Tallinna Tehnikaülikool · 14. oktoober 2024
Sisu (failidest)
KORRALDUS
Tallinn 14.10.2024 nr 1-9/179
Üld- ja ainevaldkondlike pädevuste nõuete ja
korralduse kehtestamine
Tuginedes Tallinna Tehnikaülikooli senati 07.10.2024 määrusega nr 4 kehtestatud õppekava statuudi § 3
lg 5 punktile 1:
1. Selleks, et tagada Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi ka TalTech) lõpetajatele ühtlane tase ja toetada
tulevikukindlate pädevuste1 omandamist, kehtestan bakalaureuseõppe, rakenduskõrgharidusõppe ning
integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavadele kohustuslikud üld2- ja ainevaldkondlikud
pädevused3.
2. Üldpädevused (lisa 1) on enesejuhtimine ja õppimine, kriitiline mõtlemine, koostöö, suhtlemine ja
eetika.
3. Üldpädevused integreeritakse kohustuslike õppeainete õpetamisse, st need lisatakse valitud
õppeainete õpiväljunditesse ja hindamisse. Valikainetesse võib üldpädevused lisada juhul, kui õppekava
moodulite struktuur tagab, et iga õppija omandab kõik korraldusega kinnitatud pädevused.
4. Üldpädevusi katvate õppeainete olemasolu õppekavas kontrollib õppeosakond õppekava avamisel ja
õppeprogrammide sisehindamise käigus.
5. Õppeprorektoril on õigus kokku kutsuda üldpädevuste sisu uuendamiseks komisjon, mis koosneb
kõikide teaduskondade esindajatest ja teha ettepanekuid üldpädevuste uuendamiseks.
6. Ainevaldkondlikud pädevused, nende õpetamiseks vajalik miinimummaht ning nende arendamise ja
hindamise eest vastutavad teaduskonnad on:
Ainevaldkondlikud pädevused Miinimummaht (EAP) Vastutav teaduskond
Digi (lisa 2) 6 infotehnoloogia teaduskond
Ettevõtlus (lisa 3) 3 majandusteaduskond
Kestlik areng (lisa 4) 3 inseneriteaduskond
Matemaatika (lisa 5) 6 loodusteaduskond
Inseneeria (lisa 6) 3 inseneriteaduskond
7. Ainevaldkondliku pädevuse eest vastutav teaduskond töötab välja vähemalt ühe miinimummahus
õppeaine, mis katab kõiki vastava pädevuse õpiväljundeid.
1
Pädevus väljendub võimes kasutada teadmisi, hoiakuid, väärtusi ja oskusi konkreetsetes elusituatsioonides sihipäraselt ning efektiivselt.
Pädevusi, mis toetavad tulevikukindlate pädevuste omandamist, on võimalik jagada ainevaldkondlikeks pädevusteks, üldpädevusteks ja eriala
pädevusteks.
2
Üldpädevused on ainevaldkondade ja õppeainete ülesed pädevused, mis aitavad toime tulla erinevates eluvaldkondades.
3
Ainevaldkondlikud pädevused on teadmised, oskused ja hoiakud kindlas ainevaldkonnas, mis toetavad õppija tegutsemist ning edasiõppimist
selles valdkonnas. TalTechis tagatakse ainevaldkondlike pädevuste õpetamisega kõikidele üliõpilastele sõltumata erialast ühtne tase.
2
8. Ainevaldkondlikke pädevusi võib õppekavas asendada ka muu õppeaine või õppeainetega, kui need
sisaldavad vastava pädevuse õpiväljundeid.
9. Ainevaldkondliku pädevuse asendamise kinnitamiseks moodustab õppeprorektor ainevaldkondliku
pädevuse komisjoni, kinnitab selle juhi ja töökorra. Komisjoni kuulub igast teaduskonnast üks esindaja.
10. Ainevaldkondlike pädevuste õppeaine asendamiseks esitab programmijuht oma ettepanekud
vastava komisjoni juhile.
11. Komisjoni juht otsustab, kas kinnitab programmijuhi esitatud õppeaine(d) ise või kutsub selleks
kokku ainevaldkondliku pädevuse komisjoni.
11.1 Ainevaldkondlikke pädevusi kattev õppeaine kinnitatakse, kui pädevuse õpiväljundid ja
planeeritava õppeaine või õppeainete õpiväljundid on kooskõlas ja sisu vastab pädevuse
kirjeldusele. Kui õppeainet ei kinnitata, antakse põhjendus ja soovitused täiendusteks.
11.2 Komisjoni juhi otsust on programmijuhil võimalik apelleerida 14 päeva jooksul alates otsuse
saatmise kuupäevast, paludes õppeosakonnal ainevaldkondliku komisjoni kokkukutsumist ja
hinnangu ülevaatamist.
12. Ainevaldkondliku pädevuse komisjonil on õigus teha ettepanekuid õppeprorektorile pädevuse
uuendamiseks.
13. Kehtestan täiendavad nõuded matemaatika (lisa 7) ja füüsika (lisa 8) õppele järgmistes
õppekavagruppides ja nende arendamise ja hindamise eest vastutava teaduskonna:
Täiendavad nõuded Õppekavagrupp Vastutav teaduskond
Matemaatika (lisa 7) Füüsikalised loodusteadused; loodusteaduskond
Ärindus ja haldus;
Transporditeenused;
Arhitektuur ja ehitus;
Tehnika, tootmine ja tehnoloogia; Informaatika
ja infotehnoloogia.
