaolmejäätmete kogutekke vähenemine mõjutab kõige enam segaolmejäätmete ladestajaid (5 prügilat), ladestatavate olmejäätmete kogus väheneb prognoosi kohaselt umbes 60 000 tonni võrra ehk nullilähedaseks. Tänastel tavajäätmete prügilatel tekib motivatsioon laiendada pakutavate teenuste paketti (jäätmete eeltöötlus, ringlussevõtt jms). Iru jäätmepõletustehases põletatavate Eestist pärit olmejäätmete maht väheneb 10 aasta jooksul prognoosi kohaselt umbes 70 000 tonni võrra. Eesti ainsa olmejäätmete põletustehase planeeritud kasutusiga täitub 2030. aastal, mistõttu vajab tehas igal juhul tegevuse jätkamiseks 13 lähiaastatel tehnilisi uuendusi. Selle käigus saab ettevõte arvestada eeldatava segaolmejäätmete koguse vähenemise ja ka koostise muutumisega. Lisaks segaolmejäätmetele põletatakse tehases ka sortimisjääki ja prügikütust, mõningate kohanduste tegemisel on võimalik soojusenergia tootmiseks sisendina kasutada ka biomassi. Ettevõte saab kaaluda ka põletatavate jäätmete importimist näiteks Lätist, kus taolised jäätmepõletustehased puuduvad. Jäätmekäitlusettevõtted saavad konkreetsete jäätmevoogude suurenemisel spetsialiseeruda kindlate jäätmeliikide käitlemisele. Muudatus tervikuna aitab kaasa ringlussevõtutööstuse edenemisele Eestis. Suuremad jäätmevood parandavad konkurentsiolukorda nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt. Eelduslikult tekib turule rohkem jäätmekäitlejaid ja sekundaarse toorme väärindajaid. Suurenev konkurents annab tõuke innovaatiliste käitlus- ja ringluslahenduste kasutuselevõtuks. Mõju sihtrühm: inimene Omavalitsustele seatud olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv mõjutab otseselt inimesi kodudes, asutustes, ettevõtetes ja avalikus ruumis, kes oma tekkivaid jäätmeid peavad liigiti koguma. Omavalitsustel tekib suurem motivatsioon mugavate võimaluste loomiseks liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks. Olulisim tööriist selleks on korraldatud jäätmevedu, mille raames liigiti kogutud jäätmed veetakse ära otse tekkekohast. Eelnõus on toodud ka jäätmeteenuste hinnastamise tingimus, mille kohaselt liigiti kogutud jäätmete üleandmine peab olema vähemalt kolm korda madalama hinnaga liigiti kogumata jäätmete üleandmisest. Majanduslik mõju inimesele sõltub otseselt selles, kui hoolsalt majapidamises, ettevõttes, asutuses või korteriühistus jäätmeid liigiti kogutakse. Kui seda tehakse mõistliku hoolsusega, on võimalik ise oma jäätmekulusid madalal hoida (hinnanguliselt 3-5 eurot leibkonna kohta kuus). Kui jäätmeid liigiti ei koguta, on jäätmekulud eeldatavasti kolm korda kõrgemad. Jäätmete liigiti kogumiseks võib olla vajalik täiendavate kogumisvahendite kasutuselevõtmine (konteinerid, süvamahutid, kogumiskotid) või rentimine. Uus mahuti võib olla eramaja jaoks arvestatav kulu, nagu ka süvamahutid korteriühistu jaoks. Selle kulu leevendamiseks on Kliimaministeeriumi poolt kavandatud kohalikele omavalitsustele jäätmete liigiti kogumise taristu toetusmeede4. Arvestades, et kohalikel omavalitsustel on sõlmitud kolmeks kuni viieks aastaks korraldatud jäätmeveo hankelepingud ja mitmeid eelnõus kavandatud muudatusi (nt pakendite tekkekohalt kogumine) saab rakendada alles uue hankelepingu sõlmimisest, avaldub ka nende mõju elanikele valdavalt alles siis. Eeldatavasti suuremat osa elanikkonnast mõjutavad muudatused seega 2026.-2027. aastast alates (vt tabel 1). Mõjuvaldkond: jäätmed ja ringmajandus Kavandatud muudatusel on otsene mõju ringmajandusele. Jäätmete liigiti kogumine on eelduseks, et jäätmeid saaks kuluefektiivselt ringlusse võtta. Mida kõrgem on jäätmete liigiti kogumise tase, seda suurem on võimalus, et jäätmetes sisalduv materjal võetakse uuesti toormena kasutusse. Sekundaarse toorme olemasolu võimaldab valmistada ringseid tooteid ning täita sekundaarse toorme sisalduse nõudeid toodetes (nt pakendite puhul). Mõjuvaldkond: riigivalitsemine Olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu seadmine kohalikele omavalitsustele tagab piisava koguse liigiti kogutud jäätmeid, mida ringlussevõtuvõimekuse olemasolul saab Eestis ringlusse võtta või mis suunatakse ringlussevõtuks teistesse riikidesse. Suurem ringlussevõtt on vajalik 14 jäätmete raamdirektiivist tuleneva olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamiseks ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamiseks riigi tasemel. Seega aitab sihtarvu seadmine otseselt kaasa suuremale ringlussevõtule ning sihtarvu täitmata jätmise riski vähenemisele. Olmejäätmete liigiti kogumise taset omavalitsustes hakkab muudatuste kohaselt fikseerima Keskkonnaagentuur. Vastavad andmed laekuvad agentuurile digitaalsete jäätmeveo saatekirjade kaudu ning andmete analüüs toimub automaatselt. Seega ei kaasne Keskkonnaagentuurile omavalitsuste sihtarvuga seoses olulist lisakoormust. Mõju sihtrühm: kohalik omavalitsus Olmejäätmete liigiti kogumise korraldamine on ka seni olnud kohalike omavalitsuste ülesanne, seega ei ole tegemist uue kohustusega. Uudne on aga konkreetse tulemuse seadmine, mille saavutamine muutub omavalitsustele kohustuslikuks. Keskmiselt kogutakse Eestis liigiti umbes 38% olmejäätmetest. Sihtarvu 67% saavutamiseks 2027. aastal on seega vaja liigiti kogumist pea kahekordistada enamikes omavalitsustes. Omavalitsusel tekib vajadus senisest rohkem tähelepanu pöörata jäätmehooldusele. Sealhulgas on vajalik uuendada jäätmekava ja tõenäoliselt ka jäätmehoolduseeskirja. Sihtarvu saavutamine eeldab põhjalikku KOV jäätmehoolduse läbimõtlemist – kus ja millised olmejäätmed tekivad, kuidas korraldada nende tulemuslik liigiti kogumine, millised kulud sellega kaasnevad, kas jäätmehoolduse püsikulu kehtestamine on vajalik, kuidas suurendada elanike teadlikkust liigiti kogumisest ning kuidas korraldada järelevalvet. Sihtarvu saavutamiseks vajalikke ülesandeid võib lahendada koostöös teiste omavalitsustega. Koostöövormi rakendamisel võib üksiku omavalitsuse töökoormus senisega võrreldes isegi väheneda. Kui koostöö tegemist ei peeta otstarbekaks, võib omavalitsusel olla vajalik eraldi spetsialisti töökoha loomine. Jäätmevaldkonnaga tegeleva spetsialisti kõrval on tõenäoliselt vajalik ka järelevalvega tegeleva spetsialisti olemasolu omavalitsuses. 2024. aasta avalike palgaandmete12 kohaselt oli omavalitsuse järelevalve spetsialisti ja keskkonnaspetsialisti põhipalk u 2000 eurot kuus. Tööandja kulu ühe spetsialisti kohta on sellest lähtuvalt umbes 32 000 eurot aastas. Sihtarvu saavutamiseks on üks mõjukamaid tööriistu korraldatud jäätmevedu. Tänaseks kogutakse korraldatud jäätmeveo raames kohustuslikus korras juba segaolmejäätmeid ja biojäätmeid (kui ei toimu kohapeal kompostimist). Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine suurendab oluliselt olmejäätmete liigiti kogumist, kuna sel juhul on pakendijäätmete liigiti kogumine inimese jaoks mugavam. Omavalitsused on seotud kehtivate korraldatud jäätmeveo hankelepingutega ja nende ennetähtaegne lõpetamine on võimalik poolte kokkuleppel. Tabel 1 on toodud kehtivate korraldatud jäätmeveo hankelepingute lõppemise aeg. Arvestades seaduse jõustumiseni kuluva ajaga ja seni sõlmitavate hankelepingutega, toimub hangetes suurem muutus ilmselt alates 2026. aastast. Tabel 1 Kehtivate ja väljakuulutatud korraldatud jäätmeveo hangete lepinguperioodi lõppemise aasta 93 veopiirkonnas Kliimaministeeriumi analüüsi põhjal (2024.a oktoobri seisuga). Ligikaudu pooltes hankelepingutes on ette nähtud lepingu tähtaja pikendamise võimalus 1 kuni 2 aasta võrra. Korraldatud jäätmeveo hankelepingu Veopiirkondade arv lõppemise aasta 2024 1 12 Ametnike palgaandmed Rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus- kinnisvara/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#ametnike-palgaandmed 15  2025 22 2026 30 2027 19 2028 10 2029 9 2030 2 Ekspertide hinnangul annavad tihtipeale ka ettevõtted oma tootmisjäätmeid üle korraldatud jäätmeveo raames segaolmejäätmetena. See suurendab segaolmejäätmete koguteket, mistõttu omavalitsus peab selle võrra rohkem pingutama, et liigiti kogumise sihtarv saavutada. Seetõttu on otstarbekas omavalitsustel kontrollida, et tema territooriumil asuvad tootmisettevõtted annaksid tootmisjäätmed nõuetekohaselt üle viies need ise jäätmekäitluskohta või tellides tootmisjäätmetele eraldi veoteenuse. Sihtarvu saavutamine võib kujuneda keerukamaks neis omavalitsustes kus jäätmehoolduse teenuse tase on keskmisest allpool (vt Joonis 1). 2023. aastal oli kuues omavalitsuses jäätmehoolduse tase väga hea (tase 7-8), keskmine või üle keskmise (tase 4-6) 39-s omavalitsuses, veidi alla keskmise 27-s omavalitsuses ning kõige madalam tase (1-2) tuvastati seitsmes omavalitsuses. Võib eeldada, et kõige madalama teenustasemega omavalitsustes esinevad süsteemsed puudujäägid jäätmehoolduse korraldamisel ning sihtarvu saavutamiseks tuleb teha suurema mõjuga muudatusi. Neis 27-s omavalitsuses, kus teenuse tase jääb alla keskmise, võib sihtarvu seadmine koos riigipoolse toe ja nõustamisega anda piisava tõuke jäätmehoolduse edenemiseks. Ülejäänud omavalitsustes on sihtarvu saavutamine ilmselt lihtsam. Joonis 1. Minuomavalitsus.ee mõõdikuga hinnatud jäätmemajanduse teenuse tase Eestis omavalitsuste lõikes 2023. aastal. Sihtarvu saavutamise eesmärgil võivad omavalitsused pidada vajalikuks teha omavahel koostööd, kuna ülesande täitmiseks on vajalik vastav pädevus ja korralduslikud tegevused. Tõenäoliselt on sihtarvu koostööd tehes lihtsam saavutada (ühised spetsialistid, ühised hanked, juhendmaterjalid, jäätmekavad, määrused jms), kuid koostöö tegemine pole eeldus sihtarvu saavutamiseks. 16 2023. ja 2024.a läbiviidud küsitluse tulemustest selgus, et omavalitsused kulutavad keskmiselt 15 eurot elaniku kohta aastas jäätmehoolduse korraldamiseks, kokku umbes 20,5 mln eurot aastas. Sihtarvu saavutamine eeldab omavalitsustelt tõenäoliselt täiendavate kulutuste tegemist jäätmete liigiti kogumise taristu rajamiseks (sh majapidamiste konteinerid, KOV jäätmejaamad, avalikud kogumispunktid). Nende täiendavate kulude katteks nähakse eelnõus ette jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse seadmise võimalus, mis lähtub „saastaja maksab“ põhimõttest. 2025. - 2029. aastal on omavalitsustel võimalik taotleda eelpool nimetatud toetust jäätmete liigiti kogumise taristu soetamiseks. Sihtarvu saavutamise planeerimisel on omavalitsusele toeks nii Kliimaministeerium kui Keskkonnaamet, kes valmistavad koostöös ette vajalikud juhendid, korraldavad infopäevi, parimate praktikate jagamist jms. Keskkonnaagentuuri poolt koostatav KOV jäätmetaristu mudel on üles ehitatud omavalitsuse tööriistana, mille abil planeerida sihtarvu saavutamist konkreetses omavalitsuses. Mudel on arendamisel, kuid juba praegu kõigile omavalitsustele kättesaadav. Suuremaid muudatusi (regulatsiooni ja korralduse muutmine, täiendava taristu kasutusele võtmine) on omavalitsustel vaja teha regulatsiooni jõustumisel, edaspidi tuleb jälgida ellu viidud muudatuste tulemuslikkust ja hinnata ning läbi oma regulatsioonide ja korraldusliku tegevuse tagada, et piisav jäätmete liigiti kogumise tase on saavutatav. Kui analüüs näitab, et senine tegevus ei ole piisav, tuleb võimalikult kiiresti jäätmehoolduses muudatusi teha. Mõjuvaldkond: regionaalareng Kavandatud muudatus mõjutab kõiki kohalikke omavalitsusi, kuna kõikidele KOVidele kehtestatakse sama sihtarv. Sihtarvu saavutamine vajab aga omavalitsustelt erinevat pingutust, kuna lähtepositsioon on erinev. Sellest annab aimu minuomavalitsus.ee mõõdik, mille kohaselt mõnedes omavalitsustes on aastate lõikes jäätmehoolduse tase olnud madalam ning sihtarvu saavutamiseks tuleb neil KOVidel eeldatavasti teha suuremaid muudatusi. Sihtarvu seadmine püüdleb siiski jäätmehoolduse taseme ühtlustamise poole omavalitsuste lõikes. Võib eeldada, et pärast üleminekuperioodi lõppu (eeldatavasti 2031. aastal) on jäätmehoolduse teenuse tase KOVide lõikes kõrgem ja ühtlasem. 