Institutsionaalse akrediteerimise mudeli kavand

Institutsionaalse akrediteerimise mudeli kavand Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u IA eesmärk PAGEREF _Toc180538910 \h 2 Kvaliteet ja selle hindamine PAGEREF _Toc180538911 \h 2 Kvaliteedihindamise mudel PAGEREF _Toc180538912 \h 4 Lähtealused PAGEREF _Toc180538913 \h 5 Üldised põhimõtted institutsionaalse akrediteerimise standardite uuendamisel: PAGEREF _Toc180538914 \h 5 I Kõrgkooli juhtimine PAGEREF _Toc180538915 \h 5 II Õppimine ja õpetamine PAGEREF _Toc180538916 \h 6 III Teadus- arendus- ja/või muu loometegevus PAGEREF _Toc180538917 \h 7 IV Kõrgkooli valitud fookusteema PAGEREF _Toc180538918 \h 9 Institutsionaalse akrediteerimise hindamisvaldkonnad, kvaliteedikriteeriumid ja suunised PAGEREF _Toc180538919 \h 10 Lisa 1 Näide CIPO mudeli võimalikust rakendamisest IA mudelis PAGEREF _Toc180538920 \h 19 IA eesmärk Meenutuseks institutsionaalse akrediteerimise määratlus kõrgharidusseaduse muudatuse eelnõus ( TAIKSi paketi osa): Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine , mille käigus hinnatakse kõrgkooli võimekust tagada ja edendada kõrgkooli õppe- ning teadus-, arendus- ja loometegevuse kvaliteeti, sealhulgas juhtimise, töökorralduse, õppe- ning teadus-, arendus- ja loometegevuse ning õppe-, teadus- ja arendus- ja loometegevuse keskkonna vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja rahvusvahelistele kokkulepetele. Institutsionaalse akrediteerimise eesmärk peab toetuma kõrgharidusseaduses olevale määratlusele, kuid vastama ka küsimusele „miks me seda teeme? Kas sõnastame institutsionaalse akrediteerimise eesmär gi läbi hindamise või võimesta mise ? Võimestamine : teise inimese/organisatsiooni/meeskonna/ toetamine viisil, mille kaudu realiseerub maksimaalselt selle inimese/meeskonna/organisatsiooni potentsiaal . Mil moel saab institutsionaalse akrediteerimise raames kõrgkoole võimestada ? Loome keskkonna, milles organisatsioonile on jäetud autonoomia oma sihtide seadmisel ja nende suunas liikumisel nende kvaliteedikokkulepete raames, mis on laiapõhjaliselt sõlmitud. Tagame vajaliku toe nende kokkulepete lahtimõtestamisel, loome võimalused üksteiselt õppimiseks ning kujundame raamistiku, milles on võimalik arvestada iga kõrgkooli erisuste ja arenguvajadustega. IA eesmärk: Institutsionaalse akrediteerimise eesmärk on hinnata kõrgkooli võimekust tagada ja edendada õppe- ning teadus-, arendus- ja loometegevuse kvaliteeti ning võimestada kõrgkoole nende arengus ja mõju suurendamisel ühiskonnas laiemalt . K valiteet ja selle hindamine Kvaliteet = Omadus te /tunnuste kogum , mis vasta b kokkulepitud standarditele, erinevate sisemiste ja väliste huvipoolte ootustele ja vajadustele ning eesmärkidele . täidab haridusvaldkonnas kokkulepitud nõudeid nii õpilaste, õppeasutuse personali ja juhtide kui ka pidajate ja ühiskonna vaates. Hariduse valdkonnas mõistame kvaliteeti kui vastavust hariduse valdkonna asjaosaliste – õppeasutused (juhid, personal, pidajad/omanikud) , õppijad, tööandjad, riik - pidevalt muutuvatele ootustele ja vajadustele nii sisendi, protsessi kui väljundi osas . Kvaliteedi tagamist ja edendamist mõistame kui „pidevat täiustumist“, mille aluseks on organisatsiooni soov vastata oma igapäevase tegevuse ja selle tulemustega nii sisemiste kui väliste huvipoolte vajadustele ja ootustele, mis on ajas muutuvad. Järgime kvaliteedi pideva täiustamise mudelit: tegevuste kavandamine – rakendamine – tulemuste hindamine – parendamine (PDCA – nn Demingi ring ja selle erinevad edasiarendused) . P ideva ootuste muutumise ja kvaliteedi täiustamise tsüklis võib parendamise kõrval või ka selle asemel olla asjakohane rääkida kaasajastamisest/uuendamisest ning tsüklist, kus viimane ja esimene etapp on omavahel selgelt seotud. Kvaliteedikultuuri all mõistame jagatud väärtustel ja kvaliteedikokkulepetel põhinevat organisatsioonikultuuri, mis on orienteeritud pidevale kvaliteedi täiustamisele ning mille tagamiseks on kõrgkool kujundanud kestliku raamistiku . Seejuures on oluline, et kvaliteedikokkulepped on sündinud organisatsiooni sees t ning need on kogu liikmeskonna poole omaks võetud. Kvaliteedi hindamine = Hinnatakse seda , mil määral on kokkulepitud standardid, sisemiste ja väliste huvipoolte ootused ja vajadused täidetud ning eesmärgid saavutatud või nende täitmiseks vajalikud tegevused kavandatud. Erinevate osapoolte ootuste, Eesti haridusvaldkonna arengukava ning rahvusvaheliste suundumuste tasakaalustatud kogum on see, mille alusel töötame välja kvaliteedikriteeriumid õ ppeasutustele , mis võimaldavad neil esmalt ise hinnata, mil määral nad osapoolte ootustele vastavad. 3144520 1205230 Kontekst ( Context ) hõlmab arenguid, mis mõjutavad kõrgkoolide toimimist, nagu tehnoloogilised, demograafilised ja majanduslikud arengud. Riiklikud hariduspoliitikad, sh kõrghariduse ja teaduse rahastamispõhimõtted loovad samuti mõjuka konteksti, määrates kindlaks eesmärgid ja standardid. Sellel on kaheldamatult mõju ka kõrghariduse kvaliteedile. Sisend ( Input ) viitab rahalistele ressurssidele ja taristule, aga ka õppijate teadmiste tasemele õpingute alguses, õppijate ja akadeemiliste töötajate demograafilisele taustale ning akadeemiliste töötajate kvalifikatsioonile ning teadus- ja arendustegevuse tasemele. Protsess ( Process ) hõlmab tegevusi soovitud tulemuste saavutamiseks, organisatsioonikultuuri, kõrgkooli strateegilise ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid jm kõrgkooli siseseid kokkuleppeid „mida ja kuidas me teeme“. Protsessi lahutamatu osa on Väljund ( Outcome ) sisaldab tulemusi ja saavutusi. Lühiajalised tulemused on õppijate saavutused, nagu õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamine pädevused. Teaduses võib lühiajaline tulemus olla granditaotluste edukus. Pikaajalised tulemused võivad olla näiteks vilistlaste ja tööandjate rahulolu või teadus- ja arendusegevuse mõju ühiskonnale laiemalt . 