Füüsika (lisa 8) Arhitektuur ja ehitus; loodusteaduskond
Tehnika, tootmine ja tehnoloogia; Füüsikalised
loodusteadused;
Informaatika ja infotehnoloogia.
14. Täiendavate nõuete eest vastutav teaduskond töötab välja piisavas mahus õppeained lähtudes
täiendavate nõuete õpiväljunditest ja erialade vajadustest, mis kuuluvad punktis 13 nimetatud
õppekavagruppidesse.
15. Täiendavate nõuete eest vastutaval teaduskonnal on õigus teha ettepanekuid õppeprorektorile
nende sisu uuendamiseks.
16. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2025.
17. Teaduskondadel tuleb kõik vastuvõtuks avatud õppekavad üle vaadata ja tagada nende uuendamine
vastavalt käesoleva korralduse ja õppekava statuudi nõuetele 2028/2029. õppeaastaks, välja arvatud
korralduse punktist 7 tulenev ülesanne, mis tuleb täita 1. maiks 2025.
18. Tunnistan kehtetuks õppeprorektori 20. mai 2016 korralduse nr 80 "Ainevaldkondade nõuete
kehtestamine esimese ja teise kõrgharidusastme õppekavades” täpsustusega, et korralduses nimetatud
ainevaldkondlikud pädevused sisalduvad üleminekuperioodi jooksul õppekavades seni, kuni need
uutega asendatakse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Voll
õppeprorektor
KINNITATUD
õppeprorektori 14.10.2024
korraldusega nr 1-9/179
Lisa 1
1. Üldpädevused
1.1 Enesejuhtimis- ja õpipädevus
Õpiväljund: TalTechi vilistlane eesmärgistab, kavandab ja analüüsib oma tegevust ning tuleb toime
muutustega.
Alampädevused:
enesejuhtimine
eneseregulatsioon
õpioskused
Ennastjuhtiv inimene on võimeline iseseisvalt endale ülesandeid püstitama, enda aega planeerima,
tegutsema järjekindlalt eesmärgi saavutamise nimel, vajadusel kohanema muutunud oludega, tulema
toime tagasilöökidega ja võtma vastutust enda tegevuse tagajärgede eest. Enesejuhtimise alus on
eneseregulatsioon, mis seisneb oskuses hinnata ja reguleerida iseenda käitumist, mõtteid, emotsioone eri
olukordades ning läbi selle tagada nii vaimne kui ka füüsiline heaolu. Õpioskus on võime leida vajaminevat
teavet ja juhendamist, kasutada erinevaid õpistrateegiaid, mis toetavad uute teadmiste seostamist varem
õpituga ning õpitu rakendamist erinevates olukordades. Õpioskusi toetab arenguuskumus ehk mõistmine,
et kõik on õpitav ja arendatav.
1.2 Kriitiline mõtlemine
Õpiväljund: TalTechi vilistlane hindab probleemide lahendamisel vajaliku informatsiooni
tõenduspõhisust.
Alampädevused:
kriitiline info hankimise oskus
analüüsioskus
probleemilahendusoskus
argumenteerimisoskus
enesehindamisoskus
Kõige laiemalt tähendab kriitiline mõtlemine otsuse kujundamist süstemaatilise mõtlemisprotsessi abil.
See sisaldab oskust kriitiliselt infot hankida ehk hinnata allikate tõepärasust ja usaldusväärsust, tuvastada
eelarvamusi ning analüüsida teksti asjakohasust, samuti oskust teha vahet eri liiki infol: faktid, teooriad,
arvamused, kirjeldused, mõjutamised. Vajalik on oskus süstemaatiliselt teavet analüüsida, tuvastada
olulisi aspekte ja teha järeldusi. Peamiselt avaldub see oskus probleemide märkamises ja nende tegelike
põhjuste kindlaks tegemises, aga hõlmab ka teadusliku meetodi kasutamist, kus vaatluste ning mõõtmiste
põhjal püstitatakse ja testitakse hüpoteese. Kriitiline mõtlemine lubab pakkuda probleemidele välja eri
lahendusi, analüüsida nende puuduseid ja tugevusi. Probleemilahenduse alus on etapiline lähenemine:
probleemi jagamine lahendatavateks osadeks, samm-sammulise lahenduskäigu disainimine ja
tervikprotsessi ning tulemuse hindamine, sh süntees. Samuti hõlmab see oskus võimet analüüsida
huvigruppide seisukohti ja eri lahenduskäikude rakendamise tagajärgi laiemalt. Kriitilise mõtlemise osa on
oskus hinnata teiste esitatud argumente, tuvastada neis loogikavigu ja tunda ära demagoogiavõtteid. Oma
seisukohtade veenvaks esitamiseks tuleb osata ise argumente konstrueerida. Kriitilise mõtlemise oluline
komponent on oma teadmiste, oskuste ja hoiakute teadvustamine, sh võime hinnata oma teadmiste piire
ning usaldada teiste valdkondade spetsialiste.
1.3 Koostöö
Õpiväljund: TalTechi vilistlane teeb koostööd ühiste eesmärkide sõnastamisel ja probleemidele
asjakohaste lahenduste leidmisel.