3.4 Kavandatud muudatus: paber- ja kartongjäätmete materjalipõhine kogumine Paberi- ja kartongijäätmete materjalipõhist kogumist käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted: jäätmeseaduse § 31 lg 31, § 13618, pakendiseaduse § 15 lg 4. Paberi- ja kartongijäätmete materjalipõhisele kogumisele üleminekuga seoses ei tuvastatud sotsiaalset mõju ega mõju haridusele, kultuurile, spordile, infotehnoloogiale, infoühiskonnale, riigikaitsele, välissuhetele, siseturvalisusele ja regionaalarengule. Paberi- ja kartongijäätmete kooskogumisel on positiivne mõju ringmajandusele. Mõjuvaldkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: jäätmekäitlusettevõtted ja taaskasutusorganisatsioonid Paberi ja kartongijääde on positiivse väärtusega, st analoogselt metallijäätmetele ostetakse jäätmekäitlejate poolt kokku ka paberi ja kartongijäätmeid. Omavalitsustel on seni olnud võimalik liigiti kogutud paberi ja kartongijäätmete väärtuse arvelt vähendada teiste jäätmeliikide käitlusega seotud kulu, kuna korraldatud jäätmeveo hankega on antud kokku kogutud jäätmed üle ühele jäätmekäitlejale (üldjuhul jäätmevedaja ise), kes on saanud otsustada 17 kokku kogutavate jäätmete edasise käitluse üle ning see on võimaldanud kulude ristsubsideerimist (näiteks vähendada biojäätmete käitluskulu vanapaberi positiivse väärtuse arvelt). Kuna kokku kogutud paberi ja kartongi käitlust korraldavad edaspidi TKOd (3 tagatisrahata pakendijäätmete TKO-d), siis saavad nemad ka vanapaberi kui materjaliga seotud tulu endale. Sellega arvestatakse pakendtite tekkekohalt kogumise kulude jaotamisel TKOde ja jäätmevaldajate vahel, mida on täpsemalt selgitatud punktis 4.1 . TKOd on aastate jooksul teinud investeeringuid avalike paber- ja kartongpakendite konteinerite soetamiseks. Eelnõu kohaselt liidetakse paberi- ja kartongi kogumine korraldatud jäätmeveoga. Korraldatud jäätmeveo teostamiseks ei pruugi kõik täna kasutusel olevad avalikud paber- ja kartongpakendi konteinerid sobilikud olla (nt „kellukese“ tüüpi konteinerid), kuna nende tühjendamiseks ei sobi tavapärane jäätmeveok. Muudatus viiakse ellu järk-järgult uute korraldatud jäätmeveo hankelepingu sõlmimisel, suurem muudatus toimub tõenäoliselt aastatel 2026-2027, kuid mõnel juhul alles 20230. aastal. Üleminekuaja jooksul on TKOdel võimalik osa konteinereid välja rentida või ära müüa, ümber paigutada ja osa konteinereid ilmselt selle perioodi jooksul amortiseerub. Paberi- ja kartongi kogumine korraldatud jäätmeveo raames vähendab märkimisväärselt TKODe halduskoormust. Vastutus nende konteinerite õigeaegse tühjendamise ja konteinerite risustamise ennetamise eest langeb omavalitsustele. TKOd ei pea enam suhtlema kodanike ja omavalitsustega üksikute avalike mahutite probleemide asjus. Mõjuvaldkond: jäätmed ja ringmajandus Paberi ja kartongi materjalipõhine kogumine avaldab positiivset mõju selle materjalivoo suurenemisele ja ringlussevõtule. Paber ja kartong kogutakse kõikjal muudest jäätmetest eraldi (nii korraldatud jäätmeveos, jäätmejaamades kui avalikes kogumispunktides). Kuna paber ja kartong on määrdumise ja niiskumise suhtes tundlik materjal, siis materjalipõhine kogumine parandab selle jäätmevoo ringlussevõetavust. Mõjuvaldkond: riigivalitsemine Mõju sihtrühm: kohalik omavalitsus Seni on paberi ja kartongijäätmete (vanapaberi) kogumine olnud kohalike omavalitsuste ülesanne. Vanapaberi kogumine on korraldatud jäätmeveo raames korraldatud 2024.a septembri seisuga 73 omavalitsuses. Vanapaberi kogumine toimub korraldatud jäätmeveo väliselt väikesaartel (Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vallad) ning Haljala ja Vinni valdades. Hiiumaa vallas on vanapaberi kogumine liidetud jäätmeveoga alates uuest hankelepingust, mis hakkab kehtima 2025. aastast. Mõnel juhul on vanapaberi kogumine korraldatud ka KOVi poolt välja pandud avalike vanapaberi konteineritega, mis ei ole mõeldud paber- ja kartongpakendi kogumiseks (nt Saaremaa vald). Vanapaberi käitlemise korraldamine on samuti olnud omavalitsuse ülesanne ja üldjuhul on käitlemise üle saanud otsustanud jäätmevedaja. Kuna vanapaber on positiivse väärtusega (u 30 eur/tonn) on mõnel juhul kohalik omavalitsus vanapaberi kogumise arvelt saanud vähendada teiste jäätmeliikide käitlemise kulu (nt Tallinn). Kavandatud muudatuse kohaselt kogutakse vanapaber edaspidi koos paber- ja kartongpakendiga samasse mahutisse ning kogu selle jäätmevoo käitlemise korraldab taaskasutusorganisatsioon. See ei tähenda omavalitsuse jaoks vanapaberi kui materjali väärtusest ilmajäämist. Vanapaberi positiivset 18 väärtust on arvesse võetud pakendijäätmete tekkekohalt kogumisel jäätmevaldaja poolt makstava hinna määramisel (0,25 senti tühjenduskord). Muudatuse tulemusena ei ole edaspidi vaja eraldi paber- ja kartongpakendi konteinerit ja vanapaberi konteinerit, vaid piisab ühest konteinerist. See ei pruugi aga vähendada vajalike konteinerite arvu, kuna tegemist on mahuka jäätmevooga ning eraldi paberi ja kartongi konteineri on nõutav kõikjal korteriühistute juures. Omavalitsused peavad muudatuse ellu viima alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest. Seejärel kaob vajadus suhelda TKOdega avalike paberi- ja kartongimahutite ületäitumise, sisu jm problemaatika üle, kuna selle korraldamine on edaspidi omavalitsuse enda ülesanne. See ei tähenda üldjuhul täiendavat töökoormus omavalitsusele, kuna tühjendussagedus jms on määratakse korraldatud jäätmeveo hankes. 3.5 Kavandatud muudatus: jäätmehoolduskulu kandmise kohustus ja teenuse hinnastamine Jäätmehoolduskulude kandmise kohustust käsitlevad eelkõige eelnõukohase jäätmeseaduse § 42 lg 3 p 7 ja § 661. Teenuse hinnastamise tingimusi käsitleb eelnõukohane jäätmeseaduse § 66 lg 41. Lisaks sätestavad eelnõukohase jäätmeseaduse § 66 lõiked 12 – 14 arveldamise tingimused korraldatud jäätmeveo korraldamisel. Jäätmehoolduse rahastamise regulatsioonil ei tuvastatud sotsiaalset mõju, mõju haridusele, kultuurile ja spordile, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele. Lahendus mõjub positiivselt jäätmeveo turu konkurentsile ja läbipaistvusele, kuid sellega kaasneb täiendav töökoormus kohalikele omavalitsustele, mida on võimalik vähendada jäätmehoolduskulu kogumise delegeerimisega. Lahendus võib mõjutada jäätmevaldajate jäätmekulusid, kuid neid on üldjuhul inimesel endal võimalik vähendada jäätmeid liigiti kogudes ja jäätmeteket vähendades. Muudatuse tulemusena suureneb jäätmete liigiti kogumine, mis toetab ringmajandusele üleminekut. Kavandatud muudatuse saab ellu viia alates uue korraldatud jäätmeveo hankelepingu kehtima hakkamisest omavalitsuses. Uued lepingus sõlmitakse järk-järgult ja eelduslikult valdavalt aastatel 2026 kuni 2027. Mõjuvaldkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: jäätmevaldaja Kavandatud muudatuse kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada jäätmevaldajale jäätmehoolduskulu kandmise kohustus. Jäätmevaldaja on jäätmeseaduse kohaselt jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Korraldatud jäätmeveo mõistes loetakse jäätmevaldajaks ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Eelnõu kohaselt peab teenuse hinnastama selliselt, et liigiti kogutud jäätmete üleandmisega seotud kulu on vähemalt kolm korda madalam kui liigiti kogumata jäetud või valesti liigitatud jäätmete üleandmise kulu. Eelnõu kohaselt peab jäätmehoolduskulu olema proportsionaalne korraldatud jäätmeveo kuluga. Jäätmevaldajalt ei ole lubatud nõuda ka ebamõistlikult kõrget jäätmehoolduskulu. Selleks on eelnõus sätestatud, et jäätmehoolduskulu suurus võib olla kuni 100% konkreetse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga seotud kulust. Seeläbi on jäätmevaldajal endal hoolsa käitumise kaudu võimalik oluliselt vähendada nii korraldatud jäätmeveo kulu (sõltub jäätmete kogusest ja liigiti kogumisest) kui ka jäätmehoolduskulu (sõltub korraldatud jäätmeveo kulust). 19 Jäätmete liigiti kogumist on üldjuhul lihtsam tagada eramajades, kus jäätmeid annab üle üks majapidamine. Korteriühistutes, asutustes ja ettevõtetes jaguneb vastutus paljude leibkondade või töötajate vahel ja korrektse liigiti kogumise saavutamine on aeganõudvam protsess. Jäätmevaldaja motiveerimiseks on seetõttu eelnõus ette nähtud, et jäätmehoolduse eest esitataval arvel tuuakse eraldi välja ka liigiti kogutud jäätmete ja segaolmejäätmete kuluread, millelt vähemalt kolmekordne hinnavahe on selgesti hoomatav. Eelnõu kohaselt võib kohalik omavalitsus jäätmehoolduskulu koguda ka korraldatud jäätmeveost erandkorras teatud tähtajaks vabastatud jäätmevaldajatelt. Sel juhul on seatud eelnõus ülemine piirhind, millest kõrgem igakuine arve olla ei saa: esimesel aastal kuni 3 eurot kalendrikuus, järgnevatel aastatel võib see tõusta kuni 10% aastas. Ühele korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldajale oleks sel juhul kulu kuni 36 eurot esimesel aastal, kuni 53 eurot viiendal aastal ja kuni 85 eurot kümnendal aastal. Eelnõuga luuakse võimalus selleks, et inimesel oleks üks kontaktisik, kellega jäätmehoolduse teemadel suhelda. Seni on neid kontaktisikuid üldjuhul kaks või kolm ja see tekitab inimestes arusaamatust, kes millise teenuse eest vastutab. Näiteks võib olla vajadus suhelda probleemide korral nii omavalitsuse keskkonnaspetsialisti, jäätmevedaja klienditeeninduse kui taakasutusorganisatsiooniga, kes veab ära pakendijäätmeid. Tuleb ette ka inimeste suunamist ühe juurest teise või kolmanda juurde. Infosüsteemide arenedes oleks paljudele mugavam lahendus, kui probleemidest või muudatustest saab teada anda ja neile vastata iseteeninduskeskkonna kaudu. Selline infosüsteem võiks olla KOVi (koostööorganisatsiooni hallatav) ning nii jäätmevaldaja kui jäätmevedaja oleks süsteemi kasutajad. Infosüsteem, mis on seotud jäätmevaldajate registriga, võimaldaks selle kaudu korraldada ka arveldamist. Inimesi ei mõjuta sel juhul enam vedaja vahetus (ei pea sõlmima vedajaga uusi lepinguid, muutma püsimakselepinguid pangas). Mõju sihtrühm: korraldatud jäätmeveo teostaja Eelnõu kohaselt korraldatakse alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2030 korraldatud jäätmevedu nii, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks on kohaliku omavalitsuse üksus. Jäätmevaldajatega arveldamise kohustus on siis omavalitsusüksusel. Muudatuse jõustumisel esitab jäätmevedaja igakuiselt ühe arve kohalikule omavalitsusele, kes tasub vedajale tema teenuse eest. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaid on 2024.a seisuga kokku viis. Kõigi kehtiva korra alusel sõlmitud korraldatud jäätmeveo hankelepingute puhul on arveldamise kohustus jäätmevedajal, kuna jäätmeseadus ei võimalda arveldamise teistsugust korraldamist. Jäätmevedaja esitab korraldatud jäätmeveo teenustasu arve korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajale lähtuvalt üleantavate jäätmete kogusest, liigist ja sagedusest ning lisateenuste kasutamisest. Korraldatud jäätmeveo teenustasude hinnakiri kujuneb korraldatud jäätmeveo hanke tulemusena lähtuvalt hankija poolt seatud tingimustest ja pakkuja pakutud hindadest. Pakkuja peab sealjuures arvestama, et tema ülesanne on tasuda ka jäätmete edasisele käitlejale, seega hinnakiri sisaldab nii veoteenuse, arveldamise kui ka käitluse kulusid. Jäätmevedajal on üldjuhul õigus tegelikke kulusid omavahel ristsubsideerida, et tagada hankija nõuetele vastav hinnastamine ning olla pakkumisel edukas arvestades hankija poolt hinnatavaid kriteeriume. Nii on kujunenud olukord, kus hankijal puudub sageli teadmine teenuse tegelikust maksumusest ja lisateenuste mahust. Hinnakirjades püsivad hankes hinnatavad teenused pigem madalad, kuid mittehinnatavate teenuste maksumus võib olla ebaproportsionaalselt kõrge. Kavandatud muudatus loob avalikkusele suurema selguse 20 korraldatud jäätmeveo kulude kujunemise osas. Jäätmevedajal kaob võimalus ristsubsideerida veo, käitluse ja lisateenuste kulusid. Seni on jäätmevedaja pidanud pakkumise tegemisel prognoosima ka inimeste sortimisharjumuste muutumist, kuna üldjuhul on omavalitsused hankes seadnud tingimuse, et segaolmejäätmete teenustasu oleks kordades kõrgem kui liigiti kogumise teenustasu vaatamata sellele, et transpordikulu ei sõltu niivõrd palju jäätmeliigist, kui veo vahemaast ja veosagedusest. Näiteks on sageli liigiti kogutud jäätmete teenustasu nullilähedane. Vedajal on sel juhul tasuv tühjendada segaolmejäätmete mahuteid, mitte aga liigiti kogutud jäätmete mahuteid. Eraettevõtjast jäätmevedaja eesmärk on kasumi teenimine, seega on kehtivates tingimustes vedajal vajadus pakkuda kõrgemat hinda hinnastatud teenustele, et katta sellega ka nullilähedase hinnaga teenuste osutamine. Kui pakkujal on võimalik sealjuures ristsubsideerida kulusid hankeväliselt, on ta pakkumise tegemisel eelisseisus. Korraldatud jäätmeveo hanget korraldades ei ole täna omavalitsusel täit ülevaadet teenuse mahust (lisateenustest) ning pakkumise tegemisel on eelis viimasel teenusepakkujal. Kui arveldamine toimub omavalitsuse kaudu, on omavalitsusel kogu andmestik teenuse kohta. Tänu sellele on võimalik hankes esitada kõigile pakkujatele kvaliteetsed andmed teenuse tegeliku mahu kohta ning kõigil konkureerivatel ettevõtetel võimalik võrdsetel alustel pakkumist teha. Kavandatud muudatuse tulemusena saab jäätmevedaja pakkumise tegemisel lähtuda adekvaatselt tegelikust veokulust ning saab teenuse eest tasu transporditeenuse alusel (kilometraaži, tühjenduskordade arvu järgi) või lisateenuse pakkumise kordade järgi. Jäätmevedajalt eeldab senine korraldus arveldamise võimekuse olemasolu (vastav tarkvara, töötajad, tööaeg). Kuna arveldamise kohustus on mahukas lisaülesanne põhitegevuse (jäätmete veo) kõrval, võib oletada, et see on üks takistusi korraldatud jäätmeveo konkurentsiolukorra paranemisel. Uutel jäätmeveoteenuse pakkumisest huvitatud ettevõtetel peaks lisaks jäätmeveokile ja logistikavõimekusele olema ka kliendisuhete juhtimise ja haldamise süsteemi (CRM) ning arveldamise võimekus. Arveldamise kohutuse panemine omavalitsusele elavdab seega jäätmeveoteenuse turgu ning võimaldab olemasolevatel jäätmevedajatel keskenduda rohkem jäätmete veole, mis on teenuse põhisisu. Arveldamise muutmisega väheneb jäätmevedaja risk teenuse osutamisel, kuna ta ei pea ise enam tegelema võlgnike probleemiga (hinnanguliselt 5% jäätmevaldajatest). Vedajale maksab teenuse eest omavalitsus. Omavalitsus võib siiski koos korraldatud jäätmeveo teenusega hankida ka arveldamise ja klienditeeninduse teenuse. Sel juhul on hankelepingu sõlminud jäätmevedajal jätkuvalt kohustus korraldatud jäätmeveo teenuse eest jäätmevaldajatele arveid esitada ja saada ise omavalitsuselt ka selle teenuse eest tasu. Ka sel juhul tasub jäätmevaldaja arvel toodud summa kohalikule omavalitsusele. Mõjuvaldkond: jäätmed ja ringmajandus Kavandatud muudatusel on positiivne mõju ringmajandusele, kuna jäätmehoolduskulude hinnastamise kaudu motiveeritakse inimesi jäätmeid liigiti kogumist. Jäätmete liigiti kogumisel on jäätmehoolduskulu madalam ja vastupidi. Muudatuse tulemusena suureneb eeldatavasti jäätmete liigiti kogumine ja ka liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtt. Mõjuvaldkond: riigivalitsemine Mõju sihtrühm: kohalik omavalitsus 21 2023. ja 2024.a läbiviidud küsitluse tulemustest selgus, et omavalitsused kulutavad keskmiselt 35 eurot leibkonna (2,35 inimest) kohta aastas jäätmehoolduse korraldamiseks, kokku umbes 20,5 mln eurot aastas. Omavalitsused on seni mitmel pool välja toonud, et neil puudub rahastusallikas jäätmehoolduse paremaks korraldamiseks. Ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetuse jagamiseks on riigil olnud väga piiratud võimalused. Kuna eelnõukohase seadusega sätestatakse omavalitsustele täiendavad kohustused, luuakse samas ka nende kohustuste täitmiseks rahastusallikas, milleks on KOV jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse rakendamise õigus. KOV jäätmehoolduskuludega on võimalik kanda lisanduvad KOV jäätmehoolduse arenduskulud ja vajalikud investeeringud. Lahendus toetab KOVide finantsautonoomiat. Omavalitsusele jäetakse otsustusõigus, kas jäätmehoolduskulu rakendada või mitte. Näite aluseks võetud omavalitsuste puhul on jäätmehoolduse paremaks korraldamiseks vajalik teha täiendavad kulutusi keskmiselt 6 euro eest leibkonna kohta aastas ja investeeringuid taristusse (jäätmejaamad, ringlusmajad jms) keskmiselt 9 euro eest leibkonna kohta aastas. Investeeringute kulust on maha arvestatud aastatel 2025 kuni 2029 KOVidele suunatud olmejäätmete liigiti kogumise taristu toetus kogusummas 34,7 mln eurot. Samuti on investeeringute puhul arvestatud, et kulu jaotatakse mitme aasta peale (näidisarvutustes 3 aasta peale). Näidisarvutuste põhjal saab järeldada, et omavalitsustel on summaarselt vaja täiendavalt 5,2 mln eurot aastas jäätmehoolduse taristu investeeringuteks ning 3,5 mln eurot aastas jäätmehoolduse arendamise ja püsikulude katteks. Jäätmevaldajatele reaalselt kehtestatava püsikulu suurus sõltub sellest, millised arendused ja investeeringud on omavalitsuses juba varem tehtud, milliseid täiendavaid kulutusi omavalitsus peab vajalikuks ning mis osas need kulud otsustatakse kanda püsikulu arvelt. Kavandatud muudatuse kohaselt kehtestab omavalitsuse volikogu jäätmehoolduse püsikulude suuruse määramise korra, mis on omavalitsuse jaoks uus ülesanne. Vastav kord tuleb kehtestada enne uue korraldatud jäätmeveo hanke korraldamist. Korra kehtestamine eeldab omavalitsuselt eeltööd (jäätmekava protsessi) hindamaks, kuidas omavalitsus saavutab talle seatud olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu. Jäätmekava koostamisel läbi viidud analüüsi tulemusena peab selguma, kas sihtarvu saavutamiseks on vajalik jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse seadmine või mitte ning seejärel saab volikogu kehtestada jäätmehoolduskulude suuruse määramise korra. KOV määrab vastavas korras kulude kandmisega seotud tingimused, sh maksmisest vabastamise või soodustuse saamise võimaluse ning kui suurt püsitasu kogutakse korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldajatelt. Eelnõus on selleks ette nähtud piir – kuni 3 eurot kalendrikuus ja see ei või tõusta rohkem kui 10% aastas. Eeldusel, et 10 000 jäätmevaldajaga omavalitsuses on vabastatud jäätmevaldajaid kuni 5 protsenti, oleks neilt kogutava jäätmehoolduskulu kogusumma esimesel aastal kuni 18 000 eurot, viiendal aastal kuni 26 340 eurot ja kümnendal aastal kuni 42 420 eurot. Jäätmehoolduskulude hinnakirja kehtestab lähtuvalt volikogu määrusest valla- või linnavalitsus. Eelnõukohase seadusega sätestatakse tingimus, mille kohaselt liigiti kogutud jäätmete üleandmisega seotud kulu peab olema vähemalt kolm korda väiksem kui segaolmejäätmete üleandmise kulu. Eelnõus seatakse ka alumine hinnapiir - jäätmevaldaja kohustus kanda osa pakendijäätmete tekkekohalt kogumisega kaasnevast veokulust (0,25 eurot tühjenduskorra kohta). Seega peab segaolmejäätmete üleandmise kulu olema vähemalt kolmekordne pakendijäätmete üleandmise kulu. Kavandatud muudatuse kohaselt korraldatakse arveldamine alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2030 nii, et korraldatud jäätmeveo ja ülejäänud 22 jäätmehoolduse teenuse eest tasutakse arve KOVile. Kehtiv jäätmeseadus KOVi poolt korraldatud jäätmeveo teenustasu kogumist ei võimalda, seega ülesande täitmine toob KOVile kaasa täiendava töökoormuse juhul, kui KOV ülesande täitmist edasi ei delegeeri. Eelnõu kohaselt võib KOV tasu kogumise delegeerida KOKS §-is 62 nimetatud KOV koostöövormi kaudu teisele isikule (nt omavalitsusliidule või ühendasutusele) või KOVi asutatud ja otsese valitseva mõju all olevale juriidilisele isikule. Näiteks võib arveldamise halduslepinguga delegeerida KOVi olemasolevale kaugkütte- või vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumisega tegelevale ettevõttele, kes juba vastava teenuse eest arveldamisega tegeleb. Alternatiivselt võib arveldamise ülesande halduslepingu (korraldatud jäätmeveo hankelepingu) alusel panna ka korraldatud jäätmevedu teostavale jäätmevedajale. Sel juhul saab jäätmevedaja olla arve koostaja ja esitaja, kuid arvel toodud summa tuleb arve tasujal kanda kohalikule omavalitsusele. Omavalitsus omakorda kohustub korraldatud jäätmeveo hankelepingu alusel tasuma nii jäätmeveo kui ka arveldamise teenuse eest jäätmevedajale. Väljatöötamiskavatsusele järgnenud aruteludes on mitmed võimekamad KOVid väljendanud, et jäätmehoolduskuludega arveldamine on neile jõukohane. Tallinna Strateegiakeskus on oma varasemale kogemusele13 tuginedes hinnanud, et jäätmehoolduskulu ülesehitamise, IT-lahenduse (hõlmab jäätmevaldajate registrit, klienditeenindust, arveldamist), paber- ja digitaalsete arvete esitamise, võlgnikega tegelemise, kõnekeskuse, klienditeenindajate ja administreerimise kogukulu võib ulatuda Tallinna puhul kuni 0,30 euroni elaniku kohta kuus. Tallinna linna puhul oleks vajaminev klienditeenindajate arv 10 ringis. Kui omavalitsus kehtestab jäätmehoolduse kulude kandmise kohustuse, tekib tal endal kohustus koostada iga-aastaselt aruanne kulude kogumise ja kasutamise kohta ning avalikustada jäätmehoolduskulude kogumise ja kasutamise andmed KOV veebilehel. Seeläbi muutuvad need andmed KOVide lõikes võrreldavaks. Nii on võimalik võrrelda jäätmejaama ülalpidamise kulusid KOVide lõikes, jäätmehooldusega seotud tööjõukulusid elaniku kohta jms, mis tagab jäätmehoolduskulude kasutamisel läbipaistvuse. Tuleb siiski arvesse võtta, et omavalitsused on erinevad ja erineb ka jäätmehoolduse praegune tase, seega on KOVidel vaja teha erinevaid kulutusi sihtarvu saavutamiseks, mistõttu jäätmehoolduskulu suurus kujuneb tõenäoliselt KOVide lõikes erinevaks. KOV peab tagama jäätmehoolduse kulude lahususe teistest kuludest pidades raamatupidamises eraldi arvestust jäätmehoolduse tulude, kulude ja vara üle. Jäätmehoolduse kulud, mida jäätmevaldajatelt kogutakse, peavad olema põhjendatud, vastavuses teenuse olemuse ja kvaliteediga ning kulutõhusad. KOV volikogu revisjonikomisjonil on õigus nende põhimõtete järgimist kontrollida. Jäätmehoolduskulu on suuresti KOVi enda kogukonnas debateeritav küsimus. Vajadusel on jäätmehoolduskulu võimalik vaidlustada õiguskantsleri juures. on võimalik vaidlustada Jäätmehoolduskulude hulka on eelnõu kohaselt lubatud arvestada kõik tegevused, mis on vajalikud olmejäätmete sihtarvude saavutamiseks. Kui jäätmehoolduse paremaks korraldamiseks on vajalik täiendavate töötajate (jäätmespetsialist, järelevalve spetsialist, klienditeenindaja) kaasamine, uute IT-lahenduste jms rakendamine, on need kulud võimalik katta jäätmevaldajatelt kogutava jäätmehoolduskulu kaudu. 13 Tallinna linn rakendas tänaseks kehtetuks tunnistatud jäätmeseaduse § 66 lg 11 sätet Tallinna Jäätmekeskuse kaudu. Nimetatud säte võimaldas korraldatud jäätmeveo teenustasu kogumist jäätmevedaja asemel kohaliku omavalitsuse üksusel. 23 Jäätmehoolduse püsikulu rakendamise kohustus saab tekkida alles pärast uue korraldatud jäätmeveo hankelepingu jõustumist. Arvestades eelnõukohase seaduse eeldatavat jõustumisaega 2025 aastal ning Tabel 1 toodud andmeid kehtivate hankelepingute lõppemise kohta, saab järeldada, et omavalitsused, kes soovivad jäätmehoolduse püsikulu kehtestada, hakkavad seda valdavalt tegema 2026. ja 2027. aastal. Mõju sihtrühm: riik ja riigieelarve Kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse rahastuse muutmine ja lähtumine senisest enam „saastaja maksab“ põhimõttest võib vähendada koormust riigieelarvele. Praegu kantakse osa jäätmehoolduse kulusid riigieelarve kaudu (KIK toetused näiteks ohtlike jäätmete kogumisringide ja eterniidi kogumisringide läbiviimiseks). Samuti on jäätmehoolduse rahastamise muudatuse eesmärk vähendada riski, et riik peaks tasuma olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu täitmata jätmise korral nn prügitrahvi. Mõjuvaldkond: regionaalareng Jäätmehoolduskulude kehtestamine on eelnõu kohaselt omavalitsustele vabatahtlik. Tõenäoliselt ei rakenda kõik omavalitsused kohe esimesel võimalusel jäätmehoolduskulu, vaid ootavad ära teiste omavalitsuste esmased kogemused. See võib kaasa tuua mõningad regionaalsed erinevused. Jäätmetasu võivad eelkõige rakendamata jätta vähemvõimekad omavalitsused. Suuremates ja võimekamates omavalitsustes on sellise põhimõttelise muudatuse läbiviimine eeldatavasti lihtsam. Omavalitsuste abistamiseks on kavas jäätmehoolduskulude rakendamise juhendi koostamine ning infopäevade korraldamine. 3.6 Kavandatud muudatus: korraldatud jäätmekäitlus Korraldatud jäätmekäitlust käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted: jäätmeseaduse § 1 lg 5, § 70 lõiked 11-14 ja lõige 2. Korraldatud jäätmekäitluse regulatsioonil ei tuvastatud sotsiaalset mõju, mõju haridusele, kultuurile ja spordile, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele. Lahendus mõjutab positiivselt konkurentsi ja toob eeldatavasti kaasa investeeringud uutesse ringlussevõturajatistesse. Kavandatud muudatust peab omavalitsus rakendama alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, mis arvestades kehtivaid hankelepinguid toimub valdavalt aastatel 2026 kuni 2027. Mõjuvaldkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: jäätmevedaja ja jäätmekäitleja Jäätmereformi üks olulisemaid muudatusi on nõue, et omavalitsusel tuleb kokku kogutud jäätmete käitlusteenuse kohta sõlmida eraldi hankeleping. Selle muudatusega kaob ära jäätmevedaja otsustusõigus jäätmete edasise käitluse üle, kuna jäätmevedaja peab jäätmed transportima jäätmevaldaja juurest hankes määratud kindlasse käitluskohta. Seni on jäätmevedaja saanud veoteenuse eest küsida teenustasu sõltuvalt jäätmeliigist. Kuna mitmete liigiti kogutud jäätmete veo teenustasu ei kata tegelikku transpordikulu, on see kulu arvestatud segaolmejäätmete ja lisateenuste teenustasu sisse. Selline hinnastamine pole jätkusuutlik, kui järjest enam jäätmeid antakse üle liigiti kogutuna. Seega muudatuse 24 tulemusena väheneb jäätmevedaja majanduslik risk ning tekib võimalus saada ühesugust tasu jäätmeveoteenuse eest sõltumata sellest, millist liiki jäätmeid veetakse. Veo ja käitlusteenuse hangete eraldamine loob võimaluse veo ja käitluse turul konkurentsi elavdamiseks. Jäätmete vedaja saab sel juhul keskenduda jäätmete transportimisele kliendi juurest hankes ette antud käitluskohta. Väiksematel jäätmeveoteenuse pakkujatel on veelgi parem võimalus turule siseneda siis, kui veoteenusest on eraldatud ka arveldamine, klienditeenindus ja logistika, mis seni on toiminud turutõrkena. Omavalitsusele jääb õigus otsustada, milliseid teenuseid ta korraldatud jäätmeveo hanke osana jäätmete vedajalt tellib. Muudatus mõjub positiivselt ka jäätmete edasise käitluse konkurentsile, kuna jäätmete enda valdusesse saamiseks ei pea käitleja enam tegelema veoteenuse, arveldamise, klienditeeninduse ja logistikaga, vaid saab keskenduda parima võimaliku käitluslahenduse pakkumisele. Jäätmekäitlusteenuse hankelepingud sõlmitakse eelnõu kohaselt kuni viieks aastaks. Lubatud on ka näiteks üheaastaste lepingute sõlmimine, mis võimaldab omavalitsusel kaasa minna käitlusturu muutustega (uued käitlusrajatised). Pikemate käitluslepingute sõlmimine pole otstarbekas, kuna sel juhul on tõenäoline, et pakkujad hakkavad käitluskulu sisse arvestama täiendavaid amortisatsiooniga seotud kulutusi. Mõju valdkond: jäätmed ja ringmajandus Kuna käitlusteenus hangitakse eelnõu kohaselt eraldi vähemalt biojäätmetele ja segaolmejäätmetele, siis on sel teel võimalik parandada ja motiveerida biojäätmete ringlussevõtu võimekuse tekkimist. Segaolmejäätmete puhul saab eelise odavam käitlusteenus, millele ei rakendu ladestustasu. Alternatiivina põletusele on võimalik segaolmejäätmed suunata sortimistehasesse, kus segaolmejäätmetest võetakse välja ringlussevõetav osa ning sortimisjääk suunatakse edasi näiteks põletusse ning sellele rakendub madalama määraga põletustasu. Mõju valdkond: riigivalitsemine Mõju sihtrühm: kohalik omavalitsus Enamik omavalitsusi on seni teinud ühetasandilisi korraldatud jäätmeveo ja käitluse hankeid, st korraldatud jäätmeveo hankes on käsitletud ka jäätmete edasist käitlust ja eraldi käitlushanget pole tehtud. Valdavalt on korraldatud jäätmeveo hankes jäetud jäätmete edasise käitluse koht lõplikult määramata. Selle asemel on esitatud loetelu võimalikest käitluskohtadest, kuid vedajal on lubatud viia jäätmeid ka mujale. Sageli on esitatud käitluskohale kindlad nõuded - jäätmete tekkekohale lähedal asuv tehnoloogiliselt sobiv tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastav ning vajalikku keskkonnaluba omav jäätmekäitluskoht. Osa omavalitsusi on käitluskoha määramise asemel esitanud nõuded käitluse tulemuslikkusele (nt köögi- ja sööklajäätmetest vähemalt 70% tuleb suunata materjalina ringlusse, segaolmejäätmete puhul tuleb rakenda parimat võimalikku käitluslahendust). Nii on jäänud lõplik otsustusõigus jäätmete käitlemise üle jäätmevedajale. Omavalitsustelt suusõnaliselt saadud info põhjal on keeruline kontrollida, kuidas jäätmevedaja jäätmete käitluse tegelikult korraldas. Eelnõukohase muudatusega kaasneb omavalitsustele vajadus sõlmida hankelepingud biojäätmete, segaolmejäätmete ja ülejäänud jäätmete käitlemiseks. Lepingud võim sõlmida kuni viieks aastaks korraga. See toob KOVi jaoks kaasa töökoormuse suurenemise, kuid lisanduvat töökoormus on võimalik vältida täites ülesannet koostöös teiste omavalitsustega. Märkimisväärseid kulusid KOVile käitlusteenuse hankimine kaasa ei too, kuna käitlusega seotud kulud kannab jäätmevaldaja. 