Institutsionaalse akrediteerimise mudeli kavand

Heli Mattisen 23.10.2024 Eesti Hariduse Kvaliteediagenntuur [email protected] 22.11.2024 nr 11-1/1514-2 Institutsionaalse akrediteerimise mudeli uuendamise tagasiside 22.oktoobri 2024 a. versioonile Austatud Heli Mattisen Suur tänu võimaluse eest anda tagasiside institutsionaalse akrediteerimise (IA) uuendatud mudeli tööversioonile. Suur töö on juba tehtud ja TalTech hindab kõrgelt eesmärki, et kõrgkoolide konkurentsivõime ja kvaliteedikultuur areneksid. Tänuväärne on konsolideerida erinevate välishindamiste halduskoormust, koguda võimalikult palju kvantitatiivseid andmeid avalikest allikatest riigi poolt ühtsena, samadel alustel võrreldavana ning teha need kõikidele kõrgkoolidele kättesaadavaks (nt HTM, ETAG, HAKA). Oluline on TAL kriteeriumide ja IA kinnitamise eel jõuda selgele kokkuleppele TAIKS ja IA ühisosas ja kinnitada see. Seejärel on võimalik panna suuremat rõhku IA kvalitatiivsele ja võimestavale osale ning hinnata ka kõrgkoolide mõju ühiskonna arengule. IA raames kvaliteedihindamisel peaks lähtuma kõrgkooli vastavust nõuetele, mida kõrgkool saab ise mõjutada. Kõrgkoolile antav hinnang ei saa sõltuda seadusandlikest piirangutest ega poliitilisest keskonnast (nt ligipääs kõrgharidusele, välismaalastele elamislubade andmine, rahastamise põhimõtted, õppe tasustamine jm). Üldine tagasiside IA uuendatud mudeli kohta Üldise seisukohana TalTech toetab 3 hindamisvaldkonnaga uut mudelit, kuhu on varasemad 12 standardit konsolideeritud. Neljas ja vabatahtlik/arenguvaldkond on selgelt sisustamata ning tekitab mitmeid küsitavusi ning määramatust. Komisjonil on keeruline tagada hinnatavate valdkondade ja arenguvaldkonna konsulteerimine lahus hindamisraporti koostamisel tervikuna, sest keeruline on eristada erinevatel hindamisvestlustel saadud arenguvajadusi raporti kontekstis (kas need saadi 3 või 1 hindamisvestlusel) Tallinna Tehnikaülikoolil on toimiv rahvusvaheline nõukoda, kuhu kuuluvad tunnustatud eksperdid teistest tehnikaülikoolidest ja seotud valdkondadest, kes koguneb kord aastas ülikooli nõukogu ja rektoraadiga, annab soovitusi ja nõustab vajalikel teemadel. See on integreeritud ülikooli arengu pidevasse protsessi ning on oluliselt tõhusam kui üle 7a läbiviidav konsultatsioon IA raames. Samuti tagab see kvaliteedihindamise selguse institutsionaalse akrediteerimise protsessi käigus. TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 Tel 620 2002 19086 Tallinn E-post [email protected] Rg-kood 74000323 www.taltech.ee  2 Neljanda valdkonna lisamise asemel oleks oluliselt selgemad ja tõhusamad järgmised meetmed, mida julgeme HAKA-le soovitada integreerida IA protsessi: • Hindamiskomisjon andes kvaliteedihinnangu kolme hindamisvaldkonna kohta, hindab puudusi/vastavust ja annab ka enda poolt soovitusi ülikooli arenguks. Senine hindamiskomisjoni praktika väärib säilitamist; • Hindamiskomisjoni komplekteerimisel arvestatakse kõrgkooli profiili ning konsulteeritakse ekspertide valimisel komisjoni ülikooliga; • Enne hindamisvisiiti on soovitatav hinnataval kõrgkoolil saada võimalus teha kohtumine komisjoniga (lisaks HAKA poolt korraldatavatele komisjoni informeerimisele, koolitamisele jm) ning tutvustada enda enesehindamisraportit, ülikooli profiili, konteksti jms, et komisjonil oleks parem konteksti tundmine hinnatava ülikooli osas; • Peale kohtvisiiti ja hindamisintervjuusid soovitame planeerida võimalus esimeseks tagasisideks, kus tagasiside võimalus oleks nii hinnataval kõrgkoolil kui hindamiskomisjonil (sellises mahus, kui reeglid seda lubavad); • Peale hindamisotsust, kui tavapäraselt tehakse HAKA-ga kokkuvõttev seminar, kus tutvustatakse hindamistulemusi ja hindamisotsust, kindlasti kaasata ka komisjoni liikmeid, kes selgitavad soovitusi ja probleemteemasid ning hinnangute tagamaid. Sellised tegevused annaksid kvalitatiivset võimestavat tagasisidet hindamiskomisjonilt ning samal ajal aitaks selgelt hoida lahus kvaliteedihindamisega seotud tegevused. Hindamisvaldkondade tasakaalustatus Eraldi tähelepanu soovitame pöörata hindamisvaldkondade tasakaalustatusele. Tänased 3 hindamisvaldkonda pole samade mahtudega. Seda tuleb arvestada nii hindamise metoodikas, eneseseireraporti mahu reguleerimisel, kui ka suuniste ja tõendite kirjeldamisel. • Hindamisvaldkondade tasakaalustatus – lõpptulemusena on hindamisel oluline ette teada, kas kõik hindamisvaldkonnad on võrdse kaalu ja mahuga või erinevate kaaludega. Praeguses IA mudeli versioonis on kolmest valdkonnast õppe-valdkond kõige mahukam (juhul kui TAL ei ole 6 frascati valdkonnas hinnatava vaid TAL-tegevusena terviklikuna käsitletav); • Osade kriteeriumite (eriti krit 5) all on rohkem suuniseid kui teiste all. See näitab, et hindamisvaldkonnad ei ole tasakaalus. Soovitame kriteeriumit 5 rohkem struktureerida, mis tagaks ka selle, et teemasid ei korduks nii palju ja midagi olulist ei jääks tähelepanuta (tulemuseks loetavam ja analüütilisem eneseanalüüsi aruanne). Kriteeriumide, suuniste ja tõendite ühetaoline käsitlemine Oluline otsustuskoht on suuniste ja tõendite kohustuslikkus. Teeme ettepaneku, et kõik suunised ja tõendid võiksid olla soovituslikud, kõrgkool ise valib esitatavad tõendid enda profiilist tulenevalt. Või tuleb selgelt eristada kohustuslikud ja soovituslikud tõendid. Näiteks Vt lk 8: TAL valdkonna tõendite all on käesolevas versioonis toodud välja suures osas evalveerimisel kasutatavad kvantitatiivsed näitajad, mis on kohustuslikud evalveeritud kõrgkoolidele. Ka see vajab täpsustamist, millised tõendusmaterjalid tulevad ETAgi ja HTM seirematerjalidest. Osade kriteeriumide kohta tõendid puuduvad – dokumendis on punsaega lisatud ettepanek taristute kohta käiva tõendi kohta jm soovitusi. Sama oluline on tagada iga kriteeriumi puhul kaks olulist põhimõtet: • Igale kriteeriumi suunisele tuleks tuua välja vastavad tõendid mida hindamisel oodatakse (vastasel juhul kriteeriumid ja suunised pole tasakaalustatult käsitletud); • Tõendite all tuleks selgelt välja tuua, millised on kohustuslikud ja millised on soovituslikud. Samuti peaks olema selge, kuidas tuleb toimida, kui mingi kriteeriumi-suunise kohta puuduvad tabelis nõutud tõendid.  3 Kui tõendite all on toodud dokumentide või regulatsioonide nõue, siis peaks olema üldine põhimõte – kas piisab dokumendist või alati tuleb ka näidata selle toimimist ja rakendatust – see peaks olema kas üldine kohustuslik nõue või eristama millal on mis kohustuslik. Väga selgelt tuleb sätestada, kui pika perioodi (nt 5aastat) kohta andmeid ja dünaamikat esitatakse – mitu aastat tagasiulatuvalt ning seda koostoimes tulevikuseire ja sihtide vastu valideerimisega. Kui kõik suunised ja tõendid on soovituslikud, sellisel juhul suuniste-tõendite kirjelduse maht ei pruugi näidata hindamisvaldkondade mahtude suuruseid ja need saab kõrgkoolidele jätta enda otsustada sõltuvalt nende profiilidest. Soovitame üldised põhimõtted sissejuhatava teksti koosseisu viia. Üldised ettepanekud ja tähelepanekud • Kriteeriumide ja suuniste puhul on oluline, et need puudutaksid teemasid, mida ülikool saab mõjutada. Näiteks riigi poliitikaid alati ei saa ülikool mõjutada (ja see võib jääda välisekspertidele arusaamatuks). Nt on kriteeriumides viide õiglase ligipääsu tagamine kõrgharidusele – seda peab toetama ka seadusandlus; • Ettepanek on konkreetse kvaliteedimudeli (a la CIPO) esiletoomine üldosast välja võtta, sest kvaliteedisüsteemide lahendustena protsesside kirjeldamise kaudu pole ainukene võimalus. Kõrgkoolid peaksid saama ise valida, milliste mudelite järgi kvaliteedisüsteeme üles ehitatakse. Erinevas arengufaasis kasutatakse erinevaid mudeleid. Peale protsesside kirjeldamise faasi järgmine faas on võibolla väärtusahela või võimekustemudeli kasutamine, või väärtuspõhine juhtimismudel. CIPO esiletoomine võib tekitada arusaama, et see on kõikidele kohustuslik, mis ei saa olla kohustuslik nõue. Antud juhul CIPO mudeli rakendamine ei ole dokumendis läbiv. Dokumendi alguses on öeldud, et see on vaid üks näide kõrgkooli põhi- ja tugitegevuste kvaliteeditunnuste struktureerimise võimalusest. TAL osast aga selgub, et lähtutakse ainult CIPO mudelist, ehk ka kõrgkoolid peaks selle põhjal oma tegevust ja toimimist üles ehitama. Sõnumid CIPO mudeli osas peaksid olema ühesed ja selged. CIPO-mudeli eraldi väljatoomine oleks piiravaks nõudeks kõrgkoolidele; • Läbivalt kogu IA uue mudeli puhul tuleb olla selge ja järjekindel – kas hinnatakse ülikooli kui terviku toimimist või kas tehakse mingis kriteeriumis erandeid? Näiteks kas TAL kriteeriumide puhul hinnatakse valdkondade (Frascati) või akadeemiliste üksuste kaupa? Ettepanek on, et hinnatakse ülikooli tervikuna, kindlasti mitte struktuuriüksuste sh akadeemiliste üksuste kaupa; • Ühiskonna teenimise osa erinevate kriteeriumide all tuleb selgemalt välja tuua, kuna IA uus mudel soovib rõhutada mõju ühiskonnale - ühiskonna teenimine tuleb lahti kirjutada nii õppetegevuse kui TAL ja juhtimise valdkondade all - st elukestev õpe erinevatele sihtrühmadele kogu elukaare jooksul, ettevõtluskoostöö, meediakajastused ja teaduse populariseerimine, avalikkusele suunatud esinemised, eriala- ja kutseliitudes osalemised, otsustuskomisjonides osalemine, kunsti- ja sporditegevus jne kõrgkoolide enda valikul vastavalt oma profiilile ja vastutusvaldkondadele; • Hästi palju enne ja pärast hindamisvaldkondi räägitakse kvaliteedikultuurist, aga kriteeriumites endis ei tule see väga välja. Soovitame kvaliteedikultuuri teemasid, kas kriteeriumites või suunistes rohkem esile tuua. Dokumendi üldosa ootus ja tegelikud kriteeriumid selles osas pole kooskõlas. Väljaspool kõrgkoole kogutavate andmete avalik kättesaadavus • Selgelt tuleb kokku leppida (varem kinnitada koos IA uue mudeliga) täpsed andmekoosseisud, mida kogutakse, kus avalikustatakse, milliste andmeallikate alusel, kui sageli, millise metoodikaga kõikide kõrgkoolide kohta ühetaoliselt (HTM, ETAG, HAKA jne poolt);  4 • TAL kriteeriumide puhul hindamise aluseks olevate andmete koosseis tuleb