Alampädevused:
emotsionaalne intelligentsus
2
ühistele eesmärkidele püstitamine
meeskonna rollide mõtestamine
vastutuse võtmine
Koostöö on pädevus, mis põhineb sotsiaal-emotsionaalsetel oskustel. Teistega koos töötamine eeldab
hetkeemotsioonide reguleerimist, samuti teiste inimeste tugevate tunnete aktsepteerimist ja neile
sobivat reageerimist. Pädevus väljendub suutlikkuses töötada interdistsiplinaarses ja multikultuurses
meeskonnas. Eduka koostöö alus on ühised eesmärgid, mis on kooskõlas ka meeskonna liikmete isiklike
vajaduste ja eesmärkidega leidmaks iga liikme jaoks meeskonna eesmärke toetavad väljundid. Tähtis on
oskus kaardistada nii enda kui ka meeskonnakaaslaste tugevusi ja nõrkusi ning neist lähtudes jaotada või
võtta vajalikke rolle. Tegevuses on oluline teadvustada enda rolli, selle seoseid teiste rollidega ja
kaasnevat vastutust, samuti väärtustada kõikide meeskonna liikmete panust. Vajadusel tuleb osata hoida
fookust toetamaks eesmärgi saavutamist. Edukat koostööd toetab ühiselt mõistetav kommunikatsioon ja
sobivate koostöövormide (sh virtuaalsete) leidmine.
1.4 Suhtluspädevus
Õpiväljund: TalTech vilistlane väljendab ennast selgelt, viisakalt ja teemakohaselt, kohandades
suhtlusstiili vastavalt sihtrühmale ning olukorrale.
Alampädevused:
eneseväljendus eri vormides
suhtlusstiili kohandamine
tagasisidestamine
Suhtluspädevus hõlmab selget, asjakohast ja viisakat eneseväljendust nii suuliselt, visuaalselt kui ka
kirjalikult. Hea suhtluspädevusega inimene mõistab oma suhtluspartnereid ja kohandab oma käitumist
vastavalt olukorrale. Selleks on vajalik osata kuulata eesmärgiga mõista kõneleja sõnumit. Ühise arusaama
kujundamise alus on julgus ja oskus küsida asjakohaseid küsimusi. Suhtluspädevuse alla kuulub
konstruktiivse tagasiside andmine ja vastuvõtmine.
1.5 Eetika
Õpiväljund: TalTechi vilistlane on erialases tegevuses eetiline ja vastutustundlik ühiskonna liige.
Alampädevused:
valdkondlik eetika
ühiskondlik vastutus
Eetika viitab moraalsetele põhimõtetele ja väärtustele, mis suunavad inimesi nende otsustes ning
käitumises. See tähendab, et lisaks erialasele pädevusele on oluline olla ka eetiliselt teadlik ja
vastutustundlik ühiskonna liige. Eetilisus hõlmab eetilise otsustamise reeglite tundmist ja oskust neid
rakendada, et analüüsida ja mõista oma valikute moraalseid aspekte. Oluline on oma valdkonna eetiliste
dilemmade tundmine, oskus neid asjakohaselt lahendada ja mõista töiste valikute eetilisi tagajärgi ning
ühiskondlikku mõju. Lisaks tuleb analüüsida väärtuste ja hoiakute avaldumist ühiskonnas, olla teadlik oma
rollist ühiskonnas ning panustada aktiivselt ühiskonna heaolusse.
KINNITATUD
õppeprorektori 14.10.2024
korraldusega nr 1-9/179
Lisa 2
2. Digipädevused
Alampädevused:
sisu loomine
digitaalne andmete töötlemine
algoritmilise mõtlemise kasutamine
küberturve rakendamine
tehisintellekti tundmine
Digipädevuste all mõistetakse võimet kasutada digikeskkondi ja -vahendeid eesmärgipäraselt ning
turvaliselt ja oskust luua, hinnata ning kaitsta digisisu. Digipädevus sisaldab oskust kasutada sobivaid
digitehnoloogiaid ja -keskkondi ka koostöö tegemiseks. Digipädevuste puhul on oluline suutlikkus
andmeid otsida, lugeda ja hinnata nende usaldusväärsust, sõeludes andmemassidest välja olulisema info.
Andmeid tuleb osata hallata ja töödelda. Digisisu loomiseks ja kohandamiseks on vajalik aru saada nii
olemasolevate digivahendite võimalustest kui ka intellektuaalsete õigustega seotud piirangutest. Samuti
on vajalik teada küberturbe põhiküsimusi, eelkõige digiseadmete ja oma isikuandmete ning privaatsuse
kaitsmise võimalusi. Digipädevustega kaasneb vastutus digitehnoloogiate kasutamisel ja oskus hallata
ning lahendada küberintsidente ka -kriise. Digipädevused sisaldavad oskust kasutada tehisintellekti
otstarbekalt ja eetiliselt.
Eesmärk
Digipädevused võimaldavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite abil luua, esitada ning
mõista teavet ja lahendada tööelus ettetulevaid ülesandeid loominguliselt, tõhusalt ning tulemuslikult.
Digipädev inimene mõistab andmete olulisust ja kasutusvõimalusi ning oskab võrgustunud maailmas
arvestada IT kasutamise võimaluste, riskide ja piirangutega. Vaja on arendada kriitilist analüüsivõimet ja
kujundada vastutustundlik hoiak infotehnoloogia turvalisel ning eetilisel kasutamisel.
Pädevuse omandamiseks vajalikud õpiväljundid rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe ning
integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavades:
1. Kasutab asjakohaseid tarkvarasid meeskonnatöös osalemiseks ja teksti, tabelite, graafikute ning
esitluste loomiseks, arvestades sisuloomel autorikaitse põhimõtteid.
2. Töötleb andmeid digitaalselt.
3. Rakendab algoritmilise mõtlemise põhimõtteid tervikprotsessi analüüsimiseks ja suudab pakkuda
püstitatud probleemile välja tarkvaralise lahenduse.
4. Rakendab küberruumis tegutsedes küberturbe põhimõtteid küberohtude maandamiseks, arvestades
eetika põhimõtteid.