25 3.7 Kavandatud muudatus: saatekirjad Saatekirju käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted: jäätmeseaduse § 85 lg 1 ja lg 11, § 941 lg 8 p 1, § 9811 lg 2 p 4, § 9815 lg 2 p 2, § 116 lg 2, § 117 lg 1, § 117 lg 11, § 117 lg 2-5, § 1171, § 1172. Mõjuvaldkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: isikud, kes tegelevad jäätmete veoga majandus - või kutsetegevusena (573 isikut) Mõjutav muudatus: tavajäätmete üleandmisel ja vastuvõtmisel saatekirjade kasutuselevõtt. Autoveoseaduse § 29 lg 3 kohaselt peab tasulisel veoseveol, sh jäätmete veol, autojuhil olema kaasas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokument, mis tõendab veolepingu sõlmimist ja mille koostab veose saatja või ekspedeerija. 20.08.2020 jõustus Euroopa Liidu elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) määrus, mis kohustab EL liikmesriike alates määruse jõustumisest 2025. aastal aktsepteerima neile elektroonilisel kujul esitatavat kaubaveoteavet. Kohtumistelt Eesti kahe suurema jäätmekäitlejaga (Ragn-Sells AS ja AS Eesti Keskkonnateenused) on selgunud, et mõlemad juba kasutavad oma sisemiste äriprotsesside automatiseerimiseks digitaalseid veodokumente ja osaliselt nõuvad neid ka teenusepakkuja käest tellitavatel vedudel. Seega võib eeldada, et suuremaid jäätmekäitlejaid mõjutavad eelnõuga kavandatavad muudatused vähe. Digitaalsete saatekirjade kasutuselevõtuga väheneb nende ettevõtete halduskoormus, kes seni koostasid paberkandjal veodokumente. Samuti tekib ettevõtetel võimalus sisemiste äriprotsesside (arvelduste, jäätmete üle arvestuse pidamine jms) automatiseerimiseks digitaliseerimise abil. See võimaldab ettevõtetel hoida kokku ressurssi, mis kuluks veodokumentide alusel arvete käsitsi koostamiseks või iga-aastasele jäätmearuande koostamisele ja infosüsteemi sisestamisele, kuna jäätmevedajate jaoks kaob iga-aastase jäätmearuande esitamise kohustus. Suurematel ettevõtetel kaasneb kulu oma süsteemide muutmisele ja/või turul pakutavate digitaalsete veodokumentide teenuspakkujate (nt Waybiller) süsteemidega ja/või riigi süsteemiga liidestumiseks. Väiksematele jäätmete vedamisega tegelevatele ettevõtjatele on eeldatav mõju väike. Väikese arvu paberil veodokumentide asendamine digitaalse dokumendiga on teenuspakkujate süsteemis tasuta või väikese tasu eest. Samuti jääb võimalus esitada andmeid ja/või veodokumente tasuta riigi poolt pakutava iseteeninduskeskkonna vahendusel. Kõige suurem mõju on keskmise suurusega ettevõtetele, kes seni digitaalseid veodokumente ei kasuta, aga peavad need edaspidi kasutusele võtma. Ettevõtete finantsilise koormuse vähendamiseks on Kliimaministeerium väljatöötamas jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamise toetuse meedet. Toetusmeetme raames planeeritakse toetada mh jäätmeandmete loomise, haldamise, kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahendusi ning jäätmeandmete loomiseks vajalike seadmete soetamist. Nimetatud toetusmeetme abil on ettevõtetel võimalik vajalikud investeeringud ellu viia väiksemate kuludega. Mõju sihtrühm: isikud, kes tegutsevad edasimüüjatena (156 isikut) Mõjutav muudatus: jäätmearuande esitamise kohustus. Edasimüüjate hõlmamisega jäätmearuandluse süsteemi kaasneb edasimüüjatele kohustus esitada sarnaselt teistele jäätmekäitlejatele riigile andmeid enda jäätmealase tegevuse kohta. Kuigi edasimüüjatel ei ole hetkel kohustust jäätmearuannet esitada, peavad edasimüüjad keskkonnakaitseluba omavate isikutena pidama JäätS-i § 116 lõike 2 kohaselt pidevat arvestust oma tegevusega seotud 26 jäätmete kohta ning olema tulenevalt JäätS-i § lõike 21 punktist 2 valmis Keskkonnaameti nõudmisel esitama jäätmearuannet. Võib eeldada, et enamik edasimüüjaid peab juba hetkel kuupõhist jäätmete arvestust, kuna see on seotud kuupõhiselt toimiva finantsarvestusega. Samuti võib eeldada, et paljud edasimüüjad kasutavad turul levinud majandus- või haldustarkvara, mis tagab neile ligipääsu masin-masin liidestusele. Ettevõtted, kellel puudub võimekus riigi süsteemiga liidestuda, saavad edaspidi andmeid esitada iseteeninduskeskkonna vahendusel. Antud kohustusega kaasneb teatav lisakoormus seoses andmete esitamisega, kuid digitaliseerimine ja andmepõhise aruandluse kasutuselevõtt võimaldab aruannete eeltäitmist lähtuvalt jäätmeveo saatekirjadelt tulenevatest andmetest, mistõttu ei ole eeldatavasti tegemist olulise koormuse kasvuga. Andmepõhise aruandluse digilahenduste rakendamisega kaasnevate kulude vähendamiseks on Kliimaministeerium väljatöötamas toetuse meedet. Toetusmeetme raames planeeritakse toetada mh jäätmeandmete loomise, haldamise, kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahendusi. Mõju sihtrühm: isikud, kellel on kohustus esitada jäätmearuanne (1332 isik ut) Mõjutav muudatus: kuupõhine jäätmearuandlus uues jäätmeinfosüsteemis, automaatne koondaruanne saatekirjade põhjal. Uue jäätmearuandluse süsteemi kasutuselevõtuga väheneb ettevõtete halduskoormus aastapõhiste aruannete koostamiseks, kontrollimiseks ja esitamiseks kuluva aja võrra. Ettevõtete halduskoormuse kasvu on ette näha juhul, kui jäätmekäitluskohas (nt jäätmejaamas) võetakse jäätmeid vastu ilma neid kaalumata, igakuine aruanne ja sellega seotud saatekirjad koostatakse hinnanguliste koguste põhjal ning hiljem, peale jäätmete tegeliku kaalu selgumist (nt jäätmete lõppkäitlejale üle andmist), on vajalik hinnanguliste andmete alusel koostatud aruande ja sellega seotud saatekirjade parandamine. Uuele aruandlussüsteemile üleminekul paraneb ka andmete kvaliteet, kuna kaob dubleeriv andmeesitus ja edaspidi esitatakse andmeid lühema perioodi kohta (kuupõhine aruandlus). Kuupõhine aruandlus aitab vähendada suure hulga andmete sisestamisel vigade tekkimise võimalust ning seeläbi vajadust hilisemaks ajamahukaks aruannete parandamiseks. Samuti tekib ettevõtetel võimalus sisemiste äriprotsesside (arvelduste, raamatupidamise, jäätmete üle arvestuse pidamine jms) automatiseerimiseks digitaliseerimise abil ning võimalus soovi korral ühildada finantsarvestus jäätmete üle arvestuse pidamisega. Suurematel ettevõtetel kaasneb kulu oma majandustarkvara arendamisele ja riigi süsteemiga liidestamisele. Kulu on väiksem ettevõtetel, kes kasutatavad turul laialt kasutatavat majandustarkvara, sest riigi süsteemiga liidestamise kulu on neil jagatud erinevate tarkvara kasutajate vahel. Väiksemad jäätmekäitlejad, kellel puudub võimekus riigi süsteemiga liidestuda, saavad edaspidi jätkata andmete esitamist iseteeninduskeskkonna vahendusel. Jäätmete osas andmete esitamine muutub neile senisega võrreldes küll sagedasemaks, kuid töö maht pigem väheneb, kuna osa senisest aruandlusest (nt jäätmeveo aruanne) kaotatakse. Samuti võimaldab digitaliseerimine ja andmepõhise aruandluse kasutuselevõtt aruannete eeltäitmist lähtuvalt jäätmeveo saatekirjadelt tulenevatest andmetest. Võib eeldada, et enamik jäätmekäitlejaid peab juba hetkel kuupõhist jäätmete arvestust, kuna see on seotud kuupõhiselt toimiva finantsarvestusega. Samuti võib eeldada, et ka väiksemad jäätmekäitlejad kasutavad turul levinud majandus- või haldustarkvara, mis tagab neile ligipääsu masin-masin liidestusele. Ettevõtete finantsilise koormuse vähendamiseks masin-masin liidestusele üleminekul on Kliimaministeerium väljatöötamas jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamise toetuse meedet. Toetusmeetme raames planeeritakse toetada mh jäätmeandmete loomise, haldamise, kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahendusi ning jäätmeandmete loomiseks vajalike 27 seadmete soetamist. Nimetatud toetusmeetme abil on ettevõtetel võimalik vajalikud investeeringud ellu viia väiksemate kuludega. Kõikidel ettevõtetel jääb võimalus esitada andmeid tasuta käsitsi riigi poolt pakutava iseteeninduskeskkonna vahendusel, st ettevõtte tarkvara liidestamine riigi süsteemiga ei ole kohustuslik. Digitaalsete jäätmeveo dokumentide kasutusele võtmine võimaldab vabastada aruandluse kohustusest jäätmevedajad. Samuti võimaldab veodokumentide kasutuselevõtmine loobuda jäätmete üleandmise-vastuvõtmise toimingu dubleerimisest jäätmearuannetes. Kui hetkel tuleb jäätmete üleandmist-vastuvõtmist kajastada mõlema poole aruannetes, siis digitaliseerimise terviklahendus võimaldab selliseid toiminguid kajastada vaid ühe korra, st ühe andmekirjena. Digitaliseerimise terviklahenduse tulemusel vabanevad ettevõtted senisest kohustusest esitada riigile iga aasta 31. jaanuariks jäätmearuanne. Selle asemel esitatakse andmeid riigile jooksvalt (jäätmevedude puhul reaalajalähedaselt ja jäätmekäitluskohtade korral kord kuus) ning infosüsteem loob ise saatekirjade andmete ja jäätmekäitluskohtade igakuiselt esitatavate jäätmearuannete alusel vajalikud koondaruanded. Mõju sihtrühm: isikud, kes pakuvad jäätmevaldajate registri teenust või seda ise peavad (79 omavalitsust, 2 teenusepakkujat) Mõju sihtrühm peab ühekordselt üle vaatama jäätmevaldajate registri ja seotud registritega ühised andmeobjektid ning võimalusel need sisuliselt ühtlustama (nt aadressikirjed viima identsele ühiselt kokkulepitud kujule jms). Suurem kulu on seotud kohustusega arendada välja standardiseeritud andmevahetuse liides ja andmete avalikustamise kohustuse kehtestamine. Avalikustamise all peetakse silmas eelkõige agregeeritud ja andmekaitse nõuetele vastavaid koond- ja üldandmeid. Positiivse aspektina võib eeldada, et väheneb käsitööna andmepäringutele vastamine, kui teatud andmed on edaspidi avalikult kättesaadavad. Väheneb käsitööna andme parandamine nii mõju sihtrühmal, kui teistel jäätmevaldajate registriga andmeid vahetavatel või andmeid saavatel osapooltel (nt jäätmevedajad). Kvaliteetsemad andmed võimaldavad korraldatud jäätmeveo hangetel teha täpsemaid pakkumisi ja vältida sellega seotud vaidlusi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et mõju ettevõtjate tegevusele on keskmine, kuid kokkuvõttes positiivne. Sihtrühma käitumises kaasnevad muudatused, kuid eeldatavasti ei kaasne kohanemisraskusi. Muudatused ei suurenda halduskoormust, võimaldavad protsesse ja kulusid optimeerida ning aitavad tõhusamalt täita õigusaktide nõudeid. Mõju sihtrühm: avalikkus Mõju avalikkusele on positiivne. Uuele jäätmearuandluse süsteemile üleminek võimaldab saada ajakohaseid ja läbipaistvamaid andmeid, mis omakorda aitab suurendada usaldust jäätmekäitluse süsteemi vastu ja aitab seeläbi tõsta inimeste motivatsiooni jäätmeid liigiti koguda. Mõjuvaldkond: riigivalitsemine Mõju riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele on positiivne, kuna muudatus aitab tagada ajakohased ja usaldusväärsemad andmed otsuste tegemiseks, sh käitluskohtade planeerimiseks. Uue aruandlussüsteemi kasutuselevõtuga võib Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri töökoormus esialgu mõnevõrra suureneda (eelkõige uue süsteemi kasutamise esimesel aastal, 28 mil toimub paralleelselt eelneva aasta aruannete esitamine ja kontroll varasematel alustel), kuid edaspidi töökoormus võrreldes praegusega pigem väheneb, kuna luuakse ärianalüütika töövahendid, mis võimaldavad teha automaatkontrolle ja analüüse. Lisaks võimaldab andmete digitaliseerimine tõhustada järelevalvet (luuakse järelevalvetöölaud). Andmeid kasutatakse senisest oluliselt efektiivsemalt sisuliste probleemide lahendamiseks. Olemasolevate IT-süsteemide muutmise ja keskkonnaotsuste infosüsteemi juurde uue jäätmeinfosüsteemi loomisega kaasneb ühekordne investeeringu vajadus ning püsikulu loodava süsteemi ülalpidamiseks ja edasiarendusteks. Samas võimaldab uue süsteemi loomine sulgeda ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogu ja keskkonnaotsuste infosüsteemi senise jäätmearuande esitamise mooduli, mis annab rahalise kokkuhoiu. Mõjuvaldkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne, kuna digitaalsete saatekirjade kasutamine võimaldab varakult tuvastada elu- ja looduskeskkonda mõjutavad probleemid (nt laoseisude ületamine ja jäätmete kuhjumine, jäätmete selleks luba mitte omavale isikule üle andmine, jäätmete nõuetele mittevastav käitlemine jne). Mõju olulisus Muudatustega kaasneb mõju, kuna nõuab sihtrühmadelt sihiteadlikku ümberkohanemist ja mõju avaldub pidevalt. Keskmise suurusega ettevõtetele on mõju mõõdukas, kuid mõju vähendamiseks on Kliimaministeerium välja töötamas jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamise meedet, mille raames on mh plaanis toetada jäätmeandmete loomise, haldamise, kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahendusi ning jäätmeandmete loomiseks vajalike seadmete soetamist. Samas võimaldavad muudatused pikemas perspektiivis vähendada ettevõtete, Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri haldus- ja töökoormust ning hoida kokku kulusid. Samuti loovad muudatused paremad võimalused ausaks ja läbipaistvaks konkurentsiks ning uute ärimudelite loomiseks jäätmekäitlussektoris. 4. Pakendiseaduse muudatuste mõju Pakendiseaduses kavandatud muudatustel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. 