ühemõtteliselt kokku leppida, kirjeldada ja ühetaoliselt avalikult kättesaadavaks teha koos IA uue mudeli kinnitamisega (ETAG, ETIS jne); • Institutsionaalne akrediteerimine tähendab institutsiooni kui terviku hindamist. TalTech ei toeta IA mudelis kohustuslikus korras andmete esitamist struktuuriüksuste (näiteks instituudid, teaduskonnad, kolledzid vms). Valdkondlik hindamine ja andmete esitamine tugineb ETAGi poolt esitataval valdkondlikul seirel ja andmetel, mida viiakse läbi paralleelselt. Kasulik on riigi poolt korraldada kõikide kõrgkoolide lõpetajate kohta olulisi andmeid – näiteks lõpetajate keskmised palgad valdkonniti ja erialati ning lõpetajate töötamine oma erialal nt 10a peale lõpetamist dünaamikas – need on andmed, mida tuleb kokku panna maksuameti ja rahvastikuandmestiku pealt ja koolid ise ei saa seda teha. Täiendavalt hindamisprotsessi ja hindamiskomisjoni kohta • Hindamiskomisjoni moodustamisel on väga oluline ülikooli võimalus kaasa rääkida ekspertide profiilide osas, et saada hindamiskomisjoni koosseis vastavaks ülikooli profiiliga ja soovitusi soovitud valdkondades (sõltuvalt kõrgkooli profiilist, nt tehnikaülikool, inseneeria, meditsiin jms); • Hindamiskomisjoni koosseisu suhe peaks olema selgelt välisekspertide kasuks suhtega 80/20, sest Eestis üldjuhul ei ole teist sama profiiliga kõrgkooli, võimestamiseks on oluline saada rahvusvahelist peegeldust ja praktikate jagamist, vajalik on tagada sõltumatus; • Enesehindamisraporti mahupiirang on oluline ja see võiks olla 50-60lk, millele lisatakse vajadusel lisad tõenditega. See tagab raporti suurema analüütilisuse, kvalitatiivse läbikirjutatuse ja parema kompaktsema loetavuse. Lühem võib raport samuti olla. Seejuures võibolla tuleb määratleda ka hindamisvaldkondade proportsioonid; • Väga oluline on hindamiskriteeriumide selgus – kas hinnatakse 3 valdkonda või kriteeriume ning missugused hinnangud annavad 7 või 3 aastase akrediteeringu ning missugused ei anna üldse akrediteeringut. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Land rektor Lisa: IA_22.10.24 versioon kõrgkoolidele tagasisidestamiseks_koond_21nov2024 Koopia: Kaja Kuivjõgi, [email protected] 620 2003 [email protected]  IA uue mudeli kavand 22.10.2024 Esmane tagasisidering Institutsionaalse akrediteerimise mudeli kavand Sisukord IA eesmärk ........................................................................................................................................ 2 Kvaliteet ja selle hindamine .............................................................................................................. 2 Kvaliteedihindamise mudel .............................................................................................................. 4 Lähtealused ...................................................................................................................................... 5 Üldised põhimõtted institutsionaalse akrediteerimise standardite uuendamisel: ...................... 5 I Kõrgkooli juhtimine..................................................................................................................... 5 II Õppimine ja õpetamine ............................................................................................................. 6 III Teadus- arendus- ja/või muu loometegevus ............................................................................ 7 IV Kõrgkooli valitud fookusteema ................................................... Error! Bookmark not defined. Institutsionaalse akrediteerimise hindamisvaldkonnad, kvaliteedikriteeriumid ja suunised ........ 10 Lisa 1 Näide CIPO mudeli võimalikust rakendamisest IA mudelis .................................................. 19 1 IA uue mudeli kavand 22.10.2024 Esmane tagasisidering IA eesmärk Meenutuseks institutsionaalse akrediteerimise määratlus kõrgharidusseaduse muudatuse eelnõus (TAIKSi paketi osa): Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli võimekust tagada ja edendada kõrgkooli õppe- ning teadus-, arendus- ja loometegevuse kvaliteeti, sealhulgas juhtimise, töökorralduse, õppe- ning teadus-, arendus- ja loometegevuse ning õppe-, teadus- ja arendus- ja loometegevuse keskkonna vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja rahvusvahelistele kokkulepetele. Institutsionaalse akrediteerimise eesmärk peab toetuma kõrgharidusseaduses olevale määratlusele, kuid vastama ka küsimusele „miks me seda teeme? Kas sõnastame institutsionaalse akrediteerimise eesmärgi läbi hindamise või võimestamise? Võimestamine: teise inimese/organisatsiooni/meeskonna/ toetamine viisil, mille kaudu realiseerub maksimaalselt selle inimese/meeskonna/organisatsiooni potentsiaal. Mil moel saab institutsionaalse akrediteerimise raames kõrgkoole võimestada? Loome keskkonna, milles organisatsioonile on jäetud autonoomia oma sihtide seadmisel ja nende suunas liikumisel nende kvaliteedikokkulepete raames, mis on laiapõhjaliselt sõlmitud. Tagame vajaliku toe nende kokkulepete lahtimõtestamisel, loome võimalused üksteiselt õppimiseks ning kujundame raamistiku, milles on võimalik arvestada iga kõrgkooli erisuste ja arenguvajadustega. IA eesmärk: Institutsionaalse akrediteerimise eesmärk on hinnata kõrgkooli võimekust tagada ja edendada õppe- ning teadus-, arendus- ja loometegevuse kvaliteeti ning võimestada kõrgkoole nende arengus ja mõju suurendamisel ühiskonnas laiemalt. Kvaliteet ja selle hindamine Kvaliteet = Omaduste/tunnuste kogum, mis vastab kokkulepitud standarditele, erinevate sisemiste ja väliste huvipoolte ootustele ja vajadustele ning eesmärkidele. täidab haridusvaldkonnas kokkulepitud nõudeid nii õpilaste, õppeasutuse personali ja juhtide kui ka pidajate ja ühiskonna vaates. Hariduse valdkonnas mõistame kvaliteeti kui vastavust hariduse valdkonna asjaosaliste – õppeasutused (juhid, personal, pidajad/omanikud), õppijad, tööandjad, riik - pidevalt muutuvatele ootustele ja vajadustele nii sisendi, protsessi kui väljundi osas. Kvaliteedi tagamist ja edendamist mõistame kui „pidevat täiustumist“, mille aluseks on organisatsiooni soov vastata oma igapäevase tegevuse ja selle tulemustega nii sisemiste kui väliste huvipoolte vajadustele ja ootustele, mis on ajas muutuvad. Järgime kvaliteedi pideva täiustamise mudelit: tegevuste kavandamine – rakendamine – tulemuste hindamine – parendamine (PDCA – nn Demingi ring ja selle erinevad edasiarendused). Pideva ootuste muutumise ja kvaliteedi täiustamise tsüklis võib parendamise kõrval või ka selle asemel olla 2 IA uue mudeli kavand 22.10.2024 Esmane tagasisidering asjakohane rääkida kaasajastamisest/uuendamisest ning tsüklist, kus viimane ja esimene etapp on omavahel selgelt seotud. Kvaliteedikultuuri all mõistame jagatud väärtustel ja kvaliteedikokkulepetel põhinevat organisatsioonikultuuri, mis on orienteeritud pidevale kvaliteedi täiustamisele ning mille tagamiseks on kõrgkool kujundanud kestliku raamistiku. Seejuures on oluline, et kvaliteedikokkulepped on sündinud organisatsiooni seest ning need on kogu liikmeskonna poole omaks võetud. Kvaliteedi hindamine = Hinnatakse seda, mil määral on kokkulepitud standardid, sisemiste ja väliste huvipoolte ootused ja vajadused täidetud ning eesmärgid saavutatud või nende täitmiseks vajalikud tegevused kavandatud. Erinevate osapoolte ootuste, Eesti haridusvaldkonna arengukava ning rahvusvaheliste suundumuste tasakaalustatud kogum on see, mille alusel töötame välja kvaliteedikriteeriumid õppeasutustele, mis võimaldavad neil esmalt ise hinnata, mil määral nad osapoolte ootustele vastavad. Kvaliteedihindamisel eristatakse üldjuhul 3 kategooriat: sisendi, protsessi ja väljundi kvaliteet. Sisendi ja protsessi kvaliteet loovad eeldused väljundi kvaliteedile. Kõik kolm on olulised. Näiteks võiks siinkohal tuua omaaegse CIPO-mudeli (context-input-process-output, Jaap Scheerens1 ), Commented [KK1]: Ettepanek on konkreetse milles vaadeldakse haridust süsteemina, kus sisendid, mõjutavad protsessi, mis omakorda kvaliteedimudeli väljatoomine üldosast välja võtta, sest kvaliteedisüsteemide lahendustena protsesside kirjeldamise määrab väljundid. Selle mudeli kohaselt on vaja hinnata kõiki kolme etappi, võttes muuhulgas kaudu pole ainukene lahendus. Kõrgkoolid peaksid saama ise arvesse konteksti, tagamaks, et ressursse kasutatakse tõhusalt ja et õppeprotsessid tagavad valida, milliste mudelite järgi kvaliteedisüsteeme üles ehitatakse. Samuti võib esineda, et CIPO-mudel on mingi soovitud tulemusi. Kontekst (Context) hõlmab arenguid, mis mõjutavad kõrgkoolide arengufaas kvaliteedisüsteemide arendamisel. Peale toimimist, nagu tehnoloogilised, demograafilised ja majanduslikudprotsesside kiejeldamist on võimalik edasi liikuda arengud. Riiklikud hariduspoliitikad, sh kõrghariduse ja teaduse väärtusahela või võimekuste- ja motivatsioonimudeli rahastamispõhimõtted loovad samuti mõjuka konteksti, määratesrakendamise suunas või väärtuspõhise juhtimismudeli kindlaks eesmärgid ja standardid. Sellel on kaheldamatult mõju kasuunas. kõrghariduse kvaliteedile. Sisend (Input) viitab rahalistele ressurssidele ja taristule, aga ka õppijate teadmiste tasemele õpingute alguses, õppijate ja akadeemiliste töötajate demograafilisele taustale ning akadeemiliste töötajate kvalifikatsioonile ning teadus- ja arendustegevuse tasemele. Protsess (Process) hõlmab tegevusi soovitud tulemuste saavutamiseks, organisatsioonikultuuri, kõrgkooli strateegilise ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid jm kõrgkooli siseseid kokkuleppeid „mida ja kuidas me teeme“. Protsessi lahutamatu osa on Väljund (Outcome) sisaldab tulemusi ja saavutusi. Lühiajalised tulemused on õppijate saavutused, nagu õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamine pädevused. Teaduses võib lühiajaline tulemus olla granditaotluste edukus. Pikaajalised tulemused võivad olla näiteks vilistlaste ja tööandjate rahulolu või teadus- ja arendusegevuse mõju ühiskonnale laiemalt. Kontekst avaldab mõju nii sisendile kui protsessile ning nende kaudu ka väljundile. Kontekst on reeglina midagi sellist, mida kõrgkool vahetult mõjutada ei saa, kuid läbi oma mõju ühiskonnale laiemalt (väljund) on võimalik kõrgkoolil siiski ka konteksti mõjutada. Väljundi (tulemuste) kaudu saame tagasisidet sisendi ja protsesside asjakohasusele (kas teeme õigeid asju õigesti). Väljundi 1 Scheerens, J. (1990). School Effectiveness and the Development of Process Indicators of School Functioning. School Effectiveness and School Improvement, 1, 61-80. 