0 0 Kontekst ( Context ) hõlmab arenguid, mis mõjutavad kõrgkoolide toimimist, nagu tehnoloogilised, demograafilised ja majanduslikud arengud. Riiklikud hariduspoliitikad, sh kõrghariduse ja teaduse rahastamispõhimõtted loovad samuti mõjuka konteksti, määrates kindlaks eesmärgid ja standardid. Sellel on kaheldamatult mõju ka kõrghariduse kvaliteedile. Sisend ( Input ) viitab rahalistele ressurssidele ja taristule, aga ka õppijate teadmiste tasemele õpingute alguses, õppijate ja akadeemiliste töötajate demograafilisele taustale ning akadeemiliste töötajate kvalifikatsioonile ning teadus- ja arendustegevuse tasemele. Protsess ( Process ) hõlmab tegevusi soovitud tulemuste saavutamiseks, organisatsioonikultuuri, kõrgkooli strateegilise ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid jm kõrgkooli siseseid kokkuleppeid „mida ja kuidas me teeme“. Protsessi lahutamatu osa on Väljund ( Outcome ) sisaldab tulemusi ja saavutusi. Lühiajalised tulemused on õppijate saavutused, nagu õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamine pädevused. Teaduses võib lühiajaline tulemus olla granditaotluste edukus. Pikaajalised tulemused võivad olla näiteks vilistlaste ja tööandjate rahulolu või teadus- ja arendusegevuse mõju ühiskonnale laiemalt . Kvaliteedihindamisel eristatakse üldjuhul 3 kategooriat: sisendi, protsessi ja väljundi kvaliteet. Sisendi ja protsessi kvaliteet loovad eeldused väljundi kvaliteedile . Kõik kolm on olulised . Näiteks võiks siinkohal tuua omaaegse CIPO-mudel i ( context-input-process-output , Jaap Scheerens ), milles vaadeldakse haridust süsteemina, kus sisendid, mõjutavad protsessi, mis omakorda määrab v äljundid . Selle mudeli kohaselt on vaja hinnata kõiki kolme etappi, võttes muuhulgas arvesse konteksti, tagamaks , et ressursse kasutatakse tõhusalt ja et õppeprotsessid tagavad soovitud tulemusi . Kontekst avaldab mõju nii sisendile kui protsessile ning nende kaudu ka väljundile . Kontekst on reeglina midagi sellist, mida kõrgkool vahetult mõjutada ei saa , kuid l ä bi oma mõju ühiskonnale laiemalt (väljund) on võimalik kõrgkoolil siiski ka konteksti mõjutada. Väljund i (tulemus te ) kaudu saame tagasisidet sisendi ja protsesside asjakohasusele (kas teeme õigeid asju õigesti ). Väljundi kvaliteet peegeldab seda, kuidas sisendid ja protsessid kokku toimivad. Samas võib hea väljund mõnikord olla juhuslik, kui protsessid või sisendid on puudulikud. Hea väljund võib tuleneda näiteks intensiivsest õppeprotsessist, kuid see ei pruugi olla jätkusuutlik, kui sisendressursid on piiratud või protsess pole optimeeritud. Madal väljundi kvaliteet võib olla põhjustatud kas kesisest sisendist või ebatõhusast protsessist. Ka kõrge kvaliteediga sisendid võivad halvasti struktureeritud või ebapiisavate protsesside tõttu tuua kaasa kehva väljundi. Kui sisendid ei ole piisava kvaliteediga, on tõenäoline, et ka väljund kannatab. Näide CIPO mudeli võimalikust rakendamisest IA mudelis on toodud lisas 1. CIPO mudel on vaid üks näide kõrgkooli põhi- ja tugitegevuste kvaliteeditunnuste struktureerimise võimalus est . Kõrgkoolil on vabadus valida oma spetsiifikale vastavad läheemisviisid kvaliteedijuhtimisele ja kvaliteedikultuuri edendamisele. Eelistatud on, et kõrgkool ise defineerib Kvaliteedihindamise mudel Kvaliteedihindami s e (antud juhul institutsionaalne akrediteerimi se ) mudel on kvalite e dikokkulepete ( kvaliteedikriteeriumite ja suuniste ) ning kvaliteedihindamise metoodika süsteemne kogum, mis toetab organisatsioonis kvaliteedikultuuri kujunemist ja arengut . Eneseanalüüs ning väliste hindamisekspertide tagasiside aitab välja selgitada organisatsiooni tugevused ja nõrkused ning toetada pidevale parendamisele ning õppimisele suunatud kvaliteedikultuuri arengut . Kõrghariduse kvaliteedi, kvaliteedi tagamise, kvaliteedi hindamise ja kvaliteedikultuuri omavahelisi seoseid ja pingeid avab suurepäraselt Lee Harvey käesoleval aastal ilmunud artiklis „ HYPERLINK "https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/13538322.2024.2355026" \l "d1e67" Extended Editorial : Defining quality thirty years on: quality , standards , assurance , culture and epistemology “ . Kvaliteedikriteeriumid – sisendi, väljundi, protsessi või selle osade omadused, mille alusel on võimalik hinnata, mil määral tegevuste või tulemuste kvaliteet vastab kokkulepetele , mis lähtuvad erinevate osapoolte ootustest, sh kõrgkooli enda strateegilistest eesmärkidest , ühiskonna tulevikuvajadustest, riiklikest õigusaktidest ja rahvusvahelis est heast praktikast. Suunis on soovituslik juhend või raamistik, mis aitab suunata tegevusi või otsuseid, ilma et see oleks rangelt kohustuslik nõue. Erinevalt standardist, mis on tavaliselt ametlik ja siduv nõue, pakub suunis paindlikkust ja valikuvõimalusi, kuidas eesmärke saavutada või tegevusi läbi viia. Suunis t e erinevus kvaliteedikriteeriumist Kvaliteedikriteeriumi eesmärk on tagada ühtne tase ja vastavus teatud kvaliteedi- või toimivusnõuetele. See kehtestab kindlad nõuded , mida tuleb täita, et tagada vastavus. Selle järgimine ja tõendamine on kohustuslik , see tähendab, et organisatsioonid peavad täitma konkreetseid nõudeid. See on sageli siduv ja sertifitseerimise või regulatiivsete nõuete täitmise aluseks. S uuniste eesmärk on pakkuda tuge ja juhendamist, kuidas mingit nõuet parimal viisil täita, keskendudes tõhususele, kvaliteedile või parimatele praktikatele. Need aitavad parendada protsesse, kuid ei nõua tingimata ühtset lähenemist. Nende järgmine ei ole kohustuslik , kuid see annab kasulikke soovitusi või parimaid praktikaid. Organisatsioon võib otsustada, kas ja kuidas neid rakendada, lähtudes oma vajadustest ja oludest. Suunised ei pruugi kirjeldada täpseid samme, vaid pigem üldised põhimõtted või soovitused, kuidas eesmärke saavutada. Tõendid viitavad konkreetsetele andmetele, dokumentidele ja protsessidele, mis aitavad selgitada , et kõrgkool vastab seatud kvaliteedikriteeriumitele. Tõendid kõrgkooli kvaliteedihindamisel võivad olla näiteks järgmist laadi: Akadeemilised dokumendid – õppekavad, kursuste kirjeldused, hindamiskriteeriumid, õppeprotsessi plaanid ja õppematerjalid, mis näitavad, kuidas õppetöö on struktureeritud ning kuidas õpitulemusi hinnatakse. Näiteks peab olema tõendatud, et õppekava vastab eriala ja KHS nõuetele ning õppe-eesmärgid on selgelt määratletud. Õpiväljundite saavutamise tõendid – üliõpilaste õpitulemused, sealhulgas eksamitulemused, lõpetamise määrad, tööalase konkurentsivõime andmed ja vilistlaste tagasiside. Need tõendid näitavad, kuidas õpilased on saavutanud õpiväljundid ja kuidas kõrgkool valmistab neid ette tööturule või akadeemiliseks edasijõudmiseks. Sise- ja välishindamise tulemused – need tõendid peegeldavad, kas kõrgkool vastab riiklikele ja rahvusvahelistele ning iseenda seatud kvaliteedistandarditele. Akadeemiliste töötajate kvalifikatsioon ja teadustöö – dokumentatsioon, mis kinnitab akadeemiliste töötajate õppemetoodilist pädevust ja teadustöö tulemuslikkust. Üliõpilaste ja töötajate rahulolu – tagasiside akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste seas rahulolu kohta õppekava, tugiteenuste ja üldise õpikeskkonnaga. Ressursside tõhusus – tõendid selle kohta, kuidas kõrgkool haldab oma ressursse (rahalised, tehnoloogilised, füüsilised ja inimressursid), et tagada kvaliteetne õpi- ja TAL keskkond. Siia kuuluvad näiteks eelarve, infrastruktuuri ja tugiteenuste toimivuse analüüsid. Innovatsioon ja arendusprojektid – tõendid, mis näitavad kõrgkooli uuenduslikkust ja pidevat arendustegevust, nagu uued õppemetoodikad, teadustegevuse edendamine või rahvusvaheline koostöö. Need aitavad näidata, et kõrgkool püüab pidevalt oma kvaliteeti tõsta ja kohanduda muutuvate nõudmistega. Lähtealused Üldised põhimõtted institutsionaalse akrediteerimise standardite uuendamisel: Kuna senised standardid katsid olulised aspektid ära, siis suurt muutust nende sisus ei ole vaja teha, oluline on järjepidevuse tagamine moel, mis