5. Teadvustab tehisintellekti peamisi tüüpe, nende võimalusi, rakendamise piire ja laiemaid mõjusid.
Õpiväljundite katmiseks vajalik miinimummaht on 6 EAP-d (st iga õpiväljundi puhul vähemalt 1 EAP).
Õpiväljundite täpsem kirjeldus
1. Kasutab asjakohaseid tarkvarasid meeskonnatöös osalemiseks ja teksti, tabelite, graafikute, esitluste
loomiseks, arvestades sisuloomel autorikaitse põhimõtteid.
Õpiväljundi sisu on sobilike tarkvarade valimine ja nende rakendamine erinevate sisuloome ülesannete
lahendamisel. Seejuures hõlmavad need ülesanded nii teksti, esitluste, graafikute, tabelite kui ka
dokumentide koostamist ja vormindust. Lisaks on TalTechi lõpetaja võimeline paindlikult kohanema
2
töökeskkonnas kasutatavate meeskonnatöö tarkvaradega ja arvestab oma tegevuses loodud sisu
autorikaitse põhimõtetega.
2. Töötleb andmeid digitaalselt.
Digitaalne andmetöötlus viitab oskusele tabeltöötluse, programmeerimisvahendite või muu tarkvara
abil andmeid koguda, turvaliselt hoiustada, organiseerida, ette valmistada, töödelda, visualiseerida ja
jagada. Oluline on omandada oskus andmeid tõlgendada, leida vigu ja nende põhjal järeldusi teha.
Digiprügi vältimiseks on oluline teada, millal andmeid mitte koguda ja millal need kustutada.
3. Rakendab algoritmilise mõtlemise põhimõtteid tervikprotsessi analüüsimiseks ja suudab püstitatud
probleemile välja pakkuda tarkvaralise lahenduse.
Algoritmiline mõtlemine tähendab oskust jagada eri keerukustega probleeme ja süsteeme
väiksemateks osadeks, misjärel on võimalik leida probleemi alamosade vahel mustreid ning sarnasusi.
Oluline on ka oskus filtreerida oluline informatsioon mitteolulisest. Protsessi analüüsi põhjal saab
koostada protsessi mudeli voogdiagrammi alamosade vahel või arvutuseeskirja tervikprotsessi
kirjeldamiseks, mis võimaldab luua püstitatud probleemile näitliku kasutusjuhtumi ja leida sellele
tarkvaralise lahenduse iseseisvalt või koostöös tarkvaraarendajaga.
4. Rakendab küberruumis tegutsedes küberturbe põhimõtteid küberohtude maandamiseks, arvestades
eetika põhimõtteid.
Küberturbe põhimõtete tundmine tähendab seadmete, võrkude ja rakenduste kasutamise ning
andmete töötlemise ja jagamisega seotud ohtude (sh küberpettused) ning riskide teadvustamist ja
oskust end nende eest kaitsta (küberohutus), kasutades tõhusaid turvastrateegiaid. Digipädeval
kasutajal on arusaamine andmete konfidentsiaalsuse, tervikluse, käideldavuse ja varundamise ning
erialase tegevuse käigus tekkivate andmete turvalise töötlemise põhimõtetest ja ta rakendab neid
teadmisi igapäevaselt. Ülikooli lõpetaja jagab internetis turvaliselt infot ja kaitseb enda ning teiste
privaatsust ja inimväärikust küberruumis. Küberturbealased digipädevused hõlmavad ka autentimise
ja digiallkirjastamise põhimõtteid, turvasertifikaatide, krüptograafia ning kaheastmelise autentimise
olemusest arusaamist ja andmekaitse põhimõtete järgimist oma tegevuses.
5. Teadvustab tehisintellekti peamisi tüüpe, nende võimalusi, rakendamise piire ja laiemaid mõjusid.
Tehisintellekti valdkonna ja tüüpide tundmine võimaldab hinnata nende võimalusi, rakendamise piire
ning kulusid, seda nii andmetöötluse, infootsingu ja probleemide lahendamise kontekstis kui ka nende
laiemat sotsiaalset mõju arvestades. Eelkõige on oluline mõista masinõppele ja suurtele
keelemudelitele (LLM) põhinevate meetodite võimalusi ning olla kursis ka tehisintellekti valdkonna
uuemate arengutega. Koos tehisintellekti kasutamisega tuleb vaadelda ka selle rakendamise eetilisi
aspekte, tehisintellekti otsuste kallutatuse (ingl k bias) ja muude riskide probleeme ning võimalusi
nendega tegelemiseks.
KINNITATUD
õppeprorektori 14.10.2024
korraldusega nr 1-9/179
Lisa 3
3. Ettevõtluspädevus
Alampädevused:
majanduskeskkonna mõistmine;
ettevõtlusprotsessi mõistmine;
väärtust loov mõtlemine.
Ettevõtluspädevus on defineeritud kui teadmiste, oskuste ja hoiakute terviklik kogum, mis on vajalik
väärtuse loomiseks ideede elluviimisel, õppija ettevõtlikkuse arenguks ning jätkusuutlikuks toimetulekuks
töös ja igapäevaelus. Ettevõtluspädevus annab arusaama ettevõtlusest kui fenomenist, tegutsemaks
ettevõtlikult selle eri rollides, ja ettevõtlusest kui ühest karjäärivõimalusest.
Eesmärk
Ettevõtluspädevus võimaldab isiklikku ja professionaalset arengut ning toetab majanduslikku ja
ühiskondlikku arengut.