3 IA uue mudeli kavand 22.10.2024 Esmane tagasisidering kvaliteet peegeldab seda, kuidas sisendid ja protsessid kokku toimivad. Samas võib hea väljund mõnikord olla juhuslik, kui protsessid või sisendid on puudulikud. Hea väljund võib tuleneda näiteks intensiivsest õppeprotsessist, kuid see ei pruugi olla jätkusuutlik, kui sisendressursid on piiratud või protsess pole optimeeritud. Madal väljundi kvaliteet võib olla põhjustatud kas kesisest sisendist või ebatõhusast protsessist. Ka kõrge kvaliteediga sisendid võivad halvasti struktureeritud või ebapiisavate protsesside tõttu tuua kaasa kehva väljundi. Kui sisendid ei ole piisava kvaliteediga, on tõenäoline, et ka väljund kannatab. Näide CIPO mudeli võimalikust rakendamisest IA mudelis on toodud lisas 1. CIPO mudel on vaid üks näide kõrgkooli põhi- ja tugitegevuste kvaliteeditunnuste struktureerimise võimalusest. Kõrgkoolil on vabadus valida oma spetsiifikale vastavad läheemisviisid kvaliteedijuhtimisele ja kvaliteedikultuuri edendamisele. Eelistatud on, et kõrgkool ise defineerib Kvaliteedihindamise mudel Kvaliteedihindamise (antud juhul institutsionaalne akrediteerimise) mudel on kvaliteedikokkulepete (kvaliteedikriteeriumite ja suuniste) ning kvaliteedihindamise metoodika2 süsteemne kogum, mis toetab organisatsioonis kvaliteedikultuuri kujunemist ja arengut. Eneseanalüüs ning väliste hindamisekspertide tagasiside aitab välja selgitada organisatsiooni tugevused ja nõrkused ning toetada pidevale parendamisele ning õppimisele suunatud kvaliteedikultuuri arengut. Kõrghariduse kvaliteedi, kvaliteedi tagamise, kvaliteedi hindamise ja kvaliteedikultuuri omavahelisi seoseid ja pingeid avab suurepäraselt Lee Harvey käesoleval aastal ilmunud artiklis „Extended Editorial: Defining quality thirty years on: quality, standards, assurance, culture and epistemology“3. Kvaliteedikriteeriumid – sisendi, väljundi, protsessi või selle osade omadused, mille alusel on võimalik hinnata, mil määral tegevuste või tulemuste kvaliteet vastab kokkulepetele, mis lähtuvad erinevate osapoolte ootustest, sh kõrgkooli enda strateegilistest eesmärkidest, ühiskonna tulevikuvajadustest, riiklikest õigusaktidest ja rahvusvahelisest heast praktikast. Suunis on soovituslik juhend või raamistik, mis aitab suunata tegevusi või otsuseid, ilma et see oleks rangelt kohustuslik nõue. Erinevalt standardist, mis on tavaliselt ametlik ja siduv nõue, pakub suunis paindlikkust ja valikuvõimalusi, kuidas eesmärke saavutada või tegevusi läbi viia. Suuniste erinevus kvaliteedikriteeriumist ➢ Kvaliteedikriteeriumi eesmärk on tagada ühtne tase ja vastavus teatud kvaliteedi- või toimivusnõuetele. See kehtestab kindlad nõuded, mida tuleb täita, et tagada vastavus. Selle järgimine ja tõendamine on kohustuslik, see tähendab, et organisatsioonid peavad täitma konkreetseid nõudeid. See on sageli siduv ja sertifitseerimise või regulatiivsete nõuete täitmise aluseks. ➢ Suuniste eesmärk on pakkuda tuge ja juhendamist, kuidas mingit nõuet parimal viisil täita, keskendudes tõhususele, kvaliteedile või parimatele praktikatele. Need aitavad parendada protsesse, kuid ei nõua tingimata ühtset lähenemist. Nende järgmine ei ole kohustuslik, kuid see annab kasulikke soovitusi või parimaid praktikaid. Organisatsioon võib otsustada, kas ja kuidas neid rakendada, lähtudes oma vajadustest ja oludest. Suunised ei pruugi kirjeldada täpseid samme, vaid pigem üldised põhimõtted või soovitused, kuidas eesmärke saavutada. 2 Metoodika viitab spetsiifilisele lähenemisviisile ja sammudele, mida kasutatakse kvaliteedi hindamiseks. See on konkreetne plaan või protseduuride kogum, mis määrab, kuidas kvaliteedihindamine läbi viiakse. 3 Harvey, L. (2024). Extended Editorial: Defining quality thirty years on: quality, standards, assurance, culture and epistemology. Quality in Higher Education, 30(2), 145–184. https://doi.org/10.1080/13538322.2024.2355026 4 IA uue mudeli kavand 22.10.2024 Esmane tagasisidering Tõendid viitavad konkreetsetele andmetele, dokumentidele ja protsessidele, mis aitavad selgitada, et kõrgkool vastab seatud kvaliteedikriteeriumitele. Tõendid kõrgkooli kvaliteedihindamisel võivad olla näiteks järgmist laadi: o Akadeemilised dokumendid – õppekavad, kursuste kirjeldused, hindamiskriteeriumid, õppeprotsessi plaanid ja õppematerjalid, mis näitavad, kuidas õppetöö on struktureeritud ning kuidas õpitulemusi hinnatakse. Näiteks peab olema tõendatud, et õppekava vastab eriala ja KHS nõuetele ning õppe-eesmärgid on selgelt määratletud. o Õpiväljundite saavutamise tõendid – üliõpilaste õpitulemused, sealhulgas eksamitulemused, lõpetamise määrad, tööalase konkurentsivõime andmed ja vilistlaste tagasiside. Need tõendid näitavad, kuidas õpilased on saavutanud õpiväljundid ja kuidas kõrgkool valmistab neid ette tööturule või akadeemiliseks edasijõudmiseks. o Sise- ja välishindamise tulemused – need tõendid peegeldavad, kas kõrgkool vastab riiklikele ja rahvusvahelistele ning iseenda seatud kvaliteedistandarditele. o Akadeemiliste töötajate kvalifikatsioon ja teadustöö – dokumentatsioon, mis kinnitab akadeemiliste töötajate õppemetoodilist pädevust ja teadustöö tulemuslikkust. o Üliõpilaste ja töötajate rahulolu – tagasiside akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste seas rahulolu kohta õppekava, tugiteenuste ja üldise õpikeskkonnaga. o Ressursside tõhusus – tõendid selle kohta, kuidas kõrgkool haldab oma ressursse (rahalised, tehnoloogilised, füüsilised ja inimressursid), et tagada kvaliteetne õpi- ja TAL keskkond. Siia kuuluvad näiteks eelarve, infrastruktuuri ja tugiteenuste toimivuse analüüsid. o Innovatsioon ja arendusprojektid – tõendid, mis näitavad kõrgkooli uuenduslikkust ja pidevat arendustegevust, nagu uued õppemetoodikad, teadustegevuse edendamine või rahvusvaheline koostöö. Need aitavad näidata, et kõrgkool püüab pidevalt oma kvaliteeti tõsta ja kohanduda muutuvate nõudmistega. Lähtealused Üldised põhimõtted institutsionaalse akrediteerimise standardite uuendamisel: 1) Kuna senised standardid katsid olulised aspektid ära, siis suurt muutust nende sisus ei ole vaja teha, oluline on järjepidevuse tagamine moel, mis võimaldab lahendada välja tulnud kitsaskohti. 2) Kvaliteedikultuur, akadeemiline eetika ja rahvusvahelistumine integreerida põhitegevustega, mitte käsitleda eraldi. 3) Võimalusel integreerida kvaliteedikriteeriumitesse läbivalt ka kestlikkuse põhimõtted, mitmekesisus, võrdne kohtlemine, riskide juhtimine. 4) Standardid (kvaliteedikriteeriumid) peavad võimaldama terviklikku lähenemist erinevatele aspektidele, mistõttu struktureerime nõuded kolme suure hindamisvaldkonna lõikes. 5) Vältida standardite vahelist kattuvust, vajadusel luua lingid. 6) Standardid (kvaliteedikriteeriumid) ei tohiks kõrgkoolile liialt ette kirjutada vastust küsimusele „kuidas“. 7) Õppekavade valimipõhist hindamist uues mudelis ei rakendata, küll aga on õppimise ja õpetamise valdkonnas oluline kaal õppekavade sisehindamise tulemustel (näited õppekavade sisehindamisest ja nende alusel tehtud muudatustest). 8) IA ja halduslepingu täitmise hindamisel kasutatavate andmete ja kriteeriumite ühitamine nii palju, kui võimalik. 9) TAL valdkonna hindamisel (nii eneseanalüüsis kui ekspertide tagasisides) on muuhulgas aluseks andmed, mida kogub ETAG ning mida seirab ministeerium tegevustoetuse Commented [KK2]: Andmed, mis on hindamisel aluseks läbirääkimiste raames. tuleb ühemõtteliselt kokku leppida, kirjeldada ja ühetaoliselt avalikult kättesaadavaks teha koos IA uue mudeli I Kõrgkooli juhtimine kinnitamisega Kõrgkooli juhtimine hõlmab kõrgkooli arengu kavandamist, strateegiliste dokumentide ja tegevuskavade väljatöötamist, nende elluviimise, analüüsi ja hindamise protsesse, millele eelneb kõrgkooli sise- ja väliskeskkonna analüüs ning tulevikuseire. Kõrgkooli strateegilise juhtimise keskseks osaks on asjakohased eesmärgid ja nende elluviimiseks kavandatud protsessid. Olenevalt kõrgkooli visioonist ja missioonist, omandi- ja haldussuhetest, samuti arengu- ja kasvu 5 IA uue mudeli kavand 22.10.2024 Esmane tagasisidering elutsüklist võivad kõrgkoolidel olla lisaks kõrghariduse ja teaduse üldistele eesmärkidele ka spetsiifilised eesmärgid. Kõrgkooli juhtimise valdkonnas käsitleme kõrgkooli kui terviku arengu kavandamist, toimimise ja kvaliteedi tagamise põhimõtteid. Nii näiteks on personaliarenduse üldised põhimõtted (sh akadeemilise järelkasvu tagamine, töötajate värbamine, arengu toetamise süsteemi kirjeldus, akadeemiliste töötajate atesteerimise põhimõtted) esimeses valdkonnas, kuid õppimise ja õpetamise alaste ning TAL pädevuste arendamisele ning selle tulemuslikkuse seirele on süvitsi vaade toodud vastavalt 2. ja 3. valdkonna all. Kvaliteedijuhtimine4 on osa strateegilisest juhtimisest, mistõttu seda eraldi kriteeriumina välja toodud ei ole, kuid kvaliteedi tagamise ja edendamise süsteemi kirjeldus on esimese valdkonna all vajalik. Samas õppekavade sisehindamine ning TAL tegevuste tulemuslikkuse tagamise mehhanismid ning nende mõju analüüs kuuluvad vastavalt 2. ja 3. valdkonna alla. Sarnaselt kvaliteedijuhtimise ja personaliarendusega käsitleme mudelis ka teisi aspekte – ühiskonna teenimine, finantsid, taristu, kommunikatsioonijuhtimine, rahvusvahelistumine, akadeemiline eetika, kestlikkus – esimese valdkonna all kirjeldame kõrgkooli kui terviku eesmärke ja kokkuleppeid, planeeritud tegevusi, nende tulemuslikkuse analüüsi ja järeldusi edasiste arengute kavandamiseks (kui asjakohane). Õppimise ja õpetamise ning TAL valdkonna all vaatleme süvitsi näiteks teaduskommunikatsiooni ja vastuvõtuga seotud kommunikatsiooni, finantside piisavust erinevateks arendustegevusteks, TAL või õppetegevuseks vajaliku spetsiifilise taristu (sh infosüsteemid, laborid) olemasolu/piisavust. • Strateegia kui kõrgkooli arengutee – kõrgkooli missioon ja visioon, põhitegevuste peamised arengueesmärgid ning nendest johtuvad tegevused eesmärkide saavutamiseks. • Strateegia kui arengut tagavate ja võimestavate protsesside muster, kõrgkoolis väljatöötatud ja rakendatud protsesside lõimitud tervik, mille kaudu toimub kõrgkooli juhtimine ja tulemuste hindamine. • Strateegia kui sidususe toetaja ühiskonnaga, töömaailmaga, väliste huvigruppide, EL kõrgharidusruumi, koostöövõrgustikega jm. • Strateegia rakendamise tulemuslikkus • Kõrgkooli võimekus ja jätkusuutlikkus täita oma eesmärke ja missiooni ning tagada sihtrühmade ja Eesti ühiskonna vajadustele vastavus II Õppimine ja õpetamine Institutsionaalse akrediteerimise õppimise ja õpetamise alavaldkonna hindamiskriteeriumite sõnastamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: 1) Kaetud on õppekava avamine ja arendus, õppe kvaliteet ja teaduspõhisus, samuti rahvusvahelisus, akadeemiline eetika ning vastavus tööturuvajadustele. 