võimaldab lahendada välja tulnud kitsaskohti. Kvaliteedikultuur, akadeemiline eetika ja rahvusvahelistumine integreerida põhitegevustega, mitte käsitleda eraldi. Võimalusel integreerida kvaliteedikriteeriumitesse läbivalt ka kestlikkuse põhimõtted , mitmekesisus, võrdne kohtlemine, riskide juhtimine. Standardid (kvaliteedikriteeriumid) peavad võimaldama terviklikku lähenemist erinevatele aspektidele , mistõttu struktureerime nõuded kolme suure hindamisvaldkonna lõikes . Vältida standardite vahelist kattuvust, vajadusel luua lingid. Standardid (kvaliteedikriteeriumid) ei tohiks kõrgkoolile liialt ette kirjutada vastust küsimusele „kuidas“. Õppekavade valimipõhist hindamist uues mudelis ei rakendata, küll aga on õppimise ja õpetamise valdkonnas oluline kaal õppekavade sisehindamise tulemustel (näited õppekavade sisehindamises t ja nende alusel tehtud muudatustest ) . IA ja halduslepingu täitmise hindamisel kasutatavate andmete ja kriteeriumite ühitamine nii palju, kui võimalik. TAL valdkonna hindamisel (nii eneseanalüüsis kui ekspertide tagasisides) on muuhulgas aluseks andmed, mida kogub ETAG ning mida seira b ministeerium tegevustoetuse läbirääkimiste raames. I Kõrgkooli juhtimine Kõrgkooli juhtimine hõlmab kõrgkooli arengu kavandamist, strateegiliste dokumentide ja tegevuskavade väljatöötamist, nende elluviimise, analüüsi ja hindamise protsesse, millele eelneb kõrgkooli sise - ja väliskeskkonna analüüs ning tulevikuseire. Kõrgkooli strateegilise juhtimise keskseks osaks on asjakohased eesmärgid ja nende elluviimiseks kavandatud protsessid. Olenevalt kõrgkooli visioonist ja missioonist, omandi- ja haldussuhetest, samuti arengu- ja kasvu elutsüklist võivad kõrgkoolidel olla lisaks kõrghariduse ja teaduse üldistele eesmärkidele ka spetsiifilised eesmärgid. Kõrgkooli juhtimise valdkonnas käsitleme kõrgkooli kui terviku arengu kavandamist, toimimise ja kvaliteedi tagamise põhimõtteid. Nii näiteks on personaliarenduse üldised põhimõtted (sh akadeemilise järelkasvu tagamine, töötajate värbamine, arengu toetamise süsteemi kirjeldus, akadeemiliste töötajate atesteerimise põhimõtted) esimeses valdkonnas, kuid õppimise ja õpetamise alaste ning TAL pädevuste arendamisele ning selle tulemuslikkuse seirele on süvitsi vaade toodud vastavalt 2. ja 3. valdkonna all. Kvaliteedijuhtimine on osa strateegilisest juhtimisest, mistõttu seda eraldi kriteeriumina välja toodud ei ole, kuid kvaliteedi tagamise ja edendamise süsteemi kirjeldus on esimese valdkonna all vajalik. Samas õppekavade sisehindamine ning TAL tegevuste tulemuslikkuse tagamise mehhanismid ning nende mõju analüüs kuuluvad vastavalt 2. ja 3. valdkonna alla. Sarnaselt kvaliteedijuhtimise ja personaliarendusega käsitleme mudelis ka teisi aspekte – ühiskonna teenimine , finantsid, taristu, kommunikatsioonijuhtimine, rahvusvahelistumine, akadeemiline eetika, kestlikkus – esimese valdkonna all kirjeldame kõrgkooli kui terviku eesmärke ja kokkuleppeid, planeeritud tegevusi, nende tulemuslikkuse analüüsi ja järeldusi edasiste arengute kavandamiseks (kui asjakohane). Õppimise ja õpetamise ning TAL valdkonna all vaatleme süvitsi näiteks teaduskommunikatsiooni ja vastuvõtuga seotud kommunikatsiooni, finantside piisavust erinevateks arendustegevusteks, TAL või õppetegevuseks vajaliku spetsiifilise taristu (sh infosüsteemid , laborid) olemasolu/piisavust . Strateegia kui kõrgkooli arengutee – kõrgkooli missioon ja visioon, põhitegevuste peamised arengueesmärgid ning nendest johtuvad tegevused eesmärkide saavutamiseks. Strateegia kui arengut tagavate ja võimestavate protsesside muster, kõrgkoolis väljatöötatud ja rakendatud protsesside lõimitud tervik, mille kaudu toimub kõrgkooli juhtimine ja tulemuste hindamine. Strateegia kui sidususe toetaja ühiskonnaga, töömaailmaga, väliste huvigruppide, EL kõrgharidusruumi, koostöövõrgustikega jm. Strateegia rakendamise tulemuslikkus Kõrgkooli võimekus ja jätkusuutlikkus täita oma eesmärke ja missiooni ning tagada sihtrühmade ja Eesti ühiskonna vajadustele vastavus II Õpp imine ja õp e tamine Institutsionaalse akrediteerimise õppimise ja õpetamise alavaldkonna hindamiskriteeriumite sõnastamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: Kaetud on õppekava avamine ja arendus, õppe kvaliteet ja teaduspõhisus, samuti rahvusvahelisus, akadeemiline eetika ning vastavus tööturuvajadustele. Õppe kavandamise ning õppimise ja õpetamise kriteeriumid laienevad täienduskoolituses/ elukestvas õppes pakutavale õppele (õpe igas vormis ja mahus). Õppe tugi hõlmab paindliku õppe võimalusi ning õppijate eri nevate vajadustega arvestamist. Õppekavade arendust toetab õppekavade sisehindamise süsteem, mis ei ole küll eraldi hindamiskriteerium, kuid tõend õppekavade järjepidevast arendamisest ning selle raames ellu viidud parendustest. Üldised põhimõtted akadeemiliste töötajate värbamisest, personaliarenduse põhimõtetest ja atesteerimissüsteemist on kirjeldatud esimese valdkonna all, õppimise ja õpetamise valdkonnas on fookus õppejõudude õpetamispädevuste arendamisel. Elukestvasse õppesse panustamine kõrgkooli kompetentsivaldkondades peaks kvaliteedikriteeriumina olema esindatud. III Teadus- arendus- ja/või muu loometegevus Tulenevalt kõrgharidusseaduse institutsionaalse akrediteerimise definitsioonist hinnatakse institutsionaalsel akrediteerimisel kõrgkooli võimekust tagada ja edendada teadus-, arendus- ja/või muu loometegevuse ( TAL ) kvaliteeti. Vastavalt CIPO mudelile hinnatakse kokkulepitud ulatuses nii sisendi, protsessi kui väljundi kvaliteeti. Üks olulisi muudatusi uue institutsionaalse akrediteerimise mudeli väljatöötamisel on seotud TAIKSi muudatuste eelnõu ga, milles sätestatakse, et ülikool (ja evalveeritud rakenduskõrgkool) ei pea osalema teaduse valdkondlikul evalveerimisel , kui tal juba on kehti v evalveerimisotsus selles valdkonnas. Vältimaks tarbetut dubleerimist, on otsustatud, et edaspidi annab institutsionaalse akrediteerimise positiivne otsus (sh positiivne otsus TAL hindamisvaldkonna osas) aluse haridus- ja teadusministrile pikendada teadusvaldkonna evalveerimisotsuse kehtivust. Institutsionaalse akrediteerimise raames ei toimu uut teadusvaldkondade evalveerimist ning institutsionaalse akrediteerimise komisjon ei anna hinnangut teadus- ja arendustegevu se valdkonna teaduslikule tasemele , nagu see on kirjas evalveerimise eesmärgis. Institutsionaalse akrediteerimise komisjon i pädevus piirdub sellega, et anda kõrgkooli eneseanalüüsi aruandele ning ETISe andmete põhjal genereeritud seireandmete trendidele toetudes hinnang sellele, kui edukas on olnud ( evalveeritud ) kõrgkool teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tagamisel ja edendamisel. Absoluutsele teaduslikule tasemele komisjon valdkondade lõikes kindlasti hinnangut ei anna, küll aga saab viidata positiivsetele või ka negatiivsetele arengutele . Eeldame, et ka kõrgkool on need oma eneseanalüüsis välja toonud, seega saab komisjon üksiti arvestada seda, kas