Pädevuse omandamiseks vajalikud õpiväljundid rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe ning
integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavades:
1. Orienteerub ettevõtluse ökosüsteemis.
2. Rakendab organisatsioonis töötamisel teadmisi ettevõtlusprotsessist.
3. Kavandab äriideed koostöös teiste erialade esindajatega.
Õpiväljundite täpsem kirjeldus
1. Orienteerub ettevõtluse ökosüsteemis.
Ettevõtluse mõistmiseks on vaja üldisi majandusteadmisi leidmaks ärivõimalusi mistahes
ettevõtlustegevuses. Ärivõimaluste avastamine baseerub võimel orienteeruda ettevõtluskeskkonnas
ja analüüsida keskkonna mõju väärtust loovatele tegevustele. See aitab mõista ettevõtte tegevusharu
ja makrokeskkonna iseärasusi nii ettevõtlusega alustamisel kui ka tegutseva ettevõtte edasiste
tegevuste strateegilisel kohandamisel. Ettevõtluskeskkonna mõistmine hõlmab võimet jälgida ja
analüüsida majanduskeskkonnas toimuvaid muutusi (nt seoses maailmamajanduse arengutsüklitega,
majanduskasvu ja majanduskriisidega, valuutakurssidega, kapitaliturgudega, intressimääradega,
maailmaturu hindadega, inflatsiooniga), samuti muutusi poliitilise, sotsiaalse, tehnoloogilise ja
ökoloogilise keskkonna eri tasanditel (nt kohalik, riiklik, globaalne tasand). Süsteemne vaade (mikro-,
meso- ja makrotasandi mõjuteguritest) on saanud keskseks rohepöörde kontekstis vastavate
üleminekuprotsesside analüüsimisel.
2. Rakendab organisatsioonis töötamisel teadmisi ettevõtlusprotsessist.
Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide saavutamiseks moodustatud ja terviklikult
korraldatud ühendus. Organisatsioone on erinevaid lähtuvalt mh nende vanusest, suurusest ja
funktsioonist (avalik-, era- või kolmas sektor). Organisatsiooni toimimisest arusaamiseks on oluline
mõista organisatsiooni eesmärke, ressursse, tööprotsesse, koostöömudeleid ja muutustega
kohanemise võimet. Ettevõtluse ökosüsteemis on tähtsaimad organisatsioonid äriorganisatsioonid ehk
ettevõtted. Äriorganisatsioonis töötamisel on vaja mõista selle organisatsiooni ärimudelit ehk viisi,
kuidas ettevõte loob, edastab ja kogub väärtust oma huvigruppidele. Oluline on ka finantskirjaoskus,
mis on ressursside mobiliseerimiseks vajalik pädevus, samuti oskus pika aja jooksul juhtida väärtust
loova tegevuse finantseerimist. Üks osa teadlikust ettevõtlusest on teadlikkus ettevõtliku juhi
(isiku)omadustest ja juhtimise ning eestvedamise rollist organisatsiooni eesmärkide saavutamist
2
toetava töökeskkonna, protsesside, ressursside jne planeerimisel ning kujundamisel. Sellele lisandub
suutlikkus ise rakendada projektijuhtimise põhimõtteid püstitatud lühiajalise ühekordse eesmärgi
saavutamiseks kindlas ajas ja ruumis.
3. Kavandab äriideed koostöös teiste erialade esindajatega.
Ettevõtluspädevuse üks oskus on arendada (edasi) ideid, sh äriideid. Selleks on vajalik süsteemne
vaade (n-ö suure pildi nägemise oskus) ettevõtlusele, innovatsioonile ja muutuste juhtimisele
ühiskonnas ülemaailmsete megatrendide ning tehnoloogilise arengu kontekstis. Ideede arendamisel
on oluline lähtuda väärtuspõhisest mõtlemisest, st probleemide äratundmisel ja lahenduste otsimisel
lähtutakse printsiipidest, nagu loovus, eetilisus, kestlikkus ja (sotsiaalne) vastustundlikkus.
Innovatsioon seisneb tihti nii uute kui ka olemasolevate teadmiste, tehnoloogiate, ressursside ja
praktikate uudsel kombineerimisel. Loovus on ettevõtluse kontekstis pigem protsess, mille käigus
seotakse erilaadseid infoühikuid uudseks ja kindlas kontekstis funktsionaalseks tervikuks. Keerukas on
pakkuda uudseid lahendusi, kui ollakse kogenud vaid väheseid vaatenurki. Seetõttu eeldab
innovatsioon tegutsemist meeskonnas ja tihedat suhtlust, koordinatsiooni ning koostööd nii
meeskonna liikmete tasemel, valdkondade üleselt kui ka innovatsioonisüsteemi eri osapoolte vahel,
sektorite- (avalik , era-, kolmas sektor) ja piiride üleselt (kohalik, riiklik, globaalne).
KINNITATUD
õppeprorektori 14.10.2024
korraldusega nr 1-9/179
Lisa 4
4. Kestliku arengu pädevused
Alampädevused:
keskkonnaprobleemide teadvustamine
jätkusuutlik majandamine
keskkonnamõju hindamine
kestlikkuse põhimõtete rakendamine
Kestliku arengu üldpädevused hõlmavad nii teadlikkust globaalsetest ja kohalikest
keskkonnaprobleemidest ning ressursitõhususest kui ka nendega arvestamist oma erialases tegevuses.
Jätkusuutliku majandamise ja ressursikasutuse eeldus on teadmised keskkonnamõjudest ja oskus
keskkonnamõjusid hinnata ning analüüsida. Kestliku arengu üldpädevuste rakendamine eeldab
süsteemset mõtlemist. Erialases tegevuses on vaja leida lahendusi, mis väldivad keskkonnaprobleemide
süvenemist.