2) Õppe kavandamise ning õppimise ja õpetamise kriteeriumid laienevad täienduskoolituses/ elukestvas õppes pakutavale õppele (õpe igas vormis ja mahus). 4 IA mudeli kontekstis mõistema kvaliteedijuhtimist kui strateegilist ja süsteemset tegevust, mille eesmärk on tagada õppetegevuse, teadus- ja arendustegevuste ning üldiste teenuste pidev parendamine ning vastavus rahvusvahelistele, riiklikele ja kõrgkooli enda seatud standarditele. 6 IA uue mudeli kavand 22.10.2024 Esmane tagasisidering 3) Õppe tugi hõlmab paindliku õppe võimalusi ning õppijate erinevate vajadustega arvestamist. 4) Õppekavade arendust toetab õppekavade sisehindamise süsteem, mis ei ole küll eraldi hindamiskriteerium, kuid tõend õppekavade järjepidevast arendamisest ning selle raames ellu viidud parendustest. 5) Üldised põhimõtted akadeemiliste töötajate värbamisest, personaliarenduse põhimõtetest ja atesteerimissüsteemist on kirjeldatud esimese valdkonna all, õppimise ja õpetamise valdkonnas on fookus erialaste teadmiste ajakohastamisel ja õppejõudude õpetamispädevuste arendamisel. Commented [AR3]: siin peaks olema...erialaste teadmiste 6) Ühiskonna teenimine kõige laiemas tähenduses elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks ajakohastamisel ja õpetamispädevuste arendamisel läbi erinevate tegevuste sh Elukestvasse õppesse panustamine kõrgkooli Commented [VT4]: Miks on fookus õpetamispädevuste arendamisel ,kui erialaste teadmiste asjakohasus on kompetentsivaldkondades peaks kvaliteedikriteeriumina olema esindatud. vähemalt sama tähtis ja suure koormusega õpetavate lektorite puhul võibolla isegi suuremat fookust vajav Commented [AR5]: Siit on ühiskonna teenimine puudu, st avalikkusele suunatud teadlikkust tõstvate seminaride korraldamine või nendel osalemine III Teadus- arendus- ja/või muu loometegevus Tulenevalt kõrgharidusseaduse institutsionaalse akrediteerimise definitsioonist hinnatakse institutsionaalsel akrediteerimisel kõrgkooli võimekust tagada ja edendada teadus-, arendus- ja/või muu loometegevuse (TAL) kvaliteeti. Vastavalt CIPO mudelile hinnatakse kokkulepitud ulatuses nii sisendi, protsessi kui väljundi kvaliteeti. Üks olulisi muudatusi uue institutsionaalse akrediteerimise mudeli väljatöötamisel on seotud TAIKSi muudatuste eelnõuga, milles sätestatakse, et ülikool (ja evalveeritud rakenduskõrgkool) ei pea osalema teaduse valdkondlikul evalveerimisel, kui tal juba on kehtiv evalveerimisotsus selles valdkonnas. Vältimaks tarbetut dubleerimist, on otsustatud, et edaspidi annab institutsionaalse akrediteerimise positiivne otsus (sh positiivne otsus TAL hindamisvaldkonna osas) aluse haridus- ja teadusministrile pikendada teadusvaldkonna evalveerimisotsuse kehtivust. Institutsionaalse akrediteerimise raames ei toimu uut teadusvaldkondade evalveerimist ning institutsionaalse akrediteerimise komisjon ei anna hinnangut teadus- ja arendustegevuse valdkonna teaduslikule tasemele5, nagu see on kirjas evalveerimise eesmärgis. Institutsionaalse akrediteerimise komisjoni pädevus piirdub sellega, et anda kõrgkooli eneseanalüüsi aruandele ning ETISe andmete põhjal genereeritud seireandmete trendidele toetudes hinnang sellele, kui Commented [KP6]: Eespool (vt lk 5, p 9) on öeldud, et edukas on olnud (evalveeritud) kõrgkool teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tagamisel ja kasutatakse ka tegevustoetuse saamiseks esitatud alusandmeid (.. mida kogub ETAG ning mida seirab edendamisel. Absoluutsele teaduslikule tasemele komisjon valdkondade lõikes kindlasti ministeerium tegevustoetuse läbirääkimiste käigus) hinnangut ei anna, küll aga saab viidata positiivsetele või ka negatiivsetele arengutele. Eeldame, et ka kõrgkool on need oma eneseanalüüsis välja toonud, seega saab komisjon üksiti arvestada 5 Teaduse evalveerimise eesmärk on: 1) hinnata asutuse TA valdkonna teadus- ja arendustegevuse teaduslikku taset, jätkusuutlikkust (sh ülikoolides doktoriõppe läbiviimiseks) ja ühiskondlikku mõju; 2) anda tagasisidet teadlaskonnale, asutuste juhtkondadele, TA-d rahastavatele organisatsioonidele, teadus- ja kõrghariduspoliitika kujundajatele ning ühiskonnale Eesti TA teadusliku taseme, jätkusuutlikkuse ja ühiskondliku mõju kohta. (vt Evalveerimise juhendis, lk 7 IA uue mudeli kavand 22.10.2024 Esmane tagasisidering seda, kas kõrgkool on juba arenguid kavandanud seal, kus on ise kitsaskoha tuvastanud, või on näiteks hoopis otsustanud mingis evalveeritud valdkonnas tegevuse lõpetada. Vastavalt TAIKSi muudatuste eelnõule pikeneb teadusvaldkonna evalveeringu tähtaeg juhul, kui institutsionaalse akrediteerimise tulemus on positiivne. Eelnõu seletuskiri: Eelnõu järgi kehtestatakse põhimõte, et kui ülikool või rakenduskõrgkool on saanud oma TA valdkonnale evalveerimisel positiivse hinnangu, piisab valdkonnale antud positiivse evalveerimisotsuse säilitamiseks edaspidi institutsionaalse akrediteerimise käigus antud positiivsest hinnangust. Positiivseks loetakse institutsionaalse akrediteerimise tulemust juhul, kui asutus akrediteeritakse vastavalt kõrgharidusseaduse § 38 lõikes 3 sätestatule seitsmeks või kolmeks aastaks. Kui kõrghariduse kvaliteediagentuuri hinnangu kohaselt sisaldavad kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond puudusi, säilib evalveerimise käigus teadusvaldkonnale või -valdkondadele antud positiivne hinnang juhul, kui teadus- ja arendustegevuse kohta ei anta hinnangut „ei vasta nõuetele“. Kui ülikool või rakenduskõrgkool institutsionaalset akrediteerimist ei läbi või saab IA käigus teadus- ja arendustegevuse kohta negatiivse hinnangu (vastavalt kõrgharidusseaduse § 38 lõike 3 punktis 3 sätestatule või kui TA tegevuse kohta on antud hinnang „ei vasta nõuetele“), võib valdkonna eest vastutav minister vastavalt § 17 lõikes 4 sätestatule otsustada, et ülikool või rakenduskõrgkool peab evalveerimise uuesti läbima. Kui institutsionaalse akrediteerimise raames peaks hindamiskomisjon tuvastama, et mõnes (evalveeritud) kõrgkooli valdkonnas on teadus- ja arendustegevuse näitajad langustrendis ning kõrgkool ei ole kavandanud asjakohaseid meetmeid probleemide lahendamiseks, siis on ohustatud ka õppetegevuse kvaliteet, eelkõige doktoriõppe tasemel. Kuna tegemist on siiski ühe valdkonnaga, ei pruugi tervikhinnang TAL valdkonnale kujuneda negatiivseks. Samas saab minister institutsionaalse akrediteerimise raames välja toodud vajakajäämistele toetudes käivitada järelevalve nii õppeõiguse kehtetuks tunnistamiseks doktoriõppes kui uue evalveerimise käivitamiseks. Vastavalt TAIKSile toimub teaduse evalveerimine kuues Frascati valdkonnas: : 1. loodusteadused, 2. tehnika ja tehnoloogia; 3. arsti- ja terviseteadused; 4. põllumajandusteadused ja veterinaaria; 5. sotsiaalteadused; 6. humanitaarteadused ja kunstid. 6 Kuna institutsionaalse akrediteerimise raames hinnatakse kõrgkooli võimekust akadeemiliste üksuste lõikes vastavalt kõrgkooli enda arengu kavandamise loogikale, siis on oluline, et Frascati valdkondade lõikes esitatud seireandmed oleksid lingitud kõrgkoolide akadeemiliste üksustega (vajadusel ka allüksustega). Commented [KP7]: Varasemate akrediteerimiste raames hinnati asutust kui tervikut (institutsiooni). Kas selline Ka institutsionaalsel akrediteerimisel on sarnaselt teaduse evalveerimisega asjakohane arvestada üksuste lõikes hindamine on toodud sisse uues IA kontseptsioonis ja laieneb kõigile tegevusvaldkondadele või väärtuste raamistikku, mis on sõnastatud Coalition for Advancing Research Assessment (CoARA) ainult TAL osale? kokkuleppes7: ➢ mõistetakse, et erinevad väljundid, tavad ja tegevused mõjutavad teadustöö kvaliteeti ja mõjukust. Sellest lähtuvalt põhineb hindamine peamiselt kvalitatiivsel hinnangul, mille puhul on kesksel kohal ekspertarvamus (peer review) ning kvantitatiivseid näitajaid kasutatakse vastutustundlikult, asjakohaselt, mõtestatult ja konteksti arvestavalt; Commented [AR8]: kvantitatiivsed näitajad annavad selge ülevaate arengutest. Kui arengud pidurduvad, siis on enamasti põhjuseks ka siseriikliku rahastamise 6 märkimisväärne pidurdumine või langus. Teadus- ja arendustegevuse valdkondade loetelu on kinnitatud haridus- ja teadusministri 1. veebruari 2019. a. määrusega nr 2: https://www.riigiteataja.ee/akt/105022019012 7 Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise hindamisjuhend 2024, kinnitatud SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 14.05.2024 käskkirjaga nr 1.1.