kõrgkool on juba arenguid kavandanud seal, kus on ise kitsaskoha tuvastanud, või on näiteks hoopis otsustanud mingis evalveeritud valdkonnas tegevuse lõpetada. Vastavalt TAIKSi muudatuste eelnõule piken eb teadusvaldkonna evalveeringu tähtaeg juhul, kui institutsionaalse akrediteerimise tulemus on positiivne . Eelnõu seletuskiri: Eelnõu järgi kehtestatakse põhimõte, et kui ülikool või rakenduskõrgkool on saanud oma TA valdkonnale evalveerimisel positiivse hinnangu, piisab valdkonnale antud positiivse evalveerimisotsuse säilitamiseks edaspidi institutsionaalse akrediteerimise käigus antud positiivsest hinnangust. Positiivseks loetakse institutsionaalse akrediteerimise tulemust juhul, kui asutus akrediteeritakse vastavalt kõrgharidusseaduse § 38 lõikes 3 sätestatule seitsmeks või kolmeks aastaks . Kui kõrghariduse kvaliteediagentuuri hinnangu kohaselt sisaldavad kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond puudusi, säilib evalveerimise käigus teadusvaldkonnale või -valdkondadele antud positiivne hinnang juhul, kui teadus- ja arendustegevuse kohta ei anta hinnangut „ei vasta nõuetele“. Kui ülikool või rakenduskõrgkool institutsionaalset akrediteerimist ei läbi või saab IA käigus teadus- ja arendustegevuse kohta negatiivse hinnangu (vastavalt kõrgharidusseaduse § 38 lõike 3 punktis 3 sätestatule või kui TA tegevuse kohta on antud hinnang „ei vasta nõuetele“), võib valdkonna eest vastutav minister vastavalt § 17 lõikes 4 sätestatule otsustada, et ülikool või rakenduskõrgkool peab evalveerimise uuesti läbima. Kui institutsionaalse akrediteerimise raames peaks hindamiskomisjon tuvastama , et mõnes ( evalveeritud ) kõrgkooli valdkonnas on teadus- ja arendustegevuse näitajad langustrendis ning kõrgkool ei ole kavandanud asjakohaseid meetmeid probleemide lahendamiseks, siis on ohustatud ka õppetegevuse kvaliteet , eelkõige doktoriõppe tasemel . Kuna tegemist on siiski ühe valdkonnaga, ei pruugi tervikhinnang TAL valdkonnale kujuneda negatiivseks . Samas saab minister institutsionaalse akrediteerimise raames välja toodud vajakajäämistele toetudes käivitada järelevalve nii õppeõiguse kehtetuks tunnistamiseks doktoriõppes kui uue evalveerimise käivitamiseks. Vastavalt TAIKSile toimub teaduse evalveerimine kuues Frascati valdkonnas: : 1. loodusteadused, 2. tehnika ja tehnoloogia; 3. arsti- ja terviseteadused; 4. põllumajandusteadused ja veterinaaria; 5. sotsiaalteadused; 6. humanitaarteadused ja kunstid. Kuna institutsionaalse akrediteerimise raames hinnatakse kõrgkooli võimekust akadeemiliste üksuste lõikes vastavalt kõrgkooli enda arengu kavandamise loogikale, siis on oluline, et Frascati valdkondade lõikes esitatud seireandmed oleksid lingitud kõrgkoolide akadeemiliste üksustega (vajadusel ka allüksustega). Ka institutsionaalsel akrediteerimisel on sarnaselt teaduse evalveerimisega asjakohane arvestada väärtuste raamistikku, mis on sõnastatud Coalition for Advancing Research Assessment ( CoARA ) kokkuleppes : mõistetakse, et erinevad väljundid, tavad ja tegevused mõjutavad teadustöö kvaliteeti ja mõjukust. Sellest lähtuvalt põhineb hindamine peamiselt kvalitatiivsel hinnangul , mille puhul on kesksel kohal ekspertarvamus (peer review ) ning kvantitatiivseid näitajaid kasutatakse vastutustundlikult, asjakohaselt, mõtestatult ja konteksti arvestavalt ; soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja kaasatuse tagamisel on oluline roll ; eesmärgiks on loobuda teadusajakirjadel ja -väljaannetel põhinevate mõõdikute sobimatust kasutamisest, eriti ajakirjade mõjuteguri ( Journal Impact Factor - JIF) sobimatust kasutamisest ja h-indeksist ; välditakse teadusasutuste pingeridade kasutamist. Institutsionaalse akrediteerimise TAL valdkonna tõendite all on käesolevas versioonis toodud välja suures osas evalveerimise l kasutatavad kvantitatiivsed näitajad , mis on kohustuslikud evalveeritud kõrgkoolidele ja soovituslikud rakenduskõrgkoolidele, kes ei ole veel evalveerimist läbinud, kuid on selle endale eesmärgiks seadnud. Tõendite loetelu vajab kindlasti eraldi arutelu koostöös ETAgi, kõrgkoolide teadus- ja arendus valdkonna juhtide, analüütikute ja HTM teadusosakonnaga. Kokkulepe TAL tõendite osas on saavutatud hiljemalt 2024. aasta lõpuks. IV Kõrgkooli valitud fookusteema Institutsionaalse akrediteerimise neljas valdkond on kõrgkooli enda valitud fookusteema, mis on seotud kõrgkooli prioriteetidega ning mille osas kõrgkool soovib saada arengut toetavat tagasisidet. Fookus teema/valdkond võib olla seotud kõrgkooli mistahes põhi tegevusega . Fookus teema/ valdkonna osas ei anna hindamiskomisjon hinnangut ning seda ei võeta arvesse akrediteerimisotsuse kujundamisel. NB! Neljanda valdkonna eesmärgi ja metoodika detailsem arutelu toimub mudeli järgmises arendusetapis. Institutsionaalse akrediteerimise hindamisvaldkonnad, kvaliteedikriteeriumid j a suunised I KÕRGKOOLI JUHTIMINE KVALITEEDI KRITEERIUM ID JA SUUNISED TÕENDID Strateegiline juhtimine ja kestlik areng . Kõrgkool on määratlenu d oma rolli Eesti ühiskonnas ja rahvusvahelisel tasandil , kaasab kõrgkooli arengu kavandamisse ja juhtimisse erinevad s idusrühmad , lähtub ühiskonna ootustest ja tulevikuväljakutsetest ning kestl iku arengu põhimõtetest. Finantside juhtimine on otseses seoses kõrgkooli prioriteetide ja arendusvajadustega. Kõrgkool hindab järjepidevalt seatud eesmärkide täitmist ning tagab ja edendab kvaliteeti kõikides oma tegevusvaldkondades . Suunised Kõrgkooli arengukava ja tegevuskavade väljatöötamisse ja elluviimisesse on kaasatud liikmeskond (sh üliõpilased) ja välised huvirühmad. Kõrgkool on sõnastanud oma põhitegevuste – õppimine ja õpetamine, teadus-, arendus- ja loometegevus– eesmärgid ja võtmetulemused võttes arvesse riigi prioriteete ja ühiskonna vajadusi, keskendudes oma tugevustele ning vähendades tarbetut dubleerimist nii kõrgkooli sees kui Eesti kõrghariduses tervikuna. Kõrgkool algatab ja viib ellu arendustegevusi, mis suurendavad kogukonna heaolu ja levitavad nüüdisaegset oskusteavet kõrgkooli kompetentsivaldkondades. Kõrgkool kui õppimisele suunatud organisatsioon propageerib ühiskonnas elukestvat õpet ning loob selleks kvaliteetseid võimalusi. Kõrgkooli liikmeskond jagab organisatsiooni tegevuse aluseks o levaid põhiväärtusi. Vastutus arengukavas sätestatud eesmärkide ja tegevuskavade elluviimise eest on selgelt määratletud. K õrgkooli struktuur ja juhtimismudel tagavad selge vastutuse põhitegevuste elluviimise eest . Eesmärkide täitmist ja tegevuste mõju hinnatakse regulaarselt . Kõrgkool demonstreerib, et kõrgkooli põhitegevused ja nende tulemused loovad lisaväärtust ühiskonnale laiemalt . Kvaliteedi juhtimine on kaasav ning lõimitud kõrgkooli arengu kavandamisse ja tegevuste elluviimisse . T öötajatel, üliõpilastel ja välistel huvirühmadel on võimalused tegevuse tõhustamises sihipäraselt osaleda. Töötajad on teadlikud oma individuaalsetest kohustustest kvaliteedi tagamisel ja edendamisel kõrgkoolis . Arengukava , tegevuskavad Arengukava/ tegevuskava sihtnäitajate saavutamise määr (võtmetulemused) arengukava ja tegevuskavade täitmise ülevaatuse tulemusel tehtud järeldused, analüüsi põhjal ellu viidud parendustegevused kõrgkooli põhi- ja tugiprotsessides (näited erinevatest valdkondadest) sidusrühmade kaasamise põhimõtted ülikoolis ning nende rakendumise näited valitud valdkondadest või üksustest töötajate rahuloluküsitluse tulemused: rahulolu juhtimisega Võrdsete võimaluste tagamise alused asutuses ( evalveerimisel kvalitatiivne näitaja) Kõrgkool demonstreerib strateegilise planeerimise protsessi läbi kõikide juhtimistasandite, kaasamist, tagasisidestamist ja muudatuste sisseviimist; Kõrgkoolil on rahaliste ressursside tagamise pikaajaline strateegia koos riskianalüüsi ja finantsprojektsiooniga. Kõr g kooli riiklikud tulemusnäitajad, mis on avalikustatud Haridussilmas ja mida kasutatakse mh kõrgkoolide rahastamisel (ülikoolide halduslepingud, riigirakenduskõrgkoolide puhul käskkirjad) – nende trendid, tulemuste analüüs ja parendustegevused Personalijuhtimine. P ersonaliarendus lähtub kõrgkooli arengueesmärkidest, on tõhus ja mõjus . Kõrgkool väärtustab oma liikmeskonda ning tagab võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kõikide töötajate ja õppijate suhtes. Suunised Töötajate värbamise ja arendamise põhimõtted ja protseduurid lähtuvad kõrgkooli arengu eesmärkidest , on õiglased ja läbipaistvad ning kindlustavad akadeemilise jätkusuutlikkuse. Kõrgkoolil on strateegia järelkasvu kindlustamiseks kõikides oma tegevusvaldkondades . Kõrgkooli töötajad ja üliõpilased lähtuvad kõigis tegevustes kõrgkoolis kokku lepitud akadeemilise eetika põhimõtetest selle laias tähenduses. Kõrgkool toetab üliõpilasi ja töötajaid eetiliste probleemide mõistmisel ja nendele reageerimisel. Tähelepanu pööratakse akadeemilise eetika tavade rakendamisele digikeskkonnas . Kõrgkooli liikmeskonna ettepanekute ja kaebuste (sh diskrimineerimisjuhtumite) menetlemine on läbipaistev ja objektiivne, tagatud on kõigi osapoolte õiglane kohtlemine. Töötajate rahulolu kõrgkooli juhtimise, töötingimuste, infoliikumisega , võrds e kohtlemise põhimõtete rakendamisega jne uuritakse regulaarselt ning tulemusi kasutatakse parendustegevustes. T öö tasustamise ning töötajate motiveerimise põhimõtted on määratletud ning neid järgitakse. Akadeemiliste töötajate karjäärimudel motiveerib võimekaid noori akadeemilist karjääri alustama ning loob võimalused edenemiseks. Kõrgkool pakub hästi toimivat karjäärituge akadeemilistele töötajatele nende karjääri erinevates etappides. Akadeemiliste töötajate töö hindamisel (sh atesteerimisel) arvestatakse nii õppetöö kui teadus-, arendus- ja loometöö tulemuslikkust, üliõpilaste tagasisidet, juhendamise efektiivust, õpetamis-, juhendamis- ja digipädevuse arendamist, rahvusvahelist mobiilsust , ettevõtlus- või töökogemust erialavaldkonnas väljaspool kõrgkooli ning ühiskondliku mõjuga tegevust laiemalt. personali arv ja profiil vastavalt kõrgkooli eripärale ja arenguvajadustele ( näiteks akadeemiline ja haldus-/tugipersonal, vanuseline jaotus, kvalifikatsioonid, sh keskmine vanus kvalifikatsioonitaseme lõikes) ning selle analüüs konkursid valitavatele akadeemilistele ametikohtadele valdkondade/akadeemiliste üksuste lõikes, tulemuste analüüs Akadeemilise eetika põhimõtteid ja käitumisreegleid sisaldav dokument ning selles sätestatud põhimõtete rakend a mise analüüs Töötajate ja üliõpilaste rahuloluküsitluste tulemuste trendid , nende analüüs ning kavandatud parendustegevused Akadeemilise eetik a (selle l ai as tähenduses) rikkumisjuhtumi d (liik, arv) , lahendused, analüüs ja kavandatud tegevused rikkumiste vältimiseks. Taristu ja infojuhtimine. Taristu (hooned, laborid, õpperuumid, digitaristu jm) haldamine ja arendamine on sihipärane, kestlik ja majanduslikult otstarbekas. Kõrgkoolisisene ja kõrgkooliväline kommunikatsioon (sh turundus ja mainekujundus) on kahesuunaline, eesmärgistatud ja juhitud. Infojuhtimi sel on tagatud turvaline, tõhus ja kättesaadav andmete haldamine ja jagamine, mis toetab kõrgkooli põhitegevusi , samal ajal tagades andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kättesaadavuse. Suunised Kõrgkooli õppe-, töö- ja TAL keskkond (raamatukogu, andmebaasid, stuudiod, töökojad, laborid jne) vastavad kõrgkooli spetsiifikast tulenevatele vajadustele ning sihtgruppide ootustele. Infovarade (materiaalsed ja mittemateriaalsed), teadus- ja õppetaristute juhtimine (planeerimine, arendamine, haldamine) on selgelt seotud strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide ga ning investeeringud nendesse on eesmärgipõhised ja tõhusad; Kõrgkoolis on kehtestatud piisavad infoturbe reeglid (sh andmekaitse ja kasutajate privaatsuse tagamine) ja neid rakendatakse. K õrgkoolis on kasutusel ajakohane digiõppe keskkond, tagatud on selle arendamine ja tu rvalisus. Kõrgkoolil on tõhusalt toimiv sihtrühmasid arvestav sise - ja väliskommunikatsioon. Avalikkusele on kättesaadav ajakohastatud j a korrektne informatsioon kõrgkooli põhitegevuste kohta. Kõrgkooli erinevad dokumendid, korrad ja põhimõtted on omavahel kooskõlas ning ühtse arusaama loomise eesmärgil tutvustatakse neid süsteemselt liikmeskonnale . töötajate rahuloluküsitluse tulemused: rahulolu töötingimustega , sise - ja väliskommunikatsiooniga, infojuhtimisega , tulemuste analüüs ja tehtud või kavandatud parendustegevused üliõpilaste rahuloluküsitluse tulemused: rahulolu õppe- ja TAL taristu tingimustega , sh digiõppe keskkonnaga , sise - ja väliskommunikatsiooniga, infojuhtimisega , tulemuste analüüs ja parendustegevused maineuuringute tulemused ja nende analüüs Infojuhtimist ja küberturvalisust reguleeriv dokumentatsioon kõrgkoolis – reeglite olemasolu, nende levitamine ja järgimise analüüs Koolitusprogrammid vm õpisündmused t öötajate le ja tudengite le koolitusprogrammid: küberhügieeni ja andmekaitse osas ( koolitusprogrammid, andmed osaluse kohta) Tõendid teadlikkuse tõstmise initsiatiivide kohta, näiteks turvateavitusprogrammide, e-kirjade või plakatite dokumentatsioon. II ÕPP IMINE JA ÕPETAMINE Õppe kavaarendus . Õppe kavandamisel ja õppekavade arendamisel lähtub kõrgkool ühiskonna ja tööturu vajadustest ja ootustest , oma arengueesmärkidest , valdkondliku st kompetentsi st , rahalistest võimalustest ja kestliku arengu põhimõtetest ning tagab vastavuse kõrgharidus- ja kutses t andardite le ja rahvusvahelis t ele suundumustele . Õppekavad on teaduspõhised ja sidusad , nende arendus on järjepidev ja tõhus. Suunised Õppe kavandamisel, sh uue õppekava avamisel tagab kõrgkool piisava arvu pädevate (eriala, õppemetoodika, TAL ) akadeemiliste töötajate ning õppe kvaliteetseks läbiviimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Akadeemiliste töötajate vanuseline struktuur ning noorte õppejõudude osakaal tagab õppetöö jätkusuutlikkuse. Õppekavade (nii tasemeõppekavade kui täiendu s koolituse õppekavade, sh mikrokraadi õppe k