Eesmärk
Tänapäeva ühiskond nõuab inimestelt arusaamist globaalsetest ühiskondlikest ja
keskkonnaprobleemidest ning oskust neid probleeme leevendada. Järjest olulisem on osata pakkuda oma
erialases tegevuses lahendusi, mis ei süvenda keskkonnaprobleeme ja mis võimaldavad tõhusamat
ressursikasutust, arukamat ümberkäimist keskkonnaga ning jätkusuutlikumat elukeskkonda järgnevatele
põlvedele. Kestliku arengu pädevus suurendab tööalast konkurentsivõimet.
Pädevuse omandamiseks vajalikud õpiväljundid rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe ning
integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavades:
1. Arvestab globaalsete keskkonnaprobleemidega oma erialases tegevuses.
2. Tunneb jätkusuutliku majanduse eripärasid.
3. Kirjeldab erinevaid keskkonnamõjude hindamise meetodeid ja tuvastab toodete, teenuste, materjalide
ning protsesside kestlikumaid valikuid.
4. Oskab süsteemselt läheneda valdkondlikele kestlikkusega seotud väljakutsetele.
Õpiväljundite katmiseks vajalik miinimummaht on 3 EAP-d või nende pidev arendamine eri õppeainete
raames õpingute vältel.
Õpiväljundite täpsem kirjeldus
1. Arvestab globaalsete keskkonnaprobleemidega oma erialases tegevuses.
Õpiväljundite alus on teadlikkus erinevatest globaalsetest keskkonnaprobleemidest. Üks väljundi osa
on oskus kirjeldada inimtegevusest tulenevaid mõjusid keskkonnale ja selgitada nendega kaasnevaid
muutuseid. Sinna juurde kuulub ka teadlikkus keskkonnakaitse olulisusest, sh elurikkuse säilitamisest.
TalTechi lõpetaja suudab oma erialases tegevuses arvestada oma tegevuse keskkonnamõjudega.
Bakalaureusetasemel ei tähenda see tingimata oskust keskkonnamõjusid vähendada, aga kindlasti
teadlikkust võimalikest mõjudest.
2. Tunneb jätkusuutliku majanduse eripärasid.
Majandus on muutumas, keskendudes klassikalise mudeli asemel järjest enam jätkusuutlikele
majandusmudelitele, nagu ringmajandus, tasaareng ja sotsiaalne ettevõtlus. TalTechi lõpetaja on
teadlik erinevatest majandusmudelitest ja suudab nimetada nende erisusi. Ta tunneb ära, mil määral
tema enda või mõne ettevõtte ärimudel on kooskõlas jätkusuutliku majandamisega.
2
3. Kirjeldab erinevaid keskkonnamõjude hindamise meetodeid ja tuvastab toodete, teenuste, materjalide
ning protsesside kestlikuimaid valikuid.
Kestliku arengu olulisteks tööriistadeks on erinevad keskkonnamõjude hindamise meetodid, nagu
elutsükli analüüs ja süsiniku jalajälje arvutused, mida rakendatakse toodete, teenuste ning protsesside
keskkonnamõjude hindamisel. TalTechi lõpetaja on teadlik erinevatest keskkonnamõjude hindamise
meetoditest ja kirjeldab nende põhimõtteid. Bakalaureusetasemel suudab lõpetaja võrrelda toodete,
teenuste ja protsesside keskkonnamõjusid või anda neile suurusjärgulise hinnangu.
4. Arvestab valdkondlikele väljakutsetele lähenedes kestlikku arengu põhimõtetega.
Kestliku arengu põhimõtete rakendamise alus on süsteemne lähenemine valdkondlikele
väljakutsetele, kus nähakse keskkonna, sotsiaalsete, majanduslike ja insener-tehniliste aspektide
koosmõju. Vajalik on näha nende valdkondade vahelisi seoseid osana ühiskonna toimimise tervikpildis.
Selleks on vaja teada suurema keskkonnamõjuga valdkondade, nagu ehitus, energeetika, transport,
tööstus ja põllumajandus, kestlikkusega seotud aspekte.
KINNITATUD
õppeprorektori 14.10.2024
korraldusega nr 1-9/179
Lisa 5
5. Matemaatika pädevus
Alampädevused:
funktsionaalne matemaatiline lugemis- ja kirjutamisoskus
matemaatiline modelleerimine
analüütiliste ja numbriliste meetodite kasutamine
lahenduskäikude kontrollimine
Matemaatiline pädevus on võime rakendada ja arendada matemaatilist mõtlemist. Vajalik teadmine
matemaatikas hõlmab tugevat arusaama arvudest, põhilistest matemaatilistest operatsioonidest,
arusaamist matemaatilistest terminitest ja kontseptsioonidest ning teadlikkust küsimustest, millele
matemaatika võib vastuseid pakkuda. Tudeng omandab oskusi põhiteadmiste, matemaatiliste
põhimõtete ja protsesside rakendamiseks ning järgib ja hindab argumentide ahelaid. TalTechi lõpetaja on
võimeline matemaatiliselt mõtlema, mõistab matemaatilisi tõestusi, suhtleb matemaatilises keeles ja
kasutab sobivaid abivahendeid.
Eesmärk
Matemaatika pädevus on vajalik, et lahendada tööelus esile kerkivaid probleeme ja olla valmis kohanema
muutuva maailmaga. Matemaatika õpetab analüütilist ja algoritmilist mõtlemist, loogiliste seoste loomist
ning probleemide süsteemset lahendamist ja arendab kriitilist mõtlemist.