-4/24/98 8 IA uue mudeli kavand 22.10.2024 Esmane tagasisidering ➢ soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja kaasatuse tagamisel on oluline roll; ➢ eesmärgiks on loobuda teadusajakirjadel ja -väljaannetel põhinevate mõõdikute sobimatust kasutamisest, eriti ajakirjade mõjuteguri (Journal Impact Factor - JIF) sobimatust kasutamisest ja h-indeksist; ➢ välditakse teadusasutuste pingeridade kasutamist. Institutsionaalse akrediteerimise TAL valdkonna tõendite all on käesolevas versioonis toodud välja suures osas evalveerimisel kasutatavad kvantitatiivsed näitajad, mis on kohustuslikud evalveeritud kõrgkoolidele ja soovituslikud rakenduskõrgkoolidele, kes ei ole veel evalveerimist Commented [KP9]: Need on siis põhimõtteliselt samad läbinud, kuid on selle endale eesmärgiks seadnud. Tõendite loetelu vajab kindlasti eraldi arutelu andmed, mida seiravad ETAG ja HTM? Kas seireandmed on valdkondlikult välja toodud? Vajab täpsustamist, kuidas koostöös ETAgi, kõrgkoolide teadus- ja arendusvaldkonna juhtide, analüütikute ja HTM seireandmed asutustele avalikustatakse. teadusosakonnaga. Kokkulepe TAL tõendite osas on saavutatud hiljemalt 2024. aasta lõpuks. IV Kõrgkooli valitud fookusteema Institutsionaalse akrediteerimise neljas valdkond on kõrgkooli enda valitud fookusteema, mis on seotud kõrgkooli prioriteetidega ning mille osas kõrgkool soovib saada arengut toetavat tagasisidet. Fookusteema/valdkond võib olla seotud kõrgkooli mistahes põhitegevusega. Fookusteema/valdkonna osas ei anna hindamiskomisjon hinnangut ning seda ei võeta arvesse akrediteerimisotsuse kujundamisel. Commented [AR10]: Tehnikaülikooli jaoks on äärmiselt oluline ühiskonna teenimine ja seda hinnati ka NB! Neljanda valdkonna eesmärgi ja metoodika detailsem arutelu toimub mudeli järgmises evalveerimisel, st ettevõtluskoostöö, meediakajastused, avalikkusele suunatud esinemised, eriala- ja kutseliitudes arendusetapis. osalemised jne 9 IA uue mudeli kavand 22.10.2024 Esmane tagasisidering Institutsionaalse akrediteerimise hindamisvaldkonnad, kvaliteedikriteeriumid ja suunised Commented [KK11]: ARGO ROSINA kommentaar SENATI TEADUSKOMISJONIS: Kogu see tabel on täielik overkill ja vajab läbirääkimisi selle mudeli koostajatega. Iga tõend tuleb arusaadavuse ja valideeritavuse huvides koostaja poolt I KÕRGKOOLI JUHTIMINE siduda konkreetse kriteeriumi punktiga. Näiteks lisades KVALITEEDIKRITEERIUMID JA SUUNISED TÕENDID8 tõendi kirjelduse järgi sulgudess (1.6, 1.7). Kui see läbi läheb, 1. Strateegiline juhtimine ja kestlik areng. Kõrgkool on määratlenud oma rolli Eesti siis tuleks kõiki neid statistilisi andmeid kohe koguma hakata ühiskonnas ja rahvusvahelisel tasandil, kaasab kõrgkooli arengu kavandamisse ja ✓ Arengukava, tegevuskavad ja selleks ka vastav andmebaas luua kuhu andmed ✓ Arengukava/ tegevuskava sihtnäitajate saavutamise määr automaatselt kokku jooksevad. juhtimisse erinevad sidusrühmad, lähtub ühiskonna ootustest ja tulevikuväljakutsetest ning kestliku arengu põhimõtetest. Finantside juhtimine on (võtmetulemused) Tuleb püüelda selle poole, et aastaaruanded oleksid eeltöö otseses seoses kõrgkooli prioriteetide ja arendusvajadustega. Kõrgkool hindab ✓ arengukava ja tegevuskavade täitmise ülevaatuse tulemusel sellele aruandele nii, et tugistruktuur suudab selle ainult tehtud järeldused, analüüsi põhjal ellu viidud aasta aruannete pealt kokku kirjutada. järjepidevalt seatud eesmärkide täitmist ning tagab ja edendab kvaliteeti kõikides parendustegevused kõrgkooli põhi- ja tugiprotsessides oma tegevusvaldkondades. (näited erinevatest valdkondadest) Suunised ✓ sidusrühmade kaasamise põhimõtted ülikoolis ning nende 1.1. Kõrgkooli arengukava ja tegevuskavade väljatöötamisse ja elluviimisesse on kaasatud rakendumise näited valitud valdkondadest või üksustest liikmeskond (sh üliõpilased) ja välised huvirühmad. ✓ töötajate rahuloluküsitluse tulemused: rahulolu juhtimisega 1.2. Kõrgkool on sõnastanud oma põhitegevuste – õppimine ja õpetamine, teadus-, ✓ Võrdsete võimaluste tagamise alused asutuses Commented [KR12]: Õppimine kui protsess ei ole ülikooli arendus- ja loometegevus– eesmärgid ja võtmetulemused võttes arvesse riigi (evalveerimisel kvalitatiivne näitaja) põhitegevus. prioriteete ja ühiskonna vajadusi, keskendudes oma tugevustele ning vähendades ✓ Kõrgkool demonstreerib strateegilise planeerimise protsessi Commented [IA13]: Kas kolmas sammas - ühiskonna tarbetut dubleerimist nii kõrgkooli sees kui Eesti kõrghariduses tervikuna. läbi kõikide juhtimistasandite, kaasamist, tagasisidestamist ja teenimine - on teadlikult välja jäetud ja kajastatakse 1.3. Kõrgkool algatab ja viib ellu arendustegevusi, mis suurendavad kogukonna heaolu ja muudatuste sisseviimist; horisontaalselt läbi hindamisvaldkondade? TalTechi levitavad nüüdisaegset oskusteavet kõrgkooli kompetentsivaldkondades. Kõrgkool kui ✓ Kõrgkoolil on rahaliste ressursside tagamise pikaajaline kontekstis on sellel suur kaal (ettevõtluslepingute maht õppimisele suunatud organisatsioon propageerib ühiskonnas elukestvat õpet ning loob strateegia koos riskianalüüsi ja finantsprojektsiooniga. näiteks). selleks kvaliteetseid võimalusi. ✓ Kõrgkooli riiklikud tulemusnäitajad, mis on avalikustatud Commented [IA18]: Tõend on puudu, st millega oodatakse 1.4. Kõrgkooli liikmeskond jagab organisatsiooni tegevuse aluseks olevaid põhiväärtusi. Haridussilmas ja mida kasutatakse mh kõrgkoolide selle tõestamist? Kvalitatiivne kirjelduse alusel? 1.5. Vastutus arengukavas sätestatud eesmärkide ja tegevuskavade elluviimise eest on rahastamisel (ülikoolide halduslepingud, selgelt määratletud. Kõrgkooli struktuur ja juhtimismudel tagavad selge vastutuse riigirakenduskõrgkoolide puhul käskkirjad) – nende trendid, Commented [IA14]: miks mitte laiemalt "ühiskonna"? põhitegevuste elluviimise eest. Eesmärkide täitmist ja tegevuste mõju hinnatakse tulemuste analüüs ja parendustegevused Commented [KK15]: Kas täiendusõppe kontekstis ei oleks regulaarselt. vaja rääkida ka paindlikest võimalustest 1.6. Kõrgkool demonstreerib, et kõrgkooliselle põhitegevused ja nende tulemused loovad lisaväärtust ühiskonnale laiemalt. Commented [KK16]: Oleks ju tore, aga tundub hetkel liialt deklaratiivne st kuidas seda tagatakse? 1.7. Kvaliteedijuhtimine on kaasav ning lõimitud kõrgkooli arengu kavandamisse ja tegevuste elluviimisse. Töötajatel, üliõpilastel ja välistel huvirühmadel on võimalused tegevuse Commented [KK17]: Olemuslikult on arusaamatu, et mis see siis on? Kas räägitakse phm juhtimisprotsessi kaasamisest? Kas kaasmine kogu kvaliteediringi sh ka 8 Tõendite veerus on käesolevas kavandis toodud näited tõenditest, mida kõrgkool saab omal valikul esitada. Järgmises etapis lepime kokku need kvantitatiivsete näitajate hindamine? jne kategooriasse kuuluvad tõendid, mille esitamine on kohustuslik. 10 IA uue mudeli kavand 22.10.2024 Esmane tagasisidering tõhustamises sihipäraselt osaleda. Töötajad on teadlikud oma individuaalsetest kohustustest kvaliteedi tagamisel ja edendamisel kõrgkoolis. 2. Personalijuhtimine. Personaliarendus lähtub kõrgkooli arengueesmärkidest, on tõhus ja mõjus. Kõrgkool väärtustab oma liikmeskonda ning tagab võrdse kohtlemise ✓ personali arv ja profiil vastavalt kõrgkooli eripärale ja põhimõtte rakendamise kõikide töötajate ja õppijate suhtes. arenguvajadustele (näiteks akadeemiline ja haldus- Suunised /tugipersonal, vanuseline jaotus, kvalifikatsioonid, sh 2.1. Töötajate värbamise ja arendamise põhimõtted ja protseduurid lähtuvad kõrgkooli keskmine vanus kvalifikatsioonitaseme lõikes) ning selle arengueesmärkidest, on õiglased ja läbipaistvad ning kindlustavad akadeemilise analüüs jätkusuutlikkuse. ✓ konkursid valitavatele akadeemilistele ametikohtadele 2.2. Kõrgkoolil on strateegia järelkasvu kindlustamiseks kõikides oma tegevusvaldkondades. valdkondade/akadeemiliste üksuste lõikes, tulemuste analüüs 2.3. Kõrgkooli töötajad ja üliõpilased lähtuvad kõigis tegevustes kõrgkoolis kokku lepitud ✓ Akadeemilise eetika põhimõtteid ja käitumisreegleid sisaldav akadeemilise eetika põhimõtetest selle laias tähenduses. dokument ning selles sätestatud põhimõtete rakendamise 2.4. Kõrgkool toetab üliõpilasi ja töötajaid eetiliste probleemide mõistmisel ja nendele analüüs reageerimisel. Tähelepanu pööratakse akadeemilise eetika tavade rakendamisele ✓ Töötajate ja üliõpilaste rahuloluküsitluste tulemuste trendid, muuhulgas ka digikeskkonnas. nende analüüs ning kavandatud parendustegevused 2.5. Kõrgkooli liikmeskonna ettepanekute ja kaebuste (sh diskrimineerimisjuhtumite) ✓ Akadeemilise eetika (selle laias tähenduses) menetlemine on läbipaistev ja objektiivne, tagatud on kõigi osapoolte õiglane rikkumisjuhtumid (liik, arv) , lahendused, analüüs ja kohtlemine. kavandatud tegevused rikkumiste vältimiseks. Commented [IA19]: Töötasu konkurentsivõime kohta pole 2.6. Töötajate rahulolu kõrgkooli juhtimise, töötingimuste, infoliikumisega, võrdse ühtegi tõendit. Võiks lisada keskmiste palkade analüüsi kohtlemise põhimõtete rakendamisega jne uuritakse regulaarselt ning tulemusi valdkonna ja teiste kõrgkoolidega võrdluses (kui need on riiklikult kätte saadavad, st kõrgkool ei pea/saa ise neid kasutatakse parendustegevustes. uuringuid teha). 2.7. Töö tasustamise ning töötajate motiveerimise põhimõtted on määratletud ning neid järgitakse. 2.8. Akadeemiliste töötajate karjäärimudel motiveerib võimekaid noori akadeemilist karjääri alustama ning loob võimalused edenemiseks. Kõrgkool pakub hästi toimivat karjäärituge akadeemilistele töötajatele nende karjääri erinevates etappides. 2.9. Akadeemiliste töötajate töö hindamisel (sh atesteerimisel) arvestatakse nii õppetöö kui teadus-, arendus- ja loometöö tulemuslikkust, üliõpilaste tagasisidet, juhendamise efektiivust, õpetamis-, juhendamis- ja digipädevuse arendamist, rahvusvahelist mobiilsust, ettevõtlus- või töökogemust erialavaldkonnas väljaspool kõrgkooli ning ühiskondliku mõjuga tegevust laiemalt. 