avade) väljatöötamisel lähtu b kõrgkool v astutustundliku õppekavaarenduse põhimõtetest: tagatud on vastavus ühiskonna ja tööturu vajadustele ja ootustele , kõrgkooli eesmärkide le , vastutusvaldkondade le , kompetentsi le valdkondlike le arengutrendide le ning rahvusvaheliste le headele praktikate le , arvesse on võetud riigi strateegia d , üliõpilaste ja ühiskonna ootus ed ja kõrgkooli rahalis ed võimalused . Õppekavaarendusse on kaasatud kõik olulised sidusrühmad , nende kaasamine on sisuline ning nende ootuste ja vajadustega arvestatakse. Õppekavad on sidusad: Õppekava ja selle moodulite eesmärgid, kavandatud õpiväljundid, teoreetiline ja praktiline õpe, iseseisva töö ja praktika osakaal ning saavutatud õpiväljundite hindamine moodustavad sidusa terviku. Praktilise töö ja praktika korraldus toetab üliõpilast õpiväljundite saavutamisel. Üldpädevuste ning erialase digipädevuse arendamine on õppekava loomulik osa ning lõimitud erialaõpingutega. Õppe kavandamisel on l oodud võimalused üliõpilaste Eesti-siseseks ja rahvusvaheliseks mobiilsuseks ning neid kasutatakse. Õppekava rakendamiseks on olemas piisavad materiaalsed ja rahalised vahendid. Tagatud on ajakohase õppe- ja teaduskirjanduse kättesaadavus ning ligipääs teadusandmebaasidele. Õpikeskkond ( sh õppematerjalid, -vahendid ja digiõppe keskkond ) toetab üliõpilast õpiväljundite saavutamisel. Õppekavade avamise ja sisehindamise süsteemi kirjeldus ja analüüs, sh siht- ja sidusrühmade kaasamine, standardite jm arvestamine Sisehindamise tulemuste analüüsi põhjal ellu viidud parendustegevused kõrgkooli põhi- ja tugiprotsessides (näited erinevatest valdkondadest) Õppekava visioon seoses ühiskonna ja töö turu nõudluse ja vajadustega, perspektiivide hindamine tuleviku tööturu vajadustega Õppijate arv õppekava kohta Üliõpilaste arv akadeemilise töötaja kohta täistööaja arvestuses Doktorikraadiga õppejõudude osakaal Sidusrühmade kaasamine õppekavaarendusse: kokkulepped ja nende rakendumi se analüüs, näited sidusrühmade esindajate ettepanekutest, mida kõrgkool on arvestanud või ka mida ei ole arvestanud (koos põhjendusega) Õpp e tegevus . Kõrgkoolis rakendatakse süsteemselt õppimiskeskset lähenemisviisi, mis toetab õppijate autonoomsust ning suunab neid vastutust võtma oma õpingute ja karjääri planeerimise eest. Tagatud on õig lane ligipääs kõrgharidusele, õppimise ja õpetamise sisu ja protsessi teaduspõhisus ning lõpetajate tead miste ja osku ste vastavus pidevalt muutuvatele tööturu (sh rahvusvahelise) vajadustele ja ühiskonna ootustele. Suunised Vastuvõtutingimused ja -korraldus tagavad õiglase ligipääsu kõrgharidusele ja üliõpilaste valmisoleku õppekava edukaks läbimiseks. Välisriigi kvalifikatsioonide akadeemiline tunnustamine toimub vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele, riikidevahelistele kokkulepetele ja Eesti õigusaktidele. Õppimine ja õpetamine põhineb ajakohasel valdkondlikul oskusteabel ja teadusuuringutel. Tagatud on õppimiskes kse lähenemisviisi rakendamine ning paindlikud õpiteed nii tasemeõppes kui täienduskoolituses . Kõikides õppevormides toetatakse õppijate autonoomsust ning suuna takse neid võtma vastutust võtma oma õpingute ja karjääri planeerimise eest. Õppijad on motiveeritud õppima ning panustavad õpingute kvaliteedi parendamisse, andes sisukat tagasisidet nii õppeprotsessile kui -korraldusele. Õppe sisu ja õpetamismeetodid toetavad üldpädevuste (sh loovuse, ettevõtlikkuse, digioskuste jm) arengut ning arvestavad kestliku arengu põhimõtetega. Õppe sisu ja õpetamismeetodid toetavad rahvusvahelistumist ja kultuuridevahelise kompetentsuse arengut, pakkudes võimalusi rahvusvahelise kogemuse omandamiseks nii kodus kui õpirändes. Praktika on lõimitud erialaõpingutega, määratletud on nõuded praktika sooritamiseks ning tagatud on üliõpilase juhendamine. Õppes käsitletakse eriala rakendusvõimalusi, karjääriperspektiive. Õppetöös kasutatakse nüüdisaegseid, digikultuuri arengut toetavaid, eesmärgipäraseid ja tõhusaid õppemeetodeid ja –vahendeid, mis toetavad mh ennastjuhtiva õppija kujunemist, loovust jt üldpädevuste arengut. Kõrgkoolil on olemas õppimise ja õpetamise (sh digiõppes) hea tava ning seda rakendatakse. Üliõpilaste hindamine on läbipaistev, õppimist toetav ning õpiväljunditega kooskõlas (sidusus). Tagatud on hindamise objektiivsus ja usaldusväärsus. Õppejõud osalevad rahvusvahelises mobiilsuses, mis toetab nende õppe- ja TAL tegevust. Õppetöö läbiviimises osalevad külalis- ja väliskõrgkoolide õppejõud ning valdkonna praktikud. Õppejõudude koolituses on fookuses õppimiskeskne lähenemine ja õppe sidusus, sh üldpädevuste lõimimine erialaõpingutega . Õppekaval viib õppetööd viib läbi piisav arv erialaselt pädevaid õppejõude, kes tegelevad süsteemselt erialase enesetäiendamise ja õpetamis - ja juhendamis oskuste arendamisega. Õppejõud teevad õppe- ja teadus- ja/või loometöö vallas koostööd kõrgkooli sees ning partneritega väljaspool kõrgkooli, kelle hulka kuuluvad nt valdkonna praktikud, avaliku sektori organisatsioonid, ettevõtted, teised teadus- ja arendusasutused, teiste Eesti ja väliskõrgkoolide õppejõud. Õppetöö läbiviimisel osalevad kvalifitseeritud külalisõppejõud ja praktikud. Teadus- ja arendustegevused on lõimitud õppetööga, pakkudes üliõpilastele võimalusi osaleda teadusprojektides ja arendustegevustes ning tugevda des üliõpilaste uurimisoskusi. Õppejõud järgivad akadeemilise eetika põhimõtteid ning kõrgkooli sellekohaseid käitumisjuhiseid. Õppekavade sisehindamise tulemused ja nende analüüs antud kriteeriumi kontekstis (rõhuasetus õppekavade rakendamisel ; sisaldab ilmselt mitmeid järgnevaid tõendeid ) Vastuvõtu ja vastuvõtutingimuste analüüs Katkestamise näitajad (sh õpingute alguses) TAL seos õppekavadega – tuua näiteks seos õppekavade arv mingis valdkonnas või akadeemilises struktuuriüksuses , üliõpilaste arv BA ja MA õppekavadel ning konkreetse õppekava spetsiifikaga seotud teaduss u unal kõrgetasemeliste publikatsioonide arv akadeemilise töötaja kohta Üli õ pilaste osalus teadusprojektides Üliõpilaste tagasiside õppekavale, õpetamisele ja hindamisele Praktikute kaasamine õpetamisse Üldpädevuste õpetamine ja interdistsiplinaarsus õppekavas (millega tõendada) Ühisõppekavad, -õppeained ( BIPid ) Õpiränne (üliõpilased, õppejõud) Välisõppejõud ude kaasamine vm , mis tõendab „rahvusvahelistumist kodus“ Õppejõudude koolituste süsteem: teemad, osalemine . Õppejõudude osalemine täienduskoolituses vm vormis õpetamis- ja digipädevuse arendamine ja erialane enesetäiendamine Vilistlaste ja tööandjate tagasiside Vilistlaste hõive (ja palk) Lõpetanute edasiõppimine Eestis ja välismaal . Üliõpilaste tagasiside tulemused õppejõudude töö kohta , t agasiside hinnangute ja ettepanekute rakendamine õppetöö parendamisel Õppi mise ja õpetamise tugisüsteemid . Kõrgkool arvestab õppijate eripäradega, seirab ja toetab nende akadeemilist edasijõudmist , arengut ja heaolu ning pakub tuge eetikaprobleemide mõistmisel ning toimtulekul