4.1 Kavandatud muudatus: pakendijäätmete kogumine läbi korraldatud jäätmeveo ja tekkekohal liigiti kogumise nõuete täpsustamine Kohaliku omavalitsuse üksuse ja taaskasutusorganisatsioonide kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumisel, taaskasutuse korraldamisel ning kulude jaotust käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted: §15, §151. Mõjuvaldkond: majanduslik mõju Pakendijäätmete kogumisel läbi KOV korraldatud jäätmeveo suureneb vastutus kohaliku omavalitsuse üksusele. Kohaliku omavalitsuse üksus peab edaspidi vastutama oma territooriumil olmes tekkivate pakendijäätmete liigiti kogumise eest ning vajadusel tagama ka vastavad pakendikonteinerid. Seni on avaliku kogumisvõrgustiku pakendikonteinerite omanikud või rentnikud olnud taaskasutusorganisatsioonid (MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon: 2722 kogumispunkti; Eesti Tootjavastutusorganisatsioon OÜ: 2673 avalikku konteinerit; Eesti Pakendiringluse OÜ: 360 avalikku pakendikonteinerit), seega on 29 kohaliku omavalitsuse üksustel võimalus juba taaskasutusorganisatsioonide poolt kasutusel olnud konteinerid endale soetada või rentida. Kuna muudatustega liigutakse avaliku kogumisvõrgustiku pealt tekkekohal jäätmete kogumisele, siis oleks kohalike omavalitsuste üksustel kokkulepete saavutamisel võimalus teatud osa taaskasutusorganisatsioonide poolt kasutusel olevatest konteineritest elamute juurde paigutada. Kuna kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik ka jäätmehoolduse kulude kandmise kohustust rakendada, siis on konteineritega seotud kulud võimalik katta jäätmevaldajatelt kogutava tasu kaudu. Sealhulgas on Kliimaministeeriumi poolt välja töötamisel toetusmeetmed, mis on otseselt mõeldud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmetega seotud infrastruktuuri toetamiseks. Mõju sihtrühm: jäätmevaldajad Kehtiva seaduse nõuete kohaselt on jäätmevaldajate jaoks pakendijäätmete konteinerid kodudest eemal ning need on ebamugavad kasutada või ületäitunud. Pakendijäätmete (sh muude jäätmete) liigiti kogumine on erinevates piirkondadest erinevalt lahendatud, seetõttu on jäätmevaldajatel keeruline aru saada, kuidas jäätmeid nõuetekohaselt liigiti koguma peaks. Seaduse muutmisega soovitakse ühtlustada pakendijäätmete liigiti kogumise nõudeid selliselt, et võimalikult suurel osal jäätmevaldajatest oleks võimalik pakendijäätmeid kodude juures liigiti koguda ning üle Eesti oleks nõuded sarnased. Hetkel on mõnes piirkonnas kasutusel nn kollase koti teenus ning mõnes teises piirkonnas on pakendijäätmete tekkekohalt kogumine korraldatud kohaliku omavalitsuse poolt ning suures osas üldse avaliku kogumisvõrgustiku kaudu, mis tähendab, et pakendijäätmete kogumisega seotud kulud on väga erinevad. Seaduse muudatusega kaasneb jäätmevaldajale kohustus tasuda iga pakendijäätmete konteineri tühjenduskorra eest 0,25 eurot. Korteriühistu puhul on kohustus pakendijäätmeid koguda vähemalt kahte mahutisse (paber- ja kartongpakendijäätmed koos vanapaberiga ning klaaspakendijäätmed koos plast- ja metallpakendijäätmetega). Näiteks, kui paber- ja kartongpakendijäätmed koos vanapaberiga tühjendatakse kuus 1 korra ja klaaspakendijäätmeid koos plast- ja metallpakendijäätmetega kuus 4 korda kokku, siis on ühele korteriühistule tühjenduskordade arvuks ühes kuus 5 korda, mis teeb korteriühistule pakendijäätmete eest tasutavaks kuluks 1,25 eurot kuus. Sama arvutusloogika rakendub ka eramajadele, kusjuures tühjenduskordade arv võib olla harvem. Täpsed tingimused tühjenduskordade osas sätestab kohaliku omavalitsuse üksus korraldatud jäätmeveo hankes. Jäätmereformi eelnõu koostamisel võeti jäätmevaldajate kulude määramisel arvutuste aluseks senised taaskasutusorganisatsioonide teenustasude hinnad, nende klientide poolt turule lastud pakendijäätmete kogused (sh selliste müügipakendite sisaldus olmejäätmete hulgas), Eesti leibkondade uuringu andmed elamutüüpide osas ja kavandatavad muudatused pakendijäätmete tekkekohal liigiti kogumisel. Põhimõtete kujundamisel on aluseks võetud ka jäätmete raamdirektiivist tulenev nõue, mille kohaselt peab taaskasutusorganisatsioon vähemalt 80% pakendijäätmete veo, kogumise ja käitlemisega seotud kuludest kandma ise. Seega on leitud, et kui jäätmevaldaja tasub pakendijäätmete konteineri tühjenduskorra eest 0,25 eurot, siis on 80/20 proportsioon täidetud. Jäätmevaldajate kuluks on tekkekohal kogumisel konteinerite ostu või rendiga seotud kulud (selle kulu võib kanda ka KOV, kes saab selle kulu kanda jäätmehoolduskuludesse) ning pakendijäätmete konteineri tühjenduskordade kulu. Ca 70% elanikest elab kortermajades. Esialgu võib korteriühistutel olla keeruline uue lisakohustuse täitmine, kuid Eesti Korteriühistute Liidu toodud näidete põhjal (nt Saaremaal, Tartus) harjuvad ja kohanevad inimesed paari aastaga, vastumeelsust väheneb ning liigiti kogumine paraneb. Korteriühistul võib olla probleemiks, et pole maad konteinerite paigutamiseks, kuid sellisel juhul tuleb leida KOV-iga vastavad kokkulepped. Kokkulepeteni jõudmist aitab saavutada KOV-dele käesoleva seaduse muutmisega kavandatav kohustus liigiti kogumise sihtmäära osas. Liigiti kogumise sihtmäära saavutamiseks on KOV-id motiveeritud korteriühistute juures liigiti kogumise 30 võimaluste loomiseks. Samuti probleemiks solidaarne vastutus, kui enamik kogub korrektselt, aga mõnel on täiesti suva. Tublid maksavad kinni ka risustajate prügi. Elanikke aitab motiveerida korteritele esitatav arve, millel on näha korteriühistu kogu jäätmearve ja teenused osade kaupa (liigiti kogumine kolm korda odavam) (vt jäätmearve näidist seletuskirja tabelist 3). Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksus Avalikud pakendikonteinerid põhjustavad ületäitumise tõttu prügistamist nende ümbruses, mille eest tasub üldjuhul KOV oma eelarvest. Avalike konteinerite kaotamise või olulise vähendamise korral ja asendamisega tekkekohalt kogumisega väheneb vajadus selliste kulude tegemise järele oluliselt. Sageli on põhjustanud sellelaadne kulude katmine ka vaidluse TKO- de ja KOVide vahel, mis omakorda on olnud KOVidele täiendav töökoormus. Tekkekohalt kogumise laiendamisel väheneb ka see mõju oluliselt. Seni laialdaselt kasutusel olnud avalike kogumiskonteinerite puhul on probleemiks muude jäätmete kui pakendijäätmete äraviskamiseks kasutamine, mis halvendab pakendijäätmete ohutut ringlussevõttu. Kohalikud omavalitsused on probleemidena esile tõstnud asjaolu, et avalike kogumiskohtade leidmine avalikku ruumi on väga keeruline, mistõttu on teatud piirkondades olemasolevate nõuete täitmiseks vajalike kogumiskohtade leidmine problemaatiline ja aeganõudev protsess. Muudatustega võib kohaliku omavalitsuse üksusele tulla uusi kulusid seoses pakendikonteinerite paigaldamisega, kuid need kulud on võimalik katta jäätmehoolduse kulude kandmise kohustuse rakendamisega, samuti on võimalik jäätmevaldajatel endal konteinerid välja osta või rentida nagu seda on tehtud teiste korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide puhul. Kohaliku omavalitsuse üksuse kulud on üldised jäätmehooldusega seotud kulud, sh teavituse ja järelevalvega seotud kulud. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik teha taaskasutusorganisatsioonidega koostööd võttes kasutusele seni avalikus konteinerpargis kasutusel olnud konteinerid (rentimine või konteinerite ost). Riiklikul tasandil on Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu planeeritud avada taotlusvoorud, mille kohaselt on võimalik kohalike omavalitsuste üksusel taotleda jäätmete liigiti kogumisega seotud taristu toetust kokku ca 35 mln euro ulatuses. Edaspidi on KOV-il parem kontroll pakendijäätmete kogumise üle, sh saab KOV muuta veotingimusi (sageduse optimeerimine) ja seeläbi koguda kokku liigiti suurema koguse pakendijäätmeid. Juba praegu on segapakendijäätmete vedu KOV-i korraldatud jäätmeveoga hõlmatud 57 omavalitsuses ja neist 10-s on pakendi tekkekohalt kogumine tehtud kohustuslikuks. Mõju taaskasutusorganisatsioonidele (sh pakendiettevõtjatele) Seni on avalike kogumiskonteinerite paigaldamise ja pakendijäätmete kokku kogumise eest vastutavaks olnud kolm taaskasutusorganisatsiooni: MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Toojavastutusorganisatsioon OÜ ja Eesti Pakendiringlus OÜ. Seni on taaskasutusorganisatsioonid seaduses sätestatud pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud küll saavutanud, aga seda veo- ja rühmapakendite arvelt. Olemasolev olukord tähendab teisisõnu seda, et tootjad on täitnud küll sihtmäärade ulatuses oma kohustuse pakendijäätmete taaskasutuseks ja ringlussevõtuks, kuid olmejäätmetesse sattuv pakendijäätmete hulk (u 1/3) on ikkagi üheks peamiseks takistuseks olmejäätmete ringlussevõtu saavutamisel. Muudatusega on kavandatud tekkekohalt kogumisega saada kätte suurem mass pakendijäätmeid, mis tähendab, 31 et taaskasutusorganisatsioonid peavad kandma edaspidi ka suuremaid kulusid pakendijäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu eest. Maailmapanga analüüsi kohaselt peaks Eesti 2025 ja 2030 aastateks sätestatud ringlussevõtu sihtarvude saavutamiseks arendama pakendijäätmete liigiti kogumist. Viimase 10 aasta jooksul ei ole pakendijäätmete kogus segaolmejäätmete hulgas vähenenud. Seega olemasoleva süsteemi jätkumisel on suur risk, et taaskasutusorganisatsioonid ei suuda täita uusi sihtmäärasid, ennekõike plastpakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärasid (vastavalt 50% ja 55%; hetkel kohustus täita 45%). Pakendijäätmete ringlussevõtu määr on Eestis küll 74%, kuid sihtarvude saavutamisega on probleeme plastpakendijäätmetega, millest ainult 44% jõuab ringlusesse (2022. a andmetel). Seega tuleb 2025. ja 2030. a plastpakendijäätmete sihtarvude saavutamiseks olemasolevaid praktikaid muuta. Selleks, et plastpakendijäätmeid oleks võimalik suuremas mahus ringlusse suunata tuleb parandada selle eelduseks olevat liigiti kogumist, mis võimaldab kätte saada ringlussevõtuks puhtama ja kvaliteetsema materjali. Seega annab muudatus võimaluse ka taaskasutusorganisatsioonidele pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade saavutamiseks. Kavandava muudatusega ei korralda taaskasutusorganisatsioonid enam avalike kogumissüsteemide kaudu müügipakendite kokku kogumist, vaid see vastutus liigub kohaliku omavalitsuse üksusele. Võttes arvesse 80/20 proportsiooni on taaskasutusorganisatsiooni kohustuslikeks kuludeks pakendite ja pakendijäätmete transportimise, vaheladustamise ja käitlemisega seotud kulud. 20% kuludest võib kanda jäätmevaldaja läbi 0,25 euro tühjenduskorra tasu kaudu, mis aitab leevendada taaskasutusorganisatsioonide täiendavaid veoga seotud kulusid. Vastutus veo- ja rühmapakendeid koguda on jätkuvalt taaskasutusorganisatsioonidel ning nende kokku kogumine on ettenähtud vähemalt jäätmejaamade kaudu. Veo- ja rühmapakendite osas eeldatavalt täiendavaid majanduslikke mõjusid ei kaasne, kuna juba praegu kogutakse pakendijäätmeid jäätmejaamade kaudu ning taaskasutusorganisatsioonidel on võimalik selliste pakenditüüpide kogumiseks kasutusele võtta praegu kasutusel olevad avaliku kogumisvõrgustiku konteinerid. Seni kasutusel olnud avaliku kogumisvõrgustiku konteinerid on võimalik vastavate kokkulepete saavutamisel anda KOV-i kasutusse. Oluline, et neid konteinereid saaks KOV korraldatud jäätmeveo veokiga tühjendada, seega tuleb sobivust hinnata KOV korraldatud jäätmeveo hanke koostamisel. Avalike pakendipunktide kadumine toimub ca 5a jooksul, seni peavad taaskasutusorganisatsioonid vastavalt piirkonnale hoidma neid kasutuses (kuni KOV-i uue hankeni). Osa avalikest pakendipunkti konteineritest aja jooksul amortiseeruvad ning need tuleb kasutuselt kõrvaldada. Taaskasutusorganisatsioonidel on võimalik ülejäävad konteinerid sobivuse korral kasutusele võtta rühma- ja veopakendi kogumisel, mis jäävad KOV korraldatud jäätmeveost välja. Samuti on võimalik konteinerid maha müüa (ka Eestis välja). Mõju riigiasutustele (Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Rahandusministeerium) Keskkonnaamet on pidanud hetkel kehtiva regulatsiooni osas teostama järelevalvet nii taaskasutusorganisatsioonide kui ka kohalike omavalitsuste osas. Tihtipeale ei saavuta taaskasutusorganisatsioonid ja kohaliku omavalitsuse üksus omavahel üksmeelt, mis tähendab, et seaduses ettenähtud nõudeid pakendijäätmete kokku kogumisele ja avaliku kogumissüsteemi nõuete osas ei pruugita täieulatuslikult täita (konteinerite arv ei ole piisav, asukoha osas ei leita üksmeelt, prügistamisega seotud kulud probleemsed jms). Kuna kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatakse sihtarv jäätmete liigiti kogumisele, siis ei pea Keskkonnaamet enam hindama kogumisvõrgustikuga kaetust, vaid iga kohalik omavalitsuse üksus saab kogumissüsteemi vastavalt oma piirkonna eripäradele kujundada. Edaspidi hindab 32 Keskkonnaagentuur, kas kohaliku omavalitsuse üksus on saavutanud seaduses ettenähtud liigiti kogumise sihtarvud või mitte. Eeldatavasti ei kaasne kavandatava muudatusega majanduslikke mõjusid Keskkonnaametile ja Keskkonnaagentuurile. Kavandatava muudatusega suureneb Eestis ringlussevõtu sihtarvude saavutamise võimalus, kuna pakendijäätmete tekkekohal kogumisel suudetakse suurem mass puhtamaid pakendimaterjale kätte saada. Mida puhtamalt on pakendijäätmed kogutud, seda suurem võimalus on ka nende ringlussevõtuks. Plastpakendite ringlussevõtu suurenemisega vähenevad kulud ka riigieelarvele, kuna Eesti peab igal aastal ringlusse võtmata plastpakendi kilogrammi eest maksma EL-i 80 eurosenti, mis tähendab riigieelarvele kulusid ca 20 mln eurot/aastas. Seega pakendijäätmete tekkekohal liigiti kogumise juurutamisel on potentsiaal ka riigieelarve kulusid vähendada. Mõjuvaldkond: keskkonnamõju SEI Tallinna 2020. aastal läbiviidud segaolmejäätmete uuring14 näitab, et