Pädevuse omandamiseks vajalikud õpiväljundid rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe ning
integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavades:
1. Valdab funktsionaalset matemaatilist lugemis- ja kirjaoskust.
2. Koostab matemaatilisi mudeleid ja teeb koostatud mudeli abil järeldusi.
3. Valib sobivaid meetodeid lahendamaks oma valdkonna matemaatilisi probleeme.
4. Kontrollib oma valdkondlike matemaatiliste probleemide vastuseid ja lahenduskäike eri vahenditega.
Õpiväljundite täpsem kirjeldus
1. Valdab matemaatilist funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust.
Matemaatiline kirjaoskus hõlmab endas matemaatilise sümboolika kasutamist ja matemaatilisi
sümboleid sisaldava teksti mõistmist, aga ka oskust matemaatiliselt mõelda ehk konstrueerida
matemaatiliselt korrektseid väiteid ja mõttekäike ning kasutada kõrgemat matemaatikat oma väidete
põhjendamisel. Selle pädevuse alla käib matemaatilise loogika tundmine ja rakendamine, oskus
konstrueerida tõestusi või teisendusi ning teisendada matemaatilisi avaldisi ja mõista teiste kirjutatud
matemaatilisi lauseid ning arutluskäike. Veel hõlmab see pädevus oskust püstitada hüpoteese ja neid
kontrollida või ümber lükata kasutades kõrgemat matemaatikat.
2. Koostab matemaatilisi mudeleid ja teeb mudeli abil otsuseid.
Selle väljundi alla käib oskus tõlkida erialast probleemi matemaatika keelde ehk väljendada numbrite
ja matemaatiliste seostena, st valida sobivad matemaatika valdkonnad (algebra, analüüs, geomeetria,
tõenäosusteooria, statistika jne) mudeli koostamiseks, valideerimiseks, lihtsustamiseks ja tulemuste
analüüsiks. Lõpetaja ei pruugi tingimata ise osata keerulist matemaatilist probleemi lahendada, kuid
peab olema suuteline mõistma ja analüüsima kellegi teise lahenduskäiku ning vastust ja põhjendab
oma otsuseid lähtuvalt mudelite tõlgendusest.
2
3. Valib sobivaid meetodeid lahendamaks oma valdkonna matemaatilisi probleeme.
Lõpetaja suudab oma kompetentsi piires lahendada oma eriala matemaatilisi probleeme, valib selleks
sobivad lahendusmeetodid ja mõistab numbriliste ning analüütiliste lahendite erinevust. Lõpetaja teab
valdkonnas kasutatavaid numbrilisi meetodeid ja valib sobivaid meetodeid vastavalt ülesandele või
vajadusele. See sisaldab ka eritarkvara tööpõhimõtete, sh selle aluseks olevate mudelite ja nende
piirangute, tundmist.
4. Kontrollib oma valdkondlike matemaatiliste probleemide vastuseid ja lahenduskäike eri vahenditega.
Matemaatilise pädevuse osa on kriitiline suhtumine enda või teiste, sh programmi lahendustesse.
Oluline on kontrollida tulemuste kooskõla erinevate ligikaudse arvutuse meetodite, teooriaga ja
selgitada välja oodatust erinevate tulemuste põhjused. Lähenduste ja lihtsustuste abil on võimalik
kontrollida, kas vastuse suurusjärk või käitumine on kooskõlas ootustega.
KINNITATUD
õppeprorektori 14.10.2024
korraldusega nr 1-9/179
Lisa 6
6. Inseneeria pädevus
Alampädevused:
ehitatud keskkonna tulevikusuundumused
insenerivaldkonna regulatsioonid ja standardiseeritus
määramatused ja varutegurid ehitatud keskkonna kujundamisel
Inseneeria pädevus hõlmab teadmisi ja arusaama inseneeria ning tehnoloogia valdkonna megatrendidest
ja tulevikusuundumustest, insenerikutsest ning valdkonna reguleeritusest ja oskusi teha vaatluste ning
mõõtmiste alusel andmepõhiseid otsuseid.
Eesmärk
Insenerioskused aitavad paremini mõista tehnoloogilisi ja tehnilisi aspekte oma valdkonnas ning seeläbi
paremini integreerida tehnoloogiat oma töösse. Lisaks arendavad insenerioskused kriitilist mõtlemist,
seostavad loodusseadused ehitatud keskkonnaga ja võimaldavad lahendada probleeme süsteemselt ning
loovalt, olgu need seotud nende eriala spetsiifikaga või üldisemate tehniliste väljakutsetega.
Insenerioskused aitavad lõpetajatel olla paremini valmis töötama interdistsiplinaarsetes
töökeskkondades.
Pädevuse omandamiseks vajalikud õpiväljundid rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe ning
integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavades:
1. Seostab ehitatud keskkonna ja tehnoloogia arengu tulevikutrende oma valdkonnaga.
2. Mõtestab regulatsioonide vajadust inseneritöös ja ehitatud keskkonna kujundamisel.
3. Arvestab andmepõhiste otsuste tegemisel ja ehitatud keskkonna mõtestamisel määramatuse
ning varuteguriga.