info ajastu väljakutsetega . Suunised Kõrgkool pakub eri vormides paindlikku õpet (sh digiõppe võimalused), mis arvestab sihtrühmade vajadustega Kõrgkool toetab erivajadusega üliõpilasi. Kõrgkool pakub üliõpilaste le akadeemilis t , karjäärialas t ja psühholoogilis t nõustamis t . Kõrgkoolil on süsteem VÕTA nõustamiseks ja avalduste menetlemiseks Kõrgkool toetab üliõpilasi ja õppejõude eetikaprobleemide mõistmisel ja nendele reageerimisel. Kõrgkool rakendab tõhusaid ennetus- ja tuvastusmeetmeid akadeemilise petturluse, sealhulgas plagiaadi vältimiseks. IT- ja haridustehnoloogiline tugi (sh koolitused) on õppejõududele kättesaadav. Eri õppevormides õppijad VÕTA raames taotletud ja arvestatud ainepunktide arv , mittearvestatud ainepunktide arv koos mittearvestamise põhjuste analüüsiga Nominaalajaga lõpetamine Üliõpilaste ja vilistlaste tagasiside nõustamisele, õppetoele Nõustamisteenuste olemasolu ja tagasiside sellele Plagiaadituvastussüsteemi olemasolu ja sellega kontrollitud üliõpilastööde osakaal Akadeemiliste töötajate tagasiside kõrgkooli poolt pakutavale toele (eetikaprobleemid , haridustehnoloogiline tugi, õpitugi jms) Muud standardiga seotud indikaatorid kõrgkooli valikul, näiteks kaebuste statistika (üldarv, kaebaja kasuks ) III TEADUS- ARENDUS- JA/VÕI MUU LOOMETEGEVUS (TAL) TAL kavandamine ja kvaliteedi juhtimine . Kõrgkool lähtub teadus-, arendus- ja/või muu loometegevuse kavandamisel ja elluviimisel oma missioonist, ühiskonna ootustest ja tulevikuvajadustest ning hea teadustava ja kestliku arengu põhimõtetest . Kõrgkool on määratlenud TAL valdkonna prioriteedid ning konkreetsed ja mõõdetavad kvaliteedikriteeriumid, analüüsib tulemusi ning rakendab neid juhtimisotsuste tegemisel, strateegiliste suundade seadmisel ja arendustegevuste kavandamisel . Suunised Kõrgkool kogub, analüüsib ja kasutab regulaarselt asjakohast teavet, mis peegeldab teadustöö kvaliteeti ja mõjukust. Seda teavet kasutatakse strateegiliste otsuste vastuvõtmisel, prioriteetide seadmisel ja kvaliteedi arendamisel , võttes muuhulgas arvesse ka akadeemiliste töötajate, üliõpilaste ja koostööpartnerite tagasisidet . Kõrgkool hindab eesmärkide täitmist ning lähtub hindamise tulemustest arendustegevuste planeerimisel. Kõrgkooli TAL valdkondlikud prioriteedid põhinevad nii kõrgkooli TAL tugevustel kui ka ühiskonna ja töömaailma vajadustel. Kõrgkool optimeeri b oma ressursside (rahastus, inimesed, infrastruktuur) jaotamist prioriteetsete teadus- ja arendusteemade vahel, et tagada tõhus teadustöö ja areng. TAL-tegevused on suunatud koostööle teiste teadusasutuste, ettevõtete, avaliku sektori ja kogukondadega nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil , et suurendada teadustöö mõju ja innovatsiooni. Kõrgkool ede n dab TAL tulemuste rakendamist praktilistes lahendustes, innovatsioonis ja ettevõtluses. Kõrgkool tagab hea teadustava järgimise ning arendab süstemaatiliselt hea teadustava rakendamist toetavaid protsesse ja meetmeid. Strateegilised dokumendid TAL valdkonnas , tegevuskavad ja nende täitmise analüüsid vastavalt kõrgkooli sisemisele töökorraldusele TAL valdkonna kvaliteedikriteeriumid ning nende täitmise analüüs TAL tulude maht ja struktuur: siseriiklik rahastus (sh erasektor); välisriiklik rahastus (sh erasektor, EL , raamprogrammid ) Teaduseetika dokumentatsioon ja juhised, mis näitavad, kuidas institutsioon järgib teaduseetikaga seotud norme ja juhiseid, sealhulgas siseauditid, eetikakomisjoni töö ja protsesside dokumenteerimine. Hea tavaga vastuolus olevate juhtumite osas teavitamise ning nende menetlemise kord ja praktikad. TAL tulemus likkus ja mõju ühiskonnas . TAL väljundite maht ja trend kõrgkooli jaoks relevantsetes teadus- ja/või loomevaldkondades vastab kõrgkooli seatud eesmärkidele ning kinnitab TAL tegevuse jätkusuutlikkust. TAL käsitleb ühiskonna jaoks olulisi küsimusi ja pakub uuenduslikke lahendusi, millel on mõju nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Suunised: Kõrgkool jälgib järjepidevalt TAL väljundite mahu ja kvaliteedi trende akadeemiliste üksuste, valdkondade või suundade lõikes (vastavalt kõrgkooli sisemisele aruandlussüsteemile) , et hinnata, kas need vastavad kõrgkooli seatud eesmärkidele ja viitavad jätkusuutlikkusele . Hindamine tugineb nii kvantitatiivsetele kui ka kvalitatiivsetele näitajatele. Analüüsi tulemusel kavandatakse vajadusel tegevused tulemuste ja mõju parandamiseks, vajadusel korrigeerides eesmärke või meetodeid . Kõrgkool püüdleb selle poole, et TAL väljundid oleksid rakendatavad ja vastaksid ühiskonna jaoks olulistele küsimustele, pakkudes uuenduslikke lahendus i ühiskonnas aktuaalsetes valdkondades (nagu näiteks kestlikkuse tervis, haridus, tehnoloogia areng , sotsiaalse innovatsiooni probleemidele ) . Kõrgkool teeb koostööd ettevõtete, avaliku sektori, valitsusasutuste ja teiste teadusasutustega, et suurendada TAL tegevuste mõju ja rakendatavust. Kõrgkool tutvustab laiemale avalikkusele TAL tulem usi , tagades võimaluste piires a vatud juurdepääs u teadustöödele ja loometöödele. Kõrgkool edendab teadustöö ja loomevaldkondade koostööd erinevate distsipliinide vahel, et soodustada innovatsiooni ja luua uusi lähenemisviise ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamiseks. Eelretsenseeritud teaduspublikatsioonide arv TA töötaja kohta (täistööaja ekvivalent) , analüüs ja järeldused ; 10% enamtsiteeritud teaduspublikatsiooni hulka kuuluvate publikatsioonide osakaal ( InCites indikaator % Documents in Top 10%); Avalikult kättesaadavate publikatsioonide ( Open Access) osakaal; Teadusartiklite mõjukus ( InCites indikaator Category Normalized Citation Impact ). publitseerimise näitajad trendina (sh loomeuurimus) + publitseeritud artiklite tsiteeritavus teaduslikes andmebaasides. Sise- ning välisriiklike era - ja avaliku sektori lepingute maht TA töötaja kohta (täistööaja ekvivalent); Kaitstud tööstusomandi kirjeldus ( Intellectual Property granted ) Loomeülikoolidel loometööde avalikke esitlusi vastavas määras ja kvaliteedis, mis on sätestatud kõrgkooli eesmärkides Teadustöö praktiline rakendatavus ja mõju ühiskonnale (nt tehnoloogiline innovatsioon, poliitikasoovitused, ühiskondlikud muutused). Patendid ja muud intellektuaalomandi vormid. Asutuse hinnangul mõjukaimad TA tulemused, vajadusel lisada kuni 10 olulisemat teaduspublikatsiooni koos viidetega terviktekstidele vm TAL tulemust lähtuvalt kõrgkooli spetsiifikast Asutuse hinnangul TA tegevuse ühiskondliku mõjukuse olulisemad tõenduspõhised näited Ühiskondlike või kogukonnale suunatud koostööürituste korraldamine (näiteks TA asutus kui partner, kes toob kokku era- ja riigisektori osapooled aktuaalsete teemade arutamiseks) TA tulemuste populariseerimise ja ühiskonnas levitamise tõenduspõhised näited TA tegevuse tulemusel valminud avalikult kättesaadavad väljaanded, andmebaasid, tooted/teenused TAL tugisüsteem ja järelkasv. Kõrgkool arendab TAL korraldust ja tugiteenuseid süstemaatiliselt ning pakub