3. Taristu ja infojuhtimine. Taristu (hooned, laborid, õpperuumid, digitaristu jm) haldamine ja arendamine on sihipärane, kestlik ja majanduslikult otstarbekas. ✓ Kõrgkooli taristute (hooned, laborid (õppe ja teadus), Kõrgkoolisisene ja kõrgkooliväline kommunikatsioon (sh turundus ja mainekujundus) õpperuumid, digitaristud jm) vastavus kõrgkooli on kahesuunaline, eesmärgistatud ja juhitud. Infojuhtimisel on tagatud turvaline, põhitegevuste ja sihtidega, nende ajakohasus ja tõhus ja kättesaadav andmete haldamine ja jagamine, mis toetab kõrgkooli jätkusuutlikkus (mahud, kaetus, suhtarvud õpilaste ja 11 IA uue mudeli kavand 22.10.2024 Esmane tagasisidering põhitegevusi, samal ajal tagades andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja teadlaste/õppejõududega, investeeringute mahud ajateljel, kättesaadavuse. jm näitajad valitud vastavalt kooli profiilile); Suunised ✓ töötajate rahuloluküsitluse tulemused: rahulolu 3.1. Kõrgkooli õppe-, töö- ja TAL keskkond (raamatukogu, andmebaasid, stuudiod, töökojad, töötingimustega, sise- ja väliskommunikatsiooniga, laborid jne) vastavad kõrgkooli spetsiifikast tulenevatele vajadustele ning sihtgruppide infojuhtimisega, tulemuste analüüs ja tehtud või kavandatud ootustele. parendustegevused 3.2. Infovarade (materiaalsed ja mittemateriaalsed), teadus- ja õppetaristute juhtimine ✓ üliõpilaste rahuloluküsitluse tulemused: rahulolu õppe- ja TAL (planeerimine, arendamine, haldamine) on selgelt seotud strateegiliste eesmärkide ja taristu tingimustega, sh digiõppe keskkonnaga, sise- ja prioriteetidega ning investeeringud nendesse on eesmärgipõhised ja tõhusad; väliskommunikatsiooniga, infojuhtimisega, tulemuste analüüs 3.3. Kõrgkoolis on kehtestatud piisavad infoturbe reeglid (sh andmekaitse ja kasutajate ja parendustegevused privaatsuse tagamine) ja neid rakendatakse. ✓ maineuuringute tulemused ja nende analüüs 3.4. Kõrgkoolis on kasutusel ajakohane digiõppe keskkond, tagatud on selle arendamine ja ✓ Infojuhtimist ja küberturvalisust reguleeriv dokumentatsioon turvalisus. kõrgkoolis – reeglite olemasolu, nende levitamine ja järgimise 3.5. Kõrgkoolil on tõhusalt toimiv sihtrühmasid arvestav sise- ja väliskommunikatsioon. analüüs Avalikkusele on kättesaadav ajakohastatud ja korrektne informatsioon kõrgkooli ✓ Koolitusprogrammid vm õpisündmused töötajatele ja põhitegevuste kohta. tudengitele koolitusprogrammid: küberhügieeni ja 3.6. Kõrgkooli erinevad dokumendid, korrad ja põhimõtted on omavahel kooskõlas ning andmekaitse osas ( koolitusprogrammid, andmed osaluse ühtse arusaama loomise eesmärgil tutvustatakse neid süsteemselt liikmeskonnale. kohta) ✓ Tõendid teadlikkuse tõstmise initsiatiivide kohta, näiteks turvateavitusprogrammide, e-kirjade või plakatite dokumentatsioon. II ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE 4. Õppekavaarendus. Õppe kavandamisel ja õppekavade arendamisel lähtub kõrgkool ühiskonna ja tööturu vajadustest ja ootustest, oma arengueesmärkidest, ✓ Õppekavade avamise ja sisehindamise süsteemi kirjeldus ja valdkondlikust kompetentsist, rahalistest võimalustest ja kestliku arengu analüüs, sh siht- ja sidusrühmade kaasamine, standardite jm põhimõtetest ning tagab vastavuse kõrgharidus- ja kutsestandarditele ja arvestamine rahvusvahelistele suundumustele. Õppekavad on teaduspõhised ja sidusad, nende ✓ Sisehindamise tulemuste analüüsi põhjal ellu viidud parendustegevused kõrgkooli põhi- ja tugiprotsessides arendus on järjepidev ja tõhus. Commented [KR20]: Mis on "tõhus" arendustegevus? (näited erinevatest valdkondadest) Suunised Kuidas seda mõõta? ✓ Õppekava visioon seoses ühiskonna ja tööturu nõudluse ja 4.1. Õppe kavandamisel, sh uue õppekava avamisel tagab kõrgkool piisava arvu pädevate Commented [HH21]: tõenduspõhine? (oleme seda enda vajadustega, perspektiivide hindamine tuleviku tööturu (eriala, õppemetoodika, TAL) akadeemiliste töötajate ning õppe kvaliteetseks vormis kasutanud) vajadustega läbiviimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Akadeemiliste töötajate vanuseline ✓ Õppijate arv õppekava kohta struktuur ning noorte õppejõudude osakaal tagab õppetöö jätkusuutlikkuse. Commented [IA22]: See kuulub pigem peatükk 5 alla. ✓ Üliõpilaste arv akadeemilise töötaja kohta täistööaja 4.2. Õppekavade (nii tasemeõppekavade kui täienduskoolituse õppekavade, sh arvestuses mikrokraadiõppekavade) väljatöötamisel lähtub kõrgkool vastutustundliku ✓ Doktorikraadiga õppejõudude osakaal 12 IA uue mudeli kavand 22.10.2024 Esmane tagasisidering õppekavaarenduse põhimõtetest: tagatud on vastavus ühiskonna ja tööturu vajadustele ✓ Sidusrühmade kaasamine õppekavaarendusse: kokkulepped Commented [HH23]: ÕO: Kas kusagil on kokku lepitud, et ja ootustele, kõrgkooli eesmärkidele, vastutusvaldkondadele, kompetentsile, ja nende rakendumise analüüs, näited sidusrühmade vastutustundliku õppekavaarenduse põhimõtted on need, valdkondlikele arengutrendidele ning rahvusvahelistele headele praktikatele, arvesse on esindajate ettepanekutest, mida kõrgkool on arvestanud või mis kooloni järgselt nimetatud. Juba huvi pärast tahaks võetud riigi strateegiad, üliõpilaste ja ühiskonna ootused ja kõrgkooli rahalised ka mida ei ole arvestanud (koos põhjendusega) teada, (st kas teadlikumalt seda väljendit kasutada ja võimalused. levitada) või on lihtsalt proovitud leida üks koondnimetus 4.3. Õppekavaarendusse on kaasatud kõik olulised sidusrühmad, nende kaasamine on kooloni järel nimetatud paljudele erinevatele osistele, millega arvestada/lähtuda tuleb? sisuline ning nende ootuste ja vajadustega arvestatakse. 4.4. Õppekavad on sidusad: Õppekava ja selle moodulite eesmärgid, kavandatud Commented [HH24]: ÕO: Mida siia veel tõenditena õpiväljundid, teoreetiline ja praktiline õpe, iseseisva töö ja praktika osakaal ning pakkuda, sest ilmselt sisehindamise süsteem ja selle saavutatud õpiväljundite hindamine moodustavad sidusa terviku. Praktilise töö ja tulemused üksi seda ei tõenda. Õppekava dokumendid, praktika korraldus toetab üliõpilast õpiväljundite saavutamisel. Üldpädevuste ning tudengite tagasisde? erialase digipädevuse arendamine on õppekava loomulik osa ning lõimitud Commented [IA25]: Võib vajadusel lisada, et õppekavade erialaõpingutega. ülesehitus toetab individuaalset õpiteed (asi, mida meilt IA ... 4.5. Õppe kavandamisel on loodud võimalused üliõpilaste Eesti-siseseks ja rahvusvaheliseks Commented [HH26]: ÕO: see peaks minema mobiilsuseks ning neid kasutatakse. 4.6. Õppekava rakendamiseks on olemas piisavad materiaalsed ja rahalised vahendid. Õppetegevuse kriteeriumi alla suunisena. Kuidagi nii: ... Tagatud on ajakohase õppe- ja teaduskirjanduse kättesaadavus ning ligipääs Commented [IA27]: Üldine kommentaar selle punkti teadusandmebaasidele. Õpikeskkond (sh õppematerjalid, -vahendid ja digiõppe kohta - liiga palju suuniseid, sh võrreldes teiste peatükkidega.... keskkond) toetab üliõpilast õpiväljundite saavutamisel. Commented [HH28R27]: ÕO: ühelt poolt on hea, et ... õppetegevus katab ära nii õppesisu, metoodika kui õppijad ja Commented [IA37]: õppekavade sisehindamise 5. Õppetegevus. Kõrgkoolis rakendatakse süsteemselt õppimiskeskset lähenemisviisi, protseduuri olemasolu mis toetab õppijate autonoomsust ning suunab neid vastutust võtma oma õpingute ✓ Õppekavade sisehindamise tulemused ja nende analüüs Commented [IA29]: Mõtlemiseks, mida on siin mõeldud ja karjääri planeerimise eest. Tagatud on õiglane ligipääs kõrgharidusele, õppimise ja antud kriteeriumi kontekstis (rõhuasetus õppekavade õiglase ligipääsu all? Kas üldine seadusandlus toetab (sellisel... õpetamise sisu ja protsessi teaduspõhisus ning lõpetajate teadmiste ja oskuste rakendamisel; sisaldab ilmselt mitmeid järgnevaid tõendeid) ✓ Vastuvõtu ja vastuvõtutingimuste analüüs Commented [HH30R29]: kuna see on ka eraldi 1.1 vastavus pidevalt muutuvatele tööturu (sh rahvusvahelise) vajadustele ja ühiskonna ✓ Katkestamise näitajad (sh õpingute alguses) suunisena, siis võiks seal 1.1 ka rohkem välja tuua, mida selle... ootustele. ✓ TAL seos õppekavadega – tuua näiteks seos õppekavade arv Commented [HH38]: Täpsustada, mis analüüsi oodatakse. Suunised mingis valdkonnas või akadeemilises struktuuriüksuses, 5.1. Vastuvõtutingimused ja -korraldus tagavad õiglase ligipääsu kõrgharidusele ja üliõpilaste üliõpilaste arv BA ja MA õppekavadel ning konkreetse Commented [KR31]: Vastuoluline lause ehk: kuidas saab valmisoleku õppekava edukaks läbimiseks. Välisriigi kvalifikatsioonide akadeemiline õppekava spetsiifikaga seotud teadussuunal kõrgetasemeliste midagi vastata ootusele olukorras, mis on pidevlt muutuv? tunnustamine toimub vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele, riikidevahelistele publikatsioonide arv akadeemilise töötaja kohta Commented [KK32]: Õiglane ligipääs haridusele on riigi kokkulepetele ja Eesti õigusaktidele. ✓ Üliõpilaste osalus teadusprojektides poliitika tase, mida ülikoolid ei saa otseselt mõjutada 5.2. Õppimine ja õpetamine põhineb ajakohasel valdkondlikul oskusteabel ja ✓ Üliõpilaste tagasiside õppekavale, õpetamisele ja hindamisele teadusuuringutel. Formatted: Highlight ✓ Praktikute kaasamine õpetamisse 5.3. Tagatud on õppimiskeskse lähenemisviisi rakendamine ning paindlikud õpiteed nii Commented [KK39]: Kuidas see hakkub sihiga tõsta Phd tasemeõppes kui täienduskoolituses. Kõikides õppevormides toetatakse õppijate õpetamist? Võiks muidugi olla see hea eesmärk, aga peaks ... 13 IA uue mudeli kavand 22.10.2024 Esmane tagasisidering autonoomsust ning suunatakse neid võtma vastutust võtma oma õpingute ja karjääri ✓ Üldpädevuste õpetamine ja interdistsiplinaarsus õppekavas planeerimise eest. (millega tõendada) 5.4. Õppijad on motiveeritud õppima ning panustavad õpingute kvaliteedi parendamisse, ✓ Ühisõppekavad, -õppeained (BIPid) Commented [KR33]: Ülikool ei saa tagada, et "üliõpilane andes sisukat tagasisidet nii õppeprotsessile kui -korraldusele. ✓ Õpiränne (üliõpilased, õppejõud) on motiveeritud õppima", seda saab otsustada ainult 5.5. Õppe sisu ja õpetamismeetodid toetavad üldpädevuste (sh loovuse, ettevõtlikkuse, ✓ Välisõppejõudude kaasamine vm, mis tõendab üliõpilane ise. Ülikool saab tagada motiveeriva õpikeskkonna digioskuste jm) arengut ning arvestavad kestliku arengu põhimõtetega. „rahvusvahelistumist kodus“ vms. 5.6. Õppe sisu ja õpetamismeetodid toetavad rahvusvahelistumist ja kultuuridevahelise ✓ Õppejõudude koolituste süsteem: teemad, osalemine. kompetentsuse arengut, pakkudes võimalusi rahvusvahelise kogemuse omandamiseks Õppejõudude osalemine täienduskoolituses vm vormis nii kodus kui õpirändes. õpetamis- ja digipädevuse arendamine ja erialane 5.7. Praktika on lõimitud erialaõpingutega, määratletud on nõuded praktika sooritamiseks enesetäiendamine ning tagatud on üliõpilase juhendamine. Õppes käsitletakse eriala rakendusvõimalusi, ✓ Vilistlaste ja tööandjate tagasiside karjääriperspektiive. ✓ Vilistlaste hõive (ja palk) Commented [IA34]: Tundub üleliigne, st liiga detailne. 