segaolmejäätmete hulgas on ca 32% pakendijäätmeid, millest suurima osa moodustasid plastpakendijäätmed (ca 55% pakendijäätmetest segaolmejäätmete hulgas). Sh toob uuring välja, et avalikesse pakendikonteineritesse mittesobivate jäätmete osakaal oli uuritud segapakendijäätmetes suhteliselt suur (keskmiselt 28%). Uuringu kohaselt viitab pakendikonteinerite prügistamine inimeste jätkuvalt madalale teadlikkusele ja käitumisharjumustele. Uuringu tulemuste põhjal toimub eriti drastiline pakendikonteinerite prügistamine nö tüüpilistes maapiirkondades (sellistes piirkondades muude jäätmete osakaal pakendikonteinerites kohati isegi 41%). Keskkonnaagentuuri 2022. aasta andmete kohaselt on segaolmejäätmete hulgas ca 43 000 tonni pakendijäätmeid, lisaks paber- ja kartongpakendijäätmeid 42 000 tonni. Pakendijäätmete kogumisega läbi korraldatud jäätmeveo tagatakse, et aina suurem kogus liigiti kogutud pakendimaterjali saadakse puhtamalt kätte ning sel viisil on võimalik ka suurem kogus materjale ringlusesse suunata. Seeläbi väheneb esmase toorme kasutus ning suureneb võimalus jäätmete põletamise ja ladestamise asemel erinevaid materjale ringluses hoida. Iga pakendi tootmisel on oma keskkonnamõju: klaaspakendi toorme saamiseks kaevandamisega kaasnev keskkonnamõju, puit- ja paberpakendi tootmiseks metsade raiumisega seotud keskkonnamõju (muutused loodusliku mitmekesisuse säilimises, aga ka CO2 sidumises), plastpakendi tootmisega naftaproduktide tootmisega kaasnevad mõjud, metallpakendi tootmisel kaevandamisega seotud mõjud jpm. Seega on oluline, et kui pakendid on kord kasutusele võetud, siis neid kasutataks võimalusel korduvalt või need ringleksid materjalina võimalikult kaua. Pakendijäätmete kokku kogumise korraldamine läbi kohaliku omavalitsuse üksuse ja pakendijäätmete liigiti kogumise nõuete täpsustamine tagab, et aina rohkem jäätmevaldajaid saavad võimaluse kodude juures pakendijäätmeid ära anda ning läbi mugavama lahenduse jõuab segaolmejäätmete hulka vähem pakendeid. Pakendijäätmete avaliku kogumisvõrgustiku puhul esineb sage pakendikonteinerite ületäitumine ja konteinerite ümbruse prügistamine. Sellest tulenevalt satub ka prügi rohkelt keskkonda, mis on ohuks nii maismaa- kui ka mereelustikule. Tekkekohalt kogumisele üleminek vähendab pakendijäätmete üleandmisel anonüümsust, kuna pakendikonteinerid on jäätmevaldajate silme all. Lisaks on võimalik kasutusele võtta jäätmemaju, mis on lukustatud või kaameratega varustatud. 14 Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuring (2020).pdf 33 Mõjuvaldkond: tööturg ja keskkond Muudatused võivad kaasa tuua tööturu ümberkujunemise. Arvestades taaskasutusorganisatsioonide töömahu vähenemist pakendijäätmete kokku kogumise korraldamisel võib olla, et ei vajata enam sama palju töötajaid. Samuti võib muudatus kaasa tuua halduskoormuse tõusu kohalikus omavalitsuses, kui kohaliku omavalitsuse üksus otsustab hallata kogu korraldatud jäätmeveo teenusega seonduvat klienditeenindust iseseisvalt. Korraldatud jäätmeveoga seotud klienditeeninduse haldamiseks on võimalik sisse osta teenust, samuti on võimalik teha koostööd teiste kohalike omavalitsustega ja korraldada haldamine läbi jäätmehoolduskeskuste. Mõjuvaldkond: võrdsetele võimalustele Pakendijäätmete liigiti kogumise kohustuse täitmine on kättesaadavam rohkematele ühiskonnagruppidele. Pakendikonteinerite kodude juurde paigaldamine võimaldab pakendijäätmeid liigiti koguda neil, kellel on liikumisraskused (pensionärid, liikumispuudega isikud), aga ka neil, kes ei kasuta liikumisvahendina autot. Muudatusega luuakse võrdsemad võimalused pakendijäätmete liigiti kogumiseks, võimaldades erinevatel ühiskonnagruppidel panustada keskkonnahoidu ja ringmajandusse. 4.2 Kavandatud muudatus: taaskasutusorganisatsioonide tegevusload muutuvad tähtajaliseks (kehtivus 5 aastat), sh muudetakse tegevusloa andmise aluseks olevaid tingimusi. Taaskasutusorganisatsioonide tegevusloa taotlemist käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted: pakendiseaduse § 175 lõiked 1 ja 2, § 3910 lg 1 ja 2. Mõjuvaldkond: majanduslik mõju 2021. aastal Maailmapanga poolt läbiviidud jäätmevaldkonna tervikanalüüsi üks poliitikakujundamise soovitusi oli, et taaskasutusorganisatsioonide tegevusload peaksid edaspidi olema 5-aastase kehtivusajaga. Sealhulgas on Riigikontroll on oma 18.06.2024 aasta olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide järelauditis välja toonud soovituse rakendada Maailmapanga analüüsis toodud soovitusi, mis on suunatud taaskasutusorganisatsioonide kohustuste täitmisele. Tegevuslubade muutmine taaskasutusorganisatsioonide jaoks Eestis toob kaasa nii majanduslikke kui ka halduskoormuse muutusi. Majanduslikult võivad kulud tõusta, kuid kvaliteet ja konkurents võivad paraneda. Halduskoormus suureneb nii organisatsioonide kui ka Keskkonnaameti tasandil, mis võib nõuda uusi ressursse ja efektiivsemat haldust. Samas ei ole Keskkonnaametile ette näha väga suurt halduskoormuse tõusu, kuna praegu on turul tegutsemas pakendite valdkonnas 4 taaskasutusorganisatsiooni. Oluline on, et need muudatused toovad kaasa ka keskkonnahoidlikuma ja efektiivsema taaskasutussüsteemi. Mõju sihtrühm: taaskasutusorganisatsioonid (sh pakendiettevõtjad) Taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud edaspidi tegevusloa säilitamiseks (pikendamiseks) või uue loa taotlemiseks esitama taotluse Keskkonnaametile. Varasemalt olid tegevusload tähtajatud ning kehtetuks tunnistamise alused olid nõrgad, mis tähendas, et taaskasutusorganisatsioonid ei pruukinud kõiki kohustusi järgida. Näiteks võis olla olukord, kus avalike konteinerite paigutamise nõuded olid täitmata või lõpetati nende nõuete täitmine TKO-de ja KOV-ide erimeelsuste tõttu. Seega edaspidi peab taaskasutusorganisatsioon loa pikendamisel või saamisel laiemalt kirjeldama eesseisva viie aasta tegevusplaani, mille üks osa 34 on ka laiemalt avalikkuse teadlikkuse tõstmine. Keskkonnaamet hindab taaskasutusorganisatsiooni tegevuskavas kirjeldatud eesmärkide saavutamist. Taaskasutusorganisatsioonid peavad arvestama lisakuludega, mis võivad kaasneda tegevuslubade taotlemise ja pikendamisega. See võib hõlmata dokumentide ettevalmistamist, nõuetele vastavuse tõendamist ja võimalikke konsultatsiooniteenuseid. Taaskasutusorganisatsioonide jaoks tähendab tegevuslubade tähtajalisus ja pikendamise nõue haldusmenetluste suurenenud keerukust. See võib nõuda rohkem aega ja ressursse nõuete täitmiseks. Organisatsioonid peavad tegevusloa taotlemise ajal olema pidevas suhtluses Keskkonnaametiga, et tagada sujuv protsess, mis võib tekitada täiendavat halduskoormust mõlemale osapoolel. Kulude kokkuhoiuks on võimalus taaskasutusorganisatsioonidel ühineda, mis looks ka selgema ülevaate turu toimimisest pakendite tootjavastutuse vaates. Hetkel kolme taaskasutusorganisatsioonide hinnakirjad sarnased ning konkurents praktiliselt puudub. Sellele on viidanud ka Maailmapank jäätmevaldkonna tervikanalüüsis. Mõju sihtrühm: Keskkonnaamet Teatud määral kaasneb halduskoormuse tõus, kuid kui võtta arvesse, et Eestis on kokku 4 taaskasutusorganisatsiooni, siis ei ole see mõju eeldatavalt suur. Keskkonnaamet on hinnanud, et taaskasutusorganisatsioonide tegevuslubade pikendamise ja väljastamise jaoks on vaja täiendavalt 0,5 koormusega töökohta. Kuna organisatsioonid peavad olema tegevusloa taotlemise ajal pidevas suhtluses Keskkonnaametiga, et tagada sujuv protsess, siis see võib tekitada täiendavat halduskoormust mõlemale osapoolele Mõjuvaldkond: keskkonnamõju Seoses taaskasutusorganisatsioonide tegevusloa taotlemisega seotud tingimuste muudatustega peavad organisatsioonid läbimõeldumalt planeerima tegevusloa andmisele järgnevat viite tegevusaastat. Seega, kui taaskasutusorganisatsioonil on strateegiline plaan, kuidas pakendite ja pakendijäätmete teket vähendada ning sellega seotud asjaolusid ka elanikkonnale mõjusalt kommunikeerida, siis võib eeldada, et pakendijäätmete teke väheneb (inimeste teadlikkus selles osas suureneb) ning vähem pakendijäätmeid jõuab ka looduskeskkonda. Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus ka tema organisatsiooni kuuluvate pakendiettevõtjaid nõustada ja teadlikkust tõsta pakendiseaduses sätestatud nõuete täitmise osas. Seega võib eeldada, et pakendiettevõtjate ja elanikkonna teadlikkuse tõusmisel võivad väheneda pakendite ja pakendijäätmetega seotud mõjud keskkonnale (toodetakse jätkusuutlikemaid pakendeid (pakendid on ringlusse võetavad), sh vähendatakse pakendite turule laskmise mahtu ning vähem pakendijäätmeid jõuab keskkonda). Mõjuvaldkond: tööturg ja keskkond Muudatusega ei ole näha suurt tööturu ümberkujunemist. Kuna taaskasutusorganisatsioonid peavad tulevikus tegevusloa pikendamisel ühe tegevusena esitama senise meediaplaani asemel põhjalikuma kommunikatsioonistrateegia, siis on võimalik, et selle koostamiseks kasutatakse turundusagentuuride täiendavat abi. 35 4.3 Kavandatud muudatus: pakendiettevõtja kohustus müügipakenditest tekkinud jäätmete käitlemise kohustuse üleandmiseks taaskasutusorganisatsioonile. Pakendiettevõtja kohustatud sõlmida kirjalikleping taaskasutusorganisatsiooniga käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted: pakendiseaduse § 121 lõiked 21 ja 22. Mõjuvaldkond: majanduslik mõju Muudatusega peavad kõik pakendiettevõtted, kes lasevad turule ühekordselt kasutatavaid müügipakendeid, liituma taaskasutusorganisatsiooniga. Muudatus on vajalik seetõttu, et kodumajapidamistes tekkivad pakendijäätmed on peamiselt just ühekordseks kasutamiseks mõeldud müügipakendid, mille kokku kogumise ja käitlemise rahastamisse peaksid kõik pakendiettevõtjad, kes oma kauba pakendamiseks selliseid pakendeid kasutavad või kes lasevad Eesti turule müügipakendites kaupu, ühtsete reeglite alusel panustama ning seetõttu peaks nende pakendite osas laiendatud tootjavastutuse nõuete täitmine toimuma just taaskasutusorganisatsioonide kaudu. Müügipakendi tagasivõtmise kohustuse täitmine ilma taaskasutusorganisatsiooni kliendiks olemata on keeruline. Seega on oluline, et kõik pakendiettevõtted ühtsete reeglite alusel panustaksid müügipakendi tagasivõtmisesse ning läbi taaskasutusorganisatsiooni ka pakendijäätmete ringlussevõttu. Muudatusega kaasneb eeldatavasti mõningal määral pakendijäätmete ringlussevõtu suurenemine, kuna aina rohkem ettevõtteid panustab pakendijäätmete tagasivõtmise korraldamisse läbi taaskasutusorganisatsiooni. Mida rohkem plastpakendijäätmeid ringlusesse võetakse, seda väiksem on ka Eesti riigi poolt EL-i vahenditesse tasutav plastipakendi omavahendi tasu (ca 20 mln aastas). Kuivõrd teiste eelnõuga kavandatavate muudatuste näol muudetakse seni pakendijäätmete liigiti kogumise põhimõtteid (pakendijäätmete kogumist korraldavad kohaliku omavalitsuse üksused, kuid kulusid peavad kandma taaskasutusorganisatsioonid), siis on väga oluline, et kõik pakendiettevõtjad, kes lasevad turule ühekordseid müügipakendeid, panustaksid kulude kandmisesse. Mõjuvaldkond: keskkonnamõju Keskkonnamõju on kaudne, kuivõrd peamine mõju avaldub pakendijäätmete liigiti kogumise süsteemi muutumisega (täpsemalt kirjeldatud muudatuse 3.1 keskkonnamõju all). Käesoleva muudatusega kaasneb olukord, kus tootjavastutussüsteemi osapooled hakkavad võrdsemalt süsteemi toimimisse panustama. Mõju sihtrühm: taaskasutusorganisatsioon Taaskasutusorganisatsiooniga liitub rohkem ettevõtteid, kes panustavad tootjavastutusega ettenähtud kohustuste täitmisesse. Taaskasutusorganisatsiooni tulubaas suureneb ning nad saavad süsteemi toimimisse selle võrra rohkem panustada. Mõju sihtrühm: pakendiettevõtjad Enamus pakendiettevõtjaid täidab nõudeid taaskasutusorganisatsioonide kaudu, ehk sellel muudatusel väga suurt mõju eeldatavalt ei ole. Neile, kes alles nüüd annavad kohustused taaskasutusorganisatsioonidele üle, võib kaasneda mõningane kulude tõus kui siiani ei ole pakendijäätmete tagasivõtmist rakendatud, sh ei ole taaskasutusse või ringlusse pakendeid suunatud. Juba taaskasutusorganisatsioonidega liitunud ettevõtted jagavad edaspidi õiglasemalt tootjavastutusega rakenduvaid kohustusi - väheneb nö freeriderite osakaal, kes seni 36 ringlussevõttu ei ole panustanud ja kergitavad plastpakendi omavahendi hinda. 2022. aasta pakendiregistri andmete põhjal esitas 64 ettevõtet müügipakendite osas iseseisvalt pakendiaruande turule lastud müügipakendite osas (nende poolt lasti turule kokku 439 tonni müügipakendeid). 2023. aasta tegevusaruannete põhjal esitasid kolmele taaskasutusorganisatsioonile aruandeid 4545 pakendiettevõtet. Seega võib öelda, et muudatusega mõjutatakse väikest osa pakendiettevõtjaid, kes ei ole veel oma pakendialaseid kohustusi taaskasutusorganisatsioonidele üle andnud. Mõju sihtrühm: riigiasutused Võib eeldada, et muudatusega ei kaasne suurt mõju riigiasutustele. Pakendiettevõtjad, kes siiani on kohustust iseseisvalt täitnud on esitanud ka andmed pakendiregistrisse ning edaspidi esitab nende eest registrisse andmed taaskasutusorganisatsioon. Seega koormus pakendiregistrile selle muudatusega jääb samaks. 