akadeemilistel töötajatele (sh järeldoktor it ele ja nooremteaduritele) võimalusi oma TAL pädevuste arendamiseks ja tuge karjäärivalikute tegemisel . Kõrgkool tegeleb sihipäraselt akadeemilise järelkasvu tagamisega relevantsetes TAL valdkondades , lähtudes võrdse kohtlemise ning soolise tasakaalu põhimõtetest . Suunised Ülikoolis on tagatud doktoranti de ja järeldokto rit e tõhus juhendamine haakuvas valdkonnas rahvusvahelisel tasandil tunnustatud akadeemiliste töötajate poolt. Ülikoolides viitab doktoriõppe efektiivsuse trend juhendamise heale kvaliteedile, milleks loovad eelduse juhendajate rahvusvahelise mõjuga teadustöö ning kõrgkooli poolt loodud võimalused juhendamisoskuste arendamiseks. Teadustööde juhendaja tele on loodud võimaluse d oma juhendamisoskuste arendamiseks (sh bakalaureuse- ja mag i stritasemel). Kõrgkool pakub hästi toimivat karjäärituge nooremteaduritele , järeldok tor it ele jt akadeemilistele töötajatele nende karjääri erinevates etappides . Rakenduskõrgkool toetab oma akadeemiliste töötajate doktoriõpinguid ning teeb koostööd ülikoolidega ühiste teadus- ja loomeprojektide raames, luues oma töötajatele võimalusi oma TAL pädevuste arendamiseks. Kõrgkool suunab noori teadustöö huvilisi (sh magi s tritasemel) osalema rahvusvahelistes vahetusprogrammides ja arendus projektides ning motiveerib akadeemilisi töötajaid kaasama noori varakult teadusprojektidesse. Kõrgkool arendab TAL korraldust ja tugiteenuseid süstemaatiliselt, tagades, et teadustööks, loovtööks ja arendustegevuseks on olemas vajalik infrastruktuur (nt laborid, loomeruumid) ning administratiivne ja tehniline tugi. TAL tugiteenused on sihipärased ning toetavad põhiprotsessi eesmärkide täitmist (abi rahastustaotluste koostamisel , projektijuhtimisel ja rahvusvaheliste partnerite leidmisel ) . Kõrgkool rakendab sisemisi (rahastus)meetmeid, mis kooskõlas kõrgkooli prioriteetidega toetavad uurimis- ja loomerühmade arengut ning aitavad tagada nende liikmetele töökoha stabiilsuse. Kõrgkool arvestab TAL tugisüsteemid e ja järelkasvu strateegiates võrdse kohtlemise põhimõtetega toetab mitmekesisust teaduses ja loomevaldkonnas, kaasates teadustöösse erineva taustaga inimesi. TA L kohustusega akadeemiliste töötajate arv A metikohtade liikide lõikes (täistööaja ekvivalent) suhtes akadeemiliste töötajate koguarvuga (täistööaja ekvivalent) ; A kadeemiliste töötajate sooline (ja vanuseline?) jaotus; D oktoriõppe üliõpilaste ja lõpetajate arv (kus asjakohane); J äreldoktorantide arv erinevates akadeemilistes üksustes või teadusvaldkondades Andmed doktoriõppes olevate akadeemilis te töötajate kohta ( rakenduskõrgkoolid ) ; Asutuse hinnangul olulisimad TA jätkusuutlikkust ja potentsiaali näitavad täiendavad faktid Võrdne kohtlemine, võrdsete võimaluste loomine Akadeem i liste töötajate ja üliõ pilaste (sh doktorantide) rahulolu TAL tugisüsteemiga ja juhendamisega . IV Kõrgkooli valitud fookusteema Institutsionaalse akrediteerimise neljas valdkond on kõrgkooli jaoks oluline fookusteema, mis on seotud kõrgkooli prioriteetidega ning mille osas kõrgkool soovib saada arengut toetavat tagasisidet. Fookusvaldkond võib olla seotud kõrgkooli mistahes põhiülesandega. Fookusvaldkonna osas ei anna hindamiskomisjon hinnangut ning seda ei võeta arvesse akrediteerimisotsuse kujundamisel. NB! Neljanda valdkonna eesmärgi ja metoodika detailsem arutelu toimub järgmises mudeli arendusetapis. Koostanud Heli Mattisen , aluseks institutsionaalse akrediteerimise töörühma alarühmade sisend , 11.10.2024 arutelu ja töörühma esmane tagasiside kavandile. Lisa 1 Näide CIPO mudeli võimalik ust rakendami sest IA mudelis Kõrgkooli juhtimine: kontekst – seadused, rahastamine, Eesti rahvusriik ja keele säilimine, hariduse valdkonna arengukava, rahvusvaheline kontekst jms Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardid ja suunised, EK kõrghariduse paketist tulenevad arengud ja rahastuspõhimõtted sisend – kõrgkooli arengukava vm strateegiline dokument, olemasolevad finantsid, taristu, inimesed, nende kvalifikatsioon, võimekus, kommunikatsioonivahendid jms protsess – kaasamine, süsteemne lähenemine, kvaliteedijuhtimine, personali valimine, rahastuspõhimõtted kõrgkooli sees, võrdse kohtlemise tagamine, akadeemiline eetika, käitumisnormid, kvaliteedikultuur jms Akadeemiliste töötajate atesteerimise süsteem, enesearengu võimalused, koolitus- ja karjäärivõimalused väljund – võtmetulemuste saavutamine, õppimise ja õpetamise ning TAL valdkonna üldiste eesmärkide saavutamine, kõrgkooli maine, mõju ühiskonnas laiemalt, kõrgkooli liikmeskonna rahulolu Õppimine ja õpetamine kontekst – õigusaktid (kõrgharidusseadus, kõrgharidusstandard, keeleseadus), hariduse valdkonna arengukava. Euroopa standardid ja suunised, EK kõrghariduspaketist tulenevad arengud ja rahastuspõhimõtted sisend – õppimise ja õpetamise valdkonna spetsiifilised eesmärgid ja tegevuskavad, olemasolevad finantsid, taristu, inimesed, nende kvalifikatsioon, võimekus, kommunikatsioonivahendid jms protsess (tulenev suuresti kõrgkooli enda eesmärkidest ja kavandatud tegevustest) – õppimise ja õpetamise hea tava kokkuleppimine, levitamine ja järgmine, kaasava hariduse põhimõtete järgmine, õppekavade sisehindamise süsteemi tõhus rakendamine, akadeemiliste töötajate õpetamispädevuste arendamine, üksteiselt õppimine jms väljund – üliõpilaste, vilistlaste, akadeemiliste töötajate rahulolu, tööandjate rahulolu lõpetajate pädevustega, lõpetajate rakendumine tööturul; nominaalajaga lõpetajate osakaal; Teadus-, arendus- ja/või muu loometegevus (TAL) kontekst – õigusaktid (TAIKS ja teised TA valdkonda reguleerivad õigusaktid), Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava, Horizon Europe strategic plan (2025-2027) jms Eesti ja EL tasandi dokumendid ja hea tava kokkulepped globaalsel tasandil sisend – kõrgkooli TAL valdkonna eesmärgid, tegevuskavad, asjakohane TAL taristu, piisavad rahalised ressursid, TAL tugisüsteemi olemasolu; akadeemiliste töötajate TAL pädevus protsess (tuleneb suuresti kõrgkooli enda eesmärkidest ja kavandatud tegevustest) – rahvusvaheline koostöö, koostöö ettevõtetega, teaduseetika ja hea teadustava rakendamine, sotsiaalne, keskkonnaalane ja kultuuriline vastutus, vastavus eetilistele normidele ja standarditele; akadeemiliste töötajate TAL pädevuste arendamine, TAL järelkasvu tagamine väljund – mitte niivõrd TAL tulemuste maht, kuivõrd kvaliteet: mis iseloomustab kvaliteetseid TAL tulemusi – originaalsus, loovus, uudsus, mõju – tulemuste rakendatavus ja mõju konkreetse TAL valdkonna arengule, ühiskonnale laiemalt või majandusele. Näiteks kvaliteetne arendustegevus/rakendusuuringud peab andma otseseid tulemusi, mida saab rakendada tööstuses, tehnoloogias, poliitikate ning strateegiate kujundamisel või teistes praktilistes valdkondades. Loometegevuse kvaliteeti saab hinnata selle mõju kaudu kultuurile, ühiskonnale. Loometööde kvaliteet peegeldub nende vastuvõtus ja mõjus laiemale publikule.