5.8. Õppetöös kasutatakse nüüdisaegseid, sh. digikultuuri arengut toetavaid, ✓ Lõpetanute edasiõppimine Eestis ja välismaal. Kaaluda kustutamist. eesmärgipäraseid ja tõhusaid õppemeetodeid ja –vahendeid, mis toetavad mh ✓ Üliõpilaste tagasiside tulemused õppejõudude töö kohta, ennastjuhtiva õppija kujunemist, loovust jt üldpädevuste arengut. Kõrgkoolil on olemas tagasiside hinnangute ja ettepanekute rakendamine õppetöö õppimise ja õpetamise (sh digiõppes) hea tava ning seda rakendatakse. parendamisel 5.9. Üliõpilaste hindamine on läbipaistev, õppimist toetav ning õpiväljunditega kooskõlas (sidusus). Tagatud on hindamise objektiivsus ja usaldusväärsus. 5.10. Õppejõud osalevad rahvusvahelises mobiilsuses, mis toetab nende õppe- ja TAL tegevust. Õppetöö läbiviimises osalevad külalis- ja väliskõrgkoolide õppejõud ning valdkonna praktikud. 5.11. Õppejõudude koolituses on fookuses õppimiskeskne lähenemine ja õppe sidusus, sh üldpädevuste lõimimine erialaõpingutega. 5.12. Õppekaval viib õppetööd viib läbi piisav arv erialaselt pädevaid õppejõude, kes tegelevad süsteemselt erialase enesetäiendamise ja õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamisega. Commented [HH35]: ÕO: Lisaks 1.11 suunisesse: 5.13. Õppejõud teevad õppe- ja teadus- ja/või loometöö vallas koostööd kõrgkooli sees Õppejõud tegelevad süsteemselt erialase enesetäiendamise ning partneritega väljaspool kõrgkooli, kelle hulka kuuluvad nt valdkonna praktikud, ja õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamisega, kus avaliku sektori organisatsioonid, ettevõtted, teised teadus- ja arendusasutused, teiste fookuses on õppimiskeskne lähenemine ja õppe sidusus, sh Eesti ja väliskõrgkoolide õppejõud. Õppetöö läbiviimisel osalevad kvalifitseeritud üldpädevuste lõimimine erialaõpingutega. külalisõppejõud ja praktikud. Commented [IA36]: Juba öeldud punktis 1.10 5.14. Teadus- ja arendustegevused on lõimitud õppetööga, pakkudes üliõpilastele võimalusi osaleda teadusprojektides ja arendustegevustes ning tugevdades üliõpilaste uurimisoskusi. 5.15. Õppejõud järgivad akadeemilise eetika põhimõtteid ning kõrgkooli sellekohaseid käitumisjuhiseid. 14 IA uue mudeli kavand 22.10.2024 Esmane tagasisidering 6. Õppimise ja õpetamise tugisüsteemid. Kõrgkool arvestab õppijate eripäradega, seirab ja toetab nende akadeemilist edasijõudmist, arengut ja heaolu ning pakub ✓ Eri õppevormides õppijad Commented [IA43]: Kas siin on mõeldud nende osakaalu? tuge eetikaprobleemide mõistmisel ning toimtulekul infoajastu väljakutsetega. ✓ VÕTA raames taotletud ja arvestatud ainepunktide arv, mittearvestatud ainepunktide arv koos mittearvestamise Commented [IA44]: Alustada võiks, et VÕTA rakendamise Suunised protseduuri olemasolu. Kõigil ei pruugi see olla formaalne, 6.1. Kõrgkool pakub eri vormides paindlikku õpet (sh digiõppe võimalused), mis arvestab põhjuste analüüsiga aga hindajad tahavad näha iga protsessi kohta paberit. sihtrühmade vajadustega ✓ Nominaalajaga lõpetamine ✓ Üliõpilaste ja vilistlaste tagasiside nõustamisele, õppetoele Commented [HH40]: ÕO: siin jääb mulje, et sõnastatud 6.2. Kõrgkool toetab erivajadusega üliõpilasi. ✓ Nõustamisteenuste olemasolu ja tagasiside sellele on ainult lähtuvalt tudengist, aga altpoolt tuleb välja, et 6.3. Kõrgkool pakub üliõpilastele akadeemilist, karjäärialast ja psühholoogilist nõustamist. mõeldakse ka tugisüsteeme õppejõududele ja siis võiks ka 6.4. Kõrgkoolil on süsteem VÕTA rakendamiseks, nõustamiseks ja avalduste menetlemiseks ✓ Plagiaadituvastussüsteemi olemasolu ja sellega kontrollitud üldisest suunisest see välja tulla. 6.5. Kõrgkool toetab üliõpilasi ja õppejõude eetikaprobleemide mõistmisel ja nendele üliõpilastööde osakaal reageerimisel. ✓ Akadeemiliste töötajate tagasiside kõrgkooli poolt pakutavale Commented [IA41]: Kas siin on mõeldud 100% e-õppes toele (eetikaprobleemid, haridustehnoloogiline tugi, õpitugi läbitavad õppekavad, täiendõpe või mida täpsemalt? 6.6. Kõrgkool rakendab tõhusaid ennetus- ja tuvastusmeetmeid akadeemilise petturluse, sealhulgas plagiaadi vältimiseks. jms) 6.7. IT- ja haridustehnoloogiline tugi (sh koolitused) on õppejõududele kättesaadav. ✓ Muud standardiga seotud indikaatorid kõrgkooli valikul, Commented [HH42]: ÕO: Kui kriteeriumis "õppetegevus" näiteks kaebuste statistika (üldarv, kaebaja kasuks) on fookuses, et õppejõud osaleksid koolitustel, siis siin võiks laiemalt olla erinevate enesetäiendusvõimaluste III TEADUS- ARENDUS- JA/VÕI MUU LOOMETEGEVUS (TAL) kättesaadavus: Nt Kõrgkool pakub õppejõududele erinevaid enesetäiendusvõimalusi (sh koolitused, võrgustikud jm) ja 7. TAL kavandamine ja kvaliteedi juhtimine. Kõrgkool lähtub teadus-, arendus- ja/või haridustehnoloogilist ja IT tuge. Aga samas vaadata et ei muu loometegevuse kavandamisel ja elluviimisel oma missioonist, ühiskonna ✓ Strateegilised dokumendid TAL valdkonnas, tegevuskavad ja hakkaks dubleerima 1.11 ja 1.12 õppetegevuse all. ootustest ja tulevikuvajadustest ning hea teadustava ja kestliku arengu nende täitmise analüüsid vastavalt kõrgkooli sisemisele töökorraldusele Commented [KP45]: Kindlasti tuleks täpsustada, milline põhimõtetest. Kõrgkool on määratlenud TAL valdkonna prioriteedid ning osa tõendite all loetletust on ülikoolidele kohustuslikuks konkreetsed ja mõõdetavad kvaliteedikriteeriumid, analüüsib tulemusi ning ✓ TAL valdkonna kvaliteedikriteeriumid ning nende täitmise esitamiseks valdkondade lõikes. Vt lk 8: TAL valdkonna analüüs rakendab neid juhtimisotsuste tegemisel, strateegiliste suundade seadmisel ja tõendite all on käesolevas versioonis toodud välja suures ✓ TAL tulude maht ja struktuur: siseriiklik rahastus (sh osas evalveerimisel kasutatavad kvantitatiivsed näitajad, mis arendustegevuste kavandamisel. erasektor); välisriiklik rahastus (sh erasektor, EL, on kohustuslikud evalveeritud kõrgkoolidele. Ka see vajab Suunised raamprogrammid ) täpsustamist, millised tõendusmaterjalid tulevad ETAgi ja 7.1. Kõrgkool kogub, analüüsib ja kasutab regulaarselt asjakohast teavet, mis peegeldab ✓ Teaduseetika dokumentatsioon ja juhised, mis näitavad, HTM seirematerjalidest teadustöö kvaliteeti ja mõjukust. Seda teavet kasutatakse strateegiliste otsuste kuidas institutsioon järgib teaduseetikaga seotud norme ja vastuvõtmisel, prioriteetide seadmisel, ressursside kavandamisel ja kvaliteedi juhiseid, sealhulgas siseauditid, eetikakomisjoni töö ja arendamisel, võttes muuhulgas arvesse ka akadeemiliste töötajate, üliõpilaste ja protsesside dokumenteerimine. koostööpartnerite tagasisidet. Kõrgkool hindab eesmärkide täitmist ning lähtub ✓ Hea tavaga vastuolus olevate juhtumite osas teavitamise ning hindamise tulemustest arendustegevuste planeerimisel. nende menetlemise kord ja praktikad. Commented [IA46]: millist hindamist on siin silmas 7.2. Kõrgkooli TAL valdkondlikud prioriteedid põhinevad nii kõrgkooli TAL tugevustel kui ka peetud? ühiskonna ja töömaailma vajadustel. Kõrgkool optimeeribkavandab oma ressursside (rahastus, inimesed, infrastruktuur) jaotamist prioriteetsete teadus- ja arendusteemade vahel, et tagada tõhus teadustöö ja areng. 15 IA uue mudeli kavand 22.10.2024 Esmane tagasisidering 7.3. TAL-tegevused on suunatud koostööle teiste teadusasutuste, ettevõtete, avaliku sektori ja kogukondadega nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil, et suurendada teadustöö mõju ja toetada innovatsiooni rakendamist. Kõrgkool edendab TAL tulemuste rakendamist praktilistes lahendustes, innovatsioonis ja ettevõtluses. 7.4. Kõrgkool tagab hea teadustava järgimise ning arendab süstemaatiliselt hea teadustava rakendamist toetavaid protsesse ja meetmeid. 8. TAL tulemuslikkus ja mõju ühiskonnas. TAL väljundite maht ja trend kõrgkooli jaoks relevantsetesprioriteetsetes teadus- ja/või loomevaldkondades vastab kõrgkooli ✓ Eelretsenseeritud teaduspublikatsioonide arv TA töötaja Commented [KP47]: Minu tõlgenduses on siin silmas seatud eesmärkidele ning kinnitab TAL tegevuse jätkusuutlikkust. TAL käsitleb kohta (täistööaja ekvivalent)9, analüüs ja järeldused; peetud valdkondasid, milles kõrgkool on evalveeritud. Need ühiskonna jaoks olulisi küsimusi ja pakub uuenduslikke lahendusi, millel on mõju nii ✓ 10% enamtsiteeritud teaduspublikatsiooni hulka kuuluvate ei kattu kindlasti kõik prioriteetsete valdkondadega (meil nt publikatsioonide osakaal (InCites indikaator % Documents in põllumajandus) riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Top 10%); Suunised: ✓ Avalikult kättesaadavate publikatsioonide (Open Access) 8.1. Kõrgkool jälgib järjepidevalt TAL väljundite mahu ja kvaliteedi trende akadeemiliste osakaal; üksuste, valdkondade või suundade lõikes (vastavalt kõrgkooli sisemisele ✓ Teadusartiklite mõjukus (InCites indikaator Category aruandlussüsteemile), et hinnata, kas need vastavad kõrgkooli seatud eesmärkidele ja Normalized Citation Impact). viitavadtagavad jätkusuutlikkusele. Hindamine tugineb nii kvantitatiivsetele kui ka ✓ publitseerimise näitajad trendina (sh loomeuurimus) + kvalitatiivsetele näitajatele. Analüüsi tulemusel kavandatakse vajadusel tegevused publitseeritud artiklite tsiteeritavus teaduslikes tulemuste ja mõju parandamiseks, vajadusel korrigeerides eesmärke või meetodeid. andmebaasides. 