Õpiväljundite täpsem kirjeldus
1. Seostab ehitatud keskkonna ja tehnoloogia arengu tulevikutrende oma valdkonnaga.
Muutuvas maailmas ja tehnoloogia valdkonnas orienteerumiseks on vaja teada aktuaalsemaid inseneeria
erialasid ning omada ülevaadet nendevahelistest seostest. See eeldab võimet analüüsida ja hinnata
loodusseadusi arvestades, kuidas ja miks toimivad muutused ehitatud keskkonnas (hooned, rajatised,
taristu, tehnoloogial põhinevad elutähtsad tooted ja teenused, side jms) ning millised on eri valdkondade
tulevikusuundumused, sh nende seos kestliku arenguga, ja laiem mõju ühiskonnale.
2. Mõtestab regulatsioonide vajadust inseneritöös ja ehitatud keskkonna kujundamisel.
Insenerivaldkonnas (nt ehitus, energeetika, mehaanika) töötamist reguleerivad paljuski kutsestandardid,
mis määravad ära pädevused ja vastutused ehitatud keskkonna kujundamisel. Samal ajal peab insener
arvestama oma töös rahvusvaheliste suuniste ja suundumustega (EL-i rohepööre, valdkondlikud
arengustrateegiad jms). Seetõttu on oluline teada, kuidas ja mil määral kujundavad strateegilised
arengustrateegiad ning standardiseeritud töökeskkond meie otsuseid ja valdkondade vahelist koostööd.
Lisaks on ehitiste, rajatiste ja taristu toimepidevuse ning funktsionaalsuse tagamiseks töötatud välja
arvukaid projekteerimise standardeid, mis peavad tagama süsteemide ohutuse. On oluline teada ja
mõtestada, kuidas kehtestatud juhised piiravad ja/või soodustavad loovust ning valdkondade üleseid
koostöövorme.
2
3. Arvestab andmepõhiste otsuste tegemisel ja ehitatud keskkonna mõtestamisel määramatuse
ning varuteguriga.
Andmepõhiste otsuste tegemiseks on vaja kvaliteetseid andmeid. Selleks on vaja teada, kuidas koguda
vaatluste, seire, kohtmõõtmiste jm meetodite alusel andmeid, hinnata juba kogutud andmeid, veenduda
nende õigsuses ja kvaliteedis ning analüüsida andmete alusel lihtsamaid insenerivaldkonna aktuaalseid
protsesse. Lisaks tuleb teada, kuidas võtta erinevates valdkondades arvesse määramatust nii seirel kui ka
vaatlustel ning millal ja kuidas arvestada ehitatud keskkonna ohutuse tagamiseks varuteguritega.
KINNITATUD
õppeprorektori 14.10.2024
korraldusega nr 1-9/179
Lisa 7
7. Matemaatika täiendavad nõuded
Matemaatika täiendavad nõuded on soovitatavad järgnevatele õppekavagruppidele:
Füüsikalised loodusteadused;
Ärindus ja haldus;
Transporditeenused;
Arhitektuur ja ehitus;
Tehnika, tootmine ja tehnoloogia;
Informaatika ja infotehnoloogia.
Eesmärk
Täiendavate nõuete eesmärk on anda alusteadmised tõenäosusteooria, lineaaralgebra ja matemaatilise
analüüsi alalt. Õpetada lahendama mainitud valdkondadega seotud põhilisi erialaseid ülesandeid.
Õpiväljundid
1. Valdab maatriks- ja vektoralgebra põhitermineid, tunneb lineaarseid võrrandisüsteeme ning
oskab lahendada erialale vastavaid tüüpülesandeid; mõistab erialaga seotud kontseptsioone ja
meetodeid, oskab neid rakendada.
2. Teab ühe ja vajadusel mitme muutujaga funktsioonide diferentsiaal- ja integraalarvutuse
põhitermineid, nende omadusi ja lihtsamaid rakendusi; oskab diferentseerida, leida lihtsamaid
integraale.
3. Tunneb erialaste probleemide lahendamiseks vajalikke astmeridu ja oskab neid rakendada.
4. Teab tõenäosusteooria põhitermineid, tunneb matemaatilise statistika põhitermineid, oskab
leida punkt- ja vahemikhinnanguid; teab mitmesuguseid jaotusfunktsioone.
5. Tunneb matemaatilise modelleerimise tarkvara ja oskab seda kasutada erialaste ülesannete
lahendamisel.
KINNITATUD
õppeprorektori 14.10.2024
korraldusega nr 1-9/179
Lisa 8
8. Füüsika täiendavad nõuded
Füüsika täiendavad nõuded on soovitatavad järgnevatele õppekavagruppidele:
Arhitektuur ja ehitus;
Tehnika, tootmine ja tehnoloogia;
Füüsikalised loodusteadused;
Informaatika ja infotehnoloogia;
Eesmärk
Täiendavate nõuete eesmärk on õpetada üliõpilasi leidma, hindama ja rakendama oma erialases
kontekstis olulist füüsikaalast teavet. Anda üliõpilasele ülevaade erialases kontekstis olulistest füüsika
valdkondadest ning luua eeldused nende baasteadmiste rakendamiseks oma erialaga seotud probleemide
analüüsil.
Õpiväljundid
1. Tunneb füüsikaliste katsete läbiviimise põhialuseid ja oskab hinnata katsetulemusi ning
mõõtemääramatust.
2. Oskab kasutada füüsikalisi suurusi, ühikuid, vektoralgebrat, diferentsiaal- ja integraalarvutust
mehaanika, termodünaamika, elektromagnetismi ja optika probleemide analüüsil ning
lahendamisel, lähtudes enda eriala vajadustest.
3. Seostab mehaanikat, termodünaamikat, elektromagnetismi ja optikat, lähtudes enda eriala
vajadustest inseneriteadustega seotud probleemide ja meid ümbritseva elukeskkonna nähtuste
kirjeldamisel ja analüüsil.