5. Keskkonnatasude seaduse muudatuste mõju Keskkonnatasude seaduses kavandatud muudatustel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning demograafiline mõju. Muudatusega kaasneb sotsiaalne ja majanduslik mõju. 5.1 Kavandatud muudatus: tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäära tõstmine Mõju valdkond: mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele Mõjutatud sihtrühm: tavajäätmete prügilate operaatorettevõtted Tavajäätmete, kõrvaldamise saastetasu ehk ladestustasu tõus mõjutab Eestis tegutsevaid prügilate operaatorettevõtteid. Eestis on täna 5 tavajäätmete prügila operaatorettevõtet: AMESTOP OÜ, EKOVIR OÜ, PAIKRE OÜ, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, Väätsa Prügila AS. 2023. a majandusaasta aruannete põhjal 4 neist teenisid mõningast kasumit. Saastetasu tõusuga väheneb nende kasum, juhul kui saastetasu tõusu ei kanta edasi prügila väravahindesse (täna moodustab saastetasu 23,6-29,8% ladestatavate tavajäätmete väravahinnast). Juhul kui suurenevad prügila väravahinnad ja seetõttu ladestatakse prügilatesse vähem jäätmeid (majanduslikult otstarbekam on suunata jäätmeid ringlusse), siis väheneb nimetatud ettevõtjate käive ning tõenäoliselt ka kasum. Kui jäätmete kõrvaldamise saatetasumäär tõuseb 90 euroni jäätmetonni kohta, siis prügilate vastusvõtutasud jäävad tõenäoliselt vahemikku 140-187 eur/tonn. Ärikasumit teenival neljal ettevõttel on võimalik kasumimarginaali arvelt vastuvõtutasude tõusu ajatada ning viia ladestustasu tõus väravahinda järkjärgult. Arvestades inflatsiooni ja kasvavat palgasurvet jõuaks tasu tõus mingil hetkel siiski väravahinda. Kasumit teenivate ettevõtete puhul moodustaks ladestustasu tõus keskmiselt 105% teenitud kasumist. Tõstes tavajäätmete ladestustasu 90 eur/t ning lähtudes 2023. aastal deklareeritud jäätmekogustest ning 2023. aasta puhaskasumist, teeniksid kõik ettevõtted kahjumit. Antud juhul peaksid ettevõtted viima ladestustasu tõusu ka jõulisemalt vastuvõtutasusse. Tavajäätmete prügilate operaatorettevõtted peavad olema juba täna teadlikud jäätmeseaduses sätestatud piirangutest ja oma tegevust lähiaastatel ka vastavalt korraldama: 37 a) alates 2030. aasta 1. jaanuarist on prügilasse keelatud ladestada ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivaid jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid, välja arvatud jäätmed, mille ladestamine prügilas annab käesoleva seaduse § 221 lõike 1 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse. b) alates 2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogus ületada 10 massiprotsenti samal aastal tekitatud olmejäätmete üldkogusest. Saastetasumäärade tõstmine ei mõjuta keskkonnatasu deklareerimise korraldust. Ettevõtted jätkavad tavapärast keskkonnatasu deklareerimist. Mõjutatud sihtrühm: jäätmevedajad Tavajäätmete ladestustasu tõus tähendab hinnatõusu jäätmevedajale juhul, kui veetavad jäätmed suunataks prügilasse ladestamiseks. Kui olmejäätmete vedu teostatakse korraldatud jäätmeveo hankelepingu alusel, siis sõltub jäätmevedaja võimalus taotleda hankijalt jäätmeveo teenustasu tõusu korraldatud jäätmeveo hanke tingimustest. 5.2 Kavandatud muudatus: tasu kehtestamine tavajäätmete, v.a puidujäätmed põletamisele energiakasutuse otstarbel Mõjutatud sihtrühm: Energiakasutuse otstarbel jäätmeid põletavad ettevõtted. Kokku põletati 2023. aastal tavajäätmeid (sh puidujäätmed) energiakasutuse otstarbel 45-s erinevas tegevuskohas (käitises), neist viies ka mittepuidupõhiseid tavajäätmeid (segaolmejäätmed, prügikütus jms). Neist kõige suuremas koguses põletatakse tavajäätmeid (99% põletatavatest tavajäätmetest, v.a puidujäätmed) Enefit Green AS Iru elektrijaamas (Iru jäätmepõletustehas) ja seega võib öelda, et neil on turul monopoolne seisund. Perioodil 2019–2024 on Iru jäätmepõletustehase jäätmete vastuvõtutasu kasvanud keskmiselt 3,8% aastas. Hetkel on see hinnanguliselt 63,5 eur+km ning kõige kõrgem tariif on 70 eur/t. Põletuse vastuvõtutasude hinnad on seni ühise turu kaudu olnud seotud olmejäätmete ladestamise vastuvõtutasuga ja kujunenud hangete käigus. Kui kogu jäätmete energiakasutuse tasu suunatakse vastuvõtutasusse, siis jääb vastuvõtutasu tulevikus vahemikku 123,5-130 eurot tonni kohta, mis on ca 1,85-1,95 kordne hinna tõus. Juhul kui kogu jäätmete energiakasutus tasu suunatakse värava hinda, siis see ei mõjuta otseselt ettevõtte ärikasumit. Kuid arvestades, et väravhinna tõus toob kaasa põletatavate jäätmete koguse langust (käesoleva eelnõuga soovitud eesmärk), siis tõenäoliselt väheneb ettevõte käive. Jäätmete ladestamine ning põletamine energiakasutusel konkureerivad samal turul samadele mahtudele ning on oma olemuselt sarnased tegevused, mistõttu on põhjendatud nende sarnane maksustamine. Põletamine energiakasutusel on küll jäätmehierarhia seisukohalt kõrgemal asuv tegevus, kuid peamiseks eesmärgiks on siiski jäätmematerjali ringlusse suunamine. Selleks, et vältida olukorda, kus jäätmete põletamine on soodsam kui nende ringlussevõtt, on vaja jäätmete põletusse suunamine maksustada. Selleks, et imporditud jäätmetel ei tekiks turueelist, ei tehta kehtestata neile ka madalamat tasumäära, vaid neile kehtivad samasugused tasumäärad kui Eesti turul tekkinud jäätmetele. Need ettevõtted peavad hakkama jäätmete energiakasutuse tasu deklareerima, sarnaselt jäätmete kõrvaldamise deklareerimisega. Deklaratsiooni koostamise aluseks on energiakasutuse otstarbel põletusse suunatud jäätmete kogused. Tasumine toimub sama moodi nagu teiste maksude puhul - Maksu- ja Tolliametis ettevõtte ettemaksukonto kaudu. 38 Mõjutatud sihtrühm: jäätmekäitlejad, kes suunavad jäätmeid põletusse Tavajäätmetele (sh segaolmejäätmed) energiakasutuse tasu kehtestamine tähendab hinnatõusu ka jäätmeid sinna suunavatele ettevõte teenustasudes. Iru jäätmepõletustehase jäätmete vastuvõtutasu 2024. aastal on 63,5-70 +km eurot tonni kohta ja see kujuneb hangete käigus, st sinna saavad jäätmeid üle anda ainult need ettevõtted, kellega on Enefit Green AS vastavad lepingud sõlminud. Neid ettevõtteid on 2024. a ca 10 (suuremad jäätmekäitlusettevõtted). Kui kogu jäätmete energiakasutuse tasu suunatakse vastuvõtutasusse, siis jääb vastuvõtutasu vahemikku 123,5-130 eurot tonni kohta, mis on ca 1,85-1,95 kordne hinna tõus. Kui (segaolme)jäätmete vedu teostatakse korraldatud jäätmeveo hankelepingu alusel, siis sõltub jäätmevedaja võimalus taotleda hankijalt jäätmeveo teenustasu tõusu omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast või korraldatud jäätmeveo hanke tingimustest. Tihti on neis, et erandkorras on võimalik muuta teenustasu kui teenustasu muutumine on tingitud mõne riikliku maksu või tasu muutumisest, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumise esitamise momendil ette näha. Kavandatud muudatuste koosmõju Sihtrühm: ettevõtted, kes suunavad tavajäätmeid ringlusse Tavajäätmete kõrvaldamise saastetasu tõusu ja energiakasutuse otstarbel põletamise kallinemise tõttu kallineb mõningal määral ka nende jäätmete ringlussevõtu kulu, sest suurenevad jäätmekäitluse jääkide käitluskulud. Näiteks, kui liigiti kogutud jäätmetes on 35% ringlussevõtuks sobimatuid materjale, siis ringlussevõtu tegevuste omahinnaga 100 eur/tonn ning sortimisjäägi põletustasu 50 eur/tonn lisandumisega ringlussevõtu kuluks 117,5 eur/tonn. Jäätmete, sh pakendijäätmete ringlusevõtumäärade karmistumisega peavad pakendiettevõtjad üha rohkem suunama jäätmeid ringlusse ja seega peab vähenema ka jääkide kogus. Samuti väheneb jääkide kogus ka kohtsortimise edenedes. Kui liigiti kogutud jäätmetes on 20% ringlussevõtuks sobimatuid materjale, siis on ringlussevõtu kulu ca 110 eur/tonn. Põletuse hind peab olema kallim kui ringlussevõtt, et käitlejatel tekiks motivatsioon materjale rohkem ringlusesse suunata, mh tõstab see taaskasutusorganisatsioonide huvi müügipakendi käitlemiseks. Siinkohal tuleb ka rõhutada, et jäätmeseaduse § 281 lõike 2 kohaselt on korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmeid keelatud põletada, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete töötlemisel ning mille puhul on põletamine jäätmehierarhia kohaselt keskkonna jaoks parim lahendus. Sihtrühm: lõpptarbijad (inimesed ja ettevõtted) Kuna kaasneb üldine jäätmete käitluskulu tõus, jõuab ladestustasu tõus või jäätmete põletamise tasu ka jäätmevaldajate (majapidamiste) teenuse hinda - jäätmevedaja kannab selle kulu saastaja maksab põhimõtte alusel edasi jäätmevaldajale juhul, kui tegemist on segaolmejäätmetega, mis ladestatakse või põletatakse energiasaamise eesmärgil. Teenusehinna tõus poleks aga määrava tähtsusega, kuna hinnatõus hajub jäätmekäitlusahelas ning leibkonnal on võimalik olmejäätmete üleandmise hinda jäätmete liigiti kogumise teel vähendada. Tõstes tavajäätmete ladestustasu 90 eur/t oleks tõus u 13 eurot leibkonna kohta aastas. Kui 39 segaolmejäätmeid suunatakse energiasaamise eesmärgil põletusse, siis oleks tasu 60 eur/t ja tõus leibkonnale mõnevõrra väiksem. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Elanikele jäätmekäitluskulude suurenemisega kaasneb ka risk illegaalse tegevuse suurenemiseks (lõkkes põletamine, metsa alla viimine jms), eriti just nende jäätmete puhul, mis ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga (suur-, ehitusjäätmed jms). Mis omakorda toob kaasa järelevalve töökoormuse ja kulude kasvu. Lõpptarbijad on ka teised ettevõtted, kelle tegevuse käigus tekivad seni ladestamisele või põletusse läinud tavajäätmed. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Teatud ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk esineb, kuid see sõltub sektorist ning konkreetse ettevõtte tegevusest. Jäätmekäitluskulude tõus mõjutab ettevõtte majandusliku olukorda ja pikaajalisi strateegiaid. Suureneb surve keskkonnasäästlike lahenduste kasutuselevõtuks ja vajadus kohandada ärimudeleid keskkonnamõjude vähendamiseks või siis suurenevad ettevõtte kulud jäätmekäitlusele. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Tavajäätmete kõrvaldamise ja energiakasutuse otstarbel põletamine loob majandusliku motivatsiooni kasutada Eestis energia tootmiseks muid kütuseid ning suunates kohalikud jäätmed energiakasutuse asemel, kas ekspordiks Soome jäätmete energiakasutuse käitistesse või siis ladestamisse. Jäätmete põletustasu 60 eurot/t on täna suurem kui jäätmete Eestist Soome transportimise kulu. See risk jääb, kuid arvestama peab ka, et alates 21. maist 2026. a jõustub uus riikidevahelise jäätmeveo määrus 2024/1157 ning sellega seoses rakenduvad lisanõuded riikidevahelisel jäätmeveole, sh segaolmejäätmete veole. Alates 21. maist 2026 on segaolmejäätmete veol taaskasutamise eesmärgil vaja veoluba, sh 19 12 10 koodiga segaolmejäätmetest valmistatud prügikütusele. Uue määruse kohaselt on segaolmejäätmete vedu kõrvaldamise eesmärgil keelatud. Uus määrus toob välja, et segaolmejäätmete vedu peab olema kooskõlas jäätmehierarhiaga ning läheduse ja iseseisvuse põhimõttega. Segaolmejäätmete veol tekkekohast parimasse töötluskohta tuleb arvesse võtta läheduse ja materjalitõhususe põhimõtet ning vajadust vähendada jäätmete keskkonnajalajälge. Lisaks on riigil õigus oma jäätmekäitlusvõrgu kaitsmiseks piirata sissetulevaid jäätmesaadetisi, mille puhul jäätmed on ette nähtud muudeks taaskasutamistoiminguteks kui ringlussevõtt ja korduskasutuseks ettevalmistamine. Veoluba andes tuleb arvestada direktiivi 2008/98/EÜ sätete rakendamist, mille eesmärk on suurendada jäätmete liigiti kogumist ja vähendada segaolmejäätmete teket. Kooskõlas jäätmehierarhiaga ning läheduse ja iseseisvuse põhimõtetega peaksid liikmesriigid tagama, et segaolmejäätmeid ennetatakse esmajärjekorras ning kogutakse ja sorditakse teises järjekorras, et eraldada taaskasutamiseks eri fraktsioonid. Veoloa saamiseks on vaja saada sihtriigi ja lähteriigi nõusolekut. Kui Eestil on olemas parim võimalik tehnika, siis tuleb segaolmejäätmeid taaskasutada lähteriigis. Ehk veoluba tähendab seda, et kui Eesti tahab saata Soome segaolmejäätmetest valmistatud prügikütust, siis peab Soome pädev asutus ja Eesti pädev asutus selleks loa andma. Kui riigil on põletustehas olemas ja endal vaja prügikütust, siis saab veoloast keelduda. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju kirjeldus 40 Seadusel ei ole olulist mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuna valdavalt muutuvad ainult tasumäärad, nende maksmise ja haldamise kord jääb samaks. Keskkonnaameti töömaht vähesel määral suureneb seoses uue jäätmete energiakasutuse tasu lisandumisega, kuid mitte oluliselt, sest tasu maksvate ettevõtete arv kelle osas teostada maksukontrolli on väike (2023.a 5 ettevõtet). Jäätmete kõrvaldamise saastetasu ca 3 kordse tõus tingib vajaduse teostada põhjalikumalt maksualast kontrolli (keskkonnatasude osas teostab Keskkonnaamet), sest on risk, et ettevõtted hakkavad välja töötama üha keerulisemaid skeeme maksude tasumisest kõrvalehoidmiseks. Mõningad kulud kaasnevad uue tasu (deklaratsioonivormi) sisseviimisega KOTKASesse. Uus deklaratsioonivorm on oma olemuselt sarnane jäätmete kõrvaldamise deklaratsiooniga ja seega need KOTKASe arenduskulud saab katta igapäevaste arenduste eelarvest. Järelevalve töömahu ja seega ka kulude kasv, kuna mõningane oht, et suureneb illegaalne tegevus (tavajäätmete põletamine kodumajapidamiste küttekolletes ja lõkkes ning nn metsa alla viimine). Mõju riigieelarvele Mõju sihtrühm: riik Jäätmete ladestamise saastetasu tõusu korral laekuks rohkem raha riigieelarvesse. 2020-2023.a ladestatud tavajäätmete, v.a põlevkivi lend- ja koldetuhk ning põlevkivi aheraine (sh rikastusjäätmed), keskmise koguse juures laekuks saastetasumäära tõstmisel 90 eur/t u 15,2 mln eurot aastas, tõus oleks ca 10 mln eurot aastas. Arvestada tuleb aga sellega, et jäätmete ladestamine tulevikus väheneb ning seetõttu vähenevad ka laekumised riigieelarvesse, jäädes tõenäoliselt tasemeni ca 12 mln/a. Jäätmete energiakasutuse otstarbel tasu kehtestamisel laekub riigieelarvesse täiendavalt ca 15 miljonit eurot aastas, kuid arvestades ka sellega, et jäätmete põletamine energiakasutuse otstarbel väheneb, vähenevad ka laekumised riigieelarvesse (ca 13 miljoni eurot aastas). Kohalikele omavalitustele nende muudatustega ei kaasne kulu ega tulu. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Jäätmete ladestamist prügilatesse on vaja järk-järgult vähendada, et vältida kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale ning tagada majanduslikult väärtuslike jäätmematerjalide järkjärguline ja tõhus taaskasutusse võtmine jäätmete nõuetekohase käitlemise kaudu ja kooskõlas jäätmehierarhiaga. Kuna ladestamine on üheks oluliseks KHG-de heite allikaks ja selle mahu järjepidev suurendamine põhjustab elukeskkonnale häiringuid, siis on oluline ladestamist vähendada. Tagatud peab olema, et jäätmeid võetakse ringlusse või taaskasutatakse muul viisil ning vähenema peab ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate jäätmete ladestamine prügilasse. 41  Lisa 2. Rakendusaktide kavandid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Jäätmeveo saatekirja andmekoosseis ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 1171 lõike 9 alusel. § 1. Jäätmeveo saatekiri (1) Jäätmeveo saatekiri (edaspidi saatekiri) on dokument, mis sisaldab andmeid käitlemiseks üleantavate jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste ning nende jäätmete tekitaja, käitlemiseks üleandja, vedaja ja vastuvõtja kohta. (2) Ohtlike jäätmete veoks saatekirja koostamisel arvestatakse autoveoseaduse § 35 lõigete 10 ja 11 nõudeid. (3) Jäätmeveosega peab sõiduki juhil kaasas olema elektrooniline saatekiri või selle puudumisel saatekirja väljatrükk. (4) Saatekiri on keskkonnaotsuste infosüsteemist (edaspidi: infosüsteem) elektrooniliselt kättesaadav. (5) Jäätmete riikidevahelise veo korral asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1013/2006/EÜ jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.07.2006, lk 1–98) lisas IB esitatud saatekiri käesoleva määruse § 1 lõike 1 kohast saatekirja. (6) Saatekiri on jäätmealase arvestuse algdokument jäätmeseaduse § 116 mõistes. § 2. Saatekirja andmekoosseis (1) Üleandja / saatja andmed: 1) isiku tüüp; 2) registrikood, IMO number; isikukood 3) ärinimi, laeva nimi; eesnimi, perenimi 4) postiaadress, lipuriik; 5) telefon; 6) e-posti aadress; 7) lähtekoht; 8) lähtekoha aadress. (2) Jäätmetekitaja andmeid: 1) isiku tüüp; 2) registrikood; 3) ärinimi; 4) jäätmetekkekoht; 5) jäätmetekkekoha aadress. (3) Jäätmete iseloomustamiseks esitatakse järgmine teave: 1) jäätmekood jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmete liigitamise korra ja jäätmenimistu kohaselt; 2) jäätmete nimetus; 3) kogus tonnides, kilogrammides, grammides; 4) Kuivaine % 5) POS- sisaldus 5) HP-kood; 6) pakendi tüüp; 7) pakendi kogus; 8) märkused. (4) Ohtliku veose veodokumendi kohta esitatakse järgmine teave: 1) ÜRO number; 2) tunnusnimetus; 3) ohumärgise number; 4) pakendigrupp. (5) Jäätmevedaja kohta esitatakse järgmine teave: 1) isiku tüüp; 2) ärinimi; 3) registrikood; 4) postiaadress; 5) telefon; 6) e-posti aadress; 7) veoki registreerimise number; 8) haagise registreerimise number. (6) Vastuvõtja või saaja kohta esitatakse järgmine teave: 1) registrikood; 2) ärinimi; 3) postiaadress; 4) telefon; 5) e-posti aadress; 6) sihtkoht; 7) sihtkoha aadress. (7) Üleandja / saatja kinnitus: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) üleandmise kuupäev; 3) allkiri või infosüsteemis antud kinnitus. (8) Jäätmevedaja kinnitus: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) vastuvõtmise kuupäev; 3) allkiri või infosüsteemis antud kinnitus. (9) vastuvõtja / saaja kinnitus: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) vastuvõtmise kuupäev; 3) allkiri või infosüsteemis antud kinnitus. § 3. Saatekirja koostamine ja edastamine (1) Saatekiri koostatakse enne veo algust infosüsteemis iga jäätmete veose kohta. (2) Jäätmeseaduse § 1171 lõikes 3 nimetatud juhtudel võib saatekirja koostada jäätmete vastuvõtja poolt koondsaatekirjana, milles märgitakse vähemalt käesoleva määruse paragrahvis 2 lõikes 3 märgitud andmed, isiku tüüp ja kohaliku omavalitsuse üksus, kust jäätmed pärinesid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koondsaatekiri tuleb koostada hiljemalt järgneva kuu 8ndaks kuupäevaks eelneval kuul vastu võetud jäätmete kohta. (4) Saatekirja koostamisel omistatakse sellele ainulaadne registreerimisnumber, mis jääb muutumatuks saatekirja menetlemisel infosüsteemis ja arhiveerimisel. (5) Jäätmete käitlemise õigust omavad jäätmete üleandja, vedaja ja vastuvõtja registreerivad end infosüsteemi kasutajaks kooskõlas infosüsteemi põhimäärusega. Infosüsteemi kasutajal on õigus sisestada infosüsteemi asjaomaseid andmeid ja neid vajaduse korral muuta ning saada juurdepääs nendele saatekirjadele, millele ta on kantud jäätmete üleandjana, vastuvõtjana või vedajana. (6) Jäätmete üleandja ja vedaja, kelle tegevuseks ei ole keskkonnakaitseluba vaja ja kel puudub õigus jäätmeid käidelda, võivad taotleda registreerimist infosüsteemi kasutajaks juurdepääsuõigusega saatekirjadele, millele nad on märgitud, õiguseta andmeid sisestada või muuta. (7) Kui jäätmeseaduse § 987 lõike 2 punkti 2 alusel Keskkonnaametis registreeritud isik (edaspidi: jäätmevedaja) ei tegelenud perioodil 1. jaanuar – 31. detsember jäätmete vedamisega, kinnitab ta seda hiljemalt järgneva kalendriaasta 8. jaanuariks infosüsteemis vastava märkega. (8) Perioodi 1. jaanuar – 31. detsember kohta koostatud saatekirjade alusel luuakse infosüsteemis jäätmevedaja koondaruanne. § 4. Saatekirja registreerimine ja kinnitamine (1) Paragrahvi 3 lõigete 3 ja 4 kohaselt infosüsteemi kasutajateks registreeritud jäätmete üleandja, vedaja ja vastuvõtja kinnitavad andmekogus jäätmete üleandmist ja vastuvõtmist. (2) Jäätmete üleandmine ja vastuvõtmine loetakse lõpetatuks ja saatekiri registreerituks hetkest, mil jäätmete vastuvõtja on saatekirjal olevad andmed infosüsteemis kinnitanud. (3) Eelmise päeva vedude kaaluraport tuleb esitada hiljemalt järgmisel tööpäeval kell 12.00. (4) Saatekirja andmed tuleb infosüsteemis kinnitada hiljemalt 5 tööpäeva jooksul veo lõppemisest alates. (3) Jäätmevedaja tõendab jäätmete vastuvõtmist või üleandmist allkirjaga saatekirja väljatrükil või andmekogus, kui seda nõuab jäätmete vastuvõtja või üleandja. § 5. Saatekirjas paranduste tegemine (1) Kui jäätmete üleandmisel selgub vajadus saatekirjal olevate andmete muutmiseks, kuid tehnoloogiliste vahenditega nende muutmine kohapeal ei ole võimalik, registreeritakse muudatused kirjalikult saatekirja väljatrükil ning kinnitatakse osaliste allkirjadega. Saatekirjas teeb vajaduse korral parandused jäätmete vastuvõtja väljatrükist lähtudes. (2) Paragrahvi 4 lõike 1 kohaselt registreeritud saatekirjas vigade ilmnemisel lähtub jäätmesaadetise vastuvõtja …. (3) Saatekirja koostajal on infosüsteemis võimalik saatekirjal olevaid andmeid muuta 60 päeva jooksul saatekirja koostamisest arvates. Andmete hilisemaks muutmiseks tuleb pöörduda infosüsteemi volitatud töötaja poole, kellel on õigus küsida muudatuste kohta selgitusi. § 6. Aruande ja koondaruande kontrollimine (1) Keskkonnaagentuuril on õigus kontrollida aruandeid ja koondaruandeid. (2) Kui Keskkonnaagentuur ei nõustu aruande või koondaruande andmetega või koondaruande töötlemisel tekib kahtlus, et esitatud andmed ei ole täielikud ja õiged, samuti juhul, kui mitme jäätmevedaja koondaruannetes esitatud andmed omavahel ei ühti, juhib Keskkonnaagentuur puudustele tähelepanu ning määrab jäätmevedajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine peatub jäätmevedajale puuduste kõrvaldamise tähtajast teatamisest alates, kuni jäätmevedaja on puudused kõrvaldanud. (4) Kui puudusi Keskkonnaagentuuri määratud tähtajaks ei kõrvaldata, loetakse puudustega saatekiri või saatekirjad esitamata jäetuks. (5) Keskkonnaagentuur võib koondaruandes ise parandada toimetuslikud ebatäpsused, kui see koondaruande sisu ei muuda, teavitades jäätmevedajat pärast muudatuse tegemist. Muudatusega mittenõustumise korral on jäätmevedajal teavituse saamisest arvates 14 päeva oma vastuväite esitamiseks. § 7. Määruse kehtetuks tunnistamine Keskkonnaministri 15.01.2021 määrus nr 4 „ Ohtlike jäätmete saatekirja andmekoosseis ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord“ (RT I, 19.01.2021, 14) tunnistatakse kehtetuks. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/851 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109–140).  Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 117 lõike 1 alusel. § 1. Reguleerimisala ja mõisted (1) Määrusega kehtestatakse jäätmearuande (edaspidi aruanne) andmekoosseis ja esitamise kord. (2) Aruanne on dokument, mis sisaldab andmeid jäätmeseaduse § 116 lõikes 2 nimetatud isiku (edaspidi aruande esitaja) jäätmealase tegevuse kohta. (3) Tegevuskoht käesoleva määruse tähenduses on jäätmekäitluskoht või jäätmete tekkekoht. § 2. Aruande esitamine (1) Aruande esitaja esitab keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi infosüsteem) iga kuu 8ndaks kuupäevaks aruande eelneva kuu jäätmealase tegevuse kohta. (2) Aruanne esitatakse iga tegevuskoha kohta eraldi. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata reoveesette kasutamisel põllumajanduses juhul, kui aruande esitajal on ühe kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil mitu tegevuskohta. Sellisel juhul võib aruande esitaja esitada nende kõigi kohta ühe aruande. (4) Aruande esitajal on infosüsteemis võimalik esitatud andmeid muuta 60 päeva jooksul andmete esitamisest arvates. Andmete hilisemaks muutmiseks tuleb pöörduda infosüsteemi volitatud töötaja poole, kellel on õigus küsida muudatuste kohta selgitusi. (5) Kui aruande esitaja ei tegelenud perioodil 1. jaanuar – 31. detsember jäätmete käitlemisega, kinnitab aruande esitaja seda hiljemalt järgneva kalendriaasta 8. jaanuariks infosüsteemis vastava märkega. (6) Isiku puhul, kes on kohustatud andma aru jäätmete ülekannetest väljapoole tegevuskohta andmete kandmiseks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse (E-PRTR) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1–17), artikli 5 lõike 1(b) kohaselt, luuakse infosüsteemis vastav aruanne automaatselt. (7) Aruande esitaja poolt iga kuu 8ndaks kuupäevaks esitatud aruannete alusel luuakse infosüsteemis perioodi 1. jaanuar – 31. detsember kohta koondaruanne. § 3. Aruande andmekoosseis (1) Aruanne sisaldab järgmisi üldisi andmeid aruande esitaja ja tegevuskoha kohta: 1) aruande esitaja nimi, registrikood või isikukood, aadress; 11) keskkonnakaitseloa number ja liik; 2) aruande koostaja nimi, e-posti aadress ja telefoninumber; 3) tegevuskoha nimetus, kood, asukoha aadress; 4) tegevuskoha põhitegevusala ja muud tegevusalad Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi. (2) Aruandes esitatakse järgmine teave aruande esitaja jäätmealase tegevuse kohta: 1) jäätmeliigi nimetus ja jäätmekood jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmete liigitamise korra ja jäätmenimistu kohaselt; 2) laoseis aruandeperioodi algul; 3) aruande esitaja tootmis- või muu tegevuse tulemusel tekkinud jäätmete kogused, välja arvatud jäätmekäitluses tekkinud (sekundaarsed) jäätmete kogused; 4) jäätmekäitluse tulemusel tekkinud (sekundaarsed) jäätmete kogused; 5) settelaadsete jäätmete keskmine kuivainesisaldus (protsentides) tekkinud jäätmetes (massiprotsentides); 6) teistelt isikutelt saadud jäätmete kogused, jäätmeid üle andnud isiku nimi, registrikood, keskkonnakaitseloaga seotud või muu registreeritud tegevuskoht; 7) kodumajapidamistelt saadud jäätmed nende omavalitsuste kaupa, kust üle antud jäätmed pärinesid; 8) imporditud jäätmete kogused, jäätmeid üle andnud isiku nimi, registrikood ja päritoluriik; 9) muu sissetulek, sealhulgas selgitus tekkepõhjuste kohta; 10) taaskasutatud jäätmete kogused ja jäätmete taaskasutamistoiming jäätmeseaduse § 15 lõike 8 alusel kehtestatud toimingute nimistu kohaselt; 11) settelaadsete jäätmete keskmine kuivainesisaldus (protsentides) taaskasutatud jäätmetes (massiprotsentides); 12) kõrvaldatud jäätmete kogused ja jäätmete kõrvaldamistoiming jäätmeseaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud toimingute nimistu kohaselt; 13) teistele isikutele antud jäätmete kogused, jäätmeid vastu võtnud isiku nimi, registrikood, keskkonnakaitseloaga seotud või muu registreeritud tegevuskoht või selle puudumisel tegevuskoha kohaliku omavalitsuse üksus; 14) eksporditud jäätmete kogused, jäätmeid vastu võtnud isiku nimi, registrikood, sihtkohariik ja edasise käitlustoimingu taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingu kood; 15) muu väljaminek, sealhulgas selgitus tekkepõhjuste kohta; 16) laoseis aruandeperioodi lõpul. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–16 ja lõikes 6 nimetatud info esitatakse iga jäätmeliigi kohta eraldi. § 4. Aruande ja koondaruande kontrollimine (1) Keskkonnaagentuuril on õigus kontrollida aruandeid ja koondaruandeid. (2) Kui Keskkonnaagentuur ei nõustu aruandes või koondaruande andmetega või koondaruande töötlemisel tekib kahtlus, et esitatud andmed ei ole täielikud ja õiged, samuti juhul, kui mitme aruandja esitatud andmed omavahel ei ühti, juhib Keskkonnaagentuur puudustele tähelepanu ning määrab aruande esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine peatub aruande esitajale puuduste kõrvaldamise tähtajast teatamisest alates, kuni aruande esitaja on puudused kõrvaldanud. (4) Kui puudusi Keskkonnaagentuuri määratud tähtajaks ei kõrvaldata, loetakse puudustega aruanne või aruanded esitamata jäetuks. (5) Keskkonnaagentuur võib aruandes ise parandada toimetuslikud ebatäpsused, kui see aruande sisu ei muuda, teavitades aruande esitajat pärast muudatuse tegemist. Muudatusega mittenõustumise korral on aruande esitajal teavituse saamisest arvates 14 päeva oma vastuväite esitamiseks.