8.2. Kõrgkool püüdleb selle poole, et TAL väljundid oleksid rakendatavad ja vastaksid Commented [IA48]: Kas see on piisavalt ambitsioonikas? ✓ Sise- ning välisriiklike era- ja avaliku sektori lepingute maht TA ühiskonna jaoks olulistele küsimustele, pakkudes uuenduslikke lahendusi ühiskonnas töötaja kohta (täistööaja ekvivalent); aktuaalsetes valdkondades (nagu näiteks kestlikkuse tervis, haridus, tehnoloogia areng, ✓ Kaitstud tööstusomandi kirjeldus (Intellectual Property sotsiaalse innovatsiooni probleemidele). granted) 8.3. Kõrgkool teeb koostööd ettevõtete, avaliku sektori, valitsusasutuste ja teiste Commented [IA49]: Võib kokku panna 1.2-ga. ✓ Loomeülikoolidel loometööde avalikke esitlusi vastavas teadusasutustega, et suurendada TAL tegevuste mõju ja rakendatavust. määras ja kvaliteedis, mis on sätestatud kõrgkooli 8.4. Kõrgkool tutvustab laiemale avalikkusele TAL tulemusi, tagades võimaluste piires avatud eesmärkides juurdepääsu teadustöödele ja loometöödele. ✓ Teadustöö praktiline rakendatavus ja mõju ühiskonnale (nt 8.5. Kõrgkool edendab teadustöö ja loomevaldkondade koostööd erinevate distsipliinide tehnoloogiline innovatsioon, poliitikasoovitused, vahel, et soodustada innovatsiooni ja luua uusi lähenemisviise ühiskonna ees seisvate ühiskondlikud muutused). väljakutsete lahendamiseks. ✓ Patendid ja muud intellektuaalomandi vormid. Commented [KP50]: Kollasega markeeritud tõendid üldjoontes kordavad ennast. Võiks lülitada üheks punktiks 9 Siin ja edaspidi: kõikide kvantitatiivsete näitajate puhul eeldame 3-5 a trendi akadeemiliste üksuste või valdkondade või allüksuste lõike (vastavalt kõrgkooli sisesele aruandluse loogikale), selle analüüsi ja järeldusi eneseanalüüsi aruandes 16 IA uue mudeli kavand 22.10.2024 Esmane tagasisidering ✓ Asutuse hinnangul mõjukaimad TA tulemused, vajadusel lisada kuni 10 olulisemat teaduspublikatsiooni koos viidetega Commented [VT51]: Kas see 10 on ülikooli kohta? terviktekstidele vm TAL tulemust lähtuvalt kõrgkooli spetsiifikast ✓ Asutuse hinnangul TA tegevuse ühiskondliku mõjukuse olulisemad tõenduspõhised näited ✓ Ühiskondlike või kogukonnale suunatud koostööürituste korraldamine (näiteks TA asutus kui partner, kes toob kokku era- ja riigisektori osapooled aktuaalsete teemade arutamiseks) ✓ TA tulemuste populariseerimise ja ühiskonnas levitamise tõenduspõhised näited ✓ TA tegevuse tulemusel valminud avalikult kättesaadavad väljaanded, andmebaasid, tooted/teenused ✓ Ettevõtluskoostöö (lepingud jm) maht ja kaetus erinevate sektorite lõikes vm ulatus 9. TAL tugisüsteem ja järelkasv. Kõrgkool arendab TAL korraldust ja tugiteenuseid süstemaatiliselt ning pakub akadeemilistele töötajatele (sh järeldoktoritele ja ✓ TAL kohustusega akadeemiliste töötajate arv nooremteaduritele) võimalusi oma TAL pädevuste arendamiseks ja tuge ✓ Ametikohtade liikide lõikes (täistööaja ekvivalent) karjäärivalikute tegemisel. Kõrgkool tegeleb sihipäraselt akadeemilise järelkasvu suhtese akadeemiliste töötajate koguarvuga (täistööaja tagamisega relevantsetes TAL valdkondades, lähtudes võrdse kohtlemise ning soolise ekvivalent); tasakaalu põhimõtetest. ✓ Akadeemiliste töötajate sooline (ja vanuseline?) jaotus; Commented [KP53]: Evalveerimisel sellist jaotust ei Suunised ✓ Doktoriõppe üliõpilaste ja lõpetajate arv (kus küsitud. Milleks veel täiendav näitaja sisse tuua? 9.1. Ülikoolis on tagatud doktorantide ja järeldoktorite tõhus juhendamine haakuvas asjakohane); valdkonnas rahvusvahelisel tasandil tunnustatud akadeemiliste töötajate poolt. ✓ Järeldoktorantide arv erinevates akadeemilistes üksustes või Commented [KP54]: Ikka järeldoktorite, mitte - 9.2. Ülikoolides viitab doktoriõppe efektiivsuse trend juhendamise heale kvaliteedile, milleks teadusvaldkondades doktorantide loovad eelduse juhendajate rahvusvahelise mõjuga teadustöö ning kõrgkooli poolt ✓ Andmed doktoriõppes olevate akadeemiliste töötajate kohta loodud võimalused juhendamisoskuste arendamiseks. (rakenduskõrgkoolid); 9.3. Teadustööde juhendajatele on loodud võimalused oma juhendamisoskuste ✓ Asutuse hinnangul olulisimad TA jätkusuutlikkust ja arendamiseks (sh bakalaureuse- ja magistritasemel). potentsiaali näitavad täiendavad faktid 9.4. Kõrgkool pakub hästi toimivat karjäärituge nooremteaduritele, järeldoktoritele jt ✓ Võrdne kohtlemine, võrdsete võimaluste loomine Commented [IA55]: Jällegi, kas siin oodatakse dokumenti akadeemilistele töötajatele nende karjääri erinevates etappides. Rakenduskõrgkool ✓ Akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste (sh doktorantide) või peab kõrgkool kirjeldama, kuidas see on tagatud? Aga kui toetab oma akadeemiliste töötajate doktoriõpinguid ning teeb koostööd ülikoolidega rahulolu TAL tugisüsteemiga ja juhendamisega. probleemi pole tuvastatud, kuidas siis toimida? ühiste teadus- ja loomeprojektide raames, luues oma töötajatele võimalusi oma TAL Commented [KK56]: kas on olemas tugisüsteem pädevuste arendamiseks. juhendamisoskuste arendamiseks jm selliseks? 17 IA uue mudeli kavand 22.10.2024 Esmane tagasisidering 9.5. Kõrgkool suunab noori teadustöö huvilisi (sh magistritasemel) osalema rahvusvahelistes vahetusprogrammides ja arendusprojektides ning motiveerib akadeemilisi töötajaid Commented [VT52]: Kas selle kohta ka mingeid tõendid kaasama noori varakult teadusprojektidesse. käivad? Või siis vähemalt selle kohta, et üliõpilasi on 9.6. Kõrgkool arendab TAL korraldust ja tugiteenuseid süstemaatiliselt, tagades, et kaasatud? teadustööks, loovtööks ja arendustegevuseks on olemas vajalik infrastruktuur (nt laborid, loomeruumid) ning administratiivne ja tehniline tugi. TAL tugiteenused on sihipärased ning toetavad põhiprotsessi eesmärkide täitmist (abi rahastustaotluste koostamisel, projektijuhtimisel ja rahvusvaheliste partnerite leidmisel). 9.7. Kõrgkool rakendab sisemisi (rahastus)meetmeid, mis kooskõlas kõrgkooli prioriteetidega toetavad uurimis- ja loomerühmade arengut ning aitavad tagada nende liikmetele töökoha stabiilsuse. 9.8. Kõrgkool arvestab TAL tugisüsteemide ja järelkasvu strateegiates võrdse kohtlemise põhimõtetega ning toetab mitmekesisust teaduses ja loomevaldkonnas, kaasates teadustöösse erineva taustaga inimesi. IV Kõrgkooli valitud fookusteema Institutsionaalse akrediteerimise neljas valdkond on kõrgkooli jaoks oluline fookusteema, mis on seotud kõrgkooli prioriteetidega ning mille osas kõrgkool soovib saada arengut toetavat tagasisidet. Fookusvaldkond võib olla seotud kõrgkooli mistahes põhiülesandega. Fookusvaldkonna osas ei anna hindamiskomisjon hinnangut ning seda ei võeta arvesse akrediteerimisotsuse kujundamisel. NB! Neljanda valdkonna eesmärgi ja metoodika detailsem arutelu toimub järgmises mudeli arendusetapis. Koostanud Heli Mattisen, aluseks institutsionaalse akrediteerimise töörühma alarühmade sisend, 11.10.2024 arutelu ja töörühma esmane tagasiside kavandile. 18 IA uue mudeli kavand 22.10.2024 Esmane tagasisidering Lisa 1 Näide CIPO mudeli võimalikust rakendamisest IA mudelis Kõrgkooli juhtimine: ➢ kontekst – seadused, rahastamine, Eesti rahvusriik ja keele säilimine, hariduse valdkonna arengukava, rahvusvaheline kontekst jms Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardid ja suunised, EK kõrghariduse paketist tulenevad arengud ja rahastuspõhimõtted ➢ sisend – kõrgkooli arengukava vm strateegiline dokument, olemasolevad finantsid, taristu, inimesed, nende kvalifikatsioon, võimekus, kommunikatsioonivahendid jms ➢ protsess – kaasamine, süsteemne lähenemine, kvaliteedijuhtimine, personali valimine, rahastuspõhimõtted kõrgkooli sees, võrdse kohtlemise tagamine, akadeemiline eetika, käitumisnormid, kvaliteedikultuur jms Akadeemiliste töötajate atesteerimise süsteem, enesearengu võimalused, koolitus- ja karjäärivõimalused ➢ väljund – võtmetulemuste saavutamine, õppimise ja õpetamise ning TAL valdkonna üldiste eesmärkide saavutamine, kõrgkooli maine, mõju ühiskonnas laiemalt, kõrgkooli liikmeskonna rahulolu Õppimine ja õpetamine ➢ kontekst – õigusaktid (kõrgharidusseadus, kõrgharidusstandard, keeleseadus), hariduse valdkonna arengukava. Euroopa standardid ja suunised, EK kõrghariduspaketist tulenevad arengud ja rahastuspõhimõtted ➢ sisend – õppimise ja õpetamise valdkonna spetsiifilised eesmärgid ja tegevuskavad, olemasolevad finantsid, taristu, inimesed, nende kvalifikatsioon, võimekus, kommunikatsioonivahendid jms ➢ protsess (tulenev suuresti kõrgkooli enda eesmärkidest ja kavandatud tegevustest) – õppimise ja õpetamise hea tava kokkuleppimine, levitamine ja järgmine, kaasava hariduse põhimõtete järgmine, õppekavade sisehindamise süsteemi tõhus rakendamine, akadeemiliste töötajate õpetamispädevuste arendamine, üksteiselt õppimine jms ➢ väljund – üliõpilaste, vilistlaste, akadeemiliste töötajate rahulolu, tööandjate rahulolu lõpetajate pädevustega, lõpetajate rakendumine tööturul; nominaalajaga lõpetajate osakaal; Teadus-, arendus- ja/või muu loometegevus (TAL) ➢ kontekst – õigusaktid (TAIKS ja teised TA valdkonda reguleerivad õigusaktid), Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava, Horizon Europe strategic plan (2025-2027) jms Eesti ja EL tasandi dokumendid ja hea tava kokkulepped globaalsel tasandil ➢ sisend – kõrgkooli TAL valdkonna eesmärgid, tegevuskavad, asjakohane TAL taristu, piisavad rahalised ressursid, TAL tugisüsteemi olemasolu; akadeemiliste töötajate TAL pädevus ➢ protsess (tuleneb suuresti kõrgkooli enda eesmärkidest ja kavandatud tegevustest) – rahvusvaheline koostöö, koostöö ettevõtetega, teaduseetika ja hea teadustava rakendamine, sotsiaalne, keskkonnaalane ja kultuuriline vastutus, vastavus eetilistele normidele ja standarditele; akadeemiliste töötajate TAL pädevuste arendamine, TAL järelkasvu tagamine ➢ väljund – mitte niivõrd TAL tulemuste maht, kuivõrd kvaliteet: mis iseloomustab kvaliteetseid TAL tulemusi – originaalsus, loovus, uudsus, mõju – tulemuste rakendatavus ja mõju konkreetse TAL valdkonna arengule, ühiskonnale laiemalt või majandusele. Näiteks kvaliteetne arendustegevus/rakendusuuringud peab andma otseseid tulemusi, mida saab rakendada tööstuses, tehnoloogias, poliitikate ning strateegiate kujundamisel või teistes praktilistes valdkondades. Loometegevuse kvaliteeti saab hinnata selle mõju kaudu kultuurile, ühiskonnale. Loometööde kvaliteet peegeldub nende vastuvõtus ja mõjus laiemale publikule. 19